14.1.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 11/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/24,

13. jaanuar 2021,

millega muudetakse seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ühendkuningriiki käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu ja vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset, artikli 8 lõike 1 esimest lõiku, artikli 8 lõiget 4 ja artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (2) eriti selle artikli 23 lõiget 1, artikli 24 lõiget 2 ja artikli 25 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 798/2008 (3) on sätestatud veterinaarsertifikaatide nõuded kodulindude ja linnukasvatussaaduste (edaspidi „kaubad“) liitu importimiseks ja liidu kaudu toimuvaks transiidiks, sealhulgas ladustamiseks transiidi ajal. Nimetatud määruse kohaselt tohib neid kaupu liitu importida ja läbi liidu vedada ainult sama määruse I lisa 1. osas esitatud tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

(2)	Määruses (EÜ) nr 798/2008 on sätestatud ka tingimused, mille täitmisel loetakse kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond lindude kõrge patogeensusega gripist vabaks.

(3)

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa tabelis on Ühendkuningriik loetletud kolmanda riigina, mille territooriumi teatavatest osadest on olenevalt lindude kõrge patogeensusega gripi puhangute esinemisest lubatud teatavaid linnukasvatussaadusi liitu importida ja läbi liidu vedada. Ühendkuningriigi piirkondadeks jaotamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/2205 (4).

(4)

Detsembris 2020 kinnitas aga Ühendkuningriik alatüüpidesse H5N8 ja H5N1 kuuluva lindude kõrge patogeensusega gripi puhangute esinemist oma territooriumil asuvates kodulinnukasvatustes. Nende puhangute tõttu sätestati selle riigi täiendav piirkondadeks jaotamine komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/1742 (5) lisas, mida on muudetud rakendusotsusega (EL) 2020/2240 (6) ja komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/2242 (7) kooskõlas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga (edaspidi „väljaastumisleping“), ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga kooskõlas väljaastumislepingu Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikega 4 koostoimes selle protokolli 2. lisaga. Kuna nende puhangute tõrje ja likvideerimise meetmed jätkuvad ka pärast 31. detsembrit 2020, peaks see piirkondadeks jaotamine kajastuma määruses (EÜ) nr 798/2008.

(5)	Peale selle on Ühendkuningriik pärast rakendusotsuste (EL) 2020/2240 ja (EL) 2020/2242 avaldamist kinnitanud riigis kehtestatud tsoonides teisigi lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid, mis peaksid samuti kajastuma määruses (EÜ) nr 798/2008.

(6)	Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa kannet Ühendkuningriigi kohta, et võtta arvesse praegust epidemioloogilist olukorda selles kolmandas riigis.

(7)

Kuna Ühendkuningriigi piirkondadeks jaotamine kõnealuste puhangute tõttu sätestati siis, kui riigi suhtes kohaldati kooskõlas väljaastumislepinguga liidu õigust, tähendab see, et 2020. aastal kinnitatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutega seotud kaitsemeetmed lõpetati 30 päeva pärast kinnitamise kuupäeva. Seepärast on asjakohane märkida need kuupäevad kuupäevadena, millest alates võib 2020. aastal kinnitatud puhangute tõttu piirangu alla kuulunud piirkonnad lugeda taas lindude kõrge patogeensusega gripist vabaks ning millest alates tuleks neist piirkondadest pärit teatavaid linnukasvatussaadusi uuesti lubada liitu importida ja läbi liidu vedada.

(8)	Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. jaanuar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(3) Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(4) Komisjoni 22. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2205, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa Ühendkuningriiki ja Briti krooni sõltkonda Guernseyd käsitlevate kannete osas selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide või piirkondade loetelus, millest on lubatud liitu tuua või vedada läbi liidu kodulindude ja linnukasvatussaaduste saadetisi (ELT L 438, 28.12.2020, lk 11).

(5) Komisjoni 20. novembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1742, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga Ühendkuningriigis (ELT L 392, 23.11.2020, lk 60).

(6) Komisjoni 23. detsembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/2240, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2020/1742 (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga Ühendkuningriigis) lisa (ELT L 436, 28.12.2020, lk 34).

(7) Komisjoni 23. detsembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/2242, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga Ühendkuningriigis (ELT L 436, 28.12.2020, lk 69).

LISA

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas asendatakse Ühendkuningriiki käsitlev kanne järgmisega:

„GB = Ühendkuningriik (*1)	GB-0	Kogu riik	SPF
	GB-0	Kogu riik	EP, E
	GB-1	Ühendkuningriik: kogu riik, välja arvatud piirkond GB-2	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N			A
			WGM
			POU, RAT	N
	GB-2	Ühendkuningriigi territoorium, mille moodustavad järgmised alad:
	GB-2.1	Põhja-Yorkshire’i krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54,30o N ja 1,47o W	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	6.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	6.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	6.1.2021
	GB-2.2	Põhja-Yorkshire’i krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54,29o N ja 1,45o W	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	8.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	8.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	8.1.2021
	GB-2.3	Norfolki krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,49o N ja 0,95o E	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	10.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	10.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	10.1.2021
	GB-2.4	Norfolki krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,72o N ja 0,15o E	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	11.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	11.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	11.1.2021
	GB-2.5	Derbyshire’i krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,93o N ja 1,57o W	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	17.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	17.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	17.1.2021
	GB-2.6	Põhja-Yorkshire’i krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54,37o N ja 2,16o W	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	19.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	19.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	19.1.2021
	GB-2.7	Orkney saared: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 59,28o N ja 2,44o W	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	20.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	20.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	20.1.2021
	GB-2.8	Dorseti krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 51,06o N ja 2,27o W	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	20.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	20.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	20.1.2021
	GB-2.9	Norfolki krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,52o N ja 0,96o E	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	23.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	23.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	23.1.2021
	GB-2.10	Norfolki krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,52o N ja 0,95o E	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	28.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	28.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	28.1.2021
	GB-2.11	Norfolki krahvkond: piirkond, mis asub 10,4 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,53o N ja 0,66o E	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	7.2.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	7.2.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	7.2.2021
	GB-2.12	Devoni krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 50,70o N ja 3,36o W	BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT 20	N P2	1.1.2021	31.1.2021	A
			WGM	P2	1.1.2021	31.1.2021
			POU, RAT	N P2	1.1.2021	31.1.2021

(*1) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma käesolevas lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.“

14.1.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 11/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/25,

13. jaanuar 2021,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 39 ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 4, 7, 9 ja 16

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Finantsstabiilsuse nõukogu avaldas 22. juulil 2014 aruande „Reforming major Interest Rate benchers“ („Oluliste viiteintressimäärade reform“), milles esitati soovitused olemasolevate võrdlusaluste ja muude pankadevahelistel turgudel põhinevate viitemäärade tugevdamiseks ning alternatiivsete peaaegu riskivabade viitemäärade väljatöötamiseks.

(3)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011 (3) on kehtestatud ühine raamistik, et tagada finantsinstrumentide ja -lepingute võrdlusalustena kasutatavate indeksite täpsus ja usaldusväärsus või et mõõta liidu investeerimisfondide tootlust.

(4)

Komisjoni määrusega (EL) 2020/34 (4) on ette nähtud ajutised ja kitsad erandid rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine ning rahvusvaheline finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 Finantsinstrumendid riskimaandamisarvestuse nõuetest, et käsitleda viiteintressimäära reformi mõju finantsaruandlusele enne kehtiva viiteintressimäära asendamist.

(5)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu avaldas 27. augustil 2020 dokumendi „Viiteintressimäära reform – 2. etapp – IFRS 9, IAS 39 IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused“, et käsitleda finantsaruandlusalaseid tagajärgi, mis tulenevad kehtivate viiteintressimäära tegelikust asendamisest alternatiivsete viitemääradega.

(6)

Nende muudatustega nähakse ette arvestuslik erikäsitlus, mille eesmärk on hajutada pikema aja peale finantsinstrumentide või rendilepingute väärtuse muutused, mis tulenevad viiteintressimäära asendamisest, millega välditakse ootamatut mõju kasumile või kahjumile, ja hoida ära riskimaandussuhete tarbetut lõpetamist viiteintressimäära asendamise tõttu.

(7)

Pärast konsulteerimist Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga jõudis komisjon järeldusele, et IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine, IFRS 4 Kindlustuslepingud, IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave, IFRS 9 Finantsinstrumendid ja IFRS 16 Rendiarvestus vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 sätestatud vastuvõtukriteeriumidele.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

a)	Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

b)	rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 4 Kindlustuslepingud muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

c)	standardit IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

d)	standardit IFRS 9 Finantsinstrumendid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

e)	standardit IFRS 16 Rendiarvestus muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates 1. jaanuaril 2021 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. jaanuar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

(4) Komisjoni 15. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/34, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 39 ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 7 ja 9 (ELT L 12, 16.1.2020, lk 5).

LISA

Viiteintressimäära reform – 2. etapp

IFRS 9, IAS 39 IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused

IFRS 9 Finantsinstrumendid muudatused

Lisatakse paragrahvid 5.4.5–5.4.9, paragrahvid 6.8.13 ja 6.9.1–6.9.13 ning paragrahvid 7.1.9 ja 7.2.43–7.2.46. Paragrahvi 6.9.1 ette lisatakse pealkiri ja paragrahvide 5.4.5, 6.9.7, 6.9.9, 6.9.11 ja 7.2.43 ette alapealkirjad.

5.4 AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSE MÕÕTMINE

...

Viiteintressimäära reformist tulenevad muudatused lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise aluses

5.4.5

Üksus rakendab paragrahve 5.4.6–5.4.9 finantsvara või -kohustise suhtes siis ja ainult siis, kui selle finantsvara või -kohustise lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise alus viiteintressimäära reformi tulemusena muutub. Selles kontekstis tähendab mõiste „viiteintressimäära reform“ kogu turgu hõlmavat viiteintressimäära reformi, nagu on kirjeldatud paragrahvis 6.8.2.

5.4.6

Finantsvara või -kohustise lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise alus võib muutuda:

a)	seoses finantsinstrumendi esmasel kajastamisel kindlaks määratud lepingutingimuste muutmisega (näiteks muudetakse lepingutingimusi, et asendada viiteintressimäär alternatiivse viitemääraga);

b)	sellisel viisil, mida ei võetud arvesse ega käsitletud lepingutingimustes finantsinstrumendi esmasel kajastamisel, ilma lepingutingimusi muutmata (näiteks muudetakse viiteintressimäära arvutamise meetodit ilma lepingutingimusi muutmata) ja/või

c)	olemasoleva lepingutingimuse aktiveerimise tõttu (näiteks kohaldatakse olemasolevat varuklauslit).

5.4.7

Praktilise abinõuna rakendab üksus paragrahvi B5.4.5, et arvestada finantsvara või -kohustise lepinguliste rahavoogude kindlaksmääramise aluse muudatust, mis on nõutav viiteintressimäära reformi tõttu. Seda praktilist abinõud rakendatakse ainult selliste muudatuste suhtes ja ainult selles ulatuses, mis on nõutav viiteintressimäära reformi tõttu (vt ka paragrahv 5.4.9). Lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise alust on vaja viiteintressimäära reformi tõttu muuta üksnes siis ja ainult siis, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)	muudatus on vajalik viiteintressimäära reformi otsesel tagajärjel ning

b)	uus lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise alus on majanduslikult samaväärne eelmise alusega (st muudatusele vahetult eelnenud alus).

5.4.8

Näited muudatustest, millest tulenevalt on põhjendatud kehtestada uus lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise alus, mis on majanduslikult samaväärne eelmise alusega (st muudatusele vahetult eelnenud alus), on järgmised:

finantsvara või -kohustise lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramiseks kasutatava olemasoleva viiteintressimäära asendamine alternatiivse viitemääraga (või sellise viiteintressimäära reformi rakendamine, muutes viiteintressimäära arvutamiseks kasutatavat meetodit), lisades fikseeritud marginaali, mida on vaja olemasoleva viiteintressimäära ja alternatiivse viitemäära vahelise baaserinevuse kompenseerimiseks;

b)	korrigeerimisperioodi, korrigeerimiskuupäevade või kupongimaksete kuupäevade vaheliste päevade arvu muutmine, et rakendada viiteintressimäära reformi; ning

c)	varusätte lisamine finantsvara või -kohustise lepingutingimustele, et võimaldada rakendada punktides a ja b kirjeldatud muudatusi.

5.4.9

Kui finantsvaras või -kohustises tehakse lisaks lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise aluse muudatustele, mis tulenevad viiteintressimäära reformist, ka muid muudatusi, rakendab üksus kõigepealt paragrahvis 5.4.7 sätestatud praktilise abinõu viiteintressimäära reformi tõttu nõutavate muudatuste suhtes. Seejärel rakendab üksus käesoleva standardi kohaselt kohaldatavad nõuded mis tahes täiendavate muudatuste suhtes, mille suhtes praktilist abinõud ei rakendata. Kui täiendav muudatus ei too kaasa finantsvara või -kohustise kajastamise lõpetamist, rakendab üksus selle täiendava muudatuse arvestamiseks paragrahvi 5.4.3 või paragrahvi B5.4.6, nagu on asjakohane. Kui täiendav muudatus toob kaasa finantsvara või -kohustise kajastamise lõpetamise, kohaldab üksus kajastamise lõpetamise nõudeid.

...

6.8 AJUTISED ERANDID RISKIMAANDAMISARVESTUSE ERINÕUETE RAKENDAMISEST

Rakendamise lõpptähtaeg

...

6.8.13

Üksus lõpetab edasiulatuvalt paragrahvide 6.8.7 ja 6.8.8 rakendamise järgmistel juhtudel, olenevalt sellest, kumb on varasem:

a)	kui viiteintressimäära reformi tõttu nõutavad muudatused tehakse lepinguväliselt kindlaks määratud riskikomponendis, rakendades paragrahvi 6.9.1; või

b)	kui lõpetatakse riskimaandamissuhe, milles on määratletud lepinguväliselt kindlaks määratud riskikomponent.

6.9 VIITEINTRESSIMÄÄRA REFORMIST TULENEVAD TÄIENDAVAD AJUTISED ERANDID

6.9.1

Kui lõpetatakse paragrahvide 6.8.4–6.8.8 nõuete kohaldamine riskimaandamissuhte suhtes (vt paragrahvid 6.8.9–6.8.13), muudab üksus selle riskimaandamissuhte varem dokumenteeritud formaalset määratlust, et kajastada viiteintressimäära reformi tõttu nõutavaid muudatusi, st muudatused on kooskõlas paragrahvide 5.4.6–5.4.8 nõuetega. Selles kontekstis muudetakse riskimaanduse määratlust ainult selleks, et teha üks või mitu järgmistest muudatustest:

a)	alternatiivse viiteintressimäära (lepingupõhiselt või lepinguväliselt kindlaks määratud) määratlemine maandatava riskina;

b)	riskimaandamisobjekti kirjelduse, sealhulgas maandatava rahavoo või õiglase väärtuse määratletud osa kirjelduse muutmine või

c)	riskimaandamisinstrumendi kirjelduse muutmine.

6.9.2

Üksus rakendab ka paragrahvi 6.9.1 punkti c nõuet, kui täidetud on järgmised kolm tingimust:

a)	üksus teeb viiteintressimäära reformi tõttu nõutava muudatuse, kasutades muud meetodit kui riskimaandamisinstrumendi lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise aluse muutmine (nagu on kirjeldatud paragrahvis 5.4.6);

b)	algse riskimaandamisinstrumendi kajastamist ei lõpetata ning

c)	valitud meetod on majanduslikult samaväärne algse riskimaandamisinstrumendi lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise aluse muutmisega (nagu on kirjeldatud paragrahvides 5.4.7 ja 5.4.8).

6.9.3

Paragrahvide 6.8.4–6.8.8 nõuete kohaldamine võib lõppeda eri ajal. Seepärast võib juhtuda, et üksus peab paragrahvi 6.9.1 rakendamisel muutma riskimaandamissuhete formaalset määratlust eri aegadel või muutma riskimaandamissuhte formaalset määratlust mitu korda. Üksnes siis, kui selline muudatus tehakse riskimaandamise määratluses, rakendab üksus paragrahve 6.9.7-6.9.12, nagu on asjakohane. Üksus rakendab ka paragrahvi 6.5.8 (õiglase väärtuse riskimaanduse puhul) või paragrahvi 6.5.11 (rahavoo riskimaanduse puhul), et arvestada kõiki riskimaandamisobjekti või riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutusi.

6.9.4

Üksus muudab riskimaandamissuhet, nagu on nõutud paragrahvis 6.9.1, selle aruandeperioodi lõpuks, mille jooksul tehakse maandatavas riskis, riskimaandamisobjektis või riskimaandamisinstrumendis viiteintressimäära reformi tõttu nõutav muudatus. Kahtluste vältimiseks ei kujuta selline riskimaandamissuhte formaalse määratluse muudatus endast riskimaandamissuhte lõpetamist ega uue riskimaandamissuhte määratlemist.

6.9.5

Kui lisaks viiteintressimäära reformi tõttu nõutavatele muudatustele muudetakse riskimaandamissuhtes määratletud finantsvara või -kohustist (nagu on kirjeldatud paragrahvides 5.4.6–5.4.8) või riskimaandamissuhte määratlust (nagu on ette nähtud paragrahvis 6.9.1), rakendab üksus kõigepealt käesoleva standardi kohaseid nõudeid, et teha kindlaks, kas need täiendavad muudatused toovad kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamise. Kui täiendavad muudatused ei too kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamist, muudab üksus riskimaandamissuhte formaalset määratlust, nagu on kindlaks määratud paragrahvis 6.9.1.

6.9.6

Paragrahvides 6.9.7–6.9.13 ette nähtud erandeid rakendatakse üksnes neis paragrahvides sätestatud nõuete suhtes. Üksus rakendab kõiki muid käesoleva standardi kohaseid riskimaandamisarvestuse nõudeid, sealhulgas paragrahvis 6.4.1 sätestatud kriteeriume, riskimaandamissuhete suhtes, mida viiteintressimäära reform otseselt mõjutas.

Kriteeriumitele vastavate riskimaandamissuhete arvestus

Rahavoo riskimaandus

6.9.7

Paragrahvi 6.5.11 rakendamisel loetakse hetkel, mil üksus muudab riskimaandamisobjekti kirjeldust, nagu on ette nähtud paragrahvi 6.9.1 punktis b, rahavoo riskimaandamisreservi kogunenud summa põhinevaks alternatiivsel viitemääral, mille alusel määratakse kindlaks maandatavad tulevased rahavood.

6.9.8

Lõpetatud riskimaandamissuhte puhul, kui viiteintressimäära, millel maandatavad tulevased rahavood põhinevad, muudetakse vastavalt viiteintressimäära reformile, loetakse paragrahvi 6.5.12 rakendamisel selle kindlaksmääramisel, kas maandatavad tulevased rahavood eeldatavasti tekivad, selle riskimaandamissuhte rahavoo riskimaandamisreservi kogunenud summa põhinevaks alternatiivsel viitemääral, millel põhinevad maandatavad tulevased rahavood.

Objektirühmad

6.9.9

Kui üksus rakendab paragrahvi 6.9.1 õiglase väärtuse või rahavoo riskimaanduse riskimaandamisobjektina määratletud objektirühmade suhtes, jaotab üksus riskimaandamisobjektid alarühmadesse maandatava viitemäära alusel ja määratleb viitemäära iga alarühma maandatava riskina. Näiteks riskimaandamissuhtes, kus objektirühma maandatakse sellise viiteintressimäära muutuste suhtes, mille suhtes kohaldatakse viiteintressimäära reformi, võib rühma teatavate objektide maandatavaid rahavoogusid või õiglast väärtust muuta, et viidata alternatiivsele viitemäärale enne rühma teiste objektide muutmist. Selles näites määratleks üksus paragrahvi 6.9.1 rakendamisel alternatiivse viitemäära asjaomase riskimaandamisobjektide alarühma maandatava riskina. Üksus määratleks jätkuvalt kehtivat viiteintressimäära maandatava riskina riskimaandamisobjektide teise alarühma puhul, kuni selliste objektide maandatavaid rahavoogusid või õiglast väärtust muudetakse, et viidata alternatiivsele viitemäärale, või kuni asjaomased objektid aeguvad ja asendatakse riskimaandamisobjektidega, mis viitavad alternatiivsele viitemäärale.

6.9.10

Üksus hindab eraldi, kas iga alarühm vastab paragrahvis 6.6.1 esitatud nõuetele, et olla kriteeriumidele vastav riskimaandamisobjekt. Kui mõni alagrupp ei vasta paragrahvis 6.6.1 esitatud nõuetele, lõpetab üksus riskimaandamissuhte riskimaandamisarvestuse edasiulatuvalt tervikuna. Üksus rakendab ka paragrahvides 6.5.8 ja 6.5.11 esitatud nõudeid, et arvestada riskimaandamissuhtega seotud ebaefektiivsust tervikuna.

Riskikomponentide määratlemine

6.9.11

Alternatiivne viitemäär, mis on määratletud lepinguväliselt kindlaks määratud riskikomponendina, mis ei ole tema määratlemise kuupäeval eraldi kindlaks määratav (vt paragrahvi 6.3.7 punkt a ja paragrahv B6.3.8), loetakse sellele nõudele vastavaks kõnealusel kuupäeval üksnes siis, kui üksus põhjendatult eeldab, et alternatiivne viitemäär on eraldi kindlakstehtav 24 kuu jooksul. 24-kuulist perioodi kohaldatakse iga alternatiivse viitemäära suhtes eraldi ja see algab kuupäevast, mil üksus määratleb alternatiivse viitemäära esimest korda lepinguväliselt kindlaks määratud riskikomponendina (st 24-kuulist perioodi kohaldatakse määrapõhiselt).

6.9.12

Kui üksus hiljem põhjendatult eeldab, et alternatiivne viitemäär ei ole eraldi kindlakstehtav 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil üksus määratles selle esimest korda lepinguväliselt kindlaks määratud riskikomponendina, lõpetab üksus paragrahvis 6.9.11 sätestatud nõude kohaldamise kõnealuse alternatiivse viitemäära suhtes ja lõpetab riskimaandamisarvestuse edasiulatuvalt alates kõnealuse ümberhindamise kuupäevast kõigi riskimaandamissuhete puhul, milles alternatiivne viitemäär oli määratletud lepinguväliselt kindlaks määratud riskikomponendina.

6.9.13

Lisaks paragrahvis 6.9.1 kindlaks määratud riskimaandamissuhetele kohaldab üksus paragrahvides 6.9.11 ja 6.9.12 sätestatud nõudeid uute riskimaandamissuhete suhtes, mille puhul alternatiivne viitemäär on määratletud lepinguväliselt kindlaks määratud riskikomponendina (vt paragrahvi 6.3.7 punkt a ja paragrahv B6.3.8), kui see riskikomponent ei ole viiteintressimäära reformi tõttu selle määratlemise kuupäeval eraldi kindlakstehtav.

7.1 JÕUSTUMISKUUPÄEV

...

7.1.9

2020. aasta augustis välja antud dokumendiga „Viiteintressimäära reform – 2. etapp“, millega muudeti IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16, lisati paragrahvid 5.4.5–5.4.9, 6.8.13, osa 6.9 ja paragrahvid 7.2.43–7.2.46. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

7.2 ÜLEMINEK

...

Üleminek dokumendi „Viiteintressimäära reform – 2. etapp“ puhul

7.2.43

Üksus rakendab dokumenti „Viiteintressimäära reform – 2. etapp“ tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8ga, välja arvatud paragrahvides 7.2.44–7.2.46 sätestatud juhtudel.

7.2.44

Üksus määratleb uue riskimaandamissuhte (nt nagu on kirjeldatud paragrahvis 6.9.13) ainult edasiulatuvalt (st üksus ei tohi määratleda uut riskimaandamise arvestussuhet eelnevate perioodide puhul). Küll aga peab üksus taastama lõpetatud riskimaandamissuhte üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	üksus lõpetas selle riskimaandamissuhte üksnes viiteintressimäära reformiga nõutavate muudatuste tõttu ja üksuselt ei oleks nõutud selle riskimaandamissuhte lõpetamist, kui neid muudatusi oleks sel ajal rakendatud; ning

b)	selle aruandeperioodi alguses, mil üksus rakendab kõnealuseid muudatusi esimest korda (nende muudatuste esmase rakendamise kuupäev), vastab kõnealune lõpetatud riskimaandamissuhe riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele (pärast nende muudatuste arvessevõtmist).

7.2.45

Kui paragrahvi 7.2.44 rakendamisel taastab üksus lõpetatud riskimaandamissuhte, käsitab üksus paragrahvides 6.9.11 ja 6.9.12 esitatud viiteid kuupäevale, mil alternatiivne viitemäär määratleti esimest korda lepinguväliselt kindlaks määratud riskikomponendina, viidetena nende muudatuste esmase rakendamise kuupäevale (st lepinguväliselt kindlaks määratud riskikomponendina määratletud alternatiivse viitemäära 24-kuuline periood algab nende muudatuste esmase rakendamise kuupäevast).

7.2.46

Üksus ei pea muudatuste rakendamise kajastamiseks eelnevaid perioode korrigeerima. Üksus võib varasemaid perioode korrigeerida siis ja ainult siis, kui see on võimalik ilma tagantjärele tarkust kasutamata. Kui üksus ei korrigeeri eelnevaid perioode, kajastab üksus varasema bilansilise jääkmaksumuse ja nende muudatuste esmase rakendamise kuupäeva sisaldava aruandeaasta alguse seisu bilansilise jääkmaksumuse vahe jaotamata kasumi (või vajaduse korral omakapitali mõne muu komponendi) algsaldos selle aruandeaasta kohta, mille sisse jääb nende muudatuste esmase rakendamise kuupäev.

IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine muudatused

Muudetakse paragrahvi 102M.

Lisatakse paragrahvid 102O–102Z3 ja 108H–108K. Paragrahvi 102P ette lisatakse pealkiri ning paragrahvide 102P, 102V, 102Y ja 102Z1 ette alapealkirjad.

Ajutised erandid riskimaandamisarvestuse erinõuete rakendamisest

...

Rakendamise lõpptähtaeg

102M

Üksus lõpetab riskimaandamissuhte suhtes edasiulatuvalt paragrahvi 102G rakendamise järgmistel juhtudel, olenevalt sellest, kumb on varasem:

a)	kui viiteintressimäära reformist tulenev ebakindlus seoses maandatava riskiga ning maandatava instrumendi või tehingu ja riskimaandamisinstrumendi viiteintressimäärapõhise rahavoo ajastuse ja summaga on möödas ning

b)	kui riskimaandamissuhe, mille suhtes erandit rakendatakse, lõpetatakse.

...

102O

Üksus lõpetab edasiulatuvalt paragrahvide 102H and 102I rakendamise järgmistel juhtudel, olenevalt sellest, kumb on varasem:

a)	kui viiteintressimäära reformi tõttu nõutavad muudatused tehakse lepinguväliselt kindlaks määratud riskiosas, rakendades paragrahvi 102P; või

b)	kui lõpetatakse riskimaandamissuhe, milles on määratletud lepinguväliselt kindlaks määratud riskiosa.

Viiteintressimäära reformist tulenevad täiendavad ajutised erandid

Riskimaandamisarvestus

102P

Kui lõpetatakse paragrahvide 102D–102I nõuete kohaldamine riskimaandamissuhte suhtes (vt paragrahvid 102J–102O), muudab üksus selle riskimaandamissuhte varem dokumenteeritud formaalset määratlust, et kajastada viiteintressimäära reformi tõttu nõutavaid muudatusi, st muudatused on kooskõlas IFRS 9 paragrahvide 5.4.6–5.4.8 nõuetega. Selles kontekstis muudetakse riskimaanduse määratlust ainult selleks, et teha üks või mitu järgmistest muudatustest:

a)	alternatiivse viiteintressimäära (lepingupõhiselt või lepinguväliselt kindlaks määratud) määratlemine maandatava riskina;

b)	maandatava instrumendi või tehingu kirjelduse, sealhulgas maandatava rahavoo või õiglase väärtuse määratletud osa kirjelduse muutmine

c)	riskimaandamisinstrumendi kirjelduse muutmine või

d)	selle kirjelduse muutmine, kuidas üksus hindab riskimaandamise efektiivsust.

102Q

Üksus rakendab ka paragrahvi 102P punkti c nõuet, kui täidetud on järgmised kolm tingimust:

a)	üksus teeb viiteintressimäära reformi tõttu nõutava muudatuse, kasutades muud meetodit kui riskimaandamisinstrumendi lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise aluse muutmine (nagu on kirjeldatud IFRS 9 paragrahvis 5.4.6);

b)	algse riskimaandamisinstrumendi kajastamist ei lõpetata ning

c)	valitud meetod on majanduslikult samaväärne algse riskimaandamisinstrumendi lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise aluse muutmisega (nagu on kirjeldatud IFRS 9 paragrahvides 5.4.7 ja 5.4.8).

102R

Paragrahvide 102D–102I nõuete kohaldamine võib lõppeda eri ajal. Seepärast võib juhtuda, et üksus peab paragrahvi 102P rakendamisel muutma riskimaandamissuhete formaalset määratlust eri aegadel või muutma riskimaandamissuhte formaalset määratlust mitu korda. Siis ja ainult siis, kui selline muudatus tehakse riskimaandamise määratluses, rakendab üksus paragrahve 102V–102Z2, nagu on asjakohane. Üksus rakendab ka paragrahvi 89 (õiglase väärtuse riskimaanduse puhul) või paragrahvi 96 (rahavoo riskimaanduse puhul), et arvestada kõiki maandatava instrumendi või tehingu või riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutusi.

102S

Üksus muudab riskimaandamissuhet, nagu on nõutud paragrahvis 102P, selle aruandeperioodi lõpuks, mille jooksul tehakse maandatavas riskis, maandatavas instrumendis või tehingus või riskimaandamisinstrumendis viiteintressimäära reformi tõttu nõutav muudatus. Kahtluste vältimiseks ei kujuta selline riskimaandamissuhte formaalse määratluse muudatus endast riskimaandamissuhte lõpetamist ega uue riskimaandamissuhte määratlemist.

102T

Kui lisaks viiteintressimäära reformi tõttu nõutavatele muudatustele muudetakse ka riskimaandamissuhtes määratletud finantsvara või -kohustist (nagu on kirjeldatud IFRS 9 paragrahvides 5.4.6–5.4.8) või riskimaandamissuhte määratlust (nagu on ette nähtud paragrahvis 102P), rakendab üksus kõigepealt käesoleva standardi kohaselt kohaldatavaid nõudeid, et teha kindlaks, kas need täiendavad muudatused toovad kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamise. Kui täiendavad muudatused ei too kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamist, muudab üksus riskimaandamissuhte formaalset määratlust, nagu on kindlaks määratud paragrahvis 102P.

102U

Paragrahvides 102V–102Z3 ette nähtud erandeid rakendatakse üksnes neis paragrahvides sätestatud nõuete suhtes. Üksus rakendab kõiki muid käesoleva standardi kohaseid riskimaandamisarvestuse nõudeid, sealhulgas paragrahvis 88 sätestatud kriteeriume, riskimaandamissuhete suhtes, mida viiteintressimäära reform otseselt mõjutas.

Kriteeriumitele vastavate riskimaandamissuhete arvestus

Tagasiulatuv efektiivsuse hindamine

102V

Riskimaandamissuhte tagasiulatuva efektiivsuse kumulatiivseks hindamiseks paragrahvi 88 punkti e rakendades ja ainult sel eesmärgil võib üksus otsustada maandatava instrumendi või tehingu ja riskimaandamisinstrumendi kumulatiivsed õiglase väärtuse muutused nullida, kui lõpetatakse paragrahvi 102G rakendamine, nagu on ette nähtud paragrahvis 102M. See otsus tehakse iga riskimaandamissuhte kohta eraldi (st individuaalse riskimaandamissuhte alusel).

Rahavoo riskimaandus

102W

Paragrahvi 97 rakendamisel loetakse hetkel, mil üksus muudab maandatava instrumendi või tehingu kirjeldust, nagu on ette nähtud paragrahvi 102P punktis b, muus koondkasumis kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum põhinevaks alternatiivsel viitemääral, mille alusel määratakse kindlaks maandatavad tulevased rahavood.

102X

Lõpetatud riskimaandamissuhte puhul, kui viiteintressimäära, millel maandatavad tulevased rahavood põhinevad, muudetakse vastavalt viiteintressimäära reformi nõuetele, loetakse paragrahvi 101 punkti c rakendamisel selle kindlaksmääramisel, kas maandatavad tulevased rahavood eeldatavasti tekivad, selle riskimaandamissuhte puhul muus koondkasumis akumuleerunud summa põhinevaks alternatiivsel viitemääral, millel maandatavad tulevased rahavood põhinevad.

Objektirühmad

102Y

Kui üksus rakendab paragrahvi 102P õiglase väärtuse või rahavoo riskimaanduse maandatavate instrumentide või tehingutena määratletud objektirühmade suhtes, jaotab üksus maandatavad instrumendid või tehingud alarühmadesse maandatava viitemäära alusel ja määratleb viitemäära iga alarühma maandatava riskina. Näiteks riskimaandamissuhtes, kus objektirühma maandatakse sellise viiteintressimäära muutuste suhtes, mille suhtes kohaldatakse viiteintressimäära reformi, võib rühma teatavate objektide maandatavaid rahavoogusid või õiglast väärtust muuta, et viidata alternatiivsele viitemäärale enne rühma teiste objektide muutmist. Selles näites määratleks üksus paragrahvi 102P rakendamisel alternatiivse viitemäära asjaomase maandatavate instrumentide või tehingute alarühma maandatava riskina. Üksus määratleks jätkuvalt kehtivat viiteintressimäära maandatava riskina maandatavate instrumentide või tehingute teise alarühma puhul, kuni selliste instrumentide või tehingute maandatavaid rahavoogusid või õiglast väärtust muudetakse, et viidata alternatiivsele viitemäärale, või kuni asjaomased instrumendid või tehingud aeguvad ja asendatakse maandatavate instrumentide ja tehingutega, mis viitavad alternatiivsele viitemäärale.

102Z

Üksus hindab eraldi, kas iga alarühm vastab paragrahvides 78 ja 83 esitatud nõuetele, et olla kriteeriumidele vastav maandatav instrument või tehing. Kui mõni alagrupp ei vasta paragrahvides 78 ja 83 esitatud nõuetele, lõpetab üksus riskimaandamissuhte riskimaandamisarvestuse edasiulatuvalt tervikuna. Üksus rakendab ka paragrahvides 89 või 96 esitatud nõudeid, et arvestada riskimaandamissuhtega seotud ebaefektiivsust tervikuna.

Finantsobjektide määratlemine maandatavate instrumentide või tehingutena

102Z1

Alternatiivne viitemäär, mis on määratletud lepinguväliselt kindlaks määratud riskiosana, mis ei ole tema määratlemise kuupäeval eraldi kindlaks määratav (vt paragrahvid 81 ja AG99F), loetakse sellele nõudele vastavaks kõnealusel kuupäeval üksnes siis, kui üksus põhjendatult eeldab, et alternatiivne viitemäär on eraldi kindlakstehtav 24 kuu jooksul. 24-kuulist perioodi kohaldatakse iga alternatiivse viitemäära suhtes eraldi ja see algab kuupäevast, mil üksus määratleb alternatiivse viitemäära esimest korda lepinguväliselt kindlaks määratud riskiosana (st 24-kuulist perioodi kohaldatakse määrapõhiselt).

102Z2

Kui üksus hiljem põhjendatult eeldab, et alternatiivne viitemäär ei ole eraldi kindlakstehtav 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil üksus määratles selle esimest korda lepinguväliselt kindlaks määratud riskiosana, lõpetab üksus paragrahvis 102Z1 sätestatud nõude kohaldamise kõnealuse alternatiivse viitemäära suhtes ja lõpetab riskimaandamisarvestuse edasiulatuvalt alates kõnealuse ümberhindamise kuupäevast kõigi riskimaandamissuhete puhul, milles alternatiivne viitemäär oli määratletud lepinguväliselt kindlaks määratud riskiosana.

102Z3

Lisaks paragrahvis 102P kindlaks määratud riskimaandamissuhetele kohaldab üksus paragrahvides 102Z1 ja 102Z2 sätestatud nõudeid uute riskimaandamissuhete suhtes, mille puhul alternatiivne viitemäär on määratletud lepinguväliselt kindlaks määratud riskiosana (vt paragrahvid 81 ja AG99F), kui see riskiosa ei ole viiteintressimäära reformi tõttu selle määratlemise kuupäeval eraldi kindlakstehtav.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

...

108H

2020. aasta augustis välja antud dokumendiga „Viiteintressimäära reform – 2. etapp“, millega muudeti IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16, lisati paragrahvid 102O–102Z3 ja 108I–108K ning muudeti paragrahvi 102M. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Üksus rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga, v.a paragrahvides 108I–108K sätestatud juhtudel.

108I

Üksus määratleb uue riskimaandamissuhte (nt nagu on kirjeldatud paragrahvis 102Z3) ainult edasiulatuvalt (st üksus ei tohi määratleda uut riskimaandamise arvestussuhet eelnevate perioodide puhul). Üksus taastab lõpetatud riskimaandamissuhte üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	üksus lõpetas selle riskimaandamissuhte üksnes viiteintressimäära reformiga nõutavate muudatuste tõttu ja üksuselt ei oleks nõutud selle riskimaandamissuhte lõpetamist, kui neid muudatusi oleks sel ajal rakendatud; ning

b)	selle aruandeperioodi alguses, mil üksus rakendab kõnealuseid muudatusi esimest korda (nende muudatuste esmase rakendamise kuupäev), vastab kõnealune lõpetatud riskimaandamissuhe riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele (pärast nende muudatuste arvessevõtmist).

108J

Kui paragrahvi 108I rakendamisel taastab üksus lõpetatud riskimaandamissuhte, käsitab üksus paragrahvides 102Z1 ja 102Z2 esitatud viiteid kuupäevale, mil alternatiivne viitemäär määratleti esimest korda lepinguväliselt kindlaks määratud riskiosana, viidetena nende muudatuste esmase rakendamise kuupäevale (st lepinguväliselt kindlaks määratud riskiosana määratletud alternatiivse viitemäära 24-kuuline periood algab nende muudatuste esmase rakendamise kuupäevast).

108K

Üksus ei pea muudatuste rakendamise kajastamiseks eelnevaid perioode korrigeerima. Üksus võib varasemaid perioode korrigeerida üksnes siis, kui see on võimalik ilma tagantjärele tarkust kasutamata. Kui üksus ei korrigeeri eelnevaid perioode, kajastab üksus varasema bilansilise jääkmaksumuse ja nende muudatuste esmase rakendamise kuupäeva sisaldava aruandeaasta alguse seisu bilansilise jääkmaksumuse vahe jaotamata kasumi (või vajaduse korral omakapitali mõne muu komponendi) algsaldos selle aruandeaasta kohta, mille sisse jääb nende muudatuste esmase rakendamise kuupäev.

IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave muudatused

Lisatakse paragrahvid 24I–24J ja 44GG–44HH ning paragrahvi 24I ette lisatakse alapealkiri.

Muu avalikustatav teave

...

Viiteintressimäära reformiga seoses täiendavalt avalikustatav teave

24I

Selleks et finantsaruannete kasutajatel oleks võimalik mõista viiteintressimäära reformi mõju üksuse finantsinstrumentidele ja riskijuhtimisstrateegiale, avalikustab üksus järgmise teabe:

a)	selliste riskide laad ja ulatus, millele üksus on avatud tulenevalt finantsinstrumentidest, mille suhtes kohaldatakse viiteintressimäära reformi, ning kuidas üksus neid riske juhib, ning

b)	üksuse edusammud alternatiivsetele viitemääradele ülemineku lõpuleviimisel ja kuidas üksus üleminekut juhib.

24J

Paragrahvis 24I esitatud eesmärkide täitmiseks avalikustab üksus järgmise teabe:

a)	kuidas üksus juhib üleminekut alternatiivsetele viitemääradele, üksuse edusammud aruandekuupäeval ja riskid, millele ta on tulenevalt finantsinstrumentidest avatud ülemineku tõttu;

kvantitatiivne teave liigendatuna oluliste viiteintressimäärade kaupa, mille suhtes kohaldatakse viiteintressimäära reformi, finantsinstrumentide kohta, mis ei ole aruandeperioodi lõpu seisuga veel üle läinud alternatiivsele viitemäärale, näidates eraldi:

i)	finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid;

ii)	finantskohustised, mis ei ole tuletisinstrumendid, ning

iii)	tuletisinstrumendid ning

c)	kui paragrahvi 24J punktis a kindlaks määratud riskidega on kaasnenud muutused üksuse riskijuhtimisstrateegias (vt paragrahv 22A), siis nende muutuste kirjeldus.

...

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

...

44GG

2020. aasta augustis välja antud dokumendiga „Viiteintressimäära reform – 2. etapp“, millega muudeti IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16, lisati paragrahvid 24I–24J ja 44HH. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 9, IAS 39, IFRS 4 või IFRS 16 muudatusi.

44HH

Aruandeperioodil, mil üksus rakendab esimest korda dokumenti „Viiteintressimäära reform – 2. etapp“, ei pea üksus avalikustama teavet, mis tuleks muul juhul avalikustada IAS 8 paragrahvi 28 punkti f kohaselt.

IFRS 4 Kindlustuslepingud muudatused

Lisatakse paragrahvid 20R–20S ja 50–51. Paragrahvi 20R ette lisatakse alapealkiri.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

...

Viiteintressimäära reformist tulenevad muudatused lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise aluses

20R

Kindlustusandja, kes rakendab ajutist erandit IFRS 9st, rakendab IFRS 9 paragrahvide 5.4.6–5.4.9 nõudeid finantsvara või -kohustise suhtes üksnes siis, kui selle finantsvara või -kohustise lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise alus viiteintressimäära reformi tulemusena muutub. Selles kontekstis tähendab mõiste „viiteintressimäära reform“ kogu turgu hõlmavat viiteintressimäära reformi, nagu on kirjeldatud IAS 39 paragrahvis 102B.

20S

IFRS 9 muudatuste paragrahvide 5.4.6–5.4.9 rakendamise eesmärgil käsitatakse viiteid IFRS 9 paragrahvile B5.4.5 viidetena IAS 39 paragrahvile AG7. Viiteid IFRS 9 paragrahvidele 5.4.3 ja B5.4.6 käsitatakse viidetena IAS 39 paragrahvile AG8.

...

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

...

2020. aasta augustis välja antud dokumendiga „Viiteintressimäära reform – 2. etapp“, millega muudeti IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16, lisati paragrahvid 20R–20S ja paragrahv 51. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Üksus rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga, v.a paragrahvis 51 sätestatud juhtudel.

IFRS 16 Rendiarvestus muudatused

Lisatakse paragrahvid 104–106 ning paragrahvid C1B ja C20C–C20D. Paragrahvi 104 ette lisatakse pealkiri ja paragrahvi C20C ette lisatakse alapealkiri.

VIITEINTRESSIMÄÄRA REFORMIST TULENEV AJUTINE ERAND

104

Rentnik rakendab paragrahve 105–106 kõigi rendilepingu muudatuste suhtes, mis muudavad viiteintressimäära reformi tulemusel tulevaste rendimaksete kindlaksmääramise alust (vt IFRS 9 paragrahvid 5.4.6 ja 5.4.8). Neid paragrahve rakendatakse üksnes selliste rendilepingu muudatuste suhtes. Selles kontekstis tähendab mõiste „viiteintressimäära reform“ kogu turgu hõlmavat viiteintressimäära reformi, nagu on kirjeldatud IFRS 9 paragrahvis 6.8.2.

105

Praktilise abinõuna rakendab rentnik paragrahvi 42, et arvestada viiteintressimäära reformi tõttu nõutavat rendilepingu muudatust. Seda praktilist abinõud rakendatakse üksnes selliste muudatuste suhtes. Rendilepingu muudatus on viiteintressimäära reformi tõttu nõutav üksnes siis, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)	muudatus on vajalik viiteintressimäära reformi otsesel tagajärjel ning

b)	uus rendimaksete kindlaksmääramise alus on majanduslikult samaväärne eelmise alusega (st muudatusele vahetult eelnenud alus).

106

Kui lisaks viiteintressimäära reformist tulenevatele rendilepingu muudatustele muudetakse ka rendilepingut, rakendab rentnik käesoleva standardi kohaseid nõudeid kõigi samal ajal tehtud rendilepingu muudatuste suhtes, sealhulgas selliste muudatuse suhtes, mis tulenevad viiteintressimäära reformist.

...

JÕUSTUMISKUUPÄEV

...

C1B

2020. aasta augustis välja antud dokumendiga „Viiteintressimäära reform – 2. etapp“, millega muudeti IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16, lisati paragrahvid 104–106 ja C20C–C20D. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2021 või pärast seda algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

ÜLEMINEK

...

Viiteintressimäära reform – 2. etapp

C20C

Üksus rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga, v.a paragrahvis C20D sätestatud juhtudel.

C20D

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 11

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 14. jaanuar 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/24, 13. jaanuar 2021, millega muudetakse seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ühendkuningriiki käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu ja vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2021/25, 13. jaanuar 2021, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 39 ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 4, 7, 9 ja 16 ( 1 )	7
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2021/26, 12. jaanuar 2021, millega pikendatakse täiendavalt otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ning otsustega (EL) 2020/556, (EL) 2020/702, (EL) 2020/970, (EL) 2020/1253 ja (EL) 2020/1659 pikendatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus	19

	Parandused
*	Komisjoni 21. septembri 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/1577 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) parandus ( ELT L 361, 30.10.2020 )	21
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) parandus ( ELT L 176, 30.6.2016 )	22

	2804 70 10	– – punane fosfor…. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .	5,5	—
	2804 70 90	– – muud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .	5,5	—

★	2804 70 10	– – punane fosfor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .	5,5	—
★	2804 70 90	– – muud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .	5,5	—


	(1) EMPs kohaldatav tekst