(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2015/1389 (2) on allkirjastatud protokoll, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, (3) et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (edaspidi „protokoll“), tingimusel et see sõlmitakse.

(2)

Protokoll tuleks heaks kiita,

(1)

Komisjon on kooskõlas nõukogu otsusega, millega anti komisjonile luba alustada läbirääkimisi, pidanud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel läbirääkimisi ühise lennunduspiirkonna lepingu (edaspidi „leping“) sõlmimiseks Gruusiaga.

(2)

Kooskõlas nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate otsusega 2012/708/EL (2) kirjutati lepingule alla 2. detsembril 2010, tingimusel et see hiljem sõlmitakse.

(3)

Lepingu on ratifitseerinud kõik liikmesriigid peale Horvaatia Vabariigi. Horvaatia Vabariik ühineb lepinguga vastavalt 5. detsembri 2011. aasta ühinemislepingule lisatud ühinemisaktis sätestatud menetlusele. Asjaomane Horvaatia Vabariigi ühinemise protokoll kirjutati alla 2014. aasta novembris.

(4)

Leping tuleks liidu nimel heaks kiita.

(5)

Otsuse 2012/708/EL artiklid 3 ja 4 sisaldavad sätteid lepingus sätestatud eri küsimustes otsuste tegemise ja esindamise kohta. Lähtudes Euroopa Kohtu 28. aprilli 2015. aasta otsusest kohtuasjas C-28/12, (3) tuleks lõpetada mõne nimetatud sätte kohaldamine. Võttes arvesse aluslepinguid, ei ole kõnealustes küsimustes ega liikmesriikide teavitamiskohustuse kohta vaja kehtestada uusi sätteid. Seetõttu tuleks alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast lõpetada otsuse 2012/708/EL artikli 3 lõigete 2–5 ning artiklite 4 ja 5 kohaldamine,

(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2014/928/EL (2) on protokoll, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, (3) et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (edaspidi „protokoll“), allkirjastatud, eeldusel et see sõlmitakse.

(2)

Protokoll tuleks heaks kiita,

(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2015/372 (2) on protokoll, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse vahel sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (3) (edaspidi „protokoll“), allakirjastatud, eeldusel et see sõlmitakse.

(2)

Protokoll tuleks heaks kiita,

(1)

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vaheline ühise lennunduspiirkonna leping (2) („leping“) allkirjastati 26. juunil 2012, eeldusel et see sõlmitakse, vastavalt nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsusele 2012/639/EL (3).

(2)

Lepingu on ratifitseerinud kõik liikmesriigid peale Horvaatia Vabariigi, kes ühineb lepinguga vastavalt 2012. aasta ühinemisaktile. Protokoll, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, (4) kirjutati alla 22. juulil 2015 vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1389 (5).

(3)

Leping tuleks liidu nimel heaks kiita.

(4)

Otsuse 2012/639/EL artiklid 4 ja 5 sisaldavad sätteid lepingus sätestatud mitmesugustes küsimustes otsuste tegemise ja esindamise kohta. Lähtudes Euroopa Kohtu 28. aprilli 2015. aasta otsusest kohtuasjas C-28/12 (6) komisjon vs. nõukogu, tuleks nende sätete kohaldamine lõpetada. Võttes arvesse aluslepinguid, ei ole kõnealustes küsimustes vaja kehtestada uusi sätteid ning enam ei ole vaja otsuse 2012/639/EL artiklis 6 ette nähtud sätteid komisjoni teavitamise kohta. Seetõttu tuleks alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast lõpetada otsuse 2012/639/EL artikli 4 lõigete 2–5 ning artiklite 5 ja 6 kohaldamine,

(1)

Kooskõlas nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsusega 2013/398/EL (2) allkirjastati 10. juunil 2013 ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse vaheline Euroopa – Vahemere piirkonna lennundusleping (edaspidi „leping“), (3) eeldusel et see sõlmitakse.

(2)

Lepingu on ratifitseerinud kõik liikmesriigid peale Horvaatia Vabariigi, kes ühineb lepinguga vastavalt 2012. aasta ühinemisaktile. Protokoll, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, (4) kirjutati alla 19. veebruaril 2015 kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2015/372 (5).

(3)

Leping tuleks liidu nimel heaks kiita.

(4)

Lepingut tuleks rakendada kooskõlas liidu seisukohaga, et 1967. aasta juunis Iisraeli valitsemisalaga liidetud territooriumid ei ole Iisraeli Riigi territooriumi osa.

(5)

Otsuse 2013/398/EL artiklid 4 ja 5 sisaldavad sätteid lepingus sätestatud mitmesugustes küsimustes otsuste tegemise ja esindamise kohta. Lähtudes Euroopa Kohtu 28. aprilli 2015. aasta otsusest kohtuasjas C-28/12 (6) komisjon vs. nõukogu, tuleks nende sätete kohaldamine lõpetada. Võttes arvesse aluslepinguid, ei ole kõnealustes küsimustes vaja kehtestada uusi sätteid ning enam ei ole vaja otsuse 2013/398/EL artiklis 6 ette nähtud sätteid komisjoni teavitamise kohta. Seetõttu tuleks alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast lõpetada otsuse 2013/398/EL artikli 4 lõigete 2–5 ning artiklite 5 ja 6 kohaldamine,

(1)

Kooskõlas nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsusega 2012/750/EL (2) allkirjastati ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vaheline Euroopa – Vahemere piirkonna lennundusleping (3) (edaspidi „leping“) 15. detsembril 2010, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)

Lepingu on ratifitseerinud kõik liikmesriigid peale Horvaatia Vabariigi, kes ühineb lepinguga vastavalt 2012. aasta ühinemisaktile. Protokoll, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, (4) kirjutati alla 3. mail 2016 kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2016/803 (5).

(3)

Leping tuleks liidu nimel heaks kiita.

(4)

Otsuse 2012/750/EL artiklid 3 ja 4 sisaldavad sätteid lepingus sätestatud mitmesugustes küsimustes otsuste tegemise ja esindamise kohta. Lähtudes Euroopa Kohtu 28. aprilli 2015. aasta otsusest kohtuasjas C-28/12, (6) komisjon vs. nõukogu, tuleks nende sätete kohaldamine lõpetada. Aluslepinguid arvesse võttes ei ole kõnealustes küsimustes vaja kehtestada uusi sätteid ning otsuse 2012/750/EL artikli 5 kohased komisjoni teavitamise sätted ei ole enam vajalikud. Sellest tulenevalt tuleks alates käesoleva otsuse jõustumise päevast lõpetada otsuse 2012/750/EL artikli 3 lõigete 2–5 ning artiklite 4 ja 5 kohaldamine,

(1)

Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon (edaspidi „Chicago konventsioon“) jõustus 4. aprillil 1947. Sellega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) ning selle eesmärk on reguleerida rahvusvahelist lennutransporti.

(2)

Kõik liidu liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalisriigid ja ICAO liikmed, samal ajal kui liidul on teatavates ICAO organites vaatlejastaatus.

(3)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil 2015. aasta detsembris võeti vastu Pariisi kokkulepe (1). Pariisi kokkuleppe eesmärkide hulgas on ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine tunduvalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, ning jõupingutuste tegemine, et piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Heitkoguste vähendamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid, sealhulgas rahvusvaheline lennundus.

(4)

2016. aastal otsustati ICAO assamblee 39. istungjärgul selle resolutsiooniga A39-3 rakendada üleilmne turupõhine meede rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) kujul, et hoida rahvusvahelise lennunduse tekitatav kasvuhoonegaaside heide 2020. aasta tasemel. Liidu seisukoht kõnealuse meetme ja selle erinevate üksikasjalike elementide väljatöötamise ja vastuvõtmise kohta on kindlaks määratud nõukogu otsusega (EL) 2016/915 (2).

(5)

ICAO nõukogu võttis 27. juunil 2018 oma 214. istungjärgu kümnendal istungil vastu Chicago konventsiooni IV köite 16. lisa esimese väljaande: rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem (CORSIA) (edaspidi „IV köite 16. lisa“).

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2392 (3) muudeti 2017. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (4). Selle määruse üheks eesmärgiks oli valmistada ette CORSIA rakendamine alates 2021. aastast, sätestada liidu õiguse alusel nõuded CORSIA eesmärkidel seire, aruandluse ja tõendamise kohta ning täpsustada CORSIA rakendamise aruandlust ja selle läbivaatamist.

(7)

IV köite 16. lisas sisalduvad normid muutuvad siduvaks Chicago konventsiooniga kehtestatud korras ja tähtaegade jooksul. Samuti muutuvad need normid liidule ja selle liikmesriikidele siduvaks kehtivate rahvusvaheliste lennutranspordilepingute alusel.

(8)

Selleks et ICAO saaks täielikult arvesse võtta praegust õiguslikku raamistikku liidu tasandil, on liikmesriigid kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2018/2027 (5) teatanud erinevustest. Otsuse (EL) 2018/2027 alusel ei võeta direktiivi 2003/87/EÜ selle praegusel kujul kohaldamisel arvesse lennuettevõtja riikkondsust ja põhimõtteliselt hõlmab see lende, mis väljuvad lennuväljalt või saabuvad lennuväljale, mis asub selle liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“). Direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisel ei tehta vahet liikmesriikide ja/või Euroopa Majanduspiirkonna riikide siselendude ning nendevaheliste lendude vahel. Praeguses etapis kohaldatakse neid norme nii seire-, aruandlus- ja kontrollinõuete kui ka kompenseerimisnõuete suhtes.

(9)

Otsuse (EL) 2018/2027 alusel teatatud erinevusi arvesse võttes on IV köite 16. lisas sätestatud seire-, aruandlus- ja kontrollinõuded, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019, inkorporeeritud liidu õigusesse komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2018/2066 (6) ja (EL) 2018/2067 (7) ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/1603 (8). Nende määruste kohaselt toimub heitkoguste andmete kogumine ja edastamine ICAO sekretariaadile katseetapis.

(10)

Vastavalt IV köite 16. lisa II osa 3. peatüki punktidele 3.1.3 ja 3.2.1 ning 1. liitele peavad osalisriigid teatama ICAO-le, kas nad on otsustanud vabatahtlikult osaleda või lõpetada vabatahtlik osalemine CORSIAs alates 1. jaanuarist 2021. Samuti peavad osalisriigid teatama ICAO-le, missuguse võimaluse nad on valinud lennukikäitajate kompenseerimisnõuete arvutamiseks ajavahemikul 2021–2023. Need teated tuleb esitada 30. juuniks 2020.

(11)

Nendest sätetest tuleneb, et IV köite 16. lisa teatavad õiguslikud tagajärjed sõltuvad asjakohaste teadete esitamisest ICAO-le ja sellest, missugused on nende teadete tingimused. Seetõttu kuulub liidu seisukoha vastuvõtmine selliste teadete suhtes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaldamisalasse.

(12)

Sellega seoses on IV köite 16. lisa kohaseid teatamisnõudeid arvesse võttes asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ICAOs võetav seisukoht, eelkõige seetõttu, et vabatahtlik osalemine CORSIAs ja 16. lisa IV köite punkti 3.2.1 kohase võimaluse valimine võivad otsustavalt mõjutada õigusi ja kohustusi valdkonnas, mis on hõlmatud liidu õigusega, eelkõige direktiiviga 2003/87/EÜ ning teataval määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 (9).

(13)

Liit ja liikmesriigid on korduvalt teatanud, (10) et nad on valmis osalema CORSIAs alates 1. jaanuarist 2021.

(14)

Vabatahtlik osalemine CORSIAs tähendab seda, et vastavalt IV köite 16. lisa punktile 3.2.1 tuleb valida võimalus lennukikäitajate kompenseerimisnõuete arvutamiseks ajavahemikul 2021–2023. Sellega seoses on asjakohane võtta arvutuste aluseks vastavalt 2021., 2022. ja 2023. aasta heitkogused. Kõnealune võimalus annab keskkonnale ja rahvusvahelisele transpordile tõenäoliselt suuremat kasu kui teine olemasolev võimalus, mille puhul arvutuste aluseks võetakse 2020. aasta heitkogused, kuna rahvusvahelise lennunduse heitkogused on 2021., 2022. ja 2023. aastal eeldatavalt suuremad kui 2020. aastal, mis tähendab ka suuremaid kompenseerimisnõudeid. Lisaks aitaks see suurendada järjepidevust, kuna IV köite 16. lisa punktiga 3.2.2 nähakse ette, et alates 2024. aastast on arvutuste aluseks asjaomase aasta heitkogused.

(15)

Vastavalt 2021., 2022. ja 2023. aasta heitkoguste valimist lennukikäitajate kompenseerimisnõuete arvutamiseks kohaldataks ajavahemikul 2021–2023 kõigi asjaomase liikmesriigiga seostatud lennukikäitajate suhtes kooskõlas ICAO dokumendi „CORSIA Aeroplane Operator to State Atributions“ (11) („Lennukikäitajad ja nende riigipõhine jaotus CORSIA raames“) viimase versiooniga.

(16)

Praegu on direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud süsteemi ja 16. lisa IV köite vahel teatavad erinevused. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28b lõikes 2 on ette nähtud, et 12 kuu jooksul pärast ICAO raames asjaomaste vahendite vastuvõtmist ja enne CORSIA kasutuselevõttu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitleb võimalusi kõnealuste vahendite rakendamiseks liidu õiguses direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamise kaudu ning milles komisjon hindab muu hulgas CORSIA ambitsioonikust ja keskkonnaalast terviklikkust, sealhulgas selle üldist ambitsioonikust seoses Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, osalustaset, selle täidetavust, läbipaistvust, mittetäitmise korral kohaldatavaid karistusi, üldsuse kaasamise menetlusi, kompensatsiooniühikute kvaliteeti, heitkoguste seiret, aruandlust ja tõendamist, registreid, aruandekohustust ja biokütuste kasutamise norme. Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28b lõikele 3 peab komisjon lisama aruandele vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepaneku selle direktiivi artiklis 28a sätestatud erandite muutmiseks, välja jätmiseks, pikendamiseks või asendamiseks kooskõlas liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustusega vähendada heitkoguseid kõikides majandussektorites, et säilitada liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus.

(17)

Komisjon ei ole aruannet veel esitanud. Seetõttu on vaja, et komisjon esitaks kiiresti direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28b lõikes 2 osutatud aruande koos vastava Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekuga, tehes seda nii kiiresti kui võimalik ja enne 2020. aasta lõppu.

(18)

Sellega seoses on vaja tagada, et praeguseid ning võimalikke tulevasi erinevusi liidu õiguse ja 16. lisa IV köite vahel võetakse tõhusalt arvesse, et säilitada vajaduse korral liidu õigusraamistik, sealhulgas seadusandja vabadus otsustada selle üle, missugust korda liit asjaomases valdkonnas tulevikus kohaldab.

(19)

Asjakohased teated ICAO-le peaks seetõttu sisaldama viidet otsuse (EL) 2018/2027 kohaselt teatatud erinevusele, mida kohaldatakse vabatahtliku osalemisega seotud küsimuste suhtes. Kuna see erinevus, kuivõrd see on ikka veel asjakohane, hõlmab üksnes riikide pädevust eri käitajate puhul, tuleks asjakohase teatega ICAO-le alles jätta ka võimalus teatada täiendavatest erinevustest.

(20)

Seisukohti, mis võetakse liidu nimel ICAOs, peaks väljendama iga liidu liikmesriik, kes on ICAO liige,

(1)

Nõukogu võttis 25. novembril 2005 vastu ühismeetme 2005/889/ÜVJP, (1) millega asutati Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah).

(2)

Nõukogu võttis 28. juunil 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/1115, (2) millega muudeti ühismeedet 2005/889/ÜVJP ning pikendati selle kehtivust kuni 30. juunini 2020.

(3)

Poliitika- ja julgeolekukomitee leppis 16. aprillil 2020 kokku, et COVID-19 pandeemia tõttu tuleks EU BAM Rafahit seniste volitustega pikendada veel 12 kuu võrra kuni 30. juunini 2021, eeldusel et missioonile tehakse strateegiline läbivaatamine niipea kui asjaolud seda võimaldavad.

(4)

EU BAM Rafahile tuleks kõnealuseks uueks üheaastaseks ajavahemikuks määrata lähtesumma.

(5)

Ühismeedet 2005/889/ÜVJP tuleks vastavalt muuta.

(6)

EU BAM Rafah viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.