(1)

Nõukogu andis 29. septembri 2015. aasta otsusega komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale loa alustada Armeenia Vabariigigaläbirääkimisi raamlepingu üle.

(2)

Nimetatud läbirääkimised on edukalt lõpule viidud ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vaheline ulatuslik ja laiendatud partnerlusleping („leping“) parafeeriti 21. märtsil 2017.

(3)

Lepingule kirjutatakse liidu nimel alla ja seda asutakse ajutiselt kohaldama kooskõlas lepingu artikliga 385, eeldusel et leping hiljem jõustub.

(4)

Leping hõlmab ka Euroopa Aatomienergiaühenduse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi.

(5)

Lepingu allkirjastamine ja sõlmimine seoses Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse kuuluvate küsimustega toimub eraldi menetluse kohaselt.

(6)

Seepärast tuleks leping seoses Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate küsimustega sõlmida ka Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel.

(7)

Vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 102 ei või leping Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks jõustuda enne, kui liikmesriigid on Euroopa Komisjonile teatanud, et see on saanud kohaldatavaks kooskõlas nende vastava siseriikliku õigusega.

(8)

Lepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel Euroopa Aatomienergiaühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes tuleks heaks kiita,

(1)

Mitmed 2012. aasta riigiabi ajakohastamise algatuse raames vastu võetud riigiabi eeskirjad kaotavad kehtivuse 2020. aasta lõpuks. Konkreetselt kaotavad 31. detsembril 2020 kehtivuse komisjoni määrused (EL) nr 1407/2013 (2) ja (EL) nr 651/2014 (3).

(2)

Prognoositavuse ja õiguskindluse tagamiseks ning riigiabi ajakohastamise algatuse raames vastu võetud riigiabi eeskirjade võimaliku tulevase muutmise ettevalmistamiseks peaks komisjon võtma meetmeid kahes etapis.

(3)

Esiteks peaks komisjon pikendama nende riigiabi eeskirjade kohaldamisaega, mis muidu kaotaksid kehtivuse 2020. aasta lõpuks. Teiseks peaks komisjon hindama neid eeskirju kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega (4) koos muude riigiabi eeskirjadega, mis võeti vastu riigiabi ajakohastamise algatuse raames. Komisjon algatas 7. jaanuaril 2019 nende eeskirjade toimivuskontrolli vormis hindamise. Euroopa rohelise kokkuleppe (5) ja Euroopa digitaalse tegevuskava raames on komisjon juba teatanud oma kavatsusest vaadata 2021. aasta lõpuks läbi mitmed suunised. Selle põhjal otsustab komisjon, kas eeskirju ajakohastada või pikendada nende kohaldamisaega veelgi.

(4)

Võttes arvesse toimivuskontrolli suurt ulatust ja asjaolu, et hindamiste tulemused ei ole enne 2020. aasta lõppu kättesaadavad, ei saa pärast 2020. aastat kehtima hakkavate riigiabi eeskirjade väljatöötamist käsitlevat poliitilist otsust vastu võtta õigeaegselt, et tagada sidusrühmade jaoks seoses pärast 2020. aastat kehtivate eeskirjadega õiguskindlus ja stabiilsus. Seepärast tuleb kohaldamisaega pikendada, et riigiabi eeskirju nõuetekohaselt hinnata ning tagada liikmesriikide jaoks kõnealuste eeskirjade prognoositavus ja stabiilsus.

(5)

Seepärast tuleks määruste (EL) nr 1407/2013 ja (EL) nr 651/2014 kohaldamisaega pikendada kolme aasta võrra kuni 31. detsembrini 2023.

(6)

Seepärast tuleks määruseid (EL) nr 1407/2013 ja (EL) nr 651/2014 vastavalt muuta.

(7)

Määruse (EL) nr 651/2014 kohaldamisaja pikendamise tulemusel võib mõni liikmesriik soovida pikendada selliste abimeetmete kehtivust, mis on kõnealuse määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud ja mille kohta on esitatud kõnealuse määruse artikli 11 punkti a kohane kokkuvõtlik teave. Läbipaistvuse tagamiseks peaksid liikmesriigid komisjonile edastama ajakohastatud kokkuvõtliku teabe nende meetmete pikendamise kohta.

(8)

Määruse (EL) nr 651/2014 III peatüki 1. jao (v.a artikkel 15), 2., 3., 4., 7. jao (v.a artikkel 44) ja 10. jao alla kuuluvad abikavad, mille keskmine riigiabi aastaeelarve ületab 150 miljonit eurot ja mis on komisjoni otsuse kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud kauemaks kui kuueks kuuks ning mida asjaomane liikmesriik soovib pikendada 31. detsembrile 2020 järgnevaks ajavahemikuks, peaksid olema teavitamiskohustusest vabastatud kuni 31. detsembrini 2023, tingimusel et liikmesriigid on esitanud komisjonile ajakohastatud kokkuvõtliku teabe ja lõpliku hindamisaruande kooskõlas komisjoni poolt heaks kiidetud hindamiskavaga.

(9)

Pidades silmas COVID-19 puhangu majanduslikke ja rahalisi tagajärgi ettevõtjate jaoks ning selleks, et tagada kooskõla komisjoni üldiste poliitikameetmetega, eelkõige ajavahemikul 2020–2021, tuleks määrust (EL) nr 651/2014 vastavalt muuta. Eelkõige peaksid ettevõtjad, kes on COVID-19 puhangu tagajärjel sattunud raskustesse, jääma määruse (EL) nr 651/2014 alusel piiratud ajaks abikõlblikeks. Samuti ei tohiks lugeda, et ettevõtjad, kes peavad COVID-19 puhangu tõttu ajutiselt või alaliselt töötajaid koondama, on rikkunud ümberpaigutamiskohustusi, mis on võetud enne 31. detsembrit 2019 regionaalabi saamise ajal. Neid erandsätteid tuleks kohaldada piiratud aja jooksul ehk alates 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021.

(10)

Seepärast tuleks määruseid (EL) nr 1407/2013 ja (EL) nr 651/2014 vastavalt muuta,

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 on võetud vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega on kehtestatud liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

29. veebruaril 2012 teatas äriühing Sciotec Diagnostic Technologies, GmbH komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 (3) artiklile 5 oma kavatsusest lasta toidu uuendkoostisosana turule seaneerust saadud valguekstrakt kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 609/2013 (4) määratletud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toiduainetes ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (5) määratletud toidulisandites. Seepärast lisati seaneerust saadud valguekstrakt liidu uuendtoitude loetellu.

(4)

Äriühing Dr Health Care España, S.L. esitas 14. mail 2019 komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse laiendada seaneerust saadud valguekstrakti kasutustingimusi. Taotluses sooviti, et lisaks praegu kasutatavatele gastroresistentse kattega graanuleid sisaldavatele kapslitele lubataks seaneerust saadud valguekstrakti kasutada meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toiduainetes ja toidulisandites ka gastroresistentse kattega tablettidena.

(5)

Komisjon ei küsinud Euroopa Toiduohutusameti arvamust, kuna uuendtoidu seaneerust saadud valguekstrakti kasutustingimuste muutmine, lisades selle meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toiduainetes ja toidulisandites lubatud vormina gastroresistentse kattega tabletid, ei muuda kõnealuse lubatud uuendtoidu mõju inimeste tervisele.

(6)

Seaneerust saadud valguekstrakti puhul, mida on praegu lubatud uuendtoiduna kasutada gastroresistentse kattega graanuleid sisaldavate kapslitena, on piirmäär meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toiduainetes ja toidulisandites 3 kapslit päevas, mis vastab 12,6 mg seaneerust saadud ekstraktile päevas. Kavandatud kasutamine gastroresistentse kattega tablettidena ei muuda uuendtoidu praegu lubatud piirmäära. Seepärast on asjakohane muuta liidu loetelus seaneerust saadud valguekstrakti kasutustingimusi käsitlevat osa, et lubada ekstrakti kasutamist ka gastroresistentse kattega tablettide vormis sama piirmääraga kui selle uuendtoidu juba lubatud kasutusvormide puhul.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Pecorino del Monte Poro“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Pecorino del Monte Poro“ registreerida.

(3)

Komisjon sai 20. jaanuaril 2020 kirja, milles Itaalia ametiasutused teatasid, et riigi territooriumil asutatud ettevõtja Cooperativa Fattoria della Piana Società Agricola on toodet müüginimetuse „Pecorino Monteporo“ all õiguspäraselt turustanud ja seega kõnealust nimetust viie aasta jooksul pidevalt kasutanud ning et see asjaolu märgiti ära siseriikliku vastuväidete esitamise menetluse käigus.

(4)

Kuna ettevõtja Cooperativa Fattoria della Piana Società Agricola täidab määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 15 lõikes 1 sätestatud tingimusi, et saada üleminekuperiood müüginimetuse õiguspäraseks kasutamiseks pärast selle registreerimist, tuleks tema jaoks kehtestada kolmeaastane üleminekuperiood, et lubada tal kasutada nimetust „Pecorino Monteporo“.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meede on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

(1)

Liit on maailma juhtiv veinitootja. Turustusaastatel 2014/2015–2018/2019 oli liidu keskmine veinitoodang 167,6 miljonit hektoliitrit aastas. Veini turustusaasta kestab 1. augustist järgneva aasta 31. juulini. Liidu arvele langeb 45 % maailma viinamarjakasvatuspiirkondadest, 65 % üleilmsest toodangust, 60 % üleilmsest tarbimisest ja 70 % ekspordist kolmandatesse riikidesse. Liidu viis suurimat veinitootjat tootmismahtude vähenemise järjekorras on Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa ja Portugal.

(2)

COVID-19 pandeemia ja liikmesriikides isikutele kehtestatud ulatuslike liikumispiirangute tõttu saavad veiniviinamarjakasvatajad ja veinitootjad tunda majandushäireid, mis põhjustavad rahalisi raskusi ja rahavooprobleeme.

(3)

Haiguse leviku ja kehtestatud meetmete tagajärjel napib kasutatavat tööjõudu ning eelkõige mõjutab see veiniviinamarjade ja veini tootmist, töötlemist ja transportimist.

(4)

Restoranide, hotellide ja baaride kohustusliku sulgemise ning pidude ja pidustuste, nagu pulmade, sünnipäevade ja äriürituste tühistamise tõttu liidus ja kolmandates riikides on mitmeks kuuks peatunud ka majutus- ja toitlustussektori tegevus. Lisaks on turismi ja veiniturismiga seotud tegevused, nagu degusteerimised ja messid ning veinide ostmine ja tarbimine istandustes alates 2020. aasta märtsist enamikus liikmesriikides suuresti häiritud.

(5)

Selle tagajärjel on nõudlus veini järele märgatavalt muutunud. Pigem on hakatud veini kodus tarbima. Kuigi teatavate veinitoodete tarbimine kodus on suurenenud, ei ole suurem kodune tarbimine kompenseerinud nõudluse vähenemist majutus- ja toitlustussektoris.

(6)

Restoranide ja majutusasutuste sulgemise tõttu on veinitootjate käive vähenenud. Saksamaal kaotasid veinitootjad 2020. aasta esimeses kvartalis 50 % oma käibest, sest müüki restoranidesse ei toimunud. Müük veinikauplustele, kus sageli müüakse kvaliteetveine, vähenes samuti 23 %. Tööstusharu hinnangul on kogu liidus restoranide, baaride ja hotellide sulgemise tulemusena alates restoranide sulgemise algusest märtsi keskpaigast kuni 2020. aasta mai lõpuni vähenenud veini müügimaht 30 % ja väärtus 50 % võrreldes müügiga enne sulgemist.

(7)

Hoolimata sellest, et hiljuti leevendati teatavaid meetmeid ja kaotati teatavad liikumispiirangud, sealhulgas taasavati restoranid ja majutusasutused, ei ole järgmise kuue kuu jooksul oodata olukorra normaliseerumist. Restoranid ja majutusasutused peavad järgima suhtlemisdistantsi hoidmise nõudeid, mis piiravad klientide arvu. Lisaks jäävad paljudes liikmesriikides kehtima teatavad piirangud seoses sotsiaalsete kogunemistega, sealhulgas eraüritustega, nagu pulmad, kus tavapäraselt veini tarbitakse.

(8)

Samuti ei ole oodata, et ülemaailmne turism, mille käive peaks 2020. aasta teises kvartalis vähenema 70 %, taastuks järgmise kuue kuu jooksul piisavalt, et kompenseerida tarbimise puudumist restoranides ajal, mil kehtisid ulatuslikud liikumispiirangud.

(9)

Üldiselt hinnatakse, et liidus langeb veinitarbimine 2019/2020. turustusaastal 108 miljonile hektoliitrile. See tähendab, et 2019/2020. turustusaastal väheneb üldine tarbimine võrreldes viimase viie turustusaasta keskmisega rohkem kui 8 %.

(10)

Eksport kolmandatesse riikidesse on liidu veinisektori jaoks eriti oluline. 2019. aastal oli ekspordi kogumaht 12,1 miljardit eurot. COVID-19 pandeemia ajal on eksporti mõjutanud logistikaprobleemid ja tarbimise vähenemine, kuna ka kolmandates riikides kehtestati liikumispiirangud. COVID-19 pandeemia puhkemine Hiinas põhjustas sadamates ja ka mujal märkimisväärseid ummikuid ning tühistati üha rohkem saadetisi, mis tähendab seda, et konteinereid on vähem saadaval, mereveotasud suurenevad märkimisväärselt ja eksportijate saadetised lükkuvad edasi. Lisaks on veinieksporti negatiivselt mõjutanud asjaolu, et Ameerika Ühendriikide kehtestasid liidu veinidele suuremad imporditollimaksud. Ameerika Ühendriigid, mis on liidu peamine veini eksporditurg, kehtestasid alates 2019. aasta oktoobrist liidu vaiksetele veinidele 25 % väärtuselised imporditollimaksud.

(11)

Üldiselt prognoositakse, et liidu veinieksport kolmandatesse riikidesse väheneb 2019/2020. turustusaastal 14 % nii eelmise kui ka viimase viie turustusaasta keskmisega võrreldes. Võrreldes 2019. aasta maiga vähenes Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania veinide eksport kolmandatesse riikidesse 2020. aasta mais märkimisväärselt: Prantsusmaa veinieksport kolmandatesse riikidesse vähenes mahult 33 % ja väärtuselt 55 %; Itaalia veinieksport kolmandatesse riikidesse vähenes mahult 22 % ja väärtuselt 26 % ning Hispaania veinieksport kolmandatesse riikidesse vähenes mahult 63 % ja väärtuselt 43 %. Samade võrdlusperioodide alusel on kõige enam mõjutatud vahuveinide eksport. Veinisektori hinnangute kohaselt vähenes 2020. aasta mais Champagne’i eksport Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse mahult 64 % ja väärtuselt 55 %, Prosecco eksport kolmandatesse riikidesse vähenes mahult 27 % ja väärtuselt 32 % ning Cava eksport kolmandatesse riikidesse vähenes mahult ja väärtuselt 40 %.

(12)

Lisaks on praegu laos suured veinikogused, mis on tingitud 174,4 miljoni hektoliitri suurusest erakorralisest saagist 2018/2019. turustusaastal, mis suurendas avamisvarusid 2019/2020. turustusaastal 14 % võrreldes 2018/2019. turustusaastaga. Müümata veini tuleb ladustada.

(13)

Eespool kirjeldatud asjaolude tõttu võib öelda, et tegemist on turu tõsise tasakaalustamatusega.

(14)

Selleks et aidata viinamarjakasvatajatel ja veinitootjatel leida tasakaalu ajal, mil turul tasakaal suuresti puudub, on asjakohane lubada põllumajandustootjatel, põllumajandustootjate liitudel või sellistest liitudest moodustatud ühendustel või tunnustatud tootjaorganisatsioonidel, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudel ja tunnustatud tootmisharudevahelistel organisatsioonidel sõlmida kokkuleppeid ja teha otsuseid veiniviinamarjade ja veini tootmise kohta ajutiselt kuueks kuuks. Kõnealused meetmed hõlmavad järgmist: i) transformatsioon ja töötlemine; ii) ladustamine; iii) ühine müügiedendus; iv) kvaliteedinõuded ja v) tootmise ajutine kavandamine.

(15)

Sellised kokkulepped ja otsused võiksid hõlmata näiteks järgmist: i) veini töötlemine muul otstarbel, näiteks veini destilleerimine alkoholiks; ii) ladustamismahtude loomine ja leidmine, et ladustada suuremas mahus veini; iii) veinitarbimise edendamine; iv) kokkuleppimine kvaliteedinõuetes, mis piiraksid veinide turustamist nendele nõuetele vastavate veinidega, ning v) meetmete kavandamine, et vähendada tulevasi saagikoristusmahtusid.

(16)

Kõiki kokkuleppeid või otsuseid tuleks ajutiselt lubada kuueks kuuks. Kõnealustel meetmetel on eeldatavasti kõige suurem mõju saagikoristuse ajal, mis 2020/2021. turustusaasta puhul algab 2020. aasta augustis, ja enne aastalõpupidustusi, mille käigus tarbitakse ja eksporditakse eelkõige kvaliteetveine ja vahuveine.

(17)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 222 lõike 1 esimesele lõigule lubatakse kokkuleppeid sõlmida ja otsuseid teha siis, kui see ei kahjusta siseturu toimimist ning kõnealuste kokkulepete ja otsuste eesmärk on üksnes stabiliseerida sektorit. Neid eritingimusi ei kohaldata selliste kokkulepete ega otsuste suhtes, mis põhjustavad otseselt või kaudselt turgude jagunemist, kodakondsuse alusel diskrimineerimist või hinnakokkuleppeid. Kui kokkulepped ja otsused ei vasta või enam ei vasta nendele tingimustele, kohaldatakse nende kokkulepete ja otsuste suhtes aluslepingu artikli 101 lõiget 1.

(18)

Käesoleva määrusega antud luba peaks hõlmama liidu territooriumi, kuna turg on suuresti tasakaalust väljas kogu liidus.

(19)

Selleks et liikmesriikidel oleks võimalik hinnata, kas veiniviinamarjade ja veini tootmist käsitlevad kokkulepped ja otsused kahjustavad siseturu toimimist või mitte ning kas nende eesmärk on üksnes stabiliseerida veinisektorit, tuleks teave sõlmitud kokkulepete ja tehtud otsuste, nendega hõlmatud veiniviinamarjade ja veini tootmismahu ning nende kokkulepete ja otsuste kehtivuse aja kohta edastada selle liikmesriigi pädevatele asutustele, k.a sealsed konkurentsiasutused, kelle puhul on kõnealuste kokkulepete ja otsustega hõlmatud suurim osakaal eeldatavast veiniviinamarjade ja veini tootmismahust.

(20)

Arvestades turu tõsist tasakaalustamatust ning vajadust võtta arvesse olemasolevaid veinivarusid, tarbimise vähenemist ja eksporditurgude kadumist ning selleks, et aidata veinisektoril taastuda ajal, mil COVID-19 piiranguid lõdvendatakse, sealhulgas enne ja pärast aastalõpupidustusi, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(21)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Komisjon esitab määruse (EL) 2018/1877 artiklites 19–22 sätestatud korras 15. juuniks 2020 ettepaneku, milles märgitakse a) liikmesriikide 2020. aasta osamaksu teise osa suurus ning b) 2020. aasta osamaks, mida on muudetud juhul, kui aastane osamaks erineb tegelikest vajadustest.

(2)

Euroopa Investeerimispank (EIP) edastas komisjonile 8. aprillil 2020 oma hallatavate rahastamisvahendite kohta kulukohustuste ja maksete ajakohastatud prognoosi vastavalt määruse (EL) 2018/1877 artiklile 46.

(3)

Määruse (EL) 2018/1877 artikli 20 lõikes 1 on sätestatud, et osamaksunõuetega kustutatakse kõigepealt varasemate Euroopa Arengufondide (EAFid) raames ette nähtud summad. Seepärast tuleks esitada nõue tasuda 10. Euroopa Arengufondi (edaspidi „10. EAF“) osamaks EIP-le ja 11. Euroopa Arengufondi (edaspidi „11. EAF“) osamaks komisjonile.

(4)

Määruse (EL) 2018/1877 artiklis 55 on sätestatud, et sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (edaspidi „sisekokkulepe“), artikli 1 lõike 2 punktis a kindlaks määratud liikmesriikide osamaksu vähendatakse 10. EAFi projektide ja varasemate EAFide sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 kohaselt sidumata jäänud või sisekokkuleppe artikli 1 lõike 4 kohaselt vabastatud summade võrra, kui nõukogu ei otsusta ühehäälselt teisiti.

(5)

Nõukogu võttis 24. oktoobril 2019 komisjoni ettepaneku alusel vastu otsuse (EL) 2019/1800, (3) milles määratakse liikmesriikide 2020. aasta EAFi osamaksu summad järgmiselt: komisjonile 4 400 000 000 eurot ja EIP-le 300 000 000 eurot,

(1)

Ühisettevõte CS2 tegutseb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 558/2014.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 1 peaksid määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning artikli 4 kohaldamise piirangud, kui selle sätted vastavad artiklites 14–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, põhinema ühisettevõtte CS2 vastuvõetud sise-eeskirjadel, kui need ei põhine aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidel.

(3)

Neid sise-eeskirju, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise sätteid, ei tohiks kohaldada, kui andmesubjektide õiguste piiramine on sätestatud aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktis.

(4)

Oma haldustegevuse raames võib ühisettevõte CS2 läbi viia haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetlusi, OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoiminguid, menetleda rikkumisest teatamise juhtumeid, ahistamisjuhtumeid (ametlikud ja mitteametlikud menetlused) ning asutusesiseseid ja -väliseid kaebusi ning korraldada siseauditeid, andmekaitseametniku tehtavaid uurimisi kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 ja ametisiseseid (IT-)turbekontrolle.

(5)

Ühisettevõte CS2 töötleb isikuandmete eri kategooriaid, sealhulgas nn kindlaid andmeid (objektiivsed andmed, näiteks identifitseerimisandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side andmed ja liiklusandmed) ja nn pehmeid andmeid (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks õiguslikud põhjendused, käitumisteave, hindamised, andmed tegevuse ja käitumise kohta ning andmed, mis on seotud või ilmnenud seoses menetluse või toimingu reguleerimisesemega) (4).

(6)

Ühisettevõte CS2, keda esindab tegevdirektor, on vastutav töötleja, olenemata vastutava töötleja rolli edasisest delegeerimisest ühisettevõttes CS2 isikuandmete töötlemise konkreetsete toimingutega seotud tööülesannete täitmiseks.

(7)

Isikuandmeid säilitatakse turvaliselt elektroonilises keskkonnas või paberil, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed, et ära hoida ebaseaduslikku juurdepääsu või andmete edastamist isikutele, kellel ei ole seaduslikku õigust sellistele isikuandmetele juurde pääseda. Töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja ja asjakohane eesmärgil, milleks andmeid töödeldakse, ning isikuandmete kaitse teadetes, privaatsusteadetes või ühisettevõtte CS2 dokumentides määratud ajavahemiku jooksul.

(8)

Sise-eeskirju peaks kohaldama kõigile andmetöötlustoimingutele, mida ühisettevõte CS2 teeb haldusjuurdlustes, distsiplinaarmenetlustes, OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingutes, rikkumisest teatamise menetlustes, ahistamisjuhtumite (ametlikes ja mitteametlikes) menetlustes, asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlustes, siseauditites, andmekaitseametniku uurimistes kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2, (IT-)turbekontrollides, millega tegeldakse asutusesiseselt või asutuseväliselt (nt CERT-EU).

(9)

Sise-eeskirju peaks kohaldama selliste andmetöötlustoimingute suhtes, mida tehakse enne eespool osutatud menetluste algust, nende ajal ning menetlustulemuste järelmeetmete kontrollimisel. Samuti peaksid need hõlmama igasugust abi ja koostööd, mida ühisettevõte CS2 pakub riiklikele ametiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele väljaspool oma haldusjuurdlusi.

(10)

Sise-eeskirjade kohaldamise korral peab ühisettevõte CS2 põhjendama, miks on piirangud demokraatlikus ühiskonnas proportsionaalsed ja rangelt vajalikud, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust.

(11)

Selle raames on ühisettevõte CS2 kohustatud eespool nimetatud menetlustes austama nii palju kui võimalik ning kõiki asjakohaseid õigusakte ja suuniseid täielikult järgides andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige õigust teabele, õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.

(12)

Ühisettevõte CS2 võib siiski olla kohustatud piirama andmesubjektidele esitatavat teavet ja muid andmesubjektide õigusi, et kaitsta eelkõige oma juurdlusmenetlusi, muude ametiasutuste juurdlusi ja menetlusi ning oma juurdluste ja muude menetlustega seotud isikute õigusi.

(13)

Ühisettevõte CS2 võib seega teavet piirata eesmärgiga kaitsta juurdlust ning muude andmesubjektide põhiõigusi- ja vabadusi.

(14)

Ühisettevõte CS2 peaks regulaarselt kontrollima, kas piiramist õigustavad tingimused kehtivad, ning tühistama piirangu, kui need enam ei kehti.

(15)

Vastutav töötleja peaks andmekaitseametnikku teavitama edasilükkamise ja läbivaatamise ajal,