(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2002/917/EÜ (1) sõlmiti 3. oktoobril 2002 liidu nimel bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijate juhuvedu käsitlev kokkulepe (edaspidi „Interbusi kokkulepe“), (2) mis jõustus 1. jaanuaril 2003 (3).

(2)

Nõukogu võttis 16. juulil 2018 vastu otsuse (EL) 2018/1195 (4) rahvusvahelisi liinivedusid ja eriotstarbelisi liinivedusid käsitleva Interbusi kokkuleppe protokolli (edaspidi „protokoll“) allkirjastamise kohta.

(3)

Protokoll oli allakirjutamiseks avatud 16. juulist 2018 kuni 16. aprillini 2019 ning liit allkirjastas selle 11. aprillil 2019. Teised Interbusi kokkuleppe osalised (edaspidi „kokkuleppeosalised“) ei allkirjastanud protokolli enne allkirjastamistähtaja möödumist. Seetõttu protokoll ei jõustunud.

(4)

Nõukogu andis 18. veebruaril 2020 komisjonile loa alustada läbirääkimisi protokolli muutmiseks, et teha teatavad tehnilised muudatused seoses protokolli allkirjastamise ja jõustumisega ning muuta ühe kokkuleppeosalise nime.

(5)

Läbirääkimised protokolli muutmise üle viidi edukalt lõpule. Protokolli allkirjastamiseks seati uus kaheaastane tähtaeg. Lisaks on protokolli muudetud nii, et selle jõustumiseks peaks selle heaks kiitma või ratifitseerima väiksem arv kokkuleppeosalisi ning et pärast protokolli heakskiitmist või ratifitseerimist kehtiks Interbusi kokkuleppes sätestatust lühem ooteaeg. Peale selle on protokollis muudetud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi nimi Põhja-Makedoonia Vabariigiks.

(6)

Selguse huvides ning protokolli kiire allkirjastamise ja jõustumise hõlbustamiseks on asjakohane koostada uus bussidega toimuvat rahvusvahelist sõitjate liinivedu ja eriotstarbelist liinivedu käsitlev protokoll (edaspidi „uus protokoll“), et kajastada muudatusi ja asendada kuni 16. aprillini 2019 allakirjutamiseks avatud olnud protokoll.

(7)

Uus protokoll peaks lihtsustama bussidega toimuvat rahvusvahelist sõitjate liinivedu ja eriotstarbelist liinivedu kokkuleppeosaliste vahel ning aitama seega kaasa paremate sõitjateveo ühenduste loomisele kokkuleppeosaliste vahel.

(8)

Et hõlbustada uue protokolli kohaldamist ja eelkõige selle artikliga 18 moodustatud ühiskomitee toimimist, kajastab uus protokoll suuresti Interbusi kokkuleppe sätteid.

(9)

Et protokollist tuleneva kasu saamine liialt ei viibiks, on uue protokolliga ette nähtud, et protokolli allkirjastanud ja heaks kiitnud või ratifitseerinud kokkuleppeosaliste jaoks jõustub uus protokoll siis, kui selle on allkirjastanud ja heaks kiitnud või ratifitseerinud kolm osalist, sealhulgas liit.

(10)

Seepärast tuleks uus protokoll liidu nimel allkirjastada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

(1)

Teatavate kalandustoodete tarned liidus sõltuvad impordist kolmandatest riikidest. Et rahulda nõudlust selliste toodete järele, on liidu sõltuvus nende toodete impordist viimaste kümnendite jooksul üha suurenenud. Selleks et kalandustoodete tootmist liidus ei ohustataks ning liidu töötlevat tööstust piisavalt varustataks, tuleks teatavate toodete imporditollimaksud peatada või neid vähendada asjakohase mahuga tariifikvootide piires. Et imporditud kalandustoodete ja liidu kalandustoodete vahel oleks liidu turul aus konkurentsi, tuleks arvesse võtta ka meetmete mõju liidu kalandustoodete tootjate konkurentsivõimele.

(2)

Nõukogu määrusega (EL) 2018/1977 (1) on avatud teatavate kalandustoodete autonoomsed liidu tariifikvoodid ja sätestatud nende haldamine aastatel 2019–2020. Kuna kõnealuse määruse kohaldamise periood lõpeb 31. detsembril 2020, tuleks võtta vastu uus määrus, milles sätestatakse tariifikvoodid aastateks 2021–2023.

(3)

Kõigil liidu importijatel peaks olema võimalik võrdselt ja pidevalt kasutada käesolevas määrusega ette nähtud tariifikvoote ning asjaomaste kalandustoodete importimisel liikmesriikidesse tuleks pidevalt kohaldada kvootide jaoks sätestatud tollimaksumäärasid kuni tariifikvootide ammendamiseni.

(4)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 (2) on ette nähtud tariifikvootide haldamise süsteem vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel. Käesoleva määrusega avatud tariifikvoote peaksid haldama komisjon ja liikmesriigid vastavalt kõnealusele süsteemile.

(5)

On oluline tagada läbipaistvus, prognoositavus ja õiguskindlus kõikide sidusrühmade jaoks. Kuna tariifikvoodid on ette nähtud liidu töötleva tööstuse piisava varustatuse tagamiseks kalandustoodetega, tuleks kvoodi kasutusõiguse andmiseks nõuda minimaalset töötlemise taset või tegevust.

(6)

Liikmesriikidel tuleks lubada kasutada tariifikvoodimahust vajalikke koguseid vastavalt nende tegelikule impordile, et tagada nimetatud tariifikvootide ühise haldamise tõhusus. Kuna selline haldusmeetod nõuab liikmesriikide ja komisjoni tihedat koostööd, peaks komisjonil olema võimalik jälgida, kui kiiresti tariifikvoodid ammendatakse, ning ta peaks sellest liikmesriike vastavalt teavitama,

(1)

Nõukogu otsusega 87/369/EMÜ (1) kiitis liit heaks rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni (2) ja selle muutmisprotokolli (3) (edaspidi „HSi konventsioon“), millega muu hulgas loodi harmoneeritud süsteemi komitee (edaspidi „HSi komitee“).

(2)

HSi konventsiooni artikli 7 lõike 1 punktide b ja c kohaselt vastutab HSi komitee selgitavate märkuste, klassifitseerimise arvamuste või muude nõuannete, näiteks harmoneeritud süsteemi tõlgendamise juhiste ning harmoneeritud süsteemi ühetaolist tõlgendamist ja kohaldamist tagavate soovituste koostamise eest.

(3)

HSi konventsiooni artikli 8 lõike 2 kohaselt loetakse selgitavad märkused, klassifitseerimise arvamused, muud nõuanded harmoneeritud süsteemi tõlgendamiseks ning harmoneeritud süsteemi ühetaolist tõlgendamist ja kohaldamist tagavad soovitused, mis on välja töötatud HSi komitee istungil (edaspidi „HSi komitee otsused“), Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) nõukogu poolt heakskiidetuks, kui hiljemalt teise kuu lõpuks pärast kuud, mil lõppes istung, kus need vastu võeti, ei ole ükski HSi konventsiooni osaline teatanud WCO peasekretärile oma taotlusest suunata see küsimus WCO nõukogule.

(4)

Kui küsimus suunatakse WCO nõukogule HSi konventsiooni artikli 8 lõike 2 alusel, kiidab WCO nõukogu HSi konventsiooni artikli 8 lõike 3 kohaselt sellised selgitavad märkused, klassifitseerimise arvamused ja muud nõuanded või soovitused heaks, kui ükski HSi konventsiooniosaliseks olev WCO nõukogu liige ei taotle, et need või osa neist suunataks HSi komiteele uuesti läbivaatamiseks.

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel WCOs võetav seisukoht selgitavate märkuste, klassifitseerimise arvamuste või muude harmoneeritud süsteemi tõlgendamist käsitlevate nõuannete vastuvõtmise kohta ning HSi konventsiooni ühetaolist tõlgendamist tagavate soovituste kohta, kuna HSi komitee koostatud asjaomased otsused võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse, eelkõige nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (4) sisu.

(6)

Liidu huvides on, et liidu poolt HSi komitees väljendatud seisukohad määratakse kindlaks vastavalt kauba tariifset klassifitseerimist reguleerivatele põhimõtetele, kriteeriumidele ja tegevussuundadele. Samuti on liidu huvides, et sellised seisukohad määratakse kindlaks kiiresti, et liit saaks kasutada oma õigusi HSi komitees.

(7)

Liidu õiguste kaitsmiseks peaks komisjonil olema ka võimalus taotleda liidu nimel, et küsimus suunatakse WCO nõukogule ja HSi komiteele uuesti läbivaatamiseks vastavalt HSi konventsiooni artikli 8 lõikele 3, vältimaks otsuse vastuvõtmist küsimuses, mille suhtes nõukogu kas ei suuda enne HSi konventsiooni artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist seisukohta võtta või on jõudnud seisukohale, mis oluliselt erineb HSi komitee vastu võetud otsusest.

(8)

Võttes arvesse HSi konventsiooni kohase kaupade klassifitseerimise muutuvat ja väga tehnilist laadi, igal aastal kaks korda korraldataval HSi komitee koosolekul käsitletavate küsimuste suurt arvu, WCO sekretariaadi ja konventsiooniosaliste poolt HSi komitee koosolekute ettevalmistamiseks esitatud dokumentide läbivaatamiseks ettenähtud lühikest aega ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uusi arengusuundi, sealhulgas uut tehnilist ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne HSi komitee koosolekuid või nende ajal, tuleks liidu seisukoha täpsustamiseks vajalikud sammud kokku leppida kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega.

(9)

Pidades silmas töödokumentide korduvat liiga hilist kättesaadavust enne HSi komitee koosolekuid ning selleks, et kaitsta liidu õigusi ja huve WCOs, peaks komisjon püüdma paluda WCO sekretariaadil tagada kooskõlas HSi komitee kodukorraga töödokumentide kättesaadavus selliselt, et need dokumendid saadetaks vähemalt 30 päeva enne asjaomase istungi avamist.

(10)

Tagamaks, et nõukogul on võimalus käesolevas otsuses esitatud põhimõtteid korrapäraselt hinnata ja asjakohasel juhul kohandada, ning Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö vaimus peaks käesoleva otsuse kehtivus olema ajaliselt piiratud,

(1)

Vastavalt nõukogu määruse (EL) 2018/1877 (edaspidi „11. EAFi finantsmäärus“) artiklites 19–22 sätestatud menetlusele esitab komisjon 15. oktoobriks 2020 ettepaneku, millega nähakse ette: a) liikmesriikide aastase osamaksu ülemmäär 2022. aastal, b) 2021. aasta osamaksu suurus, c) 2021. aasta osamaksu esimese osa suurus ja d) hinnanguline mittesiduv prognoos 2023. ja 2024. aasta osamaksu suuruse kohta.

(2)

Euroopa Investeerimispank (EIP) on saatnud komisjonile oma hallatavate rahastamisvahendite kohta kulukohustuste ja maksete ajakohastatud prognoosi vastavalt 11. EAFi finantsmääruse artiklile 46.

(3)

11. EAFi finantsmääruse artikli 20 lõikes 1 on sätestatud, et osamaksunõuetega kustutatakse kõigepealt varasemate Euroopa Arengufondide (EAFid) raames ette nähtud summad. Seepärast tuleks esitada nõue tasuda 10. EAFi osamaks EIP-le ja 11. EAFi osamaks komisjonile.

(4)

11. EAFi finantsmääruse artiklis 55 on sätestatud, et nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahelise sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV–ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa) artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud liikmesriikide osamaksu vähendatakse 10. EAFi projektide ja varasemate EAFide artikli 1 lõike 3 kohaselt sidumata jäänud või nimetatud sisekokkuleppe artikli 1 lõike 4 kohaselt vabastatud summade võrra, kui nõukogu ei otsusta ühehäälselt teisiti.

(5)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (3) artiklites 152 ja 153 on sätestatud, et Ühendkuningriik jääb EAFi liikmeks kuni 11. EAFi ja kõigi varasemate lõpetamata EAFide sulgemiseni. Ühendkuningriigi osa 10. EAFi või varasemate EAFide projektide vabastatud vahenditest aga ei taaskasutata.

(6)

Nõukogu määras 24. oktoobril 2019 komisjoni ettepaneku alusel otsusega (EL) 2019/1800 (4) liikmesriikide 2021. aasta EAFi osamaksu ülemmäärad nii, et komisjoni osa on 3 700 000 000 eurot ja EIP osa on 300 000 000 eurot,

(1)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee praeguste liikmete ametiaeg lõppes 20. septembril 2020.

(2)

2. oktoobril 2020 võttis nõukogu vastu otsuse (EL) 2020/1392, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025 ning tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse nõukogu 18. septembril 2020 vastuvõetud otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025 (2). Nõukogu võttis 22. oktoobril 2020 ja 30. oktoobril 2020 vastu kaks täiendavat otsust, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025 (3). Vabaks jäi üks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmekoht Prantsuse Vabariigi jaoks ja üks Slovaki Vabariigi jaoks, mis oli vaja täita vastava ametisse nimetamise otsusega, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 21. septembrist 2020.

(3)

10. septembri 2020. aasta kirjaga tegi Slovaki Vabariik ettepaneku nimetada Juraj SIPKO Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025, et täita oma liikmete nimekiri.

(4)

18. septembri 2020. aasta kirjaga tegi Prantsuse Vabariik ettepaneku nimetada Bruno CHOIX Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025, et täita oma liikmete nimekiri,