ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 101 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
63. aastakäik |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
OTSUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
OTSUSED
1.4.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 101/1 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/470,
25. märts 2020,
milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingu kultuurikoostöö protokolli artikli 5 kohase audiovisuaalse ühistoodangu suhtes kohaliku ja piirkondliku kultuurilise sisu edendamise kavade kohaldamise ajavahemiku pikendamist
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsuse (EL) 2015/2169 (ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta) (1) artikli 3 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
1. oktoobril 2015 võttis nõukogu vastu otsuse (EL) 2015/2169 ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta. |
(2) |
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisele vabakaubanduslepingule (2) lisatud kultuurikoostöö protokolli (3) (edaspidi „protokoll“) artikliga 1 luuakse raamistik, mille raames teevad lepinguosalised koostööd kultuuritegevuse, -kaupade ja -teenuste vahetamise hõlbustamiseks, sealhulgas audiovisuaalsektoris. |
(3) |
Kõnealune protokoll hõlmab erandkorras sätteid, mis käsitlevad audiovisuaalse ühistoodangu suhtes lepinguosaliste vastavate kavade kohaldamist, mis on põhimõtteliselt reserveeritud arengumaadele, kelle audiovisuaaltööstus on kujunemisjärgus. |
(4) |
Protokolli artikli 5 lõike 8 punktis b on sätestatud, et pärast esialgse kolmeaastase ajavahemiku lõppemist pikendatakse kavade kohaldamist kolme aasta võrra ja seejärel tuleks seda pikendada automaatselt sama pikkade järjestikuste ajavahemike kaupa, kui lepinguosaline ei lõpeta kohaldamist, teatades sellest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne esialgse või mis tahes järgmise ajavahemiku lõppu. Kultuurikoostöö komitee peaks aegsasti hindama protokolli tegelikku mõju seoses audiovisuaalse ühistoodanguga ja see tuleks võtta aluseks liidu 2023. aasta otsusele nende kavade kohaldamisperioodi veel kolmeks aastaks pikendada või see pikendamata jätta. |
(5) |
Kooskõlas otsuse (EL) 2015/2169 artikli 3 lõikega 1 teatab komisjon Korea Vabariigile liidu kavatsusest mitte pikendada protokolli artiklis 5 sätestatud ühistoodangu kavade kohaldamisperioodi nimetatud protokolli artikli 5 lõikega 8 ettenähtud korras, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepanekul neli kuud enne kohaldamisperioodi lõppu nende kavade kohaldamist jätkata. Kui nõukogu otsustab kavade kohaldamist jätkata, muutub käesolev säte uuesti kohaldatavaks pikendatud kohaldamisperioodi lõpus. Kohaldamisperioodi pikendamise üle otsustab nõukogu ühehäälselt. |
(6) |
17. oktoobril 2019 konsulteeriti protokolli artikli 3 lõike 5 alusel moodustatud liidu sisenõuanderühmaga kavade kohaldamisperioodi pikendamise küsimuses vastavalt protokolli artikli 5 lõikele 8. |
(7) |
Võttes arvesse liidu ja Korea Vabariigi vahelisi tihedaid, ajaloolisi ja ainulaadseid suhteid, on nõukogu nõus, et pikendatakse perioodi, mille jooksul kohaldatakse audiovisuaalse ühistoodangu suhtes lepinguosaliste vastavaid kohaliku ja piirkondliku kultuurilise sisu edendamise kavu, nagu on sätestatud protokolli artikli 5 lõigetes 4–7. |
(8) |
Käesolev otsus ei tohiks mõjutada liidu ja liikmesriikide vastavaid pädevusi. Eelkõige ei tohiks see mõjutada liikmesriikide ühistootmislepingute sõlmimise pädevust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Perioodi, mille jooksul kohaldatakse audiovisuaalse ühistoodangu suhtes lepinguosaliste vastavaid kohaliku ja piirkondliku kultuurilise sisu edendamise kavu, nagu on sätestatud protokolli artikli 5 lõigetes 4–7, pikendatakse kolm aastat, 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2023.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 25. märts 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
A. METELKO-ZGOMBIĆ
(1) ELT L 307, 25.11.2015, lk 2.
1.4.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 101/3 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2020/471,
31. märts 2020,
millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/778 Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED SOPHIA)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 18. mail 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/778 (1). |
(2) |
Nõukogu pikendas 26. septembril 2019 otsusega (ÜVJP) 2019/1595 (2) otsuse (ÜVJP) 2015/778 kehtivust 31. märtsini 2020. |
(3) |
Nõukogu leppis 17. veebruaril 2020 kokku, et operatsioon EUNAVFOR MED SOPHIA tuleks lõpetada. Otsus (ÜVJP) 2015/778 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada ning selle kehtetuks tunnistamisega lõpetatakse EUNAVFOR MED SOPHIA. |
(4) |
Nõukogu otsuses (ÜVJP) 2015/528, (3) millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena), määratakse kindlaks operatsioonide raamatupidamisaruannete auditeerimise ja esitamise kord, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Otsus (ÜVJP) 2015/778 tunnistatakse kehtetuks.
2. Otsuse (ÜVJP) 2015/778 kehtetuks tunnistamine ei mõjuta otsuses (ÜVJP) 2015/528 sätestatud menetlust EUNAVFOR MED SOPHIA raamatupidamisaruannete auditeerimise ja esitamise kohta.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 31. märts 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
A. METELKO-ZGOMBIĆ
(1) Nõukogu 18. mai 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/778 Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED) (ELT L 122, 19.5.2015, lk 31).
(2) Nõukogu 26. septembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1595, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/778 Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED SOPHIA) (ELT L 248, 27.9.2019, lk 73).
(3) Nõukogu 27. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/528, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/871/ÜVJP (ELT L 84, 28.3.2015, lk 39).
1.4.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 101/4 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2020/472,
31. märts 2020,
Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Vahemerel (EUNAVFOR MED IRINI)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
19. jaanuaril 2020 toimus Berliinis Liibüa-teemaline konverents. Osalejad kohustusid eelkõige ühemõtteliselt ja täielikult järgima ja rakendama relvaembargot, mis on kehtestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooniga („ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon“) 1970 (2011) ja sellele järgnenud resolutsioonidega, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 2292 (2016) ja 2473 (2019). |
(2) |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu tervitas 12. veebruari 2020. aasta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2510 (2020) Berliinis toimunud Liibüa-teemalist konverentsi ja kiitis heaks selle järeldused, märkides, et need järeldused on oluline element Liibüa olukorrale tervikliku lahenduse leidmiseks. Samuti nõudis ta kõigilt ÜRO liikmesriikidelt relvaembargo täitmist ning et kõik riigid hoiduksid konflikti sekkumast ega võtaks konflikti võimendavaid meetmeid. |
(3) |
ÜRO Julgeolekunõukogu pikendas 11. veebruari 2020. aasta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2509 (2020) meetmeid, mis olid kehtestatud resolutsiooniga 2146 (2014), et tõkestada nafta, sealhulgas toornafta ja rafineeritud naftatoodete ebaseaduslikku eksporti Liibüast, ning pikendas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1973 (2011) loodud eksperdirühma volitusi. |
(4) |
Nõukogu jõudis 17. veebruaril 2020 poliitilisele kokkuleppele käivitada Vahemerel uus operatsioon, mille eesmärk on rakendada ÜRO relvaembargot Liibüa suhtes õhu-, satelliit- ja merevarustuse abil. Operatsioon peaks teiseste ülesannetena aitama kaasa nafta ebaseadusliku ekspordi tõkestamiseks Liibüast võetud ÜRO meetmete rakendamisele, Liibüa rannikuvalve ja mereväe suutlikkuse arendamisele ja väljaõppele ning inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike nn ärimudeli lõhkumisele. Operatsioonitander ja operatsiooni huvivaldkond tuleks kindlaks määrata asjakohastes planeerimisdokumentides vastavalt kokkulepitud volitustele. |
(5) |
Lisaks võiks nõukogu tulevikus otsustada laiendada operatsiooni ulatust, et võimaldada õhuseire kasutamist Liibüa õhuruumis, kooskõlas kõigi kohaldatavate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega või Liibüa ametiasutuste nõusolekul, kui tema hinnangul on vajalikud õiguslikud nõuded ja poliitilised tingimused täidetud. |
(6) |
Nõukogu võttis 18. mail 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/778 (1). EUNAVFOR MED Sophia on olnud alates sellest ajast käimas ja seda on pikendatud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2019/1595 (2). |
(7) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee peaks nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) vastutusel teostama operatsiooni üle poliitilist kontrolli, andma selle jaoks strateegilisi suuniseid ning tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 38 kolmanda lõiguga. |
(8) |
Operatsiooni volitusi tuleks uuesti kinnitada iga nelja kuu tagant ning poliitika- ja julgeolekukomiteele, kes teostab operatsiooni üle poliitilist kontrolli ja annab strateegilisi suuniseid, tuleks anda õigus võtta vastu otsus operatsiooni pikendamiseks, välja arvatud juhul, kui operatsiooniplaanis esitatud kriteeriumite kohaselt kogutud põhjendatud tõendid näitavad, et operatsiooni merevarustuse kasutamine mõjub rändele tõmbeefektina. |
(9) |
Liikmesriigid katavad ELi lepingu artikli 41 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2015/528 (3) käesolevast otsusest tulenevad sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevuskulud. |
(10) |
Kooskõlas ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Sellest tulenevalt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, ning seetõttu ei osale ta käesoleva operatsiooni rahastamises, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Missioon
1. Liit loob ja käivitab kriisiohje sõjalise operatsiooni, et aidata kaasa ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamisele kokkulepitud operatsioonitandril ja huvivaldkonnas vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1970 (2011) ja sellele järgnenud resolutsioonidele, mis käsitlevad Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargot, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 2292 (2016) ja 2473(2019). Lisaks aitab operatsioon kaasa nafta ebaseadusliku ekspordi tõkestamiseks Liibüast võetud ÜRO meetmete rakendamisele kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2146 (2014) ja sellele järgnenud resolutsioonidega, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 2509 (2020) ja 2510 (2020). Lisaks aitab operatsioon arendada Liibüa rannikuvalve ja mereväe suutlikkust täita merel õiguskaitsealaseid ülesandeid ning arendada vastavat väljaõpet. Samuti aitab operatsioon kaasa inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike nn ärimudeli lõhkumisele kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni ja kõigi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega.
2. Operatsiooni nimeks saab EUNAVFOR MED IRINI.
3. Operatsioonitander, huvivaldkond ning üksikasjalik kord nendes valdkondades info kogumiseks, et täita kõiki operatsiooni ülesandeid, määratakse kindlaks asjakohastes planeerimisdokumentides, mille nõukogu heaks kiidab.
Artikkel 2
Liibüa suhtes kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamisele kaasaaitamine
1. EUNAVFOR MED IRINI põhiülesandeks on aidata õhu-, satelliit- ja merevahenditega kaasa ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüas.
2. Sel eesmärgil kogub EUNAVFOR MED IRINI ulatuslikku ja terviklikku teavet kõikidest suundadest tuleva relvade ja nendega seotud materjalide salakaubaveo kohta ning jagab seda igal üksikjuhul eraldi ja teadmisvajaduse alusel asjaomaste partnerite ja asutustega planeerimisdokumentides esitatud mehhanismide vahendusel, et aidata kaasa täieliku olukorrateadlikkuse saavutamisele kõnealusel operatsioonitandril ja huvivaldkonnas. Kui selline teave on salastatud kuni tasemeni „EU SECRET/UE SECRET“, võidakse seda vahetada asjaomaste partnerite ja asutustega kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL (4) ning käesoleva otsuse artikli 14 lõike 9 kohaselt operatiivtasandil sõlmitud kokkulepete alusel, austades seejuures täielikult vastastikkuse ja kaasamise põhimõtteid. EUNAVFOR MED IRINI käitleb saadud salastatud teavet igasuguse vahetegemiseta oma töötajate vahel ning üksnes tegevusnõuete alusel.
3. Kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2292 (2016), ja nagu nõutud, inspekteerib EUNAVFOR MED IRINI kooskõlas planeerimisdokumentides sätestatud korraga ja kokkulepitud operatsioonitandril Liibüa ranniku lähedal avamerel Liibüasse suunduvaid või sealt saabuvaid laevu, kui on põhjendatult alust arvata, et nendega veetakse Liibüasse või Liibüast otse või kaudselt relvi või nendega seotud materjale, rikkudes Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargot. EUFOR IRENE võtab asjakohaseid meetmeid selliste esemete konfiskeerimiseks ja kõrvaldamiseks, sealhulgas suunates sellised laevad ja nende meeskonnad ümber selliseks kõrvaldamiseks sobivasse sadamasse sadamariigi nõusolekul kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2292 (2016).
4. EUNAVFOR MED IRINI annab poliitika- ja julgeolekukomiteele aru kõikide sellise inspekteerimisega seotud küsimuste ja sündmuste kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib asjakohasel juhul kaaluda edasisi meetmeid.
5. Tulenevalt erakorralistest tegevusnõuetest ja liikmesriigi kutsel võib EUNAVFOR MED IRINI suunata laevad nimetatud liikmesriigi sadamasse ning kõrvaldada selles liikmesriigis lõike 3 kohaselt konfiskeeritud relvad ja nendega seotud materjalid, sealhulgas nende ladustamisega ja hävitamisega. Sadamad, kuhu laevu võib suunata, määratakse kindlaks operatsiooniplaanis.
6. Kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2292 (2016), võib EUNAVFOR MED IRINI eelkõige punkti 3 kohaselt teostatava inspekteerimise käigus koguda ja säilitada tõendeid, mis on seotud Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargo alusel keelatud esemete veoga. Kooskõlas kohaldatava õigusega võib EUNAVFOR MED IRINI koguda ja säilitada selliste keelatud esemete veos osalevate isikute isikuandmeid, mis võivad aidata nende isikut tuvastada, sealhulgas sõrmejäljed ja järgnevalt loetletud andmed: perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed; sünnikuupäev ja -koht, kodakondsus, sugu, elukoht, elukutse ja asukoht; juhiload, identifitseerimisdokumendid ja passiandmed, kuid mitte muid isikuandmeid. EUNAVFOR MED IRINI võib sellised andmed ja selliste isikute poolt kasutatavate laevade ja varustusega seotud andmed ning oma põhiülesande teostamisel saadud asjaomase teabe edastada liikmesriikide asjaomastele õiguskaitseasutustele ja pädevatele liidu asutustele kooskõlas kohaldatava õigusega.
Artikkel 3
Liibüast nafta ebaseadusliku ekspordi vastaste ÜRO meetmete rakendamisele kaasaaitamine
1. Teisese ülesandena teostab EUNAVFOR MED IRINI operatsioonitandril oma vahendite ja võimete piires jälgimis- ja järelevalvetoiminguid ning kogub teavet nafta, sealhulgas toornafta ja naftatoodete ebaseadusliku ekspordi kohta Liibüast, mis on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2146 (2014) ja sellele järgnenud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2509 (2020), panustades sellega olukorrateadlikkusse operatsioonitandril ja huvivaldkonnas.
2. Selles kontekstis kogutud teabe võib avaldada seadusjärgsetele Liibüa ametiasutustele ning liikmesriikide asjaomastele õiguskaitseasutustele ja pädevatele liidu asutustele.
Artikkel 4
Liibüa rannikuvalve ja mereväe suutlikkuse arendamine ja väljaõpe
1. Edasise teisese ülesandena annab EUNAVFOR MED IRINI abi Liibüa rannikuvalve ja mereväe suutlikkuse arendamisel ja väljaõppel õiguskaitsealaste ülesannete täitmiseks merel, eelkõige inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse tõkestamiseks.
2. Lõikes 1 osutatud ülesannet täidetakse EUNAVFOR MED IRINI kokkulepitud operatsioonitandril avamerel. Seda võib samuti täita Liibüa või Liibüa naabruses paikneva vastuvõtva kolmanda riigi territooriumil, sealhulgas tema territoriaalvetes, kui poliitika- ja julgeolekukomitee teeb sellise otsuse Liibüa või asjaomase vastuvõtva riigi kutse alusel pärast nõukogult hinnangu saamist, ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
3. Tulenevalt erakorralistest tegevusnõuetest võib osa lõikes 1 osutatud ülesandest läbi viia liikmesriigis selle liikmesriigi kutse alusel, sealhulgas asjaomastes koolituskeskustes.
4. Lõikes 1 osutatud ülesande täitmiseks loob EUNAVFOR MED IRINI tihedas koostöös teiste asjaomaste osalistega järelevalvemehhanismi ja käitab seda, sealhulgas vajaduse korral Liibüas.
5. Lõikes 1 osutatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses võib EUNAVFOR MED IRINI koguda, säilitada ja vahetada liikmesriikide asjaomaste asutuste, liidu pädevate asutuste, UNSMILi, Interpoli, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Ameerika Ühendriikidega teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on kogutud võimalike praktikantide kohta julgeolekukontrolli läbiviimise eesmärgil, tingimusel et nad on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Lisaks võib EUNAVFOR MED IRINI praktikantide kirjalikul nõusolekul koguda ja säilitada neid puudutavaid vajalikke tervise- ja biomeetrilisi andmeid.
Artikkel 5
Inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike nn ärimudeli lõhkumisele kaasaaitamine
1. EUNAVFOR MED IRINI toetab veel ühe teisese ülesandena ja kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2240 (2015) inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike avastamist ja jälgimist teabe kogumise ja patrullimise teel, kasutades avamerel asuvat õhuvarustust kokkulepitud operatsioonitandril.
2. Nimetatud ülesande täitmisel võib EUNAVFOR MED IRINI kooskõlas kohaldatava õigusega koguda ja säilitada andmeid inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse kohta, sealhulgas operatsiooni turvalisuse seisukohast oluliste kuritegude kohta, ning edastada neid andmeid liikmesriikide asjaomastele õiguskaitseasutustele ja liidu pädevatele asutustele.
Artikkel 6
ELi operatsiooni ülema nimetamine
ELi EUNAVFOR MED IRINI operatsiooni ülemaks nimetatakse kontradmiral Fabio AGOSTINI.
Artikkel 7
ELi operatsiooni peakorteri määramine
EUNAVFOR MED IRINI operatsiooni peakorter asub Roomas, Itaalias.
Artikkel 8
Poliitiline kontroll ja strateegilised suunised
1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel EUNAVFOR MED IRINI poliitilist kontrolli ja annab strateegilisi suuniseid.
2. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema kooskõlas ELi lepingu artikliga 38 asjakohaseid otsuseid. Kõnealune volitus hõlmab õigust teha muudatusi planeerimisdokumentidesse, sealhulgas operatsiooniplaani, käsuliini ja jõukasutusreeglitesse. Volituse hulka kuulub ka õigus teha ELi operatsiooni ülema ja ELi vägede juhataja nimetamist käsitlevaid otsuseid. ELi sõjalise operatsiooni eesmärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.
3. Olenemata artikli 15 lõikes 2 sätestatud ajavahemikust uuendatakse operatsiooni volitusi iga nelja kuu tagant. Poliitika- ja julgeolekukomitee pikendab operatsiooni, välja arvatud juhul, kui operatsiooniplaanis esitatud kriteeriumite kohaselt kogutud põhjendatud tõendid näitavad, et operatsiooni merevarustuse kasutamine mõjub rändele tõmbeefektina.
4. Operatsiooni ülem annab korrapäraselt aru operatsiooni läbiviimise, sealhulgas selle mõju kohta operatsioonitandril. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas ELi lepingu artikliga 38 igal ajal kõrge esindaja või liikmesriigi taotlusel anda operatsiooni ülemale juhiseid vahendite kasutamise kohta.
5. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.
6. ELi sõjalise komitee esimees annab poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aru EUNAVFOR MED IRINI läbiviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib asjakohasel juhul kutsuda ELi operatsiooni ülema või ELi vägede juhataja oma koosolekutele.
Artikkel 9
Sõjaline juhtimine
1. ELi sõjaline komitee jälgib ELi operatsiooni ülema juhitava EUNAVFOR MED IRINI nõuetekohast läbiviimist.
2. ELi operatsiooni ülem annab ELi sõjalisele komiteele korrapäraselt aru. ELi sõjaline komitee võib asjakohasel juhul kutsuda ELi operatsiooni ülema või ELi vägede juhataja oma koosolekutele.
3. ELi sõjalise komitee esimees on ELi operatsiooni ülema peamine kontaktisik.
Artikkel 10
Liidu tegevuse sidusus ja koordineerimine
1. Kõrge esindaja tagab käesoleva otsuse rakendamise ja selle kooskõla kogu liidu välistegevusega, sealhulgas liidu arenguprogrammide ja liidu antava humanitaarabiga.
2. Kõrge esindaja, keda abistab Euroopa välisteenistus, on peamiseks kontaktisikuks ÜRO-le, piirkonna riikide ametiasutustele ning teistele rahvusvahelistele ja kahepoolsetele osalejatele, sealhulgas NATO, Aafrika Liit ja Araabia Riikide Liiga.
3. EUNAVFOR MED IRINI teeb koostööd asjaomaste liikmesriikide asutustega ja loob koordineerimismehhanismi ning vajaduse korral sõlmib kokkuleppeid muude liidu ametite ja asutustega, eelkõige Frontexi, Europoli, Eurojusti, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Satelliidikeskuse ja asjaomaste ÜJKP missioonidega.
4. EUNAVFOR MED IRINI raames võib luua kuritegevusalase teabe üksuse, mis koosneb liikmesriikide asjaomaste õiguskaitseasutuste ja lõikes 3 osutatud liidu ametite töötajatest, et hõlpsamini saada, koguda ja edastada teavet, sealhulgas isikuandmeid, artiklis 2 osutatud Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargo, artiklis 3 osutatud Liibüast pärit nafta ebaseadusliku ekspordi ning artiklis 5 osutatud inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse, samuti operatsiooni turvalisusega seotud kuritegude kohta.
5. Selles kontekstis töödeldakse isikuandmeid kooskõlas selle laeva lipuriigi õigusega, millel kuritegevusalase teabe üksus asub, ning liidu ametite töötajate puhul kooskõlas asjaomaste ametite suhtes kohaldatava õigusraamistikuga.
6. Euroopa Liidu Satelliidikeskuse ja Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskus toetavad EUNAVFOR MED IRINIt tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe kogumisel.
Artikkel 11
Kolmandate riikide osalemine
1. Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel või ühtset institutsioonilist raamistikku ning kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste suunistega, võib operatsioonil osalema kutsuda kolmandaid riike.
2. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed kutsuma kolmandaid riike osalema ning tegema ELi operatsiooni ülema ja ELi sõjalise komitee soovitusel asjakohaseid otsuseid pakutava osaluse vastuvõtmise kohta.
3. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse lähtuvalt ELi lepingu artiklist 37 ja ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korras. Kui liit ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik kõnealuse kolmanda riigi osalemise kohta liidu kriisiohjemissioonidel, kehtivad sellise lepingu sätted EUNAVFOR MED IRINI kontekstis.
4. Kolmandatel riikidel, kes annavad operatsioonile EUNAVFOR MED IRINI märkimisväärse sõjalise panuse, on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel liikmesriikidel.
5. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid panustajate komitee loomiseks, juhul kui kolmandad riigid peaksid andma märkimisväärse sõjalise panuse.
Artikkel 12
Liidu juhitava isikkoosseisu staatus
Liidu juhitavate üksuste ja isikkoosseisu staatus määratakse vajaduse korral kindlaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Artikkel 13
Rahastamiskord
1. ELi sõjalise operatsiooni ühiseid kulusid hallatakse otsuse (ÜVJP) 2015/528 alusel.
2. Kuni 31. märtsini 2021 on EUNAVFOR MED IRINI ühiste kulude lähtesumma 9 837 800 eurot. Otsuse (ÜVJP) 2015/528 artikli 25 lõikes 1 osutatud lähtesumma jaguneb protsentuaalselt järgmiselt: 30 % kulukohustuste ja 30 % maksekohustuste jaoks.
Artikkel 14
Teabe avaldamine
1. Kõrgele esindajale antakse asjakohasel juhul kooskõlas EUNAVFOR MED IRINI operatiivvajadustega ning austades seejuures täielikult vastastikkuse ja kaasamise põhimõtet volitused avaldada määratud kolmandatele riikidele ja Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ELi salastamata dokumente, mis on seotud operatsiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes kehtib vastavalt nõukogu kodukorra (5) artikli 6 lõikele 1 ametisaladuse hoidmise kohustus. Eeldusel et need tingimused on täidetud, määrab poliitika- ja julgeolekukomitee igal üksikjuhul eraldi asjakohased kolmandad riigid.
2. Kõrgele esindajale antakse volitused avaldada määratud kolmandatele riikidele ja Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule kooskõlas otsusega 2013/488/EL asjakohastel juhtudel ja vastavalt EUNAVFOR MED IRINI operatiivvajadustele selle läbiviimisel loodud ELi salastatud teavet järgmiselt, austades seejuures täielikult vastastikkuse ja kaasamise põhimõtteid:
a) |
kuni tasemeni, mis on sätestatud liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel sõlmitud kohaldatavas salastatud teabe kaitse lepingus, või |
b) |
muudel juhtudel kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“. |
Eeldusel et need tingimused on täidetud, määrab poliitika- ja julgeolekukomitee igal üksikjuhul eraldi asjakohased kolmandad riigid.
3. EUNAVFOR MED IRINI käitleb saadud salastatud teavet igasuguse vahetegemiseta oma töötajate vahel ning üksnes tegevusnõuete alusel.
4. Kõrgel esindajal on samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL ÜRO-le vastavalt EUNAVFOR MED IRINI vajadustele EUNAVFOR MED IRINI läbiviimisel loodud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“.
5. Kõrgel esindajal on volitused avaldada Interpolile asjakohast teavet, sealhulgas isikuandmeid, tehes seda vastavalt EUNAVFOR MED IRINI operatiivvajadustele.
6. Enne liidu ja Interpoli vahelise kokkuleppe sõlmimist võib EUNAVFOR MED IRINI vahetada asjaomast teavet liikmesriikide Interpoli siseriiklike keskbüroodega, tehes seda vastavalt korrale, mille sõlmivad omavahel ELi operatsiooni ülem ja asjaomase siseriikliku keskbüroo juht.
7. Spetsiifilise operatiivse vajaduse korral on kõrgel esindajal poliitika- ja julgeolekukomitee heakskiidu järel volitus avaldada seadusjärgsetele Liibüa ametiasutustele EUNAVFOR MED IRINI läbiviimisel loodud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“, tehes seda kooskõlas otsusega 2013/488/EL.
8. Kõrgel esindajal on volitused sõlmida kokkuleppeid, mis on vajalikud käesoleva otsuse teabevahetusesätete rakendamiseks.
9. Kõrge esindaja võib delegeerida volitused teabe avaldamiseks ja õiguse sõlmida käesolevas otsuses osutatud kokkuleppeid Euroopa välisteenistuse ametnikele, ELi operatsiooni ülemale või ELi vägede juhatajale, tehes seda kooskõlas otsuse 2013/488/EL VI lisa VII jaoga.
10. EUNAVFOR MED IRINI edastab kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2509 (2020) viivitamata ÜRO-le teabe, mis on kogutud ÜRO Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargo tõkestamiseks võetud ÜRO meetmete rikkumise kahtluse juhtumite kohta nagu on ette nähtud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1970 (2011) ja sellele järgnevate resolutsioonidega, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 2292 (2016) ja 2473 (2019), samuti teabe, mis on kogutud nafta ebaseadusliku ekspordi tõkestamiseks Liibüast võetud ÜRO meetmete rikkumise kahtluse juhtumite kohta nagu on ette nähtud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2146 (2014) ja sellele järgnevate resolutsioonidega.
Artikkel 15
Jõustumine ja lõpetamine
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
2. EUNAVFOR MED IRINI lõpeb 31. märtsil 2021.
3. Käesolev otsus tunnistatakse kehtetuks alates ELi operatsiooni peakorteri sulgemise kuupäevast kooskõlas EUNAVFOR MED IRINI lõpetamiseks heaks kiidetud kavadega ning mõjutamata otsuses (ÜVJP) 2015/528 kehtestatud EUNAVFOR MED IRINI raamatupidamisaruannete auditeerimist ja esitamist käsitlevaid menetlusi.
Brüssel, 31. märts 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
A. METELKO-ZGOMBIĆ
(1) Nõukogu 18. mai 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/778 Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED Sophia) (ELT L 122, 19.5.2015, lk 31).
(2) Nõukogu 26. septembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1595, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/778 Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED SOPHIA) (ELT L 248, 27.9.2019, lk 73).
(3) Nõukogu 27. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/528, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/871/ÜVJP (ELT L 84, 28.3.2015, lk 39).
(4) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).
(5) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).