27.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 94/14

KOMISJONI OTSUS (EL) 2020/450,

22. jaanuar 2020,

abikava SA.29150 – 2010/C (ex 2010/NN) kohta, mida Saksamaa rakendas kahjumi maksualase edasikandmise võimaldamiseks raskustes olevate äriühingute saneerimise korral (saneerimisklausel (Sanierungsklausel))

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 254 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

Olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi eespool nimetatud sätete alusel (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

Komisjon saatis 5. augusti ja 30. septembri 2009. aasta kirjades Saksamaale teabenõuded äriühingu tulumaksu seaduse (Körperschaftsteuergesetz, edaspidi „KStG“) paragrahvi 8c kohta. Saksamaa ametiasutused vastasid neile 20. augusti ja 5. novembri 2009. aasta kirjadega. 24. veebruari 2010. aasta otsusega (edaspidi „algatamisotsus“) algatas komisjon KStG paragrahvi 8c lõike 1a (edaspidi „saneerimisklausel“ (Sanierungsklausel)) kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse.

(2)	Algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus Saksamaad ja kõiki huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(3)	Saksamaa ametiasutused esitasid oma märkused 9. aprilli 2010. aasta kirjaga.

(4)	9. aprillil ja 3. juunil 2010 toimusid Brüsselis kohtumised Saksamaa ametiasutustega. Saksamaa ametiasutused esitasid lisateavet 2. juulil 2010. Komisjon ei saanud märkusi huvitatud isikutelt.

(5)

26. jaanuaril 2011 võttis komisjon vastu otsuse 2011/527/EL (3) (edaspidi „2011. aasta otsus“), milles ta leidis, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a (saneerimisklausel) kujutab endast riigiabi, mida Saksamaa rakendas ebaseaduslikult, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Samuti järeldas komisjon, et KStG paragrahvi 8c lõike 1a alusel antud abi ei sobinud kokku siseturuga, eelkõige kuna seda ei saanud kokkusobivaks pidada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b, nagu seda on tõlgendatud ühenduse riigiabi meetmete ajutises raamistikus, (4) (5) ning otsustas, et kokkusobimatu abi tuleb tagasi nõuda.

(6)	Pärast 2011. aasta otsuse vastuvõtmist esitasid Saksamaa ja kolmandad isikud 2011. aasta otsuse peale tühistamishagid (6). 4. veebruaril 2016 lükkas Üldkohus hagejate väited tagasi ja jättis 2011. aasta otsuse jõusse (7).

(7)

Saksamaa ja kaks võimalikku abisaajat (Heitkamp BauHolding GmbH ja GFKL Financial Services AG) kaebasid Üldkohtu otsused edasi. 28. juunil 2018 tühistas Euroopa Kohus Üldkohtu otsused ja 2011. aasta otsuse (8). Euroopa Kohus leidis, et komisjon tegi valikulisuse analüüsis vea, võttes võrdlusbaasiks üksnes reegli, mille kohaselt on keelatud kahjumi edasikandmine äriühingu osalusstruktuuri muutmise korral (KStG paragrahvi 8c lõige 1), ja välistades võrdlusbaasist kahjumi edasikandmise üldreegli.

2. MEETME/ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Taustteave

(8)

Äriühinguid maksustatakse Saksamaal peamiselt tulumaksuseaduse (Einkommensteuergesetz, edaspidi „EStG“) ja KStG alusel. EStG paragrahvi 10d lõikes 2 on sätestatud maksustamissaasta kahjumi edasikandmise võimalus, mis tähendab, et eelmistel aastatel saadud kahjumi tasaarvestamise kaudu on võimalik kooskõlas maksevõime põhimõttega vähendada maksustatavat sissetulekut järgmistel maksustamisaastatel kogusummas kuni üks miljon eurot aastas. KStG paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt kehtib kahjumi edasikandmise võimalus ka ettevõtjatele, kes peavad tasuma äriühingu tulumaksu.

(9)	Saksamaa ametiasutuste sõnul kaasnes kahjumi edasikandmise võimalusega ühtlasi selliste ammu mis tahes äritegevuse lõpetanud äriühingute omandamine, kelle kahjumit oli siiski võimalik edasi kanda (nn riiulifirmad, ingl empty-shell companies).

(10)

Selliste riiulifirmade omandamist silmas pidades piiras Saksamaa Liidupäev 1997. aastal kahjumi edasikandmise võimalust, kehtestades KStG paragrahvi 8 lõikes 4 nn riiulifirmade omandamise sätte (Mantelkaufregelung). Nimetatud sättega võimaldati kahjumit edasi kanda üksnes sellistel äriühingutel, kes olid kahjumiga äriühinguga õiguslikult ja majanduslikult identsed. See säte ei sisaldanud mõiste „majanduslikult identne“ määratlust, ent pakkus ühe negatiivse ja kaks positiivset näidet:

—	majandusliku identsusega ei ole tegemist juhul, kui üle poole äriühingu osalusest kantakse üle ja äriühing jätkab või taasalustab oma äritegevust valdavalt uue käibekapitaliga;

—	majandusliku identsusega on seevastu tegemist juhul, kui uus käibekapital on mõeldud üksnes kahjumliku äriühingu saneerimiseks ja kui tegevus, mis oli põhjustanud tasaarvestamata kahjumi edasikandmise, jätkub järgneva viie aasta kestel võrreldaval viisil;

—	majandusliku identsusega on tegemist ka juhul, kui uue käibekapitali andmise asemel katab omandaja kahjumliku äriühingu kahjumi.

(11)	Kaht viimast näidet nimetati ühiselt „saneerimisklausliks“ (Sanierungsklausel).

(12)	KStG paragrahvi 8 lõige 4 tunnistati 1. jaanuaril 2008 kehtetuks 2008. aasta seadusega äriühingute maksustamise reformimise kohta (Unternehmensteuerreformgesetz 2008) (9).

(13)

Sama seadusega kehtestati KStG paragrahvi 8c lõige 1, mis piiras kahjumi edasikandmise võimalust osaluse muutumise korral rohkem, kui KStG paragrahvi 8 lõige 4 oli seda teinud. Uue sättega nähakse ette järgmist:

—	kasutamata kahjumit ei saa enam tervikuna maha arvata, kui omandajale kantakse üle rohkem kui 50 % märgitud kapitalist, liikmeõigustest, osalemisõigustest või hääleõigustest;

—	kui viie aasta jooksul kantakse üle rohkem kui 25 %, maksimaalselt aga 50 % märgitud kapitalist, liikmeõigustest, osalemisõigustest või hääleõigustest äriühingus, siis kaob kasutamata kahjum proportsionaalselt aktsiaosaluse vahetumise protsendiga.

(14)	Esialgu ei nähtud uue sättega ette erandit äriühingutele, kus toimusid samal ajal saneerimine ja märkimisväärsed omandistruktuuris.

(15)

Seletuskirja kohaselt, mille Saksamaa Liidupäev võttis vastu koos äriühingu tulumaksu reformimist käsitleva seadusega (Unternehmenssteuerreformgesetz 2008), asendati KStG paragrahvi 8 lõige 4 uue paragrahvi 8c lõikega 1, et eeskirju lihtsustada (seletuskirja kohaselt tekitas KStG paragrahvi 8 lõike 4 rakendamine praktikas hulgaliselt keerulisi õiguslikke probleeme) ning et muuta kuritarvitamist takistav meede sihipärasemaks (10). Saksamaa Liidupäev oli teadlik asjaolust, et raskustes olevate äriühingute sellise saneerimise korral, millega kaasneb omandistruktuuri muutumine, ei oleks kahjumi edasikandmine pärast reformi enam võimalik. Liidupäev pidas seda vastuvõetavaks, kuna maksuhaldurid saaksid sellises olukorras ka ilma sõnaselge KStG sätteta loobuda maksunõuetest õigluse põhimõttel (11).

2.2. Meede

(16)

2009. aastal juunis muudeti KStG paragrahvi 8c, lisades sellele uue sätte (paragrahvi 8c lõige 1a), mille kohaselt on kahjumi edasikandmine jätkuvalt võimalik, kui raskustes olev äriühing omandatakse saneerimise eesmärgil. See muudatus oli ravikindlustust käsitleva maksuvähenduse seaduse (Bürgerentlastungsgesetz Krankenversicherung) (12) osa. Uut sätet nimetatakse üldjuhul samuti saneerimisklausliks (või uueks saneerimisklausliks (neue Sanierungsklausel), et eristada seda KStG paragrahvi 8 lõike 4 kohasest varasemast sättest).

(17)

KStG paragrahvi 8c lõike 1a järgi tohib äriühing kahjumi edasi kanda ka KStG paragrahvi 8c lõike 1 kohase osaluse muutumise korral, kui täidetud on järgmised tingimused:

—	osaluse omandamise eesmärk on äriühing saneerida (13);

—	äriühing on omandamise ajal mittelikviidne või liigse võlakoormusega või teda ähvardab mittelikviidsus või liigne võlakoormus (14);

—

äriühingu olulised äristruktuurid säilitatakse järgmiselt:

—	äriühing järgib juhtkonna ja töönõukogu (Betriebsvereinbarung) vahelist lepingut töökohtade säilitamise kohta või

—	esimesel viiel aastal pärast osaluse omandamist säilitatakse 80 % töökohtadest (arvestades üldist töötasu) või

—

12 kuu jooksul suurendatakse märkimisväärselt käibekapitali (wesentliches Betriebsvermögen) või kantakse maha võlgu, millel on endiselt majanduslik väärtus; olulisel määral käibekapitali suurendamisega on tegemist juhul, kui uus käibekapital moodustab vähemalt 25 % möödunud majandusaasta kapitalist; kapitaliühingust antavad soodustused, mis tehakse kolme aasta jooksul pärast uue käibekapitali lisamist, vähendavad antud käibekapitali väärtust;

—	äriühing ei vaheta viie aasta jooksul pärast osaluse omandamist sektorit;

—	äriühing ei olnud osaluse omandamise ajal oma äritegevust lõpetanud.

(18)	KStG paragrahvi 8c lõige 1a jõustus 10. juulil 2009 ja seda kohaldati tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2008.

(19)

Alguses kehtestati KStG paragrahvi 8c lõige 1a ajutise meetmena, mis pidi kehtima 31. detsembrini 2009. 22. detsembril 2009 võttis Saksamaa Liidupäev aga osana 22. detsembri 2009. aasta seadusest majanduskasvu kiirendamise kohta (Wachstumsbeschleunigungsgesetz) vastu sätte, millega kustutati KStG-st asjaomane aegumisklausel (15).

(20)

Tuleb märkida, et edasikantavat kahjumit saab tasaarvestada ainult saneerimisele kuuluva äriühingu kasumiga. Omandaja ei saa seda kahjumit tasaarvestada oma kasumiga. See kehtib isegi siis, kui omandaja konsolideerib oma maksukohustused kontserni tasandile, sest KStG paragrahvi 15 esimese lause punkt 1 keelab kahjumi edasikandmise, kui äriühing on konsolideerimisgrupi (Organschaft) osa (16). Saksamaa äriühingu tulumaksu õiguse järgi selline kahjum aga ei kao; tütarettevõtja (Organgesellschaft) tasandil see üksnes külmutatakse ja seda saab kasutada alles siis, kui äriühing ei kuulu enam konsolideerimisgruppi. Sellisel külmutatud kahjumil puudub tähtaeg kahjumi edasikandmiseks.

(21)

Omandaja saab KStG paragrahv 8c lõikest 1a kaudselt kasu, sest pärast saneerimisprotsessi edukat lõpuleviimist vähendab asjaomane säte saneeritud äriühingu maksukoormust. Lisaks sellele saab omandaja oma äritegevuse omandatud äriühingusse täielikult või osaliselt üle tuua ja sel viisil edasikantud kahjumit kasutada.

3. ALGATAMISOTSUS

(22)	24. veebruari 2010. aasta kirjas teatas komisjon Saksamaale oma otsusest algatada KStG paragrahvi 8c lõike 1a kohase eelkirjeldatud meetme suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(23)

Oma algatamisotsuses leidis komisjon, et KStG paragrahvi 8c lõike 1a järgi tehakse vahet elujõuliste kahjumiga äriühingute ja (võib-olla) mittelikviidsete või liigse võlakoormusega äriühingute vahel, sest säte tuleb kasuks ainult viimati nimetatutele. Komisjon leidis oma esialgses arvamuses, et meede on valikuline ja sisaldab riigiabi, kuna ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 muud tingimused paistsid samuti olevat täidetud. Lõpuks väljendas komisjon kahtlusi meetme kokkusobivuses ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b, nagu seda on tõlgendatud ühenduse riigiabi meetmete ajutises raamistikus, ja ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c, nagu seda on tõlgendatud (toona kohaldatavates) ühenduse päästmis- ja ümberkorraldamisabi suunistes (17) ning (toona kohaldatavates) regionaalabi suunistes (18).

(24)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist andis Saksamaa rahandusministeerium maksukogumise eest vastutavatele maksuhalduritele korralduse mitte rakendada KStG paragrahvi 8c lõiget 1a seni, kuni komisjon on võtnud asjas vastu lõpliku otsuse, ning teavitada asjaomaseid äriühinguid sellest, et komisjoni negatiivse lõpliku otsuse korral tuleb riigiabi tagasi maksta (19).

4. SAKSAMAA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

(25)

Saksamaa ametiasutuste hinnangul ei kujuta KStG paragrahvi 8c lõige 1a endast riigiabi järgmisel kolmel põhjusel:

—	see on kooskõlas erasektori võlausaldaja põhimõttega (vt punkt 4.1);

—	see ei ole valikuline (vt punkt 4.2);

—	see on õigustatud Saksamaa maksusüsteemi olemuse ja loogika alusel (vt punkt 4.3).

(26)

Lisaks väidavad Saksamaa ametiasutused, et uus saneerimisklausel KStG paragrahvi 8c lõikes 1a on olulisel määral vastavuses varasema saneerimisklausliga KStG paragrahvi 8 lõikes 4, mille suhtes polevat komisjon kunagi kahtlusi väljendanud (vt punkt 4.4), ja et mitmes liikmesriigis kehtivad sarnased maksueeskirjad (vt punkt 4.5).

4.1. Erasektori võlausaldaja kriteeriumi järgimine

(27)

2. juuli 2010. aasta kirjas väidavad Saksamaa ametiasutused, et erasektori võlausaldaja põhimõttele saab tugineda seoses maksunõuetega või maksulaadsete lõivude nõuetega (20). Samuti leiavad nad, et Saksa riigi side oma maksumaksjatega on võrreldav erasektori võlausaldaja ja tema võlgniku vahelise kestvusvõlasuhtega (Dauerschuldverhältnis), mis põhineb näiteks üüri- või töölepingul. Saksamaa ametiasutuste arvates loobuks sellises kestvusvõlasuhtes erasektori võlausaldaja osast oma tulevatest nõuetest, kui seeläbi oleks muul äriühingul võimalik tema võlgnik omandada, mis omakorda tagaks kestvusvõlasuhte jätkumise.

4.2. Valikulisuse puudumine

(28)

Saksamaa ametiasutused käsitavad KStG paragrahvi 8c punkti 1a üldise meetmena, sest see pole piiratud ühegi sektori, teatavas suuruses äriühingute ega ühegi piirkonnaga. Nad juhivad tähelepanu asjaolule, et iga äriühing võib endast olenemata põhjustel sattuda rahalistesse raskustesse ja kuuluda seega sätte kohaldamisalasse.

(29)

Saksamaa ametiasutused märgivad, et komisjon oli äriühingute otsest maksustamist käsitlevas 1998. aasta teatises avaldanud oma seisukoha, et ainult tehnilist laadi maksumeetmed, nagu kahjumi edasikandmise eeskirjad, ei ole valikulised, „kui neid kohaldatakse eranditult kõigi äriühingute ja kõigi kaupade tootmise suhtes“, ning et „asjaolu, et mõned äriühingud või mõned sektorid saavad kõnealustest maksumeetmetest rohkem kasu kui teised, ei pruugi tähendada, et nad kuuluvad riigiabi käsitlevate konkurentsieeskirjade rakendusalasse“ (21).

(30)

Saksamaa ametiasutused on seisukohal, et need kaalutlused on eriti olulised teadus- ja arendustegevuse, aga ka keskkonnakaitse, koolituse ja tööhõive valdkonna soodsate maksustamislahenduste seisukohast. Saksamaa ametiasutuste hinnangul ei ole valikulised need maksueeskirjad, mis tulevad kasuks äriühingutele, kes nendes valdkondades erilisi jõupingutusi teevad, sest kõigil äriühingutel olevat neile juurdepääs, isegi kui teatud valdkondades tegutsevad äriühingud neist tegelikult teistega võrreldes suuremat kasu saavad. Saksamaa ametiasutuste arvates peaks sama kehtima ka maksueeskirjade suhtes, mis tulevad kasuks raskustes olevatele saneerimise eesmärgil omandatud äriühingutele.

(31)

Saksamaa ametiasutused väidavad, et Euroopa Kohus ja Üldkohus olid aktsepteerinud seda, et üksnes raskustes olevatele äriühingutele kasulik meede võiks põhimõtteliselt olla üldine meede, mis ei ole valikuline. Sellega seoses viitavad nad kõigepealt kohtuasjale DM Transport, (22) milles Euroopa Kohus märkis seoses raskustes olevatele äriühingutele mõeldud Belgia maksusoodustusega järgmist:

„Prantsusmaa valitsus toob esile, et maksusoodustused sotsiaalmaksetele ei kujuta endast riigiabi, kui need on antud samadel tingimustel kõigile äriühingutele, kes on makseraskustes. See näib kehtivat Belgia õiguses kehtestatud korra puhul. Komisjon seevastu väidab, et ONSSil on maksusoodustuste andmisel kaalutlusõigus.

Aluslepingu artikli 92 lõikest 1 tulenevalt ei hõlma see säte üldist liiki meetmed, millega ei soodustata üksnes teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kui seevastu asutusel, kes annab rahalisi eeliseid, on kaalutlusõigus, mis võimaldab tal määrata abisaajad või tingimused, millistel meedet rakendatakse, ei saa seda meedet vaadata kui üldist liiki meedet (vt selle kohta kohtuotsus, Prantsusmaa vs. komisjon, C-241/94, EKL 1996, lk I-4551, punktid 23 ja 24).

Liikmesriigi kohtu ülesanne on põhikohtuasjas hinnata, kas ONSSil on maksusoodustuste andmiseks kaalutlusõigus, ja kui ei ole, siis kas ONSSi antud maksusoodustused on üldist liiki või abistavad need ainult teatud ettevõtjaid.“

(32)

Peale selle viitasid Saksamaa ametiasutused kohtuotsusele HAMSA kohtuasjas, (23) milles Hispaania ametiasutused väitsid, et meede ei ole valikuline, kuna see kehtib kõigile raskustes olevatele äriühingutele. Esimese Astme Kohus märkis selle kohta järgmist:

„ Käesoleval juhul tuleb tagasi lükata hageja ja Hispaania Kuningriigi argument, et 26. juuli 1922. aasta Hispaania seadusega maksete peatamise kohta luuakse üldise iseloomuga menetlus, mis kehtib kõikidele raskustes olevatele äriühingutele. On küll tõsi, et seda seadust ei peaks rakendama valikuliselt teatud äriühingute rühmade või teatud tootmisharude kasuks, kuid komisjoni esile toodud võlakergendus ei tulene automaatselt selle seaduse rakendamisest, vaid asjaomaste asutuste diskretsiooniotsustest. Ühtlasi on väljakujunenud kohtupraktika, et kui asutusel, kes annab rahalisi eeliseid, on kaalutlusõigus, mis võimaldab tal määrata abisaajad või tingimused, millistel meedet rakendatakse, ei saa seda meedet vaadata kui üldist liiki meedet (otsus kohtuasjas C-256/97, DM Transport, EKL 1999, I-3913, punkt 27).“

(33)

Saksamaa ametiasutused väidavad, et vastupidi kohtuasjades DM Transport ja HAMSA käsitletud meetmetele ei nähta KStG paragrahvi 8c lõikes 1a ette ametiasutuste kaalutlusõigust; meetme rakendamine tulenevat automaatselt seadusest. Seega jõutakse vastupidise järelduseni, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a ei olevat valikuline.

(34)

Lisaks on Saksamaa ametiasutused seisukohal, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a on Saksamaa maksejõuetusõiguse norm. Täpsemalt tuginevat äriühingute abikõlblikkus nende mittelikviidsusele, ähvardavale mittelikviidsusele ja liigsele võlakoormusele, mis on määratletud maksejõuetusseaduses (Insolvenzordnung) ja mille korral võidakse algatada äriühingu suhtes maksejõuetusmenetlus.

(35)	Saksamaa ametiasutused järeldavad valikulisuse küsimuses, et komisjoni seisukohast tuleneb, et iga maksuvähendus – isegi kui see on üldkohaldatav – on riigiabi, ning et selline seisukoht on vastuolus ELi toimimise lepinguga.

4.3. Põhjendatus maksusüsteemi olemuse või üldise korraldusega

(36)

Saksamaa ametiasutuste arvates on KStG paragrahvi 8c lõikega 1a loodud erand Saksa äriühingute maksustamise süsteemi olemuse ja üldise korralduse alusel õigustatud. Nad väidavad, et raskustes olevate saneerimist vajavate äriühingute ning muude äriühingute vahel on objektiivne erinevus ja et see objektiivne erinevus õigustab saneerimise eesmärgil omandatavate raskuses olevate äriühingute teistsugust kohtlemist. Saksamaa ametiasutuste argument tugineb kolmele kaalutlusele.

(37)

Esiteks väidavad nad, et vastupidi rahaliselt elujõulistele äriühingutele, kes saavad valida kapitaliturgude kaudu rahastamise ja omandaja leidmise vahel, on raskuses olevatel äriühingutel ainult viimane võimalus ehk omandaja leidmine, sest nad ei saa kasutada kapitaliturul võõrkapitali ega võtta pangalaenu. Seetõttu kaob raskustes olevatel äriühingutel süsteemselt kahjumi edasikandmise võimalus, samas kui elujõulised äriühingud saavad alati valida võõrkapitali hankimise ja omandaja leidmise vahel.

(38)

Teiseks väidavad nad, et KStG paragrahvi 8c lõike 1 mõte ja eesmärk (milleks on takistada kogunenud kahjumiga riiulifirmade omandamist) ei nõua kahjumi edasikandmise võimaluse välistamist neil juhtudel, kui omandatakse saneerimise, mitte üksnes maksualase optimeerimise eesmärgil. Kui KStG paragrahvi 8c lõige 1a ei piirduks raskustes olevate äriühingute omandamisega saneerimise eesmärgil, st kui kaasatud oleks muud omandamisjuhud, ei oleks nimetatud eesmärki enam võimalik saavutada.

(39)

Kolmandaks väidavad nad, et KStG paragrahvi 8c lõike 1 eesmärk on tagada, et äriühingu osaluste müügihind põhineb ainult äriühingu majanduslikul väärtusel ja kogunenud kahjumi väärtust maksude optimeerimiseks müügihinda ei arvata. Saksamaa ametiasutuste arvates ei ole kogunenud kahjumi võimalikul väärtusel olulist tähtsust, kui raskustes olev äriühing omandatakse saneerimise eesmärgil. Selle kinnitamiseks märgivad nad, et raamatupidajad ei omista maksualaselt konsolideeritud äriühingu raamatupidamises raskustes oleva äriühingu võimalikule edasikantud kahjumile mingit tähtsust.

(40)	Neil kolmel kumulatiivsel põhjusel leiavad Saksamaa ametiasutused, et isegi kui KStG paragrahvi 8c lõige 1a oleks prima facie valikuline, on see Saksamaa äriühingute maksustamise süsteemi olemuse ja üldise korralduse alusel igal juhul õigustatud.

4.4. Seos uue ja vana saneerimisklausli vahel

(41)	Saksamaa ametiasutused märgivad, et KStG paragrahv 8c asendas alates 1. jaanuarist 2008 sarnase sätte, nimelt KStG paragrahvi 8 lõike 4. Nad täheldavad, et mõlemal sättel on sama eesmärk – takistada kogunenud kahjumiga riiulifirmade omandamist.

(42)	Saksamaa ametiasutused märgivad, et komisjon polnud osutanud võimalikele probleemidele KStG paragrahvi 8 lõike 4 puhul ja seetõttu ei tohiks see säte endast riigiabi kujutada.

(43)	Seega leiavad nad, et komisjoni seisukoht pole selles küsimuses järjekindel.

4.5. Sarnased eeskirjad muudes maksusüsteemides

(44)

Saksamaa ametiasutused on märkinud, et paljudes muudes liikmesriikides kehtivad eeskirjad, mis on KStG paragrahvi 8c lõikega 1a võrreldavad. Näitena nimetavad nad Austriat, Belgiat, Soomet, Itaaliat, Luksemburgi ja Madalmaid. Nad märgivad, et kuigi asjaomased süsteemid on väga sarnased, pole komisjon võtnud seoses nende liikmesriikidega meetmeid, mis on kooskõlas komisjoni pädevusega riigiabi valdkonnas.

(45)	Seoses algatamisotsuse punktiga 34, milles selgitati komisjoni meetmed seoses Prantsusmaa maksusüsteemiga, rõhutavad Saksamaa ametiasutused ühtlasi, et Saksa süsteem erineb Prantsuse süsteemist, mis piirdub teatud majandusharudega ja milles on nähtud ette täielik vabastus äriühingu tulumaksust.

5. MUUTUSED PÄRAST 2011. AASTA OTSUSE VASTUVÕTMIST JA TÜHISTAMIST

(46)	Pärast 2011. aasta otsuse vastuvõtmist peatas Saksamaa meetme kohaldamise kuni Üldkohtu või Euroopa Kohtu lõpliku otsuse saamiseni (24).

(47)

29. märtsil 2017 leidis Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus (Bundesverfassungsgericht), et KStG paragrahvi 8c lõike 1 kohane kahjumi proportsionaalne kaotamine juhul, kui kantakse üle 25–50 % märgitud kapitalist, liikmeõigustest, osalemisõigustest või hääleõigustest, on põhiseadusevastane, ja nõudis, et Saksamaa Liidupäev muudaks seda sätet 31. detsembriks 2018 (25). Saksamaa Liidupäev jättis seejärel sättest välja (tagasiulatuva mõjuga alates 21. detsembrist 2007) kahjumi proportsionaalse kaotamise juhul, kui üle kantakse 25–50 % märgitud kapitalist, liikmeõigustest, osalemisõigustest või hääleõigustest, ning jättis alles üksnes kahjumi täieliku kaotamise juhul, kui enam kui 50 % nimetatud kapitalist või õigustest muule äriühingule üle kantakse (26).

(48)	Pärast Euroopa Kohtu 2011. aasta otsuse tühistamist kehtestas Saksamaa 11. detsembril 2018 KStG-s taas saneerimisklausli (paragrahvi 8c lõige 1a) (tagasiulatuva jõuga alates 2008. aastast) (27).

6. MEETME HINDAMINE

(49)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(50)

Et meede liigituks abiks selle sätte tähenduses, peavad seega olema täidetud järgmised tingimused: i) meede peab olema seostatav riigiga ja rahastatud riigi ressurssidest; ii) meede peab andma ettevõtjale eelise; iii) see eelis peab olema valikuline ning iv) meede peab kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ning liikmesriikidevahelist kaubandust.

(51)	Selleks, et meede liigituks riigiabiks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad olema täidetud kõik neli kumulatiivset tingimust. Komisjon analüüsib kõigepealt valikulise eelise andmist puudutavat tingimust.

(52)	Et hinnata eelise olemasolu, tuleks üldjuhul võrrelda ettevõtja finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, milles ettevõtja oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud (28).

(53)

Kui maksumeetmete puhul uuritakse võimaliku maksusoodustuse olemasolu, tuleb eelkõige hinnata, kas ettevõtja maksualane kohtlemine annab talle eelise võrreldes üldise või tavapärase maksustamiskorraga (29). Eelise olemasolu hindamine on seega tihedalt seotud valikulisuse kriteeriumi hindamisega (mille puhul hinnatakse maksualase erikohtlemise olemasolu samuti võrreldes üldiste maksueeskirjadega).

(54)

Väljakujunenud kohtupraktika (30) kohaselt koosneb maksumeetme sisulise valikulisuse hindamine kolmest etapist. Esiteks tuleb kindlaks teha, milline on asjaomases liikmesriigis üldkohaldatav või tavapärane maksustamiskord (nn võrdlussüsteem), ja seda uurida. Teiseks tuleb selle üldkohaldatava või tavapärase maksustamiskorra alusel hinnata ja kindlaks teha, kas kõnealuse maksumeetmega antav soodustus võib olla valikuline. Selleks tuleb tõestada, et meede kaldub tavakorrast kõrvale, kuna sellega tehakse vahet ettevõtjate vahel, kes on korra eesmärki arvestades võrreldavas faktilises ja juriidilises olukorras. Kolmandaks, kui selline kõrvalekalle esineb, on vaja uurida, kas see tuleneb maksusüsteemi, mille osa see on, olemusest või üldisest korraldusest ja on seega põhjendatav süsteemi olemuse või loogikaga. Seda silmas pidades on liikmesriigi ülesanne tõendada, et erinev maksustamislahendus tuleneb otseselt selle süsteemi alus- või juhtpõhimõtetest.

(55)

Kõnealusel juhul tuleneb Euroopa Kohtu otsustest, (31) et võrdlussüsteemiks on äriühingu tulumaksu eeskirjad, mida kohaldatakse Saksamaal üldjuhul kõigi äriühingute suhtes, ja et need hõlmavad KStG paragrahvi 8 lõike 1 kohast kahjumi edasikandmise üldreeglit. Nende eeskirjade eesmärk on äriühingute tulu maksustamine, et tuua eelarvesse tulu kooskõlas maksevõime põhimõttega.

(56)	KStG paragrahvi 8 lõikes 1 on sätestatud (viidates EStG paragrahvile 10d), et ettevõtjad, kes on kohustatud maksma äriühingu tulumaksu, võivad maksualastel eesmärkidel kanda maksustamisaastal tekkinud kahjumi edasi järgmistesse maksustamisaastatesse (kuni 1 miljon eurot aastas).

(57)

Euroopa Kohus leidis kohtuasjas Andres tehtud otsuse (32) punktis 102, et kahjumi kaotamise reegel kujutas endast erandit kahjumi edasikandmise reeglist ning et asjaomaste sätete sisu analüüs oleks pidanud võimaldama sedastada, et saneerimisklausli tagajärg oli, et olukord määratletakse kahjumi edasikandmise üldreegli alla kuuluvaks.

(58)	Seega pole juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades vaja kindlaks teha, kas kuritarvituste vältimise eeskirjad on osa võrdlussüsteemist, kuna paistab, et Euroopa Kohtu analüüs välistab võimaluse, et saneerimisklausel on nende reeglite eesmärgiga (33) vastuolus ja kaldub neist kõrvale (34).

(59)

Et hinnata, kas KStG paragrahvi 8c lõike 1a kohane saneerimisklausel kujutab endast valikulist eelist, peab komisjon tegema kindlaks, kas asjaomase maksumeetmega kaldutakse kõrvale tavapärasest süsteemist, koheldes erinevalt ettevõtjaid, kes on tavapärase maksusüsteemi eesmärki arvestades võrreldavas faktilises ja juriidilises olukorras.

(60)

Kuna KStG paragrahvi 8c lõige 1a võimaldab mittelikviidsetel või liigse võlakoormusega äriühingutel (või ähvardava mittelikviidsuse või liigse võlakoormusega äriühingutel), keda saneeritakse, kahjumit edasi kanda, ei kaldu meede kõrvale KStG paragrahvi 8 lõike 1 kohasest kahjumi edasikandmise üldreeglist.

(61)	Sellest lähtuvalt teeb komisjon järelduse, et KStG paragrahvi 8c lõikega 1a ei anta selle kohaldamisalas olevatele äriühingutele valikulist eelist.

(62)

Eeltoodud järeldust arvesse võttes pole vaja hinnata Saksamaa ametiasutuste muid väiteid valikulise eelise puudumise kohta. Samuti pole vaja hinnata teisi meetme abiks liigitamise tingimusi, sest selleks, et meede liigituks riigiabiks, peavad olema täidetud kõik neli kumulatiivset tingimust ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1.

7. JÄRELDUS

(63)	Eespool kirjeldatu alusel leiab komisjon, et KStG artikli 8c lõige 1a (saneerimisklausel) ei ole riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abikava, millega tehti KStG paragrahvi 8c lõike 1a (saneerimisklausel) alusel võimalikuks kahjumi maksualane edasikandmine raskustes olevate äriühingute saneerimise korral, ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 22. jaanuar 2020

Komisjoni nimel

juhtiv asepresident

Margrethe VESTAGER

(1) ELT C 90, 8.4.2010, lk 8.

(2) ELT C 90, 8.4.2010, lk 8.

(3) Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/527/EL, milles käsitletakse Saksamaa antud riigiabi C 7/10 (ex CP 250/09 ja NN 5/10) „Ettevõtte tulumaksu seadus, saneerimisklausel“ (ELT L 235, 10.9.2011, lk 26).

(4) Komisjoni teatis – ühenduse riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (ELT C 83, 7.4.2009, lk 1).

(5) Ühenduse riigiabi meetmete ajutises raamistikus peetakse abi kokkusobivaks, kui selle summa ei ületa 500 000 eurot, kui abisaaja ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes olev äriühing ning täidetud on kõik muud ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku punktis 4.2.2 esitatud tingimused.

(6) Esitati 16 tühistamishagi: ühe esitas Saksamaa (T-205/11) ja 15 esitasid võimalikud abisaajad. Kui T-287/11 ja T-620/11 välja arvata, peatati kõigi hagide menetlemine.

(7) Kohtuotsus, Üldkohus, 4. veebruar 2016, Heitkamp BauHolding vs. komisjon, T-287/11, ECLI:EU:T:2016:60; kohtuotsus, Üldkohus, 4. veebruar 2016, GFKL Financial Services vs. komisjon, T-620/11, ECLI:EU:T:2016:59.

(8) Kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 28. juuni 2018, Andres (faillite Heitkamp BauHolding) vs. komisjon, C-203/16 P, ECLI:EU:C:2018:505; kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 28. juuni 2018, Saksamaa vs. komisjon, C-208/16 P, ECLI:EU:C:2018:506; kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 28. juuni 2018, Saksamaa vs. komisjon, C-209/16 P, ECLI:EU:C:2018:507; kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 28. juuni 2018, Lowell Financial Services vs. komisjon, C-219/16 P, ECLI:EU:C:2018:508.

(9) Unternehmensteuerreformgesetz 2008, 14. august 2007, Saksamaa ametlik väljaanne (Bundesgesetzblatt (BGBl)) 2007, I osa, nr 40, lk 1912.

(10) Saksamaa Liidupäeva trükis (Bundestagsdrucksache) 16/4841, lk 74.

(11) Saksamaa Liidupäeva trükis 16/4841, lk 76, viide Saksamaa rahandusministeeriumi 27. märtsi 2003. aasta ringkirjale (Saksamaa maksuteataja (Bundessteuerblatt – BStBl), 2003, I osa, lk 240).

(12) Gesetz zur verbesserten steuerlichen Berücksichtigung von Vorsorgeaufwendungen (Bürgerentlastungsgesetz Krankenversicherung), 16. juuni 2009, BGBl. 2009, I osa, nr 43, lk 1959.

(13) Saneerimise eesmärk on äriühingu restruktureerimine. Restruktureerimisega soovitakse hoida ära või kõrvaldada mittelikviidsus (Zahlungsunfähigkeit) või liigne võlakoormus (Überschuldung). Seetõttu puudutab see ainult neid äriühinguid, kes on osaluse muutumise ajal mittelikviidsed või liigse võlakoormusega või keda ähvardab mittelikviidsus või liigne võlakoormus.

(14) Terminid „mittelikviidsus“, „ähvardav mittelikviidsus“ ja „liigne võlakoormus“ on määratletud Saksamaa maksejõuetusseaduses (Insolvenzordnung (InsO), 5. oktoober 1994, BGBl. 1994, I osa, nr 70, lk 2866): „Mittelikviidsus“ (InsO § 17) – võlgnik pole võimeline tasumisele kuuluvaid maksekohustusi täitma ja on oma maksed peatanud. „Ähvardav mittelikviidsus“ (InsO § 18) – võlgnik pole tõenäoliselt võimeline maksekohustusi tähtajaks täitma. „Liigne võlakoormus“ (InsO § 19) – võlgnikust äriühingu vara ei kata olemasolevaid rahalisi kohustusi; „liigset võlakoormust“ aga pole, kui võlgnikust äriühingu väljavaated püsimajäämiseks on head.

(15) Gesetz zur Beschleunigung des Wirtschaftswachstums (Wachstumsbeschleunigungsgesetz), 22. detsember 2009, BGBl. 2009, I osa, nr 81, lk 3950, artikli 2 lõike 3 punkt b.

(16) Kahjum enne konsolideerimist.

(17) Komisjoni teatis „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2).

(18) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).

(19) Rahandusministeeriumi 30. aprilli 2010. aasta ringkiri maksukogumise eest vastutavatele liidumaade maksuhalduritele (BMF v. 30.4.2010 IV C 2 -S 2745-a/08/10005:002), BStBl. 2010, I osa, lk 488.

(20) Saksamaa viitab Euroopa Kohtu (teine korda) 14. septembri 2004. aasta otsusele kohtuasjas Hispaania vs. komisjon (C-276/02, ECLI:EU:C:2004:521, punktid 15 ja 26) ning Euroopa Kohtu (kuues koda) 29. juuni 1999. aasta otsusele kohtuasjas DM Transport (C-256/97, ECLI:EU:C:1999:332, punktid 22 ja 25).

(21) Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes (EÜT C 384, 10.12.1998, lk 3, punktid 13 ja 14).

(22) Kohtuotsus, Euroopa Kohus (kuues koda), 29. juuni 1999, DM Transport, C-256/97, ECLI:EU:C:1999:332, punktid 26–28.

(23) Kohtuotsus, Esimese Astme Kohus (viies, laiendatud koda), 11. juuli 2002, HAMSA vs. komisjon, T-152/99, ECLI:EU:T:2002:188, punkt 157.

(24) Seaduse, millega võetakse üle direktiiv maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmise kohta ja muudetakse maksuseadusi (Gesetz zur Umsetzung der Beitreibungsrichtlinie sowie zur Änderung steuerlicher Vorschriften), artikli 4 lõike 2 punkt a (KStG paragrahvi 34 lõike 7c muudatus), 7. detsember 2011, BGBl. 2011, I osa, nr 64, lk 2592.

(25) Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu (Bundesverfassungsgericht) 29. märtsi 2017. aasta otsus, 2 BvL 6/11 https://www.bundesverfassungsgericht.de/e/ls20170329_2bvl000611.html.

(26) Internetimüügi käibelt arvestatava maksu alalaekumise vältimise ja maksuseaduste muutmise seaduse (Gesetz zur Vermeidung von Umsatzsteuerausfällen beim Handel mit Waren im Internet und zur Änderung weiterer steuerlicher Vorschriften) artikli 6 lõige 2 (KStG paragrahvi 8c lõike 1 muudatus), 11. detsember 2018, BGBl. 2018, I osa, nr 45, lk 2338.

(27) Internetimüügi käibelt arvestatava maksu alalaekumise vältimise ja maksuseaduste muutmise seaduse artikli 6 lõike 6 punkt b (KStG paragrahvi 34 lõike 6 muudatus).

(28) Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. juuli 1974, Itaalia vs. komisjon, C-173/73, ECLI:EU:C:1974:71, punkt 17.

(29) Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda) 15. detsember 2005, Unicredito Italiano, C-148/04, ECLI:EU:C:2005:774, punktid 50–52; kohtuotsus, Euroopa Kohus (kolmas koda), 8. detsember 2011, France Télécom vs. komisjon, C-81/10 P, ECLI:EU:C:2011:811, punkt 24.

(30) Vaata nt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. september 2011, Paint Graphos jt, C-78/08–C-80/08, ECLI:EU:C:2011:550, punktid 49 ja 71; kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 21. detsember 2016, komisjon vs. World Duty Free Group ning komisjon vs. Banco Santander ja Santusa, C-20/15 P ja C-21/15 P, ECLI:EU:C:2016:981, punktid 57 ja 58.

(31) Kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 28. juuni 2018, Andres (faillite Heitkamp BauHolding) vs. komisjon, C-203/16 P, ECLI:EU:C:2018:505; kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 28. juuni 2018, Saksamaa vs. komisjon, C-208/16 P, ECLI:EU:C:2018:506; kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 28. juuni 2018, Saksamaa vs. komisjon, C-209/16 P, ECLI:EU:C:2018:507; kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 28. juuni 2018, Lowell Financial Services vs. komisjon, C-219/16 P, ECLI:EU:C:2018:508.

(32) Kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 28. juuni 2018, Andres (faillite Heitkamp BauHolding) vs. komisjon, C-203/16 P, ECLI:EU:C:2018:505.

(33) Eesmärk oleks hoida ära olukord, kus äriühingud vähendavad alusetult oma maksubaasi, kasutades kahjumi edasikandmist riiulifirmadest.

(34) Samuti võib väita, et saneerimisklausliga kehtestatud nõue, et olulised äristruktuurid ja tegevus tuleb säilitada, välistab kuritarvitamise.

27.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 94/23

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/451,

26. märts 2020,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 1985 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/397 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku puhangud esinesid Rumeenias ja Poolas.

(2)	Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/397 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katku uusi juhtumeid esinenud Poolas kodu- ja uluksigadel ning Ungaris uluksigadel.

(3)

2020. aasta märtsis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Poolas Nowa Sóli maakonna piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas loetletud Poola piirkond, kus äsja esines sigade Aafrika katku juhtum, loetleda nüüd kõnealuse rakendusotsuse lisa III osas, mitte selle lisa II osas.

(4)

Lisaks sellele esines 2020. aasta märtsis üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Poolas Głogówi maakonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asub kõnealuse lisa I osas loetletud piirkonna vahetus läheduses. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Poola piirkond, mis asub selle II osas loetletud Głogówi maakonna piirkonna lähedal, mis on tabandunud hiljutisest sigade Aafrika katku juhtumist, vastavalt loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(5)

2020. aasta märtsis esines mitu sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Ungaris Nógrádi maakonna sellistes piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asuvad kõnealuse lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Ungari piirkonnad, mis asuvad nende kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade lähedal, mis on tabandunud äsja esinenud sigade Aafrika katku juhtumitest, loetleda nüüd kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(6)

Pidades silmas neid sigade Aafrika katku äsja esinenud juhtumeid kodu- ja uluksigadel Poolas ja Ungaris ning võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on kõnealuste liikmesriikide piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(7)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas ja Ungaris piiritleda uued piisava suurusega suure riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II ja III osa loeteludesse. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I, II ja III osa vastavalt muuta.

(8)	Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(9)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. märts 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) Komisjoni 12. märtsi 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/397, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 77, 13.3.2020, lk 5).

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—	the area is delimited clockwise by:

—	Frontière avec la France,

—	Rue Mersinhat,

—	La N818jusque son intersection avec la N83,

—	La N83 jusque son intersection avec la N884,

—	La N884 jusque son intersection avec la N824,

—	La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

—	Le Routeux,

—	Rue d’Orgéo,

—	Rue de la Vierre,

—	Rue du Bout-d’en-Bas,

—	Rue Sous l’Eglise,

—	Rue Notre-Dame,

—	Rue du Centre,

—	La N845 jusque son intersection avec la N85,

—	La N85 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la N802,

—	La N802 jusque son intersection avec la N825,

—	La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411jusque son intersection avec la N40,

—	N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

—	Rue du Tombois,

—	Rue Du Pierroy,

—	Rue Saint-Orban,

—	Rue Saint-Aubain,

—	Rue des Cottages,

—	Rue de Relune,

—	Rue de Rulune,

—	Route de l’Ermitage,

—	N87: Route de Habay,

—	Chemin des Ecoliers,

—

Le Routy,

—	Rue Burgknapp,

—	Rue de la Halte,

—	Rue du Centre,

—	Rue de l’Eglise,

—	Rue du Marquisat,

—	Rue de la Carrière,

—	Rue de la Lorraine,

—	Rue du Beynert,

—

Millewée,

—	Rue du Tram,

—

Millewée,

—	N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

—	Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

—	Frontière avec la France,

—	La N87 jusque son intersection avec la N871 au niveau de Rouvroy,

—	La N871 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avecla N883 au niveau d’Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N81 au niveau d’Aubange,

—	La N81 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la rue du Fet,

—	Rue du Fet,

—	Rue de l’Accord jusque son intersection avec N801,

—	N801 jusque son intersection avec Le Sart,

—

Le Sart,

—	La Fosse du Loup,

—	Les Chanvières,

—	La Roquignole,

—

Hosseuse,

—	Rue de Neufchâteau,

—	Rue Grande,

—	La N894 jusque son intersection avec laN85,

—	La N85 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950950, 950960, 950970, 951050, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150, 956160 és 956450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Csongrád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, 406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye 900750, 901250, 901260, 901270, 901350, 901551, 901560, 901570, 902650, 902660, 902670, 902750, 903650, 903750, 903850, 904250, 904350, 904950, 904960, 905070, 905150, 905250 és 905260 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250850, 250950, 251050, 251150, 251360, 251450, 251550, 251650, 251750, 251850, 251950, 252050, 252150, 252250, 252550, 252650 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 553250, 553260, 553350, 553750, 553850 és 553910 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 571050, 571150, 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050,575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577250, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580050, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 855650 és 855660 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

4. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Pāvilostas novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

—	Grobiņas novads,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

5. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Klaipėdos rajono savivaldybės: Agluonėnų, Priekulės, Veiviržėnų, Judrėnų, Endriejavo ir Vėžaičių seniūnijos,

—	Kretingos rajono savivaldybės: Imbarės, Kartenos ir Kūlupėnų seniūnijos,

—	Plungės rajono savivaldybės: Kulių, Nausodžio, Plungės miesto ir Šateikių seniūnijos,

—	Skuodo rajono savivaldybės: Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo, Skuodo miestoseniūnijos.

6. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

—	gminy Janowiec Kościelny, Janowo i Kozłowo w powiecie nidzickim,

—	powiat działdowski,

—	gminy Łukta, Miłomłyn, Dąbrówno, Grunwald i Ostróda z miastem Ostróda w powiecie ostródzkim,

—	gminy Kisielice, Susz, Iława z miastem Iława, Lubawa z miastem Lubawa, w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

—	gminy Kulesze Kościelne, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

—	gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

—	powiat zambrowski,

w województwie mazowieckim:

—	powiat ostrołęcki,

—	powiat miejski Ostrołęka,

—	gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno i Stara Biała w powiecie płockim,

—	powiat miejski Płock,

—	powiat sierpecki,

—	powiat żuromiński,

—	gminy Andrzejewo, Brok, Małkinia Górna, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Zaręby Kościelne i Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka w powiecie ostrowskim,

—	gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, miasto Mława, Radzanów, Szreńsk, Szydłowo i Wieczfnia Kościelna, w powiecie mławskim,

—	powiat przasnyski,

—	powiat makowski,

—	gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

—	gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

—	gminy Kowala, Wierzbica, część gminy Wolanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12, i część gminy Iłża położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 w powiecie radomskim,

—	powiat miejski Radom,

—	powiat szydłowiecki,

—	powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

—	gmina Wielkie Oczy w powiecie lubaczowskim,

—	gminy Laszki, Radymno z miastem Radymno, część gminy Wiązownica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 867 i gmina wiejska Jarosław w powiecie jarosławskim,

—	gminy Przeworsk z miastem Przeworsk, Gać Jawornik Polski, Kańczuga, Tryńcza i Zarzecze w powiecie przeworskim,

—	powiat łańcucki,

—	gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez droge nr 875 w powiecie rzeszowskim,

—	gminy Dzikowiec, Kolbuszowa, Niwiska i Raniżów– w powiecie kolbuszowskim gminy Borowa, Czermin, Gawłuszowice, Mielec z miastem Mielec, Padew Narodowa, Przecław, Tuszów Narodowy w powiecie mieleckim,

w województwie świętokrzyskim:

—	powiat opatowski,

—	powiat sandomierski,

—	gminy Bogoria, Łubnice, Oleśnica, Osiek, Połaniec, Rytwiany i Staszów w powiecie staszowskim,

—	gmina Skarżysko Kościelne w powiecie skarżyskim,

—	gminy Brody i Mirzec w powiecie starachowickim,

—	powiat ostrowiecki,

—	gminy Gowarczów, Końskie i Stąporków w powiecie koneckim,

w województwie łódzkim:

—

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

—	gminy Biała Rawska, Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka i Regnów w powiecie rawskim,

—	powiat skierniewicki,

—	powiat miejski Skierniewice,

—	gminy Białaczów, Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

—	gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki i Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

w województwie pomorskim:

—

gminy Ostaszewo, Stegna, Sztutow, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, nastęnie przez drogę nr 7 i S7, i dalej przez drogę nr 502 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr S7 do północnej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

—	gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

—	gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

—	powiat gdański,

—	Miasto Gdańsk,

—	powiat tczewski,

—	powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

—	gminy Maszewo i Gubin z miastem Gubin w powiecie krośnieńskim,

—	gminy Międzyrzecz, Pszczew, Trzciel w powiecie międzyrzeckim,

—	gmina Lubrza, Łagów, część gminy Zbąszynek położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Szczaniec położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Świebodzin położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie świebodzińskim,

—	gmina Cybinka w powiecie słubickim,

—	część gminy Torzym położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A2 w powiecie sulęcińskim,

w województwie dolnośląskim:

—	gminy Bolesławiec z miastem Bolesławiec, Gromadka i Osiecznica w powiecie bolesławieckim,

—	gmina Węgliniec w powiecie zgorzeleckim,

—	gminy Chocianów, Radwanice, Przemków i część gminy Polkowice położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 331 w powiecie polkowickim,

—	gmina Jemielno, Niechlów i Góra w powiecie górowskim,

—	gmina Rudna i Lubin z miastem Lubin w powiecie lubińskim,

w województwie wielkopolskim:

—	gminy Krzemieniewo, Lipno, Osieczna, Rydzyna, Święciechowa, Włoszakowice w powiecie leszczyńskim,

—	powiat miejski Leszno,

—	powiat nowotomyski,

—	gminy Granowo, Grodzisk Wielkopolski i Kamieniec w powiecie grodziskim,

—	gminy Stęszew i Buk w powiecie poznańskim,

—	powiat kościański.

7. Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—	the whole district of Vranov nad Topľou,

—	the whole district of Humenné,

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Sobrance,

—	the whole district of Košice-mesto,

—

in the district of Michalovce, the whole municipalities of Tušice, Moravany, Pozdišovce, Michalovce, Zalužice, Lúčky, Závadka, Hnojné, Poruba pod Vihorlatom, Jovsa, Kusín, Klokočov, Kaluža, Vinné, Trnava pri Laborci, Oreské, Staré, Zbudza, Petrovce nad Laborcom, Lesné, Suché, Rakovec nad Ondavou, Nacina Ves, Voľa, Pusté Čemerné and Strážske,

—	in the district of Košice - okolie, the whole municipalities not included in Part II.

8. Kreeka

Järgmised piirkonnad Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—	the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—	the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—	the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—	the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—	the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—	the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—	the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—	the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—	the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—	the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—	the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—	the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—	the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—	the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—

in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

—	the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—	the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

II OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—	the area is delimited clockwise by:

—	La frontière avec la France au niveau de Florenville,

—	La N85 jusque son intersection avec la N894au niveau de Florenville,

—	La N894 jusque son intersection avec la rue Grande,

—	La rue Grande jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

—	La rue de Neufchâteau jusque son intersection avec Hosseuse,

—

Hosseuse,

—	La Roquignole,

—	Les Chanvières,

—	La Fosse du Loup,

—

Le Sart,

—	La N801 jusque son intersection avec la rue de l’Accord,

—	La rue de l’Accord,

—	La rue du Fet,

—	La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

—	La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d’Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d’Aubange,

—	La N88 jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la N871,

—	La N871 jusque son intersection avec la N87 au niveau de Rouvroy,

—	La N87 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Plovdiv,

—	the whole region of Pazardzhik,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Burgas excluding the areas in Part III.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Békés megye 950850, 950860, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953510, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651100, 651200, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652100, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100,653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655400, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670, 901850, 900850, 900860, 900950, 900960, 901050, 901150, 901450, 901580, 901590, 901650, 901660, 901750, 901950, 902050, 902150, 902250, 902350, 902450, 902550, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903250, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 903950, 903960, 904050, 904060, 904150, 904450, 904460, 904550 és 904650, 904750, 904760, 904850, 904860, 905050, 905060, 905080, 905350, 905360, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702550, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703350, 703360, 703370, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, 705150,705250, 705350, 705450, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 7151850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye: 252350, 252450, 252460, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350 és 253450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553050, 553110, 553650 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570950, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 853560, 853650, 854150, 854250, 854350, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 855250, 855350, 855450, 855460, 855550, 855750, 855850, 855950, 855960, 856051, 856150, 856250, 856260, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250, 857550, 850650, 850850, 851851 és 851852 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novads,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alsungas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novads,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novads,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novads,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios, Raitininkų seniūnijos,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos ir Vilkijos seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kelmės rajono savivaldybė,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Marijampolės savivaldybė: Degučių, Marijampolės, Mokolų, Liudvinavo ir Narto seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos,

—	Plungės rajono savivaldybė: Babrungo, Alsėdžių, Žlibinų, Stalgėnų, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos, Barstyčių, Ylakių, Notėnų ir Šačių seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Kalinowo, Prostki i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

—	gminy Elbląg, Gronowo Elbląskie, Milejewo, Młynary, Markusy, Rychliki i Tolkmicko w powiecie elbląskim,

—	powiat miejski Elbląg,

—	powiat gołdapski,

—	gmina Wieliczki w powiecie oleckim,

—	powiat piski,

—	gmina Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie w powiecie bartoszyckim,

—	gminy Biskupiec, Gietrzwałd, Jonkowo, Purda, Stawiguda, Świątki, Olsztynek i miasto Olsztyn oraz część gminy Barczewo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

—	gmina Miłakowo, część gminy Małdyty położona na południowy – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga i część gminy Morąg położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

—	część gminy Ryn położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową łączącą miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

—	gminy Braniewo i miasto Braniewo, Frombork, Lelkowo, Pieniężno, Płoskinia oraz część gminy Wilczęta położona na pólnoc od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

—

gmina Reszel, część gminy Kętrzyn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn, na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy oraz na zachód i na południe od zachodniej i południowej granicy miasta Kętrzyn, miasto Kętrzyn i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

—	gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim,

—	gmina Nidzica w powiecie nidzickim,

—	gminy Dźwierzuty, Jedwabno, Pasym, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

—	powiat mrągowski,

—	gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

—	gminy Rudka, Brańsk z miastem Brańsk, i część gminy Boćki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

—	powiat grajewski,

—	powiat moniecki,

—	powiat sejneński,

—	gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wiznaw powiecie łomżyńskim,

—	powiat miejski Łomża,

—	gminy Dziadkowice, Grodzisk, Mielnik, Nurzec-Stacja i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

—	gminy Białowieża, Czyże, Narew, Narewka, Hajnówka z miastem Hajnówka i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

—	gminy Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

—	powiat kolneński z miastem Kolno,

—	gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Michałowo, Supraśl, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady, Choroszcz i część gminy Poświętne położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim,

—	powiat suwalski,

—	powiat miejski Suwałki,

—	powiat augustowski,

—	powiat sokólski,

—	powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

—	powiat siedlecki,

—	powiat miejski Siedlce,

—	gminy Bielany, Ceranów, Kosów Lacki, Repki i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

—	powiat węgrowski,

—	powiat łosicki,

—	gminy Grudusk, Opinogóra Górna, Gołymin-Ośrodek i część gminy Glinojeck położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie ciechanowskim,

—	powiat sochaczewski,

—	powiat zwoleński,

—	gminy Garbatka – Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

—	powiat lipski,

—	gminy Gózd, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki, Skaryszew, Jedlińsk, Przytyk, Zakrzew, część gminy Wolanów położona na północ od drogi nr 12 i część gminy Iłża położona na wschód od linii wyznaczonej przez droge nr 9 w powiecie radomskim,

—	gminy Bodzanów, Bulkowo, Staroźreby, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

—	powiat nowodworski,

—	powiat płoński,

—	gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

—	powiat wołomiński,

—	część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

—	gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

—	gmina Boguty – Pianki w powiecie ostrowskim,

—	gminy Stupsk, Wiśniewo i część gminy Strzegowo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie mławskim,

—	powiat otwocki,

—	powiat warszawski zachodni,

—	powiat legionowski,

—	powiat piaseczyński,

—	powiat pruszkowski,

—	powiat grójecki,

—	powiat grodziski,

—	powiat żyrardowski,

—	gminy Białobrzegi, Promna, Radzanów, Stara Błotnica, Wyśmierzyce w powiecie białobrzeskim,

—	powiat przysuski,

—	powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

—	powiat bialski,

—	powiat miejski Biała Podlaska,

—

gminy Aleksandrów, Biłgoraj z miastem Biłgoraj, Biszcza, Józefów, Księżpol, Łukowa, Obsza, Potok Górny i Tarnogród, część gminy Frampol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Tereszpol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 858, część gminy Turobin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

—	powiat janowski,

—	powiat puławski,

—	powiat rycki,

—	gminy Krzywda, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

—	gminy Bychawa, Jabłonna, Krzczonów, Garbów Strzyżewice, Wysokie, Bełżyce, Borzechów, Niedrzwica Duża, Konopnica, Wojciechów i Zakrzew w powiecie lubelskim,

—	gminy Rybczewice i Piaski w powiecie świdnickim,

—	gmina Fajsławice, część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

—	powiat hrubieszowski,

—	gminy Krynice, Rachanie, Tarnawatka, Łaszczów, Telatyn, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim,

—	gminy Białopole, Chełm, Dorohusk, Dubienka, Kamień, Leśniowice, Ruda – Huta, Sawin, Wojsławice, Żmudź w powiecie chełmskim,

—	powiat miejski Chełm,

—	gmina Adamów, Miączyn, Sitno, Komarów-Osada, Krasnobród, Łabunie, Zamość, Grabowiec, część gminy Zwierzyniec położona na południowy-wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 858 i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

—	powiat miejski Zamość,

—	powiat kraśnicki,

—	powiat opolski,

—	gminy Dębowa Kłoda, Jabłoń, Podedwórze, Sosnowica w powiecie parczewskim,

—	gminy Hanna, Stary Brus, Wola Uhruska, Wyryki, gmina wiejska Włodawa oraz część gminy Hańsk położona na wschód od linii wyznaczonej od drogi nr 819 w powiecie włodawskim,

—	gmina Kąkolewnica, Komarówka Podlaska i Ulan Majorat w powiecie radzyńskim,

w województwie podkarpackim:

—	powiat stalowowolski,

—	gminy Horyniec-Zdrój, Cieszanów, Oleszyce, Stary Dzików i Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim,

—	gminy Adamówka i Sieniawa w powiecie przeworskim,

—	część gminy Wiązownica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 867 w powiecie jarosławskim,

—	gmina Kamień, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez droge nr 875 w powiecie rzeszowskim,

—	gminy Cmolas i Majdan Królewski w powiecie kolbuszowskim,

—	powiat leżajski,

—	powiat niżański,

—	powiat tarnobrzeski,

w województwie pomorskim:

—	gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

—	gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

—

część gminy Nowy Dwór Gdański położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 oraz przez drogę nr 502 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr S7 do północnej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

—	gmina Tarłów i część gminy Ożarów polożona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

w województwie lubuskim:

—	powiat wschowski,

—	gminy Bobrowice, Bytnica, Dąbie i Krosno Odrzańskie w powiecie krośnieńskim,

—

gminy Bytom Odrzański, Kolsko, Nowe Miasteczko, Siedlisko oraz część gminy Kożuchów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy w powieie nowosolskim,

—

gminy Babimost, Czerwieńsk, Kargowa, Nowogród Bobrzański, Sulechów, Świdnica, Trzebiechów oraz część gminy Bojadła położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy w powiecie zielonogórskim,

—	powiat żarski,

—	powiat żagański,

—	gmina Skąpe, część gminy Zbąszynek położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Szczaniec położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Świebodzin położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie świebodzińskim,

w województwie dolnośląskim:

—	powiat głogowski,

—	gmina Gaworzyce i Grębocice w powiecie polkowickim,

w województwie wielkopolskim:

—	powiat wolsztyński,

—	gminy Rakoniewice i Wielichowo w powiecie grodziskim,

—	gmina Wijewo w powiecie leszczyńskim,

w województwie łódzkim:

—	gminy Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

—	gmina Sadkowice w powiecie rawskim.

8. Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—

in the district of Košice – okolie, the whole municipalities of Belza, Bidovce, Blažice, Bohdanovce, Byster, Čaňa, Ďurďošík, Ďurkov, Geča, Gyňov, Haniska, Kalša, Kechnec, Kokšov- Bakša, Košická Polianka, Košický Klečenov, Milhosť, Nižná Hutka, Nižná Mysľa, Nižný Čaj, Nižný Olčvár, Nový Salaš, Olšovany, Rákoš, Ruskov, Seňa, Skároš, Sokoľany, Slančík, Slanec, Slanská Huta, Slanské Nové Mesto, Svinica, Trstené pri Hornáde, Valaliky, Vyšná Hutka, Vyšná Myšľa, Vyšný Čaj, Vyšný Olčvár, Zdoba and Ždaňa,

—	the whole district of Trebišov,

—	in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not already included in Part I.

9. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Judeţul Bistrița-Năsăud,

—	Județul Suceava.

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	the whole region of Blagoevgrad,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Montana,

—	the whole region of Pleven,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Ruse,

—	the whole region of Shumen,

—	the whole region of Silistra,

—	the whole region of Sliven,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—	the whole region of Targovishte,

—	the whole region of Vidin,

—	the whole region of Varna,

—	the whole region of Veliko Tarnovo,

—	the whole region of Vratza,

—

in Burgas region:

—	the whole municipality of Burgas,

—	the whole municipality of Kameno,

—	the whole municipality of Malko Tarnovo,

—	the whole municipality of Primorsko,

—	the whole municipality of Sozopol,

—	the whole municipality of Sredets,

—	the whole municipality of Tsarevo,

—	the whole municipality of Sungurlare,

—	the whole municipality of Ruen,

—	the whole municipality of Aytos.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus rajono savivaldybė: Simno, Krokialaukio ir Miroslavo seniūnijos,

—	Birštono savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Čekiškės, Ežerėlio, Kačerginės, Kulautuvos, Raudondvario, Ringaudų ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kazlų Rudos savivaldybė,

—	Marijampolės savivaldybė: Gudelių, Igliaukos, Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

—	Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos.

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Bisztynek, Sępopol i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

—	gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

—

gminy Srokowo, Barciany, część gminy Kętrzyn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

—	gmina Stare Juchy w powiecie ełckim,

—	część gminy Wilczęta położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

—	część gminy Morąg położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga, część gminy Małdyty położona na północny – wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

—	gminy Godkowo i Pasłęk w powiecie elbląskim,

—	gminy Kowale Oleckie, Olecko i Świętajno w powiecie oleckim,

—	powiat węgorzewski,

—	gminy Kruklanki, Wydminy, Miłki, Giżycko z miastem Giżycko i część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

—	gminy Jeziorany, Kolno, Dywity, Dobre Miasto i część gminy Barczewo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

w województwie podlaskim:

—	gminy Orla, Wyszki, Bielsk Podlaski z miastem Bielsk Podlaski i część gminy Boćki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

—	gminy Łapy, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, część gminy Poświętne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim,

—	gminy Kleszczele, Czeremcha i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

—	gminy Perlejewo, Drohiczyn i Milejczyce w powiecie siemiatyckim,

—	gmina Ciechanowiec w powiecie wysokomazowieckim,

w województwie mazowieckim:

—	gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew i część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia dorzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

—	powiat miński,

—	gminy Jabłonna Lacka, Sabnie i Sterdyń w powiecie sokołowskim,

—	gminy Ojrzeń, Sońsk, Regimin, Ciechanów z miastem Ciechanów i część gminy Glinojeck położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie ciechanowskim,

—	część gminy Strzegowo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie mławskim,

—	gmina Nur w powiecie ostrowskim,

—	gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

—	gmina Stromiec w powiecie białobrzeskim,

w województwie lubelskim:

—	gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Susiec, Tomaszów Lubelski i miasto Tomaszów Lubelski w powiecie tomaszowskim,

—	gminy Wierzbica, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze w powiecie chełmskim,

—	gminy Izbica, Gorzków, Rudnik, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17, część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

—	gmina Stary Zamość, Radecznica, Szczebrzeszyn, Sułów, Nielisz, część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843, część gminy Zwierzyniec położona na północny-zachód od linii wyznaczonej przez droge nr 858 powiecie zamojskim,

—

część gminy Frampol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Tereszpol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 858, część gminy Turobin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

—	gmina Urszulin i część gminy Hańsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez droge nr 819 w powiecie włodawskim,

—	powiat łęczyński,

—	gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

—	gminy Adamów, Serokomla, Wojcieszków w powiecie łukowskim,

—	gminy Milanów, Parczew, Siemień w powiecie parczewskim,

—	gminy Borki, Czemierniki, Radzyń Podlaski z miastem Radzyń Podlaski, Wohyń w powiecie radzyńskim,

—	powiat lubartowski,

—	gminy Głusk, Jastków, Niemce i Wólka w powiecie lubelskim,

—	gminy Mełgiew i miasto Świdnik w powiecie świdnickim,

—	powiat miejski Lublin,

w województwie podkarpackim:

—	gmina Narol w powiecie lubaczowskim,

w województwie lubuskim:

—

gminy Nowa Sól i miasto Nowa Sól, Otyń oraz część gminy Kożuchów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy w powiecie nowosolskim,

—

gminy Zabór oraz część gminy Bojadła położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy w powiecie zielonogórskim,

—	powiat miejski Zielona Góra.

4. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț,

—	Județul Harghita,

—	Județul Mureș,

—	Județul Cluj,

—	Judeţului Maramureş.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

27.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 94/46

EUROOPA LIIDU INTELLEKTUAALOMANDI AMETI HALDUSNÕUKOGU OTSUS,

26. märts 2020,

sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatud õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti tegevuse raames

HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ, (1) eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrust (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta, (2) eriti selle artiklit 153,

võttes arvesse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti haldusnõukogu kodukorda, eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga 18. detsembril 2019

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (edaspidi „amet“) tegutseb kooskõlas määrusega (EL) 2017/1001.

(2)

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 kohaselt peavad määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning samuti artikli 4 (kui selle sätted vastavad artiklites 14–22 sätestatud õigustele ja kohustustele) kohaldamise piirangud põhinema ameti vastuvõetavatel sise-eeskirjadel, kui sellised piirangud ei põhine aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidel.

(3)	Neid sise-eeskirju, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise sätteid, ei kohaldata, kui andmesubjektide õiguste piiramine on sätestatud aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktis.

(4)	Täites oma kohustusi seoses andmesubjekti õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab amet kaalutlema, kas kohaldada saab määruses sätestatud erandeid.

(5)	Haldustegevuse raames võib ametil olla vaja piirata andmesubjektide õigusi kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25.

(6)	Amet, keda esindab tegevdirektor, on vastutav töötleja, olenemata vastutava töötleja rolli edasisest delegeerimisest ametis isikuandmete töötlemise konkreetsete toimingutega seotud tööülesannete täitmiseks.

(7)

Isikuandmeid säilitatakse turvaliselt elektroonilises keskkonnas või paberil, mis takistab ebaseaduslikku juurdepääsu või andmete edastamist isikutele, kellel puudub teadmisvajadus. Töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse nii, nagu on kirjeldatud ameti isikuandmete kaitse teadetes, privaatsusteadetes ja dokumentides.

(8)

Neid sise-eeskirju tuleb kohaldada kõigile andmetöötlustoimingutele, mida amet teeb seoses haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste, OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumite eeltoimingute, rikkumisest teatamise menetluste, ahistamisjuhtumite menetluste (ametlike ja mitteametlike), kaebuste ja meditsiiniandmete menetlemise, siseauditite, määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohaste andmekaitseametniku uurimiste ning IT-turbekontrollidega, mis toimuvad asutusesiseselt või asutuseväliselt (nt CERT-EU).

(9)	Sise-eeskirjade kohaldamise juhtudel peab amet selgitama, miks on piirangud demokraatlikus ühiskonnas proportsionaalsed ja tingimata vajalikud, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust.

(10)

Seda silmas pidades on amet kohustatud austama nimetatud menetlustes võimalikult suures ulatuses andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige õigust teabele, õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjektide isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.

(11)	Amet peab regulaarselt kontrollima, kas piiramist õigustavad tingimused kehtivad, ning piirangu tühistama, kui need enam ei kehti.

(12)	Vastutav töötleja peab teatama andmekaitseametnikule andmesubjektide õiguste igast piirangust, kui piirang on kõrvaldatud või seda on muudetud,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1. Otsuses sätestatakse eeskirjad tingimuste kohta, mille korral amet võib lõikes 2 sätestatud töötlemistoimingute raames piirata kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25 sama määruse artiklites 4, 14–21, 35 ja 36 sätestatud õiguste kohaldamist.

2. Ameti haldustegevuse raames tuleb neid sise-eeskirju kohaldada kõigile isikuandmete töötlemise toimingutele, mida amet teeb seoses haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste, rikkumisest teatamise menetluste, ahistamisjuhtumite menetluste (ametlike ja mitteametlike), kaebuste menetlemise, meditsiiniandmete ja/või ‐toimikute töötlemise, siseauditite tegemise, määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohaste andmekaitseametniku uurimiste ning IT-turbekontrollidega, mis toimuvad asutusesiseselt või asutuseväliselt (nt CERT-EU).

Käesolevat otsust kohaldatakse ameti algatatavate ja tehtavate andmetöötlustoimingute suhtes, sh enne eespool nimetatud menetluste algatamist, nende ajal ja menetluste tulemuste järelmeetmete jälgimisel. Seda kohaldatakse ka koostöö ja abi suhtes, mida amet pakub väljaspool oma haldusjuurdlusi OLAFile, liikmesriikide pädevatele asutustele ja/või muudele pädevatele asutustele.

3. Asjaomased andmekategooriad on nn kindlad andmed (objektiivsed andmed, näiteks identifitseerimisandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side andmed ja liiklusandmed) ja/või nn pehmed andmed (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks õiguslikud põhjendused, käitumisteave, hinnangud, tegevuse ja käitumise andmed ning andmed, mis on seotud või ilmnenud seoses menetluse või toimingu sisuga).

4. Täites oma kohustusi seoses andmesubjekti õigustega määruse (EL) 2018/1725 alusel, peab amet kaalutlema, kas saab kohaldada määruses sätestatud erandeid.

5. Otsuses sätestatud tingimuste alusel võib kohaldada piiranguid järgmistele õigustele: andmesubjektide teavitamine, andmetele juurdepääsu ja andmete parandamise, kustutamise või nende töötlemise piiramise õigus, andmesubjektide teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest või elektroonilise side konfidentsiaalsus.

Artikkel 2

Vastutava töötleja kirjeldus ja kaitsemeetmed

1. Amet kehtestab andmete kuritarvitamise, ebaseadusliku juurdepääsu ja edastamise takistamiseks järgmised kaitsemeetmed:

a)	paberdokumente säilitatakse turvakappides ning neile on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel;

b)	kõiki elektroonilisi andmeid säilitatakse turvalises IT-rakenduses kooskõlas ameti turbestandarditega ning elektroonilistes erikaustades, millele on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel; asjakohased juurdepääsutasemed antakse individuaalselt;

IT-süsteemides ja nende andmebaasides peavad olema mehhanismid kasutaja isiku kontrollimiseks ühekordse sisselogimise süsteemi abil ning need tuleb automaatselt siduda kasutaja ID ja salasõnaga; lõppkasutajate kontod peavad olema unikaalsed, isiklikud ja edasiantamatud; kasutajakontode jagamine on rangelt keelatud; e-dokumente hoitakse turvaliselt, et kaitsta nendes sisalduvate andmete konfidentsiaalsust ja privaatsust;

d)	kõigil isikutel, kellel on juurdepääs andmetele, on konfidentsiaalsuskohustus.

2. Isikuandmete töötlemise toimingute korral on vastutav töötleja amet, keda esindab tegevdirektor, kes võib vastutava töötleja ülesande delegeerida. Andmesubjekte teavitatakse delegeeritud vastutavast töötlejast ameti veebilehel ja/või sisevõrgus avaldatavate isikuandmete kaitse teadete või dokumentide kaudu.

3. Artikli 1 punktis 3 nimetatud isikuandmete säilitamise tähtaeg ei ole pikem kui artikli 3 lõikes 1 nimetatud isikuandmete kaitse teadetes ja privaatsusteadete märgitud säilitamise tähtaeg. Säilitamise tähtaja lõpus juhtumiteave (sh isikuandmed) kustutatakse, anonüümitakse või arhiivitakse.

4. Kui amet kaalutleb piirangu kohaldamist, arvestatakse riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eriti riski teiste andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning riski, et takistatakse töötlemistoimingu eesmärgi saavutamist. Riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele on seotud peamiselt, ent mitte ainult, maineriskidega ning kaitseõiguse ja arvamuse avaldamise õiguse riskidega.

Artikkel 3

Piirangud

1. Amet avaldab oma veebilehel ja/või sisevõrgus määruse (EL) 2018/1725 artikli 31 tähenduses isikuandmete kaitse teated ja privaatsusteated või dokumendid, millega teavitatakse kõiki andmesubjekte ameti tegevusest seoses nende isikuandmete töötlemisega ning nende õigustest asjaomase menetluse raames; muu hulgas esitatakse nimetatud õiguste võimaliku piiramise teave. Teave peab sisaldama seda, mis õigusi võidakse piirata, piirangu põhjusi ja võimalikku kestust.

2. Kui asjakohane, tagab amet lõike 3 sätteid arvestades, et andmesubjekte teavitatakse individuaalselt sobivas vormis. Amet võib neid ka individuaalselt teavitada nende õigustest seoses praeguste või tulevaste piirangutega.

3. Amet võib rakendada piiranguid üksnes määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel:

a)	liikmesriikide julgeolek, avalik julgeolek või riigikaitse;

b)	süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas kaitse avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest ja nende ennetamine;

c)	liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgid või liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;

d)	liidu institutsioonide ja organite sisejulgeolek, sealhulgas nende elektroonilise side võrkude turvalisus;

e)	kohtusüsteemi sõltumatuse ja kohtumenetluste kaitse;

f)	reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;

g)	jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on, kas või juhtumipõhiselt, seotud avaliku võimu teostamisega punktides a–c osutatud juhtudel;

h)	andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse;

i)	tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamine.

4. Eelkõige kui amet kehtestab piirangud seoses

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetlustega, võivad piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktid c, e, g, h;

b)	rikkumisest teatamise menetlustega, võib piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punkt h;

c)	ahistamisjuhtumite menetlustega (ametlike või mitteametlikega), võib piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punkt h;

d)	kaebuste menetlemisega, võivad piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktid c, e, g, h;

e)	meditsiiniandmete töötlemisega, võib piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punkt h;

f)	siseaudititega, võivad piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktid c, g, h;

g)	uurimistega, mida andmekaitseametnik teeb kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2, võivad piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktid c, g, h;

h)	asutusesiseste või ‐väliste IT-turbekontrollidega (nt CERT-EU), võivad piirangute aluseks olla määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktid c, d, g, h.

5. Kõik piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed, eelkõige arvestades riski andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning järgima põhiõiguste ja ‐vabaduste põhiolemust demokraatlikus ühiskonnas.

Kui kaalutletakse piirangu kohaldamist, tuleb praeguste eeskirjade kohaselt teha vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontroll. Aruandluskohustuse täitmiseks dokumenteeritakse see sisehindamisteates igal üksikjuhul eraldi. Kontroll tuleb teha ka piirangu kohaldamise vajaduse läbivaatamisel.

Piirangud tühistatakse kohe, kui neid õigustavad tingimused enam ei kehti. Eelkõige tehakse seda siis, kui leitakse, et piiratud õiguse kasutamine ei tühistaks enam kehtestatud piirangu mõju ega kahjustaks muude andmesubjektide õigusi või vabadusi.

6. Lisaks võidakse ametil paluda edastada andmesubjektide isikuandmed komisjoni talitustele või muudele ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele, liikmesriikide pädevatele asutustele, muudele kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, sealhulgas järgmisel juhul:

kui komisjoni talitused või muud ELi institutsioonid, organid ja asutused piiravad oma kohustuste täitmist ja nende andmesubjektide õiguste järgimist määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 nimetatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas sama määruse IX peatükiga või muude ELi institutsioonide, organite ja asutuste asutamisaktidega;

kui liikmesriikide pädevad asutused piiravad oma kohustuste täitmist ja nende andmesubjektide õiguste kasutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (3) artiklis 23 viidatud õigusaktide alusel või selliste meetmete alusel, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (4) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3.

Kui teine ametiasutus nõuab isikuandmete edastamist, ei rakenda amet ühtki piirangut ning amet kustutab juhtumiteabe (sh isikuandmed) või anonüümib selle nõutud andmete edastamisel sellele asutusele.

7. Piirangute kohta dokumenteeritud andmed ja (kui asjakohane) ka piirangute aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid käsitlevad dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 4

Läbivaatamine andmekaitseametniku poolt

1. Amet teavitab põhjendamatu viivituseta oma andmekaitseametnikku kõigist juhtumitest, mil vastutav töötleja piirab kooskõlas käesoleva otsusega andmesubjektide õiguste kohaldamist, kõrvaldab piirangu või muudab piirangu kehtivusaega. Vastutav töötleja annab andmekaitseametnikule juurdepääsu piirangu vajalikkust ja proportsionaalsust hindavale dokumendile ning dokumenteerib selles andmekaitseametniku teavitamise kuupäeva.

2. Andmekaitseametnik võib esitada vastutavale töötlejale kirjaliku taotluse piirangute kohaldamise läbivaatamiseks. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku kirjalikult taotletud läbivaatamise tulemustest.

3. Andmekaitseametniku osalemine piirangumenetluses (sh teabevahetus) dokumenteeritakse asjakohases vormis.

Artikkel 5

Andmesubjekti teavitamine

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata teabe andmist seoses käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 nimetatud töötlemistoimingutega, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Eelkõige võib teabe andmisest keelduda või seda edasi lükata, kui teabe andmine tühistaks töötlemistoimingu mõju.

2. Kui amet piirab osaliselt või täielikult lõikes 1 nimetatud teabe andmist, dokumenteerib ta ametisiseses hindamisteatises piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu ning piirangu kestuse.

3. Lõikes 1 nimetatud piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kehtestamise põhjused.

Kui piirangu põhjused enam ei kehti, teatab amet andmesubjektile piirangu kohaldamise peamised põhjused. Samal ajal teavitab amet andmesubjekti võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

4. Amet vaatab piirangu kohaldamise läbi vähemalt kord aastas ning asjaomase menetluse lõpetamisel. Pärast seda hindab vastutav töötleja piirangu kohaldamise vajalikkust üks kord aastas.

Artikkel 6

Andmesubjekti õigus isikuandmetega tutvuda ning õigus taotleda isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata õigust isikuandmetega tutvuda või õigust taotleda isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist seoses käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 nimetatud töötlemistoimingutega, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Käesoleva artikli 6 sätteid ei kohaldata meditsiiniteabele ja/või ‐toimikutele juurdepääsu õiguse suhtes; sellise teabe erieeskirjad on allpool artiklis 7.

2. Kui andmesubjektid soovivad kasutada õigust tutvuda oma isikuandmetega või taotleda oma isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist seoses ühe või rohkema konkreetse juhtumi või töötlemistoiminguga, piirdub amet andmesubjekti taotlust kaaludes üksnes kõnealuste isikuandmetega.

3. Kui amet piirab täielikult või osaliselt isikuandmetega tutvumise õigust või õigust taotleda isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist, teeb ta järgmist:

a)	teavitab taotlusele vastamisel asjaomast andmesubjekti kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse;

b)	dokumenteerib sisehindamisteates piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu ning piirangu kestuse.

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 8 kohaselt võib punktis a nimetatud teabe andmisest keelduda või seda edasi lükata, kui teabe andmine tühistaks piirangu mõju.

4. Amet hindab andmesubjektide õiguste piirangu vajalikkust vähemalt kord aastas ning asjaomase menetluse lõpetamisel. Pärast seda hindab vastutav töötleja vajadust piirangu kohaldamist jätkata andmesubjektide taotlusel.

Artikkel 7

Meditsiiniteabele ja/või -toimikutele juurdepääsu õigus

1. Meditsiiniteabele ja/või ‐toimikutele juurdepääsu õiguse piiramine peab põhinema erisätetel, mis on esitatud käesolevas artiklis.

2. Käesoleva artikli järgmisi lõikeid arvestades võib amet piirata andmesubjekti õigust saada vahetu juurdepääsu teda käsitlevatele psühholoogilistele või psühhiaatrilistele meditsiinilistele isikuandmetele ja/või toimikutele, mida amet töötleb, kui nendele andmetele juurdepääs ohustaks tõenäoliselt andmesubjekti tervist. See piirang peab olema proportsionaalne sellega, mida on tingimata vaja andmesubjekti kaitsmiseks.

3. Juurdepääs lõikes 2 osutatud teabele antakse andmesubjekti valitud arstile.

4. Sellisel juhul hüvitab meditsiiniteenistus andmesubjektile tema taotluse alusel selle osa kuludest, mis tal tekkisid seoses meditsiiniteabele ja/või ‐toimikutele juurdepääsu saanud arsti konsultatsiooniga ning mida ühine ravikindlustusskeem ei hüvita. Hüvitis ei ole suurem kui ravikulude hüvitamise üldistes rakendussätetes (5) kehtestatud ülemmäära ning selle summa vahe, mille ühine ravikindlustusskeem andmesubjektile nende eeskirjade kohaselt hüvitab.

5. Meditsiiniteenistus hüvitab sellised kulud tingimusel, et samadele andmetele ja/või toimikutele ei ole varem juurdepääsu antud.

6. Arvestades käesoleva artikli järgmisi lõikeid, võib amet piirata iga kord eraldi andmesubjekti õigust tutvuda oma meditsiiniteabe ja/või ‐toimikutega, mis on ameti valduses, eelkõige kui selle õiguse kasutamine kahjustaks andmesubjekti või teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

7. Kui andmesubjektid taotlevad juurdepääsu oma isikuandmetele, mida töödeldakse seoses ühe või mitme konkreetse juhtumiga, või konkreetsele isikuandmete töötlemise toimingule, piirdub amet taotlust kaalutledes üksnes nende isikuandmetega.

8. Kui amet piirab täielikult või osaliselt andmesubjektide õigust tutvuda meditsiiniteabe ja/või -toimikutega, teeb ta järgmist:

a)	teavitab taotlusele vastamisel asjaomast andmesubjekti kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse;

b)	dokumenteerib sisehindamisteates piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu ning piirangu kestuse, täpsustades eelkõige, kuidas õiguse kasutamine ohustaks andmesubjekti tervist või kahjustaks andmesubjekti või teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 8 kohaselt võib punktis a nimetatud teabe andmisest keelduda või seda edasi lükata, kui teabe andmine tühistaks piirangu mõju.

9. Lõigetes 2 ja 6 nimetatud piiranguid kohaldatakse seni, kuni kehtivad nende kehtestamise põhjused. Kui piirangu kehtestamise põhjused enam ei kehti, vaatab vastutav töötleja andmesubjektide taotlusel läbi vajaduse piirangu kohaldamist jätkata.

Artikkel 8

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest ning elektroonilise side konfidentsiaalsus

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamise õigust seoses käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud töötlemistoimingutega, kui see on vajalik ja asjakohane. Seda õigust ei tohi siiski piirata ahistamisjuhtumite menetluste korral.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib vastutav töötleja piirata õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele seoses käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud töötlemistoimingutega, kui see on vajalik ja asjakohane.

3. Käesoleva otsuse artikli 5 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse, kui amet piirab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamise õigust või õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1725 artiklites 35 ja 36.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Alicante, 26. märts 2020

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi

Ameti nimel haldusnõukogu esimees

Jorma HANSKI

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 154, 16.6.2017, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016.aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(5) Komisjoni 2. juuli 2007. aasta otsus C(2007) 3195, millega kehtestatakse ravikulude hüvitamise üldised rakendussätted.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 94

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 27. märts 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/445, 15. oktoober 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 516/2014 (millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond) II lisa	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/446, 15. oktoober 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 515/2014 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) II lisa	3
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/447, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks pandikirjade ja väärtpaberistamistega seotud vastaspoole krediidiriski piisava maandamise kord, ning muudetakse delegeeritud määruseid (EL) 2015/2205 ja (EL) 2016/1178 ( 1 )	5
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/448, 17. detsember 2019, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/2251 seoses börsiväliste tuletisinstrumentide käsitluse täpsustamisega riskide maandamiseks kasutatavate teatavate lihtsate, läbipaistvate ja standarditud väärtpaberistamiste puhul ( 1 )	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/449, 25. märts 2020, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	11
		OTSUSED
	*	Komisjoni otsus (EL) 2020/450, 22. jaanuar 2020, abikava SA.29150 – 2010/C (ex 2010/NN) kohta, mida Saksamaa rakendas kahjumi maksualase edasikandmise võimaldamiseks raskustes olevate äriühingute saneerimise korral (saneerimisklausel (Sanierungsklausel)) (teatavaks tehtud numbri C(2020) 254 all) ( 1 )	14
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/451, 26. märts 2020, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1985 all) ( 1 )	23
		KODU- JA TÖÖKORRAD
	*	Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti haldusnõukogu otsus, 26. märts 2020, sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatud õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti tegevuse raames	46

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot / 100 kg)	Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot / 100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 90	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) rümbad, nn 65 % kanarümbad, külmutatud	129,1	0	AR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	221,8 198,3 267,8 222,3	24 31 10 23	AR BR CL TH
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	310,6	0	BR