ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 344
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

63. aastakäik
19. oktoober 2020

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teave Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel) Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli jõustumise kuupäeva kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1510, 16. oktoober 2020, milles käsitletakse loa andmist tsinnamüülalkoholi, 3-fenüülpropaan-1-ooli, 2-fenüülpropanaali, 3-(p-kumenüül)-2-metüülpropioonaldehüüdi, α-metüülkaneelaldehüüdi, 3-fenüülpropanaali, kaneelhappe, tsinnamüülatsetaadi, tsinnamüülbutüraadi, 3-fenüülpropüülisobutüraadi, tsinnamüülisovaleraadi, tsinnamüülisobutüraadi, etüültsinnamaadi, metüültsinnamaadi ja isopentüültsinnamaadi kasutamiseks söödalisandina kõikide loomade puhul peale mereloomade ( 1 )

2

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1511, 16. oktoober 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete amidosulfurooni, bifenoksi, klorotolurooni, klofentesiini, klomasooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, dikamba, difenokonasooli, diflufenikaani, fenoksaprop-P, fenpropidiini, fludioksoniili, flufenatseedi, fostiasaadi, indoksakarbi, lenatsiili, MCPA, MCPB, nikosulfurooni, parafiinõlide, pikloraami, prosulfokarbi, väävli, triflusulfurooni ja tritosulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega ( 1 )

18

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2020/1512, 13. oktoober 2020, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

22

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1513, 15. oktoober 2020, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Saksamaal (teatavaks tehtud numbri C(2020) 7014 all)  ( 1 )

29

 

 

SUUNISED

 

 

Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2020/1514, 8. oktoober 2020, millega muudetakse suunist EKP/2008/5 Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi haldamise kohta riikide keskpankade poolt ja selle varaga seotud tehingute õigusdokumentide kohta (EKP/2020/49)

32

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

19.10.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/1

Teave Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel) Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli jõustumise kuupäeva kohta

Eespool nimetatud Euroopa Liidu ja Tuneesia Vabariigi vaheline protokoll, millele kirjutati alla 14. aprillil 2014 Luxembourgis, jõustus 1. oktoobril 2020.

MÄÄRUSED

19.10.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/2

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1510,

16. oktoober 2020,

milles käsitletakse loa andmist tsinnamüülalkoholi, 3-fenüülpropaan-1-ooli, 2-fenüülpropanaali, 3-(p-kumenüül)-2-metüülpropioonaldehüüdi, α-metüülkaneelaldehüüdi, 3-fenüülpropanaali, kaneelhappe, tsinnamüülatsetaadi, tsinnamüülbutüraadi, 3-fenüülpropüülisobutüraadi, tsinnamüülisovaleraadi, tsinnamüülisobutüraadi, etüültsinnamaadi, metüültsinnamaadi ja isopentüültsinnamaadi kasutamiseks söödalisandina kõikide loomade puhul peale mereloomade

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 2 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Direktiivi 70/524/EMÜ alusel on antud tähtajatu luba tsinnamüülalkoholi, 3-fenüülpropaan-1-ooli, 2-fenüülpropanaali, 3-(p-kumenüül)-2-metüülpropioonaldehüüdi, α-metüülkaneelaldehüüdi, 3-fenüülpropanaali, kaneelhappe, tsinnamüülatsetaadi, tsinnamüülbutüraadi, 3-fenüülpropüülisobutüraadi, tsinnamüülisovaleraadi, tsinnamüülisobutüraadi, etüültsinnamaadi, metüültsinnamaadi ja isopentüültsinnamaadi (edaspidi „kõnealused ained“) kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 1 punktile b kanti need söödalisandid olemasoleva tootena hiljem söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlus kõnealuste ainete uuesti hindamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Taotleja taotles kõnealuste söödalisandite liigitamist söödalisandite kategooriasse „organoleptilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „lõhna- ja maitseained“. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis oma 6. detsembri 2016. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda kõnealused ained kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Amet jõudis järeldusele, et merekeskkonnas kasutamisel on hinnanguline ohutu sisaldus söödas 0,05 mg/kg. Kõnealuste ainete kavandatud sisaldus ületab merekeskkonna jaoks ohutut taset ning seepärast ei anta luba nende kasutamiseks mereloomade puhul. Samuti jõudis amet oma arvamuses järeldusele, et kõnealused ained on toidus kasutamisel tõhusad, kuna need parandavad toidu lõhna või maitset. Seda järeldust võib laiendada söödale. Taotleja võttis tagasi taotluse kõnealuste ainete kasutamise kohta joogivees, ent neid võib sellegipoolest kasutada segasöödas, mida hiljem manustatakse veega.

(5)

Amet jõudis järeldusele, et kõnealuste ainete puhul on teada ohud kokkupuutel naha, silmade ja hingamiselunditega. Enamik kõnealustest ainetest on liigitatud hingamiselundeid ärritavate ainete hulka. Järelikult tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduvate kõnealuste söödalisandite analüüsimise meetodi kohta.

(6)

Kõnealuste ainete hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba nende ainete kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(7)

Parema kontrolli võimaldamiseks tuleks sätestada teatavad piirangud ja tingimused. Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust kehtestada kõnealuste ainete maksimumsisaldust, tuleks ameti tehtud uuesti hindamisest lähtuvalt märkida söödalisandi etiketile aine soovitatav sisaldus. Sellise sisalduse ületamise korral tuleks eelsegu etiketil esitada teatav teave.

(8)

Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust kõnealuste ainete lubamise tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas kirjeldatud aineid, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse „organoleptilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „lõhna- ja maitseained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1.   Lisas nimetatud aineid ja neid sisaldavaid eelsegusid, mis on toodetud ja märgistatud enne 8. maid 2021 kooskõlas enne 8. novembrit 2020 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

2.   Lisas nimetatud aineid sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 8. novembrit 2021 kooskõlas enne 8. novembrit 2020 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.

3.   Lisas nimetatud aineid sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 8. novembrit 2022 kooskõlas enne 8. novembrit 2020 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud muudele loomadele kui toiduloomad.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. oktoober 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).

(3)   EFSA Journal 2017; 15(1): 4672.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Toimeaine sisaldus milligrammides 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Kategooria: organoleptilised lisandid. Funktsionaalrühm: lõhna- ja maitseained

2b02017

-

Tsinnamüülalkohol

Söödalisandi koostis

Tsinnamüülalkohol

Toimeaine kirjeldus

Tsinnamüülalkohol

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 98 %

Keemiline valem: C9H10O

CASi number: 104-54-1

FLAVISe number: 02.017

Analüüsimeetod  (1)

Tsinnamüülalkoholi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b02031

-

3-fenüülpropaan-1-ool

Söödalisandi koostis

3-fenüülpropaan-1-ool

Toimeaine kirjeldus

3-fenüülpropaan-1-ool

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 98 %

Keemiline valem: C9H12O

CASi number: 122-97-4

FLAVISe number: 02.031

Analüüsimeetod  (1)

3-fenüülpropaan-1-ooli sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b05038

-

2-fenüülpropanaal

Söödalisandi koostis

2-fenüülpropanaal

Toimeaine kirjeldus

2-fenüülpropanaal

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 95 %

Keemiline valem: C9H10O

CASi number: 93-53-8

FLAVISe number: 05.038

Analüüsimeetod  (1)

2-fenüülpropanaali sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on

kasside puhul 1 mg/kg ning muude liikide ja kategooriate puhul 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas:

—

kasside puhul 1 mg/kg;

—

muude liikide ja kategooriate puhul 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust:

—

kasside puhul 1 mg/kg;

—

muude liikide ja kategooriate puhul 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b05045

-

3-(p-kumenüül)-2-metüülpropioonaldehüüd

Söödalisandi koostis

3-(p-kumenüül)-2-metüülpropioonaldehüüd

Toimeaine kirjeldus

3-(p-kumenüül)-2-metüülpropioonaldehüüd

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 90 %

Keemiline valem: C13H18O

CASi number: 103-95-7

FLAVISe number: 05.045

Analüüsimeetod  (1)

3-(p-kumenüül)-2-metüülpropioonaldehüüdi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b05050

-

α-metüülkaneelaldehüüd

Söödalisandi koostis

α-metüülkaneelaldehüüd

Toimeaine kirjeldus

α-metüülkaneelaldehüüd

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 95 %

Keemiline valem: C10H10O

CASi number: 101-39-3

FLAVISe number: 05.050

Analüüsimeetod  (1)

α-metüülkaneelaldehüüdi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b05080

-

3-fenüülpropanaal

Söödalisandi koostis

3-fenüülpropanaal

Toimeaine kirjeldus

3-fenüülpropanaal

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 95 %

Keemiline valem: C9H10O

CASi number: 104-53-0

FLAVISe number: 05.080

Analüüsimeetod  (1)

3-fenüülpropanaali sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b08022

-

Kaneelhape

Söödalisandi koostis

Kaneelhape

Toimeaine kirjeldus

Kaneelhape

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 98 %

Keemiline valem: C9H8O2

CASi number: 621-82-9

FLAVISe number: 08.022

Analüüsimeetod  (1)

Kaneelhappe sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b09018

-

Tsinnamüülatsetaat

Söödalisandi koostis

Tsinnamüülatsetaat

Toimeaine kirjeldus

Tsinnamüülatsetaat

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 98 %

Keemiline valem: C11H12O2

CASi number: 103-54-8

FLAVISe number: 09.018

Analüüsimeetod  (1)

Tsinnamüülatsetaadi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b09053

-

Tsinnamüülbutüraat

Söödalisandi koostis

Tsinnamüülbutüraat

Toimeaine kirjeldus

Tsinnamüülbutüraat

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 98 %

Keemiline valem: C13H16O2

CASi number: 103-61-7

FLAVISe number: 09.053

Analüüsimeetod  (1)

Tsinnamüülbutüraadi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b09428

-

3-fenüülpropüülisobutüraat

Söödalisandi koostis

3-fenüülpropüülisobutüraat

Toimeaine kirjeldus

3-fenüülpropüülisobutüraat

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 98 %

Keemiline valem: C13H18O2

CASi number: 103-58-2

FLAVISe number: 09.428

Analüüsimeetod  (1)

3-fenüülpropüülisobutüraadi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b09459

-

Tsinnamüülisovaleraat

Söödalisandi koostis

Tsinnamüülisovaleraat

Toimeaine kirjeldus

Tsinnamüülisovaleraat

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 95 %

Keemiline valem: C14H18O2

CASi number: 140-27-2

FLAVISe number: 09.459

Analüüsimeetod  (1)

Tsinnamüülisovaleraadi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b09470

-

Tsinnamüülisobutüraat

Söödalisandi koostis

Tsinnamüülisobutüraat

Toimeaine kirjeldus

Tsinnamüülisobutüraat

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 96 %

Keemiline valem: C13H16O2

CASi number: 103-59-3

FLAVISe number: 09.470

Analüüsimeetod  (1)

Tsinnamüülisobutüraadi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b09730

-

Etüültsinnamaat

Söödalisandi koostis

Etüültsinnamaat

Toimeaine kirjeldus

Etüültsinnamaat

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 98 %

Keemiline valem: C11H12O2

CASi number: 103-36-6

FLAVISe number: 09.730

Analüüsimeetod  (1)

Etüültsinnamaadi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b09740

-

Metüültsinnamaat

Söödalisandi koostis

Metüültsinnamaat

Toimeaine kirjeldus

Metüültsinnamaat

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 98 %

Keemiline valem: C10H10O2

CASi number: 103-26-4

FLAVISe number: 09.740

Analüüsimeetod  (1)

Metüültsinnamaadi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

2b09742

-

Isopentüültsinnamaat

Söödalisandi koostis

Isopentüültsinnamaat

Toimeaine kirjeldus

Isopentüültsinnamaat

Toodetud keemilise sünteesi teel

Puhtus: määramise alusel vähemalt 97 %

Keemiline valem: C14H18O2

CASi number: 7779-65-9

FLAVISe number: 09.742

Analüüsimeetod  (1)

Isopentüültsinnamaadi sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus:

gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL)

Kõik loomaliigid, välja arvatud mereloomad

-

-

-

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitus- ja stabiilsustingimused.

3.

Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on 5 mg/kg.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse järgmine teave:

„Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas: 5 mg/kg.“

5.

Eelsegu etiketil esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist väärtust: 5 mg/kg.

6.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

8.11.2030

(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.

19.10.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1511,

16. oktoober 2020,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete amidosulfurooni, bifenoksi, klorotolurooni, klofentesiini, klomasooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, dikamba, difenokonasooli, diflufenikaani, fenoksaprop-P, fenpropidiini, fludioksoniili, flufenatseedi, fostiasaadi, indoksakarbi, lenatsiili, MCPA, MCPB, nikosulfurooni, parafiinõlide, pikloraami, prosulfokarbi, väävli, triflusulfurooni ja tritosulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ (1) kehtetuks tunnistamise kohta, eriti selle artikli 17 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on loetletud toimeained, mis loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1589 (3) pikendati toimeainete klorotolurooni, klomasooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, fludioksoniili, flufenatseedi, fostiasaadi, indoksakarbi, MCPA, MCPB ja prosulfokarbi heakskiidu kehtivusaega 31. oktoobrini 2020.

(3)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/1589 pikendati toimeaine tritosulfurooni heakskiidu kehtivusaega 30. novembrini 2020.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/1589 pikendati toimeainete amidosulfurooni, bifenoksi, klofentesiini, dikamba, difenokonasooli, diflufenikaani, fenoksaprop-P, fenpropidiini, lenatsiili, nikosulfurooni, pikloraami ja triflusulfurooni heakskiidu kehtivusaega 31. detsembrini 2020.

(5)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/555 (4) pikendati toimeainete parafiinõlide ja väävli heakskiidu kehtivusaega 31. detsembrini 2020.

(6)

Kõnealuste toimeainete heakskiidu pikendamise taotlused esitati vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 844/2012 (5).

(7)

Kuna kõnealuste toimeainete hindamine on taotlejatest sõltumatutel põhjustel hilinenud, aegub nende ainete heakskiit tõenäoliselt enne heakskiidu kehtivusaja pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Seepärast on vaja pikendada nende toimeainete heakskiidu kehtivusaega ühe aasta võrra.

(8)

Kui heakskiitmise kriteeriumitele mittevastavuse tõttu tuleb võtta vastu määrus toimeainete heakskiidu pikendamata jätmise kohta, tuleb aegumiskuupäevana käsitada kuupäeva, mida kohaldati enne käesoleva määruse vastuvõtmist, või aegumiskuupäevaks peab olema pikendamata jätmist käsitleva määruse jõustumise kuupäev, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kui tuleb võtta vastu määrus toimeainete heakskiidu pikendamise kohta, tuleb määrata varaseim võimalik kohaldamiskuupäev, nagu asjaolud seda võimaldavad.

(9)

Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks seega vastavalt muuta.

(10)

Arvestades seda, et mõnede toimeainete heakskiidu kehtivusaeg lõpeb 31. oktoobril 2020, tuleks käesolev määrus jõustada võimalikult kiiresti.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. oktoober 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(3)  Komisjoni 26. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1589, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete amidosulfurooni, beeta-tsüflutriini, bifenoksi, klorotolurooni, klofentesiini, klomasooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, dikamba, difenokonasooli, diflubensurooni, diflufenikaani, fenoksaprop-P, fenpropidiini, fludioksoniili, flufenatseedi, fostiasaadi, indoksakarbi, lenatsiili, MCPA, MCPB, nikosulfurooni, pikloraami, prosulfokarbi, püriproksüfeeni, metüültiofanaadi, triflusulfurooni ja tritosulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 248, 27.9.2019, lk 24).

(4)  Komisjoni 24. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/555, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 lisa B osas loetletud mitme toimeaine heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (AIR IV pikendamisprogramm) (ELT L 80, 25.3.2017, lk 1).

(5)  Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A. osa muudetakse järgmiselt:

1)

40. reas asendatakse deltametriini käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

2)

65. reas asendatakse flufenatseeti käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

3)

69. reas asendatakse fostiasaati käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

4)

102. reas asendatakse klorotolurooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

5)

103. reas asendatakse tsüpermetriini käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

6)

104. reas asendatakse daminosiidi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

7)

107. reas asendatakse MCPA-d käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

8)

108. reas asendatakse MCPB-d käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

9)

119. reas asendatakse indoksakarbi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

10)

160. reas asendatakse prosulfokarbi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

11)

161. reas asendatakse fludioksoniili käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

12)

162. reas asendatakse klomasooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. oktoober 2021“;

13)

169. reas asendatakse amidosulfurooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

14)

170. reas asendatakse nikosulfurooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

15)

171. reas asendatakse klofentesiini käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

16)

172. reas asendatakse dikambat käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

17)

173. reas asendatakse difenokonasooli käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

18)

176. reas asendatakse lenatsiili käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

19)

178. reas asendatakse pikloraami käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

20)

180. reas asendatakse bifenoksi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

21)

181. reas asendatakse diflufenikaani käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

22)

182. reas asendatakse fenoksaprop-P-d käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

23)

183. reas asendatakse fenpropidiini käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

24)

186. reas asendatakse tritosulfurooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „30. november 2021“;

25)

289. reas asendatakse triflusulfurooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“.

26)

292. reas asendatakse väävlit käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“;

27)

294. reas asendatakse parafiinõlisid käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. detsember 2021“.

OTSUSED

19.10.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/22

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/1512,

13. oktoober 2020,

liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 148 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigid ja liit peavad välja arendama kooskõlastatud strateegia tööhõive kohta ning eelkõige kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu ning tulevikku suunatud ja majanduse arengule reageerivate tööturgude edendamiseks, et täita Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärk saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, tasakaalustatud majanduskasv ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine. Liikmesriigid peavad käsitama tööhõive edendamist ühist huvi pakkuva valdkonnana ja kooskõlastama nõukogus oma sellealased meetmed, võttes arvesse tööturu osapoolte kohustustega seotud riigisiseseid tavasid.

(2)

Liit peab võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendama sotsiaalset õiglust ja kaitset, samuti seisma naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, põlvkondade solidaarsuse ja lapse õiguste kaitse eest. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 9 peab liit oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel arvesse võtma kõrge tööhõivemäära edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse ja koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

(3)

Kooskõlas ELi toimimise lepinguga on liit välja töötanud majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise vahendid ning neid rakendanud. Käesoleva otsuse lisas esitatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised (edaspidi „suunised“) ning liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunised, mis on esitatud nõukogu soovituses (EL) 2015/1184, (4) on osa neist vahenditest ja moodustavad koondsuunised. Nende alusel suunatakse poliitika elluviimist liikmesriikides ja liidus, võttes arvesse liikmesriikide vastastikust sõltuvust. Sellest tulenevad Euroopa ja liikmesriikide kooskõlastatud poliitikameetmed ja reformid peaksid moodustama sobiva üldise kestliku majandus- ja tööhõivepoliitika, mis omakorda peaks tekitama positiivset ülekanduvat mõju.

(4)

Suunised on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, kehtivate liidu õigusaktidega ja mitmesuguste liidu algatustega, sh nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus („noortegarantii“), (5) nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, (6) nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus, (7) nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus, (8) nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus, (9) nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitus, (10) nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, (11) ning nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus (12).

(5)

Euroopa poolaasta koondab need mitmesugused vahendid majandus- ja tööhõivepoliitika lõimitud mitmepoolse koordineerimise ja järelevalve üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaastasse on keskkonnakestlikkuse, tootlikkuse, õigluse ja stabiilsuse poole püüdlemisel lõimitud ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted, mille alla kuulub tugev koostöö sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmadega. Sellega toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Liidu ja liikmesriikide tööhõive- ja majanduspoliitika peaks käima käsikäes Euroopa üleminekuga kliimaneutraalsele, keskkonnakestlikule ja digitaalsele majandusele ning sellega tuleks parandada konkurentsivõimet, edendada innovatsiooni, sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi ning võidelda ebavõrdsuse ja piirkondlike erinevuste vastu.

(6)

Kliimamuutused ja keskkonnaga seotud probleemid, üleilmastumine, digiüleminek ja demograafilised muutused muudavad Euroopa majandust ja ühiskonda. Liit ja selle liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et tulemuslikult tegeleda nende struktuursete teguritega ja vajaduse korral kohandada olemasolevaid süsteeme, tunnistades liikmesriikide majanduse ja tööturgude ning nendega seotud poliitika tihedat vastastikust sõltuvust. Selleks tuleb nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud, ulatuslikke ja tulemuslikke poliitikameetmeid kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja liidu sätetega majanduse juhtimise kohta. Selliste poliitikameetmetega tuleks hoogustada kestlikke investeeringuid ning võtta uuendatud kohustus viia ellu asjakohaselt järjestatud struktuurireformid, mis parandavad tootlikkust, majanduskasvu, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ülespoole suunatud lähenemist, vastupanuvõimet ning eelarvepoliitilise vastutuse võtmist. Neis tuleks ühendada pakkumise ja nõudlusega seotud meetmed, võttes samal ajal arvesse nende keskkonna-, tööhõivealast ning sotsiaalset mõju.

(7)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid välja Euroopa sotsiaalõiguste samba (13) (edaspidi „sammas“). Sambasse on koondatud kakskümmend põhimõtet ja õigust, et toetada hästi toimivaid ja õiglaseid tööturge ja sotsiaalhoolekande süsteeme; need on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja kaasatus. Need põhimõtted ja õigused suunavad liidu strateegiat ning tagavad, et kliimaneutraalsusele, keskkonnakestlikkusele ja digitaaltehnoloogiale minnakse üle ning demograafilised muutused toimuvad sotsiaalselt ausatel ja õiglastel alustel. Sammas on võrdlusraamistik, mille alusel jälgida liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalnäitajaid, edendada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi reforme ning sobitada tänapäeva majanduses kokku sotsiaal- ja turuküsimused, muu hulgas ka sotsiaalmajanduse edendamise kaudu.

(8)

Tööturureformide, sealhulgas riikide palgakujundusmehhanismide reformide puhul tuleks järgida riigi sotsiaaldialoogi pidamise tavasid ning võimaldada põhjalikult arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke küsimusi, sealhulgas seda, kuidas parandada kestlikkust, konkurentsivõimet, innovatsiooni, töökohtade loomist, elukestva õppe ja koolituspoliitikat, töötingimusi, haridust ja oskusi, rahvatervist, kaasatust ning reaaltulu.

(9)

Liikmesriigid ja liit peaksid tagama, et COVID-19 kriisi sotsiaalset, tööhõivealast ja majanduslikku mõju leevendatakse ning et muutused toimuvad ausatel ja sotsiaalselt õiglastel alustel ning tugevdavad taastumist ja püüdlusi kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna suunas, kus inimesed on kaitstud ja suudavad muutusi ette näha ja nendega toime tulla ning kus nad saavad ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Mis tahes vormis diskrimineerimise vastu tuleks välja astuda. Kõigile tuleks tagada juurdepääs ja võimalused ning vähendada tuleks (ka laste) vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige tööturu ja sotsiaalkaitsesüsteemide tõhusa toimimise ning kõrvaldades hariduse omandamise, koolituse saamise ja tööturul osalemise takistused, sealhulgas investeeringute kaudu alusharidusse ja lapsehoidu ning digioskustesse. Õigeaegne ja võrdne juurdepääs taskukohastele pikaajalise hoolduse ja tervishoiuteenustele, sealhulgas ennetavatele ja tervishoiu edendamise meetmetele on COVID-19 kriisi kontekstis ja vananevas ühiskonnas eriti oluline. Tuleks paremini ära kasutada puuetega inimeste potentsiaali majanduskasvu ja sotsiaalsesse arengusse panustamisel. Sedavõrd, kuidas liidu töökohtadel juurduvad uued majandus- ja ärimudelid, muutuvad ka töösuhted. Liikmesriigid peaksid tagama, et uutest töövormidest tulenevate töösuhete puhul säiliks ja tugevneks Euroopa sotsiaalmudel.

(10)

Koondsuunised peaksid olema aluseks riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada. Liikmesriigid peaksid kõigiti kasutama Euroopa Sotsiaalfond+-i ja muid liidu fonde, sealhulgas õiglase ülemineku fondi ja InvestEU fondi, et soodustada tööhõivet, sotsiaalseid investeeringuid, sotsiaalset kaasatust ja juurdepääsetavust ning edendada tööjõu täiend- ja ümberõppe võimalusi, elukestvat õpet ning kvaliteetset haridust ja koolitust kõigile, sealhulgas digikirjaoskust ja muid digioskusi. Olgugi et koondsuunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega.

(11)

Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee peaksid kooskõlas oma vastavate aluslepingust lähtuvate volitustega jälgima, kuidas tööhõivepoliitika suuniseid võetakse asjaomase poliitika rakendamisel arvesse. Nimetatud komiteed ning teised majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimises osalevad nõukogu ettevalmistavad organid peaksid tegema tihedat koostööd. Tuleks jätkata Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelist poliitikadialoogi, eelkõige liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste osas.

(12)

Sotsiaalkaitsekomiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised (edaspidi „suunised“), mis on esitatud lisas. Nimetatud suunised on osa koondsuunistest.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad suuniseid arvesse oma tööhõivepoliitikas ja reformikavades, millest antakse aru vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikele 3.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 13. oktoober 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ROTH

(1)   10. juuli 2020. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)   ELT C 232, 14.7.2020, lk 18.

(3)   18. septembri 2020. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27).

(5)  Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 120, 26.4.2013, lk 1).

(6)  Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (ELT C 67, 20.2.2016, lk 1).

(7)  Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus oskuste täiendamise meetmed: (ELT C 484, 24.12.2016, lk 1).

(8)  Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).

(9)  Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1).

(10)  Nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (ELT C 189, 5.6.2019, lk 4).

(11)  Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

(12)  Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (ELT C 387, 15.11.2019, lk 1).

(13)  Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).

LISA

Suunis 5. Tööjõunõudluse suurendamine

Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama kestlikku sotsiaalset turumajandust ning hõlbustama ja toetama investeerimist kvaliteetsete töökohtade loomisse. Selleks peaksid nad vähendama takistusi, millega ettevõtjad inimeste töölevõtmisel kokku puutuvad, edendama vastutustundlikku ettevõtlust ja tegelikku füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ning eelkõige toetama mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomist ja kasvu, muu hulgas rahastamisele juurdepääsu kaudu. Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama sotsiaalmajanduse arengut, sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalseid ettevõtteid ning soodustama neid uuenduslikke töövorme, luues kvaliteetseid töövõimalusi ja sotsiaalseid hüvesid kohalikul tasandil.

Arvestades COVID-19 pandeemiast tulenevaid tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, peaksid hästi kavandatud lühendatud tööaja kavad ja samalaadsed korraldused olema kättesaadavad, et säilitada tööhõivet, piirata töökohtade kaotamist ja ennetada pikaajalist negatiivset mõju majandusele, ettevõtetele ja inimkapitalile. Tuleks kaaluda hästi kavandatud värbamisstiimuleid ja ümberõppe meetmeid, et toetada töökohtade loomist taastumise ajal.

Maksukoormus tuleks nihutada tööjõu maksustamiselt muudele maksustamisallikatele, mis toetaksid paremini tööhõivet ja kaasavat majanduskasvu ning oleksid kooskõlas kliima- ja keskkonnaeesmärkidega; maksukoormuse nihutamisel tuleks võtta arvesse maksusüsteemi ümberjaotavat mõju ning tagada samas maksutulu säilimine asjakohase sotsiaalkaitse pakkumiseks ja majanduskasvu soodustavate kulutuste tegemiseks.

Liikmesriigid, sealhulgas need, kus on olemas riiklikud mehhanismid seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks, peaksid tagama, et sotsiaalpartnerid on läbipaistval ja prognoositaval viisil kaasatud, et viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga ning tagada, et need oleksid õiglased ja võimaldaksid inimväärset elatustaset, kusjuures ülespoole suunatud lähenemise saavutamiseks tuleks samal ajal pöörata erilist tähelepanu madalama ja keskmise sissetulekuga rühmadele. Palgakujundusmehhanismide puhul tuleks arvesse võtta piirkondade ja sektorite majandustulemusi. Liikmesriigid peaksid palgakujunduse eesmärgil edendama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Liikmesriigid ning sotsiaalpartnerid peaksid riiklikest tavadest ja sotsiaalpartnerite sõltumatusest lähtuvalt tagama, et kõigil töötajatel oleks piisavad ja õiglased palgad, tulenevalt otseselt või kaudselt kollektiivlepingutest või asjakohastest seadusjärgsetest miinimumpalkadest, võttes arvesse nende mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja palgavaesusele.

Suunis 6. Tööjõupakkumise edendamine ning tööhõivele, oskustele ja pädevustele juurdepääsu parandamine

Tehnoloogilist ja keskkonnaalast üleminekut ning demograafilisi muutusi arvestades peaksid liikmesriigid panema rõhku kestlikkusele, tootlikkusele, tööalasele konkurentsivõimele ja inimkapitalile, seistes selle eest, et inimestel oleksid asjakohased teadmised, oskused ja pädevused kogu elu jooksul, ning reageerides tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele. Samuti tuleks liikmesriikidel kohandada oma haridus- ja koolitussüsteeme ning neisse investeerida, et pakkuda kvaliteetset ja kaasavat haridust, sealhulgas kutseharidust ja -koolitust ning juurdepääsu digiõppele. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate ja teise sidusrühmadega, et kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed puudused, parandada nende kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele ning võimaldada keskkonnaalast ja digiüleminekut. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õpetajate ees seisvate väljakutsetega, uurides sealhulgas õpetajate digipädevust. Kõik õppijad peaksid saama haridus- ja koolitussüsteemide abil võtmepädevused, sealhulgas põhi- ja digioskused ning valdkonnaülesed oskused, mis paneksid kogu eluks aluse kohanemis- ja vastupanuvõimele. Liikmesriigid peaksid püüdma tugevdada individuaalsete koolitusõiguste pakkumist ja tagama nende ülekantavuse töökoha vahetamise käigus, sealhulgas vajaduse korral isiklike õppekontode kaudu. Nad peaksid võimaldama igaühel tööturu vajadusi ette näha ja nendega paremini kohaneda, eelkõige pideva ümberõppe ja oskuste täiendamise ning integreeritud juhendamise ja nõustamise pakkumise kaudu, eesmärgiga toetada ausate ja õiglaste üleminekute võimaldamist kõigile, parandada sotsiaalseid tulemusi, kõrvaldada tööturu puudujäägid, parandada majanduse üldist vastupanuvõimet vapustustele ning hõlbustada pärast COVID-19 kriisi vajalikke kohandusi.

Liikmesriigid peaksid edendama kõigi võrdseid võimalusi, pöörates tähelepanu ebavõrdsusele haridus- ja koolitussüsteemides, sealhulgas pakkudes juurdepääsu kvaliteetsele alusharidusele. Nad peaksid tõstma üldist haridustaset, vähendama haridussüsteemist varakult lahkuvate noorte arvu, suurendama juurdepääsu kutseharidusele ja -õppele ja kolmanda taseme haridusele ja selle läbimist ning suurendama täiskasvanute osalemist jätkuõppes, eelkõige ebasoodsa taustaga õppijate ja nende hulgas, kes on kõige vähem kvalifitseeritud. Võttes arvesse digitaalse, keskkonnahoidliku ja vananeva ühiskonna uusi vajadusi, peaksid liikmesriigid tugevdama tööpõhist õpet oma kutsehariduse ja -õppe süsteemides (sealhulgas kvaliteetse ja tulemusliku õpipoisiõppe kaudu) ning suurendama loodusteaduste, tehnoloogia ning inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna lõpetajate, eelkõige naissoost lõpetajate arvu nii kutsehariduses ja -õppes kui ka kolmanda taseme hariduses. Lisaks peaksid liikmesriigid suurendama kolmanda taseme hariduse ja asjakohasel juhul teadusuuringute vastavust tööturu vajadustele, parandama oskuste jälgimist ja prognoosimist, muutma oskused nähtavamaks ja kvalifikatsioonid võrreldavamaks, sealhulgas välismaal omandatud oskused ja kvalifikatsioonid, samuti suurendama väljaspool formaalset haridust ja koolitust omandatud oskuste ning pädevuste tunnustamise ja valideerimise võimalusi. Nad peaksid ajakohastama ning suurendama paindliku kutsealase täiendhariduse ja -õppe pakkumist ja kasutamist. Liikmesriigid peaksid toetama ka seda, et väheste oskustega täiskasvanud säilitaksid pikaajalise tööalase konkurentsivõime või suurendaksid seda, ning parandama selleks juurdepääsu kvaliteetsetele õpivõimalustele ja nende kasutamist, rakendades oskuste täiendamise meetmeid, sealhulgas oskuste hindamist, pakkudes haridust ja koolitust, mis on kooskõlas võimalustega tööturul, ning valideerides ja tunnustades omandatud oskusi.

Liikmesriigid peaksid pakkuma töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele tõhusat, õigeaegset, koordineeritud ja vajadusekohast abi, mis seisneb tööotsingute, koolituse, ümberkvalifitseerumise ning muude tugiteenuste kättesaadavuse toetamises, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele ning rohe- ja digiüleminekust ja COVID-19 kriisist eriti mõjutatud inimestele. Selleks et märkimisväärselt vähendada ja ennetada pikaajalist ja struktuurset töötust, tuleks võimalikult kiiresti ning hiljemalt 18 kuud pärast isikute töötuks jäämist rakendada terviklikke strateegiaid, mis hõlmavad nende individuaalse olukorra põhjalikku hindamist. Noorte töötusega ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte probleemiga tuleks jätkuvalt tegeleda, ennetades haridussüsteemist varakult lahkumist ja parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, sealhulgas noortegarantii täieliku rakendamisega.

Liikmesriigid peaksid püüdma kõrvaldada tööturul osalemist takistavaid asjaolusid ja töötamist pärssivaid tegureid, seda eelkõige seoses väikese sissetulekuga inimestega leibkonna teiste palgasaajatega või tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud isikutega. Liikmesriigid peaksid toetama töökeskkonna kohandamist puudega inimestele, tehes seda muu hulgas suunatud rahalise toetuse ja teenuste abil, mis võimaldavad neil inimestel tööturul ja ühiskonnas osaleda.

Vähendada tuleks soolist tööhõive- ja palgalõhet. Liikmesriigid peaksid tagama soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ulatuslikuma osalemise tööturul, sealhulgas tagades meeste ja naiste võrdsed võimalused ja karjäärivõimalused ning kaotades tõkked naiste osalemiseks juhtimises kõigil otsustustasanditel. Tuleks tagada võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest ning töötasu läbipaistvus. Tuleks edendada nii naiste kui ka meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamist, eelkõige võimaldada juurdepääsu taskukohastele kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse ning alushariduse- ja lapsehoiuteenustele. Liikmesriigid peaksid tagama, et vanematel ja teistel hoolduskohustustega inimestel oleks juurdepääs sobilikule perepuhkusele ja paindlikule töökorraldusele, et tasakaalustada töö-, pere- ja eraelu ning edendama nende õiguste tasakaalustatud kasutamist naiste ja meeste vahel.

Suunis 7. Tööturgude toimimise parandamine ja sotsiaaldialoogi tulemuslikumaks muutmine

Selleks et saada kasu dünaamilisest ja tootlikust tööjõust, uutest tööviisidest ning ärimudelitest, peaksid liikmesriigid tegema sotsiaalpartneritega koostööd õiglaste, läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste osas, nii et õigused ja kohustused oleksid tasakaalus. Nad peaksid vähendama ja ennetama segmenteerumist tööturul, võitlema deklareerimata töö ja fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate vastu ning toetama üleminekut avatud töövormidele. Tööhõivekaitse-eeskirjad, tööõigus ja vastavad asutused peaksid tagama sobiva värbamiskeskkonna ja tööandjatele vajaliku paindlikkuse, et neil oleks võimalik kiiresti kohaneda majanduskeskkonna muutustega, kaitstes seejuures töötajate õigusi ja tagades sotsiaalkaitse, asjakohasel tasemel kaitstuse ning tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna töötajate jaoks, arvestades sealhulgas COVID-19 kriisi põhjustatud ohtusid. Paindliku töökorralduse, näiteks kaugtöö kasutamise soodustamine on oluline töökohtade ja tootmise säilitamiseks COVID-19 kriisi kontekstis. Hoiduda tuleks töösuhetest, mille tulemuseks on ebakindlad töötingimused, sealhulgas platvormitöötajate puhul, samuti tuleks võidelda ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamise vastu. Ebaõiglase töölt vabastamise korral tuleks tagada juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õiguskaitsevahenditele, sealhulgas piisav hüvitis.

Poliitikameetmete eesmärk peaks olema parandada ja toetada tööturul osalemist, tööturu pakkumise ja nõudluse omavahelist vastavusse viimist ning üleminekuid, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Liikmesriigid peaksid tõhusalt aktiveerima tööturul osaleda saavaid inimesi ja pakkuma neile võimalusi. Liikmesriigid peaksid muutma aktiivse tööturupoliitika tulemuslikumaks, parandades selle otstarbekohasust, selle alusel sihtrühmadega tehtavat tööd ja selle ulatust ning sidudes selle paremini sotsiaalteenuste ja sissetulekutoetusega töötutele, kui nad otsivad tööd, võttes arvesse nende õigusi ja kohustusi. Liikmesriikide eesmärk peaks olema avalike tööturuasutuste tõhusam ja tulemuslikum tegevus, et tagada tööotsijatele nende toetamiseks õigeaegsed ja nende vajadustele kohandatud teenused, toetades praeguseid ja tulevasi tööturu vajadusi ja rakendades tulemuspõhist juhtimist.

Liikmesriigid peaksid kooskõlas töötute sissemaksete ja riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjadega tagama töötutele mõistliku kestusega piisavad töötushüvitised. Kuigi COVID-19 mõju leevendamiseks tuleks kaaluda toetuskõlblikkuse nõuete ajutist leevendamist ja hüvitiste maksmise kestuse pikendamist, ei tohiks sellised töötushüvitised pärssida kiiret tööle naasmist ja nendega peaksid kaasnema aktiivse tööturupoliitika meetmed.

Õppijate ja töötajate liikuvust tuleks piisavalt toetada, et suurendada oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning kasutada täielikult ära Euroopa tööturu potentsiaal, tagades samal ajal õiglased tingimused kõigile, kes osalevad piiriüleses tegevuses, ning tugevdades riikide haldusasutuste vahel halduskoostööd liikuvate töötajatega seotud küsimustes, saades abi äsja loodud Euroopa Tööjõuametilt. Kriitilise tähtsusega kutsealade töötajate ning piiriüleste, hooajaliste ja lähetatud töötajate liikuvust tuleks toetada juhul, kui COVID-19 pandeemia põhjustab ajutise piiri sulgemise, võttes arvesse rahvatervisega seotud kaalutlusi. Tuleks kõrvaldada liikuvusega seotud takistused, mis esinevad haridus- ja koolitusvaldkonnas, tööandja- ja personaalpensionide ülekandmisel ja kvalifikatsioonide tunnustamisel, ning lihtsustada kvalifikatsioonide tunnustamist. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et haldusmenetlused ei oleks tööleasumisel tarbetuks tõkkeks teistest liikmesriikidest pärit töötajatele, sealhulgas piiriülestele töötajatele. Liikmesriigid peaksid ka vältima kehtivate reeglite kuritarvitamist ja tegelema teatavates piirkondades probleemse ajude äravoolu algpõhjustega, tehes seda muu hulgas asjakohaste regionaalarengu meetmete abil.

Tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele ning selleks, et muuta sotsiaaldialoog tulemuslikumaks ja parandada sotsiaalmajanduslikke tulemusi, peaksid liikmesriigid tagama sotsiaalpartnerite õigeaegse ja sisulise kaasamise tööhõive-, sotsiaal- ja asjakohasel juhul majandusreformide ning -poliitika kavandamisse ja rakendamisse, toetades muu hulgas sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist. Liikmesriigid peaksid soodustama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Sotsiaalpartnereid tuleks kannustada pidama nende jaoks olulistes küsimustes läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja need sõlmima, austades täielikult nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust.

Asjakohasel juhul ja tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele, peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide kogemusi tööhõive- ja sotsiaalküsimustes.

Suunis 8. Kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ja vaesuse vastu võitlemine

Liikmesriigid peaksid edendama kõigile avatud kaasavat tööturgu, võttes tõhusaid meetmeid, millega võideldakse igasuguse diskrimineerimise vastu ja edendatakse tööturul võrdseid võimalusi kõikide, eelkõige alaesindatud rühmade jaoks, pöörates nõuetekohast tähelepanu piirkondlikule ja territoriaalsele mõõtmele. Nad peaksid tagama võrdse kohtlemise tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, hariduse ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu vallas, vaatamata soole, rassile või etnilisele päritolule, usule või veendumustele, puudele, vanusele või seksuaalsele sättumusele.

Liikmesriigid peaksid ajakohastama sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada piisav, tulemuslik, tõhus ja kestlik sotsiaalkaitse kõikide jaoks kõigis eluetappides, edendades sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ülesliikuvust, stimuleerides tööturul osalemist, toetades sotsiaalseid investeeringuid, võideldes vaesusega ja tegeledes ebavõrdsuse probleemiga, sealhulgas maksu- ja toetussüsteemide ülesehituse kaudu ning hinnates poliitikate ümberjaotavat mõju. Kui täiendada üldisi lähenemisviise valikulistega, on sotsiaalkaitsesüsteemid tulemuslikumad. Sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamise eesmärk peaks olema ka parandada nende vastupidavust mitmetahulistele väljakutsetele, nagu neile, mida põhjustab COVID-19 puhang.

Liikmesriigid peaksid kehtestama ja omavahel siduma kolm poliitikavaldkonda: piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ning juurdepääs kvaliteetsetele tugiteenustele, et vastata individuaalsetele vajadustele. Sotsiaalkaitsesüsteemidega tuleks tagada kõigile piisavate vahenditeta isikutele piisav miinimumsissetulekutoetus ning edendada sotsiaalset kaasamist, innustades inimesi aktiivselt osalema tööturul ja ühiskonnas, tehes seda muu hulgas eesmärgipäraste sotsiaalteenuste pakkumise kaudu.

Et tagada võrdsed võimalused, on oluline juurdepääs sellistele taskukohastele, kättesaadavatele ja kvaliteetsetele teenustele nagu alusharidus ja lapsehoid, koolipäevajärgne lapsehoid, haridus-, koolitus-, eluaseme- ja tervishoiuteenused ning pikaajaline hooldus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, sealhulgas palgavaesuse ja laste vaesuse vastu, sealhulgas seoses COVID-19 kriisi mõjuga. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil, ka lastel, oleks juurdepääs põhiteenustele. Abi vajavatele või haavatavas olukorras isikutele peaksid liikmesriigid tagama juurdepääsu piisavale sotsiaaleluasemele või eluasemetoetusele ning käsitlema energiaostuvõimetuse küsimust. Nende teenuste puhul tuleks võtta arvesse puudega inimeste erivajadusi, sealhulgas juurdepääsetavust. Eraldi tuleks võidelda kodutusega. Liikmesriigid peaksid tagama õigeaegse juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele ennetavatele ja aktiivraviteenustele ning pikaajalise hoolduse teenustele, tagades samal ajal nende kestlikkuse pikas perspektiivis.

Pikenevat eluiga ja demograafilisi muutusi arvestades peaksid liikmesriigid tagama töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele pensionisüsteemide piisavuse ja kestlikkuse, pakkudes naistele ja meestele võrdseid võimalusi omandada pensioniõigusi, sealhulgas täiendavate pensioniskeemide kaudu, et tagada vanaduspõlves piisav sissetulek. Pensionireforme tuleks toetada poliitikaga, mille eesmärk on vähendada soolist pensionilõhet, ja meetmetega, millega pikendatakse tööelu, näiteks tõstes tegelikku pensioniiga, ning neid reforme tuleks käsitleda aktiivsena vananemise strateegiate raamistikus. Liikmesriigid peaksid alustama sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega konstruktiivset dialoogi ning võimaldama reformide tegemist etapiviisiliselt.

19.10.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/29

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1513,

15. oktoober 2020,

milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Saksamaal

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 7014 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade Aafrika katk on kodu- ja uluksigade populatsiooni kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seakasvatuse tulusust, tekitades häireid liidusiseses kaubanduses ja kolmandatesse riikidesse eksportimises.

(2)

Sigade Aafrika katku juhtumi korral uluksigadel on oht, et haigusetekitaja võib levida muudele uluksigade populatsioonidele ja seakasvatusettevõtetesse.

(3)

Nõukogu direktiiviga 2002/60/EÜ (3) on kehtestatud liidus kohaldatavad miinimummeetmed sigade Aafrika katku tõrjeks. Eelkõige on direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 on sätestatud, et pärast ühe või mitme sigade Aafrika katku juhtumi kinnitamist uluksigadel tuleb võtta teatavad meetmed.

(4)

Saksamaa on teavitanud komisjoni praegusest olukorrast tema territooriumil seoses sigade Aafrika katkuga pärast kõnealuse taudi juhtumi esinemist Branderburgi liidumaal, ning on direktiivi 2002/60/EÜ artikli 15 kohaselt võtnud mitmeid meetmeid, sealhulgas kehtestanud nakkuspiirkonna, kus taudi leviku tõkestamiseks kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklis 15 osutatud meetmeid.

(5)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1270 (4) võeti vastu pärast seda, kui Saksamaal kehtestati direktiivi 2002/60/EÜ artikli 15 kohaselt nakkuspiirkond.

(6)

Et ära hoida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning ohtu, et kolmandad riigid kehtestavad põhjendamatuid kaubandustõkkeid, on koostöös Saksamaaga vaja liidu tasandil määratleda sigade Aafrika katku nakkuspiirkond Saksamaal.

(7)

Seega tuleks käesoleva otsuse lisas esitada Saksamaal kehtestatud nakkuspiirkond koos selle kehtivusajaga.

(8)

Lisaks tuleks rakendusotsus (EL) 2020/1270 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Saksamaa tagab, et tema poolt kehtestatud nakkuspiirkond, kus kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikliga 15 ette nähtud meetmeid, hõlmab vähemalt käesoleva otsuse lisas loetletud piirkondi.

Artikkel 2

Rakendusotsus (EL) 2020/1270 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 30. novembrini 2020.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 15. oktoober 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1)   EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)   EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

(4)  Komisjoni 11. septembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1270, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Saksamaal (ELT L 297I, 11.9.2020, lk 1).

LISA

Artiklis 1 osutatud nakkuspiirkonnana määratletud Saksamaa piirkonnad

Kohaldamise lõppkuupäev

Landkreis Oder-Spree

—

Gemeinde Grunow-Dammendorf

—

Gemeinde Mixdorf

—

Gemeinde Siehdichum

—

Gemeinde Schlaubetal

—

Gemeinde Neuzelle

—

Gemeinde Neißemünde

—

Gemeinde Lawitz

—

Gemeinde Eisenhüttenstadt

—

Gemeinde Vogelsang

—

Gemeinde Ziltendorf

—

Gemeinde Wiesenau

—

Gemeinde Friedland mit den Gemarkungen Günthersdorf, Lindow, Weichensdorf, Groß Muckrow, Klein Muckrow, Chossewitz, Groß Briesen, Reudnitz, Oelsen

30. november 2020

Landkreis Dahme-Spreewald

—

Gemeinde Jamlitz

—

Gemeinde Lieberose – mit den Gemarkungen Goschen, Blasdorf, Lieberose, Trebitz

30. november 2020

Landkreis Spree-Neiße

—

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Preilack

—

Gemeinde Tauer

—

Gemeinde Schenkendöbern

—

Gemeinde Guben

—

Gemeinde Jänschwalde mit den Gemarkungen Jänschwalde, Drewitz

—

Gemeinde Peitz

30. november 2020

SUUNISED

19.10.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/32

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2020/1514,

8. oktoober 2020,

millega muudetakse suunist EKP/2008/5 Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi haldamise kohta riikide keskpankade poolt ja selle varaga seotud tehingute õigusdokumentide kohta (EKP/2020/49)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 kolmandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 kolmandat taanet ning artikleid 12.1 ja 30.6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 30.1 kohaselt hoiavad keskpangad (RKPd) liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala RKPd“), välisvaluutareservi Euroopa Keskpangas (EKP), kellel on täielik õigus hoida ja hallata talle üle kantud välisvaluutareservi.

(2)

EKPSi põhikirja artiklite 9.2 ja 12.1 kohaselt võib EKP oma tegevust korraldada läbi euroala RKPde ja ta võib oma teatavates tegevustes nende abi kasutada. Seetõttu leiab EKP, et euroala RKPd peaksid talle ülekantud välisvaluutareservi haldamisel tegutsema EKP agendina.

(3)

Euroala RKPde osalemiseks EKP-le ülekantud välisvaluutareservi halduses ja selle haldusega seotud tehinguteks tuleb koostada dokumentatsioon EKP välisvaluutareserviga seotud tegevuse kohta.

(4)

EKP poolt välisvaluutareservide haldamisel asjakohaseid standardlepinguid on ajakohastatud ja nende uued redaktsioonid on avaldatud, näiteks Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liidu raamleping (ISDA, 2002 redaktsioon) ja ICMA/SIFMA üleilmne tagasiostu raamleping (GMRA, 2011 redaktsioon). Seetõttu tuleb selgelt sätestada, et raamlepingute edasisi väljaandeid või redaktsioone võib EKP nõusolekul kasutada.

(5)

Tavaline on välisvaluutareservide tehinguid käsitleva õigusdokumentatsiooni koostamine inglise keeles, mistõttu tuleb sätestada vaikimisi inglise keele kasutus kõikide osapoolte tasaarvelduse raamlepingutes ja uutes tasaarvelduse lepingutes, mis sõlmitakse pärast käesoleva suunise jõustumist. Sellel kuupäeval kehtivad lepingud, mis ei ole koostatud inglise keeles, jäävad kehtima ja need võib asendada sobival ajal hiljem.

(6)

Seetõttu tuleks suunist EKP/2008/5 (1) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2008/5 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tagasiostutehingud ja pöördrepotehingud, ostu-tagasimüügitehingud ja müügi-tagasiostutehingud, mis on seotud EKP välisvaluutareserviga tuleb vormistada järgmiste tüüplepingutena, võttes arvesse väljaannet või redaktsiooni, mis on EKP poolt osutatud või edaspidi heaks kiidetud:

a)

FBE finantstehingute raamleping (FBE Master Agreement for Financial Transactions) (2004. aasta väljaanne) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad mis tahes Euroopa jurisdiktsiooni seaduste ning Põhja-Iirimaa ja Šotimaa seaduste alusel;

b)

Võlakirjaturgude Liidu tagasiostu raamleping (Bond Market Association Master Repurchase Agreement) (1996. aasta septembri redaktsioon) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad Ühendriikide föderaalsete või osariigi seaduste alusel; ja

c)

TBMA/ISMA üleilmne tagasiostu raamleping (TBMA/ISMA Global Master Repurchase Agreement) (2000. aasta redaktsioon) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad mis tahes muu jurisdiktsiooni seaduste alusel, mida ei ole punktides a või b osutatud.“;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Börsiväliselt kaubeldavate tuletisinstrumentide tehingud, mis on seotud EKP välisvaluutareserviga, tuleb vormistada järgmiste tüüplepingutena, võttes arvesse väljaannet või redaktsiooni, mis on EKP poolt osutatud või edaspidi heaks kiidetud:

a)

FBE finantstehingute raamleping (FBE Master Agreement for Financial Transactions) (2004. aasta väljaanne) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad mis tahes Euroopa jurisdiktsiooni seaduste alusel;

b)

Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liidu 1992. aasta raamleping (International Swaps and Derivatives Association Master Agreement) (multivaluuta – piiriülene, New Yorgi õiguse redaktsioon) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad Ühendriikide föderaalsete või osariigi seaduste alusel; ja

c)

Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liidu 1992. aasta raamleping (multivaluuta – piiriülene, inglise õiguse redaktsioon) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad jurisdiktsiooni seaduste alusel, mida ei ole osutatud punktides a või b.“;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   EKP välisvaluutareservi suhtes, mida hoiavad järgmised osapooled: i) kes vastavad eespool lõigetes 2 ja/või 3 kirjeldatud tehingute tingimustele; ja ii) kes on asutatud või tegutsevad mis tahes Euroopa jurisdiktsiooni seaduste alusel, v.a Iirimaa, tuleb sõlmida FBE finantstehingute raamleping (2004. aasta väljaanne või hilisem väljaanne). Juhtudel, mis ei vasta eespool osutatud punktide i ja ii tingimustele, tuleb EKP välisvaluutareservi suhtes sõlmida tasaarvelduse raamleping lõike 7 kohaselt.“;

d)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Kõikide osapooltega peab olema sõlmitud tasaarvelduse raamleping, v.a: i) osapooled, kellega EKP on sõlminud FBE finantstehingute raamlepingu (2004. aasta väljaanne või hilisem väljaanne) ja ii) kes on asutatud või tegutsevad Euroopa jurisdiktsiooni seaduste alusel, v.a Iirimaa, järgmiselt:

a)

tasaarvelduse raamleping, mille suhtes kohaldatakse Inglismaa õigust ja mis on koostatud inglise keeles, tuleb sõlmida kõikide osapooltega, v.a punktides b, c ja d osutatud osapooled;

b)

tasaarvelduse raamleping, mille suhtes kohaldatakse Prantsusmaa õigust ja mis on koostatud inglise keeles, tuleb sõlmida kõikide osapooltega, kes on asutatud Prantsusmaal; kehtivad lepingud, mis on koostatud prantsuse keeles jäävad kehtima ja need võib asendada inglise keeles koostatud lepingutega sobival ajal hiljem;

c)

tasaarvelduse raamleping, mille suhtes kohaldatakse Saksamaa õigust ja mis on koostatud inglise keeles, tuleb sõlmida kõikide osapooltega, kes on asutatud Saksamaal; kehtivad lepingud, mis on koostatud saksa keeles jäävad kehtima ja need võib asendada inglise keeles koostatud lepingutega sobival ajal hiljem;

d)

tasaarvelduse raamleping, mille suhtes kohaldatakse New Yorgi õigust ja mis on koostatud inglise keeles, tuleb sõlmida kõikide osapooltega, kes on asutatud Ameerika Ühendriikides.“;

2)

IIa, IIb, IIc ja IId lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub sellest euroala RKPdele teatamise päeval.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud euroala RKPdele.

Frankfurt Maini ääres, 8. oktoober 2020

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE

(1)   20. juuni 2008. aasta suunis EKP/2008/5 välisvaluutareservi haldamise kohta riikide keskpankade poolt ja selle varaga seotud tehingute õigusdokumentide kohta (ELT L 192, 19.7.2008, lk 63).