PRAKTILISED JUHISED POOLTELE SEOSES EUROOPA KOHTULE ESITATAVATE KOHTUASJADEGA

SISUKORD

(Numbrid viitavad asjakohastele punktidele)

I.

ÜLDSÄTTED

1–9

Euroopa Kohtu menetluse etapid ja nende peamised tunnusjooned

1

Poolte esindamine Euroopa Kohtus

2–3

Euroopa Kohtu menetlusega seotud kulud ja tasuta õigusabi

4–6

Isikuandmete kaitse

7–9

II.

MENETLUSE KIRJALIK OSA

10–50

Menetluse kirjaliku osa eesmärk

10

Menetluse kirjalik osa eelotsusetaotluste korral

11–12

Menetluse kirjalik osa hagide korral

13–19

Hagiavaldus

13–14

Kostja vastus

15–16

Repliik ja vasturepliik

17

Kiirendatud menetluse taotlus

18

Õigusakti kohaldamise peatamise või ajutiste meetmete kohaldamise taotlus (ajutiste meetmete kohaldamise menetlus)

19

Menetluse kirjalik osa apellatsioonkaebuste korral

20–32

Apellatsioonkaebus

21–25

Vastus apellatsioonkaebusele

26

Vastuapellatsioonkaebus

27

Vastus vastuapellatsioonkaebusele

28

Repliik ja vasturepliik

29–30

Apellatsioonkaebused põhikirja artikli 57 alusel

31

Konfidentsiaalsus apellatsioonkaebustes

32

Menetlusse astumine hagide ja apellatsioonkaebuste korral

33–38

Menetlusse astumise avaldus

33

Menetlusse astuja seisukohad

34

Märkused menetlusse astuja seisukohtade kohta

35

Hilinenud menetlusse astumise avaldused

36

Menetlusse astumine seoses ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega või kiirendatud menetluses

37

Menetlusse astumise välistamine eelotsuseasjades

38

Menetlusdokumentide vorm ja ülesehitus

39–45

Menetlusdokumentide esitamine ja edastamine

46–50

III.

MENETLUSE SUULINE OSA

51–69

Kohtuistungi eesmärk

52

Taotlus kohtuistungi korraldamiseks

53

Kohtuistungile kutsumine ja vajadus sellele kutsele kiiresti vastata

54

Kohtuistungiks vajalikud meetmed

55–57

Kohtuistungi tavaline kulgemine

58

Kohtuistungi esimene osa: suuliste seisukohtade ärakuulamine

59–64

Suuliste seisukohtade eesmärk

59

Kõneaeg ja selle võimalik pikendamine

60

Sõnavõtjate arv

61

Suuliste seisukohtade esitamise keel

62–64

Kohtuistungi teine osa: Euroopa Kohtu liikmete küsimused

65

Kohtuistungi kolmas osa: repliigid

66

Sünkroontõlkest tingitud nõuded ja piirangud

67–68

Kohtuistungile järgnev menetlus

69

IV.

LÕPPSÄTTED

70–71

EUROOPA KOHUS,

võttes arvesse kodukorda, eriti selle artiklit 208,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Kohus võttis kodukorra artikli 208 alusel 25. novembril 2013 vastu uued praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega (1). Nende juhiste eesmärk oli anda pooltele ja nende esindajatele konkreetseid juhtnööre, mis põhinesid uuel, 25. septembril 2012 vastu võetud kodukorral (2) ja võtsid muu hulgas arvesse esimesel kodukorra kohaldamise aastal saadud kogemusi.

(2)	Alates nende juhiste jõustumisest 1. veebruaril 2014 on aga toimunud mitu olulist arengut nii tehnilises kui ka õiguslikus plaanis.

(3)

Esiteks kasutavad pooled menetlusdokumentide edastamiseks üha rohkem elektroonilisi sidevahendeid, mis aitab kaasa kohtuasjade kiiremale menetlemisele, kuid samas eeldab, et täpsustataks veelgi nii sellise edastamise korda kui ka meetmeid, mida võetakse esitatud dokumendi töötlemise ja tõlkimise hõlbustamiseks ning vajadusel dokumendis sisalduva teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks.

(4)

Teiseks on Euroopa Kohtu kodukorda alates 2012. aastast korduvalt muudetud, et selgitada või täpsustada kohtu menetlustes poolte osalemise korda ning kajastada liidu seadusandja tehtud muudatusi sellistes valdkondades nagu isikuandmete kaitse või protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artiklis 58a ette nähtud apellatsioonkaebuste menetlemine.

(5)	Korrakohase õigusemõistmise ja suurema selguse huvides tuleb seetõttu võtta vastu uued praktilised juhised, arvestades eespool kirjeldatud arenguid.

(6)

Uute juhistega, mida kohaldatakse kõigi Euroopa Kohtu menetluses olevate kohtuasjade liikide puhul, ei püüta asendada vastavaid põhikirja ja kodukorra sätteid. Juhiste eesmärk on võimaldada pooltel ja nende esindajatel paremini aru saada nende sätete ulatusest ning mõista täpsemalt Euroopa Kohtu menetluse käiku, muu hulgas Euroopa Kohtul lasuvat koormust eelkõige seoses menetlusdokumentide töötlemise ja tõlkimisega ning kohtuistungil esitatavate seisukohtade sünkroontõlkega. Käesolevate juhiste järgimine ja arvessevõtmine on poolte ja Euroopa Kohtu jaoks kõige parem tagatis, et asjade menetlemine kohtus toimuks optimaalselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVAD PRAKTILISED JUHISED:

I.   ÜLDSÄTTED

Euroopa Kohtu menetluse etapid ja nende peamised tunnusjooned

1.

Menetlus Euroopa Kohtus koosneb üldreeglina kirjalikust ja suulisest osast, kui protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (edaspidi „põhikiri“) või käesoleva kodukorra erisätetega ei ole ette nähtud teisiti. Menetluse kirjaliku osa eesmärk on tutvustada Euroopa Kohtule menetluse poolte väiteid ja argumente või eelotsusemenetluses põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute seisukohti seoses liidu liikmesriikide kohtute esitatud küsimustega. Menetluse kirjalikule osale järgneva suulise osa eesmärk on võimaldada Euroopa Kohtul kohtuasjaga veel põhjalikumalt tutvuda, kuulates kohtuistungil vajadusel ära pooled, huvitatud isikud ja kohtujuristi ettepaneku, kui see esitatakse.

Poolte esindamine Euroopa Kohtus

2.

Vastavalt põhikirja artiklile 19 peab Euroopa Kohtu menetluse pooli esindama selleks nõuetekohaselt volitatud isik. Välja arvatud liikmesriigid, teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) osalisriigid, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (edaspidi „EFTA“) järelevalveamet ja liidu institutsioonid, keda üldjuhul esindab igaks üksikuks kohtuasjaks määratud esindaja, peab menetluse pooli esindama advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus. Igas menetluse staadiumis peab olema võimalik selle staatuse kohta esitada tõend, kui seda nõutakse. Põhikirja artikli 19 seitsmenda lõigu kohaselt on advokaatidega võrdsustatud ülikoolide õppejõud, kes on sellise liikmesriigi kodanikud, mille seadused lubavad neil olla kohtus esindajaks.

3.

Eelotsuseasjades võtab Euroopa Kohus seoses põhikohtuasja poolte esindamisega siiski arvesse menetlusnorme, mis on kohaldatavad eelotsusetaotluse esitanud kohtus. Järelikult võib iga isik, kellel on õigus esindada poolt selles kohtus, esindada teda ka Euroopa Kohtus, ja kui riigisisesed menetlusnormid seda lubavad, on põhikohtuasja pooltel õigus oma kirjalikud või suulised seisukohad ise esitada. Kahtluse korral võib Euroopa Kohus nõuda igal ajal põhikohtuasja pooltelt, nende esindajatelt või eelotsusetaotluse esitanud kohtult asjakohast teavet.

Euroopa Kohtu menetlusega seotud kulud ja tasuta õigusabi

4.

Välja arvatud kodukorra artiklis 143 sätestatud juhud, on menetlus Euroopa Kohtus tasuta – hagiavalduse või menetlusdokumendi esitamise eest ei pea Euroopa Kohtule maksma mingit tasu ega lõivu. Kodukorra artiklis 137 ja sellele järgnevates artiklites ette nähtud kohtukulud on „hüvitamisele kuuluvad“ kulud, st tunnistajatele ja ekspertidele makstavad summad ning Euroopa Kohtu menetlusega seotud vältimatud poolte kulud, mis seonduvad nende esindaja tasuga ning kohtuistungi toimumise korral esindaja sõidu- ja elamiskuludega Luxembourgis. Euroopa Kohus teeb otsuse kohtukulude jaotuse ja suuruse kohta menetlust lõpetavas kohtuotsuses või -määruses, kuid eelotsuseasjades otsustab kohtukulude jaotuse eelotsusetaotluse esitanud kohus.

5.

Pool või eelotsusasjas põhikohtuasja pool, kes ei suuda kohtukulusid täielikult või osaliselt tasuda, võib igal ajal taotleda tasuta õigusabi tingimustel, mis on ette nähtud vastavalt kodukorra artiklites 115–118 ja 185–189. Et taotlust saaks arvesse võtta, tuleb sellele lisada kogu vajalik teave ja tõendid, mis võimaldavad Euroopa Kohtul hinnata taotleja tegelikku majanduslikku olukorda. Kuna eelotsuseasjades teeb Euroopa Kohus otsuse liikmesriigi kohtu taotlusel, peavad põhikohtuasja pooled taotlema võimalikku tasuta õigusabi eeskätt liikmesriigi kohtult või pädevatelt asutustelt, sest Euroopa Kohtu võimaldatav tasuta õigusabi kõigest täiendab riigis antavat tasuta õigusabi.

6.

Olgu meenutatud, et tasuta õigusabi taotluse rahuldamise korral kantakse Euroopa Kohtu kassast vaid taotleja abistamise ja Euroopa Kohtus esindamisega seotud kulud, vajaduse korral kohtukoosseisu määratud summa ulatuses. Vastavalt kodukorras sätestatule võib Euroopa Kohus menetlust lõpetavas lahendis kohtukulude üle otsustades hiljem need kulud sisse nõuda ning tasuta õigusabi taotluse lahendanud kohtukoosseis võib igal ajal tasuta õigusabi tagasi võtta, kui selle andmist õigustanud asjaolud on menetluse käigus muutunud.

Isikuandmete kaitse

7.

Soovides tagada isikuandmete optimaalse kaitse, eelkõige seoses andmetega, mida Euroopa Kohus avaldab talle esitatud kohtuasjade kohta, menetleb Euroopa Kohus eelotsuseasju üldjuhul anonüümseks muudetud kujul. Sellise lähenemisega kaasneb praktikas see, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole seda enne taotluse esitamist ise teinud, siis varjab Euroopa Kohus – välja arvatud erandjuhtudel – eelotsusetaotluses mainitud füüsiliste isikute perekonna- ja eesnime ning vajadusel ka muud neid taastuvastada võimaldavaid andmeid. Tagatud anonüümsust palutakse oma kirjalikes või suulistes seisukohtades järgida kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel.

8.

Sama kehtib apellatsioonasjades. Euroopa Kohus järgib Üldkohtu tagatud anonüümsust – välja arvatud erandjuhtudel – ning ka pooltel palutakse Euroopa Kohtu menetluses seda anonüümsust järgida.

9.

Kui Euroopa Kohtu menetluse pool peab vajalikuks, et Euroopa Kohtule esitatud kohtuasja raames ei avaldataks tema nime või teatavaid teda puudutavaid andmeid – või kui ta vastupidi soovib, et tema nimi või teda puudutavad andmed kohtuasja raames avaldataks –, võib ta igal juhul pöörduda Euroopa Kohtu poole taotlusega, et viimane otsustaks, kas muuta kohtuasi täielikult või osaliselt anonüümseks või kas säilitada juba tagatud anonüümsus. Tõhususe huvides tuleks see taotlus esitada nii kiiresti kui võimalik. Uue info- ja sidetehnoloogia sageneva kasutamise tõttu on anonüümsust palju raskem tagada siis, kui kohtuasja kohta on juba avaldatud teadaanne Euroopa Liidu Teatajas või kui eelotsuseasjades on eelotsusetaotlus põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutele juba kätte toimetatud, mida tehakse umbes ühe kuu jooksul pärast taotluse saabumist Euroopa Kohtusse.

II.   MENETLUSE KIRJALIK OSA

Menetluse kirjaliku osa eesmärk

10.

Menetluse kirjalikul osal on kohtuasja mõistmisel Euroopa Kohtus oluline roll. See peab võimaldama Euroopa Kohtul menetlusdokumentide ja kirjalike seisukohtadega tutvumise kaudu saada täpse ülevaate talle esitatud kohtuasja esemest ja lahendatavatest küsimustest. See eesmärk on küll kõigi Euroopa Kohtule esitatud kohtuasjade menetlemisel ühine, kuid menetluse kirjaliku osa käik ja põhijooned on sõltuvalt menetluse liigist erinevad. Kui hagide ja apellatsioonkaebuste korral palutakse pooltel esitada oma seisukoht vastaspoole esitatud menetlusdokumentide kohta, siis eelotsusetaotluste korral iseloomustab menetluse kirjalikku osa võistlevuse puudumine, sest põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse lihtsalt esitada oma seisukoht liikmesriigi kohtu esitatud küsimuste kohta, ilma et nad üldjuhul teaksid teiste huvitatud isikute seisukohta samades küsimustes. Seetõttu on nõudmised nii mainitud seisukohtade vormi ja sisu kui ka menetluse edasise käigu osas erinevad, kuid suurem osa menetluse kirjaliku osa jooksul esitatud menetlusdokumente vajab siiski tõlkimist. Seega tuleks alati eelistada lihtsate lühilausete kasutamist ning poolte argumendid tuleb esitada menetlusdokumendis, mitte selle lisades, mida tavaliselt ei tõlgita.

Menetluse kirjalik osa eelotsusetaotluste korral

11.

Kuna eelotsusemenetlus ei ole võistlev, ei kehti põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute kirjalike seisukohtade esitamisel mingeid erilisi vorminõudeid. Kui Euroopa Kohus on neile eelotsusetaotluse kätte toimetanud, võivad nad soovi korral esitada oma kirjalikud seisukohad eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotluse kohta. See seisukoht tuleb esitada mittepikendatava kahekuulise tähtaja jooksul (millele lisandub 10 päeva seoses suurte vahemaadega) eelotsusetaotluse kättetoimetamisest arvates ja selle eesmärk on selgitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse ulatust ja eeskätt seda, kuidas tuleks eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastata.

12.

Niisugune selgitus peab olema põhjalik ja sisaldama eelkõige argumentatsiooni, millega Euroopa Kohus võiks küsimustele antavaid vastuseid põhjendada, kuid selles pole vaja korrata eelotsusetaotluses toodud vaidluse õiguslikku või faktilist raamistikku, kui ei ole tarvidust midagi lisada. Kui ei esine erilisi asjaolusid ja kui kodukorra erisätetest, mis piiravad menetlusdokumentide pikkust kiireloomulise kohtuasja korral, ei tulene teisiti, ei tohiks eelotsuseasjades esitatud kirjalikud seisukohad olla pikemad kui 20 lehekülge.

Menetluse kirjalik osa hagide korral

Hagiavaldus

13.

Kuna hagimenetlus on võistlev menetlus, kehtivad hagimenetluse kirjaliku osa suhtes rangemad reeglid. Need on sätestatud kodukorra artiklis 119 ja sellele järgnevates artiklites (IV jaotis) ning need käsitlevad nii poolte kohustust olla esindatud esindaja või advokaadi poolt kui ka menetlusdokumentide sisu ja esitamisega seotud vorminõudeid. Kodukorra artiklist 120 nähtuvalt tuleb hagiavalduses lisaks hageja nimele ja aadressile märkida selle isiku nimi, kelle vastu hagi esitatakse, hagi eseme täpne kirjeldus, esitatud väited ja argumendid ning neid kinnitavad tõendid, juhul kui neid esitatakse, samuti hageja nõuded. Nende sätete rikkumine toob kaasa hagiavalduse – mis ei tohiks olla pikem kui 30 lehekülge, välja arvatud erandlike asjaolude esinemisel – vastuvõetamatuse.

14.

Kodukorra artikli 120 punkti c kohaselt tuleb hagiavaldusele tingimata lisada lühiülevaade esitatud väidetest. Selle ülevaate – mis ei või olla pikem kui kaks lehekülge – eesmärk on hõlbustada iga Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasja kohta teadaande koostamist, mis tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas vastavalt kodukorra artikli 21 lõikele 4.

Kostja vastus

15.

Kodukorra artiklis 124 ette nähtud kostja vastusele kehtivad sisuliselt samasugused vorminõuded kui hagiavaldusele ning see tuleb esitada kahe kuu jooksul hagiavalduse kättetoimetamisest arvates. Seda tähtaega – millele lisandub 10 päeva seoses suurte vahemaadega – saab pikendada vaid erandjuhul, kui aegsasti esitatakse põhjendatud taotlus, milles kirjeldatakse pikendamist õigustavaid asjaolusid.

16.

Kuna kohtuasja õiguslik raamistik on määratud hagiavaldusega, peab kostja vastuses esitatud argumentatsioon olema üles ehitatud võimalikult samamoodi kui hagiavalduse väited. Menetluse vältel on uute väidete esitamine keelatud, välja arvatud juhul, kui need tuginevad faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Faktilist ja õiguslikku raamistikku korratakse kostja vastuses ainult niivõrd, kui seda vaidlustatakse või see vajab täpsustamist. Sarnaselt hagiavaldusega ei tohiks kostja vastus olla pikem kui 30 lehekülge, välja arvatud erandlike asjaolude esinemisel.

Repliik ja vasturepliik

17.

Kui hageja ja kostja seda vajalikuks peavad, võivad nad oma argumentatsiooni täiendada vastavalt repliigi ja vasturepliigiga. Neile menetlusdokumentidele kehtivad samad vorminõuded kui hagiavaldusele ja kostja vastusele, kuid et tegemist on vabatahtlike ja täiendavate dokumentidega, peavad need olema hagiavaldusest ja kostja vastusest lühemad. Kuna raamistik ja väited on esitatud (või vaidlustatud) põhjalikult hagiavalduses ja kostja vastuses, on repliigi ja vasturepliigi ainsaks eesmärgiks võimaldada hagejal ja kostjal oma seisukohta täpsustada või muuta oma argumentatsiooni olulises küsimuses detailsemaks ning president võib vastavalt kodukorra artiklile 126 ka ise täpsustada, milliseid küsimusi peaks repliik või vasturepliik käsitlema. Kui ei esine erilisi asjaolusid, ei tohiks repliik ja vasturepliik seega olla pikemad kui kümmekond lehekülge. Need dokumendid tuleb kohtukantseleile esitada Euroopa Kohtu määratud tähtaja jooksul ning president pikendab seda tähtaega põhjendatud taotluse alusel vaid erandjuhul.

Kiirendatud menetluse taotlus

18.

Kui kohtuasja laad nõuab asja lahendamist lühikese aja jooksul, võib hageja või kostja taotleda, et Euroopa Kohus lahendaks kohtuasja kiirendatud menetluses, kaldudes kõrvale kodukorra sätetest. See kodukorra artiklis 133 ette nähtud võimalus eeldab eraldi dokumendina sellekohase sõnaselge taotluse esitamist, milles on üksikasjalikult kirjeldatud kiirendatud menetluse kohaldamist õigustavaid asjaolusid, ning taotluse rahuldamise korral tähendab see menetluse kirjaliku osa kohandamist. Tavalisi menetlusdokumentide esitamise tähtaegu ja menetlusdokumentide pikkust lühendatakse ning kodukorra artikli 134 kohaselt võib repliigi, vasturepliigi ja menetlusse astuja seisukohad esitada vaid juhul, kui president seda vajalikuks peab.

Õigusakti kohaldamise peatamise või ajutiste meetmete kohaldamise taotlus (ajutiste meetmete kohaldamise menetlus)

19.

Koos hagiavaldusega võib esitada ka vaidlustatud õigusakti kohaldamise peatamise või ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, mis on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artiklites 278 ja 279. Vastavalt kodukorra artiklile 160 on niisugune taotlus aga vastuvõetav üksnes juhul, kui selle esitab taotleja, kes on esitanud Euroopa Kohtusse hagi selle õigusakti vaidlustamiseks, või Euroopa Kohtu menetluses oleva kohtuasja pool, ning taotlus tuleb esitada eraldi dokumendina ja selles tuleb märkida hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava meetme kohaldamist. Üldreeglina toimetatakse taotlus vastaspoolele kätte ja president määrab lühikese tähtaja, mille jooksul see pool võib esitada kirjalikke või suulisi seisukohti. Eriti kiireloomulisel juhul võib president taotluse ajutiselt rahuldada, ootamata ära vastaspoole seisukohti. Sellisel juhul saab ajutiste meetmete kohaldamise menetlust lõpetava otsuse teha alles pärast vastaspoole ärakuulamist.

Menetluse kirjalik osa apellatsioonkaebuste korral

20.

Apellatsioonkaebustes on menetluse kirjalikul osal palju sarnasusi hagimenetluse kirjaliku osaga. Asjakohased reeglid sisalduvad kodukorra artiklis 167 ja sellele järgnevates artiklites (V jaotis) ning käsitlevad nii apellatsioonkaebuse ja selle vastuse vajalikku sisu kui ka nendes esitatavate nõuete ulatust.

Apellatsioonkaebus

21.

Kodukorra artiklitest 168 ja 169 – mis selles osas täiendavad põhikirja artikleid 56–58 – nähtuvalt ei saa apellatsioonkaebust esitada liidu institutsiooni, organi või asutuse õigusakti peale, vaid see tuleb esitada Üldkohtu lahendi peale, mis on tehtud sellise õigusakti peale esitatud hagi suhtes. Seda täpsustust arvestades tohib apellatsioonkaebuses üksnes nõuda Üldkohtu lahendi – nagu see on esitatud selle lahendi resolutsioonis – täielikku või osalist tühistamist, mitte aga Üldkohtus vaidlustatud õigusakti tühistamist. Et apellatsioonkaebus – mis ei tohiks olla pikem kui 25 lehekülge, välja arvatud eriliste asjaolude esinemisel – ei oleks vastuvõetamatu, peab selle õigusväidetes ja -argumentides näitama täpselt, millised Üldkohtu lahendi põhjenduse punktid vaidlustatakse, ja kirjeldama üksikasjalikult põhjusi, miks on Üldkohtu lahendis tegemist õigusnormi rikkumisega.

22.

Et hõlbustada teadaande koostamist, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas vastavalt kodukorra artikli 21 lõikele 4, peab apellant lisama apellatsioonkaebusele mitte üle kahe lehekülje pikkuse lühiülevaate õigusväidetest ning esitama kohtukantseleisse vajalikud tõendid ja dokumendid, mis tõendavad põhikirja artiklis 19 sätestatud ja kodukorra artiklis 119 korratud nõuete täitmist.

23.

Põhikirja artiklis 58a osutatud juhtudel peab apellant lisama apellatsioonkaebusele ka apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse, mis ei tohi olla pikem kui seitse lehekülge ning peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid, et võimaldada Euroopa Kohtul otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle ning apellatsioonkaebuse osaliselt menetlusse võtmise korral määratleda need apellatsioonkaebuse väited, mida tuleb käsitleda vastuses apellatsioonkaebusele.

24.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluses tuleb igal juhul esitada selgelt ja täpselt väited, millele apellatsioonkaebus tugineb, näidata sama täpselt ja selgelt ära iga väitega tõstatatud õigusküsimus ning esitada üksikasjalikult selgitused, miks see küsimus on liidu õiguse ühtsuse, järjepidevuse või edasiarendamise seisukohast oluline.

25.

Kodukorra artikli 170a lõike 1 kohaselt on sellise taotluse esitamata jätmise korral apellatsioonkaebus tervikuna vastuvõetamatu.

Vastus apellatsioonkaebusele

26.

Apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvestatava kahekuulise mittepikendatava tähtaja jooksul – millele lisandub 10 päeva seoses suurte vahemaadega – võivad kõik Üldkohtu kohtuasja pooled esitada vastuse apellatsioonkaebusele. Vastuse suhtes kehtivad kodukorra artiklis 173 sätestatud nõuded ning vastavalt kodukorra artiklile 174 võib vastuses nõuda apellatsioonkaebuse täielikku või osalist rahuldamist või rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuse vastuses sisalduv õiguslik argumentatsioon peab olema üles ehitatud võimalikult samamoodi kui apellandi väited, kuid vaidluse õiguslikku ja faktilist raamistikku ei ole vaja korrata, välja arvatud juhul, kui neid vaidlustatakse või need vajavad täiendavat täpsustamist. Ent kui vaidlustatakse apellatsioonkaebuse vastuvõetavus täielikult või osaliselt, tuleb seda teha vastuses apellatsioonkaebusele, sest kodukorra artiklis 151 ette nähtud võimalus esitada hagi vastuvõetamatuse vastuväide eraldi dokumendiga ei ole apellatsioonimenetluses kohaldatav. Samamoodi kui apellatsioonkaebus ei tohiks vastus apellatsioonkaebusele olla pikem kui 25 lehekülge, välja arvatud eriliste asjaolude esinemisel.

Vastuapellatsioonkaebus

27.

Kui Üldkohtu kohtuasja pool, kellele on apellatsioonkaebus kätte toimetatud, soovib vaidlustada Üldkohtu lahendi osas, mida ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud, peab ta esitama Üldkohtu lahendi peale vastuapellatsioonkaebuse. Vastuapellatsioonkaebus tuleb esitada eraldi dokumendina sama mittepikendatava tähtaja jooksul, mis on ette nähtud apellatsioonkaebuse vastuse esitamiseks, ning vastuapellatsioonkaebus peab vastama kodukorra artiklites 177 ja 178 sätestatud nõuetele. Selles sisalduvad õigusväited ja -argumendid peavad erinema apellatsioonkaebuses esitatud õigusväidetest ja -argumentidest.

Vastus vastuapellatsioonkaebusele

28.

Vastuapellatsioonkaebuse esitamise korral võivad apellant ja kõik teised Üldkohtu kohtuasja pooled, kellel on huvi, et vastuapellatsioonkaebus rahuldataks või jäetaks rahuldamata, esitada vastuse, milles võib käsitleda vaid vastuapellatsioonkaebuse väiteid. Kodukorra artikli 179 kohaselt tuleb vastus esitada kahe kuu jooksul (millele lisandub 10 päeva seoses suurte vahemaadega) alates vastuapellatsioonkaebuse kättetoimetamisest; seda tähtaega ei pikendata.

Repliik ja vasturepliik

29.

Nii apellatsioonkaebust ja vastust sellele kui ka vastuapellatsioonkaebust ja vastust sellele võib täiendada repliigi ja vasturepliigiga eeskätt selleks, et võimaldada pooltel võtta seisukoht vastuvõetamatuse vastuväite kohta või vastuses esitatud uute asjaolude kohta. Erinevalt hagide suhtes kehtivatest reeglitest eeldab repliigi ja vasturepliigi esitamine apellatsioonimenetluses alati Euroopa Kohtu presidendi sõnaselget nõusolekut. Apellandil või vastuapellatsioonkaebuse esitajal tuleb seitsme päeva jooksul (millele lisandub 10 päeva seoses suurte vahemaadega) apellatsioonkaebuse vastuse või vastuapellatsioonkaebuse vastuse kättetoimetamisest esitada sellekohane põhjendatud taotlus, milles tuuakse välja põhjused, miks on selle poole arvates repliik vajalik. See taotlus – mis ei tohiks olla pikem kui kolm lehekülge – peab olema ise arusaadav, ilma et selle juurde peaks vaatama apellatsioonkaebust või vastust apellatsioonkaebusele.

30.

Kuna apellatsioonimenetlus piirdub vaid õigusküsimuste hindamisega, võib president repliigitaotlust rahuldades piiritleda repliigi ja sellele järgneva vasturepliigi eseme ning piirata lehekülgede arvu. Nende ettekirjutuste järgimine on menetluse ladusaks kulgemiseks hädavajalik ning lubatud lehekülgede arvu ületamine või muude küsimuste tõstatamine repliigis või vasturepliigis toob kaasa menetlusdokumendi tagastamise selle esitajale.

Apellatsioonkaebused põhikirja artikli 57 alusel

31.

Käesolevate juhiste punktides 20–30 ette nähtud reeglid ei ole siiski täies ulatuses kohaldatavad apellatsioonkaebustele, mis esitatakse Üldkohtu otsuse peale jätta menetlusse astumise avaldus läbi vaatamata või otsuse peale, mis on tehtud ELTL artikli 278 või 279 alusel esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta. Vastavalt põhikirja artikli 57 kolmandale lõigule menetletakse niisuguseid apellatsioonkaebusi samamoodi kui otse Euroopa Kohtule esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlusi. Seetõttu on pooltele ette nähtud lühike tähtaeg, mille jooksul esitada Euroopa Kohtule oma võimalikud seisukohad apellatsioonkaebuse kohta, ja Euroopa Kohus lahendab apellatsioonkaebuse ilma menetluse täiendava kirjaliku osata või isegi ilma suulise osata.

Konfidentsiaalsus apellatsioonkaebustes

32.

Nagu nähtub eeltoodud sätetest, toimetatakse apellatsioonkaebus ja seejärel esitatud menetlusdokumendid kätte kõigile Üldkohtu menetluse osalistele, sõltumata nende menetluslikust staatusest selle menetluses (kohtuasja pool või menetlusse astuja). Kuna põhikirja artikli 58 kohaselt saab apellatsioonkaebuse esitada ainult õigusküsimustes, peavad pooled üldjuhul hoiduma menetlusdokumentides salajaste või konfidentsiaalsete andmete esitamisest. Kui seda on vaja erandjuhul siiski teha, tuleb poolel, kes väidab, et tema menetlusdokument sisaldab konfidentsiaalseid andmeid, esitada eraldi dokumendina nõuetekohaselt põhjendatud konfidentsiaalsustaotlus (märkides ära nii taotletava konfidentsiaalsuse ulatuse kui ka menetlusosalised, keda on taotluses silmas peetud) ning menetlusdokumendi mittekonfidentsiaalne versioon, mille võib teistele menetlusosalistele kätte toimetada. Juhul kui konfidentsiaalsustaotlus – millega ei või ühelgi juhul taotleda ulatuslikumat konfidentsiaalsuskaitset, kui see, mille Üldkohus on juba taganud mõne menetlusse astuja suhtes – rahuldatakse osaliselt, tuleb konfidentsiaalsust taotlenud poolel esitada viivitamata uus menetlusdokumendi mittekonfidentsiaalne versioon, mille võib teistele pooltele kätte toimetada.

Menetlusse astumine hagide ja apellatsioonkaebuste korral

Menetlusse astumise avaldus

33.

Vastavalt põhikirja artiklile 40 võivad Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuasjades astuda menetlusse esiteks liikmesriigid ja liidu institutsioonid ning teiseks sama artikli teises ja kolmandas lõigus ette nähtud tingimustel EMP lepingu osalisriigid, EFTA järelevalveasutus, liidu organid ja asutused ning muud füüsilised ja juriidilised isikud, et toetada ühe poole nõudeid täielikult või osaliselt. Et menetlusse astumise avaldust saaks arvesse võtta, peab see olema esitatud kodukorra artikli 130 lõikes 1 (hagid) või artikli 190 lõikes 2 (apellatsioonkaebused) ette nähtud tähtaja jooksul ja vastama kodukorra artikli 130 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustele.

Menetlusse astuja seisukohad

34.

Kui menetlusse astumise avaldus rahuldatakse, edastatakse menetlusse astujale ärakirjad kõigist pooltele kätte toimetatud menetlusdokumentidest, välja arvatud vajaduse korral salajased või konfidentsiaalsed tõendid või dokumendid, ning alates nende menetlusdokumentide kättesaamisest on tal menetlusse astuja seisukohtade esitamiseks aega üks kuu. Menetlusse astuja seisukohad peavad vastama kodukorra artikli 132 lõikes 2 sätestatud nõuetele, kuid nende sisu on tingimata lühem kui toetatava poole seisukohtadel ega tohiks ületada kümmet lehekülge. Kuna menetlusse astumine on põhivaidluse suhtes teisejärguline, peab menetlusse astuja hoiduma kordamast oma seisukohtades selle poole menetlusdokumentides esitatud väiteid ja argumente, keda ta toetab, ning ta peaks esitama üksnes täiendavaid väiteid või argumente, mis selle poole seisukohta kinnitavad. Vaidluse õigusliku ja faktilise raamistiku kordamine on ülearune, välja arvatud kui vaidlustatakse kohtuasja poolte esitatut või see vajab täpsustamist.

Märkused menetlusse astuja seisukohtade kohta

35.

Pärast menetlusse astuja seisukohtade esitamist võib president, kui ta seda vajalikuks peab, määrata tähtaja, mille jooksul võib esitada nende seisukohtade kohta lühikesi märkusi. Niisuguste märkuste – mis ei tohiks olla pikemad kui viis lehekülge – esitamine on siiski vabatahtlik. Märkuste eesmärk on vaid võimaldada kohtuasja pooltel reageerida menetlusse astuja teatud väidetele või võtta seisukoht tema tõstatatud uute väidete või argumentide suhtes. Selliste väidete ja argumentide puudumisel soovitatakse märkused esitamata jätta, et mitte tarbetult pikendada menetluse kirjaliku osa kestust.

Hilinenud menetlusse astumise avaldused

36.

Kui menetlusse astumise avaldus vastab kodukorra artikli 130 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele, võib Euroopa Kohus võtta arvesse ka pärast kodukorra artikli 130 lõikes 1 või artikli 190 lõikes 2 ette nähtud tähtaja möödumist esitatud menetlusse astumise avaldust, tingimusel et kohus saab selle avalduse kätte enne menetluse suulise osa avamise otsust vastavalt kodukorra artikli 60 lõikele 4. Niisugusel juhul võib menetlusse astuja esitada oma seisukohad kohtuistungi ajal, kui see toimub.

Menetlusse astumine seoses ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega või kiirendatud menetluses

37.

Põhimõtteliselt kehtib eelöeldu ka seoses ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega või kiirendatud menetluse kohaldamisel. Kui puuduvad erilised asjaolud, mis õigustaksid kirjalike seisukohtade esitamist, saab isik või üksus, kellel on lubatud niisugusesse menetlusse astuda, esitada oma seisukohad üksnes suuliselt, kui kohtuistung korraldatakse.

Menetlusse astumise välistamine eelotsuseasjades

38.

Eespool kirjeldatud reeglid menetlusse astumise kohta ei ole seevastu kohaldatavad eelotsusetaotlustele. Kuna eelotsusemenetlus ei ole võistlev menetlus ja kuna Euroopa Kohtul on täita eriline ülesanne, kui ta teeb eelotsuse liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse küsimuses, siis võivad Euroopa Kohtule esitatud liikmesriikide kohtute küsimuste kohta esitada oma kirjalikud või suulised seisukohad vaid põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud ning teatud juhtudel liidu institutsioonid, organid ja asutused, kellelt on põhikirja artikli 24 teise lõigu kohaselt teavet nõutud.

Menetlusdokumentide vorm ja ülesehitus

39.

Sõltumata eeltoodust ning põhikirjas ja kodukorras sätestatud nõuetest menetlusdokumentide sisu kohta, peavad Euroopa Kohtule esitatavad dokumendid vastama teatud lisanõuetele, mille eesmärk on lihtsustada nende dokumentide lugemist ja eeskätt elektroonset töötlemist Euroopa Kohtus. Need nõuded puudutavad nii menetlusdokumentide vormi ja esitusviisi kui ka nende ülesehitust ja pikkust.

40.

Vormilises plaanis peavad poolte menetlusdokumendid olema esitatud selliselt, et nad võimaldaksid elektroonset dokumenditöötlust Euroopa Kohtus. Nimetatud töötlemiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: — menetlusdokument peab olema koostatud valgel joonteta paberil, A4 formaadis, tekstiga vaid lehe ühel küljel (mitte kahepoolse kirjaga); — tekst peab olema üldkasutatavas kirjas (nagu Times New Roman, Courrier või Arial), tähesuurus põhitekstis vähemalt 12 ja joonealustes märkustes 10; reavahe 1,5; leheservad ülal, all, vasakul ja paremal vähemalt 2,5 cm; — menetlusdokumendi kõik lõigud peavad olema nummerdatud kasvavas järjestuses ja numbreid vahele jätmata; — menetlusdokumendi (ning selle võimalike lisade ja nende nimekirja) kõik lehed peavad samuti olema nummerdatud kasvavas järjestuses ja numbreid vahele jätmata, numbri asukohaga lehe ülemises servas paremal; — menetlusdokumendi leheküljel ei tohi olla rohkem kui 1500 tähemärki, arvestamata tühikuid; — kui menetlusdokumenti ei saadeta Euroopa Kohtule elektrooniliselt, tuleb menetlusdokumendi ja selle lisade lehed köita nii, et neid saaks kergesti eraldada (mitte kasutada sellised köitmisvahendeid nagu liim või klambrid).

41.

Lisaks nimetatud vorminõuetele peavad Euroopa Kohtule esitatavad menetlusdokumendid olema koostatud nii, et alates esimestest lehekülgedest oleks võimalik mõista nende ülesehitust ja ulatust. Menetlusdokumendi esimesel leheküljel tuleb märkida menetlusdokumendi nimetus, kohtuasja number (kui kohtukantselei on selle juba teatanud) ja menetlusosalised, keda see puudutab, või nende initsiaalid (kui kohtuasi on anonüümseks muudetud), ning menetlusdokument peab algama lühitutvustusega ülesehitusest, mida selle esitaja kavatseb järgida, või sisukorraga. Menetlusdokument peab lõppema selle esitaja nõuetega või eelotsuseasjas ettepanekuga selle kohta, kuidas tuleks eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastata.

42.

Kuigi Euroopa Kohtule esitatavate menetlusdokumentide suhtes ei kehti muid nõudeid kui need, mis tulenevad põhikirjast ja kodukorrast, tuleb siiski silmas pidada, et menetlusdokumendid on Euroopa Kohtu korraldatava kohtuliku analüüsi aluseks ning üldreeglina tuleb Euroopa Kohtul või neid esitanud institutsioonil need tõlkida. Nii korrakohase õigusemõistmise kui ka poolte endi huvides tuleb menetlusdokumendid seega koostada lihtsas ja täpses keeles, kasutamata riigisisesele õigussüsteemile eriomaseid tehnilisi termineid. Tuleb vältida kordusi ning pikkadele ja keerulistele liitlausetele tuleb eelistada lihtlauseid.

43.

Kui pooled viitavad menetlusdokumendis konkreetsele riigisisesele või liidu õigusaktile, tuleb viide esitada täpselt ning see peab sisaldama akti vastuvõtmise ja võimalusel ka avaldamise kuupäeva ning akti ajalist kohaldatavust. Samuti tuleb kohtuotsusele või kohtujuristi ettepanekule viitamisel ära märkida nii kohtuasja nimi ja number kui ka kohtulahendi või kohtujuristi ettepaneku ECLI (European Case Law Identifier) number ning täpne viide osundatavale lõigule.

44.

Veel olgu meenutatud, et poolte või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute õiguslik argumentatsioon tuleb esitada menetlusdokumendis endas, mitte selle võimalikes lisades, mida üldjuhul ei tõlgita. Menetlusdokumendile tuleb lisada vaid sellised dokumendid, mida on menetlusdokumendis mainitud ja mida on vaja menetlusdokumendi sisu illustreerimiseks või tõendamiseks. Kodukorra artikli 57 lõike 4 kohaselt on lisad vastuvõetavad vaid siis, kui need esitatakse koos lisade nimekirjaga. Lisade nimekirjas tuleb iga lisa kohta märkida lisa number, lisa lühike kirjeldus ning menetlusdokumendi lehekülg ja lõigu number, milles lisale viidati ja mis lisa vajadust põhjendab.

45.

Kui menetlusdokument ilmselgelt ei vasta eeltoodud juhistele, eelkõige menetlusdokumendi pikkust puudutavatele juhistele, võib kohtukantselei anda menetlusdokumendi esitajale lühikese tähtaja esitatud dokumendi puuduste kõrvaldamiseks.

Menetlusdokumentide esitamine ja edastamine

46.

Kohtukantseleisse võib esitada vaid kodukorras sõnaselgelt ette nähtud menetlusdokumente. Need dokumendid tuleb esitada ette nähtud tähtaja jooksul ja kodukorra artiklis 57 sätestatud nõudeid järgides.

47.

Euroopa Kohus soovitab menetlusdokumendid esitada rakenduse e-Curia kaudu. See võimaldab menetlusdokumentide esitamist ja kättetoimetamist üksnes elektrooniliselt, ilma et oleks vaja esitada tõestatud ärakirju Euroopa Kohtule edastatud dokumendist või korrata edastamist posti teel saatmisega. Rakendusele e-Curia juurdepääsu ja selle kasutamise tingimusi on täpselt kirjeldatud Euroopa Kohtu 16. oktoobri 2018. aasta otsuses menetlusdokumentide e-Curia rakenduse kaudu esitamise ja kättetoimetamise kohta ning selles otsuses viidatud e-Curia rakenduse kasutustingimustes. Need dokumendid on kättesaadavad institutsiooni veebileheküljel (https://curia.europa.eu/jcms/jcms/P_78957/et/).

48.

Kui menetlusdokumenti ei edastata Euroopa Kohtule e-Curia kaudu, võib selle saata Euroopa Kohtule ka posti teel. Menetlusdokumenti sisaldav ümbrik tuleb saata Euroopa Kohtu kohtukantseleile järgmisel aadressil: Rue du Fort Niedergrünewald, L-2925 Luxembourg. Kasulik on meeles pidada, et vastavalt kodukorra artikli 57 lõikele 7 lähtutakse menetlustähtaegade arvutamisel üksnes dokumendi originaali kohtukantseleisse esitamise kuupäevast ja kellaajast. Tähtaja möödalaskmise vältimiseks on tungivalt soovitatav saata menetlusdokument tähtkirjaga või kullerpostiga mitu päeva enne menetlusdokumendi esitamiseks määratud tähtaja möödumist või lausa tuua menetlusdokument füüsiliselt kohale Euroopa Kohtu kantseleisse või väljaspool kohtukantselei tööaega Euroopa Kohtu hoonete valvelauda, kus töötaja kinnitab menetlusdokumendi vastuvõtmist, kandes menetlusdokumendile selle esitamise kuupäeva ja kellaaja.

49.

Praegusel ajal võib edastada menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakirja kohtukantseleile ka kirja lisana e-posti teel (ecj.registry@curia.europa.eu) või faksi teel ((+ 352) 43 37 66). Lisaks nende kahe edastamisviisi tehnilistele piirangutele olgu meenutatud, et e-posti või faksi teel kohtukantseleisse saadetud menetlusdokument loetakse tähtaegselt saabunuks vaid siis, kui selle allkirjastatud originaal koos lisadega ja kodukorra artikli 57 lõikes 2 ette nähtud ärakirjadega jõuab kohtukantseleisse hiljemalt kümne päeva jooksul pärast allkirjastatud originaali ärakirja esitamist e-posti või faksi teel. Allkirjastatud originaal tuleb ära saata või kohale toimetada viivitamata pärast ärakirja edastamist, tegemata vähimatki korrektuuri või muudatust. Kui allkirjastatud originaal erineb varem esitatud ärakirjast, võetakse arvesse vaid allkirjastatud originaal.

50.

Selleks et hõlbustada Euroopa Kohtul esitatud menetlusdokumentide töötlemist ja eeskätt nende tõlkimist ühte või mitmesse liidu ametlikku keelde, palutakse pooltel – lisaks sellele, et nad peavad ettenähtud tähtaja jooksul saatma menetlusdokumendi originaali, mis on ainsana autentne – saata tekstitöötlust võimaldav menetlusdokumendi versioon (sellises tekstitöötlusprogrammis nagu Word, OpenOffice või LibreOffice) järgmisel aadressil: editable-versions@curia.europa.eu.

III.   MENETLUSE SUULINE OSA

51.

Põhikirja artikli 20 neljanda lõigu kohaselt hõlmab menetluse suuline osa sisuliselt kahte eraldi etappi: poolte või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute ärakuulamist ja kohtujuristi ettepaneku ärakuulamist. Vastavalt põhikirja artikli 20 viiendale lõigule võib Euroopa Kohus, kui ta on seisukohal, et kohtuasi ei tõstata uut õigusküsimust, otsustada lahendada kohtuasja ilma kohtujuristi ettepanekuta. Kohtuistungit suuliste seisukohtade ärakuulamiseks ei korraldata järjepidevalt.

Kohtuistungi eesmärk

52.

Arvestades seda, kui oluline on menetluse kirjalik osa Euroopa Kohtule esitatud kohtuasjade lahendamisel, ning kui kodukorra artikli 76 lõike 3 kohaldamisest ei tulene teisiti, ei ole määrav kriteerium kohtuistungi korraldamiseks eelotsuseasjades mitte sellekohase otsese taotluse esitamine, vaid Euroopa Kohtu enda hinnang sellele, millist lisaväärtust kohtuistung annab ja kui vajalik on see vaidluse lahendamiseks või vastuste kindlaksmääramiseks, mis Euroopa Kohtul tuleks liikmesriigi kohtu küsimustele anda. Seega korraldab Euroopa Kohus kohtuistungi iga kord, kui see võib kaasa aidata kohtuasja ja lahendatavate küsimuste paremale mõistmisele, olenemata sellest, kas pooled või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud on esitanud sellekohase taotluse või mitte.

Taotlus kohtuistungi korraldamiseks

53.

Kui pooled või huvitatud isikud leiavad, et kohtuasjas tuleks korraldada kohtuistung, peavad nad vahetult pärast seda, kui neid on teavitatud menetluse kirjaliku osa lõpetamisest, teatama kirjaga Euroopa Kohtule täpse põhjenduse, miks nad soovivad, et kohus neid ära kuulaks. Põhjendus – mida ei või ajada segi kirjalike seisukohtadega ja mis ei tohi olla pikem kui kolm lehekülge – peab lähtuma konkreetsest hinnangust kohtuistungi kasulikkusele selle poole jaoks ja viitama nendele toimiku või argumentatsiooni osadele, mida see pool peab vajalikuks kohtuistungil üksikasjalikumalt täpsustada või ümber lükata. Üldine põhjendus, mis viitab näiteks kohtuasja tähtsusele või Euroopa Kohtu otsustatavate küsimuste tähtsusele, ei ole piisav.

Kohtuistungile kutsumine ja vajadus sellele kutsele kiiresti vastata

54.

Kui Euroopa Kohus on otsustanud korraldada kohtuasjas kohtuistungi suuliste seisukohtade ärakuulamiseks, määrab ta kindlaks täpse kuupäeva ja kellaaja ning kohe pärast seda saadab kohtukantselei pooltele või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutele kutse, teatades neile kohtukoosseisu, kellele kohtuasi on määratud, Euroopa Kohtu võetud menetlust korraldavad meetmed ja vajadusel, et kohtuasi lahendatakse ilma kohtujuristi ettepanekuta. Selleks et Euroopa Kohus saaks korraldada kohtuistungi parimatel tingimustel, palutakse pooltel või eespool nimetatud huvitatud isikutel vastata kohtukantselei kirjale lühikese aja jooksul ja teatada, kas nad kavatsevad kohtuistungil tegelikult osaleda, ning neid kohtuistungil esindava advokaadi või esindaja nimi. Kui kohtukantselei kutsele vastatakse hilinemisega, takistab see kohtuistungi ladusat korraldust nii seoses ajaga, mida kohus sellele poolele sõnavõtuks annab, kui ka seoses sünkroontõlke korraldamisega.

Kohtuistungiks vajalikud meetmed

55.

Ametist ja staatusest olenemata peavad Euroopa Kohtus esinevad isikud olema riietatud talaari. Kohtuistungil osalevatel esindajatel ja advokaatidel palutakse seetõttu võtta kaasa oma talaar. Euroopa Kohtul on tagavaraks mõned talaarid poolte või esindajate jaoks, kellel need puuduvad, kuid et talaare on piiratud arvul ja suuruses, palutakse pooltel ja esindajatel teatada talaari puudumisest vastuses kohtukutsele.

56.

Samas vastuses tuleks pooltel ja nende esindajatel teatada Euroopa Kohtule kohtuistungi parema korraldamise huvides kõigist erivahenditest, mis võiksid eeskätt puude või piiratud liikumisvõime korral hõlbustada nende osalemist kohtuistungil.

57.

Luxembourgis liiklusolude ning Euroopa Kohtu hoonetesse sisenemisel toimuva turvakontrolli tõttu soovitatakse võtta tarvitusele vajalikud meetmed, et olla kohtuistungi toimumise saalis kohal aegsasti enne istungi avamiseks määratud aega. Enne kohtuistungi algust on kohtukoosseisu liikmetel tavaks kohtuda lühidalt poolte või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute esindajatega kohtuistungi korralduslikes küsimustes. Kohtumise ajal võivad ettekandja-kohtunik ja kohtujurist paluda esindajaid, et nad esitaksid kohtuistungil teatud küsimuste kohta täiendavaid täpsustusi või käsitleksid kohtuasja mõnda aspekti süvendatult.

Kohtuistungi tavaline kulgemine

58.

Kuigi kohtuistungi kulgemine võib vastavalt kohtuasja konkreetsetele asjaoludele varieeruda, saab Euroopa Kohtus toimuva kohtuistungi puhul üldreeglina eristada kolme osa: suuliste seisukohtade ärakuulamine, Euroopa Kohtu liikmete küsimused ja repliigid.

Kohtuistungi esimene osa: suuliste seisukohtade ärakuulamine

Suuliste seisukohtade eesmärk

59.

Kui ei esine erilisi asjaolusid, algab kohtuistung tavaliselt poolte või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute suuliste seisukohtade ärakuulamisega. Arvestades teadmisi, mis Euroopa Kohtul pärast menetluse kirjalikku osa kohtuasja kohta juba on, ei ole suuliste seisukohtade eesmärk tuletada meelde esitatud menetlusdokumentide sisu. Suuliste seisukohtade eesmärk on võimaldada pooltel või eespool nimetatud huvitatud isikutel keskenduda teatud teemadele ja vastata küsimustele, mida Euroopa Kohus võib neile enne istungit esitada. Kohtuistungil osalejatel, kes kaitsevad sama väidet või on samal seisukohal, palutakse võimaluse korral enne kohtuistungit omavahel nõu pidada, et võimalikult palju vältida tarbetuid kordusi.

Kõneaeg ja selle võimalik pikendamine

60.

Kõneaja määrab kohtukoosseisu president pärast konsulteerimist ettekandja-kohtuniku ja vajadusel kohtuasjale määratud kohtujuristiga. Olenemata sellest, millisele kohtukoosseisule on asi määratud, on kõneaja pikkus üldreeglina 15 minutit, kuid seda võib pikendada või lühendada sõltuvalt kohtuasja laadist või keerukusest, kohtuistungil osalejate arvust ja nende menetluslikust seisundist ning võimalikest menetlust korraldavatest meetmetest. Erandjuhul võib kohtukoosseisu president pikendada kõneaega poole või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isiku põhjendatud taotlusel. Et niisugust taotlust saaks arvesse võtta, peab asjaomane pool või huvitatud isik selle esitama vastuses kohtukutsele.

Sõnavõtjate arv

61.

Kohtuistungi ladusaks kulgemiseks on vaja, et iga istungil osaleva poole või huvitatud isiku nimel esineks ainult üks isik. Erandjuhul võidakse lubada esineda veel teisel isikul, kui kohtuasja laad või keerukus seda õigustab, ning tingimusel et pool või huvitatud isik on vastuses kohtukutsele esitanud sellekohase põhjendatud taotluse. Kui niisugune luba antakse, ei too see siiski kaasa kõneaja pikendamist – vastavale poolele eraldatud kõneaega peavad kaks sõnavõtjat omavahel jagama.

Suuliste seisukohtade esitamise keel

62.

Piiramata liikmesriikide võimalust kasutada oma riigikeelt, kui nad osalevad kohtuistungil, ning kolmandate riikide võimalust kasutada ühte kodukorra artiklis 36 nimetatud keeltest, kui nad osalevad eelotsusemenetluses või kui nad astuvad Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevas kohtuasjas menetlusse, tuleb menetluse teistel pooltel esitada suulised seisukohad kohtumenetluse keeles, mis määratakse kindlaks vastavalt kodukorra artiklis 37 sätestatule.

63.

Eelotsusemenetluses võivad põhikohtuasja pooled taotleda erandjuhul Euroopa Kohtult luba kasutada menetluse suulises osas muud keelt kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kasutatud keel. See taotlus – mis tuleb esitada asjasse puutuva poole vastuses kohtukutsele – peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja selles tuleb välja tuua põhjused, miks taotletakse muu keele kasutamist, samuti põhjused, miks kodukorra artiklis 36 nimetatud keelte seast tuleks just seda keelt kasutada. Kodukorra artikli 37 lõike 4 kohaselt lahendab taotluse vastavalt kas selle kohtukoosseisu president, kellele Euroopa Kohus on kohtuasja määranud, või Euroopa Kohus pärast põhikohtuasja vastaspool(t)e ja kohtujuristi ärakuulamist. Kui taotlus rahuldatakse, võivad taotletud keelt kasutada kõik põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud.

64.

Eelmises punktis osutatud erand on kohaldatav ainult eelotsusemenetluses. Välja arvatud käesolevate juhiste punktis 62 loetletud juhud, tuleb hagimenetluse ja apellatsioonimenetluse pooltel esitada suulised seisukohad, repliigid ja vastused Euroopa Kohtu küsimustele kohtumenetluse keeles (3).

Kohtuistungi teine osa: Euroopa Kohtu liikmete küsimused

65.

Ilma et see piiraks Euroopa Kohtu liikmete võimalust enne kohtukõne või selle ajal küsimusi küsida, võidakse kõnelejatel paluda oma kohtukõne lõppedes vastata Euroopa Kohtu liikmete täiendavatele küsimustele. Selliste küsimuste eesmärk on täiendada teadmisi, mis kohtuliikmetel kohtuasja kohta on, ning võimaldada kõnelejatel selgitada või põhjalikumalt käsitleda teatud küsimusi, mis vajavad veel täiendavat täpsustamist.

Kohtuistungi kolmas osa: repliigid

66.

Pärast kohtukõnede esitamist on pooltel ja põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel lõpuks võimalus esitada lühirepliike, kui nad seda vajalikuks peavad. Need repliigid, millest igaüks võib kesta kuni viis minutit, ei kujuta endast suuliste seisukohtade esitamise teist vooru. Repliikide ainus eesmärk on võimaldada kõnelejatel lühidalt vastata märkustele ja küsimustele, mida on kohtuistungi käigus esitanud teised istungil osalejad või Euroopa Kohtu liikmed. Kui ühe poole nimel on lubatud esineda kahel kõnelejal, võib vaid üks neist esineda repliigiga.

Sünkroontõlkest tingitud nõuded ja piirangud

67.

Kõnelejad peaksid kohtukõnede ja repliikide esitamisel ning Euroopa Kohtu liikmete küsimustele vastamisel meeles pidama, et kohtukoosseisu liikmed, kohtujurist ja põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud kuulavad nende sõnavõtte tihti sünkroontõlke abil. Kohtuistungi ladusa kulgemise huvides ja kvaliteetse tõlke tagamiseks palutakse poolte või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute esindajatel saata oma suuliste seisukohtade tekst, kui neil see on, või kas või kokkuvõtlikud märkmed neist või oma sõnavõtu kava võimalikult aegsasti enne kohtuistungit suulise tõlke direktoraati kas e-kirjaga (Interpretation@curia.europa.eu) või faksiga ((+ 352) 43 03 36 97). Need tekstid või märkmed on mõeldud ainult tõlkidele ning hävitatakse pärast kohtuistungit. Neid ei edastata ei kohtukoosseisu liikmetele ega kohtujuristile ning neid ei lisata kohtuasja toimikusse.

68.

Tõlke hõlbustamiseks ning järelikult selleks, et kohtukoosseisu liikmed, kohtuasja kohtujurist ja teised kohtuistungil viibivad isikud sõnavõtust aru saaksid, tuleb istungil rääkida rahulikult mikrofoni, loomulikus tempos, mitte kiirustades. Tõlkimine on lihtsam, kui sõnavõtja teeb kõigepealt teatavaks kohtukõne kava ning kasutab lühikesi lihtlauseid. Kohtukõnes Euroopa Kohtu või Üldkohtu lahendile viitamise korral tuleks kõnelejal täpsustada lahendi kuupäev ning kohtuasja number ja nimetus.

Kohtuistungile järgnev menetlus

69.

Kohtuistungi lõppedes lõpeb poolte või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute aktiivne osalemine. Kui erandkorras ei toimu menetluse suulise osa uuendamist vastavalt kodukorra artiklile 83, ei või eespool mainitud pooled või huvitatud isikud pärast seda, kui kohtukoosseisu president on kuulutanud kohtuistungi lõppenuks, enam esitada kirjalikke või suulisi seisukohti, eelkõige kohtujuristi ettepaneku kohta.

IV.   LÕPPSÄTTED

70.

Käesolevad praktilised juhised muudavad kehtetuks ja asendavad 25. novembri 2013. aasta praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega.

71.

Käesolevad praktilised juhised avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Juhised jõustuvad avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Luxembourg, 10. detsember 2019

---

(1)  ELT L 31, 31.1.2014, lk 1.

(2)  ELT L 265, 29.9.2012, lk 1, viimati muudetud 26. novembril 2019 (ELT L 316, 6.12.2019, lk 103).

(3)  Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi korral on kostjaks oleval liikmesriigil õigus kasutada menetluse suulises osas muud keelt kui menetluse kirjalikus osas, tingimusel et see muu keel on liikmesriigi riigikeel ja selle kasutamise taotlus on esitatud õigeaegselt, võimaluse korral vastuses kohtukutsele. Taotluse rahuldamise korral võivad taotletud keelt kasutada kõik menetlusosalised.