ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 392
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

63. aastakäik
23. november 2020

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1737, 14. juuli 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 273/2004 ning nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005 seoses teatavate narkootikumide lähteainete lisamisega nimekirjas loetletud lähteainete hulka ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1738, 16. november 2020, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Asparago verde di Altedo (KGT)]

8

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1739, 20. november 2020, millega muudetakse ja parandatakse rakendusmäärust (EL) 2020/761 seoses teatavate liidu WTO loendis sisalduvate põllumajandustoodete tariifikvootide jaoks kättesaadavate kogustega pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist, Ukrainast pärit kodulinnuliha tariifikvoodiga ja Kanadast pärit veiseliha tariifikvoodiga

9

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1740, 20. november 2020, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 ( 1 )

20

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1741, 20. november 2020, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2020) 8266 all)  ( 1 )

32

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1742, 20. november 2020, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga Ühendkuningriigis (teatavaks tehtud numbri C(2020) 8265 all)  ( 1 )

60

 

 

SOOVITUSED

 

*

Komisjoni soovitus (EL) 2020/1743, 18. november 2020, antigeeni kiirtestide kasutamise kohta SARS-CoV-2 nakkuse diagnoosimisel

63

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

23.11.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 392/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1737,

14. juuli 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 273/2004 ning nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005 seoses teatavate narkootikumide lähteainete lisamisega nimekirjas loetletud lähteainete hulka

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta, (1) eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad, (2) eriti selle artiklit 30a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa ja määruse (EÜ) nr 111/2005 lisa sisaldavad mõlemad loetelu ainetest, mille suhtes kohaldatakse mitut kõnealustes määrustes ette nähtud kontrolli- ja jälgimismeedet.

(2)

ÜRO narkootiliste ainete komisjoni (edaspidi „CND“) 62. istungil 19. märtsil 2019 vastu võetud otsustega 62/10, 62/11 ja 62/12 lisati narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 19. detsembri 1988. aasta konventsiooni (3) (edaspidi „ÜRO 1988. aasta konventsioon“) tabelisse I metüül-3-(1,3-bensodioksool-5-üül)-2-metüüloksiraan-2-karboksülaat (edaspidi „PMK metüülglütsinaat“), 3-(1,3-bensodioksool-5-üül)-2-metüüloksiraan-2-karboksüülhape (edaspidi „PMK glütsiidhape“) ja α-fenüülatsetoatseetamiid (edaspidi „APAA“). Peale selle lisati CND 63. istungil 4. märtsil 2020 vastu võetud otsusega 63/1 ÜRO 1988. aasta konventsiooni tabelisse I metüül-α-fenüülatsetoatsetaat (edaspidi „MAPA“).

(3)

Üks määruste (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 eesmärkidest on rakendada liidus ÜRO 1988. aasta konventsiooni artiklit 12. Seepärast tuleks PMK metüülglütsinaat, PMK glütsiidhape, APAA ja MAPA lisada määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisasse ja määruse (EÜ) nr 111/2005 lisasse.

(4)

Määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisas ja määruse (EÜ) nr 111/2005 lisas sisalduvas nimekirjas loetletud lähteained on jagatud kategooriatesse, mille suhtes kohaldatakse eri meetmeid, et saavutada proportsionaalne tasakaal konkreetsest ainest tuleneva ohu ning sellega seaduslikule kauplemisele tekkiva koormuse vahel. Kõige rangemaid kontrolli- ja jälgimismeetmeid võetakse 1. kategooria ainete suhtes. Näiteks tuleb 1. kategooria aineid ladustada turvalistes ruumides ja kõigil selliseid aineid käitlevatel ettevõtjatel peab olema sellekohane luba.

(5)

PMK metüülglütsinaat ja PMK glütsiidhape on 3,4-metüleen-dioksümetamfetamiini (edaspidi „MDMA“) – mida tuntakse üldiselt ecstasy nime all – vahetud lähteained. APAA ja MAPA on amfetamiinide vahetud lähteained. Teisisõnu saab neid aineid hõlpsasti muuta MDMA-ks või amfetamiinideks.

(6)

MDMA ja amfetamiinide väär- ja kuritarvitamine põhjustavad mõnes liidu piirkonnas suuri sotsiaalseid ja rahvatervise probleeme. Lisaks toodavad organiseeritud kuritegelikud rühmitused liidus suurtes kogustes MDMA-d ja amfetamiine. Suured kogused MDMA-d ja amfetamiine eksporditakse ka kolmandatesse riikidesse.

(7)

Teadaolevalt ei toimu liidus PMK glütsiidhappe, PMK glütsidaadi, APAA ja MAPA seaduslikku tootmist, nendega kauplemist ega nende kasutamist. Nende ainete kandmisega määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa ja määruse (EÜ) nr 111/2005 lisa 1. kategooriasse ei kaasneks liidu ettevõtjatele ja pädevatele asutustele mingit täiendavat halduskoormust.

(8)

Võttes arvesse ohtu, mida PMK glütsiidhape, PMK glütsidaat, APAA ja MAPA kujutavad sotsiaalsele olukorrale ja rahvatervisele liidus, ning arvestades seda, et nende nimekirja lisamine ei mõjuta nendega seaduslikult kauplemist, nende seaduslikku tootmist ega kasutamist liidus, tuleks need ained kanda määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa ja määruse (EÜ) nr 111/2005 lisa 1. kategooriasse.

(9)

Metüül-2-metüül-3-fenüüloksiraan-2-karboksülaati (edaspidi „BMK metüülglütsidaat“) ja 2-metüül-3-fenüüloksiraan-2-karboksüülhapet (edaspidi „BMK glütsiidhape“) on samuti amfetamiinide vahetud lähteained, mida kasutatakse sageli amfetamiinide ebaseaduslikuks tootmiseks. Seepärast tuleks need ained lisada määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisasse ja määruse (EÜ) nr 111/2005 lisasse.

(10)

Liidus ei toimu BMK metüülglütsidaadi ja BMK glütsiidhappe märkimisväärset seaduslikku tootmist, nendega kauplemist ega nende kasutamist. Nende ainete kandmisega määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa ja määruse (EÜ) nr 111/2005 lisa 1. kategooriasse ei kaasneks liidu ettevõtjatele ja pädevatele asutustele märkimisväärset täiendavat halduskoormust.

(11)

Võttes arvesse ohtu, mida BMK metüülglütsidaat ja BMK glütsiidhape kujutavad sotsiaalsele olukorrale ja rahvatervisele liidus, ning arvestades seda, et nende nimekirja lisamine mõjutaks üksnes vähesel määral nendega seaduslikult kauplemist, nende seaduslikku tootmist ja kasutamist liidus, tuleks need ained kanda määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa ja määruse (EÜ) nr 111/2005 lisa 1. kategooriasse.

(12)

Punane fosfor toimetatakse sageli siseturul kauplemisel kõrvale ja seda kasutatakse metamfetamiini ebaseaduslikuks valmistamiseks liidus. Seda kasutatakse katalüsaatorina, et keemiliselt muundada metamfetamiiniks efedriin või pseudoefedriin, mis on juba kantud määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa ja määruse (EÜ) nr 111/2005 lisa 1. kategooriasse. Seega tuleks punane fosfor lisada määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisasse.

(13)

Metamfetamiin on väga sõltuvust tekitav narkootikum, mis põhjustab mitmes liidu piirkonnas suuri sotsiaalseid ja rahvatervise probleeme.

(14)

Punast fosforit kasutatakse siiski olulistel ja mitmesugustel seaduslikel eesmärkidel, nagu näiteks leegiaeglustina plastides, pürotehnilistes vahendites ning tuletikkude süütepindades ja tõrvikutes.

(15)

Selleks et saavutada proportsionaalne tasakaal punasest fosforist liidu sotsiaalsele olukorrale ja rahvatervisele tuleneva ohu ning selle ainega siseturul seaduslikule kauplemisele tekkiva koormuse vahel, tuleks punane fosfor lisada määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisa alamkategooriasse 2A.

(16)

Kuigi praegu ei ole teada, kas punast fosforit toimetatakse kõrvale ka liidu ja kolmandate riikide vahelisel kauplemisel, on väga tõenäoline, et kui selle ainega siseturul kauplemist hakatakse määruse (EÜ) nr 273/2004 kohaselt kontrollima, püüavad ebaseaduslike narkootikumide valmistajad hankida seda ainet selle kõrvaletoimetamisega liiduvälise kauplemise käigus. Seega kaasneb punase fosforiga suur kõrvaletoimetamise oht liidu ja kolmandate riikide vahelisel kauplemisel ning seepärast tuleks see aine samuti kanda määruse (EÜ) nr 111/2005 lisa 2. kategooriasse. Samuti tagatakse sellega määrustesse (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 lisatud ainete kattuvuse säilimine ning see lihtsustab kõnealuste määruste rakendamist ettevõtjate ja pädevate asutuste poolt.

(17)

Määruse (EÜ) nr 273/2004 II lisas on esitatud koguselised künnised teatavaid aineid hõlmavate tehingute puhul, mis tehakse ühe aasta jooksul. Kõnealuse lisa eesmärk on mitte kahjustada põhjendamatult nende ainetega seaduslikku kauplemist juhul, kui on võimalik vähendada või kõrvaldada ebaseaduslikesse kanalitesse suunamise ohtu, seades kauplemispiirangud ainult sellistele kogustele, mis ületavad teatava künnise. Olemasolevate tõendite ja liikmesriikide pädevate asutustega peetud konsultatsioonide alusel tuleks punase fosfori jaoks kehtestada künniseks 0,1 kg.

(18)

Samuti on selles kontekstis asjakohane ajakohastada määrustes (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 esitatud kombineeritud nomenklatuuri koode (CN-koode) kombineeritud nomenklatuuri viimase versiooni alusel, mis võeti vastu komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1776 (4) ja mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020, et tagada nimekirjas loetletud ainete õige klassifikatsioon.

(19)

Kuna liikmesriikide pädevad asutused osutavad ainele α-fenüülatsetoatsetonitriil tavaliselt lühendiga APAAN, tuleks see lühend lisada määruse (EÜ) nr 273/2004 I lisasse ja määruse (EÜ) nr 111/2005 lisasse.

(20)

Määrusi (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 tuleks seega vastavalt muuta.

(21)

Võttes arvesse, et punast fosforit toodetakse, sellega kaubeldakse ja seda kasutatakse liidus seaduslikult olulisel määral, tuleks ettevõtjatele ja pädevatele asutustele anda piisavalt aega käesoleva määrusega kõnealuse aine suhtes kehtestatud uute piirangutega kohanemiseks.

(22)

Määrustega (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 rakendatakse ühiselt teatavaid ÜRO 1988. aasta konventsiooni sätteid. Arvestades nende kahe määruse tihedat sisulist seost, on muudatuste vastuvõtmine ühe ühtse delegeeritud õigusaktiga põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 273/2004 muudatused

Määruse (EÜ) nr 273/2004 I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 111/2005 muudatused

Määruse (EÜ) nr 111/2005 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I lisa punkti 1 alapunkti b ja punkti 2 ning II lisa punkti 2 alapunkti b kohaldatakse alates 13. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 47, 18.2.2004, lk 1.

(2)  ELT L 22, 26.1.2005, lk 1.

(3)  EÜT L 326, 24.11.1990, lk 57.

(4)  Komisjoni 9. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1776, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 280, 31.10.2019, lk 1).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 273/2004 I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

tabelit „1. KATEGOORIA“ muudetakse järgmiselt:

i)

ALFA-fenüülatsetoatsetonitriili käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Aine

CN-nimetus (kui see on teistsugune)

CN-kood

CAS-nr

„α-fenüülatsetoatsetonitriil (APAAN)

 

2926 40 00

4468-48-8“;

ii)

(1R,2S)-(-)-kloroefedriini käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „2939 99 00“ CN-koodiga „2939 79 90“;

iii)

(1S,2R)-(+)-kloroefedriini käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „2939 99 00“ CN-koodiga „2939 79 90“;

iv)

(1S,2S)-(+)-kloropseudoefedriini käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „2939 99 00“ CN-koodiga „2939 79 90“;

v)

(1R,2R)-(-)-kloropseudoefedriini käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „2939 99 00“ CN-koodiga „2939 79 90“;

vi)

lisatakse järgmised kanded CN-koodidest tulenevas järjekorras:

Aine

CN-nimetus (kui see on teistsugune)

CN-kood

CAS-nr

„Metüül-3-(1,3-bensodioksool-5-üül)-2-metüüloksiraan-2-karboksülaat (PMK metüülglütsinaat)

 

2932 99 00

13605-48-6

3-(1,3-bensodioksool-5-üül)-2-metüüloksiraan-2-karboksüülhape (PMK glütsiidhape)

 

2932 99 00

2167189-50-4

α-fenüülatsetoatseetamiid (APAA)

 

2924 29 70

4433-77-6

Metüül-2-metüül-3-fenüüloksiraan-2-karboksülaat

(BMK metüülglütsidaat)

 

2918 99 90

80532-66-7

2-metüül-3-fenüüloksiraan-2-karboksüülhape

(BMK glütsiidhape)

 

2918 99 90

25547-51-7

Metüül-α-fenüülatsetoatsetaat (MAPA)

 

2918 30 00

16648-44-5“;

b)

tabelisse „ALAMKATEGOORIA 2A“ lisatakse järgmine kanne CN-koodidest tulenevas järjekorras:

Aine

CN-nimetus (kui see on teistsugune)

CN-kood

CAS-nr

„Punane fosfor

 

2804 70 00

7723-14-0“;

c)

tabelis „ALAMKATEGOORIA 2B“ asendatakse antraniilhapet käsitlevas kandes CN-kood „2922 43 00“ CN-koodiga „ex 2922 43 00“;

d)

tabelis „3. KATEGOORIA“ asendatakse väävelhapet käsitlevas kandes CN-kood „2807 00 10“ CN-koodiga „2807 00 00“.

2)

II lisa tabelisse lisatakse järgmine kanne:

Aine

Künnis

„Punane fosfor

0,1 kg“.

II LISA

Määruse (EÜ) nr 111/2005 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabelit „1. kategooria“ muudetakse järgmiselt:

a)

ALFA-fenüülatsetoatsetonitriili käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Aine

CN-nimetus (kui see on teistsugune)

CN-kood

CASi nr

„α-fenüülatsetoatsetonitriil (APAAN)

 

2926 40 00

4468-48-8“;

b)

(1R,2S)-(-)-kloroefedriini käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „2939 99 00“ CN-koodiga „2939 79 90“;

c)

(1S,2R)-(+)-kloroefedriini käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „2939 99 00“ CN-koodiga „2939 79 90“;

d)

(1S,2S)-(+)-kloropseudoefedriini käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „2939 99 00“ CN-koodiga „2939 79 90“;

e)

(1R,2R)-(-)-kloropseudoefedriini käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „2939 99 00“ CN-koodiga „2939 79 90“;

f)

lisatakse järgmised kanded CN-koodidest tulenevas järjekorras:

Aine

CN-nimetus (kui see on teistsugune)

CN-kood

CASi nr

„Metüül-3-(1,3-bensodioksool-5-üül)-2-metüüloksiraan-2-karboksülaat (PMK metüülglütsinaat)

 

2932 99 00

13605-48-6

3-(1,3-bensodioksool-5-üül)-2-metüüloksiraan-2-karboksüülhape (PMK glütsiidhape)

 

2932 99 00

2167189-50-4

α-fenüülatsetoatseetamiid (APAA)

 

2924 29 70

4433-77-6

Metüül-2-metüül-3-fenüüloksiraan-2-karboksülaat

(BMK metüülglütsidaat)

 

2918 99 90

80532-66-7

2-metüül-3-fenüüloksiraan-2-karboksüülhape

(BMK glütsiidhape)

 

2918 99 90

25547-51-7

Metüül-α-fenüülatsetoatsetaat (MAPA)

 

2918 30 00

16648-44-5“;

2)

Tabelit „2. kategooria“ muudetakse järgmiselt:

a)

antraniilhapet käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „2922 43 00“ CN-koodiga „ex 2922 43 00“;

b)

lisatakse järgmine kanne CN-koodidest tulenevas järjekorras:

Aine

CN-nimetus (kui see on teistsugune)

CN-kood

CASi nr

„Punane fosfor

 

2804 70 00

7723-14-0“.

3)

Tabelis „3. kategooria“ asendatakse väävelhapet käsitlevas kandes CN-kood „2807 00 10“ CN-koodiga „2807 00 00“.

4)

Tabelit „4. kategooria“ muudetakse järgmiselt:

a)

efedriini või selle soolasid sisaldavaid ravimeid ja veterinaarravimeid käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „3003 40 20“ CN-koodiga „3003 41 00“ ja CN-kood „3004 40 20“ CN-koodiga „3004 41 00“;

b)

pseudoefedriini või selle soolasid sisaldavaid ravimeid ja veterinaarravimeid käsitlevas kandes asendatakse CN-kood „3003 40 30“ CN-koodiga „3003 42 00“ ja CN-kood „3004 40 30“ CN-koodiga „3004 42 00“.

23.11.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 392/8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1738,

16. november 2020,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [„Asparago verde di Altedo“ (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 492/2003 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Asparago verde di Altedo“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Asparago verde di Altedo“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. november 2020

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 18. märtsi 2003. aasta määrus (EÜ) nr 492/2003, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 (teatavate nimede kandmise kohta kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandussaaduste ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta) lisa (Soprèssa Vicentina, Asparago verde di Altedo, Pêra Rocha do Oeste) (ELT L 73, 19.3.2003, lk 3).

(3)  ELT C 221, 6.7.2020, lk 7.

23.11.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 392/9

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1739,

20. november 2020,

millega muudetakse ja parandatakse rakendusmäärust (EL) 2020/761 seoses teatavate liidu WTO loendis sisalduvate põllumajandustoodete tariifikvootide jaoks kättesaadavate kogustega pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist, Ukrainast pärit kodulinnuliha tariifikvoodiga ja Kanadast pärit veiseliha tariifikvoodiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete turgude ühine korraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 187 esimese lõigu punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/760 (2) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/761 (3) on kehtestatud impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi alusel hallatavate põllumajandustoodete impordi- ja eksporditariifikvootide haldamise eeskirjad, asendatud ja tunnistatud kehtetuks teatavad õigusaktid, millega kõnealused kvoodid avati, ning kehtestatud erieeskirjad.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/386, (4) millega on kehtestatud eeskirjad teatavate liidu WTO loendis sisalduvate põllumajandustoodete tariifikvootide eraldamise kohta pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust, on ette nähtud, et alates päevast, mil hakatakse kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/216 (5) artikli 1 lõiget 2, asendatakse need tariifikvootide kogused, mis on sätestatud määrustes, millega avatakse teatavate põllumajandustoodete vastavad tariifikvoodid, uute kogustega, mis tulenevad rakendusmääruse (EL) 2019/386 I ja II lisa kolmandas veerus esitatud jaotusest. Selleks et tagada, et rakendusmääruses (EL) 2020/761 sätestatud tariifikvootide kogused oleksid kooskõlas uute kogustega, mis tulenevad rakendusmääruse (EL) 2019/386 I lisa kolmandas veerus sätestatud jaotusest, tuleks rakendusmääruse (EL) 2020/761 II, III, IV, VI, VIII, IX, X ja XII lisas sätestatud asjaomaseid tariifikvoodi koguseid vastavalt muuta.

(3)

Pärast liidu ja Ühendkuningriigi vahelisi arutelusid jõuti kokkuleppele riisisektori nelja tariifikvoodi uutes kogustes. Seepärast on asjakohane muuta ka rakendusmääruse (EL) 2020/761 III lisas järjekorranumbrite 09.4127, 09.4128, 09.4129 ja 09.4130 all esitatud tariifikvootide koguseid.

(4)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/94 (6) on muudetud rakendusmäärust (EL) 2015/2078 (7) (millega avati Ukrainast pärit kodulinnuliha jaoks liidu imporditariifikvoodid ja sätestati nende haldamine), et võtta arvesse tariifikvootide koguseid ja CN-koode, mis on kättesaadavaks tehtud vastavalt Euroopa Liidu ja Ukraina vahelisele kirjavahetuse vormis lepingule, millega muudeti ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelises assotsieerimislepingus sätestatud kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustusi ning mis kiideti heaks nõukogu otsusega (EL) 2019/2145 (8) (edaspidi „leping“). Seepärast on asjakohane muuta rakendusmääruse (EL) 2020/761 XII lisas järjekorranumbri 09.4273 alla kuuluva tariifikvoodi kogust ja CN-koode, et võtta arvesse lepingu kohaselt kättesaadavaks tehtud tariifikvoodi koguseid ja CN-koode.

(5)

Rakendusmääruse (EL) 2020/761 VIII lisas on vaja parandada sõnastusviga Kanadast pärit veiseliha tariifikvoodi juures olevas tootekirjelduses.

(6)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2020/761 vastavalt muuta ja parandada.

(7)

Õiguskindluse tagamiseks ja selleks, et tariifikvootide läbivaadatud koguseid kohaldataks selliste tariifikvootide kohta esitada võidavate litsentsitaotluste suhtes, mille tariifikvoodi periood algab 1. jaanuarist 2021, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2020/761 muutmine

Rakendusmäärust (EL) 2020/761 muudetakse järgmiselt:

1)

II, III, IV, VI, VIII, IX ja X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

2)

XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2020/761 parandus

Rakendusmääruse (EL) 2020/761 VIII lisas asendatakse järjekorranumbri 09.4281 all toote kirjeldus „Värske või jahutatud veiseliha, v.a piisoniliha“ kirjeldusega „Külmutatud või muu veiseliha, v.a piisoniliha“.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/760, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses impordi- ja eksporditariifikvootide litsentside alusel haldamise eeskirjadega ning täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 seoses tariifikvootide haldamisel tagatiste esitamisega (ELT L 185, 12.6.2020, lk 1).

(3)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/761, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 510/2014 rakenduseeskirjad seoses tariifikvootide litsentside abil haldamise süsteemiga (ELT L 185, 12.6.2020, lk 24).

(4)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/386, millega kehtestatakse eeskirjad seoses teatavate liidu WTO loendis sisalduvate põllumajandustoodete tariifikvootide jaotamisega pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist ning seoses kõnealuste tariifikvootide alusel välja antud impordilitsentside ja antud impordiõigustega (ELT L 70, 12.3.2019, lk 4).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/216, milles käsitletakse liidu WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamist pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ja millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 32/2000 (ELT L 38, 8.2.2019, lk 1).

(6)  Komisjoni 22. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/94, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2078 Ukrainast pärit kodulinnuliha suhtes kohaldatavate tariifikvootide osas ja nähakse 2020. kvoodiaastaks ette erand kõnealusest rakendusmäärusest (ELT L 18, 23.1.2020, lk 1).

(7)  Komisjoni 18. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2078, millega avatakse Ukrainast pärit kodulinnuliha jaoks liidu imporditariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 302, 19.11.2015, lk 63).

(8)  Nõukogu 5. detsembri 2019. aasta otsus (EL) 2019/2145 Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelises assotsieerimislepingus sätestatud kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustusi) liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 325, 16.12.2019, lk 41).

I LISA

Rakendusmääruse (EL) 2020/761 II, III IV, VI, VIII, IX ja X lisa muudetakse järgmiselt.

1)

II lisas asendatakse vasakpoolses veerus loetletud järjekorranumbrite puhul kogused parempoolses veerus esitatud kogustega:

Järjekorranumber

Uus kogus

09.4123

„571 943 000 kg“

09.4125

„2 285 665 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 50 % igaks alaperioodiks“

09.4131

„269 214 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 50 % igaks alaperioodiks“

2)

III lisas asendatakse vasakpoolses veerus loetletud järjekorranumbrite puhul kogused parempoolses veerus esitatud kogustega:

Järjekorranumber

Uus kogus

09.4112

„4 682 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

4 682 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 30. juunini

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. juulist kuni 31. augustini ülekantud kogus

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. septembrist kuni 31. detsembrini ülekantud kogus“

09.4116

„990 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

990 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 30. juunini

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. juulist kuni 31. augustini ülekantud kogus

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. septembrist kuni 31. detsembrini ülekantud kogus“

09.4117

„1 458 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

1 458 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 30. juunini

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. juulist kuni 31. augustini ülekantud kogus

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. septembrist kuni 31. detsembrini ülekantud kogus“

09.4118

„1 370 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

1 370 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 30. juunini

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. juulist kuni 31. augustini ülekantud kogus

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. septembrist kuni 31. detsembrini ülekantud kogus“

09.4119

„3 041 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

3 041 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 30. juunini

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. juulist kuni 31. augustini ülekantud kogus

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. septembrist kuni 31. detsembrini ülekantud kogus“

09.4127

„17 251 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

4 313 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

8 626 000 kg alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini

4 312 000 kg alaperioodiks 1. juulist kuni 31. augustini

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. septembrist kuni 30. septembrini ülekantud kogus“

09.4128

„17 728 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

8 864 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

4 432 000 kg alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini

4 432 000 kg alaperioodiks 1. juulist kuni 31. augustini

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. septembrist kuni 30. septembrini ülekantud kogus“

09.4129

„220 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

0 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

220 000 kg alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. juulist kuni 31. augustini ülekantud kogus

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. septembrist kuni 30. septembrini ülekantud kogus“

09.4130

„1 532 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

0 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

1 532 000 kg alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. juulist kuni 31. augustini ülekantud kogus

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. septembrist kuni 30. septembrini ülekantud kogus“

09.4148

„1 416 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

1 416 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 30. juunini

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini ülekantud kogus

Varasematelt alaperioodidelt alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini ülekantud kogus“

09.4149

„48 729 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

34 110 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 30. juunini

14 619 000 kg alaperioodiks 1. juulist kuni 31. detsembrini“

09.4150

„14 993 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 50 % igaks alaperioodiks“

09.4153

„8 434 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 50 % igaks alaperioodiks“

09.4154

„11 245 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 50 % igaks alaperioodiks“

09.4166

„22 442 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

7 480 000 kg alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 30. juunini

14 962 000 kg alaperioodiks 1. juulist kuni 31. augustini

Alaperioodiks 1. septembrist kuni 31. detsembrini ülekantud kogus“

09.4168

„26 581 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

26 581 000 kg alaperioodiks 1. septembrist kuni 30. septembrini

Varasemalt alaperioodilt alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini ülekantud kogus“

3)

IV lisas asendatakse vasakpoolses veerus loetletud järjekorranumbrite puhul kogused parempoolses veerus esitatud kogustega:

Järjekorranumber

Uus kogus

09.4317

„4 961 000 kg“

09.4318

„Tariifikvoodi perioodid kuni 2023/2024; 308 518 000 kg

Tariifikvoodi perioodid alates 2024/2025: 380 555 000 kg“

09.4320

„260 390 000 kg“

09.4321

„5 841 000 kg“

09.4329

„Tariifikvoodi perioodid kuni 2021/2022; 72 037 000 kg

Tariifikvoodi periood 2022/2023: 54 028 000 kg“

09.4330

„Tariifikvoodi periood 2022/2023: 18 009 000 kg

Tariifikvoodi periood 2023/2024: 54 028 000 kg“

4)

VI lisas asendatakse vasakpoolses veerus loetletud järjekorranumbrite puhul kogused parempoolses veerus esitatud kogustega:

Järjekorranumber

Uus kogus

09.4285

„40 556 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

10 423 000 kg alaperioodiks 1. juunist kuni 31. augustini

10 423 000 kg alaperioodiks 1. septembrist kuni 30. novembrini

9 044 000 kg alaperioodiks 1. detsembrist kuni 28./29. veebruarini

10 666 000 kg alaperioodiks 1. märtsist kuni 31. maini“

09.4287

„3 711 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

822 000 kg alaperioodiks 1. juunist kuni 31. augustini

1 726 000 kg alaperioodiks 1. septembrist kuni 30. novembrini

822 000 kg alaperioodiks 1. detsembrist kuni 28./29. veebruarini

341 000 kg alaperioodiks 1. märtsist kuni 31. maini“

5)

VIII lisas asendatakse vasakpoolses veerus loetletud järjekorranumbrite puhul kogused parempoolses veerus esitatud kogustega:

Järjekorranumber

Uus kogus

09.4001

„1 405 000 kg, väljendatuna kondita liha massina“

09.4002

„11 481 000 kg (toote kaal), mis on jagatud järgmiselt:

igal alaperioodil saadaolev kogus vastab ühele kaheteistkümnendikule üldkogusest“

09.4003

„43 732 000 kg, kondita ekvivalent“

09.4450

„29 389 000 kg kondita liha“

09.4451

„2 481 000 kg (toote kaal)“

09.4452

„5 606 000 kg kondita liha“

09.4453

„8 951 000 kg kondita liha“

09.4454

„846 000 kg (toote kaal)“

09.4455

„711 000 kg kondita liha“

6)

IX lisas asendatakse vasakpoolses veerus loetletud järjekorranumbrite puhul kogused parempoolses veerus esitatud kogustega:

Järjekorranumber

Uus kogus

09.4182

„21 230 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 50 % igaks alaperioodiks“

09.4195

„25 947 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 50 % igaks alaperioodiks“

09.4514

„4 361 000 kg“

09.4515

„1 670 000 kg“

09.4595

„14 941 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 50 % igaks alaperioodiks“

7)

X lisas asendatakse vasakpoolses veerus loetletud järjekorranumbrite puhul kogused parempoolses veerus esitatud kogustega:

Järjekorranumber

Uus kogus

09.4038

„12 680 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

09.4170

„1 770 000 kg (netokaal), mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

09.4282

„Tariifikvoodi periood 2021: 68 048 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks

Tariifikvoodi perioodid alates 2022. aastast: 80 548 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

II LISA

Rakendusmääruse (EL) 2020/761 XII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Vasakpoolses veerus loetletud järjekorranumbrite puhul asendatakse kogused parempoolses veerus esitatud kogustega:

Järjekorranumber

Uus kogus

09.4067

„4 054 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

09.4068

„8 253 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

09.4069

„2 427 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

09.4211

„129 930 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4212

„68 385 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4213

„824 000 kg

09.4214

„52 665 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4215

„109 441 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4216

„8 471 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4217

„89 950 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4218

„11 301 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4251

„10 969 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4252

„59 699 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4253

„163 000 kg

09.4254

„8 019 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4255

„1 162 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4256

„8 572 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4257

„0 kg“

09.4258

„300 000 kg“

09.4259

„278 000 kg“

09.4260

„1 669 000 kg, mis on jagatud järgmiselt:

30 % alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini

30 % alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini

20 % alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini

20 % alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini“

09.4263

„159 000 kg“

09.4264

„0 kg“

09.4265

„58 000 kg“

09.4410

„14 479 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

09.4411

„4 432 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

09.4412

„2 868 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

09.4420

„4 227 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

09.4422

„2 121 000 kg, mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks“

2)

Järjekorranumbrile 09.4273 vastav tabel asendatakse järgmisega.

„Järjekorranumber

09.4273

Rahvusvaheline leping või muu õigusakt

Nõukogu11. juuli 2017. aastaotsus (EL) 2017/1247 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu, välja arvatud sätete, mis puudutavad teise lepinguosalise territooriumil seaduslikult töötavate kolmandate riikide kodanike kohtlemist, Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

Nõukogu5. detsembri 2019. aastaotsus (EL) 2019/2145, Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelises assotsieerimislepingus sätestatud kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustusi) liidu nimel sõlmimise kohta

Tariifikvoodi kehtivusperiood

1. jaanuar – 31. detsember

Tariifikvoodi alaperioodid

1. jaanuar – 31. märts

1. aprill – 30. juuni

1. juuli – 30. september

1. oktoober – 31. detsember

Litsentsi taotlemine

Kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 6, 7 ja 8

Toote kirjeldus

Värske, jahutatud või külmutatud kodulinnuliha ja söödav rups; muud tooted või konservid kalkunilihast või liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade lihast

Päritolu

Ukraina

Päritolutõend litsentsi taotlemise ajal. Jaatava vastuse korral selle väljaandmiseks volitatud asutus

Ei

Päritolutõend vabasse ringlusse lubamiseks

Jah. Kooskõlas ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu protokolli nr 1 V jaotisega

Kogus kilogrammides

Tariifikvoodi kehtivusperiood alates 2021. aastast: 70 000 000 kg (netomass), mis on jagatud järgmiselt: 25 % igaks alaperioodiks

CN-koodid

0207 11 30

0207 11 90

0207 12

0207 13 10

0207 13 20

0207 13 30

0207 13 50

0207 13 60

0207 13 70

0207 13 99

0207 14 10

0207 14 20

0207 14 30

0207 14 50

0207 14 60

0207 14 70

0207 14 99

0207 24

0207 25

0207 26 10

0207 26 20

0207 26 30

0207 26 50

0207 26 60

0207 26 70

0207 26 80

0207 26 99

0207 27 10

0207 27 20

0207 27 30

0207 27 50

0207 27 60

0207 27 70

0207 27 80

0207 27 99

0207 41 30

0207 41 80

0207 42

0207 44 10

0207 44 21

0207 44 31

0207 44 41

0207 44 51

0207 44 61

0207 44 71

0207 44 81

0207 44 99

0207 45 10

0207 45 21

0207 45 31

0207 45 41

0207 45 51

0207 45 61

0207 45 81

0207 45 99

0207 51 10

0207 51 90

0207 52 90

0207 54 10

0207 54 21

0207 54 31

0207 54 41

0207 54 51

0207 54 61

0207 54 71

0207 54 81

0207 54 99

0207 55 10

0207 55 21

0207 55 31

0207 55 41

0207 55 51

0207 55 61

0207 55 81

0207 55 99

0207 60 05

0207 60 10

ex 0207 60 21 (pärlkana värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad)

0207 60 31

0207 60 41

0207 60 51

0207 60 61

0207 60 81

0207 60 99

0210 99 39

1602 31

1602 32

1602 39 21

Kvoodijärgne tollimaks

0 eurot

Kauplemistõend

Jah. Kauplemistõendit nõutakse üksnes siis, kui kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/760 artikli 9 lõiget 9. 25 tonni

Impordilitsentsi tagatis

75 eurot 100 kg kohta

Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded

Impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 8 kantakse päritoluriik; kõnealuses lahtris tehakse rist kasti „jah“.

Litsentsi kehtivusaeg

Kooskõlas käesoleva määruse artikliga 13

Litsentsi üleantavus

Jah

Individuaalne kvoot

Jah

LORI andmebaasis registreeritud ettevõtja

Jah

Eritingimused

Ei“

23.11.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 392/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1740,

20. november 2020,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 844/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artiklit 39f,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (2) eriti selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et taotluse korral võib toimeaine heakskiitu pikendada, kui on kindlaks tehtud, et kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012 (3) on kehtestatud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted. Eelkõige sätestatakse selles eeskirjad pikendamismenetluse eri etappide kohta alates toimeaine heakskiidu pikendamistaotluse (edaspidi „pikendamistaotlus“) esitamiseks ettevalmistamisest, selle sisust ja vormist kuni pikendamistaotluse konfidentsiaalsuse ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseni ning toimeaine heakskiidu pikendamist või pikendamata jätmist käsitleva määruse vastuvõtmiseni.

(3)

Rakendusmäärust (EL) nr 844/2012 on kolm korda oluliselt muudetud (4). Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1381 (5) vastuvõtmist tuleb teha täiendavaid muudatusi.

(4)

Seepärast tuleks selguse huvides rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(5)

On asjakohane kehtestada pikendamismenetluse rakendamiseks vajalikud uued sätted, eelkõige pikendamismenetluse eri etappide tähtajad.

(6)

Määrusega (EL) 2019/1381 muudeti muu hulgas määrusi (EÜ) nr 178/2002 ja (EÜ) nr 1107/2009. Need muudatused suurendavad liidu riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust kõigis toidutarneahela valdkondades, kus Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) viib läbi teadusliku riskihindamise.

(7)

Määrusega (EL) 2019/1381 kehtestati sätted, mis on asjakohased määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse puhul. Need hõlmavad muu hulgas pikendustaotluse esitamisele eelnevat nõustamist kavandatavate katsete ja uuringute kohta, taotlejapoolset eelnevat teadet ja konsulteerimist kolmandate isikutega, üldist eelnevat nõustamist pikendamistaotluse ja selle sisu suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta, ettevõtjatele, laboritele ja katsekeskustele kehtestatud teavitamiskohustust, kui nad tellivad või teevad taotluse toetuseks uuringuid, kõigi teaduslike andmete, uuringute ja muu vastuvõetavat taotlust toetava teabe avalikustamist toiduohutusameti poolt ning kolmandate isikutega konsulteerimist vastuvõetavat taotlust toetavate esitatud teaduslike andmete, uuringute ja muu teabe osas. Selleks, et tagada nende sätete nõuetekohane rakendamine toimeainete heakskiidu pikendamise menetluses, tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad.

(8)

Pikendamistaotlus peaks sisaldama vajalikke andmeid ja riskihinnanguid ning näitama, miks on vaja uusi andmeid ja riskihinnanguid.

(9)

Selleks, et rakendada määruse (EÜ) nr 178/2002 (muudetud määrusega (EL) 2019/1381) artikli 38 lõike 1 punktis c sätestatud nõuet, on nimetatud määruse artikli 39f lõikes 2 sätestatud standardandmevormingute vastuvõtmine, et võimaldada dokumente esitada, neis otsida, neid kopeerida ja printida, tagades ühtlasi vastavuse liidu õiguses sätestatud regulatiivsetele nõuetele. Sellest tulenevalt on vaja võtta vastu võtta standardandmevorming.

(10)

Tuleks kehtestada eeskirjad pikendustaotluse vastuvõetavuse kindlakstegemiseks referentliikmesriigi poolt.

(11)

Kui kõik esitatud pikendamistaotlused on vastuvõetamatud, peaks komisjon võtma vastu määruse asjaomase toimeaine heakskiidu pikendamata jätmise kohta, et tagada selgus toimeaine staatuse kohta.

(12)

Määrusega (EL) 2019/1381 kehtestati ka täiendavad nõuded seoses läbipaistvuse ja konfidentsiaalsusega, samuti konkreetsed menetlusnõuded konfidentsiaalsustaotluste esitamiseks seoses taotleja esitatud teabega. Nende nõuete nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks kehtestada pikendamistaotlustega seoses esitatud konfidentsiaalsustaotluste hindamise tingimused. Kõnealuse hindamise peaks tegema toiduohutusamet kooskõlas määrusega (EL) 2019/1381 pärast seda, kui referentliikmesriik on leidnud, et asjaomane pikendamistaotlus on vastuvõetav.

(13)

Taotlejale, liikmesriikidele (välja arvatud referentliikmesriik) ja avalikkusele tuleks anda võimalus esitada märkusi referentliikmesriigi ja kaasreferentliikmesriigi või ühiselt referentliikmesriigina tegutsevate liikmesriikide rühma koostatud pikendamise hindamisaruande kavandi kohta.

(14)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (6) artikli 36 lõikele 2 tuleb määruse (EÜ) nr 1107/2009 tähenduses toimeainete suhtes tavaliselt kohaldada ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamist. Seepärast on asjakohane näha ette üksikasjalikud menetluseeskirjad seoses määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 kohast toimeainete heakskiidu pikendamist käsitlevate referentliikmesriigi ettepanekute esitamisega Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 lõikega 1.

(15)

Toiduohutusamet peaks korraldama konsultatsioone ekspertidega ja esitama järeldused, välja arvatud juhul, kui komisjon teatab, et järeldus ei ole vajalik.

(16)

Tuleks kehtestada eeskirjad pikendamisaruande kohta ja sellise määruse vastuvõtmise kohta, millega nähakse ette toimeaine heakskiidu pikendamine või pikendamata jätmine.

(17)

Kuna käesoleva määrusega rakendatakse määruse (EL) 2019/1381 teatavaid sätteid ja kõnealuse määruse kohaldamise alguskuupäev on 27. märts 2021, tuleks käesolevat määrust kohaldada samast kuupäevast alates. Kuna käesoleva määruse kohased pikendamistaotlused tuleb esitada vähemalt kolm aastat enne toimeaine heakskiidu kehtivusaja lõppu, tuleks käesolevat määrust kohaldada nende toimeainete pikendamistaotluste suhtes, mille heakskiidu kehtivusaeg lõpeb 27. märtsil 2024 või pärast seda, isegi kui pikendamistaotlus on juba esitatud kooskõlas rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012.

(18)

Tuleks ette näha üleminekumeetmed nende toimeainete jaoks, mille heakskiidu kehtivusaeg lõpeb enne 27. märtsi 2024, et tagada nende ainete heakskiidu pikendamise menetluse jätkumine. Rakendusmäärust (EL) nr 844/2012 tuleks jätkuvalt kohaldada nende toimeainete suhtes, mille heakskiidu kehtivusaeg lõpeb käesoleva määruse kohaldamisajal enne 27. märtsi 2024 või mille puhul määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 kohaselt 27. märtsil 2021 või pärast seda vastuvõetud määrusega pikendatakse heakskiidu kehtivusaega 27. märtsini 2024 või hilisema kuupäevani.

(19)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse kohta määruse (EÜ) nr 1107/2009 tähenduses.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse selliste toimeainete heakskiidu pikendamise suhtes, mille heakskiidu kehtivusaeg lõpeb 27. märtsil 2024 või hiljem.

Seda ei kohaldata siiski nende toimeainete heakskiidu pikendamise suhtes, mille heakskiidu kehtivusaega määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 kohaselt 27. märtsil 2021 või pärast seda vastuvõetud määrusega pikendatakse 27. märtsini 2024 või hilisema kuupäevani.

2. PEATÜKK

PIKENDAMISTAOTLUSE ESITAMISELE EELNEV TEAVITAMINE JA NÕUSTAMINE

Artikkel 3

Kavandatavatest uuringutest teavitamine ja nende teemal nõustamine

1.   Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32c lõike 1 kohased teated kavandatud uuringute kohta, mida tahetakse teha tulevase pikendamistaotluse toetuseks, tuleb esitada piisavalt aegsasti enne käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 kohast pikendamistaotluse esitamist, et oleks võimalik korraldada avalik konsultatsioon ning et toiduohutusamet saaks anda põhjalikku nõu ja tulevase pikendamistaotluse toetuseks vajalikud uuringud saaks läbi viia õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

2.   Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32c lõike 1 kohane esitamiseelne nõustamine toiduohutusameti poolt peab toimuma referentliikmesriigi ja kaasreferentliikmesriigi osalusel ning seejuures tuleb arvesse võtta kõiki olemasolevaid toimeainega seotud kogemusi ja teadmisi, sealhulgas varasema heakskiidu või selle pikendamisega seotud olemasolevaid uuringuid.

Artikkel 4

Üldine esitamiseelne nõustamine

1.   Võimalik taotleja võib igal ajal enne pikendamistaotluse esitamist taotleda toiduohutusameti töötajatelt üldist esitamiseelset nõustamist. Toiduohutusamet teavitab taotlusest referentliikmesriiki ja nad otsustavad koos, kas kaasreferentliikmesriik peab üldises esitamiseelses nõustamises osalema.

2.   Kui üldist esitamiseelset nõustamist taotleb mitu võimalikku taotlejat, soovitab toiduohutusamet neil esitada ühine pikendamistaotlus ja avaldada sel eesmärgil üksteisele oma kontaktandmed.

3. PEATÜKK

PIKENDAMISTAOTLUSE ESITAMINE JA SELLE VASTUVÕETAVUS

Artikkel 5

Pikendamistaotluse esitamine

1.   Toimeaine tootja esitab artiklis 7 sätestatud vormingut kasutades pikendamistaotluse elektrooniliselt taotluste esitamise kesksüsteemi kaudu mitte hiljem kui kolm aastat enne heakskiidu aegumist.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 (7) lisa teises veerus esitatud referentliikmesriiki või iga kõnealuse lisa neljandas veerus esitatud, ühiselt referentliikmesriigina tegutsevate liikmesriikide rühma kuuluvat liikmesriiki, kõnealuse lisa kolmandas veerus esitatud kaasreferentliikmesriiki, teisi liikmesriike, toiduohutusametit ja komisjoni teavitatakse artiklis 7 osutatud taotluste esitamise kesksüsteemi kaudu.

Kui liikmesriikide rühm võtab endale ühiselt referentliikmesriigi rolli, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 lisa B ja C osa tabelite neljandas veerus, ei määrata kaasreferentliikmesriiki. Sellisel juhul käsitatakse käesolevas määruses kõiki viiteid referentliikmesriigile viidetena „liikmesriikide rühmale, mis tegutseb ühiselt referentliikmesriigina“.

Enne pikendamistaotluse esitamise tähtaja lõppu lepivad ühiselt referentliikmesriigina tegutsevad liikmesriigid kokku ülesannete ja töökoormuse jaotuses.

Liikmesriigid, kes moodustavad osa liikmesriikide rühmast, mis tegutseb ühiselt referentliikmesriigina, püüavad hindamise käigus saavutada konsensuse.

2.   Ühise pikendamistaotluse võib esitada tootjate poolt määratud tootjate ühendus.

Kui sama toimeaine heakskiidu pikendamist soovib rohkem kui üks taotleja, võtavad kõnealused taotlejad kõik asjakohased meetmed, et esitada oma toimikud ühiselt. Kui vastupidiselt artiklis 4 osutatud toiduohutusameti nõuandele ei esita kõik asjaomased taotlejad selliseid toimikuid ühiselt, tuleb seda toimikutes põhjendada.

Artikkel 6

Pikendamistaotluse sisu

1.   Pikendamistaotlus koosneb pikendamistoimikust artiklis 7 sätestatud vormingus.

2.   Pikendamistoimik sisaldab järgmist:

a)

pikendamistaotluse ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste eest vastutava taotleja nimi ja aadress;

b)

kui taotleja ühineb ühe või mitme teise taotlejaga, siis teise taotleja või teiste taotlejate nimi, aadress ja vajaduse korral artikli 5 lõikes 2 nimetatud tootjate ühenduse nimi;

c)

teave vähemalt ühe toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme tüüpilise kasutusviisi kohta seoses igas tsoonis laialdaselt kasvatatava kultuuriga, millega tõestatakse vastavust määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele;

d)

andmed ja riskihinnangud, mida on vaja:

i)

et kajastada muutusi õigusnormides pärast asjaomase toimeaine heakskiitmist või eelmist heakskiidu pikendamist;

ii)

et kajastada muutusi teaduslikes ja tehnilistes teadmistes, mis on toimunud pärast asjaomase toimeaine heakskiitmist või eelmist heakskiidu pikendamist;

iii)

et kajastada muutusi tüüpilistes kasutusviisides või

iv)

sest taotlus puudutab muudatustega pikendamist;

e)

toimeaine iga andmenõude puhul, nagu sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 283/2013, (8) iga katse- või uuringuaruande terviktekst ja selle kokkuvõte, sealhulgas need aruanded, mis olid heakskiitmistoimiku või hilisemate pikendamistoimikute osad;

f)

taimekaitsevahendi iga andmenõude puhul, nagu sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 284/2013, (9) iga katse- või uuringuaruande terviktekst ja selle kokkuvõte, sealhulgas need aruanded, mis olid heakskiitmistoimiku või hilisemate pikendamistoimikute osad, kui see on asjakohane;

g)

vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikes 7 osutatud tõendavad dokumendid;

h)

iga selgroogsete loomadega tehtud katse või uuringu puhul kirjeldus, milliseid meetmeid on võetud, et vältida loomkatseid selgroogsetega;

i)

vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 (10) artiklis 7 osutatud jääkide piirnormide taotluse koopia;

j)

klassifitseerimisettepanek, kui leitakse, et aine tuleks klassifitseerida või ümber klassifitseerida vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008;

k)

kontrollnimekiri, mis tõendab, et pikendamistoimik on taotletavaid kasutusviise silmas pidades täielik, ning kus on näidatud, millised andmed on uued;

l)

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 8 lõikes 5 osutatud eelretsenseeritud avaliku teaduskirjanduse kokkuvõtted ja tulemused;

m)

kogu esitatud teabe hinnang, milles on arvesse võetud teaduse ja tehnika arengut ja mis vajaduse korral hõlmab nende uuringute ja sellise teabe uuesti hindamist, mis olid heakskiitmistoimiku või hilisemate pikendamistoimikute osad;

n)

kaalutlused ja ettepanek mis tahes vajalike ja asjakohaste riskivähendusmeetmete kohta;

o)

kogu asjakohane teave, mis on seotud uuringutest teatamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 32b.

Esimese lõigu punktis o osutatud teave peab olema selgelt äratuntav.

Pikendamistoimik ei tohi sisaldada selliste katsete või uuringute aruandeid, mille käigus toimeainet või seda sisaldavat taimekaitsevahendit on teadlikult manustatud inimestele.

3.   Taotlejad teevad kõik endast oleneva, et saada juurdepääs uuringutele, mis olid osa heakskiitmistoimikust või hilisematest pikendamistoimikutest, ning esitada need uuringud, nagu nõutud lõike 2 punktides e ja f.

Eelmise heakskiidu- ja/või hilisemate pikendamistoimikutega seoses referentliikmesriigina tegutsenud liikmesriik või toiduohutusamet püüavad sellised uuringud kättesaadavaks teha, kui taotleja esitab tõendid selle kohta, et tal ei ole õnnestunud saada juurdepääsu uuringu omanikult.

4.   Kui lõike 2 punkti c kohaselt esitatud teave ei hõlma kõiki tsoone või ei puuduta laialdaselt kasvatavat põllukultuuri, esitatakse sellekohane põhjendus.

5.   Kui see on asjakohane, kuuluvad lõike 2 punktis c osutatud kasutusviiside hulka kasutusviisid, mida on hinnatud heakskiidu saamiseks või selle hilisemaks pikendamiseks. Vähemalt üks lõike 2 punktis c osutatud taimekaitsevahend ei tohi sisaldada ühtegi muud toimeainet, kui selline tüüpilise kasutusviisiga taimekaitsevahend on olemas.

6.   Taotleja määrab kindlaks esitatud andmete hulgas uued andmed ja loetleb need eraldi loetelus, sealhulgas kõik uued selgroogsete loomadega tehtud uuringud. Ta tõendab, et uued andmed on vajalikud vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 15 lõike 2 esimesele lõigule, ja viitab vajaduse korral määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklite 32a ja 32c kohaselt taotluse esitamisele eelnevas etapis saadud nõuannetele.

7.   Kui taotleja taotleb teatava teabe konfidentsiaalsena hoidmist vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 lõigetele 1, 2 ja 2a, esitab ta esitatava teabe konfidentsiaalse ja mittekonfidentsiaalse versiooni.

8.   Taotleja võib esitada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 59 kohased andmekaitsenõuded.

Artikkel 7

Pikendamistaotluse esitamise vorming ja tarkvara

1.   Toiduohutusamet loob taotluste esitamise kesksüsteemi ja teeb selle veebipõhiselt kättesaadavaks. Toiduohutusamet tagab, et taotluste esitamise kesksüsteem hõlbustab vastuvõetavuse kontrolli, mida teevad liikmesriigid artikli 8 kohaselt.

2.   Käesolevaga võetakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39f kohaselt vastu toiduohutusameti soovitatud standardandmevormingud IUCLIDi tarkvarapaketi osana.

3.   Pikendamistaotlus esitatakse taotluste esitamise kesksüsteemi kaudu, kasutades IUCLIDi tarkvarapaketti.

4.   Kui taotleja taotleb teatava teabe konfidentsiaalsena hoidmist vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 lõigetele 1, 2 ja 2a, märgistab ta sellise teabe asjakohase IUCLIDi funktsiooni abil.

Toiduohutusamet hindab sellist taotlust üksnes juhul, kui taotlus loetakse käesoleva määruse artikli 8 kohaselt vastuvõetavaks.

Artikkel 8

Pikendamistaotluse vastuvõetavus

1.   Referentliikmesriik loeb pikendamistaotluse vastuvõetavaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

pikendamistaotlus on esitatud artikli 5 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning artiklis 7 sätestatud vormingut ja tarkvara kasutades;

b)

pikendamistaotlus sisaldab kõiki artiklis 6 sätestatud elemente;

c)

pikendamistaotlus sisaldab kõiki täielikke uuringuid, millest on eelnevalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b kohaselt teatatud, ja mitte ühtegi rohkem, välja arvatud need, mis sisalduvad heakskiitmistoimikus või hilisemates pikendamistoimikutes või mis on tehtud enne määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 32b sätestatud kohustuse kohaldamist; vastasel korral esitatakse mõjuv põhjendus;

d)

asjaomane lõiv on tasutud.

2.   Referentliikmesriik teavitab ühe kuu jooksul alates artikli 5 lõikes 1 sätestatud kuupäevast taotlejat, kaasreferentliikmesriiki, komisjoni ja toiduohutusametit pikendamistaotluse kättesaamise kuupäevast ja selle vastuvõetavusest.

3.   Kui pikendamistaotlus on esitatud kooskõlas lõike 1 punktiga a, kuid üks või mitu lõike 1 punktis b või d sätestatud elementi on puudu, teatab referentliikmesriik ühe kuu jooksul pärast pikendamistaotluse kättesaamist taotlejale, millised elemendid on puudu, ning määrab 14-päevase tähtaja nende elementide esitamiseks artiklis 7 osutatud taotluste esitamise kesksüsteemi kaudu. Selle tähtaja möödumisel toimib referentliikmesriik viivitamata kas lõike 4 või lõike 5 kohaselt.

4.   Kui pikendamistaotlus ei vasta lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele, teavitab referentliikmesriik toiduohutusametiga kooskõlastatult ühe kuu jooksul alates pikendamistaotluse kättesaamisest sellest taotlejat ja määrab 14-päevase tähtaja selle mittevastavuse kohta nõuetekohase põhjenduse esitamiseks. Kui selle tähtaja möödumisel ei ole nõuetekohast põhjendust esitatud, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetamatuks ning kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b lõiget 4 või 5. Uuesti esitatud pikendamistaotluse vastuvõetavuse hindamine algab alles asjakohastest uuringutest teavitamisele ja/või vajaduse korral nende uuringute esitamisele järgneva, määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b lõikes 4 või 5 nimetatud kuuekuulise ajavahemiku möödumist ning tingimusel, et sellest hetkest toimeaine heakskiidu aegumiskuupäevani on aega vähemalt kolm aastat. Kui toimeaine heakskiidu aegumiskuupäevani jääb sellest hetkest aega alla kolme aasta, loetakse uuesti esitatud pikendamistaotlus vastuvõetamatuks.

5.   Kui pikendamistaotlus ei ole esitatud lõike 1 punktis a osutatud tähtaja jooksul või kui lõike 3 ja 4 kohaselt puuduvate elementide esitamiseks määratud 14-päevase tähtaja lõpuks ei sisalda pikendamistaotlus jätkuvalt kõiki artiklis 6 sätestatud elemente, teatab referentliikmesriik viivitamata taotlejale, kaasreferentliikmesriigile, komisjonile, teistele liikmesriikidele ja toiduohutusametile, et pikendamistaotlus ei ole vastuvõetav, ning nimetab põhjused, miks see ei ole vastuvõetav.

Artikkel 9

Pikendamata jätmise määruse vastuvõtmine

Kui kõik toimeaine kohta esitatud pikendamistaotlused on artikli 8 kohaselt vastuvõetamatud, võetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõike 1 punkti b kohaselt vastu määrus toimeaine heakskiidu pikendamata jätmise kohta.

Artikkel 10

Avalik juurdepääs pikendamistaotluses esitatud teabele ning konsulteerimine kolmandate isikutega

Toiduohutusamet võimaldab 60-päevase ajavahemiku alates kuupäevast, mil pikendamistaotlus määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 38 lõike 1 punkti c kohaselt avaldati, et saaks esitada kirjalikke märkusi esitatud teabe kohta ning selle kohta, kas pikendamistaotluse sisu kohta on olemas muid asjakohaseid teaduslikke andmeid või uuringuid. Käesolevat lõiget ei kohaldata lisateabe suhtes, mida taotleja esitab hindamise käigus.

4. PEATÜKK

HINDAMIS- JA PIKENDAMISARUANNE NING PIKENDAMISMÄÄRUS

Artikkel 11

Referentliikmesriigi ja kaasreferentliikmesriigi tehtav hindamine

1.   Kui taotlus on artikli 8 kohaselt vastuvõetav, esitab referentliikmesriik hiljemalt 13 kuu jooksul pärast pikendamistaotluse artikli 5 lõike 1 kohast esitamist, olles konsulteerinud kaasreferentliikmesriigiga, komisjonile ja toiduohutusametile aruande, milles hinnatakse, kas toimeaine vastab eeldatavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele (edaspidi „pikendamise hindamisaruande kavand“).

2.   Pikendamise hindamisaruande kavand sisaldab järgmist:

a)

soovitus heakskiidu pikendamise kohta, sealhulgas kõik vajalikud tingimused ja piirangud;

b)

soovitus selle kohta, kas ainet tuleks käsitada madala riskiastmega ainena;

c)

soovitus selle kohta, kas ainet tuleks käsitada asendust vajava ainena;

d)

ettepanek kehtestada jääkide piirnormid või põhjendus, kui selline ettepanek ei ole asjakohane;

e)

ettepanek toimeaine klassifitseerimiseks või vajaduse korral klassifikatsiooni kinnitamiseks või toimeaine ümberklassifitseerimiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohastele kriteeriumidele, nagu on täpsustatud selle artikli lõike 9 kohaselt esitatavas toimikus, millega ettepanek peab olema kooskõlas;

f)

lõpparvamus selle kohta, millised pikendamistoimikus nimetatud uuringutest on hindamise seisukohast asjakohased;

g)

soovitus selle kohta, milliste aruande osade puhul tuleks vastavalt artikli 13 lõikele 1 konsulteerida ekspertidega;

h)

punktid, mille puhul kaasreferentliikmesriik ei nõustunud referentliikmesriigi hinnanguga, kui see on asjakohane, või vajaduse korral punktid, kus ühiselt referentliikmesriigina tegutsev liikmesriikide rühm ei saavutanud kokkulepet, ning

i)

artikli 10 kohaselt korraldatud avaliku konsultatsiooni tulemused ja kuidas neid on arvesse võetud.

3.   Referentliikmesriik koostab olemasolevatest teaduslikest ja tehnilistest teadmistest lähtudes sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hinnangu, kasutades selleks pikendamistaotluse esitamise kuupäeval kehtivaid juhenddokumente. Selles võetakse arvesse kogu teavet, mis on esitatud pikendamistaotluse osana, sealhulgas toimikuid, mis esitati heakskiitmiseks ja hilisemateks heakskiidu pikendamisteks. Kui see on asjakohane, määrab referentliikmesriik kindlaks ka riskivähendusmeetmed ja kaalub nende kasutamist ning võitab arvesse artikli 10 kohase avaliku konsultatsiooni käigus laekunud kirjalikke märkusi. Kui taotleja ei suuda kõigist pingutustest hoolimata esitada iga niisuguse katse- ja uuringuaruande tervikteksti ja kokkuvõtet, mis oli heakskiitmistoimiku või hilisemate pikendustoimikute osa ning mille esitamine on nõutav artikli 6 lõike 2 punktide e ja f kohaselt, tagab referentliikmesriik, et asjaomaseid uuringuid hinnatakse ja võetakse arvesse uuringute üldhindamisel.

4.   Referentliikmesriik määrab hindamise käigus esmalt kindlaks, kas määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktides 3.6.2, 3.6.3, 3.6.4 ja 3.7 sätestatud heakskiitmiskriteeriumid on täidetud.

Kui need kriteeriumid ei ole täidetud, piirdub pikendamise hindamisaruande kavand üksnes neile vastavate hindamise osadega, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõiget 7.

5.   Kui referentliikmesriik nõuab täiendavat teavet, seab ta taotlejale selle esitamiseks tähtaja. Nimetatud tähtajaga aga ei pikendata lõikes 1 sätestatud 13-kuulist ajavahemikku. Kõik määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 kohased konfidentsiaalsustaotlused esitatakse toiduohutusametile vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 7.

6.   Referentliikmesriik võib konsulteerida toiduohutusametiga ja taotleda teistelt liikmesriikidelt tehnilist või teaduslikku lisateavet. Nimetatud konsultatsioonid ja taotlused ei pikenda lõikes 1 sätestatud 13-kuulist ajavahemikku.

7.   Teavet, mille taotleja on esitanud, ilma et seda oleks nõutud või pärast käesoleva artikli lõike 5 kohaselt sellise teabe esitamiseks kehtestatud tähtaja möödumist, ei võeta arvesse, välja arvatud juhul, kui see esitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 56 kohaselt.

8.   Kui referentliikmesriik esitab komisjonile ja toiduohutusametile pikendamise hindamisaruande kavandi, palub ta taotlejal esitada viivitamata käesoleva määruse artiklis 7 osutatud taotluste esitamise kesksüsteemi kaudu pikendamistoimiku, mis on ajakohastatud nõnda, et see sisaldab täiendavat teavet, mida referentliikmesriik palus käesoleva artikli lõike 5 kohaselt esitada või mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 56 kohaselt.

Kõik määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 kohased konfidentsiaalsustaotlused esitatakse toiduohutusametile vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 7.

9.   Referentliikmesriik esitab kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 lõikega 1 hiljemalt pikendamise hindamisaruande kavandi esitamise ajal Euroopa Kemikaaliametile toimeaine ühtlustatud klassifikatsiooni käsitleva arvamuse saamiseks kemikaaliameti nõuetele vastava ettepaneku seoses vähemalt järgmiste ohuklassidega:

a)

lõhkeained;

b)

äge mürgisus;

c)

nahasöövitus/-ärritus;

d)

raske silmakahjustus/silmade ärritus;

e)

hingamisteede või naha sensibiliseerimine;

f)

mutageensus sugurakkudele;

g)

kantserogeensus;

h)

reproduktiivtoksilisus;

i)

mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude;

j)

mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude;

k)

ohtlik veekeskkonnale.

Referentliikmesriik põhjendab nõuetekohaselt oma seisukohta, et ühte või mitmesse kõnealusesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumid ei ole täidetud.

Kui kemikaaliametile on juba esitatud toimeaine klassifitseerimise ettepanek ja selle hindamine on pooleli, esitab referentliikmesriik täiendava klassifitseerimisettepaneku üksnes seoses mis tahes sellise esimeses lõigus esitatud loetellu kuuluva ohuklassiga, mida menetluses olev ettepanek ei hõlma, välja arvatud juhul, kui nende loetletud ohuklassidega seoses on saanud teatavaks uued andmed, mida menetluses olev toimik ei sisalda.

Ohuklasside puhul, mida määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti c kohaselt asutatud kemikaaliameti riskihindamise komitee mõnes olemasolevas arvamuses on juba käsitletud, on sõltumata sellest, kas asjaomane arvamus on või ei ole olnud aluseks ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistust käsitlevale otsusele toimeaine kandmise kohta määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisasse, piisav, kui referentliikmesriik esitab kemikaaliametile esitatud ettepanekus nõuetekohase põhjenduse selle kohta, et asjaomane olemasolev arvamus – või kui sellise arvamuse alusel on juba tehtud VI lisasse lisamist käsitlev otsus, siis kehtiv klassifikatsioon – on seoses esimeses lõigus loetletud ohuklassidega jätkuvalt kehtiv. Kemikaaliamet võib esitada referentliikmesriigi esitatud ettepaneku kohta oma seisukoha.

10.   Riskihindamise komitee seab eesmärgiks võtta määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 osutatud arvamus vastu 13 kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõike 9 esimese lõigus osutatud ettepaneku esitamist.

Artikkel 12

Pikendamise hindamisaruande kavandi kohta esitatavad märkused

1.   Toiduohutusamet teeb kindlaks, kas referentliikmesriigi esitatud pikendamise hindamisaruande kavand sisaldab kokkulepitud vormingus kogu asjakohast teavet, ning edastab selle taotlejale ja teistele liikmesriikidele hiljemalt kolm kuud pärast kavandi kättesaamist.

2.   Pärast pikendamise hindamisaruande kavandi kättesaamist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, võib taotleja kahe nädala jooksul esitada toiduohutusametile taotluse, et teatavat pikendamise hindamisaruande kavandis sisalduvat teavet, mis on pärit tema taotlusest, käsitletaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 63 ja kooskõla käesoleva määruse artikli 6 lõikega 7 konfidentsiaalsena.

Toiduohutusamet teeb pikendamise hindamisaruande kavandi üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud teabe, mille kohta esitatud konfidentsiaalsustaotlus on põhjendatuna vastu võetud.

3.   Toiduohutusamet jätab kirjalike märkuste esitamiseks 60 päeva alates kuupäevast, mil aruande kavand tehakse avalikult kättesaadavaks. Sellised märkused edastatakse toiduohutusametile, kes kogub need kokku ja edastab koos oma märkustega referentliikmesriigile või ühiselt referentliikmesriigina tegutsevale liikmesriikide rühmale ning, kui see on asjakohane, kaasreferentliikmesriigile. Toiduohutusamet esitab komisjonile oma arvamuse selle kohta, kas saadud märkusi arvesse võttes ei ole vaja menetlust vastavalt artiklile 13 jätkata.

4.   Kooskõlas artikliga 10 teeb toiduohutusamet ajakohastatud toimiku üldsusele kättesaadavaks samal ajal pikendamise hindamisaruande kavandiga.

Artikkel 13

Toiduohutusameti järeldus

1.   Toiduohutusamet koostab olemasolevatest teaduslikest ja tehnilistest teadmistest lähtudes järelduse, kasutades pikendamistaotluse esitamise kuupäeval kehtivaid juhenddokumente, samuti võttes arvesse riskihindamise komitee arvamust selle kohta, kas toimeaine vastab eeldatavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Vajaduse korral korraldab toiduohutusamet konsultatsiooni ekspertidega, sealhulgas referentliikmesriigi ja kaasreferentliikmesriigi ekspertidega.

Toiduohutusamet koostab esimese lõigu kohase järelduse viie kuu jooksul alates käesoleva määruse artikli 12 lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõpust või kahe nädala jooksul pärast määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 osutatud riskihindamise komitee arvamuse vastuvõtmist, kui see vastu võetakse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Kui see on asjakohane, käsitleb toiduohutusamet oma järelduse kavandis riskide vähendamise võimalusi, mis on kindlaks tehtud pikendamise hindamisaruande kavandis või vastastikuse eksperdihinnangu käigus.

Komisjon võib viivitamata pärast artikli 12 lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõppemist toiduohutusametile teatada, et järeldust ei ole vaja.

2.   Kui toiduohutusamet leiab, et taotlejalt on vaja saada täiendavat teavet, määrab ta referentliikmesriigiga konsulteerides kõige rohkem ühe kuu pikkuse tähtaja, mille jooksul taotleja peab selle teabe esitama liikmesriikidele, komisjonile ja toiduohutusametile. 60 päeva jooksul pärast täiendava teabe kättesaamist annab referentliikmesriik saadud teabele hinnangu ja saadab selle hinnangu toiduohutusametile.

Kui kohaldatakse esimest lõiku, pikendatakse lõikes 1 osutatud ajavahemikku kahekordse kõnealuses lõigus osutatud ajavahemiku võrra.

3.   Toiduohutusamet võib paluda komisjonil konsulteerida Euroopa Liidu referentlaboriga, mis on määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/625, (11) et kontrollida, kas taotleja soovitatud analüütiline meetod jääkide määramiseks on rahuldav ja vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkti g nõuetele. Euroopa Liidu referentlabori nõudel esitab taotleja proovid ja analüütilised standardid.

4.   Toiduohutusamet edastab esialgse järelduse taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile ning annab taotlejale võimaluse kahe nädala jooksul märkusi esitada.

Kui toiduohutusamet toob oma esialgses järelduses välja kriitilised probleemid ja/või kriitilised andmelüngad, mille tulemusena võib eeldada, et puudub vähemalt üks vähemalt ühe toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi tüüpiline kasutusviis, mille puhul oleksid täidetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid, ning taotlejal ei olnud võimalik seda taotluse esitamise ajal teada ega artikli 13 lõike 2 kohase lisateabe nõudmise tulemusena neid probleeme kõrvaldada, võib taotleja nimetatud kahe nädala jooksul esitada nende probleemide kohta lisateavet liikmesriikidele, komisjonile ja toiduohutusametile.

Toiduohutusamet võtab koostöös referentliikmesriigi ja kaasreferentliikmesriigiga märkusi ja uut teavet arvesse. Toiduohutusamet koostab lõppjärelduse 75 päeva jooksul pärast esimeses lõigus osutatud kahenädalase tähtaja lõppu.

Juhul, kui toiduohutusamet koostas järelduse enne käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud viie kuu möödumist, võib järelejäänud aja lisada eelmises lõigus nimetatud 75-le päevale.

5.   Toiduohutusamet edastab oma lõpliku arvamuse taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile.

6.   Pärast seda, kui taotlejale on antud kaks nädalat aega nõuda, et teatavat taotlusest tulenevat järelduses sisalduvat teavet käsitletaks määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 63 ja käesoleva määruse artikli 6 lõike 7 kohaselt konfidentsiaalsena, teeb toiduohutusamet oma järelduse üldsusele kättesaadavaks, jättes avaldamata teabe, mille ta on lubanud jätta konfidentsiaalseks.

7.   Teavet, mille taotleja on esitanud, ilma et sea oleks nõutud või pärast käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu või lõike 4 teise lõigu kohaselt sellise teabe esitamiseks kehtestatud tähtaja möödumist, ei võeta arvesse, välja arvatud juhul, kui see esitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 56 kohaselt.

Artikkel 14

Pikendamisaruanne ja pikendamismäärus

1.   Komisjon esitab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 79 lõikes 1 osutatud komiteele pikendamisaruande kavandi ja vastava määruse eelnõu kuue kuu jooksul alates toiduohutusameti järelduse kättesaamisest või, kui sellist toiduohutusameti järeldust ei ole, pärast käesoleva määruse artikli 12 lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõppu.

Pikendamisaruande kavandis ja määruse eelnõus võetakse arvesse pikendamise hindamisaruande kavandit, käesoleva määruse artikli 12 lõikes 3 osutatud märkusi ja toiduohutusameti järeldust, kui selline järeldus on esitatud, ning määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 osutatud riskihindamise komitee arvamust, kui selline arvamus on vastu võetud.

Taotlejale antakse võimalus esitada 14 päeva jooksul märkusi pikendamisaruande kavandi kohta.

2.   Komisjon võtab vastu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõike 1 kohase määruse, lähtudes pikendamisaruandest ja võttes arvesse märkusi, mille taotleja on esitanud käesoleva artikli lõike 1 kolmandas lõigus osutatud tähtaja jooksul, ning muid käsitletava küsimuse puhul õigustatud tegureid ja ettevaatuspõhimõtet, kui määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimused on asjakohased.

5. PEATÜKK

TAOTLEJA ASENDAMINE, TASUD JA LÕIVUD

Artikkel 15

Taotleja asendamine

Taotlejat on võimalik asendada teise tootjaga kõigi käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste osas, teatades sellest referentliikmesriigile nende mõlema ühisavaldusega. Sel juhul teatavad mõlemad asendusest samaaegselt ka kaasreferentliikmesriigile, komisjonile, teistele liikmesriikidele, toiduohutusametile ja teistele sama toimeaine heakskiidu pikendamise kohta taotluse esitanud taotlejatele.

Artikkel 16

Tasud ja lõivud

1.   Liikmesriigid võivad nõuda tasude ja lõivude maksmist vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 74, et katta kulusid, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva tööga.

2.   Juhul, kui samaaegselt esitatakse pikendamistaotlus rohkem kui ühe toimeaine kohta, mille puhul võib vähemalt osa riskihindamisest lugeda rakendatavaks kõigi toimeainetega seotud pikendamistaotluste suhtes, peavad lõivud olema proportsionaalsed ja nende kohaldamisel tuleb arvesse võtta, et võidakse teha ühine riskihindamine.

Esimest lõiku kohaldatakse eelkõige selliste samaaegselt esitatud pikendamistaotluste suhtes, mis puudutavad geneetiliselt, bioloogiliselt ja/või ökoloogiliselt sarnaseid mikroorganismide tüvesid või sarnase keemilise struktuuriga feromoone, mis toimivad sama sihtorganismide taksoni suhtes.

6. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 tunnistatakse kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt järgmiste toimeainete heakskiidu pikendamise menetluste suhtes:

1)

mille heakskiidu kehtivusaeg lõpeb enne 27. märtsi 2024;

2)

mille heakskiidu kehtivusaega pikendatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 kohaselt 27. märtsil 2021 või pärast seda vastuvõetud määrusega 27. märtsini 2024 või hilisema kuupäevani.

Artikkel 18

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 27. märtsist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(3)  Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(4)  Komisjoni 7. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1659, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 844/2012 seoses määrusega (EL) 2018/605 kehtestatud endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramise teaduslike kriteeriumidega (ELT L 278, 8.11.2018, lk 3), komisjoni 10. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/724, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 seoses referentliikmesriikide ja kaasreferentliikmesriikide nimetamisega toimeainete glüfosaadi, lambda-tsühalotriini, imasamoksi ja pendimetaliini jaoks ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 844/2012 seoses võimalusega, et liikmesriikide rühm võtab ühiselt referentliikmesriigi rolli (ELT L 124, 13.5.2019, lk 32), ja komisjoni 17. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/103, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 844/2012 seose toimeainete ühtlustatud klassifikatsiooniga (ELT L 19, 24.1.2020, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 231, 6.9.2019, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(7)  Komisjoni 26. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 686/2012, millega jaotatakse liikmesriikide vahel pikendamismenetluse eesmärgil hindamiseks toimeained (ELT L 200, 27.7.2012, lk 5).

(8)  Komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 283/2013, milles sätestatakse toimeainete andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 93, 3.4.2013, lk 1).

(9)  Komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 284/2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 93, 3.4.2013, lk 85).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

OTSUSED

23.11.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 392/32

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1741,

20. november 2020,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 8266 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse liidu epidemioloogilise olukorra muutusi, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/1644 (5) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Slovakkias.

(2)

Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (6) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on eelkõige sätestatud ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Peale selle on direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 sätestatud meetmed, mida tuleb võtta, kui sigade Aafrika katku esinemine uluksigadel on leidnud kinnitust. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, eelkõige need, millega nähakse ette taudist tabandunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, ning muud meetmed, mis on seotud eespool nimetatud taudi likvideerimisega kodu- ja uluksigade populatsioonis, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks.

(3)

Lisaks on kodu- ja uluksigade epidemioloogiline olukord Belgias ja teatavates Poola piirkondades paranenud tänu meetmetele, mida kõnealused liikmesriigid on kohaldanud kooskõlas direktiiviga 2002/60/EÜ.

(4)

Võttes arvesse Belgias vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ, eelkõige selle artiklile 15, kohaldatud üldiste meetmete tõhusust ning kooskõlas sigade Aafrika katku puhul võetavate riski maandamise meetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osas loetletud kõik Belgia piirkonnad nüüd kõnealuse lisa I ja II osa loeteludest välja jätta, võttes arvesse eespool nimetatud taudi soodsat epidemioloogilist olukorda kõnealuses liikmesriigis.

(5)

Võttes arvesse Poolas vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ, eelkõige selle artikli 10 lõike 4 punktile b ja artikli 10 lõikele 5, kohaldatud meetmete tõhusust, ning kooskõlas sigade Aafrika katku puhul võetavate riski maandamise meetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud Poolas asuvad Podlaasia, Suur-Poola, Lublini ja Warmia-Masuuria vojevoodkonna teatavad piirkonnad loetleda nüüd kõnealuse lisa II osas, pidades silmas, et kooskõlas maismaaloomade tervise koodeksi sätetega on tabandunud põllumajandusettevõtete lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise kuupäevast möödunud kolm kuud ning viimase kolme kuu jooksul ei ole kõnealustes piirkondades esinenud sigade Aafrika katku puhanguid kodusigadel.

(6)

Võttes arvesse Poolas vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ, eelkõige selle artikli 10 lõike 4 punktile b ja artikli 10 lõikele 5, kohaldatud meetmete tõhusust, ning kooskõlas sigade Aafrika katku puhul võetavate riski maandamise meetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud Poolas asuva Suur-Poola vojevoodkonna teatavad piirkonnad loetleda nüüd kõnealuse lisa I osas, pidades silmas, et kooskõlas maismaaloomade tervise koodeksi sätetega on tabandunud põllumajandusettevõtete lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise kuupäevast möödunud kolm kuud ning viimase kolme kuu jooksul ei ole kõnealustes piirkondades esinenud sigade Aafrika katku juhtumeid uluksigadel ega kõnealuse taudi puhanguid kodusigadel.

(7)

Võttes arvesse Poolas vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ, eelkõige artiklile 15, kohaldatud meetmete tõhusust, ning kooskõlas sigade Aafrika katkuga seotud riski maandamise meetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas loetletud Poolas asuvad Masoovia vojevoodkonnkonna teatavad piirkonnad loetleda nüüd selle lisa I osas, pidades silmas, et kooskõlas maismaaloomade tervise koodeksi sätetega ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul kõnealustes piirkondades esinenud sigade Aafrika katku juhtumeid uluksigadel.

(8)

2020. aasta septembris esines üks sigade Aafrika katku juhtum metssigadel Saksamaa Liitvabariigis Brandenburgi liidumaal. Komisjoni rakendusotsused (EL) 2020/1270 (7) ja (EL) 2020/1513 (8) võeti vastu kõnealusele juhtumile reageerimiseks. Rakendusotsusega (EL) 2020/1513 tunnistati kehtetuks ja asendati rakendusotsus (EL) 2020/1270, ning seda kohaldatakse kuni 30. novembrini 2020. Rakendusotsuses (EL) 2020/1513 on sätestatud, et Saksamaa poolt kehtestatud nakkuspiirkond, kus kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikliga 15 ettenähtud meetmeid, peab hõlmama vähemalt kõnealuse rakendusotsuse lisas loetletud piirkondi.

(9)

2020. aasta septembri lõpus esines veel üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Saksamaal, taas Brandenburgi liidumaal, kuid piirkonnas, mis ei ole rakendusotsusega (EL) 2020/1513 hõlmatud. Kõnealusele juhtumile reageerimiseks võeti vastu komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1391, (9) ning seda kohaldatakse kuni 30. novembrini 2020. Rakendusotsuses (EL) 2020/1391 on sätestatud, et Saksamaa poolt kehtestatud nakkuspiirkond, kus kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikliga 15 ettenähtud meetmeid, peab hõlmama vähemalt kõnealuse rakendusotsuse lisas loetletud piirkondi.

(10)

2020. aasta novembris teatas Saksamaa komisjonile uuest sigade Aafrika katku juhtumist uluksigadel kõnealuse liikmesriigi Saksimaa liidumaal. Sellele uuele juhtumile reageerimiseks võeti vastu komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1645, (10) mida kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2021. Kõnealuses rakendusotsuses on sätestatud, et Saksamaa poolt kehtestatud nakkuspiirkond, kus kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikliga 15 ettenähtud meetmeid, peab hõlmama vähemalt eespool nimetatud rakendusotsuse lisas loetletud piirkondi.

(11)

Need hiljutised sigade Aafrika katku juhtumid Saksamaal kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Seega tuleks need Saksamaa Liitvabariigi piirkonnad Brandenburgi ja Saksimaa liidumaal, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, loetleda nüüd kõnealuse lisa I ja II osas.

(12)

Pidades silmas sigade Aafrika katku hiljutisi juhtumeid uluksigadel Saksamaal ja võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on kõnealuse liikmesriigi piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(13)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/1644 vastuvõtmise kuupäeva on uusi sigade Aafrika katku juhtumeid esinenud uluksigadel ka Poolas.

(14)

2020. aasta novembris esines mitu sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Poolas Słubicki ja Świebodzini maakonna sellistes piirkondades, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asuvad praegu kõnealuse lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need kõnealuse lisa I osas loetletud Poola piirkonnad, mis asuvad nende kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade vahetus läheduses, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(15)

Peale selle esines 2020. aasta novembris kaks sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Poolas Sulęcini ja Międzyrzeczi maakonna sellistes piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Poola piirkonnad, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, loetleda nüüd kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas, ning I osas esitatud piirkondade piirid tuleb uuesti määratleda ja neid tuleb laiendada, et võtta arvesse kõnealuseid hiljutisi juhtumeid.

(16)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas piiritleda uued piisava suurusega suure riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osa loeteludesse.

(17)

Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(18)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. november 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4)  Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5)  Komisjoni 5. novembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1644, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 370, 6.11.2020, lk 21).

(6)  Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

(7)  Komisjoni 11. septembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1270, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Saksamaal (ELT L 297 I, 11.9.2020, lk 1).

(8)  Komisjoni 15. oktoobri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1513, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Saksamaal (ELT L 344, 19.10.2020, lk 29).

(9)  Komisjoni 2. oktoobri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1391, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Saksamaal (ELT L 321, 5.10.2020, lk 5).

(10)  Komisjoni 5. novembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1645, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Saksamaal (ELT L 370, 6.11.2020, lk 47).

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—

Hiiu maakond.

2.   Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—

Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, 406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250350, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 250850, 250950, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251450, 251550, 251650, 251750, 251850, 252150 és 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575 050,575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

3.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—

Pāvilostas novada Vērgales pagasts,

—

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—

Grobiņas novads,

—

Rucavas novada Dunikas pagasts.

4.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—

Klaipėdos rajono savivaldybės: Agluonėnų, Priekulės, Veiviržėnų, Judrėnų, Endriejavo ir Vėžaičių seniūnijos,

—

Kretingos rajono savivaldybės: Darbėnų, Kretingos ir Žalgirio seniūnijos,

—

Plungės rajono savivaldybės: Nausodžio sen dalis nuo kelio 166 į pietryčius ir Kulių seniūnija,

—

Skuodo rajono savivaldybės: Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo, Skuodo miesto seniūnijos.

5.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

gminy Janowiec Kościelny, Janowo i część gminy Kozłowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Rączki – Kownatki – Gardyny w powiecie nidzickim,

powiat działdowski,

gmina Dąbrówno w powiecie ostródzkim,

gminy Kisielice, Susz, Iława z miastem Iława, Lubawa z miastem Lubawa, w powiecie iławskim,

gmina Grodziczno w powiecie nowomiejskim,

w województwie podlaskim:

gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię koleją w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

gminy Szumowo, Zambrów z miastem Zambrów i część gminy Kołaki Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno i Stara Biała w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat sierpecki,

powiat żuromiński,

gminy Andrzejewo, Brok, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka, część gminy Małkinia Górna położona na północ od rzeki Brok w powiecie ostrowskim,

gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, miasto Mława, Radzanów, Szreńsk, Szydłowo i Wieczfnia Kościelna, w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy wyszkowski,

gminy Jadów, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Korytnica, Liw, Łochów, Miedzna, Sadowne, Stoczek i miasto Węgrów w powiecie węgrowskim,

gminy Kowala, Wierzbica, część gminy Wolanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie radomskim,

powiat miejski Radom,

powiat szydłowiecki,

powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Medyka, Orły, Żurawica, Przemyśl w powiecie przemyskim,

powiat miejski Przemyśl,

gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy wiejskiej Przeworsk położona na zachód od miasta Przeworsk i na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 biegnącą od granicy z gminą Tryńcza do granicy miasta Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1594R biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zarzecze oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogi nr 1617R oraz 1619R biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie przeworskim,

powiat łańcucki,

gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Dzikowiec, Kolbuszowa, Niwiska i Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

gminy Borowa, Czermin, Gawłuszowice, Mielec z miastem Mielec, Padew Narodowa, Przecław, Tuszów Narodowy w powiecie mieleckim,

w województwie świętokrzyskim:

powiat opatowski,

powiat sandomierski,

gminy Bogoria, Łubnice, Oleśnica, Osiek, Połaniec, Rytwiany i Staszów w powiecie staszowskim,

gmina Skarżysko Kościelne w powiecie skarżyskim,

gmina Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy oraz na północ od drogi nr 42 i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

powiat ostrowiecki,

gminy Gowarczów, Końskie i Stąporków w powiecie koneckim,

w województwie łódzkim:

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Biała Rawska, Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka i Regnów w powiecie rawskim,

powiat skierniewicki,

powiat miejski Skierniewice,

gminy Białaczów, Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki i Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

w województwie pomorskim:

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

powiat gdański,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

gminy Przytoczna, Pszczew, Skwierzyna i część gminy Trzciel położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 w powiecie międzyrzeckim,

gminy Lubniewice i Krzeszyce w powiecie sulęcińskim,

gminy Bogdaniec, Deszczno, Lubiszyn i część gminy Witnica położona na północny - wschód od drogi biegnącej od zachodniej granicy gminy od miejscowości Krześnica, przez miejscowości Kamień Wielki - Mościce -Witnica - Kłopotowo do południowej granicy gminy w powiecie gorzowskim,

w województwie dolnośląskim:

gminy Bolesławiec z miastem Bolesławiec, Gromadka i Osiecznica w powiecie bolesławieckim,

gmina Węgliniec w powiecie zgorzeleckim,

gmina Chocianów i część gminy Przemków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie polkowickim,

gmina Jemielno, Niechlów i Góra w powiecie górowskim,

gmina Rudna i Lubin z miastem Lubin w powiecie lubińskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Krzemieniewo, Rydzyna, część gminy Święciechowa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12w powiecie leszczyńskim,

część gminy Kwilcz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 24, część gminy Międzychód położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 24 w powiecie międzychodzkim,

gminy Lwówek, Kuślin, Opalenica, część gminy Miedzichowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Nowy Tomyśl położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie nowotomyskim,

gminy Granowo, Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gmina Czempiń, miasto Kościan, część gminy wiejskiej Kościan położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5 oraz na wschód od linii wyznaczonej przez kanał Obry, część gminy Krzywiń położona na wschód od linii wyznaczonej przez kanał Obry w powiecie kościańskim,

powiat miejski Poznań,

gminy Buk, Dopiewo, Komorniki, Tarnowo Podgórne, Stęszew, Swarzędz, Pobiedziska, Czerwonak, Mosina, miasto Luboń, miasto Puszczykowo i część gminy Kórnik położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr S11 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 434 i drogę nr 434 biegnącą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy, część gminy Rokietnica położona na południowy zachód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz oraz część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na południe od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

gminy Lubasz, Czarnków z miastem Czarnków, część gminy Połajewo na położona na północ od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Wieleń położona na południe od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy przez miasto Wieleń i miejscowość Herburtowo do zachodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

gminy Duszniki, Kaźmierz, Pniewy, Ostroróg, Wronki, miasto Szamotuły i część gminy Szamotuły położona na zachód od zachodniej granicy miasta Szamotuły i na południe od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły, do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na zachód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na zachód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim,

gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

gmina Dobrzyca i część gminy Gizałki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 w powiecie pleszewskim,

gmina Zagórów w powiecie słupeckim,

gmina Pyzdry w powiecie wrzesińskim,

gminy Kotlin, Żerków i część gminy Jarocin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr S11 i 15 w powiecie jarocińskim,

gmina Rozdrażew, część gminy Koźmin Wielkopolski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15 oraz na wschód od granic miasta Krotoszyn w powiecie krotoszyńskim,

gminy Nowe Skalmierzyce, Raszków, Ostrów Wielkopolski z miastem Ostrów Wielkopolski w powiecie ostrowskim,

powiat miejski Kalisz,

gminy Ceków – Kolonia, Godziesze Wielkie, Koźminek, Lisków, Mycielin, Opatówek, Szczytniki w powiecie kaliskim,

gmina Malanów i część gminy Tuliszków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 72 w powiecie tureckim,

gminy Rychwał, Rzgów, część gminy Grodziec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443, część gminy Stare Miasto położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę nr A2 w powiecie konińskim,

w województwie zachodniopomorskim:

część gminy Boleszkowice położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 31 i część gminy Dębno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 31 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Sarbinowo, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od miejscowości Sarbinowo przez miejscowość Krześnica do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gmina Mieszkowice w powiecie gryfińskim.

6.   Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—

the whole district of Vranov nad Topľou, except municipalities included in part II,

—

the whole district of Humenné,

—

the whole district of Snina,

—

the whole district of Medzilaborce,

—

the whole district of Stropkov,

—

the whole district of Svidník, except municipalities included in part II,

—

the whole district of Bardejov, except municipalities included in part II,

—

the whole district of Sobrance, except municipalities included in part III,

—

in the district of Michalovce municipality Strážske,

—

in the district of Gelnica, the whole municipalities of Uhorná, Smolnícka Huta, Mníšek nad Hnilcom, Prakovce, Helcmanovce, Gelnica, Kojšov, Veľký Folkmár, Jaklovce, Žakarovce, Margecany, Henclová and Stará Voda,

—

in the district of Prešov, the whole municipalities of Klenov, Miklušovce, Sedlice, Suchá Dolina, Janov, Radatice, Ľubovec, Ličartovce, Drienovská Nová Ves, Kendice, Petrovany, Drienov, Lemešany, Janovík, Bretejovce, Seniakovce, Šarišské Bohdanovce, Varhaňovce, Brestov Mirkovce, Žehňa, Dulova Ves, Záborské, Kokošovce, Abranovce, Lesíček, Zlatá Baňa, Bajerov, Bertotovce, Brežany, Bzenov, Fričovce, Haniska, Hendrichovce, Hermanovce, Hrabkov, Chmiňany, Kojatice, Krížovany, Kvačany, Lipovce, Ondrašovce, Ovčie, Rokycany, Šindliar, Široké, Štefanovce, Víťaz, Žipov, Chminianske Jakubovany, Chminianska Nová Ves,

—

in the district of Sabinov , the whole municipalities of Ďačov, Dubovica, Kamenica, Krivany, Lipany, Lúčka, Milpoš, Oľšov, Renčišov, Šarišské Dravce, Torysa, Vysoká, Hanigovce,

—

in the district of Rožňava, the whole municipalities of Brzotín, Gočaltovo, Honce, Jovice, Kružná, Kunová Teplica, Pača, Pašková, Pašková, Rakovnica,

—

Rozložná, Rožňavské Bystré, Rožňava, Rudná, Štítnik, Vidová, Čučma and Betliar,

—

in the district of Revúca, the whole municipalities of Držkovce, Chvalová, Gemerské Teplice, Gemerský Sad, Hucín, Jelšava, Leváre, Licince, Nadraž, Prihradzany, Sekerešovo, Šivetice, Kameňany, Višňové, Rybník and Sása,

—

in the district of Michalovce, the whole municipality of Strážske,

—

in the district of Rimavská Sobota, municipalities located south of the road No.526 not included in Part II,

—

in the district of Lučenec, the whole municipalities of Trenč, Veľká nad Ipľom, Jelšovec, Panické Dravce, Lučenec, Kalonda, Rapovce, Trebeľovce, Mučín, Lipovany, Pleš, Fiľakovské Kováče, Ratka, Fiľakovo, Biskupice, Belina, Radzovce, Čakanovce, Šiatorská Bukovinka, Čamovce, Šurice, Halič, Mašková, Ľuboreč, Šíd and Prša,

—

in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká Ves nad Ipľom, Sečianky, Kleňany, Hrušov, Vinica, Balog nad Ipľom, Dolinka, Kosihy nad Ipľom, Ďurkovce, Širákov, Kamenné Kosihy, Seľany, Veľká Čalomija, Malá Čalomija, Koláre, Trebušovce, Chrastince, Lesenice, Slovenské Ďarmoty, Opatovská Nová Ves, Bátorová, Nenince, Záhorce, Želovce, Sklabiná, Nová Ves, Obeckov, Vrbovka, Kiarov, Kováčovce, Zombor, Olováry, Čeláre, Glabušovce, Veľké Straciny, Malé Straciny, Malý Krtíš, Veľký Krtíš, Pôtor, Veľké Zlievce, Malé Zlievce, Bušince, Muľa, Ľuboriečka, Dolná Strehová, Vieska, Slovenské Kľačany, Horná Strehová, Chrťany and Závada.

7.   Kreeka

Järgmised piirkonnad Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—

the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—

the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—

the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—

the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—

the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—

the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—

the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—

the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—

the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—

the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—

the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—

the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—

the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—

the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—

in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

—

the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—

the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

8.   Saksamaa

Järgmised piirkonnad Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

Gemeinde Märkische Heide,

Gemeinde Neu Zauche,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

Gemeinde Spreewaldheide,

Gemeinde Straupitz mit der Gemarkung Straupitz,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Neuhardenberg,

Gemeinde Gusow-Platkow,

Gemeinde Lietzen,

Gemeinde Falkenhagen (Mark),

Gemeinde Zeschdorf,

Gemeinde Treplin,

Gemeinde Lebus mit den Gemarkungen Wüste-Kunersdorf, Wulkow bei Booßen, Schönfließ, Mallnow – westlich der Bahnstrecke RB 60,

Gemeinde Fichtenhöhe mit den Gemarkungen Niederjesar, Alt Mahlisch, Carzig – westlich der Bahnstrecke RB 60,

Gemeinde Lindendorf mit den Gemarkungen Neu Mahlisch, Libbenichen – westlich der Bahnstrecke RB 60 und Dolgelin – westlich der Bahnstrecke RB 60,

Gemeinde Vierlinden mit den Gemarkungen Marxdorf, Neuentempel, Diedersdorf, Worin, Görlsdorf, Alt Rosenthal, Friedersdorf – westlich der Bahnstrecke RB 60,

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Trebnitz und Jahnsfelde,

Gemeinde Letschin mit den Gemarkungen Steintoch, Neu Rosenthal, Letschin, Kiehnwerder, Sietzing, Kienitz, Wilhelmsaue, Posedin, Solikante, Klein Neuendorf, Neubarnim, Ortwig, Groß Neuendorf, Ortwig Graben, Mehrin-Graben und Zelliner Loose,

Gemeinde Seelow mit den Gemarkungen Seelow – westlich der Bahnstrecke RB 60, Werbig – westlich der Bahnstrecke RB 60 und Langsow – westlich der Bahnstrecke RB 60,

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Storkow (Mark),

Gemeinde Wendisch Rietz,

Gemeinde Reichenwalde,

Gemeinde Diensdorf-Radlow,

Gemeinde Bad Saarow,

Gemeinde Rietz-Neuendorf mit den Gemarkungen Buckow, Glienicke, Behrensdorf, Ahrensdorf, Herzberg, Görzig, Pfaffendorf, Sauen, Wilmersdorf (G), Neubrück, Drahendorf, Alt Golm,

Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Briescht, Kossenblatt, Werder, Görsdorf (B), Wiesendorf, Wulfersdorf, Falkenberg (T), Lindenberg,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Dunnitz, Steinhöfel, Hasenfelde, Ahrensdorf, Heinersdorf, Tempelberg,

Gemeinde Langewahl,

Gemeinde Berkenbrück,

Gemeinde Briesen (Mark),

Gemeinde Jacobsdorf,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Jänschwalde,

Gemeinde Peitz,

Gemeinde Tauer,

Gemeinde Turnow-Preilack,

Gemeinde Drachhausen,

Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

Gemeinde Drehnow,

Gemeinde Guben mit der Gemarkung Schlagsdorf,

Gemeinde Schenkendöbern mit den Gemarkungen Grabko, Kerrkwitz, Groß Gastrose,

kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

Bundesland Sachsen:

Landkreis Görlitz:

Gemeinde Gablenz,

Gemeinde Bad Muskau,

Gemeinde Krauschwitz sofern nicht bereits Teil des Gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Weißkeißel sofern nicht bereits Teil des Gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Rietschen sofern nicht bereits Teil des Gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Hähnichen,

Gemeinde Rothenburg/ O. L.,

Gemeinde Neiße-Aue,

Gemeinde Görlitz nördlich der Bundesautobahn 4.

II OSA

1.   Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—

the whole region of Haskovo,

—

the whole region of Yambol,

—

the whole region of Stara Zagora,

—

the whole region of Pernik,

—

the whole region of Kyustendil,

—

the whole region of Plovdiv,

—

the whole region of Pazardzhik,

—

the whole region of Smolyan,

—

the whole region of Burgas excluding the areas in Part III.

2.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—

Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

3.   Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Komárom-Esztergom megye: 251950, 252050, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

4.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—

Ādažu novads,

—

Aizputes novada Aizputes, Cīravas un Lažas pagasts, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes pilsēta,

—

Aglonas novads,

—

Aizkraukles novads,

—

Aknīstes novads,

—

Alojas novads,

—

Alsungas novads,

—

Alūksnes novads,

—

Amatas novads,

—

Apes novads,

—

Auces novads,

—

Babītes novads,

—

Baldones novads,

—

Baltinavas novads,

—

Balvu novads,

—

Bauskas novads,

—

Beverīnas novads,

—

Brocēnu novads,

—

Burtnieku novads,

—

Carnikavas novads,

—

Cēsu novads,

—

Cesvaines novads,

—

Ciblas novads,

—

Dagdas novads,

—

Daugavpils novads,

—

Dobeles novads,

—

Dundagas novads,

—

Durbes novads,

—

Engures novads,

—

Ērgļu novads,

—

Garkalnes novads,

—

Gulbenes novads,

—

Iecavas novads,

—

Ikšķiles novads,

—

Ilūkstes novads,

—

Inčukalna novads,

—

Jaunjelgavas novads,

—

Jaunpiebalgas novads,

—

Jaunpils novads,

—

Jēkabpils novads,

—

Jelgavas novads,

—

Kandavas novads,

—

Kārsavas novads,

—

Ķeguma novads,

—

Ķekavas novads,

—

Kocēnu novads,

—

Kokneses novads,

—

Krāslavas novads,

—

Krimuldas novads,

—

Krustpils novads,

—

Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Padures, Rumbas, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Ēdoles, Īvandes, Kurmāles, Turlavas, Gudenieku un Snēpeles pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—

Lielvārdes novads,

—

Līgatnes novads,

—

Limbažu novads,

—

Līvānu novads,

—

Lubānas novads,

—

Ludzas novads,

—

Madonas novads,

—

Mālpils novads,

—

Mārupes novads,

—

Mazsalacas novads,

—

Mērsraga novads,

—

Naukšēnu novads,

—

Neretas novads,

—

Ogres novads,

—

Olaines novads,

—

Ozolnieku novads,

—

Pārgaujas novads,

—

Pāvilostas novada Sakas pagasts, Pāvilostas pilsēta,

—

Pļaviņu novads,

—

Preiļu novads,

—

Priekules novads,

—

Priekuļu novads,

—

Raunas novads,

—

republikas pilsēta Daugavpils,

—

republikas pilsēta Jelgava,

—

republikas pilsēta Jēkabpils,

—

republikas pilsēta Jūrmala,

—

republikas pilsēta Rēzekne,

—

republikas pilsēta Valmiera,

—

Rēzeknes novads,

—

Riebiņu novads,

—

Rojas novads,

—

Ropažu novads,

—

Rugāju novads,

—

Rundāles novads,

—

Rūjienas novads,

—

Salacgrīvas novads,

—

Salas novads,

—

Salaspils novads,

—

Saldus novads,

—

Saulkrastu novads,

—

Sējas novads,

—

Siguldas novads,

—

Skrīveru novads,

—

Skrundas novada Raņķu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes,

—

Smiltenes novads,

—

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—

Strenču novads,

—

Talsu novads,

—

Tērvetes novads,

—

Tukuma novads,

—

Vaiņodes novada Vaiņodes pagasts un Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem autoceļa P116, P106,

—

Valkas novads,

—

Varakļānu novads,

—

Vārkavas novads,

—

Vecpiebalgas novads,

—

Vecumnieku novads,

—

Ventspils novads,

—

Viesītes novads,

—

Viļakas novads,

—

Viļānu novads,

—

Zilupes novads.

5.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—

Alytaus miesto savivaldybė,

—

Alytaus rajono savivaldybė,

—

Anykščių rajono savivaldybė,

—

Akmenės rajono savivaldybė,

—

Birštono savivaldybė,

—

Biržų miesto savivaldybė,

—

Biržų rajono savivaldybė,

—

Druskininkų savivaldybė,

—

Elektrėnų savivaldybė,

—

Ignalinos rajono savivaldybė,

—

Jonavos rajono savivaldybė,

—

Joniškio rajono savivaldybė,

—

Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Girdžių, Jurbarko miesto, Jurbarkų, Raudonės, Šimkaičių, Skirsnemunės, Smalininkų, Veliuonos ir Viešvilės seniūnijos,

—

Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—

Kalvarijos savivaldybė,

—

Kauno miesto savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Ežerėlio, Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos, Užliedžių, Vilkijos, ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907,

—

Kazlų rūdos savivaldybė,

—

Kelmės rajono savivaldybė,

—

Kėdainių rajono savivaldybė: Dotnuvos, Gudžiūnų, Kėdainių miesto, Krakių, Pelėdnagių, Surviliškio, Šėtos, Truskavos, Vilainių ir Josvainių seniūnijos dalis į šiaurę ir rytus nuo kelio Nr. 229 ir Nr. 2032,

—

Kupiškio rajono savivaldybė,

—

Kretingos rajono savivaldybė: Imbarės, Kūlupėnų ir Kartenos seniūnijos,

—

Lazdijų rajono savivaldybė,

—

Marijampolės savivaldybė,

—

Mažeikių rajono savivaldybė,

—

Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio 119 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2828, Balninkų, Dubingių, Giedraičių, Joniškio ir Videniškių seniūnijos,

—

Pagėgių savivaldybė,

—

Pakruojo rajono savivaldybė,

—

Panevėžio rajono savivaldybė,

—

Panevėžio miesto savivaldybė,

—

Pasvalio rajono savivaldybė,

—

Radviliškio rajono savivaldybė,

—

Rietavo savivaldybė,

—

Prienų rajono savivaldybė,

—

Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų, Stalgėnų, Nausodžio sen dalis nuo kelio Nr. 166 į šiaurės vakarus, Plungės miesto ir Šateikių seniūnijos,

—

Raseinių rajono savivaldybė: Betygalos, Girkalnio, Kalnujų, Nemakščių, Pagojukų, Paliepių, Raseinių miesto, Raseinių, Šiluvos, Viduklės seniūnijos,

—

Rokiškio rajono savivaldybė,

—

Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos ir Ylakių seniūnijos,

—

Šakių rajono savivaldybė,

—

Šalčininkų rajono savivaldybė,

—

Šiaulių miesto savivaldybė,

—

Šiaulių rajono savivaldybė,

—

Šilutės rajono savivaldybė,

—

Širvintų rajono savivaldybė,

—

Šilalės rajono savivaldybė,

—

Švenčionių rajono savivaldybė,

—

Tauragės rajono savivaldybė,

—

Telšių rajono savivaldybė,

—

Trakų rajono savivaldybė,

—

Ukmergės rajono savivaldybė,

—

Utenos rajono savivaldybė,

—

Varėnos rajono savivaldybė,

—

Vilniaus miesto savivaldybė,

—

Vilniaus rajono savivaldybė,

—

Vilkaviškio rajono savivaldybė,

—

Visagino savivaldybė,

—

Zarasų rajono savivaldybė.

6.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

powiat elbląski,

powiat miejski Elbląg,

powiat gołdapski,

powiat piski,

gminy Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie i Sępopol w powiecie bartoszyckim,

gminy Biskupiec, Kolno, część gminy Olsztynek położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S51 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Ameryka oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą S51 do północnej granicy gminy, łączącej miejscowości Mańki – Mycyny – Ameryka w powiecie olsztyńskim,

gmina Grunwald, część gminy Małdyty położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy Miłomłyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy wiejskiej Ostróda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 oraz na południe od drogi nr 16, część miasta Ostróda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 w powiecie ostródzkim,

powiat giżycki,

powiat braniewski,

powiat kętrzyński,

gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim,

gmina Nidzica i część gminy Kozłowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Rączki – Kownatki – Gardyny w powiecie nidzickim,

gminy Dźwierzuty, Jedwabno, Pasym, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

powiat mrągowski,

gmina Zalewo w powiecie iławskim,

powiat węgorzewski,

w województwie podlaskim:

powiat bielski,

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

powiat siemiatycki,

powiat hajnowski,

gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

gmina Rutki i część gminy Kołaki Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

powiat kolneński z miastem Kolno,

powiat białostocki,

gminy Filipów, Jeleniewo, Przerośl, Raczki, Rutka-Tartak, Suwałki, Szypliszki Wiżajny oraz część gminy Bakałarzewo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę 653 biegnącej od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą 1122B oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1122B biegnącą od drogi 653 w kierunku południowym do skrzyżowania z drogą 1124B i następnie na północny - wschód od drogi nr 1124B biegnącej od skrzyżowania z drogą 1122B do granicy z gminą Raczki w powiecie suwalskim,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

powiat siedlecki,

powiat miejski Siedlce,

gminy Bielany, Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

gminy Grębków i Wierzbno w powiecie węgrowskim,

powiat łosicki,

powiat ciechanowski,

powiat sochaczewski,

gminy Policzna, Przyłęk, Tczów i Zwoleń w powiecie zwoleńskim,

powiat kozienicki,

gminy Chotcza i Solec nad Wisłą w powiecie lipskim,

gminy Gózd, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki, Skaryszew, Jedlińsk, Przytyk, Zakrzew, część gminy Iłża położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9, część gminy Wolanów położona na północ od drogi nr 12 w powiecie radomskim,

gminy Bodzanów, Bulkowo, Staroźreby, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

powiat płoński,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Dębówka, Klembów, Poświętne, Radzymin, Wołomin, miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka w powiecie wołomińskim,

gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły, część gminy Górzno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Łąki i Górzno biegnącą od wschodniej granicy gminy, następnie od miejscowości Górzno na północ od drogi nr 1328W biegnącej do drogi nr 17, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od drogi nr 17 do zachodniej granicy gminy przez miejscowości Józefów i Kobyla Wola w powiecie garwolińskim,

gminy Boguty – Pianki, Zaręby Kościelne, Nur i część gminy Małkinia Górna położona na południe od rzeki Brok w powiecie ostrowskim,

gminy Stupsk, Wiśniewo i Strzegowo w powiecie mławskim,

powiat miński,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

powiat grójecki,

powiat grodziski,

powiat żyrardowski,

powiat białobrzeski,

powiat przysuski,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

powiat bialski,

powiat miejski Biała Podlaska,

gminy Batorz, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim,

gminy Janowiec, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Markuszów, Nałęczów, Puławy z miastem Puławy, Wąwolnica i Żyrzyn w powiecie puławskim,

gminy Nowodwór, miasto Dęblin i część gminy Ryki położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową powiecie ryckim,

gminy Adamów, Krzywda, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, Wojcieszków, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

powiat lubelski,

powiat miejski Lublin,

gminy Niedźwiada, Ostrów Lubelski, Serniki i Uścimów w powiecie lubartowskim,

powiat łęczyński,

powiat świdnicki,

gminy Fajsławice, Gorzków, Izbica, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Kraśniczyn, Łopiennik Górny, Siennica Różana i część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

gminy Chełm, Ruda – Huta, Sawin, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Wierzbica, część gminy Dorohusk położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L, część gminy Leśniowice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

powiat kraśnicki,

powiat opolski,

powiat parczewski,

powiat włodawski,

powiat radzyński,

w województwie podkarpackim:

powiat stalowowolski,

gminy Oleszyce, Lubaczów z miastem Lubaczów, Wielkie Oczy w powiecie lubaczowskim,

część gminy Kamień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Cmolas i Majdan Królewski w powiecie kolbuszowskim,

gminy Grodzisko Dolne, część gminy wiejskiej Leżajsk położona na południe od miasta Leżajsk oraz na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę San, w powiecie leżajskim,

gmina Jarocin, część gminy Harasiuki położona na północ od linii wyznaczona przez drogę nr 1048 R, część gminy Ulanów położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Tanew, część gminy Nisko położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 oraz na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 19, część gminy Jeżowe położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie niżańskim,

powiat tarnobrzeski,

w województwie pomorskim:

gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

część gminy Brody położona na zachód od linii kolejowej biegnącej od miejscowości Marcule i od północnej granicy gminy przez miejscowości Klepacze i Karczma Kunowska do południowej granicy gminy oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

w województwie lubuskim:

powiat wschowski,

gmina Kostrzyn nad Odrą i część gminy Witnica położona na południowy zachód od drogi biegnącej od zachodniej granicy gminy od miejscowości Krześnica, przez miejscowości Kamień Wielki - Mościce -Witnica - Kłopotowo do południowej granicy gminy w powiecie gorzowskim,

gminy Gubin z miastem Gubin, Maszewo i część gminy Bytnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

powiat słubicki,

gminy Słońsk, Sulęcin i Torzym w powiecie sulęcińskim,

gminy Bledzew i Międzyrzecz w powiecie międzyrzeckim,

gminy Kolsko, część gminy Kożuchów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy, część gminy Bytom Odrzański położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 293 i 326, część gminy Nowe Miasteczko położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi 293 i 328, część gminy Siedlisko położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od rzeki Odry przy południowe granicy gminy do drogi nr 326 łączącej się z drogą nr 325 biegnącą w kierunku miejscowości Różanówka do skrzyżowania z drogą nr 321 biegnącą od tego skrzyżowania w kierunku miejscowości Bielawy, a następnie przedłużoną przez drogę przeciwpożarową biegnącą od drogi nr 321 w miejscowości Bielawy do granicy gminy w powiecie nowosolskim,

gminy Nowogród Bobrzański, Trzebiechów część gminy Bojadła położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy i część gminy Sulechów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 w powiecie zielonogórskim,

powiat żarski,

gminy Brzeźnica, Iłowa, Małomice, Szprotawa, Wymiarki, Żagań, miasto Żagań, miasto Gozdnica, część gminy Niegosławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

gminy Lubrza, Łagów i Świebodzin w powiecie świebodzińskim,

w województwie dolnośląskim:

gmina Pęcław, część gminy Kotla położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Krzycki Rów, część gminy wiejskiej Głogów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 12, 319 oraz 329, część miasta Głogów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim,

gminy Grębocice i Polkowice w powiecie polkowickim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Przemęt i Wolsztyn w powiecie wolsztyńskim,

gmina Wielichowo część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 i część gminy Rakoniewice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie grodziskim,

gminy Lipno, Osieczna, Wijewo, Włoszakowice i część gminy Święciechowa położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie leszczyńskim,

gmina Śmigiel, część gminy wiejskiej Kościan położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez kanał Obry, część gminy Krzywiń położona na zachód od linii wyznaczonej przez kanał Obry w powiecie kościańskim,

powiat miejski Leszno,

powiat obornicki,

część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

gmina Suchy Las, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na północ od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Rokietnica położona na północ i na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz w powiecie poznańskim,

część gminy Szamotuły położona na wschód od wschodniej granicy miasta Szamotuły i na północ od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na wschód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na wschód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim,

w województwie łódzkim:

gminy Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

gmina Sadkowice w powiecie rawskim,

w województwie zachodniopomorskim:

część gminy Boleszkowice położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 31 i część gminy Dębno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 31 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Sarbinowo, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od miejscowości Sarbinowo przez miejscowość Krześnica do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim.

7.   Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—

in the district of Gelnica, the whole municipality of Smolník,

—

In the district of Košice-okolie the municipalities of Opátka, Košická Belá, Malá Lodina, Veľká Lodina, Kysak, Sokoľ, Trebejov, Obišovce, Družstevná pri Hornáde, Kostoľany nad Hornádom, Budimír, Vajkovce, Chrastné, Čižatice, Kráľovce, Ploské, Nová Polhora, Boliarov, Kecerovce, Vtáčkovce, Herľany, Rankovce, Mudrovce, Kecerovský Lipovec, Opiná, Bunetice,

—

the whole city of Košice,

—

in the district of Michalovce, the whole municipalities of Tušice, Moravany, Pozdišovce, Michalovce, Zalužice, Lúčky, Závadka, Hnojné, Poruba pod Vihorlatom, Jovsa, Kusín, Klokočov, Kaluža, Vinné, Trnava pri Laborci, Oreské, Staré, Zbudza, Petrovce nad Laborcom, Lesné, Suché, Rakovec nad Ondavou, Nacina Ves, Voľa, and Pusté Čemerné,

—

in the district of Vranov nad Topľou, the whole municipalities of Zámutov, Rudlov, Jusková Voľa, Banské, Cabov, Davidov, Kamenná Poruba, Vechec, Čaklov, Soľ, Komárany, Čičava, Nižný Kručov, Vranov nad Topľou, Sačurov, Sečovská Polianka, Dlhé Klčovo, Nižný Hrušov, Poša, Nižný Hrabovec, Hencovce, Kučín, Majerovce, Sedliská, Kladzany and Tovarnianska Polianka,

—

in the district of Prešov, the whole municipalities of Tuhrina, Lúčina, Podhradík, Okružná, Ruská Nová Ves, Teriakovce, Ľubotice, Vyšná Šebastová, Lipníky, Chmeľov, Čelovce, Pušovce, Proč, Šarišská Trstená, Chmeľovec, Podhorany, Nemcovce, Lada, Kapušany, Fulianka, Prešov, Fintice, Tulčík, Demjata, Veľký Slivník, Záhradné, Malý Slivník, Mošurov, Terňa, Gregorovce, Medzany, Malý Šariš, Župčany, Svinia, Veľký Šariš, Geraltov, Trnkov, Šarišská Poruba, Lažany, Červenica,

—

in the district of Sabinov, the whole municipalities Ostrovany, Daletice, Jarovnice, Šarišské Michaľany, Ražňany, Uzovce, Hubošovce, Ratvaj, Bodovce, Šarišské Sokolovce, Sabinov, Jakubovany, Uzovský Šalgov, Uzovské Pekľany, Pečovská Nová Ves, Rožkovany, Jakubova Voľa, Drienica, Červená Voda, Jakovany, Červenica pri Sabinove, Ľutina, Olejníkov,

—

in the district of Svidník, the whole municipalities of Dukovce, Želmanovce, Kuková, Kalnište, Lužany pri Ondave, Lúčka, Giraltovce, Kračúnovce, Železník, Kobylince, Mičakovce,

—

in the district of Bardejov, the whole municipalities of Kríže, Hervartov, Richvald, Šiba, Kľušov, Hertník, Fričkovce, Bartošovce, Kobyly, Osikov, Vaniškovce, Janovce, Tročany, Abrahámovce, Raslavice, Buclovany, Lopúchov, Stuľany, Koprivnica, Kochanovce, Harhaj, Vyšný Kručov, Brezov, Lascov, Marhaň, Kučín, Kožany, Kurima, Nemcovce, Porúbka, Hankovce, Oľšavce, Nižná Voľa, Rešov, Vyšná Voľa, Poliakovce, Dubinné, Hrabovec, Komárov, Lukavica,

—

in the district of Revúca, the whole municipalities of Gemer, Tornaľa, Žiar, Gemerská Ves, Levkuška, Otročok, Polina, Rašice,

—

in the district of Rimavská Sobota, the whole municipalities of Abovce, Barca, Bátka, Cakov, Chanava, Dulovo, Figa, Gemerské Michalovce, Hubovo, Ivanice, Kaloša, Kesovce, Kráľ, Lenartovce, Lenka, Neporadza, Orávka, Radnovce, Rakytník, Riečka, Rimavská Seč, Rumince, Stránska, Uzovská Panica, Valice, Vieska nad Blhom, Vlkyňa, Vyšné Valice, Včelince, Zádor, Číž, Štrkovec Tomášovce and Žíp,

—

in the district of Prešov, the whole municipalities of Tuhrina and Lúčina.

8.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—

Judeţul Bistrița-Năsăud, without localities mentioned in Part III:

—

Locality Dealu Ștefăniței,

—

Locality Romuli.

9.   Saksamaa

Järgmised piirkonnad Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Grunow-Dammendorf,

Gemeinde Mixdorf,

Gemeinde Schlaubetal,

Gemeinde Neuzelle,

Gemeinde Neißemünde,

Gemeinde Lawitz,

Gemeinde Eisenhüttenstadt,

Gemeinde Vogelsang,

Gemeinde Ziltendorf,

Gemeinde Wiesenau,

Gemeinde Friedland,

Gemeinde Müllrose,

Gemeinde Groß Lindow,

Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

Gemeinde Ragow-Merz,

Gemeinde Beeskow,

Gemeinde Rietz-Neuendorf mit den Gemarkungen Groß Rietz und Birkholz,

Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitwalde und Tauche,

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Jamlitz,

Gemeinde Lieberose,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Schenkendöbern mit den Gemarkungen Stakow, Reicherskreuz, Groß Drewitz, Sembten, Meuselwitz, Kreyne, Lübbinchen, Bärenklau, Schenkendöbern und Atterwasch,

Gemeinde Guben mit den Gemarkungen Bresinchen, Guben und Deulowitz,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Zechin,

Gemeinde Bleyen-Genschmar,

Gemeinde Golzow,

Gemeinde Küstriner Vorland,

Gemeinde Alt Tucheband,

Gemeinde Reitwein,

Gemeinde Podelzig,

Gemeinde Letschin mit der Gemarkung Sophienthal,

Gemeinde Seelow – östlich der Bahnstrecke RB 60,

Gemeinde Vierlinden – östlich der Bahnstrecke RB 60,

Gemeinde Lindendorf – östlich der Bahnstrecke RB 60,

Gemeinde Fichtenhöhe – östlich der Bahnstrecke RB 60,

Gemeinde Lebus mit den Gemarkungen Lebus und Mallnow – östlich der Bahnstrecke RB 60,

Bundesland Sachsen:

Landkreis Görlitz:

Gemeinde Krauschwitz östlich der B115,

Gemeinde Weißkeißel östlich der B115,

Gemeinde Rietschen östlich der B115 und nördlich der Südgrenze Truppenübungsplatz Oberlausitz.

III OSA

1.   Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—

the whole region of Blagoevgrad,

—

the whole region of Dobrich,

—

the whole region of Gabrovo,

—

the whole region of Kardzhali,

—

the whole region of Lovech,

—

the whole region of Montana,

—

the whole region of Pleven,

—

the whole region of Razgrad,

—

the whole region of Ruse,

—

the whole region of Shumen,

—

the whole region of Silistra,

—

the whole region of Sliven,

—

the whole region of Sofia city,

—

the whole region of Sofia Province,

—

the whole region of Targovishte,

—

the whole region of Vidin,

—

the whole region of Varna,

—

the whole region of Veliko Tarnovo,

—

the whole region of Vratza,

—

in Burgas region:

—

the whole municipality of Burgas,

—

the whole municipality of Kameno,

—

the whole municipality of Malko Tarnovo,

—

the whole municipality of Primorsko,

—

the whole municipality of Sozopol,

—

the whole municipality of Sredets,

—

the whole municipality of Tsarevo,

—

the whole municipality of Sungurlare,

—

the whole municipality of Ruen,

—

the whole municipality of Aytos.

2.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—

Aizputes novada Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

—

Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296,

—

Skrundas novada Rudbāržu, Nīkrāces pagasts, Raņķu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasts (izņemot pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes), Skrundas pilsēta,

—

Vaiņodes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106.

3.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—

Jurbarko rajono savivaldybė: Seredžiaus ir Juodaičių seniūnijos,

—

Kauno rajono savivaldybė, Čekiškės seniūnija, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907,

—

Kėdainių rajono savivaldybė: Pernaravos seniūnija ir Josvainių seniūnijos pietvakarinė dalis tarp kelio Nr. 229 ir Nr. 2032,

—

Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 119 ir į pietus nuo kelio Nr. 2828, Čiulėnų, Inturkės, Luokesos, Mindūnų ir Suginčių seniūnijos,

—

Plungės rajono savivaldybė: Alsėdžių, Babrungo, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

—

Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos ir Ariogalos miesto seniūnijos,

—

Skuodo rajono savivaldybės: Barstyčių, Notėnų ir Šačių seniūnijos.

4.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Bisztynek i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

gminy Łukta, Morąg, Miłakowo, część gminy Małdyty położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy Miłomłyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy wiejskiej Ostróda położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 oraz na północ od drogi nr 16, część miasta Ostróda położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr w powiecie ostródzkim,

powiat olecki,

gminy Barczewo, Gietrzwałd, Jeziorany, Jonkowo, Dywity, Dobre Miasto, Purda, Stawiguda, Świątki, część gminy Olsztynek położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S51 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Ameryka oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą S51 do północnej granicy gminy, łączącej miejscowości Mańki – Mycyny – Ameryka w powiecie olsztyńskim,

powiat miejski Olsztyn,

w województwie podlaskim:

część gminy Bakałarzewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę 653 biegnącej od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą 1122B oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1122B biegnącą od drogi 653 w kierunku południowym do skrzyżowania z drogą 1124B i następnie na południowy- zachód od drogi nr 1124B biegnącej od skrzyżowania z drogą 1122B do granicy z gminą Raczki w powiecie suwalskim,

w województwie mazowieckim:

gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły, część gminy Górzno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Łąki i Górzno biegnącą od wschodniej granicy gminy, następnie od miejscowości Górzno na południe od drogi nr 1328W biegnącej do drogi nr 17, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od drogi nr 17 do zachodniej granicy gminy przez miejscowości Józefów i Kobyla Wola w powiecie garwolińskim,

część gminy Iłża położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 w powiecie radomskim,

gmina Kazanów w powiecie zwoleńskim,

gminy Ciepielów, Lipsko, Rzeczniów i Sienno w powiecie lipskim,

w województwie lubelskim:

powiat tomaszowski,

gminy Białopole, Dubienka, Kamień, Żmudź, część gminy Dorohusk położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L, część gminy Leśniowice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L w powiecie chełmskim,

gmina Rudnik i część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

powiat zamojski,

powiat miejski Zamość,

powiat biłgorajski,

powiat hrubieszowski,

gminy Dzwola i Chrzanów w powiecie janowskim,

gmina Serokomla w powiecie łukowskim,

gminy Abramów, Kamionka, Michów, Lubartów z miastem Lubartów, Firlej, Jeziorzany, Kock, Ostrówek w powiecie lubartowskim,

gminy Kłoczew, Stężyca, Ułęż i część gminy Ryki położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie ryckim,

gmina Baranów w powiecie puławskim,

w województwie podkarpackim:

gminy Cieszanów, Horyniec – Zdrój, Narol i Stary Dzików w powiecie lubaczowskim,

gminy Kuryłówka, Nowa Sarzyna, miasto Leżajsk, część gminy wiejskiej Leżajsk położona na północ od miasta Leżajsk oraz część gminy wiejskiej Leżajsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę San, w powiecie leżajskim,

gminy Krzeszów, Rudnik nad Sanem, część gminy Harasiuki położona na południe od linii wyznaczona przez drogę nr 1048 R, część gminy Ulanów położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Tanew, część gminy Nisko położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 oraz na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 19, część gminy Jeżowe położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie niżańskim,

gminy Chłopice, Jarosław z miastem Jarosław, Laszki, Wiązownica, Pawłosiów, Radymno z miastem Radymno, w powiecie jarosławskim,

gmina Stubno w powiecie przemyskim,

część gminy Kamień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie rzeszowskim,

gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, miasto Przeworsk, część gminy wiejskiej Przeworsk położona na wschód od miasta Przeworsk i na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 biegnącą od granicy z gminą Tryńcza do granicy miasta Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1594R biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zarzecze oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr 1617R oraz 1619R biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie przeworskim,

w województwie lubuskim:

gminy Nowa Sól i miasto Nowa Sól, Otyń oraz część gminy Kożuchów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy, część gminy Bytom Odrzański położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 293 i 326, część gminy Nowe Miasteczko położona na wschód od linii wyznaczonych przez drogi 293 i 328, część gminy Siedlisko położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od rzeki Odry przy południowe granicy gminy do drogi nr 326 łączącej się z drogą nr 325 biegnącą w kierunku miejscowości Różanówka do skrzyżowania z drogą nr 321 biegnącą od tego skrzyżowania w kierunku miejscowości Bielawy, a następnie przedłużoną przez drogę przeciwpożarową biegnącą od drogi nr 321 w miejscowości Bielawy do granicy gminy w powiecie nowosolskim,

gminy Babimost, Czerwieńsk, Kargowa, Świdnica, Zabór, część gminy Bojadła położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy i część gminy Sulechów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 w powiecie zielonogórskim,

część gminy Niegosławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

powiat miejski Zielona Góra,

gminy Skąpe, Szczaniec i Zbąszynek w powiecie świebodzińskim,

gminy Bobrowice, Dąbie, Krosno Odrzańskie i część gminy Bytnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

część gminy Trzciel położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 w powiecie międzyrzeckim,

w województwie wielkopolskim:

gmina Zbąszyń, część gminy Miedzichowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Nowy Tomyśl położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie nowotomyskim,

gmina Siedlec w powiecie wolsztyńskim,

część gminy Rakoniewice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie grodziskim,

gminy Chocz, Czermin, Gołuchów, Pleszew i część gminy Gizałki położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 w powiecie pleszewskim,

część gminy Grodziec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 w powiecie konińskim,

gminy Blizanów, Stawiszyn, Żelazków w powiecie kaliskim,

w województwie dolnośląskim:

gminy Jerzmanowa, Żukowice, część gminy Kotla położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Krzycki Rów, część gminy wiejskiej Głogów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 12, 319 oraz 329, część miasta Głogów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim,

gminy Gaworzyce, Radwanice i część gminy Przemków położona na północ od linii wyznaczonej prze drogę nr 12 w powiecie polkowickim,

w województwie świętokrzyskim:

część gminy Brody położona na wschód od linii kolejowej biegnącej od miejscowości Marcule i od północnej granicy gminy przez miejscowości Klepacze i Karczma Kunowska do południowej granicy gminy w powiecie starachowickim.

5.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—

Zona orașului București,

—

Județul Constanța,

—

Județul Satu Mare,

—

Județul Tulcea,

—

Județul Bacău,

—

Județul Bihor,

—

The following localities from Județul Bistrița Năsăud:

—

Dealu Ștefăniței,

—

Romuli,

—

Județul Brăila,

—

Județul Buzău,

—

Județul Călărași,

—

Județul Dâmbovița,

—

Județul Galați,

—

Județul Giurgiu,

—

Județul Ialomița,

—

Județul Ilfov,

—

Județul Prahova,

—

Județul Sălaj,

—

Județul Suceava,

—

Județul Vaslui,

—

Județul Vrancea,

—

Județul Teleorman,

—

Judeţul Mehedinţi,

—

Județul Gorj,

—

Județul Argeș,

—

Judeţul Olt,

—

Judeţul Dolj,

—

Județul Arad,

—

Județul Timiș,

—

Județul Covasna,

—

Județul Brașov,

—

Județul Botoșani,

—

Județul Vâlcea,

—

Județul Iași,

—

Județul Hunedoara,

—

Județul Alba,

—

Județul Sibiu,

—

Județul Caraș-Severin,

—

Județul Neamț,

—

Județul Harghita,

—

Județul Mureș,

—

Județul Cluj,

—

Județul Maramureş.

6.   Slovakkia

—

the whole district of Trebišov,

—

in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not included in Part I and Part II,

—

Region Sobrance – municipalities Lekárovce, Pinkovce, Záhor, Bežovce,

—

the whole district of Košice – okolie, except municipalities included in part II,

—

In the district Rožnava, the municipalities of Bôrka, Lúčka, Jablonov nad Turňou, Drnava, Kováčová, Hrhov, Ardovo, Bohúňovo, Bretka, Čoltovo, Dlhá Ves, Gemerská Hôrka, Gemerská Panica, Kečovo, Meliata, Plešivec, Silica, Silická Brezová, Slavec, Hrušov, Krásnohorská Dlhá Lúka, Krásnohorské podhradie, Lipovník, Silická Jablonica, Brzotín, Jovice, Kružná, Pača, Rožňava, Rudná, Vidová and Čučma,

—

in the district of Gelnica, the whole municipality of Smolník and Úhorná.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—

tutto il territorio della Sardegna.
“

23.11.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 392/60

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1742,

20. november 2020,

milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga Ühendkuningriigis

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 8265 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4 koostoimes Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi „väljaastumisleping“) artikliga 131,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4 koostoimes väljaastumislepingu artikliga 131,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lindude gripp on lindude nakkav viirushaigus, millesse võivad nakatuda ka kodulinnud. Kodulindude nakatumisel lindude gripi viirustesse avaldub haigus peamiselt kahes vormis, mida eristatakse nende virulentsuse järgi. Madala patogeensusega haigusvorm põhjustab tavaliselt ainult kergeid sümptomeid, kuid kõrge patogeensusega vormi tagajärg enamiku kodulinnuliikide puhul on lindude väga suur suremus. Sellel haigusel on ränk mõju kodulinnukasvatuse kasumlikkusele, sest see häirib liidusisest kaubandust ja eksporti kolmandatesse riikidesse.

(2)

Alates 2005. aastast on täheldatud, et lindude kõrge patogeensusega grippi põhjustavate alatüüpi H5 kuuluvate viirustega võivad nakatuda rändlinnud, kes kevad- ja sügisrände ajal saavad viirusi levitada pika vahemaa taha.

(3)

Lindude kõrge patogeensusega grippi põhjustavate viiruste esinemine metslindudel kujutab endast pidevat ohtu nende viiruste otsesele ja kaudsele sissetoomisele ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodulinde või muid tehistingimustes peetavaid linde.

(4)

Lindude kõrge patogeensusega gripi puhangu korral on oht, et tauditekitaja võib levida muudesse ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodu- või muid tehistingimustes peetavaid linde.

(5)

Nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ (3) on kehtestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on jälgida lindude gripiga seotud olukorda ja lindude grippi varakult avastada, ning minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse selle taudi puhkemisel kodu- või muude tehistingimustes peetavate lindude seas. Kõnealuses direktiivis on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamine lindude kõrge patogeensusega gripi puhangu korral. Sellist piirkondadeks jaotamist rakendatakse eelkõige selleks, et säilitada lindude tervisestaatus riigi ülejäänud territooriumil, takistades tauditekitaja jõudmist seal asuvate lindudeni ning tagades haiguse varajase avastamise.

(6)

2020. aasta novembris teatas Ühendkuningriik komisjonile alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest oma territooriumil Cheshire’i ja Herefordshire’i krahvkonnas asuvates ettevõtetes, kus kasvatatakse kodulinde või muid tehistingimustes peetavaid linde, ning võttis viivitamatult direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutud meetmed, mis hõlmasid ka kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist.

(7)

Komisjon on koostöös Ühendkuningriigiga need meetmed läbi vaadanud ja leidnud, et Ühendkuningriigi pädeva asutuse kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisaval kaugusel ettevõtetest, kus haiguspuhangute esinemine on kinnitust leidnud.

(8)

Selleks et vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandates riikides põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja liidu tasandil kiiresti kirjeldada Ühendkuningriigis seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoone.

(9)

Seda silmas pidades tuleks käesoleva otsuse lisas kindlaks määrata Ühendkuningriigi kaitse- ja järelevalvetsoonid, kus kohaldatakse direktiivis 2005/94/EÜ sätestatud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ning kehtestada kõnealuse piirkondadeks jaotamise kestus.

(10)

Lisaks sellele tuleks komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1654, (4) mis võeti vastu pärast seda, kui Ühendkuningriik teatas 2020. aasta novembris Cheshire’i krahvkonnas esinenud puhangust, ja mida hiljem muudeti pärast Herefordshire’i krahvkonnas esinenud puhangust teatamist, tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva otsusega.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendkuningriik tagab, et vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõikele 1 kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid hõlmavad vähemalt käesoleva otsuse lisa A ja B osas loetletud piirkondi.

Artikkel 2

Rakendusotsus (EL) 2020/1654 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 20. november 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

(4)  Komisjoni 6. novembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1654, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga Ühendkuningriigis (ELT L 372, 9.11.2020, lk 52).

LISA

A OSA

Artiklis 1 osutatud kaitsetsoon:

Ühendkuningriik

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1

Those parts of the county of Cheshire (ADNS code 00140) contained within a circle of a radius of three kilometres, centred on WGS84 dec. coordinates N53.25 and W2.81

27.11.2020

Those parts of the county of Herefordshire (ADNS code 00051) contained within a circle of a radius of three kilometres, centred on WGS84 dec. coordinates N52.17 and W2.81

8.12.2020

B OSA

Artiklis 1 osutatud järelevalvetsoon:

Ühendkuningriik

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31

Those parts of the county of Cheshire (ADNS code 00140) extending beyond the area described in the protection zone and within the circle of a radius of ten kilometres, centred on WGS84 dec. coordinates N53.25 and W2.81

6.12.2020

Those parts of the county of Cheshire (ADNS code 00140) contained within a circle of a radius of three kilometres, centred on WGS84 dec. coordinates N53.25 and W2.81

28.11.2020–6.12.2020

Those parts of the county of Herefordshire (ADNS code 00051) extending beyond the area described in the protection zone and within the circle of a radius of ten kilometres, centred on WGS84 dec. coordinates N52.17 and W2.81

17.12.2020

Those parts of the county of Herefordshire (ADNS code 00051) contained within a circle of a radius of three kilometres, centred on WGS84 dec. coordinates N52.17 and W2.81

9.12.2020–17.12.2020

SOOVITUSED

23.11.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 392/63

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2020/1743,

18. november 2020,

antigeeni kiirtestide kasutamise kohta SARS-CoV-2 nakkuse diagnoosimisel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (1) artikli 168 lõikega 7 kuulub tervishoiupoliitika määratlemine ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamine ja kättesaadavaks muutmine liikmesriikide pädevusse. Seega vastutavad ELi liikmesriigid COVID-19 testimisstrateegiate väljatöötamise ja rakendamisega, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamisega seotud otsuste tegemise eest, võttes seejuures arvesse riikide epidemioloogilist ja sotsiaalset olukorda ning testimise sihtpopulatsiooni.

(2)

SARS-CoV-2 nakatunute arv kasvab jätkuvalt ja suurendab proove võtvate tervishoiutöötajate ning COVID-19 teste tegevate laborite töökoormust, mis omakorda pikendab ajavahemikku testi taotlemisest tulemuse saamiseni. Peale selle on juurdepääs COVID-19 testimiskohtadele ja teenustele 2020. aasta esimese poolega (kui Euroopas oli esimene pandeemialaine) võrreldes paranenud, mille tulemusena testimisnõudlus kuhjub ja sageli ületab olemasolevat testimissuutlikkust.

(3)

Teaduse ja tehnika areng jätkub, andes uusi teadmisi viiruse omaduste ning mitmesuguste COVID-19 diagnoosimise metoodikate ja võimalike lähenemisviiside kohta. Praegu on COVID-19 diagnostika tipptasemeks RT-PCR test, mida Maailma Terviseorganisatsioon ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) peavad kõige usaldusväärsemaks meetodiks nakatunute ja kontaktsete isikute testimisel (2).

(4)

Euroopa turul on üha enam kättesaadavad uue põlvkonna kiiremad ja odavamad testid, nn antigeeni kiirtestid, millega tehakse kindlaks viiruse valkude (antigeenide) olemasolu ja mida saab kasutada aktiivse nakkuse avastamiseks. Euroopa Komisjoni COVID-19 in vitro diagnostika vahendite ja katsemeetodite andmebaasi on lisatud 72 CE-märgisega antigeeni kiirtesti (3).

(5)

Antigeeni kiirtestide turule laskmise suhtes praegu kohaldatav õigusraamistik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ (4). Direktiivi kohaselt peab tootja SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide kohta koostama tehnilise dokumentatsiooni, milles selgelt tõendatakse, et test on ohutu ja toimib tootja ettenähtud viisil, vastates seega direktiivi I lisas sätestatud nõuetele. Seejärel võib tootja väljastada ELi vastavusdeklaratsiooni ja kinnitada oma seadmele CE-märgise. Alates 26. maist 2022 asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv määrusega (EL) 2017/746 (5) in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kohta. Selle määruse kohaselt kohaldatakse antigeeni kiirtestide suhtes tugevdatud nõudeid seadme toimivusele ning põhjalikku hindamist teavitatud asutuse poolt.

(6)

Liikmesriikide pädevatest asutustest koosnev meditsiiniseadmete koordineerimisrühm teeb kooskõlas komisjoni suunisega COVID-19 in vitro diagnostiliste testide kohta (6) tööd, et hõlbustada testide turulelaskmist käsitleva õigusraamistiku ühtset kohaldamist, sealhulgas tootjate juhendamist direktiivi 98/79/EÜ kohaselt. Peale selle kavatseb komisjon meditsiiniseadmete koordineerimisrühma abiga COVID-19 testide, sealhulgas antigeeni kiirtestide jaoks välja töötada ja vastu võtta määruse (EL) 2017/746 kohase ühtse kirjelduse (7).

(7)

15. aprillil 2020 võttis komisjon vastu suunise COVID-19 in vitro diagnostika seadmete ja nende toimivuse kohta, (8) milles antakse ülevaade COVID-19 testimisest ja kaalutlustest testide toimivuse kohta. Selles rõhutatakse, et direktiivi 98/79/EÜ kohaselt peab tootja märkima seadme sihtotstarbe ning et seade peab olema kavandatud ja toodetud nii, et see sobib kõnealuseks sihtotstarbeks, kaasa arvatud ettenähtud kasutajaga ja kliiniliste aspektide, näiteks sihtpopulatsiooniga. Samuti peab tootja esitama seadme analüütilise toimivuse taseme, mis peab vastama sihtotstarbele. Seadmega kaasas oleva teabe puhul tuleb arvesse võtta võimalike kasutajate koolitust ja teadmisi.

(8)

Maailma Terviseorganisatsioon avaldas 11. septembril 2020 vahesuunised antigeeni kiirtestide kasutamise kohta COVID-19 tuvastamiseks, (9) andes riikidele nõu selle kohta, milline võiks olla nende testide roll, ja vajaduse kohta olla testi valides hoolikas. Maailma Terviseorganisatsioon on rõhutanud, et kuigi antigeeni kiirtestid võivad pakkuda kasulikke lahendusi SARS-CoV-2 nakkuse diagnoosimiseks eri olukordade ja stsenaariumide puhul, ei ole nende kliiniline toimivus veel optimaalne ja ettevaatus on vajalik.

(9)

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab olemasolevate võimaluste hulgast kasutada antigeeni kiirteste, mis vastavad minimaalsetele toimivusnõuetele ≥ 80 % tundlikkuse osas ja ≥ 97 % spetsiifilisuse osas, ning kasutada neid teste eelkõige siis, kui RT-PCR-testide kättesaadavus on ajutiselt piiratud või kui pikk aeg tulemuste saamisel ei võimalda kliinilist kasutamist. Antigeeni kiirtestide kasutamine annab võimaluse kiiresti kindlaks teha isikud, kes on nakkuse levimise seisukohast kõige ohtlikumad eelkõige just suure leviku puhul kogukonnas.

(10)

ECDC on andnud suunise sobivate SARS-CoV-2 testimisstrateegiate kohta, mis sobivad konkreetsete rahvatervisega seotud eesmärkide saavutamiseks mitmesugustes epidemioloogilistes olukordades (10). Selle suunisega antakse raamistik, milles SARS-CoV-2 testimine aitab olulisel määral kaasa usaldusväärsete seireandmete saamisele, leviku üle kontrolli saavutamisele kogukonnas, leviku vältimisele kõrge riskitasemega piirkondades ning viiruse taassisenemise piiramisele kogukondades, kus on saavutatud tugev kontroll leviku üle.

(11)

Enamikul praegu saadaolevatel antigeeni kiirtestidel on RT-PCR-testidega võrreldes väiksem tundlikkus. ECDC suunises (11) antigeeni kiirtestide kasutamise kohta määratletakse erinevate katsestrateegiate sobivus erinevates epidemioloogilistes kontekstides, olukordades ja eeldatava kliinilise toimivuse puhul praegu olemasolevate tõendite alusel. Praeguseni on antigeeni kiirtestide kliinilise hindamise uuringud näidanud tipptasemel RT-PCR-testiga võrreldes tundlikkust 29–93,9 % ja testi spetsiifilisust 80,2–100 %. Antigeeni kiirtestide tundlikkus suureneb, kui neid kasutatakse populatsioonides, kus sümptomite ilmnemisest on möödas kuni 5 päeva, ja suure viiruskoormusega proovide puhul.

(12)

Antigeeni kiirtestidel võib aga olla märkimisväärne eelis RT-PCR-testide ees, sest vaja on lihtsamaid vahendeid ja vajadus kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järele on väiksem. Samuti on eeliseks hind ja kiirus, mis võimaldab osutada hõlpsat ja kiirete tulemustega tervishoiuteenust ja leevendada survet tervishoiusüsteemidele. Kui neid kasutada näiteks kogu populatsiooni hõlmaval sihipärasel testimisel, siis võimalust, et kõiki juhte ei avastata või saadakse valenegatiivsed tulemused, tasakaalustab tulemuste õigeaegsus ja võimalus esialgu negatiivseteks osutunud isikuid uuesti testida. Positiivse või negatiivse testitulemuse ennustusväärtus oleneb testi tulemuslikkusest ja nakkuse levimusest testitud populatsioonis. Seepärast tuleks antigeeni kiirtestide tulemuste tõlgendamisel tuleks neid elemente nõuetekohaselt arvesse võtta.

(13)

Seoses võimalusega kasutada antigeeniteste asümptomaatilistel isikutel tuleb märkida, et praeguseni on olemas väga vähe andmeid antigeeni kiirtestide toimivuse kohta selles kontekstis. Peale selle ei ole praegu kättesaadavate antigeeni kiirtestide tootjate juhistes asümptomaatilisi isikuid sihtpopulatsioonina nimetatud.

(14)

Võimalust kasutada antigeeni kiirteste reisijate puhul tuleks veel kaaluda, võttes epidemioloogilist olukorda silmas pidades arvesse uusimat teaduse ja tehnika arengut. Nagu on märgitud komisjoni 28. oktoobri 2020. aasta soovituses COVID-19 testimisstrateegiate kohta, töötavad näiteks ECDC ja Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) praegu ohutumate lennureiside tagamiseks ühiselt välja käitumisjuhist, mis hõlmab ka ühtset testimismetoodikat lennujaamades.

(15)

Keskne asutus liiduülese tähtsusega rahvatervisekriiside koordineerimisel on terviseohutuse komitee (HSC). Selle ülesanne on tugevdada parima tava ja teabe koordineerimist ja jagamist riikliku valmisoleku ja reageerimise planeerimisel. Antigeeni kiirtestide kasutamist on arutatud alates 2020. aasta septembri algusest. Mitu liikmesriiki on hakanud praktikas kasutama antigeeni kiirteste ja on lisanud nende kasutamise oma riiklikesse COVID-19 testimisstrateegiatesse. Lisaks teeb enamik liikmesriike praegu valideerimisuuringuid või katseprojekte, et hinnata antigeeni kiirtestide kliinilist toimet konkreetsetes tingimustes ja SARS-CoV-2 nakkuse diagnoosimisel konkreetsete sihtpopulatsioonide hulgas.

(16)

Komisjoni 28. oktoobri 2020. aasta soovituses COVID-19 testimisstrateegiate, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta (12) on riikidele antud suunis peamiste elementide kohta, mida tuleb seoses riiklike, piirkondlike või kohalike testimisstrateegiatega arvesse võtta. Soovituses keskendutakse COVID-19 testimisstrateegia kohaldamisalale, prioriteetsena käsitatavatele inimrühmadele ja konkreetsetele olukordadele, mida tuleks arvesse võtta, samuti käsitletakse testimissuutlikkuse ja -ressurssidega seotud põhiküsimusi.

(17)

Samuti soovitatakse, et liikmesriigid peaksid kokku leppima antigeeni kiirtesti valikukriteeriumid, eelkõige need, mis on seotud asjaomaste testide kliinilise toimivusega (tundlikkus ja spetsiifilisus); samuti tuleks kokkuleppele jõuda nende stsenaariumide ja tingimuste suhtes, mille puhul on asjakohane kasutada antigeeni kiirtesti, näiteks suure leviku korral kogukonnas.

(18)

Samuti teatatakse soovituses, et komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et kiiremas korras luua kiirtestide hindamise, heakskiitmise ja vastastikuse tunnustamise ning testitulemuste vastastikuse tunnustamise raamistik. Sellele aidatakse kaasa ka käesoleva soovitusega.

(19)

Ettevõtjad peavad järgima kohaldatavates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid. Neid nõudeid järgides ja tootele CE-märgist kinnitades kinnitab tootja, et toode vastab kõigile CE-vastavusmärgist käsitlevatele õiguslikele nõuetele ning et toodet võib müüa kogu Euroopa Majanduspiirkonnas. Liikmesriikidel on võimalus piirata teatavate seadmete kättesaadavust, kui nad leiavad, et see on tervise ja ohutuse kaitsmise või rahvatervise huvides (13). Testide valik riiklikul tasandil oleneb testide kättesaadavusest ja kasutusele võetud riiklikest testimisstrateegiatest, muu hulgas näiteks sellest, millisel eesmärgil ja millistes kombinatsioonides teste kavatsetakse kasutada ning milline toimivuse tase on asjaomase liikmesriigi või piirkonna kohalikus epidemioloogilises ja kliinilises olukorras või konkreetses tervishoiuasutuses või patsiendirühma puhul vastuvõetav. ELi tasandil tehtav koostöö nende testide kliinilises praktikas kasutamisest saadavate andmete hindamisel, kaasa arvatud Euroopa tervisetehnoloogia hindamise võrgustiku ühismeetme kaudu, võib anda olulist teavet riiklike strateegiate koostamiseks.

(20)

Tõhusal testimisel on siseturu sujuvas toimimises oluline roll, sest see võimaldab võtta sihipäraseid isoleerimis- või karantiinimeetmeid. Antigeeni kiirtestide vastastikune tunnustamine võimaldaks vaba liikumise piiranguid vähendada, mis on kooskõlas nõukogu soovitusega (EL) 2020/1475, (14) mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel.

(21)

Liikmesriikide tervishoiusüsteemid peaksid käesolevas soovituses esitatud suunise kohaselt antigeeni kiirtestide tulemusi vastastikku tunnustama. Selleks et toetada vastastikust tunnustamist, peaksid liikmesriigid jätkama ühiseid arutelusid riiklikke testimisstrateegiate üle eelkõige terviseohutuse komitees ning võttes arvesse ECDC-lt ja muude asjakohaste koostööalaste jõupingutuste tulemusena (nt Euroopa tervisetehnoloogia hindamise võrgustiku ühismeetme raames) saadud teavet.

(22)

ELi tervishoiutehnoloogia hindamise alane koostöö on osutunud tervishoiutehnoloogia hindamise riiklikele asutustele kasulikuks, andes SARS-CoV-2-ga seotud suunise, kaasa arvatud antigeenitestide kasutamise kohta. Komisjon on teinud ettepaneku veelgi tugevdada tervisetehnoloogia hindamise alast koostööd ELi tasandil (15). ELi tervisetehnoloogia hindamise raamistiku rakendamisega luuakse oluline koostöövahend, ühendatakse ressursid, jagatakse kogemusi ja leitakse tõendid, mis annavad vajalikku teavet otsuste tegemiseks, kaasa arvatud antigeenitestide kasutamise kohta.

(23)

Selleks et anda täiendavat toetust liikmesriikidele antigeeni kiirtestide kasutuselevõtmiseks, on komisjon erakorralise toetuse rahastamisvahendist eraldanud 100 miljonit eurot, et osta antigeeni kiirteste ja jagada need liikmesriikidele. Peale selle on komisjon koos liikmesriikidega algatanud ühishanke, et hõlbustada õiglast ja võrdset juurdepääsu antigeeni kiirtestidele.

(24)

Käesolev soovitus põhineb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Maailma Terviseorganisatsiooni uusimal suunisel. Seda võidakse ajakohastada, võttes arvesse uusi teaduslikke tõendeid, tehnika uusimat arengut ja muutuvat epidemioloogilist olukorda.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.   SOOVITUSE EESMÄRK

(1)

 Käesolevas soovituses esitatakse liikmesriikidele 28. oktoobri soovitusest (mis käsitleb COVID-19 testimisstrateegiaid) lähtuv suunis seoses antigeeni kiirtestide kasutamisega SARS-CoV-2 nakkuse avastamiseks.

(2)

 Liikmesriikidel soovitatakse teha antigeeni kiirteste lisaks RT-PCR-testidele selgelt määratletud tingimustes, kus antigeeni kiirtestide kasutamine on asjakohane, et tõkestada koroonaviiruse levikut, avastada SARS-CoV-2-te nakatunud ning piirata isoleerimis- ja karantiinimeetmeid.

(3)

 Samuti aidatakse selle soovitusega kaasa inimeste vaba liikumise ja siseturu tõrgeteta toimimise tagamisele piiratud testimissuutlikkuse ajal.

(4)

 Eelkõige keskendutakse käesolevas soovituses antigeeni kiirtestide valimisel kasutatavatele kriteeriumidele, tingimustele, mille korral antigeeni kiirtestide kasutamine on asjakohane, testijatele ning testide ja nende tulemuste valideerimisele vastastikusele tunnustamisele.

2.   ANTIGEENI KIIRTESTIDE VALIKU KRITEERIUMID

(5)

 Liikmesriigid peaksid püüdma kasutada antigeeni kiirteste, mille tulemuslikkus on vastuvõetav, st tundlikkus ≥ 80 % ja spetsiifilisus ≥ 97 %, et võimalikult palju vältida valenegatiivseid ja valepositiivseid tulemusi.

(6)

 Antigeeni kiirtesti peaksid läbi viima koolitatud tervishoiutöötajad või vajaduse korral koolitatud testijad tootja juhiseid järgides. Oluline aspekt, mida sageli ei tähtsustata, on proovi võtmine. Samuti peaksid olema kättesaadavad juhendid proovi tõhusaks võtmiseks ja käitlemiseks.

(7)

 Antigeeni kiirteste tuleks kasutada kuni viie päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist või kuni seitsme päeva jooksul pärast kokkupuudet COVID-19 kinnitatud juhtumiga.

(8)

 Enne kui antigeeni kiirtestide kasutamine heaks kiidetakse, peaksid liikmesriigid tagama, et nendel testidel on CE-märgis, (16) ning enne kui need kliinilises praktikas kasutusele võetakse, tagama, et kõnealused testid on käesoleva soovituse kohaselt standardsetest RT-PCR-testidest lähtudes valideeritud sihtpopulatsiooni ja kavandatud kasutustingimuste puhul.

3.   ANTIGEENITESTIDE SOOVITUSLIKUD KASUTUSTINGIMUSED

(9)

 Kui RT-PCR-testide kättesaadavus on ajutiselt piiratud, võib kaaluda antigeeni kiirtestide kasutamist COVID-19 sümptomitega isikute puhul piirkondades, kus positiivsete testitulemuste osakaal on suur või väga suur, st ≥ 10 %.

(10)

 Antigeeni kiirtestide kasutamist võib soovitada isikute testimiseks sümptomitest olenemata sellistes tingimustes, kus positiivsete testitulemuste osakaal on eeldatavalt ≥ 10 %, st kontaktsete isikute väljaselgitamise ja puhangu uurimise eesmärgil.

(11)

 Selleks, et leevendada COVID-19 mõju tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustes, tuleks kaaluda antigeeni kiirtestide kasutamist tervishoiuasutustesse vastuvõtmisel ning sümptomitega patsientide või elanike triaaži puhul (kuni 5 päeva sümptomite ilmnemisest), kaasa arvatud patsientide isolatsiooniruumidesse määramisel.

(12)

 Samuti tuleks kaaluda antigeeni kiirtestide kasutamist kogu populatsiooni hõlmavaks sihipäraseks testimiseks, näiteks kohalikus kogukonnas ja muudes suure levimusega olukordades ning piiravate meetmete kontekstis, et teha kogukonnas kindlaks suure levitamispotentsiaaliga isikud ja vähendada survet tervishoiuasutustele. Sellises olukorras tasakaalustab võimalust, et kõiki juhte ei avastata või saadakse valenegatiivsed tulemused, tulemuste õigeaegsus ja võimalus esialgu negatiivseteks osutunud isikuid uuesti testida. Nagu on märgitud käesolevas soovituses, annab diagnoosimiseks täiendavat teavet kinnitav test.

(13)

 Olukorras, kus levimus on suur ja/või RT-PCR-testide tegemise suutlikkus piiratud, et teha kindlaks suure levitamispotentsiaaliga isikud, tuleks kaaluda antigeeni kiirtestide kasutamist tervishoiutöötajate, kodu- ja sotsiaalhooldajate, muude pikaajalise hoolduse asutuste ja suletud asutuste (nt vanglad või kinnipidamisasutused, varjupaigataotlejate ja migrantide vastuvõtuasutused) töötajate ning muude asjakohaste sektorite (lihatöötlemisettevõtted, tapamajad jms) ja sarnaste asutuste asjakohaste eesliinitöötajate korduvaks testimiseks (nt iga 2–3 päeva järel).

(14)

 Kui levimus on väike, tuleks antigeeni kiirtesti kasutamisel keskenduda olukordadele, kus nakatunud isikute kiire tuvastamine aitab puhanguid ohjata, ning (kõrge riskiga) riskirühmade, näiteks meditsiinitöötajate või muude pikaajalise hoolduse asutustega seotud isikute regulaarsele jälgimisele. Sellistes olukordades tuleb hinnata positiivsete juhtude märkamata jäämise riski ning valepositiivsetest tulemustest tingitud isolatsiooni- ja karantiinimeetmete rakendamise riski. Neid riske saab leevendada kinnitava testiga.

(15)

 Kui antigeeni kiirtesti kasutatakse nakkuse suure levimusega populatsioonis, tuleks negatiivsed tulemused kinnitada kas RT-PCR-testi või korduva antigeeni kiirtestiga. Kui antigeeni kiirtesti kasutatakse nakkuse väikese levimusega populatsioonis, tuleks positiivsed tulemused kinnitada kas RT-PCR-testi või korduva antigeeni kiirtestiga. Mõlemal juhul oleneb kinnitava testi kasutamine ja valik positiivsete juhtude märkamata jäämise või valepositiivsete juhtudega seotud riski vastuvõetavusest.

4.   TESTIMISSUUTLIKKUS JA -RESSURSID

(16)

 Lisaks eespool esitatud kaalutlustele oleneb konkreetse diagnostilise testi valik olemasolevast testimissuutlikkusest. Kui ei ole võimalik teha piisavalt RT-PCR-analüüse või kui nendega kulub tulemuse saamiseks kauem kui 24 tundi, võib antigeeni kiirtesti valik olla põhjendatud, olenevalt selle kasutuseesmärgist ja selle piiratud toimivusega seotud riski vastuvõetavusest.

(17)

 Vaja on koolitatud tervishoiu- ja laboritöötajaid, kes võtavad proove, testivad, analüüsivad proove ja esitavad testitulemused kliinilisele personalile ning kohaliku, piirkondliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi tervishoiuasutustele. Rangelt tuleb järgida tootja juhiseid proovide võtmise, ohutu käitlemise, kasutamise ja kõrvaldamise kohta, sealhulgas proovi liigi ja kasutuseesmärgi kohta. Proovide võtmisel, käitlemisel ja töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid bioohutusmeetmeid. Liikmesriigid peavad tagama piisava suutlikkuse ja piisavad vahendid proovide võtmiseks, testimiseks ja aruandluseks. Suutlikkuse tagamiseks võib olla vaja koolitada muid testijaid peale tervishoiutöötajate.

(18)

 Meditsiinilaborid, eelkõige ELi võrgustikku kuuluvad laborid, mille on akrediteerinud liikmesriikide riiklikud asutused ühtlustatud standardi EN ISO 15189 (Meditsiinilaborid. Kvaliteedi ja kompetentsuse nõuded) ja võimalike täiendavate standardite ja nõuete kohaselt, täidavad kõrgeid kvaliteedinõudeid ja võivad võtta aktiivse rolli antigeeni kiirtestide kasutamisel. Akrediteering tagab ka nende laborite korrapärase kontrollimise ja selle, et nad vastavad vajalikele kvaliteedi- ja pädevusnõuetele.

(19)

 Kui antigeeni kiirteste asjakohaselt kasutatakse, peab olema tagatud kinnitavate RT-PCR-testide tegemise suutlikkus.

5.   VALIDEERIMINE JA VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE

(20)

 Liikmesriigid peaksid antigeeni kiirtestide sõltumatul valideerimisel kasutama ECDC välja töötatud tehnilist suunist, (17) mis käsitleb COVID-19 antigeeni kiirtestide kasutamist, eelkõige seoses nende testide kliinilise valideerimisega, et tagada tulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus.

(21)

 ECDC tehnilises suunises kirjeldatud, antigeeni kiirtesti valideerimisega seotud kaalutlused hõlmavad elemente, mis on seotud testide valideerimisega kavandatud kasutusega sarnastes tingimustes, tootja juhiste järgimisega, praeguse tipptasemel RT-PCRiga võrdlemisega, tagasiulatuvate lähenemisviisidega ja proovide liigitamisega.

(22)

 Kohe, kui valideerimistulemused ja kavandatud kasutusviise arvestavad vastavad testimisstrateegiad on kättesaadavad, peaksid liikmesriigid neid ECDCga ja komisjoniga jagama, et neid koos teiste liikmesriikidega võimalikult suures ulatuses ühtlustada; samuti tuleks jagada igasugust teavet antigeeni kiirtestide valideerimisuuringute tulemuste kohta, kusjuures need uuringud peavad olema tehtud sõltumatult testide väljatöötajate ja tootjate tehtud uuringutest. Testimisstrateegiates tuleb pidevalt arvesse võtta valideerimisuuringutest saadud uut teavet ning vajaduse korral tuleb strateegiad vastavalt kohandada.

(23)

 Komisjon täiendab olemasolevat COVID-19 diagnostiliste testide andmebaasi (COVID-19 in vitro diagnostika vahendite ja katsemeetodite andmebaas) teabega antigeeni kiirtestide ja valideerimisuuringute tulemuste kohta ning ajakohastab andmebaasi uusima teabe kohaselt.

(24)

 ECDC seab koostöös komisjoni talituste ja liikmesriikidega esikohale olemasolevate ja tulevaste kiirtestiliikide (nt erinevate mõõtmistehnikatega või proovidega nagu sülg) valideerimise ja koordineerib seda, et hõlbustada nõutavatele toimivuskriteeriumidele vastavate testide tõhusat kasutuselevõttu praktikas ning leevendada testimis- ja tervishoiusüsteemidele avalduvat survet.

(25)

 Komisjon hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust seoses antigeeni kiirteste käsitlevate riiklike tervisetehnoloogia hindamistega.

(26)

 Nõukogu soovituse (EL) 2020/1475 punkti 18 kohane testitulemuste vastastikune tunnustamine on oluline, et hõlbustada piiriülest liikumist, kontaktsete isikute piiriülest jälgimist ning piiriülest ravi. Ühe liikmesriigi poolt riigi tasandil valideeritud testidega saadud tulemusi, mis vastavad käesolevas soovituses esitatud tundlikkuse ja spetsiifilisuse kriteeriumidele, peaksid teised liikmesriigid tunnustama.

Brüssel, 18. november 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=ET

(2)  https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/TestingStrategy_Objective-Sept-2020.pdf

(3)  12.11.2020 seisuga, https://covid-19-diagnostics.jrc.ec.europa.eu/devices?marking=Yes&principle=ImmunoAssay-Antigen&format=Rapid+diagnostic+test&manufacturer=&text_name=#form_content

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176). Määruses on sätestatud üleminekuperiood, mis algab selle jõustumise kuupäevast (mai 2017) ja mille jooksul võib in vitro diagnostika meditsiiniseadmete vastavust hinnata kas määruse või direktiivi 98/79/EÜ alusel.

(6)  Komisjoni teatis „Suunis COVID-19 in vitro diagnostika seadmete ja nende toimivuse kohta“ (2020/C 122 I/01) (ELT C 122, I, 15.4.2020, lk 1).

(7)  Seda ühtset kirjeldust võib vabatahtlikult kohaldada enne määruse (EL) 2017/746 kohaldamise alguskuupäeva, milleks on 26. mai 2022.

(8)  Komisjoni teatis „Suunis COVID-19 in vitro diagnostika seadmete ja nende toimivuse kohta“ (2020/C 122 I/01) (ELT C 122, I, 15.4.2020, lk 1).

(9)  https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/334253/WHO-2019-nCoV-Antigen_Detection-2020,1-eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y

(10)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), „COVID-19 testing strategies and objectives“, avaldatud 17.9.2020. Kättesaadav aadressil: https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/covid-19-testing-strategies-and-objectives

(11)  ECDC, „Guidance on a common validation protocol for rapid antigen tests“, avaldatakse 18.11.2020.

(12)  C(2020) 7502.

(13)  Direktiivi 98/79/EÜ artiklid 8 ja 13.

(14)  Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (ELT L 337, 14.10.2020, lk 3).

(15)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL (COM/2018/51 final).

(16)  Kõigil liikmesriikides kasutatavatel antigeeni kiirtestidel peab olema CE-märgis, välja arvatud direktiivi 98/79/EÜ artikli 1 lõikes 5 osutatud seadmetel.

(17)  ECDC tehniline suunis „Options for the use of rapid antigen tests for COVID-19“, avaldatud 18.11.2020.