(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Mele del Trentino“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Mele del Trentino“ registreerida,

(1)

Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 447/2014 (2) artiklile 33 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 (3) ja (EL) nr 1299/2013 (4) sätestatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

(2)

COVID-19 pandeemia tagajärjed on enneolematult mõjutanud piiriülese koostöö programmide rakendamist nii ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kui ka Euroopa territoriaalse koostöö raames. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid. Need meetmed peaksid võimaldama IPA II alusel rahastatavatel piiriülese koostöö programmidel aidata paindlikult ja tõhusalt reageerida kiiresti tekkivatele vajadustele sellistes kõige enam mõjutatud sektorites nagu tervishoid, ettevõtlus (sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ja tööturg, edendades nii sotsiaalmajanduslikku taastumist programmidega hõlmatud tegevusvaldkondades.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 (5) ja (EL) 2020/558 (6) kehtestatud erimeetmeid kohaldatakse Euroopa territoriaalse koostöö piiriülese koostöö programmide ja IPA II piiriülese koostöö programmide suhtes sedavõrd, kuivõrd rakendusmääruse (EL) nr 447/2014 artiklites 33–48 osutatakse sätetele, mida on muudetud määrustega (EL) 2020/460 ja (EL) 2020/558. Samas on asjakohane muuta ka rakendusmääruse (EL) nr 447/2014 teatavaid sätteid, mida kõnealused erimeetmed ei hõlma.

(4)

Selleks et leevendada COVID-19 pandeemiale reageerimise mõju avaliku sektori eelarvetele, tuleks korraldusasutustele anda erandlik võimalus taotleda 100 % kaasrahastamismäära kohaldamist 2020.–2021. aruandeaastal kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolu korral.

(5)

COVID-19 pandeemiale paindlikuma reageerimise tagamiseks tuleks liikmesriikidele näha ette võimalus programmi paindlikumalt rakendada ning kehtestada piiriülese koostöö programmide muutmise lihtsustatud menetlus, mis ei nõua komisjoni otsust. Täpsustada tuleks teavet, mis tuleb selliste muudatuste kohta komisjonile esitada.

(6)

Arvestades, et COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud olukorras tuleb tegutseda kiiresti, on asjakohane näha ette käesolevas määruses sätestatud meetmete viivitamatu kohaldamine, mistõttu peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 447/2014 vastavalt muuta.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 231/2014 kohaselt moodustatud IPA II komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni direktiiviga 2003/31/EÜ (2) lisati toimeaine beeta-tsüflutriin nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)

Toimeaine beeta-tsüflutriini heakskiit aegub rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa kohaselt 31. oktoobril 2020.

(4)

Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus toimeaine beeta-tsüflutriini heakskiidu pikendamiseks.

(5)

Taotlejad esitasid täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)

Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 8. märtsil 2017 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)

Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejatele ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

9. augustil 2018 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas beeta-tsüflutriin võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(9)

Toiduohutusamet tuvastas probleeme. Täpsemalt tegi toiduohutusamet kindlaks, et beeta-tsüflutriiniga töödeldud peediseemet laadivad ja külvavad töötajad puutuvad kokku lubamatu riskiga. Lisaks sellele tegi toiduohutusamet kindlaks, et beeta-tsüflutriini kasutamine kartuli- või nisupõllul kujutab endast suurt riski elanikele, sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele ja veeorganismidele. Veel tegi toiduohutusamet kindlaks, et kõnealuse toimeaine kasutamine (püsi- või mittepüsi-) kasvuhoones kasvatatavate tomatite puhul kujutab endast lubamatut riski käitajatele ja töötajatele ning mittepüsikasvuhoones kasvatatavate tomatite puhul sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele. Lisaks ei olnud olemasolevate andmete põhjal võimalik lõpule viia tarbijatele avalduva riski hindamist.

(10)

Komisjon palus taotlejatel esitada oma märkused toiduohutusameti järelduse kohta. Lisaks palus komisjon rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt, et taotlejad esitaksid oma märkused pikendamist käsitleva aruande kohta. Taotlejad esitasid oma märkused, mida analüüsiti põhjalikult.

(11)

Vaatamata taotlejate esitatud väidetele ei olnud võimalik kõnealuse ainega seotud probleeme lahendatuks lugeda.

(12)

Seega ei ole vähemalt ühe taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seetõttu on asjakohane jätta toimeaine beeta-tsüflutriini heakskiit vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktile b pikendamata.

(13)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(14)

Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega beeta-tsüflutriini sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tagasi võtmiseks.

(15)

Kui liikmesriigid annavad beeta-tsüflutriini sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, ei tohi kõnealune ajavahemik olla pikem kui 12 kuud alates käesoleva määruse jõustumisest.

(16)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1589 (7) pikendati beeta-tsüflutriini heakskiidu kehtivusaega 31. oktoobrini 2020, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna aga otsus heakskiidu pikendamata jätmise kohta on tehtud enne kuupäeva, mil heakskiidu pikendamine aegub, tuleks käesolevat määrust kohaldada nii kiiresti kui võimalik.

(17)

Käesolev määrus ei piira õigust esitada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt uut taotlust beeta-tsüflutriini heakskiitmiseks.

(18)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruse (EL) nr 952/2013 (edaspidi „tolliseadustik“) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (2) praktilisest rakendamisest ilmnes, et rakendusmäärusesse on vaja teha mõned muudatused, et kohandada seda paremini ettevõtjate ja tolli vajadustega ning võtta arvesse seadusandlikke arenguid ja tolliseadustiku jaoks kehtestatud elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtuga seotud arengusuundasid.

(2)

Euroopa Liidu Kohus tunnistas otsusega kohtuasjas C-661/15 (3) kehtetuks komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (4) artikli 145 lõike 3, milles on kehtestatud üheaastane tähtaeg, et võtta arvesse defektse kauba hinna korrigeerimist selle tolliväärtuse määramisel. Kohus otsustas sel ajal kohaldatud tolliseadustiku (5) alusel, et võlgnik oleks võinud saada tagasi määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 145 lõike 2 kohaldamisest tuleneva tolliväärtuse vähendamisega proportsionaalse imporditollimaksu kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil selle tollimaksu summa võlgnikule teatavaks tehti. Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 145 lõikega 3 aga vähendati seda võimalust 12 kuu peale, kuna kõnealuse määruse artikli 145 lõike 2 kohaldamisest tulenevat tolliväärtuse korrigeerimist saaks arvesse võtta ainult juhul, kui seda on tehtud 12 kuu jooksul. Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 145 lõige 3 läks vastuollu tolliseadustiku artikliga 29 koostoimes selle seadustiku artikliga 78 ja artikli 236 lõikega 2. Seepärast oli see kehtetu. Määrused (EMÜ) nr 2913/92 ja (EMÜ) nr 2454/93 ei kehti enam, kuid rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 132 punktiga c on samuti kehtestatud ühe aasta pikkune periood defektse kauba tolliväärtuse korrigeerimiseks. Seepärast tuleks see punkt välja jätta, nii et oleks selge, et tolliseadustiku artikli 121 lõike 1 punktis a sätestatud kolmeaastane üldine tähtaeg enammääratud tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotlemiseks kehtib ka defektse kauba puhul. Õiguskindluse huvides ja selgitamaks, et nendel juhtudel ei oleks tulnud kohaldada üheaastast tähtaega, tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 132 punkt c välja jätta tagasiulatuvalt alates kõnealuse rakendusmääruse jõustumise kuupäevast.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 182 on sätestatud, et sisenemise ülddeklaratsioonidega seotud teabe esitamiseks, töötlemiseks, salvestamiseks ja vahetamiseks ning edasiseks teabevahetuseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist info- ja sidesüsteemi. Komisjon on otsustanud rakendusotsusega (EL) 2019/2151 (6) seada sisse uue elektroonilise süsteemi (ICS2), et toetada julgeoleku ja turvalisuse riskianalüüsi, mis tehakse enne kauba tolli saabumist, ja sellega seotud kontrolle, st sisenemise ülddeklaratsiooni andmete töötlemist tolli riskianalüüsi ja kontrolli jaoks ning seonduvat teabevahetust. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 182 muuta, et täpsustada, milleks ICS2 kasutada, ja samuti selleks, et tagada ühtlustamine liidu tolliterritooriumi piires, nõuda ettevõtjatelt, et nad kasutaksid komisjoni ja liikmesriikide loodud kauplejate ühtlustatud liidest, esitada tollile sisenemise ülddeklaratsiooni andmed ja vahetada seonduvat teavet.

(4)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 183 on sätestatud sisenemise ülddeklaratsiooni andmete esitamise eeskirjad, sealhulgas kohustus, et tolliseadustiku artikli 127 lõike 6 kohaselt esitavad erijuhtudel sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid muud isikud (dokumentide mitmekordne esitamine). ICS2 kasutuselevõtt kolme väljalaskena (1. väljalase, 2. väljalase ja 3. väljalase) võimaldab seda, et sisenemise ülddeklaratsiooni andmete mitmekordse esitamise saab järk-järgult kasutusele võtta asjaomastes transpordisektorites ja ärimudelites. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 183 muuta, et selgitada eeskirju, mis kehtivad seni, kuni ICS2 täielikult toimima hakkab. Lähtekohaks on olemasoleva impordikontrollisüsteemi alusel kehtiv olukord. Kõikide transpordiliikide (lennu-, mere-, sisevee-, maantee- ja raudteetransport) vedajad, sealhulgas kullerfirmad, peavad selle süsteemi kaudu kohe esitama kõik sisenemise ülddeklaratsiooni andmed kauba kohta, mille puhul ei loobuta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (7) artikli 104 kohaselt sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest. Uue elektroonilise süsteemi 1. väljalaske kasutuselevõtust alates peavad kullerfirmad lennutranspordi puhul esitama lisaks minimaalse andmestu kõikide saadetiste kohta, olenemata nende väärtusest, ja postiettevõtjatelt nõutakse esimest korda minimaalse andmestu esitamist, kuid ainult sellistes postisaadetistes sisalduva kauba kohta, mille lõppsihtkoht on liit. Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklile 106 käsitatakse kuni uue süsteemi 2. väljalaske kasutuselevõtuni minimaalset andmestut täieliku sisenemise ülddeklaratsioonina postisaadetistes sisalduva kauba puhul ja saadetistes sisalduva kauba puhul, mille väärtus ei ületa 22 eurot. ICS2 süsteemi 2. väljalaske kasutuselevõtu esimesest päevast alates on dokumentide mitmekordne esitamine võimalik lennutranspordis. Lennuettevõtjad peavad lõpetama olemasoleva impordikontrollisüsteemi kasutamise ja liituma järk-järgult uue ICS2 süsteemiga, mille kaudu nad peavad esitama asjakohase andmestu sisenemise ülddeklaratsiooni andmete kohta. Uue süsteemi 3. väljalaske kasutuselevõtu esimesest päevast alates on dokumentide mitmekordne esitamine võimalik ka muude transpordiliikide puhul. Nende transpordiliikidega seotud vedajad peavad järk-järgult liituma uue süsteemiga. Liikmesriigid määravad kindlaks kuupäevad, millest alates on ettevõtjad kohustatud kasutama uue süsteemi erinevaid väljalaskeid vastavalt rakendusotsuse (EL) 2019/2151 lisa I osa punktile 6 selles kehtestatud kasutuselevõtu ajavahemike jooksul. Artiklit 183 tuleks samuti muuta, et selgitada eeskirju, mille kohaselt määratakse kindlaks esimene sisenemistolliasutus, kui isik, kes esitab sisenemise ülddeklaratsiooni andmed, ei tea, milline on kaupa vedava transpordivahendi esimene liitu saabumise koht.

(5)

Uue süsteemi kolme väljalaske kasutuselevõtul tuleks kohaldada teavitamiskohustust seoses sisenemise ülddeklaratsiooni andmete esitamisega muude isikute kui vedaja poolt. Üldine viide rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 184 osutatud impordikontrollisüsteemi kasutuselevõtule tuleks vastavalt asendada konkreetsemate viidetega ICS2 kolmele väljalaskele. Mereteed pidi veetavast kaubast teatamise kohustust tuleks kohaldada alates hetkest, mil vedaja on kohustatud kasutama uue süsteemi 3. väljalaset. Õhuteed pidi või posti teel veetavast kaubast teatamise kohustust tuleks kohaldada alates hetkest, mil vedaja on kohustatud kasutama uue süsteemi 2. väljalaset.

(6)

Tolli kohustuse puhul registreerida sisenemise ülddeklaratsiooni andmete esitamine ja teatada sellest registreerimisest tuleks samuti ICS2 erinevaid väljalaskeid arvesse võtta. Üldine viide rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 185 osutatud impordikontrollisüsteemi kasutuselevõtule tuleks vastavalt asendada konkreetsemate viidetega uue süsteemi kolmele väljalaskele. Toll peaks registreerima sisenemise ülddeklaratsiooni andmed ja teatama sellest registreerimisest ICS2 süsteemi 1. väljalaske kasutuselevõtu esimesest päevast alates. Pärast uue süsteemi 2. väljalaske kasutuselevõttu on teatavates olukordades võimalik dokumentide mitmekordne esitamine ja seepärast tuleks ka artiklis 185 märkida, et alates sellest kuupäevast peaksid tolliasutused olema kohustatud teavitama vedajat teiste ettevõtjate esitatud sisenemise ülddeklaratsiooni andmete registreerimisest, kui vedaja on taotlenud enda teavitamist.

(7)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 186 tuleks täpsustada tähtajad, mille jooksul tuleb sisenemise ülddeklaratsiooni andmete põhjal teha riskianalüüs, ja vajalikud meetmed, mis tuleb riskianalüüsiga seoses võtta. Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 186 tuleks sätestada, et põhimõtteliselt peab esimene sisenemistolliasutus pärast sisenemise ülddeklaratsiooni õigeaegset kättesaamist tegema riskianalüüsi enne kauba saabumist liidu tolliterritooriumile. Õhuteed pidi toodava kauba puhul peaks see tähtaeg siiski olema lühem. Esimene sisenemistolliasutus peaks tegema selle kauba riskianalüüsi niipea kui võimalik pärast seda, kui ta on saanud sisenemise ülddeklaratsiooni minimaalse andmestu. Selleks et tagada tollikontrollide ühetaoline kohaldamine, tuleks muuta artiklit 186, et määrata kindlaks meetmed, mida esimene sisenemistolliasutus peab võtma, et teha sisenemise ülddeklaratsiooni andmete põhjal riskianalüüs. Vastavalt tolliseadustiku artiklitele 46, 47 ja 128 peab esimene sisenemistolliasutus eelkõige vahetama teavet kõnealustes andmetes märgitud liikmesriikidega ja nende liikmesriikidega, kes on salvestanud ICS2 süsteemi sisenemise ülddeklaratsiooni andmetega vastavuses olevat julgeoleku- ja turvariskidega seotud teavet, mille kohaselt peavad teised tolliasutused korraldama riskianalüüsi ja tegema riskianalüüsi teatavad tulemused kättesaadavaks.

(8)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 186 tuleks samuti muuta, et anda esimesele sisenemistolliasutusele õigus soovitada pärast riskianalüüsi tegemist kauba kontrollimiseks kõige sobivamat kohta ja kõige sobivamaid meetmeid. Kontrollimiseks soovitatud kõige sobivamas kohas pädeval tolliasutusel peaks olema võimalik valida, kas ta järgib soovitust, kuid igal juhul peaks ta olema kohustatud teatama sisenemistolliasutusele, kas kontroll on tehtud või mitte, ning kui see on tehtud, teatama ka kontrolli tulemused. Lisaks on asjakohane kehtestada menetluseeskiri, mille kohaselt peavad tolliasutused kasutama ICS2 süsteemi, et teatada riski hindamistest ja kontrolli tulemustest tolliseadustiku artikli 46 lõikes 5 sätestatud juhtudel või vahetada mis tahes muid kontrolli tulemusi vastavalt tolliseadustiku artikli 47 lõikele 2. Kohustust teha kauba esitamisel riskianalüüs tuleks laiendada, et see hõlmaks rohkem juhtumeid, mille puhul loobutakse sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2015/2446.

(9)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 187 pealkirja tuleks muuta, võtmaks arvesse, et selles on esitatud üleminekueeskirjad, kuna neid kohaldatakse ainult kuni ICS2 kasutuselevõtuni. Kuni uus süsteem muutub kättesaadavaks, peaks toll tegema riskianalüüsi sellise teabe põhjal, mis on olemasolevas impordikontrollisüsteemis. Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 187 tuleks sätestada, et olemasolevat impordikontrollisüsteemi tuleb kasutada kuni uue süsteemi kasutuselevõtu kuupäevadeni. Samuti tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 187 lõikes 5 ajakohastada viiteid delegeeritud määrusele (EL) 2015/2446. Eeskirju selle kohta, et kaupa ei ole võimalik vabastada enne, kui riskianalüüs on tehtud, ja selle kohta, kuidas teha riskianalüüsi pärast sisenemise ülddeklaratsiooni muutmist, tuleks kohaldada ka üleminekuperioodil ja seepärast tuleks need lisada rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklisse 187.

(10)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 188 sätestatud menetluseeskirjades sisenemise ülddeklaratsiooni muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks tuleks eristada uut ICS2 süsteemi ja olemasolevat impordikontrollisüsteemi. Uut süsteemi tuleks kasutada selleks, et esitada taotlusi sisenemise ülddeklaratsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalus lubada esitada paberkandjal taotlusi selliste deklaratsioonide muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, mille esitamiseks kasutati olemasolevat impordikontrollisüsteemi.

(11)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 189 tuleks muuta, et eristada olemasoleva impordikontrollisüsteemi alusel kohaldatavaid õhusõidukite ja laevade marsruudi muutmise eeskirju eeskirjadest, mida hakatakse kohaldama uue elektroonilise ICS2 süsteemi alusel.

(12)

Kuna delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punktiga 51 on võetud kasutusele ELi vorm 302, tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 207, et lubada kasutada ELi vormi 302 liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks.

(13)

Kuna muudeti delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 141 toimingute kohta, mida loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks, tuleks vastavalt muuta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 218, et täpsustada, millistel juhtudel loetakse teatavad tolliformaalsused sisenemisel või väljumisel samuti toimunuks toiminguga, mida loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks.

(14)

Kuna delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 141 lõikega 3 on kehtestatud üleminekueeskiri postisaadetiste deklareerimiseks nende esitamisega tollile kuni ICS2 süsteemi 1. väljalaske kasutuselevõtuni, et toetada julgeoleku ja turvalisuse riskianalüüsi ja seonduvaid kontrolle, tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikliga 220 selgitada, et postisaadetiste vastuvõtmise ja vabastamise erieeskirjad on samuti üleminekueeskirjad.

(15)

Nii NATO vormi 302 kui ka ELi vormi 302 kasutamiseks tuleks kehtestada menetluseeskirjad muude tolliprotseduuride jaoks kui transiit. Seepärast tuleks rakendusmäärusesse (EL) 2015/2447 lisada uued artiklid 220a ja 220b. Selleks et tagada menetluseeskirjade sujuv toimimine, tuleks kõnealuse määruse artikliga 221 nõuda, et liikmesriikide toll määraks tolliasutuse või -asutused, kes vastutaks tolliformaalsuste ja -kontrollide eest sellise kauba puhul, mida veetakse või kasutatakse NATO vormi 302 või ELi vormi 302 alusel.

(16)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 221 tuleks samuti muuta, selgitamaks, et tolliasutus, mis asub liikmesriigis, kus kauba lähetamine või vedu lõpeb, peab olema teatava tollimaksuvaba kauba impordiks deklareerimise pädev tolliasutus, kui see kaup on deklareeritud käibemaksuga maksustamise eesmärgil muu korra kui nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (8) XII jaotise 6. peatüki 4. jaos sätestatud kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kauba kaugmüügi erikorra alusel (nn impordi ühtne kontaktpunkt). Eesmärk on tagada, et selle kauba suhtes kohaldatakse kauba siht- või tarbimisliikmesriigi käibemaksumäära.

(17)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 271 tuleks muuta, et edendada standarditud teabevahetusega (INF) seotud elektroonilise süsteemi ühtlustatud kasutamist. Selleks et kehtestada ettevõtjatele ühtne menetlus nõutavate andmeelementide sisestamiseks kõnealusesse süsteemi, peaksid asjaomased ettevõtjad kasutama kauplejate ühtlustatud liidest.

(18)

Kuna rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikliga 221 on kehtestatud kohustus, et liikmesriigid määraksid tolliasutuse, kes vastutaks kõikide tolliformaalsuste ja -kontrollide eest sellise kauba puhul, mida veetakse või kasutatakse kas NATO vormi 302 või ELi vormi 302 alusel, muutub kõnealuse määruse artikkel 285, milles sätestatakse sama kohustus üksnes transiidi jaoks, üleliigseks ja see tuleks välja jätta. Lisaks tuleks NATO vormiga 302 varustamist käsitlevaid sätteid ja selliste vormide kasutamise suhtes kohaldatavaid menetluseeskirju laiendada transiidile, mis toimub ELi vormi 302 alusel. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikleid 285, 286 ja 287 vastavalt muuta ning lisada uued sätted.

(19)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 321 tuleks muuta, et täpsustada, millal lõpeb liidu transiidiprotseduur kauba puhul, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile kinnistranspordiseadmega, ja selgitada, milline on sellise kauba õiguslik olukord, kui liidu transiidiprotseduur on lõppenud.

(20)

Rakendusmäärust (EL) 2015/2447 tuleks muuta, et kehtestada võimalus lõpetada erandjuhul ajutise impordi protseduur kauba puhul, mis on seoses sõjalise tegevusega ära tarvitatud või hävitatud.

(21)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 324 lõike 1 kohaselt võivad ettevõtjad kohaldada seestöötlemisprotseduuri (IM/EX) lihtsustatud lõpetamist, kuna töödeldud tooted loetakse reekspordituks. Juhul kui seestöötlemisprotseduurile (IM/EX) suunatud liiduvälise kauba suhtes kohaldataks muu hulgas mõnda kaubanduspoliitika meedet, kui kaup deklareeritaks vabasse ringlusse lubamiseks, ei ole protseduuri lihtsustatud lõpetamine lubatud. Liidu eelneva järelevalve eesmärgil kehtestatakse mõned kaubanduspoliitika meetmed, mida kohaldatakse üksnes vabasse ringlusse lubamisel. Sellised meetmed, mis mõjutavad rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 324 lõike 1 kohaldamist, on kehtestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/670 (9) teatavate raua- ja terasetoodete impordi suhtes ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/640 (10) teatavate alumiiniumtoodete impordi suhtes. Ettevõtjatel peaks olema lubatud kohaldada rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 324 lõikes 1 kehtestatud tollilihtsustust tagasiulatuvalt kolm aastat enne käesoleva muudatuse jõustumist tingimusel, et nad esitavad asjakohaste järelevalvemeetmetega nõutud andmeelemendid. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 324 lõiget 2 vastavalt muuta.

(22)

Tagamaks et kinnistranspordiseadmega transporditava kauba ekspordiprotseduur on lõpetatud, tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 331 täpsustada, millal see kaup loetakse tollile esitatuks.

(23)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisas 23–02 on esitatud konkreetsed CN-koodid ja kauba kirjeldused, mis ei ole ühise tollitariifistiku (11) muudatuste tõttu enam kasutusel. Seepärast on vaja lisa 23–02 ajakohastada, eelkõige võttes arvesse, et see on esimene ajakohastus pärast 1. maid 2016, kui liidu tolliseadustikku, delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 ja rakendusmäärust (EL) 2015/2447 hakati kohaldama.

(24)

Selleks et tagada paindlikum talituspidevuse protseduur transiidi korral ning vähendada formaalsusi ja tolliasutuste kantavaid kulusid, tuleks pikendada rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisas 72–04 esitatud paberkandjal üldtagatise sertifikaatide ja tagatisest vabastamise sertifikaatide kehtivusaega.

(25)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

(1)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (edaspidi „lõplik määrus“) (3) kehtestas komisjon lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (26 terasetoodete kategooriat). Need meetmed hõlmavad tootekategooriate tariifikvootide süsteemi, mis on kehtestatud nii, et kvoodid häiriksid importi minimaalselt ja tagaksid, et kaubanduspartnerite import säiliks traditsioonilistes mahtudes. Tariifikvoote ületava impordi kohta kehtib 25 % kvoodiväline tariif.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/1590 (edaspidi „esimest läbivaatamist käsitlev määrus“) (4) vaatas komisjon meetmed esimest korda läbi ning võttis kasutusele hulga kohandusi, millega võetakse arvesse muutunud asjaolusid ja liidu huvi muuta nende toimimine tõhusamaks.

(3)

Rakendusmäärusega (EL) 2020/35 (edaspidi „lõppkasutamise määrus“) (5) tühistas komisjon eelnevalt tootekategoorias 4 tariifikvoodi haldamisse tehtud kohanduse, kuna see oli osutunud teostamatuks.

(4)

Lõpliku määruse artikli 8 kohaselt võib komisjon meetmed uuesti läbi vaadata, kui nende kehtivuse ajal asjaolud muutuvad.

(5)

14. veebruaril 2020 algatas komisjon kaitsemeetmete teise läbivaatamise menetluse ja avaldas algatamisteate, (6) milles ta kutsus huvitatud isikuid üles tegema teatavaks oma seisukohad ning esitama tõendid läbivaatamise viie põhjuse kohta (7).

(6)

Nõuetekohane menetlus toimus kaheetapilise kirjaliku menetlusena. Esimeses etapis sai komisjon umbes 90 esildist. Teises etapis lubati huvitatud isikutel ka teiste isikute esialgseid esildisi ümber lükata. Komisjonile laekus üle 30 täiendava esildise.

(7)

Menetluse kirjalik osa lõppes 18. märtsil 2020, mil liit ja teised riigid kehtestasid ranged liikumispiirangud, et peatada COVID-19 pandeemia levik.

(8)

Et läbivaatamise raames arvestada kõnealuse ootamatu arengusuuna majanduslikku mõju, mis tõi kaasa asjaolude märkimisväärse muutuse liidu teraseturu ja praegu kehtivate kaitsemeetmete toimimisel, avas komisjon 30. aprillil 2020 erakorralise lisaperioodi, mille jooksul saavad huvitatud isikud esitada oma seisukohad COVID-19 pandeemia majandusliku mõju kohta teraseturul.

(9)

Pärast kõigi laekunud esildiste põhjalikku analüüsi jõudis komisjon järgmistele järeldustele. Need on jaotatud kuude alajakku. Esimene hõlmab COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju (jagu 3.1), järgmised viis (jaod 3.2–3.6) vastavad teise läbivaatamise menetluse algatamisteates määratletud viiele läbivaatamise põhjusele, mis on järgmised: a) tariifikvootide maht ja eraldamine; b) traditsiooniliste kaubavoogude väljatõrjumine; c) võimalik negatiivne mõju eeliskaubanduspartneritega taotletavate integratsioonieesmärkide saavutamisele; d) selliste WTO liikmeks olevate arenguriikide loetelu ajakohastamine, mis on seoses 2019. aastaga uuendatud impordistatistika alusel meetmete kohaldamisalast välja jäetud; ning e) muud asjaolude muutused, mis võivad nõuda tariifikvoodi eraldamise mahu kohandust.

(10)

Komisjonile laekus umbes 200 esildist COVID-19 pandeemia mõju kohta majandusele ja praeguste kaitsemeetmete toimimisele. Neist enamiku esitasid eksportijad, importijad, kasutajad ja kauplejad. Märkusi esitas ka mitu eksportivat riiki, samuti liidu terasetööstuse (edaspidi „liidu tööstus“) ühingut ja terase allkasutajat.

(11)

Enamikus märkustes oldi rangelt vastu liidu tööstuse ettepanekule vähendada oluliselt tariifikvootide mahtu. Neis märkustes toodi välja, et selline tariifikvootide vähendamine ei tähenda ainult impordi faktilist keeldu, millega rikutakse WTO eeskirju, vaid on ka vastuolus liidu huvidega, kuna sellega eiratakse tootmisahela järgmise etapi turgude (kus terasetootmine oleks väga negatiivselt mõjutatud) huve. Mitu isikut rõhutas ka seda, et täiendavad muudatused tariifikvootide haldamises oleksid täielikult põhjendamata, ja arvas, et kui kaotatakse võimalus kanda kasutamata kvoote ühest kvartalist teise, rikuks see WTO eeskirju ning muudaks meetmed veelgi piiravamaks. Paljud isikud rõhutasid, et COVID-19 pandeemia mõju on alles välja selgitamata, seda on raske ennustada ja see mõjutab terasetööstuse eri segmente erinevalt. Mõni isik tegi seetõttu ettepaneku lükata igasugused kohandused edasi, kuni saadakse mõju kohta selgus, ja pööras tähelepanu asjaolule, et tariifikvootide mahu vähendamine seaks ohtu juba sõlmitud tarnelepingud.

(12)

Kui komisjon võttis 2019. aasta oktoobris vastu liidu terasetööstuse kaitsemeetmete kohanduste esimese paketi, viidati terasetööstuse prognoosis nõudluse vähenemisele, kuna maailmamajandus oli järk-järgult pidurdumas. Lisaks sellise prognoositud nõrgeneva kasvu liberaliseerimise tempo kohandamisele võttis komisjon kasutusele veel mitu muud kohandust, mille eesmärk oli säilitada tavapärased kaubavood ja hoida ära teatava päritoluga ekspordikaupade väljatõrjumine teiste poolt, kasutades üha enam halvenevas majanduskeskkonnas meetmete raames kättesaadavaks tehtud tariifikvoote.

(13)

Sel ajal polnud võimalik ette näha, et mitu kuud hiljem sööstab maailmamajandus COVID-19 pandeemia tõttu kõige rängemasse langusesse pärast 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi. Ametiasutused kogu maailmas andsid välja ranged korraldused haiguse leevendamiseks või piiramiseks, sest pandeemia puhkemisest alates tuli 2020. aasta esimeses kvartalis maksta suurt lõivu. Liikumispiirangute majanduslik mõju on olnud kohene ja ränk. Majandusšoki suurus ja teravus on olnud eriti märkimisväärsed toodangu, kapitalimahutuse, sundpuhkuste ja nõudluse seisukohast.

(14)

Oxford Economicsi andmetel eeldatakse, et ülemaailmne SKP „väheneb aasta esimesel poolel kuni umbes 7 %, mis on peaaegu kaks korda rohkem ülemaailmse finantskriisi ajal täheldatud langusest ja kajastab tähtsamates majandusriikides tehtud laiaulatuslikke ümberhindamisi“ (8). Selline majanduslangus esineb kõikides suuremates tööstussektorites ja tellimused on täielikult kokku kuivanud. 2020. aasta märtsis langes JP Morgani ülemaailmse toodangu liitindeks 133 kuu madalaimale tasemele 39,4 ja languse järskus kuude lõikes indeksitasemel (6,7 punkti) oli kõigi aegade teine (9). „Mõju suurust rõhutasid igakuised rekordilised langused selliste indeksite tasemes nagu toodang (langus 10,1 punkti), uued tellimused (langus 9,4 punkti), lõpetamata tehingud (madalam 7,3 võrra), uued eksporditellimused (langus 10,4) ja tulevased tegevused (13,1 võrra madalam)“ (10). Mais avaldatud IHS Markiti ülemaailmse sektori ostuhalduse indeks (edaspidi „PMI“ e Purchasing Managers Index) kinnitab seda mõju ja näitab toodangu rekordilist kahanemist igas uuritud sektoris, välja arvatud tervishoiuteenused (11).

(15)

Liidu terasetootjad ennustavad nõudluse seiskumist, nii et toodang väheneb 2020. aasta teisel poolel Lõuna-Euroopas üle 60 % ja Põhja-Euroopas umbes 50 %, mida peamiselt põhjustab enneolematu, umbes 80 % nõudluse kahanemine autotööstuses sõidukite müügi ja tootmise järsu vähenemise tulemusena. See on kooskõlas Morgan Stanley järeldustega, mis avaldati panga hiljutises terasetööstust käsitlevas aruandes, (12) kus märgitakse, et „terase lõppturud seisavad silmitsi autode nõudluse (18 % liidu terase nõudlusest) suure kahanemisega, kukkudes märtsis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 40–85 %, samas kui tugevad vastutuuled mõjutavad ka ehitus-, nafta- ja gaasi- ning lennundussegmenti.“ Näib, et eespool osutatud kestev madalseis terase nõudluses on tõenäoline ja seda kinnitab ülemaailmse terasekasutajate ostuhalduse indeksi PMI hooajalise kohanduse areng; nimetatud indeks on koondnäitaja, mis on välja töötatud selleks, et anda täpne ülevaade end terase oluliseks kasutajaks määratlevate tootjate tegutsemistingimustest. Näitaja kukkus aprillis märtsi 49,3-lt 133 kuu madalaimale tasemele, s.o 43,7-le, mida põhjustas seiskunud nõudlus nii sise- kui ka eksporditurgudel, kusjuures nõudlus eksporditurgudel vähenes kiireima tempoga 2008. aasta lõpust alates (13).

(16)

Seega on ilmne, et ettevõtjad ja riigid registreerivad 2020. aasta esimesel poolel suure majandusliku kahju. Arengusuuna muutust võib loota alles teise kvartali lõpus, mil väga vähestes riikides (kui üldse) on võimalik tegevuse kasv. Euroopa Komisjoni 2020. aasta kevadises majandusprognoosis ennustatakse sügavat ja ebaühtlast majanduslangust ja ebakindlat taastumist ning liidus tööpuuduse määra tõusu 2019. aasta 6,7 %-lt 2020. aastal 9 %-le ja seejärel langust 2021. aastal 8 %-le (14).

(17)

Majandusprognoosid 30. juunil 2021 lõppevate kaitsemeetmete ülejäänud kestuse ajaks on sünged. Euroopa Komisjoni 2020. aasta kevadises majandusprognoosis ennustatakse lisaks, et 2020. aastal väheneb liidu majandus 7,5 % ja kasvab 2021. aastal umbes 6 %. Seetõttu ei saa eeldada, et ELi majanduse kriisist tekkinud kahju 2021. aasta lõpuks täielikult hüvitatakse. Investeerimine jääb tagasihoidlikuks ja tööhõive ei jõua varasemale tasemele (15). Võrreldes 2019. aasta sügisese majandusprognoosiga on komisjoni kasvuprognoose liidu ja euroala kohta korrigeeritud allapoole umbes üheksa protsendipunkti võrra.

(18)

Praeguses staadiumis on üldse raske ennustada COVID-19 pandeemiast tuleneva ulatusliku majanduslanguse suurust. Oxford Economicsis on märgitud: „Peamine ebakindlus ei tulene mitte 2020. aasta teise poole languse suurusest, vaid on seotud sellele järgneva taastumise kiiruse ja ajastusega (16).“ IHS Markiti hiljutises ebakindlust käsitlevas analüüsis on täheldatud, et kindlusetus kasvab ülikiiresti üldise finantskriisi tasemele, ning on kirjeldatud, kuidas „äriühingud kardavad majanduslangust rohkem kui kunagi varem ja eeldavad suuresti, et surutis kestab kogu tulevase aasta“ (17).

(19)

Kuigi alates 2020. aasta mai keskpaigast on riigid asunud rakendama pandeemiakontrolli karmistatud meetmetest väljumise strateegiaid, on taastumises siiski palju ebakindlust. Esiteks on praeguses staadiumis raske selgelt mõõta, kui suurt kahju on riiklikele tööstusharudele ning omamaistele ja rahvusvahelistele tarneahelatele tekitatud. Teiseks ei saa välistada, et aasta lõpu poole, kui kontrolli järk-järgult leevendatakse, esinevad uued viiruselained, mille tõttu võidakse liikumispiirangud taastada, nii et tagajärjed on hüplikud ning võivad katkestada majanduse taastumise protsessi ja põhjustada kestvamat kahju.

(20)

Seoses eelmainitud analüüsiga leiab komisjon, et COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandusšokk tähendab asjaolude olulist ja erandlikku muutumist, mis märkimisväärselt mõjutab terasetööstuse toimimist liidus ja kogu maailmas. Seetõttu peab komisjon vajalikuks võtta kaitsemeetmete teise läbivaatamise käigus kohanduste kujundamisel hoolikalt arvesse COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju.

(21)

Nagu eespool selgitatud, kehtestas komisjon juba kaitsemeetmete esimesel läbivaatamisel, kui ta täheldas teraseturul langust, mis oli vastupidine lõplike meetmete vastuvõtmisel esinenud ootustele, kohandused, et korvata mõningast meetmete kohaldamise esimesel aastal märgatud väljatõrjumise mõju. Siiski süveneb kohanduste puudumisel praeguses majanduskeskkonnas selline mõju veelgi.

(22)

Samal ajal kui pandeemiast põhjustatud majandusšokk on olnud suhteliselt sümmeetriline, mis tähendab, et pandeemia on mõjutanud kõiki maailma riike toodangu ja nõudluse järsu ja väga suure kahanemisega, on taastumine 2021. aastal tõenäoliselt ebasümmeetriline. See ei sõltu mitte üksnes pandeemia arengust igas riigis, vaid ka riigi majanduse struktuurist ja selle suutlikkusest taastumismeetmetele reageerida.

(23)

Praeguses olukorras, kus nõudlus on madalseisus ja müügimahud vähenevad märkimisväärselt, mõjutades peaaegu kõiki terasetoodete kategooriaid, koos suure ja kaugeleulatuva ebakindlusega ning tõenäoliselt olulise geograafilise ebasümmeetriaga taastumise kiiruses ja ajastuses, on realistlik eeldada (18), et nii mõnigi terase liitu eksportija võtab kasutusele veel agressiivsema majanduskäitumise, et tegevuse taastumisel pärast pandeemiat "turg tühjendada", tekitades nii teistele turuosalistele majanduslikku kahju.

(24)

Eelkõige võib eeldada, (19) et mõni eksportija, eriti piirkonnas, kus tegevus taastub teistega võrreldes varem, ajastavad müügitegevuse liidu turul varasemaks jõulisemalt kui enne, et nii ruttu kui võimalik ammendada esimesena riigipõhised kvoodid ja olla valmis võtma kasutusele jääkkvoote otsekohe, kui need kättesaadavaks osutuvad.

(25)

Teatud maade eksportijate omakasupüüdlik käitumine suurendab varasemast rohkem ohtu, et teised turuosalised tõrjutakse välja ning nad ise omastavad põhjendamatult turuosa, mis tavaolukorras kuuluks muudele traditsioonilistele kaubavoogudele või kodumaisele toodangule. See on suur oht, sest eksportijad püüavad meeleheitlikult hankida väiksema turu suuremat osa, et korvata vähenenud nõudluse tõttu tekkinud absoluutset müügikahjumit.

(26)

Lisaks sellele, et eespool mainitud omakasupüüdlik käitumine – kui see tõrjub traditsioonilised kaubavood ja omamaise toodangu põhjendamatult turult välja – ohustab päritolu seisukohast traditsiooniliste kaubavoogude säilimist, põhjustab see liidu teraseturul tõenäoliselt ka väga suure tasakaalustamatuse, mis võib lõpuks seada ohtu algsete kaitsemeetmete heastava mõju impordi uue järsu kahanemise vastu loodava kaitse seisukohalt.

(27)

Et tagada sellises olukorras kõikide tarnijate, nii omamaise tööstuse kui ka eksportijate korrakohane naasmine turule ning minimeerida põhjendamatut omakasupüüdlikku käitumist, peab komisjon vajalikuks kehtestada tariifikvootide haldamise kohta kaks üldist kohandust. Esimene on kõikide riigipõhiste kvootide haldamise nihutamine aastalt kvartalile; see kohandus tagab iga tootekategooria kogumahu säilimisel stabiilsema impordivoo ja minimeerib impordi põhjendamatu kahanemise ohtu meetmete ülejäänud kehtivuse ajal. Teine täiendav kohandus on täpsema korra kehtestamine, mille abil saadakse juurdepääs riigipõhiseid kvoote kasutavate riikide jääkkvootidele. Selle kohandusega saab vajaduse korral eraldada jääkkvoote turgu valitsevatele väiksematele eksportivatele riikidele, kes kuuluvad tariifikvootide üldisesse jaotisesse, ja minimeerida ohtu, et riigipõhiseid kvoote kasutavad eksportijad tõrjuvad nad turult välja. Neid kahte kohandust käsitletakse üksikasjalikumalt jagudes 3.2 ja 3.3.

(28)

Selles jaos hindas komisjon, kas tariifikvootide maht ja eraldamine, sealhulgas nende haldamine, on nõuetekohased. Nagu algatamisteates märgitud, pööras komisjon lisaks huvitatud isikute esitatud märkustele ja tõenditele meetmete kohaldamise teise aasta jooksul hindamisel eritähelepanu sellele, et arendada edasi tariifikvootide kasutamist, (20) mida on kõigi 26 tootekategooria puhul iga päev jälgitud.

(29)

Enamik huvitatud isikuid esitas märkusi läbivaatamise selle tahu kohta. Paljud neist, eelkõige eksportivad tootjad, kolmandate riikide valitsused, kasutajad ja importijad, taotlesid vaatlusaluste tootekategooriate jaoks kas tariifikvootide mahtude suurendamist või teistsuguse eraldamissüsteemi kehtestamist. Need taotlused hõlmasid vaatlusperioodi muutmist, et arvutada tariifikvootide mahud välja nii, et saaks kasutada suuremaid kvoote. Mõni huvitatud isik palus komisjonil muuta riigipõhiste kvootide eraldamise alust, st suurendada või vähendada praegust 5 % piirmäära.

(30)

Samal ajal toetas liidu tööstus mitmeid vastupidiseid kohandusi. Ennekõike taotles liidu tööstus, et tariifikvoote hallataks kvartalipõhiselt ja et ühe kvartali kasutamata mahtu ei kantaks üle järgmisesse kvartalisse. Kirjaliku etapi erandliku taasavamise raames, mille eesmärk oli saada märkusi COVID-19 pandeemia majandusliku mõju kohta, palus liidu tööstus, et tariifikvootide mahtu vähendataks kuni 75 %, võttes arvesse pandeemia laastavat majanduslikku mõju. Paljud huvitatud isikud seisid sellele taotlusele jõuliselt vastu, väites, et see oleks vastuolus WTO eeskirjadega ja mõjutaks põhjendamatult liidu järgmise etapi tööstust.

(31)

Komisjon märgib, et meetmete kohaldamise teise aasta viimases kvartalis (andmeid analüüsiti 15. maini 2020) jäi tariifikvootide üldine maht suuresti kasutamata (21) ja kvoote jätkus igas tootekategoorias. Võttes arvesse tariifikvootide kasutamise uuritud tempot ja arengutendentsi pärast seda, kui perioodist on kulunud juba üle kolme kvartali, ning valitsevat seiskunud majanduskasvu keskkonda, mida on kirjeldatud jaos 3.1, leiab komisjon, et viimase kvartali ülejäänud osas tariifikvootide kasutamine suure tõenäosusega ei kiirene. Vastupidi, impordi arengutendentsi ja nõudlust käsitlevates värskeimates väljavaadetes osutatakse sellele, et perioodi lõpuks, st 30. juuniks 2020, võib import veelgi väheneda. Peale selle, nagu on väidetud esimese läbivaatamist käsitleva määruse põhjenduses 15, jäi siis, kui praeguse situatsiooniga võrreldes oli olukord turul stabiilsem ja nõudlus püsivam, kasutamata umbes 3,2 miljonit tonni tollimaksuvabu tariifikvoote (22).

(32)

Asjaolusid arvesse võttes leiab komisjon, et meetmete kohaldamise teisel aastal ei takistanud tariifikvootide kehtivad mahud põhjendamatult kaubavooge, vaid võimaldasid impordi sellist mahtu, mis on proportsioonis liidu turu vajadustega.

(33)

Reageerides tariifikvootide mahu suurendamise taotlustele, märgib komisjon, et huvitatud isikute esildised ei osutanud sellele, et nõudlus liidu teraseturul mingilgi viisil suureneb, nii et turul tekiks tegelike tariifikvootide puudujääk. Pigem on arengutendents vastupidine, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud jaos 3.1. Lõpuks märgib komisjon ka seda, et tariifikvootide arvutamiseks kasutatud vaatlusperiood kujutab endast üht mitmest meetmete väljatöötamise sambast, mis on algusest peale sätestatud lõpliku määrusega, ning et läbivaatamine ei hõlma meetmete põhistruktuuri olulist muutmist. Pigem on selle eesmärk hinnata, kas on vaja teha tariifikvootide haldamises konkreetseid kohandusi. Seega lükkab komisjon need taotlused tagasi.

(34)

Eespool mainitust olenemata peab komisjon vajalikuks kehtestada tariifikvootide haldamises mitu kohandust ja täpsustust, et kohandada see turu arenguga ja tagada kaitsemeetmete parem toimimine. Need kohandused on oma loomult nii horisontaalsed kui ka teatavate tootekategooriate suhtes spetsiifilised.

(35)

Läbivaatamise menetluses selgus, et mitu eksportivat riiki jätkas meetmete kohaldamise teisel aastal paljude tootekategooriate ekspordis väga agressiivset käitumist. Need riigid ammendasid kiiresti mitu oma aastaks määratud riigipõhist kvooti (või peaaegu kõik nendest) ja seda mõnel juhul vaid paari kuu jooksul perioodi algusest alates. Iga-aastased riigipõhised kvoodid kasutati ära isegi meetmete kohaldamise teise aasta esimesel päeval.

(36)

Selline käitumine on põhjustanud nendes tootekategooriates olukorra, kus impordi ebaproportsionaalselt suur sissevool koondus üsna aasta algusesse. Seejärel aeglustus sissevool kuni perioodi neljanda kvartali alguseni, mil impordi uus kasv jõudis taas tipptasemele, langedes kokku hetkega, mil riigipõhiseid kvoote kasutavatel riikidel lubatakse tollimaksuvabalt ära kasutada kättesaadavaid jääktariifikvoote. Komisjon leiab, et selline käitumine põhjustab olulist tasakaalustamatust ja takistab turu sujuvat toimimist.

(37)

Äärmise ebakindluse olukorras, kus nõudlus on järsult kahanenud ja seetõttu väheneb peaaegu kõikides terasetoodete kategooriates müük märkimisväärselt, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud jaos 3.1, peab komisjon väga tõenäoliseks, et eespool mainitud väljatõrjuv ekspordikäitumine süveneb tulevikus veelgi. Sellistes erandlikes oludes võtavad eksportijad teiste konkurentide suhtes omaks agressiivse ja omakasupüüdliku käitumise, et müügikahjumit kompenseerida. Osutatud omakasupüüdliku käitumise puhul on mõistlik eeldada, et tugevaimate eksportivate riikide eksportijad püüavad edaspidi kogu müügi enda kätte saada, et turg tühjendada. Selline omakasupüüdlik äriline käitumine on peamine oht kaitsemeetmete tähenduslikule toimimisele, sest see võib põhjustada turul väga suuri häireid ning tekitab parandusmeetmete puudumise korral traditsioonilistele kaubavoogudele ja omamaisele toodangule põhjendamatu väljatõrjumise ohu, kaotades seeläbi kasutusel olevate kaitsemeetmete kasuliku mõju.

(38)

Alates lõplike meetmete kehtestamisest on riikidele eraldatavaid kvoote hallatud aastapõhiselt, see tähendab, et kõik aluseks olevad mahud tehti eksportijatele kättesaadavaks iga üksiku aastase perioodi alguses, piiramata nende kasutamist nimetatud perioodil, vastupidiselt kvartalipõhiselt hallatud jääkkvootidele. Sel ajal ei paistnud olevat vajalik kehtestada ajapiiranguid ja tülikas halduskoormus oleks takistanud turu normaalset toimimist.

(39)

Pärast läbivaatamise menetlust leiab komisjon siiski, et praegune riigikvootide aastapõhine haldamine ei ole tõhus, kui tahetakse liidu teraseturul vältida eespool kirjeldatud häireid, mida mõne eksportija eeldatav omakasupüüdlik käitumine võib süvendada. Need häired ei oleks enamiku eksportivate riikide huvidega mitte üksnes vastuolus, vaid neil oleks ka väga negatiivne mõju liidu terasetööstuse majanduslikule olukorrale, kahjustades seega meetmete tõhusust.

(40)

Seega otsustas komisjon, et ka riigipõhiseid kvoote hakatakse haldama kord kvartalis. See kohandus tagab impordi stabiilsema voo ja minimeerib väga suurt ohtu, et eksportijate omakasupüüdlik käitumine satub vastuollu teiste turuosaliste seaduslike huvidega kogu järgmise meetmete kohaldamise perioodi jooksul, st 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021.

(41)

Kõnealusel kohandusel on turule positiivne stabiliseeriv mõju, kuna see aitab vältida varude ulatuslikku kogumist perioodi alguses, nagu minevikus mitme tootekategooria puhul kindlaks tehti. Kohandus annab neile liidu ja kolmandate riikide tootjatele, kes on tunnetanud oma suutlikkust tegutseda COVID-19 ajal võrdlemisi piiratult ning kellel on lubatud taastada tegevus pärast liikumispiirangute lõppemist suhteliselt hiljem kui teistel, võimaluse siis, kui nõudlus peaks taastuma, konkureerida õiglasemas keskkonnas.

(42)

Lõpuks tuleks märkida, et komisjon ei leia ühtki põhjust, miks lõpetada kvartalipõhiselt hallatavate kvootide kasutamata mahtude ülekandmine sama perioodi ühest kvartalist järgmisesse. Ülekandmismehhanismi säilitamisega tagatakse see, et tariifikvootide kasutamisel saab kohandada aastaringse nõudluse arengu nii, et turul ei tekitata põhjuseta häireid.

(43)

Nagu on selgitatud lõpliku määruse põhjenduses 149 ja esimese läbivaatamise määruse põhjendustes 17–19, kasutati kõnealuse tootekategooria puhul üksnes üldist tariifikvooti. Tegemist oli erandiga muidu eelistatud süsteemis, mida kohaldatakse peaaegu kõikidele muudele tootekategooriatele ning mis on kombinatsioon riigipõhistest kvootidest suurimatele tarnijatele ja jääkkvootidest ülejäänutele.

(44)

Seoses kõnealuse tootekategooriaga on mitu huvitatud isikut taotlenud 30 % ülempiiri alandamist 20 %-le päritolumaa kohta, samas kui teised pooldavad ülempiiri kaotamist ja esimesele läbivaatamisele eelnenud olukorra taastamist.

(45)

Läbivaatamise menetluses ilmnes hulk arengusuundi, mille alusel leiab komisjon, et selles tootekategoorias on vaja tariifikvootide haldamist kohandada. Esmajoones kinnitab menetlus, et selles kategoorias on tariifikvootide kasutamine kogu perioodil pidevalt järsult vähenenud (vt graafik 1), jõudes meetmete kohaldamise teise aasta teises ja kolmandas kvartalis keskmiselt 54 %ni (23).

(46)

Kolmanda kvartali lõpus jõudis kumulatiivne kasutamata kvootide maht alates meetmete kohaldamise teise aasta algusest üle 1,5 miljoni tonnini (vt joonis 2). Siiski osutavad kättesaadavad andmed kuni 2020. aasta mai keskpaigani kestnud perioodi kohta, et selles tootekategoorias oli palju suurem imporditaseme langus ja tariifikvoote kasutati üksnes 16 % ulatuses. See tähendab, et vaid kuus nädalat enne kvartali lõppu oli kasutamata 3 miljonit tonni tariifikvootide mahust. Seega, impordi arengutendents selles tootekategoorias, mis moodustab umbes kolmandiku 26 kaitsemeetmetega kaetud tootekategooria ajaloolisest impordimahust, on liidu teraseturul praeguse järsu nõudluse vähenemise oluline näitaja.

(47)

Komisjon märgib samuti, et tariifikvootide kasutamine vähenes märkimisväärselt perioodil, mida ei mõjutanud veel COVID-19 pandeemiast tekkinud majandusšokk. Seega võib üsna kindlalt oletada, et tõenäoliselt ei ole liidu nõudluse igasugune tulevane taastumine meetmete kohaldamise kolmanda aasta jooksul nii ulatuslik, et tariifikvootide kasutamine selles tootekategoorias lõpuks täielikult või suuresti taastuks.

(48)

Seda arvesse võttes leiab komisjon, et praeguses olukorras ei eksisteeri enam varude võimaliku nappuse ohtu, mida sooviti kaitsemeetmete abil tariifikvootide üldiseks muutmisega vältida. Sellest tulenevalt otsustas komisjon katkestada selles tootekategoorias tariifikvootide erandliku üldise haldamise ning rakendada riigipõhiste ja jääkkvootide kombinatsiooni süsteemi, mida kohaldatakse peaaegu kõikide muude tootekategooriate suhtes.

(49)

Seetõttu hõlmab tootekategooria 1 tariifikvoot alates 1. juulist 2020 riigipõhiseid kvoote, mis on mõeldud nendele riikidele, mille impordi osakaal selles kategoorias moodustas vaatlusperioodil 2015–2017 vähemalt 5 %, (24) ja üldist jääkkvooti ülejäänutele. Seda tariifikvooti hallatakse kvartalipõhiselt, nagu on selgitatud jaos 3.2.1. Siiski jääb neljandas kvartalis kõikide eksportivate riikide kohta kehtima jääkkvootide kasutamisel osakaalu ülempiir 30 %, et vältida väljatõrjumise mõju (25).

(50)

Komisjon leiab endiselt, et tariifikvootide vaikesüsteem, mis ühendab riigipõhiseid ja jääkkvoote, on kõige sobivam tagamaks traditsiooniliste kaubavoogude säilimine nii mahu kui ka päritolu osas (26). Seega on liidu üldistes huvides rakendada seda kõnealuse tootekategooria puhul niipea, kui tingimused selleks on tekkinud.

(51)

Alates eelmise läbivaatamise menetlusest on komisjon täheldanud, et toimus mitu muutust, mis mõjutas kõnealust tootekategooriat. Esiteks, 8. aprillil 2020 kehtestas komisjon ajutised dumpinguvastased meetmed selle tootekategooria impordi suhtes Hiina Rahvavabariigist, Indoneesiast ja Taiwanist (27). Teiseks on komisjon kinnitanud, et USA kasutab püsivalt väga vähe riigipõhiseid tariifikvoote (28). Selle tagajärjel kehtivad viiest nelja suurima nimetatud tootekategooriat eksportiva riigi kohta teistsugused kaubandusmeetmed. Seepärast eeldatakse, et need riigid ei hakka enam varasemas mahus liitu eksportima.

(52)

Mõni huvitatud isik palus komisjonil kehtestada selle kategooria jaoks jääkkvootide ülempiir. Teised huvitatud isikud palusid, et komisjon kannaks jääkkvootide hulka üle nende riigipõhiste kvootide mahud, mida kasutatakse väga vähe.

(53)

Arvestades põhjenduses 51 kirjeldatud asjaolusid, mille puhul võib liidu turul tekkida puudujääk selle tootekategooria tarnetes, ning kooskõlas lõplike meetmete vastuvõtmisest alates teiste tootekategooriate suhtes võetud lähenemisviisiga leiab komisjon, et liidu huvides on kanda kõikide riikide (millele kohaldatakse mitmesuguseid kaubanduse kaitsemeetmeid (29)) riigipõhiste kvootide mahud jääktariifikvootide hulka. See kohandus tagab, et praegused meetmed ei mõjuta traditsioonilisi kauplemismahtusid ja liidu kasutajatel on piisavalt paindlikkust, et vajaduse korral muuta tarneallikaid.

(54)

Seega muutub tootekategooria 8 tariifikvoot alates 1. juulist 2020 üldiseks kvartalipõhiselt hallatavaks tariifikvoodiks.

(55)

Komisjon tuletab meelde selle tariifikvoodi üldiseks muutmise aluspõhimõtteid ja viitab esimest läbivaatamist käsitleva määruse põhjendustes 54–59 esitatud selgitustele.

(56)

Teatavad huvitatud isikud taotlesid selles kategoorias muudatusi. Eelkõige on isikud palunud naasta riigipõhiste ja jääkkvootide kombineeritud süsteemi juurde. Lisaks on mõni isik taotlenud selle tariifikvoodi jagamist kaheks alamkategooriaks, et käsitleda paremini selle kategooria alla rühmitatud toodete spetsiifikat.

(57)

Oma teise läbivaatamise analüüsis täheldas komisjon (selliste andmete alusel, mis ei olnud esimese läbivaatamise menetluse ajal kättesaadavad), et sellel kategoorial, mille maht ja päritolu erinevad oluliselt tavapäraste kaubavoogude omadest ning mis võib tekitada liidu turul tasakaalustamatuse ohu, on üsna ebatavaline impordivoogude (30) struktuur.

(58)

Komisjon märgib, et üle 70 % selle kategooria tariifikvootide kogumahust vastab varasematele kaubavoogudele, mis tulenevad paljudest peamiselt suurtes insener-tehnilistes projektides kasutatavatest tooteliikidest. Seevastu nähtub tariifikvootide tegelikust kasutamisest selles tootekategoorias, et teatud riigid kasutavad seda eesmärgiga eksportida tooteliike, mida ei kasutata suurtes insener-tehnilistes projektides, üha enam sellises koguses, mis ületab oluliselt nende traditsioonilist kauplemismahtu (mõnel juhul kümme korda), teiste turuosaliste, nii kodumaiste kauplejate kui ka eksportivate riikide arvelt. Seega leiab komisjon, et praegu kehtiv tariifikvootide haldamise süsteem on kaasa toonud põhjendamatu väljatõrjumise.

(59)

Kui kohandusi ei tehta, kaasneb oht, et kui meetmete kohaldamise kolmandal aastal peaks olema suuri insener-tehnilisi projekte, mis nõuavad spetsiaalseid torusid, ei suudeta katta kogu konkreetsetele torudele vastava tariifikvoodi mahtu, kuna muu import on need välja tõrjunud.

(60)

Seega peab komisjon vajalikuks kohandada kvoodi praegust ülesehitust, et hoida ära eespool kirjeldatud soovimatu tasakaalustamatus. Sobivaim viis kõnealust olukorda tõhusalt lahendada on jagada see kategooria kaheks: esimene tariifikvoodi alamkategooria (kategooria 25A) peaks seega sisaldama neid CN-koode, mida kasutatakse tavaliselt suurtes insener-tehnilistes projektides, (31) ja teine (kategooria 25B) ülejäänud CN-koode, mida sellistes projektides ei kasutata (32). See jaotus on lihtne ega paista tekitavat tolliasutusele ebaproportsionaalset koormust.

(61)

Seoses nende alamkategooriate haldamisega koosneb tootekategooria 25A ühest üldisest tariifikvoodist, et võimaldada võrdsed võimalused kõigile võimalikele pakkujatele suurtes projektides, nagu kirjeldatud esimeses läbivaatamise määruses (33). Tootekategooria 25B koosneb riigipõhistest kvootidest, mis on mõeldud riikidele, mille keskmine impordi osakaal moodustas vaatlusperioodil 2015–2017 vähemalt 5 %, ja jääkkvoodist ülejäänutele.

(62)

Komisjon leiab, et selle tootekategooria tariifikvootide jaotus kajastaks täpsemalt varasemaid impordivooge, mis vastavad torude kahele alamkategooriale ja tagavad sel moel kvoodi õiglasema toimimise. Jaotusega tagatakse, et meetmete kestuse lõpuni on liidu suurte insener-tehniliste projektide jaoks olemas vajalikud mahud, mis muidu oleksid teiste tooteliikide poolt välja tõrjutud. Selline tasakaalustamatus on vastuolus liidu huvidega ning eesmärgiga säilitada kaitsemeetmete abil traditsiooniliste kaubavoogude maht ja päritolu võimalikult tõhusalt.

(63)

Lõppkasutuse määruse põhjenduses 8 märkis komisjon, et „[ta] on endiselt seisukohal, et liidu huvides võib hiljem olla vaja erimehhanismi, st kas lõppkasutusprotseduuri (kui rakendusküsimused on lahendatud) või alternatiivsüsteemi, olenemata selle tingimustest, et eraldada autotööstuse teraseklasside importi tootekategoorias 4B. Neid küsimusi hinnatakse uuesti edasise läbivaatamise käigus, tuginedes huvitatud isikute märkustele ja ettepanekutele ning seda tootekategooriat mõjutavatele muudele suundumustele“.

(64)

Seega analüüsis komisjon hoolikalt saadud märkusi konkreetsete mehhanismide ettepanekute kohta selles tootekategoorias.

(65)

Selle kategooria kohta märkusi esitanud huvitatud isikud olid üldiselt üksmeelel, et on oluline säilitada autotööstusele mõeldud terase vajalikud impordimahud. Selleks esitasid nad erinevaid taotlusi. Mõned huvitatud isikud taotlesid autotööstuses kasutatavate imporditud toodete tuvastamist nn importija kinnituse kaudu või taotlesid vabasse ringlusse lubamist üksnes nn sisenemisdokumendi alusel, mille on väljastanud liikmesriigi määratud pädev asutus liidu importija taotluse põhjal. Huvitatud isikud palusid lisaks jagada kasutamata tariifikvootide mahud ümber kategooriast 4A kategooriasse 4B ning kehtestada 30 % ülempiir perioodi viimases kvartalis, vältimaks, et muud kui autotööstuses kasutatavad tooted kasutaksid endiselt osa tariifikvoodist ja seega tõrjuksid välja autotööstuses kasutatavad tooted. Peale selle taotlesid mõned huvitatud isikud, et komisjon töötaks välja lõppkasutuse alternatiivsüsteemi, mis siiski täidaks sama eesmärki ja isegi taastaks lõppkasutuse mehhanismi, samas kui teised olid otseselt lõppkasutusmehhanismi taastamise vastu.

(66)

Esiteks jääb komisjon seisukohale, et võimaluse korral on soovitatav uurida lähemalt autotööstuse terase impordi eraldamise alternatiive tootekategoorias 4B. Seoses sellega hindas komisjon saadud ettepanekuid hoolikalt ja jõudis järgmistele järeldustele.

(67)

Lõppkasutusmehhanismi rakendamine ei toiminud ootuspäraselt, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud lõppkasutuse määruses. Komisjon ei ole näinud tõendeid selle kohta, et tühistamise kaasa toonud asjaolud oleksid muutunud ja et sellise mehhanismi taaskehtestamine oleks tõhus lahendus. Seega on komisjon seisukohal, et lõppkasutusmehhanismi taaskehtestamine ei ole asjakohane.

(68)

Samuti märgib komisjon, et hoolimata võimalusest esitada tähelepanekuid teiste isikute märkuste kohta ei olnud ettepanekuid, mida oleks liikmesriikide sidusrühmade hulgas piisavalt toetatud. Komisjon tuletab meelde, juhindudes lõppkasutusmehhanismi kogemusest, et selles tootekategoorias alternatiivse tõhusa mehhanismi rakendamiseks on ülioluline, et kõik autotööstuse keerukas tarneahelas osalejad panustaksid üheselt liikmesriikide vahelisse koostöösse mehhanismi elujõuliseks muutmisel. Seega leiab komisjon, et ükski pakutud alternatiivne sihtotstarbeline mehhanism ei tundu mobiliseerivat enamikku osalejaist ja seetõttu ei võimalda saavutada edu.

(69)

Niisiis otsustas komisjon selle tootekategooria jaoks mitte rakendada ühtki uut eraldiseisvat mehhanismi ning hoida ära just seda negatiivset mõju, mida mehhanismi ebapiisav järgimine võib uuesti tekitada.

(70)

Komisjon soovib rahulolevalt rõhutada, et lõppkasutusmehhanismi loa saamise teeb võimalikuks tõhus koostöö kõikide asjaomaste sidusrühmade vahel. Komisjon viitab konkreetsele olukorrale seoses huvitatud isikuga, kes sai lõppkasutuse loa ELi liikmesriigi ametiasutuselt 2020. aprilli lõpus. Kahjuks ei saa komisjon tulemuslikult rakendada tariifikvoodi spetsiifilist haldamist, mida kohaldataks ainult ühe äriühingu suhtes.

(71)

Teiseks, vaadates kategooria 4B tariifikvoote, on komisjon täheldanud impordi ulatuslikku sissevoolu liidu turule pärast jääkkvoodi avanemist neljandas kvartalis 1. aprillil 2020, mis ammendas kiiresti esialgu kättesaadava jääkkvoodi. Olukord sarnaneb 1. juuli 2019. aasta omaga, mil avati meetmete kohaldamise teise aasta uued kvoodid ja aastane riigipõhine kvoot ammendus ühe päevaga. Seoses sellega hoiatasid huvitatud isikud komisjoni endiselt, et enamik neist mahtudest ei teeniks liidu autotööstust. Võttes arvesse neid väiteid, märgib komisjon, et ükski huvitatud isik ei esitanud selles asjas võetud seisukohtade kohta vastuväiteid. Peale selle tuletab komisjon meelde, et ta teeb kõrvalehoidmisega seotud uurimistööd kõnealuse tootekategooria HRVst pärit impordi kohta, tuginedes väidete tõesust piisavalt toetavatele tõenditele, et kategooriasse 4B kuuluv import ei pruugi tegelikult sellele tootekategooriale vastata.

(72)

Seega peab komisjon vajalikuks teha kohandus, hoidmaks ära, et ebaharilikult suurtes kogustes neljanda kategooria muud kui autotööstuses kasutatavad tooteliigid tõrjuksid endiselt põhjendamatult välja ELi autotööstuse traditsioonilisi tarnevooge. Seda kohandust käsitletakse allolevas jaos 3.2.3.

(73)

Lõpliku määruse põhjenduses 150 leidis komisjon, et riikidele, mis on enda riigipõhise kvoodi ammendanud, peaks perioodi viimases kvartalis lubama juurdepääsu jääkkvoodile. Selle mehhanismi eesmärk oli vältida olukorda, et jääkkvootide mahud võivad kasutamata jääda. Esimese läbivaatamise määruse põhjendustes 85–98 hindas komisjon selle tunnuse toimimist, tuvastades teatava väljatõrjumise mõju, ning kohandas vastavalt meetmete selle tunnuse toimimist kahes tootekategoorias (34).

(74)

Käesoleva läbivaatamise raames esitasid paljud huvitatud isikud märkusi ja ettepanekuid väidetava väljatõrjumise mõju kohta, mis avalduks paljudes tootekategooriates. Mõned isikud taotlesid ülempiiride kehtestamist teatud tootekategooriate kohta nende riikide suhtes, millel on perioodi viimases kvartalis juurdepääs jääkkvoodile. Mõned isikud taotlesid ka olemasolevate ülempiiride vähendamist kahe tootekategooria puhul ja perioodi viimases kvartalis riikide jääkkvootidele juurdepääsu võimaluse täielikku kaotamist. Samamoodi tegid muud isikud ettepaneku kehtestada konkreetse riigi (riigipõhiste või jääk)kvootide kasutamise ülempiir ja lubada juurdepääsu jääkkvoodile üksnes seoses kasutamata ülekantavate mahtudega, mis kantakse üle eelmisest kvartalist.

(75)

Teiselt poolt taotlesid muud isikud ülempiiride kaotamist ja piiramatut juurdepääsu viimases kvartalis või vähemalt praeguse olukorra säilitamist. Peale selle taotlesid mõned isikud, et riigipõhisest kvoodist kasu saavatel riikidel lubataks jääkkvoodile juurdepääsu kohe, kui eelmine on ammendunud, ootamata ära perioodi viimast kvartalit.

(76)

Erinevalt esimese läbivaatamise uurimisest saab komisjon teise läbivaatamise käigus hinnata oma analüüsi tegemisel palju pikemat lõplike meetmete kohaldamise perioodi: saadaval on viie kvartali andmed (35). Seega on komisjon nüüd saanud hinnata täpsemini ja usaldusväärsemalt, millised on olnud jääkkvootide raames impordi tegelikud mahu ja päritolu suundumused kategooriate kaupa.

(77)

Esiteks sai komisjon hinnata, milline on jääkkvoodi tavapärane kasutus kvartalis nende riikide puhul, mis on turgu valitsevad kasusaajad selles tariifikvootide jaotises. Seoses sellega on komisjon ühelt poolt arvutanud välja keskmise jääkkvoodi kasutuse (üldise ja päritolu kaupa) iga nelja kvartali kohta, mil riigipõhisest kvoodist kasu saavatel riikidel polnud jääkjaotisele veel juurdepääsu. Teiselt poolt võrdles komisjon tavapärast kasutust tegeliku kasutusega (üldine ja päritolu kaupa) neljandas kvartalis, kui suuremad eksportivad riigid said tõepoolest kasutada ära tariifikvootide jääkjaotise (36).

(78)

Tuginedes eespool toodud võrdlusele, jõudis komisjon järeldusele, et juurdepääs jääkkvoodile perioodi neljandas kvartalis ei saa jääda vaikimisi kehtivaks režiimiiks, kuna see põhjustab mitmes tootekategoorias eri ulatuses põhjendamatut väljatõrjuvat mõju. Selle asemel tuleks perioodi viimases kvartalis lubada või mitte lubada jääkkvoodile juurdepääsu turgu valitsevate tariifikvoodist kasusaajate tegeliku tavapärase kasutuse alusel, nagu on kirjeldatud eelmises põhjenduses.

(79)

Et kujundada perioodi neljandas kvartalis tõhus ja proportsionaalne jääkkvoodile juurdepääsu režiim, peab komisjon asjakohaseks, et kohandusi kohaldatakse üksnes nende tootekategooriate suhtes, milles on tuvastatud väljatõrjumise negatiivne mõju. Sellega seoses on komisjon koostanud kolm eri režiimi, mis vastavad jääkkvoodile juurdepääsu kolmele eri režiimile kõikides tootekategooriates. Need kolm režiimi olenevad täheldatud väljatõrjuva mõju tasemest, v.a kategooriates 1, 4B, 8 ja 25A, millel on oma tariifikvootide haldamise režiim (vt vastavalt jagusid 3.2.2.a ja 3.2.3.d, jagusid 3.2.2.d ja 3.2.3.d ning jagusid 3.2.2.c ja 3.2.3.d).

(80)

Paljudes kategooriates on väiksemad tarneriigid hinnatud kvartalites järjepidevalt näidanud, et nad suudavad iseseisvalt ära kasutada kogu jääkkvoodi kättesaadava mahu või sellest suure osa. Peale selle on eksportivate riikide uuritud käitumine neljandas kvartalis nendes kategooriates selgelt tekitanud kõikide või osa väiksemate tarneriikide varasemate mahtude põhjendamatu kõrvaletõrjumise. Antud juhul peab komisjon traditsiooniliste kaubavoogude tulemuslikuks säilitamiseks seoses päritoluga vajalikuks keelata riigipõhistest kvootidest kasu saavatel riikidel meetmete kohaldamise kolmandal aastal edasine juurdepääs jääkkvoodile neljandas kvartalis. Edasise juurdepääsu puudumine hakkab kehtima järgmiste kategooriate kohta: 5, 16, 20 ja 27 (37). Varasem keskmine kvartalipõhine jääkkvoodi kasutus näitab nendes kategooriates selgelt, et oht, et osa sellest jääb kasutamata, on väga väike.

(81)

Mitmes muus kategoorias näitab keskmine kvoodikasutus, et kuigi turgu valitsevad tarneriigid kasutavad seda jääkkvoodi raames mõistlikult, ei suuda nemad üksinda kättesaadavast mahust kõike ega suurt osa ära kasutada. Seega on suuremate eksportivate riikide juurdepääs neljandas kvartalis endiselt õigustatud. Siiski näitab jääkkvoodi kasutamise üksikasjalik analüüs neil juhtudel, et piiramatu juurdepääs annab tulemuseks päritolu seisukohast ebaausa lõpliku tasakaalu. Eelkõige täheldati ühise joonena, et turgu valitsevate väiksemate tarneriikide impordi osakaal neljandas kvartalis oli nende eelmiste kvartalite keskmisega võrreldes alati väga väike. See tasakaalustamatus tulenes otseselt nende suuremate eksportivate riikide tõrjuvast kohalolust, mis olid oma riigipõhised kvoodid ammendanud, mille tagajärg oli seega põhjendamatu väljatõrjuv mõju, mis on vastuolus liidu huviga säilida võimalikult palju kaubavooge seoses päritoluga (38).

(82)

Seega, tagamaks, et vajalik sissevedu ei tekita neil juhtudel turgu valitsevate väiksemate tarneriikide traditsiooniliste kaubavoogude põhjendamatut nihkumist, peab komisjon asjakohaseks piirata ammendunud riigipõhistest kvootidest kasu saavate riikide juurdepääsu jääkkvootidele. Seda juurdepääsu piiratakse üksnes seoses nende mahtudega, mis ületavad väiksema tarneriigi nelja kvartali jooksul kasutatud keskmise kvoodi (39). Kohandused hakkavad kehtima järgmiste tootekategooriate kohta: 10, 12, 13, 14, 15, 21, 22 ja 28 (40).

(83)

Ülejäänud kategooriate kohta leiab komisjon, et täheldatud suundumuste alusel, mis ei näita päritolu liigset muutumist, on liidu huvides säilitada varasem olukord, st lubada ammendunud riigipõhiste kvootidega kasusaajatele neljandas kvartalis piiranguteta juurdepääsu. Selleks et tagada järelejäänud kvoodist kasu saavate ettevõtjate kaubavoogude säilimine, eraldatakse kasutamata jäänud üle kantud kvoodid nende jaoks. Piiramatut juurdepääsu kohaldatakse niisiis järgmistele kategooriatele: 2, 3A, 3B, 4A, 6, 7, 9, 17, 18, 19, 24, 25B ja 26 (41).

(84)

Eespool kirjeldatud lähenemisviisi ei saa eri põhjustel kohaldada tootekategooriatele 1, 4B, 8 ega 25A.

(85)

Alates lõplike meetmete kehtestamisest kuni uute kohanduste jõustumiseni käesoleva läbivaatamise alusel kohaldati kategooriale 1 üldise tariifikvoodi süsteemi. Seetõttu pole võimalik teha väljatõrjumise analüüsi, mis tehti eespool nimetatud tootekategooriate a–c kohta.

(86)

Siiski otsustas komisjon esimese läbivaatamise määruse alusel, et 30 % ülempiir kvartali kohta võimaldas säilitada võimalikult palju traditsioonilisi kaubavooge nii mahu kui ka päritolu osas. Samadel alustel leiab komisjon, et 30 % ülempiiri hoidmine esialgu kättesaadava jääkkvoodi suhtes neljanda kvartali alguses on endiselt parim asjakohane vahend selle ennetamiseks, et pärast individuaalset kohandamist selle kategooria riigipõhisest kvoodist kasu saavad riigid otsustaksid käesoleva läbivaatamise alusel selle äsja loodud jääkkvoodi turgu valitsevad äriühingud välja tõrjuda.

(87)

Seoses tootekategooriaga 4B oli lõppkasutusmehhanism kehtestanud traditsioonilisi kaubavooge seoses mahu ja päritoluga kahes kvartalis: oktoobrist detsembrini 2019 ja osaliselt jaanuarist märtsini 2020. Alates kõnealuse mehhanismi kehtestamisest esines eksportivatel riikidel suuri takistusi liitu eksportimisel. Seetõttu oli impordi tase ebaharilikult madal. Seega puudub komisjonil sama pikaajaline andmekogum, et hinnata väljatõrjumist eespool kirjeldatud tootekategooriate a–c puhul.

(88)

Sellegipoolest näitavad 2019. aasta neljanda kvartali ja 2020. aasta olemasolevad andmed ühemõtteliselt teatava väljatõrjuva mõju avaldumist. Õigupoolest kasutas mõlema kvartali alguses vaid üks riigipõhisest kvoodist kasu saav eksportiv riik ära peaaegu kogu jääkkvoodi täissumma. Seetõttu, et ära hoida põhjendamatu väljatõrjumise mõju ja säilitada traditsioonilised kaubavood seoses päritoluga, peab komisjon asjakohaseks kehtestada selle kategooria suhtes 30 % ülempiir summa järgi, mis oli esialgu neljanda kvartali alguses kasutada, nende kasu saavate riikide kohta, mille riigipõhised kvoodid on ammendunud.

(89)

Lisaks, kuna kategooriad 8 ja 25A koosnevad alates 1. juulist 2020 üksnes üldisest tariifikvoodist, ei kohaldata seda süsteemi neile.

(90)

Lõplikus määruses võttis komisjon kohustuse hinnata, kas kehtivate terase kaitsemeetmete toimimine ohustab oluliselt teatavate eeliskaubanduspartnerite stabiilsust või majandusarengut ulatuses, mis kahjustaks kõnealuste partnerite liiduga sõlmitud lepingute integratsioonieesmärke. Esimese läbivaatamise määruses järeldas komisjon, et kaitsemeetmed ei põhjustanud negatiivset mõju integratsioonieesmärkide saavutamisele. Sama määruse põhjenduses 106 tuvastati ka, et „meetmed ei piiranud põhjendamatult riikide võimet ELi eksportida“.

(91)

Mitu huvitatud isikut, eelkõige kolmandate riikide valitsused, esitasid algatamisteate selle osa kohta märkusi. Teatud riigid palusid meetmetest vabastamist või eeliskohtlemist. Sellega seoses esitati taotlusi vabastada Lääne-Balkani riigid kaitsemeetmetest, kuna need meetmed võivad mõjutada nende terasetööstuse arengut ning seeläbi põhjustada nende sisemajandusele suurt negatiivset mõju, mis võib seada ohtu liiduga allkirjastatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutes sätestatud eesmärgid. Peale selle väitsid huvitatud isikud, et kaitsemeetmed põhjustaksid nende ekspordi vähenemist ELi võrreldes meetmete kehtestamise eelse perioodiga. Eksportijad peaksid seega kaaluma teatud ettevõtete ajutist sulgemist ja suure hulga töötajate tasustamata puhkust. Mõned riigid viitasid asjaolule, et nad järgivad tõhusalt tehasetööstust käsitlevaid liidu riigiabi eeskirju ning et see peaks järelikult andma neile piiramatu tollimaksuvaba juurdepääsu liidu turule. Muud meetmetest vabastamise või eeliskohtlemise taotlused, mis mõjutasid mitut kolmandat riiki, põhinesid asjakohaste liiduga sõlmitud kahepoolsete lepingute eri sätetel.

(92)

Esmalt tuletab komisjon meelde esimese läbivaatamise määruses esitatud selgitusi, et kõik kahepoolsed lepingud, millele huvitatud isikud selles jaos viitasid, võimaldavad kehtestada kaitsemeetmed, näiteks praegused kaitsemeetmed. Seega puudub komisjonil seadusest tulenev kohustus neid meetmetest vabastada. Teiseks, vastavalt WTO kaitsemeetmete lepingu artiklile 2 kohaldatakse kaitsemeetmeid uuritava toote suhtes, mida imporditakse, sõltumata selle päritolust. Esimese läbivaatamise määruses on juba märgitud, et „ainsad erandid nendest eeskirjadest käsitlevad teatavate liikmete hulka kuuluvate arenguriikide konkreetset olukorda või, vastavalt olukorrale, kahepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi“. Seega jääb komisjon seisukohale, et puudub õiguslik alus need riigid kaitsemeetmetest välja jätta.

(93)

Nagu on märgitud esimese läbivaatamise määruse põhjenduses 99, peetakse põhjenduses 90 kirjeldatud spetsiifiliste aspektidega seonduvate meetmete läbivaatamise kohustusega silmas eelkõige riike, kellega komisjon on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu.

(94)

Seoses nende riikidega on komisjon esmalt teinud tagasivaatava hinnangu nende ekspordi tootluse kohta meetmete kohaldamise teisel aastal, st alates 1. juulist 2019. Sellest analüüsist nähtub, et tootekategooriates, mille puhul kõnealused riigid saavad kasu riigipõhisest kvoodist, oli üldiselt sihtotstarbelise kvoodi raames perioodi viimases kvartalis siiski olemas kasutamata mahte. Pealegi oli enamikul juhtudel nendes kategooriates, kus nad hiljem oleksid võinud oma riigipõhise kvoodi ammendada, sh kategooriates, mida mõni neist riikidest pidas oma tööstustele esmatähtsaks, ikka veel märkimisväärselt jääkkvoodi raames kättesaadavat mahtu. See tähendab, et üldiselt oli neil võimalus oma kõige olulisemates tootekategooriates jätkata eksporti oma varasemaid mahte ületades. Kategooriate puhul, kus neile riikidele tõepoolest jääkkvooti kohaldati, ei näidanud andmete analüüs, et tariifikvootide süsteem oleks üldiselt piiranud nende võimet eksportida. Õigupoolest ei puutunud riigid meetmete ajal teatud juhtudel de facto üldse kokku piirangutega, mis oleksid takistanud neil oma varasemat eksporditaset ületada.

(95)

Komisjon järeldas seega, et tariifikvootide maht oli traditsiooniliste kaubavoogude säilitamiseks piisav ja proportsionaalne ning et puuduvad tõendid liidu nõudluse märkimisväärse kasvu kohta või asjaolude mis tahes muutumise kohta, mis õigustaks selle mahu muutmist, ilma et mõjutataks praeguste meetmete tõhusust.

(96)

Samuti on komisjon teinud tulevikku suunatud analüüsi ja vaadelnud, kuidas käesolevas määruses sisalduvad kohandused võivad mõjutada Lääne-Balkani riikide stabiilsust või majandusarengut. Seda hinnangut tehes on komisjon võtnud arvesse praegust turuolukorda ja lähituleviku väljavaateid, nagu on kirjeldatud eespool jaos 3.1.

(97)

Sellega seoses tuletab komisjon esmalt meelde, et vastupidi liidu tootmisharu taotlustele ei ole komisjon käesolevas teises läbivaatamises vähendanud tariifikvootide mahtu nagu seda ei tehtud ka esimese läbivaatamise raames, ning teiseks, et neid tariifikvoote liberaliseeritakse teist korda täiendava 3 % võrra, kui käesoleva teise läbivaatamise kohandused jõustuvad (42). See tähendab, et Lääne-Balkani riigid saavad kasu suurematest riigipõhistest kvootidest ja üldiselt on neil ka edaspidi viimases kvartalis suurematele jääkkvootidele juurdepääs, mis annab neile võimaluse jätkata eksporti lisaks oma varasematele mahtudele samamoodi nagu lõplike meetmete kehtestamisest alates. Komisjon märgib lisaks, et uued horisontaalsed kohandused seoses jaos 3.2.3 kirjeldatud väljatõrjumisega ja jaos 3.2.5 kirjeldatud arengumaade eranditega avaldavad täiendavat üldist positiivset mõju teatavatele tootekategooriatele, mis Lääne-Balkani riike huvitavad.

(98)

Selle taustal leiab komisjon, et kaitsemeetmed ei ole põhjustanud ega saa ka pärast kohanduste tegemist põhjustada olulist ohtu Lääne-Balkani riikide stabiilsusele ega majandusarengule.

(99)

Lõpetuseks märgib komisjon, et huvitatud isikute märkustes esitatud väidetes puudusid piisavad tõendid või asjakohased näitajad, mis oleksid sellisele ohule viidanud.

(100)

Seega, tuginedes eespool toodud hinnangule ja sellele, et vastupidisele viitavad tõendid puuduvad, peab komisjon selle jao väited tagasi lükkama.

(101)

Pärast lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmist rakendusmäärusega (EL) 2019/159 võttis komisjon endale kohustuse vaadata ajakohastatud impordistatistika põhjal korrapäraselt läbi loetelu arenguriikidest, kes võidakse meetmete kohaldamisalast välja jätta.

(102)

Esitatud märkustes taotlesid mõned huvitatud isikud meetmete kohaldamisalast väljajätmist, kuna teatav riik ei ületa enam tootekategooriale antud 3 % piirmäära. Muud isikud palusid teatavale riigile kohaldada meetmeid, kuna ta oleks ületanud 3 % piirmäära teatud tootekategoorias. Teatavad isikud taotlesid väljajätmist teatavast tootekategooriast, kuna üksi oleks riik allpool 3 % isegi siis, kui riikide üldosakaal sellises olukorras ületaks 9 % impordi osakaalu. Peale selle pidasid muud isikud asjakohasemaks teha arvutus kõigi 26 tootekategooria põhjal.

(103)

Vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 18 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele, nimelt WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 9 lõikele 1, „ei tohiks kaitsemeetmeid kohaldada ühegi WTOsse kuuluvast arenguriigist pärineva toote suhtes, kui selle impordi osakaal ei ületa 3 % selle toote liitu suunatud impordist, tingimusel et alla 3 % impordi osakaaluga WTO liikmetest riikide arvele ei jää tervikuna käsitledes rohkem kui 9 % vaatlusaluse toote koguimpordist liitu“. Lisaks on liidu huvides kohandada loetelu neist arenguriikidest, kes on meetmete kohaldamisalast välja jäetud, et vältida olukorda, kus teatavad arenguriigid saavad algsest väljajätmisest põhjendamatult kasu.

(104)

Seega arvutas komisjon kogu 2019. aastat hõlmavate andmete põhjal (43) ümber iga eksportiva riigi impordi osakaalu tootepõhiste kategooriate alusel (44).

(105)

Kogu 2019. aastat hõlmavate andmete põhjal ületas import järgmistest riikidest, mis olid meetmete kohaldamisalast välja jäetud, mõnes tootekategoorias 3 % piirmäära. Seetõttu tuleks käesoleva läbivaatamise tulemusel kohaldada nende suhtes järgmisi meetmeid:

(106)

Seejärel hindas komisjon, kas eespool nimetatud kategooriate puhul kvalifitseeruksid asjaomased arenguriigid riigipõhisele kvoodile. Sel eesmärgil hindas komisjon, kas perioodil 2015–2017 moodustas asjaomaste riikide lõikes nende kategooriate import vähemalt 5 % selle perioodi koguimpordist mistahes kategoorias. Tulemusest nähtus, et mitte ükski neist ei kvalifitseerunud riigipõhisele kvoodile. Seetõttu kuuluvad kõik need riigid vastavates tootekategooriates jääkkvoodi alla.

(107)

Seoses kaitsemeetmete kohaldamisalast väljajätmisega on käesoleva läbivaatamise tulemused järgmised:

(108)

Riigipõhised kvoodid, mis oleksid vastanud nendest WTO liikmetest arenguriikidele, kes jäetakse pärast läbivaatamist meetmete kohaldamisalast välja (Brasiilia kategooriast 6 ja Hiina kategooriast 3A), lisatakse vastavatesse jääkkvootidesse igas vaatlusaluses tootekategoorias alates meetmete kohaldamise kolmanda aasta esimese kvartali algusest, st 1. juulist 2020 (45).

(109)

Pärast seda ümberarvutamist ajakohastas komisjon impordistatistika alusel meetmete kohaldamisalast välja jäetud kvootide loetelu iga 26 tootekategooria kohta, mille suhtes kohaldatakse meetmeid (täielik ajakohastatud loetelu on esitatud I lisas).

(110)

Selle läbivaatamise käigus esitati komisjonile väga erinevat tüüpi taotlusi. Peamine teema oli liberaliseerimise maht. Pidades silmas nõudluse vähenemist, pooldas liidu tootmisharu praeguse 3 % vähendamist ja isegi täielikku kaotamist. Teiselt poolt väitsid muud huvitatud isikud, et esimese läbivaatamise määruses määratletud liberaliseerimise mahtu tuleks säilitada või isegi suurendada kas kõigi tootekategooriate puhul või mõne konkreetse tootekategooria ja/või konkreetse päritolu puhul.

(111)

WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõikes 4 on sätestatud, et „kohandamise hõlbustamiseks olukorras, kus kaitsemeetme eeldatav rakendamisaeg on, nagu sellest on artikli 12 lõike 1 sätete alusel teatatud, üle aasta, tuleb meedet rakendaval liikmel seda rakendamisaja kestel järk-järgult regulaarsete ajavahemike järel liberaliseerida“.

(112)

Seoses sellega kehtestas komisjon esimese läbivaatamise määruses 3 % liberaliseerimise mahu, mis kehtib teisel meetmete kohaldamise aastal. Samuti tegi komisjon kõnealuses määruses kindlaks, et sama liberaliseerimise mahtu tuleks kohaldada meetmete kohaldamise kolmandal aastal, st alates 1. juulist 2020. Komisjon analüüsis, kas muutused praegusest mahust ülespoole olid õigustatud.

(113)

Nagu on üksikasjalikult selgitatud jaos 3.1, osutavad sisuliselt kõik allikad majandustegevuse selgele kahanemisele 2020.–2021. aastal võrreldes eelmiste aastatega. Sellega seoses märgib komisjon, et nõudlus terase järele vastab üldiselt riigi või majanduspiirkonna makromajanduslikele suundumustele, nagu SKP kasv. Peale selle tuletab komisjon meelde asjaolu, et esimesel meetmete kohaldamise aastal jäi kasutamata märkimisväärsel hulgal tariifikvootide mahte ja teise aasta lõpuks jäävad suure tõenäosusega taas kasutamata veelgi suuremad mahud. Seepärast, pidades silmas praeguseid majanduse väljavaateid perioodiks 2020–2021, märkimisväärset kättesaadavat tariifikvootide mahtu tootekategooriate lõikes ja seda, et toimikus puuduvad kindlad tõendid, mis viitaks vajadusele tariifikvoote suurendada, ei jää komisjonil muud üle, kui lükata tagasi kõik liberaliseerimise tempo suurendamise taotlused.

(114)

Teisest küljest vaatas komisjon järgmisena läbi praeguse liberaliseerimise mahu vähendamise või kaotamise taotlused. Komisjon leiab, et WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõike 4 sõnastus ilmselgelt kohustab uurivat ametiasutust liberaliseerimise mahtu vähemalt säilitama, kui seda on meetmete kohaldamise teisel aastal tulemuslikult rakendatud. Seega leiab komisjon, et kolmandal meetmete kohaldamise aastal, mis algab 1. juulil 2020, ei saa liberaliseerimise mahtu vähendada allapoole seda, mis oli tulemuslikult kehtestatud meetmete kohaldamise teisel aastal, st 3 %. Seetõttu lükkab komisjon tagasi liberaliseerimise mahu vähendamise taotlused.

(115)

Pidades silmas eespool toodut, säilitatakse seega liberaliseerimise maht 3 % iga tootekategooria kohta.

(116)

Mitu huvitatud isikut teavitas komisjoni väidetavast tegevusest, mille eesmärk on hoiduda 25 % kvoodivälise tollimaksu maksmisest. See väidetav kõrvalehoidmine või valesti deklareerimine võib väljenduda eri vormides ja puudutada mitut tootekategooriat.

(117)

Komisjon võtab need väited teadmiseks ja seab endale eesmärgi neid põhjalikult uurida, et võtta vajalikke parandusmeetmeid, kui kõnealune väidetav tegevus kinnitust leiab. Igal juhul tuletab komisjon meelde, et tollialased õigusaktid on nende väidete käsitlemisel endiselt täielikult kohaldatavad.

(118)

Mõned huvitatud isikud palusid teatud kategooriate jagamist. Nende väidete toetamiseks väitsid mõned isikud, et mõnel juhul konkureerisid nii standardsed kui ka kõrgkvaliteetsed tooteliigid sama tariifikvoodi raames ning et komisjon peaks tagama nende kahe õige tasakaalu säilitamise, vältimaks väljatõrjumise mõju.

(119)

Sellega seoses rõhutab komisjon, et nende taotluste tulemusena on ta teinud käesoleva teise läbivaatamise raames väga põhjaliku analüüsi võimaliku väljatõrjumise mõju kohta ja kehtestanud eespool jaos 3.2.3 kirjeldatud täpsustatud kohandused selle parandamiseks. Komisjon märgib, et need kohandused võimaldaksid rahuldada paljud neist taotlustest, kuna need tagavad, et riigid, kes tarnivad väikses mahus kvaliteetseid tooteliike, mis kuuluvad tavaliselt jääkkvoodi alla, saavad turvalisema ligipääsu kättesaadavatele mahtudele. Peale selle tuletab komisjon meelde, et meetmete ülesehitus peab tagama raskesti leitava tasakaalu, et tagada võimalikult suurel määral traditsiooniliste kaubavoogude säilimine seoses mahu ja päritoluga ning säilitada võetud meetmeid, mida liidu liikmesriikide riiklikud tolliasutused saaksid tõhusalt rakendada. Komisjon leiab, et kui tekib toote alamkategooriate vohamine, oleks meetmete kehtestamisel oht muutuda ülemäära koormavaks ja kahjustada tariifikvootide tõhusat haldamist.

(120)

Mõned jaotamistaotlused viitasid konkreetselt asjaolule, et teatud tooteliike kasutati autotööstuses, ja seepärast tuleks neid kohelda sarnaselt tootekategooriasse 4B kuuluvate tooteliikidega. Siiski märgib komisjon seoses sellega, et säärastele taotlustele ei pööranud autotööstus ise kirjalikus etapis eriti tähelepanu, tekitades seega põhjendatud kahtlusi, kas selle kohanduse vastuvõtmine on liidu huvides.

(121)

Seega järeldab komisjon, et sellega seoses esitatud märkustes, v.a seoses eespool põhjendustes 55–62 nimetatud tootekategooriaga 25, ei esitatud väidete tõestuseks piisavalt tõendeid, ei tõestatud, et tolliasutus saab neid rakendada, ilma et see muutuks põhjendamatult koormavaks, ega näidatud, kuidas selline kohandus võiks olla liidu üldistes huvides.

(122)

Mõned huvitatud isikud taotlesid, et komisjon lisaks teatavad tootekategooriad meetmete kohaldamisalasse, samas kui teised väitsid, et teatavad kategooriad tuleks välja jätta.

(123)

Komisjon viitab oma järeldusele esimese läbivaatamise määruse põhjenduses 163, kus on sätestatud, et see läbivaatus ei hõlma toote määratluse muutmist. Seepärast jäeti need taotlused rahuldamata.

(124)

Mõned isikud väitsid ka, et kehtivad meetmed ei vastanud WTO kaitsemeetmete lepingu standarditele ja et nende kohaldamine tuleks seega lõpetada.

(125)

Komisjon viitab esimese läbivaatamise määruse põhjendusele 165 ja selles esitatud viidetele ning seega lükkab need väited tagasi.

(126)

Muud huvitatud isikud tegid ettepaneku, et tariifikvoote hallataks litsentsisüsteemi kaudu.

(127)

Seoses sellega kordab komisjon, et tariifikvootide haldamise süsteem peab tagama, et selle rakendamine ei ole tolliasutustele ülemäära koormav, mis võib kahjustada selle tulemuslikku kohaldamist. Komisjon jääb seisukohale, et lõpliku määrusega kehtestatud tariifikvootide haldamise süsteem on asjakohase tasakaalu saavutamiseks sobivaim.

(128)

Peale selle küsis mitu isikut Ühendkuningriigi liidust lahkumisega (Brexitiga) seotud mõju ja võimalike kohanduste kohta.

(129)

Komisjon märgib, et kohanduste vastuvõtmise ajal kehtib endiselt Ühendkuningriigi liidust väljaastumise üleminekuperiood, kuna Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase kokkuleppe üle käivad veel läbirääkimised. Kui vaja, vaatab komisjon olukorra viivitamata üle, kui selle teemaga seoses toimub mistahes muutusi.

(130)

Lõpuks märgib komisjon, et käesolev läbivaatamine, millega muudetakse jooksvaid kaitsemeetmeid, vastab ka kohustustele, mis tulenevad teatavate kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetest lepingutest.

(131)

Lõpuks leiab komisjon, et tulenevalt liidu huvist võib tal tekkida vajadus kohandada eraldatud tariifikvoodi mahtu vastavalt II lisas sätestatule alates ajavahemikust, mis algab 1. juulist 2020, kui asjaolud meetmete kehtivusperioodil muutuvad. Muutunud olukord võiks realiseeruda näiteks siis, kui liidu üldise nõudluse kasv või kahanemine mõnes tootekategoorias nõuaks tariifikvoodi mahu ümberhindamist, dumpinguvastaste või subsiidiumivastaste meetmete kehtestamist, mis võivad tulevast impordi kujunemist oluliselt mõjutada, või kui toimub mis tahes muutusi seoses USA paragrahviga 232, mis võib mõjutada otseselt käesoleva uurimise järeldusi, nimelt kaubavahetuse ümbersuunamise osas. Komisjon võib samuti läbi vaadata, kas meetmete rakendamisel võib olla negatiivne mõju eeliskaubanduspartneritega taotletavate integratsiooni eesmärkide saavutamisele, näiteks kas need ohustavad oluliselt nende stabiilsust või majandusarengut.

(132)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komitee arvamusega,