(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (3) artiklis 16 on sätestatud, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulude iga-aastane ülemmäär on maksimumsummadena kehtestatud määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (4). Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 26 määratakse vajaduse korral kindlaks finantsdistsipliinist tulenev kohandamise määr, tagamaks, et ei ületata turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamise aastaseid ülemmäärasid, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 aastateks 2014–2020. Määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 ei ole ette nähtud 2020. aastale järgnevate eelarveaastate ülemmäärasid. Selle tagamiseks, et turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamise ülemmäära järgitaks ka 2020. aastale järgnevatel eelarveaastatel, tuleb määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 16 ja 26 kõnealuste eelarveaastate puhul viidata EAGFi raames ettenähtud summadele, mis kehtestatakse määruses, mille võtab vastu nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 312 lõikele 2 aastateks 2021–2027.

(2)

Sammastevahelise paindlikkuse puhul on tegemist võimalusega paigutada rahalisi vahendeid ümber otsetoetuste ja maaelu arengu programmide vahel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (5) artikli 14 alusel võivad liikmesriigid sellist paindlikkust kasutada kalendriaastatel 2014–2019. Selleks et tagada, et liikmesriikidel oleks võimalik jätta jõusse oma strateegia, pikendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/288 (6) sammastevahelist paindlikkust 2020. kalendriaastani, st eelarveaastani 2021. Määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 14 on praegu ette nähtud maaelu arengu vahendite ümberpaigutamine otsetoetusteks protsendina summast, mis on eraldatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) eelarveaastal 2021 rahastatavaks toetuseks liidu õigusaktidega, mis võetakse vastu pärast seda, kui nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt asjaomase määruse vastu võtnud. Kuna asjakohaseid liidu õigusakte ei võeta vastu ajaks, mil liikmesriigid peavad teatama vahendite ümberpaigutamise otsusest, on asjakohane näha ette võimalus jätkata kõnealuse paindlikkuse kohaldamist ja kehtestada maksimaalne ümberpaigutatav summa.

Maksimaalne absoluutsumma iga liikmesriigi kohta arvutatakse määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõikes 2 sätestatud maksimumprotsendimäärade alusel, mida kohaldatakse maaelu arengu sekkumisliikide toetamiseks eraldatavate summade suhtes vastavalt komisjoni ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid EAGF-st ja EAFRD-st rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikele 6 võisid liikmesriigid 1. augustiks 2019 vaadata läbi oma selliste otsetoetuste riikliku ülemmäära protsendi, mille nad eraldavad vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse jaoks, ning alates 2020. kalendriaastast kohaldatavad üksikasjalikud toetusotsused. Liikmesriigid teatavad oma otsusest paigutada otsetoetuste vahendeid maaelu arengusse, kui nad on sellise otsuse teinud, alles 31. detsembriks 2019 ning võimalikust otsusest paigutada maaelu arengu vahendeid otsetoetusteks varsti pärast seda. Selline otsus mõjutab aga nende 2020. kalendriaasta otsetoetuste riiklikku ülemmäära. Selleks et säilitada kooskõla üksikasjalike toetusotsuste ja vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse eelarve ülemmäära vahel, on asjakohane lubada liikmesriikidel vaadata läbi vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse jaoks ettenähtud protsendimäär ja üksikasjalikud toetusotsused sellises ulatuses, mis on vajalik, et kohandada neid sammastevahelise paindlikkuse osas tehtud otsusega. Seepärast peaks asjaomane teatamise tähtaeg olema samuti varsti pärast 31. detsembrit 2019. Kuna kõnealune läbivaatamine toimub vaid ulatuses, mis on liikmesriikidele vajalik, et teha kohandusi tulenevalt sammastevahelise paindlikkuse osas tehtud otsusest, peaksid liikmesriigid oma teatises selgitama seost läbivaatamise ja nimetatud otsuse vahel.

(4)

Määruseid (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)

Selleks et käesolevas määruses sätestatud muudatusi saaks kohaldada võimalikult kiiresti, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(6)

Selleks et käesolevas määruses sätestatud muudatusi saaks kohaldada niipea kui võimalik, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 artiklis 4 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel antakse üldiste tariifsete soodustuste kava (edaspidi „kava“) üldise korra raames tariifseid soodustusi.

(2)

Määruse (EL) nr 978/2012 artikli 4 lõike 1 punktis a on sätestatud, et kui riik on Maailmapanga liigituse kohaselt kõrge või üle keskmise sissetulekuga riik kolmel järjestikusel aastal, mis vahetult eelnevad soodustatud riikide loetelu ajakohastamisele, siis ei tuleks tema suhtes enam kava kohaseid soodustusi kohaldada.

(3)

Määruse (EL) nr 978/2012 artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud kava alusel soodustatud riikide loetelu on kehtestatud kõnealuse määruse II lisas. Määruse (EL) nr 978/2012 artikli 5 lõike 2 kohaselt peab komisjon II lisa iga aasta 1. jaanuariks läbi vaatama, et muuta seal loetletud riikide staatust vastavalt artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 artikli 5 lõike 2 punktile a tuleb kava alusel soodustatud riigile ja ettevõtjatele anda piisavalt aega, et soodustatud riigi staatust korrektselt muuta. Vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 artikli 4 lõike 1 punktile a tuleb seega jätkata kava üldise korra kohaldamist ühe aasta jooksul pärast riigi staatuse muutmise jõustumise kuupäeva.

(5)

Maailmapank on liigitanud Nauru, Samoa ja Tonga aastatel 2017, 2018 ja 2019 üle keskmise sissetulekuga riikideks. Seetõttu ei vasta nad määruse (EL) nr 978/2012 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt enam kava raames soodustatud riigi staatuse tingimustele ning tuleks kõnealuse määruse II lisast välja jätta. Kava üldist korda nende riikide suhtes tuleks kohaldada veel aasta pärast seda, kui jõustub otsus nende riikide väljajätmise kohta määruse (EL) nr 978/2012 II lisast. Seepärast tuleks lihtsuse ja õiguskindluse huvides jätta Nauru, Samoa ja Tonga määruse (EL) nr 978/2012 II lisast välja alates 1. jaanuarist 2021,

(1)

Määruse (EL) nr 978/2012 artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt võidakse üldiste tariifsete soodustuste (edaspidi GSP) kava raames soodustatud riigile anda säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra alusel tariifseid soodustusi, kui seda riiki käsitatakse määruse (EL) nr 978/2012 VII lisa kohaselt haavatavana, sest selle majanduses puudub mitmekesisus ja integreeritus rahvusvahelisse kaubandussüsteemi ei ole piisav.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 VII lisa punkti 1 alapunktile b peaks sellise riigi puhul, mida tuleb käsitada haavatavana, olema IX lisas loetletud toodete eksport kõnealusest riigist liitu väiksem kui künnisväärtus, milleks on 6,5 % GSP raames soodustatud riikide kogu liitu suunduva impordi keskmisest väärtusest kolme viimase järjestikuse aasta jooksul.

(3)

Kui GSP raames soodustatud riikide loetelu muudetakse, on komisjonile määrusega (EL) nr 978/2012 antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, et vaadata läbi VII lisa punkti 1 alapunktis b määratletud haavatavuse künniväärtus, et see jääks proportsionaalselt samale tasemel kui haavatavuse künnisväärtus riikide haavatavuse määramiseks, olenemata muudatustest GSP raames soodustatud riikide loetelus. Vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 VII lisale on haavatavuse künnisväärtuseks kõikidest GSP raames soodustatud riikidest pärinevate IX lisas loetletud toodete kogu liitu suunduva impordi keskmine väärtus.

(4)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/602 (2) muudeti haavatavuse künnisväärtust 2 %-lt 6,5 %-le, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

(5)

Määruse (EL) nr 978/2012 II lisas esitatud GSP raames soodustatud riikide loetelu on oluliselt muudetud, kuna alates haavatavuse künnisväärtuse viimasest läbivaatamisest 2015. aastal kuni 1. jaanuarini 2019 on välja jäetud 21 riiki. Seepärast on määruse (EL) nr 978/2012 VII lisa punkti 1 alapunktis b sätestatud haavatavuse künnisväärtust vaja muuta.

(6)

Määruse (EL) nr 978/2012 II lisas esitatud riikide loetelus tehtud muudatuste tõttu alates haavatavuse kriteeriumi viimase muutmisest 2015. aastal kuni 1. jaanuarini 2019 väheneks GSP raames soodustatud riikide IX lisas loetletud toodete koguimport keskmiselt 12,2 %. Seega kui haavatavuse künnisväärtust suurendataks alates 2019. aasta 1. jaanuarist 6,5 %-lt 7,4 %-le, jääks haavatavuse künnisväärtuse osakaal proportsionaalselt määruse (EL) nr 978/2012 VII lisas kindlaksmääratud tasemele.

(7)

Selleks et võtta arvesse määruse (EL) nr 978/2012 II lisas esitatud riikide loetelu muudatuste jõustumiskuupäevi ja künnisväärtuse mõju soodustatud riikide haavatavusele, jõustub kõnealune künnis alates 1. jaanuarist 2019,

(1)

Määruse (EÜ) nr 2368/2002 II lisas on loetletud Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi osalised ja nende nõuetekohaselt nimetatud pädevad asutused.

(2)

Mitme Kimberley protsessis osaleja pädevate asutuste aadressid vajavad ajakohastamist.

(3)

Kimberley protsessis osalejad said 2019. aasta septembris Hiina Rahvavabariigilt teate, et Hiina Rahvavabariigi Macau erihalduspiirkond hakkab Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi ametlikult rakendama alates 1. oktoobrist 2019. aastast.

(4)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 2368/2002 II lisa vastavalt muuta. Selleks, et Hiina Rahvavabariigi Macau erihalduspiirkond saaks Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi liidu suhtes võimalikult kiiresti rakendama hakata, peaks käesolev määrus jõustuma kiiremas korras järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

(1)

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) väljastas 2. oktoobril 2019 vahekohtu otsuse juhtumis „Euroopa ühendused ja teatavad liikmesriigid – Suurte tsiviilõhusõidukitega kauplemist mõjutavad meetmed“, WT/DS316/ARB. Vahekohtu otsusega anti Ameerika Ühendriikidele õigus taotleda luba kehtestada vastumeetmeid mahus, mis ei ületa 7,5 miljardit USA dollarit aastas, vastusena Airbusile antud liidu toetustele. 18. oktoobril 2019 kehtestas USA muu hulgas 25 % väärtuselise imporditollimaksu vaiksetele veinidele, mida ekspordivad USAsse Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Selline erakordne, ebaõiglane ja ettearvamatu olukord avaldab rasket ja kahjulikku mõju kõigi liidu veinide üleilmsele kaubandusele. Lisaks ähvardas USA Prantsusmaa digitaalteenuste maksu (GAFA maks) tõttu kohaldada Prantsuse vahuveinide suhtes 100 % väärtuselist imporditollimaksu.

(2)

USA kehtestatud imporditollimaksudel on otsene ja suur mõju liidu veinikaubandusele USA turul, mis on liidu suurim põllumajandustoodete ja eelkõige veini eksporditurg, nii väärtuse kui ka ekspordimahu poolest. 2018. aastal oli liidu veinieksport USAsse kokku 6,5 miljonit hektoliitrit, väärtuses 4 miljardit eurot. Liidu veinieksport USAsse moodustab tavaliselt 30–40 % liidu veiniekspordi ülemaailmsest väärtusest.

(3)

USA kehtestatud suurendatud imporditollimaksudel on kahjulik mõju kõigile liidu veinidele, mitte ainult nendest neljast liikmesriigist pärit veinidele, mille suhtes kohaldatakse suurendatud imporditollimakse. See avaldab negatiivset mõju USA turul olevate kõigi liidu veinide mainele ja kaubandusele. Veini mainet ei määra mitte ainult selle kvaliteet, vaid ka hind ning tajutav hinna ja kvaliteedi suhe. See kehtib eelkõige madalama ja keskmise hinnaga veinide puhul, mida absoluutarvudes mõjutab 25 % imporditollimaks rohkem kui kallimaid veine, mida ostavad veiniasjatundjad, kelle jaoks hinnatõus ei ole heidutav. Liidu veinid konkureerivad USA turul teistest riikidest, näiteks Lõuna-Ameerikast, Austraaliast või Lõuna-Aafrikast pärit veinidega. Sellist karmi ja tihedat konkurentsi silmas pidades on üldise hinnataseme tajumisel oluline roll. Kui tarbija teab, et liidu teatava päritoluga veini hinna suhtes kohaldatakse kõrgemat imporditollimaksu, mõjutab see negatiivselt liidu veinide hinnataseme üldist tajumist ning suunab seega tarbijate nõudluse muu päritoluga toodetele. Võttes arvesse sellest tulenevaid turutingimusi ja tootjate üldise tasuvuse vähenemist, tuleks viivitamata võtta meetmed imporditollimaksude mõju leevendamiseks kõikide veinide puhul, mis on pärit kõikidest liikmesriikidest, mitte ainult nendest liikmesriikidest, kellele imporditollimaksud on otseselt suunatud.

(4)

Turu stabiilsuse seisukohast ei kujuta USA kehtestatud imporditollimaksude kord endast eraldiseisvat riiklikku meedet, mille mõju piirdub USAga toimuva kaubavahetusega. Maailma veiniturg on ülemaailmne turg, kus oluliste majandusjõudude, nagu USA, võetud üksikmeetmetel on kaugeleulatuvad tagajärjed rahvusvahelisele veinikaubandusele tervikuna. Mis tahes negatiivne muutus liidu veinide peamisel sihtturul ehk USAs, mõjutab paratamatult teisi turge, sest tooted, mida ei saa Ühendriikides kalliks muutunud hinna tõttu müüa, tuleb mujale ümber suunata. Seega avaldavad nende teiste turgude tarbijad, kes on turutingimustest teadlikud, täiendavat survet hindadele ning konkurents muutub tavapärasest palju tihedamaks. USA kehtestatud praegused imporditollimaksud põhjustavad seega tõenäoliselt liidu veiniekspordi paigalseisu kogu maailmas. Veinisektori aruanded on näidanud, et olulised Prantsuse veinide tellimused USA turul on juba tühistatud.

(5)

Liidu veinituru seisukord on 2019. aastal olnud raske ning veinivarud on alates 2009. aastast kõrgeimal tasemel. Selline areng on peamiselt tingitud 2018. aasta rekordilisest saagist ja veinitarbimise vähenemisest liidus. Kui veine, mille suhtes kehtivad USA kehtestatud imporditollimaksud, ei müüda liiduvälistel eksporditurgudel, võimendab see liidu turu olukorra kiireloomulisust ja keerulisust veelgi. Lisaks raskendab olukorra kiireloomulisust imporditollimaksude kohaldamise ajastus. Tariife kohaldatakse alates 18. oktoobrist 2019, mis langeb 2019. aasta veinikoristus- ja tootmisaja keskele ja on vahetult enne aastalõpu pühasid. Need on liidu veinisektori jaoks aasta kaks kõige olulisemat müügiperioodi. Seetõttu on vaja võtta viivitamata meetmeid olukorra lahendamiseks.

(6)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 43 sätestatud veinisektori toetusmeetmetest on üksnes kõnealuse määruse artikli 45 lõike 1 punkti b kohane müügiedendusmeede otseselt suunatud liidu veinide edendamisele kolmandates riikides, et parandada nende konkurentsivõimet. Aastate jooksul on kõnealune müügiedendusmeede osutunud märkimisväärselt tõhusaks kolmandate riikide turgude vallutamisel ja konsolideerimisel. See on osutud kõige tõhusamaks vahendiks, millega toetada liidu veine kolmandate riikide turgudel, parandades nende mainet ja suurendades teadlikkust nende kvaliteedist. Rahvusvaheline veiniturg on ülemaailmne turg ja kõik liidu veinide müügiedendusmeetmed kolmandate riikide turgudel on kasulikud kõigile liidu veinidele. See avab võimalusi ettevõtjatele, kes seejärel sisenevad kõnealusele turule koos teiste liidu veinidega. Individuaalsetel müügiedendusmeetmetel on mitmekordistav mõju müügile, kuna need hõlmavad tervet veinivalikut või terveid veinitootmispiirkondi, mitte ainult üht veinimarki või -tüüpi. Seetõttu on oluline müügiedendustegevust jätkata, käivitada ja intensiivistada kõikidel turgudel, et leida turge veinidele, mis USA turul enam müügiks ei lähe, ning säilitada liidu veinide maine nendel muudel turgudel, võideldes ühtlasi surve vastu hindadele.

(7)

Selle ettearvamatu ja ebakindla situatsiooni lahendamiseks on asjakohane võimaldada suuremat paindlikkust määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punkti b kohase müügiedendusmeetme rakendamisel, et aidata ettevõtjatel reageerida praegusele erakorralisele olukorrale kogu maailma eksporditurgudel, mis tuleneb USA kehtestatud imporditollimaksude korrast. Seepärast on vaja erakorralise meetmena sätestada erand kõnealuse määruse artikli 45 lõikest 3 ja ajutiselt suurendada liidu maksimaalset toetust müügiedendusmeetmetele kõnealuse määruse artikli 45 lõike 1 punkti b alusel 50 %-lt 60 %-le rahastamiskõlblikest kuludest.

(8)

See meede on vajalik, kuna ettevõtjad kannavad vältimatult lisakulusid, mis tulenevad vajadusest suunata müügiedendus muudesse riikidesse või korraldada teistes riikides uusi müügiedenduskampaaniaid, mis kõik tuleb kiiresti ellu viia, et tagada varude müük. Müügiedendusmeetmetele antava liidu toetuse suurendamine 60 %-ni ja sellest tulenev toetusesaaja osaluse vähendamine võimaldaks toetusesaajatel võtta ambitsioonikamaid meetmeid ja säilitada välisturgudel raskesti kättevõidetud positsioon. Samuti annab see uutele ettevõtjatele stiimuli taotleda müügiedendustegevuseks toetust asjaoludel, mil nad muidu ei oleks seda teinud, kui liidu toetus jääks 50 % tasemele, eelkõige nende ettevõtjate puhul, kes varem ei saanud seda endale lubada. Finantskoormuse vähendamine 40 %-ni aitab neil toime tulla USA kehtestatud imporditollimaksude mõjuga.

(9)

Liidu toetuse suurendamisega kaasnev paindlikkus kujutab endast rahalist toetust, mis siiski ei nõua täiendavat liidupoolset rahastamist, kuna veinisektori riiklike toetusprogrammide suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 VI lisas sätestatud eelarvepiiranguid. Seega võivad liikmesriigid otsustada eraldada müügiedendusmeetmele suuremaid summasid üksnes kõnealuse määruse VI lisas sätestatud aastaeelarve raames. Meetme eesmärk on toetada sektorit praeguses ebastabiilses turuolukorras, ilma et oleks vaja võtta kasutusele täiendavaid vahendeid. Lisaks ei tohiks selline paindlikkus avaldada negatiivset mõju eelarvele, mis on eraldatud muudele kõnealuse määruse kohastele toetusmeetmetele, kuna mõned meetmed, nagu viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, muutuvad liikmesriikide jaoks vähem oluliseks ja vähem eelarvekulukaks. Viimaste aastate statistilised andmed näitavad, et igale liikmesriigile ette nähtud maksimaalset eelarvet on alakasutatud.

(10)

USA kehtestatud imporditollimaksud ja nendest tulenevad raskused liidu veinikaubandusele kujutavad endast konkreetset probleemi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 221 tähenduses. Seda konkreetset probleemi ei saa lahendada eespool nimetatud määruse artikli 219 või 220 kohaselt võetud meetmetega. Ühest küljest ei ole see seotud juba olemasolevate turuhäiretega, sest USA kehtestatud imporditollimaksud mõjutavad praegu tõsiselt liidu veini mainet ja põhjustavad tõenäoliselt veinituru tingimuste kiiret halvenemist tulevikus, kui olukorda kohe ei lahendata. See konkreetne probleem ei ole praegu seotud ka piisavalt konkreetse turuhäirete ohuga, mis praegusel kujul tõenäoliselt jätkuks, kuna USA imporditollimaksude tariifid võivad aja jooksul muutuda ja tõenäoliselt avaldada üleilmsele veiniturule täiendavat ettearvamatut mõju. Teisest küljest ei ole see konkreetne probleem seotud ka meetmetega, millega võideldakse loomahaiguste leviku vastu või tarbijate usalduse kaotuse vastu inimeste, loomade või taimede terviseriskide tõttu, nagu on nõutud kõnealuse määruse artiklis 220.

(11)

Lisaks on see meede koos suurema paindlikkusega määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b sätestatud müügiedendusmeetme rakendamisel osa meetmete paketist, mille eesmärk on aidata liidu tasandil ettevõtjaid, keda mõjutavad USA poolt liidu veinidele kehtestatud imporditollimaksud. Kõnealuste meetmete hulgas on see siiski ainus meede, mis annab teatava rahalise soodustuse, mis on vajalik nende ettevõtjate olukorra lahendamiseks, keda mõjutavad USA kehtestatud imporditollimaksud, kuna need põhjustavad saamata jäänud tulu ja suurenenud kulusid seoses vajadusega leida oma veinidele uusi turge.

(12)

Meede peaks nii ulatuse kui ka kohaldamisaja osas rangelt piirduma sellega, mis on vajalik eksporditurgude praeguse erakorralise olukorra lahendamiseks.

(13)

Liikmesriigid võivad liidu toetust anda üksnes sellise taotluse alusel, mis valitakse välja määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b sätestatud müügiedendusmeetme raames alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Toetus peaks olema kättesaadav kõigile meetme raames valitud ettevõtjatele, arvestamata konkreetset veinikategooriat või liidu veini päritolu, sest imporditollimaksude kohaldamine USA poolt kahjustab kogu liidu veinieksporti. Sellega seoses on vaja võtta meetmeid kõigi liidu veinide ekspordi konkurentsivõime parandamiseks. Selleks tuleks käesolevat erakorralist meedet kohaldada kõigi toetusesaajate suhtes, olenemata sellest, millistele turgudele nende tegevus on suunatud. Toetus peaks olema võrdselt kättesaadav ettevõtjatele, kes kavatsevad suunata oma jõupingutused USA turule, kuid ka neile, kes suunaksid oma jõupingutused praegustes erakorralistes tingimustes maailma veiniturul muu kolmanda riigi turule. Peale selle oleks väga raske eraldada ühe müügiedendusmeetme raames vaiksete veinidega seotud meetmeid teisi veine käsitlevatest meetmetest, kuna müügiedendusmeetmed on tavaliselt mõeldud paljude toodete, mitte ainult konkreetse kategooria edendamiseks. Paljud müügiedenduskampaaniad hõlmavad kõiki piirkonna veine või erinevaid veine, mida asjaomane ettevõtja müüb. Muude veinidega seotud tegevuste eraldamine vaiksete veinidega seotud tegevustest müügiedenduskampaania raames kujutaks endast suurt halduskoormust ja kahjustaks müügiedendustegevuse positiivset mõju.

(14)

Kõnealune erakorraline meede peaks kehtima kuni 12 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. See ajavahemik on vajalik müügiedenduskampaaniate korraldamiseks. Kõnealune protsess hõlmab mitut haldusetappi, nagu muudatused riiklikes toetusprogrammides, konkursikutsete ettevalmistamine ja algatamine, taotluste valimine ja lepingute sõlmimine, ning kestab tavaliselt üle kuue kuu. Seetõttu peaks erandi tõhusaks rakendamiseks olema erandi kehtivusaeg 12 kuud. Pärast 12-kuulist perioodi välja valitud taotlused ei tohiks saada suuremat liidu toetust.

(15)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) väljastas 2. oktoobril 2019 vahekohtu otsuse juhtumis „Euroopa ühendused ja teatavad liikmesriigid – suurte tsiviilõhusõidukitega kauplemist mõjutavad meetmed“, WT/DS316/ARB. Vahekohtu otsusega anti Ameerika Ühendriikidele õigus taotleda luba kehtestada vastumeetmeid mahus, mis ei ületa 7,5 miljardit USA dollarit aastas, vastusena Airbusile antud liidu toetustele. 18. oktoobril 2019 kehtestas USA muu hulgas 25 % väärtuselise imporditollimaksu vaiksetele veinidele, mida ekspordivad USAsse Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Selline erakordne, ebaõiglane ja ettearvamatu olukord avaldab rasket ja kahjulikku mõju kõigi liidu veinide üleilmsele kaubandusele. Lisaks ähvardas USA Prantsusmaa digitaalteenuste maksu (GAFA maks) tõttu kohaldada Prantsuse vahuveinide suhtes 100 % väärtuselist imporditollimaksu.

(2)

USA kehtestatud imporditollimaksudel on otsene ja suur mõju liidu veinikaubandusele USA turul, mis on liidu suurim põllumajandustoodete ja eelkõige veini eksporditurg, nii väärtuse kui ka ekspordimahu poolest. 2018. aastal oli liidu veinieksport USAsse kokku 6,5 miljonit hektoliitrit, väärtuses 4 miljardit eurot. Liidu veinieksport USAsse moodustab tavaliselt 30–40 % liidu veiniekspordi ülemaailmsest väärtusest.

(3)

USA kehtestatud suurendatud imporditollimaksudel on kahjulik mõju kõigile liidu veinidele, mitte ainult nendest neljast liikmesriigist pärit veinidele, mille suhtes kohaldatakse suurendatud imporditollimakse. See avaldab negatiivset mõju USA turul olevate kõigi liidu veinide mainele ja kaubandusele. Veini mainet ei määra mitte ainult selle kvaliteet, vaid ka hind ning tajutav hinna ja kvaliteedi suhe. See kehtib eelkõige madalama ja keskmise hinnaga veinide puhul, mida absoluutarvudes mõjutab 25 % imporditollimaks rohkem kui kallimaid veine, mida ostavad veiniasjatundjad, kelle jaoks hinnatõus ei ole heidutav. Liidu veinid konkureerivad USA turul teistest riikidest, näiteks Lõuna-Ameerikast, Austraaliast või Lõuna-Aafrikast pärit veinidega. Sellist karmi ja tihedat konkurentsi silmas pidades on üldise hinnataseme tajumisel oluline roll. Kui tarbija teab, et liidu teatava päritoluga veini hinna suhtes kohaldatakse kõrgemat imporditollimaksu, mõjutab see negatiivselt liidu veinide hinnataseme üldist tajumist ning suunab seega tarbijate nõudluse muu päritoluga toodetele. Võttes arvesse sellest tulenevaid turutingimusi ja tootjate üldise tasuvuse vähenemist, tuleks viivitamata võtta meetmed imporditollimaksude mõju leevendamiseks kõikide veinide puhul, mis on pärit kõikidest liikmesriikidest, mitte ainult nendest liikmesriikidest, kellele imporditollimaksud on otseselt suunatud.

(4)

Turu stabiilsuse seisukohast ei kujuta USA kehtestatud imporditollimaksude kord endast eraldiseisvat riiklikku meedet, mille mõju piirdub USAga toimuva kaubavahetusega. Maailma veiniturg on ülemaailmne turg, kus oluliste majandusjõudude, nagu USA, võetud üksikmeetmetel on kaugeleulatuvad tagajärjed rahvusvahelisele veinikaubandusele tervikuna. Mis tahes negatiivne muutus liidu veinide peamisel sihtturul ehk USAs, mõjutab paratamatult teisi turge, sest tooted, mida ei saa Ühendriikides kalliks muutunud hinna tõttu müüa, tuleb mujale ümber suunata. Seega avaldavad nende teiste turgude tarbijad, kes on turutingimustest teadlikud, täiendavat survet hindadele ning konkurents muutub tavapärasest palju tihedamaks. USA kehtestatud praegused imporditollimaksud põhjustavad seega tõenäoliselt liidu veiniekspordi paigalseisu kogu maailmas. Veinisektori aruanded on näidanud, et olulised Prantsuse veinide tellimused USA turul on juba tühistatud.

(5)

Liidu veinituru seisukord on 2019. aastal olnud raske ning veinivarud on alates 2009. aastast kõrgeimal tasemel. Selline areng on peamiselt tingitud 2018. aasta rekordilisest saagist ja veinitarbimise vähenemisest liidus. Kui veine, mille suhtes kehtivad USA kehtestatud imporditollimaksud, ei müüda liiduvälistel eksporditurgudel, võimendab see liidu turu olukorra kiireloomulisust ja keerulisust veelgi. Lisaks raskendab olukorra kiireloomulisust imporditollimaksude kohaldamise ajastus. Tariife kohaldatakse alates 18. oktoobrist 2019, mis langeb 2019. aasta veinikoristus- ja tootmisaja keskele ja on vahetult enne aastalõpu pühasid. Need on liidu veinisektori jaoks aasta kaks kõige olulisemat müügiperioodi. Seetõttu on vaja võtta viivitamata meetmeid olukorra lahendamiseks.

(6)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 43 sätestatud veinisektori toetusmeetmetest on üksnes kõnealuse määruse artikli 45 lõike 1 punkti b kohane müügiedendusmeede otseselt suunatud liidu veinide edendamisele kolmandates riikides, et parandada nende konkurentsivõimet. Aastate jooksul on kõnealune müügiedendusmeede osutunud märkimisväärselt tõhusaks kolmandate riikide turgude vallutamisel ja konsolideerimisel. See on osutud kõige tõhusamaks vahendiks, millega toetada liidu veine kolmandate riikide turgudel, parandades nende mainet ja suurendades teadlikkust nende kvaliteedist. Rahvusvaheline veiniturg on ülemaailmne turg ja kõik liidu veinide müügiedendusmeetmed kolmandate riikide turgudel on kasulikud kõigile liidu veinidele. See avab võimalusi neile, kes seejärel sisenevad kõnealusele turule koos teiste liidu veinidega. Individuaalsetel müügiedendusmeetmetel on mitmekordistav mõju müügile, kuna need hõlmavad tervet veinivalikut või terveid veinitootmispiirkondi, mitte ainult üht veinimarki või -tüüpi. Seetõttu on oluline müügiedendustegevust jätkata, käivitada ja intensiivistada kõikidel turgudel, et leida turge veinidele, mis USA turul enam müügiks ei lähe, ning säilitada liidu veinide maine nendel muudel turgudel, võideldes ühtlasi surve vastu hindadele.

(7)

Selle ettearvamatu ja ebakindla situatsiooni lahendamiseks on asjakohane võimaldada suuremat paindlikkust määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punkti b kohase müügiedendusmeetme rakendamisel, võimaldades erandit komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1150 (2) teatavatest sätetest, et aidata ettevõtjatel reageerida praegusele erakorralisele olukorrale kogu maailma eksporditurgudel, mis tuleneb USA kehtestatud imporditollimaksude korrast.

(8)

Rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 41 lõikes 5 osutatud kohaldatavate toetusprogrammide muudatusi ei esitata rohkem kui kaks korda eelarveaasta jooksul. Selleks et liikmesriigid saaksid oma riiklikke toetusprogramme kiiresti kohandada ja tagada kõnealuste muudatuste rakendamiseks õiguskindluse, on asjakohane lubada, et selliseid muudatusi võib esitada rohkem kui kaks korda eelarveaasta jooksul. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sellele erakorralisele olukorrale kiiresti reageerida ja esitada müügiedendusmeetme muudatused niipea, kui seda peetakse vajalikuks. Selline paindlikkus võimaldaks liikmesriikidel optimeerida juba olemasolevaid meetmeid, suurendada toetusprojektide arvu ja teha sagedamini kohandusi, võttes arvesse turuolukorda. Lisaks võimaldaks see liikmesriikidel, kes ei ole lisanud müügiedendusmeedet oma riiklikku toetusprogrammi, teha seda kohe pärast käesoleva määruse jõustumist, selmet oodata ära järgmine muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Tänu müügiedendusmeetmete suuremale paindlikkusele pakutaks ettevõtjatele, sealhulgas uustulnukatele, rohkem võimalusi müügiedenduse toetustaotluste esitamiseks. Selle eesmärk on leevendada veinisektori olukorda ja tagada paindlikkus, mis on vajalik uute turuväljundite leidmiseks muudel rahvusvahelistel turgudel peale USA.

(9)

Seepärast on vaja teha erand rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artikli 2 lõikest 1.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/47 (3) võeti vastu pärast alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias asuvates kodulindude kasvatuse ettevõtetes, ning kõnealuste liikmesriikide poolt kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist vastavalt nõukogu direktiivile 2005/94/EÜ (4).

(2)

Rakendusotsuses (EL) 2020/47 on sätestatud, et kõnealuse rakendusotsuse lisas loetletud, liikmesriikide poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid peavad hõlmama vähemalt eespool nimetatud lisas kaitse- või järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi.

(3)

Rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisa muudeti hiljuti komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/114 (5) pärast alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi juhtumeid kodulindudel Poolas, Ungaris, Slovakkias, Tšehhis ja Rumeenias, mida oli vaja kajastada kõnealuses lisas.

(4)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/114 vastuvõtmise kuupäeva on Poola teatanud komisjonile alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi uutest puhangutest kodulindude kasvatuse ettevõtetes Szamotulski, Ostrowski ja Iławski piirkonnas.

(5)

Lisaks on Slovakkia teatanud komisjonile alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi uuest puhangust kodulindude kasvatuse ettevõttes Čadca piirkonnas.

(6)

Uued puhangud Poolas ja Slovakkias on väljaspool piirkondi, mis on praegu loetletud rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisas, ning kõnealuste liikmesriikide pädevad asutused on võtnud direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutavad meetmed, sealhulgas kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid kõnealuste uute puhangukollete ümber.

(7)

Komisjon on läbi vaadanud Poola ja Slovakkia poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ võetud meetmed ning on leidnud, et asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisaval kaugusel ettevõtetest, kus on kinnitust leidnud alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi haiguspuhangu esinemine.

(8)

Et vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja koostöös Poola ja Slovakkiaga kiiresti kirjeldada liidu tasandil kõnealustes liikmesriikides vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud uusi kaitse- ja järelevalvetsoone. Seepärast tuleks muuta rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisas Poola ja Slovakkia puhul loetletud kaitse- ja järelevalvetsoone.

(9)

Sellest tulenevalt tuleks muuta rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisa, et ajakohastada liidu tasandil piirkondadeks jaotamist ning lisada uued, Poola ja Slovakkia poolt direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid ning seal kohaldatavate piirangute kestus.

(10)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2020/47 vastavalt muuta.

(11)

Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse (EL) 2020/47 lisasse tehtavad muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti.

(12)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,