(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1352/2013 (2) on kehtestatud vormid, mida tuleb kasutada, et esitada määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 6 osutatud taotlus, milles nõutakse, et tollasutused võtaksid meetmeid intellektuaalomandiõiguse rikkumise kahtlusega kaupade suhtes, ning et esitada kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud taotlus pikendada ajavahemikku, mille jooksul tolliasutused peavad meetmeid võtma (edaspidi „vormid“).

(2)

Vorme tuleb kohandada, et võtta arvesse ELi tollialase kauplejate portaali kasutuselevõtmist vormide elektrooniliseks esitamiseks. Sellele portaalile turvalise juurdepääsu tagamiseks on oluline, et taotlejad ja nende esindajad oleksid identifitseeritud kordumatul viisil. Selleks muutub ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number) vormides taotleja ja esindaja jaoks ettenähtud lahtris kohustuslikuks.

(3)

EORI-süsteem juba pakub ettevõtjatele kordumatuid identifitseerimisnumbreid. Kõnealust süsteemi on asjakohane kohaldada ka muude isikute kui ettevõtjate suhtes komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (3) artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012, (4) eriti selle artikli 2 lõike 2 punktiga b antakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) ülesanne koguda, analüüsida ja levitada asjakohaseid objektiivseid, võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid intellektuaalomandi õiguste rikkumiste kohta.

(5)

Kooskõlas määruse (EL) nr 386/2012 artikli 5 lõike 1 punktiga b edastab komisjon EUIPO-le kogu asjakohase teabe, mis on seotud intellektuaalomandiõiguse rikkumise kahtlusega kaupade vabastamise peatamise või kinnipidamisega ja mille liikmesriigid on esitanud kooskõlas määruse (EL) nr 608/2013 artikli 31 lõikega 2.

(6)

Selleks et rikkumisi käsitlevaid andmeid oleks võimalik põhjalikumalt analüüsida ning et paremini mõista rikkumiste geograafilist ulatust ja mõju, on oluline, et selliste kaupade vabastamise peatamise ja kinnipidamise eest vastutaks otsuse saaja. Samuti on oluline, et seda isikut teavitataks juba vormide esitamisel asjaolust, et tema isikuandmed edastatakse EUIPO-le, ning et ta annaks nõusoleku andmete edastamiseks. Seepärast tuleb vorme vastavalt kohandada.

(7)

Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 (5) ja (EL) 2018/1725 (6) jõustumist tuleb ajakohastada vormides olevaid viiteid andmekaitsesätetele.

(8)

Võttes arvesse seda, et määruse (EL) nr 608/2013 artikli 31 kohaselt peab kogu liikmesriikide ja komisjoni vaheline andmevahetus taotlusi ja kinnipidamisi käsitlevate otsuste kohta toimuma komisjoni keskandmebaasi kaudu ning et kõnealust andmebaasi on vaja uutele vormidele kohandada, peaks rakendusmääruse (EL) nr 1352/2013 I–III lisa muudatusi kohaldama alates 15. septembrist 2020.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 1352/2013 vastavalt muuta.

(10)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 24. juunil 2020.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

(1)

13. mail 2013 võttis nõukogu vastu nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 430/2013, (2) millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes, nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Indoneesia suhtes (edaspidi „esialgne uurimine“).

(2)

12. juunil 2013 esitas koostööd tegev Hiina eksportiv tootja Jinan Meide Castings Co., Ltd (edaspidi „Jinan Meide“ või „hageja“) Euroopa Liidu Üldkohtule (edaspidi „Üldkohus“) taotluse tühistada rakendusmäärus (EL) nr 430/2013 selles osas, mis on seotud hagejaga.

(3)

30. juunil 2016 teatas Üldkohus oma otsuses, (3) (edaspidi „esimene otsus“) et Jinan Meide kaitseõigusi on rikutud, kui lükati tagasi tema taotlus avaldada normaalväärtuse arvutus, milles kasutatakse võrdlusriigi tootja konfidentsiaalseid andmeid. Seega tühistas Üldkohus rakendusmääruse (EL) nr 430/2013 selles osas, millega kehtestati dumpinguvastane tollimaks Jinan Meide Castings Co., Ltd toodetud tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes.

(4)

Pärast esimest otsust avaldas komisjon teate, (4) milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit ning tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes dumpinguvastase uurimise osalist taasalustamist. Taasalustamine piirdus Üldkohtu otsuse rakendamisega ettevõtja Jinan Meide suhtes.

(5)

26. juunil 2017 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2017/1146, (5) millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja Jinan Meide Castings Co., Ltd toodetud tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes (edaspidi „vaidlustatud määrus“).

(6)

Jinan Meide Castings Co., Ltd (edaspidi „Jinan Meide“) vaidlustas vaidlustatud määruse Üldkohtus. 20. septembril 2019 tegi Üldkohus vaidlustatud määrust käsitleva otsuse kohtuasjas T-650/17 (6) (edaspidi „teine otsus“).

(7)

Üldkohus leidis, et komisjon ei järginud nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (7) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 2 lõike 10 punkti a sätteid, määrates kindlaks samasuguste tooteliikide füüsiliste erinevuste turuhinna kokkusobimatute tooteliikide ekspordihinna alusel, mis oli hind, mida Euroopa Liidus maksis kõnealuse kauba eest esimene sõltumatu klient.

(8)

Üldkohtu hinnangul ei saanud fakti, et kokkusobimatute tooteliikide ekspordihind kujutas endast hinda, mida maksis esimene sõltumatu klient Euroopa Liidus, pidada turuväärtuse mõistlikuks hinnanguks. Võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a ja lõike 10 eesmärki ei või sellest tulenevalt ainult eeldada, et kõnealust hinda maksab sõltumatu klient tavatehingu puhul, vaid peab samuti olema võimalik tagada, et hind on turujõudude tegevuse tavapärane tulemus. Kuid Üldkohtu sõnul ei saa see olla nii, kui hinda mõjutab tõenäoliselt dumping.

(9)

Üldkohus leidis, et komisjon on kasutanud võrdlusriigis (India) toodetud ning Hiina Rahvavabariigist eksporditud tooteliikide füüsiliste omaduste erinevuste kirjeldamisel ebamõistlikku meetodit. Kuna andmeid võrdlusriigi omamaise tootmise kohta ei olnud, kasutas komisjon hinnaerinevusi, mida ta täheldas Hiina Rahvavabariigist pärit eri tooteliikide ekspordimüügi puhul. Üldkohus leidis, et hinnad, mida dumping tõenäoliselt mõjutas ja mis kehtisid mitteturumajanduslikus riigis, ei saa olla aluseks põhjendatud hinnangu andmisel füüsiliste omaduste erinevuste turuväärtuse kohta, sest sellised hinnad ei pruugi tuleneda tavapärastest turujõududest.

(10)

Kuigi Üldkohus ei täpsustanud, millist meetodit oleks tulnud kasutada samasuguste tooteliikide füüsiliste erinevuste kajastamiseks, märkis Üldkohus, et teatavatel tingimustel võib normaalväärtuse mõistlik kindlaksmääramine toimuda samasuguse toote eest Euroopa Liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal (8).

(11)

Eespool märgitud kaalutlusi arvesse võttes tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse.

(12)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 266 on liidu institutsioonid kohustatud võtma vajalikud meetmed kohtuotsuste täitmiseks. Liidu institutsioonide vastuvõetud akti tühistamise korral haldusmenetluse käigus, nagu seda on praegusel juhul dumpinguvastane uurimine, tähendab Üldkohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Üldkohtu tuvastatud õigusvastasus (9).

(13)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib tühistatud akti asendamise eesmärgil toimuvat menetlust jätkata hetkest, mil see õigusvastasus aset leidis (10). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks dumpinguvastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Näiteks olukorras, kus tühistatakse määrus, millega on kehtestatud lõplikud dumpinguvastased meetmed, jääb menetlus avatuks, sest liidu õiguskorrast on kadunud üksnes akt, millega kõnealune menetlus lõpetati, (11) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis. Haldusmenetluse jätkamine, kehtestades uuesti dumpinguvastase tollimaksu impordile, mis toimus tühistatud määruse kohaldamise ajal, ei ole vastuolus tagasiulatuva jõu puudumist reguleeriva normiga (12).

(14)

Käesoleval juhul tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse, kuna ta leidis, et komisjon on kasutanud võrdlusriigis toodetud ning Hiina Rahvavabariigist eksporditud tooteliikide füüsiliste omaduste erinevuste kirjeldamisel ebamõistlikku meetodit. Üldkohtu sõnul ei olnud võimalik välistada, et viga mõjutas märkimisväärselt Jinan Meide dumpingumarginaali.

(15)

Vaidlustatud määruse järeldused, mis vaidlustati, kuid mille vaidlustamise Üldkohus tagasi lükkas ja mis seega ei viinud vaidlustatud määruse tühistamiseni, jäävad täielikult kehtima ning need kaasatakse ja kinnitatakse käesolevaga (13).

(16)

Pärast Üldkohtu teist otsust otsustas komisjon teatega (14) (edaspidi „uurimise taasalustamise teade“) taasalustada Hiina Rahvavabariigist pärit ja Jinan Meide Castings Co., Ltd toodetud tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike importi käsitleva dumpinguvastase uurimise, mille tulemusena võeti vastu vaidlustatud määrus, ning jätkata uurimist sellest etapist, milles õigusvastasus ilmnes. Uurimise taasalustamine piirdus Üldkohtu teise otsuse rakendamisega.

(17)

Seejärel otsustas komisjon 29. novembril 2019, et Hiina Rahvavabariigist pärit ja Jinan Meide Castings Co., Ltd toodetud tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike import tuleb registreerida, (15) ning palus liikmesriikide tolliasutustel oodata ära komisjoni sellise rakendusmääruse avaldamine, millega tollimaksud taaskehtestatakse, enne kui nad teevad otsuse dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksete ja vähendamise nõuete kohta seoses Jinan Meide impordiga (edaspidi „registreerimismäärus“).

(18)

Komisjon teavitas huvitatud isikuid uurimise taasalustamisest ja palus neil esitada oma märkused.

(19)

Komisjon sai märkused algse uurimise kaebuse esitajatelt, neljalt sõltumatult importijalt ja Jinan Meidelt.

(20)

Üks kahest algsest kaebuse esitajast toetas uurimise taasalustamist ja Jinan Meide impordi registreerimist.

(21)

Endast andis teada neli sõltumatut importijat. Kõik importijad väljendasid kahetsust selle üle, et komisjon taasalustab algset uurimist pärast teist kohtuotsust, millega tühistati dumpinguvastased tollimaksud. Nad märkisid samuti ära impordi registreerimise väidetava ebaseaduslikkuse ja komisjoni võimaliku kavatsuse kehtestada tollimaksud uuesti tagasiulatuvalt. Nad väljendasid ka pettumust tolliasutustele esitatud taotluse üle peatada varem kogutud tollimaksude tagasimaksmine. Nende hinnangul ei tohiks Jinan Meide toodetelt dumpinguvastast tollimaksu nõuda. Üks neljast importijast avaldas soovi osaleda Jinan Meidega ühisel ärakuulamisel, mille käigus esitasid mõlemad pooled ühiselt oma märkused.

(22)

Üks importija ei nõustunud komisjoni otsusega import registreerida lähtuvalt mitmest kaalutlusest. Ta väitis esiteks, et registreerimine ei ole piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne. Täpsemalt väitis importija, et komisjoni esitatud põhjused impordi registreerimiseks ei olnud kooskõlas kõnealuse juhtumi asjaoludega: komisjon on registreerimismääruse põhjenduses 17 märkinud, et impordi registreerimise nõue võidakse kehtestada, et tagada „maksmine näiteks tollimaksude rakendamise korral või kõrvalehoidmise juhtudel“, samas kui kõnealuse menetluse puhul on registreerimise eesmärk lihtsustada dumpinguvastaste tollimaksude kogumist pärast uurimise taasalustamist.

(23)

Komisjon tuletab sellega seoses meelde, et registreerimismääruse põhjenduses 17 on osutatud alusmääruse artikli 14 lõikes 5 märgitud registreerimise põhjustele, mis ei ole ammendavad ja annavad seega komisjonile kaalutlusõiguse otsustada, kas impordi registreerimine on konkreetsel juhul põhjendatud. Lisaks sellele on registreerimismääruse põhjenduses 18 ühemõtteliselt selgitatud impordi registreerimise põhjus, mis on tagada meetmete tulemuslikkus: „impordile kohaldatakse õiget dumpinguvastast kohustust, ilma et tekiks põhjendamatu katkestus vaidlusaluse dumpinguvastase määruse jõustumise kuupäeva ja parandatud tollimaksude taaskehtestamise kuupäeva vahel (kui need taaskehtestatakse).“ Registreerimismääruse põhjenduses 18 selgitatakse, et alusmääruse artikli 10 lõikes 4 ette nähtud tingimusi kõnealuse juhtumi suhtes ei kohaldata, kuna registreerimise eesmärk ei ole tollimaksu tagasiulatuv kogumine, vaid meetmete tulemuslikkuse tagamine.

(24)

Teiseks on importija sõnul lihtsalt tollimaksu kogumise lihtsustamise põhjus ebaproportsionaalne, kuna see on importijatele liiga koormav.

(25)

Komisjon tuletab meelde, et registreerimismääruses on konkreetselt sätestatud, et uurimise taasalustamise tulemusena võlgnetud tollimaks ei saa ületada summat, mis kehtestati osaliselt tühistatud määrusega algselt uurimise taasalustamise ja taasalustatud uurimise tulemuste jõustumise vaheliseks ajavahemikuks. Lisaks sellele on registreerimismääruse kehtivusaeg ajaliselt piiratud, tagamaks et importijate suhtes ei kohaldata registreerimiskohustust ebamõistliku aja jooksul, konkreetselt põhjendamatu koormuse vältimise eesmärgil. Lisaks sellele ei kehtestata registreerimisega sisuliselt mingit koormust importijatele, vaid riiklikele ametiasutustele, kes peavad võtma kasutusele registreerimissüsteemi, ning seega ei saa see nõue olla importijatele ebaproportsionaalselt koormav.

(26)

Kolmandaks väitis importija, et selle juhtumi katkestused oleksid põhjendamatud, kuna need olid põhjustatud rakendusmääruse ebaseaduslikkusest, mille tegi kindlaks Üldkohus.

(27)

Komisjon tuletab meelde, et uurimise taasalustamine Üldkohtu leitud vigade parandamiseks on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mida on täpsemalt selgitatud põhjendustes 13–17.

(28)

Neljandaks kahtles importija seoses kohustusega täita kohtuotsust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 266, kas on võimalik kehtestada tagasiulatuvalt tollimakse toodetele, mis ei olnud nende vabasse ringlusse laskmise ajal hõlmatud ühegi asjakohase õigusaktiga. Importija väitis samuti, et tollimaksude pidev kehtestamine ei oleks kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud tagasiulatuvuse normiga.

(29)

Komisjon tuletab meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb siis, kui ELi kohus tunnistab tollimaksu kehtestava määruse kehtetuks, käsitada seda tollimaksu nii, et see ei ole kunagi seaduse alusel tasumisele kuulunud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92 (16) kehtestatud varasema tolliseadustiku artikli 236 tähenduses, ja liikmesriikide tolliasutused peavad selle üldjuhul tagasi maksma selleks kehtestatud tingimustel (17). Euroopa Kohus on siiski ka leidnud, et tühistava kohtuotsuse täpne ulatus ja seega sellest tulenevad kohustused tuleb kindlaks määrata juhtumipõhiselt, arvestades lisaks selle kohtuotsuse resolutsioonile ka kohtuotsuses esitatud põhjendusi, mis kujutavad endast selle alust (18).

(30)

Käesoleva juhtumi puhul leidis Üldkohus, et komisjon oli teinud vea, kasutades meetodit, mis ei prognoosinud mõistlikult kokkusobimatute tooteliikide ja otseselt võrreldavate tooteliikide füüsiliste omaduste erinevuste turuväärtust (19). Selle meetodi kasutamise tulemusena ei võrreldud õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihindasid. Lisaks sellele ei tõendatud kõnealuse meetodiga, et sel moel kokkusobimatute tooteliikide normaalväärtuse kohandamine säilitas normaalväärtuse mõistlikku kindlaksmääramist, s.o kindlaksmääramist väärtuste ja näitajate alusel, mida võib pidada turujõudude tegevuse tavapäraseks tulemuseks. Seetõttu leiti, et vale meetodi kohaldamine ei olnud kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a ega artikli 2 lõike 10 algusosa ega selle punktiga a.

(31)

Lisaks on Euroopa Kohus järjepidevalt väljendanud seisukohta, et alusmääruse artikli 10 lõige 1 ei välista, et aktidega kehtestatakse uuesti dumpinguvastased tollimaksud impordile, mis toimus kehtetuks tunnistatud määruste kohaldamisaja jooksul. Niisiis, nagu on selgitatud registreerimismääruse põhjendustes 14–17, ei ole haldusmenetluse jätkamine ja võimalik tollimaksude taaskehtestamine vastuolus tagasiulatuva jõu puudumist reguleeriva normiga.

(32)

Viiendaks väitis importija, et komisjoni tegevus selle juhtumi puhul õõnestas õiguskindlust importijate jaoks, kuna neil ei olnud võimalik prognoosida, kas nende impordi suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse või mitte.

(33)

Komisjon täitis importijatele õiguskindluse tagamise põhimõtet, avaldades üksikasjaliku registreerimismääruse. Komisjon täitis oma kohust ja taasavas uurimismenetluse, et parandada kohtuotsustega kindlaks tehtud vead.

(34)

Kuuendaks esitas importija ka märkused komisjoni poolt tolliasutustele esitatud taotluse kohta pidada kinni varasemate tollimaksude tagasimaksmised, tuues esile järgmised asjaolud. Esiteks eeldaks kohtuotsuse täitmise kohustus väidetavalt, et tollimaksud makstakse täielikult tagasi, ning seega ei tohiks sellega seotud taotlusi peatada.

(35)

Nagu on selgitatud uurimise taasalustamise teates ja registreerimismääruses, palus komisjon liikmesriikide tolliasutustel oodata ära kõnealuse uurimise taasalustamise tulemused, enne kui nad teevad otsuse Jinan Meide osas Üldkohtu tühistatud dumpinguvastaste tollimaksudega seotud võimalike tagasimaksenõuete kohta, kuna ei ole veel teada, milliseks kujuneb uurimise taasalustamise tulemusel kohustiste suurus. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb tühistava kohtuotsuse ulatus ja põhjused kindlaks määrata juhtumipõhiselt ning see ei pruugi tähendada asjasse puutuvate tollimaksude täielikult ja kohe tagasimaksmist (20).

(36)

Importija väitis samuti seoses tagasiulatuvuse puudumisega registreerimata impordi puhul, et kui komisjon otsustab kohaldada tagasiulatuvuse normi kooskõlas alusmääruse artikliga 10 kõnealuse juhtumi suhtes, siis ei saaks seda normi kohaldada enne 30. novembrit 2019 toimunud impordi suhtes. Importija sõnul ei ole neid tollimakse kunagi seaduslikult võlgnetud ja seega tuleks need täielikult tagasi maksta.

(37)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole haldusmenetluse jätkamine, kehtestades uuesti dumpinguvastase tollimaksu impordile, mis toimus tühistatud määruse kehtimise ajal, vastuolus tagasiulatuva jõu puudumist reguleeriva normiga (vt põhjendused 13 ja 25).

(38)

Lisaks sellele väitis importija seoses õiguskindluse põhimõtte väidetava rikkumisega, et komisjoni poolt kõnealuse juhtumi puhul liikmesriikide tolliasutustele esitatud taotlused peatada tagasimaksmistaotluste alusel tehtavad maksed õõnestavad õiguskindluse põhimõtet.

(39)

Importijatele tagatakse õiguskindlus registreerimismäärusega, mille kohaselt ei saa tollimaks ületada summat, mis kehtestati algselt osaliselt tühistatud määrusega uurimise taasalustamise ja taasalustatud uurimise tulemuste jõustumise vaheliseks ajavahemikuks. Lisaks sellele selgitatakse registreerimismääruses, et kui komisjon peaks pärast uurimise taasalustamist leidma, et tollimaksude taaskehtestamine ei ole põhjendatud ja meetmed tuleks tühistada, siis toimub tollimaksude tagasimaksmine ja/või vähendamine alates osaliselt tühistatud määruse samast jõustumiskuupäevast. Registreerimine piirdub mõjutatud osalejatele tekkiva lisakoormuse ja ebakindluse vältimiseks üheksa kuuga, pärast mida makstakse tollimaksud tagasi kas täielikult või neid kohandatakse kooskõlas taasalustatud uurimise tulemustega.

(40)

Importija väitis, et kohtuasjades C-256/16 ja C-612/16 tehtud kohtuotsused ei põhjendaks registreerimisenõude kehtestamist ega riiklikele ametiasutustele tagasimaksetaotluste kohta esitatud avaldust, kuna need otsused on tehtud varem kohaldatava tolliseadustiku alusel, mis kehtestati määrusega (EMÜ) nr 2913/92, ning varem kohaldatava alusmääruse (EÜ) nr 1225/2009 alusel, mis on vahepeal asendatud. Konkreetselt osutab importija sellele, et kohtuasjas C-256/16 pidas Euroopa Liidu Kohus proportsionaalseks meetmeid, kus komisjoni esitas liikmesriikide tolliasutustele palve peatada tagasimaksmistaotlused, eelkõige kuna „mis tahes viivituse [saab] hüvitada, makstes intressi.“ Importija väidab, et määruse (EMÜ) nr 2913/92 asjakohane säte asendatakse nüüd liidu tolliseadustiku (21) artikli 116 lõikega 6, milles on otseselt sätestatud, et tollimaksude tagasimaksmisel intressi ei maksta. Seetõttu väitis importija, et komisjon ei saa kasutada kohtuasjades C-256/16 ja C-612/16 tehtud otsuste asjassepuutuvaid kaalutlusi, et põhjendada registreerimisnõude kehtestamist või riiklikele ametiasutustele tagasimaksmistaotluste kohta avalduste esitamist.

(41)

Komisjon märgib, et kuigi liidu tolliseadustiku artikli 116 lõikes 6 on tõepoolest märgitud, et tollimaksude tagasimaksmisel intressi ei maksta, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (22) artiklis 109 sätestatud tasandusintress juhul, kui summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel. Kuna käesoleval juhul tehtaks tagasimaksed Euroopa Liidu Kohtu otsuse järgi tehtava otsuse alusel, oleks nende viivisemäär „Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.“ Seetõttu lükatakse tagasimaksmise viivisemäära puudumist käsitlev väide tagasi.

(42)

Jinan Meide väitis, et komisjon ei saanud esitada liikmesriikide tolliasutustele taotlust mitte tagasi maksta ja/või vähendada tollimakse, mis olid vaidlustatud määruse alusel sisse nõutud. Väidetavalt on käesoleva juhtumi olukord erinev Deichmanni kohtuotsuse (23) olukorrast. Jinan Meide on seisukohal, et vaidlustatud määrus tühistati tervikuna, mis tähendab, et see kõrvaldati liidu õiguskorrast tagasiulatuvalt, samas kui Deichmanni kohtuotsuses tunnistati meetmed kehtetuks eelotsusetaotluse kontekstis. Lisaks sellele leidis Euroopa Kohus Deichmanni kohtuasjas, et „ei tulnud ilmsiks ühtki asjaolu, mis mõjutaks lõpliku määruse [---] kehtivust“, samas kui käesolevas kohtuasjas sellisele järeldusele ei jõutud.

(43)

Nagu on selgitatud põhjenduses 13, võib komisjon senise kohtupraktika kohaselt (24) jätkata menetlust alates hetkest, kui õigusvastasus tekkis. Käesoleval juhul taasalustas komisjon uurimist, et parandada Üldkohtu leitud vead. Deichmanni kohtuasja punktis 78 korrati artikli 10 lõike 1 üldist tõlgendust: „Seevastu ei välista määruse nr 384/96 artikli 10 lõike 1 sõnastus võimalust jätkata menetlust juhul, kui asjaomane tollimaks on enne seda kuupäeva aegunud, tingimusel et see tollimaks kehtestatakse uuesti selle esialgse kehtivusaja jooksul [---].“ See Üldkohtu tõlgendus on üldine ja seega kohaldatakse seda ka käesoleva juhtumi suhtes.

(44)

Jinan Meide väitis ka, et komisjon ei saa kehtestada tollimaksu uuesti tagasiulatuvalt ja seega et komisjoni taotlus liikmesriikide tolliasutustele oodata uue rakendusmääruse avaldamist, millega kehtestatakse uuesti tollimaksud, enne kui nad teevad otsuse varem sissenõutud tollimaksude tagasimaksmistaotluste kohta, ei olnud põhjendatud. Seda seepärast, kuna vaidlustatud määrust ei tühistatud osaliselt, vaid täielikult ning seega ei olnud vaidlustatud määrus kunagi õiguskorra osa. Jinan Meide väidab, et Deichmanni kohtuasja asjaolud olid teistsugused ja et komisjon ei saa oma käesolevas juhtumis tehtavate otsuste puhul tugineda Deichmanni kohtuasja tulemustele. Jinan Meide väitis samuti, et komisjon õõnestas liidu haldusmenetlusest mõjutatud osaliste kohtulikku kaitset, kahjustades Euroopa Liidu Kohtu autoriteeti. Komisjoni tegutsemisviisi väidetav praktiline tagajärg oleks olnud, et kaubanduse kaitsemeetmetest mõjutatud isikul ei oleks olnud mingit mõtet ebaseaduslikke meetmeid kohtusse anda.

(45)

Jinan Meide väitis samuti, et komisjoni kehtestatud registreerimisnõue jääb väljapoole uurimise taasalustamise kohaldamisala, kuna otsus ei sisaldanud järeldusi, mille alusel oleks võinud registreerimist nõuda.

(46)

Käesoleva juhtumi puhul selgitati registreerimise põhjuseid põhjenduses 23. Kohus ei pea üksikasjalikult kindlaks määrama dumpinguvastase menetluse iga etappi, kuna komisjonil on kaalutlusõigus otsustada menetluse üle, mida järgida pärast Euroopa Kohtu otsuse põhjal uurimise taasalustamist, kooskõlas asjakohase kohtupraktika ja alusmääruse normidega, sh registreerimist käsitlevate normidega.

(47)

Lisaks väitis Jinan Meide, et praegusel juhul puuduks impordi registreerimiseks õiguslik alus, kuna alusmääruse artikli 10 lõiked 2, 4 ja 5, artikli 11 lõige 4, artikli 12 lõige 5 ega artikli 13 lõige 3 ei ole kõnealuse juhtumi suhtes kohaldatavad. Jinan Meide väitis samuti, et ei kehti ükski tagasiulatuva jõu puudumise üldpõhimõtte erand, kuna ühtegi neist ei saa pidada kõnealuse juhtumi puhul kohaldatavaks.

(48)

Nagu on selgitatud põhjenduses 23, on registreerimise alus alusmääruse artikli 14 lõige 5. Põhjenduses 23 on täpsemalt selgitatud, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud tingimusi ei kohaldata kõnealuse juhtumi suhtes, kuna registreerimise eesmärk ei ole tollimaksu tagasiulatuv kogumine, vaid meetmete tulemuslikkuse tagamine.

(49)

Jinan Meide oli ka seisukohal, et aja möödumise tõttu ei saa jätkuvalt käsitada konfidentsiaalsena 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011 väldanud uurimisperioodi andmeid. Jinan Meide märkis, et Üldkohus oli seisukohal ja Euroopa Kohus kinnitas, et viieaastane ajavahemik iseenesest on piisav, et teavet ei käsitataks enam ärisaladuse ega muu konfidentsiaalse teabena.

(50)

Alusmääruse artiklis 19 ei ole sätestatud ajalist piirangut konfidentsiaalse teabe kaitsele. See on kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikliga 6.5, mis ei sisalda samuti ajalist piirangut ja milles on konkreetselt sätestatud, et teavet, mille suhtes on esitatud konfidentsiaalse käitlemise taotlus, ei avaldata ilma selle esitaja konkreetse nõusolekuta ilma igasuguse ajalise piiranguta. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(51)

Tuletatakse meelde, et nagu on märgitud põhjenduses 15, jäävad täielikult kehtima vaidlustatud määruse osad, mis vaidlustati, aga mille vaidlustamise Üldkohus tagasi lükkas.

(52)

Nagu tehti kindlaks algse uurimise käigus, moodustavad kokkusobimatud tooteliigid 28 % Jinan Meide ekspordist uurimisperioodil. 55 % hageja kogu ekspordimahust loeti olevat otseselt võrreldavad tooteliigid, mille dumpingumarginaal määrati kindlaks normaalväärtuse arvutamise teel võrdlusriigi tootja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaise müügi alusel või arvestusliku väärtuse alusel. Ülejäänud 17 % kogumahust käsitati „peaaegu kokkusobivate“ tooteliikidena, mille dumpingumarginaal määrati kindlaks normaalväärtuse kohandamise teel (25). Hageja vaidlustas ainult meetodi, mis on seotud kokkusobimatute toodetega, mis moodustavad 28 % Jinan Meide ekspordimahust.

(53)

Üldkohtu sõnul on alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis a ette nähtud vaatlusaluse toote füüsiliste omaduste erinevuste kohandamine ja kohanduse ulatus peab vastama erinevuste turuväärtuse põhjendatud hinnangule (26). Ent selles sättes ei täpsustata, kuidas toimida sellise põhjendatud hinnanguni jõudmiseks. Lisaks sellele märkis Üldkohus, et samasuguse toote normaalväärtuse ja vaatlusaluse toote ekspordihinna sümmeetria taastamiseks ei nõuta selle sättega, et selliselt hinnatud kohanduse summa kajastaks täpselt sellist turuväärtust, vaid üksnes seda, et hinnang oleks põhjendatud.

(54)

Lisaks sellele märkis Üldkohus, et komisjonil oli ulatuslik kaalutlusõigus nii selles, mis puutub toote normaalväärtusesse, kui ka selles, mis puutub nende asjaolude hindamisse, mis põhjendavad normaalväärtuse ja teostatud ekspordihinna võrdluse õiglast olemust, kusjuures õigluse ja põhjendatud hinnangu mõisted, mida komisjon peab kohaldama nende sätete raames, on ebamäärased ja komisjon peab neid täpsustama iga üksikjuhtumi puhul eraldi, arvestades asjaomast majanduslikku konteksti (27).

(55)

Hageja väitis, et vaidlusalune meetod põhines ekslikul eeldusel, et füüsiliste erinevuste turuväärtus kajastus ekspordihindades, samas kui komisjoni enda järelduste kohaselt peegeldasid samad ekspordihinnad vähemalt osaliselt dumpingut. Lisaks sellele väitis hageja, et see meetod põhines ekslikul oletusel, et kokkusobimatute tooteliikide ekspordihinnad kajastasid dumpingu taset, mis oli võrdne dumpingu tasemega tooteliikide puhul, mille jaoks oli olemas otseselt võrreldav tooteliik („otseselt võrreldavad tooteliigid“). Hageja väitis, et see eeldus on põhjendamatu ja ei ole kontrollitav (28).

(56)

Üldkohtu sõnul oli kõnealuse meetodi kasutamisel tõenäoliselt olnud märkimisväärne mõju kindlaksmääratud dumpingumarginaali arvutamisele kokkusobimatute tooteliikide ekspordi puhul (29).

(57)

Üldkohus märkis, et dumpingumarginaali põhjendatult ja objektiivselt kindlaksmääramiseks peab konkreetse tooteliigi normaalväärtuse arvutamine põhimõtteliselt põhinema andmetel, mis ei sõltu ekspordihindadest, mis on alla hinnatud ja mida komisjon nimelt püüab hinnata selle normaalväärtuse kindlaks tegemise kaudu (30).

(58)

Üldkohus märkis samuti, et ei ole tõendatud, et ekspordihinna komponendi kasutamine kokkusobimatute tooteliikide puhul selleks, et kohandada normaalväärtust, millega neid hindu võrreldakse, oli selline, mis taastas nende hindade vahelise sümmeetria ja normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 eesmärgiga. Eelkõige puudusid märgid selle kohta, et iga kokkusobimatu tooteliigi ekspordihinna ja otseselt võrreldavate tooteliikide ekspordi keskmise ühikuhinna suhe oleks täpselt kajastanud otseselt võrreldavate tooteliikide ja vaatlusaluse kokkusobimatu tooteliigi füüsiliste erinevuste väärtuste vahel (31).

(59)

Üldkohus märkis, et vaidlusalune meetod põhineb kaudselt eeldusel, et hinnaerinevus vastab kõigi kokkusobimatute tooteliikide füüsiliste erinevuste turuväärtusele (32). Seega tähendab selline eeldus, et dumpingumarginaal, mis tõenäoliselt mõjutab teatavate konkreetsete kokkusobimatute tooteliikide hindu ja otseselt võrreldavate tooteliikide ekspordihindu, on samal tasemel. Vastupidisel juhul võivad vaatlusaluse kahe tooteliigi kategooriate hinnaerinevused vähemalt osaliselt tuleneda dumpingumarginaali erinevusest ja seetõttu ei saa seda hinnaerinevust pidada piisavalt usaldusväärseks üksnes füüsiliste omaduste vaheliste erinevuste näitajana (33).

(60)

Üldkohus märkis, et teatavatel tingimustel võib normaalväärtuse mõistlik kindlaksmääramine toimuda samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal. Seega võib õiglase võrdluse jaoks muude kättesaadavate andmete puudumisel anda mõistliku hinnangu füüsiliste erinevuste turuväärtuse kohta kokkusobimatute tooteliikide hinna ja ühe või mitme liidu tootja otseselt võrreldava tooteliigi keskmise hinna vahe kaudu (34).

(61)

Kasutades Üldkohtu poolt kirjeldatud lähenemisviisi, arvutas komisjon ümber Jinan Meide dumpingumarginaali tema ekspordist 28 % puhul, mis vaidlustati. Komisjon kasutas nende Jinan Meide poolt ELi eksporditud kokkusobimatute tooteliikide puhul normaalväärtusena Euroopa tootmisharu tegelikku müügihinda sama tooteliigi puhul.

(62)

Komisjon märkis, et komisjon ei suutnud sobitada väikses koguses Hiinast pärit eksporti (4,5 %) India tootja ega liidu tootmisharu müüdavate tooteliikidega. See kogus vastas nišitoodetele, mille füüsiliste omaduste kohta komisjon ei saanud konkreetset teavet. Seetõttu kasutas komisjon sobivama meetodi puudumise tõttu kaalutud keskmist India normaalväärtust. Mõju üldisele dumpingumarginaalile oli väga väike. Komisjon kutsus eksportivat tootjat selle meetodi kohta märkusi esitama. Komisjon kutsus ka seda eksportivat tootjat esitama täielikku teavet nende nišitoodete füüsiliste omaduste kohta ning teavet ELi eksporditava kõige lähima vastava tooteliigi kohta.

(63)

Nende tingimustel on Jinan Meide ümberarvutatud dumpingumarginaal 75,1 %.

(64)

23. juunil 2020 teavitas komisjoni kõiki huvitatud isikuid eespool märgitud järeldustest, mille alusel oli kavas teha ettepanek kehtestada uuesti dumpinguvastane tollimaks Jinan Meide toodetud tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordile, lähtuvalt algse uurimise kohta kogutud ja esitatud faktidest (edaspidi „lõplik avalikustamine“).

(65)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Jinan Meide, et aja möödumise tõttu ei saa jätkuvalt käsitada konfidentsiaalsena 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011 väldanud uurimisperioodi Euroopa tootmisharu andmeid. Samuti palus Jinan Meide, et komisjon küsiks Euroopa tootmisharult, kas nende andmeid tuleb jätkuvalt käsitada konfidentsiaalsena. Jinan Meide väitis, et tal ei olnud piisavat juurdepääsu arvutuse aluseks olevatele olulistele faktidele ja kaalutlustele. Jinan Meide sõnul tuleks talle teatavaks teha kõik arvutuses kasutatud andmed.

(66)

Komisjoni vastused neile märkustele on juba esitatud põhjenduses 50. Lisaks sellele järeldas komisjon käesoleval juhul, et liidu tootjad esitasid head põhjused, miks nende algselt esitatud teave peaks jääma konfidentsiaalseks. Jinan Meide palus selles asjas sekkuda ärakuulamise eest vastutaval ametnikul, kes kinnitas samuti, et valimisse kuuluvate liidu tootjate andmed on hoolimata aja möödumisest jätkuvalt konfidentsiaalsed.

(67)

Üks importija väitis samuti, et komisjon esitas oma lõplikus avalikustamises ainult piiratud teabe, millest importijad ei saanud tuletada arvutusmeetodit, mis piirab käesoleva juhtumi puhul nende kaitseõigust ja ei ole kooskõlas hea halduse nõudega.

(68)

Tuletatakse meelde, et täielik teave dumpingualase arvutuse kohta esitati ainult Jinan Meidele, kuna see sisaldab tundlikke andmeid. Kõigile muudele isikutele avalikustati üldised järeldused ja lisajäreldused, mis selgitavad dumpingualases arvutuses kasutatud metoodikat.

(69)

Vastuseks ettevõttele avalikustatud teabele (põhjendus 62) esitas Jinan Meide kõigi kokkusobimatute tooteliikide kohta, mida ta liitu ekspordib, loetelu kõige võrreldavamatest tooteliikidest, mida müüb koduturul võrdlusriigi India tootja.

(70)

Komisjon hindas Jinan Meide märkusi ja jõudis järeldusele, et esitatud teave võimaldab tal teha võrdlusriigi India tootja esitatud teabe põhjal kindlaks kõigi nende tooteliikide normaalväärtuse, mida Jinan Meide liitu ekspordib. Seega ei olnud normaalväärtuse kindlakstegemiseks enam vaja kasutada valimisse kuuluvate liidu tootjate esitatud teavet, nagu on osutatud põhjenduses 60. Sellest lähtuvalt määras komisjon muudetud tollimaksumääraks 36,0 %.

(71)

Huvitatud isikud esitasid põhjendustes 61–63 osutatud metoodika ja tollimaksumäära kohta mitmeid märkusi. Kuid pärast seda, kui Jinan Meide esitas lisateavet, muudeti metoodikat. Seetõttu muutusid need märkused tühiseks.

(72)

Jinan Meide kordas ka oma märkusi kõnealuse juhtumi taasalustamise kohta, mille kohaselt tollimaksude tagasiulatuv kehtestamine ning tolliasutustele antud korraldus ebaseaduslikult makstud tollimakse mitte tagasi maksta/vähendada ja Jinan Meide eksport registreerida olid ebaseaduslikud. Samad märkused tagasiulatuvuse kohta esitasid ka mitmed importijad.

(73)

Komisjon käsitles seda küsimust juba põhjendustes 21–48. Komisjon leidis, et tollimakse ei ole tagasiulatuvalt kehtestatud, vaid et tegemist on ainult sellise seadusjärgse tollimaksusumma kindlaksmääramisega, mis tuleb alates algsete meetmete rakendamisest Jinan Meidelt sisse nõuda. Lisaks sellele on tolliasutustele esitatud taotluste eesmärk tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane sissenõudmine.

(74)

Mitu importijat väitis samuti, et see uurimise taasalustamine seab kahtluse alla Euroopa Liidu kohtuliku kontrolli tulemuslikkuse.

(75)

Komisjon vastas sellele märkusele põhjenduses 33. Kohtuliku kontrolli tulemuslikkus ei takista komisjoni kehtestamast uuesti dumpinguvastast tollimaksu nõuetekohases summas juhtudel, kui dumpinguvastane kohustus jääb ELi kohtuotsuste rakendamisel kehtima.

(76)

Pärast kõigilt huvitatud isikutelt 23. juuni 2020. aasta avalikustamise kohta saadud märkuste läbivaatamist saatis komisjon 14. juulil 2020 huvitatud isikutele lisajärelduste teatavakstegemise kirja, milles teatas neile oma otsusest muuta Jinan Meide dumpinguvastase tollimaksu arvutamisel kasutatavat metoodikat ning andis neile teada muudetud tollimaksumäära.

(77)

Mitu Euroopa tootjat esitas märkusi põhjenduses 69 osutatud loetelu kohta, milles Jinan Meide esitas kõigi kokkusobimatute tooteliikide jaoks, mida ta liitu ekspordib, kõige võrreldavamad tooteliigid, mida müüb koduturul võrdlusriigi India tootja. Tootjad väitsid, et loetelu nimetus on eksitav, kuna need tooteliigid ei ole kõige võrreldavamad, vaid neil on palju odavamad hinnad kui Jinan Meide toodetel, millega need oleksid pidanud kokku sobima. Seetõttu ei olnud tootjate hinnangul selle tulemusena saadud arvutustulemus kehtiv ega piisav ja moonutas dumpinguarvutust. Selle väite toetuseks osutati Jinan Meide hinnakirjale.

(78)

Komisjon ei nõustunud selle väitega. Komisjoni hinnangul kajastas Jinan Meide esitatud loetelu mõistlikult kõige võrreldavamaid tooteliike. Lisaks sellele ei esitanud ükski huvitatud isik oma väidete toetuseks alternatiivset kõige võrreldavamate tooteliikide loetelu. Samuti ei saa olla sel juhul asjakohane osutada Jinan Meide hinnakirjale, kuna Jinan Meide hindu mõjutas dumping ja neist ei saa lähtuda. Seepärast lükati see väide tagasi.

(79)

Jinan Meide avaldas heameelt, et kokkusobimatute tooteliikide normaalväärtuse arvutamiseks kasutati võrdlusriigi andmeid, nagu Jinan Meide oli soovitanud. Kuid Jinan Meide tegi ettepaneku korrigeerida kokkusobimatute tooteliikide puhul keskmist India normaalväärtust, kasutades valimisse kuuluvate liidu tootjate ja kokkusobimatu tooteliigi keskmise hinna vahelist suhtarvu. Jinan Meide väitis samuti, et see metoodika on otstarbekas, kuna väidetavalt müüsid kõiki kokkusobivaid tooteliike ka valimisse kuuluvad liidu tootjad.

(80)

Kuid Jinan Meide väide oli ekslik. Valimisse kuuluvate liidu tootjate müüdavate tooteliikide loetelu kohaselt, mis oli ka Jinan Meidele kättesaadav, oli mitmeid kokkusobivaid tooteliike, mida valimisse kuuluvad liidu tootjad ei müünud. Kuna Jinan Meide esitas lisateabe algselt kokkusobimatute tooteliikide kohta, ei olnud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks enam vaja kasutada valimisse kuuluvate liidu tootjate esitatud teavet, nagu on märgitud põhjenduses 70. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et Jinan Meide välja pakutud metoodika kasutamine ei ole sobilik ega vajalik. Jinan Meide ei põhjendanud ka ühtegi taotlust teha lõpliku arvutuse alusel täiendavaid korrektsioone.

(81)

Üks importija kordas oma märkust, et tal ei ole võimalik avaldada arvamust konkreetse arvutuse kohta, kuna arvutuse alusmetoodika üksikasju ei tehtud talle teatavaks, ning ta küsis sisulisemate märkuste esitamiseks lisateavet selle kohta, kuidas arvutati lõplik välja pakutud tollimaksumäär. Ta kordas ka oma märkust enne registreerimist impordi eest tühistatud määruse alusel makstud tollimaksu tagasimaksmise kohta.

(82)

Neid märkusi käsitleti vastavalt põhjenduses 68 ja põhjendustes 34–46.

(83)

Võttes arvesse, et uuesti kehtestatud dumpingumarginaal on kahjumarginaalist väiksem, tuleks kohaldatavate normide kohaselt määrata dumpinguvastase tollimaksu määr dumpingumäära tasemel. Seega on Jinan Meidele uuesti kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määr järgmine.

(84)

Läbivaadatud dumpinguvastane tollimaks kehtib alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Nagu on märgitud registreerimismääruse põhjenduses 21, ei koguta enne käesoleva määruse jõustumist suuremat tollimaksu kui 39,2 %. Kuna sellest menetlusest tulenev dumpinguvastane tollimaks on väiksem, antakse tolliasutustele korraldus Jinan Meide impordilt asjakohased summad (nimelt 36,0 %) sisse nõuda ja vastavalt kohaldatavatele tollialastele õigusaktidele seni kogutud üleliigsed summad tagasi maksta.

(85)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(86)

Ülalöeldut arvestades leidis komisjon, et on asjakohane uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks 36,0 % Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodi ex 7307 19 10 (TARICi koodid 7307191010 ja 7307191020) alla kuuluvate Jinan Meide toodetud tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike (välja arvatud surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, ning tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid) impordi suhtes.

(87)

Kõnealuse tootega seotud aegumise läbivaatamise (35) tulemusena, millega kehtestati Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, jäetakse algse uurimisega kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud kehtima kuni 24. juulini 2024.

(88)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse liidu epidemioloogilise olukorra muutusi, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/1185 (5) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Lätis, Poolas ja Slovakkias.

(2)

Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (6) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on eelkõige sätestatud ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Peale selle on direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 sätestatud meetmed, mida tuleb võtta, kui sigade Aafrika katku esinemine uluksigadel on saanud kinnituse. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, eelkõige need, millega nähakse ette taudist tabandunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, ning muud meetmed, mis on seotud eespool nimetatud taudi likvideerimisega kodu- ja uluksigade populatsioonis, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/1185 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katku uusi juhtumeid esinenud uluksigadel Poolas ning kodusigadel Poolas, Leedus ja Slovakkias.

(4)

2020. aasta augustis esines kaks sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Poolas Głogówi ja Ostróda maakonna sellistes piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II ja III osas ning mis asuvad praegu kõnealuse lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need kõnealuse lisa I osas loetletud Poola piirkonnad, mis asuvad nende kõnealuse lisa II ja III osas loetletud piirkondade vahetus läheduses, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(5)

Peale selle esines 2020. aasta augustis kaks sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Poolas Przeworski maakonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud kõnealuse lisa III osas ning mis asub praegu kõnealuse lisa I ja II osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need kõnealuse lisa I ja II osas loetletud Poola piirkonnad, mis asuvad selle kõnealuse lisa III osas loetletud piirkonna vahetus läheduses, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku puhangud, nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa III osas, mitte selle lisa I ja II osas.

(6)

2020. aasta augustis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Leedus Kaunase rajooni piirkonnas, mis on praegu loetletud kõnealuse lisa III osas ning mis asub praegu kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need kõnealuse lisa II osas loetletud Leedu piirkonnad, mis asuvad selle kõnealuse lisa III osas loetletud piirkonna vahetus läheduses, kus hiljuti esines sigade Aafrika katku puhang, nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa III osas, mitte selle lisa II osas.

(7)

2020. aasta augustis esines kaks sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Slovakkias Trebišovi maakonna piirkonnas, mis on praegu loetletud kõnealuse lisa II osas. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see kõnealuse lisa II osas loetletud Slovakkia piirkond nüüd loetleda kõnealuse lisa III osas, mitte selle lisa II osas.

(8)

Pidades silmas sigade Aafrika katku hiljutisi juhtumeid uluksigadel Poolas ning hiljutisi sigade Aafrika katku puhanguid kodusigadel Poolas, Leedus ja Slovakkias, ning võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on kõnealuste liikmesriikide piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(9)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas, Leedus ja Slovakkias piiritleda uued piisava suurusega suure riskiga piirkonnad ja loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II ja III osas. Arvestades asjaolu, et rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas on loetletud piirkonnad, kus epidemioloogiline olukord muutub endiselt väga kiiresti, tuleb kõnealuses osas loetletud piirkondade suhtes tehtavate igasuguste muudatuste korral alati arvesse võtta mõju naaberpiirkondadele, nagu on tehtud käesoleval juhul. Kõnealuse lisa I, II ja III osa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(10)

Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,