12.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 184/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/770,

8. juuni 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses müklobutaniili, napropamiidi ja sintofeeni jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 49 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Müklobutaniilijääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas ja III lisa B osas. Napropamiidijääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas. Määruses (EÜ) nr 396/2005 ei ole sätestatud sintofeeni jääkide piirnorme ning kuna seda toimeainet ei ole lisatud kõnealuse määruse IV lisasse, kohaldatakse selle suhtes vaikeväärtust 0,01 mg/kg, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktis b.

(2)

Müklobutaniili puhul esitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 1 (2). Amet tegi ettepaneku muuta jääkide määratlust. Toiduohutusamet soovitas õunte, pirnide, küdooniate, astelpihlakaviljade, nisperode/jaapani villpöörise viljade, aprikooside, maguskirsside, virsikute, ploomide, lauaviinamarjade ja veiniviinamarjade puhul jääkide kehtivaid piirnorme suurendada või jätkata kehtiva piirnormi kohaldamist. Toiduohutusamet tegi järelduse, et maasikate, pamplite, karusmarjade (rohelised, punased ja kollased), banaanide, tomatite, baklažaanide, melonite, suureviljaliste kõrvitsate, arbuuside, põldkännaku, ubade (kaunadega), hariliku artišoki, humala, suhkrupeedi juurte, sigade (lihaskude, rasvkude, maks ja neerud), veiste (lihaskude, rasvkude, maks ja neerud), lammaste (lihaskude, rasvkude, maks ja neerud), kitsede (lihaskude, rasvkude, maks ja neerud), hobuslaste (lihaskude, rasvkude, maks ja neerud), kodulindude (lihaskude, rasvkude ja maks), piima (veiste, lammaste, kitsede ja hobuste) ning linnumunade puhul ei ole teave jääkide piirnormi kohta täielikult kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnormid kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti poolt kindlaks määratud tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet.

(3)

Napropamiidi jääkide kehtivate piirnormide kohta esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 1 (3). Amet tegi ettepaneku muuta jääkide määratlust. Toiduohutusamet soovitas vähendada jääkide piirnorme mandlite, kastanite, sarapuupähklite, pekanipähklite, piiniapähklite, pistaatsiapähklite, kreeka pähklite, õunte, pirnide, küdooniate, astelpihlaka viljade, nisperode/jaapani villpöörise viljade, aprikooside, maguskirsside, virsikute, ploomide, kartulite, juurselleri, mädarõika, rediste, kaalikate, naeriste, tomatite, baklažaanide, spargelkapsa, lillkapsa, rooskapsa, peakapsa, põldkännaku, põld-võõrkapsa/rukola, ubade (kaunadega), linaseemnete, unimagunaseemnete, seesamiseemnete, päevalilleseemnete, rapsiseemnete, sojaubade, sinepiseemnete, puuvillaseemnete, kõrvitsaseemnete, värvisafloori seemnete, hariliku kurgirohu seemnete, põldtudra seemnete, kanepiseemnete ja riitsinuseseemnete puhul. Toiduohutusamet tegi järelduse, et greipide, apelsinide, sidrunite, laimide, mandariinide, maasikate, pamplite, põldmurakate, vaarikate (punased ja kollased), mustikate, jõhvikate, sõstarde (mustad, punased ja valged), karusmarjade (rohelised, punased ja kollased), kibuvitsamarjade, musta leedri marjade, maitsetaimede ja söödavate õite, taimeteede (õitest, lehtedest ja ürtidest, juurtest ja muudest taimeosadest) ning maitseviljade puhul ei ole teave jääkide piirnormi kohta täielikult kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnormid kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti poolt kindlaks määratud tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet.

(4)

Sintofeeni puhul esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (4) artikli 12 lõikega 1. Toiduohutusamet tegi järelduse, et nisu puhul ei olnud teave jääkide piirnormi kohta täielikult kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Selle aine kohta muid lubasid ei ole. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks asjaomane jääkide piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti poolt kindlaks määratud tasemel. See piirnorm vaadatakse läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet.

(5)

Toodete jaoks, mille töötlemine asjaomaste taimekaitsevahenditega ei ole lubatud ja mille jaoks ei ole kehtestatud impordi puhul kohaldatavaid jääkide piirnorme ega codex’is esitatud jääkide piirnorme (CXL), tuleks kehtestada jääkide piirnormiks konkreetne määramispiir või vaikeväärtus, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktis b.

(6)	Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise küsimuses nõu Euroopa Liidu pestitsiidijääkide referentlaboritega. Laborid tegid mitme toimeaine suhtes järelduse, et teatavate kaupade puhul muudab tehnika areng vajalikuks konkreetsete määramispiiride kehtestamise.

(7)	Tuginedes toiduohutusameti põhjendatud arvamustele ja võttes arvesse käsitletava küsimuse puhul asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2.

(8)	Jääkide uute piirnormide suhtes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel konsulteeritud liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi arvesse võetud.

(9)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta.

(10)	Selleks et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord selliste toodete jaoks, mis on toodetud enne jääkide piirnormide muutmist ja mille kohta on olemas teave, et tarbijakaitse kõrge tase on tagatud.

(11)	Jääkide muudetud piirnormide jõustumisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete suhtes, mis on toodetud liidus või imporditud liitu enne 2. jaanuari 2021.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 070, 16.3.2005, lk 1.

(2) Euroopa Toiduohutusamet, „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for myclobutanil according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ (Põhjendatud arvamus müklobutaniili jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12). EFSA Journal 2018; 16(8): 5392.

(3) Euroopa Toiduohutusamet, „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for napropamide according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ (Põhjendatud arvamus napropamiidi jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12). EFSA Journal 2018; 16(8): 5394.

(4) Euroopa Toiduohutusamet, „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for sintofen according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ (Põhjendatud arvamus sintofeeni jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12). EFSA Journal 2018; 16(8): 5406.

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

1)	II lisas asendatakse müklobutaniili käsitlev veerg ning lisatakse järgmised veerud napropamiidi ja sintofeeni kohta:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

„Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (a)

Müklobutaniil (isomeeride summa) (R)

Napropamiid (isomeeride summa)

Sintofeen

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0,01(*)

0110000

Tsitrusviljad

0,01(*)

0,01(*) (+)

0110010

Greibid

0110020

Apelsinid

0110030

Sidrunid

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid

0110990

Muud

0120000

Pähklid

0,01(*)

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud

0130000

Õunviljad

0,6 (+)

0,01(*)

0130010

Õunad

0130020

Pirnid

0130030

Küdooniad

0130040

Astelpihlaka viljad

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0130990

Muud

0140000

Luuviljad

0,01(*)

0140010

Aprikoosid

0140020

Maguskirsid

0140030

Virsikud

0140040

Ploomid

0140990

Muud

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0151000

a)	Viinamarjad

1,5 (+)

0,01(*)

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

Maasikad

1,5 (+)

0,01(*) (+)

0153000

c)	Koguviljad

0,01(*) (+)

0153010

Pamplid

0,8 (+)

0153020

Põldmurakad

0,01(*)

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0,01(*)

0153990

Muud

0,01(*)

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0154010

Mustikad

0,01(*)

0,02(*) (+)

0154020

Jõhvikad

0,01(*)

0,02(*) (+)

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0,9

0,02(*) (+)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0,8 (+)

0,02(*) (+)

0154050

Kibuvitsamarjad

0,01(*)

0,02(*) (+)

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0,01(*)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0,6 (+)

0,01(*)

0154080

Musta leedri marjad

0,01(*)

0,02(*) (+)

0154990

Muud

0,01(*)

0160000

Mitmesugused puuviljad

0,01(*)

0161000

a)	Söödava koorega

0161010

Datlid

0,01(*)

0161020

Viigimarjad

0,01(*)

0161030

Lauaoliivid

0,01(*)

0161040

Kinkanid

0,01(*)

0161050

Tähtviljad

0,01(*)

0161060

Hurmaad

0,6 (+)

0161070

Jambolanid

0,01(*)

0161990

Muud

0,01(*)

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

0,01(*)

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid/marakujad

0162040

Kaktusviljad

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0162060

Virgiinia persimonid

0162990

Muud

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0,01(*)

0163020

Banaanid

3 (+)

0163030

Mangod

0,01(*)

0163040

Papaiad

0,01(*)

0163050

Granaatõunad

0,01(*)

0163060

Suhkurannoonad

0,01(*)

0163070

Guajaavid

0,01(*)

0163080

Ananassid

0,01(*)

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0,01(*)

0163100

Durianid

0,01(*)

0163110

Oga-annoonad

0,01(*)

0163990

Muud

0,01(*)

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0,06

0,01(*)

0211000

Kartulid

0212000

b)	Troopiline juur- ja mugulköögivili

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0212990

Muud

0213000

c)	Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0213010

Söögipeet

0213020

Porgand

0213030

Juurseller

0213040

Mädarõigas

0213050

Maapirn

0213060

Pastinaak

0213070

Juurpetersell

0213080

Redis

0213090

Aed-piimjuur

0213100

Kaalikas

0213110

Naeris

0213990

Muud

0220000

Sibulköögivili

0,06

0,01(*)

0220010

Küüslauk

0220020

Sibul

0220030

Pesasibul

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0220990

Muud

0230000

Viliköögivili

0,01(*)

0231000

a)	Maavitsalised

0231010

Tomat

0,6 (+)

0231020

Harilik paprika

0231030

Baklažaan

0,2 (+)

0231040

Söödav muskushibisk

0,01(*)

0231990

Muud

0,01(*)

0232000

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0,2

0232010

Kurk

0232020

Kornišon

0232030

Kabatšokk

0232990

Muud

0233000

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,3

0233010

Melon

(+)

0233020

Suureviljaline kõrvits

(+)

0233030

Arbuus

(+)

0233990

Muud

(+)

0234000

d)	Suhkrumais

0,01(*)

0239000

e)	Muu viliköögivili

0,01(*)

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0,05

0,01(*)

0241000

a)	Õisikkapsad

0,01(*)

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud

0242000

Peakapsad

0,01(*)

0242010

Rooskapsas

0242020

Peakapsas

0242990

Muud

0243000

c)	Lehtkapsad

0,05(*)

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0243990

Muud

0244000

Nuikapsad

0,05(*)

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed

0,01(*)

0251010

Põldkännak

9 (+)

0,05

0251020

Aedsalat

0,05

0,01(*)

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

0,05

0,01(*)

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0,05

0,01(*)

0251050

Ameerika kollakas

0,05

0,01(*)

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0,05

0251070

Kapsas-lehtsinep

0,05

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0,05

0251990

Muud

0,05

0,01(*)

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0,05

0,01(*)

0252010

Spinat

0252020

Harilik portulak

0252030

Lehtpeet

0252990

Muud

0253000

c)	Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0,05

0,01(*)

0254000

d)	Ürt-allikkerss

0,05

0,01(*)

0255000

e)	Salatsigur

0,05

0,01(*)

0256000

f)	Maitsetaimed ja söödavad õied

0,05

0,05 (+)

0,02(*)

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Aedsalvei

0256060

Rosmariin

0256070

Aed-liivatee

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0256090

Loorberilehed

0256100

Estragon

0256990

Muud

0260000

Kaunköögivili

0,01(*)

0260010

Oad (kaunadega)

0,8 (+)

0260020

Oad (kaunadeta)

0,01(*)

0260030

Herned (kaunadega)

0,01(*)

0260040

Herned (kaunadeta)

0,01(*)

0260050

Läätsed

0,01(*)

0260990

Muud

0,01(*)

0270000

Varsköögivili

0,01(*)

0270010

Spargel

0,01(*)

0270020

Kardi

0,01(*)

0270030

Varsseller

0,01(*)

0270040

Salat-apteegitill

0,06

0270050

Harilik artišokk

0,8 (+)

0270060

Porrulauk

0,06

0270070

Rabarber

0,01(*)

0270080

Bambusevõrsed

0,01(*)

0270090

Palmipungad

0,01(*)

0270990

Muud

0,01(*)

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,01(*)

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0,01(*)

0300000

KAUNVILI

0,01(*)

0300010

Oad

0300020

Läätsed

0300030

Herned

0300040

Lupiinid/lupiinioad

0300990

Muud

0400000

ÕLISEEMNED JAÕLIVILI

0,01(*)

0401000

Õliseemned

0401010

Linaseemned

0,02

0401020

Maapähklid

0,01(*)

0401030

Unimagunaseemned

0,02

0401040

Seesamiseemned

0,02

0401050

Päevalilleseemned

0,02

0401060

Rapsiseemned

0,02

0401070

Sojaoad

0,02

0401080

Sinepiseemned

0,02

0401090

Puuvillaseemned

0,02

0401100

Kõrvitsaseemned

0,02

0401110

Värvisafloori seemned

0,02

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

0,02

0401130

Põldtudra seemned

0,02

0401140

Kanepiseemned

0,02

0401150

Riitsinuseseemned

0,02

0401990

Muud

0,01(*)

0402000

Õlivili

0,01(*)

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi tuumad

0402030

Õlipalmi viljad

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

0402990

Muud

0500000

TERAVILI

0,01(*)

0500010

Oder

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0500030

Mais

0500040

Harilik hirss

0500050

Kaer

0500060

Riis

0500070

Rukis

0500080

Harilik sorgo

0500090

Nisu

(+)

0500990

Muud

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,05(*)

0610000

Teed

0620000

Kohvioad

0630000

Taimeteed

(+)

0631000

Õitest

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Pärn

0631990

Muud

0632000

b)	Lehtedest ja ürtidest

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud

0633000

Juurtest

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud

0639000

d)	Muudest taimeosadest

0640000

Kakaooad

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

0700000

HUMAL

6 (+)

0,05(*)

0800000

MAITSEAINED

0810000

Seemned

0,05(*)

0810010

Aniis

0810020

Pärsia köömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Harilik vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Harilik apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

Viljad

0,05(*)

0,05(*) (+)

0,05(*)

0820010

Piment

0820020

Jaapani pipar

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0820070

Vanill

0820080

Tamarind

0820990

Muud

0830000

Puukoor

0,05(*)

0830010

Kaneel

0830990

Muud

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0,05(*)

0840020

Harilik ingver

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0,05(*)

0840040

Mädarõigas

0840990

Muud

0,05(*)

0850000

Pungad

0,05(*)

0850010

Nelk

0850020

Kappar

0850990

Muud

0860000

Õie emakasuue

0,05(*)

0860010

Safran

0860990

Muud

0870000

Seemnerüü

0,05(*)

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud

0900000

SUHKRUTAIMED

0,01(*)

0900010

Suhkrupeedi juured

(+)

0900020

Harilik suhkruroog

0900030

Juursigur

0900990

Muud

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

Koed

0,01(*)

1011000

Sead

(+)

1011010

Lihaskude

1011020

Rasvkude

1011030

Maks

1011040

Neerud

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1011990

Muud

1012000

Veised

(+)

1012010

Lihaskude

1012020

Rasvkude

1012030

Maks

1012040

Neerud

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1012990

Muud

1013000

Lambad

(+)

1013010

Lihaskude

1013020

Rasvkude

1013030

Maks

1013040

Neerud

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1013990

Muud

1014000

Kitsed

(+)

1014010

Lihaskude

1014020

Rasvkude

1014030

Maks

1014040

Neerud

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1014990

Muud

1015000

e)	Hobuslased

(+)

1015010

Lihaskude

1015020

Rasvkude

1015030

Maks

1015040

Neerud

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1015990

Muud

1016000

f)	Kodulinnud

(+)

1016010

Lihaskude

1016020

Rasvkude

1016030

Maks

1016040

Neerud

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990

Muud

1017000

g)	Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

(+)

1017010

Lihaskude

1017020

Rasvkude

1017030

Maks

1017040

Neerud

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1017990

Muud

1020000

Piim

0,01(*) (+)

0,01(*)

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

Linnumunad

0,01(*) (+)

0,01(*)

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

0,05(*)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

0,01(*) (+)

0,01(*)

1060000

Selgrootud maismaaloomad

0,01(*) (+)

0,01(*)

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

0,01(*) (+)

0,01(*)

1100000

LOOMSED TOOTED — KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8)

1200000

ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8)

1300000

TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9)

(*)	Analüütiline määramispiir

(a)	Taimset ja loomset päritolu toodete täielik loend, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, esitatakse I lisas.

Müklobutaniil (isomeeride summa) (R)

(R)

= jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul:

müklobutaniil – kood 1000000, välja arvatud kood 1040000:α-(3-hüdroksübutüül)-α-(4-klorofenüül)-1H-1,2,4-triasool-1-propaannitriili (RH9090) vabad ja konjugeeritud vormid, väljendatud müklobutaniilina

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave triasooli derivaatide metaboliitide kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0130000 Õunviljad

0130010 Õunad

0130020 Pirnid

0130030 Küdooniad

0130040 Astelpihlaka viljad

0130050 Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0130990 Muud (2)

0151000 a) Viinamarjad

0151010 Lauaviinamarjad

0151020 Veiniviinamarjad

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave külvikorrakultuuride väliuuringute ja triasooli derivaatide metaboliitide kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0152000 b) Maasikad

0153010 Pamplid

0154040 Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

(+)

0154070 Õun-viirpuu marjad

0161060 Hurmaad

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave kultuuride metabolismi kohta koristusjärgse töötluse puhul ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0163020 Banaanid

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave külvikorrakultuuride väliuuringute ja triasooli derivaatide metaboliitide kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0231010 Tomatid

0231030 Baklažaanid

0233010 Melonid

0233020 Suureviljalised kõrvitsad

0233030 Arbuusid

0233990 Muud (2)

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metabolismi kohta lehtköögiviljakultuurides ja triasooli derivaatide metaboliitide kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0251010 Põldkännak

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metabolismi kohta kaunviljade ja õliseemnete kultuurides ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0260010 Oad (kaunadega)

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metabolismi kohta lehtköögiviljakultuurides ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0270050 Harilik artišokk

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete, analüüsimeetodite ja lehtköögiviljakultuurides toimuva metabolismi kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0700000 HUMAL

(+)

0900010 Suhkrupeedi juured

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

1011000 a) Sead

1011010 Lihaskude

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite ja säilivuse kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

1011020 Rasvkude

(+)

1011030 Maks

(+)

1011040 Neerud

(+)

1011050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1011990 Muud (2)

1012000 b) Veised

1012010 Lihaskude

(+)

1012020 Rasvkude

(+)

1012030 Maks

(+)

1012040 Neerud

(+)

1012050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1012990 Muud (2)

1013000 c) Lambad

1013010 Lihaskude

(+)

1013020 Rasvkude

(+)

1013030 Maks

(+)

1013040 Neerud

(+)

1013050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1013990 Muud (2)

1014000 d) Kitsed

1014010 Lihaskude

(+)

1014020 Rasvkude

(+)

1014030 Maks

(+)

1014040 Neerud

(+)

1014050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1014990 Muud (2)

1015000 e) Hobuslased

1015010 Lihaskude

(+)

1015020 Rasvkude

(+)

1015030 Maks

(+)

1015040 Neerud

(+)

1015050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1015990 Muud (2)

1016000 f) Kodulinnud

1016010 Lihaskude

(+)

1016020 Rasvkude

(+)

1016030 Maks

(+)

1016040 Neerud

(+)

1016050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990 Muud (2)

1017000 g) Muud tehistingimustes peetavad maismaaloomad

1017010 Lihaskude

(+)

1017020 Rasvkude

(+)

1017030 Maks

(+)

1017040 Neerud

(+)

1017050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1017990 Muud (2)

(+)

1020000 Piim

1020010 Veised

1020020 Lambad

1020030 Kitsed

1020040 Hobused

1020990 Muud (2)

(+)

1030000 Linnumunad

1030010 Kanad

1030020 Pardid

1030030 Haned

1030040 Vutid

1030990 Muud (2)

1050000 Kahepaiksed ja roomajad

1060000 Selgrootud maismaaloomad

(*)Muud selgrootud maismaaloomadest metsaloomad

Napropamiid (isomeeride summa)

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave säilivuse kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0110000 Tsitrusviljad

0110010 Greibid

0110020 Apelsinid

0110030 Sidrunid

0110040 Laimid

0110050 Mandariinid

0110990 Muud (2)

0152000 b) Maasikad

0153000 c) Koguviljad

0153010 Pamplid

0153020 Põldmurakad

0153030 Vaarikad (punased ja kollased)

0153990 Muud (2)

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave säilivuse ja kultuuride metabolismi kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0154010 Mustikad

0154020 Jõhvikad

154030 Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0154040 Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0154050 Kibuvitsamarjad

0154080 Musta leedri marjad

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 12. juuniks 2022, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0256000 f) Maitsetaimed ja söödavad õied

0256010 Aed-harakputk

0256020 Murulauk

0256030 Lehtseller

0256040 Petersell

256050 Aedsalvei

0256060 Rosmariin

0256070 Aed-liivatee

0256080 Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0256090 Loorberilehed

0256100 Estragon

(+)

0630000 Taimeteed

0631000 a) Õitest

0631010 Kummel

0631020 Hapu hibisk

0631030 Roos

0631040 Jasmiin

0631050 Pärn

0631990 Muud (2)

0632000 b) Lehtedest ja ürtidest

0632010 Maasikas

0632020 Tee-punapõõsas

0632030 Matepuu

0632990 Muud (2)

0633000 c) Juurtest

0633010 Palderjan

0633020 Ženženn

0633990 Muud (2)

0639000 d) Muudest taimeosadest

0820000 Viljad

0820010 Piment

0820020 Jaapani pipar

0820030 Köömen

0820040 Kardemon

0820050 Kadakamarjad

0820060 Pipar (must, roheline ja valge)

0820070 Vanill

0820080 Tamarind

0820990 Muud (2)

intofeen

(+)

0500090 Nisu”

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)	A osas jäetakse napropamiidi käsitlev veerg välja;

b)	B osas jäetakse müklobutaniili käsitlev veerg välja.

12.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 184/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/771,

11. juuni 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisa ja komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa toidu lisaaine annaato, biksiini, norbiksiini (E 160b) osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3 ja artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutustingimused.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisas on sätestatud liidu loetelu toidu lisaainetest, mida on lubatud kasutada toidu lisaainetes, toiduensüümides, toidu lõhna- ja maitseainetes ja toitainetes, ning nende kasutustingimused.

(3)	Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (2) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid.

(4)	Liidu loetelusid ja spetsifikatsioone võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (3) artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(5)	Annaato, biksiin, norbiksiin (E 160b) on aine, mida on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisaga lubatud kasutada värvainena mitmes toidus.

(6)

Annaatot, biksiini, norbiksiini (E 160b) ekstraheeritakse värvibiksa (Bixa orellana L.) seemnetest ja see annab toidule kollase kuni punase värvitooni. Peamised pigmendid annaatoekstraktis on biksiin ja norbiksiin. Vaatamata sarnasele struktuurile on biksiinil ja norbiksiinil oluliselt erinevad füüsikalis-keemilised omadused ja seetõttu erinevad kasutusviisid olenevalt toidumaatriksi omadustest.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 32 lõikes 1 on sätestatud, et kõigi toidu lisaainete suhtes, mille kasutamiseks anti liidus luba enne 20. jaanuari 2009, korraldab Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) uue riskihindamise. Määrusega (EL) nr 257/2010 (4) on ette nähtud, et säilitusainete uuesti hindamine pidi olema lõpetatud 31. detsembriks 2015.

(8)

4. aprillil 2008 esitati taotlus viie uue biksiini- või norbiksiinipõhiseks liigitatud annaatoekstrakti kasutamise lubamiseks ja nendega praegu lubatud annaatoekstraktide (E 160b) asendamiseks. Taotlus sisaldas eraldi biksiini ja norbiksiini kavandatud uusi kasutusviise ja -koguseid, kuid praegused kasutusviisid ja -kogused on loetletud ühe toidu lisaaine (annaato, biksiin, norbiksiin (E 160b)) jaoks. Biksiini ja norbiksiini kavandatavad kasutusviisid ja -kogused on seotud toidugruppidega, mille puhul annaato, biksiini, norbiksiini (E 160b) kasutamine on praegu lubatud, samuti veel mõne toidugrupiga, mille puhul annaato, biksiini, norbiksiini (E 160b) kasutamine ei ole praegu lubatud, kuid juba on lubatud teiste toiduvärvide kasutamine.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõike 2 kohaselt peab komisjon määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas esitatud, liidu toidu lisaainete loetelu ja määruse (EL) nr 231/2012 lisas esitatud spetsifikatsioonide ajakohastamiseks küsima toiduohutusameti arvamust, välja arvatud juhul, kui kõnealune ajakohastamine ei mõjuta inimeste tervist.

(10)

19. mail 2008 palus komisjon toiduohutusametil hinnata viie uue annaatoekstrakti ohutust kavandatud kasutusviiside ja -koguste juures. Taotlust analüüsides tegi toiduohutusamet kindlaks peamised andmelüngad ja märkis, et vaja on uusi toksikoloogilisi uuringuid. Sellest tulenevalt otsustas komisjon 14. jaanuaril 2011, et viie uue ekstrakti ohutushindamine viiakse läbi annaato, biksiini, norbiksiini (E 160b) uue hindamise raames vastavalt määrusele (EL) nr 257/2010.

(11)

24. augustil 2016 esitas toiduohutusamet teadusliku arvamuse annaatoekstraktide (E 160b) ohutuse kohta toidu lisaainena (5). Praegu lubatud annaatoekstraktide puhul jõudis toiduohutusamet järeldusele, et nende kasutamise ohutust ei ole määruses (EL) nr 231/2012 määratletud spetsifikatsioonide (solventekstraktsiooni biksiin ja norbiksiin, leelisega ekstraheeritud annaato, õliekstraheeritud annaato) korral võimalik hinnata nii määramist kui ka toksikoloogilisi uuringuid kirjeldavate andmete puudumise tõttu. Uute annaatoekstraktide ja eelkõige vees töötlemise teel saadud biksiini (annaato E) ohutuse kohta ei saanud toiduohutusamet genotoksilisuse ebaselgete tulemuste tõttu järeldusi teha. Ülejäänud nelja uue ekstrakti (lahustiekstraheeritud biksiin, lahustiekstraheeritud norbiksiin, leelisega töödeldud ja happega sadestatud norbiksiin ning leelisega töödeldud norbiksiin (mitte happega sadestatud)) puhul märkis toiduohutusamet, et need peaksid vastama teaduslikus arvamuses soovitatud spetsifikatsioonidele. Lõpuks tuletas toiduohutusamet lubatud päevadoosideks 6 mg biksiini kehamassi kg kohta päevas ja 0,3 mg norbiksiini kehamassi kg kohta päevas. Biksiini kavandatud kasutusalade ja -koguste korral oli hinnanguline kokkupuude kõigi elanikkonnarühmade ja kahe täiustatud kokkupuutestsenaariumi (kokkupuutestsenaariumid kaubamärgitruuduse korral ja ilma selleta) puhul alla lubatud päevadoosi. Kuid norbiksiini puhul ületasid täiustatud, kaubamärgitruudust arvestavas stsenaariumis hinnangulised väärtused suure kokkupuutekoguse (95. protsentiil) juures lubatud päevadoosi imikute, väikelaste ja laste puhul.

(12)

Pärast kõnealuse teadusliku arvamuse avaldamist palus komisjon taotlejalt selgitusi biksiini ja norbiksiini taotletud kasutusviiside ja maksimaalsete kasutuskoguste kohta. Sellest lähtuvalt esitas taotleja 16. veebruaril 2017 komisjonile esialgse taotluse muudatused, milles oli mõni taotletud kasutusviis välja jäetud ja mõnda taotletud kasutuskogust muudetud. 2. märtsil 2017 palus komisjon toiduohutusametilt tehnilist abi biksiini ja norbiksiiniga kokkupuute hindamiseks taotleja kavandatud, läbivaadatud kasutusviiside ja -koguste põhjal.

(13)

10. augustil 2017 avaldas toiduohutusamet seisukohavõtu biksiini ja norbiksiiniga kokkupuute hindamise kohta (6) seoses kõnealuste läbivaadatud kasutusviiside ja -kogustega. Selles järeldati, et toidukaudne kokkupuude biksiiniga ei ületa ühegi kokkupuutestsenaariumi korral lubatud päevadoosi. Kuid norbiksiini puhul järeldas toiduohutusamet, et toidukaudne kokkupuude norbiksiiniga ületas kahes täiustatud kokkupuutestsenaariumis (kokkupuutestsenaariumid kaubamärgitruuduse korral ja ilma selleta) suure kokkupuutekoguse (95. protsentiil) juures lubatud päevadoosi väikelaste ja laste puhul.

(14)	30. augustil 2017 esitas taotleja annaato E uues genotoksilisusuuringus saadud andmed.

(15)	Võttes arvesse toiduohutusameti poolt 10. augustil 2017 avaldatud kokkupuute hindamise tulemusi, vaatas taotleja uuesti läbi biksiini ja norbiksiini kavandatud kasutusviisid ja -kogused ning esitas 20. juulil 2018 komisjonile kolm alternatiivsest kasutusstsenaariumi ja kasutuskogust.

(16)

1. augustil 2018 palus komisjon toiduohutusametil hinnata taotleja esitatud uusi andmeid annaato E genotoksilisuse kohta ja teatada, kas kõnealuse annaatoekstrakti ohutuse kohta on võimalik järeldusi teha. Samuti paluti toiduohutusametil hinnata uuesti kokkupuudet biksiini ja norbiksiiniga, lähtudes biksiini ja norbiksiini läbivaadatud kasutusviisidest ja -kogustest, mille taotleja esitas kolme alternatiivse stsenaariumina.

(17)

13. märtsil 2019 avaldas toiduohutusamet teadusliku arvamuse annaato E ohutuse ning biksiini ja norbiksiiniga kokkupuute kohta (7). Annaato E ohutuse kohta järeldas toiduohutusamet, et see ei ole genotoksilisuse seisukohast probleemne, ning märkis, et 2016. aastal biksiini ja norbiksiini jaoks kehtestatud lubatud päevadoose võib kohaldada ka annaato E suhtes. Mis puudutab kokkupuudet taotleja poolt 20. juulil 2018 esitatud läbivaadatud kasutusviiside ja -koguste korral, märkis toiduohutusamet, et ühelgi juhul ei ületanud hinnanguline kokkupuude lubatud päevadoosi, mis on 6 mg kehamassi kg kohta päevas. Norbiksiini puhul leidis toiduohutusamet, et kahes täiustatud kokkupuutestsenaariumis saavutati lubatud päevadoos suure kokkupuutekoguse (95. protsentiil) juures väikelastel, kuid seda vaid ühes riigis. Kuid võttes arvesse määramatust ja kokkupuute väga tõenäolist ülehindamist, järeldas toiduohutusamet, et kokkupuute tase ei tekita biksiini ja norbiksiini kasutusviisi ja -koguse kolmest stsenaariumist mitte ühegi puhul terviseohtu.

(18)

Eespool esitatud kaalutlustest tulenevalt on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 1333/2008 lisasid. Esiteks on annaato biksiinil (E 160b(i)) ja annaato norbiksiinil (E 160b(ii)) erinevad toksikoloogilised omadused ja seega erinevad lubatavad päevadoosid ning seetõttu tuleks kõnealuse määruse II lisa B osas esitatud liidu lubatud toidu lisaainete loetelust välja jätta toidu lisaaine „annaato, biksiin, norbiksiin (E 160b)“ ning lisada kaks eraldi toidu lisaainet, nimelt „annaato biksiin (E 160b(i))“ ja „annaato norbiksiin (E 160b(ii))“. Sellest tulenevalt tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osas esitatud toidugruppides lubatud kasutustingimuste loetelust välja jätta toidu lisaaine „annaato, biksiin, norbiksiin (E 160b)“ lubatud kasutusviisid ja kasutustingimused ning kõik asjaomase määruse lisades esinevad viited sellele lisaainele tuleks asendada viidetega kahele uuele toidu lisaainele. Nende kahe uue toidu lisaaine jaoks tuleks kehtestada lubatud kasutusviisid ja kasutuskogused. Eespool viidatud toiduohutusameti hinnangute põhjal tuleks lubada taotleja esitatud taotluse viimases läbivaadatud versioonis taotletud kasutusviise, kuid üksnes kolmandas, kõige konservatiivsemas kasutusviiside- ja koguste stsenaariumis esitatud kasutuskoguste juures.

(19)

Määrust (EL) nr 231/2012 tuleks samuti muuta. Ühelt poolt ei tohiks enam lubada selles nimetatud kolme annaatokestrakti (solventekstraktsiooni biksiin ja norbiksiin, leelisega ekstraheeritud annaato ning õliekstraheeritud annaato) kasutamist, sest nende ohutust ei olnud võimalik hinnata ning seetõttu tuleks nende spetsifikatsioonid välja jätta. Teiselt poolt ei põhjusta kaks uut annaato biksiini ekstrakti (lahustiekstraheeritud biksiin ja vees töötlemise teel saadud biksiin) ja kolm uut annaato norbiksiini ekstrakti (lahustiekstraheeritud norbiksiin, leelisega töödeldud ja happega sadestatud norbiksiin ning leelisega töödeldud norbiksiin (mitte happega sadestatud)) ohutusprobleeme ning nende kahe uue toidu lisaaine spetsifikatsioonid tuleks lisada kõnealuse määruse lisasse. Nendeks spetsifikatsioonideks tuleks võtta toiduohutusameti 24. augusti 2016. aasta teaduslikus arvamuses annaatoekstraktide (E 160b) ohutuse kohta toidu lisaainena soovitatud spetsifikatsioonid.

(20)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisa ning määruse (EL) nr 231/2012 lisa vastavalt muuta.

(21)

Kuigi selle määruse kohaldamise alguskuupäevani lubatud annaatoekstraktide kasutamist ei tohiks enam lubada, sest nende ohutust ei olnud võimalik hinnata, on väga ebatõenäoline, et neil oleks teistsugused toksikoloogilised omadused ja nendega seetõttu kaasneks terviseprobleeme, mille puhul oleks nõutav, et nende turulelaskmine tuleks lõpetada ja need müügilt eemaldada kohe alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Seepärast on asjakohane lubada sujuvat üleminekut nendelt kolmelt ekstraktilt uutele ning lubada üleminekuperioodi jooksul seaduslikult turule lasta ja müüa nii vanu kui ka uusi ekstrakte.

(22)	Samal põhjusel on asjakohane, et käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevani kasutada lubatud annaatoekstrakte sisaldavaid toiduaineid, mida on enne üleminekuperioodi või selle ajal seaduslikult turule lastud, võib turustada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

(23)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 231/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

1. Toidu lisaainet annaatot, biksiini, norbiksiini (E 160b) võib sellisena jätkuvalt turule lasta kuni 2. jaanuarini 2021 kooskõlas enne 2. juulit 2020 kohaldatavate eeskirjadega.

2. Annaatot, biksiini, norbiksiini (E 160b) sisaldavaid toiduaineid, mis on toodetud ja märgistatud kooskõlas enne 2. juulit 2020 kehtinud eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta kuni 2. jaanuarini 2021. Pärast seda kuupäeva võivad need jääda turule kuni varude ammendumiseni.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuni 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2) Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus (ELT L 354, 31.12.2008, lk 1).

(4) Komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 257/2010, millega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete uue hindamise kava kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 80, 26.3.2010, lk 19).

(5) EFSA Journal (2016); 14(8):4544.

(6) EFSA Journal (2017); 15(8):4966.

(7) EFSA Journal (2019); 17(3):5626.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse järgmiselt:

A osa punkti 2 alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.	Toiduvärve E 123, E 127, E 160b(i), E 160b(ii), E 161 g, E 173 ja E 180 ning nende segusid ei tohi otse tarbijale müüa.“;

B osa punktis 1 „Toiduvärvid“ asendatakse ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne järgmise kahe kandega:

„E 160b(i)	Annaato biksiin
E 160b(ii)	Annaato norbiksiin“;

E osa muudetakse järgmiselt:

toidugrupis 01.4 (maitsestatud hapendatud piimatooted, sealhulgas kuumtöödeldud tooted) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160b(annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	15	(94)
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	4	(94)“;

ii)

joonealuse märkuse 74 järele lisatakse joonealune märkus 94:

„(94) Kui aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) lisatakse koos, kohaldatakse nende summaarse sisalduse suhtes suuremat üksikaine piirnormi, kuid kummagi aine maksimaalne sisaldus ei tohi ületada vastava aine piirnormi.“;

toidugrupis 01.7.2 (valminud juust) tehakse järgmised parandused:

E 160b-d (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

„E 160b(i)	Annaato biksiin	15	(94)	Ainult punakaskollane, kollane ja kahvatukollane valminud juust ning punane ja roheline pestojuust
E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	15	(94)	Ainult punakaskollane, kollane ja kahvatukollane valminud juust ning punane ja roheline pestojuust
E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	50		Ainult Red Leicesteri juust
E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	35		Ainult Mimolette’i juust“;

ii)

joonealuse märkuse 83 järele lisatakse joonealune märkus 94:

toidugrupis 01.7.3 (söödav juustukoorik) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	20	(94)
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	20	(94)“;

ii)

joonealuse märkuse 67 järele lisatakse joonealune märkus 94:

toidugrupis 01.7.5 (sulatatud juust) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	15	(94)
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	8	(94)“;

ii)

joonealuse märkuse 66 järele lisatakse joonealune märkus 94:

toidugrupis 01.7.6 (juustutooted (välja arvatud gruppi 16 kuuluvad tooted)) asendatakse ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne järgmisega:

„E 160b(ii)

Annaato norbiksiin

Ainult punakaskollase, kollase ja kahvatukollase valminud juustu tooted“;

toidugrupis 02.1 (peaaegu veetustatud rasvad ja õlid (välja arvatud veetustatud piimarasv)) asendatakse ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne järgmisega:

„E 160b(i)

Annaato biksiin

Ainult rasvad“;

toidugrupis 02.2.2 (muud rasva- ja õliemulsioonid, sealhulgas võided, nagu määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007, ning vedelad emulsioonid) asendatakse ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne järgmisega:

„E 160b(i)

Annaato biksiin

Välja arvatud vähendatud rasvasisaldusega või“;

toidugrupis 03 (toidujää) asendatakse ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne järgmisega:

„E 160b(ii)

Annaato norbiksiin

20“;

toidugrupis 04.2.5.2 (džemmid, želeed, tsitrusmarmelaadid ja magustatud kastanipüree, nagu määratletud direktiivis 2001/113/EÜ) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160a (karoteenid) käsitleva kande järele lisatakse järgmised uued, aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) käsitlevad kanded:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	20	(94)	Välja arvatud kastanipüree
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	20	(94)	Välja arvatud kastanipüree“;

ii)

joonealuse märkuse 66 järele lisatakse joonealune märkus 94:

10)

toidugrupis 04.2.5.3 (muud sarnased puuvilja-, marja- ja köögiviljavõided) tehakse järgmised parandused:

ainet E 142 (roheline S) käsitleva kande järele lisatakse järgmised uued, aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) käsitlevad kanded:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	20	(94)	Välja arvatud ploomikreem crème de pruneaux
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	20	(94)	Välja arvatud ploomikreem crème de pruneaux“;

ii)

joonealuse märkuse 60 järele lisatakse joonealune märkus 94:

11)

toidugrupis 04.2.6 (töödeldud kartulitooted) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160a (karoteenid) käsitleva kande järele lisatakse järgmised uued, aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) käsitlevad kanded:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	10	(94)	Ainult kuivatatud kartuligraanulid ja -helbed
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	10	(94)	Ainult kuivatatud kartuligraanulid ja -helbed“;

ii)

joonealuse märkuse 46 järele lisatakse joonealune märkus 94:

12)

toidugrupis 05.2 (muud kondiitritooted, sealhulgas hingeõhku värskendavad pisimaiustused) tehakse järgmised parandused:

ainet E 124 (erkpunane 4R, košenillpunane A) käsitlevate kannete järele lisatakse järgmised uued, aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) käsitlevad kanded:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	30	(94)
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	25	(94)“;

ii)

joonealuse märkuse 72 järele lisatakse joonealune märkus 94:

13)

toidugrupis 05.4 (kaunistused, vaabad ja täidised, välja arvatud puuvilja- ja marjapõhised täidised, mis kuuluvad gruppi 4.2.4) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	80	(94)	Ainult kaunistused ja vaabad
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	20	(94)	Ainult kaunistused ja vaabad“;

ii)

joonealuse märkuse 73 järele lisatakse joonealune märkus 94:

14)

toidugrupis 06.3 (hommikusöögihelbed) asendatakse ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne järgmisega:

„E 160b(ii)

Annaato norbiksiin

Ainult pressitud või paisutatud ning/või puuvilja- ja marjamaitselised hommikusöögihelbed“;

15)

toidugrupis 06.5 (nuudlid) tehakse järgmised parandused:

II rühma (toiduvärvid, mida on lubatud kasutada vajalikus koguses (quantum satis)) käsitleva kande järele lisatakse järgmised uued, aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) käsitlevad kanded:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	20	(94)
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	20	(94)“;

ii)

joonealuse märkuse 81 järele lisatakse joonealune märkus 94:

16)

toidugrupis 06.6 (tainad) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	50	(94)	Ainult katteks kasutatavad tainad
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	50	(94)	Ainult katteks kasutatavad tainad“;

ii)

joonealuse märkuse 81 järele lisatakse joonealune märkus 94:

17)

toidugrupis 07.2 (valikpagaritooted) asendatakse ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne järgmisega:

„E 160b(ii)

Annaato norbiksiin

10“;

18)

toidugrupis 08.2 (lihavalmistised, nagu määratletud määruses (EÜ) nr 853/2004) tehakse järgmised muudatused:

aineid E 150 a–d (karamellid) käsitleva kande järele lisatakse järgmised uued, aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) käsitlevad kanded:

„E 160b(i)

Annaato biksiin

(94)

Ainult hakklihatooted breakfast sausages teraviljasisaldusega vähemalt 6 % ja burger meat, milles lihaga on segatud vähemalt 4 % köögivilju ja/või teraviljasaadusi; nendes toodetes

on liha hakitud nii, et lihas- ja rasvkude moodustavad ühtlase massi ja kiudained moodustavad rasvaga emulsiooni, andes tootele iseloomuliku väljanägemise

E 160b(ii)

Annaato norbiksiin

(94)

Ainult hakklihatooted breakfast sausages teraviljasisaldusega vähemalt 6 % ja burger meat, milles lihaga on segatud vähemalt 4 % köögivilju ja/või teraviljasaadusi; nendes toodetes

on liha hakitud nii, et lihas- ja rasvkude moodustavad ühtlase massi ja kiudained moodustavad rasvaga emulsiooni, andes tootele iseloomuliku väljanägemise“;

ii)

joonealuse märkuse 66 järele lisatakse joonealune märkus 94:

19)

toidugrupis 08.3.1 (kuumtöötlemata lihatooted) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160a (karoteenid) käsitleva kande järele lisatakse järgmised uued, aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) käsitlevad kanded:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	20	(94)	ainult vorstid chorizo sausage, salchichon, vinnutatud loomaliha pasturma ja seahakklihavorst sobrasada
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	20	(94)	ainult vorstid chorizo sausage, salchichon, vinnutatud loomaliha pasturma ja seahakklihavorst sobrasada“;

ii)

joonealuse märkuse 66 järele lisatakse joonealune märkus 94:

20)

toidugrupis 08.3.2 (kuumtöödeldud lihatooted) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160a (karoteenid) käsitleva kande järele lisatakse järgmised uued, aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) käsitlevad kanded:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	20	(94)	Ainult vorstid, pasteedid, terriinid ja lihaleivatooted luncheon meat
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	20	(94)	Ainult vorstid, pasteedid, terriinid ja lihaleivatooted luncheon meat“;

ii)

joonealuse märkuse 66 järele lisatakse joonealune märkus 94:

21)

toidugrupis 08.3.3 (söödavad vorstikestad, lihakatted ja kaunistused) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	50	(94)
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	50	(94)“;

ii)

joonealuse märkuse 89 järele lisatakse joonealune märkus 94:

22)

toidugrupis 09.2 (töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne, mis puudutab ainult suitsutatud kala, asendatakse järgmiste uute, annaato biksiini ja annaato norbiksiini käsitlevate kannetega vastavalt ainult suitsutatud kala ja ainult surimi ja sarnaste toodete ning lõheasendajate jaoks:

„E 160b(i)	Annaato biksiin	10	(94)	Ainult suitsutatud kala
E 160b(i)	Annaato biksiin	30	(94)	Ainult surimi ja sarnased tooted ning lõheasendajad
E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	10	(94)	Ainult suitsutatud kala
E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	30	(94)	Ainult surimi ja sarnased tooted ning lõheasendajad“;

ii)

joonealuse märkuse 85 järele lisatakse joonealune märkus 94:

23)

toidugrupis 12.5 (supid ja puljongid) tehakse järgmised parandused:

III rühma (toiduvärvid, mille puhul piirnorm kehtib nii üksikaine kui ka segu kohta) käsitleva kande järele lisatakse järgmised uued, aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) käsitlevad kanded:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	15	(94)
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	10	(94)“;

ii)

joonealuse märkuse 60 järele lisatakse joonealune märkus 94:

24)

toidugrupis 12.6 (kastmed) tehakse järgmised parandused:

ainet E 110 (Päikeseloojangukollane FCF/punakaskollane S) käsitleva kande järele lisatakse järgmised uued, aineid E 160b(i) (annaato biksiin) ja E 160b(ii) (annaato norbiksiin) käsitlevad kanded:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	30	(94)	Sealhulgas marineeritud või soolatud köögiviljad, hakitud köögiviljadega ja vürtsidega kastmed ja tšatni; välja arvatud tomatipõhised kastmed
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	30	(94)	Sealhulgas marineeritud või soolatud köögiviljad, hakitud köögiviljadega ja vürtsidega kastmed ja tšatni; välja arvatud tomatipõhised kastmed“;

ii)

joonealuse märkuse 65 järele lisatakse joonealune märkus 94:

25)

toidugrupis 14.1.4 (maitsestatud joogid) lisatakse ainet E 124 (erkpunane 4R, košenillpunane A) käsitleva kande järele järgmine uus, ainet E 160b(i) (annaato biksiin) käsitlev kanne:

„E 160b(i)

Annaato biksiin

20“;

26)

toidugrupis 14.2.6 (piiritusjoogid, nagu määratletud määruses (EÜ) nr 110/2008) asendatakse ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne järgmisega:

„E 160b(i)

Annaato biksiin

Ainult liköörid“;

27)

toidugrupis 14.2.8 (muud alkohoolsed joogid, sealhulgas alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide segud ning alla 15 % alkoholisisaldusega joogid) asendatakse ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne järgmisega:

„E 160b(ii)

Annaato norbiksiin

Ainult alla 15 % alkoholisisaldusega alkohoolsed joogid“;

28)

toidugrupis 15.1 (kartuli-, teravilja-, jahu- ja tärklisepõhised suupisted) tehakse järgmised parandused:

kaks E 160b-d (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlevat kannet asendatakse järgmistega:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	20	(94)
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	20	(94)“;

ii)

joonealuse märkuse 71 järele lisatakse joonealune märkus 94:

29)

toidugrupis 15.2 (töödeldud pähklid) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	10	(94)
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	10	(94)“;

ii)

joonealuse märkuse 60 järele lisatakse joonealune märkus 94:

30)

toidugrupis 16 (magustoidud, välja arvatud gruppide 1, 3 ja 4 tooted) tehakse järgmised parandused:

ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

	„E 160b(i)	Annaato biksiin	15	(94)
	E 160b(ii)	Annaato norbiksiin	7,5	(94)“;

ii)

joonealuse märkuse 74 järele lisatakse joonealune märkus 94:

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisa 2. osas asendatakse ainet E 900 (dimetüülpolüsiloksaan) käsitlev kanne järgmisega:

„E 900

Dimetüülpolüsiloksaan

Valmististes 200 mg/kg, valmistoidus 0,2 mg/l

E 160a karoteenide, E 160b(i) annaato biksiini, E 160b(ii) annaato norbiksiini, E 160c paprikaekstrakti, kapsantiini, kapsorubiini, E 160d lükopeeni ja E 160e beeta-apo8′-karotenaali toiduvärvivalmistised“.

II LISA

Määruse (EL) nr 231/2012 lisas asendatakse ainet E 160b (annaato, biksiin, norbiksiin) käsitlevad kanded, milleks on vastavalt i) solventekstraktsiooni biksiin ja norbiksiin, ii) leelisega ekstraheeritud annaato ja iii) õliekstraheeritud annaato, järgmisega:

„E 160b(i) ANNAATO BIKSIIN

LAHUSTIEKSTRAHEERITUD BIKSIIN

Sünonüümid	CI looduslik oranž 4
Määratlus	Lahustiekstraheeritud biksiin saadakse värvibiksa (Bixa orellana L.) seemnete väliskatte ekstraheerimisel kas ühe või mitme järgmise toidutööstuses kasutatava lahustiga: atsetoon, metanool, heksaan, etanool, isopropüülalkohol, etüülatsetaat, aluseline alkohol või ülekriitiline süsinikdioksiid. Saadud preparaadi võib hapestada ja seejärel eemaldada sellest lahusti, kuivatada ja jahvatada. Lahustiekstraheeritud biksiin sisaldab mitut värvilist koostisosa: peamine värvaine on cis-biksiin, vähemal määral leidub trans-biksiini, samuti võib töötlemise tõttu esineda biksiini termilise lagunemise saadusi.
Värviindeksi nr	75120
Einecs	230-248-7
Keemiline nimetus	cis-biksiin: metüül-(9-cis)-vesinik-6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendioaat
Keemiline valem	cis-biksiin: C25H30O4
Molekulmass	394,5
Analüüs	Vähemalt 85 % värvaineid (väljendatud biksiinina) E1 % 1 cm tetrahüdrofuraanis ja atsetoonis umbes 487 nm juures on 3090
Kirjeldus	Tume punakaspruun kuni punakasvioletne pulber
Määramine
Lahustuvus	Ei lahustu vees, lahustub halvasti etanoolis
Spektromeetria	Proovi neeldumismaksimumid atsetoonis on ligikaudu 425, 457 ja 487 nm juures
Puhtus
Norbiksiin	Mitte üle 5 % kõigist värvainetest
Lahusti jäägid	Atsetoon: mitte üle 30 mg/kg Metanool: mitte üle 50 mg/kg Heksaan: mitte üle 25 mg/kg
	Etanool: Isopropüülalkohol: Etüülatsetaat:	mitte üle 50 mg/kg, eraldi või koos
Arseen	Mitte üle 2 mg/kg
Plii	Mitte üle 1 mg/kg
Elavhõbe	Mitte üle 1 mg/kg
Kaadmium	Mitte üle 0,5 mg/kg

II)

VEES TÖÖTLEMISE TEEL SAADUD BIKSIIN

Sünonüümid	Annaato E, CI looduslik oranž 4
Määratlus	Vees töötlemise teel saadud biksiin saadakse värvibiksa (Bixa orellana L.) seemnete väliskatte ekstraheerimisel, hõõrudes seemneid nõrgalt aluselises külmas vees. Saadud preparaat hapestatakse, et sadestada biksiin, mis seejärel filtritakse, kuivatatakse ja jahvatatakse. Vees töötlemise teel saadud biksiin sisaldab mitut värvilist koostisosa: peamine värvaine on cis-biksiin, vähemal määral leidub trans-biksiini, samuti võib töötlemise tõttu esineda biksiini termilise lagunemise saadusi.
Värviindeksi nr	75120
Einecs	230-248-7
Keemiline nimetus	cis-biksiin: metüül-(9-cis)-vesinik-6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendioaat
Keemiline valem	cis-biksiin: C25H30O4
Molekulmass	394,5
Analüüs	Vähemalt 25 % värvaineid (väljendatud biksiinina) E1 % 1 cm tetrahüdrofuraanis ja atsetoonis umbes 487 nm juures on 3090
Kirjeldus	Tume punakaspruun kuni punakasvioletne pulber
Määramine
Lahustuvus	Ei lahustu vees, lahustub halvasti etanoolis
Spektromeetria	Proovi neeldumismaksimumid atsetoonis on ligikaudu 425, 457 ja 487 nm juures
Puhtus
Norbiksiin	Mitte üle 7 % kõigist värvainetest
Arseen	Mitte üle 2 mg/kg
Plii	Mitte üle 1 mg/kg
Elavhõbe	Mitte üle 1 mg/kg
Kaadmium	Mitte üle 0,5 mg/kg

E 160b(ii) ANNAATO NORBIKSIIN

LAHUSTIEKSTRAHEERITUD NORBIKSIIN

Sünonüümid	CI looduslik oranž 4
Määratlus	Lahustiekstraheeritud norbiksiin saadakse värvibiksa (Bixa orellana L.) seemnete väliskatte pesemisel kas ühe või mitme järgmise toidutööstuses kasutatava lahustiga: atsetoon, metanool, heksaan, etanool, isopropüülalkohol, etüülatsetaat, aluseline alkohol või ülekriitiline süsinikdioksiid, millele järgneb lahusti eemaldamine, kristallimine ja kuivatamine. Saadud pulbrile lisatakse leelise vesilahus, seejärel segu kuumutatakse värvaine hüdrolüüsimiseks ja jahutatakse. Vesilahus filtritakse ja hapestatakse, et sadestada norbiksiin. Sade filtritakse, pestakse, kuivatatakse ja jahvatatakse, tulemuseks on teraline pulber. Lahustiekstraheeritud norbiksiin sisaldab mitut värvilist koostisosa: peamine värvaine on cis-norbiksiin, vähemal määral leidub trans-norbiksiini, samuti võib töötlemise tõttu esineda norbiksiini termilise lagunemise saadusi.
Värviindeksi nr	75120
Einecs	208-810-8
Keemiline nimetus	cis-norbiksiin: 6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendihape cis-norbiksiini dikaaliumsool: dikaalium-6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendioaat cis-norbiksiini dinaatriumsool: dinaatrium-6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendioaat
Keemiline valem	cis-norbiksiin: C24H28O4 cis-norbiksiini dikaaliumsool: C24H26K2O4 cis-norbiksiini dinaatriumsool: C24H26Na2O4
Molekulmass	380,5 (hape), 456,7 (dikaaliumsool), 424,5 (dinaatriumsool)
Analüüs	Vähemalt 85 % värvaineid (väljendatud norbiksiinina) E1 % 1 cm 0,5 % kaaliumhüdroksiidi lahuses umbes 482 nm juures on 2870
Kirjeldus	Tume punakaspruun kuni punakasvioletne pulber
Määramine
Lahustuvus	Lahustub aluselises vees, lahustub halvasti etanoolis
Spektromeetria	Proovi neeldumismaksimumid 0,5 % kaaliumhüdroksiidi lahuses on ligikaudu 453 ja 482 nm juures
Puhtus
Lahusti jäägid	Atsetoon: mitte üle 30 mg/kg Metanool: mitte üle 50 mg/kg Heksaan: mitte üle 25 mg/kg
	Etanool: Isopropüülalkohol: Etüülatsetaat:	mitte üle 50 mg/kg, eraldi või koos
Arseen	Mitte üle 2 mg/kg
Plii	mitte üle 1 mg/kg
Elavhõbe	Mitte üle 1 mg/kg
Kaadmium	Mitte üle 0,5 mg/kg

II)

LEELISEGA TÖÖDELDUD JA HAPPEGA SADESTATUD NORBIKSIIN

Sünonüümid	CI looduslik oranž 4
Määratlus	Leelisega töödeldud (happega sadestatud) norbiksiin saadakse värvibiksa (Bixa orellana L.) seemnete väliskatte ekstraheerimisel leelise vesilahusega. Biksiin hüdrolüüsitakse kuumas leeliselahuses norbiksiiniks ning lahus hapestatakse, et norbiksiin välja sadestada. Sade filtritakse, kuivatatakse ja jahvatatakse, tulemuseks on teraline pulber. Leelisega töödeldud norbiksiin sisaldab mitut värvilist koostisosa: peamine värvaine on cis-norbiksiin, vähemal määral leidub trans-norbiksiini, samuti võib töötlemise tõttu esineda norbiksiini termilise lagunemise saadusi.
Värviindeksi nr	75120
Einecs	208-810-8
Keemiline nimetus	cis-norbiksiin: 6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendihape cis-norbiksiini dikaaliumsool: dikaalium-6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendioaat cis-norbiksiini dinaatriumsool: dinaatrium-6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendioaat
Keemiline valem	cis-norbiksiin: C24H28O4 cis-norbiksiini dikaaliumsool: C24H26K2O4 cis-norbiksiini dinaatriumsool: C24H26Na2O4
Molekulmass	380,5 (hape), 456,7 (dikaaliumsool), 424,5 (dinaatriumsool)
Analüüs	Vähemalt 35 % värvaineid (väljendatud norbiksiinina) E1 % 1 cm 0,5 % kaaliumhüdroksiidi lahuses umbes 482 nm juures on 2870
Kirjeldus	Tume punakaspruun kuni punakasvioletne pulber
Määramine
Lahustuvus	Lahustub aluselises vees, lahustub halvasti etanoolis
Spektromeetria	Proovi neeldumismaksimumid 0,5 % kaaliumhüdroksiidi lahuses on ligikaudu 453 ja 482 nm juures
Puhtus
Arseen	Mitte üle 2 mg/kg
Plii	Mitte üle 1 mg/kg
Elavhõbe	Mitte üle 1 mg/kg
Kaadmium	Mitte üle 0,5 mg/kg

III)

LEELISEGA TÖÖDELDUD NORBIKSIIN (MITTE HAPPEGA SADESTATUD)

Sünonüümid	CI looduslik oranž 4
Määratlus	Leelisega töödeldud (mitte happega sadestatud) norbiksiin saadakse värvibiksa (Bixa orellana L.) seemnete väliskatte ekstraheerimisel leelise vesilahusega. Biksiin hüdrolüüsitakse kuumas leeliselahuses norbiksiiniks. Sade filtritakse, kuivatatakse ja jahvatatakse, tulemuseks on teraline pulber. Ekstrakt sisaldab põhivärvainena peamiselt norbiksiini kaalium- või naatriumsoola. Leelisega töödeldud (mitte happega sadestatud) norbiksiin sisaldab mitut värvilist koostisosa: peamine värvaine on cis-norbiksiin, vähemal määral leidub trans-norbiksiini, samuti võib töötlemise tõttu esineda norbiksiini termilise lagunemise saadusi.
Värviindeksi nr	75120
Einecs	208-810-8
Keemiline nimetus	cis-norbiksiin: 6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendihape cis-norbiksiini dikaaliumsool: dikaalium-6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendioaat cis-norbiksiini dinaatriumsool: dinaatrium-6,6’-diapo-Ψ,Ψ-karoteendioaat
Keemiline valem	cis-norbiksiin: C24H28O4 cis-norbiksiini dikaaliumsool: C24H26K2O4 cis-norbiksiini dinaatriumsool: C24H26Na2O4
Molekulmass	380,5 (hape), 456,7 (dikaaliumsool), 424,5 (dinaatriumsool)
Analüüs	Vähemalt 15 % värvaineid (väljendatud norbiksiinina) E1 % 1 cm 0,5 % kaaliumhüdroksiidi lahuses umbes 482 nm juures on 2870
Kirjeldus	Tume punakaspruun kuni punakasvioletne pulber
Määramine
Lahustuvus	Lahustub aluselises vees, lahustub halvasti etanoolis
Spektromeetria	Proovi neeldumismaksimumid 0,5 % kaaliumhüdroksiidi lahuses on ligikaudu 453 ja 482 nm juures
Puhtus
Arseen	Mitte üle 2 mg/kg
Plii	Mitte üle 1 mg/kg
Elavhõbe	Mitte üle 1 mg/kg
Kaadmium	Mitte üle 0,5 mg/kg“.

12.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 184/43

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/772,

11. juuni 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 I, VII ja VIII lisa kitsede ja ohustatud tõugude transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate likvideerimismeetmete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega kehtestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eelkõige selle artikli 23 esimest lõiku ja artikli 23a punkti m,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) ennetamise, tõrje ja likvideerimise eeskirjad.

(2)

Selle määruse VII lisa B peatükis on sätestatud meetmed, mida võetakse juhul, kui TSE esinemine on leidnud veiste, lammaste ja kitsede puhul kinnitust. Kui lamba või kitse puhul leiab kinnitust klassikalise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes tingimusi, mis on sätestatud ühes kolmest võimalusest, mis on esitatud VII lisa B peatüki punktis 2.2.2.

(3)	2. võimalus kätkeb endas põllumajandusettevõtte kõigi lammaste ja kitsede tapmist ja täielikku hävitamist, välja arvatud need lambad, kelle prioonvalgu genotüüp on klassikalise skreipi suhtes resistentne.

(4)

5. juulil 2017 võttis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vastu teadusliku arvamuse (2) kitsede geneetilise resistentsuse kohta TSE suhtes. EFSA arvamuse kohaselt on väli- ja katseandmed piisavalt robustsed järeldamaks, et K222-, D146- ja S146-alleelid annavad geneetilise resistentsuse nende klassikalise skreipi tüvede suhtes, mis teadaolevalt ELi kitsepopulatsioonis looduslikult esinevad. EFSA arvamuses järeldatakse, et klassikalise skreipi puhangu ohjamine kitsekarjades võiks põhineda geneetiliselt resistentsete loomade valikul sarnaselt praegu määruses (EÜ) nr 999/2001 lammaste kohta sätestatule.

(5)

Seepärast on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa B peatükki, et lisada võimalus piirduda kitsede tapmisel ja hävitamisel üksnes nende loomadega, kes on klassikalisele skreipile vastuvõtlikud. Liikmesriigid peaksid igal üksikjuhul otsustama, milliste loomade puhul tehakse tapmise ja hävitamise suhtes erand, lähtudes nende loomade geneetilisest resistentsusest haiguse suhtes.

(6)

EFSA arvamuses rõhutatakse, et kuigi resistentsust arvestav tõuaretus võib olla tõhus vahend kitsede klassikalise skreipi tõrjumisel, võttes arvesse kõnealuste alleelide harva esinemist enamikus tõugudes, oleks suur valikusurve geneetilisele mitmekesisusele kahjulik. Seepärast soovitatakse arvamuses võtta liikmesriigi tasandil vastu meetmed kitsepopulatsioonis geneetilise resistentsuse saavutamiseks olenevalt asjaomasest tõust (3). Seepärast peaksid liikmesriigid saama välja töötada oma aretusstrateegia, mis põhineb nende alleelide esinemissagedusel, mis annavad nende kitsepopulatsioonis geneetilise resistentsuse klassikalise skreipi suhtes.

(7)	EFSa soovitust mööda peaksid liikmesriigid kitsi pidavas põllumajandusettevõttes esineva skreipipuhangu korral oma aretusstrateegia põhjal otsustama, milliseid konkreetseid meetmeid tuleks rakendada, et saavutada asjaomase põllumajandusettevõtte kitsepopulatsioonis geneetiline resistentsus.

(8)

Nõukogu direktiiv 89/361/EMÜ (4) on tunnistatud kehtetuks alates 1. novembrist 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1012 (5). Selle määruse artikli 2 lõikes 24 on sätestatud mõiste „ohustatud tõug“, mis tähendab kohalikku tõugu, mille liikmesriik on tunnistanud ohustatuks ja mis on geneetiliselt kohanenud ühe või mitme traditsioonilise tootmissüsteemiga või keskkonnaga selles liikmesriigis ning mille ohustatud staatuse on teaduslikult kindlaks teinud asutus, kellel on ohustatud tõugude alal vajalikud oskused ja teadmised.

(9)

Seepärast on asjakohane vastavalt muuta määruse (EÜ) nr 999/2001 I lisa punkti 1 ning asendada kõnealuse määruse VII lisa B peatükis ja VIII lisa A peatükis viited direktiivile 89/361/EMÜ viidetega määrusele (EL) 2016/1012 ning väljend „põllumajanduse jaoks kadumisohus olev kohalik tõug“, mille sisu on selgitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014 (6) artikli 7 lõigetes 2 ja 3, väljendiga „ohustatud tõug“, nagu määratletud määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 lõikes 24.

(10)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 I, VII ja VIII lisa vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 I, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuni 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2) EFSA Journal 2017; 15(8): 4962.

(3) EFSA Journal 2017; 15(8): 4962, lk 4.

(4) Nõukogu 30. mai 1989. aasta direktiiv 89/361/EMÜ tõupuhaste aretuslammaste ja -kitsede kohta

(EÜT L 153, 6.6.1989, lk 30).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).

(6) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.7.2014, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 I, VII ja VIII lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa punkti 1 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (*1), komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (*2), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (*3), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2009 (*4), nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ (*5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1012 (*6):

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1)."

(*2) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1)."

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1)."

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1)."

(*5) Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14)."

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).“;"

lisatakse punkt f:

„f)	määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 lõikes 24 sätestatud mõiste „ohustatud tõug“.“

VII lisa B peatükki muudetakse järgmiselt:

punkti 2.2.2 sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„Kui BSE ja ebatüüpilise skreipi esinemine vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele välistatakse, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis a sätestatud tingimusi. Lisaks kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes põllumajandusettevõtte eest vastutava liikmesriigi otsuse kohaselt kas punktis b sätestatud 1. võimaluse, punktis c sätestatud 2. võimaluse või punktis d sätestatud 3. võimaluse tingimusi. Kui põllumajandusettevõttel on lammastest ja kitsedest koosnev segakari, võib põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik otsustada kohaldada põllumajandusettevõtte lammaste suhtes üht ja kitsede suhtes teist võimalust:“;

b)	punktis 2.2.2 asendatakse alapunkti b eelviimane lõik järgmisega: „Lubada tuleb alapunktides i ja ii nimetatud loomade liikumist põllumajandusettevõttest tapamajja.“;

punktis 2.2.2 asendatakse alapunkt c järgmisega:

„c)

2. võimalus – üksnes nakkuskahtlusega loomade tapmine ja täielik hävitamine

Kõikide põllumajandusettevõttes olevate lammaste ja kitsede prioonvalgu genotüübi määramine, välja arvatud alla kolme kuu vanustel lamba- ja kitsetalledel, tingimusel et nad tapetakse inimtoiduks hiljemalt kolmekuuseks saamisel.

Kõikide punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks tehtud lammaste ja/või kitsede viivitamatu tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude viivitamatu hävitamine. See nõue ei kehti järgmiste loomade puhul:

—	ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad;

—	vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted, ja kui sellised uted olid uurimise ajal tiined, sündivad talled, kui nende genotüüp vastab selle lõigu nõuetele;

—	ainult inimtoiduks ette nähtud vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad;

—	kitsed, kellel on vähemalt üks järgmistest alleelidest: K222, D146 ja S146;

—	kui põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik nii otsustab, alla kolme kuu vanused ute- ja kitsetalled, tingimusel et nad tapetakse inimtoiduks hiljemalt kolme kuuseks saamisel.

Üle 18 kuu vanuseid hävitamise eesmärgil tapetud loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele, nagu on ette nähtud III lisa A peatüki II osa punktiga 5.

Erandina 2. võimaluse esimeses ja teises lõigus sätestatud nõuetest võivad liikmesriigid selle asemel otsustada:

asendada 2. võimaluse teises lõigus osutatud loomade tapmine ja täielik hävitamine nende tapmisega inimtoiduks, tingimusel et:

—	loomad tapetakse inimtoiduks põllumajandusettevõtte eest vastutava liikmesriigi territooriumil;

—	kõiki üle 18 kuu vanuseid inimtoiduks tapetavaid loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele;

ii)

lükata 2. võimaluse teises lõigus osutatud loomade genotüübi määramine ning sellele järgnev tapmine ja täielik hävitamine või inimtoiduks tapmine kuni kolmeks kuuks edasi. Seda erandit saab kohaldada olukorras, kus näitjuhtum leiab kinnitust vahetult enne poegimisperioodi algust, tingimusel et uted ja/või kitsed ning nende vastsündinud talled hoitakse kogu perioodi vältel teiste põllumajandusettevõtete lammastest ja kitsedest eraldi;

iii)

lükata 2. võimaluse teises lõigus osutatud loomade tapmine ja täielik hävitamine või inimtoiduks tapmine alates näitjuhtumi kinnitamise päevast kuni kolmeks aastaks edasi lamba- või kitsekarjades ja põllumajandusettevõtetes, kus lambaid ja kitsi hoitakse koos. Selles lõigus sätestatud erandit kohaldatakse vaid juhtumite suhtes, mille puhul põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik leiab, et epidemioloogilist olukorda ei ole võimalik lahendada asjaomaseid loomi tapmata, ent seda ei saa põllumajandusettevõtte lamba- ja kitsepopulatsiooni madala resistentsustaseme ja muude kaalutluste, sealhulgas majanduslike tegurite tõttu teha kohe. ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad tuleks viivitamata tappa või kastreerida. Rakendada tuleks kõiki võimalikke meetmeid, et kiiresti suurendada põllumajandusettevõtte lamba- ja/või kitsepopulatsiooni geneetilist resistentsust, kasutades muu hulgas uttede läbimõeldud aretamist ja väljapraakimist, et suurendada ARR-alleeli esinemise sagedust ja kõrvaldada VRQ-alleel, ning K222-, D146- või S146-alleeliga sokkude aretamist. Põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik tagab, et edasilükkamisperioodi lõpus tapetavate loomade arv ei oleks suurem kui nende loomade arv, kes oleks tapetud vahetult pärast näitjuhtumi kinnitamist. Kui kohaldatakse käesolevas lõigus sätestatud erandit, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis 4 sätestatud meetmeid kuni 2. võimaluse teises lõigus osutatud loomade täieliku hävitamiseni või inimtoiduks tapmiseni, pärast mida hakatakse kohaldama punktis 3 sätestatud piiranguid.

Pärast 2. võimaluse teises lõigus osutatud loomade tapmist ja täielikku hävitamist või inimtoiduks tapmist kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis 3 sätestatud tingimusi.“;

punktis 2.2.2 asendatakse alapunkt d järgmisega:

„d)

3. võimalus – loomade tapmine ja täielik hävitamine ei ole kohustuslik

Liikmesriik võib otsustada punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks tehtud loomi mitte tappa ega täielikult hävitada, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

—	raske on leida ARR/ARR-genotüübiga isaseid asenduslambaid ning vähemalt ühe ARR-alleeli ja ilma VRQ-alleelita emaseid asenduslambaid, või kitsi, kellel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel;

—	ARR-alleeli esinemissagedus lambatõu piires või põllumajandusettevõttes on väike või K222-, D146- või S146-alleeli esinemissagedus kitsetõu piires või põllumajandusettevõttes on väike;

—	seda peetakse vajalikuks sugulusaretuse vältimiseks;

—	liikmesriik peab seda vajalikuks, võttes läbimõeldult arvesse kõiki epidemioloogilisi tegureid.

Kolme kuu jooksul pärast klassikalise skreipi näitjuhtumi kinnitamist määratakse kindlaks kõikide lammaste ja kitsede, ent kummastki liigist siiski mitte enam kui 50 looma prioonvalgu genotüüp.

Kui põllumajandusettevõttes, kus kohaldatakse 3. võimalust, tuvastatakse täiendavad klassikalise skreipi juhtumid, viib liikmesriik asjaomases põllumajandusettevõttes läbi 3. võimaluse kohaldamise otsuse aluseks olnud põhjenduste ja kriteeriumide asjakohasuse ümberhindamise. Kui jõutakse järeldusele, et 3. võimaluse kohaldamine ei taga puhangu üle nõuetekohast kontrolli, võtab liikmesriik asjaomases põllumajandusettevõttes selle asemel kasutusele kas 1. või 2. võimaluse, mis on sätestatud punktides b ja c.

Põllumajandusettevõtte suhtes, kus on otsustatud kasutada 3. võimalust, hakatakse viivitamata kohaldama punktis 4 sätestatud tingimusi.

Liikmesriigid, kes lubavad kohaldada klassikalise skreipi puhangute ohjamiseks 3. võimalust, registreerivad iga konkreetse kohaldamisotsuse aluseks olevad põhjendused ja kriteeriumid.“;

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Pärast kõikide põllumajandusettevõttes kindlaks tehtud loomade tapmist ja täielikku hävitamist või inimtoiduks tapmist vastavalt punktile 2.2.1, punkti 2.2.2 alapunktile b või punkti 2.2.2 alapunktile c kohaldatakse järgmisi piiranguid:

3.1.

põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse tõhustatud TSE seire korda. See hõlmab TSE esinemise kontrollimist kõigi üle 18 kuu vanuste loomade puhul, kes on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud muul põhjusel kui haiguste likvideerimise programmi raames. Erand tehakse ARR/ARR-genotüübiga lammaste suhtes ja kitsede suhtes, kellel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel. Kontrollimine toimub vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele.

3.2.

Põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi loomi:

—	ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

—	vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita emased lambad;

—	kitsed, tingimusel et pärast karja hävitamist on põllumajandusettevõtte kõiki lautu puhastatud ja desinfitseeritud.

3.3.

Põllumajandusettevõttes võib kasutada üksnes järgmiseid tõujäärasid, tõusokkusid ning lamba- ja kitsespermat ja -embrüoid:

—	ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

—	ARR/ARR-genotüübiga jäärade sperma;

—	vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita embrüod;

—	tõusokkusid ning kitsespermat ja -embrüoid vastavalt liikmesriigi otsusega vastu võetud meetmetele ettevõtte kitsepopulatsiooni geneetilise resistentsuse suurendamiseks.

3.4.

Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest on lubatud loomade hävitamiseks või järgmistel tingimustel:

kõikidel otstarvetel, sealhulgas aretamiseks, tohib põllumajandusettevõttest välja viia järgmisi loomi:

—	ARR/ARR-genotüübiga lambad;

—

vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita uted, tingimusel et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, millele on kehtestatud pärast punkti 2.2.2 alapunkti b (1. võimalus), punkti 2.2.2 alapunkti c (2. võimalus) või punkti 2.2.2 alapunkti d (3. võimalus) kohaste meetmete võtmist piirang;

—	kitsed, kellel on vähemalt üks järgmistest alleelidest: K222, D146 ja S146;

—	kitsed, tingimusel et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, millele on kehtestatud pärast punkti 2.2.2 alapunkti b (1. võimalus), punkti 2.2.2 alapunkti c (2. võimalus) või punkti 2.2.2 alapunkti d (3. võimalus) kohaste meetmete võtmist piirang;

kohe inimtoiduks tapmiseks võib põllumajandusettevõttest välja viia järgmiseid loomi:

—	vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad;

—

kitsed;

—	kui liikmesriik nii otsustab, ute- ja kitsetalled, kes on tapmise päeval alla kolme kuu vanused;

—	kõik loomad, kui liikmesriik on otsustanud kohaldada punkti 2.2.2 alapunkti b alapunktis i ja punkti 2.2.2 alapunkti c alapunktis i sätestatud erandeid;

kui liikmesriik nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid viia liikmesriigi territooriumil asuvasse teise põllumajandusettevõttesse üksnes tapaeelseks nuumamiseks, tingimusel et:

—	sihtkoha põllumajandusettevõttes ei ole muid kui tapaeelseks nuumamiseks ettenähtud lambaid ja kitsi;

—	pärast nuumamise lõppu viiakse lamba- ja kitsetalled, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, mille suhtes kohaldatakse likvideerimismeetmeid, otse sama liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja, kus nad tapetakse hiljemalt 12 kuu vanuseks saamisel.

3.5.

Punktides 3.1 kuni 3.4 sätestatud piiranguid kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes:

a)	kuni kõik põllumajandusettevõtte lambad kuuluvad ARR/ARR-tüüpi, tingimusel et põllumajandusettevõttes ei hoita kitsi, või

b)	kuni kõigil põllumajandusettevõtte kitsedel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel, tingimusel et põllumajandusettevõttes ei peeta lambaid; või

c)	kuni kõik põllumajandusettevõtte lambad kuuluvad ARR/ARR-tüüpi ning kõigil põllumajandusettevõtte kitsedel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel või

kahe aasta jooksul alates kõikide punktis 2.2.1, punkti 2.2.2 alapunktis b või punkti 2.2.2 alapunktis c osutatud meetmete lõpuleviimisest, tingimusel et selle aja jooksul ei tuvastata ühtki muud TSE juhtumit kui ebatüüpilist skreipit. Kui selle kahe aasta jooksul leiab kinnitust ebatüüpilise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes ka punktis 2.2.3 osutatud meetmeid.“;

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Pärast otsust rakendada punkti 2.2.2 alapunktis d sätestatud 3. võimalust või punkti 2.2.2 alapunkti c alapunktiga iii ette nähtud erandit, võetakse põllumajandusettevõtte suhtes viivitamata järgmised meetmed:

4.1.

Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse tõhustatud TSE seire korda. See hõlmab TSE esinemise kontrollimist kõigi üle 18 kuu vanuste loomade puhul, kes

—	on tapetud inimtoiduks;

—	on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud, ent keda ei tapetud haiguste likvideerimise programmi raames.

Erand tehakse ARR/ARR-genotüübiga lammaste suhtes ja kitsede suhtes, kellel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel. Kontrollimine toimub vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele.

4.2.

Kohaldatakse punktides 3.2 ja 3.3 sätestatud tingimusi.

Erandina punktides 3.2 ja 3.3 võib liikmesriik lubada põllumajandusettevõttesse tuua ja seal kasutada:

—	vähemalt ühe ARR-alleeli ja ilma VRQ-alleelita isaseid lambaid ja nende spermat, sealhulgas tõuaretuseks;

—	ilma VRQ-alleelita emaseid lambaid;

—	ilma VRQ-alleelita embrüoid,

kusjuures täidetud peavad olema järgmised tingimused:

—	põllumajandusettevõttes peetavate loomade tõug on ohustatud tõug;

—	põllumajandusettevõttes peetava looma tõu suhtes rakendatakse tõu säilitamise eesmärgil tõuaretusprogrammi, mida täidab määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 punktis 5 määratletud aretusühing või pädev asutus kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 38, ja

—	ARR-alleeli esinemissagedus selle tõu piires on väike.

4.3.

Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest on lubatud loomade hävitamiseks või kohe inimtoiduks tapmiseks või järgmistel tingimustel:

ARR/ARR-genotüübiga jäärasid ja uttesid, samuti kitsi, kellel on vähemalt kas K222-, D146- või A146-alleel, võib viia põllumajandusettevõttest välja kõikidel otstarvetel, sealhulgas aretamiseks, tingimusel et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, mille suhtes kohaldatakse meetmeid punkti 2.2.2 alapunkti c (2. võimalus) või punkti 2.2.2 alapunkti d (3.võimalus) kohaselt;

kui liikmesriik nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid viia liikmesriigi territooriumil asuvasse teise põllumajandusettevõttesse üksnes tapaeelseks nuumamiseks, tingimusel et:

—	sihtkoha põllumajandusettevõttes ei ole muid kui tapaeelseks nuumamiseks ettenähtud lambaid ja kitsi;

—	pärast nuumamise lõppu viiakse lamba- ja kitsetalled otse sama liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja, kus nad tapetakse hiljemalt 12 kuu vanuseks saamisel.

4.4.	Liikmesriik tagab, et põllumajandusettevõttest ei viida välja spermat, embrüoid ega munarakke.

4.5.

Uttede ja/või kitsede poegimise ajal on keelatud karjatada põllumajandusettevõtte lambaid ja kitsi koos teiste põllumajandusettevõtete lammaste ja kitsedega.

Muul ajal kohaldatakse ühise karjatamise suhtes piiranguid, mille määrab kõiki epidemioloogilisi tegureid läbimõeldult arvesse võttes kindlaks liikmesriik.

4.6.

Punktides 4.1 kuni 4.5 ette nähtud piiranguid kohaldatakse põllumajandusettevõtete suhtes, kus on rakendatud punkti 2.2.2 alapunktis d sätestatud 3. võimalust, kahe aasta jooksul pärast viimase muu TSE juhtumi kui klassikalise skreipi juhtumi tuvastamist. Kui selle kahe aasta jooksul leiab kinnitust ebatüüpilise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes ka punktis 2.2.3 osutatud meetmeid.“

VIII lisa A peatüki A jao punkti 4.1 muudetakse järgmiselt:

punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

on juhul, kui tegemist on lammastega, ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad, ning juhul, kui tegemist on kitsedega, vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleeliga kitsed, tingimusel et nad ei ole pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes kohaldatakse VII lisa B peatüki punktides 3 ja 4 sätestatud piiranguid;“;

punkti b alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

punkti d alapunktid i, ii ja iii asendatakse järgmisega:

„i)	loomade tõug on ohustatud tõug;

ii)

loomad on lähteliikmesriigis kantud asjaomasesse tõuraamatusse. Selle tõuraamatu on asutanud ja seda peab määruse (EL) 2016/1012 artikli 4 lõike 3 kohaselt tunnustatud aretusühing või kõnealuse liikmesriigi pädev asutus kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 38. Loomad tuleb asjaomasesse tõuraamatusse kanda ka sihtliikmesriigis. Ka selle tõuraamatu on asutanud ja seda peab määruse (EL) 2016/1012 artikli 4 lõike 3 kohaselt tunnustatud aretusühing või kõnealuse liikmesriigi pädev asutus kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 38;

iii)	alapunktis ii osutatud aretusühingud või pädevad asutused rakendavad lähte- ja sihtliikmesriigis aretusprogrammi kõnealuse tõu säilitamiseks;“;

punkti d alapunkti v esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„pärast punktis a või b sätestatud nõuetele mittevastavate loomade sisenemist sihtliikmesriigi vastuvõtvasse põllumajandusettevõttesse piiratakse kõigi kõnealuse ettevõtte lammaste ja kitsede liikumist VII lisa B peatüki punkti 3.4 kohaselt kolme aasta jooksul. Kui sihtliikmesriik on väikese klassikalise skreipi riskiga või seal on olemas heakskiidetud riiklik skreipitõrjeprogramm, kohaldatakse kõnealust piirangut seitsme aasta jooksul.

Erandina käesoleva punkti esimesest lõigust ei kohaldata sellist piirangut liidusisese loomadega kauplemise suhtes ega loomade riigisisese liikumise suhtes, kui loomad on ohustatud tõugu ja ette nähtud viimiseks põllumajandusettevõttesse, kus seda ohustatud tõugu aretatakse. Tõu suhtes peab olema tõu säilitamise eesmärgil rakendatud tõuaretusprogramm, mida täidab määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 punktis 5 määratletud aretusühing või pädev asutus kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 38.“

12.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 184/51

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/773,

11. juuni 2020,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 4023 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/662 (5) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Belgias, Leedus, Ungaris ja Poolas.

(2)

Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (6) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on eelkõige sätestatud ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, eelkõige need, millega nähakse ette tabandunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, ning muud meetmed, mis on seotud eespool nimetatud haiguse likvideerimisega kodusigade populatsioonis, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/662 vastuvõtmise kuupäeva on esinenud uusi sigade Aafrika katku juhtumeid kodu- ja uluksigadel Poolas. Lisaks on kodusigade epidemioloogiline olukord teatavates Poola piirkondades paranenud tänu meetmetele, mida kõnealune liikmesriik on kohaldanud kooskõlas direktiiviga 2002/60/EÜ.

(4)

2020. aasta juunis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Poolas Włodawa maakonna piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Poola piirkond, kus oli hiljuti sigade Aafrika katku puhang, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle II osas.

(5)

2020. aasta mais ja juunis esines mitu sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Poolas Zielona Góra, Elblągi ja Radomi maakonna piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asuvad kõnealuse lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Poola piirkonnad, mis asuvad nende kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade lähedal, kus esines hiljuti sigade Aafrika katku juhtumeid, loetleda nüüd kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(6)

Pidades silmas sigade Aafrika katku hiljutisi juhtumeid kodu- ja uluksigadel Poolas ja võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on kõnealuse liikmesriigi piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(7)

Lisaks, võttes arvesse selliste meetmete tõhusust, mida Poolas kohaldatakse kooskõlas direktiiviga 2002/60/EÜ, eelkõige selle artikli 10 lõike 4 punktis b ja artikli 10 lõikes 5 sätestatud meetmeid, ning kooskõlas sigade Aafrika katku puhul võetavate riskimaandamismeetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis (7) (maismaaloomade tervise koodeks), tuleks praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud Poolas asuvad Miński, Bielsko, Hajnówka ja Siemiatycze maakonna teatavad piirkonnad loetleda nüüd kõnealuse lisa II osas, pidades silmas, et vastavalt maismaaloomade tervise koodeksi sätetele on tabandunud põllumajandusettevõtte lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise kuupäevast möödunud kolm kuud ning viimase kolme kuu jooksul ei ole kõnealustes piirkondades sigade Aafrika katku puhanguid esinenud.

(8)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas piiritleda uued piisava suurusega suure riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I, II ja III osa loeteludesse. Arvestades asjaolu, et rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas on loetletud piirkonnad, kus epidemioloogiline olukord muutub endiselt väga kiiresti, tuleb kõnealuses osas loetletud piirkondade suhtes tehtavate igasuguste muudatuste korral alati arvesse võtta mõju naaberpiirkondadele, nagu on tehtud käesoleval juhul. Kõnealuse lisa I, II ja III osa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(9)	Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. juuni 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) Komisjoni 15. mai 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/662, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 155, 18.5.2020, lk 27).

(6) Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

(7) https://www.oie.int/en/standard-setting/terrestrial-code/access-online/

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

Luxembourgi provintsis:

la zone est délimitée, dans le sens des aiguilles d’une montre, par:

Frontière avec la France,

Rue Mersinhat à Florenville,

La N818jusque son intersection avec la N83,

La N83 jusque son intersection avec la N884,

La N884 jusque son intersection avec la N824,

La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

Le Routeux,

Rue d’Orgéo,

Rue de la Vierre,

Rue du Bout-d’en-Bas,

Rue Sous l’Eglise,

Rue Notre-Dame,

Rue du Centre,

La N845 jusque son intersection avec la N85,

La N85 jusque son intersection avec la N40,

La N40 jusque son intersection avec la N802,

La N802 jusque son intersection avec la N825,

La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

La E25-E411jusque son intersection avec la N40,

N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

Rue du Tombois,

Rue Du Pierroy,

Rue Saint-Orban,

Rue Saint-Aubain,

Rue des Cottages,

Rue de Relune,

Rue de Rulune,

Route de l’Ermitage,

N87: Route de Habay,

Chemin des Ecoliers,

Le Routy,

Rue Burgknapp,

Rue de la Halte,

Rue du Centre,

Rue de l’Eglise,

Rue du Marquisat,

Rue de la Carrière,

Rue de la Lorraine,

Rue du Beynert,

Millewée,

Rue du Tram,

Millewée,

N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

Frontière avec la France, jusque son intersection avec la Rue Mersinhat à Florenville.

2. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Csongrád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, 406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250850, 250950, 251050, 251150, 251360, 251450, 251550, 251650, 251750, 251850, 251950, 252050, 252150, 252250, 252550, 252650 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 553250, 553260, 553350, 553750, 553850 és 553910 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 571050, 571150, 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050,575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580050, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

4. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Pāvilostas novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

—	Grobiņas novads,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

5. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Klaipėdos rajono savivaldybės: Agluonėnų, Priekulės, Veiviržėnų, Judrėnų, Endriejavo ir Vėžaičių seniūnijos,

—	Kretingos rajono savivaldybės: Imbarės, Kartenos ir Kūlupėnų seniūnijos,

—	Plungės rajono savivaldybės: Kulių, Nausodžio, Plungės miesto ir Šateikių seniūnijos,

—	Skuodo rajono savivaldybės: Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo, Skuodo miestoseniūnijos.

6. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

gminy Janowiec Kościelny, Janowo i Kozłowo w powiecie nidzickim,

powiat działdowski,

gminy Dąbrówno, Grunwald i Ostróda z miastem Ostróda w powiecie ostródzkim,

gminy Kisielice, Susz, Iława z miastem Iława, Lubawa z miastem Lubawa, w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Kulesze Kościelne, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

powiat zambrowski,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno i Stara Biała w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat sierpecki,

powiat żuromiński,

gminy Andrzejewo, Brok, Małkinia Górna, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Zaręby Kościelne i Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka w powiecie ostrowskim,

gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, miasto Mława, Radzanów, Szreńsk, Szydłowo i Wieczfnia Kościelna, w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Kowala, Wierzbica, część gminy Wolanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie radomskim,

powiat miejski Radom,

powiat szydłowiecki,

powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

gmina Wielkie Oczy w powiecie lubaczowskim,

gminy Laszki, Radymno z miastem Radymno, część gminy Wiązownica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 867 i gmina wiejska Jarosław w powiecie jarosławskim,

gminy Przeworsk z miastem Przeworsk, Gać Jawornik Polski, Kańczuga, Tryńcza i Zarzecze w powiecie przeworskim,

powiat łańcucki,

gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez droge nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Dzikowiec, Kolbuszowa, Niwiska i Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

gminy Borowa, Czermin, Gawłuszowice, Mielec z miastem Mielec, Padew Narodowa, Przecław, Tuszów Narodowy w powiecie mieleckim,

w województwie świętokrzyskim:

powiat opatowski,

powiat sandomierski,

gminy Bogoria, Łubnice, Oleśnica, Osiek, Połaniec, Rytwiany i Staszów w powiecie staszowskim,

gmina Skarżysko Kościelne w powiecie skarżyskim,

gmina Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy oraz na północ od drogi nr 42 i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

powiat ostrowiecki,

gminy Gowarczów, Końskie i Stąporków w powiecie koneckim,

w województwie łódzkim:

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Biała Rawska, Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka i Regnów w powiecie rawskim,

powiat skierniewicki,

powiat miejski Skierniewice,

gminy Białaczów, Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki i Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

w województwie pomorskim:

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminygminy w powiecie nowodworskim,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

powiat gdański,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

gminy Maszewo i Gubin z miastem Gubin w powiecie krośnieńskim,

gminy Międzyrzecz, Pszczew, Trzciel w powiecie międzyrzeckim,

gmina Lubrza, Łagów, część gminy Zbąszynek położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Zbąszynia do Świebodzina oraz część położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od miasta Zbąszynek w kierunku zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 1210F, a nastęnie przez drogę 1210F biegnącą od skrzyżowania z linia kolejową do zachodniej granicy gminy, część gminy Szczaniec położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Świebodzin położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie świebodzińskim,

gmina Cybinka w powiecie słubickim,

część gminy Torzym położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A2 w powiecie sulęcińskim,

w województwie dolnośląskim:

gminy Bolesławiec z miastem Bolesławiec, Gromadka i Osiecznica w powiecie bolesławieckim,

gmina Węgliniec w powiecie zgorzeleckim,

gminy Chocianów, Przemków, część gminy Radwanice położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 i część gminy Polkowice położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 331 w powiecie polkowickim,

gmina Jemielno, Niechlów i Góra w powiecie górowskim,

gmina Rudna i Lubin z miastem Lubin w powiecie lubińskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Krzemieniewo, Lipno, Osieczna, Rydzyna, część gminy Święciechowa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12w powiecie leszczyńskim,

powiat miejski Leszno,

powiat nowotomyski,

gminy Granowo, Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gminy Czempiń, Kościan z miastem Kościan, Krzywiń i część gminy Śmigiel położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie kościańskim,

powiat miejski Poznań,

gminy Rokietnica, Suchy Las, Mosina, miasto Luboń, miasto Puszczykowo, część gminy Komorniki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5, część gminy Stęszew położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 5 i 32 i część gminy Kórnik położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr S11 biegnacą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 434 i drogę nr 434 biegnacą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy w powiecie poznańskim,

gminy Pniewy, Szamotuły, część gminy Duszniki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 92 oraz na północ od linii wyznaczonej przez droge nr 92 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 306, część gminy Kaźmierz położona na północ i na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Witkowice – Gorszewice – Kaźmierz (wzdłuż ulic Czereśniowa, Dworcowa, Marii Konopnickiej) – Chlewiska, biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie szamotulskim.

7. Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—	the whole district of Vranov nad Topľou,

—	the whole district of Humenné,

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Sobrance,

—	the whole district of Košice-mesto,

—

in the district of Michalovce, the whole municipalities of Tušice, Moravany, Pozdišovce, Michalovce, Zalužice, Lúčky, Závadka, Hnojné, Poruba pod Vihorlatom, Jovsa, Kusín, Klokočov, Kaluža, Vinné, Trnava pri Laborci, Oreské, Staré, Zbudza, Petrovce nad Laborcom, Lesné, Suché, Rakovec nad Ondavou, Nacina Ves, Voľa, Pusté Čemerné and Strážske,

—	in the district of Košice - okolie, the whole municipalities not included in Part II.

8. Kreeka

Järgmised piirkonnad Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—	the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—	the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—	the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—	the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—	the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—	the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—	the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—	the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—	the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—	the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—	the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—	the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—	the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—	the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—

in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

—	the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—	the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

II OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

Luxembourgi provintsis:

la zone est délimitée, dans le sens des aiguilles d’une montre, par:

La Rue de la Station (N85) à Florenville jusque son intersection avec la N894,

La N894 jusque son intersection avec la rue Grande,

La rue Grande jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

La rue de Neufchâteau jusque son intersection avec Hosseuse,

Hosseuse,

La Roquignole,

Les Chanvières,

La Fosse du Loup,

Le Sart,

La N801 jusque son intersection avec la rue de l’Accord,

La rue de l’Accord,

La rue du Fet,

La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d’Aubange,

La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d’Aubange,

La N88 jusque son intersection avec la N811,

La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

La N88 (rue Baillet Latour, rue Fontaine des Dames, rue Yvan Gils, rue de Virton, rue de Gérouville, Route de Meix) jusque son intersection avec la N981,

La N981 (rue de Virton) jusque son intersection avec la N83,

La N83 (rue du Faing, rue de Bouillon, rue Albert 1er, rue d’Arlon) jusque son intersection avec la N85 (Rue de la Station) à Florenville.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Plovdiv,

—	the whole region of Pazardzhik,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Burgas excluding the areas in Part III.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651100, 651200, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652100, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100,653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655400, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702550, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703350, 703360, 703370, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, 705150,705250, 705350, 705450, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 7151850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye: 252350, 252450, 252460, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350 és 253450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553050, 553110, 553650 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570950, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novads,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alsungas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novads,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novads,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novads,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios, Raitininkų seniūnijos,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos ir Vilkijos seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų rūdos seniūnija į šiaurę nuo kelio Nr. 230, į rytus nuo kelio Kokė-Užbaliai-Čečetai iki kelio Nr. 2610 ir į pietus nuo kelio Nr. 2610,

—	Kelmės rajono savivaldybė,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Marijampolės savivaldybė: Degučių, Marijampolės, Mokolų, Liudvinavo ir Narto seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio 119 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2828, Balninkų, Dubingių, Giedraičių, Joniškio ir Videniškių seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos,

—	Plungės rajono savivaldybė: Babrungo, Alsėdžių, Žlibinų, Stalgėnų, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos, Barstyčių, Ylakių, Notėnų ir Šačių seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki, Stare Juchy i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

gminy Elbląg, Gronowo Elbląskie, Milejewo, Młynary, Markusy, Rychliki i Tolkmicko w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg,

powiat gołdapski,

gmina Wieliczki w powiecie oleckim,

powiat piski,

gmina Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie w powiecie bartoszyckim,

gminy Biskupiec, Gietrzwałd, Kolno, Jonkowo, Purda, Stawiguda, Świątki, Olsztynek i miasto Olsztyn oraz część gminy Barczewo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

gminy Łukta, Małdyty, Miłomłyn, Miłakowo, i część gminy Morąg położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

część gminy Ryn położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową łączącą miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

gminy Braniewo i miasto Braniewo, Frombork, Lelkowo, Pieniężno, Płoskinia oraz część gminy Wilczęta położona na pólnoc od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

gmina Reszel, część gminy Kętrzyn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn, na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy oraz na zachód i na południe od zachodniej i południowej granicy miasta Kętrzyn, miasto Kętrzyn i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim,

gmina Nidzica w powiecie nidzickim,

gminy Dźwierzuty, Jedwabno, Pasym, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

powiat mrągowski,

gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Orla, Rudka, Brańsk z miastem Brańsk, Boćki w powiecie bielskim,

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wiznaw powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Dziadkowice, Grodzisk, Mielnik, Milejczyce, Nurzec-Stacja i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

powiat hajnowski,

gminy Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

powiat kolneński z miastem Kolno,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Michałowo, Supraśl, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady, Choroszcz i część gminy Poświętne położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

powiat siedlecki,

powiat miejski Siedlce,

gminy Bielany, Ceranów, Kosów Lacki, Repki i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat węgrowski,

powiat łosicki,

powiat ciechanowskip,

powiat sochaczewski,

powiat zwoleński,

gminy Garbatka – Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

powiat lipski,

gminy Gózd, Iłża, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki, Skaryszew, Jedlińsk, Przytyk, Zakrzew, część gminy Wolanów położona na północ od drogi nr 12 i w powiecie radomskim,

gminy Bodzanów, Bulkowo, Staroźreby, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

powiat płoński,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

powiat wołomiński,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

gmina Boguty – Pianki w powiecie ostrowskim,

gminy Stupsk, Wiśniewo i Strzegowo w powiecie mławskim,

gminy Dębe Wielkie, Dobre, Halinów, Latowicz, Stanisławów i miasto Sulejówek w powiecie mińskim,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

powiat grójecki,

powiat grodziski,

powiat żyrardowski,

gminy Białobrzegi, Promna, Radzanów, Stara Błotnica, Wyśmierzyce w powiecie białobrzeskim,

powiat przysuski,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

powiat bialski,

powiat miejski Biała Podlaska,

gminy Aleksandrów, Biłgoraj z miastem Biłgoraj, Biszcza, Józefów, Księżpol, Łukowa, Obsza, Potok Górny, Tarnogród i Tereszpol, część gminy Frampol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Turobin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

powiat janowski,

powiat puławski,

powiat rycki,

gminy Adamów, Krzywda, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Bychawa, Głusk, Jabłonna, Krzczonów, Garbów Strzyżewice, Wysokie, Bełżyce, Borzechów, Niedrzwica Duża, Konopnica, Wojciechów i Zakrzew w powiecie lubelskim,

gminy Abramów, Kamionka, Michów, Uścimów w powiecie lubartowskim,

gminy Mełgiew, Rybczewice, Piaski i miasto Świdnik w powiecie świdnickim,

gmina Fajsławice, część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

powiat hrubieszowski,

gminy Krynice, Rachanie, Tarnawatka, Łaszczów, Telatyn, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim,

gminy Białopole, Chełm, Dorohusk, Dubienka, Kamień, Leśniowice, Ruda – Huta, Sawin, Wojsławice, Żmudź w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gmina Adamów, Miączyn, Sitno, Komarów-Osada, Krasnobród, Łabunie, Zamość, Grabowiec, Zwierzyniec i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

powiat miejski Zamość,

powiat kraśnicki,

powiat opolski,

gminy Dębowa Kłoda, Jabłoń, Podedwórze, Sosnowica w powiecie parczewskim,

gminy Stary Brus, Wola Uhruska, część gminy wiejskiej Włodawa położona na południe od południowej granicy miasta Włodawa i część gminy Hańsk położona na wschód od linii wyznaczonej od drogi nr 819 w powiecie włodawskim,

gmina Kąkolewnica, Komarówka Podlaska i Ulan Majorat w powiecie radzyńskim,

w województwie podkarpackim:

powiat stalowowolski,

gminy Horyniec-Zdrój, Cieszanów, Oleszyce, Stary Dzików i Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim,

gminy Adamówka i Sieniawa w powiecie przeworskim,

część gminy Wiązownica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 867 w powiecie jarosławskim,

gmina Kamień, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez droge nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Cmolas i Majdan Królewski w powiecie kolbuszowskim,

powiat leżajski,

powiat niżański,

powiat tarnobrzeski,

w województwie pomorskim:

gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminyw powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów polożona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

część gminy Brody położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

w województwie lubuskim:

powiat wschowski,

gminy Bobrowice, Bytnica, Dąbie i Krosno Odrzańskie w powiecie krośnieńskim,

gminy Bytom Odrzański, Kolsko, Nowe Miasteczko, Siedlisko oraz część gminy Kożuchów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy w powieie nowosolskim,

gminy Babimost, Czerwieńsk, Kargowa, Nowogród Bobrzański, Sulechów, Świdnica, Trzebiechów oraz część gminy Bojadła położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy w powiecie zielonogórskim,

powiat żarski,

powiat żagański,

gmina Skąpe, część gminy Zbąszynek położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Zbąszynia do Świebodzina oraz część położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od miasta Zbąszynek w kierunku zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 1210F, a nastęnie przez drogę 1210F biegnącą od skrzyżowania z linia kolejową do zachodniej granicy gminy, część gminy Szczaniec położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Świebodzin położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie świebodzińskim,

w województwie dolnośląskim:

powiat głogowski,

gmina Gaworzyce, Grębocice i część gminy Radwanice położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 w powiecie polkowickim,

w województwie wielkopolskim:

powiat wolsztyński,

gminy Rakoniewice, Wielichowo i część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gminy Wijewo, Włoszakowice i część gminy Święciechowa położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie leszczyńskim,

część gminy Śmigiel położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie kościańskim,

w województwie łódzkim:

gminy Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

gmina Sadkowice w powiecie rawskim.

8. Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—

in the district of Košice – okolie, the whole municipalities of Belza, Bidovce, Blažice, Bohdanovce, Byster, Čaňa, Ďurďošík, Ďurkov, Geča, Gyňov, Haniska, Kalša, Kechnec, Kokšov- Bakša, Košická Polianka, Košický Klečenov, Milhosť, Nižná Hutka, Nižná Mysľa, Nižný Čaj, Nižný Olčvár, Nový Salaš, Olšovany, Rákoš, Ruskov, Seňa, Skároš, Sokoľany, Slančík, Slanec, Slanská Huta, Slanské Nové Mesto, Svinica, Trstené pri Hornáde, Valaliky, Vyšná Hutka, Vyšná Myšľa, Vyšný Čaj, Vyšný Olčvár, Zdoba and Ždaňa,

—	the whole district of Trebišov,

—	in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not already included in Part I.

9. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Judeţul Bistrița-Năsăud,

—	Județul Suceava.

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	the whole region of Blagoevgrad,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Montana,

—	the whole region of Pleven,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Ruse,

—	the whole region of Shumen,

—	the whole region of Silistra,

—	the whole region of Sliven,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—	the whole region of Targovishte,

—	the whole region of Vidin,

—	the whole region of Varna,

—	the whole region of Veliko Tarnovo,

—	the whole region of Vratza,

—

in Burgas region:

—	the whole municipality of Burgas,

—	the whole municipality of Kameno,

—	the whole municipality of Malko Tarnovo,

—	the whole municipality of Primorsko,

—	the whole municipality of Sozopol,

—	the whole municipality of Sredets,

—	the whole municipality of Tsarevo,

—	the whole municipality of Sungurlare,

—	the whole municipality of Ruen,

—	the whole municipality of Aytos.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus rajono savivaldybė: Simno, Krokialaukio ir Miroslavo seniūnijos,

—	Birštono savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Čekiškės, Ežerėlio, Kačerginės, Kulautuvos, Raudondvario, Ringaudų ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kazlų Rūdos savivaldybė: Antanavo, Jankų, Kazlų rūdos seniūnijos dalis Kazlų Rūdos seniūnija į pietus nuo kelio Nr. 230, į vakarus nuo kelio Kokė-Užbaliai-Čečetai iki kelio Nr. 2610 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2610, Plutiškių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Gudelių, Igliaukos, Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 119 ir į pietus nuo kelio Nr. 2828, Čiulėnų, Inturkės, Luokesos, Mindūnų ir Suginčių seniūnijos,

—	Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos.

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Bisztynek, Sępopol i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

gminy Srokowo, Barciany, część gminy Kętrzyn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

część gminy Wilczęta położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

część gminy Morąg położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

gminy Godkowo i Pasłęk w powiecie elbląskim,

gminy Kowale Oleckie, Olecko i Świętajno w powiecie oleckim,

powiat węgorzewski,

gminy Kruklanki, Wydminy, Miłki, Giżycko z miastem Giżycko i część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

gminy Jeziorany, Dywity, Dobre Miasto i część gminy Barczewo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

w województwie podlaskim:

gminy Wyszki, Bielsk Podlaski z miastem Bielsk Podlaski w powiecie bielskim,

gminy Łapy, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, część gminy Poświętne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim,

gminy Perlejewo i Drohiczyn w powiecie siemiatyckim,

gmina Ciechanowiec w powiecie wysokomazowieckim,

w województwie mazowieckim:

gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew i część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia dorzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

gminy Cegłów, Jakubów, Kałuszyn, Mińsk Mazowiecki z miastem Mińsk Mazowiecki, Mrozy i Siennica w powiecie mińskim,

gminy Jabłonna Lacka, Sabnie i Sterdyń w powiecie sokołowskim,

gmina Nur w powiecie ostrowskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

gmina Stromiec w powiecie białobrzeskim,

w województwie lubelskim:

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Susiec, Tomaszów Lubelski i miasto Tomaszów Lubelski w powiecie tomaszowskim,

gminy Wierzbica, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze w powiecie chełmskim,

gminy Izbica, Gorzków, Rudnik, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17, część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

gmina Stary Zamość, Radecznica, Szczebrzeszyn, Sułów, Nielisz i część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 powiecie zamojskim,

część gminy Frampol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Turobin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

gminy Hanna, Wyryki, Urszulin, część gminy Hańsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez droge nr 819 i część gminy wiejskiej Włodawa położona na północ od linii wyznaczonej przez północną granicę miasta Włodawa i miasto Włodawa w powiecie włodawskim,

powiat łęczyński,

gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

gminy Serokomla i Wojcieszków w powiecie łukowskim,

gminy Milanów, Parczew, Siemień w powiecie parczewskim,

gminy Borki, Czemierniki, Radzyń Podlaski z miastem Radzyń Podlaski, Wohyń w powiecie radzyńskim,

gminy Lubartów z miastem Lubartów, Firlej, Jeziorzany, Kock, Niedźwiada, Ostrów Lubelski, Ostrówek, Serniki w powiecie lubartowskim,

gminy Jastków, Niemce i Wólka w powiecie lubelskim,

powiat miejski Lublin,

w województwie podkarpackim:

gmina Narol w powiecie lubaczowskim,

w województwie lubuskim:

gminy Nowa Sól i miasto Nowa Sól, Otyń oraz część gminy Kożuchów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy w powiecie nowosolskim,

gminy Zabór oraz część gminy Bojadła położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy w powiecie zielonogórskim,

powiat miejski Zielona Góra.

w województwie wielkopolskim:

gminy Buk, Dopiewo, Tarnowo Podgórne, część gminy Komorniki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5, część gminy Stęszew położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 5 i 32 w powiecie poznańskim,

część gminy Duszniki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 92 oraz na południe od linii wyznaczonej przez droge nr 92 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 306, część gminy Kaźmierz położona na południe i na wschód od linii wyznaczonych przez drogi: nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Witkowice – Gorszewice – Kaźmierz (wzdłuż ulic Czereśniowa, Dworcowa, Marii Konopnickiej) – Chlewiska, biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie szamotulskim.

4. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț,

—	Județul Harghita,

—	Județul Mureș,

—	Județul Cluj,

—	Judeţului Maramureş.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

12.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 184/79

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2020/775,

5. juuni 2020,

õiglase hüvitise põhielementide ja muude selliste põhielementide kohta, mis tuleb lisada liikmesriikidevahelistesse tehnilistesse, õiguslikesse ja rahastamiskokkulepetesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/941 (mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ) artikli 15 kohase abimehhanismi kohaldamiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 3572 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/941 (mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ) (1) artikli 15 lõiget 7

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikes 1 on sätestatud, et ELi energiapoliitika eesmärk on tagada energiaga varustamise kindlus liidus, tehes seda liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus.

(2)	Elektrisektori ohuvalmidust käsitleva määruse eesmärk on aidata ellu viia energialiidu eesmärke, mille lahutamatuks osaks on energiajulgeolek, solidaarsus, usaldus ja ambitsioonikas kliimapoliitika.

(3)	Kõnealuse määrusega kehtestatakse liikmesriikidevaheline abimehhanism kui vahend, millega elektrikriisi liidus ennetada või juhtida.

(4)	Abimehhanismi rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks peavad liikmesriigid leppima kahepoolsetes kokkulepetes kokku paljudes tehnilistes, õiguslikes ja rahalistes küsimustes ning esitama need kokkulepped oma ohuvalmiduskavades.

(5)

Selleks et liikmesriike rakendamisel abistada ning olles konsulteerinud elektrivaldkonna koordineerimise rühma ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga, on komisjon koostanud käesolevad mittesiduvad suunised nende põhielementide kohta, mida sellised kokkulepped peaksid sisaldama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriigid peaksid järgima käesoleva soovituse lisas esitatud õiguslikult mittesiduvaid suuniseid. Kõnealused suunised peaksid aitama liikmesriikidel sõlmida tehnilisi, õiguslikke ja rahalisi kokkuleppeid määruse (EL) 2019/941 artiklis 15 sätestatud abistamiskohustuste täitmiseks ja kirjeldada neid kõnealuse määruse kohaselt koostatavates ohuvalmiduskavades.

2.	Käesolev soovitus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. juuni 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Kadri SIMSON

(1) ELT L 158, 14.6.2019, p. 1.

LISA

1. SISSEJUHATUS

Määruses (EL) 2019/941 (edaspidi „määrus“), selgitatakse solidaarsuse põhimõtte praktilist kasutamist ning kehtestatakse liikmesriikide abimehhanism, mida kasutatakse siis, kui asjakohaste sätetega ette nähtud tingimused on täidetud. Abi on elektrikriiside ennetamise või ohjamise viimane abinõu.

1.1. Abimehhanism

Kui liikmesriik taotleb abi, hõlmab abimehhanism teiste liikmesriikide kohustust teha piirkondliku lepingu või kahepoolse kokkuleppe (1) raames solidaarselt koostööd, et ennetada ja ohjata elektrikriise. Liikmesriigi antava abi piirid on üldiselt määratud järgmisega:

—	maksimaalne võimalik piirkonnaülene võimsus konkreetsetes kriisitingimustes;

—	elektrienergia kogus, mis on vajalik riigi avaliku ohutuse ja isikliku julgeoleku tagamiseks (2).

—	riigi elektrivõrgu talitluskindlust.

Abi õiguslikke, tehnilisi ja rahalisi tahke käsitlevate piirkondlike või kahepoolsete meetmete eri elemendid on osaliselt juba sätestatud määruse artiklis 15. Lisaks peavad liikmesriigid oma piirkondlikes või kahepoolsetes meetmetes kokku leppima kõik vajalikud elemendid ja üksikasjad, et oleks tagatud kõigi abimehhanismi toimimisse kaasatud osaliste kindlus ja turvalisus. Sellised meetmed tuleb kirja panna vastavatesse ohuvalmiduskavadesse; eelkõige tuleb lisada majanduslik hüvitusmehhanism. Määruse ja käesolevate suunistega ei ühtlustata kõiki liikmesriikidevahelise õiglase hüvitise aspekte.

Artiklis 15 kirjeldatud hüvitamine on väga ulatuslik. See hõlmab makseid abi taotleva liikmesriigi territooriumile tarnitud elektri eest ning lisakulusid, nagu seonduvad ülekandekulud ja muud mõistlikud kulud, mis abi andval liikmesriigil tekivad.

Abi saamiseks tuleb täita mitmesuguseid tingimusi.

Esiteks tuleks turupõhiseid meetmeid rakendada nii kaua kui võimalik. Liikmesriigid peavad tegema kõik endast oleneva, et töötada lõplikult välja koordineeritud mehhanismid või keskkonnad, mis võimaldavad tarbimiskaja ja muud paindlikku võimsust vabatahtlikult jagada. Nii võimaliku abi andva kui ka abi taotleva liikmesriigi huvides on hoida ära olukord, kus varasemas etapis tuleb võtta selliseid mitteturupõhiseid meetmeid nagu tarbimise sunniviisiline piiramine. Samuti on see kooskõlas määruses sätestatud üldpõhimõttega, et elektrivarustuskindluse küsimuste lahendamiseks tuleb turule anda võimalikult palju tegutsemisvabadust.

Teiseks tuleks lubada hulgihindade muutmist vastavalt turueeskirjadele isegi elektrikriisi korral, kui elektriturgude toimimine ei põhjusta elektrikriisi edasist süvenemist. Tegelikkus on see, et hästi kavandatud turueeskirjadele (3) mittevastavad pakkumispiirangud ja otsesed või kaudsed hinnalaed ei võimalda hinnasignaalidel kajastada vajadust täiendava elektrienergia järele, takistades seega elektri liikumist seal, kus seda vajatakse. See tähendab, et turuhindade kujunemine peaks põhinema pakkumisel ja nõudlusel võimalikult kaua enne kriisi ning kriisijärgsed tasakaaluarveldushinnad peaksid kajastama tarbijate kulusid, mis tulenevad energiavarustuse katkemisest. Nii välditakse olukorda, kus tasakaalustamiseeskirjades sisalduvad kaudsed hinnalaed pärsivad investeerimist paindlikku ja usaldusväärsesse võimsusesse, mis aitaks hoida ära elektrikriise.

Kolmandaks tuleks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/943 (4) tagada piiriülene juurdepääs taristule kogu aeg seni, kuni see on tehniliselt ja ohutult võimalik, ka hädaolukorras. Vastavalt iga liikmesriigi tehnilistele piirangutele tuleks meetmetega tagada, kui see on asjakohane, et mõlemal pool piiri tegutsevatele turuosalistele oleks piirkonnaülene võimsus ja nõudlusega seotud pakkumused täies mahus kättesaadavad. See aitaks tarneraskustega võitleval liikmesriigil edasi lükata vajadust piirata tarbimist.

Neljandaks ergutatakse liikmesriike tegema koostööd kõikides elektrikriisietappides. Tõhus koostöö varajases etapis võib hoida ära elektrikriisi tekkimise või takistada selle eskaleerumist ning leevendada selle mõju.

Abi taotlev liikmesriik saab abi küsida üksnes viimase abinõuna, kui kõik turu pakutavad võimalused on ammendatud või kui on ilmne, et turupõhistest meetmetest üksi ei piisa elektritarnete edasise vähenemise vältimiseks, eriti kui ta ei suuda pakkuda elektrienergiat, mis on vajalik avaliku ohutuse ja isikliku julgeoleku kaitsmiseks. Ühtlasi peavad taotluse esitanud liikmesriigi ohuvalmiduskavas sisalduvad riiklikud meetmed olema ammendatud.

1.2. Õiguslik alus

Määruse artikli 15 lõikes 7 on sätestatud, et komisjon esitab pärast elektrivaldkonna koordineerimise rühma ja ACERiga konsulteerimist mittesiduvad suunised lõigetes 3–6 osutatud õiglase hüvitise põhielementide ja muude lõikes 3 osutatud tehnilise, õigus- ja finantskorra põhielementide kohta ning lõikes 2 osutatud vastastikuse abi üldpõhimõtete kohta.

1.3. Suuniste kohaldamisala

Määruse artiklites 12 ja 15 on sätestatud mitu abimehhanismi elementi ja tahku, mille osas tuleb kokku leppida ja mis tuleb lisada piirkondlikesse ja kahepoolsetesse kokkulepetesse. Siiski antakse määrusega liikmesriikidele ulatuslik kaalutlusõigus nimetatud kooskõlastatud meetmete sisu ja seega ka nende pakutava abi sisu kokkuleppimisel. Liikmesriigid otsustavad selliste koordineeritud meetmete ja eelkõige nende rakendamiseks vajaliku tehnilise, õigus- ja finantskorra üle ning lepivad nendes kokku.

Selleks et anda kasulikke nõuandeid selliste ja muude asjaomastesse meetmetesse lisatavate tahkude kohta, on vaja paremini mõista olukorda, mil võidakse abi taotleda, ning millised jõupingutused ja põhimõtted aitaksid ära hoida sellise olukorra teket. Käesolevate mittesiduvate suuniste eesmärk ei ole ega saagi olla esitada kõikide liikmesriikide jaoks sobivat täielikku ja ammendavat loetelu meetmetest ja näpunäidetest, sest liikmesriikidele peab jääma võimalus valida lahendusi, milles võetakse kõige paremini arvesse nende suutlikkust, olemasolevaid raamistikke, olukorda ja prioriteete. Selle asemel soovitatakse kasutada vajalike ja valikuliste elementide kogumit ja kirjeldada teatavate abimeetmete kasutamise võimalikke viise.

Liikmesriikidele soovitatav lähenemisviis on lähtuda kooskõlastatud meetmete kavandamisel võimaluse korral olemasolevatest riiklikest raamistikest ja menetlustest ja kohandada neid vastavalt abi eesmärgile. See võib hõlmata näiteks nõudlusega seotud meetmetele keskenduvate olemasolevate keskkondade või tarbijate kulude hüvitamise olemasolevate mehhanismide kasutamist.

2. ÕIGUS-, TEHNILINE JA FINANTSKORD

2.1. Õiguskord

Õiguskorra eesmärk on tagada õiguskindlus kõikidele, kes on seotud elektrienergia pakkumise või saamisega elektrikriisi tingimustes. Abimehhanismis osalevatel liikmesriikidel soovitatakse näha ette selge, läbipaistev ja tõhus õiguskord, et sidusrühmad teaksid, millised eeskirjad ja menetlused kehtivad piiriülese abi korral.

Määruse artikli 12 kohaselt peavad ohuvalmiduskavad sisaldama piirkondlikke ja vajaduse korral kahepoolseid meetmeid, et tagada piiriülese mõjuga kriisiolukordade nõuetekohane ennetamine või ohjamine. Õiguskorra kehtestamisel võivad liikmesriigid kaaluda ka võimalust luua piirkonnas (5) allrühmad, mis koosnevad nendest liikmesriikidest, kes on tehniliselt võimelised üksteist abistama. Selle põhjuseks on asjaolu, et mitte kõik suurema piirkonna liikmed ei pruugi suuta kriisiolukorras teisele liikmesriigile elektrienergiat tarnida. Seega ei ole vaja sõlmida konkreetseid piiriüleseid meetmeid käsitlevaid piirkondlikke kokkuleppeid piirkonna kõigi liikmesriikidega, vaid ainult nende liikmesriikidega, kellel on tehniline suutlikkus abi anda.

Võib esineda eriolukordi, kus liikmesriigil ei ole ühtegi otseühendust ühegi teise liikmesriigiga. Praegu arendatavate ühendusi käsitlevate taristuprojektide elluviimisega võib see olukord muutuda. Kui need ühendused saavad kasutusvalmiks pärast ohuvalmiduskavade vastuvõtmist, peavad asjaomased liikmesriigid esimesel võimalusel kehtestama määruse artikli 15 kohase tehnilise, õigus- ja finantskorra ning ajakohastama oma ohuvalmiduskava vastavalt.

2.1.1. Asjaomased liikmesriigid

Abimehhanismiga seotud liikmesriigid on:

—	abi taotlenud liikmesriik ning

—	kõik liikmesriigid, kes on tehniliselt võimelised andma abi samas piirkonnas (piirkondliku kokkuleppe alusel), ja liikmesriigid, kes on sõlminud kahepoolsed kokkulepped (ühendus taotleva liikmesriigiga on olemas, kuid nad ei kuulu samasse piirkonda).

Kui taotluse esitanud liikmesriigil on piirkondlik ja/või kahepoolne kokkulepe, peaks ta teavitama oma abivajadusest kõiki liikmesriike, kes saavad sellist abi anda.

2.1.2. Abitaotlus

Kuna elektrikriisis tuleb kiiresti tegutseda, peaks abitaotlus olema lühike, standardne ja sisaldama minimaalset vajalikku teavet. Ideaaljuhul võiksid liikmesriigid piirkondliku või kahepoolse kokkuleppe sõlmimisel töötada välja abitaotluse vormi ja esitada selle kokkuleppe lisas. Abitaotlusele tõhusaks vastamiseks tuleks esitada järgmine miinimumteave:

—	taotluse esitanud liikmesriigi nimi, sealhulgas vastutav üksus ja kontaktisik(ud);

—	põhivõrguettevõtja ja määratud elektriturukorraldaja (kui see on asjakohane) nimi ning vastutav(ad) kontaktisik(ud);

—	eeldatav energia- ja võimsuspuudujääk (mõõdetuna ühiselt kokkulepitud ühikus) ja selle puudujäägi eeldatav kestus;

—	taotluse esitanud liikmesriigi viide eelistatavale võrkudevahelisele ühendusele või tarnepunktidele, kui see on asjakohane (näiteks teisaldavate generaatorite puhul);

—

teatavate konkreetsete kokkulepitud tehniliste vahendite puhul (konserveeritud elektrijaamade taaskäivitamise taotlus, teisaldavate generaatorite üleandmine, strateegiliste reservide aktiveerimine jne) palve märkida esimese võimaliku tarne aeg ja tarnete eeldatav kestus (märkida eeldatav ajavahemik, mille jooksul abi andev liikmesriik abi annab);

—	viide taotleva liikmesriigi kohustusele maksta abi eest hüvitist.

2.1.3. Elektritarbijad, kellel on õigus saada erikaitset võrgust lahtiühendamise eest avaliku ohutuse ja isikliku julgeoleku huvides

Määruse artiklis 11 on kirjeldatud, millised meetmed tuleks lisada ohuvalmiduskavadesse seoses riiklike meetmetega, mille eesmärk on vältida elektrikriisi, selleks valmistuda ja seda leevendada. Lõike 1 punktiga h lubatakse liikmesriikidel seoses avaliku ohutuse ja isikliku julgeolekuga täpsustada, millise kategooria elektritarbijatel on vastavalt siseriiklikule õigusele õigus saada erikaitset võrgust lahtiühendamise eest, põhjendades sellise kaitse vajadust. Mõiste „avalik ohutus ja isiklik julgeolek“ all mõeldakse üldsuse heaolu ja kaitset ning ohtude ärahoidmist ja selliste tarbijate kaitsmist, kellel on õigus saada erikaitset lahtiühendamise eest.

Selleks et tagada avalik ohutus ja isiklik julgeolek, peaksid liikmesriigid kehtestama erimeetmed, et tagada järjepidev energiavarustus, pidades silmas järgmist:

—	riigi, piirkonna või kohaliku tasandi kriitiline vajadus;

—	rahvatervise- ja ohutusküsimused;

—	võimalik katastroofiline kahju või märkimisväärsete ohutusprobleemide suur risk (näiteks keskkonnariskide tõttu);

—	võimalikud urvaohud;

—	selektiivse lahtiühendamise tehnilised võimalused.

Määruse kohaselt võivad liikmesriigid määrata siseriiklikus õiguses kindlaks, millisesse kategooriasse kuuluvatel elektritarbijatel on õigus saada erikaitset lahtiühendamise eest. Nende kategooriate kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse kriisi kestust ja ulatust, kuna see võib mõjutada nende elektritarbijate loetelu, kellel on õigus saada võrgust lahtiühendamise eest erikaitset. Kui kriis ületab teatava aja või teatava ulatuse, võib see ohustada suure elanikkonnaosa elu, julgeolekut või tervist. Igal juhul tuleks ohuvalmiduskavades selgelt loetleda elektritarbijad, kellel on õigus saada võrgust lahtiühendamise eest erikaitset, sealhulgas tarbijakategooriad, kelle võib loetellu lisada üksnes pikaajalise ulatusliku kriisi korral. Loetelu peab olema kooskõlas riigi ja piirkonna tasandil kindlaks tehtud riskistsenaariumidega, mis on lisatud ohuvalmiduskavadesse, ja nende hinnangulise mõjuga.

Elektritarbijad, kellel võib olla õigus saada erikaitset lahtiühendamise eest, on näiteks:

—

energiasektor:

—	elektrienergia allsektor: elektrisüsteemi enda kriitilised vajadused, eelkõige need, mis on seotud tootmisvõimsuse ja tuumaohutuse säilitamisega, ning dišpetserkeskused;

—	gaasi allsektor: kriitilise tähtsusega gaasisüsteemirajatised gaasiseadmete ohutuse tagamiseks ning dišpetserkeskused;

—	naftatöötlemistehased ja rajatiste ohutuse seisukohast elutähtsad naftapumbajaamad;

—

transpordisektor:

—	õhutransport: suuremad lennujaamad ja nende tegevusega seotud juhtimisrajatised;

—	raudteetransport: olulised raudteetoimingud, kui need sõltuvad üldisest elektrivarustusest;

—	maanteetransport: liikluskorraldussüsteemid ja valgusfoorid;

—	meretransport: suuremad sadamad ja dokid ning nende tegevusega seotud juhtimisrajatised;

—	tervishoiusektor: tervishoiuasutused, kaasa arvatud haiglad ja erakliinikud;

—	veevarustus: olulised vee- ja kanalisatsioonirajatised;

—	digitaal- ja telekommunikatsiooniteenused, mille järjepidev toimimine on vajalik riigile;

—

turvalisuse ja julgeoleku valdkond:

—	riikliku/piirkondliku tähtsusega hädaabiteenused;

—	elanikkonnakaitserajatised;

—	relvajõudude paiknemise kohad, eelkõige need, mis toetavad elanikkonnakaitset;

—	avalik-õiguslikud või eraõiguslikud vanglad;

—	haldusasutused, mille järjepidev toimimine on vajalik riigile;

—	finantsteenused, mille järjepidev toimimine on vajalik riigile või kogu ELile;

—	sellise tööstusliku tootmise kohad, mille puhul reservenergia tootmine ei ole tööstusprotsesside jaoks piisav ja kus ühenduse katkestamine võib põhjustada olulisi ohutusprobleeme.

Need riigid, kes määravad siseriikliku õigusega kindlaks elektritarbijad, kellel on õigus saada erikaitset lahtiühendamise eest, peaksid loetelu pidevalt ajakohastama, võttes arvesse iga elemendi hinnangulist elektritarbimist.

Soovitatav on tagada, et elektritarbijatel, kellel on õigus saada erikaitset lahtiühendamise eest, oleks ka kindel talitluspidevuse kord, et säilitada piisav teenuste osutamine elektrikriisi korral, selle asemel et tugineda üksnes ohuvalmiduskavades sätestatud korrale.

Kõik elektritarbijad, kellel on õigus saada erikaitset lahtiühendamise eest, peaksid elektrikriisi korral vähendama oma koormust nii palju kui võimalik. Kui olukord halveneb ja tekib oht, et tarbijaid ei varustata elektriga piisavalt, tuleks esmatähtsaks pidada inimohvrite ärahoidmist ja selliste katastroofide ohu minimeerimist, millega võivad kaasneda inimohvrid või suur kahju.

2.1.4. Abi andmise algus ja lõpp

Määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid kokku leppima, millisel juhul abi andmine käivitub ja peatub. Seda tuleb teha vastavalt vajalikule tehnilisele, õigus- ja finantskorrale.

Artikli 2 punktis 9 on mõiste „elektrikriis“ määratletud kui tekkinud või tekkida võiv ähvardav olukord, kus on märkimisväärne elektripuudus, nii nagu liikmesriigid seda on määratlenud ja oma ohuvalmiduskavades kirjeldanud, või olukord, kus elektrit ei ole võimalik klientidele tarnida. Pärast seda, kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus on välja kuulutanud elektrikriisi, tuleks võimalikult suures ulatuses rakendada kõiki kokkulepitud meetmeid.

Abi taotlemise käivitaja tuleks määrata kindlaks mis tahes sellise tekkinud või tekkida võiva ähvardava olukorra puhul, kus elektrikriisi mõju ärahoidmiseks või minimeerimiseks on eeldatavasti vaja mitteturupõhiseid meetmeid.

Eelkõige juhul, kui elektritarbijate kategooriad, kellel on õigus saada erikaitset lahtiühendamise eest, on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses, tuleks abi taotlemise käivitumine kindlaks määrata seoses tekkinud või tekkida võiva ähvardava olukorraga, kus liikmesriik ei suuda tagada kaitset lahtiühendamise eest elektritarbijate kategooriatele, mis on kindlaks määratud seoses avaliku ohutuse ja isikliku julgeolekuga, hoolimata kõigist liikmesriigi turupõhistest ja mitteturupõhistest meetmetest. Nende liikmesriikide puhul, kes ei määra siseriiklikus õiguses kindlaks elektritarbijate kategooriaid, kellel on õigus saada erikaitset lahtiühendamise eest, tuleks abi taotlemise käivitumine kindlaks määrata seoses tekkinud või tekkida võiva ähvardava olukorraga, kus liikmesriik ei suuda tarnida oma avaliku ohutuse ja isikliku julgeoleku kaitsmiseks vajalikku elektrikogust.

Iga ohuvalmiduskavas kindlaks määratud riskistsenaariumi puhul peaksid liikmesriigid täpsustama käivitava sündmuse. Tegemist võib olla talitusega seotud või sellest sõltumatu sündmusega. Talitusega seotud sündmused võivad olla reguleeritavuse kadumine, tasakaalu puudumine tootmise ja nõudluse vahel, reservide puudumine või suutmatus tarnida elektrit süsteemi osade füüsilise kahjustuse tõttu. Talitusest sõltumatud sündmused võivad olla näiteks välised julgeolekuohud.

Abimehhanismi kuritarvitamine põhjendamatu abitaotluse esitamise näol on väga ebatõenäoline, kuna enne abimehhanismi käivitumist peavad olema täidetud karmid nõuded.

Ilma et see piiraks liikmesriikide vastavates piirkondlikes või kahepoolsetes kokkulepetes kokkulepitut, tuleks abiandmiskohustuse kohaldamine lõpetada, kui:

—

abi taotlenud liikmesriik teatab abi andvale liikmesriigile/abi andvatele liikmesriikidele, et ta suudab taas tarnida elektrit oma elektritarbijatele, kellel on õigus erikaitsele lahtiühendamise eest, või tagada elektrienergiaga varustamise, mis on vajalik avaliku ohutuse ja isikliku julgeoleku kaitsmiseks;

—

abi andev liikmesriik ei saa enam varustada oma elektritarbijaid, eelkõige neid, kellel on õigus saada erikaitset lahtiühendamise eest, või ei suuda enam tagada elektrienergiaga varustamist, et kaitsta avalikku ohutust ja isiklikku julgeolekut oma süsteemi toimimise halvenemise tõttu.

Samuti on võimalik, et vaatamata jätkuvale suurele elektrikriisile oma riigis otsustab algselt abi taotlenud liikmesriik paluda abi andmise peatamist näiteks seetõttu, et ta ei suuda maksta.

2.1.5. Ülesanded ja kohustused

Lõplik vastutus abimehhanismi haldamise eest peaks lasuma liikmesriikidel. See hõlmab eelkõige otsust taotleda abi ja jälgida üldiselt seda, kuidas konkreetsete ülesannete täitmise eest vastutavad üksused rakendavad kõnealust mehhanismi. Määrusega ei ole ette nähtud uute spetsiifiliste üksuste loomist. Liikmesriikidel soovitatakse võimaluse korral anda ülesanded olemasolevatele üksustele või, eriolukorras, uutele üksustele, võttes arvesse nende organisatsioonilist struktuuri ja kogemusi kriiside ohjamisel ja hädaolukorras reageerimisel. Selleks et vähendada kulusid, eelkõige püsikulusid, peaksid liikmesriigid võimaluse korral kasutama olemasolevaid mehhanisme. Siin on juhtpõhimõte see, et abi tuleks anda tulemsulikult ja tõhusalt.

Määruse kohaselt vastutavad raamistiku rakendamise eest pädevad asutused, kelle ülesanded ja kohustused on selgelt määratud asjaomastele osalistele, näiteks riiklikule kriisikoordinaatorile, tegevuse koordinaatorile või asjaomastest riiklikest kriisijuhtidest, põhivõrguettevõtjatest, riiklikust reguleerivast asutusest ja elektriettevõtjatest koosnevale meeskonnale. Pädevatel asutustel on ka parimad võimalused valmistada koos teiste liikmesriikide pädevate asutustega ette piirkondlikke ja kahepoolseid kokkuleppeid. Need kokkulepped moodustavad hiljem abi õigusliku aluse, mis hõlmab sh hüvitise maksmist ja rahalist arveldamist pärast abi osutamist. Ka on kõige parem, kui liikmesriigid ja nende pädevad asutused vastutavad abitaotluse esitamise ja vastuvõtmise, meetmete kooskõlastamise ning abitaotluse peatamise teate saatmise eest. Rahaline vastutus hüvitise maksmise eest peaks lõppkokkuvõttes lasuma samuti liikmesriikidel, et anda piisav kindlus õiglase hüvitise õigeaegse maksmise kohta.

Võttes arvesse iga liikmesriigi tehnilisi ja õiguslikke piiranguid, on riigi reguleerivatel asutustel parimad võimalused, et juhtida kulude hüvitamise arvutamist või vähemalt osaleda selles. Vajaliku elektrikoguse kulutõhusa saatmise eest peaksid eelistatavalt vastutama põhivõrguettevõtjad.

Põhivõrguettevõtjatel on piirkondlike koordineerimiskeskuste ja piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite toetusel (kuni piirkondlike koordineerimiskeskuste loomiseni) parimad võimalused võtta vastutus kõigi tehniliste aspektide koordineerimise ja kõigi vajalike talitusmeetmete rakendamise eest, kui abi kohaldatakse. Liikmesriigis abi andmise eest vastutav üksus võiks olla ka see üksus, kelle ülesanne on koguda elektrienergia- ja lisakulude nõudeid, kontrollida neid ja suunata need abi saanud liikmesriigi vastutavale üksusele. Sellega seoses sobiks kasutada ühtset kontaktpunkti. Liikmesriikidel soovitatakse määrata kindlaks ja leppida kokku, millise üksuse ülesanne on koguda ja suunata edasi tarbimise piiramisest tulenevaid hüvitamisnõudeid.

Kui liikmesriikidevaheliste piirkondlike ja kahepoolsete kokkulepetega nähakse ette vahendaja tegevus, annaks see kõigile osalistele kindluse nii hüvitatavate kulude maksmisel kui ka nende arvutamisel. Vahendaja aitaks lahendada makstava hüvitise suurusega seotud võimalikke erimeelsusi.

2.1.6. Piirkondlike ja kahepoolsete kokkulepete õiguslik vorm

Piirkondlike ja kahepoolsete kokkulepete õigusliku vormi kohta puuduvad sõnaselged nõuded. Liikmesriigid võivad vabalt valida õigusliku vormi, millega nähakse ette õigused ja kohustused abimehhanismi kohaldamise korral. Õigus taotleda abi ja kohustus anda abi on sätestatud määruse artiklites 14 ja 15. Piirkondlike ja kahepoolsete kokkulepetega määratakse kindlaks, kuidas selliseid liidu õigusega kehtestatud õigusi ja kohustusi järgitakse. Kokkulepped on talitusliku iseloomuga, mitte poliitilised. Sõltuvalt iga liikmesriigi siseriikliku õiguse nõuetest võib rakendamiseks piisata sellest, kui asjaomased asutused sõlmivad siduva halduskokkuleppe. See võib hõlmata olemasoleva piirkondliku või kahepoolse kokkuleppe sätteid, põhivõrguettevõtjatevahelisi kokkuleppeid või elektriettevõtjate konkreetseid loatingimusi, kui asjaomased pädevad asutused teostavad nende üle kontrolli. Teisalt ei oleks aga õiguslikult mittesiduv vahend, nt vastastikuse mõistmise memorandum, iseenesest piisav, sest sellega ei kaasne osalejate jaoks õiguslikke kohustusi. Seega ei vastaks üksnes vastastikuse mõistmise memorandumi kujul koostatud kokkulepe artikli 15 nõuetele luua õiguslikult siduv süsteem abi osutamiseks ja seda võidakse tõlgendada artikli 15 ebapiisava rakendamisena (6).

2.1.7. Abi enne piirkondlike ja kahepoolsete kokkulepete sõlmimist

Määruse artikli 15 kohaselt peaksid liikmesriigid elektrikriisi korral, kui liikmesriigid ei ole veel kokku leppinud kooskõlastatud meetmetes ega tehnilises, õigus- ja finantskorras, leppima kokku ajutistes meetmetes ja korras, sealhulgas õiglase hüvitise osas. Kui liikmesriik taotleb abi enne selliste kokkulepete sõlmimist, peaks ta kohustuma maksma õiglast hüvitist enne abi saamist.

2.1.8. Konfidentsiaalse teabe käsitlemine

Kõiki menetlusi, mis hõlmavad liikmesriike või määruse kohaseid liikmesriikide asutusi, tuleb rakendada kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, sealhulgas konfidentsiaalse teabe ja konfidentsiaalsete protsesside käsitlemise siseriiklike eeskirjadega. Kui see viib olukorrani, kus teavet ei või avalikustada, sealhulgas ohuvalmiduskavade osana, võib asjaomane liikmesriik või asutus esitada selle kohta mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või peab selle esitama taotluse korral.

Komisjon, ACER, elektrivaldkonna koordineerimise rühm, ENTSO-E, liikmesriigid, pädevad asutused, riiklikud reguleerivad asutused ja muud asjassepuutuvad asutused, üksused ja isikud, kes saavad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet, peavad tagama selle tundliku teabe konfidentsiaalsuse.

2.2. Tehniline kord

Tehnilise korra eesmärk on täpsustada kõiki vajalikke tehnilisi sätteid ja tingimusi, mis võimaldaksid abimehhanismi rakendada. See eeldab kohustuslikku eelnevat teabe jagamist asjaomase elektritaristu tehniliste võimaluste ja piirangute ning abi korras antava teoreetiliselt suurima võimaliku elektrikoguse kohta, ka tuleb hinnata tehnilisi piiranguid, mis muudaksid abi andmise keeruliseks. Kui esineb tehnilisi või muid piiranguid, soovitatakse liikmesriikidel kindlaks määrata mõlemale poolele vastuvõetavad kasutatavad lahendused ja nendes kokku leppida, et tagada vajalik piirkonnaülene võimsus abimehhanismi käivitamise korral.

Sõltuvalt iga liikmesriigi tehnilistest piirangutest võivad põhivõrguettevõtjatel, keda toetavad piirkondlikud koordineerimiskeskused, olla parimad võimalused võtta enda kanda kõigi tehniliste tahkude kooskõlastamine ja käitamismeetmete võtmine, arvestades nende teadmisi elektrisüsteemidest ja nende olemasolevaid piiriülese koostöö hädaabikavasid (7). Need olemasolevad koostööstruktuurid, kokkulepped ja kogemused peaksid olema abi osutamise aluseks. Igal juhul tuleks selgelt kindlaks teha üldraamistik (kui see on juba olemas) või see kehtestada, sealhulgas tehnilised tingimused, et koostöö vajaduse korral oleks tagatud õiguskindlus. Neid tehnilisi andmeid saab vajaduse korral ohuvalmiduskavades ajakohastada.

2.2.1. Tehnilised lahendused ja kooskõlastamine (artikli 15 lõike 2)

Tehnilised lahendused ja tehnilise korra võib kokku leppida asjaomase liikmesriigi taristu eri osade kohta. Nii saadakse selge ülevaade võimalikust abist ja tehnilistest piirangutest ning parem hinnang iga meetme (kui see on asjakohane) rakendamise kuludele. Kuna tekkivad hädaolukorrad võivad olla väga erinevad, on tähtis, et liikmesriikidel oleks lai valik võimalusi ja vahendeid. Soovitusliku mittetäieliku tehniliste lahenduste loetelu võib esitada tehniliste kokkulepete osas, nii et kumbki pool teaks, mida saab ette võtta abi andmiseks kas enne hädaolukorra ilmnemist või hädaolukorras. Abimeetmete modelleerimine võib olla sobiv sellisteks olukordadeks valmistumisel.

Elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (8) ning elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri (9) on üksikasjalikeks juhisteks põhivõrguettevõtjatele ja teistele asjakohastele sidusrühmadele selle kohta, kuidas nad peaksid tegutsema ja tegema koostööd, et tagada süsteemi talitluskindlus. Samuti ühtlustatakse nendega iga sünkroonala põhivõrguettevõtjate tehnilised standardid ja hädaolukorra protokollid. Selliste tehniliste juhiste eesmärk on tagada enamiku elektrialaste vahejuhtumite tulemuslik käsitlemine käitamistasandil. Selleks et lahendada elektrikriisiolukordi, millel võib olla suurem ulatus ja mõju ning mille korral ainuüksi turu- ja süsteemikäitamiseeskirjadest enam ei piisa, peaksid liikmesriigid kokku leppima konkreetsetes meetmetes, mis lähevad kaugemale põhivõrguettevõtjate kohustusest selliseid olukordi vältida, nendeks valmistuda ja neid hallata. Isegi kriisiolukordades tuleks järgida siseturueeskirju ja süsteemikäitamiseeskirju, mis sisalduvad süsteemikäitamissuunistes ning elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirjades (millega reguleeritakse tehingute piiramist, piirkonnaülese võimsuse pakkumise piiramist võimsuse jaotamisel või graafikute esitamise piiramist).

Elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirjaga on kehtestatud põhivõrguettevõtjatele nõuded hädaolukorra, süsteemi kustumise ja taastamise seisundite haldamiseks ning süsteemi talitluse koordineerimiseks sellistes seisundites kogu liidus, sealhulgas turupõhise tegevuse peatamise kord, kaitsekava ja taastamiskava. Süsteemi kaitsekava kujutab endast tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, mida tuleb võtta, et vältida ülekandesüsteemis häiringu levimist või tõsisemaks muutumist, et sellega ära hoida lailevihäiringut ja süsteemi kustumist;

Tehniliste lahenduste ja tehnilise korra puhul tuleks täielikult ära kasutada piirkondliku koostöö võimalusi. Seetõttu peaks see kord hõlmama kokkulepitud tehnilisi samme, mis on vajalikud kriisi ärahoidmiseks, ning kokkulepitud tehnilisi samme, mis on vajalikud kriisi mõjude leevendamiseks ja kriisi puhkemisel selle eskaleerumise vältimiseks.

Mõned tehnilised lahendused on ennetavad, st neid rakendatakse aegsasti, et minimeerida tulevaste kriiside riski (näiteks koormuste ümberjaotamise kavandamine äärmuslikes talveolude esinemise korral või kavandatud katkestuste kestuse muutmine). Teisi kasutatakse vahetult enne sündmust, st kui on tõendeid, et kriis võib tekkida (ettevalmistusetapis). Veel on ka selliseid lahendusi, mida kasutatakse kriisi mõju ulatuse vähendamiseks või kestuse lühendamiseks.

Iga tehnilise lahenduse puhul soovitatakse, et ohuvalmiduskavad sisaldaksid teavet lahenduse võimsuse kohta (GWh/nädal), olenemata sellest, kas seda on praktikas juba kontrollitud, aega, mis kulub tegevuse alustamiseks alates otsuse tegemisest, võimalikku kestust, iga mõõtmise eest vastutavat üksust, sõltuvust muudest meetmetest, kõrvalmõju ja muid märkusi. Mitteturupõhiste lahenduste puhul tuleks vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile g näidata, kuidas need vastavad artiklis 16 sätestatud nõuetele.

Kui kriis on välja kuulutatud või seda on oodata, peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad, määratud elektriturukorraldajad, jaotusvõrguettevõtjad, riiklikud hädaolukordade koordinaatorid, pädevad asutused ja elektrienergia tarnimisega seotud üksused oma tegevuse kooskõlastama. Nad peaksid olema piisavalt varakult kaasatud abi andmist käsitlevate sätete üle peetavatesse aruteludesse ja neile tuleks võimaluse korral teha ülesandeks koostöö abistamiskorra elluviimiseks.

Erandjuhul, kui piirkonnaülest võimsust on turule pakutud, kuid see on jäänud kasutamata, peaks põhivõrguettevõtjatel olema õigus seda võimsust kasutada.

2.2.2. Tehniline teave varajase hoiatuse ja kriisi väljakuulutamise kohta (artikkel 14) ning artikli 15 lõike 3 kohane hindamismetoodika (mida tuleks uuesti hinnata, lähtudes tehnilisest suutlikkusest anda abi, kui seda kriisi ajal vajatakse)

Läbipaistvuse huvides ja vajaliku abi üle peetavate arutelude pidamiseks peaksid liikmesriigid teavitama teisi liikmesriike (st võimalikke abiandjaid) oma piirkondlikus kokkuleppes ja mis tahes edasistes kahepoolsetes kokkulepetes teoreetilisest maksimaalsest elektrikogusest, mida nad võivad taotleda, piirkonnaülese võimsuse staatusest ja piirist, võimalikust ajavahemikust, mil abi vajatakse, ning abi andmise käivitajast. Täpsed vajatavad ja tarnitavad elektrikogused selguvad siiski alles abimeetme käivitamisel. Selliste teoreetiliste maksimaalsete elektrikoguste arvutamisel tuleks arvesse võtta vähemalt järgmisi elemente:

—	eeldatav elektri- ja energiapuudujääk ning selle puuduse eeldatav kestus, mis on tingitud tootmise ja/või piirkonnaülese võimsuse puudumisest;

—	eeldatava puudujäägi määramatus, mis tuleneb muutliku võimsusega taastuvenergia tootmise piiratud prognoositavusest, tegeliku nõudluse piiratud prognoositavusest ning tootmisvahendite võimalikust kavandamata seisakust;

—	liikmesriigi süsteemi eriomadused: võrkudevaheliste ühenduste seisund, kui see on asjakohane (katkestuste korral), veehoidlate veetase ja selle eeldatav areng, hoiustamisvõimsus, tarbimiskaja võimalused, võimalik kütusepuudus jne;

—	muud kriitilised käitamisnäitajad, mida kriis võib mõjutada (näiteks gaasipuudus võib mõjutada konkreetse piirkonna sagedusjuhtimisvõimet või vähendada sageduse hoidmise reservide ja automaatselt aktiveeritavate sageduse taastamise reservide olemasolevaid koguseid).

Võimalike elektrikoguste analüüsi hea lähtepunkt võib olla viimased hoo- ja lühiajalised piisavushinnangud. Varasemat teavet tuleks ajakohastada, kui uus teave on kättesaadav ja kui kriis tegelikult tekib, et hinnata uuesti nõudeid ja süsteemi seisundit.

2.2.3. Võrkude talitluskindlus

Riskistsenaariumide puhul võib arvesse võtta äärmuslikumaid sündmusi, muid ulatuslikke häiringuid, mida ei ole häiringute loetelus, (10) või muud talitluskindluse piiride ületamist, mida tuleb arvesse võtta. Tuleks läbi viia erihindamine, et teha kindlaks võimalikud talituskindlusega mitteseotud olukorrad ja võimalikud tegevussuunad nende lahendamiseks.

Tehnilises korras võib kirjeldada selliste üksikute elektrivõrkude tehnilisi võimalusi ja piiranguid, mida tuleb järgida, et elektrisüsteem oleks ohutu ja töökindel. Selline teave on tähtis nii abi andvatele kui ka abi saavatele liikmesriikidele.

2.2.4. Turureeglite järgimine

Määruse artikli 16 kohaselt peavad elektrikriisi ennetamiseks või leevendamiseks võetavad meetmed vastama elektrienergia siseturu eeskirjadele ja süsteemikäitamiseeskirjadele. Eelkõige peaksid turud jääma aktiivseks ja turupõhiseid meetmeid tuleks rakendada võimalikult suures ulatuses, st hinnad peaksid vastama nõudluse ja pakkumise tingimustele ning juurdepääs piiriülestele võrkudevahelistele ühendustele peaks vastama standardtingimustele. Kõrgeid hindu (nappuse tundides) tuleks pidada elektriturgude toimimises tavapäraseks, sest need on peamine vahend, mille abil käivitada täiendava elektri võrgus kättesaadavaks tegemine ja vastata nõudlusele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Samamoodi tuleb süsteemikäitamissuuniseid järgida süsteemi tava- ja häireseisundites ning elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise võrgueeskirja hädaolukorra-, kustumis- ja taastamisolekus.

2.2.5. Mitteturupõhiste meetmete rakendamine

Määruse artikli 16 kohaselt võib mitteturupõhiseid meetmeid elektrikriisi korral rakendada ainult:

—	viimase abinõuna, kui kõik turu pakutavad võimalused on ammendatud, või

—	kui on selge, et turupõhistest meetmetest üksi ei piisa elektritarnete edasise halvenemise vältimiseks.

Peale selle ei tohi mitteturupõhised meetmed põhjendamatult moonutada konkurentsi ega elektrituru tulemuslikku toimimist. Need peavad olema vajalikud, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja ajutised. Mitteturupõhised meetmed, mis kujutavad endast liikmesriikidevaheliste elektrivoogude piiramist, ei või minna kaugemale punktis 2.2.5.1 loetletud meetmetest ja neid võib võtta üksnes vastavalt kõnealuses punktis osutatud eeskirjadele.

Mitteturupõhised meetmeid tuleks rakendada võimalikult hilja, võttes arvesse kõige ajakohasemat teavet elektrisüsteemi olukorra kohta (süsteemi seisund ja prognoosid). Lisaks tuleks anda piisavalt aega liikmesriikide, põhivõrguettevõtjate, asjaomaste sidusrühmade ja piirkonna määratud elektriturukorraldajate teavitamiseks ning vajalike meetmete võtmiseks. Mitteturupõhiste meetmete kestus peaks olema võimalikult lühike ja nende kohaldamise asjakohased tunnid tuleb eelnevalt kindlaks määrata.

2.2.5.1. Mitteturupõhised meetmed, mis kujutavad endast liikmesriikidevaheliste elektrivoogude piiramist

Tehinguid võib piirata järgmistel juhtudel:

juba jaotatud piirkonnaülese võimsuse piiramine (nagu on osutatud komisjoni 26. septembri 2016. aasta määruse (EL) 2016/1719 (millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri) (11) artiklis 51 ja komisjoni 24. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1222 (millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised) (12) artiklis 72);

b)	piirkonnaülese võimsuse pakkumise piiramine võimsuse jaotamiseks (nagu on osutatud määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõikes 3 ja komisjoni 24. novembri 2017. aasta määruse (EL) 2017/2196 (millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri) (13) artikli 35 lõike 2 punktis a) või

c)	graafikute esitamise piiramine pärast järgmise päeva turu või päevasisese turu tulemust (nagu on osutatud komisjoni määruse (EL) 2017/1485 (14) artikli 111 lõikes 1 ja artikli 111 lõikes 2).

Järgmistes alajagudes kirjeldatakse iga juhtumi suhtes kohaldatavaid kehtivaid eeskirju.

a)	Juba jaotatud piirkonnaülese võimsuse piiramine (nagu on osutatud määruses (EL) 2016/1719 ja määruses (EL) 2015/1222)

Määruse (EL) 2016/1719 (millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri) artiklis 51 on sätestatud, et kõik põhivõrguettevõtjad peavad välja töötama ülekandeõiguste jaotamise ühtlustatud eeskirjad pikaajaliste ülekandeõiguste kohta. Piirkonnaülese võimsuse pikaajalise piiramise eeskirjad on kehtestatud ülekandeõiguste jaotamise ühtlustatud eeskirjade 9. jaotises (15).

Määruse (EL) 2015/1222 (millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised) artikli 72 lõikes 1 on sätestatud, et jaotatud piirkonnaülest võimsust võib piirata üksnes vääramatu jõu esinemise korral või hädaolukorras, kus põhivõrguettevõtja peab tegutsema kiiresti ning ümberjaotamine ja vahetuskauba tegemine ei ole võimalik. Igal juhul tuleb seda piirata koordineeritult pärast kontakteerumist kõigi põhivõrguettevõtjatega, keda see olukord otseselt mõjutab. Artikli 72 lõikes 3 on sätestatud, kuidas piiramist tuleb hüvitada.

b)	Piirkonnaülese võimsuse pakkumise piiramine võimsuse jaotamiseks (nagu on osutatud määruses (EL) 2019/943 ja määruses (EL) 2017/2196)

Piirkonnaülese võimsuse pakkumise piiramine võimsuse jaotamiseks on võimalik ainult siis, kui eeldatakse, et ülekandesüsteemi ei taastata tava- või häireseisundisse.

c)	Graafikute esitamise piiramine (nagu on osutatud määruses (EL) 2017/1485)

Graafikute piiramisest füüsilise võrgu või IKT-süsteemide (vahendid ja sidevahendid) kohalike probleemide tõttu tuleks teatada võimalikult kiiresti. IKT-probleemide puhul tuleks kehtestada alternatiivsed sidekanalid või varuprotseduurid, et vähendada IKT-probleemi mõju. Füüsilises võrgus esineva probleemi korral, mis põhjustab graafikute piiramist, tuleks riigi tasandi ohuvalmiduskavas kindlaks määrata sellekohane haldamis- ja hüvitamiskord.

2.2.5.2. Turu peatamine

Määruse (EL) 2017/2196 (millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri) artikli 35 lõikes 1 on kindlaks määratud juhtumid, mille puhul võib turupõhise tegevuse peatada.

Artikli 35 lõikes 2 on loetletud turutegevused, mille põhivõrguettevõtja võib ajutiselt peatada. Piirkonna põhivõrguettevõtjad peavad kokku leppima iga tegevuse peatamise otsuse ja selle otsuse põhjenduse suhtes.

Ükski piirkondlikult või kahepoolselt kokkulepitud kriisimeede ega riiklik mitteturupõhine meede ei tohiks põhjustada turutehingute peatamist muudel põhjustel kui need, mis on loetletud määruse (EL) 2017/2196 (millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri) artikli 35 lõikes 1.

2.3. Finantskord

Finantskorraga tuleks tagada, et abimehhanismi alusel tarnitud elektrienergia eest makstakse nõuetekohast hinda. See kord võib hõlmata kulude arvutamist, abi osutamise eest hüvitamist (sealhulgas hüvitis tarbimise piiramise eest) ning maksete tegemise korda, nagu asjaomased üksused on omavahel kindlaks määranud ja kehtestanud.

Finantskorraga ei tohiks kehtestada sobimatuid stiimuleid, mis võivad ise tekitada abivajaduse. Abi eest makstava hüvitisega tuleks katta üksnes tegelikult tehtud kulutused; see ei saa olla elektrienergiat tarniva üksuse kasuallikas. Abi saav liikmesriik peaks abi andnud liikmesriigile maksma saadud elektrienergia eest viivitamata õiglast hinda. Abi andev liikmesriik määrab seejärel kindlaks, kuidas neid vahendeid kasutatakse ja kuidas need sobivad kokku kehtivate tasakaaluarvelduseeskirjadega.

Hädaolukorras tarbimise piiramise eest makstav hüvitis, olgu tegemist tarbijatega, kelle tarbimist piiratakse piiriülese abi või riigisisese hädaolukorra tõttu, peab olema sama, nagu on ette nähtud riigisisese õigusega.

Eespool toodut arvestades võivad liikmesriigid kasutada olemasolevat riigisisest (tarbimise sunniviisilise piiramise eest makstava hüvitise) mehhanismi vaid riigisiseses hädaolukorras (st kui puudub abitaotlus). See jätab liikmesriigile võimaluse valida, kas maksta hüvitist tarbijatele, kelle tarbimist sunniviisiliselt piiratakse. Kui aga riigi hädaolukord nõuab piiriülese abi taotlemist, on olemas ka selline võimalus, et abi taotlenud riigilt saadud hüvitis jaotatakse kõigi nende tarbijarühmade vahel, kelle tarbimist on sunniviisiliselt piiratud, sõltumata sellest, kas tarbimist piirati enne või pärast abimeetme käivitamist. Selle poliitikavaliku puhul järgitaks skeemi, mille töötab välja abi andev liikmesriik, kuid see peaks eelistatavalt põhinema nn saamata energia hinnal. Teise võimalusena võivad liikmesriigid otsustada maksta abi osutamise eest saadud hüvitised keskselt hallatavasse abifondi. Sel juhul jäävad liikmesriigi riigisisesed tarbimise piiramise hüvitise maksmise mehhanismid riigi otsustada ning liikmesriikide eri käsitlused selles küsimuses ei põhjusta tarbijarühmade erinevat kohtlemist riigi piires juhul, kui antakse piiriülest abi, mille puhul hüvitamine on kohustuslik.

Abi eest makstav hüvitis koosneb peamiselt elektrihinnast ja lisakuludest, mis abi andval liikmesriigil tekivad seetõttu, et tuleb tagada elektrienergia liikumine üle piiri, ning need põhinevad tegelikel kuludel, mille hüvitamine on abi andva riigi õigusraamistikuga ette nähtud.

Elektrihinna kindlaksmääramisel võib kasutada eri lähenemisviise ja need võidakse finantskorra raames kokku leppida. Seejuures on aga oluline, et finantskorra raames oleks selgelt esitatud kokkulepitud lähenemisviis ja selle rakendamise tingimused ning et kõik teadaolevad elemendid (nt lisatasu, kui on otsustatud valida viimase tehingu hind pluss lisatasu) oleksid kindlaks määratud.

2.3.1. Elektrihind

Finantskord peab sisaldama viidet tarnitava elektrienergia hinnale ja/või hinna määramise meetodile, võttes arvesse mõju turutehingutele. Viimast tingimust võib mõista nii, et hind ega meetod ei tohi moonutada turgu ega tekitada kahjustavaid stiimuleid. Abi eest makstava hüvitise aluseks oleva elektrihinna määrab abi andev liikmesriik (kas turu alusel või muul viisil).

a) Turuhind

Juhtpõhimõtteks on see, et abimehhanismi raames tarnitava elektri hind ei tohi olla madalam kui turuhind, kuna see tekitaks kahjustavaid stiimuleid. Kui hind jääb vabaks ning see saab järgida elektrienergia nõudluse ja pakkumise dünaamikat, võib hind anda signaale isegi kriisi ajal.

Turuhindade puhul üldiselt on peamiseks teguriks turuintegratsiooni tase, mida peetakse lähtealuseks. Kui eeldatakse elektrienergia siseturu, sealhulgas tasakaalustamisturgude täielikku rakendamist, võib võrdlushinna esitada otse mis tahes tulevane keskkond, mis on loodud tasakaalustamisenergia vahetamiseks vastavalt elektrienergia tasakaalustamist käsitlevale komisjoni määrusele (EL) 2017/2195 (16). Võrdlushinna arvutamise metoodikat oleks vaja ainult juhul, kui tasakaalustamisturul ei ole enam kättesaadavaid pakkumusi (mis võib viidata samaaegsele kriisile) või kui turu eripära (st puhtalt riigisiseste tasakaalustamistoodete olemasolu) ei võimalda taotleval liikmesriigil neid aktiveerida. Kui tasakaalustamisturul enam pakkumusi ei ole (st turul ei ole rohkem kättesaadavaid ressursse), on viimane võimalik vahend koormuse vähendamine. Sel juhul peaks energiahind kajastama koormuse sellise vähendamise kulusid (vt punkt b).

b) Halduslik hinnakujundus/tarbimise sunniviisiline piiramine

Turuhinna puudumise korral võib olla vaja kasutada muid lähenemisviise elektrihinna määramiseks, näiteks viimast teadaolevat tasakaalustamisturu hinda või päevasisese turu hinda, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Teise võimalusena võib võrdlushinnana kasutada viimase teadaoleva elektritehingu või meetme hinda kas lisatasuga või ilma. Lisatasu kasutamist võib kaaluda, et katta vahe – kui selline vahe on olemas – viimase teadaoleva hinna ja tarbimise piiramise korral tarbijate saamata energia hinna vahel (VoLL) (17).

VoLL-i arvutust saab kasutada selleks, et määrata kindlaks nende klientide hind, kelle elektritarbimist abi andvas liikmesriigis sunniviisiliselt piiratakse. Nimetatud väärtus kajastab seda, millest asjaomane tarbijarühm on pidanud loobuma elektritarbimise piiramise tõttu. VoLL tuletamiseks tuleks kasutada määruse (EL) 2019/943 artiklis 11 osutatud metoodikat.

Tavaliselt on kindlaksmääratud väärtused kirjas ka riigi hädaolukorra lahendamise kavas tarbimise piiramise korralduses.

Samuti võib vaadata riigi pädeva või reguleeriva asutuse hinnakujundusmeetodit või kasutada mingit lähendit, nagu ostuoptsioonide hinda (18).

c) Valmisolek maksmiseks

Mõistlik oleks kindlaks määrata maksimumsumma, mida iga liikmesriik on valmis maksma elektrienergia eest kriisiolukorras. Maksimumväärtus oleks tõenäoliselt VoLL nende elektritarbijate kategooriate puhul, kellel on õigus saada konkreetses liikmesriigis erikaitset lahtiühendamise eest. Kui elektrihind on sellest kõrgem, ei ole liikmesriik enam huvitatud elektrienergiat abimeetme alusel hankima. Seda teavet aga ei pea tingimata kajastama finantskorras või hädaolukorra lahendamise kavades.

2.3.2. Muud kululiigid

Rahalised kokkulepped peaksid hõlmama ka muid kulukategooriaid, sealhulgas asjakohaseid ja mõistlikke kulusid seoses eelnevalt kehtestatud meetmetega (määruse artikli 15 lõige 4), mis tuleb hüvitada õiglaselt ja viivitamata. Lisakulud tuleks hoida minimaalsena ja vältida tuleks nende topeltarvessevõtmist, sest mõned lisakulude elemendid võivad juba kajastuda elektrihinnas.

a) Seotud ülekandekulud

Hüvitis peaks katma ülekandega seotud kulud, mis on seotud abikoguste jaoks vajaliku võimsusega.

b) Kahju, mida kannavad tarbijad, kelle tarbimist piirati sunniviisiliselt (hüvitis tarbimise piiramise eest)

Muude kulud võivad olla seotud kohustusega maksta hüvitist abi andvale liikmesriigile, sealhulgas tarbijatele, kelle tarbimist on sunniviisiliselt piiratud. Selliseid kulusid võib lisada hüvitisele, kui riigisisene õigusraamistik näeb ette kohustuse maksta lisaks elektrihinnale hüvitist tarbijatele, kelle tarbimist on sunniviisiliselt piiratud. Asjakohane arvutusmeetod tuleb lisada finantskorda. Võidakse kokku leppida, et tegelikult kantud kahju hüvitavad need üksused, kes kasutavad abimeetmega saadud elektrienergiat abi saavas liikmesriigis.

Kuid kahju, mida kandsid tarbijad, kelle tarbimist piirati sunniviisiliselt, saab hüvitada üksnes sel juhul, kui kahjutasu ei ole arvestatud elektrihinnas, mida abi taotlev liikmesriik peab maksma. Abi taotlenud liikmesriik ei peaks maksma ühe ja sama kulu eest hüvitist topelt.

c) Kohtumenetluse kulud abi andvas liikmesriigis

Muud kulud võivad olla seotud ka hüvitistega, mis tulenevad sellistest kohtumenetlustest, vahekohtumenetlustest või samalaadsetest menetlustest ja vaidluste lahendamisest, mis hõlmavad abi andvat liikmesriiki sellise abi andmisega seotud üksuste kaudu (määruse artikli 15 lõike 4 punkt b). Kuid sellist hüvitist makstakse ainult juhul, kui esitatakse tõend tekkinud kulude kohta.

Kui tekib kohtuvaidlus liikmesriigi ja abi andva üksuse vahel selle üle, kas hüvitis, mida maksab abi saav liikmesriik, on ikka piisav, peaksid olemas olema meetmed, mis kaitsevad abi saavat liikmesriiki. Võib esineda olukordi, kus asjaomane üksus ja üksuse asukoha liikmesriik lähevad üksteise vastu kohtusse seoses kõrgema elektrihinnaga või seoses suurema hüvitisega üksusele ning teevad kokkuleppe abi taotlenud liikmesriigi kahjuks, kuigi viimane ei osalegi kohtumenetluses. Sellist olukorda tuleks vältida.

Eespool nimetatud olukord erineb olukorrast, kus abi andva liikmesriigi äriühing algatab kohtumenetluse abi saava liikmesriigi üksuse vastu kas elektrihinna üle või tarbimise piiramise korral makstava hüvitise üle. Sel juhul kannab asjaomased kulud vaidluse kaotanud äriühing või üksus.

2.3.3. Võimalik õiglase hüvitise arvutamise meetod

Õiglase hüvitise arvutamiseks võib kasutada järgmisi meetodeid:

—	kõikide eespool kirjeldatud elementide summa;

—	raha ajaväärtus: makse tuleks teha viivitamata. Liikmesriigid võivad aga kokku leppida, millist viivisemäära kohaldada hüvitise suhtes, kui abi andmisest on möödunud mõistlik aeg ning täpne hüvitise summa on arvutatud ja kokku lepitud;

—	kokkulepe eri vääringuid kasutavate liikmesriikide vahel selle kohta, millises vääringus hüvitis arvutatakse, sealhulgas asjakohane vahetuskurss.

2.3.4. Kõiki asjakohaseid ja mõistlikke kulusid sisaldava hüvitise arvutamine ning hüvitise maksmise kohustus

Tõenäoliselt saab täpse arvutuse selle kohta, milline hüvitis tuleb maksta abi andvale liikmesriigile ja kõnealuse liikmesriigi üksustele, teha alles mõne aja möödudes pärast abimehhanismi raames taotletud elektrienergia tarnimist. Liikmesriigid võivad oma piirkondlikes või kahepoolsetes kokkulepetes kindlaks määrata selle, kuidas tuleb arvutada elektrihinda ja lisakulusid ning milline on mõistlik maksmise tähtpäev.

Teave tegelikult tarnitud elektrikoguste kohta ja muu asjakohane teave hüvitise arvutamise kohta tuleks saata asjaomasele kontaktisikule asjaomases liikmesriigis, kes on seotud abimeetmega, nii et mõlemad saaksid teha lõpliku hüvitise arvutuse. Sõltuvalt kohaldatavast meetmest võib teavet saada ülekandesüsteemihaldurilt, jaotussüsteemihaldurilt, strateegilise reservi haldurilt, tarnijalt või määratud elektriturukorraldajalt. Hüvitise arvutamise võib suunata teisele üksusele, mis on selleks eelnevalt kindlaks määratud.

2.3.5. Maksmiskord

Juhtpõhimõtteks on see, et tuleb järgida liikmesriigi olemasolevaid riigisiseste maksete ja hüvitiste menetlusi või tasakaalustamistüüpi toiminguid ning asjaomaseid rolle ja kohustusi ning neid alati võimaluse korral kohaldada liikmesriikidevahelise abi eest tehtavate hüvitiste maksmise suhtes. Liikmesriikidevahelistes kokkulepetes tuleks pöörata tähelepanu sellele, kuidas ühendada olemasolevaid riiklikke raamistikke või luua sidemed nende vahele. Abi laadist tulenevalt võib osutuda vajalikuks anda liikmesriigile või tema pädevale asutusele lõpliku finantsvastutuse kandja roll.

2.3.6. Ülesanded ja kohustused: kes kellele maksab ja kes korraldab maksmise

Kui abi andvas liikmesriigis on vabatahtlikud nõudluspoole meetmed endiselt võimalikud, tuleb säilitada juurdepääs asjaomasele keskkonnale ja piirkonnaülesele võimsusele. Piiriülesel ostjal peaks olema võimalik teha makseid samamoodi, nagu seda teeks elektri eest kohalik ostja vastavalt elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirjale.

Kui rakendatakse tarbimise piiramist, võidakse kasutada või kohaldada olemasolevaid õigusraamistikke, maksemenetlusi või asutust, kes vastutab maksete haldamise eest liikmesriigis, kes annab abi, või neid võib kohandada vastavalt sellele, nagu on vaja hüvitismaksete tegemiseks naaberriigist.

Lõplikud abisaajad on tarbijad. Tarbimise piiramise korral peab piiratud tarbimisega kaitseta tarbijale tarneid tegev tarnija olema kindel, et maksed jätkuvad, võttes arvesse abi alusel eraldatud koguseid. Makseid tuleks teha vastavalt asjaomase liikmesriigi hüvitussüsteemile. Võimalikke rolle ja kohustusi võib jaotada, nagu on kirjeldatud punktis 1.5.

2.3.7. Makseprotsessi etapid ja kirjeldus

Vastavalt olemasolevatele raamistikele ja sellele, kuidas liikmesriigid on kokku leppinud raamistikevaheliste seoste osas, tuleb kokkulepitud protsessid lisada finantskorda.

Eeldades, et pärast abi alusel elektrienergia tarnimist teevad liikmesriigid omavahel koostööd finantsküsimustes, aga eelkõige järelevalves, kontrollimises ja kaebuste edastamises, arvutab abi andnud liikmesriigi asjaomane üksus välja hüvitise suuruse, tuginedes tarnitud elektrikogusele, kokkulepitud hinnaelementidele ning kasutades kokkulepitud arvutusviisi ning esitab oma maksenõude abi taotlenud liikmesriigi asjaomasele üksusele. Abi taotlenud liikmesriik kinnitab saadud tarne, kontrollib arvutuse üle ning maksab selle eest nõutud tähtajaks, kui tal ei ole vastuväiteid. Liikmesriikide finantskord, näiteks hüvitise jaotamine või abi eest hüvitise nõudmine, toimib vastavalt riigisisestele eeskirjadele (nt võidakse otse kohaldada tarneid pakkuva üksuse või piiratud tarbimisega üksuse suhtes või tarbijad nad kannavad neid kulusid koos).

Tuleks kokku leppida hüvitise arvutamise tähtajad, kuidas toimub asjaomane kontrollimine ja makse tegemine. Sama kehtib kohaldatava õiguse ja vahekohtumenetluse võimaluste kohta, kui abimehhanismi kasutamisel tekib vaidlus.

3. JÄRELDUS

Tänu ohuvalmidust käsitlevale määrusele on poliitiline tahe anda liikmesriikidevahelist abi saabud tegelikkuseks. Lisaks ülendab see määrus abi kui riikliku tasandi kontseptiooni kogu Euroopa Liitu haaravaks kontseptsiooniks avaliku ohutuse ja isikliku julgeoleku tagamisel. Selleks et kaitsta avalikku ohutust ja isiklikku julgeolekut, kehtestatakse sellega kaugeleulatuvad õigused ja kohustused, mis annavad elektritarbijatele, kellel on õigus saada erikaitset võrgust lahtiühendamise eest, kindlustunde ja katkematu elektrivarustuse kindlusega. Käesolevas dokumendis toodud juhised annavad palju võimalusi abimehhanismi tööle rakendamiseks, kuid samas jätavad liikmesriikidele vabaduse valida endale kõige sobivamaid lahendusi.

(1) Vastavalt määruse artikli 12 lõikele 1 lepitakse piirkondlikud meetmed asjaomases piirkonnas kokku nende liikmesriikide vahel, kellel on artikli 15 kohaselt tehniline suutlikkus anda üksteisele abi. Selleks võivad liikmesriigid moodustada piirkonnas ka allrühmi ja leppida kahe- või mitmepoolselt kokku piirkondlikes meetmetes. Peale selle lepitakse kahepoolsed meetmed kokku nende liikmesriikide vahel, kes on omavahel otse ühendatud, aga ei kuulu samasse piirkonda.

(2) Abimehhanismi lõppeesmärk on kaitsta avalikku ohutust ja isiklikku julgeolekut, nagu on sätestatud määruse artikli 15 lõikes 2.

(3) Hinnalagesid ja tehnilisi pakkumispiire käsitlevad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/943 (milles käsitletakse elektrienergia siseturgu) (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54) artiklis 10.

(4) ELT L 158, 14.6.2019, lk 54.

(5) Määruses on „piirkond“ rühm liikmesriike, mille põhivõrguettevõtjatel on üks ja sama piirkondlik koordineerimiskeskus, millele on osutatud elektrimääruse artiklis 36.

(6) Vastastikuse mõistmise memorandumi vormis sõlmitud kokkuleppeid tuleks täiendada riiklike siduvate meetmetega, mis tagavad vastastikuse mõistmise memorandumi sätete kohaldamise.

(7) Näiteks: vastastikuse hädaabi teenistus. (MEAS) ja põhivõrguettevõtjatevahelised lepingud.

(8) Komisjoni 2. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.8.2017, lk 1).

(9) Komisjoni 24. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2196, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 54).

(10) Häiringute loetelud koostatakse vastavalt määruse (EL) 2017/1485 (ELT L 220, 25.8.2017, lk 1) artiklile 33.

(11) ELT L 259, 27.9.2016, lk 42.

(12) ELT L 197, 25.7.2015, lk 24.

(13) ELT L 312, 28.11.2017, lk 54.

(14) ELT L 220, 25.8.2017, lk 1.

(15) Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2. oktoobri 2017. aasta otsus nr 3/2017 põhivõrguettevõtjate ettepaneku kohta, milles käsitletakse pikaajaliste ülekandeõiguste jaotamise ühtlustatud eeskirju.

(16) Komisjoni 23. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 6).

(17) On juhtumeid, kus lisatasu katab vabastatud elektri kindlustusväärtuse.

(18) Ostuoptsioonid annavad ostuoptsiooni ostjale õiguse, kuid mitte kohustuse osta tulevikus teatav kogus elektrit kindlaksmääratud hinnaga. Optsiooni ostja maksab optsiooni kasutamise õiguse eest lisatasu. Optsioonid koosnevad täitmishinnast, hinnastamisperioodist, arveldusmeetodist ja lisatasust. Optsioonidega kaubeldakse börsidel või need võivad olla börsivälised kahepoolsed eratehingud.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 184

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 12. juuni 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2020/770, 8. juuni 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses müklobutaniili, napropamiidi ja sintofeeni jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2020/771, 11. juuni 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisa ja komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa toidu lisaaine annaato, biksiini, norbiksiini (E 160b) osas ( 1 )	25
	*	Komisjoni määrus (EL) 2020/772, 11. juuni 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 I, VII ja VIII lisa kitsede ja ohustatud tõugude transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate likvideerimismeetmete osas ( 1 )	43
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/773, 11. juuni 2020, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2020) 4023 all) ( 1 )	51
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2020/774, 8. juuni 2020, millega antakse Soome Vabariigile luba kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287	77
		SOOVITUSED
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2020/775, 5. juuni 2020, õiglase hüvitise põhielementide ja muude selliste põhielementide kohta, mis tuleb lisada liikmesriikidevahelistesse tehnilistesse, õiguslikesse ja rahastamiskokkulepetesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/941 (mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ) artikli 15 kohase abimehhanismi kohaldamiseks (teatavaks tehtud numbri C(2020) 3572 all)	79


	(1) EMPs kohaldatav tekst