ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 214

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

63. aastakäik
6. juuli 2020


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2020/963, 26. juuni 2020, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa-Vahemere lennunduslepingut muutva protokolli sõlmimist, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

1

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2020/964, 26. juuni 2020, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel rahvusvahelise oliivinõukogu liikmete nõukogus võetav seisukoht seoses oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavate kaubandusstandarditega

3

 

 

KODU- JA TÖÖKORRAD

 

*

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti haldusnõukogu otsus, 6. aprill 2020, sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega EMSA tegevuse raames

5

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

6.7.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/963,

26. juuni 2020,

milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa-Vahemere lennunduslepingut muutva protokolli sõlmimist, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ning lõike 8 esimese lõiguga,

võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise akti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

5. detsembril 2004 andis nõukogu komisjonile volituse pidada läbirääkimisi ühelt poolt ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko vahelise Euroopa-Vahemere lennunduslepingu sõlmimiseks.

(2)

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vaheline Euroopa-Vahemere lennundusleping (2) (edaspidi „leping“) kirjutati alla Brüsselis 12. detsembril 2006.

(3)

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise lepingule kirjutati alla Luxembourgis 25. aprillil 2005 ja see jõustus 1. jaanuaril 2007.

(4)

Et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, on vaja lepingut protokolliga muuta.

(5)

Protokoll allkirjastati 18. juunil 2012.

(6)

Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(7)

Protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokoll, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa-Vahemere lennunduslepingut, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga („protokoll“), kiidetakse Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide nimel heaks (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu ja selle liikmesriikide nimel protokolli (4) artiklis 4 sätestatud teate ning teeb järgmise avalduse:

„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajaduse korral lepingu tekstis esinevaid viiteid „Euroopa Ühendusele“ või „ühendusele“ käsitada viidetena „Euroopa Liidule“ või „liidule“.“

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 26. juuni 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

A. METELKO-ZGOMBIĆ


(1)  17. juuni 2020. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 386, 29.12.2006, lk 57.

(3)  Protokolli tekst koos allkirjastamise ja ajutise kohaldamise otsusega on avaldatud ELT L 200, 27.7.2012, lk 25.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


OTSUSED

6.7.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/3


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/964,

26. juuni 2020,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel rahvusvahelise oliivinõukogu liikmete nõukogus võetav seisukoht seoses oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavate kaubandusstandarditega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2016/1892 (1) allkirjastati 18. novembril 2016 ÜRO peakorteris New Yorgis liidu nimel 2015. aasta rahvusvaheline oliiviõli- ja lauaoliivileping („leping“), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval. Leping jõustus ajutiselt 1. jaanuaril 2017 vastavalt selle artikli 31 lõikele 2.

(2)

Leping sõlmiti liidu nimel 17. mail 2019 nõukogu otsusega (EL) 2019/848 (2).

(3)

Lepingu artikli 7 lõike 1 kohaselt võtab rahvusvahelise oliivinõukogu liikmete nõukogu („liikmete nõukogu“) vastu otsuseid, millega muudetakse oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavaid kaubandusstandardeid.

(4)

Liikmete nõukogu võtab 29. juunist3. juulini 2020 toimuval 111. istungjärgul vastu otsused, millega muudetakse oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavaid kaubandusstandardeid („muutmisotsused“).

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel liikmete nõukogus võetav seisukoht, kuna vastu võetavad muutmisotsused toovad liidule kaasa õiguslikke tagajärgi rahvusvahelises kaubanduses rahvusvahelise oliivinõukogu teiste liikmetega ning need võivad otsustavalt mõjutada liidu õigust, nimelt komisjoni poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (3) artiklile 75 vastu võetud oliiviõli turustamisstandardeid.

(6)

Liikmete nõukogu poolt vastuvõetavad muutmisotsused käsitlevad Δ-7-stigmastenooli kohta otsustamisskeemi lisamist rafineeritud oliiviõli ja sellise oliiviõli suhtes, mis koosneb rafineeritud oliiviõlist ja külmpressitud oliiviõlist, ning meetodi nimetuse, täpsuse ja arvväärtuste ning kromatogrammide läbivaatamist. Nimetatud muutmisotsuseid on komisjoni ja liikmesriikide oliiviõlisektori teadus- ja tehnikavaldkonna eksperdid põhjalikult arutanud. Muutmisotsused aitavad oliiviõlistandardeid rahvusvaheliselt ühtlustada ja loovad raamistiku, millega tagatakse aus konkurents oliiviõlisektori toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks neid muutmisotsuseid toetada. Sellest tulenevalt on vaja muuta komisjoni määrust (EMÜ) nr 2568/91 (4).

(7)

Kui osa liikmeid ei saa oma nõusolekut anda ja muutmisotsuse vastuvõtmine liikmete nõukogu 111. istungjärgul lükkub seetõttu edasi, tuleks seisukoht, mille kohaselt toetatakse muutmisotsuste vastuvõtmist, võtta liidu nimel sellise võimaliku menetluse raames, mida liikmete nõukogu kasutab otsuste kirjavahetuse teel vastuvõtmiseks vastavalt lepingu artikli 10 lõikele 6. Kirjavahetuse teel toimuv vastuvõtumenetlus tuleks algatada enne liikmete nõukogu järgmist korralist istungjärku 2020. aasta novembris.

(8)

Liidu huvide säilitamiseks peaks liidu esindajatel olema liikmete nõukogus lubatud taotleda muutmisotsuste vastuvõtmise edasilükkamist hilisemale istungjärgule, kui enne kõnealust istungjärku või selle ajal esitatud uus teaduslik või tehniline teave seab tõenäoliselt kahtluse alla liidu nimel võetava seisukoha,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel liikmete nõukogu 111. istungjärgul, mis toimub 29. juunist3. juulini 2020, või menetluse raames, millega liikmete nõukogu võtab otsuseid vastu kirjavahetuse teel enne nõukogu järgmist korralist istungjärku 2020. aasta novembris, seoses oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavate kaubandusstandarditega, on toetada liikmete nõukogu poolt oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavate kaubandusstandardite muutmist käsitlevate otsuste vastuvõtmist (5).

Artikkel 2

Kui on tõenäoline, et artiklis 1 osutatud seisukohta võib mõjutada enne liikmete nõukogu 111. istungjärku või selle ajal esitatud uus teaduslik või tehniline teave, taotleb liit, et liikmete nõukogu poolt oliiviõlide ja oliivijääkõlide suhtes kohaldatavate kaubandusstandardite muutmist käsitlevate otsuste vastuvõtmine lükataks edasi seni, kuni määratakse kindlaks liidu seisukoht uue teabe alusel.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 26. juuni 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

A. METELKO-ZGOMBIĆ


(1)  Nõukogu 10. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1892 2015. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 293, 28.10.2016, lk 2).

(2)  Nõukogu 17. mai 2019. aasta otsus (EL) 2019/848 2015. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 139, 27.5.2019, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(4)  Komisjoni 11. juuli 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2568/91 oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta (EÜT L 248, 5.9.1991, lk 1).

(5)  Vt dokument 8457/20: http://register.consilium.europa.eu.


KODU- JA TÖÖKORRAD

6.7.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/5


EUROOPA MERESÕIDUOHUTUSE AMETI HALDUSNÕUKOGU OTSUS,

6. aprill 2020,

sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega EMSA tegevuse raames

EUROOPA MERESÕIDUOHUTUSE AMETI (EMSA) HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (1), eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 18. detsembri 2019. aasta arvamust (DH/GC/vm/D(2019) 2673 C 2019-0876) ning Euroopa Andmekaitseinspektori suuniseid uue määruse artikli 25 ja sise-eeskirjade kohta,

võttes arvesse muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Amet tegutseb kooskõlas asutamismäärusega.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 1 peaksid määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning artikli 4 (kui selle sätted vastavad artiklites 14–22 sätestatud õigustele ja kohustustele) kohaldamise piirangud põhinema ameti vastuvõetavatel sise-eeskirjadel, kui sellised piirangud ei põhine aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidel.

(3)

Neid sise-eeskirju, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise sätteid, ei tohi kohaldada, kui andmesubjektide õiguste piiramine on sätestatud aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktis.

(4)

Täites oma kohustusi seoses andmesubjektide õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab amet kaalutlema, kas kohaldada saab määruses sätestatud erandeid.

(5)

Oma tegevuse raames võib amet läbi viia haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetlusi, OLAFile teatatud võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoiminguid, menetleda rikkumisest teatamise juhtumeid, ahistamisjuhtumite (ametlikke ja mitteametlikke) menetlusi ning ametisiseseid ja -väliseid kaebusi ning korraldada siseauditeid, andmekaitseametniku kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 tehtavaid uurimisi ja ametisiseseid (IT-)turbekontrolle.

Amet töötleb eri kategooriate isikuandmeid, sealhulgas nn kindlaid andmeid (objektiivsed andmed, näiteks identifitseerimisandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side andmed ja liiklusandmed) ja/või nn pehmeid andmeid (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks õiguslikud põhjendused, käitumisteave, hindamised, andmed tegevuse ja käitumise kohta ning andmed, mis on seotud või ilmnenud seoses menetluse või toimingu reguleerimisesemega).

(6)

Amet, keda esindab tegevdirektor, on vastutav töötleja, olenemata vastutava töötleja rolli edasisest delegeerimisest EMSAs isikuandmete töötlemise konkreetsete toimingutega seotud tööülesannete täitmiseks.

(7)

Isikuandmeid säilitatakse turvaliselt elektroonilises keskkonnas või paberil, mis aitab ära hoida ebaseaduslikku juurdepääsu või andmete edastamist isikutele, kellel puudub teadmisvajadus. Töödeldavaid isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja ja asjakohane eesmärgil, milleks andmeid töödeldakse, ning isikuandmete kaitse teadetes, privaatsusteadetes või ameti dokumentides määratud ajavahemiku jooksul.

(8)

Sise-eeskirju kohaldatakse isikuandmete töötlemise kõigis toimingutes, mida amet teeb seoses haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste, OLAFile teatatud võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingute, rikkumisest teatamise menetluste, ahistamisjuhtumite (ametlike ja mitteametlike) menetluste ning ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemise, siseauditite, andmekaitseametniku kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 tehtavate uurimiste ning ametisiseste või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavate (IT-)turbekontrollidega.

(9)

Neid kohaldatakse andmetöötlustoimingute suhtes, mida tehakse enne nimetatud menetluste algust, nende ajal ning menetlustulemuste järelmeetmete kontrollimisel. See hõlmab ka abi ja koostööd, mida amet pakub riiklikele ametiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele väljaspool oma haldusjuurdlusi.

(10)

Nende sise-eeskirjade kohaldamisel peab amet põhjendama, miks need piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed ning austavad põhiõiguste ja -vabaduste olemust.

(11)

Seda silmas pidades on amet kohustatud austama nimetatud menetlustes võimalikult suures ulatuses andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige õigust teabele, õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.

(12)

Sellegipoolest võib amet olla sunnitud piirama andmesubjekti teavitamist ja andmesubjekti muid õigusi, et kaitsta eeskätt oma uurimisi, muude avaliku sektori asutuste uurimisi ja menetlusi ning ka oma uurimiste või muude menetlustega seotud teiste isikute õigusi.

(13)

Amet võib seega piirata andmesubjekti teavitamist, et kaitsta uurimist ning teiste andmesubjektide põhiõigusi ja -vabadusi.

(14)

Amet peab korrapäraselt jälgima, et piirangu aluseks olnud tingimused kehtivad, ning piirangu tühistama, kui need enam ei kehti.

(15)

Vastutav töötleja peab edasilükkamisel ja läbivaatamisel teavitama andmekaitseametnikku,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad tingimuste kohta, mille korral amet võib lõikes 2 sätestatud menetluste raames kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25 piirata määruse artiklites 14–21, 35 ja 36 ning ka artiklis 4 sätestatud õigusi.

2.   Ameti tegevuse raames kohaldatakse käesolevat otsust isikuandmete töötlemise selliste toimingute suhtes, mida amet teeb seoses haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste, OLAFile teatatud võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingute, rikkumisest teatamise juhtumite, ahistamisjuhtumite (ametlike ja mitteametlike) menetluste ning ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemise, siseauditite, andmekaitseametniku kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 tehtavate uurimiste ning ametisiseste või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavate (IT-)turbekontrollidega.

3.   Nimetatud andmete kategooriad on nn kindlad andmed (objektiivsed andmed, näiteks identifitseerimisandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side andmed ja liiklusandmed) ja/või nn pehmed andmed (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks õiguslikud põhjendused, käitumisteave, hindamised, andmed tegevuse ja käitumise kohta ning andmed, mis on seotud või ilmnenud seoses menetluse või toimingu reguleerimisesemega).

4.   Täites oma kohustusi seoses andmesubjektide õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab amet kaalutlema, kas kohaldada saab määruses sätestatud erandeid.

5.   Käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võidakse piiranguid kohaldada järgmiste õiguste suhtes: andmesubjekti õigus teabele, õigus tutvuda andmetega ning õigus nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust. Käesolevaga kiidetakse heaks EMSA ametnike ja ajutiste teenistujate ametikohtade liikide ja ametinimetuste vastavustabelid kooskõlas personalieeskirjade artikli 5 lõikega 4 (tabelid on esitatud käesoleva otsuse lisas).

Artikkel 2

Vastutava töötleja kirjeldus

1.   Isikuandmete töötlemise toimingutes on vastutav töötleja amet, keda esindab tegevdirektor, kes võib vastutava töötleja funktsiooni delegeerida. Andmesubjekte teavitatakse delegeeritud vastutavast töötlejast veebilehel avaldatavates isikuandmete kaitse teadetes või registreerimiskannetes ja/või ameti siseveebis.

2.   Artikli 1 lõikes 3 nimetatud isikuandmete säilitamisperiood ei tohi olla pikem kui on vaja ja asjakohane eesmärgil, milleks andmeid töödeldakse. Ühelgi juhul ei tohi see olla pikem kui artikli 5 lõikes 1 nimetatud isikuandmete kaitse teadetes, privaatsusteadetes või registreerimiskannetes täpsustatud säilitamisperiood.

3.   Kui amet kaalub piirangu kohaldamist, arvestatakse riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eriti riski muude andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning ameti juurdluste või menetluste mõju tühistamise riski, näiteks seoses asitõendite hävitamisega. Riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele on seotud peamiselt, ent mitte ainult, maine kahjustamise riskiga ning kaitse ja ärakuulamise õiguse kahjustamise riskiga.

Artikkel 2a

Kaitsemeetmed

Vastutav töötleja võtab kohustuse kehtestada kaitsemeetmed, et hoida ära kuritarvitamist või ebaseaduslikku andmetega tutvumist või nende edastamist, muu hulgas alljärgnevad meetmed.

a)

Paberdokumente hoitakse turvakappides ja/või seifi(de)s ning neile on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel.

b)

Kõiki elektroonilisi andmeid säilitatakse turvalises IT-rakenduses vastavalt ameti turbestandarditele ning elektroonilistes erikaustades, millele on juurdepääs ainult volitatud töötajatel. Asjakohased juurdepääsutasemed määratakse individuaalselt.

c)

Andmebaas(id) on kaitstud salasõnaga ühekordse sisselogimissüsteemi alusel ning automaatselt ühendatud kasutajatunnuse ja salasõnaga. Andmebaaside ja andmetega tutvumine teise kasutaja nimel/teise kasutaja andmetega on rangelt keelatud. E-dokumente hoitakse turvaliselt, et kaitsta nendes sisalduvate andmete konfidentsiaalsust ja privaatsust.

d)

Kõigil isikutel, kellel on juurdepääs andmetele, on konfidentsiaalsuskohustus.

Artikkel 3

Piirangud

1.   Amet kohaldab piiranguid üksnes selleks, et tagada:

a)

liikmesriikide julgeolek, avalik julgeolek või riigikaitse;

b)

süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine;

c)

liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgid või liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;

d)

liidu institutsioonide ja organite sisejulgeolek, sealhulgas nende elektroonilise side võrgustike julgeolek;

e)

kohtusüsteemi sõltumatuse ja kohtumenetluse kaitse;

f)

reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;

g)

jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, isegi harvadel juhtudel, kui see on seotud avaliku võimu teostamisega punktides a–c osutatud juhtudel;

h)

andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse;

i)

tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamine.

2.   Eespool lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide kohaldamise erijuhtumina võib amet kohaldada piiranguid järgmistel juhtudel:

a)

kui loetletud õiguste järgimist võiksid piirata muud liidu institutsioonid, organid ja asutused määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 nimetatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas kõnealuse määruse IX peatükiga või muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste asutamisaktidega;

b)

kui liidu asjaomase institutsiooni, organi või asutuse seatud piirangu eesmärk satuks ohtu, kui EMSA ei kohaldaks samade isikuandmete suhtes samaväärset piirangut;

c)

kui loetletud õiguste järgimist võiks piirata liikmesriigi pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (3) artiklis 23 osutatud muude õigusaktide alusel või selliste meetmete alusel, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (4) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3;

d)

kui asjaomase pädeva asutuse seatud piirangu eesmärk satuks ohtu, kui EMSA ei kohaldaks samade isikuandmete suhtes samaväärset piirangut;

e)

kui nende õiguste järgimine ja kohustuste täitmine võib kahjustada ameti koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega tema ülesannete täitmisel.

Enne esimese lõigu punktides a ja b viidatud asjaoludel piirangute kohaldamist konsulteerib amet asjaomaste komisjoni talituste, liidu institutsioonide, organite või asutuste või liikmesriikide pädevate asutustega, välja arvatud juhul, kui ameti jaoks on selge, et piirangu kohaldamine on ette nähtud mõne neis punktides nimetatud õigusaktiga.

3.   Kõik piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed, võttes arvesse riske andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust demokraatlikus ühiskonnas.

4.   Piirangu kohaldamise kaalutlemisel hinnatakse käesolevate eeskirjade alusel iga kuue (6) kuu tagant piirangu vajalikkust ja proportsionaalsust. Aruandluskohustuse täitmiseks dokumenteeritakse see sisehindamisteates igal üksikjuhul eraldi.

5.   Piirangud tühistatakse kohe, kui nende aluseks olnud tingimused enam ei kehti. Eelkõige tehakse seda siis, kui leitakse, et piiratud õiguse kasutamine ei tühistaks enam kehtestatud piirangu mõju ega kahjustaks muude andmesubjektide õigusi või vabadusi.

Artikkel 4

Läbivaatamine andmekaitseametniku poolt

1.   Amet teavitab põhjendamatu viivituseta ameti andmekaitseametnikku, kui vastutav töötleja piirab kooskõlas käesoleva otsusega andmesubjektide õiguste kohaldamist või pikendab piirangu kehtivust. Vastutav töötleja annab andmekaitseametnikule juurdepääsu piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangut sisaldavale registreerimiskandele ning märgib dokumendis andmekaitseametniku teavitamise kuupäeva

2.   Andmekaitseametnik võib esitada vastutavale töötlejale kirjaliku taotluse piirangute kohaldamise läbivaatamiseks. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku kirjalikult taotletud läbivaatamise tulemustest.

3.   Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku, kui piirangud tühistatakse.

Artikkel 5

Andmesubjekti teavitamine

1.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata õigust teabele järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis:

a)

haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)

OLAFile teatatud võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)

rikkumisest teatamise menetlused;

d)

ahistamisjuhtumite (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)

asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)

siseauditid;

g)

andmekaitseametniku kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 tehtavad uurimised;

h)

ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-)turbekontrollid.

Amet lisab isikuandmete kaitse teadetesse, privaatsusteadetesse või määruse (EL) 2018/1725 artikli 31 kohastesse registreerimiskannetesse, mis on avaldatud tema veebilehel ja/või siseveebis ja millega teavitatakse andmesubjekte nende õigustest asjaomase menetluse raames, teabe, mis on seotud nimetatud õiguste võimaliku piiramisega. Teabes kirjeldatakse, mis õigusi võidakse piirata, piirangu põhjusi ja võimalikku kestust.

2.   Ilma et see piiraks lõike 3 sätete kohaldamist, teavitab amet, kui see on proportsionaalne, põhjendamatu viivituseta ja kirjalikult individuaalselt ka kõiki andmesubjekte, keda peetakse konkreetses andmetöötlustoimingus asjaomasteks isikuteks, nende õigustest seoses praeguste või tulevaste piirangutega.

3.   Kui amet piirab täielikult või osaliselt andmesubjektide teavitamist lõike 2 alusel, registreerib ta piirangu kehtestamise põhjused ja õigusliku aluse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 3, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu.

Registreerimiskanne ning, kui asjakohane, selle aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid registreeritakse. Taotluse korral tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

4.   Lõikes 3 nimetatud piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kehtestamise põhjused.

Kui piirangu põhjused enam ei kehti, teatab amet andmesubjektile piirangu kohaldamise peamised põhjused. Samal ajal teavitab amet andmesubjekti õigusest esitada millal tahes kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

Amet vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ning asjaomase juurdluse, menetluse või uurimise lõpetamisel. Pärast seda hindab vastutav töötleja iga kuue kuu tagant piirangu kohaldamise vajalikkust.

Artikkel 6

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesoleva otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata juurdepääsu õigust järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis, kui see on vajalik ja proportsionaalne:

a)

haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)

OLAFile teatatud võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)

rikkumisest teatamise menetlused;

d)

ahistamisjuhtumite (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)

asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)

siseauditid;

g)

andmekaitseametniku kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 tehtavad uurimised;

h)

ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-)turbekontrollid.

Kui andmesubjektid taotlevad juurdepääsu oma isikuandmetele, mida töödeldakse seoses ühe või mitme konkreetse juhtumiga, või konkreetsele isikuandmete töötlemise toimingule kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 17, piirdub amet taotlusele hinnangu andmisel üksnes nende isikuandmetega.

2.   Kui amet piirab täielikult või osaliselt määruse (EL) 2018/1725 artiklis 17 sätestatud õigust tutvuda andmetega, teeb ta järgmist:

a)

teavitab taotlusele vastamisel asjaomast andmesubjekti kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse;

b)

dokumenteerib sisehindamisteates piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise ning piirangu kestuse.

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 8 võib punktis a nimetatud teabe esitamist edasi lükata, selle võib esitamata jätta või selle esitamisest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju.

Amet vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ja asjaomase uurimise lõpetamisel. Pärast seda hindab vastutav töötleja iga kuue kuu tagant piirangu kohaldamise vajalikkust.

3.   Registreerimiskanne ning, kui asjakohane, selle aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid registreeritakse. Taotluse korral tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 7

Andmete parandamise, kustutamise ning töötlemise piiramise õigus

1.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ette nähtud tingimustel võib vastutav töötleja piirata andmete parandamise, kustutamise ja piiramise õigust järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis, kui see on vajalik ja asjakohane:

a)

haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)

OLAFile teatatud võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)

rikkumisest teatamise menetlused;

d)

ahistamisjuhtumite (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)

asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)

siseauditid;

g)

andmekaitseametniku kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 tehtavad uurimised;

h)

ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-)turbekontrollid;

i)

üksnes avariitaaste ja osaliste andmete taastamise tarbeks töödeldavate järjestikuste autonoomsete registreerimiskannete varundamine.

2.   Kui amet piirab täielikult või osaliselt määruses (EL) 2018/1725 sätestatud õigust andmete parandamisele (artikkel 18), õigust andmete kustutamisele (artikli 19 lõige 1) ja õigust isikuandmete töötlemise piiramisele (artikli 20 lõige 1), võtab ta käesoleva otsuse artikli 6 lõikes 2 kirjeldatud meetmed ning teeb registreerimiskande kooskõlas otsuse artikli 6 lõikega 3. Olenemata eespool kirjeldatud meetmetest tuleb kõik piirangud läbi vaadata käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimuste alusel.

Artikkel 8

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest ning elektroonilise side konfidentsiaalsus

1.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise õigust järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis, kui see on vajalik ja asjakohane:

a)

haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)

OLAFile teatatud võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)

rikkumisest teatamise menetlused;

d)

asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

e)

siseauditid;

f)

andmekaitseametniku kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 tehtavad uurimised;

g)

ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-)turbekontrollid.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata elektroonilise side konfidentsiaalsuse õigust järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis, kui see on vajalik ja asjakohane:

a)

haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)

OLAFile teatatud võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)

rikkumisest teatamise menetlused;

d)

ahistamisjuhtumite ametlikud menetlused;

e)

asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)

ametisisesed või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavad (IT-)turbekontrollid.

3.   Kui amet piirab määruse (EL) 2018/1725 kohast andmesubjekti teavitamist isikuandmetega seotud rikkumisest (artikkel 35) või elektroonilise side konfidentsiaalsust (artikkel 36), dokumenteerib ja registreerib ta piirangu põhjused kooskõlas käesoleva otsuse artikli 5 lõikega 3. Kohaldatakse käesoleva otsuse artikli 5 lõiget 4. Olenemata eespool kirjeldatud meetmetest tuleb kõik piirangud läbi vaadata käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimuste alusel.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Lissabon, 6. aprill 2020

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti nimel

haldusnõukogu esimees

Andreas NORDSETH


(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).