(1)

Tagamaks, et registreerimistoimikud on määrusega (EÜ) nr 1907/2006 vastavuses, on kõnealuse määruse artikliga 41 nõutav, et Euroopa Kemikaaliamet peab nõuetele vastavuse kontrollimiseks välja valima teatava protsendi registreerimistoimikutest. Sellise kontrollimise tulemusena võidakse koostada otsuse eelnõu, mis nõuab registreerija(te)lt sellise teabe esitamist, mis on vajalik registreerimisdokumentide vastavusse viimiseks teabele esitatavate asjakohaste nõuetega.

(2)

Ameti (2) ja komisjoni (3) hinnang määruse (EÜ) nr 1907/2006 toimimisele ja ka Saksamaa pädevate asutuste (4) tehtud uuring näitavad, et tõenäoliselt ei vasta märkimisväärne arv registreerimistoimikuid nõuetele, mis takistab määruse (EÜ) nr 1907/2006 eesmärkide tulemuslikku saavutamist.

(3)

Dokumendis „Komisjoni üldaruanne REACH-määruse toimimise ja teatavate elementide läbivaatamise kohta“ märkis komisjon, et registreerimistoimikute nõuetele mittevastavus on probleem, mis tuleb kohe lahendada.

(4)

Pärast viimase registreerimistähtpäeva möödumist on vastavuskontrolle võimalik paremini ette valmistada, kuna amet on saanud rohkem teavet tegelikult registreeritud ainete arvu kohta ja tal on suuremad kogemused toimikute hindamisel.

(5)

Pärast ametiga konsulteerimist, mida on kirjeldatud REACHi hindamise ühises tegevuskavas, (5) milles komisjon talitused ja Euroopa Kemikaaliamet kokku leppisid, nagu nõukogu nõudis oma 26. juuni 2019. aasta järeldustes, (6) leiab komisjon, et selleks, et täita paremini asjakohaseid teabele esitatavaid nõudeid, peaks vastavusekontrolliks välja valitavate nende toimikute, mille puhul kontrollitakse vastavust kõigile määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 41 lõikes 1 loetletud elementidele, miinimumprotsent olema senise 5 % asemel 20 % ametile iga koguste vahemiku kohta saadetud toimikutest, mis esitati 2018. aasta tähtpäevaks. Seda protsendimäära peetakse ameti jaoks realistlikuks, arvestades selle vahendeid.

(6)

Komisjoni talituste ja Euroopa Kemikaaliameti ühises tegevuskavas lepiti kokku, et sihtmäär 20 % tuleks saavutada 31. detsembriks 2023 vähemalt 100 tonni suuruste aastaste koguste vahemikku kuuluvate registreerimistoimikute puhul ja 31. detsembriks 2027 alla 100 tonni suuruste aastaste koguste vahemikku kuuluvate selliste registreerimistoimikute puhul, mis esitati 2018. aasta tähtpäevaks.

(7)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

(1)

12. augustil 2019 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) määruse (EL) 2016/1036 artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise teatavate Indoneesiast, Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Taiwanist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide (edaspidi „kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid“ või „uurimisalune toode“) suhtes. Komisjon avaldas Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse põhjal, mille esitas 28. juunil 2019 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) nelja liidu tootja nimel, kelle toodang moodustab liidu kogu uurimisaluse toote toodangu. Kaebus sisaldas tõendeid asjaomastest riikidest pärit dumpingu ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mis olid piisavad uurimise algatamiseks.

(3)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel kehtestas komisjon asjaomase toote impordi suhtes komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/104 (3) registreerimisnõude.

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt kaebuse esitajat, teadaolevaid eksportivaid tootjaid asjaomastes riikides ja asjaomaste riikide ametiasutusi ning teadaolevaid importijaid ja kasutajaid liidus uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjonile esitati märkusi, mida on käsitletud punktides 2.3 ja 5.2.3.

(6)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(7)

Komisjon teatas algatamisteates, et on otsustanud piirduda mõistliku hulga liidu tootjatega, keda valimit rakendades uuritakse, ja on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas esialgse valimi toodangu ja liidu müügimahtude põhjal, millest liidu tootjad olid uurimiseelse nõuete hindamise analüüsi käigus teatanud, võttes arvesse ka nende geograafilist asukohta. Sel viisil moodustatud esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast, kelle arvele langeb üle 78 % samasuguse toote toodangust ja 88 % selle müügist liidus ning kes asuvad kolmes eri liikmesriigis. Esialgse valimi üksikasjad tehti kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud toimikus ja anti võimalus esitada märkusi. Märkusi ei esitatud.

(8)

Eespool kirjeldatu tulemusel kinnitati liidu tootjate esialgne valim. Sellesse kuulusid Aperam Belgium (edaspidi „Aperam“), Acciai Speciali Terni S.p.A. (edaspidi „AST“) ja OTK Stainless Oy (edaspidi „OTK“). Lõplik valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(9)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõikidel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(10)

Kaks sõltumatut importijat andsid endast teada kui huvitatud isikutest ja esitasid nõutud teabe. Saadud vastuste väikest arvu arvestades ei olnud väljavõtteline uuring vajalik. Mõlemal importijal paluti täita küsimustik.

(11)

Võttes arvesse asjaomase toote teadaolevate tootjate arvu asjaomastes riikides, nähti algatamisteates väljavõtteline uuring ette üksnes HRV jaoks ja seepärast palus komisjon kõigil Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates täpsustatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim.

(12)

Lisaks palus komisjon Indoneesia Vabariigi saatkonnal Brüsselis, Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures ja Taipei esindusel Euroopa Liidus teha kindlaks võimalikud muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(13)

Uurimise algatamise ajal oli komisjonile teada ainult kaks eksportivat tootjat Indoneesias. Seepärast ei kavatsenud komisjon valimit moodustada. Rohkem eksportivaid tootjaid endast teada ei andnud. Sellest tulenevalt uuris komisjon kahte Indoneesia eksportivat tootjat.

(14)

Viis HRV eksportivat tootjat esitasid algatamisteates nõutud teabe ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon kolmest äriühingust koosneva valimi, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimi moodustamise aluseks olid suurimad liitu suunatud ekspordi mahud.

(15)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja HRV ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(16)

Pärast kontrollkäike otsustas komisjon jätta alusmääruse artikli 18 lõike 1 alusel arvesse võtmata ühe valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja esitatud teabe, sest see oli puudulik (4).

(17)

Selle tulemusena vähendati Hiina eksportivate tootjate valimit kahe äriühinguni, kelle toodang moodustas uurimisperioodil ligikaudu 92 % Hiina asjaomase toote liitu suunatud ekspordist, mida peeti jätkuvalt koostöö kõrgeks tasemeks.

(18)

Algatamisteates ei olnud Taiwani puhul väljavõttelist uuringut ette nähtud, sest komisjonile oli teada ainult üks eksportiv tootja. Taipei esindus Euroopa Liidus teatas aga komisjonile vahetult enne menetluse algatamist, et Taiwanis võib olla kokku veel 12 täiendavat asjaomase toote eksportivat tootjat. Seetõttu palus komisjon menetluse algatamisel 13 isikul vastata väljavõttelise uuringu küsimustele ja seejärel paarile muule küsimusele, mille eesmärk oli selgitada nende rolli ja täpset tegevust. Selle põhjal tegi komisjon lõpuks kindlaks kaks asjaomast toodet eksportivat tootjat Taiwanis. Seega ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(19)

Nende kahe eksportiva tootja eksport moodustas ligikaudu 56 % Taiwanist liitu suunatud ekspordi kogumahust. Vastused seitsmelt Taiwanis asuvalt isikult, kellega komisjon uurimise algatamisel ühendust võttis, näitasid, et need äriühingud olid tegelikult sõltumatud töötluskeskused ja/või kauplejad ning et lõppkokkuvõttes langes nende arvele suurem osa Taiwani ülejäänud ekspordist või isegi kogu ülejäänud eksport liitu. Nendes töötluskeskustes ei olnud kuum- ega külmvaltsimisseadmeid ja seega ei olnud tegemist asjaomase toote tootjatega. Peale selle oli nende lisandväärtus võrreldes nende sisendite maksumusega väike. Võttes aga arvesse vastuseid, mis neilt põhjenduses 18 osutatud küsimustele saadi, esitas komisjon kõnealustele isikutele kokkuvõtliku küsimustiku, et saada põhjalik ülevaade Taiwani uurimisaluse toote omamaise ja eksportmüügi toimimisest.

(20)

Esialgu taotlesid neli Hiina eksportivat tootjat, kes tagastasid väljavõttelise uuringu vormi, alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel individuaalset kontrollimist. Komisjon oli küsimustiku menetluse algatamise kuupäeval elektrooniliselt kättesaadavaks teinud (5). Lisaks oli komisjon valimi moodustamisest teatades valimisse kaasamata eksportivatele tootjatele teatanud, et kui nad soovivad individuaalset kontrollimist, peavad nad vastama küsimustikule. Ükski äriühing aga küsimustikule ei vastanud. Seetõttu individuaalset kontrollimist ei tehtud.

(21)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(22)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt prima facie tõendeid asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Indoneesias ja HRVs. Seega, nagu on märgitud algatamisteates, hõlmas uurimine neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Indoneesia ja HRV suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Indoneesia valitsusele ja Hiina valitsusele selle kohta täiendavad küsimustikud.

(23)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, kaebuse esitajale, kahele sõltumatule importijale ja kahele kasutajale, kes olid endast teada andnud, üheksale eksportivale tootjale asjaomastes riikides ning kõigile teistele ettevõtjatele, kes endast teada andsid ja küsimustikku palusid. Samad küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (6).

(24)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kahelt sõltumatult importijalt, kahelt kasutajalt, kahelt teadaolevalt Indoneesia eksportivalt tootjalt, kolmelt valimisse kaasatud HRV eksportivalt tootjalt, kahelt Taiwani eksportivalt tootjalt ja Taiwanis asuvalt sõltumatult töötluskeskuselt. Küsimustikule vastas ka Indoneesia valitsus. Hiina valitsus ei vastanud kummalegi saadetud küsimustikule.

(25)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida peeti vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste isikute valdustesse.

(26)

Indoneesia valitsusega konsulteeriti seoses alusmääruse artikli 7 lõigetes 2a ja 2b sätestatud menetlusega.

(27)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2018 kuni 30. juunini 2019 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(28)

Arvestades uurimise algatamise ajal kättesaadavaid piisavaid tõendeid, mis osutavad HRVs oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks algatada uurimine selle riigi eksportivate tootjate suhtes, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(29)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon seega algatamisteates kõiki HRV eksportivaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teavet kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid viis Hiina eksportivat tootjat.

(30)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 21, saatis komisjon küsimustiku ka Hiina valitsusele, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks oma uurimise jaoks seoses väidetavate oluliste moonutustega alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina valitsuselt vastust ei saadud. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(31)

Algatamisteates kutsus komisjon ka kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamist teatavaks oma seisukohad ning esitama teavet ja kinnitavaid tõendeid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta. Oluliste moonutuste esinemise kohta esitasid märkusi kaks eksportivat tootjat.

(32)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(33)

9. septembril 2019 avaldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teisele lõigule esimese toimikusse lisatud teate (edaspidi „9. septembri teade“), milles küsiti huvitatud isikute seisukohti asjaomaste allikate kohta, mida komisjon võib normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad asjaomase toote tootmisel kasutavad. Lisaks tegi komisjon kindlaks võimalikud võrdlusriigid (nimelt Brasiilia, Lõuna-Aafrika, Malaisia ja Türgi), tuginedes moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele.

(34)

Komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjon sai märkusi kahelt Hiina eksportivalt tootjalt ja kaebuse esitajalt. Hiina valitsus märkusi ei esitanud.

(35)

Komisjon vastas esitatud märkustele teises, 10. oktoobri 2019. aasta teates normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatavate allikate kohta (edaspidi „10. oktoobri teade“). Komisjon koostas ka esialgse tootmistegurite loetelu ja järeldas, et selles etapis on vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kõige sobivam võrdlusriik Brasiilia. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi, kuid ühtegi märkust ei esitatud.

(36)

Käesolevas uurimises vaadeldav toode on kuumvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), välja arvatud mitte rullides tooted laiusega vähemalt 600 mm ja paksusega üle 10 mm, mis praegu kuuluvad HS-koodide 7219 11, 7219 12, 7219 13, 7219 14, 7219 22, 7219 23, 7219 24, 7220 11 ja 7220 12 alla ning on pärit Hiina Rahvavabariigist, Taiwanist ja Indoneesiast. Need HS-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

(37)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(38)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(39)

Marcegaglia ja kaks Indoneesia eksportivat tootjat väitsid, et rullteras tuleks uurimisest välja jätta. Nad väitsid, et käesolev uurimine hõlmab kahte erinevat tüüpi roostevabasid terasrulle, nimelt valget lehtmaterjali ja rullterast, ning et kuigi nii rullteras kui ka valge lehtmaterjal on klassifitseeritud samade HS-koodide alla (nagu on määratletud algatamisteates), on nende omadused ja kavandatud kasutusotstarbed erinevad. Füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta väitis Marcegaglia muu hulgas, et rullteras ei ole korrosioonikindluse seisukohast isegi roostevabast terasest toode. Marcegaglia sõnul on see pooltoode, mida ei ole lõõmutatud ega söövitatud.

(40)

Peale selle valmistatakse Marcegaglia sõnul rullterasest kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle slääbide kuumvaltsimise teel ja neid tarnitakse peamiselt, kui mitte ainult, ümbervaltsijatele. Marcegaglia väitis, et rullterasest kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle saab tegelikult kasutada üksnes edasiseks töötlemiseks (ümbervaltsimiseks) söövitatud terasrullideks või külmvaltsitud roostevabadeks terasrullideks. Samuti olevat liidus ainult kaks ümbervaltsijat, nimelt Marcegaglia ja veel üks palju väiksem ettevõte. Ettevõte ütles, et kuna tegemist on pooltootega, sarnanevad rullterasest kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid tootekategooriana rohkem roostevabast terasest slääbide kui valgest lehtmaterjalist kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullidega.

(41)

Lisaks on valgest lehtmaterjalist kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid Marcegaglia sõnul roostevabast terasest valmistooted, mida valmistatakse rullterasest kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide lõõmutamise ja söövitamise teel. Viimased on seega asendamatu tooraine valgest lehtmaterjalist kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmisel täpselt samamoodi, nagu slääbid on asendamatu tooraine rullterasest kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmisel. Seega saab valgest lehtmaterjalist kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle kohe tööstuslikult kasutada (nt auto-, masina- ja naftakeemiatööstuses), ilma et lõpptarbija neid täiendavalt töötleks. Neid tarnitakse edasiseks töötlemiseks pleki lõikamisega tegelevatele ettevõtjatele, torude tootjatele ja külmvaltsimisettevõtjatele.

(42)

Lõpuks väitsid asjaomased isikud, et liidu tootmisharu ei ole huvitatud rullterase tarnimisest turule, sest nad eelistavad kasutada enda toodetud rullterast selleks, et töödelda need valgeks lehtmaterjaliks ja muudeks tootmisahela järgmise etapi toodeteks. Nende arvates ohustaks seetõttu rullterase kaasamine võimalike meetmete kohaldamisalasse selle tarnekindlust.

(43)

Eurofer ei nõustunud põhjendustes 39–42 osutatud väidetega. Ta kinnitas muu hulgas, et nii rullteras kui ka valge lehtmaterjal on roostevabast terasest lehttooted, mille samadel kvaliteediklassidel on sama füüsikaline ja keemiline koostis ja mis on valmistatud samadest toorainetest (peamiselt kroomist, roostevaba terase jääkidest ja niklist), ning et rullterase valgeks lehtmaterjaliks töötlemise lisandväärtus on piiratud ja moodustab vähem kui 8 % valge lehtmaterjali tootmiskuludest. Eurofer osutas ka kokku üle 2 miljoni tonni suurusele kasutamata tootmisvõimsusele liidu tootjate seas ning märkis, et liidu tootmisharu suudab täita ja on valmis täitma kogu kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide nõudlust liidu turul, olenemata nõutavast tooteliigist. Lisaks mainis ta, et mitmed liidu tootjad teatasid oma veebisaitidel, et nad suudavad ja soovivad rullterast tarnida. Seega väitis ta, et rullterase tarnekindlus ei ole ohus, kuid osutas kõrvalehoidmise ohule juhul, kui rullteras menetlusest välja jäetakse.

(44)

Komisjon analüüsis neid väiteid. Seoses toote omadustega leiti uurimises, et rullteras ja valge lehtteras on sama keemilise koostisega. Täpsemalt valmistatakse rullteras samast algmaterjalist kui valge lehtteras ja seega on neil samad omadused, sõltuvalt terase klassist. Sellest järeldub, et rullteras kuulub menetlusega hõlmatud valge lehtterasega samadesse kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse, mis algavad rubriikidest 7219 või 7220. Mõlemad rubriigid kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri grupi 72 (raud ja teras) jaotise „roostevaba teras“ alla. Rullterasel ja valgel lehtmaterjalil on samad füüsikalised omadused, sest neil on sarnased mõõtmed. Rullteras ja valge lehtmaterjal on lõõmutus- ja söövitusseadmeid omavate ümbervaltsijate jaoks omavahel asendatavad, mis tähendab seda, et kui rullteras jäetaks asjaomase toote määratlusest välja, esineks kõrvalehoidmise oht.

(45)

Väidet, et liidu tootmisharul puudub huvi rullterast müüa, ei olnud ühegi tõendiga põhjendatud. Vastupidi, uurimine näitas, et liidu tootmisharul on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus – seda ka rullterase ja valge lehtmaterjali puhul – ning vaatamata keerulistele turutingimustele müüs ta uurimisperioodil liidu turul väga suures koguses rullterast, sealhulgas (kuid mitte ainult) Marcegagliale. See näitab, et tal on tõeline huvi turgu varustada.

(46)

Selle põhjal tehakse esialgne järeldus, et rullterasel ja valgel lehtmaterjalil on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning et nad moodustavad ühe tooterühma. Põhjendustes 39–42 esitatud väited lükatakse seetõttu tagasi.

(47)

Mitu isikut väitis, et vähemalt 1 600 mm laiused kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid, sealhulgas 2 000 mm laiused kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid tuleks uurimisest välja jätta, sest dumpinguvastaste meetmete kehtestamine selle spetsiaalse materjali suhtes vähendaks veelgi võimalusi osta seda materjali, mida on juba niigi raske hankida. Samuti piiraks see nende konkurentsivõimet liiduväliste suure läbimõõduga keevistorude tootjate suhtes.

(48)

See väide lükatakse tagasi. Vähemalt 1 600 mm laiustel kuumvaltsitud roostevabadel teraslehtedel ja -rullidel on samad keemilised põhiomadused kui väiksematel kuumvaltsitud roostevabadel teraslehtedel ja -rullidel. Samuti on neil samad füüsikalised põhiomadused, välja arvatud laius. Suurema laiusega kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle saab lihtsate lõikamistoimingutega hõlpsasti muuta väiksemateks kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks. Seega esineb kõrvalehoidmise oht juhul, kui suuremad terasrullid jäetakse asjaomase toote määratlusest välja.

(49)

Roostevaba kuumvaltsitud lehtterase impordi konsortsium (7) väitis, et üle 10 mm lehepaksusega terasrullid tuleks menetlusest välja jätta, sest liidus on ainult kaks tehast, mis suudavad toota üle 13 mm paksusi kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle. Komisjon ei näe mõjuvaid põhjuseid jätta välja need terasrullid, millel on kahtlemata samasugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja kasutusalad nagu kõigil teistel toote määratlusse kuuluvatel tooteliikidel. Peale selle, nagu konsortsium ise on märkinud, on liidu tootmisharu suuteline neid pakkuma. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(50)

Uurimisperioodil oli Indoneesias kaks eksportivat tootjat, äriühingud ITSS ja GCNS. Need äriühingud olid omavahel seotud oma kõrgeima tasandi emaettevõtja, Hiina terasetootja Tsingshan Steel Groupi kaudu.

(51)

Tsingshan Steel Group asutas koos Indoneesia äriühinguga PT Bintang Delapan Indoneesias Sulawesis Indoneesia Morowali tööstuspargi (edaspidi „IMIP“) (8). Uurimisega olid seotud järgmised Tsingshan Steel Groupi kaudu seotud ja IMIPis asuvad äriühingud:

(52)

Kumbki eksportiv tootja ei suutnud küsimustiku vastustes ega kontrollkäikudel mõtestatult selgitada kontserni ülemaailmset struktuuri. Peale selle ei vastanud eksportmüügiga tegelevad seotud kauplejad küsimustikule.

(53)

Seepärast ei olnud komisjonil võimalik kontrollida eksportivate tootjate ja nende niklimaagi tarnijate vahelisi suhteid; niklimaaki peetakse väga oluliseks tooraineks, mis annab uurimisalusele tootele selle roostevabad omadused. Eelkõige ei suutnud komisjon kindlaks teha, kas väidetavalt mitteseotud tarnijad olid tõepoolest eksportivatest tootjatest sõltumatud.

(54)

Seetõttu ei olnud komisjonil võimalik hinnata, kas kindlakstehtud seotud isikute tarnitud niklimaaki osteti reaalturuväärtusele vastava hinnaga.

(55)

Lisaks ei olnud komisjonil võimalik kontrollida suhet seotud omamaise kaupleja väidetavalt sõltumatu kliendiga. Seega ei võtnud komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvesse seotud kaupleja ja väidetavalt sõltumatu kliendi vahelist müüki.

(56)

Kuna eksportmüügiga tegelevad seotud kauplejad keeldusid koostööst, ei olnud komisjonil võimalik määrata kindlaks ekspordihinda esimesele sõltumatule kliendile ega kõnealuste seotud kauplejate kantud tegelikke kulusid. Seega ei saanud komisjon eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal ekspordihinda arvutada, kuigi kogu GCNSi ja ITSSi esitatud teavet oli võimalik äriühingute raamatupidamisdokumentide alusel kontrollida.

(57)

20. detsembri 2019. aasta kirjas teavitas komisjon GCNSi ja ITSSi oma kavatsusest kohaldada dumpingumarginaali arvutamise teatavate aspektide suhtes alusmääruse artiklit 18. Eksportivad tootjad esitasid selle kohta märkused 7. jaanuaril 2020.

(58)

Oma märkustes alusmääruse artikli 18 kohaldamise kohta väitsid eksportivad tootjad, et alusmäärus ei võimalda komisjonil järeldada, et eksportivate tootjate esitatud teave niklimaagi ostmise kohta ei ole usaldusväärne üksnes seetõttu, et eksportivate tootjate ja nende tarnijate vahelist suhet ei olnud võimalik kindlaks teha. GCNS ja ITSS viitasid Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) varasematele otsustele (9) ja WTO tolliväärtuse määramise lepingule, (10) millest järeldus, et seotud isikute vahelisi tehinguid ei saa pidada a priori vastuvõetamatuks või reaalturuväärtuse põhimõttele mittevastavaks. Samuti tuletasid eksportivad tootjad meelde, et komisjon kontrollis niklimaagi ostmist kontrollkäigu ajal.

(59)

Komisjon kinnitas, et kontserni kuuluvate äriühingute (GCNS, ITSS, SMI ja TSI) esitatud teavet tarnija isiku ning tooraine ostumahtude ja -väärtuste kohta kontrolliti. Sellest hoolimata ja olenemata seotud isikute vahelisi tehinguid käsitlevatest WTO eeskirjadest ja varasematest otsustest, ei selgitanud eksportivad tootjad kontserni ülemaailmset struktuuri ega võimaldanud seega komisjonil isegi uurida, kas ostutehingud tehti reaalturuväärtusele vastava hinnaga.

(60)

Seepärast kinnitas komisjon oma kavatsust teatatud niklimaagi ostuhinda mitte arvesse võtta ja kasutada selle asemel kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artiklile 18.

(61)

Seoses ekspordihinna arvutamisega kordasid eksportivad tootjad, et nad olid andnud oma parima eksportmüügiga tegelevate seotud kauplejate koostöö tagamiseks. Samuti tegid eksportivad tootjad ettepaneku, et komisjon kasutaks kättesaadavate faktidena toimikus olevat teavet.

(62)

Komisjon otsustas esialgu kasutada toimikus olevaid andmeid, mille olid esitanud huvitatud isikud liidus, kes olid teinud koostööd alates uurimise algatamisest ja saatnud vastused küsimustikule.

(63)

Kokkuvõttes kasutas komisjon vastavalt alusmääruse artiklile 18 esialgu kättesaadavaid fakte, et teha kindlaks või asendada teatav teave eespool kirjeldatud ulatuses.

(64)

Kõigepealt uuris komisjon, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(65)

Selle põhjal leiti, et GCNSi samasuguse toote kogumüük siseturul ei olnud tüüpiline.

(66)

Kui tooteliiki siseturul ei müüdud, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(67)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti GCNSi samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised kulud:

(68)

Niklimaagi hinda kohandati, nagu on selgitatud põhjendustes 79–82.

(69)

GCNS ostis IMIPis asuvatelt seotud tarnijatelt teatavaid teenuseid ja sisendeid pooltoodete kujul. Komisjon uuris, kas need ostud tehti reaalturuväärtusele vastava hinnaga. Selleks võrdles komisjon andmete olemasolu korral ostuhinda seotud tarnija hinnaga sõltumatule kliendile. Kui see hind ei olnud kättesaadav, võrdles komisjon ostuhinda arvutusliku turuhinnaga, võttes arvesse seotud tarnija tootmiskulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning mõistlikku kasumit. Kui see oli asjakohane, kohandas komisjon nende teenuste ja sisendite kulusid, mida GCNS oli kandnud, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5.

(70)

Põhjenduses 64 selgitatud tüüpilisuse kontrolli alusel oli ITSSi samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(71)

Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga ITSSi puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(72)

Järgnevalt uuris komisjon, kas ITSSi omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi kogumahust. Komisjon tegi kindlaks, et ühe tooteliigi müük siseturul oli tüüpiline.

(73)

Järgmisena tegi komisjon kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist uurimisperioodil moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(74)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui

(75)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(76)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(77)

Omamaise müügi analüüsist nähtus, et tooteliigi omamaisest kogumüügist oli kasumlik 13,7 % ning et kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskulust kõrgem. Sellest lähtudes arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(78)

Juhul kui tooteliiki siseturul tüüpilistes kogustes ei müüdud, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(79)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti ITSSi samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised kulud:

(80)

Niklimaagi hinda kohandati, nagu on selgitatud põhjendustes 79–82.

(81)

ITSS ostis teatavaid teenuseid ja sisendeid IMIPis asuvatelt seotud tarnijatelt. Komisjon uuris, kas need ostud tehti reaalturuväärtusele vastava hinnaga. Selleks võrdles komisjon andmete olemasolu korral ostuhinda seotud tarnija hinnaga sõltumatule kliendile. Kui see hind ei olnud kättesaadav, võrdles komisjon ostuhinda arvutusliku turuhinnaga, võttes arvesse seotud tarnija tootmiskulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning mõistlikku kasumit. Kui see oli asjakohane, kohandas komisjon nende teenuste ja sisendite kulusid, mida ITSS oli kandnud, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5.

(82)

Nagu on selgitatud põhjendustes 52–54 ja 57–60, ei võtnud komisjon arvesse niklimaagiga seotud kulusid, millest olid teatanud kaks eksportivat tootjat ja nendega seotud teatavate sisendite tarnijad, keda on nimetatud põhjendustes 69 ja 78. Komisjon kavatses kasutada kättesaadavate faktidena niklimaagi turuhinda Indoneesias ja asendada niklimaagi tegelikud kulud selle hinnaga.

(83)

Sellega seoses taotles komisjon Indoneesia valitsusega peetud konsultatsioonide raames, mis käsitlesid alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaseid võimalikke toorainemoonutusi, statistilist teavet omamaise müügi mahtude ja väärtuste kohta, mida Indoneesia valitsus kohaldatavate õigusaktide alusel tavapäraselt kogub (11). Indoneesia valitsus esitas aga teavet ainult omamaise müügi mahtude kohta. Seega oli see teave puudulik ja seda ei saanud kasutada, et määrata kindlaks niklimaagi omamaine turuhind Indoneesias.

(84)

Seetõttu kasutas komisjon tegelikku hinda, mida maksis üks eksportiv tootja, kes esitas teavet niklimaagi niklisisalduse kohta kõigi oma ostutehingute puhul. Komisjon leidis, et niklimaagi hinda mõjutavat niklisisaldust tuleb kontserni kuuluvate äriühingute teatatud niklimaagiga seotud kulude asendamisel arvesse võtta. Komisjon tegi kindlaks kõige kallimad ostutehingud iga niklisisalduse puhul ning leidis, et tarnija ja ostja vaheline suhe mõjutab neid tehinguid ja hindu kõige väiksema tõenäosusega. Niklimaagi korrigeeritud kulud tegi komisjon kindlaks valitud tehingute kaalutud keskmise ostuhinna alusel, võttes arvesse äriühingu ostutehingute kogumahtu iga niklisisalduse kategooria puhul.

(85)

Niklimaagi korrigeeritud kulusid kasutati ka põhjendustes 69 ja 78 nimetatud seotud tarnijatelt ostetud pooltoodete tootmiskulude ümberarvutamiseks selle uurimisel, kas eksportivad tootjad ostsid asjaomaseid sisendeid reaalturuväärtusele vastava hinnaga. Kui oli ilmne, et tarnijad kasutasid väiksema niklisisaldusega niklimaaki, kajastasid kohandatud kulud seda erinevust.

(86)

Eksportivate tootjate esitatud teabe kohaselt toimus nende eksport liitu kolmandates riikides asuvate seotud kauplejate ja kolmandas riigis asuva sõltumatu kaupleja kaudu.

(87)

Nagu on selgitatud põhjendustes 52 ja 56, ei teinud eksportmüügiga tegelevad seotud kauplejad uurimises koostööd. Seepärast määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artiklile 18, tuginedes toimikus kättesaadavale teabele, mida komisjon oli kontrollinud. Ekspordihinna kindlaksmääramiseks tegi komisjon kõigepealt kindlaks liitu suunatud impordi hinna, tuginedes toimikus sisalduvale teabele, mille olid esitanud koostööd tegevad huvitatud isikud liidus. Lisaks kohandas komisjon seda hinda seoses kõigi impordi ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kuludega, sealhulgas transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga, lähtudes eksportivate tootjate esitatud kontrollitud teabest või avalikult kättesaadavast teabest (nt ühe väidetavalt seotud kaupleja avalikult kättesaadavad auditeeritud finantsaruanded).

(88)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(89)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Normaalväärtust kohandati seoses transpordi, kindlustuse, käitlemise ja laadimisega. Ekspordihinda kohandati seoses kolmandas riigis asuva sõltumatu kaupleja krediidikulude ja vahendustasuga.

(90)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(91)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, GCNSi puhul 19,3 % ja ITSSi puhul 16,2 %.

(92)

Nagu on selgitatud põhjendustes 50 ja 51, on eksportivad tootjad omavahel seotud. Seepärast määras komisjon mõlema äriühingu jaoks ühtse kaalutud keskmise dumpingumarginaali 19,2 %.

(93)

Kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas uurimisperioodil 100 % liitu suunatud koguekspordist, pidas komisjon representatiivseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate tasemel.

(94)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(95)

Nagu on selgitatud põhjenduses 16 seoses ühega kolmest valimisse kaasatud Hiina eksportivast tootjast, otsustas komisjon tugineda alusmääruse artikli 18 sätetele ja jättis selle eksportiva tootja esitatud teabe arvesse võtmata.

(96)

Komisjon tegi sellise otsuse, sest kontrollkäigu ajal ei selgitanud äriühing õigeaegselt mitmeid küsimustiku vastustes esitatud arvandmeid ega näidanud nende seost auditeeritud raamatupidamisaruannete, kuluhaldusaruannete ja kasutatud asutusesiseste IT-rakenduste andmetega. Mõningaid individuaalse dumpingumarginaali arvutamisel määravaks peetavaid arvandmeid, nagu tootmismaht tooteliikide kaupa, sisendenergia tarbimine, kõrvalsaaduste jaotamine ja tootmise üldkulud, ei olnud võimalik eespool nimetatud dokumentidega vastavusse viia või nende jaotuspõhimõtteid ei olnud võimalik piisavalt selgitada. Peale selle ei saanud komisjon nõutud andmete ja selgituste esitamisega viivitamise tõttu üldse kontrollida teatavaid küsimustikus esitatud vastuseid, mis olid seotud normaalväärtuse kindlaksmääramisega. Seepärast ei saanud komisjon alusmääruses sätestatud tähtaja jooksul vajalikku teavet äriühingu dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks.

(97)

Vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 4 teavitati huvitatud isikut 18. detsembri 2019. aasta kirjas põhjustest, miks komisjon kavatses esitatud teavet mitte arvesse võtta, ning talle anti võimalus esitada täiendavaid selgitusi.

(98)

Äriühing vastas komisjoni kirjale 7. jaanuaril 2020. Oma vastuses ei vaidlustanud äriühing komisjoni kirjas loetletud puuduste esinemist. Äriühing väitis aga, et need puudused ei olnud alusmääruse artikli 18 kohaldamiseks piisavalt tõsised. Äriühingu väitel olid puudused, mille komisjon oli oma kirjas välja toonud, põhjustatud asjaolust, et ühe seotud äriühingu esitatud teave oli üldjuhul koostatud käsitsi ja seda oli töödeldud käsitsi, mitte IT-süsteemi kaudu. Seega oli tõenäolisem, et selles esineb puudusi. Äriühing tegi järelduse, et komisjon saaks sellest hoolimata arvutada individuaalse dumpingumarginaali kohapeal kontrollitud teabe põhjal.

(99)

Komisjon ei nõustunud äriühingu väitega, et kohapeal kontrollitud teabe põhjal oleks võimalik arvutada individuaalne dumpingumarginaal. Nagu on sätestatud põhjenduses 93 eespool, ei võimaldanud kohapeal kindlakstehtud puuduste laad ja hulk – olenemata sellest, millest puudused olid tingitud – ning asjaolu, et äriühing ei suutnud neid kontrollkäigu kestel kõrvaldada, komisjonil tegelikult dumpingumarginaali kontrollitud andmete põhjal arvutada. Seetõttu jättis komisjon eksportiva tootja esitatud teabe esialgu kõrvale ja kinnitas, et käesolevas etapis kasutatakse selle eksportiva tootja puhul kättesaadavaid fakte.

(100)

Seega põhineb allpool esitatud dumpingumarginaali arvutamise kirjeldus ülejäänud kahel valimisse kuuluval Hiina eksportival tootjal.

(101)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(102)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et kättesaadavate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(103)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(104)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse hinnangus oluliste moonutuste olemasolu kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses arvesse muu hulgas eelmise sätte asjaolusid (loetelu ei ole täielik). Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju asjaomase toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Lisaks võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamisel kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi kättesaadavate tõendite põhjal. Üldises moonutuste olemasolu hinnangus võib samuti arvesse võtta eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(105)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(106)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (12) milles kinnitati valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis. Kaebus sisaldas ka aruannet täiendavaid olulisi tõendeid. Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada.

(107)

Eeskätt osutati kaebuses tavadele, mis mõjutavad kulusid ja hindu roostevaba terase sektoris:

(108)

Nagu on märgitud põhjenduses 30, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(109)

Selle kohta saadi märkusi kahelt eksportivalt tootjalt, kes väitsid, et normaalväärtuse arvutamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt on vastuolus WTO dumpinguvastase lepinguga (edaspidi „dumpinguvastane leping“). Eksportivad tootjad väitsid, et komisjon ei tohiks normaalväärtuse määramisel standardmeetodist kõrvale kalduda, välja arvatud juhul, kui dumpinguvastase lepinguga on lubatud teisiti, ning peaks järgima standardmeetodit kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 2. Peale selle väitsid huvitatud isikud, et dumpinguvastases lepingus isegi ei esine oluliste moonutuste mõistet.

(110)

Lisaks väitsid eksportivad tootjad, et toimik ei sisalda tõendeid selle kohta, et aruandes ja kaebuses loetletud väidetavad valitsusepoolsed sekkumised oleksid põhjustanud asjaomase toote tootmiseks vajalike sisendite puhul hinnamoonutusi.

(111)

Käesoleva uurimise eesmärgil on komisjon teinud põhjenduses 157 järelduse, et on asjakohane kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a. Komisjon leiab, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on seega kohaldatav. Lisaks leiab komisjon, et see säte on kooskõlas Euroopa Liidu WTO-kohustustega. Komisjoni seisukoht on, nagu selgitatud vaidluse DS473 (EL – biodiisel (Argentina)) puhul, et alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes, eriti alusmääruse artikli 2 lõike 5 teine lõik, võimaldavad kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Peale selle tuletas komisjon meelde, et vaidlus DS473 (EL – biodiisel (Argentina)) ei olnud seotud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega ning et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on asjakohane õiguslik alus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesoleva uurimise korral. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(112)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas aruandes. Analüüsis käsitleti riigi olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul.

(113)

Teise väite kohta märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise tinginud oluliste moonutuste olemasolu ei ole seotud uurimisalust toodet hõlmava konkreetse valdkondliku peatüki olemasoluga. Aruandes kirjeldatakse HRVs esinevaid eri liiki moonutusi, mis on valdkonnaülesed ja laienevad kogu Hiina majandusele ning mõjutavad uurimisaluse toote hindu ja/või tooraineid ja tootmiskulusid. Nagu on selgitatud allpool punktides b–i, toimub kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tööstuses mitmesugune aruandes kirjeldatud valitsusepoolne sekkumine (seda on käsitletud viisaastakukavades ja muudes dokumentides, esinevad toorainemoonutused, finantsmoonutused jne), mis on käesolevas määruses sõnaselgelt loetletud ja nimetatud. Peale selle on käesoleva määruse põhjendustes 104, 121–122, 124–128, 135, 138, 141, 151 ja 153–154 üksikasjalikult kirjeldatud ka mitmeid moonutusi, mis esinevad kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide sektoris ja/või selle toorainete ja sisendite puhul lisaks aruandes juba kirjeldatud olulistele moonutustele. Kuigi aruanne avaldati 2017. aasta detsembris, kehtivad kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide sektoris ja selle tootmiskulude puhul jätkuvalt turuolukord ja selle aluseks olevad poliitika ja kavad, mis põhjustavad märkimisväärseid moonutusi. Ükski isik ei esitanud tõendeid vastupidise kohta. Samuti esineb endiselt määruses kirjeldatud täiendavaid oluliste moonutuste allikaid ja ükski isik ei ole esitanud tõendeid vastupidise kohta.

(114)

Seetõttu lükkas komisjon kahe eksportiva tootja väited esialgu tagasi.

(115)

Hiina majandussüsteemi alus on „sotsialistliku turumajanduse põhimõte“. Kõnealune põhimõte on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse HRV majandust. Keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (13). Sellest tulenevalt Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõigis kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (14).

(116)

Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõigil tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (15). See näitab, et HKP kontroll HRV majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(117)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärgid, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (16). Hiina võimud kasutavad majandusse sekkumiseks väga mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteem, finantssüsteem ning reguleeriv keskkond.

(118)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis hõlmab kogu riigi majandustegevust. Planeerimine hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning see toimub kõigil valitsemistasanditel. Provintsi tasandil planeerimine on üksikasjalik, samas kui riigi tasandil püstitatakse üldisemaid eesmärke. Plaanides täpsustatakse ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned plaanid sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga ette nähtud oludele. Seda mitte ainult plaanide siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad planeerimissüsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima plaanides kehtestatud prioriteete (vt ka punkt e) (17).

(119)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamisel HRV finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt h) (18). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude elementide puhul, näiteks aktsiaturgudel, võlakirjaturgudel, erakapitaliturgudel jm. Need finantssektori (v.a pangandus) osad on institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumine (19).

(120)

Kolmandaks sekkub riik õiguskeskkonna tasandil majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusõigus (20). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (21).

(121)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhimõtetel, millega nähakse ette ja soodustatakse valitsuse sekkumist mitmel moel. Selline valitsusepoolne ulatuslik sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (22).

(122)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest äriühingud, mis tegutsevad riigi omandis, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(123)

Hiina valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt selle rakendamist konkreetsete riigile kuuluvate ettevõtete poolt, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkt d) ning ka riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (23). Vastutasuks on riigile kuuluvatel ettevõtetel Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (24).

(124)

Konkreetselt terasesektoris on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomandis olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (25). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % raua- ja terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (26). Hiina valitsus on seda kavatsust kinnitanud 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (27). Selline koondamine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (28). Näiteks ühinesid hiljuti, 2016. aastal terasetootjad Baosteel Group Corp. ja Wuhan Iron & Steel Group Corp., moodustades suuruselt teise terasetootja maailmas (29). Suuremad roostevaba terase tootjad, näiteks Tisco, Baosteel, Ansteel Lianzhong, Jiujuan Iron and Steel ja Tangshan on riigi omandis.

(125)

Peale selle on HRV suurim niklitarbija maailmas. Nikkel on oluline tooraine, mis koos kroomiga annab roostevabale terasele selle roostevabad omadused. Niklisisaldus on samuti niklimaagi kulukäitur ning niklimaak omakorda asjaomase toote vahetute sisendite kulukäitur. Kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmisel kasutatakse seda mitmesugustes vormides, näiteks niklimaagi, niklisisaldusega malmi, ferronikli, puhta nikli, niklijääkide ja roostevaba terase jääkidena. Kaebuse esitaja hinnangul moodustas nikkel oma mitmesugustes vormides üle 50 % roostevaba terase tootmiskuludest HRVs (30). 2016. aastal kasutas riik 1,04 miljonit tonni niklit, mis moodustab 52 % ülemaailmsest niklitarbimisest. 2017. aastaks oli ette nähtud, et Hiina tarbimine suureneb 2,9 % ehk 1,07 miljoni tonnini. Roostevaba terase tootmine on HRVs peamine nikli kasutusviis (84 %). See osakaal on oluliselt suurem kui rahvusvaheline keskmine (64 %). Nikli tarbimine suurenes oluliselt 2016. ja 2017. aastal, (31) sest Hiina roostevaba terase tootmine kasvas 15,7 % võrra 24,9 miljoni tonnini. Kuna ülejäänud maailma toodang kasvas vaid 4,3 %, jõudis HRV osa maailma toodangus 54,5 %ni. Toodangu kasv on tingitud Hiina valitsuse suurtest kulutustest taristule ja suuremahulisest kinnisvaraehitusest. Statistika näitas, et suure osa HRV investeeringuid põhivarasse on korraldanud Hiina valitsus ja riigile kuuluvad ettevõtted, kelle mõlema investeeringute kasv on olnud suurem kui erasektoril (32).

(126)

Arvestades valitsuse ulatuslikku sekkumist terasetööstuses ja mitteraudmetallide tööstuses ning riigile kuuluvate ettevõtete suurt osakaalu nendes sektorites, ei saa ka eraõiguslikud terasetootjad tegutseda turutingimustel. Terasesektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud punktis e.

(127)

Eeltoodu põhjal järeldatakse, et HRVs teenindavad kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide turgu olulisel määral ettevõtted, mis on Hiina valitsuse omandis või tema kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(128)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigile kuuluvate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastavat omandiõigust kajastavana, (33) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (34) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et minevikus ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (35). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraõiguslikust äriühingust ning suurenes surve anda HKP organisatsioonile asjaomastes äriühingutes viimane sõna äriotsuste tegemisel (36). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt kogu Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmise ja nende sisendite tarnijate puhul.

(129)

Nagu juba märgitud, on eelkõige terasesektoris paljud suured terasetootjad riigi omanduses (vt põhjendus 123). Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020 (37). Peamised riigile kuuluvad tootvad eksportijad on sageli maailma juhtivad kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootjad, olenemata sellest, kas nad on integreeritud või mitte. Näiteks Hiina riigile kuuluv Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd (edaspidi „TISCO“) märgib oma veebisaidil, et ta on „raua- ja terasehiiglane ning ülemaailmse roostevaba terase tööstuse juhtiv ettevõte“, „suurim roostevaba terase ettevõte, millel on maailma suurim tootmisvõimsus ning kõige nüüdisaegsem tehnoloogia ja seadmed“. Seega on „TISCOst saanud erakordne suuremahuline raua- ja terasekompleks, mis tegeleb raua kaevandamise ning raua ja terase tootmise, töötlemise, tarnimise ja -kaubandusega“ (38). Teine suur Hiina riigile kuuluv ettevõte on Baosteel, mis tegeleb roostevaba terase tootmisega ja mis kuulub hiljuti konsolideeritud kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd (varem Baosteel Group ja Wuhuan Iron & Steel) (39).

(130)

Hiina valitsus osaleb terasetööstuses ka isikute ametisse määramise teel. Näide sellisest lähenemisviisist on roostevaba terase tootja TISCO, mille määratud HKP komitee asesekretär nimetati Shanxi provintsi HKP komitee ja valitsuse otsusega ka TISCO presidendiks (40).

(131)

Riigi esindatus finantsturgudel (vt ka punkt h) ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumine avaldab kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide turul täiendavat moonutavat mõju (41). Seega võimaldab riigi esindatus terase- ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektori, sealhulgas mitteraudmetallide sektori) ettevõtetes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes, Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(132)

HRV valitsus sekkub otseselt kapitali, tööjõu, maa, tooraine ja tootmisprotsessi põhisisendite hinnakujundusse. Kuigi lõpptoodete hinnad sõltuvad peamiselt turumehhanismidest, avaldavad väärtusahela alguses tekkinud hinnamoonutused just nendele hindadele suurt mõju ja tekitavad nn valesid hinnasignaale, mis ei kajasta tegelikke puudusi tootmisharus ja moonutavad kõigi asjaosaliste kasumi/kahjumi tasakaalu.

(133)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende plaanide rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside suunamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (42).

(134)

Hiina valitsus peab terasetööstust võtmetähtsusega tootmisharuks (43). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (44). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (45).

(135)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas (46) nähakse ette kõrgekvaliteetsete terastoodete tootjatele toetuse andmine (47). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (48).

(136)

Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (49) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse raua- ja terasesektorit soodustatud tootmisharudeks.

(137)

Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas arvukate poliitikavahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil peaaegu kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte (50). Praegune ülemäärase tootmisvõimsuse probleem on väidetavalt kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(138)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega sunnitakse ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärki toetada soodustatud tootmisharusid, mille hulka kuulub kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude normaalset toimimist.

(139)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt samasugustel põhimõtetel kui teiste riikide asjaomased seadused, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (51).

(140)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed maaomandi ja maakasutusõiguste osas (52). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (53). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sealhulgas majandusplaanide täitmist (54).

(141)

Sarnaselt teistele Hiina majandussektoritele kohaldatakse ka kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks. Komisjon tegi esialgse järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka roostevaba terase sektoris.

(142)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et terasesektoris kohaldati pankroti- ja asjaõigusseadusi diskrimineerivalt või jõustati neid ebapiisavalt, sealhulgas asjaomase toote puhul.

(143)

Turupõhiste palkade süsteem ei saa HRVs täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. HRV ei ole ratifitseerinud mitmeid olulisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (55). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (56). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajal (57). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(144)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et terasesektoris, sealhulgas kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmise sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide osa terasesektorist nii otseselt (uurimisalust toodet tootes) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisendile, mida tarnivad äriühingud, mille suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(145)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(146)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade (58) tugev positsioon ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik otstarbekus. Samamoodi kui riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (59) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (60). Sellele lisanduvad täiendavad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks peetavatesse sektoritesse (61).

(147)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(148)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli moonutatud mitmesugustel põhjustel, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (62).

(149)

Sellele lisanduvad täiendavad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks peetavatesse sektoritesse (63). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtjatele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(150)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid, isegi kui investeeringutasuvus on väike. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(151)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt kasvanud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(152)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenupiirangutest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgu üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(153)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi sisuliselt olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(154)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et eespool kirjeldatud valitsusepoolset finantssüsteemi sekkumist terasesektoris, sealhulgas roostevaba terase tootmise sektoris ei esine. Seetõttu mõjutab valitsuse oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(155)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused olid Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et punktides a–e ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides f–h ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(156)

Komisjon tuletab meelde, et kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmiseks on vaja palju erinevaid sisendeid. Kui kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali paigutamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(157)

Seetõttu ei ole mitteasjakohane üksnes kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide omamaiste müügihindade kasutamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid usaldusväärne ei ole ka ükski sisendikulu (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms), sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jms kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(158)

Käesoleva jaotise punktides a–i esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka terasesektorisse, näitab, et asjaomase toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud olulise asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(159)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(160)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

(161)

Nagu on selgitatud põhjendustes 33–35, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta.

(162)

9. septembri teates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et põhjenduses 157 loetletud kriteeriumide alusel on ta välja valinud järgmised neli võimalikku võrdlusriiki: Brasiilia, Malaisia, Lõuna-Aafrika ja Türgi.

(163)

Komisjon sai märkusi kolmelt huvitatud isikult: kaebuse esitajalt ja kahelt valimisse kaasatud Hiina eksportivalt tootjalt.

(164)

Mõlemad Hiina eksportivad tootjad väitsid oma märkustes, et parim võrdlusriik oleks Malaisia, sest ta vastab kõigile alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kriteeriumidele, samal ajal kui Brasiilia ja Lõuna-Aafrika sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase on väidetavalt madalam.

(165)

Teiselt poolt märkis kaebuse esitaja oma teates, et Malaisias ja Türgis uurimisalust toodet ei toodeta.

(166)

Kaebuse esitaja sõnul tegeleb uurimisaluse toote võimaliku tootjana kindlaks tehtud Malaisia äriühing ainult kuumvaltsitud terasrullide ümbervaltsimisega külmvaltsitud terasrullideks ning ilmselt ei ole tal ei sulatuskoda ega kuumvaltsimisliini. Kaebuse esitaja tugines oma vastavates väidetes Acerinoxi kontserni 2017. aasta auditeeritud konsolideeritud finantsaruannetele. Seda väidet kinnitas ka kontserni 2018. aasta finantsaruanne.

(167)

Seoses Türgiga väitis kaebuse esitaja, et kõnealune äriühing tootis ainult ebaolulises koguses roostevabast terasest tooteid. Lisaks piirdus asjaomane tootmine pikkade martensiitterasest toodetega, mille tooraineks on valtstoorikud, mis tegelikult välistab uurimisaluse toote tootmise.

(168)

Komisjoni enda uuringud kinnitasid kaebuse esitaja väiteid Acerinoxi kontserni 2018. aasta auditeeritud konsolideeritud aruande ja kahe kõnealuse äriühingu ametlike veebisaitide põhjal.

(169)

Kaebuse esitaja kinnitas, et uurimisalust toodet toodab Lõuna-Aafrikas üks Acerinoxi kontserni kuuluv äriühing, nagu on märgitud komisjoni 9. septembri teates. Kaebuse esitaja esitas siiski mitu argumenti, mis toetasid pigem Brasiilia kui Lõuna-Aafrika võrdlusriigiks valimist.

(170)

Esiteks märkis kaebuse esitaja, et kogurahvatulu indeksiga mõõdetava majandusarengu seisukohast on Brasiilia HRV-le palju lähemal kui Lõuna-Aafrika (Lõuna-Aafrikal on selles statistikas oluliselt madalam positsioon).

(171)

Ent isegi kui Lõuna-Aafrika on kogurahvatulu tegelike andmete põhjal HRVst kaugemal kui Brasiilia, liigitab Maailmapank kõik kolm riiki keskmisest suurema sissetulekuga riikideks. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(172)

Teiseks väitis kaebuse esitaja, et Lõuna-Aafrika on roostevaba terase olulise sisendi kroomi suurim tootja maailmas ja seetõttu ei ole selle sisendi hinnatase tüüpiline.

(173)

Asjaolu, et riik toodab uurimisaluse toote sisendit, ei muuda selle toote asjaomasesse riiki suunatud impordi hinnataset automaatselt ebatüüpiliseks. Kaebuse esitaja ei esitanud tõendeid ulatusliku omamaise tootmise mõju kohta impordihinnale. Seetõttu pidas komisjon seda väidet põhjendamatuks.

(174)

Lõpuks esitas kaebuse esitaja komisjonile 9. septembri teates nimetatud uurimisalust toodet tootva Brasiilia tootja avalikult kättesaadavad auditeeritud raamatupidamisaruanded, mida võiks kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalikke müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit käsitlevate andmete allikana. Samas teates kindlakstehtud Lõuna-Aafrika tootja puhul olid asjaomased andmed kättesaadavad ainult kontserni tasandil.

(175)

Tuginedes kaebuse esitaja esitatud Brasiiliat käsitlevate hõlpsasti kättesaadavate finantsandmete kvaliteedile ja üksikasjalikkusele ning võttes arvesse tootmistegurite representatiivsust, nagu on selgitatud punktis 3.2.2.3, jõudis komisjon oma 10. oktoobri teates järeldusele, et sobivaks võrdlusriigiks tuleks pidada Brasiiliat.

(176)

Kuna Brasiilia määrati sobivaks võrdlusriigiks arengutaseme ning asjakohase impordistatistika ja finantsandmete kättesaadavuse põhjal, ei pidanud komisjon võimalike võrdlusriikide sotsiaal- ja keskkonnakaitse taseme hindamist vajalikuks.

(177)

Huvitatud isikud 10. oktoobri teate kohta märkusi ei esitanud.

(178)

Eespool esitatud analüüsi arvesse võttes vastab Brasiilia kõigile alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, et teda saaks pidada sobivaks võrdlusriigiks. Lisaks sellele, et Brasiilia on HRVga sarnane majandusarengu taseme poolest, toodetakse Brasiilias uurimisalust toodet märkimisväärses koguses ning olemas on täielikud andmed tootmistegurite, müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kohta uurimisperioodil.

(179)

Huvitatud isikute esitatud teabe ja muu toimikus kättesaadava asjakohase teabe põhjal koostas komisjon 9. septembri teates esialgse loetelu tootmisteguritest ja allikatest, mida kavatseti kasutada kõigi tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmiseks. Komisjon märkis, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta tootmisteguritega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks võimalikult palju Global Trade Atlase andmebaasi (edaspidi „GTA andmebaas“), moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja riikide statistikat ning moonutamata energiakulude (näiteks elektri-, maagaasi- ja veekulude) kindlakstegemiseks muid allikaid, olenevalt valitud võrdlusriigist. Samas teates tõi komisjon välja harmoneeritud süsteemi (HS) tootmistegurite koodid, mida huvitatud isikute esitatud teabe põhjal kavatseti esialgu GTA andmebaasil põhinevas analüüsis kasutada.

(180)

Sellega seoses saadi ainult kaebuse esitajalt märkus, milles osutati, et mõne tootmisteguri puhul on komisjoni väljapakutud HS-koodid liiga laiad ja võivad hõlmata tootevalikut, mis ei ole uurimisaluse toote tootmisel tegelikult kasutatud sisendite keemilise koostise puhul representatiivne. Komisjon võttis selle märkuse teadmiseks. Seda võeti arvesse uurimise järgmistes etappides, sõltuvalt võrdlusriigi kaubakoodidest ja eksportivate tootjate juurde tehtud kontrollkäikude järeldustest.

(181)

Komisjon analüüsis huvitatud isikutelt HS-koodide kohta saadud esialgset teavet ja leidis, et teatavad tootmistegurid, st teatavad toorained ja tarbekaubad ei pruugi olla õigesti klassifitseeritud. Muudetud HS-koodid ja tootmistegurite loetelu avaldati 10. oktoobri teates. Komisjon analüüsis ka moonutamata kulude võrdlusaluste arvutamiseks kasutatavate impordiandmete kättesaadavust ja kontrollis, kas võrdlusriigis kehtib tootmistegurite ekspordi suhtes piiranguid.

(182)

10. oktoobri teates kinnitas komisjon, et kasutab GTA andmebaasi tootmistegurite moonutamata kulude kindlaksmääramiseks, ILO statistikat ja muid avalikult kättesaadavaid allikaid (65) moonutamata tööjõukulude kindlaksmääramiseks ning Brasiilia valitud elektri-, maagaasi- ja veetarnijate tariife seda liiki energia moonutamata kulude kindlaksmääramiseks.

(183)

Samas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks kasutab ta finantsandmeid uurimisaluse toote ainsa teadaoleva Brasiilia tootja kohta, mille puhul on olemas üksikasjalikud finantsandmed – Aperam Inox America do Sul S.A. Huvitatud isikud ei esitanud ja komisjon ei leidnud avalikult kättesaadavaid finantsandmeid ühegi teise uurimisaluse toote tootja kohta Brasiilias.

(184)

Pärast 10. oktoobri teadet ei saanud komisjon täiendavaid märkusi moonutamata kulude allikate ega võrdlusaluste kohta. Seetõttu kinnitati esialgu põhjendustes 178–180 loetletud allikad.

(185)

Nagu põhjendustes 176 ja 178–179 juba osutatud, püüdis komisjon koostada tootmistegurite ja allikate esialgse loetelu, mida ta kavatses kasutada kõikide tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad asjaomase toote tootmisel kasutavad.

(186)

Pärast 10. oktoobri teadet, milles komisjon esitas huvitatud isikutelt saadud teabe põhjal loetelu kõikidest võimalikest HS-koodidest, mis vastavad asjaomase toote valmistamisel kasutatud tootmisteguritele, ei saanud komisjon tootmistegurite loetelu kohta ühtegi märkust.

(187)

Seejärel koostas komisjon pärast kontrollkäike valimisse kaasatud eksportivate tootjate valdustesse tootmistegurite ja vastavate HS-koodide lõpliku loetelu.

(188)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks alljärgnevad tootmistegurid ja vajaduse korral HS-koodid.

Tabel 1

(189)

Kontrollkäikude ajal kontrollis komisjon asjaomase toote valmistamisel kasutatud tooraineid ja abimaterjale.

(190)

Kõikide toorainete ja abimaterjalide korral, v.a põhjendustes 190 ja 192 kirjeldatud toorained ja abimaterjalid, lähtus komisjon võrdlusriikide impordihindadest. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 156, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Peale selle tundub, et HRVst Brasiiliasse eksporditud peamiste toorainete impordihind on madalam kui muudest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind. Sarnaselt ei arvestatud impordiandmeid WTOsse mittekuuluvatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (67) 1. lisas nimetatud riikidest võrdlusriiki suunatud impordi kohta. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest ning pealekauba olid sellised impordiandmed ebaolulised.

(191)

Et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks eksportiva tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, lisas komisjon impordihinnale rahvusvahelise transpordi ja kindlustuskulud (68) ning kohaldas selle suhtes võrdlusriigi imporditollimaksu. Hiljem, individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamisel, lisas komisjon impordihinnale iga äriühinguga seotud riigisisese transpordi kulud. Kõigi toorainete rahvusvahelise ja riigisisese transpordi kulud ning kindlustuskulud prognoositi valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud kontrollitud andmete põhjal.

(192)

Teatavate toorainete puhul, millel võrdlusalus puudus või olemasolevat võrdlusalust peeti võrdlusriiki suunatud importi käsitlevate statistiliste andmete alusel mitterepresentatiivseks, (69) kasutas komisjon moonutamata rahvusvahelistel hindadel või muudel mõistlikel andmetel põhinevaid võrdlusaluseid. Seda tehti nelja sisendi korral:

(193)

Kui tooraine moonutamata hinna kindlaksmääramiseks kasutati ekspordihinda, (73) siis GTA andmeid täiendavalt ei kohandatud. Komisjon oli seisukohal, et Brasiilia tarnija ja rahvusvahelise sadama vahelised kulud olid sellise tarnija ja tema Brasiilia kliendi vahelised kulud. Seetõttu tuleks GTA-põhist hinda aktsepteerida kui eksportiva tootja tehasesse tarnitud tooraine hinda.

(194)

Teatavate toorainete ja abimaterjalide puhul (74) ei olnud valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel võimalik oma arvestuses tarbimismahtu kindlaks määrata või võrdlusriigi puhul ei olnud võimalik kindlaks teha sobivat võrdlusalust. Üldkokkuvõttes olid need sisendid kulude seisukohast väheolulised. Need kulud lisati tootmise üldkuludele, nagu on selgitatud põhjenduses 198, sest kõnealuste toorainete tegelikud kulud moodustasid valimisse kaasatud eksportivate äriühingute tootmise tegelikest kogukuludest väikese osa. Üldkuludele lisatud tootmistegurid loetleti äriühingutega seotud järelduste teatavaks tegemise dokumentides.

(195)

Tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon ILO statistikat ja avalikult kättesaadavat teavet Brasiilias asuva tööandja täiendavate tööjõukulude kohta.

(196)

ILO statistikas (75) on esitatud andmed töötaja kohta nädalas keskmiselt töötatud tegeliku tundide arvu ja tootmissektori töötajate igakuise töötasu kohta uurimisperioodil. Nende andmete põhjal arvutas komisjon välja tootmissektori tunnipalga, millele lisati täiendavad tööjõuga seotud kulud (76) (tööandja makstavad sotsiaalkindlustus- ja töötuskindlustusmaksed).

(197)

Elektrihind, mille oli kehtestanud üks Brasiilia suurimaid elektritarnijaid, äriühing EDP Brazil, oli hõlpsasti kättesaadav (77). Teave oli piisavalt üksikasjalik, et määrata kindlaks elektrihind ja jaotusvõrgu kasutamise hind (modalidade tarifaria asul), mida maksavad tööstustarbijad.

(198)

Tuleb märkida, et Brasiilias kohustab reguleeriv asutus Agência Nacional de Energia Elétrica (78) (ANEEL) elektritarnijaid tõstma oma tariife teatava protsendi võrra, et reguleerida elektrienergia tarbimist riigis. ANEEL kasutab märgistussüsteemi (79) (roheline, kollane, punane 1, punane 2), mis näitab, kas elektrihind peaks olema selline, nagu tarnija on esitanud (roheline), või tuleks seda suurendada 0,010 BRL/kWh (kollane), 0,030 BRL/kWh (punane 1) või 0,050 BRL/kWh (punane 2) võrra. ANEEL avaldab märgistused kord kuus ja uurimisperioodi kohta olid need äriühingu EDP Brazil veebisaidil hõlpsasti kättesaadavad (80). Elektrienergia moonutamata kulude kindlaksmääramisel võttis komisjon arvesse uurimisperioodil kasutatud märgistusi ja korrigeeris hinda vastavalt.

(199)

Veetariif, mille on kehtestanud São Paulo osariigis veevarustuse ning reovee kogumise ja puhastamise eest vastutav äriühing Sabesp, on hõlpsasti kättesaadav. Teabe alusel on võimalik kindlaks teha tariifid, (81) mida kohaldati uurimisperioodil tööstustarbijate suhtes São Paulo osariigi eri allpiirkondades ja omavalitsusüksustes (82). Komisjon määras vee ja reovee kogumise moonutamata kulud kindlaks tariifi alusel, mida kohaldati uurimisperioodi jooksul tööstustarbijatele São Paulo osariigi suurlinnapiirkonnas.

(200)

Maagaasi hind on hõlpsasti kättesaadav Brasiilia suurima gaasijaotusettevõtte, São Paulo osariigis tegutseva äriühingu Comgasi hinnaandmete alusel. Comgasi veebisaidil (83) esitatud teabe põhjal saab kindlaks määrata tööstustarbijatele tarnitud maagaasi hinna.

(201)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkuludele lisati põhjenduses 192 osutatud toorainete ja abimaterjalide kulud ning neid väljendati seejärel protsentuaalse osana iga valimisse kaasatud eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(202)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul kasutas komisjon äriühingu Aperam Inox America do Sul S.A finantsandmeid; tegemist on uurimisaluse toote ainsa sellise tootjaga Brasiilias, kelle kohta on avalikult kättesaadavad üksikasjalikud finantsandmed. Äriühingu avalik auditeeritud raamatupidamisaruanne tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks koos 10. oktoobri teatega.

(203)

Arvestusliku normaalväärtuse arvutamiseks tegi komisjon järgmist.

(204)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Moonutamata ühikukulusid kohaldati valimisse kaasatud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegelikule tarbimisele. Tootmiskuludest arvestati maha tootmisprotsessis uuesti kasutusele võetud kõrvaltoodete moonutamata kulud vastavalt äriühingute andmetele.

(205)

Selleks et saada tootmise moonutamata kogukulud, lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele põhjenduses 199 kirjeldatud viisil kindlaks määratud tootmise üldkulud.

(206)

Lõpuks lisas komisjon põhjenduses 203 kirjeldatud viisil kindlaks tehtud tootmise kogukuludele äriühingu Aperam Inox America do Sul S.A. müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on selgitatud põhjenduses 200.

(207)

Tootmise moonutamata kogukuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulud, mis väljendati protsendina müüdud kaupade kuludest olid 13,90 %.

(208)

Tootmise moonutamata kogukuludele lisatud kasum, mis oli väljendatud protsendina müüdud kaupade kuludest, oli 7,65 %.

(209)

Põhjendustes 202–206 kirjeldatud viisil arvutatud normaalväärtust vähendati valimisse kaasatud äriühingute müüdud kõrvaltoodete moonutamata väärtuse võrra.

(210)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. Kuna valimisse jäeti alles vaid kaks Hiina eksportivat tootjat, arvutas komisjon normaalväärtuse ainult nende eksportivate tootjate iga tooteliigi kohta.

(211)

Kõnealused Hiina eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet liitu otse sõltumatutele klientidele või kolmandas riigis asuvate seotud eksportijate või liidus asuvate seotud importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu.

(212)

Kui eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet otse sõltumatutele klientidele liidus, oli ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(213)

Kui eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet liitu liidus asuvate seotud importijate kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega imporditud toodet esimest korda liidus asuvatele sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Nendel juhtudel korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning mõistliku kasumi põhjal.

(214)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(215)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Vajaduse korral tehti korrigeerimisi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, krediidikulude, pangatasude ning seotud eksportijate müügi-, üld- ja halduskulude, sealhulgas kasumimarginaalide osas.

(216)

HRVs tagastatakse käibemaks ekspordi puhul üksnes osaliselt ning selles juhtumis jäi olenevalt uurimisperioodi kuust tagastamata 0–3 % käibemaksust. Et tagada normaalväärtuse väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, korrigeeriti normaalväärtust ülespoole asjaomase toote ekspordile kehtestatud käibemaksu selle osa võrra, mida Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud.

(217)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(218)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 108,4 % STSSi ja 55,6 % FSSi puhul.

(219)

Valimisse mittekaasatud koostööd tegevate Hiina äriühingute Xiangshui Defeng Metals Co., Ltd ja Fujian Dingxin Technology Co., Ltd dumpingumarginaal on valimisse kaasatud äriühingute kahe individuaalse dumpingumarginaali kaalutud keskmine –87,9 %.

(220)

Võttes arvesse, et koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate eksport moodustab 92 % uurimisaluse toote koguekspordist Hiinast liitu, pidas komisjon kõikide muude eksportivate (koostööd mittetegevate) tootjate (sh äriühing, kelle suhtes kohaldati artiklit 18) suhtes kohaldatava dumpingu jääkmarginaalina representatiivseks marginaali 108,4 %, mis vastab valimisse kaasatud Hiina äriühingute kõrgeimale individuaalsele dumpingumarginaalile.

(221)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, alljärgnevad.

(222)

Nagu on mainitud põhjenduses 24, tegid uurimisel koostööd kaks Taiwani eksportivat tootjat, Yusco kontsern ja Walsin, vastates küsimustikule. Teisi eksportivaid tootjaid Taiwanis kindlaks ei tehtud ning ükski neist ei andnud endast teada.

(223)

Nagu osutatud ka põhjenduses 24, tegi uurimisel koostööd ja vastas küsimustikule sõltumatu töötluskeskus YC Inox, kes ei olnud seotud Taiwani kahe koostööd tegeva tootjaga. YC Inoxi koostöö abil sai komisjon põhjalikke teadmisi uurimisaluse toote siseturu ja ekspordituru toimimisest Taiwanis. Eeskätt sai komisjon kõnealuse poole esitatud teabe alusel ja selle kontrollimise tulemusena teha mõistlikke järeldusi kahe koostööd tegeva eksportiva tootja teatatud omamaise müügi kõige tõenäolisema sihtkoha kohta.

(224)

Yusco kontserni puhul toimus samasuguse toote omamaine müük uurimisperioodil kas otse sõltumatutele klientidele või riigisisese seotud töötluskeskuse kaudu. Mõlemal juhul tehti kindlaks, et osa müüdud toodangust oli lõppkokkuvõttes mõeldud ekspordiks. Yusco kontserni eksportmüük liitu toimus uurimisperioodil otse sõltumatutele klientidele või kaudselt, st Taiwanis asuva seotud töötluskeskuse kaudu või Hongkongis registreeritud, kuid Taiwanis ja HRVs asuva seotud kaupleja kaudu.

(225)

Walsini korral toimus samasuguse toote omamaine ja eksportmüük uurimisperioodil otse sõltumatutele klientidele.

(226)

Komisjon vaatas läbi Yusco kontserni ja Walsini esitatud andmed omamaise müügi koha. Võttes arvesse Taiwanis kohapealsel kontrollimisel tehtud tähelepanekuid ja eksportivatelt tootjatelt või YC Inoxilt kohapeal saadud selgitusi, liigitas komisjon omamaise müügi eksportmüügiks seoses tehingutega, mille puhul kaupade sihtkoht oli meresadam või vabatsoonis asuv tehas (85) (st 0 % käibemaksumäär), ja mõningate teiste teatatud omamaise müügi tehingutega. Seepärast jäeti need tehingud normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud omamaise müügi tehingutest välja.

(227)

Esmalt uuris komisjon, kas iga uuritud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote eksportmüügist liitu.

(228)

Seda silmas pidades peeti Yusco kontserni ja Walsini puhul uurimisaluse toote omamaise müügi kogumahtu siseturul tüüpiliseks.

(229)

Seejärel määras komisjon kindlaks need siseturul müüdud tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks liitu nende uuritud eksportivate tootjate puhul, kelle omamaine müük oli tüüpiline.

(230)

Seejärel kontrollis komisjon, kas eksportivate tootjate siseturul müüdud tooteliigid olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega võrreldes tüüpilised vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(231)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele tarbijatele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(232)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui

(233)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(234)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(235)

Seoses selliste tooteliikidega, mille puhul müük siseturul puudus või see oli ebapiisav, arvutas komisjon normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt.

(236)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti uuritud eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised kulud:

(237)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida ei müüdud omamaisel turul üldse või juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, lisati kõigi tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaisel turul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(238)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(239)

Seepärast määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 asjaomase toote liitu eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(240)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(241)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(242)

Asjakohastel juhtudel tehti korrigeerimisi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimistasude, krediidikulude, pangatasude, komisjonitasude ning müügi-, üld- ja halduskulude arvessevõtmiseks.

(243)

Eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(244)

Sellest lähtuvalt on esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, alljärgnevad.

(245)

Käesoleval juhul peetakse koostöö taset suureks ning teisi eksportivaid tootjaid kindlaks ei tehtud. Sellest tulenevalt pidas komisjon dumpingu jääkmarginaalina representatiivseks kõrgeima dumpingumarginaaliga eksportiva tootja marginaali.

(246)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet viis teadaolevat tootjat (tootjate rühma). Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(247)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 4,6 miljonit tonni, sealhulgas tootmisharusisese turu jaoks ette nähtud toodang. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, st Euroferilt saadud ja kontrollitud vastused küsimustikule; neid vastuseid võrreldi võimaluse korral valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud ja kontrollitud vastustega.

(248)

Nagu on märgitud põhjenduses 7, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 78 % samasuguse toote kogutoodangust liidus. Need kolm tootjat on vertikaalselt integreeritud tootjad.

(249)

Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(250)

Liidu tootmisharu on vertikaalselt integreeritud ning kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle käsitatakse vahematerjalina mitmesuguste järgmise etapi lisaväärtusega toodete, st külmvaltsitud toodete tootmisel. Komisjon leidis, et oluline osa liidu tootjate kogutoodangust oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks.

(251)

Kahju analüüsimise seisukohast on kõige olulisem eristada tootmisharusisest ja vabaturgu, pidades silmas, et tootmisharusiseseks kasutuseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt importtoodetega, sest neid müüakse samas äriühingus või kontsernis siirdehindadega, mis määratakse kindlaks ettevõtte- või kontsernisisese hinnakujunduspoliitika põhjal, ning seega ei ole need otseselt seotud vabaturu hindadega.

(252)

Seevastu vabaturul müümiseks ette nähtud toodang konkureerib otseselt asjaomase toote impordiga ja seda müüakse vabaturu hindadega.

(253)

Et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, küsis komisjon andmeid kogu kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullidega seotud tegevuse kohta ja kontrollis, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vabaturu jaoks.

(254)

Komisjon vaatas liidu tootmisharuga seotud teatavad majandusnäitajad läbi üksnes vabaturgu käsitlevate andmete alusel. Need näitajad on müügimaht ja -hinnad liidu turul, turuosa, ekspordimaht ja -hinnad ning kasumlikkus. Kui see oli võimalik ja asjakohane, võrreldi läbivaatamise tulemusi tootmisharusisese turu andmetega, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(255)

Teiste majandusnäitajate uurimisel oli aga mõttekas tugineda üksnes kogu kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullidega seotud tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharu sisekasutus. Need näitajad on toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööjõud, tootlikkus ja töötasu. Need näitajad sõltuvad kogu tootmistegevusest, olenemata sellest, kas kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid on suunatud tootmisharusiseseks kasutuseks või neid müüakse vabaturul.

(256)

Liidu tarbimise kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks järgmised andmed: a) Euroferi andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta sõltumatutele klientidele liidus (nii otsene kui ka kaudne müük) võrrelduna valimisse kaasatud liidu tootjate andmetega; b) uurimisaluse toote import liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele.

(257)

Tarbimine liidu vabaturul muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 2

Tarbimine liidu vabaturul (tonnides)

(258)

Vaatlusalusel perioodil oli liidu tarbimine stabiilne.

(259)

Tootmisharusisese tarbimise kindlakstegemisel liidus võttis komisjon aluseks kõigi teadaolevate liidu tootjate tootmisharusisese kasutuse. Selle põhjal muutus tootmisharusisene tarbimine liidus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 3

Tootmisharusisene tarbimine liidu turul (tonnides)

(260)

Tootmisharusisene tarbimine liidu turul püsis vaatlusalusel perioodil võrdlemisi stabiilsena (mõningate väikeste kõikumistega) ning vähenes uurimisperioodil vähem kui 1 % võrra.

(261)

Võttes arvesse kahe eespool esitatud tabeli koondandmeid, muutus kogutarbimine (st tootmisharusisene ja vabaturul toimunud tarbimine kokku) vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 4

Kogutarbimine (tootmisharusisene tarbimine ja tarbimine vabaturul) (tonnides)

(262)

Eespool esitatud tabelist nähtub, et kogutarbimine järgis sama suundumust kui vabaturu ja tootmisharusisese tarbimise puhul, st püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Kogutarbimise suundumused olid samuti vastavuses liidu kogutoodanguga (vt tabel 7).

(263)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide importi on vaja hinnata kumulatiivselt kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4.

(264)

Nimetatud sättega on ette nähtud, et rohkem kui ühest riigist pärit importi hinnatakse kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et

(265)

Kolmest asjaomasest riigist pärineva impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalid on esitatud põhjendustes 91, 218 ja 241. Kõik kõnealused marginaalid ületavad alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaset.

(266)

Kõigist kolmest asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud tähtsusetu. Uurimisperioodil oli HRVst pärit impordi turuosa võrrelduna uurimisperioodil vabaturul toimunud tarbimisega 18,3 %, Indoneesiast pärit impordi turuosa 9,1 % ja Taiwanist pärit impordi turuosa 3,0 %.

(267)

Kolmest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahelise konkurentsi tingimused ning importtoodete ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimused olid sarnased. Indoneesiast, HRVst ja Taiwanist liidu turul müümiseks imporditud kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid konkureerisid omavahel ning liidu tootmisharu toodetud samasuguse tootega, arvestades, et kõiki neid tooteid müüakse sarnastesse kategooriatesse kuuluvatele klientidele.

(268)

Menetluse algatamisel esitatud teabes väitis STSS, et HRVst pärit importi ei tohiks hinnata kumulatiivselt, sest selle impordi mahu ja hindade suundumused on teistest erinevad. STSS väitis, et HRVst pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil järk-järgult, samal ajal kui hinnad tõusid, eeskätt 2017. aastal.

(269)

Ehkki Hiinast pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil tõepoolest tõusid, olid need tunduvalt madalamad liidu tootmisharu müügihindadest vaatlusalusel perioodil. Seejuures kasvas märkimisväärselt Hiinast pärit impordi maht ning Hiinast pärit impordi turuosa oli kogu perioodi vältel üle 16 %. Uurimisel leiti, et asjaomastest riikidest pärit importtooted konkureerivad omavahel alusmääruse artikli 3 lõike 4 punkti b tähenduses. HRVst pärit impordi maht vähenes ajavahemikul 2017. aastast kuni uurimisperioodini (vt tabel 5: 2017. aastal oli indeks 135, 2018. aastal 129 ja uurimisperioodil 114). Samal ajal suurenes järsult Indoneesiast pärit impordi maht (indeks tõusis 16-lt 42 726-le ja seejärel 106 202-le). Absoluutarvudes oli Indoneesiast pärit impordi mahu suurenemine suurem kui HRVst pärit impordi vähenemine ajavahemikul 2017. aastast uurimisperioodini. Taiwanist pärit impordi maht suurenes ajavahemikul 2017–2018 stabiilselt, kuid uurimisperioodil vähenes (indeks tõusis 137-lt 173-le, seejärel langes 128-le). Asjaomastest riikidest pärit impordi koguarvestuses võis vaatlusalusel perioodil täheldada pidevat suurenemist (2016. aastal oli indeks 100, 2017. aastal 136, 2018. aastal 156 ja uurimisperioodil 166).

(270)

Vastupidiselt STSSi esitatud väitele olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused seega täidetud ning asjaomastest riikidest pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(271)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu vabaturul.

(272)

Asjaomaste riikide import liitu muutus alljärgnevalt.

Tabel 5

Impordimahud (tonnides) ja turuosa

(273)

Import asjaomastest riikidest kasvas vaatlusalusel perioodil 66 %, moodustades rohkem kui 30 % tarbimisest liidu vabaturul uurimisalusel perioodil.

(274)

Komisjon selgitas impordihinnad välja Eurostati andmete põhjal. Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus alljärgnevalt.

Tabel 6

Asjaomastest riikidest pärit impordi hind (eurot tonni kohta)

(275)

Kui HRVst ja Taiwanist pärit impordi hind tõusis vaatlusalusel perioodil vastavalt 21 % ja 25 %, siis Indoneesiast pärit impordi hind langes märkimisväärselt (25 %); asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad tõusid keskmiselt 18 %. Olenemata üldisest kasvust olid asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad samal perioodil järjepidevalt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad (vt tabel 11).

(276)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(277)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides vajaduse korral nõuetekohaselt hinda ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas kaalutud keskmiseks allalöömismarginaaliks 10,7 % Indoneesiast pärit impordi puhul, 9,3 % HRVst pärit impordi puhul ja 4,1 % Taiwanist pärit impordi puhul.

(278)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasnevate mõjude uurimine kõigi liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandusnäitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(279)

Nagu on märgitud põhjenduses 7, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(280)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis saadi Euroferilt laekunud ja nõuetekohaselt kontrollitud vastustest küsimustikule. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mis saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt laekunud ja nõuetekohaselt kontrollitud vastustest küsimustikule. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(281)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, varud, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(282)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus.

(283)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 7

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(284)

Liidu tootmisharu tootmismaht püsis 2018. aastani stabiilsena, seejärel vähenes see uurimisperioodil 3 %. Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta kajastavad tegelikku võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tootmisharu poolt standardiks loetavad korrigeerimised seadistamise, hoolduse ja kitsaskohtadega seotud ajakulu ning muude tavapäraste tööseisakute arvessevõtmiseks. Seda silmas pidades jäi tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil põhimõtteliselt stabiilseks, suurenedes vaid 1 % võrra.

(285)

Toodangu vähenemise ja mõnevõrra suurenenud tootmisvõimsuse mõjul vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 4 % ning oli sel perioodil pidevalt alla 70 %.

(286)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabaturul muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 8

Müügimaht ja turuosa vabaturul

(287)

Liidu tootmisharu müügimaht vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil 13 %.

(288)

Ka liidu tootmisharu turuosa vähenes märkimisväärselt – peaaegu 10 protsendipunkti võrra –, ehkki tarbimine püsis liidus vaatlusalusel perioodil stabiilsena.

(289)

Tootmisharusisese turu puhul muutusid maht ja turuosa liidu turul vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 9

Tootmisharusisene maht ja turuosa (tonnides)

(290)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene maht (kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid, mille liidu tootmisharu hoidis kasutamiseks tootmisahela järgmises etapis) liidu turul püsis stabiilsena, olles vaatlusalusel perioodil ligikaudu 3,6 miljonit tonni.

(291)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene turuosa (väljendatuna protsendina liidu kogutoodangust) suurenes 2017. aastal veidi ning püsis seejärel ülejäänud perioodi jooksul stabiilsena (tasemel ligikaudu 78 %).

(292)

Võttes arvesse liidu tootmisharusisese turu stabiilset suundumust vaatlusalusel perioodil, oli liidu tootmisharu müügi kahanemine seega tingitud asjaomastest riikidest pärit impordi avaldatava surve suurenemisest.

(293)

Eespool esitatud tootmise, müügimahu ja turuosaga seotud näitajad, mille puhul võib vaatlusalusel perioodil täheldada vähenemist, näitavad seda, et liidu tootmisharu ei kasvanud ei absoluutarvudes ega seoses tarbimisega.

(294)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

(295)

Kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullidega seonduv liidu tootmisharu tööhõive kahanes vaatlusalusel perioodil vähesel määral – 4 %. Võttes arvesse toodangu mõningast vähenemist, vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta aasta jooksul toodetud toodanguna (tonnides).

(296)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(297)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 11

Müügihinnad liidus

(298)

Kaalutud keskmised ühiku müügihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 17 %, kuid seejuures suurenesid tootmiskulud sama perioodi jooksul 20 %. Kulude suurenemine oli suuresti tingitud olulise tooraine, näiteks nikli, molübdeeni ja kroomi hinnatõusust. Kui ajavahemikul 2016–2018 õnnestus liidu tootmisharul kanda kõnealune suhteline kulude kasv üle müügihindadesse, siis uurimisperioodil ei olnud täies mahus ülekandmine võimalik, kuna kulude kasv ületas hinnatõusu.

(299)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 12

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(300)

Keskmised tööjõukulud valimisse kaasatud liidu tootjate ühe töötaja kohta vähenesid 2018. aastani 4 % ning uurimisperioodil suurenesid taas, jäädes siiski 1 % väiksemaks kui 2016. aastal. See tähendab, et liidu tootjatel õnnestus tööjõukulusid vaatamata turutingimuste halvenemisele vähendada.

(301)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 13

Varud

(302)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 20 %. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu tarbijate eritellimuste alusel. Seetõttu ei loeta laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka lõppvarude muutumise analüüsimine protsendina toodangust. Ülaltoodust nähtub, et kõnealune näitaja püsis vaatlusalusel perioodil võrdlemisi stabiilsena, moodustades ligikaudu 3 % tootmismahust.

(303)

Komisjon tegi liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(304)

Üldine kasumlikkus vähenes uurimisperioodil 7,2 %-lt (2016) 3,5 %-le. Samal ajal suurenesid asjaomastest riikidest pärit allalöödud hindadega impordi mahud (vt põhjendus 276). Investeeringutasuvus järgis sama langustrendi.

(305)

Netorahavoog muutus suuresti vastavalt kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse suundumustele. Ajavahemikul 2016–2018 oli netorahavoog positiivne, saavutades tipptaseme 2017. aastal, ning uurimisperioodil, kui kasumlikkus oli vaatlusaluse perioodi madalaimal tasemel, muutus see negatiivseks.

(306)

Iga-aastaste investeeringute maht suurenes vaatlusalusel perioodil 57 %. Investeeringute mahu kasvuga ei kaasnenud aga samavõrra suurt tootmisvõimsuse kasvu (vt tabel 7). Järgnevalt kasutati investeeringuid üksnes olemasoleva tootmisvõimsuse säilitamiseks ja vajaminevate tootmisvahendite kavakohaseks asendamiseks.

(307)

Tarbimine püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Liidu tootjate turuosa aga vähenes 71,2 %-lt 61,9 %-le.

(308)

Liidu tootjate valimi finantsnäitajatest nähtub, et liidu tootmisharu tootmiskulude kasv (+ 20 %) oli veidi suurem kui keskmiste müügihindade kasv (+ 17 %), mis tähendab, et liidu tootmisharul ei õnnestunud kulude kasvu täies mahus üle kanda. Selle tagajärjel vähenes vaatlusalusel perioodil kasum märkimisväärselt: 2016. aasta 7,2 %-lt 3,5 %-le uurimisperioodil. Sarnast negatiivset suundumust täheldati teiste finantsnäitajate, investeeringutasuvuse ja rahavoogude puhul.

(309)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 13 % ja tootmismaht 3 %. Kahe näitaja vahelist erinevust selgitab tootmisharusisese turu olulisus liidu tootmisharu jaoks, ent tootmisharusisene turg vaatlusalusel perioodil siiski ei kasvanud. Tootmisvõimsuse rakendamine oli järjepidevalt alla 70 % ning vähenes vaatlusalusel perioodil kolm protsendipunkti (uurimisperioodil oli see 66 %).

(310)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(311)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on muu hulgas järgmised: import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, tootmiskulude kasv, kuumvaltsitud roostevabade terasplaatide ja -rullide nõudluse vähenemine liidus 2018. aastal ning liidu tootjate osaline sõltuvus tootmisharusisesest toodangust.

(312)

Kõigist kolmest asjaomasest riigist pärit impordi hinnad lõid liidu tootmisharu hinnad alla ning hindade allalöömise marginaal oli uurimisperioodil Taiwani puhul 4,1 %, HRV puhul 9,3 % ning Indoneesia puhul 10,7 % (keskmiselt 9,5 %). Seetõttu ei olnud liidu tootmisharul võimalik arvestada tootmiskulude kasvu oma müügihindades liidu turul, mis tõendab asjaomase impordi avaldatud hinnasurvet. Selles olukorras tekkis kahjulik mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, mis uurimisperioodil märkimisväärselt vähenes.

(313)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 15

(314)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kahanes kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa 27 % (ehk peaaegu 3 protsendipunkti võrra), olles uurimisperioodil 7,7 %. Kuna samal perioodil suurenes asjaomaste riikide turuosa 66 % (vt põhjendus 273 ja tabel 5), seostatakse liidu tootmisharu turuosa vähenemist asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa järsu suurenemisega.

(315)

Lõuna-Koreast pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ning selle turuosa kahanes peaaegu poole võrra, olles uurimisperioodil vaid 2,7 %. Lõuna-Koreast pärit impordi keskmised hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 18 % võrra, mis on veidi vähem kui kõikide kolmandate riikide (v.a asjaomased riigid) puhul kokku (24 %). Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit import püsis vaatlusalusel perioodil stabiilne, kuid impordihinnad olid kõrgemad kui asjaomastel riikidel ning turuosa ei ületanud kunagi 2,5 %.

(316)

Seega teeb komisjon esialgse järelduse, et teistest riikidest pärit import ei suurendanud liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(317)

Liidu tootmisharu ekspordimahud ja -hinnad muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 16

(318)

Liidu tootmisharu ekspordimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 13 %. Alates vaatlusaluse perioodi algusest aset leidnud täiendava eksportmüügi kogus, mis oli uurimisperioodil ligikaudu 16 000 tonni, on oluliselt väiksem kui liidu turul samal perioodil müümata jäänud kogus 115 000 tonni. Peale selle õnnestus liidu tootjatel suurendada samal perioodil ekspordi ühikuhindu 14 % võrra. Seetõttu sai tootmisharu eksportmüük mahtude ja hindadega seotud negatiivseid suundumusi liidu turul vaid väga vähesel määral korvata. Seda arvestades ja vastupidiselt ühe huvitatud isiku esitatud väitele, olid liidu tootmisharu eksporditulemused sellegipoolest soodsad ega saanud liidu tootmisharu kantud kahju suurendada.

(319)

Tootmiskulud toodetud kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tonni kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil 20 % (vt tabel 11). See oli peamiselt tingitud tooraine märkimisväärsest hinnatõusust, mis on avaldanud tootjatele mõju kogu maailmas. Eeskätt puudutas hinnatõus niklit, mis on mitme liidu tootja jaoks olulisuselt teine tootmissisend – 2016. aasta algul oli niklihind alla 9 000 USA dollari, 2018. aasta keskpaigas üle 15 000 USA dollari ja 2019. aasta juunis üle 12 500 USA dollari. Samuti õnnestus liidu tootmisharul esialgu kanda kõnealune kulude kasv üle müügihindadesse, mistõttu vähenes aga oluliselt turuosa ja kasumlikkus. Uurimisperioodil ei olnud see dumpinguhinnaga impordi avaldatud hinnasurve tõttu enam võimalik. Selle tagajärjel vähenes järsult kasumlikkus (vaatlusalusel perioodil 51 % võrra).

(320)

Mitu isikut väitis, et liidu tootmisharu olukorra halvenemine 2018. aasta teises pooles oli tegelikkuses põhjustatud nõudluse vähenemisest, mis oli omakorda tingitud kaitsemeetmete kehtestamise plaanist, mille tõttu koondusid ostutehingud aasta esimesse poolde, ning ülemaailmse teraseturu tsüklilisest arengust aasta teises pooles. Vastupidiselt nendele väidetele ei tuvastatud uurimisel tarbimise vähenemist liidu turul; selle asemel leiti, et liidu tootmisharu turuosa vähenes märkimisväärselt impordi olulise suurenemise tõttu (vt punkt 4.4.2 ning tabelid 5 ja 8). Samuti ei õnnestunud komisjonil kindlaks teha vähenemise seost kaitsemeetmetega. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(321)

Mitu isikut väitis, et liidu tootmisharul ei oleks huvi (või oleks taoline huvi väiksem) müüa asjaomast toodet vabaturul, sest prioriteet oleks tootmisharusisene toodang. Ehkki järgmise etapi turg on liidu tootmisharu jaoks oluline, müüakse asjaomast toodet suures mahus ka vabaturul ning sellele vaatamata on tootmisharul märkimisväärselt vaba tootmisvõimsust, et rohkem toota ja seega rohkem müüa. Peale selle ei kasvanud liidu tootmisharusisene turg vaatlusalusel perioodil. Neil põhjustel lükati väide tagasi.

(322)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule tekitas kahju liigne tootmisvõimsus liidus. Uurimine kinnitas aga, et liidu tootmisharu tootmise koguvõimsus püsis vaatlusalusel perioodil stabiilne (+ 1 %), samal ajal kui HRV ja Indoneesia märkimisväärne liigne tootmisvõimsus üha suurenes, mis võimaldas omakorda eksportida sellest ülemäärasest tootmisvõimsusest saadud toodangut liitu, haarates turuosa liidu tootjatelt. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(323)

Üks huvitatud isik väitis, et kuna liidu tootmisharu (ja ülemaailmse terasesektori) tulemused olid 2017. aastal erakordselt head, eelkõige kasumi mõttes, oli 2018. aasta langus ootuspärane. Uurimisel aga tehti esialgne järeldus, et teatavad kahjunäitajad halvenesid märkimisväärselt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, mis tähendab, et alguspunkt ei olnud mitte 2017. aasta, vaid 2016. aasta. Tõepoolest oli kasumlikkus võrreldes 2016. aasta näitajatega poole väiksem ning nii liidu tootmisharu müügimaht liidu turul kui ka turuosa kahanes 13 % võrra. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(324)

Kaks huvitatud isikut väitis, et lisakulud, mida samasuguse toote liidu tootjad rangete ELi keskkonnanormide täitmiseks kandma peavad, vähendavad nende konkurentsivõimet liidu turul. Selle väite kohta leiab komisjon, et liidu rangeid keskkonnanorme ei saa käsitada liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjusena. Selle asemel võetakse ELi rangeid keskkonnanorme arvesse sihthinna arvutamisel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(325)

Üks huvitatud isik väitis, et kuna nii liidu tootmisharu hinnad kui ka Hiinast pärit impordi hinnad tõusid, ei saa Hiinast pärit importi pidada kahju põhjustajaks. Hiinast pärit impordi hinnad olid aga järjepidevalt märgatavalt madalamad liidu tootmisharu keskmistest hindadest ning samuti lõid need uurimisperioodil liidu hinnad alla. Peale selle suurenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt HRVst pärit impordi mahud, süvendades hinnasurvet veelgi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(326)

Eespool esitatut arvesse võttes tegi komisjon esialgu kindlaks põhjusliku seose liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(327)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Esialgu ei leitud, et põhjuslikku seost oleksid nõrgendanud teised kindlaks tehtud tegurid, eeskätt import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, tootmiskulude kasv, kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide nõudluse vähenemine 2018. aastal, liidu tootjate osaline sõltuvus tootmisharusisesest toodangust, liidu liigne tootmisvõimsus üleilmse liigse tootmisvõimsuse tõttu, erakordselt soodsad turutingimused 2017. aastal, liidu tootjate kantud täiendavad keskkonnakulud ning HRVst pärit impordi hindade tõus, isegi kui võtta arvesse nende võimalikku kombineeritud mõju.

(328)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(329)

Praegusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines toorainemoonutusi seoses kahe uurimisaluse riigiga – Indoneesia ja HRVga. Neid riike käsitlev hinnang on esitatud allpool punktis 6.2.

(330)

Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju moonutuste puudumise korral alusmääruse artikli 7 lõike 2a mõistes. Praegusel juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sh mitmepoolsetest keskkonnalepingutest (milles liit on osaline) ja nende protokollidest ning samuti alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“).

(331)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uurimisalusest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Liidu tootmisharu väitis, et taotletava kasumi kindlaksmääramisel on sobiv arvesse võtta 2017. aastat. Komisjon on arvamusel, et 2017. aasta oli tootmisharu jaoks erakordselt edukas ning et valimisse kaasatud liidu tootjate sel aastal saavutatud kasum (10,2 %) põhjustaks moonutusi, kui seda võetaks arvesse taotletava kasumi kindlaksmääramisel. Peale selle moodustas impordi turuosa 2017. aastal juba 29,1 %. Seevastu 2016. aastal oli impordi turuosa oluliselt väiksem kui 2017. aastal (21,5 %). Muu teabe puudumisel otsustas komisjon võtta taotletava kasumina esialgu arvesse keskmist kasumit ajavahemikul 2016–2017, st 8,7 %.

(332)

Komisjon hindas ühe liidu tootja esitatud väidet seoses vaatlusalusel perioodil tegemata jäänud kavandatud investeeringutega kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c. Saadud dokumentaalsete tõendite alusel oli komisjon selle väitega esialgu nõus ning lisas vastava summa kõnealuse liidu tootja mittekahjustavale hinnale.

(333)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks lisakulud, mis jäävad vahemikku 1,5–6 eurot tonni kohta ja mis lisati mittekahjustavale hinnale.

(334)

Seda silmas pidades arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, lisades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskuludele uurimisperioodil eespool nimetatud 8,7 % suuruse kasumimarginaali ning artikli 7 lõigete 2c ja 2d alusel tehtud korrigeerimised.

(335)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes asjaomastes riikides koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul tooteliigiti ja hindade allalöömise arvutuste jaoks kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda kaalutud keskmiste mittekahjustavate hindadega, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid sama liiki toodet uurimisperioodil liidu vabaturul. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(336)

Nende arvutuste tulemus on esitatud järgmises tabelis.

(337)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt kõigepealt Indoneesia ja HRV puhul seda, kas esialgu kehtestatud dumpingumarginaal oleks suurem kui marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Selleks võrreldi Indoneesia ja HRV koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda liidu tootmisharu sihthinnaga, nagu on selgitatud punktis 6.1. Nende arvutuste tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis.

(338)

Kuna Indoneesia ja Hiina eksportivate tootjate puhul arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal oli dumpingumarginaalist madalam, hindas komisjon alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel, kas asjaomase tootega seoses esineb toorainemoonutusi.

(339)

Kaebuse esitaja esitas piisavalt tõendeid selle kohta, et seoses Indoneesiast ja HRVst pärit asjaomase tootega esineb toorainemoonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Seetõttu, nagu on kinnitatud algatamisteates, uuris komisjon Indoneesia ja HRVga seotud sobivate meetmete taseme hindamisel väidetavaid moonutusi ja mis tahes muid alusmääruse artikli 7 lõikes 2a loetletud moonutusi Indoneesia ja HRV puhul.

(340)

Sellised moonutused olid väidetavalt seotud järgmiste toorainetega: nikkel (ferronikkel, niklisisaldusega malm, niklimaak, niklijäägid), kivisüsi ja roostevaba terase jäägid Indoneesias ning roostevaba terase jäägid, kroom, koksisüsi, ferrokroom, ferrosiliitsium, toorteras (roostevaba) ja vanaadium HRVs.

(341)

Nende toorainete seast tegi komisjon kindlaks peamised toorained, mida iga valimisse kaasatud eksportiv tootja kasutas asjaomase toote tootmisel. Peamiste toorainetena käsitas komisjon selliseid tooraineid, millega seotud kulud moodustavad vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest.

(342)

Seoses Indoneesiaga leiti uurimisel, et uurimisperioodil esinesid alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohased toorainemoonutused järgmisel kujul: ekspordikeeld (90) vähemalt 1,7 % niklisisaldusega niklimaagi puhul, 10 % suurune ekspordimaks (91) alla 1,7 % niklisisaldusega niklimaagi puhul, ekspordiloa nõue (92) ja de facto ekspordikvoot (93) alla 1,7 % niklisisaldusega niklimaagi puhul ning de facto ekspordiloa nõue (94) ferronikli ja niklisisaldusega malmi puhul.

(343)

Samuti tehti uurimisel kindlaks, et niklimaak moodustas enam kui 17 % uurimisaluse toote tootmise kogukuludest.

(344)

Viimaks tehti kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a uurimisel järeldus, et niklimaagi eest makstud hind oli oluliselt (enam kui 30 %) väiksem hinnast representatiivsel rahvusvahelisel turul.

(345)

Seoses sellega võrdles komisjon Indoneesia eksportivate tootjate ostuhinda 1,8 % niklisisaldusega niklimaagi FOB-hinnaga Filipiinidel (95). Filipiinidel kehtinud hinda pidas komisjon sobivaks seepärast, et sarnaselt Indoneesiaga on Filipiinid üks maailma suurimate niklimaagi varudega riike (96). Peale selle oli niklimaagi niklisisaldus kõnealusel representatiivsel rahvusvahelisel turul väga sarnane Indoneesia eksportivate tootjate ostetud niklimaagi keskmise niklisisaldusega. Samuti järeldas komisjon, et FOB-hinnas sisalduvad tarnija ja sadama vahelise transpordi kulud kajastasid Indoneesia eksportivate tootjate transpordikulusid.

(346)

Seetõttu oli alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohane tingimus – st asjaomase toote tootmiskuludest enam kui 17 % moodustava toorainemoonutus(t)e olemasolu – Indoneesia puhul täidetud.

(347)

Seoses HRVga leiti uurimisel, et uurimisperioodil esinesid alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohased toorainemoonutused roostevaba terase jääkide, ferrosiliitsiumi, niklisisaldusega malmi ja ferrokroomi puhul kohaldatud ekspordimaksu ning ferrosiliitsiumi, vanaadiumi, ferronikli ja ferrokroomi puhul kohaldatud ekspordiloa nõude kujul. Selle järelduse tegemisel tugines komisjon OECD andmebaasis (97) sisalduvatele andmetele ja asjaomastele HRVs kohaldatavatele õigusaktidele.

(348)

Samuti tehti uurimisel kindlaks, et mõlema valimisse kaasatud äriühingu puhul moodustas vähemalt üks eespool nimetatud peamine tooraine enam kui 17 % uurimisaluse toote tootmise kogukuludest (98).

(349)

Uurimisel järeldati, et hind, mida kaks valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat HRVs nende peamiste toorainete eest maksid, oli oluliselt väiksem hinnast representatiivsel rahvusvahelisel turul, mida kasutati seoses iga vastava toorainega, mille puhul kasutati samu allikaid nagu normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(350)

Seetõttu oli alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohane tingimus – st asjaomase toote tootmiskuludest enam kui 17 % moodustava toorainemoonutus(t)e olemasolu – HRV puhul täidetud.

(351)

Olles järeldanud, et HRV ja Indoneesia puhul esineb alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaseid toorainemoonutusi, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b selgelt järeldada, et liidu huvides on kehtestada ajutised tollimaksud. Liidu huvi kindlaksmääramine põhines kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe, sealhulgas eksportivate riikide vaba tootmisvõimsuse, toorainetega seotud konkurentsi ja liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõju hindamisel kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b. Hindamiseks lisas komisjon kõikidele huvitatud isikutele saadetud küsimustikesse sihtotstarbelised küsimused. Nendele küsimustele vastasid kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjad.

(352)

Euroferi esitatud teabe põhjal hinnati, et HRVs oli vaba tootmisvõimsus 2019. aastal 26,4 miljonit tonni (99) ning et Indoneesias oli kogu roostevaba terase sektori vaba tootmisvõimsus 2019. aastal 4 miljonit tonni (100).

(353)

Indoneesia valitsuse vastustest küsimustikule aga selgub, et Indoneesias on vaba tootmisvõimsus praegu 2,1 miljonit tonni. Liidu vabaturu maht oli seevastu 1,2 miljonit tonni. Suhtelises arvestuses oli vaba tootmisvõimsus eksportivates riikides seega väga suur.

(354)

Mis puudutab konkurentsi toorainete vallas, siis ei esitanud HRV valitsus asjakohast teavet moonutustest mõjutatud toorainete turu kohta HRVs, nagu on kirjeldatud põhjenduses 347. Kaebuse esitaja märkis, et HRV valitsus saab suunata toorainehindade liikumist üles- või allapoole toorainetega varustamise mahtude kunstliku suurendamise või vähendamisega või hindade määramisega kesktasandil. Nagu on kirjeldatud punktis 6.2.2, leiti, et Hiina tooraineturg on moonutatud.

(355)

Indoneesia puhul nenditi uurimisel, et sealne niklimaagi kaevandamise sektor on üks maailma suurimaid. Niklimaagi ekspordipiirangutega langetab Indoneesia valitsus seega kunstlikult hindu Indoneesia siseturul.

(356)

Mõlemas riigis on kehtestatud ekspordipiirangud niklit sisaldavate sisendite suhtes ning nikkel on ka liidu tootjate jaoks olulisuselt teine tootmissisend, nagu on kirjeldatud põhjenduses 319.

(357)

Eespool öeldut silmas pidades on liidu tootmisharu võrreldes asjaomaste riikide eksportivate tootjatega ebasoodsamas olukorras. Komisjoni arvamusel on ebatõenäoline, et see olukord lähitulevikus muutub. Seoses Indoneesiaga on olukord hiljuti isegi halvenenud. Alla 1,7 % niklisisaldusega niklimaagi eksporti võimaldavad meetmed pidid kehtima 2022. aasta jaanuarini. Indoneesia valitsus otsustas aga meetmete kehtivuse lõpetada juba varem. Alates 2020. aasta jaanuarist on igasugune niklimaagi eksport keelatud (101). Miski ei viita sellele, et Indoneesia valitsus kavatseks selle poliitika lähitulevikus tühistada.

(358)

Importijate täiemahulise koostöö puudumisel tegi komisjon esialgu kindlaks, et peamine tarneahelatele avalduv mõju väljendub kasutajate tasandil. Võimalikku mõju liidu äriühingutega seotud tarneahelatele vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2b hinnati eksportivate riikide dumpingu- ja kahjumarginaalide suurt erinevust arvesse võttes liidu huvide analüüsimisega alusmääruse artikli 21 alusel.

(359)

Nagu on järeldatud põhjenduses 373, leiti selle analüüsi tulemusena, et dumpingumarginaali tasemel kehtestatavate meetmete mõju arvestades ei ole alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamine liidu huvides.

(360)

Võttes arvesse eespool esitatud analüüsi, järeldas komisjon, et kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a ei ole meetmete taseme kindlaksmääramine vastavalt dumpingu tasemele liidu huvides, võttes arvesse tõenäolist ebaproportsionaalselt negatiivset mõju liidu äriühingute tarneahelatele.

(361)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saab selgelt järeldada, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(362)

Liidu tootjaid on mitmes liikmesriigis ja tootmisharus on uurimisaluse toote tootmisega otseselt seotud 2 372 töötajat. Ükski liidu tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool punktis 4 kahjunäitajate analüüsist näha, koges kogu liidu tootmisharu olukorra halvenemist ja kahjulikku mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(363)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased kauplemistingimused, lõpetatakse hinnalangus ning võimaldatakse liidu tootmisharul kahjust taastuda. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Liidu tootmisharu on asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Meenutagem, et mitme peamise kahjunäitaja suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne. Eeskätt kahanesid märkimisväärselt turuosa ja müügimaht, samuti halvenesid oluliselt valimisse kaasatud liidu tootjate majandustulemusi kajastavad näitajad, näiteks kasumlikkus ja investeeringutasuvus. Seepärast on oluline taastada hinnad dumpinguvabale või vähemalt mittekahjustavale tasemele, et võimaldada kõigil tootjatel tegutseda liidu turul õiglastes kauplemistingimustes. Kui meetmeid ei võeta, on väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi. Kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide segmendi halvad tulemused mõjutaksid kahjulikult liidu tootjate järgmise etapi turu segmente ning eelkõige tootmisharusisest tootmist. Liidu tootjad sõltuvad olulisel määral vabaturumüügi ja tootmisharusisese tootmise kombinatsioonil põhinevast ärimudelist. Samamoodi võiks vabaturusegmendi olukorra halvenemine ohustada tootmisharusisese tootmise segmenti, mille tootmismaht ja tööhõivemäär on võrreldes vabaturusegmendiga suurem.

(364)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides, sest see võimaldaks toibuda tuvastatud kahjuliku dumpingu mõjust.

(365)

Sõltumatu importijana andis endast märku kaks isikut, kes vastasid asjaomasele küsimustikule. Ühe isiku vastust aga täiendavalt ei kontrollitud, sest selgus, et importija tegutseb väljaspool liitu.

(366)

Teise isiku puhul tehti kindlaks, et tegemist ei ole otseselt importija, vaid eri tegevusaladega seotud teeninduskeskusega. Seetõttu ei toimunud koostööd tegelike importijatega. Koostööd tegeva teeninduskeskuse käitaja andmete kohaselt tähendaks asjaomase toote hinnatõus suuremat tootmiskulu asjaomast toodet tootvatele Euroopa kasutajatele, põhjustades neile kahju. Täpsemalt esitas kõnealune isik toote väljajätmise taotluse, mida käsitletakse punktis 2.3 koos teiste selliste väidetega.

(367)

Seda arvestades ei ole praeguses etapis tõendeid, et meetmed oleksid vastuolus importijate huvidega.

(368)

Uurimisel tegi koostööd kaks kasutajat.

(369)

Üks küsimustikule vastanud kasutaja oli roostevabast terasest torude tootja. Seoses selle kasutajaga leidis komisjon, et võttes arvesse tema ostu- ja impordimahtu, kogukasumit ning asjaomast toodet sisendina kasutades valmistatud väljundtoodete pealt teenitud kasumit, ei tekitaks meetmete kehtestamine talle põhjendamatut kahju.

(370)

Teine koostööd tegev kasutaja on roostevabast terasest toodete tootja, kes konkureerib liidu tootmisharuga mitmel peamisel järgmise etapi turul. See kasutaja ostab märkimisväärses koguses kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle liidu tootmisharult ja ka väljaspool liitu, sealhulgas asjaomastes riikides asuvatelt tootjatelt. Kõnealune isik väljendas kahtlusi seoses tarnekindluse ja ostuhindadega pärast tollimaksude võimalikku kehtestamist. Tegemist on asjaomase toote ainsa sõltumatu suurkasutajaga liidus. Ilma integreeritud terasetootmiseta on ta oma järgmise etapi turu toodete tootmisel täielikult sõltuv teiste isikute tarnitavatest rullidest. Kasutaja väitis, et liidu tootmisharul ei ole huvi müüa talle suurtes lisakogustes kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle (eeskätt rullterast) konkurentsivõimeliste hindadega, sest liidu tootjad eelistaksid kasutada neid tootmisharusiseselt. See väide lükatakse ümber, arvestades, et liidu tootmisharul oli kogu vaatlusalusel perioodil vaba tootmisvõimsust, mis oli kõnealuse kasutaja kogunõudlusest vähemalt neli korda suurem. Peale selle nähtub kaebuse esitaja andmetest, et liidu tootjate veebisaitidel avaldatud teabe kohaselt tarnib rullterast mitu tootjat. Võttes arvesse, et kasutajal on juba väljakujunenud tarneahelad ja kontaktid kolmandate riikide tootjatega, on samuti mõistlik eeldada, et kasutaja suudab oma tarneallikaid mitmekesistada, ostes rohkem kolmandatest riikidest.

(371)

Eeldusel, et kõik asjaomased tegurid (eeskätt ostude allikad, mahud ja hinnad enne tollimaksu tasumist ning järgmise etapi toodetelt saadav käive) jäävad samaks mis uurimisperioodil, järeldas komisjon, et kui HRVst ja Indoneesiast pärit impordi suhtes kehtestataks tollimaksud alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel, väheneks oluliselt selle kasutaja iga-aastane kogukasum.

(372)

Lähtudes samast eeldusest nagu põhjenduses 369, väheneks iga-aastane kogukasum ka juhul, kui HRVst ja Indoneesiast pärit impordi suhtes kehtestataks tollimaksud alusmääruse artikli 7 lõike 2 alusel, kuid märksa väiksemal määral.

(373)

Eespool kirjeldatud stsenaariumid põhinevad eeldustel, et kõik asjaomased tegurid jäävad samaks, kuid seejuures kehtestatakse tollimaksud, mida tuleb arvesse võtta. Õigupoolest on tegemist halvimate võimalike stsenaariumidega, sest tollimaksude kehtestamisel muud alustegurid tõenäoliselt muutuvad, nagu allpool selgitatakse.

(374)

Esiteks tuleb arvestada hankimismudelite ja ostuhindade muutustega. Kui eelkõige HRVst ja Indoneesiast pärit impordi hindu korrigeeritakse ülespoole, suureneb tõenäoliselt teistest tarneallikatest pärit impordi maht. Eeskätt tasub märkida, et 2016. aastani (k.a) oli Lõuna-Koreast pärit impordi maht väga suur (65 000 tonni). Võttes arvesse alates sellest ajast toimunud muutusi turul, on kõnealuse impordi turuosa aastate jooksul oluliselt vähenenud (vt tabel 15), kuid pärast meetmete kehtestamist hakkaksid Lõuna-Korea ning ka teiste tootvate riikide, näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigi eksportivad tootjad tänu paremale konkurentsipositsioonile arvatavalt taas üha rohkem keskenduma liidu turule, mis tähendab kasu kasutajatele. Samuti eeldatakse, et tänu meetmete soodsale mõjule saab liidu tootmisharu müüa kasutajatele suuremaid koguseid konkurentsivõimeliste hindadega. Nagu uurimisel selgus, oleks oluliste turuosade kaotus liidus liidu tootmisharule väga kahjulik. Mis puudutab eespool nimetatud teist kasutajat, siis võttes arvesse tema suurust ja olulisust liidu tootmisharu kliendina, võib tal olla teatav eelis, mis on tõenäoliselt seda suurem, mida rohkem ta liidu tootmisharult ostab.

(375)

Samuti tasub märkida, et praegu kohaldatavad terase kaitsemeetmed, mis puudutavad ka asjaomast toodet, kaotavad eeldatavalt kehtivuse 2021. aasta juulis. See tähendab, et alates 2021. aasta juulist on kasutajatel parem juurdepääs alternatiivsetele allikatele, arvestades, et alates 19. juulist 2018 kehtinud kvoodipiirangud tühistatakse.

(376)

Seepärast eeldatakse, et tollimaksude kehtestamine mõjutaks tõenäoliselt negatiivselt kõiki kasutajaid, kuid et HRV ja Indoneesia puhul alusmääruse artikli 7 lõike 2 alusel kehtestatavas määras tollimaksu mõju ei oleks nii suur, et seda saaks pidada ebaproportsionaalseks, sest arvatavalt suudab kasutav tootmisharu seejärel uue olukorraga kohaneda. Kui tollimaksumäär kehtestataks alusmääruse artikli 7 lõike 2 alusel, säiliks kõikidel koostööd tegevatel kasutajatel kasumlikkus.

(377)

Kui aga tollimaksud kehtestataks alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel, oleks HRV ja Indoneesia suhtes dumpingumarginaali tasemel kehtestatavate meetmete võimalik mõju komisjoni andmete kohaselt ebaproportsionaalne, võttes arvesse võimalikku suurt kahjulikku mõju teatavate liidu äriühingutega seotud tarneahelatele ja eeskätt kasutajatele. Komisjon leidis, et sellises stsenaariumis halveneks põhjendamatult kasutava tootmisharu ja eriti nende kasutajate olukord, kes ostsid uurimisperioodil olulises koguses tooteid HRVst ja/või Indoneesiast, ning on võimalus, et nad jääksid selle tõttu kahjumisse.

(378)

Eespool esitatut arvesse võttes ja tingimusel, et tollimaksud kehtestatakse alusmääruse artikli 7 lõike 2 alusel, tegi komisjon esialgse järelduse, et uurimise praeguses etapis puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks teatavate asjaomastest riikidest pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(379)

Võttes arvesse komisjoni järeldusi dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta, tuleks Indoneesiast, Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit kuumvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodete – rullidena või mitte (sh mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad) – impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhindadega impordi täiendavat kahju liidu tootmisharule.

(380)

Ajutised dumpinguvastased meetmed tuleks kehtestada kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 esitatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju- ja dumpingumarginaale. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(381)

Eespool öeldu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(382)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise esialgsete järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomastest riikidest pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud asjaomase toote impordi suhtes. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata mis tahes muu äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(383)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (102). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(384)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile teistele äriühingutele“ rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(385)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordile individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, tuleb tolliasutustel arvesse võtta ka muud peale selle dokumendi. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(386)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb märgatavalt ja seda eriti pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Selle käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(387)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(388)

Nagu on mainitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon teatavate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes registreerimisnõude. Registreerimise eesmärk alusmääruse artikli 10 lõike 4 põhjal oli nõuda võimaluse korral tollimaksud sisse tagasiulatuvalt. Eelavalikustamise perioodil registreerimine seega veel kestis.

(389)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, peaks impordi registreerimine lõppema/peatuma.

(390)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta. See otsus tehakse lõppetapis.

(391)

Alusmääruse artikli 19a kohaselt teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(392)

Kaks HRV eksportivat tootjat, kaks Indoneesia eksportivat tootjat ning kolm tootjat ja üks sõltumatu teeninduskeskus Taiwanist esitasid oma märkused. Komisjon võttis arvesse märkusi, mis käsitlesid kirjavigu, ning vajaduse korral korrigeeris marginaale vastavalt.

(393)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.