12.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 39/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/186,

7. veebruar 2020,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. veebruar 2020

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Stephen QUEST

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon (CN-kood)

Põhjendus

Polüakrüülelastomeerid valgete plokkidena, mille mõõtmed on umbes 63 × 40 × 15 cm ja mis koosnevad:

—	kahte või kolme liiki akrülaadimonomeeridest (etüülakrülaat ning üks või mõlemad kahest järgmisest monomeerist: n-butüülakrülaat ja 2-metoksüetüülakrülaat) ning

—	väikeses koguses ristsildaja monomeeridest, mis sisaldavad kloori või epoksü- või karboksüülrühmi.

Kõnealuste polüakrüülelastomeeride joodiarv on väiksem kui 4.

3906 90 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodidele 3906, 3906 90 ja 3906 90 90 vastava sõnastusega.

Joodiarvust ja ristsildaja monomeeride esinemisest tulenevalt ei ole kauba vulkaniseerimine tavapärase väävlipõhise süsteemi abil võimalik.

Kauba vulkaniseerimiseks saab kasutada väävlit mittesisaldavaid süsteeme. Teatavat liiki kõnealust kaupa saab vulkaniseerida seebi ja väävli kombinatsioonil põhineva süsteemi abil, kus väävel toimib kiirendina, mitte vulkaniseeriva ainena. Kummagi süsteemi puhul tekivad vulkaniseerimise tulemusena C-O-C-ristsillad.

Sellest tulenevalt ei kuulu kaup grupi 40 märkuse 4 punkti a kohase sünteetilise kautšuki määratluse alla, kuna seda ei saa väävliga vulkaniseerida.

Seepärast ei saa kaupa klassifitseerida gruppi 40.

Seega tuleb kaup klassifitseerida CN-koodi 3906 90 90 alla kui muu algkujul akrüülpolümeer.

12.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 39/6

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2020/187,

3. veebruar 2020,

pandikirjade kolmanda ostukava rakendamise kohta (EKP/2020/8)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige artikli 12.1 teist lõiku koosmõjus artikli 3.1 esimese taande ja artikliga 18.1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsust EKP/2014/40 (1) on mitu korda oluliselt muudetud (2). Kuna vajalikud on täiendavad muudatused, tuleb see otsus õigusselguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Otsusega EKP/2014/40 kehtestati pandikirjade kolmas ostukava (CBPP3). Varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori varade järelturult ostmise kava ja ettevõtlussektori võlakirjade ostukava kõrval moodustab CBPP3 osa Euroopa Keskpanga (EKP) laiendatud varaostukavast. Varaostukava eesmärk on tõhustada rahapoliitika ülekandumist, lihtsustada laenuandmist euroala majandusele, lihtsustada laenusaamise tingimusi kodumajapidamistele ja ettevõtjatele ning toetada inflatsioonimäära püsivat lähenemist tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, kuid selle lähedal, mis on kooskõlas EKP esmase ülesandega säilitada hindade stabiilsus.

(3)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/2199 (EKP/2017/37) (3) täpsustas reegleid, mida kohaldatakse pandikirjade ostude kõlblikkuse osas CBPP3 alusel, millele osutatakse üldjuhul kui tingimuslikele pass-through pandikirjadele. Alates 1. jaanuarist 2019 ei ole tingimuslikud pass-through pandikirjad enam kõlblikud ostudeks CBPP3 alusel nende kompleksse struktuuri tõttu, kui eelnevalt kindlaksmääratud sündmused toovad kaasa võlakirja tähtaja pikenemise ja muutuse võlakirja maksestruktuuris.

(4)

13. detsembril 2018 otsustas EKP nõukogu, et varaostukava eesmärkide saavutamiseks tuleb muuta teatavaid varaostukava parameetreid alates 1. jaanuarist 2019. Täpsemalt otsustas EKP nõukogu lõpetada varade netoostud varaostukava alusel 31. detsembril 2018. EKP nõukogu kinnitas oma kavatsust, et varaostukava alusel ostetud lõppemisel oleva tähtajaga väärtpaberite põhisumma makseid tuleks reinvesteerida pikema aja jooksul pärast EKP põhiintressimäärade tõstmist EKP nõukogu poolt ning seda tehakse igal juhul nii kaua, kui vajalik soodsate likviidsustingimuste ja piisava monetaartoetuse püsimiseks.

(5)

12. septembril 2019 otsustas EKP nõukogu taasalustada netooste varaostukava alusel alates 1. novembrist 2019 ja kavandab nende teostamist seni, kuni on vajalik tugevdada rahapoliitika intressimäärade mõju, ning lõpetada need vahetult enne, kui EKP nõukogu alustab EKP intressimäärade tõstmist. EKP nõukogu otsustas samuti jätkata varaostukava alusel ostetud lõppemisel tähtaegadega väärtpaberite põhisumma maksete reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast seda, kui EKP nõukogu alustab EKP intressimäärade tõstmist ning igal juhul seni, kuni on vajalik säilitada soodsaid likviidsustingimusi ja piisavat monetaartoetust. Võttes arvesse euroala majanduse kestvat aeglustumist ja ebasoodsate riskide kestmist ja inflatsiooni väljavaadet, mis ei täitnud oma keskpikka eesmärki, järeldas EKP nõukogu, et kohane on terviklik poliitiline reageering, mis toetaks inflatsiooni tagasipöördumist püsivale lähenemisele EKP nõukogu keskmise aja inflatsioonieesmärgi suunas. Varade netoostude taasalustamine on proportsionaalne meede, kuna sellel on suurem mõju pikemaajalistele intressimääradele kui intressimäärapoliitikal ja see vähendab ettevõtjate ja kodumajapidamiste rahastamiskulu.

(6)

Varaostukava osa moodustav CBPP3 on proportsionaalne meede, mis leevendab hinnamuutuste väljavaate riske, kuna see kava kergendab monetaar- ja finantstingimusi veelgi, k.a neid, mis on asjakohased euroala laenusaamise tingimuste osas mittefinantsettevõtetele ja majapidamisele. See toetab euroala üldist tarbimist ja investeerimiskulutusi, mis lõpptulemusena aitab keskpikas perspektiivis tagasi pöörduda 2%st allpool, kuid selle lähedal oleva inflatsioonitaseme juurde. Olukorras, kus EKP peamised intressmäärad on madalama vahemiku läheduses, tuleb eurosüsteemi rahapoliitika instrumentidele lisada varaostukava, kuna sellel on kõrge reaalmajandusse ülekandumise potentsiaal.

(7)	CBPP3 kava hõlmab mitmeid tagatisi kavandatud ostude proportsionaalsuseks selle eesmärkidega ja tagab, et seonduvaid finantsriske on kohaselt arvesse võetud ja neid maandatakse riskijuhtimisega.

(8)	CBPP3 vastab täielikult eurosüsteemi keskpankade kohustustele asutamislepingu alusel ja see ei takista eurosüsteemi tegevust kooskõlas avatud turumajanduse ja vaba konkurentsi põhimõtetega.

(9)	Ühtse rahapoliitika osana tuleb kõlblike pandikirjade otseoste eurosüsteemi keskpankade poolt CBPP3 alusel teostada ühtselt, detsentraliseeritult ning kooskõlas käesoleva otsuse tingimustega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Pandikirjade otseostu ulatus ja ostukava kehtestamine

Eurosüsteem kehtestab pandikirjade kolmanda ostukava (CBPP3), mille alusel eurosüsteemi keskpangad ostavad kõlblikke pandikirju vastavalt artiklile 3. CBPP3 kohaselt võivad eurosüsteemi keskpangad teostada kõlblike pandikirjade otseoste kõlblikelt osapooltelt esmas- ja järelturgudel kooskõlas artiklis 4 sätestatud osapoolte kõlblikkuskriteeriumidega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1)	„krediidiasutus” (credit institution) – krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses;

2)	„multi-cédula” (multi cédulas) – multi-cédula Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (5) artikli 2 punktis 62 määratletud tähenduses.

Artikkel 3

Pandikirjade kõlblikkuse kriteeriumid

1. Pandikirjad on kõlblikud otseostudeks CBPP3 alusel, kui nad vastavad turukõlblike varade eurosüsteemi krediidioperatsioonides kasutamise kõlblikkuskriteeriumidele vastavalt suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) 4. osale; kui nad vastavad omakasutuses oleva tagatise aktsepteerimise tingimustele suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikli 138 lõike 3 punktis b; kui nad on emiteeritud euroalal registreeritud krediidiasutuste poolt ja vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele.

2. Multi cédulad on kõlblikud otseostudeks CBPP3 alusel, kui nad on kõlblikud rahapoliitika operatsioonides kasutamiseks kooskõlas suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) 4. osaga, kui nad on emiteeritud euroalal registreeritud finantsvahendusettevõtete poolt ja vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud multi cédulad on kõlblikud otseostudeks CBPP3 alusel, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

paremuselt esimene krediidikvaliteedi hinnang peab andma vähemalt krediidikvaliteedi astme 3 (CQS3) eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal, mille esitamise vorm peab olema ametlik reiting reitinguagentuuri (External Credit Assessment Institution, ECAI) poolt, mida aktsepteeritakse eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus.

b)	Positsioon ei tohi ületada 70% emissioonis rahvusvaheliste väärtpaberite identifitseerimisnumbri (ISIN) kohta ühiste positsioonide korral esimese (6) (CBPP1) ja teise (7) pandikirjade ostukava (CBPP2) ning CBPP3 ja muude eurosüsteemi keskpankade positsioonide osas.

c)	Need peavad olema vääringustatud euros ning neid peab hoidma ja nendega arveldama euroalal.

d)	Otseostudeks CBPP3 alusel on välistatud võlakirjad, mille on emiteerinud eurosüsteemi krediidioperatsioonidele peatatud juurdepääsuga üksused peatamise aja jooksul.

Pandikirjade osas, mis ei küüni krediidikvaliteedi astmeni 3 Küproses ja Kreekas, on nõutav vara miinimumhinnang ECAI poolt selle jurisdiktsiooni osas määratud pandikirjadele võimalikul maksimumtasemel. See on nõutav, kui eurosüsteemi krediidikvaliteedi läve miinimumnõudeid ei kohaldata Kreeka või Küprose valitsuste poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide tagatise kõlblikkuse nõuetele (suunise EKP/2014/31 (8) artikli 8 lõike 2 kohaselt), ja positsiooni piirang 30% emissioonis ISINi kohta, mida kohaldatakse ühiste positsioonide korral CBPP1, CBPP2, CBPP3 ja muude eurosüsteemi keskpankade positsioonide osas, kui pandikirjad vastavad järgmistele omadustele võrreldava riski saavutamisel:

i)	emitendi asukoha RKP-le esitatakse kuuaruandlus tagatiste kogumi omaduste kohta, sh andmed laenude tasemel, samuti pandikirjade programmi struktuuriomadused ja teave emitendi kohta; aruandlusvormi annab osapooltele vastav RKP;

ii)	võetakse 25% ületagatuse kohustus; ületagatuse kohustuse arvutamise normid teatab osapooltele vastav RKP;

iii)	valuutariski maandamine osapoolte puhul reitinguga BBB- või kõrgema reitinguga, kui programmi tagatiste kogumis on mitte euros vääringustatud nõudeid; või alternatiivselt 95% varast on euros vääringustatud;

iv)	tagatiste kogumi krediidinõuded on euroalal asuvate deebitoride vastu.

f)	Emitendi valduses olevad pandikirjad on kõlblikud ostudeks CBPP3 alusel, kui nad vastavad eespool täpsustatud kõlblikkusnõuetele.

Lubatud on selliste nimiväärtuses pandikirjade ostud, mille tootlus tähtajani on negatiivne (või halvima stsenaariumiga) ja võrdub hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga või ületab seda. Vajalikus ulatuses on lubatud on selliste nimiväärtuses pandikirjade ostud, mille tootlus tähtajani on negatiivne (või halvima stsenaariumiga) ja väiksem hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast.

Pandikirjade emitent ei ole avaliku või erasektori üksus, kui:

i)	tema peamine eesmärk on oma varade järkjärguline üleandmine ja oma tegevuse lõpetamine; või

ii)

ta on varahalduse või varade loovutamise üksus, mis on asutatud finantssektori restruktureerimise ja/või kriisilahenduse toetuseks, sh võõrandamisstruktuur, mis on tekkinud kriisilahendusest tuleneva varade eraldamise meetme tagajärjel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (9) artikliga 26 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artiklit 42 ülevõtva riigisisese õigusaktiga (10).

i)	Pandikirjade ostud CBPP3 alusel on välistatud, kui neil on tingimuslik pass-through struktuur, mille puhul määratletud sündmused toovad kaasa võlakirjade tähtaja pikenemise ja maksestruktuuri kasutuselevõtu, mis tugineb peamiselt tagatiste reservi kuuluvast varast tekkival rahavool.

Artikkel 4

Kõlblikud osapooled

CBPP3 otseostudeks ja väärtpaberite laenutehinguteks, mis hõlmavad pandikirju CBPP3 eurosüsteemi portfellides, kõlblikud osapooled on järgmised:

a)	suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklis 55 määratletud euroala rahapoliitika operatsioonides osalevad kõlblikkustingimustele vastavad üksused;

b)	mis tahes muud osapooled, keda eurosüsteemi keskpangad kasutavad oma eurodes vääringustatud investeerimisportfelli investeerimisel, sh pandikirjaturgudel tegutsevad euroalavälised osapooled.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

1. Otsus EKP/2014/40 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele ja lähtuda tuleb vastavustabelist II lisas.

Artikkel 6

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub neljandal päeval pärast selle avaldamist pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. veebruar 2020

EKP president

Christine LAGARDE

(1) Otsus EKP/2014/40, 15. oktoober 2014, tagatud võlakirjade kolmanda ostukava rakendamise kohta (ELT L 335, 22.11.2014, lk 22).

(2) Vt I lisa.

(3) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/2199, 20. november 2017, millega muudetakse otsust EKP/2014/40 tagatud võlakirjade kolmanda ostukava rakendamise kohta (EKP/2017/37) (ELT L 312, 28.11.2017, lk 92).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(6) Otsus EKP/2009/16, 2. juuli 2009, tagatud võlakirjade ostukava rakendamise kohta (ELT L 175, 4.7.2009, lk 18).

(7) Otsus EKP/2011/17, 3. november 2011, teise tagatud võlakirjade ostu kava rakendamise kohta (ELT L 297, 16.11.2011, lk 70).

(8) Suunis EKP/2014/31, 9. juuli 2014, täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (ELT L 240, 13.8.2014, lk 28).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

I LISA

Kehtetuks tunnistatud otsus ja selle muudatuste nimekiri

Otsus EKP/2014/40, 15. oktoober 2014, tagatud võlakirjade kolmanda ostukava kohta (ELT L 335, 22.11.2014, lk 22)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/101, 11. jaanuar 2017, millega muudetakse otsust EKP/2014/40 tagatud võlakirjade kolmanda ostukava rakendamise kohta (EKP/2017/2) (ELT L 16, 20.1.2017, lk 53)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/1360, 18. mai 2017, millega muudetakse otsust EKP/2014/40 tagatud võlakirjade kolmanda ostukava rakendamise kohta (EKP/2017/14) (ELT L 190, 21.7.2017, lk 22)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/2199, 20. november 2017, millega muudetakse otsust EKP/2014/40 tagatud võlakirjade kolmanda ostukava rakendamise kohta (EKP/2017/37) (ELT L 312, 28.11.2017, lk 92)

II LISA

VASTAVUSTABEL

Suunis EKP/2014/40	Käesolev otsus
Artikkel 1	Artikkel 1
—	Artikkel 2
Artikkel 2	Artikkel 3
Artikkel 3	Artikkel 4
—	Artikkel 5
Artikkel 4	Artikkel 6

12.2.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 39/12

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2020/188,

3. veebruar 2020,

avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2020/9)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige artikli 12.1 teist lõiget koosmõjus artikli 3.1 esimese taande ja artikliga 18.1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga otsust (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) (1) on mitu korda oluliselt muudetud (2). Kuna vajalikud on täiendavad muudatused, tuleb see otsus õigusselguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Otsusega (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) kehtestati avaliku sektori varade järelturult ostmise kava (edaspidi „PSPP”). Pandikirjade kolmanda ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori varaostukava kõrval moodustab PSPP osa Euroopa Keskpanga (EKP) varaostukavast. Varaostukava eesmärk on tõhustada rahapoliitika ülekandumist, lihtsustada laenuandmist euroala majandusele, lihtsustada laenusaamise tingimusi kodumajapidamistele ja ettevõtjatele ning toetada inflatsioonimäära püsivat lähenemist tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, kuid selle lähedal, mis on kooskõlas EKP esmase ülesandega säilitada hindade stabiilsus.

(3)

13. detsembril 2018 otsustas EKP nõukogu, et varaostukava eesmärkide saavutamiseks tuleb muuta teatavaid varaostukava parameetreid alates 1. jaanuarist 2019. Täpsemalt otsustas EKP nõukogu lõpetada varade netoostud varaostukava alusel 31. detsembril 2018. EKP nõukogu kinnitas oma kavatsust, et varaostukava alusel ostetud lõppemisel oleva tähtajaga väärtpaberite põhisumma makseid tuleks reinvesteerida pikema aja jooksul pärast EKP põhiintressimäärade tõstmist EKP nõukogu poolt ning seda tehakse igal juhul nii kaua, kui see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja piisava monetaartoetuse püsimiseks.

(4)

EKP nõukogu otsustas samuti, et tingimustele vastavate keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite kumulatiivsete netoostude ostukava jaguneb PSPP alusel tingimustele vastavate jurisdiktsioonide vahel bilansiseisupõhiselt kooskõlas riikide keskpankade osaga EKP kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 29 kohaselt.

(5)

(6)

Varaostukava osa moodustav PSPP on proportsionaalne meede, mis leevendab hinnamuutuste väljavaate riske, kuna see kava kergendab monetaar- ja finantstingimusi veelgi, k.a neid, mis on asjakohased euroala laenusaamise tingimuste osas mittefinantsettevõtetele ja majapidamisele. See toetab euroala üldist tarbimist ja investeerimiskulutusi, mis lõpptulemusena aitab keskpikas perspektiivis tagasi pöörduda 2%st allpool, kuid selle lähedal oleva inflatsioonitaseme juurde. Olukorras, kus EKP peamised intressmäärad on madalama vahemiku läheduses, tuleb eurosüsteemi rahapoliitika instrumentidele lisada varaostukava, kuna sellel on kõrge reaalmajandusse ülekandumise potentsiaal.

(7)

PSPPga kaasnevad mitmed kaitsemeetmed, mis tagavad, et kavandatud ostud oleksid proportsioonis oma eesmärkidega ja et nende kujunduses võetakse kohaselt arvesse seonduvaid finantsriske ning neid suunatakse riskijuhtimise kaudu. Nende väärtpaberite ostmisele eurosüsteemi keskpankade poolt kohaldatakse piire, mis võimaldaks kõlblike turukõlblike võlaväärtpaberite turgude sujuvat toimimist ning väldiks korrektse võlarestruktureerimise häirimist.

(8)	PSPP täidab eurosüsteemi keskpankade kohustusi aluslepingute alusel, sh keskpankade rahastamise keeldu, ning ei takista eurosüsteemi tegutsemist kooskõlas avatud turumajanduse ja vaba konkurentsi põhimõtetega.

(9)	PSPP tulemuslikkuse tagamiseks selgitab eurosüsteem, et ta tegutseb võrdsetel tingimustel (pari passu) erasektori investoritega turukõlblike võlainstrumentide osas, mida eurosüsteem võib osta PSPP alusel kooskõlas nende instrumentide tingimustega.

(10)	PSPPi rakendatakse detsentraliseeritult, võttes kohaselt arvesse turu hinnakujundust ja turu toimimist; seda koordineerib EKP, tagades eurosüsteemi rahapoliitika ühtsuse.

(11)	26. märtsil 2019 otsustas EKP nõukogu veelgi harmoneerida asutuse mõistet, mis on praegu kasutusel eurosüsteemi rahapoliitika raamistikus, ja ühtlustada kriteeriume, mida kasutatakse tunnustatud asutuste määratlemiseks tagatisraamistikus ja PSPP tingimustele vastavad asutused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

PSPP kehtestamine ja ulatus

Eurosüsteem kehtestab avaliku sektori varade järelturult ostmise kava (PSPP), mille alusel eurosüsteemi keskpangad ostavad kõlblikke turukõlblikke võlaväärtpabereid vastavalt artiklile 3 järelturult kõlblikelt osapooltelt kooskõlas eritingimustega, mis on sätestatud artiklis 7.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1)	„eurosüsteemi keskpank“ (Eurosystem central bank) – EKP ja keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „RKPd“);

2)	„tunnustatud asutus“ (recognised agency) - sellisena eurosüsteemi poolt määratletud üksus;

3)	„rahvusvaheline organisatsioon“ (international organisation) - üksus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artikli 118 tähenduses, mille eurosüsteem on sellisena liigitanud PSPP eesmärgil;

4)	„mitmepoolne arengupank“ (multilateral development bank) - üksus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõike 2 tähenduses, mille eurosüsteem on sellisena liigitanud PSPP;

„läbivaatamise positiivne tulemus“ (positive outcome of a review) - hilisem otsus järgmisest kahest: Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu otsus ning juhul, kui Rahvusvaheline Valuutafond kaasrahastab finantsabi programmi, Rahvusvahelise Valuutafondi direktorite nõukogu heakskiit järgmisele väljamaksele selle programmi alusel, eeldusel, et mõlemad otsused on vajalikud PSPP ostude jätkamiseks;

6)	„bilansiseis“ (stock) - kõikide turukõlblike võlaväärtpaberite ostude bilansilise väärtuse summa ostuhetkel, võttes arvesse lõppemisel oleva tähtajaga põhisummade väljaoste, mis on selleks hetkeks tehtud;

7)	„netoostud“ (net purchases) – kõlblike turukõlblike võlaväärtpaberite ostud ühe kuu jooksul, millest on maha arvatud varaostukava alusel ostetud lõppemisel tähtajaga väärtpaberite lunastamisel selles kuus;

8)	„kumulatiivsed netoostud“ (cumulative net purchases) – netoostude summa alates asjakohase varaostukava algusest.

Punktides 2 kuni 4 osutatud üksuste nimekiri avaldatakse EKP veebilehel.

Artikkel 3

Turukõlblike võlaväärtpaberite kõlblikkuskriteeriumid

1. Võttes arvesse käesolevas artiklis sätestatud nõudeid, on eurosüsteemi ostudeks PSPP alusel kõlblikud eurodes vääringustatud turukõlblikud võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskvalitsused, piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, euroalal asuvad tunnustatud asutused, euroalal asuvad rahvusvahelised organisatsioonid ja euroalal asuvad mitmepoolsed arengupangad.

2. Ostukõlblikkuseks PSPP alusel peavad turukõlblikud võlaväärtpaberid vastama turukõlblike varade eurosüsteemi krediidioperatsioonides kasutamise kõlblikkuskriteeriumidele vastavalt Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (4) 4. osale, mille suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

turukõlblike võlaväärtpaberite emitendil või garandil peab olema krediidikvaliteedi hinnang vähemalt krediidikvaliteedi astmega 3 eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal, mille esitamise vorm peab olema vähemalt üks ametlik reiting reitinguagentuuri (External Credit Assessment Institution, ECAI) poolt, mida aktsepteeritakse eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus;

kui antud on mitu reitinguagentuuri emitendi- või garandireitingut, kohaldatakse paremuselt esimest, s.t arvesse võetakse parim ECAI emitendi- või garandireiting. Kui krediidikvaliteedi nõuete täitmine otsustatakse ECAI garandireitingu alusel, peab garantii vastama garantii aktsepteeritavuse kirjeldusele suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklites 87 ja 113 kuni 115;

c)	kui puuduvad nii ECAI emitendireiting kui ka ECAI garandireiting, peab turukõlblikul võlaväärtpaberil olema vähemalt üks ECAI emissioonireiting vähemalt krediidikvaliteedi astmega 3 eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal;

juhul kui aktsepteeritud reitinguagentuuri poolt emitendile, garandile või emissioonile antud krediidihinnang ei vasta vähemalt krediidikvaliteedi astmele 3 eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal, on turukõlblikud võlaväärtpaberid kõlblikud ainult siis, kui need on emiteerinud või täielikult taganud finantsabi programmi all olevad euroala liikmesriikide keskvalitsused, kelle suhtes on EKP nõukogu eurosüsteemi krediidikvaliteedi läve kohaldamise peatanud suunise EKP/2014/31 artikli 8 alusel (5);

e)	juhul kui kehtiv finantsabi programm on läbivaatamisel, peatakse PSPP ostude kõlblikkus ja see taastatakse alles pärast läbivaatamise positiivset tulemust.

3. PSPP ostu kõlblikkuseks peab lõigetes 1 ja 2 määratletud võlaväärtpaberite järelejäänud tähtajaks asjaomase eurosüsteemi keskpanga poolt ostmise hetkel olema vähemalt 1 aasta ja maksimaalselt 30 aastat. Sujuva rakendamise hõlbustamiseks on avaliku sektori varade järelturult ostmise kava jaoks kõlblikud need turukõlblikud võlainstrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on 30 aastat ja 364 päeva. Riikide keskpangad teostavad ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite asendusoste, kui keskvalitsuste, piirkondlike valtsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite ostude kavandatud mahtu ei ole võimalik saavutada.

4. Lubatud on selliste nimiväärtuses turukõlblike võlainstrumentide ostud, mille tootlus tähtajani on negatiivne(või halvima stsenaariumiga) ja võrdub hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga või ületab seda. Vajalikus ulatuses on lubatud on selliste nimiväärtuses turukõlblike võlainstrumentide ostud, mille tootlus tähtajani on negatiivne (või halvima stsenaariumiga) ja on väiksem hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast.

Artikkel 4

Ostude teostamise piirangud

1. Kõlblike väärtpaberite turuhinna kujunemise võimaldamiseks ei ole lubatavad ostud uutest emissioonidest või fikseerimata müügikuupäevaga emissioonidest (tap) väärtpaberite osas ja turukõlblike võlainstrumentide osas, mille järelejäänud tähtaeg on emiteeritavate turukõlblike võlainstrumentide tähtajale ligidal, eelnev või järgnev, EKP nõukogu poolt määratud aja jooksul („ostukeelu aeg“). Sündikaatide puhul arvestatakse asjaomast ostukeelu aega võimaluste piires enne emissiooni puudutava avaliku teabe avaldamist.

2. Võlaväärtpaberite puhul, mille on emiteerinud või täielikult taganud finantsabi programmi alla kuuluvate euroala liikmesriikide keskvalitsused, on ostude teostamine PSPP alusel piiratud kahe kuuga pärast igakordse programmi läbivaatamise positiivset tulemust, v.a juhul, kui erandlike asjaolude tõttu on põhjendatud ostude peatamine enne seda aega või jätkamine pärast seda aega kuni järgmise läbivaatamise alguseni.

Artikkel 5

Ostumahtude piirangud

1. Võttes arvesse artiklit 3, kohaldatakse emissiooni osa piirangut rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbri (ISIN) kohta PSPP artiklis 3 sätestatud kriteeriume täitvate turukõlblike võlaväärtpaberite ostude osas pärast kõikide eurosüsteemi keskpankade portfellide konsolideerimist. Emissiooni osa piirang on järgmine:

a)	50 % ISINi kohta kõlblike rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud kõlblike turukõlblike võlaväärtpaberite osas;

33 % ISINi kohta muude kõlblike turukõlblike võlaväärtpaberite osas; erandina määratakse emisiooni osa piirang 25 %-le ISINi kohta nende tingimustele vastavate turukõlblike võlaväärtpaberite osas, mis sisaldavad ühise tegutsemise klauslit (collective action clause, CAC), mis erineb euroala näidis-CACist, mille on välja töötanud majandus- ja rahanduskomitee ja mida rakendavad liikmesriigid poolt kooskõlas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 12 lõikega 3; seda võib suurendada 33 %-le, kontrollides üksikjuhtude kaupa, et osalusega 33 % ISINi kohta nende väärtpaberite osas, ei kaasneks eurosüsteemi keskpankade blokeeriva vähemusosaluse tekkimine korrektse võla ümberstruktureerimise kestel.

2. Pärast kõikide eurosüsteemi keskpankade portfellide konsolideerimist kohaldatakse kõikide PSPP ostudeks kõlblike turukõlblike võlaväärtpaberite osas, millel on artiklis 3 sätestatud järelejäänud tähtajad, järgmist agregeeritud piirangut:

a)	50 % käibelelastud väärtpaberitest emitentide puhul, kes on kõlblik rahvusvaheline organisatsioon või mitmepoolne arengupank, või

b)	33 % käibelelastud väärtpaberitest emitentide puhul, kes ei ole kõlblik rahvusvaheline organisatsioon või mitmepoolne arengupank.

3. Artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud võlaväärtpaberite osas kohaldatakse muud emitendi ja emissiooni osa piirangut. Need piirangud määrab EKP nõukogu, arvestades kohase riskijuhtimise ja turu toimimise kaalutlusi.

Artikkel 6

Portfelli kujundus

1. Kalendriaasta netoostude bilansiline väärtus jaguneb järgmiselt:

a)	10 % kõlblike rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud turukõlblikes võlaväärtpaberites;

b)	90 % kõlblike keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud turukõlblikes võlaväärtpaberites.

2. Turukõlblike võlaväärtpaberite netoostude bilansiline väärtus kalendriaastas jaguneb eurosüsteemi liikmete vahel järgmiselt:

10 % EKP;

b)	90 % RKPd.

3. Keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt makstud põhisumma maksed lõppemisel tähtajaga turukõlblikelt võlaväärtpaberitelt reinvesteeritakse, ostes keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud kõlblikke turukõlblikke võlaväärtpabereid. Põhisumma maksed reinvesteeritakse, jaotades need üle aasta, et võimaldada regulaarset ja tasakaalustatud turul osalemist. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud, lõppemisel tähtaegadega kõlblikke turukõlblike võlaväärtpaberite põhisumma maksed reinvesteeritakse, ostes rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud kõlblikke turukõlblikke võlaväärtpabereid.

4. Kõlblike keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite kumulatiivsete netoostude ostukava jaguneb tingimustele vastavate jurisdiktsioonide vahel bilansiseisupõhiselt kooskõlas RKPde osaga EKP kapitalimärkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 29 kohaselt.

5. Eurosüsteemi keskpangad kohaldavad PSPP alusel turukõlblike võlaväärtpaberite ostmise jaotamisel spetsialiseerumist. EKP nõukogu lubab spetsialiseerumisest juhtumipõhist kõrvalekaldumist, kui objektiivsetel kaalutlustel ei saa seda korda kasutada või on sellest kõrvalekaldumine muudel põhjustel soovitav PSPP üldise rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ostab iga RKP kõlblikke väärtpabereid emitentidelt oma jurisdiktsioonis. Kõlblike rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud väärtpaberite oste võivad teostada kõik RKPd. EKP ostab keskvalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud väärtpabereid kõikides jurisdiktsioonides.

6. Kõlblike rahvusvaheliste organisatsioonide, mitmepoolsete arengupankade ning regionaalsete valitsuste ja kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite oste teostavad ainult RKPd.

Artikkel 7

Kõlblikud osapooled

PSPP kõlblikud osapooled on järgmised:

a)	suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklis 55 määratletud euroala rahapoliitika operatsioonides osalevad kõlblikkustingimustele vastavad üksused, ja

b)	muud osapooled, keda eurosüsteemi keskpangad kasutavad eurodes vääringustatud investeerimisportfelli investeerimisel.

Artikkel 8

Läbipaistvus

1. Eurosüsteem avaldab kord nädalas PSPP alusel hoitavate väärtpaberite agregeeritud bilansilise koguväärtuse oma iganädalase konsolideeritud finantsaruande märkustes.

2. Eurosüsteem avaldab kord kuus i) netoostud kuu kohta ja kumulatiivsed netoostud, ja ii) PSPP hoiuste kaalutud keskmise järelejäänud tähtaja emitentide residentsuse kaupa, eristades rahvusvahelisi organisatsioone ja mitmepoolseid arengupanku muudest emitentidest.

3. PSPP alusel hoitavate väärtpaberite bilansiline väärtus avaldatakse EKP veebilehel kord nädalas avaturuoperatsioonide rubriigis.

Artikkel 9

Väärtpaberite laenuks andmine

Eurosüsteem võimaldab PSPP alusel ostetud väärtpaberite, k.a repode, laenu, võttes arvesse PSPP tulemuslikkuse tagamist.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

1. Käesolevaga tunnistatakse otsus (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 11

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub neljandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. veebruar 2020

EKP president

Christine LAGARDE

(1) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/774, 4. märts 2015, avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/10) (ELT L 121, 14.5.2015, lk 20).

(2) Vt lisa.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(5) Suunis EKP/2014/31, 9. juuli 2014, täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (ELT L 240, 13.8.2014, lk 28).

LISA

Kehtetuks tunnistatud

otsus ja selle muudatuste nimekiri

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/774, 4. märts 2015, avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/10) (ELT L 121, 14.5.2015, lk 20)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/2101, 5. november 2015, millega muudetakse otsust (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/33) (ELT L 303, 20.11.2015, lk 106)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/2464, 16. detsember 2015., millega muudetakse otsust (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/48) (ELT L 344, 30.12.2015, lk 1)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/702, 18. aprill 2016, millega muudetakse otsust (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2016/8) (ELT L 121, 11.5.2016, lk 24).

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/100, 11. jaanuar 2017, millega muudetakse otsust (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2017/1) (ELT L 16, 20.1.2017, lk 51)

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 39

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 12. veebruar 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu jõustumise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/185, 7. veebruar 2020, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis Pasta di Gragnano (KGT)	2
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/186, 7. veebruar 2020, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	3
		OTSUSED
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2020/187, 3. veebruar 2020, pandikirjade kolmanda ostukava rakendamise kohta (EKP/2020/8) (uuesti sõnastatud)	6
	*	Euroopa Keskpanga Otsus (EL) 2020/188, 3. veebruar 2020, avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2020/9)	12