18.1.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 15/1

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/31,

13. jaanuar 2021,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 rakenduseeskirjad seoses andmete kvaliteedi miinimumstandardite ja tehniliste kirjeldustega fotode, DNA-profiilide ja daktüloskoopiliste andmete sisestamiseks Schengeni infosüsteemi (SIS) politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1345

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 9228 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL, (1) ja eriti selle artikli 42 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna Schengeni infosüsteem (edaspidi „SIS“) sisaldab hoiatusteateid isikute ja esemete kohta, keda või mida liikmesriikide pädevad asutused otsivad, et tagada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrge turvalisuse tase.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1862 artikli 20 lõikele 3 võib isiku kohta SISi sisestatud hoiatusteatesse sisestada fotosid, näokujutisi, DNA-profiile ja daktüloskoopilisi andmeid (viimased hõlmavad sõrmejälgi ja peopesajälgi). Vastavalt määruse (EL) 2018/1862 artikli 22 lõikele 1 tuleks sellised andmed sisestada SISi, kui need on kättesaadavad.

(3)	Määruse (EL) 2018/1862 artikli 42 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud, et SISi sisestatud fotode, näokujutiste, DNA-profiilide ja daktüloskoopiliste andmete suhtes kohaldatakse kvaliteedikontrolli, et teha kindlaks nende vastavus andmete kvaliteedi miinimumstandarditele ja tehnilistele kirjeldustele.

(4)	On vaja kehtestada rakendusmeetmed, millega määratakse kindlaks andmete kvaliteedi miinimumstandardid ja tehnilised kirjeldused selliste andmete SISi sisestamiseks ja nende seal säilitamiseks.

(5)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1862 artikli 43 lõikele 3 võib raskete kuritegude või terrorikuritegude toimumispaigast leitud täielike või osaliste sõrmejälgede või peopesajälgede alusel SISis säilitatavatest daktüloskoopilistest andmetest päringuid teha, kui on võimalik kindlaks teha, et need kuuluvad suure tõenäosusega raske kuriteo või terroriakti toimepanijale, ja tingimusel, et päring tehakse samaaegselt liikmesriikide asjaomastes riiklikes sõrmejälgede andmebaasides. Lisaks võivad liikmesriigid vastavalt määruse (EL) 2018/1862 artiklile 40 sisestada SISi tagaotsitavate tundmatute isikute kohta hoiatusteateid, mis sisaldavad üksnes raske kuriteo või terrorikuriteo toimumispaigast leitud daktüloskoopilisi andmeid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste daktüloskoopiliste andmete SISi edastamise suhtes kohaldatavate kvaliteedistandardite kehtestamisele.

(6)

Tehnilistes kirjeldustes tuleks fotode SISi sisestamiseks ja seal säilitamiseks kindlaks määrata üksnes selline kvaliteeditase, mida kasutatakse isikusamasuse kinnitamiseks vastavalt kõnealuse määruse artikli 43 lõikele 1. Artikli 43 lõike 4 kohaselt isiku tuvastamiseks kasutatavate fotode ja näokujutiste SISi sisestamiseks ja talletamiseks nõutav kvaliteeditase tuleks sätestada hilisemas etapis, kui kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud. eu-LISA peaks SIS II nõuanderühmaga konsulteerides töötama välja ja dokumenteerima käesolevas otsuses, SISi liidese juhenddokumendis ja üksikasjalikes tehnilistes kirjeldustes sätestatud standardite ja põhjalike tehniliste kirjelduste tehnilised üksikasjad. Liikmesriigid, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaksid arendama oma süsteeme kooskõlas kõnealustes dokumentides sätestatud tehniliste kirjeldustega.

(7)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EL) 2018/1862 vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määrus (EL) 2018/1862 põhineb Schengeni acquis’l, teatas Taani 26. aprillil 2019 kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 4, et ta on otsustanud määruse (EL) 2018/1862 oma siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

(8)	Iirimaa osaleb käesolevas otsuses ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu otsuse 2002/192/EÜ (2) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(9)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ (3) sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(10)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ (5) sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/149/JSK (6) artikliga 3.

(11)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ (7) rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/349/EL (8) artikliga 3.

(12)	Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev otsus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses ning seda tuleks tõlgendada koostoimes nõukogu otsustega 2010/365/EL (9) ja (EL) 2018/934 (10).

(13)	Horvaatia puhul on käesolev otsus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses ning seda tuleks tõlgendada koostoimes nõukogu otsusega (EL) 2017/733 (11).

(14)	Küprose puhul on käesolev otsus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(15)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1725 (12) artikli 42 lõikega 1 kooskõlas konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 26. augustil 2020.

(16)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas SIS-SIRENE politseikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2018/1862 artiklis 42 osutatud fotode, DNA-profiilide ja daktüloskoopiliste andmete SISi sisestamine ja seal säilitamine peab vastama käesoleva otsuse lisas sätestatud andmekvaliteedi miinimumstandarditele ja tehnilistele kirjeldustele.

Artikkel 2

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1345 (13) tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametile, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile.

Brüssel, 13. jaanuar 2021

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Ylva JOHANSSON

(1) ELT L 312, 7.12.2018, lk 56.

(2) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(4) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(5) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(6) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

(7) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(8) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).

(9) Nõukogu 29. juuni 2010. aasta otsus 2010/365/EL Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 166, 1.7.2010, lk 17).

(10) Nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsus (EL) 2018/934, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 165, 2.7.2018, lk 37).

(11) Nõukogu 25. aprilli 2017. aasta otsus (EL) 2017/733 Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis (ELT L 108, 26.4.2017, lk 31).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(13) Komisjoni 4. augusti 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1345, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) sõrmejäljekirjete andmete kvaliteedi miinimumstandardeid (ELT L 213, 6.8.2016, lk 15).

LISA

Andmete kvaliteedi miinimumstandardid ja tehnilised kirjeldused fotode, DNA-profiilide ja daktüloskoopiliste andmete kasutamiseks SISis

1. Daktüloskoopilised andmed

1.1. SISis kasutatavate daktüloskoopiliste andmete kategooriad

SISis võib kasutada järgmiste kategooriate daktüloskoopilisi andmeid:

a)	vajutatud sõrmejäljed, sealhulgas vajutatud pöidlajäljed ja vajutatud nelja-sõrme-jäljed;

b)	pööratud sõrmejäljed;

c)	peopesajäljed;

d)	sõrmejäljend: terroriaktide või muude uuritavate raskete kuritegude toimumiskohas avastatud tundmatu päritoluga täielikud või osalised sõrmejäljed;

e)	peopesajäljend: terroriaktide või muude uuritavate raskete kuritegude toimumiskohas avastatud tundmatu päritoluga peopesajälgede täielik või osaline kogum.

1.2. Daktüloskoopiliste andmete lubatud vormingud

Liikmesriigid võivad edastada kesksele SISile:

a)	andmed, mis on kogutud riiklikul tasandil reaalajas toimivate skaneerimisseadmetega, millega on võimalik koguda ja segmentida kuni kümmet erinevat sõrmejälge; pööratud, vajutatud või mõlemad jäljendid;

b)	tinti kasutades võetud sõrme- ja peopesajäljed; pööratud, vajutatud või mõlemad jäljed, mis on hiljem asjaomase kvaliteediga ja asjaomases resolutsioonis skaneeritud.

Määruse (EL) 2018/1862 artikli 43 lõikes 2 määratletud keskne SIS sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteem (CS-SIS AFIS) peab olema ühilduv ja koostalitlusvõimeline punktides a ja b nimetatud daktüloskoopiliste andmete vormingutega.

1.3. Andmete kvaliteedi miinimumstandardid ja tehnilised kirjeldused

1.3.1. Kausta- ja pakkimisvorming („daktüloskoopiline konteiner“)

Daktüloskoopiliste andmete SISi edastamise vorming („daktüloskoopiline konteiner“) peab vastama ANSI/NIST (1) binaarsel vormingul põhinevale SIS NIST standardile.

Keskse SISi (CS-SIS) tehnilise abi üksuse tasandil luuakse SIS NIST-kontroller, et kontrollida edastatud daktüloskoopilise konteineri vastavust määratletud SIS NIST-standardile.

CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteem (AFIS) ei võta määratletud SIS NIST standardile mittevastavaid daktüloskoopilisi konteinereid vastu ja neid keskses SISis ei säilitata. Kui CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteem lükkab nõuetele mittevastava toimiku tagasi, saadab CS-SIS andmed edastanud liikmesriigile veateate.

1.3.2. Kujutiste vorming ja lahutusvõime

Punkti 1.1 alapunktides a, b ja c osutatud sõrmejälje- ja peopesajälje kujutiste nominaalne lahutusvõime peab CS-SISis töötlemiseks olema kas 1 000 ppi või 500 ppi, millel on 256 halltooni. 500 ppi kujutised tuleb sisestada WSQ vormingus ning 1 000 ppi kujutised JPEG2000 (JP2) vormingus.

Punkti 1.1 alapunktides d ja e osutatud sõrme- ja peopesajäljendi kujutiste lahutusvõime peab olema 500 või 1 000 ppi, et CS-SIS saaks neid töödelda. 500 ppi kujutised tuleb sisestada WSQ vormingus ning 1 000 ppi kujutised JPEG2000 (JP2) vormingus. Mõlema resolutsiooniga kujutise puhul tuleb kasutada kadudeta JPEG-tihendust.

1.3.3. Kvaliteedikünnised sõrmejälgede ja peopesajälgede kujutiste säilitamiseks ja kasutamiseks CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis (AFIS)

Sõrmejälgede kujutised peavad CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis salvestamiseks ja kasutamiseks ületama SISi liidese juhenddokumendis ja üksikasjalikes tehnilistes kirjeldustes sätestatud kvaliteedikünnised.

Liikmesriikidel soovitatakse enne daktüloskoopiliste kujutiste CS-SISile edastamist kontrollida nende vastavust kvaliteedinõuetele.

Nõuetele vastavaid daktüloskoopilisi konteinereid, mis sisaldavad kvaliteedikünnise alla jäävaid sõrme- ja peopesajälgi, CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis ei säilitata ning biomeetriliste otsingute tegemiseks ei kasutata. Daktüloskoopilisi konteinereid, mis sisaldavad CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi poolt tagasilükatud daktüloskoopilisi kujutisi, võib kasutada üksnes isiku isikusamasuse kinnitamiseks kooskõlas määruse (EL) 2018/1862 artikli 43 lõikega 1. Kui CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteem on faili kujutiste halva kvaliteedi tõttu tagasi lükanud, saadab CS-SIS andmed edastanud liikmesriigile veateate.

1.3.4. Kvaliteedikünnised sõrme- ja peopesajäljendi kujutiste säilitamiseks ja kasutamiseks CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis

CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis aktsepteerimiseks peavad sõrme- ja peopesajäljendi daktüloskoopilised kujutised vastama SISi liidese juhenddokumendis ja tehnilistes kirjeldustes sätestatud kvaliteedikünnistele.

Nõuetele vastavaid daktüloskoopilisi konteinereid, mis sisaldavad kvaliteedikünnise alla jäävaid sõrme- või peopesajälgede kujutisi, CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis ei säilitata. Kui CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteem on faili kujutiste halva kvaliteedi tõttu tagasi lükanud, saadab CS-SIS andmed edastanud liikmesriigile veateate.

1.4. Biomeetrilised otsingud

CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteem pakub biomeetriliste andmete otsingu funktsiooni igat liiki daktüloskoopiliste kujutiste jaoks, mis vastavad punktides 1.3.3 ja 1.3.4 kehtestatud kvaliteedinõuetele.

CS-SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis tehtavate biomeetriliste otsingute eri kategooriate toimivusnõuded ja biomeetriline täpsus on sätestatud SISi liidese juhenddokumendis ja üksikasjalikes tehnilistes kirjeldustes.

2. Fotod

Fotode SISi sisestamisel tuleb kasutada resolutsiooni vähemalt 480 × 600 pikslit ja värvisügavust 24 bitti.

3. DNA-profiilid

DNA-profiili kirjeldamiseks kasutatav failitüüp peab järgima laiendatud märgistuskeelt (XML). SISis säilitatava DNA-profiili kirjeldamisel peab faili struktuur järgima kombineeritud DNA-indeksisüsteemi (CODIS) (2) standardit.

(1) USA riiklik infosüsteemide standard (American National Standard for Information Systems)/USA riiklik standardite ja tehnoloogia instituut (National Institute of Standards and Technology).

(2) https://www.fbi.gov/services/laboratory/biometric-analysis/codis

18.1.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 15/11

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ÕHUTRANSPORDIALASE KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD EUROOPA LIIDU / ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2020,

3. detsember 2020,

millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa [2021/34]

EUROOPA LIIDU/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordialast kokkulepet, edaspidi „kokkulepe“, eriti selle artikli 23 lõiget 4,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Alates 1. veebruarist 2021 asendatakse kokkuleppe lisa käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

1. Lepingu lisas osutatud mis tahes õigusakti muudatused, mille Euroopa Liit on pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist COVID-19 pandeemia tõttu vastu võtnud ja mis piirduvad õigusakti või selle täieliku või osalise kohaldamise jõustumise või alguskuupäeva muutmisega või selle täieliku või osalise tühistamisega, edastatakse Šveitsi Konföderatsioonile kooskõlas lepingu artikli 23 lõikega 3 ning need loetakse lepingu lisasse lisatuks alates nende avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, ilma et oleks vaja ühiskomitee täiendavat otsust lisa läbivaatamise kohta. Teave, mis sisaldab täielikku viidet asjaomastele muudatustele pärast nende vastuvõtmist koos viitega käesolevale otsusele, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Šveitsi föderaalõiguse ametlikus kogumikus. Muudatusi hakatakse Šveitsis kohaldama alates nende kohaldamise kuupäevast Euroopa Liidus.

2. Lõiget 1 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2021 vastu võetud õigusaktide suhtes.

Bern ja Brüssel, 3. detsember 2020

Ühiskomitee nimel

Euroopa Liidu delegatsiooni juht

Filip CORNELIS

Šveitsi delegatsiooni juht

Christian HEGNER

LISA

„LISA

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel arvestatakse järgmist:

—	1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepingu alusel asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane;

—

iga kord, kui käesolevas lisas nimetatud õigusaktid sisaldavad viiteid Euroopa Ühenduse liikmesriikidele, mis on asendatud viidetega Euroopa Liidu liikmesriikidele, või nendega ühenduse loomise vajadusele, käsitatakse kõnealuseid viiteid käesoleva kokkuleppe kohaldamisel kehtivana ka Šveitsi suhtes või Šveitsiga ühenduse loomise vajaduse suhtes;

—	kokkuleppe artiklite 4, 15, 18, 27 ja 35 viiteid nõukogu määrustele (EMÜ) nr 2407/92 ja (EMÜ) nr 2408/92 käsitatakse viidetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1008/2008;

—

ilma et see piiraks käesoleva kokkuleppe artikli 15 kohaldamist, hõlmab järgmistes ühenduse direktiivides ja määrustes osutatud mõiste „ühenduse lennuettevõtja“ ka sellist lennuettevõtjat, kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht selle olemasolu korral paikneb Šveitsi territooriumil ja kellele on antud tegevusluba kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1008/2008. Kõiki viiteid nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2407/92 käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 1008/2008;

—	kõiki järgmistes tekstides esinevaid viiteid asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitatakse viidetena käesoleva kokkuleppe artiklitele 8 ja 9.

1. Lennunduse liberaliseerimise ja muud tsiviillennunduses kohaldatavad õigusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aastaEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	määrus (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1),

—	määrus (EL) 2020/696 (ELT L 165, 27.5.2020, lk 1).

Nõukogu27. novembri 2000. aastadirektiiv 2000/79/EÜ, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 302, 1.12.2000, lk 57).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu4. novembri 2003. aastadirektiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu27. veebruari 2003. aastamäärus (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (ELT L 66, 11.3.2003, lk 1).

Komisjoni31. juuli 2003. aastamäärus (EÜ) nr 1358/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste andmete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa (ELT L 194, 1.8.2003, lk 9), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 158/2007 (ELT L 49, 17.2.2007, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu21. aprilli 2004. aastamäärus (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele (ELT L 138, 30.4.2004, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) nr 285/2010 (ELT L 87, 7.4.2010, lk 19),

—	komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1118 (ELT L 243, 29.7.2020, lk 1).

Nõukogu18. jaanuari 1993. aastamäärus (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1) (artiklid 1–12), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	määrus (EÜ) nr 793/2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 50),

—	määrus (EL) 2020/459 (ELT L 99, 31.3.2020, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu11. märtsi 2009. aastadirektiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 70, 14.3.2009, lk 11).

Nõukogu15. oktoobri 1996. aastadirektiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36).

(artiklid 1–9, 11–23 ja 25)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu14. jaanuari 2009. aastamäärus (EÜ) nr 80/2009 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 35, 4.2.2009, lk 47).

2. Konkurentsieeskirjad

Nõukogu16. detsembri 2002. aastamäärus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1)

(artiklid 1–13, 15–45)

(Sel määral, mil kõnealune määrus on käesoleva kokkuleppe kohaldamiseks oluline. Kõnealuse määruse lisamine ei mõjuta käesoleva kokkuleppe kohast ülesannete jaotust.)

Komisjoni7. aprilli 2004. aastamäärus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1),

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2008 (ELT L 171, 1.7.2008, lk 3).

Nõukogu20. jaanuari 2004. aastamäärus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(artiklid 1–18, artikli 19 lõiked 1–2 ja artiklid 20–23)

Vastavalt ühinemismääruse artikli 4 lõikele 5 kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel järgmist:

määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline kõnealuse määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik läbi vaadata vähemalt kolme EÜ liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni riikliku konkurentsiõiguse alusel, võivad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud isikud või ettevõtjad enne asjaomastele ametiasutustele teatamist teha Euroopa Ühenduste Komisjonile põhjendatud ettepaneku, et koondumise peaks läbi vaatama komisjon;

2)	Euroopa Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 ja eelmise lõigu kohased ettepanekud viivitamata Šveitsi Konföderatsioonile;

3)	kui Šveitsi Konföderatsioon väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemise suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum Šveitsi pädeva konkurentsiasutuse pädevusse ning seda ei suunata kõnealuse lõike kohaselt Šveitsi Konföderatsiooni pädevusest välja.

Seoses ühinemismääruse artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegadega kohaldatakse järgmist:

1)	Euroopa Komisjon edastab kõik asjaomased dokumendid vastavalt artikli 4 lõigetele 4 ja 5, artikli 9 lõigetele 2 ja 6 ning artikli 22 lõikele 2 viivitamata Šveitsi pädevale konkurentsiasutusele;

2)	Šveitsi Konföderatsiooni puhul hakatakse määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegu arvestama alates ajast, mil Šveitsi pädev konkurentsiasutus on asjaomased dokumendid kätte saanud.

Komisjoni21. aprilli 2004. aastamäärus (EÜ) nr 802/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 133, 30.4.2004, lk 1) (artiklid 1–24), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1),

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1033/2008 (ELT L 279, 22.10.2008, lk 3),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1269/2013 (ELT L 336, 14.12.2013, lk 1).

Komisjoni16. novembri 2006. aastadirektiiv 2006/111/EÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 318, 17.11.2006, lk 17).

Nõukogu25. mai 2009. aastamäärus (EÜ) nr 487/2009 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 148, 11.6.2009, lk 1).

3. Lennuohutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu4. juuli 2018. aastamäärus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

Lennundusohutusametil on Šveitsis talle kõnealuse määruse kohaselt antud volitused.

Komisjonil on Šveitsis talle antud volitused otsuste puhul, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 2 lõigete 6 ja 7, artikli 41 lõike 6, artikli 62 lõike 5, artikli 67 lõigete 2 ja 3, artikli 70 lõike 4, artikli 71 lõike 2, artikli 76 lõike 4, artikli 84 lõike 1, artikli 85 lõike 9, artikli 104 lõike 3 punkti i, artikli 105 lõike 1 ja artikli 106 lõigete 1 ja 6 kohaselt.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa teise taandega ettenähtud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata määruse (EL) 2018/1139 artiklis 127 nimetatud määruse (EL) nr 182/2011 sätetes viidatud „liikmesriiki“ Šveitsi kohta kehtivana.

Kõnealust määrust ei tõlgendata mingil juhul selliselt, et see annaks Euroopa Lennundusohutusametile volitused tegutseda Šveitsi nimel rahvusvaheliste lepingute raames muudel põhjustel kui tema selliste lepingute järgsete kohustuste täitmisel.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses.

Artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

i)	lõike 1 punkti a lisatakse pärast sõna „liiduga“ sõnad „või Šveitsiga“;

ii)

lisatakse järgmine lõige:

„4. Kui liit peab läbirääkimisi kolmanda riigiga, et sõlmida leping, mille kohaselt liikmesriik või lennundusohutusamet võivad välja anda sertifikaate asjaomase kolmanda riigi pädeva lennundusasutuse väljaantud sertifikaatide alusel, püüab ta tagada Šveitsile pakkumise samalaadse lepingu sõlmimiseks asjaomase kolmanda riigiga. Šveits püüab omakorda sõlmida kolmandate riikidega samalaadsed lepingud, kui on sõlminud liit.“

b)	Artiklisse 95 lisatakse järgmine lõige: „3. Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib lennundusohutusameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.“

c)	Artiklisse 96 lisatakse järgmine lõik: „Šveits kohaldab lennundusohutusameti suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud käesoleva lisa A lisas, kooskõlas A lisa liitega.“

d)	Artiklisse 102 lisatakse järgmine lõige: „5. Šveits osaleb täielikult lennundusohutusameti juhatuses ning tal on seal ELi liikmesriikidega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud hääleõigus.“

Artiklisse 120 lisatakse järgmine lõige:

„13. Šveits osaleb lõike 1 punktis b osutatud ühenduse rahalises panuses vastavalt järgmisele valemile:

S (0,2/100) + S [1 – (a + b) 0,2/100] c/C,

kus:

S	=	lennundusohutusameti eelarve osa, mis ei ole kaetud lõike 1 punktides c ja d märgitud tasude ja lõivudega;
a	=	assotsieerunud riikide arv,
b	=	ELi liikmesriikide arv,
c	=	Šveitsi osamaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) eelarvesse,
C	=	ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide toetuse kogumaht ICAO eelarves.“

f)	Artiklisse 122 lisatakse järgmine lõige: „6. Šveitsis lennundusohutusameti tegevusega seotud osalejate suhtes teostatavat liidu finantskontrolli käsitlevad sätted on esitatud käesoleva lisa B lisas.“

Määruse I lisa laiendatakse järgmistele õhusõidukitele kui toodetele, mis kuuluvad komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (1) artikli 3 lõike 1 punkti a reguleerimisalasse:

õhusõiduk [HB-JES] – tüüp Gulfstream G-V;

õhusõiduk [HB-ZDF] – tüüp MD 900.

h)	Artikli 132 lõikes 1 tõlgendatakse viidet määrusele (EL) 2016/679 Šveitsi puhul viitena asjakohastele riiklikele õigusaktidele.

i)	Artikli 140 lõige 6 ei kehti Šveitsi kohta.

Komisjoni3. novembri 2011. aastamäärus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) nr 290/2012 (ELT L 100, 5.4.2012, lk 1),

—	komisjoni määrus (EL) nr 70/2014 (ELT L 23, 28.1.2014, lk 25),

—	komisjoni määrus (EL) nr 245/2014 (ELT L 74, 14.3.2014, lk 33),

—	komisjoni määrus (EL) 2015/445 (ELT L 74, 18.3.2015, lk 1),

—	komisjoni määrus (EL) 2016/539 (ELT L 91, 7.4.2016, lk 1),

—	komisjoni määrus (EL) 2018/1065 (ELT L 192, 30.7.2018, lk 21),

—	komisjoni määrus (EL) 2018/1119 (ELT L 204, 13.8.2018, lk 13),

—	komisjoni määrus (EL) 2018/1974 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 1),

—	komisjoni määrus (EL) 2019/27 (ELT L 8, 10.1.2019, lk 1),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/430 (ELT L 75, 19.3.2019, lk 66),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1747 (ELT L 268, 22.10.2019, lk 23),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/359 (ELT L 67, 5.3.2020, lk 82),

—	komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/723 (ELT L 170, 2.6.2020, lk 1).

Komisjoni4. märtsi 2020. aastadelegeeritud määrus (EL) 2020/723, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid kolmandate riikide piloodilubade tunnustamise kohta ja muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 (ELT L 170, 2.6.2020, lk 1).

Nõukogu16. detsembri 1991. aastamäärus (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4) (artiklid 1–3, artikli 4 lõige 2, artiklid 5–11 ja 13), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	määrus (EÜ) nr 1899/2006 (ELT L 377, 27.12.2006, lk 1),

—	määrus (EÜ) nr 1900/2006 (ELT L 377, 27.12.2006, lk 176),

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 8/2008 (ELT L 10, 12.1.2008, lk 1),

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2008 (ELT L 254, 20.9.2008, lk 1).

Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 139 tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 3922/91 kehtetuks alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama määruse (EL) 2018/1139 artikli 32 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud üksikasjalikke norme lennu- ja tööajapiirangute ning puhkeajanõuete kohta seoses lennukitega tehtavate taksolendude, kiirabilendude ja ühe piloodiga ärilise lennutranspordi tegevustega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu20. oktoobri 2010. aastamäärus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	määrus (EL) nr 376/2014 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18),

—	määrus (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

Komisjoni22. jaanuari 2004. aastamäärus (EÜ) nr 104/2004, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad (ELT L 16, 23.1.2004, lk 20).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu14. detsembri 2005. aastamäärus (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 344, 27.12.2005, lk 15), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

Komisjoni22. märtsi 2006. aastamäärus (EÜ) nr 473/2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis osutatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 84, 23.3.2006, lk 8).

Komisjoni22. märtsi 2006. aastamäärus (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 14), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/736 (ELT L 172, 3.6.2020, lk 7).

Komisjoni16. detsembri 2011. aastamäärus (EL) nr 1332/2011, millega kehtestatakse ühised õhuruumi kasutamise nõuded ja käitamisprotseduurid õhukokkupõrke vältimiseks (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 336, 20.12.2011, lk 20), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) 2016/583 (ELT L 101, 16.4.2016, lk 7).

Komisjoni16. juuli 2012. aastarakendusmäärus (EL) nr 646/2012, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste trahvide ja perioodiliste karistusmaksete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 187, 17.7.2012, lk 29).

Komisjoni3. augusti 2012. aastamäärus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) nr 7/2013 (ELT L 4, 9.1.2013, lk 36),

—	komisjoni määrus (EL) nr 69/2014 (ELT L 23, 28.1.2014, lk 12),

—	komisjoni määrus (EL) 2015/1039 (ELT L 167, 1.7.2015, lk 1),

—	komisjoni määrus (EL) 2016/5 (ELT L 3, 6.1.2016, lk 3),

—	komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/897 (ELT L 144, 3.6.2019, lk 1),

—	komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/570 (ELT L 132, 27.4.2020, lk 1).

Komisjoni5. oktoobri 2012. aastamäärus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) nr 800/2013 (ELT L 227, 24.8.2013, lk 1),

—	komisjoni määrus (EL) nr 71/2014 (ELT L 23, 28.1.2014, lk 27),

—	komisjoni määrus (EL) nr 83/2014 (ELT L 28, 31.1.2014, lk 17),

—	komisjoni määrus (EL) nr 379/2014 (ELT L 123, 24.4.2014, lk 1),

—	komisjoni määrus (EL) 2015/140 (ELT L 24, 30.1.2015, lk 5),

—	komisjoni määrus (EL) 2015/1329 (ELT L 206, 1.8.2015, lk 21),

—	komisjoni määrus (EL) 2015/640 (ELT L 106, 24.4.2015, lk 18),

—	komisjoni määrus (EL) 2015/2338 (ELT L 330, 16.12.2015, lk 1),

—	komisjoni määrus (EL) 2016/1199 (ELT L 198, 23.7.2016, lk 13),

—	komisjoni määrus (EL) 2017/363 (ELT L 55, 2.3.2017, lk 1),

—	komisjoni määrus (EL) 2018/394 (ELT L 71, 14.3.2018, lk 1),

—

komisjoni määrus (EL) 2018/1042 (ELT L 188, 25.7.2018, lk 3), v.a määruse (EL) nr 965/2012 uue artikli 4 lõige 2, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/1042 artikli 1 lõikes 1, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/745 (ELT L 176, 5.6.2020, lk 11),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1975 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 53),

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1387 (ELT L 229, 5.9.2019, lk 1), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1176 (ELT L 259, 10.8.2020, lk 10),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1384 (ELT L 228, 4.9.2019, lk 106).

Komisjoni28. juuni 2013. aastarakendusmäärus (EL) nr 628/2013, milles käsitletakse Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodeid standardimiskontrollide korraldamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 eeskirjade kohaldamise järelevalvel ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 179, 29.6.2013, lk 46).

Komisjoni12. veebruari 2014. aastamäärus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 44, 14.2.2014, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) 2017/161 (ELT L 27, 1.2.2017, lk 99),

—	komisjoni määrus (EL) 2018/401 (ELT L 72, 15.3.2018, lk 17),

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/469 (ELT L 104, 3.4.2020, lk 1), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1177 (ELT L 259, 10.8.2020, lk 12),

—	komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1234 (ELT L 282, 31.8.2020, lk 1).

Komisjoni16. detsembri 2019. aastarakendusmäärus (EL) 2019/2153, milles käsitletakse Euroopa Liidu lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 319/2014 (ELT L 327, 17.12.2019, lk 36).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu3. aprilli 2014. aastamäärus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

Komisjoni29. aprilli 2014. aastamäärus (EL) nr 452/2014, millega kehtestatakse kolmandate riikide käitajate lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 133, 6.5.2014, lk 12), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) 2016/1158 (ELT L 192, 16.7.2016, lk 21).

Komisjoni26. novembri 2014. aastamäärus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) 2015/1088 (ELT L 176, 7.7.2015, lk 4),

—	komisjoni määrus (EL) 2015/1536 (ELT L 241, 17.9.2015, lk 16),

—	komisjoni määrus (EL) 2017/334 (ELT L 50, 28.2.2017, lk 13),

—	komisjoni määrus (EL) 2018/1142 (ELT L 207, 16.8.2018, lk 2),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1383 (ELT L 228, 4.9.2019, lk 1),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1384 (ELT L 228, 4.9.2019, lk 106),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/270 (ELT L 56, 27.2.2020, lk 20),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1159 (ELT L 257, 6.8.2020, lk 14).

Komisjoni20. veebruari 2015. aastamäärus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 63, 6.3.2015, lk 1).

Komisjoni23. aprilli 2015. aastamäärus (EL) 2015/640, milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 (ELT L 106, 24.4.2015, lk 18), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/133 (ELT L 25, 29.1.2019, lk 14),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1159 (ELT L 257, 6.8.2020, lk 14).

Komisjoni29. juuni 2015. aastarakendusmäärus (EL) 2015/1018, millega kehtestatakse tsiviillennunduse selliste juhtumiliikide loetelu, millest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014 tuleb kohustuslikus korras teatada (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 163, 30.6.2015, lk 1).

Komisjoni19. detsembri 2016. aastaotsus (EL) 2016/2357, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade tõhusa järgimisega seotud puudusi koolitusorganisatsiooni Hellenic Aviation Training Academy (HATA) välja antud tunnistuste ja nende alusel välja antud osa 66 kohaste lubade osas (teatavaks tehtud numbri C(2016) 8645) (ELT L 348, 21.12.2016, lk 72).

Komisjoni13. märtsi 2018. aastamäärus (EL) 2018/395, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude ja õhupalli lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 71, 14.3.2018, lk 10), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/357 (ELT L 67, 5.3.2020, lk 34).

Komisjoni14. detsembri 2018. aastarakendusmäärus (EL) 2018/1976, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude ja õhupalli lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 64), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/358 (ELT L 67, 5.3.2020, lk 57).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu25. märtsi 2019. aastamäärus (EL) 2019/494 lennundusohutuse teatavate aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 85 I, 27.3.2019, lk 11)

Komisjoni1. juuli 2019. aastarakendusotsus (EL) 2019/1128, milles käsitletakse Euroopa keskses andmekogus talletatud lennuohutusalastele soovitustele ja neile antud vastustele juurdepääsu õigusi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/780/EL (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 177, 2.7.2019, lk 112).

4. Lennundusjulgestus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu11. märtsi 2008. aastamäärus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).

Komisjoni2. aprilli 2009. aastamäärus (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 3.4.2009, lk 7), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) nr 297/2010 (ELT L 90, 10.4.2010, lk 1),

—	komisjoni määrus (EL) nr 720/2011 (ELT L 193, 23.7.2011, lk 19),

—	komisjoni määrus (EL) nr 1141/2011 (ELT L 293, 11.11.2011, lk 22),

—	komisjoni määrus (EL) nr 245/2013 (ELT L 77, 20.3.2013, lk 5).

Komisjoni18. detsembri 2009. aastamäärus (EL) nr 1254/2009, milles sätestatakse kriteeriumid, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik teha erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 338, 19.12.2009, lk 17), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) 2016/2096 (ELT L 326, 1.12.2016, lk 7).

Komisjoni8. jaanuari 2010. aastamäärus (EL) nr 18/2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 300/2008 seoses riiklike tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmide kriteeriumidega (ELT L 7, 12.1.2010, lk 3).

Komisjoni26. jaanuari 2010. aastamäärus (EL) nr 72/2010, millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 23, 27.1.2010, lk 1), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/472 (ELT L 85, 1.4.2016, lk 28).

Komisjoni5. novembri 2015. aastarakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2426 (ELT L 334, 22.12.2015, lk 5),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/815 (ELT L 122, 13.5.2017, lk 1),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/55 (ELT L 10, 13.1.2018, lk 5),

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/103 (ELT L 21, 24.1.2019, lk 13), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/910 (ELT L 208, 1.7.2020, lk 43),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/413 (ELT L 73, 15.3.2019, lk 98),

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1583 (ELT L 246, 26.9.2019, lk 15), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/910 (ELT L 208, 1.7.2020, lk 43),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/111 (ELT L 21, 27.1.2020, lk 1),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/910 (ELT L 208, 1.7.2020, lk 43).

Komisjoni16. novembri 2015. aastarakendusotsus C(2015) 8005, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 18 punktis a osutatud teavet sisaldavate lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (ELTs avaldamata), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni rakendusotsus C(2017) 3030,

—	komisjoni rakendusotsus C(2018) 4857,

—

komisjoni rakendusotsus C(2019) 132, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusotsus C(2020) 4241

5. Lennuliikluse korraldamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu10. märtsi 2004. aastamäärus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 96, 31.3.2004, lk 1), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 34).

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 6, 8, 10, 11 ja 12 kohaselt antud volitused.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõikes 2 tuleks sõnad „ühenduse tasandil“ asendada sõnadega „ühenduse tasandil, kaasates Šveitsi“.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa teises taandes sätestatud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 5 ega selles mainitud otsuse 1999/468/EÜ sätetes viidatud „liikmesriiki“ Šveitsi kohta kehtivana.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu10. märtsi 2004. aastamäärus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 96, 31.3.2004, lk 10), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 34).

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 9a, 9b, 15, 15a, 16 ja 17 kohaselt antud volitused.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt.

a)	Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses“ sõnad „ja Šveitsis“.

b)	Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõigetesse 1 ja 6 lisatakse pärast sõna „ühenduses“ sõnad „ja Šveitsis“.

c)	Artiklit 8 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses“ sõnad „ja Šveitsis“.

d)	Artiklit 10 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses“ sõnad „ja Šveitsis“.

e)	Artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon edastab oma otsuse liikmesriikidele ning teavitab sellest teenuseosutajaid, kui see on õiguslikult asjassepuutuv.“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu10. märtsi 2004. aastamäärus (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 96, 31.3.2004, lk 20), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 34).

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 3a, 6 ja 10 kohaselt antud volitused.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aastamäärus (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 96, 31.3.2004, lk 26), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 34).

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 4 ja 7 ning artikli 10 lõike 3 kohaselt antud volitused.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt.

a)	Artiklit 5 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühendusega“ sõnad „või Šveitsiga“.

b)	Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõikesse 4 lisatakse pärast sõna „ühendusega“ sõnad „või Šveitsiga“.

c)	III lisa muudetakse järgmiselt: punkti 3 teise ja viimasesse taandesse lisatakse pärast sõna „ühenduses“ sõnad „või Šveitsis“.

Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 139 on määrus (EÜ) nr 552/2004 kehtetuks tunnistatud alates 11. septembrist 2018. Siiski jätkatakse kõnealuse määruse artiklite 4, 5, 6, 6a ja 7 ning III ja IV lisa kohaldamist kuni määruse (EL) 2018/1139 artiklis 47 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäevani ning selles ulatuses, milles nimetatud õigusaktid hõlmavad määruse (EÜ) nr 552/2004 asjakohaste sätete sisu, ent igal juhul mitte kauem kui 12. septembrini 2023.

Komisjoni23. detsembri 2005. aastamäärus (EÜ) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20).

Komisjoni4. juuli 2006. aastamäärus (EÜ) nr 1033/2006, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 186, 7.7.2006, lk 46), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/886 (ELT L 205, 29.6.2020, lk 14),

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/469 (ELT L 104, 3.4.2020, lk 1), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1177 (ELT L 259, 10.8.2020, lk 12),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 428/2013 (ELT L 127, 9.5.2013, lk 23),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2120 (ELT L 329, 3.12.2016, lk 70),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/139 (ELT L 25, 30.1.2018, lk 4).

Komisjoni6. juuli 2006. aastamäärus (EÜ) nr 1032/2006, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 186, 7.7.2006, lk 27), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 30/2009 (ELT L 13, 17.1.2009, lk 20).

Nõukogu27. veebruari 2007. aastamäärus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 1361/2008 (ELT L 352, 31.12.2008, lk 12),

—	nõukogu määrus (EL) nr 721/2014 (ELT L 192, 1.7.2014, lk 1).

Komisjoni7. juuni 2007. aastamäärus (EÜ) nr 633/2007, milles sätestatakse lendudest teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 146, 8.6.2007, lk 7), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) nr 283/2011 (ELT L 77, 23.3.2011, lk 23).

Komisjoni1. märtsi 2017. aastarakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 62, 8.3.2017, lk 1), muudetud järgmise õigusaktiga:

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/469 (ELT L 104, 3.4.2020, lk 1), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1177 (ELT L 259, 10.8.2020, lk 12).

Komisjoni16. jaanuari 2009. aastamäärus (EÜ) nr 29/2009, millega kehtestatakse andmevahetusteenuste nõuded ühtse Euroopa taeva jaoks (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 13, 17.1.2009, lk 3), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/310 (ELT L 56, 27.2.2015, lk 30),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1170 (ELT L 183, 9.7.2019, lk 6),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/208 (ELT L 43, 17.2.2020, lk 72).

Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

I lisa A osasse lisatakse „Switzerland UIR“.

Komisjoni30. märtsi 2009. aastamäärus (EÜ) nr 262/2009, milles sätestatakse režiimi S päringusaatja koodide kooskõlastatud määramise ja kasutamise nõuded ühtse Euroopa taeva kontekstis (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 84, 31.3.2009, lk 20), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2345 (ELT L 348, 21.12.2016, lk 11).

Komisjoni26. jaanuari 2010. aastamäärus (EL) nr 73/2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 23, 27.1.2010, lk 6), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1029/2014 (ELT L 284, 30.9.2014, lk 9).

Määrus (EL) nr 73/2010 tunnistatakse kehtetuks alates 27. jaanuarist 2022.

Komisjoni25. märtsi 2010. aastamäärus (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 80, 26.3.2010, lk 10), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/886 (ELT L 205, 29.6.2020, lk 14),

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/469 (ELT L 104, 3.4.2020, lk 1), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1177 (ELT L 259, 10.8.2020, lk 12),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1006 (ELT L 165, 23.6.2016, lk 8),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2159 (ELT L 304, 21.11.2017, lk 45).

Komisjoni29. juuli 2010. aastaotsus C(2010)5134 ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise organi määramise kohta (ELTs avaldamata)

Komisjoni24. veebruari 2011. aastamäärus (EL) nr 176/2011 teabe kohta, mis tuleb esitada enne funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamist ja muutmist (ELT L 51, 25.2.2011, lk 2).

Komisjoni7. juuli 2011. aastaotsus C(2011) 4130 võrgustiku haldusasutuse määramise kohta ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise võrgustikule (EMPs kohaldatav tekst) (ELTs avaldamata)

Komisjoni22. novembri 2011. aastarakendusmäärus (EL) nr 1206/2011, millega kehtestatakse õhusõidukite identifitseerimise nõuded seoses ühtse Euroopa taeva seirega (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 305, 23.11.2011, lk 23), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/587 (ELT L 138, 30.4.2020, lk 1).

Käesolevas kokkuleppes loetakse rakendusmääruse (EL) nr 1206/2011 sätteid järgmises kohanduses:

I lisasse lisatakse „Switzerland UIR“.

Komisjoni22. novembri 2011. aastarakendusmäärus (EL) nr 1207/2011, milles sätestatakse ühtse Euroopa taeva seire toimivuse ja koostalitlusvõime nõuded (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 305, 23.11.2011, lk 35), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1028/2014 (ELT L 284, 30.9.2014, lk 7),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/386 (ELT L 59, 7.3.2017, lk 34),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/587 (ELT L 138, 30.4.2020, lk 1).

Komisjoni26. septembri 2012. aastarakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) 2015/340 (ELT L 63, 6.3.2015, lk 1),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1185 (ELT L 196, 21.7.2016, lk 3),

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/469 (ELT L 104, 3.4.2020, lk 1), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1177 (ELT L 259, 10.8.2020, lk 12),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/886 (ELT L 205, 29.6.2020, lk 14).

Komisjoni16. novembri 2012. aastarakendusmäärus (EL) nr 1079/2012, millega kehtestatakse ühtses Euroopa taevas kasutatavad kõneside kanalisammud (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 320, 17.11.2012, lk 14), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 657/2013 (ELT L 190, 11.7.2013, lk 37),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2345 (ELT L 348, 21.12.2016, lk 11),

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2160 (ELT L 304, 21.11.2017, lk 47).

Komisjoni3. mai 2013. aastarakendusmäärus (EL) nr 409/2013, milles käsitletakse ühisprojektide määratlemist, juhtimiskorra kehtestamist ja Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava elluviimist toetavate stiimulite väljaselgitamist (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 123, 4.5.2013, lk 1).

Komisjoni27. juuni 2014. aastarakendusmäärus (EL) nr 716/2014 Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamist toetava ühise katseprojekti kehtestamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 190, 28.6.2014, lk 19).

Komisjoni18. juuli 2018. aastarakendusmäärus (EL) 2018/1048, millega kehtestatakse suutlikkusel põhineva navigatsiooni suhtes kohaldatavad õhuruumi kasutamise nõuded ja käitamisprotseduurid (ELT L 189, 26.7.2018, lk 3).

Komisjoni24. jaanuari 2019. aastarakendusmäärus (EL) 2019/123, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 677/2011 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 28, 31.1.2019, lk 1).

Komisjoni11. veebruari 2019. aastarakendusmäärus (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 56, 25.2.2019, lk 1).

Komisjoni6. mai 2019. aastarakendusotsus (EL) 2019/709, millega määratakse võrgu haldaja, kes vastutab ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide rakendamise eest (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3228 all) (ELT L 120, 8.5.2019, lk 27).

Komisjoni29. mai 2019. aastarakendusotsus (EL) 2019/903, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuseesmärgid kolmandaks võrdlusperioodiks, mis algab 1. jaanuaril 2020 ja lõpeb 31. detsembril 2024 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 144, 3.6.2019, lk 49).

Komisjoni17. detsembri 2019. aastarakendusotsus (EL) 2019/2167, millega kiidetakse heaks ühtse Euroopa taeva lennuliikluse juhtimise võrgu funktsioone käsitlev võrgu strateegiline kava aastateks 2020–2029 (ELT L 328, 18.12.2019, lk 89).

Komisjoni17. detsembri 2019. aastarakendusotsus (EL) 2019/2168, võrgu haldusnõukogu esimehe, liikmete ja asendusliikmete ning Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta seoses lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonide rakendamisega kolmandal võrdlusperioodil (2020–2024) (ELT L 328, 18.12.2019, lk 90).

Komisjoni29. novembri 2019. aastarakendusotsus (EL) 2019/2012, komisjoni määruse (EÜ) nr 29/2009 (millega kehtestatakse andmevahetusteenuste nõuded ühtse Euroopa taeva jaoks) artiklis 14 sätestatud erandite kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 312, 3.12.2019, lk 95).

6. Keskkond ja müra

Euroopa Parlamendi ja nõukogu26. märtsi 2002. aastadirektiiv 2002/30/EÜ müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel (EMPs kohaldatav tekst) (artiklid 1–12 ja 14–18) (EÜT L 85, 28.3.2002, lk 40).

(Kehtivad Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Ungari Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti I lisa muudatused, mis tulenevad II lisa 8. peatüki („Transpordipoliitika“) G jao („Õhutransport“) punktist 2.)

Nõukogu4. detsembri 1989. aastadirektiiv 89/629/EMÜ tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta (EÜT L 363, 13.12.1989, lk 27).

(artiklid 1–8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu12. detsembri 2006. aastadirektiiv 2006/93/EÜ rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude reguleerimise kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 374, 27.12.2006, lk 1).

7. Tarbijakaitse

Nõukogu13. juuni 1990. aastadirektiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59) (artiklid 1–10)

Nõukogu5. aprilli 1993. aastadirektiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29) (artiklid 1–11), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	direktiiv 2011/83/EL (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

Nõukogu9. oktoobri 1997. aastamäärus (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (EÜT L 285, 17.10.1997, lk 1) (artiklid 1–8), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 889/2002 (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 2).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu11. veebruari 2004. aastamäärus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1).

(artiklid 1–18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu5. juuli 2006. aastamäärus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1).

8. Muud

Nõukogu27. oktoobri 2003. aastadirektiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(artikli 14 lõike 1 punkt b ja artikli 14 lõige 2)

9. Lisad

A	:	Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll
B	:	Šveitsis EASA tegevuses osalejate üle teostatavat Euroopa Liidu finantskontrolli käsitlevad sätted

A LISA

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 343 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikliga 191 on Euroopa Liidul ja Euroopa Aatomienergiaühendusel liikmesriikide territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

I PEATÜKK

EUROOPA LIIDU OMAND, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Liidu ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Liidu omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Liidu arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Liit, tema vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Alati kui võimalik, võtavad liikmesriikide valitsused asjakohased meetmed, et hüvitada või tagastada vallas- või kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud või müügimaksud, kui liit teeb oma ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata, kui nende mõjul liidu piires kahjustataks konkurentsi.

Vabastus ei kehti selliste maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Liidu ametialaseks kasutamiseks imporditavad ja eksporditavad kaubad on vabastatud kõikidest tollimaksudest, -keeldudest ja -piirangutest; selliselt imporditud kaupu ei või impordiriigi territooriumil müüa ega muul viisil võõrandada tasu eest ega tasuta, välja arvatud selle riigi valitsuse heakskiidetud tingimustel.

Samuti on liidu väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ-PASSER)

Artikkel 5

Liidu institutsioonidele võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama kord, mille see riik tagab diplomaatilistele esindustele.

Liidu institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 6

Liidu institutsioonide presidendid võivad liidu institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu poolt lihthäälteenamusega kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtiva reisidokumendina. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on ette nähtud liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid nende reisilubade tunnustamiseks kehtivate reisidokumentidena kolmandate riikide territooriumil.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 7

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Euroopa Parlamendi liikmetele võimaldatakse seoses tollikontrolli ja rahavahetusega:

a)	nende oma valitsuse poolt samad soodustused, mis välismaal ajutisel ametilähetusel olevatele kõrgetele ametnikele;

b)	teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Immuniteet kehtib Euroopa Parlamendi liikmete suhtes ka siis, kui nad reisivad Euroopa Parlamenti ja sealt tagasi.

Parlamendi liige ei saa nõuda immuniteediga kaasnevaid õigusi, kui ta on tabatud õigusrikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamenti kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 10

Liidu institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib ka liidu konsultatiivorganite kohta.

V PEATÜKK

EUROOPA LIIDU AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 11

Iga liikmesriigi territooriumil on liidu ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

vastavalt aluslepingute sätetele, mis käsitlevad ühest küljest ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ja teisest küljest Euroopa Liidu Kohtu pädevust liidu ja selle ametnike vahelistes vaidlustes, kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;

b)	teenistujate, nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)	valuutavahetust reguleerivate määruste rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 12

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liit neile maksab.

Euroopa Liidu makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.

Artikkel 13

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse nende liidu ametnike ja muude teenistujate elukohaks, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks liidu teenistuses asuvad elama liikmesriiki, kus nad liidu teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui ka riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et see riik on liidu liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli sätete kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 14

Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 15

Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist muude asjaomaste institutsioonidega määruste abil kindlaks liidu ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes osaliselt või täielikult kehtivad artikli 11, artikli 12 teise lõigu ja artikli 13 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA LIIDU JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 16

Liikmesriik, mille territooriumil on liidu institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud liidu juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 17

Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes liidu huvides.

Iga liidu institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus liidu huvidega.

Artikkel 18

Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad liidu institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate asutustega.

Artikkel 19

Artikleid 11–14 ja artiklit 17 kohaldatakse komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 20

Artikleid 11 kuni 14 ja artiklit 17 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäride ja kaasettekandjate suhtes, ilma et eelöeldu piiraks protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta, kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artikkel 21

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist.

Euroopa Investeerimispank on vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samuti ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Panga ja selle organite põhikirjalist tegevust ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 22

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Euroopa Keskpank on vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Panga ja selle organite tegevust, mis lähtub Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, ei maksustata käibemaksuga.

Liide

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli Šveitsis kohaldamise menetlus

Kohaldamise laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi „protokoll“) mõistetakse nii, et see hõlmab ka Šveitsi, kui järgmiste sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

Lennundusohutusameti vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Šveitsist eksporditavatelt toodetelt ja teenustelt ei tule maksta Šveitsi käibemaksu. Kui tegemist on lennundusohutusameti ametlikuks kasutamiseks protokolli artikli 3 teise lõigu kohaselt Šveitsi tarnitavate toodete või seal osutatavate teenustega, vabastatakse need käibemaksust selle tagastamise teel. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu tagastamine toimub sellekohase Šveitsi vormi esitamisel föderaalse maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused tuleb üldjuhul läbi vaadata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui tagastamistaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega esitati.

Lennundusohutusameti personali käsitlevate eeskirjade kohaldamise menetlus

Vastavalt protokolli artikli 12 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt riigisisese õiguse põhimõtetele lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (2) artikli 2 tähenduses föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palgalt, töötasult ja tasudelt, mida neile maksab Euroopa Liit ja mis on maksustatud liidusisese maksuga.

Kõnealuse protokolli artikli 13 kohaldamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina eespool esitatud punkti 1 tähenduses.

Lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad ning nende pereliikmed, kes on Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemi liikmed, ei pea tingimata olema allutatud Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemile.

Euroopa Liidu Kohtul on ainupädevus kõigis lennundusohutusameti või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid käsitlevates küsimustes seoses nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (3) ja teiste Euroopa Liidu õiguse töötingimusi määratlevate sätete kohaldamisega.

B LISA

Finantskontroll Šveitsi-poolsete Euroopa Liidu Lennundusohutusameti tegevuses osalejate üle

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Lennundusohutusamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad lennundusohutusameti tegevuses lepinguosalistena, lennundusohutusameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid lennundusohutusameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada otse komisjonile või lennundusohutusametile kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas otsuses viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Kontrollid

1. Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (4) ja lennundusohutusameti finantseeskirjale, mille haldusnõukogu võttis vastu 26. märtsil 2003, vastavalt komisjoni määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) ja muudele käesolevas otsuses osutatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi lennundusohutusameti või komisjoni ametnikud või lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2. Lennundusohutusameti või komisjoni ametnikele ja muudele kõnealuse ameti ja komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu auditi teostamiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse selgesõnaliselt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas otsuses viidatud vahendite rakendamiseks.

3. Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite teostamise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1. Käesoleva kokkuleppe kohaselt on komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Šveitsi territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (6).

2. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolli või teiste pädevate, Šveitsi föderaalse finantskontrolli määratud Šveitsi asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

3. Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise korraldada komisjon ja kõnealused asutused ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks teostamiseks.

5. Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused selliste rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama eespool nimetatud asutust kontrolli või inspekteerimise tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1. Käesoleva lisa edukaks rakendamiseks vahetavad ühenduse ja Šveitsi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel nõupidamisi.

2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult lennundusohutusametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas kokkuleppes viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitletakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni Šveitsi õigusaktide ja ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate vastavate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -sanktsioonid

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võib lennundusohutusamet või komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, (7) samuti nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (8).

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Lennundusohutusameti ja komisjoni poolt käesoleva otsuse rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riikidele, kuuluvad täitmisele Šveitsis.

Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita pärast dokumendi autentsuse tõestamist Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest lennundusohutusametit või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusõigusele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkust kontrollib Euroopa Liidu Kohus.

Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis tehakse vahekohtuklausli alusel, kuuluvad täitmisele samadel tingimustel.

“

(1) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(2) Nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1).

(3) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (muudele teenistujatele kohaldatav kord) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(4) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(5) Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(6) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(7) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 357, 31.12.2002, lk 1).

(8) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

18.1.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 15/34

ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2020,

11. detsember 2020,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ning komitee otsust nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks [2021/35]

ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 21. juuni 1999. aasta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepet (1) (edaspidi „kokkulepe“), eriti selle artikli 52 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt kokkuleppe artikli 51 lõikele 2 tagab ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) järelevalve lepingu sätete täitmise üle ja nende kohaldamise ning rakendab kokkuleppe artiklites 52 ja 55 osutatud kohandamis- ja läbivaatamisklausleid.

(2)

Kokkuleppe artikli 52 lõike 4 kohaselt võtab ühiskomitee muu hulgas vastu otsused, millega vaadatakse läbi 1. lisa, et inkorporeerida sellesse vastavalt vajadusele ja vastastikkuse põhimõttel asjaomaste õigusaktide muudatused või otsustab muude meetmete üle, millega tagatakse kokkuleppe nõuetekohane toimimine.

(3)

Šveitsil on kavas kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/797 (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 2016/798 (3) samaväärseid õigusnorme. Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee otsusega nr 2/2019 (4) vaatas ühiskomitee ühelt poolt läbi kokkuleppe 1. lisa, et inkorporeerida kõnealuste direktiivide uued sisulised sätted, ning teiselt poolt võttis vastu üleminekusätted, et säilitada Šveitsi ja Euroopa Liidu vaheline sujuv raudteeliiklus kuni kokkuleppe muutmiseni vastavalt kohaldatavale korrale. Seda sätet kohaldatakse praegu kuni 31. detsembrini 2020.

(4)	Kuni ülejäänud sisuliste sätete inkorporeerimiseni tuleks otsuse nr 2/2019 artiklitega 2, 3, 4 ja 5 ette nähtud üleminekusätteid kohaldada kuni 31. detsembrini 2021.

(5)

Kuupäev, mil kokkuleppe 1. lisas loetletud teatavad Šveitsi siseriiklikud eeskirjad, mis võivad olla vastuolus koostalitluse tehniliste kirjeldustega, peaksid olema läbi vaadatud, et otsustada, kas need välja jätta, neid muuta või kokkuleppesse sisse jätta, tuleks määrata komitee järgmise koosoleku kuupäevale hiljemalt 30. juuniks 2021.

(6)	Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikes 5 osutatud erijuhtumid, mille võib esitada iga koostalitluse tehnilise kirjelduse jaoks, et asjakohasel viisil säilitada olemasoleva raudteesüsteemi ühilduvus nii võrgustiku kui ka veeremiüksuste osas, tuleks loetleda lepingu 1. lisas,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kokkuleppe 1. lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Otsuse nr 2/2019 artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 6

1. Šveitsi siseriiklike eeskirjade ja erijuhtumitega võib Euroopa Liidu nõudeid täiendada või neist erandeid teha, kui eeskirjades ja erijuhtumites käsitletakse allsüsteemide tehnilisi parameetreid, käitamise aspekte ning kokkuleppe 1. lisas loetletud ohutusülesandeid täitvate töötajatega seotud üksikasju.

2. Šveits teavitab ametit lõikes 1 osutatud siseriiklikest eeskirjadest, et need määruse (EL) 2016/796 artiklis 27 osutatud arvutisüsteemi abil avalikuks teha.

3. 1. lisas on kindlaks määratud kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad ja erijuhtumid, mis võivad olla vastuolus ELi õigusega. Kui vastavust liidu õigusele ei ole 30. juuniks 2021 kindlaks tehtud, ei või kõnealuseid siseriiklikke eeskirju ja erijuhtumeid enam kohaldada, kui ühiskomitee ei otsusta teisiti.“

Artikkel 3

Otsuse nr 2/2019 artikli 8 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

„Artikleid 2, 3, 4 ja 5 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2021.“

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Bern, 11. detsember 2020

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

president

Peter FÜGLISTALER

Euroopa Liidu nimel

Euroopa Liidu delegatsiooni juht

Elisabeth WERNER

(1) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 91.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(4) Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee 13. detsembri 2019. aasta otsus nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks (ELT L 13, 17.1.2020, lk 43).

LISA

„1. LISA

KOHALDATAVAD SÄTTED

Vastavalt käesoleva kokkuleppe artikli 52 lõikele 6 kohaldab Šveits allpool nimetatud õigusnormidega samaväärseid õigusnorme.

Liidu õiguse asjaomased sätted

1. JAGU – TEGEVUSALALE LUBAMINE

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiv 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (kodifitseeritud versioon) (ELT L 33, 4.2.2006, lk 82).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51), viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72), viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

Seoses käesoleva kokkuleppega:

a)	vabastavad Euroopa Liit ja Šveitsi Konföderatsioon juhitunnistuse omamise kohustusest isikud, kellel on Šveitsi Konföderatsiooni, mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsus;

b)	võib Šveitsi Konföderatsioon vabastada muude kui punktis a märgitud riikide kodanikud juhitunnistuse omamise kohustusest ainult pärast konsulteerimist Euroopa Liiduga ning tema nõusolekul;

c)	määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatüki sätteid (kabotaažvedude kohta) ei kohaldata.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88), viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel määruse (EÜ) nr 1073/2009 V peatüki sätteid (kabotaažvedude kohta) ei kohaldata.

—	Komisjoni 17. detsembri 2009. aasta otsus 2009/992/EL riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse kantavate andmete miinimumnõuete kohta (ELT L 339, 22.12.2009, lk 36).

—	Komisjoni 16. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1213/2010, millega kehtestatakse autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist käsitlevad ühiseeskirjad (ELT L 335, 18.12.2010, lk 21).

—

Komisjoni 9. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 361/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 107, 10.4.2014, lk 39).

—

Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/403, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1071/2009 seoses liidu eeskirjade raskete, autoveo-ettevõtja hea maine kaotamiseni viia võivate rikkumiste liigitusega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ III lisa (ELT L 74, 19.3.2016, lk 8).

2. JAGU – SOTSIAALVALDKONNA ÕIGUSNORMID

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrusega (EL) nr 165/2014 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35), viimati muudetud komisjoni 18. märtsi 2016. aasta määrusega (EL) 2016/403 (ELT L 74, 19.3.2016, lk 8).

—	Komisjoni 1. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 581/2010 salvestusseadmetelt ja juhikaartidelt asjakohaste andmete allalaadimise maksimumperioodide kohta (ELT L 168, 2.7.2010, lk 16).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

—

Komisjoni 21. jaanuari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/68 juhikaartide elektrooniliste registrite ühendamise ühiste menetluste ja tehniliste kirjelduste kohta (ELT L 15, 22.1.2016, lk 51), muudetud komisjoni 25. augusti 2017. aasta rakendusmäärusega (EL) 2017/1503 (ELT L 221, 26.8.2017, lk 10).

—

Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/799, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded (ELT L 139, 26.5.2016, lk 1), muudetud komisjoni 28. veebruari 2018. aasta rakendusmäärusega (EL) 2018/502 (ELT L 85, 28.3.2018, lk 1).

—	Komisjoni 23. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/548, millega kehtestatakse sõidumeeriku plommi eemaldamisest või rikkumisest kirjalikult teatamise standardvorm (ELT L 79, 24.3.2017, lk 1).

—	Komisjoni 30. märtsi 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1013, millega koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 17 osutatud aruande standardvorm (ELT L 153, 16.6.2017, lk 28).

3. JAGU – TEHNIKAALASED ÕIGUSNORMID

Mootorsõidukid

—

Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16), viimati muudetud komisjoni 14. juuni 2007. aasta direktiiviga 2007/34/EÜ (ELT L 155, 15.6.2007, lk 49).

—

Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/77/EMÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest väljapaisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest väljapaisatavate gaasiliste osakeste heitmete vastu (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33), viimati muudetud komisjoni 10. aprilli 2001. aasta direktiiviga 2001/27/EÜ (EÜT L 107, 18.4.2001, lk 10).

—

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/671/EMÜ alla 3,5tonnistes sõidukites turvavööde kohustuslikku kasutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 26), viimati muudetud komisjoni 27. veebruari 2014. aasta rakendusdirektiiviga 2014/37/EL (ELT L 59, 28.2.2014, lk 32).

—	Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiviga 2002/85/EÜ (EÜT L 327, 4.12.2002, lk 8).

—

Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta direktiiviga 2002/7/EÜ (EÜT L 67, 9.3.2002, lk 47).

—	Nõukogu 3. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2411/98 mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimisliikmesriigi tunnusmärgi tunnustamise kohta ühendusesiseses liikluses (EÜT L 299, 10.11.1998, lk 1).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta (EÜT L 203, 10.8.2000, lk 1), viimati muudetud komisjoni 5. juuli 2010. aasta direktiiviga 2010/47/EL (ELT L 173, 8.7.2010, lk 33).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1), viimati muudetud komisjoni 18. juuli 2008. aasta direktiiviga 2008/74/EÜ (ELT L 192, 19.7.2008, lk 51).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1), viimati muudetud komisjoni 31. jaanuari 2014. aasta määrusega (EL) nr 133/2014 (ELT L 47, 18.2.2014, lk 1).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1), viimati muudetud komisjoni 22. juuni 2016. aasta määrusega (EL) 2016/1004 (ELT L 165, 23.6.2016, lk 1).

—

Komisjoni 25. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1), viimati muudetud komisjoni 12. juuni 2014. aasta määrusega (EL) nr 627/2014 (ELT L 174, 13.6.2014, lk 28).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 540/2014 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 131), muudetud komisjoni 26. juuni 2017. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2017/1576 (ELT L 239, 19.9.2017, lk 3).

Ohtlike kaupade vedu

—	Nõukogu 6. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta (EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/54/EÜ (ELT L 162, 21.6.2008, lk 11).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13), viimati muudetud komisjoni 23. novembri 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/1846 (ELT L 299, 26.11.2018, lk 58).

Käesoleva kokkuleppega kohaldatakse Šveitsi suhtes järgmisi erandeid direktiivist 2008/68/EÜ:

1. Maanteetransport

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:

RO - a - CH - 1

Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 1.1.3.6 ja 6.8

Direktiivi lisa sisu: erandid seoses veoühikus veetavate kogustega, paakide ehitust käsitlevad eeskirjad.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste paakkonteinerite suhtes, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, vaid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ning mille mahutavus on kuni 1 210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks, võib kohaldada ADR-kokkuleppe punkti 1.1.3.6 erandeid.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkti 1.1.3.6.3 alapunkt b ja punkt 6.14 (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

RO - a - CH - 2

Teema: vabastus veodokumendi omamise nõudest punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud ohtlike kaupade teatavate koguste puhul.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 1.1.3.6 ja 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste 4. veoliiki kuuluvate tühjade puhastamata konteinerite ning hädaabiteenistustes või sukeldumisvarustuses kasutatavate täidetud või tühjade hingamisaparaatide gaasiballoonide veo puhul, mille kogused ei ületata punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veodokumendi omamine kohustuslik.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkti 1.1.3.6.3 alapunkt c (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

RO - a - CH - 3

Teema: tühjade puhastamata paakide vedu vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate poolt.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 6.5, 6.8, 8.2 ja 9.

Direktiivi lisa sisu: paakide ja sõidukite ehitamine, varustamine ja kontrollimine; juhtide väljaõpe.

Siseriikliku õigusakti sisu: vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate kasutatavad veokid ja tühjad puhastamata paagid/konteinerid vedelike mahutamiseks paikselt kasutatavate paakide teenindamise ajal ei kuulu ehitamist, varustamist ja kontrollimist käsitlevate määruste ega tähistamist ja ARD sätestatud oranži numbrimärki käsitlevate määruste reguleerimisalasse. Nende suhtes kohaldatakse tähistamis- ja identifitseerimisnõudeid ning sõidukijuht ei ole kohustatud läbima punktis 8.2 kirjeldatud koolitust.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.6.3.10 (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid

RO - bi - CH - 1

Teema: ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete vedu jäätmekõrvaldusrajatistesse.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 2, 4.1.10, 5.2 ja 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifitseerimine, kombineeritud pakendamine, märgistamine ja tähistamine, dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: eeskirjad hõlmavad sätteid, mis käsitlevad (majapidamise jaoks) ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete lihtsustatud klassifitseerimist pädeva asutuse tunnustatud eksperdi poolt, asjakohaste mahutite kasutamist ning juhtide väljaõpet. Majapidamisjäätmeid, mida eksperdil ei ole võimalik klassifitseerida, võib kindlaksmääratud pakendis ja veoühikus vedada väikeste kogustena jäätmekäitluskeskusse.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.7 (SDR; RS 741.621).

Märkused: kõnealuseid eeskirju võib kohaldada üksnes ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete veo suhtes avalike jäätmekäitluskohtade ja jäätmekõrvaldusrajatiste vahel.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

RO - bi - CH - 2

Teema: ilutulestike tagasivedu.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 2.1.2, 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon ja dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: ÜRO numbrite 0335, 0336 ja 0337 alla kuuluvate ilutulestike jaemüüjatelt tarnijatele tagasi veo lihtsustamiseks on kavandatud erandid seoses netomassi andmete ja veodokumendis märgitud tooteliigitusega.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.8 (SDR; RS 741.621).

Märkused: jaemüügiks ettenähtud toodete puhul on praktiliselt võimatu üksikasjalikult kontrollida iga müümata toote iga pakendiühiku täpset sisu.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

RO - bi - CH - 3

Teema: ADRi koolitustõend, mis käsitleb purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõite, remondiga seotud sõite, paakveokite/paakide läbivaatusega seotud sõite, ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide sõite kõnealustes sõidukites.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punkt 8.2.1.

Direktiivi lisa sisu: sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Siseriikliku õigusakti sisu: ADRi koolitust ja tõendeid ei nõuta purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõitude või remontimisega seotud katsesõitude, paakveokite/paakide läbivaatuse käigus paakveokitega tehtavate sõitude ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide poolt kõnealustes sõidukites tehtavate sõitude puhul.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: Šveitsi Konföderatsiooni keskkonna-, transpordi-, energeetika- ja sideministeeriumi (DETEC) 30. septembri 2008. aasta juhised ohtlike kaupade autoveo kohta.

Märkused: mõnel juhul sisaldavad veokid, mis on purunenud või remondis, ning tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistatavad paakveokid või tehnilise ülevaatuse ajal kontrollitavad veokid siiski ohtlikke kaupu.

Punktide 1.3 ja 8.2.3 nõudeid kohaldatakse ka kõnealusel juhul.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

2. Raudteetransport

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:

RA - a - CH - 1

Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide kõnealuse direktiivi II lisa jaotisele II.1: punkt 6.8.

Direktiivi lisa sisu: paakide ehitamist käsitlevad määrused.

Siseriikliku õigusakti sisu: lubatud on paakkonteinerid, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, vaid kooskõlas siseriiklike õigustaktidega ning mille mahutavus on kuni 1 210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: DETECi 3. detsembri 1996. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa (RSD; RS 742.401.6) ja 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 6.14 (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

RA - a - CH - 2

Teema: Veodokument.

Viide kõnealuse direktiivi II lisa jaotisele II.1: punkt 5.4.1.1.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirjas nõutav üldine teave.

Siseriikliku õigusakti sisu: veodokumendis võib kasutada üldmõistet kui kõnealusele veodokumendile on lisatud eespool esitatud viite kohaselt nõutavate andmete loetelu.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: DETECi 3. detsembri 1996. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa (RSD; RS 742.401.6).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

4. JAGU – RAUDTEEGA SEOTUD JUURDEPÄÄSU- JA TRANSIIDIÕIGUSED

—	Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25).

—	Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiiv 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70).

—	Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiiv 95/19/EÜ raudtee infrastruktuuri mahtude jaotuse ja infrastruktuuri kasutamise maksude sissenõudmise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 75).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ette-võtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44), viimati muudetud komisjoni 9. juuli 2014. aasta direktiiviga 2014/88/EL (ELT L 201, 10.7.2014, lk 9).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51), viimati muudetud komisjoni 1. juuni 2016. aasta direktiiviga (EL) 2016/882 (ELT L 146, 3.6.2016, lk 22).

—

Komisjoni 13. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 653/2007 ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta (ELT L 153, 14.6.2007, lk 9), muudetud komisjoni 10. mai 2011. aasta määrusega (EL) nr 445/2011 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).

—

Komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30), muudetud komisjoni 10. veebruari 2011. aasta otsusega 2011/107/EL (ELT L 43, 17.2.2011, lk 33).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1), viimati muudetud komisjoni 10. märtsi 2014. aasta direktiiviga 2014/38/EL (ELT L 70, 11.3.2014, lk 20).

—

Komisjoni 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/965/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi kohta (ELT L 341, 22.12.2009, lk 1), muudetud komisjoni 17. novembri 2015. aasta rakendusotsusega (EL) 2015/2299 (ELT L 324, 10.12.2015, lk 15).

—	Komisjoni 3. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaati-de kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.1.2010, lk 1).

—

Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

—	Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1158/2010 raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).

—	Komisjoni 10. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1169/2010 raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 327, 11.12.2010, lk 13).

—	Komisjoni 1. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 201/2011 lubatud tüüpi raudteeveeremi vastavusdeklaratsiooni näidise kohta (ELT L 57, 2.3.2011, lk 8).

—	Komisjoni 10. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 445/2011, milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).

—

Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/775 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 103).

—	Komisjoni 4. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus 2011/665/EL lubatud raudtee-veeremitüüpide Euroopa registri kohta (ELT L 264, 8.10.2011, lk 32), muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I , 27.5.2019, lk 108).

—

Komisjoni 22. novembri 2011. aasta otsus 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36).

—

Komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1078/2012, milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 8).

—

Komisjoni 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

—	Komisjoni 30. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8), muudetud komisjoni 13. juuli 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1136 (ELT L 185, 14.7.2015, lk 6).

—

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1), muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

—

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1), muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/772 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 1).

Šveitsis kohaldatakse järgmist ühiskomitee otsuse nr 2/2019 artiklis 6 osutatud siseriiklikku eeskirja:

—	CH-TSI PRM-001 (2020. aasta novembri versioon 2.0): autonoomne juurdepääs rongidele (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1300/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021).

—

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1301/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

—

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

Šveitsis kohaldatakse järgmisi ühiskomitee otsuse nr 2/2019 artiklis 6 osutatud siseriiklikke eeskirju:

—	CH-TSI LOC&PAS-001 (2015. aasta juuni versioon 1.0): vooluvõtturi liugepinna laius;

—	CH-TSI LOC&PAS-002 (2016. aasta juuli versioon 1.0): järjestikused pöörangud / pöörangute läbimise hindamine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-003 (2016. aasta juuli versioon 1.0): väikese raadiusega kõverad (r < 250 m) (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-004 (2016. aasta juuli versioon 1.0): rööbastee nihkejõud (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS005 (2016. aasta juuli versioon 1.0): välisrööpa kõrgenduse puudujääk (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-006 (2016. aasta juuli versioon 1.0): N-seeria kallutussüsteemiga veeremile tüübikinnituse saamine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-007 (2015. aasta juuni versioon 1.0): rattaharjade õlitamine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-009 (2015. aasta juuni versioon 1.0): sisepõlemismootoriga veeremi heitgaasid (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/1628 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-011 (2016. aasta juuli versioon 1.0): veojõu piiramine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-012 (2016. aasta juuli versioon 1.0): näivjuhtivus;

—	CH-TSI LOC&PAS 013 (2016. aasta juuli versioon 1.0): vooluvõtturi ja kontaktliini vastastikune mõju;

—	CH-TSI LOC&PAS-014 (2016. aasta juuli versioon 1.0): ühilduvus tee hõivatust kontrollivate seadmetega (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-017 (2016. aasta juuli versioon 1.0): gabariit (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-019 (2019. aasta juuni versioon 2.0): signaal „Non leading input“ (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-020 (2019. aasta juuni versioon 2.0): signaal „Sleeping input“ mitmikveo puhul (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-022 (2020. aasta novembri versioon 2.1): kiirpiduri lähtestamine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-025 (2019. aasta juuni versioon 2.0): ETCSi rongisisese seadme lahtiühendamisseadme kaitse mittesihipärase kasutamise eest (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-026 (2019. aasta juuni versioon 2.0): ERTMS/ETCS Baseline 3 seadmetega varustatud rongidel on süsteemi SIGNUM/ZUB kasutamine keelatud;

—	CH-TSI LOC&PAS-027 (2019. aasta juuni versioon 2.0): kaugjuhtimine manööverdamisel (töörežiim „shunting“) (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-028 (2016. aasta juuli versioon 1.0): gabariit (uksed) (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-030 (2016. aasta juuli versioon 1.0): rööbastee haardumisest sõltumatute pidurisüsteemide kasutamine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-031 (2020. aasta novembri versioon 2.1): veojõu turvaline katkestamine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-035 (2020. aasta novembri versioon 2.1): piisav pidurdusvõimsus kiirpidurduse korral (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-036 (2019. aasta juuni versioon 2.0): veeremiüksused, millel on juhtimispuldid mõlemal pool (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI LOC&PAS-037 (2019. aasta juuni versioon 1.0): sõidupidur (ETCS) (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021).

—

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1303/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust „Raudteetunnelite ohutus“ (ELT L 356, 12.12.2014, lk 394), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

—	Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1304/2014 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421).

—

Komisjoni 11. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1305/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 62/2006 (ELT L 356, 12.12.2014, lk 438), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/778 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 356).

—	Komisjoni 4. veebruari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/171, mis käsitleb raudteeveo-ettevõtjate tegevuslubade väljaandmise korra teatavaid aspekte (ELT L 29, 5.2.2015, lk 3).

—	Komisjoni 12. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (ELT L 148, 13.6.2015, lk 17).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44). Šveitsis kohaldatakse ainult järgmisi sätteid: artiklid 7 (lõiked 1–3), 8–10, 12, 15, 17, 21 (v.a lõige 7), 22–25, 27–42, 44, 45 ja 49 ning II, III ja IV lisa.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102–149). Šveitsis kohaldatakse ainult järgmisi sätteid: artiklid 9, 10 (v.a lõige 7), 13, 14 ja 17 ning III lisa.

—

Komisjoni 27. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/919 Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 158, 15.6.2016, lk 1), muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

Šveitsis kohaldatakse järgmisi ühiskomitee otsuse nr 2/2019 artiklis 6 osutatud siseriiklikke eeskirju:

—	CH-TSI CCS-003 (2019. aasta juuni versioon 2.0): süsteemidele ZUB/SIGNUM paketi 44 edastamise aktiveerimine/desaktiveerimine;

—	CH-TSI CCS-005 (2019. aasta juuni versioon 2.0): GSM-R andmeedastuse kvaliteedisertifikaat (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-006 (2020. aasta novembri versioon 2.1): signaali „Non leading permitted“ kadu töörežiimil „Non Leading“ (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-007 (2020. aasta novembri versioon 3.0): pidurduskõveraid puudutavad eeskirjad (ERTMS/ETCS Baseline 2);

—	CH-TSI CCS-008 (2020. aasta novembri versioon 3.0): muudatustaotluste rakendamine miinimumtasemel (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-011 (2019. aasta juuni versioon 2.0): Euroloopi toimimine;

—	CH-TSI CCS-015 (2019. aasta juuni versioon 2.0): kahe GSM-R andmekanali üheaegne haldamine;

—	CH-TSI CCS-016 (2020. aasta novembri versioon 3.0): riigispetsiifiliste toiminguparameetrite kasutamine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-018 (2019. aasta juuni versioon 2.0): Levels STM/NTC seadmete kasutamine on SIGNUM/ZUB süsteemis keelatud;

—	CH-TSI CCS-019 (2020. aasta novembri versioon 3.0): rongi andmete automaatne vastuvõtmine ja kuvamine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-022 (2019. aasta juuni versioon 2.0): tagurdamine töörežiimil „Unfitted“;

—	CH-TSI CCS-023 (2019. aasta juuni versioon 2.0): tekstsõnumite kuvamine;

—	CH-TSI CCS-024 (2019. aasta juuni versioon 2.0): rongi andmed: NC_TRAIN, M_AXLELOAD, V_MAXTRAIN;

—	CH-TSI CCS-026 (2020. aasta novembri versioon 2.1): liiniseadmete internetipõhine seire rongi pardal (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-032 (2020. aasta novembri versioon 2.1): rongi kordumatu identimisnumber ETCSi rongisisese seadme ja seadme CabRadio GSM-R kasutamisel (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-033 (2020. aasta novembri versioon 1.1): seadme GSM-R Voice funktsioonid (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-034 (2019. aasta juuni versioon 1.0): töörežiim „Non Leading“;

—	CH-TSI CCS-035 (2019. aasta juuni versioon 1.0): DMI ekraanil kuvatav teave (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-036 (2020. aasta novembri versioon 2.0): seadme GSM-R häiringukindlus (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-037 (2020. aasta novembri versioon 1.1): SIL2 DMI (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-TSI CCS-038 (2020. aasta novembri versioon 1.1): teade läbisõidu usaldusvahemiku olulise suurenemise kohta (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-CSM-RA-001 (2019. aasta juuni versioon 1.0): ohutust tõendavad dokumendid ETCS seadmetele Šveitsis tüübikinnituse saamiseks (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-CSM-RA-002 (2019. aasta juuni versioon 1.0): nõuded, mida kohaldatakse sõidukiiruse puhul üle 200 km/h (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021);

—	CH-CSM-RA-003 (2019. aasta juuni versioon 1.0): rongi andmete kvaliteet (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021).

—	Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66).

—

Komisjoni 16. veebruari 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/761, millega kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohase ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmist tehtavaks järelevalveks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 16).

—

Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 26).

—

Komisjoni 9. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/763, millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 49).

—

Komisjoni 12. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/250 milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9).

—

Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2012/757/EL (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 5).

Šveitsis kohaldatakse järgmisi ühiskomitee otsuse nr 2/2019 artiklis 6 osutatud siseriiklikke eeskirju:

—	CH-TSI OPE-006 (2020. aasta juuli versioon 1.0): raudtee käitamistoiming: sidekontseptsioonid;

—	CH-TSI OPE-007 (2020. aasta juuli versioon 1.0): raudtee käitamistoimingud, mis ei põhine liikluskorralduse koostalitluse tehnilisel kirjeldusel;

—	CH-TSI OPE-008 (2020. aasta juuli versioon 1.0): Määrused, mis on seotud üksnes taristuettevõtjatega või üksnes raudteeveo-ettevõtjatega.

—	Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/777, milles käsitletakse raudteetaristuregistri ühiseid kirjeldusi ja millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/880/EL (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 312).

—	Komisjoni 16. mai 2019. aasta soovitus (EL) 2019/780 taristuettevõtjatele ohutuslubade väljastamise praktilise korra kohta (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 390).

5. JAGU – MUUD VALDKONNAD

—	Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/82/EMÜ mineraalõlide aktsiisimäärade ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.4.2004, lk 39).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59).

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 15

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 18. jaanuar 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/31, 13. jaanuar 2021, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 rakenduseeskirjad seoses andmete kvaliteedi miinimumstandardite ja tehniliste kirjeldustega fotode, DNA-profiilide ja daktüloskoopiliste andmete sisestamiseks Schengeni infosüsteemi (SIS) politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1345 (teatavaks tehtud numbri C(2020) 9228 all)	1
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/32, 13. jaanuar 2021, milles käsitletakse biotsiidi BIOBOR JF turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist lubava, Luksemburgi keskkonnaameti võetud meetme pikendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 1 (teatavaks tehtud numbri C(2021) 13 all)	7
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/33, 14. jaanuar 2021, seoses Hispaaniale loa andmisega mitte võtta käibemaksu omavahendite baasi arvutamisel 2024. aasta lõpuni arvesse teatavat liiki tehinguid autorite osutatud teenuste puhul (teatavaks tehtud numbri C(2021) 80 all)	9
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe alusel loodud Euroopa Liidu / Šveitsi õhutranspordi ühiskomitee otsus nr 2/2020, 3. detsember 2020, millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa [2021/34]	11
	*	Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee otsus nr 2/2020, 11. detsember 2020, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ning komitee otsust nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks [2021/35]	34
	*	Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee otsus nr 3/2020, 16. detsember 2020, sõidukite maksustamise süsteemi kohta Šveitsis alates 1. juulist 2021 [2021/36]	48