5.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 177/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/740,

25. mai 2020,

mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit on võtnud kohustuse ehitada üles energialiit koos tulevikku suunatud kliimapoliitikaga. Kütusesäästlikkus on väga oluline element liidu kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030 ning energianõudluse vähendamise võtmetegur.

(2)	Komisjon hindas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1222/2009 (3) ning jõudis seisukohale, et selle sätteid on määruse tõhustamise eesmärgil vaja ajakohastada.

(3)	On asjakohane määrus (EÜ) nr 1222/2009 asendada, et selgitada ja ajakohastada selle teatavate sätete sisu, võttes arvesse rehvide tehnoloogia valdkonnas saavutatud edu.

(4)

Transpordisektori arvele langeb kolmandik liidu energiatarbimisest. Maanteetransport tekitas ligikaudu 22 % liidu kasvuhoonegaaside koguheitest 2015. aastal. Rehvid mõjutavad sõidukite kütusekulu 20–30 % ulatuses peamiselt veeretakistuse tõttu. Seepärast võiks rehvide veeretakistuse vähendamine aidata muuta maanteetransporti tunduvalt kütusesäästlikumaks ja seega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja transpordisektori CO2-heidet.

(5)	Maanteetranspordi CO2-heite vähendamise probleemi lahendamiseks on asjakohane, et liikmesriigid pakuksid koostöös komisjoniga stiimuleid ja töötaksid välja uuendusi kütusesäästlike ja ohutute C1-, C2- ja C3-klassi rehvide tootmiseks.

(6)

Rehve iseloomustavad mitu omavahel seotud näitajat. Ühe näitaja parandamine, näiteks veeretakistuse vähendamine, võib negatiivselt mõjutada teisi näitajaid, näiteks märjale teele vastavat haardevõimet, märjale teele vastava haardevõime parandamine võib aga suurendada rehvide sõidumüra. Rehvitootjaid tuleks innustada optimeerima kõiki näitajaid kehtivaid standardeid ületades.

(7)	Kütusesäästlikud rehvid võivad olla kulutõhusad, sest nende abil saavutatav kütusesääst enam kui kompenseerib rehvide kõrgema ostuhinna, mis tuleneb nende rehvide suurematest tootmiskuludest.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 661/2009 (4) on sätestatud rehvide veeretakistuse miinimumnõuded. Tänu tehnoloogia arengule on võimalik vähendada rehvide veeretakistusest tulenevat energiakulu märkimisväärselt rohkem, kui on ette nähtud kõnealuste miinimumnõuetega. Maanteetranspordi keskkonnamõju vähendamiseks on seega asjakohane ajakohastada rehvide märgistamise sätteid, et innustada lõppkasutajaid ostma kütusesäästlikumaid rehve, andes neile veeretakistuse näitaja kohta ühtlustatud teavet.

(9)	Rehvide märgistuse täiustamine annab tarbijatele asjakohasemat ja paremini võrreldavat teavet kütusesäästlikkuse, ohutuse ja müra kohta ja aitab neil teha rehve ostes kulutasuvaid ja keskkonnahoidlikke otsuseid.

(10)

Liiklusmüra on väga häiriv ja mõjub halvasti tervisele. Määruses (EÜ) nr 661/2009 on kehtestatud rehvide sõidumüra miinimumnõuded. Tänu tehnoloogia arengule on rehvide sõidumüra võimalik vähendada tunduvalt rohkem, kui on ette nähtud kõnealuste miinimumnõuetega. Liiklusmüra vähendamiseks on seega asjakohane ajakohastada märgistamise sätteid, et innustada lõppkasutajaid ostma parema sõidumüra näitajaga rehve, andes neile rehvide sõidumüra näitaja kohta ühtlustatud teavet.

(11)	Ühtlustatud teabe esitamine rehvide sõidumüra kohta lihtsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ (5) raames ka liiklusmüra vähendavate meetmete rakendamist ja aitab suurendada teadlikkust selle kohta, et rehvid mõjutavad liiklusmüra.

(12)

Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on samuti kehtestatud miinimumnõuded rehvide haardevõime kohta märjal teel. Tänu tehnoloogia arengule on võimalik parandada rehvide haardevõimet märjal teel tunduvalt rohkem, kui on ette nähtud kõnealuste miinimumnõuetega, ja seega vähendada pidurdusteekonda märjal teel. Liiklusohutuse suurendamiseks on seega asjakohane ajakohastada rehvide märgistamise sätteid, et innustada lõppkasutajaid ostma rehve, millel on parem haardevõime märjal teel, andes neile märjale teele vastava haardevõime näitaja kohta ühtlustatud teavet.

(13)	Et tagada kooskõla rahvusvahelise raamistikuga, viidatakse määruses (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 117 (6), milles on esitatud rehvide veeretakistuse, sõidumüra ning märjale teele vastava haardevõime ja lumeoludele vastava haardevõime mõõtmise meetodid.

(14)

Rehvimärgisel tuleks esitada teave selliste rehvide haardevõime kohta, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks rasketes lume- ja jääoludes. Teave lumeoludele vastava haardevõime kohta peaks põhinema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 kõige ajakohasemal liidu suhtes kohaldataval versioonil (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 117) ja selles sisalduv mäe sümboli piktogramm peaks olema lisatud sellise rehvi märgisele, mis vastab kõnealuses eeskirjas sätestatud väikseimatele lumeoludes haardumise indeksi väärtustele. Teave jääoludele vastava haardevõime kohta peaks pärast standardi ametlikku vastuvõtmist põhinema ISO standardil ISO 19447 ja jääoludes haardevõime piktogramm peaks olema lisatud sellise rehvi rehvimärgisele, mis vastab kõnealuses ISO standardis sätestatud väikseimatele jääoludes haardumise indeksi väärtustele. Kuni ISO standardi ISO 19447 vastuvõtmiseni tuleks jääoludele vastavat haardevõimet hinnata usaldusväärsete, täpsete ja korratavate meetoditega, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud tehnika taset. Jääoludele vastava haardevõime miinimumstandarditele vastava rehvi märgisel peaks olema I lisas sätestatud jääoludes haardevõime piktogramm.

(15)

Rehvide kasutamisel esinev kulumine tekitab suurel hulgal keskkonnale ja inimeste tervisele kahjulikke plastiosakesi. Komisjoni teatises „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ mainitakse vajadust leida lahendus plastiosakeste soovimatule eraldumisele rehvidest, muu hulgas selliste teavitusmeetmete abil nagu rehvide märgistamine ja rehvide miinimumnõuete sätestamine. Rehvide kulumisega on seotud läbisõidu mõiste, nimelt kui palju kilomeetreid rehv vastu peab, enne kui see tuleb turvise kulumise tõttu välja vahetada. Lisaks rehvide ja turvise kulumisele sõltub rehvi kasutusiga reast teguritest, nagu kulumiskindlus (mis hõlmab turvise koostist, mustrit ja rehvi struktuuri), teeolud, hooldus, rehvirõhk ja juhi sõidustiil.

(16)

Praegu ei ole veel sobivat katsemeetodit rehvide kulumise ja läbisõidu mõõtmiseks. Seepärast peaks komisjon tegema ülesandeks kõnealuse katsemeetodi väljatöötamise, võttes seejuures täielikult arvesse teaduse ja tehnika taset ning kõiki olemasolevaid ja kavandatavaid rahvusvahelisi standardeid ja norme ning tööstusharu tehtud tööd.

(17)

Protekteeritud rehvidel on oluline osa raskeveokite rehvide turul. Protekteerimine pikendab nende rehvide kasutusiga ja aitab täita ringmajanduse eesmärke, näiteks vähendada jäätmekoguseid. Märgistamisnõuete kohaldamine selliste rehvide suhtes aitaks oluliselt energiat säästa. Käesoleva määrusega tuleks ette näha protekteeritud rehvide toimivuse mõõtmiseks sellise sobiva katsemeetodi edaspidine lisamine, mida praegu veel ei kasutata.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 (7) kohaselt sätestatud energiamärgist, millega liigitatakse tooted energiatarbimise järgi klassidesse „A“ kuni „G“, tunnustab liidu tarbijatest üle 85 % kui selget ja läbipaistvat teabevahendit ning sellest on saanud edukas energiatõhusamate toodete propageerija. Rehvimärgise kujundust tuleks võimalikult vähe muuta, kuid rehvi näitajate eripäraga tuleks arvestada.

(19)

Ühtse rehvimärgise kasutamine rehvi näitajate kohta võrreldava teabe andmiseks aitab tõenäoliselt mõjutada lõppkasutajaid otsustama kütusesäästlikumate, pikka aega kestvate, ohutumate ja vaiksemate rehvide kasuks. Tõenäoliselt innustab see omakorda rehvitootjaid optimeerima rehvi näitajaid, mis aitaks muuta rehvide tarbimist ja tootmist kestlikumaks.

(20)

Lõpptarbijad, sealhulgas need, kes ostavad vahetusrehve, ja uutele sõidukitele rehvide ostjad, aga ka sõidukiparkide haldajad ja transpordiettevõtjad, on huvitatud täpsema teabe saamisest rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate kohta, sest neil on raske võrrelda eri rehvimarke, kui puudub märgistamissüsteem ja ühtlustatud katsetamiskord. Seepärast on asjakohane nõuda, et kõigil sõidukiga koos pakutavatel või sõidukile paigaldatud rehvidel oleks rehvimärgis.

(21)

Praegu on nõutud rehvimärgised sõiduautode rehvidel (C1‐klassi rehvid) ja kaubikute rehvidel (C2‐klassi rehvid), kuid mitte raskeveokite rehvidel (C3‐klassi rehvid). C3‐klassi rehvide korral on kütusetarbimine ja aastas läbisõidetud kilomeetrite arv suurem kui C1‐ või C2‐klassi rehvide puhul, seega on võimalik märkimisväärselt vähendada raskeveokite kütusekulu ja kasvuhoonegaaside heidet. Seega peaks C3‐klassi rehvid käesoleva määruse kohaldamisalasse lisama. C3-klassi rehvide täielik lisamine käesoleva määruse kohaldamisalasse on samuti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/956, (8) mis käsitleb uute raskeveokite CO2‐heite ja kütusekulu seiret ja aruandlust, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1242, (9) millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2‐heite normid.

(22)

Paljud lõppkasutajad teevad rehvide ostmise otsuse ilma rehvi nägemata, nii ei näe nad ka rehvile kinnitatud märgist. Sellistel juhtudel tuleb rehvimärgist lõppkasutajale enne ostuotsuse tegemist näidata. Rehvimärgise kujutamine müügikohas müüdavatel rehvidel ja tehnilistes tutvustusmaterjalides peaks aitama tagada, et nii turustajad kui ka võimalikud lõppkasutajad saavad ühtlustatud teavet rehvide näitajate kohta ostuotsuse tegemise kohas ja ajal.

(23)

Mõned lõppkasutajad teevad rehviostuotsuse enne müügikohta saabumist või ostavad rehve postimüügi teel või internetist. Selleks et ka need lõppkasutajad saaksid teha teadliku otsuse, muu hulgas kütusesäästlikkust, märjale teele vastavat haardevõimet ja sõidumüra käsitleva ühtlustatud teabe põhjal, tuleks rehvimärgiseid kasutada kõigis tehnilistes tutvustusmaterjalides ja teatavat tüüpi rehvide visuaalreklaamides, sealhulgas interneti kaudu kättesaadavates materjalides. Kui visuaalreklaamid puudutavad mitte üksnes konkreetset rehvitüüpi, vaid kogu rehvitüüpkonda, ei pea rehvimärgist näitama.

(24)

Võimalikele lõppkasutajatele tuleks anda teavet, mis selgitab rehvimärgise iga elementi ja selle tähtsust. See teave tuleks esitada kõigis tehnilistes tutvustusmaterjalides, näiteks tarnijate veebisaitidel, kuid see ei peaks olema nõutav visuaalreklaamides. Tehniliste tutvustusmaterjalide hulka ei tohiks lugeda reklaamimist reklaamtulpadel, ajalehtedes, ajakirjades ning raadio- ja telesaadetes.

(25)

Ilma et see piiraks liikmesriikide turujärelevalvekohustusi või tarnijate kohustust kontrollida toote vastavust, peaksid tarnijad tegema toote nõuetele vastavust käsitleva nõutava teabe elektrooniliselt kättesaadavaks toodete andmebaasis. Tarbijate ja turustajate jaoks asjakohane teave tuleks teha avalikult kättesaadavaks toodete andmebaasi avalikus osas. Kõnealune teave tuleks teha kättesaadavaks avatud andmetena, et anda mobiilirakenduste ja teiste võrdlusvahendite arendajatele võimalus seda kasutada. Lihtsat ja vahetut juurdepääsu toodete andmebaasi avalikule osale tuleks hõlbustada kasutajatele suunatud trükitud rehvimärgisel esitatava vahenditega, näiteks dünaamilise ruutkoodiga (QR‐kood).

(26)

Toodete andmebaasi nõuetele vastavuse osa suhtes tuleks kohaldada rangeid andmekaitsenorme. Toodete andmebaasi nõuetele vastavuse osas sisalduvad tehnilise dokumentatsiooni konkreetsed nõutud osad tuleks teha kättesaadavaks nii turujärelevalveasutustele kui ka komisjonile. Kui tehniline teave on tehnilise dokumentatsiooni hulka lisamiseks liiga tundlik, peaks turujärelevalveasutustel olema õigus saada vajaduse korral kõnealusele teabele juurdepääs tulenevalt tarnijate koostöökohustusest või tarnijate poolt toodete andmebaasi vabatahtlikult üles laaditud tehnilise dokumentatsiooni täiendavate osade kaudu.

(27)

Otse tarnijatelt ostmise asemel suureneb rehvide müük internetimüügi platvormide kaudu. Seetõttu peaksid veebimajutusteenuse osutajad võimaldama tarnija esitatud rehvimärgise ja tootekirjelduse kuvamist toote hinna läheduses. Nad peaksid turustajat teavitama rehvimärgise ja tootekirjelduse kuvamise kohustusest, kuid ei peaks vastutama rehvimärgisel ja tootekirjelduses esitatud teabe õigsuse ega sisu eest. Käesoleva määrusega veebimajutusteenuse osutajatele kehtestatud kohustused peaksid piirduma sellega, mis on mõistlik, ning need ei tohiks tähendada üldist kohustust jälgida teavet, mida nad talletavad, või otsida aktiivselt fakte või asjaolusid, mis viitavad tegevustele, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (10) artikli 14 lõikele 1 peaksid veebimajutusteenuse osutajad siiski juhul, kui nad soovivad kasutada selles sättes ette nähtud vastutusest vabastamist, kiiresti kõrvaldama teabe, mida nad talletavad oma teenuste saajate taotlusel ja mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele (nt puuduvad, mittetäielikud või ebaõiged rehvimärgised või tootekirjeldused), või blokeerima sellele juurdepääsu. Nad peaksid seda tegema niipea, kui kõnealune teave saab neile teatavaks, või juhul, kui tegemist on kahju hüvitamise nõuetega, niipea kui nad saavad sellist teavet, näiteks saades konkreetset teavet turujärelevalveasutuselt. Tarnija suhtes, kes müüb tooteid otse lõppkasutajatele oma veebisaidi kaudu, kehtivad samad kohustused, mida kohaldatakse turustajapoolsele kaugmüügile.

(28)

Veeretakistust, märjale teele vastavat haardevõimet, sõidumüra ja muid näitajaid tuleks mõõta usaldusväärsete, täpsete ja korratavate meetoditega, milles võetakse arvesse üldtunnustatud ajakohaseid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid. Sellised meetodid peaksid niipalju kui võimalik kajastama keskmise tarbija käitumist ning olema töökindlad, et vältida nii tahtlikku kui ka tahtmatut kõrvalehoidmist. Rehvimärgis peaks kajastama võrreldavaid tulemusi tegelikus kasutuses, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad vajadusest kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid laborikatseid, et lõppkasutajad saaksid rehve võrrelda ja tootjatel oleks võimalik vähendada katsetamise maksumust.

(29)

Juhul, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et tarnija ei ole taganud rehvimärgisel esitatud teabe täpsust, ning selleks, et suurendada tarbijate usaldust, peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 (11) artikli 3 punktis 37 määratletud riiklikud ametiasutused kontrollima, kas rehvimärgisel esitatud veeretakistusklass, märjale teele vastava haardevõime ja sõidumüra klassid ning muid näitajaid kajastavad piktogrammid vastavad tarnija poolt katsetulemuste ja arvutuste põhjal esitatud dokumentidele. Kõnealused kontrollid võib teha tüübikinnitusprotsessi käigus ning need ei nõua tingimata rehvi füüsilist katsetamist.

(30)

Rehvide märgistamist puudutavate nõuete täitmine tarnijate, hulgimüüjate ja teiste turustajate poolt on väga oluline, et tagada neile liidus ühetaolised tingimused. Seepärast peaksid liikmesriigid jälgima nõuete täitmist, tehes korrapäraseid järelkontrolle ning turujärelevalvet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1020 (12).

(31)

Nõuetele vastavuse kontrollimise lihtsustamiseks ja selleks, et anda lõppkasutajatele kasulik vahend ning pakkuda turustajatele alternatiivseid võimalusi tootekirjelduste saamiseks, tuleks rehvid kanda määruse (EL) 2017/1369 alusel loodud toodete andmebaasi. Kõnealust määrust tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(32)

Selleks et lõpptarbijad saaksid usaldada rehvimärgiseid, ei tohiks muud rehvimärgised, mis neid jäljendavad, olla lubatud. Samal põhjusel ei tohiks lubada muid täiendavaid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis võiksid tõenäoliselt lõppkasutajaid eksitada või segadusse ajada seoses rehvimärgisel kasutatavate näitajatega.

(33)	Käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide sätete rikkumise suhtes kohaldatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(34)

Energiatõhususe, kliimamuutuste leevendamise, liiklusohutuse ja keskkonnakaitse edendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus luua stiimuleid energiatõhusate ja ohutute rehvide kasutamiseks. Liikmesriikidel on õigus otsustada selliste stiimulite laadi üle. Kõnealused stiimulid peaksid vastama liidu riigiabi reeglitele ega tohiks endast kujutada põhjendamatuid turutõkkeid. Käesolev määrus ei piira selliste stiimulitega seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 107 ja 108 kohaselt tulevikus tehtavate riigiabimenetluste tulemusi.

(35)

Selleks et muuta rehvimärgise sisu ja vormi, kehtestada nõuded protekteeritud rehvide, rehvi kulumise ja läbisõidu kohta ning kohandada lisasid vastavalt teaduse ja tehnika arengule, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)

Kui on olemas usaldusväärne, täpne ja korratav meetod rehvi kulumise ja läbisõidu katsetamiseks ja mõõtmiseks, peaks komisjon hindama, kas on võimalik lisada rehvimärgisele teavet rehvi kulumise ja läbisõidu kohta. Kui komisjon esitab delegeeritud õigusakti ettepaneku rehvimärgise kulumist ja läbisõitu käsitleva teabe lisamiseks, peaks ta seda hinnangut arvesse võtma ning tegema sobivate katsemeetodite väljatöötamisel tihedat koostööd tööstuse, asjaomaste standardiorganisatsioonide, nagu Euroopa Standardikomitee (CEN), ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO), ja muude sidusrühmade huvide esindajatega. Rehvi kulumist ja läbisõitu käsitlev teave peaks olema ühemõtteline ja see ei tohi halvendada rehvimärgise kui terviku mõistetavust ja tõhusust lõppkasutajate jaoks. Selline teave aitaks ka lõppkasutajatel teha teadliku valiku seoses rehvide, nende kasutusea ja plastiosakeste soovimatu eraldumisega, mis omakorda aitaks kaitsta keskkonda, ja ühtlasi lubaks see tarbijatel hinnata rehvide kasutuskulusid pikema aja jooksul.

(37)	Rehve, mis on turule viidud enne käesoleva määruse nõuete kohaldamist, ei tuleks varustada uue rehvimärgisega.

(38)	Rehvimärgise suurus peaks jääma selliseks, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1222/2009. Rehvimärgis peaks sisaldama teavet haardevõime kohta lume- ja jääoludes ning QR‐koodi.

(39)

Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe artiklile 22 peaks nimetatud hindamine tuginema sellistele kriteeriumitele nagu tõhusus, tulemuslikkus, asjakohasus, sidusus ja lisaväärtus ning moodustama aluse võimalike tulevaste meetmete mõju hindamisele.

(40)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on maanteetranspordi ohutuse, tervisekaitse ning keskkonna- ja majandusliku tõhususe suurendamine sel teel, et lõppkasutajatele antakse teavet, mis võimaldab neil valida kütusesäästlikumaid, pikka aega kestvaid, ohutumaid ja vaiksemaid rehve, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna see nõuab ühtlustatud teavet lõppkasutajate jaoks, küll aga saab seda ühtlustatud õigusraamistiku ja tootjatele võrdsete võimaluste loomise vajadusest tulenevalt paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Määrus on sobiv õigusakt, sest sellega kehtestatakse selged ja üksikasjalikud õigusnormid, mis takistavad liikmesriikidel neid erinevalt üle võtta, ja seega tagatakse suurem ühtlus kogu liidus. Ühtlustatud õigusraamistik liidu, mitte liikmesriikide tasandil vähendab tarnijate kulusid ning tagab võrdsed võimalused ja kaupade vaba liikumise siseturul. ELi lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)	Määrus (EÜ) nr 1222/2009 tuleks seepärast tunnistada kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik märgistamise abil ühtlustatud teabe andmiseks rehvide näitajate kohta, et võimaldada lõppkasutajatel teha rehvide ostmisel teadlik valik, et suurendada madala müratasemega, kütusesäästlike, pikka aega kestvate ja ohutute rehvide edendamise kaudu ohutust, tervise kaitset ning maanteetranspordi majanduslikku tasuvust ja keskkonnasäästlikkust.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse turule lastavate C1-, C2- ja C3-klassi rehvide suhtes.

Protekteeritud rehvidele esitatavaid nõudeid kohaldatakse siis, kui on olemas sobiv katsemeetod selliste rehvide toimivuse mõõtmiseks vastavalt artiklile 13.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	professionaalsed maastikurehvid;

b)	rehvid, mis on ette nähtud paigaldamiseks üksnes nendele sõidukitele, mis on esmakordselt registreeritud enne 1. oktoobrit 1990;

c)	ajutiselt kasutatavad T-tüüpi varurehvid;

d)	rehvid, mille nimikiirus on alla 80 km/h;

e)	rehvid, mille velje nimiläbimõõt ei ületa 254 mm või on vähemalt 635 mm;

f)	rehvid, mis on varustatud veoomadusi parandavate lisaelementidega, näiteks naastrehvid;

g)	rehvid, mis on ette nähtud paigaldamiseks üksnes võidusõiduks kasutatavatele sõidukitele;

h)	kasutatud rehvid, välja arvatud juhul, kui need on imporditud kolmandast riigist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„C1-klassi rehvid“, „C2-klassi rehvid“ ja „C3-klassi rehvid“ – määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 8 lõikes 1 määratletud vastavatesse rehviklassidesse kuuluvad rehvitüübid;

2)	„protekteeritud rehv“ – kasutatud rehv, mille kulunud turvis on taastatud uue materjaliga;

3)	„ajutiselt kasutatav T-tüüpi varurehv“ – ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurehv, mis on sobiv kasutamiseks standard- või tugevdatud rehvist suurema rehvirõhuga;

4)	„professionaalsed maastikurehvid“ – eriotstarbeliste rehvide alarühma kuuluvad rehvid, mida kasutatakse peamiselt rasketes maastikutingimustes;

5)	„rehvimärgis“ – graafiline diagramm trükitud või elektroonilisel kujul, sealhulgas kleebise vormis, mis sisaldab sümboleid, et teavitada lõpptarbijaid rehvide või rehvipartii toimivusest võrreldes I lisas sätestatud näitajatega;

6)	„müügikoht“ – rehvide esitlemise või ladustamise ja müümise koht, sealhulgas autosalongid, kus lõppkasutajatele müüakse rehve, mis ei ole sõidukitele paigaldatud;

7)	„tehnilised tutvustusmaterjalid“ – trükitud või elektrooniline dokumentatsioon, mida toodab tarnija lisaks reklaamile ja mis sisaldab vähemalt IV lisas sätestatud teavet;

8)	„tootekirjeldus“ – standardne trükitud või elektroonilises vormis dokument, mis sisaldab III lisas sätestatud teavet;

9)	„tehniline dokumentatsioon“ – dokumentatsioon, mis on piisav võimaldamaks turujärelevalveasutustel hinnata rehvimärgise ja tootekirjelduse täpsust, sealhulgas VII lisa punktis 2 sätestatud teavet;

10)	„toodete andmebaas“ – määruse (EL) 2017/1369 artikli 12 alusel loodud toodete andmebaas;

11)	„kaugmüük“ – müügi-, rendi- või järelmaksuga müügi pakkumine posti teel, kataloogide, interneti või telefonimüügi kaudu või muul viisil, mille puhul ei saa eeldada, et potentsiaalne lõpptarbija esitletavat rehvi näeks;

12)	„tootja“ – määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 8 määratletud tootja;

13)	„importija“ – määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 9 määratletud importija;

14)	„volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tootja nimel seoses kindlate ülesannetega, mis tulenevad tootja kohustustest, mis on sätestatud käesoleva määruse nõuetes;

15)	„tarnija“ – liidus asuv tootja, sellise tootja volitatud esindaja, kelle asukoht ei ole liidus, või importija, kes laseb toote liidu turule;

16)	„turustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarnija ja kes teeb toote turul kättesaadavaks;

17)	„turul kättesaadavaks tegemine“ – määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 1 määratletud turul kättesaadavaks tegemine;

18)	„turule laskmine“ – määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 2 määratletud turule laskmine;

19)	„lõppkasutaja“ – tarbija, sõidukipargi haldaja või maanteetranspordiettevõtja, kes ostab või kavatseb osta rehve;

20)	„näitaja“ – rehvi omadus, mis rehvi kasutamisel mõjutab märkimisväärselt keskkonda, liiklusohutust või tervist, nt rehvi kulumine, läbisõit, veeretakistus, märjale teele vastav haardevõime, sõidumüra, haardevõime lumeoludes või haardevõime jääoludes;

21)	„rehvitüüp“ – rehvi versioon, mille kõikide ühikute puhul on rehvimärgisel samad tehnilised näitajad ning millel on sama tootekirjeldus ning tüübitähis;

22)	„lubatud hälve“ – turujärelevalveasutuste poolt või nende nimel teostatud kontrollkatsete suurim lubatud mõõtmis- ja arvutustulemuste hälve võrreldes deklareeritud või avaldatud parameetrite väärtustega, mis tuleneb laboritevaheliste katsetulemuste erinevustest;

23)	„rehvitüübi tähis“ – tavaliselt tähtnumbriline kood, mis eristab konkreetset rehvitüüpi teistest tarnija sama kaubanime või kaubamärgiga rehvitüüpidest;

24)	„võrdväärne rehvitüüp“ – rehvitüüp, mille sama tarnija on turule lasknud erineva rehvitüübi tähisega ning millel on samad rehvimärgise seisukohast olulised tehnilised näitajad ja sama tootekirjeldus kui mõnel teisel rehvitüübil.

Artikkel 4

Rehvide tarnijate kohustused

1. Tarnijad tagavad, et turule lastavatele C1-, C2- ja C3-klassi rehvidele lisatakse tasuta:

a)	iga üksikrehvi puhul kleebise kujul rehvimärgis, mis vastab II lisa nõuetele ning millel esitatakse teave ja klass iga I lisas sätestatud rehvi näitaja kohta ning tootekirjeldus, või

b)	iga ühest või mitmest ühesugusest rehvist partii kohta trükitud rehvimärgis, mis vastab II lisa nõuetele ning millel esitatakse teave ja klass iga I lisas sätestatud rehvi näitaja kohta ning tootekirjeldus.

2. Kaugmüügi teel müüdavate või müügiks pakutavate rehvide puhul peavad tarnijad tagama, et rehvimärgis kuvatakse toote hinna läheduses ning et tootekirjeldus on kättesaadav prinditud kujul, sealhulgas lõppkasutaja nõudmise korral. Internetis müüdavate või müügiks pakutavate rehvide puhul võivad tarnijad teha rehvimärgise kättesaadavaks konkreetse rehvitüübi jaoks pesastatud aknas.

Rehvimärgise suurus peab olema selline, et see on selgelt nähtav ning loetav ning selle mõõtude suhe peab olema sama, mis II lisa punktis 2.1 esitatud kirjelduses.

3. Tarnijad tagavad, et igas teatavat tüüpi rehvi visuaalreklaamis kujutatakse nimetatud rehvitüübi rehvimärgist. Kui visuaalses reklaamis esitatakse hind, tuleb rehvimärgis esitada hinna läheduses.

Internetis toimuva visuaalse reklaami puhul võivad tarnijad teha rehvimärgise kättesaadavaks pesastatud aknas.

4. Tarnijad tagavad, et kõigis teatavat tüüpi rehvi tehnilistes tutvustusmaterjalides esitatakse nimetatud rehvitüübi rehvimärgis ja et need sisaldavad IV lisas sätestatud teavet.

5. Tarnijad esitavad määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 37 määratletud asjakohasele riiklikule ametiasutusele asjaomaste klasside määramiseks kasutatud väärtused ja toimivust käsitleva lisateabe, mille nad esitavad rehvitüüpide rehvimärgisel vastavalt käesoleva määruse I lisale, ning käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele vastava rehvimärgise. See teave esitatakse käesoleva määruse artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt asjakohasele riiklikule ametiasutusele enne kõnealuste rehvitüüpide turulelaskmist, et kõnealune asutus saaks kontrollida rehvimärgise täpsust.

6. Tarnijad tagavad, et nende rehvimärgistel ja tootekirjeldustes esitatud teave on täpne.

7. Tarnijad võivad teha tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavaks muudele kui lõikes 5 osutatud liikmesriikide asutustele või taotluse korral asjaomastele riiklikele akrediteeritud asutustele.

8. Tarnijad teevad koostööd turujärelevalveasutustega ja võtavad enda algatusel või turujärelevalveasutuste nõudmisel viivitamata meetmeid sellistel juhtudel, kui rikutakse mingit käesolevas määruses sätestatud nõuet, mis kuulub nende vastutusalasse.

9. Tarnijad ei tohi pakkuda ega esitada selliseid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis ei vasta käesolevale määrusele ning mis võivad lõppkasutajaid I lisas sätestatud näitajate osas eksitada või segadusse ajada.

10. Tarnijad ei tohi pakkuda ega esitada rehvimärgiseid, mis jäljendavad käesolevas määruses sätestatud märgist.

Artikkel 5

Rehvide tarnijate kohustused toodete andmebaasi osas

1. Alates 1. maist 2021 sisestavad tarnijad enne pärast nimetatud kuupäeva toodetud rehvi turule laskmist toodete andmebaasi VII lisas sätestatud teabe.

2. Rehvide puhul, mis on toodetud ajavahemikul 25. juunist 2020 kuni 30. aprillini 2021, sisestab tarnija toodete andmebaasi VII lisas sätestatud teabe hiljemalt 30. novembriks 2021.

3. Kui rehvid on turule lastud enne 25. juunit 2020, võib tarnija sisestada toodete andmebaasi VII lisas sätestatud teabe.

4. Kuni veel toimub lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabe sisestamine toodete andmebaasi, teeb tarnija pärast turujärelevalveasutuselt vastava taotluse saamist tehnilise dokumentatsiooni elektroonilisel kujul kümne tööpäeva jooksul kättesaadavaks, et seda saaks kontrollida.

5. Kui tüübikinnitusasutus või turujärelevalveasutus peaks oma käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajama muud kui VII lisas esitatud teavet, peab neil olema võimalik sellist teavet tarnijalt saada pärast taotluse esitamist.

6. Kui rehvis tehakse muudatusi, mis on rehvimärgise või tootekirjelduse seisukohast olulised, käsitatakse toodet uut tüüpi rehvina. Tarnija teeb andmebaasi kande, kui teatavat tüüpi rehve ei lasta enam turule.

7. Pärast seda, kui teatavat tüüpi rehvi viimane ühik on turule lastud, säilitavad tarnijad toodete andmebaasi nõuetele vastavuse osas teavet selle rehvitüübi kohta viis aastat.

Artikkel 6

Rehvide turustajate kohustused

1. Turustajad tagavad, et

a)	müügikohas vastab rehvidel rehvimärgis II lisale ning on esitatud sellise kleebise kujul, mille tarnija esitab kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga a, mis on selgelt nähtaval kohal ja tervikuna loetav, ning et tootekirjeldus on kättesaadav, sealhulgas taotluse korral trükitud kujul, või

b)	enne sellise rehvi müümist, mis kuulub ühest või mitmest ühesugusest rehvist koosnevasse partiisse, on II lisas sätestatud nõuetele vastav trükitud rehvimärgis lõppkasutajale näidatud ja müügikohas rehvi läheduses selgelt nähtavalt esitatud ning et tootekirjeldus on kättesaadav.

2. Turustajad tagavad, et igas teatavat tüüpi rehvi visuaalreklaamis kujutatakse trükitud rehvimärgist. Kui visuaalses reklaamis esitatakse hind, tuleb rehvimärgis esitada hinna läheduses.

Teatavale rehvitüübile internetis tehtava visuaalse reklaami puhul võivad turustajad teha rehvimärgise kättesaadavaks pesastatud aknas.

3. Turustajad tagavad, et kõigis teatavat tüüpi rehvi tehnilistes tutvustusmaterjalides esitatakse rehvimärgis ja et need sisaldavad IV lisas sätestatud nõudeid.

4. Turustajad tagavad, et kui müüdavad rehvid ei ole lõppkasutajatele müügi ajal nähtavad, esitavad nad lõppkasutajale enne müüki rehvimärgise koopia.

5. Turustajad tagavad, et iga paberipõhise kaugmüügi korral on rehvimärgis nähtav ning lõppkasutajal on internetis vaba juurdepääs tootekirjeldusele ja ta saab tellida tootekirjelduse väljatrüki.

6. Telefonimüügi kaudu toimuvat kaugmüüki kasutavad turustajad teavitavad lõppkasutajaid näitajate klassidest rehvimärgisel ning teavitavad lõppkasutajaid, et neil on juurdepääs rehvimärgisele ja tootekirjeldusele, kasutades vaba juurdepääsuga veebisaiti ning tellides trükitud koopia.

7. Internetis müüdavate või müügiks pakutavate rehvide puhul peavad turustajad tagama, et rehvimärgis kuvatakse toote hinna läheduses ning tootekirjeldus on kättesaadav. Rehvimärgise suurus peab olema selline, et see on selgelt nähtav ning loetav, ning selle mõõtude suhe peab olema sama, mis II lisa punktis 2.1 esitatud kirjelduses.

Turustajad võivad teatavat tüüpi rehvi osas teha rehvimärgise kättesaadavaks pesastatud aknas.

Artikkel 7

Sõidukite tarnijate ja turustajate kohustused

Kui lõppkasutaja soovib omandada uue sõiduki, esitavad sõidukite tarnijad ja turustajad lõppkasutajale enne müüki sõidukiga koos pakutavate või sõidukile paigaldatud rehvide rehvimärgise ja asjaomased tehnilised tutvustusmaterjalid ning tagavad, et tootekirjeldus on kättesaadav.

Artikkel 8

Veebimajutusteenuse osutajate kohustused

Kui direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 osutatud veebimajutusteenuse osutaja lubab müüa rehve oma veebisaidi kaudu, võimaldab teenuseosutaja kuvada tarnija esitatud rehvimärgise ja tootekirjelduse hinna läheduses ning teavitab turustajat kohustusest rehvimärgis ja tootekirjeldus nähtavaks teha.

Artikkel 9

Katse- ja mõõtmismeetodid

Teave, mida tuleb esitada artiklite 4, 6 ja 7 kohaselt rehvimärgisel esitatavate näitajate kohta, hangitakse vastavalt I lisas osutatud katsemeetoditele ning V lisas osutatud laborite kooskõlastusmenetlusele.

Artikkel 10

Kontrollimenetlus

Liikmesriigid hindavad iga I lisas sätestatud näitaja kohta esitatud klasside vastavust kooskõlas VI lisas sätestatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 11

Liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid ei tohi takistada käesoleva määrusega kooskõlas olevate rehvide turule laskmist ega kasutusele võtmist oma territooriumil.

2. Kui liikmesriigid kehtestavad stiimuleid, kehtivad need vaid A- ja B-klassi rehvide suhtes seoses veertakistusjõu või käsitletud märjale teele vastava haardevõimega vastavalt I lisa A või B osa tähenduses. Käesoleva määruse kohaldamisel ei peeta stiimuliteks maksustamis- ega fiskaalmeetmeid.

3. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/1020 kohaldamist, kui määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 37 määratletud asjakohasel riiklikul ametiasutusel on piisavalt põhjust arvata, et tarnija ei ole taganud rehvimärgisel esitatud teabe täpsust vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 6, kontrollib ta, et klassid ja muu rehvimärgisel esitatud toimivust käsitlev teave vastavad tarnija poolt vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 5 esitatud näitajatele ja dokumentatsioonile.

4. Määruse (EL) 2019/1020 kohaselt tagavad liikmesriigid, et riiklikud turujärelevalveasutused kehtestavad käesoleva määruse nõuete järgimiseks müügikohtade regulaarse ja pistelise kontrollimise korra.

5. Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid karistuste ja nende täitmise tagamise mehhanismide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse või vastavate delegeeritud õigusaktide sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 1. mail 2021 kõnealustest õigusnormidest ja meetmetest, millest ei ole veel teatatud, ning teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 12

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrollimine

1. Käesoleva määrusega ja selle alusel vastu võetud asjakohaste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud rehvide suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2019/1020.

2. Komisjon innustab ja toetab rehvide märgistamise turujärelevalvega seotud koostööd ja teabevahetust nende liikmesriikide asutuste vahel, kes vastutavad turujärelevalve või liidu turule sisenevate rehvide kontrollimise eest, ning nimetatud asutuste ja komisjoni vahel, eelkõige kaasates senisest enam rehvimärgistuse halduskoostöörühma.

3. Määruse (EL) 2019/1020 artikli 13 kohaselt koostatud liikmesriikide turujärelevalveprogrammid hõlmavad meetmeid, millega tagatakse käesoleva määruse tulemuslik jõustamine.

4. Turujärelevalveasutused võivad käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud asjaomaste delegeeritud õigusaktide tarnijapoolse mittejärgimise korral tarnijatelt sisse nõuda dokumentide kontrollimisest ja toote füüsilisest katsetamisest tulenevad kulud.

Artikkel 13

Delegeeritud õigusaktid

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta:

a)	II lisa seoses rehvimärgise sisu ja vormiga;

b)	I lisa D ja E osa ning II, III, IV, V, VI ja VII lisa, kohandades neis sätestatud väärtusi, arvutusmeetodeid ja nõudeid tehnika arenguga.

2. Hiljemalt 26. juuniks 2022 võtab komisjon kooskõlas artikliga 14 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse lisades uued nõuded protekteeritud rehvide kohta esitatavale teabele, tingimusel et sobiv katsemeetod on olemas.

3. Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et lisada rehvide kulumise ja läbisõidu parameetreid või teabele esitatavaid nõudeid, niipea kui Euroopa või rahvusvahelised standardiorganisatsioonid saavad kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid rehvide kulumise ja läbisõidu testimiseks ja mõõtmiseks, ning eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a)	komisjon on teostanud põhjaliku mõju hindamise ja

b)	komisjon on asjaomaste sidusrühmadega nõuetekohaselt konsulteerinud.

4. Kui see on asjakohane, küsib komisjon delegeeritud õigusaktide väljatöötamise käigus rehvimärgiste sisu ja vormi kohta arvamust liidu tarbijate esindajate rühmadelt, tagamaks, et rehvimärgised on selgelt arusaadavad, ning avaldab tulemused.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 25. juunist 2020. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15

Hindamine ja aruandlus

Hiljemalt 1. juuniks 2025 korraldab komisjon käesoleva määruse hindamise ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Kõnealuses aruandes hinnatakse, kui tulemuslikult on käesolev määrus ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid aidanud lõpptarbijatel valida paremate näitajatega rehve, võttes arvesse käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide mõju ettevõtjatele, kütusekulule, ohutusele, kasvuhoonegaaside heitele, tarbijate teadlikkusele ning turujärelevalve meetmetele. Samuti hinnatakse kulusid ja kasu, mida annab kohustuslik sõltumatu kontroll, mida teeb kolmas osaline, kes kontrollib rehvimärgisel esitatud teavet, võttes arvesse kogemusi, mis on saadud määruses (EÜ) nr 661/2009 sätestatud laiemas raamistikus.

Artikkel 16

Määruse (EL) 2017/1369 muutmine

Määruse (EL) 2017/1369 artikli 12 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	aidata turujärelevalveasutustel täita oma ülesandeid, mis tulenevad käesolevast määrusest ja asjakohastest delegeeritud õigusaktidest, hõlmates muu hulgas nende jõustamist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/740 (*1).

Artikkel 17

Määruse (EÜ) nr 1222/2009 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1222/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 1. maist 2021.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt käesoleva määruse VIII lisa vastavustabelile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2020

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

Eesistuja

A. METELKO-ZGOMBIĆ

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 280.

(2) Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 25. veebruari 2020. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 105, 31.3.2020, lk 1). Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).

(6) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 117: ühtsed sätted, milles käsitletakse rehvide tüübikinnitust seoses veeremismüra ja märghaarduvusega ja/või veeretakistusega [2016/1350] (ELT L 218, 12.8.2016, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta määrus (EL) 2018/956 uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta (ELT L 173, 9.7.2018, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(13) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

I LISA

REHVIDE NÄITAJATE MÄÄRAMINE KATSELISELT JA MÕÕTMISE TEEL NING NÄITAJATE KLASSIFITSEERIMINE

A osa. Kütusesäästlikkuse klassid ja veeretakistustegur

Kütusesäästlikkuse klass esitatakse rehvimärgisel ja määratakse veeretakistusteguri (RRC, N/kN) alusel vastavalt allpool esitatud tabelis täpsustatud klassidele A–E; veeretakistustegurit mõõdetakse kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisaga ning kooskõlastatakse V lisas esitatud laborite kooskõlastusmenetluse abil.

Kui rehvitüüp kuulub rohkem kui ühte rehviklassi (nt C1 ja C2), tuleb kõnealuse rehvitüübi kütusesäästlikkuse klassi määramisel kasutada skaalat, mida kohaldatakse kõrgema rehviklassi suhtes (nt C2, mitte C1).

	C1-klassi rehvid	C2-klassi rehvid	C3-klassi rehvid
Kütusesäästlikkuse klass	RRC, N/kN	RRC, N/kN	RRC, N/kN
A	RRC ≤ 6,5	RRC ≤ 5,5	RRC ≤ 4,0
B	6,6 ≤ RRC ≤ 7,7	5,6 ≤ RRC ≤ 6,7	4,1 ≤ RRC ≤ 5,0
C	7,8 ≤ RRC ≤ 9,0	6,8 ≤ RRC ≤ 8,0	5,1 ≤ RRC ≤ 6,0
D	9,1 ≤ RRC ≤ 10,5	8,1 ≤ RRC ≤ 9,0	6,1 ≤ RRC ≤ 7,0
E	RRC ≥ 10,6	RRC ≥ 9,1	RRC ≥ 7,1

B osa. Märjale teele vastava haardevõime klassid

Rehvide märjale teele vastava haardevõime klass määratakse ja esitatakse rehvimärgise märjale teele vastava haardevõime indeksi (G) alusel vastavalt allpool esitatud tabelis täpsustatud klassidele A–E; märjale teele vastava haardevõime indeks arvutatakse kooskõlas punktiga 2 ja seda mõõdetakse kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 5. lisaga.

Märjale teele vastava haardevõime indeksi (G) arvutamine

G = G(T)–0,03

kus:

G(T) on kandidaatrehvi märjale teele vastava haardevõime indeks mõõdetuna ühes katsetsüklis

	C1-klassi rehvid	C2-klassi rehvid	C3-klassi rehvid
Märjale teele vastava haardevõime klass	G	G	G
A	1,55 ≤ G	1,40 ≤ G	1,25 ≤ G
B	1,40 ≤ G ≤ 1,54	1,25 ≤ G ≤ 1,39	1,10 ≤ G ≤ 1,24
C	1,25 ≤ G ≤ 1,39	1,10 ≤ G ≤ 1,24	0,95 ≤ G ≤ 1,09
D	1,10 ≤ G ≤ 1,24	0,95 ≤ G ≤ 1,09	0,80 ≤ G ≤ 0,94
E	G ≤ 1,09	G ≤ 0,94	G ≤ 0,79

C osa. Rehvi sõidumüraklassid ja mõõtmistulemus

Rehvi sõidumüra mõõtmise tulemus (N, dB(A)) esitatakse detsibellides ning arvutatakse kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 3. lisaga.

Rehvi sõidumüra klass määratakse ja esitatakse rehvimärgise määruse (EÜ) nr 661/2009 II lisa C osas sätestatud piirnormide (LV) alusel järgmiselt:

N ≤ LV – 3	LV – 3 < N ≤ LV	N > LV

D osa. Haardevõime lumeoludes

Haardevõimet lumeoludes katsetatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 7. lisale.

Rehvi, mis vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 117 sätestatud väikseimale lumeoludes haardevõime indeksi väärtusele, liigitatakse rasketes lumeoludes kasutatavaks rehviks ja tähistatakse sellekohase piktogrammiga rehvimärgisel.

E osa. Haardevõime jääoludes

Haardevõimet jääoludes katsetatakse, kasutades usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, sealhulgas vajaduse korral rahvusvahelisi standardeid, millega võetakse arvesse üldtunnustatud tehnika taset.

Sellise rehvi rehvimärgis, mis vastab asjakohasele väikseimale jääoludes haardevõime indeksi väärtusele, hõlmab järgmist piktogrammi.

II LISA

REHVIMÄRGISE SISU JA VORM

Rehvimärgise sisu

1.1.

Teave, mis esitatakse rehvimärgise ülemises osas:

1.2.

Teave, mis tuleb esitada rehvimärgise alumises osas kõigi rehvide puhul, välja arvatud rehvid, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 117 sätestatud väikseimatele lumeoludes haardevõime indeksi väärtustele või asjakohastele väikseimatele jääoludes haardevõime indeksi väärtustele või mõlemale:

1.3.

Teave, mis tuleb esitada rehvimärgise alumises osas selliste rehvide puhul, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 117 sätestatud väikseimatele lumeoludes haardevõime indeksi väärtustele:

1.4.

Teave, mis tuleb esitada rehvimärgise alumises osas selliste rehvide puhul, mis vastavad asjakohastele väikseimatele jääoludes haardevõime indeksi väärtustele:

1.5.

Teave, mis tuleb esitada rehvimärgise alumises osas selliste rehvide puhul, mis vastavad nii ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 117 sätestatud väikseimatele lumeoludes haardevõime indeksi väärtustele kui väikseimatele jääoludes haardevõime indeksi väärtustele:

Rehvimärgise vorm

2.1.

Rehvimärgise ülemise osa vorm:

2.1.1.

Rehvimärgise alumise osa vorm kõigi rehvide puhul, välja arvatud rehvid, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 117 sätestatud väikseimatele lumeoludes haardevõime indeksi väärtustele või asjakohastele väikseimatele jääoludes haardevõime indeksi väärtustele või mõlemale:

2.1.2.

Rehvimärgise alumise osa vorm selliste rehvide puhul, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 117 sätestatud väikseimatele lumeoludes haardevõime indeksi väärtustele:

2.1.3.

Väikseimatele jääoludes haardevõime indeksi väärtustele vastava talverehvi rehvimärgise alumise osa vorm:

2.1.4.

Rehvimärgise alumise osa vorm selliste rehvide puhul, mis vastavad nii ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 117 sätestatud väikseimatele lumeoludes haardevõime indeksi väärtustele kui minimaalsetele jääindeksi väärtustele:

2.2.

Punkti 2.1 kohaldamisel on:

a)	rehvimärgise minimaalne suurus: laius 75 mm ja kõrgus 110 mm. Kui rehvimärgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)	rehvimärgise taust: 100 % valge;

c)	kirjatüübid: Verdana ja Calibri;

d)	rehvimärgise elementide mõõtmed ja spetsifikatsioonid: nagu on sätestatud eespool;

värvikoodid, mille puhul kasutatakse tsüaansinist, magentapunast, kollast ja musta värvi, peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

—

ELi logo värvid:

—	taust: 100,80,0,0;

—	tähed: 0,0,100,0;

—	energialogo värvus: 100,80,0,0;

—	ruutkood: 100 % musta värvi;

—	tarnija kaubanimi või kaubamärk: 100 % musta värvi ja kirjatüübis Verdana 7 p, paksus kirjas;

—	rehvitüübi tähis: 100 % musta värvi ja kirjatüübis Verdana 7 p, tavalises kirjas;

—	rehvi mõõtme tähis, koormusindeks ja kiirusekategooria sümbol: 100 % musta värvi ja kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas;

—	rehvi klass: 100 % musta värvi ja kirjatüübis Verdana 7 p, tavalises kirjas, paremal pool;

—

kütusesäästlikkuse skaala ja märghaardumise skaala tähed: 100 % valget värvi ja kirjatüübis Calibri 19 p, paksus kirjas; tähed peavad asuma teljel 4,5 mm kaugusel noolte vasakust servast;

—

kütusesäästlikkuse skaala A–E noolte värvikoodid (CMYK) on järgmised:

—	A-klass: 100,0,100,0;

—	B-klass: 45,0,100,0;

—	C-klass: 0,0,100,0;

—	D-klass: 0,30,100,0;

—	E-klass: 0,100,100,0;

—

märghaardumise skaala A–E noolte värvikoodid (CMYK) on järgmised:

—	A: 100,60,0,0;

—	B: 90,40,0,0;

—	C: 65,20,0,0;

—	D: 50,10,0,0;

—	E: 30,0,0,0;

—	sisemised eraldusjooned: suurus 0,5 p, 100 % musta värvi;

—

kütusesäästlikkusetõhususe klassi tähistav täht: 100 % valget värvi ja kirjatüübis Calibri 33 p, paksus kirjas. Kütisesäästlikkuse ja märghaardumise klassi nooled ning vastavad nooled skaalal A–E peavad olema paigutatud nii, et nende otsad on joondatud. Kütusetõhususe klassi täht ja märghaardumise klassi nool paigutatakse noole ristkülikukujulise osa keskele, nool on 100 % musta värvi;

—	kütusesäästlikkuse piktogramm: laius 16 mm, kõrgus 14 mm, suurus 1 p, värv: 100 % musta värvi;

—	märghaardumise piktogramm: laius 20 mm, kõrgus 14 mm, suurus 1 p, värv: 100 % musta värvi;

—

välise veeremismüra piktogramm: laius 24 mm, kõrgus 18 mm, suurus 1 p, värv: 100 % musta värvi. Detsibellide arv valjuhääldis kirjatüübis Verdana 12 p, paksus kirjas, ühik „dB“ 9 p, tavalises kirjas; välise veeremismüra müraklasside (A–C) vahemik asub piktogrammi all keskel, kusjuures kohaldatava välise veeremismüra müraklassi täht on kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ja muud välise veeremismüra müraklasside tähed on kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas;

—	lumeoludes haardevõime piktogramm: laius 15 mm, kõrgus 13 mm, suurus 1 p, värv: 100 % musta värvi;

—	jääoludes haardevõime piktogramm: laius 15 mm, kõrgus 13 mm, suurus 1 p, kaldjoonte suurus 0,5 p, värv: 100 % musta värvi;

—	määruse number on kirjatüübis Verdana 6 p, tavalises kirjas, 100 % musta värvi.

(1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 30 – ühtsed sätted mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituste kohta (ELT L 201, 30.7.2008, lk 70).

(2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 54 – kommertsveokite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituse ühtsed sätted (ELT L 183, 11.7.2008, lk 41).

III LISA

TOOTEKIRJELDUS

Rehvide tootekirjelduses sisalduv teave tuleb esitada toote brošüüris või voldikus, mis antakse rehviga kaasa, ning see peab sisaldama järgmist:

a)	tarnija või tootja (kui ei ole sama, kes tarnija) kaubanimi või kaubamärk;

b)	rehvitüübi tähis;

c)	rehvimõõdu tähistus, kandevõime indeks ja kiiruskategooria tähis, nagu on märgitud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 30 või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 54 vastavalt kas C1-, C2- või C3-klassi rehvide puhul;

d)	rehvi energiatõhususe klass, mis määratakse kooskõlas I lisaga;

e)	märjale teele vastava haardevõime klass, mis määratakse kooskõlas I lisaga;

f)	rehvi sõidumüraklass ja tugevus detsibellides, mis määratakse kooskõlas I lisaga;

g)	märge selle kohta, kas rehv on karmides lumeoludes kasutatav rehv;

h)	märge selle kohta, kas rehv on jääoludes haardevõimele vastav talverehv;

i)	rehvitüübi tootmise alguskuupäev (nädala kohta kaks numbrit ja aasta kohta kaks numbrit);

j)	rehvitüübi tootmise lõppkuupäev, kui see on asjakohane (kaks numbrit nädala kohta ja kaks numbrit aasta kohta).

IV LISA

TEHNILISTES TUTVUSTUSMATERJALIDES ESITATAV TEAVE

Tehnilistes tutvustusmaterjalides tuleb esitada rehvide kohta teave järgmises järjekorras:

a)	kütusesäästlikkuse klass (täht „A“–„E“);

b)	märjale teele vastava haardevõime klass (täht „A“–„E“);

c)	rehvi sõidumüraklass ja sõidumüra mõõdetud tugevus (dB);

d)	märge selle kohta, kas rehv on rasketes lumeoludes kasutatav talverehv;

e)	märge selle kohta, kas rehv on jääoludes haardevõimele vastav talverehv.

Punktis 1 osutatud teave peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	see peab olema kergesti loetav;

b)	see peab olema kergesti arusaadav;

c)	kui rehvitüüpe liigitatakse rehvitüüpkonna piires erinevalt sõltuvalt mõõtmetest või muudest näitajatest, tuleb märkida vahemik madalaimate näitajatega rehvitüübist kõrgeimate näitajatega rehvitüübini.

Tarnijad peavad avaldama oma veebisaidil järgmise teabe:

a)	link asjaomasele komisjoni veebilehele, mis viitab käesolevale määrusele;

b)	rehvimärgisele trükitud piktogrammide selgitus;

teatis, milles rõhutatakse, et tegelik kütusesääst ja liiklusohutus sõltuvad peamiselt juhi sõidustiilist ja eelkõige järgmisest:

—	keskkonnasäästlik sõidustiil võib aidata märkimisväärselt vähendada kütusekulu;

—	rehvirõhku tuleks märjale teele vastava haardevõime ja kütusesäästlikkuse optimeerimiseks korrapäraselt kontrollida;

—	peatumisteekonda tuleb alati arvesse võtta.

Tarnijad ja turustajad peavad vajaduse korral avaldama oma veebisaidil teatise, milles rõhutatakse asjaolu, et jääoludes haardevõimele vastavad talverehvid on spetsiaalselt projekteeritud jää ja kompaktse lumega kaetud teepindade jaoks ning neid tuleks kasutada üksnes väga rasketes kliimatingimustes (nt madalad temperatuurid) ning et nende kasutamine vähem rasketes kliimatingimustes (nt märjad tingimused või kõrgemad temperatuurid) võib põhjustada mitteoptimaalset toimivust, eelkõige märghaarduvuse, käsitsemise ja kulumise osas.

V LISA

LABORITE KOOSKÕLASTUSMENETLUS VEERETAKISTUSE MÕÕTMISE PUHUL

1. Mõisted

Laborite kooskõlastusmenetluse kohaldamisel veeretakistuse mõõtmiseks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„referentlabor“ – labor, mis kuulub selliste laborite võrgustikku, mille nimed on avaldatud laborite kooskõlastusmenetluse kohaldamise eesmärgil Euroopa Liidu Teatajas, ning kes suudab saavutada võrdlusseadmega punkti 3 kohased täpsed katsetulemused;

2)	„kandidaatlabor“ – laborite kooskõlastusmenetluses osalev labor, mis ei ole referentlabor;

3)	„kooskõlastusrehv“ – rehv, mida katsetatakse laborite kooskõlastusmenetluse tegemisel;

4)	„kooskõlastusrehvide komplekt“ – vähemalt viiest kooskõlastusrehvist koosnev komplekt kooskõlastamiseks ühel seadmel;

5)	„määratud väärtus“ – ühe kooskõlastusrehvi teoreetiline veeretakistustegur (RRC), mis on mõõdetud teoreetilises laboris, mis esindab laborite kooskõlastusmenetluses kasutatavat referentlaborite võrgustikku;

6)	„seade“ – igasugune rehvi katsetamise võll, mida kasutatakse teatava mõõtmismeetodi korral. Näiteks ühel ja samal trumlil töötavat kahte võlli ei loeta üheks seadmeks.

2. Üldsätted

2.1. Põhimõte

Referentlaboris (l) mõõdetud (m) veeretakistustegur (RRCm,l ) kooskõlastatakse referentlaborite võrgustiku määratud väärtustega.

Kandidaatlaboris (c) mõõdetud (m) veeretakistustegur (RRCm,c ), kooskõlastatakse referentlaborite võrgustikku kuuluva sellise referentlabori kaudu, mille kandidaatlabor on vabalt valinud.

2.2. Rehvi valiku nõuded

Laborite kooskõlastusmenetluse jaoks valitakse kooskõlastusrehvi komplekt, mis vastab järgmistele kriteeriumidele. Üks kooskõlastusrehv valitakse nii, et see hõlmab nii C1- kui ka C2‐klassi rehve, ning üks komplekt valitakse C3-klassi rehvide jaoks:

kooskõlastusrehvide komplektid valitakse nii, et see hõlmaks eri RRCga C1- ja C2‐klassi või C3-klassi rehve. Igal juhul peab kooskõlastusrehvide komplekti suurima RRCm ja kooskõlastusrehvide komplekti väikseima RRCm vahe olema vähemalt järgmine:

i)	3 N/kN C1- ja C2-klassi rehvide puhul ning

ii)	2 N/kN C3-klassi rehvide puhul;

b)	kooskõlastusrehvide komplekti kõikide kooskõlastusrehvide teatatud teguritel RRCm põhinevad kandidaatlabori või referentlabori tegurid (vastavalt RRCm,c või RRCm,l ) jagatakse ühtlaselt;

c)	koormusindeksid peavad asjakohaselt hõlmama kõiki katsetatavaid rehve ja sellega tagatakse, et veeretakistuse väärtused hõlmavad samuti kõiki katsetatavaid rehve.

Iga kooskõlastusrehvi tuleb enne kasutamist kontrollida ning see tuleb asendada, kui:

a)	kooskõlastusrehvi seisund välistab edasiste katsete tegemise või

b)	RRCm,c või RRCm,l hälve võrreldes varasemate mõõtmistega ja korrigeeritult mõõtmisseadme võimaliku triivi arvestamiseks on suurem kui 1,5 %.

2.3. Mõõtmismeetod

Referentlabor mõõdab iga kooskõlastusrehvi neli korda ning säilitab kolm viimast tulemust täiendavaks analüüsiks kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 4 ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 3 ettenähtud tingimuste kohaselt.

Kandidaatlabor mõõdab iga kooskõlastusrehvi n + 1 korda (n on täpsustatud käesoleva lisa punktis 5) ning säilitab n viimast tulemust täiendavaks analüüsiks kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 4, kasutades ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 3 sätestatud tingimusi.

Iga kord pärast kooskõlastusrehvi mõõtmist võetakse rehvi/ratta koost seadmelt maha ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktis 4 osutatud menetlus tehakse algusest peale uuesti.

Kandidaat- või referentlabor arvutab järgmise:

a)	iga kooskõlastusrehvi mõõdetud väärtuse korrigeeritud väärtuse, mis on saadud vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktidele 6.2 ja 6.3 (st korrigeeritud temperatuurile 25 °C ja trumli läbimõõdule 2 m);

b)	iga kooskõlastusrehvi kolme viimase mõõdetud väärtuse keskmise (referentlabori puhul) või iga kooskõlastusrehvi n viimase mõõdetud väärtuse keskmise (kandidaatlabori puhul) ning

standardhälbe (σm ) järgmiselt:

kus:

i	on kooskõlastusrehvi järjekorranumber vahemikus 1–p;
j	on mõõdetava kooskõlastusrehviga tehtud n kordusmõõtmise järjekorranumber vahemikus 2 – n + 1;
n + 1	on rehvi mõõtmiste arv (referentlaborites on n + 1 = 4 ning kandidaatlaborites on n + 1 ≥ 4);
p	on kooskõlastusrehvide arv (p ≥ 5).

2.4. Arvutusteks ja tulemuste esitamiseks kasutatavad andmevormingud

Mõõdetud tegurid RRC (mis on ümber arvutatud temperatuuri ja trumli läbimõõtu arvestades) ümardatakse kahe kümnendkohani.

Edasised arvutused tehakse ümardusteta: ümardused tehakse alles lõplike kooskõlastusvalemite puhul.

Kõik standardhälbed esitatakse kolme kümnendkoha täpsusega.

Kõik RRC väärtused esitatakse kahe kümnendkoha täpsusega.

Kõik kooskõlastustegurid (A1 l , B1 l , A2 c ja B2 c ) ümardatakse ja esitatakse nelja kümnendkoha täpsusega.

3. Referentlaborite suhtes kohaldatavad nõuded ning määratud väärtuste leidmine

Referentlaborite võrgustik leiab iga kooskõlastusrehvi määratud väärtused. Igal teisel aastal hindab võrgustik määratud väärtuste stabiilsust ja kehtivust.

Iga võrgustikus osalev referentlabor järgib ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa kirjeldusi ning referentlabori standardhälve (σm ) peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	ei ületa 0,05 N/kN C1- ja C2-klassi rehvide puhul ega

b)	ületa 0,05 N/kN C3-klassi rehvide puhul.

Punkti 2.2 kohaselt valitud kooskõlastusrehvide komplekte mõõdab iga võrku kuuluv referentlabor kooskõlas punktiga 2.3.

Iga kooskõlastusrehvile määratud väärtus on võrku kuuluvate referentlaborite poolt asjaomase kooskõlastusrehvi kohta esitatud mõõdetud väärtuste keskmine.

4. Referentlaborite kooskõllaviimine vastavalt määratud väärtustele

Iga referentlabor (l) kordab kooskõlastusmenetlust iga uue määratud väärtuste komplekti korral ja pärast iga olulist muudatust seadmes või kui selgub, et kontrollrehviga kontrollimisel saadud tulemustes esineb triiv.

Vastavusse viimiseks kasutatakse lineaarse regressiooni meetodit, kasutades kõiki üksikandmeid. Regressiooni tegurid A1 l ja B1 l arvutatakse järgmiselt:

RRC = A1 l × RRCm,l + B1 l

kus:

RRC	on veeretakistusteguri määratud väärtus;
RRCm,	on üksik referentlabori (l) mõõdetud veeretakistustegur (korrigeeritud temperatuuri ja trumli läbimõõdu arvestamiseks).

5. Kandidaatlaboritele esitatavad nõuded

Kandidaatlaborid kordavad iga seadmega kooskõlastusmenetlust vähemalt iga kahe aasta tagant ning iga kord pärast olulist muudatust seadmetes või kui selgub, et kontrollrehviga kontrollimise tulemustes esineb triiv.

Punkti 2.2 kohaselt valitud viiest eri rehvist koosnevat ühist komplekti mõõdab punkti 2.3 kohaselt kõigepealt kandidaatlabor ja seejärel üks referentlabor. Kandidaatlabori taotlusel võib katsetada rohkem kui viit kooskõlastusrehvi.

Kandidaatlabor edastab valitud referentlaborile kooskõlastusrehvide komplekti.

Kandidaatlabor (c) järgib ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa kirjeldusi ning tema soovituslik standardhälve (σm ) on järgmine:

a)	ei ületa 0,075 nN/kN C1- ja C2-klassi rehvide puhul ega

b)	ületa 0,06 N/kN C3-klassi rehvide puhul.

Kui kandidaatlabori standardhälve (σm ) on suurem kui need esitatud nelja mõõtmisega saadud väärtused, mille puhul kolme viimast väärtust kasutati arvutusel, suurendatakse kordusmõõtmiste arvu n + 1 kogu partii puhul järgmiselt:

n + 1 = 1 + (σm/γ)2, ümardatud suurema täisarvuni,

kus:

γ = 0,043 kg/t C1- ja C2-klassi rehvide puhul;

γ = 0,035 kg/t C3-klassi rehvide puhul.

6. Kandidaatlabori kooskõlastamise menetlus

Võrgustiku üks referentlabor (l) arvutab lineaarse regressiooni funktsiooni, kasutades kandidaatlabori (c) kõiki üksikandmeid. Regressiooni tegurid A2 c ja B2 c arvutatakse järgmiselt:

RRCm,l = A2 c × RRCm,c + B2 c

kus:

RRCm,l	on üksik referentlabori (l) mõõdetud veeretakistustegur (korrigeeritud temperatuuri ja trumli läbimõõdu arvestamiseks);
RRCm,c	on üksik kandidaatlabori (c) mõõdetud veeretakistustegur (korrigeeritud temperatuuri ja trumli läbimõõdu arvestamiseks).

Kui determinatsioonikordaja R2 on väiksem kui 0,97, kandidaatlaborit ei kooskõlastata.

Kandidaatlaboris katsetatud rehvide kooskõlastatud RRC arvutatakse järgmiselt:

RRC = (A1 l × A2 c ) × RRCm,c + (A1 l × B2 c + B1 l )

VI LISA

KONTROLLIMENETLUS

Kütusesäästlikkuse, märjale teele vastava haardevõime ning rehvide sõidumüra klasside vastavust käesolevale määrusele ning rehvimärgisel esitatud väärtuste ja muu, täiendava toimivust käsitleva teabe vastavust hinnatakse iga rehvitüübi või iga rehvirühma puhul, nagu tarnija on määranud, ühel viisil järgmistest.

Kõigepealt katsetatakse ühte rehvi või ühte rehvirühma. Kui mõõdetud suurus vastab esitatud klassile või kui rehvi sõidumüra esitatud väärtus jääb allolevas tabelis osutatud kontrollimisel lubatud hälvete piiridesse, loetakse rehvimärgis käesolevale määrusele vastavaks.

Kui mõõdetud väärtused ei vasta esitatud klassidele või kui rehvi sõidumüra esitatud väärtus ei jää allolevas tabelis osutatud kontrollimisel lubatud hälvete vahemikku, tuleb katsetada lisaks kolme rehvi või rehvikomplekti; katsetatud kolme lisarehvi või lisarehvikomplekti keskmist mõõtmistulemust tuleb kasutada selleks, et hinnata esitatud teabe vastavust allolevas tabelis osutatud kontrollimisel lubatud hälvetele.

Kui rehvimärgisel esitatud klassid või väärtused on määratud tüübikinnituskatse tulemuste põhjal, mis on saadud vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 117, võivad liikmesriigid kasutada mõõtmisandmeid, mis on saadud rehvi tootenõuetele vastavuse katsetel, mis on tehtud määrusega (EL) 2018/858 kehtestatud tüübikinnitusmenetlust kohaldades.

Tootenõuetele vastavuse katsetel saadud mõõtmisandmete hindamisel võetakse arvesse allolevas tabelis osutatud kontrollimisel lubatud hälbeid.

Mõõdetav suurus	Kontrollimisel lubatud hälbed
RRC (kütusesäästlikkus)	Kooskõlla viidud mõõdetud väärtus ei ületa esitatud klassi ülempiiri (suurim RRC) rohkem kui 0,3 N/kN.
Rehvi sõidumüra	Suuruse N mõõdetud väärtus ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 1 dBA.
Haardevõime märjal teel	Mõõdetud G(T) väärtus ei tohi olla väiksem kui esitatud klassile vastav alammäär (G väikseim väärtus).
Haardevõime lumeoludes	Mõõdetud väärtus ei tohi olla väiksem kui minimaalne lumetegur.
Haardevõime jääoludes	Mõõdetud väärtus ei tohi olla väiksem kui minimaalne jäätegur.

VII LISA

TARNIJA POOLT TOODETE ANDMEBAASI SISESTATAV TEAVE

Toodete andmebaasi avalikku osasse sisestatav teave:

a)	tarnija kaubanimi või kaubamärk ning aadress, kontaktandmed ja muud juriidilise isiku tunnused;

b)	rehvitüübi tähis;

c)	rehvimärgis elektroonilisel kujul;

d)	klass(id) ja muud rehvimärgisel esitatud parameetrid ning

e)	tootekirjelduse parameetrid elektroonilisel kujul.

Toodete andmebaasi nõuetele vastavuse osasse sisestatav teave:

a)	juba turule lastud kõigi samaväärsete rehvitüüpide mudelitähised;

b)	rehvitüübi üheseks ja lihtsaks identifitseerimiseks piisav üldkirjeldus, sealhulgas mõõtmed, koormusindeks ja kiiruskategooriad;

c)	I lisas sätestatud rehvide näitajate katselise ja mõõtmise teel määramise ning näitajate klassifitseerimise protokollid;

d)	olemasolu korral konkreetsed ettevaatusmeetmed, mida tuleb võtta rehvitüübi kokkupanemisel, paigaldamisel, hooldamisel või katsetamisel;

e)	rehvitüübi mõõdetud tehnilised parameetrid, kui see on asjakohane, ja

f)	mõõdetud tehniliste parameetritega tehtud arvutused.

VIII LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1222/2009	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	–
Artikli 1 lõige 2	Artikkel 1
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
Artikli 3 punkt 1	Artikli 3 punkt 1
–	Artikli 3 punkt 2
Artikli 3 punkt 2	Artikli 3 punkt 3
–	Artikli 3 punkt 4
–	Artikli 3 punkt 5
Artikli 3 punkt 3	Artikli 3 punkt 6
Artikli 3 punkt 4	Artikli 3 punkt 7
–	Artikli 3 punkt 8
Artikli 3 punkt 5	Artikli 3 punkt 9
–	Artikli 3 punkt 10
–	Artikli 3 punkt 11
Artikli 3 punkt 6	Artikli 3 punkt 12
Artikli 3 punkt 7	Artikli 3 punkt 13
Artikli 3 punkt 8	Artikli 3 punkt 14
Artikli 3 punkt 9	Artikli 3 punkt 15
Artikli 3 punkt 10	Artikli 3 punkt 16
Artikli 3 punkt 11	Artikli 3 punkt 17
–	Artikli 3 punkt 18
Artikli 3 punkt 12	Artikli 3 punkt 19
Artikli 3 punkt 13	Artikli 3 punkt 20
–	Artikli 3 punkt 21
–	Artikli 3 punkt 22
–	Artikli 3 punkt 23
–	Artikli 3 punkt 24
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikli 4 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõike 1 punkt a	Artikli 4 lõike 1 punkt b
Artikli 4 lõike 1 punkt b	Artikli 4 lõike 1 punkt b
Artikli 4 lõige 2	–
–	Artikli 4 lõige 2
–	Artikli 4 lõige 3
Artikli 4 lõige 3	Artikli 4 lõige 4
Artikli 4 lõige 4	Artikli 4 lõige 5
–	Artikli 4 lõige 6
–	Artikli 4 lõige 7
–	Artikli 4 lõige 8
–	Artikli 4 lõige 9
–	Artikli 4 lõige 10
–	Artikkel 5
Artikli 5 lõige 1	Artikli 6 lõige 1
Artikli 5 lõike 1 punkt a	Artikli 6 lõike 1 punkt a
Artikli 5 lõike 1 punkt b	Artikli 6 lõike 1 punkt b
–	Artikli 6 lõige 2
–	Artikli 6 lõige 3
Artikli 5 lõige 2	Artikli 6 lõige 4
Artikli 5 lõige 3	–
–	Artikli 6 lõige 5
–	Artikli 6 lõige 6
–	Artikli 6 lõige 7
Artikkel 6	Artikkel 7
–	Artikkel 8
Artikkel 7	Artikkel 9
Artikkel 8	Artikkel 10
Artikli 9 lõige 1	Artikli 11 lõige 1
Artikli 9 lõige 2	Artikli 11 lõige 1
Artikli 9 lõike 2 teine lause	Artikli 4 lõige 5
Artikkel 10	Artikli 11 lõige 2
–	Artikli 11 lõige 3
Artikli 11 punkt a	–
Artikli 11 punkt b	–
Artikli 11 punkt c	Artikli 13 lõike 1 punkt b
Artikkel 12	Artikli 11 lõige 4
–	Artikli 11 lõige 5
–	Artikkel 12
–	Artikkel 13
–	Artikli 13 lõige 1
–	Artikli 13 lõige 2
–	Artikli 13 lõige 3
–	Artikli 13 lõige 4
–	Artikkel 14
Artikkel 13	–
Artikkel 14	–
–	Artikkel 15
Artikkel 15	–
–	Artikkel 16
–	Artikkel 17
Artikkel 16	Artikkel 18
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
–	III lisa
III lisa	IV lisa
IV lisa	VI lisa
IVa lisa	V lisa
V lisa	–
–	VII lisa
–	VIII lisa

5.6.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 177/32

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/741,

25. mai 2020,

mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab veenappust ja vee kvaliteedi halvenemist. Eelkõige mõjutavad magevee halba kättesaadavust märkimisväärselt linnaarendusest ja põllumajandusest tulenevad kliimamuutused, prognoosimatud ilmastikuolud ja põuad.

(2)

Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui puhastatud reovett laialdasemalt taaskasutatakse, piirates veevarude ammutamist pinnaveekogudest ja põhjaveekogumitest, vähendades puhastatud heitvee mõju veekogudele ning edendades veesäästu asulareovee mitmekordse kasutamise abil, tagades samal ajal kõrgetasemelise keskkonnakaitse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (4) on vee taaskasutus koos veesäästliku tööstustehnoloogia kasutamise ja veesäästliku niisutustehnika edendamisega märgitud ühe täiendava meetmena, mida liikmesriigid võivad võtta, et täita nimetatud direktiivi eesmärk saavutada pinnaveekogude ja põhjaveekogumite hea kvalitatiivne ja kvantitatiivne seisund. Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ (5) kohaselt tuleb puhastatud reovett võimaluse korral taaskasutada.

(3)

Komisjoni 14. novembri 2012. aasta teatises „Euroopa veevarude kaitsmise kava“ osutatakse vajadusele kehtestada liidu tasandil standardite reguleerimise vahend vee taaskasutuseks, et kõrvaldada takistused sellise veevarustusvõimaluse laialdasemal kasutamisel, mis võib aidata vähendada veenappust ja veevarustussüsteemide haavatavust.

(4)

Komisjoni 18. juuli 2007. aasta teatises „Veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus“ on tähtsuse järjekorras esitatud meetmed, mida liikmesriigid peaksid kaaluma veenappuse ja põudade ohjamiseks. Teatises märgitakse, et piirkondades, kus kõik ennetavad meetmed on rakendatud vastavalt veepoliitiliste lahenduste tähtsuse järjekorrale ning kus nõudlus ikkagi ületab vee kättesaadavuse, võib veevarustuse täiendavat infrastruktuuri teatavatel tingimustel ning kulude ja tulude mõõdet arvesse võttes pidada võimalikuks alternatiiviks raske põua mõju leevendamisel.

(5)

Oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus (6) tuletab Euroopa Parlament meelde, et veevarude majandamisel tuleks eelistada nõudluspõhist lähenemisviisi, kuid leiab, et liit peaks võtma veevarude majandamisel tervikliku lähenemisviisi, ühendades nõudluse juhtimise meetmed ning veeringluses olemasolevate varude optimeerimise ja uute varude loomise meetmed, ning et sellesse lähenemisviisi on vaja integreerida ka keskkonna-, sotsiaalsed ja majanduslikud kaalutlused.

(6)

Oma 2. detsembri 2015. aasta teatises „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ kohustus komisjon võtma mitmesuguseid meetmeid, et edendada puhastatud reovee taaskasutust, sealhulgas koostama seadusandliku ettepaneku vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta. Komisjon peaks ajakohastama oma tegevuskava ja käsitlema veevarusid jätkuvalt esmatähtsa tegevusvaldkonnana.

(7)

Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada vee taaskasutust, kui see on asjakohane ja kulutõhus, luues seeläbi tugiraamistiku nendele liikmesriikidele, kellel on soov või vajadus vett taaskasutada. Vee taaskasutus on paljutõotav võimalus paljude liikmesriikide jaoks, kuid praegu ainult väike osa neist taaskasutab vett ning on sellega seoses vastu võtnud riigisisesed õigusaktid või standardid. Käesolev määrus peaks olema piisavalt paindlik, et võimaldada taaskasutusvett jätkuvalt kasutada ning samal ajal tagada teistele liikmesriikidele võimalus neid norme kohaldada, kui nad otsustavad võtta selle tava kasutusele hilisemas etapis. Otsus vett mitte taaskasutada peaks olema käesolevas määruses sätestatud ja korrapäraselt läbi vaadatavate kriteeriumide alusel nõuetekohaselt põhjendatud.

(8)

Direktiiviga 2000/60/EÜ antakse liikmesriikidele vajalik paindlikkus, et lisada täiendavaid meetmeid meetmeprogrammidesse, mis nad võtavad vastu, et toetada nende jõupingutusi nimetatud direktiivis sätestatud veekvaliteedi eesmärkide saavutamiseks. Direktiivi 2000/60/EÜ VI lisa B osas sätestatud lisameetmete avatud nimekiri sisaldab muu hulgas vee taaskasutuse meetmeid. Sellega seoses ja vastavalt tähtsuse järjekorras esitatud meetmetele, mida liikmesriigid võiksid kaaluda veenappuse ja põudade ohjamiseks ning mis ergutavad võtma meetmeid vee säästmisest vee hinnapoliitika ja alternatiivsete lahendusteni, ning võttes nõuetekohaselt arvesse kulude ja tulude mõõdet, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud vee taaskasutuse miinimumnõudeid alati kohaldada, kui asulareoveepuhastites puhastatud asulareovett taaskasutatakse põllumajanduslikuks niisutuseks kooskõlas asulareovee puhastamist käsitleva direktiiviga 91/271/EMÜ.

(9)

Nõuetekohaselt puhastatud reovee, näiteks asulareoveepuhastis puhastatud reovee taaskasutusel arvatakse olevat väiksem keskkonnamõju kui muudel veevarustusmeetoditel, näiteks vee ümberjuhtimisel või magestamisel. Kuid selline vee taaskasutus, mis võiks vähendada veevarude raiskamist ja säästa vett, toimub liidus vaid piiratud määral. Selle põhjus näib osaliselt olevat reovee taaskasutussüsteemi kõrge hind ja vee taaskasutust käsitlevate liidu ühiste keskkonna- ja tervishoiustandardite puudumine ning eelkõige põllumajandustoodetega seotud võimalikud tervise- ja keskkonnariskid ning võimalikud takistused, mis ei lase sellistel taaskasutusveega niisutatud toodetel vabalt liikuda.

(10)

Taaskasutusveega niisutatud põllumajandustoodete puhul saab toiduhügieeniga seotud tervishoiustandardid saavutada vaid siis, kui põllumajanduses niisutuseks ette nähtud taaskasutusvee kvaliteedi nõuded liikmesriigiti märkimisväärselt ei erine. Kui nõuded ühtlustada, toimiks ka siseturg selliste toodete puhul tõhusalt. Seepärast on asjakohane näha ette minimaalsel tasemel ühtlustamine, kehtestades vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded. Need miinimumnõuded peaksid koosnema taaskasutusvee miinimumnäitajatest, mis põhinevad komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilistel aruannetel ja mis võtavad arvesse vee taaskasutuse rahvusvahelisi standardeid, ning muudest rangematest või täiendavatest kvaliteedinõuetest, mille kehtestavad vajaduse korral pädevad asutused koos asjakohaste ennetusmeetmetega.

(11)

Vee taaskasutus põllumajandusmaa niisutuseks saab aidata edendada ka ringmajandust, võttes toitaineid taaskasutusele taaskasutusveest ja andes neid kastmisväetamise tehnika abil põllumajanduskultuuridele. Seega saaks vee taaskasutus potentsiaalselt vähendada mineraalväetiste lisakasutuse vajadust. Lõppkasutajaid tuleks teavitada taaskasutusvee toitainesisaldusest.

(12)	Vee taaskasutus võib kaasa aidata puhastatud asulareovees sisalduvate toitainete taastumisele ning taaskasutusvee kasutamine põllumaade või metsade niisutuseks võib olla viis, kuidas sellised toitaineid nagu lämmastik, fosfor ja kaalium looduslikesse biogeokeemilistesse tsüklitesse tagastada.

(13)

Vee vähese taaskasutuse põhjustena liidus on kindlaks tehtud suur investeeringuvajadus asulareoveepuhastite uuendamiseks ja rahaliste stiimulite puudumine vee taaskasutuse rakendamiseks põllumajanduses. Neid küsimusi peaks olema võimalik käsitleda uuenduslikke kavasid ja majanduslikke stiimuleid edendades, et võtta asjakohaselt arvesse vee taaskasutuse kulusid ning sotsiaal-majanduslikku ja keskkondlikku kasu.

(14)

Vee taaskasutuse miinimumnõuete järgimine peaks olema kooskõlas liidu veepoliitikaga ja aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mis on seatud ÜRO 2030. aasta kestliku arengu tegevuskavas, eriti eesmärki 6, et tagada kõigile vee ja kanalisatsiooni kättesaadavus ja säästev majandamine ning tagada kõikjal maailmas vee oluliselt suurem ringlussevõtt ja vee ohutu taaskasutus, et aidata kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 12 (säästev tarbimine ja tootmine) saavutamisele. Peale selle peaks käesolev määrus püüdma tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 37 (keskkonnakaitse) kohaldamise.

(15)

Mõnel juhul taaskasutusvee käitise käitaja transpordib ja hoiustab taaskasutusvett jätkuvalt väljaspool taaskasutuskäitise väljalaset enne selle tarnimist ahela järgmisele osalisele, nagu taaskasutusvee jaotusvõrgu käitajale, taaskasutusvee hoidla käitajale või lõppkasutajale. On vaja määratleda nõuetele vastavuse hindamise koht, et selgitada, kus lõpeb taaskasutuskäitise käitaja vastutus ja algab järgmise ahela osalise vastutus.

(16)

Riskijuhtimine peaks sisaldama riskide ennetavat väljaselgitamist ja juhtimist ning hõlmama konkreetsete kasutusotstarvete jaoks nõutava spetsiifilise kvaliteediga taaskasutusvee tootmist. Riskihindamine peaks põhinema olulistel riskijuhtimiselementidel ning sellega tuleks kindlaks teha täiendavad veekvaliteedinõuded, mida on vaja keskkonna ning inimeste ja loomade tervise piisava kaitse tagamiseks. Sel eesmärgil tuleks vee taaskasutuse riskijuhtimiskavadega tagada, et taaskasutusvett kasutatakse ja majandatakse ohutult ning et puuduvad keskkonnariskid ning inimeste ja loomade tervisega seotud riskid. Kõnealuste riskijuhtimiskavade väljatöötamiseks võiks kasutada selliseid olemasolevaid rahvusvahelisi juhiseid või standardeid nagu ISO 20426:2018 juhised terviseriskide hindamiseks ja juhtimiseks seoses joogikõlbmatu vee taaskasutusega, ISO 16075:2015 juhised puhastatud reovee kasutamiseks niisutusprojektide puhul või Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suunised.

(17)

Olmevee kvaliteedinõuded on sätestatud nõukogu direktiivis 98/83/EÜ (7). Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et vee taaskasutus ei põhjustaks olmevee kvaliteedi halvenemist. Seetõttu tuleks vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas pöörata erilist tähelepanu nende veekogumite kaitsele, mida kasutatakse olmevee võtmiseks, ja asjaomastele kaitsevöönditele.

(18)	Koostöö ja suhtlemine vee taaskasutusprotsessi eri osaliste vahel peaks olema oluline tingimus, et taaskasutuse eesmärgil käitlemine toimuks vastavalt konkreetseks kasutusotstarbeks vajalikele nõuetele ja et oleks võimalik kavandada taaskasutusveega varustamist vastavalt lõppkasutajate nõudlusele.

(19)

Keskkonna ning inimeste ja loomade tervise mõjusa kaitsmise huvides peaksid taaskasutusvee kvaliteedi eest esmajoones vastutama taaskasutusvee käitise käitajad nõuetele vastavuse hindamise kohas. Et täita käesolevas määruses sätestatud miinimumnõudeid ja täiendavaid tingimusi, mille on kehtestanud pädev asutus, peaksid taaskasutusvee käitise käitajad seirama taaskasutusvee kvaliteeti. Seepärast on asjakohane kehtestada seire miinimumnõuded, mis hõlmavad korralise seire sagedust ning kontrollseire ajastust ja tulemuseesmärke. Teatavad korralise seire nõuded on sätestatud direktiivis 91/271/EMÜ.

(20)

Käesolev määrus peaks hõlmama taaskasutusvett, mis saadakse reoveest, mis on kogutud kogumissüsteemidesse, mida on puhastatud asulareoveepuhastites kooskõlas direktiiviga 91/271/EMÜ ning mida täiendavalt puhastatakse kas asulareoveepuhastis või taaskasutusvee käitises, et see vastaks käesoleva määruse I lisas sätestatud näitajatele. Kooskõlas direktiiviga 91/271/EMÜ ei ole vähem kui 2 000 inimekvivalendiga linnastutel kohustust olla kogumissüsteemiga varustatud. Siiski tuleks vähem kui 2 000 inimekvivalendiga linnastute asulareovett, mis kogumissüsteemidesse siseneb, asjakohaselt puhastada, enne kui see reovesi juhitakse magevette või suudmealadele kooskõlas direktiiviga 91/271/EMÜ. Sellega seoses peaks vähem kui 2 000 inimekvivalendiga linnastute asulareovesi kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse ainult siis, kui see siseneb kogumissüsteemi ja seda puhastatakse asulareoveepuhastis. Sarnaselt ei peaks käesolev määrus olema kohaldatav direktiivi 91/271/EMÜ III lisas loetletud tööstussektorites tegutsevate tootmisettevõtete biolagundatava tööstusreovee suhtes, välja arvatud siis, kui tootmisettevõtete reovesi siseneb kogumissüsteemi ja seda puhastatakse asulareoveepuhastis.

(21)

Puhastatud asulareovee taaskasutus põllumajanduslikuks niisutuseks on turupõhine tegevus, mille aluseks on põllumajandussektori nõudmised ja vajadused, eeskätt teatavates liikmesriikides, kus veevarusid napib. Taaskasutusvee käitise käitajad ja lõppkasutajad peaksid tegema koostööd tagamaks, et vastavalt käesolevas määruses sätestatud miinimumnõuetele toodetud taaskasutusvee kvaliteet vastab lõppkasutajate vajadustele seoses põllumajanduskultuuride kategooriatega. Kui taaskasutusvee käitise käitajate toodetud vee kvaliteediklassid ei sobi kokku põllumajanduskultuuri kategooriaga ja asjaomasel alal juba kasutatava niisutusmeetodiga, näiteks kollektiivse tarnesüsteemi puhul, võib saavutada veekvaliteedinõuete täitmise, kasutades hilisemas etapis mitut veepuhastusviisi eraldi või koos muude lahendustega, mis ei hõlma taaskasutusvee puhastamist, kooskõlas mitmeastmelise lähenemisviisiga.

(22)

Asulareoveevarude optimaalse taaskasutuse tagamiseks peaksid lõppkasutajad saama teavet, mis tagab, et nad kasutavad asjakohast taaskasutusvee kvaliteedi klassi. Kui konkreetset liiki põllukultuuri kasutusotstarve on teadmata või kasutusotstarbeid on mitu, tuleks kasutada kõrgeimat klassi, välja arvatud juhul, kui rakendatakse asjakohaseid tõkkeid, mis võimaldavad saavutada nõutava kvaliteedi.

(23)

On vaja tagada, et taaskasutusvee kasutamine on ohutu ning seeläbi ergutada liidu tasandil vee taaskasutust ja suurendada üldsuse usaldust selle vastu. Taaskasutusvee tootmine ja sellega varustamine põllumajandusliku niisutuse eesmärgil peaks seepärast olema lubatud vaid liikmesriikide pädevate asutuste antud loa alusel. Et tagada liidu tasandil ühtlustatud käsitlus, taaskasutusvee jälgitavus ja läbipaistvus, tuleks kõnealust luba käsitlevad sisulised õigusnormid sätestada liidu tasandil. Loa andmise menetluse üksikasjad, näiteks pädevate asutuste määramise ja tähtajad, peaksid aga kindlaks määrama liikmesriigid. Liikmesriigid peaksid saama kasutada kehtivaid loamenetlusi, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid. Kui liikmesriigid määravad vastutavad isikud vee taaskasutuse riskijuhtimiskava väljatöötamiseks ning pädeva asutuse taaskasutusvee tootmise ja sellega varustamise jaoks lubade andmiseks, peaksid nad tagama huvide konflikti puudumise.

(24)

Kui on vaja taaskasutusvee jaotusvõrgu käitajat ja taaskasutusvee hoidla käitajat, peaks olema võimalik nõuda, et igal sellisel käitajal peab olema luba. Kui kõik nõuded loa saamiseks on täidetud, peaks liikmesriigi pädev asutus andma välja loa, mis sisaldab kõiki vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas kindlaks tehtud vajalikke tingimusi ja meetmeid.

(25)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks olema võimalik, et vee puhastamine ja asulareovee taaskasutuse eesmärgil käitlemine toimub samas füüsilises asukohas kas samas käitises või mitmes eraldi käitises. Lisaks peaks olema võimalik, et üks käitaja on nii puhasti käitaja kui ka taaskasutusvee käitise käitaja.

(26)

Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas taaskasutusvesi vastab loas ette nähtud tingimustele. Mittevastavuse korral peaksid need asutused nõudma, et vastutavad isikud võtaksid vajalikke meetmeid taaskasutusvee tingimustele vastavuse tagamiseks. Taaskasutusveega varustamine tuleks peatada, kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste või loomade tervisele.

(27)

Käesoleva määruse sätted peaksid täiendama liidu muude õigusaktide nõudeid, eelkõige seoses võimalike tervise- ja keskkonnariskidega. Tagamaks, et võimalikke keskkonnariske ning inimeste ja loomade tervisega seotud riske käsitletakse terviklikul viisil, peaksid taaskasutusvee käitise käitajad ja pädevad asutused võtma arvesse nõudeid, mis on sätestatud muudes asjakohastes liidu õigusaktides, eelkõige nõukogu direktiivides 86/278/EMÜ (8) ja 91/676/EMÜ, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 91/271/EMÜ, 98/83/EÜ ja 2000/60/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 178/2002, (10) (EÜ) nr 852/2004, (11) (EÜ) nr 183/2005, (12) (EÜ) nr 396/2005 (13) ja (EÜ) nr 1069/2009, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/7/EÜ, (15) 2006/118/EÜ, (16) 2008/105/EÜ (17) ja 2011/92/EL (18) ning komisjoni määrustes (EÜ) nr 2073/2005, (19) (EÜ) nr 1881/2006 (20) ja (EL) nr 142/2011 (21).

(28)

Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud toidukäitlejate suhtes kehtivad üldnõuded ning selles käsitletakse inimtarbimiseks ette nähtud toidu tootmist, töötlemist, turustamist ja turuleviimist. Kõnealuses määruses käsitletakse toidu kvaliteeti tervise seisukohast ja üks selle peamine põhimõte on, et toiduohutuse eest vastutab eeskätt toidukäitleja. Kõnealust määrust toetavad ka üksikasjalikud suunised. Sellega seoses on eriti olulised komisjoni suunised värskete puu- ja köögiviljade esmatootmises esinevate mikrobioloogiliste ohtude maandamiseks hea hügieeni abil. Käesolevas määruses taaskasutusveele sätestatud miinimumnõuded ei takista toidukäitlejaid saavutamast määruse (EÜ) nr 852/2004 nõuetele vastavat vee kvaliteeti, kasutades hilisemas etapis mitut veekäitlusviisi eraldi või koos muude lahendustega, mis ei hõlma käitlemist.

(29)

Puhastutud reovee ringlussevõtul ja taaskasutusel on suur potentsiaal. Selleks et vee taaskasutust edendada ja ergutada, ei tohiks käesolevas määruses konkreetsete kasutusotstarvete kehtestamine välistada liikmesriikide võimalust lubada taaskasutusvee muid kasutusotstarbeid, sealhulgas taaskasutust tööstuses, seoses kommunaalteenustega ja keskkonnaeesmärkidel, nagu seda peetakse vajalikuks vastavalt riiklikele oludele ja vajadustele ning tingimusel, et tagatud on kõrgetasemeline keskkonna ning inimeste ja loomade tervise kaitse.

(30)	Et tagada asjakohastele liidu ja liikmesriikide nõuetele vastavus, peaksid pädevad asutused tegema koostööd muude asjakohaste ametiasutustega, vahetades nendega teavet.

(31)

Et suurendada usaldust vee taaskasutuse vastu, tuleks üldsusele anda teavet. Vee taaskasutust käsitleva selge, põhjaliku ja ajakohastatud teabe kättesaadavaks tegemine võimaldaks suuremat läbipaistvust ja jälgitavust ning võib pakkuda erilist huvi ka muudele asjaomastele ametiasutustele, keda konkreetne vee taaskasutus mõjutab. Selleks et ergutada vee taaskasutust ja teavitada sidusrühmi vee taaskasutuse eelistest, edendades seeläbi selle omaksvõttu, peaksid liikmesriigid tagama, et töötatakse välja teabe- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mis on kohandatud vee taaskasutuse ulatusele.

(32)	Lõppkasutajate harimine ja koolitamine on esmatähtis – see on ennetusmeetmete rakendamise ja töös hoidmise oluline osa. Vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas tuleks kaaluda konkreetseid inimese kokkupuudet ennetavaid meetmeid, nagu isikukaitsevahendite kasutamine, kätepesu ja isiklik hügieen.

(33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (22) eesmärk on tagada liikmesriikides keskkonnateabele juurdepääsu õigus kooskõlas keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (23) (Århusi konventsioon). Direktiivis 2003/4/EÜ on sätestatud ulatuslikud kohustused, mis on seotud keskkonnateabe taotluse alusel kättesaadavaks tegemisega ja sellise teabe aktiivse levitamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ (24) hõlmab ruumiandmete, sealhulgas eri keskkonnateemasid käsitlevate andmekogumite jagamist. On tähtis, et käesoleva määruse sätetega, mis on seotud teabele juurdepääsu ja andmejagamiskorraga, täiendatakse neid direktiive ning ei looda eraldi reeglistikku. Seepärast ei tohiks käesoleva määruse sätted üldsusele antava teabe ning rakendamise jälgimist käsitleva teabe kohta mõjutada direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist.

(34)	Liikmesriikide esitatav teave on väga tähtis, et võimaldada komisjonil jälgida ja hinnata käesolevat määrust selle eesmärkide täitmise seisukohast.

(35)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (25) punktile 22 peaks komisjon käesolevat määrust hindama. Hindamine peaks põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, tulemuslikkus, asjakohasus, sidusus ja liidu lisaväärtus, ning olema võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluseks. Hindamisel tuleks arvesse võtta teaduse arengut, eelkõige seoses esilekerkivate probleemsete ainete võimaliku mõjuga.

(36)

Puhastatud asulareovee ohutu taaskasutuse miinimumnõuetes võetakse arvesse kättesaadavaid teaduslikke teadmisi ning rahvusvaheliselt tunnustatud vee taaskasutuse standardeid ja tavasid ning nendega tagatakse, et sellist vett saab ohutult kasutada põllumajanduslikuks niisutuseks, tagades seeläbi keskkonna ning inimeste ja loomade tervise kõrgetasemelise kaitse. Käesoleva määruse hindamise tulemusi silmas pidades või siis, kui uus teaduslik areng ja tehnika edusammud seda nõuavad, peaks komisjon saama analüüsida I lisa 2. jaos sätestatud miinimumnõuete läbivaatamise vajadust ning kui see on asjakohane, peaks komisjon esitama seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

(37)

Et kohandada olulisi riskijuhtimiselemente tehnika ja teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesolevas määruses sätestatud oluliste riskijuhtimiselementide muutmiseks. Peale selle peaks komisjonil keskkonna ning inimeste ja loomade tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks olema võimalik võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevas määruses sätestatud olulisi riskijuhtimiselemente, kehtestades tehnilised nõuded. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(38)

Et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad liikmesriikide poolt käesoleva määruse rakendamise jälgimise kohta antava teabe vormi ja esitust ning Euroopa Keskkonnaameti koostatava kogu liitu hõlmava ülevaate vormi ja esitust. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (26).

(39)

Käesoleva määruse eesmärk on muu hulgas kaitsta keskkonda ning inimeste ja loomade tervist. Nagu Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, oleks ELi toimimise lepingu artikli 288 kolmanda lõiguga direktiivile antud siduva mõjuga vastuolus, kui põhimõtteliselt välistataks võimalus, et asjaomased isikud võiksid nõuda direktiiviga kehtestatud kohustuste täitmist. See seisukoht kehtib ka määruse suhtes, mille eesmärk on tagada, et taaskasutusvesi on põllumajanduslikuks niisutuseks ohutu.

(40)	Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtma kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(41)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt keskkonna ning inimeste ja loomade tervise kaitset, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)	Liikmesriikidele on vaja anda piisavalt aega käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku haldustaristu loomiseks ja ettevõtjatele selleks, et valmistuda uute õigusnormide järgimiseks.

(43)

Selleks et võimalikult suures ulatuses arendada ja edendada nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutust ning märkimisväärselt parandada nõuetekohaselt puhastatud reovee usaldatavust ja töökindlaid kasutusviise, peaks liit toetama valdkondlikku teadus- ja arendustegevust programmi „Euroopa horisont“ kaudu.

(44)	Käesoleva määrusega püütakse toetada säästlikku veekasutust. Seega peaks komisjon võtma endale kohustuse kasutada liidu programme, sealhulgas programmi LIFE, et toetada kohalikke nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutuse algatusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

1. Käesolevas määruses sätestatakse vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded, riskijuhtimist reguleerivad sätted ja sätted, mis reguleerivad taaskasutusvee ohutut kasutamist tervikliku veemajanduse raames.

2. Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et taaskasutusvesi on põllumajanduslikuks niisutuseks ohutu ning seeläbi tagada keskkonna ning inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse, edendada ringmajandust, toetada kliimamuutustega kohanemist ja direktiivi 2000/60/EÜ eesmärkide saavutamist, käsitledes veenappust ja sellest tulenevat survet veevarudele kooskõlastatud viisil kogu liidus, aidates seeläbi kaasa ka siseturu tõhusale toimimisele.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse alati, kui puhastatud asulareovett taaskasutatakse kooskõlas direktiivi 91/271/EMÜ artikli 12 lõikega 1 põllumajandusliku niisutuse eesmärgil, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisa 1. jaos.

2. Liikmesriik võib otsustada, et vee taaskasutust põllumajanduslikuks niisutuseks ühes või mitmes valgalapiirkonnas või selle osas ei ole asjakohane, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	piirkonna või selle osade geograafilised ja klimaatilised tingimused;

b)	surve muudele veevarudele ja nende varude seisund, sealhulgas direktiivis 2000/60/EÜ osutatud põhjaveekogumite kvantitatiivne seisund;

c)	surve nendele pinnaveekogudele ja nende pinnaveekogude seisundile, kuhu puhastatud asulareovesi juhitakse;

d)	taaskasutusvee ja muude veevarude keskkonna- ja ressursikulud.

Esimese lõigu alusel vastu võetud otsust põhjendatakse nõuetekohaselt nimetatud lõigus osutatud kriteeriumide alusel ja see esitatakse komisjonile. Otsus vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, võttes eelkõige arvesse kliimamuutuste prognoose ja riiklikke kliimamuutustega kohanemise strateegiaid, ning vähemalt iga kuue aasta tagant, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kehtestatud veemajanduskavasid.

3. Erandina lõikest 1 võib taaskasutusvee käitistega seotud uurimis- või katseprojektid vabastada käesoleva määruse nõuetest, kui pädev asutus teeb kindlaks, et täidetud on järgmised tingimused:

a)	uurimis- või katseprojekti ei viida läbi veekogumis, mida kasutatakse olmevee võtmiseks, või asjaomases kaitsevööndis, mis on kindlaks määratud direktiivi 2000/60/EÜ alusel;

b)	uurimis- või katseprojekti üle tehakse asjakohast seiret.

Käesoleva lõike alusel pädeva asutuse tehtud erand kehtib kõige rohkem viis aastat.

Põllumajanduskultuure, mis saadakse uurimis- või katseprojekti raames, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lõike kohast erandit, ei lasta turule.

4. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 852/2004 kohaldamist ning see ei takista toidukäitlejaid saavutamast nimetatud määruse nõuetele vastavat vee kvaliteeti, kasutades hilisemas etapis mitut veepuhastusviisi eraldi või koos lahendustega, mis ei hõlma puhastamist, ega kasutamast põllumajanduslikuks niisutuseks alternatiivseid veevarusid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„pädev asutus“ – liikmesriigi määratud asutus või organ, kelle ülesanne on täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi seoses taaskasutusvee tootmiseks või sellega varustamiseks lubade andmisega, uurimis- või katseprojektidele erandite tegemisega ning nõuetele vastavuse kontrollimisega;

2)	„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on kas avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kes kasutab taaskasutusvett põllumajanduslikuks niisutuseks;

3)	„asulareovesi“ – direktiivi 91/271/EMÜ artikli 2 punktis 1 määratletud asulareovesi;

4)	„taaskasutusvesi“ – asulareovesi, mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt ja täiendavalt puhastatud taaskasutusvee käitises kooskõlas käesoleva määruse I lisa 2. jaoga;

5)	„taaskasutusvee käitis“ – asulareoveepuhasti või muu käitis, kus puhastatakse asulareovett tõhusamalt, kui on nõutud direktiiviga 91/271/EMÜ, et saada vett, mis sobib käesoleva määruse I lisa 1. jaos kindlaks määratud kasutusotstarbeks;

6)	„taaskasutusvee käitise käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes esindab eraõiguslikku üksust või riigiasutust ning käitab või kontrollib taaskasutusvee käitist;

7)	„oht“ – bioloogiline, keemiline, füüsikaline või radioaktiivne aine, mis võib inimesi, loomi, põllumajanduskultuure või taimi, muud maismaa- või vee-elustikku, mulda või üldist keskkonda kahjustada;

8)	„risk“ – tõenäosus, et tuvastatud oht põhjustab kindla ajavahemiku jooksul kahju, sealhulgas tagajärgede raskusaste;

9)	„riskijuhtimine“ – süsteemne administreerimine, millega tagatakse järjepidevalt vee ohutu taaskasutus teatavas kontekstis;

10)	„ennetusmeede“ – asjakohane meede või tegevus, millega saab ennetada või kõrvaldada tervise- või keskkonnariski või vähendada seda riski vastuvõetava tasemeni;

11)	„nõuetele vastavuse hindamise koht“ – koht, kus taaskasutusvee käitise käitaja tarnib taaskasutusvee ahela järgmisele osalisele;

12)

„tõke“ – vahend, sealhulgas füüsilised või protseduurilised etapid või kasutustingimused, mis vähendab inimeste nakatumise riski või takistab seda, hoides ära taaskasutusvee kokkupuute tarbimiseks kasutatava aine ja taaskasutusveega vahetult kokku puutuvate isikutega, või muu vahend, mis näiteks vähendab mikroorganismide kontsentratsiooni taaskasutusvees või hoiab ära nende ellujäämise tarbimiseks kasutatavas aines;

13)	„luba“ – pädeva asutuse antud kirjalik luba taaskasutusvee tootmiseks või sellega varustamiseks põllumajandusliku niisutuse eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega;

14)

„vastutav isik“ – isik, kellel on oma roll või ülesanne vee taaskasutuse süsteemis, sealhulgas taaskasutusvee käitise käitaja, asulareoveepuhasti käitaja, kui viimane ei ole taaskasutusvee käitise käitaja, asjaomane asutus, mis ei ole määratud pädev asutus, taaskasutusvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutusvee hoidla käitaja;

15)

„vee taaskasutuse süsteem“ – taristu ja muud tehnilised elemendid, mis on vajalikud taaskasutusvee tootmiseks, sellega varustamiseks ja selle kasutamiseks; mõiste hõlmab kõiki elemente alates asulareoveepuhasti sissevoolust kuni punktini, kus taaskasutusvett põllumajanduslikuks niisutuseks kasutatakse, sealhulgas jaotamis- ja hoiustamistaristut, kui see on asjakohane.

Artikkel 4

Taaskasutusvee käitise käitaja kohustused ja taaskasutusvee kvaliteediga seotud kohustused

1. Taaskasutusvee käitise käitaja tagab, et taaskasutusvesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaks määratud põllumajanduslikuks niisutuseks, vastab nõuetele vastavuse hindamise kohas järgmisele:

a)	I lisa 2. jaos sätestatud vee kvaliteedi miinimumnõuded;

b)	vee kvaliteediga seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohases loas kehtestanud vastavalt artikli 6 lõike 3 punktidele c ja d.

Nõuetele vastavuse hindamise kohast eemal ei kuulu vee kvaliteet enam taaskasutusvee käitise käitaja vastutusalasse.

2. Et tagada lõike 1 kohane vastavus nõuetele, seirab taaskasutusvee käitise käitaja vee kvaliteeti vastavalt järgmisele:

a)	I lisa 2. jaos sätestatud vee kvaliteedi miinimumnõuded;

b)	seirega seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohases loas kehtestanud vastavalt artikli 6 lõike 3 punktidele c ja d.

Artikkel 5

Riskijuhtimine

1. Taaskasutusvee tootmise, sellega varustamise ja selle kasutamise eesmärgil tagab pädev asutus vee taaskasutuse riskijuhtimiskava koostamise.

Vee taaskasutuse riskijuhtimiskava võib hõlmata ühte või mitut vee taaskasutuse süsteemi.

2. Vee taaskasutuse riskijuhtimiskava töötavad vastavalt vajadusele välja taaskasutusvee käitise käitaja, muud vastutavad isikud ja lõppkasutajad. Vee taaskasutuse riskijuhtimiskava koostavad vastutavad isikud konsulteerivad vastavalt vajadusele kõigi teiste asjaomaste vastutavate isikute ja lõppkasutajatega.

3. Vee taaskasutuse riskijuhtimiskava põhineb kõigil II lisas sätestatud peamistel riskijuhtimiselementidel. Selles määratakse kindlaks taaskasutusvee käitise käitaja ja muude vastutavate isikute riskijuhtimiskohustused.

4. Vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas eelkõige:

a)	määratakse kooskõlas II lisa punktiga B kindlaks vajalikud nõuded taaskasutusvee käitise käitajale lisaks I lisas sätestatud nõuetele, et täiendavalt vähendada riske enne nõuetele vastavuse hindamise kohta;

b)	tehakse kindlaks oht, riskid ning asjakohased ennetusmeetmed ja/või võimalikud parandusmeetmed kooskõlas II lisa punktiga C;

tehakse kindlaks täiendavad tõkked vee taaskasutuse süsteemis ning määratakse pärast nõuetele vastavuse hindamise kohta kindlaks lisanõuded, mis on vajalikud vee taaskasutuse süsteemi ohutuse tagamiseks, sealhulgas vajaduse korral jaotamise, hoiustamise ja kasutamise tingimused, ning tehakse kindlaks nende nõuete täitmise eest vastutavad isikud.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et kohandada II lisas sätestatud olulisi riskijuhtimiselemente tehnika ja teaduse arengule.

Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et kehtestada II lisas sätestatud oluliste riskijuhtimiselementide tehnilised nõuded.

Artikkel 6

Taaskasutusvee loaga seotud kohustused

1. I lisa 1. jaos kindlaks määratud põllumajanduslikuks niisutuseks ette nähtud taaskasutusvee tootmiseks ja sellega varustamiseks on vaja luba.

2. Loa saamise või olemasoleva loa muutmise taotluse esitavad vee taaskasutuse süsteemi vastutavad isikud, sealhulgas lõppkasutaja, kui see on riigisisese õiguse kohaselt asjakohane, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutusvee käitis töötab või kus seda kavatsetakse käitada.

3. Loas määratakse kindlaks taaskasutusvee käitise käitaja ja vastavalt vajadusele muude vastutavate isikute kohustused. Luba põhineb vee taaskasutuse riskijuhtimiskaval ning selles täpsustatakse muu hulgas järgmist:

a)	taaskasutusvee kvaliteedi klass või klassid ja lubatud põllumajanduslik kasutusala, mille puhul on kooskõlas I lisaga taaskasutusvesi lubatud, kasutamiskoht, taaskasutusvee käitised ning taaskasutusvee hinnanguline tootmismaht aastas;

b)	I lisa 2. jaos sätestatud vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuetega seotud tingimused;

c)	vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas kindlaks määratud tingimused seoses taaskasutusvee käitise käitajale esitatavate lisanõuetega, kui neid on;

d)	muud vajalikud tingimused, et vähendada keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele avalduvaid lubamatuid riske vastuvõetavale tasemele;

e)	loa kehtivusperiood;

f)	nõuetele vastavuse hindamise koht.

4. Pädev asutus konsulteerib taotluse hindamise eesmärgil teiste asjaomaste asutustega ja vahetab nendega teavet, eelkõige vee- ja tervishoiuasutustega, kui need on erinevad pädevast asutusest, ja muude isikutega, keda pädev asutus peab asjakohaseks.

5. Pädev asutus teeb loa andmise otsuse viivitamata. Kui pädeval asutusel on taotluse keerukuse tõttu vaja otsuse tegemiseks rohkem kui 12 kuud pärast täieliku taotluse kättesaamist, teatab ta taotlejale otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.

6. Lube vaadatakse korrapäraselt läbi ja vajaduse korral neid ajakohastatakse. Lube ajakohastatakse alati, kui:

a)	võimsus on oluliselt muutunud;

b)	seadmeid on ajakohastatud;

c)	on lisatud uusi seadmeid või menetlusi või

d)	kliima- või muud tingimused on muutunud ja see mõjutab märkimisväärselt pinnaveekogude ökoloogilist seisundit.

7. Liikmesriigid võivad nõuda, et taaskasutusvee hoiustamiseks, jaotamiseks ja kasutamiseks on vaja eriluba, et kohaldada vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas kindlaks määratud täiendavaid nõudeid ja tõkkeid, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 4.

Artikkel 7

Nõuetele vastavuse kontroll

1. Pädev asutus kontrollib, kas loas kindlaks määratud tingimused on täidetud. Nõuetele vastavust kontrollitakse järgmistel viisidel:

a)	kohapealsed kontrollid;

b)	eelkõige käesoleva määruse kohaselt saadud seireandmete kasutamine;

c)	muud sobivad viisid.

2. Kui nõuetele vastavuse kontrolli tulemustest ilmneb, et loas kindlaks määratud tingimused ei ole täidetud, nõuab pädev asutus, et taaskasutusvee käitise käitaja ja asjakohasel juhul muud vastutavad isikud võtaks kõik vajalikud meetmed nõuetele vastavuse viivitamatuks taastamiseks ning teavitaks sellest kohe mõjutatud lõppkasutajaid.

3. Kui loas kindlaks määratud nõuete täitmata jätmine kujutab endast olulist riski keskkonnale või inimeste või loomade tervisele, peatavad taaskasutusvee käitise käitaja ja teised vastutavad isikud viivitamata taaskasutusveega varustamise, kuni pädev asutus on kindlaks teinud, et nõuetele vastavus on taastatud, järgides vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas kindlaks määratud menetlusi ning kooskõlas I lisa 2. jao punktiga a.

4. Loas kindlaks määratud tingimuste täitmist mõjutava intsidendi korral teavitavad taaskasutusvee käitise käitaja ja muud vastutavad isikud sellest kohe pädevat asutust ja muid isikuid, keda see võib mõjutada, ning edastavad pädevale asutusele sellise intsidendi mõju hindamiseks vajaliku teabe.

5. Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, et vastutavad isikud järgiksid vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas kindlaks määratud meetmeid ja ülesandeid.

Artikkel 8

Liikmesriikide koostöö

1. Kui vee taaskasutus on piiriülese tähtsusega, määravad liikmesriigid kontaktpunkti, et teha vastavalt vajadusele koostööd teiste liikmesriikide kontaktpunktide ja pädevate asutustega, või kasutavad rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid olemasolevaid struktuure.

Kontaktpunktide või olemasolevate struktuuride ülesanne on

a)	võtta vastu ja edastada abitaotlusi;

b)	taotluse korral abi pakkuda ning

c)	kooskõlastada pädevate asutuste vahel teabevahetust.

Enne loa andmist vahetavad pädevad asutused teavet artikli 6 lõikes 3 sätestatud tingimuste kohta selle liikmesriigi kontaktpunktiga, kus taaskasutusvett kavatsetakse kasutada.

2. Liikmesriigid vastavad abitaotlustele põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 9

Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine

Liikmesriikides, kus taaskasutusvett kasutatakse põllumajanduslikuks niisutuseks, korraldatakse vee taaskasutusest tuleneva veevarude kokkuhoiu teemalisi üldisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Kampaaniad võivad hõlmata vee ohutust taaskasutusest saadava kasu propageerimist.

Need liikmesriigid võivad samuti korraldada teavituskampaaniaid lõppkasutajatele, et tagada taaskasutusvee optimaalne ja ohutu kasutamine, tagades seeläbi keskkonna ning inimeste ja loomade tervise kõrgetasemelise kaitse.

Liikmesriigid võivad kohandada selliseid teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid vee taaskasutuse ulatusega.

Artikkel 10

Üldsuse teavitamine

1. Ilma et see piiraks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid, kus taaskasutusvett kasutatakse põllumajanduslikuks niisutuseks, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisa 1. jaos, et üldsusele on internetis või muul viisil kättesaadav piisav ja ajakohane teave vee taaskasutuse kohta. See teave hõlmab järgmist:

a)	käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusvee kogus ja kvaliteet;

b)	liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusvee protsentuaalne osakaal puhastatud asulareovee üldkoguses, kui sellised andmed on kättesaadavad;

c)	käesoleva määruse kohaselt antud või muudetud load, sealhulgas pädevate asutuste poolt käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 alusel seatud tingimused;

d)	käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud nõuetele vastavuse kontrollide tulemused;

e)	käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid.

2. Lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatakse iga kahe aasta tagant.

3. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas artikli 2 lõikega 2 vastu võetud otsus tehakse üldsusele internetis või muul viisil kättesaadavaks.

Artikkel 11

Rakendamise jälgimist käsitlev teave

1. Ilma et see piiraks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, teevad liikmesriigid, kus taaskasutusvett kasutatakse põllumajanduslikuks niisutuseks, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisa 1. jaos, Euroopa Keskkonnaameti abiga järgmist:

koostavad ja avaldavad hiljemalt 26. juuniks 2026 andmekogumi teabega käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud nõuetele vastavuse kontrolli tulemuse kohta ja muu teabega, mis tuleb üldsusele käesoleva määruse artikli 10 kohaselt internetis või muul viisil kättesaadavaks teha, ning ajakohastavad seda andmekogumit seejärel iga kuue aasta tagant;

koostavad ja avaldavad andmekogumi, mis sisaldab käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt kogutud teavet loas kindlaks määratud tingimustele mittevastavuse juhtumite kohta ning teavet käesoleva määruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmekogumit seejärel igal aastal.

2. Liikmesriigid tagavad komisjoni, Euroopa Keskkonnaameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juurdepääsu lõikes 1 osutatud andmekogumitele.

3. Lõikes 1 osutatud andmekogumite põhjal ning korrapäraselt või komisjoni taotluse korral koostab ja avaldab Euroopa Keskkonnaamet liikmesriikidega konsulteerides kogu liitu hõlmava ülevaate ning ajakohastab seda. Ülevaade sisaldab vajaduse korral käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kaarte ja liikmesriikide aruandeid.

4. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud reeglid lõike 1 kohaselt esitatava teabe vormi ja esituse kohta ning lõikes 3 osutatud kogu liitu hõlmava ülevaate vormi ja esituse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 14 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Komisjon koostab hiljemalt 26. juuniks 2022 liikmesriikidega konsulteerides suunised, et toetada käesoleva määruse kohaldamist.

Artikkel 12

Hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt 26. juuniks 2028. Hindamine põhineb vähemalt järgmisel:

a)	käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemused;

b)	andmekogumid, mille liikmesriigid on koostanud artikli 11 lõike 1 kohaselt, ja kogu liitu hõlmav ülevaade, mille Euroopa Keskkonnaamet on koostanud artikli 11 lõike 3 kohaselt;

c)	asjakohased teaduslikud, analüütilised ja epidemioloogilised andmed;

d)	tehnilised ja teadusandmed;

e)	WHO soovitused, kui need on olemas, või muud rahvusvahelised juhised või ISO standardid.

2. Hindamisel arvestab komisjon eriti järgmiste aspektidega:

a)	I lisas sätestatud miinimumnõuded;

b)	II lisas sätestatud olulised riskijuhtimiselemendid;

c)	lisanõuded, mille pädevad asutused on kehtestanud vastavalt artikli 6 lõike 3 punktidele c ja d;

d)	vee taaskasutuse mõju keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele, sealhulgas esilekerkivate probleemsete ainete mõju.

3. Hindamisel kaalub komisjon, kas on mõeldav

a)	laiendada käesoleva määruse kohaldamisala taaskasutusveele, mis on mõeldud täiendavateks konkreetseteks kasutusviisideks, sealhulgas taaskasutuseks tööstuslikel eesmärkidel;

b)	laiendada käesoleva määruse nõudeid puhastatud reovee kaudsele kasutusele.

4. Hindamise tulemuste alusel või siis, kui uued tehnilised ja teaduslikud teadmised seda nõuavad, võib komisjon hinnata I lisa 2. jaos sätestatud miinimumnõuete läbivaatamise vajadust.

5. Kui see on asjakohane, esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 13

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 25. juunist 2020. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiiviga 2000/60/EÜ asutatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 15

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad hiljemalt 26. juuniks 2024 komisjonile nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 26. juunist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2020

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. METELKO-ZGOMBIĆ

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 94.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 353.

(3) Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. aprilli 2020. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 147, 4.5.2020, lk 1). Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(5) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(6) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 33.

(7) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

(8) Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).

(9) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(19) Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

(20) Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(21) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(23) ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(25) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

I LISA

KASUTUSOTSTARBED JA MIINIMUMNÕUDED

1. jagu

Taaskasutusvee kasutusotstarbed

Põllumajanduslik niisutus

Põllumajanduslik niisutus on järgmist liiki põllumajanduskultuuride niisutus:

—	toorena tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ette nähtud põllumajanduskultuurid, mida süüakse toorena või töötlemata;

—	töödelduna tarbitavad toidukultuurid, st pärast töötlemisprotsessi (kuumtöötlemine või tööstuslik töötlemine) inimtoiduks ette nähtud põllumajanduskultuurid;

—	muud kui toidukultuurid, st muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud põllumajanduskultuurid (nt karjamaa- ning sööda-, kiu-, dekoratiiv-, seemne-, energia- ja murukultuurid).

Ilma et see piiraks liidu asjakohaste keskkonna ja tervishoiu valdkonna õigusaktide kohaldamist, võivad liikmesriigid kasutada taaskasutusvett täiendaval otstarbel, nagu:

—	taaskasutus tööstuslikel eesmärkidel ning

—	seoses kommunaalteenustega ja keskkonnaeesmärkidel.

2. jagu

Miinimumnõuded

Miinimumnõuded põllumajanduslikuks niisutuseks ette nähtud taaskasutusvee jaoks

Tabelis 1 on sätestatud taaskasutusvee kvaliteedi klassid ning iga klassi puhul lubatud kasutusotstarbed ja niisutusmeetodid. Punkti a tabelis 2 on sätestatud vee kvaliteedi miinimumnõuded. Punkti b tabelites 3 (korraline seire) ja 4 (kontrollseire) on sätestatud taaskasutusvee seire vähim sagedus ja seire tulemuseesmärgid.

Teatavasse kategooriasse kuuluvaid põllumajanduskultuure niisutatakse taaskasutusvee vastavasse miinimumkvaliteedi klassi kuuluva veega, nagu on kindlaks määratud tabelis 1, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 5 lõike 4 punktis c osutatud asjakohaseid lisatõkkeid, mille tulemusel täidetakse punkti a tabelis 2 kindlaks määratud kvaliteedinõuded. Sellised lisatõkked võivad põhineda II lisa punktis 7 osutatud ennetusmeetmete soovituslikul loetelul või muudel samaväärsetel riiklikel või rahvusvahelistel standarditel, näiteks ISO 16075-2 standardil.

Tabel 1 – taaskasutusvee kvaliteedi klassid ning lubatud põllumajanduslik kasutusotstarve ja niisutusmeetod

Taaskasutusvee miinimumkvaliteedi klass	Põllumajanduskultuuri kategooria (*1)	Niisutusmeetod
A	Kõik toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa puutub vahetult kokku taaskasutusveega.	Kõik niisutusmeetodid
B	Toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa toodetakse maa peal ega puutu vahetult kokku taaskasutusveega, samuti töödelduna tarbitavad toidukultuurid ja muud kui toidukultuurid, sh kultuurid, millega söödetakse piima- või lihaloomi.	Kõik niisutusmeetodid
C	Toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa toodetakse maa peal ega puutu vahetult kokku taaskasutusveega, samuti töödelduna tarbitavad toidukultuurid ja muud kui toidukultuurid, sh kultuurid, millega söödetakse piima- või lihaloomi.	Tilkkastmine (*2) või muu niisutusmeetod, mille puhul välditakse vahetut kokkupuudet toidukultuuri söödava osaga
D	Tehnilised ja energiakultuurid ning seemnekultuuridest saadud taimed.	Kõik niisutusmeetodid (*3)

a) Veekvaliteedi miinimumnõuded

Tabel 2 – põllumajanduslikuks niisutuseks ette nähtud taaskasutusvee kvaliteedi nõuded

Taaskasutusvee kvaliteedi klass	Soovituslik tehnoloogiline eesmärk	Kvaliteedinõuded
Taaskasutusvee kvaliteedi klass	Soovituslik tehnoloogiline eesmärk	E. coli (arv/100 ml)	BHT5 (mg/l)	Heljuvaine kogusisaldus (HA) (mg/l)	Hägusus (NTU)	Muu
A	Bioloogiline puhastus, filtreerimine ja desinfitseerimine	≤ 10	≤ 10	≤ 10	≤ 5	Legionella spp.: < 1 000 CFU/l, kui on aerosooli tekke oht Sooles parasiteerivad nematoodid (ussnugiliste munad): ≤ 1 muna/l karjamaa või söödakultuuride niisutuse korral
B	Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine	≤ 100	Vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ (I lisa tabel 1)	Vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ (I lisa tabel 1)	-
C	Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine	≥ 1 000			-
D	Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine	≥ 10 000			-

Taaskasutusvesi loetakse tabeli 2 nõuetele vastavaks, kui nimetatud taaskasutusvee mõõtetulemused vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

—

vähemalt 90 % proovidest vastab E. coli, Legionella spp. ja sooles parasiteerivate nematoodide kohta esitatud soovituslikele väärtustele; ükski proovide analüüsiväärtus ei ületa hälbe ülempiiri, milleks on üks logaritmiline ühik E. coli ja Legionella spp. kohta esitatud soovituslikest väärtustest ning 100 % sooles parasiteerivate nematoodide kohta esitatud soovituslikust väärtusest;

—	vähemalt 90 % proovidest vastab A klassi all BHT5, HA ja hägususe kohta esitatud soovituslikele väärtustele. Ükski proovide analüüsiväärtus ei ületa hälbe ülempiiri, milleks on 100 % soovituslikust väärtusest.

b) Seire miinimumnõuded

Taaskasutusvee käitise käitaja teeb korralist seiret kontrollimaks, et taaskasutusvesi vastab punkti a kohastele vee kvaliteedi miinimumnõuetele. Korraline seire lisatakse vee taaskasutuse süsteemi kontrolli menetlustesse.

Nõuetele vastavuse hindamise kohas mikrobioloogiliste näitajate järgimise kontrollimiseks kasutavad proovid kogutakse standardi EN ISO 19458 alusel või muu riikliku või rahvusvahelise standardi alusel, mis tagab samaväärse kvaliteedi.

Tabel 3 – põllumajanduslikuks niisutuseks ette nähtud taaskasutusvee korralise seire vähim sagedus

	Vähim seiresagedus
Taaskasutusvee kvaliteedi klass	E. coli	BHT5	Heljuvaine kogusisaldus (HA)	Hägusus	Legionella spp. (kui on asjakohane)	Sooles parasiteerivad nematoodid (kui on asjakohane)
A	Kord nädalas	Kord nädalas	Kord nädalas	Pidevalt	Kaks korda kuus	Kaks korda kuus või nagu on määranud taaskasutusvee käitise käitaja vastavalt taaskasutusvee käitisesse sisenevas reovees sisalduvate munade arvule.
B	Kord nädalas	Vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ (I lisa D jaotis)	Vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ (I lisa D jaotis)	-
C	Kaks korda kuus			-
D	Kaks korda kuus			-

Enne uue taaskasutusvee käitise kasutuselevõttu tehakse kontrollseire.

Taaskasutusvee käitised, mis 25. juunil 2020 juba töötavad ja vastavad punkti a tabelis 2 kindlaks määratud taaskasutusvee kvaliteedi nõuetele, on sellest kontrollseire kohustustest vabastatud.

Kontrollseire tehakse kõigil juhtudel, kui ajakohastatakse seadmeid ja kui lisatakse uusi seadmeid või protsesse.

Kontrollseiret tuleb teha taaskasutusvee kvaliteedi kõige rangema klassi A puhul, et hinnata tulemuseesmärkide (vähendamine log10-ühiku võrra) täitmist. Kontrollseire tähendab iga patogeenide rühmaga (nimelt bakterid, viirused ja ainuraksed) seotud indikaatormikroorganismide seiret. Indikaatormikroorganismideks on patogeensete bakterite puhul valitud E. coli, patogeensete viiruste puhul F-spetsiifilised kolifaagid, somaatilised kolifaagid või kolifaagid ning ainuraksete puhul Clostridium perfringens’i spoorid või spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid. Valitud indikaatormikroorganismide suhtes tehtava kontrollseire tulemuseesmärgid (vähendamine log10-ühiku võrra) on sätestatud tabelis 4 ja need peavad olema täidetud nõuetele vastavuse hindamise kohas, võttes arvesse kontsentratsioone asulareoveepuhastisse sisenevas toorreovees. Vähemalt 90 % kontrollseire proovidest peavad saavutama tulemuseesmärgid või need ületama.

Kui toorreovees ei ole piisavas koguses bioindikaatorit, et saavutada vähendamine log10-ühiku võrra, tähendab sellise bioindikaatori puudumine taaskasutusvees, et kontrollseire nõudeid on järgitud. Nõuetele vastavuse eesmärgi saavutamist võib hinnata analüütilise kontrolli teel, liites kokku eraldiseisvate puhastusetappide tulemused, tuginedes teaduslikele tõenditele väljakujunenud standardprotsesside kohta, nagu katsearuannete või juhtumiuuringute avaldatud andmed, või laboris kontrollitud tingimustes läbiviidavatele katsetele innovatiivsete puhastamisviiside puhul.

Tabel 4 – põllumajanduslikuks niisutuseks ette nähtud taaskasutusvee kontrollseire

Taaskasutusvee kvaliteedi klass	Indikaatormikroorganismid (*4)	Puhastamisahela tulemuseesmärgid (vähendamine log10-ühiku võrra)
A	E. coli	≥ 5,0
	Kolifaagide üldarv/F-spetsiifilised kolifaagid/somaatilised kolifaagid/kolifaagid (*5)	≥ 6,0
	Clostridium perfringens’i spoorid/spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid (*6)	≥ 4,0 (Clostridium perfringens’i spooride puhul) ≥ 5,0 (spoore moodustavate väävlit redutseerivate bakterite puhul)

Seires kasutatavad analüüsimeetodid valideeritakse ja dokumenteeritakse kooskõlas standardiga EN ISO/IEC-17025 või muude riigisiseste või rahvusvaheliste standarditega, millega tagatakse võrdväärne kvaliteet.

(*1) Kui sama liiki niisutatud põllukultuur kuulub mitmesse tabelis 1 sätestatud kategooriasse, kohaldatakse kõige rangema kategooria nõudeid.

(*2) Tilkkastmine on mikroniisutussüsteem, mille abil viiakse vesi tilkade või pisikeste jugadena taimedeni, tilgutades seda väga aeglaselt (2–20 liitrit tunnis) mullale või vahetult selle pinna alla väikese läbimõõduga, tilgutuspeadega varustatud plastvoolikute süsteemist.

(*3) Niisutusmeetodite korral, mis imiteerivad vihma, tuleks erilist tähelepanu pöörata töötajate või kõrvalseisjate tervise kaitsele. Sel eesmärgil kohaldatakse asjakohaseid ennetusmeetmeid.

(*4) Kontrollseireks võib väljapakutud indikaatormikroorganismide asemel kasutada ka võrdluspatogeene Campylobacter, rotaviirus ja Cryptosporidium. Sel juhul järgitakse järgmisi log10-ühiku võrra vähendamise eesmärke: Campylobacter (≥ 5,0), rotaviirus (≥ 6,0) ja Cryptosporidium (≥ 5,0).

(*5) Viiruste kohta on sobivaimaks näitajaks valitud kolifaagide üldarv. Kui aga kolifaagide üldarvu kohta ei ole võimalik analüüse teha, analüüsitakse vähemalt üht neist (F-spetsiifilised või somaatilised kolifaagid).

(*6) Ainuraksete kohta on sobivaimaks näitajaks valitud Clostridium perfringens’i spoorid. Kui aga Clostridium perfringens’i spooride kontsentratsioon ei võimalda nõutavat kümne logaritmilise väärtuse võrra vähendamist kinnitada, võib selle asemel kasutada spoore moodustavaid väävlit redutseerivaid baktereid.

II LISA

Riskijuhtimise põhielemendid

Riskijuhtimine hõlmab riskide ennetavat väljaselgitamist ja juhtimist, tagamaks, et taaskasutusvett kasutatakse ja majandatakse ohutult ning et puudub risk keskkonnale või inimeste ja loomade tervisele. Sel eesmärgil koostatakse vee taaskasutuse riskijuhtimiskava, mis põhineb järgmistel elementidel.

Kirjeldatakse kogu vee taaskasutuse süsteemi alates reovee sisenemisest asulareoveepuhastisse kuni kasutuskohani, sealhulgas reovee allikad, taaskasutusvee käitises kasutatavad puhastusetapid ja -tehnoloogiad, varustamis-, jaotamis- ja hoiustamistaristu, ette nähtud kasutusotstarve, kasutuskoht ja -periood (nt ajutine või ad hoc kasutamine), niisutusmeetodid, põllumajanduskultuuri liik, muud veevarud, kui on ette nähtud veevarude segamine, ning pakutava taaskasutusvee kogused.

2.	Tehakse kindlaks vee taaskasutuse süsteemiga seotud isikud ning määratakse selgelt kindlaks nende rollid ja vastutusalad.

3.	Tehakse kindlaks võimalik oht, eelkõige saasteainete ja patogeenide olemasolu ning ohtlike olukordade (nt puhastamisel esinevate tõrgete või juhuslike lekete või saaste) tekke võimalus vee taaskasutuse süsteemis.

Tehakse kindlaks need keskkonnad ja populatsioonid, millel või kellel on risk kindlakstehtud võimaliku ohuga kokku puutuda, ja kokkupuuteteed, võttes arvesse selliseid konkreetseid keskkonnategureid nagu kohalikud hüdrogeoloogilised ja topoloogilised olud, mullaliigid ning ökoloogilised olud, samuti põllumajanduskultuuride liigi ning põllumajandus- ja niisutustavadega seotud tegureid. Võetakse arvesse ning teaduslike tõenditega toetatakse vee taaskasutuse eesmärgil käitlemise võimalikku pöördumatut või pikaajalist negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele.

Hinnatakse keskkonnariske ning inimeste ja loomade tervisega seotud riske, võttes arvesse kindlakstehtud võimaliku ohu laadi, kavandatud kasutuse kestust, kindlakstehtud keskkondi ja populatsioone, millel või kellel on risk sellise ohuga kokku puutuda, ning ohu võimaliku mõju suurust, arvestades ettevaatusprintsiipi, samuti kõiki asjaomaseid liidu ja riigisiseseid õigusakte, suunisdokumente ja miinimumnõudeid, mis on seotud toidu ja sööda ning töötajate ohutusega. Riskihindamine võiks põhineda kättesaadavate teadusuuringute ja andmete läbivaatamisel.

Riskihindamine koosneb järgmistest osadest:

hinnatakse keskkonnariske, tehes sealhulgas kõike järgmist:

i)	kinnitatakse ohu laadi, sealhulgas, kui see on asjakohane, prognoositavat taset, mille korral mõju ei esine;

ii)	hinnatakse võimalikku kokkupuute ulatust;

iii)	iseloomustatakse riski;

hinnatakse inimeste ja loomade tervisega seotud riske, tehes sealhulgas kõike järgmist:

i)	kinnitatakse ohu laadi, sealhulgas doosi-reaktsiooni seost, kui see on asjakohane;

ii)	hinnatakse võimalikku doosi suurust või kokkupuute ulatust;

iii)	iseloomustatakse riski.

Riskihindamises võib kasutada kvalitatiivset või poolkvantitatiivset riskihindamist. Kvantitatiivset riskihindamist kasutatakse siis, kui on olemas piisavalt toetavaid andmeid, või projektide puhul, mis kujutavad endast potentsiaalselt suurt ohtu keskkonnale või rahvatervisele.

Riskihindamises võetakse arvesse vähemalt järgmisi nõudeid ja kohustusi:

a)	nõue vähendada ja hoida ära nitraatidest põhjustatud veereostust kooskõlas direktiiviga 91/676/EMÜ;

b)	kohustus täita olmevee kaitsealade puhul direktiivi 98/83/EÜ nõudeid;

c)	nõue täita direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud keskkonnaeesmärke;

d)	nõue hoida ära põhjavee reostust kooskõlas direktiiviga 2006/118/EÜ;

e)	nõue järgida prioriteetsete ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonnakvaliteedi standardeid, mis on sätestatud direktiivis 2008/105/EÜ;

f)	nõue järgida riikliku tähtsusega (nimelt valgalale eriomaseid) saasteaineid hõlmavaid keskkonnakvaliteedi standardeid, mis on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ;

g)	nõue täita suplusvee kvaliteedi standardeid, mis on sätestatud direktiivis 2006/7/EÜ;

h)	direktiivis 86/278/EMÜ sätestatud nõuded keskkonna, eelkõige mulla kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses;

i)	määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud nõuded toiduainete hügieeni kohta ning juhised, mis on esitatud komisjoni suunistes värskete puu- ja köögiviljade esmatootmises esinevate mikrobioloogiliste ohtude maandamiseks hea hügieeni abil;

j)	määruses (EÜ) nr 183/2005 sätestatud söödahügieeni nõuded;

k)	nõue täita asjakohaseid mikrobioloogilisi kriteeriume, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2073/2005;

l)	nõuded, mis on seotud määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud teatavate saasteainete piirnormidega toiduainetes;

m)	nõuded, mis on seotud toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormidega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 396/2005;

n)	määrustes (EÜ) nr 1069/2009 ja (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuded loomatervise kohta.

Lisanõuetega seotud tingimused

Kaalutakse I lisa 2. jaos sätestatud vee kvaliteedi ja seire nõudeid täiendavate või neist rangemate nõuete kehtestamist või mõlemat, kui see on keskkonna ning inimeste ja loomade tervise piisava kaitse tagamiseks vajalik ja asjakohane, eelkõige siis, kui on selged teaduslikud tõendid selle kohta, et riskid tulenevad taaskasutusveest ja mitte muudest põhjustest.

Need lisanõuded võivad sõltuvalt punktis 5 osutatud riskihindamise tulemusest olla eelkõige seotud järgmisega:

a)	raskmetallid;

b)	pestitsiidid;

c)	desinfitseerimise kõrvalsaadused;

ravimid;

e)	muud esilekerkivad probleemsed ained, sealhulgas mikrosaasteained ja mikroplast;

f)	antimikroobikumiresistentsus.

Ennetusmeetmed

Ennetusmeetmete kindlakstegemine, mida riskide piiramiseks juba võetakse või tuleks võtta, et kõiki kindlakstehtud riske oleks võimalik nõuetekohaselt juhtida. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele veekogumitele, mida kasutatakse olmevee võtmiseks, ja asjaomastele kaitsevöönditele.

Sellised ennetusmeetmed võivad hõlmata:

a)	juurdepääsukontrolli;

b)	täiendavaid desinfitseerimis- või saasteainete eemaldamise meetmeid;

c)	spetsiaalset niisutustehnoloogiat, millega vähendatakse aerosooli tekke ohtu (nt tilkkastmine);

d)	vihmutusega seotud erinõudeid (nt maksimaalne tuulekiirus, vahemaa vihmuti ja tundlike alade vahel);

e)	põllumajandusmaaga seotud erinõudeid (nt kallak, mulla veega küllastatus ja karstialad);

f)	patogeenide hävinemise soodustamist enne saagikoristust;

g)	vähimate ohutusvahemaade loomist (nt pinnaveest, sealhulgas kariloomade joogikohtadest, või sellistest tegevusaladest nagu vesiviljelus, kalakasvandus, karploomakasvandus, ujumine ja muud veega seotud tegevused);

h)	niisutuskohtade tähistamist märgistusega, et kasutusel on taaskasutusvesi, mis ei ole joogikõlblik.

Tabelis 1 on sätestatud spetsiifilised ennetusmeetmed, mis võivad osutuda asjakohaseks.

Tabel 1 – spetsiifilised ennetusmeetmed

Taaskasutusvee kvaliteedi klass

Spetsiifilised ennetusmeetmed

—	Sead ei tohi puutuda kokku taaskasutusveega niisutatud söödaga, v.a juhul, kui on piisavalt andmeid selle kohta, et konkreetse juhtumiga seotud riske on võimalik juhtida.

—	Keeld koristada niisutusjärgselt märgi või maha langenud saadusi.

—	Lüpsvat piimakarja ei lasta karjamaale enne, kui see on kuivanud.

—	Sööt peab olema enne pakendamist kuiv või sileeritud.

—	Sead ei tohi puutuda kokku taaskasutusveega niisutatud söödaga, v.a juhul, kui on piisavalt andmeid selle kohta, et konkreetse juhtumiga seotud riske on võimalik juhtida.

—	Keeld koristada niisutusjärgselt märgi või maha langenud saadusi.

—	Kariloomi ei lasta karjamaale viie päeva jooksul pärast viimast niisutust.

—	Sööt peab olema enne pakendamist kuiv või sileeritud.

—	Sead ei tohi puutuda kokku taaskasutusveega niisutatud söödaga, v.a juhul, kui on piisavalt andmeid selle kohta, et konkreetse juhtumiga seotud riske on võimalik juhtida.

—	Keeld koristada niisutusjärgselt märgi või maha langenud saadusi.

Piisavad kvaliteedikontrollisüsteemid ja -menetlused, sealhulgas taaskasutusvee seire vastavalt asjakohastele näitajatele, ning piisavad seadmehooldusprogrammid.

Taaskasutusvee käitise käitajal soovitatakse seada sisse ja hoida kasutuses kvaliteedijuhtimissüsteem, mis on sertifitseeritud standardi ISO 9001 või sellega võrdväärse standardi alusel.

9.	Keskkonnaseiresüsteemid, tagamaks, et seire kohta antakse tagasisidet ning et kõik protsessid ja menetlused on õigesti valideeritud ja dokumenteeritud.

10.

Intsidentide ja hädaolukordade ohjamise asjakohane süsteem, sealhulgas menetlused, et kõiki asjaomaseid osalisi sellisest juhtumist asjakohaselt teavitada, ning hädaolukorra lahendamise kava regulaarne ajakohastamine.

Liikmesriigid võiksid kasutada olemasolevaid rahvusvahelisi juhiseid või standardeid (näiteks ISO 20426:2018 juhised terviseriskide hindamiseks ja juhtimiseks seoses joogikõlbmatu vee taaskasutusega, ISO 16075:2015 juhised puhastatud reovee kasutamiseks niisutusprojektide puhul või muud samaväärsed standardid, mis on rahvusvahelisel tasandil aktsepteeritud, või WHO suunised) vahenditena, mille abil ohtu süstemaatiliselt kindlaks teha ning riske hinnata ja juhtida, tuginedes kogu ahela suhtes (alates asulareovee taaskasutuse eesmärgil puhastamisest kuni selle jaotamise ja kasutamiseni põllumajanduslikuks niisutuseks ning mõju kontrollimiseni) kohaldatavale prioriteetsele lähenemisviisile ning riskide konkreetsele hindamisele kohapeal.

11.	Tagada, et luuakse eri osaliste vahelised kooskõlastusmehhanismid eesmärgiga tagada taaskasutusvee ohutu tootmine ja kasutamine.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 177

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 5. juuni 2020

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/740, 25. mai 2020, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/741, 25. mai 2020, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid ( 1 )	32

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
*	Nõukogu otsus (EL) 2020/742, 29. mai 2020, Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) sõlmimise kohta	56

		Parandused
	*	Nõukogu 3. juuni 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/730 (millega rakendatakse määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus ( ELT L 172 I, 3.6.2020 )	58


	(1) EMPs kohaldatav tekst