(1)

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) väljastas 2. oktoobril 2019 vahekohtu otsuse juhtumis „Euroopa ühendused ja teatavad liikmesriigid – Suurte tsiviilõhusõidukitega kauplemist mõjutavad meetmed“, WT/DS316/ARB. Vahekohtu otsusega anti Ameerika Ühendriikidele õigus taotleda luba kehtestada vastumeetmeid mahus, mis ei ületa 7,5 miljardit USA dollarit aastas, vastusena Airbusile antud liidu toetustele. 18. oktoobril 2019 kehtestas USA muu hulgas 25 % väärtuselise imporditollimaksu vaiksetele veinidele, mida ekspordivad USAsse Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Selline erakordne, ebaõiglane ja ettearvamatu olukord avaldab rasket ja kahjulikku mõju kõigi liidu veinide üleilmsele kaubandusele. Lisaks ähvardas USA Prantsusmaa digitaalteenuste maksu (GAFA maks) tõttu kohaldada Prantsuse vahuveinide suhtes 100 % väärtuselist imporditollimaksu.

(2)

USA kehtestatud imporditollimaksudel on otsene ja suur mõju liidu veinikaubandusele USA turul, mis on liidu suurim põllumajandustoodete ja eelkõige veini eksporditurg, nii väärtuse kui ka ekspordimahu poolest. 2018. aastal oli liidu veinieksport USAsse kokku 6,5 miljonit hektoliitrit, väärtuses 4 miljardit eurot. Liidu veinieksport USAsse moodustab tavaliselt 30–40 % liidu veiniekspordi ülemaailmsest väärtusest.

(3)

USA kehtestatud suurendatud imporditollimaksudel on kahjulik mõju kõigile liidu veinidele, mitte ainult nendest neljast liikmesriigist pärit veinidele, mille suhtes kohaldatakse suurendatud imporditollimakse. See avaldab negatiivset mõju USA turul olevate kõigi liidu veinide mainele ja kaubandusele. Veini mainet ei määra mitte ainult selle kvaliteet, vaid ka hind ning tajutav hinna ja kvaliteedi suhe. See kehtib eelkõige madalama ja keskmise hinnaga veinide puhul, mida absoluutarvudes mõjutab 25 % imporditollimaks rohkem kui kallimaid veine, mida ostavad veiniasjatundjad, kelle jaoks hinnatõus ei ole heidutav. Liidu veinid konkureerivad USA turul teistest riikidest, näiteks Lõuna-Ameerikast, Austraaliast või Lõuna-Aafrikast pärit veinidega. Sellist karmi ja tihedat konkurentsi silmas pidades on üldise hinnataseme tajumisel oluline roll. Kui tarbija teab, et liidu teatava päritoluga veini hinna suhtes kohaldatakse kõrgemat imporditollimaksu, mõjutab see negatiivselt kõigi liidu veinide hinnataseme üldist tajumist ning suunab seega tarbijate nõudluse muu päritoluga toodetele. Võttes arvesse sellest tulenevaid turutingimusi ja tootjate üldise tasuvuse vähenemist, tuleks viivitamata võtta meetmed imporditollimaksude mõju leevendamiseks kõikide veinide puhul, mis on pärit kõikidest liikmesriikidest, mitte ainult nendest liikmesriikidest, kellele imporditollimaksud on otseselt suunatud.

(4)

Turu stabiilsuse seisukohast ei kujuta USA kehtestatud imporditollimaksude kord endast eraldiseisvat riiklikku meedet, mille mõju piirdub USAga toimuva kaubavahetusega. Maailma veiniturg on ülemaailmne turg, kus oluliste majandusjõudude, nagu USA, võetud üksikmeetmetel on kaugeleulatuvad tagajärjed rahvusvahelisele veinikaubandusele tervikuna. Mis tahes negatiivne muutus liidu veinide peamisel sihtturul ehk USAs, mõjutab paratamatult teisi turge, sest tooted, mida ei saa Ühendriikides kalliks muutunud hinna tõttu müüa, tuleb mujale ümber suunata. Seega avaldavad nende teiste turgude tarbijad, kes on turutingimustest teadlikud, täiendavat survet hindadele ning konkurents muutub tavapärasest palju tihedamaks. USA kehtestatud praegused imporditollimaksud põhjustavad seega tõenäoliselt liidu veiniekspordi paigalseisu kogu maailmas. Veinisektori aruanded on näidanud, et olulised Prantsuse veinide tellimused USA turul on juba tühistatud.

(5)

Liidu veinituru seisukord on 2019. aastal olnud raske ning veinivarud on alates 2009. aastast kõrgeimal tasemel. Selline areng on peamiselt tingitud 2018. aasta rekordilisest saagist ja veinitarbimise vähenemisest liidus. Kui veine, mille suhtes kehtivad USA kehtestatud imporditollimaksud, ei müüda liiduvälistel eksporditurgudel, võimendab see liidu turu olukorra kiireloomulisust ja keerulisust veelgi. Lisaks raskendab olukorra kiireloomulisust imporditollimaksude kohaldamise ajastus. Tariife kohaldatakse alates 18. oktoobrist 2019, mis langeb 2019. aasta veinikoristus- ja tootmisaja keskele ja on vahetult enne aastalõpu pühasid. Need on liidu veinisektori jaoks aasta kaks kõige olulisemat müügiperioodi. Seetõttu on vaja võtta viivitamata meetmeid olukorra lahendamiseks.

(6)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 43 sätestatud veinisektori toetusmeetmetest on üksnes kõnealuse määruse artikli 45 lõike 1 punkti b kohane müügiedendusmeede otseselt suunatud liidu veinide edendamisele kolmandates riikides, et parandada nende konkurentsivõimet. Aastate jooksul on kõnealune müügiedendusmeede osutunud märkimisväärselt tõhusaks kolmandate riikide turgude vallutamisel ja konsolideerimisel. See on osutud kõige tõhusamaks vahendiks, millega toetada liidu veine kolmandate riikide turgudel, parandades nende mainet ja suurendades teadlikkust nende kvaliteedist. Rahvusvaheline veiniturg on ülemaailmne turg ja kõik liidu veinide müügiedendusmeetmed kolmandate riikide turgudel on kasulikud kõigile liidu veinidele. See avab võimalusi neile, kes seejärel sisenevad kõnealusele turule koos teiste liidu veinidega. Individuaalsetel müügiedendusmeetmetel on mitmekordistav mõju müügile, kuna need hõlmavad tervet veinivalikut või terveid veinitootmispiirkondi, mitte ainult üht veinimarki või -tüüpi. Seetõttu on oluline müügiedendustegevust jätkata, käivitada ja intensiivistada kõikidel turgudel, et leida turge veinidele, mis USA turul enam müügiks ei lähe, ning säilitada liidu veinide maine nendel muudel turgudel, võideldes ühtlasi surve vastu hindadele.

(7)

Selle ettearvamatu ja ebakindla situatsiooni lahendamiseks on asjakohane võimaldada suuremat paindlikkust määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punkti b kohase müügiedendusmeetme rakendamisel, võimaldades erandit komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 (2) teatavatest sätetest, et aidata ettevõtjatel reageerida praegusele erakorralisele olukorrale kogu maailma eksporditurgudel, mis tuleneb USA kehtestatud imporditollimaksude korrast.

(8)

Selleks et toetusesaajad saaksid tugevdada oma müügiedendusmeetmeid ja kindlustada oma kohaloleku sihtturgudel, peaks liikmesriikidel olema võimalik pikendada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud müügiedendusmeetme raames juba valitud tegevustele antava toetuse kestust üle delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklis 4 sätestatud viieaastase maksimumkestuse. Selline meede tagab USA turul juba tegutsevatele ettevõtjatele, keda imporditollimaksud otseselt mõjutavad, müügiedendustegevuse suurema stabiilsuse ja järjepidevuse. Lisaks saavad sellest kasu ka muude kolmandate riikide turgudel veini müüki edendavad ettevõtjad, kelle suhtes ei kohaldata otseselt USA kehtestatud imporditollimaksude korda, kuid kellel on raskusi oma positsiooni säilitamisega maailmaturul hiljuti tekitatud ebastabiilses ja tugeva konkurentsiga olukorras.

(9)

Projektidele antav individuaalne pikendus ei tohiks siiski kesta kauem kui praegune programmitöö periood (2019–2023) ning peaks seega lõppema 15. oktoobril 2023.

(10)

Suuremat paindlikkust tuleks võimaldada seoses määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud müügiedendusmeetme kohaste tegevuste võimalike muudatustega, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 53 lõikes 1. Selleks et toetusesaajad saaksid nõuetekohaselt ja tõhusalt reageerida erakorralisele olukorrale ja kohandada oma sihtturge vastavalt vajadusele, on asjakohane lubada liikmesriikidel teha kõnealustest eeskirjadest erandeid, võimaldades sihtturu muudatusi, isegi kui muudatus ei ole kooskõlas tegevuse esialgse eesmärgiga. Selline erand aitaks praegu USAs müügiedendusmeetmeid rakendavatel toetusesaajatel keskenduda muudele turgudele ja vältida edasist majanduslikku kahju. See abistaks ka muudes kolmandates riikides tegutsevaid toetusesaajaid, keda mõjutavad USA poolt sellele konkreetsele turule kehtestatud imporditollimaksude korra tagajärjed ja kes soovivad suunata oma jõupingutused mujale.

(11)

Selleks et vältida olukorda, kus toetusesaajaid, kes kasutavad paindlikkust ja otsustavad muuta sihtturgu, karistatakse selle eest, et nad ei ole rakendanud kogu tegevust, mille pädev asutus on algselt heaks kiitnud, on vaja teha erand delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 54 lõikest 1. See tagaks, et toetust makstakse üksikmeetmetele, mida on muudetud käesoleva määrusega, tingimusel et need meetmed on täielikult rakendatud ja nende suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1150 (3) IV peatüki 1. jaos sätestatud kontrolli.

(12)

Kahte käesoleva määrusega kehtestatud meedet tuleks kohaldada kõigi ettevõtjate suhtes, kes juba tegutsevad asjaomasel kolmanda riigi turul, tagamaks, et neid toetatakse samal viisil kui sellele turule uustulnukaid, kellel on vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/132 (4). õigus kõrgemale liidu toetusele, mis moodustab kuni 60 % rahastamiskõlblikest kuludest. Neid meetmeid tuleks kohaldada ka kõikide määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punkti b kohaste veini edendavate tegevuste suhtes, hoolimata konkreetsest edendatavast veinikategooriast, võttes arvesse asjaolu, et USA kehtestatud imporditollimaksude kord mõjutab kõigi liidu veinide mainet tervikuna. Peale selle oleks väga raske eraldada ühe müügiedendusmeetme raames vaiksete veinidega seotud meetmeid teisi veine käsitlevatest meetmetest, kuna müügiedendusmeetmed on tavaliselt mõeldud paljude toodete, mitte ainult konkreetse kategooria edendamiseks. Paljud müügiedenduskampaaniad hõlmavad kõiki piirkonna veine või erinevaid veine, mida asjaomane ettevõtja müüb. Muude veinidega seotud tegevuste eraldamine vaiksete veinidega seotud tegevustest müügiedenduskampaania raames kujutaks endast suurt halduskoormust ja kahjustaks müügiedendustegevuse positiivset mõju.

(13)

Seepärast on vaja teha erand delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklist 4, artikli 53 lõikest 1 ja artikli 54 lõikest 1,

(1)

Komisjoni määruse (EL) 2016/919 (2) saksakeelse versiooni lisa punkti 7.4.2.3 alapunktis 2 on viga, mis on seotud üleminekuperioodi kohaldamise tingimustega.

(2)

Seetõttu tuleks määruse (EL) 2016/919 saksakeelset versiooni vastavalt parandada. Muukeelsetes versioonides ei ole vaja parandusi teha.

(3)

Lisa punkti 7.4.2.3 alapunktis 2 esineva vea tõttu seatakse ettevõtjatele tarbetuid piiravaid nõudeid raudteeveeremi turule laskmise suhtes. 16. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 peaks olema võimalik anda teatavatel tingimustel turule laskmise luba sellistele veeremiüksustele, mis vastavad määruse (EL) 2016/919 lisa lisa A tabelis A2 osutatud tehniliste kirjelduste kogumikule nr 1. Tingimuseks peaks olema, et veeremiüksustele antakse luba vastavalt veeremiüksuse tüübile, millele anti luba enne 1. jaanuari 2019 määruse (EL) 2016/919 lisa lisa A tabelis A2 osutatud tehniliste kirjelduste kogumikule nr 1 vastavuse alusel. Seepärast tuleks saksakeelset versiooni tagasiulatuvalt parandada.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on loetletud toimeained, mis loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks.

(2)

Toimeainete abamektiini, Bacillus subtilis’e ((Cohn 1872) tüvi QST 713), Bacillus thuringiensis subsp. aizawai (tüved ABTS-1857 ja GC-91), Bacillus thuringiensis subsp. israeliensis’e (serotüüp H-14, tüvi AM65-52), Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki (tüved ABTS 351, PB 54, SA 11, SA12 ja EG 2348), Beauveria bassiana (tüved ATCC 74040 ja GHA), klodinafopi, klopüraliidi, Cydia pomonella Granulovirus’e (CpGV), tsüprodiniili, dikloroprop-P, fenpüroksimaadi, fosetüüli, Lecanicillium muscarium’i (varem „Verticillium lecanii“, tüvi Ve6), mepanipüriimi, Metarhizium anisopliae (var. anisopliae, tüvi BIPESCO 5/F52), metkonasooli, metrafenooni, Phlebiopsis gigantea (tüved FOC PG 410.3, VRA 1835 ja VRA 1984), pirimikarbi, Pseudomonas chlororaphis’e (tüvi MA342), pürimetaniili, Pythium oligandrum M1, rimsulfurooni, spinosaadi, Streptomyces K61 (varem „S. griseoviridis“), Trichoderma asperellum’i (varem „T. harzianum“, tüved ICC012, T25 ja TV1), Trichoderma atroviride (varem „T. harzianum“, tüved IMI 206040 ja T11), Trichoderma gamsii (varem „T. viride“, tüvi ICC080), Trichoderma harzianum’i (tüved T-22 ja ITEM 908), triklopüüri, trineksapaki, tritikonasooli ja tsiraami heakskiidu kehtivusaega pikendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/168 (3) kuni 30. aprillini 2020.

(3)

Kõnealuste toimeainete heakskiidu pikendamise taotlused esitati vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 844/2012 (4).

(4)

Lisaks on ette nähtud pikendada toimeainete dikloroprop-P, mepanipüriimi, spinosaadi, trineksapaki ja fosetüüli heakskiidu kehtivusaega, et anda piisavalt aega endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamiseks vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklites 13 ja 14 sätestatud menetlusele.

(5)

Kuna kõigi kõnealuste toimeainete hindamine on taotlejatest sõltumatutel põhjustel hilinenud, aegub nende toimeainete heakskiit tõenäoliselt enne heakskiidu pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Seepärast on vaja pikendada nende toimeainete heakskiidu kehtivusaega.

(6)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas viidatud toimeaine heakskiitu ei pikendata, kuna heakskiitmise tingimused ei ole täidetud, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, et toimeaine heakskiitu ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Juhtumite puhul, kus komisjon võtab vastu määruse, millega nähakse ette käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiidu pikendamine, püüab komisjon kehtestada konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt varaseima võimaliku kohaldamiskuupäeva.

(7)

Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks seega vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 (2) artikli 67 lõike 3 kohaselt koosnevad Euroopa Ravimiameti (edaspidi „ravimiamet“) tulud liidu toetusest ning lõivudest, mida ettevõtjad kõnealusele ametile maksavad. Määruses (EÜ) nr 297/95 on sätestatud selliste lõivude kategooriad ja tasemed.

(2)

Kõnealused lõivud tuleks 2019. aasta inflatsioonimäärast lähtuvalt ajakohastada. Euroopa Liidu Statistikaameti avaldatud andmeil (3) oli liidu inflatsioonimäär 2019. aastal 1,6 %.

(3)

Lihtsuse mõttes tuleks kohandatud lõivutasemed ümardada lähima 100 euroni.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 297/95 vastavalt muuta.

(5)

Õiguskindluse huvides ei tohiks käesolevat määrust kohaldada nõuetekohaste taotluste suhtes, mis on esitatud enne 1. aprilli 2020.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 297/95 artikliga 12 peab ajakohastus jõustuma 1. aprillist 2020. Seepärast on asjakohane, et käesolev määrus jõustuks võimalikult kiiresti ning et seda kohaldataks alates eespool nimetatud kuupäevast,

(1)

Kalandustoodete püügisertifikaate käsitlevad halduskokkulepped kolmandate riikidega on loetletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1010/2009 (2) IX lisas. Need kokkulepped hõlmavad asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste kinnitatud püügisertifikaatide näidiseid.

(2)

Ameerika Ühendriigid on vaadanud läbi Ameerika Ühendriikide püügisertifikaadi näidise, pidades eelkõige silmas uut IT-vahendit CATCH, mille komisjon on välja töötanud liidu püügisertifitseerimissüsteemi jaoks.

(3)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1010/2009 IX lisa vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

(1)

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid võivad lubada taotlejal jätta kohaldamata ühe või mitu koostalitluse tehnilist kirjeldust (edaspidi „KTKd“) või nende osa juhtudel, mis on põhjalikult loetletud kõnealuse artikli punktides a–e.

(2)

Liikmesriikide teated otsuse kohta artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel või liikmesriikide taotlused kohaldamata jätmise kohta punktides c, d ja e osutatud juhtudel peaksid sisaldama teavet, millega põhjendatakse kohaldamata jätmist ja esitatakse KTKde asemel kohaldatavad alternatiivsed sätted.

(3)

Taotlus peaks sisaldama viidet KTK sätetele, mida ei kohaldata, ning selles tuleks kirjeldada asjaomast projekti, selle ulatust ja tähtaegu ning esitada kogu muu asjakohane teave, mis aitab komisjonil hinnata kohaldamata jätmise vastavust artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(4)

Kui KTKs sätestatud üleminekumeetmed kaotavad kehtivuse, peaksid liikmesriigid üksnes põhjendatud juhtudel lubama taotlejatel jätta KTK või nende osad kohaldamata vastavalt direktiivi artikli 7 lõike 1 punktile a. Sel juhul peaks komisjonile esitatav teade sisaldama kogu vajalikku teavet ja põhjendusi.

(5)

Kui liikmesriigid esitavad oma otsuse kohaldamata jätmise kohta edasijõudnud arengujärgus projekti puhul vastavalt direktiivi artikli 7 lõike 1 punktile a, peaksid nad komisjoniga suhtlemise hõlbustamiseks kasutama näidisvormi. Seda vormi võib kasutada ka edasijõudnud arengujärgus projektide loetelust teatamiseks vastavalt direktiivi artikli 7 lõikele 2.

(6)

Paberivaba halduse tagamiseks tuleks taotlus ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise kohta saata komisjonile elektrooniliselt. Kuupäev, mis ajaks liikmesriigid esitavad taotluse või lisateabe komisjoni postkasti, peaks olema taotluse esitamise kuupäev direktiivi artikli 7 lõike 7 tähenduses.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raudtee koostalitluse ja ohutuse komitee arvamusega,