17.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 230/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1044,

8. mai 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, (1) eriti selle artikli 26 lõike 6 punkti b ja artikli 37 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 525/2013 (2) sätestatud kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismiga on kehtestatud eeskirjad kasvuhoonegaaside heite seireks ja aruandluseks kliimapoliitika raames. Seda mehhanismi käsitlevad sätted on täielikult lõimitud määrusesse (EL) 2018/1999, millega määrus (EL) nr 525/2013 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks. Selle mehhanismi raames on vaja vastu võtta globaalse soojendamise potentsiaali väärtused ja täpsustada inventuurisuuniseid.

(2)

Seoses globaalse soojendamise potentsiaaliga kehtestas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverents, mis toimib nimetatud konventsiooni osaliste 21. konverentsi tulemusena 2015. aastal vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) osaliste koosolekuna, oma esimesel koosolekul kasvuhoonegaaside inventuuridega seotud aruandluse jaoks ühise parameetri kasvuhoonegaaside teisendamiseks CO2-ekvivalentideks. See ühine parameeter põhineb globaalse soojendamise potentsiaali väärtustel, mis on esitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viiendas hindamisaruandes (3). Globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste puhul tuleks kõnealust ühist parameetrit arvesse võtta.

(3)

Kasvuhoonegaaside inventuuri suuniseid tuleks täpsustada vastavalt rahvusvahelistele arengusuundadele. Lisaks IPCC 2006. aasta suunistele kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma arvesse Pariisi kokkuleppe artiklis 13 osutatud tegevuse ja toetuse läbipaistvusraamistikuga seotud üksikasju, menetlusi ja suuniseid, mis on esitatud Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva UNFCCC osaliste konverentsi otsuse 18/CMA.1 (edaspidi „otsus 18/CMA.1“) lisas. Peale selle kutsutakse liikmesriike üles kasutama kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2013. aasta lisa märgalade kohta.

(4)	Liidu inventuuri kvaliteedi tagamiseks tuleks kehtestada liidu kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi täiendavad eesmärgid.

(5)	Selleks et tagada liidu inventuuri terviklikkus otsuse 18/CMA.1 tähenduses, on vaja kehtestada meetodid ja andmed, mida komisjon kasutab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõikele 5 liikmesriigi inventuuriandmetest puuduvate andmete kohta hinnangute tegemiseks.

(6)

Selleks et tagada liidu inventuuri õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus, on vaja kindlaks määrata liikmesriikide esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmete esialgsete kontrollide sisu. Täpsuse hindamine esialgsete kontrollide käigus peaks tagama, et liikmesriigid ei üle- ega alahinda süstemaatiliselt tegelikku heidet ja sidumist seoses liidu võtmekategooriatega. Lisaks tuleks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori esialgsed kontrollid viia kooskõlla muudes sektorites tehtavate kontrollidega, kuna aruandlus, mis käsitleb kasvuhoonegaaside allikatest tulenevat heidet ja nende neeldajates sidumist LULUCFi sektoris, on kasvuhoonegaaside inventuuriga seotud aruandluse lahutamatu osa ning kuna LULUCFi sektorit on võetud arvesse 2030. aasta kliimaeesmärkides. LULUCFi sektoris võib maakasutuse ja maakasutuse muutuse kohta esitatud andmeid võrrelda teabega, mis on saadud liidu ja liikmesriikide programmidest ja uuringutest, nagu Copernicus ja LUCAS.

(7)

Hinnangud, millega täidetakse lüngad riiklikes inventuuriandmetes, et saaks panna kokku liidu inventuuri, koostatakse kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuri suunistega. Nende hinnangute kindlaksmääramiseks tuleb kasutada kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi. Kuna globaalse soojendamise potentsiaali, inventuurisuuniseid ja liidu inventuurisüsteemi käsitlevad eeskirjad on omavahel sisuliselt seotud, on asjakohane koondada need ühte delegeeritud määrusesse.

(8)	Selleks et tagada kooskõla määruse (EL) 2018/1999 asjakohaste sätete kohaldamise kuupäevaga, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021.

(9)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 57 ja 58 tunnistatakse määrus (EL) nr 525/2013 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, välja arvatud selle artikkel 7, mida kohaldatakse 2018., 2019. ja 2020. aasta andmeid sisaldavate aruannete suhtes. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (4) tuleks seetõttu alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks tunnistada, kuid selle artikleid 6 ja 7 tuleks jätkuvalt kohaldada 2019. ja 2020. aasta andmeid sisaldavate aruannete suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide nende aruannete suhtes, mis sisaldavad nõutavat teavet 2021. aasta ja sellele järgnevate aastate kohta.

Artikkel 2

Globaalse soojendamise potentsiaalid

Liikmesriigid ja komisjon kasutavad käesoleva määruse I lisas loetletud globaalse soojendamise potentsiaale kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamiseks ja esitamiseks vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõigetele 3–5.

Artikkel 3

Kasvuhoonegaaside inventuuri suunised

Liikmesriigid ja komisjon koostavad määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõigetes 3–5 osutatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmed kooskõlas järgmisega:

a)	valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunised kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta;

b)	Pariisi kokkuleppe artiklis 13 osutatud tegevuse ja toetuse läbipaistvusraamistikuga seotud üksikasjad, menetlused ja suunised, mis on esitatud Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi otsuse 18/CMA.1 (edaspidi „otsus 18/CMA.1“) lisas.

Artikkel 4

Kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärgid

1. Komisjon haldab liidu kasvuhoonegaaside inventuurisüsteemi, hoiab seda toimivana ja täiustab seda pidevalt järgmiste kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärkide alusel:

a)	liidu kasvuhoonegaaside inventuur on terviklik, milleks vajaduse korral kohaldatakse asjaomase liikmesriigiga konsulteerides määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõikes 5 sätestatud menetlust;

liidu kasvuhoonegaaside inventuurisüsteemis esitatakse läbipaistvalt liikmesriikide koondandmed kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise kohta ning ülevaade liidu võtmekategooriatega seotud metoodikakirjeldustest ja kajastatakse läbipaistvalt liikmesriikide allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise osakaalu liidu kasvuhoonegaaside inventuuris;

kasvuhoonegaaside allikatest pärinev liidu heide ja nende neeldajates sidumine aruandeaasta kohta kokku on võrdne liikmesriikide poolt kõnealuse aasta kohta määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõigete 3–5 kohaselt esitatud kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise summaga;

d)	liidu kasvuhoonegaaside inventuur sisaldab järjepidevaid aegridu allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise kohta kõigi aruandeaastate jaoks.

2. Komisjon ja liikmesriigid suurendavad võimaluse korral kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride võrreldavust, püüdes vajaduse korral suurendada meetodite, tegevusandmete, märgendite ning selle kooskõla, kuidas liikmesriigid jaotavad allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise.

3. Liidu inventuuri kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärgid täiendavad liikmesriikides rakendatavate kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammide eesmärke.

4. Liikmesriigid tagavad kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri jaoks kasutatavate tegevusandmete, heitekoefitsientide ja muude parameetrite kvaliteedi.

Artikkel 5

Andmelünkade täitmine

1. Määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõike 5 kohased komisjoni hinnangud liikmesriikide esitatud inventuuriandmete täiendamiseks põhinevad järgmistel meetoditel ja andmetel:

kui liikmesriik on eelmisel aruandeaastal esitanud asjaomast allikakategooriat käsitlevate hinnangute järjepideva aegrea ja:

i)	kõnealune liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 2 aasta X – 1 kohta kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed, mis sisaldavad puuduvat hinnangut, võetakse aluseks kõnealused kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed;

ii)

kõnealune liikmesriik ei ole vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 2 esitanud aasta X – 1 kohta kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid, kuid liit on koostanud hinnangu kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside ligikaudse heite kohta aastal X – 1 kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikega 2, võetakse aluseks kõnealused liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed;

iii)

liikmesriigi kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid ei ole võimalik kasutada või selle tulemuseks võib olla energeetikasektori puuduvate hinnangute puhul väga ebatäpne hinnang, võetakse aluseks energiastatistikaandmed, mis on saadud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1099/2008 (5);

iv)

kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid ei ole võimalik kasutada või selle tulemuseks võib olla muude kui energeetikasektori puuduvate hinnangute puhul väga ebatäpne hinnang, võetakse aluseks hindamismetoodika, mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste (kd 1) jaotises 2.2.3 esitatud, lünkade täitmist käsitlevate tehniliste juhistega, kasutades vajaduse korral Euroopa statistikat;

kui asjaomast kategooriat käsitlevas allikast pärit heite või neeldajas sidumise hinnangus on tehtud andmete esitamisele eelnenud viimase läbivaatuse raames tehnilisi parandusi vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 lõike 2 punktile d ning kui asjaomane liikmesriik ei ole esitanud läbivaadatud hinnangut, võetakse aluseks meetod, mida kasutas tehnilise paranduse arvutamiseks ekspertidest koosnev ülevaatusrühm;

kui ei ole saadaval esitatud hinnangute järjepidevat aegrida asjakohase allikakategooria kohta, võetakse aluseks hindamismetoodika, mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste (kd 1) jaotises 2.2.3 esitatud, lünkade täitmist käsitlevate tehniliste juhistega.

2. Komisjon koostab asjaomase liikmesriigiga konsulteerides ja temaga tihedas koostöös lõikes 1 osutatud hinnangud aruandeaasta 31. märtsiks.

3. Asjaomane liikmesriik kasutab lõikes 1 osutatud hinnanguid riiklike inventuuride esitamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.

Artikkel 6

Esialgsed kontrollid

Esialgsed kontrollid, mida komisjon teeb vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõikele 4, võivad hõlmata järgmist:

selle hindamine, kas liikmesriik on esitanud andmed kõigi kategooriate kohta, mida nõutakse otsuse 18/CMA.1 lisas esitatud ja Pariisi kokkuleppe artiklis 13 osutatud tegevuse ja toetuse läbipaistvusraamistikuga seotud üksikasjades, menetlustes ja suunistes, ning kõigi määruse (EL) 2018/1999 V lisas osutatud kasvuhoonegaaside kohta;

b)	selle hindamine, kas allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise andmete aegread on järjepidevad;

c)	selle hindamine, kas liikmesriikides kasutatud heitekoefitsiendid on võrreldavad, võttes arvesse IPCC vaikeväärtusi riikide eri olude jaoks;

d)	märgendi „ei ole hinnatud“ kasutamise hindamine juhul, kui on olemas IPCC 1. määramistasandi meetodid ja märgendi kasutamist ei ole põhjendatud vastavalt otsuse 18/CMA.1 lisa punktile 32;

e)	kasvuhoonegaaside inventuuri esitamiseks tehtud ümberarvutuste analüüs, sealhulgas see, kas ümberarvutuste aluseks on metoodikamuudatused;

f)	Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi alusel teatatud kasvuhoonegaaside tõendatud heitkoguste ja määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõike 3 kohaselt teatatud kasvuhoonegaaside heite andmete võrdlus;

g)	Eurostati võrdleva lähenemisviisiga ja liikmesriigi võrdleva lähenemisviisiga saadud tulemuste võrdlus;

h)	Eurostati sektoripõhise lähenemisviisiga ja liikmesriigi sektoripõhise lähenemisviisiga saadud tulemuste võrdlus;

i)	selle hindamine, kas liikmesriik on lahendanud liidu varasemate esialgsete kontrollide ja ülevaatuste käigus tõstatatud küsimused ning rakendanud UNFCCC kohaste ülevaatuste raames esitatud soovitusi;

j)	allikatest pärineva liikmesriikide heite ja neeldajates sidumise hinnangute täpsuse hindamine seoses liidu võtmekategooriatega;

k)	liikmesriikide esitatud, liidu võtmekategooriatega seotud metoodikakirjelduste läbipaistvuse ja täielikkuse hindamine;

maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise seire ja aruandluse hindamine vastavalt määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osale, sealhulgas võtmekategooriate määramine, millise määramistasandi meetodit kasutati, ning esitatud maakasutuse ja maakasutuse muutuse andmete võrdlus liidu ja liikmesriikide programmidest ja uuringutest saadud teabega.

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, kui käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud üleminekusättest ei tulene teisiti.

Artikkel 8

Üleminekusäte

Erandina käesoleva määruse artiklist 7 kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 666/2014 artikleid 6 ja 7 jätkuvalt nende aruannete suhtes, mis sisaldavad aastate 2019 ja 2020 kohta nõutud andmeid.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. mai 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

(3) Aruande „Climate Change 2013: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Fifth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change“ 8.A liite tabeli 8.A.1 veerg „GWP 100-year“, lk. 731; aruanne on kättesaadav aadressil https://www.ipcc.ch/assessment-report/ar5/.

(4) Komisjoni 12. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 liidu inventuurisüsteemi käsitlevate sisuliste nõuete kehtestamise ning globaalse soojendamise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokku lepitud inventuurisuuniste muudatuste arvessevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 525/2013 (ELT L 179, 19.6.2014, lk 26).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).

LISA

GLOBAALSE SOOJENDAMISE POTENTSIAALID

Akronüüm, üldnimetus või keemiline nimetus	Globaalse soojendamise potentsiaal
Süsinikdioksiid (CO2)	1
Metaan (CH4)	28
Dilämmastikoksiid (N2O)	265
Väävelheksafluoriid (SF6)	23 500
Lämmastiktrifluoriid (NF3)	16 100
Fluorosüsivesinikud (HFCd)
HFC-23 CHF3	12 400
HFC-32 CH2F2	677
HFC-41 CH3F	116
HFC-125 CHF2CF3	3 170
HFC-134 CHF2CHF2	1 120
HFC-134a CH2FCF3	1 300
HFC-143 CH2FCHF2	328
HFC-143a CH3CF3	4 800
HFC-152 CH2FCH2F	16
HFC-152a CH3CHF2	138
HFC-161 CH3CH2F	4
HFC-227ea CF3CHFCF3	3 350
HFC-236cb CF3CF2CH2F	1 210
HFC-236ea CF3CHFCHF2	1 330
HFC-236fa CF3CH2CF3	8 060
HFC-245fa CHF2CH2CF3	858
HFC-245ca CH2FCF2CHF2	716
HFC-365mfc CH3CF2CH2CF3	804
HFC-43-10mee CF3CHFCHFCF2CF3 või (C5H2F10)	1 650
Perfluorosüsivesinikud (PFCd)
PFC-14, perfluorometaan, CF4	6 630
PFC-116, perfluoroetaan, C2F6	11 100
PFC-218, perfluoropropaan, C3F8	8 900
PFC-318, perfluorotsüklobutaan, c-C4F8	9 540
perfluorotsüklopropaan c-C3F6	9 200
PFC-3-1-10, perfluorobutaan, C4F10	9 200
PFC-4-1-12, perfluoropentaan, C5F12	8 550
PFC-5-1-14, perfluoroheksaan, C6F14	7 910
PFC-9-1-18, C10F18	7 190

17.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 230/12

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1047,

15. juuli 2020,

millega võimaldatakse Portugalil anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide

(ainult portugalikeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 55 lõiget 3,

olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 528/2012 I lisa hõlmab toimeaineid, mille puhul on mõju keskkonnale või inimeste või loomade tervisele soodsam. Neid toimeaineid sisaldavatele toodetele võib seega anda loa lihtsustatud menetlusega. Määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse kantud lämmastiku suhtes on kehtestatud piirang, et seda ainet tuleb kasutada piiratud kogustes kasutusvalmis balloonides.

(2)

Lämmastik on vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 86 kiidetud toimeainena heaks tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides, s.o insektitsiidides kasutamiseks (2). Lämmastikku sisaldavate heakskiidetud biotsiidide kasutamine on lubatud mitmes liikmesriigis, sealhulgas Portugalis ning selliseid biotsiide tarnitakse gaasiballoonides (3).

(3)

Lämmastikku võib ka ümbritsevast õhust kohapeal toota. Kohapeal toodetud lämmastik ei ole praegu liidus kasutamiseks heaks kiidetud ning seda ei ole kantud määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse ega komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 (4) II lisas esitatud biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete läbivaatamisprogrammi lisatud ainete loetellu.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 3 esitas Portugal 11. veebruaril 2020 komisjonile taotluse erandi tegemiseks kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punktist a, et anda luba ümbritsevast õhust kohapeal toodetavat lämmastikku sisaldavatele biotsiididele, mis on nähtud ette kultuuripärandi kaitsmiseks (edaspidi „taotlus“).

(5)

Kultuuripärandit võivad hävitada mitmesugused kahjurid putukatest mikroorganismideni. Selliste organismide olemasolu võib põhjustada nii konkreetse kultuuriväärtuse enda kadumise kui ka tekitada ohu, et kahjurid levivad ka teistele läheduses asuvatele objektidele. Asjakohase töötluseta võivad objektid pöördumatult kahjustuda, mis seab kultuuripärandi tõsisesse ohtu.

(6)

Kohapeal toodetud lämmastikku kasutatakse väga väikese hapnikusisaldusega kontrollitud keskkonna (anoksilise keskkonna) loomiseks alalistes või ajutistes suletud telkides või kambrites, kus viiakse läbi töötlus, et tõrjuda kahjureid kultuuripärandiks olevatel objektidel. Lämmastik eraldatakse ümbritsevast õhust ja pumbatakse töötlemistelki või -kambrisse, kus lämmastiku osakaal õhus suureneb ligikaudu 99 %ni ja vastavalt kaob hapnik peaaegu täielikult. Töötlemisalale pumbatava lämmastiku niiskus määratakse vastavalt töödeldavast objektist tulenevatele nõudmistele. Kahjuritel ei ole töötlemistelgis või -kambris loodud tingimustes võimalik ellu jääda.

(7)

Nagu taotluses märgitud, võimaldas viimastel aastakümnetel kultuuripärandi objektide töötlemiseks lämmastikupõhise anoksilise keskkonna loomise meetodi väljatöötamine kultuuriasutustel (muuseumid, arhiivid, raamatukogud, säilitus- ja restaureerimiskeskused jne) loobuda varem kasutatud väga mürgiste ainete kasutamisest.

(8)

Portugali esitatud teabe kohaselt on kohapeal toodetud lämmastiku kasutamine ainus tõhus kahjuritõrjemeetod, mida saab kultuuriasutustes kasutada igat liiki materjalide ja nende kombinatsioonide puhul, ilma et see muudaks esemete makroskoopilisi ja molekulaarseid omadusi. Seda meetodit saab kasutada eriti tundlike materjalide (näiteks etnograafiline pärand, muumiad, kaasaegne kunst) töötlemiseks nende säilitamise eesmärgil.

(9)	Anoksilise keskkonna ehk muudetud või kontrollitud keskkonna meetod on loetletud standardis „EN 16790:2016 Kultuuripärandi säilitamine – integreeritud tõrje kultuuripärandi kaitse eesmärgil“ ja lämmastikku kirjeldatakse standardis kui enimkasutatud vahendit anoksilise keskkonna tekitamiseks.

(10)

Kahjurite tõrjeks on olemas ka muid meetodeid, nagu gammakiirguse, termošokkide (kõrged või madalad temperatuurid) või mikrolainete kasutamine. Lisaks võib sel eesmärgil kasutada ka muid toimeaineid. Portugali sõnul on aga kõigi selliste meetodite puhul piirangud seoses materjalidega, mida nendega saab töödelda.

(11)

Nagu taotluses märgitud, kasutatakse kultuuriasutustes muid toimeaineid nende ohtlikkuse tõttu väga vähe. Pärast selliste ainetega töötlemist võivad töödeldud esemetel säilinud jäägid aja jooksul keskkonda sattuda, mis on inimeste jaoks terviseoht. See on eriti asjakohane külastajatele avatud kultuuriasutuste puhul.

(12)

Portugali esitatud teabe kohaselt avaldab termošokk (külmutamine või kuumutamine) mitmele materjalile ebasoovitavat mõju. Temperatuuri tõus või langus võib põhjustada kultuuripärandi objektidele, eriti nende orgaanilistele komponentidele pöördumatut kahju. Termilised protsessid ei sobi tavaliselt selleks, et töödelda maale või mitmevärvilisi esemeid, mis sisaldavad vaha-, õli- või valgupõhiseid materjale, sest töötlemise käigus võivad materjalide temperatuuritundlikud omadused muutuda, põhjustades esemetele pöördumatut kahju. Lisaks võivad kõrged temperatuurid põhjustada liimitud esemete puhul liimi pehmenemist ning naha ja velääni kokkutõmbumist.

(13)

Taotluses esitatud teabe kohaselt ei ole balloonilämmastiku kasutamine kultuuriasutuste jaoks sobiv alternatiiv, kuna sellel on praktilisi puudusi. Balloonides sisalduva aine kogus on piiratud, mistõttu on vajalik sage transport ja eraldi ladu. Mõne ajaloolise muuseumihoone põrandatele võib tekkida ülekoormus, mida põhjustab vajaliku arvu balloonide kaal. Lisaks tekitaks esemete töötlemine balloonilämmastikuga kultuuriasutustele suuri kulusid.

(14)

Nagu taotluses märgitud, on paljud kultuuriasutused viimastel aastakümnetel investeerinud töötlemiskambrite ehitamisse ja lämmastikugeneraatorite ostmisse. Kuna kohapeal toodetud lämmastiku abil tekitatud anoksilise keskkonna meetod on mitmekülgne ja sobib kõikide materjalide töötlemiseks, kasutatakse seda kultuuripärandi säilitamisel väga laialdaselt.

(15)

Nõue, et kultuuriasutused kasutaksid erinevaid kahjuritõrjemeetodeid, millest igaüks sobib konkreetsete materjalide ja esemete jaoks, selle asemel, et kasutada üht juba kasutusel olevat meetodit, mis sobib kõikide materjalide puhul, tekitaks kultuuriasutustele lisakulu ning muudaks nende jaoks keerulisemaks eesmärgi saavutamise loobuda integreeritud tõrje raames ohtlikumate toimeainete kasutamisest.

(16)	Arutelud, mille raames käsitleti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõike 3 kohast võimalikku erandit kohapeal toodetud lämmastiku suhtes, toimusid biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma mitmel koosolekul (5) 2019. aastal.

(17)

Lisaks korraldas Euroopa Kemikaaliamet komisjoni palvel pärast seda, kui Austria oli esitanud esimese samalaadse taotluse erandi tegemiseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavate toodete suhtes, seda taotlust käsitleva avaliku konsultatsiooni, mis võimaldas kõigil huvitatud isikutel esitada oma seisukohad. Valdav enamik laekunud 1 487 märkusest pooldas erandi lubamist. Paljud vastajad tõid välja olemasolevate alternatiivsete meetodite puudused: termiline töötlemine võib kahjustada teatavaid materjale; muude toimeainete kasutamisel jäävad objektidele mürgised jäägid, mis järk-järgult vabanedes keskkonda satuvad; balloonilämmastiku kasutamine ei võimalda kontrollida töödeldaval alal suhtelist õhuniiskust, mis on mõne materjali töötlemise puhul vajalik.

(18)

Kaks rahvusvahelist organisatsiooni, mis esindavad muuseume ja kultuurimälestisi – Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu ja rahvusvaheline mälestiste ja kultuuriväärtuslike paikade nõukogu – kavatsevad esitada taotluse kohapeal toodetud lämmastiku kandmiseks määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse, mis võimaldaks liikmesriikidel lubada kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid tooteid, ilma et oleks vajalik rakendada kõnealuse määruse artikli 55 lõike 3 kohast erandit. Sellise taotluse hindamine, asjaomase aine kandmine määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse ning tootele loa saamine nõuab siiski aega.

(19)	Taotlusest nähtub, et Portugalis ei leidu sobivaid alternatiive, kuna kõigil praegu kättesaadavatel alternatiivsetel meetoditel on puudusi nende sobimatuse tõttu kõigi materjalide töötlemiseks või ebapraktilisuse tõttu.

(20)

Kõigi nende argumentide põhjal on asjakohane järeldada, et kohapeal toodetud lämmastik on oluline Portugali kultuuripärandi kaitsmiseks ning sobivaid alternatiive ei ole. Seetõttu tuleb Portugalile anda võimalus lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide kättesaadavaks tegemist ja kasutamist kultuuripärandi kaitseks.

(21)

Kohapeal toodetud lämmastiku võimalik kandmine määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse ja sellele järgnev liikmesriikide loa andmine kasutada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevaid tooteid nõuab aega. Seetõttu on asjakohane lubada erand selliseks ajavahemikuks, mis võimaldab alusmenetlused lõpule viia,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Portugal võib lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist kultuuripärandi kaitseks kuni 31. detsembrini 2024.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 15. juuli 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 30. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/89/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine lämmastik selle I lisasse (ELT L 199, 31.7.2009, lk 19).

(3) Lubatud ainete loend on kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/biocidal-products

(4) Komisjoni 4. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist (ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).

(5) Biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma 83., 84., 85. ja 86. koosolek, mis peeti määruse (EL) nr 528/2012 rakendamiseks vastavalt 2019. aasta mais, juulis, septembris ja novembris. Koosolekute protokollid on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/health/biocides/events_en#anchor0

17.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 230/15

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1048,

15. juuli 2020,

millega võimaldatakse Austrial anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 4724 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 528/2012 I lisa hõlmab selliseid toimeaineid, mille puhul on mõju keskkonnale või inimeste või loomade tervisele soodsam. Neid toimeaineid sisaldavatele toodetele võib seega anda loa lihtsustatud menetlusega. Määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse kantud lämmastiku suhtes on kehtestatud piirang, et seda ainet tuleb kasutada piiratud kogustes kasutusvalmis balloonides.

(2)

Lämmastik on vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 86 kiidetud toimeainena heaks tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides, s.o insektitsiidides kasutamiseks (2). Biotsiidid, mis sisaldavad heakskiidetud lämmastikku, on lubatud mitmes liikmesriigis, sealhulgas Austrias. Selliseid biotsiide tarnitakse gaasiballoonides (3).

(3)

Lämmastikku võib ka kohapeal välisõhust toota. Kohapeal toodetud lämmastik ei ole praegu liidus kasutamiseks heaks kiidetud ning seda ei ole kantud määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse ega komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 (4) II lisas esitatud biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete läbivaatamisprogrammi lisatud ainete loetellu.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 3 esitas Austria 26. juunil 2019 komisjonile taotluse erandi tegemiseks kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punktist a, et anda luba kohapeal välisõhust toodetavat lämmastikku sisaldavatele biotsiididele, mis on nähtud ette kultuuripärandi kaitsmiseks (edaspidi „taotlus“). Austria esitas oma 3. septembri 2019 kirjas lisateabe kohapeal toodetud lämmastiku muuseumides kasutamise ning sobivate alternatiivide puudumise kohta.

(5)

Kultuuripärandit võivad hävitada mitmesugused kahjurid putukatest mikroorganismideni. Selliste organismide olemasolu võib põhjustada nii konkreetse kultuuriväärtuse enda kadumise kui ka tekitada ohu, et kahjurid levivad ka teistele läheduses asuvatele objektidele. Asjakohase töötluseta võivad esemed pöördumatult kahjustuda, mis seab kultuuripärandi tõsisesse ohtu.

(6)

Kohapeal toodetud lämmastikku kasutatakse väga väikese hapnikusisaldusega kontrollitud keskkonna loomiseks alalistes või ajutistes suletud telkides või kambrites, kus viiakse läbi töötlus, et tõrjuda kahjureid kultuuripärandiks olevatel objektidel. Lämmastik eraldatakse ümbritsevast õhust ja pumbatakse töötlemisotstarbelisse telki või kambrisse, kus lämmastiku osakaal suureneb ligikaudu 99 %ni ja vastavalt hapnik kaob peaaegu täielikult. Töötlemisalale pumbatava lämmastiku niiskus määratakse vastavalt töödeldavast objektist tulenevatele nõudmistele. Kahjuritel ei ole töötlemisotstarbelises telgis või kambris loodud tingimustes võimalik ellu jääda.

(7)

Austria esitatud teabest ilmneb, et kohapeal toodetud lämmastiku kasutamine on ainus tõhus meetod kahjurite tõrjeks, mida saab kasutada muuseumikollektsioonides, näitustel ja kultuurimälestistes leiduvate igat liiki materjalide ja materjalide kombinatsioonide puhul ilma neid kahjustamata; selline lämmastik on tõhus kõigi teadaolevate kultuuripärandi kahjurite vastu nende kõigis arenguetappides.

(8)	Anoksia ehk muudetud või kontrollitud keskkonna meetod on loetletud standardis EN 16790:2016 „Kultuuripärandi säilitamine – integreeritud tõrje kultuuripärandi kaitse eesmärgil“ ja lämmastikku kirjeldatakse standardis kui enimkasutatud vahendit anoksia tekitamiseks.

(9)

Kahjurite tõrjeks on olemas ka muid meetodeid, näiteks töötlemine madalal temperatuuril, kuumtöötlemine ja reguleeritud niiskusega kuuma õhuga töötlemine. Lisaks võib kasutada muid biotsiidseid toimeaineid. Austria sõnul on kõigil neil meetoditel puudused kahjustuste tõttu, mis võivad konkreetsetele materjalidele töötlemise käigus tekkida ning seega ei saa neid eraldiseisvalt kasutada kõikide materjalide ja materjalide kombinatsioonide töötlemiseks.

(10)

Austria esitatud teabe kohaselt ei sobi termilised protsessid, s.o külmutamine või kuumtöötlemine paljude esemete töötlemiseks, sealhulgas maalid ning mitmevärvilised esemed, mis on seotud vaha, õli või valguga, samuti liimitud esemed, nahast või veläänist esemed, fotomaterjalid, uued töötlemata puitesemed, taastatud esemed ja pingestatud esemed. Lisaks võib eri materjalide erineva soojusjuhtivuse ja soojuspaisumise tagajärjel aset leidvast kujumuutusest tekkiv mehaaniline pinge ohustada segamaterjalidest valmistatud hapraid esemeid.

(11)	Taotluses tõendatakse, et muid Austrias turul olevaid toimeaineid sisaldavate biotsiidide kasutamine võib tekitada objektide keemilisi muutusi ja sõltuvalt materjalide tundlikkusest neid kahjustada.

(12)	Samal ajal kavatsevad muuseumid kultuuripärandi kaitse eesmärgil tehtava integreeritud tõrje raames loobuda ohtlikumate toimeainete kasutamisest.

(13)

Avalduses esitatud teabe kohaselt ei ole muuseumide ja kultuurimälestiste jaoks balloonides lämmastiku kasutamine sobiv alternatiiv, kuna sellel on praktilisi puudusi. Balloonides sisalduva aine kogus on piiratud, mistõttu on vajalik sage transport ja eraldi ladu. Taotluses esitatud teabe kohaselt võib mõne ajaloolise muuseumihoone põrandatele tekkida ülekoormus, mida põhjustab vajaliku arvu balloonide kaal.

(14)

Nõue, et muuseumid ja kultuurimälestised kasutaksid kahjurite tõrjeks erinevaid meetodeid, millest igaüks sobib konkreetsete materjalide ja esemete jaoks, selle asemel, et kasutada üht juba kasutusel olevat meetodit, mis sobib kõikide materjalide puhul, tekitaks muuseumidele ja kultuurimälestistele lisakulu ning muudaks nende jaoks keerulisemaks saavutada eesmärgi loobuda integreeritud tõrje raames ohtlikumate toimeainete kasutamisest.

(15)	Arutelud, mille raames käsitleti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõike 3 kohast võimalikku erandit kohapeal toodetud lämmastiku suhtes, toimusid biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma mitmel koosolekul (5) 2019. aastal.

(16)

Lisaks korraldas Euroopa Kemikaaliamet komisjoni palvel taotlust käsitleva avaliku konsultatsiooni, mis võimaldas kõigil huvitatud isikutel esitada oma seisukohad. Valdav enamik laekunud 1487 märkusest pooldas erandi lubamist. Paljud vastajad tõid välja olemasolevate alternatiivsete meetodite puudused: termiline töötlemine võib kahjustada teatavaid materjale; muude toimeainete kasutamisel jäävad objektidele mürgised jäägid, mis järk-järgult vabanedes keskkonda satuvad; balloonides oleva lämmastiku kasutamine ei võimalda kontrollida töödeldaval alal suhtelist niiskust, mis on mõne materjali töötlemise puhul vajalik.

(17)

Kaks rahvusvahelist organisatsiooni, mis esindavad muuseume ja kultuurimälestisi – Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu ja rahvusvaheline mälestiste ja kultuuriväärtuslike paikade nõukogu – kavatsevad esitada taotluse kohapeal toodetud lämmastiku kandmiseks määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse, mis võimaldaks liikmesriikidel lubada kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid tooteid, ilma et oleks vajalik rakendada kõnealuse määruse artikli 55 lõike 3 kohast erandit. Sellise taotluse, sealhulgas I lisasse kantud aine hindamine ja tootele loa saamine nõuab siiski aega.

(18)	Austria esitatud taotlusest ja täiendavast teabest nähtub, et praegu ei ole Austrias sobivaid alternatiive, sest kõikidel praegu kättesaadavatel alternatiivsetel meetoditel on puudusi, kuna need ei sobi kõikide materjalide käitlemiseks ega ole praktilised.

(19)

Kõigi nende argumentide põhjal on asjakohane järeldada, et kohapeal toodetud lämmastik on oluline Austria kultuuripärandi kaitsmiseks ning sobivaid alternatiive ei ole. Seetõttu tuleb Austriale anda võimalus lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide kättesaadavaks tegemist ja kasutamist kultuuripärandi kaitseks.

(20)

Kohapeal toodetud lämmastiku võimalik kandmine määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse ja sellele järgnev loa andmine liikmesriikidele kasutada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevaid tooteid nõuab aega. Seetõttu on asjakohane lubada erand selliseks ajavahemikuks, mis võimaldab alusmenetlused lõpule viia,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Austria võib lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist kultuuripärandi kaitseks kuni 31. detsembrini 2024.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Austriale.

Brüssel, 15. juuli 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(3) Lubatud ainete loend on kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/biocidal-products

(5) Biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma 83., 84., 85. ja 86. kohtumine, mis peeti määruse (EL) nr 528/2012 rakendamiseks vastavalt 2019. aasta mais, juulis, septembris ja novembris. Koosolekute protokollid on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/health/biocides/events_en#anchor0

17.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 230/18

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1049,

15. juuli 2020,

millega võimaldatakse Prantsusmaal anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 4715 all)

(ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 528/2012 I lisa hõlmab toimeaineid, mille puhul on mõju keskkonnale või inimeste või loomade tervisele soodsam, kui ohtlikumate kemikaalide puhul. Neid toimeaineid sisaldavatele toodetele võib seega anda loa lihtsustatud menetlusega. Määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse kantud lämmastiku suhtes on kehtestatud piirang, et seda ainet tuleb kasutada piiratud kogustes kasutusvalmis balloonides.

(2)

Lämmastik on vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 86 kiidetud toimeainena heaks ka tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides, s.o insektitsiidides kasutamiseks (2). Lämmastikku sisaldavate heakskiidetud biotsiidide kasutamine on lubatud mitmes liikmesriigis, sealhulgas Prantsusmaal ning selliseid biotsiide tarnitakse gaasiballoonides (3).

(3)

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 3 esitas Prantsusmaa 14. jaanuaril 2020 komisjonile taotluse erandi tegemiseks kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punktist a, et anda luba ümbritsevast õhust kohapeal toodetavat lämmastikku sisaldavatele biotsiididele, mis on nähtud ette kultuuripärandi kaitsmiseks (edaspidi „taotlus“).

(5)

(6)

(7)

Prantsusmaa esitatud teabest ilmneb, et kohapeal toodetud lämmastiku kasutamine on ainus tõhus meetod kahjurite tõrjeks, mida saab mõistliku hinnaga kasutada muuseumikollektsioonides, näitustel ja kultuurimälestistes leiduvate igat liiki materjalide ja materjalide kombinatsioonide puhul ilma neid kahjustamata.

(8)	Anoksilise keskkonna ehk muudetud või kontrollitud keskkonna meetod on loetletud standardis „EN 16790:2016 Kultuuripärandi säilitamine – integreeritud tõrje kultuuripärandi kaitse eesmärgil“ ja lämmastikku kirjeldatakse standardis kui enimkasutatud vahendit anoksilise keskkonna tekitamiseks.

(9)

Kahjurite tõrjeks on olemas ka muid meetodeid, näiteks töötlemine madalal temperatuuril, kuumtöötlemine ja töötlemine gammakiirgusega. Lisaks võib kasutada muid toimeaineid. Prantsusmaa sõnul on kõigil neil meetoditel puudused kahjustuste tõttu, mis võivad konkreetsetele materjalidele töötlemise käigus tekkida, ning seega ei saa neid eraldiseisvalt kasutada kõigi materjalide ja nende kombinatsioonide töötlemiseks.

(10)

Prantsusmaa esitatud teabe kohaselt on külmtöötlemise teel kahjuritõrje sobivus kõikide kauni kunsti ja ehiskunsti kogude puhul kaheldav. Lamineeritud materjalidest teoste puhul (värvitud, lakitud või vahatatud teosed, panustehnikas valmistatud või inkrusteeritud esemed) võib sellise meetodiga kaasneda oht esemeid kahjustada. Kui on tegemist riiklikku andmekogusse kantud kultuuripärandi säilitamisega, siis ei ole selliseid kahtlusi põhjustav meetod vastavalt avalikke kogusid haldavate asutuste suhtes kohaldatavale riiklikule pärandi säilitamise poliitikale siiski lubatav.

(11)

Nagu taotluses märgitud, ei ole kahjuritõrje temperatuuri tõstmise teel kultuuripärandit haldavate asutuste hulgas laialt levinud. Sarnaselt külmtöötlemisega kahjuritõrjega on ka kuumtöötlemise mõju kihilistele materjalidele probleemne. Peale selle kaasneb kuumtöötlemisega täiendav oht, et liimid kaotavad nakkuvuse, vaha sisaldavad osised muutuvad pehmeks ja varem kasutatud kemikaalid kerkivad esile, mis tekitab esemete pinnal laike.

(12)

Taotluses esitatud teabe kohaselt nõuab gammakiirguse kasutamine eriseadmeid, mis vastavad meetodi rakendamiseks vajalikele konkreetsetele ohutusnõuetele, ning on vajalikud erioskused. Seetõttu on selle meetodi korduv rakendamine kulukas ja keeruline. Lisaks ei sobi see meetod läbipaistvate või poolläbipaistvate materjalide puhul, kuna need võivad gammakiirguse toimel muutuda läbipaistmatuteks või plekiliseks.

(13)

Taotluses tuuakse esile, et Prantsusmaal turul kättesaadavate muid toimeaineid sisaldavate biotsiidide kasutamise puhul jäävad töödeldud esemetele jäägid, mis võivad sattuda keskkonda ja kujutada ohtu inimeste tervisele. Lisaks on kultuuriteoste füüsilise säilitamise seisukohast selliste ainete kasutamisel olulised puudused, kuna paljud neist võivad põhjustada värvi muutumist, õliste või kleepuvate ainete eritumist, loomsete materjalide DNA muutusi või kristallumist pindadel.

(14)

Viimastel aastakümnetel on kultuuripärandi kaitsmise integreeritud tõrje raames üha rohkem kultuuripärandiga tegelevaid asutusi otsinud lahendusi potentsiaalselt ohtlike kemikaalide kasutamisest loobumiseks ning hakanud kasutama meetodeid (nagu ka anoksilise keskkonna meetod), mis on kultuuripärandi kogude suhtes säästvam ja nendega töötavate inimeste jaoks vähem kahjulik.

(15)

Taotluses esitatud teabe kohaselt ei ole muuseumide ja kultuurimälestiste jaoks balloonilämmastiku kasutamine sobiv alternatiiv, kuna sellel on praktilisi ja majanduslikke puudusi. Balloonides sisalduva aine kogus on piiratud, mistõttu on vajalik sage transport ja eraldi ladu. Suure hulga balloonide hoiustamine kujutab endast julgeolekuriski, mida tekitab rõhu all oleva gaasi kohalolu. Kohapeal toodetud lämmastikuga loodud anoksilise keskkonna meetodiga kaasnevad kultuuripärandiga tegelevatele asutustele väiksemad kulud, kui balloonilämmastiku kasutamisel. Lisaks esialgsetele investeeringutele, mis on vajalikud seoses töötlemiskambri ja lämmastikugeneraatoriga, muid kulusid ei teki.

(16)

Nõue, et muuseumid ja kultuurimälestistega tegelevad asutused kasutaksid kahjurite tõrjeks erinevaid meetodeid, millest igaüks sobib konkreetsete materjalide ja esemete jaoks, selle asemel, et kasutada üht juba kasutusel olevat meetodit, mis sobib kõikide materjalide puhul, tekitaks muuseumidele ja kultuurimälestistega tegelevatele asutustele lisakulu ning muudaks nende jaoks keerulisemaks eesmärgi saavutamise loobuda integreeritud tõrje raames ohtlikumate toimeainete kasutamisest.

(17)	Arutelud, mille raames käsitleti artikli 55 lõike 3 kohast võimalikku erandit kohapeal toodetud lämmastiku suhtes, toimusid biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma mitmel koosolekul (5) 2019. aastal.

(18)

(19)

(20)	Taotlusest nähtub, et Prantsusmaal ei leidu sobivaid alternatiive, kuna kõigil praegu kättesaadavatel alternatiivsetel meetoditel on puudusi nende sobimatuse tõttu kõigi materjalide töötlemiseks või ebapraktilisuse tõttu.

(21)

Kõigi nende argumentide põhjal on asjakohane järeldada, et kohapeal toodetud lämmastik on oluline Prantsusmaa kultuuripärandi kaitsmiseks ning sobivaid alternatiive ei ole. Seetõttu tuleb Prantsusmaale anda võimalus lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide kättesaadavaks tegemist ja kasutamist kultuuripärandi kaitseks.

(22)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Prantsusmaa võib lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist kultuuripärandi kaitseks kuni 31. detsembrini 2024.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 15. juuli 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(3) Lubatud ainete loend on kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/biocidal-products

(5) Liikmesriikide pädevate asutuste esindajate 83., 84., 85. ja 86. koosolek, mis peeti määruse (EL) nr 528/2012 rakendamiseks vastavalt 2019. aasta mais, juulis, septembris ja novembris. Koosolekute protokollid on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/health/biocides/events_en#anchor0

17.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 230/21

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1050,

15. juuli 2020,

millega võimaldatakse Hispaanial anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide

(ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Lämmastik on vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 86 kiidetud toimeainena heaks tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides, s.o insektitsiidides kasutamiseks (2). Lämmastikku sisaldavate heakskiidetud biotsiidide kasutamine on lubatud mitmes liikmesriigis, sealhulgas Hispaanias ning selliseid biotsiide tarnitakse gaasiballoonides (3).

(3)

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 3 esitas Hispaania 19. novembril 2019 komisjonile taotluse erandi tegemiseks kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punktist a, et anda luba ümbritsevast õhust kohapeal toodetavat lämmastikku sisaldavatele biotsiididele, mis on nähtud ette kultuuripärandi kaitsmiseks (edaspidi „taotlus“).

(5)

(6)

(7)

(8)

Hispaania esitatud teabe kohaselt on kohapeal toodetud lämmastiku kasutamine ainus tõhus meetod kahjurite tõrjeks, mida saab kultuuriasutustes kasutada igat liiki materjalide ja nende kombinatsioonide puhul, ilma et see muudaks esemete makroskoopilisi ja molekulaarseid omadusi. Seda meetodit saab kasutada eriti tundlike materjalide (näiteks etnograafiline pärand, muumiad, kaasaegne kunst) töötlemiseks nende säilitamise eesmärgil.

(9)	Anoksilise keskkonna ehk muudetud või kontrollitud keskkonna meetod on loetletud standardis „EN 16790:2016 Kultuuripärandi säilitamine – integreeritud tõrje kultuuripärandi kaitse eesmärgil“ ja lämmastikku kirjeldatakse standardis kui enimkasutatud vahendit anoksilise keskkonna tekitamiseks.

(10)

Kahjurite tõrjeks on olemas ka muid meetodeid, nagu gammakiirguse, termošokkide (kõrged või madalad temperatuurid) või mikrolainete kasutamine. Lisaks võib sel eesmärgil kasutada ka muid toimeaineid. Hispaania sõnul on aga kõigi selliste meetodite puhul piirangud seoses materjalidega, mida nendega saab töödelda.

(11)

(12)

Taotluses esitatud väite kohaselt võib gammakiirgus põhjustada muutusi näiteks muumiate või loodusloomuuseumide eksponaatide DNAs, samas peab nende geneetiline materjal olema täiendavaks uurimiseks ja analüüsimiseks terviklik. Lisaks tuleb gammakiirguse kasutamise korral rajada spetsiaalsed radioaktiivsete ainete kasutamiseks ettenähtud ruumid, kus on asjaomane sisseseade ohutusnõuete järgimiseks, samuti tuleb ioniseeriva kiirgusega kokku puutuvaid töötajaid koolitada ja jälgida. See ei ole kultuuriasutustes teostatav.

(13)

Taotluses esitatud teabe kohaselt avaldab termošokk (külmutamine või kuumutamine) mitmetele materjalidele ebasoovitavat mõju. Kõrgel temperatuuril töötlemine võib põhjustada muutusi orgaaniliste materjalide pinnal, liimide pehmenemist ja lipiidide kristallumist. Hispaania väidab, et kõrge temperatuuriga töötlemist kultuuripärandi säilitamisel peaaegu ei kasutata, kuna paljud kultuuripärandi esemed (nt õlimaalid, temperad, vahaskulptuurid) sisaldavad lipiide või proteiine. Lisaks võib temperatuuri tõus kutsuda esile soovimatuid keemilisi reaktsioone. Samuti võib madala temperatuuriga töötlemine mõjutada pinnatöötlust ja -katet ning põhjustada niiskuse kondenseerumist tööruumis.

(14)	Nagu taotluses märgitud, võib mikrolainetöötlus tekitada soojust, põhjustades kultuuriväärtustes mikroskoopilisi ja makroskoopilisi muutusi.

(15)

Taotluses esitatud teabe kohaselt ei ole balloonilämmastiku kasutamine kultuuriasutuste jaoks sobiv alternatiiv, kuna sellel on praktilisi puudusi. Balloonides sisalduva aine kogus on piiratud, mistõttu on vajalik sage transport ja eraldi ladu. Esemete töötlemine balloonilämmastikuga tekitaks kultuuriasutustele ka suuri kulusid.

(16)

(17)

Nõue, et kultuuriasutused kasutaksid kahjurite tõrjeks erinevaid meetodeid, millest igaüks sobib konkreetsete materjalide ja esemete jaoks, selle asemel, et kasutada üht juba kasutusel olevat meetodit, mis sobib kõikide materjalide puhul, tekitaks kultuuriasutustele lisakulu ning muudaks nende jaoks keerulisemaks eesmärgi saavutamise loobuda integreeritud tõrje raames ohtlikumate toimeainete kasutamisest. Lisaks tähendaks nendest ruumidest ja seadmetest loobumine, mis soetati kohapeal toodetud lämmastiku abil tekitatud anoksilise keskkonna meetodi kasutamiseks, varem tehtud investeeringute kaotamist.

(18)	Arutelud, mille raames käsitleti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõike 3 kohast võimalikku erandit kohapeal toodetud lämmastiku suhtes, toimusid biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste komisjoni eksperdirühma mitmel koosolekul (5) 2019. aastal.

(19)

(20)

(21)	Taotlusest nähtub, et Hispaanias ei leidu sobivaid alternatiive, kuna kõigil praegu kättesaadavatel alternatiivsetel meetoditel on puudusi nende sobimatuse tõttu kõigi materjalide töötlemiseks või ebapraktilisuse tõttu.

(22)

Kõigi nende argumentide põhjal on asjakohane järeldada, et kohapeal toodetud lämmastik on oluline Hispaania kultuuripärandi kaitsmiseks ning sobivaid alternatiive ei ole. Seetõttu tuleb Hispaaniale anda võimalus lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide kättesaadavaks tegemist ja kasutamist kultuuripärandi kaitseks.

(23)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Hispaania võib lubada kohapeal toodetud lämmastikust koosnevate biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist kultuuripärandi kaitseks kuni 31. detsembrini 2024.

Artikkel 2

Otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 15. juuli 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(3) Lubatud ainete loend on kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/biocidal-products

17.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 230/26

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/1052,

16. juuli 2020,

millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja e ning artikli 292 esimest ja teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 30. juunil 2020 vastu soovituse Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta (1) (edaspidi „nõukogu soovitus“).

(2)

Nõukogu soovituses sätestatakse, et liikmesriigid peaksid koordineeritud viisil järk-järgult kaotama Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu alates 1. juulist 2020 I lisas loetletud kolmandate riikide elanike puhul. Nõukogu peaks pärast komisjoni ning asjaomaste ELi ametite ja talitustega tihedat konsulteerimist ning tuginedes nõukogu soovituses osutatud metoodikal, kriteeriumidel ja teabel põhinevale üldisele hinnangule vaatama I lisas osutatud kolmandate riikide loetelu iga kahe nädala järel läbi ja vajaduse korral seda ajakohastama.

(3)

Pärast seda on nõukogu, tihedas koostöös komisjoni ning asjaomaste ELi ametite ja talitustega, arutanud nõukogu soovituse I lisas esitatud kolmandate riikide loetelu läbivaatamist, kohaldades nõukogu soovituses sätestatud kriteeriume ja metoodikat. Nende arutelude tulemusena tuleks I lisas esitatud kolmandate riikide loetelu muuta. Eelkõige tuleks loetelust jätta välja Serbia ja Montenegro.

(4)

Piirikontroll ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi liikmesriikide huvides, kes on kaotanud piirikontrolli sisepiiridel. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et välispiiridel võetakse meetmeid koordineeritult, et tagada Schengeni ala hea toimimine. Selleks peaksid liikmesriigid alates 16. juulist 2020 koordineeritud viisil jätkama Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu kaotamist käesoleva soovitusega muudetud nõukogu soovituse I lisas loetletud kolmandate riikide elanike puhul.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva soovituse kohta, kas ta rakendab seda.

(6)	Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (2) ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa soovituse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (3) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(8)

Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (5) artikliga 3.

(9)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (7) artikliga 3.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta muudetakse järgmiselt.

Nõukogu soovituse punkti 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.	Liikmesriigid peaksid koordineeritud viisil kaotama järk-järgult Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu alates 16. juulist 2020 I lisas loetletud kolmandate riikide elanike puhul.“

Soovituse I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

Kolmandad riigid, kelle elanike suhtes ei tuleks välispiiridel kohaldada Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutist piirangut

ALŽEERIA

2.	AUSTRAALIA

KANADA

GRUUSIA

JAAPAN

MAROKO

7.	UUS-MEREMAA

RWANDA

9.	LÕUNA-KOREA

10.

TAI

11.

TUNEESIA

12.

URUGUAY

13.	HIINA (*1)

(*1) Oleneb vastastikkuse kinnitamisest."

Brüssel, 16. juuli 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ROTH

(1) ELT L 208I, 1.7.2020, lk 1.

(2) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(4) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(5) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(6) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(7) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

17.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 230/29

KÜTUSEELEMENTIDE JA VESINIKU VALDKONNA 2. ÜHISETTEVÕTTE JUHATUSE OTSUS,

26. mai 2020,

millega kehtestatakse sise-eeskirjad, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega FCH 2 JU tegevuse raames

KÜTUSEELEMENTIDE JA VESINIKU VALDKONNA 2. ÜHISETTEVÕTTE (edaspidi „ühisettevõte FCH 2“) JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ, (1) eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta, (2) eriti selle artikli 7 lõike 3 punkti r,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori suuniseid uue määruse artikli 25 ja sise-eeskirjade kohta,

olles 12. novembril 2019 konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 41 lõikele 2,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 18. detsembri 2019. aasta soovitusi

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühisettevõte FCH 2 tegutseb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 559/2014.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 1 peaksid määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning artikli 4 kohaldamise piirangud, kui selle sätted vastavad artiklites 14–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, põhinema ühisettevõtte vastuvõetud sise-eeskirjadel, kui need ei põhine aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidel.

(3)	Neid sise-eeskirju, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise sätteid, ei tohiks kohaldada, kui andmesubjekti õiguste piiramine on sätestatud aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktis.

(4)	Täites oma kohustusi seoses andmesubjekti õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab ühisettevõte FCH 2 kaaluma, kas mõni määruses sätestatud eranditest on kohaldatav.

(5)

Oma haldustegevuse raames võib ühisettevõte FCH 2 läbi viia haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetlusi, OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoiminguid, menetleda rikkumisest teatamise juhtumeid, ahistamisjuhtumeid (ametlikud ja mitteametlikud menetlused) ning asutusesiseseid ja -väliseid kaebusi ning korraldada siseauditeid, andmekaitseametniku tehtavaid uurimisi kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 ja ametisiseseid (IT-)turbekontrolle.

(6)

Ühisettevõte FCH 2 töötleb isikuandmete eri kategooriaid, sealhulgas nn kindlaid andmeid (objektiivsed andmed, näiteks identifitseerimisandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side andmed ja liiklusandmed) ja nn pehmeid andmeid (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks õiguslikud põhjendused, käitumisteave, hindamised, andmed tegevuse ja käitumise kohta ning andmed, mis on seotud või ilmnenud seoses menetluse või toimingu reguleerimisesemega) (3).

(7)	Ühisettevõte FCH 2, keda esindab tegevdirektor, on vastutav töötleja, olenemata vastutava töötleja rolli edasisest delegeerimisest ühisettevõttes FCH 2 isikuandmete töötlemise konkreetsete toimingutega seotud tööülesannete täitmiseks.

(8)

Isikuandmeid säilitatakse turvaliselt elektroonilises keskkonnas või paberil, mis aitab ära hoida ebaseaduslikku juurdepääsu või andmete edastamist isikutele, kellel puudub teadmisvajadus. Töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja ja asjakohane eesmärgil, milleks andmeid töödeldakse, ning isikuandmete kaitse teadetes, privaatsusteadetes või ühisettevõtte FCH 2 dokumentides määratud ajavahemiku jooksul.

(9)

Sise-eeskirju peaks kohaldama kõigile andmetöötlustoimingutele, mida ühisettevõte FCH 2 teeb haldusjuurdlustes, distsiplinaarmenetlustes, OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingutes, rikkumisest teatamise menetlustes, ahistamisjuhtumite (ametlikes ja mitteametlikes) menetlustes, asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlustes, siseauditites, andmekaitseametniku uurimistes kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2, (IT-)turbekontrollides, millega tegeldakse asutusesiseselt või asutuseväliselt (nt CERT-EU).

(10)

Neid peaks kohaldama andmetöötlustoimingute suhtes, mida tehakse enne nimetatud menetluste algust, nende ajal ning menetlustulemuste järelmeetmete kontrollimisel. Samuti peaks see hõlmama abi ja koostööd, mida ühisettevõte FCH 2 pakub riiklikele ametiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele väljaspool oma haldusjuurdlusi.

(11)	Sise-eeskirjade kohaldamise korral peab ühisettevõte FCH 2 põhjendama, miks on piirangud demokraatlikus ühiskonnas proportsionaalsed ja rangelt vajalikud, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust.

(12)

Selle raames on ühisettevõte FCH 2 kohustatud eespool nimetatud menetlustes austama nii palju kui võimalik andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige õigust teabele, õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.

(13)	Ühisettevõte FCH 2 võib siiski olla kohustatud piirama andmesubjektile esitatavat teavet ja muid andmesubjekti õigusi, et kaitsta eelkõige oma juurdlusmenetlusi, muude ametiasutuste juurdlusi ja menetlusi ning oma juurdluste ja muude menetlustega seotud isikute õigusi.

(14)	Ühisettevõte FCH 2 võib seega teavet piirata eesmärgiga kaitsta juurdlust ning muude andmesubjektide põhiõigusi- ja vabadusi.

(15)	Ühisettevõte FCH 2 peaks regulaarselt kontrollima, kas piiramist õigustavad tingimused kehtivad, ning tühistama piirangu, kui need enam ei kehti.

(16)	Vastutav töötleja peaks andmekaitseametnikku teavitama edasilükkamise ja läbivaatamise ajal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad tingimuste kohta, mille alusel võib ühisettevõte FCH 2 lõikes 2 sätestatud menetluste raames piirata kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25 kõnealuse määruse artiklites 14–21, 35 ja 36 ning artiklis 4 sätestatud õiguste kohaldamist.

2. Ühisettevõtte FCH 2 haldustegevuse raames kohaldatakse käesolevat otsust isikuandmete töötlemise toimingutele, mida programmiüksus teeb järgmisel eesmärgil: halduspäringud, distsiplinaarmenetlused, OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud, rikkumisest teatamise menetlemine, ahistamisjuhtumite (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused, asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine, siseauditite tegemine, andmekaitseametniku poolt kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 tehtavad uurimised ning (IT-)turbekontrollid, millega tegeldakse asutusesiseselt või -väliselt (nt CERT-EU).

3. Asjaomased andmekategooriad on nn kindlad andmed (objektiivsed andmed, näiteks identifitseerimisandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side andmed ja liiklusandmed) ja/või nn pehmed andmed (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks õiguslikud põhjendused, käitumisteave, hinnangud, tegevuse ja käitumise andmed ning andmed, mis on seotud või ilmnenud seoses menetluse või toimingu sisuga).

4. Täites oma kohustusi seoses andmesubjekti õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab ühisettevõte FCH 2 kaaluma, kas mõni määruses sätestatud eranditest on kohaldatav.

5. Käesolevas otsuses sätestatud tingimuste alusel võidakse kohaldada piiranguid järgmiste õiguste suhtes: andmesubjektide teavitamine, andmetele juurdepääsu ja andmete parandamise, kustutamise, töötlemise piiramise õigus, andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest või side konfidentsiaalsus.

Artikkel 2

Vastutava töötleja kirjeldus

Isikuandmete töötlemise toimingute korral on vastutav töötleja ühisettevõte FCH 2, keda esindab tegevdirektor, kes võib vastutava töötleja ülesande delegeerida. Andmesubjekte teavitatakse delegeeritud vastutavast töötlejast veebisaidil avaldatavates isikuandmete kaitse teadetes või registreerimiskannetes ja/või ühisettevõtte FCH 2 siseveebis.

Artikkel 3

Kaitsemeetmete kirjeldus

1. Ühisettevõte FCH 2 kehtestab selleks, et ära hoida isikuandmete kuritarvitamist, neile ebaseaduslikku juurdepääsu või nende ebaseaduslikku edastamist, järgmised kaitsemeetmed: (4)

a)	paberdokumente säilitatakse turvakappides ning neile on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel;

b)	kõiki elektroonilisi andmeid säilitatakse turvalises IT-rakenduses vastavalt ühisettevõtte FCH 2 turbestandarditele ning elektroonilistes erikaustades, millele on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel. Asjakohased juurdepääsutasemed antakse individuaalselt;

c)	andmebaas on kaitstud salasõnaga ühekordse sisselogimissüsteemi alusel ning automaatselt ühendatud kasutajatunnuse ja salasõnaga. Kasutajate asendamine on rangelt keelatud. E-dokumente hoitakse turvaliselt, et kaitsta nendes sisalduvate andmete konfidentsiaalsust ja privaatsust;

d)	kõigil isikutel, kellel on juurdepääs andmetele, on konfidentsiaalsuskohustus.

2. Artikli 1 lõikes 3 osutatud isikuandmete säilitamise tähtaeg ei tohi olla pikem, kui on vaja ja asjakohane eesmärgil, milleks andmeid töödeldakse. Ühelgi juhul ei tohi see olla pikem kui isikuandmete kaitse teadetes, privaatsusteadetes või artiklis 6 osutatud dokumentides täpsustatud isikuandmete säilitamistähtaeg.

3. Kui ühisettevõte FCH 2 kaalub piirangu kohaldamist, arvestatakse riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eriti riski muude andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning ühisettevõtte FCH 2 juurdluste või menetluste mõju tühistamise riski, näiteks seoses asitõendite hävitamisega. Riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele on seotud peamiselt, ent mitte ainult, maineriskidega ning kaitseõiguse ja arvamuse avaldamise õiguse riskidega.

Artikkel 4

Piirangud

1. Ühisettevõte FCH 2 kohaldab piiranguid üksnes selleks, et tagada:

a)	liikmesriikide julgeolek, avalik julgeolek või riigikaitse;

b)	süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas kaitse avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest ja nende ennetamine;

c)	liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgid või liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;

d)	liidu institutsioonide ja organite sisejulgeolek, sealhulgas nende elektroonilise side võrkude turvalisus;

e)	reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;

f)	jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on, kas või juhtumipõhiselt, seotud avaliku võimu teostamisega punktides a–c osutatud juhtudel;

g)	andmesubjekti kaitse või muude isikute õiguste ja vabaduste kaitse;

h)	tsiviilõiguslike nõuete täitmine.

2. Lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide konkreetsel kohaldamisel võib ühisettevõte FCH 2 piirata õigusi järgmistel juhtudel:

seoses komisjoni talituste või muude liidu institutsioonide, organite ja asutustega vahetatavate isikuandmetega;

kui mõnel asjaomasel komisjoni talitusel, liidu institutsioonil, organil või asutusel on õigus piirata nende õiguste järgimist määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 osutatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas kõnealuse määruse IX peatükiga või muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste asutamisaktidega;

kui komisjoni asjaomase talituse, liidu institutsiooni, organi või asutuse seatud piirangu eesmärk satuks ohtu, kui ühisettevõte FCH 2 ei kohaldaks samade isikuandmete suhtes samaväärset piirangut;

seoses liikmesriikide pädevate asutustega vahetatavate isikuandmetega;

kui liikmesriikide asjaomastel pädevatel asutustel on õigus piirata eespool loetletud õiguste kasutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (5) artiklis 23 osutatud õigusaktide alusel või selliste meetmete alusel, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (6) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3;

kui asjaomase pädeva asutuse seatud piirangu eesmärk satuks ohtu, kui ühisettevõte FCH 2 ei kohaldaks samade isikuandmete suhtes samaväärset piirangut;

seoses kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega vahetatavate isikuandmetega, kui on selged tõendid selle kohta, et asjaomaste õiguste järgimine ja kohustuste täitmine kahjustaks tõenäoliselt ühisettevõtte FCH 2 koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega tema ülesannete täitmisel.

Enne lõike 1 punktides a ja b viidatud asjaoludel piirangute kohaldamist konsulteerib ühisettevõte FCH 2 asjaomaste komisjoni talituste, liidu institutsioonide, organite ja asutuste või liikmesriikide pädevate asutustega, välja arvatud juhul, kui ühisettevõtte FCH 2 jaoks on selge, et piirangu kohaldamine on ette nähtud mõne neis punktides nimetatud õigusaktiga.

Artikkel 5

Andmesubjektide õiguste piiramine

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ettenähtud tingimustel võib vastutav töötleja piirata lõikes 2 loetletud andmetöötlustoimingute kontekstis järgmisi õigusi, kui see on vajalik ja proportsionaalne:

a)	õigus saada teavet;

b)	õigus tutvuda andmetega;

c)	õigus andmeid parandada ja kustutada ning õigus piirata andmete töötlemist;

d)	õigus teavitada andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest;

e)	õigus elektroonilise side konfidentsiaalsusele.

2. Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 2 punktile a võib vastutav töötaja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ettenähtud tingimustel kohaldada piiranguid järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ametlike ja mitteametlike ahistamisjuhtumite menetlused; (7)

e)	asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	siseauditid;

g)	määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohased andmekaitseametniku uurimised;

h)	(IT-)turbekontrollid, millega tegeldakse asutusesiseselt või -väliselt (nt CERT-EU);

i)	toetuste haldamise või hankemenetluse raames pärast konkursikutsete või pakkumuste esitamise tähtaega; (8)

Asjaomast piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kohaldamise põhjused.

3. Kui ühisettevõte piirab lõikes 1 osutatud õiguste kohaldamist täielikult või osaliselt, võtab ta käesoleva otsuse artiklites 6 ja 7 sätestatud meetmed.

4. Kui andmesubjektid taotlevad juurdepääsu oma isikuandmetele, mida töödeldakse seoses ühe või mitme konkreetse juhtumiga, või konkreetsele isikuandmete töötlemise toimingule kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 17, piirdub ühisettevõte FCH 2 taotlusele hinnangu andmisel üksnes nende isikuandmetega.

Artikkel 6

Piirangute vajalikkus ja proportsionaalsus

1 Kõik artiklis 5 kirjeldatud piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed, võttes arvesse riski andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust demokraatlikus ühiskonnas.

2. Kui kaalutletakse piirangu kohaldamist, tuleb praeguste eeskirjade kohaselt teha vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontroll. Vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontroll viiakse läbi ka korrapärase läbivaatamise raames pärast seda, kui on hinnatud, kas piirangu faktilised ja õiguslikud põhjused endiselt kehtivad. Aruandluskohustuse täitmiseks dokumenteeritakse see sisehindamisteates igal üksikjuhul eraldi.

3. Piirangud on ajutised ja need tühistatakse kohe, kui neid õigustavad tingimused enam ei kehti. Eelkõige tehakse seda siis, kui leitakse, et piiratud õiguse kasutamine ei tühistaks enam kehtestatud piirangu mõju ega kahjustaks muude andmesubjektide õigusi või vabadusi.

Ühisettevõte vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ning asjaomase juurdluse, menetluse või uurimise lõpetamisel. Pärast seda jälgib vastutav töötleja iga kuue kuu tagant piirangu kohaldamise vajalikkust.

4. Kui ühisettevõte FCH 2 kohaldab täielikult või osaliselt käesoleva otsuse artiklis 5 kirjeldatud piiranguid, registreerib ta piirangu kehtestamise põhjused ja õigusliku aluse kooskõlas lõikega 1, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu.

Dokumenteeritud teave ning vajaduse korral ka asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid registreeritakse. Nõudmise korral tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 7

Teavitamiskohustus

1. Ühisettevõte FCH 2 lisab määruse (EL) 2018/1725 artikli 31 tähenduses isikuandmete kaitse teadetesse, privaatsusteadetesse või dokumentidesse, mis on avaldatud tema veebilehel ja/või sisevõrgus ja millega teavitatakse andmesubjekte nende õiguste kohta asjaomase menetluse raames, teabe, mis on seotud nimetatud õiguste võimaliku piiramisega. Teave peab sisaldama seda, milliseid õigusi võidakse piirata, piirangu põhjusi ja võimalikku kestust.

Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 4 sätete kohaldamist, teavitab ühisettevõte FCH 2, kui see on proportsionaalne, põhjendamatu viivituseta ja kirjalikult individuaalselt kõiki andmesubjekte, keda peetakse konkreetse andmetöötlustoiminguga seotud isikuteks, nende õigustest seoses praeguste või tulevaste piirangutega.

2. Kui ühisettevõte FCH 2 piirab täielikult või osaliselt artiklis 5 osutatud õigusi, teavitab ta asjaomast andmesubjekti kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 8 võib lõikes 2 nimetatud teabe esitamist edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju.

Artikkel 8

Läbivaatamine andmekaitseametniku poolt

1 Ühisettevõte FCH 2 teavitab põhjendamatu viivituseta ühisettevõtte andmekaitseametnikku kõikidest juhtumitest, mil vastutav töötleja piirab kooskõlas käesoleva otsusega andmesubjektide õiguste kohaldamist või pikendab piirangu kehtivust. Vastutav töötleja annab andmekaitseametnikule juurdepääsu piirangu vajalikkust ja proportsionaalsust hindavale registreerimiskandele ning märgib registreerimiskandes andmekaitseametniku teavitamise kuupäeva.

2. Andmekaitseametnik võib esitada vastutavale töötlejale kirjaliku taotluse piirangute kohaldamise läbivaatamiseks. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku taotletud läbivaatamise tulemustest kirjalikult.

3. Andmekaitseametnik peab olema kaasatud kogu menetluse vältel. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku, kui piirangud tühistatakse.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. mai 2020

Ühisettevõte FCH 2 juhatuse nimel

juhatuse esimees

Valérie BOUILLON-DELPORTE

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.

(3) Kaasvastutavate töötlejate puhul töödeldakse andmeid kooskõlas vahendite ja eesmärkidega, mis on kehtestatud asjakohases kaasvastutavate töötlejate kokkuleppes, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2018/1725 artiklis 28.

(4) Loetelu ei ole ammendav.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(7) Seda andmetöötlustoimingut ei kohaldata artikli 5 lõike 1 punkti d suhtes.

(8) Seda andmetöötlustoimingut kohaldatakse ainult artikli 5 lõike 1 punkti c suhtes.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 230

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 17. juuli 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1044, 8. mai 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2020/1045, 13. juuli 2020, millega Kreeka lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse hariliku tuuni püügi keeld Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres	7
	*	Komisjoni Määrus (EL) 2020/1046, 13. juuli 2020, millega Kreeka lipu all sõitvatele rannalähedase püügi laevadele kehtestatakse hariliku tuuni püügi keeld konkreetsetes saarestikes	9
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1047, 15. juuli 2020, millega võimaldatakse Portugalil anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide	12
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1048, 15. juuli 2020, millega võimaldatakse Austrial anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide (teatavaks tehtud numbri C(2020) 4724 all)	15
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1049, 15. juuli 2020, millega võimaldatakse Prantsusmaal anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide (teatavaks tehtud numbri C(2020) 4715 all)	18
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1050, 15. juuli 2020, millega võimaldatakse Hispaanial anda luba kasutada kultuuripärandi kaitseks kohapeal toodetud lämmastikku sisaldavaid biotsiide	21
	*	Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2020/1051, 16. juuli 2020, millega lõpetatakse muudatuste arvessevõtmist käsitlev kordusuurimine Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate malmist toodete impordi suhtes	24
		SOOVITUSED
	*	Nõukogu soovitus (EL) 2020/1052, 16. juuli 2020, millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta	26
		KODU- JA TÖÖKORRAD
	*	Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte juhatuse otsus, 26. mai 2020, millega kehtestatakse sise-eeskirjad, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega FCH 2 JU tegevuse raames	29

	Parandused
*	Nõukogu 17. mai 2019. aasta otsuse (ÜVJP) 2019/797 (piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid) parandus ( ELT L 129 I, 17.5.2019 )	36
*	Nõukogu 17. mai 2019. aasta määruse (EL) 2019/796 (piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid) parandus ( ELT L 129 I, 17.5.2019 )	37

Nr	08/TQ/123
Liikmesriik	Kreeka
Kalavaru	BFT/AE45WM
Liik	Harilik tuun (Thunnus thynnus)
Piirkond	Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri
Kuupäev	22.6.2020 kell 24.00

Nr	07/TQ/123
Liikmesriik	Kreeka (rannalähedase püügi laevad)
Kalavaru	BFT/AVARCH
Liik	Harilik tuun (Thunnus thynnus)
Piirkond	Konkreetsed saarestikud Kreekas (Joonia saared), Hispaanias (Kanaari saared) ja Portugalis (Assoorid ja Madeira)
Kuupäev	17.6.2020 kell 24.00