ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 42
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
64. aastakäik
5. veebruar 2021
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 42 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
64. aastakäik |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
5.2.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 42/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/133,
4. veebruar 2021,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses elektrooniliste vastavussertifikaatide andmete põhivormi, struktuuri ja vahetamise vahenditega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ, (1) eriti selle artikli 37 lõiget 8,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Jätmaks liikmesriikidele piisavalt aega kehtestada oma andmesidevõrgu organisatsioon ja struktuur, et võimaldada teabe esitamist ning vastavussertifikaatide elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena vastuvõtmist, on asjakohane määrata nimetatud andmete vahetamiseks Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteem (EUCARIS) (2). EUCARIS on välja töötatud riigi valitsusasutuste poolt ja jaoks ning selle eesmärk on vahetada mootorsõidukite ja juhilubade registreerimisinfot. |
|
(2) |
Et tagada vastavussertifikaatide vahetamine ühtsel viisil ning neis sisalduvate andmeelementide ja sõnumite ühtlustatus, peaksid vastavussertifikaatide andmeelementide vorm ja struktuur tuginema laiendatava märgistuskeele (XML) skeemi struktuurile ja põhimõtetele. Tootja ja tüübikinnitusasutus peaksid vastavussertifikaate elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena vahetades kasutama algse sõidukiinfo standarditud teateid, mille on välja töötanud pool, kelle EUCARIS on määranud operatsioonide eest vastutama. |
|
(3) |
Selleks et tüübikinnitusasutusel ja tootjal oleks võimalik rakendada oma andmesidevõrgus määruse (EL) 2018/858 artikli 36 lõikes 1 osutatud paberkandjal vastavussertifikaadi andmeelementide muudatused, tuleb kehtestada selliste muudatuste tegemise praktiline kord. |
|
(4) |
Selleks et liikmesriikide tüübikinnitusasutused, turujärelevalveasutused ja registreerimisasutused, aga ka tootjad saaksid valmistuda käesoleva määrusega kehtestatud uute normide kohaldamiseks, tuleks kohaldamise alguskuupäeva edasi lükata. |
|
(5) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee (TCMV) arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Andmete vahetamise vahendid
1. Tootja teeb vastavussertifikaadi elektroonilise versiooni, mis vastab artiklis 2 sätestatud andmeelementide ja standarditud teadete vormile ja struktuurile, Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi (EUCARIS) kõigi riiklike juurdepääsupunktide kaudu liidus kättesaadavaks tüübikinnitusasutusele, kes on väljastanud kogu sõiduki tüübikinnituse.
2. Tüübikinnitusasutus kasutab määruse (EL) 2018/858 artikli 37 lõike 8 punktis c osutatud vastavussertifikaadi elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena vahetamise vahendina EUCARISt.
Artikkel 2
Andmeelementide põhivorm ja struktuur ning standarditud teated
1. Määruse (EL) 2018/858 artikli 37 lõike 8 punktis a osutatud elektroonilisel kujul vastavussertifikaatide andmeelementide vorm ja struktuur ning andmevahetuses kasutatavad teated tuginevad laiendatava märgistuskeele (XML) skeemi struktuurile ja põhimõtetele.
2. Tootja ja tüübikinnitusasutus kasutavad vastavussertifikaate elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena vahetades algse sõidukiinfo standarditud teateid, mille on välja töötanud pool, kelle EUCARIS on määranud operatsioonide eest vastutama.
3. Algse sõidukiinfo teated sisaldavad kõiki andmeelemente, mida sisaldab määruse (EL) 2018/858 artikli 36 lõikes 1 osutatud paberkandjal vastavussertifikaat.
Artikkel 3
Andmeelementide muutmise menetlus
1. Olles konsulteerinud määruse (EL) 2018/858 artiklis 11 osutatud õigusaktide täitmise tagamise alase teabe vahetamise foorumiga (edaspidi „foorum“), teavitab komisjon poolt, kelle EUCARIS on määranud tegema muudatusi määruse (EL) 2018/858 artikli 36 lõikes 1 osutatud paberkandjal vastavussertifikaadi andmeelementide spetsifikaatides.
2. Pool, kelle EUCARIS on määranud operatsioonide eest vastutama, teeb 1 lõikes osutatud vajalikud muudatused algse sõidukiinfo teadetes kolme kuu jooksul pärast määruse (EL) 2018/858 artikli 36 lõikes 1 osutatud paberkandjal vastavussertifikaadi muudatuste Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.
3. Pool, kelle EUCARIS on määranud operatsioonide eest vastutama, koostab igal aastal ülevaate sellest, millal on lõikes 2 määratletud algse sõidukiinfo muudetud teadete kavandatav avaldamiskuupäev või -kuupäevad, ning teavitab foorumit ja komisjoni sellest iga aasta alguses. Algse sõidukiinfo teateid avaldatakse kõige rohkem kaks korda aastas.
4. Komisjon edastab foorumile algse sõidukiinfo muudetud teated ja EUCARISe kavandatavad avaldamiskuupäevad aasta kohta.
5. Liikmesriikide tüübikinnitusasutused, turujärelevalveasutused ja registreerimisasutused ning tootjad integreerivad algse sõidukiinfo muudetud teated oma vastavatesse süsteemidesse 12 kuu jooksul pärast määruse (EL) 2018/858 artikli 36 lõikes 1 osutatud paberkandjal vastavussertifikaadi muudatuste Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.
6. Vastavussertifikaat, mille tootja teeb kättesaadavaks artikli 1 lõike 1 kohaselt, tugineb kõige uuematele algse sõidukiinfo teadetele, milles kajastuvad viimased muudatused määruse (EL) 2018/858 artikli 36 lõikes 1 osutatud paberkandjal vastavussertifikaadis.
7. Komisjon määrab määruse (EL) 2018/858 artikli 36 lõikes 1 osutatud paberkandjal vastavussertifikaadi muudatuste rakendamise kuupäevad, võttes arvesse algse sõidukiinfo teadete kavandatavaid avaldamiskuupäevi aasta kohta.
Artikkel 4
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. veebruar 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 151, 14.6.2018, lk 1.
(2) EUCARISe lepingu (mis puudutab Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi) konsolideeritud versioon, sealhulgas 8. juunil 2017. aastal lepingupoolte allkirjastatud muudatused.
|
5.2.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 42/4 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/134,
4. veebruar 2021,
millega pikendatakse madala riskiastmega toimeaine Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 (endine nimetus „Lecanicillium muscarium’i tüvi Ve6“) heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1 koostoimes artikli 22 lõikega 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Asjaomane toimeaine on seen, mille esialgne nimetus oli Verticillium lecanii. Teaduslikel põhjustel anti sellele uus nimetus Lecanicillium muscarium’i tüvi Ve6. Hiljem muudeti see uuesti praeguseks nimeks Akanthomyces muscarius’e tüvi Ve6. |
|
(2) |
Komisjoni direktiiviga 2008/113/EÜ (2) kanti Lecanicillium muscarium’i (endine nimetus Verticilium lecanii) tüvi Ve6 toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse. |
|
(3) |
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas. |
|
(4) |
Toimeaine Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 (endine nimetus Lecanicillium muscarium’i tüvi Ve6) heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 30. aprillil 2021. |
|
(5) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikli 1 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul esitatud taotlus toimeaine Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 heakskiidu pikendamiseks. |
|
(6) |
Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik. |
|
(7) |
Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamisaruande kavandi ning esitas selle 30. jaanuaril 2018 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile. |
|
(8) |
Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande kavandi taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks. |
|
(9) |
27. aprillil 2020 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas Akanthomyces muscarius’e tüvi Ve6 võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 käsitleva pikendamisaruande 22. oktoobril 2020 ja kõnealust ainet käsitleva määruse eelnõu 4. detsembril 2020. |
|
(10) |
Komisjon palus taotlejal esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud. |
|
(11) |
Vähemalt ühe toimeainet Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane pikendada Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 heakskiitu. |
|
(12) |
Toimeaine Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 heakskiidu pikendamist käsitlev riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutusviisidel, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutusviisidele, mida Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seega on asjakohane kaotada piirang, mille kohaselt tohib ainet kasutada ainult insektitsiidina. |
|
(13) |
Peale selle on komisjon seisukohal, et Akanthomyces muscarius’e tüvi Ve6 on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 22 madala riskiastmega toimeaine. Akanthomyces muscarius’e tüvi Ve6 ei ole probleemne aine ja vastab tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 5. Võttes arvesse referentliikmesriigi ja toiduohutusameti hinnangut ning kavandatud kasutusviise, on Akanthomyces muscarius’e tüvi Ve6 mikroorganism, millega seotud oht inimestele, loomadele ja keskkonnale on eeldatavalt kohaselt väike. Ühtegi murettekitavat valdkonda ei tuvastatud ja Akanthomyces muscarius ei ole teadaolevalt seotud ühegi inimeste ega loomade patogeeniga. Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 on taimekaitses kasutatud üle kümne aasta, ilma et see oleks kaasa toonud kahjulikku mõju inimestele, ning kavandatud kasutusviiside põhjal (kõrgtehnoloogilistes (püsi)kasvuhoonetes ja tunnelkasvuhoonetes) käsitatakse inimeste, mittesihtorganismide ja keskkonna kokkupuudet sellega tühisena. Nendel põhjustel tuleks käitlejate ja töötajate suhtes võtta ainult üldisi riskivähendusmeetmeid. |
|
(14) |
Seepärast on asjakohane Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 kui madala riskiastmega toimeaine heakskiitu pikendada. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõikele 3 koostoimes kõnealuse määruse artikli 13 lõikega 4 tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa seepärast vastavalt muuta. |
|
(15) |
Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 (endine nimetus Lecanicillium muscarium’i tüvi Ve6) heakskiidu kehtivusaega pikendati viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/421 (7)30. aprillini 2021, et heakskiidu pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse kehtivusaja lõppemist. Kuid kuna otsus heakskiidu pikendamise kohta tehakse enne kuupäeva, mil heakskiidu kehtivusaja pikendus aegub, tuleks käesolevat määrust kohaldada varasemast kuupäevast alates kui kõnealune kuupäev. |
|
(16) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Toimeaine heakskiidu pikendamine
I lisas kirjeldatud toimeaine Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 (endine nimetus Lecanicillium muscarium’i tüvi Ve6) heakskiitu pikendatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. veebruar 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(2) Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/113/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ mitmete mikroorganismide lisamisega toimeainete hulka (ELT L 330, 9.12.2008, lk 6).
(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
(6) Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance Akanthomyces muscarius strain Ve6, formerly Lecanicillium muscarium strain Ve6 (Järeldused toimeaine Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 (endine nimetus Lecanicillium muscarium’i tüvi Ve6) pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta). EFSA Journal 2020; 18(6):6121. doi:10.2903/j.efsa.2020.6121. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.
(7) Komisjoni 18. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/421, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete abamektiini, Bacillus subtilis’e ((Cohn 1872) tüvi QST 713), Bacillus thuringiensis subsp. aizawai (tüved ABTS-1857 ja GC-91), Bacillus thuringiensis subsp. israeliensis’e (serotüüp H-14, tüvi AM65-52), Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki (tüved ABTS 351, PB 54, SA 11, SA12 ja EG 2348), Beauveria bassiana (tüved ATCC 74040 ja GHA), klodinafopi, klopüraliidi, Cydia pomonella Granulovirus’e (CpGV), tsüprodiniili, dikloroprop-P, fenpüroksimaadi, fosetüüli, Lecanicillium muscarium’i (varem „Verticillium lecanii“, tüvi Ve6), mepanipüriimi, Metarhizium anisopliae (var. anisopliae, tüvi BIPESCO 5/F52), metkonasooli, metrafenooni, Phlebiopsis gigantea (tüved FOC PG 410.3, VRA 1835 ja VRA 1984), pirimikarbi, Pseudomonas chlororaphis’e (tüvi MA342), pürimetaniili, Pythium oligandrum M1, rimsulfurooni, spinosaadi, Streptomyces K61 (varem „S. griseoviridis“), Trichoderma asperellum’i (varem „T. harzianum“, tüved ICC012, T25 ja TV1), Trichoderma atroviride (varem „T. harzianum“, tüved IMI 206040 ja T11), Trichoderma gamsii (varem „T. viride“, tüvi ICC080), Trichoderma harzianum’i (tüved T-22 ja ITEM 908), triklopüüri, trineksapaki, tritikonasooli ja tsiraami heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 84, 20.3.2020, lk 7).
I LISA
|
Tavanimetus, tunnuskoodid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Heakskiidu aegumine |
Erisätted |
|
Akanthomyces muscarius’e tüvi Ve6 (endine nimetus Lecanicillium muscarium’i tüvi Ve6) (2) |
Ei kohaldata |
Asjakohased lisandid puuduvad |
1. märts 2021 |
29. veebruar 2036 |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse Akanthomyces muscarius’e tüve Ve6 (endine nimetus Lecanicillium muscarium’i tüvi Ve6) kohta koostatud pikendamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet. Liikmesriigid peavad pöörama erilist tähelepanu käitajate ja töötajate kaitsele, võttes arvesse, et mikroorganisme kui selliseid käsitatakse potentsiaalsete sensibiliseerijatena, ning tagama, et kasutustingimusena lisatakse asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamise nõue. Tootja tagab, et tootmisprotsessi käigus peetakse rangelt kinni keskkonnatingimustest ja tehakse kvaliteedikontrolli analüüsid, nagu on sätestatud töödokumendis SANCO/12116/2012 mikrobioloogilise saastumise piirnormide kohta (3). |
(1) Täiendavad toimeaine identifitseerimisandmed ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.
(2) Asjaomane toimeaine kiideti algselt heaks nimetusega Verticillium lecanii, kuid hiljem anti sellele teaduslikel põhjustel nimetus Lecanicillium muscarium’i tüvi Ve6, mis hiljem asendati veel kord nimetusega Akanthomyces muscarius’e tüvi Ve6, mille all toimus ka heakskiidu pikendamine.
(3) https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/pesticides_ppp_app-proc_guide_phys-chem-ana_microbial-contaminant-limits.pdf
II LISA
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
A osast kustutatakse Lecanicillium muscarium’i (endine nimetus Verticilium lecanii) tüve Ve 6 käsitlev kanne 199. |
|
2) |
D ossa lisatakse järgmine kanne:
|
(1) Täiendavad toimeaine identifitseerimisandmed ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.
(2) Asjaomane toimeaine kiideti algselt heaks nimetusega Verticillium lecanii, kuid hiljem anti sellele teaduslikel põhjustel nimetus Lecanicillium muscarium’i tüvi Ve6, mis hiljem asendati veel kord nimetusega Akanthomyces muscarius’e tüvi Ve6, mille all toimus ka heakskiidu pikendamine.
(3) https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/pesticides_ppp_app-proc_guide_phys-chem-ana_microbial-contaminant-limits.pdf“.
OTSUSED
|
5.2.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 42/9 |
KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL, Euratom) 2021/135,
12. november 2020,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 ühise eraldisfondi tegeliku eraldiste määra arvutamise üksikasjalike tingimustega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, (1) eriti selle artikli 213 lõike 2 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 212 lõikega 1 tuleb ühises eraldisfondis hoida rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest ja finantsabist tulenevate finantskohustuste katmiseks ette nähtud eraldisi. Ühise eraldisfondi vahendid jaotatakse osadesse, mis vastavad igale kõnealusele rahastamises osalevale vahendile. Kooskõlas finantsmääruse artikli 213 lõikega 1 peab ühises eraldisfondis eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele antava finantsabi katteks ette nähtud eraldiste summa põhinema tegelikul eraldiste määral. |
|
(2) |
Tegelik eraldiste määr tuleks kindlaks määrata algsete eraldiste määrade alusel, mis määratakse eraldi kindlaks iga eelarvelise tagatise või kolmandatele riikidele antava finantsabi puhul kooskõlas artikli 211 lõikega 2. Kooskõlas finantsmääruse artikli 213 lõikega 2 tuleks määra kohaldada ainult ühises eraldisfondis hoitavate vahendite selle osa suhtes, mis on ette nähtud tagatiste realiseerimiseks ühe aasta jooksul. Tegelikku eraldiste määra kohaldatakse ühise eraldisfondi kõigi osade suhtes, mis võivad tekitada liidu eelarve jaoks tingimusliku kohustuse. |
|
(3) |
Tegeliku eraldiste määra arvutusmetoodika peaks põhinema väljakujunenud ja finantssektoris ulatuslikult kasutatavatel krediidiriski mõõtmise ja ohjamise meetoditel. Need meetodid tuginevad suurel määral krediidiportfelli kahjumi jaotuse hindamisele kõigi rahastamises osalevate vahendite kohta eraldi ja ühiselt. Metoodikas keskendutakse eelkõige krediidiriski kahe komponendi – eeldatava ja ettenägematu kahju – hindamisele. |
|
(4) |
Tegelik eraldiste määr peaks kajastama kasu, mis saadakse erinevate riskiprofiilide ja rahavoogudega eelarvetagatiste ja kolmandatele riikidele antava finantsabi koondamisest. Seega peaks ühise eraldisfondi tegeliku eraldiste määra kindlaksmääramiseks kasutatav metoodika põhinema hajutamise põhimõttel, mis võimaldab optimeerida rahastamises osalevate vahendite alusaktidega nõutud eraldiste taset. |
|
(5) |
Kahju korrelatsioon ühise eraldisfondi osade vahel on oluline teave tegeliku eraldiste määra kindlaksmääramisel. Seega tuleks võtta kasutusele usaldusväärne meetod osadevahelise korrelatsiooni hindamiseks. |
|
(6) |
Komisjon kasutab tegelikku eraldiste määra iga rahastamises osaleva vahendi puhul eraldi, et arvutada fondi rahastamiseks eelarvest saadav rahaline toetus kooskõlas finantsmääruse artikli 211 lõike 4 punktiga a, et täiendada ühise eraldisfondi vahendeid kooskõlas finantsmääruse artikli 213 lõike 4 punktiga b või et kanda eraldiste ülejääk tagasi eelarvesse kooskõlas finantsmääruse artikli 213 lõike 4 punktiga a. Seega peaks ühise eraldisfondi vahendite valitseja (edaspidi „ühise eraldisfondi valitseja“) arvutama tegeliku eraldise määra kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega. |
|
(7) |
Finantsmääruse artikli 213 lõike 1 kohaselt peab tegelik eraldiste määr tagama, et seoses liidu finantskohustustega pakutaks kaitset samaväärsel tasemel, kui oleks tagatud asjaomaste eraldiste määradega juhul, kui vahendeid hoitaks ja hallataks eraldi. Juhul kui tegeliku eraldiste määra usaldusväärseks kindlaksmääramiseks vajalik teave ei ole täielikult saadaval, peaks ühise eraldisfondi valitsejal olema võimalik määrata kaitsemeetmena tegelikuks eraldiste määraks 100 %, et tagada kõnealuse artikli nõuete täitmine. |
|
(8) |
Vastavalt finantsmääruse artikli 282 lõike 3 punktile g kohaldatakse finantsmääruse tegelikku eraldiste määra käsitlevat artiklit 213 alates 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamise kuupäevast. Seepärast tuleks käesolevat otsust kohaldada alates samast kuupäevast, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Komisjon esitab ühise eraldisfondi valitsejale järgmise teabe:
|
a) |
ühise eraldisfondi asjaomaste osade vahendite sisse- ja väljavoolu prognoosid asjasse puutuval ajavahemikul; |
|
b) |
muu asjaomane teave, mis on vajalik eraldiste piisavuse kindlaksmääramiseks, lähtuvalt tegeliku eraldiste määra arvutusmetoodikast. |
2. Ühise eraldisfondi valitseja arvutab asjaomase aasta suhtes kohaldatava tegeliku eraldiste määra kooskõlas eelarvemenetlusega, kasutades lõike 1 kohaselt esitatud teavet.
Erandina esimese lõigu eelarvemenetluse järgimist käsitlevatest nõuetest arvutab ühise eraldisfondi valitseja esimese aasta suhtes kohaldatava tegeliku eraldiste määra kättesaadava ja asjakohase teabe alusel võimalikult kiiresti.
3. Ühise eraldisfondi valitseja arvutab tegeliku eraldiste määra lisas märgitud metoodika põhjal. Ühise eraldisfondi valitseja lisab tegeliku eraldiste määra arvutusele arvutuses kasutatud turutingimuste hinnangu ja muud asjakohased eeldused, nagu on määratud kindlaks metoodikas.
Artikkel 2
1. Ühise eraldisfondi valitseja võib määrata finantsmääruse artikli 213 lõike 1 nõude täitmise eesmärgil tegelikuks eraldiste määraks 100 %, et seoses liidu finantskohustustega pakutaks kaitset samaväärsel tasemel, kui oleks tagatud asjaomaste eraldiste määradega juhul, kui vahendeid hoitaks ja hallataks eraldi.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui ühise eraldisfondi rahastamises osaleva olulise vahendiga seotud teave, mis on hädavajalik tegeliku eraldiste määra usaldusväärseks arvutamiseks, ei ole täielikult saadaval.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamise kuupäevast.
Brüssel, 12. november 2020
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
LISA
1.
Ühise eraldisfondi tegelik eraldiste määr arvutatakse lähtuvalt iga rahastamises osaleva vahendi eeldatavast ja ettenägematust kahjust ning hajutatuse suhtarvust, milles võetakse arvesse rahastamises osalevate vahendite kahju korrelatsiooni, järgmiselt:
Kus:
EPR t – tegelik eraldiste määr, väljendatuna aastal t tagatiste realiseerimiseks ette nähtud vahendite summa protsendina, kui rahastamises osalevate vahendite eraldisi hoitaks ja hallataks eraldi;
EL i,t – osa i raames aastal t kantav eeldatav kahju, mille eelarvevahendeid käsutavad talitused asjaomase osa puhul kindlaks määravad ja mis väljendab vahendite summat, mida on aastal t eeldatavasti vaja tagatiste realiseerimiseks;
UL i,t – osa i raames aastal t kantav ettenägematu kahju, mille eelarvevahendeid käsutavad talitused asjaomase osa puhul kindlaks määravad ja mis väljendab osa eeldatava kahju kõikumist (standardhälve);
i,j – osa 
;
t – aasta 
, kus T väljendab asjaomase osa kogu kehtivusaega;
x t – aastal t UL i,t protsendina väljendatud korrigeerimiskoefitsient, mis kajastab kahju hinnangute lühiajalise kõikumise katmiseks vajalikku puhvrit ning tagab täiendava kaitse ebapiisava likviidsuse eest;
ρ i,j – eraldi osade kahju korrelatsioonimaatriks rahastamises osalevate vahendite kogu kehtivusaja jooksul;
DR – hajutatuse suhtarv, mis kajastab nimetajas märgitud kõigi rahastamises osalevate vahendite kogu kehtivusaja ettenägematu kahju summa ja kõigi osade kogu kehtivusaja ühise ettenägematu kahju erinevust ning mis arvutatakse järgmiselt:
2.
Ühise eraldisfondi valitseja arvutab aasta t hajutatuse suhtarvu lähtuvalt eelarvevahendeid käsutavatelt talitustelt saadud teabest ja korrelatsioonimaatriksi hinnangutest.
3.
Ühise eraldisfondi valitseja määrab osade korrelatsioonimaatriksi kindlaks, kasutades võimaluse korral varasemaid andmeid ning osasid käsitlevaid üldsusele kättesaadavaid kaudseid andmeid (näiteks võlakirjade ja aktsiate indeksid), mis väljendavad vastavate osade geograafilist või valdkondlikku hõlmavust. Ühise eraldisfondi valitseja võib korrelatsioonimaatriksit kohandada, et võtta arvesse turutingimusi ja muid asjaomaseid tegureid.
|
5.2.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 42/13 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/136,
4. veebruar 2021,
millega parandatakse rakendusotsust (EL) 2019/1119, millega lubatakse sõidukivälise laadimiseta hübriidelektrisõidukites kasutada tõhusaid valgusdiood-välisvalgusteid kui uuenduslikku tehnilist lahendust sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009, ning rakendusotsust (EL) 2020/1339, millega kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 kohaselt heaks tõhusad valgusdiood-välisvalgustid kui innovatiivsed tehnoloogialahendused teatavate väikeste tarbesõidukite CO2 heite vähendamiseks kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse kontekstis
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/1119 (2) lisas esitatud valem 9 ei ole õige ja tuleks seepärast asendada uue parandatud valemiga. |
|
(2) |
Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/1339 (3) lisa punktis 6 osutatud CO2-heite vähenemise miinimummäär ei ole õige ja tuleks seepärast asendada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 427/2014 (4) artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud väärtusega. |
|
(3) |
Rakendusotsuseid (EL) 2019/1119 ja (EL) 2020/1339 tuleks seega vastavalt parandada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse (EL) 2019/1119 parandamine
Rakendusotsuse (EL) 2019/1119 lisa punktis 4.2.2 asendatakse valem 9 järgmisega:
„
“
Artikkel 2
Rakendusotsuse (EL) 2020/1339 parandamine
Rakendusotsuse (EL) 2020/1339 lisa punktis 6 asendatakse tekst „MT on miinimummäär, mis on 1 g CO2/km“ järgmisega:
„MT on miinimummäär 0,5 g CO2/km“.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 4. veebruar 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 111, 25.4.2019, lk 13.
(2) Komisjoni 28. juuni 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1119, millega lubatakse sõidukivälise laadimiseta hübriidelektrisõidukites kasutada tõhusaid valgusdiood-välisvalgusteid kui uuenduslikku tehnilist lahendust sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 176, 1.7.2019, lk 67).
(3) Komisjoni 23. septembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1339, millega kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 kohaselt heaks tõhusad valgusdiood-välisvalgustid kui innovatiivsed tehnoloogialahendused teatavate väikeste tarbesõidukite CO2 heite vähendamiseks kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse kontekstis (ELT L 313, 28.9.2020, lk 4).
(4) Komisjoni 25. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 427/2014, millega kehtestatakse väikeste tarbesõidukite vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011 (ELT L 125, 26.4.2014, lk 57).
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
|
5.2.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 42/15 |
ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ISIKUTE VABA LIIKUMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2020,
15. detsember 2020,
millega muudetakse kõnealuse kokkuleppe II lisa („Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine“) [2021/137]
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist isikute vaba liikumist käsitlevat kokkulepet (1) („kokkulepe“), eriti selle artikleid 14 ja 18,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kokkuleppe kohaldamine Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) suhtes lõpeb Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu. |
|
(2) |
Vastavalt kokkuleppe artiklile 23 ei mõjuta kokkuleppe lõpetamine eraisikute omandatud õigusi ning kokkuleppeosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel, milliseid meetmeid võetakse selliste õiguste suhtes, mis on omandamisel. |
|
(3) |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (2) (edaspidi „väljaastumisleping“) artiklis 33 on sätestatud, et väljaastumislepingu teise osa III jaotist kohaldatakse Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike suhtes, eeldusel et kõnealused riigid on sõlminud Ühendkuningriigiga vastavad lepingud, mida kohaldatakse liidu kodanike suhtes, ja sõlminud liiduga vastavad lepingud, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi kodanike suhtes, ning kohaldavad neid lepinguid. |
|
(4) |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe (mis käsitleb kodanike õigusi pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust ja taganemist isikute vaba liikumist käsitlevast kokkuleppest) (edaspidi „kodanike õigusi käsitlev kokkulepe“) artiklis 26b on sätestatud, et kõnealuse kokkuleppe III osa sätteid kohaldatakse liidu kodanike suhtes, tingimusel et liit on sõlminud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga vastavad lepingud, mida kohaldatakse Šveitsi kodanike suhtes, ning sõlminud Šveitsiga vastavad lepingud, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi kodanike suhtes, ning kohaldab neid lepinguid. |
|
(5) |
On vaja tagada sotsiaalkindlustusõiguste vastastikune kaitse Ühendkuningriigi kodanikele, samuti nende pereliikmetele ja ülalpidamisel olnud isikutele, kes väljaastumislepingu artiklis 126 määratletud üleminekuperioodi lõpuks on või on olnud piiriüleses olukorras, mis hõlmab samal ajal üht või mitut kokkuleppe osalist ja Ühendkuningriiki, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõikides nimetatud keeltes tekstid on võrdselt autentsed.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub kuupäeval, mil ühiskomitee selle vastu võtab, ja seda kohaldatakse alates Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artiklis 126 määratletud üleminekuperioodi lõpust.
Ühiskomitee nimel
eesistuja
Cornelia LUETHY
sekretärid
Nathalie MARVILLE DOSEN
Malgorzata SENDROWSKA
LISA
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe II lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
Artikli 3 järele lisatakse uus artikkel 4: „Artikkel 4 1. Üksikisikutele käesoleva kokkuleppe alusel antud õiguste kaitse kord seoses Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega on sätestatud käesoleva lisa II protokollis. 2. II protokoll on käesoleva lisa lahutamatu osa.“ |
|
3) |
C jao järel asendatakse pealkiri „Protokoll“ pealkirjaga „I protokoll“. |
|
4) |
I protokolli järele lisatakse uus II protokoll: II PROTOKOLL Isikute vaba liikumise kokkuleppe II lisa
ARVESTADES, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi „väljaastumisleping“) artiklis 33 on sätestatud, et väljaastumislepingu teise osa III jaotist kohaldatakse Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike suhtes, eeldusel et kõnealused riigid on sõlminud vastavad lepingud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga, mida kohaldatakse liidu kodanike suhtes, ning Euroopa Liiduga, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi kodanike suhtes, ja nimetatud riigid kohaldavad neid, VÕTTES ARVESSE, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe (mis käsitleb kodanike õigusi pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust ja taganemist isikute vaba liikumist käsitlevast kokkuleppest) artiklis 26b on sätestatud, et kõnealuse kokkuleppe III osa sätteid kohaldatakse liidu kodanike suhtes, tingimusel et liit on sõlminud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga vastavad lepingud, mida kohaldatakse Šveitsi kodanike suhtes, ning sõlminud Šveitsiga vastavad lepingud, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi kodanike suhtes, ning kohaldab neid lepinguid, TUNNISTADES, et on vaja tagada sotsiaalkindlustusõiguste vastastikune kaitse Ühendkuningriigi kodanikele ning nende pereliikmetele ja ülalpidamisel olnud isikutele, kes üleminekuperioodi lõpuks on või on olnud piiriüleses olukorras, mis hõlmab samal ajal üht või mitut isikute vaba liikumise kokkuleppe osalist ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki, Artikkel 1 Mõisted ja viited 1. Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
2. Käesolevas protokollis käsitatakse kõiki käesoleva protokolli alusel kohaldatava liidu õiguse sätetes esitatud viiteid liikmesriikidele ja liikmesriikide pädevatele asutustele viidetena, mis hõlmavad ka Ühendkuningriiki ja selle pädevaid asutusi. Artikkel 2 Isikud, kelle suhtes lepingut kohaldatakse 1. Käesolevat protokolli kohaldatakse järgmiste isikute suhtes:
2. Lõikes 1 osutatud isikud on hõlmatud seni, kuni nad on katkematult ühes nimetatud lõikes sätestatud olukorras, mis hõlmab korraga nii mõnd lepinguga hõlmatud riiki kui ka Ühendkuningriiki. 3. Käesolevat protokolli kohaldatakse ka nende Ühendkuningriigi kodanike suhtes, kes ei ole või enam ei ole üheski käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olukorras, kuid kelle suhtes kohaldatakse väljaastumislepingu artiklit 10 või kodanike õigusi käsitleva kokkuleppe artiklit 10, samuti nende pereliikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes. 4. Lõikes 3 osutatud isikud on hõlmatud seni, kuni neil on jätkuvalt õigus elada väljaastumislepingu artikliga 13 või kodanike õigusi käsitleva kokkuleppe artikliga 12 hõlmatud riigis või õigus töötada oma töökohariigis vastavalt väljaastumislepingu artiklile 24 või 25 või kodanike õigusi käsitleva kokkuleppe artiklile 20. 5. Kui käesolev artikkel viitab pereliikmetele ja ülalpidamisel olnud isikutele, on need isikud käesoleva protokolli alusel hõlmatud ainult niivõrd, kuivõrd nende õigused ja kohustused pereliikmete või ülalpidamisel olnud isikutena tulenevad määrusest (EÜ) nr 883/2004. Artikkel 3 Sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjad 1. Käesoleva protokolliga hõlmatud isikute suhtes kohaldatakse lepingu artiklis 8 ja käesolevas isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe lisas, määruses (EÜ) nr 883/2004 ning määruses (EÜ) nr 987/2009 sätestatud õigusnorme ja eesmärke. 2. Hõlmatud riigid võtavad nõuetekohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel loodud Euroopa Komisjoni juures tegutseva sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni (edaspidi „halduskomisjon“) otsuseid ja soovitusi, mis on loetletud käesoleva lisa jagudes B ja C. Artikkel 4 Hõlmatud eriolukorrad 1. Järgmisi reegleid kohaldatakse järgmistes olukordades käesolevas artiklis sätestatud ulatuses nende isikute suhtes, kelle suhtes ei ole kohaldatud või enam ei kohaldata artiklit 2.
2. Käesoleva artikli lõike 1 punkti a alusel hüvitisi saavate isikute suhtes kohaldatakse seoses haigushüvitistega määruse (EÜ) nr 883/2004 III jaotise 1. peatükki. Käesolevat lõiget kohaldatakse mutatis mutandis seoses perehüvitistega, mis põhinevad määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklitel 67, 68 ja 69. Artikkel 5 Tagasimaksmine, sissenõudmine ja tasaarvestus Määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 sätteid tagasimaksmise, sissenõudmise ja tasaarvestuse kohta kohaldatakse jätkuvalt selliste sündmuste suhtes, mis puudutavad isikuid, kes ei ole artikli 2 alusel kindlustatud, ja mis:
Artikkel 6 Õiguse areng ja kohandamine 1. Olenemata lõikest 3 käsitatakse käesolevas protokollis sisalduvaid viiteid määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 või nende sätetele viidetena õigusaktidele või sätetele, mis on inkorporeeritud kokkuleppesse, nagu neid kohaldatakse üleminekuperioodi viimasel päeval. 2. Kui määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 muudetakse või need asendatakse pärast üleminekuperioodi lõppu, käsitatakse käesolevas protokollis esinevaid viiteid kõnealustele määrustele viidetena muudetud või asendatud määrustele kooskõlas liidu puhul väljaastumislepingu I lisa II osas loetletud õigusaktide ja Šveitsi puhul kodanike õigusi käsitleva kokkuleppe I lisa II osas loetletud õigusaktidega. 3. Määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 tuleb käesoleva protokolli kohaldamisel käsitada liidu puhul väljaastumislepingu I lisa III osas loetletud kohandusi sisaldavatena ja Šveitsi puhul kodanike õigusi käsitleva kokkuleppe I lisa III osas loetletud kohandusi sisaldavatena. 4. Käesoleva protokolli kohaldamisel jõustuvad lõigetes 2 ja 3 osutatud muudatused ja kohandused järgmisel päeval pärast väljaastumislepingu I lisa või kodanike õigusi käsitleva kokkuleppe I lisa vastavate muudatuste ja kohanduste jõustumist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.” |
(1) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandatud väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).