(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestatakse liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

31. detsembril 2018 esitas äriühing Avena Nordic Grain Oy (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse lasta liidu turule uuendtoiduna liikide Brassica rapa L. ja Brassica napus L. väikese eruukhappe- ja glükosinolaatide sisaldusega (00-tüüpi) kultivaridest saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulber. Taotleja taotles liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulbri kasutamist teraviljabatoonides, müslis ja muudes samalaadsetes segatud hommikusöögihelvestes, pressitud hommikusöögihelvestes, suupistetes (v.a krõpsud jms), gluteenivabades leibades, erilisanditega saia-leivatoodetes, mitmevilja-saia-leivatoodetes, lihaasendajates ja lihapallides.

(4)

Samuti tegi taotleja ettepaneku, et kuna liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulbri valgufraktsioon on sarnane rapsiseemnevalguga, mis lubati uuendtoiduna turule komisjoni rakendusotsusega 2014/424/EL (3) ja mille kohta Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) tegi järelduse, (4) et sensibiliseerimisohtu ei saa välistada ja et on tõenäoline, et see võib sinepi suhtes allergilistel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone, märgistatakse liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulbrit sisaldavad toiduaineid nii, et see võimaldab sinepi suhtes allergilistel inimestel selliste toiduainete tarbimist vältida.

(5)

31. detsembril 2018 esitas taotleja komisjonile ka taotluse konfidentsiaalsete andmete kaitsmiseks seoses juhuslikustatud topeltpimeda, kontrollrühmaga võrreldud 4nädalase sekkuva kliinilise inimuuringuga, millega hinnati uuendtoidu ohutust ja talutavust tervete tarbijate hulgas (5).

(6)

19. juunil 2019 palus komisjon toiduohutusametil hinnata liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulbrit uuendtoiduna vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikele 3.

(7)

Toiduohutusamet võttis 30. juunil 2020 kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 11 nõuetega vastu teadusliku arvamuse „Safety of rapeseed powder from Brassica rapa L. and Brassica napus L. as a novel food pursuant to Regulation (EC) 2015/2283“ (6) (Liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rüpsiseemnetest pulbri uuendtoiduna kasutamise ohutus vastavalt määrusele (EL) 2015/2283).

(8)

Oma teaduslikus arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulber on kavandatud kasutustingimuste korral ohutu. Ta jõudis siiski ka järeldusele, et liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulber võib sinepi suhtes allergilistel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. Seega on kõnealuses teaduslikus arvamuses esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulber vastab määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikes 1 sätestatud loa andmise nõuetele, kui seda kasutatakse teraviljabatoonides, müslis ja muudes samalaadsetes segatud hommikusöögihelvestes, pressitud hommikusöögihelvestes, suupistetes (v.a krõpsud jms), gluteenivabades leibades, erilisanditega saia-leivatoodetes, mitmevilja-saia-leivatoodetes, lihaasendajates ja lihapallides ning kui liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulbrit sisaldavad toiduained on märgistatud nii, et see võimaldab sinepi suhtes allergilistel inimestel selliste toiduainete tarbimist vältida.

(9)

Toiduohutusameti arvamus ning taotleja esitatud koostise ja spetsifikatsiooni andmed annavad samuti piisavalt alust süsivesikute üldsisalduse lisamiseks uuendtoidu spetsifikatsiooni, sest need on tähtis toitaineline koostisosa, mille sisalduse lisamine täiendab kõnealuse uuendtoidu põhiprofiili.

(10)

Toiduohutusamet leidis oma teaduslikus arvamuses, et ta oleks võinud teha oma järeldused liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulbri ohutuse kohta kavandatud kasutustingimuste korral ilma taotleja poolt konfidentsiaalseks nimetatud andmeteta (juhuslikustatud topeltpime, kontrollrühmaga võrreldud 4nädalane sekkuv kliiniline inimuuring, millega hinnati uuendtoidu ohutust ja talutavust tervete tarbijate hulgas).

(11)

Seepärast leiab komisjon, et määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõikes 2 sätestatud nõuded ei ole täidetud ning taotluses sisalduvate konfidentsiaalsete andmete taotletud kaitset ei saa lubada. Seepärast on asjakohane, et liikidest Brassica rapa L. ja Brassica napus L. saadud osaliselt rasvatustatud rapsiseemnetest pulbri uuendtoiduna kasutamise ja selle liidu lubatud uuendtoitude loetellu lisamise luba peaks sisaldama üksnes määruse (EL) 2015/2283 artikli 9 lõikes 3 osutatud teavet.

(12)

Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“), mille eesmärgiks on reguleerida rahvusvahelist lennutransporti, jõustus 4. aprillil 1947. Sellega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO).

(2)

Liidu liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalisriigid ja ICAO liikmed, samal ajal kui liidul on teatavates ICAO organites vaatleja staatus.

(3)

Vastavalt Chicago konventsiooni artiklile 54 võtab ICAO nõukogu vastu rahvusvahelisi standardeid ja soovituslikke tavasid.

(4)

21. detsembril 2017. aastal otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu oma resolutsioonis 2396 (2017), et ÜRO liikmesriigid peavad parandama suutlikkust koguda, töödelda ja analüüsida broneeringuinfot ICAO standardite ja soovituslike tavade raames ning tagama, et kõik nende pädevad riiklikud asutused kasutavad ja et nendega jagatakse terroriaktide ja nendega seotud reisimise ennetamiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks broneeringuinfot viisil, milles võetakse täielikult arvesse inimõigusi ja põhivabadusi.

(5)

Samuti kutsuti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2396 (2017) ICAOd üles tegema selle liikmesriikidega koostööd, et kehtestada broneeringuinfo kogumise, kasutamise, töötlemise ja kaitsmise standard.

(6)

Broneeringuinfo standardid ja soovituslikud tavad on esitatud Chicago konventsiooni 9. lisa 9. peatüki osas D. Neid standardeid ja soovituslikke tavasid täiendavad lisasuunised, eelkõige ICAO dokument 9944, milles on esitatud suunised broneeringuinfo kohta.

(7)

23. juunil 2020 võttis ICAO nõukogu vastu Chicago konventsiooni 9. lisa 9. peatüki osa D 28. muudatuse, millega nähakse ette uued standardid ja soovituslikud tavad, mille alusel osalisriigid parandavad oma territooriumile suunduvate ja sealt väljuvate lendude broneeringuinfo kogumise, kasutamise, töötlemise ja kaitsmise suutlikkust („28. muudatus“), mida toetab asjakohane õigus- ja haldusraamistik.

(8)

Chicago konventsiooni artikli 90 kohaselt jõustub 28. muudatus pärast seda, kui sellega mittenõustumisest teatamise tähtpäevast on möödunud kolm kuud, kui enamik osalisriike ei ole oma mittenõustumisest teatanud.

(9)

Chicago konventsiooni artikli 38 järgi peab osalisriik, kelle arvates ei ole mõne rahvusvahelise standardi või protseduuri kõiki aspekte võimalik järgida või viia oma norme ja tavasid täielikult kooskõlla rahvusvahelise standardi või protseduuriga pärast selle muutmist või kes peab vajalikuks vastu võtta norme või tavasid, mis mingis üksikasjas erinevad rahvusvahelise standardiga kehtestatud normidest või tavadest, viivitamata teavitama ICAO-d oma tava ja rahvusvahelise standardiga kehtestatu erinevustest. Erinevusest teatamine mõjutab ICAO vastu võetud standardite õiguslikku toimet. Seepärast tuleb liidu seisukoht selles küsimuses võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

(10)

Osalisriike teavitati 28. muudatusest riikidele adresseeritud kirjas EC 6/3-20/71. Riikidele adresseeritud kirja järgi tuleb 28. muudatuse erinevustest ja selle järgimise kinnitamisest teatada 30. jaanuariks 2021.

(11)

Liit on võtnud vastu broneeringuinfot käsitlevad ühiseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/681, (1) mille kohaldamisala kattub oluliselt valdkonnaga, mida soovitakse reguleerida 28. muudatusega läbi vaadatud uute standardite ja soovituslike tavadega. Direktiiv (EL) 2016/681 hõlmab eelkõige ulatuslikku normide kogumit, et kaitsta eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõigusi, kui lennuettevõtjad edastavad liikmesriikidele broneeringuinfot ja kui broneeringuinfot töödeldakse terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

(12)

Liit on vastu võtnud ka isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680, (3) mida lennuettevõtjad ning muud eraõiguslikud asutused ja pädevad asutused kohaldavad broneeringuinfo töötlemisel süütegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks, sealhulgas eesmärgiga kaitsta avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja neid ennetada.

(13)

Lisaks kehtib liidu ja kolmandate riikide, täpsemalt Austraalia (4) ja Ameerika Ühendriikide (5) vahel praegu kaks broneeringuinfo töötlemise ja edastamise rahvusvahelist lepingut. 26. juulil 2017 andis Euroopa Liidu Kohus arvamuse 1/15 Kanada ja liidu vahelise broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva kavandatava lepingu kohta, mis allkirjastati 25. juunil 2014. aastal (6) („arvamus 1/15“).

(14)

Chicago konventsiooni 9. lisa 9. peatüki osa D broneeringuinfoga seotud aspektid 28. muudatuse sõnastuses puudutavad valdkonda, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 alusel komisjoni ainupädevuses, sest 28. muudatus võib mõjutada broneeringuinfo kaitset ja töötlemist käsitlevaid ühiseeskirju.

(15)

Seepärast võeti liidu seisukoht selles küsimuses 28. muudatuse ettevalmistamiseks nõukogu otsuse (EL) 2019/2107 (7) alusel. Kõnealune seisukoht kajastab isikuandmete kaitset ja kolmandatele riikidele broneeringuinfo edastamist käsitlevaid liidu õiguse nõudeid, nagu need on kehtestatud määruses (EL) 2016/679 ning direktiivides (EL) 2016/680 ja (EL) 2016/681, ning nõudeid, mis tulenevad Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, eelkõige arvamuses 1/15.

(16)

28. muudatusega läbi vaadatud uued standardid ja soovituslikud tavad on suures osas kooskõlas liidu seisukohaga, mis on kindlaks määratud otsusega (EL) 2019/2107, ja sellega kehtestatakse ambitsioonikad kaitsemeetmed andmekaitse valdkonnas, eelkõige andmesubjekti õiguste, sõltumatu asutuse teostatava järelevalve, delikaatsete andmete ja diskrimineerimiskeelu, broneeringuinfo automaatse töötlemise, broneeringuinfo töötlemise eesmärkide ning broneeringuinfo säilitamise, kasutamise, avaldamise ja edasise edastamise kohta.

(17)

Arvestades, et 28. muudatus võimaldaks rahvusvahelisel tasandil broneeringuinfo kaitse standardite osas oluliselt edasi liikuda, ei teatanud liidu liikmesriigid konventsiooni artikli 90 kohasest mittenõustumisest.

(18)

Samas on liidu õigusest tulenevad broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitlevad nõuded 28. muudatusega läbi vaadatud standarditest ja põhimõtetest rangemad.

(19)

28. muudatuses sätestatud standardi 9.34 punktis a nõutakse, et osalisriigid ei tõkestaks ega takistaks broneeringuinfo edastamist teisele osalisriigile, kes järgib standardeid ja soovituslikke tavasid. Vastavalt 28. muudatuses sätestatud standardi 9.34 punktile b jääb osalisriikidele võimalus säilitada või kehtestada oma riigisisese õigus- ja haldusraamistiku alusel kõrgem kaitsetase ning sõlmida broneeringuinfo edastamist käsitlevate üksikasjalikumate sätete kehtestamiseks lisakokkuleppeid teiste osalisriikidega.Standardi 9.34 praegune sõnastus ei ole siiski liidu ja selle liikmesriikide seisukohast õiguslikult piisavalt selge tagamaks, et liikmesriikidel ei ole keelatud selliseid nõudeidkehtestada.

(20)

Neid asjaolusid arvestades peaksid liikmesriigid liidu õiguse ning standardite ja soovituslike tavade järgimise tagamiseks ametlikult teatama vastuseks riikidele adresseeritud kirjale EC 6/3-20/71 erinevusest Chicago konventsiooni artikli 38 tähenduses. Selline erinevus peaks piirduma Chicago konventsiooni 9. lisa 9. peatüki D osa standardiga 9.34, mida on muudetud 28. muudatusega.

(21)

Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel võetav seisukoht.

(22)

Liidu seisukoha peaksid esitama liidu liikmesriigid.

(23)

Direktiiv (EL) 2016/681 on Iirimaale siduv ja seepärast osaleb ta käesoleva otsuse vastuvõtmisel.

(24)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,