Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/1076 I lisas lisatakse nime „KEENIA VABARIIK“ järele

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 481/2012 muutmine

Rakendusmäärust (EL) nr 481/2012 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Käesolevas määruses sätestatakse määrusega (EÜ) nr 617/2009 ette nähtud kõrgekvaliteedilise veiseliha liidu aastase imporditariifikvoodi (edaspidi „tariifikvoot“) haldamise kord. Tariifikvoodi periood, päritoluriik, suurus ja tollimaksumäär on sätestatud käesoleva määruse I lisas.“

2)

Artikli 2 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „1.   Tariifikvooti hallatakse saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (*1) artiklitega 49–52 ja artikli 53 lõikega 1. Impordilitsentse ei nõuta. 2.   Järjekorranumbrit 09.2201 kandvat tariifikvooti hallatakse üldkvoodina, mille suurus on 45 000 tonni ja mis hõlmab: a) nelja kvartaalset tariifi alamkvooti järjekorranumbri 09.2202 all; b) kahte kvartaalset tariifi alamkvooti järjekorranumbri 09.2203 all alates 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2020; c) nelja kvartaalset tariifi alamkvooti järjekorranumbri 09.2203 all alates 1. juulist 2020. Tariifikvooti saab kasutada ainult siis, kui kohaldatakse tariifi alamkvoodi järjekorranumbreid 09.2202 ja 09.2203. (*1)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“"

3)	I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Erandid rakendusmäärusest (EL) nr 481/2012 kvoodiaastaks 2019/2020

Erandina rakendusmääruse (EL) nr 481/2012 artikli 2 lõikest 3 lisatakse tariifikvoodi 31. detsembri 2019. aasta seisuga kasutamata jäänud eraldised alates 1. jaanuarist 2020 kehtima hakkavate kvartaalsete tariifi alamkvootide kogustele proportsionaalselt järgmiselt:

a)	tariifikvoodile järjekorranumbriga 09.2202: 58,89 %;

b)	tariifikvoodile järjekorranumbriga 09.2203: 41,11 %.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

LISA

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses on andmete jaoks, mida liikmesriigid peavad komisjonile (Eurostatile) määruse (EL) 2019/1700 alusel edastama, sätestatud kvaliteediaruannete üksikasjalik kord ja nõutav sisu, sealhulgas antud ülevaade täpsusnõuete täitmise hindamise meetodist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„proxy-intervjuu“ – vestlus kellegagi, kes ei ole see isik, kellelt teavet tahetakse saada, järgides iga uuringu jaoks kehtestatud erieeskirju, mis näevad ette, millisel juhul võib proxy-intervjuud lubada;

2)

„vastamiskadu“ – olukord, kus uuringus ei õnnestu koguda andmeid ankeedi kõikide andmepunktide kohta või kõikidelt andmekogumiseks määratud rahvastikuüksustelt või mõlemat, täpsemalt: a) „üksuse või objekti kadu“ – vastamiskao liik, mis esineb siis, kui andmeid ei koguta andmekogumiseks määratud rahvastikuüksuse kohta; b) „üksikvastuse kadu“ – vastamiskao liik, mis esineb siis, kui andmeid ei koguta uuringus esineva määratud rahvastikuüksusega seotud muutuja kohta;

3)	„valikuviga“ – osa erinevusest populatsiooniväärtuse ja selle väärtuse hinnangu vahel, mis tuleneb juhuslikust valimist asjaolu tõttu, et vaadeldakse ainult rahvastiku üht osa;

4)	„valikust sõltumatu viga“ – uuringu hinnangutes esinev viga, mida ei saa omistada valimi kõikuvustele;

5)	„asendamine“ – andmeesitajate puhul algselt valimisse kuulunud üksuse asendamine teise üksusega, sealhulgas leibkondadevaheline või leibkonnasisene asendamine;

6)	„nõuekohased üksused“ – valimialusest valitud kogum rahvastikuüksusi, kes kuuluvad sihtrahvastiku hulka;

7)	„nõuetele mittevastavad üksused“ – valimis olevad üksused, mis ei kuulu sihtrahvastiku hulka;

8)	„netovalim“ – valimialusest valitud kogum rahvastikuüksusi (sealhulgas asendusüksused), kellelt on saadud piisavalt teavet, et kaasata üksus uuringu hinnangutesse;

9)	„koguvalim“ (ehk „algvalim“) – algselt valimialusest valitud kogum rahvastikuüksusi. Koguvalim koosneb nõuetekohastest üksustest (netovalim ja vastamata jätnud üksused) ja nõuetele mittevastavatest üksustest;

10)	„imputeerimine“ – kord, mille kohaselt sisestatakse konkreetsesse andmepunkti väärtus, kui vastust ei ole saadud.

Artikkel 3

Kvaliteediaruanded

Kvaliteediaruanded sisaldavad kvaliteediga seotud andmeid ja metaandmeid vastavalt lisas sätestatud kvaliteedikriteeriumidele ja statistilistele mõistetele. Nendes aruannetes käsitletakse ka juhtumeid, kus asjakohaseid kvaliteedikriteeriume ei ole täidetud või kus statistilisi mõisteid ei ole õigesti kohaldatud või mõlemat.

Artikkel 4

Täpsusnõuete täitmise hindamise meetodite ülevaade

Komisjon (Eurostat) hindab, millises ulatuses on liikmesriikide poolt määruse (EL) 2019/1700 II lisa alusel edastatud andmed kooskõlas täpsusnõuetega. Kui komisjon (Eurostat) leiab, et täpsusnõudeid ei ole täidetud, hinnatakse seda järgmiste kriteeriumide põhjal:

—	selle ulatus ja sagedus ning mõju, mida see avaldab olulisemate näitajate kvaliteedile, eelkõige nende võrreldavusele;

—	kas seda on võimalik kiiresti parandada ja kas liikmesriigid teevad vajalikud parandused tulemuslikult;

—	kas mittevastavust saab leevendada kaudselt, eelkõige hindamistehnikate abil, ja kas liikmesriigid võtavad sobivaid leevendavaid meetmeid;

—	millises ulatuses on liikmesriikidel kontroll mittevastavuse üle, kui mittevastavus võib tekkida liikmesriigist sõltumatutel põhjustel;

—	millises ulatuses jääb mittevastavus järjestikuste andmekogumisvoorude ajal püsima;

—	kas on olemas komisjoni (Eurostati) heakskiidetud parandusmeetmete kava ja kas seda kava rakendatakse tulemuslikult; sellise kava hindamisel võetakse arvesse mittevastavusjuhtude kõrvaldamiseks vajalikku aega, eelkõige paneelandmete kogumise puhul.

Artikkel 5

Tehnilised standardid kvaliteediaruannete edastamiseks

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

Kvaliteedikriteeriumid ja statistilised mõisted

Kvaliteediaruanne peaks sisaldama kvaliteediga seotud andmeid ja metaandmeid vastavalt järgmistele kvaliteedikriteeriumidele ja statistilistele mõistetele.

Kui statistiline mõiste ei ole statistilise toimingu puhul asjakohane, peaks see mõiste jääma kvaliteediaruandesse koos märkusega „Ei kohaldata“.

1.   KONTAKTID

Individuaalsed või organisatsioonilised kontaktpunktid andmete või metaandmete jaoks, sealhulgas kontaktandmed.

2.   STATISTILINE ESITUS

Levitatavate andmete kirjeldus – andmeid saab kasutajatele kuvada tabelite, graafikute või kaartidena.

2.1.   Andmete kirjeldus

Andmekogumi põhitunnuste kirjeldus.

2.2.   Klassifitseerimissüsteemid

Vajaduse korral andmetes kasutatud klassifikatsioonide ja jaotuste loetelu ning kõik kõrvalekalded Euroopa statistikastandarditest või rahvusvahelistest standarditest.

2.3.   Sektorite kaetus

Peamiste andmekogumiga kaetud teemade kirjeldus.

2.4.   Statistilised mõisted ja määratlused, sealhulgas vaatlusperiood

Kõigi standardmääratlusest kõrvale kalduvate muutujate loetelu, milles on märgitud kasutatavad riigisisesed mõisted ja erinevused riigisiseste mõistete ning vastavate andmekogumiste vahel.

2.5.   Statistilised üksused

Vaatlusüksuste kirjeldus.

2.6.   Statistiline üldkogum

Sellise statistilise üldkogumi või selliste üldkogumite kirjeldus, mille kohta andmekogum käib, st rahvastik, kelle kohta teavet tuleb koguda.

2.6.1.   Hõlmamata rahvastikuosa(d)

Teave rahvastikuosade kohta, keda andmekogumine ei hõlma (nt kodutud või asutustes elavad inimesed), sealhulgas sellise rahvastikuosa kirjeldus ja parim kvantitatiivne hinnang.

2.7.   Vaatluspiirkond

Selle geograafilise piirkonna kirjeldus, mida mõõdetavad statistilised näitajad iseloomustavad: kaetav geograafiline piirkond ja loetelu piirkondadest, mis välja jäetakse.

2.8.   Ajaline katvus

Ajavahemikud või ajahetked, mida vaadeldakse.

3.   STATISTILINE TÖÖTLEMINE

Toimingud, mis tehakse andmetega, et etteantud reeglistikku järgides tuletada uut teavet.

3.1.   Allikandmed

Töötlemata statistiliste andmete allika kirjeldus (nt küsitlused, haldusandmed, muud allikad). Kui kasutatakse haldusregistreid, tuleb neid selgelt kirjeldada (allikas, esmane otstarve, võimalikud puudused jms).

3.1.1.   Valimialus

Valimialuse saamiseks või loomiseks kasutatud meetodite kirjeldus.

3.1.2.   Valimidisain

Järgmiste aspektide kirjeldus:

—	valimi kujundusviis (kihtvalim, mitmeastmeline, klastervalim, üheastmeline, kaheastmeline)

—	stratifitseerimise ja alamstratifitseerimise kriteeriumid

—	valimi suurus

3.2.   Andmekogumise sagedus

Teave selle kohta, kui sageli andmekogumit kogutakse.

3.3.   Andmekogumine

Andmete kogumiseks kasutatud meetodite kirjeldus (CAPI, CAWI, CATI jms). Lisada tuleks andmete kogumiseks kasutatud riigisisene küsimustik koos tõlkega inglise keelde.

3.4.   Andmete valideerimine

Allik- ja väljundandmete kontrollimiseks ja valideerimiseks kasutatud menetluste kirjeldus, sealhulgas selgitus selle kohta, kuidas valideerimistulemusi jälgitakse ja kasutatakse.

3.5.   Andmete koostamine

Andmete koostamise protsessi kirjeldus (nt andmete redigeerimine, imputeerimine, kaalumine, vastamiskadu arvestav korrektsioon, kalibreerimine, kasutatud mudel jms). Iga kaalumisetappi tuleks kirjeldada eraldi: disainikaalude arvutamine; vastamiskadu arvestav korrektsioon (kuidas disainikaalu korrigeeritakse, arvestades vastamismäärade erinevusi); kalibreerimine (korrigeerimise tase ja kasutatavad muutujad, kasutatav meetod); lõpliku kaalu arvutamine.

4.   KVALITEEDIJUHTIMINE

Organisatsiooni sees statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi juhtimiseks kehtestatud süsteemid ja raamistikud.

4.1.   Kvaliteedi tagamine

Organisatsioonis kasutatava kvaliteeditagamisraamistiku ja/või kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjeldus (nt EFQM, ISO 9000).

4.2.   Kvaliteedi hindamine

Statistiliste väljundite üldise kvaliteedi kirjeldus, milles võetakse kokku peamised tugevad küljed ja puudujäägid standardsete kvaliteedikriteeriumide – asjakohasuse, täpsuse, usaldusväärsus, ajakohasuse, õigeaegsuse, võrreldavuse ja sidususe alal. Mainida võib kompromisse kvaliteediaspektide ja ettenähtavate kvaliteedi täiustuste vahel.

5.   ASJAKOHASUS

5.1.   Kasutajate vajadused

Teave (kui see on olemas) kasutajate (uute) vajaduste kohta seoses kogutud andmetega.

5.2.   Kasutajate rahulolu

Teave (kui see on olemas) andmekasutajate rahulolu kohta kogutud ja kättesaadavaks tehtud andmetega.

5.3.   Täielikkus

Edastamata jäänud muutujatega seotud mittevastavuse kirjeldus.

6.   TÄPSUS JA USALDUSVÄÄRSUS

6.1.   Üldine täpsus

Teatava andmekogumi või valdkonnaga seotud täpsuse hindamise eri komponentide kokkuvõte:

—	Statistilistes väljundites esinevate juhuslike ja süstemaatiliste vigade peamiste allikate kirjeldus koos kõigi vigade kokkuvõtliku hindamisega, milles keskendutakse eelkõige mõjule, mida need avaldavad olulisematele hinnangutele.

—	Vajaduse korral andmete läbivaatamise aspektid.

6.2.   Valikuviga

—	Täpsushinnangute arvutamise metoodika kirjeldus.

—	Hinnangute täpsuse mõõtmine vastavalt üksikute andmekogumite tehnilistele kirjeldustele.

—	Määruse (EL) 2019/1700 II lisas nimetatud põhinäitajate standardvead riiklikul ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil (NUTS 2).

6.3.   Valikust sõltumatu viga

6.3.1.   Kaetusviga

Valimialuseks oleva rahvastiku ja sihtrahvastiku lahknevuse kirjeldus.

—	Valimialuse ajakohastamise sagedus ja ajakava.

—	Vead, mis tulenevad valimialuse ning sihtrahvastiku ja -rahvastikuosade lahknevustest (ülekaetus, alakaetus, klassifikatsioonivead).

6.3.2.   Mõõtmisviga

Selliste vigade kirjeldus, mis esinevad andmete kogumisel ja mille tõttu muutujate registreeritud väärtused erinevad tegelikest väärtustest.

—	Küsimustiku koostamisel ja katsetamisel tehtud pingutuste kirjeldus (sealhulgas mitmel viisil ja/või mitmest allikast pärit andmete kogumisega seotud vigade kõrvaldamine).

—	Küsitleja koolituse kirjeldus.

—	Proxy-intervjuude määr.

6.3.3.   Vastamiskaost tulenev viga

Järgmiste aspektide kirjeldus:

—	Teadaolevad vastamata jätnute tunnused.

—	Üksuse või objekti kao ja üksikvastuse kao osakaal.

—	Asendusmäärad.

—	Koguvalimi suurus (algvalimi suurus), nõuetekohaste üksuste arv ja netovalimi suurus, sealhulgas asendusüksused (saadud valimi suurus).

6.3.4.   Töötlemisviga

Töötlemisel esinenud vea kirjeldus ja selle mõju andmekogumise lõpptulemustele, mis on tingitud õigesti kavandatud rakendusmeetodite vigasest rakendamisest.

—	Kvaliteedikontrollide ja andmete redigeerimise protsessi kirjeldus.

—	Imputeerimismenetluste kirjeldus.

—	Imputeerimismäärad.

6.3.5.   Mudelist tulenevad vead

Vajaduse korral: hinnangu koostamise eesmärgi piiritlemiseks vajalikest valdkonnapõhistest mudelitest tuleneva vea kirjeldus.

6.4.   Sesoonne korrigeerimine (vajaduse korral)

Andmerida mõjutavate sesoonsete mõjude kõrvaldamiseks kasutatavate statistiliste meetodite kirjeldus.

6.5.   Andmete läbivaatamise põhimõtted

Levitatavate andmete läbipaistvuse tagamisele suunatud põhimõtete kirjeldus, mille puhul esialgsed andmed vaadatakse pärast koostamist läbi.

6.6.   Andmete läbivaatamine praktikas

Teave andmete läbivaatamise tavade kohta.

7.   AJAKOHASUS JA ÕIGEAEGSUS

Teave järgmise kohta:

—	Riigisiseste tulemuste avaldamise kuupäev.

—	Välitöö lõpu ja esimese täielikult valideeritud andmete komisjonile (Eurostatile) esitamise vahele jäävate päevade arv.

—	Esimese täieliku andmete komisjonile (Eurostatile) edastamise kuupäev. Kui andmeedastus ei toimu määruses (EL) 2019/1700 sätestatud tähtajal, tuleks esitada viivituse põhjus.

8.   SIDUSUS JA VÕRRELDAVUS

Kirjeldus selle kohta, kuidas konkreetses valdkonnas kehtestatud nõudeid on täidetud, sealhulgas, kui see on asjakohane, igasuguse küsimustikest ja määratlustest kõrvalekaldumise mõju.

8.1.   Geograafiline võrreldavus

Riigi eri piirkondade vahelise võrreldavuse probleemide kirjeldus.

8.2.   Ajaline võrreldavus

Teave võrreldavate aegridade pikkuse kohta, sealhulgas aastad, mil on ilmnenud katkestused aegridades, ja katkestuste põhjused.

8.3.   Valdkondadevaheline sidusus

Võrdlus kõigi asjaomaste muutujate välisallikatega, juhul kui asjaomased liikmesriigid peavad selliseid välisandmeid piisavalt usaldusväärseks.

8.4.   Sagedamini kui kord aastas koostatava ja aastastatistika sidusus

Kui on asjakohane.

8.5.   Rahvamajanduse arvepidamise sidusus

Kui on asjakohane.

8.6.   Sisemine sidusus

Teave sidususe puudumise kohta statistilise protsessi väljundis.

9.   KÄTTESAADAVUS JA SELGUS

Teave järgmise kohta:

—	Levitamisvormingud.

—	Metoodikat ja kvaliteeti käsitlevad dokumendid.

10.   KULUD JA KOORMUS

Koormus andmeesitajatele ja võimaluse korral statistikatoote kogumise ja tootmisega seotud kulud. Tuleks märkida leibkonna küsitluste keskmine kestus. Kui see on võimalik ja asjakohane, tuleks leibkonna küsitluse kestuse andmed esitada andmekogumisviisi järgi.

11.   KONFIDENTSIAALSUS

Teave andmete omandiõiguse kohta, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve.

—	Konfidentsiaalsuspõhimõtted – selliste õigusnormide kirjeldus, mis kehtivad lisaks Euroopa õigusaktidele ja mis on asjakohased andmete suhtes kohaldatava statistilise konfidentsiaalsuse seisukohast.

—	Konfidentsiaalsus – andmekäitlus: üksik- ja suurandmete (sh tabelandmete) käitlemisel kehtivate eeskirjade üldine kirjeldus statistilise konfidentsiaalsuse seisukohast.

12.   MÄRKUS

Täiendav kirjeldav tekst, mille võib lisada kvaliteediaruandesse.

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega sätestatakse statistiliste üldkogumite ja vaatlusüksuste tehnilised tunnused ning muutujate ja statistiliste liigituste kirjeldused seoses andmetega, mis on ühised mitmele määrusega (EL) 2019/1700 hõlmatud andmekogumile.

Artikkel 2

Andmekogumite tehniliste tunnuste kindlaksmääramisel kasutatavad mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„eluruum“ või „elamuüksus“ – hoone, hoone osa, muud ruumid või eluruumid, mida kasutatakse elamiseks ning mis hõlmavad „tavaeluruume“ ja „muid elamuüksusi“, nagu määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1201/2009 (5) lisas;

2)	„üheliikmeline tavaleibkond“ – tavaleibkond, mille puhul isik elab üldjuhul üksinda eraldi elamuüksuses või elab üürilisena mõne elamuüksuse eraldi ruumis (või ruumides), kuid ei ole ühinenud ühegi teise elanikuga selles elamuüksuses, et kuuluda mitmeliikmelisse leibkonda;

3)	„mitmeliikmeline tavaleibkond“ – tavaleibkond, mis koosneb kahest või rohkemast isikust, kes elavad üldjuhul üheskoos terves elamuüksuses või selle ühes osas ning jagavad oma sissetulekuid või majapidamiskulusid teiste leibkonna liikmetega;

4)	„leibkonna liige“ – isik, kelle alaline elukoht on tavaleibkonna juures;

5)	„perekonna eluase“ – elamuüksus, kus elavad mitmeliikmelise leibkonna liikmed, sealhulgas isikud, kes veedavad osa ajast mujal, kuid kellel on mitmeliikmelise tavaleibkonna liikmetega tihedad sidemed, eelkõige peresuhete või regulaarse elamuüksuses viibimise kaudu;

6)	„leibkonna sissetuleku jagamine“ – tavaleibkonna sissetulekusse panustamine või selle kasutamine või mõlemad;

7)

„majapidamiskulud“ – kulud, mis tekivad tavaleibkonna liikmetel seoses peamiste elatusvahendite hankimisega. Need hõlmavad eluasemega seotud kulusid (nimelt üür, maja või korteri kommunaalarved ja kodukindlustus) ning ka muid igapäevaseid kulutusi selliste vajaduste katmiseks nagu toit, rõivad, hügieenitooted, mööbel, seadmed ja nõud, pendelrändamine ja muu transport, arstiabi ja tervisekindlustus, haridus ja koolitus, puhke- ja sporditegevus ning puhkused;

8)

„asutus“ – juriidiline isik või asutus, kes tagab rühmale inimestele pikaajalise majutuse ning igapäevaeluks vajalikud mugavused ja teenused. Enamik asutusi kuulub järgmistesse kategooriatesse: — haiglad, hospiitsid, taastusraviasutused, puuetega inimestele ette nähtud asutused, psühhiaatriaasutused, hooldekodud ja õenduskodud; — abiteenustega eluasemed ja sotsiaalhoolekandeasutused, sealhulgas kodututele, varjupaigataotlejatele või pagulastele ette nähtud asutused; — sõjaväelaagrid ja -kasarmud; — parandus- ja kinnipidamisasutused, kinnipidamiskeskused ja eeluurimisvanglad, vanglad; — religioossed asutused; — kolmanda taseme haridust omandavate õppurite ühiselamud (olenevalt konkreetsest korrast).

Artikkel 3

Statistiliste üldkogumite ja vaatlusüksuste tehnilised tunnused

Artikkel 4

Mõiste „alaline elukoht“ kohaldamise erijuhud

Artikkel 5

Muutujate kirjeldus ja statistilised liigitused

Käesoleva määruse lisas on esitatud mitmele andmekogumile ühiste muutujate kirjeldused ja liigitus.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

Mitmele andmekogumile ühiste muutujate kirjeldused ja liigitus vastavalt määrusele (EL) 2019/1700

Muutuja nimetus	Muutuja kirjeldus	Muutujate kategooriad (liigitus) andmete edastamiseks komisjonile (Eurostat)
Sugu	Sugu on bioloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kombinatsioon, mille alusel isik on kas mees- või naissoost. Juhtudel, kui isiku bioloogiline sugu pole teada, võib selle teabe asendada haldusandmetel põhineva teabega või isiku enda märgitud sooga (uuringuandmed).	— Mees — Naine
Vanus täisaastates	Vanus täisaastates on isiku vanus tema viimasel sünnipäeval enne andmete kogumise või küsitluse vaatluskuupäeva, täpsemalt ajavahemik sünnikuupäeva ja vaatluskuupäeva vahel, väljendatuna täisaastates. Selle muutuja all tuleb esitada järgmine teave: — Sünniaasta — Kas sünnipäev on vaatluskuupäeval möödunud või mitte — Vaatluskuupäev Iga andmete kogumise (valdkonna) puhul on olemas vaatluskuupäev, mis on sätestatud vastavates rakendusaktides. Kui aga riigid kasutavad integreeritud leibkonnauuringute süsteemi, millel on kindel vaatlusnädal, on vaatluskuupäev vaatlusnädala viimane päev.	— Sünniaasta (neljakohaline arv) — Kas sünnipäev on vaatluskuupäeval möödunud (jah või ei) — Vaatluskuupäev (PP/KK/AAAA)
Samas leibkonnas elavad elukaaslased	Samas tavaleibkonnas elavad elukaaslased on isikud, kes elavad koos teise isikuga, keda käsitatakse tavaleibkonna tegeliku elukorralduse alusel elukaaslasena, olenemata sellest, kas suhe elukaaslasega on seaduslikult registreeritud (nt abielu või tsiviilpartnerlus) või de facto suhe. „Elukaaslane“ võib olla määratletud vastavalt seaduslikule (abikaasa või registreeritud partner) või de facto (partner või vabaabielukaaslane) suhtestaatusele.	— Seadusliku või de facto elukaaslasega koos elavad isikud — Seaduslikust või de facto elukaaslasest lahus elavad isikud — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Leibkonna tüüp	Leibkonna tüüp määratakse kindlaks tavaleibkonna koosseisu põhjal, lähtudes järgmisest: — „üksikvanem“ on vanem, kes ei ela (seadusliku ega de facto) partneriga samas tavaleibkonnas ning kelle täita on enamik lapse või laste kasvatamisega seotud igapäevakohustustest; — termin „laps“ või „lapsed“ viitab leibkonnas elavale pojale või seal elavatele poegadele, tütrele või tütardele, kes võivad olla bioloogilised või lapsendatud pojad või tütred või võõraspojad või -tütred. „Bioloogiline või lapsendatud poeg või tütar või võõraspoeg või -tütar“ viitab bioloogilisele või lapsendatud või võõraspojast/-tütrest pereliikmele, kelle alaline elukoht on vähemalt ühe vanema tavaleibkonnas (olenemata vanusest või partnerlus- või suhtestaatusest). „Lapsendamine“ tähendab muude vanemate bioloogilise lapse omaksvõtmist ja enda omana kohtlemist selle riigi õigusaktides sätestatud ulatuses, kus lapsendatud laps saab õigusliku toimingu tagajärjel lapsendajate bioloogilise lapse õigused ja staatuse, olenemata sellest, kas ta on lapsendajate sugulane või mitte. „Võõraspoeg või -tütar“ viitab olukorrale, kus võõrasvanem kohtleb oma partneri last riigi õigusaktides sätestatud ulatuses enda omana ilma last lapsendamata; see kategooria ei hõlma kasulapsi ega väimehi/miniaid; — „paar“ on määratletud kui kaks üksikisikut, keda käsitatakse leibkonna tegeliku elukorralduse alusel elukaaslastena, olenemata sellest, kas suhe elukaaslasega on seaduslikult registreeritud (nt abielu või tsiviilpartnerlus) või de facto suhe (vabaabielukaaslased); — muud tüüpi leibkonnad on sellised, mis ei kuulu ühtegi eelnimetatud kategooriasse.	— Üheliikmeline leibkond — Üksikvanem ja vähemalt üks alla 25 aasta vanune laps — Üksikvanem, kelle kõik lapsed on vähemalt 25-aastased — Ilma lasteta paar — Vähemalt ühe alla 25 aasta vanuse lapsega paar — Paar, kelle kõik lapsed on vähemalt 25-aastased — Muud tüüpi leibkond — Täpsustamata  (1)
Sotsiaal-majanduslik seisund (vastavalt isiku enda määratlusele)	Isiku enda määratletud sotsiaal-majanduslik seisund on isiku enda arusaam oma praegusest kõige olulisemast tegevusalast ja näitab seda, kellena isik ise ennast eelkõige tajub. Kuigi isikul võib olla mitu tegevusala, võetakse arvesse üksnes kõige olulisemat tegevusala vastavalt isiku enda arusaamale ja hetkeolukorrale. Kategooria „kohustuslikus sõjaväe- või tsiviilteenistuses“ ei pruugi olla mõnes riigis kohaldatav ja sel juhul jäetakse see välja.	— Tööga hõivatud — Töötu — Pensionär — Töövõimetu pikaajaliste terviseprobleemide tõttu — Üliõpilane, õpilane — Kodune — Kohustuslikus sõjaväe- või tsiviilteenistuses — Muu — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Täis- või osaajaga põhitöö (vastavalt isiku enda määratlusele)	See muutuja näitab töötava isiku tavalist tööaega põhitöökohal, lähtudes sellest, milliseks isik ise hindab oma tavalisi töötunde põhitöökohal (st tema enda määratlus). Selle muutuja puhul eristatakse täis- ja osaajatööd. Terminit „töö“ kasutatakse, et viidata tööhõivele. Osaajatööd tegeval isikul on tavaliselt vähem töötunde kui võrreldaval täisajatööd tegeval isikul. See eristus põhineb isiku tavalistel töötundidel põhitöökohal pikema vaatlusperioodi jooksul ning on isiku enda määratletud, st isik otsustab ise, kas tema põhitöö tema elukutse või ettevõtte kontekstis on osa- või täisajatöö.	— Täisajatöö — Osaajatöö — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Tööalane seisund põhitöökohal	See muutuja põhineb tööhõiveseisundi rahvusvahelisel klassifikatsioonil (International Classification of Status in Employment, ICSE) ning osutab töötava isiku põhitöökohale järgmiselt: — füüsilisest isikust ettevõtjad (töötajatega) – isikud, kes töötavad oma ettevõttes, kutsealases praksises või põllumajandusettevõttes, et teenida kasumit toodetavatelt kaupadelt või osutatavatelt teenustelt, ning kes annavad tööd vähemalt veel ühele töötajale; — füüsilisest isikust ettevõtjad (ilma töötajateta) – isikud, kes töötavad oma ettevõttes, kutsealases praksises või põllumajandusettevõttes, et teenida kasumit toodetavatelt kaupadelt või osutatavatelt teenustelt, ning kes ei anna tööd ühelegi muule töötajale; — palgatöötajad – isikud, kes töötavad avaliku või erasektori tööandja juures kirjaliku või suulise lepingu alusel ja kes saavad rahalist või mitterahalist tasu; — palgata töötajad pereettevõttes – isikud, kes aitavad muul pereliikmel juhtida põllumajandusettevõtet või muud pereettevõtet ning keda ei käsitata töötajatena, mis tähendab, et nad ei saa oma töö eest tasu.	— Füüsilisest isikust ettevõtja (töötajatega) — Füüsilisest isikust ettevõtja (ilma töötajateta) — Palgatöötaja — Palgata töötaja pereettevõttes — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Põhitöökoha kohaliku üksuse tegevusala	See muutuja näitab töötava isiku põhitöökoha asukohaks oleva kohaliku üksuse (ettevõtte) majandussektorit või tegevusala vastavalt majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE  (3) Rev. 2) kategooriatele.	Vajalik üksikasjalikkus (ühe-, kahe- või kolmenumbriline tase) sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist. — NACE Rev. 2 — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Amet põhitöökohal	See muutuja näitab töötava isiku ametit tema põhitöökohal vastavalt rahvusvahelise ametite klassifikaatori 2008. aasta versioonis (ISCO-08) sätestatud kategooriatele  (4).	Vajalik üksikasjalikkus (kahe- või neljanumbriline tase) sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist. — ISCO-08 — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Omandatud haridustase	Isiku haridustase on kõrgeim edukalt lõpetatud tase vastavalt ISCEDile (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2011. aasta versioon)  (5). Haridusprogrammi edukat läbimist kinnitab kvalifikatsioon, mida on ametlikult tunnustanud asjakohased riiklikud haridusasutused või mis on tunnistatud samaväärseks mõne muu formaalhariduse kvalifikatsiooniga. Riikides, kus haridusprogrammidega, eelkõige ISCEDi 1. ja 2. taseme omadega, ei kaasne kvalifikatsiooni, võib kasutada kriteeriumi, et programm on täielikult läbitud ning üldjuhul saadud juurdepääs kõrgemale haridustasemele. Kõrgeima taseme kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta nii üld- kui ka kutseharidust. „Haridusprogrammi edukas läbimine“ kajastab tavaliselt olukorda, kus õpilane või üliõpilane võtab osa tundidest või kursustest ja saab formaalhariduse programmi läbimist tõendava lõputunnistuse. Seda silmas pidades vastab haridustase kõrgeimale omandatud tasemele vastavalt ISCEDi tasemetele. Omandatud haridustase on määratletud ISCEDi kohaselt. Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse selliste statistiliste üksuste loendamiseks, mis on osa andmeallika üldkogumist, aga mille puhul ei esitata muutuja kohta süsteemselt andmeid (nt teatavast vanusest nooremad isikud).	Teabe üksikasjalikkus sõltub iga andmete kogumise puhul kontekstist (valdkond). Iga kategooria puhul märgitakse ISCED-A koodid, kui kategooriad ja koodid on üks ühele vastavuses. Selliste olukordade puhuks, kus teave kolmanda taseme haridusele juurdepääsu kohta või suunitluse kohta on puudulik, on kindlaks määratud lisakategooriad.
		Formaalharidus puudub või on allpool ISCED 1	0
		ISCED 1 algharidus	1
		ISCED 2 põhiharidus	2
		ISCED 3 keskharidus	3
		ISCED 3 keskharidus – üldine	34
		ISCED 3 keskharidus (üldine) – osaline taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele	342
		ISCED 3 keskharidus (üldine) – taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele	343
		ISCED 3 keskharidus (üldine) – taseme omandamine otsese juurdepääsuga kolmanda taseme haridusele	344
		ISCED 3 keskharidus (üldine) – juurdepääs kolmanda taseme haridusele ei ole määratletud	-
		ISCED 3 keskharidus – kutseõpe	35
		ISCED 3 keskharidus (kutseõpe) – osaline taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele	352
		ISCED 3 keskharidus (kutseõpe) – taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele	353
		ISCED 3 keskharidus (kutseõpe) – taseme omandamine otsese juurdepääsuga kolmanda taseme haridusele	354
		ISCED 3 keskharidus (kutseõpe) – juurdepääs kolmanda taseme haridusele ei ole määratletud	-
		ISCED 3 keskharidus – teadmata suunitlus	-
		ISCED 3 keskharidus (teadmata suunitlus) – osaline taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele	-
		ISCED 3 keskharidus (teadmata suunitlus) – taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele	-
		ISCED 3 keskharidus (teadmata suunitlus) – taseme omandamine otsese juurdepääsuga kolmanda taseme haridusele	-
		ISCED 3 keskharidus (teadmata suunitlus) – juurdepääs kolmanda taseme haridusele ei ole määratletud	-
		ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil	4
		ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – üldine	44
		ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – kutseõpe	45
		ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – teadmata suunitlus	-
		ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil	5
		ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – üldine	54
		ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – kutseõpe	55
		ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – teadmata suunitlus	-
		ISCED 6 bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus	6
		ISCED 7 magister või sellega võrdsustatud haridus	7
		ISCED 8 doktor või sellega võrdsustatud haridus	8
		Täpsustamata
		Ei kohaldata
Sünniriik	Isiku sünniriik on määratletud kui isiku ema alaline elukohariik sünnituse ajal vastavalt praegustele riigipiiridele (mitte sünni ajal kehtivatele riigipiiridele). Kui teave ema alalise elukoha kohta sünni ajal pole kättesaadav, tuleks märkida koht, kus laps sündis. Riikide ja nende koodide loend on kindlaks määratud vastavalt Eurostati standardsele koodiloendile (SCL GEO  (6))	— Sünniriik (SCL GEO kood) — Muus riigis sündinud, kuid sünniriik teadmata — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Peamine kodakondsus	See muutuja kajastab isiku peamist kodakondsust, mis on määratletud üksikisiku ja tema riigi vahelise erilise õigusliku sidemena, mis on tekkinud sünnijärgselt või naturalisatsiooni korras kas avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Isik, kellel on kaks või enam kodakondsust, liigitatakse ainult ühe kodakondsuse alusel, mis määratakse kindlaks järgmises tähtsuse järjekorras: — andmeid esitav riik; — kui isikul ei ole andmeid esitava riigi kodakondsust: muu liikmesriik; — kui isikul ei ole liikmesriigi kodakondsust: muu riik väljaspool liitu. Muudel juhtudel (nt topeltkodakondsuse juhtude puhul, kui mõlemad riigid on Euroopa Liidu liikmed, ent kumbki ei ole andmeid esitav riik) võib isik valida, millise riigi kodakondsus märgitakse, või kui see teave pole kättesaadav, võib andmeid esitav riik otsustada, millise kodakondsuse alusel isik liigitada. Riikide ja nende koodide loend on kindlaks määratud vastavalt Eurostati standardsele koodiloendile (SCL GEO)  (6) Kategooriasse „kodakondsuseta“ kuuluvad isikud, kellel pole riigi tunnustatud kodakondsust.	— Peamise kodakondsuse riik (SCL GEO kood) — Kodakondsuseta — Muu riigi kodakondsus, kuid riik teadmata — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Isa sünniriik	See muutuja näitab isiku isa sünniriiki, st isa ema alalist elukohariiki sünnituse ajal (vastavalt praegustele riigipiiridele, kui see teave on kättesaadav), või kui see teave pole kättesaadav, siis riiki, kus isiku isa sündis (vastavalt praegustele riigipiiridele, kui see teave on kättesaadav). Isa sünniriigi kohta tuleks hankida teave vastavalt samadele eeskirjadele, mis on esitatud muutuja „sünniriik“ juures. „Isa“ on „poja või tütre“ meessoost vanem, kes võib olla bioloogiline vanem, lapsendaja või võõrasisa. Kui isikul pole üksnes bioloogiline isa, vaid ka nt lapsendanud isa või võõrasisa, tuleks märkida selle isa sünniriik, kes isiku tegelikult üles kasvatas ning käitus isana emotsionaalses või õiguslikus tähenduses, nt olles meessoost eestkostja. Kui isikul on samasoolised vanemad, kes mõlemad on naissoost, võib seda muutujat kasutada ühe ema sünniriigi märkimiseks. Riikide ja nende koodide loend on kindlaks määratud vastavalt Eurostati standardsele koodiloendile (SCL GEO)  (6)	— Isa sünniriik (SCL GEO kood) — Isa sündinud muus riigis, kuid riik teadmata — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Ema sünniriik	See muutuja näitab isiku ema sünniriiki, st isiku ema ema alalist elukohariiki sünnituse ajal (vastavalt praegustele riigipiiridele, kui see teave on kättesaadav), või kui see teave pole kättesaadav, siis riiki, kus isiku ema sündis (vastavalt praegustele riigipiiridele, kui see teave on kättesaadav). Ema sünniriigi kohta tuleks hankida teave vastavalt samadele eeskirjadele, mis on esitatud muutuja „sünniriik“ juures. „Ema“ on „poja või tütre“ naissoost vanem, kes võib olla bioloogiline vanem, lapsendaja või võõrasema. Kui isikul pole üksnes bioloogiline ema, vaid ka nt lapsendanud ema või võõrasema, tuleks märkida selle ema sünniriik, kes isiku tegelikult üles kasvatas ning käitus emana emotsionaalses ja õiguslikus tähenduses, st olles naissoost eestkostja. Kui isikul on samasoolised vanemad, kes mõlemad on meessoost, võib seda muutujat kasutada ühe isa sünniriigi märkimiseks. Riikide ja nende koodide loend on kindlaks määratud vastavalt Eurostati standardsele koodiloendile (SCL GEO)  (6)	— Ema sünniriik (SCL GEO kood) — Ema sündinud muus riigis, kuid riik teadmata — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Elukohariik	Elukohariik on riik, kus asub isiku või leibkonna alaline elukoht vastavalt praegustele riigipiiridele. Riikide ja nende koodide loend on kindlaks määratud vastavalt Eurostati standardsele koodiloendile (SCL GEO)  (6)	— Elukohariik (SCL GEO kood)
Elukohapiirkond	Elukohapiirkond on elukohariigi piirkond, kus asub isiku või leibkonna alaline elukoht ning mis on liikmesriikide puhul kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1059/2003 artiklis 3 ja I lisas osutatud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) põhjal.	Üksikasjalikkus (ühe-, kahe- või kolmenumbriline tase) sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist. — Elukohapiirkond (NUTS-kood)
Linnastumise aste	See muutuja näitab linnastumise astet piirkonnas, kus asub isiku või leibkonna alaline elukoht, lähtudes kohalike haldusüksuste liigitusest kolme piirkondade kategooriasse: 1) „linnad“ – tihedalt asustatud piirkonnad, kus vähemalt 50 % elanikkonnast elab linnakeskuses; 2) „väikelinnad ja eeslinnad“ – keskmise asustustihedusega piirkonnad, kus vähemalt 50 % elanikkonnast elab linnaklastrites, kuid mis pole „linnad“; 3) „maapiirkonnad“ – hõredalt asustatud piirkonnad, kus enam kui 50 % elanikkonnast elab maapiirkondade võrguruutudes.	— Linnad — Väikelinnad ja eeslinnad — Maapiirkonnad
Leibkonnamaatriks	Leibkonnamaatriks näitab tavaleibkondade koosseisu ja leibkonnasiseseid suhteid leibkonna liikmete vahel. Leibkonna kõigi liikmete vahelisi suhteid kajastava leibkonnamaatriksi iga rida ja tulp vastab ühele leibkonnaliikmele ning lahtrites, kus asjaomaste liikmete rida ja tulp ristuvad, on nende liikmete vaheline suhe märgitud järgmiste standardkategooriatena: — „elukaaslane“ on määratletud vastavalt seaduslikule või de facto partnerlus- või suhtestaatusele; — „abikaasa“ või „registreeritud partner“ märgitakse vastavalt seaduslikule perekonnaseisule, mis tähendab, et märgitakse iga isiku (seaduslik) perekonnaseis vastavalt riigi abieluseadustele (või -tavadele) (st de jure perekonnaseis), sh „registreeritud partnerid“. Samasooliste paaride liikmed võivad olla „abikaasa“ või „registreeritud partner“, kui abielu või partnerlus on sõlmitud vastavalt riigi abieluseadustele (või -tavadele); — „partner“ või „vabaabielukaaslane“ on määratletud vastavalt de facto suhtele, st isikute partnerlus- või suhtestaatusele leibkonna tegeliku elukorralduse alusel; — „poeg“ või „tütar“ on kas bioloogiline või lapsendatud poeg või tütar või võõraspoeg või -tütar; — „bioloogiline või lapsendatud poeg või tütar või võõraspoeg või -tütar“ viitab bioloogilisele, lapsendatud või võõraspojast/-tütrest pereliikmele, kelle alaline elukoht on vähemalt ühe vanema leibkonnas (olenemata vanusest või partnerlus- või suhtestaatusest). „Lapsendamine“ tähendab muude vanemate bioloogilise lapse omaksvõtmist ja enda omana kohtlemist riigi õigusaktides sätestatud ulatuses. Lapsendatud laps saab õigusliku toimingu tagajärjel lapsendajate bioloogilise lapse õigused ja staatuse, olenemata sellest, kas ta on lapsendajate sugulane või mitte. — „Võõraspoeg või -tütar“ viitab olukorrale, kus võõrasvanem kohtleb oma partneri last riigi õigusaktides sätestatud ulatuses enda omana ilma last lapsendamata; — „väimees või minia“ on lapse seaduslik või de facto partner; — „lapselaps“ tähendab lapse last, sealhulgas bioloogilist, lapsendatud või võõraslast; — „vanem“ on „bioloogilise või lapsendatud poja või tütre“ vanem (bioloogiline vanem või lapsendaja) või „võõraspoja või võõrastütre“ vanem (võõrasvanem); — „abikaasa vanem“ on isiku seadusliku või de facto partneri vanem; — - „vanavanem“ tähendab vanema vanemat, sealhulgas bioloogilist vanemat, lapsendajat või võõrasvanemat; — „vend või õde“ viitab bioloogilistele, lapsendatud või võõrasvendadele või -õdedele; — „muu sugulane“ viitab sugulastele, keda pole eespool loetletud, näiteks nõbu, tädi või onu, venna- või õetütar või venna- või õepoeg jne, ning see hõlmab ka lapselapse abikaasat, abikaasa vanavanemat ning mehe- või naisevenda või õemeest või mehe- või naiseõde või vennanaist; — „muu isik, kellega sugulus puudub“ viitab isikutele, kellega suguluses ei olda, näiteks lapsehoidjad, koos elavad sõbrad või õpilased jne. Ka kasulapsed kuuluvad sellesse kategooriasse.	Teabe üksikasjalikkus sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist. — Elukaaslane — Abikaasa või registreeritud partner — Partner või vabaabielukaaslane — Poeg või tütar — Bioloogiline või lapsendatud poeg või tütar — Võõraspoeg või -tütar — Väimees või minia — Lapselaps — Vanem — Bioloogiline vanem või lapsendaja — Võõrasvanem — Abikaasa vanem — Vanavanem — Vend või õde — Bioloogiline vend või õde — Võõrasvend või -õde — Muu sugulane — Muu isik, kellega sugulus puudub — Täpsustamata  (1)
Leibkonna suurus	Leibkonna suurus on määratletud kui tavaleibkonna liikmete koguarv. See muutuja annab teavet leibkonna liikmete täpse arvu kohta.	— Leibkonna liikmete koguarv — Täpsustamata
Leibkonna eluruumi kasutamise alus	See muutuja viitab korraldusele, mille alusel tavaleibkond elab kas terves elamuüksuses või selle osas, pidades silmas allpool kirjeldatut. Kategooriaid „omanik, kellel on tasumata hüpoteeklaen“ ja „omanik ilma hüpoteeklaenuta“ kasutatakse tavaleibkondade puhul, mille vähemalt üks liige on selle elamuüksuse omanik, kus leibkond elab, olenemata sellest, kas leibkonna mistahes muu liige on kogu elamuüksuse või selle osa üürnik. Isik on omanik, kui tal on omandiõigust tõendav dokument, olenemata sellest, kas elamu on täielikult välja ostetud või mitte. Isikut, kellele eluruumid pärast üürilepingu lõppemist tagastatakse, tuleks käsitada omanikuna. Kategooria „omanik, kellel on tasumata hüpoteeklaen“ on kohaldatav olukordades, kus omanik peab maksma ära vähemalt ühe hüpoteeklaenu, mis on võetud elamuüksuse ostmiseks, või selle hüpoteeklaenu intressi või mõlemad. Kategooria „omanik ilma hüpoteeklaenuta“ on kohaldatav olukordades, kus hüpoteeklaenu ega sellelt makstavat intressi pole. Arvesse ei võeta muu elamuüksuse (nt teise elamu) ostmiseks võetud hüpoteeklaene või eluasemelaene või mõlemaid ega remondi-, renoveerimis-, hooldus- või muid laene. Kategooriad „üürnik, turuhinnaga üür“ või „üürnik, vähendatud üür“ kasutatakse leibkondade puhul, mille vähemalt üks liige on üürnik (elamuüksust üüritakse omanikult) või allüürnik (elamuüksust üüritakse kelleltki, kes ise on üürnik) elamuüksuses, kus ta elab, ning mille ükski liige pole asjaomase elamuüksuse omanik. Kategooria „üürnik, turuhinnaga üür“ on kohaldatav leibkondade puhul, mille vähemalt üks liige on üürnik või allüürnik, kes maksab üüri valdava või turuhinnaga. See kategooria on kohaldatav ka siis, kui makstakse turuhinnaga üüri, aga see summa saadakse osaliselt või täielikult tagasi majutustoetustest või muudest allikatest, sealhulgas avaliku sektori, heategevuslikest või eraallikatest. Kategooria „üürnik, vähendatud üür“ hõlmab leibkondi, kes elavad elamuüksustes vähendatud hinna eest, st turuhinnast madalama hinna eest (kuid mitte ilma üüri maksmata); seejuures võib hinnaalandus olla tehtud a) seaduse alusel, b) sotsiaaleluruumide kava alusel, c) isiklikel põhjustel, d) tööandja otsusega. Kategooria „üürnik, tasuta“ hõlmab leibkondi, kes elavad elamuüksuses tasuta, st üüri ilma maksmata; seejuures võib üürivabastus olla antud: a) seaduse alusel, b) sotsiaaleluruumide kava alusel, c) isiklikel põhjustel, d) tööandja otsusega. Kategooria „ei kohaldata“ hõlmab kõiki tavaleibkondi, kes ei ela komisjoni määruses (EÜ) nr 1201/2009 määratletud tavaeluruumides.	— Omanik, kellel on tasumata hüpoteeklaen — Omanik ilma hüpoteeklaenuta — Üürnik, turuhinnaga üür — Üürnik, vähendatud üür — Üürnik, tasuta — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata
Leibkonna igakuine netosissetulek	See muutuja näitab tavaleibkonna igakuist netosissetulekut, st leibkonna kõigi liikmete sissetulekute summat või leibkonna kogusissetulekut – sealhulgas töötasu, sotsiaaltoetused ja muu rahaline sissetulek, millest on maha arvatud rahasiirded muudele leibkondadele – pärast makse ja sotsiaalmakseid. Muutuja eesmärk on anda teavet leibkonna sissetuleku selle osa kohta, mis on võimalik ühes kuus keskmiselt kulutada või säästa. Kui leibkonna sissetulek erineb kuude lõikes märkimisväärselt, tuleb esitada hinnanguline tüüpiline või tavapärane kuu netosissetulek, mis kajastab leibkonna sissetulekute praegust olukorda. Kui leibkonna kuusissetulek erineb aasta jooksul märkimisväärselt, näiteks hooajalise tegevuse puhul, esitatakse aastasissetuleku alusel arvutatud keskmine kuusissetulek. Igakuine netosissetulek märgitakse kas leibkonna kogu netosissetulekuna või ühena viiest ekvivalentsissetuleku rühmast. Viie ekvivalentsissetuleku rühma vahelised piirid on kindlaks määratud muutuja kvintiilide alusel ja määratletud järgmiselt: — „väikese igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm“ – leibkonnad, kelle ekvivalentsissetulek on esimesest kvintiilist väiksem; — „väikese kuni keskmise igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm“ – leibkonnad, kelle ekvivalentsissetulek on esimese kvintiiliga võrdne või sellest suurem ja teisest kvintiilist väiksem; — „keskmise igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm“ – leibkonnad, kelle ekvivalentsissetulek on teise kvintiiliga võrdne või sellest suurem ja kolmandast kvintiilist väiksem; — „keskmise kuni suure igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm“ – leibkonnad, kelle ekvivalentsissetulek on kolmanda kvintiiliga võrdne või sellest suurem ja neljandast kvintiilist väiksem; — „suure igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm“ – leibkonnad, kelle ekvivalentsissetulek on neljanda kvintiiliga võrdne või sellest suurem. Et võtta arvesse erinevusi leibkondade suuruses ja koosseisus, antakse leibkonna liikmetele ekvivalentsissetuleku leidmiseks kaal: leibkonna esimesele üle 14-aastasele liikmele antakse kaal 1,0, teisele ja igale järgmisele üle 14-aastasele liikmele antakse kaal 0,5 ning alla 14-aastasele lapsele kaal 0,3.	— Väikese igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm — Väikese kuni keskmise igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm — Keskmise igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm — Keskmise kuni suure igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm — Suure igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm — Leibkonna kogu igakuine netosissetulek (omavääringus väljendatud summa) — Täpsustamata (1)
Põhitöö pidevus	See muutuja näitab, kas põhitöö kestus on piiratud (st töö või leping lõpeb pärast varem kindlaks määratud ajavahemikku) või põhineb tähtajatul lepingul. Muutuja viitab sellise töötava isiku põhitööle, kes töötab palgatöötajana. Terminit „töö“ kasutatakse, et viidata tööhõivele. Kriteerium, mille alusel tehakse kindlaks, kas isik osaleb tööhõives, sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist. Töö on ühe majandusüksuse jaoks täidetavate ülesannete ja kohustuste kogum. Isikutel võib olla üks või mitu tööd. Palgatöötajate puhul võib iga lepingut käsitada eraldi ülesannete ja kohustuste kogumina ning seega eraldi tööna. Kui isikul on mitu tööd, on põhitöö see, kus töötatakse tavaliselt kõige rohkem tunde, nagu määratletud rahvusvahelistes statistilistes standardites tööaja kohta. Tähtajalise töölepinguga töö lõpeb kas pärast varem kindlaks määratud ajavahemikku (teadaolevaks kuupäevaks) või pärast ajavahemikku, mis ei ole ette teada, kuid on siiski määratud kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu ülesande lõpetamine või ajutiselt asendatava töötaja äraoleku aeg. Tööd, mida tehakse sellise lepingu alusel, millel pole varem kindlaks määratud lõppu, käsitatakse püsivana. Tööna arvestatakse lepingulist, mitteametlikku või suulist kokkulepet töösuhte kohta ning mitte andmeesitaja oletusi seoses töö kaotamisega, tema kavatsust töölt ära tulla, tema soovi tööle jääda või püsivalt tööle jäämise tõenäosust.	Teabe üksikasjalikkus sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist. — Tähtajaline tööleping — — tähtajaline kirjalik tööleping — — tähtajaline suuline leping — Püsiv töö — — tähtajatu kirjalik leping — — tähtajatu suuline leping — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Järelevalvekohustused	See muutaja viitab palgatöötajana töötava isiku põhitööle ning selle puhul eristatakse järelevalvekohustustega ja ilma järelevalvekohustusteta töötajaid. Isikul on järelevalvekohustused, kui ta teeb ametlikku järelevalvet vähemalt ühe muu isiku töö üle. Järelevalvena ei käsitata kohustusi õpipoiste ja praktikantide ees ega ka kvaliteedikontrolli (teenuste toodangu, aga mitte teiste inimeste töö kontrollimine) ega nõustamist.	— Jah — Ei — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Aasta, mil isik asus tööle praeguse tööandja juures või füüsilisest isikust ettevõtjana	See muutuja viitab töötava isiku praegusele põhitööle ja näitab aastat, mil isik asus tööle praeguse tööandja juures või füüsilisest isikust ettevõtjana praeguses ärivaldkonnas.	— Aasta, mil isik asus tööle praeguse tööandja juures või füüsilisest isikust ettevõtjana (neljakohaline arv) — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Põhitöökoha kohaliku üksuse suurus	See muutuja viitab töötava isiku põhitöökohale ning näitab kohaliku üksuse juures töötavate isikute arvu, sealhulgas nii üksuse asukohas töötavate isikute arvu kui ka nende isikute arvu, kes töötavad väljaspool üksust, kuid kuuluvad organisatsiooniliselt üksusesse ja saavad üksusest töötasu. Muutuja hõlmab ka töötavaid omanikke, üksuses regulaarselt töötavaid partnereid ja palgata töötajaid pereettevõttes ning üksuse palgal olevaid osalise tööajaga töötajaid. Samuti hõlmab see palgal olevaid hooajatöötajaid, õpipoisse, praktikante ja kodustöötajaid. Kohalik üksus on ettevõte või selle osa, mis asub geograafiliselt kindlaksmääratud kohas.	— Täpne isikute arv, kui neid on 1–9 — 10–19 isikut — 20–49 isikut — 50–249 isikut — 250 või rohkem isikut — Ei oska öelda, kuid vähem kui 10 isikut — Ei oska öelda, kuid vähemalt 10 isikut — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Varasema töökogemuse olemasolu	Muutuja annab teavet selle kohta, kas isik, kes ei osale tööhõives, on varem tööhõives osalenud (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni „tööhõive“ määratluse kohaselt)  (7) ning kas varasem töökogemus piirdus üksnes juhutöödega või mitte. Kategooria „isik ei ole mitte kunagi olnud töösuhtes“ hõlmab isikuid, kellel pole töökogemust. Kategooria „isiku töökogemus piirdub üksnes juhutöödega“ hõlmab isikuid, kellel on töökogemus, mis piirdub üksnes juhutöödega. Selle muutuja puhul ei tohiks tööd ajateenijana käsitada töökogemusena. Kategooria „isiku töökogemus ei piirdu üksnes juhutöödega“ hõlmab isikuid, kellel on töökogemus, kui arvesse ei võeta juhte, mil töökogemus on piirdunud üksnes juhutöödega.	— Isik ei ole mitte kunagi olnud töösuhtes — Isiku töökogemus piirdub üksnes juhutöödega — Isiku töökogemus ei piirdu üksnes juhutöödega — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Osalemine formaalses hariduses ja koolituses (õpilase või õpipoisina) vaatlusperioodil	Selle muutujaga hinnatakse isiku osalemist formaalses hariduses ja koolituses, tehes kindlaks, kas isik osaleb vaatlusperioodil (määratakse kindlaks iga mikroandmete kogumise puhul) õpilase või õpipoisina formaalhariduse programmis.	— Jah — Ei — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Praeguse või kõige hiljutisema formaalse haridus- või koolitustegevuse tase	Muutujaga hinnatakse sellise viimati omandatud formaalhariduse või väljaõppe taset, milles isik asjaomasel vaatlusperioodil (määratakse kindlaks iga mikroandmete kogumise puhul) osales, tuginedes rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2011. aasta versiooni  (5) (ISCED-P 2011) kohastele haridusprogrammide kategooriatele.	Teabe üksikasjalikkus sõltub iga andmete kogumise puhul kontekstist (valdkond). Iga kategooria puhul märgitakse ISCED-P koodid, kui kategooriad ja koodid on üks ühele vastavuses.
		ISCED 0 alusharidus	0
		ISCED 1 algharidus	1
		ISCED 2 põhiharidus	2
		ISCED 3 keskharidus	3
		ISCED 3 keskharidus – üldine	34
		ISCED 3 keskharidus – kutseõpe	35
		ISCED 3 keskharidus – teadmata suunitlus  (8)	-
		ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil	4
		ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – üldine	44
		ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – kutseõpe	45
		ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – teadmata suunitlus  (8)	-
		ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil	5
		ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – üldine	54
		ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – kutseõpe	55
		ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – teadmata suunitlus  (8)	-
		ISCED 6 bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus	6
		ISCED 7 magister või sellega võrdsustatud haridus	7
		ISCED 8 doktor või sellega võrdsustatud haridus	8
		Täpsustamata  (1)
		Ei kohaldata  (2)
Aasta, mil kõrgeim haridusaste edukalt lõpetati	Aasta, mil kõrgeima taseme haridusasutus edukalt lõpetati (neljakohaline arv). See muutuja viitab aastale, mil lõpetati kõrgeima taseme haridusasutus, ja hõlmab isikuid, kellel on vähemalt algharidus (ISCED 1). Kategooria „ei kohaldata“ hõlmab isikuid, kellel formaalharidus puudub või kelle haridustase on algharidusest (ISCED 1) madalam. Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse ka selliste statistiliste üksuste loendamiseks, mis on osa andmeallika üldkogumist, aga mille puhul ei esitata muutuja kohta süsteemselt andmeid (nt teatavast vanusest nooremad isikud).	— Aasta, mil kõrgeim haridusaste edukalt lõpetati (neljakohaline arv) — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Kõrgeima edukalt lõpetatud haridus- või koolitusastme valdkond	Valdkond, milles omandasid oma kõrgeima haridustaseme isikud, kelle haridustase on ISCED 3 või kõrgem. Kõrgeima omandatud haridustaseme valdkond põhineb ISCEDi haridus- ja koolitusvaldkondade liigitusel (ISCED-F 2013)  (8). Valdkond on haridusprogrammi või kvalifikatsiooni sisu laiem teema. Kategooria „ei kohaldata“ hõlmab isikuid, kellel formaalharidus puudub või kelle haridustase on madalam kui ISCED 3.	Teabe üksikasjalikkus sõltub iga andmete kogumise puhul kontekstist (valdkond). Iga kategooria puhul märgitakse ISCED-F koodid, kui kategooriad ja koodid on üks ühele vastavuses  (9).
		Üldkavad ja kvalifikatsioonid	00
		Põhiõppekavad ja kvalifikatsioonid	001
		Kirja- ja arvutusoskus	002
		Isiklikud oskused ja isiklik areng	003
		Üldkavad ja kvalifikatsioonid, täpsemalt määratlemata	(009)
		Haridus	01
		Haridus	011
		Haridust hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid	018
		Kunstid ja humanitaarerialad	02
		Kunstid	021
		Humanitaarerialad (välja arvatud keeled)	022
		Keeled	023
		Kunste ja humanitaarerialasid hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid	028
		Kunstid ja humanitaarerialad, täpsemalt määratlemata	(029)
		Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja infolevi	03
		Sotsiaal- ja käitumisteadused	031
		Ajakirjandus ja infolevi	032
		Sotsiaalteadusi, ajakirjandust ja infolevi hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid	038
		Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja infolevi, täpsemalt määratlemata	(039)
		Ärindus, haldus ja õigus	04
		Ärindus ja haldus	041
		Õigusteadus	042
		Ärindust, haldust ja õigusteadust hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid	048
		Ärindus, haldus ja õigusteadus, täpsemalt määratlemata	(049)
		Loodusteadused, matemaatika ja statistika	05
		Bioloogia ja sellega seotud teadused	051
		Keskkond	052
		Füüsikalised loodusteadused	053
		Matemaatika ja statistika	054
		Loodusteadusi, matemaatikat ja statistikat hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid	058
		Loodusteadused, matemaatika ja statistika, täpsemalt määratlemata	(059)
		Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)	06
		Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia	061
		Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid	068
		Tehnika, tootmine ja ehitus	07
		Tehnikaalad	071
		Tootmine ja töötlemine	072
		Arhitektuur ja ehitus	073
		Tehnikat, tootmist ja ehitust hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid	078
		Tehnika, tootmine ja ehitus, täpsemalt määratlemata	(079)
		Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria	08
		Põllumajandus	081
		Metsandus	082
		Kalandus	083
		Veterinaaria	084
		Põllumajandust, metsandust, kalandust ja veterinaariat hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid	088
		Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria, täpsemalt määratlemata	(089)
		Tervis ja heaolu	09
		Tervis	091
		Heaolu	092
		Tervist ja heaolu hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid	098
		Tervis ja heaolu, täpsemalt määratlemata	(099)
		Teenused	10
		Isikuteenused	101
		Hügieen ja töötervishoid	102
		Turvateenused	103
		Veoteenused	104
		Teenuseid hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid	108
		Teenused, täpsemalt määratlemata	(109)
		Täpsustamata
		Ei kohaldata
Elukohariigis viibimise kestus täisaastates	Elukohariigis viibimise kestus täisaastates näitab ajavahemikku alates päevast, mil isik asus andmeid esitavasse riiki viimati alaliselt elama, väljendatuna täisaastates ja ühena järgmistest: — sündinud kõnealuses riigis ega ole kunagi elanud muus riigis vähemalt ühe aasta pikkusel perioodil – hõlmab isikuid, kes on andmeid esitavas riigis sündinud ja kelle alaline elukoht pole kunagi olnud vähemalt ühe aasta pikkusel perioodil muus riigis peale andmeid esitava riigi; — aastate arv kõnealuses riigis pärast viimast selles riigis asuvas alalises elukohas elama asumist – täisarv, mis näitab täisaastates ajavahemikku alates päevast, mil isik asus andmeid esitavasse riiki viimati alaliselt elama, kuni vaatluskuupäevani (iga sotsiaalvaldkonna mikroandmete kogumise puhul kindlaks määratud).	— Sündinud kõnealuses riigis ega ole kunagi elanud muus riigis vähemalt ühe aasta pikkusel perioodil — Aastate arv kõnealuses riigis (pärast viimast selles riigis asuvas alalises elukohas elama asumist) (kahekohaline arv) — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Üldine terviseseisund oma hinnangul	Üldine terviseseisund oma hinnangul on isiku subjektiivne hinnang oma üldisele tervisele (mitte praegusele tervislikule seisundile või võimalikele ajutistele terviseprobleemidele), sealhulgas tervise eri mõõtmetele, st füüsilisele ja emotsionaalsele toimimisele, vaimsele tervisele (hõlmab psühholoogilist heaolu ja vaimseid häireid) ning biomeditsiinilistele sümptomitele.	— Väga hea — Hea — Rahuldav — Halb — Väga halb — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Pikaajaline terviseprobleem	Muutuja „pikaajalised terviseprobleemid“ on isiku subjektiivne hinnang oma kroonilistele terviseprobleemidele, võttes arvesse tervise eri füüsilisi, emotsionaalseid, käitumuslikke ja vaimseid mõõtmeid, haigusi ja häireid ning valu, õnnetustest ja vigastustest tingitud kehva tervist ning kaasasündinud haigusi. Pikaajalisi või kroonilisi terviseprobleeme iseloomustab nende püsivus ning need võivad eeldada pikaajalist järelevalvet, jälgimist või hooldust. Pikaajalised haigused või terviseprobleemid peaksid olema kestnud või peaksid eeldatavalt kestma vähemalt kuus kuud (või peaksid olema kordunud või eeldatavalt korduma vähemalt kuue kuu jooksul). Kategooria „jah“ viitab ühe või enama pikaajalise või kroonilise terviseprobleemi esinemisele ning „ei“ viitab pikaajaliste või krooniliste terviseprobleemide puudumisele andmeesitaja hinnangul.	— Jah — Ei — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Terviseprobleemidest tingitud tegevuspiirangud	See muutuja näitab, kui ulatuslikud on isiku hinnangul terviseprobleemist või -probleemidest (füüsilised, vaimsed või emotsionaalsed, sealhulgas vanadusest tulenevad häired või piirangud) tingitud püsivad pikaajalised (vähemalt kuus kuud kestvad) piirangud sellistes tegevustes osalemisel, millega isik üldjuhul tegeleks või mida ta üldjuhul ellu viiks. Tegevus on määratletud kui isiku täidetav ülesanne või tehtav toiming. Tegevuspiirangud on määratletud kui isiku raskused tegevuse elluviimisel, hinnatuna üldkogumi üldtunnustatud standardi alusel, võttes arvesse kultuurilisi ja sotsiaalseid ootusi seoses tegevustega, mida inimesed üldiselt ellu viivad, ning pidades silmas kõiki tööl või koolis, kodus ja vabal ajal ellu viidavaid tegevusi. Korduvate või muutlike terviseprobleemidega isikud peaksid viitama olukorrale, mis nende tavapärast tegevust kõige sagedamini mõjutab. — „Oluliselt piiratud“ tähendab, et tegevuse elluviimine pole võimalik või on võimalik üksnes suurte raskustega ja tavaliselt teiste inimeste abiga. — „Mõningal määral piiratud“ tähendab, et tegevust on võimalik ellu viia, kuid mõningaste raskustega, kuigi üldjuhul ilma teiste inimeste abita (või tavaliselt ilma igapäevase abita). — „Ei ole üldse piiratud“ tähendab, et tavapäraseid tegevusi on võimalik ellu viia ilma raskusteta või et võimalik tegevuspiirang pole kestnud kauem kui viimased kuus kuud.	— Oluliselt piiratud — Mõningal määral piiratud — Ei ole üldse piiratud — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata  (2)
Kasutatud küsitlemismeetod	See muutuja näitab meetodit, mida kasutatakse teabe kogumiseks andmeesitajalt. Kui teabe kogumiseks andmeesitajalt kasutatakse mitut meetodit, kajastab see muutuja peamiselt kasutatavat meetodit. PAPI, CAPI ja CATI puhul kogub teavet küsitleja. CAWI puhul vastab andmeesitaja küsimustele iseseisvalt, kasutades veebisaidil esitatud vormi. Kategooria „muu“ on kohaldatav, kui muud kategooriad kasutatavat küsitlusviisi ei hõlma, nt paberipõhise eneseküsitluse (PASI) või veebivälise arvutipõhise eneseküsitluse (CASI) puhul. Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse selliste statistiliste üksuste loendamiseks, mis on osa andmeallika üldkogumist, aga mille puhul ei esitata asjaomase muutuja kohta süsteemselt teavet (nt teatavast vanusest nooremate isikute korral), ning juhtudel, kus kogu teave on saadud registritest (st haldusandmed) või imputeeritud või mõlemat ning küsitlust pole toimunud.	— Paberipõhine isikuküsitlus (PAPI) — Arvutipõhine isikuküsitlus (CAPI) — Arvutipõhine telefoniküsitlus (CATI) — Arvutipõhine veebiküsitlus (CAWI) — Muu — Ei kohaldata
Uuringus osalemise laad	See muutuja näitab, kas nõutava teabe on esitanud kindlaksmääratud andmeesitaja või see on esitatud muu isiku (asendusvastaja) kaudu. Kindlaksmääratud andmeesitaja on iga mikroandmete kogumise tingimustes märgitud isik, kellel palutakse teavet esitada. „Otsene osalemine“ viitab olukorrale, kus kindlaksmääratud andmeesitaja esitab nõutava teabe ise. Otsene osalemine hõlmab ühtlasi olukordi, kus kindlaksmääratud andmeesitaja on esitanud nõutud teabe muu isiku abiga (nt tõlge, füüsiline abi) ning antud vastuseid kinnitanud. „Kaudne osalemine“ viitab olukorrale, kus andmeesitajalt nõutud teabe on esitanud kolmas isik (st asendusvastaja), ilma et andmeesitaja oleks seda teavet kinnitanud. Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse selliste statistiliste üksuste loendamiseks, mis on osa andmeallika üldkogumist, aga mille puhul ei esitata asjaomase muutuja kohta süsteemselt teavet, ning juhtudel, kus kogu teave on saadud registritest (st haldusandmed) või imputeeritud või mõlemat ning küsitlust pole toimunud.	— Otsene osalemine — Kaudne osalemine — Täpsustamata  (1) — Ei kohaldata
Kiht	Selle muutujaga kajastatakse peamist kihti, kuhu iga vaatlusüksus (üksikisik või leibkond) kuulub, juhul kui sihtkogum (või osa sellest) on valimi koostamise esimeses etapis kihistatud, andes seejuures eri kihtidele tunnuskoodid (kihi tunnused). Üldkogumi kihistamine tähendab selle jaotamist mittekattuvateks alamkogumiseks, mida kutsutakse kihtideks. Seejärel võetakse igast kihist eraldi valim. Registreeritud teave viitab alati olukorrale asjaomase statistilise üksuse (üksikisik või leibkond) valimise ajal. Kategooria „kihi tunnuskood“ kajastab nende kihtide tunnuskoode, kuhu vaatlusüksused (üksikisikud või leibkonnad) kuuluvad. Kihtide tunnuskoode kasutatakse, kui sihtkogum on kihistatud või kui arvesse on võetud iseesindavaid esmaseid valikuüksuseid. Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse juhul, kui sihtkogum pole valimi moodustamise protsessi esimeses etapis kihistatud (nt kui valim on moodustatud lihtsa juhuvalikuga või juhusliku klastervalikuga) ning iseesindavaid esmaseid valikuüksuseid pole arvesse võetud.	— Kihi tunnuskood — Ei kohaldata
Esmane valikuüksus	Selle muutujaga kajastatakse esmast valikuüksust, kuhu iga vaatlusüksus (üksikisik või leibkond) kuulub, juhul kui sihtkogum on jagatud klastriteks, andes seejuures klastritele ehk esmastele valikuüksustele tunnuskoodid. Üldkogum jagatakse klastriteks (st eraldi alamkogumiteks), kui üldkogumi kõigi üksuste uurimine pole võimalik (valimialuse puudumise tõttu) või kui see on liiga kulukas (üldkogum on geograafiliselt laialt jaotunud). Seejärel võetakse valimi moodustamise esimeses etapis klastrite (esmased valikuüksused) valim. Registreeritud teave viitab alati olukorrale asjaomase üksuse (üksikisik või leibkond) valimise ajal. Kategooria „esmase valikuüksuse tunnuskood“ kajastab selle esmase valikuüksuse tunnuskoodi (valitud esmaste valikuüksuste hulgas), kuhu iga vaatlusüksus (üksikisik või leibkond) kuulub, juhul kui sihtkogum on valimi moodustamise esimeses etapis klastriteks jagatud. Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse juhul, kui sihtkogumit pole valimi moodustamise protsessi esimeses etapis klastriteks jagatud, nt kui valim on moodustatud lihtsa juhuvalikuga või stratifitseeritud juhuvalikuga.	— Esmase valikuüksuse tunnuskood — Ei kohaldata

---

(1)  Kategooriat „täpsustamata“ kasutatakse vastuse puudumise korral, nt kui andmeesitaja ei tea vastust või keeldub vastamast.

(2)  Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse juhtudel, mis jäävad konkreetse muutuja ulatusest väljapoole, st filtri kohaldamisel asjaomase muutuja suhtes, ning seda kasutatakse ka selliste statistiliste üksuste loendamiseks, mis on osa andmeallika üldkogumist, aga mille puhul ei esitata asjaomase muutuja kohta süsteemselt teavet, nt teatavast vanusest nooremate isikute korral.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(4)  http://ec.europa.eu/eurostat/documents/1978984/6037342/ISCO-08.pdf (ingliskeelne versioon, kättesaadav ka prantsuse ja saksa keeles).

(5)  http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-2011-en.pdf (kättesaadav inglise ja prantsuse keeles).

(6)  http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/nomenclatures/index.cfm?TargetUrl=LST_NOM_DTL&StrNom=CL_GEO&StrLanguageCode=EN&IntPcKey=&StrLayoutCode=HIERARCHIC (kättesaadav inglise, prantsuse ja saksa keeles).

(7)  Isikud, kes pole kunagi saanud töökogemust, töötades palga või kasu eest vähemalt ühe tunni nädalas.

(8)  http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/isced-fields-of-education-and-training-2013-en.pdf (kättesaadav inglise ja prantsuse keeles).

(9)  Koodid (009), (029), (039), (049), (059), (079), (089), (099) ja (109) pole ISCEDi koodid.

Artikkel 1

Nimetus „Pan Galego“ / „Pan Gallego“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 2.3 „leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Cordero Manchego“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Riso del Delta del Po“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Bleu du Vercors-Sassenage“ (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

LISA

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).”

Artikkel 1

Nende pakkumuste puhul, mis esitatakse rakendusmäärusega (EL) 2019/1882 avatud pakkumismenetluse raames 17. detsembril 2019 lõppeval pakkumuste esitamise alaperioodil, on oliiviõli eraladustamistoetuse maksimumsumma:

a)	0,00 eurot päevas esimese külmpressi oliiviõli tonni kohta;

b)	1,10 eurot päevas külmpressitud oliiviõli tonni kohta;

c)	1,10 eurot päevas lambiõli tonni kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 1

Christoph BUIK nimetatakse Iraagi julgeolekusektori reformi toetuseks läbi viidava Euroopa Liidu nõuandemissiooni (EUAM Iraq) juhiks 1. jaanuarist 2020 kuni 17. aprillini 2020.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Artikkel 1

Paulo SOARES nimetatakse Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP nõuandemissiooni (EUAM RCA) juhiks ajavahemikuks 9. detsembrist 2019 kuni 8. detsembrini 2020.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 9. detsembrist 2019.

Artikkel 1

Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeteks kaheksa aasta pikkuseks ametiajaks alates 1. jaanuarist 2020 nimetatakse järgmised isikud:

—	Fabio PANETTA,

—	Isabel SCHNABEL.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

LISA

PROJEKT EBASEADUSLIKEST TAVARELVADEST JA NENDE LASKEMOONAST TEAVITAMISE ÜLEMAAILMSE MEHHANISMI

(ITRACE IV)

1.   ÜVJP alusel antava toetuse taust ja põhjendus

1.1.

Käesolev otsus lähtub varasematest järjestikustest nõukogu otsustest, mis on vastu võetud eesmärgiga võidelda konfliktidest mõjutatud piirkondades toimuva tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamise ja salakaubaveo destabiliseeriva mõju vastu, ning milleks on eelkõige otsused 2013/698/ÜVJP, (ÜVJP) 2015/1908 ja (ÜVJP) 2017/2283, millega loodi ebaseaduslikest tavarelvadest ja nende laskemoonast teavitamise ülemaailmne mehhanism iTrace ja tõhustati seda. Tavarelvade ja nende laskemoona ebaseaduslik levik on peamine tegur riikide stabiilsuse nõrgendamisel ja konfliktide teravdamisel, mis on tõsiseks ohuks rahule ja julgeolekule. ELi väike- ja kergrelvade strateegias märgitakse, et ebaseaduslikud tulirelvad ning väike- ja kergrelvad põhjustavad jätkuvalt ebastabiilsust ja vägivalda liidus, selle lähinaabruses ja mujal maailmas. Ebaseaduslikud väikerelvad õhutavad ülemaailmset terrorismi ja konflikte, takistavad liidu arengut ja kriisiohjet, samuti humanitaarabi- ja stabiliseerimispingutusi liidu naabruskonna osades ja Aafrikas. Liidu siseselt mõjutavad ebaseaduslikud tulirelvad selgelt sisejulgeolekut, sütitades organiseeritud kuritegevust ja andes terroristidele vahendeid rünnakute läbiviimiseks Euroopa pinnal. Hiljutised iTrace'i projekti leiud Afganistanis, Iraagis, Liibüas, Süürias, Ukrainas, Jeemenis ja mujal liidu välispiiride lähedal toimuvates konfliktides kinnitavad ELi väike- ja kergrelvade strateegia seisukohti. Otsuse (ÜVJP) 2015/1908 kohane tegevus kinnistas iTrace’i ülemaailmse konfliktiolukordades kasutatavate relvade jälgimise algatusena. iTrace’i projekti on ellu viidud enam kui 40 konfliktidest mõjutatud riigis, sealhulgas Aafrikas, Lähis-Idas, Kesk-Aasias ning Lõuna- ja Ida-Aasias; projekti abil on loodud maailma suurim kõrvalesuunatud tavarelvade ja nende laskemoona avalik andmebaas, et toetada riike nende jõupingutustes kõrvalesuunamise avastamisel ja sellega tegelemisel kooskõlas ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP 7. kriteeriumi ja relvakaubanduslepingu artikliga 11 võetud kohustustega; iTrace annab täpset teavet selle kohta, millised relvad ja nende laskemoon on suunatud ümber liidu julgeolekut ohustavatele relvastatud mässulistele ja terroristlikele jõududele, sealhulgas islamistliku Magribi Al Qaedale ja Daeshile/Islamiriigile; iTrace hoiatab konfidentsiaalselt ja kiiresti liikmesriikide ekspordikontrolli asutusi ekspordijärgsetest kõrvalesuunamise riskidest; annab reaalajas konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvatele ELi delegatsioonidele ja liikmesriikide diplomaatilistele esindustele üliolulist teavet relvakaubanduse ja konfliktidünaamika kohta, ning süvalaiendab teadlikkust relvastuskontrollist ja kõrvalesuunamise vastastest meetmetest tasakaalustatud ja vastutustundliku ülemaailmse uudistemeedia kaasamise kaudu.

1.2.

Liikmesriigid ootavad iTrace'ilt aga jätkuvalt seda, et see korraldaks riiklikele relvaekspordi lube andvatele asutustele vahetuid individuaalseid teabeüritusi (sealhulgas sagedad külastused liikmesriikide pealinnadesse) ning pakuks kahepoolselt laiemat valikut vahendeid liikmesriikide relvaekspordi kontrolli poliitikakujundajatele. Käesoleva otsuse eesmärk on seetõttu jätkata ja edendada otsuse (ÜVJP) 2017/2283 raames läbiviidava projekti tööd, pakkudes liidu poliitikakujundajatele, relvastuskontrolli ekspertidele ja relvaekspordi kontrolli ametnikele süstemaatiliselt koostatud asjakohast teavet, mis aitab neil töötada välja tõhusad tõenditel põhinevad strateegiad tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku leviku vastu, et parandada rahvusvahelist ja piirkondlikku julgeolekut. Sellega jätkatakse nende toetamist eduka reageeriva strateegia kombineerimisel sobiva ennetava tegevusega, et tõkestada ebaseaduslikku pakkumist ja nõudlust, ning tõhusa tavarelvade kontrolli tagamisel kolmandates riikides.

1.3.

Kõnealuse otsusega nähakse ette üldsusele ligipääsetava ülemaailmse relvadest teavitamise mehhanismi iTrace'i tööshoidmine ja jätkuv täiustamine. Otsuses (ÜVJP) 2017/2283 loetletud projekte tõhustatakse järgmiselt: 1) tehakse rohkem ja pikema kestusega missioone, et koguda andmeid konfliktidest mõjutatud piirkondadesse tehtavate ebaseaduslike tavarelvatarnete kohta; 2) liikmesriikidele nähakse ette vajaduskohased tugipaketid, mis võimaldavad otsekonsulteerimist ning hõlmavad sihtotstarbelisi andmeid ja aruandeid, ööpäevaringset kasutajatuge ja saatmisjärgset kontrolli, ning 3) konfliktidest mõjutatud riikide ametiasutustele pakutakse koolitusi ja nõustamist nende territoriaalses jurisdiktsioonis leitud või konfiskeeritud ebaseaduslike tavarelvade päritolu kindlakstegemiseks, eesmärgiga arendada kõrvalesuunamise tõkestamise suutlikkust, sealhulgas tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi (ITI) raames, ning tõhustada relvade haldamist (sealhulgas registri pidamise abil) ning soodustada iTrace'i andmete kogumist.

2.   Üldised eesmärgid

4. jaos kirjeldatava tegevusega toetatakse täiendavalt rahvusvahelist kogukonda tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamise ja salakaubaveo destabiliseeriva mõju vastu võitlemisel. Sellega jätkatakse poliitikakujundajate, relvastuskontrolli ekspertide ja relvaekspordi kontrolli ametnike asjakohast teavitamist, mis aitab neil töötada välja tõhusad tõenditel põhinevad leviku tõkestamise strateegiad tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku leviku vastu, et parandada rahvusvahelist ja piirkondlikku julgeolekut. Konkreetsemalt seisneb tegevus järgmises:

a)	antakse konkreetset teavet tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamise ja salakaubanduse kohta, et toetada ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP, relvakaubanduslepingu, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse alase ÜRO tegevuskava ning ITI tõhusat täitmist/rakendamist;

b)	pakutakse vajaduskohast toetust liikmesriikidele, et aidata neid kõrvalesuunamise riski hindamisel ja leevendamisel;

c)

tehakse kindlaks marsruudid, mida kasutatakse tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamiseks konfliktidest mõjutatud piirkondadesse või rahvusvahelistele terroriorganisatsioonidele, ning esitatakse tõendeid ebaseadusliku kaubandusega tegelevate rühmituste ja üksikisikute kohta, et toetada riikides läbiviidavaid kohtumenetlusi;

d)

tõhustatakse asjaomaste ÜRO organite, missioonide ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide vahelist koostööd tavarelvade ja nende laskemoona päritolu kindlakstegemise valdkonnas ning toetatakse olemasolevaid jälgimismehhanisme, sealhulgas Interpoli süsteemi iARMS ja Europoli otseteabe andmise kaudu, kusjuures 2019. aastal sõlmis Europol teabevahetuse alase vastastikuse mõistmise memorandumi CARiga;

e)	esitatakse asjakohast teavet rahvusvahelise koostöö ja abi prioriteetsete valdkondade kindlakstegemiseks, et võidelda tõhusalt tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamise ja salakaubaveo vastu, nagu varude julgeoleku ja/või piirihaldusealaste projektide rahastamine, ning

f)

luuakse mehhanism, millega toetatakse relvakaubanduslepingu rakendamise järelevalvet, eelkõige üleantud tavarelvade kõrvalesuunamise tuvastamiseks, ning abistada valitsusi kõrvalesuunamise riski hindamisel enne tavarelvade eksporti, eelkõige kõrvalesuunamise riski relvi saavas riigis või soovimatutel tingimustel toimuva re-ekspordi riski.

3.   Projekti pikaajaline jätkusuutlikkus ja tulemused

Tegevusega luuakse püsiv raamistik tavarelvade ja nende laskemoona ebaseadusliku leviku pidevaks jälgimiseks. Eeldatakse, et sellega suurendatakse oluliselt relvadega seotud teavet ja toetatakse oluliselt tõhusa tavarelvade kontrolli ja relvaekspordi kontrolli poliitika sihipärast kujundamist. Täpsemalt on projekti eesmärk järgmine:

a)	lisada andmeid iTrace'i teabehaldussüsteemi, mis tagab ebaseaduslike tavarelvade andmete kogumise ja analüüsi pika aja vältel;

b)

anda tavarelvade kontrolli poliitika kujundajate ja ekspertide käsutusse vahend tõhusamate strateegiate koostamiseks ning abi ja koostöö valdkondade kindlakstegemiseks, näiteks tehes kindlaks allpiirkondlikud või piirkondlikud koostöö-, kooskõlastamis- ja teabejagamismehhanismid, mis on vaja luua või mida on vaja tugevdada; tehes kindlaks ebaturvalised riiklikud varud, inventari ebapädeva haldamise, ebaseadusliku üleandmise marsruudid, nõrga piirikontrolli ja ebapiisava õiguskaitsealase suutlikkuse;

c)	tagada paindlikkus luua poliitika seisukohalt asjakohast teavet, olenemata kiirelt muutuvatest poliitilistest nõuetest;

d)	suurendada oluliselt rahvusvaheliste relvi jälgivate organisatsioonide ja isikute tegevuse tulemuslikkust, luues pidevalt laieneva haardega teabejagamismehhanismi, ning

e)	arendada välja püsiv riiklik suutlikkus konfliktidest mõjutatud riikides, et ebaseaduslikke tavarelvi avastada ja nende päritolu kindlaks teha, ning osaleda tulemuslikumalt rahvusvahelistes relvastuskontrolli- ja õiguskaitseprotsessides.

4.   Tegevuse kirjeldus

4.1.   Projekt 1. Konfliktidest mõjutatud riikide ametiasutustele pakutav koolitus ja nõustamine relvade tuvastamise ja nende päritolu rahvusvahelise kindlakstegemise vallas

4.1.1.   Projekti eesmärk

iTrace’i koolitus- ja nõustamisprogrammidega pakutakse konfliktidest mõjutatud riikide ametiasutustele meetodeid ja oskusi tavarelvade kõrvalesuunamise iseseisvaks avastamiseks ja tõkestamiseks. Koolituse eesmärk on tugevdada sageli olematut ebaseaduslike tavarelvade tuvastamise ja päritolu kindlakstegemise suutlikkust, samas kui nõustamine võimaldab iTrace’i projektimeeskonnal teha reaalajas kindlaks kõige olulisemad suutlikkusprobleemid ja leida koheseid olukohaseid lahendusi nende kõrvaldamiseks. Lisaks tugevnevad iTrace’i koolitus- ja nõustamisprogrammide kaudu iTrace’i projektimeeskonna ja riiklike ametiasutuste vahelised sidemed, tänu millele on iTrace’i väliuurimisrühmadel võimalik saada parem juurdepääs konfiskeeritud ja leitud tavarelvadele, suurendades seeläbi iTrace’i andmete kogumise, analüüsi ja aruandluse kogu ulatust.

4.1.2.   Kasu ELi relvastuskontrollialgatuste jaoks

iTrace’i koolitus- ja nõustamisprogrammid vastavad ELi väike- ja kergrelvade strateegias välja toodud tegevusele, milleks on riikliku suutlikkuse suurendamine ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning laskemoona konfliktipiirkondades avastamiseks ja päritolu kindlakstegemiseks, ning tõhustada otseselt ja kaudselt paljusid liikmesriikide toetatud relvastuskontrolli algatusi. Nende vahetu mõju hõlmab riiklike õiguskaitseasutuste toetamist väike- ja kergrelvade päritolu kindlakstegemisel kooskõlas ITIga, riikliku suutlikkuse suurendamist relvade päritolu kindlakstegemisel andmete kogumiseks kestliku arengu eesmärgi 16 sihtmärgi 4 alasihtmärgi 2 raames, ning liikmesriikide algatatud relvade ja laskemoona haldamise programmide toetamist. Kaudne mõju hõlmab väliuurimistelt saadud teabe tagasipeegeldamist, näiteks liikmesriikide hoiatamist partnerriikides kogetud kõrvalesuunamisohtude suhtes, aga ka riiklike varude kõrvalesuunamise avastamist ning selle teabe edastamist liidu toetatavatele füüsilise julgeoleku ja varude haldamise programmidele.

4.1.3.   Projektitegevused

2018. aastal asutas CAR tehnilise toe üksuse – üksus, mis moodustati selleks, et pakkuda koolitust ja nõustamist nende konfliktist mõjutatud riikide ametiasutustele, milles iTrace’i projekti ellu viiakse. Koolitused ja nõustamine on kavandatud eesmärgiga edendada kõikvõimalikke riiklikke kõrvalesuunamise tõkestamise algatusi, andes juhiseid ja suurendades suutlikkust esiteks konfiskeeritud ja ära võetud ebaseaduslike tavarelvade päritolu kindlakstegemiseks, märgistamiseks ja registreerimiseks vastavalt ITI menetlustele, ning teiseks füüsilise julgeoleku ja varude haldamise hindamiseks, mille eesmärk on teha kindlaks kõrvalesuunamise ohud ja need nende tekkekohas kõrvaldada. CAR pakub kohalikele partneritele ja vajaduse korral rahutagamistöötajatele, sealhulgas ÜRO ja ELi missioonidele ning ÜRO sanktsioonide järelevalverühmadele/-paneelidele spetsiaalset vajaduspõhist koolitust kõigi eespool loetletud tegevuste kohta. Seepärast vastab iTrace’i projekt ka edaspidi otseselt tegevusele, mis on loetletud ELi väike- ja kergrelvade strateegias, milles kutsutakse liitu üles toetama relvaembargosid jälgivate ÜRO rühmade tööd ning kaaluma viise, kuidas parandada relvaekspordi kontrolli eesmärgil ligipääsu leidudele, mida nad on teinud kõrvalesuunamise ja ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade kohta. iTrace’i projekti raames toimuva koolituse puhul lähtutakse CARi poolt alates 2014. aastast pakutud mitmesugustest teenustest, mis on olnud konfliktist mõjutatud riikide kohalike partnerite toetamise, ÜRO rühmade abistamise ning iTrace’i väliuurimisrühmadele suurema juurdepääsu tagamise juures võtmetähtsusega. Projekti kaasatakse väliuurimisrühmade ja tehnilise toe töötajaid, kes annavad järjest tehnilisemat õpet järgneva osas:

a)	sissejuhatus tavarelvade kohta andmete kogumisse konkreetsete juhtumite näitel;

b)	tavarelvade tuvastamise põhimeetodid ja tõhusad dokumenteerimismeetodid;

c)	standardne tõendite kogumise töökord ja tõendite järelevalveahel;

d)	nõuded ulatuslike piirkondlike ja rahvusvaheliste uurimiste jaoks;

e)	ITI rakendamine; partnerriikide ametiasutustele antakse vajaduse korral koolitusi ja julgustatakse päritolu kindlakstegemise taotlusi esitama;

f)	rahvusvaheline relvade päritolu kindlakstegemine ja sellise kindlakstegemise süsteemid (eelkõige Interpol ja Europol);

g)	suurandmete ja suundumuste analüüside kasutamine, ning

h)	tehnilise abi (rahvusvaheline tasand) ja õiguskaitsealase sekkumise võimalused.

Need tegevused täiendavad iTrace'i väliuurimisi, sealhulgas koos riikide valitsusasutustega läbiviidavaid ühisuurimisi (nõustamine).

4.1.4.   Projekti tulemused

Projektiga

a)	innustatakse riikide ametiasutusi andma suurema juurdepääsu iTrace'i väliuurimisrühmadele, mis vastab korduvatele üleskutsetele, et iTrace'i rühmad annaksid tehnilist abi ja tagaksid ühise uurimissuutlikkuse, ning tegutseksid vastavalt iTrace'i suurenenud andmehulgale;

b)

antakse konkreetset suutlikkusealast abi riikide valitsustele, kellel puuduvad vahendid kõrvalesuunatud tavarelvade tuvastamiseks ja vastavaks aruandluseks, kuigi nad kannatavad tavarelvade kõrvalesuunamise mõju all. See on sageli eeltingimus tõhusama riikliku tavarelvade haldamise jaoks ning toetab sellisena relvakaubanduslepingu, ITI, ÜRO tegevuskava, kestliku arengu tegevuskava eesmärgi 16 sihtmärgi 4 alasihtmärgi 2 ning füüsilise julgeoleku ja varude haldamise programmitöö rakendamist, ning tegutsemist koostöös rahvusvaheliste õiguskaitseorganitega, sealhulgas Interpoli (iARMS) ja Europoliga;

c)

toetatakse tõhusamat dialoogi – eelkõige tehes kindlaks peamised sidusrühmad muude liidu toetatavate algatuste jaoks, näiteks ELi missioonide suhted vastuvõtvate riikide valitsustega, ja kiiralgatuste jaoks, nagu füüsilise julgeoleku ja varude haldamise programmid, näiteks liidu toetatavad varude haldamise projektid.

4.1.5.   Projekti rakendamise näitajad

Kuni 40 kohapeale tehtud koolitus- ja nõustamiskülastust, rõhuasetusega korduvatel külastustel, et toetada riigi ametiasutusi päritolu kindlakstegemise suutlikkuse suurendamisel.

Projekti rakendatakse kogu iTrace'i projekti kolmeaastase perioodi jooksul.

4.1.6.   Projekti kasusaajad

iTrace'i koolitus- ja nõustamistegevus toob otsest kasu konfliktipiirkondade riiklikele sidusrühmadele, sealhulgas õiguskaitseasutustele ja prokuröridele. Programm toetab kaudselt riiklikke dialooge liidu rahastatavate ja muude relvastuskontrolli algatustega, innustades kasutama rahvusvahelisi päritolu kindlakstegemise mehhanisme (sealhulgas Interpoli iARMSi süsteemi ja Europoli) ning hõlbustades osalemist liidu toetatavates varude haldamise projektides ning muudes väike- ja kergrelvade kontrolli projektides.

4.2.   Projekt 2. Tõhustatud väliuurimised, mida on vaja tavarelvade ja laskemoona kõrvalesuunamist ja salakaubandust käsitleva reaalajas dokumenteeritud tõendusmaterjali ja muu asjakohase teabe sisestamiseks iTrace'i süsteemi

4.2.1.   Projekti eesmärk

Projekti raames tehakse rohkem ja sagedamini väliuurimisi konfliktidest mõjutatud piirkondades ringlevate tavarelvade ja laskemoona avastamiseks. Projekti prioriteedid on liikmesriikidele erilist muret valmistavad riigid, muu hulgas Afganistan, Iraak, Liibüa, Mali, Lõuna-Sudaan, Somaalia, Süüria, Ukraina ja Jeemen. Need kohapealsed uurimised annavad konkreetseid tõendeid mässuliste ja terroristlike jõududele kõrvale suunatud tavarelvade kohta, mis muidu oleksid välisvaatlejatele (sealhulgas relvi eksportivatele liikmesriikidele) avastamatud. CAR taotleb ELi tavarelvastuse ekspordi töörühma (COARM) heakskiitu enne sisulist tegevust kõigis riikides, kelle suhtes ei ole varem läbi viidud iTrace’i väliuurimisi või iTrace’i koolitus- nõustamisprogramme.

Kasutades uusi tehnoloogiaid ja arenenud kohtuekspertiisitehnikaid, hakkab CAR rakendama mitmesuguseid kohapealseid tegevusi, sealhulgas täiustatud fotodokumentatsiooni, kohtuekspertiisi kasutamist ja eemaldatud märgiste taastamist. CAR on tõestanud, et need meetodid annavad teavet, mis võimaldavad teha kindlaks selliste relvade, laskemoona ning nendega seotud materjalide päritolu, mida varem ei olnud võimalik kindlaks teha, mis võimaldab uurida üha arvukamalt ebaseaduslikke materjale, mille identifitseerimisandmed on päritolu varjamiseks eemaldatud.

Saadud andmed parandavad liikmesriikide kollektiivset arusaamist kõrvalesuunamisest ja ebaseaduslikust üleandmisest, salakaubavedajate meetoditest nende varjamiseks, ning suurendavad oluliselt nende suutlikkust tõkestada ebaseaduslikku kaubandust.

4.2.2.   Kasu ELi relvastuskontrollialgatuste jaoks

iTrace’i väliuurimised annavad dünaamilise lähteteabe konfliktist mõjutatud riikides kõrvalesuunatud tavarelvade kohta. See lähteteave võimaldab mõõta jooksvalt ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP ja liikmesriikide sõlmitud relvastuskontrolli lepingute ning muu hulgas järgmise tõhusust: relvakaubandusleping, ÜRO tegevuskava, ELi väike- ja kergrelvade strateegia. Konfliktirelvade põhjalik dokumenteerimine on ka vahend tavarelvade päritolu ametliku kindlakstegemise alustamiseks ning konfliktide rahastamise ja relvatarnevõrgustike põhjalikuks uurimiseks.

4.2.3.   Projektitegevused

Selle projekti raames tehakse järgmist:

a)	lähetatakse kvalifitseeritud relvaeksperdid, et teha kohapeal konfliktidest mõjutatud riikidest saadud ebaseaduslike tavarelvade ja nende laskemoona analüüs;

b)

viiakse läbi tavarelvi, nende laskemoona ja kasutajaid käsitleva tõendusmaterjali, (sealhulgas relvade, nende komponentide ning sise- ja välismärgistuse, pakendite, seonduvate transpordidokumentide fotodokumentatsioon, kohtuekspertiis ja eemaldatud märgiste taastamised) analüüs, läbivaatamine ja kontroll, mida kombineeritakse väliuurimiste tulemustega (kasutajad, tarnijad ja üleandmise marsruudid);

c)	kogu kogutud ja läbivaadatud tõendusmaterjal sisestatakse iTrace'i teabehaldussüsteemi ja pärast kontrollimist iTrace'i internetipõhisesse kaardistamisportaali;

d)	tehakse kindlaks kohalikud partnerid ja toetatakse neid, et tagada pidev andmete kogumine iTrace'i toetuseks nii kavandatavate tegevuste vältel kui ka pärast seda;

e)	jätkatakse suhtlemist liikmesriikide valitsustega, et määrata riiklikud kontaktpunktid ja kehtestada kooskõlastusmehhanism, et selgitada CARi tehtava uurimise ulatust ja leevendada võimalikke huvide konflikte enne uurimise tegemist.

Projekti rakendatakse etapiti kogu iTrace'i projekti kolmeaastase perioodi jooksul.

4.2.4.   Projekti tulemused

Projektiga

a)	dokumenteeritakse kohapeal konfliktidest mõjutatud piirkondades kõrvalesuunatud või salakaubana veetud tavarelvade ja nende laskemoona füüsilised tõendid;

b)

kontrollitakse ebaseadusliku kaubanduse juhtumeid ja töötatakse välja näidisjuhtumid, tehes seda tõendusmaterjali alusel, mida on kõigis piirkondades kõrvalesuunatud või salakaubana veetud tavarelvade ja nende laskemoona kohta kogunud kas CAR ise või CARiga kehtivaid teabevahetuslepinguid omavad organisatsioonid ja asjakohasel juhul muud organisatsioonid;

c)

esitatakse konkreetsed visuaalsed ja füüsilised tõendid kõrvalesuunatud või salakaubana veetud tavarelvade ja nende laskemoona kohta, sealhulgas fotod esemetest, seerianumbrid, tehasetähised, kastid, pakkelehed, veodokumendid ning lõppkasutaja dokumendid ja teabe, mis on saadud kohtuekspertiisi käigus ja eemaldatud märgiste taastamisel;

d)

esitatakse ebaseaduslikku tegevust kirjeldavad ülevaated, sealhulgas salakaubaveo marsruutidest ning kõrvalesuunamises ja ebaseaduslikus üleandmises osalevatest isikutest, rahastamis- ja tugivõrgustikest, ning toetavate tegurite hinnang (käsitledes muu hulgas varude ebatõhusat haldamist ja julgeolekut ning taotluslikke riigi juhitavaid ebaseadusliku tarne võrgustikke);

e)	sisestatakse nimetatud tõendusmaterjal iTrace'i teabehaldussüsteemi ja pärast kontrollimist internetipõhisesse kaardistamisportaali avalikkusele ja liikmesriikidele levitamiseks turvaliste lauaarvuti- ja mobiiliplatvormide kaudu.

4.2.5.   Projekti rakendamise näitajad

Toimub kuni 75 kohapealset lähetust (sealhulgas vajaduse korral pikendatud lähetused) kogu kolmeaastase perioodi jooksul, et koguda tõendusmaterjali iTrace'i teabehaldussüsteemi ja internetipõhisesse kaardistamisportaali sisestamiseks.

Projekti rakendatakse kogu iTrace'i projekti kolmeaastase perioodi jooksul.

4.2.6.   Projekti kasusaajad

iTrace annab jätkuvalt järjest ulatuslikumat teavet, mis on konkreetselt mõeldud ennekõike liikmesriikide relvastuskontrolli poliitikakujundajatele, relvaekspordi lube andvatele asutustele, samuti liidu institutsioonidele, asutustele ja missioonidele. Nendele liidu kasusaajatele tagatakse iTrace'i kaudu turvaliste lauaarvuti- ja mobiiliplatvormide vahendusel juurdepääs ka konfidentsiaalsele teabele.

Avalik teave on jätkuvalt kättesaadav ka kõigile liidu toetusesaajatele, samuti liidu-välistele toetusesaajatele, näiteks relvastuskontrolli poliitikakujundajatele ja relvaekspordilube väljastavatele asutustele kolmandates riikides, valitsusvälistele teadusorganisatsioonidele, huviorganisatsioonidele ja rahvusvahelisele uudistemeediale.

4.3.   Projekt 3: liikmesriikide relvaekspordi kontrolli asutuste ja relvastuskontrolli poliitika kujundajate sihipärane toetamine.

4.3.1.   Projekti eesmärk

Projektiga antakse liikmesriikidele pidevat kahepoolset toetust, mis hõlmab näost-näkku visiite ja individuaalset aruandlust, mida kohandatakse vastavalt iga liikmesriigi konkreetsetele relvastuskontrolli huvivaldkondadele ja teabega seotud vajadustele. Liikmesriikide relvaekspordi lube andvate asutuste esitatud teavet koheldakse nõuetekohase austuse ja konfidentsiaalsusega. CAR jätkab ka kontakte erinevate kolmandate riikide relvaekspordi lube andvate asutustega. Need suhted toetavad mitmeid olulisi aspekte rahvusvahelistes jõupingutustes, mille eesmärk on tegeleda tavarelvade kõrvalesuunamise ja salakaubaveo probleemiga ning tugevdada rahvusvahelisi kõrvalesuunamise vastaseid meetmeid, sealhulgas järgmise abil:

a)	ekspordilube andvatele asutustele esitatakse üksikasjalikud andmed ja tõendid dokumenteeritud kõrvalesuunamiste kohta ning

b)	ELi siseriiklike relvaekspordi lube andvate asutuste ametliku taotluse korral toetatakse liikmesriikide saatmisjärgse või tarnimisjärgse kontrolli suutlikkust või tagatakse see.

4.3.2   Kasu ELi relvastuskontrollialgatuste jaoks

Korrapärased iTrace’i projekti rühmade visiidid liikmesriikide pealinnadesse annavad võimaluse pidada kahepoolseid arutelusid tundlikel teemadel (näiteks ekspordijärgne kõrvalesuunamine), võimaldavad liikmesriikidel anda otsese panuse iTrace’i ja selle väljundite ülesehitusse (uurimiste suund ja ulatus ning aruandluse liigid) ning aitavad arendada usalduse suurendamise meetmeid (näiteks iTrace’i protsessid sellistes valdkondades nagu eelteated ja vastulause esitamise õiguse teatised). Äärmiselt oluline on asjaolu, et iTrace annab liikmesriikidele foorumi aruteludeks sageli nüansirikastel teemadel nagu riikide ees seisvad väljakutsed ja võimalused, mis on seotud ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP seitsmenda kriteeriumi ja relvakaubanduslepingu artikli 11 kohaste kohustustega. Eelmiste iTrace’i projektide (I, II ja III) raames toimunud teavitusvisiidid on olnud ülitähtsad liikmesriikide teabenõuete mõistmiseks, olgu need siis üldist laadi (näiteks „milline on teie ohuhinnang relvade sisenemise kohta teatavasse relvastatud konflikti alasse?“) või konkreetselt iTrace’i projektiga seotud (näiteks „meil on vaja näidikut, mis annab meile koheselt teada kõikidest riigis toodetud relvadest, mille iTrace’i kohapeal tegutsevad rühmad dokumenteerivad“).

4.3.3.   Projektitegevused

Selle projekti raames tehakse järgmist:

a)	iTrace'i rühmad saadetakse tegema korduvkülastusi asjakohastesse asutustesse liikmesriikide pealinnades, et teavitada neid kõrvalesuunamise vastase võitlusega seotud küsimustest ning anda aru uurimiste kohta;

b)	jätkatakse ööpäevaringselt toimiva kasutajatoega, kust saab kohest nõu kõrvalesuunamise vastase võitluse alal või seoses pressis ilmunud võimalike negatiivsete väidetega, mille aluseks on kontrollimata teated, mis on pärit kolmandatelt isikutelt;

c)

liikmesriikide ekspordilube andvate asutuste jaoks hoitakse töös veebipõhiseid näidikuid, mis kuvavad krüpteeritud andmeid iTrace'i teabehaldussüsteemist, märgistades ohulipuga isikud, kes on varem osalenud tavarelvade kõrvalesuunamises, tuues välja kõrge riskiteguriga sihtkohad ja teavitades reaalajas riigisiseselt valmistatud relvade kõrvalesuunamisest, ning

d)	iTrace'i kohapealse uurimise rühmad toetavad liikmesriikide relvaekspordi lube andvate asutuste ametliku taotluse korral liikmesriikides tarnimisjärgse lõppkasutuse kontrolli või tagavad selle.

Projekti rakendatakse kogu iTrace'i projekti kolmeaastase perioodi jooksul.

4.3.4.   Projekti tulemused

Projekti tulemusena

a)	aidatakse liikmesriikide relvaekspordi lube andvatel asutustel nende taotluse korral tuvastada ekspordijärgset kõrvalesuunamist;

b)	antakse teavet, et toetada kõrvalesuunamist käsitleva riskianalüüsi tegemist liikmesriikide relvaekspordi lube andvate asutuste poolt (kooskõlas nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP ja relvakaubanduslepinguga) enne ekspordiloa andmist;

c)	tagatakse liikmesriikide relvaekspordi lube andvatele asutustele nende taotluse korral saatmisjärgse kontrolli suutlikkus;

d)	toetatakse liikmesriikide relvastuskontrolli poliitika kujundajaid, andes neile reaalajas teavet kõrvalesuunamise ja salakaubanduse suundumuste kohta, et toetada riikide osalemist rahvusvahelistes poliitikakujundamise protsessides, ning

e)	aidatakse liikmesriikide õiguskaitseasutusi nende taotluse korral kriminaaluurimiste läbiviimisel, kui see on asjakohane.

4.3.5.   Projekti rakendamise näitajad

Liikmesriikide asutustele reaalajas iTrace'i süsteemi turvalistest sektsioonidest teavet kuvavate sihipäraste lauaarvuti- ja mobiilinäidikute pidamine. iTrace’i projekti töötajate poolt mehitatud kasutajatugi, et pakkuda täielikku tuge liikmesriikide relvaekspordi kontrolli asutustele ja relvastuskontrolli poliitika kujundajatele. Liikmesriikide pealinnadesse tehakse taotluste alusel kuni 45 külastust.

Projekti rakendatakse kogu iTrace'i projekti kolmeaastase perioodi jooksul.

4.3.6.   Projekti kasusaajad

Kõik huvitatud liikmesriigid, sealhulgas tehakse taotluse korral külaskäike pealinnadesse ja viiakse läbi saatmisjärgse kontrolli missioone.

4.4.   Projekt 4: suhtlemine sidusrühmadega ja rahvusvaheline kooskõlastamine

4.4.1.   Projekti eesmärk

Projektiga demonstreeritakse iTrace'ist tulenevat kasu rahvusvahelistele ja riiklikele poliitikakujundajatele, tavarelvade kontrolli ekspertidele ja relvaekspordi lube andvatele asutustele. Teavitusalgatused kavandatakse selliselt, et koordineerida täiendavalt teabejagamist ja luua püsivad partnerlused üksikisikute ja organisatsioonidega, kes on suutelised koguma informatsiooni, mida saab iTrace'i süsteemi sisestada.

4.4.2.   Kasu liidu relvastuskontrollialgatuste jaoks

Projektiga demonstreeritakse arvukatel konverentsidel, üritustel ja protsesside raames liidu toetust iTrace’i projektile ja tutvustatakse projekti rolli konkreetse teabe esitamisel rahvusvaheliste relvastuskontrollialgatuste toetamiseks. Järjestikuste iTrace’i projektidega (I, II ja III) on demonstreeritud, et rahvusvaheline teavitustegevus täidab kriitilist rolli 1) rahvusvahelisi relvastuskontrolliprotsesse käsitleva rahvusvahelise tegevuskava kujundamisel ja 2) võimaluste loomisel koostööks liitu mittekuuluvate riikidega iTrace’i projekti raames ning liidu relvastuskontrollialgatuste jaoks üldiselt.

4.4.3.   Projektitegevused

Selle projekti raames toimuvad järgmised tegevused, kusjuures pööratakse täit tähelepanu sellele, et vältida kattuvust teiste ettevõtmistega, näiteks mis puudutab relvakaubanduslepingu alast teavitustegevust:

a)

iTrace'i projekti töötajad teevad ettekandeid asjaomastel rahvusvahelistel konverentsidel, kus käsitletakse tavarelvadega ebaseadusliku kauplemise kõiki aspekte. Töötajate tehtavates ettekannetes tutvustatakse iTrace'i süsteemi, juhtides eriti tähelepanu 1) sellest tulenevale konkreetsele kasule relvakaubanduslepingu, ÜRO tegevuskava ja muude asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktide rakendamise järelevalves; 2) selle kasulikkusele rahvusvahelise abi ja koostöö prioriteetsete valdkondade kindlakstegemisel ning 3) selle kasulikkusele relvaekspordi lube andvate asutuste jaoks riskihindamise profiilide koostamise mehhanismina;

b)

iTrace'i projekti töötajad teevad ettekandeid riikide valitsustele ja rahuvalveoperatsioonidele. Töötajate tehtavates ettekannetes tutvustatakse iTrace'i süsteemi asjaomastele missiooni osakondadele, et innustada sõlmima ja välja töötama selliseid ametlikke teabevahetust käsitlevaid lepinguid, millega on võimalik koguda teavet, mida saab sisestada iTrace'i süsteemi, ning abistada poliitikakujundajaid rahvusvahelise abi ja koostöö prioriteetsete valdkondade kindlakstegemisel.

Projekti rakendatakse kogu iTrace'i projekti kolmeaastase perioodi jooksul.

4.4.4.   Projekti tulemused

Projekti tulemusena

a)

tutvustatakse iTrace'i kasulikkust ning kõrvalesuunamist käsitlevate andmete dokumenteerimise, kogumise ja jagamise kontseptsiooni riiklikele ja rahvusvahelistele poliitikakujundajatele, kes töötavad tavarelvade kontrolli ja relvade ekspordikontrolli käsitlevate lepingute (relvakaubandusleping, ÜRO tegevuskava ning muud asjaomased rahvusvahelised õigusaktid) rakendamise ja nende rakendamise toetamise nimel;

b)	antakse asjakohast teavet, et abistada poliitikakujundajaid ja tavarelvade kontrolli eksperte rahvusvahelise abi ja koostöö prioriteetsete valdkondade kindlakstegemisel ning tõhusate kõrvalesuunamise vastaste strateegiate väljatöötamisel;

c)	relvaekspordi lube andvatele asutustele esitatakse põhjalikku teavet iTrace'i kohta ja selle kohta, millist kasu saab sellest lisaks täiendava tagasiside ja süsteemi parandamise võimaluse tagamisele riskihindamisel;

d)	hõlbustatakse teabe jagamist riikide valitsuste ning ÜRO rahuvalveoperatsioonide ja sanktsioonide järelevalve operatsioonide vahel, sealhulgas andmete töötlemist ja analüüsimist iTrace'i süsteemi abil;

e)	hõlbustatakse võrgustikutööd tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamise ja salakaubaveo kohapealsetes uurimistes osalevate tavarelvade kontrolli ekspertide üha laienevas rühmas;

f)

teadvustatakse avalikkusele paremini tavarelvade ja nende laskemoona päritolu kindlakstegemist kui vahendit, millega toetada relvakaubanduslepingu, ÜRO tegevuskava ning ITI ning muude rahvusvaheliste ja piirkondlike relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli käsitlevate õigusaktide rakendamise järelevalvet.

4.4.5.   Projekti rakendamise näitajad

iTrace'i töötajad osalevad kuni 30 teavituskonverentsil. Kõigil nendel konverentsidel tehakse ettekanne iTrace'i kohta. Nende konverentside kavad ja lühikokkuvõtted lisatakse kirjeldavatesse kvartaliaruannetesse.

Projekti rakendatakse kogu iTrace'i projekti kolmeaastase perioodi jooksul.

4.4.6.   Projekti kasusaajad

Kasusaajate täieliku loetelu (mis on käesoleva projekti puhul sama) kohta vaata punkti 4.2.6 eespool.

4.5.   Projekt 5: poliitikat käsitlevad aruanded iTrace’i süsteemis

4.5.1.   Projekti eesmärk

Projekti käigus esitatakse olulisi poliitikaküsimusi käsitlevaid aruandeid, mis põhinevad kohapeal läbiviidud uurimiste tulemusel kogutud andmetel, mis on sisestatud iTrace'i süsteemi. Aruanded koostatakse eesmärgiga tuua esile konkreetsed rahvusvaheliselt muret põhjustavad valdkonnad, sealhulgas tavarelvade ja laskemoona salakaubaveo peamised suundumused ning salakaubana veetud tavarelvade ja nende laskemoona piirkondlik levik, ning rahvusvahelist tähelepanu vajavad prioriteetsed valdkonnad.

4.5.2   Kasu liidu relvastuskontrollialgatuste jaoks

Poliitikat käsitlevate aruannetega keskendatakse rahvusvaheline tähelepanu liidu relvastuskontrollialgatuste terviklikkusele ning liikmesriikide võetud kohustustele tegeleda tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamise probleemiga. Need aruanded on alates 2013. aastast leidnud olulist kajastamist paljudes maailma juhtivates uudistemeedia väljaannetes, ärgitades valitsusi, parlamendiliikmeid ja kodanikuühiskonda riiklikul tasandil tegutsema. Kuna iTrace’i aruannetes ei varjata liidust pärit ebaseaduslike tavarelvade tuvastamist, demonstreeritakse nii liikmesriikide progressiivset suhtumist relvastuskontrolli. Väidetavalt soodustab see ELi üldises strateegias esitatud üleskutse kohast mitmepoolsete desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli lepingute ja režiimide laienevat liikmesust ja ülemaailmset kohaldamist („eeskuju näitamise“ põhimõte).

4.5.3.   Projektitegevused

Tehakse põhjalik analüüs, mille tulemusel koostatakse, vaadatakse läbi, toimetatakse, avaldatakse, sealhulgas paberkandjal, ja levitatakse kuni 20 iTrace'iga seotud poliitikaaruannet.

4.5.4.   Projekti tulemused

Projekti tulemusena

a)	koostatakse kuni 20 aruannet, millest igaüks käsitleb erinevat rahvusvahelist mureküsimust;

b)	tagatakse iTrace’iga seotud poliitikaaruannete levitamine kõigisse liikmesriikidesse;

c)	töötatakse välja sihipärane teavitusstrateegia, et tagada maksimaalne ülemaailmne haare;

d)

hoitakse tegevus nähtavana poliitilisel areenil ning rahvusvahelises uudistemeedias, muu hulgas edastades ebaseaduslikke relvi käsitlevat päevakohast teavet; esitatakse poliitika seisukohast asjakohaseid analüüse käimasolevate relvastuskontrolli protsesside toetuseks ja kohandatakse aruandeid rahvusvahelise uudistemeedia maksimaalse huvi äratamiseks.

4.5.5.   Projekti rakendamise näitajad

iTrace’i kavandatava tegevuse jooksul koostatakse kuni 20 internetipõhist, avalikkusele kättesaadavat iTrace'iga seotud poliitikaaruannet.

Projekti rakendatakse kogu iTrace'i projekti kolmeaastase perioodi jooksul.

4.5.6.   Projekti kasusaajad

Kasusaajate täieliku loetelu (mis on käesoleva projekti puhul sama) kohta vaata punkti 4.2.6 eespool.

4.6.   Projekt 6: ebaseaduslike tavarelvade ja nende laskemoona päritolu kindlakstegemine ning tõhustatud uurimised

4.6.1.   Projekti eesmärk

Projektiga jätkatakse ametlike päritolu kindlakstegemiste taotluste saatmist riikide valitsustele ebaseaduslike tavarelvade ja nende laskemoona kohta, millele antud vastustes esitatakse ulatuslikku teavet nende tarneahelate kohta ning tehakse kindlaks asukoht ja olud, kus need on loata kasutajatele kõrvale suunatud. Nende tegevuste eesmärk on kindlaks teha tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamise mehhanismid iga juhtumi puhul eraldi ning eksportivate riikide, eeskätt liikmesriikide relvaekspordi kontrolliasutuste toel. Päritolu kindlakstegemine annab üksikasjalikku teavet ebaseaduslike tavarelvade tarnevõrgustike kohta ning aitab kindlaks teha loata edasiveo juhtumeid, millega rikutakse lõppkasutaja lepinguid, ja tuvastada ÜRO ja liidu relvaembargo rikkumisi ning annab riikidele teada ekspordijärgsetest kõrvalesuunamistest. Kuna riikide valitsused ise esitavad päritolu kindlakstegemise alast teavet, on kõnealuse kindlakstegemise protsess aluseks relvastuskontrolli poliitika kujundamisele.

4.6.2   Kasu liidu relvastuskontrollialgatuste jaoks

Päritolu kindlakstegemise taotlused on võimaldanud iTrace’i projektil toetada mitmesuguseid liikmesriikide (ja kolmandate riikide) õiguskaitsealaseid sekkumisi – sealhulgas tavarelvade ja nende laskemoona ebaseadusliku kaubandusega tegelevate isikute vastutusele võtmist ja karistamist ning muud seotud materjali.

Ka teavitatakse kõnealuste taotluste puhul liikmesriike ekspordijärgse kõrvalesuunamise juhtumitest, esitades olulist teavet relvaekspordi lubade andmise tõhusa riskihindamise toetamiseks. Nii annab iTrace otsese panuse teabesse, et aidata liikmesriikidel rakendada ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP 7. kriteeriumi ja relvakaubanduslepingu artiklit 11. Päritolu kindlakstegemise protsessi käigus saadud teabe abil tehakse kindlaks ka loata lõppkasutajad, tavarelvade kõrvalesuunajad, tarneahela ebaseaduslikud osalised ja ebaseaduslikud rahastajad, edastades liikmesriikidele ekspordiga seotud riskiprofiile käsitlevaid kriitilise tähtsusega andmeid.

4.6.3.   Projektitegevused

Päritolu kindlakstegemise taotluste pidev voog ja nendega seotud teatised ja järeluurimised kogu projekti vältel.

4.6.4.   Projekti tulemused

Projekti tulemusena

a)

tehakse märkimisväärse kiirusega kindlaks konfliktipiirkondadest leitud ebaseaduslike tavarelvade ja nende laskemoona päritolu. Pärast ulatuslikke konsultatsioone liikmesriikidega CARi standardsesse töökorda iTrace III jooksul tehtud täiustused tagavad, et CARi päritolu kindlakstegemise üksuse kogutud teave vaadatakse enne avaldamist läbi riikide valitsuste poolt ning annab panuse maailma suurimasse registrisse, mis sisaldab kindlakstehtud päritoluga relvi, mida kasutatakse konfliktides;

b)

hiljuti rajatud tõhustatud uurimisüksus kasutab ebaseaduslike tavarelvade ja nende laskemoona päritolu kindlakstegemisel kogutud teavet selleks, et määrata laiemas mastaabis kindlaks relvade kõrvalesuunamise kontekstis „kes, miks, mis, millal ja kuidas“, viies läbi tarneahela kaardistamise, keskendudes uurimise kolmele sambale: inimvõrgustikud, relvade ebaseaduslik rahastamine ja tarnelogistika. Üksust võib lähetada kogu maailmas ning selle töö sihiks on saada mitteavalikke tunnistusi, finantsteavet ja dokumente konfliktipiirkondades ja neist väljaspool ning

c)

lõppkokkuvõttes pakub üksus poliitikakujundajatele uusi võimalusi tegelemaks tavarelvade ja nende laskemoona ebaseadusliku üleandmisega ning nende taga olevate finants- ja logistikavõrgustikega, täiendades selliseid meetmeid nagu relvaembargod ja otsene ekspordikontroll võrgustikupõhiste sekkumiste võimalustega, mis ulatuvad pankade hoolsuskohustusest kuni konteinerite sihipäraste kontrollimisteni ning vahendajaid käsitlevate teavitusteni.

4.6.5.   Projekti rakendamise näitajad

Päritolu kindlakstegemise taotluste maht ja edu registreeritakse ja neid hinnatakse jooksvalt kogu tegevuse kestuse jooksul.

Projekti rakendatakse kogu iTrace'i projekti kolmeaastase perioodi jooksul.

4.6.6.   Projekti kasusaajad

Kasusaajate täieliku loetelu (mis on käesoleva projekti puhul sama) kohta vaata punkti 4.2.6 eespool.

5.   Asukohad

Projektid 1, 2 ja 6 eeldavad tavarelvade ekspertide ulatuslikku lähetamist kohapeale konfliktidest mõjutatud piirkondadesse. Neid lähetusi hinnatakse ühekaupa, arvestades julgeolekut, juurdepääsu ja teabe kättesaadavust. CAR on juba loonud kontaktid või on läbi viimas projekte paljudes asjaomastes riikides. Projekt 3 viiakse läbi liikmeriikide pealinnades (sealhulgas muud riigisisesed reisid, sõltuvalt liikmesriigi nõuetest). Projekt 4 viiakse läbi rahvusvahelistel konverentsidel kogu maailmas ning riikide valitsuste ja asjaomaste organisatsioonidega koordineerides, et tagada projekti maksimaalne nähtavus. Projekt 5 viiakse läbi Belgias, Itaalias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis.

6.   Kestus

Projektide eeldatav kogukestus on 36 kuud.

7.   Rakendusüksus ja liidu nähtavus

CAR hõlmab kohapealset kontrolli tegevaid väikseid rühmi koos kohalike kaitse- ja julgeolekujõududega, rahuvalve või rahutagamisega tegelevaid töötajaid ning teisi julgeolekualaste volitustega osalejaid. Kui kõnealused jõud või missioonid julgestavad ebaseaduslike relvade või tõendusmaterjali kogumise kohti, koguvad CARi rühmad nende ja nende kasutajarühmade kohta kõik kättesaadavad tõendid. Seejärel teeb CAR kindlaks kõigi üheselt tuvastatavate esemete päritolu ja viib läbi põhjaliku uurimise nende ebaseadusliku üleandmise, tarneahelate ning rahu ja stabiilsust ohustavate isikute toetamise kohta.

Tehes koostööd riiklike relvaekspordi lube andvate asutustega, teeb CAR kindlaks tarneahelad, mis vastutavad relvade tarnimise eest relvastatud konflikti piirkondadesse, ning teeb kindlaks ebaseadusliku tegevuse ja relvade kõrvalesuunamise seaduslikelt turgudelt ebaseaduslikele turgudele. CAR dokumenteerib kogutud teabe oma iTrace'i ülemaailmses relvade jälgimise süsteemis, mis sisaldab üle 500 000 kande konfliktides kasutatavate relvade, laskemoona ja muude seotud materjalide kohta ning on seega maailma suurim konfliktides kasutatavate relvade andmebaas.

CAR kasutab seda teavet, et a) hoiatada liikmesriike tavarelvade ja nende laskemoona kõrvalesuunamise eest ning b) toetada sihipäraseid kõrvalesuunamist tõkestavaid algatusi, sealhulgas muudetud ekspordikontrolli meetmeid ja rahvusvahelist diplomaatilist tegevust.

Selle metoodika abil on osutunud võimalikuks kõrvalesuunamine peaaegu kohe tuvastada, kuna CARi kohapeal tegutsevad rühmad on nõustanud liikmesriike kõrvalesuunatud relvade osas, olles endiselt lähetuses konfliktidest mõjutatud piirkondades (näiteks olles kohapeal Mosulis, Iraagis). Mõnel juhul on CARi rühmad avastanud ebaseaduslikud edasiveod kahe kuu jooksul alates relvade tehasest väljasaatmisest.

Otsusega (ÜVJP) 2017/2283 toetatakse CARi otsusega 2013/698/ÜVJP loodud ja otsusega (ÜVJP) 2015/1908 uuendatud iTrace'i projekti jätkamisel ja laiendamisel. Projektid, millele viidatakse vastavalt kui iTrace I, II ja III, on kindlalt näidanud, et iTrace on oluline ülemaailmne konfliktiolukordades kasutatavate relvade jälgimise algatus ning selle abil on otse toetatud liikmesriikide relvaekspordi lube andvaid asutusi ja relvastuskontrolli poliitika kujundajaid.

Lisaks kutsuti 2. detsembri 2015. aasta tulirelvade ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise ning nende kasutamise vastases ELi tegevuskavas üles avardama iTrace'i kasutamist ja soovitati kõigil riiklikel õiguskaitseasutustel, kes on tuvastanud relvade ja laskemoona kõrvalesuunamise, kontrollida oma leide iTrace'i abil. 2019. aastal sõlmis CAR Europoliga vastastikuse mõistmise memorandumi, et aidata nende tegevuste rakendamisel. CAR on lisaks edastanud iTrace’i andmeid Interpoli iARMSi süsteemi ja aidanud Interpolil tuvastada liikmesriikide poolt iARMSi üles laaditud relvi.

CAR võtab kõik vajalikud meetmed teadvustamaks avalikkusele asjaolu, et tegevust rahastab liit. Sellised meetmed viiakse ellu vastavalt Euroopa Liidu välistegevuse alase teabe edastamise ja nähtavuse käsiraamatule, mille on koostanud ja avaldanud Euroopa Komisjon.

CAR tagab seeläbi liidu panuse nähtavuse sobivate märgistuste ja reklaami kaudu, toonitades liidu rolli, tagades liidu tegevuse läbipaistvuse ja suurendades teadlikkust käesoleva otsuse vastuvõtmise põhjustest, samuti liidu toetusest käesolevale otsusele ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus koostatavas materjalis esitatakse liidu lippu silmapaistval viisil kooskõlas liidu suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta.

8.   Metoodika ja kaitsemeetmed riikide valitsuste jaoks

iTrace’i tegevuse puhul säilitatakse poliitiliselt tasakaalustatud aruandlus. CARi aluspõhimõtete kohaselt esitatakse iTrace’i puhul aruanne ebaseaduslike tavarelvade ja nende laskemoona kohta, mille CARi kohapealsed uurimisrühmad dokumenteerivad konfliktist mõjutatud riikides, olenemata nende liigist või päritolust ning relva valdaja kuuluvusest. CAR tunnistab, et liikmesriigid, kes avaldavad teavet läbipaistvuse huvides, võivad seada oma relvaekspordi suurema avalikkuse kontrolli objektiks. Seetõttu teeb CAR võimalikult suures ulatuses järgmist:

a)	tunnustab oma avalikus aruandluses neid liikmesriike, kes on esitanud iTrace’i tegevuse jaoks teavet avaliku läbipaistvuse huvides, ning

b)	tagab, et iTrace’i avalikus aruandluses eristataks kindlalt punktis a nimetatud liikmesriike riikidest, kes pidevalt ei avalikusta teavet iTrace’i uurimiste toetamiseks.

8.1.   Operatiivne selgus

CAR taotleb COARM heakskiitu enne sisulist tegevust kõigis riikides, kelle suhtes varem ei teostatud iTrace’i kohapealseid uurimisi või iTrace’i koolitus- nõustamisprogramme. Iga sellise taotluse puhul demonstreeritakse CARi ulatuslikku keskendumist vastava riigi jaoks kavandatud uurimistele ja metoodikale. Käesoleva otsuse vastuvõtmise ajaks olid iTrace’i programmid varem toimunud järgmistes riikides: Afganistan; Bahrein; Benin; Burkina Faso; Kesk-Aafrika Vabariik; Tšaad; Kongo Demokraatlik Vabariik; Côte d'Ivoire; Egiptus; Etioopia; Gambia; Ghana; India; Iraak; Iisrael; Jordaania; Keenia; Liibanon; Liibüa; Mali; Mauritaania; Maroko; Myanmar/Birma; Nepal; Niger; Nigeeria; Filipiinid; Saudi Araabia; Senegal; Lõuna-Sudaan; Sudaan; Süüria; Tuneesia; Türgi; Uganda; Ukraina; Araabia Ühendemiraadid; ja Jeemen.

8.2.   Kallutatuse vähendamine

CAR tunnistab, et riikide valitsuste poolt päritolu kindlakstegemise taotlustele vastamiseks esitatud teabe üksikasjalikkuse ulatus, alates vastamata jätmisest kuni täieliku teabe ja üleandmisdokumentide esitamiseni, võib kaasa tuua olukorra, kus liikmesriigid kogevad üldsuse tähelepanu erineval määral. CAR kohustub vähendama mis tahes kaudset kallutatust, mille võivad iTrace’i aruandluses kaasa tuua sellised lahknevused vastustes päritolu kindlakstegemise taotlustele, võttes järgmisi meetmeid:

a)

esitades tekstis selgesõnaliselt kõik iTrace’i tegevuse raames teatatud juhtumid, mille puhul liikmesriigid on vastanud läbipaistvalt päritolu kindlakstegemise taotlustele viisil, millega asjakohastel juhtudel kinnitatakse üheselt nende päritolu kindlakstegemise taotluste alusel toimuvate üleandmiste seaduslikkus;

b)

esitades tekstis selgesõnaliselt kõik iTrace’i tegevuse raames teatatud juhtumid, mille puhul riigid ei ole vastanud päritolu kindlakstegemise taotlustele, märkides et „kuna päritolu kindlakstegemise taotlusele ei ole vastatud, ei saa CAR avaldada arvamust kõnealuse üleandmise seaduslikkuse kohta“ (seda ei kohaldata juhtudel, kui liikmesriigid on konkreetsetele päritolu kindlakstegemise taotlustele vastates esitanud põhjused, mis takistavad neil viivitamata või täielikult vastata), ning

c)

esitades Euroopa välisteenistusele korralise aruande kõigi juhtumite kohta, mille puhul ei ole CAR saanud riikidelt 28 päeva jooksul pärast päritolu kindlakstegemise taotluse saamist kinnitust kõnealuse taotluse saamise kohta. CAR registreerib kõik taotluste saamise kinnitused, mis talle edastatakse kirja, faksi, e-kirja või telefonikõne vahendusel.

8.3.   Päritolu kindlakstegemise protsess

Liikmesriigid vastavad CARi poolt iTrace’i projekti raames esitatud päritolu kindlakstegemise taotlustele omal äranägemisel, kooskõlas oma õigusaktidega ekspordikontrolli ja andmete konfidentsiaalsuse vallas.

Algselt saadab CAR kõnealused taotlused elektrooniliselt New Yorgis ÜRO juures asuvasse riigi alalisse esindusse, kuid ta julgustab riikide valitsusi (halduslikel põhjustel) määrama iTrace’i tegevuse raames toimuva suhtluse jaoks kindlaks kontaktpunkti oma pealinnas.

Päritolu kindlakstegemise protsess järgib CARi siseseid püsitoiminguid (SOP 02.02) ning koosneb järgmistest sammudest:

a)	kohapealsed uurimisrühmad, kes peavad tegelema tavarelvade ja nende laskemoona päritolu kindlakstegemisega, märgistavad need andmete saamisel iTrace’i ülemaailmses relvade aruandlussüsteemis kui päritolu kindlakstegemise objektid;

b)	CARi päritolu kindlakstegemise üksus vaatab läbi kõik kohapeal kogutud andmed ja esitab koos CARi analüüsiüksusega täiendavad päritolu kindlakstegemise taotlused, mida ta peab asjakohaseks;

c)

esemete puhul, mis on valitud päritolu kindlakstegemise objektiks, teeb süsteem automaatselt järgmist: i) annab igale esemele päritolu kindlakstegemise numbri; ii) koondab ühest riigist pärit ühe või mitme eseme päritolu kindlakstegemise taotlused üheks päritolu kindlakstegemise teatiseks ning iii) annab igale sellisele teatisele viitenumbri;

d)	päritolu kindlakstegemise taotluse saatmisega algab 28-päevane ooteaeg, võttes arvesse riiklikke menetlusi, näiteks liikmesriikides. Ooteajal ei tohi eseme kohta teavet avalikustada ega sellele viidata üheski CARi avaldatud materjalis;

e)	kui päritolu kindlakstegemise üksus ei ole 28-päevase perioodi lõpuks päritolu kindlakstegemise taotlusele vastust saanud, võib ta saata meeldetuletuse (e-kirja või telefoni teel, arhiveerides kogu asjaomase suhtluse). Meeldetuletusega ei algatata uut 28-päevast perioodi;

f)

kui päritolu kindlakstegemise üksus saab taotlusele vastuse, teavitab ta sellest kõiki asjaomaseid töötajaid. Asjaomased töötajad arutavad vastust päritolu kindlakstegemise üksusega ja otsustavad edasise tegevuse (st kas vastaja vastas CARi küsimustele? Kas CAR peab järelmeetmeid võtma või selgitust küsima? Kas CAR võib esitada vastulause esitamise õiguse teatise?);

g)

kui kõik selgitused on saadud, koostab päritolu kindlakstegemise üksus vastulause esitamise õiguse teatise. See kujutab endast lühidat kokkuvõtet CARit taotlusele vastuseks esitatud teabest ning sisaldab hoiatusi puuduva või ebatäieliku teabe kohta. Tekst on ette nähtud sõna-sõnalt kopeerimiseks iTrace’is ja muudes CARi materjalides ning see peab olema kõige täielikum ülevaade teabest, mille vastaja esitas päritolu kindlakstegemise taotlusele. Päritolu kindlakstegemise üksus edastab teksti kavandi rühmale, kes vastutab päritolu kindlakstegemise läbivaatamiseks taotluse esitamise eest. Teksti heakskiitmisel teavitab rühm sellest päritolu kindlakstegemise üksust kirjalikult ning päritolu kindlakstegemise üksus saadab vastulause esitamise õiguse teatise;

h)	vastulause esitamise õiguse teatise saatmisega algab täiendav 28-päevane ooteaeg, mille jooksul palub CAR teha vastajal ettepanekuid vastuse teksti täiendamiseks või muutmiseks;

i)

kui vastaja teeb ettepanekuid vastulause esitamise õiguse teatise teksti muutmiseks, viib CAR muudatused teksti sisse ja esitab vastulause esitamise õiguse teatise uuesti. Iga kord, kui päritolu kindlakstegemise üksus vastulause esitamise õiguse teatise uuesti esitab, algab järgmine 28-päevane ooteaeg. Seda protsessi võib korrata niikaua, kuni CAR leiab, et konstruktiivne teabevahetus on lõppenud. CAR ei ole kohustatud nõustuma vastulause esitamise õiguse teatise kohta lõputult muudatusettepanekuid vastu võtma;

j)

vastulause esitamise õiguse teatise protsess lõppeb siis, kui asjaomane valitsus teatab CARile, et tekst on vastuvõetav, või kui CAR leiab, et asjaomase valitsuse soovitatud täiendavad muudatused on asjassepuutumatud või liigsed. Kui valitsus teatab oma lahkarvamusest CARiga ning CAR leiab, et tõstatatud küsimused on asjassepuutumatud või üleliigsed, peab CAR vastulause esitamise õiguse teatise tekstis oma vastuväidetele viitama;

k)	kui vastulause esitamise õiguse teatise protsess on pooleli ja oodatakse asjaomase teatise peatset avaldamist, teatab CAR kaks nädalat enne teksti „lukku panemist“ vastajale, et pärast teksti „lukku panemist“ asjaomasesse avaldatavasse teksti enam täiendavaid muudatusi ei tehta;

l)

kui päritolu kindlakstegemise üksus on vastulause esitamise õiguse teatise teksti kõik muudatused ja täiendused sisse viinud, edastab ta teksti kavandi rühmale, kes vastutab päritolu kindlakstegemise läbivaatamiseks taotluse esitamise eest. Teksti heakskiitmisel teavitab CARi rühm sellest kirjalikult päritolu kindlakstegemise üksust. Pärast heakskiitmist on vastulause esitamise õiguse teatise tekst „lukus“ ja enam seda muuta ei saa. Edaspidi tuleb seda teksti sõna-sõnalt kasutada kõigi juhtumile viitavate avalike või mitteavalike materjalide puhul. Seetõttu on hädavajalik, et päritolu kindlakstegemise üksus ja asjaomased rühmad lepiksid enne vastuse esitamist teksti tervikuna sõna-sõnalt kokku, ning

m)	kui valitsus tuvastab oma vastuses CARi päritolu kindlakstegemise taotlusele tarneahela järgmise punkti, esitab CAR sellele osapoolele uue päritolu kindlakstegemise taotluse ning päritolu kindlakstegemise protsess algab uuesti alates eespool esitatud punktist a.

8.4.   Eelteated

CAR saadab eelteated kõigile osapooltele, kellele iTrace’i väljaannetes sisuliselt viidatakse. See esitatakse ametliku teatise vormis, mille valmistab ette eelseisva väljaande autor ja mille saadab päritolu kindlakstegemise üksus. Eelteates kirjeldatakse, kuidas aruandes viidatakse suhetele nimetatud valitsuse või teise üksuse ja asjaomase juhtumi vahel ning selle eesmärk on tagada, et:

a)	CAR on oma materjalides näidanud üles nõuetekohast hoolsust kõikide väidete või üksustele viitamiste puhul ning

b)	CARi aruannetes esitatud teave on täpne ja õiglane.

Eelteate saatmisega algab 28-päevane ooteaeg, mille jooksul palub CAR vastajatel kontrollida esitatud teabe täpsust ja esitada mis tahes vastuväiteid. Selle 28-päevase perioodi jooksul ei tohi eseme kohta teavet avalikustada ega sellele viidata üheski CARi avaldatud materjalis.

9.   Aruandlus

CAR koostab kirjeldavaid kvartaliaruandeid. Need sisaldavad muu hulgas üksikasjalikku teavet aruandeperioodi jooksul ellu viidud tegevuste kohta iga projekti raames, sealhulgas kuupäevi ja riiklikke asutusi. Aruandlus hõlmab ka iTrace’i ja liikmesriikide konsultatsioonide arvu.

Uurimistegevuste geograafiline ulatus, leidude hulk ja kategooria ning nende päritolu on veebis reaalajas kättesaadavad iTrace’i näidikul.

Artikkel 1

Otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 9 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.