ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 362
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
63. aastakäik
30. oktoober 2020
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 362 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
63. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
30.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/1 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1578,
29. oktoober 2020,
millega rakendatakse määrust (EL) 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta määrust (EL) 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis, (1) ning eelkõige selle artikli 13 lõiget 4,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 1. oktoobril 2015 vastu määruse (EL) 2015/1755. |
|
(2) |
Nõukogus toimunud läbivaatamise alusel tuleks muuta määruse (EL) 2015/1755 I lisas esitatud teavet kahe füüsilise isiku kohta. |
|
(3) |
Määruse (EL) 2015/1755 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2015/1755 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. oktoober 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
M. ROTH
LISA
Määruse (EL) 2015/1755 I lisas asendatakse pealkirja „Artiklis 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu“ all kanded 1 ja 2 järgmistega:
|
|
Nimi |
Andmed |
Loetellu kandmise põhjused |
|
„1. |
Godefroid BIZIMANA |
Sugu: mees. Sünniaeg: 23.4.1968. Sünnikoht: Nyagaseke, Mabayi, Cibitoke Burundi kodakondsus. Passi nr: DP0001520. |
„Missioonide eest vastutav ametnik presidendi“ kantseleis ja Burundi riikliku politseiameti asepeadirektor. 31. detsembril 2019 edutati Bizimana politsei peadirektoriks. Vastutav demokraatia õõnestamise eest, tehes operatiivotsuseid, mis viisid ülemäärase jõu kasutamiseni ja vägivallategudeni pärast president Nkurunziza kandidatuuri teatavakstegemist 26. aprillil 2015 alanud rahumeelsete meeleavalduste mahasurumisel. |
|
2. |
Gervais NDIRAKOBUCA, teise nimega NDAKUGARIKA |
Sugu: mees. Sünniaeg: 1.8.1970. Burundi kodakondsus. Passi nr: DP0000761. |
Sise-, kogukonna arengu ja avaliku julgeoleku minister alates 2020. aasta juunist. Endine presidendi kantselei juhataja, vastutav riikliku politseiametiga seotud küsimuste eest (mai 2013 – november 2019) ning riikliku luureteenistuse endine peadirektor (november 2019 – juuni 2020). Vastutav poliitilise lahenduse leidmise takistamise eest Burundis, andes korraldusi, mis viisid jõu ülemäärase kasutamiseni, vägivallategudeni, repressioonideni ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse rikkumisteni meeleavaldajate suhtes, kes avaldasid meelt alates 26. aprillist 2015 pärast president Nkurunziza kandidatuuri teatavakstegemist; meeleavaldusi suruti muu hulgas maha 26., 27. ja 28. aprillil 2015 Bujumbura Nyakabiga ja Musaga linnaosades.“ |
|
30.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/3 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/1579,
29. oktoober 2020,
millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2020/123 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kehtestada kaitsemeetmed, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majanduslikke nõuandeid ning vajaduse korral kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning muude nõuandekomisjonide koostatud aruandeid, samuti asjaomastes geograafilistes piirkondades või pädevusvaldkondades loodud nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid ning liikmesriikide ühiseid soovitusi. |
|
(2) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. |
|
(3) |
Määruses (EL) nr 1380/2013 on sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärk saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult, laienedes kõikidele varudele hiljemalt 2020. aastaks. |
|
(4) |
Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus. |
|
(5) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1139 (2) on kehtestatud Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kava eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Selleks tuleb asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase, mis on väljendatud vahemikena, saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt 2020. aastaks. On asjakohane, et 2021. aastal kohaldatavate Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude püügi piirangud kehtestatakse kooskõlas kava eesmärkidega. |
|
(6) |
Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on märkinud, et Läänemere lääneosa räime biomass on ICESi alarajoonides 20–24 vaid 48 % kudekarja biomassi piirväärtusest (Blim), millest allpool võib paljunemisvõime olla vähenenud. Seepärast soovitati ICESi 29. mail 2020 antud iga-aastases kalavarude nõuandes Läänemere lääneosa räime nullpüüki. Seepärast tuleks vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 2 võtta kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomaste kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikul tasemel. Lisaks eeldab see säte täiendavate parandusmeetmete vastuvõtmist. Selleks tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika ja eelkõige kava eesmärkide saavutamise ajakava, võttes arvesse võetud parandusmeetmete oodatavat mõju, pidades samal ajal kinni eesmärgist saavutada majanduslik, sotsiaalne ja tööhõivealane kasu, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Seetõttu ja kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 4 on asjakohane, et Läänemere lääneosa räime püügi võimalused kehtestatakse tasemel, mis on madalam kalastussuremuse tasemete vahemikust, et võtta arvesse selle varu biomassi vähenemist ICESi alarajoonides 20–24. |
|
(7) |
Läänemere idaosa tursa varude osas oli ICESil alates 2019. aastast taas võimalik tugineda oma ettevaatusprintsiibil põhineva nõuande andmisel hinnangule, mis põhineb ulatuslikematel andmetel. ICESi hinnangul oli Läänemere idaosa tursa biomass 2019. aastal väiksem kui Blim ja on sestsaadik veelgi vähenenud. Seepärast kordas ICES oma soovitust Läänemere idaosa tursa nullpüügi kohta 2021. aastaks. ICESil ei ole olnud aga võimalik määrata kindlaks kalastussuremuse vahemike väärtusi. Kui Läänemere idaosa tursa püügi võimalused kehtestatakse nagu eelmisel aastal vastavalt teaduslikus nõuandes esitatud tasemele, võib kohustus lossida kogu segapüügist, sealhulgas Läänemere idaosa tursa kaaspüügist saadud saak tekitada püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades Läänemere idaosa tursa püügi keelust tulenevaid võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada Läänemere idaosa tursa kaaspüügi jaoks spetsiifiline lubatud kogupüük. Püügivõimalused määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 2. |
|
(8) |
2020. aasta mais esitas ICES ajakohastatud nõuande muude püügipiirkondade tursa kaaspüügi tasemete kohta. On asjakohane määrata püügivõimalused kindlaks kooskõlas nimetatud nõuandega, tehes erandi üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvale püügile, mis toimub täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (3) artiklis 25 sätestatud tingimustega. Lisaks tuleb määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõike 2 kohaselt võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikul tasemel. Teaduslikust nõuandest nähtub, et eeskätt tooks kudemiskohtade püügiks sulgemine kalavarudele täiendavat kasu, mida ei ole võimalik saavutada üksnes lubatud kogupüügiga, näiteks suurenenud juurdekasv tänu häirimatule kudemisele. Seepärast on asjakohane jätkuvalt kohaldada suvist kudemiskohtade püügiks sulgemist. Lisaks nähtub teaduslikust nõuandest, et Läänemere idaosa tursa harrastuspüügi suhteline tähtsus sõltub lubatud kogupüügi tasemest. Võttes arvesse oluliselt vähendatud lubatud kogupüüki, peetakse harrastuskalapüügi käigus püütud koguseid oluliseks, mistõttu on asjakohane säilitada tursa harrastuspüügi keeld ICESi alarajoonides 25 ja 26, kus Läänemere idaosa tursk on kõige arvukam. |
|
(9) |
Läänemere lääneosa tursa varu puhul vähendas ICES hinnangulist biomassi ja hindas, et Läänemere lääneosa tursa varu biomass ei ole taastunud üle kudekarja biomassi piirväärtuse (Btrigger), millest madalama näitaja korral tuleb võtta konkreetseid ja asjakohaseid majandamismeetmeid. Seetõttu on asjakohane säilitada 2020. aastaks kehtestatud kaasnevad meetmed ja kehtestada püügivõimalused vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 1, võttes arvesse ka ICESi soovitatud tursa kaaspüügi taset ICESi alarajooni 24 muudes püügipiirkondades, et olla kooskõlas Läänemere idaosa tursa varude majandamise piirkonnas järgitava lähenemisviisiga. Lisaks nähtub teaduslikust nõuandest, et ICESi alarajoonis 24 esineb nii lääne- kui ka idaosa turska. Selleks et kaitsta idaosa tursa varusid ja tagada võrdsed tingimused Läänemere idaosa tursa varude majandamise piirkonnaga, tuleks lubatud kogupüügi kasutamist ICESi alarajoonis 24 jätkuvalt piirata tursa kaaspüügiga, tehes erandi üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvale püügile, mis toimub täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega, ning väikesemahulisele rannapüügile, mis toimub seisevpüünistega kuni kuue meremiili kaugusel kaldast asuvates piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri, kuna nendes madalates rannikuvetes esineb peamiselt lääneosa turska. Lisaks tuleks ICESi alarajooni 24 keeluaeg viia kooskõlla ICESi alarajoonide 25 ja 26 keeluajaga, et tagada kooskõlas ICESi soovitusega samaväärne kaitse. |
|
(10) |
Seetõttu ning ICESi alarajoonidega 25 ja 26 võrdsete tingimuste tagamiseks tuleks jätkuvalt keelata tursa harrastuspüük ICESi alarajoonis 24 kaugemal kui kuus meremiili kaldast. Kuna teaduslikest nõuannetest nähtub, et harrastuskalapüük mõjutab oluliselt kõnealuste varude üldist kalastussuremust, ning võttes arvesse kõnealuse kalavaru seisundit ja lubatud kogupüügi vähendamist, tuleks säilitada ühe kaluri kohta kaasavõetava saagi päevane piirmäär. See ei piira tööndusliku kalapüügi suhtes kohaldatava suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamist. Võttes arvesse kalavarude habrast seisundit ja asjaolu, et teaduslikud nõuanded näitavad, et eelkõige võivad kudemiskohtade püügiks sulgemised tuua varudele täiendavat kasu, mida ei ole võimalik saavutada üksnes lubatud kogupüügiga, näiteks suurenenud juurdekasv tänu häirimatule kudemisele, tuleks jätkata talvist kudemiskohtade püügiks sulgemist, tehes erandi väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele ja üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvale püügile, mis toimub täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega. |
|
(11) |
ICESi hinnangul on Läänemere keskosa räime biomass langenud allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Btrigger), millest madalama näitaja korral tuleb võtta konkreetseid ja asjakohaseid majandamismeetmeid. Seepärast on asjakohane kehtestada püügivõimalused vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 1. |
|
(12) |
ICESi nõuande kohaselt saadakse turska atlandi merilesta kaaspüügina. Lisaks saadakse kilu segapüügina koos räimega ja kilu on tursa saakliik. Neid liikidevahelisi kaalutlusi on asjakohane arvesse võtta atlandi merilesta ja kilu püügivõimaluste kehtestamisel. |
|
(13) |
Selleks et tagada rannapüügi võimaluste täielik ärakasutamine, kehtestati alates 2019. aastast lõhe osas piiratud piirkondadevaheline paindlikkus ICESi alarajoonidest 22–31 ICESi alarajooni 32. Võttes arvesse nende kahe kalavaru püügivõimaluste muutumist, on asjakohane seda paindlikkust suurendada. |
|
(14) |
Meriforelli püügi keelamine kaugemal kui neli meremiili ja meriforelli kaaspüügi piiramine 3 %-ni meriforelli ja lõhe kombineeritud püügist on märkimisväärselt aidanud vähendada seda, et lõhe kohta esitatakse valed, eelkõige meriforelli püügi andmed. Seetõttu on asjakohane kõnealune säte säilitada, et hoida valeandmete esitamise määr võimalikult madalal. |
|
(15) |
Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (4) eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, mis käsitlevad saagi ja püügikoormuse registreerimist ning püügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seetõttu tuleks käesolevas määruses täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta. |
|
(16) |
Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 (5) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata. |
|
(17) |
Võttes arvesse, et Läänemere idaosa tursa varu biomass on väiksem kui Blim ning et 2021. aastal on lubatud ainult kaaspüük ja teadusuuringute eesmärgil toimuv püük, on liikmesriigid võtnud kohustuse mitte kohaldada selle varu suhtes 2020. aastast 2021. aastasse ülekandmise suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 9, nii et 2021. aasta püük ei ületaks Läänemere idaosa tursale kehtestatud lubatud kogupüüki. |
|
(18) |
Norra tursiku püügihooaeg ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes kestab 1. novembrist 31. oktoobrini. Uue teadusliku nõuande alusel tuleks nende püügipiirkondade jaoks kehtestada norra tursiku esialgne lubatud kogupüük. Ühendkuningriigil ei ole norra tursiku kvooti. Osa kvoodist püütakse aga Ühendkuningriigi vetes. Ühendkuningriigiga on konsulteeritud vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (6) artikli 130 lõikele 1. Seepärast tuleks kehtestada püügivõimaluste esialgne lubatud kogupüük ajavahemikuks 1. novembrist 2020 kuni 31. detsembrini 2020. See lubatud kogupüük võimaldab püügihooaega alustada. Ühendkuningriigiga konsulteeritakse püügivõimaluste osas ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. oktoobrini 2021. Hoolimata asjaolust, et Ühendkuningriigil ei ole selles kalavarus kvoodiosa, jagatakse ressurssi Ühendkuningriigiga. Seetõttu tuleks pidada konsultatsioone kalavaru ühise majandamise üle pärast üleminekuperioodi lõppu 31. detsembril 2020. Määrust norra tursiku püügi võimaluste kohta ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes tuleks hiljem muuta, et lisada nimetatud konsultatsioonide tulemused seoses ajavahemikuga 1. jaanuarist 2021 kuni 31. oktoobrini 2021, et hõlmata kogu kalandusaasta alates 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021. |
|
(19) |
Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021. Lisaks tuleks käesolevat määrust kohaldada norra tursiku suhtes ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes alates 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2021. aastaks ning muudetakse teatavaid määruses (EL) 2020/123 (7) kindlaks määratud püügivõimalusi teistes vetes.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes selgelt viidatud.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid.
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„alarajoon“ – Läänemeres paiknev ICESi alarajoon, mis on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (8) III lisas; |
|
2) |
„lubatud kogupüük“ (TAC) – iga kalavaru kogus, mida võib püüda aasta jooksul; |
|
3) |
„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist; |
|
4) |
„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil. |
II PEATÜKK
PÜÜGIVÕIMALUSED
Artikkel 4
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine
Lubatud kogupüük, kvoodid ja vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud lisas.
Artikkel 5
Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted
Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:
|
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist; |
|
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist; |
|
c) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist; |
|
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist; |
|
e) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast vähendamist. |
Artikkel 6
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud, sihtliiki mittekuuluva liigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas, et teha erand kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha.
Artikkel 7
Püügikeeluajad tursa kudemise kaitseks
1. Alarajoonides 25 ja 26 on püük mis tahes püügivahenditega keelatud 1. maist kuni 31. augustini.
2. Lõikes 1 sätestatud püügikeelust tehakse erand järgmistel juhtudel:
|
a) |
üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuv püük, tingimusel et need uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega; |
|
b) |
liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele; |
|
c) |
liidu kalalaevade suhtes, mis alarajoonis 25, kus vee sügavus on alla 50 meetri, püüavad pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, ja mille lossitavad kogused sorteeritakse; |
3. Alarajoonides 22 ja 23 on püük mis tahes püügivahenditega keelatud alates 1. veebruarist kuni 31. märtsini ning alarajoonis 24 alates 15. maist kuni 15. augustini.
4. Lõikes 3 sätestatud püügikeelust tehakse erand järgmistel juhtudel:
|
a) |
üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuv püük, tingimusel et need uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega; |
|
b) |
liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega alarajoonides 22 ja 23 piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele, ning alarajoonis 24 kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele; |
|
c) |
liidu kalalaevade suhtes, mis alarajoonis 24 kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest, kus vee sügavus on alla 40 meetri, püüavad pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, ja mille lossitavad kogused sorteeritakse. |
5. Lõike 2 punktis b või c ja lõike 4 punktis b või c osutatud kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saavad nende püügitegevust igal ajal jälgida.
Artikkel 8
Meetmed seoses tursa harrastuspüügiga alarajoonides 22–26
1. Alarajoonides 22 ja 23 ning alarajoonis 24 kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest toimuva harrastuskalapüügi käigus tohib üks kalur jätta saagiks kuni viis turska päevas, välja arvatud 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2021, mil üks kalur võib jätta saagiks kuni kaks turska päevas.
2. Tursa harrastuspüük on keelatud alarajoonis 24 kaugemal kui kuus meremiili mõõdetuna lähtejoontest ning alarajoonides 25 ja 26.
3. Käesolev artikkel ei piira rangemate riigisiseste meetmete kohaldamist.
Artikkel 9
Meetmed seoses meriforelli ja lõhe püügiga alarajoonides 22–32
1. Kalalaevadel on alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021 alarajoonides 22–32 keelatud püüda meriforelli vetes, mis asuvad lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili. Nendes vetes lõhe püüdmisel ei tohi meriforelli kaaspüük mis tahes ajal ületada 3 % lõhe ja meriforelli kogusaagist – kas pardal olevast või pärast iga püügireisi lossitud saagist.
2. Käesolev artikkel ei piira rangemate riigisiseste meetmete kohaldamist.
Artikkel 10
Paindlikkus
1. Kui käesoleva määruse lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.
2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 ei kohaldata juhul, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 11
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid saadavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse lisas sätestatud kalavarude koode.
III PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 12
Määruse (EL) 2020/123 muutmine
IA lisas asendatakse norra tursiku ja seotud kaaspüügi püügivõimaluste tabel ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes järgmise tabeliga:
|
„Liik: |
norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarkii |
Püügipiirkond: |
3.a, 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (NOP/2A3A4.) |
|||
|
Ajavahemik |
1. november 2019 – 31. oktoober 2020 |
1. november 2020 – 31. detsember 2020 |
Analüütiline TAC |
|||
|
Taani |
72 433 |
29 972 |
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 |
|||
|
Saksamaa |
14 |
6 |
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 |
|||
|
Madalmaad |
53 |
22 |
|
|||
|
Liit |
72 500 |
30 000 |
|
|||
|
Norra |
14 500 |
p.m. |
|
|
||
|
Fääri saared |
5 000 |
p.m. |
|
|
||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
Ei kohaldata |
|
Ei kohaldata |
|
|
|
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021, välja arvatud artikkel 12, mida kohaldatakse alates 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. oktoober 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
M. ROTH
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).
(4) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(5) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).
(6) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.
(7) Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
(9) Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(10) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes.
(11) Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2019 kuni 31. oktoobrini 2020.
(12) Kasutatakse sortimisvõret.
(13) Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse sellest kvoodist maha.
(14) Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult alates 1. novembrist 2020 kuni 31. detsembrini 2020.“
LISA
LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA
Järgmistes tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning nendega funktsionaalselt seotud tingimused.
Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole kindlaks määratud teisiti.
Kalavarudele viidatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras.
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Clupea harengus |
HER |
Räim |
|
Gadus morhua |
COD |
Tursk |
|
Pleuronectes platessa |
PLE |
Atlandi merilest |
|
Salmo salar |
SAL |
Lõhe |
|
Sprattus sprattus |
SPR |
Kilu |
|
Liik: |
räim Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
alarajoonid 30–31 (HER/30/31.) |
|
|
Soome |
53 306 |
|
|
|
|
Rootsi |
11 712 |
|
||
|
Liit |
65 018 |
|
||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
65 018 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Liik: |
räim Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
alarajoonid 22–24 (HER/3BC+24) |
|
|
Taani |
221 |
|
|
|
|
Saksamaa |
869 |
|
||
|
Soome |
0 |
|
||
|
Poola |
205 |
|
||
|
Rootsi |
280 |
|
||
|
Liit |
1 575 |
|
||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
1 575 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
räim Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed (HER/3D-R30) |
|
|
Taani |
2 146 |
|
|
|
|
Saksamaa |
569 |
|
||
|
Eesti |
10 960 |
|
||
|
Soome |
21 393 |
|
||
|
Läti |
2 705 |
|
||
|
Leedu |
2 848 |
|
||
|
Poola |
24 304 |
|
||
|
Rootsi |
32 626 |
|
||
|
Liit |
97 551 |
|
||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
Ei kohaldata |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
||
|
Liik: |
räim Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
alarajoon 28.1 (HER/03D.RG) |
|
|
Eesti |
18 216 |
|
|
|
|
Läti |
21 230 |
|
||
|
Liit |
39 446 |
|
||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
39 446 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 25–32 liidu veed (COD/3DX32.) |
|
|
Taani |
137 |
|
||
|
Saksamaa |
54 |
|||
|
Eesti |
13 |
|||
|
Soome |
10 |
|||
|
Läti |
51 |
|||
|
Leedu |
33 |
|||
|
Poola |
159 |
|||
|
Rootsi |
138 |
|||
|
Liit |
595 |
|||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
Ei kohaldata |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
alarajoonid 22–24 (COD/3BC+24) |
|
|
Taani |
1 746 |
|
||
|
Saksamaa |
854 |
|||
|
Eesti |
39 |
|||
|
Soome |
34 |
|||
|
Läti |
144 |
|||
|
Leedu |
94 |
|||
|
Poola |
467 |
|||
|
Rootsi |
622 |
|||
|
Liit |
4 000 |
|||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
4 000 |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 22–32 liidu veed (PLE/3BCD-C) |
|
|
Taani |
5 187 |
|
|
|
|
Saksamaa |
576 |
|
||
|
Poola |
1 086 |
|
||
|
Rootsi |
391 |
|
||
|
Liit |
7 240 |
|
||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
7 240 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
|
Liik: |
lõhe Salmo salar |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 22–31 liidu veed (SAL/3BCD-F) |
|
|
Taani |
19 582 |
|
||
|
Saksamaa |
2 179 |
|||
|
Eesti |
1 990 |
|||
|
Soome |
24 417 |
|||
|
Läti |
12 455 |
|||
|
Leedu |
1 464 |
|||
|
Poola |
5 940 |
|||
|
Rootsi |
26 469 |
|||
|
Liit |
94 496 |
|||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
Ei kohaldata |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||
|
Liik: |
lõhe Salmo salar |
Püügipiirkond: |
alarajooni 32 liidu veed (SAL/3D32.) |
|
|
Eesti |
911 |
|
||
|
Soome |
7 972 |
|||
|
Liit |
8 883 |
|||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
Ei kohaldata |
Ennetuslik TAC |
||
|
Liik: |
kilu Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
alarajoonide 22–32 liidu veed (SPR/3BCD-C) |
|
|
Taani |
21 993 |
|
|
|
|
Saksamaa |
13 933 |
|
||
|
Eesti |
25 539 |
|
||
|
Soome |
11 513 |
|
||
|
Läti |
30 845 |
|
||
|
Leedu |
11 158 |
|
||
|
Poola |
65 460 |
|
||
|
Rootsi |
42 517 |
|
||
|
Liit |
222 958 |
|
||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
Ei kohaldata |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
||
(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
Erandina esimesest lõigust võib turska sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.
(2) Alarajoonis 24 üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole alarajoonis 24 lubatud.
Erandina esimesest lõigust võib turska sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.
Erandina esimesest lõigust lubatakse selle kvoodi all alarajoonis 24 püüda liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega, põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele. Nende kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saaksid nende püügitegevust igal ajal jälgida.
(3) Väljendatakse isendite arvuna.
(4) Eritingimus: kuni 25 % ja mitte rohkem kui 500 isendit sellest kvoodist võib püüda alarajooni 32 liidu vetes (SAL/*3D32).
(5) Väljendatakse isendite arvuna.
OTSUSED
|
30.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/15 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/1580,
23. oktoober 2020,
millega muudetakse otsust (EL) 2020/721, et lisada sellesse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul ja meresõiduohutuse komitee 102. istungjärgul võetav seisukoht seoses ringkirja MSC-MEPC.5 (milles käsitletakse ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut) heakskiitmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Meretranspordi valdkonnas võetava liidu meetme eesmärk peaks olema kaitsta merekeskkonda ja inimeste tervist ning suurendada meresõiduohutust. |
|
(2) |
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) meresõiduohutuse komitee kavatseb oma 4.–11. novembril 2020 toimuval 102. istungjärgul (MSC 102) koos IMO merekeskkonna kaitse komiteega ühiselt heaks kiita ringkirja MSC-MEPC.5, milles käsitletakse ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut („ringkiri MSC-MEPC.5“). |
|
(3) |
IMO merekeskkonna kaitse komitee kavatseb oma 16.–20. novembril 2020 toimuval 75. istungjärgul (MEPC 75) kiita ühiselt IMO meresõiduohutuse komiteega heaks ringkirja MSC-MEPC.5. |
|
(4) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel MSC 102-l ja MEPC 75-l võetav seisukoht, kuna ringkirja MSC-MEPC.5 heakskiitmine võib otsustavalt mõjutada liidu õiguse, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/15/EÜ (1) sisu. |
|
(5) |
Ringkirju MSC/Circ.710 ja MEPC/Circ.307 asendava ringkirja MSC-MEPC.5 heakskiitmisega ajakohastataks ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut ja viidaks see kooskõlla tunnustatud organisatsioonide koodeksiga (IMO resolutsioonid MSC.349(92) ja MEPC.237(65)). Nimetatud heakskiitmisega aidataks suurendada nii lipuriigi ametiasutuste kui ka tunnustatud organisatsioonide täpsust, läbipaistvust ja vastutust ülemaailmsel tasandil. |
|
(6) |
Liit ei ole IMO liige ega asjaomaste konventsioonide ja koodeksite osaline. Seetõttu peaks nõukogu volitama liikmesriike liidu seisukohti väljendama. |
|
(7) |
Käesoleva otsuse kohaldamisala peaks piirduma kavandatava ringkirja MSC-MEPC.5 sisuga, niivõrd kuivõrd need muudatused võivad mõjutada liidu ühisnorme ja kuuluvad liidu ainupädevusse. Käesolev otsus ei tohiks mõjutada liidu ja liikmesriikide pädevuste jagunemist. |
|
(8) |
Nõukogu 19. mai 2020. aasta otsust (EL) 2020/721 (2) tuleks muuta, et lisada viide ringkirja MSC-MEPC.5 heakskiitmisele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust (EL) 2020/721 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Pealkiri asendatakse järgmisega: „ Nõukogu otsus (EL) 2020/721, 19. mai 2020, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 102. istungjärgul seoses rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni VI lisa reeglite 2, 14 ja18 ning I ja VI liite, rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel II-1 peatüki A-1, B, B-1, B-2 kuni B-4 osa, gaaskütusel või muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvahelise ohutuskoodeksi A-1 ja B-1 osa ning päästevahendites helkurmaterjali kasutamist ja paigaldamist käsitleva resolutsiooni A.658(16) muudatuste vastuvõtmisega ning ringkirja MSC-MEPC.5 (milles käsitletakse ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut) heakskiitmisega “. |
|
2) |
Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul, on toetada rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni VI lisa reeglite 2, 14 ja 18 ning I ja VI liite muudatuste (mis on esitatud IMO dokumendi MEPC 75/3 lisas) vastuvõtmist ning ringkirja MSC-MEPC.5 (mis on esitatud IMO dokumendi III 6/15 8. lisas) heakskiitmist. Kõnealune seisukoht hõlmab asjaomaseid muudatusi ja ringkirja niivõrd, kuivõrd need muudatused ja see ringkiri kuuluvad liidu ainupädevusse ja võivad mõjutada liidu ühisnorme.“ |
|
3) |
Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 1. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 102. istungjärgul, on kiita heaks ringkiri MSC-MEPC.5 (mis on esitatud IMO dokumendi III 6/15 8. lisas) ning toetada järgmiste muudatuste vastuvõtmist:
2. Lõikes 1 osutatud seisukoht hõlmab ringkirja ja asjaomaseid muudatusi niivõrd, kuivõrd see ringkiri ja need muudatused kuuluvad liidu ainupädevusse ja võivad mõjutada liidu ühisnorme.“ |
|
4) |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Liikmesriike volitatakse andma liidu huvides oma nõusolek, et artiklites 1 ja 2 osutatud muudatused ja ringkiri on nende suhtes siduvad sel määral, mil need muudatused ja see ringkiri kuuluvad liidu ainupädevusse.“ |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 23. oktoober 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
S. SCHULZE
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 47).
(2) Nõukogu 19. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/721 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 102. istungjärgul seoses rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni VI lisa reeglite 2, 14 ja 18 ning I ja VI liite, rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel II-1 peatüki A-1, B, B-1, B-2 kuni B-4 osa, gaaskütusel või muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvahelise ohutuskoodeksi A-1 ja B-1 osa ning päästevahendites helkurmaterjali kasutamist ja paigaldamist käsitleva resolutsiooni A.658(16) muudatuste vastuvõtmisega (ELT L 171, 2.6.2020, lk 1).
|
30.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/18 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/1581,
23. oktoober 2020,
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, mis on loodud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepinguga, seoses kõnealuse lepingu XIII lisa („Tollialaste õigusaktide ühtlustamine“) ajakohastamisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liit sõlmis nõukogu otsuse (EL) 2016/838 (1) alusel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (2) (edaspidi „leping“), mis jõustus 1. juulil 2016. |
|
(2) |
Lepingu artikli 406 lõike 3 kohaselt on assotsieerimisnõukogul õigus ajakohastada ja muuta lepingu lisasid. |
|
(3) |
Lepingu artikli 408 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu delegeerida assotsieerimiskomiteele kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust. |
|
(4) |
Tulenevalt assotsieerimisnõukogu otsuse nr 3/2014 (3) artiklist 1 delegeeris assotsieerimisnõukogu kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele õiguse ajakohastada või muuta muu hulgas IV jaotise (kaubandus ja kaubandusküsimused) 5. peatükiga (toll ja kaubanduse soodustamine) seonduvaid lepingu lisasid niivõrd, kui 5. peatükk ei sisalda erisätteid kõnealuste lisade ajakohastamise või muutmise kohta. |
|
(5) |
Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võtab oma 7. kohtumisel vastu otsuse lepingu XIII lisa („Tollialaste õigusaktide ühtlustamine“) ajakohastamise kohta. |
|
(6) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees võetav seisukoht, kuna kavandatav otsus on liidule siduv, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu artikli 408 lõikes 4 osutatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee 7. kohtumisel lepingu XIII lisa („Tollialaste õigusaktide ühtlustamine“) ajakohastamise kohta, põhineb kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsuse eelnõul (4).
Artikkel 2
Artiklis 1 osutatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsus avaldatakse pärast selle vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 23. oktoober 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
S. SCHULZE
(1) Nõukogu 23. mai 2016. aasta otsus (EL) 2016/838 ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 141, 28.5.2016, lk 26).
(2) ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.
(3) ELi-Gruusia assotsieerimisnõukogu 17. novembri 2014. aasta otsus nr 3/2014 teatavate assotsieerimisnõukogu volituste assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisule delegeerimise kohta [2015/2263] (ELT L 321, 5.12.2015, lk 72).
(4) Vt dokumenti ST 11388/20 veebilehel http://register.consilium.europa.eu.
|
30.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/20 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/1582,
23. oktoober 2020,
Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe osaliste koosolekutel Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liit sõlmis Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) nõukogu otsusega (EL) 2019/407 (1). Kokkulepe peaks jõustuma käesoleval aastal. |
|
(2) |
Kokkuleppe osaliste koosolek vastutab selliste meetmete vastuvõtmise eest, mille eesmärk on tagada kokkuleppe rakendamine, et täita selle eesmärk: vältida reguleerimata avamerekalapüüki Põhja-Jäämere keskosas, rakendades pikaajalise strateegia raames ennetavaid kaitse- ja majandamismeetmeid, et kaitsta terveid mereökosüsteeme ning tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks. |
|
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (2) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes. |
|
(4) |
Nagu on sätestatud nõukogu 19. novembri 2019. aasta järeldustes ookeanide ja merede, sealhulgas Arktika kohta, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatises „Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika“ ja nõukogu 24. märtsi 2017. aasta järeldustes „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, on kokkuleppe toetamine ja Arktika avamere kalavarude piirkondliku majandamise organisatsiooni võimalik loomine või kokkuleppe võimalik sõlmimine liidu jaoks oluline eesmärk, mis aitab kaitsta Arktika keskkonda ning tagada rahvusvahelise koostöö abil säästva arengu kõnealuses piirkonnas ja selle ümbruses. |
|
(5) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel kokkuleppe osaliste koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2020–2024, kuna kokkuleppe kaitse- ja majandamismeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (3) ja (EÜ) nr 1224/2009 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (5). |
|
(6) |
Arvestades piiratud teadmisi kalavarude kohta ja nende muutuvat iseloomu kokkuleppealal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne kokkuleppe osaliste koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2020–2024 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks. |
|
(7) |
Käesolevale otsusele võib hiljem järgneda täiendav nõukogu otsus läbirääkimiste alustamise kohta Arktika avamerd käsitleva ühe või mitme täiendava piirkondliku või allpiirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni loomise või kokkuleppe sõlmimise kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) osaliste koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kooskõlas kokkuleppe osaliste koosolekutel liidu nimel võetava seisukoha põhimõtete ja tegevussuundadega (6).
Artikkel 2
Enne iga kokkuleppe osaliste koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt artiklis 1 sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.
Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab komisjon nõukogule piisavalt varakult enne kokkuleppe osaliste iga koosolekut dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel võetava seisukoha üksikasjad.
Kui kokkuleppe osaliste koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.
Artikkel 3
Nõukogu annab artiklis 1 osutatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt kokkuleppe osaliste 2025. aasta koosolekuks.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 23. oktoober 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
S. SCHULZE
(1) Nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/407 Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L 73, 15.3.2019, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(3) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
(4) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).
(6) Vt dokumendi ST 11439/20 veebilehel http://register.consilium.europa.eu.
|
30.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/23 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/1583,
23. oktoober 2020,
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepinguga (edaspidi „leping“) loodud partnerluskomitees seoses vaidluste lahendamise menetluses vahekohtuniku ülesandeid täitvate isikute nimekirja asendamisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule (1) (edaspidi „leping“) kirjutati liidu nimel alla kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2018/104 (2) ning seda on osaliselt ajutiselt kohaldatud alates 1. juunist 2018. |
|
(2) |
Oma 17. oktoobri 2019. aasta koosolekul koostas partnerluskomitee kooskõlas lepingu artikli 339 lõikega 1 nimekirja 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid (edaspidi „vahekohtunike nimekiri“). |
|
(3) |
Armeenia teatas liidule, et üks tema esitatud vahekohtunik ei vasta enam lepingu artikli 339 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja tuleks seetõttu asendada. |
|
(4) |
Lepingu ajutiselt kohaldatavate sätete täitmise tagamiseks võtab partnerluskomitee vastu otsuse, millega asendatekse vahekohtunike nimekiri muudetud nimekirjaga. |
|
(5) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel partnerluskomitees võetav seisukoht, kuna partnerluskomitee otsus vahekohtunike nimekirja asendamiseks on liidule siduv, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepinguga loodud partnerluskomitees seoses nimetatud lepingu artiklis 339 ettenähtud vahekohtunike nimekirja asendamisega, põhineb partnerluskomitee vastasva otsuse eelnõul (3).
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 23. oktoober 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
S. SCHULZE
(1) ELT L 23, 26.1.2018, lk 4.
(2) Nõukogu 20. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2018/104 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 23, 26.1.2018, lk 1).
(3) Vt dokumenti ST 11524/20 veebilehel http://register.consilium.europa.eu.
|
30.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/25 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/1584,
26. oktoober 2020,
Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogus võetav seisukoht Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 6. lisa I osa (kavandatava) 46. muudatuse ja 6. lisa II osa 39. muudatuse vastuvõtmise kohta seoses sellise nõude edasilükkamisega, et tulevikus peab varustuse hulka kuuluma 25 tundi salvestamist võimaldav kabiini helisalvestusseade, et vältida COVID-19 pandeemiast tulenevaid soovimatuid tagajärgi
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon (edaspidi „Chicago konventsioon“), mille eesmärk on reguleerida rahvusvahelist lennutransporti, jõustus 4. aprillil 1947. Sellega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO). |
|
(2) |
Liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalisriigid ja ICAO liikmed ning liidul on teatavates ICAO organites vaatleja staatus. ICAO nõukogus on esindatud seitse liikmesriiki. |
|
(3) |
Chicago konventsiooni artikli 54 kohaselt võib ICAO nõukogu võtta vastu rahvusvahelised standardid ja soovituslikud tavad ning määrata need kindlaks Chicago konventsiooni lisades. |
|
(4) |
Chicago konventsiooni artikli 90 kohaselt jõustub asjaomane lisa või lisa muudatus selle ICAO osalisriikidele edastamisest kolme kuu jooksul või pärast ICAO nõukogu määratud pikemat perioodi juhul, kui selle aja jooksul ei ole enamus ICAO osalisriike teatanud oma mittenõustumisest. |
|
(5) |
Chicago konventsiooni artikli 38 kohaselt peaks osalisriik, kelle arvates ei ole mõne rahvusvahelise standardi või menetluse kõiki aspekte, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artiklis 37, võimalik järgida või viia oma norme ja tavasid täielikult kooskõlla rahvusvahelise standardi või menetlusega pärast selle muutmist või kes peab vajalikuks vastu võtta norme või tavasid, mis mingis üksikasjas erinevad rahvusvahelise standardiga kehtestatud normidest või tavadest, viivitamata teatama ICAO-le oma tava ja rahvusvahelise standardiga kehtestatud tava erinevustest. |
|
(6) |
COVID-19 pandeemia on negatiivselt mõjutanud õhusõidukite käitajaid ja tootjaid ning õhusõidukite seadmete tootjatele materjalide tarnijaid ning viibinud on uute süsteemide väljatöötamine. Õhusõidukite käitajad tühistavad või lükkavad edasi õhusõidukitarneid, mistõttu lükkuvad 2020. aastaks ette nähtud õhusõidukitarned 2021. aastasse. Äsja toodetud õhusõiduk, mis on konfigureeritud tarnimiseks 2020. aastal, kuid mille tarnimine lükkub 2021. aastasse, tuleb uuesti konfigureerida vastavalt pärast 1. jaanuari 2021 kohaldatavatele normidele. Kui õhusõidukid on vaja varustada lisaseadmetega, kaasneb sellega nende käitajatele ja tootjatele põhjendamatu finantskoormus. Seepärast on komisjonis praegu vastuvõtmisel kõnealuse kuupäeva edasilükkamine kogu liidus ja muudetakse määrust (EL) nr 965/2012. Kabiini helisalvestusseadet (CVR) kasutatakse õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimise toetamiseks. Sellise nõude rakendamise edasilükkamine, et kabiini helisalvestusseade (CVR) peab kahe tunni asemel võimaldama salvestada 25 tundi, ei kujuta endast märkimisväärset riski, kuid sellega viiakse pikemast kabiini helisalvestusajast saadav kasu kooskõlla lennundussektori praeguste oludega. Liit toetab kindlalt ICAO jõupingutusi lennundusohutuse parandamisel. Võttes arvesse COVID-19 pandeemia tekitatud enneolematut olukorda ja olulise riski puudumist, peaks liit neid muudatusi toetama. |
|
(7) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel võetav seisukoht ICAO nõukogu eelseisval 221. istungjärgul seoses 6. lisa I osa (kavandatava) 46. muudatusega ja 6. lisa II osa 39. muudatusega. Nimetatud seisukoht peaks olema toetada neid muudatusi ja seda peavad väljendama ühiselt liidu nimel tegutsevad liidu liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed. |
|
(8) |
Liidu seisukoht pärast ICAO nõukogus 6. lisa I osa (kavandatava) 46. muudatuse ja 6. lisa II osa 39. muudatuse vastuvõtmist nende sisu olulisel määral korrigeerimata, millest ICAO peasekretär teatab ICAO riikidele adresseeritud kirjaga, peaks olema mitte teatada mittenõustumisest ja teatada muudatuste järgimisest ning seda seisukohta peavad väljendama kõik liidu liikmesriigid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõukogu 221. istungjärgul liidu nimel võetav seisukoht on toetada rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 6. lisa I osa (kavandatavat) 46. muudatust ja 6. lisa II osa 39. muudatust tervikuna.
2. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel tingimusel, et ICAO nõukogu võtab ilma oluliste muutusteta vastu lõikes 1 osutatud kavandatud muudatused, on mitte teatada oma mittenõustumisest ning teatada vastuvõetud muudatuste järgimisest, vastates ICAO riikidele adresseeritud kirjadele.
Artikkel 2
1. Artikli 1 lõikes 1 viidatud seisukoha esitavad ühiselt tegutsedes liidu liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed.
2. Artikli 1 lõikes 2 viidatud seisukohta väljendavad kõik liidu liikmesriigid.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 26. oktoober 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
M. ROTH
|
30.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/27 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2020/1585,
29. oktoober 2020,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1763, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 1. oktoobril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1763, (1) mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis. |
|
(2) |
Otsuse (ÜVJP) 2015/1763 läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2021 ning kahte füüsilist isikut käsitlevat teavet tuleks muuta. |
|
(3) |
Otsust (ÜVJP) 2015/1763 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust (ÜVJP) 2015/1763 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 6 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. oktoobrini 2021.“ |
|
2) |
Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 29. oktoober 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
M. ROTH
(1) Nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1763, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis (ELT L 257, 2.10.2015, lk 37).
LISA
Otsuse (ÜVJP) 2015/1763 lisas asendatakse pealkirja „Artiklites 1 ja 2 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu“ all kanded 1 ja 2 järgmistega:
|
|
Nimi |
Andmed |
Loetellu kandmise põhjused |
|
„1. |
Godefroid BIZIMANA |
Sugu: mees. Sünniaeg: 23.4.1968. Sünnikoht: Nyagaseke, Mabayi, Cibitoke Burundi kodakondsus. Passi nr: DP0001520. |
„Missioonide eest vastutav ametnik presidendi“ kantseleis ja Burundi riikliku politseiameti asepeadirektor. 31. detsembril 2019 edutati Bizimana politsei peadirektoriks. Vastutav demokraatia õõnestamise eest, tehes operatiivotsuseid, mis viisid ülemäärase jõu kasutamiseni ja vägivallategudeni pärast president Nkurunziza kandidatuuri teatavakstegemist 26. aprillil 2015 alanud rahumeelsete meeleavalduste mahasurumisel. |
|
2. |
Gervais NDIRAKOBUCA, teise nimega NDAKUGARIKA |
Sugu: mees. Sünniaeg: 1.8.1970. Burundi kodakondsus. Passi nr: DP0000761. |
Sise-, kogukonna arengu ja avaliku julgeoleku minister alates 2020. aasta juunist. Endine presidendi kantselei juhataja, vastutav riikliku politseiametiga seotud küsimuste eest (mai 2013 – november 2019) ning riikliku luureteenistuse endine peadirektor (november 2019 – juuni 2020). Vastutav poliitilise lahenduse leidmise takistamise eest Burundis, andes korraldusi, mis viisid jõu ülemäärase kasutamiseni, vägivallategudeni, repressioonideni ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse rikkumisteni meeleavaldajate suhtes, kes avaldasid meelt alates 26. aprillist 2015 pärast president Nkurunziza kandidatuuri teatavakstegemist; meeleavaldusi suruti muu hulgas maha 26., 27. ja 28. aprillil 2015 Bujumbura Nyakabiga ja Musaga linnaosades.“ |
|
30.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/29 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2020/1586,
29. oktoober 2020,
millega muudetakse otsust 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 27. septembril 2010 vastu otsuse 2010/573/ÜVJP (1) Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta. |
|
(2) |
Otsuse 2010/573/ÜVJP läbivaatamine näitas, et Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2021. Kuue kuu pärast vaatab nõukogu kõnealuste piiravate meetmetega seotud olukorra läbi. |
|
(3) |
Otsust 2010/573/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2010/573/ÜVJP artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
„2. |
Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. oktoobrini 2021. Seda vaadatakse korrapäraselt uuesti läbi. Vajaduse korral seda uuendatakse või muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.“ |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 29. oktoober 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
M. ROTH
(1) Nõukogu 27. septembri 2010. aasta otsus 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 253, 28.9.2010, lk 54).
|
30.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 362/30 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/1587,
29. oktoober 2020,
milles käsitletakse liikmesriikide Euroopa Arengufondi osamaksusid, sealhulgas 2020. aasta osamaksu kolmandat osa
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa, (1) eriti selle artiklit 7,
võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1877, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323, (2) eriti selle artikli 19 lõiget 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjon esitab määruse (EL) 2018/1877 (edaspidi „11. EAFi finantsmäärus“) artiklites 19–22 sätestatud korras 10. oktoobriks 2020 ettepaneku, milles märgitakse a) liikmesriikide 2020. aasta osamaksu kolmanda osa suurus ning b) 2020. aasta osamaks, mida on muudetud juhul, kui aastane osamaks erineb tegelikest vajadustest. |
|
(2) |
Euroopa Investeerimispank (EIP) on saatnud komisjonile oma hallatavate rahastamisvahendite kohta kulukohustuste ja maksete ajakohastatud prognoosi vastavalt 11. EAFi finantsmääruse artiklile 46. |
|
(3) |
11. EAFi finantsmääruse artikli 20 lõikes 1 on sätestatud, et osamaksunõuetega kustutatakse kõigepealt varasemate Euroopa Arengufondide (EAFid) raames ette nähtud summad. Seepärast tuleks esitada nõue tasuda 10. Euroopa Arengufondi (10. EAF) osamaks EIP-le ja 11. Euroopa Arengufondi (11. EAF) osamaks komisjonile. |
|
(4) |
Nõukogu võttis komisjoni ettepaneku alusel vastu otsuse (EL) 2019/1800, (3) milles määratakse liikmesriikide 2020. aasta EAFi osamaksu summad järgmiselt: komisjonile 4 400 000 000 eurot ja EIP-le 300 000 000 eurot. |
|
(5) |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (4) artiklites 152 ja 153 on sätestatud, et Ühendkuningriik jääb EAFi liikmeks kuni 11. EAFi ja kõigi varasemate lõpetamata EAFide sulgemiseni. Ühendkuningriigi osa 10. EAFi või varasemate EAFide projektide vabastatud vahenditest aga ei taaskasutata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
EAFi osamaksude summad, mille liikmesriigid maksavad komisjonile ja EIP-le 2020. aasta osamaksu kolmanda osana, on esitatud käesoleva otsuse lisa tabelis.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 29. oktoober 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
M. ROTH
(1) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.
(2) ELT L 307, 3.12.2018, lk 1.
(3) Nõukogu 24. oktoobri 2019. aasta otsus (EL) 2019/1800, milles käsitletakse liikmesriikide Euroopa Arengufondi osamaksusid, sealhulgas 2021. aasta ülemmäära, 2020. aasta osamaksu ja 2020. aasta osamaksu esimese osa suurust ning hinnangulist ja mittesiduvat prognoosi 2022. ja 2023. aasta osamaksu suuruse kohta (ELT L 274, 28.10.2019, lk 9).
LISA
|
LIIKMESRIIGID JA ÜHENDKUNINGRIIK |
Osatähtsus 10. EAFis (%) |
Osatähtsus 11. EAFis (%) |
2020. aasta osamaksu 3. osa (eurodes) |
Kokku |
|
|
Komisjon |
EIP |
||||
|
EAF |
EAF |
||||
|
BELGIA |
3,53 |
3,24927 |
32 492 700,00 |
3 530 000,00 |
36 022 700,00 |
|
BULGAARIA |
0,14 |
0,21853 |
2 185 300,00 |
140 000,00 |
2 325 300,00 |
|
TŠEHHI |
0,51 |
0,79745 |
7 974 500,00 |
510 000,00 |
8 484 500,00 |
|
TAANI |
2,00 |
1,98045 |
19 804 500,00 |
2 000 000,00 |
21 804 500,00 |
|
SAKSAMAA |
20,50 |
20,57980 |
205 798 000,00 |
20 500 000,00 |
226 298 000,00 |
|
EESTI |
0,05 |
0,08635 |
863 500,00 |
50 000,00 |
913 500,00 |
|
IIRIMAA |
0,91 |
0,94006 |
9 400 600,00 |
910 000,00 |
10 310 600,00 |
|
KREEKA |
1,47 |
1,50735 |
15 073 500,00 |
1 470 000,00 |
16 543 500,00 |
|
HISPAANIA |
7,85 |
7,93248 |
79 324 800,00 |
7 850 000,00 |
87 174 800,00 |
|
PRANTSUSMAA |
19,55 |
17,81269 |
178 126 900,00 |
19 550 000,00 |
197 676 900,00 |
|
HORVAATIA |
0,00 |
0,22518 |
2 251 800,00 |
0,00 |
2 251 800,00 |
|
ITAALIA |
12,86 |
12,53009 |
125 300 900,00 |
12 860 000,00 |
138 160 900,00 |
|
KÜPROS |
0,09 |
0,11162 |
1 116 200,00 |
90 000,00 |
1 206 200,00 |
|
LÄTI |
0,07 |
0,11612 |
1 161 200,00 |
70 000,00 |
1 231 200,00 |
|
LEEDU |
0,12 |
0,18077 |
1 807 700,00 |
120 000,00 |
1 927 700,00 |
|
LUKSEMBURG |
0,27 |
0,25509 |
2 550 900,00 |
270 000,00 |
2 820 900,00 |
|
UNGARI |
0,55 |
0,61456 |
6 145 600,00 |
550 000,00 |
6 695 600,00 |
|
MALTA |
0,03 |
0,03801 |
380 100,00 |
30 000,00 |
410 100,00 |
|
MADALMAAD |
4,85 |
4,77678 |
47 767 800,00 |
4 850 000,00 |
52 617 800,00 |
|
AUSTRIA |
2,41 |
2,39757 |
23 975 700,00 |
2 410 000,00 |
26 385 700,00 |
|
POOLA |
1,30 |
2,00734 |
20 073 400,00 |
1 300 000,00 |
21 373 400,00 |
|
PORTUGAL |
1,15 |
1,19679 |
11 967 900,00 |
1 150 000,00 |
13 117 900,00 |
|
RUMEENIA |
0,37 |
0,71815 |
7 181 500,00 |
370 000,00 |
7 551 500,00 |
|
SLOVEENIA |
0,18 |
0,22452 |
2 245 200,00 |
180 000,00 |
2 425 200,00 |
|
SLOVAKKIA |
0,21 |
0,37616 |
3 761 600,00 |
210 000,00 |
3 971 600,00 |
|
SOOME |
1,47 |
1,50909 |
15 090 900,00 |
1 470 000,00 |
16 560 900,00 |
|
ROOTSI |
2,74 |
2,93911 |
29 391 100,00 |
2 740 000,00 |
32 131 100,00 |
|
ÜHENDKUNINGRIIK |
14,82 |
14,67862 |
146 786 200,00 |
14 820 000,00 |
161 606 200,00 |
|
KOKKU EL 27 JA ÜHENDKUNINGRIIK |
100,00 |
100,00 |
1 000 000 000,00 |
100 000 000,00 |
1 100 000 000,00 |