22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 198/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/851,

18. juuni 2020,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007 (2) on kehtestatud ühine ja võrreldav õigusraamistik Euroopa rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika jaoks.

(2)	Selleks et vastata uutele vajadustele seoses rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikaga liidus, ning arvestades rände laadi kiiret muutumist, on vaja raamistikku, mis võimaldaks kiiresti reageerida muutuvatele vajadustele rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika osas.

(3)	Selleks et aidata liidul tõhusalt reageerida rändest tingitud väljakutsetele ning kujundada inimõigustel põhinevat poliitikat, on vaja rände- ja rahvusvahelise kaitse andmeid koguda sagedamini kui kord aastas.

(4)	Rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika on paljude poliitikameetmete uurimise, määratlemise ja hindamise alus, eelkõige mis puudutab reageerimist Euroopas kaitset otsivate inimeste saabumisele, et määratleda optimaalsed poliitikameetmed ja neid kohaldada.

(5)

Rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika on väga oluline, et saada ülevaade rändeliikumisest liidus ja võimaldada liikmesriikidel tõhusalt kohaldada liidu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhiõigustega.

(6)	Selleks et tagada liikmesriikide esitatud andmete kvaliteet ja eelkõige võrreldavus ning et liidu tasandil oleks võimalik koostada usaldusväärseid ülevaateid, peaksid kasutatavad andmed põhinema samadel mõistetel ning vastama samale võrdluskuupäevale või -perioodile.

(7)	Rände ja rahvusvahelise kaitse kohta esitatud andmed peaksid olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 862/2007 alusel kogutud asjaomase statistikaga.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009 (3) sätestab võrdlusraamistikku Euroopa rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika jaoks. Kõnealuses määruses nõutakse liikmesriikidelt eelkõige ametialase sõltumatuse, erapooletuse, objektiivsuse, usaldusväärsuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja kulutasuvuse põhimõtete ning samuti nimetatud määruses määratletud kvaliteedikriteeriumide järgimist.

(9)

Kvaliteediaruanded on esmatähtsad Euroopa statistika kvaliteedi hindamiseks, tõstmiseks ja sellest teavitamiseks. Euroopa statistikasüsteemi komitee on kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 statistika kvaliteeti käsitlevate sätetega kinnitanud Euroopa statistikasüsteemi standardi (ESS) kvaliteediaruannete ülesehituse. See ESSi standard peaks aitama ühtlustada (EÜ) nr 862/2007 määruse alusel kvaliteediaruannete koostamist.

(10)

Selleks et statistika tegemist tõhustada, on liikmesriikide statistikaasutustel õigus kõikidele haldusandmetele nende vastavate haldussüsteemide raames kiiresti ja tasuta juurde pääseda ning neid kasutada ja statistikas arvesse võtta ulatuses, mida on vaja Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks kooskõlas haldusandmetele juurdepääsu, nende kasutamist ja integreerimist käsitlevate sätetega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 17a.

(11)

Euroopa statistika arendamisel, tegemisel ja levitamisel peaksid liikmesriikide ja Euroopa statistikaasutused ning vajaduse korral teised asjaomased asutused arvesse võtma põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistika tegevusjuhises, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee 16. novembril 2017 läbi vaatas ja mida ta ajakohastas.

(12)

Prooviuuringutes tuleks arvesse võtta liidu lisaväärtust, määrata kindlaks tingimused uute andmekogumisviiside kasutuselevõtmiseks määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaldamisalas, hinnata statistika teostatavust ja kvaliteeti, sealhulgas selle riikidevahelist võrreldavust ning asjaomaste andmekogumisviiside kulu. Enne iga konkreetse prooviuuringu alustamist peaks komisjon (Eurostat) liidu tasandil läbi vaatama asjaomased haldusallikad ning uurima, kas nõutud statistika võiks nendele allikatele tugineda. Eelisjärjekorras tuleks läbi vaadata esmakordsete elamisloa taotluste ja tagasilükatud taotluste arv. Komisjon (Eurostat) peaks tihedas koostöös liikmesriikidega hindama nende prooviuuringute tulemusi ja tegema need üldsusele kättesaadavaks. Uute andmekogumisviiside kasutuselevõtmist liikmesriikides peaks kaaluma ainult juhul, kui hinnang prooviuuringute tulemustele on positiivne. Komisjon peaks samuti konsulteerima Euroopa Andmekaitseinspektoriga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (4) sätestatud seadusandliku konsulteerimise tingimustele.

(13)

Olemasolevat teavet ja määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaldamisalas juba kogutud andmeid on oluline kasutada optimaalselt. Selleks tuleks uurida liidu ja liikmesriikide tasandil olemasolevaid andmeallikaid ning võimalusi, kuidas saada kasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/817 (5) ning (EL) 2019/818 (6) loodud koostalitlusvõime raamistikust, et hinnata nende andmeallikate kasutamist riikliku statistika koostamise eesmärgil. Kõnealuses hindamises tuleks samuti käsitleda koostalitlusvõime kontseptsiooni rakendamist liidu tasandil, et erinevad asutused saaksid kasutada samu andmeid vastavalt oma vajadustele ja volitustele.

(14)	Komisjon (Eurostat) peaks püüdma määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaldamisalas tagada, et asjaomaste liidu asutuste poolt kasutatud andmekogumisviise koordineeritakse, ning peaks selleks sõlmima nimetatud asutustega nende vastava pädevuse raames koostöölepingud.

(15)	Selleks et saavutada määruse (EÜ) nr 862/2007 eesmärgid, tuleks eraldada piisavad rahalised vahendid rände ja rahvusvahelise kaitse kohta kvaliteetsete statistiliste andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks Euroopa ja liikmesriikide tasandil.

(16)

Kui määruse (EÜ) nr 862/2007 rakendamine nõuab liikmesriigi riikliku statistikasüsteemi raames uute meetodite ja andmekogumisviiside väljatöötamist ja rakendamist nimetatud määruse kohaseks statistika koostamiseks, sealhulgas kõnealuse liikmesriigi osalemist prooviuuringutes ning andmeallikate ja IT-süsteemide uuendamist, peaks sellele liikmesriigile pakkuma liidu rahastamist toetuse vormis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (7).

(17)

Käesolevas määruses järgitakse õigust era- ja perekonnaelu austamisele, isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimisele, nagu on sätestatud hartas. Määrusega (EÜ) nr 862/2007 hõlmatud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (8) ja määrust (EL) 2018/1725.

(18)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 862/2007 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kvaliteediaruannete esitamise praktilise korra ja sisu kindlaksmääramiseks; andmete edastamise sobiva vormingu kindlaksmääramiseks; jaotuste määratlemiseks ning prooviuuringute tulemuste hindamise alusel uute andmete kogumise ja jaotuse kindlaksmääramiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(19)

Kui määruse (EÜ) nr 862/2007 rakendamine nõuab mõne liikmesriigi riikliku statistikasüsteemi märkimisväärset kohandamist, peaks komisjonil olema võimalik teha rakendusaktidega nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning piiratud ajavahemikuks asjaomase liikmesriigi suhtes erand. Sellised märkimisväärsed kohandused võivad tuleneda eelkõige vajadusest parandada ajakohasust, kohandada andmekogumisviise, sealhulgas juurdepääsu haldusallikatele, või töötada välja uusi vahendeid andmete koostamiseks.

(20)

Määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaldamise tõhusaks järelevalveks tuleb seda korrapäraselt hinnata. Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruannete esitamiseks peaks komisjon kõnealuse määruse kohaselt koostatud statistikat, selle kvaliteeti ning õigeaegset esitamist põhjalikult hindama. Komisjon (Eurostat) peaks tihedalt konsulteerima kõigi rände- ja rahvusvahelise kaitse andmete kogumises osalejatega ja asjaomase statistika peamiste kasutajatega.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on vaadata läbi olemasolevad Euroopa rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika kogumise ja koostamise ühisnormid ning täiendada neid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda tänu ühtlustamisele ja võrreldavusele paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)	Määrust (EÜ) nr 862/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(23)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (10) artikli 28 lõikega 2,

(24)	Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 862/2007 muutmine

Määrust (EÜ) nr 862/2007 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	sisserändega seotud liikmesriikide haldus- ja kohtumenetlused, elamisloa andmine, kodakondsus, varjupaik ja muud rahvusvahelise kaitse vormid, ebaseaduslik riiki sisenemine ja riigis viibimine ning tagasisaatmine.“

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punktid j–m asendatakse järgmistega:

„j)

„rahvusvahelise kaitse taotlus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (*1) artikli 2 punktis h määratletud rahvusvahelise kaitse taotlus;

k)	„pagulasseisund“ – direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis e määratletud pagulasseisund;

l)	„täiendava kaitse seisund“ – direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis g määratletud täiendava kaitse seisund;

„pereliikmed“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) (*2) artikli 2 punktis g määratletud pereliikmed;

(*1) ELT L 337, 20.12.2011, lk 9."

(*2) ELT L 180, 29.6.2013, lk 31.“;"

ii)

punktid o–q asendatakse järgmistega:

„o)	„saatjata alaealine“ – direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis l määratletud saatjata alaealine;

p)	„välispiirid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (*3) artikli 2 punktis 2 määratletud välispiirid;

„kolmandate riikide kodanikud, kellel keelatakse territooriumile siseneda“ – kolmandate riikide kodanikud, kellel keelatakse välispiiril territooriumile siseneda, sest nad ei vasta kõigile määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõikes 1 sätestatud territooriumile sisenemise nõuetele ega kuulu kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 5 osutatud isikute kategooriatesse;

(*3) ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.“;"

b)	lõige 3 jäetakse välja.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	võrdlusperioodi jooksul tagasi võetud rahvusvahelise kaitse taotlused, jaotatuna selgesõnalise ja kaudse tagasivõtmise kaupa, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL (*4) artiklites 27 ja 28;

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).“;"

ii)

esimesse lõiku lisatakse järgmised punktid:

„d)	isikud, kes on võrdlusperioodi jooksul esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või on taotlusse hõlmatud pereliikmetena ning kes taotlevad rahvusvahelist kaitset esimest korda;

e)	isikud, kes on võrdlusperioodi jooksul esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või on taotlusse hõlmatud pereliikmetena ning kelle taotlusi on menetletud kiirendatud korras vastavalt direktiivi 2013/32/EL artikli 31 lõikele 8;

f)	isikud, kes on võrdlusperioodi jooksul esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, nagu on osutatud direktiivi 2013/32/EL artiklis 40, või on taotlusse hõlmatud pereliikmetena;

isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või on taotlusse hõlmatud pereliikmetena ning kes on võrdlusperioodi lõpus saanud kasu materiaalsetest vastuvõtutingimustest, mis võimaldavad taotlejatele piisava elatustaseme, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL (*5) artikliga 17.

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).“;"

iii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Punktide a–f kohane statistika on jaotatud asjaomaste isikute vanuse ja soo, kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika vastab võrdlusperioodina ühele kalendrikuule ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast võrdluskuu lõppu. Esimene võrdluskuu on 2021. aasta jaanuar.

Punkti g kohane statistika vastab võrdlusperioodina ühele kalendriaastale ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kuue kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2021.“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu punktid b ja c asendatakse järgmistega:

„b)	isikud, keda hõlmavad esimese astme otsused pagulasseisundi andmise, tühistamise, lõpetamise või selle uuendamisest keeldumise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on teinud võrdlusperioodi jooksul;

c)	isikud, keda hõlmavad esimese astme otsused täiendava kaitse seisundi andmise, tühistamise, lõpetamise või selle uuendamisest keeldumise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on teinud võrdlusperioodi jooksul;“;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Statistika on jaotatud asjaomaste isikute vanuse ja soo, kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika vastab võrdlusperioodina kolmele kalendrikuule ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast võrdlusperioodi lõppu. Esimene võrdlusperiood on 2021. aasta jaanuarist märtsini.“;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu punktid c ja d asendatakse järgmistega:

„c)	isikud, keda hõlmavad lõplikud otsused pagulasseisundi andmise, tühistamise, lõpetamise või selle uuendamisest keeldumise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on teinud võrdlusperioodi jooksul;

d)	isikud, keda hõlmavad lõplikud otsused täiendava kaitse seisundi andmise, tühistamise, lõpetamise või selle uuendamisest keeldumise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on teinud võrdlusperioodi jooksul;“;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Statistika peab olema jaotatud asjaomaste isikute vanuse ja soo, kodakondsuse ja, välja arvatud punkti a puhul, saatjata alaealiste kaupa. Lisaks sellele peab punkti g kohane statistika olema jaotatud elukohariigi ja varjupaigaotsuse liigi kaupa.

Esimeses lõigus osutatud statistika vastab võrdlusperioodina ühele kalendriaastale ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kolme kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2021.“;

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

esimesse lõiku lisatakse järgmised punktid:

„f)	varjupaigataotleja uuesti läbivaatamiseks esitatud tagasivõtmis- või vastuvõtmistaotluste arv;

g)	sätted, millel punktis f osutatud taotlused põhinevad;

h)	punktis f osutatud taotlustele vastuseks tehtud otsused;

i)	punktis h osutatud otsustega kaasnenud üleandmiste arv.“;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nimetatud statistika on jaotatud soo ning saatjaga ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika vastab võrdlusperioodina ühele kalendriaastale ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kolme kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2021.“

Artikli 5 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	teine lõik asendatakse järgmisega: „Punkti a kohane statistika on jaotatud vastavalt määruse (EL) 2016/399 artikli 14 lõikele 5.“;

b)	kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Punkti b kohane statistika on jaotatud asjaomaste isikute vanuse ja soo, kodakondsuse ning nende kinnipidamise põhjuse ja koha kaupa.“

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) järgmise statistika:

kolmandate riikide kodanikele väljastatud elamislubade arv, jaotatuna järgmiselt:

i)	võrdlusperioodil välja antud esmakordsed elamisload, jaotatud kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja soo kaupa;

ii)	võrdlusperioodil välja antud elamisload isikutele, kes muutsid oma sisserändaja seisundit või riigis viibimise põhjust, jaotatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja soo kaupa;

iii)	võrdlusperioodi lõpus kehtivad elamisload (välja antud elamislubade arv, mis ei ole tühistatud ega kehtivuse kaotanud) jaotatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja soo kaupa;

b)	pikaajaliste elanike arv võrdlusperioodi lõpus jaotatuna kodakondsuse, pikaajalise elaniku staatuse liigi, vanuse ja soo kaupa;

c)	isikute arv, kes on omandanud võrdlusaasta jooksul pikaajalise elamisloa, jaotatuna vanuse ja soo kaupa.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Lõikes 1 osutatud statistika vastab võrdlusperioodina ühele kalendriaastale ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kuue kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2021.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on liikmesriigi territooriumilt pärast punktis a osutatud haldus- või kohtuotsust või akti tegelikult lahkunud, jaotatuna tagasi saadetud isikute kodakondsuse, tagasisaatmise ja saadud abi liigi ning sihtriikide kaupa;“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lõikes 1 osutatud statistika jaotatakse asjaomase isiku vanuse ja soo ning saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika vastab võrdlusperioodina kolmele kalendrikuule ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast võrdlusperioodi lõppu. Esimene võrdlusperiood on 2021. aasta jaanuarist märtsini.“

7)	Artikkel 8 jäetakse välja.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised lõiked:

„1a.	Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva määruse alusel edastatud andmete ja metaandmete kvaliteet.

1b.	Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (*6) artikli 12 lõikes 1 loetletud kvaliteedikriteeriume.

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).“;"

lõiked 2–5 asendatakse järgmistega:

„2.

Liikmesriigid annavad komisjonile (Eurostat) kvaliteediaruannete vormis aru kasutatud andmeallikatest, nende allikate valikukriteeriumidest ja valitud andmeallikate mõjust statistika kvaliteedile, isikuandmete kaitse tagamiseks võetud tehnilistest ja korralduslikest meetmetest ja kasutatud hindamismeetoditest, ning teavitavad komisjoni (Eurostat) nendes tehtud muudatustest.

3.	Liikmesriigid esitavad komisjoni (Eurostat) nõudmisel lisaselgitusi, mis on vajalikud statistilise teabe kvaliteedi hindamiseks.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni (Eurostat) viivitamatult muudatustest ja parandustest käesoleva määruse alusel esitatavas statistikas ning muudatustest kasutatud metoodikas ja andmeallikates, samuti käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohasest teabest või muudatusest, mis võib mõjutada edastatud andmete kvaliteeti.

Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid,

a)	milles sätestatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kvaliteediaruannete esitamise praktiline kord ja sisu;

b)	milles sätestatakse andmete käesoleva määruse kohaseks edastamiseks sobivate vormingute määratlemisega seotud meetmed.

Punktis a osutatud rakendusaktidega ei või tekitada liikmesriikidele märkimisväärset lisakoormust ega kulu.

Käesolevas lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9a

Prooviuuringud

1. Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega korraldab komisjon (Eurostat) liikmesriikidega vabatahtlikkuse alusel prooviuuringuid, et katsetada uute andmete kogumise või uute jaotuste paindlikkust käesoleva määruse kohaldamisalas, sealhulgas sobivate andmeallikate ja koostamismeetodite kättesaadavust, statistika kvaliteeti ja võrreldavust ning andmekogumisviisidega seotud kulusid ja koormust. Liikmesriigid tagavad koos komisjoniga (Eurostat) prooviuuringute representatiivsuse liidu tasandil.

2. Komisjon (Eurostat) kaalub enne konkreetse prooviuuringu algatamist, kas uus statistika võiks tugineda asjaomases liidu tasandi haldusallikas kättesaadavale teabele, et ühtlustada võimaluse korral mõisteid, minimeerida täiendavat halduskoormust riiklike statistikaametite ja muude siseriiklike asutuste jaoks ning tõhustada olemasolevate andmete kasutamist kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 17a. Komisjon (Eurostat) võtab samuti arvesse muudest käimasolevatest prooviuuringutest tulenevat koormust, et piirata samal ajal läbiviidavate prooviuuringute arvu.

3. Käesolevas artiklis osutatud prooviuuringud peavad olema seotud järgmiste valdkondadega:

a)	rahvusvahelise kaitse kohta tervikuna kogu artikli 4 alusel nõutud statistika, jaotatud taotluse esitamise kalendrikuu kaupa;

artikli 4 lõike 1 alusel nõutud statistika:

isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või on taotlusse hõlmatud pereliikmetena ja

—	kelle suhtes ei kohaldatud kiirendatud menetlust ega piirimenetlust või kelle rahvusvahelise kaitse taotlus on läbi vaadatud nimetatud piirimenetluse korras;

—	kes ei olnud registreeritud Eurodac-süsteemis;

—	kes esitasid dokumentaalseid tõendeid, mis võivad aidata kaasa nende isiku tuvastamisele;

—	keda peeti kinni, jaotatuna nende kinnipidamise kestuse ja põhjuste kaupa, või kelle suhtes väljastati haldus- või kohtuotsus või akt kinnipidamise või kinnipidamise alternatiivi kohta, jaotatuna alternatiivi liigi ning kalendrikuu kaupa, millal selline otsus või akt väljastati;

—	kes on saanud tasuta õigusabi;

—	kes on saanud kasu artikli 4 lõike 1 punktis g sätestatud materiaalsetest vastuvõtutingimustest, jaotatuna vanuse, soo, kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa, nimetatud statistika peaks saama võrdlusperioodina vastata ühele kalendrikuule;

—	kes on saatjata alaealised, kellele on määratud esindaja, saatjata alaealised, kellele võimaldati juurdepääsu haridussüsteemile, või saatjata alaealised, kelle paigutamine on toimunud vastavalt direktiivi 2011/95/EL artikli 31 lõikele 3;

—	kelle puhul hinnati vanust, sealhulgas hindamise tulemused;

ii)	rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud saatjata alaealiste keskmine arv esindaja kohta;

artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel nõutud statistika:

artikli 4 lõike 2 punktiga a või artikli 4 lõike 3 punktiga b hõlmatud isikute kohta, jaotatuna rahvusvahelise kaitse taotluste rahuldamata jätmise otsuste kaupa järgmiselt:

—	otsused, millega loetakse taotlused vastuvõetamatuteks, vastuvõetamatuse põhjuste kaupa;

—	otsused, millega loetakse taotlused põhjendamatuks;

—	otsused, millega loetakse taotlused tavapärase menetluse kohaselt selgelt põhjendamatuks, tagasilükkamise põhjuste kaupa;

—	otsused, millega loetakse taotlused kiirendatud menetluse kohaselt selgelt põhjendamatuks, tagasilükkamise ja kiirendamise põhjuste kaupa;

—	otsused, millega taotlus lükatakse tagasi põhjusel, et taotlejal on võimalik saada kaitset oma päritoluriigis;

ii)	artikli 4 lõike 2 punktidega b ja c ning artikli 4 lõike 3 punktidega c ja d hõlmatud isikute kohta, jaotatuna lõppemise või välistamise otsuste kaupa, seejärel jaotatuna lõppemise või välistamise põhjuste kaupa:

iii)	isikute arv, kelle suhtes on tehtud otsus pärast isiklikku vestlust;

iv)	isikute arv, kelle suhtes on tehtud esimese astme otsus või lõplik otsus materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamise või tühistamise kohta;

d)	artikli 4 lõike 3 alusel nõutud statistika edasikaebemenetluse kestus kohta;

e)	artikli 4 lõike 4 alusel nõutud statistika, jaotatud vanuse ja kodakondsuse kaupa;

artikli 6 alusel nõutud statistika

i)	kolmandate riikide kodanike poolt võrdlusperioodil esitatud esmakordsete elamisloa taotluste ja tagasi lükatud esmakordsete elamisloa taotluste arvu kohta, jaotatuna kodakondsuse, loa taotlemise põhjuste, vanuse ja soo kaupa;

ii)	tagasi lükatud kolmandate riikide kodanike elamisloa taotluste arvu kohta, millega seoses muudetakse sisserändaja seisundit või riigis viibimise põhjust;

iii)	perekondlikel põhjustel väljastatud elamislubade arvu kohta, jaotatuna põhjuse ning kolmanda riigi kodaniku jaoks luba taotleva isiku seisundi kaupa;

artikli 7 alusel nõutud statistika, jaotatuna:

i)	käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud otsuste või aktide põhjuste kaupa;

ii)	käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud isikute arvu kaupa, kelle suhtes on kehtestatud sisenemiskeeld;

iii)

isikute arvu kaupa, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust ning kelle kohta on olemas haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamiseks, jaotatuna omakorda kinnipidamise kestuse või kinnipidamise alternatiivi kaupa, jaotatuna vastavalt alternatiivi liigile ning kalendrikuule, millal selline otsus tehti või akt välja anti;

iv)

tagasi saadetud isikute arvu kaupa, jaotatuna omakorda sihtriigi ning otsuse või akti liigi kaupa järgmiselt:

—	vastavalt liidu ametlikule tagasivõtulepingule;

—	vastavalt liidu mitteametlikule tagasivõtukorrale;

—	vastavalt riiklikule tagasivõtulepingule.

4. Komisjon (Eurostat) hindab tihedas koostöös liikmesriikidega prooviuuringute tulemusi ja teeb need üldsusele kättesaadavaks. Hindamine hõlmab prooviuuringutes katsetatud uute andmekogumisviiside lisaväärtuse hinnangut liidu tasandil ning kulutasuvuse analüüsi, sealhulgas andmeesitajate koormuse ja statistika tegemisega seotud kulude hinnangut vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõikele 3.

5. Lähtudes prooviuuringute tulemustele antud positiivsest hinnangust, võib komisjon võtta vastu rakendusakte lõikes 3 osutatud valdkondades. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Selleks, et hõlbustada käesolevas artiklis osutatud prooviuuringute läbiviimist, eraldab komisjon (Eurostat) vastavalt artiklile 9b kõnealuseid prooviuuringuid läbiviivatele liikmesriikidele asjakohased rahalised vahendid.

7. Komisjon (Eurostat) esitab hiljemalt 12. juuliks 2022 ja seejärel iga kahe aasta järel aruande üldiste edusammude kohta, mida on tehtud lõikes 3 osutatud valdkondades. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 9b

Rahastamine

1. Käesoleva määruse rakendamiseks eraldatakse liidu üldeelarvest rahalist toetust riikide statistikaametitele ja muudele asjaomastele siseriiklikele asutustele, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2, selleks et

a)	töötada välja uued meetodid käesoleva määruse kohase statistika tegemiseks, sealhulgas liikmesriikide osalemiseks artiklis 9a osutatud prooviuuringutes;

b)	arendada või rakendada käesoleva määruse kohaldamisalas uusi andmekogumisviise ja -jaotusi, sealhulgas uuendada andmeallikaid ja IT-süsteeme kuni viie aasta pikkuseks perioodiks.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liidu rahalist toetust antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (*7).

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).“"

10) Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Rakendusmeetmed jaotuste kindlaksmääramiseks

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kooskõlas artiklitega 4–7 kindlaks jaotused. Nende rakendusaktide vastuvõtmisel põhjendab komisjon asjakohase jaotuste vajadust liidu rände- ja varjupaigapoliitika arendamise ja järelevalve eesmärgil ning tagab, et rakendusaktid ei tekita liikmesriikide jaoks märkimisväärseid täiendavaid kulusid ega koormust.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt 18 kuud enne võrdlusperioodi lõppu aasta kohta kogutavate andmete puhul ja kuus kuud enne võrdlusperioodi lõppu sagedamini kogutavate andmete puhul.“

11) Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Komiteemenetlus

„1. Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 223/2009 loodud Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*8) tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

12) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Erandid

1. Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud rakendusmeetmete kohaldamisel on liikmesriigi riiklikku statistikasüsteemi vaja märkimisväärselt kohandada, võib komisjon teha rakendusaktidega erandi asjaomase liikmesriigi taotletud ajaks, eeldusel et see ajavahemik ei ületa kolme aastat. Komisjon tagab seejuures liikmesriikide andmete võrreldavuse ning nõutavate representatiivsete ja usaldusväärsete Euroopa koondandmete ajakohase arvutamise ning võtab arvesse liikmesriikide ja andmeesitajate koormust.

2. Kui lõike 1 kohase erandi tegemine on asjaomase perioodi lõpuks piisavate tõendite alusel endiselt põhjendatud, võib komisjon rakendusaktiga teha täiendava erandi asjaomase liikmesriigi taotletud ajaks, eeldusel et see ajavahemik ei ületa kahte aastat.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil esitab liikmesriik hiljemalt 13. oktoobriks 2020 või kolme kuu jooksul pärast asjaomase rakendusakti jõustumiskuupäeva või kuus kuud enne kehtiva erandi kestuse lõppemist, nagu on asjakohane, komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

4. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti 3 alapunkte a ja b ning punkti 6 kohaldatakse alates 1. märtsist 2021.

Artikli 1 punkti 3 alapunkte c ja d ning punkti 5 kohaldatakse alates 1. juulist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2020

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

N. BRNJAC

(1) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. märtsi 2020. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 139, 28.4.2020, lk 1). Euroopa Parlamendi 17. juuni 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

22.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 198/13

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/852,

18. juuni 2020,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 eesmärk on rajada siseturg, mis taotleb Euroopa kestlikku arengut, mis põhineb muu hulgas tasakaalustatud majanduskasvul ning kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel.

(2)

25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue üleilmse kestliku arengu raamistiku – kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Nimetatud kava keskmes on kestliku arengu eesmärgid ja see hõlmab kestlikkuse kolme mõõdet: majandust, sotsiaalvaldkonda ja keskkonda. Komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ seostatakse kestliku arengu eesmärgid liidu poliitikaraamistikuga, tagamaks et kõigi liidu meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestatakse nii liidus kui mujal maailmas kestliku arengu eesmärkidega juba algusest peale. Nõukogu kinnitas oma 20. juuni 2017. aasta järeldustes liidu ja selle liikmesriikide kindlat tahet rakendada 2030. aasta kava täielikult, sidusalt, ulatuslikult, integreeritult ja tõhusalt ning tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega. 11. detsembril 2019 avaldas komisjon teatise „Euroopa roheline kokkulepe“.

(3)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) kiitis liit heaks 5. oktoobril 2016 (3). Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktis c seatakse muude meetmete kõrval eesmärgiks tugevdada reageerimist kliimamuutustele, ühitades rahastamisvood arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele. Sellega seoses võttis Euroopa Ülemkogu 12. detsembril 2019 vastu järeldused kliimamuutuste kohta. Eelneva valguses on käesoleva määruse vastuvõtmine oluline samm, et saavutada 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsus.

(4)

Kestlikkus ja üleminek turvalisele, kliimaneutraalsele, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on otsustava tähtsusega liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Kestlikkus on liidu jaoks olnud kaua kesksel kohal ning Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping) peegeldavad selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

(5)

2016. aasta detsembris andis komisjon kõrgetasemelisele eksperdirühmale volituse töötada välja üleüldine ja terviklik liidu kestliku rahanduse strateegia. Kõrgetasemelise eksperdirühma 31. jaanuaril 2018 avaldatud aruandes kutsutakse üles kehtestama liidu tasandil tehniliselt töökindla klassifitseerimissüsteemi, et tuua selgust sellesse, millised tegevused liigituvad „rohelisteks“, „säästlikeks“ või „kestlikeks“, alustades kliimamuutuste leevendamisest.

(6)

Oma 8. märtsi 2018. aasta teatises avaldas komisjon tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, millega algatati kõrgelennuline ja põhjalik kestliku rahanduse strateegia. Üks kõnealuses tegevuskavas sätestatud eesmärke on suunata kapitalivood ümber kestlikesse investeeringutesse, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv. Ühtse kestliku tegevuse klassifitseerimissüsteemi kehtestamine on kõige olulisem ja kiireloomulisem tegevuskavas ette nähtud meede. Tegevuskavas tunnistatakse, et kapitalivoogude ümbersuunamine kestlikumasse tegevusse peab tuginema ühisele ja terviklikule arusaamale tegevuste ja investeeringute keskkonnasäästlikkusest. Esimese sammuna peaksid selged juhised keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustavaks liigitatava tegevuse kohta võimaldama investoritel selgust saada selles, millistest investeeringutest rahastatakse keskkonnasäästlikku majandustegevust. Hiljem võib välja töötada lisajuhised tegevuse kohta, mis panustab muude kestlikkuse eesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkide saavutamisse.

(7)

Arvestades üleilmsete keskkonnaprobleemide süsteemset iseloomu, on vaja süsteemset ja tulevikku suunatud lähenemisviisi keskkonnasäästlikkusele, milles käsitletaks üha tõsisemaid negatiivseid suundumusi, nagu kliimamuutused, elurikkuse vähenemine, üleilmne ressursside ületarbimine, toidunappus, osoonikihi kahanemine, ookeanide hapestumine, mageveesüsteemide seisundi halvenemine ning maakasutuse muutus, samuti uute ohtude ilmnemine, mis on muu hulgas seotud ohtlike kemikaalide ja nende kombineeritud mõjuga.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL (4) kutsutakse üles kaasama rohkem erasektori vahendeid keskkonna ja kliimaga seotud kulutuste rahastamiseks, eelkõige selliste stiimulite ja meetodite kehtestamise kaudu, mis ergutavad ettevõtjaid mõõtma oma ettevõtte keskkonnakulusid ja keskkonnateenuste kasutamisest saadavat kasumit.

(9)

Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks liidus on vaja suunata kapitalivood kestlikesse investeeringutesse. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline kasutada täielikult ära siseturu potentsiaali. Selles kontekstis on ülioluline kõrvaldada tegurid, mis takistavad siseturul kapitali tõhusat liikumist kestlikesse investeeringutesse, ja ennetada uute takistuste teket.

(10)

Probleemide ulatuse ning tegevusetusest või hilinenud tegevusest tekkivate kulude suuruse tõttu tuleks finantssüsteemi järk-järgult kohandada, et toetada majanduse kestlikku toimimist. Selleks on vaja, et kestlik rahandus muutuks peavooluks ning samuti on vaja kaaluda finantstoodete ja -teenuste mõju kestlikkuse seisukohast.

(11)

Keskkonnasäästlikke eesmärke taotlevate finantstoodete pakkumine on tõhus viis suunata erainvesteeringuid kestlikku majandustegevusse. Finantstoodete või äriühingute võlakirjade edendamist keskkonnasäästlike investeeringutena käsitlevate riiklike nõuete, sealhulgas liikmesriikide ja liidu poolt finantsturu osalistele või emitentidele riikliku märgise kasutamiseks kehtestatavate nõuete eesmärk on suurendada investorite usaldust ja nende teadlikkust nende finantstoodete või äriühingute võlakirjade keskkonnamõjust, tagada nähtavus ja tegelda „rohepesu“ puudutavate muredega. Käesolevas määruses tähendab „rohepesu“ tava, mille kohaselt turustatakse finantstoodet keskkonnasõbralikuna, et saada ebaõiglane konkurentsieelis, samas kui toode ei vasta tegelikult kõige põhilisematele keskkonnastandarditele. Praeguseks on mõnes liikmesriigis märgistussüsteem juba olemas. Need olemasolevad süsteemid põhinevad erinevatel keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifitseerimise süsteemidel. Pariisi kokkuleppe alusel ja liidu tasandil võetud poliitilisi kohustusi arvestades on tõenäoline, et üha enam liikmesriike kehtestab finantsturu osaliste või emitentide suhtes märgistussüsteemi või muud nõuded finantstoodete või äriühingute võlakirjade edendamiseks keskkonnasäästlike toodetena. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid investeeringute kestlikuks liigitamisel kasutama oma riiklikke klassifitseerimise süsteeme. Kui kõnealused riiklikud märgistussüsteemid või nõuded kasutavad erinevaid majandustegevuse keskkonnasäästlikuks liigitamise kriteeriume, siis vähendab see investorite huvi piiriüleste investeeringute vastu, sest neil on keeruline erinevaid investeerimisvõimalusi omavahel võrrelda. Lisaks peaksid ettevõtjad, kes soovivad meelitada ligi investeeringuid kogu liidu territooriumilt, vastama sellisel juhul eri liikmesriikides erinevatele kriteeriumidele, et nende tegevust saaks liigitada keskkonnasäästlikuks. Ühetaoliste kriteeriumide puudumine suurendaks seega kulusid ja avaldaks ettevõtjatele märkimisväärset negatiivset mõju, takistades juurdepääsu piiriülestele kapitaliturgudele kestlike investeeringute tegemiseks.

(12)

Kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, peaksid olema liidu tasandil ühtlustatud, et kõrvaldada siseturu toimimist ja kestlike projektide jaoks rahaliste vahendite hankimist takistavad tõkked ning hoida ära selliste projektide jaoks tõkete tekkimine tulevikus. Sellise ühtlustamise tulemusena oleks ettevõtjatel lihtsam saada oma keskkonnasäästliku tegevuse jaoks piiriülest rahastust, sest nende majandustegevust saaks võrrelda ühtsete kriteeriumide alusel, mistõttu seda saaks valida ka keskkonnasäästlike investeeringute alusvaraks. Seega hõlbustaks selline ühtlustamine liidus piirüleseid investeeringuid.

(13)

Kui finantsturu osalised ei selgita investoritele, kuidas majandustegevus, millesse nad investeerivad, panustab keskkonnaeesmärkide saavutamisse, või kui finantsturu osalised kasutavad selgituses keskkonnasäästliku majandustegevuse mõistet eri tähendustes, võivad investorid pidada eri finantstoodete kontrollimist ja võrdlemist ebaproportsionaalselt koormavaks. Selline praktika muudab keskkonnasäästlikesse finantstoodetesse investeerimise investorite jaoks väheatraktiivseks. Lisaks avaldab investorite usalduse puudumine tuntavalt kahjulikku mõju keskkonnasäästlike investeeringute turule. Samuti on ilmnenud, et riiklikud nõuded ja turupõhised algatused, millega püütakse probleemi lahendada riigi piires, killustavad siseturgu. Kui finantsturu osalised avalikustaksid, kuidas ja millises ulatuses nad keskkonnasäästlikena pakutavate finantstoodetega investeerivad majandustegevusse, mis vastab käesoleva määruse kohasele keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumidele, ning kui finantsturu osalised kasutaksid nimetatud avalikustamisel kogu liidus ühiseid kriteeriume, aitaks see investoritel investeerimisvõimalusi võrrelda piiriüleselt ning motiveeriks äriühinguid, millesse investeeritakse, oma ärimudeleid keskkonnasäästikumaks muutma. Pealegi investeeriksid investorid siis keskkonnasäästlikesse finantstoodetesse kogu liidus suurema kindlustundega, parandades sellega siseturu toimimist.

(14)

Et kõrvaldada olemasolevad siseturu toimimise tõkked ja hoida ära nende teke tulevikus, tuleks liikmesriikidelt ja liidult nõuda keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamist samas tähenduses, kui nad kehtestavad finantsturu osaliste või emitentide suhtes liikmesriigi ja liidu tasandil nõudeid finantstoodete või äriühingute võlakirjade keskkonnasäästlikena turustatavate toodetena märgistamiseks. Vältimaks turu killustatust ning tarbijate ja investorite huvide kahjustamist, mida põhjustavad lahknevad arusaamad keskkonnasäästlikust majandustegevusest, peaksid riigisisesed nõuded, mida finantsturu osalised ja emitendid peavad täitma, kui nad soovivad turustada finantstooteid või äriühingute võlakirju keskkonnasäästlikena, põhinema ühetaolistel keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumidel. Finantsturu osaliste ja emitentide hulka kuuluvad finantsturu osalised, kes pakuvad keskkonnasäästlikke finantstooteid, ja mittefinantsettevõtted, mis pakuvad äriühingute keskkonnasäästlikke võlakirju.

(15)

Keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumide kehtestamine võib julgustada ettevõtjaid, keda käesolev määrus ei hõlma, vabatahtlikult avaldama ja avalikustama oma veebisaidil teavet keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta. See teave mitte ainult ei aita finantsturu osalistel ja teistel asjaosalistel hõlpsasti kindlaks teha, milliste ettevõtjate majandustegevus on keskkonnasäästlik, vaid aitavad neil ettevõtjatel ka oma keskkonnasäästliku tegevuse jaoks hankida rahastust.

(16)

Liidu tasandi keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifikaator peaks võimaldama töötada välja liidu tulevase kestlikku rahandust toetava poliitika, sealhulgas kogu liitu hõlmavad keskkonnasäästlike finantstoodete standardid, ning võimaldama lõpuks selliste märgiste kehtestamist, mis kinnitavad ametlikult vastavust nendele standarditele kogu liidus. Samuti võiks see olla aluseks muudele majanduslikele ja regulatiivsetele meetmetele. Tulevase liidu õiguse jaoks, mille eesmärk on hõlbustada investeeringute ümbersuunamist keskkonnasäästlikusse majandustegevusse, on võrdlusaluseks vaja ühetaolisi õiguslikke nõudeid, mille abil määrata ühetaoliste keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumide alusel kindlaks investeeringute keskkonnasäästlikkuse määr.

(17)

Kestliku arengu eesmärkide saavutamisel liidus on olnud tõhusad sellised poliitilised valikud nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomine, mis on aidanud avaliku sektori vahendite kõrval suunata kestlikesse investeeringutesse erasektori investeeringuid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/1017 (5) on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist rahastatavatele taristu- ja innovatsiooniprojektidele ette nähtud kliimainvesteeringute sihttase 40 %. Ühised kriteeriumid, mille alusel otsustada, kas majandustegevus on kestlik, sealhulgas milline on selle mõju keskkonnale, võivad olla aluseks tulevastele samalaadsetele liidu algatustele, millega kaasatakse investeeringuid kliimaalaste või muude keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

(18)

Et vältida investorite huvide kahjustamist, peaksid finantstooteid pakkuvad fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid avalikustama, kuidas ja mil määral kasutatakse nende investeeringute keskkonnasäästlikkuse kindlaksmääramiseks keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume. Avaldatud teave peaks võimaldama investoritel mõista, milline osa finantstoote alusinvesteeringust rahastab keskkonnasäästlikku majandustegevust protsendina kõigist finantstoote alusinvesteeringutest, ja seega mõista, milline on investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr. Kui finantstoote alusinvesteeringud on tehtud majandustegevusse, mis annab panuse keskkonnaeesmärgi saavutamisse, peaks avalikustatav teave sisaldama keskkonnaeesmärki või -eesmärke, millesse finantstoote alusinvesteering panustab, ning samuti seda, kuidas ja millises ulatuses finantstoote alusinvesteeringud keskkonnasäästlikku majandustegevust rahastavad, sealhulgas üksikasju toetavate ja üleminekutegevuse osakaalu kohta. Komisjon peaks kindlaks määrama, milline teave on vaja sel eesmärgil avalikustada. See teave peaks võimaldama riiklikel pädevatel asutustel hõlpsasti kontrollida avalikustamiskohustuse täitmist ja tagada selle kohustuse täitmine kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega. Juhul kui finantsturu osalised keskkonnasäästlike investeeringute kriteeriume arvesse ei võta, peaksid nad lisama sellekohase märkuse. Et vältida avalikustamiskohustusest kõrvalehoidmist, peaks see kohustus kehtima ka siis, kui turustatakse finantstooteid, mis väidetavalt edendavad keskkonnanäitajaid, sealhulgas finantstooteid, mille eesmärk on keskkonnakaitse laiemas tähenduses.

(19)

Käesolevas määruses sätestatud avalikustamiskohustus täiendab kestlikkust käsitleva teabe avalikustamist käsitlevaid norme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (6). Läbipaistvuse suurendamiseks ja selleks, et finantsturu osalised pakuks lõppinvestorile objektiivse võrdlusaluse selle kohta, millist osa investeeringutest kasutatakse keskkonnasäästliku majandustegevuse rahastamiseks, täiendab käesolev määrus eelkõige lepingueelse teabe avalikustamise ja perioodiliste aruannete läbipaistvuse norme, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/2088. Määruses (EL) 2019/2088 sätestatud „jätkusuutlike investeeringute“ mõiste hõlmab investeeringuid majandustegevusse, millega toetatakse keskkonnaalast eesmärki, mis muu hulgas peaks hõlmama investeeringuid „keskkonnasäästlikku majandustegevusse“ käesoleva määruse tähenduses. Veelgi enam, määruse (EL) 2019/2088 tähenduses on investeering jätkusuutlik ainult siis, kui see ei kahjusta oluliselt ühtegi käesolevas määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki.

(20)

Et tagada finantsteenuste sektori kestlikkust kajastava avalikustamise usaldusväärsus, järjepidevus ja võrreldavus, tuleks käesoleva määruse kohase avalikustamise puhul kasutada võimalikult suures ulatuses olemasolevaid kestlikkuse näitajaid, mille kohta Euroopa Parlament tegi ettepaneku oma 29. mai 2018. aasta resolutsioonis jätkusuutliku rahastamise kohta (7). Sellega seoses peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid võimalikult suures ulatuses põhinema määruses (EL) 2019/2088 osutatud kestlikkuse näitajatel.

(21)

Seoses selliste ettevõtjate majandustegevusega, kes ei ole käesoleva määruse kohaselt kohustatud teavet avaldama, võib ette tulla erandjuhte, kui finantsturu osalistel ei ole mõistlikul viisil võimalik saada asjakohast teavet, et käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavust usaldusväärselt hinnata. Sellistel erandjuhtudel ning ainult sellise majandustegevuse puhul, mille kohta ei olnud võimalik täielikku, usaldusväärset ja õigeaegset teavet saada, peaks finantsturu osalistel olema võimalik koostada täiendavaid hinnanguid ja prognoose muudest allikatest saadud teabe põhjal. Sellised hinnangud ja prognoosid peaksid täiendama vaid piiratud hulgal konkreetseid vajaliku teabe elemente ning nendest järelduste tegemisel tuleks olla ettevaatlik. Selleks et tagada, et investoritele avaldatavad andmed oleksid selged ja ei oleks eksitavad, peaksid finantsturu osalised andma selge ülevaate, mis on nende tehtud järelduste alus ning mis põhjusel tuli neil lõppinvestorile avalikustatava teabe jaoks koostada selliseid täiendavaid hinnanguid.

(22)

Komisjon soovitab oma 20. juuni 2019. aasta teatises „Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa“, et teatavad suured äriühingud esitaksid aruande teatavate kliimavaldkonna peamiste tulemusnäitajate kohta, mis põhinevad käesoleva määrusega kehtestataval raamistikul. Investorite jaoks, kes on huvitatud äriühingutest, kelle tooted ja teenused annavad olulise panuse mõne käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, on eelkõige kasulik teave selliste suurte mittefinantsettevõtete keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud käibe, kapitalikulude (CapEx) või tegevuskulude (OpEx) osakaalu kohta ning samuti teave suurtele finantsasutustele kohandatud peamiste tulemusnäitajate kohta. Seepärast on asjakohane nõuda kõnealustelt suurtelt äriühingutelt selliste peamiste tulemusnäitajate iga-aastast avaldamist ning täpsustada seda nõuet delegeeritud õigusaktides, eelkõige seoses suurte finantsasutustega. Kuigi sellise nõude laiendamine väiksematele äriühingutele oleks ebaproportsionaalselt koormav, võivad nad vabatahtlikult otsustada selle teabe avaldada.

(23)

Konkreetse majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse kindlaksmääramiseks tuleks sätestada ammendav keskkonnaeesmärkide loetelu. Kuus keskkonnaeesmärki, mida käesolev määrus peaks hõlmama, on järgmised: kliimamuutuste leevendamine; kliimamuutustega kohanemine; vee ja mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

(24)

Majandustegevus, mis aitab saavutada kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärki, peaks andma olulise panuse kasvuhoonegaaside heite stabiliseerimisse, vältides või vähendades kasvuhoonegaaside heidet või suurendades kasvuhoonegaaside sidumist. Selline majandustegevus peaks olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohase pikaajalise temperatuurieesmärgiga. Seda keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/31/EÜ (8).

(25)

Majandustegevus, mis aitab saavutada kliimamuutustega kohanemise keskkonnaeesmärki, peaks oluliselt aitama praegu ja tulevikus vältida või vähendada kliima kahjulikku mõju või kahjuliku mõju riski sellele tegevusele endale või inimestele, loodusele või varale. Seda keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga 2015–2030.

(26)

Vee ja mere elusressursside kestliku kasutamise ja kaitse keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2000/60/EÜ, (10) 2006/7/EÜ, (11) 2006/118/EÜ, (12) 2008/56/EÜ (13) ja 2008/105/EÜ, (14) nõukogu direktiividega 91/271/EMÜ, (15) 91/676/EMÜ (16) ja 98/83/EÜ, (17) komisjoni otsusega (EL) 2017/848 (18) ning komisjoni 18. juuli 2007. aasta teatisega „Veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus“, komisjoni 14. novembri 2012. aasta teatisega „Euroopa veevarude kaitsmise kava“ ning komisjoni 11. märtsi 2019. aasta teatisega „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“.

(27)

Ringmajandusele ülemineku keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega, mis käsitleb ringmajandust, jäätmeid ja kemikaale, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1013/2006, (19) (EÜ) nr 1907/2006 (20) ja (EL) 2019/1021, (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 94/62/EÜ, (22) 2000/53/EÜ, (23) 2006/66/EÜ, (24) 2008/98/EÜ, (25) 2010/75/EL, (26) 2011/65/EL, (27) 2012/19/EL, (28) (EL) 2019/883 (29) ja (EL) 2019/904, (30) nõukogu direktiiviga 1999/31/EÜ, (31) komisjoni määrusega (EL) nr 1357/2014, (32) komisjoni otsustega 2000/532/EÜ (33) ja 2014/955/EL, (34) komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatisega „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ ja komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatisega „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“.

(28)

Majandustegevus saab anda ringmajandusele ülemineku keskkonnaeesmärgi saavutamisse olulise panuse mitmel viisil. Sellega saab näiteks suurendada toodete vastupidavust, parandatavust, uuendatavust ja korduskasutatavust või vähendada ressursikasutust disaini ja materjalivaliku abil, soodustades hoonete puhul ja ehitussektoris uue kasutusotstarbe andmist, demonteerimist ja ümberehitamist, eelkõige selleks, et vähendada ehitusmaterjalide kasutamist ja edendada nende korduskasutamist. Majandustegevus saab samuti anda ringmajanduse keskkonnaeesmärgi saavutamisse panuse arendades „toote kui teenuse“ pakkumise ärimudeleid ja ringlusel põhinevaid väärtusahelaid, eesmärgiga säilitada toodete, komponentide ja materjalide suurim kasutusväärtus nii kaua kui võimalik. Ohtlike ainete sisalduse vähendamine materjalides ja toodetes nende olelusringi kõigis etappides peaks olema vähemalt kooskõlas liidu õiguse nõuetega. Samuti saab majandustegevus anda olulise panuse ringmajandusele ülemineku keskkonnaeesmärgi saavutamisse, vähendades toidujäätmete teket toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel või turustamisel.

(29)

Saastuse vältimist ja tõrjet puudutavat keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2000/60/EÜ, 2004/35/EÜ, (35) 2004/107/EÜ, (36) 2006/118/EÜ, 2008/50/EÜ, (37) 2008/105/EÜ, 2010/75/EL, (EL) 2016/802 (38) ja (EL) 2016/2284 (39).

(30)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist puudutavat keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 995/2010, (40) (EL) nr 511/2014 (41) ja (EL) nr 1143/2014, (42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ, (43) ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 338/97, (44) nõukogu direktiividega 91/676/EMÜ ja 92/43/EMÜ, (45) komisjoni 21. mai 2003. aasta teatisega „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus“, komisjoni 3. mai 2011. aasta teatisega „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ ja komisjoni 6. mai 2013. aasta teatisega „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, komisjoni 26. veebruari 2016. aasta teatisega „ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks“ ning komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatisega „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“.

(31)

Majandustegevus saab anda elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise keskkonnaeesmärgi saavutamisse olulise panuse mitmel viisil, sealhulgas elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmise, säilitamise või taastamise ning seega ökosüsteemi teenuste tõhustamise kaudu. Nimetatud teenused on liigitatud nelja kategooriasse, nimelt varustusteenused, nagu toidu ja veega varustamine, reguleerimisteenused, nagu kliima ja haiguste kontroll; tugiteenused, nagu toitainete ringlus ja hapniku tootmine, ning kultuuriteenused, nagu vaimsed hüved ja lõõgastuse pakkumine.

(32)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks „kestlikku metsamajandamist“ mõista nii, et võetakse arvesse selliste tavade ning metsade ja metsamaa kasutamist, mis aitab suurendada elurikkust või peatada või hoida ära ökosüsteemide seisundi halvenemine, metsade hävitamine ja elupaikade kadumine; metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist niisugusel viisil ja määral, mis säilitab nende elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus sobivaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja üleilmsel tasandil ning mis ei kahjusta muid ökosüsteeme, nagu on määratletud Helsingis 16.–17. juunil 1993 toimunud Euroopa metsade kaitset käsitleva teise ministrite konverentsi resolutsioonis H1 („Üldjuhend Euroopa metsade kestlikuks majandamiseks“), ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 995/2010 ja (EL) 2018/841 (46) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (47) ja komisjoni 20. septembri 2013. aasta teatist „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“.

(33)

Käesoleva määruse kontekstis kasutatakse mõistet „energiatõhusus“ selle laias tähenduses ning seda tuleks mõista, võttes arvesse valdkondlikku liidu õigust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 (48) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2012/27/EL (49) ja (EL) 2018/844, (50) ning samuti rakendusmeetmeid, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (51) kohaselt.

(34)

Iga keskkonnaeesmärgi jaoks tuleks sätestada ühetaolised kriteeriumid, mille alusel otsustada, kas majandustegevus panustab oluliselt selle eesmärgi saavutamisse. Ühetaoliste kriteeriumide üks element peaks olema see, et tuleb vältida olulise kahju tekitamist käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Selle eesmärk on vältida investeeringute liigitamist keskkonnasäästlikeks, kui nendest investeeringutest rahastatav majandustegevus kahjustab keskkonda sellisel määral, mis kaalub üles selle panuse keskkonnaeesmärki. Need kriteeriumid peaks lisaks konkreetse majandustegevuse enda keskkonnamõjudele arvesse võtma ka majandustegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste olelusringi, sealhulgas tõendeid, mis saadakse olemasolevate olelusringi hindamiste tulemusel, arvestades eelkõige nende toodete tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu.

(35)

Tuletades meelde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühist tahet järgida kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks Euroopa sotsiaalõiguste sambas ette nähtud põhimõtteid ning tunnistades rahvusvaheliste inimõiguste ja töötaja õiguste miinimumstandardite asjakohasust, peaks minimaalsete kaitsemeetmete järgimine olema eeltingimuseks, et majandustegevuse saaks liigitada keskkonnasäästlikuks. Sel põhjusel peaks majandustegevuse saama liigitada keskkonnasäästlikuks ainult siis, kui majandustegevus toimub kooskõlas OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtjatele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, sealhulgas järgitakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, ILO kaheksat põhikonventsiooni ning rahvusvahelist inimõiguste koodeksit. ILO põhikonventsioonides on kindlaks määratud inimõigused ja töötajate õigused, mida äriühingud peaksid austama. Mitmed nendest rahvusvahelistest normidest on sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld ning mittediskrimineerimise põhimõte. Need minimaalsed kaitsemeetmed ei piira võimalust kohaldada liidu õiguses sätestatud rangemaid keskkonna-, tervise- ja ohutus- ning sotsiaalkestlikkuse nõudeid, kui see on asjakohane. Neid minimaalseid kaitsemeetmeid rakendades peaksid ettevõtjad järgima määruses (EL) 2019/2088 osutatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja võtma arvesse nimetatud määruse alusel vastu võetud regulatiivseid tehnilisi standardeid, milles seda põhimõtet täpsustatakse.

(36)

Selleks et tagada käesoleva määruse kooskõla määrusega (EL) 2019/2088, tuleks käesoleva määrusega muuta määrust (EL) 2019/2088, et volitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1093/2010, (52) (EL) nr 1094/2010 (53) ning (EL) nr 1095/2010 (54) asutatud Euroopa järelevalveasutusi töötama ühiselt välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad. Regulatiivsed tehnilised standardid peaksid olema kooskõlas määruses (EL) 2019/2088 osutatud negatiivse mõjuga seotud kestlikkuse näitajate sisu, meetodite ja esitusviisiga. Samuti peaksid need olema kooskõlas Euroopa sotsiaalsete õiguste sambas ette nähtud põhimõtetega, OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtjatele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, sealhulgas ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, ILO kaheksa põhikonventsiooni ning rahvusvahelise inimõiguste koodeksiga.

(37)

Määrust (EL) 2019/2088 tuleks muuta, et volitada Euroopa järelevalveasutusi töötama ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täiendada keskkonnanäitajate ja keskkonnasäästlike investeeringute edendamise läbipaistvusnõudeid lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes.

(38)

Arvestades konkreetseid tehnilisi üksikasju, mida on vaja majandustegevuse keskkonnamõju hindamiseks, ning teaduse ja tehnoloogia kiiret muutumist, tuleks keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume korrapäraselt nende muutustega kohandada. Selleks et kriteeriumid oleksid ajakohased ning tugineksid teaduslikele tõenditele ning ekspertide ja sidusrühmade seisukohtadele, tuleks olulise panuse ja olulise kahju tingimused eri majandustegevuste kohta üksikasjalikumalt sätestada ja neid tuleks regulaarselt ajakohastada. Selleks peaks komisjon kehtestama eri majandustegevustele üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid, tuginedes tehnilisele sisendile, mida annab mitut sidusrühma kaasav kestliku rahanduse platvorm.

(39)

Mõni majandustegevus avaldab keskkonnale negatiivset mõju ning sellist negatiivset mõju vähendades võib oluliselt panustada ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Sellise majandustegevuse puhul on asjakohane sätestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis nõuavad olulist keskkonnatoime paranemist, muu hulgas tööstusharu keskmisega võrreldes, ent samas väldivad rahastatavas majandustegevuses keskkonnakahjulikust tegevusest, sealhulgas CO2-mahukast tootmisest sõltuvuse efekti. Need kriteeriumid peaksid arvesse võtma ka konkreetse majandustegevuse pikaajalist mõju.

(40)

Majandustegevust ei tohiks liigitada keskkonnasäästlikuks, kui selle tekitatud keskkonnakahju ületab sellest keskkonnale tulenevat kasu. Tehnilistes sõelumiskriteeriumides tuleks määrata kindlaks miinimumnõuded, mida on vaja muude eesmärkide saavutamisele olulise kahju tekitamise vältimiseks, toetudes muu hulgas liidu õiguse kohaselt sätestatud miinimumnõuetele. Tehnilisi sõelumiskriteeriume kehtestades ja ajakohastades peaks komisjon tagama, et need kriteeriumid põhineksid olemasolevatel teaduslikel tõenditel, et nende väljatöötamisel võetaks arvesse olelusringiga seotud kaalutlusi, sealhulgas olemasolevaid olelusringi hindamisi, ja et neid ajakohastataks korrapäraselt. Kui teaduslik hindamine ei võimalda riski piisava täpsusega määrata, tuleks rakendada ettevaatuspõhimõtet kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 191.

(41)

Kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärgi jaoks tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamisel ja nende ajakohastamisel peaks komisjon arvesse võtma käimasolevat ja vajalikku kliimaneutraalsele majandusele üleminekut kooskõlas käesoleva määruse artikli 10 lõikega 2. Kõnealune üleminek nõuab lisaks kliimaneutraalse energia kasutamisele ja suurematele investeeringutele majandustegevusse ja sektoritesse, mis on juba vähese CO2 heitega, kasvuhoonegaaside heite olulist vähendamist muus majandustegevuses ja sektorites, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ega majanduslikult toimivaid vähese CO2 heitega alternatiive. Selline üleminekumajandustegevus tuleks liigitada kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks, kui selle kasvuhoonegaaside heide on märkimisväärselt väiksem kui sektori või tööstuse keskmine, kui see ei takista vähese CO2 heitega alternatiivide arendamist ja kasutuselevõttu ning kui see ei too kaasa sõltuvust varadest, mis on ühitamatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga, võttes arvesse nende varade majanduslikku olelusringi. Üleminekumajandustegevuse jaoks mõeldud tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et selle puhul liigutakse ka tegelikult kliimaneutraalsuse suunas, ning vastavalt sellele tuleks majandustegevust korrapäraselt kohandada.

(42)

Majandustegevus tuleks liigitada käesolevas määruses sätestatud ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks, kui see otseselt võimaldab muu tegevuse osas anda olulise panuse ühe või mitme nimetatud eesmärgi saavutamisse. Selleks ei tohiks selline toetav tegevus tuua kaasa sõltuvust pikaajalisi keskkonnaeesmärke kahjustavatest varadest, võttes arvesse nende varade majanduslikku olelusringi, ning see toetav tegevus peaks olelusringiga seotud kaalutluste alusel avaldama olulist positiivset keskkonnamõju.

(43)

Tehnilisi sõelumiskriteeriume kehtestades ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse valdkondlikku liidu õigust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 1221/2009 (55) ja (EÜ) nr 66/2010, (56) komisjoni soovitust 2013/179/EL (57) ning komisjoni 16. juuli 2018. aasta teatist „Keskkonnahoidlikud riigihanked“. Selleks, et vältida tarbetuid lahknevusi juba olemasolevate muuotstarbeliste majandustegevuste klassifikaatoritega, peaks komisjon arvesse võtma ka keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistilisi klassifikaatoreid, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 538/2014 (58) keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatorit (CEPA) ja ressursihalduse tegevusalade klassifikaatorit (CReMA). Tehnilisi sõelumiskriteeriume kehtestades ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse olemasolevaid keskkonnanäitajaid ja aruandlusraamistikke, mille on välja töötanud muu hulgas komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet, ning olemasolevaid rahvusvahelisi standardeid, teiste hulgas näiteks OECD väljatöötatud standardeid.

(44)

Tehnilisi sõelumiskriteeriume kehtestades ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse ka taristusektori eripära ning võtma kulude-tulude analüüsis arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke välismõjusid. Sellega seoses peaks komisjon arvesse võtma valdkondlikku liidu õigust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/42/EÜ, (59) 2011/92/EL, (60) 2014/23/EL, (61) 2014/24/EL (62) ja 2014/25/EL, (63) standardeid ning samuti kehtivat metoodikat ning selliste rahvusvaheliste organisatsioonide tööd nagu OECD. Siinkohal peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid edendama projekti igas etapis sobivaid juhtimisraamistikke, millesse on integreeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, nagu on osutatud ÜRO toetatavates vastutustundliku investeerimise põhimõtetes.

(45)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et majandustegevust saab konkreetses sektoris liigitada keskkonnasäästlikuks ning et tegevusi koheldakse võrdselt, kui nad panustavad võrdselt ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Potentsiaalne suutlikkus anda panus nende keskkonnaeesmärkide saavutamisse võib eri sektorites siiski erineda ja see peaks nendes kriteeriumides kajastuma. Iga sektori piires ei tohiks need kriteeriumid aga seada teatavat majandustegevust teistega võrreldes ebaõiglaselt halvemasse olukorda, kui esimesena nimetatu panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse on samaväärne viimati nimetatute panusega.

(46)	Keskkonnasäästliku tegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamisel ja ajakohastamisel peaks komisjon hindama, kas see võiks tuua kaasa varade kasutuskõlbmatuks muutumise või vastuolulised stiimulid või kas sellel võiks olla muu negatiivne mõju finantsturgudele.

(47)

Selleks et vältida ettevõtjate jaoks liiga koormavaid nõuete täitmisega seotud kulusid, peaks komisjon kehtestama tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis tagavad piisava õigusselguse, on rakendatavad ja lihtsalt kohaldatavad ning millele vastavust saab kontrollida nii, et sellega seotud kulud jääksid mõistlikesse piiridesse, vältides tarbetut halduskoormust. Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul võib olla nõutav olelusringi hindamine, kui see on piisavalt teostatav ja vajalik.

(48)

Selleks et tagada investeeringute suunamine keskkonnaeesmärkidele suurimat positiivset mõju avaldavasse majandustegevusse, peaks komisjon seadma prioriteediks tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise sellisele majandustegevusele, mis potentsiaalselt annab keskkonnaeesmärkide saavutamisse suurima panuse.

(49)

Transpordisektorile, sealhulgas veeremile, tuleks kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid. Nende sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta, et transpordisektor, sealhulgas rahvusvaheline laevandus, annab ligi 26 % kogu liidu kasvuhoonegaaside heitest. Nagu jätkusuutliku majanduskasvu rahastamist käsitlevas tegevuskavas märgitud, moodustab transpordisektor, näiteks elektritranspordi osakaalu suurendamine või puhtamatele transpordiliikidele üleminek, toetades transpordiliikide vahelise jaotuse muutmist ja paremat liikluskorraldust, ligi 30 % liidu kestliku arengu iga-aastastest täiendavatest investeeringuvajadustest.

(50)

Tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel on eriti oluline, et komisjon viiks kooskõlas parema õigusloome tegevuskava põhimõtetega läbi asjakohased konsultatsioonid. Tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise ja ajakohastamise protsessi tuleks kaasata asjaomased sidusrühmad ja selles protsessis tuleks tugineda asjaomastes valdkondades tõendatud teadmisi ja kogemusi omavate ekspertide nõuannetele. Selleks peaks komisjon looma kestliku rahanduse platvormi (edaspidi „platvorm“). Platvorm peaks koosnema ekspertidest, kes esindavad nii avalikku kui ka erasektorit. Avaliku sektori ekspertide hulka peaksid kuuluma Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa järelevalveasutuste, Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esindajad. Erasektori ekspertide hulka peaksid kuuluma finantsturu ja finantsturuväliste osaliste esindajad ning ettevõtjad, kes esindavad asjaomaseid tööstusharusid, ning raamatupidamise ja aruandluse valdkonna eksperdid. Platvorm peaks kaasama ka kodanikuühiskonda esindavad eksperdid, sealhulgas need, kellel on eksperditeadmised keskkonna-, sotsiaalvaldkonna, töö ja juhtimise küsimustes. Finantsturu osalisi tuleks julgustada komisjonile teatama, kui nad leiavad, et majandustegevus, mis ei vasta tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille jaoks ei ole selliseid kriteeriume veel kehtestatud, tuleks liigitada keskkonnasäästlikuks, et aidata komisjonil hinnata tehniliste sõelumiskriteeriumide täiendamise või ajakohastamise asjakohasust.

(51)

Platvorm tuleks luua kooskõlas komisjoni eksperdirühmade loomise ja toimimise suhtes kohaldatavate horisontaalsete normidega, sealhulgas valikumenetlust käsitlevad normid. Valikumenetluse eesmärk peaks olema tagada kõrgetasemeline asjatundlikkus, geograafiline ja sooline tasakaal ning asjakohase oskusteabe tasakaalustatud esindatus, võttes arvesse platvormi konkreetseid ülesandeid. Valikumenetluse käigus peaks komisjon kooskõlas horisontaalsete normidega hindama, kas huvide konflikt on võimalik, ja võtma igasuguse huvide konflikti lahendamiseks kohaseid meetmeid.

(52)

Platvorm peaks andma komisjonile nõu seoses tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamise, analüüsi ja läbivaatamisega, sealhulgas seoses sõelumiskriteeriumide võimaliku mõjuga selliste varade hindamisele, mida liigitatakse keskkonnasäästlikeks, lähtudes olemasolevatest turutavadest. Samuti peaks platvorm andma komisjonile nõu selle kohta, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid sobivad kasutamiseks liidu tulevastes poolitikaalgatustes, mille eesmärk on soodustada kestlike investeeringute tegemist, ning kestlikkusega seotud raamatupidamistavade ja aruandlusstandardite võimaliku rolli kohta tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldamisel. Platvorm peaks andma komisjonile nõu täiendavate meetmete väljatöötamise kohta andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks, võttes arvesse põhjendamatu halduskoormuse vältimise eesmärki, samuti muude kestlikkuse eesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkide käsitlemiseks, ning meetmete väljatöötamise kohta minimaalsete kaitsemeetmete toimimise ja nende võimaliku täiendamise vajaduse küsimuses.

(53)

Komisjoni juures peaks oma tööd jätkama olemasolev liikmesriikide eksperdirühm kestliku rahanduse küsimustes ning sellele rühmale tuleks anda ametlik staatus. Kõnealuse eksperdirühma ülesanne on muu hulgas anda komisjonile nõu seoses tehniliste sõelumiskriteeriumide asjakohasusega ning platvormi poolt nende kriteeriumide väljatöötamisel järgitava lähenemisviisiga. Selleks peaks komisjon teavitama liikmesriike nimetatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma korrapäraste kohtumiste kaudu.

(54)

Selleks et täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid ning eriti selleks, et kehtestada eri liiki majandustegevuse jaoks üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille abil määrata kindlaks, mida tähendab oluline panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse ja nende saavutamise oluline kahjustamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesolevas määruses sätestatud avalikustamiskohustuse täitmiseks nõutava teabe ning tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, näiteks platvormi ja liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma kaudu, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (64) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(55)

Käesolev määrus täiendab avalikustamisnõudeid, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/2088. Et tagada korrakohane ja tõhus järelevalve selle üle, kas finantsturu osalised täidavad käesoleva määruse nõudeid, peaksid liikmesriigid tuginema määruse (EL) 2019/2088 kohaselt määratud pädevatele asutustele. Lisaks peaksid liikmesriigid nõuete täitmise järelevalve eesmärgil sätestama normid, mis käsitlevad meetmeid ja karistusi, mis peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriikide pädevad asutused ning Euroopa järelevalveasutused peaksid kasutama toodetesse sekkumise volitusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014, (65) (EL) nr 1286/2014 (66) ja (EL) 2019/1238 (67) ka ebasobivate toodete müügi või eksitava kestlikkust käsitleva teabe avalikustamise puhul, sealhulgas seoses teabele esitatavate nõuetega, mis on sätestatud käesolevas määruses.

(56)

Selleks et tagada platvormi ja liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma töö ning koosolekute pidamise tõhusus ja kestlik korraldus ning võimaldada laialdast osalemist ning tõhusat suhtlemist kõnealustes rühmades, nende alarühmades, komisjonis ja sidusrühmade hulgas, tuleks kaaluda kaasaegsete digitehnoloogiate, sealhulgas virtuaaltehnoloogiate kasutamist, kui see on asjakohane.

(57)

Et anda puudutatud isikutele piisavalt aega viia end kurssi käesolevas määruses sätestatud keskkonnasäästlikuks majandustegevuseks liigitamise kriteeriumidega ja valmistuda nende kohaldamiseks, tuleks käesolevas määruses sätestatud kohustusi hakata iga keskkonnaeesmärgi puhul kohaldama 12 kuud pärast asjaomaste tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamist.

(58)	Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad sertifikaatidel põhinevaid maksusoodustuskavasid, mis on olemas enne käesoleva määruse jõustumist, ei piira liidu ja liikmesriikide vastavat pädevust seoses maksusätetega, nagu on sätestatud aluslepingutes.

(59)

Käesoleva määruse kohaldamine tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et hinnata muu hulgas keskkonnasäästliku majandustegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel tehtud edusamme; võimalikku vajadust vaadata läbi ja täiendada nimetatud kriteeriume, mille alusel saab majandustegevust liigitada keskkonnasäästlikuks; keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifitseerimissüsteemi tõhusust erainvesteeringute suunamisel kestlikku tegevusse, eelkõige seoses kapitalivoogudega eraettevõtetesse ja muudesse juriidilistesse isikutesse ning nimetatud klassifitseerimissüsteemi edasiarendamist ja selle ulatuse laiendamist keskkonnasäästlikust majandustegevusest kaugemale, et hõlmata majandustegevust, mis kahjustab oluliselt keskkonda, ning muid kestlikkuse eesmärke, sealhulgas sotsiaalseid eesmärke.

(60)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, sest keskkonnasäästliku majandustegevuse jaoks on vaja kehtestada liidu tasandil ühetaolised kriteeriumid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	liikmesriikide või liidu kehtestatud meetmete suhtes, milles nähakse ette turuosalistele või emitentidele esitatavad nõuded seoses selliste finantstoodete või äriühingute võlakirjadega, mida pakutakse keskkonnasäästlikena;

b)	finantsturu osaliste suhtes, kes pakuvad finantstooteid;

c)	ettevõtjate suhtes, kellel on kohustus avaldada muud kui finantsteavet kajastav aruanne või muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (68) artiklitele 19a või 29a.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„keskkonnasäästlik investeering“ – investeering, millest rahastatakse üht või mitut majandustegevust, mis liigitatakse käesoleva määruse alusel keskkonnasäästlikuks;

2)	„finantsturu osaline“ – finantsturu osaline, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis l, ja mis hõlmab pensionitoote väljatöötajat, kelle suhtes on liikmesriik otsustanud kohaldada nimetatud määrust kooskõlas nimetatud määruse artikliga 16;

3)	„finantstoode“ – finantstoode, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis l2;

4)	„emitent“ – emitent, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis h; (69)

5)	„kliimamuutuste leevendamine“ – protsess, millega hoitakse üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C, ja tehakse jõupingutusi, et see piirduks 1,5 °C-ga, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes;

6)	„kliimamuutustega kohanemine“ – tegelike ja eeldatavate kliimamuutuste ja nende tagajärgedega kohanemise protsess;

7)	„kasvuhoonegaas“ – kasvuhoonegaas, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (70) I lisas esitatud loetelus;

8)	„jäätmehierarhia“ – jäätmehierarhia, nagu on sätestatud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4;

„ringmajandus“ – majandussüsteem, millega toodete, materjalide ja muude ressursside väärtust säilitatakse majanduses nii kaua kui võimalik, tõhustades nende kasutamist tootmises ja tarbimisel, vähendades seega sellise kasutamise keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete keskkonda sattumist olelusringi kõigis etappides, sealhulgas jäätmehierarhia kohaldamise kaudu;

10)	„saaste“ – õhus, vees või pinnases eksisteeriv aine, vibratsioon, soojus, müra, valgus või muu saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või keskkonna muud õiguspärast kasutamist;

11)	„muld“ – maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel ja millesse kuuluvad mineraalide osakesed, orgaaniline aines, vesi, õhk ja elusorganismid;

12)

„saastus“ –

a)	inimtegevusest tulenev saaste otsene või kaudne õhku, vette või pinnasesse juhtimine;

b)	merekeskkonna kontekstis saastumine, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 8;

c)	veekeskkonna kontekstis reostus, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 33;

13)	„ökosüsteem“ – taime-, looma- ja mikroorganismikoosluste dünaamilisest kompleksist ja eluta keskkonnast koosnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev funktsionaalne üksus;

14)	„ökosüsteemi teenused“ – ökosüsteemide otsene ja kaudne panus majanduslikesse, sotsiaalsetesse, kultuurilistesse ja muudesse hüvedesse, mida inimesed saavad ökosüsteemidest;

15)	„elurikkus“ – mis tahes päritoluga elusorganismide rohkus, sealhulgas maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kogumites, ning see hõlmab liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemide mitmekesisust;

16)

„hea seisund“ – seoses ökosüsteemiga tähendab see heas füüsikalises, keemilises ja bioloogilises seisundis või hea füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteediga ning isepaljunemis- või taastumisvõimega ökosüsteemi, kus liigilist koostist, ökosüsteemi struktuuri ja ökoloogilisi funktsioone ei kahjustata;

17)	„energiatõhusus“ – energia tõhusam kasutamine energiaahela kõigis etappides alates tootmisest kuni lõpptarbimiseni;

18)	„mereala“ – mereakvatoorium, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1;

19)	„pinnavesi“ – pinnavesi, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 1;

20)	„põhjavesi“ – põhjavesi, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 2;

21)	„hea keskkonnaseisund“ – hea keskkonnaseisund, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5;

22)

„hea seisund“ –

a)	pinnavee puhul nii „hea ökoloogiline seisund“, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 22, kui ka „pinnavee hea keemiline seisund“, nagu on määratletud nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 24;

b)	põhjavee puhul nii „põhjavee hea keemiline seisund“, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 25, kui ka „hea kvantitatiivne seisund“, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 28;

23)	„hea ökoloogiline potentsiaal“ – hea ökoloogiline potentsiaal, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 23.

II PEATÜKK

KESKKONNASÄÄSTLIK MAJANDUSTEGEVUS

Artikkel 3

Keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumid

Et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr, liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks, kui majandustegevus:

a)	aitab artiklite 10–16 kohaselt oluliselt kaasa ühe või mitme artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisele;

b)	ei tekita artikli 17 kohaselt olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

c)	toimub artiklis 18 sätestatud minimaalseid kaitsemeetmeid järgides ning

d)	vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille komisjon on artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt kehtestanud.

Artikkel 4

Keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumide kasutamine avaliku sektori meetmete, standardite ja märgiste puhul

Liikmesriigid ja liit kohaldavad artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästliku majandustegevuse kindlakstegemise kriteeriume kõikide meetmete puhul, millega nähakse finantsturu osalistele ja emitentidele ette nõuded finantstoodete või äriühingute võlakirjade kohta, mida pakutakse keskkonnasäästlikuna.

Artikkel 5

Keskkonnasäästlike investeeringute läbipaistvus lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes

Kui määruse (EL) 2019/2088 artikli 9 lõigetes 1, 2 või 3 osutatud finantstootega investeeritakse majandustegevusse, mis aitab kaasa keskkonnaeesmärgi saavutamisele nimetatud määruse artikli 2 punkti 17 tähenduses, hõlmab nimetatud määruse artikli 6 lõike 3 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt avalikustatav teave järgmist:

a)	käesoleva määruse artiklis 9 esitatud teave keskkonnaeesmärgi või -eesmärkide kohta, millele finantstoote alusinvesteering kaasa aitab, ning

b)	kirjeldus selle kohta, kuidas ja millises ulatuses finantstoote alusinvesteeringuid tehakse majandustegevusse, mis liigitatakse keskkonnasäästlikuks vastavalt käesoleva määruse artiklile 3.

Käesoleva artikli esimese lõigu punktis b osutatud kirjelduses täpsustatakse keskkonnasäästlikusse majandustegevusse tehtavate investeeringute osakaal finantstootes, sealhulgas üksikasjad artiklis 16 osutatud toetavate ja artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevuste osakaalu kohta protsendina kõigist investeeringutest finantstootes.

Artikkel 6

Keskkonnanäitajaid edendavate finantstoodete läbipaistvus lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes

Kui määruse (EL) 2019/2088 artikli 8 lõikes 1 osutatud finantstoode edendab keskkonnanäitajaid, kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 5 mutatis mutandis.

Määruse (EL) 2019/2088 artikli 6 lõike 3 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt avalikustatavale teabele lisatakse järgmine avaldus:

„Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kohaldatakse ainult selliste finantstoote alusinvesteeringute suhtes, mille puhul võetakse arvesse ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume.

Käesoleva finantstoote ülejäänud osa alusinvesteeringute puhul ei võeta arvesse ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume.“

Artikkel 7

Muude finantstoodete läbipaistvus lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes

Kui finantstoote suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2019/2088 artikli 8 lõiget 1 või artikli 9 lõikeid 1, 2 või 3, lisatakse nimetatud määruse artikli 6 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud valdkondlike õigusaktide sätete kohaselt avalikustatavale teabele järgmine märkus:

„Finantstoote alusinvesteeringute puhul ei võeta arvesse ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume.“

Artikkel 8

Ettevõtjate läbipaistvus muud kui finantsteavet kajastavates aruannetes

1. Iga ettevõtja, kellel on direktiivi 2013/34/EL artikli 19a või 29a kohaselt kohustus avaldada muud kui finantsteavet, esitab oma muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on ettevõtja tegevus seotud majandustegevusega, mis käesoleva määruse artiklite 3 ja 9 alusel liigitatakse keskkonnasäästlikuks.

2. Mittefinantsettevõtjad avalikustavad eelkõige järgmise teabe:

a)	nende käibe see osa, mis on saadud toodetest või teenustest, mis on seotud majandustegevusega, mis artiklite 3 ja 9 alusel liigitatakse keskkonnasäästlikuks, ning

b)	nende koguinvesteeringute (kapitalikulud) ja/või kulutuste (tegevuskulud) see osa, mis on seotud varade või protsessidega majandustegevuses, mis artiklite 3 ja 9 alusel liigitatakse keskkonnasäästlikuks.

3. Kui ettevõtja avaldab direktiivi 2013/34/EL artikli 19a või 29a kohase muu kui finantsteabe eraldi aruandes kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 19a lõikega 4 või artikli 29a lõikega 4, avaldatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave nimetatud eraldi aruandes.

4. Komisjon võtab käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 täiendamiseks kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et täpsustada nende lõigete kohaselt avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, sealhulgas metoodikat, mida nende lõigete täitmiseks kasutatakse, võttes arvesse nii finantsettevõtjate kui ka muude ettevõtjate eripära ja käesoleva määruse alusel kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume. Komisjon võtab kõnealuse delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 1. juuniks 2021.

Artikkel 9

Keskkonnaeesmärgid

Keskkonnaeesmärgid käesoleva määruse tähenduses on järgmised:

a)	kliimamuutuste leevendamine;

b)	kliimamuutustega kohanemine;

c)	vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

d)	üleminek ringmajandusele;

e)	saastuse vältimine ja tõrje;

f)	elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Artikkel 10

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1. Majandustegevus liigitatakse kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks, kui see aitab kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohase pikaajalise temperatuurieesmärgiga oluliselt kaasa kasvuhoonegaaside stabiliseerumisele atmosfääris tasemel, mis hoiab ära inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis, kasutades kasvuhoonegaaside heite vältimiseks või vähendamiseks või kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks, kaasa arvatud protsessi- või tooteuuenduse abil, mõnda järgmistest viisidest:

a)	taastuvenergia tootmine, edastamine, salvestamine, jaotamine või kasutamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas kasutades innovaatilisi tehnoloogiaid, mis võivad tulevikus anda olulist säästu, või võrku vajalikul määral tugevdades või laiendades;

b)	energiatõhususe suurendamine, välja arvatud artikli 19 lõikes 3 osutatud elektrienergia tootmine;

c)	puhta või kliimaneutraalse liikuvuse suurendamine;

d)	üleminek kestlikult hangitud taastuvate materjalide kasutamisele;

e)	keskkonnaohutu süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise ning süsiniku sidumise ja säilitamise tehnoloogia ulatuslikum kasutamine, mis tagab kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähenemise;

f)	maakasutussektori CO2 sidumise võime suurendamine, sealhulgas raadamise ja metsade seisundi halvenemise vältimise, metsade taastamise, põllumaade, rohumaade ja märgalade kestliku majandamise ja taastamise, metsastamise ja regeneratiivse põllumajanduse kaudu;

g)	vajaliku energiataristu rajamine, mis võimaldab energiasüsteemide CO2 heite vähendamist;

h)	puhaste ja tõhusate kütuste tootmine taastuvatest või CO2-neutraalsetest allikatest või

i)	käesoleva lõike punktides a–h loetletud tegevuste võimaldamine kooskõlas artikliga 16.

2. Lõike 1 kohaldamisel liigitatakse majandustegevus, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese CO2 heitega alternatiivi, kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks, kui see toetab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, mis on kooskõlas viisiga, kuidas piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, sealhulgas kaotades järk-järgult kasvuhoonegaaside heite, eelkõige tahketest fossiilkütustest, kui majandustegevus vastab järgmistele tingimustele:

a)	selle kasvuhoonegaaside heitkoguste tase vastab sektori või tööstuse parimatele tulemustele;

b)	see ei takista vähese CO2 heitega alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning

c)	see ei too kaasa sõltuvust CO2-mahukatest varadest, võttes arvesse nende varade majanduslikku eluiga.

Käesoleva lõike kohaldamiseks ja tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamiseks vastavalt artiklile 19 hindab komisjon kõigi asjakohaste olemasolevate tehnoloogiate võimalikku panust ja teostatavust.

3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et:

a)	täiendada käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel konkreetne majandustegevus liigitatakse kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks, ning

b)	täiendada artiklit 17, kehtestades iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, tegemaks kindlaks, kas majandustegevus, mille jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, kahjustab oluliselt ühte või mitut neist eesmärkidest.

4. Enne käesoleva artikli lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon artiklis 20 osutatud platvormiga käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide osas.

5. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid.

6. Komisjon võtab lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2020, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2022.

Artikkel 11

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1. Majandustegevus liigitatakse kliimamuutustega kohanemisse oluliselt panustavaks, kui see tegevus:

a)	hõlmab kohanemislahendusi, mis kas vähendavad oluliselt praeguse ja tulevikus eeldatava kliima kahjuliku mõju riski või kahjulikku mõju sellele majandustegevusele, suurendamata inimestele, loodusele või varadele avalduva kahjuliku mõju riski, või

pakub kohanemislahendusi, mis lisaks artiklis 16 sätestatud tingimustele aitavad olulisel määral kaasa praeguse ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju riski vältimisele või vähendamisele või vähendavad oluliselt selle kahjulikku mõju inimestele, loodusele või varadele, suurendamata seejuures inimestele, loodusele või varadele avalduva kahjuliku mõju riski.

2. Lõike 1 punktis a osutatud kohanemislahenduste hindamisel ja prioriseerimisel kasutatakse parimaid olemasolevaid kliimaprognoose ning nendega välditakse või vähendatakse vähemalt järgmist:

a)	kliimamuutuste koha- ja kontekstispetsiifiline kahjulik mõju majandustegevusele või

b)	kliimamuutuste võimalik kahjulik mõju keskkonnale, kus majandustegevus toimub.

3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et:

a)	täiendada käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel konkreetne majandustegevus liigitada kliimamuutustega kohanemisse oluliselt panustavaks, ning

täiendada artiklit 17, kehtestades iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mille jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, kahjustab oluliselt ühte või mitut nendest eesmärkidest.

5. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid.

6. Komisjon võtab lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 31. detsembriks 2020, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2022.

Artikkel 12

Oluline panus vee- ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse

1. Majandustegevus liigitatakse vee- ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse oluliselt panustavaks, kui majandustegevus aitab oluliselt kaasa veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjaveekogude hea seisundi saavutamisele või nende seisundi halvenemise ärahoidmisele, kui need on juba heas seisundis, või mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisele või selle seisundi halvenemise ärahoidmisele, kui see on juba heas keskkonnaseisundis, ühel järgmistest viisidest:

a)	see kaitseb keskkonda asula- ja tööstusreovee heite, sealhulgas uute murettekitavate saasteainete, nagu farmaatsiatooted ja mikroplast, kahjuliku mõju eest, näiteks tagades asula- ja tööstusreovee piisava kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise;

b)	see kaitseb inimeste tervist olmevee saastumise kahjuliku mõju eest, tagades, et see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad ohustada inimeste tervist, ning suurendab puhta joogivee kättesaadavust inimeste jaoks;

see parandab veemajandamist ja veekasutuse tõhusust, sealhulgas kaitseb veeökosüsteeme ja parandab nende seisundit, edendab vee kestlikku kasutamist, tuginedes olemasolevate veevarude pikaajalisele kaitsele, kasutades muu hulgas selliseid meetmeid nagu vee taaskasutamine, tagab pinna- ja põhjavette juhitava saasteheite järkjärgulise vähendamise, aitab kaasa üleujutuste ja põudade mõju leevendamisele või võtab muid meetmeid, mis kaitsevad või parandavad veekogude kvalitatiivset ja kvantitatiivset seisundit;

d)	see tagab mere ökosüsteemi teenuste kestliku kasutamise või panustab mereala heasse keskkonnaseisundisse, sealhulgas kaitstes, säilitades või taastades merekeskkonda ning vältides või vähendades heitmeid merekeskkonda, või

e)	võimaldab mis tahes käesoleva lõike punktides a–d loetletud tegevusi kooskõlas artikliga 16.

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et:

a)	täiendada käesoleva artikli lõiget 1, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel konkreetne majandustegevus liigitada vee- ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse oluliselt panustavaks, ning

täiendada artiklit 17, et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mille jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, kahjustab oluliselt ühte või mitut neist eesmärkidest.

3. Enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon artiklis 20 osutatud platvormiga käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide osas.

4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid.

5. Komisjon võtab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2021, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2023.

Artikkel 13

Oluline panustamine ringmajandusele üleminekusse

1. Majandustegevus liigitatakse ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimisele ning jäätmete korduskasutusele ja ringlussevõtule üleminekusse oluliselt panustavaks, kui majandustegevus:

kasutab loodusvarasid, sealhulgas kestlikult hangitud biotoorainet ja muid tooraineid tootmises tõhusamalt, sealhulgas

i)	vähendades esmaste toorainete kasutamist või suurendades kõrvalsaaduste ja teisese toorme kasutamist või

ii)	kasutades ressursi- ja energiatõhususe meetmeid;

b)	suurendab toodete vastupidavust, parandatavust, uuendatavust või korduskasutatavust, eelkõige disainis, projekteerimises ja tootmises;

c)	suurendab toodete, sealhulgas toodetes sisalduvate üksikmaterjalide ringlussevõetavust, muu hulgas ringlussevõtukõlbmatute toodete ja materjalide asendamise või kasutamise vähendamise teel, eelkõige disainis, projekteerimises ja tootmises;

d)	vähendab märkimisväärselt ohtlike ainete sisaldust ja asendab väga ohtlikud ained materjalides ja toodetes kogu nende olelusringi jooksul kooskõlas liidu õiguses sätestatud eesmärkidega, sealhulgas asendades sellised ained ohutumate alternatiividega ja tagades jälgitavuse;

e)	pikendab toodete kasutusiga, muu hulgas toodete korduskasutuse, pika kasutusaja kavandamise, uue kasutusotstarbe andmise, demonteerimise, ümbertöötlemise ja uuendamise ning jagamise abil;

f)	suurendab teisese toorme kasutamist ja parandab selle kvaliteeti, sealhulgas jäätmete kvaliteetse ringlussevõtu abil;

g)	väldib või vähendab jäätmeteket, sealhulgas mineraalide kaevandamisel ning hoonete ehitamisel ja lammutamisel;

h)	parandab jäätmete korduskasutuse ja ringlussevõtu ettevalmistamist;

i)	tõhustab jäätmetekke vältimiseks ning korduskasutuse ja ringlussevõtu ettevalmistamiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu arendamist, tagades samal ajal, et taaskasutusse võetud materjalid võetakse tootmises ringlusse kvaliteetse teisese toormena, vältides väärtust kahandavat ümbertöötlust;

j)	minimeerib jäätmete põletamist ja väldib nende kõrvaldamist, sealhulgas prügilasse ladestamist, kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtetega;

k)	väldib ja vähendab prahi teket või

l)	võimaldab mis tahes käesoleva lõike punktides a–k loetletud tegevust kooskõlas artikliga 16.

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et:

a)	täiendada käesoleva artikli lõiget 1, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel konkreetset majandustegevust liigitada ringmajandusele üleminekusse oluliselt panustavaks, ning

4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid.

5. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2021, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2023.

Artikkel 14

Oluline panus saastuse vältimisse ja tõrjesse

1. Majandustegevus liigitatakse saastuse vältimisse ja tõrjesse oluliselt panustavaks, kui see annab olulise panuse keskkonna kaitsmisse saastuse eest, sest see:

a)	väldib või, kui see ei ole teostatav, vähendab muu saaste kui kasvuhoonegaaside heidet õhku, vette või pinnasesse;

b)	parandab õhu, vee või mulla kvaliteeti piirkondades, kus toimub majandustegevus, minimeerides samas negatiivset mõju ja riske inimeste tervisele ja keskkonnale;

c)	väldib või minimeerib kemikaalide tootmise, kasutamise või kõrvaldamise igasuguse kahjuliku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale;

d)	koristab prügi ja puhastab muust saastusest või

e)	võimaldab käesoleva lõike punktides a–d loetletud tegevust kooskõlas artikliga 16.

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et:

a)	täiendada käesoleva artikli lõiget 1, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel liigitatakse konkreetne majandustegevus saastuse vältimisse ja tõrjesse oluliselt panustavaks, ning

4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid.

5. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2021, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2023.

Artikkel 15

Oluline panus elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse

1. Majandustegevus liigitatakse elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse oluliselt panustavaks, kui majandustegevus aitab oluliselt kaasa elurikkuse kaitsele, säilitamisele või taastamisele ning ökosüsteemide hea seisundi saavutamisele või juba heas seisundis ökosüsteemide kaitsmisele, sest see:

säilitab loodust ja elurikkust, mis hõlmab looduslike ja poollooduslike elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamist või nende seisundi halvenemise ärahoidmist, kui need on juba soodsas seisundis, maismaa-, mere- ja veeökosüsteemide kaitsmist ja taastamist, et parandada nende seisundit ja suurendada nende võimet osutada ökosüsteemi teenuseid;

b)	kasutab ja majandab maad kestlikult, mis hõlmab mulla elurikkuse piisavat kaitset, mulla degradeerumise neutraalsust ja saastatud alade tervendamist;

c)	järgib kestlikke põllumajandustavasid, sealhulgas neid, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele või muldade seisundi ja muude ökosüsteemide halvenemist, metsade hävitamise ja elupaikade kadumise peatamisele või ärahoidmisele;

d)	majandab metsa kestlikult, mis hõlmab metsade ja metsamaa majandamise tavasid ja kasutamist viisil, mis aitab suurendada elurikkust või peatada või ära hoida ökosüsteemide seisundi halvenemist, metsade hävitamist ja elupaikade kadumist, või

e)	võimaldab mis tahes käesoleva lõike punktides a–d loetletud tegevust kooskõlas artikliga 16.

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et:

a)	täiendada käesoleva artikli lõiget 1, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel liigitatakse konkreetne majandustegevus elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse oluliselt panustavaks, ning

4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid.

5. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2021, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2023.

Artikkel 16

Toetav tegevus

Majandustegevus liigitatakse ühe või mitme artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks, võimaldades otseselt muul tegevusel anda olulise panuse ühe või mitme nimetatud eesmärgi saavutamisse, eeldusel et selline majandustegevus:

a)	ei põhjusta sõltuvust varadest, mis kahjustavad pikaajalisi keskkonnaeesmärke, võttes arvesse nende varade majanduslikku eluiga, ning

b)	avaldab olelusringi kaalutluste alusel olulist positiivset keskkonnamõju.

Artikkel 17

Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine

1. Artikli 3 punkti b kohaldamisel, võttes arvesse majandustegevuses pakutavate toodete olelusringi ja teenuseid, sealhulgas olemasolevatest olelusringi hindamistest saadud tõendeid, loetakse, et kõnealune majandustegevus kahjustab oluliselt:

a)	kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet;

b)	kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele;

vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab

i)	veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või

ii)	mereala head keskkonnaseisundit;

ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui

majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas;

ii)	majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

iii)	jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda;

e)	saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud olukorraga, või

elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus

i)	kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii)	kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

2. Majandustegevuse hindamisel lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu.

Artikkel 18

Minimaalsed kaitsemeetmed

1. Artikli 3 punktis c osutatud minimaalsed kaitsemeetmed on protseduurid, mida majandustegevust viljelev ettevõtja rakendab selleks, et tagada kooskõla OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtjatele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis nimetatud kaheksas põhikonventsioonis ning rahvusvahelises inimõiguste koodeksis sätestatud põhimõtete ja õigustega.

2. Käesoleva artikli 3 lõikes 1 osutatud menetluste rakendamisel järgivad ettevõtjad määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 17 osutatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Artikkel 19

Tehnilistele sõelumiskriteeriumidele esitatavad nõuded

1. Artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt kehtestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid peavad:

a)	tegema kindlaks kõige asjakohasema võimaliku panuse konkreetse keskkonnaeesmärgi saavutamisse, järgides samal ajal tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet, võttes arvesse konkreetse majandustegevuse lühi- ja pikaajalist mõju;

b)	esitama konkreetsed miinimumnõuded, mis tuleb täita, et vältida märkimisväärset kahju kõigi asjakohaste keskkonnaeesmärkide saavutamisele, võttes arvesse konkreetse majandustegevuse lühi- ja pikaajalist mõju;

c)	olema kvantitatiivsed ja sisaldama piirmäärasid nii palju kui võimalik ning olema muus osas kvalitatiivsed;

d)	kui see on asjakohane, lähtuma liidu märgistus- ja sertifitseerimiskavadest, liidu ökoloogilise jalajälje hindamise metoodikast ja liidu statistilise klassifitseerimise süsteemidest ning võttes arvesse asjaomaseid kehtivaid liidu õigusakte;

e)	kasutama määruse (EL) 2019/2088 artikli 4 lõikes 6 osutatud kestlikkuse näitajaid niivõrd, kuivõrd see on võimalik;

f)	põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel ja ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõttel;

võtma arvesse olelusringi, sealhulgas olemasolevatest olelusringi hindamistest saadud tõendeid, arvestades nii majandustegevuse enda kui ka selle majandustegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju, eelkõige arvestades nende toodete tootmist ja teenuste osutamist, kasutamist ja olelusringi lõppu;

võtma arvesse majandustegevuse laadi ja ulatust, sealhulgas järgmist:

i)	kas tegemist on artiklis 16 osutatud toetava tegevusega või

ii)	kas tegemist on artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevusega;

i)	võtma arvesse kestlikumale majandusele ülemineku võimalikku turumõju, sealhulgas riski, et teatavad varad muutuvad ülemineku tulemusena kasutuskõlbmatuks, ning samuti kestlike investeeringute jaoks vastuoluliste stiimulite loomise riski;

j)	hõlmama kogu konkreetse sektori asjaomast majandustegevust ja tagama, et kui see tegevus annab käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse võrdse panuse, koheldaks neid võrdselt, et vältida konkurentsimoonutusi turul, ning

k)	olema lihtsasti kasutatavad ja kehtestatud sellisena, et need hõlbustaksid kõnealuste kriteeriumide täitmise kontrolli. Kui majandustegevus kuulub ühte punktis h osutatud kategooriatest, peab tehniline sõelumiskriteerium seda selgesti näitama.

2. Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka peavad kuuluma ka kriteeriumid tegevuse jaoks, mis on seotud üleminekuga puhtale energiale viisil, mis piirab temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, ning eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergiaga, niivõrd kui need tegevused annavad olulise panuse mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse.

3. Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega tagatakse, et tahkeid fossiilkütuseid kasutavat elektrienergiatootmist ei liigitata keskkonnasäästlikuks majandustegevuseks.

4. Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka peavad kuuluma ka kriteeriumid majandustegevuse jaoks, mis on seotud üleminekuga puhtale või kliimaneutraalsele liikuvusele, sealhulgas üleminekuga teistele transpordiliikidele, ning tõhususmeetmete ja alternatiivkütustega, niivõrd kui need annavad olulise panuse mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse.

5. Komisjon vaatab lõikes 1 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid korrapäraselt läbi ja muudab käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte vastavuses teaduse ja tehnika arenguga, kui see on asjakohane.

Sellega seoses hindab komisjon enne delegeeritud õigusakti muutmist või asendamist kõnealuste kriteeriumide rakendamist, võttes arvesse tulemusi, mis finantsturu osalised on saanud nende kohaldamisel, ja nende mõju kapitaliturgudele, sealhulgas investeeringute suunamist keskkonnasäästlikku majandustegevusse.

Tagamaks, et artikli 10 lõikes 2 osutatud majandustegevuse puhul jätkub tegelik üleminek kliimaneutraalsele majandusele, vaatab komisjon majandustegevuse tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vähemalt iga kolme aasta järel ning muudab vajaduse korral artikli 10 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut.

Artikkel 20

Kestliku rahanduse platvorm

1. Komisjon loob kestliku rahanduse platvormi (edaspidi „platvorm“). Sinna kuuluvad tasakaalustatud viisil järgmised rühmad:

järgmiste organisatsioonide esindajad:

i)	Euroopa Keskkonnaamet;

ii)	Euroopa järelevalveasutused;

iii)	Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond ning

iv)	Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet;

b)	eksperdid, kes esindavad erasektori sidusrühmi, sealhulgas finantsturu ja finantsturuvälised osalised ning ettevõtjad, kes esindavad asjaomaseid tööstusharusid, ning eksperdid, kellel on eksperditeadmised raamatupidamises ja aruandluses;

c)	kodanikuühiskonda esindavad eksperdid, sealhulgas isikud, kellel on eksperditeadmised keskkonna-, sotsiaal-, töö- ja juhtimisküsimustes;

d)	isikuliselt nimetatud eksperdid, kellel on tõendatud teadmised ja kogemused käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades;

e)	teadusringkondi, sealhulgas ülikoole, uurimisinstituute ja teadusorganisatsioone esindavad eksperdid, sealhulgas ülemaailmsete eksperditeadmistega isikud.

2. Platvorm

a)	nõustab komisjoni artiklis 19 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide ja nende kriteeriumide võimaliku ajakohastamisvajaduse küsimuses;

b)	analüüsib tehniliste sõelumiskriteeriumide mõju nende võimaliku kulukuse ja nende rakendamisest saadava kasu seisukohalt;

c)	aitab komisjonil analüüsida sidusrühmade taotlusi konkreetse majandustegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamiseks või läbivaatamiseks;

d)	nõustab vajaduse korral komisjoni seoses kestlikkusega seotud raamatupidamistavade ja aruandlusstandardite võimaliku rolliga tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldamise toetamisel;

e)	jälgib liidu ja liikmesriikide tasandi suundumusi seoses kapitalivoogude liikumisega kestlikesse investeeringutesse ning annab sellest regulaarselt aru komisjonile;

f)	nõustab komisjoni seoses võimaliku vajadusega töötada välja täiendavad meetmed andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks;

g)	nõustab komisjoni seoses tehniliste sõelumiskriteeriumide kasutatavusega, võttes arvesse vajadust vältida põhjendamatut halduskoormust;

h)	nõustab komisjoni seoses käesoleva määruse muutmise vajadusega;

i)	nõustab komisjoni seoses kestliku rahanduspoliitika hindamise ja arendamisega, sealhulgas poliitika sidususe küsimustes;

j)	nõustab komisjoni seoses muude kestlikkuse eesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkidega;

k)	nõustab komisjoni seoses artikli 18 kohaldamise ja võimaliku vajadusega selle nõudeid täiendada.

3. Platvorm võtab arvesse mitmesuguste sidusrühmade seisukohti.

4. Platvormi juhib komisjon ja platvorm luuakse kooskõlas komisjoni eksperdirühmade loomist ja tegevust reguleerivate horisontaalsete normidega. Sellega seoses võib komisjon kutsuda vastavalt vajadusele osalema eriteadmistega eksperte.

5. Platvorm peab täitma oma ülesandeid kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega. Komisjon avaldab platvormi koosolekute protokollid ja muud asjakohased dokumendid komisjoni veebisaidil.

6. Kui finantsturu osalised leiavad, et majandustegevus, mis ei vasta käesoleva määruse alusel kehtestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille jaoks ei ole selliseid tehnilisi sõelumiskriteeriume veel kehtestatud, tuleks liigitada keskkonnasäästlikuks, võivad nad sellest teatada platvormile.

Artikkel 21

Pädevad asutused

1. Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) 2019/2088 artikli 14 lõikes 1 osutatud pädevad asutused jälgivad finantsturu osaliste vastavust käesoleva määruse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel on kõik vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel teevad pädevad asutused üksteisega koostööd ning annavad põhjendamatu viivituseta üksteisele teavet, mida nad vajavad käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 22

Meetmed ja karistused

Liikmesriigid kehtestavad artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Kehtestatud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 23

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 12. juulist 2020.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Komisjon kogub kõik vajalikud eksperditeadmised enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ja nende väljatöötamise ajal, sealhulgas artiklis 24 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühmaga konsulteerimise teel. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist tegutseb komisjon kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 4, artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole nelja kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 24

Liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühm

1. Liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühm (edaspidi „liikmesriikide eksperdirühm“) nõustab komisjoni tehniliste sõelumiskriteeriumide ja platvormi lähenemisviisi asjakohasuse osas seoses kriteeriumide väljatöötamisega vastavalt artiklile 19.

2. Komisjon edastab liikmesriikidele teavet liikmesriikide eksperdirühma koosolekutel, et hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni vahelist õigeaegset arvamustevahetust, eelkõige seoses platvormi peamiste väljunditega, nagu uued tehnilised sõelumiskriteeriumid või nende olulised uuendused või aruannete projektid.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Määruse (EL) 2019/2088 muutmine

Määrust (EL) 2019/2088 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

„Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ning (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutused (edaspidi koos „Euroopa järelevalveasutused“) töötavad ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada teabe sisu ja esitusviisi üksikasju seoses käesoleva määruse artikli 2 punktis 17 osutatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, mis on kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 6 ja 7 osutatud kahjuliku mõjuga seotud kestlikkuse näitajate sisu, meetodite ja näitajate esitusviisiga.

2. Euroopa järelevalveasutused esitavad lõikes 1 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2020.

3. Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„2a. Finantsturu osalised lisavad sellise finantstoote pakkumisel, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (*1) artiklis 6, artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt avalikustatavale teabele määruse (EL) 2020/852 artikli 6 kohase teabe.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).“;"

b)	lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „3. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad.“;

lisatakse järgmine lõige:

„4. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 2a osutatud avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse eri liiki finantstooteid, nende omadusi ja nendevahelisi erinevusi ning eesmärki saavutada teabe täpne, õiglane, selge, mitteeksitav, lihtne ja kokkuvõtlik esitamine, ning selle eesmärgi saavutamiseks vajaduse korral muudavad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 27 lõike 2 punktides a ja b sätestatud kohaldamiskuupäevi seoses nimetatud määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidega.

Euroopa järelevalveasutused esitavad esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile

a)	määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides a ja b osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2021 ning

b)	määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides c–f osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2022.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)	lisatakse järgmine lõige: „4a. Finantsturu osalised lisavad käesoleva määruse artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt avalikustatavale teabele määruse (EL) 2020/852 artikli 5 kohase teabe.“;

b)	lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega: „5. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaselt avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad.“;

lisatakse järgmine lõige:

„6. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 4a osutatud avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad.

Käesolev lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse eri liiki finantstooteid, nende käesoleva artikli lõikes 4a osutatud eesmärke ja nendevahelisi erinevusi ning eesmärki saavutada teabe täpne, õiglane, selge, mitteeksitav, lihtne ja kokkuvõtlik esitamine, ning kui see on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, koostavad käesoleva artikli lõikes 5 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite muutmise eelnõud. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 27 lõike 2 punktides a ja b osutatud kohaldamiskuupäevi seoses nimetatud määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidega.

Euroopa järelevalveasutused esitavad esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile

a)	määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides a ja b osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2021 ning

b)	määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides c–f osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2022.

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„c)	finantstoote puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2020/852 artiklit 5, nimetatud artiklis nõutud teave;

d)	finantstoote puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2020/852 artiklit 6, nimetatud artiklis nõutud teave.“;

b)	lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega: „4. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 punktides a ja b osutatud teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad.“;

lisatakse järgmine lõige:

„5. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktides c ja d osutatud avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse eri liiki finantstooteid, nende omadusi ja eesmärke ning nendevahelisi erinevusi, ja vajaduse korral koostavad käesoleva artikli lõikes 4 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite muutmise eelnõud. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 27 lõike 2 punktides a ja b sätestatud kohaldamiskuupäevi seoses kõnealuse määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidega. Euroopa järelevalveasutused ajakohastavad regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

Euroopa järelevalveasutused esitavad esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile

a)	määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides a ja b osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2021 ning

b)	määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides c–f osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2022.

Artikli 20 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2

a)	kohaldatakse artikli 4 lõikeid 6 ja 7, artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 5, artikli 10 lõiget 2, artikli 11 lõiget 4 ja artikli 13 lõiget 2 alates 29. detsembrist 2019;

b)	kohaldatakse artiklit 2a, artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõiget 6 ja artikli 11 lõiget 5 alates 12. juulist 2020;

kohaldatakse artikli 8 lõiget 2a ja artikli 9 lõiget 4a

i)	määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides a ja b osutatud keskkonnaeesmärkide osas alates 1. jaanuarist 2022;

ii)	määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides c–f osutatud keskkonnaeesmärkide osas alates 1. jaanuarist 2023;

d)	kohaldatakse artikli 11 lõikeid 1, 2 ja 3 alates 1. jaanuarist 2022.“

Artikkel 26

Läbivaatamine

1. Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 13. juuliks 2022 ja seejärel iga kolme aasta järel. Nimetatud aruandes hinnatakse järgmist:

a)	käesoleva määruse rakendamisel seoses keskkonnasäästliku majandustegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisega tehtud edusammud;

b)	võimalik vajadus vaadata läbi ja täiendada artiklis 3 sätestatud kriteeriume, mille alusel saab majandustegevust liigitada keskkonnasäästlikuks;

c)	keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamine liidu õiguses ja liikmesriigi tasandil, sealhulgas nõutavad sätted, et luua käesoleva määruse alusel vastu võetud kriteeriumidele vastavuse kontrollimise mehhanism;

käesoleva määruse alusel kehtestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldamise tõhusus erainvesteeringute suunamisel keskkonnasäästlikku majandustegevusse, eelkõige seoses kapitalivoogudega, sealhulgas omakapitali liikumisega eraettevõtetesse ja muudesse juriidilistesse isikutesse, nii käesolevas määruses osutatud finantstoodete kaudu kui muude finantstoodete kaudu;

nende finantsturu osaliste, kes jäävad käesoleva määruse kohaldamisalasse, ja investorite juurdepääs usaldusväärsele, õigeaegsele ja kontrollitavale teabele ning andmetele eraettevõtete ja muude juriidiliste isikute, sealhulgas äriühingute kohta, millesse investeeritakse käesoleva määruse kohaldamisalas ja sellest väljaspool, seda mõlemal juhul nii omakapitali kui ka laenukapitali puhul, võttes arvesse seonduvat halduskoormust, samuti selliste andmete kontrollimise korda, mis on vajalikud selleks, et määrata kindlaks tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavuse määr ja tagada sellise korra täitmine;

f)	artiklite 21 ja 22 kohaldamist.

2. Komisjon avaldab 31. detsembriks 2021 aruande, milles kirjeldab sätteid, mida oleks vaja, et laiendada käesoleva määruse reguleerimisala keskkonnasäästlikust majandustegevusest kaugemale ja kirjeldab sätteid, mida oleks vaja, et hõlmata:

a)	majandustegevus, millel ei ole olulist mõju keskkonnasäästlikkusele, samuti majandustegevus, mis oluliselt kahjustab keskkonnasäästlikkust, ning vaadata läbi ülemineku- ja toetava tegevusega seotud konkreetsete avalikustamisnõuete asjakohasus, ning

b)	hõlmata muid kestlikkuse eesmärke, nagu sotsiaalsed eesmärgid.

3. Komisjon hindab hiljemalt 13. juuliks 2022 käesoleva määrusega kehtestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamiseks kasutatavate nõuandemenetluste tõhusust.s

Artikkel 27

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Artikleid 4–7 ning artikli 8 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse:

a)	artikli 9 punktides a ja b osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 1. jaanuarist 2022 ning

b)	artikli 9 punktides c–f osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 1. jaanuarist 2023.

3. Artiklit 4 ei kohaldata sertifikaatidel põhinevate maksusoodustuste kavade suhtes, mis kehtisid enne käesoleva määruse jõustumist ning milles sätestatakse nõuded finantstoodetele, mille eesmärk on rahastada kestlikke projekte.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2020

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

N. BRNJAC

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 103.

(2) Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. aprilli 2020. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 184, 3.6.2020, lk 1). Euroopa Parlamendi 17. juuni 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(7) ELT C 76, 9.3.2020, lk 23.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).

(15) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(16) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(17) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

(18) Komisjoni 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL (ELT L 125, 18.5.2017, lk 43).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1).

(31) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

(32) Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89).

(33) Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(34) Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/955/EL, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 370, 30.12.2014, lk 44).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (ELT L 23, 26.1.2005, lk 3).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58).

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus (ELT L 150, 20.5.2014, lk 59).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(44) Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1).

(45) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75).

(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).

(57) Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).

(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 538/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 158, 27.5.2014, lk 113).

(59) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

(60) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

(62) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(63) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(64) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(65) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(66) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(67) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.7.2019, lk 1).

(68) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(69) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(70) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 198

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 22. juuni 2020

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/851, 18. juuni 2020, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 ( 1 )	13
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/853, 18. juuni 2020, millega antakse Saksamaale volitus muuta Šveitsiga sõlmitud kahepoolset maanteetranspordi lepingut, et lubada kabotaažvedusid rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel kahe riigi vahelistel piirialadel	44
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/854, 18. juuni 2020, millega antakse Itaaliale volitus pidada Šveitsiga läbirääkimisi ja sõlmida leping, millega lubatakse kabotaažvedusid rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel kahe riigi vahelistel piirialadel	47


	(1) EMPs kohaldatav tekst