31.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 444/2

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/2252,

29. detsember 2020,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) teatas 29. märtsil 2017 Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 50 kohaselt Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest astuda välja liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest.

(2)	Nõukogu võttis 30. jaanuaril 2020 vastu otsuse (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (1) (edaspidi „väljaastumisleping“) sõlmimise kohta. Väljaastumisleping jõustus 1. veebruaril 2020.

(3)	Nõukogu võttis 25. veebruaril 2020 vastu otsuse (EL, Euratom) 2020/266, (2) millega antakse komisjonile luba alustada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle. Neid läbirääkimisi on peetud kooskõlas 25. veebruari 2020. aasta läbirääkimisjuhistega.

(4)

Nimetatud läbirääkimiste tulemuseks on ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitlev leping (edaspidi „salastatud teabe kaitse leping“) ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheline tuumaenergia ohutut ja rahumeelset kasutamist käsitlev leping (edaspidi „tuumaenergia leping“).

(5)

Kaubandus- ja koostöölepinguga kehtestatakse liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste ulatuslike suhete alus, mis hõlmab vastastikuseid õigusi ja kohustusi, ühismeetmeid ja erimenetlusi. Salastatud teabe kaitse leping on kaubandus- ja koostöölepingu lisaleping ja on sellega tihedalt seotud, eelkõige seoses kohaldamiskuupäeva ja lõppemise kuupäevaga. Kaubandus- ja koostöölepingu ning salastatud teabe kaitse lepingu (edaspidi „lepingud“) allkirjastamise otsus peaks seetõttu põhinema õiguslikul alusel, millega nähakse ette sellise assotsiatsiooni loomine, mis võimaldab liidul võtta kohustusi kõigis aluslepingutega hõlmatud valdkondades.

(6)	Võttes arvesse kaubandus- ja koostöölepingu erakordset ja ainulaadset olemust, kuna tegemist on liidust välja astunud riigiga sõlmitava ulatusliku lepinguga, otsustab nõukogu käesolevaga kasutada liidu võimalust teostada Ühendkuningriigi suhtes oma välispädevust.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks kord liidu esindamiseks kaubandus- ja koostöölepinguga moodustatud partnerlusnõukogus ja komiteedes. ELi lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt esindab komisjon liitu ja väljendab liidu seisukohti, mille on määranud kindlaks nõukogu kooskõlas aluslepingutega. Nõukogu täidab oma poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioone, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 16 lõikes 1, määrates kindlaks kaubandus- ja koostöölepinguga moodustatud partnerlusnõukogus ja komiteedes liidu nimel võetavad seisukohad. Lisaks, kui kaubandus- ja koostöölepinguga moodustatud partnerlusnõukogu või komiteesid kutsutakse üles võtma vastu õigusliku mõjuga akte, tuleb liidu nimel nendes organites võetavad seisukohad määrata kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 sätestatud korras.

(8)	Igal liikmesriigil peaks olema lubatud saata üks esindaja osalema koos komisjoni esindajaga liidu delegatsiooni koosseisus partnerlusnõukogu ning kaubandus- ja koostöölepingu alusel moodustatud teiste ühisorganite koosolekutel.

(9)

Selleks, et võimaldada liidul kooskõlas kaubandus- ja koostöölepinguga oma huvide kaitseks kiiresti ja tõhusalt tegutseda ning kuni võetakse vastu konkreetne õigusakt, millega reguleeritakse kaubandus- ja koostöölepingu kohaste parandusmeetmete võtmist, ja kuni selle õigusakti liidus jõustumiseni, tuleks komisjonile anda volitused võtta selliseid parandusmeetmeid nagu kaubandus- ja koostöölepingu või selle lisalepingu kohaste kohustuste täitmise peatamine teatavate kaubandus- ja koostöölepingu sätete rikkumise või teatavate tingimuste täitmata jätmise korral, eelkõige seoses kaubavahetuse, võrdsete võimaluste, autovedude, lennutranspordi, kalanduse ja liidu programmidega, ning samuti võtta parandusmeetmeid, tasakaalustavaid meetmeid ning vastumeetmeid. Komisjon peaks teavitama nõukogu täielikult ja aegsasti oma kavatsusest selliseid meetmeid võtta, et nõukogu saaks selle üle sisuliselt arvamusi vahetada. Komisjon peaks väljendatud seisukohti hoolikalt arvesse võtma. Üks või mitu liikmesriiki võivad paluda komisjonil sellised meetmeid võtta. Kui komisjon ei reageeri sellele palvele positiivselt, peaks ta oma põhjendustest nõukogule õigeaegselt teatama.

(10)

Selleks et võimaldada liidul õigeaegselt reageerida juhul, kui asjakohased tingimused ei ole enam täidetud, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid otsuseid, millega peatatakse Ühendkuningriigile mahepõllumajanduslikke tooteid käsitleva lisa ja ravimeid käsitleva lisa kohaste soodustuste andmine. Komisjon peaks teavitama nõukogu täielikult ja aegsasti oma kavatsusest selliseid meetmeid võtta, et nõukogu saaks selle üle sisuliselt arvamusi vahetada. Komisjon peaks väljendatud seisukohti hoolikalt arvesse võtma. Üks või mitu liikmesriiki võivad taotleda komisjonilt selliste meetmete võtmist. Kui komisjon ei reageeri sellele palvele positiivselt, peaks ta oma põhjendustest nõukogule õigeaegselt teatama.

(11)

Kui liit peab lepingu täitmiseks meetmeid võtma, on seda alati vaja teha kooskõlas aluslepingutega, võttes seejuures arvesse igale liidu institutsioonile antud volituste ulatust. Seetõttu on, tingimusel et lepingus ei ole viidatud muudele konkreetsetele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, komisjoni ülesanne edastada Ühendkuningriigile lepingus nõutavat teavet või teateid, konsulteerida Ühendkuningriigiga konkreetsetes küsimustes. Samuti tuleb komisjonil esindada liitu vahekohtus, kui vaidlus on vastavalt kaubandus- ja koostöölepingule esitatud lahendamiseks vahekohtule. Kooskõlas ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 osutatud lojaalse koostöö kohustuse põhimõttega tuleb komisjonil konsulteerida eelnevalt nõukoguga, näiteks esitades nõukogule kavandatavate vahekohtule esitatavate liidu esildiste põhipunktid ja võttes võimalikult suurel määral arvesse nõukogu tehtud märkusi.

(12)

Kaubandus- ja koostööleping ei välista võimalust, et liikmesriigid sõlmivad Ühendkuningriigiga teatavatel tingimustel kahepoolseid kokkuleppeid või lepinguid konkreetsetes kaubandus- ja koostöölepinguga hõlmatud küsimustes lennutranspordi, tolli ja käibemaksu käsitleva halduskoostöö ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

(13)

Seetõttu on vaja sätestada raamistik, millest liikmesriigid peavad lähtuma, kui nad otsustavad sõlmida Ühendkuningriigiga kahepoolseid kokkuleppeid või lepinguid lennutranspordi, tolli ja käibemaksu käsitleva halduskoostöö ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, sealhulgas tingimused ja menetlus, millest liikmesriigid lähtuvad selliste kahepoolsete kokkulepete või lepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja nende sõlmimisel, viisil, mis tagaks vastavuse kaubandus- ja koostöölepingu eesmärgile ja liidu õigusele ning võtaks arvesse siseturgu ja laiemaid liidu huve. Lisaks peaksid liikmesriigid, kes kavandavad Ühendkuningriigiga läbirääkimiste pidamist ja kahepoolsete lepingute sõlmimist valdkondades, mis ei ole kaubandus- ja koostöölepinguga hõlmatud, teavitama komisjoni oma kavatsustest ja läbirääkimistel tehtud edusammudest, järgides täielikult lojaalse koostöö põhimõtet.

(14)

Tuletatakse meelde, et vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli FINPROV.1 lõikele 3 ja kooskõlas Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni deklaratsiooniga tulevaste kokkulepete territoriaalse kohaldamisala kohta, mis on lisatud Euroopa Ülemkogu 25. novembri 2018. aasta kohtumise protokollile, ei kohaldata kaubandus- ja kootöölepingut Gibraltari suhtes ning sellel ei ole Gibraltari territooriumil mingit mõju. Nagu kõnealuse deklaratsiooniga on ette nähtud, "ei välista see siiski võimalust sõlmida liidu ja Ühendkuningriigi vahel Gibraltari kohta eraldi kokkuleppeid" ning "ilma et see piiraks liidu pädevust ja võttes täielikult arvesse liidu liikmesriikide territoriaalset terviklikkust, nagu on tagatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 2, on selliste eraldi kokkulepete puhul vajalik Hispaania Kuningriigi eelnev nõusolek".

(15)

Liidu pädevuse teostamine kaubandus- ja koostöölepingu raames ei piira liidu ja selle liikmesriikide vastavat pädevust seoses praegu või tulevikus mis tahes muu kolmanda riigiga rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisega, nende lepingute allkirjastamisega või sõlmimisega või seoses kaubandus- ja koostöölepingu artiklis COMPROV.2 [Lisalepingud] osutatud lisalepingute üle tulevaste läbirääkimiste pidamisega või nende allkirjastamise või sõlmimisega.

(16)

Ühendkuningriik kui liidust väljaastunud riik on liidu suhtes erinevas ja erandlikus olukorras võrreldes muude kolmandate riikidega, kellega liit on lepinguid läbi rääkinud ja sõlminud. Väljaastumislepingu kohaselt kohaldatakse üleminekuperioodi jooksul Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis liidu õigust ning selle perioodi lõppedes on liidu liikmesriikidega tehtava koostöö alus seetõttu väga kõrgel tasemel, eelkõige siseturu, ühise kalanduspoliitika ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas. Üleminekuperiood lõppeb 31. detsembril 2020, misjärel muid väljaastumisega seotud küsimusi käsitlevad väljaastumislepingu sätted sellise koostöö mitmes valdkonnas sujuvalt lõpetavad. Kui lepingud ei jõustu alates 1. jaanuarist 2021, langeb liidu ja Ühendkuningriigi vaheline koostöö tasemele, mis ei ole soovitav ega liidu huvides, põhjustades vaatamata muid väljaastumisega seotud küsimusi käsitlevatele sätetele häireid liidu ja Ühendkuningriigi suhetes. Selliseid häireid saab piirata lepingute ajutise kohaldamisega.

(17)

Seetõttu, võttes arvesse Ühendkuningriigi erandlikku olukorda liidu suhtes, olukorra kiireloomulisust, kuna üleminekuperiood lõppeb 31. detsembril 2020, ning vajadust anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule piisavalt aega, et nõuetekohaselt kontrollida kavandatavat otsust lepingute sõlmimise kohta ning lepingute tekste, tuleks lepinguid kohaldada ajutiselt kuni nende jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(18)

Kuna läbirääkimised lepingute üle lõppesid väga hilja, üksnes seitse päeva enne üleminekuperioodi lõppu, ei olnud võimalik lepingute tekste enne nende allkirjastamist õiguskeeleliselt viimistleda. Seetõttu peaksid pooled alustama kohe pärast lepingute allkirjastamist lepingute tekstide lõplikku õiguskeelelist viimistlemist kõigis 24 autentses keeles. Nimetatud õiguskeeleline viimistlemine tuleks õigeaegselt lõpule viia. Seejärel peaksid pooled diplomaatiliste nootide vahetamise teel tunnistama need lepingute viimistletud tekstid kõigis nimetatud keeltes autentseteks ja lõplikeks. Need viimistletud tekstid peaksid ab initio asendama lepingute allkirjastatud versioonid.

(19)	Lepingud tuleks liidu nimel allkirjastada ja neile lisatud deklaratsioonid ning teated heaks kiita. Lepinguid tuleks kohaldada ajutiselt, kuni nende jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(20)	Kaubandus- ja koostöölepingu allkirjastamine Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „Euratomi asutamisleping“) kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes toimub eraldi menetluse kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu liidu nimel allkirjastamiseks muudes kui Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

2. Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

3. Lepingute tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1. Komisjon esindab liitu partnerlusnõukogus, kaubanduspartnerluskomitees, kaubanduse erikomiteedes ning kaubandus- ja koostöölepingu artiklite INST.1 [Partnerlusnõukogu] ja INST.2 [Komiteed] kohaselt loodud erikomiteedes, samuti kõigis täiendavates kaubanduse erikomiteedes või kaubandus- ja koostöölepingu artikli INST.1 [Partnerlusnõukogu] lõike 4 punkti g või artikli INST.2 [Komiteed] lõike 2 punkti g kohaselt loodud erikomitees.

Igal liikmesriigil on võimalik saata üks esindaja osalema koos komisjoni esindajaga liidu delegatsiooni koosseisus partnerlusnõukogu ning kaubandus- ja koostöölepingu alusel moodustatud teiste ühisorganite koosolekutel.

2. Selleks et nõukogul oleks võimalik täita oma poliitika kujundamise, koordineerimise ja otsuste tegemise funktsioone täiel määral vastavalt aluslepingutele, eelkõige määrates kindlaks partnerlusnõukogus, kaubanduspartnerluskomitees, kaubanduse erikomiteedes ja erikomiteedes liidu nimel võetavad seisukohad, tagab komisjon, et nõukogu saab kõigi nimetatud ühisorganite koosolekute või kõigi kirjaliku menetluse teel vastu võetavate aktidega seotud kogu teabe ja kõik dokumendid piisavalt aegsasti, kuid igal juhul mitte hiljem kui kaheksa tööpäeva enne asjaomase koosoleku toimumist või kirjaliku menetluse kasutamist.

Samuti teavitatakse nõukogu õigeaegselt partnerlusnõukogu, kaubanduspartnerluskomitee, kaubanduse erikomiteede ja erikomiteede kohtumistel peetud aruteludest ja nende kohtumiste tulemustest ning kirjaliku menetluse kasutamisest ning ta saab nende kohtumiste protokollide kavandid ja nende kohtumiste ja sellise menetluse kasutamisega seotud kõik dokumendid.

3. Euroopa Parlamendil võimaldatakse kasutada täiel määral oma institutsioonilisi õigusi kogu protsessi jooksul kooskõlas aluslepingutega.

4. Komisjon esitab esimesed viis aastat alates 1. jaanuarist 2021 pärast kaubandus- ja koostöölepingu jõustumist igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaubandus- ja koostöölepingu rakendamise ja kohaldamise aruande.

Artikkel 3

1. Kuni liidus jõustub allpool punktides a-i osutatud meetmete võtmist reguleeriv eriõigusakt, teeb liidu otsuse selliste meetmete võtmiseks komisjon kooskõlas tingimustega, mis on ette nähtud kaubandus- ja koostöölepingu vastavates sätetes, seoses järgnevaga:

a)	asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise peatamine, nagu on ette nähtud kaubandus- ja koostöölepingu artikliga GOODS.19 [Meetmed tollialaste õigusaktide rikkumise või nendest kõrvalehoidmise korral];

b)	parandusmeetmete kohaldamine ning kohustuste täitmise peatamine, nagu on ette nähtud kaubandus- ja koostöölepingu artikliga LPFOFCSD.3.12 [Parandusmeetmed];

c)	tasakaalustavate meetmete ja vastumeetmete kohaldamine, nagu on ette nähtud kaubandus- ja koostöölepingu artikliga LPFOFCSD.9.4 [Tasakaalustamine];

d)	parandusmeetmete kohaldamine, nagu on ette nähtud kaubandus- ja koostöölepingu artikliga ROAD.11 [Parandusmeetmed];

e)	kompensatsioonimeetmed, nagu on ette nähtud kaubandus- ja koostöölepingu artikliga FISH.9 [Kompensatsioonimeetmed juurdepääsu tühistamise või piiramise korral];

f)	parandusmeetmete kohaldamine, nagu on ette nähtud kaubandus- ja koostöölepingu artikliga FISH.14 [Parandusmeetmed ja vaidluste lahendamine];

Ühendkuningriigi liidu programmides osalemise peatamine või lõpetamine, nagu on ette nähtud kaubandus- ja koostöölepingu artikliga UNPRO.3.1 [Ühendkuningriigi liidu programmis osalemise peatamine Euroopa Liidu poolt] ja artikliga UNPRO.3.20 [Ühendkuningriigi liidu programmis osalemise lõpetamine Euroopa Liidu poolt];

ajutise hüvitise pakkumine või vastuvõtmine või kohustuste peatamine nõuete täitmise kontekstis pärast vahekohtu või eksperdikomisjoni menetlust kaubandus- ja koostöölepingu artikli INST.24 kohaselt [Ajutised meetmed], välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 654/2014 (3)sätestatud juhtudel;

i)	kaitsemeetmete ja tasakaalustavate meetmete kohaldamine, nagu on ette nähtud kaubandus- ja koostöölepingu artikliga INST.36 [Kaitsemeetmed].

2. Komisjon annab igakülgselt ja õigeaegselt nõukogule aru lõikes 1 osutatud meetmete võtmise kavatsusest, et võimaldada tähenduslikku arvamuste vahetust nõukogus. Komisjon võtab väljendatud arvamusi võimalikult suurel määral arvesse. Komisjon teavitab asjakohasel juhul Euroopa Parlamenti.

3. Kui küsimus valmistab ühele või mitmele liikmesriigile erilist muret, võib asjaomane liikmesriik või võivad asjaomased liikmesriigid taotleda komisjonilt lõikes 1 osutatud meetmete võtmist. Kui komisjon ei reageeri sellele palvele positiivselt, teatab ta nõukogule õigeaegselt selle põhjustest.

4. Komisjon võib samuti võtta meetmeid, millega ennistatakse kaubandus- ja koostöölepingust tulenevad õigused ja kohustused sellisel kujul, nagu need kehtisid enne lõikes 1 osutatud meetmete võtmist. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

5. Enne lõikes 1 osutatud meetmete võtmist reguleeriva eriõigusakti vastuvõtmist vaatab komisjon läbi käesoleva artikliga ettenähtud korra.

Artikkel 4

Kui üks või mitu liikmesriiki annavad teada kaubandus- ja koostöölepingu rakendamisel tekkinud sisulisest raskusest, eelkõige seoses kalandusega, vaatab komisjon selle taotluse eelisjärjekorras läbi ning kaasab vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu sätetele asjakohaselt küsimuse käsitlemisesse partnerlusnõukogu. Kui rahuldavat lahendust ei leita, vaadatakse küsimus esimesel võimalusel läbi, lähtudes kaubandus- ja koostöölepingus sätestatud läbivaatamise menetlusest. Kui need raskused püsivad, astutakse vajalikud sammud, et pidada läbirääkimisi lepingu üle, millega kaubandus- ja koostöölepingut muuta, ning see leping sõlmida.

Artikkel 5

1. Komisjonile antakse õigus teha liidu nimel otsuseid, et:

a)	kinnitada või peatada samaväärsuse tunnustamine pärast 31. detsembriks 2023 läbi viidud samaväärsuse uut hindamist vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu lisa TBT-4 [Mahepõllumajanduslikud tooted] artikli 3 [Samaväärsuse tunnustamine] lõikele 3;

b)	peatada samaväärsuse tunnustamine vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu lisa TBT-4 [Mahepõllumajanduslikud tooted] artikli 3 [Samaväärsuse tunnustamine] lõigetele 5 ja 6;

kiita heaks ametlikke hea tootmistava dokumente, mille on väljastanud Ühendkuningriigi asutus tootmisüksusele, mis asub väljaspool dokumendi väljastanud asutuse territooriumi, ning määrata kindlaks tingimused, mille alusel liit aktsepteerib kõnealuseid ametlikke hea tootmistava dokumente vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu lisa TBT-2 [Ravimid] artikli 5 [Kontrollide tunnustamine] lõigetele 3 ja 4;

võtta vastu vajalikke rakendussätteid hea tootmistava dokumentide vahetamiseks Ühendkuningriigi ametiasutusega vastavalt lisa TBT-2 [Ravimid] artiklile 6 [Ametlike head tootmistava käsitlevate dokumentide vahetamine] ning teabe vahetamiseks Ühendkuningriigi ametiasutusega seoses tootmisüksuste kontrollimisega vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu lisa TBT-2 [Ravimid] artiklile 7 [Kaitsemeetmed];

peatada inspektsioonide tunnustamine või Ühendkuningriigi väljastatud ametlike hea tootmistava dokumentide aktsepteerimine ning teavitada Ühendkuningriiki oma kavatsusest kohaldada kaubandus- ja koostöölepingu lisa TBT-2 [Ravimid] artiklit 9 [Peatamine] ning alustada Ühendkuningriigiga konsultatsioone vastavalt nimetatud lisa artikli 8 [Kohaldatavate õigusaktide muudatused] lõikele 3;

f)	peatada täielikult või osaliselt kõigi või mõnede kaubandus- ja koostöölepingu lisa TBT-2 [Ravimid] C liites loetletud toodetega seotud kontrolli tunnustamine ja teise poole ametlike hea tootmistava dokumentide tunnustamine vastavalt nimetatud lisa artikli 9 [Peatamine] lõikele 1.

2. Kohaldatakse artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 6

1. Liikmesriikidel on õigus läbi rääkida, allkirjastada ja sõlmida kokkuleppeid, millele osutatakse kaubandus- ja koostöölepingu artikli AIRTRN.3 [Liiklemisõigused] lõikes 4, kui on täidetud järgmised tingimused:

nimetatud kokkulepped sõlmitakse üksnes kaubandus- ja koostöölepingu artikli AIRTRN.3 [Liiklemisõigused] lõikes 4 sätestatud eesmärgil ning vastavalt selle tingimustele ning nende kokkulepetega ei reguleerita muid küsimusi, olenemata sellest, kas sellised küsimused kuuluvad kaubandus- ja koostöölepingu teise osa [Lennutransport] teise rubriigi I jaotise kohaldamisalasse või mitte;

b)	nimetatud kokkulepetega ei kohelda liidu lennuettevõtjaid erinevalt.

Kohaldatakse käesoleva otsuse artiklis 8 sätestatud menetlust.

2. Liikmesriikidel on õigus väljastada kaubandus- ja koostöölepingu artikli AIRTRN.3 [Liiklemisõigused] lõikes 8 osutatud lubasid vastavalt nimetatud lepingus sätestatud tingimustele ja vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusaktide kohaldatavatele sätetele. Nimetatud lubade andmisel ei kohtle liikmesriigid liidu lennuettevõtjaid erinevalt.

3. Liikmesriikidel on õigus läbi rääkida, allkirjastada ja sõlmida kokkuleppeid, millele osutatakse kaubandus- ja koostöölepingu artikli AIRTRN.3 [Liiklemisõigused] lõikes 8, kui on täidetud järgmised tingimused:

nimetatud kokkulepped sõlmitakse üksnes kaubandus- ja koostöölepingu artikli AIRTRN.3 [Liiklemisõigused] lõikes 8 sätestatud eesmärgil ning vastavalt selle tingimustele ning nende kokkulepetega ei reguleerita muid küsimusi, olenemata sellest, kas sellised küsimused kuuluvad kaubandus- ja koostöölepingu teise osa [Lennutransport] teise rubriigi I jaotise kohaldamisalasse;

b)	nimetatud kokkulepetega ei kohelda liidu lennuettevõtjaid erinevalt.

Kohaldatakse käesoleva otsuse artiklis 8 sätestatud menetlust.

Artikkel 7

Liikmesriikidel on õigus läbi rääkida, allkirjastada ja sõlmida kahepoolseid lepinguid Ühendkuningriigiga vastavalt protokolli, mis käsitleb halduskoostööd ning maksupettuste vastast võitlust käibemaksu valdkonnas, artiklile 41 ning vastavalt protokollile vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel või sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas seoses küsimustega, mis ei ole hõlmatud sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolliga, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kavandatav leping on kooskõlas kaubandus- ja koostöölepinguga ning ei takista kaubandus- ja koostöölepingu ega siseturu toimimist;

b)	kavandatav leping on kooskõlas liidu õigusega ning ei sea ohtu liidu välistegevuse eesmärgi saavutamist asjaomases valdkonnas ega kahjusta muul moel liidu huve;

c)	kavandatav leping on kooskõlas ELi toimimise lepingus sätestatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttega.

Kohaldatakse käesoleva otsuse artiklis 8 sätestatud menetlust.

Artikkel 8

1. Iga liikmesriik, kes kavatseb pidada läbirääkimisi kahepoolse lepingu üle, millele on osutatud artikli 6 lõigetes 1 ja 3, või kahepoolse lepingu üle, millele on osutatud artiklis 7, teavitab komisjoni Ühendkuningriigiga sellis(t)e lepingu(te) sõlmimise üle peetavatel läbirääkimistel tehtud edusammudest ning asjakohasel juhul kutsub komisjoni läbirääkimistel vaatlejana osalema.

2. Kui läbirääkimised on lõppenud, esitab asjaomane liikmesriik nende tulemusel koostatud kokkuleppe või lepingu kavandi komisjonile. Komisjon teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3. Hiljemalt kolm kuud pärast kokkuleppe või lepingu eelnõu saamist teeb komisjon otsuse selle kohta, kas artikli 6 lõigete 1 või 3 esimestes lõikudes või artikli 7 esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud. Kui komisjon otsustab, et nimetatud tingimused on täidetud, võib asjaomane liikmesriik kõnealuse kokkuleppe või lepingu allkirjastada ja sõlmida.

4. Asjaomane liikmesriik esitab kokkuleppe või lepingu koopia komisjonile ühe kuu jooksul alates selle jõustumisest, või kui kokkulepet või lepingut kohaldatakse ajutiselt, ühe kuu jooksul alates selle ajutise kohaldamise algusest.

Artikkel 9

Liikmesriigid, kes kavatsevad Ühendkuningriigiga läbi rääkida ja sõlmida kahepoolseid lepinguid valdkondades, mida kaubandus- ja koostööleping ei hõlma, järgides täielikult lojaalse koostöö põhimõtet, peaksid teavitama komisjoni õigeaegselt oma kavatsustest ja läbirääkimistel tehtud edusammudest.

Artikkel 10

Liidu pädevuse teostamine kaubandus- ja koostöölepingu raames ei piira liidu ja selle liikmesriikide vastavat pädevust seoses muude kolmandate riikidega käimasolevate ja tulevaste läbirääkimistega või rahvusvaheliste lepingute allkirjastamise või sõlmimisega või seoses kaubandus- ja koostöölepingu artiklis COMPROV.2 [Lisalepingud] osutatud lisalepingute üle tulevaste läbirääkimiste pidamisega või nende allkirjastamise või sõlmimisega.

Artikkel 11

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingutele liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 12

1. Lepinguid kohaldatakse vastastikkuse põhimõttel ajutiselt alates 1. jaanuarist 2021 kuni nende jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

2. Liit teavitab Ühendkuningriiki ajutiseks kohaldamiseks vajalike liidusiseste nõuete täitmisest ja sellekohaste menetluste lõpuleviimisest, eeldusel et Ühendkuningriik on enne lõikes 1 osutatud kuupäeva andnud liidule teada, et on täitnud ajutiseks kohaldamiseks vajalikud riigisisesed nõuded ja viinud lõpule sellekohased menetlused.

3. Õiguskeeleeksperdid viimistlevad lõplikult lepingute bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, horvaadi-, iiri-, inglise-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsuse-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed versioonid.

Esimeses lõigus osutatud õiguskeeleliselt viimistletud keeleversioonid tunnistatakse autentseteks ja lõplikeks Ühendkuningriigiga diplomaatiliste nootide vahetamise teel.

Teises lõigus osutatud autentsed ja lõplikud tekstid asendavad ab initio lepingute allkirjastatud versioonid.

4. Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lõikes 2 osutatud teate ja esitab lõike 3 teises lõigus osutatud diplomaatilise noodi.

Artikkel 13

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel kaubandus- ja koostöölepingus ning salastatud teabe kaitse lepingu artiklis 19 osutatud teate(d).

Artikkel 14

Käesolevale otsusele lisatud deklaratsioonid ja teated kiidetakse liidu nimel heaks.

Artikkel 15

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. detsember 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ROTH

(1) Nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 29, 31.1.2020, lk 1).

(2) Nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/266, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle (ELT L 58, 27.2.2020, lk 53).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (ELT L 189 27.6.2014, lk 50).

31.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 444/11

NÕUKOGU OTSUS (Euratom) 2020/2253,

29. detsember 2020,

millega kiidetakse heaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse vahelise tuumaenergia ohutut ja rahumeelset kasutamist käsitleva lepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 101 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 25. veebruaril 2020 komisjonile loa alustada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle. Nimetatud läbirääkimiste tulemuseks olid ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitlev leping (edaspidi „salastatud teabe kaitse leping“) ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheline tuumaenergia ohutut ja rahumeelset kasutamist käsitlev leping (edaspidi „tuumaenergialeping“) (edaspidi „lepingud“).

(2)

Kaubandus- ja koostööleping hõlmab Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „ühendus“) pädevusse kuuluvaid küsimusi, nimelt ühinemine Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga ning ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttega, mida reguleeritakse kaubandus- ja koostöölepingu viienda osaga (Liidu programmides osalemine, usaldusväärne finantsjuhtimine ja finantssätted). Seepärast tuleks kaubandus- ja koostööleping Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „Euratomi asutamisleping“) kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes sõlmida ühenduse nimel. Kaubandus- ja koostöölepingu liidu nimel allkirjastamine ja sõlmimine toimub eraldi menetluse kohaselt.

(3)

Tuletatakse meelde, et Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvaid ühenduse liikmesriigi ja Ühendkuningriigi vaheliste kahepoolsete lepingute eelnõusid, sealhulgas kokkuleppeid teadus- või tööstusinfo vahetamise kohta tuumaenergeetika vallas, võib sõlmida kui on täidetud kõnealuse lepingu artiklites 29 ja 103 sätestatud tingimused ja menetlusnormid.

(4)

Võttes arvesse Ühendkuningriigi erandlikku olukorda liidu ja ühenduse suhtes ning olukorra kiireloomulisust seoses üleminekuperioodi lõppemisega 31. detsembril 2020, tuleks kaubandus- ja koostööleping Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes allkirjastada ning seda kohaldada ajutiselt kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. Samadel põhjustel tuleks tuumaenergia leping allkirjastada ja seda tuleks ajutiselt kohaldada, kuni viiakse lõpule selle jõustumiseks vajalikud menetlused ja lõplik õiguskeeleline viimistlemine ning selliste lõplikult viimistletud keeleversioonide autentseks ja lõplikuks tunnistamine poolte poolt.

(5)

(6)	Tuumaenergialepingu sõlmimine komisjoni poolt tuleks heaks kiita.

(7)	Kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimine komisjoni poolt, kes esindab Euroopa Aatomienergiaühendust Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes, tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse vahelise tuumaenergia ohutut ja rahumeelset kasutamist käsitleva lepingu Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmimine komisjoni poolt kiidetakse heaks, kui on täidetud artiklis 2 sätestatud tingimused.

2. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmimine komisjoni poolt Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes kiidetakse heaks, kui on täidetud artiklis 3 sätestatud tingimused.

3. Lõikes 1 osutatud lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Lõikes 2 osutatud lepingu tekst on lisatud nõukogu otsusele (EL) 2020/2252 (1).

Artikkel 2

1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud leping allkirjastatakse enne selle sõlmimist ja seda kohaldatakse Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes ajutiselt alates 1. jaanuarist 2021 vastastikkuse põhimõtte alusel kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste ja lõikes 2 osutatud menetluste lõpuleviimiseni.

2. Õiguskeeleeksperdid viimistlevad lõplikult artikli 1 lõikes 1 osutatud lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, horvaadi-, iiri-, inglise-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsuse-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed versioonid.

Esimeses lõigus osutatud õiguskeeleliselt viimistletud keeleversioonid tunnistatakse autentseteks ja lõplikeks Ühendkuningriigiga diplomaatiliste nootide vahetamise teel.

Teises lõigus osutatud autentsed ja lõplikud tekstid asendavad ab initio artikli 1 lõikes 1 osutatud lepingu allkirjastatud versioonid.

3. Lõikes 1 osutatud ajutine kohaldamine lepitakse kokku ühenduse ja Ühendkuningriigi valitsuse vahelise kirjavahetuse teel. Kõnealune kirjavahetus lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 3

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud leping allkirjastatakse enne selle sõlmimist ja seda kohaldatakse Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes ajutiselt alates 1. jaanuarist 2021 vastastikkuse põhimõtte alusel kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

2. Nõukogu eesistuja esitab Ühendkuningriigile otsuse (EL) 2020/2252 artikli 12 lõike 2 kohase teate ajutiseks kohaldamiseks vajalike liidusiseste nõuete ja menetluste lõpuleviimise kohta, kui Ühendkuningriik on enne lõikes 1 osutatud kuupäeva andnud liidule teada, et on täitnud ajutiseks kohaldamiseks vajalikud riigisisesed nõuded ja viinud lõpule sellekohased menetlused.

3. Õiguskeeleeksperdid viimistlevad lõplikult artikli 1 lõikes 2 osutatud lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, horvaadi-, iiri-, inglise-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsuse-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed versioonid.

Esimeses lõigus osutatud õiguskeeleliselt viimistletud keeleversioonid tunnistatakse autentseteks ja lõplikeks Ühendkuningriigiga diplomaatiliste nootide vahetamise teel.

Teises lõigus osutatud autentsed ja lõplikud tekstid asendavad ab initio artikli 1 lõikes 2 osutatud lepingu allkirjastatud versioonid.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. detsember 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ROTH

(1) Nõukogu 29. detsember 2020 otsus (EL) 2020/2252 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta (ELT L 444, 31.12.2020, lk 2).

31.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 444/1475

Deklaratsioonid, millele on osutatud nõukogu otsuses kaubandus- ja koostöölepingu ning salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

ÜHISDEKLARATSIOON REGULATIIVSE KOOSTÖÖ KOHTA FINANTSTEENUSTE ALAL EUROOPA LIIDU JA ÜHENDKUNINGRIIGI VAHEL

Liit ja Ühendkuningriik lepivad kokku struktureeritud regulatiivse koostöö loomises finantsteenuste valdkonnas eesmärgiga luua püsiv ja stabiilne suhe autonoomsete jurisdiktsioonide vahel. Tuginedes ühisele tahtele säilitada finantsstabiilsus, turu terviklikkus ning investorite ja tarbijate kaitse, võimaldab see kokkulepe:

—	kahepoolset arvamustevahetust ja analüüse regulatiivsete algatuste alal ja muudes huvipakkuvates küsimustes;

—	läbipaistvust ja asjakohast dialoogi samaväärsust kinnitavate otsuste vastuvõtmisel, peatamisel ja tühistamisel; ja

—	tõhustatud koostööd ja koordineerimist, sealhulgas vajaduse korral rahvusvahelistes organisatsioonides.

Mõlemad pooled lepivad 2021. aasta märtsiks kokku vastastikuse mõistmise memorandumis, millega luuakse sellise koostöö raamistik. Pooled arutavad muu hulgas seda, kuidas liikuda mõlemal poolel edasi samaväärsuse kindlaksmääramisega liidu ja Ühendkuningriigi vahel, ilma et see piiraks kummagi poole ühepoolset ja iseseisvat otsustusprotsessi.

ÜHINE POLIITILINE DEKLARATSIOON, MIS KÄSITLEB VÕITLUST KAHJULIKE MAKSUSÜSTEEMIDE VASTU

Euroopa Liit (1)ja Ühendkuningriik (edaspidi „osalejad“) kinnitavad järgmise ühise poliitilise deklaratsiooni, mis käsitleb võitlust kahjulike maksusüsteemide vastu.

Osalejad, kes tegutsevad õiglase maksukonkurentsi üleilmsete põhimõtete kohaselt, kinnitavad oma tahet võidelda kahjulike maksusüsteemide vastu, eelkõige selliste vastu, mis võivad hõlbustada maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist kooskõlas OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) tegevuskava 5. meetmega. Sellega seoses kinnitavad osalejad oma kohustust kohaldada kahjulike maksusüsteemide vastase võitluse põhimõtteid vastavalt käesolevale ühisele poliitilisele deklaratsioonile.

Kahjulikud maksusüsteemid hõlmavad ettevõtjate maksustamise korda, millel on või võib olla suur mõju äritegevuse, sealhulgas kontsernide asukohale osalejate territooriumil. Maksusüsteemid hõlmavad nii õigusnorme kui ka haldustavasid.

Kui maksusüsteem vastab lävendkriteeriumile, mille kohaselt kehtib osalejate territooriumil üldiselt kehtestatavatest tasemetest tunduvalt madalam tegelik maksustamistase, sealhulgas nullmaksustamine, tuleks seda pidada potentsiaalselt kahjulikuks. Selline maksustamistase võib tuleneda nominaalmaksumäärast, maksubaasist või mis tahes muust asjaomasest tegurist.

Sellega seoses ja võttes arvesse üleilmsel tasandil rakendatavat lähenemisviisi, tuleks hinnata, kas selline äriühingute maksustamise kord on kahjulik, ja võtta seejuures arvesse, kas üks või mitu järgmistest põhiteguritest kehtivad või mitte:

a)	kas soodustused on eraldatud sihtotstarbeliselt siseriiklikust majandusest, nii et need ei mõjuta riiklikku maksubaasi, või antakse neid ainult mitteresidentidele;

b)	kas soodustuste andmise kord ei nõua märkimisväärset majandustegevust või majanduslikku kohalolekut selliseid maksusoodustusi pakkuva osaleja territooriumil;

c)	kas hargmaises kontsernis toimuva tegevuse kasumi kindlaksmääramise eeskirjad kalduvad kõrvale rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest, eelkõige OECD raames kokku lepitud eeskirjadest;

d)	kas maksusüsteem ei ole piisavalt läbipaistev, sealhulgas juhul, kui õigussätteid on haldustasandil muudetud mitteläbipaistval viisil leebemaks või puudub toimiv teabevahetus maksusüsteemi kohta.

Osalejad peaksid oma põhiseadusliku korra raames soodustama nende põhimõtete kohaldamist territooriumidel, kus neil on erikohustused või maksualased eelisõigused.

Osalejad peaksid pidama iga-aastast dialoogi, et arutada nende põhimõtete kohaldamisega seotud küsimusi.

EUROOPA LIIDU JA ÜHENDKUNINGRIIGI ÜHISDEKLARATSIOON RAHAPOLIITIKA JA SUBSIIDIUMIDE KONTROLLI KOHTA

Pooled kinnitavad oma vastastikust arusaama, et keskpanga tegevus rahapoliitika elluviimisel ei kuulu Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu teise osa esimese rubriigi [Kaubandus] XI jaotise [Avatud ja ausa konkurentsi võrdsed tingimused ning kestlik areng] 3. peatüki [Subsiidiumide kontroll] kohaldamisalasse.

ÜHISDEKLARATSIOON SUBSIIDIUMIDE KONTROLLI POLIITIKA KOHTA

Euroopa Liit ja Ühendkuningriik (edaspidi „osalejad“) kinnitavad järgmise ühise poliitilise deklaratsiooni, mis käsitleb subsiidiumide kontrolli poliitikat.

Käesolevas ühisdeklaratsioonis esitatud suunised kajastavad osalejate ühist arusaama asjakohastest subsideerimispõhimõtetest allpool nimetatud valdkondades.

Kuigi need suunised ei ole osalejatele siduvad, võivad nad neid oma vastavates subsideerimiskontrolli süsteemides arvesse võtta.

Osalejad võivad kokku leppida nende suuniste ajakohastamises.

Subsiidiumid ebasoodsas olukorras olevate piirkondade arendamiseks

Ebasoodsas olukorras olevate piirkondade arendamiseks võib anda subsiidiume. Subsiidiumisumma kindlaksmääramisel võib arvesse võtta järgmist:

•	asjaomase ebasoodsas olukorras oleva piirkonna sotsiaal-majanduslik olukord;

•	abisaaja suurus; ja

•	investeerimisprojekti suurus.

Abisaaja peaks ka ise panustama investeerimiskuludesse olulisel määral. Subsiidiumi peamine eesmärk või tagajärg ei tohiks olla õhutada abisaajat viima sama või sarnast tegevust ühe poole territooriumilt üle teise poole territooriumile.

Transport

Lennujaamadele võib anda subsiidiume taristuinvesteeringuteks ja tegevuskulude katmiseks, võttes arvesse lennujaama suurust aastase reisijate arvu alusel. Selleks et saada subsiidiume tegevuskulude katmiseks, peaks muu lennujaam kui väike piirkondlik lennujaam tõendama oma suutlikkust tagada tulevikus elujõulisus ajavahemiku jooksul, mis võimaldaks subsiidiumi järk-järgult kaotada.

Maanteetaristuprojektidele võib anda subsiidiume, kui need ei ole kavandatud valikuliselt, et tuua kasu üksikule majandusüksusele või -sektorile, vaid toovad kasu ühiskonnale tervikuna. Subsiidiumi andmisel tuleks mittediskrimineerival viisil tagada avatud juurdepääs taristule kõigile kasutajatele (2).

Sadamatele võib anda subsiidiume süvendustööde või taristuprojektide jaoks, kui need subsiidiumid piirduvad projekti alustamiseks vajaliku miinimumsummaga.

Teadus- ja arendustegevus

Subsiidiume võib anda teadus- ja arendustegevuseks (3). See hõlmab alusuuringuid, rakendusuuringuid ja tootearendust, eelkõige uue ja väga uuendusliku tehnoloogia arendamist, mis soodustab tootlikkuse kasvu ja konkurentsivõimet, kui need subsiidiumid on vajalikud, proportsionaalsed ning nende peamine eesmärk ega tagajärg ei ole sellise tegevuse üleviimine või lõpetamine teise poole territooriumil. Subsiidiume võib anda ka seoses muude algatustega, nagu uued tootmisprotsessid, asjakohane taristu, innovatsiooniklastrid ja digikeskused. Subsiidiumisumma peaks muu hulgas kajastama projektiga seotud riski ja tehnoloogilise innovatsiooni ulatust, seda, kui lähedal projekt turule on, ning projekti panust teadmiste loomisse.

LIIDU JA ÜHENDKUNINGRIIGI ÜHISDEKLARATSIOON LISA ENER-4 KOHTA

Pooled mõistavad, et lisas ENER-4 osutatud kaubandusest saadava kasu maksimumi viimise eesmärk tähendab, et kõnealuses lisas sätestatud piirangute raames peaks kauplemiskord

—	olema võimalikult tõhus ja

—	tavaolukorras peaksid vood elektrivõrkudevaheliste ühenduste kaudu olema kooskõlas poolte järgmise päeva turgude hindadega.

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI EXC.1 [ÜLDERANDID] JA ARTIKLI EXC.4 [JULGEOLEKUERANDID] KOHTA

Pooled kinnitavad ühist arusaama järgmisest.

Artiklid EXC.1 [Ülderandid] ja EXC.4 [Julgeolekuerandid] ei ole teineteist välistavad. Eelkõige ei ole välistatud, et ühe poole julgeolekuhuvi kvalifitseerub üheaegselt „oluliseks julgeolekuhuviks“ artikli EXC.4 [Julgeolekuerandid] tähenduses ja „avaliku julgeoleku“ või „avaliku korra“ küsimuseks artikli EXC.1 [Ülderandid] tähenduses.

Artikleid EXC.1 [Ülderandid] ja EXC.4 [Julgeolekuerandid], sealhulgas eelkõige mõisteid „olulised julgeolekuhuvid“, „avalik julgeolek“, „avalik moraal“ ja „avalik kord“, tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu tõlgendamise eeskirjadega, mis on sätestatud artiklites COMPROV.13 [Tõlgendamine] ja OTH.[4a] [WTO kohtupraktika].

ÜHINE POLIITILINE DEKLARATSIOON AUTOVEO-ETTEVÕTJATE KOHTA

Pooled märgivad, et kuigi Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelises kaubandus- ja koostöölepingus ei käsitleta teise poole territooriumil tegutsevate autoveo-ettevõtjate suhtes kohaldatavat viisa- või piirikorda, on autoveo-ettevõtjate suhtes kohaldatava viisa- ja piirikorra hea ja tõhus haldamine oluline kaupade liikumiseks, eelkõige üle Ühendkuningriigi ja liidu piiri.

Sel eesmärgil ja ilma et see piiraks kummagi poole õigust reguleerida füüsiliste isikute sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist seal, lepivad pooled kokku, et hõlbustavad oma vastavates õigusaktides asjakohaselt käesoleva lepingu teise osa [Kaubandus, transport ja kalandus] kolmanda rubriigi [Maanteetransport] I jaotise [Kaupade autovedu] alusel lubatud tegevusega tegelevate sõidukijuhtide territooriumile sisenemist ja seal ajutist viibimist.

ÜHINE POLIITILINE DEKLARATSIOON VARJUPAIGA JA TAGASISAATMISE KOHTA

Kuigi Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping ei sisalda sätteid varjupaiga, tagasisaatmise, saatjata alaealiste puhul perekonna taasühinemise või ebaseadusliku rände kohta, märgivad pooled, et oluline on rändevoogusid hästi hallata, ja tunnistavad eriasjaolusid, mis tulenevad kõrvuti kehtestatud kontrollikordadest, ro-ro-parvlaevateenustest, La Manche’i väina püsiühendusest ja ühisest reisipiirkonnast.

Selleks võtavad pooled arvesse Ühendkuningriigi kavatsust alustada kahepoolseid arutelusid kõige enam mõjutatud liikmesriikidega, et arutada varjupaiga, saatjata alaealiste puhul perekonna taasühinemise või ebaseadusliku rändega seotud sobivat praktilist korda kooskõlas poolte vastavate õigusnormidega.

ÜHINE POLIITILINE DEKLARATSIOON, MIS KÄSITLEB KOLMANDA OSA [ÕIGUSKAITSE JA ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES] III JAOTIST [BRONEERINGUINFO]

Pooled tunnistavad, et broneeringuinfo (PNR) tulemuslik kasutamine muude transpordiliikide kui lendude puhul, näiteks mere-, raudtee- ja maanteetranspordi puhul, on kasulik terrorismi ja raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel, ning nad teatavad oma kavatsusest vaadata läbi Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu kolmanda osa III jaotises saavutatud kokkulepe ja seda vajaduse korral laiendada, kui liit kehtestab sisemise õigusraamistiku muude transpordiliikide broneeringuinfo edastamiseks ja töötlemiseks.

Leping ei mõjuta liikmesriikide ja Ühendkuningriigi võimalust sõlmida ja rakendada kahepoolseid lepinguid, mis käsitlevad lepingus nimetamata lennuettevõtjatelt broneeringuinfo kogumise ja töötlemise süsteemi, tingimusel et liikmesriigid tegutsevad kooskõlas liidu õigusega.

ÜHINE POLIITILINE DEKLARATSIOON, MIS KÄSITLEB KOLMANDA OSA [ÕIGUSKAITSE JA ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES] VII JAOTIST [ÜLEANDMINE]

Kolmanda osa [Õiguskaitse ja õigusalane koostöö kriminaalasjades]VII jaotise [Üleandmine] artiklis LAW.SURR.77 [Proportsionaalsuse põhimõte] on sätestatud, et üleandmisel tehtav koostöö peab olema vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse tagaotsitava õigusi ja kannatanute huve ning teo raskust, tõenäolist määratavat karistust ja võimalust, et riik võtab meetmeid, mis on leebemad kui tagaotsitava üleandmiseks kuluv aeg, eelkõige selleks, et vältida pikka kohtueelset kinnipidamist.

Proportsionaalsuse põhimõte on asjakohane kogu üleandmisotsuseni viiva protsessi jooksul, mis on sätestatud VII jaotises [Üleandmine]. Kui vahistamismäärust täitev õigusasutus kahtleb proportsionaalsuse põhimõttes, küsib ta vajalikku lisateavet, et vahistamismääruse teinud õigusasutus saaks esitada oma seisukohad proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.

Mõlemad pooled märgivad, et VII jaotise [Üleandmine] rakendamisel võimaldavad artiklid LAW.SURR 77 [Proportsionaalsuse põhimõte] ja 93 [Üleandmisotsus] riikide pädevatel õigusasutustel kaaluda kohtueelse kinnipidamise proportsionaalsust ja võimalikku kestust ning et see on kooskõlas vastavate siseriiklike õigusaktidega.

ÜHINE POLIITILINE DEKLARATSIOON, MIS KÄSITLEB KOLMANDA OSA [ÕIGUSKAITSE JA ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES] IX JAOTIST [KARISTUSREGISTRI ANDMETE VAHETAMINE]

Pooled tunnistavad, et on tähtis, et tööandjatel oleks teavet süüdimõistvate kohtuotsuste olemasolu ja sellistest otsustest tuleneva õiguste äravõtmise kohta isikute puhul, keda nad värbavad kutsealaseks või organiseeritud vabatahtlikuks tegevuseks, mis hõlmab otseseid ja korrapäraseid kontakte haavatavate täisealistega. Pooled teatavad oma kavatsusest vaadata läbi ja vajaduse korral laiendada kolmanda osa [Õiguskaitse ja õigusalane koostöö kriminaalasjades] IX jaotist [Karistusregistri andmete vahetamine], kui liit muudab selles osas oma õigusraamistikku.

ELi JA ÜHENDKUNINGRIIGI ÜHISDEKLARATSIOON SALASTATUD TEABE VAHETAMISE JA KAITSE KOHTA

Pooled tunnistavad, et oluline on kehtestada võimalikult kiiresti kord, mis võimaldab salastatud teabe vahetamist Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel. Sellega seoses teevad pooled enda parima, et viia lõpule läbirääkimised salastatud teabe kaitse lepingu rakenduskorra üle niipea, kui see on mõistlikult teostatav, et võimaldada salastatud teabe kaitse lepingu kohaldamist, nagu on nõutud lepingu artikli 19 lõikes 2. Seni võivad pooled vahetada salastatud teavet kooskõlas oma vastavate õigusnormidega.

ÜHISDEKLARATSIOON LIIDU PROGRAMMIDES OSALEMISE JA PROGRAMMITEENUSTELE JUURDEPÄÄSU KOHTA

Pooled on nõus, et koostöö ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu teadus, teadusuuringud ja innovatsioon, tuumauuringud ja kosmos, on vastastikku kasulik. Selleks et soodustada edasist koostööd kõnealustes valdkondades, kavatsevad pooled luua tulevaseks koostööks ametliku aluse, mis seisneb Ühendkuningriigi osalemises vastavates liidu programmides õiglastel ja asjakohastel tingimustel ning vajaduse korral juurdepääsus teatavatele liidu programmide raames osutatavatele teenustele.

Pooled tunnistavad, et I protokolli „Programmid ja meetmed, milles Ühendkuningriik osaleb“ (milles kehtestatakse Ühendkuningriigi assotsieeritus osalemiseks teatavates liidu programmides ja meetmetes) ja II protokolli, mis käsitleb Ühendkuningriigi juurdepääsu teatavatele liidu programmide ja meetmete raames osutatavatele teenustele, ei olnud võimalik Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu läbirääkimiste käigus lõplikult viimistleda, kuna mitmeaastast finantsraamistikku ja vastavaid liidu õigusakte ei ole lepingu allkirjastamise ajaks veel vastu võetud.

Pooled kinnitavad, et allpool esitatud protokollide kavandites on põhimõtteliselt kokku lepitud ja need esitatakse arutamiseks ja vastuvõtmiseks liidu programmides osalemise erikomiteele. Ühendkuningriik ja Euroopa Liit jätavad endale õiguse läbi vaadata osalemine [I ja II] protokollis loetletud programmides, meetmetes ja teenustes enne nende vastuvõtmist, kuna liidu programme ja meetmeid reguleerivad õigusaktid võivad muutuda. Protokollide kavandeid võib olla vaja muuta ka selleks, et tagada nende vastavus kõnealustele õigusaktidele, kui need vastu võetakse.

Poolte kindel kavatsus on, et liidu programmides osalemise erikomitee võtab protokollid vastu esimesel võimalusel, et need saaks võimalikult kiiresti rakendada ja eelkõige selleks, et Ühendkuningriigi üksused saaksid kindlaksmääratud programmides ja meetmetes osaleda alates nende algusest, ning tagab ühtlasi asjakohaste menetluste ja kokkulepete kehtestamise, niivõrd kui see on võimalik ja kooskõlas liidu õigusaktidega.

Pooled tuletavad meelde ka oma pühendumust programmile „PEACE+“, mille kohta sõlmitakse eraldi rahastamisleping.

I PROTOKOLLI KAVAND

Programmid ja meetmed, milles Ühendkuningriik osaleb

Artikkel 1. Ühendkuningriigi osalemise ulatus

Ühendkuningriik osaleb järgmiste alusaktidega kehtestatud liidu programmides ja meetmetes või nende osades ning toetab neid [alates 1. jaanuarist 2021]:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus XXX, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (4), niivõrd kui see puudutab kõnealuse määruse artikli 3 punktis c osutatud komponendi suhtes kohaldatavaid eeskirju [Copernicuse programm];

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus XXX, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (5), niivõrd kui see puudutab kõnealuse määruse artikli 1 lõike 3 punktides a ja aa osutatud komponentide suhtes kohaldatavaid eeskirju;

c)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus XXX, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (6);

d)	nõukogu määrus XXX, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025 (7) (Euratomi programm);

e)	nõukogu otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (8).

Artikkel 2. Ühendkuningriigi osalemise kestus

Ühendkuningriik osaleb artiklis 1 [Ühendkuningriigi osalemise ulatus] osutatud liidu programmides ja meetmetes või nende osades alates [1. jaanuarist 2021] kuni need kestavad või kehtib 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.

Ühendkuningriik või Ühendkuningriigi üksused on osalemiskõlblikud artiklis UNPRO.1.4 [Vastavus programmi reeglitele] sätestatud tingimustel seoses nende liidu väljavalimismenetlustega, millega täidetakse artiklis 1 [Ühendkuningriigi osalemise ulatus] osutatud programmide ja meetmete või nende osade eelarvelisi kulukohustusi käesoleva artikli esimeses lõigus sätestatud tähtaegade jooksul.

Käesolevat protokolli pikendatakse ja kohaldatakse aastatel 2026–2027 samadel tingimustel Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitusprogrammi (edaspidi „Euratomi programm“) jätkuprogrammi suhtes, välja arvatud juhul, kui üks pool teatab kolme kuu jooksul pärast jätkuprogrammi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas oma otsusest käesolevat protokolli sellele jätkuprogrammile mitte pikendada. Sellise teate korral ei kohaldata käesolevat protokolli Euratomi programmi jätkuprogrammi suhtes alates 1. jaanuarist 2026. See ei piira Ühendkuningriigi osalemist muudes liidu programmides ja meetmetes või nende osades.

Artikkel 3. Kosmoseprogrammis osalemise eritingimused

Kui Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu sätetest ja eelkõige artiklist UNPRO.1.4 [Vastavus programmi reeglitele] ei tulene teisiti, osaleb Ühendkuningriik kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis ning saab Copernicuse teenuseid ja tooteid kasutada samadel tingimustel nagu teised osalevad riigid (9).

Ühendkuningriigil on täielik juurdepääs Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenusele. Aktiveerimis- ja kasutamistingimuste kohta sõlmitakse erikokkulepe.

Üksikasjalikud eeskirjad sellistele teenustele juurdepääsu kohta, sealhulgas artikli UNPRO.3.1 lõike 4, artikli UNPRO.3.2 lõike 4 ja artikli UNPRO.3.3 lõike 5 konkreetne toimimine, sätestatakse asjaomases kokkuleppes.

Ühendkuningriigil on volitatud kasutajana juurdepääs Copernicuse julgeolekuteenuse komponentidele asjaomastes poliitikavaldkondades poolte poolt kokku lepitud koostöö ulatuses. Aktiveerimis- ja kasutamistingimuste kohta sõlmitakse erikokkulepped.

Lõike 3 kohaldamisel algavad läbirääkimised Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigi üksuste ja asjaomase liidu asutuse vahel niipea kui võimalik pärast seda, kui Ühendkuningriigi osalemine Copernicuse programmis on käesolevas protokollis kindlaks määratud ja kooskõlas kõnealustele teenustele juurdepääsu reguleerivate sätetega.

Kui selline kokkulepe märkimisväärselt viibib või osutub võimatuks, uurib liidu programmides osalemise erikomitee, kuidas kohandada Ühendkuningriigi osalemist Copernicuse programmis ja selle rahastamist, võttes arvesse seda olukorda.

Ühendkuningriigi esindajate osalemist turvalisuse akrediteerimise ameti koosolekutel reguleeritakse kõnealuses ametis osalemise eeskirjade ja menetlustega, võttes arvesse Ühendkuningriigi staatust kolmanda riigina.

Artikkel 4. Programmis „Euroopa Horisont“ osalemise eritingimused

Kui artiklist 6 ei tulene teisiti, osaleb Ühendkuningriik assotsieerunud riigina määruse XXX artiklis 4 osutatud programmi „Euroopa horisont“ kõigis osades, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsusega XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 294/2008 loodud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

Kui Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu tingimustest ja eelkõige artiklist UNPRO.1.4 [Vastavus programmi reeglitele] ei tulene teisiti, võivad Ühendkuningriigi üksused osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse otsestes meetmetes ja kaudsetes meetmetes liidu üksuste suhtes kohaldatavate tingimustega samaväärsetel tingimustel.

Kui liit võtab meetmeid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 rakendamiseks, võivad Ühendkuningriik ja Ühendkuningriigi üksused osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomist käsitlevate liidu õigusaktidega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta muudetud määrust (EÜ) nr 294/2008 (millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) (10) ning muudetud otsust XXX (mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonivõimekuse ja -suutlikkuse suurendamine) (11) kohaldatakse Ühendkuningriigi üksuste osalemise suhtes teadmis- ja innovaatikakogukondades kooskõlas artikliga UNPRO.1.4 [Vastavus programmi reeglitele].

Kui Ühendkuningriigi üksused osalevad Teadusuuringute Ühiskeskuse otsestes meetmetes, on Ühendkuningriigi esindajatel õigus osaleda teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigus sõna võtta ja Ühendkuningriiki puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise kord.

Artikli UNPRO.2.1 lõike 5 kohase tegevustoetuse arvutamiseks suurendatakse lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse kohaldatavaks aastaks programmi „Euroopa horisont“ rahastamise jaoks kantud esialgseid kulukohustuste assigneeringuid, sealhulgas programmi toetuskulusid, assigneeringute võrra, mis vastavad nõukogu määruse [XXX] (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, et toetada majanduse taastumist pärast COVID-19 pandeemiat) (12) [artikli XXX] kohasele sihtotstarbelisele välistulule.

Ühendkuningriigi õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitee ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

Ühendkuningriik võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis vastavalt õigusaktidele, millega ERIC asutati, ning võttes arvesse tema osalemist programmis „Horisont 2020“ vastavalt nendele tingimustele, mida kohaldati kõnealuse osalemise suhtes vahetult enne käesoleva protokolli jõustumist, ja tema osalemist programmis „Euroopa horisont“ käesoleva protokolli kohaselt.

Artikkel 5. Programmi „Euroopa horisont“ suhtes automaatse korrigeerimismehhanismi kohaldamise üksikasjad vastavalt artiklile UNPRO.2.2 [Programmid, mille suhtes kohaldatakse automaatset korrigeerimismehhanismi]

Programmi „Euroopa horisont“ suhtes kohaldatakse artiklit UNPRO.2.2 [Programmid, mille suhtes kohaldatakse automaatset korrigeerimismehhanismi].

Kohaldatakse järgmisi üksikasju:

automaatse korrektsiooni arvutamisel tähendab „konkurentsipõhine toetus“ konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul on automaatse korrektsiooni arvutamise ajal võimalik kindlaks teha lõplikud abisaajad, välja arvatud rahaline toetus kolmandatele isikutele, nagu on määratletud liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (13) artiklis 204;

kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumi koordinaatoriga, on summad, mida kasutatakse artikli UNPRO.2.2 [Programmid, mille suhtes kohaldatakse automaatset korrigeerimismehhanismi] esimeses lõigus osutatud juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks, kumulatiivsed esialgsed summad, mis on juriidilises kohustuses eraldatud konsortsiumi Ühendkuningriigi üksustest liikmetele;

c)	kõik juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil;

d)	„mittesekkumiskulud“ – muud programmi tegevuskulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (14);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele (15), käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mis põhinevad lõike 2 punktis c osutatud eCorda andmetel aasta N ja aasta N+1 kohta, aastal N+2 pärast seda, kui Ühendkuningriigi poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud artikli UNPRO.2.1 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

i)	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Ühendkuningriigi üksustele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ja

ii)

Ühendkuningriigi kohandatud panus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A)	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa ning

B)	aasta N kulukohustuste assigneeringutega seoses võetud juriidiliste kohustuste kogusumma, sealhulgas toetuskulud.

Kui vastavalt artikli UNPRO.2.1 lõikele 8 tehakse kohandusi olukordades, kus Ühendkuningriigi üksused on välja jäetud, ei võeta vastavaid konkurentsipõhiste toetuste summasid arvutamisel arvesse.

Artikkel 6. Väljaarvamine Euroopa Innovatsiooninõukogu fondist

Ühendkuningriik ja Ühendkuningriigi üksused ei osale programmi „Euroopa horisont“ raames loodud Euroopa Innovatsiooninõukogu fondis. Euroopa Innovatsiooninõukogu fond on rahastamisvahend, mis on osa programmi „Euroopa horisont“ rahastamisvahendist „Accelerator“, mis pakub investeeringuid omakapitali kaudu või muul tagasimakstaval kujul (16).

Alates 2021. aastast ja kuni 2027. aastani kohandatakse igal aastal Ühendkuningriigi poolt programmile „Euroopa horisont“ antavat panust summaga, mis saadakse, korrutades programmi raames loodud Euroopa Innovatsiooninõukogu fondist abisaajatele eraldatavad hinnangulised summad, välja arvatud tagasimaksetest ja tagasisaadavatest summadest tulenevad summad, artikli UNPRO.2.1 lõikes 6 määratletud panustamispõhimõttega.

Pärast mis tahes aastat N, mil on tehtud lõike 2 kohane kohandus, kohandatakse Ühendkuningriigi panust järgnevatel aastatel üles- või allapoole, korrutades artikli 6 lõikes 2 osutatud Euroopa Innovatsiooninõukogu fondist abisaajatele eraldatud hinnangulise summa ja aastal N Euroopa Innovatsiooninõukogu fondist abisaajatele eraldatud summa vahe panustamispõhimõttega, nagu on määratletud artikli UNPRO.2.1 lõikes 6.

Artikkel 7. Euratomi programmis osalemise eritingimused

Ühendkuningriik osaleb assotsieerunud riigina Euratomi programmi kõikides osades.

Vastavalt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu sätetele ning eelkõige artiklile UNPRO.1.4 [Vastavus programmi reeglitele] võivad Ühendkuningriigi üksused osaleda Euratomi programmi kõigis aspektides Euratomiga seotud juriidiliste isikutega samaväärsetel tingimustel.

Ühendkuningriigi üksused võivad vastavalt käesoleva protokolli artikli 4 lõikele 2 osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse otsestes meetmetes.

Artikkel 8. ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte tegevuses, ITERi lepingus ja laiema lähenemisviisi lepingus osalemise eritingimused

Ühendkuningriik osaleb ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise ühisettevõtte (F4E) liikmena vastavalt nõukogu otsusele F4E loomise kohta ja põhikirjale (edaspidi „F4E põhikiri“), mis on otsusele lisatud sellisena, nagu seda on viimati muudetud või tulevikus muudetakse, aidates kaasa tulevasele teaduslikule ja tehnoloogilisele koostööle juhitava termotuumasünteesi valdkonnas Ühendkuningriigi osaluse kaudu Euratomi programmis.

Vastavalt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu sätetele ning eelkõige artiklile UNPRO.1.4 [Vastavus programmi reeglitele], võivad Ühendkuningriigi üksused osaleda kõigis F4E meetmetes samadel tingimustel, mida kohaldatakse Euratomiga seotud juriidiliste isikute suhtes.

Ühendkuningriigi esindajad osalevad ühisettevõtte koosolekutel vastavalt ühisettevõtte põhikirjale.

Vastavalt F4E loomist käsitleva nõukogu otsuse artiklile 7 kohaldab Ühendkuningriik ühisettevõtte, selle direktori ja töötajate suhtes, kes on seotud asjaomase nõukogu otsuse kohase tegevusega, Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli. Vastavalt F4E loomist käsitleva nõukogu otsuse artiklile 8 annab Ühendkuningriik ühisettevõttele selle ametliku tegevuse raames kõik asutamislepingu III lisas ettenähtud eelised.

Pooled lepivad kokku järgmises.

ITERi projekti ühiseks rakendamiseks ettenähtud ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingut (ITERi leping) kohaldatakse Ühendkuningriigi territooriumil ning käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse käesolevat protokolli asjakohase lepinguna ITERi lepingu artikli 21 tähenduses;

ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingut (eesõiguste ja puutumatuse leping) kohaldatakse Ühendkuningriigi territooriumil ning käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse käesolevat protokolli asjakohase lepinguna eesõiguste ja puutumatuse lepingu artikli 24 tähenduses; ja

Euratomi ja Jaapani valitsuse vahelist tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitlevat lepingut (laiema lähenemisviisi leping) kohaldatakse Ühendkuningriigi territooriumil, eelkõige artiklis 13 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud privileege ja immuniteete, ning käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse käesolevat protokolli asjakohase lepinguna laiema lähenemisviisi lepingu artikli 26 tähenduses.

Euratom teavitab Ühendkuningriiki, kui muudetakse ITERi lepingut, laiema lähenemisviisi lepingut või eesõiguste ja puutumatuse lepingut. Kõiki muudatusi, mis mõjutaksid Ühendkuningriigi õigusi või kohustusi, arutatakse sellega seoses liidu programmides osalemise erikomitees, et kohandada Ühendkuningriigi osalemist vastavalt uuele olukorrale. Mis tahes muudatus, mis mõjutaks Ühendkuningriigi õigusi ja kohustusi, nõuab enne selle jõustumist Ühendkuningriigi suhtes Ühendkuningriigi ametlikku nõusolekut.

Euratom ja Ühendkuningriik võivad erilepingus kokku leppida, et liidus asutatud juriidilistel isikutel võib olla õigus osaleda Ühendkuningriigi meetmetes, mis on seotud F4E tegevusega.

Artikkel 9. Vastastikkuse põhimõte

Käesoleva artikli tähenduses on „liidu üksus“ mis tahes liiki üksus, kas füüsiline või juriidiline isik või muud liiki üksus, kes elab või asub liidus.

Osalemiskõlblikud liidu üksused võivad kooskõlas Ühendkuningriigi õiguse ja eeskirjadega osaleda Ühendkuningriigi programmides, mis on samaväärsed käesoleva protokolli artikli 1 [Ühendkuningriigi osalemise ulatus] punktides b, c ja d osutatud programmidega.

Artikkel 10. Intellektuaalomand

Artiklis 1 [Ühendkuningriigi osalemise ulatus] loetletud programmide ja meetmete puhul ning kui Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu sätetest ja eelkõige artiklist UNPRO.1.4 [Vastavus programmi reeglitele] ei tulene teisiti, on käesoleva protokolliga hõlmatud programmides osalevatel Ühendkuningriigi üksustel sellisest osalemisest tuleneva teabe ja intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse, kasutamise ja levitamise suhtes samasugused õigused ja kohustused kui liidus asutatud üksustel, kes osalevad nimetatud programmides ja meetmetes. Käesolevat sätet ei kohaldata selliste projektide tulemuste suhtes, mida alustati enne käesoleva protokolli kohaldamist.

II PROTOKOLLI KAVAND

Ühendkuningriigi juurdepääsu kohta teenustele, mis on kehtestatud teatavate liidu programmide ja meetmete raames, milles Ühendkuningriik ei osale

Artikkel 1. Juurdepääsu ulatus

Ühendkuningriigil on Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelises kaubandus- ja koostöölepingus, alusaktides ning muudes asjakohaste liidu programmide ja meetmete rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel juurdepääs järgmistele teenustele:

a)	kosmose jälgimise ja seire (SST) teenused, nagu need on määratletud määruse XXX (17) [kosmosemäärus] artiklis 54.

Kuni jõustuvad rakendusaktid, millega kehtestatakse kolmandate riikide suhtes kohaldatavad tingimused seoses kolme avalikult kättesaadava SST teenusega, osutatakse otsuse nr 541/2014/EL artikli 5 lõikes 1 viidatud SST teenuseid Ühendkuningriigile ning avaliku ja erasektori kosmoseaparaatide omanikele ja operaatoritele, kes tegutsevad Ühendkuningriigis või Ühendkuningriigist, kooskõlas asjaomase otsuse artikli 5 lõikega 2 (või mis tahes õigusaktiga, millega see muudetud või muutmata kujul asendatakse).

Artikkel 2. Juurdepääsu kestus

Ühendkuningriigil on juurdepääs artiklis 1 osutatud teenustele kogu nende kestuse või mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kogu kestuse jooksul, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.

Artikkel 3. SST teenustele juurdepääsu eritingimused

Ühendkuningriigile antakse juurdepääs (18) kõnealuse määruse artikli 54 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud üldkasutatavatele SST teenustele taotluse korral ja vastavalt kolmandate riikide suhtes kohaldatavatele tingimustele kooskõlas määruse XXX artikli 8 lõikega 1.

Ühendkuningriigi juurdepääsu suhtes alusakti artikli 54 lõike 1 punktis d osutatud SST teenustele kohaldatakse võimaluse korral (19) kolmandate riikide suhtes kohaldatavaid tingimusi.

AVALDUS KAITSE PIISAVUSE OTSUSTE VASTUVÕTMISE KOHTA ÜHENDKUNINGRIIGI SUHTES

Pooled võtavad teadmiseks Euroopa Komisjoni kavatsuse alustada viivitamata menetlust kaitse piisavuse otsuste vastuvõtmiseks Ühendkuningriigi suhtes isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsedirektiivi alusel ning komisjoni kavatsuse teha sel eesmärgil tihedat koostööd teiste asjaomases otsustusprotsessis osalevate asutuste ja institutsioonidega.

(1) Käesoleva deklaratsiooni raames võetud kohustuste kohaldamisel mõistetakse Euroopa Liidu puhul viiteid osalejatele olenevalt olukorrast kas viidetena Euroopa Liidule, viidetena selle liikmesriikidele või viidetena Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele.

(2) Diskrimineerimine tähendab, et võrreldavaid olukordi koheldakse erinevalt ja erinev kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud.

(3) OECD Frascati käsiraamatus määratletud teadus- ja arendustegevus.

(4) [Lisada ELT avaldamisviide]

(5) [Lisada ELT avaldamisviide]

(6) [Lisada ELT avaldamisviide]

(7) [Lisada ELT avaldamisviide]

(8) [Lisada ELT avaldamisviide (muudetud versioonile)]

(9) Viited „osalevatele riikidele“ viimistletakse lõplikult kooskõlas alusaktide terminoloogiaga, kui need vastu võetakse.

(10) ELT L 97, 9.4.2008.

(11) [ELT L …]

(12) [ELT L …; COM(2020) 441]

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(14) „Muud meetmed“ võivad hõlmata auhindu, rahastamisvahendeid, tehniliste/teaduslike teenuste osutamist Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt, osalemistasusid (OECD, Eureka, IPEEC, IEA, ...), delegeerimislepinguid, eksperte (hindajad, projektide järelevalve).

(15) Rahvusvahelisi organisatsioone käsitatakse mittesekkumiskuludena ainult juhul, kui nad on lõplikud abisaajad. Seda ei kohaldata juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on projekti koordinaator (jagades vahendeid teistele koordinaatoritele).

(16) See määratlus asendatakse seadusandlikust aktist tuleneva määratlusega, millele lisatakse viide käesolevale seadusandlikule aktile, protokolli lõplikus versioonis (Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi viimane määratlus programmis „Horisont 2020“ on komisjoni otsus C(2020) 4001, millega muudetakse otsust C(2019) 5323). Kui seoses programmiga „Euroopa horisont“ ei ole protokolli lõpliku vormistamise ajal määratlust veel olemas, võib osutuda vajalikuks see uuesti läbi vaadata.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus XXX, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL [COM(2018) 447 final] [ELT L ...].

(18) See sõltub lõplikust alusaktist ja sellest, kas mõlemad pooled lepivad kokku SST teenuse osutamise tingimuses.

(19) See sõltub lõplikust alusaktist ja sellest, kas mõlemad pooled lepivad kokku SST teenuse osutamise tingimuses.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 444

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 31. detsember 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teade lugejale	1
	*	Nõukogu otsus (EL) 2020/2252, 29. detsember 2020, ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta	2
	*	Nõukogu otsus (Euratom) 2020/2253, 29. detsember 2020, millega kiidetakse heaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse vahelise tuumaenergia ohutut ja rahumeelset kasutamist käsitleva lepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt	11
	*	ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NING TEISELT POOLT SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELINE KAUBANDUS- JA KOOSTÖÖLEPING	14
	*	EUROOPA LIIDU NING SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELINE SALASTATUD TEABE VAHETAMISE JA KAITSE JULGEOLEKUKORDA KÄSITLEV LEPING	1463
	*	Deklaratsioonid, millele on osutatud nõukogu otsuses kaubandus- ja koostöölepingu ning salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1475
	*	ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostööleping - Liidu teade	1486