(1)

määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25d on nõutud, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) võtaks kolmandate riikide kesksetelt vastaspooltelt tasu nimetatud määruse artikli 25 kohaselt esitatud taotlustega seoses ja aastatasu seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud ülesannete täitmisega nimetatud määruse kohaselt. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25d lõike 2 kohaselt peavad tasud olema keskse vastaspoole käibega proportsionaalsed ja katma kõik ESMA kulud, mis on tekkinud seoses kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamisega ning nendega seotud ülesannete täitmisega nimetatud määruse kohaselt.

(2)

Kolmandate riikide kesksetelt vastaspooltelt tuleks võtta tunnustamistaotlustega seotud tasu (tunnustamistasu), millest katta ESMA kulud, mis on seotud tunnustamistaotluste menetlemisega, sealhulgas taotluste täielikkuse kontrollimise, lisateabe küsimise, otsuste koostamise ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte süsteemse olulisuse hindamise (taseme määramise) kulud. ESMA kannab lisakulusid seoses kesksete vastaspooltega, kes on liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulised või võivad tõenäoliselt selleks saada ning keda ESMA tunnustab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2b (teise taseme kesksed vastaspooled) kohaselt. ESMA-l tekivad lisakulusid siis, kui ta hindab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 2b sätestatud tunnustamise tingimuste täitmist ja seda, kas kohaldatava kolmanda riigi õigusraamistiku täitmise alusel võib lugeda, et keskne vastaspool täidab ka määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõudeid (nõuete võrreldav täitmine). Teise taseme vastaspoolte esitatud taotlustega seotud kulud on seega suuremad kui selliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte esitatud taotlustega seotud kulud, keda ei peeta liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse jaoks süsteemselt oluliseks või kes tõenäoliselt ei saa selleks (esimese taseme kesksed vastaspooled).

(3)

Tunnustamise põhitasu tuleks võtta kõigilt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaselt tunnustamist taotlevatelt kolmandate riikide kesksetelt vastaspooltelt, aga lisatasu tuleks võtta teise taseme kesksetelt vastaspooltelt, et katta ESMA poolt taotlemisprotsessis kantud lisakulud. Tunnustamise lisatasu tuleks võtta ka juba tunnustatud kesksetelt vastaspooltelt esimesel korral, kui ESMA otsustab, kas neid liigitatakse teise taseme keskseteks vastaspoolteks, pärast nende süsteemse olulisuse läbivaatamist määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 5 või artikli 89 lõike 3c kohaselt.

(4)

Tunnustatud kolmandate riikide vastaspooltelt võetakse ka aastatasu, millest kaetakse kulud, mida ESMA kannab, et täita selliste kesksete vastaspooltega seotud ülesandeid, mis tulenevad määrusest (EL) nr 648/2012. Nii esimese kui ka teise taseme kesksete vastaspoolte puhul kuuluvad nende ülesannete hulka kesksete vastaspoolte süsteemse olulisuse korrapärane läbivaatamine määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 5 kohaselt, kolmandate riikide ametiasutustega loodud koostöökorra rakendamine ja säilitamine ning kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvealase arengu jälgimine. Teise taseme kesksete vastaspoolte puhul on ESMA-l lisaülesanne jooksvalt kontrollida, kas need kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõudmisi, sealhulgas nõuete võrreldava täitmise kaudu, kui seda on kinnitatud. Seega on asjakohane kehtestada esimese ja teise taseme kesksetele vastaspooltele erinevad aastatasud.

(5)

Käesoleva määrusega kehtestatud tunnustamis- ja aastatasud peksid katma kulud, mida ESMA eeldatavasti kannab tunnustamise avalduste menetlemisel, lähtudes tema eelnevatest kogemustest kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ja teiste järelevalve all olevate isikutega seotud ülesannete täitmisel, ning tema tegevuspõhises eelarves toodud eeldatavate kulude alusel.

(6)

Ülesanded, mis ESMA määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt tunnustatud esimese taseme kesksete vastaspooltega seoses täidab, on iga esimese taseme keskse vastaspoole puhul vastaspoole suurusest olenemata üldjoontes samad. Seega on asjakohane, et tunnustatud esimese taseme kesksete vastaspooltega seoses ESMA kantud kulud kaetakse iga tunnustatud esimese taseme keskse vastaspoole puhul samas summas aastatasudest. Teise taseme kesksete vastaspoolte puhul peaks aastatasus arvesse võtma ka teise taseme keskse vastaspoole käivet, et tagada tasude õiglane jaotus, mis vastaks samal ajal ESMA poolt iga teise taseme keskse vastaspoolega seotud ülesannete täitmise tegelikule halduskoormusele.

(7)

Kolmandate riikide kesksetelt vastaspooltelt võetav aastatasu esimese aasta eest, mil neid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaselt tunnustati, peaks olema proportsionaalne selle aasta osaga, mille jooksul ESMA kooskõlas nimetatud määrusega nende kesksete vastaspooltega seotud ülesandeid täidab. Sama põhimõtet tuleks kohaldada aastal, mil esimese taseme keskse vastaspoolena tunnustatud keskne vastaspool liigitatakse nimetatud määruse artikli 25 lõike 5 kohaselt esimest korda teise taseme keskseks vastaspooleks.

(8)

Et tagada määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaselt esitatud tunnustamistaotlustega seoses ESMA kantud kulude õigeaegne rahastamine, tuleks tunnustamistasu ESMA-le maksta enne tunnustamistaotluste menetlemist või hindamist, kas teise taseme kesksed vastaspooled vastavad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 2b sätestatud nõuetele. Et tagada tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud ülesannete täitmise tõttu ESMA kantud kulude õigeaegne rahastamine, tuleks aastatasu maksta asjaomase kalendriaasta alguses. Tunnustamise esimese aasta eest tuleks aastatasu maksta varsti pärast tunnustamisotsuste vastuvõtmist.

(9)

Et vältida korduvate või põhjendamatute taotluste esitamist, ei tagastata tunnustamistasu juhul, kui taotleja oma taotluse tagasi võtab. Kuna tagasi lükatud tunnustamistaotluse menetlemiseks vajalik haldustöö on sama, mis on vajalik rahuldatud taotluse menetlemiseks, siis avalduse tagasilükkamise korral tunnustamistasu ei tagastata.

(10)

ESMA poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2099 (2) jõustumist kantud kulud, mis on seotud juba määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaselt enne 22. septembrit 2020 tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspooltega, tuleks katta tasudest. Sellised kolmandate riikide kesksed vastaspooled peaksid seetõttu maksma 2020. aasta ja iga järgneva aasta eest üleminekuperioodi aastatasu, kuni nende süsteemne olulisus on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 3c kohaselt läbivaadatud.

(11)

Käesolev delegeeritud määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, et tagada ESMA õigeaegne ja asjakohane rahastamine pärast määruse (EL) 2019/2099 jõustumist,

(1)

Kolmanda riigi keskse vastaspoole poolt liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsusele kujutatava süsteemse riski hindamisel peaks ESMA arvestama mitut objektiivset kvantitatiivset ja kvalitatiivset näitajat, mis põhjendavad tema otsust määrata kolmanda riigi keskne vastaspool esimese või teise taseme vastaspooleks. Ta peaks arvesse võtma ka tingimusi, millest komisjon võis oma samaväärsust kinnitava otsuse tegemisel lähtuda. Kolmanda riigi keskse vastaspoole riskiprofiili hinnates peaks ESMA kindlasti arvestama objektiivseid ja läbipaistvaid kvantitatiivseid tegevusnäitajaid, mis iseloomustavad liidus asutatud kliirivate osaliste või liidu vääringutes nomineeritud instrumentidega seotud äritegevust hindamise ajal. Kuna ESMA peab keskse vastaspoole äritegevust terviklikult hindama, siis peaks see hindamine peegeldama riski, mida konkreetne keskne vastaspool võib kujutada liidu finantsstabiilsusele.

(2)

Täpsustades kriteeriume, mida ESMA peab kolmanda riigi keskse vastaspoole taseme kindlaks tegemisel arvesse võtma, tuleks kaaluda keskse vastaspoole kliiritud tehingute laadi, sealhulgas nende keerukust, riskiprofiili ja keskmist lunastamise tähtaega, asjaomaste turgude läbipaistvust ja likviidsust ning seda, kui suures ulatuses on keskse vastaspoole kliirimistegevus nomineeritud eurodes või muus liidu vääringus. Sellega seoses võivad mõnede kolmandate riikide reguleeritud turgudel noteeritud ja täidetavate toodete (nagu põllumajandustooted) teatud omadused, mis on seotud asjaomases kolmandas riigis peamiselt selliseid kohalikke finantssektoriväliseid vastaspooli teenindavate turgudega, kes maandavad oma äririske nende lepingute abil, kujutada endast väheolulist riski liidu kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele, kuna nende süsteemne seotus ülejäänud finantssüsteemiga on väike.

(3)

Riigid, kus keskne vastaspool tegutseb, tema osutatavate teenuste ulatus, tema kliiritavate finantsinstrumentide omadused ja kliiritavad mahud on keskse vastaspoole äritegevuse keerukuse objektiivsed näitajad. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis a sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel peaks ESMA osutama tähelepanu keskse vastaspoole omandi-, tegevus- ja organisatsioonilisele struktuurile, keskse vastaspoole osutatavate kliirimisteenuste valikule, laadile ja keerukusele ning ulatusele, milles need teenused on liidus asutatud kliirivatele liikmete ja klientide (kliirivad osalised) jaoks olulised. Kuna keskse vastaspoole süsteemset olulisust tuleks terviklikult hinnata, peaks ESMA kindlasti eraldi arvestama keskse vastaspoole liidu vääringutes elluviidava äritegevuse osakaalu ja keskse vastaspoole liidus asutatud kliirivate osalistega seotud äritegevuse osakaalu. Liidu seisukohast tõenäolisemalt süsteemselt olulise keskse vastaspoole puhul on tähtis, et ESMA hindaks selle konsolideerimisgrupi struktuuri ja omandvormi, millesse keskne vastaspool võib kuuluda, et teha kindlaks, kas liidu huvid on ohus. Samuti tuleks hinnata sellise keskse vastaspoole teenindatavate turgude sügavust, likviidsust ja läbipaistvust, et ESMA-l oleks võimalik paremini mõista riski, mida vastaspool liidus asutatud kliirivatele liikmetele kohustuste täitmata jätmise haldamiseks korraldatud oksjonite korral kujutab.

(4)

Keskse vastaspoole kapital ja kliirivate osaliste rahalised vahendid ning nende antud tagatiste liik ja laad on äärmiselt olulised elemendid, mida tuleb arvestada, kui hinnatakse keskse vastaspoole vastupanuvõimet negatiivsele arengule. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis b sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel peaks ESMA-l seega olema ülevaade rahalistest vahenditest, mis on kesksele vastaspoolele kättesaadavad seoses nii kohustuste täitmata jätmise kui ka muude juhtudega. ESMA peaks samuti arvesse võtma, kas need vahendid on tagatud, tagamata, eraldatud, eraldamata, rahastatud või mitte rahastatud, ning arvestama vahendeid, mida keskne vastaspool kasutab õiguskindluse ja usalduse tagamiseks tema tehtavate maksete arveldamise ja käsitletava tagatise puhul. Lõpetuseks peaks ESMA arvestama, kas jurisdiktsioonis, milles tunnustust taotlev keskne vastaspool tegutseb, on olemas kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik, ning edasi seda, milline on selle laad ja mõju. Sellist finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistikku tuleks hinnata rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniste ja põhinõuetega võrreldes. Arveldus- ja likviidsusriski hindamisel peaks ESMA pöörama erilist tähelepanu nendele kesksetele vastaspooltele, kes on tõenäoliselt süsteemsed, et hinnata, kui turvaline on selliste kesksete vastaspoolte juurdepääs likviidsusele, ning likviidsuspingeid liidu vääringutele. Kuigi maksete ja arvelduste turvalisust on võimalik hajusraamatu tehnoloogia või muu uue tehnoloogia abil tugevdada, peaks ESMA tähelepanu pöörama lisariskile, mida see võib keskse vastaspoole jaoks kujutada, eriti küberriskile.

(5)

Keskse vastaspoole poolt kliirivatele osalistele tema teenustele juurdepääsuks kehtestatud tingimuste laad ja nende kliirivate osaliste omavahelised seosed võivad määrata, kuidas nende osalistega seotud negatiivsed sündmused keskset vastaspoolt mõjutada võivad. Seega peaks ESMA määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis c sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel tegema võimalikult suures ulatuses kindlaks keskse vastaspoole kliirivate osaliste identiteedi, eriti siis, kui keskne vastaspool osutab teenuseid liidus asutatud kliirivatele osalistele. ESMA peaks samuti kindlaks tegema selle keskse vastaspoole kliirivate osaliste või kliirivate osaliste konsolideerimisgrupi vastava turuosa või suhtelise olulisuse. Niivõrd kui see on vajalik, et hinnata tema võimalikku mõju kliiriva liikmeskonna struktuurile, peaks ESMA hindama tingimusi ja võimalusi, millega keskne vastaspool annab juurdepääsu oma kliirimisteenustele. Tõenäoliselt liidu jaoks süsteemse keskse vastaspoole korral peaks ESMA hindama, kas õiguslikud ja usaldatavusnõuded, mille keskne vastaspool oma kliirivatele liikmetele kehtestab, on piisavalt ranged.

(6)

Keskse vastaspoole tegevuse katkemise korral võivad kliirivad osalised olla sunnitud otseselt või kaudselt kasutama teiste kesksete vastaspoolte osutatavaid sarnaseid või samasuguseid teenuseid. Selleks et hinnata tunnustamist taotleva keskse vastaspoole suhtelist olulisust, peaks ESMA määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis d sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel kindlaks tegema, kas kliirivatel osalistel on võimalik kõik selle keskse vastaspoole pakutavad kliirimisteenused asendada teiste kesksete vastaspoolte osutatavate teenustega, eriti kui need alternatiivsed kesksed vastaspooled on liidus tegevusloa saanud või seal tunnustatud. Kui liidus asutatud kliirivad liikmed ja kliendid saavad kliirida ainult teatud tooteid, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, ühes kolmanda riigi keskses vastaspooles, siis peaks ESMA selle keskse vastaspoole süsteemset olulisust väga tähelepanelikult kaaluma.

(7)

Kesksed vastaspooled võivad olla mitmel viisil seotud teiste finantsinfrastruktuuridega, nagu teised kesksed vastaspooled või väärtpaberite keskdepositooriumid. Nende sidemete katkemine võib keskse vastaspoole head toimimist negatiivselt mõjutada. Seega peaks ESMA määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2a punktis e sätestatud kriteeriumi arvesse võtmisel hindama kuivõrd on keskne vastaspool teiste finantsturu infrastruktuuride või finantseerimisasutustega seotud viisil, mis võib liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsust mõjutada. Seda tehes peaks ESMA osutama erilist tähelepanu vastastikustele seostele ja vastastikusele sõltuvustele liidus asuvate üksustega. Lõpetuseks peaks ESMA tuvastama ja hindama keskse vastaspoole allhangitud teenuste iseloomu ja riski, mida selline korraldus võib kesksele vastaspoolele kujutada juhul, kui nende tegevus mistahes põhjusel katkeks või halveneks.

(8)

Kui objektiivsete kvantitatiivsete näitajate abil kindlaks tehtud keskse vastaspoole risk liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja klientidele on oluline, peaks ESMA iga kriteeriumi lisaelemente hindama. Mida rohkematele neist näitajatest keskne vastaspool vastab, seda suurem on tõenäosus, et ESMA jõuab järeldusele, et keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline.

(9)

Käesolev delegeeritud määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2099 (2) kiirem elluviimine.

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25a on sätestatud, et kolmanda riigi keskne vastaspool, mis on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada (edaspidi „teise taseme keskne vastaspool“), võib paluda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) hinnata, kas see teise taseme keskne vastaspool täidab kolmandas riigis kohaldatava raamistiku järgimisega ka määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõudeid (nõuete võrreldav täitmine), ning võtta vastu vastava otsuse.

(2)

Nõuete võrreldava täitmisega säilitatakse liidu finantsstabiilsus ning tagatakse teise taseme kesksetele vastaspooltele ja liidus tegevusloa saanud kesksetele vastaspooltele võrdsed võimalused, vähendades samal ajal teise taseme kesksete vastaspoolte haldus- ja regulatiivset koormust. Nõuete võrreldava täitmise hindamisel tuleks seega kontrollida, kas teise taseme keskne vastaspool täidab kolmanda riigi raamistiku järgimisega ka mõnda määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuet või kõiki seal sätestatud nõudeid. Seepärast tuleks käesolevas määruses osutada elementidele, mida ESMA peab hindama, kui ta hindab teise taseme kesksete vastaspoolte taotlusi nõuete võrreldava täitmise hindamiseks. Hindamisel peaks ESMA arvesse võtma ka seda, kas keskne vastaspool täidab neid elemente täpsustavates delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides sätestatud nõudeid, sealhulgas neid, mis on seotud võimendustagatise nõuete, likviidsusriski kontrolli ja tagatisnõuetega.

(3)

Hinnates, kas kolmandas riigis kohaldatava raamistiku järgimisega täidetakse ka määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõudeid, võib ESMA võtta arvesse ka makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni väljatöötatud soovitusi.

(4)

ESMA peaks viima ellu üksikasjaliku hindamise, et otsustada, kas kinnitada teise taseme keskse vastaspoole puhul määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise nõuete võrreldavat täitmist. Võimalik keeldumine IV jaotise nõuete võrreldava täitmise kinnitamisest võib mõjutada samaväärsuse hindamist, mille komisjon on viinud ellu eelmainitud määruse artikli 25 lõike 6 kohaselt. Seepärast peaks ESMA komisjoni teavitama, kui ta ei kavatse selle jaotise nõuete võrreldavat täitmist kinnitada.

(5)

Kui teise taseme keskne vastaspool on sõlminud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud keskse vastaspoolega koostalitluskokkuleppe, kujutab see kokkulepe endast otsest seost liidu keskse vastaspoolega ja seega otsest mõju ülekandumise kanalit. Selliste kokkulepete puhul peaks ESMA viima ellu üksikasjaliku hindamise, et otsustada, kas kinnitada määruse V jaotise nõuete võrreldavat täitmist. Teise taseme keskse vastaspoole ja muu kolmanda riigi keskse vastaspoole vaheline koostalitluskokkulepe ei kujuta endast otsest seost liidu keskse vastaspoolega, aga teatavatel tingimustel võib see toimida kaudse kanalina mõju ülekandumiseks. Selliste kokkulepete puhul peaks ESMA viima üksikasjaliku hindamise ellu üksnes juhul, kui see on põhjendatud kokkuleppe mõjuga liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsusele.

(6)

Kuna nõuete võrreldava täitmise üks eesmärk on vähendada teise taseme kesksete vastaspoolte haldus- ja regulatiivset koormust, ei tohiks keelduda nõuete võrreldava täitmise kinnitamisest ainuüksi seetõttu, et teise taseme keskne vastaspool kohaldab kolmandas riigis kohaldatava raamistiku kohaselt erandeid, mis on võrreldavad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eranditega. Nõuete võrreldava täitmise hindamisel tuleks arvesse võtta ka seda, mil määral nõuete võrreldava täitmise kinnitamata jätmine võib viia selleni, et teise taseme kesksel vastaspoolel on võimatu samal ajal täita liidu ja kolmanda riigi nõudeid.

(7)

ESMA otsus nõuete võrreldava täitmise kohta peaks põhinema selle otsuse vastuvõtmise ajal ellu viidud hindamisel. Et ESMA vaataks oma otsuse läbi iga kord, kui tehakse asjakohaseid muudatusi, sealhulgas keskse vastaspoole sise-eeskirjades ja menetlustes, peaks teise taseme keskne vastaspool ESMAt kõigist sellistest muudatustest teavitama.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2099, (2) millega lisati määrusesse (EL) nr 648/2012 artikkel 25a, hakati kohaldama 1. jaanuarist 2020. Tagamaks, et artikkel 25a täielikult toimib, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti,

(1)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (2) (edaspidi „väljaastumisleping“) artikli 129 lõikes 1 on sätestatud, et üleminekuperioodil on Ühendkuningriigil siduvad kohustused, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille on sõlminud liit, liidu nimel liikmesriigid või liit ja liikmesriigid ühiselt.

(2)

Väljaastumislepingu artikli 129 lõikes 3 on sätestatud, et kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega hoidub Ühendkuningriik üleminekuperioodil igasugusest tegevusest või algatusest, mis võiks kahjustada liidu huve, eelkõige mis tahes rahvusvahelise organisatsiooni, agentuuri, konverentsi või foorumi raames, kuhu Ühendkuningriik kuulub iseseisvalt.

(3)

Väljaastumislepingu artikli 129 lõike 4 kohaselt võib Ühendkuningriik üleminekuperioodil läbi rääkida, alla kirjutada ja ratifitseerida liidu pädevusse kuuluvates valdkondades enda nimel sõlmitavaid rahvusvahelisi lepinguid, tingimusel et need lepingud ei jõustu ega kohaldu üleminekuperioodil, välja arvatud juhul, kui liit on andnud selleks loa.

(4)

Otsuses (EL) 2020/135 on sätestatud sellise loa andmise tingimused ja menetlus.

(5)

Otsuse (EL) 2020/135 artikli 3 lõike 1 kohaselt võib nõukogu anda Ühendkuningriigile loa väljendada oma nõusolekut siduda end enda nimel liidu ainupädevusse kuuluvates valdkondades rahvusvaheliste lepingutega, mis eeldatavasti jõustuvad või mida eeldatavasti kohaldatakse üleminekuperioodil.

(6)

Ühendkuningriik teavitas 3. aprillil 2020 komisjoni oma kavatsusest väljendada oma nõusolekut siduda end enda nimel viie rahvusvahelise lepinguga, millega on moodustatud viis piirkondlikku kalavarude majandamise organisatsiooni ja mida kavandatakse kohaldada üleminekuperioodil liidu ainuvälispädevusse kuuluvas kalandusvaldkonnas. Need lepingud on Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon, (3) millega on moodustatud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC); Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon, (4) millega on moodustatud Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO); Atlandi tuunikala kaitse konventsioon, (5) millega on moodustatud Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT); India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise leping (6) (IOTC) ja Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsioon, (7) millega on moodustatud Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon (NASCO).

(7)

Ühendkuningriik põhjendab oma huvi ühineda kõnealuste lepingutega üleminekuperioodil, tuginedes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (8) (UNCLOS) artiklitele 63 ja 64 ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe (9) (UNFSA) artiklitele 7 ja 8 ning viidates eelkõige liidu ja Ühendkuningriigi kohustusele teha asjakohaste piirkondlike organisatsioonide kaudu koostööd jagatud kalavarude kaitsmisel ja majandamisel. Ühendkuningriik leiab, et ei tema ega ka liit ei saa kõnealuseid kohustusi täielikult täita, kui Ühendkuningriik ei saa üleminekuperioodil teha sõltumatult koostööd liidu ja teiste asjakohaste riikidega küsimustes, mis mõjutavad pärast üleminekuperioodi lõppemist Ühendkuningriiki kui iseseisvat ranniku- ja kalastusriiki. Seega soovib Ühendkuningriik osaleda üleminekuperioodil aruteludes, mis puudutavad pärast üleminekuperioodi lõppemist jõustuvaid kalavarude majandamise otsuseid.

(8)

Oma 3. aprilli 2020. aasta kirjas tõendas Ühendkuningriik erihuvi asjaomaste rahvusvaheliste lepingute vastu, mida üleminekuperioodil juba kohaldatakse. Seega on otsuse (EL) 2020/135 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud tingimus täidetud.

(9)

Kõnealused viis rahvusvahelist lepingut on kooskõlas liidu õigusega, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis väljaastumislepingu artikli 127 lõike 1 alusel, ning kohustustega, millele on osutatud väljaastumislepingu artikli 129 lõikes 1. Seega on otsuse (EL) 2020/135 artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud tingimus täidetud.

(10)

Ühendkuningriik kinnitas ka seda, et tema ühinemine nende rahvusvaheliste lepingutega, millega on moodustatud piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid, ei kahjusta liidu huve. Ühendkuningriik kavatseb osaleda ainult sellistes aruteludes, kus käsitletakse pärast üleminekuperioodi lõppemist jõustuvate otsustega seotud küsimusi. Eelkõige ei sea Ühendkuningriigi iseseisev liikmesus nimetatud piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides üleminekuperioodil ohtu liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist ühise kalanduspoliitika valdkonnas ega kahjusta muul moel liidu huve. Seega on otsuse (EL) 2020/135 artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud tingimus täidetud.

(11)

Otsuse (EL) 2020/135 artikli 3 lõike 2 kohaselt võib loa andmine olla seotud tingimustega. Luba tuleks anda tingimusel, et Ühendkuningriik osaleb ainult sellistes aruteludes, kus käsitletakse pärast üleminekuperioodi lõppemist kohaldatavate või jõustuvate otsustega seotud küsimusi.

(12)

Ühendkuningriik on seotud UNCLOSist ja UNFSAst tulenevate kohustustega ning peab seega säästlikul moel majandama ja kaitsma mere bioloogilisi ressursse. Need eesmärgid on kooskõlas liidu eesmärgiga tagada jätkusuutlikkus ja kestev vastutustundlik kalandus, mis tagab mere bioloogiliste ressursside pikaajalise kaitse ja säästva kasutamise.

(13)

Seega võib Ühendkuningriik väljaastumislepingu artikli 129 lõike 4 kohaselt üleminekuperioodil enda nimel alla kirjutada ja ratifitseerida viie piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni aluseks olevad viis rahvusvahelist lepingut, millega ta soovib ühineda. See võimaldaks Ühendkuningriigil täielikult täita UNCLOSist, eelkõige selle artiklitest 63 ja 64 tulenevaid kohustusi, ja hõlbustaks nende täitmist ajal, mil üleminekuperiood ja liidu õiguste kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõppeb.

(14)

Ühendkuningriigile tuleks seetõttu anda luba väljendada oma nõusolekut siduda end enda nimel rahvusvaheliste lepingutega, mida kavandatakse kohalda üleminekuperioodil.

(15)

Selleks et tagada liidu ühise kalanduspoliitika hea toimimine üleminekuperioodil, ei tohiks Ühendkuningriik osaleda selliste küsimuste üle peetavates aruteludes, millega seotud otsuseid kohaldatakse või need jõustuvad üleminekuperioodil. Et mitte pärssida liidu ja Ühendkuningriigi tulevase partnerluslepingu kontekstis käimasolevaid kalandusläbirääkimisi, eelkõige selles osas, mis puudutab kalapüügivõimalusi, mille puhul liidu kvoot hõlmab praegu Ühendkuningriigi osa, peaks Ühendkuningriik enne sellise kvoodi arutamist liiduga konsulteerima,

(1)

Basel III raamistik kehtestas lihtsa, läbipaistva ja mitteriskipõhise finantsvõimenduse määra, mis toimib riskipõhiste kapitalinõuete usaldusväärse täiendava meetmena. Baseli pangajärelevalve komitee poolt detsembris 2017 avaldatud finantsvõimenduse määra standardi kohaselt võib jurisdiktsioon rahapoliitika rakendamise lihtsustamiseks ajutiselt vabastada keskpanga reservid finantsvõimenduse määra näitajast erakorraliste makromajanduslike asjaolude korral.

(2)

Baseli pangajärelevalve komitee finantsvõimenduse määra standard rakendati liidu õiguses esmakordselt määrusega (EL) nr 575/2013. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama pädevatele asutustele teatava teabe oma finantsvõimenduse määra ja selle komponentide kohta ning nimetatud määruse artikli 451 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustama teatava teabe oma finantsvõimenduse määra ja ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise kohta.

(3)

Määrust (EL) nr 575/2013 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (3) muu hulgas selleks, et kajastada Baseli pangajärelevalve komitee finantsvõimenduse määra standardis tehtud muudatusi, et tagada rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused liidus asutatud ja väljaspool liitu tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, ning tagada, et finantsvõimenduse määr täiendaks tõhusalt riskipõhiseid omavahendite nõudeid. Määrusega (EL) 2019/876 kehtestati finantsvõimenduse määra aruandlus- ja avalikustamissüsteemi täiendamiseks finantsvõimenduse määra nõue. Kõnealuse määrusega kehtestati ka võimalus jätta erandjuhtudel ja rahapoliitika rakendamise hõlbustamiseks krediidiasutuste ja investeerimisühingute koguriskipositsiooni näitaja arvutamisest ajutiselt välja teatavad nõuded keskpankade vastu. Neid finantsvõimenduse määra raamistiku muudatusi, sealhulgas õigust jätta koguriskipositsiooni näitajast välja teatavad nõuded keskpankade vastu, hakatakse kohaldama 28. juunil 2021.

(4)

Määrust (EL) nr 575/2013 on hiljem täiendavalt muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/873, (4) et muu hulgas näha ette võimalus jätta krediidiasutuste ja investeerimisühingute koguriskipositsiooni näitaja arvutamisest ajutiselt välja teatavad nõuded keskpankade vastu enne 28. juunit 2021, st enne seda, kui hakatakse kohaldama finantsvõimenduse määra nõude muudatusi, mis kehtestati määrusega (EL) 2019/876. Eelkõige lubatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 500b krediidiasutustel ja investeerimisühingutel jätta koguriskipositsiooni näitajast välja teatavad nõuded oma keskpanga vastu, kui selle krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus on pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist kindlaks teinud ja avalikult teatanud, et esinevad erakorralised asjaolud, mis õigustavad väljajätmist rahapoliitika rakendamise hõlbustamiseks. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 500b on kohaldatud alates 27. juunist 2020.

(5)

Kuigi finantsturud on pärast 2020. aasta aprilli stabiliseerunud, on euroala rahastamistingimused võlakirjade suurema tootluse ja madalamate aktsiahindade tõttu rangemad kui aasta alguses. Koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia põhjustatud olukord, sellest tulenev ja jätkuv vajadus suure rahapoliitilise toetuse järele ning euroala riikide majanduse ja rahapoliitika pangapõhise ülekandekanali haprus ja haavatavus toetavad kõik Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu seisukohta, et esinevad erakorralised asjaolud, mis õigustavad kuni 27. juunini 2021 teatavate eurosüsteemi keskpankadega vastu olevate nõuete ajutist väljajätmist krediidiasutuste ja investeerimisühingute koguriskipositsiooni näitajate arvutamisest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 500b.

(6)

Nõuded, mida võib välja jätta, on mündid ja pangatähed keskpanga jurisdiktsiooni ametlikus valuutas, ning varad, mis kujutavad endast nõudeid keskpanga vastu, sealhulgas keskpangas hoitavad reservid, niivõrd kui need nõuded on olulised rahapoliitika ülekandmise ja seega selle rakendamise seisukohast. Sellised nõuded hõlmavad hoiustamise püsivõimalusel hoitavaid hoiuseid ja eurosüsteemi reservikontode saldosid, sealhulgas kohustusliku reservi nõude täitmiseks hoitavaid vahendeid. Koguriskipositsiooni näitajast ei või välja jätta riskipositsioone, mille aluseks on rahapoliitika rakendamisega mitteseotud nõuded keskpanga vastu.

(7)

Eeldatakse, et teatavate keskpanga vastu olevate nõuete väljajätmine koguriskipositsiooni näitajast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 500b alusel kuni 27. juunini 2021 aitab krediidiasutustel jätkuvalt täita oma rolli reaalmajanduse rahastamisel ja säilitab samas usaldatavusnõudeid käsitleva õigusraamistiku põhielemendid. Väljajätmine võib vähendada võimalikke piiranguid, mis on seotud uue omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude kehtestamisega, mida rakendati liidus määruse (EL) nr 575/2013 muudatusena määrusega (EL) 2019/876, et kajastada kogu kahjumikatmisvõime standardit, ning mida on kohaldatud alates 28. juunist 2019. Kuigi finantsvõimenduse määra ei kohaldata kuni 28. juunini 2021, võib teatavate keskpangaga seotud riskipositsioonide väljajätmine koguriskipositsiooni näitajast kuni selle ajani olla kasulik selge finantsteabe andmiseks. Eelkõige saaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustada oma finantsvõimenduse määra nii väljajäetud nõuete mõjuga kui ka ilma selleta. See teave võib olla kasulik finantsturu osalistele krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimalike tulevaste finantsvõimenduse määrade hindamisel, kui algab finantsvõimenduse määra kohaldamine alates 28. juunist 2021.

(8)

EKP kui rahapoliitika teostajaga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 500b lõikega 2, et teha kindlaks, kas esinevad erakorralised asjaolud, mis põhjendavad väljajätmist selle määruse artikli 500b lõike 1 alusel (5),

(1)

COVID-19 kriis on näidanud, et ühenduvus on liidu inimeste ja ettevõtete jaoks hädavajalik. Elektroonilise side võrgud, eriti väga suure läbilaskevõimega võrgud on mänginud kriisile reageerimises keskset rolli, tehes võimalikuks kaugtöö ja e-õppe, tervishoiuteenused, inimestevahelise suhtluse ja meelelahutuse. Ulatuslik gigabitiühenduvus toetab suurt läbilaskevõimet vajavat kasutamist sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, transport, logistika ja meedia, mis võivad mängida tähtsat rolli Euroopa majanduse taastumises. Üldisemalt aitab püsi- ja traadita ühenduvus suurel määral pakkuda taskukohast ja kättesaadavat teenust ning saada üle digilõhest. See on oluline vahend, mille varal teavitada üldsust, aidata asjaomastel ametiasutustel takistada viiruse levikut ning võimaldada tervishoiuorganisatsioonidel andmeid vahetada ja kaugteenuseid osutada.

(2)

Pandeemia on muutnud tulevaste aastate majanduslikke väljavaateid. Rohkem kui kunagi varem on vaja investeeringuid ja reforme, et tagada ühtsus ning majanduse tasakaalustatud, tulevikku suunatud ja kestlik taastumine. Investeeringud liidu ühistesse prioriteetidesse, ennekõike keskkonnahoiu-, digitaalvaldkonna ja sotsiaalpoliitikasse suurendavad tema vastupanuvõimet ning aitavad kaasa töökohtade loomisele ja kestlikule majanduskasvule, moderniseerides samal ajal liikmesriikide majandust. Liikmesriigid peaksid seega täielikult ära kasutama taaste ja vastupidavuse jaoks kavandatud rahastamisvahendi võimalusi, tagades avaliku sektori kulutuste tõhususe ja luues optimaalsed tingimused erainvesteeringuteks. Sel eesmärgil antakse käesolevas soovituses suuniseid liikmesriikidele, kes kavandavad parajasti oma ettepanekuid majanduse taastamise kohta ja vastupidavuskavu. Soovituses on antud näpunäiteid selle kohta, kuidas liikmesriigid saavad võtta lihtsaid ja tegelikkuses teostatavaid meetmeid, et eraldada raadiospektrit viienda põlvkonna (5G) võrkude jaoks investeerimissõbralikel tingimustel, ja kuidas nad saavad hõlbustada väga suure läbilaskevõimega püsi- ja traadita võrkude kasutuselevõttu, näiteks kõrvaldades tarbetud halduslikud takistused ja lihtsustades lubade andmise menetlusi.

(3)

Selles sotsiaal-majanduslikus kontekstis tuleb välja töötada headele tavadele tuginev liidu ühine käsitus, teisiti öeldes meetmepakett. Eesmärk on luua stiimulid väga suure läbilaskevõimega võrkude, sealhulgas kiudoptiliste ja järgmise põlvkonna traadita võrkude kiireks kasutuselevõtuks. Selline käsitus toetaks praegu tekkivaid ja tulevasi digiprotsesse ja -rakendusi ning aitaks otseselt kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, mis on osa liidu majanduse taastumisest.

(4)

Nõukogu 9. juuni 2020. aasta järeldustes Euroopa digituleviku kujundamise kohta (1) on toonitatud, et COVID-19 pandeemia on näidanud vajadust kiire ja kõikehõlmava ühenduvuse järele. Sellest olukorrast tulenevalt peavad liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga välja töötama heade tavade kogumi, et vähendada võrgu kasutuselevõtukulusid ja hõlbustada väga suure läbilaskevõimega (sealhulgas kiudoptilise ja 5G-) taristu paigaldamist.

(5)

5G-mobiilsidevõrgud toovad mobiilikasutajatele väga suure läbilaskevõimega ühenduvuse. Neil võrkudel saab olema keskne roll selliste valdkondade rohe- ja digipöördes nagu transport, energeetika, tootmine, tervishoid, põllumajandus ja meedia. Eduka 5G-ühenduse jaoks terve hulga kasutusjuhtude puhul on vaja, et teenus toimiks katkematult väga suurel alal, muu hulgas piiriüleselt. Seega on tähtis, et liikmesriigid astuksid kohaseid samme kasutuselevõtu edendamiseks kõikjal oma territooriumil, sh maapiirkondades ja äärealadel, ja teeksid omavahel koostööd seoses 5G kasutuselevõtuga piiriäärsetel aladel.

(6)

Käesoleva soovitusega hõlmatud meetmed raadiospektri suhtes võivad toetada ettevalmistusi komisjoni tulevaseks 5Gd ja 6Gd käsitlevaks ajakohastatud tegevuskavaks, millest teatati komisjoni teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ (2). Selles ajakohastatud kavas kavatsetakse kokku võtta tehtud edusammud, vaagida praegusi vajakajäämisi võrgu kasutuselevõtul ja seada uus siht tulevaseks 5G kasutuselevõtuks ELi tasandil, et tagada 5G-ühenduvuse potentsiaali täielik ärakasutamine ELi pikaajaliste majanduse digiüleminekut puudutavate eesmärkide saavutamise toetuseks.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL (3) (edaspidi „lairibaühenduse kulude vähendamise direktiiv“) eesmärk on lihtsustada ja stimuleerida kiirete võrkude kasutuselevõttu. Oma aruandes lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi rakendamise kohta (4) juhtis komisjon tähelepanu mitmele selle tulemuslikkusega seotud probleemile, sealhulgas asjaolule, et liikmesriigid ei kasuta täielikult ära selle teatavaid valikulisi meetmeid. Vastusena peaks käesolev soovitus pakkuma välja meetmed, millega soodustada kestlike väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side võrkude, sealhulgas 5G-võrkude kasutuselevõttu.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, (5) mille liikmesriigid peavad üle võtma ja mis on kohaldatav alates 21. detsembrist 2020, propageerib ühenduvust ning juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele kõigi liidu kodanike ja ettevõtete jaoks ja kasutuselevõttu nende poolt. Käesolev soovitus on kantud tahtest panustada selle eesmärgi saavutamisse ja keskendub seega väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtule.

(9)

Liikmesriigid peaksid tegema koostööd omavahel ja komisjoniga, et töötada kiiresti välja meetmepakett, mis sisaldaks lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi rakendamise häid tavasid ja tugineks selle miinimumnõuetele, täiustades järgmisi valdkondi: i) lubade andmise menetluste lihtsustamine osana üldistest jõupingutustest avaliku halduse tõhususe ja läbipaistvuse suurendamiseks ning äritegevuse lihtsustamiseks; ii) läbipaistvuse suurendamine ja ühtse teabepunkti vahendite parandamine; iii) laiemad juurdepääsuõigused olemasolevale füüsilisele taristule, mis on avaliku sektori asutuste kontrolli all, ning iv) vaidluste lahendamise mehhanismi parandamine. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid kindlaks tegema meetmed, mis aitaksid vähendada elektroonilise side võrkude keskkonnamõju ja tagada nende kestlikkuse.

(10)

Lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et pädevad asutused teevad otsused seoses lubadega kiire elektroonilise side võrkude elementide kasutuselevõtu jaoks vajalikeks ehitustöödeks nelja kuu jooksul; seda tähtaega võib pikendada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel või selleks, et järgida muid tähtaegu või kohustusi, mis on menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks ette nähtud riikliku õigusega. Selleks et vältida tavade paljusust liidus, peaksid liikmesriigid seega püüdma hõlbustada nelja kuu pikkusest tähtajast kinnipidamist kõigi vajalike lubade andmisel või sellest keeldumisel, samuti tegema koos kindlaks heaks tavad, mis lubade andmise menetlust veelgi optimeerivad, nagu vaikiv nõusolek ja lihtsustatud loamenetlused.

(11)

Teatavat liiki võrkude kasutuselevõtu puhul on mõned liikmesriigid kehtestanud lihtsustatud loamenetlused, mis on üks võimalus vähendada märkimisväärselt nii operaatorite kui ka riiklike ametiasutuste halduskoormust. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust kasutada lubade andmisel lihtsustatud menetlust või erandeid loa nõudest, minnes kaugemale Euroopa elektroonilise side seadustiku artiklist 57, samuti määratleda võrkude kasutuselevõtu stsenaariumid, mille puhul neist kasu oleks (näiteks ajutine kasutuselevõtt, mis on vajalik, et tagada elektroonilise side teenuste katkematus, või olemasolevate võrkude pelk ajakohastamine, sealhulgas olemasolevate mobiilsete tugijaamade ajakohastamine 5G jaoks).

(12)

Halduskoormuse vähendamiseks ja lubade andmise menetluse optimeerimiseks tuleks hõlbustada elektrooniliste menetluste kasutamist ja anda ühtsele teabepunktile praegusest olulisem roll. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid vaagima võimalusi teha ühtsest teabepunktist toimiv ühtne kontaktpunkt, mille kaudu esitada kõigil haldustasanditel elektroonilisi loataotlusi.

(13)

Täiendava sammuna annaks märkimisväärset lisandväärtust integreeritud lähenemisviis lubade väljastamisele ühtse teabepunkti vastutusel. See võiks toimida täielikult kooskõlastatud menetlusena juhtudel, kui kaasatud on enam kui üks pädev asutus. Seega peaksid liikmesriigid kaaluma võimalust anda ühtsele teabepunktile aktiivne roll seoses eri pädevate asutuste lubade andmise menetluste koordineerimise ja järelevalvega ning asjakohase teabe nõuetekohase vahetamise tagamisega.

(14)

Tarbetute viivituste vältimiseks tuleks samal ajal kasutusele võtta menetlused seoses lubade andmise ja Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 43 kohaste õigustega trasside rajamiseks, sealhulgas ühendusteede (näiteks maanteede ja raudteede) äärde. Liikmesriigid peaksid vaagima võimalusi anda trasside rajamise õigused võimalikult kiiresti ja igal juhul lubade andmise suhtes kehtiva kuni neljakuise tähtaja jooksul, viies kõnealuse menetluse sel moel vastavusse lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi artikli 7 lõikes 3 sätestatuga.

(15)

Kuna elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu lubade arv suureneb ja need on eelkõige kohalikku laadi, võivad tasud ehitustööde lubade eest eri liikmesriikides ja ühe liikmesriigi sees suuresti erineda. Samuti võivad need moodustada märkimisväärse osa kasutuselevõtmise kuludest, eriti maapiirkondades ja äärealadel, kus kasutuselevõtmise kulud kasutaja kohta on kõige suuremad. Seega oleks äärmiselt kasulik, kui liikmesriigid vahetaksid teavet ja jõuaksid kokkuleppele seoses võimalustega hoida lubade andmise kulud tasemel, mis ei pidurdaks investeerimist, võttes arvesse asjaolu, et sageli on vaja mitut luba.

(16)

Olemasoleva füüsilise taristu tõhusa kasutamise ja ehitustööde asjakohase koordineerimise tagamise eeltingimus on põhjaliku, täpse ja ajakohastatud teabe kättesaadavus. Sellega seoses on ühtsel teabepunktil väga tähtis roll. Olemasoleva taristu ja kavandatud ehitustööde läbipaistvuse suurendamine on oluline ettevalmistav samm, mis võimaldab anda juurdepääsu olemasolevale taristule ja ehitustöid paremini koordineerida, see omakorda aga toob täiendavat kasu keskkonnale ja üksikisikutele. Seega tuleks liikmesriike üles kutsuda kaaluma võimalust saata ühtsele teabepunktile kogu olemasolev ja eri allikatest pärinev teave füüsilise taristu kohta konkreetses piirkonnas ning olema abiks geoviidetega teabe esitamisel.

(17)

Liikmesriike tuleks üles kutsuda kaaluma võimalusi parandada olemasoleva füüsilise taristu alast läbipaistvust, suurendades ühtse teabepunkti kaudu kättesaadava teabe kogust ja kvaliteeti. See hõlmab teavet, mida operaatorid esitavad taotluse alusel kahepoolselt vastavalt lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi artikli 4 lõigetele 2 ja 4 või mis puudutab avaliku sektori asutuste kontrolli all olevat füüsilist taristut.

(18)

Lisaks lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi nõuetele juurdepääsu kohta olemasolevale füüsilisele taristule saab väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu veelgi hõlbustada sellega, et operaatorite jaoks tehakse võimalikuks saada juurdepääs avaliku sektori asutuste kontrolli all olevale asjaomasele füüsilisele taristule tingimustel, mis sarnanevad kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatutega. Sellise füüsilise taristu hulka kuuluvad hooned, eriti katused, ja tänavainventar, nagu valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid, bussi- ja trammipeatused ning metroojaamad.

(19)

Lairibaühenduse kulude vähendamise direktiiviga on ette nähtud, et kui läbirääkimised juurdepääsu üle taristule nurjuvad, kasutatakse vaidluste lahendamise menetlusi. Liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et teha üheskoos kindlaks head tavad seoses tulemuslike ja tõhusate mehhanismidega vaidluste lahendamiseks ning vaidluste lahendamise organite nõuetekohase toimimisega kõikjal liidus. Läbipaistvuse huvides peaks nende tavade hulka kuuluma vaidluste lahendamise organite otsuste õigeaegne avaldamine.

(20)

Elektroonilise side sektori keskkonnajalajälg kasvab ja on väga oluline kaaluda kõiki võimalusi võtta meetmeid selle suundumuse vastu. Algatused, mille raames võetakse kasutusele näiteks vähendatud CO2 jalajäljega võrgud, võivad kaasa aidata sektori kestlikkusele ning kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Liikmesriike kutsutakse üles tegema tihedas koostöös komisjoniga kindlaks sellised algatused ja neid propageerima – see võib hõlmata kiirmenetlusi lubade andmiseks või alandatud loa- ja juurdepääsutasusid võrkudele, mis vastavad teatavatele keskkonnakriteeriumidele.

(21)

Selleks et vältida tarbetuid viivitusi spektrikasutuse lubamise andmise menetluste ja traadita sidevõrkude paigaldamise käigus, peaksid liikmesriigid vahetama omavahel häid tavasid seoses sellega, kuidas võtta arvesse keskkonnamõju hindamist, kui see on nõutav, ja ennekõike juhul, kui ametiasutused valmistavad ette raamistikku projektidele teostusloa andmiseks tulevikus, järgides samal ajal täielikult liidu õigusakte, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (6) (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (7) (keskkonnamõju hindamise direktiiv) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (8) (elupaikade direktiiv). Keskkonnamõju hindamine tuleks teha etapis, milles mõju keskkonnale saab kindlaks teha ja hinnata.

(22)

Euroopa elektroonilise side seadustikuga on kehtestatud liikmesriikidele ühine tähtpäev (2020. aasta lõpp), et lubada 3,4–3,8 GHz sagedusala ja vähemalt 1 GHz suuruse osa 24,25 –27,5 GHz teedrajavast sagedusalast kasutamist 5G jaoks. Lisaks sellele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2017/899 (9) kehtestatud liikmesriikidele 30. juuniks 2020 ühine tähtpäev, et lubada 700 MHz teedrajava sagedusala kasutamist 5G jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et spektri haldamine soodustab kvaliteetset, piiriülese mõõtmega ühenduvust ettevõtete ja ühiskonna jaoks, samuti tööstuse digiteerimist, tuues seeläbi kasu nii majandusele kui ka ühiskonnale tervikuna, muu hulgas juurdepääsu, võrdsete võimaluste ja kaasavuse seisukohast. Selle eesmärgi saavutamist võiks hõlbustada seisukohtade ja heade tavade õigeaegne vahetamine enne Euroopa elektroonilise side seadustikuga ette nähtud vastastikuse hindamise protsessi ja selle raames.

(23)

Selleks et tagada 5G-võrkude kiire ja turvaline kasutuselevõtt ja uuenduslike teenuste käibeleminek alates 2020. aastast vastavalt 5G tegevuskavaga (10) ettenähtule ning võttes arvesse küberturvalisust ja 5G-võrkusid käsitleva komisjoni soovituse kohast meetmepaketti, (11) peaksid liikmesriigid vältima või vähendama COVID-19 kriisist tulenevaid viivitusi 5G teedrajavate sagedusalade kasutamise lubamisel.

(24)

Võttes arvesse turvalise ja vastupanuvõimelise 5G-taristu tähtsust taastumise ja majanduskasvu jaoks, peaksid spektrilubade andmise menetlused vajaduse korral toetama taristuinvesteeringuid, vähendades kooskõlas riigiabi eeskirjadega spektri kasutajate, eriti operaatorite rahalist koormust. COVID-19 kriisi tingimustes on see veelgi tähtsam. Sel eesmärgil tuleks liikmesriike üles kutsuda kehtestama spektrilubade andmise normid, mille eesmärk on kohaldada spektri hinnastamisel investeeringuid soodustavat metoodikat. Sellised tavad võivad vajaduse korral hõlmata stiimuleid pakkuda kvaliteetset traadita ühendust, et tagada laialdaselt kättesaadavad teenused, muu hulgas piiriüleselt.

(25)

Selleks et vältida spektrivarude nappust, mis tingib spektrioksjonitel kõrgemad pakkumised, võivad head tavad hõlmata meetmeid vältida nii palju kui võimalik 5G teedrajavatesse sagedusaladesse kuuluva spektri reserveerimist avaliku julgeoleku ja riigikaitse eesmärkide jaoks või meetmeid, mille kohaselt ELi ühtlustatud raadiospektrit reserveeritakse raadiospektri erakasutajate elektroonilise side teenustele (nii seoses spektri koguse kui ka konkreetse sagedusala valikuga) ainult juhul, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

(26)

5G-võrkude jaoks on võrreldes eelmiste põlvkondade tehnoloogiaga vaja kasutusele võtta tunduvalt rohkem kõrgsagedusalade tugijaamu. Passiivse ja aktiivse taristu jagamine ning traadita taristu ühine paigaldamine võib vähendada tugijaamade kasutuselevõtmise kulusid (sealhulgas lisakulusid), eriti sagedusalade 3,4–3,8 GHz ja 24,25–27,5 GHz puhul, ja kiirendada nii selle käiku, toetada ulatuslikumat võrguga kaetust ning võimaldada raadiospektri tulemuslikumat ja tõhusamat kasutamist, mis toob kasu tarbijatele. Seega peaksid pädevad asutused seda soosima, eriti piirkondades, mille puhul majanduslik kasu on piiratud.

(27)

Tiheda traadita 5G-võrgustiku kasutuselevõtul oleks samuti kasu paindlikust lubade andmise korrast, mis soodustab investeeringuid traadita võrkudesse ja tagab tõhusa spektrikasutuse. Kõrgsagedusalad üle 24 GHz (edaspidi „millimeeterlainealad“), nagu sagedusala 24,25–27,5 GHz, võimaldavad suuremahulist raadiospektrit, mille leviomadused on geograafiliselt piiratud. Ehkki üldiselt peaksid liikmesriigid kasutama nappide sagedusalade kasutusõiguste andmisel konkurentsipõhiseid valikumenetlusi, näiteks oksjoneid, võivad sellised menetlused teatavatel juhtudel vähendada tihedasse 5G-võrgustikku investeerimise potentsiaali, aga ka paindlikkust ja sellest tulenevalt spektrikasutuse tõhusust. Hea tavana võiks käsitada seda, kui harmoneeritud millimeeterlainealade jaoks antakse individuaalseid lube, kasutades kiirendatud haldusmenetlust, mis on avatud, objektiivne, proportsionaalne, mittediskrimineeriv ning järgib läbipaistvaid kriteeriume ja menetlusi.

(28)

Selleks et vältida erinevaid lahendusi lubade andmisel raadiospektri kasutamiseks piiriüleste traadita teenuste osutamiseks, peaksid liikmesriigid raadiospektri eraldamist omavahel paremini kooskõlastama, soodustamaks sellist traadita ühenduvust, mis toetab liidu tööstuse ümberkujundamist ja digitaalset suveräänsust, tuginedes 5G-taristu paindlikele ja mitme teenuse valmidusega võimalustele. Spektri kooskõlastatud eraldamine on eriti oluline selleks, et rahuldada selliste uute kasutuste ühenduvusvajadusi, mis aitavad kaasa digiüleminekule maantee- ja raudteeliikluse ja -transpordi operatsioonide ning töötleva tööstuse vallas. Ennekõike on need tingimused seotud teenusekvaliteediga, mida väljendatakse suutvuse, läbilaskevõime, latentsusaja, töökindluse, võrguturbe ja vastupanuvõimena.

(29)

Liikmesriigid peaksid sel eesmärgil andma oma panuse heade tavade kogumisse ja nendes kokku leppima, et luua tihedas koostöös komisjoniga ja raadiospektripoliitika töörühma toetusel olulisi uuenduslikke näiteid piiriülese mõõtmega tööstussektorites, nagu maantee- või raudteetransport (sealhulgas piiriülesed koridorid koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse jaoks) ja nutikad tehased. Selliste tavade rakendamisel võiks ära kasutada ELi rahastatud katseprojektide ja katsete tulemusi vertikaalsetes sektorites, sealhulgas 5G-koridorides. Selliste tavade puhul tuleks esitada asjaomased ühised sagedusvahemikud ning spetsiaalsete (sektoripõhiste) traadita teenuste osutamiseks operaatoritele lubade andmise kord ja tingimused. Loa andmise ühiste menetluste raames võiks käsitleda operaatorite ja tööstussektori sidusrühmade individuaalseid lube, sealhulgast ühist spektrikasutust. Loa andmise ühiste tingimuste raames võiks käsitleda paigaldamist, teenusekvaliteeti, ühist spektrikasutust, traadita süsteemide kooseksisteerimist, liigse spektrivaru soetamist, küberturvalisust ning mobiilsideoperaatorite ja tööstussektori sidusrühmade vahel läbi räägitud kokkuleppeid, samuti meetmeid, et kaitsta lennutranspordi jaoks tähtsat sidet. Sellega seoses peaks raadiospektripoliitika töörühm aitama komisjonil kindlaks teha, kas Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile tuleb anda volitused töötada välja spektrikasutuse ühtlustatud tehnilised tingimused.

(30)

Liikmesriigid peaksid kooskõlastama spektrilubade andmise menetlust ja ennekõike kasutama kooskõlas Euroopa elektroonilise side seadustiku artikliga 37 lubade andmise ühist menetlust, kui nad rakendavad heade tavade kogumit, mille liikmesriigid on välja töötanud koostöös komisjoniga. Selline menetlus võib hõlmata ühise spetsiaalse sagedusvahemiku eraldamist üldistel loa andmise tingimustel.

(31)

Meetmepaketi rakendamiseks oleks kasu selgest menetlusest, asjakohasest järelevalvest, suuremast läbipaistvusest ja dialoogist nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil.

(32)

Liikmesriigid peaksid meetmepaketi väljatöötamisel tegutsema üheskoos ja tihedas koostöös komisjoniga. Vajaduse korral peaksid sellega olema tihedalt seotud raadiospektripoliitika töörühm, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet ja riigi reguleerivad asutused, pädevate lairibaühenduse asutuste võrgustik, vaidluste lahendamise organid ja pädevad asutused, kes täidavad ühtse teabepunkti ülesandeid.

(33)

Käesolev soovitus ei piira konkurentsiõiguse ja riigiabi eeskirjade kohaldamist,

1)

2)

3)

4)

5)

6)

7)

8)

9)

10)

11)

12)

13)

14)

15)

16)

17)

18)

19)

20)

Ennekõike peaksid liikmesriigid teatama kõigist asjakohastest meetmetest, mille eesmärk on:

21)

22)

23)

24)