ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 439

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

63. aastakäik
29. detsember 2020


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2244, 17. detsember 2020, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 kohaldamise normid seoses registrite omavahelise ühendamise süsteemi tehnilise kirjelduse ja protseduuridega ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/884 ( 1 )

1

 

 

SOOVITUSED

 

*

Komisjoni soovitus (EL) 2020/2245, 18. detsember 2020, elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/1972 (millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) vajavad eelnevat reguleerimist (teatavaks tehtud numbri C(2020) 8750 all)  ( 1 )

23

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 16. septembri 2020. aasta delegeeritud määruse (EL) 2020/1794 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa seoses üleminekuaja ja mittemahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali kasutamisega) parandus ( ELT L 402, 1.12.2020 )

32

 

*

Komisjoni 13. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 667/2014 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kauplemisteabehoidlatele trahvide määramise menetluseeskirjadega, sealhulgas kaitseõigust käsitlevate normide ja ajaliste sätetega) parandus ( ELT L 179, 19.6.2014 )

33

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

29.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 439/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2244,

17. detsember 2020,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 kohaldamise normid seoses registrite omavahelise ühendamise süsteemi tehnilise kirjelduse ja protseduuridega ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/884

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta, (1) eelkõige selle artiklit 24 ja artikli 13i lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/884 (2) sätestatakse tehniline kirjeldus ja protseduurid, mis on vajalikud registrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/101/EÜ, (3) mis on kodifitseeritud ja kehtetuks tunnistatud direktiiviga (EL) 2017/1132. Direktiivis (EL) 2017/1132 on võetud seejärel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1151 (4) kasutusele registrite omavahelise ühendamise süsteemi täiendavad protseduurid ning kehtestatud nõue, et komisjon peab võtma vastu rakendusaktid, milles sätestatakse vastav tehniline kirjeldus ja protseduurid, 1. veebruariks 2021.

(2)

On vaja kehtestada tehniline kirjeldus, millega määratakse kindlaks äriühingu registri ja filiaali registri vahelise teabevahetuse meetodid, kui filiaal avatakse või suletakse või kui äriühingut käsitlevad andmed või teave muutuvad.

(3)

Tõhusa andmevahetuse tagamiseks on vaja määrata kindlaks äriühingu registri ja filiaali registri vahetatavate andmete üksikasjalik loetelu.

(4)

Tuleb täpsustada vabal valikul loodud juurdepääsupunktide platvormiga ühendamise protseduurid ja tehnilised nõuded komisjoni või muude liidu institutsioonide, organite, asutuste ja talituste jaoks, et tagada järjepidevate normide kohaldamine kõnealuste juurdepääsupunktide loomise suhtes.

(5)

Tuleb kehtestada üksikasjalik kord ja tehnilised üksikasjad direktiivi (EL) 2019/1151 alusel juhatuse liikmena tegutsemise keelu saanud isikute kohta teabe vahetamiseks, et tagada tulemuslik, tõhus ja kiire teabevahetus.

(6)

Kõik direktiiviga (EL) 2017/1132 nõutud registrite omavahelise ühendamise süsteemi protseduurid ja tehniline kirjeldus tuleks koondada ühte rakendusmäärusesse, et tagada selgus ja õiguskindlus. Seetõttu tuleks rakendusmäärus (EL) 2015/884 kehtetuks tunnistada ning selles rakendusmääruses sätestatud tehniline kirjeldus ja protseduurid tuleks lisada kõnealusesse uude määrusesse.

(7)

Kõnealuse määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse vajaduse korral kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (5) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (6).

(8)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 31. juulil 2020.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite omavahelise ühendamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 22 lõikes 2 osutatud registrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks vajalik tehniline kirjeldus ja protseduurid on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) 2015/884 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud rakendusmäärusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(2)  Komisjoni 8. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/884, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/101/EÜ loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks vajalik tehniline kirjeldus ja protseduurid (ELT L 144, 10.6.2015, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1151, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamisega äriühinguõiguses (ELT L 186, 11.7.2019, lk 80).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).


LISA

Tehniline kirjeldus ja protseduurid

Mõiste „registrid“ hõlmab käesolevas lisas keskregistreid, äriregistreid ja äriühingute registreid.

Registrite omavahelise ühendamise süsteemi kohta kasutatakse käesolevas lisas nimetust „ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem“ (lühemalt „ühendamissüsteem“).

1.   Teabevahetuse meetodid

Ühendamissüsteem kasutab registrite omavaheliseks ühendamiseks teenusepõhiseid elektroonilise side meetodeid, näiteks veebiteenuseid.

Portaali ja platvormi vaheline andmevahetus ning registri ja platvormi vaheline andmevahetus toimub üks ühele põhimõttel. Andmete edastamine platvormilt registritele võib toimuda üks ühele või üks mitmele põhimõttel.

2.   Sideprotokollid

Portaali, platvormi, registrite ja vabal valikul loodud juurdepääsupunktide vahelises andmevahetuses kasutatakse turvalisi internetiprotokolle, näiteks turvalist hüperteksti edastuse protokolli (HTTPS).

Struktureeritud andmete ja metaandmete edastamiseks kasutatakse standardseid teabevahetusprotokolle, näiteks lihtsat objektipöörduse protokolli (SOAP).

3.   Turbestandardid

Tehnilised meetmed, millega tagatakse ühendamissüsteemi kaudu toimuva teabevahetuse ja teabe levitamise minimaalsed infoturbestandardid, hõlmavad järgmist:

a)

meetmed, millega tagatakse teabe konfidentsiaalsus, sh turvaliste kanalite (HTTPS) kasutamne;

b)

meetmed, millega tagatakse vahetatavate andmete terviklus;

c)

meetmed, millega tagatakse ühendamissüsteemis teabe edastaja päritolu salgamise vääramine ja teabe kättesaamise salgamise vääramine;

d)

meetmed, millega tagatakse turvasündmuste logisse kandmine kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste soovitustega infoturbestandardite kohta;

e)

meetmed, millega tagatakse registreeritud kasutajate autentimine ja autoriseerimine, ning meetmed, millega identifitseeritakse ühendamissüsteemis portaali, platvormi või registritega ühendatud süsteemid.

4.   Äriühingu registri ja filiaali registri vahelise teabevahetuse meetodid

4.1.   Filiaaliga seotud andmete avalikustamise teade

Direktiivi (EL) 2017/1132 artiklites 20 ja 34 osutatud äriühingu registri ja filiaali registri vahelises teabevahetuses kasutatakse järgmist meetodit:

a)

äriühingu register teeb platvormile viivitamata kättesaadavaks teabe äriühingu likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta („avalikustatud teave“);

b)

selleks et tagada avalikustatud teabe viivitusteta kättesaamine, taotleb filiaali register platvormilt sellist teavet. Taotlus võib tähendada, et platvormile teatatakse, milliste äriühingute kohta avalikustatud teabe saamisest on filiaali register huvitatud;

c)

platvorm tagab sellise taotluse korral, et filiaali registril on avalikustatud teabele viivitamata juurdepääs.

4.2.   Filiaali registreerimise teade

Filiaali registri ja äriühingu registri vahelises teabevahetuses kasutatakse järgmist meetodit vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 28a:

a)

filiaali registrist saadetakse ühendamissüsteemi kaudu viivitamata teade äriühingu registrile („filiaali registreerimise teade“);

b)

pärast teate kättesaamist saadab äriühingu register viivitamata teate, milles kinnitatakse teate kättesaamist („filiaali registreerimise teate kättesaamise kinnitus“).

4.3.   Filiaali sulgemise teade

Filiaali registri ja äriühingu registri vahelises teabevahetuses kasutatakse järgmist meetodit vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 28c:

a)

filiaali registrist saadetakse ühendamissüsteemi kaudu viivitamata teade äriühingu registrile („filiaali sulgemise teade“);

b)

pärast teate kättesaamist saadab äriühingu register viivitamata teate, milles kinnitatakse teate kättesaamist („filiaali sulgemise teate kättesaamise kinnitus“).

4.4.   Teade äriühingut käsitlevate dokumentide ja andmete muudatuste kohta

Äriühingu registri ja filiaali registri vahelises teabevahetuses kasutatakse järgmist meetodit vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artiklile 30a:

a)

äriühingu register teeb platvormile viivitamata kättesaadavaks teabe äriühingut käsitlevate dokumentide ja andmete („avalikustatud teave“) muudatuste kohta. Teate vorming peab võimaldama lisada manuseid;

b)

selleks et tagada avalikustatud teabe viivitusteta kättesaamine, taotleb filiaali register platvormilt sellist teavet. Taotlus võib tähendada, et platvormile teatatakse, milliste äriühingute kohta avalikustatud teabe saamisest on filiaali register huvitatud;

c)

platvorm tagab sellise taotluse korral, et filiaali registril on avalikustatud teabele viivitamata juurdepääs;

d)

pärast avalikustatud teabe kättesaamist saadab filiaali register viivitamata teate, milles kinnitatakse teate kättesaamist („äriühingut käsitlevate dokumentide ja andmete muudatuste teate kättesaamise kinnitus“).

4.5.   Teabevahetuse vead

Selleks et tegeleda võimalike vigadega registri ja platvormi vahelises teabevahetuses, kasutatakse asjakohaseid tehnilisi meetmeid ja protseduure.

5.   Registrite vahel edastatavate andmete loend

5.1.   Filiaaliga seotud andmete avalikustamise teade

Käesolevas lisas kasutatakse direktiivi (EL) 2017/1132 artiklites 20 ja 34 osutatud registrite vahelisele teabevahetusele viitamiseks fraasi „filiaaliga seotud andmete avalikustamise teade“. Selle teate edastamise aluseks olnud menetlusele viidatakse kui filiaali andmete avalikustamise sündmusele.

Iga punktis 4.1 osutatud filiaaliga seotud andmete avalikustamise teate korral vahetavad liikmesriigid järgmisi andmeid:

Andmete liik

Kirjeldus

Kardinaalsus (1)

Lisakirjeldus

Saatmise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, mil teade saadeti

1

Kuupäev ja kellaaeg

Saatev asutus

Teate saatnud asutuse nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Viide õigusaktile

Viide asjaomasele riiklikule või ELi õigusaktile

0…n

Tekst

Andmed menetluse kohta

 

1

Elementide rühm

Jõustumiskuupäev

Äriühinguga seotud menetluse jõustumise kuupäev

1

Kuupäev

Menetluse liik

Sellise direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 20 kohase menetluse liik, mis tõi kaasa filiaali andmete avalikustamise sündmuse

1

Kood

(likvideerimismenetluse algatamine

likvideerimismenetluse lõpetamine

likvideerimismenetluse algatamine ja lõpetamine

likvideerimismenetluse tühistamine

maksejõuetusmenetluse algatamine

maksejõuetusmenetluse lõpetamine

maksejõuetusmenetluse algatamine ja lõpetamine

maksejõuetusmenetluse tühistamine

registrist kustutamine)

Äriühingu andmed

 

1

Elementide rühm

Euroopa kordumatu tunnus (EUID)

Selle äriühingu kordumatu tunnus, mida teade käsitleb

1

Tunnus

Euroopa kordumatu tunnuse struktuuri on käsitletud käesoleva lisa punktis 8

Alternatiivne tunnus

Äriühingu muud tunnused (nt juriidilise isiku tunnus (LEI))

0…n

Tunnus

Õiguslik vorm

Õigusliku vormi liik

1

Kood

Nagu on osutatud direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas

Nimi

Selle äriühingu nimi, mida teade käsitleb

1

Tekst

Registrijärgne asukoht

Äriühingu registrijärgne asukoht

1

Tekst

Registri nimi

Selle registri nimi, kus äriühing registreeriti

1

Tekst

Teate tekst võib sisaldada ka tehnilisi andmeid, mis on vajalikud selle teate nõuetekohaseks edastamiseks.

Teabevahetus hõlmab ka tehnilisi teateid, mis on vajalikud kättesaamise kinnitamiseks, logisse kandmiseks ja aruandluseks.

5.2.   Filiaali registreerimise teade

Iga punktis 4.2 osutatud filiaali registreerimise teate korral vahetavad liikmesriigid järgmisi andmeid:

Andmete liik

Kirjeldus

Kardinaalsus  (2)

Lisakirjeldus

Saatmise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, mil teade saadeti

1

Kuupäev ja kellaaeg

Saatev asutus

Teate saatnud asutuse nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Vastuvõtnud asutus

Selle registri nimi/tunnus, kus äriühing registreeriti

1

Poole andmestruktuur

Viide õigusaktile

Viide asjaomasele riiklikule või ELi õigusaktile

0…n

Tekst

Filiaali andmed

 

1

Elementide rühm

Registreerimise kuupäev

Filiaali registreerimise kuupäev.

1

Kuupäev

Jõustumiskuupäev

Filiaali tegeliku avamise kuupäev, kui see on kättesaadav

0

Kuupäev

Filiaali nimi, kui see erineb äriühingu nimest

Selle filiaali nimi, mida teade käsitleb. Kui filiaali nimi on sama kui äriühingu nimi, siis tuleb see väli tühjaks jätta

0

Tekst

Vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 30 lõike 1 punktile d

Muud filiaali nimed

Kui filiaalil on rohkem kui üks nimi, siis saab lisada muud nimed

0…n

Tekst

Euroopa kordumatu tunnus (EUID)

Selle filiaali kordumatu tunnus, mida teade käsitleb

1

Tunnus

Filiaali aadress

Selle filiaali aadress, mida teade käsitleb

1

Täielik aadress

Äriühingu andmed

 

1

Elementide rühm

Euroopa kordumatu tunnus (EUID)

Selle äriühingu kordumatu tunnus, millele filiaal kuulub

1

Tunnus

Alternatiivne tunnus

Äriühingu muud tunnused (nt juriidilise isiku tunnus (LEI))

0…n

Tunnus

Õiguslik vorm

Õigusliku vormi liik

0

Kood

Nagu on osutatud direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas

Nimi

Selle äriühingu nimi, mida teade käsitleb

0

Tekst

Teate tekst võib sisaldada ka tehnilisi andmeid, mis on vajalikud selle teate nõuetekohaseks edastamiseks.

Teabevahetus hõlmab ka tehnilisi teateid, mis on vajalikud kättesaamise kinnitamiseks, logisse kandmiseks ja aruandluseks.

5.3.   Filiaali sulgemise teade

Iga punktis 4.3 osutatud filiaali sulgemise teate korral vahetavad liikmesriigid järgmisi andmeid:

Andmete liik

Kirjeldus

Kardinaalsus (3)

Lisakirjeldus

Saatmise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, mil teade saadeti

1

Kuupäev ja kellaaeg

Saatev asutus

Teate saatnud asutuse nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Vastuvõtnud asutus

Selle registri nimi/tunnus, kus äriühing registreeriti

1

Poole andmestruktuur

Viide õigusaktile

Viide asjaomasele riiklikule või ELi õigusaktile

0…n

Tekst

Filiaali andmed

 

1

Elementide rühm

Filiaali registrist kustutamise kuupäev

Kuupäev, mil filiaal registrist kustutati

1

Kuupäev

Jõustumiskuupäev

Filiaali tegeliku sulgemise kuupäev, kui see on kättesaadav

0

Kuupäev

Filiaali nimi, kui see erineb äriühingu nimest

Selle filiaali nimi, mida teade käsitleb. Kui filiaali nimi on sama kui äriühingu nimi, siis tuleb see väli tühjaks jätta

0

Tekst

Vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 30 lõike 1 punktile d

Muud filiaali nimed

Kui filiaalil on rohkem kui üks nimi, siis saab lisada muud nimed

0…n

Tekst

Euroopa kordumatu tunnus (EUID)

Selle filiaali kordumatu tunnus, mida teade käsitleb

1

Tunnus

Äriühingu andmed

 

1

Elementide rühm

Euroopa kordumatu tunnus (EUID)

Selle äriühingu kordumatu tunnus, millele filiaal kuulub

1

Tunnus

Alternatiivne tunnus

Äriühingu muud tunnused (nt juriidilise isiku tunnus (LEI))

0…n

Tunnus

Õiguslik vorm

Õigusliku vormi liik

0

Kood

Nagu on osutatud direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas

Nimi

Selle äriühingu nimi, mida teade käsitleb

0

Tekst

Teate tekst võib sisaldada ka tehnilisi andmeid, mis on vajalikud selle teate nõuetekohaseks edastamiseks.

Teabevahetus hõlmab ka tehnilisi teateid, mis on vajalikud kättesaamise kinnitamiseks, logisse kandmiseks ja aruandluseks.

5.4.   Teade äriühingut käsitlevate dokumentide ja andmete muudatuste kohta

Iga punktis 4.4 osutatud äriühingut käsitlevate dokumentide ja andmete muudatuste teate puhul vahetavad liikmesriigid järgmisi andmeid:

Andmete liik

Kirjeldus

Kardinaalsus (4)

Lisakirjeldus

Saatmise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, mil teade saadeti

1

Kuupäev ja kellaaeg

Saatev asutus

Teate saatnud asutuse nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Vastuvõtnud asutus

Selle registri nimi/tunnus, kus filiaal registreeriti

1

Poole andmestruktuur

Viide õigusaktile

Viide asjaomasele riiklikule või ELi õigusaktile

0…n

Tekst

Andmed menetluse kohta

 

1

Elementide rühm

Menetluse liik

Selle menetluse liik, mille tulemuseks oli äriühingut käsitlevate dokumentide ja andmete muudatuste teade

1

a)

äriühingu nime muutmine;

b)

äriühingu registrijärgse asukoha muutmine;

c)

äriühingu registrinumbri muutmine registris;

d)

äriühingu õigusliku vormi muutmine;

e)

artikli 14 punktis d osutatud dokumentide ja andmete muutmine;

f)

artikli 14 punktis f osutatud dokumentide ja andmete muutmine.

Registreerimise kuupäev

Äriühingu dokumentide ja andmete muudatuse registreerimise kuupäev

1

Kuupäev

Jõustumiskuupäev

Äriühingu dokumentide ja andmete muudatuse jõustumise kuupäev, kui see on kättesaadav

0

Kuupäev

Olenevalt menetluse liigist ajakohastatavad andmed

Äriühingu andmete muudatus

1

Üks järgmistest:

a)

äriühingu uus nimi ja eelmine nimi;

b)

äriühingu uus registrijärgne asukoht ja eelmine registrijärgne asukoht;

c)

äriühingu uus registrinumber registris ja eelmine registrinumber;

d)

äriühingu uus õiguslik vorm ja eelmine õiguslik vorm;

e)

artikli 14 punktis d osutatud uued dokumendid ja andmed (on võimalik lisada manuseid), mis sisaldavad järgmist teavet:

kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga;

füüsilise isiku puhul:

ees- ja perekonnanimi;

sünnikuupäev, kui see on kättesaadav, vastaval juhul riiklik isikukood;

juriidilise isiku puhul:

äriühingu nimi;

äriühingu Euroopa kordumatu tunnus või, kui see on saadaval, muu registreerimisnumber, kui ei ole tegemist direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas loetletud liiki äriühinguga;

õiguslik vorm;

nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul:

aadress (kui see on registris saadaval);

kas tegemist on ametisse nimetamise või ametist vabastamise või juba ametisse nimetatud isikuga seotud ajakohastamisega;

kas isiku suhtes kohaldatakse artikli 14 punkti d alapunkti i või ii;

kui isiku suhtes kohaldatakse artikli 14 punkti d alapunkti i, kas eraldiseisvalt või ühise esindatuse alusel võimalusega esitada vajaduse korral lisateavet kas dokumendis või tekstis või muudel juhtudel dokumendis või tekstis esitatud kirjeldus;

ametinimetus;

võimalus esitada dokument või tekst, milles kirjeldatakse esindamise volituse võimalikke piiranguid (näiteks ettevõtte väärtus ja liik);

võimalus esitada ainult dokumente, kui on tegemist isikutega, kelle suhtes kohaldatakse artikli 14 punkti d alapunkti ii;

f)

artikli 14 punktis d osutatud uued dokumendid ja andmed (on võimalik lisada manuseid), mis sisaldavad järgimisi metaandmeid: majandusaasta.

Täiendavad andmed, mida võib seoses artikli 14 punktiga d vabatahtlikult esitada

Äriühingu andmete muudatus

0…n

Vabatahtlikult esitatavad andmed:

riiklik isikukood

isikut tõendava dokumendi number (ID-kaart, pass)

kodakondsus(ed)

sünnikoht

Äriühingu andmed

 

1

Elementide rühm

Euroopa kordumatu tunnus (EUID)

Selle äriühingu kordumatu tunnus, millele filiaal kuulub

1

Tunnus

Alternatiivne tunnus

Äriühingu muud tunnused (nt juriidilise isiku tunnus (LEI))

0…n

Tunnus

Filiaali registrile ei saadeta direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 14 punktis f osutatud uusi dokumente ja andmeid, kui asjaomane liikmesriik kasutab kõnealuse direktiivi artikli 31 teises lõigus osutatud võimalust.

Teate tekst võib sisaldada ka tehnilisi andmeid, mis on vajalikud selle teate nõuetekohaseks edastamiseks.

Teabevahetus hõlmab ka tehnilisi teateid, mis on vajalikud kättesaamise kinnitamiseks, logisse kandmiseks ja aruandluseks.

5.5.   Piiriülese ühinemise teade

Käesolevas lisas kasutatakse direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 130 osutatud registritevahelise teabevahetuse kohta fraasi „piiriülese ühinemise teade“. Iga direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 130 kohase piiriülese ühinemise teate korral vahetavad liikmesriigid järgmisi andmeid:

Andmete liik

Kirjeldus

Kardinaalsus  (5)

Lisakirjeldus

Saatmise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, mil teade saadeti

1

Kuupäev ja kellaaeg

Saatev asutus

Teate saatnud asutus

1

Poole andmestruktuur

Vastuvõtnud asutus

Asutus, kellele teade on adresseeritud

1

Poole andmestruktuur

Viide õigusaktile

Viide asjaomasele riiklikule või ELi õigusaktile

0…n

Tekst

Andmed ühinemise kohta

 

1

Elementide rühm

Jõustumiskuupäev

Ühinemise jõustumise kuupäev

1

Kuupäev

Ühinemise liik

Ühinemise liik vastavalt direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 119 punktile 2

1

Kood

(piiriülene ühinemine ühendamise teel

piiriülene ühinemine uue äriühingu asutamise teel

täielikus omandis oleva äriühingu piiriülene ühinemine)

Ühinemise tulemuseks olev äriühing

 

1

Elementide rühm

Euroopa kordumatu tunnus (EUID)

Ühinemise tulemuseks oleva äriühingu kordumatu tunnus

1

Tunnus

Euroopa kordumatu tunnuse struktuuri on käsitletud käesoleva lisa punktis 8

Alternatiivsed tunnused

Muud tunnused

0…n

Tunnus

Õiguslik vorm

Õigusliku vormi liik

1

Kood

Nagu on osutatud direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas

Nimi

Ühinemise tulemuseks oleva äriühingu nimi

1

Tekst

Registrijärgne asukoht

Ühinemise tulemuseks oleva äriühingu registrijärgne asukoht

1

Tekst

Registri nimi

Selle registri nimi, kus ühinemise tulemuseks olev äriühing registreeriti

1

Tekst

Ühinev äriühing

 

1…n

Elementide rühm

Euroopa kordumatu tunnus (EUID)

Ühineva äriühingu kordumatu tunnus

1

Tunnus

Euroopa kordumatu tunnuse struktuuri on käsitletud käesoleva lisa punktis 8

Alternatiivsed tunnused

Muud tunnused

0…n

Tunnus

Õiguslik vorm

Õigusliku vormi liik

1

Kood

Nagu on osutatud direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas

Nimi

Ühinemises osaleva äriühingu nimi

1

Tekst

Registrijärgne asukoht

Ühinemises osaleva äriühingu registrijärgne asukoht

0…1

Tekst

Registri nimi

Selle registri nimi, kus ühinev äriühing registreeriti

1

Tekst

Teate tekst võib sisaldada ka tehnilisi andmeid, mis on vajalikud selle teate nõuetekohaseks edastamiseks.

Teabevahetus hõlmab ka tehnilisi teateid, mis on vajalikud kättesaamise kinnitamiseks, logisse kandmiseks ja aruandluseks.

6.   Standardteate struktuur

Registrite, platvormi ja portaali vaheline teabevahetus põhineb standardsetel andmete struktureerimise meetoditel ja teated esitatakse standardvorminguga teadetena (nt XML).

7.   Andmed platvormi jaoks

Selleks et platvorm saaks toimida, esitatakse platvormile järgmised andmed:

a)

platvormiga ühendatud süsteemide identifitseerimist võimaldavad andmed. Need võivad hõlmata internetiaadresse või muud numbrit või koodi, mis võimaldab iga süsteemi ühendamissüsteemis üheselt identifitseerida;

b)

direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 19 lõikes 2 loetletud andmete loend. Neid andmeid kasutatakse selleks, et tagada otsinguteenuse kasutamisel järjekindlad ja kiired tulemused. Kui andmed ei ole platvormile indekseerimise eesmärgil kättesaadavaks tehtud, teevad liikmesriigid samad andmed otsinguteenuse jaoks kättesaadavaks viisil, mis tagab, et pakutava teenuse tase on sama mis platvormi puhul;

c)

direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 16 lõikes 1 osutatud äriühingute kordumatud tunnused ja direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 29 lõikes 4 osutatud filiaalide kordumatud tunnused. Neid tunnuseid kasutatakse registrite koostalitlusvõime tagamiseks platvormi kaudu;

d)

muud operatiivandmed, mida on vaja, et platvorm saaks tagada otsinguteenuse nõuetekohase ja tõhusa toimimise ning registrite koostalitlusvõime. Need andmed võivad hõlmata koodide loendeid, viitandmeid, sõnastikke ja metaandmete tõlkeid, samuti logi- ja aruandlusandmeid.

Platvormi hallatavaid andmeid ja metaandmeid töödeldakse ja säilitatakse kooskõlas käesoleva lisa punktis 3 käsitletud turbestandarditega.

8.   Kordumatu tunnuse struktuur ja kasutamine

Registritevahelises teabevahetuses kasutatavat kordumatut tunnust nimetatakse Euroopa kordumatuks tunnuseks (European Unique Identifier ehk EUID)

EUID struktuur vastab standardile ISO 6523 ning sisaldab järgmisi elemente:

EUID element

Kirjeldus

Lisakirjeldus

Riigikood

Elemendid, mis võimaldavad identifitseerida registrit pidava liikmesriigi

Kohustuslik

Registri tunnuskood

Elemendid, mis võimaldavad identifitseerida äriühingu või filiaali omamaise päritoluregistri

Kohustuslik

Registreerimisnumber

Äriühingu/filiaali number on äriühingu/filiaali registrinumber omamaises päritoluregistris

Kohustuslik

Kontrollarv

Elemendid, mis võimaldavad vältida identifitseerimisvigu

Vabatahtlik

EUIDd kasutatakse äriühingute ja filiaalide üheseks identifitseerimiseks platvormi kaudu toimuva registritevahelise teabevahetuse eesmärgil.

9.   Süsteemi käitamise meetodid ja platvormi kaudu pakutavad infotehnoloogiateenused

Teabe levitamise ja teabevahetuse osas tugineb süsteem järgmisele tehnilisele käitamismeetodile.

Image 1

Teadete edastamiseks vajalikus keeleversioonis kasutab platvorm alusandmete kogumeid, näiteks koodide loendid, kontrollitud sõnaloendid ja sõnastikud. Vajaduse korral tõlgitakse need liidu ametlikesse keeltesse. Võimaluse korral kasutatakse tunnustatud standardeid ja standardteateid.

Komisjon edastab liikmesriikidele täpsema teabe süsteemi käitamise tehnilise meetodi ja platvormi kaudu pakutavate infotehnoloogiateenuste rakendamise kohta.

10.   Otsingukriteeriumid

Otsingu tegemisel tuleb valida vähemalt üks riik.

Portaalis on otsingu jaoks olemas järgmised ühtlustatud kriteeriumid:

äriühingu nimi;

äriühingu või filiaali registrinumber omamaises päritoluregistris.

Portaalis võib olla võimalik kasutada ka muid kriteeriume.

11.   Maksete tegemise viisid

Kui ühendamissüsteemi kaudu tehakse e-õiguskeskkonna portaalis kättesaadavaks selliseid dokumente ja andmeid, mille eest liikmesriigid võtavad tasu, võimaldab süsteem kasutajatel maksta veebis, kasutades selliseid laialt levinud maksete tegemise viise nagu krediit- ja deebetkaardid.

Süsteem võib võimaldada kasutada ka muid makseviise, näiteks pangaülekannet või nn virtuaalset rahakotti (hoius).

12.   Selgitavad märkused

Direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 14 loetletud andmete ja dokumendiliikidega seoses esitavad liikmesriigid järgmised selgitavad märkused:

a)

kõigi andmete ja dokumentide lühipealkirjad (näiteks „Põhikiri“);

b)

vajaduse korral iga dokumendi või kõigi andmete sisu lühikirjeldus, muu hulgas võib soovi korral esitada teabe dokumendi õigusjõu kohta.

13.   Teenuste kättesaadavus

Teenus on kättesaadav seitse päeva nädalas 24 tundi ööpäevas ning süsteemi käideldavuse määr on vähemalt 98 %, v.a korraline hooldus.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni hooldustegevusest:

a)

viis tööpäeva ette, kui hooldustegevus võib põhjustada kuni neljatunnise katkestuse;

b)

kümme tööpäeva ette, kui hooldustegevus võib põhjustada kuni 12-tunnise katkestuse;

c)

30 tööpäeva ette, kui tegemist on taristu arvutisaali hooldusega, mis võib põhjustada aastas kuni kuuepäevase katkestuse.

Hooldustegevus toimub võimaluse korral väljaspool tööaega (19.00–8.00 Kesk-Euroopa aja järgi).

Kui liikmesriikidel on iganädalaseks hoolduseks ette nähtud fikseeritud ajavahemikud, teatavad nad komisjonile, millisel nädalapäeval ja kellaajal peaks selline hooldus kavakohaselt toimuma. Ilma et see piiraks teise lõigu punktidest a–c tulenevaid kohustusi, võivad liikmesriigid olukorras, kus nende süsteemid ei ole sellise fikseeritud ajavahemiku jooksul kättesaadavad, otsustada komisjoni iga kord mitte teavitada.

Liikmesriikide süsteemide ootamatu tehnilise tõrke korral teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamata, et nende süsteem ei ole käideldav, ning teenuse taastumise eeldatava aja, kui nad seda teavad.

Keskse platvormi või portaali ootamatu tõrke korral teatab komisjon liikmesriikidele viivitamata, et platvorm või portaal ei ole käideldav, ning teenuse taastumise eeldatava aja, kui ta seda teab.

14.   Vabal valikul loodavad juurdepääsupunktid

14.1.   Vabal valikul loodavad ühendamissüsteemi juurdepääsupunktid kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 22 lõike 4 esimese lõiguga.

14.1.1.   Protseduur

Liikmesriigid esitavad teabe vabal valikul loodavate juurdepääsupunktide loomise ajakava ja platvormiga ühendatavate vabal valikul loodavate juurdepääsupunktide arvu kohta ning selle inimese või nende inimeste kontaktandmed, kellega võib tehnilise ühenduse loomiseks ühendust võtta.

Komisjon edastab liikmesriikidele vajalikud tehnilised üksikasjad ja pakub tuge iga vabal valikul loodava juurdepääsupunkti platvormiga ühendamise testimisel ja selle ühenduse kasutuselevõtmisel.

14.1.2.   Tehnilised nõuded

Vabal valikul loodavate juurdepääsupunktide ühendamisel platvormiga järgivad liikmesriigid käesolevas lisas sätestatud asjakohast tehnilist kirjeldust, sealhulgas vabal valikul loodavate juurdepääsupunktide kaudu andmete edastamise turbenõudeid.

Kui vabal valikul loodava juurdepääsupunkti kaudu on vaja teha makseid, pakuvad liikmesriigid välja eelistatavad makseviisid ja haldavad asjaomaseid maksetehinguid.

Enne, kui ühendus platvormiga muutub toimivaks, ja enne olemasoleva ühenduse olulisi muudatusi teevad liikmesriigid asjakohased testid.

Pärast seda, kui vabal valikul loodav juurdepääsupunkt on edukalt platvormiga ühendatud, teavitavad liikmesriigid komisjoni juurdepääsupunkti mis tahes olulisest tulevasest muudatusest, mis võib mõjutada platvormi toimimist, eelkõige juurdepääsupunkti sulgemisest. Liikmesriigid edastavad muudatuse kohta piisavalt tehnilisi üksikasju, et võimaldada võimalike seonduvate muudatuste nõuetekohast integreerimist.

Liikmesriigid tagavad, et iga vabal valikul loodava juurdepääsupunkti juures on märge selle kohta, et otsinguteenust pakutakse ühendamissüsteemi kaudu.

14.2.   Ühendamissüsteemi vabal valikul loodavad juurdepääsupunktid kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 22 lõike 4 teise lõiguga.

14.2.1.   Protseduur

Komisjon hindab kõiki taotlusi, mis on saadud vabal valikul juurdepääsupunkti loomiseks kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 22 lõike 4 teise lõiguga.

Taotluse esitaja esitab kogu teabe, mis on vajalik taotluse nõuetekohaseks hindamiseks.

Komisjon edastab taotluse esitajale vajalikud tehnilised üksikasjad ja pakub tuge iga platvormile vabal valikul loodava juurdepääsupunkti testimisel ja kasutuselevõtmisel.

14.2.2.   Tehnilised nõuded

Platvormile vabal valikul juurdepääsupunktide loomisel järgib taotluse esitaja käesolevas lisas sätestatud asjakohast tehnilist kirjeldust, sealhulgas vabal valikul loodavate juurdepääsupunktide kaudu andmete edastamise turbenõudeid.

Kui vabal valikul loodava juurdepääsupunkti kaudu on vaja teha makseid, pakub taotluse esitaja välja eelistatavad makseviisid ja haldab asjaomaseid maksetehinguid.

Enne kui platvormile juurdepääsupunkt luuakse ja see muutub toimivaks, samuti enne olemasoleva ühenduse olulisi muudatusi teeb taotluse esitaja asjakohased testid.

Pärast seda, kui vabal valikul loodav juurdepääsupunkt platvormile on edukalt loodud, teavitab taotluse esitaja komisjoni juurdepääsupunkti mis tahes olulisest tulevasest muudatusest, mis võib mõjutada platvormi toimimist, eelkõige juurdepääsupunkti sulgemisest. Taotluse esitaja edastab muudatuse kohta piisavalt tehnilisi üksikasju, et võimaldada võimalike seonduvate muudatuste nõuetekohast integreerimist.

Taotluse esitaja tagab, et iga vabal valikul loodava juurdepääsupunkti juures on märge selle kohta, et otsinguteenust pakutakse ühendamissüsteemi kaudu.

14.3.   Nõuded, mida kohaldatakse vabal valikul loodavate juurdepääsupunktide suhtes kooskõlas artikli 22 lõike 4 esimese ja teise lõiguga

Komisjon teatab liikmesriikidele talle laekunud taotlustest.

Tehnilised nõuded hõlmavad ka meetmeid, millega tagatakse, et vabal valikul loodavad juurdepääsupunktid ei mõjuta ühendamissüsteemi nõuetekohast toimimist ega ohutus-, turva- ja andmekaitsenõuete järgimist, võttes nõuetekohaselt arvesse iga osalise vastavaid kohustusi tema tehnilise kontrolli all oleva süsteemiosa piires.

15.   Teabevahetus juhatuse liikmena tegutsemise keelu saanud juhatuse liikmete kohta

15.1.   Sissejuhatus

Direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 13i lõikes 4 osutatud teabevahetus hõlmab juhtumeid, kui isikule kehtestatakse kõnealuse direktiivi II lisas loetletud liiki äriühingu juhatuse liikmena tegutsemise keeld kooskõlas liikmesriigi kohtu või muu pädeva asutuse otsusega kõnealuse liikmesriigi õiguse alusel.

Teabevahetus ei hõlma juhtumeid, mille puhul ei ole isik riikliku õiguse alusel üldiselt võimeline lepinguid sõlmima või tema üldine õigus- ja teovõime on piiratud lähtuvalt liikmesriigi kohtu või muud pädeva asutuse otsusest kõnealuse liikmesriigi õiguse alusel ning seetõttu ei ole tal võimalik saada esimeses lõigus osutatud liiki äriühingu juhatuse liikmeks.

Teabevahetus ei hõlma juhtumeid, mis põhinevad liidu õigusaktides sätestatud konkreetsetel normidel, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (6) artikli 91 lõikes 1 sätestatud sobivuse ja käitumise normidel.

Kui juriidilisel isikul on kooskõlas liikmesriigi õigusega luba olla esimeses lõigus osutatud liiki äriühingu juhatuse liige, siis kuulub kõnealune juriidiline isik teabevahetuse kohaldamisalasse. Iga liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni sellest, kas see võimalus on tema riiklikus õiguses sätestatud.

15.2.   Liikmesriikidevahelise teabevahetuse meetodid

Direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 13i osutatud registritevahelises teabevahetuses kasutatakse järgmist meetodit.

Käesolevas punktis käsitletud päringud ja vastused edastatakse ühendamissüsteemi kaudu, kasutades otsepunktkrüpteerimist.

Liikmesriigid vahetavad teavet, mis on vajalik sama taotluse puhul käesolevas punktis käsitletud päringute ja vastuste vastavusse viimiseks.

15.2.1.   Esimene teabevahetustasand

15.2.1.1.   Esimese tasandi päring juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta

Liikmesriikide pädevad asutused võivad taotleda ühendamissüsteemi kaudu ühelt või mitmelt liikmesriigilt teavet selle kohta, kas direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas loetletud liiki äriühingu juhatuse liikme ametikohta taotleva isiku suhtes on kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeld või kas ta on registreeritud registris, mis sisaldab juhatuse liikmena tegutsemise keelu seisukohast olulist teavet.

Taotluse esitanud liikmesriik otsustab, millisele liikmesriigile või millistele liikmesriikidele päring saadetakse. Päringud saadetakse, et tagada tulemuslik, tõhus ja kiire teabevahetus.

Iga päring käsitleb üht isikut ja selles esitatakse teave isiku tuvastamiseks. Taotluse esitanud liikmesriik töötleb kõnealuseid andmeid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Liikmesriigid tagavad, et vahetatakse ainult vajalikke ja kõnealust avaldajat käsitlevaid andmeid.

15.2.1.2.   Esimese tasandi vastus juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta

Kui taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus on päringu kätte saanud, siis esitab ta viivitamata ühendamissüsteemi kaudu vastuse.

Vastuses märgitakse, kas päringus käsitletud isiku suhtes on kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeld või kas ta on registreeritud registris, mis sisaldab juhatuse liikmena tegutsemise keelu seisukohast olulist teavet.

Kui vastuse kohaselt on isiku suhtes kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeld või ta on registreeritud registris, mis sisaldab juhatuse liikmena tegutsemise keelu seisukohast olulist teavet, siis võib taotluse saanud liikmesriik märkida oma vastuses, millised taotluse esitanud liikmesriigi esitatud konkreetsed andmed vastavad taotluse saanud liikmesriigi käsutuses olevatele andmetele ning milliseid päringus sisalduvaid konkreetseid andmeid ei saa taotluse saanud liikmesriik kinnitada, kuna need ei ole kantud tema registritesse.

Kui see on vajalik, siis võib taotluse saanud liikmesriik küsida taotluse esitanud liikmesriigilt täiendavaid andmeid, et isiku saaks üheselt identifitseerida. Neid andmeid töödeldakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

15.2.2.   Teine teabevahetustasand

Täiendavat teavet võib vahetada ühendamissüsteemi asemel muude sobilike vahendite abil. Kui teise tasandi teabevahetus toimub ühendamissüsteemi kaudu, siis kohaldatakse punktides 15.2.2.1, 15.2.2.2, 15.3.3 ja 15.3.4 märgitud norme.

15.2.2.1.   Teise tasandi päring juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta

Kui taotluse saanud liikmesriik märgib esimese tasandi vastuses, et kõnealuse isiku suhtes on kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeld või ta on registreeritud registris, mis sisaldab juhatuse liikmena tegutsemise keelu seisukohast olulist teavet, siis võib taotluse esitanud liikmesriik küsida taotluse saanud liikmesriigilt lisateavet esimese tasandi päringu tulemusena identifitseeritud isiku kohta.

Teise tasandi päring peab käsitlema sama isikut kui esimese tasandi päring ja esimese tasandi vastus.

15.2.2.2.   Teise tasandi vastus juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta

Taotluse saanud liikmesriik võib otsustada oma riikliku õiguse alusel, millist lisateavet esitada. Kui kõnealuse liikmesriigi õigus ei võimalda lisateavet vahetada, siis teavitab liikmesriik sellest taotluse esitanud liikmesriiki.

15.3.   Teabe üksikasjalik loend

Liikmesriigid lisavad juhatuse liikmena tegutsemise keelu saanud juhatuse liikmete kohta vahetatavasse teabesse järgmised andmed.

15.3.1.   Esimese tasandi päring juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta

Andmete liik

Kirjeldus

Kardinaalsus  (7)

Lisakirjeldus

Saatmise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, mil päring saadeti

1

Kuupäev ja kellaaeg

Saatev asutus

Päringu saatnud asutuse nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Vastuvõtnud asutus

Taotluse saanud liikmesriigi registri nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Viide õigusaktile

Viide asjaomasele riiklikule või ELi õigusaktile

0…n

Tekst

Esimese tasandi päring juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta

Kui juhatuse liikme ametikohta taotlev isik on füüsiline isik

 

 

 

Eesnimi

Juhatuse liikme ametikohta taotleva isiku eesnimi

1

Tekst

Perekonnanimi

Juhatuse liikme ametikohta taotleva isiku perekonnanimi

1

Tekst

Sünnikuupäev

Juhatuse liikme ametikohta taotleva isiku sünnikuupäev

1

Kuupäev

Täiendavad identifitseerimisandmed

Täiendavad andmed, mida töödeldakse kooskõlas taotluse esitanud liikmesriigi õigusega ja määrusega (EL) 2016/679

0…n

Tekst/kuupäev/tunnus

Esimese tasandi päring juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta

Kui juhatuse liikme ametikohta taotlev isik on juriidiline isik

 

 

 

Juriidilise isiku nimi

Juhatuse liikme ametikohta taotleva juriidilise isiku nimi

1

Tekst

Õiguslik vorm

Juhatuse liikme ametikohta taotleva juriidilise isiku õiguslik vorm

1

Kood

Direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas osutatud äriühing või muu õiguslik vorm, kui juriidiline isik jääb väljapoole direktiivi (EL) 2017/1132 kohaldamisala

Euroopa kordumatu tunnus (EUID)

Euroopa kordumatu tunnus, kui äriühing on loetletud direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas

1

Tunnus

Muu registreerimisnumber

Muu registreerimisnumber, kui äriühing ei ole loetletud direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas

0

Tunnus

Alternatiivne tunnus

Äriühingu muud tunnused (nt juriidilise isiku tunnus (LEI))

0…n

Tunnus

Liikmesriik esitab teabe identifitseerimismeetodi kohta, mis on vajalik tõhusaks teabevahetuseks isikute kohta, kellel on keelatud tegutseda juhatuse liikmena. See teave võib seisneda selliste andmete esitamises, mis on vajalikud taotlusega hõlmatud isikute identifitseerimiseks.

Liikmesriigid võivad kasutada teabevahetuse käigus isikute identifitseerimiseks ka e-identimise meetodeid.

Juriidilisi isikuid käsitlevad päringud saadetakse ainult neile liikmesriikidele, mis lubavad juriidilistel isikutel tegutseda äriühingu juhatuse liikmetena ning mis saavad keelata kõnealustel juriidilistel isikutel juhatuse liikmena tegutseda.

15.3.2.   Esimese tasandi vastus juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta

Andmete liik

Kirjeldus

Kardinaalsus  (8)

Lisakirjeldus

Saatmise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, mil vastus saadeti

1

Kuupäev ja kellaaeg

Saatev asutus

Vastuse saatnud asutuse nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Vastuvõtnud asutus

Taotluse esitanud liikmesriigi registri nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Viide õigusaktile

Viide asjaomasele riiklikule või ELi õigusaktile

0…n

Tekst

Jah /ei / identifitseerimiseks ei ole piisavalt andmeid

„Jah“, kui isiku suhtes on kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeld või ta on registreeritud registris, mis sisaldab juhatuse liikmena tegutsemise keelu seisukohast olulist teavet

„Ei“, kui isiku suhtes ei ole kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ta ei ole registreeritud registris, mis sisaldab juhatuse liikmena tegutsemise keelu seisukohast olulist teavet

„Identifitseerimiseks ei ole piisavalt andmeid“, kui esitatud andmed ei võimalda isikut üheselt identifitseerida ja vajatakse rohkem teavet

1

Valige üks variant

Vajatakse täiendavaid identifitseerimis-andmeid

Märkige, milliseid andmeid on vaja üheseks identifitseerimiseks

1...n (ainult kui identifitseerimiseks ei ole piisavalt andmeid)

Tekst/kuupäev/tunnus

Teise tasandi vastust ei esitata ühendamissüsteemi kaudu

Kui „jah“, siis ei esitata teise tasandi päringule vastust ühendamissüsteemi kaudu

0

Valige üks variant

15.3.2.1.   Täiendavate identifitseerimisandmete esitamine

Kui taotluse saanud liikmesriik vajab isiku üheseks identifitseerimiseks täiendavaid identifitseerimisandmeid, siis esitab taotluse esitanud liikmesriik andmed järgmise teatevormingu abil:

Andmete liik

Kirjeldus

Kardinaalsus  (9)

Lisakirjeldus

Saatmise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, mil päring saadeti

1

Kuupäev ja kellaaeg

Saatev asutus

Päringu saatnud asutuse nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Vastuvõtnud asutus

Taotluse saanud liikmesriigi registri nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Viide õigusaktile

Viide asjaomasele riiklikule või ELi õigusaktile

0…n

Tekst

Täiendavad identifitseerimisandmed

Täiendavad andmed, mida taotluse saanud liikmesriik vajab isiku üheseks identifitseerimiseks ja mida töödeldakse kooskõlas taotluse esitanud liikmesriigi õigusega ja määrusega (EL) 2016/679

1…n

Tekst/kuupäev/tunnus

15.3.3.   Teise tasandi päring juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta

Andmete liik

Kirjeldus

Kardinaalsus  (10)

Lisakirjeldus

Saatmise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, mil päring saadeti

1

Kuupäev ja kellaaeg

Saatev asutus

Päringu saatnud asutuse nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Vastuvõtnud asutus

Taotluse saanud liikmesriigi registri nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Viide õigusaktile

Viide asjaomasele riiklikule või ELi õigusaktile

0…n

Tekst

Lisateabe taotlus

Lisateabe taotlus

1…n

Lisateabe taotlus, mis käsitleb vähemalt üht järgmistest:

juhatuse liikmena tegutsemise keelu alus riikliku õiguse kohaselt,

otsuse kuupäev,

juhatuse liikmena tegutsemise keelu kehtivusaeg,

toimiku number, otsuse teinud organ,

teave kõnealuse keelu mis tahes piirangute kohta (näiteks sektoripõhised keelud).

15.3.4.   Teise tasandi vastus juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta

Andmete liik

Kirjeldus

Kardinaalsus  (11)

Lisakirjeldus

Saatmise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, mil vastus saadeti

1

Kuupäev ja kellaaeg

Saatev asutus

Vastuse saatnud asutuse nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Vastuvõtnud asutus

Taotluse esitanud liikmesriigi registri nimi/tunnus

1

Poole andmestruktuur

Viide õigusaktile

Viide asjaomasele riiklikule või ELi õigusaktile

0…n

Tekst

Lisateave

Lisateabe taotlus

1…n

Lisateabe taotlus, mis käsitleb vähemalt üht järgmistest:

juhatuse liikmena tegutsemise keelu alus riikliku õiguse kohaselt,

otsuse kuupäev,

juhatuse liikmena tegutsemise keelu kehtivusaeg,

toimiku number, otsuse teinud organ,

teave kõnealuse keelu mis tahes piirangute kohta (näiteks sektoripõhised keelud),

lisateavet ei esitatud, kuna liikmesriigi õigus ei luba lisateavet vahetada – loetelu andmetest, mille kohta lisateavet ei esitata.

(Manusena on võimalik lisada dokumente)

15.4.   Teabevahetuse käik

Liikmesriigid annavad teada, kui neil tekib probleeme laekuvate päringute suure hulga tõttu. Sel juhul hindavad komisjon ja liikmesriigid seda küsimust, et tagada ladus teabevahetus ning arendada süsteemi edasi.


(1)  Kui kardinaalsus on 0, siis on andmete esitamine vabatahtlik. Kui kardinaalsus on 1, on andmete esitamine kohustuslik. Kui kardinaalsus on 0…n või 1…n, võib esitada rohkem kui ühe sama liiki andmeühiku.

(2)  Kui kardinaalsus on 0, siis on andmete esitamine vabatahtlik. Kui kardinaalsus on 1, on andmete esitamine kohustuslik. Kui kardinaalsus on 0…n või 1…n, võib esitada rohkem kui ühe sama liiki andmeühiku.

(3)  Kui kardinaalsus on 0, siis on andmete esitamine vabatahtlik. Kui kardinaalsus on 1, on andmete esitamine kohustuslik. Kui kardinaalsus on 0…n või 1…n, võib esitada rohkem kui ühe sama liiki andmeühiku.

(4)  Kui kardinaalsus on 0, siis on andmete esitamine vabatahtlik. Kui kardinaalsus on 1, on andmete esitamine kohustuslik. Kui kardinaalsus on 0…n või 1…n, võib esitada rohkem kui ühe sama liiki andmeühiku.

(5)  Kui kardinaalsus on 0, siis on andmete esitamine vabatahtlik. Kui kardinaalsus on 1, on andmete esitamine kohustuslik. Kui kardinaalsus on 0…n või 1…n, võib esitada rohkem kui ühe sama liiki andmeühiku.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(7)  Kui kardinaalsus on 0, siis on andmete esitamine vabatahtlik. Kui kardinaalsus on 1, on andmete esitamine kohustuslik. Kui kardinaalsus on 0…n või 1…n, võib esitada rohkem kui ühe sama liiki andmeühiku.

(8)  Kui kardinaalsus on 0, siis on andmete esitamine vabatahtlik. Kui kardinaalsus on 1, on andmete esitamine kohustuslik. Kui kardinaalsus on 0…n või 1…n, võib esitada rohkem kui ühe sama liiki andmeühiku.

(9)  Kui kardinaalsus on 0, siis on andmete esitamine vabatahtlik. Kui kardinaalsus on 1, on andmete esitamine kohustuslik. Kui kardinaalsus on 0…n või 1…n, võib esitada rohkem kui ühe sama liiki andmeühiku.

(10)  Kui kardinaalsus on 0, siis on andmete esitamine vabatahtlik. Kui kardinaalsus on 1, on andmete esitamine kohustuslik. Kui kardinaalsus on 0…n või 1…n, võib esitada rohkem kui ühe sama liiki andmeühiku.

(11)  Kui kardinaalsus on 0, siis on andmete esitamine vabatahtlik. Kui kardinaalsus on 1, on andmete esitamine kohustuslik. Kui kardinaalsus on 0…n või 1…n, võib esitada rohkem kui ühe sama liiki andmeühiku.


SOOVITUSED

29.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 439/23


KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2020/2245,

18. detsember 2020,

elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/1972 (millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) vajavad eelnevat reguleerimist

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 8750 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (1) (edaspidi „seadustik“), eriti selle artikli 64 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lisaks kolmele peamisele eesmärgile, milleks on konkurentsi, siseturu ja lõppkasutajate huvide edendamine, on direktiivi (EL) 2018/1972 eesmärk edendada ühenduvust ning juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele, sealhulgas püsi-, mobiilside- ja traadita võrkudele, ning nende kasutuselevõttu kõigi liidu kodanike ja ettevõtjate hüvanguks.

(2)

Asjakohased stiimulid investeeringuteks uutesse väga suure läbilaskevõimega võrkudesse, mis toetavad innovatsiooni sisumahukate internetiteenuste valdkonnas, tugevdavad liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet ning toovad samal ajal kasu tarbijatele ja ettevõtjatele. Seepärast on äärmiselt tähtis edendada kestlikke investeeringuid väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamisse asjakohaselt kohandatud ja prognoositava reguleeriva raamistiku abil.

(3)

Uue reguleeriva raamistiku üks eesmärke on konkurentsi arenedes järk-järgult eelnevalt vähendada sektoripõhiseid eeskirju ning tagada, et elektroonilise side turud oleksid reguleeritud üksnes konkurentsiõigusega. Seetõttu on käesoleva soovituse eesmärk määrata kindlaks need toote- ja teenuseturud, mille puhul võib eelnev reguleerimine olla õigustatud.

(4)

Asjaomase turu määratlus võib aja jooksul muutuda, kui seoses tehnika, toodete ja turgude arenemisega muutuvad sellisel turul kättesaadavate toodete ja teenuste omadused ning nõudluse ja pakkumise asendusvõimalused. Sellepärast tuleks 2014. aasta soovitus (2) asendada käesoleva soovitusega.

(5)

Seadustiku artikli 64 lõike 1 kohaselt peab komisjon elektroonilise side sektoris kindlaks määrama selliste omadustega turud, mille puhul võib olla põhjendatud regulatiivsete kohustuste kehtestamine kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. Käesolevas soovituses lähtutaksegi elektroonilise side sektori asjaomaste tooteturgude kindaksmääramisel konkurentsiõiguse põhimõtetest.

(6)

Regulatiivse sekkumise lõppeesmärk on tuua lõppkasutajatele kasu hinna, kvaliteedi ja valiku osas, saavutades jätkusuutliku konkurentsi jaemüügi tasandil. Käesolevas soovituses tuleks asjaomaste turgude kindlaksmääramisel lähtuda jaeturgude määratlusest ja nende tulevikuperspektiivist teatava ajavahemiku jooksul ning juhindudes konkurentsiõigusest. Kui jaeturud on hulgituru reguleerimise puudumisel tegelikult konkurentsivõimelised, peaksid riikide reguleerivad asutused järeldama, et asjaomaste hulgiturgude reguleerimine ei ole enam vajalik.

(7)

Vastavalt seadustiku artikli 67 lõikele 1 võib eelnevate regulatiivsete kohustuste kehtestamine olla põhjendatud üksnes turgudel, kus kõik kolm artikli 67 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kriteeriumid on täidetud. Käesolev soovitus hõlmab toote- ja teenuseturge, mille komisjon on pärast liidu üldiste suundumuste jälgimist lugenud nendele kolmele kriteeriumile vastavaks. Seega leiab komisjon, et nendel turgudel on omadusi, mille tõttu on regulatiivsete kohustuste kehtestamine põhjendatud vähemalt mõnes geograafilises piirkonnas ja teatud eeldatava aja jooksul. Riikide reguleerivate asutuste ülesanne on nende turgude analüüsimise käigus kaaluda, kas täidetud on ka artikli 67 lõikes 2 sätestatud täiendavad kriteeriumid.

(8)

Esimene kriteerium käsitleb tugevate ja alaliste turutõkete olemasolu. Selle eesmärk on tuvastada kas, millal ja millises ulatuses on turule sisenemine tõenäoline, ning määrata kindlaks elektroonilise side turule edukalt sisenemise asjakohased tegurid. Käesoleva soovituse eesmärgist lähtudes on staatilisest vaatenurgast eriti asjakohased kaht tüüpi turutõkked: struktuursed tõkked ning õiguslikud ja regulatiivsed tõkked.

(9)

Struktuursed turutõkked tulenevad erinevast maksumusest või nõudluse tingimustest, mis loovad turu valitsejate ja uute turuosaliste vahel asümmeetrilised tingimused, mis omakorda takistavad viimaste turule sisenemist või välistavad selle. Suuri struktuurseid turutõkkeid võib täheldada ka näiteks nende turgude puhul, millele on iseloomulikud absoluutsed kulueelised ja oluline mastaabisääst ja/või turustusvõrgu mõjud, mahupiirangud ja/või suured pöördumatud kulud. Struktuursed tõkked võivad esineda ka juhul, kui teenuse pakkumiseks on vaja võrgukomponenti, mille tehniline dubleerimine pole võimalik või majanduslikult teostatav.

(10)

Õiguslikel ja regulatiivsetel tõketel võib olla otsene mõju ettevõtjate turule sisenemise tingimustele ja/või nende positsioonile asjaomasel turul. Reguleeritud sektorites võib turule sisenemine takerduda või viibida lubade andmise menetluste, territoriaalsete piirangute, ohutus- ja turvastandardite ning muude õiguslike nõuete tõttu. Õiguslike ja regulatiivsete turutõkete olulisus elektroonilise side turgudel on aga vähenemas. Õiguslikke ja regulatiivseid meetmeid, mis tõenäoliselt järgneva viie aasta jooksul kaovad, ei tohiks tavapärasel juhul käsitada esimesele kriteeriumile vastavate turutõketena.

(11)

Innovatsioonipõhistel turgudel, mida iseloomustab tehnoloogia pidev areng (nagu elektroonilise side turud), võivad turutõkked oma olulisuse järk-järgult minetada. Selliste turgude puhul tulenevad konkurentsipiirangud sageli ohust, mida kujutavad endast võimalikud turule tulevad uuenduslikud konkurendid. Seega tuleb võimalike eelnevat reguleerimist vajavate asjaomaste turgude kindlaksmääramisel arvestada ka võimalusega, et turutõkked teatava aja jooksul ületatakse. Käesolev soovitus hõlmab turge, mille puhul eeldatakse, et turutõkked jäävad järgmise 5–10 aasta jooksul püsima.

(12)

Turutõkkeid ei hinnata eraldiseisvatena, vaid kumulatiivselt. Turutõke, mida eraldiseisvana väga tugevaks ei loeta, võib teiste tõketega koosmõjus turule sisenemist takistada või seda pidurdada.

(13)

Teine kriteerium keskendub küsimusele, kas turu struktuur kaldub teatava ajavahemiku jooksul tõhusa konkurentsi poole, võttes arvesse taristupõhise konkurentsi olukorda ja väljavaateid ning teisi turutõkkeid ajendavaid konkurentsiallikaid. Konkurentsi toimimist analüüsides eeldatakse, et eelneva reguleerimiseta turul tekib tõhus konkurents läbivaatamisperioodi jooksul või pärast seda juhul, kui juba nimetatud perioodil näitab turudünaamika selgeid paranemise märke. Näiteks võrgutehnoloogiatest tulenev toodete lähenemine võib tekitada konkurentsisurve eri tooteturgudel tegutsevate ettevõtjate vahel ja viia turgude lähenemiseni.

(14)

Isegi kui turul esineb olulisel määral turutõkkeid, võib muudest struktuursetest asjaoludest nähtuda, et turg siiski kaldub asjaomase aja jooksul tõhusa konkurentsi poole. Turgudel, kuhu on tulevikku silmas pidades oodata uute võrkude ilmumist, rakendatakse seda kriteeriumi eeskätt taristupõhise konkurentsi olukorra ja väljavaadete uurimiseks.

(15)

Riikide reguleerivad asutused peaksid konkurentsi piisavust ja regulatiivse sekkumise vajalikkust hinnates võtma arvesse ka seda, kas hulgitasandi juurdepääs on kättesaadav igale huvitatud ettevõtjale sellistel mõistlikel kaubandustingimustel, mis võimaldavad lõppkasutajatele jaeturul konkurentsi seisukohast kestlikke tulemusi. Püsivad ja kestlikud kaubanduslepingud, sh hulgitasandi juurdepääsu lepingud, kaasinvesteerimise lepingud ja ettevõtjate vahelised vastastikuse juurdepääsu lepingud, võivad konkurentsidünaamikat parandada ning lõppkokkuvõttes asjaomastel jaeturgudel konkurentsiprobleemid lahendada, mis omakorda viib hulgiturgude reguleerimise vähendamiseni. Kui sellised lepingud on konkurentsiõigusega kooskõlas, tuleks neid arvesse võtta, kui hinnatakse seda, kas on tõenäoline, et turg muutub tulevikus konkurentsivõimeliseks.

(16)

Tehnoloogia areng ning toodete ja turgude lähenemine võivad tekitada konkurentsisurvet eri tooteturgude ettevõtjate vahel. Näiteks sidevõrkude abil osutatavad OTT-teenused (ingl k over-the-top), mis üldiselt praegu veel otseselt ei asenda elektroonilise side teenuste pakkujate tavateenuseid, ja mis ühelgi juhul ei paku füüsilist ühendust ega andmesidet, võivad lähiaastatel siiski hakata tehnoloogia jätkuva arengu ja nende pideva kasvu tõttu teatud jaeturgudel olulisemat rolli mängima ning sellest tulenevalt hulgiturgudel kaudset konkurentsisurvet avaldama.

(17)

Eelnevat reguleerimist vajavate turgude kindlaksmääramisel tuleb hinnata ka seda, kas konkurentsiõiguse kohaldamisest piisab, et väljaselgitatud turutõrked tõhusalt kõrvaldada. Kolmanda kriteeriumi eesmärk on hinnata konkurentsiõiguse piisavust väljaselgitatud alalis(t)e turutõrke (-tõrgete) kõrvaldamiseks, võttes eelkõige arvesse seda, et eelnevad regulatiivsed kohustused võivad edukalt ära hoida konkurentsiõiguse rikkumist. Konkurentsiõiguse alusel sekkumine ei ole tõenäoliselt piisav, kui sage ja/või kiire sekkumine alalis(t)e turutõrke (-tõrgete) kõrvaldamiseks on möödapääsmatu. Sellisel juhul tuleks konkurentsiõigusega kokkusobiva täiendusena kaaluda ka eelneva reguleerimise kehtestamist. Kestliku ja tõhusa taristupõhise konkurentsiga turgudel peaks piisama üldiste konkurentsieeskirjade kohaldamisest.

(18)

Nende kolme kumulatiivse kriteeriumi kohaldamine peaks piirama reguleeritud turgude arvu elektroonilise side sektoris ja aitama seega sektoripõhist eelnevat reguleerimist areneva konkurentsi tingimustes järk-järgult vähendada. Kui vaadeldav turg ei vasta kõigile kolmele kriteeriumile, ei ole selle eelnev reguleerimine vajalik. On äärmiselt oluline, et eelnevaid regulatiivseid kohustusi kehtestataks kestliku konkurentsi tagamiseks hulgiturul vaid juhul, kui turul on üks või rohkem märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ja kui konkurentsiõiguse vahenditest probleemi lahendamiseks ei piisa.

(19)

Uute tekkivate turgudena käsitatakse turge, mis hõlmavad tooteid ja teenuseid, mille puhul on nende uudsuse tõttu keeruline prognoosida nõudluse tingimusi või turule sisenemise ja pakkumise tingimusi ning mida on seetõttu raske analüüsida kolme eespool nimetatud kriteeriumi kohaselt. Innovatsiooni edendamiseks ei tohi sellistele turgudele kehtestada põhjendamatuid eelnevaid regulatiivseid kohustusi, kuid samal ajal tuleb vältida olukorda, kus juhtiv ettevõtja piirab turule pääsemist (3). Olemasoleva võrgutaristu järkjärguline uuendamine ei vii enamasti uue või tekkiva turu kujunemiseni. Asendustoote puudumine tuleb kinnitada nii nõudluse kui ka pakkumise poolel, enne kui saab järeldada, et toode ei kuulu ühegi olemasoleva turu koosseisu. Uute jaeteenuste tekkimisel võib tekkida ka uus hulgiturg, sest neid jaeteenuseid ei saa enam osutada olemasolevaid hulgitooteid kasutades.

(20)

Konkurentsi, sh taristupõhise konkurentsi pideva arengu tõttu määratakse käesolevas soovituses, nagu ka 2014. aasta soovituses, kindlaks ainult hulgitasandi asjaomased turud. Selleks, et lahendada võimalikke konkurentsiprobleeme seotud järgneva(te)l jaeturul (-turgudel), peaks piisama hulgituru eelnevast reguleerimisest.

(21)

Seadustiku põhjenduse 165 kohaselt peaksid riikide reguleerivad asutused analüüsima vähemalt soovitusega hõlmatud turge, sealhulgas neid, mis on loetletud, kuid mida konkreetses liikmesriigi või kohalikus kontekstis enam ei reguleerita. Soovituse lisas loetletud turgude puhul võivad riikide reguleerivad asutused siiski oma riigi olukorrast lähtudes hinnata nende turgude vastavust eespool nimetatud kolmele kriteeriumile. Riigi reguleeriv asutus võib langetada otsuse, et tema riigi olukorrast lähtudes ei ole kõik kriteeriumid täidetud. Kui mõni käesolevas soovituses loetletud turg ei vasta kõigile kolmele kriteeriumile, ei tohiks riigi reguleeriv asutus selle turu suhtes regulatiivseid kohustusi kehtestada.

(22)

Riikide reguleerivad asutused peaksid analüüsima ka turge, mis ei ole käesoleva soovitusega hõlmatud, kuid mida reguleeritakse nende jurisdiktsiooni all oleval territooriumil, tuginedes eelnevatele turuanalüüsidele, ja muid turge, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et kolm kriteeriumi on täidetud. Seega võib riigi reguleeriv asutus kindlaks määrata ka muid asjaomaseid toote- ja teenuseturge, mis pole käesoleva soovitusega hõlmatud, kuid mille puhul on riigi kontekstis kolmele kriteeriumile vastavus tõestatud.

(23)

Seadustiku artikli 67 kohaselt turgu analüüsides peaksid nii riikide reguleerivad asutused kui ka komisjon alustama jaeturgude analüüsist. Turgu tuleks analüüsida tulevikku vaatavalt ja eeldusel, et puudub olulise turujõu tuvastamisest tingitud turu reguleerimine, võttes lähtepunktiks olemasolevad turutingimused. Analüüsides tuleks hinnata, kas tulevikus on turul konkurents või kas konkurentsi puudumine on püsiv, võttes arvesse eeldatavaid ja prognoositavaid muutusi turul. Samuti tuleks arvestada mõjuga, mida avaldab muud laadi reguleerimine, mida kohaldatakse asjakohas(t)ele jae- ja hulgiturule (-turgudele) asjaomase reguleerimisperioodi jooksul.

(24)

Juhul, kui asjaomasel turul puudub tulevikus turu eelneva reguleerimiseta tõhus konkurents, tuleks vastav(ad) hulgiturg (-turud), mis seadustiku artikli 67 järgi eelnevat reguleerimist vajab/vajavad, määratleda ja seda/neid analüüsida. Kui analüüsitakse vastava(te) asjaomas(t)e hulgituru (-turgude) ulatust ja sellel/neil esinevat/esinevaid turujõudu (-jõude), et teha kindlaks tõhusa konkurentsi olemasolu, tuleks arvesse võtta otseseid ja kaudseid konkurentsipiiranguid, sõltumata sellest, kas need piirangud tulenevad elektroonilistest sidevõrkudest, elektroonilise side teenustest või muud liiki teenustest või rakendustest, mis on lõppkasutaja seisukohast samaväärsed.

(25)

Eelnevat reguleerimist vajavate asjaomaste hulgiturgude kindlaksmääramisel peaks riigi reguleeriv asutus esmalt analüüsima turgu, mis asub jaeturust, kus on leitud konkurentsiprobleeme, tarneahelas kõige kaugemal eespool. Riigi reguleeriv asutus peaks üksteise järel, kuni jaeturuni välja, analüüsima reguleeritud eelnevale sisendturule järgnevaid turgusid, et teha kindlaks, kas neil turgudel valitseks tõhus konkurents juhul, kui eelnevatel turgudel kohaldataks reguleerimist.

(26)

Riiklikest oludest sõltuvalt võib tarneahelas kõige kaugemal eespool asuv turg koosneda või sisaldada mittespetsiifilisemaid turuüleseid hulgitooteid, nagu füüsilisele taristule (nt kaablikanalisatsioonile) juurdepääs või passiivsed juurdepääsutooted. Kohtades, kus tsiviilehituse infrastruktuur on olemas ja korduskasutatav, võib tõhus juurdepääs sellisele taristule tunduvalt lihtsustada väga suure läbilaskevõimega võrkude rajamist ja edendada taristupõhise konkurentsi arengut, millest saab kasu lõpptarbija.

(27)

Seepärast kaalus komisjon käesolevasse soovitusse eraldi füüsilisele taristule juurdepääsu turu lisamise asjakohasust. Kuna aga võrkude topoloogiad, üldkasutatava kaablikanalisatsiooni kättesaadavus ning kaablikanalisatsioonile ja mastidele juurdepääsu nõudluse tase on kogu liidus väga erinev, järeldas komisjon, et füüsilisele taristule juurdepääsu turgu pole praegu liidu tasandil võimalik määratleda ja seega ei tuleks seda eelnevat reguleerimist vajavate turgude nimekirja lisada.

(28)

Seadustiku artikli 72 kohaselt võivad riikide reguleerivad asutused kehtestada eraldi parandusmeetmena tsiviilehitistele juurdepääsu kohustuse mis tahes asjaomasel hulgiturul. Kui tsiviilehitistele juurdepääsu kohustus on proportsionaalne ja piisav, et lõppkasutaja hüvanguks konkurentsi edendada, võib see olla õigustatud, olenemata sellest, kas füüsiline taristu, millele juurdepääs antakse, kuulub reguleeritud asjaomase turu koosseisu, ja riikide reguleerivad asutused peaksid seda kaaluma enne järgnevatele turgudele juurdepääsukohustuste kehtestamist.

(29)

Lairibateenuste hulgiturgudel võivad virtuaalse juurdepääsu tooted olla kujundatud nii, et nende tunnused on sarnased või võrdväärsed, olenemata ühenduse üleandmise kohast. Seega võiks olla tehniliselt võimalik pakkuda nii juurdepääsu taotleja kui ka lõppkasutaja seisukohast võrreldava teenusekvaliteediga lairibaühendusele juurdepääsu hulgimüüki kesksel või kohalikul tasandil. Sellega seoses tuleb asendatavuse analüüsi käigus analüüsida nii toote tunnuseid kui ka juurdepääsu taotlejate valmisolekut liikuda pääsupunktide vahel või kasutada mitut üleandmispunkti võrguarhitektuuri sees.

(30)

Paljud alternatiivsed ettevõtjad on teinud investeeringuid oma kohaliku juurdepääsuvõrgu väljaehitamisse. Need ettevõtjad tõenäoliselt ei kaaluks kohaliku juurdepääsu asendamist keskse juurdepääsu toodetega, sest see tähendaks nende oma võrgutaristusse tehtud investeeringute luhtumist. Samas on selge, et juurdepääsuvõrk on kõige raskemini dubleeritav võrgu osa, sest pöördumatud kasutuselevõtu kulud on sellest kasu saavate klientide arvuga suhtestatuna väga kõrged.

(31)

Vaatamata taristupõhise konkurentsi märgatavale tihenemisele, on kohaliku juurdepääsu turule siiani omased tugevad turutõkked ja turgu reguleeritakse enamikus liikmesriikides. Kohaliku juurdepääsu hulgiturg vastab siiani kõigile kolmele eespool nimetatud kriteeriumile, sest juurdepääsuvõrk on kõige raskemini dubleeritav võrgu osa. Tulevikku vaatavalt ei saa aga keskse juurdepääsu turutõkkeid liidu tasemel enam tugevateks ega alalisteks pidada, sest turg kaldub tõhusa konkurentsi poole tänu alternatiivsete platvormide tekkimisele, magistraalandmemahu kaubandusliku kättesaadavuse levikule ja lokaalselt vastastikku seotud operaatorite võimalusele pakkuda keskset juurdepääsu. Kui mitme üleandmispunkti kaudu pakutavad juurdepääsutooted määratletakse riiklikke olusid arvesse võttes asendustoodeteks, tuleks turu koosseisu kuuluvaks lugeda kõik sellised tooted. Sellise laiahaardelise turu kolmele kriteeriumile vastavus tuleb teha kindlaks igal üksikjuhul eraldi.

(32)

Tänu masstooteid pakkuvate elektroonilise side võrkude suurenenud võimekusele võivad need rahuldada isegi teatud äriklientide ühendusvajadusi. Sellest hoolimata on eriotstarbelised ühendused vajalikud olulisele osale äriklientidest ning tööstuse digitaliseerimisest ja sotsiaal-majanduslikest keskustest, nagu avalikud asutused (nt haiglad ja koolid), tulenevatele uutele tarbijatele. Seega vajavad teatud ärikliendid jätkuvalt masstoodetest erinevate omadustega tooteid.

(33)

Eriotstarbelise edastusmahu ja teiste äriklientidele mõeldud juurdepääsutoodete turu piiritlemisel peaksid riikide reguleerivad asutused, veendudes asjaomaste hulgitoodete vastavuses jaeturul tuvastatud probleemiga, arvestama mitme teguriga, nt eri toodete funktsionaalsus ja kasutusotstarve, hindade muutumine aja jooksul ning hinna ristelastsus. Eriotstarbelist edastusmahtu iseloomustab selle võime pakkuda eriotstarbelist, püsivat ja sümmeetriliste kiirustega ühendust ning seda tuleks hinnata toote asendatavusanalüüsi kaudu, nagu ka teiste turgude tooteid.

(34)

Äriklientidele kiudoptilist eriühendust võimaldava alternatiivse taristu kasutamine on tunduvalt suurenenud, eriti tihedama asustusega aladel, kaubanduskeskustes ja äripiirkondades. Mõnes piirkonnas võib aga vaatamata sellele, et alternatiivse taristu kasutuselevõtt massiturule mõeldud juurdepääsutoodete pakkumiseks on majanduslikult otstarbekas, olla eraldiseisvate eriotstarbeliste ühenduste tarvis võrkude dubleerimine majanduslikult vähem otstarbekas olemasoleva turu suuruse tõttu. Sellistel hõredama asustusega aladel on oht, et kui turgu ei reguleerita, teenindatakse taristupõhise konkurentsi puudumise tõttu eriotstarbelise edastusmahu nõudlust ilma konkureerivate pakkumisteta.

(35)

Tõenäoliselt ei püsi konkurentsiprobleemid kummalgi ülalnimetatud hulgiturul kogu liikmesriigi piires ühetaoliselt ja sellistele turgudele tuleks teha põhjalik geograafiline analüüs. Seega peaksid riikide reguleerivad asutused asjaomaste turgude määratlemisel vastavalt seadustiku artikli 64 lõikele 3 kindlaks tegema geograafilised piirkonnad, kus konkurentsitingimused on piisavalt ühetaolised ning mis erinevad naaberpiirkondadest, kus konkurentsitingimused on väga erinevad, võttes eelkõige arvesse seda, kas võimalik märkimisväärse turujõuga ettevõtja tegutseb ühetaoliselt terves oma võrgupiirkonnas ning kas konkurentsitingimuste suurte erinevuste tõttu on tema tegevus mõnes piirkonnas piiratud, teistes aga mitte.

(36)

Siiani on riikide reguleerivate asutuste määratletud turgude geograafilised piirid enamasti kattunud riigipiiridega, sest turuvalitseja vaskpaarvõrk oli üleriikliku ulatusega. Alternatiivsete võrkude kasutuselevõtu suurenedes võivad aga ühe liikmesriigi eri piirkondade vahel (näiteks linna- ja maapiirkonnad) tekkida konkurentsitingimustes olulised ja püsivad erinevused, mistõttu on vajalik riigisiseste geograafiliste turgude määratlemine.

(37)

Geograafilise turu kindlaksmääramisel peaksid riikide reguleerivad asutused esmalt määratlema geograafilise põhiüksuse, mis võetakse konkurentsitingimuste analüüsi aluseks. Selline üksus võib riiklikest oludest sõltuvalt põhineda kas võrgutopoloogial või kattuda halduspiiridega. Igal juhul tuleks järgida komisjoni tava, (4) mille järgi need üksused: a) on asjakohase suurusega, st piisavalt väikesed, et ära hoida konkurentsitingimuste märkimisväärseid erinevusi igas üksuses, ent piisavalt suured, et vältida ressursimahukat ja koormavat mikroanalüüsi, mis võib kaasa tuua turu killustatuse, b) suudavad kajastada kõikide asjaomaste ettevõtjate võrgustruktuuri ning c) omavad aja jooksul selgeid ja stabiilseid piire. Kui see on asjakohane, peaksid riikide reguleerivad asutused tingimuse b puhul tuginema seadustiku artikli 22 kohaselt tehtud võrkude geograafilisele ülevaatele.

(38)

Konkurentsiõiguse põhimõtteid järgides ja eespool kirjeldatud geograafiliste üksuste analüüsile tuginedes peaksid riikide reguleerivad asutused seejärel kehtestama geograafiliste turgude ulatuse esmase määratluse, liites kokku sarnaste konkurentsitingimustega üksused. Riikide reguleerivad asutused peaksid hindama konkurentsitingimusi tuleviku seisukohalt, jälgides struktuurilisi ja tegevusega seotud näitajaid ning võttes vastavalt seadustiku artikli 64 lõikele 3 arvesse eelkõige taristupõhise konkurentsi osakaalu. Sellised näitajad võivad olla muu hulgas võrgujalajärg, konkureerivate võrkude arv, nende vastavad turuosad, turuosade arengusuunad, kohalik või üldine hinnakäitumine, nõudluse omadused ning teenuseosutaja vahetused ja teenuslepingu lõpetamised. Selle tulemusel saadud geograafiliste turgude määratlust tuleks võrrelda nõudluse ja pakkumise asendatavuse analüüsiga. Sarnaste konkurentsitingimustega mittekülgnevaid geograafilisi turge võib selles etapis analüüsida koos.

(39)

Turu määratlemise etapis tuleks arvesse võtta, et tulevikus võivad konkurentsitingimused oluliselt muutuda. Konkurentsitingimuste vähem oluliste ja vähem püsivate erinevuste puhul võib parandusmeetmed osadeks jaotada, sh parandusmeetmeid perioodiliselt või täpsustavalt kohandada, sealjuures reguleerimise prognoositavust kahjustamata.

(40)

Seadustiku artikliga 75 on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse üleliiduline mobiilikõnede lõpetamise ühtne maksimummäär ja üleliiduline kõne püsivõrgus lõpetamise ühtne maksimummäär (ühiselt „üleliiduline kõnede lõpetamise määr“). Üleliidulist kõnede lõpetamise määra kohaldatakse vahetult iga ettevõtja suhtes, kes pakub liidus püsiliini- ja mobiilikõnede lõpetamisteenust. Üleliiduline ühtne kõnede lõpetamise määr põhineb lõpetamisteenuse pakkumisega kaasnevatel tõhusatel kuludel. Üleliidulise kõnede lõpetamise määra kohaldamisega piiratakse liiga kõrgete kõne lõpetamise hindade kehtestamist mobiilside- ja püsiliiniettevõtjate poolt. Seega kaob liiga kõrgete kõne lõpetamise hindade oht, mis on olnud nende turgude kõige suurem konkurentsiprobleemide allikas. Kuna üleliidulise kõnede lõpetamise määra kehtestamisel järgitakse vastavalt seadustikule rangelt kuludele orienteerituse põhimõtet, peaksid lõpetamise määrad sarnanema konkurentsi tingimustes oodatavate määradega. Seega ei vastaks kõne lõpetamise turud liidu tasemel enam kolmele tingimusele.

(41)

Erijuhtudel võib olla mõnes liikmesriigis kõne lõpetamise turgude valitud aspektide reguleerimine siiski põhjendatud. Konkreetsetest riiklikest asjaoludest võib nähtuda, et nendel turgudel ei ole tulevikus oodata konkurentsi toimimist või et konkurentsiprobleemid jäävad püsima. Sellise asjaoluga võib olla tegemist juhul, kui operaatoritele pole võimaldatud vastastikust sidumist või kui neil on olnud probleeme nende enda võrgust pärinevate kõnede lõpetamisega teiste operaatorite võrkudes. Kui turg vastab kolmele kriteeriumile, peaksid riikide reguleerivad asutused kirjeldatud probleemide korral kehtestama märkimisväärse turujõu suunistel põhinevad kohustused (v.a hinnakontroll), kui turg aga kolmele kriteeriumile ei vasta, siis kasutama teisi asjakohaseid regulatiivseid vahendeid, st seadustiku artikli 61 lõikes 2 kirjeldatud meetmed, kui seal esitatud tingimused on täidetud.

(42)

Käesoleva soovituse lisast on välja arvatud kolm turgu, mis olid kantud 2014. aasta soovituse loetellu, sest need ei vasta enam nimetatud kolmele kriteeriumile; need on kõne lõpetamise hulgiteenus konkreetses üldkasutatavas telefonivõrgus kindlaksmääratud asukohas (turg 1), kõne lõpetamise hulgiteenus konkreetses mobiilsidevõrgus (turg 2) ja masstoodete keskse juurdepääsu hulgiteenus kindlaksmääratud asukohas (turg 3b).

(43)

Ülejäänud 2014. aasta soovituse lisas loetletud turgudel, turg 3a (kohalik juurdepääsu hulgiteenus kindlaksmääratud asukohas) ja osaliselt muudetud määratlusega turg 4 (kvaliteetne juurdepääsu hulgiteenus kindlaksmääratud asukohas), tuleb jätkata eelnevat reguleerimist, sest liidu tasemel vastavad need jätkuvalt kolmele kriteeriumile. Nende turgude piiritlemisel peaksid riikide reguleerivad asutused võtma arvesse oma riigi olukorda, eriti nende geograafilise ulatuse osas.

(44)

Selleks et vaadeldava turu eelneva reguleerimise vajalikkuse kindlaksmääramisel saaks adekvaatselt arvestada mõjuga, mida avaldab seonduvate turgude suhtes kehtestatud reguleerimine, peaksid riikide reguleerivad asutused tagama, et turge analüüsitakse ühtsel moel ja võimaluse korral samal ajal või ajaliselt võimalikult lähestikku.

(45)

Olemasolevate regulatiivsete kohustuste muutmise või säilitamise üle otsustades peaksid riikide reguleerivad asutused kolme kriteeriumi alusel analüüsima ka komisjoni soovitustes 2003/311/EÜ, (5) 2007/879/EÜ (6) ja 2014/710/EL loetletud turgusid, mida käesoleva soovituse lisas enam nimetatud pole.

(46)

Vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 64 lõikele 1 konsulteeriti elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametiga, kes avaldas oma arvamuse 16. oktoobril 2020,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:

1.

Riigi olukorrale vastavate asjaomaste turgude kindlaksmääramiseks direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 64 lõike 3 kohaselt analüüsivad riikide reguleerivad asutused lisas nimetatud toote- ja teenuseturge.

2.

Kui riigi reguleeriv asutus on seisukohal, et riigi konkreetset olukorda arvesse võttes ei ole mõne lisas osutatud turu suhtes vaja kohaldada eelnevat reguleerimist, peaks riigi reguleeriv asutus tegema kolmel kriteeriumil põhineva analüüsi ja tõendama, et täitmata on vähemalt üks direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 67 lõikes 1 nimetatud kolmest kriteeriumist, ja komisjon seda kinnitama.

3.

Vastavalt seadustiku artikli 64 lõikele 3 riigi territooriumil asuvate asjaomaste geograafiliste turgude kindlaksmääramisel peaks riigi reguleeriv asutus tegema nõudluse ja pakkumise asendatavuse üksikasjaliku analüüsi, alustades sobivast geograafilisest üksusest ja liites sellele sarnaste konkurentsitingimustega üksuseid. Konkurentsi olukorda tuleks hinnata tuleviku seisukohalt ning see peaks põhinema muu hulgas konkureerivate võrkude arvul ja omadustel, turuosade jagunemisel ja arengusuundadel, hindadel ja käitumuslikel mudelitel.

4.

Käesolev soovitus ei piira turumääratlusi, turuanalüüside tulemusi ega regulatiivseid kohustusi, mille riikide reguleerivad asutused on vastu võtnud enne selle soovituse vastuvõtmist jõus olnud õigusraamistiku kohaselt.

5.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. detsember 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Thierry BRETON


(1)  ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.

(2)  Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta soovitus 2014/710/EL elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) vajavad eelnevat reguleerimist (ELT L 295, 11.10.2014, lk 79).

(3)  Vt komisjoni suunised turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta vastavalt ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule (ELT C 159, 7.5.2018, lk 1), põhjendus 23, ja Euroopa elektroonilise side seadustik, põhjendus 163.

(4)  Eeskätt komisjoni teatis C(2018) 2374 – suunised turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta vastavalt ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule (ELT C 159, 7.5.2018, lk 1).

(5)  Komisjoni 11. veebruari 2003. aasta soovitus 2003/311/EÜ elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes (ELT L 114, 8.5.2003, lk 45).https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32003H0311.

(6)  Komisjoni 17. detsembri 2007. aasta soovitus 2007/879/EÜ elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes (ELT L 344, 28.12.2007, lk 65).https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32007H0879.


LISA

Turg 1: kohaliku kaabliühenduse hulgiteenus kindlaksmääratud asukohas

Turg 2: eriotstarbelise edastusmahuga hulgiteenus


Parandused

29.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 439/32


Komisjoni 16. septembri 2020. aasta delegeeritud määruse (EL) 2020/1794 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa seoses üleminekuaja ja mittemahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali kasutamisega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 402, 1. detsember 2020 )

Leheküljel 24 artikli 2 teises lõigus

Asendatakse

„1. jaanuarist 2021“

järgmisega:

„1. jaanuarist 2022“.


29.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 439/33


Komisjoni 13. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 667/2014 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kauplemisteabehoidlatele trahvide määramise menetluseeskirjadega, sealhulgas kaitseõigust käsitlevate normide ja ajaliste sätetega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 179, 19. juuni 2014 )

Leheküljel 34 artikli 6 lõikes 5

asendatakse:

„Trahvi ja perioodilise karistusmakse määramise aegumine peatub seniks, kuni ESMA otsus läbib apellatsiooninõukogu menetluse vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 58 ja Euroopa Liidu Kohtu menetluse vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 69.“

järgmisega:

„Trahvi ja perioodilise karistusmakse määramise aegumine peatub seniks, kuni ESMA otsus läbib apellatsiooninõukogu menetluse vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 60 ja Euroopa Liidu Kohtu menetluse vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 69.“

Leheküljel 34 artikli 7 lõike 5 punktis b

asendatakse:

„maksekohustuse täitmine on peatatud aja jooksul, mil ESMA otsuse vaatab läbi apellatsiooninõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 58 kohaselt ning Euroopa Liidu Kohus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 69 kohaselt.“

järgmisega:

„maksekohustuse täitmine on peatatud aja jooksul, mil ESMA otsuse vaatab läbi apellatsiooninõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 kohaselt ning Euroopa Liidu Kohus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 69 kohaselt.“