(1)

Euroopa Komisjon algatas 21. veebruaril 2019 alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Egiptusest (edaspidi koos „asjaomased riigid“) pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste (edaspidi „klaaskiust kangas“) liitu suunatud impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas menetluse kaebuse alusel, mille esitas 8. jaanuaril 2019 Tech-Fab Europe (edaspidi „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu klaaskiust kanga kogutoodangust. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

16. mail 2019 algatas komisjon eraldiseisva subsiidiumivastase uurimise seoses HRVst ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga liitu suunatud impordiga ja alustas eraldi uurimist. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (3).

(4)

31. juulil 2019 esitas kaebuse esitaja taotluse asjaomastest riikidest pärit klaaskiust kanga impordi registreerimiseks alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel. Kaebuse esitaja väitis, et klaaskiust kanga import suurenes pärast uurimisperioodi märkimisväärselt ja liidu varud on nii suured, et on oht, et selle tõttu väheneb võimalike dumpinguvastaste meetmete parandav mõju.

(5)

Üks eksportiv tootja, üks kasutaja ning Hiina kergetööstustoodangu ja tarbekunsti impordi ja ekspordi koda (China Chamber of Commerce for Exports and Imports of Light Industrial Products and Art Crafts, CCCLA) väljendasid registreerimistaotluse suhtes vastuseisu. Kõnealused isikud märkisid, et taotluses ei olnud esitatud piisavaid tõendeid, mida on nõutud alusmääruse artikli 14 lõikes 5. Nad märkisid ka seda, et HRVst ja Egiptusest pärit impordi andmeid tuleks analüüsida eraldi ja et igal juhul ei vähene kõnealuse impordi tõttu tõenäoliselt oluliselt lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandav mõju, sest impordi keskmine ühikuhind 2018.–2019. aastal tõusis.

(6)

Nagu on selgitatud põhjendustes 48 ja 50, otsustas komisjon käesoleval juhul ajutisi meetmeid mitte kehtestada. Seetõttu ei olnud registreerimistaotlus enam asjakohane ning selle edasine analüüs ja põhjenduses 5 kokku võetud märkuste analüüs ei olnud enam vajalik.

(7)

Komisjon kutsus algatamisteates huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning Hiina ja Egiptuse ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid uurimises osalema.

(8)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(9)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist taotles Zhejiang Hengshi Fiberglass Fabrics Co. Ltd. Ärakuulamine toimus 28. oktoobril 2019. Ärakuulamise päevakorras oli alusmääruse artikli 18 kavandatav kohaldamine kõnealuse ettevõtja suhtes. Komisjon analüüsis tõstatatud küsimusi ja käsitles neid lõplikes järeldustes. Ärakuulamise eest vastutav ametnik ei esitanud soovitusi konkreetsete järelmeetmete kohta.

(10)

Nagu on märgitud põhjenduses 48, täpsustas komisjon uurimise käigus toote määratlust ja andis huvitatud isikutele, keda täpsustamine puudutas, ja neile, kes ei pruukinud olla endast teada andnud, kuna olid seisukohal, et menetlus neid ei puuduta, võimaluse ettenähtud tähtaja jooksul endast teada anda ja küsimustikku taotleda. Ükski uus isik endast teada ei andnud.

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kasutada huvitatud isikute väljavõttelist uuringut vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(12)

Komisjon märkis algatamisteates, et ta on otsustanud piirduda uurimise käigus mõistliku arvu liidu tootjatega ja kohaldada selleks väljavõttelist uuringut. Ta lisas, et on moodustanud esialgse valimi liidu tootjatest, lähtudes samasuguse toote teatatud tootmismahust liidus ajavahemikus 2017. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta septembrini ning võttes arvesse ka geograafilist jaotust. Valim koosnes kolmest liidu tootjast, kelle toodang moodustas üle 40 % liidu hinnangulisest klaaskiust kanga kogutoodangust. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi.

(13)

Märkused esitas ainult üks liidu tootja, kes tegi ettepaneku kaasata valimisse neljas äriühing, et suurendada geograafilist esindatust, tootmismahtu ja hõlmatud tooteliike.

(14)

Püüdes moodustada valimit suurimast tüüpilisest tootmismahust, otsustas komisjon suurendada valimit nii, et sellesse kuuluksid neli äriühingut. Lõplikku valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 40 % liidu hinnangulisest klaaskiust kanga kogutoodangust. Valim on liidu tootmisharu osas representatiivne.

(15)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teave.

(16)

Ainult üks sõltumatu importija (Euroresins UK Ltd.) esitas nõutud teabe ja oli nõus enda kaasamisega valimisse. Huvitatud importijate väikese arvu tõttu otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(17)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Üheksa HRV eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni esitas nõutud teabe ja oli nõus enda valimisse kaasamisega. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi kahest eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide eksport moodustas uurimisperioodil 79 % klaaskiust kanga HRVst liitu suunatud teatatud ekspordist.

(19)

Eksportivate tootjate või eksportivate tootjate kontsernide valimisse kuuluvad:

(20)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõikide teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja HRV ametiasutustega.

(21)

Märkused valimi moodustamise kohta saadi ühelt valimisse kaasamata eksportivalt tootjalt, ühelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ja CCCLA-lt.

(22)

Valimisse kaasamata eksportiv tootja väitis, et mõlemal valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernil on vertikaalselt integreeritud tootmisprotsess, mis erineb tema tootmisprotsessist (mis ei ole integreeritud), ning seetõttu oli ta seisukohal, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid ei ole tema olukorra osas representatiivsed. CCCLA väitis samuti, et kaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni on vertikaalselt integreeritud ja seetõttu ei ole valim representatiivne Hiina klaaskiust kanga tööstuse osas, mis hõlmab ka mitteintegreeritud tootjaid.

(23)

Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 peaks valimi moodustamine põhinema suurimal representatiivsel tootmis-, müügi- või ekspordimahul, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Nagu on märgitud põhjenduses 18, moodustas valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide toodang uurimisperioodil 79 % HRVst liitu suunatud teatatud ekspordist ja seda peeti representatiivseks. Igal juhul hõlmasid kaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni nii vertikaalselt integreeritud kui ka mitteintegreeritud üksusi ning komisjoni analüüsis võetakse seda elementi asjakohaselt arvesse. Tegelikult moodustas mitteintegreeritud üksuste eksport suurema osa liitu suunatud ekspordist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(24)

Peale selle oli kõigil valimisse kaasamata eksportivatel tootjatel võimalus taotleda alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohaselt individuaalset kontrollimist. Nagu on märgitud põhjenduses 39, ei taotlenud ükski eksportiv tootja individuaalset kontrollimist.

(25)

CCCLA väitis ka seda, et kui valitakse ainult kaks eksportivate tootjate kontserni, võib see alusmääruse artikli 17 lõike 4 tähenduses uurimise tulemusele olulist mõju avaldada, juhul kui üks valimisse kaasatud kontsernidest lõpetab koostöö või otsustab lõpetada uurimises osalemise.

(26)

CCCLA väitis, et asjade sellise arengu korral põhineks valimisse kaasamata koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate võimalik tollimaksumäär teisele valimisse kaasatud kontsernile kehtestatud tollimaksul ning et valim ei oleks enam representatiivne. Seetõttu palus CCCLA komisjonil valimit suurendada ja lisada veel ühe eksportiva tootja.

(27)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, hõlmasid valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid viit eksportivat tootmisüksust. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 18, hõlmas valim 79 % HRVst liitu suunatud teatatud ekspordist ja seda peeti representatiivseks. Seetõttu otsustas komisjon valimit mitte suurendada, kuna see ei oleks võimaldanud tal kõiki üksusi uurimise tähtaja jooksul uurida. Nagu on märgitud põhjenduses 24, oli alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohaselt koostööd tegevatel valimisse kaasamata äriühingutel siiski võimalus taotleda individuaalset kontrollimist, kuid ükski eksportiv tootja seda ei taotlenud.

(28)

Mis puudutab CNBMi kontserni, siis ei vaidlustanud Jushi ja Hengshi asjaolu, et nad on seotud äriühingud, ent väitsid, et nad ei ole seotud äriühinguga Taishan. Jushi väitis, et komisjon ei saanud Hengshi, Jushi ja Taishani käsitamisel ühe üksusena mehaaniliselt tugineda komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (4) (edaspidi „tolliseadustiku rakendusakt“) artikli 127 lõike 1 punktile d või f. Selle väite toetuseks viitas Jushi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaekogu Koread ja teatavaid pabertooteid käsitlevale menetlusele (5) ning Shanghai börsil noteeritud äriühingute seotud tehinguid käsitlevatele suunistele.

(29)

Taishan vaidlustas samuti asjaolu, et ta on seotud äriühingutega Jushi ja Hengshi, väites, et i) nad ei oma otseselt üksteise osakuid, ii) neil ei ole ühist otsest osalust, iii) nende otsustusprotsessid ja juhtorganid on erinevad, iv) nende juhatustes ei ole samu liikmeid, v) äriühingute Hengshi/Jushi ja Taishan vahel ei ole seotud tehinguid, vi) nad on turul konkurendid ja vii) ta asub äriühingutest Jushi ja Hengshi geograafiliselt kaugel. Viimaseks väitis Taishan, et varasemas dumpinguvastases uurimises, mis käsitles HRVst pärit kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide importi, (6) ei käsitatud sarnases olukorras äriühinguid seotud äriühingutena.

(30)

Uurimine näitas, et China National Building Materials (CNBM) on Hiina riigi omanduses olev ettevõte, millest 41,27 % kuulub otseselt ja kaudselt CNBMi emaettevõtjale, mis omakorda kuulub täielikult riiginõukogu riigile kuuluvate varade järelevalve- ja halduskomisjonile (SASAC). CNBMile kuulub 26,97 % suurune osalus äriühingus China Jushi Co., Ltd. (China Jushi), mis on Jushi kontserni ainuaktsionär (7).

(31)

2017. aasta septembris sõlmis CNBM äriühinguga Sinoma ühinemislepingu, (8) mis vormistati lõplikult 2018. aasta mais. Sinoma on oma tütarettevõtja Sinoma Science & Technology Co. kaudu äriühingu Taishan omanik. Pärast ühinemist ühendati Sinoma CNBMiga ja CNBM võttis Sinoma üle. Selle tulemusena on CNBMil 26,97 % suurune osalus äriühingus China Jushi (Jushi ainuaktsionär) ja 60,24 % suurune osalus äriühingus Sinoma Science & Technology Co., Ltd. (Taishani ainuaktsionär).

(32)

Tolliseadustiku rakendusakti artikli 127 punktis d on sätestatud, et kaks isikut loetakse üksteisega seotuks, kui kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest. CNBMile kuulub 26,97 % suurune osalus äriühingus China Jushi (Jushi ainuaktsionär) ja 60,24 % suurune osalus äriühingus Sinoma Science & Technology Co., Ltd. (Taishani ainuaktsionär). Seetõttu järeldati, et äriühingud on omavahel seotud.

(33)

Peale selle on CNBM Hiina maaklerifirma Guotai Junan Securities 2019. aasta aruande (9) kohaselt alates 2017. aastast oma tegevusüksusi ümber korraldanud, et parandada piirkondlikku koordineerimist ja kõrvaldada loetletud tütarettevõtjate vaheline horisontaalne konkurents. Lisaks kavatseb CNBM lahendada 2020. aastaks horisontaalse konkurentsi probleemid. Aruandes esitatud avalikult kättesaadava teabe kohaselt kavatses CNBM alustada seda protsessi, konsolideerides oma klaaskiu valdkonna tegevust äriühingute China Jushi ja Sinoma Science & Technology (Taishani ainuaktsionär) vahelise varade süstimisega. Niisiis ei toeta uurimise käigus kogutud tõendid äriühingute väidet, et ühisel osalusel ei ole praktilist mõju ja et äriühingud tegutsevad üksteisest sõltumatult. Vastupidi, need tõendid viitavad sellele, et lisaks pelgalt osalusele (mis üksi on määrava tähtsusega järeldamisel, et äriühingud on omavahel seotud) saavad kõnealused kolm äriühingut oluliselt mõjutada ka üksteise äriotsuseid ning et neid kontrolliv äriühing (CNBM) püüab nende tegevust vähemalt koordineerida, kui mitte integreerida („lahendada horisontaalse konkurentsi probleemid“). Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et tema järelduses, mille kohaselt loetakse kolm äriühingut seotuks, ei võetud arvesse faktilist ja majanduslikku tegelikkust.

(34)

Seoses väitega, et komisjon ei saanud käsitada äriühinguid Hengshi, Jushi ja Taishan ühe kontsernina, on komisjonil alusmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt lubatud kehtestada üks individuaalne dumpinguvastane tollimaks, kui tarnijate vahel on ärisidemed. Selle eesmärk on tagada, et tolliasutused saavad meetmeid tõhusalt jõustada, vältides olukorda, kus seotud äriühingud suunavad oma ekspordi madalaima tollimaksuga äriühingu kaudu. Peale selle on alusmääruse normaalväärtust käsitleva artikli 2 lõikes 1 sätestatud, et kahe osapoole seotuse kindlaksmääramisel võib komisjon lähtuda tolliseadustiku rakendusakti artiklist 127. Puudub põhjus, miks komisjon peaks kohaldama eksportivate tootjate suhtes eri norme seoses normaalväärtusega ja siis, kui ta teeb kindlaks, kas nad on alusmääruse artikli 9 lõike 5 tähenduses seotud. Seetõttu kasutab komisjon alusmääruse artikli 9 lõike 5 kohaldamisel järjepidevalt tolliseadustiku rakendusakti artiklis 127 sätestatud kriteeriume. Sellest järjepidevast tavast teavitati menetluse alguses algatamisteates ka kõiki asjaosalisi. WTO juhtum, (10) millele Jushi põhjenduses 28 osutas, ei toeta äriühingu väidet. Õigupoolest kinnitas WTO vaekogu vastupidiselt sellele, mida püüavad järeldada Jushi ja Hengshi, kõnealuse juhtumi korral seda, et dumpinguvastases uurimises dumpingu kindlakstegemise eesmärgil ei välista WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 6.10 sätestatud reegel (mille kohaselt tuleks dumpingumarginaal arvutada iga eksportiva tootja kohta eraldi) eraldiseisvate juriidiliste isikute käsitlemist ühe eksportija või tootjana. Vaekogu märkis, et selline kohtlemine on lubatud siis, kui „kõnealuste äriühingute struktuurne ja äriline seotus on piisavalt tihe, et neid saaks pidada üheks eksportijaks“ (11). Seda lähenemist kohaldades ei kehtestanud vaekogu tegelikult kriteeriume, mida uurimisasutused peavad äriühingute seotuse hindamisel kohaldama. Vaekogu uuris üksnes konkreetseid elemente (nt osalus, juhatus, müügikanalid), mida uurimisasutus selle juhtumi puhul käsitles. Apellatsioonikogu kinnitas juhtumi „Euroopa ühendused – kinnitusdetailid“ korral võimalust käsitleda mitut eksportijat ühe üksusena ning loetles ka elemente, mis võivad asjasse puutuda, näiteks i) eksportijatevahelised struktuurilised või ärisidemed, nagu ühine kontroll, kapitaliosalus ja juhtimine; ii) riigi ja eksportijate vahelised struktuurilised või ärisidemed, nagu ühine kontroll, kapitaliosalus ja juhtimine, ning iii) riigipoolne hindade ja tootmismahtude kontroll või nende olulisel määral mõjutamine (12). Seda arvestades nähtub käesoleva juhtumi õiguslikest ja faktilistest asjaoludest, et äriühingute Jushi, Hengshi ja Taishan vahel on vaieldamatult ärisidemed. Seepärast saab komisjon käsitada neid ühe üksusena alusmääruse artikli 9 lõike 5 tähenduses.

(35)

Seoses Taishani väitega, et ühes varasemas dumpinguvastases uurimises (13) ei käsitletud sarnases olukorras teatavaid äriühinguid seotud äriühingutena, märkis komisjon, et Taishani osutatud uurimises ei olnud suhtega seotud küsimusi. Seepärast ei mõistnud komisjon, kuidas see juhtum oleks Taishanile abiks seoses tema suhetega Jushi ja Hengshiga. Igal juhul hinnati olukorda kõnealuses juhtumis selle asjaolude alusel, arvestades kohaldatavat õigusraamistikku.

(36)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et käesolevas uurimises olid nad seotud äriühingud, ja seepärast lükati kõik sellesisulised väited tagasi.

(37)

Pärast järelduste teatavakstegemise ülddokumendi kättesaamist 19. detsembril 2019 (edaspidi „lõplike järelduste teatavakstegemine“) väitis Taishan, et CNBMil oli Jushi või Hengshi äritegevuse ja äriotsuste üle üksnes äärmiselt piiratud kontroll. Ta rõhutas, et Taishan ja Hengshi/Jushi olid turul konkurendid, ning märkis, et oli neid väiteid tõendavaid dokumente juba esitanud, nagu on mainitud põhjenduses 29. Peale selle väitis Taishan, et ehkki ta on Hengshi/Jushiga seotud seetõttu, et nende ühine omanik on riik, ei ole tal pärast meetmete kehtestamist huvi oma eksporditegevust Hengshi/Jushiga koordineerida. Taishan tegi ettepaneku anda lubaduse, millega katkeksid sisuliselt igasugused ärisidemed Taishani ja Hengshi/Jushi vahel ning seega ei oleks Hengshil/Jushil võimalik suunata oma klaaskiust kanga eksporti liitu läbi Taishani. Seega ei tekiks vajadust kehtestada ühtset dumpinguvastast tollimaksu kogu kontserni jaoks.

(38)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 33, selgitati uurimises välja, et ühiste aktsionäride kaudu saavad need kolm äriühingut üksteise äriotsuseid oluliselt mõjutada. Toimikus olevad tõendid näitasid, et need äriühingud konsolideerivad ja koordineerivad praegu oma tegevust klaaskiu valdkonnas. Ei ole esitatud uusi andmeid ega tõendeid, mis oleksid need järeldused ümber lükanud. Õigupoolest ei vaidlustanud Taishan oma peamise aktsionäri plaani klaaskiudu puudutav äritegevus konsolideerida. Sellised plaanid on selges vastuolus igasuguste lubadustega katkestada ärisidemed Taishani ja Hengshi/Jushi vahel. Peale selle ja võtmata seisukohta selles, kas komisjon võiks sellist lubadust aktsepteerida, ei ole äriühing selgelt võimeline andma mis tahes lubadust ilma nende isikute heakskiiduta, kellel on äriühingu üle valitsev mõju. Seepärast lükati Taishani väited ja lubaduse andmise ettepanek tagasi.

(39)

Seitse Hiina eksportivat tootjat, kes tagastasid väljavõttelise uuringu vormi, teatasid komisjonile oma kavatsusest taotleda individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel. Komisjon tegi küsimustiku veebis kättesaadavaks menetluse algatamise päeval. Lisaks teatas komisjon eksportivatele tootjatele, kes ei olnud valimisse kaasatud, et kui nad soovivad individuaalset kontrollimist, tuleb neil vastata küsimustikule. Ükski selline äriühing küsimustikule siiski ei vastanud.

(40)

Komisjon saatis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs küsimustiku Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“). Liidu tootjatele, importijatele, kasutajatele ning HRV ja Egiptuse eksportivatele tootjatele suunatud küsimustikud tehti veebis kättesaadavaks (14) menetluse algatamise päeval.

(41)

Komisjon sai küsimustiku vastused viielt valimisse kaasatud liidu tootjalt, neljalt kasutajalt, ühelt sõltumatult importijalt, kõigilt valimisse kaasatud HRV eksportivatelt tootjatelt ja kahelt Egiptuse eksportivalt tootjalt, kes kuulusid ühte kontserni (CNBM). Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule, mis käsitles oluliste moonutuste esinemist HRVs.

(42)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste isikute valdustesse.

(43)

Kaks valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat (Jushi ja Hengshi), kes kuuluvad CNBMi kontserni, ei teinud uurimise raames koostööd. Seetõttu otsustas komisjon teha järeldused kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1, nagu on üksikasjalikult selgitatud punktis 3.1. Peale selle võttis komisjon alusmääruse artikli 18 lõike 3 kohaselt vastu teabe CNBMi kontserniga seotud kaubandusharult – äriühingult CNBM International Corporation (CNBM International), kes esitas nõutud teabe osaliselt hilises etapis (vt põhjendused 85–87).

(44)

Eksportivad tootjad Jushi ja Hengshi taotlesid ühe oma esildise käsitlemist konfidentsiaalsena. Vaatamata mitmekordsele nõudmisele ei suutnud äriühingud põhjendada, miks tuleks konkreetset teavet käsitleda konfidentsiaalsena. Eelkõige tuleks märkida, et peaaegu sama teabe oli juba esitanud teine huvitatud isik mittekonfidentsiaalsel alusel ja see oli avatud toimikus teistele huvitatud isikutele kättesaadav. Seepärast ei olnud võimalik konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust rahuldada. Kuna äriühingud ei soovinud ikka veel esitada oma esildist mittekonfidentsiaalsel alusel, otsustas komisjon neid märkusi käesolevas määruses mitte avalikustada.

(45)

Võttes arvesse, et kõnealune teine huvitatud isik oli esitanud peaaegu samad märkused/sama teabe mittekonfidentsiaalsel alusel, avaldatakse Jushi ja Hengshi väidete sisu käesolevas määruses täielikult.

(46)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(47)

Nii põhjenduses 3 märgitud dumpingu- kui ka subsiidiumivastasel uurimisel on sama uurimisperiood ja sama vaatlusalune periood.

(48)

Uurimise käigus selgus, et mõned ettevõtjad ei pruukinud endast teada anda uuritava toote määratluse väära mõistmise tõttu. Seepärast täpsustas komisjon 18. septembril 2019 algatamisteates esitatud toote määratluse sõnastust teate (15) avaldamise kaudu (edaspidi „selgitav teade“). Selgitavas teates anti osalistele ka võimalus endast ettenähtud tähtaja jooksul teada anda ja soovi korral küsimustikku taotleda. Ükski huvitatud isik selgitava teate kohta märkusi ei esitanud ega küsimustikku ei taotlenud.

(49)

Arvestades võimalust, et endast võivad teada anda uued isikud, ja sellest tulenevat vajadust täielikult austada nende menetluslikke kaitseõigusi, otsustas komisjon jätkata uurimist ajutisi meetmeid kehtestamata.

(50)

26. septembril 2019 teavitas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 19a lõikega 2 huvitatud isikuid oma kavatsusest ajutisi meetmeid mitte kehtestada ja uurimist jätkata.

(51)

Pärast selgitava teate avaldamist ja sellele järgnenud uurimises leidis kinnitust, et ükski ettevõtja ei olnud jätnud endast teada andmata algatamisteates esitatud vaatlusaluse toote määratluse võimaliku väära mõistmise tõttu.

(52)

Vaatlusalune toode (16) on kangas, mis on kootud ja/või nõeltöödeldud pikast klaaskiudheidest ja/või -lõngast ning mis võib sisaldada muid elemente, – välja arvatud immutatud või eelnevalt immutatud tooted ning avatud pooridega filterkangas, mille ava mõõt on nii piki- kui ka põikisihis vähemalt 1,8 mm ning mille pindtihedus on 35 g/m2 – (edaspidi „klaaskiust kangas“), mis on pärit HRVst ja Egiptusest ning mis praegu kuulub CN-koodide ex 7019 39 00, ex 7019 40 00, ex 7019 59 00 ja ex 7019 90 00 alla (TARICi koodid 7019390080, 7019400080, 7019590080 ja 7019900080) (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(53)

Klaaskiust kangast kasutatakse mitmesugustes rakendustes, näiteks tuuleturbiinide labade tootmiseks, paatide, veoautode ja sporditarvete tootmiseks ning torustike taastamise süsteemis.

(54)

Pärast järelduste lõplikku teatavakstegemist väitis CCCLA, et toote määratlus oli ebaselge ja tuleks täpsustada, kas uurimise alla kuuluvad ka tooted CN-koodidega 7019 59 00 ja 7019 90 00.

(55)

Komisjon meenutab, et nagu on täpsustatud algatamisteates, määratletakse uuritav toode tootemääratluse, mitte CN- või TARIC-koodide alusel (mis on esitatud üksnes teavitamiseks). Algatamisteates on komisjon vaatlusaluse toote selgelt määratlenud. Seda kinnitas asjaolu, et pärast seda, kui komisjon oli avaldanud põhjenduses 48 mainitud selgitava teate seoses toote määratlusega, ei andnud endast märku ükski huvitatud isik. Väide, et toote määratlus on ebaselge, lükati seetõttu tagasi.

(56)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(57)

Komisjon otsustas, et need tooted on seega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

(58)

Üks eksportiv tootja ja Egiptuse Araabia Vabariigi kaubandusministeerium väitsid, et uurimine ei peaks hõlmama eellõigatud klaaskiust kanga komplekte. Nad väitsid, et eellõigatud klaaskiust kanga komplektid on tootmisahela järgmise etapi tooted, mis vajavad täiendavaid tootmisetappe ja mille füüsikalised omadused on teistsugused ning mis on mõõdult palju väiksemad. Toode on teistsuguse kujuga ja teistsuguses pakendis ning koosneb mitmest väiksemast kangatükist, mis on omavahel tepitud. Lisaks väideti, et komplektide väljajätmisega ei kaasne meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, kuna lõikamisprotsess on pöördumatu, ning et toode ei ole lõikamata klaaskiust kangaga asendatav.

(59)

Kaebuse esitaja väitis, et eellõigatud klaaskiust kanga komplektidel ja lõikamata klaaskiust kangal on samasugused põhiomadused ja samasugune põhiline lõppkasutus. Kuna klaaskiust kangas on tugevdusmaterjal, on lõikamine vajalik selleks, et see sobiks tugevdatava toote vormiga, kuid see ei muuda toote põhiomadusi. Lõikamise võib teha klaaskiust kanga tootja, sõltumatu tööstuslik lõikaja või klient ise. See on väga lihtne ja odav toiming. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et kasutajad ei erista eellõigatud klaaskiust kangast muust klaaskiust kangast, kuna klaaskiust kangast toodetakse üldiselt vastavalt kasutaja juhistele. Kui lõikamisprotsess muudaks klaaskiust kanga omadusi, muudaks see kanga konkreetse kliendi jaoks kasutuskõlbmatuks.

(60)

Uurimine näitas, et eellõikamine ja komplekteerimine ei muuda klaaskiust kanga põhilisi füüsikalisi, tehnilisi ega keemilisi omadusi ega nende põhilist lõppkasutust. Mõlema toote kliendid on suures osas samad ja mõlemat müüakse samade turustusahelate kaudu.

(61)

Uurimine kinnitas ka seda, et enamiku kasutusvaldkondade puhul toodetakse klaaskiust kangast tellimuse alusel vastavalt klientide juhistele. Eellõigatud klaaskiust kanga komplektid kujutavad endast vaid täiendavat juhist kliendi tellimuses. Samuti ei muuda kanga omadusi asjaolu, et eellõigatud klaaskiust kanga komplektid pakitakse teistsugusesse pakendisse. Kuna klaaskiust kangast tellitakse üha enam eellõigatud komplektidena ja üha enam kasutatakse väliste komplekteerijate teenuseid, tekiks juhul, kui eellõigatud klaaskiust kangas uurimisest välja jäetaks, suur meetmetest kõrvalehoidmise oht. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et eellõigatud klaaskiust kanga uurimisest välja jätmine ei oleks asjakohane.

(62)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitsid CCCLA ja Egiptuse valitsus, et eellõigatud klaaskiust kanga komplektid tuleb toote määratlusest välja jätta, kuna tegemist oleks järgmise etapi toodetega, mis nõuavad täiendavaid tootmisetappe ja millel on teistsugused füüsikalised omadused, mis omakorda mõjutab tuntavalt kulusid ja hindu. Mõlemad pooled väitsid, et ühtlasi ei esineks eellõigatud klaaskiust kanga komplektide meetmete määratlusest väljaarvamise korral tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu, seda eeskätt seoses lisakuluga ja sellega, et lõikamine on pöördumatu protsess.

(63)

Komisjon ei saa selle väitega nõustuda. Nagu on selgitatud põhjenduses 61, ei tekiks lõikamisel ja komplekteerimisel mitte järgmise etapi toode, vaid see tegevus oleks täiendav juhis kliendi tellimuses. Seepärast lükati see väide tagasi.

(64)

Üks teine eksportiv tootja väitis, et klaaskiudlõnga tuleks käsitleda uurimisest välja jäetud tootena. Kõnealune eksportiv tootja väitis, et klaaskiudlõnga ei ole küsimustikus, kaebuses ega algatamisteates sõnaselgelt nimetatud, mis näitab, et toote määratlus seda ei hõlma. Lisaks väitis ta, et lõngast valmistatud klaaskiust kanga omadused ei vasta toote kontrollnumbri omadustele, et lõngast klaaskiust kangast imporditakse muude CN-koodide all kui need, mis on märgitud kaebuses, ning et ka muudes menetlustes ei hõlma klaaskiudheide vastased meetmed klaaskiudlõnga.

(65)

Kaebuse esitaja ja teine liidu tootja (kes kaebuses ei osalenud) väitsid, et uurimine peaks hõlmama ainult keerutamata (ehk nullkeermega) klaaskiudlõngast valmistatud klaaskiust kangast ja keerutatud lõngad võiks uurimisest välja jätta. Kaebuse esitaja väitis, et keerutamata klaaskiudlõngal on klaaskiudheide omadused, koosnedes keerutamata filamentide või kiudude kimbust, seda kasutatakse ka samal otstarbel kui heiet, selle läbimõõt on tavaliselt 13–24 mikromeetrit ja selle jämedus on 300 – 4800 teksi.

(66)

Seoses klaaskiudlõngast valmistatud klaaskiust kanga lisamisega määratleti uuritav toode algatamisteates kui toode, mis on valmistatud „kootud ja/või nõeltöödeldud pikast klaaskiudheidest ja/või -lõngast, […]“ (17). Uurimine on näidanud, et keerutamata klaaskiudlõngal on samasugused põhiomadused kui klaaskiudheidel, st see koosneb keerutamata filamentide või kiudude kimbust, ning seda kasutatakse ka samal otstarbel. Mõlema läbimõõt on tavaliselt 13–24 mikromeetrit ja jämedus on 300–4800 teksi. Seega ei oleks asjakohane jätta need tooteliigid uurimisest välja.

(67)

Seoses klaaskiust kangaga, mis on valmistatud peamiselt keerutatud klaaskiudlõngast, märgib komisjon, et kõnealune toode, millel on teistsugused põhiomadused ja teistsugune lõppkasutus, nt trükkplaadid, ei kuulunud ka varem vaatlusaluse toote määratlusse. Komisjon selgitas seda punkti sõnaselgelt selgitavas teates.

(68)

Nagu on märgitud põhjenduses 43, ei teinud Jushi ja Hengshi uurimises koostööd. Komisjon võttis vastu teabe kolmandalt seotud äriühingult, kes esitas nõutud teabe hilises etapis. Kolme äriühingu olukorda ja nende märkusi käsitletakse käesolevas punktis.

(69)

Vertikaalselt integreeritud eksportiv tootja Jushi ei esitanud küsimustiku vastuses ja selle järel esitatud puudustele viitavas kirjas olulist teavet oma tootmisprotsessi kohta. Puuduv teave oli vajalik selleks, et määrata kindlaks äriühingu alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohane normaalväärtus, mis peaks kajastama vertikaalselt integreeritud äriühingu tootmisprotsessi. Komisjon nõudis teavet tootmiskulude kohta toote kontrollnumbrite kaupa. See hõlmas Jushi poolt klaaskiust kanga tootmiseks kasutatud kõigi tootmistegurite mahtu ja väärtust toote kontrollnumbrite kaupa. Jushi keeldus aga esitamast nõutavat teavet teatavate tootmistegurite, näiteks klaaskiust kanga peamise tooraine, st klaaskiudheide valmistamiseks kasutatud viimistlusainete segu üksikasjade kohta toote kontrollnumbrite kaupa. Vaatamata sellele, et komisjon nõudis seda teavet mitmel korral ja esitas ka selgitused teabe vajalikkuse kohta, keeldus Jushi teavet esitamast. Sellest tulenevalt teavitas komisjon äriühingut Jushi oma kavatsusest kasutada alusmääruse artiklit 18 järgides normaalväärtuse kindlaksmääramisel kättesaadavaid fakte.

(70)

Peale selle teatati äriühingule, et arvestades koostööst keeldumist, ei võeta kontrollkäigu ajal vastu mitte mingisugust teavet normaalväärtuse kohta. Selle teabe analüüsimine enne kontrollkäiku oli vajalik, et tagada tulemuslik ja sisukas kontrollkäik seoses normaalväärtuse kindlaksmääramisega alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel. Võttes arvesse ka uurimise suhtes kohaldatavaid kohustuslikke tähtaegu ning asjaolu, et eksportivale tootjale anti piisavalt aega ja võimalusi vajaliku teabe esitamiseks, ei saanud komisjon enam uut teavet normaalväärtuse kohta vastu võtta.

(71)

Jushi väitis, et komisjonil oli siiski võimalik teha põhjendatud järeldus, käsitledes teda vertikaalselt mitteintegreeritud tootjana, st tehes tema tootmistegurid ja tootmiskulud kindlaks klaaskiudheide alusel, mis on klaaskiust kanga tootmise peamine tooraine. Ta väitis, et asjaomane teave esitati ettenähtud tähtaja jooksul ja see on kontrollitav. Eksportiv tootja väitis, et ta tegutses parimal võimalikul viisil ja avaldas komisjonile kogu teabe, mida ta ei pidanud konfidentsiaalseks äriteabeks. Eksportiv tootja väitis, et ta ei saa esitada oma klaaskiudheide tootmiskulusid eelkõige seoses viimistlusainete seguga, mis koosneb mitmest äriühingule ainuomasest kemikaalist ja kujutab endast seetõttu konfidentsiaalset äriteavet.

(72)

Puuduv teave (viimistlusainete segu üksikasjad toote kontrollnumbrite kaupa klaaskiudheide tootmiskulude puhul) oli siiski vajalik alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisel normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kuna see peaks kajastama eksportiva tootja tootmisprotsessi. Lisaks ei tõendanud eksportiv tootja, kuidas saanuks komisjon teha põhjendatud järelduse vaatamata sellele, et ta ei avaldanud vajalikku teavet oma täieliku tootmiskulu kohta.

(73)

Komisjon selgitas ka, et kogu dumpinguvastases menetluses esitatud konfidentsiaalset äriteavet käsitletakse alusmääruse artikli 19 kohaselt rangelt konfidentsiaalsena ning see teave ei ole ühelegi teisele huvitatud isikule kättesaadav.

(74)

Seetõttu lükkas komisjon eksportiva tootja esitatud väited tagasi ja otsustas teha järeldused kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1.

(75)

Üks teine CNBMi kontserni kuuluv mitteintegreeritud äriühing – Hengshi – esitas kontrollkäigu ajal ebaõiget ja eksitavat teavet ning takistas oluliselt kontrolliprotsessi, kuna jättis olulise teabe esitamata ning pikendas tarbetult ja korduvalt kontrolliprotsessi. Eelkõige peeti ebausaldusväärseks toote kontrollnumbri kohta esitatud teavet, elektritarbimise mahu, tööjõu ja üldkulude arvutamiseks kasutatud jaotuspõhimõtteid tootmiskuludes toote kontrollnumbrite kaupa, tema 2018. aasta proovibilanssi ja aktsionäride struktuuri ning neid andmeid ei saanud kasutada kõnealuse eksportiva tootja dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks.

(76)

Seepärast teavitas komisjon asjaomast äriühingut oma kavatsusest kasutada kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 normaalväärtuse arvutamiseks kättesaadavaid fakte, juhul kui uurimise käigus järeldatakse, et tuleks kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a. Kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 4 teavitati huvitatud isikut esitatud teabe arvesse võtmata jätmise põhjustest ja talle anti võimalus esitada täiendavaid selgitusi.

(77)

Hengshi esitas märkused komisjoni kavatsuse kohta järgida alusmääruse artiklit 18 ja tugineda järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele ning taotles kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ärakuulamist, mis toimus 28. oktoobril 2019. Äriühing väitis, et ta ei viivitanud ega peatanud tahtlikult uurimise kulgu ning tegutses oma parimate võimaluste kohaselt. Eelkõige väitis äriühing, et esitatud teave ei olnud vale ega eksitav ning et kontrollkäigu ajal esitas ta toote kontrollnumbrite tabelist peaaegu täiesti õige versiooni. Ta esitas paralleelselt käimasoleva subsiidiumivastase uurimise käigus täiesti õige toote kontrollnumbrite tabeli, mida kontrolliti kõnealuse subsiidiumivastase uurimise raames ja mida tuleks käesolevas menetluses kasutada kui kättesaadavat fakti. Lisaks väitis äriühing, et tootmiskulude jaotuspõhimõtted toote kontrollnumbrite kaupa on koefitsiendid, mida varem kasutati juhtimise ja kuluarvestuse eesmärgil ning mida äriühing kasutas iga päev. Äriühing rõhutas, et need jaotuspõhimõtted kajastavad objektiivselt tegelikke tootmiskulusid. Seoses 2018. aasta proovibilansiga selgitas äriühing, et kui ta esitas kontrollkäigu ajal lisadokumente, ei saanud ta aru, et kõnealused kohandused ei olnud tema süsteemi tehniliste piirangute tõttu nende dokumentide põhjal selged. Selgitati, et selle põhjuseks oli üleminek uuele raamatupidamissüsteemile 1. jaanuaril 2019, kuid seda asjaolu ei olnud komisjonile teatavaks tehtud. Äriühing vaidlustas asjaolu, et sellest uuest süsteemist teatamata jätmine viivitas tarbetult kontrolliprotsessi. Eksportiv tootja väitis veel, et ühe aktsionäri protsendi kohta valeandmete esitamine oli tingitud trükiveast, mis parandati kontrollkäigu ajal. Sellist viga ei tohiks seega käsitada eksitava teabena, mis annaks põhjust kohaldada alusmääruse artiklit 18. Viimaks vaidlustas eksportiv tootja väite, et ta takistas mitmel korral kontrolliprotsessi, eelkõige jättes esitamata i) selgitused küsimustikus esitatud teatava (konfidentsiaalse) dokumendi kohta ja ii) parandatud töölehed.

(78)

Esiteks ei olnud toote kontrollnumber, mille Hengshi uurimise käigus esitas, õige, kuigi eksportival tootjal oli kuuepäevase kontrollkäigu ajal mitu võimalust toote kontrollnumbreid muuta. Esitatud teabe põhjal ei saanud komisjon kindlaks teha usaldusväärseid keskmisi müügihindu toote kontrollnumbrite kohta ja seetõttu tuli esitatud teave kõrvale jätta.

(79)

Teiseks näitas uurimine, et eksportiva tootja kasutatud jaotuspõhimõtted ei kajastanud õigesti elektri-, tööjõu- ja üldkulusid toote kontrollnumbri kohta. Selle põhjuseks oli asjaolu, et äriühing ei võtnud jaotuspõhimõtete kindlaksmääramisel arvesse aega, mil tootmismasinaid ei kasutatud. See põhjustas tootmisprotsessis tarbitud elektrienergia mahu ja üldkulude ülekulu väikeses koguses valmistatud toodete puhul ning samade ühikute alakulu suurtes kogustes valmistatud toodete puhul. Eksportiva tootja kasutatud jaotuspõhimõtted põhjustasid ka töötundide arvu korrapäratu jaotuse toote kontrollnumbrite kaupa. Eksportiv tootja tunnistas seda viga oma komisjoni talitustele saadetud 22. juuli 2019. aasta kirjas. Lisaks juhtis rühm kontrollkäigu ajal korduvalt tähelepanu ebajärjepidevatele tulemustele äriühingu osutatud jaotuspõhimõtete kasutamisel, kuid äriühing keeldus neid uurimast. Isegi kui eksportiv tootja neid jaotuspõhimõtteid varem kasutas, ei kajasta need õigesti elektri-, tööjõu- ja üldkulusid toote kontrollnumbri kohta. Selle põhjal oli komisjon seisukohal, et kasutatud jaotuspõhimõtetega ei määratud usaldusväärselt kindlaks äriühingu tootmiskulusid toote kontrollnumbri kohta. Seetõttu tuli ka see teave kõrvale jätta.

(80)

Kolmandaks ei ole komisjon nõus, et kõnealune eksportiv tootja ei takistanud kontrolliprotsessi, jättes uue raamatupidamissüsteemi olemasolu teatavaks tegemata. Selle hindamine, kuidas mõjutas kõnealune uus süsteem äriühingu esitatud teavet, oli vajalikust aeganõudvam. Üllatav on ka asjaolu, et kontrollkäigu ajal kohal viibinud äriühingu finantsjuht ei avaldanud seda teavet rühmale kohe. Kui seda asjaolu ei oleks uurimisrühma eest varjatud, ei oleks olnud vaja kontrollida, kas uus süsteem mõjutas 2018. aasta kohta esitatud andmeid. Lisaaega oleks saanud kasutada küsimustiku olulisemate osade kontrollimiseks. Komisjon märgib, et kuigi rühm pikendas kontrollkäiku ühe päeva võrra, ei suutnud ta siiski äriühingu esitatud andmeid (lisa)aja jooksul rahuldavalt lõpuni kontrollida.

(81)

Aktsionäri esitatud andmetes tehtud veal oli oluline mõju ja see oli otsustava tähtsusega, kui määrati kindlaks, kas kõnealune eksportiv tootja on seotud teise eksportiva tootjaga (ja kuulub seega samasse kontserni, millele kehtestatakse üks dumpinguvastane tollimaks). Seetõttu peeti seda viga tõsiseks ja eksitavaks, olenemata sellest, kas ebaõige teave esitati tahtlikult või mitte.

(82)

Viimaseks rõhutab komisjon, et äriühing takistas kontrollimist mitmel korral. Seoses selgituste puudumisega küsimustiku vastusele lisatud konfidentsiaalse dokumendi kohta märgib komisjon, et kontrollkäigu ajal jäeti rühmale esitamata oluline teave, mis esitati alles pärast pikka viivitust, nagu on märgitud äriühingule esitatud kontrollkäigu aruandes (18). Lisaks nõudis komisjon kontrollkäigu ajal teavet, mille alusel kontrollida, kas vaatlusaluse toote kontrollnumbri struktuur on õige. Hengshi esitas toote kontrollnumbri struktuuri käsitleva üksikasjaliku teabe aga alles pärast seda, kui tehti kindlaks, et toote kontrollnumber on ebatäpne. Peale selle ei avaldanud äriühing kontrollkäigu ajal toote kontrollnumbrit käsitlevat muudetud toimikut, kuni juhtumiga tegelev töörühm avastas esitatud toimikus veel vigu. Selleks ajaks oli juhtumiga tegelev rühm juba kulutanud palju aega toote kontrollnumbrite kindlakstegemisele ning andnud äriühingule võimaluse esitada tööfailid ja alustada uuesti toote kontrollnumbrite kontrollimist. Selline käitumine takistas igal juhul uurimist, sest komisjoni ametnikel ei olnud võimalik esitatud toote kontrollnumbreid lõpuni kontrollida. Seepärast ei saa komisjon nõustuda, et äriühing ei takistanud oluliselt kontrolliprotsessi.

(83)

Võttes arvesse kõnealuse eksportiva tootja esitatud teabe märkimisväärseid puudusi, mida on eespool kirjeldatud, otsustas komisjon jätta selle teabe (kõik tootekoodid ja tootmiskulud tootekoodi kohta) arvesse võtmata ning tugineda oma järeldustes kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 (19).

(84)

Kuna äriühingu märkused ja ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimunud ärakuulamine ei muutnud kindlakstehtud fakte ja järeldusi, kinnitas komisjon, et kõnealuse eksportiva tootja puhul kasutatakse ekspordihinna ja normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1.

(85)

Viimaseks ei esitanud CNBMi kontserni kuuluv seotud kaupleja CNBM International nõutavat vastust küsimustiku I lisale. Uurimine näitas siiski, et klaaskiust kanga müügi kohta puudus vajalik teave, ja komisjon nõudis, et CNMB International esitaks selle müügi andmed ja selgitaks, miks neid ei ole varem ei esitatud.

(86)

CNBM International esitas nõutud müügiteabe ja väitis, et sai sellest müügist teada alles siis, kui koostas põhjenduses 3 märgitud paralleelse subsiidiumivastase uurimise raames vastust komisjoni kirjale, milles viidati puudustele.

(87)

Nii hilises etapis esitatud teavet oli siiski võimalik vaid osaliselt kontrollida. Komisjon otsustas võtta kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 3 müügitehingutega seotud teabe selle väikest mahtu arvestades erandkorras vastu ja kasutada teatava teabe, näiteks seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude puhul kättesaadavaid fakte.

(88)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule HRV siseturul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks alustada HRV suhtes alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast uurimist.

(89)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon algatamisteates kõiki HRV eksportivaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teave klaaskiust kangaste tootmiseks kasutatavate sisendite kohta. Asjakohase teabe esitas üheksa Hiina eksportivat tootjat, kelle eksport hõlmas uurimisperioodil kogu klaaskiust kanga eksporti liitu.

(90)

Et saada uurimise jaoks vajalikku teavet HRV siseturul väidetavalt esinevate oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, saatis komisjon küsimustiku ka Hiina valitsusele. Hiina valitsuselt vastust ei saadud. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Hiina valitsus ei vastanud.

(91)

Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja tõendusmaterjali alusmääruse artikli 2 lõike 6a Hiina suhtes kohaldamise asjakohasuse kohta. Hengshi, Jushi ja CCCLA esitasid oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas märkuse, mida käsitletakse põhjendustes 106 ja 107.

(92)

Komisjon märkis algatamisteates ka seda, et kättesaadavaid tõendeid arvesse võttes võib tal olla vaja valida kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a sobiv võrdlusriik, et määrata HRV eksportiva tootja puhul normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(93)

27. märtsil 2019 tegi komisjon huvitatud isikutele kättesaadavaks esimese toimikusse lisatud teate (edaspidi „2019. aasta märtsi teade“), milles küsiti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teisele taandele nende arvamust asjakohaste allikate kohta, mida komisjon võib kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina eksportivate tootjate puhul. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia, tööjõud ja jäätmed, mida eksportivad tootjad kasutavad asjaomase toote tootmiseks. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumide põhjal kindlaks mitu võimalikku võrdlusriiki, nimelt Brasiilia, Mehhiko, Venemaa Föderatsioon ja Türgi.

(94)

Komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjonile esitasid märkused Taishan, Jushi, Hengshi ja kaebuse esitaja. Hiina valitsus märkusi ei esitanud.

(95)

Komisjon käsitles 2019. aasta märtsi teate kohta saadud märkusi oma teises, 4. septembril 2019 toimikusse lisatud teates, mis käsitles normaalväärtuse kindlaksmääramise allikaid (edaspidi „2019. aasta septembri teade“). Komisjon esitas ka tootmistegurite uuendatud loetelu ja jõudis järeldusele, et selles etapis peetakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt võrdlusriigiks Türgit. Komisjon määras kindlaks ka Türgis kasutatavate koodide loetelu ja tegi asjakohase Türgi tollistatistika avatud toimikus kättesaadavaks. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Komisjonile esitasid märkused kaks CNBMi kontserni kuuluvat Hiina eksportivat tootjat. Käesolevas määruses käsitletakse neid märkusi põhjendustes 106, 177 ja 207–211.

(96)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(97)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Nagu allpool selgitatud, järeldas komisjon käesolevas uurimises, et kättesaadavate tõendite põhjal ja arvestades Hiina valitsuse koostööst keeldumist, oli alusmääruse artikli 2 lõige 6a kohaldatav.

(98)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(99)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses võtta muu hulgas arvesse elementide mittetäielikku loetelu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel arvesse võtta ühe või mitme sellise elemendi võimalikku mõju vaatlusaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki elemente. Lisaks võib samu faktilisi asjaolusid kasutada selleks, et tõendada loetelu ühe või mitme elemendi olemasolu. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi kättesaadavate tõendite põhjal. Üldises moonutuste olemasolu hinnangus võib samuti arvesse võtta eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(100)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(101)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande (20) (edaspidi „aruanne“), mis näitab valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis. Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisalduvad tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Kaebus sisaldas samuti aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid.

(102)

Eelkõige sisaldas kaebus teavet selle kohta, et Hiina valitsus edendab jõuliselt Hiina klaaskiust kanga ja klaaskiudheide tööstust. Kaebuse esitaja sõnul rõhutati Hiina 12. viisaastakukavas uute materjalide tööstuse, sh klaaskiust kanga tööstuse tähtsust „strateegilise kujunemisjärgus tootmisharuna“ ning märgiti, et see tuleks arendada „tööstuse juhtivaks sambaks“ tervikliku poliitilise toetuse ja suuniste kaudu. 13. viisaastakukava eesmärk on arendada edasi uute materjalide tootmisharusid, tugevdades teadus- ja arendustegevust ning suurendades töötleva tööstuse innovatsioonivõimet (21).

(103)

Lisaks märgitakse kaebuses, et uute materjalide tootmisharu on ka algatuses „Made in China 2025“ soodustatud tootmisharu ning seetõttu on tal õigus saada riigilt märkimisväärset toetust. Kaebuses on loetletud mitu rahalist vahendit, mis on loodud algatuse „Made in China 2025“ ja seega kaudselt ka klaaskiust kanga tootmisharu toetamiseks (22).

(104)

Lõpuks märgitakse kaebuses, et ehitusmaterjalide tööstuse 13. viisaastakukavas kutsutakse üles optimeerima tööstuse struktuuri, laiendades muu hulgas selliseid kujunemisjärgus tootmisharusid nagu klaasipõhised materjalid, tööstuskeraamika, intraokulaarsed läätsed, kõrgtehnoloogilised kiud- ja komposiitmaterjalid ning grafeen ja muundatud materjalid. See saavutatakse valitsusepoolse rahastamise, maksustamise, finants-, hinnakujundus-, energia- ja keskkonnakaitsepoliitika kaudu ning ehitusmaterjalide ettevõtjate ühinemises, omandamises ja restruktureerimises osalemiseks vajaliku kapitali toetamisega mitmesuguste vahendite, sealhulgas laenude kaudu (23).

(105)

Nagu on märgitud põhjenduses 41, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid toimikus, sealhulgas aruandes esitatud ning kaebuse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleva juhtumi raames või lükkaksid need ümber.

(106)

Märkused moonutuste kohta esitasid Hengshi, Jushi ja CCCLA, kes väitsid, et liit on WTO õiguse kohaselt kohustatud määrama normaalväärtuse arvutamiseks kindlaks kulud, et kajastada HRVs valitsevaid tingimusi vastavalt dumpinguvastase lepingu punktile 2, ning viitasid WTO apellatsioonikogu aruandele DS 473 „EL – biodiisel (Argentina)“.

(107)

Komisjon järeldas põhjenduses 161, et käesoleva uurimise raames on asjakohane kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a. Komisjon on seisukohal, et artikli 2 lõige 6a on seega kohaldatav. Lisaks on komisjon seisukohal, et see säte on kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega WTO ees. Komisjon leiab, et vastavalt aruandes DS473 „EL – biodiisel (Argentina)“ selgitatule võimaldavad kõigi WTO liikmete suhtes üldiselt kohaldatavad alusmääruse sätted, eriti alusmääruse artikli 2 lõike 5 teine lõik kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Viimaseks tuletas komisjon meelde, et vaidluses DS473 „EL – biodiisel (Argentina)“ ei käsitletud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist, mis on asjakohane õiguslik alus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesoleva uurimise raames. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(108)

Komisjon uuris, kas HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine on asjakohane, kuna seal esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tugines tõenditele, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas olukorda seoses vaatlusaluse tootega.

(109)

Hiina majandussüsteemi aluseks on sotsialistliku turumajanduse põhimõte. Kõnealune põhimõte on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse HRV majandust. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (24). Sellest tulenevalt ei võimalda Hiina majanduse üldine korraldus riigil majandusse mitte ainult tugevalt sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ning seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõigis kesksetes õigusaktides. Parim näide on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Muud omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (25).

(110)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (HKP) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi roll on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtroll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause: „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (26). See näitab, et HKP-l on Hiina majandussüsteemi üle vaieldamatu ja üha suurenev kontroll. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on üldine makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(111)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärgid, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (27). Hiina võimud kasutavad majandusse sekkumiseks väga mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi, finantssüsteemi ning reguleeriva keskkonna tasandit.

(112)

Esiteks reguleerib üldise halduskontrolli tasandil Hiina majanduse juhtimist keerukas tööstuse plaanimise süsteem, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Need plaanid hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi plaanid on üksikasjalikud, riigi tasandi plaanides püstitatakse üldisemaid eesmärke. Plaanides täpsustatakse ka asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamise vahendid ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõni plaan sisaldab ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate plaaniperioodide puhul. Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) eraldi prioriteetidena välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii eraettevõtjad kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevust plaanimissüsteemiga loodud tegelikele oludele tõhusalt kohandama. See ei ole vajalik mitte ainult plaanide siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanide süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides ettevõtjaid järgima plaanides kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.3.1.5) (28).

(113)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad kommertspangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.3.1.8) (29). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muudes osades, näiteks aktsiaturgudel, võlakirjaturgudel, erakapitaliturgudel jne. Need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (30).

(114)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil õiguskeskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turust lähtuvaid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et hõlbustada riigi poliitikas seatud eesmärkide saavutamist. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (31). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (32).

(115)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhimõtetel, millega nähakse ette ja soodustatakse igasugust valitsuse sekkumist. Valitsuse ulatuslik sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (33).

(116)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad riigi kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(117)

Hiina valitsus ja HKP hoiavad üleval struktuure, mis tagavad nende püsiva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt selle rakendamist konkreetsete riigile kuuluvate ettevõtete poolt, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigi omanduses olevate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkt 3.3.1.4) ning riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (34). Vastutasuks on riigile kuuluvatel ettevõtetel Hiina majanduses eristaatus, mis annab neile mitmesuguseid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (35).

(118)

Konkreetselt klaaskiust kanga ja klaaskiudheide sektoris on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Riigil on märkimisväärne osalus mõlemas valimisse kaasatud tootjate kontsernis, CNBMis ja Yuntianhuas, mis on Hiina suurimad klaaskiust kanga ja klaaskiudheide tootjad. Nende äriühingute arvele läheb umbes 68 % Hiina klaaskiusektori (mis hõlmab nii klaaskiust kangast kui ka klaaskiudheiet) kogutootmisvõimsusest (36).

(119)

Valitsuse ulatuslik sekkumine klaaskiust kanga tööstusesse ja riigile kuuluvate ettevõtete suur osakaal selles sektoris takistavad eraomandis olevatel tootjatel turutingimustel tegutseda. Klaaskiust kanga sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud punktis 3.3.1.5. Sama kehtib klaaskiudheide sektori kohta, mis toodab klaaskiust kanga peamist toorainet.

(120)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigile kuuluvate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (37) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm HKP liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (38) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP oma poliitilise põhimõttena tugevdanud nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (39). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraõiguslikust äriühingust ning surve anda HKP organisatsioonile asjaomastes äriühingutes õigus teha lõplikke äriotsuseid suurenes (40). Neid eeskirju kohaldatakse kogu Hiina majanduses kõigis sektorites, sealhulgas klaaskiust kanga tootmise ja nende sisendite tarnijate sektorites.

(121)

Nagu juba märgitud, kuuluvad konkreetselt klaaskiust kanga sektoris paljud klaaskiust kanga tootjad riigile. Samuti on konfidentsiaalses toimikus tõendeid selle kohta, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul mängib rolli riik, kes suudab mõjutada äriühingu otsuseid ja lõppkokkuvõttes hindu või kulusid. Kuna konkreetsed tõendid leiduvad äriühingu põhikirjas või muudes konfidentsiaalsetes dokumentides, avalikustati need asjaomasele isikule eraldi.

(122)

Riigi esindatus finantsturgudel (vt ka punkt 3.3.1.8) ning sekkumine tooraine ja sisendite tarnimisse avaldavad turul täiendavat moonutavat mõju (41). Seega võimaldab riigi esindatus äriühingutes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes, klaaskiust kanga ja muudes sektorites (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina valitsusel hindu ja kulusid mõjutada.

(123)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal plaanimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad sisuliselt kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse HRV plaanimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (42).

(124)

Klaaskiust kanga tööstust peetakse oluliseks tööstusharuks, mida toetab Hiina valitsus. Seda kinnitavad mitu tööstuse arengukava, näiteks Hiina Rahvavabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukava või algatus „Made in China 2025“ (43).

(125)

Lisaks viidatakse klaaskiust kangale sageli termini „uued materjalid“ raames. Tegevuskavas „Made in China 2025“ (44) kirjeldatakse sektorit 9 „Uued materjalid“ ja selle alamkategooriaid, sealhulgas kõrgtehnoloogilisi põhimaterjale (punkt 9.1), peamisi strateegilisi materjale (punkt 9.2), sealhulgas kõrgtehnoloogilisi kiud- ja komposiitmaterjale, ning uusi energiamaterjale (45).

(126)

Lisaks täiendati tegevuskava „Made in China 2025“ kümne strateegilise sektori loetelu 2016. aasta novembris nelja olulise valdkonna kataloogiga. Selle avaldas riiklik tootmisstrateegia nõuandekomitee (NMSAC), mis on riigi tootmisvõimsuse arendamise riikliku juhtiva väikerühma nõuanderühm. Kataloogis on kõigi kümne strateegilise sektori kohta neli osa: i) põhilised olulised varuosad, ii) olulised materjalid, iii) tänapäevased olulised protsessid/tehnoloogiad ja iv) tööstustehnoloogia platvormid. Klaaskiudu on käsitletud sektoris 7 „Elektriseadmed“, II punkt „Oluline materjal“, alapunkt 16 „Klaaskiust isolatsiooniplaadid“, ja sektoris 9 „Uued materjalid“, II punkt „Olulised materjalid“, alapunktid 10 „Kõrgtehnoloogilised kiud-, monomeer- ja komposiitmaterjalid“ ning 24 „Klaasipõhised materjalid“.

(127)

HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas nimetatakse uusi materjale mitmel korral: „Liigume kiiremini, et saavutada läbimurre kesksetes tehnoloogiates sellistes valdkondades nagu järgmise põlvkonna teave ja side, uus energia, uued materjalid […]“ (46). Lisaks viiakse kava kohaselt ellu projekte oluliste uute materjalidega seotud teadusuuringute, arendustegevuse ja rakenduste vallas (47).

(128)

Tegevuskavas „Made in China 2025“ on loetletud kümme strateegilist sektorit, mis on Hiina valitsuse jaoks tähtsad tööstusharud. Uute materjalide sektor, mis on üks kümnest strateegilisest sektorist, saab kasu eelistest, mida annavad dokumendis loetletud toetusmehhanismid, sealhulgas rahalise toetuse meetmed, fiskaal- ja maksupoliitika ning riiginõukogu järelevalve ja toetus (48).

(129)

Kiudtooteid on sõnaselgelt nimetatud ka tööstusstruktuuri kohandamise suuniskataloogi 2011. aasta väljaandes (riiklik arengu- ja reformikomisjon). Selles on loetletud tööstusharud, mis vastavad ehitusmaterjalide ja tekstiili peatükkide soodusrahastamise tingimustele.

„Ehitusmaterjalid:

[…]

Tekstiil:

[…]

[…]

[…]

(130)

Lisaks nimetatakse 2011. aasta tööstusstruktuuri kohandamise suuniskataloogis (otsus nr 9) soodustatud tootmisharude hulgas sõnaselgelt järgmist: „E-klaaskiu ahju abil tõmbamine […], kõrgtehnoloogilise klaaskiu ja sellest valmistatud toodete väljatöötamine ja tootmine.“

(131)

Klaaskiust kangast ja klaaskiudheiet käsitletakse ka ehitusmaterjalitööstuse arengukavas (2016–2020), milles nähakse muu hulgas ette ehitusmaterjalitööstuse üleminek „suurtööstuselt tugevale tööstusele“ ja ehitussektori struktuuride optimeerimine, põhimaterjalide varustuskindluse parandamine, tööstusharu kontsentreerituse taseme tõstmine ning rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine (49). Kavas nähakse ette kvantitatiivsed arengueesmärgid, valitsuse kontroll tootmisvõimsuse üle, üksikasjalikud tootmiseesmärgid, tootmisharude geograafiline jaotus HRV provintside vahel, varustuskindlus, konkreetsete tootmisharude arendamine, valitsuse kontroll ja mõju ettevõtete üle ning tööstuse toetusmeetmed (50). See näitab, et riik on klaaskiutööstuses tugevalt esindatud ja sekkub sellesse.

(132)

Kiud- ja komposiitmaterjalide tööstuse 13. viisaastakukava (51) on kava, mis on suunatud konkreetselt kiudmaterjalide tööstusele. Sellega suunatakse selgelt sektori arengut, näiteks on osas III.3 seatud järgmine eesmärk:

„Tööstusahela eri etappide aktiivne integreerimine ja ajakohastamine, et säilitada kiud- ja komposiitmaterjalide tööstuse tervislik ja stabiilne areng: julgustada suuremahulisi vannahjuettevõtteid järjekindlalt rakendama üleilmastumise arengustrateegiat ja rakendama ülemaailmseid tootmisvõimsuse mudeleid. Sellest lähtuvalt – hoida kontroll omamaise klaaskiu tootmise mahu kasvumäära üle madalal tasemel; – vähendada samal ajal omamaiste klaaskiudude ja nendest valmistatud toodete ekspordi osakaalu; – reguleerida aktiivselt tootestruktuure; […] – kohandada aktiivselt tootestruktuuri ja suunata ettevõtteid rakendama diferentseeritud arengut, arendada jõuliselt välja klaaskiust toodete süvatöötlemine, laiendada kiud- ja komposiitmaterjalide toodete turgu keskmise tasemega ja kõrgetasemelistes kasutusvaldkondades ning parandada toodete kvaliteeti ja lisandväärtust. Tagada, et kiud- ja komposiitmaterjalide tööstuse põhitegevustulu aastane kasvumäär on riigi SKP kasvumäärast 5–6 protsendipunkti kõrgem, st alates 2020. aastast on kindlaksmääratud suurust ületavate ettevõtete kogutulu 500 miljardit jüaani ehk kahekordne võrreldes 12. viisaastakukava lõpus valitsenud olukorraga“ (52).

(133)

Lisaks on kõnealuse kava osas IV.3.4 sätestatud ettevõtete ja kogu tootmisharu valitsuse suuniste alus:

„Suunata eri liiki ettevõtteid osalema diferentseeritud tegevustes, võttes arvesse nende konkreetseid eeliseid ja turusegmente. Eelkõige on vaja suunata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid järgima kasvuteed, mis seisneb konkreetsete lünkade täitmises nii, et väikesed ettevõtted täiendavad suuri ning kaaluvad edu saavutamiseks spetsialiseerumist. Diferentseeritud tegevus aitab vältida mastaabipõhist konkurentsi suurettevõtete vahel ja konkurentsi sarnaste ettevõtete vahel, kõrvaldades seega madalatel kuludel põhineva konkurentsi turu. Samal ajal võivad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võita spetsialiseerunud tootmisega ka suurettevõtete austuse ja tähelepanu, luua suurettevõtetega tihedad koostöösuhted ning toetada ja edendada tulemuslikult suurettevõtete arengut.“

(134)

Nagu aruandes selgitatud, on tööstusühendused riigiga tihedalt seotud, peamiselt tänu HKP tähtsusele nendes ühendustes (53). Seetõttu viidatakse sama kava IV jao punktis 3.6 ka riigi sekkumisele kiutootmisse, sealhulgas klaaskiust kanga sektorisse.

„[Assotsiatsioon]

(135)

HRV on pidevalt edendanud klaaskiust kanga ja klaaskiudheide tööstust eri valitsustasanditel; näide ühte valimisse kaasatud äriühingut hõlmavast kohalikust algatusest on esitatud Jiujiangi linna majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas:

„III 2.2. Strateegiliste ja kujunemisjärgus tööstusharude arengukava tõhus rakendamine

(136)

Mis puudutab toorainet, on koostööd teinud vertikaalselt mitteintegreeritud tootja peamine tooraine klaaskiudheie, mis moodustab üle 70 % tootmise kogukuludest. Juba eelmises klaaskiudheiet käsitlevas subsiidiumivastases uurimises tehti kindlaks, et Hiina valitsus subsideerib seda tootmisharu märkimisväärselt ja seega moonutab seda. Tehti kindlaks, et klaaskiudheide sektor saab kasu sooduslaenudest, maksuvähendustest kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte kava alusel, kaudse maksustamise ja imporditariifide kavadest ning maakasutusõiguste andmisest (55).

(137)

Vertikaalselt integreeritud tootjad kasutavad paljusid tootmistegureid, mis on samuti moonutatud. Näiteks ühte olulisimat tootmistegurit – gaasi – toodavad peamiselt riigile kuuluvad ettevõtted (96 % maagaasist kontrollivad China National Petroleum Corporation (CNPC), China Petroleum & Chemical Corporation (Sinopec) ja China National Offshore Oil Corporation (CNOOC)) ning gaasi hindu reguleerib riiklik arengu- ja reformikomisjon (NDRC) (56). Klaaskiust kanga teisi olulisi tooraineid – kvartsi, kaoliini ja fluoriiti – käsitletakse mineraalsete maavarade 13. viisaastakukavas ning kvartsi ja kaoliini ka ehitusmaterjalitööstuse 13. viisaastakukavas. Nendes kahes kavas määratakse kindlaks valitsuse kontroll tööstuse üle üldiselt, kehtestatakse kaevandamismahu normid, mida kohaldatakse muu hulgas eelkõige kvartsi suhtes, soodustatakse riigile kuuluvate ettevõtete reformi ning nähakse ette mitu toetusmeedet ja valitsuse sekkumine eraalgatustesse. Leiti, et valitsus sekkus alumiiniumoksiidi sektorisse Hebei provintsis, kus see kuulus peamiste investeerimisprojektide loetellu ja Hebei 2016. aasta uute materjalide tööstuse arengukavasse, milles määrati kindlaks riigi toetus kindla tootmismahu saavutamiseks (57). Naatriumkarbonaati käsitletakse naftakeemia- ja keemiatööstuse 13. viisaastakukavas, milles on märgitud, et riik peaks säilitama kontrolli tootmisvõimsuse üle: „kontrollima rangelt uue tootmisvõimsuse suurenemist sellistes ülevõimsusega sektorites nagu […], naatriumkarbonaat, […]“ (58). Dolomiit on HRVs samuti üks riigi toetatav tootmistegur, näiteks on see Kesk- ja Lääne-Hiina välisinvesteeringute kataloogis Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna üks soodustatud tootmisharusid. Valitsus toetab ka polüpropüleeni sektorit ning seda on märgitud riikliku arengu- ja reformikomisjoni tööstusstruktuuri kohandamise suuniskataloogis: „uued polüpropüleeni tootmisüksused, mille aastane toodang on alla 70 000 tonni (pideva protsessina ja partiide kaupa)“ (59) ning Hebei provintsi naftakeemia 13. viisaastakukavas: „Tööstuse optimeerimine: 2020. aastaks tagab [Hebei] […] sünteetiliste materjalide tööstuse klastrid, mis tegelevad selliste materjalidega nagu PVC, kaprolaktaam (nailon), TDI, MDI (polüuretaan), polüpropüleen […]“ (60).

(138)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus võtnud meetmeid, et ajendada ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärke toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatava peamise tooraine – klaaskiudheide – tootmist vertikaalselt mitteintegreeritud tootjate jaoks ning mitmesuguste selliste toorainete tootmist, mida vertikaalselt integreeritud tootjad kasutavad klaaskiust kanga tootmiseks. Sellised meetmed takistavad turujõudude normaalset toimimist.

(139)

Toimiku teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (61).

(140)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (62). Kogu maa kuulub Hiina riigile (maapiirkondade maa on ühisomandis ja linnamaa riigi omanduses). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste eraldamine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (63). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (64).

(141)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka klaaskiust kanga tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse eeskirju. Seetõttu mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankroti- ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmise tagamisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks. Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi. Need kaalutlused, mis põhinevad kättesaadavatel tõenditel, näivad täielikult kehtivat ka klaaskiust kanga sektoris.

(142)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et klaaskiust kanga sektoris kohaldati pankroti- ja asjaõigusnorme diskrimineerivalt või tagati nende täitmine ebapiisavalt, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega.

(143)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. HRV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (65). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (66). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (67). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(144)

Tööjõud on klaaskiust kanga tootmises oluline tegur. Uurimise käigus tehti kindlaks, et tööjõukulud moodustavad 5–25 % tootmise kogukuludest.

(145)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et klaaskiust kanga sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused klaaskiust kanga sektorit nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle tootmiseks põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(146)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(147)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (68) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Samamoodi kui riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted ei ole ka pangad riigiga seotud mitte ainult omandi, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (69) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (70). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (71).

(148)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(149)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (72).

(150)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (73). Seetõttu laenatakse pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja olulistes tootmisharudes tegutsevatele ettevõtjatele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(151)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(152)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning sihtotstarbeliste laenude kasutamine näib olevat suurenenud, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt kasvanud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ja see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(153)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(154)

Hoolimata hiljuti turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised süsteemsed moonutused, mille põhjuseks on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(155)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et eespool kirjeldatud valitsusepoolset sekkumist finantssüsteemi klaaskiust kanga sektoris ei esine. Klaaskiudheiet käsitlev subsiidiumivastane uurimine, mis hõlmab suures osas ka vertikaalselt integreeritud klaaskiust kanga tootjaid, näitas, et HRV klaaskiudheide tootjad said sooduslaene nii riigiosalusega pankadelt kui ka erapankadelt (74). Seetõttu mõjutab valitsuse oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel. Valimisse kaasatud eksportivad tootjad laenavad pankadelt märkimisväärseid summasid ning saavad seega tõenäoliselt kasu soodusmeetmetest ja sellest moonutusest.

(156)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused olid Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et punktides 3.3.1.1–3.3.1.5 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka punktides 3.3.1.6–3.3.1.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(157)

Komisjon tuletab meelde, et klaaskiust kanga tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Toimikus esitatud tõendite kohaselt hankisid valimisse kaasatud eksportivad tootjad rohkem kui 96 % oma sisenditest HRVst. Kui klaaskiust kanga tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(158)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada üksnes klaaskiust kanga omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses; samuti ei ole kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi vastupidist tõendit ega väidet.

(159)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja väitis, et moonutused Hiinas ei mõjutanud klaaskiust kanga ja muude toodete tootmiseks ostetud materjali ja energiat, sest nende hinnad määrasid turujõud. Sama eksportiv tootja palus komisjonil kasutada normaalväärtuse arvutamiseks materjalide ja energia tegelikke ostukulusid või võtta normaalväärtuse aluseks klaaskiust kanga tegelikud omamaised müügihinnad Hiinas.

(160)

Eksportiv tootja ei esitanud tõendeid selle kohta, et materjali ja energiat, mida ta oli ostnud klaaskiust kanga tootmiseks, ei mõjutanud moonutused. Võttes arvesse põhjendustes 98–162 esitatud uurimise järeldusi, lükati see väide seega tagasi.

(161)

Punktides 3.3.1.2–3.3.1.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii tema majandusse üldiselt kui ka klaaskiust kanga sektorisse, näitab, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid.

(162)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kindlaks määratud järgmises punktis.

(163)

Pärast järelduste lõplikku teatavakstegemist teatas Taishan, et uuritava tootega seoses ei ole kindlaks tehtud mingeid olulisi turumoonutusi, kuna aruandes puudus eraldi peatükk klaaskiust kanga ja klaaskiusektorite kohta. Samuti väitis see pool, et aruandes esitatud tõendid pärinevad 2017. aasta detsembrist ja vahepeal ei ole aruannet ajakohastatud.

(164)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu ei ole seotud sellise spetsiaalse valdkonnapeatüki olemasoluga, milles käsitletakse uuritavat toodet. Aruandes kirjeldatakse HRVs esinevaid eri liiki moonutusi, mis on valdkondadeülesed ja kohaldatavad kogu Hiina majanduses ning mõjutavad uuritava toote hindu ja/või tooraineid ja tootmiskulusid. Nagu on selgitatud eespool punktis 3.3.1.5, esineb klaaskiusektoris hulgaliselt riiklikku sekkumist, nagu on kirjeldatud aruandes (hõlmatus viisaastakukavades ja muudes dokumentides, toorainega seotud moonutused, rahalised moonutused jne) ja mis on siinses määruses sõnaselgelt loetletud ja viidatud. Peale selle on määruse põhjendustes 124–138 loetletud mitu klaaskiusektori ja/või selles kasutavate toorainetega seotud moonutust, mis lisanduvad määruses juba märgitud olulistele moonutustele. Hoolimata sellest, et aruanne avaldati 2017. aasta detsembris, kehtivad klaaskiusektorile ja selle tootmiskuludele senimaani samad turutingimused ning nende aluseks olevad poliitikameetmed ja kavad, mis neid olulisi moonutusi tekitavad. Ükski pool ei esitanud tõendeid vastupidise kohta. Samuti on põhjendustes 98–160 esitatud lisatõendid oluliste moonutuste kohta tänini kehtivad ja ükski pool ei esitanud tõendeid vastupidise kohta. Seepärast lükati need väited tagasi.

(165)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist toimunud ärakuulamisel väitis Yuntianhua kontsern, et temaga seoses puudusid tõendid oluliste moonutuste kohta. Äriühing teatas, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt peab komisjon hindama oluliste moonutuste olemasolu iga äriühingu kohta eraldi. Samuti väitis äriühing, et vertikaalselt integreeritud tootjana ei alga tema tootmisprotsess mitte klaaskiudheidest, vaid selle tootmiseks vajalikust toorainest. Seega oleks komisjon pidanud normaalväärtuse arvutamisel võtma arvesse seda toorainet.

(166)

Eksportiv tootja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema klaaskiust kanga hinnad või kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud ei ole moonutatud. Peale selle märgib komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud kogu riigi tasandil. Kui oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud, kohaldatakse artikli 2 lõike 6a sätteid kõigile HRV eksportivatele tootjatele. Igal juhul võimaldab alusmääruse seesama säte eksportivatel tootjatel näidata, et olulised moonutused nende omamaiseid kulusid ei mõjuta, ning sellisel puhul kasutatakse neid normaalväärtuse arvutamiseks. Võttes arvesse põhjendustes 98–162 esitatud uurimise järeldusi ja seda, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et need järeldused ei kohaldu selle eksportiva tootja omamaistele kuludele, lükati see väide seega tagasi. Igal juhul tehti uurimise käigus kindlaks selliste oluliste valdkondadeüleste moonutuste olemasolu, mis mõjutavad vaatlusaluse toote ja/või selle sisendite tootmist, ning seetõttu mõjutavad need olulised moonutused tootjaid igal juhul olenemata sellest, kas nad alustavad tootmist klaaskiudheidest või on nende tootmine täielikult integreeritud.

(167)

Seega leidsid põhjenduses 162 esitatud järeldused kinnitust.

(168)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

(169)

Nagu on selgitatud põhjendustes 93–95, tegi komisjon huvitatud isikutele kättesaadavaks kaks toimikusse lisatud teadet (77) normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta.

(170)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja väitis oma 8. aprilli 2019. aasta kirjas, et komisjon ei tohiks hakata otsima alternatiivseid allikaid Hiina eksportivate tootjate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, sest klaaskiust kanga tootmise ja müügi kulude ja hindade olulise moonutamise esinemine HRVs ei ole veel tõendatud.

(171)

Kaebus sisaldas piisavalt tõendeid, mis kalduvad näitama olulisi moonutusi HRVs vastavalt alusmääruse artikli 5 lõikele 9 koostoimes artikli 2 lõike 6a punktidega a, b ja e. Seepärast peab komisjon kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga e koguma andmeid võimalike asjakohaste võrdlusriikide kohta, kui uurimise tulemusena leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(172)

2019. aasta märtsi teates määras komisjon kindlaks järgmised neli riiki: Brasiilia, Mehhiko, Venemaa Föderatsioon ja Türgi, keda Maailmapank peab HRVga sarnase majandusarengu tasemega riikideks, st kõik need riigid liigitatakse kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks.

(173)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja märkis oma 8. aprilli 2019. aasta kirjas, et Maailmapanga kogurahvatulu andmebaasi kohaselt on nii Brasiilia kui ka Mehhiko kogurahvatulu poolest elaniku kohta Hiinaga sarnasemad. Lisaks märkis ta, et Türgi kogurahvatulu on tunduvalt suurem kui ülejäänud neljal riigil (sh HRV-l) ning Venemaa Föderatsiooni kogurahvatulu elaniku kohta on suurem kui HRV-l, kuid väiksem kui Türgil. Seetõttu näisid Brasiilia ja Mehhiko selle valimisse kaasatud eksportiva tootja sõnul olevat selle kriteeriumi puhul parem valik kui Venemaa Föderatsioon ja Türgi.

(174)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et normaalväärtuse arvutamisel oluliste moonutustega riikide puhul võib komisjon kasutada eksportiva riigiga sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriiki. Komisjon võib kasutada ka moonutamata rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid või muud asjakohast teavet. Et määrata iga juhtumi korral kindlaks, millised riigid on eksportiva riigiga sarnasel majandusarengu tasemel, kasutab komisjon riike, mille Maailmapank on liigitanud samasse sissetuleku kategooriasse. See andmebaas tagab komisjonile piisava arvu võimalikke sobivaid sarnase arengutasemega riike, et valida sobiv võrdlusriik vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

(175)

Alusmääruses ei nõuta, et võrdlusriik oleks tegeliku kogurahvatulu poolest eksportiva riigiga kõige sarnasem. Seetõttu ei ole asjaolu, et üks riik võib kogurahvatulu poolest elaniku kohta olla HRVga sarnasem kui teine, sobiva võrdlusriigi valimisel otsustav tegur. Käesoleval juhul on asjakohane Maailmapanga suurema keskmise sissetulekuga riikide kategooria, kuhu HRV kuulub. Kuigi vastab tõele, et Türgi kogurahvatulu on suurim, on kõigil neljal riigil HRVga sarnane majandusarengu tase ning leiti, et nad vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumile. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(176)

Komisjon on seisukohal, et kõik neli võimalikku võrdlusriiki on majandusarengu poolest HRVga võrdselt võrreldavad, nagu on märgitud 2019. aasta septembri teates.

(177)

Sama valimisse kaasatud eksportiv tootja kordas oma 16. septembri 2019. aasta kirjas väiteid, mida on kirjeldatud põhjenduses 173, ja viitas lisaks kahele varasemale dumpinguvastasele uurimisele, mis käsitlesid kuumvaltsitud terasest sulundvaiade importi HRVst ja teatavate orgaanilise kattega terastoodete importi HRVst (78) ning milles komisjon kavatses valida riigid, mille kogurahvatulu inimese kohta on HRV tasemega sarnasel tasemel.

(178)

Metoodika, mida kasutati käesolevas uurimises ja kahes varasemas uurimises, millele eksportiv tootja viitab, on sama. Kõikidel juhtudel kohaldati alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a kirjeldatud põhimõtet, st komisjon võib kasutada eksportiva riigiga sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriiki. Nagu on märgitud põhjenduses 175, ei nõuta alusmääruses, et võrdlusriigi kogurahvatulu oleks eksportiva riigi kogurahvatuluga sarnane, vaid et tema majandusareng oleks sarnane. Seega asjaolu, et üks riik võib kogurahvatulu poolest olla sarnasem kui teine riik, ei saa olla otsustav tegur sobiva võrdlusriigi valimisel, kui nad kuuluvad samasse HRVga majandusarengu taseme poolest sarnaste riikide kategooriasse. Seepärast lükati see väide tagasi.

(179)

Komisjon märkis 2019. aasta märtsi teates, et klaaskiust kangast toodetakse teadaolevalt Brasiilias, Mehhikos, Venemaa Föderatsioonis ja Türgis. Lisaks uuris komisjon, milliseid avalikult kättesaadavaid finantsandmeid võib nende nelja riigi kohta leida. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles tegema kindlaks ka teisi uuritava toote tootjaid.

(180)

Seoses Brasiiliaga esitas kaebuse esitaja pärast 2019. aasta märtsi teadet, milles komisjon märkis, et ei leidnud avalikult kättesaadavat finantsteavet Brasiilia äriühingute kohta, Owens Corning Fiberglas A.S. Ltda. auditeeritud aastaaruande 2017. aasta kohta ja Saertex Tecidos Brasil Ltda kasumiaruande, mis oli väidetavalt pärit tema aastaaruandest. Need dokumendid tehti kättesaadavaks uurimise mittekonfidentsiaalses toimikus. Nende põhjal palus kaebuse esitaja komisjonil kaaluda Brasiiliat sobiva võrdlusriigina.

(181)

Komisjon hindas kaebuse esitaja antud teabe ulatust ja tegi Brasiilia suhtes täiendava uurimise. Kuid andmebaasist Orbis, Bloombergist ega muudest avalikest allikatest muud avalikult kättesaadavat finantsteavet klaaskiust kangast või klaaskiust kangaga seotud tooteid tootvate Brasiilia ettevõtete kohta ei leitud. Teinud kindlaks teatavad tootmisteguritega seotud probleemid, mida on täpsustatud põhjendustes 196–198, ning pidades sobivaks võrdlusriigiks Türgit kõigi asjakohaste tegurite põhjal, mida on täpsustatud põhjenduses 211, leidis komisjon, et ei ole vaja võtta seisukohta võimaluse suhtes kasutada teavet, mis ei ole üldsusele kättesaadav, kuid mis on tehtud kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele mittekonfidentsiaalses toimikus.

(182)

Komisjon märkis 2019. aasta märtsi teates, et ei pea ka Mehhikot võimalikuks võrdlusriigiks, kuna puudub piisav finantsteave kahe kindlaks tehtud äriühingu (Oscar Alberto Torres Aguilar ja Plásticos Reforzados de México, S.A) kohta.

(183)

Pärast kõnealust teadet tehtud edasine uurimine näitas aga, et Mehhikos on veel kaks klaaskiust kanga ja/või selle peamise tooraine, klaaskiudheide tootjat – Saint-Gobain Mexico S.A de C.V ja Owens Corning Mexico S.A de C.V. Kuid komisjon ei leidnud avalikult kättesaadavat teavet kummagi tootja asjakohaste finantsnäitajate kohta. Samuti ei leidnud komisjon täiendavat finantsteavet äriühingute Oscar Alberto Torres Aguilar ja Plásticos Reforzados de México, S.A. kohta.

(184)

Seoses Venemaa Föderatsiooniga märkis komisjon 2019. aasta märtsi teates, et ta tegi kindlaks kolm klaaskiust kanga tootjat (P-D Tatneft-Alabuga Steklovolokno LLC (P-D Tatneft), OCV Steklovolokno OJSC (OC Russia) ja Steklonit JSC (Steklonit)), kelle kohta olid andmebaasis Orbis kättesaadavad 2017. aasta andmed. Vahepeal tehti andmebaasis Orbis kättesaadavaks Stekloniti 2018. aasta andmed, samas kui P-D Tatnefti ja OC Russia 2018. aasta finantsandmed ei olnud veel kättesaadavad (ei andmebaasis Orbis ega mõnes muus avalikult kättesaadavas allikas). Nagu aga on selgitatud põhjenduses 199, on komisjon tootmisteguritega seoses tuvastanud teatavaid probleeme.

(185)

Seoses Türgiga märkis komisjon 2019. aasta märtsi teates, et ta oli teinud kindlaks kaheksa klaaskiust kanga tootjat. Komisjoni edasine uurimine näitas, et nendest kaheksast tootjast tootis ainult Metyx klaaskiust kangast ja Cam Elyaf tootis klaaskiudheiet. Edasine uurimine näitas ka, et finantsteave, millele viidati 2019. aasta märtsi teates seoses äriühinguga Metyx, käsitles tegelikult seotud äriühingut, mis ei tootnud klaaskiust kangast. Metyxi finantsandmed ei olnud kättesaadavad ühegi eelarveaasta kohta ei andmebaasis Orbis, Bloombergis ega üheski muus avalikult kättesaadavas allikas. Äriühingu Cam Elyaf puhul olid 2018. aasta finantsandmed kättesaadavad äriühingu veebisaidil konsolideeritud kujul Sisecami kontserni kohta, kuhu Cam Elyaf kuulub (79). Finantsandmed käsitlevad kontserni keemiaharu, mis hõlmab klaaskiudheiet. Cam Elyaf müüs Sisecami kontserni avaldatud finantsprospekti (80) kohaselt 2018. aastal 28 985 tonni klaaskiudheiet. Müügimaht oli 2018. aastal Türgis 21 033 tonni ja väljaspool Türgit 7 952 tonni. Äriühingu Cam Elyaf müügikäive oli 2018. aastal 190 miljonit Türgi liiri ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum oli 39 miljonit Türgi liiri. Seetõttu teavitas komisjon 2019. aasta septembri teates huvitatud isikuid ka sellest, et moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks kasutab ta Türgi Sisecami kontserni keemiaharu 2018. aasta finantsandmeid, mis hõlmavad klaaskiudheiet käsitlevaid andmeid.

(186)

Pärast 2019. aasta septembri teate avaldamist väitis üks valimisse kaasatud eksportiv tootja, et kuna Cam Elyaf on Sisecami kontserni kuuluv klaaskiudheide tootja, ei tooda ega müü klaaskiust kangast, vaid klaaskiudheiet, ei saa selle äriühingu klaaskiust kangast käsitlevat finantsteavet pidada usaldusväärseks. Lisaks väitsid CCCLA ja üks teine valimisse kaasatud eksportiv tootja oma 13. septembri 2019. aasta kirjas, et komisjon ei peaks kasutama Sisecami kontserni keemiaharu finantsandmeid, kuna klaaskiudheide tootmine moodustab vaid väikese osa nende tegevusest ja on ebaselge, kas klaaskiudheide äritegevus on kasumlik. Peale selle märgiti, et Cam Elyaf esitas 2017. aastal Türgi ametiasutustele dumpinguvastase kaebuse, milles osutas sellele, et ta kannatas kahju Egiptusest pärit klaaskiudheide dumpinguhinnaga impordi tõttu ja võib seetõttu olla vähem kasumlik kui kogu Sisecami kontserni keemiaharu. CCCLA ja eksportiv tootja soovitasid komisjonil kasutada teiste Türgi klaaskiust kanga tootjate, näiteks äriühingute Setex, Kivanc Group, Dost Kimya ja Aytu Teknik finantsandmeid. Peale selle väideti, et komisjon ei selgitanud 2019. aasta septembri teates, miks ta otsustas jätta äriühingud Istanbul Teknik ja Sonmez Holding välja moonutusteta müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramise võimalike allikate hulgast, kuna nad toodavad samuti klaaskiuga seotud tooteid.

(187)

Nagu on märgitud põhjenduses 205, ei olnud Türgis asuvate klaaskiust kanga tootjate finantsteave hõlpsasti kättesaadav. Peale selle ei esitanud ei CCCLA ega eksportiv tootja finantsteavet ühegi Türgis asuva klaaskiust kanga tootja kohta, nagu nõuti 2019. aasta märtsi teate I lisas, et teha kindlaks uuritava toote tootjad. Komisjonil ei olnud võimalik leida ka mitte mingisugust avalikult kättesaadavat finantsteavet andmebaasist Orbis, Bloombergist ega muudest avalikest allikatest klaaskiust kanga tootjate kohta, keda CCCLA ja eksportiv tootja on nimetanud põhjenduses 186. Peale selle ei tooda Istanbul Teknik (81) ega Sonmez Holding (82) oma veebisaidil esitatud teabe kohaselt ei klaaskiudheide ega klaaskiust kangaga seotud tooteid, vaid polüesterkiust tooteid. Seetõttu lükati kõik selle kohta esitatud väited tagasi. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a leidis komisjon, et klaaskiudheide tootjate finantsandmeid, mis moodustavad klaaskiust kanga tootmise kogukuludest üle 70 %, võib pidada representatiivseks ka klaaskiust kanga tootjate puhul.

(188)

Viimaks lükkas komisjon tagasi ka Jushi/Hengshi väite, nagu oleks Cam Elyaf vähem kasumlik kui kogu Sisecami kontserni keemiaharu, kuna Cam Elyaf oli 2017. aastal esitanud dumpinguvastase kaebuse Egiptusest pärit impordi kohta, väites, et sai olulist kahju. Jushi/Hengshi esitatud tõendid olid tegelikult vastuolus väitega, nagu oleks Egiptusest pärit import Cam Elyafi kasumit vähendanud. Nende tõendite kohaselt leidsid Türgi ametivõimud, et Cam Elyaf ei saanud olulist kahju, ja lõpetasid uurimise. Seega oli Jushi/Hengshi esitatud seisukoht faktiliselt ebaõige ja tuleb tagasi lükata.

(189)

Huvitatud isikute esitatud ja muu toimikus oleva asjakohase teabe põhjal koostas komisjon esialgse loetelu klaaskiust kangaga seotud tootmisteguritest ja allikatest, mida ta kavatses kasutada kõigi tootmistegurite puhul (näiteks materjalid, energia ja tööjõud), mida eksportivad tootjad kasutasid uuritava toote tootmisel. Koostööd tegevatelt valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt saadud teabe ja tõendite põhjal vaadati läbi mõned 2019. aasta märtsi teates avaldatud harmoneeritud süsteemi koodid (edaspidi „HSi koodid“) (mõnel juhul säilitati algne HSi kood ja täiendati seda muude HSi koodidega ning mõnel juhul asendati see uue HSi koodiga, samuti tehti kindlaks uued tootmistegurid). Tootmistegurite ja HSi koodide ajakohastatud loetelu on esitatud 2019. aasta septembri teates.

(190)

Oma 8. aprilli 2019. aasta kirjas märkis üks koostööd tegev valimisse kaasatud eksportiv tootja, et komisjon loetles 2019. aasta märtsi teates iga tooraine ainult kuuekohalise HSi koodi tasemel, mis tõenäoliselt hõlmab ka suurt hulka muid tooteid peale selle konkreetse tooraine, mille väärtus tuleb kindlaks määrata. Seepärast tegi kõnealune eksportiv tootja andmete täpsuse parandamiseks ettepaneku, et komisjon kasutaks selle asemel kaheksakohalisi kaubakoode. Komisjon märkis, et alles siis, kui võrdlusriik on valitud, on võimalik kindlaks määrata rohkem kui kuuekohalisi kaubakoode, kasutades konkreetseid riigikoode. Seda tehti 2019. aasta septembri teates, kus võimaluse korral esitati Türgi kaubakoodid, mis sisaldasid kuni 12-kohalisi koode.

(191)

Sama eksportiv tootja väitis oma 8. aprilli 2019. aasta kirjas, et tootmistegurite impordiandmed oleksid mõttetud, kuna kolmanda riigi impordihinnad ei kajasta selles riigis kehtivaid tegelikke omamaiseid hindu ega ostuhindu. Kõnealune eksportiv tootja väitis, et impordihindade taset mõjutavad sellised tegurid nagu imporditud toote kogus, toote liik ning toote kättesaadavus nii importivas kui ka eksportivas riigis. Seega oli teatavate toodete puhul HRVst pärit impordi hind madalam kui mujalt maailmast pärit impordil, samas kui teiste toodete puhul oli see vastupidi. Venemaa Föderatsioonis olid HRVst pärit impordi hinnad süstemaatiliselt kõrgemad kui mujalt riikidest pärit impordi hinnad. Lisaks väitis sama eksportiv tootja, et kvartsliiv on enamikus riikides looduslikult kättesaadav ja seetõttu peaksid impordihinnad olema kõikidele riikidele sarnased. Sellest järeldub, et HRV ja muude riikide hindade kõik erinevused on seletatavad toote kvaliteedi ja kategooria erinevustega. Seetõttu soovitas eksportiv tootja komisjonil kasutada iga võimaliku võrdlusriigi puhul iga tootmisteguri omamaist hinda ning juhul, kui omamaiste hindade kohta ei ole piisavalt teavet, peaks komisjon igal juhul jätma arvesse võtmata ebaharilikult kõrged impordihinnad.

(192)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on ette nähtud vastavate andmete kasutamine asjakohases võrdlusriigis „tingimusel et asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad“. Komisjoni käsutuses ei ole andmeid võimalike võrdlusriikide omamaiste hindade kohta ja need andmed ei ole hõlpsasti kättesaadavad. Impordihindu käsitlevad andmed on aga hõlpsasti kättesaadavad ja komisjon kasutab nende andmete allikana Global Trade Atlase (GTA) andmebaasi. Kui kogutud tõendid kinnitavad, et on alust kohaldada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud metoodikat, kohandab komisjon impordihindu (nt lisades asjaomased tollimaksud), et saada valitud võrdlusriigi moonutamata omamaise hinna mõistlik näitaja. Komisjon kontrollis ka, kas kõnealuse impordi puhul oli piisavalt representatiivseid moonutusteta koguseid, nii et kasutatud keskmine hind vähendaks vahemiku võimalike madalaimate ja kõrgeimate ebaharilike hindade mõju. Seega on teatava sisendi kohandatud hinnad erinevate kvaliteediomaduste ja selle asjaomastel turgudel kättesaadavuse kombinatsioon. Viimaks välistas komisjon impordiandmed ka sellistest riikidest, kes ei ole WTO liikmed ja kes on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (edaspidi „määrus (EL) 2015/755“) (83) I lisas. Kui tootmistegurite impordikogused on piisavalt representatiivsed ja puuduvad muud konkreetsed asjaolud, mis muudaksid need mitterepresentatiivseks või ebasobivaks, ei ole objektiivset põhjust selliseid andmeid analüüsist välja jätta. Peale selle ei teatanud kõnealune eksportiv tootja ühegi võimaliku võrdlusriigi puhul omamaiste hindade allikat. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kasutatud andmed ei ole representatiivsed, lükkas komisjon selle väite tagasi.

(193)

Oma 4. aprilli 2019. aasta kirjas väitis üks teine valimisse kaasatud eksportiv tootja, et Türgi elektrihinnad olid kättesaadavad Türgi statistikaameti veebisaidil, samas kui Venemaa riikliku statistikaameti avaldatud Venemaa elektrihindu ei ole mitu aastat ajakohastatud.

(194)

Komisjon tegi lisauuringu Venemaa Föderatsioonis kehtivate elektrihindade kohta. Uuring kinnitas, et avalikult kättesaadavad andmed Venemaa Föderatsiooni elektrihindade kohta on aegunud. Seetõttu olid avalikud andmed Türgi elektrihindade kohta paremini kättesaadavad kui avalikud andmed Venemaa Föderatsiooni hindade kohta, sest Türgi elektrihinnad on uuemad.

(195)

Sama valimisse kaasatud eksportiv tootja ja kaebuse esitaja rõhutasid, et klaaskiudheide ja klaaskiust kanga tootmisel energiaallikana kasutatava maagaasi hind on Venemaa Föderatsioonis moonutatud. Väites, et Venemaa ei ole sobiv võrdlusriik, viitas kaebuse esitaja sellega seoses varasemale dumpinguvastasele uurimisele seoses Venemaa Föderatsioonist pärit ammooniumnitraadi impordiga (84) ja dumpinguvastasele uurimisele seoses HRVst pärit räni impordiga (85). Maagaas on klaaskiust kanga tootmisel oluline energiaallikas, mis moodustab 6–10 % valimisse kaasatud koostööd tegeva vertikaalselt integreeritud eksportiva tootja tootmiskuludest. Selle põhjal ja võttes arvesse, et maagaasi hinnad Venemaa Föderatsioonis näivad olevat moonutatud, ei sobi andmed Venemaa Föderatsioonis kehtivate maagaasi hindade kohta võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.

(196)

Kuna komisjon ei leidnud kättesaadavat teavet Mehhiko tootjate finantsandmete kohta, nagu on märgitud 2019. aasta septembri teates, analüüsis komisjon impordiandmeid kõikide tootmistegurite kohta ainult seoses Brasiilia, Venemaa Föderatsiooni ja Türgiga. Impordiandmed on võetud igas riigis kõige üksikasjalikuma kättesaadava tootekoodi järgi. Samuti välistati impordiandmed HRVst ja sellistest WTOsse mittekuuluvatest riikidest, kes on loetletud määruse (EL) 2015/755 I lisas.

(197)

Selle analüüsi põhjal leidis komisjon, et Brasiilia puhul imporditi klaaskiudheiet (klaaskiust kanga tootmise peamine tooraine) peamiselt HRVst. Ainult 9,35 % kogu klaaskiudheide impordist pärines muudest allikatest ja oli moonutamata. See mõjutab oluliselt kõnealuse sisendi representatiivsust ja selle alusväärtust. Komisjon märgib, et klaaskiudheie moodustab rohkem kui 70 % vertikaalselt mitteintegreeritud tootjate klaaskiust kanga tootmiskuludest ja on seetõttu oluline sisend, mis mõjutab olulist osa normaalväärtusest. Lisaks imporditakse HRVst ka 50 % klaaskiudlõngast, mis moodustab ligikaudu 2 % vertikaalselt mitteintegreeritud tootjate klaaskiust kanga tootmise kuludest, mis mõjutab ka selle sisendi representatiivsust ja alusväärtust.

(198)

Kõigil nimetatud põhjustel ja nagu on märgitud 2019. aasta septembri teates, järeldas komisjon, et Brasiilia ei näi olevat sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses.

(199)

Peale selle oli moonutamata impordi osakaal kõigi tootmistegurite koguimpordis kolmest analüüsitud riigist Venemaa Föderatsiooni puhul madalaim ning seetõttu leiti, et HRVst ja määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest pärit moonutatud import mõjutas märkimisväärselt impordiväärtusi. 2018. aastal imporditi moonutusteta turgudega riikidest vaid 2,32 % pürofülliidist (peamine tooraine, mida kasutavad vertikaalselt integreeritud tootjad ja mis moodustab üle 5 % tootmiskuludest), 11,23 % klaaskiudheidest (peamine tooraine, mida kasutavad vertikaalselt mitteintegreeritud tootjad ja mis moodustab üle 70 % tootmiskuludest) ja 39,78 % sünteetilisest lõngast (mis moodustab ligikaudu 2 % tootmiskuludest). Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 194, puudub ajakohane statistika Venemaa elektrihindade kohta ning hiljutised uuringud näitavad, et gaasihinnad võivad Venemaa Föderatsioonis olla moonutatud.

(200)

Türgi puhul oli suurem osa klaaskiudheide ja pürofülliidi impordist (vastavalt 75,07 % ja 81,96 % koguimpordist) moonutusteta. Kokkuvõttes oli moonutamata imporditud sisendite osakaal 97,97 %. Seetõttu oli moonutamata impordi representatiivsus Türgis suur.

(201)

Oma 10. aprilli 2019. aasta kirjas väitis kaebuse esitaja, et Vene rubla odavnemine euro suhtes aastatel 2014–2018 moonutas tootmiskulusid Venemaa Föderatsioonis. Kaebuse esitaja osutatud rubla kursi muutumine euro suhtes ei ole uurimisperioodi seisukohast kuigi oluline ning selle mõju tootmiskuludele Venemaa Föderatsioonis ei kinnitanud ükski tõend. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(202)

Peale selle seadis üks valimisse kaasatud eksportiv tootja oma 8. aprilli 2019. aasta kirjas kahtluse alla eurodesse konverteeritud andmete usaldusväärsuse seoses impordihindade, tootmiskulude ja kasumimarginaalidega riikides, mille vääring on tugevalt devalveeruv, eelkõige Türgi liiri ja Vene rubla puhul ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2019.

(203)

Kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohase normaalväärtuse arvutamiseks kehtestatakse võrdlusalused impordihindade põhjal, konverteeritakse võrdlusriikidesse suunatud impordi väärtused lõpuks eksportiva riigi vääringusse. Komisjon märgib, et kõnealune eksportiv tootja ei ole tõendanud, kas ja kuidas on vääringu devalveerimine Venemaa Föderatsioonis ja/või Türgis aastatel 2017–2019 tegelikult mõjutanud nende riikide tootmiskulusid ja kasumimarginaale. Seetõttu oli komisjon seisukohal, et see väide ei ole põhjendatud, ja lükkas selle tagasi.

(204)

Seoses Venemaa Föderatsiooniga järeldas komisjon põhjenduses 199 esitatud asjaolude põhjal, et arvestades Venemaa Föderatsiooni suunatud moonutamata impordi piiratud mahtu üldiselt ning asjaolu, et mitmed peamised toorained, mis moodustavad olulise osa tootmiskuludest, olid moonutatud (st gaas) või ei olnud nende kohta ajakohastatud teave kättesaadav (st elekter), ei olnud need normaalväärtuse arvutamiseks piisavalt representatiivsed. Seetõttu ei peetud Venemaa Föderatsiooni sobivaks võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses.

(205)

Arvestades representatiivsete impordiandmete piiratud kättesaadavust Brasiilias ja Venemaa Föderatsioonis ning tootmistegureid käsitlevate kvaliteetsete andmete kättesaadavust Türgis, nagu on selgitatud põhjenduses 200, kaalus komisjon täiendavalt uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluvaid tooteid tootvate Türgi äriühingute avalike finantsandmete kättesaadavust. Nagu on selgitatud põhjenduses 185, ei olnud andmed klaaskiust kanga tootjate kohta avalikult kättesaadavad. Komisjon keskendus konkreetsemalt klaaskiudheide tootjatele, sest uurimine näitas, et klaaskiudheie moodustab üle 70 % klaaskiust kanga tootmise kogukuludest. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a leiti seetõttu, et klaaskiudheide tootjate finantsandmeid võib pidada representatiivseks ka klaaskiust kanga tootjate puhul.

(206)

Võttes arvesse kõiki eespool nimetatud tegureid ja nagu on märgitud 2019. aasta septembri teates, otsustas komisjon valida käesoleva uurimise jaoks sobivaks võrdlusriigiks Türgi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

(207)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja kordas oma märkusi, mis on esitatud juba põhjenduses 191, kuid ei esitanud uut teavet. Seepärast lükati esitatud märkused tagasi samadel põhjustel, mis on esitatud põhjenduses 192.

(208)

Sama eksportiv tootja kordas ka põhjenduses 202 esitatud väidet. Ta lisas, et sellel, et uurimisperioodil devalveerus Türgi liir peaaegu 35 %, on suur mõju äriühingu kuludele ja käibele Türgis, eriti kuna paljude imporditud toodete eest tasuti USA dollarites või eksportiva riigi vääringus. Lisaks väitis eksportiv tootja, et vahetuskurss mõjutab otseselt äriühingu lõplikku kasumimarginaali, ning viitas kahele varasemale dumpinguvastasele uurimisele, mis käsitlevad klaaskiudheide importi HRVst (86) ja hõreda koega kangaste importi HRVst, (87) mil komisjon kasutas vastavalt 5 % ja 12 % suurust taotletavat kasumit.

(209)

Sellega seoses on kõnealuse eksportiva tootja väide puhtalt spekulatiivne, kuna seda ei toetatud tõenditega selle kohta, millises vääringus maksis äriühing imporditud toodete eest, mida kasutati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi taseme kindlaksmääramiseks, ega väidetava mõju kohta äriühingu kulude ja käibe näitajatele või kasumile. Peale selle ei näidanud kõnealune eksportiv tootja, kas devalveerimine mõjutaks kulusid, käivet ja kasumit positiivselt või negatiivselt. See väide leiti olevat ebaselge ja põhjendamatu ning lükati seetõttu tagasi.

(210)

Seoses põhjenduses 208 nimetatud viitega varasematele dumpinguvastastele uurimistele tuleks märkida, et taotletav kasum ja kasum võrdlusriigis ei ole võrreldavad, sest need viitavad eri mõistetele ja eri riikidele. Eelkõige on asjaomase isiku viidatud taotletav kasum selline kasum, mille liidu tootmisharu on saanud liidu omamaise müügi eest tavapärastes konkurentsitingimustes, ning seda kasutatakse kahjumarginaali arvutamiseks. Võrdlusriigi kasumit kasutatakse normaalväärtuse arvutamisel asjakohase võrdlusriigi suhtes vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a. See kasum peab kajastama võrdlusriigis uuritavat või sarnast toodet tootva äriühingu kasumit. Kuna need kaks eri kasumit ei ole võrreldavad ja väide põhineb kasumil, mida kasutati muus kontekstis kui normaalväärtuse arvutamine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a, ei olnud see väide asjakohane ja lükati seetõttu tagasi.

(211)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et Türgi on käesoleva uurimise jaoks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(212)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis Taishan, et komisjon oli jätnud analüüsimata impordiandmete täpsuse ja kaubandusliku tegelikkuse. Näiteks pürofülliidi võrdlusaluse arvutamiseks kasutatud impordiandmete puhul ei olnud võimalik välja selgitada, kui suur impordi osakaal Türgi vastavast kaubakoodist oli seotud pürofülliidiga. Samuti lisas Taishan, et selle tootmisteguri puhul importis Türgi asjaomase kaubakoodi alusel kaupa 33 eri riigist ja ühikuhinnad ulatusid 0,13 eurost tonni kohta 207 euroni tonni kohta. Lisaks oli komisjon kasutanud pürofülliidi puhul võrdlushinnana 3,89 jüaani kg kohta, mis oli ligi 10 korda suurem kui ühiku tegelik ostuhind.

(213)

Nagu on selgitatud põhjenduses 192, kasutab komisjon GTA andmebaasi, millest pärit impordiandmete põhjal koostatakse võrdlusalused siis, kui uurimise käigus tehakse kindlaks, et esineb olulisi moonutusi, mis kutsuvad esile alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud metoodika kohaldamise. Sellistel puhkudel kontrollib komisjon ka seda, et kõnealuse impordi puhul oleks piisavalt representatiivseid moonutusteta koguseid, nii et vahemiku võimalikud madalaimad ja kõrgeimad ebaharilikud hinnad ei mõjutaks oluliselt kasutatavat keskmist hinda. See tagab, et teatava sisendi keskmine hind kajastab selle erinevate kvaliteediomaduste ja asjaomastel turgudel kättesaadavuse kombinatsiooni. Kui tootmistegurite impordikogused on piisavalt tüüpilised ja puuduvad muud konkreetsed asjaolud, mis muudaksid need ebausaldusväärseks või ebasobivaks, ei ole objektiivset põhjust andmeid analüüsist välja jätta. Peale selle teeb komisjon andmetest väljavõtted toodete kõige üksikasjalikumal kodifitseerimistasandil, mis oli igas asjaomases riigis kättesaadav, et sobitada neid võimalikult hästi eksportivate tootjate tootmisprotsessis kasutatavate tootmisteguritega. Niiviisi tagatakse, et võrdlusalused kajastavad tooraine/sisendi kulu mõistlikul määral. Eeltoodu põhjal ja kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kasutatud andmed ja metoodika ei ole iga sisendi moonutamata kulu suhtes tüüpilised, lükkas komisjon selle väite tagasi.

(214)

Sama eksportiv tootja väitis, et komisjon ei suutnud kontrollida ja arvesse võtta kasumi võrdlusaluse kaubanduslikku tegelikkust. Oma väite toetuseks võrdles eksportiv tootja 39,26 % suurust kasumi võrdlusalust 6 % suuruse taotletava kasumiga, mida kasutati Euroopa tootjaid mittekahjustava hinna arvutamiseks, ning liidu tootmisharu kasumlikkusega vaatlusalusel perioodil, mis jäi vahemikku 2,5 % kuni -3,4 %. Samuti palus Yuntianhua kontsern komisjonil kasutada normaalväärtuse arvutamisel 6 % suurust kasumimarginaali (liidu tootmisharu taotletav kasum), mitte aga võrdlusriigi põhjal kindlaks määratud 39,26 % suurust kasumimarginaali. Äriühing väitis, et 39,26 % suurune kasumimarginaal on ebamõistlik, samas kui artikli 2 lõike 6a punktis a on nõutud, et kasum peab olema mõistlik.

(215)

Nagu on selgitatud põhjenduses 210, on taotletav kasum, liidu tootmisharu kasum ja kasum võrdlusriigis erinevad mõisted ja puudutavad eri riike ning ei ole seetõttu võrreldavad. Taotletav kasum on selline kasum, mille liidu tootmisharu on saanud liidus tehtud omamaise müügi eest tavapärastes konkurentsitingimustes. Seda kasutatakse kahjumarginaali arvutamiseks. Liidu tootmisharu kasumimarginaal on kasum, mille liidu tootmisharu on vaatlusalusel perioodil registreerinud (teisisõnu kasum, mida mõjutab dumpinguhinnaga import HRVst ja Egiptusest). See on üks kahjunäitaja ja seda kasutatakse liidu tootmisharu olukorra analüüsimisel. Kasum võrdlusriigis on äriühingu tegelik kasum, mida on hinnatud sobivaks asendusnäitajaks moonutamata kasumimarginaalile vaatlusaluse toote puhul uuritavas riigis. Seetõttu ja selleks, et tagada asjakohase võrdlusaluse kasutamine, peab võrdlusriik olema samal arengutasemel nagu uuritav riik, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõikes 6a. Veelgi olulisem on see, et eksportiv tootja ei ole näidanud, kuidas ja kui, siis miks ei ole sobiva võrdlusriigi äriühingu kasumimarginaal põhjendatud. Komisjon meenutas, et toimikus ei olnud midagi muud, mis oleks toetanud seisukohta, et selle äriühingu kasum ei ole põhjendatud. Sellest tulenevalt hinnati need väited põhjendamatuks ja lükati need tagasi.

(216)

Lisaks sellele väitis Taishan, et komisjon peaks kontrollima ja kinnitama põhjenduses 202 esitatud väidet, mis puudutab vääringu devalveerimist. Äriühing vaidlustas väite tagasilükkamise põhjusel, et eksportiv tootja ei ole tõendanud, kas ja kuidas on Türgi vääringu devalveerimine aastatel 2017–2019 tegelikult mõjutanud nende riikide tootmiskulusid ja kasumimarginaale.

(217)

Tuleb märkida, et vääringu devalveerimine võib äriühingu kulusid ja kasumit mõjutada kas positiivselt või negatiivselt. Kui kõigis tehingutes kasutatakse sama vääringut, siis juhul, kui see mõjutab kulusid negatiivselt, teisisõnu kui need kasvavad, suurenevad ka müüdud kaupade kulud ning müügi-, üld- ja halduskulud ning selle tulemusena kahaneb finantsaruannetes kajastatav kasum. Kui see mõjutab kulusid positiivselt, toimub vastupidine nähtus. Praegusel juhul ei ole eksportiv tootja näidanud, kuidas on vääringu devalveerimine tema finantsaruannetes kulusid ja/või kasumit tegelikult mõjutanud, vaid on lihtsalt esitanud üldise ja põhjendamata väite. Seega ei ole õige teha üldist järeldust, et igasugusel kõikumisel oleks andmestiku usaldusväärsusele asjakohane ja ilmselge mõju. Sel põhjusel jäi komisjon oma järelduse juurde, et kuna puudub põhjalik väide, millest nähtuks, kuidas on vääringu devalveerimine mõjutanud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, muutes need sobimatuks normaalväärtuse arvutamiseks alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel, tuleb see väide tagasi lükata.

(218)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(219)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid ning Türgit saab pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(220)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitsid Jushi/Hengshi, et komisjon ei oleks tohtinud jätta äriühinguid Kivanc Group, Dost Kimya, Istanbul Teknik ja Sonmez Holding välja moonutusteta müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramise võimalike allikate hulgast, nagu on märgitud põhjendustes 186 ja 187, kuna nad toodavad klaaskiust kangast või sellega seotud tooteid ning nende finantsandmed on avalikult kättesaadavad. Väideti, et Kivanc Groupi finantsaruanded perioodi 2010–2018 kohta ning Dost Kimya finantsaruanded perioodi 2008–2015 kohta olid kättesaadavad andmebaasist Orbis. Samuti väideti, et Sonmez Holding tootis klaaskiuga seotud tooteid ja Istanbul Teknik kasutas klaaskiust tooteid teiste toodete tegemiseks, mis tähendaks, et nende kahe äriühingu tootevalikut tuleb käsitada tihedalt seotuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses.

(221)

Ehkki eksportiv tootja väitis, et nende klaaskiust kanga tootjate finantsandmed olid andmebaasist Orbis kättesaadavad, jättis ta need andmed esitamata nii oma märkustes lõplikele järeldustele kui ka pärast 2019. aasta märtsi teadet, milles paluti pooltel teha kindlaks uuritava toote tootjad võimalikes võrdlusriikides. Pärast äriühingult esildise saamist tegi komisjon siiski taas päringu andmebaasi Orbis, et saada kinnitust sellele, kas Jushi/Hengshi viidatud andmed olid andmebaasist Orbis kättesaadavad ja neid oleks tulnud seega arvesse võtta. Lisakontroll (88) aga näitas, et vastupidiselt Jushi/Hengshi esildisele puuduvad andmebaasis Orbis finantsandmed klaaskiust kangast või sarnaseid tooteid tootva äriühingu kohta. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(222)

Sama eksportiv tootja väitis pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, et suure tõenäosusega oli Sisecami kontserni klaaskiudheide segment 2018. aastal kahjumlik, kuna Sisecami kontserni keemiaharu kogumüügist 86 % ja tegevuskasumist (väärtusest) 94 % moodustas sooda müük. Eksportiv tootja ei esitanud ka selle väite toetuseks mingeid tõendeid.

(223)

Kättesaadavaid andmeid arvestades ei ole alust järeldada, et klaaskiudheide segment oleks kahjumlik. Isegi kui klaaskiudheide segment oleks keemiaharu müügitulust andnud üksnes väikese osa ja ühtlasi moodustanud tegevuskasumist väikese osa, võis selle müük samal ajal ikkagi olla märkimisväärselt kasumlik (õigupoolest veel kasumlikum kui sooda müük). Seepärast hinnati see väide spekulatiivseks ja lükati tagasi.

(224)

Taishan väitis, et Sisecami kontserni keemiaharu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei saa normaalväärtuse arvutamisel kasutada, sest i) ainult osa Sisecami tütarettevõtjatest suutis toota klaaskiust kangast, ii) Sisecami kontserni klaaskiusektor kandis uue tehase tegevuse alustamisega seoses suuri kulusid ja seetõttu peaks komisjon ümber hindama vaatlusaluse toote kulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi ning iii) kontserni keemiaharu ja klaaskiusektor on Türgi valitsuselt saadud toetuste tõttu moonutatud.

(225)

Mis puudutab selle eksportiva tootja esimest väidet, siis, nagu põhjenduses 185 juba üksikasjalikult selgitatud, tegi komisjon Türgi klaaskiust kanga tootjate avalikult kättesaadavate finantsandmete puudumisel järelduse, et Sisecami kontserni keemiaharu 2018. aasta finantsandmed olid selle uurimise puhul asjakohased. See on nii seetõttu, et vaatlusaluse toote kohta finantsandmete puudumisel võib komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtta vaatlusaluse tootega sama üldkategooria ja/või sektori toote tootmist.

(226)

Mis puudutab tegevuse alustamisega seotud kulude kohandamist, siis ehkki sellised kulud võivad olenevalt kohaldatavatest raamatupidamiseeskirjadest mõjutada aruandluses kajastatavaid müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, ei esitanud eksportiv tootja väidetava mõju kohta siiski mingeid arvandmeid ega näidanud, kuidas tuleks väidetav kohandamine teha. Igal juhul vähendaksid igasugused tegevuse alustamisega seotud kulud, mis on raamatupidamises kajastatud 2018. aastal, tegelikku kasumimarginaali. Seega oli komisjoni lähenemine isegi juhul, kui äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum oleksid olnud mõjutatud, konservatiivne ning eksportivate tootjate suhtes soodne. Seega leidis komisjon, et kulud olid selle uurimise jaoks representatiivsed. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et äriühingu väidetavalt saadud toetused muudaksid andmed selle uurimise jaoks ebausaldusväärseks. Eksportiv tootja ei esitanud mingeid andmeid väidetavate toetuste kohta ja selle kohta, mil viisil need moonutavat mõju avaldavad. Seega otsustas komisjon selle eksportiva tootja väited tagasi lükata.

(227)

Lisaks väitis Yuntianhua kontsern, et võrdlusriigi äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamine ei tohiks põhineda üksnes tegevustuludel ja tegevuskuludel, vaid kõigil tuludel, müüdud kaupade kuludel ja muudel kuludel. Eksportiv tootja leidis, et müügi-, üld- ja halduskulud on määratletud ja arvuliselt esitatud finantsaruannetes ega nõua mingeid juurde- või mahaarvamisi. Samuti väitis eksportiv tootja, et tulud sisaldavad müüki seotud isikutele (edaspidi „kontsernisisene“), samas kui normaalväärtuse arvutamiseks kasutatavad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum peaksid käsitlema üksnes müüki sõltumatutele klientidele. Viimaks väitis eksportiv tootja, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatavad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum peaksid hõlmama üksnes müüki Türgi siseturul, mitte aga kõnealuse äriühingu kogumüüki.

(228)

Esimese punkti puhul keskendus komisjon sobivate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks otseselt tootmisega seotud kuludele, teisisõnu tegevustuludele ja -kuludele. Seejärel ja arvestades, et kontserni keemiaharu segmentide finantstulemused kajastati positiivsena, lahutati müügi-, üld- ja halduskuludest finantskasum. Seeläbi arvutati kontserni keemiaharu müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum piisavalt usaldusväärsetena, et need ei kajastaks sobimatult selliseid kulusid, mis ei ole tootmise ja müügiga üldse seotud. Vastupidiselt äriühingu väidetule olid üldkulud aastaaruandes esitatud kogu kontserni, mitte ärisegmentide tasandil. Ehkki on tõsi, et kajastatud müügiandmed sisaldavad kontsernisiseseid müügiandmeid, nõuab alusmäärus olukorras, kus tuleb kohaldada artikli 2 lõiget 6a, läbipaistvuse ja huvitatud isikute kaitseõiguse tagamiseks hõlpsasti kättesaadavaid andmeid, mis ei ole alati lahti kirjutatud. Selle sätte kohaldamisel tagab komisjon alati, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatav teave oleks parim teave, mis on avalikult kättesaadav. Ta edastab huvitatud isikutele juba menetluse algusjärgus teavet selle kohta, milliseid andmeid kavatseb kasutada, ja annab neile piisavalt võimalusi esitada märkusi ja üksikasjalikumaid andmeid. Praeguses uurimises kritiseeris mitu poolt küll komisjoni kasutatavaid andmeid, kuid ükski neist ei esitanud paremaid ja üksikasjalikumaid alternatiivseid andmeid või metoodikat. See toetab seisukohta, et komisjon tugines selles kontekstis parimale avalikult kättesaadavale teabele. Selles konkreetses juhtumis toimus enamik müügist (85 %) sõltumatutele klientidele ning kajastab seega suurel määral neile klientidele tehtud müügi tulemusi. Samamoodi on müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tüüpilised võrdlusriigis toimunud omamaise müügi puhul, kuna 61 % müügist toimus Türgis. Sellest lähtuvalt jääb komisjon endale kindlaks, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud andmed on kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud nõuetega ning on praeguses juhtumis kõige usaldusväärsemad ja representatiivsemad. Seega tuleb nende andmete kvaliteeti kahtluse alla seadvad väited tagasi lükata.

(229)

Komisjon märkis 2019. aasta märtsi teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmistegurite moonutamata kulude kindlaksmääramiseks Global Trade Atlase andmebaasi (edaspidi „GTA andmebaas“), samas kui moonutamata tööjõu-, energia- ja jäätmekulude kindlaksmääramisel sõltub kasutatav allikas valitud võrdlusriigist.

(230)

Arvestades otsust kasutada võrdlusriigina Türgit, nagu on märgitud 2019. aasta septembri teates, teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et ta kasutab GTA andmebaasi tootmistegurite moonutamata kulude kindlaksmääramiseks ning Türgi statistikaameti andmeid moonutamata tööjõu- ja energiakulude kindlaksmääramiseks.

(231)

Sama eksportiv tootja väitis ka, et kui komisjon otsustab, et materjalide ja energia ostuhinnad HRVs asendatakse võrdlushindadega, peaks ta kasutama viie imporditud tooraine tegelikke ostuhindu uurimisperioodil, sest need hinnad ei olnud moonutatud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandale taandele. Kõnealune eksportiv tootja palus komisjonil kasutada neid impordihindu võrdlushinnana ka materjalide puhul, mille ta ostis HRVst.

(232)

Eksportiv tootja esitas põhjenduses 231 nimetatud viie tooraine kohta tõendusmaterjali (st ostuarved, impordidokumendid ja lepingud). Ostud tehti USA dollarites ja turgudelt, mille puhul puudusid tõendis moonutuste olemasolu kohta. Võttes arvesse asjaolu, et uurimise käigus ei ilmnenud kõnealuse eksportiva tootja puhul moonutusi seoses kõnealuste toorainete HRVsse suunatud impordiga konkreetsel uurimisperioodil, nõustus komisjon selle väitega. HRVst ostetud materjalide puhul ei saanud komisjon aga äriühingu väitega nõustuda. Nagu on märgitud põhjenduses 219, määrati käesoleval juhul võrdlusriigiks Türgi ja seetõttu peavad tootmistegurite moonutamata kulud põhinema Türgi vastavatel moonutamata impordihindadel.

(233)

Sama eksportiv tootja väitis, et kui komisjon otsustab kasutada võrdlushindu, peaks ta igal juhul jätma välja kõik ebaharilikud hinnad, näiteks i) sellise tootekategooria hinnad, mida eksportiv tootja ei kasuta, ii) selliste materjalide hinnad, millel ei ole eksportiva tootja kasutatavate materjalidega sama kvaliteediklass, puhtus või füüsilised omadused, ja iii) hinnad, mis põhinevad eriti väikestel müügi- või impordimahtudel. Lisaks väitis eksportiv tootja, et kõige põhilisemate materjalide, näiteks kvartsliiva ja muude maakide puhul ei tohiks komisjon kasutada valitud võrdlusriigi impordiandmeid. Eksportiv tootja väitis, et tavaliselt imporditakse neid materjale üksnes väga konkreetsetel eesmärkidel ja kõrge hinnaga. Sellistel juhtudel kajastaksid võrdlusriigi omamaised hinnad täpsemalt tegelikku hinnataset.

(234)

Komisjon esitas uurimise mittekonfidentsiaalses toimikus kõigi Türgi tootmistegurite impordimahud ja -väärtused GTA andmebaasi põhjal. Komisjon kontrollis ka, kas kõnealuse impordi puhul oli piisavalt representatiivseid moonutusteta koguseid, nii et kasutatud keskmine hind vähendaks vahemiku võimalike madalaimate ja kõrgeimate ebaharilike hindade mõju. Seega on teatava sisendi kohandatud hinnad erinevate kvaliteediomaduste ja selle asjaomastel turgudel kättesaadavuse kombinatsioon. Tõendeid selle kohta, et väikestel müügi- või impordimahtudel põhinevad hinnad ei ole sobivad, ei esitatud ning seetõttu ei ole komisjonil objektiivset põhjust selliseid andmeid analüüsist välja jätta. Lisaks märgitakse kvartsliiva ja maake käsitleva väite kohta, et neid tooraineid ei ole põhjenduses 242 kindlaksmääratud tootmistegurite loetelus. Seetõttu lükatakse põhjenduses 233 esitatud väide tagasi.

(235)

Nagu on märgitud põhjenduses 185, kasutas komisjon moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks Türgi Sisecami kontserni keemiaharu 2018. aasta finantsandmeid, mis hõlmab andmeid ka klaaskiudheide kohta.

(236)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Taishan põhjenduses 231 kirjeldatud väidet, et komisjon peaks viie moonutamata allikatest imporditud tooraine impordihindu kasutama võrdlushindadena ka HRVst ostetud samade toorainete puhul.

(237)

Eksportiv tootja ei suutnud seda väidet õiguslikult piisavalt põhjendada, st tõendada kindlalt nende hindade moonutamatust. Eksportiv tootja ei esitanud tõendeid selle kohta, et impordihind (isegi kui seda käsitletakse moonutamata hinnana) võiks olla moonutamata võrdlusalusena tüüpiline. Seepärast lükati see väide tagasi.

(238)

Nagu on märgitud põhjenduses 93, püüdis komisjon koostada 2019. aasta märtsi teates esialgse loetelu klaaskiust kanga tootmisteguritest ja allikatest, mida kavatseb kasutada kõikide tootmistegurite puhul, näiteks materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad klaaskiust kanga tootmisel.

(239)

Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 95, esitas komisjon 2019. aasta septembri teates tootmistegurite muudetud loetelu ja tegi kindlaks Türgi kaubakoodid, mis vastavad võrdlusriigis Türgis klaaskiust kanga tootmisel kasutatud tootmisteguritele.

(240)

Pärast 2019. aasta märtsi teate ega 2019. aasta septembri teate avaldamist ei saanud komisjon tootmistegurite loetelu kohta ühtegi märkust.

(241)

Samuti ei saanud komisjon märkusi 2019. aasta septembri teates nimetatud Türgi kaubakoodide kohta. Komisjon tegi siiski lisauuringu, et viia Türgi kaubakoodid paremini vastavusse koostööd tegevate eksportivate tootjate kasutatavate tootmisteguritega, ning kontrollis sellega seoses üle Türgi kaubakoodid pürofülliidi ja polüesterniidi puhul. Lisaks kasutab üks eksportiv tootja tootmisprotsessis veeldatud maagaasi. Veeldatud maagaasi uurimisperioodil Türgisse aga ei imporditud. Veeldatud maagaasi jaoks võrdlusaluse saamiseks kasutas komisjon veeldatud maagaasi impordistatistika puudumise tõttu veeldatud propaani importi käsitlevaid andmeid. Lisaks kasutati ühe eksportiva tootja esitatud tooraine nimetuse „silaani sideaine“ asemel nimetust „silikoontooted“, et tagada vastavus tollinomenklatuurile.

(242)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja vajaduse korral Türgi kaubakoodid.

Tabel 1

(243)

Klaaskiust kanga tootjate juurde tehtud kontrollkäikude käigus kontrollis komisjon klaaskiust kanga tootmisel kasutatud toorainet ja tekkinud jääke.

(244)

Kuna võrdlusriigi turu kohta andmed puudusid, tugines komisjon kõikide toorainete puhul impordihindadele. Võrdlusriigi impordihind määrati kindlaks kõigist kolmandatest riikidest, välja arvatud HRVst ja mitteturumajanduslikest riikidest pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena, nagu on märgitud põhjenduses 196. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu on märgitud põhjendustes 98–162, järeldas ta, et HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine ei ole asjakohane, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid võrdselt, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Lisaks ilmneb, et HRVst Türgisse eksporditud peamiste toorainete impordihind on madalam kui muu impordi puhul. Pärast HRVst ja mitteturumajanduslikest riikidest Türgisse suunatud impordi väljajätmist oli komisjon seisukohal, et muudest kolmandatest riikidest pärit import oli endiselt representatiivne ning moodustas 43–100 % Türgisse suunatud impordi kogumahust.

(245)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele püüdis komisjon kindlaks määrata klaaskiust kanga tootmisel kasutatud toorainete moonutamata hinna eksportiva tootja tehasesse tarnimise tasandil. Selleks kohaldas ta iga päritoluriigi suhtes võrdlusriigi imporditollimaksu ja lisas impordihinnale omamaised transpordikulud. Kõigi toorainete omamaised transpordikulud prognoositi koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud kontrollitud andmete põhjal ning need ei sisaldu tabelis 1 esitatud võrdlusalustes.

(246)

Peamised jäätmed/jäägid, millest koostööd tegevad eksportivad tootjad teatasid, olid klaaskiudheide tootmisprotsessi käigus tekkinud jäägid. Eksportivad tootjad müüsid jääke omamaisel turul hinnaga, mis moodustas ligikaudu 15 % klaaskiudheide tootmiskuludest. Seega on jääkide moonutamata hind hinnangu järgi 15 % klaaskiudheide moonutamata hinnast.

(247)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikud andmed Türgi eri majandussektorite palkade kohta. Komisjon kasutas Türgi töötleva tööstuse 2016. aasta palgaandmeid majandustegevuse kategooria C.23 (Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) (89) kohta kooskõlas NACE Rev. 2 klassifikaatoriga (90). 2016. aasta keskmist väärtust kuu kohta kohandati nõuetekohaselt inflatsiooniga, kasutades omamaise tootja hinnaindeksit, (91) mille on avaldanud Türgi statistikaamet.

(248)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitsid üks eksportiv tootja ja CCCLA, et tabelis 1 toodud tööjõukulude võrdlusaluse väärtus ei ole realistlik. 16. jaanuaril 2020 toimunud ärakuulamisel selgitas komisjon, et järelduste teatavakstegemise ülddokument sisaldas ilmselget viga seoses tööjõukulude mõõtühikuga, st „CNY/kg“ mõõtühiku „CNY/tund“ asemel. Toimikusse lisatud 19. detsembri 2019. aasta teates, mis sisaldas arvutusi kõigi tabelis 1 märgitud võrdlusaluste, sealhulgas tööjõukulude kohta, oli märgitud õige mõõtühik, st „CNY/tund“.

(249)

Elektrienergia ja maagaasi võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Türgi statistikaameti korrapärastes pressiteadetes avaldatud elektrienergia ja gaasi hindade (92) statistikat. Sellest statistikast kasutas komisjon tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia ja gaasi hinna andmeid uurimisperioodi hõlmavas vastavas tarbimisvahemikus suhtes kuruș/kWh.

(250)

Elektrienergia moonutamata kulud on tabelis 1 esitatud vahemikuna, sest eri tarbijatele kehtivad erinevad tariifid, olenevalt nende tarbimisest.

(251)

Valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmistegurite suure arvu tõttu rühmitati mõned toorained, mille osakaal eksportiva tootja tootmise kogukuludest ja toote kontrollnumbrite tasandil oli väga väike, kulumaterjalide hulka.

(252)

Komisjon arvutas kulumaterjalide protsendi toorainete kogukulust ja kohaldas seda protsenti tooraine ümberarvutatud kulude suhtes, kui kasutas kindlaksmääratud moonutamata hindu.

(253)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist palusid üks eksportiv tootja ja CCCLA komisjonil avalikustada tabelis 1 esitatud võrdlusaluste arvutamise metoodika.

(254)

16. jaanuaril 2020 toimunud ärakuulamisel juhtis komisjon nende isikute tähelepanu sellele, et lõplike järelduste teatavakstegemise päeval ehk 19. detsembril 2019 lisati uurimise mittekonfidentsiaalsesse toimikusse teade, milles selgitati tabelis 1 esitatud võrdlusaluste arvutamise metoodikat. Kõiki huvitatud isikuid teavitati uuest toimikusse lisatud dokumendist lõplike järelduste teatavakstegemise päeval veebiplatvormi TRON vahendusel automaatselt. Kuna palutud teave oli pooltele juba kättesaadav, ei olnud täiendav avalikustamine vajalik.

(255)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsendina eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati tootmise moonutamata tootmiskulude suhtes.

(256)

Nagu on teatatud 2019. aasta septembri teates ja märgitud põhjenduses 185, kasutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks Türgi Sisecami kontserni keemiaharu 2018. aasta finantsandmeid.

(257)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis Yuntianhua kontsern, et komisjon ei leidnud kontserni müügi-, üld- ja halduskuludes moonutusi ja seega jättis ebaõigelt arvesse võtmata tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud, mille äriühing oli artikli 2 lõike 6a punkti a alusel esitanud. Äriühing väitis, et tegelike müügi-, üld- ja halduskulude kasutamine oleks kooskõlas jäätmete/jääkide, kulumaterjalide ja üldkulude võrdlusaluse kindlakstegemiseks kasutatava metoodikaga, mille puhul kasutataks äriühingu väitel tegelike väärtuste ja tegelike kulude suhtarvu. Samuti väitis äriühing, et see metoodika oleks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmanda taandega, mis käsitleb kindlaks tehtud ja moonutamata tegelike kulude kasutamist.

(258)

Esmalt märgib komisjon, et vastupidiselt selle eksportiva tootja arusaamale ei käsitletud jäätmete/jääkide, kulumaterjalide ja üldkuludega seotud kulusid moonutamatutena kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmanda taandega. Nagu on selgitatud põhjendustes 251–255 ja kõnealustele eksportivatele tootjatele eraldi avalikustatud teabes, väljendati kulumaterjalide ja üldkulude kohta arvutatud suhtarvud, mis põhinesid eksportiva tootja tegelikel kuludel, seejärel moonutamata kuludena võrdlusriigis. Seda metoodikat rakendati seetõttu, et kättesaadavad andmed ei sisaldanud teavet üldkulude kohta, ning arvestades kulumaterjalide piiratud mõju üldistele kuludele. Mis puudutab jäätmeid/jääke, liigitati need nendes äriühingutes, kus need moodustasid tootmise kogukuludest üksnes tühise osa, kulumaterjalide hulka, nagu on selgitatud põhjenduses 251. Muul juhul kasutas komisjon tabelis 1 ja põhjenduses 246 loetletud võrdlusaluseid.

(259)

Samuti märkis komisjon, et pärast eksportivas riigis oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemist kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b viidatakse iga eksportiva tootja puhul normaalväärtuse arvutamisel moonutamata hindadele või võrdlusalustele asjakohases võrdlusriigis kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga a. Komisjon rõhutas, et selles sättes nõutakse ühtlasi sõnaselgelt, et arvutatud normaalväärtus peab hõlmama ka põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat sobivas võrdlusriigis. Pärast eksportivas riigis uurimisalust toodet mõjutavate oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemist ei saanud komisjon enam kasutada üksikute eksportivate tootjate tegelikke haldus-, müügi- ja üldkulusid, kuna need osutusid moonutatuteks. Samuti ei suutnud eksportiv tootja seda väidet õiguslikult piisavalt põhjendada. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(260)

Arvestusliku normaalväärtuse arvutamiseks tegi komisjon järgmist.

(261)

Esiteks tegi komisjon kindlaks klaaskiust kanga moonutamata tootmiskulud. Ta kohaldas moonutamata ühikukulusid iga koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegelikule tarbimisele.

(262)

Teiseks lisas komisjon klaaskiust kanga moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulud, mis määrati kindlaks põhjenduses 255 kirjeldatud viisil, et selgitada välja moonutamata tootmiskulud.

(263)

Viimaseks kohaldas komisjon moonutamata tootmiskulude suhtes, mis tehti kindlaks põhjenduses 261 kirjeldatud viisil, Türgi Sisecami kontserni keemiaharu 2018. aasta müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, nagu on selgitatud põhjenduses 185.

(264)

Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskuludele olid müügi-, üld- ja halduskulud 20,57 %.

(265)

Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskuludele oli kasum 39,26 %.

(266)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(267)

Nagu on selgitatud põhjendustes 68–87, otsustas komisjon CNBMi kontserni kuuluvate eksportivate tootjate Henghsi ja Jushi puhul kasutada normaalväärtuse arvutamisel kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1.

(268)

Nagu on selgitatud põhjendustes 275 ja 276, otsustas komisjon konkreetselt Hengshi puhul erandkorras aktsepteerida põhjenduses 3 märgitud subsiidiumivastase uurimise raames kasutatud toote kontrollnumbrit alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavate faktidena. Kuid normaalväärtuse aluseks ei saanud olla äriühingu enda andmed, sest leiti, et need ei ole õiged, nagu on selgitatud põhjendustes 75–83. Seetõttu kasutati mõlema eksportiva tootja, st Jushi ja Hengshi puhul nende normaalväärtuse kindlaksmääramiseks normaalväärtust toote kontrollnumbri kohta või nende valimisse kaasatud koostööd tegevate (vertikaalselt või mittevertikaalselt integreeritud) eksportivate tootjate toote kontrollnumbrite kohta, kellel on sarnased tootmisprotsessid. Kui koostööd tegeval valimisse kaasatud sarnase tootmisprotsessiga eksportival tootjal puudus vastav toote kontrollnumber, kasutati teise, teistsuguse tootmisprotsessiga koostööd tegeva eksportiva tootja andmeid. Kui kummalgi koostööd tegeval eksportival tootjal ei olnud vastavat toote kontrollnumbrit, kasutati valimisse kaasatud koostööd tegevate sarnase tootmisprotsessiga eksportivate tootjate kõige sarnasemat kontrollnumbrit. Komisjon ei saanud märkusi üheltki huvitatud isikult.

(269)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsern eksportis liitu kas otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu, kes tegutsevad kas eksportija või importijana.

(270)

Ekspordihind oli otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja seotud kauplejate kaudu toimunud müügi puhul vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(271)

Seotud importijate kaudu toimunud müügi puhul tugineti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 ekspordihinna arvutamisel hinnale, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Sel juhul korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning mõistliku kasumi põhjal.

(272)

Uurimises tegi koostööd ainult üks sõltumatu kaupleja, kes importis uurimisperioodil klaaskiust kangast vaid väikestes kogustes. Seetõttu ei peetud tema kasumimarginaali representatiivseks. Muu teabe puudumise tõttu hinnati, et klaaskiust kanga majandusharus tegutseva iseseisva kaupleja kasumimarginaal on 5 %.

(273)

Nagu on märgitud põhjendustes 75–84, ei teinud üks CNBMi kontserni kuuluv eksportiv tootja uurimises koostööd ja komisjon otsustas kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 määrata ekspordihinna kindlaks kättesaadavate faktide põhjal.

(274)

Oma märkustes alusmääruse artikli 18 kohaldamise kohta palus eksportiv tootja, et komisjon kasutaks ekspordihinna puhul põhjenduses 3 nimetatud paralleelse subsiidiumivastase uurimise raames esitatud teavet (nimelt toote kontrollnumbreid).

(275)

Alusmääruse artikli 19 lõike 6 kohaselt kasutatakse saadud teavet siiski ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (93) artikli 29 lõikes 6 on sätestatud sama piirang. Seetõttu ei tohi dumpinguvastase uurimise või subsiidiumivastase uurimise raames kogutud andmeid kasutada muul eesmärgil kui see, milleks neid nõuti.

(276)

Käesoleval juhul viidi paralleelselt läbi kaks vaatlusaluse toote uurimist, millest üks algatati umbes kolm kuud varem. Hengshi palus konkreetselt, et subsiidiumivastase uurimise raames kogutud õiget teavet kasutataks käesolevas uurimises parima kättesaadava teabena. Hengshi loobus sõnaselgelt alusmääruse artikli 19 lõikes 6 ja määruse (EL) 2016/1037 artikli 29 lõikes 6 sätestatud tagatisest, mille kohaselt kasutatakse kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste käigus esitatud teavet üksnes sel eesmärgil, milleks see koguti. Lisaks ei kehtestanud komisjon käesoleval juhul ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid, nagu on märgitud põhjendustes 54–56, ning seetõttu võimaldas kahe uurimise ajastus koguda ja kontrollida enne lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist ekspordihinda käsitlevat teavet, mis esitati subsiidiumivastase uurimise käigus. Tänu sellele oli komisjonil erandkorras siiski piisavalt aega, et seda teavet käesolevas uurimises arvesse võtta, ilma et see mõjutaks teiste huvitatud isikute õigusi ja ohustaks komisjonisisest otsustusprotsessi. Seepärast otsustas komisjon erandkorras kasutada põhjenduses 3 nimetatud subsiidiumivastase uurimise raames kogutud toote kontrollnumbrite andmeid kättesaadavate faktidena kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1. Selle tulemusel arvutas ta ekspordihinna toote kontrollnumbrite kaupa eksportiva tootja enda andmete põhjal, kasutades põhjendustes 269–272 kirjeldatud metoodikat.

(277)

Ülejäänud kahe CNBMi kontserni eksportiva tootja puhul arvutati ekspordihind põhjendustes 269–272 märgitud viisil.

(278)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(279)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Koostööd tegeva äriühingu tegelike arvandmete põhjal tehti kohandusi seoses käitlemis-, veo-, pakendamis-, krediidi- ja pangatasude, tollimaksude, komisjonitasude ja impordimaksudega ning kaudsete maksudega. Artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus tehti ka seotud kauplejate kaudu toimunud müügi puhul. Leiti, et Hongkongis tegutsevate kauplejate ülesanded olid sarnased esindaja omadega. Need kauplejad otsisid kliente ja võtsid nendega ühendust. Nad vastutasid müügiprotsessi eest ja said teenuste eest hinnalisandit. Kohandus hõlmas kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ning 5 % suurust kasumit. Muu teabe puudumisel peeti sellist kasumimarginaali mõistlikuks.

(280)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis Yuntianhua kontsern, et tema ekspordihinna ja arvutatud normaalväärtuse võrdlus on ebaõiglane. Kontsern väitis, et ehkki komisjon tegi ekspordihinnale kohandusi seoses kõigi otseste müügikuludega, näiteks transpordikulude ja pangatasudega, sisaldasid Türgi Sisecami kontserni müügi-, üld- ja halduskulud, mida kasutati normaalväärtuse arvutamisel, eeldatavasti mõningaid otseseid müügikulusid, mis kanti Türgi siseturul, ning see tekitas ekspordihinna ja normaalväärtuse vahel asümmeetria.

(281)

Eksportiv tootja ei esitanud toetavaid tõendeid, mis oleksid näidanud, et normaalväärtuse arvutamisel kasutatavate müügi-, üld- ja halduskulude hulka loetakse otseseid müügikulusid või et kasutatud andmed ei ole representatiivsed.

(282)

Tuleb meenutada, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a nõutakse hõlpsasti kättesaadavate andmete kasutamist. Komisjon püüab tagada, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatav teave oleks parim teave, mis on avalikult kättesaadav, ning annab pooltele võimaluse esitada märkusi ja alternatiivseid andmeid, mida nad peavad representatiivsemaks. Selles konkreetses juhtumis tegi komisjon 2019. aasta septembri teates teatavaks müügi-, üld- ja halduskulud, mida ta kavatses kasutada, kuid märkusi ega üksikasjalikumaid alternatiivseid andmeid ta ei saanud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(283)

Sama eksportiv tootja väitis, et ehkki normaalväärtust kohandati tagastamatu ekspordikäibemaksu ulatuses, ei ole komisjon näidanud, et Türgi tootjatele kohaldatakse käibemaksu, mis võidakse siseturul müümise korral täielikult tagastada. Seetõttu on selline kohandamine ebaseaduslik.

(284)

Komisjon tegi kohanduse alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel seoses HRVst liitu toimuva ekspordi ja normaalväärtuse erineva kaudse maksustamisega ning välistas kaudsed maksud, näiteks käibemaksu. Vastupidiselt eksportiva tootja väitele ei pea komisjon näitama, et Türgi tootjatele kohaldatakse tegelikult käibemaksu, mis siseturul müümise korral võidakse täielikult tagastada, sest see ei oma tähtsust. Põhjendustes 260–266 märgitud viisil arvutatud normaalväärtus ei sisaldanud käibemaksu, kuna eksportiva riigi normaalväärtuse arvutamiseks kasutatakse võrdlusriigis kehtivaid moonutamata väärtusi pärast käibemaksuga maksustamist. Tegelik olukord, mis käsitleb siseturul müümise ja ekspordi käibemaksuga maksustamist, ilmneb eranditult HRVs. Uurimise tulemusena leiti, et HRVs kohaldatakse eksportivatele tootjatele ekspordil 17 % või 16 % suurust käibemaksu, kusjuures 5 % või 10 % sellest tagastatakse.

(285)

Seega kohandas komisjon nõuetekohaselt normaalväärtust kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga b seoses erineva kaudse maksustamisega (käesoleval juhul on ekspordimüügi käibemaks osaliselt tagastatav). Seepärast lükati see väide tagasi.

(286)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul iga liiki samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vastavat liiki vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(287)

Selle põhjal on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmine.

(288)

Nagu on selgitatud põhjenduses 43, ei teinud üks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsern, nimelt CNBMi kontsern koostööd. Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks määrata valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kaalutud keskmist dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Sellest tulenevalt määrati kõigi teiste valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal samal tasemel kui ainsa koostööd tegeva valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni (Yuntianhua kontsern) dumpingumarginaal.

(289)

Kõigi teiste HRV võimalike eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Arvestades eksportivate tootjate tihedat koostööd, mis hõlmab Eurostati impordistatistika põhjal kogu klaaskiust kanga eksporti Hiinast liitu, leidis komisjon, et dumpingu jääkmarginaali taseme kindlaksmääramiseks on representatiivne valimisse kaasatud eksportivate tootjate/eksportivate tootjate kontsernide dumpingumarginaalide seast kõrgeim, nimelt CNBMi kontserni oma.

(290)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

(291)

Uurimine näitas, et Egiptuses oli üks eksportivate tootjate rühm, kelle eksport moodustas uurimisperioodil 100 % koguekspordist. See koosnes kahest omavahel seotud eksportivast tootjast: Jushi Egypt for Fiberglass Industry S.A.E (Jushi Egypt) ja Hengshi Egypt Fiberglass Fabrics S.A.E. (Hengshi Egypt). Mõlemad äriühingud kuuluvad CNBMi kontserni ja tegid uurijatega koostööd.

(292)

Kaebuse esitaja väitis, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a peaks Egiptuse puhul normaalväärtuse arvutama moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal. Ta väitis, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b esines olulisi moonutusi järgmistel põhjustel: eksportivad tootjad asusid erimajandustsoonis, mis oli loodud Hiina valitsuse ja Egiptuse valitsuse vahel sõlmitud ametliku lepingu alusel ning mida haldas ja kontrollis Hiina valitsusasutus (China-Africa TEDA Investment Co. Ltd). Peale selle said mõlemad Egiptuses tegutsevad eksportivad tootjad kaebuse esitaja väitel olulisi riiklikke toetusi tänu sellele, et olid asutatud selles erimajandustsoonis.

(293)

Vastuseks sellele väitele teatasid mõlemad eksportivad tootjad, et süüdistused turumoonutuste kohta Egiptuses ei olnud esitatud kooskõlas alusmääruse nõuetega ning kui need vastu võetaks, rikuks see eksportivate tootjate kaitseõigusi. Konkreetsemalt väitsid eksportivad tootjad, et kaebus ei sisalda süüdistusi ega tõendeid selle kohta, et olulised moonutused oleksid mõjutanud Egiptuse majandust artikli 2 lõike 6a tähenduses. Samuti märkisid eksportivad tootjad, et igal juhul ei vastanud need süüdistused nõutavale tõendamise standardile, mis on alusmääruses oluliste moonutuste tõendamiseks ette nähtud.

(294)

Nagu tuleneb alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktidest d ja e, peaks kaebuse esitaja esitama kõik tõendid eksportivas riigis oluliste moonutuste esinemise kohta kaebuse esitamisel. Seejärel saab komisjon hinnata, kas esitatud tõendid on oluliste moonutuste kohta esitatud väite hindamiseks ning uurimise käigus asjakohaste järelduste tegemiseks tõepoolest piisavad.

(295)

Väide oluliste moonutuste esinemise kohta Egiptuses esitati aga mitu kuud pärast menetluse algatamisteate avaldamist, kui tähtaeg huvitatud pooltele esitatud küsimustikele vastamiseks oli möödunud ning andmete kogumine oli hilises uurimisjärgus.

(296)

Kokkuvõttes lükati taotlus kohaldada Egiptusele alusmääruse artikli 2 lõikest 6a tulenevat normaalväärtuse arvutamise metoodikat tagasi.

(297)

Kõigepealt uuris komisjon, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 2. Omamaist müüki käsitletakse tüüpilisena juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustab iga eksportiva tootja kohta uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu suunatud vaatlusaluse toote müügi mahust.

(298)

Sellel alusel tegi komisjon kindlaks, et Jushi Egypti samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli tüüpiline. Teisel eksportival tootjal, Hengshi Egyptil, omamaine müük puudus.

(299)

Seejärel tegi komisjon selle eksportiva tootja puhul, kelle üldine omamaine müük oli tüüpiline (Jushi Egypt), kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või väga sarnased liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(300)

Järgmisena uuris komisjon, kas selle eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(301)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, mil määral oli Jushi Egypti müük siseturu sõltumatutele tarbijatele uurimisperioodil kasumlik, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(302)

Normaalväärtuse aluseks oli tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui:

(303)

Normaalväärtus oli tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes nende tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

(304)

Nende tooteliikide kohta, mille puhul samasugust toodet siseturul ei müüdud, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(305)

Normaalväärtuse arvutamiseks lisati koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised tegurid:

(306)

Komisjon tegi esialgu kindlaks, et Jushi Egypti puhul olid kaheksast eksporditud tooteliigist viis identsed või väga sarnased siseturul tüüpilises koguses müüdud toodetega.

(307)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist vaidlustas Jushi Egypt selle, kuidas komisjon oli normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel arvesse võtnud eri liiki kliente. Pärast täiendavat analüüsi kinnitas komisjon, et Egiptuse siseturu eri tasanditel kauplemisel ei olnud müüja funktsioonides püsivaid ja selgeid erinevusi, mis oleksid õigustanud kliendiliikide eristamist. Seega nõustus komisjon äriühingu väitega ning arvutas marginaalid uuesti ilma kliendiliike eristamata. Seejärel korrigeeris komisjon ka Hengshi Egypti arvutatud normaalväärtust.

(308)

Jushi Egypti omamaise müügi analüüs iga (tüüpilise müügiga) tooteliigi kohta näitas, et üle 80 % omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind ületas tootmiskulusid. Seega arvutati nende tooteliikide puhul normaalväärtus uurimisperioodil toimunud omamaise kogumüügi kaalutud keskmise hinnana. Kui samasugust toodet siseturul ei müüdud, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 305.

(309)

Teine eksportiv tootja, Hengshi Egypt, müüs toodetud klaaskiust kanga üksnes välismaale ja seega omamaine müük puudus. Et samasugust toodet siseturul ei müüdud, arvutas komisjon seega normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3 ja artikli 2 lõikega 6.

(310)

Uurimisperioodi jooksul ostis Hengshi Egypt klaaskiust kanga peamise tooraine (klaaskiudheide) Jushi Egyptilt ja ühelt teiselt seotud tarnijalt.

(311)

Selles kontekstis väitsid eksportivad tootjad, et arvestades Jushi Egypti kasumit, mis saadi klaaskiudheide müügist Hengshi Egyptile, tuleks tehinguid käsitleda nii, nagu need oleksid tehtud turuhinnaga. Samuti viitasid tootjad senisele kohtupraktikale, (94) mille põhjal tuleb reeglina kasutada uurimisaluse äriühingu aruannetes olevaid andmeid ning neid andmeid võib kohandada või asendada ainult erandkorras. Ühtlasi viitasid nad moonutavate riiklike meetmete puudumisele, asjaolule, et Hengshi Egypti dokumentides olid tootmiskulud kajastatud õigesti, ja sellele, et Hengshi Egypti tootmiskulude kindlakstegemiseks ja seejärel normaalväärtuse arvutamiseks tuleks kasutada neid dokumente.

(312)

Vastupidiselt eksportivate tootjate väitele leiti, et hinnad, millega Hengshi Egypt ostis Jushi Egyptilt klaaskiudheiet, ei vastanud turutingimustele, sest need olid pidevalt ja märkimisväärselt madalamad hindadest, mida Jushi Egypt küsis sama toote eest sõltumatutelt klientidelt Egiptuse siseturul. Arvestades nende hindade olulist erinevust tegi komisjon järelduse, et Hengshi Egyptilt Jushi Egyptile makstud hindu ei saa käsitleda turutingimustel olevatena. Hoolimata asjaolust, et hinnad olid kasumlikud, ei kajastanud need Egiptuses kehtivaid turuhindu ning kui need ettevõtjad ei oleks olnud omavahel seotud, oleks Hengshi Egypt maksnud klaaskiudheide eest palju suuremat hinda. Peale selle leiti, et viide moonutavatele riiklikele meetmete puudumisele toorainehindade kehtestamisel ei ole asjakohane, kuna selles juhtumis on otsustava tähtsusega analüüs, kas tehing on tehtud turutingimustel.

(313)

Vastuses lõplikele järeldustele kordasid Jushi/Hengshi Egypt oma väidet, et hinnad, millega Hengshi Egypt ostis Jushi Egyptilt klaaskiudheiet, vastasid turutingimustele, ning väitis, et müük seotud isikute vahel andis sellised kasumimarginaalid, mis on võrreldavad taotletava kasumiga, mille kaebuse esitaja on kaebuses nimetanud piisavaks, et „tegutseda turul pikka aega jätkusuutlikult“. Komisjon märkis, et taotletav kasum on selline kasum, mida liidu tootmisharu võib liidu turul dumpinguhinnaga impordi puudumisel mõistlikult saavutada, ning seega ei ole see sobiv võrdlusalus selle hindamiseks, kas seotud isikute vahel kokkulepitud hind vastab turutingimustele. Sellisel hindamisel seisneb asjakohane kriteerium hinnatasemes, mida võib saavutada Egiptuses omavahelise seose puudumisel. Uurimine näitas, et Egiptuse turu hinnad olidki kõrgemad (ja kasumid suuremad) kui hinnad ja kasumid nende omavahel seotud äriühingute vahelistes tehingutes.

(314)

Eeltoodut arvestades ja põhjenduses 312 esitatud põhjustel lükati tagasi väide, et saavutatud kasumitaseme tõttu vastasid hinnad turutingimustele.

(315)

Samuti väitsid Jushi/Hengshi Egypt, et komisjoni metoodika, mida on kirjeldatud põhjendustes 309–311, rikub alusmääruse artikli 2 lõiget 5, mida tuleks tõlgendada kitsalt, viidates ka liidu kohtute ja WTO praktikale. Jushi/Hengshi Egypti sõnul ei saa Hengshi Egypti ja Jushi Egypti vahel kehtivat klaaskiudheide ostuhinda jätta arvestamata lihtsalt seetõttu, et see ei vasta turutingimustele. Jushi/Hengshi Egypt väitsid, et komisjon peab ühtlasi näitama, mil määral ei kajasta Hengshi Egypti dokumendid asjakohaselt klaaskiust kanga tootmise ja müügiga seotud kulusid.

(316)

Komisjon ei ole selle tõlgendusega nõus ning leiab, et ükski Jushi/Hengshi Egypti tsiteeritud lahenditest ei muuda komisjoni praeguses juhtumis tehtud järeldusi kehtetuks. Õigupoolest on WTO organid (95) järjepidevalt otsustanud, et eksportivate tootjate dokumendid ei pruugi asjakohaselt kajastada vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid, kui näiteks tootja kuulub äriühingute kontserni (nagu on olukord Jushi ja Hengshi Egypti puhul) ning kui vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud sisendeid hõlmavad tehingud ei vasta turutingimustele. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(317)

Edasi väitsid Jushi/Hengshi Egypt kohtupraktikale (96) viidates, et komisjoni metoodika selle otsustamiseks, kas klaaskiudheide ostuhind vastas turutingimustele, oli ebaõige. Jushi/Hengshi Egypt väitsid, et komisjon ei võrrelnud võrreldavaid hindu ja et komisjon oleks pidanud arvesse võtma kõiki kõnealuse müügiga seotud asjakohaseid tegureid, täpsemalt: i) tarnetingimusi; ii) toorainele kehtestatud imporditollimakse; iii) võrreldamatuid koguseid; iv) Jushi Egypti hinnakujunduspõhimõtteid seotud tehingute puhul.

(318)

Pärast toimiku materjalide uuesti läbivaatamist nõustus komisjon nõudmisega teha tarnetingimuste erinevustest tulenevaid kohandusi ning lahutas klaaskiudheide müügihinnast vajaduse korral transpordikulud. Transpordikulude suurus määrati hinnanguliselt klaaskiust kanga tegelike, komisjoni kontrollitud transpordikulude põhjal.

(319)

Pärast täiendavate lõplike järelduste teatavakstegemist väitsid Jushi/Hengshi Egypt, et peale transpordikulude tuleb maha arvata ka laenukulud. Mis puudutab taotletud laenukulude korrigeerimist, siis selline müüja kulu on õigupoolest vabal turul turutingimustel tehtavate tehingute lahutamatu osa. Seepärast on komisjon sunnitud selle väite tagasi lükkama.

(320)

Mis puudutab imporditollimakse, siis võtmata seisukohta selle osas, kas praeguses olukorras oleks kohandamine õigustatud, puuduvad toimikus tõendid selle kohta, et Jushi Egypt oleks maksnud tollimakse või Egiptuse ametiasutused neid kogunud. Äriühing ei esitanud oma esildises mingeid tõendeid selle kohta, et ta on need tollimaksud tasunud, ning õigupoolest väitis, et tollimaks oleks „tavaliselt kohaldatav“ ja „et Jushi Egypt peaks [seda] maksma“. Mis puudutab koguseid, siis ei suutnud äriühingud esitada tõendeid üldiselt kohaldatavatest allahindluse põhimõtetest, mis toetaks nende väidet, et hinnaerinevus seotud isikute ja sõltumatute klientide vahel on tingitud koguselistest allahindlustest. Õigupoolest nähtub ainsast äriühingu esitatud dokumendist, et hind, mida Jushi Egypt Hengshi Egyptilt nõudis, põhineb keskmisel hinnal, mida Jushi Egypt nõudis sõltumatutelt klientidelt aasta varem, millele lisandus teatav protsent olenevalt heide liigist. Siiski näitavad turul valitsev tegelikkus ning märkimisväärne erinevus Hengshi Egyptile ja sõltumatutele klientidele kehtestatud hindades, et Jushi Egypt ei ole eelnimetatud hinnakujunduspõhimõtteid rakendanud. Selle tagajärjel ei kajastanud Jushi Egypti hinnakujunduspõhimõtted tegelikke seotud isiku (Hengshi Egypti) makstud hindu. Seepärast lükati tagasi nõuded, et klaaskiudheide müügihinda tuleks nende elementidega kohandada.

(321)

Samamoodi teatas Egiptuse valitsus pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, et kui hinnatakse, kas eksportijate dokumendid vastavad turutingimustele, on hind vaid üks tehingu tingimustest ning lõplikud järeldused ei sisaldanud ühtegi tõendit selle kohta, et komisjon oleks arvesse võtnud kõnealuste tehingute muid tingimusi. Samuti väitis Egiptuse valitsus, et komisjon tegutses vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 esimese lausega, jättes arvesse võtmata kuluandmed, mis vastasid kahele selles artiklis sätestatud nõudele, nimelt „kooskõlas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega“ ja põhjendatult kajastavad kulusid“.

(322)

Nagu on märgitud põhjendustes 318 ja 319, tegi komisjon kohandusi transporditasu puhul. Selle juhtumi asjaolude põhjal tegi ta aga kindlaks, et teiste elementide puhul ei ole kohandamine õigustatud ja seega ei olnud need olulised selle hindamisel, kas hinnad vastasid turutingimustele. Samuti, nagu on märgitud põhjenduses 312, leidis komisjon, et hinnad, millega Hengshi Egypt ostis Jushi Egyptilt klaaskiudheiet, olid isegi pärast kohandusi pidevalt ja märkimisväärselt madalamad hindadest, mida Jushi Egypt küsis sama toote eest sõltumatutelt klientidelt Egiptuse siseturul. Arvestades nende hindade olulist erinevust tegi komisjon järelduse, et neid hindu ei saa käsitleda turutingimustel olevatena. Seetõttu järeldas komisjon, et need ei kajastanud põhjendatult vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5, mis on sõnastatud samamoodi nagu WTO dumpinguvastase lepingu artikkel 2.2.1.1. Seepärast lükati mõlemad väited tagasi.

(323)

Lisaks väitsid Jushi/Hengshi Egypt, et kui võetaks arvesse klaaskiudheide äriühingusiseseid tootekoode, ei oleks siseturul seotud isikutele müüdud koguste ja sõltumatutele klientidele müüdud koguste võrdluse tulemus tüüpiline. Selle asemel tegid Jushi/Hengshi Egypt ettepaneku lähtuda võrdlemisel toote kontrollnumbri ülesehitusest, nagu tegi komisjon ühes teises dumpinguvastases uurimises, mis hõlmas Bahreinist ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiust tooteid (97). Äriühingud väitsid, et selline lähenemine annaks tüüpilisema tulemuse. Samuti väitsid nad, et kuna toote kontrollnumbreid peeti dumpingu ja kahjumarginaali arvutamiseks piisavaks, tuleks neid pidada asjakohaseks ka selleks, et võrrelda klaaskiudheide hindu, mida Jushi Egypt nõuab ühelt poolt Hengshi Egyptilt ja teiselt poolt sõltumatutelt klientidelt siseturul.

(324)

Komisjoni kohaldatav metoodika võimaldas võrrelda Hengshi Egyptile ja sõltumatutele klientidele tehtud müüki täpselt kattuvate toodetele kehtestatud sisekoodide põhjal, millega sai täpselt võrrelda asjakohaseid tooteliike, mis kumbagi liiki klientidele müüdi. Jushi/Hengshi Egypt ei näidanud, kuidas annaks muuks otstarbeks loodud toote kontrollnumbrite alusel võrdlemine sobivama tulemuse kui see, mis saadakse täpselt sama toote hinnavõrdlusel. Õigupoolest tegi komisjon järelduse, et Jushi/Hengshi Egypti väljapakutud alternatiivne metoodika tooks kaasa ebatäpsema tulemuse, ja lükkas väite tagasi.

(325)

Sellest tulenevalt kinnitas komisjon tähelepanekut, et äriühingu raamatupidamises kajastatud klaaskiudheide hind ei kajastanud põhjendatult Hengshi Egypti kulusid seoses klaaskiust kanga tootmisega. Seega tuli kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5 normaalväärtuse arvutamisel kulusid kohandada selliste hindade tasemele, mida küsiti sõltumatutelt klientidelt siseturul.

(326)

Nagu mainitud põhjenduses 548, tegi komisjon 10. veebruaril 2020 teatavaks täiendavad lõplikud järeldused ja kutsus äriühinguid üles selle lisateabe sisu kohta märkusi esitama. 13. veebruaril 2020 esitasid Jushi/Hengshi Egypt oma märkused, mis ei olnud siiski täiendavate lõplike järelduste sisuga seotud. Selle asemel kordasid need äriühingud, et vaidlustavad komisjoni metoodika Hengshi normaalväärtuse arvutamisel, korrates eelkõige väiteid, millega komisjon ei olnud nõustunud.

(327)

Komisjon rõhutab, et see esildis, milles viidati äriühingule järelduste teatavakstegemise ülddokumendis esitatud teabele, laekus pärast lõplike järelduste kohta märkuste esitamise tähtaega (mis oli 9. jaanuar 2020). Igal juhul otsustas komisjon neid selles määruses käsitleda.

(328)

Esiteks väitsid Jushi/Hengshi, et nad moodustavad ühe majandusüksuse, kuna nende toodetavad tooted ei kattu ja nad asuvad samas tsoonis. Teiseks teatasid nad, et komisjon rikub alusmääruse artikli 2 lõiget 5, kuna see säte ei võimalda komisjonil kontrollida vastavust turutingimustele. Nad viitasid mitmele vaekogu ja apellatsioonikogu aruandele, mis seda väidet väidetavalt kinnitavad. Ärakuulamisel teatasid äriühingute esindajad, et kasumit ei saa kuluna käsitleda. Viimaks kordasid nad oma väiteid, et kui komisjon kasutas klaaskiudheide turuhinda Egiptuses (tuginedes Jushi sõltumatule müügile Egiptuse turul), arvestas ta klaaskiudheide müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit kahekordselt.

(329)

Mis puudutab esimest väidet, siis saab komisjon vaadelda äriühinguid ühe majandusüksusena üksnes juhul, kui toimikus olevad andmed näitavad, et nad tegutsevad kõigis aspektides koos. Kui muud elemendid puuduvad, ei viita asukoht ja tootmise liigid sellele, et äriühingud tegutseksid ühe majandusüksusena. Seega jääb komisjon seisukohale, et ehkki Jushi ja Hengshi kuuluvad samasse kontserni, näitavad toimikus olevad tõendid, et need kaks äriühingut tegutsevad teineteisest sõltumatult ja seega ei saa neid käsitleda ühe majandusüksusena.

(330)

Mis puudutab teist väidet, siis sätestab alusmääruse artikli 2 lõige 5, et kui uurimisaluse toote valmistamise ja müügiga seotud kulud ei kajastu mõistlikult asjaomase osapoole dokumentides, tuleb neid kohandada. Komisjon leiab, et kui siirdehind ei vasta turutingimustele, võib hinnata, et see ei kajasta uurimisaluse toote valmistamise seotud kulusid mõistlikult. Seda arusaama kinnitas WTO apellatsioonikogu (98). WTO kohtupraktika, mille Jushi/Hengshi oma esildises (99) kontekstist välja rebisid, õigupoolest toetab komisjoni praeguses juhtumis tehtud tõlgendust. Tõepoolest on WTO organid selles kontekstis kinnitanud, et üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega kooskõlas olevad dokumendid ei pruugi siiski asjakohaselt kajastada vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid, kui näiteks uurimisalune eksportija või tootja kuulub äriühingute kontserni, kus teatavate vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud sisendite kulud on jaotatud eri äriühingute dokumentide vahel, või kui selliseid sisendeid hõlmavad tehingud ei vasta turutingimustele. Praegu on tegemist just sellise juhtumiga.

(331)

Tundub, et need eksportivad tootjad saavad valesti aru ka alusmääruse artikli 2 lõikes 5 sätestatud kulude kontseptsioonist. Selle all mõeldakse uurimisaluse toote tootja kulusid (mitte sisendi tootja kulusid). Ostja vaatenurgast on müüja kasum kulu, mis sisaldub sisendi eest makstud hinnas. Komisjon hindas õigesti seda, kas Hengshi dokumendid kajastavad klaaskiust kanga tootmisega seotud kulusid mõistlikult, ning leidis, et klaaskiudheide ostmisel tasutud siirdehinnad olid oluliselt väiksemad kui samade tooteliikide turuhinnad Egiptuses, teisisõnu ei vastanud need turutingimustele. Selle tulemusena kohandas komisjon klaaskiudheide kulu nende hindade põhjal, mida Jushi küsis sõltumatutelt klientidelt Egiptuse turul.

(332)

Viimaks on topeltarvestust puudutavale väitele täielikult vastatud selle määruse põhjendustes 337–345.

(333)

Mis puudutab klaaskiudheide ostmist teiselt seotud tarnijalt, siis ei müünud see tarnija klaaskiudheiet Egiptuses asuvatele sõltumatutele klientidele. Seetõttu võrdles komisjon sellelt tarnijalt ostetud klaaskiudheide hindu hindadega, mida Jushi Egypt küsis sõltumatutelt isikutelt siseturul. Selle tulemusena leiti, et Hengshi Egypti teiselt seotud tarnijalt ostetud klaaskiudheide hind oli kooskõlas Egiptuse avatud siseturul valitsevate hindadega, ning seega käsitleti selliseid klaaskiudheide oste turutingimusele vastavaks.

(334)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul võeti aluseks Egiptuse teise eksportiva tootja Jushi Egypti samasuguse toote omamaine müük uurimisperioodil tavapärases kaubandustegevuses ja algselt samal kaubandustasandil (st üksnes lõppkasutajatele), kuna Hengshi Egyptil omamaine müük puudus.

(335)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitsid Jushi/Hengshi Egypt, et komisjoni meetod, mille kohaselt kasutatakse Hengshi Egypti normaalväärtuse arvutamiseks üksnes Jushi Egypti lõppkasutajatele toimunud müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, ei ole kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6 ja faktilised asjaolud seda ei toeta. Nagu on märgitud põhjenduses 306, ei olnud tõepoolest mingeid tõendeid selle kohta, nagu esineks müüja funktsioonides Egiptuse siseturu eri tasanditel kauplemisel püsivaid ja selgeid erinevusi, mis oleksid õigustanud kliendiliikide eristamist. Seega kasutatakse Hengshi Egypti normaalväärtuse arvutamisel Jushi Egypti müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mis on seotud omamaise müügiga kõigis müügikanalites tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(336)

Hengshi Egypt väitis, et Jushi Egypti klaaskiudheide müügist saadud kasum tuleb Hengshi Egypti normaalväärtuse arvutamisel maha arvata. Ta tugines selle väite puhul asjaoludele, et i) need äriühingud moodustavad ühe majandusüksuse ning ii) Jushi Egypti saadud kasumi kaasaarvamine normaalväärtuse ja tootmiskulude arvutamisel tooks kaasa topeltarvestuse.

(337)

Komisjon leiab, et need kaks Egiptuse eksportivat tootjat ei moodusta üht majandusüksust (olgugi et nad kuuluvad samasse ettevõtjate kontserni, CNBMi kontserni), kuna nad on eraldiseisvad üksused, kes on eraldi juriidilised isikud ning kelle tootmis- ja müügitegevus on teisest sõltumatu.

(338)

Peale selle kohandati normaalväärtuse arvutamisel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5 Hengshi Egypti tootmiskulusid, et need kajastaksid kehtivaid turutingimustele vastavaid turuhindu (millega sisuliselt jäeti arvestamata klaaskiudheide müük teineteisega seotud osapoolte vahel). Veelgi enam: kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6 põhineb kasumimarginaal, mille alusel arvutatakse normaalväärtus, samasuguse toote (ehk klaaskiust kanga, mitte klaaskiudheide) omamaisel müügil sõltumatutele klientidele siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus. See kasumimarginaal kajastab ka seda, millist kasumi taset on tootjal võimalik klaaskiust kanga müügist Egiptuse turul saada. Seetõttu lükati eelmises põhjenduses kirjeldatud väide tagasi.

(339)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordasid Jushi/Hengshi Egypt väidet, et Hengshi Egypti kohta arvutatud normaalväärtus oli kunstlikult paisutatud seoses Jushi Egypti klaaskiudheide müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi topeltarvestusega. Äriühingud viitasid kahele varasemale dumpinguvastasele uurimisele, milles komisjon lahutas ühel juhul müügi-, üld- ja halduskulud pooltoodete müügitulust ja teisel juhul müügi-, üld- ja halduskulud tooraine tarnija müügitulust, (100) väites, et nende juhtumite asjaolud olid võrreldavad praeguse uurimise faktiliste asjaoludega. Seepärast väitsid äriühingud, et kooskõlas varasemate juhtumitega peaks komisjon Jushi Egypti klaaskiudheidega seotud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi maha arvama Hengshi Egypti klaaskiust kanga normaalväärtuse arvutamiseks kasutatavatest müügi-, üld- ja halduskuludest ning kasumist.

(340)

Jushi/Hengshi Egypti viidatud juhtumite faktilised asjaolud erinevad siiski praeguse uurimise faktilistest asjaoludest. Ühes juhtumis ei kerkinud see küsimus mitte alusmääruse artikli 2 lõike 6 alusel normaalväärtuse arvutamisel, vaid selle kindlakstegemisel, kas omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, võttes arvesse kõnealuse äriühingu kogukulusid. Selles juhtumis müüsid mõlemad asjaomased seotud äriühingud uurimisalust toodet siseturul ning seetõttu olid mõlema äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum seotud uurimisaluse toote müügiga, praeguses uurimises aga sellega tegemist ei ole.

(341)

Praeguses uurimises kasutati Hengshi Egypti klaaskiust kanga tootmise kulude väljaselgitamiseks klaaskiudheide hinda vabaturul. See hind sisaldas (klaaskiudheide müügiga seotud) müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ning moodustas Hengshi Egypti jaoks klaaskiust kanga tootmise kogukulu. Samas ei sisaldanud see Hengshi Egypti klaaskiust kanga omamaise müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, kuna äriühing klaaskiust kangast siseturul ei müünud. Normaalväärtuse arvutamiseks lisati tootmiskuludele kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6 põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa. See põhjendatud summa kajastas Egiptuse turul müüdud klaaskiust kangaga seotud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(342)

Mis puudutab teist Jushi/Hengshi Egypti viidatud uurimist, siis lükati tagasi asjaomaste eksportivate tootjate väide, st nõudmine arvata tooraine tarnijate müügi-, üld- ja halduskulud eksportiva tootja tootmiskuludest maha, põhjendades seda sellega, et „iga toormaterjali ostul makstud hind sisaldab teatavat hulka müügi-, üld- ja halduskulusid, kuid need on tarnija kulud ning mitte kõnealuse eksportija müügi-, üld- ja halduskulud“. Sama kehtis praeguses juhtumis.

(343)

Eeltoodut arvestades ei saa neid pretsedente vaadelda nii, nagu need toetaksid eksportiva tootja väidet, et praegune juhtum ei ole varasemate uurimistega kooskõlas.

(344)

Lisaks väitsid Jushi/Hengshi Egypt, et Jushi Egypt on integreeritud tootja, kes toodab klaaskiudheiet edasise klaaskiust kangaks töötlemise otstarbel, ning seetõttu sisaldab selle klaaskiust kanga müük ka klaaskiudheide tootmisega seotud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Seetõttu väitsid Jushi/Hengshi Egypt, et Jushi Egypti klaaskiust kanga müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskuludest ning kasumist tuleb klaaskiudheidega väidetavalt seotud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum maha arvata ning lisada need kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6 normaalväärtuse arvutamisel Hengshi Egypti klaaskiust kanga tootmiskuludele. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitas sarnase väite ka Egiptuse valitsus.

(345)

Komisjon märkis, et kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude igasugune kajastamine klaaskiust kanga asemel seoses klaaskiudheidega oleks puhtspekulatiivne, kuna kasum ning müügi-, üld- ja halduskulud on seotud vaadeldava toote müügiga ja neid ei saa seostada nende tootmisel kasutatud eelnevate sisenditega. Seega ei tohiks müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, mida äriühing on kajastanud seoses klaaskiust kanga müügiga, sisaldada ühegi teise tootega seotud kulusid. Lisaks sellele eristab Jushi Egypt ise oma raamatupidamisdokumentides selgelt iga tegevusharu, st klaaskiust kanga ja muude toodetega seoses teenitud tulusid ja kantud kulusid. Kui nende äriühingute väide vastaks tõele, langeks tegelikult kahtluse alla Jushi Egypti uurimisalusele tootele kulude määramiseks kasutatava metoodika usaldusväärsus praeguses uurimises.

(346)

Seetõttu leiti, et väide, nagu oleks Jushi Egypti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum seoses klaaskiust kangaga sisaldanud ka klaaskiudheidega seotud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ning seega arvestati klaaskiudheide müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit normaalväärtuse arvutamisel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6 kahekordselt, on faktiliselt ebaõige, ning see lükati seetõttu tagasi.

(347)

Samuti leidis Egiptuse valitsus, et Hengshi Egypti normaalväärtuse arvutamise meetod tõi endaga kaasa kontserni jaoks arvutatud dumpingumarginaali suurenemise. Egiptuse valitsuse sõnul leidis komisjon, et need kaks tootjat ei moodusta üht majandusüksust, ning jättis samal ajal arvesse võtmata ühelt üksuselt teisele müüdud klaaskiudheide hinnad põhjendusega, et need kaks üksust on teineteisega seotud. Sellega seoses viitas ta varasemale praktikale, milles arvati maha ühe majandusüksuse moodustavate äriühingute vaheline kasum.

(348)

Siiski ei tähenda asjaolu, et Jushi Egypt ja Hengshi Egypt kuuluvad samasse kontserni ja on teineteisega seotud, et nad moodustaksid ühe majandusüksuse. Nagu on selgitatud põhjenduses 329, on need äriühingud eraldiseisvad üksused, kes on eraldi juriidilised isikud ning kelle tootmis- ja müügitegevus on teisest sõltumatu. Neid faktilisi asjaolusid ei ole asjaomased äriühingud kordagi vaidlustanud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(349)

Koostööd teinud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või väljaspool liitu asuvate seotud kauplejate või liidus asuvate seotud importijate kaudu.

(350)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele või kauplejana tegutseva seotud äriühingu kaudu, oli ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(351)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas liidus asuvate seotud importijate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(352)

Uurimise käigus tegi koostööd ainult üks sõltumatu kaupleja. Kuna ta importis uurimisperioodil klaaskiust kangast üksnes tühises koguses, ei käsitletud tema kasumimarginaali tüüpilisena. Muu teabe puudumise tõttu hinnati, et klaaskiust kanga majandusharus tegutseva iseseisva kaupleja kasumimarginaal on 5 %.

(353)

Komisjon võrdles kahe koostööd tegeva eksportiva tootja normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade tasemel.

(354)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Praegusel juhul kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, krediidikulusid ning pangakulusid.

(355)

Peale selle eksportisid mõlemad koostööd tegevad tootjad uurimisperioodil liitu klaaskiust kangast väljaspool liitu, Hongkongis asuvate seotud kauplejate vahendusel. Hongkongis asuvad kauplejad otsisid kliente ja võtsid nendega ühendust. Samuti vastutasid nad müügiprotsessi eest ja said teenuste eest hinnalisandit. Seega leidis komisjon, et nende kauplejate ülesanded olid sarnased esindaja omadega. Seetõttu kohandati artikli 2 lõike 10 punkti i alusel ka nende seotud kauplejate kaudu tehtud müügi andmeid. Kohandamine seisnes nende kauplevate äriühingute müügi-, üld- ja halduskulude ning 5 % kasumi mahaarvamises. Muu teabe puudumisel peeti sellist kasumimarginaali mõistlikuks.

(356)

Dumpingumarginaali väljaselgitamiseks võrdles komisjon kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasemel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(357)

Kuna kaks koostööd tegevat tootjat olid omavahel seotud, määrati kummagi tootja dumpingumarginaali kaalutud keskmise alusel kindlaks ühtne dumpingumarginaal.

(358)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist vaidlustas Egiptuse valitsus meetodi, mille järgi komisjon arvutas CNBMi kontserni dumpingumarginaali. Egiptuse valitsus väitis, et kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikliga 6.10 tuleks dumpingumarginaal arvutada uurimise käigus iga koostööd tegeva eksportiva tootja kohta eraldi. Sellega seoses oleks kogu CNBMi kontserni normaalväärtus ning Hengshi Egypti ja Jushi Egypti kaalutud keskmine ekspordihind tulnud arvutada Jushi Egypti tegelike omamaise müügi hindade põhjal.

(359)

Nagu on mainitud põhjenduses 34, on komisjonil alusmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt lubatud kehtestada üks individuaalne dumpinguvastane tollimaks, kui eksportivate tootjate vahel on ärisidemed. Asjaolu, et Jushi Egypt ja Hengshi Egypt on omavahel seotud äriühingud, tehti kindlaks praeguse uurimise käigus ja seda ei ole vaidlustatud. Seetõttu arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 5 CNBMi kontserni jaoks ühe individuaalse dumpingumarginaali. Kontserni ühtne marginaal arvutatakse asjassepuutuvate äriühingute individuaalsete dumpingumarginaalide põhjal. Sellega seoses tuleb kooskõlas alusmääruse artiklitega 2 ja 3 teha normaalväärtus ja ekspordihind kindlaks iga äriühingu kohta eraldi. Alusmääruse artiklis 2 on kirjeldatud normaalväärtuse kindlakstegemise metoodikat juhul, kui omamaise müügi hinnad ei ole tüüpilised, ning selles ei nähta ette võimalust lähtuda normaalväärtuse arvutamisel pelgalt mõne teise äriühingu omamaise müügi hindadest. Samamoodi ei võimalda alusmääruse artikkel 3 arvutada dumpingumarginaali kahe või enama äriühingu kaalutud keskmiste ekspordihindade põhjal. Seepärast lükati see väide tagasi.

(360)

Pärast täiendavate lõplike järelduste teatavakstegemist leidis Egiptuse valitsus, et komisjon on jätnud käsitlemata enamiku Hengshi/Jushi Egypti lõplike järelduste teatavakstegemise järel esitatud märkusi ja väiteid, ning teatas, et neid tuleks arvesse võtta. Komisjon märkis, et kõik Hengshi/Jushi Egypti lõplike järelduste teatavakstegemise ja täiendavate lõplike järelduste teatavakstegemise järel esitatud märkused on selle määruse eelnevates põhjendustes täielikult käsitletud. Nagu on mainitud ka põhjenduses 548, piirdusid täiendavad lõplikud järeldused faktide ja kaalutlustega, mille põhjal tehti lõplikud otsused ja mis olid võrreldes lõplike järeldustega muutunud.

(361)

Selles juhtumis on koostöö tase kõrge, kuna Eurostati impordistatistika põhjal langes uurimisperioodil uurimisel koostööd tegevate eksportivate tootjate arvele sisuliselt kogu vaatlusaluse toote import liitu. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaaliks koostööd tegevate äriühingute jaoks kehtestatud individuaalse dumpingumarginaali.

(362)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

(363)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 16 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(364)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil oli klaaskiust kanga kogutoodang liidus ligi 115 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kaebuse esitajalt küsimustikule saadud kontrollitud vastuste põhjal, mida võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustega ja vajaduse korral ajakohastati nende põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 12, koosneb valim neljast liidu tootjast, kelle toodang moodustab üle 40 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(365)

Komisjon tugines liidu tarbimise ja impordimahtude väljaselgitamisel Eurostati kohandatud andmetele, kasutades kaebuse esitaja väljapakutud vaidlustamata metoodikat. TARICi andmete põhjal jäeti kasutatavast impordistatistikast välja väike hulk sisendeid. Komisjon kontrollis HRV ja Egiptuse koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt saadud teabe põhjal kaebuse esitaja hinnanguid sellele, milline on vaatlusaluse toote algatamisteates (101) märgitud CN-koodide (102) all imporditava koguse osakaal, ning kinnitas need.

(366)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja väärtus selgitati välja uurimise käigus, tuginedes muudes kolmandates riikides klaaskiust kangast tootvate ja liitu importivate äriühingute otsestele teadmistele. Kaebuse esitaja esitas lisaks kaebuses märgitud andmetele kõigi kolmandate riikide ajakohastatud turuteabe uurimisperioodi kohta.

(367)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja liidu tootmisharu liidu turu müügimahtude põhjal, millele oli liidetud Eurostati Comexti andmebaasi kantud import kõikidest kolmandatest riikidest, mida kohandati nii, nagu on kirjeldatud põhjendustes 365 ja 366.

(368)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(369)

Liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil ligikaudu 153 000 tonnilt 2015. aastal ligikaudu 168 000 tonnini uurimisperioodil ehk 9,8 % võrra.

(370)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta palusid Jushi/Hengshi China ja CCCLA täiendavaid järeldusi, milles selgitataks aluseks võetud impordi- ja tarbimisandmeid ning nende väljaselgitamiseks kasutatud üksikasjalikku metoodikat. Nende väitel oli see vajalik seetõttu, et kaebuses kasutatud arvnäitajad erinesid järeldustes teatavaks tehtud arvnäitajatest.

(371)

Väide, et asjakohased arvnäitajad on jäetud teatavaks tegemata, on vale. Klaaskiust kanga liidu tarbimise väljaselgitamiseks kasutatud arvnäitajad tehti kõigile huvitatud isikutele teatavaks 19. detsembri 2019. aasta lõplikes järeldustes. Kaebuses kasutatud arvnäitajate erinevus ei tulene metoodika muutusest, vaid ühest küljest kaebuse ja uurimise eri perioodidest, nagu on selgitatud eespool, ja teisest küljest uurimise käigus kogutud üksikasjalikumate andmete kättesaadavusest. Kui kaebuse esitaja pidi asjaomaste CN-koodidega impordi hulgast muu kui klaaskiust kanga väljaarvamiseks tuginema turuteabele, siis komisjonil on ligipääs TARICi koodide tasandi impordiandmetele. Nagu on mainitud põhjenduses 365, kasutas komisjon neid andmeid selleks, et arvata välja sellised tooted, mida imporditi teistele toodetele määratud TARICi koodidega. Lisaks perioodide erinevusele oli komisjonil ligipääs valimisse kaasatud Euroopa tootjate tegelikele andmetele, mille kontrollimine tõi mõnel juhul kaasa kajastatud andmete korrigeerimise.

(372)

Komisjon uuris, kas vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 4 on asjaomastest riikidest pärit klaaskiust kanga importi vaja hinnata kumulatiivselt.

(373)

Nimetatud säte näeb ette, et rohkem kui ühest riigist pärit importi hinnatakse kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et:

(374)

HRVst ja Egiptusest pärit impordi kindlakstehtud dumpingumarginaal ületas alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaseme. Impordi maht ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu. Vastupidi – uurimisperioodil oli HRVst pärit impordi turuosa 22,3 % (37 558 tonni) ja Egiptusest pärit impordi turuosa 9,1 % (15 334 tonni).

(375)

Konkurentsitingimused HRVst ja Egiptusest imporditud toodete vahel ning impordi ja samasuguste toodete vahel liidus olid sarnased. Täpsemalt öeldes konkureerisid importtooted üksteisega ja liidus toodetud klaaskiust kangaga, sest neid müüakse samade müügikanalite kaudu ja samadele kliendikategooriatele. Impordihindade kohta nähtub tabelist 4, et kuigi üldine hinnatase oli iga asjaomase riigi puhul erinev, olid suundumused üldjoontes samad: nimelt toimus vaatlusalusel perioodil üldine langus ning 2017. aastal ja uurimisperioodil hinnad stabiliseerusid, lüües mõlemal puhul liidu tootmisharu liidusisesed müügihinnad märkimisväärselt alla.

(376)

Seega olid alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid täidetud ning HRVst ja Egiptusest pärit importi uuriti kahju väljaselgitamiseks kumulatiivselt.

(377)

Nagu on selgitatud põhjendustes 365 ja 366, tegi komisjon impordimahud ja -hinnad kindlaks korrigeeritud Eurostati andmete alusel. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu liidu tarbimisega.

(378)

Import HRVst ja Egiptusest liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht ja turuosa

(379)

Import asjaomastest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil 53 %: peaaegu 35 000 tonnilt 2015. aastal peaaegu 53 000 tonnini uurimisperioodil. Asjaomaste riikide turuosa suurenes seega 22,6 %-lt 2015. aastal 31,4 %-le uurimisperioodil – peaaegu 9 protsendipunkti võrra. Kasv oli kogu vaatlusalusel perioodil pidev nii absoluutarvudes kui ka suhteliselt.

(380)

Nagu on selgitatud põhjenduses 365, tegi komisjon impordihindade suundumused kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(381)

Selle alusel muutus asjaomastest riikidest pärineva liidu impordi keskmine hind järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/kg)

(382)

Nagu on näha tabelist 8, olid asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad alati madalamad kui valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine müügihind. Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 1,78 eurolt kilogrammi kohta 1,54 eurole kilogrammi kohta (st peaaegu 14 %).

(383)

Et selgitada välja hinna allalöömine ka uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(384)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa, tehes vajaduse korral nõuetekohaseid kohandusi ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina oletuslikust käibest uurimisperioodil. Selle saamiseks korrutatakse keskmine liidu tootmisharu müügihind iga tooteliigi kohta liitu imporditud võrreldava tooteliigi kogusega. See näitas liidu tootjate hindade märkimisväärset allalöömise marginaali – vahemikus 15,4 % kuni 55,8 % HRV puhul ja 30,5 % kuni 54,9 % Egiptuse puhul –, mille tulemusena oli valimisse kaasatud koostööd tegevate HRV ja Egiptuse eksportivate tootjate kaalutud keskmine marginaal vastavalt 15,4 % ja 31,5 %.

(385)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta märkisid Jushi/Hengshi China ja CCCLA, et koostööd tegevate tootjate kohta avalikustatud hinna allalöömise marginaal (41,1 %) on tõenäoliselt vale.

(386)

Komisjon võttis märkuse teadmiseks ja selgitas, et selle põhjustas tehniline viga. Tõepoolest oli koostööd tegevate tootjate hinna allalöömise marginaal pigem 15,4 %, mitte 41,1 %.

(387)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta märkisid Jushi/Hengshi China ära erinevuse hinna allalöömise marginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali vahel (vastavalt 42,4 % ja 116,9 %) ning võrdlesid seda erinevust Jushi/Hengshi Egypti kohta välja selgitatud samade marginaalide vahelise erinevusega (vastavalt 30,5 % ja 61,4 %). Samuti märkis eksportiv tootja, et erinevuste võrdlemisel ilmneb märkimisväärne vahe nii kummagi marginaali absoluutsetes protsendimäärades kui ka selles, mil määral kasvab turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal hinna allalöömise marginaali suhtes. Eksportiv tootja märkis, et see on üllatav, eriti arvestades, et Jushi/Hengshi China ja Jushi/Hengshi Egypti CIF-hindade kaalutud keskmised ühiku kohta on sarnased.

(388)

Komisjon märkis, et selline erinevus ei ole ebatavaline, kui kõnealused äriühingud müüvad liidu turul erinevaid tootevalikuid. Kui tootevalikud on erinevad, nagu on ka praegusel juhul, ei võimalda ühiku keskmiste CIF-hindade sarnasus sisuliselt võrrelda kummagi üksuse hinna allalöömise marginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali ega nende marginaalide deltat. Seepärast lükati see märkus tagasi.

(389)

Jushi/Hengshi China ja Jushi/Hengshi Egypt märkisid, et eksportivate tootjate tehtud ja seotud importijate kaudu toimunud müügi CIF-väärtus määrati kindlaks selle hinna põhjal, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi ja mis oli kohandatud kõigi importimise ja edasimüümise vahel kantud kuludega. Eksportivad tootjad väitsid, et selliselt arvutatud CIF-väärtuse kasutamine hinna allalöömise marginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel rikub alusmääruse artikli 3 lõiget 1, sest alusmääruse artiklis 3 ei ole kuskil öeldud, et komisjon peaks kahjumarginaali arvutamisel kasutama väljaarvutatud CIF-ekspordihinda.

(390)

Samuti väitsid eksportivad tootjad, et hinna allalöömise marginaali arvutamine väljaarvutatud CIF-väärtuse põhjal on ebakorrektne. Nende eksportivate tootjate sõnul rikkus komisjon sellega, et jättis hindamata väidetavalt dumpinguhinnaga impordi hindade mõju liidu tootmisharu müüdud samasuguste toodete hindadele ega võrrelnud liidu tootmisharu müügiandmeid eksportivate tootjate lõpliku müügihinnaga esimesele sõltumatule kliendile, alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning selle tagajärjel ka artikli 3 lõikeid 5, 6, 7 ja 8.

(391)

Esiteks viidatakse alusmääruse artikli 3 lõikes 2 dumpinguhinnaga impordi mõjule, mis võib kahjustada liidu tootmisharu, mitte äriühingu (seotud importija) poolt liidus teisele kliendile kohaldatud edasimüügihinnale.

(392)

Teiseks ei ole alusmääruses hinna allalöömise marginaalide hindamiseks konkreetset metoodikat kindlaks määratud. Komisjonil on seega selle kahju elemendi hindamisel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlusõigust piirab vajadus tagada, et järeldused põhineksid otsesel tõendusmaterjalil ja et uurimine oleks objektiivne, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 2.

(393)

Rääkides hinna (eelkõige ekspordihinna) allalöömise marginaalide arvutamisel kasutatavatest elementidest, peab komisjon välja selgitama liidu turul liidu tootmisharu konkureerimise tegeliku või võimaliku alguspunkti. Alguspunkt on tegelikult esimese sõltumatu importija ostuhind, kuna sellel äriühingul on põhimõtteliselt valik osta kas liidu tootmisharult või kolmandate riikide klientidelt. Seevastu sõltumatute importijate edasimüügihindade analüüs ei näita punkti, milles toimub tegelik konkureerimine. Tegu on vaid punktiga, milles eksportija väljakujunenud müügistruktuur üritab leida kliente, kuid see leiab aset alles pärast punkti, milles importimise otsus on juba tehtud. Tõepoolest, kui eksportival tootjal on liidus välja kujunenud sidusettevõtjate süsteem, on nad juba otsustanud, et nende kaubaallikad asuvad kolmandates riikides. Seega peaks võrdluspunkt asuma vahetult pärast seda, kui kaup ületab liidu piiri, mitte jaotusahela hilisemas etapis, nt kauba müümisel lõppkasutajale.

(394)

Selline lähenemisviis tagab järjepidevuse ka juhtudel, kui eksportiv tootja müüb tooteid otse sõltumatule kliendile (importijale või lõppkasutajale), sest sellisel juhul ei kasutataks edasimüügihindu juba nende määratlusest lähtudes. Teistsuguse lähenemisviisi puhul diskrimineeritaks eksportivaid tootjaid üksnes nende poolt kasutatava müügikanali alusel.

(395)

Sellisel juhul ei saa impordihinda võtta nimiväärtusena, kuna eksportiv tootja ja importija on seotud. Seega tuleb usaldusväärse turutingimustele vastava impordihinna kindlaksmääramiseks kasutada sellise hinna ümberarvutamisel alguspunktina seotud importija edasimüügihinda. Sellisel ümberarvutamisel on asjakohased alusmääruse artikli 2 lõikes 9 sätestatud ekspordihinna arvutamise eeskirjad, mis on asjakohased ka ekspordihinna kindlaksmääramisel dumpingu puhul. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamine võimaldab jõuda hinnani, mis on täielikult võrreldav CIF-hinnaga (liidu piiril), mida kasutatakse selleks, et analüüsida müüki sõltumatutele klientidele.

(396)

Samuti märgib komisjon, et praeguses juhtumis toimub enamik müügist nii liidu tootmisharu puhul kui ka eksportivate tootjate puhul otse (st ilma kauplejate ega importijateta). Selline otsemüük moodustab üle 95 % liidu tootmisharu müügist ning üle 95 % eksportivate tootjate müügist.

(397)

Olgugi et komisjon jääb eelkirjeldatud arutluskäigule kindlaks, tehti terviklikkuse huvides hinna allalöömise marginaalide kohta täiendavad arvutused

(398)

Esmalt võeti arvesse lõppklienti, seega võrreldi tooteliike lõppklientide liikide põhjal ning viimased lisati omadusena toote kontrollnumbrile. Nende arvutuste põhjal leiti, et CNBMi kontserni Hiina haru, CNBMi kontserni Egiptuse haru ja Yuntianhua kontsern lõid liidu tootmisharu hinnad alla vastavalt 42,7 %, 32,1 % ja 17,2 %.

(399)

Teistes hinna allalöömise marginaalide arvutustes võttis komisjon arvesse üksnes liidu tootmisharu ja eksportivate tootjate tehtud otsemüüki, mis, nagu eespool märgitud, moodustab kummagi poole müügist ülekaalukalt suure osa. Nende arvutuste põhjal leiti, et CNBMi kontserni Hiina haru, CNBMi kontserni Egiptuse haru ja Yuntianhua kontsern lõid liidu tootmisharu hinnad alla vastavalt 45,4 %, 30,8 % ja 14,7 %.

(400)

Kokkuvõtteks ei ole hinna allalöömise marginaalid eri arvutuskäikude puhul oluliselt erinevad. See ei ole üllatav, arvestades et liidu tootmisharu ja eksportivad tootjad müüvad sarnast liiki tooteid peamiselt otse sarnast liiki klientidele. Seepärast lükati see väide tagasi.

(401)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist taotles Yuntianhua kontsern täiendavate järelduste teatavakstegemist seoses enda äriühingu hinna allalöömise marginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali käsitlevate arvutustega tooteliikide kaupa. Kontsern palus avaldada liidu tootmisharu müüdud toodete kontrollnumbrid, iga toote kontrollnumbri kohta müüdud keskmised kogused ja keskmised müügihinnad. 17. jaanuaril 2020 toimunud ärakuulamisel lisas Yuntianhua kontsern muu hulgas, et teatavaks tehtud andmete põhjal ei ole selge, kas komisjon kohaldas nulliga võrdsustamise meetodit või mitte. Samuti palus Yuntianhua kontsern täiendavalt teatavaks teha liidu tootmisharu müügi- ja turustuskanalid liidu turul.

(402)

Komisjon kinnitas, et selles uurimises nulliga võrdsustamise meetodit ei kohaldatud. Samas ei olnud komisjonil kooskõlas üldiste ärisaladuse kaitse tavadega võimalik kõiki soovitud andmeid tooteliikide kaupa avaldada. Sellise detailsusastmega andmete teatavaks tegemine võimaldaks kas otseselt või turuteabe abil rekonstrueerida üksikute liidu tootjate konfidentsiaalsed müügi- või tootmisandmed. Kooskõlas oma senise konfidentsiaalse äriteabe kaitsmise tavaga otsustas komisjon äriühingu nõude osaliselt rahuldada ning teha teatavaks andmed kolme või enama valimisse kaasatud liidu tootja kohta tooteliikide kaupa. Koos täiendavate lõplike järeldustega tehti need eraldi teatavaks kõigile asjaomastele eksportivatele tootjatele.

(403)

Pärast Yuntianhua kontserni taotlust teha teatavaks täiendavalt liidu tootmisharu müügi- ja turustuskanalid ning komisjoni taotluse peale esitasid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad lisateavet oma müügikanalite kohta. See teave lisati toimikusse huvitatud isikutele tutvumiseks varsti pärast taotlust ning sellest teavitati huvitatud isikuid. Samuti palusid liidu tootjad nende müügikanaleid puudutavat üksikasjalikumat teavet käsitleda konfidentsiaalsena. Komisjon hindas neid taotlusi ja leidis, et need olid nõuetekohaselt põhjendatud, seega oli konfidentsiaalsena käsitlemine alusmääruse artikli 19 alusel õigustatud.

(404)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta väitis Yuntianhua kontsern, et kuna erinevalt Yuntianhua kontsernist müüsid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad vaatlusalust toodet liidus asuvate seotud kauplejate vahendusel, peaks komisjon selleks, et tagada, et võrdlus omamaise tööstusharu müügihindadega oleks tehtud samal kauplemistasandil, kohandama Yuntianhua kontserni CIF-väärtust ülespoole, võttes arvesse liidu tootjate valimisse kaasatud seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ning teoreetilist kasumimarginaali.

(405)

Nagu on mainitud põhjenduses 396, moodustab otsemüük rohkem kui 95 % liidu tootmisharu müügist. Peale selle, nagu on märgitud põhjendustes 397–400, näitavad hinna allalöömise marginaalide arvutused nii lõppkasutajatele tehtud müügi kui ka otsemüügi põhjal, et hindu on alla löönud kõik eksportivad tootjad, sealhulgas Yuntianhua kontsern. Seepärast lükati see märkus tagasi.

(406)

Oma märkustes pärast täiendavaid lõplikke järeldusi kordas Yuntianhua kontsern oma väidet, et kahjumarginaali arvutamine ei olnud piisavalt avalikustatud. Kontsern väitis, et talle tuleks teatavaks teha kõigi liidu tootmisharu müüdud tooteliikide müügihinnad ja -kogused olenemata sellest, mitu valimisse kaasatud liidu tootjat mingi konkreetse toote kontrollnumbriga tooteid müüs. Ta lükkas tagasi komisjoni seisukoha, et kui mingi konkreetse toote kontrollnumbriga seotud müügiandmed puudutasid vaid kahte või vähemat liidu tootjat, oleks kolmandal isikul võimalik nende alusel tuvastada üksiku liidu tootja andmed. Kuna Yuntianhua kontsernil ei ole enda väitel selleks vajalikku turuteavet, ei ole mingit põhjust selliseid andmeid konfidentsiaalsena hoida. Teise võimalusena väitis Yuntianhua kontsern, et komisjon peaks koostama vähemalt sisuka mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte kahjumarginaali arvutamise kohta, esitades nende toote kontrollnumbrite puhul, mida tootsid kaks või vähem liidu tootjat, müügiandmete vahemiku.

(407)

Komisjon kordab, et konfidentsiaalsuse huvides ei saa üksnes ühte või kahte liidu tootjat puudutavaid andmeid avalikustada. Samamoodi koheldakse eksportivaid tootjaid, kelle individuaalset teavet ei tehta kättesaadavaks isegi anonüümselt. Uurimine on näidanud, et klaaskiust kanga turg on suhteliselt läbipaistev: suurte koguste kasutajad ostavad kaupa piiratud hulgalt serditud tootjatelt liidus ja Hiinas. Seega on mõistlik eeldada, et liidus ja asjaomastes riikides tegutsevad klaaskiust kanga tootjad sageli teavad, kes konkreetset tooteliiki pakub. Seega tooks andmevahemiku avalikustamine kaasa suure riski, et avalikustatakse konfidentsiaalsed äriandmed, mida komisjon püüab kaitsta. Igal juhul avalikustas komisjon üksikasjalikumad arvutused kõigi tooteliikide kohta, mida tootis kolm või rohkem liidu tootjat ning mis moodustasid Yuntianhua kontserni liitu müüdud mahust umbes 70 % ja samaväärsetest liidu tootmisharu müüdud tooteliikidest üle 70 %. Nende arvutustega seoses Yuntianhua kontsernil küsimusi ei tekkinud. Samuti ei olnud äriühing pöördunud ärakuulamise eest vastutava ametniku poole, kes pakkus võimalust äriühingu nimel vajalikke andmeid kontrollida. Seepärast lükati see väide tagasi.

(408)

Oma märkustes pärast täiendavate lõplike järelduste teatavakstegemist väitis Yuntianhua kontsern ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimunud ärakuulamise põhjal, et valimisse kaasatud liidu tootjad on spetsialiseerunud ühele või mitmele vaatlusaluse toote liigile, mis toodetakse spetsiaalselt konkreetse kasutaja jaoks. Yuntianhua kontsern väitis seejärel, et tegemist oli algseadmete valmistaja kliendikohaste toodetega, mille puhul hinna allalöömise marginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali kindlaks ei tehta. Yuntianhua kontserni sõnul tuleb seega teha segmendikohane dumpingu ja kahju analüüs ning õigupoolest ei tohiks algseadmete valmistajate segmendile meetmeid kohaldada.

(409)

Eksportiva tootja oletus on faktiliselt ebaõige. Uurimine on näidanud, et klaaskiust kangast ei toodetud algseadmete valmistajana. Nagu on märgitud põhjenduses 61, leidis komisjon, et enamiku kasutusvaldkondade puhul toodetakse klaaskiust kangast tellimuse alusel vastavalt klientide juhistele ning seetõttu toimub valdav enamik müügist (nii liidu tootjate kui ka eksportivate tootjate puhul) otse sõltumatutele lõppklientidele. Seega on klientide juhistele vastav müük klaaskiust kanga turu iseloomulik omadus ega viita kuidagi eraldiseisva algseadmete valmistajate segmendi olemasolule. Seda võib näha ka Yuntianhua kontserni avalikustatud andmetest. Kolm või neli valimisse kaasatud liidu tootjat tootis umbes 70 % Yuntianhua kontserni liitu eksporditud toote kontrollnumbritest. Samuti märgib komisjon, et uurimisperioodil kattusid liidu tootmisharu müük ja Yuntianhua kontserni müük 92 % ulatuses. See lükkab ümber ka väite, et turul toimub spetsialiseerumine ja liidu tootjad toodavad ühte või mitut liiki tooteid mõnele konkreetsele kasutajale. Peale selle on ebaõige ka väide, et nende toote kontrollnumbritega toodete müügihinnad, mida tootsid vaid üks või kaks liidu tootjat, ei löönud liidu tootmisharu müügihindu alla ega olnud nendest madalamad. Komisjon tuvastas hinna allalöömise nelja toote kontrollnumbri puhul seitsmest, mille kohta ei olnud konfidentsiaalsuse huvides võimalik üksikasjalikke arvutusi avalikustada. See tähendab, et 18 kattuvast toote kontrollnumbrist üksnes nelja puhul (mis moodustasid Yuntianhua kontserni ekspordimahust väikese osa) tuvastati, et need ei löö liidu tootmisharu müügihindu alla. Ütlematagi on selge, et toote kontrollnumbri tasandil hinna allalöömise kindlakstegemine on üksnes ettevalmistav vaheetapp hindade võrdlemises, mida nõutakse alusmääruse artikli 3 lõikes 3, teisisõnu hinna allalöömise kindlaksmääramises seoses vaatlusaluse tootega tervikuna. Eeltoodu põhjal lükati tagasi väide, et oleks tulnud teha eraldi analüüs eri segmentide põhjal.

(410)

Oma märkustes täiendavatele lõplikele järeldustele väitis Yuntianhua kontsern, et komisjon kaasas kahju käsitlevatesse järeldustesse sellised tooted, mis ei kuulu vaatlusaluse toote alla, ning leidis, et üks nende toote kontrollnumbritest eksporditi sellise CN-koodi alusel, mis selle uurimise alla ei kuulu.

(411)

Nagu teatas komisjon selle menetluse algatamise teates, on „CN- ja TARICi koodid […] esitatud üksnes teavitamise eesmärgil“. Need ei kujuta endast uurimisaluse toote kirjeldust. Tõepoolest oli selle konkreetse juhtumi puhul komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/44 (104) juba märgitud, et uurimisaluse toote importi deklareeriti isegi pärast menetluse algatamist laialdaselt valesti. Peale selle paluti valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel uurimise käigus esitada andmed menetluse algatamise teates märgitud kirjeldusele vastava toote ekspordi kohta liitu. Selles kontekstis esitas Yuntianhua kontsern vaatlusaluse tootena andmed kõnealuse toote kontrollnumbri kohta. Igal juhul kontrolliti ja kinnitati kohapealse kontrolli käigus, et kõik küsimustiku vastustes esitatud toote kontrollnumbrid kuulusid uurimise alla. Samuti avalikustati Yuntianhua kontsernile 19. detsembril 2019. aastal selle toote kontrollnumbri kasutamine dumpingu- ja kahjuarvutustes. Yuntianhua kontsern seda ei vaidlustanud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(412)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(413)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(414)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon kaebuses ja kaebuse esitajate eriküsimustikule antud vastuses esitatud andmete põhjal. Need andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid ja pärast kontrollkäike valimisse kaasatud liidu tootjate valdustesse neid vajaduse korral ajakohastati. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustikule antud kontrollitud vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(415)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaalide suurus.

(416)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, keskmised tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(417)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(418)

Liidu tootmisharu kogutoodang kõikus, ent vähenes vaatlusalusel perioodil 8 %. Kuna tootmisvõimsus püsis kogu vaatlusalusel perioodil peaaegu samal tasemel, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 63 %-lt 59 %-le.

(419)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(420)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 5 %, samal ajal kui import HRVst ja Egiptusest kokku suurenes 53 %. Arvestades tarbimise suurenemist tõi see endaga kaasa turuosa vähenemise 73,7 %-lt 2015. aastal 63,4 %-le uurimisperioodil, mis tähendas liidu tootmisharu jaoks üle 10 protsendipunkti suurust vähenemist, samal ajal kui HRV ja Egiptuse turuosa kasvas 22,6 %-lt 2015. aastal 31,4 %-le uurimisperioodil, mis tähendas ligi 9 protsendipunkti suurust kasvu.

(421)

Eespool esitatud andmed tootmise, müügi, mahu ja turuosa kohta näitavad, et liidu tootmisharu ei suutnud vaatlusalusel perioodil kasvaval turul kasvada ei absoluutarvudes ega tarbimisega võrreldes.

(422)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(423)

Vaatlusalusel perioodil oli liidu tööhõive suhteliselt stabiilne, suurenedes vaid 1 %. Tarbimise kasv ei olnud tõepoolest vastavuses tööhõive kasvuga, sest müügi- ja tootmismaht vähenesid. Kuna tootmine vähenes 8 %, kahanes liidu tootmisharu tootlikkus vaatlusalusel perioodil 9 %.

(424)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide ulatuse mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades HRVst ja Egiptusest pärit impordi mahtu ja hindu.

(425)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine müügihind liidus (eurodes kilogrammi kohta)

(426)

Olgugi et liidu tootjate tootmiskulud suurenesid vaatlusalusel perioodil 3 %, peamiselt tuuleturbiinitootjate suuremahuliste lepingute kaotamise tõttu, vähenes liidu tootjate keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele uurimisperioodil 7 %. See näitab tõsist hinna allasurumist, mille on põhjustanud vaatlusaluse toote märgatavalt kasvav impordimaht. Nagu selgitatud põhjendustes 431 ja 439, mõjutas see liidu tootmisharu finantsolukorda märkimisväärselt, sest tootmine muutus uurimisperioodil kahjumlikuks.

(427)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

(428)

Ajavahemikus 2015. aastast kuni uurimisperioodini kasvas valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu töötaja kohta 6 %.

(429)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(430)

Hoolimata asjaolust, et tavapärastes turutingimustes toodetakse klaaskiust kangaid enamasti tellimuse alusel, mitte lattu, suurenes laovaru vaatlusalusel perioodil järsult – 26 %. See on seletatav asjaoluga, et liidu tootmisharu oli sunnitud tulema toime suuremahuliste tellimuste kaotamisega konkurentidele asjaomastest riikidest. Püüdes hoida keskmist ühikuhinda madalamal tasemel, hoidis liidu tootmisharu masinate seisakud siiski võimalikult lühiajalised, tootes klaaskiust kangast, mida ei olnud võimalik kohe klientidele müüa.

(431)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(432)

Et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil kasumlikkus vähenes ja muutus uurimisperioodil negatiivseks.

(433)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil järgis netorahavoog kahanevat suundumust. See vähenes pidevalt, eriti uurimisperioodi lõpus.

(434)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil mõnevõrra ehk 10 %, kuid ei liikunud sel ajal pidevalt ühes suunas. Suurem osa investeeringutest oli seotud tootmisliinide hooldamisega. Uude klaaskiust kangaga seotud tootmisvõimsusesse ei investeeritud, mis peegeldab turuosa kahanemist.

(435)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil see vähenes, jõudes uurimisperioodil miinusesse.

(436)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta palusid Jushi/Hengshi China komisjonil selgitada vastuolu kaebuses ja lõplikes järeldustes esitatud liidu tootmisharu kasumlikkuse ja müügihindade vahel.

(437)

Pooltele teatavaks tehtud komisjoni järeldused põhinevad valimisse kaasatud tootjate täpsetel mikromajanduslikel andmetel, mida komisjon kohapeal kontrollis. Tõepoolest, kaebus aga, nagu märkisid eksportivad tootjad oma märkustes lõplike järelduste kohta, „ei hõlma kogu uurimisperioodi ning sellele ei kohaldata samal tasemel tõendite esitamise ja avalikustamise kohustust“. Teised elemendid, mis tõenäoliselt erinevuse põhjustavad, on müügiandmete muutmine pärast kontrollkäike ning liidu tootjate valimisse sellise äriühingu kaasamine, kes kaebuse koostamisel ei osalenud.

(438)

Kõik peamised kahjunäitajad liikusid vaatlusalusel perioodil halvemuse poole. Tootmis- ja müügimaht vähenesid vastavalt umbes 8 % ja 5 %. Võttes arvesse tarbimise kasvu, tähendas müügimahu vähenemine turuosa vähenemist – 73,7 %-lt 2015. aastal 63,4 %-le uurimisperioodil ehk üle 10 protsendipunkti.

(439)

Ka peamised finantsnäitajad kahanesid, mis näitab olulist hinnasurvet liidu turul (vt tabel 8). Niisiis langesid ühiku müügihinnad vaatlusalusel perioodil 7 %, samas kui liidu tootmisharu jaoks suurenes ühiku tootmiskulu 3 %. Keskmise ühikuhinna tõus oli tingitud tootmismahu vähenemisest, kuna tuuleturbiinitootjate eriti suuremahulised ostud kaotati Hiina ja Egiptuse tootjatele. Selle tulemusena muutus liidu tootmisharu kasumlikkus 2,5 % suuruselt kasumilt 2015. aastal 3,4 % suuruseks kahjumiks uurimisperioodil. Sarnast kahjulikku mõju on näha ka rahavoogudes ja investeeringutasuvuses.

(440)

Selle põhjal jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju.

(441)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas HRVst ja Egiptusest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui HRVst ja Egiptusest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid olid muudest kolmandatest riikidest pärinev import, klaaskiust kanga nõudluse vähenemine ajavahemikul 2017–2018, toorainekulude kasv, pakkumise paindlikkuse puudumisest tingitud enda tekitatud kahju ning tuuleturbiinide paigaldamise vähenemine aastatel 2017–2018.

(442)

HRVst ja Egiptusest pärit impordi maht ja kumulatiivne turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil vastavalt 53 % ja 39 %. See kasv ületab oluliselt samal ajal toimunud tarbimise kasvu, mis oli peaaegu 9 %. Samal ajal kaotas liidu tootmisharu üle 5 % müügimahust ja üle 10 protsendipunkti turuosast. Peale selle langesid HRVst ja Egiptusest pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil keskmiselt peaaegu 14 % ning lõid liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil alla 15,4–55,8 % ja keskmiselt 32,3 %. Need HRVst ja Egiptusest pärit impordi madalad hinnad koos impordimahtude suurenemisega avaldasid uurimisperioodil märkimisväärset hinnasurvet, mis ei võimaldanud liidu tootmisharul tõsta oma hindu keskmistest tootmiskuludest suuremaks. Vastupidi, liidu tootmisharu hinnad langesid vaatlusalusel perioodil peaaegu 7 %. Sellest tulenevalt vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus pidevalt ja jõudis uurimisperioodil 3,4 %-lise kahjumini.

(443)

Põhjendustes 363–440 esitatud kahjunäitajate analüüs näitab, et liidu tootmisharu majanduslik olukord muutus vaatlusalusel perioodil halvemaks ning see langes kokku HRVst ja Egiptusest pärit dumpinguhinnaga impordi kasvuga, kusjuures selgus, et uurimisperioodil lõid dumpinguhinnad liidu tootmisharu hinnad oluliselt alla.

(444)

Üks kasutaja väitis, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemise vahel ei ole ajalist kokkulangevust. See kasutaja väitis, et samal ajal kui liidu tootmisharu olukord 2017. aastast uurimisperioodini halvenes, oli asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa tegelikult vähenenud.

(445)

Ent nagu on näidatud põhjenduses 378 esitatud tabelis 3, suurenes asjaomastest riikidest pärit import 2017. aastast kuni uurimisperioodini 50 370 tonnilt 52 892 tonnini ja nende turuosa 27,8 %-lt 31,4 %-ni. Seepärast lükati see väide tagasi.

(446)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(447)

Muudest kolmandatest riikidest pärit import tuli peamiselt kahest riigist: Indiast ja Venemaalt. Kummagi turuosa oli uurimisperioodil üle 1 %, samas kui ülejäänud kolmandatel riikidel jäi see eraldi alla 1 % ja oli kokku 1,9 %.

(448)

India eksportijad on liidu tööstusharuga seotud. Indiast pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil järk-järgult 0,7 %-lt 1,8 %-le, kuid selline ettevõttesisene müük ei avaldanud liidu hindadele mingit survet, sest see toimus siirdehinna tasemel. Kõnealused imporditavad tooted on lõpptoote tootmisel kasutatavad pooltooted, mis põhinevad ühe konkreetse Euroopa tootja tehnoloogial ja mida avatud turul ei müüda. Seepärast tegi komisjon järelduse, et mainitud import ei ole liidu tootmisharu kantud kahju suurendanud.

(449)

Venemaalt pärit impordi turuosa püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena ja aastatel 2015–2017 isegi vähenes, jõudes uurimisperioodil samale tasemele kui 2015. aastal. Kuigi ka Venemaalt pärit impordi hinnad lõid liidu tootjate hinnad alla, on üldist turuosa ja suundumust arvestades siiski ebatõenäoline, et need kantud kahjule mingit mõju avaldasid. Pigem tulenesid nende hinnad HRV ja Egiptuse hinnasurvest. Seetõttu ei mänginud Venemaalt pärit import kogu vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu turuosa vähenemises mingit rolli. Peale selle leiti uurimise käigus, et Venemaa eksportijad on liidu tootmisharuga seotud äriühingud ja seetõttu ei avaldanud kõnealune import liidu hindadele mingit survet, sest tegemist oli siirdehindade tasemel toimunud kontsernisisese müügiga.

(450)

Seega ei põhjustanud põhjendustes 412–440 kirjeldatud kahju muudest kolmandatest riikidest pärit import.

(451)

Üks kasutaja väitis, et liidu tootmisharule tekitatud kahju oli tingitud tarbimise vähenemisest 2017. aastast uurimisperioodini, ning teine kasutaja väitis, et see oli põhjustatud tuuleturbiinide paigaldamise vähenemisest nimetatud perioodil. Tarbimise 7,3 %-line vähenemine aastatel 2017–2018 ei selgita liidu tootjate müügimahu vähenemist 13,3 % võrra samal perioodil, eriti kuna asjaomastest riikidest pärit import suurenes 5 % (50 370 tonnilt 52 892 tonnile) ja nende turuosa 2017. aastast uurimisperioodini 27,8 %-lt 31,4 %-le.

(452)

See, et kahju ei põhjustanud tarbimise vähenemine 2018. aastal, muutub veelgi ilmsemaks, kui vaadata kogu vaatlusalust perioodi, mitte ainult viimase kahe aasta võrdlust. Vaatlusalusel perioodil liidu tarbimine suurenes, samas kui liidu tööstusharu turuosa vähenes ja asjaomaste riikide turuosa kasvas pidevalt. Liidu tootmisharu üldisest tarbimise kasvust kasu ei saanud, kuna asjaomastest riikidest imporditi dumpinguhinnaga, mis lõi liidu tootmisharu müügihinnad pidevalt ja oluliselt alla. Kuigi liidu tootmisharu vajus kahjumisse alles uurimisperioodil, oli juba aastatel 2015–2017 näha kasumi pidevat vähenemist (vt põhjendus 431).

(453)

Seepärast lükati need väited tagasi.

(454)

Mõlemad koostööd tegevad kasutajad väitsid, et kahju põhjustasid HRVst imporditud põhitooraine (klaaskiudheide) maksumuse suurenemine seoses sellele lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamisega ja energiahinna kasv. Liidu tootmisharu keskmine ühikuhind suurenes vaatlusalusel perioodil vaid 3 %, aga asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad langesid peaaegu 14 % ja lõid liidu hinnad alla 32,3 %. Seetõttu ei saa kantud kahju omistada kulude suurenemisele, vaid dumpinguhinnaga impordi survele, mis ei võimaldanud liidu tootmisharul kulude suurenemise tõttu hindu tõsta.

(455)

Seepärast lükati need väited tagasi.

(456)

Kasutajad väitsid, et liidu tootmisharu ei ole piisavalt paindlik ja pakub üksnes suuri koguseid pikaajaliste lepingute alusel, millega aga kaasnevad kasutajatele (tuuleenergiatööstus) märkimisväärsed finantsriskid, mistõttu valitakse teisi tarnijaid. Uurimise käigus leiti siiski, et tuuleenergiatööstusel on tarnete mitmekesistamise põhimõte, mille kohaselt kaasatakse tarneahelasse alati ka liidus tegutsevad klaaskiust kanga tootjad. Uurimine näitas ka, et tuuleenergia tootjal on võimalik kasutada mitut tarnijat hõlmavat strateegiat ja piirduda sealjuures ainult liidus tegutsevate klaaskiust kanga tootjatega. See näitab, et on liidus tegutsevaid klaaskiust kanga tootjaid, kes pakuvad tuuleparkide omanikele vajaduse korral kvaliteetset toodet (vt põhjendus 471).

(457)

Seetõttu lükati need väited tagasi.

(458)

Asjaomastest riikidest pärit impordi olulise kasvu ja liidu tootmisharu olukorra halvenemise vahel oli selge ajaline kokkulangevus.

(459)

Komisjon on uurinud ka muid kahju asjaolusid ega ole leidnud muid tegureid, mis oleksid aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele. Tegelikult ei seadnud ükski muudest vaadeldud asjaoludest ei eraldi ega ühiselt kahtluse alla seda, et HRVst ja Egiptusest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on tegelik ja oluline seos.

(460)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta väitsid Egiptuse valitsus ja CCCLA üldsõnaliselt, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas import muudest kolmandatest riikidest, tarbimise vähenemine 2017. aasta ja uurimisperioodi vahel, toorainehindade muutumine, liidu tootmisharu vähene tarnepaindlikkus ning tuuleturbiinide paigaldamise vähenemine aastatel 2017–2018, kuid ei esitanud selle väite toetuseks põhjendusi, teavet ega tõendeid. Samuti ei vaidlustanud nad ühtegi konkreetset järeldust, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjendustes 442–458. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(461)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine praegusel juhul liidu huvides. Liidu huvide väljaselgitamine põhines kõigi asjaomaste huvide (sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, kasutajate, tarnijate ja abitööstuse, st lõikajate/komplekteerijate huvide) hindamisel.

(462)

Uurimine on näidanud, et liidu tootmisharu kannab olulist kahju dumpinguhinnaga impordi tõttu, mille hinnad lõid liidu tootjate hinnad oluliselt alla ja avaldasid hinnasurvet, põhjustades uurimisperioodil märkimisväärset turuosa kaotust ja kahju (vt põhjendused 412–458).

(463)

Liidu tootmisharule oleksid kasulikud sellised meetmed, mis tõenäoliselt hoiaksid ära HRVst ja Egiptusest pärit väga madalate hindadega impordi edasise kasvu. Meetmeteta jätkaksid Hiina ja Egiptuse tootjad klaaskiust kanga dumpinguhinnaga eksporti liidu turule ning avaldaksid veel rohkem hinnasurvet, mis ei võimaldaks liidu tootmisharul klaaskiust kangast piisava kasumiga müüa ja tekitaksid sellele seega veel suuremat kahju.

(464)

Klaaskiust kanga suurimad kasutajad on tuuleturbiinitootjad, kelle arvele langeb liidus ligikaudu 60–70 % klaaskiust kanga nõudlusest. Teised kasutajad on paatide (umbes 11 %), veoautode (umbes 8 %) ja spordivahendite (umbes 2 %) tootjad ning toruremondisüsteemide pakkujad (umbes 8 %).

(465)

Uurimise alguses võeti ühendust 25 teadaoleva kasutajaga liidus ja kutsuti neid üles koostööd tegema. Kaks tuuleturbiinitootjat andsid teada, et nad on klaaskiust kanga suhtes võimalike meetmete võtmise vastu. Kolm tuuleturbiinitootjat andsid endast teada, kuid ei avaldanud oma seisukohti hoolimata sellest, et neid kutsuti selleks üles algatamisteates ja kasutajate küsimustikes, millele nad vastasid. Kahte meetmete vastu olevat tuuleturbiinitootjat toetas Euroopa tuuleenergiatootjaid esindav ühendus. Üks selle liikmetest – Prantsusmaa tuuleenergia ühendus – andis aga sõnaselgelt teada, et jääb võimalike tollimaksude suhtes neutraalseks.

(466)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väljendas Euroopa tuuleenergiatootjaid esindav ühendus sõnaselgelt, et on ühendusena meetmete võtmise vastu. Samuti täpsustasid nad, et esindavad kahte koostööd tegevat tuuleturbiinitootjat. Need kaks tuuleturbiinitootjat vastasid küsimustikule. Kolmas tuuleturbiinitootja teatas, et hangib klaaskiust kangast üksnes mitmesugustelt liidu tootjatelt. Võimalike meetmete toetuseks võtsid sõna mitu suusavarustuse tootjat ja komplekteerimisettevõtet.

(467)

Kaks peamist tuuleturbiini tüüpi on i) avameretuulikud, mis on üldiselt suuremad ja mõeldud kasutamiseks rannikuvetest kaugemal, ning ii) maismaatuulikud, mis on mõeldud kasutamiseks maismaal.

(468)

Liidus ei vii tuuleparkide projekte tavaliselt ellu mitte tuuleturbiinitootjad ise, vaid projektiarendajad, kes on kas energiaettevõtted või investorid. Kui algselt tagasid liikmesriigid tuuleparkidest toodetud energiale soodushinna, siis alates 2014. aastast on toetus läinud üle hankepõhistele projektidele, milles konkureerivad erinevad projektiarendajad, viimati energianeutraalsel alusel (tuuleenergia võib konkureerida päikeseenergiaga).

(469)

Kaks koostööd teinud kasutajat kuuluvad liidu suurimate tuuleturbiinitootjate hulka ja tarbivad kokku üle 20 % kogu liidu klaaskiust kanga nõudlusest. Nende arvele läheb kokku üle 30 % asjaomastest riikidest pärit impordist. Mõlemad äriühingud esitasid mitu vastuväidet: i) tarnestabiilsuse kadumine; ii) tuuleenergiatööstuse konkurentsivõime vähenemine; iii) tootmise osalise ümberpaigutamise oht ja iv) liidu taastuvenergia eesmärkide mittetäitmine meetmete kehtestamise korral.

(470)

Tuuleturbiinitootjad väitsid, et turbiinide labades kasutatavad klaaskiust kangas läbib keeruka sertimise, mis hõlmab pikki intensiivse katsetamise etappe. Veel väitsid kasutajad, et lühikese etteteatamisajaga suuri ühtlase kvaliteediga koguseid saavad vertikaalse integratsiooni tõttu tarnida ainult Hiina klaaskiust kanga tootjad. Samuti väitsid nad, et liidu tootjate tootmismahud ei ole piisavad, sest need on kokku väiksemad kui liidu kogutarbimine. Kasutajate sõnul ei saa tuuleturbiinide tööstusharu nendel põhjustel tarnijat kiiresti vahetada ja isegi kui see oleks võimalik, ei toodeta liidus klaaskiust kangast piisavalt.

(471)

Kuigi enamik liidu tootjaid ei ole vertikaalselt integreeritud, näitas uurimine, et tarneraskuste vältimiseks on tuuleturbiinitootjatel tavaliselt mitut tarnijat hõlmav strateegia, mille kohaselt ostetakse samasugust klaaskiust kangast kordamööda mõnelt liidu ja Hiina või Egiptuse tootjalt. Komisjon sai aga andmeid ka kolmandalt tuuleturbiinitootjalt, kes hangib üksnes mitmelt liidu tootjalt. See, et konkreetsete klaaskiust kangaste mitmelt tarnijalt hankimine hõlmab sageli nii vertikaalselt integreeritud kui ka integreerimata liidu tootjaid, näitab, et ka integreerimata tootjad suudavad pakkuda tuuleturbiinide tootmiseks vajalikku klaaskiust kangast.

(472)

Kui vaadata liidu tootmisvõimsust (vt tabel 5), võib näha, et kuigi liidu tootmine on praegu tarbimisest väiksem (vt tabel 2), on liidu kogu tootmisvõimsus tarbimisest suurem. Uurimine on näidanud, et praegu on olemas suur kasutamata tootmisvõimsus (üle 40 %) tingituna HRVst ja Egiptusest pärit dumpingu- ja madala hinnaga impordi suurenemisest, mis on võtnud üle liidu tootmisharu turuosa. See vaba tootmisvõimsus jaguneb 16 liidu tootja vahel, mis tähendab, et liit on konkurentsiturg, kus on erinevad sisemised tarneallikad. Peale selle on võimsust lihtne veelgi suurendada, sest selleks on vaja vaid väikeseid investeeringuid. Liidu tootmisharu juba varustabki tuuleturbiinide tööstust ja on serditud tarnija, mistõttu saab õiglastel turutingimustel hõlpsalt oma tarneid suurendada.

(473)

Peale selle saaksid tuuleturbiinitootjad keskpikas ja pikas plaanis sertida uusi klaaskiust kanga tootjaid, kes tegutsevad kas liidus või mujal, kus dumpinguhindu ei kasutata. Nagu on märgitud põhjenduses 465, töötas üks tuuleturbiinitootja välja mitmel liidu tootjal põhineva hankestrateegia. Ka on liidus piisavalt vaba tootmisvõimsust, et toota suurte tuuleturbiinitootjate jaoks vajalikus mahus.

(474)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks tuuleturbiinitootja, et komisjon ei ole sertimisprotsessist õigeid järeldusi teinud ja tegi eksliku järelduse, et klaaskiust kanga tarnija vahetamine on lihtne. Sama tuuleturbiinitootja tõi välja, et liidu tootjate vaba tootmisvõimsus jaguneb 16 liidu tootja vahel ning ei ole mõeldav, et kõik 16 liidu tootjat serditakse. Sama pool väitis, et sertimisprotsessi pikaajalisuse ja kulukuse tõttu ning seetõttu, et liidu tootmisharu ei ole suuteline tagama suurte koguste korral ühtlast tootekvaliteeti, ei oleks tarnijate vahetamine ega üksnes liidu tootjatelt hankimine majanduslikult tasuv. Samuti väitis see tuuleturbiinitootja, et kasutajad ei saa tugineda asjaolule, et liidu tootjad saavad võimsust hõlpsasti suurendada.

(475)

Esiteks, nagu on kirjeldatud põhjendustes 472 ja 473 ning vastupidiselt sellele, mida väideti, võttis komisjon uurimises arvesse asjaolu, et klaaskiust kanga tootjad peavad läbima sertimisprotsessi, et olla võimeline varustama tuuleturbiinide tööstusharu. Komisjon viitas uute klaaskiust kanga tootjate sertimise võimalusele keskmises kuni pikas plaanis ega teinud järeldust, et tarnijate vahetamine oleks tingimata „hõlbus“. Vastupidi, komisjon võttis põhjalikult arvesse, et sertimisprotsess kestab kaua ja et kõigi liidu tootjate sertimine kõigi klaaskiust kanga liikide puhul ei ole teostatav. Siiski selgus uurimises, nagu on märgitud põhjenduses 472, et teostatav on mõne konkreetse tootja tootmisvõimsuse suurendamine juhul, kui mõni tuuleturbiinitootja soovib ühelt serditud liidu tootjalt osta suuri koguseid. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ei esitanud kõnealune huvitatud isik lisateavet, mis oleks need järeldused ümber lükanud.

(476)

Teiseks, nagu on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjendustes 472 ja 473, selgus uurimises, et keskmises ja pikas plaanis on tarnepuudujäägi risk üsna väike. Samuti ei ole huvitatud isik esitanud lisateavet, mis oleks need järeldused kummutanud.

(477)

Viimaks märgitakse, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on taastada liidu turul õiglane konkurents ja võrdsed tingimused, kuid mitte takistada importi asjaomastest riikidest. Praeguses juhtumis tehti uurimisega kindlaks, et dumpinguvastased tollimaksud ei takista tuuleturbiinitootjatel ka edaspidi hankida praegustelt serditud tootjatelt, kes tegutsevad asjaomastes riikides, õiglase hinnaga. Seda toetavad eeskätt põhjendustes 481–484 välja toodud järeldused, nimelt see, et tollimaksud mõjutaksid tuuleturbiinitootjate kulusid ja kasumlikkust üksnes väga vähesel määral.

(478)

Seetõttu lükati tarnestabiilsust puudutavad väited tagasi.

(479)

Koostööd tegevad tuuleturbiinitootjad väitsid, et igasugune klaaskiust kanga hinnatõus mõjutaks tõsiselt nende konkurentsivõimet. Nad väitsid, et klaaskiust kangaga seotud kulude osakaalu tuleb hinnata labatootmise, mitte terve tuulepargi tasandil. Peale selle väitsid nad, et võimalikest tollimaksudest tulenevat kulude suurenemist ei saa tuulepargi arendajatele üle kanda, kuna tuulepargi projekti pakkumise ja selle tegeliku elluviimise vahele jääb pikk ajavahemik. Tuuleturbiinitootjate sõnul mõjutab tollimaksudest tulenev kulude kasv kogu liidu tuuleenergiatööstuse pikaajalist tehnoloogilist püsimajäämist, sest kõige tõhusama tehnoloogia kasutamiseks tuleb vältimatult teha olulisi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse.

(480)

Uurimine on näidanud, et turbiinide labasid ei müüda eraldi, vaid tuuleturbiini osana. Pealegi ostavad tuuleparkide arendajad tuuleturbiinitootjatelt regulaarselt lisataristut. Seepärast tuleks tuuleturbiinitootjate konkurentsivõimet silmas pidades selgitada klaaskiust kangale tehtavad kulud välja kas kogu tuuleturbiini või tuuleturbiinitootjate müüdava tuulepargitehnika täieliku maksumuse alusel, mitte üksnes labade tootmise tasandil, nagu on väidetud, sest see ei kajastaks turu tegelikku olukorda.

(481)

Kaks peamist tuuleturbiinilabade komponenti on klaaskiust kangas ja epoksüvaik. Seega moodustab klaaskiust kangas laba toorainekuludest [10–35 %] olenevalt klaaskiust kanga ja muude vajaminevate materjalide omavahelisest osakaalust. Uurimine näitas siiski ka seda, et labade tootmine on töömahukas ja seetõttu on klaaskiust kanga osakaal laba tootmise kogukuludest märkimisväärselt väiksem – vaid [4–14 %]. Tuuleturbiini ja terve tuulepargi ehitamise kogumaksumuses väheneb see osakaal [0,1–2 %]-ni.