(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (2) lõplikud tasakaalustavad tollimaksud muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes (edaspidi „algne uurimine“).

(2)

Otsusega 2000/745/EÜ (3) kiitis Euroopa Komisjon heaks India kolme eksportiva tootja pakutud minimaalse impordihinna.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1645/2005 (4) muutis nõukogu Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete määra. Muudatused tehti kiirendatud korras läbivaatamise põhjal, mis algatati vastavalt alusmääruse artiklile 20.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 193/2007 (5) lõplikud tasakaalustavad tollimaksud veel viieks aastaks.

(5)

Seejärel muutis nõukogu pärast osalisi vahepealseid läbivaatamisi määrusega (EÜ) nr 1286/2008 (6) ja rakendusmäärusega (EL) nr 906/2011 (7) tasakaalustusmeetmeid.

(6)

Veel üks hilisem osaline vahepealne läbivaatamine lõpetati nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 559/2012 (8) ilma kehtivaid meetmeid muutmata.

(7)

Pärast aegumise järjekordset läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2013 (9) lõplikud tasakaalustavad tollimaksud veel viieks aastaks.

(8)

Rakendusotsusega 2014/109/EL (10) tühistas komisjon kohustuste heakskiidu, sest asjaolud, mille alusel kohustused heaks kiideti, olid muutunud.

(9)

Pärast kaht osalist vahepealset läbivaatamist muutis komisjon rakendusmäärusega (EL) 2015/1350 (11) Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete taset.

(10)

Pärast kaht osalist vahepealset läbivaatamist muutis komisjon rakendusmäärusega (EL) 2018/1468 (12) (edaspidi „2018. aasta määrus“) kehtivate tasakaalustavate meetmete taset.

(11)

Pärast aegumise viimast läbivaatamist kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2019/1286 (13) (edaspidi „2019. aasta aegumise läbivaatamine“) lõplikud tasakaalustavad tollimaksud veel viieks aastaks. Need meetmed kehtivad ka praegu (edaspidi „kehtivad meetmed“) ja koosnevad individuaalselt nimetatud India tootjate suhtes kohaldatavast koguselisest tollimaksust, mis jääb vahemikku 0–74,6 euroni tonni kohta, ning kõigi teiste tootjate impordi suhtes kehtestatud jääktollimaksumäärast 69,4 eurot tonni kohta.

(12)

2018. aasta määrusega muutis komisjon läbivaatamiste käigus vaadeldud kahe eksportiva tootja suhtes kehtinud tasakaalustusmeetmete suurust ja leidis, et erinevalt algsest uurimisest ei pruugi koguseline tollimaks olla enam kõige asjakohasem meetmete vorm.

(13)

Samas märkis komisjon, et ta ei saa nende osaliste vahepealsete läbivaatamiste tulemusel muuta meetmete vormi, kuna vaatluse all oli ainult kahe eksportiva tootja subsideerimine.

(14)

Seetõttu algatas komisjon 25. märtsil 2019ex officio osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 1, mis piirdus Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtestatud meetmete vormiga (14) (edaspidi „algatamisteade“). Algatamist toetas Euroopa polüetüleentereftalaadi tootjate komitee (CPME), mis esindab kõiki Euroopa polüetüleentereftalaadi vaikude tootjaid.

(15)

Algatamisteates märkis komisjon, et leidub piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Need tõendid on seotud algse uurimise raames toimunud hindade arengu ning dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete konkreetse kontekstiga ning selliste subsiidiumide osatähtsuse suurenemisega, millest saadav rahaline kasu on üldiselt proportsionaalne ekspordi väärtusega.

(16)

Algatamisteates palus komisjon uurimises osaleda soovivatel isikutel endast teada anda. Lisaks andis komisjon uurimise algatamisest eraldi teada teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, kasutajatele ja India ametiasutustele, kutsudes neid uurimises osalema.

(17)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(18)

Uurimise algatamise kohta esitasid märkusi polüetüleentereftalaadi tootjaid esindav Euroopa kutseliit, üks India eksportiv tootja ja kuus kasutajat. Endast andsid teada veel kaks eksportivat tootjat, kes aga uurimise algatamise kohta märkusi ei esitanud.

(19)

Komisjon korraldas 11. juunil 2019 ärakuulamise kolme endast teada andnud kasutajaga.

(20)

6. aprillil 2020 tehti India ametiasutusetele ja teistele huvitatud isikutele teatavaks olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal komisjon kavatses teha ettepaneku muuta Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate meetmete vormi. Ühtlasi anti neile mõistlik aeg märkuste esitamiseks.

(21)

India ametiasutused ja üks eksportiv tootja esitasid nende järelduste kohta märkusi, mida võeti nõuetekohaselt arvesse, nagu on kirjeldatud allpool.

(22)

Uurimisalune toode on sama, mis algses uurimises ehk Indiast pärit polüetüleentereftalaat (PET), mille viskoossus on ISO standardi 1628-5 järgi 78 ml/g või rohkem ja mis kuulub praegu CN-koodi 3907 61 00 alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(23)

Komisjon leidis, et Indias toodetud ja liitu eksporditud uurimisalusel tootel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdaval vaatlusalusel tootel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja samasugune lõppkasutus. Seepärast käsitati neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(24)

Algse uurimise tulemusel kehtestati koguselised tasakaalustavad tollimaksud (erinevalt väärtuselisest tollimaksust). Samal päeval kehtestati ka koguselised dumpinguvastased tollimaksud (15). Sel ajal peeti asjakohasemaks väärtuselise tollimaksu asemel kehtestada tegelikel ekspordihindadel põhinev koguseline tollimaks. See valik tehti selleks, et vältida olukorda, kus toornaftahinna kõikumisest tingitud polüetüleentereftalaadi hinna kõikumine põhjustaks tollimaksude suurenemist (16).

(25)

Nõukogu lõpetas dumpinguvastased meetmed 2013. aastal, (17) tasakaalustavaid tollimakse on aga mitu korda osaliselt läbi vaadatud ja need jäävad praegu vahemikku 0–74,6 eurot tonni kohta.

(26)

2018. aasta määruses märkis komisjon, et erinevalt algse uurimise käigus leitust ei pruugi koguseline tollimaks olla antud subsiidiumide korvamiseks enam kõige asjakohasem meetmete vorm. Põhjuseks on see, et polüetüleentereftalaadi eksportivatele tootjatele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suunatud kahe peamise subsiidiumikava (tollimaksu tagastamise kava ja Indiast kaupade eksportimise kava) raames antav rahaline toetus sõltus suuremas osas ekspordihinnast.

(27)

Komisjoni analüüs põhines 2018. aasta määruses esitatud järeldustel. Järeldustes käsitletud asjaolusid peeti püsivaks, mis leidis kinnitust ka 2019. aasta aegumise läbivaatamises. Need järeldused põhinesid India ametiasutuste ja kahe eksportiva tootja – IVL Dhunseri Petrochem Industries Private Limited (edaspidi „Dhunseri“) ja Reliance Industries Limited (edaspidi „Reliance“) – esitatud kontrollitud andmetel. Nende eksportivate tootjate arvele langes peaaegu kogu polüetüleentereftalaadi eksport Indiast ELi 2019. aasta aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (1. aprill 2017 – 31. märts 2018). Mõlema tootja suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu, mis on vastavalt 18,73 eurot tonni kohta ja 29,21 eurot tonni kohta (tuginedes vastavalt 2,3 % ja 4 % väärtuselisele subsiidiumimäärale).

(28)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta esitas eksportiv tootja uuesti samad märkused, mis ta oli esitanud ex officio uurimise algatamisel. Need on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 50. India ametiasutused esitasid lõplike järelduste kohta sarnased märkused. Komisjoni seisukohad nende kohta on esitatud põhjenduses 51. Seepärast lükati need väited tagasi.

(29)

Alusmääruse artikli 1 lõike 1 kohaselt võib tasakaalustava tollimaksu kehtestada otseselt või kaudselt mis tahes toote valmistamiseks, tootmiseks, eksportimiseks või veoks antud subsiidiumide korvamiseks, kui toote vabasse ringlusse lubamine tekitab liidus kahju.

(30)

Alusmääruse artikli 19 lõike 2 kohaselt võib komisjon meetmete jätkamise läbi vaadata, kui on piisavalt tõendeid, et olemasolevast meetmest ei piisa või enam ei piisa kahju põhjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks. Kui uurimine näitab, et need väited vastavad tõele, võib tasakaalustavaid tollimakse suurendada, et saavutada subsiidiumi mõju kõrvaldamiseks vajalik hinnatõus.

(31)

Seega on nende kahe sätte kohaselt tasakaalustava tollimaksu põhieesmärk subsiidiumi korvamine või selle mõju kõrvaldamine.

(32)

2018. aasta määrusega kehtestatud praegused subsiidiumisummad toetuvad peamiselt kahele subsiidiumikavale – tollimaksu tagastamise kavale ja Indiast kaupade eksportimise kavale. Nende kavade alusel sai Dhunseri 97 % ja Reliance 89 % sel ajal kindlaks tehtud subsiidiumisummadest. Nende kahe kava alusel tagastavad India ametiasutused eksportivatele tootjatele ülemääraselt teatava osa abikõlblike eksporditud toodete keskmisest ekspordiväärtusest. Seega mida suurem on ekspordi väärtus tonni kohta, seda suurem on eksportivatele tootjatele tagastatav ülemäärane summa ja seega ka subsiidium. See tähendab, et kui ekspordihind tõuseb, suureneb ka tasakaalustavate subsiidiumite summa.

(33)

Kui need tollimaksud 2018. aastal kehtestati, arvutati subsiidiumisummad ümber koguseliseks tollimaksuks, mis põhines koostööd tegevate eksportivate tootjate polüetüleentereftalaadi hindadel kõnealuse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1. aprillist 2016 kuni 31. märtsini 2017. Need hinnad olid sellel ajavahemikul suhteliselt madalad, jäädes eri tootjatel vahemikku 730–815 eurot tonni kohta. 2019. aasta aegumise läbivaatamise ajal oli polüetüleentereftalaadi keskmine impordihind Indias 2016. aastal eriti madal 776 eurot tonni kohta (18). Need olid madalaimad aasta keskmised hinnad kogu kõnealuses määruses käsitletud perioodil (1. jaanuar 2014 kuni 31. märts 2018). Kõige hilisem ajavahemik, mille vältel toimunud polüetüleentereftalaadi importi Indiast on komisjon uurinud, oli 2019. aasta aegumisest tuleneva läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1. aprill 2017 – 31. märts 2018). Sel ajal oli Indiast pärit polüetüleentereftalaadi keskmine impordihind 916 eurot tonni kohta (19). Võttes arvesse, et põhjenduse 32 kohaselt on Indiast pärit polüetüleentereftalaadi ekspordi subsideerimine proportsionaalselt seotud ekspordihinnaga, ei oleks 1. aprillist 2016 kuni 31. märtsini 2017 kehtinud hindade alusel arvutatud koguseline tollimaks olnud piisav, et kompenseerida 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 kehtinud hindadel põhinevat subsideerimist.

(34)

Seetõttu leidis komisjon, et subsideerimise laadist tulenevalt ei pruugi koguseline tollimaks olla piisav subsideerimise korvamiseks vastavalt alusmääruse artikli 1 lõikele 1. Väärtuseline tollimaks sobib selleks paremini.

(35)

Nagu eespool märgitud, peeti liidu huvidele tuginedes koguselist tollimaksu algses uurimises asjakohasemaks vältimaks olukorda, kus toornafta hindade kõikumisest põhjustatud polüetüleentereftalaadi hinna kõikumine põhjustab tollimaksu suurenemist. Kuigi toornafta ja sellest tulenevalt ka polüetüleentereftalaadi hind kõigub endiselt, tuleb kindlamääralise tollimaksu kehtestamise otsust vaadelda selle vastuvõtmise kontekstis.

(36)

Praegune olukord, mida on kirjeldatud põhjendustes 32–34, on väga erinev olukorrast 2000. aastal, mil tasakaalustav tollimaks kehtestati. Algsed subsiidiumisummad toetusid kolmele subsiidiumikavale: i) imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme, DEPS); ii) kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme, EPCG) ja iii) eksporttoodangu töötlemise tsoonide kava (Export Processing Zones, EPZ)/ekspordile orienteeritud üksuste kava (Export Oriented Unit, EOU). Neist kõige tulusamad olid DEPS ja EOU/EPZ. Erinevalt praegu kehtivatest kavadest ei andnud need automaatselt õigust ekspordiväärtusel põhinevale eksporditoetusele.

(37)

DEPS-kava raames anti eksportijale kaupade (näiteks tooraine ja kapitalikaubad) impordikrediidi litsents. Subsideerimine, st toetuse saamine sõltus nende kaupade importimisest, mitte polüetüleentereftalaadi eksportimisest. Kuigi eksportiva tootja saadava subsiidiumi ülemmäär olenes ekspordiväärtusest, määrati subsideerimine ise kindlaks impordikoguse alusel. EPZ/EOU, mille arvele langes peaaegu kogu subsiidiumisumma, mida praegusele ettevõtjale Dhunseri maksti (13,5 protsenti 13,9 protsendist), (20) koosnes mitmest mehhanismist (21). Ükski neist ei olnud lihtsalt ekspordiväärtusel põhinev makse, nagu see on praegu kehtivate tollimaksu tagastamise kava ja Indiast kaupade eksportimise kava puhul.

(38)

Eksportiv tootja esitas lõplike järelduste kohta samad märkused, mis algatamisotsuse kohta. Neid on käsitletud põhjendustes 59 ja 60 ning need käsitlevad subsiidiumikavade mittemuutmist. Eksportiv tootja tuletas meelde, et menetluse algatamise toimiku kohta esitatud märkuses oli komisjon väitnud, et 79 % algses uurimises tuvastatud subsiidiumitest anti vastavalt kavale, mis seisnes ekspordihinnaga proportsionaalses subsideerimises. Eksportiv tootja väitis, et see toetus on vaid veidi väiksem kui tollimaksu tagastamise kaval ja Indiast kaupade eksportimise kaval põhineva subsideerimise puhul, nagu on sedastatud 2018. aasta määruses ja 2019. aasta aegumise läbivaatamise tulemusel. Eksportiv tootja väitis ka seda, et absoluutarvudes väljendatuna ei ole need ekspordihinnal põhinevad subsiidiumid nii ülekaalukad kui algse uurimise ajal. Lisaks väitis eksportiv tootja, et Indiast kaupade eksportimise kava lõpetatakse ja asendatakse WTO normidel põhineva süsteemiga.

(39)

Komisjon osutas, et menetluse algatamise toimiku kohta esitatud märkuses on väidetud, et 79 % algses uurimises tuvastatud subsiidiumitest, mis anti ekspordijärgset soodustust pakkuva DEPB-kava alusel, tagas rahalise kasu, mille suurus olenes ekspordihinnast. Selle seose olemust ning seda, mille poolest kava erineb tollimaksu tagastamise kavast ja Indiast kaupade eksportimise kavast, selgitab komisjon põhjalikumalt põhjendustes 36 ja 37. Eksportiv tootja ei vaidlustanud seda oma märkustes lõplike järelduste kohta.

(40)

Seoses Indiast kaupade eksportimise kava kohta esitaud märkusega väitis komisjon, et selle kava tulevikku ja väidetavalt seda asendava kava vastavust WTO reeglitele käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus ei vaadelda.

(41)

Seepärast lükati need väited tagasi.

(42)

Polüetüleentereftalaadi hinna kõikumise tõttu kehtestati 2000. aastal koguseline tollimaks, kuna tol ajal puudus konkreetne seos subsideerimise summa ja eksportivate tootjate ekspordihindade vahel. Seevastu 2020. aastal põhines suurem osa Indiast liitu eksporditud polüetüleentereftalaadi subsiidiumist eelkõige polüetüleentereftalaadi ekspordiväärtusel. Seega on ainus asjakohane lahendus siduda tollimaksude summa sama väärtusega väärtuselise tollimaksu kaudu.

(43)

Kuigi käesoleva läbivaatamise käigus ei viida läbi uut liidu huvide analüüsi, tuleb tähele panna, et eeldatav tonnilt makstava tollimaksu kõikumine oleks kasutajatele 2020. aastal palju väiksem probleem kui 2000. aastal. Esiteks olid 2000. aastal kehtestatud tasakaalustava tollimaksu määrad kõrgemad (kuni 8,2 % ja 2005. aastal, kui Dhunseri alustas eksportimist, 13,9 %) ja teiseks määrati neid koos dumpinguvastase tollimaksuga, mille tulemusel kujunes tollimaksumäära vahemikuks 30 % 44,3 %. Seega oleks polüetüleentereftalaadi tonni hinna järsk tõus olnud kasutajate jaoks palju suurem probleem. Kui aga väärtuselist tollimaksu kohaldataks praeguse impordi suhtes, ei ületaks see enamikul juhtudel 4 %.

(44)

Eksportiv tootja väitis oma märkustes lõplike järelduste kohta, et naftahind on pärast 2014. aastat, eriti aga 2020. aastal, pidevalt kõikunud. Eksportiva tootja sõnul väitis komisjon lõplikes järeldustes, et naftahind on alates 2014. aastast olnud stabiilne, mis õigustab meetme asendamist väärtuselise tollimaksuga. Eksportiva tootja sõnul ei saa meetme asendamist väärtuselise tollimaksuga põhjendada komisjoni seisukohaga, et toornafta hind on püsinud stabiilne.

(45)

Komisjon märgib, et komisjoni seisukohta, mis käsitleb naftahindade kõikumist ja selle mõju käesolevas läbivaatamises tehtud järeldustele, on selle märkusega valesti tõlgendatud. Komisjon tunnistas põhjenduses 35 selgelt, et polüetüleentereftalaadi ja toornafta hinnad on pärast viimast aegumise läbivaatamist 2014. aastal pidevalt kõikunud. Lisaks leidis komisjon, nagu märgitud põhjenduses 58, et väärtuseline tollimaks võimaldab täpsemalt kompenseerida subsiidiumi, mis kõigub koos polüetüleentereftalaadi ja toornafta hinnaga. Seepärast lükati see väide tagasi.

(46)

Nimetatud olukorra muutused on püsivad. Seda on kinnitatud ka 2018. aasta määruses, mille kohaselt kahe peamise kava (tollimaksu tagastamise kava ja Indiast kaupade eksportimise kava) olemus ja kasutamise sagedus on püsivad (22).

(47)

Lõplike järelduste kohta esitatud märkustes väitsid India ametiasutused, et komisjoni kinnitused muutuste püsivuse kohta ei ole õiged. India ametiasutused märkisid, et see on eriti ilmne toornafta hinna puhul, mis on palju madalam, kui 2000. aastal.

(48)

Komisjoni hinnang toornafta hinna kõikumisele oli tema ainuke hinnang asjaolude muutumise püsivuse kohta, mida India ametiasutused pidasid vääraks. Komisjon esitas oma argumendid uuesti põhjenduses 45. Seepärast lükati see väide tagasi.

(49)

Euroopa polüetüleentereftalaadi tootjate ühendus (CPME) toetas läbivaatamise algatamist.

(50)

Üks eksportiv tootja väitis, et ex officio algatamine on ebaseaduslik, märkides, et komisjon täitis CPME taotluse algatada käesolev läbivaatamine hoolimata sellest, et tõendeid ega teavet ei esitatud. Eksportiv tootja väitis ka seda, et komisjon ei saa läbivaatamistaotlust tagasi lükata ja samal ajal algatada läbivaatamise omal algatusel. Tema sõnul on rikutud alusmääruse artikli 19 lõikes 2 ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (edaspidi „subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“) artikli 21 lõikes 2 sätestatud menetlusnõudeid.

(51)

CPME e-kiri järgib komisjoni 2018. aasta määruses esitatud väiteid. Need on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva dokumendi põhjenduses 27. Selles e-kirjas on märgitud, et CPME toetab komisjoni mõttekäiku ja palub komisjonil võtta vajalikud meetmed. CPME e-kirjas ei ole kasutatud terminit „läbivaatamistaotlus“, vaid ainult toetatud võimalikku läbivaatamise algatamist, kui komisjon seda vajalikuks peab. Komisjon ei saa tagasi lükata läbivaatamistaotlust, mida talle ei ole esitatudki. Nagu algatamisteates märgitud, algatas komisjon läbivaatamise omal algatusel vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 1, mis on kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 21 lõikega 2. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(52)

Lisaks väitis eksportiv tootja, et tollimaksud on kehtinud juba 20 aastat ning et komisjon peaks laskma neil lõpuks aeguda ning seejärel jälgima turgude reageerimist ja algatama siis, kui see veel vajalik peaks olema, eraldi uurimise.

(53)

Komisjon märkis, et käesoleva osalise vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise käigus vaadeldakse ainult meetmete vormi. Meetmete jätkamist või aeguda laskmist uuriti hiljuti 2019. aasta aegumise läbivaatamise käigus, milles eksportiv tootja koostööd tegi. Nimetatud läbivaatamise tulemusel leiti, et Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordile kehtestatud tasakaalustusmeetmed tuleks säilitada. Seepärast lükati see väide tagasi.

(54)

Eksportiv tootja väitis ka, et puudub alus nii osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks kui ka meetmete vormi muutmiseks. Dumpinguvastaste meetmete aegumine ja hinnakohustusest loobumine peaaegu kuus aastat tagasi ei mõjuta väidetavalt praeguste tasakaalustusmeetmete mõjusust. Eksportiva tootja väitel ei ole teadaolevalt plaanis subsiidiumikavu muuta ning ka toornafta hind, mis kõikus ja tõusis enne vahepealse läbivaatamise algatamist, on endiselt volatiilne.

(55)

Nagu komisjon on põhjendustes 32 ja 34 märkinud, ei ole koguseline tollimaks erinevalt olukorrast, mil tasakaalustavad tollimaksud algselt kehtestati, enam asjakohane, sest ei korva täielikult subsideerimise tegelikku määra, mis kõigub koos polüetüleentereftalaadi hinnaga. Komisjon saaks subsideerimist paremini tasakaalustada, sidudes tollimaksu summa polüetüleentereftalaadi hinnaga väärtuselise tollimaksu abil. Mis puudutab dumpinguvastaste tollimaksude kaotamise ja olukorra muutumise vahelist seost, kordas komisjon põhjenduses 43 esitatud väiteid. TA: Tollimaksu üldine määr lähtus 2000. aastal koguselise tollimaksu kohaldamise otsuse tegemise ajal valitsenud olukorrast, mis on nüüdseks muutunud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(56)

Seoses väitega, et asjaolud muutusid juba hulk aega tagasi, märgib komisjon, et meetmete vormi läbivaatamise algatamiseks ei ole tähtaega kehtestatud. Pärast olukorra muutumist ei tehtud lahenduste leidmiseks uut läbivaatamist. Teostati ainult osalisi vahepealseid läbivaatamisi, milles vaadeldi kahe eksportiva tootja subsideerimist, ja aegumise läbivaatamisi. Käesolev läbivaatamine on esimene olukorra muutumise järgne uurimine, kus vaadeldakse spetsiaalselt seda, kui mõjus oleks koguseline tollimaks kõikide eksportivate tootjate puhul. Seepärast lükati ka see väide tagasi.

(57)

TA: Eksportiv tootja väitis ka, et kindlamääraline tollimaks võimaldab endiselt vältida ülepaisutatud ja põhjendamatud tollimaksude sissenõudmist toornafta hinna kõikumisest tingitud polüetüleentereftalaadi hinna kõikumise tulemusel.

(58)

Nagu on märgitud põhjendustes 32 ja 34, leiab komisjon, et väärtuseline tollimaks võimaldab täpsemalt kompenseerida subsiidiumi, mis kõigub koos polüetüleentereftalaadi ja toornafta hinnaga. Väide, et selline tollimaks oleks põhjendamatu, jääb arusaamatauks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(59)

Eksportiv tootja väitis veel, et tegelikult subsiidiumikavasid ei muudetud, kuna 2000. aasta tasakaalustatav DEPB-kava sarnanes tollimaksu tagastamise kava ja Indiast kaupade eksportimise kavaga.

(60)

Nagu komisjon märkis põhjenduses 37, erineb DEPB-kava tollimaksu tagastamise kavast ja Indiast kaupade eksportimise kavast selle poolest, et toetus ja seega ka subsideerimine põhines tooraine ja kapitalikaupade impordil, mitte vaatlusaluse lõpptoote ekspordil. Seega oli see väide faktiliselt vale ja lükati tagasi.

(61)

Kuus kasutajat väitsid, et meetmete vormi muutmine – üleminek koguseliselt tollimaksult väärtuselisele tollimaksule – suurendaks nii hinnavolatiilsust kui ka tegelikku tollimaksu (ja seega ka toote koguhinda), mis kahjustaks kõigi tootmisahela järgmise etapi kasutajate majanduslikku jätkusuutlikkust. Nad väitsid, et kulude suurenemine kahandaks nende kasumimarginaali ja vähendaks konkurentsivõimet.

(62)

Nagu komisjon põhjenduses 34 märkis, oleneb põhikavade laadist tulenev subsideerimise määr peamiselt polüetüleentereftalaadi hinnatasemest. Ainus võimalus seda piisavalt tasakaalustada on kehtestada meede, mis oleks samuti seotud ekspordihinna tasemega. Seda saaks teha väärtuselise tollimaksuga. Väärtuselisele tollimaksule üleminek ei tähenda automaatset polüetüleentereftalaadi hinna tõusu. Kui ekspordihind langeb, nagu 2019. aastal, väheneb ka kohaldatav tollimaks. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 43, oleks kahe peamise India eksportiva tootja makstav väärtuseline tollimaks madal (2,3 % ja 4 %), mida ei saa pidada tootmisahela järgmise etapi kasutajate majanduslikku jätkusuutlikkust kahjustavaks. Seepärast lükati need väited tagasi.

(63)

Kasutajad väitsid, et Euroopa polüetüleentereftalaadi tootjate olemasolevast tootmisvõimsusest ei piisa polüetüleentereftalaadi sisenõudluse katmiseks.

(64)

2019. aasta aegumise läbivaatamise käigus leiti, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus katab 85 % praegusest liidusisesest kogutarbimisest. Lisaks on võimalik importida ka sellistest riikidest, kelle suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, ning veel üks allikas on polüetüleentereftalaadi ringlussevõtt. Tuleb märkida, et käesoleva läbivaatamisega seotud uurimise eesmärk ei ole suurendada Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavat tollimaksu, vaid korvata tegelik subsideerimine väärtuselise tollimaksuga, lähtudes praegusest olukorrast. Kuna toornafta hind 2020. aasta esimese kvartali lõpus langes, siis tõenäoliselt hakkab langema ka polüetüleentereftalaadi hind. Seepärast lükati need väited tagasi.

(65)

Kasutajad väitsid ka, et Indiast pärit polüetüleentereftalaadi import ei kahjusta Euroopa polüetüleentereftalaadi tootjaid. Tegelik olukord on vastupidine – viimased on kaua aega olnud väga marginaalses seisundis.

(66)

Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise käigus vaadeldakse ainult Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtestatud meetmete vormi. Komisjon märkis siiski, et 2019. aasta juulis lõpule jõudnud viimase aegumise läbivaatamise raames teostati ka kahju analüüs. Läbivaatamise käigus leiti, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suuremat kahju, kuid selle olukord oli siiski ebakindel, millest annab tunnistust väike kasumlikkus. Seepärast lükati need väited tagasi.

(67)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et kehtivad tasakaalustavad meetmed peaksid olema väärtuselised tollimaksud, mis vastavad mitmes varasemas uurimises kehtestatud määradele (23).

(68)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta väitsid India ametiasutused ja eksportiv tootja, et kui komisjon otsustab muuta meetmete vormi ja kehtestada väärtuselise tollimaksu, peaks ta kohaldama 2019. aasta aegumise läbivaatamise käigus kindlaksmääratud 3,6 % subsiidiumimäära.

(69)

Komisjon märkis, et käesoleva osalise vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise käigus vaadeldi ainult meetmete vormi, mitte aga nende määra. Komisjon märgib, et kuigi praegune tollimaksumäär kehtestati 2018. aasta määrusega, kehtestati praegu kehtivad meetmed 2019. aasta aegumise läbivaatamise tulemusel. Ettevõtja Reliance puhul ulatub see meede 29,21 euroni tonni kohta, kui subsiidiumimäär on 4 %. Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise alusel ei saa kehtestada muid väärtuselisi tollimakse, kuna algatamisteate kohaselt jääks selline muudatus käesoleva läbivaatamise ulatusest välja. Seepärast lükati see väide tagasi.

(70)

Eespool esitatud analüüsi arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et olukord on muutunud ja koguselise tollimaksuga ei saa enam tasakaalustada subsideerimise tegelikku taset. Kuna subsideerimise jätkumise tõenäosus on 2019. aasta aegumise läbivaatamise käigus juba kindlaks tehtud, siis meetmeid muudetakse ja koguselise tollimaksu asemel võetakse kasutusele väärtuseline tasakaalustav tollimaks.

(71)

India ametiasutused ja eksportiv tootja väitsid oma märkustes lõplike järelduste kohta, et tollimaksud Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes on kehtinud juba kakskümmend aastat ja nüüd tuleks neil lasta aeguda, kuna meetmete aegumine on reegel ja jätkamine erand. Lisaks väitsid India ametiasutused ja eksportiv tootja, et algseid kaebuse esitajaid ei ole enam olemas ning et komisjon kaitseb nüüd tootjaid, kes ei kuulu liidu tootmisharusse.

(72)

Eksportiv tootja väitis ka, et ettevõtjat Indorama Ventures Europe B.V. tuleks käsitada ELi tootmisharu välise ettevõtjana, et meetmed ei ole liidu huvides, sest need kahjustavad kõigi tootmisahela järgmise etapi kasutajate ja tarbijate majanduslikku jätkusuutlikkust, ning et meetmete jätkamine on India ja eelkõige selle eksportiva tootja diskrimineerimine.

(73)

Komisjon märkis, et käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise eesmärk ei olnud vaadelda neid küsimusi, vaid ainult meetmete vormi. Komisjon osutas, et hiljutisel 2019. aastal toimunud aegumise läbivaatamisel, milles osalesid ka India ametiasutused ja eksportiv tootja, otsustati, et meetmete pikendamine on kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga. Komisjon meenutas, et alusmääruse artikli 19 lõike 2 kohaselt võivad eksportivad tootjad taotleda, et komisjon algataks subsideerimise määra läbivaatamise, kui nad leiavad, et selleks on püsivaid põhjuseid.

(74)

Seepärast lükati need väited tagasi.

(75)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (24) artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,