ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 221
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
63. aastakäik
10. juuli 2020
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 221 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
63. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/987,
20. jaanuar 2020,
millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1254/2014 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega) teatavaid keeleversioone
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL, (1) eriti selle artiklit 16,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1254/2014 (2) bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, horvaadi-, inglise-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, rootsi-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelse versiooni artikli 1 lõike 2 punktis e on vead, mis puudutavad määruse kohaldamisalast välja jäetud elamuventilatsiooniseadmeid. Need vead mõjutavad kõnealuse sätte sisu. |
|
(2) |
Delegeeritud määruse (EL) nr 1254/2014 maltakeelses versioonis on viga ka artikli 1 lõike 2 punktis f, mis puudutab määruse kohaldamisalast välja jäetud elamuventilatsiooniseadmeid. See viga mõjutab kõnealuse sätte sisu. |
|
(3) |
Delegeeritud määruse (EL) nr 1254/2014 rootsikeelses versioonis on lisaks viga I lisa punktis 9 ja IV lisa punktis o, mis puudutab ühte II - IX lisa jaoks määratletud mõistet. See viga mõjutab kõnealuste sätete sisu. |
|
(4) |
Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) nr 1254/2014 bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, horvaadi-, inglise-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, rootsi-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelset versiooni vastavalt parandada. Teistes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määrust (EL) nr 1254/2014 parandatakse järgmiselt:
|
1) |
artikli 1 lõiget 2 parandatakse järgmiselt:
|
|
2) |
(ei puuduta eestikeelset versiooni); |
|
3) |
(ei puuduta eestikeelset versiooni). |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. jaanuar 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 198, 28.7.2017, lk 1.
(2) Komisjoni 11. juuli 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1254/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega (ELT L 337, 25.11.2014, lk 27).
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/3 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/988,
12. märts 2020,
millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) teatavaid keeleversioone
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), (1) eriti selle artikli 86 lõike 1 punkti a ja artikli 111 lõike 1 punkte b, c, ja f,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (2) saksakeelse versiooni artikli 18 lõike 5 esimese lõigu sissejuhatavas lauses on viga, mis muudab kõnealuse sätte tähenduse kavatsetule vastupidiseks. |
|
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 saksakeelse versiooni artikli 116 lõike 3 punkti d alapunktis ii ja artikli 147 lõike 3 punkti d alapunktis ii on viga, mis muudab teksti tähendust. |
|
(3) |
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 taanikeelse versiooni artikli 209 lõike 3 punktides h ja i on viga, mis muudab kõnealuse sätte tähenduse kavatsetule vastupidiseks. |
|
(4) |
Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/35 taani- ja saksakeelset versiooni vastavalt parandada. Teistes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
(ei puuduta eestikeelset versiooni)
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. märts 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/5 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/989,
27. aprill 2020,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/124 Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) kaitse- ja rakendusmeetmete teatavate sätete ja lisade osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007, (1) eriti selle artikli 50 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liit on ühinenud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga (edaspidi „NAFO konventsioon“), mis kiideti heaks nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3179/78 (2). |
|
(2) |
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu määruse (EL) 2019/833, et võtta NAFO kaitse- ja rakendusmeetmed üle liidu õigusesse. |
|
(3) |
Määruse (EL) 2019/833 artikliga 50 nõutakse, et komisjon võtaks vastu delegeeritud õigusakti, millega kõnealust määrust täiendatakse sama määruse lisas osutatud NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete sätete ja lisadega. |
|
(4) |
Määruse (EL) 2019/833 artikliga 50 on komisjonile antud ka õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte, et eespool nimetatud delegeeritud õigusakti hiljem muuta. |
|
(5) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/124 (3) täiendati määrust (EL) 2019/833 mitme NAFO kaitse- ja rakendusmeetmega. |
|
(6) |
NAFO muutis 2019. aasta septembris toimunud aastakoosolekul oma kaitse- ja rakendusmeetmete üheksat lisa, mis olid seotud ohualdiste mereökosüsteemide (VME) indikaatorliikide loeteluga (I.E lisa VI osa), laevadega seotud teavituste ja loa vormidega (II.C lisa), liikide loeteluga (I.C lisa), lubatud päraülakaitsete/krevetitraalide kinnituskettidega (III.B lisa), saagiaruande vormiga (II.D lisa), saagiaruande tühistamise vormiga (II.F lisa), vaatlejaaruande standardivormiga (II.M lisa), vaatlejaaruandega (II.G lisa), inspekteerimisaruandega (IV.B lisa). Need lisad muutuvad liidu jaoks siduvaks 3. detsembril 2019. |
|
(7) |
Need muudatused tuleks lisada ka liidu õigusesse. Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/124 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määruse (EL) 2020/124 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. aprill 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 141, 28.5.2019, lk 1.
(2) Nõukogu 28. detsembri 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 3179/78 Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1).
(3) Komisjoni 15. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 34 I, 6.2.2020, lk 1).
LISA
Delegeeritud määruse (EL) 2020/124 lisa muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Punkt 3 asendatakse järgmisega:
Ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide loetelu
“. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Punkt 5 asendatakse järgmisega:
Laevadega seotud teavitused ja load
“. |
|
3. |
Punkt 11 asendatakse järgmisega:
Liikide loetelu (4)
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
4. |
Punkt 12 asendatakse järgmisega:
Lubatud päraülakaitsed/krevetitraalide kinnitusketid 1) ICNAF-tüüpi päraülakaitse ICNAF-tüüpi päraülakaitse kujutab endast ristkülikukujulist noodalina siilu, mis kinnitatakse noodapära ülemise ääre külge, vähendamaks ja vältimaks kahjustuste tekkimist, tingimusel et selline noodalina vastab järgmistele tingimustele:
2) Mitmeosaline päraülakaitse Mitmeosaline päraülakaitse koosneb noodalina siiludest, mille kõikide osade võrgusilmad ei ole väiksemad noodapära võrgusilmadest, kui:
3) Krevetitraal – noodapära tugevduskott laevadele, kes tegelevad NAFO reguleerimispiirkonnas kreveti sihtpüügiga Tugevduskott on määratletud kui noodalina välimine kaitse, mida saab kasutada krevetitraalides, et kaitsta ja tugevdada krevetitraali noodapära.
Krevetitraalide kinnitusketid Kinnitusketid on ketid, köied või kettide ja köite kombinatsioonid, mille abil kinnitatakse raskusselis eri pikkusega vahemike järel ülemise või rakendusselise külge. Terminid „ülemine selis“ ja „rakendusselis“ on sünonüümid. Mõned laevad kasutavad vaid üht selist; teised kasutavad nii ülemist selist kui ka rakendusselist, nagu on näidatud joonisel. Kinnitusketi pikkust tuleks mõõta raskusselist (raskusselise keskpunkti) läbiva ja ülemise selise alaosani ulatuva keti või trossi keskpunktist. Lisatud joonisel on näidatud, kuidas kinnituse ja keti pikkust mõõta.
“. |
|
5. |
Punkt 31 asendatakse järgmisega:
Andmevahetuse vorm ja protokollid A. Andmeedastusvorming Iga andmeedastus on struktureeritud järgmiselt:
B. Andmevahetusprotokollid Lepinguosaliste ja sekretariaadi vahel elektrooniliselt saadetud teadete ja sõnumite lubatud andmevahetusprotokollid peavad vastama konfidentsiaalsuseeskirju käsitlevale II.B lisale. C. Kalapüügi seireteabe elektroonilise vahetuse vorming (Põhja-Atlandi vorming)
D.1. Kalapüügi seirekeskusest lepinguosaliste poolt sekretariaadile saadetavate II.E ja II.F lisas ettenähtud teadete ja sõnumite ülesehitus. Vajaduse korral edastab iga lepinguosaline sekretariaadile oma laevadelt saadud teated ja sõnumid vastavalt artiklitele 28 ja 29; neis tehakse järgmised muudatused:
D. 2 Tagasiside sõnumid Lepinguosalise soovi korral saadab sekretär tagasiside sõnumi iga kord, kui on saadud elektrooniline aruanne. A) Tagasiside sõnumi vorm
B) Tagasiside veanumbrid
E. Teadete ja sõnumite liigid
“. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
6. |
Punkt 32 asendatakse järgmisega:
Teade „TÜHISTAMINE“ Vormingu spetsifikatsioonid, kui teateid saadetakse kalapüügi seirekeskusest NAFO-le (XNW), vt ka II.D.A, II.D.B, II.D.C ja II.D.D.1 lisa
“. |
|
7. |
Punkt 35 asendatakse järgmisega:
1. osa A – Kalalaev – Teave püügireisi ja vaatleja kohta
1.B – Teave kalapüügivahendite kohta
2. osa Teave saagi ja püügikoormuse kohta traalimise/sisselastud võrkude kaupa
3. osa Nõuetele vastavuse teave Sisestatakse tähelepanekud järgmise kohta:
4. osa Püügikoormuse ja saagi koondülevaade 4A. Püügikoormuse koondülevaade
4B. Saagi koondülevaade
5. osa Teave Atlandi polaarhai püügi kohta loomuse kaupa
6. osa Pikkuselise koosseisu vorm
“. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
8. |
Punkt 36 asendatakse järgmisega:
Vaatlejaaruanne
|
|
9. |
Punkt 41 asendatakse järgmisega:
Inspekteerimisaruanne LOODE-ATLANDI KALASTUSORGANISATSIOON _____________________________________________________________________________________________________________________________ (Inspektorile: palun kasutage TRÜKITÄHTI ja MUSTA PASTAKAT) 1) INSPEKTEERIMISLAEV
2) INSPEKTORID (Märkige, kas tegemist on praktikandiga)
3) TEAVE INSPEKTEERITAVA LAEVA KOHTA
4) VIIMASE MEREL TOIMUNUD INSPEKTEERIMISE KUUPÄEV
5) KÄESOLEVA INSPEKTEERIMISE KUUPÄEV JA KELLAAEG
6) VASTAVUSE KONTROLL
7) PÜÜGIKOORMUSE JA SAAGI REGISTREERIMINE
8) TEAVE VAATLEJA KOHTA
9) VÕRGUSILMA MÕÕT – MILLIMEETRITES
10) KOONDÜLEVAADE KÄIMASOLEVA PÜÜGIREISI KOHTA PÜÜGIPÄEVIKUSSE KANTUD SAAGIST
11) SAAGI INSPEKTEERIMISE TULEMUS 11.1. VIIMASE TRAALIMISE ajal vaadeldud saagid (kui see on asjakohane)
11.2. PARDAL olev saak
12) PARDAL OLEVA KALA INSPEKTEERIMISE TULEMUS 12.1. Erinevus püügipäevikute vahel
12.2. Rikkumised
13) MÄRKUSED JA TÄHELEPANEKUD (vajaduse korral võib lehti lisada)
14) VASTUTAVA INSPEKTORI ALLKIRI 15) TEISE INSPEKTORI VÕI TUNNISTAJA NIMI JA ALLKIRI 16) KAPTENI TUNNISTAJA(TE) NIMI JA ALLKIRI 17) INSPEKTEERIMISE LÕPETAMISE JA LAHKUMISE KUUPÄEVAD JA KELLAAJAD
18) KAPTENI KINNITUS JA ARUANDE VASTUVÕTMINE (vajaduse korral võib lehti lisada)
“. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Kohustuslik, kui kasutatakse ainsa tunnusena teistes sõnumites.
(2) Vastavalt sellele, kumb on asjakohane.
(3) Transpordilaeva puhul on TA väli valikuline.
(4) Kui püütakse liiki, mida käesolevas loetelus (I.C lisa) ei ole, tuleks kasutada FAO ASFIS liikide loetelu koode. ASFIS loetelu on kättesaadav aadressil: http://www.fao.org/fishery/collection/asfis/en
(*1) STACRESi 1970. aasta koosolekul vastuvõetud soovituse kohaselt (ICNAFi punane raamat, 1970, I osa, lk 67) tähistatakse perekonda Urophycis kuuluvad merluusid statistilise aruandluse eesmärgil järgmiselt: a) alapiirkondadest 1, 2 ja 3 ning rajoonidest 4R, S, T ja V püütud ameerikalutsud: valge ameerikaluts (Urophycis tenuis); b) õngejadaga püütud või püügiviisist olenemata 55 cm standardpikkusest pikem ameerikaluts, mis on püütud rajoonidest 4 W ja X, alapiirkonnast 5 ja statistilisest piirkonnast 6: valge ameerikaluts (Urophycis tenuis); c) muud perekonda Urophycis kuuluvad kalad (välja arvatud punktis b märgitud juhtudel), mis on püütud rajoonidest 4 W ja X, alapiirkonnast 5 ja statistilisest piirkonnast 6: punane ameerikaluts (Urophycis chuss)“.
(5) Plussmärki (+) ei ole vaja edastada; alguse nullid võib ära jätta.
(6) Tühistamisteadet ei tohiks kasutada teise tühistamisteate tühistamiseks.
(7) Kui teadet ei saadeta laevalt, tuleb aeg kalapüügi seirekeskusest ja see on sama mis RD, RT.
(*2) Traalipüügi korral on algus püügivahendi vettelaskmise lõpetamise aeg, lõpp on püügivahendi väljatõmbamise alustamise aeg. Kõigil muudel juhtudel on algus püügivahendi vettelaskmise alustamise aeg, lõpp on püügivahendi väljatõmbamise lõpetamise aeg.
(*3) Tunnid (kümnendarv). Traalipüügi korral aeg püügivahendi vettelaskmise lõpetamisest püügivahendi väljatõmbamise alustamiseni. Kõigil muudel juhtudel aeg püügivahendi vettelaskmise alustamisest püügivahendi väljatõmbamise lõpetamiseni.
(*4) Sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorid
(*5) Vastavalt kaitse- ja rakendusmeetmete artikli 5 lõikele 2.
(*6) Traalipüügi korral on püügiaeg ajavahemik püügivahendi vettelaskmise lõpetamisest püügivahendi väljatõmbamise alustamiseni. Kõigil muudel juhtudel on püügiaeg ajavahemik püügivahendi vettelaskmise alustamisest püügivahendi väljatõmbamise lõpetamiseni. Kõigi loomuste summeeritud loomuse kestus loetletud rajoonis püügivahendite liikide ja sihtliikide kaupa
(*7) Kaitse- ja rakendusmeetmete artikli 1 lõike 6 kohaselt.
(8) Edastada ainult siis, kui on oluline.
(9) „Jah“, kui vaatleja kinnitab, et püügipäeviku kanded on tehtud kooskõlas kaitse- ja rakendusmeetmetega.
(10) „Jah“, kui vaatleja kinnitab, et artikli 13 lõikes 11, artikli 13 lõikes 12 ja artikli 28 lõikes 6 nõutud aruanded on edastatud kooskõlas kaitse- ja rakendusmeetmetega.
(11) „Jah“, kui vaatleja tuvastab lahknevuse kaitse- ja rakendusmeetmetest.
(12) Kohustuslik, kui „LB“ = „Ei“ või „HA“ = „Ei“ või „AF“ = „Jah“.
(13) Väljal US teatatud vette tagasi lastud alamõõduline saak tuleks samuti lisada vette tagasi laskmise väljal (RJ) esitatud koguste hulka“.
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/42 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/990,
28. aprill 2020,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega seotud loomatervisenõuete ja sertifikaate käsitlevate nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 192 lõiget 2, artikli 197 lõiget 3, artikli 201 lõiget 3, artikli 202 lõiget 3, artikli 205 lõiget 2, artikli 211 lõiget 1, artikli 213 lõiget 1, artikli 216 lõiget 4, artikli 218 lõiget 3, artikli 221 lõiget 1, artikli 222 lõiget 3, artikli 223 lõiget 6 ja artikli 224 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud loomadele või inimestele edasikanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, sealhulgas liidu tasandil probleemsete loetellu kantud taudide kategoriseerimise eeskirjad. Nimetatud määruse artiklis 5 on sätestatud, et loetellu kantud taudide puhul, millele on osutatud selles artiklis ja kõnealuse määruse II lisas, tuleb kohaldada taudispetsiifilisi ennetus- ja tõrje-eeskirju. Kuna loetellu kantud taudide puhul on vaja võtta eri liiki haldusmeetmeid, on määruse (EL) 2016/429 artiklis 9 sätestatud sellised taudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, mille puhul on arvesse võetud seda, kui tõsine on kõnealuste loetellu kantud eri liiki taudide võimalik mõju rahvatervisele ja loomade tervisele, majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale. |
|
(2) |
Eelkõige on määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a–e osutatud loetellu kantud taudide eri liikidele ja võetud seejuures arvesse nende taudidega seotud juhtumitest tulenevaid võimalikke riske. Peale selle on nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis d sätestatud, et selle määruse artikli 9 lõike 1 punktides a–c osutatud, loetellu kantud taude tuleb ühtlasi käsitada kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punkti d kohaste loetellu kantud taudidena, kui asjaomase taudiga seotud riski on võimalik tõhusalt ja proportsionaalselt vähendada loomade ja saaduste liikumist käsitlevate meetmetega. Loetellu kantud taudide eri kategooriate vahelisi erisusi tuleks käesolevas määruses sätestatavate, veeloomade ja elusaid veeloomi mittehõlmavate veeloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisest liikumist käsitlevate eeskirjade puhul arvesse võtta. |
|
(3) |
Määruse (EL) 2016/429 IV osa II jaotise 2. ja 3. peatükis on sätestatud konkreetseid taude käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse D-kategooria taudide ja nende taudidega seotud, loetellu kantud liikide suhtes, samuti esilekerkivaid taude käsitlevad eeskirjad. Kõnealuste sätetega on ühtlasi kehtestatud loomatervisenõuded seoses veeloomade, sealhulgas inimtoiduks ette nähtud veeloomade, ning veeloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega, et hoida ära ja tõkestada loetellu kantud ja esilekerkivate taudide levikut liidus. |
|
(4) |
Samuti on määruse (EL) 2016/429 IV osa II jaotise 2. ja 3. peatükiga antud komisjonile õigus võtta delegeeritud õigusaktide kaudu vastu eeskirju nimetatud määruse teatavate vähemoluliste osade täiendamiseks. Seepärast on asjakohane sellised eeskirjad vastu võtta, et tagada kõnealuse määrusega kehtestatud, loomataudide tõrjet ja ennetamist käsitleva uue õigusraamistiku sujuv toimimine. Kuna sellised täiendavad eeskirjad on omavahel sisuliselt seotud, tuleks lihtsuse ja läbipaistvuse huvides ning eeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks sätestada need ühes õigusaktis, mitte palju ristviiteid sisaldavas mitmes eraldi õigusaktis, mille puhul tekiks dubleerimise oht. |
|
(5) |
Määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1 osutatud, loetellu kantud taudid on komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1882 (2) liigitatud A-, B-, C-, D ja E-kategooria taudideks. Nimetatud rakendusmääruses on ühtlasi sätestatud, et loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirju, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1, tuleb kohaldada loetellu kantud taudide suhtes lähtuvalt kategooriast, millesse need kõnealuses rakendusmääruses esitatud tabelis osutatud, loetellu kantud liikide ja liigirühmade puhul kuuluvad. Selles tabelis on muu hulgas loetletud veeloomade liigid ja liigirühmad ning veeloomataudide siirutajaliigid. |
|
(6) |
Käesolevas määruses sätestatud eeskirjad ja riskivähendusmeetmed peaksid täiendama määruses (EL) 2016/429 sätestatud loomatervisenõudeid seoses veeloomade, sealhulgas inimtoiduks ette nähtud veeloomade, samuti vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega, et tagada, et sellisest kaubast ei tulene olulist riski seoses nende veeloomataudide levikuga, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 II lisas ja mis on hiljem määratletud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 D-kategooria taudidena, mis hõlmavad asjakohasel juhul A-, B- ja C-kategooria taude. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 (3) on sätestatud eeskirjad konkreetsete loetellu kantud taudidega seotud kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide kohta. B- ja C-kategooria taudide puhul rakendatakse teatavates liikmesriikides likvideerimisprogramme asjaomasest loetellu kantud taudist lahti saamiseks või sellisest taudist vaba staatuse tõendamiseks. Seepärast on sellistest programmidest lähtuvalt asjakohane ette näha, et asjaomase B- või C-kategooria taudi puhul loetellu kantud liiki kuuluvate veeloomade ja sellistelt vesiviljelusloomadelt saadud, elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate loomsete saaduste liikumine on lubatud üksnes juhul, kui see ei ohusta kõnealuste likvideerimisprogrammide edukat läbiviimist või asjaomasest loetellu kantud taudist vaba staatust, kui see on juba saavutatud. |
|
(7) |
Peale selle võivad selliste ettevõtete käitajad, kus ei ole vaja rakendada vabatahtlikku likvideerimisprogrammi, C-kategooria taudide puhul rakendada asjaomase konkreetse taudi suhtes vabatahtlikku seireprogrammi kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud eeskirjadega. Ehkki selliseid ettevõtteid ei tunnistata taudivabaks, tekib neil siiski võimalus võtta vastu üksnes selliseid asjaomase C-kategooria taudi puhul loetellu kantud liiki kuuluvate vesiviljelusloomade saadetisi, mis ei ohusta seireprogrammi edukat läbiviimist. |
|
(8) |
Sellest lähtuvalt tuleks käesolevas määruses sätestada veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liikumist käsitlevad täiendavad eeskirjad, mis on vajalikud selleks, et tagada niisuguste likvideerimis- ja seireprogrammide edukus nii liikmesriikides, tsoonides ja bioturvarühmikutes, kus neid läbi viiakse, kui ka liikmesriikide, tsoonide ja bioturvarühmikute puhul, kus on saavutatud taudivaba staatus. |
|
(9) |
Määruse (EL) 2016/429 artikliga 192 on kehtestatud veeloomade vedamisega seotud taudiennetusmeetmed ning antud komisjonile õigus sätestada täiendavaid eeskirju seoses veeloomade vedamiseks kasutatavate transpordivahendite puhastamise ja desinfitseerimise, veevahetuse ja heitvee ärajuhtimisega ning samuti bioturvalisuse meetmeid, et vähendada veeloomade liidusisesest vedamisest tulenevaid võimalikke riske. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada üksikasjalikumad nõuded veeloomade vedamiseks, sealhulgas sumplaevaga. |
|
(10) |
Määrusega (EL) 2016/429 on ette nähtud, et loetellu kantud liiki kuuluvate veeloomade saadetistega, mis saabuvad taudivaba staatusega alale või alale, kus rakendatakse likvideerimisprogrammi, peab olema kaasas loomatervise sertifikaat, välja arvatud teatavatel väga piiratud juhtudel. Kuna teatavaid saadetisi veetakse kaubanduslikul eesmärgil segapartiina, millega võivad kaasas olla eri loomatervise sertifikaadid, on väga oluline tagada, et iga saadetis laaditakse maha ettenähtud sihtkohas. Saadetiste märgistamine selliselt, et märgis võimaldab siduda asjaomase veeloomade saadetise selgelt vastava loomatervise sertifikaadiga, on jälgitavuse jaoks vajalik riskivähendusmeede, millega tagatakse, et taudivabale alale saabuvad üksnes saadetised, millel on nõuetekohane sertifikaat sellisele alale viimiseks. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada täiendavad eeskirjad selliste saadetiste märgistamiseks. |
|
(11) |
Määruse (EL) 2016/429 artiklis 197 on sätestatud, et B- ja C-kategooria taudide puhul loetellu kantud liikide vesiviljelusloomad, kes on ette nähtud viimiseks liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse, mis on kõnealustest loetellu kantud taudidest vaba või kus rakendatakse kõnealuste taudide suhtes likvideerimisprogrammi, peavad olema pärit taudivaba staatusega alalt. Teatavatel juhtudel ei ole sellised piirangud loomade tervisele avalduvast ohust lähtuvalt siiski põhjendatud. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha määruse (EL) 2016/429 artikli 197 kohane erand sellistest piirangutest ning samal ajal tagada, et kohaldatakse vajalikke riskivähendusmeetmeid selle tagamiseks, et vesiviljelusloomade selline liikumine ei ohusta saavutatud tervisealast staatust ega likvideerimisprogrammide rakendamist. |
|
(12) |
Samuti on vaja sätestada täiendavad eeskirjad, millega nähakse ette erandid seoses selliste loetellu kantud liiki kuuluvate elusate veeloomadega, kes on ette nähtud inimtoiduks ja kes ei ole pärit taudivabast liikmesriigist, tsoonist ega bioturvarühmikust ning kes viiakse liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse, mis on taudivaba või kus rakendatakse likvideerimisprogrammi. Sellisel juhul võivad kõnealused veeloomad kuuluda rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus siirutajaliigina loetletud liiki, kuid kui nad ei ole olnud kokkupuutes kõnealuse tabeli 3. veerus nimetatud, asjaomase loetellu kantud taudi suhtes vastuvõtliku loetellu kantud liigi esindajaga, ei peeta neid siirutajaks. Teise võimalusena võivad kõnealused veeloomad olla ette nähtud tauditõrjet tegevas veeandide ettevõttes tapmiseks ja töötlemiseks pärast seda, kui pädev asutus on andnud loa nende väljaviimiseks alalt, kus kohaldatakse tõrjemeetmeid asjaomase loetellu kantud või esilekerkiva taudi suhtes. Käesoleva määrusega tuleks ette näha, et inimtoiduks ette nähtud molluskite ja koorikloomade puhul kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004 (4) pakendamise ja märgistamisega seotud täiendavaid riskivähendusmeetmeid, millega tagatakse, et selliseid veeloomi võib viia taudivaba staatusega alale või alale, kus rakendatakse likvideerimisprogrammi, ilma et sellega kaasneks asjaomase loetellu kantud või esilekerkiva taudi leviku risk. |
|
(13) |
Ühtlasi on vaja kehtestada täiendavad eeskirjad loetellu kantud liiki kuuluvate vesiviljelusloomade viimiseks kinnisesse vesiviljelusettevõttesse. Kinnisesse ettevõttesse tuleks lubada viia rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud siirutajaliiki kuuluvaid vesiviljelusloomi, kes ei ole olnud kokkupuutes nimetatud tabeli 3. veerus loetletud vastuvõtliku liigi esindajaga, ning vesiviljelusloomi, keda on hoitud karantiinis komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 (5) artikli 15 kohaselt heaks kiidetud ettevõttes või mõnes muus kinnises ettevõttes, sealhulgas sihtettevõttes. Kuna kinnised ettevõtted võivad lähtuda omavahel vesiviljelusloomi vahetades väiksemast arvust veonõuetest kui muud liiki vesiviljelusettevõtted, on oluline, et käesoleva määrusega kehtestatavad konkreetsed eeskirjad ja erandid võimaldaksid tagada, et sellisest kinnisi ettevõtteid hõlmavast liikumisest ei tulene loetellu kantud või esilekerkivate taudide leviku riski. |
|
(14) |
Looduses vabalt elavad veeloomad [termin on muutunud; varasem termin oli „looduslikud veeloomad“] on oluline ressurss, mida tuleks kaitsta. Sellest tulenevalt on liikmesriikidel määruse (EL) 2016/429 artikli 199 alusel võimalik nõuda, et loodusesse lastaks üksnes taudivabalt alalt pärit veeloomi isegi juhul, kui veekogul, millesse need lastakse, ei ole taudivaba staatust. Peale selle antakse kõnealuse määruse artikli 205 lõikega 2 komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse täiendavad eeskirjad seoses veeloomade liikumisega sportliku kalapüügi eesmärgil, sealhulgas kalapüügisöödana kasutamiseks. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada täiendavad eeskirjad korra kohta, mille alusel liikmesriigid saavad selle võimaluse edukalt ära kasutada. Kuna määrusega (EL) 2016/429 ei nõuta loomatervise sertifikaadi olemasolu veeloomade saadetiste viimisel alale, mis ei ole taudivaba, tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad, millega tagatakse, et kummagi asjaomase liikmesriigi pädevatel asutustel on võimalik jälgida selliste saadetiste liikumist. |
|
(15) |
Kalapüügil kasutatav elussööt, mis on nakatunud loetellu kantud või esilekerkivasse veeloomataudi, kujutab endast looduses vabalt elavate veeloomade jaoks ja võib sellest tulenevalt kujutada ka vesiviljelusloomade jaoks olulist taudiriski. Seepärast tuleks selle riski arvessevõtmiseks näha käesoleva määrusega ette, et kalapüügil kasutatav elussööt võib pärineda üksnes taudivaba staatusega alalt, kui seda kavatsetakse kasutada liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, millel on taudivaba staatus, või liikmesriigis, kus on võetud määruse (EL) 2016/429 artiklis 199 osutatud meetmed. |
|
(16) |
Määruse (EL) 2016/429 artiklites 208 ja 209 on sätestatud eeskirjad seoses veeloomade sellise liikumisega, mille puhul on nõutav sertifikaat. Nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ (6) sätestatud eeskirjade kohaldamisel saadud kogemustest nähtub siiski, et mõnel väga piiratud ja konkreetsel juhul on olukordi, kus komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide nõusolekul võib C-kategooria taudide puhul kohaldada erandit määruse (EL) 2016/429 artiklites 208 ja 209 sätestatud eeskirjadest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada tingimused, mille puhul ei tohiks nõuda, et loetellu kantud liiki kuuluvate veeloomade saadetisega, mis on ette nähtud viimiseks taudivabasse liikmesriiki, peab olema kaasas loomatervise sertifikaat. |
|
(17) |
Ettevõtjad annavad vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 218 välja ettevõtja deklaratsiooni saadetiste kohta, mis on ette nähtud ühest liikmesriigist teise viimiseks, kuid millega ei pea olema kaasas loomatervise sertifikaati. On oluline sätestada eeskirjad teabe kohta, mida selline ettevõtja deklaratsioon peaks sisaldama, et tagada saadetiste jälgitavus ja toetada ohutut kaubandust. Ettevõtja deklaratsioon pakub lisaväärtust vesiviljelusloomade liikumisel ühest C-kategooria taudi(de) suhtes seireprogrammi või -programme rakendavast vesiviljelusettevõttest teise. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha, et ettevõtja deklaratsioon peab sisaldama vajalikku teavet selle kinnitamiseks, et vesiviljelusettevõte, kust saadetis on pärit, osaleb seireprogrammis ja et selles vesiviljelusettevõttes ei ole tekkinud asjaomas(t)e C-kategooria taudi(de) esinemise kahtlust ega leidnud kinnitust sellis(t)e taudi(de) esinemine. |
|
(18) |
Loomatervise sertifikaati käsitlevatele määruse (EL) 2016/429 artikli 216 lõikes 3 sätestatud eeskirjadele vastavuse tagamiseks peab veterinaarjärelevalve ametnik enne loomatervise sertifikaadi allkirjastamist viima vesiviljelusloomade päritoluettevõttes läbi dokumentide kontrolli ja kliinilise kontrolli ning tegema vajaduse korral kliinilise läbivaatuse. Kõnealuse kontrolli eesmärk on tagada, et ei leidu tõendeid, mille alusel võiks kahtlustada loetellu kantud või esilekerkiva taudi esinemist asjaomases vesiviljelusettevõttes, ning soodustada ohutut kaubandust. Käesolevas määruses tuleks sätestada sellist kontrolli käsitlevad täiendavad eeskirjad. |
|
(19) |
Teatava kategooria vesiviljelusloomade, näiteks marjaterade ja molluskite puhul on kliinilised taudisümptomid vähem ilmsed. Seepärast ei ole ressursikasutuse seisukohalt mõistlik nõuda sellise kategooria vesiviljelusloomade puhul kliinilise kontrolli tegemist iga kord enne nende vesiviljelusettevõttest välja viimist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega näha ette erand nõudest viia sertifikaati vajavate marjaterade ja molluskite puhul iga kord läbi kliiniline kontroll, kui viiakse läbi teatavad kontrollitoimingud seoses dokumentatsiooni, asjaomases vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade eelmise kliinilise kontrolli kuupäeva ning loomade ettevõttesse saabumise üksikasjadega. |
|
(20) |
Direktiivi 2006/88/EÜ kohaldamisel saadud kogemustest nähtub, et käesolevas määruses tuleks sätestada ka teatavad muud erandid nõudest viia kliiniline kontroll läbi lähetamisele eelneva 72 tunni jooksul. Kõnealuste erandite eesmärk on võimaldada pädevale asutusele paindlikkust viia teatavatel piiratud juhtudel, kus taudi ilmnemise tõenäosus või loetellu kantud või esilekerkiva taudi leviku risk on hinnanguliselt väike, kliiniline kontroll läbi 7 päeva jooksul enne lähetamist. |
|
(21) |
Määruse (EL) 2016/429 artiklites 219 ja 220 on sätestatud muude ettevõtjate kui vedajate, samuti liikmesriikide pädevate asutuste kohustused seoses liikmesriikidevahelisest veeloomade liikumisest teatamisega. Käesolevas määruses tuleks sätestada täiendavad eeskirjad teabe kohta, mille ettevõtjad peaksid esitama pädevale asutusele enne iga sellist liikumist, samuti teabe kohta, mille päritoluliikmesriigi pädev asutus peaks esitama sihtliikmesriigi pädevale asutusele. Kõnealust liikmesriikidevahelisest liikumisest ette teatamise nõuet tuleks kohaldada nii vesiviljelusloomade kui ka looduses vabalt elavate veeloomade puhul. |
|
(22) |
Selle tagamiseks, et sihtettevõttesse saabuksid nõuetekohase terviseseisundiga vesiviljelusloomad, on oluline sätestada eeskirjad seoses teabega, mis tuleb eelnevalt edastada loetellu kantud liiki kuuluvate vesiviljelusloomade viimisel ühe liikmesriigi ettevõttest, mis osaleb teatava C-kategooria taudi seire programmis, teise liikmesriigi ettevõttesse, mis osaleb sama C-kategooria taudi seire programmis. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad teabe kohta, mille päritoluettevõtte käitaja peaks esitama päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, ning teabe kohta, mille kõnealune pädev asutus peaks esitama sihtliikmesriigi pädevale asutusele. |
|
(23) |
Kuna liikmesriikidevahelisest liikumisest teavitamine on oluline samm veeloomade ja elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste jälgitavuse tagamisel ning ohutu kaubanduse toetamisel, tuleks käesoleva määrusega kehtestada üksikasjalikud eeskirjad seoses etteteatamist käsitlevate nõuetega, sealhulgas üksikasjaliku teabe kohta, mille ettevõtjad peaksid esitama, ning sellise teavitamise kohta eriolukorras. Määruse (EL) 2016/429 artikli 219 lõikes 2, artikli 220 lõikes 2 ja artikli 221 lõikes 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1715 (7) artiklis 46 on kirjeldatud andmeid, mille ettevõtjad ja pädevad asutused peavad sellise teavitamise puhul esitama, ning korda, mille pädev asutus peab kehtestama erakorraliste toimingute jaoks voolukatkestuse või muu süsteemi TRACES hõlmava häire korral. |
|
(24) |
Määruse (EL) 2016/429 artikli 222 lõikega 3 on ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse ettevõtjate kohustusi seoses elusaid veeloomi mittehõlmavate veeloomadelt saadud loomsete saaduste liikumisega, sealhulgas riskivähendusmeetmeid, mida tuleks selliste saaduste puhul kohaldada päritolukohas ja sihtkohas. Kõnealuse määruse artikli 222 lõikes 4 on sätestatud, et nimetatud artikliga kehtestatud eeskirju ei kohaldata looduses vabalt elavatelt veeloomadelt saadud loomsete saaduste suhtes, mis on kogutud või püütud otse inimtoiduks. Sellest tulenevalt tuleks käesolevas määruses sätestatud täiendavaid eeskirju kohaldada üksnes vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste suhtes ning selles tuleks sätestada meetmed, mis tuleb võtta juhul, kui loetellu kantud liiki kuuluvatelt vesiviljelusloomadelt saadud teatavad loomsed saadused, mille hulka ei kuulu elusad vesiviljelusloomad, viiakse edasiseks töötlemiseks taudivaba staatusega alale või kui pädev asutus on andnud loa selliste saaduste väljaviimiseks ettevõttest või tsoonist, kus kohaldatakse erakorralisi meetmeid või liikumispiiranguid. Samuti tuleks kõnealuste täiendavate eeskirjadega sätestada selliste liikumiste puhul kohaldatavad loomatervise sertifikaadi olemasolu ja teavitamise nõuded, et tagada selliste saaduste jälgitavus. |
|
(25) |
Käesolevas määruses sätestatud eeskirjad elusate veeloomade liikumise kohta peaksid kehtima rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 3. ja 4. veerus loetletud liikide puhul ning seejuures tuleks 4. veerus nimetatud siirutajaliikide suhtes kohaldada teatavaid erandeid. Ent kuna elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saadustega seotud risk on väiksem, tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirju selliste saaduste liikumise kohta kohaldada üksnes nende vastuvõtlike liikide suhtes, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 3. veerus, mitte aga siirutajaliikide suhtes, mis on loetletud sama tabeli 4. veerus. |
|
(26) |
Elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saadustega peab vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 223 olema teatavatel juhtudel kaasas loomatervise sertifikaat. Käesolevas määruses tuleks sätestada sellise loomatervise sertifikaadi sisu käsitlevad üksikasjad. |
|
(27) |
Kooskõlas määruse (EL) 2016/429 kohaldamise alguskuupäevaga tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 21. aprillist 2021, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I OSA
REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesoleva määrusega täiendatakse määruse (EL) 2016/429 IV osa II jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud eeskirju seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega.
Eelkõige sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad seoses:
|
a) |
ettevõtjate, sealhulgas vedajate kohustustega veeloomade vedamisel; |
|
b) |
teatud kindlal viisil või otstarbel kasutamiseks ette nähtud veeloomade liikumist käsitlevate täiendavate loomatervisenõuete, sealhulgas sertifikaate ja teavitamist käsitlevate nõuetega; |
|
c) |
elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste tootmise, töötlemise ja turustamisega. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) 2016/429 artiklis 4 ja delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artiklis 2 sätestatud mõisteid.
Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„mahuti“ – mis tahes kast, karp, anum või muu jäik konstruktsioon, mida kasutatakse veeloomade või veeloomade marjaterade veoks ja mis ei ole transpordivahend; |
|
2) |
„sumplaev“ – laev, millel on sump või paak elusate vesiviljelusloomade hoidmiseks, vedamiseks või ravimiseks veekeskkonnas; |
|
3) |
„siirutajaliik“ – rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisas esitatud tabeli 4. veerus loetletud liik, mis vastab siirutajana käsitamiseks nõutavatele käesoleva määruse I lisa tabeli 3. veerus esitatud tingimustele; |
|
4) |
„kalapüügisööt“ – teise veelooma ligimeelitamiseks või püüdmiseks kasutatav mis tahes veeloom; |
|
5) |
„riiklikud meetmed“ – riiklikud meetmed, mille eesmärk on piirata muude kui loetellu kantud taudide mõju, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 226; |
|
6) |
„elupaik“ – geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste alusel eristatav täielikult looduslik või poollooduslik veeala; |
|
7) |
„taudivaba liikmesriik, tsoon või bioturvarühmik“ – liikmesriik või selle tsoon või bioturvarühmik, mis on tunnistatud määruse (EL) 2016/429 artikli 36 lõike 4 või artkili 37 lõike 4 kohaselt taudivabaks; |
|
8) |
„likvideerimisprogramm“ – määruse (EL) 2016/429 artikli 31 lõike 1 kohaselt kehtestatud kohustuslik likvideerimisprogramm või nimetatud määruse artikli 31 lõike 2 kohaselt kehtestatud vabatahtlik likvideerimisprogramm; |
|
9) |
„registreeritud vesiviljelusettevõte“ – ettevõte, mille pädev asutus on registreerinud kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 173; |
|
10) |
„heakskiidetud vesiviljelusettevõte“ – ettevõte, mille pädev asutus on heaks kiitnud kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 176; |
|
11) |
„heakskiidetud vesiviljelusettevõtete rühm“ – vesiviljelusettevõtete rühm, mille pädev asutus on heaks kiitnud kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 177. |
II OSA
VEELOOMADE LIIKUMINE
1. PEATÜKK
Veeloomade vedamise üldnõuded ettevõtjatele
Artikkel 3
Ettevõtjate üldised kohustused seoses veeloomade vedamist käsitlevate bioturvalisuse nõuetega
1. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et:
|
a) |
veeloomade pealelaadimisel ja veol kasutatakse vett, mis ei muuda nende terviseseisundit; |
|
b) |
veeloomi ei veeta alates pealelaadimisest kuni sihtkohta saabumiseni halvema terviseseisundiga veeloomadega samas vees ega mahutis. |
2. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et:
|
a) |
asjaomased transpordivahendid ja mahutid on projekteeritud ja ehitatud nii, et neid saab enne iga järgneva saadetise vedu tõhusalt puhastada ja desinfitseerida, et mitte ohustada veeloomade terviseseisundit veo ajal; |
|
b) |
asjaomane mahuti, välja arvatud ühekordselt kasutatav mahuti, või asjaomane laev ning kõik muud transpordiseadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse enne iga järgneva saadetise vedu. |
3. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et lõike 2 punktiga b nõutud puhastamine ja desinfitseerimine toimub vastavalt päritolukoha pädeva asutuse heaks kiidetud korrale, kus tuleb muu hulgas üksikasjalikult kirjeldada, kus ja millal peab puhastamine ja desinfitseerimine toimuma ja millist liiki desinfitseerimisvahendeid tuleb kasutada.
Artikkel 4
Ettevõtjate üldised kohustused seoses veeloomade veo ajal toimuvat veevahetust ja heitvee ärajuhtimist käsitlevate nõuetega
1. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et kui veevahetus on vajalik, toimub see üksnes järgmisel viisil:
|
a) |
maismaatranspordi puhul: veevahetuspunktides, kus veevahetuse tagajärjel ei muutu veetavate ega sihtkohas olevate ega sinna suunduvale teekonnale jäävate veeloomade terviseseisund; |
|
b) |
sumplaevaga transportimisel: vähemalt 10 kilomeetri kaugusel mis tahes vesiviljelusettevõttest, mis jääb pealelaadimiskoha ja sihtkoha vahelisele teekonnale. |
2. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et lõikes 1 osutatud veevahetus ei toimu alal, kus kohaldatakse liikumispiiranguid või erakorralisi meetmeid.
Artikkel 5
Ettevõtjate kohustused seoses veeloomade veoks kasutatavaid transpordivahendeid ja mahuteid käsitlevate veo ja märgistamise erinõuetega
1. Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad veeloomade selliste saadetiste puhul, millega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artiklis 208 või 209 osutatud loomatervise sertifikaat, et transpordivahendid ja mahutid, milles kõnealuseid veeloomi veetakse, on identifitseeritavad loetava märgise abil, mis peab:
|
a) |
paiknema sõltuvalt olukorrast kas mahutil või transpordivahendil nähtaval kohal; |
|
b) |
sisaldama vajalikku teavet saadetise selgeks seostamiseks vastava loomatervise sertifikaadiga. |
2. Erandina lõike 1 punktist b võib sumplaevaga transportimisel asendada märgise lastimanifesti tehtava kandega, mis sisaldab vajalikku teavet saadetise selgeks seostamiseks lõikes 1 osutatud loomatervise sertifikaadiga.
2. PEATÜKK
Veeloomade liikumisega seotud täiendavad loomatervisenõuded
Artikkel 6
Erandid nõudest, et loetellu kantud liiki kuuluvad vesiviljelusloomad peavad olema pärit taudivabast liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust
Erandina määruse (EL) 2016/429 artikli 197 lõigetest 1 ja 2 võivad ettevõtjad, sealhulgas vedajad, vedada vesiviljelusloomi, kes kuuluvad sellise B- või C-kategooria taudi puhul loetellu kantud liiki, mille suhtes on sihtliikmesriigis, -tsoonis või -bioturvarühmikus saavutatud taudivaba staatus või mille suhtes rakendatakse seal likvideerimisprogrammi, sellisest liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis ei ole asjaomasest loetellu kantud taudist vaba, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
kõnealused vesiviljelusloomad kuuluvad ühte rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikidest ja neid ei käsitata asjaomase B- või C-kategooria taudi siirutajana või |
|
b) |
kõnealused vesiviljelusloomad kuuluvad ühte rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikidest ja on siirutajad, kuid neid peetakse asjaomasest B- või C-kategooria taudist vabaks, sest nad on läbinud karantiini delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 15 kohaselt heaks kiidetud karantiiniasutuses kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse I lisa 8. osa punktis 2 kirjeldatud nõuetega, või |
|
c) |
kõnealused vesiviljelusloomad kuuluvad ühte rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikidest ja on siirutajad, kuid neid on peetud delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 16 kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõttes kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse I lisa 9. osa punktis 2 kirjeldatud nõuetega ning neid ei käsitata enam asjaomase B- või C-kategooria taudi siirutajana, või |
|
d) |
kõnealused vesiviljelusloomad on kavas viia teaduslikul eesmärgil kinnisesse ettevõttesse. |
Artikkel 7
Ettevõtjate kohustused seoses looduses vabalt elavate veeloomade vesiviljelusettevõttesse viimisel kohaldatavate taudiennetus- ja riskivähendusmeetmetega
Erandina määruse (EL) 2016/429 artikli 197 lõigetest 1 ja 2 koostoimes nimetatud määruse artikli 200 lõikega 1 võivad ettevõtjad, sealhulgas vedajad, vedada looduses vabalt elavaid veeloomi, kes kuuluvad sellise B- või C-kategooria taudi puhul loetellu kantud liiki, mille suhtes on sihtliikmesriigis, -tsoonis või -bioturvarühmikus saavutatud taudivaba staatus või mille suhtes rakendatakse seal likvideerimisprogrammi, sellisest liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis ei ole asjaomasest loetellu kantud taudist vaba, eeldusel, et kõnealused looduses vabalt elavad veeloomad viiakse vesiviljelusettevõttesse ning on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
neid loomi peetakse asjaomasest B- või C-kategooria taudist vabaks, sest nad on läbinud karantiini delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 15 kohaselt heaks kiidetud karantiiniasutuses kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse I lisa 8. osa punktis 2 kirjeldatud nõuetega, või |
|
b) |
looduses vabalt elavaid veeloomi, kes kuuluvad rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki ja on siirutajad, on peetud delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 16 kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõttes kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse I lisa 9. osa punktis 2 kirjeldatud nõuetega ning neid ei käsitata enam siirutajana. |
Artikkel 8
Erandid nõuetest, mis on seotud loetellu kantud liiki kuuluvate inimtoiduks ette nähtud elusate veeloomade liikumisega liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus, kus on saavutatud taudivaba staatus või kus rakendatakse likvideerimisprogrammi
Erandina määruse (EL) 2016/429 artikli 201 lõikest 1 koostoimes nimetatud määruse artikli 202 lõikega 1 võivad liikmesriigid lubada ettevõtjatel vedada inimtoiduks ette nähtud elusaid veeloomi, kes kuuluvad sellise B- või C-kategooria taudi puhul loetellu kantud liiki, mille suhtes on liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus saavutatud taudivaba staatus või mille suhtes rakendatakse seal likvideerimisprogrammi, eeldusel, et on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
|
a) |
kõnealused elusad veeloomad kuuluvad ühte rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikidest ja nad ei ole asjaomase B- või C-kategooria taudi siirutajad või |
|
b) |
kõnealused elusad veeloomad on kavas viia tauditõrjet tegevasse veeandide ettevõttesse tapmiseks ja järgnevaks töötlemiseks ning nad on pärit alalt, kus kohaldatakse liikumispiiranguid või erakorralisi meetmeid, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 191 lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii, ning selline liikumine toimub pädeva asutuse loa alusel ja vastavalt loas sätestatud tingimustele, või |
|
c) |
kõnealused elusad veeloomad on molluskid või koorikloomad, kes on pakendatud ja märgistatud inimtoiduna kasutamiseks kooskõlas selliseid loomi käsitlevate määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII ja VIII jaos esitatud erinõuetega ning kes ei oleks veekeskkonda tagasi lastuna enam võimelised ellu jääma, või |
|
d) |
kõnealused elusad veeloomad on molluskid või koorikloomad, kes on pakendatud ja märgistatud inimtoiduna kasutamiseks kooskõlas selliseid loomi käsitlevate määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII ja VIII jaos esitatud erinõuetega ning kes on ette nähtud edasiseks töötlemiseks ilma ajutise ladustamiseta töötlemiskohas, või |
|
e) |
kõnealused elusad veeloomad on molluskid või koorikloomad, kes on ette nähtud inimtoiduks edasise töötlemiseta ja kes on pakendatud jaemüügiks kooskõlas selliseid loomi käsitlevate määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII ja VIII jaos esitatud erinõuetega. |
Artikkel 9
Loomatervisenõuded seoses vesiviljelusloomade viimisega kinnisesse ettevõttesse
1. Ettevõtjad viivad loetellu kantud liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi kinnisest ettevõttest teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse ettevõttese üksnes juhul, kui komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 9 punktis c osutatud seirekava rakendamise tulemustest nähtub, et sellistest loomadest ei tulene märkimisväärset riski seoses sellise taudi levimisega, mille puhul asjaomane liik on loetellu kantud.
2. Ettevõtjad viivad D-kategooria taudide puhul asjakohaste loetellu kantud liikide vesiviljelusloomi vesiviljelusettevõttest, mis ei ole kinnine ettevõte, kinnisesse ettevõttesse üksnes juhul, kui asjaomased vesiviljelusloomad vastavad vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
|
a) |
nad on pärit taudivabast liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust; |
|
b) |
neid hoitakse nõuetekohastes tingimustes karantiinis ühes järgmistest kohtadest:
|
|
c) |
nad kuuluvad ühte rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikidest ja on siirutajad, kuid neid on peetud delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli 16 kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõttes kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse I lisa 9. osa punktis 2 kirjeldatud nõuetega ning neid ei käsitata enam siirutajana. |
3. Erandina lõikest 2 võivad ettevõtjad viia nimetatud lõikes sätestatud nõuetele mittevastavaid vesiviljelusloomi kinnisesse ettevõttesse teaduslikul eesmärgil.
Artikkel 10
Täiendavad nõuded seoses veeloomade loodusesse laskmisega
Ettevõtjad lähetavad veeloomi määruse (EL) 2016/429 artikli 199 kohaseid meetmeid kohaldavas liikmesriigis loodusesse laskmiseks üksnes juhul, kui asjaomased veeloomad on ette nähtud sportlikuks kalapüügiks, sealhulgas kalapüügisöödana kasutamiseks, nagu on osutatud nimetatud määruse artikli 205 lõike 2 punkti a alapunktis iii, ning nad on pärit taudivaba staatusega liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust ja vastavad järgmistele nõuetele:
|
a) |
sihtliikmesriik on komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatanud, et ta kohaldab määruse (EL) 2016/429 artikli 205 lõike 2 punkti a alapunktis iii osutatud sportlikuks kalapüügiks, sealhulgas kalapüügisöödana kasutamiseks ette nähtud veeloomade suhtes kõnealuse määruse artikli 199 kohaseid meetmeid; |
|
b) |
päritoluliikmesriigi pädev asutus on loomade liikumiseks loa andnud; |
|
c) |
päritoluliikmesriigi pädev asutus ja sihtliikmesriigi pädev asutus on kehtestanud meetmed käesoleva artikli kohaselt veetavate veeloomade jälgitavuse tagamiseks. |
Artikkel 11
Loomatervisenõuded seoses kalapüügil elussöödana kasutatavate veeloomade liikumisega
Ettevõtjad viivad kalapüügil elussöödana kasutatavaid D-kategooria taudide puhul loetellu kantud liikide veeloomi, kes ei kuulu rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki ja keda ei käsitata siirutajana, sellisesse liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse, millel on taudivaba staatus või kus rakendatakse ühe või mitme asjaomase D-kategooria taudi suhtes taudivaba staatuse saavutamiseks likvideerimisprogrammi, üksnes juhul, kui kõnealune kalapüügil kasutatav elussööt on pärit taudivabast liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust.
3. PEATÜKK
Loomatervise sertifikaadid, ettevõtja deklaratsioonid ja loomade liikumisest teatamine
Artikkel 12
Erandid loomatervise sertifikaadi olemasolu nõudest teatavate liikide vesiviljelusloomade puhul
Erandina loomatervise sertifikaadi olemasolu nõudest, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/429 artikli 208 lõikes 1, võivad ettevõtjad vedada vesiviljelusloomi, kes kuuluvad C-kategooria taudide puhul loetellu kantud liiki, ilma loomatervise sertifikaadita, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
sihtliikmesriigi pädev asutus on teavitanud komisjoni ja teisi liikmesriike sellest, et selline liikumine on lubatud, kui on täidetud punktides c ja d sätestatud tingimused; |
|
b) |
päritoluliikmesriigi pädev asutus on loomade liikumiseks loa andnud; |
|
c) |
asjaomast C-kategooria taudi ei ole päritoluliikmesriigis ega sihtliikmesriigis kunagi esinenud; |
|
d) |
nii päritoluliikmesriigi pädev asutus kui ka sihtliikmesriigi pädev asutus on kehtestanud süsteemid punktides a–c sätestatud tingimuste kohaselt veetavate vesiviljelusloomade jälgitavuse tagamiseks. |
Artikkel 13
Loomatervise sertifikaadi sisu käsitlevad eeskirjad loetellu kantud eri liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate veeloomade puhul
1. Ettevõtjad tagavad, et loomatervise sertifikaat, millele on osutatud vesiviljelusloomade puhul määruse (EL) 2016/429 artikli 208 lõikes 1 ja muude veeloomade kui vesiviljelusloomade puhul kõnealuse määruse artiklis 209, sisaldab järgmist teavet:
|
a) |
vesiviljelusloomi või looduses vabalt elavaid veeloomi käsitlev II lisa A osa punktis 1 või 2 kirjeldatud üldteave; |
|
b) |
asjaomast veeloomaliiki ja -kategooriat käsitlevad käesoleva artikli lõike 2 kohased konkreetsed loomatervise tagatised; |
|
c) |
üksikasjalik teave veeloomade kasutusotstarbe kohta vastavalt II lisa A osa punktile 3. |
2. Asjaomase liigi veeloomi käsitlevad lõike 1 punktis b osutatud konkreetsed loomatervise tagatised on järgmised:
|
a) |
veetavatel loomadel ei ole täheldatud taudisümptomeid ning nad on pärit:
|
|
b) |
veetavad veeloomad on pärit liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis vastab ühele järgmistest tingimustest:
|
|
c) |
kui sihtliikmesriigis on võetud riiklikud meetmed, vastavad asjaomase liigi veeloomad kõnealuste riiklike meetmete järgimiseks vajalikele tervisetagatistele; |
|
d) |
vesiviljelusloomade väljaviimisel vesiviljelusettevõttest, mis ei kuulu lõike 2 punkti a alapunktis iii osutatud ettevõtete hulka, on kontrollitud suremust, liikumist, terviseseisundit ja tootmist käsitlevaid vesiviljelusettevõtte dokumente ning sellest lähtuvalt ei ole tekkinud kahtlust, et asjaomases vesiviljelusettevõttes esineb mõni loetellu kantud või esilekerkiv taud. |
Artikkel 14
Teave, mida ettevõtja deklaratsioon peab sisaldama eri liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate vesiviljelusloomade puhul
1. Ettevõtjad tagavad, et ettevõtja deklaratsioon, milles käsitletakse vesiviljelusloomade liikumist ühes liikmesriigis asuvast päritolukohast teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta ja mis on välja antud kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 218, sisaldab järgmist teavet:
|
a) |
asjaomast veeloomakategooriat käsitlev käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud konkreetne teave; |
|
b) |
II lisa B osa punktis 1 kirjeldatud üldteave; |
|
c) |
üksikasjalik teave vesiviljelusloomade kasutusotstarbe kohta vastavalt II lisa B osa punktile 2. |
2. Peale lõike 1 nõuete täitmise tagavad ettevõtjad, et loetellu kantud liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi käsitlevas ettevõtja deklaratsioonis esitatakse järgmine konkreetne teave:
|
a) |
kinnitus selle kohta, et veetavatel vesiviljelusloomadel ei ole täheldatud taudisümptomeid ning nad on pärit:
|
|
b) |
vesiviljelusloomade puhul, kes on ette nähtud viimiseks vesiviljelusettevõttesse, mis osaleb teatava C-kategooria taudi seire programmis, kinnitus selle kohta, et asjaomased vesiviljelusloomad on pärit vesiviljelusettevõttest:
|
3. Peale käesoleva artikli lõike 1 nõuete täitmise tagavad ettevõtjad, et ettevõtja deklaratsioon, milles käsitletakse loetellu kandmata liiki või rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi, keda ei käsitata asjaomase C-kategooria taudi puhul siirutajana, sisaldab teavet, mis näitab, et veetavatel vesiviljelusloomadel puuduvad taudi sümptomid, ning nad on pärit
|
a) |
vesiviljelusettevõttest või elupaigast, kus ei esine tavapärasest suuremat suremust, mille põhjust ei ole kindlaks tehtud, või |
|
b) |
vesiviljelusettevõtte osast, mis paikneb eraldi epidemioloogilisest üksusest, kus on täheldatud tavapärasest suuremat suremust või muid taudisümptomeid, ning sihtliikmesriigi pädev asutus ja võimalik transiidiliikmesriik või võimalikud transiidiliikmesriigid on andnud selliseks liikumiseks nõusoleku. |
Artikkel 15
Pädeva asutuse vastutust käsitlevad eeskirjad seoses loomatervise sertifikaadi väljaandmisega
1.
|
a) |
vesiviljelusettevõttes säilitatavate suremust, liikumist, terviseseisundit ja tootmist käsitlevate dokumentide kontroll ning |
|
b) |
järgmiste loomade kliiniline kontroll ja vajaduse korral kliiniline läbivaatus:
|
2. Erandina lõike 1 punktist b võib marjaterade ja molluskite puhul jätta kliinilise kontrolli tegemata, kui saadetise lähetamine vesiviljelusettevõttest toimub nelja nädala jooksul pärast viimase kliinilise kontrolli lõpuleviimise kuupäeva ning kui lõike 1 punktis a osutatud dokumentide kontroll tehakse 72 tunni jooksul enne saadetise lähetamist ja sellest kontrollist nähtub, et:
|
a) |
vesiviljelusettevõttesse ei ole pärast viimase kliinilise kontrolli tegemist toodud loetellu kantud liiki kuuluvaid loomi ning |
|
b) |
ei ole tekkinud kahtlust, et vesiviljelusettevõttes võib esineda mõni loetellu kantud või esilekerkiv taud. |
3. Veterinaarjärelevalve ametnik annab pärast lõikes 1 sätestatud kontrollide ja vajaduse korral läbivaatuste lõpuleviimist vesiviljelusloomade või marjaterade saadetise jaoks 72 tunni jooksul enne päritoluettevõttest saadetise lähetamist välja loomatervise sertifikaadi.
4. Määruse (EL) 2016/429 artikli 216 lõike 2 punkti a kohane loomatervise sertifikaat kehtib 10 päeva alates kuupäevast, mil veterinaarjärelevalve ametnik on selle välja andnud.
Erandina esimesest lõigust võib vesiviljelusloomade vedamisel meritsi või muud veeteed mööda pikendada nimetatud 10 päeva pikkust perioodi meritsi või muud veeteed mööda toimuva veo kestuse võrra.
Artikkel 16
Erandid teatavatest nõuetest, mis on seotud vedamisele eelneva kliinilise läbivaatuse ja sertifikaadi väljaandmisega
1. Erandina artikli 15 lõikest 3 võib vesiviljelusloomade päritoluettevõttest lähetamise kuupäevale eelnevat ajavahemikku, mille jooksul veterinaarjärelevalve ametnik peab viima läbi kliinilise kontrolli ja vajaduse korral kliinilise läbivaatuse ning andma välja loomatervise sertifikaadi loetellu kantud liiki kuuluvate muude kui artikli 15 lõikes 2 osutatud vesiviljelusloomade jaoks, pikendada 72 tunnilt seitsme päevani, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
sama liigi vesiviljelusloomi viiakse mitmel korral samast päritoluettevõttest samasse sihtvesiviljelusettevõttesse ja selliste liikumiste vaheline ajavahemik ei ole pikem kui seitse päeva; |
|
b) |
enne iga saadetise vedamist viiakse läbi suremust, liikumist, terviseseisundit ja tootmist käsitlevate dokumentide kontroll ning 72 tunni jooksul enne esimese veo kellaaega ja seejärel vähemalt iga seitsme päeva järel tehakse kliiniline kontroll ja vajaduse korral kliiniline läbivaatus ning seda tegevust jätkatakse seni, kuni on toimunud viimane punktis a osutatud vedudest; |
|
c) |
iga saadetis on täielikult jälgitav. |
2. Veterinaarjärelevalve ametnik annab kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 216 lõike 2 punktiga a välja loomatervise sertifikaadi iga saadetise jaoks, mis lähetatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud seitsmepäevase kliiniliste kontrollide vahelise ajavahemiku jooksul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
vesiviljelusettevõttesse ei ole pärast viimase kliinilise kontrolli tegemist toodud loetellu kantud liiki kuuluvaid loomi ning |
|
b) |
ei ole tekkinud kahtlust, et vesiviljelusettevõttes võib esineda mõni loetellu kantud või esilekerkiv taud. |
Artikkel 17
Etteteatamine vesiviljelusloomade liikumisest C-kategooria taudi seire programmi rakendavast vesiviljelusettevõttest teise liikmesriiki
Ettevõtjad, kelle käitatavas ettevõttes rakendatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/689 artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktiga iv teatava C-kategooria taudi seire programmi ja kes viivad vesiviljelusloomi teises liikmesriigis asuvasse vesiviljelusettevõttesse, kus rakendatakse sama C-kategooria taudi seire programmi, teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust kavandatud liikumisest ette.
Artikkel 18
Ettevõtjate teavitamiskohustus seoses veeloomade teise liikmesriiki viimisest teatamisega
Ettevõtjad, kes peavad vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 219 teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust veeloomade saadetise viimisest teise liikmesriiki, esitavad kõnealusele pädevale asutusele sellist saadetist käsitleva teabe, mida on kirjeldatud:
|
a) |
II lisa A osa punktides 1 ja 3, kui tegemist on teise liikmesriiki viidavate vesiviljelusloomadega, kelle hulka ei kuulu käesoleva artikli punktis c osutatud vesiviljelusloomad; |
|
b) |
II lisa A osa punktides 2 ja 3, kui tegemist on teise liikmesriiki viidavate looduses vabalt elavate veeloomadega; |
|
c) |
II lisa B osas, kui tegemist on teise liikmesriiki viidavate artiklis 17 osutatud vesiviljelusloomadega. |
Artikkel 19
Pädeva asutuse teavitamiskohustus seoses veeloomade teise liikmesriiki viimisest teatamisega
1.
|
a) |
II lisa A osa punktides 1 ja 3, kui tegemist on teise liikmesriiki viidavate vesiviljelusloomadega, kelle hulka ei kuulu artikli 18 punktis c osutatud vesiviljelusloomad; |
|
b) |
II lisa A osa punktides 2 ja 3, kui tegemist on teise liikmesriiki viidavate looduses vabalt elavate veeloomadega. |
2. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab sihtliikmesriigi pädevat asutust artiklis 17 osutatud vesiviljelusloomade liikumisest, kinnitab asjaomase vesiviljelusettevõtte osalemist nimetatud artiklis osutatud seireprogrammis ja esitab II lisa B osas kirjeldatud teabe.
Artikkel 20
Liikmesriikidevahelisest veeloomade liikumisest teavitamine eriolukorras voolukatkestuse või muu süsteemi TRACES hõlmava häire korral
Olukorras, kus süsteem TRACES ei ole kättesaadav, järgib teise liikmesriiki viimiseks ette nähtud veeloomade päritoluliikmesriigi pädev asutus rakendusmääruse (EL) 2019/1715 artikli 46 kohaselt kehtestatud korda eriolukorras tegutsemiseks.
Artikkel 21
Piirkondade määramine liikumisteadete haldamiseks
Liikmesriigid määravad oma territooriumil kindlaks piirkonnad veeloomade teise liikmesriiki liikumist käsitlevate artiklites 17, 18 ja 19 sätestatud teadete haldamiseks.
Selliste piirkondade määramisel tagavad liikmesriigid järgmise:
|
a) |
kõik nende territooriumi osad on hõlmatud vähemalt ühe määratud piirkonnaga; |
|
b) |
iga määratud piirkond kuulub selles piirkonnas loomatervise sertifikaatide väljaandmise eest vastutava pädeva asutuse vastutusalasse; |
|
c) |
määratud piirkonna eest vastutaval pädeval asutusel on juurdepääs süsteemile TRACES; |
|
d) |
määratud piirkonna eest vastutava pädeva asutuse töötajatel on asjakohased oskused ja teadmised ning nad on saanud eriväljaõppe või omandanud samaväärse praktilise kogemuse süsteemi TRACES kasutamiseks artiklites 17, 18 ja 19 sätestatud teabe koostamise, töötlemise ja edastamise otstarbel. |
III OSA
ELUSAID VESIVILJELUSLOOMI MITTEHÕLMAVATE VESIVILJELUSLOOMADELT SAADUD LOOMSETE SAADUSTE TOOTMINE, TÖÖTLEMINE JA TURUSTAMINE
Artikkel 22
Nende ettevõtjate kohustused, kes viivad elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi edasiseks töötlemiseks liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse, kus on saavutatud taudivaba staatus või kus rakendatakse likvideerimisprogrammi
1. Ettevõtjad viivad elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid, rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 3. veerus asjaomase B- või C-kategooria taudi puhul loetletud liiki kuuluvatelt vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi edasiseks töötlemiseks liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse, kus on saavutatud asjaomasest taudist vaba staatus või kus rakendatakse asjaomase taudi suhtes likvideerimisprogrammi, üksnes juhul, kui need on pärit liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis on asjaomasest taudist vaba.
2. Lõike 1 järgimine ei ole nõutav järgmiste elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate, loetellu kantud liiki kuuluvatelt vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste puhul:
|
a) |
inimtoiduks ette nähtud kalad, kes tapetakse ja puhastatakse sisikonnast enne vedamist; |
|
b) |
loomsed saadused, mille sihtkoht on tauditõrjet tegev veeandide ettevõte. |
Artikkel 23
Nende ettevõtjate kohustused, kes veavad elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi teatavatest ettevõtetest ja tsoonidest
Ettevõtjad viivad elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi, mis on pärit ettevõttest või tsoonist, kus kohaldatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 222 lõike 2 punktis a osutatud, loetellu kantud või esilekerkivate taudidega seotud erakorralisi meetmeid või nimetatud määruse artikli 222 lõike 2 punktis b osutatud liikumispiiranguid, teise liikmesriiki, tsooni või bioturvarühmikusse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
sihtkoha pädev asutus on selliseks liikumiseks loa andnud ning |
|
b) |
asjaomased loomsed saadused vastavad punktis a osutatud loale lisatud tingimustele. |
Artikkel 24
Elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste veo ja märgistamise erinõuded
Ettevõtjad, sealhulgas vedajad, tagavad, et elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste saadetised, millele on osutatud käesoleva määruse artiklites 22 ja 23 ning millega peab määruse (EL) 2016/429 artikli 223 lõike 1 kohaselt olema kaasas loomatervise sertifikaat, vastavad järgmistele nõuetele:
|
a) |
saadetised on veo ajal jälgitavad; |
|
b) |
saadetised on identifitseeritavad loetava märgise järgi, mis paikneb sõltuvalt olukorrast kas transpordivahendil või mahutil nähtaval kohal, või meritsi veo puhul lastimanifesti tehtud kande järgi, kusjuures kõnealune märgis või manifest peab sisaldama vajalikku teavet saadetise seostamiseks asjaomase loomatervise sertifikaadiga. |
Artikkel 25
Artiklis 22 osutatud, elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi käsitlevate loomatervise sertifikaatide sisu
Loomatervise sertifikaat, mille pädev asutus annab määruse (EL) 2016/429 artikli 223 lõike 4 kohaselt välja elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste liikumiseks, sisaldab käesoleva määruse artiklis 22 osutatud saaduste puhul peale määruse (EL) 2016/429 artiklis 224 sätestatud teabe veel järgmist teavet:
|
a) |
III lisa punktis 1 kirjeldatud üldteave; |
|
b) |
üksikasjalik teave asjaomaste loomsete saaduste kasutusotstarbe kohta vastavalt III lisa punktile 2; |
|
c) |
veterinaarjärelevalve ametniku allkirjastatud kinnitus selle kohta, et asjaomased vesiviljelusloomadelt saadud loomsed saadused vastavad artikli 22 lõikes 1 sätestatud nõuetele. |
Artikkel 26
Artiklis 23 osutatud, elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavaid vesiviljelusloomadelt saadud loomseid saadusi käsitlevate loomatervise sertifikaatide sisu
Loomatervise sertifikaat, mille päritoluliikmesriigi pädev asutus annab määruse (EL) 2016/429 artikli 223 lõike 4 kohaselt välja elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste liikumiseks, sisaldab peale nimetatud määruse artiklis 224 sätestatud teabe veel järgmist teavet:
|
a) |
III lisa punktis 1 kirjeldatud üldteave; |
|
b) |
üksikasjalik teave asjaomaste loomsete saaduste kasutusotstarbe kohta vastavalt III lisa punktile 2; |
|
c) |
III lisa punkti 3 kohane veterinaarjärelevalve ametniku allkirjastatud kinnitus selle kohta, et artikli 23 punktis b sätestatud tingimused on täidetud. |
Artikkel 27
Ettevõtjate teavitamiskohustus seoses elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste teise liikmesriiki liikumisest teatamisega
Ettevõtjad esitavad päritoluliikmesriigi pädevale asutusele elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste teise liikmesriiki liikumist käsitlevas määruse (EL) 2016/429 artikli 225 lõike 1 kohases teates iga elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste saadetise kohta käesoleva määruse III lisas kirjeldatud teabe.
Artikkel 28
Pädeva asutuse teavitamiskohustus seoses elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste teise liikmesriiki liikumisest teatamisega
Päritoluliikmesriigi pädev asutus, kes teavitab kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 225 lõikega 2 sihtliikmesriigi pädevat asutust elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste liikumisest, esitab iga sihtliikmesriiki viidava elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste saadetise kohta käesoleva määruse III lisas kirjeldatud teabe.
Artikkel 29
Erakorralised toimingud
Olukorras, kus TRACES ei ole kättesaadav, järgib teise liikmesriiki viimiseks ette nähtud, elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saaduste päritoluliikmesriigi pädev asutus rakendusmääruse (EL) 2019/1715 artikli 46 kohaselt kehtestatud korda eriolukorras tegutsemiseks.
IV OSA
LÕPPSÄTTED
Artikkel 30
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. aprill 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).
(3) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 211).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).
(5) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/691, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 345).
(6) Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavatel veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14).
(7) Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37).
I LISA
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud siirutajaliigid ja tingimused, mille korral kõnealuseid liike käsitatakse siirutajatena seoses nende liikumisega
|
Taudide loetelu |
Siirutajaliik |
Tingimused, mis on seotud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud siirutajaliiki kuuluvate veeloomade liikumisega päritolukohast mujale |
||||
|
Epizootiline vereloomeelundite nekroos |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse epizootilise vereloomeelundite nekroosi siirutajana mis tahes tingimustel. |
||||
|
Viiruslik hemorraagiline septitseemia |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse viirusliku hemorraagilise septitseemia siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Nakkuslik vereloomeelundite nekroos |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse nakkusliku vereloomeelundite nekroosi siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse ülipolümorfse piirkonna (HPR) deletsiooniga tüve põhjustatud nakkus |
Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse HPRi deletsiooniga tüve põhjustatud nakkuse puhul ei ole loetellu kantud ühtki siirutajaliiki. |
|
||||
|
Mikrocytos mackini nakkus |
Mikrocytos mackini nakkus puhul ei ole loetellu kantud ühtki siirutajaliiki. |
|
||||
|
Perkinsus marinus’e nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse Perkinsus marinus’e nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Bonamia ostreae nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse Bonamia ostreae nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Bonamia exitiosa nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse Bonamia exitiosa nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Marteilia refringens’i nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse Marteilia refringens’i nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Taura sündroomi viiruse nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud siirutajaliiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse Taura sündroomi viiruse nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Krevettide kollapäisuse viiruse nakkus |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse krevettide kollapäisuse viiruse nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
||||
|
Valgelaiksuse sündroomi viiruse infektsioon |
Nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus |
Rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liiki kuuluvaid veeloomi käsitatakse valgelaiksuse sündroomi viiruse nakkuse siirutajana, kui nad on pärit
|
II LISA
A. Loomatervise sertifikaadil või teates esitatav nõutav teave veeloomade puhul
|
1. |
Vesiviljelusloomade loomatervise sertifikaadil või teates esitatakse vähemalt järgmine teave:
|
|
2. |
Looduses vabalt elavate veeloomade loomatervise sertifikaadil või liikumisteates peab olema esitatud vähemalt järgmine teave:
|
|
3. |
Veeloomade loomatervise sertifikaadil või liikumisteates esitatakse üksikasjad selle kohta, millisel eesmärgil veeloomi kasutatakse, ning märgitakse üks järgmistest eesmärkidest:
|
B. Teise liikmesriiki lähetatavate vesiviljelusloomadega seotud ettevõtja deklaratsioonis esitatav teave
|
1. |
Vesiviljelusloomadega, kaasa arvatud inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomadega seotud ettevõtja deklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist teavet:
|
|
2. |
Vesiviljelusloomade, kaasa arvatud inimtoiduks ettenähtud vesiviljelusloomade liikumisega seotud ettevõtja deklaratsioonis esitatakse üksikasjad selle kohta, millisel eesmärgil vesiviljelusloomi kasutatakse, ning märgitakse üks järgmistest eesmärkidest:
|
III LISA
Elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadelt saadud loomsete saadustega seotud loomatervise sertifikaadil või teates esitatav teave
1.
Elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadest saadud loomsete saadustega seotud loomatervise sertifikaadil või teates esitatakse vähemalt järgmine teave:|
a) |
saatja ja saaja nimi ja aadress; |
|
b) |
päritoluettevõtte nimi ja aadress või sihtkoht ning:
|
|
c) |
sihtettevõtte nimi ja aadress või sihtkoht ning:
|
|
d) |
nende vesiviljelusloomade liigi teaduslik nimetus, kellelt loomsed saadused pärinevad, ning vastavalt vajadusele loomsete saaduste arv, kogus või kaal; |
|
e) |
loomatervise sertifikaadi väljastamise kuupäev, kellaaeg ja koht ning selle kehtivusaeg, veterinaarjärelevalve ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri ning saadetise päritolukoha pädeva asutuse tempel. |
2.
Elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadest saadud loomsete saaduste liikumisega kaasnevas loomatervise sertifikaadis või teatises esitatakse üksikasjad selle kohta, millisel eesmärgil saadusi kasutatakse, ning märgitakse üks järgmistest eesmärkidest:|
a) |
otse inimtoiduna kasutamine; |
|
b) |
töötlemine tauditõrjet tegevas veeandide ettevõttes; |
|
c) |
muu (täpsustada). |
3.
Piirangutsoonist välja viidavate, elusaid vesiviljelusloomi mittehõlmavate vesiviljelusloomadest saadud loomsete saadustega seotud loomatervise sertifikaadil esitatakse järgmine kinnitus:
„Loomsed saadused vastavad [sisestada andmed piirangutsooni kohta, kust saadused pärit on] [sisestada asjaomase taudi nimetus] vastu võetavaid tauditõrjemeetmeid käsitlevas loas [xxx, koos asjakohase õigusakti nimetuse ja avaldamise kuupäevaga] sätestatud tingimustele“
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/64 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/991,
13. mai 2020,
millega avatakse Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist pärit riisi imporditariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 187 esimese lõigu punkte a–d,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline vabakaubandusleping (edaspidi „leping“) kiideti heaks nõukogu otsusega (EL) 2020/753 (2). Lepingu artikliga 2.7 on eelkõige nähtud ette teiselt lepinguosaliselt pärit kaupade suhtes kohaldatavate tollimaksude vähendamine või kaotamine kooskõlas lepingu 2-A lisas esitatud tabelitega. |
|
(2) |
Lepingu 2-A lisa B jao 1. alajao punktide 5–10 kohaselt peab liit avama tariifikvoodid 80 000 tonni Vietnamist pärit riisi impordiks. |
|
(3) |
Sellest tulenevalt tuleks avada Vietnamist pärit riisi impordi jaoks tariifikvoodid. Kõnealuste tariifikvootide nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks impordi puhul nõuda impordilitsentside väljaandmist ja nende kohta tuleks esitada tagatis. Komisjon peaks haldama neid tariifikvoote määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 184 lõike 2 punktis b osutatud meetodi kohaselt. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, tuleks lisaks kohaldada komisjoni määruseid (EÜ) nr 1301/2006 (3) ja (EÜ) nr 1342/2003 (4) ning komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2016/1237 (5). |
|
(4) |
Selleks et kõnealuste tariifikvootide alusel toimuv import ei häiriks liidus kasvatatud riisi tavapärast turustamist, tuleks kvoodiperiood jagada iga eraldi kvoodi puhul alaperioodideks ning import tuleks jagada nende alaperioodide vahel, et liidu turg võtaks importkaubad kergemini vastu. |
|
(5) |
Nende kvootide nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks kehtestada impordilitsentsitaotluste esitamise tähtajad ning määrata kindlaks taotlustel ja litsentsidel esitatav teave. Kooritud ja kroovitud riisi puhul tuleks toote mass märkida eraldi, et täita nõuet, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppes, (6) mis käsitleb kooritud riisi suhtes kohaldatavate tollimaksude arvutamismeetodit ja on kiidetud heaks nõukogu otsusega 2005/476/EÜ, (7) ning Euroopa Ühenduse ja Tai vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmist käsitlevas kirjavahetuse vormis lepingus, (8) mis on kiidetud heaks nõukogu otsusega 2005/953/EÜ (9). |
|
(6) |
Impordilitsentside taotlustes ja liikmesriikide teadetes kõnealuste taotlustega hõlmatud koguste kohta tuleks viidata tegelikule toote massile kilogrammides. Seega teisendab komisjon teatatud kogused iga kvoodi puhul kindlaks määratud ekvivalendiks, milleks on kas kooritud või kroovitud riisi ekvivalent, et kontrollida, kas need ületavad kvooti, ning arvutab sel juhul jaotuskoefitsiendi. |
|
(7) |
Lepingu protokollis nr 1, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid, on sätestatud päritolutõendi suhtes kohaldatavad eeskirjad. Seetõttu tuleks kehtestada protokolliga kooskõlas olevad sätted päritolutõendi esitamise kohta. |
|
(8) |
Haldustõhususe huvides peaksid liikmesriigid kasutama komisjoni teavitamiseks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/1183 (10) ette nähtud infosüsteeme. |
|
(9) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates lepingu jõustumise kuupäevast. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Tariifikvootide avamine ja haldamine
1. Järgmised Vietnamist pärit riisi imporditariifikvoodid avatakse igal aastal 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini:
|
a) |
20 000 tonni HSi alamrubriikidesse ex1006 10 või 1006 20 kuuluvat riisi väljendatuna kooritud riisi ekvivalendina. Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4729; |
|
b) |
30 000 tonni HSi alamrubriiki 1006 30 kuuluvat riisi väljendatuna kroovitud riisi ekvivalendina. Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4730; |
|
c) |
30 000 tonni HSi alamrubriikidesse ex1006 10 või 1006 20 või 1006 30 kuuluvat riisi (väljendatuna kroovitud riisi ekvivalendina), mis kuulub ühte I lisas loetletud aromaatse riisi sortidest. Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4731. |
Kõik esimeses lõigus osutatud kvoodimahud jagatakse alaperioodide vahel, nagu on sätestatud I lisas.
2. Erandina lõikest 1 avatakse käesoleva määruse jõustumise aastal kvoodiperiood alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini.
3. Lõikes 1 osutatud iga imporditariifikvoodi aasta 1 puhul arvutatakse asjaomase tariifikvoodi maht selliselt, et lahutatakse maht, mis vastab ajavahemikule alates 1. jaanuarist kuni lepingu jõustumise kuupäevani.
4. Lõikes 1 osutatud tariifikvootide raames maksustatakse importi määraga 0 eurot tonni kohta.
5. Kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1312/2008 (11) artiklis 1 osutatud koorimata riisi, kooritud riisi, poolkroovitud riisi ja kroovitud riisi vahelisi ümberarvestuskursse.
6. Lõikes 1 osutatud tariifikvoote hallatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 184 lõike 2 punktis b osutatud meetodiga.
7. Kui käesoleva määruse artikli 2 lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määruseid (EÜ) nr 1301/2006 ja (EÜ) nr 1342/2003 ning delegeeritud määrust (EL) 2016/1237.
Artikkel 2
Impordilitsentside taotlused
1. Impordilitsentside taotlused esitatakse liikmesriikide pädevatele asutustele tariifikvoodi perioodi kestel iga kuu esimese seitsme kalendripäeva jooksul, välja arvatud detsember, kus ühtegi taotlust ei esitata. Alates 1. jaanuarist kehtivate impordilitsentside taotlused esitatakse eelmise aasta 23.–30. novembrini. Igas impordilitsentsi taotluses osutatakse ühele järjekorranumbrile ja ühele CN-koodile. Toodete kirjeldusele ja CN-koodile viidatakse vastavalt litsentsitaotluse lahtrites 15 ja 16.
2. Igas impordilitsentsi taotluses märgitakse kogus toote massina, mis on märgitud artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud iga järjekorranumbri juurde. Seda väljendatakse kilogrammides, ümardatuna allapoole lähima ühikuni CN-koodi puhul.
3. Impordilitsentsi taotluse lahtrisse 8 märgitakse nimetus „Vietnam“ ja lahtrisse „Jah“ tehakse rist. Litsentsid kehtivad üksnes Vietnamist pärit toodete kohta. Vabasse ringlusse lubamiseks esitatakse lepingu protokolli nr 1 artikli 15 lõikes 2 määratletud päritolutõend.
4. Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikest 1 võivad taotlejad sama kvoodi järjekorranumbri kohta esitada kuni ühe impordilitsentsi taotluse kuus.
5. Impordilitsentsi taotlusega koos esitatakse tagatis 30 eurot tonni kohta.
Artikkel 3
Jaotuskoefitsient ja impordilitsentsi väljaandmine
1. Impordilitsentsid antakse välja toote massina väljendatud koguste kohta artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud iga järjekorranumbri puhul vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.
2. Kui liikmesriikide poolt artikli 7 kohaselt esitatud teabest selgub, et litsentsitaotlustega hõlmatud kogused ületavad imporditariifikvoodi alaperioodiks saadaolevaid koguseid, määrab komisjon kindlaks jaotuskoefitsiendi vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikele 2. Selleks teisendab komisjon liikmesriikide teatatud kogused, mida väljendatakse toote massina, kogusteks, mida väljendatakse ekvivalendina, mis on määratud kindlaks iga käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud järjekorranumbri kohta.
Jaotuskoefitsient avaldatakse asjakohase veebiväljaande kaudu hiljemalt iga kuu 22. päeval. Samal ajal avaldab komisjon järgmisel alaperioodil saadaolevad kogused. Kui taotlus esitati ajavahemikus 23.–30. november, avaldatakse jaotuskoefitsient hiljemalt 14. detsembril.
3. Impordilitsentsid antakse välja koguste kohta, mida väljendatakse toote massina, mis on märgitud artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud iga järjekorranumbri juurde, ning mis arvutatakse, korrutades impordilitsentsi taotlustes esitatud kogused jaotuskoefitsiendiga. Jaotuskoefitsiendi rakendamisel saadud kogus ümardatakse allapoole lähima ühikuni.
4. Impordilitsentsid antakse välja pärast seda, kui komisjon on jaotuskoefitsiendi avaldanud, ja enne kuu lõppu.
5. Alates 1. jaanuarist kehtivad impordilitsentsid antakse välja eelmise aasta 15.–31. detsembrini.
Artikkel 4
Impordilitsentside kehtivus
1. Impordilitsentsid kehtivad:
|
a) |
tariifikvoodi perioodil esitatud taotluste korral alates taotluse esitamisele järgneva kuu esimesest kalendripäevast; |
|
b) |
eelmise aasta 23.–30. novembrini esitatud taotluste korral alates järgmise aasta 1. jaanuarist. |
2. Tariifikvootide mahud jagatakse alaperioodide vahel ning igal kuul välja antud litsentsid kehtivad neli kuud, kuid ei lõpe hiljem kui tariifikvoodi perioodi lõpus.
3. Kui artikli 1 lõikes 1 osutatud tariifikvoodi impordilitsentsi kehtivusaega pikendatakse vääramatu jõu tõttu, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1239 (12) artiklis 16, ei ületa pikendus tariifikvoodi perioodi.
Artikkel 5
Autentsussertifikaat
1. Autentsussertifikaat, mille on välja andnud II lisas esitatud Vietnami pädev asutus ja milles kinnitatakse, et riis kuulub ühte I lisaga ette nähtud aromaatse riisi erisortidest, koostatakse III lisaga ette nähtud näidisele vastaval vormil.
Vormid trükitakse ingliskeelsetena ning täidetakse inglise keeles.
2. Iga autentsussertifikaadi parempoolsesse ülemisse lahtrisse märgitakse seerianumber. Koopiatel on originaaleksemplariga sama number.
3. Autentsussertifikaat kehtib 120 päeva alates väljaandmise kuupäevast.
Autentsussertifikaat on kehtiv vaid juhul, kui selle lahtrid on täidetud nõuetekohaselt ning see on allkirjastatud.
Autentsussertifikaate käsitatakse nõuetekohaselt allkirjastatuna, kui neile on märgitud väljaandmiskuupäev ja -koht ning kui neil on väljaandva asutuse tempel ja nende allkirjastamiseks volitatud isiku(te) allkiri.
4. Autentsussertifikaat esitatakse tolliasutusele, et kontrollida vajalike tingimuste olemasolu tariifikvoodi kasutamiseks järjekorranumbri 09.4731 puhul.
II lisas esitatud Vietnami pädev asutus esitab komisjonile kogu asjakohase teabe, mis võib aidata kontrollida autentsussertifikaatides sisalduvat teavet, eelkõige tema kasutatud templite jäljendeid.
Artikkel 6
Päritolutõend
Selleks et lubada tooted liidus vabasse ringlusse, tuleb liidu tolliasutustele esitada päritolutõend, nagu on sätestatud lepingu protokolli nr 1 artikli 15 lõikes 2. Päritolutõend on päritolusertifikaat või kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis esitatud deklaratsioon, milles kirjeldatakse asjaomaseid tooteid piisavalt üksikasjalikult, et neid oleks võimalik identifitseerida.
Artikkel 7
Komisjoni teavitamine kogustest
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga CN-koodi puhul impordilitsentsi taotlustega hõlmatud üldkogused artikli 1 lõikes 1 osutatud iga tariifikvoodi kohta:
|
a) |
enne selle kuu 14. päeva, mil litsentsitaotlused esitatakse kuu esimese seitsme kalendripäeva jooksul; |
|
b) |
enne 6. detsembrit, kui litsentsitaotlused esitatakse 23.–30. novembrini. |
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga CN-koodi kohta puhul kogused, mis on hõlmatud impordilitsentsidega, mille nad on artikli 1 lõikes 1 osutatud iga tariifikvoodi kohta välja andnud:
|
a) |
enne selle kuu viimast päeva, mil tariifikvoodi litsentside taotlused esitatakse kuu esimese seitsme kalendripäeva jooksul; |
|
b) |
enne 31. detsembrit, kui tariifikvoodi litsentside taotlused esitatakse 23.–30. novembrini. |
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile välja antud impordilitsentsidega hõlmatud kasutamata jäänud kogused nelja kuu jooksul pärast asjaomaste litsentside kehtivusaja lõppu. Kasutamata jäänud koguste saamiseks leitakse impordilitsentsi tagaküljele märgitud koguste ja nende koguste vahe, mille jaoks need litsentsid olid välja antud.
4. Viimase alaperioodi jooksul teatatakse kasutamata jäänud kogused koos lõike 1 punktis a osutatud teatega.
5. Koguseid väljendatakse toote massina kilogrammides ning vajaduse korral järjekorranumbrite ja päritolude kaupa.
6. Kasutamata kogused lisatakse järgmisel alaperioodil saadaolevatele kogustele. Aastase kvoodiperioodi lõpus kasutamata koguseid ei kanta üle järgmisse aastasesse kvoodiperioodi.
7. Rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artiklit 3 kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud ajavahemike ja tähtaegade suhtes.
Artikkel 8
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. mai 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Nõukogu 30. märtsi 2020. aasta otsus (EL) 2020/753 Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (ELT L 186, 12.6.2020, lk 1).
(3) Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).
(4) Komisjoni 28. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2003, millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad (ELT L 189, 29.7.2003, lk 12).
(5) Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1237, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise eeskirjade osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 selliste litsentside puhul esitatud tagatiste vabastamist ja kaotamist käsitlevate eeskirjade osas, muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 2535/2001, (EÜ) nr 1342/2003, (EÜ) nr 2336/2003, (EÜ) nr 951/2006, (EÜ) nr 341/2007 ja (EÜ) nr 382/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2390/98, (EÜ) nr 1345/2005, (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 507/2008 (ELT L 206, 30.7.2016, lk 1).
(6) ELT L 170, 1.7.2005, lk 67.
(7) Nõukogu 21. juuni 2005. aasta otsus 2005/476/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kokkuleppe, mis käsitleb kooritud riisi suhtes kohaldatavate tollimaksude arvutamismeetodit, kirjavahetuse teel sõlmimise ja otsuste 2004/617/EÜ, 2004/618/EÜ ja 2004/619/EÜ muutmise kohta (ELT L 170, 1.7.2005, lk 67).
(8) ELT L 346, 29.12.2005, lk 26.
(9) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsus 2005/953/EÜ Euroopa Ühenduse ja Tai vahelise vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta (ELT L 346, 29.12.2005, lk 24).
(10) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1183, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega (ELT L 171, 4.7.2017, lk 100).
(11) Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1312/2008, millega määratakse kindlaks riisi töötlemise eri etappide ümberarvestuskursid, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtus (ELT L 344, 20.12.2008, lk 56).
(12) Komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1239, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses impordi- ja ekspordilitsentside süsteemiga (ELT L 206, 30.7.2016, lk 44).
I LISA
|
a) |
Imporditariifikvoot 20 000 tonnile riisile (väljendatuna kooritud riisi ekvivalendina), mis on klassifitseeritud järgmistesse kombineeritud nomenklatuuri tariifiridadesse vastavalt artikli 1 lõike 1 punktile a:
|
See kvoot jagatakse järgmiste alaperioodide vahel:
|
Kogus (tonnides) |
Järjekorranumber |
Alaperioodid (kogus tonnides) |
|||
|
1. jaanuar – 31. märts |
1. aprill – 30. juuni |
1. juuli – 30. september |
1. oktoober – 31. detsember |
||
|
20 000 |
09.4729 |
10 000 |
5 000 |
5 000 |
– |
|
b) |
Imporditariifikvoot 30 000 tonnile riisile (väljendatuna kroovitud riisi ekvivalendina), mis on klassifitseeritud järgmistesse kombineeritud nomenklatuuri tariifiridadesse vastavalt artikli 1 lõike 1 punktile b:
|
See kvoot jagatakse järgmiste alaperioodide vahel:
|
Kogus (tonnides) |
Järjekorranumber |
Alaperioodid (kogus tonnides) |
|||
|
1. jaanuar – 31. märts |
1. aprill – 30. juuni |
1. juuli – 30. september |
1. oktoober – 31. detsember |
||
|
30 000 |
09.4730 |
15 000 |
7 500 |
7 500 |
– |
|
c) |
Imporditariifikvoot 30 000 tonnile riisile (väljendatuna kroovitud riisi ekvivalendina), mis on klassifitseeritud järgmistesse kombineeritud nomenklatuuri tariifiridadesse vastavalt artikli 1 lõike 1 punktile c:
|
Vietnamist pärit aromaatse riisi sordid, mis on hõlmatud artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud imporditariifikvoodiga:
Jasmine 85
ST 5
ST 20
Nang Hoa 9 (NàngHoa 9)
VD 20
RVT
OM 4900
OM 5451
Tai nguyen Cho Dao (Tàinguyên Cho Dào)
See kvoot jagatakse järgmiste alaperioodide vahel:
|
Kogus (tonnides) |
Järjekorranumber |
Alaperioodid (kogus tonnides) |
|||
|
1. jaanuar – 31. märts |
1. aprill – 30. juuni |
1. juuli – 30. september |
1. oktoober – 31. detsember |
||
|
30 000 |
09.4731 |
15 000 |
7 500 |
7 500 |
– |
II LISA
Artiklis 5 osutatud autentsussertifikaate välja andvad pädevad asutused
Vietnami põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium
III LISA
Artiklis 5 osutatud autentsussertifikaadi näidis
|
CERTIFICATE OF AUTHENTICITY for export to the European Union |
|||||
|
No |
ORIGINAL |
||||
|
issued by (Name and full address of issuing body) |
||||||
|
|
|
|||||
|
||||||
|
||||||
|
|
|||||
|
||||||
|
||||||
|
Place and date: |
Signature: |
|||||
|
||||||
|
Place and date: |
Signature: |
Stamp: |
||||
|
||||||
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/73 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/992,
9. juuli 2020,
milles käsitletakse Aspergillus niger’i (DSM 25770) abil toodetud 6-fütaasi preparaadi lubamist kõigi linnuliikide munalindude söödalisandina (loa hoidja BASF SE)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade taotlemise nõue ning selliste lubade andmise alused ja kord. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 kohaselt esitati taotlus Aspergillus niger’i (DSM 25770) abil toodetud 6-fütaasi preparaadi kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid. |
|
(3) |
Taotluses käsitletakse Aspergillus niger’i (DSM 25770) abil toodetud 6-fütaasi preparaadi kasutamise lubamist munakanade ning vähemlevinud kodulinnu- ja muude linnuliikide munalindude söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 3. juuli 2019. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Aspergillus niger’i (DSM 25770) abil toodetud 6-fütaasi preparaat kahjulikku mõju loomade tervisele ega tarbijate või keskkonna ohutusele. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et söödalisandit tuleks käsitada naha sensibilisaatorina ja võimaliku hingamiselundite sensibilisaatorina. Seetõttu leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, eelkõige söödalisandi kasutajate puhul. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kõnealune söödalisand võib tõhusalt parandada zootehnilisi näitajaid ja/või fosfori omastamist munakanade puhul. Seda järeldust võib ekstrapoleerida kõikidele vähemlevinud kodulinnu- ja muude linnuliikide munalindudele. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta. |
|
(5) |
Aspergillus niger'i (DSM 25770) abil toodetud 6-fütaasi preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EFSA Journal 2019; 17(7):5789.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||
|
Aktiivsusühikuid 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta |
|||||||||||||||||||
|
Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained. |
|||||||||||||||||||
|
4a27 |
BASF SE |
6-fütaas (EC 3.1.3.26) |
Söödalisandi koostis Aspergillus niger’i abil toodetud 6-fütaasi (EC 3.1.3.26) preparaat (DSM 25770) minimaalse sisaldusega tahkena: 5 000 FTU (1)/g vedelana: 5 000 FTU/g --------------- Toimeaine kirjeldus Aspergillus niger’i (DSM 25770) abil toodetud 6-fütaas --------------- Analüüsimeetod (2) Fütaasi aktiivsuse määramiseks söödalisandis:
Fütaasi aktiivsuse määramiseks eelsegudes:
Fütaasi aktiivsuse määramiseks söödas:
|
Kõigi linnuliikide munalinnud |
- |
200 FTU |
- |
|
30.7.2030 |
||||||||||
(1) 1 FTU on ensüümi kogus, mis pH-väärtusel 5,5 ja temperatuuril 37 °C vabastab naatriumfütaadist ühe mikromooli anorgaanilist fosfaati minutis.
(2) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/76 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/993,
9. juuli 2020,
milles käsitletakse Trichoderma reesei (BCCM/MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) preparaadi söödalisandina kasutamise lubamist kõigi linnuliikide muude nuumlindude puhul kui broilerid, dekoratiivlindude puhul, kõigi muude sealiikide kui kodusea võõrutatud põrsaste puhul ja kõigi muude sealiikide kui kodusea nuumloomade puhul (loa hoidja Berg und Schmidt GmbH Co. KG)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade taotlemise nõue ning selliste lubade andmise alused ja kord. |
|
(2) |
Trichoderma reesei (BCCM/MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) preparaadi kasutamiseks anti kümneks aastaks luba komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/130 (2) nuumsigade puhul ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/929 (3) broilerite ja võõrutatud põrsaste puhul. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 kohaselt on esitatud taotlus Trichoderma reesei (BCCM/MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) preparaadi kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid. |
|
(4) |
Taotluses käsitletakse Trichoderma reesei (BCCM/MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) preparaadi kasutamise lubamist söödalisandina kõigi muude linnuliikide nuumlindude, dekoratiivlindude ning kõigi muude sealiikide võõrutatud loomade ja nuumloomade puhul ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“. |
|
(5) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 2. juuli 2019. aasta arvamuses (4) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Trichoderma reesei (BCCM/MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) preparaat kahjulikku mõju loomade tervisele, tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et söödalisandit tuleks käsitada võimaliku naha ja hingamiselundite sensibilisaatorina. Seetõttu tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, et vältida kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele. Toiduohutusamet jõudis oma varasemates arvamustes (5) järeldusele, et kõnealune söödalisand võib tõhusalt parandada broilerite, võõrutatud põrsaste ja nuumsigade zootehnilisi näitajaid ning et neid järeldusi saab ekstrapoleerida kõigile nuumlindudele ja dekoratiivlindudele ning kõigi sealiikide võõrutatud loomadele ja nuumloomadele. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta. |
|
(6) |
Trichoderma reesei (BCCM/MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) ELT L 22, 26.1.2018, lk 120.
(3) ELT L 148, 6.6.2019, lk 25.
(4) EFSA Journal 2019; 17(7):5781.
(5) EFSA Journal 2017; 15(2):4707 ja EFSA Journal 2018; 16(10):5457.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||
|
Aktiivsusühikuid 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta |
|||||||||||||||
|
Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained. |
|||||||||||||||
|
4a26 |
Berg and Schmidt GmbH Co. KG |
Endo-1,4-β-ksülanaas (EC 3.2.1.8) |
Söödalisandi koostis Trichoderma reesei (BCCM/MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) preparaat minimaalse aktiivsusega 15 000 EPU (1)/g Tahke ----------------- Toimeaine kirjeldus Trichoderma reesei (BCCM/MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaas (EC 3.2.1.8) ----------------- Analüüsimeetod (2) Endo-1,4-β-ksülanaasi aktiivsuse määramine söödalisandis, eelsegudes ja söödas:
|
Kõigi linnuliikide nuumlinnud, v.a broilerid Dekoratiivlinnud Kõigi sealiikide, v.a kodusea võõrutatud põrsad Kõigi sealiikide, v.a kodusea nuumloomad |
- |
1 500 EPU |
- |
|
30.7.2030 |
||||||
(1) Üks endopentosanaasi ühik (EPU) vastab niisugusele ensüümikogusele, mille toimel pH väärtusel 4,7 ja temperatuuril 50 °C vabaneb kaera/speltanisu ksülaanist 0,0083 μmol redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalentides) minutis.
(2) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/79 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/994,
9. juuli 2020,
milles käsitletakse loa andmist monensiini ja nikarbasiini (Monimax) kasutamiseks nuumkalkunite, broilerite ja noorkanade söödalisandina (loa hoidja Huvepharma NV)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade taotlemise nõue ning selliste lubade andmise alused ja kord. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus monensiini ja nikarbasiini (Monimax) kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid. |
|
(3) |
Kõnealuses taotluses käsitletakse loa andmist monensiini ja nikarbasiini (Monimax) kasutamiseks nuumkalkunite, broilerite ja noorkanade söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid“. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis 29. novembri 2017. aasta arvamuses, (2)2. oktoobri 2018. aasta arvamuses (3) ja 7. oktoobri 2019. aasta arvamuses (4) järeldusele, et kavandatud kasutustingimustes ei avalda monensiin ja nikarbasiin (Monimax) kahjulikku mõju loomade tervisele ega tarbijate või keskkonna ohutusele. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et söödalisand kujutab endast ohtu sissehingamisel ja võib olla naha suhtes mürgine. Silmi ärritava toime kohta andmed puuduvad. Seetõttu tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, et vältida kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et söödalisandi kasutamine on efektiivne kalkunitel, broileritel ja noorkanadel esineva koktsidioosi tõrjeks. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et Eimeria spp. resistentsuse seireks tuleks rakendada turustamisjärgset järelevalvekava. Lisaks kinnitas toiduohutusamet määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta. |
|
(5) |
Monensiini ja nikarbasiini (Monimax) hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse söödalisandi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas kõnealuses lisas esitatud tingimustel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EFSA Journal 2017; 15(12):5094.
(3) EFSA Journal 2018; 16(11):5459.
(4) EFSA Journal 2019; 17(11):5888.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja nimi |
Söödalisand (kaubanduslik nimetus) |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
Jääkide piirnormid asjaomastes loomsetes toiduainetes |
||||||||||||
|
mg toimeainet 1 kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % |
||||||||||||||||||||||
|
Koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid |
|
|||||||||||||||||||||
|
51776 |
Huvepharma NV. |
Monensiin 80 g/kg Nikarbasiin 80 g/kg (Monimax) |
Söödalisandi koostis Preparaat koosneb järgmisest: monensiin (naatriummonensiin) 80 g/kg (monensiin A ≥ 90 %, monensiin A+B ≥ 95 %, monensiin C 0,2–0,3 %) Nikarbasiin 80 g/kg (suhe 1 : 1) Tärklis: 15 g/kg Nisujahu: 580 g/kg Kaltsiumkarbonaat: q.s. 1000 g Graanulid |
Broilerid |
|
40 mg naatriummonensiini 40 mg nikarbasiini |
50 mg naatriummonensiini 50 mg nikarbasiini |
|
30.7.2030 |
25 μg naatriummonensiini naha + rasva nahk + rasv; 8 μg naatriummonensiini maksa, neeru ja lihase kilogrammi kohta (märgkaal) 15 000 μg DNCd maksa kilogrammi kohta (märgkaal); 6 000 μg DNCd neeru kilogrammi kohta (märgkaal); 4 000 μg DNCd lihase ja naha/rasva kilogrammi kohta (märgkaal). |
||||||||||||
|
Nuumkalkunid |
16 nädalat |
|||||||||||||||||||||
|
Noorkanad |
16 nädalat |
|||||||||||||||||||||
|
Toimeaine kirjeldus Monensiin tehnilise aine naatriummonensiinina (aktiivsus ≥ 27 %) CASi number 22373-78-0, toodetud Streptomyces cinnamonensis 28682 BCCM/LMG S-19095 abil, koostis:
Nikarbasiin C19H 18N6O 6. CASi number: 330-95-0; ekvimolekulaarne kompleks, koostis:
Tooteomased lisandid:
|
||||||||||||||||||||||
|
Analüüsimeetod (1) Monensiini sisalduse määramine söödalisandis: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia, kasutades kolonnijärgset derivaatimist koos nähtava valguse mõõtmisega (HPLC-VIS) Monensiini sisalduse määramine eelsegudes ja söödas: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia, kasutades kolonnijärgset derivaatimist koos nähtava valguse mõõtmisega (HPLC-VIS) - EN ISO 14183 Nikarbasiini sisalduse määramine söödalisandis: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia, kasutades kolonnijärgset derivaatimist koos UV-põhise määramisega (HPLC-UV) Nikarbasiini sisalduse määramine eelsegudes ja söödas: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia, kasutades kolonnijärgset derivaatimist koos UV-põhise määramisega (HPLC-UV) - EN ISO 15782 Naatriummonensiini ja nikarbasiini sisalduse määramiseks kudedes: pöördfaasiline kõrgefektiivne vedelikkromatograafia koos tripleks-kvadrupool-massispektromeetriga (RP-HPLC-MS/MS) või mõni muu samaväärne meetod, mis vastab komisjoni otsuses 2002/657/EÜ sätestatud nõuetele. |
||||||||||||||||||||||
(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/84 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/995,
9. juuli 2020,
milles käsitletakse Aspergillus oryzae (DSM 26372) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi preparaadi kasutamise lubamist imetavate emiste söödalisandina (loa hoidja DSM Nutritional Products Ltd., keda esindab DSM Nutritional Products Sp.Z.o.o)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade taotlemise nõue ning selliste lubade andmise alused ja kord. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 kohaselt esitati taotlus Aspergillus oryzae (CBS 26372) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi preparaadi kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid. |
|
(3) |
Kõnealuses taotluses käsitletakse loa andmist Aspergillus oryzae (DSM 26372) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi preparaadi kasutamiseks imetavate emiste söödalisandina ning selle söödalisandi klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis 3. juuli 2019. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimustel ei avalda Aspergillus oryzae (DSM 26372) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi preparaat kahjulikku mõju loomade tervisele tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et kõnealust söödalisandit käsitatakse võimaliku hingamisteede sensibilisaatorina ja söödalisandi võimaliku nahka sensibiliseeriva toime kohta ei saa teha mingeid järeldusi. Seetõttu tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, et vältida kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et Aspergillus oryzae (DSM 26372) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi preparaat suurendab imetavatel emistel tõhusalt seeduva energia osakaalu, mida hinnatakse väljutatud rooja järgi. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Ühtlasi kinnitas toiduohutusamet määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta. |
|
(5) |
Aspergillus oryzae (DSM 26372) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“ ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas kõnealuses lisas esitatud tingimustel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EFSA Journal 2019; 17(8):5790.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||
|
Aktiivsusühikuid 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta |
|||||||||||||||||
|
Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained. |
|||||||||||||||||
|
4a1607i |
DSM Nutritional Products Ltd, keda esindab DSM Nutritional Products Sp. z o.o. |
Endo-1,4-β-ksülanaas (EC 3.2.1.8) |
Söödalisandi koostis: Aspergillus oryzae (DSM 26372) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) preparaat minimaalse aktiivsusega: tahkena: 1 000 FXU (1)/g vedelikuna: vähemalt 650 FXU/ml Toimeaine kirjeldus: Aspergillus oryzae (DSM 26372) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaas (EC 3.2.1.8) Analüüsimeetod: (2) Aspergillus oryzae (DSM 26372) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi sisalduse määramiseks söödalisandis:
Aspergillus oryzae (DSM 26372) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi sisalduse määramiseks eelsegudes ja söötades:
|
Imetavad emised |
- |
200 FXU |
- |
|
30.7.2030 |
||||||||
(1) 1 FXU on ensüümi kogus, mis pH väärtusel 6,0 ja temperatuuril 50 °C vabastab nisu aso-arabinoksülaanist 7,8 μmol redutseerivaid suhkruid (ksüloosiekvivalentides) minutis.
(2) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/87 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/996,
9. juuli 2020,
milles käsitletakse karvakrooli, tümooli, D-karvooni, metüülsalitsülaadi ja L-mentooli preparaadi lubamist broilerite, noorkanade ja vähemlevinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina (loa hoidja Biomin GmbH)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade taotlemise nõue ning selliste lubade andmise alused ja kord. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus karvakrooli, tümooli, D-karvooni, metüülsalitsülaadi ja L-mentooli preparaadi kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid. |
|
(3) |
Kõnealuses taotluses käsitletakse loa andmist karvakroolist, tümoolist, D-karvoonist, metüülsalitsülaadist ja L-mentooli preparaadi kasutamiseks broilerite, noorkanade ja vähemlevinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 15. mai 2019. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimustel ei avalda karvakrooli, tümooli, D-karvooni, metüülsalitsülaadi ja L-mentooli preparaat kahjulikku mõju loomade tervisele ega tarbijate või keskkonna ohutusele. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et kasutajate kokkupuude preparaadiga sissehingamise teel on ebatõenäoline ning et naha või silmade sensibiliseerimise kohta ei saa teha mingeid järeldusi. Seetõttu leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, eelkõige söödalisandi kasutajate puhul. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kõnealune söödalisand võib tõhusalt parandada broilerite zootehnilisi näitajaid ning seda järeldust võib laiendada noorkanadele ja ekstrapoleerida vähemlevinud kodulinnuliikide munalindudele. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Ühtlasi kinnitas toiduohutusamet määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta. |
|
(5) |
Karvakrooli, tümooli, D-karvooni, metüülsalitsülaadi ja L-mentooli preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „muud zootehnilised lisandid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas kõnealuses lisas esitatud tingimustel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EFSA Journal 2019; 17(6):5724.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||||||||||||
|
Söödalisandi sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas (mg/kg) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||
|
Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: muud zootehnilised lisandid (zootehniliste näitajate parandamine) |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
4d20 |
Biomin GmbH |
Karvakrooli, tümooli, D-karvooni, metüülsalitsülaadi ja L-mentooli preparaat |
Söödalisandi koostis Preparaat koosneb järgmisest:
Tahke, kapseldatud |
Broilerid Noorkanad Vähemlevinud kodulinnuliikide munalinnud |
- - - |
65 |
105 |
|
30.7.2030 |
||||||||||||||||||||
|
Toimeaine kirjeldus Karvakrool (CASi number: 499-75-2); tümool (CASi number: 89-83-8); D-karvoon (CASi number: 2244-16-8); metüülsalitsülaat (CASi number: 119-36-8);
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Analüüsimeetod (1) Toimeainete sisalduse määramine: gaasikromatograafia koos leekionisatsioondetektoriga (GC-FID). |
|||||||||||||||||||||||||||||
(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/90 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/997,
9. juuli 2020,
milles käsitletakse vedela L-lüsiini aluse, L-lüsiinsulfaadi ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriidi kasutamise lubamist kõigi loomaliikide söödalisandina
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade taotlemise nõue ning selliste lubade andmise alused ja kord. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikega 1 on esitatud taotlus Corynebacterium glutamicum NRRL-B-67439 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-67535 abil saadud vedela L-lüsiini aluse ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriidi ning Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.266 abil saadud L-lüsiinsulfaadi ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriidi kasutamise lubamiseks toitainelise söödalisandina kõigi loomaliikide söödas ja joogivees. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid. |
|
(3) |
Kõnealused taotlused käsitlevad Corynebacterium glutamicum NRRL-B-67439 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-67535 abil saadud vedela L-lüsiini aluse ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriidi ning Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.266 abil saadud L-lüsiinsulfaadi ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriidi kasutamise lubamist kõigi loomaliikide söödalisandina ning nende liigitamist söödalisandite kategooria „toitainelised lisandid“ funktsionaalrühma „aminohapped, nende soolad ja analoogid“. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 7. oktoobri 2019. aasta (2) ja 28. jaanuari 2020. aasta (3) arvamustes järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Corynebacterium glutamicum NRRL-B-67439 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-67535 abil saadud vedel L-lüsiini alus ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriid ning Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.266 abil saadud L-lüsiinsulfaat ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriid kahjulikku mõju loomade ega tarbijate tervisele või keskkonna ohutusele. Toiduohutusamet ei saanud teha järeldusi Corynebacterium glutamicum NRRL-B-67439 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-67535 abil saadud tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriidi võimaliku mürgisuse kohta sissehingamisel ning eeldas, et Corynebacterium glutamicum NRRL-B-67439 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-67535 abil saadud vedel L-lüsiini alus on nahka ja silmi söövitav ning sissehingamisel ohtlik. Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.266 abil saadud L-lüsiinsulfaadi ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriidi puhul ei saanud toiduohutusamet välistada, et need lisaained on sissehingamisel mürgised, nahka ja silmi ärritavad või võivad olla naha sensibilisaatorid. Seetõttu tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, et vältida kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et Corynebacterium glutamicum NRRL-B-67439 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-67535 abil saadud vedel L-lüsiini alus ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriid ning Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.266 abil saadud L-lüsiinsulfaat ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriid on kõigi loomaliikide jaoks asendamatu aminohappe L-lüsiini tõhusad allikad. Söödalisandina kasutatava L-lüsiini täieliku tõhususe tagamiseks mäletsejate puhul tuleks seda kaitsta lagunemise eest vatsas. Oma eespool nimetatud arvamustes viitas toiduohutusamet ühele varasemale avaldusele, milles käsitleti aminohapete võimalikku tasakaalustamatust söödas, kui neid manustatakse joogiveega. Toiduohutusamet ei teinud siiski ettepanekut lisaainena kasutatava L-lüsiini maksimaalse sisalduse kohta. Seega on asjakohane märkida söödalisandi ja seda sisaldavate eelsegude märgistusele hoiatus võtta arvesse kõigi asendamatute ja tinglikult asendamatute aminohapete olemasolu söödas, eriti juhul, kui L-lüsiini manustatakse täiendava aminohappena joogiveega. |
|
(5) |
Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta. |
|
(6) |
Corynebacterium glutamicum NRRL-B-67439 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-67535 abil saadud vedela L-lüsiini aluse ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriidi ning Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.266 abil saadud L-lüsiinsulfaadi ja tehnilise puhtusastmega L-lüsiinmonovesinikkloriidi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse söödalisandi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas kirjeldatud aineid lubatakse kasutada söödalisanditena söödalisandite kategooria „toitainelised lisandid“ funktsionaalrühmas „aminohapped, nende soolad ja analoogid“ kõnealuses lisas esitatud tingimustel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EFSA Journal 2019; 17(10):5886.
(3) EFSA Journal 2020; 18(2): 6019.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||||||||||||
|
mg söödalisandit kg täissööda kohta, mille niiskusesisaldus on 12 % |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Toitaineliste lisandite kategooria Funktsionaalrühm: aminohapped, nende soolad ja analoogid |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
3c320 |
- |
Vedel L-lüsiini alus |
Söödalisandi koostis L-lüsiini vesilahus, mis sisaldab vähemalt 50 % L-lüsiini. ----------------- Toimeaine kirjeldus L-lüsiin, mis on saadud kääritamisel mikroorganismiga Corynebacterium glutamicum NRRL-B-67439 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-67535. Keemiline valem: NH2-(CH2)4-CH(NH2)-COOH CASi number: 56-87-1 ----------------- Analüüsimeetodid (1) Lüsiini sisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes, mis sisaldavad üle 10 % lüsiini:
Lüsiini sisalduse määramiseks eelsegudes, segasöödas ja söödamaterjalis:
Lüsiini sisalduse määramiseks vees:
|
Kõik liigid |
- |
- |
- |
|
30.7.2030 |
||||||||||||||||||||
|
3c322 |
|
Tehniliselt puhas L-lüsiinmonovesinikkloriid |
Söödalisandi koostis L-lüsiinmonovesinikkloriidi pulber, mis sisaldab vähemalt 78 % L-lüsiini ja mille maksimaalne niiskusesisaldus on 1,5 %. --------------------------------- Toimeaine kirjeldus L-lüsiinmonovesinikkloriid, mis on saadud kääritamisel mikroorganismiga Corynebacterium glutamicum NRRL-B-67439 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-67535 või Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.266. Keemiline valem: NH2-(CH2)4-CH(NH2)-COOH CASi number: 657-27-2 Analüüsimeetodid[1] L-lüsiinmonovesinikkloriidi sisalduse määramiseks söödalisandis:
Lüsiini sisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes, mis sisaldavad üle 10 % lüsiini:
Lüsiini sisalduse määramiseks eelsegudes, segasöödas ja söödamaterjalis:
Lüsiini sisalduse määramiseks vees:
|
Kõik liigid |
- |
- |
- |
|
30.7.2030 |
||||||||||||||||||||
|
3c325 |
|
L-lüsiinsulfaat |
Söödalisandi koostis Graanulid, mis sisaldavad vähemalt 52 % L-lüsiini ning maksimaalselt 24 % sulfaati. ----------------- Toimeaine kirjeldus L-lüsiinsulfaat, mis on saadud kääritamisel mikroorganismiga Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.266 Keemiline valem: C12H28N4O4•H2SO4/[NH2-(CH2)4-CH(NH2)-COOH]2SO4 CASi number: 60343-69-3 ----------------- Analüüsimeetodid[1] Lüsiini sisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes, mis sisaldavad üle 10 % lüsiini:
Sulfaadi määramiseks söödalisandis:
Lüsiini sisalduse määramiseks eelsegudes, segasöödas ja söödamaterjalis:
Lüsiini sisalduse määramiseks vees:
|
Kõik liigid |
- |
- |
10 000 |
|
30.7.2030 |
||||||||||||||||||||
(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/96 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/998,
9. juuli 2020,
millega pikendatakse luba kasutada astaksantiindimetüüldisuktsinaati kalade ja koorikloomade söödalisandina ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 393/2008
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade taotlemise ja lubade pikendamise nõue ning selliste lubade andmise ja pikendamise alused ja kord. |
|
(2) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 393/2008 (2) anti kümneks aastaks luba kasutada astaksantiindimetüüldisuktsinaati lõhe ja forelli söödalisandina. |
|
(3) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 14 lõikega 1 on esitatud taotlus astaksantiinidimetüüldisuktsinaadi (kehtivas loas esitatud söödalisandi ingliskeelset nimetust „astaxanthin dimethyldisuccinate“ on taotluses muudetud – nüüd on see „astaxanthin-dimethyldisuccinate“, mis on õige inglise keeles sellele söödalisandile viitamisel) lõhe ja forelli söödalisandina kasutamise loa kehtivuse pikendamiseks ja kõnealuse söödalisandi uueks kasutusviisiks, millega kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt laiendatakse astaksantiindimetüüldisuktsinaadi loa kehtivust kasutamiseks kõigi kalade ja koorikloomade söödalisandina ning astaksantiindimetüüldisuktsinaadi söödalisandina kasutusloa kehtivate tingimuste muutmiseks, et võimaldada söödalisandi kasutamist ilma vanuse- või kaalupiiranguta. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) järeldas oma 13. novembri 2019. aasta arvamuses, (3) et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda astaksantiindimetüüldisuktsinaat kahjulikku mõju loomade tervisele, tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et puuduvad tõendid, mis tingiks vajaduse söödalisandi kasutajate kohta tehtud eelmiste järelduste läbivaatamiseks. Tegelikes tingimustes ei teki tõenäoliselt kasutajate jaoks nahale ega silma sattumise ohtu. Toksikoloogiauuringu puudumise tõttu ei ole võimalik kindlaks teha sissehingamisel avalduva mürgisuse ohtu. Seetõttu leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, eelkõige söödalisandi (sh preparaadina kasutamisel) kasutajate puhul. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et astaksantiindimetüüldisuktsinaat on tõhus loomsele toidule värvuse lisamisel. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Ühtlasi kinnitas toiduohutusamet määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta. |
|
(5) |
Astaksantiindimetüüldisuktsinaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks kõnealuse söödalisandi kasutamise loa kehtivust pikendada ja loa tingimusi muuta käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel. |
|
(6) |
Astaksantiindimetüüldisuktsinaadi söödalisandina kasutamise loa kehtivuse pikendamise tõttu käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel tuleks määrus (EÜ) nr 393/2008 kehtetuks tunnistada. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas nimetatud, söödalisandite kategooriasse „organoleptilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „värvained: ii) ained, mis loomadele söötmisel annavad loomsele toidule värvuse“ kuuluva söödalisandi kõikide lõhe- ja forelliliikide puhul kasutamise loa kehtivust pikendatakse ning loa tingimusi muudetakse vastavalt kõnealuses lisas esitatud tingimustele.
Artikkel 2
Määrus (EÜ) nr 393/2008 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) Komisjoni 30. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 393/2008 astaksantiindimetüüldisuktsinaadi lubamise kohta söödalisandina (ELT L 117, 1.5.2008, lk 20).
(3) EFSA Journal 2019; 17(12):5920.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||||
|
Milligrammi toimeainet 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta |
||||||||||||||||||||
|
Kategooria: organoleptilised lisandid. Funktsionaalrühm: värvained. ii) ained, mis loomadele söötmise korral annavad loomse päritoluga toidule värvuse |
||||||||||||||||||||
|
2a165 |
Astaksantiindimetüüldisuktsinaat |
Söödalisandi koostis Astaksantiindimetüüldisuktsinaat Trifenüülfosfiinoksiid (TPPO) ≤ 100 mg/kg Diklorometaan ≤ 600 mg/kg Toimeaine kirjeldus Astaksantiindimetüüldisuktsinaat Keemiline valem: C50H64O10 Tahke, toodetud keemilise sünteesi teel. CASi number 578006-46-9 Puhtusenõuded Astaksantiindimetüüldisuktsinaat (all-E-, 9-Z- ja 13-Z-isomeerid) ≥ 96 % Muud karotenoidid: ≤ 4 % Analüüsimeetod (1) Astaksantiin-dimetüüldisuktsinaadi sisalduse määramiseks söödalisandis:
Astaksantiindimetüüldisuktsinaadi sisalduse määramine söödalisandis, eelsegus ja söödas:
|
Kalad ja koorikloomad |
- |
- |
138 |
|
30.7.2030 |
||||||||||||
(1) https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports
(2) 1,38 mg astaksantiindimetüüldisuktsinaati vastab 1 mg astaksantiinile.
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/99 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/999,
9. juuli 2020,
milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning nende paljundusmaterjali jälgitavusega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 96 lõiget 3 ja artiklit 123,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud loomadele või inimesele edasikanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjad. Need eeskirjad hõlmavad muu hulgas veise-, sea-, lamba-, kitse- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja muude liikide paljundusmaterjali. Selles on ka sätestatud veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete registreerimise ja heakskiitmise eeskirjad. Samuti on määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirjad loomse paljundusmaterjali saadetiste liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuete kohta. Ühtlasi antakse sellega komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, et tagada kõnealuse määrusega kehtestatud uue õigusraamistiku tõrgeteta toimimine. |
|
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/686 (2) on sätestatud eeskirjad, millega täiendatakse määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali saadetiste liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega. |
|
(3) |
Seetõttu on vaja kehtestada eeskirjad määruses (EL) 2016/429 sätestatud nõuete ühetaoliseks rakendamiseks ning delegeeritud määruses (EL) 2020/686 sätestatud täiendavad eeskirjad, mis käsitlevad teavet, mille ettevõtjad peavad esitama veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise taotlustes, ning kõnealuse teabe esitamise tähtaega. Samuti on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali märgistamise tehnilisi nõudeid ja spetsifikatsioone ning kõnealuse loomse paljundusmaterjali saadetiste jälgitavusega seotud tegevusnõudeid. |
|
(4) |
Määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad teabe kohta, mille ettevõtjad peavad esitama nende veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise taotlustes, kust nende loomade paljundusmaterjal teise liikmesriiki viiakse, ning sellise teabe esitamise tähtaegade kohta. Ajavahemik, mille jooksul pädev asutus peab sellised taotlused läbi vaatama, peaks olema piisavalt pikk, et võimaldada tal teha põhjalik analüüs, kuid see ei tohiks ületada ettevõtjate kavandatud tegevuse algusele eelnevat 90päevast ajavahemikku, nii et neil oleks võimalik tegevust mõistliku aja jooksul alustada. |
|
(5) |
Kuna delegeeritud määrusega (EL) 2020/686 on ette nähtud viis eri tüüpi heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtet, peaksid ettevõtjad oma veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise taotlustes märkima, millist laadi tegevust nad kavatsevad nendes ettevõtetes praktiseerida. Selline taotlus peaks sisaldama ka loomse paljundusmaterjali ettevõtte töö bioturvalisuse kava. Heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtete töö eest vastutavate keskuse ja rühma veterinaararstide olulist rolli silmas pidades tuleks paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise taotlustesse märkida ka nende andmed. |
|
(6) |
Veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali sisaldavate kõrte ja muude pakendite märgistamise eeskirjad tuleks sätestada liidu tasandil, et tagada paljundusmaterjali jälgitavus. Kõnealuse märgistuse standardite kehtestamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide poolt selles valdkonnas juba rakendatavaid tavasid ning samuti rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komitee (ICAR) (3) soovitusi. Kui kõrrele või muule pakendile trükitakse vöötkood, soovitab ICAR, et kooditüüp oleks 128C, või kui tegemist on muu kooditüübiga, siis lisataks riigi vöötkoodi algusesse veel kolm numbrit, mis vastavad asjaomase Ameerika Ühendriikide Tõuloomakasvatajate Ühingus (National Association of Animal Breeders – NAAB) (4) registreeritud loomse paljundusmaterjali ettevõtte rahvusvahelisele koodile. |
|
(7) |
Kuna määrust (EL) 2016/429 hakatakse kohaldama alates 21. aprillist 2021, tuleks ka käesolevat määrust kohaldada alates sellest kuupäevast. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali kohta.
Need eeskirjad hõlmavad järgmist:
|
a) |
teave, mille ettevõtjad veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise taotlustes peavad esitama ning sellise teabe esitamise tähtajad, samuti tähtajad, mille jooksul tuleb pädevat asutust teavitada igasugusest tema poolt heaks kiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtte tegevuse lõpetamisest; |
|
b) |
veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali märgistamise tehnilised nõuded ja spetsifikatsioonid ning nende jälgitavusega seotud tegevusnõuded. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artiklis 2 sätestatud mõisteid.
Artikkel 3
Teave, mille ettevõtjad veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise taotlustes peavad esitama
1. Ettevõtjad, kes taotlevad pädevalt asutuselt veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõike 1 punktiga b, lisavad oma taotlustele järgmise teabe:
|
a) |
loomse paljundusmaterjali ettevõtte käitaja nimi ja aadress; |
|
b) |
järgmised üksikasjad loomse paljundusmaterjali ettevõtte kohta:
|
|
c) |
loomse paljundusmaterjali puhul:
|
2. Lõikes 1 osutatud taotlus esitatakse kirjalikult kas paberkandjal või elektrooniliselt.
Artikkel 4
Tähtajad, mille jooksul ettevõtjad peavad esitama veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise taotlustele lisatava teabe ning teabe tegevuse lõpetamise kohta
1. Iga liikmesriik kehtestab tähtajad järgneva jaoks:
|
a) |
millal tuleb ettevõtjatel esitada pädevale asutusele
|
|
b) |
millal tuleb pädeval asutusel teatada ettevõtjale
|
2. Lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud tähtajad ei tohi ületada loomse paljundusmaterjali ettevõtte käitaja kavandatud tegevuse algusele eelnevat 90päevast ajavahemikku.
3. Kui pädev asutus ei sätesta teisiti, käsitatakse iga olulist muudatust, mis on seotud loomse paljundusmaterjali ettevõtte tegevuse bioturvalisuse nõuetega ja millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkti v kaheksandas taandes, heakskiidetuna 90 päeva jooksul alates kuupäevast, mil ettevõtja sellisest muudatusest teatas.
Artikkel 5
Veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali märgistamise tehnilised nõuded ja spetsifikatsioonid ning nende jälgitavusega seotud tegevusnõuded
1. Veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali määruse (EL) 2016/429 artikli 121 lõike 1 nõuete kohaselt märgistavad ettevõtjad tagavad:
|
a) |
et iga sperma, munarakkude ja embrüote – olenemata sellest, kas need on jagatud üksikannusteks või mitte – paigutamiseks, säilitamiseks ja veoks kasutatav kõrs või muu pakend on märgistatud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artiklis 10 sätestatud jälgitavusnõuetele ning käesoleva määruse lisa 1. osas sätestatud märgistamise tehnilistele nõuetele ja spetsifikatsioonidele; |
|
b) |
vastavuse lisa 2. osas sätestatud loomse paljundusmaterjali jälgitavusega seotud tegevusnõuetele. |
2. Iga liikmesriik kehtestab lisa 1. osas sätestatud märgistamise tehnilistele nõuete ja spetsifikatsioonide alusel eeskirjad oma territooriumil sperma, munarakkude ja embrüote paigutamiseks, säilitamiseks ja veoks kasutatavate kõrte ja muude pakendite märgistuse tunnuste ja vormi kohta ning edastab selle teabe komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Artikkel 6
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/686, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 1).
(3) https://www.icar.org/
(4) https://www.naab-css.org/
LISA
Veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali kõrte ja muude pakendite märgistamise tehnilised nõuded ja spetsifikatsioonid ning nende jälgitavusega seotud tegevusnõuded, nagu on osutatud artiklis 5
1. osa
Sperma, munarakkude või embrüote paigutamiseks, säilitamiseks ja veoks kasutatavate kõrte ja muude pakendite märgistamise tehnilised nõuded ja spetsifikatsioonid
|
1. |
Kõrte ja muude pakendite märgistus peab olema selgesti loetav ning kogu märgistusel sisalduv teave peab olema selgesti eristatavalt trükitud või kirjutatud. |
|
2. |
Punktis 1 osutatud kõrte ja muude pakendite märgistus peab olenemata sellest, kas see on esitatud koodina või mitte, sisaldama järgmist teavet:
|
|
3. |
Punkti 2 alapunktis b osutatud teabe doonorlooma(de) liigi kohta võib punktis 1 osutatud märgistuselt välja jätta, kui doonorlooma(de) liigi saab kindlaks teha kõrrele või muule pakendile trükitud või kirjutatud teabe põhjal, mis on seotud kas
|
|
4. |
Kui üks kõrs või muu pakend sisaldab rohkem kui ühelt doonorloomalt kogutud spermat või embrüoid ja kõrrel või muul pakendil ei ole piisavalt ruumi iga doonorlooma identifitseerimisandmete trükkimiseks või kirjutamiseks, võib punkti 2 alapunktis c osutatud koodid või numbrid esitada numbrilise koodina. |
|
5. |
Punktis 1 osutatud kõrte ja muude pakendite märgistus võib sisaldada mis tahes muud asjakohast teavet (nt doonorlooma(de) nimi, tõug, suguselekteeritud sperma sugu või doonorsea/-sigade individuaalne identifitseerimisnumber). |
|
6. |
Suguselekteeritud sperma puhul peab punktis 1 osutatud kõrte ja muude pakendite märgistus juhul, kui spermat selekteeriti soopõhiselt loomse paljundusmaterjali ettevõttes, sisaldama selle loomse paljundusmaterjali töötlemisettevõtte kordumatut heakskiidunumbrit, kus seda selekteeriti.
Kui kõrrel või muul pakendil ei ole piisavalt ruumi loomse paljundusmaterjali töötlemisettevõtte kordumatu heakskiidunumbri trükkimiseks või kirjutamiseks, võib selle kordumatu heakskiidunumbri esitada numbrilise koodina. |
|
7. |
Kogu punktides 2–6 osutatud teabe või osa sellest võib kodeerida elektrooniliselt kõrtele või muudele pakenditele. |
2. osa
Sperma, munarakkude ja embrüote jälgitavusega seotud tegevusnõuded
|
1. |
Iga loomse paljundusmaterjali saadetisega peavad olema kaasas spetsifikatsioonid, milles selgitatakse sperma, munarakkude ja embrüote paigutamiseks kasutatud kõrtele ja muudele pakenditele trükitud või kirjutatud märgistust. |
|
2. |
Käesoleva osa punktis 1 osutatud spetsifikatsioonides tuleb esitada 1. osa punkti 2 alapunktis a osutatud sperma, munarakkude ja embrüote kogumise või tootmise kuupäeva näitamise süsteem.
Kui kuupäev on esitatud päevade arvuna alates viiekohalise koodina väljendatud kindlaksmääratud kuupäevast, tuleb märkida kindlaksmääratud kuupäev. |
|
3. |
Kui kõrrel või muul pakendil olev märgistus sisaldab mõnd punktis 4 või 1. osa punkti 6 teises lõigus osutatud numbrilist koodi, peavad käesoleva osa punktis 1 osutatud spetsifikatsioonid sisaldama selgitust selle kohta, milline teave on kodeeritud. |
|
4. |
Kui kõrrel või muul pakendil olev märgistus sisaldab mõnd 1. osa punktis 7 osutatud elektroonilist koodi, peab loomse paljundusmaterjali saadetise eest vastutav ettevõtja tegema kättesaadavaks lugeri, mis võimaldab selle elektroonilise koodi dekodeerida. |
(1) Komisjoni 28. juuni 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 5.12.2019, lk 115).
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/105 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1000,
9. juuli 2020,
millega parandatakse määruse (EL) nr 1253/2014 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas) teatavaid keeleversioone
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
ning arvestades, et:
|
(1) |
Komisjoni määruse (EL) nr 1253/2014 (2) bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, horvaadi-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, rootsi-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelse versiooni artikli 1 lõike 2 punktis g on vead, mis puudutavad määruse kohaldamisalast välja jäetud ventilatsiooniseadmeid. Need vead mõjutavad kõnealuse sätte sisu. |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 1253/2014 maltakeelses versioonis on viga ka artikli 1 lõike 2 punktis h, mis puudutab määruse kohaldamisalast välja jäetud ventilatsiooniseadmeid. See viga mõjutab kõnealuse sätte sisu. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 1253/2014 rootsikeelses versioonis on lisaks viga I lisa punkti 1 alapunktis 9, IV lisa punkti 1 alapunktis o ja V lisa punkti 1 alapunktis o, mis puudutab ühte II–IX lisa jaoks määratletud mõistet. See viga mõjutab kõnealuste sätete sisu. |
|
(4) |
Seepärast tuleks määruse (EL) nr 1253/2014 bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, horvaadi-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, rootsi-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelset versiooni vastavalt parandada. Teistes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha. |
|
(5) |
Käesolevas määruses kavandatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 1253/2014 parandatakse järgmiselt:|
1) |
artikli 1 lõiget 2 parandatakse järgmiselt:
|
|
2) |
(ei puuduta eestikeelset versiooni); |
|
3) |
(ei puuduta eestikeelset versiooni); |
|
4) |
(ei puuduta eestikeelset versiooni). |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(2) Komisjoni 7. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 1253/2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas (ELT L 337, 25.11.2014, lk 8).
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/107 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1001,
9. juuli 2020,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses moderniseerimisfondi tegevusega, millega toetatakse investeeringuid teatavate liikmesriikide energiasüsteemide moderniseerimiseks ja energiatõhususe suurendamiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 10d lõiget 12,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiiviga 2003/87/EÜ luuakse moderniseerimisfond ajavahemikuks 2021–2030, et toetada investeeringuid teatavate liikmesriikide energiasüsteemide ajakohastamisse ja energiatõhususe suurendamisse. Nagu on märgitud komisjoni teatistes „Euroopa roheline kokkulepe“ (2) ja „Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“, (3) peaks moderniseerimisfondi rakendamine aitama kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, toetades rohelist ja sotsiaalselt õiglast üleminekut. |
|
(2) |
Tuleks sätestada moderniseerimisfondi toimimise üksikasjalikud eeskirjad, et võimaldada fondi rahaliste vahendite sujuvat jaotamist toetust saavatele liikmesriikidele, eelkõige kehtestades investeerimisettepanekute esitamise ja hindamise ning fondi vahendite väljamaksmise korra. |
|
(3) |
Selleks et tagada moderniseerimisfondist antava rahastamise kokkusobivus siseturuga, peaksid toetust saavad liikmesriigid teavitama komisjoni aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt igast kavandatavast investeeringust, mis kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja mida olemasolev heakskiidetud või teavitamiskohustusest vabastatud abikava või üksikotsus ei hõlma. Fondiga hõlmatud investeeringute hindamine tuleks kooskõlastada riigiabi hindamisega ning investeerimisettepanekute esitamise korra puhul tuleks arvesse võtta riigiabist teatamise korda. Fondi tulude väljamaksmine peaks sõltuma riigiabi heakskiitmisest. |
|
(4) |
Euroopa rohelise kokkuleppe kohaselt on õiglase ülemineku territoriaalsed kavad õiglase ülemineku mehhanismi nurgakivi. Kui moderniseerimisfondi investeeringu eesmärk on rakendada toetust saava liikmesriigi õiglase ülemineku territoriaalset kava, peaks see liikmesriik esitama teabe investeeringu eeldatava panuse kohta kõnealusesse kavasse, et toetada sidusust ja vastastikust täiendavust kava eesmärkidega. |
|
(5) |
Toetust saavad liikmesriigid peaksid korrapäraselt teavitama Euroopa Investeerimispanka (EIP) ja moderniseerimisfondi investeerimiskomiteed (edaspidi „investeerimiskomitee“) kavandatud investeeringutest, et hõlbustada moderniseerimisfondi vahendite väljamaksmise ja haldamise kavandamist. See teave ei tohiks siiski olla toetust saavatele liikmesriikidele tulevaste investeerimisettepanekute esitamisel siduv. |
|
(6) |
Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikes 2 loetletud prioriteetsetesse valdkondadesse (edaspidi „prioriteetsed investeeringud“) tehtavate investeeringute suhtes tuleks kohaldada fondi tulude väljamaksmise lihtsustatud menetlust. Põhjalikult tuleks hinnata mitteprioriteetsete investeeringute tehnilist ja rahalist teostatavust ning nende lisaväärtust fondi eesmärkide saavutamisel. |
|
(7) |
Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõike 2 kohaselt tuleb vähemalt 70 % moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest eraldada prioriteetsete investeeringute toetamiseks. Selleks et tagada rahaliste vahendite õiglane jaotus kõigi toetust saavate liikmesriikide vahel, tuleks seda nõuet kohaldada iga toetust saava liikmesriigi individuaalse osa suhtes moderniseerimisfondis. |
|
(8) |
Moderniseerimisfondi investeeringute rahastamine peaks sõltuma toetust saava liikmesriigi käsutuses olevate vahendite kättesaadavusest ja prioriteetseteks investeeringuteks eraldatud vahendite osakaalust. Selleks et vahendite eraldamist oleks võimalik hoolikalt jälgida, tagades samas toetuse väljamaksmise tõhususe, tuleks EIP või vajaduse korral investeerimiskomitee poolt investeerimisettepanekute hindamist ning komisjon poolt vahendite väljamaksmist korraldada kaks korda aastas toimuvate tsüklitena. |
|
(9) |
Moderniseerimisfondi toimimise menetlustes tuleks arvesse võtta toetust saavate liikmesriikide esitatud kavade eripärasid. Kui EIP on kinnitanud, et toetuskava kuulub prioriteetsesse investeerimisvaldkonda, või kui investeerimiskomitee soovitab asjakohasel juhul rahastada toetuskava mitteprioriteetses valdkonnas, ning kui komisjon on teinud otsuse kavale vahendite esimese väljamakse kohta, peaks toetust saav liikmesriik esitama uue ettepaneku järgmiste väljamaksete kohta. Selliste järgnevate väljamaksete puhul peaks EIP kinnitus või vajaduse korral investeerimiskomitee soovitus piirduma toetust saava liikmesriigi käsutuses olevate vahendite kättesaadavuse kontrollimisega ning toetuskavade puhul, mida käsitatakse mitteprioriteetsete investeeringutena, direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikes 2 ja artikli 10d lõike 6 teise lõigu neljandas lauses sätestatud lubatud toetuse piirmäärade järgimise kontrollimisega. Lisaks tuleks lihtsustatud eeskirju kohaldada toetust saavate liikmesriikide toetuskavasid käsitleva iga-aastase aruandluse suhtes. |
|
(10) |
Peatatud investeeringuid ei tohiks moderniseerimisfondist enam rahastada. Kõik summad, mis on peatatud investeeringuteks juba välja makstud, kuid mida selliste investeeringute jaoks ei ole veel ära kasutanud, tuleks teha kättesaadavaks muude investeeringute rahastamiseks. |
|
(11) |
Investeerimiskomitee koosseisu ja tegevuse kohta tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. |
|
(12) |
Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõike 3 kohaselt haldab EIP moderniseerimisfondi tulusid. Selleks peaks EIP töötama välja varahalduse suunised, mis toetavad direktiivi eesmärke ja milles võetakse arvesse EIP sise-eeskirju. Lisaks täidab EIP muid moderniseerimisfondi rakendamisega seotud ülesandeid, mis on sätestatud direktiivis 2003/87/EÜ. Nende ülesannete täitmise eritingimused tuleks sätestada komisjoni ja EIP vahelises kokkuleppes. EIP kulude sissenõudmise mehhanism peaks vastama nendele ülesannetele ning võtma arvesse ka vastavate toetust saavate liikmesriikide esitatud investeerimisettepanekute arvu ja keerukust ning seda, kas ettepanekud käsitlevad prioriteetseid või mitteprioriteetseid investeeringuid. |
|
(13) |
Kui liikmesriigid otsustavad kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadud tulu moderniseerimisfondi rakendamisega seotud kulude rahastamiseks, võib selliseid kulusid käsitada halduskuludena, millele on osutatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 3 punktis i, ning seetõttu võib neid arvesse võtta eesmärgi puhul kasutada enampakkumisel saadud tulu 50 % ulatuses kliimaga seotud eesmärkidel. |
|
(14) |
Tuleks kehtestada selge järelevalve- ja aruandluskord, et komisjonile oleks võimalik anda konkreetsete investeeringute edenemise ja moderniseerimisfondi üldise rakendamise kohta täielikku ja õigeaegset teavet. |
|
(15) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad moderniseerimisfondi toimimise kohta seoses järgmisega:
|
a) |
investeeringute rahastamise ettepanekute esitamine; |
|
b) |
prioriteetsete ja mitteprioriteetsete investeeringute hindamine; |
|
c) |
moderniseerimisfondi vahendite haldamine, väljamaksmine ja ülekandmine; |
|
d) |
moderniseerimisfondi investeerimiskomitee (edaspidi „investeerimiskomitee“) koosseis ja tegevus; |
|
e) |
järelevalve, aruandlus, hindamine ja auditeerimine; |
|
f) |
teavitamine ja läbipaistvus. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„toetust saav liikmesriik“ – direktiivi 2003/87/EÜ IIb lisas loetletud liikmesriik; |
|
2) |
„mitteprioriteetne investeering“ – investeering, mis ei kuulu ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikes 2 loetletud valdkonda; |
|
3) |
„mitteprioriteetne väikesemahuline projekt“ – mitteprioriteetne investeering, mille suhtes kohaldatakse riigiabi, mille kogusumma vastab vähese tähtsusega abi kriteeriumidele vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (4) artiklile 3; |
|
4) |
„prioriteetne investeering“ – investeering, mis kuulub vähemalt ühte direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikes 2 loetletud valdkonda. |
|
5) |
„kava“ – investeerimisettepanek, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:
|
II PEATÜKK
INVESTEERINGUTE RAHASTAMINE
Artikkel 3
Ülevaade investeeringutest
1. Iga toetust saav liikmesriik esitab iga aasta 30. novembriks Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja investeerimiskomiteele ülevaate investeeringutest, mille kohta ta kavatseb esitada järgmise kahe kalendriaasta jooksul investeerimisettepanekud, ning ajakohastatud teabe eelmiste ülevaadetega hõlmatud investeeringute kohta.
2. Lõikes 1 osutatud ülevaates esitab toetust saav liikmesriik iga kavandatud investeeringu kohta järgmise teabe:
|
a) |
projekti esitaja või kava korraldusasutuse nimi; |
|
b) |
investeeringu konkreetne asukoht või kava geograafiline ulatus; |
|
c) |
investeeringu hinnanguline kogumaksumus; |
|
d) |
investeerimisvaldkond ja investeeringu kokkuvõtlik kirjeldus; |
|
e) |
vajaduse korral investeeringuga seotud riigiabi hindamise seis; |
|
f) |
moderniseerimisfondist saadava rahastamise prognoos ja kavandatud rahastamisettepanekute ülevaade. |
3. Ülevaates sisalduv teave ei ole toetust saava liikmesriigi jaoks siduv, kui ta esitab investeerimisettepanekuid vastavalt artiklile 4.
Artikkel 4
Investeerimisettepanekute esitamine
1. Toetust saavad liikmesriigid võivad esitada investeerimisettepanekuid EIP-le ja investeerimiskomiteele igal ajal kalendriaasta jooksul.
Investeerimisettepanekute esitamisel annavad toetust saavad liikmesriigid I lisas täpsustatud teavet.
Toetust saav liikmesriik märgib, kas ettepanek puudutab prioriteetset või mitteprioriteetset investeeringut.
2. Kui investeering on seotud toetuskavaga, esitab toetust saav liikmesriik lõike 1 kohase ettepaneku ja täpsustab summa, mida soovitakse kava esimese väljamaksena saada.
Pärast seda, kui komisjon on artikli 8 lõike 1 kohaselt teinud otsuse kavale esimese väljamakse tegemise kohta, tuleb toetust saaval liikmesriigil teha iga järgneva väljamakse kohta eraldi ettepanek, milles täpsustatakse väljamakstav summa ja mis sisaldab vajaduse korral ajakohastatud teavet kava kohta.
3. Kui toetust saav liikmesriik esitab mitu investeerimisettepanekut, mida tuleb hinnata sama, kaks korda aastas aset leidva väljamaksetsükli jooksul, esitab ta prioriteetsete investeeringute hindamise tähtsusjärjekorra ja mitteprioriteetsete investeeringute hindamise tähtsusjärjekorra. Kui liikmesriik tähtsusjärjekorda ei esita, hindab EIP või vajaduse korral investeerimiskomitee ettepanekuid vastavalt nende esitamise kuupäevadele.
4. Väikesemahulist mitteprioriteetset projekti käsitleva ettepaneku võib esitada ainult toetuskava osana.
5. Toetust saav liikmesriik ei taotle moderniseerimisfondi vahenditest selliste investeeringukulude rahastamist, mida rahastatakse mõnest muust liidu või riiklikust rahastamisvahendist.
Artikkel 5
Kasutada olevad vahendid
1. Neli nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud investeerimiskomitee koosolekut teavitab EIP toetust saavat liikmesriiki, investeerimiskomiteed ja komisjoni vahenditest, mida kõnealune liikmesriik võib kasutada moderniseerimisfondi investeeringute rahastamiseks (edaspidi „kasutada olevate vahendite aruanne“).
2. Kasutada olevate vahendite aruandes esitatakse järgmine teave:
|
a) |
EIP hallatav summa, välja arvatud summad, mis on juba välja makstud, kuid mida ei ole liikmesriigile artikli 9 kohaselt veel üle kantud, ning mis tahes EIP kulud, mis on sätestatud artikli 12 lõikes 3 osutatud kokkuleppes; |
|
b) |
kõik peatatud investeeringuteks tehtud väljamaksed, mis suurendavad liikmesriigile artikli 10 lõikes 2 osutatud komisjoni otsuse alusel kasutada olevaid moderniseerimisfondi vahendeid. |
3. Kasutada olevate vahendite aruande tähtpäev on lõike 1 kohase teabe edastamise kuupäevale eelneva kalendrikuu viimane päev.
4. Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, võib toetust saav liikmesriik alati taotleda EIP-lt teavet sellele liikmesriigile eraldatud summa kohta, mida EIP haldab.
Artikkel 6
Prioriteetsete investeeringute kinnitamine
1. EIP hindab toetust saavate liikmesriikide poolt prioriteetsete investeeringutena esitatud investeerimisettepanekuid kalendriaasta esimeses, kaks korda aastas aset leidvas väljamaksetsüklis, kui need esitatakse vähemalt kuus nädalat enne investeerimiskomitee esimest, kaks korda aastas toimuvat artikli 11 lõike 1 kohast koosolekut.
Kui ettepanekud esitatakse hiljem kui kuus nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud investeerimiskomitee esimest, kaks korda aastast toimuvat koosolekut, kuid vähemalt kuus nädalat enne komitee teist, kaks korda aastast toimuvat koosolekut, hinnatakse neid kalendriaasta teises, kaks korda aastas aset leidvas väljamaksetsüklis.
Kui ettepanek esitatakse hiljem kui kuus nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud investeerimiskomitee teist, kaks korda aastas toimuvat koosolekut, hinnatakse neid järgmise kalendriaasta esimeses, kaks korda aastas aset leidvas väljamaksetsüklis.
2. EIP võib toetust saavalt liikmesriigilt nõuda mis tahes teavet või dokumente, mida tal on investeeringu hindamiseks vaja, tingimusel et selline teave või need dokumendid on ette nähtud I lisas. EIP nõuab teavet või dokumente põhjendamatu viivituseta. Kui toetust saav liikmesriik esitab nõutud teabe või dokumendid vähem kui kuus nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud investeerimiskomitee koosolekut, võib EIP lükata ettepaneku hindamise edasi järgmisse, kaks korda aastas aset leidvasse väljamaksetsüklisse.
3. Kui EIP on arvamusel, et ettepanek käsitleb mitteprioriteetset investeeringut, teavitab ta sellest toetust saavat liikmesriiki hiljemalt nelja nädala jooksul alates ettepaneku esitamisest ning põhjendab, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Sellisel juhul hinnatakse ettepanekut kooskõlas artiklis 7 sätestatud nõuete ja tähtaegadega.
4. Kui ettepanek ei ole kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikega 1 või käesoleva määruse nõuetega, saadab EIP ettepaneku toetust saavale liikmesriigile tagasi hiljemalt nelja nädala jooksul alates ettepaneku esitamisest ning põhjendab, miks ta sellisele järeldusele jõudis. EIP teavitab sellest viivitamata investeerimiskomiteed.
5. Ettepaneku hindamine hõlmab kavandatava investeeringu maksumuse kontrollimist, välja arvatud juhul, kui komisjon on asjaomases riigiabimenetluses kontrollinud saadud abi proportsionaalsust.
6. EIP hindab ettepanekut kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega.
7. EIP võib kinnitada ettepaneku prioriteetse investeeringuna, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
toetust saav liikmesriik on tõendanud, et investeering vastab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikes 1 sätestatud nõuetele ja et see kuulub vähemalt ühte kõnealuse direktiivi artikli 10d lõikes 2 loetletud valdkonda; |
|
b) |
toetust saaval liikmesriigil on piisavalt vahendeid artikli 5 lõikes 1 osutatud kasutada olevate vahendite aruande kohaselt ja pärast käesoleva artikli lõike 9 alusel juba kinnitatud investeeringute jaoks väljamakstavate summade mahaarvamist; |
|
c) |
toetust saav liikmesriik on tõendanud, et investeerimisettepanek vastab ühele järgmistest nõuetest:
|
|
d) |
toetust saav liikmesriik on kirjalikult kinnitanud, et investeering vastab kõigile muudele kohaldatavatele liidu ja siseriikliku õiguse nõuetele; |
|
e) |
vastavalt toetust saava liikmesriigi esitatud teabele muudest liidu ja riiklikest rahastamisvahenditest antava toetuse kohta ei ole moderniseerimisfondist taotletavad summad ette nähtud samade investeerimiskulude katmiseks, mida rahastatakse muudest liidu või riiklikest rahastamisvahenditest. |
8. Kui ettepanek käsitleb järgmist väljamakset toetuskavale, mille EIP on enne esimest väljamakset lõike 9 kohaselt kinnitatud, piirdub EIP ettepaneku hindamisel olemasolevate vahendite kontrollimisega vastavalt lõike 7 punktile b, tingimusel et toetuskava ei ole muudetud.
9. EIP teeb otsuse ettepaneku prioriteetse investeeringuna kinnitamise kohta hiljemalt kaks nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud investeerimiskomitee koosolekut.
EIP teavitab asjaomast toetust saavat liikmesriiki ja komisjoni viivitamata esimeses lõigus osutatud otsusest.
10. Hiljemalt üks nädal enne artikli 11 lõikes 1 osutatud investeerimiskomitee koosolekut teavitab EIP komiteed iga toetust saava liikmesriigi investeerimisettepanekutest, mis on käesoleva artikli lõike 9 kohaselt prioriteetsete investeeringutena kinnitatud, ning iga investeeringu jaoks väljamakstavast summast.
Artikkel 7
Soovitused mitteprioriteetsete investeeringute kohta
1. Investeerimiskomitee hindab toetust saavate liikmesriikide poolt mitteprioriteetsete investeeringutena esitatud investeerimisettepanekuid kalendriaasta esimeses, kaks korda aastas aset leidvas väljamaksetsüklis, kui need esitatakse vähemalt kümme nädalat enne esimest, kaks korda aastas toimuvat artikli 11 lõike 1 kohast investeerimiskomitee koosolekut.
Kui ettepanekud esitatakse hiljem kui kümme nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud investeerimiskomitee esimest, kaks korda aastas toimuvat koosolekut, kuid vähemalt kümme nädalat enne komitee teist, kaks korda aastas toimuvat koosolekut, hinnatakse neid kalendriaasta teises, kaks korda aastas aset leidvas väljamaksetsüklis.
Kui ettepanekud esitatakse hiljem kui kümme nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud investeerimiskomitee teist, kaks korda aastas toimuvat koosolekut, hinnatakse neid järgmise kalendriaasta esimeses, kaks korda aastas aset leidvas väljamaksetsüklis.
2. Hiljemalt kaks nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud investeerimiskomitee koosolekut koostab EIP ettepaneku lõpliku tehnika- ja finantsalase hoolsuskohustuse täitmise hinnangu, sealhulgas heitkoguse eeldatava vähendamise kohta.
3. EIP võib toetust saavalt liikmesriigilt nõuda mis tahes teavet või dokumente, mida tal on tehnika- ja finantsalase hoolduskohustuse täitmise hindamiseks vaja, tingimusel et selline teave või need dokumendid on ette nähtud I lisas. EIP nõuab teavet või dokumente põhjendamatu viivituseta. Kui toetust saav liikmesriik esitab nõutud teabe või dokumendid vähem kui kümme nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud investeerimiskomitee koosolekut, võib EIP lükata tehnika- ja finantsalase hoolduskohustuse täitmise hindamise edasi järgmisse, kaks korda aastas aset leidvasse väljamaksetsüklisse.
4. EIP poolt tehtav finantsalase hoolsuskohustuse täitmise hindamine hõlmab kavandatava investeeringu maksumuse kontrollimist, välja arvatud juhul, kui komisjon on asjaomases riigiabimenetluses kontrollinud saadud abi proportsionaalsust.
5. EIP hindab hoolsuskohustuse täitmist kohaldatavat liidu õigust järgides.
6. EIP poolt tehtavale hoolsuskohustuse täitmise hinnangule lisatakse EIP esindaja avaldus investeerimisettepaneku rahastamise heakskiitmise kohta. EIP edastab hoolsuskohustuse täitmise hinnangu viivitamata investeerimiskomiteele.
7. Investeerimiskomitee võib esitada soovituse investeerimisettepaneku rahastamise kohta, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
toetust saav liikmesriik on tõendanud, et investeering vastab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikes 1 sätestatud nõuetele; |
|
b) |
toetust saaval liikmesriigil on piisavalt vahendeid artikli 5 lõikes 1 osutatud kasutada olevate vahendite aruande kohaselt ning pärast artikli 6 lõikes 10 sätestatud teabe kohaselt ja käesoleva artikli lõike 9 alusel juba antud soovituste alusel väljamakstavate summade mahaarvamist; |
|
c) |
prioriteetsetele investeeringutele eraldatud vahendite osakaal on vähemalt 70 % toetust saava liikmesriigi kasutatud vahendite kogusummast, sealhulgas järgmised vahendid:
|
|
d) |
rahastamine on kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõike 6 teise lõigu neljanda lausega; |
|
e) |
toetust saav liikmesriik on tõendanud, et investeerimisettepanek vastab ühele järgmistest nõuetest:
|
|
f) |
toetust saav liikmesriik on kirjalikult kinnitanud, et investeering vastab kõigile muudele kohaldatavatele liidu ja siseriikliku õiguse nõuetele; |
|
g) |
vastavalt toetust saava liikmesriigi esitatud teabele muudest liidu ja riiklikest rahastamisvahenditest antava toetuse kohta ei ole moderniseerimisfondist taotletavad summad ette nähtud samade investeerimiskulude katmiseks, mida rahastatakse muudest liidu või riiklikest rahastamisvahenditest. |
8. Kui ettepanek käsitleb järgmist väljamakset toetuskavale, mida investeerimiskomitee on enne esimest väljamakset lõike 9 alusel rahastada soovitanud, ei pea EIP selle ettepaneku puhul hoolsuskohustuse täitmist hindama ja investeerimiskomitee piirdub ettepaneku hindamisel olemasolevate vahendite kontrollimisega vastavalt lõike 7 punktides b, c ja d sätestatud tingimustele, juhul kui et toetuskava ei ole muudetud.
9. Investeerimiskomitee teeb investeerimisettepaneku kohta soovituse artikli 11 lõikes 1 osutatud koosolekul, täpsustades moderniseerimisfondist antava toetuse summa, põhjendades oma otsust ja lisades oma ettepanekud sobivate rahastamisvahendite kohta.
10. Kui investeerimiskomitee ei soovita investeeringut rahastada, tuleb tal põhjendada, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Sellisel juhul investeeringut moderniseerimisfondist ei toetata. Asjaomane liikmesriik võib investeerimisettepaneku läbi vaadata, võttes arvesse investeerimiskomitee järeldusi, ning esitada uue investeerimisettepaneku iga järgmise, kaks korda aastas aset leidva väljamaksetsükli jooksul.
Artikkel 8
Komisjoni väljamaksmisotsus
1. Pärast käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 osutatud koosolekut võtab komisjon põhjendamatu viivituseta vastu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõike 3 kohase otsuse, milles täpsustatakse moderniseerimisfondi vahendite summa, mis eraldatakse igale investeeringule, mille EIP on prioriteetse investeeringuna kinnitanud või mida investeerimiskomitee on soovitanud rahastada (edaspidi „väljamaksmisotsus“).
Moderniseerimisfondist toetuskavale vahendite väljamaksmist käsitlevas otsuses täpsustatakse vastavalt vajadusele esimese või mis tahes järgmise väljamakstava summa suurus.
2. Komisjon teavitab väljamaksmisotsusest asjaomaseid toetust saavaid liikmesriike ning EIPd ja investeerimiskomiteed.
Artikkel 9
Ülekanded
EIP kannab 30 päeva jooksul pärast väljamaksmisotsuse kuupäeva toetust saavale liikmesriigile moderniseerimisfondist antava toetuse summa üle.
Artikkel 10
Peatatud investeeringud
1. Kui toetust saav liikmesriik esitab artiklis 13 osutatud aastaaruandes dokumentaalsed tõendid, loetakse investeering peatatuks ühel järgmistest juhtudest:
|
a) |
projekti esitaja või kava korraldusasutus ei ole rahastanud investeeringut rohkem kui kahe järjestikuse aasta jooksul; |
|
b) |
projekti esitaja ei ole kulutanud moderniseerimisfondist sellele investeeringule välja makstud kogusummat viie aasta jooksul alates komisjoni asjakohase väljamaksmisotsuse kuupäevast. |
Punkti b ei kohaldata toetuskavade suhtes.
2. Komisjon muudab artikli 8 kohaselt vastu võetud otsusega peatatud investeeringu jaoks juba väljamakstud summat, lahutades sellest kõik summad, mida toetust saav liikmesriik ei ole veel projekti esitajale või kava korraldusasutusele üle kandnud. Iga selline ülekandmata summa suurendab asjaomasele liikmesriigile artikli 5 lõike 2 punkti b alusel kasutada olevaid moderniseerimisfondi vahendeid ning see tasaarvestatakse EIP poolt asjaomasele liikmesriigile tulevikus tehtavate artikli 9 kohaste maksetega.
3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, võib toetust saav liikmesriik enne artikli 5 lõikes 3 osutatud kasutada olevate vahendite aruande lõppkuupäeva teavitada komisjoni peatatud investeeringust ja taotleda väljamaksmisotsuse muutmist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2. Taotlus võib hõlmata summasid, mida ei ole projekti esitajale või kava korraldusasutusele veel üle kantud, ning summasid, mis on projekti esitajale või kava korraldusasutusele juba üle kandnud, kuid mille toetust saav liikmesriik on hiljem tagasi nõudnud. Toetust saav liikmesriik esitab taotluse põhjendamiseks vajalikud dokumentaalsed tõendid. Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse väljamaksmisotsuse muutmise, asjaomasele liikmesriigile kasutada olevate moderniseerimisfondi vahendite suurendamise ning fondile tagastatud summa tasaarvestamise suhtes EIP poolt liikmesriigile tulevikus tehtavate mis tahes maksetega.
Artikkel 11
Investeerimiskomitee tegevus
1. Investeerimiskomitee tuleb kokku kaks korda aastas, hiljemalt 15. juuliks ja 15. detsembriks. Investeerimiskomitee sekretariaat teatab liikmesriikidele koosoleku kuupäeva niipea, kui see teatavaks saab.
2. Investeerimiskomitee on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled toetust saavate liikmesriikide esindajatest, kõik toetust mitte saavate liikmesriikide esindajad ning komisjoni ja EIP esindajad, välja arvatud juhul, kui komitee annab soovituse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõike 7 teise lõigu esimese ja teise lausega.
3. Toetust mitte saavad liikmesriigid valivad investeerimiskomiteesse kolm esindajat kõiki kandidaate hõlmava hääletuse teel. Iga toetust mitte saav liikmesriik võib esitada ühe kandidaadi. Valituks osutuvad kolm kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Kui kaks või enam kandidaati said sama arvu hääli ja selle tulemusel valitaks komiteesse rohkem kui kolm kandidaati, viiakse läbi uus hääletus, mis hõlmab kõiki kandidaate, välja arvatud kandidaat/kandidaadid, kes sai/said kõige rohkem hääli ja olukorrast olenevalt suuruselt teise arvu hääli.
4. Investeerimiskomitee liikmetel ei tohi olla moderniseerimisfondist toetuse saamise tingimustele vastavates tööstusharudes otseseid ega kaudseid finants- ega muid huve, mis võivad mõjutada nende erapooletust või mida võidakse põhjendatult selliseks pidada. Investeerimiskomitee liikmed kohustuvad tegutsema avalikkuse huvides ja sõltumatult. Nad esitavad enne investeerimiskomitees ametisse asumist huvide deklaratsiooni ja ajakohastavad neid deklaratsioone iga asjakohase muutuse korral.
5. EIP pakub investeerimiskomiteele (sekretariaadile) haldus- ja logistilist tuge, sealhulgas moderniseerimisfondi veebisaidi haldamisel.
6. Investeerimiskomitee kehtestab komisjoni pädeva talituse ettepanekul oma töökorra, milles sätestatakse eelkõige menetlused järgmise kohta:
|
a) |
investeerimiskomitee liikmete ja vaatlejate ning nende asendusliikmete määramine; |
|
b) |
investeerimiskomitee koosolekute korraldamine; |
|
c) |
üksikasjalikud eeskirjad huvide konflikti kohta, sealhulgas huvide deklaratsiooni näidis. |
7. Investeerimiskomitee liikmetele ei maksta tasu ega hüvitata kulusid, mis tulenevad nende osalemisest komitee tegevuses.
Artikkel 12
Varahalduse suunised ja kokkulepe EIPga
1. EIP töötab välja varahalduse suunised moderniseerimisfondist saadava tulu haldamiseks, võttes arvesse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärke ja EIP sise-eeskirju.
2. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist sõlmib komisjon EIPga kokkuleppe, milles sätestatakse konkreetsed tingimused, mille alusel EIP täidab moderniseerimisfondi rakendamisega seotud ülesandeid. Need tingimused hõlmavad järgmisi kohustusi:
|
a) |
moderniseerimisfondi jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumine ja rahalisteks vahenditeks konverteerimine vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1031/2010; (6) |
|
b) |
moderniseerimisfondi tulude haldamine; |
|
c) |
prioriteetsete investeerimisettepanekute kinnitamine artikli 6 alusel ja mitteprioriteetsete investeerimisettepanekute puhul hoolsuskohustuse täitmise hindamine artikli 7 alusel; |
|
d) |
investeerimiskomiteele sekretariaaditeenuste tagamine, sealhulgas moderniseerimisfondi veebisaiti haldamine; |
|
e) |
investeerimiskomitee aruannete projektide ettevalmistamine vastavalt artiklile 14. |
3. Lõikes 2 osutatud kokkuleppes määratakse kindlaks EIP ülesannete täitmisega seotud kulude sissenõudmise mehhanism. Prioriteetsete investeeringute kinnitamise ja mitteprioriteetsete investeeringute puhul hoolsuskohustuse täitmise hindamisega seotud kulude sissenõudmise mehhanismi puhul võetakse arvesse iga toetust saava liikmesriigi esitatud ettepanekute arvu ja keerukust. EIP ülesannete täitmisega seotud kulusid rahastatakse artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud igale toetust saavale liikmesriigile kasutada olevatest vahenditest. EIP annab komisjonile ja liikmesriikidele aru kokkuleppes sätestatud ülesannete täitmise ja nendega seotud kulude kohta.
III PEATÜKK
JÄRELEVALVE, ARUANDLUS, HINDAMINE JA AUDITEERIMINE
Artikkel 13
Toetust saavate liikmesriikide tehtav järelevalve ja aruandlus
1. Toetust saavad liikmesriigid jälgivad moderniseerimisfondist rahastatavate investeeringute tegemist. Toetust saavad liikmesriigid esitavad komisjonile 30. aprilliks eelneva aasta kohta aastaaruande, mis sisaldab II lisas ettenähtud teavet.
2. Lõikes 1 osutatud aastaaruandele lisatakse järgmine teave:
|
a) |
dokumentaalsed tõendid moderniseerimisfondist eelneval aastal rahastatud investeeringute kohta; |
|
b) |
aruandeaasta finantsaruanne iga investeeringu kohta või toetuskava puhul finantsaruanne, milles esitatakse koondandmed kavaga seotud kulude kohta eelneval aastal. |
Artikkel 14
Investeerimiskomitee aruandlus
1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõike 11 esimeses lauses osutatud investeerimiskomitee aastaaruanne sisaldab järgmist teavet:
|
a) |
saadud investeerimisettepanekute arv, sealhulgas investeerimisvaldkonna kirjeldus; |
|
b) |
esitatud soovituste arv ja iga soovituse kokkuvõtlikud järeldused; |
|
c) |
ülevaade kavandatud investeeringuid käsitlevatest peamistest järeldustest, mis tulenevad EIP poolt tehtud tehnika- ja finantsalase hoolsuskohustuse täitmise hindamisest; |
|
d) |
soovituste andmise menetluslike aspektidega seotud praktilised kogemused. |
2. Investeerimiskomitee võtab EIP koostatud projekti alusel 15. märtsiks vastu eelneva aasta lõpparuande ja esitab selle viivitamata komisjonile.
Artikkel 15
Fondi toimimise läbivaatamine ja hindamine
1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõike 11 teises lauses osutatud läbivaatamisel käsitleb komisjon järgmisi valdkondi:
|
a) |
prioriteetsete investeeringute kinnitamine EIP poolt; |
|
b) |
mitteprioriteetsete investeeringute hindamine investeerimiskomitee poolt; |
|
c) |
investeeringute rahastamine ja nende üle tehtav järelevalve toetust saavate liikmesriikide poolt; |
|
d) |
kõik moderniseerimisfondi rakendamisega seotud asjakohased menetluslikud aspektid. |
Läbivaatamise tulemuste põhjal esitab komisjon vajaduse korral asjakohased ettepanekud.
2. Moderniseerimisfondi rakendamise lõpus viib komisjon läbi moderniseerimisfondi rakendamise lõpphindamise. Eelkõige hindab komisjon direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõigete 1, 2 ja 3 kohaste fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.
3. Komisjon teeb läbivaatamise ja hindamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 16
Auditid ja liidu finantshuvide kaitse
1. EIP koostab moderniseerimisfondi raamatupidamise aastaaruande iga majandusaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini, võttes aluseks artikli 13 lõike 2 punkti b kohaselt esitatud aruandeaasta finantsaruanded. Nende aruannete puhul tehakse sõltumatu välisaudit.
2. EIP edastab komisjonile järgmised aruanded:
|
a) |
31. märtsiks moderniseerimisfondi auditeerimata finantsaruanded eelneva eelarveaasta kohta; |
|
b) |
30. aprilliks moderniseerimisfondi auditeeritud finantsaruanded eelneva eelarveaasta kohta. |
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud raamatupidamise aastaaruanded koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandarditega (IPSAS).
4. Toetust saavatel liikmesriikidel on õigus auditeerida dokumentide ja kohapealsete kontrollide põhjal kõiki projekti esitajaid, kavade korraldusasutusi, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kellele nad on moderniseerimisfondist toetust andnud.
5. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel hoiavad toetust saavad liikmesriigid, projektide esitajad, kavade korraldusasutused, töövõtjad ja alltöövõtjad, kes on saanud moderniseerimisfondist vahendeid, viie aasta jooksul pärast mis tahes projekti või kavaga tehtud viimast ülekannet kättesaadavana kõik tõendavad dokumendid ja kogu teabe tehtud maksete või kulutuste kohta.
6. Toetust saavad liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse moderniseerimisfondi finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmetega, tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega. Tagasimakseid nõutakse vastavalt toetust saavate liikmesriikide õigusaktidele.
Tagasinõutud summade puhul taotleb toetust saav liikmesriik väljamaksmisotsuse muutmist artikli 10 lõike 3 alusel.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 17
Teave, teabevahetus ja avalikustamine
1. Toetust saavad liikmesriigid teevad oma asjaomaste valitsusasutuste veebisaitidel avalikkusele kättesaadavaks teabe käesoleva määruse alusel toetatavate investeeringute kohta, et teavitada üldsust moderniseerimisfondi ülesannetest ja eesmärkidest. Selles teabes peab sõnaselgelt viitama moderniseerimisfondist saadud abile.
2. Toetust saavad liikmesriigid tagavad, et moderniseerimisfondi toetuse lõppsaajad annavad moderniseerimisfondist antud toetuse kohta eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele sidusat, asjakohast ja sihipärast teavet.
3. Moderniseerimisfondi nime kasutatakse kõigis teavitustegevustes ja see ilmub teadetetahvlitele üldsusele nähtavates strateegilistes kohtades.
4. Toetust saavad liikmesriigid ja komisjon viivad läbi moderniseerimisfondi toetuse ja tulemustega seotud teavitus-, suhtlus- ja tutvustustegevust. Need meetmed hõlbustavad kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamist moderniseerimisfondi investeeringute kavandamise, ettevalmistamise ja rakendamisega seoses.
Artikkel 18
Läbipaistvus
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, korraldab investeerimiskomitee sekretariaat järgmise teabe avaldamise moderniseerimisfondi veebisaidil:
|
a) |
investeerimiskomitee liikmete ja vaatlejate nimed ning nende kuuluvus; |
|
b) |
investeerimiskomitee liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; |
|
c) |
EIP kinnitused prioriteetsete investeeringute kohta; |
|
d) |
investeerimiskomitee soovitused mitteprioriteetsete investeeringute kohta; |
|
e) |
komisjoni väljamaksmisotsused; |
|
f) |
toetust saavate liikmesriikide poolt artikli 13 kohaselt esitatud aastaaruanded; |
|
g) |
investeerimiskomitee poolt artikli 14 kohaselt esitatud aastaaruanded; |
|
h) |
moderniseerimisfondi toimimise läbivaatamine ja hindamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 15. |
2. Liikmesriigid, komisjon ja EIP ei või avaldada nende endi või kolmandate isikute poolt moderniseerimisfondi rakendamisega seoses esitatud dokumendis, teabes või muus materjalis olevat konfidentsiaalset äriteavet.
Artikkel 19
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
(2) Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).
(3) Komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2020) 21 final).
(4) Nõukogu 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).
(5) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
(6) Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).
I LISA
Teave Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja investeerimiskomiteele esitatava investeerimisettepaneku kohta
1. Kõik investeerimisettepanekud:
|
1.1. |
investeerimisvaldkonna kirjeldus vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikele 1 või 2; |
|
1.2. |
investeeringu üldine kirjeldus, sealhulgas selle eesmärgid ja toetusesaaja(d), tehnoloogia (kui see on asjakohane), suutlikkus (kui see on asjakohane) ja investeeringu eeldatav kestus; |
|
1.3. |
moderniseerimisfondi toetuse põhjendus, sh kinnitus selle kohta, et investeering on kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikega 1; |
|
1.4. |
moderniseerimisfondist kaetavate kulude kirjeldus; |
|
1.5. |
kasutatava(te) toetusvahendi(te) kirjeldus; |
|
1.6. |
moderniseerimisfondist taotletav summa; |
|
1.7. |
muudest liidu ja riiklikest vahenditest saadav(ad) toetus(ed); |
|
1.8. |
riigiabi (asutamislepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses) olemasolu ja vajaduse korral märge järgmise kohta:
|
|
1.9. |
liikmesriigi deklaratsioon kohaldatavatele liidu ja siseriiklikele õigusaktidele vastavuse kohta; |
|
1.10. |
kui investeeringu eesmärk on õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamine, teave investeeringu eeldatava panuse kohta sellesse kavasse. |
2. Lisateave toetuskavade kohta:
|
2.1. |
korraldusasutuse nimi; |
|
2.2. |
märge selle kohta, kas ettepanek puudutab olemasolevat kava; |
|
2.3. |
kava kogumaht. |
3. Lisateave muude kui kavadega seotud ettepanekute kohta:
|
3.1. |
projekti esitaja nimi; |
|
3.2. |
projekti toimumise asukoht; |
|
3.3. |
investeeringu kogumaksumus; |
|
3.4. |
projekti arendusetapp (teostatavusest teostamiseni); |
|
3.5. |
loetelu kohustuslikest lubadest, mis on saadud või tuleb saada. |
4. Lisateave mitteprioriteetsete ettepanekute kohta:
|
4.1. |
kvantitatiivsed andmed ehitus- ja tegevusetappide kohta, sealhulgas ettepaneku panus moderniseerimisfondi, liidu 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse; |
|
4.2. |
tõendatud finantsprognoos, sealhulgas erasektori kavandatav rahaline panus; |
|
4.3. |
muude EIP nõutud sihipäraste tulemusnäitajate kirjeldus; |
|
4.4. |
muu asjakohane teave, mis on seotud projekti esitaja, investeeringu, üldiste turutingimuste ja keskkonnaküsimustega. |
II LISA
Teave, mida toetust saav liikmesriik peab käsitlema komisjonile esitatavas aastaaruandes
1. Ülevaade investeeringutest:
|
1.1. |
moderniseerimisfondist seni rahastatud investeeringute arv; |
|
1.2. |
käimasolevate, lõpuleviidud ja peatatud investeeringute arv; |
|
1.3. |
prioriteetsete investeeringute ja mitteprioriteetsete investeeringute (kui neid on) rahastamise üldine suhe toetust saavas liikmesriigis. |
2. Teave iga investeeringu kohta:
|
2.1. |
kogu tehtud investeering (investeeringu kogumaksumus); |
|
2.2. |
moderniseerimisfondist projekti esitajale või kava korraldusasutusele tehtavate ülekannete kuupäevad ja summad; |
|
2.3. |
summad, mille toetust saav liikmesriik on moderniseerimisfondist saanud, kuid mis ei ole veel projekti esitajale või kava korraldusasutusele üle kantud; |
|
2.4. |
kõik summad, mille toetust saav liikmesriik on projekti esitajalt või kava korraldusasutuselt tagasi saanud, ja tagasisaamise kuupäevad; |
|
2.5. |
hinnang investeeringu lisaväärtuse kohta energiatõhususe ja energiasüsteemi ajakohastamise seisukohast, sealhulgas teave järgmise kohta:
|
|
2.6. |
kui investeeringu eesmärk on õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamine, teave investeeringu eeldatava panuse kohta sellesse kavasse; |
|
2.7. |
toetuskavade puhul esitatakse kindlaksmääratud aruandlusandmed koondandmetena. |
3. Lisateave muude investeeringute kui toetuskavade kohta:
|
3.1. |
eelmisest aastaaruandest alates saavutatud vahe-eesmärgid; |
|
3.2. |
eeldatav kasutuselevõtmine; |
|
3.3. |
tuvastatud või eeldatavad viivitused rakendamisel; |
|
3.4. |
kindlaks tehtud või eeldatavad muutused abikõlblikes kuludes, kasutatud tehnoloogias või investeeringu tulemustes. |
4. Lisateave mitteprioriteetsete investeeringute kohta:
|
4.1. |
kinnitus kaasrahastamise kohta erasektori vahenditest. |
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/122 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1002,
9. juuli 2020,
millega kehtestatakse erand rakendusmäärusest (EL) 2019/2072 seoses Ameerika Ühendriikidest pärit või Ameerika Ühendriikides töödeldud saarepuidu liitu sissetoomise nõuetega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 41 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1203 (2) on lubatud liikmesriikidel näha ette ajutine erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (3) sätetest seoses Ameerika Ühendriikidest pärit või Ameerika Ühendriikides töödeldud saarepuidu (saadud liigist Fraxinus L.) liitu sissetoomise erinõuetega. |
|
(2) |
Direktiiv 2000/29/EÜ on tunnistatud kehtetuks ja asendatud määrusega (EL) 2016/2031. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/2072, (4) milles on sätestatud teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liitu sissetoomise eeskirjad ja nõuded, asendati kõnealuse direktiivi I–V lisa. |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EL) 2019/2072 artikli 8 lõikele 1 koostoimes kõnealuse määruse VII lisa punktiga 87 kohaldatakse Ameerika Ühendriikidest pärit või Ameerika Ühendriikides töödeldud saarepuidu (edaspidi „määratletud puit“) liitu sissetoomise suhtes teatavaid erinõudeid, et vältida taimekahjustaja Agrilus planipennis Fairmaire põhjustatud nakkuse liitu sissetoomise ohtu. Kõnealused nõuded erinevad teataval määral rakendusotsuses (EL) 2018/1203 sätestatud nõuetest määratletud puidu liitu sissetoomise, selle kontrollimise ja järelevalve kohta. |
|
(4) |
Komisjoni viimati 2018. ja 2019. aastal tehtud auditite põhjal on jõutud järeldusele, et oma ametliku kontrolli raames rakendusotsuses (EL) 2018/1203 sätestatud nõuete kohaldamisega tagavad Ameerika Ühendriigid taimekaitse taseme, mis on samaväärne määruse (EL) 2019/2072 VII lisa punkti 87 alapunktides a ja b esitatud nõuetega. |
|
(5) |
Rakendusotsust (EL) 2018/1203 kohaldatakse kuni 30. juunini 2020. Ameerika Ühendriigid taotlesid 16. jaanuaril 2020 kõnealuse erandi kehtivusaja pikendamist pärast 30. juunit 2020. |
|
(6) |
Ameerika Ühendriikidest pärit või Ameerika Ühendriikides töödeldud saarepuidu impordi jätkumise tagamiseks on asjakohane ette näha erand rakendusmääruse (EL) 2019/2072 artikli 8 lõikest 1 ning VII lisa punkti 87 alapunktidest a ja b, et võimaldada määratletud puidu liitu sissetoomist tingimusel, et järgitakse rakendusotsuses (EL) 2018/1203 sätestatud erinõudeid, mida on veidi kohandatud. |
|
(7) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. juulist 2020, et tagada määratletud puidu impordi jätkumine. |
|
(8) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada kuni 30. juunini 2023, et võimaldada selle kohaldamise läbivaatamist kõnealuseks kuupäevaks. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Erinõuded ajutise erandi tegemiseks
Erandina rakendusmääruse (EL) 2019/2072 artikli 8 lõikest 1 ning VII lisa punkti 87 alapunktidest a ja b järgitakse Ameerika Ühendriikidest pärit või Ameerika Ühendriikides töödeldud saarepuidu (saadud liigist Fraxinus L.) (edaspidi „määratletud puit“) liitu sissetoomisel käesoleva määruse artiklis 2 ja lisas sätestatud nõudeid.
Artikkel 2
Fütosanitaarsertifikaat
1. Määratletud puiduga on kaasas Ameerika Ühendriikides välja antud fütosanitaarsertifikaat, milles kinnitatakse, et pärast kontrolli ei esine liidu karantiinseid taimekahjustajaid ega liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu kandmata taimekahjustajaid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 30 kohaselt vastu võetud meetmeid.
2. Fütosanitaarsertifikaadi pealkirja „Täiendav deklaratsioon“ all tuleb esitada järgmised elemendid:
|
a) |
lause „Vastab komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1002 (*) sätestatud Euroopa Liidu nõuetele“;
|
|
b) |
iga konkreetse eksporditava pakme number (numbrid); |
|
c) |
heakskiidetud käitise nimi (käitiste nimed) Ameerika Ühendriikides. |
Artikkel 3
Kehtivusaja lõpp
Käesolev määrus kaotab kehtivuse 30. juunil 2023.
Artikkel 4
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.
(2) Komisjoni 21. augusti 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1203, millega lubatakse liikmesriikidel ette näha ajutine erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest seoses Ameerika Ühendriikidest pärit või Ameerika Ühendriikides töödeldud saarepuiduga ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/204 (ELT L 217, 27.8.2018, lk 7).
(3) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).
(4) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).
LISA
A osa
1. Töötlemisnõuded
Artiklis 1 osutatud kindlaksmääratud puidu töötlemine peab vastama kõigile järgmistele nõuetele.
|
a) |
Koorimine Määratletud puit on kooritud, kuid võib esineda silmaga selgesti eristatavaid eraldi asetsevaid kooretükikesi, mis peavad vastama ühele järgmistest tingimustest:
|
|
b) |
Saagimine Määratletud saetud puit on toodetud kooritud ümarpuidust. |
|
c) |
Kuumtöötlemine Määratletud puitu on kuumutatud kuumutuskambris, mille on nõuetele vastavaks tunnistanud Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi looma- ja taimetervise kontrolli teenistus (Animal and Plant Health Inspection Service, APHIS) või APHISe poolt heaks kiidetud asutus ning kuumutamisel on puidu temperatuur olnud vähemalt 71 °C kogu profiili ulatuses 1 200 minutit katkematult. |
|
d) |
Kuivatamine Määratletud puitu on kuivatatud vähemalt kaks nädalat, järgides APHISe poolt heaks kiidetud tööstusliku kuivatamise kava. Puidu lõplik niiskusesisaldus ei tohi ületada 10 % kuivainest. |
2. Nõuded käitistele
Määratletud puit peab olema toodetud, käideldud või ladustatud käitises, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:
|
a) |
see on APHISe poolt ametlikult heaks kiidetud vastavalt APHISe sertifitseerimiskavale seoses taimekahjustajaga Agrilus planipennis Fairmaire; |
|
b) |
see on registreeritud APHISe veebisaidil avaldatud andmebaasis; |
|
c) |
APHIS või APHISe poolt heaks kiidetud asutus kontrollib seda vähemalt kord kuus ning jõudnud järeldusele, et käitis vastab käesoleva lisa nõuetele; Kui kõnealuseid kontrolle teeb APHISe poolt heaks kiidetud asutus, peab APHIS selle asutuse tööd auditeerima kord poolaastas. Poolaasta auditid hõlmavad asutuse menetluste ja dokumentatsiooni kontrollimist ning heakskiidetud käitise kontrollimist; |
|
d) |
määratletud puidu töötlemiseks kasutatavaid seadmeid kalibreeritakse vastavalt seadme käitamisjuhendile; |
|
e) |
käitises registreeritakse toimingud APHISe või APHISe poolt heaks kiidetud asutuse tehtava kontrolli jaoks, samuti töötlemise kestus, temperatuurid töötlemise ajal ning iga eksporditava pakme kohta nõuetele vastavuse kontrolli tulemus ja lõplik niiskusesisaldus. |
3. Märgistamine
Määratletud puidu igal pakmel peab olema nähtavalt esitatud pakme ainukordne number ja märgis, millel on „HT-KD“ või „Heat Treated-Kiln Dried“ (kuumtöödeldud – kuivatis kuivatatud). Kõnealuse märgise annab välja või selle väljaandmist kontrollib heakskiidetud käitise määratud ametnik, kes on kontrollinud, et punktis 1 esitatud töötlemisnõuded ja punktis 2 esitatud nõuded käitistele on täidetud.
4. Ekspordieelne kontroll
APHIS või APHISe poolt ametlikult heaks kiidetud asutus peab liitu saadetavat määratletud puitu enne eksportimist kontrollima, veendumaks, et punktides 1 ja 3 esitatud nõuded on täidetud.
B osa
Määratletud puit vastavate CN-koodidega
|
1. |
Liiki Fraxinus L. kuuluva puu puit, muul kujul kui:
kuid sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, ning mööbel ja muud töötlemata puidust valmistatud tooted |
ex 4401 12 00 ex 4403 12 00 ex 4403 99 00 ex 4404 20 00 ex 4406 12 00 ex 4406 92 00 4407 95 10 4407 95 91 4407 95 99 ex 4407 99 27 ex 4407 99 40 ex 4407 99 90 ex 4416 00 00 ex 9406 10 00 |
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/127 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1003,
9. juuli 2020,
millega pikendatakse Phlebiopsis gigantea tüvede VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 kui madala riskiastmega toimeainete heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni direktiiviga 2008/113/EÜ (2) kanti Phlebiopsis gigantea tüved VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 toimeainetena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse. |
|
(2) |
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas. |
|
(3) |
Toimeainete Phlebiopsis gigantea tüvede VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 30. aprillil 2021. |
|
(4) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikli 1 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul esitatud taotlus toimeainete Phlebiopsis gigantea tüvede VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 heakskiidu pikendamiseks. |
|
(5) |
Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik. |
|
(6) |
Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamisaruande ning esitas selle 28. septembril 2018 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile. |
|
(7) |
Toiduohutusamet tegi täiendava kokkuvõtliku toimiku üldsusele kättesaadavaks. Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamisaruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning algatas selle kohta avaliku arutelu. Toiduohutusamet edastas saadud märkused komisjonile. |
|
(8) |
18. septembril 2019 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas võib eeldada, et Phlebiopsis gigantea tüved VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 vastavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas esialgse pikendamisaruande ja määruse eelnõu Phlebiopsis gigantea tüvede VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 2020. aasta märtsis. |
|
(9) |
Komisjon palus taotlejal esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud. |
|
(10) |
Vähemalt ühe taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab toimeainena Phlebiopsis gigantea tüve VRA 1835, VRA 1984 või FOC PG 410.3, on ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmisnõuded on täidetud. |
|
(11) |
Phlebiopsis gigantea tüvede VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 toimeainetena heakskiidu pikendamist käsitlev riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutusaladel, mis ei piira siiski neid kasutusalasid, mille jaoks Phlebiopsis gigantea tüvesid VRA 1835, VRA 1984 või FOC PG 410.3 sisaldavaid taimekaitsevahendeid võib lubada. Seega on asjakohane kaotada piirang kasutada kõnealuseid toimeaineid üksnes fungitsiidina. |
|
(12) |
Lisaks leiab komisjon, et Phlebiopsis gigantea tüved VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 22 kohaselt madala riskiastmega toimeained. Phlebiopsis gigantea tüved VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 ei ole probleemsed ained ja vastavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 5 sätestatud tingimustele. Referentliikmesriigi ja toiduohutusameti hindamise kohaselt on Phlebiopsis gigantea tüved VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 mikroorganismid, millega seotud oht inimestele, loomadele ja keskkonnale on väike, võttes arvesse kavandatud kasutusviise. Ühtegi murettekitavat valdkonda ei tuvastatud ja Phlebiopsis gigantea ei ole teadaolevalt seotud ühegi inimeste ega loomade patogeeniga. Eelmisest vastastikusest hindamisest saadik on Phlebiopsis gigantea’t biotõrjeainena kasutatud üle kümne aasta, ilma et see oleks inimestele kahjulikku mõju avaldanud, ning pidades silmas selle kasutusviisi (st okaspuukändude pinnale kandmine), peetakse selle võimalikku kokkupuudet inimestega ja mõju looduslikule kontsentratsioonile mullas tähtsusetuks. Nendel põhjustel on töötajate jaoks ette nähtud ainult üldised riskileevendusmeetmed ning üldiselt on nende toimeainete puhul täidetud heakskiitmise kriteeriumid ja liigitumine madala riskiastmega aineteks. |
|
(13) |
Seepärast on asjakohane pikendada Phlebiopsis gigantea tüvede VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 heakskiitu madala riskiastmega ainetena. |
|
(14) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõikele 3 koostoimes kõnealuse määruse artikli 13 lõikega 4 tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa seepärast vastavalt muuta. |
|
(15) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/421 (7) pikendati Phlebiopsis gigantea tüvede VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 heakskiidu kehtivusaega kuni 30. aprillini 2021, et heakskiidu pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuste toimeainete heakskiidu kehtivusaja aegumist. Kuna otsus heakskiidu pikendamise kohta tehakse enne kuupäeva, mil heakskiidu kehtivusaja pikendus aegub, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. septembrist 2020. |
|
(16) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Toimeaine heakskiidu pikendamine
I lisas kirjeldatud toimeainete Phlebiopsis gigantea tüvede VRA 1835, VRA 1984 ja FOC PG 410.3 heakskiitu pikendatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/113/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ mitmete mikroorganismide lisamisega toimeainete hulka (ELT L 330, 9.12.2008, lk 6).
(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
(6) EFSA Journal 17(10):5820, doi: 10.2903/j.efsa.2019.5820. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.
(7) Komisjoni 18. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/421, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete abamektiini, Bacillus subtilis’e ((Cohn 1872) tüvi QST 713), Bacillus thuringiensis subsp. aizawai (tüved ABTS-1857 ja GC-91), Bacillus thuringiensis subsp. israeliensis’e (serotüüp H-14, tüvi AM65-52), Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki (tüved ABTS 351, PB 54, SA 11, SA12 ja EG 2348), Beauveria bassiana (tüved ATCC 74040 ja GHA), klodinafopi, klopüraliidi, Cydia pomonella Granulovirus’e (CpGV), tsüprodiniili, dikloroprop-P, fenpüroksimaadi, fosetüüli, Lecanicillium muscarium’i (varem „ Verticillium lecanii “, tüvi Ve6), mepanipüriimi, Metarhizium anisopliae (var. anisopliae, tüvi BIPESCO 5/F52), metkonasooli, metrafenooni, Phlebiopsis gigantea (tüved FOC PG 410.3, VRA 1835 ja VRA 1984), pirimikarbi, Pseudomonas chlororaphis’e (tüvi MA342), pürimetaniili, Pythium oligandrum M1, rimsulfurooni, spinosaadi, Streptomyces K61 (varem „ S. griseoviridis “), Trichoderma asperellum’i (varem „ T. harzianum “, tüved ICC012, T25 ja TV1), Trichoderma atroviride (varem „ T. harzianum “, tüved IMI 206040 ja T11), Trichoderma gamsii (varem „ T. viride “, tüvi ICC080), Trichoderma harzianum’i (tüved T-22 ja ITEM 908), triklopüüri, trineksapaki, tritikonasooli ja tsiraami heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 84, 20.3.2020, lk 7).
I LISA
|
Tavanimetus, tunnuskoodid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Heakskiidu aegumine |
Erisätted |
|
Phlebiopsis gigantea tüvi VRA 1835 |
Ei kohaldata |
Asjakohased lisandid puuduvad |
1. september 2020 |
31. august 2035 |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse Phlebiopsis gigantea tüve VRA 1835 kohta koostatud pikendamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet. Liikmesriigid peavad pöörama erilist tähelepanu toimeaine käitlejate ja kasutajate kaitsele. Tootja tagab, et tootmisprotsessi käigus peetakse rangelt kinni keskkonnatingimustest ja tehakse kvaliteedikontrolli analüüsid, nagu on sätestatud töödokumendis SANCO/12116/2012 mikrobioloogilise saastumise piirnormide kohta (2). |
|
Phlebiopsis gigantea tüvi VRA 1984 |
Ei kohaldata |
Asjakohased lisandid puuduvad |
1. september 2020 |
31. august 2035 |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse Phlebiopsis gigantea tüve VRA 1984 kohta koostatud pikendamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet. Liikmesriigid peavad pöörama erilist tähelepanu toimeaine käitlejate ja kasutajate kaitsele. Tootja tagab, et tootmisprotsessi käigus peetakse rangelt kinni keskkonnatingimustest ja tehakse kvaliteedikontrolli analüüsid, nagu on sätestatud töödokumendis SANCO/12116/2012 mikrobioloogilise saastumise piirnormide kohta. |
|
Phlebiopsis gigantea tüvi FOC PG 410.3 |
Ei kohaldata |
Asjakohased lisandid puuduvad |
1. september 2020 |
31. august 2035 |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse Phlebiopsis gigantea tüve VRA 410.3 kohta koostatud pikendamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet. Liikmesriigid peavad pöörama erilist tähelepanu toimeaine käitlejate ja kasutajate kaitsele. Tootja tagab, et tootmisprotsessi käigus peetakse rangelt kinni keskkonnatingimustest ja tehakse kvaliteedikontrolli analüüsid, nagu on sätestatud töödokumendis SANCO/12116/2012 mikrobioloogilise saastumise piirnormide kohta. |
(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.
(2) https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/pesticides_ppp_app-proc_guide_phys-chem-ana_microbial-contaminant-limits.pdf
II LISA
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
A osas asendatakse kanne 201 Phlebiopsis gigantea tüvede kohta järgmisega:
|
|
2) |
D osasse lisatakse järgmised kanded:
|
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/133 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1004,
9. juuli 2020,
millega kiidetakse heaks põhiaine lehmapiim vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2 koostoimes artikli 23 lõikega 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjon sai 20. septembril 2017 äriühingult Basic-Eco-Logique taotluse lehmapiima heakskiitmiseks põhiainena. Taotlusele oli lisatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutav teave. Taotleja sai loa taotlust täiendada ja esitas taotluse uue versiooni 2018. aasta mais. Uues versioonis laiendas taotleja taotluse ulatust (toortäis)lehmapiimale. |
|
(2) |
Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet“) teadusabi. Toiduohutusamet esitas komisjonile 22. augustil 2018 tehnilise aruande (2). Komisjon esitas läbivaatamisaruande (3) ja käesoleva määruse eelnõu alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 21. oktoobril 2019 ning vormistas need dokumendid lõplikult komitee 24. märtsil 2020 toimunud koosoleku ajaks. |
|
(3) |
Taotleja esitatud teabest nähtub, et lehmapiim vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklis 2 määratletud mõiste „toit“ kriteeriumidele. Kõnealust ainet ei kasutata üldjuhul taimekaitsevahendina, kuid sellegipoolest on nimetatud ainest ja veest koosnev või isegi lahjendamata toode taimekaitses kasulik. Seega tuleb seda käsitada kui põhiainet. |
|
(4) |
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud piima käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (5) kohaselt loomse kõrvalsaadusena. Sellisena peaks see olema kooskõlas kõnealuse määruse ja komisjoni määrusega (EL) nr 142/2011 (6). |
|
(5) |
Kuna laktoosi ja piimavalkude tõttu on piim Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (7) II lisa punkti 7 kohaselt loetletud allergiat või talumatust tekitava aine või tootena, on asjakohane piirata kasutamist kasvuetappidega, kui vilju ei ole. |
|
(6) |
Uuringutest on ilmnenud, et lehmapiim võib eeldatavalt üldjoontes vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses uuritud ja komisjoni läbivaatamisaruandes üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seepärast on asjakohane lehmapiim põhiainena heaks kiita. |
|
(7) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 6 ning arvestades teaduse ja tehnika arengut on siiski vaja lisada teatavad heakskiitmise tingimused, mida on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva määruse I lisas. |
|
(8) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikega 4 tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (8) lisa vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Põhiaine heakskiitmine
I lisas kirjeldatud lehmapiim kiidetakse heaks põhiainena vastavalt kõnealuses lisas esitatud tingimustele.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2018. Technical report on the outcome of the consultation with Member States and EFSA on the basic substance application for L-cysteine for use in plant protection as insecticide (Tehniline aruanne liikmesriikide ja Euroopa Toiduohutusametiga peetud konsultatsioonide tulemuste kohta seoses taotlusega kiita põhiainena heaks lehmapiim selle kasutamiseks taimekaitses fungitsiidina). EFSA toetav väljaanne 2018:EN-1482. 42 lk.
(3) http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.selection&language=EN.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).
(6) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).
(8) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
I LISA
|
Üldnimetus, tunnuskoodid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Erisätted |
|
Lehmapiim CASi nr: 8049-98-7 |
Puudub |
Ei kohaldata |
30.7.2020 |
Lehmapiim peab vastama määruste (EÜ) nr 1069/2009 ja (EL) nr 142/2011 nõuetele. Lehmapiima kasutatakse vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on esitatud lehmapiima kohta koostatud läbivaatamisaruande (SANTE/12816/2019) järeldustes ning eriti selle I ja II liites. |
(1) Täiendavad andmed põhiaine määratluse, spetsifikatsiooni ja kasutamise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.
II LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa C osasse lisatakse järgmine kanne:
|
Number |
Üldnimetus, tunnuskoodid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Erisätted |
|
„22 |
Lehmapiim CASi nr: 8049-98-7 |
Puudub |
Ei kohaldata |
30.7.2020 |
Lehmapiim peab vastama määruste (EÜ) nr 1069/2009 ja (EL) nr 142/2011 nõuetele. Lehmapiima kasutatakse vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on esitatud lehmapiima kohta koostatud läbivaatamisaruande (SANTE/12816/2019) järeldustes ning eriti selle I ja II liites.“ |
(1) Täiendavad andmed põhiaine määratluse, spetsifikatsiooni ja kasutamise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.
OTSUSED
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/137 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1005,
9. juuli 2020,
millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse liidu epidemioloogilise olukorra muutusi, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/883 (5) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Leedus ja Poolas. |
|
(2) |
Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/883 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katku uusi juhtumeid esinenud kodusigadel Lätis ja Poolas. |
|
(3) |
2020. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Lätis Kuldīga maakonna piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Läti piirkond, kus oli hiljuti sigade Aafrika katku puhang, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle II osas. |
|
(4) |
2020. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Poolas Olecko maakonna piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks seda Poola piirkonda, kus oli hiljuti sigade Aafrika katku puhang, laiendada ning kõnealune laiendatud piirkond tuleks nüüd loetleda rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. |
|
(5) |
Pidades silmas neid sigade Aafrika katku hiljutisi juhtumeid kodusigadel Lätis ja Poolas ning võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on kõnealuste liikmesriikide piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. |
|
(6) |
Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutist arengut liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Lätis ja Poolas piiritleda uued piisava ulatusega suure riskiga piirkonnad ja loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas. Arvestades asjaolu, et rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas on loetletud piirkonnad, kus epidemioloogiline olukord muutub endiselt väga kiiresti, tuleb kõnealuses osas loetletud piirkondade suhtes tehtavate igasuguste muudatuste korral alati arvesse võtta mõju naaberpiirkondadele, nagu on tehtud käesoleval juhul. Kõnealuse lisa II ja III osa tuleks seepärast vastavalt muuta. |
|
(7) |
Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti. |
|
(8) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 9. juuli 2020
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).
(5) Komisjoni 25. juuni 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/883, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 203, 26.6.2020, lk 71).
LISA
Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:
„LISA
I OSA
1. Belgia
Järgmised piirkonnad Belgias:
|
dans la province de Luxembourg:
|
2. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
|
— |
Hiiu maakond. |
3. Ungari
Järgmised piirkonnad Ungaris:
|
— |
Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe, |
|
— |
Csongrád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, 406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Komárom-Esztergom megye 250850, 250950, 251050, 251150, 251360, 251450, 251550, 251650, 251750, 251850, 251950, 252050, 252150, 252250, 252550, 252650 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Nógrád megye 553250, 553260, 553350, 553750, 553850 és 553910 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 571050, 571150, 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050,575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580050, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe. |
4. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
|
— |
Pāvilostas novads, |
|
— |
Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, |
|
— |
Ventspils novada Jūrkalnes pagasts, |
|
— |
Grobiņas novads, |
|
— |
Rucavas novada Dunikas pagasts. |
5. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
|
— |
Klaipėdos rajono savivaldybės: Agluonėnų, Priekulės, Veiviržėnų, Judrėnų, Endriejavo ir Vėžaičių seniūnijos, |
|
— |
Kretingos rajono savivaldybės: Darbėnų, Kretingos ir Žalgirio seniūnijos, |
|
— |
Plungės rajono savivaldybės: Nausodžio sen. dalis nuo kelio 166 į pietryčius ir Kulių seniūnija, |
|
— |
Skuodo rajono savivaldybės: Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo, Skuodo miesto seniūnijos. |
6. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
|
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
|
w województwie podlaskim:
|
|
w województwie mazowieckim:
|
|
w województwie podkarpackim:
|
|
w województwie świętokrzyskim:
|
|
w województwie łódzkim:
|
|
w województwie pomorskim:
|
|
w województwie lubuskim:
|
|
w województwie dolnośląskim:
|
|
w województwie wielkopolskim:
|
7. Slovakkia
Järgmised piirkonnad Slovakkias:
|
— |
the whole district of Vranov nad Topľou, |
|
— |
the whole district of Humenné, |
|
— |
the whole district of Snina, |
|
— |
the whole district of Sobrance, |
|
— |
in the district of Michalovce, the whole municipalities of Tušice, Moravany, Pozdišovce, Michalovce, Zalužice, Lúčky, Závadka, Hnojné, Poruba pod Vihorlatom, Jovsa, Kusín, Klokočov, Kaluža, Vinné, Trnava pri Laborci, Oreské, Staré, Zbudza, Petrovce nad Laborcom, Lesné, Suché, Rakovec nad Ondavou, Nacina Ves, Voľa, Pusté Čemerné and Strážske, |
|
— |
in the district of Košice - okolie, the whole municipalities not included in Part II, |
|
— |
in the district of Gelnica, the whole municipalities of Uhorná, Smolník, Smolnícka Huta, Mníšek nad Hnilcom, Prakovce, Helcmanovce, Gelnica, Kojšov, Veľký Folkmár, Jaklovce, Žakarovce and Margecany, |
|
— |
in the district of Prešov, the whole municipalities of Klenov, Miklušovce, Sedlice, Suchá dolina, Janov, Radatice, Ľubovec, Ličartovce, Drienovská Nová Ves, Kendice, Petrovany, Drienov, Lemešany, Janovík, Bretejovce, Seniakovce, Šarišské Bohdanovce, Varhaňovce, Brestov Mirkovce, Žehňa, Tuhrina, Lúčina and Červenica, |
|
— |
in the district of Rožňava, the whole municipalities of Ardovo, Bohúňovo, Bôrka, Bretka, Brzotín, Čoltovo, Dlhá Ves, Drnava, Gemerská Hôrka, Gemerská Panica, , Hrhov, Hrušov, Jablonov nad Turňou, Jovice, Kečovo, Kováčová, Krásnohorská Dlhá Lúka, Krásnohorské Podhradie, Kružná, Kunová Teplica, Lipovník, Lúčka, Meliata, Pača, Pašková, Plešivec, Rakovnica, Rožňava, Rudná, Silica, Silická Brezová, Silická Jablonica, Slavec and Vidová, |
|
— |
in the district of Revúca, the whole municipalities of Gemer, Tornaľa and Žiar, |
|
— |
in the district of Rimavská Sobota, the whole municipalities of Figa, Hubovo, Lenka, Včelince, Neporadza, Kráľ, Riečka, Abovce, Štrkovec, Chanava, Kešovce, Rumince, Barca, Bátka, Dulovo, Žíp, Vieska nad Blhom, Radnovce, Cakov, Ivanice, Zádor, Rimavská Seč, Lenartovce, Vlkyňa, Číž, Sútor, Belín, Rimavské Janovce, Pavlovce, Janice, Chrámec, Drňa, Orávka, Martinová, Bottovo, Dubovec, Šimonovce, Širkovce, Jesenské , Gortva, Hodejovec, Hodejov, Blhovce, Hostice, Jestice, Petrovce, Gemerské Dechtáre, Gemerský Jablonec, Hajnáčka, Dubno, Stará Bašta, Nová Bašta, Studená, Večelkov, Tachty and Stránska, |
|
— |
in the district of Lučenec, the whole municipalities of Trenč, Veľká nad Ipľom, Jelšovec, Panické Dravce, Lučenec, Kalonda, Rapovce, Trebeľovce, Mučín, Lipovany, Pleš, Fiľakovské Kováče, Ratka, Fiľakovo, Biskupice, Belina, Radzovce, Čakanovce, Šiatorská Bukovinka, Čamovce, Šurice, Halič, Mašková, Ľuboreč, Šíd and Prša, |
|
— |
in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká Ves nad Ipľom, Sečianky, Kleňany, Hrušov, Vinica, Balog nad Ipľom, Dolinka, Kosihy nad Ipľom, Ďurkovce, Širákov, Kamenné Kosihy, Seľany, Veľká Čalomija, Malá Čalomija, Koláre, Trebušovce, Chrastince, Lesenice, Slovenské Ďarmoty, Opatovská Nová Ves, Bátorová, Nenince, Záhorce, Želovce, Sklabiná, Nová Ves, Obeckov, Vrbovka, Kiarov, Kováčovce, Zombor, Olováry, Čeláre, Glabušovce, Veľké Straciny, Malé Straciny, Malý Krtíš, Veľký Krtíš, Pôtor, Veľké Zlievce, Malé Zlievce, Bušince, Muľa, Ľuboriečka, Dolná Strehová, Vieska, Slovenské Kľačany, Horná Strehová, Chrťany and Závada. |
8. Kreeka
Järgmised piirkonnad Kreekas:
|
— |
in the regional unit of Drama:
|
|
— |
in the regional unit of Xanthi:
|
|
— |
in the regional unit of Rodopi:
|
|
— |
in the regional unit of Evros:
|
|
— |
in the regional unit of Serres:
|
II OSA
1. Belgia
Järgmised piirkonnad Belgias:
|
dans la province de Luxembourg:
|
2. Bulgaaria
Järgmised piirkonnad Bulgaarias:
|
— |
the whole region of Haskovo, |
|
— |
the whole region of Yambol, |
|
— |
the whole region of Stara Zagora, |
|
— |
the whole region of Pernik, |
|
— |
the whole region of Kyustendil, |
|
— |
the whole region of Plovdiv, |
|
— |
the whole region of Pazardzhik, |
|
— |
the whole region of Smolyan, |
|
— |
the whole region of Burgas excluding the areas in Part III. |
3. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
|
— |
Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond). |
4. Ungari
Järgmised piirkonnad Ungaris:
|
— |
Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651100, 651200, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652100, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100,653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655400, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe, |
|
— |
Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702550, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703350, 703360, 703370, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, 705150,705250, 705350, 705450, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 7151850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Komárom-Esztergom megye: 252350, 252450, 252460, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350 és 253450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553050, 553110, 553650 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Pest megye 570950, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe. |
5. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
|
— |
Ādažu novads, |
|
— |
Aizputes novada, Aizputes, Cīravas, Kalvenes, Kazdangas pagasts un Lažas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa caur Miķelīšu mežu līdz autoceļam 1265, uz rietumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1265 pie Mežmaļiem līdz robežai ar Rīvas upi, Aizputes pilsēta, |
|
— |
Aglonas novads, |
|
— |
Aizkraukles novads, |
|
— |
Aknīstes novads, |
|
— |
Alojas novads, |
|
— |
Alūksnes novads, |
|
— |
Amatas novads, |
|
— |
Apes novads, |
|
— |
Auces novads, |
|
— |
Babītes novads, |
|
— |
Baldones novads, |
|
— |
Baltinavas novads, |
|
— |
Balvu novads, |
|
— |
Bauskas novads, |
|
— |
Beverīnas novads, |
|
— |
Brocēnu novads, |
|
— |
Burtnieku novads, |
|
— |
Carnikavas novads, |
|
— |
Cēsu novads, |
|
— |
Cesvaines novads, |
|
— |
Ciblas novads, |
|
— |
Dagdas novads, |
|
— |
Daugavpils novads, |
|
— |
Dobeles novads, |
|
— |
Dundagas novads, |
|
— |
Durbes novads, |
|
— |
Engures novads, |
|
— |
Ērgļu novads, |
|
— |
Garkalnes novads, |
|
— |
Gulbenes novads, |
|
— |
Iecavas novads, |
|
— |
Ikšķiles novads, |
|
— |
Ilūkstes novads, |
|
— |
Inčukalna novads, |
|
— |
Jaunjelgavas novads, |
|
— |
Jaunpiebalgas novads, |
|
— |
Jaunpils novads, |
|
— |
Jēkabpils novads, |
|
— |
Jelgavas novads, |
|
— |
Kandavas novads, |
|
— |
Kārsavas novads, |
|
— |
Ķeguma novads, |
|
— |
Ķekavas novads, |
|
— |
Kocēnu novads, |
|
— |
Kokneses novads, |
|
— |
Krāslavas novads, |
|
— |
Krimuldas novads, |
|
— |
Krustpils novads, |
|
— |
Kuldīgas novada Ēdoles pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa 1269, 1271, uz austrumiem no autoceļa 1288, uz ziemeļiem no autoceļa P119, Īvandes pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa P119, uz austrumiem no autoceļa 1292, 1279, uz austrumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1279 no Upītēm līdz autoceļam 1290, Kurmāles pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa 1290, uz austrumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1290 no Alejām līdz autoceļam 1283, uz austrumiem no autoceļa 1283 un P112, Turlavas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P112, Kuldīgas pilsēta, |
|
— |
Lielvārdes novads, |
|
— |
Līgatnes novads, |
|
— |
Limbažu novads, |
|
— |
Līvānu novads, |
|
— |
Lubānas novads, |
|
— |
Ludzas novads, |
|
— |
Madonas novads, |
|
— |
Mālpils novads, |
|
— |
Mārupes novads, |
|
— |
Mazsalacas novads, |
|
— |
Mērsraga novads, |
|
— |
Naukšēnu novads, |
|
— |
Neretas novads, |
|
— |
Ogres novads, |
|
— |
Olaines novads, |
|
— |
Ozolnieku novads, |
|
— |
Pārgaujas novads, |
|
— |
Pļaviņu novads, |
|
— |
Preiļu novads, |
|
— |
Priekules novads, |
|
— |
Priekuļu novads, |
|
— |
Raunas novads, |
|
— |
republikas pilsēta Daugavpils, |
|
— |
republikas pilsēta Jelgava, |
|
— |
republikas pilsēta Jēkabpils, |
|
— |
republikas pilsēta Jūrmala, |
|
— |
republikas pilsēta Rēzekne, |
|
— |
republikas pilsēta Valmiera, |
|
— |
Rēzeknes novads, |
|
— |
Riebiņu novads, |
|
— |
Rojas novads, |
|
— |
Ropažu novads, |
|
— |
Rugāju novads, |
|
— |
Rundāles novads, |
|
— |
Rūjienas novads, |
|
— |
Salacgrīvas novads, |
|
— |
Salas novads, |
|
— |
Salaspils novads, |
|
— |
Saldus novads, |
|
— |
Saulkrastu novads, |
|
— |
Sējas novads, |
|
— |
Siguldas novads, |
|
— |
Skrīveru novads, |
|
— |
Skrundas novads, |
|
— |
Smiltenes novads, |
|
— |
Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, |
|
— |
Strenču novads, |
|
— |
Talsu novads, |
|
— |
Tērvetes novads, |
|
— |
Tukuma novads, |
|
— |
Vaiņodes novads, |
|
— |
Valkas novads, |
|
— |
Varakļānu novads, |
|
— |
Vārkavas novads, |
|
— |
Vecpiebalgas novads, |
|
— |
Vecumnieku novads, |
|
— |
Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta, |
|
— |
Viesītes novads, |
|
— |
Viļakas novads, |
|
— |
Viļānu novads, |
|
— |
Zilupes novads. |
6. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
|
— |
Alytaus miesto savivaldybė, |
|
— |
Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios, Raitininkų seniūnijos, |
|
— |
Anykščių rajono savivaldybė, |
|
— |
Akmenės rajono savivaldybė, |
|
— |
Biržų miesto savivaldybė, |
|
— |
Biržų rajono savivaldybė, |
|
— |
Druskininkų savivaldybė, |
|
— |
Elektrėnų savivaldybė, |
|
— |
Ignalinos rajono savivaldybė, |
|
— |
Jonavos rajono savivaldybė, |
|
— |
Joniškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Jurbarko rajono savivaldybė, |
|
— |
Kaišiadorių rajono savivaldybė, |
|
— |
Kalvarijos savivaldybė, |
|
— |
Kauno miesto savivaldybė, |
|
— |
Kauno rajono savivaldybė: Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos ir Vilkijos seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907, |
|
— |
Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų rūdos seniūnija į šiaurę nuo kelio Nr. 230, į rytus nuo kelio Kokė-Užbaliai-Čečetai iki kelio Nr. 2610 ir į pietus nuo kelio Nr. 2610, |
|
— |
Kelmės rajono savivaldybė, |
|
— |
Kėdainių rajono savivaldybė, |
|
— |
Kupiškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Kretingos rajono savivaldybė: Imbarės, Kūlupėnų ir Kartenos seniūnijos, |
|
— |
Lazdijų rajono savivaldybė, |
|
— |
Marijampolės savivaldybė: Degučių, Marijampolės, Mokolų, Liudvinavo ir Narto seniūnijos, |
|
— |
Mažeikių rajono savivaldybė, |
|
— |
Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio 119 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2828, Balninkų, Dubingių, Giedraičių, Joniškio ir Videniškių seniūnijos, |
|
— |
Pagėgių savivaldybė, |
|
— |
Pakruojo rajono savivaldybė, |
|
— |
Panevėžio rajono savivaldybė, |
|
— |
Panevėžio miesto savivaldybė, |
|
— |
Pasvalio rajono savivaldybė, |
|
— |
Radviliškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Rietavo savivaldybė, |
|
— |
Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos, |
|
— |
Plungės rajono savivaldybė: Babrungo, Alsėdžių, Žlibinų, Stalgėnų, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos, Nausodžio sen. dalis nuo kelio Nr. 166 į šiaurės vakarus, Plungės miesto ir Šateikių seniūnijos, |
|
— |
Raseinių rajono savivaldybė, |
|
— |
Rokiškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos, Barstyčių, Ylakių, Notėnų ir Šačių seniūnijos, |
|
— |
Šakių rajono savivaldybė, |
|
— |
Šalčininkų rajono savivaldybė, |
|
— |
Šiaulių miesto savivaldybė, |
|
— |
Šiaulių rajono savivaldybė, |
|
— |
Šilutės rajono savivaldybė, |
|
— |
Širvintų rajono savivaldybė, |
|
— |
Šilalės rajono savivaldybė, |
|
— |
Švenčionių rajono savivaldybė, |
|
— |
Tauragės rajono savivaldybė, |
|
— |
Telšių rajono savivaldybė, |
|
— |
Trakų rajono savivaldybė, |
|
— |
Ukmergės rajono savivaldybė, |
|
— |
Utenos rajono savivaldybė, |
|
— |
Varėnos rajono savivaldybė, |
|
— |
Vilniaus miesto savivaldybė, |
|
— |
Vilniaus rajono savivaldybė, |
|
— |
Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos, |
|
— |
Visagino savivaldybė, |
|
— |
Zarasų rajono savivaldybė. |
7. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
|
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
|
w województwie podlaskim:
|
|
w województwie mazowieckim:
|
|
w województwie lubelskim:
|
|
w województwie podkarpackim:
|
|
w województwie pomorskim:
|
|
w województwie świętokrzyskim:
|
|
w województwie lubuskim:
|
|
w województwie dolnośląskim:
|
|
w województwie wielkopolskim:
|
|
w województwie łódzkim:
|
8. Slovakkia
Järgmised piirkonnad Slovakkias:
|
— |
in the district of Košice – okolie, the whole municipalities of Belza, Bidovce, Blažice, Bohdanovce, Byster, Čaňa, Ďurďošík, Ďurkov, Geča, Gyňov, Haniska, Kalša, Kechnec, Kokšov- Bakša, Košická Polianka, Košický Klečenov, Milhosť, Nižná Hutka, Nižná Mysľa, Nižný Čaj, Nižný Olčvár, Nový Salaš, Olšovany, Rákoš, Ruskov, Seňa, Skároš, Sokoľany, Slančík, Slanec, Slanská Huta, Slanské Nové Mesto, Svinica, Trstené pri Hornáde, Valaliky, Vyšná Hutka, Vyšná Myšľa, Vyšný Čaj, Vyšný Olčvár, Zdoba, Ždaňa, Hrašovík, Beniakovce, Budimír, Družstevná pri Hornáde, Kostoľany nad Hornádom, Sokoľ, Trebejov, Obišovce, Kysak, Veľká Lodina, Košická Belá, Opátka, Vyšný Klátov, Nižný Klátov, Hýľov, Bukovec, Baška,Nováčany, Hodkovce, Šemša and Malá Ida, |
|
— |
the whole city of Košice, |
|
— |
the whole district of Trebišov, |
|
— |
in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not already included in Part I. |
9. Rumeenia
Järgmised piirkonnad Rumeenias:
|
— |
Judeţul Bistrița-Năsăud, |
|
— |
Județul Suceava. |
III OSA
1. Bulgaaria
Järgmised piirkonnad Bulgaarias:
|
— |
the whole region of Blagoevgrad, |
|
— |
the whole region of Dobrich, |
|
— |
the whole region of Gabrovo, |
|
— |
the whole region of Kardzhali, |
|
— |
the whole region of Lovech, |
|
— |
the whole region of Montana, |
|
— |
the whole region of Pleven, |
|
— |
the whole region of Razgrad, |
|
— |
the whole region of Ruse, |
|
— |
the whole region of Shumen, |
|
— |
the whole region of Silistra, |
|
— |
the whole region of Sliven, |
|
— |
the whole region of Sofia city, |
|
— |
the whole region of Sofia Province, |
|
— |
the whole region of Targovishte, |
|
— |
the whole region of Vidin, |
|
— |
the whole region of Varna, |
|
— |
the whole region of Veliko Tarnovo, |
|
— |
the whole region of Vratza, |
|
— |
in Burgas region:
|
2. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
|
— |
Aizputes novada Lažas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa caur Miķelīšu mežu līdz autoceļam 1265, uz austrumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1265 pie Mežmaļiem līdz robežai ar Rīvas upi |
|
— |
Alsungas novads, |
|
— |
Kuldīgas novada Gudenieku pagasts, Ēdoles pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa 1269, 1271, uz rietumiem no autoceļa 1288, uz dienvidiem no autoceļa P119, Īvandes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P119, uz rietumiem no autoceļa 1292, 1279, uz rietumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1279 no Upītēm līdz autoceļam 1290, Kurmāles pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa 1290, uz rietumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1290 no Alejām līdz autoceļam 1283, uz rietumiem no autoceļa 1283 un P112, Turlavas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa P112 |
3. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
|
— |
Alytaus rajono savivaldybė: Simno, Krokialaukio ir Miroslavo seniūnijos, |
|
— |
Birštono savivaldybė, |
|
— |
Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Čekiškės, Ežerėlio, Kačerginės, Kulautuvos, Raudondvario, Ringaudų ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907, |
|
— |
Kazlų Rūdos savivaldybė: Antanavo, Jankų, Kazlų rūdos seniūnijos dalis Kazlų Rūdos seniūnija į pietus nuo kelio Nr. 230, į vakarus nuo kelio Kokė-Užbaliai-Čečetai iki kelio Nr. 2610 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2610, Plutiškių seniūnijos, |
|
— |
Marijampolės savivaldybė: Gudelių, Igliaukos, Sasnavos ir Šunskų seniūnijos, |
|
— |
Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 119 ir į pietus nuo kelio Nr. 2828, Čiulėnų, Inturkės, Luokesos, Mindūnų ir Suginčių seniūnijos, |
|
— |
Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos, |
|
— |
Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos. |
4. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
|
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
|
w województwie podlaskim:
|
|
w województwie mazowieckim:
|
|
w województwie lubelskim:
|
|
w województwie podkarpackim:
|
|
w województwie lubuskim:
|
|
w województwie wielkopolskim:
|
|
w województwie dolnośląskim:
|
5. Rumeenia
Järgmised piirkonnad Rumeenias:
|
— |
Zona orașului București, |
|
— |
Județul Constanța, |
|
— |
Județul Satu Mare, |
|
— |
Județul Tulcea, |
|
— |
Județul Bacău, |
|
— |
Județul Bihor, |
|
— |
Județul Brăila, |
|
— |
Județul Buzău, |
|
— |
Județul Călărași, |
|
— |
Județul Dâmbovița, |
|
— |
Județul Galați, |
|
— |
Județul Giurgiu, |
|
— |
Județul Ialomița, |
|
— |
Județul Ilfov, |
|
— |
Județul Prahova, |
|
— |
Județul Sălaj, |
|
— |
Județul Vaslui, |
|
— |
Județul Vrancea, |
|
— |
Județul Teleorman, |
|
— |
Judeţul Mehedinţi, |
|
— |
Județul Gorj, |
|
— |
Județul Argeș, |
|
— |
Judeţul Olt, |
|
— |
Judeţul Dolj, |
|
— |
Județul Arad, |
|
— |
Județul Timiș, |
|
— |
Județul Covasna, |
|
— |
Județul Brașov, |
|
— |
Județul Botoșani, |
|
— |
Județul Vâlcea, |
|
— |
Județul Iași, |
|
— |
Județul Hunedoara, |
|
— |
Județul Alba, |
|
— |
Județul Sibiu, |
|
— |
Județul Caraș-Severin, |
|
— |
Județul Neamț, |
|
— |
Județul Harghita, |
|
— |
Județul Mureș, |
|
— |
Județul Cluj, |
|
— |
Judeţului Maramureş. |
IV OSA
Itaalia
Järgmised piirkonnad Itaalias:
|
— |
tutto il territorio della Sardegna. |
Parandused
|
10.7.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/164 |
Komisjoni 4. märtsi 2020. aasta direktiivi (EL) 2020/367 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku mõju hindamise meetodi kehtestamisega) parandus
Leheküljel 135 lisas uue III lisa punktis 2.2
asendatakse
„2.2. HA
HA kahjuliku mõju absoluutse riski (AR) arvutamiseks kasutatakse järgmist mürataseme ja müra mõju suhet:
maanteemüra puhul;
raudteemüra puhul;
õhusõidukimüra puhul.“
järgmisega:
„2.2. HA
HA kahjuliku mõju absoluutse riski (AR) arvutamiseks kasutatakse järgmist mürataseme ja müra mõju suhet:
maanteemüra puhul;
raudteemüra puhul;
õhusõidukimüra puhul.“
