LISA

SEARÜMPADE LIIGITUSMEETODID HORVAATIAS

I OSA

Hennessy Grading Probe 2 (HGP 2)

1.

Käesoleva osaga ettenähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Hennessy Grading Probe 2 (HGP 2).

2.

Seade on varustatud sondiga, mille diameeter on 5,95 millimeetrit (sondi tipus asuva tera juures 6,3 mm), milles on fotodiood (Siemens LED, tüüp LYU 260-EO) ja fotodetektor (tüüp 58 MR), ning mille mõõteulatus on 0–120 millimeetrit.

3.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:   LMPHGP 2 = 68,54165 – (0,7727577 × F) + (0,008924575 × M) kus: LMPHGP 2 = rümba tailihasisalduse hinnanguline osakaal; F = seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 7 cm kaugusel poolitusjoonest välisküljel ja 4 cm kaugusel poolitusjoonest siseküljel tagant teise ja kolmanda roide vahelt; M = lihase paksus millimeetrites, mõõdetuna samal ajal ja samas kohas kui F.

4.

Valem kehtib 60–120 kilogrammi (tapasooja rümba kaal) kaaluvate rümpade puhul.

II OSA

Hennessy Grading Probe 7 (HGP 7)

1.

Käesoleva osaga ettenähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Hennessy Grading Probe 7 (HGP 7).

2.

Seade on varustatud sondiga, mille diameeter on 5,95 millimeetrit (sondi tipus asuva tera juures 6,3 mm), milles on fotodiood (Siemens LED, tüüp LYU 260-EO) ja fotodetektor (tüüp 58 MR), ning mille mõõteulatus on 0–120 millimeetrit.

3.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:   LMPHGP 7 = 66,92177 – (0,7505144 × F) + (0,03170816 × M) kus: LMPHGP 7 = rümba tailihasisalduse hinnanguline osakaal; F = seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 7 cm kaugusel poolitusjoonest välisküljel ja 4 cm kaugusel poolitusjoonest siseküljel tagant teise ja kolmanda roide vahelt; M = lihase paksus millimeetrites, mõõdetuna samal ajal ja samas kohas kui F.

4.

Valem kehtib 60–120 kilogrammi (tapasooja rümba kaal) kaaluvate rümpade puhul.

III OSA

OptiGrade-MCP

1.

Käesoleva osaga ette nähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet OptiGrade-MCP.

2.

Seade on varustatud optilise sondiga, mille diameeter on 6 millimeetrit ning milles on üks infrapuna-fotodiood (Siemens) ja fototransistor (Siemens). Seadme mõõteulatus on 0–110 millimeetrit.

3.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:   LMPMCP = 66,863 – (0,6809437 × F) + (0,02633554 × M) kus: LMPMCP = rümba tailihasisalduse hinnanguline osakaal; F = seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 7 cm kaugusel poolitusjoonest välisküljel ja 4 cm kaugusel poolitusjoonest siseküljel tagant teise ja kolmanda roide vahelt; M = lihase paksus millimeetrites, mõõdetuna samal ajal ja samas kohas kui F.

4.

Valem kehtib 60–120 kilogrammi (tapasooja rümba kaal) kaaluvate rümpade puhul.

IV OSA

OptiScan-TP

1.

Käesoleva osaga ette nähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet OptiScan TP.

2.

Seade OptiScan TP on varustatud digitaalse skaneerimisseadmega, mis teeb valgustatud pildi kahest rümbal asuvast mõõtepunktist. Pildid on rasvkoe ja lihase paksuse arvutamise aluseks. Mõõtmiste tulemused teisendatakse seadme OptiScan TP abil hinnanguliseks tailihasisalduseks. Pildid salvestatakse ning neid võib hiljem kontrollida. Integreeritud Bluetooth®-liidese abil saab andmeid kergesti üle kanda.

3.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:   LMPTP = 66,52167 – (0,5215984 × F) + (0,01604653 × M) kus: LMPTP = rümba tailihasisalduse hinnanguline osakaal; F = keskset tuharalihast (Musculus glutaeus medius) katva nähtava peki (sealhulgas kamar) vähim paksus millimeetrites mõõdetuna poolitatud rümba keskjoonel; M = lihase paksus, mõõdetuna lühimat ühendusjoont pidi keskse tuharalihase (Musculus glutaeus medius) eesmise (koljupoolse) otsa ja selgrookanali ülemise (selgmise) seina vahel kõige õhemas kohas.

4.

Valem kehtib 60–120 kilogrammi (tapasooja rümba kaal) kaaluvate rümpade puhul.

V OSA

Käsitsimeetod (ZP)

1.

Käesoleva osaga ettenähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse käsitsimeetodit ZP, mille puhul mõõdetakse nihkmõõdikuga.

2.

Selle meetodi puhul kasutatakse nihkmõõdikut ja hindamise aluseks on prognoosivalem. Meetod põhineb peki ja lihase paksuse käsitsi mõõtmisel poolitatud rümba keskjoonel.

3.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:   LMPZP = 66,18242 – (0,5312573 × F) + (0,02048905 × M) kus: LMPZP = rümba tailihasisalduse hinnanguline osakaal; F = keskset tuharalihast (Musculus glutaeus medius) katva nähtava peki (sealhulgas kamar) vähim paksus millimeetrites mõõdetuna poolitatud rümba keskjoonel; M = lihase paksus, mõõdetuna lühimat ühendusjoont pidi keskse tuharalihase (Musculus glutaeus medius) eesmise (koljupoolse) otsa ja selgrookanali ülemise (selgmise) seina vahel kõige õhemas kohas.

4.

Valem kehtib 60–120 kilogrammi (tapasooja rümba kaal) kaaluvate rümpade puhul.

LISA

A OSA

Proovivõturaamistik ja analüüsid

1.   Antimikroobikumitundlikkuse suhtes uuritavate bakterite isolaatide päritolu

Liikmesriigid koguvad bakterite isolaate antimikroobikumiresistentsuse seireks vähemalt igast järgmisest isolaadi, toiduloomade populatsiooni ja toidu kombinatsioonist:

a)

Salmonella spp. isolaadid i) proovidest, mis on võetud igast munakanade, broilerite ja nuumkalkunite populatsioonist määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt kehtestatud riiklike kontrolliprogrammide raames; ii) nuumsigadelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest, välja arvatud liikmesriikides, kus rakendatakse ELi tasandil heakskiidetud riiklikku salmonelloositõrje programmi; iii) alla aastastelt veistelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest, kui nendest veistest saadava liha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni aastas; iv) värske broileri- ja kalkuniliha proovidest, mis on võetud piiripunktides;

b)

C. coli ja C. jejuni isolaadid i) broileritelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest; ii) broilerkalkunitelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest, kui kalkuniliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni aastas; iii) alla aastastelt veistelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest, kui nendest veistest saadava liha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni aastas; iv) nuumsigadelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest;

c)

indikaatorkommensaali E. coli isolaadid i) broileritelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest; ii) broilerkalkunitelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest, kui kalkuniliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni aastas; iii) nuumsigadelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest; iv) alla aastastelt veistelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest, kui nendest veistest saadava liha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni aastas; v) värske broileri-, kalkuni-, sea- ja veiseliha proovidest, mis on võetud piiripunktides;

d)

ESBL-i või AmpC-d või CP-d tootva E. coli isolaadid i) broileritelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest; ii) broilerkalkunitelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest, kui kalkuniliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni aastas; iii) nuumsigadelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest; iv) alla aastastelt veistelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest, kui nendest veistest saadava liha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni aastas; v) värske broileri-, kalkuni-, sea- ja veiseliha proovidest, mis on võetud jaemüügietapis; vi) värske broileri-, kalkuni-, sea- ja veiseliha proovidest, mis on võetud piiripunktides;

e)

Kui liikmesriik otsustab analüüsida indikaatorkommensaale E. faecalis’t ja E. faecium’i kooskõlas artikli 1 lõikega 3, siis nende bakterite isolaadid i) broileritelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest; ii) broilerkalkunitelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest, kui kalkuniliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni aastas; iii) nuumsigadelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest; iv) alla aastastelt veistelt tapmisel võetud umbsoolesisu proovidest, kui nendest veistest saadava liha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni aastas.

2.   Proovivõtusagedus

Liikmesriigid teevad antimikroobikumiresistentsuse seiret iga bakterite isolaadi, toiduloomade populatsiooni ja toidu kombinatsiooniga punktis 1 loetletud kohaselt, järgides seejuures järgmist rotatsioonisüsteemi:

a)	aastatel 2021, 2023, 2025 ja 2027 tehakse antimikroobikumiresistentsuse seiret nuumsigadel, alla aastastel veistel, sealihas ja veiselihas;

b)	aastatel 2022, 2024 ja 2026 tehakse antimikroobikumiresistentsuse seiret munakanadel, broileritel, broilerkalkunitel ning värskes broileri- ja kalkunilihas.

3.   Valimidisain ja valimi suurus

3.1.   Tapamaja tasandil

a)   Valimidisain

Tapamaja tasandi jaoks proovivõtukava koostades peavad liikmesriigid arvesse võtma toiduohutusameti tehnilisi spetsifikatsioone juhuproovide võtmise kohta zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobikumiresistentsuse ühtlustatud seireks (1).

Liikmesriigid tagavad tapamajades umbsoolesisu proovide proportsionaalse stratifitseeritud valimi, võttes proovid vähemalt 60 protsendilt liikmesriigi konkreetsest koduloomapopulatsioonist, jaotades proovide võtmise ühtlaselt kogu seireperioodile ning valides võimaluse korral igas kuus juhuslikud proovivõtupäevad. Proovid võetakse tervetelt loomadelt juhuslikult valitud epidemioloogilistest üksustest. Broilerite ja broilerkalkunite epidemioloogiline üksus on kari. Nuumsigade ja alla aastaste veiste epidemioloogiline üksus on tapapartii. Aastas võetakse samast epidemioloogilisest üksusest ainult üks proov. Iga proov võetakse ühest epidemioloogilises üksuses juhuslikult valitud rümbast. Broilerite puhul võetakse iga proov siiski kümnest epidemioloogilises üksuses juhuslikult valitud rümbast.

Võetud proovide arv tapamaja kohta peab olema proportsionaalne iga proovivõtukavaga hõlmatud tapamaja aastase tapamahuga.

b)   Valimi suurus

Selleks et uurida punktis 4.1 osutatud minimaalse nõutava hulga bakterite isolaatide antimikroobikumitundlikkust, peavad liikmesriigid võtma igal aastal piisaval arvul punkti 1 alapunkti a alapunktides ii ja iii, punkti 1 alapunktis b ning punkti 1 alapunkti c alapunktides i–iv osutatud proove, arvestades seirealuste bakteriliikide hinnangulist levimust asjaomases loomapopulatsioonis.

Erandina võivad liikmesriigid otsustada, et aastas piirdutakse 300 proovi võtmisega, kui seirealuste bakteriliikide levimus asjaomases loomapopulatsioonis on teadaolevalt kuni 30 % või kui kõnealune levimus on esimesel seireaastal teadmata või kui proovide võtmiseks kättesaadavate epidemioloogiliste üksuste hulk ei ole piisav, et vältida korduvat proovide võtmist samast üksusest. Nimetatud aastast arvu võib veelgi vähendada 150 proovini iga konkreetse bakterite isolaadi ja loomapopulatsiooni kombinatsiooni kohta, kui liikmesriigis toodetakse aastas alla 100 000 tonni broileriliha, alla 100 000 tonni kalkuniliha, alla 100 000 tonni sealiha või alla 50 000 tonni veiseliha. Liikmesriigid, kes kasutavad võimalust piirata proovide arvu aastas, peavad otsuse tegemisel tuginema dokumenteeritud tõenditele, näiteks uuringutulemustele, ning esitama need tõendid komisjonile enne vähendatud proovivõtu esmakordset rakendamist.

Liikmesriigid võtavad igal aastal vähemalt 300 proovi igast punkti 1 alapunkti d alapunktides i–iv osutatud loomapopulatsioonist. Erandina võivad liikmesriigid otsustada iga asjaomase loomapopulatsiooni puhul võtta 300 proovi asemel minimaalselt 150 proovi, kui liikmesriigis toodetakse aastas alla 100 000 tonni broileriliha, alla 100 000 tonni kalkuniliha, alla 100 000 tonni sealiha või alla 50 000 tonni veiseliha.

3.2.   Jaemüügitasand

a)   Valimidisain

Jaemüügitasandi jaoks proovivõtukava koostades peavad liikmesriigid arvesse võtma toiduohutusameti tehnilisi spetsifikatsioone juhuproovide võtmise kohta zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobikumiresistentsuse ühtlustatud seireks (2).

Liikmesriigid tagavad jaemüügiettevõttes värske liha proovide proportsionaalse stratifitseeritud valimi ilma toidu päritolul põhineva proovide eelvalikuta, jaotades proovide arvu proportsionaalselt geograafilise piirkonna elanike arvu järgi. Samuti tagavad nad värske liha proovide ühtlase jaotumise seireaasta peale ning võimalust mööda proovivõtupäevade juhusliku valimise igas kuus. Partiid, millest konkreetsel päeval proovid võetakse, peavad olema juhuslikult valitud.

b)   Valimi suurus

Liikmesriigid võtavad igal aastal 300 proovi iga punkti 1 alapunkti d alapunktis v osutatud kategooria värskest lihast. Erandina võivad liikmesriigid otsustada iga värske liha kategooria puhul võtta 300 proovi asemel 150 proovi, kui liikmesriigis toodetakse aastas alla 100 000 tonni broileriliha, alla 100 000 tonni kalkuniliha, alla 100 000 tonni sealiha või alla 50 000 tonni veiseliha.

3.3.   Piiripunktid

a)   Valimidisain

Piiripunktide jaoks proovivõtukava koostades peavad liikmesriigid arvesse võtma toiduohutusameti tehnilisi spetsifikatsioone juhuproovide võtmise kohta zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobikumiresistentsuse ühtlustatud seireks (3).

Liikmesriigid tagavad saadetiste ja lihaproovide proportsionaalse stratifitseeritud valimi piiripunktidest ja päritoluriikidest lähtuvalt ning nende imporditud värske liha saadetiste ühtlase jaotuse seireaasta lõikes, millest piiripunktides proove võetakse. Proovivõtukava peab hõlmama kõiki värske liha impordi jaoks määratud piiripunkte. Saadetised, millest konkreetsel päeval proovid võetakse, peavad olema juhuslikult valitud ning saadetisest tuleb proovid võtta juhuslikkuse alusel. Kui saadetis koosneb eri partiidest, tuleb proovid võtta eri partiidest. Proove ei liideta.

b)   Valimi suurus

Liikmesriigid määravad kindlaks sobiva arvu proove, mille nad aastas iga punkti 1 alapunkti a alapunktis iv, punkti 1 alapunkti c alapunktis v ja punkti 1 alapunkti d alapunktis vi osutatud kategooria värskest lihast võtavad, võttes määramisel aluseks tabelis 1 esitatud soovituslikud proovivõtusageduse määrad.

Tabel 1

Värske liha, mille importimisel uuritakse antibiootikumiresistentsust: soovituslikud proovivõtusageduse määrad

Värske liha liik	Soovituslik aastane proovivõtusageduse määr piiripunkti saabunud saadetistest
Broileriliha	3 %
Kalkuniliha	15 %
Sealiha	10 %
Veiseliha	2 %

4.   Antimikroobikumitundlikkuse uurimine

4.1.   Uuritavate isolaatide hulk

Liikmesriigid uurivad igal aastal antimikroobikumitundlikkuse suhtes järgmist arvu isolaate ning tagavad, et aastas ei uurita rohkem kui ühte isolaati samast epidemioloogilisest üksusest pärit bakteriliigi / Salmonella serotüübi kohta.

Salmonella spp.

—

Kuni 170 isolaati, mis on saadud punkti 1 alapunkti a alapunktis i osutatud proovidest. Liikmesriik võib otsustada määrata ülempiiriks 170 isolaadi asemel 85 isolaati, kui liikmesriigis toodetakse aastas vähem kui 100 000 tonni broileriliha. Isolaadid kogutakse tervetelt loomadelt. Kui aastas kättesaadavate isolaatide arv liikmesriigi loomapopulatsiooni kohta on suurem kui ülempiir, tehakse nende isolaatide hulgast juhuslik valik nii, et see tagab geograafilise representatiivsuse ning võimalust mööda proovivõtukuupäevade ühtlase jaotuse aasta lõikes. Kui aastas kättesaadavate isolaatide arv on ülemisest piirnormist väiksem, tuleb uurida neid kõiki;

—

vähemalt 170 isolaati, mis on saadud punkti 1 alapunkti a alapunktis ii osutatud proovidest, või kui liikmesriik kasutab punkti 3 alapunkti 1 alapunkti b teises lõigus osutatud erandit, siis kõik nendest proovidest saadud isolaadid. Erandina võib liikmesriik otsustada uurida 170 isolaadi asemel minimaalselt 85 isolaati, kui liikmesriigis toodetakse aastas vähem kui 100 000 tonni sealiha;

—	vähemalt 170 isolaati, mis on saadud punkti 1 alapunkti a alapunktis iii osutatud proovidest, või kui liikmesriik kasutab punkti 3 alapunkti 1 alapunkti b teises lõigus osutatud erandit, siis kõik nendest proovidest saadud isolaadid;

—	kõik isolaadid, mis on saadud punkti 1 alapunkti a alapunktis iv osutatud proovidest.

C. coli ja C. jejuni

—

Vähemalt 170 riigis enimlevinud Campylobacter’i liigi (C. coli ja C. jejuni hulgast) isolaati, mis on saadud punkti 1 alapunkti b alapunktides i–iii osutatud proovidest, või kui liikmesriik kasutab punkti 3 alapunkti 1 alapunkti b teises lõigus osutatud erandit, siis kõik nendest proovidest saadud isolaadid. Erandina võib liikmesriik otsustada uurida 170 isolaadi asemel minimaalselt 85 isolaati, kui liikmesriigis toodetakse aastas vähem kui 100 000 tonni broileriliha;

—	kuni 170 isolaati riigis vähem levinud Campylobacter’i liigist (C. coli ja C. jejuni hulgast), mis on kindlaks tehtud punkti 1 alapunkti b alapunktides i–iii osutatud proovidest saadud enimlevinud Campylobacter’i liigi isolaatide kogumisel;

—

vähemalt 170 C. coli isolaati, mis on saadud punkti 1 alapunkti b alapunktis iv osutatud proovidest, või kui liikmesriik kasutab punkti 3 alapunkti 1 alapunkti b teises lõigus osutatud erandit, siis kõik nendest proovidest saadud isolaadid. Erandina võib liikmesriik otsustada uurida 170 isolaadi asemel minimaalselt 85 isolaati, kui liikmesriigis toodetakse aastas vähem kui 100 000 tonni sealiha.

Indikaatorkommensaal E. coli

—

Vähemalt 170 isolaati, mis on saadud punkti 1 alapunkti c alapunktides i–iv osutatud proovidest. Erandina võivad liikmesriigid otsustada iga asjaomase loomapopulatsiooni puhul uurida 170 proovi asemel minimaalselt 85 isolaati, kui liikmesriigis toodetakse aastas alla 100 000 tonni broileriliha, alla 100 000 tonni kalkuniliha või alla 100 000 tonni sealiha;

—	kõik isolaadid, mis on saadud punkti 1 alapunkti c alapunktis v osutatud proovidest.

ESBL-i, AmpC-d ja CP-d tootev E. coli

—	Kõik isolaadid, mis on saadud punkti 1 alapunktis d osutatud proovidest.

4.2.   Analüüsimeetodid tuvastamiseks ja antimikroobikumitundlikkuse uurimiseks

Liikmesriigid kasutavad epidemioloogilisi läviväärtusi ja kontsentratsioonivahemikke, mis on esitatud tabelites 2, 3 ja 4, et kindlaks määrata Salmonella spp., C. coli, C. jejuni, indikaatorkommensaalide E. coli, E. faecalis’e ja E. faecium’i antimikroobikumitundlikkus.

Iga E. coli ja Salmonella isolaati, mida on uuritud vastavalt tabelile 2 ja mis on osutunud resistentseks tsefotaksiimi või tseftasidiimi või meropeneemi suhtes, uuritakse lisaks teise antimikroobikumikogumiga vastavalt tabelile 5.

ESBL-i, AmpC-d ja/või CP-d tootva E. coli eriseireks kasutavad liikmesriigid punktis 5 osutatud meetodeid.

Antimikroobikumitundlikkuse uuringut teevad artikli 3 lõikes 2 osutatud laborid. Uurimisel kasutatakse puljongsöötmes mikrolahjendusmeetodit vastavalt standardis ISO 20776-1:2019 esitatud võrdlusmeetodile.

Tabel 2

Antimikroobikumiresistentsuse seire alla kuuluvate antimikroobikumide kogum, resistentsuse läviväärtused EUCASTi alusel ning uuritavad kontsentratsioonivahemikud Salmonella spp. ja indikaatorkommensaali E. coli puhul (esimene kogum)

Antimikroobikum	Antimikroobikumi klass	Liik	Antimikroobikumiresistentsuse tõlgendusläved (mg/l)		Kontsentratsioonivahemik (mg/l) (süvendite arv sulgudes)
			Epidemioloogiline läviväärtus	Kliiniline murdepunkt
Amikatsiin	Aminoglükosiid	Salmonella	> 4 (*)	> 16	4–128 (6)
		E. coli	> 8	> 16
Ampitsilliin	Penitsilliin	Salmonella	> 8	> 8	1–32 (6)
		E. coli	> 8	> 8
Asitromütsiin	Makroliid	Salmonella	Ei ole teada	Ei ole teada	2–64 (6)
		E. coli	Ei ole teada	Ei ole teada
Tsefotaksiim	Tsefalosporiin	Salmonella	> 0,5	> 2	0,25–4 (5)
		E. coli	> 0,25	> 2
Tseftasidiim	Tsefalosporiin	Salmonella	> 2	> 4	0,25–8 (6)
		E. coli	> 0,5	> 4
Klooramfenikool	Fenikool	Salmonella	> 16	> 8	8–64 (4)
		E. coli	> 16	> 8
Tsiprofloksatsiin	Fluorokinoloon	Salmonella	> 0,06	> 0,06	0,015–8 (10)
		E. coli	> 0,06	> 0,5
Kolistiin	Polümüksiin	Salmonella	Ei ole teada	> 2	1–16 (5)
		E. coli	> 2	> 2
Gentamütsiin	Aminoglükosiid	Salmonella	> 2	> 4	0,5–16 (6)
		E. coli	> 2	> 4
Meropeneem	Karbapeneem	Salmonella	> 0,125	> 8	0,03–16 (10)
		E. coli	> 0,125	> 8
Nalidiksiinhape	Kinoloon	Salmonella	> 8	Ei ole teada	4–64 (5)
		E. coli	> 8	Ei ole teada
Sulfametoksasool	Folaadi raja antagonist	Salmonella	Ei ole teada	Ei ole teada	8–512 (7)
		E. coli	> 64	Ei ole teada
Tetratsükliin	Tetratsükliin	Salmonella	> 8	Ei ole teada	2–32 (5)
		E. coli	> 8	Ei ole teada
Tigetsükliin	Glütsüültsükliin	Salmonella	Ei ole teada	Ei ole teada	0,25–8 (6)
		E. coli	> 0,5	> 0,5
Trimetopriim	Folaadi raja antagonist	Salmonella	> 2	> 4	0,25–16 (7)
		E. coli	> 2	> 4

Tabel 3

Antimikroobikumiresistentsuse seire alla kuuluvate antimikroobikumide kogum, resistentsuse tõlgenduslikud läviväärtused EUCASTi alusel ning uuritavad kontsentratsioonivahemikud C. jejuni ja C. coli puhul

Antimikroobikum	Antimikroobikumi klass	Liik	Antimikroobikumiresistentsuse tõlgendusläved (mg/l)		Kontsentratsioonivahemik (mg/l) (süvendite arv sulgudes)
			Epidemioloogiline läviväärtus	Kliiniline murdepunkt
Klooramfenikool	Fenikool	C. jejuni	> 16	Ei ole teada	2–64 (6)
		C. coli	> 16	Ei ole teada
Tsiprofloksatsiin	Fluorokinoloon	C. jejuni	> 0,5	> 0,5	0,12–32 (9)
		C. coli	> 0,5	> 0,5
Ertapeneem	Karbapeneem	C. jejuni	Ei ole teada	Ei ole teada	0,125–4 (6)
		C. coli	Ei ole teada	Ei ole teada
Erütromütsiin	Makroliid	C. jejuni	> 4	> 4	1–512 (10)
		C. coli	> 8	> 8
Gentamütsiin	Aminoglükosiid	C. jejuni	> 2	Ei ole teada	0,25–16 (7)
		C. coli	> 2	Ei ole teada
Tetratsükliin	Tetratsükliin	C. jejuni	> 1	> 2	0,5–64 (8)
		C. coli	> 2	> 2

Tabel 4

Antimikroobikumiresistentsuse seire alla kuuluvate antimikroobikumide kogum, resistentsuse läviväärtused EUCASTi alusel ja uuritavad kontsentratsioonivahemikud E. faecalis’e ja E. faecium’i puhul

Antimikroobikum	Antimikroobikumi klass	Liik	Antimikroobikumiresistentsuse tõlgendusläved (mg/l)		Kontsentratsioonivahemik (mg/l) (süvendite arv sulgudes)
			Epidemioloogiline läviväärtus	Kliiniline murdepunkt
Ampitsilliin	Penitsilliin	E. faecalis	> 4	> 8	0,5–64 (8)
		E. faecium	> 4	> 8
Klooramfenikool	Fenikool	E. faecalis	> 32	Ei ole teada	4–128 (6)
		E. faecium	> 32	Ei ole teada
Tsiprofloksatsiin	Fluorokinoloon	E. faecalis	> 4	> 4	0,12–16 (8)
		E. faecium	> 4	> 4
Daptomütsiin	Lipopeptiid	E. faecalis	> 4	Ei ole teada	0,25–32 (8)
		E. faecium	> 8	Ei ole teada
Erütromütsiin	Makroliid	E. faecalis	> 4	Ei ole teada	1–128 (8)
		E. faecium	> 4	Ei ole teada
Gentamütsiin	Aminoglükosiid	E. faecalis	> 64	Ei ole teada	8–1024 (8)
		E. faecium	> 32	Ei ole teada
Linesoliid	Oksasolidinoon	E. faecalis	> 4	> 4	0,5–64 (8)
		E. faecium	> 4	> 4
Kinupristiin/dalfopristiin	Streptogramiin	E. faecalis	Ei ole teada	Ei ole teada	0,5–64 (8)
		E. faecium	Ei ole teada	> 4
Teikoplaniin	Glükopeptiid	E. faecalis	> 2	> 2	0,5–64 (8)
		E. faecium	> 2	> 2
Tetratsükliin	Tetratsükliin	E. faecalis	> 4	Ei ole teada	1–128 (8)
		E. faecium	> 4	Ei ole teada
Tigetsükliin	Glütsüültsükliin	E. faecalis	> 0,25	> 0,25	0,03–4 (8)
		E. faecium	> 0,25	> 0,25
Vankomütsiin	Glükopeptiid	E. faecalis	> 4	> 4	1–128 (8)
		E. faecium	> 4	> 4

5.   ESBL-i või AmpC-d või CP-d tootva E. coli eriseire

5.1.   Eeldatavalt ESBL-i või AmpC-d või CP-d tootva E. coli tuvastusmeetod

Selleks et hinnata eeldatavalt ESBL-i või AmpC-d või CP-d tootvat E. coli’t sisaldavate proovide osakaalu punkti 1 alapunkti d kohaselt kogutud umbsoole- ja värske liha proovide hulgas, kasutavad artikli 3 lõikes 2 osutatud laborid meetodeid, mida on üksikasjalikult kirjeldatud liidu referentlabori protokollides antimikroobikumiresistentsuse kohta (4).

Kõiki eespool osutatud meetodite abil tuvastatud eeldatavalt ESBL-i või AmpC- või CP-d tootva E. coli isolaate uuritakse antimikroobikumide esimese ja teise kogumi suhtes vastavalt tabelitele 2 ja 5.

Tabel 5

Antimikroobikumide kogum, epidemioloogilised läviväärtused EUCASTi alusel ning kliinilise resistentsuse murdepunktid ja kontsentratsioonivahemikud, mida kasutatakse ainult tsefotaksiimi või tseftasidiimi või meropeneemi suhtes resistentsete Salmonella spp. ja indikaatorkommensaali E. coli isolaatide uurimiseks (teine kogum)

Antimikroobikum	Antimikroobikumi klass	Liik	Antimikroobikumiresistentsuse tõlgendusläved (mg/l)		Kontsentratsioonivahemik (mg/l) (süvendite arv sulgudes)
			Epidemioloogiline läviväärtus	Kliiniline murdepunkt
Tsefepiim	Tsefalosporiin	Salmonella	Ei ole teada	> 4	0,06–32 (10)
		E. coli	> 0,125	> 4
Tsefotaksiim	Tsefalosporiin	Salmonella	> 0,5	> 2	0,25–64 (9)
		E. coli	> 0,25	> 2
Tsefotaksiim + klavulaanhape	Tsefalosporiini ja β-laktamaasi inhibiitori kombinatsioon	Salmonella	Ei ole teada	Ei ole teada	0,06–64 (11)
		E. coli	> 0,25	Ei ole teada
Tsefoksitiin	Tsefamütsiin	Salmonella	> 8	Ei ole teada	0,5–64 (8)
		E. coli	> 8	Ei ole teada
Tseftasidiim	Tsefalosporiin	Salmonella	> 2	> 4	0,25–128 (10)
		E. coli	> 0,5	> 4
Tseftasidiim + klavulaanhape	Tsefalosporiini ja β-laktamaasi inhibiitori kombinatsioon	Salmonella	Ei ole teada	Ei ole teada	0,125–128 (11)
		E. coli	> 0,5	Ei ole teada
Ertapeneem	Karbapeneem	Salmonella	Ei ole teada	> 0,5	0,015–2 (8)
		E. coli	Ei ole teada	> 0,5
Imipeneem	Karbapeneem	Salmonella	> 1	> 4	0,12–16 (8)
		E. coli	> 0,5	> 4
Meropeneem	Karbapeneem	Salmonella	> 0,125	> 8	0,03–16 (10)
		E. coli	> 0,125	> 8
Temotsilliin	Penitsilliin	Salmonella	Ei ole teada	Ei ole teada	0,5–128 (9)
		E. coli	> 16	Ei ole teada

5.2.   Kvantitatiivne meetod ESBL-i või AmpC-d tootva E. coli osakaalu hindamiseks

Liikmesriigid võivad otsustada hinnata ESBL-i või AmpC-d tootva E. coli osakaalu proovis sisalduvate E. coli isolaatide üldarvus. Sellisel juhul loendavad nad ESBL-i või AmpC-d tootvat E. coli’t ja kogu E. coli’t, kasutades lahjendusmeetodeid ning sellele järgnevat kasvatamist selektiivsel ja mitteselektiivsel söötmel, kooskõlas liidu referentlabori protokollidega antimikroobikumiresistentsuse kohta (5).

6.   Alternatiivne meetod

Liikmesriigid võivad otsustada, et lubavad kasutada kogu genoomi järjendamist alternatiivina puljongsöötmes mikrolahjendusmeetodile, millega tehakse punktis 5 osutatud ESBL-i või AmpC-d või CP-d tootva E. coli eriseireks uuringuid tabelites 2 ja 5 esitatud antimikroobikumide kogumitega. Samuti võivad nad lubada kasutada kogu genoomi järjendamist alternatiivina puljongsöötmes mikrolahjendusmeetodile, millega tehakse tabelis 5 esitatud antimikroobikumide kogumiga nende E. coli ja Salmonella isolaatide täiendavaid uuringuid, mis osutusid resistentseks tsefotaksiimi või tsetadisiimi või meropeneemi suhtes kooskõlas punktiga 4.2.

Laborid, kus alternatiivse meetodina kasutatakse kogu genoomi järjendamist, peavad kasutama liidu referentlabori protokolle antimikroobikumiresistentsuse kohta (6).

7.   Kvaliteedikontroll, isolaatide säilitamine ja kinnitav uuring

Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 2 osutatud laborid osalevad kvaliteeditagamise süsteemis, mis hõlmab kas riiklikul või liidu tasandil korraldatud pädevuse kontrolli seoses antimikroobikumiresistentsuse ühtse seire eesmärgil kogutud bakterite sihtliigi tuvastamise, alatüübi määramise ja antimikroobikumitundlikkuse uurimisega.

Resistentseid isolaate säilitatakse laborites temperatuuril –80 °C vähemalt viis aastat. Muud säilitamistemperatuuri võib kasutada, kui see tagab tüvede elujõulisuse ja tüve omaduste muutumatuse.

Kui toiduohutusamet ja antimikroobikumiresistentsuse liidu referentlabor peavad seda teaduslikult asjakohaseks, saadavad artikli 3 lõikes 2 osutatud laborid ükskõik millise punktide 4, 5 ja 6 kohaselt uuritud isolaadi kinnitavaks uuringuks antimikroobikumiresistentsuse liidu referentlaborisse.

B OSA

Aruandlus

1.   Andmete esitamise üldised nõuded

Liikmesriigid koostavad aruanded ja esitavad neis punktis 2 osutatud teabe iga üksiku isolaadi kohta, käsitledes eraldi igat A osa punktis 1 osutatud bakteriliigi ja loomapopulatsiooni ning bakteriliigi ja toidu kombinatsiooni. esitavad käesolevas otsuses sätestatud antimikroobikumiresistentsuse ühtse seire tulemused isolaadipõhiste andmete vormis, kasutades toiduohutusameti koostatud andmesõnastikku ja elektroonilisi andmekogumisvorme. Liikmesriigi kirjeldavad valimi disaini, stratifitseerimise ja juhuslikustamise toiminguid loomapopulatsioonide ja toidukategooriate kohta.

Kui antimikroobikumiresistentsuse seireks kasutatakse antimikroobikumitundlikkuse uuringut, esitavad liikmesriigid aruandes punktis 2.1 osutatud teabe.

Kui antimikroobikumiresistentsuse seireks kasutatakse kogu genoomi järjendamist, esitavad liikmesriigid aruandes punktis 2.2 osutatud teabe.

Kui liikmesriigid otsustavad esitada toiduohutusametile vabatahtlikult kogutud andmeid, tuleb need esitada eraldi andmetest, mille kogumine on kohustuslik.

2.   Aruandes esitatav andmestik

2.1.   Antimikroobikumitundlikkuse uuringu tulemuste aruanne

Iga üksiku isolaadi kohta tuleb esitada järgmine teave:

—	isolaadi kordumatu tunnus või kood;

—	bakteri liik;

—	serotüüp (Salmonella spp. puhul);

—	toiduloomade populatsioon või toidukategooria;

—	proovi võtmise etapp;

—	proovi liik;

—	piiripunkti kood kaubanduse kontrolli- ja eksperdisüsteemis (TRACES) (ainult imporditud liha uuringu korral);

—	ühtse sisseveodokumendi viitenumber (ainult imporditud liha uuringu korral);

—	saadetise päritoluriik (ainult imporditud liha uuringu korral);

—	proovivõtja;

—	proovivõtustrateegia;

—	proovi võtmise kuupäev;

—	analüüsi (isoleerimise) alguskuupäev;

—	isolaadi tunnustähis või kood, mille on andnud isolaadi antimikroobikumitundlikkuse uuringu teinud labor;

—	tundlikkuse uuringu kuupäev;

—	antimikroobikum;

—	minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon (MIC) (mg/l);

—	sünergiauuring klavulaanhappega tseftasidiimi suhtes;

—	sünergiauuring klavulaanhappega tsefotaksiimi suhtes.

2.2.   Kogu genoomi järjendamisega tehtud uuringu tulemuste aruanne

Iga üksiku isolaadi kohta tuleb esitada järgmine teave:

—	isolaadi kordumatu tunnus või kood;

—	bakteri liik;

—	toiduloomade populatsioon või toidukategooria;

—	proovi võtmise etapp;

—	proovi liik;

—	piiripunkti kood TRACESis (ainult imporditud liha uuringu korral);

—	saadetise ühtse sisseveodokumendi viitenumber (ainult imporditud liha uuringu korral);

—	saadetise päritoluriik (ainult imporditud liha uuringu korral);

—	proovivõtja;

—	proovivõtustrateegia;

—	proovi võtmise kuupäev;

—	analüüsi (isoleerimise) alguskuupäev;

—	isolaadile laboris antud tunnus või kood;

—	järjendamise kuupäev;

—	prognoosivahendi versioon;

—	antimikroobikumiresistentsust andvate geenide andmed;

—	kasutatud järjendamistehnoloogia;

—	kasutatud preparaat kogust.

---

(1)  https://www.efsa.europa.eu/it/efsajournal/pub/3686

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Vt joonealune märkus 1.

(*)  esialgne EUCASTi lävi

(4)  https://www.eurl-ar.eu/protocols.aspx

(5)  https://www.eurl-ar.eu/protocols.aspx

(6)  https://www.eurl-ar.eu/protocols.aspx