10.8.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 259/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1173,

4. juuni 2020,

millega eelavalikustamise perioodi pikkuse osas muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 290 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 1 ja artiklit 23a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (2) eriti selle artikli 12 lõiget 1 ja artiklit 32b,

ning arvestades järgmist:

(1)	7. juunil 2018 avaldati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/825, (3) millega muudeti määrust (EL) 2016/1036 (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“) ja määrust (EL) 2016/1037 (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus“).

(2)

Selleks et suurendada dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu alaste uurimiste läbipaistvust ja prognoositavust, tuleks isikuid, keda mõjutab ajutiste dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamine, eelkõige importijaid, teavitada selliste meetmete eelseisvast kehtestamisest. Lisaks on soovitav, et uurimiste puhul, mille korral ajutiste meetmete kehtestamine ei ole asjakohane, saaksid isikud piisavalt aegsasti sellest teada. Selleks kehtestati kolmenädalane eelavalikustamise periood.

(3)

Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 7 lõikele 1 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 12 lõikele 1 pidi komisjon 9. juuniks 2020 läbi vaatama, kas eelavalikustamise perioodil on import oluliselt suurenenud, ja kui on, kas see on põhjustanud täiendavat kahju liidu tootmisharule vaatamata registreerimisele või kahjumarginaali kohandamisele.

(4)	Selle analüüsi põhjal tuleb komisjonil muuta eelavalikustamise periood kahenädalaseks impordi olulise suurenemise korral, mis on põhjustanud täiendavat kahju, ja neljanädalaseks, kui seda toimunud ei ole.

(5)	Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 7 lõikele 1 ja artikli 23a lõikele 2 ning subsiidiumivastase alusmääruse artikli 12 lõikele 1 ja artikli 32b lõikele 2 on käesolev läbivaatamine komisjoni ühekordne kohustus.

(6)	Pärast määruse (EL) 2018/825 jõustumist 8. juunil 2018 on komisjon algatanud 19 uurimist (4) vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artiklile 5 ja kuus uurimist vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 10.

(7)	Kaheteistkümne uurimise puhul on esialgne etapp läbitud ja ka eelavalikustamise perioodi impordiandmed on kättesaadavad. Seetõttu saab neid analüüsida, et välja selgitada, kas eelavalikustamise perioodil toimus impordi oluline kasv (5).

(8)	Seetõttu on juhtumeid, mille alusel komisjon saab hinnata, kas eelavalikustamise perioodil on import oluliselt suurenenud, vähe, kuid seda eeldati juba määruse (EL) 2018/825 väljatöötamise ajal. Siiski annavad need juhtumid tunnistust selgest suundumusest.

(9)	Kaheteistkümnest uurimisest kuue tulemusel otsustas komisjon kehtestada ajutised meetmed. Ülejäänud kuue puhul teavitati asjaosalisi kolm nädalat enne ajutiste meetmete kehtestamise tähtpäeva komisjoni kavatsusest seda mitte teha.

(10)

Tabelis 1 esitatud kokkuvõtlike statistiliste andmete põhjal tegi komisjon ainult kahe uurimise käigus kindlaks liitu suunatud impordi suurenemise asjaomastest riikidest. Teiste uurimiste puhul täheldati olulist langust.

Tabel 1

Impordimaht juhtumi kohta

Juhtumi nimi ja number	Otsus kehtestada ajutised meetmed	Impordi päritoluriik	Import uurimisperioodil (tonnides)	Import eelavalikustamise perioodil (tonnides)	Impordi suurenemine
Ammooniumnitraadi ja uurea segud (AD649)	Jah	Venemaa	35 297	8 497	–76 %
		Ameerika Ühendriigid	42 700	0	–100 %
		Trinidad	21 183	0	–100 %
		Kokku	99 180	8 498	–91 %
Biodiisel (AS650)	Jah	Indoneesia	29 693	24 045	–19 %
Terasrattad (AD652)	Jah	Hiina RV	13 763	914	–93 %
Klaaskiudkangad (AD653)	Ei	Egiptus	882	4	–100 %
		Hiina RV	2 161	1 724	–20 %
		Kokku	3 043	1 728	–43 %
Klaasfilamentkiust tooted (AD655)	Ei	Egiptus	8 295	3 076	–63 %
		Bahrein	1 350	327	–76 %
		Kokku	9 644	3 403	–65 %
Klaaskiudkangad (AS656)	Ei	Egiptus	882	37	–96 %
		Hiina RV	2 161	2 500	16 %
		Kokku	3 043	2 537	–17 %
Klaasfilamentkiust tooted (AS657)	Jah	Egiptus	8 295	11 574	38 %
Allikas: Eurostat, liidu tootmisharu esitatud kontrollitud andmed ja Surveillance II andmebaas.

(11)

Enamikul käsitletud juhtudel olulist kasvu ei toimunud. Ühel neist kahest juhtumist, kus on märgata suurenemist, ei toimunud import kokkuvõttes mitte eelavalikustamise tulemusel, vaid seetõttu, et komisjon jättis ajutise tollimaksu kehtestamata. Ka eelmise, eelavalikustamiseta süsteemi kohaselt võis import alati liitu siseneda ilma tollimaksuta, kui kõigile huvitatud isikutele oli selge, et tähtaja möödumise tõttu ajutisi tollimakse ei kehtestata.

(12)	Seega on ainult üks juhtum, kus täiendav suurenemine toimus eelavalikustamise perioodil enne ajutiste meetmete kehtestamist.

(13)	Sellest järeldas komisjon, et kokkuvõttes ei põhjustanud import liidu tootmisharule eelavalikustamise perioodil täiendavat kahju. Seetõttu tuleks eelavalikustamine muuta neljanädalaseks.

(14)

Kuna muid kõnealust küsimust reguleerivaid üleminekueeskirju ei ole, tuleb märkida, et eelavalikustamise perioodi ei tohiks pikendada selliste uurimiste puhul, mille määruse (EL) 2016/1036 artikli 5 lõike 9 või määruse (EL) 2016/1037 artikli 10 lõike 11 kohane algatamisteade on avaldatud enne käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. See peaks tagama õiguskindluse, andma huvitatud pooltele piisavad võimalused kohaneda endiste eeskirjade kehtivuse lõppemise ja uute jõustumisega ning hõlbustama määruste (EL) 2016/1036 ja (EL) 2016/1037 tõhusat, nõuetekohast ja erapooletut rakendamist.

(15)	Seepärast tuleks määrusi (EL) 2016/1036 ja (EL) 2016/1037 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/1036 artikkel 19a asendatakse järgmisega.

„Artikkel 19a

Esialgses etapis antav teave

1. Liidu tootjad, importijad ja eksportijad, neid esindavad ühendused ning ekspordiriikide esindajad võivad taotleda teavet ajutise tollimaksu kavandatava kehtestamise kohta. Sellise teabe taotlus esitatakse kirjalikult algatamisteates kindlaks määratud tähtaja jooksul. Sellist teavet antakse nimetatud isikutele neli nädalat enne ajutise tollimaksu kehtestamist. Selline teave hõlmab ettepanekukohaste tollimaksude kokkuvõtet üksnes teavitamise eesmärgil ning dumpingumarginaali ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisava marginaali arvutamise üksikasju, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 19 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuste järgimise vajadust. Teabe saajail on alates sellise teabe esitamisest aega kolm tööpäeva, et avaldada arvamust arvutuste täpsuse kohta.

2. Juhtudel, kui ajutist tollimaksu kehtestada ei kavatseta, vaid soovitakse jätkata uurimist, teavitatakse huvitatud isikuid tollimaksu kehtestamata jätmisest neli nädalat enne artikli 7 lõikes 1 ajutise tollimaksu kehtestamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.“

Artikkel 2

Määruse (EL) 2016/1037 artikkel 29a asendatakse järgmisega.

„Artikkel 29a

Esialgses etapis antav teave

1. Liidu tootjad, importijad ja eksportijad, neid esindavad ühendused ning päritolu- ja/või ekspordiriigi esindajad võivad taotleda teavet ajutise tollimaksu kavandatava kehtestamise kohta. Sellise teabe taotlus esitatakse kirjalikult algatamisteates kindlaks määratud tähtaja jooksul. Sellist teavet antakse nimetatud isikutele neli nädalat enne ajutise tollimaksu kehtestamist. Selline teave hõlmab ettepanekukohaste tollimaksude kokkuvõtet üksnes teavitamise eesmärgil ning tasakaalustava subsiidiumi suuruse ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju kõrvaldamiseks piisava marginaali arvutamise üksikasju, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 29 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuste järgimise vajadust. Teabe saajail on alates sellise teabe esitamisest aega kolm tööpäeva, et avaldada arvamust arvutuste täpsuse kohta.

2. Juhtudel, kui ajutist tollimaksu kehtestada ei kavatseta, vaid soovitakse jätkata uurimist, teavitatakse huvitatud isikuid tollimaksu kehtestamata jätmisest neli nädalat enne artikli 12 lõikes 1 ajutise tollimaksu kehtestamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.“

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi uurimiste suhtes, mille kohta on pärast käesoleva määruse jõustumist avaldatud Euroopa Liidu Teatajas algatamisteade kas määruse (EL) 2016/1036 artikli 5 lõike 9 või määruse (EL) 2016/1037 artikli 10 lõike 11 alusel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. juuni 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/825, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 143, 7.6.2018, lk 1).

(4) Komisjon kasutab WTO arvutusmeetodit, st kui sama toodet käsitlev juhtum hõlmab rohkem kui ühest riigist pärit importi, käsitatakse iga riigi juhtumit eraldi uurimisena.

(5) Lõpetatud on kolm juhtumit (Põhja-Makedoonia Vabariigist, Venemaalt ja Türgist pärit õõnesprofiilid); ülejäänud 10 juhtumi puhul ei ole esialgne etapp veel lõppenud või on lõppenud äsja (seisuga 30. aprill 2020) ning seetõttu ei ole eelavalikustamise perioodi kohta veel usaldusväärseid statistilisi andmeid.

10.8.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 259/14

KOMISJONI OTSUS (EL) 2020/1178,

27. juuli 2020,

väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike normide kohta, millest Taani Kuningriik on teatanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4

(teatavaks tehtud numbri C/2020 4988 all)

(Ainult taanikeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 114 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

1. FAKTID JA MENETLUS

(1)	Taani Kuningriik teatas 27. jaanuaril 2020. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 alusel komisjonile oma kavatsusest säilitada väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevad siseriiklikud normid, mis kalduvad kõrvale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1009 (1).

1.1. Liidu õigusaktid

1.1.1. ELi toimimise lepingu artikli 114 lõiked 4 ja 6

(2)

ELi toimimise lepingu artikli 114 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud:

„4. Kui pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 36 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.

[…]

6. Komisjon kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast lõigetes 4 […] osutatud teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

Kui komisjon selles ajavahemikus otsust ei tee, loetakse lõigetes 4 […] osutatud siseriiklikud normid kinnitatuks“.

1.2. Väetisetooteid käsitlevad ühtlustamiseeskirjad

1.2.1. Määrus (EÜ) nr 2003/2003

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 (2) kohaldatakse väetiste suhtes, mille turuleviimisel kasutatakse märget „EÜ väetis“. Märget „EÜ väetis“ võib kasutada väetiste puhul, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas loetletud väetiseliikide hulka ja vastavad selle määruse nõuetele ning liiguvad vabalt siseturul.

(4)	Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas nähakse ette ühtlustamiseeskirjadega hõlmatud väetiseliikide ammendav loetelu. Iga väetiseliigi puhul kehtivad erinõuded, mis käsitlevad näiteks toitainete sisaldust, toitainete lahustuvust või töötlemismeetodeid.

(5)	Määrust (EÜ) nr 2003/2003 kohaldatakse peamiselt mineraalväetiste suhtes. Mõnda liiki hõlmatud väetiste fosforisisaldus on 5 või enam massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti.

(6)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 5 on sätestatud EÜ väetiste siseturul vaba ringluse põhimõte, mille kohaselt liikmesriigid ei tohi koostise, identifitseerimise, märgistamise, pakendamise või muude selle määruse sätetega seotud põhjustel keelata, piirata ega takistada kõnealusele määrusele vastavate EÜ väetiste turule laskmist.

(7)

Määruses (EÜ) nr 2003/2003 ei ole EÜ väetiste saasteainete piirnorme sätestatud. Seega väheste eranditega, mille aluseks on komisjoni otsused ELi toimimise lepingu vastavate sätete kohaldamise kohta, (3) liiguvad siseturul vabalt EÜ väetised, mille fosforisisaldus on vähemalt 5 % P2O5, olenemata kaadmiumisisaldusest.

(8)

Komisjoni kavatsusest tegeleda juhusliku kaadmiumisisaldusega mineraalväetistes teatati siiski juba määruse (EÜ) nr 2003/2003 põhjenduses 15: „Väetised võivad olla saastatud ainetega, mis võivad kujutada ohtu inimese ja loomade tervisele ja keskkonnale. Lisaks toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee arvamusele kavatseb komisjon selgitada küsimust juhuslike kaadmiumilisandite sisaldusest mineraalväetistes ning teeb vajaduse korral ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohase määruse vastuvõtmiseks. Vajaduse korral vaadatakse samal viisil läbi ka küsimus muude saasteainete kohta“.

1.2.2. Määrus (EL) nr 2019/1009

(9)	Määruses (EL) 2019/1009 nähakse ette „ELi väetisetoodete“ ühtlustamiseeskirjad. Sellega tunnistatakse alates 16. juulist 2022 kehtetuks määrus (EL) nr 2003/2003.

(10)

ELi väetisetooted on väetisetooted, millel on siseturul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgis. ELi väetisetoode peab vastama määruses (EL) 2019/1009 asjaomase toote toimekategooria (PFC) ja koostisaine kategooria või kategooriate kohta sätestatud nõuetele ja olema märgistatud vastavalt selles määruses sätestatud märgistusnõuetele. ELi väetisetoodetel on seitse toimekategooriat, millest üks hõlmab väetisi.

(11)

Määrus (EL) 2019/1009 hõlmab mineraalväetisi üldisemal viisil kui määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa, kui on täidetud teatud üldised kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Lisaks kohaldatakse määrust (EL) 2019/1009 orgaaniliste ja orgaanilis-mineraalsete väetiste suhtes, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 2003/2003 sisulisse kohaldamisalasse.

(12)

Määruse (EL) 2019/1009 I lisa PFC 1(B) punkti 3 alapunkti a alapunkti ii ja PFC 1(C) (I) punkti 2 alapunkti a alapunkti ii kaudu võetakse selle määrusega orgaanilis-mineraalsete väetiste või makrotoitaineid sisaldavate mineraalväetiste kohta, mille fosforisisaldus on vähemalt 5 massiprotsenti P2O5-ekvivalenti, liidu tasandil kasutusele mõiste „fosforväetised“.

(13)

Määrusega kehtestatakse esimest korda liidu tasandil saasteainete piirnormid ELi väetisetoodetes. Fosforväetiste puhul on kaadmiumi piirnorm 60 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta. Muude väetiste puhul kehtivad muud piirnormid ning neid ei väljendata milligrammides ühe kilogrammi P2O5 kohta, vaid milligrammides kogu toote kuivaine kilogrammi kohta koos kõigi selle koostisosadega.

(14)

Määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõikes 1 on sätestatud vaba liikumise põhimõte, mille kohaselt ei takista liikmesriigid koostise, märgistamise või muude kõnealuse määrusega hõlmatud aspektidega seotud põhjustel selliste ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad sellele määrusele. Siiski võib vastavalt määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõikele 2 liikmesriik, kes kohaldab 14. juulil 2019 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikega 4 erandit määrusest (EÜ) nr 2003/2003 seoses väetiste kaadmiumisisaldusega, jätkuvalt kohaldada fosforväetiste kaadmiumisisaldusele oma riigisiseseid piirnorme ajani, mil liidu tasandil hakatakse kohaldama fosforväetiste kaadmiumisisalduse ühtlustatud piirnormi, mis vastab asjaomases liikmesriigis 14. juulil 2019 kohaldatavale piirnormile või on sellest madalam.

(15)

Lisaks sellele on komisjon kohustatud vaatama hiljemalt 16. juuliks 2026 läbi fosforväetiste kaadmiumisisalduse piirnormid, et hinnata, kas neid piirnorme on võimalik viia madalamale sobivale tasemele. Komisjon peab võtma arvesse keskkonnategureid, eelkõige mulla- ja kliimatingimusi, tervist mõjutavaid tegureid ning sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas varustuskindlust.

1.2.3. Vabatahtlik kord

(16)	ELi väetisetoodete turg on vaid osaliselt ühtlustatud.

(17)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 eesmärk on tagada EÜ väetiste turul vaba ringlus. Määrus ei mõjuta siiski niinimetatud riigisiseseid väetisi, mis on kooskõlas riigi õigusaktidega viidud liikmesriikide turule. Tootjad saavad valida, kas turustada väetist „EÜ väetisena“ või „riigisisese kasutusega väetisena“.

(18)	Määruses (EL) 2019/1009 säilitatakse vabatahtlik kord muutmatul kujul. See tagab ELi väetisetoodete vaba liikumise siseturul ja lubab jätkuvalt lasta turule riigisisese kasutusega väetisetooteid. Valiku teeb tootja.

(19)	Nii määruse (EÜ) nr 2003/2003 kui ka määruse (EL) nr 2019/1009 kohaselt ei tohi liikmesriigid takistada nõuetele vastavate EÜ väetiste ja ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist muu hulgas kaadmiumisisaldusega seotud põhjustel.

(20)

Liikmesriigid võivad siiski säilitada või kehtestada mis tahes piirnormid, mida peetakse asjakohaseks saasteainete puhul nendes riigisisese kasutusega väetisetoodetes, mis jäävad väljapoole määruse (EL) 2019/1009 kohaldamisala. Iga liikmesriik on suuremal või vähemal määral mures ohu pärast, mida tekitab kaadmiumi akumuleerumine taimekasvatuse pikaajalisele kestlikkusele. Enamik liikmesriike on juba kehtestanud eeskirjad, millega piiratakse riigisisese kasutusega väetisetoodete kaadmiumisisaldust, et vähendada kaadmiumi heidet keskkonda ja seeläbi inimeste kokkupuudet kaadmiumiga. Käesolevas otsuses ei viidata seda liiki eeskirjadele.

(21)	Seega kehtivad liidu ühtlustamiseeskirjad koos väetisetoodete suhtes kohaldatavate siseriiklike normidega.

1.3. Teatatud siseriiklikud normid

(22)	Taani Kuningriigi teatatud siseriiklikud normid („teatatud siseriiklikud normid“) on sätestatud 5. aprilli 1989. aasta korraldusega nr 223 fosforit sisaldavate väetiste kaadmiumisisalduse kohta (edaspidi „korraldus“), mille kohaselt kehtib praegune piirnorm alates 1998. aastast.

(23)

Korraldusega reguleeritakse müüki Taanis kasutamiseks. Sellega kehtestatakse kaadmiuminorm mineraalsest fosfaadist saadud kunstväetistes, mille fosfori (P) kogusisaldus on 1 massiprotsent või üle selle. Fosfori (P) sisaldus 1 massiprotsent võrdub 2,3 massiprotsendi P2O5-ekvivalendiga. Nende väetiste kaadmiumi piirnorm on 110 mg kaadmiumi ühe kilogrammi fosfori (P) kohta, mis vastab 48 mg-le kaadmiumile ühe kilogrammi P2O5 kohta. Muude kui mineraalsest fosfaadist saadud kunstväetiste kohta, mille fosfori kogusisaldus on 2,3 massiprotsenti ja enam P2O5-ekvivalenti, ei ole korralduses piirnormi esitatud.

(24)

Taani Kuningriik on kohaldanud selles korralduses sätestatud piirnorme nii riigisiseste väetiste kui ka määruse (EÜ) nr 2003/2003 kohaselt ühtlustatud väetiste suhtes. Taani Kuningriik ei ole korraldusest, mida Taanis on kohaldatud alates 1989. aastast, komisjonile vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 114 või selle lepingu eelmistele variantidele (4) seoses määrusega (EÜ) nr 2003/2003, teatanud. Teatises seoses määrusega (EL) 2019/1009 on Taani Kuningriik aga osutanud, et teatas korralduse projektist komisjonile 19. jaanuaril 1988 vastavalt nõukogu direktiivile 83/189/EMÜ (5) ning enne korralduse vastuvõtmist tõstis ta kavandatud riigisisest piirnormi, et võtta arvesse vastuväiteid, mille kolm liikmesriiki pärast seda teatist esitasid.

(25)

Teatisega taotles Taani Kuningriik komisjoni heakskiitu teatatud siseriiklike normide kohaldamisele kunstväetiste suhtes, mis on saadud mineraalsest fosfaadist fosfori kogusisaldusega 2,3 või enam massiprotsenti P2O5-ekvivalenti, erandina määruses (EL) 2019/1009 kehtestatud kaadmiumi piirnormidest. Teisisõnu kavatseb Taani Kuningriik kohaldada riigisisest kaadmiumi piirnormi nii fosforväetiste kui ka teatavate muude käesoleva määrusega reguleeritavate väetiste suhtes. Teatis ei sisalda taotlust kiita heaks mis tahes erandit määrusest (EL) 2003/2003.

1.4. Menetlus

(26)

Taani Kuningriik teavitas 27. jaanuari 2020. aasta kirjaga, mis registreeriti 29. jaanuaril 2020, komisjoni oma kavatsusest säilitada erandina määrusest (EL) 2019/1009 siseriiklikud normid nende kunstväetiste kaadmiumisisalduse suhtes, mis on saadud mineraalsest fosfaadist fosfori kogusisaldusega 2,3 või enam massiprotsenti P2O5-ekvivalenti. Vastavalt artikli 114 lõikele 4, koostoimes ELi toimimise lepingu artikliga 36, tugineb Taani Kuningriigi esitatud põhjendus suurele vajadusele kaitsta inimtervist ja keskkonda kokkupuute eest keskkonnas esineva kaadmiumiga.

(27)	Oma 30. jaanuari 2020. aasta kirjaga kinnitas komisjon teatise kättesaamist ja teavitas Taani Kuningriiki, et ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 kohane teatise kuuekuine läbivaatamisperiood lõpeb 30. juulil 2020.

(28)

Oma ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 tugineva teatise toetuseks esitas Taani Kuningriik komisjonile 31. märtsil 2020. aastal lisateavet. Selles teabes antakse mõningaid selgitusi nende siseriiklike normide sisulise kohaldamisala kohta, mida Taani Kuningriik soovib säilitada, ning ka üksikasjalikke andmeid Taani väetiseturu kohta.

(29)

Lisateabes selgitas Taani Kuningriik muu hulgas, et peamine mure, mida teatatud siseriiklike normidega kavatsetakse käsitleda, ning seega teadusliku hinnangu tähelepanu keskpunkt Taani teatises on suure fosforisisaldusega anorgaanilised mineraalväetised, sest suurimat väetistest tulenevat kaadmiumikoormust seostatakse nende väetistega, ning et sarnane mure on ka suure anorgaanilise mineraalse fosfori sisaldusega orgaanilis-mineraalsete väetiste puhul. Samuti osutas Taani Kuningriik, et ta on valmis kaaluma teabe saamise või õigusaktide muutmise võimalusi seoses määruse (EL) 2019/1009 toote toimekategooriate ja piirnormidega.

(30)	Lisaks avaldas komisjon teatise kohta teate Euroopa Liidu Teatajas, (6) et teavitada huvitatud isikuid Taani Kuningriigi siseriiklikest normidest ja teatise põhjendustest. Pärast teate avaldamist ei laekunud ühtegi märkust.

(31)

Komisjon teavitas 6. aprilli 2020. aasta kirjaga teatest ka teisi liikmesriike ning andis neile võimaluse esitada 30 päeva jooksul selle kohta märkusi. Komisjon sai ettenähtud tähtaja jooksul märkusi Belgialt, Slovaki Vabariigilt, Ungarilt ja Maltalt. Nendest kolm esimest liikmesriiki andsid teada, et neil ei ole teate kohta märkusi. Malta märkis, et tal ei ole vastuväiteid, kui Taani Kuningriik säilitab väetiste kaadmiumisisalduse suhtes oma riigisisesed piirnormid.

2. HINDAMINE

(32)

Kõigepealt märgib komisjon, et nagu Euroopa Liidu Kohtu („kohus“) praktikast selgelt tuleneb, on ELi toimimise lepingu artikli 114 lõigete 4 ja 6 eesmärk tagada, et ükski liikmesriik ei kohaldaks ühtlustatud normidest erinevat siseriiklikku õigust ilma selleks eelnevalt komisjonilt kinnitust saamata. Liikmesriigil ei ole lubatud ühepoolselt kohaldada siseriiklikke norme, ilma et ta oleks neist teatanud ning saanud komisjonilt neid kinnitava otsuse (7).

(33)	Samuti märgib komisjon, et määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõiget 2 kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 5 erandite suhtes, mis anti enne 14. juulit 2019 ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohaselt esitatud teatiste alusel.

(34)

Komisjon arvab, et Taani Kuningriigi eespool nimetatud teatisprojekti kohta, mis esitati 19. jaanuaril 1988 vastavalt direktiivile 83/189/EMÜ ei ole võrreldav ELi toimimise lepingu artiklite 114 lõigete 4–6 kohase menetlusega, sest selle menetluse eesmärk on vältida tehnilisi kaubandustõkkeid ja mitte käsitleda olemasolevate siseriiklike normide kõrvalekaldumist liidu ühtlustamismeetmest. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud, et Taani Kuningriik ei ole korraldusest ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaselt enne 14. juulit 2019 teatanud ja et komisjon ei ole seda heaks kiitnud.

(35)	Sellest tulenevalt ei saa Taani Kuningriik kasutada määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 5 erandit. Seega ei saa ta kasutada ka määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõiget 2.

2.1. Vastuvõetavus

(36)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõigetele 4 ja 6 võib liikmesriik pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist ELi toimimise lepingu artiklis 36 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega säilitada rangemad siseriiklikud normid, kui ta teatab nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile ning kui komisjon kiidab kõnealused meetmed heaks.

(37)	Teatise vastuvõetavuse kinnitamiseks peab komisjon hindama, kas asjaomased teatatud siseriiklikud normid on varem kehtinud meede, mis kaldub kõrvale uuest ühtlustamiseeskirjast, ja kas need on rangemad.

(38)	Korraldus on Taanis kehtinud 1989. aastast. Seega olid need määruse (EL) 2019/1009 vastuvõtmise ajal põhimõtteliselt olemas.

2.1.1. Teatatud siseriiklike normide varasem olemasolu

(39)	Selleks et selgitada välja, kas teatatud siseriiklikud normid, mis võeti vastu 1989. aastal ja mida kohaldatakse nende praeguses vormis alates 1998. aastast, olid ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 tähenduses eelnevalt olemas, tuleb vaadelda kahte tegurit.

(40)	Esiteks asendatakse määrusega (EL) 2019/1009 määrus (EÜ) nr 2003/2003, millega omakorda asendati siseriiklike normide kehtestamise ajal üldiselt väetiste suhtes kohaldatav direktiiv, st nõukogu direktiiv 76/116/EMÜ (8).

(41)

Selline keerukus tõstatab küsimuse, kas teatatud siseriiklike normide jõusolekut saab pidada säilitatuks ja kas neist normidest tuleb komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohaselt teatada seoses määrusega (EL) 2019/1009, võttes samal ajal arvesse direktiiviga 76/116/EMÜ ja määrusega (EÜ) nr 2003/2003 kehtestatud ühtlustamist.

(42)

Ühest küljest laiendatakse määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõikega 2 varasemaid määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 5 erandeid määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõikele 1, võimaldades seega kohaldada olemasolevaid riiklikke meetmeid, mida vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikel 4 põhinevatele teatistele ja ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikel 6 põhinevatele komisjoni otsustele kohaldatakse õiguspäraselt määruses (EÜ) nr 2003/2003 sätestatud ühtlustamisega hõlmatud väetiste suhtes, ka ELi väetisetoodete suhtes, mis kuuluvad määrusega (EL) 2019/1009 äsja laiendatud ühtlustamise kohaldamisalasse esimest korda. See kinnitab, et määrusega (EL) 2019/1009 jätkatakse määrusest (EÜ) nr 2003/2003 tulenevat ühtlustamist.

(43)

Teisest küljest kinnitatakse määruse (EL) 2019/1009 põhjenduses 11, et seadusandja, viidates ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4, leidis, et ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohasel hindamisel tuleks arvesse võtta määrust (EL) 2019/1009:

„Mitu liikmesriiki on kehtestanud inimtervise ja keskkonna kaitsmisega seotud põhjustel riigisisesed õigusnormid, millega piiratakse fosforväetiste kaadmiumisisaldust. Kui liikmesriik pärast seda, kui käesoleva määrusega on ühtlustatud piirnormid vastu võetud, peab vajalikuks nimetatud õigusnormid kehtima jätta, ja kui ühtlustatud piirnormid on juba kehtivate riigisiseste piirnormidega võrdsed või nendest madalamad, peaks liikmesriik vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 komisjoni nendest teavitama. Lisaks peaks liikmesriik, kui ta peab vajalikuks selles liikmesriigis pärast käesoleva määruse vastuvõtmist ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna või töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid riigisiseseid norme, näiteks fosforväetistes kaadmiumisisalduse piiramiseks, teavitama kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 5 komisjoni. […]“.

(44)	Seda tõlgendust toetab ka määruse (EL) 2019/1009 teistsugune reguleeriv kord ja sisuline kohaldamisala, võrreldes direktiiviga 76/116/EMÜ ja määrusega (EÜ) nr 2003/2003, ning ka asjaolu, et määrusega (EL) 2019/1009 kehtestatakse kaadmiumile esimest korda ühtlustatud piirnorm.

(45)	Samuti tuleb märkida, et varasematel juhtudel, kui olemasolev ühtlustamismeede asendati uuega, on kohus viidanud, et ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohaste hinnangute puhul tuleks kaaluda üksnes uut vastuvõetud ühtlustamismeedet (9).

(46)

Järelikult kuna määrus (EL) 2019/1009 on ühtlustamismeede, mida tuleks kaaluda seoses ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohaselt teatatud siseriiklike normidega, tuleb komisjonil vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 kindlaks teha, kas teatatud siseriiklikud normid olid olemas enne seda määrust.

(47)	Teiseks ei ole teatatud siseriiklikest normidest komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 114 või varasema lepingu sätete kohaselt kunagi varem teada antud, ei kõrvalekaldumisena direktiivist 76/116/EMÜ ega kõrvalekaldumisena määrusest (EÜ) nr 2003/2003.

(48)

Siit tekib küsimus, kas neid saab ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 eesmärgil sellegipoolest käsitleda olemasolevatena enne määrust (EL) 2019/1009 ning mitte uute siseriiklike normidena, millest tuleks teatada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 5. Selle küsimuse väljaselgitamiseks on oluline vaadelda ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 ja 5 eristuse eesmärki.

(49)

Seda eesmärki on käsitletud kohtu praktikas. Kohtuasjas C-3/00, Taani vs. komisjon, järeldas kohus seoses EÜ asutamislepingu artikliga 95, mis vastab ELi toimimise lepingu artiklile 114:

„Nende kahe EÜ artiklis 95 ette nähtud juhu vahe seisneb selles, et esimesel juhul olid siseriiklikud normid olemas enne ühtlustamismeetme võtmist. Need normid olid teada ühenduse seadusandjale, kes ei saanud või ei kavatsenud nendest ühtlustamisel lähtuda. Seega peeti lubatavaks, et liikmesriik võib taotleda, et tema siseriiklikud normid jääksid jõusse. Selleks nõuab EÜ asutamisleping, et need meetmed oleksid õigustatud EÜ artiklis 30 märgitud oluliste vajadustega või keskkonna või töökeskkonna kaitsega. Teisel juhul võib uute siseriiklike õigusaktide kehtestamine vastupidi ühtlustamist ohustada. Määratlusest tulenevalt ei saa ühenduse institutsioonid ühtlustamismeetme väljatöötamisel siseriiklikke õigusakte arvesse võtta. Sellisel juhul ei võeta arvesse EÜ artiklis 30 märgitud olulisi vajadusi ning asjakohased on ainult keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud põhjused tingimusel, et liikmesriik toob välja uued teaduslikud tõendid ning uute siseriiklike normide kehtestamine on vajalik ühtlustamismeetme võtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmnenud probleemi tõttu“ (10).

(50)

Osutatud kohtulahendeid silmas pidades tuleks arvestada, et ELi toimimise lepingu artikli 114 lõigete 4 ja 5 eristuse eesmärk on kehtestada kõrgemad põhjendamisnõuded juhtude kohta, kui oht ühtlustamisele on tõenäolisem, sest kõnealune siseriiklik norm polnud seadusandjale ühtlustamismeetme vastuvõtmise ajal teada, mistõttu ei võetud seda ühtlustamismeetme koostamise ajal arvesse.

(51)	Nagu juba välja selgitatud, on teatatud siseriiklikud normid oma praeguses vormis kehtinud alates 1998. aastast. Seega kehtisid need määruse (EL) 2019/1009 koostamise ajal ning on seega määrusest varasemad.

(52)

Lisaks on mõjuhinnangust, mis kaasneb komisjoni ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta, (11) ilmne, et teatatud siseriiklikud normid olid liidu seadusandjale määruse (EL) 2019/1009 koostamise ajal teada.

(53)	Seega saab järeldada, et teatatud siseriiklikud normid on varasemalt olemasolev meede, mis kaldub uuest kehtestatud ühtlustamiseeskirjast kõrvale.

2.1.2. Teatatud siseriiklike normide rangus seoses määrusega (EL) 2019/1009

(54)

Mis puudutab küsimust, kas teatatud siseriiklikud normid on ka rangemad kui äsja kehtestatud ühtlustamiseeskiri, siis märgib komisjon, et kuigi Taani Kuningriik kavatseb kohaldada riigisisest kaadmiumi piirnormi nii määruse (EL) 2019/1009 I lisa II osa PFC 1(B) punkti 3 alapunkti a alapunktis ii ja PFC 1(C)(I) punkti 2 alapunkti alapunktis ii osutatud fosforväetiste kui ka teatavate muude kõnealuse määrusega reguleeritavate väetiste suhtes, puudutab peamine mure, mida teatatud siseriiklike normidega soovitakse käsitleda, varasemat suure fosforisisaldusega mineraal- ja orgaanilis-mineraalsete väetiste kategooriat.

(55)	Samuti märgib komisjon, et need on üksnes fosforväetised, mille kohta Taani kaadmiumi piirnorm ning määruses (EL) 2019/1009 sätestatud piirnorm on väljendatud sama nimetaja, st P2O5 kg alusel, mitte kogu toote kuivaine kg alusel koos kõigi selle koostisosadega.

(56)

Teisisõnu on Taani kaadmiumi piirnormil põhinevat ning ühtlustatud kaadmiumi piirnormil põhinevat inimtervise ja keskkonna kaitset võimalik võrrelda üksnes fosforväetiste puhul, teadmata kummagi toote täpset koostist. Lisaks on fosforväetised kaugelt kõige asjakohasemad tooted, millele teatatud siseriiklikes normides keskendutakse. Seetõttu saab komisjon hindamisel, kas teatatud siseriiklikud normid on rangemad ja kaitsvamad kui äsja kehtestatud ühtlustamiseeskiri, võrrelda üksnes kahte fosforväetisi käsitlevate õigusnormide kogumit.

(57)

Määruse (EL) 2019/1009 I lisa II osa PFC 1(B) punkti 3 alapunkti a alapunktiga ii ja PFC 1(C)(I) punkti 2 alapunkti a alapunktiga ii kehtestatud fosforväetiste kaadmiumi piirnorm on 60 mg/kg P2O5 kohta. Teisest küljest on teatatud siseriiklike normidega kehtestatud kaadmiumi piirnorm 48 mg/kg P2O5 kohta.

(58)	Seega on teatatud siseriiklikud normid rangemad ja kaitsvamad kui määruse (EL) 2019/1009 õigusnormid, vähemalt ulatuses, milles neid kohaldatakse kõnealuses määruses osutatud fosforväetiste suhtes.

(59)	Eespool kirjeldatut silmas pidades arvab komisjon, et Taani Kuningriigi esitatud teatis on ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohaselt vastuvõetav vähemalt ulatuses, milles see puudutab määruses (EL) 2019/1009 osutatud fosforväetisi.

2.2. Põhjenduste hindamine

(60)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 ja ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 esimesele lõigule peab komisjon välja selgitama, kas on täidetud kõik kõnealuses artiklis sätestatud tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse säilitada liidu ühtlustamismeetmest erinevad siseriiklikud normid.

(61)

Eelkõige peab komisjon hindama, kas kõnealused teatatud siseriiklikud normid on õigustatud ELi toimimise lepingu artiklis 36 sätestatud oluliste vajadustega või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsmisega ning kas need ei lähe kaugemale, kui on vaja põhjendatud eesmärgi saavutamiseks. Kui komisjon leiab, et riiklikud õigusnormid vastavad eespool osutatud tingimustele, peab ta ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 kohaselt veel kontrollima, kas kõnealused siseriiklikud normid on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(62)

ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikes 6 kehtestatud tähtaja eesmärke silmas pidades peab komisjon artikli 114 lõike 4 alusel teatatud siseriiklike normide põhjendatuse uurimisel võtma aluseks põhjendused, mille on esitanud teavitav liikmesriik. Tõendamiskohustus on siseriiklike normide säilitamist taotleval teavitaval liikmesriigil.

(63)	Kui aga komisjoni käsutuses on andmeid, et liidu ühtlustamismeede, millest teatatud siseriiklikud normid erinevad, tuleks läbi vaadata, võib ta selliseid andmeid teatatud siseriiklike normide hindamisel arvesse võtta.

2.2.1. Taani Kuningriigi seisukoht

(64)	Taani kaadmiumi piirnorm kunstväetistes, mis on saadud mineraalsest fosfaadist fosfori kogusisaldusega 2,3 massiprotsenti P2O5-ekvivalenti või rohkem, on põhjendatud inimtervise ja keskkonna kaitsmisega kokkupuute eest keskkonnas esineva kaadmiumiga.

(65)

Komisjonile esitatud teatises ütleb Taani Kuningriik, et on teatatud siseriiklikke norme kohaldanud alates 1989. aastast. Praegu kehtivat piirnormi on kohaldatud 1998. aastast alates. Teatatud siseriiklikud normid kehtestati eesmärgiga vähendada põllumajandusmaa saastatust, mis määratleti Taani tehnikaülikooli riikliku toiduinstituudi („DTU Fødevareinstituttet“) koostatud aruandes „Kaadmiumisaaste – aruanne kaadmiumi kasutamise, esinemise ja kahjuliku toime kohta Taanis“ 1980. aastast. Tulenevalt järeldusest, et Taani põllumajandusmulda on pidevalt akumuleerunud kaadmiumi, soovitati aruandes vähendada väetiste kaadmiumisisaldust, sest selline vähendamine võib aidata põllumajandusmaa saastatust märkimisväärselt vähendada.

(66)

Osutades asjaolule, et kokkupuude kaadmiumiga ja kaadmiumi viimine põllumajandusmulda on Taanis üldiselt väiksem kui liidu keskmine, on Taani Kuningriik arvamusel, et teatatud siseriiklike normide eesmärgi tagamiseks võetud meetmed on olnud edukad. Seetõttu kinnitab Taani Kuningriik, et inimtervise ja keskkonna kaitse tagamiseks ka tulevikus on määruse (EL) 2019/1009 puhul vaja säilitada tema territooriumil madalam kokkupuutetase. Lisaks on Taani Kuningriik oma teatises komisjonile analüüsinud, millist oodatavat riigisisest mõju avaldab määrusega (EL) 2019/1009 kehtestatud piirnorm 60 mg/kg P2O5 kohta. Kõnealune piirnorm tekitab tõsiseid probleeme seoses inimeste tervise ja keskkonna kaitsmisega. Taani Kuningriik leiab, et määruse (EL) 2019/1009 piirnormi kohaldamine vähendaks Taani kaitsetaset.

(67)

Selle tõenduseks võtab Taani Kuningriik oma hinnangu aluseks eelduse, et kui kohaldada määrusega (EL) 2019/1009 kehtestatud piirnormi 60 mg/kg P2O5 kohta, viidaks selle tagajärjel väetistega rohkem kaadmiumi Taani põllumajandusmaadesse, kuna tõenäoliselt turustataks Taanis suurema kaadmiumisisaldusega väetisi.

(68)

Eelkõige esitab Taani Kuningriik põhjendusi ohtude kohta, mis tulenevad inimtervisele toiduga organismi sattuvast kaadmiumist. Taani Kuningriik osutab vajadusele vähendada Taanis toodetud toidu kaadmiumisisaldust ning seega kaitsta mõningaid haavatavamaid elanikkonnarühmi, eelkõige lapsi ja taimetoitlasi, kes saavad oma toidust kaadmiumi tervisepõhist piirnormi ületavas koguses.

(69)

Selle väite puhul tugineb Taani Kuningriik mitmetele teadusuuringutele. Eriti osutab ta lubatava nädalaannuse puhul Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) uuringule (12) ning võrdleb seda Taani tehnikaülikooli tehtud uuringuga, järeldades, et toiduga saadava kaadmiumi hulka tuleks vähendada. Lisaks selgub Taani tehnikaülikooli tehtud uuringust, et lapsed on suure kokkupuute rühm ning et väikeste laste keskmine kokkupuude ületab lubatavat nädalaannust. Samuti arvatakse, et taimetoitlased saavad tunduvalt suuremaid kaadmiumikoguseid kui keskmine elanikkond. Suurim toiduga saadav kaadmiumikogus tuleb teravilja ja aedviljade tarbimisest. Nende rühmade tarbitavad kogustest tuleneb suur kokkupuude.

(70)	Lisaks toodab Taani Kuningriik väga suure osa oma toidust, sealhulgas teravilja, kartulid ja porgandid ise. Seega on Taani elanikkonna kokkupuude kaadmiumiga tihedalt seotud Taani põllumajandusmaasse viidava kaadmiumikogusega.

(71)

Tuleks märkida, et Taani mullastikutingimused varieeruvad liivasest mullast riigi läänepoolsetes osades kuni savimuldadeni ida pool. Mullastikutingimustest tulenevalt koguneb kaadmium muldadesse erinevas koguses, Sjællandi, Fyni ja Jüütimaa enamiku idaosa savimuldadesse suuremas koguses, aga Lääne-Jüütimaa muld on liivasem ja selle kaadmiumisisaldus on üldiselt väiksem. Lisaks nähtub Taani Kuningriigi esitatud demograafilisest teabest, et mulla omadustest tulenevate põllumajanduse tõhususteguritega seotud erinevuste tõttu on taimekultuuride kasvatamine koondunud aladele, kus savimullad sisaldavad suuremas koguses kaadmiumi.

(72)

Veel üks tegur, mis varieerub Taanis idast läände, on kasvatatava karja arvukus ning seega ka sõnniku kui kunstväetise alternatiivi kättesaadavus. Karjakasvatus on üldiselt koondunud Jüütimaale, aga taimekultuuride kasvatus ilma karjaloomadeta asub Sjællandi saarel. Sellest tulenevalt tähendavad Taani mullastiku ja karjakasvatuse geograafilised erinevused, et kunstväetisi kasutatakse suhteliselt rohkem Taani idaosas, kus on rohkem taimekultuure kasvatavaid põllumajandusettevõtteid, kes ei pea kariloomi, ja kus savimullad sisaldavad suuremas taustkoguses kaadmiumi. Taani Kuningriik märgib, et 2014. aastal kuulus 91 % kunstväetistest Euroopas hinnanguliselt piirnormi alla 60 mg kaadmiumi ühe kilogrammi P2O5 kohta, samas kui 68 % kuulus hinnanguliselt piirnormi alla 40 mg kaadmiumi ühe kilogrammi P2O5 kohta. Suur osa Euroopa turul olevaid väetisi seega juba vastavad Taani piirnormile. Kahel viimasel aastakümnel on kunstväetiste keskmine kaadmiumisisaldus Taanis olnud 10–20 mg kaadmiumi ühe kilogrammi P2O5 kohta, aga Euroopa turul on see hinnanguliselt olnud 32–36 mg kaadmiumi ühe kilogrammi P2O5 kohta.

(73)	Lisaks on Taani osa Euroopa kunstväetiste turul vahemikus 2–3 %. Taani Kuningriik väidab, et tal ei ole alates 1998. aastast, mil praegu kehtiv kaadmiumi piirnorm jõustus, tekkinud raskusi sellele piirnormile vastavate väetiste tarnimisel.

(74)	Teatatud siseriiklikud normid on üldiselt kohaldatavad; neid kohaldatakse nii Taani firmade kui muude firmade suhtes, kes müüvad Taanis kasutamiseks väetisi. Tasuks veel märkida, et Taanil ei ole looduslikke fosfaatkivimivarusid ehk seega ei kaevandata Taanis fosfaatkivimit.

(75)

Taani Kuningriik on ka esitanud statistikat, millest nähtuvalt on ajavahemikus 1988–2018 imporditud liikmesriikidest järjest enam väetisi. Taani Kuningriik väidab, et nende majandusandmete kohaselt ei ole teatatud siseriiklike normidega kehtestatud kaadmiumi piirnorm takistanud liikmesriikidest lähtuva impordi suurenemist. Vastupidi, andmetest on selgelt näha, et kaubandus eri liikmesriikidega on kasvanud. Samuti ei kujuta teatatud siseriiklikud normid takistust võimalusele eksportida kunstväetisi teistesse liikmesriikidesse.

2.2.2. Taani Kuningriigi seisukoha hindamine

2.2.2.1. ELi toimimise lepingu artiklis 36 osutatud oluliste vajaduste ja keskkonna või töökeskkonna kaitsega seotud põhjendamine

(76)

Teatatud siseriiklike normide eesmärk on saavutada kõrgem inimtervise ja keskkonna kaitse, kui on sätestatud määruses (EL) 2019/1009 kaadmiumiga kokkupuute kohta, ning seega veelgi vältida kaadmiumi kogunemist mullastikku. Selle eesmärgi saavutamise vahend on säilitada teatatud siseriiklike normidega hõlmatud väetiste väiksemad maksimaalsed kaadmiumi piirnormid.

(77)

Mis puudutab inimtervise kaitset, siis tuleks märkida, et kaadmium on inimestele mittevajalik ja mürgine element ning sellest ei ole kasu ei taimedel ega loomadel. Eelkõige on kaadmiumoksiid liigitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1272/2008 (13) 2. kategooria kantserogeenseks aineks.

(78)	Kaadmiumi esinemine taimedes ja kaadmiumi manustamine toiduainetega võib pikema aja jooksul lõpuks avaldada inimtervisele kahjulikku toimet. Lisaks, kui kaadmium on inimorganismi imendunud, püsib see seal hästi ja akumuleerub organismi kogu elu jooksul (14).

(79)

Laiem üldsus puutub kaadmiumiga kokku mitme allika, sealhulgas suitsetamise ja toidu kaudu. Mittesuitsetajatest elanikkonna puhul on toit olulisim kaadmiumi manustamise allikas. Kaadmium on mürgine peamiselt neerudele, aga võib põhjustada ka luude demineraliseerumist ning statistiliselt on seda seostatud suurema kopsu-, endomeetriumi-, põie- ja rinnavähi riskiga (15).

(80)

Kaadmium võib kahjustada neere, põhjustades liigse valgu sattumist uriini. Toime raskus oleneb kaadmiumiga kokkupuute kestusest ja tasemest. Veel üks kriitiline toime on luustikukahjustused, mis tekivad kaadmiumiga kroonilisel kokkupuutel veidi suuremates kogustes kui need, mille puhul on varaseks näitajaks valk uriinis. Kaadmium ladestub peamiselt maksas ja neerudes ning selle eritumine on aeglane; see võib inimorganismis püsida aastakümneid.

(81)	Samuti ei saa terviseriske välistada täiskasvanud suitsetajate ning organismi vähenenud rauavaruga ja/või tööstusallikate lähedal elavate inimeste puhul (16).

(82)

Peale toime inimtervisele on Taani Kuningriigi eesmärk saavutada kõrgem keskkonnakaitse tase. Taani Kuningriik väidab, et kaadmiumi edasine akumuleerumine mullastikku mõjuks halvasti mullastiku elurikkusele ning seega ka mullastiku funktsioonidele (nt orgaanilise aine lagunemine) ja muldade leostumise kaudu ka põhjavee kvaliteedile. Kaadmiumi mürgisust ja ka biosaadavust mõjutavad mullastiku omadused.

(83)	Taani mullastiku ja karjakasvatuse erinevuste tõttu kasutatakse kunstväetisi suhteliselt rohkem Taani idaosas, kus on rohkem taimekultuure kasvatavaid põllumajandusettevõtteid, kes ei pea kariloomi, ja kus savimullad sisaldavad suuremas taustkoguses kaadmiumi.

(84)

Nõukogu osutas kaadmiumist inimtervisele ja keskkonnale tulenevate riskidega seotud muredele juba oma 25. jaanuari 1988. aasta resolutsioonis (17). Nõukogu rõhutas, kui oluline on kaadmiumi sattumist mullastikku kõigist allikatest, sealhulgas hajureostusallikatest (nt saasteainete sadestumine atmosfäärist, fosforväetised, reoveesete jne), vähendada muu hulgas fosforväetiste kaadmiumisisalduse asjakohaste kontrollimeetmetega, mis põhinevad sobival, liigseid kulusid mittetekitaval tehnoloogial ning milles võetakse arvesse ühenduse erinevate piirkondade keskkonnatingimusi.

(85)

Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee järeldas 2002. aastal, et piirnorm 40 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta või rohkem põhjustaks kaadmiumi akumuleerumist enamikku liidu mullastikku. Vastukaaluks ei eeldatud piirnormist 20 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta või vähem, et see põhjustaks pikaajalist akumuleerumist mullastikus 100 aasta jooksul, arvestamata muid kaadmiumiallikaid.

(86)	Määruse (EÜ) nr 2003/2003 põhjenduses 15 teatati komisjoni kavatsusest käsitleda juhuslike kaadmiumilisandite sisaldust mineraalväetistes.

(87)

Oma ettepanekus võtta vastu määrus (EL) 2019/1009, (18) on komisjon, tuginedes mõjude hindamisel saadaolevatele teadusandmetele, järeldanud, et kaadmium metallina ja kaadmiumoksiid üleüldse võivad olla tervisele ja keskkonnale ohtlikud. Komisjon tegi ettepaneku kehtestada fosforväetiste piirnormiks 60 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta ja vähendada seda piirnormi 20 mg-ni ühe kilogrammi P2O5 kohta järk-järgult, 12 aasta jooksul alates uue määruse kohaldamise algusest.

(88)	Samuti ollakse üldiselt seisukohal, et väetised on ülekaalukalt kõige peamine kaadmiumi mulda ja toiduahelasse sattumise allikas (19).

(89)

Määrusega (EL) 2019/1009 kehtestatakse piirnormiks 60 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta, mida hakatakse kohaldama alates 16. juulist 2022. Suurem osa Euroopa turul saadaolevaid väetisi vastab sellele piirnormile juba praegu. Selle piirnormi kehtestamine on saadaolevate teadusandmete alusel küll samm õiges suunas, aga tõenäoliselt ei vähenda see märkimisväärselt kaadmiumi pikaajalist akumuleerumist mullastikku.

(90)	Määrusega (EL) 2019/1009 tunnistatakse vajadust nõudlikumate ühtlustatud piirnormide järele ning pannakse komisjonile kohustus hinnata neid piirnorme uuesti, eesmärgiga neid võimalusel vähendada.

(91)	Eespool esitatule tuginedes tuleb kaaluda, kas teatatud siseriiklike normidega kehtestatud piirnorm on põhjendatud vajadusega kaitsta inimtervist ja keskkonda.

2.2.2.2. Suvalise diskrimineerimise vahendite, liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangute või siseturu toimimise takistuste puudumine

a) Suvalise diskrimineerimise puudumine

(92)

Nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikega 6, peab komisjon kindlaks tegema, et teatatud siseriiklikke norme ei kasutata suvalise diskrimineerimise vahendina. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tähendab diskrimineerimise puudumine seda, et sarnaseid olukordi ei käsitleta erinevalt ning erinevaid olukordi ei käsitleta ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud.

(93)	Teatatud siseriiklikud normid kehtivad nii kohalike toodete kui ka teistest liikmesriikidest imporditud toodete kohta. Vastupidiste tõendite puudumise tõttu võib järeldada, et kõnealused siseriiklikud normid ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid.

b) Varjatud kaubanduspiirangu puudumine fosforväetiste puhul

(94)	Selleks et hinnata varjatud kaubanduspiirangu puudumisega seotud tingimusi, hindab komisjon esiteks teatatud siseriiklikke norme, kuivõrd neid kohaldatakse nende väetiste suhtes, mille puhul peab komisjon teatist vastuvõetavaks, st määruses (EL) 2019/1009 osutatud fosforväetiste puhul.

(95)

Siseriiklikud normid, millega kehtestatakse toodete turule laskmisele rangemad tingimused kui liidu õigusaktidega, kujutavad endast tavaliselt kaubandustõket, sest siseriiklike normide tõttu ei eeldata mõnede mujal liidus õiguspäraselt turule lastud toodete puhul, et need lastakse turule ka asjaomases liikmesriigis. ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikes 6 sätestatud eeltingimuste eesmärk on ära hoida selle artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate piirangute kohaldamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid teistest liikmesriikidest pärit toodete impordi tõkestamiseks, et kaudselt kaitsta kodumaist toodangut (20).

(96)

Võttes arvesse, et teatatud siseriiklikud normid toovad kaasa rangemad fosforväetiste kaadmiumi piirnormid ka teiste liikmesriikide ettevõtjatele, kes asuvad muidu ühtlustatud eeskirjade kohaldamisalas, võivad need kaubandust varjatult piirata või takistada siseturu toimimist. Siiski tunnistatakse, et ELi toimimise lepingu artikli 114 lõiget 6 tuleb mõista nii, et heaks ei tohi kiita ainult sellist riiklikku meedet, mis kujutab ebaproportsionaalset takistust siseturule (21).

(97)

Kuivõrd puuduvad tõendid, mis näitaksid, et siseriiklikud normid kujutavad endast tõepoolest riigi toodangu kaitsmiseks mõeldud meedet, võib järeldada, et need ei piira varjatult liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega tuleb komisjonil kaaluda, kas teatatud siseriiklikud normid kujutavad endast takistust siseturu toimimisele.

c) Siseturu toimimist takistavate asjaolude puudumine fosforväetiste puhul

(98)

Selleks et hinnata siseturu toimimist takistavate asjaolude puudumisega seotud tingimusi, peab komisjon esiteks hindama teatatud siseriiklikke norme, kuivõrd neid kohaldatakse nende väetiste suhtes, mille puhul peab komisjon teatist vastuvõetavaks, st määruses (EL) 2019/1009 osutatud fosforväetiste puhul.

(99)

ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikega 6 kohustatakse komisjoni tegema kindlaks, kas teatatud siseriiklike normide säilitamine kujutab endast takistust siseturu toimimisele. Seda tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see heaks kiita mis tahes riiklikku meedet, mis võib tõenäoliselt mõjutada siseturu toimimist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastu võetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Seega tuleb ELi toimimise lepingu artiklis 114 sätestatud menetluse kasuliku olemuse säilitamiseks mõista siseturu toimimise takistamist ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 tähenduses kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne (22).

(100)

Et hinnata, kas teatatud siseriiklikud normid on nendega taotletava eesmärgi saavutamiseks asjakohased ja vajalikud, tuleb arvesse võtta mitut tegurit. Komisjon peab hindama, kas nendes teatatud siseriiklikes normides kehtestatud kaadmiumi piirnormist tulenev kaitsetase täidab oma eesmärki, milleks on kaitsta ühest küljest inimtervist ja teisest küljest keskkonda.

(101)

Esiteks märgib komisjon, et teatatud siseriiklike normide kaadmiumi piirnorm on madalam kui määrusega (EL) 2019/1009 fosforväetiste kohta kehtestatud kaadmiumi piirnorm. Seega pakuvad teatatud siseriiklikud normid inimtervisele ja keskkonnale paremat kaitset kui ühtlustamismeede.

(102)

Mis puudutab fosforväetisi käsitlevate teatatud siseriiklike normide proportsionaalsust, siis teeb komisjon järgmised tähelepanekud.

(103)

Esiteks ei ole Taani Kuningriigil tekkinud probleeme praegu kehtivale kaadmiumi piirnormile vastavate väetiste tarnimisel, mis tähendab, et see piirnorm ei kujuta endast erilist takistust vabale liikumisele siseturul.

(104)

Teiseks osutab Taani Kuningriik vajadusele vähendada Taanis toodetud toidu kaadmiumisisaldust ning seega kaitsta mõningaid elanikkonnarühmi, eelkõige lapsi ja taimetoitlasi, kes saavad oma toidust tervisepõhist piirnormi ületavas koguses kaadmiumi. Nagu selgub Euroopa Toiduohutusameti uuringust, millele Taani Kuningriik osutab, (23) on lapsed suure kokkupuute rühm ning et väikeste laste keskmine kokkupuude ületab lubatavat nädalaannust. Samuti hinnatakse, et taimetoitlased saavad tunduvalt suuremaid kaadmiumikoguseid kui keskmine elanikkond (24).

(105)

Lisaks näitab asjaolu, et kokkupuude kaadmiumiga ja kaadmiumi sattumine põllumajandusmulda on Taanis üldiselt väiksem kui liidu keskmine ja Taani mullastiku ja elanikkonna kaitseks võetud meetmed on olnud edukad.

(106)

Mis puudutab fosforväetisi, siis võttes arvesse Taani Kuningriigi nimetatud kasu tervisele, mis tuleneb kaadmiumiga kokkupuute vähendamisest mullastikus ja asjaolust, et mõju kaubandusele näib praegu kättesaadava teabe alusel olevat väga vähene, on komisjon arvamusel, et teatatud siseriiklikud normid võib säilitada põhjendusega, et nende eesmärk on kaitsta tervist ja keskkonda, arvestades, et need ei ole ebaproportsionaalsed ning ei kujuta endast seepärast takistust siseturu toimimisele ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 tähenduses.

d) Muude väetiste kui fosforväetiste kaubanduse varjatud piirangute või siseturu toimimise takistuste puudumine

(107)

Lisaks määruses (EL) 2019/1009 osutatud fosforväetistele hõlmavad teatatud siseriiklikud normid ka teisi mineraalfosfaadist saadud väetisi, mille fosfori kogusisaldus on 2,3–5 või enam massiprotsenti P2O5-ekvivalenti.

(108)

Selleks et hinnata, kas teatatud siseriiklikud normid kujutavad endast nende väetiste suhtes kaubanduse varjatud piirangut või takistusi siseturu toimimisele artikli 114 lõike 6 tähenduses ja seega kas neil on ebaproportsionaalne mõju seoses taotletava eesmärgiga, märgib komisjon, et Taani Kuningriik on kinnitanud, et nende põhimure on määruses (EL) 2019/1009 osutatud fosforväetised ja Taani teatises sisalduva teadusliku hindamise keskmes on teatud liiki fosforväetised, nimelt kõrge fosforisisaldusega anorgaanilised mineraalväetised.

(109)

Arvestades taotletavat tervise ja keskkonnakaitse eesmärki, märgib komisjon, et nagu on osutatud eespool põhjendustes 55 ja 56, on üksnes fosforväetiste puhul võimalik võrrelda Taani kehtestatud kaadmiumi piirnormi ühtlustatud kaadmiumi piirnormiga, sest vaid fosforväetiste puhul on Taani piirnorm ja määruses (EL) 2019/1009 kehtestatud piirnorm väljendatud sama nimetaja alusel. Teisisõnu ei ole muude kui fosforväetiste korral võimalik määrata, kas teatatud siseriiklikud normid on äsja kehtestatud ühtlustamiseeskirjast rangemad. Seega ei saa ka kinnitada, kas teatatud siseriiklikud normid pakuvad inimeste tervisele ja keskkonnale paremat kaitset kui ühtlustamismeede.

(110)

Arvestades teatatud siseriiklike normide mõju siseturu toimimisele, märgib komisjon, et nende normide kohaldamine muudele CE-märgisega väetistele kui fosforväetised, millele on osutatud määruses (EL) 2019/1009, tekitab tõsiseid haldusraskusi ettevõtjatele, kes soovivad viia turule väetisi Taanis. Selleks et tagada kooskõla teatatud siseriiklike normidega, peaksid tootjad liigitama oma väetised mitte ainult määruse (EL) 2019/1009, vaid ka teatatud siseriiklike normide alusel. Pealegi kui CE-märgisega väetis peaks olema mineraalfosfaadist saadud kunstväetis fosfori kogusisaldusega 2,3 ja enam massiprotsenti P2O5-ekvivalenti vastavalt teatatud siseriiklikele normidele, kuid ta ei oleks määruse (EL) 2019/1009 kohane fosforväetis, peaksid tootjad tegema kaadmiumi sisalduse kohta kaks arvutust, ühe P2O5 kg alusel kooskõlas teatatud siseriiklike normidega ja teise kuivaine kg alusel kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009.

(111)

Arvestades märkimisväärset haldustakistust, mida teatatud siseriiklike normide kohaldamine muudele kui fosforväetistele tekitaks, koos tõsiasjaga, et on võimatu kinnitada, kas nad pakuvad kõrgemat kaitset kui määrus (EL) 2019/1009 ja kas neist tulenev kaadmiumi saastamine ei tekita erilist probleemi Taani Kuningriigile, arvab komisjon, et teatatud siseriiklikud normid, kui neid kohaldada sellistele väetistele, tekitaksid seoses taotletava eesmärgiga siseturu toimimisele ebaproportsionaalse mõju.

(112)

Kokkuvõtteks arvab komisjon, et teatatud siseriiklike normide säilitamine kujutab endast siseturu toimimisele ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 tähenduses takistust, juhul kui neid kohaldada muudele kui fosforväetistele. Seetõttu, ning pidamata vajalikuks otsustada, kas teatis on selles osas vastuvõetav, tuleks teatatud siseriiklikud normid tagasi lükata, juhul kui neid kohaldada muudele kui fosforväetistele, millele on osutatud määruses (EL) 2019/1009.

2.2.2.3. Ajaline piirang

(113)

Tagamaks, et teatatud siseriiklikud normid ja võimalikud takistused siseturu toimimisele piirduvad sellega, mis on Taani Kuningriigi eesmärkide saavutamiseks rangelt vajalik, peaks riiklik erand olema ajaliselt piiratud. Erand ei ole enam vajalik, kui tulevikus kehtestatakse ühtlustatud piirnorm Taani piirnormi või sellest madalamal tasemel.

(114)

Ühtlustatud piirnormi saab kehtestada Taani piirnormi tasemel või sellest allpool üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, mis põhineb komisjoni ettepanekul, näiteks määruse (EL) 2019/1009 artikli 49 punktis b osutatud läbivaatamise kontekstis. Ajavahemik, mille jooksul erand tehakse, ei tohiks seetõttu olla piiratud teatava kuupäevaga, vaid tuleks viia kooskõlla seadusandja sellise tulevase otsusega.

(115)

See oleks kooskõlas määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõikega 2, milles on sätestatud, et erandeid määrusest (EÜ) 2003/2003 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 seoses kaadmiumisisaldusega võib jätkuvalt kohaldada seni, kuni liidu tasandil hakatakse kohaldama fosforväetiste kaadmiumisisalduse ühtlustatud piirnormi, mis on riikliku piirnormiga võrdne või sellest madalam.

(116)

Seda otsust peaks kohaldama seni, kuni liidu tasandil kohaldatav läbivaadatud ühtlustatud piirnorm on Taani piirnormiga võrdne või sellest madalam.

3. JÄRELDUSED

(117)

Eespool esitatut arvesse võttes tuleb järeldada, et Taani Kuningriigi 27. jaanuaril 2020 esitatud taotlus säilitada siseriiklikud normid erandina määrusest (EL) 2019/1009 on vastuvõetav, kui need normid hõlmavad määruses (EL) 2019/1009 osutatud fosforväetisi.

(118)

Lisaks leiab komisjon, et määruses (EL) 2019/1009 osutatud fosforväetistele kohaldatavad teatatud siseriiklikud normid

—	vastavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse vajadustele;

—	on taotletavate eesmärkide osas proportsionaalsed;

—	ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid;

—	ei kujuta endast varjatud piirangut liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

(119)

Seetõttu leiab komisjon, et teatatud siseriiklikud normid võib heaks kiita, juhul kui neid kohaldatakse sellistele väetistele.

(120)

Kui aga teatatud siseriiklikke norme kohaldatakse muudele kui määruses (EL) 2019/1009 osutatud fosforväetistele, leiab komisjon, et võrreldes taotletava eesmärgiga oleks sellel siseturu toimimisele ebaproportsionaalne mõju. Seetõttu leiab komisjon, et teatatud siseriiklikud normid tuleb sellistele väetistele kohaldamisel tagasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Siseriiklikud normid, millest Taani Kuningriik on teatanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4, mis kalduvad kõrvale määrusest (EL) 2019/1009 seoses kaadmiumisisaldusega fosforväetistes, nimelt keeld lasta Taani turule fosforväetisi, mille kaadmiumi sisaldus ületab 48 mg/kg P2O5 kohta, kiidetakse heaks juhul, kui neid kohaldatakse määruse (EL) 2019/1009 I lisa PFC 1(B) punkti 3 alapunkti a alapunktis ii ja PFC 1(C) punkti 2 alapunkti a alapunktis ii osutatud fosforväetistele, kuni liidu tasandil kohaldatakse läbivaadatud ühtlustatud piirnorm, mis on Taani piirnormiga võrdne või sellest madalam.

Artikkel 2

Taani Kuningriigi teatatud siseriiklikud normid lükatakse tagasi, kui neid kohaldatakse muudele kui määruse (EL) 2019/1009 I lisa PFC 1(B) punkti 3 alapunkti a alapunktis ii ja PFC 1(C) punkti 2 alapunkti a alapunktis ii osutatud fosforväetistele.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 27. juuli 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Thierry BRETON

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).

(3) Vt komisjoni 3. jaanuari 2006. aasta otsused: otsus 2006/347/EÜ väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Rootsi Kuningriik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, punkt 41 (ELT L 129, 17.5.2006, lk 19); otsus 2006/348/EÜ väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Soome Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, punkt 40 (ELT L 129, 17.5.2006, lk 25) ja otsus 2006/349/EÜ väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Austria Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, (ELT L 129 17.5.2006, lk 31).

(4) Eelkõige Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95 (endine 100a) (konsolideeritud versioon 2002) )EÜT C 325, 24.12.2002, lk 33).

(5) Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiv 83/189/EMÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8).

(6) ELT C 124, 17.4.2020, lk 19.

(7) Otsus kohtuasjas C-41/93: Prantsuse Vabariik vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, punktid 23–30.

(8) Nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiiv 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 24, 30.1.1976, lk 21).

(9) Vt otsus kohtuasjas C-360/14 P: Saksamaa vs. Euroopa Komisjon.

(10) C-3/00 Taani vs. komisjon, punkt 58. Seda on veelgi kinnitatud nt otsused kohtuasjas T-234/04, Madalmaade Kuningriik vs. komisjon, punkt 58, liidetud kohtuasjades T 366/03 T-235/04 Land Oberösterreich ja Austria vs. komisjon, punkt 62, ning kohtuasjas C-512/99 Saksamaa vs. komisjon, punkt 41.

(11) Vt mõjuhinnangut, mis kaasnes spetsiaalselt kaadmiumi piirnormile pühendatud komisjoni ettepanekuga, SWD(2016) 64 final, PART 2/2; https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2016/EN/SWD-2016-64-F1-EN-MAIN-PART-2.PDF; vt eelkõige leheküljed 5, 6, 25, 28, 29 ja 32 ning I lisa.

(12) Scientific Opinion of the Panel on Contaminants in the Food Chain on a request from the European Commission on cadmium in food (Toiduahelas olevate saasteainete komisjoni Euroopa Komisjoni taotlusel vastuvõetud teaduslik arvamus toidus sisalduva kaadmiumi kohta). EFSA Journal 2009, 980, lk 1.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(14) Vt Euroopa Toiduohutusameti teadusaruanne Euroopa elanikkonna kokkupuute kohta toidust saadava kaadmiumiga 2012. aastal, avaldatud aadressil https://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/scientific_output/files/main_documents/2551.pdf, EFSA Journal 2012;10(1).

(15) EFSA Journal 2012;10(1).

(16) ELi riskihinnangu aruanne kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi kohta, nagu osutatud dokumendis SWD(2016) 64 final, lk 11.

(17) EÜ C 30, 4.2.1988, lk 1.

(18) COM(2016) 0157 (lõplik) – 2016/084 (COD).

(19) Vt uuring „Revisiting and updating the effect of phosphate fertilizers to cadmium accumulation in European agricultural soils “ (Vaadates üle ja ajakohastades fosforväetiste mõju kaadmiumi kogunemisele Euroopa põllumajandusmuldadesse), Erik Smolders ja Laetitia Six, mille ühendus Fertilizers Europe tellis 2013. aastal, avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/environmental_risks/docs/scher_o_168_rd_en.pdf.

(20) Komisjoni 8. mai 2018. aasta otsus Taani teatatud riiklike õigusnormide kohta, mis käsitlevad nitriti lisamist teatavatele lihatoodetele, C/2018/2721, punkt 54 (ELT L 118, 14.5.2018, lk 7); komisjoni 3. jaanuari 2006. aasta otsus väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Soome Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, 2006/348/EÜ, punkt 40 ((ELT L 129, 17.5.2006, lk 25); komisjoni 3. jaanuari 2006. aasta otsus väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Rootsi Kuningriik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, 2006/347/EÜ, punkt 41 (ELT L 129, 17.5.2006, lk 19); komisjoni 3. jaanuari 2006. aasta otsus väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Austria Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, 2006/349/EÜ, punkt 41 (ELT L 129, 17.5.2006, lk 31).

(21) Komisjoni 8. mai 2018. aasta otsus Taani teatatud riiklike õigusnormide kohta, mis käsitlevad nitriti lisamist teatavatele lihatoodetele, C/2018/2721, punkt 55; komisjoni 3. jaanuari 2006. aasta otsus väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Soome Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, 2006/348/EÜ, punkt 42; komisjoni 3. jaanuari 2006. aasta otsus väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Rootsi Kuningriik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, 2006/347/EÜ, punkt 43; komisjoni 3. jaanuari 2006. aasta otsus väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Austria Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, 2006/349/EÜ, punkt 43.

(22) Komisjoni 8. mai 2018. aasta otsus Taani teatatud riiklike õigusnormide kohta, mis käsitlevad nitriti lisamist teatavatele lihatoodetele, C/2018/2721, punkt 55; komisjoni 3. jaanuari 2006. aasta otsus väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Soome Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, 2006/348/EÜ, punkt 42; komisjoni 3. jaanuari 2006. aasta otsus väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Rootsi Kuningriik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, 2006/347/EÜ, punkt 43; komisjoni 3. jaanuari 2006. aasta otsus väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Austria Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, 2006/349/EÜ, punkt 43.

(23) Scientific Opinion of the Panel on Contaminants in the Food Chain on a request from the European Commission on cadmium in food (Toiduahelas olevate saasteainete komisjoni Euroopa Komisjoni taotlusel vastuvõetud teaduslik arvamus toidus sisalduva kaadmiumi kohta). EFSA Journal 2009, 980, lk 1.

(24) Scientific Opinion of the Panel on Contaminants in the Food Chain on a request from the European Commission on cadmium in food (Toiduahelas olevate saasteainete komisjoni Euroopa Komisjoni taotlusel vastuvõetud teaduslik arvamus toidus sisalduva kaadmiumi kohta). EFSA Journal 2009, 980, lk 1.

10.8.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 259/32

ÜHENDUSE SORDIAMETI HALDUSNÕUKOGU OTSUS,

1. aprill 2020,

sise-eeskirjade kohta, mis käsitlevad andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega ühenduse sordiameti tegevuse raames

ÜHENDUSE SORDIAMETI HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (1), eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta, (2) millega asutatakse Ühenduse Sordiamet, eriti selle artiklit 36,

võttes arvesse konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga 18. detsembril 2019,

olles konsulteerinud personalikomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Sordiamet (edaspidi „amet“) tegutseb vastavalt määrusele (EÜ) nr 2100/94.

(2)

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 kohaselt peavad määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning samuti artikli 4 (kui selle sätted vastavad artiklites 14–22 sätestatud õigustele ja kohustustele) kohaldamise piirangud põhinema ameti vastuvõetavatel sise-eeskirjadel, kui sellised piirangud ei põhine aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidel.

(3)	Neid sise-eeskirju, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise sätteid, ei kohaldata, kui andmesubjektide õiguste piiramine on sätestatud aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktis.

(4)	Täites oma kohustusi seoses andmesubjekti õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab amet kaalutlema, kas kohaldada saab määruses sätestatud erandeid.

(5)	Amet võib oma haldustoimingute raames piirata andmesubjektide õigusi vastavalt määrusele (EL) 2018/1725 Artikkel 25.

(6)	Amet, keda esindab president, on vastutav töötleja, olenemata vastutava töötleja rolli edasisest delegeerimisest ametis isikuandmete töötlemise konkreetsete toimingutega seotud tööülesannete täitmiseks.

(7)

Isikuandmeid säilitatakse turvaliselt elektroonilises keskkonnas või paberil, mis takistab ebaseaduslikku juurdepääsu või andmete edastamist isikutele, kellel puudub teadmisvajadus. Töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse nii, nagu on kirjeldatud ameti isikuandmete kaitse teadetes, privaatsusteadetes ja dokumentides.

(8)

Neid sise-eeskirju tuleb kohaldada kõigile andmetöötlustoimingutele, mida amet teeb seoses haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste, OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumite eeltoimingute, rikkumisest teatamise menetluste, ahistamisjuhtumite menetluste (ametlike ja mitteametlike), kaebuste ja meditsiiniandmete menetlemise, siseauditite, määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohaste andmekaitseametniku uurimiste ning ITturbekontrollidega, mis toimuvad asutusesiseselt või asutuseväliselt (nt CERT-EU).

(9)	Sise-eeskirjade kohaldamise juhtudel peab amet selgitama, miks on piirangud demokraatlikus ühiskonnas proportsionaalsed ja tingimata vajalikud, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust.

(10)

Seda silmas pidades on amet kohustatud austama nimetatud menetlustes võimalikult suures ulatuses andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige õigust teabele, õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjektide isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.

(11)	Amet peab regulaarselt kontrollima, kas piiramist õigustavad tingimused kehtivad, ning piirangu tühistama, kui need enam ei kehti.

(12)	Vastutav töötleja peab teatama andmekaitseametnikule andmesubjektide õiguste igast piirangust, kui piirang on kõrvaldatud või seda on muudetud,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1. Otsuses sätestatakse eeskirjad tingimuste kohta, mille korral amet võib lõikes 2 sätestatud töötlemistoimingute raames piirata kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25 sama määruse artiklites 4, 14–21, 35 ja 36 sätestatud õiguste kohaldamist.

2. Ameti haldustegevuse raames tuleb neid sise-eeskirju kohaldada kõigile isikuandmete töötlemise toimingutele, mida amet teeb seoses haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste, rikkumisest teatamise menetluste, ahistamisjuhtumite menetluste (ametlike ja mitteametlike), kaebuste menetlemise, meditsiiniandmete ja/või ‐toimikute töötlemise, siseauditite tegemise, määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohaste andmekaitseametniku uurimiste ning IT-turbekontrollidega, mis toimuvad asutusesiseselt või asutuseväliselt (nt CERT-EU).

Käesolevat otsust kohaldatakse ameti algatatavate ja tehtavate andmetöötlustoimingute suhtes, sh enne eespool nimetatud menetluste algatamist, nende ajal ja menetluste tulemuste järelmeetmete jälgimisel. Seda kohaldatakse ka koostöö ja abi suhtes, mida amet pakub väljaspool oma haldusjuurdlusi OLAFile, liikmesriikide pädevatele asutustele ja/või muudele pädevatele asutustele.

3. Asjaomased andmekategooriad on nn kindlad andmed (objektiivsed andmed, näiteks identifitseerimisandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side andmed ja liiklusandmed) ja/või nn pehmed andmed (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks õiguslikud põhjendused, käitumisteave, hinnangud, tegevuse ja käitumise andmed ning andmed, mis on seotud või ilmnenud seoses menetluse või toimingu sisuga).

4. Täites oma kohustusi seoses andmesubjekti õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab amet kaalutlema, kas saab kohaldada määruses sätestatud erandeid.

5. Otsuses sätestatud tingimuste alusel võib kohaldada piiranguid järgmistele õigustele: andmesubjektide teavitamine, andmetele juurdepääsu ja andmete parandamise, kustutamise või nende töötlemise piiramise õigus, andmesubjektide teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest või elektroonilise side konfidentsiaalsus.

Artikkel 2

Vastutava töötleja kirjeldus ja kaitsemeetmed

1. Amet kehtestab andmete kuritarvitamise, ebaseadusliku juurdepääsu ja edastamise takistamiseks järgmised kaitsemeetmed:

a)	paberdokumente säilitatakse turvakappides ning neile on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel;

b)	kõiki elektroonilisi andmeid säilitatakse turvalises IT-rakenduses kooskõlas ameti turbestandarditega ning elektroonilistes erikaustades, millele on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel; asjakohased juurdepääsutasemed antakse individuaalselt;

IT-süsteemides ja nende andmebaasides peavad olema mehhanismid kasutaja isiku kontrollimiseks ühekordse sisselogimise süsteemi abil ning need tuleb automaatselt siduda kasutaja ID ja salasõnaga; lõppkasutajate kontod peavad olema unikaalsed, isiklikud ja edasiantamatud; kasutajakontode jagamine on rangelt keelatud; e-dokumente hoitakse turvaliselt, et kaitsta nendes sisalduvate andmete konfidentsiaalsust ja privaatsust;

d)	kõigil isikutel, kellel on juurdepääs andmetele, on konfidentsiaalsuskohustus.

2. Isikuandmete töötlemise toimingute korral on vastutav töötleja amet, keda esindab president, kes võib vastutava töötleja ülesande delegeerida. Andmesubjekte teavitatakse delegeeritud vastutavast töötlejast ameti veebilehel ja/või sisevõrgus avaldatavate isikuandmete kaitse teadete või dokumentide kaudu.

3. Artikli 1 lõikes 3 nimetatud isikuandmete säilitamise tähtaeg ei ole pikem kui artikli 3 lõikes 1 nimetatud isikuandmete kaitse teadetes ja privaatsusteadete märgitud säilitamise tähtaeg. Säilitamise tähtaja lõpus juhtumiteave (sh isikuandmed) kustutatakse, anonüümitakse või arhiivitakse.

4. Kui amet kaalutleb piirangu kohaldamist, arvestatakse riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eriti riski teiste andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning riski, et takistatakse töötlemistoimingu eesmärgi saavutamist. Riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele on seotud peamiselt, ent mitte ainult, maineriskidega ning kaitseõiguse ja arvamuse avaldamise õiguse riskidega.

Artikkel 3

Piirangud

1. Amet avaldab oma veebilehel ja/või sisevõrgus määruse (EL) 2018/1725 artikli 31 tähenduses isikuandmete kaitse teated ja privaatsusteated või dokumendid, millega teavitatakse kõiki andmesubjekte ameti tegevusest seoses nende isikuandmete töötlemisega ning nende õigustest asjaomase menetluse raames; muu hulgas esitatakse nimetatud õiguste võimaliku piiramise teave. Teave peab sisaldama seda, mis õigusi võidakse piirata, piirangu põhjusi ja võimalikku kestust.

2. Ilma et see piiraks lõike 3 sätete kohaldamist, tagab amet vajaduse korral andmesubjektide individuaalse teavitamise sobivas vormis. Amet võib neid ka eraldi teavitada nende õigustest seoses praeguste või tulevaste piirangutega.

3. Amet võib rakendada piiranguid üksnes määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel:

a)	liikmesriikide julgeolek, avalik julgeolek või riigikaitse;

b)	süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas kaitse avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest ja nende ennetamine;

c)	liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgid või liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;

d)	liidu institutsioonide ja organite sisejulgeolek, sealhulgas nende elektroonilise side võrkude turvalisus;

e)	kohtusüsteemi sõltumatuse ja kohtumenetluste kaitse;

f)	reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;

g)	jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on, kas või juhtumipõhiselt, seotud avaliku võimu teostamisega punktides a–c osutatud juhtudel;

h)	andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse;

i)	tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamine.

4. Eelkõige kui amet kehtestab piirangud seoses

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetlustega, võivad piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktid c, e, g, h;

b)	rikkumisest teatamise menetlustega, võib piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punkt h;

c)	ahistamisjuhtumite menetlustega (ametlike või mitteametlikega), võib piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punkt h;

d)	kaebuste menetlemisega, võivad piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktid c, e, g, h;

e)	meditsiiniandmete töötlemisega, võib piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punkt h;

f)	siseaudititega, võivad piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktid c, g, h;

g)	uurimistega, mida andmekaitseametnik teeb kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2, võivad piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktid c, g, h;

h)	asutusesiseste või ‐väliste IT-turbekontrollidega (nt CERT-EU), võivad piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktid c, d, g, h.

5. Kõik piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed, eelkõige arvestades riski andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning järgima põhiõiguste ja ‐vabaduste põhiolemust demokraatlikus ühiskonnas

Kui kaalutletakse piirangu kohaldamist, tuleb praeguste eeskirjade kohaselt teha vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontroll. Aruandluskohustuse täitmiseks dokumenteeritakse see sisehindamisteates igal üksikjuhul eraldi. Kontroll tuleb teha ka piirangu kohaldamise vajaduse läbivaatamisel.

Piirangud tühistatakse kohe, kui neid õigustavad tingimused enam ei kehti. Eelkõige tehakse seda siis, kui leitakse, et piiratud õiguse kasutamine ei tühistaks enam kehtestatud piirangu mõju ega kahjustaks muude andmesubjektide õigusi või vabadusi.

6. Lisaks võidakse ametil paluda edastada andmesubjektide isikuandmed komisjoni talitustele või muudele ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele, liikmesriikide pädevatele asutustele,

kui komisjoni talitused või muud ELi institutsioonid, organid ja asutused piiravad oma kohustuste täitmist ja nende andmesubjektide õiguste järgimist määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 nimetatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas sama määruse IX peatükiga või muude ELi institutsioonide, organite ja asutuste asutamisaktidega;

kui liikmesriikide pädevad asutused piiravad oma kohustuste täitmist ja nende andmesubjektide õiguste kasutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (3) artiklis 23 viidatud õigusaktide alusel või selliste meetmete alusel, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (4) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3.

Kui teine ametiasutus nõuab isikuandmete edastamist, ei rakenda amet ühtki piirangut ning amet kustutab juhtumiteabe (sh isikuandmed) või anonüümib selle nõutud andmete edastamisel sellele asutusele.

7. Piirangute kohta dokumenteeritud andmed ja (kui asjakohane) ka piirangute aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid käsitlevad dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 4

Läbivaatamine andmekaitseametniku poolt

1. Amet teavitab põhjendamatu viivituseta oma andmekaitseametnikku kõigist juhtumitest, mil vastutav töötleja piirab kooskõlas käesoleva otsusega andmesubjektide õiguste kohaldamist, kõrvaldab piirangu või muudab piirangu kehtivusaega. Vastutav töötleja annab andmekaitseametnikule juurdepääsu piirangu vajalikkust ja proportsionaalsust hindavale dokumendile ning dokumenteerib selles andmekaitseametniku teavitamise kuupäeva.

2. Andmekaitseametnik võib esitada vastutavale töötlejale kirjaliku taotluse piirangute kohaldamise läbivaatamiseks. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku kirjalikult taotletud läbivaatamise tulemustest.

3. Andmekaitseametniku osalemine piirangumenetluses (sh teabevahetus) dokumenteeritakse asjakohases vormis.

Artikkel 5

Andmesubjekti teavitamine

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata teabe andmist seoses käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 nimetatud töötlemistoimingutega, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Eelkõige võib teabe andmisest keelduda või seda edasi lükata, kui teabe andmine tühistaks töötlemistoimingu mõju.

2. Kui amet piirab osaliselt või täielikult lõikes 1 nimetatud teabe andmist, dokumenteerib ta ametisiseses hindamisteatises piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu ning piirangu kestuse.

3. Lõikes 1 nimetatud piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kehtestamise põhjused.

Kui piirangu põhjused enam ei kehti, teatab amet andmesubjektile piirangu kohaldamise peamised põhjused. Samal ajal teavitab amet andmesubjekti võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

4. Amet vaatab piirangu kohaldamise läbi vähemalt kord aastas ning asjaomase menetluse lõpetamisel. Pärast seda hindab vastutav töötleja piirangu kohaldamise vajalikkust üks kord aastas.

Artikkel 6

Andmesubjekti õigus isikuandmetega tutvuda ning õigus taotleda isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata õigust isikuandmetega tutvuda või õigust taotleda isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist seoses käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 nimetatud töötlemistoimingutega, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Käesoleva artikli 6 sätteid ei kohaldata meditsiiniteabele ja/või ‐toimikutele juurdepääsu õiguse suhtes; sellise teabe erieeskirjad on allpool artiklis 7.

2. Kui andmesubjektid soovivad kasutada õigust tutvuda oma isikuandmetega või taotleda oma isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist seoses ühe või rohkema konkreetse juhtumi või töötlemistoiminguga, piirdub amet andmesubjekti taotlust kaaludes üksnes kõnealuste isikuandmetega.

3. Kui amet piirab täielikult või osaliselt isikuandmetega tutvumise õigust või õigust taotleda isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist, teeb ta järgmist:

a)	teavitab taotlusele vastamisel asjaomast andmesubjekti kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse;

b)	dokumenteerib sisehindamisteates piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu ning piirangu kestuse.

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 8 kohaselt võib punktis a nimetatud teabe andmisest keelduda või seda edasi lükata, kui teabe andmine tühistaks piirangu mõju.

4. Amet hindab andmesubjektide õiguste piirangu vajalikkust vähemalt kord aastas ning asjaomase menetluse lõpetamisel. Pärast seda hindab vastutav töötleja vajadust piirangu kohaldamist jätkata andmesubjektide taotlusel.

Artikkel 7

Meditsiiniteabele ja/või -toimikutele juurdepääsu õigus

1. Meditsiiniteabele ja/või ‐toimikutele juurdepääsu õiguse piiramine peab põhinema erisätetel, mis on esitatud käesolevas artiklis.

2. Käesoleva artikli järgmisi lõikeid arvestades võib amet piirata andmesubjekti õigust saada vahetu juurdepääsu teda käsitlevatele psühholoogilistele või psühhiaatrilistele meditsiinilistele isikuandmetele ja/või toimikutele, mida amet töötleb, kui nendele andmetele juurdepääs ohustaks tõenäoliselt andmesubjekti tervist. See piirang peab olema proportsionaalne sellega, mida on tingimata vaja andmesubjekti kaitsmiseks.

3. Juurdepääs lõikes 2 osutatud teabele antakse andmesubjekti valitud arstile.

4. Sellisel juhul hüvitab meditsiiniteenistus andmesubjektile tema taotluse alusel selle osa kuludest, mis tal tekkisid seoses meditsiiniteabele ja/või ‐toimikutele juurdepääsu saanud arsti konsultatsiooniga ning mida ühine ravikindlustusskeem ei hüvita. Hüvitis ei ole suurem kui ravikulude hüvitamise üldistes rakendussätetes (5) kehtestatud ülemmäära ning selle summa vahe, mille ühine ravikindlustusskeem andmesubjektile nende eeskirjade kohaselt hüvitab.

5. Meditsiiniteenistus hüvitab sellised kulud tingimusel, et samadele andmetele ja/või toimikutele ei ole varem juurdepääsu antud.

6. Arvestades käesoleva artikli järgmisi lõikeid, võib amet piirata iga kord eraldi andmesubjekti õigust tutvuda oma meditsiiniteabe ja/või ‐toimikutega, mis on ameti valduses, eelkõige kui selle õiguse kasutamine kahjustaks andmesubjekti või teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

7. Kui andmesubjektid taotlevad juurdepääsu oma isikuandmetele, mida töödeldakse seoses ühe või mitme konkreetse juhtumiga, või konkreetsele isikuandmete töötlemise toimingule, piirdub amet taotlust kaalutledes üksnes nende isikuandmetega.

8. Kui amet piirab täielikult või osaliselt andmesubjektide õigust tutvuda meditsiiniteabe ja/või -toimikutega, teeb ta järgmist:

a)	teavitab taotlusele vastamisel asjaomast andmesubjekti kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse;

b)	dokumenteerib sisehindamisteates piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu ning piirangu kestuse, täpsustades eelkõige, kuidas õiguse kasutamine ohustaks andmesubjekti tervist või kahjustaks andmesubjekti või teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 8 kohaselt võib punktis a nimetatud teabe andmisest keelduda või seda edasi lükata, kui teabe andmine tühistaks piirangu mõju.

9. Lõigetes 2 ja 6 nimetatud piiranguid kohaldatakse seni, kuni kehtivad nende kehtestamise põhjused. Kui piirangu kehtestamise põhjused enam ei kehti, vaatab vastutav töötleja andmesubjektide taotlusel läbi vajaduse piirangu kohaldamist jätkata.

Artikkel 8

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest ning elektroonilise side konfidentsiaalsus

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamise õigust seoses käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud töötlemistoimingutega, kui see on vajalik ja asjakohane. Seda õigust ei tohi siiski piirata ahistamisjuhtumite menetluste korral.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele seoses käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud töötlemistoimingutega, kui see on vajalik ja asjakohane.

3. Käesoleva otsuse artikli 5 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse, kui amet piirab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamise õigust või õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1725 artiklites 35 ja 36.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Angers, 1. aprill 2020.

Ühenduse sordiameti nimel

haldusnõukogu esimees

Bistra PAVLOVSKA

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 227, 1.9.1994, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(5) Komisjoni 2. juuli 2007. aasta otsus C(2007) 3195, millega kehtestatakse ravikulude hüvitamise üldised rakendussätted.

10.8.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 259/40

ELI-MEHHIKO ÜHISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2020,

31. juuli 2020,

millega muudetakse otsust nr 2/2000 [2020/1180]

ÜHISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelist majanduspartnerlust, poliitilist koordineerimist ja koostööd käsitlevat lepingut (1) (edaspidi „üldleping“), eriti selle artikleid 5 ja 10 koostoimes artikliga 47,

ning arvestades järgmist:

(1)	Pärast Horvaatia Vabariigi (edaspidi „Horvaatia“) ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013 allkirjastati Brüsselis 27. novembril 2018 üldlepingu kolmas lisaprotokoll, mida kohaldatakse alates 1. märtsist 2020.

(2)	Seepärast on vaja kohandada alates Horvaatia üldlepinguga ühinemise kuupäevast otsuse nr 2/2000 (2) (mida on muudetud otsustega nr 3/2004 (3) ja nr 2/2008) (4) teatavaid sätteid, mis käsitlevad kaubavahetust, päritolu tõendamist ja riigihankeid.

(3)	Üldlepingu artiklitega 5, 6, 7, 10 ja 47 volitatakse üldlepingu artikli 45 alusel moodustatud ühisnõukogu tegema üldlepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikke otsuseid, eelkõige määrama kindlaks kaubavahetuse, teenuskaubanduse ja riigihangetega seotud asjakohase korra ja ajakava,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Otsuse nr 2/2000 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

2. Käesolev artikkel ei mõjuta otsuse nr 2/2000 artiklis 10 sätestatud läbivaatamisklausli sisu.

Artikkel 2

Otsuse nr 2/2000 III lisa artikli 17 lõiget 4 ja artikli 18 lõiget 2 ning IV liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

1. Käesoleva otsuse III lisas loetletud Horvaatia üksused lisatakse otsuse nr 2/2000 VI lisa B osa asjaomastesse jagudesse.

2. Käesoleva otsuse IV lisas loetletud Horvaatia väljaanded lisatakse otsuse nr 2/2000 XIII lisa B osasse.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates päevast, mil Horvaatia ühines üldlepinguga.

Brüssel, 31. juuli 2020

Ühisnõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1) EÜT L 276, 28.10.2000, lk 45.

(2) EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsus nr 2/2000 (EÜT L 157, 30.6.2000, lk 10).

(3) ELi-Mehhiko 29. juuli 2004. aasta ühisnõukogu otsus nr 3/2004, millega muudetakse ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsust nr 2/2000 (ELT L 293, 16.9.2004, lk 15).

(4) ELi-Mehhiko 25. juuli 2008. aasta ühisnõukogu otsus nr 2/2008, millega muudetakse ühisnõukogu otsust nr 2/2000, mida on muudetud ühisnõukogu otsusega nr 3/2004 (ELT L 198, 26.7.2008, lk 55).

I LISA

ÜHENDUSE TOLLITARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVA

Otsuse nr 2/2000 I lisasse lisatakse järgmine tekst:

„CN-kood	Kauba kirjeldus	Aastane tariifikvoodi maht	Tariifikvoodi tollimaksumäär
0803 00 19	Värsked banaanid (v.a jahubanaanid)	2 010 tonni (*1)	70 eurot/tonn

(*1) Kõnealune aastane tariifikvoot avatakse iga kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Esimest korda kohaldatakse tariifikvooti alates kolmandast päevast pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.“

II LISA

HALDUSALASTE MÄRKUSTE JA OTSUSE nr 2/2000 III LISAS SISALDUVA ARVEDEKLARATSIOONI UUED KEELEVERSIOONID

Otsuse nr 2/2000 III lisa muudetakse järgmiselt.

Artikli 17 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Tagantjärele väljaantud liikumissertifikaatidele EUR.1 tuleb teha üks järgmistest märgetest:

BG „ИЗДАДЕН ВПОСЛЕДСТВИЕ“

ES „EXPEDIDO A POSTERIORI“

CS „VYSTAVENO DODATEČNE“

DA „UDSTEDT EFTERFØLGENDE“

DE „NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT“

ET „TAGANTJÄRELE VÄLJA ANTUD“

EL „ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ“

EN „ISSUED RETROSPECTIVELY“

FR „DÉLIVRÉ A POSTERIORI“

HR „NAKNADNO IZDANO“

IT „RILASCIATO A POSTERIORI“

LV „IZSNIEGTS RETROSPEKTĪVI“

LT „RETROSPEKTYVUSIS IŠDAVIMAS“

HU „KIADVA VISSZAMENŐLEGES HATÁLLYAL“

MT „MAHRUG RETROSPETTIVAMENT“

NL „AFGEGEVEN A POSTERIORI“

PL „WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE“

PT „EMITIDO A POSTERIORI“

RO „EMIS A POSTERIORI“

SK „VYDANÉ DODATOČNE“

SL „IZDANO NAKNADNO“

FI „ANNETTU JÄLKIKÄTEEN“

SV „UTFÄRDAT I EFTERHAND“.

Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõike 1 kohaselt välja antud duplikaadile tuleb teha üks järgmistest märgetest:

BG „ДУБЛИКАТ“

ES „DUPLICADO“

CS „DUPLIKÁT“

DA „DUPLIKAT“

DE „DUPLIKAT“

ET „DUPLIKAAT“

EL „ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ“

EN „DUPLICATE“

FR „DUPLICATA“

HR „DUPLIKAT“

IT „DUPLICATO“

LV „DUBLIKĀTS“

LT „DUBLIKATAS“

HU „MÁSODLAT“

MT „DUPLIKAT“

NL „DUPLICAAT“

PL „DUPLIKAT“

PT „SEGUNDA VIA“

RO „DUPLICAT“

SK „DUPLIKÁT“

SL „DVOJNIK“

FI „KAKSOISKAPPALE“

SV „DUPLIKAT“.

IV liites lisatakse prantsuskeelse versiooni järele järgmine tekst:

„Horvaadikeelne versioon

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. ... (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi ... (2) preferencijalnog podrijetla.

(1) Kui arvedeklaratsiooni koostab käesoleva lisa artiklis 21 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2) Märkida kaupade päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast käesoleva lisa artikli 37 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM“.“ "

III LISA

KESKSED VALITSUSÜKSUSED

Otsuse nr 2/2000 VI lisa B osa 1. jaotisse lisatakse järgmised kesksed valitsusüksused:

„AC – Horvaatia

1	Horvaatia Parlament	Hrvatski Sabor
2	Horvaatia Vabariigi President	Predsjednik Republike Hrvatske
3	Horvaatia Vabariigi Presidendi Kantselei	Ured predsjednika Republike Hrvatske
4	Horvaatia Vabariigi Presidendi Kantselei pärast ametiaja lõppemist	Ured predsjednika Republike Hrvatske po prestanku obnašanja dužnosti
5	Horvaatia Vabariigi Valitsus	Vlada Republike Hrvatske
6	Horvaatia Vabariigi Valitsuse bürood	uredi Vlade Republike Hrvatske
7	majandusministeerium	Ministarstvo gospodarstva
8	regionaalarengu ja ELi vahendite ministeerium	Ministarstvo regionalnoga razvoja i fondova Europske unije
9	rahandusministeerium	Ministarstvo financija
10	kaitseministeerium	Ministarstvo obrane
11	välis- ja Euroopa asjade ministeerium	Ministarstvo vanjskih i europskih poslova
12	siseministeerium	Ministarstvo unutarnjih poslova
13	justiitsministeerium	Ministarstvo pravosuđa
14	avaliku halduse ministeerium	Ministarstvo uprave
15	ettevõtlus- ja käsitööndusministeerium	Ministarstvo poduzetništva i obrta
16	töö- ja pensionisüsteemi ministeerium	Ministarstvo rada i mirovinskoga sustava
17	mere-, transpordi- ja taristuministeerium	Ministarstvo pomorstva, prometa i infrastrukture
18	põllumajandusministeerium	Ministarstvo poljoprivrede
19	turismiministeerium	Ministarstvo turizma
20	keskkonna- ja looduskaitseministeerium	Ministarstvo zaštite okoliša i prirode
21	ehitus- ja füüsilise planeerimise ministeerium	Ministarstvo graditeljstva i prostornoga uređenja
22	veteraniministeerium	Ministarstvo branitelja
23	sotsiaalpoliitika ja noorsooküsimuste ministeerium	Ministarstvo socijalne politike i mladih
24	tervishoiuministeerium	Ministarstvo zdravlja
25	teadus-, haridus- ja spordiministeerium	Ministarstvo znanosti, obrazovanja i sporta
26	kultuuriministeerium	Ministarstvo kulture
27	riigi haldusorganisatsioonid	državne upravne organizacije
28	riigi haldusasutused maakondades	uredi državne uprave u županijama
29	Horvaatia Vabariigi Konstitutsioonikohus	Ustavni sud Republike Hrvatske
30	Horvaatia Vabariigi Ülemkohus	Vrhovni sud Republike Hrvatske
31	kohtud	sudovi
32	Riiklik Kohtunike Nõukogu	Državno sudbeno vijeće
33	prokuratuurid	državna odvjetništva
34	Riiklik Prokuröride Nõukogu	Državno odvjetničko vijeće
35	ombudsmani bürood	pravobraniteljstva
36	riigihangete riiklik järelevalvekomisjon	Državna komisija za kontrolu postupaka javne nabave
37	Horvaatia Pank	Hrvatska narodna banka
38	riigiametid ja -bürood	državne agencije i uredi
39	riigikontroll	Državni ured za reviziju“

Otsuse nr 2/2000 VI lisa B osa 2. jaotise alalisasse lisatakse järgmised asutused ja asutuste kategooriad:

„a)

I LISA

„JOOGIVEE TOOTMINE, TRANSPORTIMINE JA JAOTAMINE“:

„HORVAATIA

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11, 83/13, 143/13 i 13/14) (Riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11, 83/13, 143/13 ja 13/14) artiklis 6 osutatud riigi osalusega äriühingutest hankijad, kes vastavalt erimäärusele tegelevad püsivõrkude ehitamise (pakkumine) ja avalike teenuste osutamiseks kasutatavate püsivõrkude haldamisega joogivee tootmise, ülekandmise ja jaotamise ning selle püsivõrku tarnimise valdkonnas, näiteks üksused, kelle kohalikud omavalitsused on vastavalt veeseadusele asutanud avaliku teenuse osutamiseks veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas (ametlik väljaanne nr 153/09, 63/11, 130/11, 53/13 ja 14/14).“

II LISA

„ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TRANSPORT JA JAOTUS“:

„HORVAATIA

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11, 83/13, 143/13 i 13/14) (Riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11, 83/13, 143/13 ja 13/14) artiklis 6 osutatud riigi osalusega äriühingutest hankijad, kes vastavalt erimäärusele tegelevad püsivõrkude ehitamise (pakkumise) ja avalike teenuste osutamiseks kasutatavate püsivõrkude haldamisega elektrienergia tootmise, ülekandmise ja jaotamise ning selle püsivõrku tarnimise valdkonnas, näiteks üksused, kes tegutsevad energeetika valdkonnas vastavalt energiaseadusele (ametlik väljaanne nr 120/12 ja 14/14).“

VII LISA

„LINNARONGI-, TRAMMI-, TROLLIBUSSI- VÕI BUSSITEENINDUSE VALDKONNA TELLIJAD“:

„HORVAATIA

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11, 83/13, 143/13 i 13/14) (Riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11, 83/13, 143/13 ja 13/14) artiklis 6 osutatud riigi osalusega äriühingutest hankijad, kes vastavalt erimäärusele tegelevad võrkude pakkumise ja haldamisega avaliku linnarongi-, automaatsüsteemide, trammi-, bussi-, trollibussi- ja köissõiduki- (köistee-) teenuse osutamiseks, näiteks üksused, kes sellega tegelevad vastavalt kommunaalteenuste seadusele (ametlik väljaanne nr 36/95, 70/97, 128/99, 57/00, 129/00, 59/01, 26/03, 82/04, 110/04, 178/04, 38/09, 79/09, 153/09, 49/11, 84/11, 90/11, 144/12, 94/13, 153/13 ja 147/14).“

VIII LISA

„LENNUJAAMATEENUSTE VALDKONNA TELLIJAD“:

„HORVAATIA

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11, 83/13, 143/13 i 13/14) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11, 83/13, 143/13 ja 13/14) artiklis 6 osutatud riigi osalusega äriühingutest hankijad, kelle valdkonnaks kooskõlas erieeskirjadega on geograafilise piirkonna kasutamine eesmärgiga anda lennutranspordiga tegelevatele ettevõtjatele juurdepääs lennuväljadele ja muudele terminaliseadmetele; näiteks üksused, kes tegutsevad osutatud valdkonnas kooskõlas lennujaamade seadusega (ametlik väljaanne nr 19/98 ja 14/11).“

IX LISA

„MERESADAMA-, SISEVEESADAMA- VÕI MUUDE TERMINALITEENUSTE VALDKONNA TELLIJAD“:

„HORVAATIA

Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11, 83/13, 143/13 i 13/14) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11, 83/13, 143/13 ja 13/14) artiklis 6 osutatud riigi osalusega äriühingutest hankijad, kelle valdkonnaks kooskõlas erieeskirjadega on geograafilise piirkonna kasutamine eesmärgiga anda mere- või jõetranspordi ettevõtjatele juurdepääs meresadamatele, jõesadamatele ja muudele transporditerminalidele; näiteks üksused, kes tegutsevad osutatud valdkonnas kooskõlas merenduse ja meresadamate seadusega (ametlik väljaanne nr 158/03, 100/04, 141/06 ja 38/09).“

“

IV LISA

VÄLJAANDED

Otsuse nr 2/2000 XIII lisa B osasse lisatakse järgmine tekst:

„Horvaatia

Teated:

—	Euroopa Liidu Teataja

—	Narodne Novine

—	Horvaatia Vabariigi elektroonilised riigihanketeated (https://eojn.nn.hr/Oglasnik/clanak/electronic-public-procurement-of-the-republic-of-croatia/0/81/)“.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 259

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 10. august 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1173, 4. juuni 2020, millega eelavalikustamise perioodi pikkuse osas muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1174, 3. august 2020, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Ελαιόλαδο Μάκρης (Elaiolado Makris) (KPN)	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1175, 7. august 2020, milles käsitletakse loa andmist Escherichia coli KCCM 80180 ja Escherichia coli KCCM 80181 abil kääritamise teel saadud L-tsüsteiinvesinikkloriidmonohüdraadi kasutamiseks kõigi loomaliikide söödalisandina ( 1 )	6
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1176, 7. august 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1387 seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega COVID-19 pandeemia tõttu ( 1 )	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1177, 7. august 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/469 seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega COVID-19 pandeemia tõttu ( 1 )	12
		OTSUSED
	*	Komisjoni otsus (EL) 2020/1178, 27. juuli 2020, väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike normide kohta, millest Taani Kuningriik on teatanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 (teatavaks tehtud numbri C/2020 4988 all)	14
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1179, 6. august 2020, millega muudetakse otsuse 2009/177/EÜ I lisa seoses Soome Ahvenamaa maakonna staatusega viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) seireprogrammi suhtes, Eesti staatusega viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) seire- ja likvideerimisprogrammi suhtes, Horvaatia staatusega karpkalade herpesviroosi (KHV) suhtes ja teatavate Ühendkuningriigi piirkondade staatusega Bonamia ostreae nakkuse suhtes (teatavaks tehtud numbri C(2020) 5303 all) ( 1 )	29
		KODU- JA TÖÖKORRAD
	*	Ühenduse sordiameti haldusnõukogu otsus, 1. aprill 2020, sise-eeskirjade kohta, mis käsitlevad andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega ühenduse sordiameti tegevuse raames	32
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Eli-Mehhiko ühisnõukogu otsus nr 1/2020, 31. juuli 2020, millega muudetakse otsust nr 2/2000 [2020/1180]	40

Taud	Liikmesriik	ISO kood	Seireprogrammiga hõlmatud ala geograafiline piiritlemine (liikmesriik, tsoonid või piirkonnad)
„Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)	Eesti	EE	Kogu territoorium
„Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)	Soome	FI	Ahvenamaa
Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)	Eesti	EE	Kogu territoorium, välja arvatud kalakasvandust Neli Elementi OÜ hõlmav piirkond (luba nr 05/VV/KK01)“