ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 320
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
11. detsember 2019

Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2115, 27. november 2019, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL ja määruseid (EL) nr 596/2014 ning (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas ( 1 )

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2116, 28. november 2019, milles sätestatakse kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2018/1979 ( 1 )

11

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/2117, 29. november 2019, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel

13

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2118, 10. detsember 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1693, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit terasrataste impordi suhtes

115

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/2119, 21. november 2019, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi kolmandal istungil seoses kavatsusega võtta vastu otsus, millega kehtestatakse konventsiooni artikli 11 lõikes 2 osutatud elavhõbedajäätmete künnisväärtused

117

 

*

Komisjoni Otsus (EL) 2019/2120, 24. juuni 2019, riigiabi SA.33078 (2015/C) (ex 2015/NN) kohta,mida Belgia andis ettevõttele JCDecaux Belgium Publicité (teatavaks tehtud numbri C(2019) 4466 all)  ( 1 )

119

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 12. juuli 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1198 (millega kehtestatakse pärast määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) parandus ( ELT L 189, 15.7.2019 )

159

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

11.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2115,

27. november 2019,

millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL ja määruseid (EL) nr 596/2014 ning (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kapitaliturgude liidu algatuse eesmärk on vähendada sõltuvust pangalaenudest, mitmekesistada turupõhise rahastamise allikaid kõigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks ning soodustada VKEde võlakirja- ning aktsiaemissioone avalikul turul. Liidus asutatud äriühingud, kes püüavad kauplemiskohtade kaudu kapitali kaasata, seisavad silmitsi suurte ühekordsete ja jooksvate kuludega, mis on seotud regulatiivsete ja avalikustamise nõuete täitmisega ning millest heidutatuna ei pruugi nad liidu väärtpaberituru kauplemiskohtades kauplemisele võtmist üldse taotleda. Lisaks sellele kipub VKEde poolt liidu väärtpaberituru kauplemiskohtades emiteeritud aktsiate likviidsus olema väiksem ja volatiilsus suurem, mis seeläbi tõstab kapitali hinda ning muudab selle rahastamisallika liiga kulukaks. Seetõttu on liidu horisontaalne poliitika VKEde jaoks selles küsimuses väga oluline. Selline poliitika peab olema kaasav, ühtne ja tulemuslik ning võtma arvesse, et VKEsid on erinevaid ning võtma arvesse nende erinevaid vajadusi.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (3) loodi mitmepoolsete kauplemissüsteemide alaliigina uus kauplemiskohtade liik, VKEde kasvuturg, mille eesmärk on hõlbustada VKEde juurdepääsu kapitalile ning võimaldada neil kasvada, ning aidata ka kaasa kasvupotentsiaaliga VKEdest emitentide vajadustele spetsialiseerunud turgude edasiarendamisele. Samuti tuli direktiivi 2014/65/EL kohaselt tähelepanu „keskendada sellele, kuidas kõnealuse turu kasutamist tulevaste õigusaktidega toetada ja edendada, et muuta see investoritele atraktiivseks, tagada halduskoormuse vähenemine ning pakkuda VKEdele täiendavaid stiimuleid minna kapitaliturgudele VKEde kasvuturgude kaudu“. Oma arvamuses komisjoni käesoleva muutmismääruse ettepaneku kohta rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et teabevahetuse madal tase ja bürokraatlik lähenemine on märkimisväärsed takistused ning nende takistuste ületamiseks tuleb palju enam pingutada. Komitee osutas lisaks, et sihtmärgiks peaks seadma ahela alumise otsa, VKEd ise, kaasates muu hulgas VKEde ühendusi, sotsiaalpartnereid ja kaubanduskodasid.

(3)

Siiski on märgitud, et nende finantsinstrumentide emitentidele, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, kehtivad nõuded ei ole kuigivõrd leebemad kui need, mis kehtivad nende finantsinstrumentide emitentidele, mis on võetud kauplemisele muudes mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või reguleeritud turgudel. Suurem osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014 (4) sätestatud kohustustest kehtivad ühtviisi kõikidele emitentidele, sõltumata nende suurusest või kauplemiskohast, kus nende finantsinstrumendid on kauplemisele võetud. Asjaolu, et nende finantsinstrumentide emitente, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul ja mitmepoolsetes kauplemissüsteemides tegutsevaid emitente eristatakse vähe, ei motiveeri mitmepoolseid kauplemissüsteeme VKEde kasvuturu staatust taotlema, mida kinnitab see, et VKEde kasvuturu staatust on seni vähe taotletud. Seega tuleb VKEde kasvuturu kasutamise edendamiseks kehtivaid nõudeid täiendavalt ja proportsionaalselt leevendada. VKEde kasvuturgude kasutamist tuleks aktiivselt edendada. Paljud VKEd ei ole ikka veel teadlikud VKEde kasvuturgude kui uut liiki kauplemiskohtade olemasolust.

(4)

VKEde kasvuturgude atraktiivsust tuleks suurendada, vähendades veelgi nende finantsinstrumentide emitentide, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust. Selleks et säilitada reguleeritud turgudel nõuete täitmise kõrgeim tase, peaks käesoleva määrusega ette nähtud meetmed piirduma VKEde kasvuturgudel noteeritud äriühingutega hoolimata sellest, et kõiki VKEsid ei noteerita VKEde kasvuturgudel ja et kõik VKEde kasvuturgudel noteeritud äriühingud ei ole VKEd. Direktiivi 2014/65/EL kohaselt võivad kuni 50 % nende finantsinstrumentide emitentidest, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, mitte olla VKEd, et hoida VKEde kasvuturu ärimudel kasumlikuna muu hulgas muude äriühingute kui VKEde väärtpaberite likviidsuse kaudu. Arvestades riske, mis kaasnevad erinevate normide kohaldamisega samasse kategooriasse kuuluvates kauplemiskohtades (st VKEde kasvuturul) noteeritud emitentidele, ei tuleks käesolevas määruses sätestatud meetmete kohaldamisel piirduda üksnes VKEdest emitentidega. Selleks et tagada emitentide jaoks järjepidevus ja investorite jaoks selgus, tuleks nõuete täitmisega seotud kulude ja halduskoormuse vähendamist kohaldada kõigi nende finantsinstrumentide emitentide suhtes, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, sõltumata nende turukapitalisatsioonist.

(5)

VKEde kasvuturu edu ei tohiks mõõta lihtsalt seal noteeritud äriühingute arvuga, vaid pigem nende äriühingute kasvumääraga. Rohkem tuleks keskenduda VKEdele – käesoleva määruse põhilistele kasusaajatele – ja nende vajadustele. Bürokraatia vähendamine on selle protsessi oluline osa, kuid võtta tuleb ka muid meetmeid. VKEde arengu soodustamiseks tuleb pingutada, et parandada VKEdele otseselt kättesaadavat teavet neile avatud rahastamisvõimaluste kohta. Regulatiivsete nõuete leevendamisest peaksid kasu saama väiksemad äriühingud, kellel on kasvupotentsiaali.

(6)

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 10 lõike 1 kohaselt on siseteabe õigusvastane avaldamine see, kui isik valdab siseteavet ja avaldab kõnealuse teabe mõnele teisele isikule, kui seda ei tehta töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmise käigus. Kõnealuse määruse artikli 11 lõike 4 kohaselt toimub siseteabe avaldamine turu sondeerimise käigus töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse raames, kui järgitakse turu sondeerimise korras kehtestatud teatud menetlusi. Turu sondeerimine hõlmab teabe edastamist eesmärgiga hinnata võimaliku tehingu korral potentsiaalsete investorite huvi ja tehinguga seotud tingimusi, nagu tehingu potentsiaalne suurus või hind, enne tehingu teatavaks tegemist ühele või mitmele potentsiaalsele investorile. Võlakirjade kutselistele investoritele suunatud pakkumise läbirääkimiste etapis alustavad emitendid arutelusid piiratud arvu potentsiaalsete kutseliste investoritega, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129, (5) ning räägivad nende kutseliste investoritega läbi kõik lepingu- ja tehingutingimused.

Läbirääkimiste etapis edastatakse teavet eesmärgiga struktureerida ja kujundada tehing tervikuna, mitte selleks, et hinnata potentsiaalsete investorite huvi võimaliku eelnevalt kindlaksmääratud tehingu vastu. Mõnikord võib turu sondeerimise kord olla võlakirjade suunatud pakkumiste puhul koormav ja võtta nii emitentidelt kui ka investoritelt motivatsiooni alustada läbirääkimisi selliste tehingute üle. Selleks et suurendada võlakirjade suunatud pakkumiste atraktiivsust, tuleks lugeda, et siseteabe avaldamine kutselistele investoritele selliste tehingute tegemiseks toimub töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse raames, ja see tuleks turu sondeerimise korra kohaldamisalast välja jätta, tingimusel et on sõlmitud asjakohane vaikimiskokkulepe.

(7)

Emitendi aktsiate mõningat likviidsust on võimalik saavutada likviidsusmehhanismidega, nagu turutegemise kord või likviidsusleping. Turutegemise kord hõlmab kokkulepet turu korraldaja ja sellise kolmanda isiku vahel, kes kohustub pakkuma teatavatele aktsiatele likviidsust ja kellele tehakse vastutasuks kauplemistasudest hinnaalandust. Likviidsusleping hõlmab kokkulepet emitendi ja sellise kolmanda isiku vahel, kes kohustub pakkuma emitendi nimel likviidsust emitendi aktsiatele. Selleks, et täiel määral säilitada turu usaldusväärsus, peaks likviidsuslepinguid olema võimalik kasutada kõigil nende finantsinstrumentide emitentidel, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, kõikjal liidus, kui täidetud on teatavad tingimused.

Kõik pädevad asutused ei ole kehtestanud määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt turu tunnustatud tavasid seoses likviidsuslepingutega, mis tähendab, et praegu ei ole kõigil nende finantsinstrumentide emitentidel, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, kõikjal liidus juurdepääsu likviidsuskavadele. Selline likviidsuskavade puudumine võib olla takistuseks VKEde kasvuturgude tulemuslikule arendamisele. Seega tuleb luua liidu raamistik, mis annab nende finantsinstrumentide emitentidele, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, võimaluse sõlmida likviidsuslepinguid likviidsuse tagajaga, kui riiklikul tasandil kehtestatud turu tunnustatud tava puudub. Sellise liidu raamistiku alusel loetakse, et likviidsuse tagajaga likviidsuslepingu sõlminud isik ei ole turuga manipuleerinud. Siiski on oluline, et välja pakutud liidu raamistik likviidsuslepingute kohta VKEde kasvuturul ei asenda liikmesriikide kehtivaid või tulevasi tunnustatud turutavasid, vaid pigem täiendavad neid. Samuti on oluline, et pädevad asutused säilitaksid võimaluse kehtestada likviidsuslepingute puhul tunnustatud turutavasid, et kohandada lepingute tingimusi kohalikele eripäradele või laiendada lepinguid mittelikviidsetele väärtpaberitele, mis ei kuulu kauplemiskohal kauplemisele võetud aktsiate hulka.

(8)

Selleks et tagada likviidsuslepinguid käsitleva välja pakutud liidu raamistiku järjepidev ühtlustamine, peaks komisjon võtma vastu sellised regulatiivsed tehnilised standardid, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) väljatöötatud niisuguste lepingute puhul kasutatav vorm, delegeeritud õigusaktidena vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 (6) artiklitega 10–14.

(9)

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 17 lõike 4 kohaselt võivad emitendid otsustada, et nad viivitavad siseteabe avalikustamisega, kui viivitamatu avalikustamine kahjustaks tõenäoliselt emitentide õigustatud huve ja kui viivitamine ei eksita üldsust ning kui emitendid suudavad tagada teabe konfidentsiaalsuse. Siiski peavad emitendid pädevale asutusele viivitamisest teatama ja esitama kirjaliku põhjenduse kaalutluste kohta, mille alusel otsus tehti. Selliste emitentide jaoks, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele üksnes VKEde kasvuturul, võib nimetatud teatamiskohustus olla koormav. Kui kehtestada selliste emitentide jaoks leebem nõue, mis seisneb kohustuses selgitada viivitamise põhjuseid üksnes pädeva asutuse nõudmisel, vähendaks see emitentide halduskoormust, mõjutamata samas oluliselt pädeva asutuse suutlikkust teha kontrolli siseteabe avalikustamise üle, tingimusel, et pädevat asutust ikkagi teavitatakse viivitamise otsusest ja tal on võimalik alustada uurimist kui tal on seoses nimetatud otsusega kahtlusi.

(10)

Nende finantsinstrumentide emitendid, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, peavad määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 6 kohaselt esitama insaiderite nimekirja üksnes pädeva asutuse taotluse korral, ent sellel vähem rangel nõudel on piiratud praktiline mõju, kuna nimetatud emitentide suhtes kehtib nõue teha pidevat järelevalvet nende isikute üle, kes kvalifitseeruvad insaideriteks käimasolevate projektide raames. Seega tuleks praeguse nõude asemel anda nende finantsinstrumentide emitentidele, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, võimalus pidada nimekirja, mis hõlmaks ainult isikuid, kellel oma kohustuste täitmisega seotud tavapärasest tegevusest tulenevalt on regulaarne juurdepääs siseteabele, näiteks direktoreid, juhatuse liikmeid või ettevõtjasiseseid nõunikke. Nende finantsinstrumentide emitentidele, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, oleks insaiderite täisnimekirja kohene ajakohastamine komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/347 (7) ette nähtud viisil koormav. Kuna aga mõni liikmesriik peab insaiderite nimekirja turu usaldusväärsuse kõrge taseme tagamiseks oluliseks, peaks liikmesriikidele antama võimalus kehtestada nende finantsinstrumentide emitentidele, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, nõue esitada insaiderite laiendatud nimekirjad, mis hõlmavad kõiki isikuid, kellel on juurdepääs siseteabele. Võttes arvesse vajadust tagada VKEdele proportsionaalne halduskoormus, peaksid need laiendatud nimekirjad sisaldama aga väiksemat hulka teavet võrreldes insaiderite täisnimekirjaga.

(11)

Oluline on täpsustada, et insaiderite nimekirja koostamise kohustus on nii emitendil kui ka tema nimel või arvel tegutseval isikul. Emitendi nimel või arvel tegutseva isiku kohustusi seoses insaiderite nimekirja koostamisega tuleks selgitada, et vältida erinevaid tõlgendusi ja tavasid liidus. Määruse (EL) nr 596/2014 asjaomaseid sätteid tuleks vastavalt muuta.

(12)

Vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artikli 19 lõikele 3 peavad emitendid ja lubatud saastekvootide väärtpaberite turu osalised avalikustama hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast tehingut teabe sellise tehingu kohta, mille on teinud juhtimiskohustusi täitvad isikud ja nendega lähedalt seotud isikud. Sama tähtaeg kehtib juhtimiskohustusi täitvate isikute ja nendega lähedalt seotud isikute puhul kohustusele teatada oma tehingutest emitendile või lubatud saastekvootide väärtpaberite turu osalistele. Kui juhtimiskohustusi täitvad isikud ja nendega lähedalt seotud isikud teatavad oma tehingutest emitentidele või lubatud saastekvootide väärtpaberite turu osalistele hilinemisega, on sellistel emitentidel või lubatud saastekvootide väärtpaberite turu osalistel tehniliselt keeruline kolmepäevasest tähtajast kinni pidada, mis võib tuua kaasa vastutusega seotud probleeme. Seetõttu peaks emitentidel ja lubatud saastekvootide väärtpaberite turu osalistel olema lubatud avalikustada tehingud hiljemalt kaks tööpäeva pärast nimetatud tehingute kohta teate saamist juhtimiskohustusi täitvatelt isikutelt või nendega lähedalt seotud isikutelt.

(13)

Määruse (EL) 2017/1129 kohaselt ei ole emitendil teatavatel tingimustel kohustust avaldada prospekti kui väärtpabereid pakutakse seoses ülevõtmisega vahetuspakkumise teel ja kui väärtpabereid pakutakse, jaotatakse või kavatsetakse jaotada seoses ühinemise või jagunemisega. Selle asemel tuleb teha üldsusele kättesaadavaks dokument, mis sisaldab miinimumteavet, milles kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile. Liidu õiguse kohaselt ei ole nõutav, et liiklik pädev asutus sellise dokumendi läbi vaataks või heaks kiidaks ning selle sisunõuded on võrreldes prospektiga leebemad. Sellise erandi soovimatu tagajärjena võib emitent, kes on noteerimata äriühing teatavatel juhtudel saada esialgse loa oma aktsiatega reguleeritud turul kaubelda prospekti koostamata. Sellega jäetakse investorid ilma prospektis olevast kasulikust teabest, vältides riikliku pädeva asutuse tehtavat turule antava teabe läbivaatamist. Seepärast on asjakohane kehtestada nõue, et prospekti peab avaldama noteerimata äriühing, kes taotleb reguleeritud turul kauplemisele võtmist vahetuspakkumise, ühinemise või jagunemise järel.

(14)

Määruse (EL) 2017/1129 artikli 14 kohaselt ei saa praegu kasutada lihtsustatud prospekti emitendid, kelle kapitaliväärtpaberid on võetud kauplemisele reguleeritud turul või VKEde kasvuturul, vähemalt viimase 18 kuu jooksul järjest ja kes soovivad emiteerida väärtpabereid, mis annavad juurdepääsu kapitaliväärtpaberitele, mis on vahetatavad varem emiteeritud kapitaliväärtpaberite vastu. Seetõttu tuleks kõnealuse määruse artiklit 14 muuta, et lubada sellistel emitentidel kasutada lihtsustatud prospekti.

(15)

VKEde kasvuturgu ei tuleks pidada emitentide arengu viimaseks etapiks: see peaks võimaldama edukatel äriühingutel kasvada ja tulevikus siseneda reguleeritud turule, et saada kasu suuremast likviidsusest ja enamatest investoritest. Selleks et hõlbustada üleminekut VKEde kasvuturult reguleeritud turule, peaks kasvavatel äriühingutel olema võimalik kasutada määruse (EL) 2017/1129 artiklis 14 sätestatud lihtsustatud avalikustamiskorda varem emiteeritud väärtpaberite vastu vahetatavate väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmiseks, tingimusel et kõnealused äriühingud on vähemalt kahe aasta jooksul järjest pakkunud üldsusele väärtpabereid, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, ja on täielikult täitnud aruandlus- ja avalikustamiskohustusi kogu nimetatud aja jooksul. Kaheaastane ajavahemik peaks võimaldama emitentidel saada küllaldased kogemused ning esitada turule andmed oma finantstulemuste ja aruandlusnõuete kohta vastavalt direktiivile 2014/65/EL.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (8) kohaselt ei ole nende finantsinstrumentide emitentidel, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, kohustust avaldada oma finantsaruandeid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega. Selleks aga et vältida kõrvalekaldumist reguleeritud turgudel kehtivatest standarditest, peaksid nende finantsinstrumentide emitendid, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, kes soovivad nende väärtpaberite kauplemisele võtmisel reguleeritud turul kasutada määruse (EL) 2017/1129 artiklis 14 sätestatud lihtsustatud avalikustamiskorda, siiski koostama oma viimased finantsaruanded kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1606/2002, sealhulgas võrdlusandmed eelmise aasta kohta, tingimusel et nad peavad koostama konsolideeritud finantsaruandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (9) kohaldamise tulemusena pärast seda, kui nende finantsinstrumendid on võetud kauplemisele reguleeritud turul. Kui nimetatud direktiivi kohaldamisel emitendil sellise finantsaruande koostamise kohustust ei ole, peaks ta järgima selle liikmesriigi õigust, kus ta on asutatud.

(17)

Käesoleva määruse eesmärk on täielikult kooskõlas määruse (EL) 2017/1129 artiklis 15 sätestatud ELi kasvuprospekti eesmärkidega. ELi kasvuprospekt on lühike ja seega on selle koostamine säästlik, mis vähendab VKEde kulusid. VKEdel peaks olema võimalik teha valik ELi kasvuprospekti kasutamiseks. Määruses (EL) 2017/1129 sätestatud VKEde praegused mõisted võivad olla liiga piiravad, eriti emitentide suhtes, kes taotlevad kauplemisele võtmist VKEde kasvuturul ja on traditsioonilistest VKEdest pigem suuremad. Seetõttu avalikel pakkumistel, millele vahetult järgneb väärtpaberite esmakordne VKEde kasvuturul kauplemisele võtmine, ei oleks väiksematel emitentidel võimalik kasutada ELi kasvuprospekti isegi juhul, kui nende väärtpaberite turuväärtus oleks pärast nende esmakordset VKEde kasvuturul kauplemisele võtmist alla 200 000 000 euro. Seetõttu tuleks määrust (EL) 2017/1129 muuta selliselt, et emitendid, kes tahavad teha esmast avalikku pakkumist, mille esialgne turukapitalisatsioon on alla 200 000 000 euro, võivad koostada ELi kasvuprospekti.

(18)

Arvestades VKEde tähtsust liidu majanduses, tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, kuidas finantsteenuseid käsitlev liidu õigus mõjutab VKEde rahastamist. Selleks peaks komisjon noteeritud ja noteerimata VKEde finantseerimist mõjutavate õigusaktid läbivaatamisel analüüsima regulatiivseid ja haldustõkkeid, muu hulgas neid, mis on seotud teadusega, mis piiravad või takistavad VKEdesse investeerimist. Seejuures peaks komisjon hindama VKEde kapitalivoogude arengut ja püüdma luua soodsat regulatiivset keskkonda VKEde rahastamise edendamiseks.

(19)

Seetõttu tuleks direktiivi 2014/65/EL ning määruseid (EL) nr 596/2014 ja (EL) 2017/1129 vastavalt muuta.

(20)

Käesolevat määrust tuleks hakata kohaldama alates 31. detsembrist 2019. Kuid artiklit 1 tuleks hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 596/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 596/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklile 11 lisatakse lõige 1a:

„1a.   Kui väärtpaberite pakkumine tehakse üksnes kutselistele investoritele, kes vastab määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 (*1) artikli 2 punktis e, ei ole see turu sondeerimine, kui emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele kauplemiskohas, või tema nimel või arvel tegutsev isik edastab teavet nimetatud kutselistele investoritele eesmärgiga rääkida läbi oma võlakirjade emissioonis osalemise lepingulised tingimused. Selline teabe edastamine loetakse käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohaseks töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapäraseks tegevuseks ja seetõttu ei kujuta see endast siseteabe õigusvastast avaldamist. Kõnealune emitent või tema nimel või arvel tegutsev isik tagab, et teavet saavad kutselised investorid on teadlikud sellega kaasnevatest õiguslikest kohustustest ja tunnustavad neid kirjalikult ning on teadlikud siseteabe alusel kauplemise ja siseteabe õigusvastase avaldamise eest kohaldatavatest karistustest.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).“ "

2)

Artiklisse 13 lisatakse järgmised lõiked:

„12.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1–11 kohaselt kehtestatud turu tunnustatud tava, võib emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, sõlmida oma aktsiate kohta likviidsuslepingu, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

likviidsuslepingu tingimused vastavad käesoleva artikli lõikes 2 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/908 (*2) sätestatud kriteeriumidele;

b)

likviidsusleping on koostatud vastavalt käesoleva artikli lõikes 13 osutatud liidu vormile;

c)

likviidsuse tagajal on pädeva asutuse antud nõuetekohane luba vastavalt direktiivile 2014/65/EL ja ta on registreeritud turu liikmena kas VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldava investeerimisühingu (VKEde kasvuturgu korraldava turukorraldaja või investeerimisühingu) juures;

d)

VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldav investeerimisühing kinnitab emitendile kirjalikult, et ta on likviidsuslepingu ärakirja kätte saanud ja nõustub nimetatud lepingu tingimustega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud emitent peab olema võimeline mis tahes hetkel tõendama, et tingimused, mille kohaselt leping sõlmiti, on pidevalt täidetud. Kõnealune emitent ja VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldav investeerimisühing esitavad likviidsuslepingu asjaomastele pädevatele asutustele nende taotluse korral.

13.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada kooskõlas lõikega 12 likviidsuslepingu sõlmimise puhul kasutatav vorm, tagamaks lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmine, sealhulgas turu läbipaistvuse ja likviidsuse tagamise kohta.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. septembriks 2020.

Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

(*2)  Komisjoni 26. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/908, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad turu tunnustatud tava kehtestamise kriteeriume, korda ja nõudeid ning selle hoidmise, lõpetamise või tunnustamise tingimuste muutmise nõudeid (ELT L 153, 10.6.2016, lk 3).“ "

3)

Artikli 17 lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina käesoleva lõike kolmandast lõigust esitab emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele üksnes VKEde kasvuturul, kirjaliku selgituse lõikes 3 täpsustatud pädevale asutusele üksnes nõudmisel. Kuni emitent suudab viivitamise otsust põhjendada, ei pea ta säilitama andmeid selle selgituse kohta.“

4)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Finantsinstrumendi emitent ja tema nimel või arvel tegutsev isik peavad:

a)

koostama nimekirja kõigist isikutest, kellel on juurdepääs siseteabele ning kes töötavad tema heaks töölepingu alusel või täidavad muul viisil ülesandeid, mille tõttu on neil juurdepääs siseteabele, nagu nõustajad, raamatupidajad või reitinguagentuurid („insaiderite nimekiri“);

b)

insaiderite nimekirja viivitamata ajakohastama vastavalt lõikele 4 ja

c)

esitama pädeva asutuse taotluse korral insaiderite nimekirja võimalikult kiiresti sellele asutusele.

2.   Emitent või tema nimel või arvel tegutsev isik võtab mõistlikke meetmeid tagamaks, et kõik insaiderite nimekirja kantud isikud tunnustavad kirjalikult sellega kaasnevaid õiguslikke kohustusi ning on teadlikud siseteabe alusel kauplemise ning siseteabe õigusvastase avaldamise eest kohaldatavatest karistustest.

Kui emitent palub oma insaiderite nimekirja koostada ja ajakohastada mõnel teisel isikul, jääb emitent täielikult vastutavaks käesoleva artikli järgimise eest. Emitendil on alati õigus tutvuda teise isiku koostatava insaiderite nimekirjaga.“;

b)

lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„4.   Emitent ja tema nimel või arvel tegutsev isik uuendab viivitamata, lisades uuendamise kuupäeva, oma insaiderite nimekirja järgmistel asjaoludel:

a)

kui juba nimekirjas oleva isiku insaiderite nimekirja kandmise põhjus muutub;

b)

kui lisandub uus isik, kellel on juurdepääs siseteabele ja kes tuleb seetõttu insaiderite nimekirja kanda, ning

c)

kui isikul ei ole enam siseteabele juurdepääsu.

Iga kord, kui nimekirja uuendatakse, märgitakse kuupäev ja kellaaeg, mil uuendamise põhjustanud muutus toimus.

5.   Emitent ja kõik isikud, kes tema nimel või arvel tegutsevad, säilitavad oma insaiderite nimekirja vähemalt viis aastat pärast selle koostamist või uuendamist.

6.   Emitentidel, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, on õigus kanda oma insaiderite nimekirja üksnes isikud, kellel on tulenevalt nende ülesannetest või ametist emitendi juures regulaarne juurdepääs siseteabele.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ja kui see on põhjendatud spetsiifiliste riigisisese turu usaldusväärsuse kaalutlustega, võivad liikmesriigid nõuda emitentidelt, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, kanda oma insaiderite nimekirja kõik isikud, kellele on osutatud lõike 1 punktis a. Nimetatud nimekirjad sisaldavad käesoleva lõike neljanda lõigu kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud vormis täpsustatud teavet.

Käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud insaiderite nimekirjad esitatakse pädevale asutusele tema taotluse korral võimalikult kiiresti.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesoleva lõike teises lõigus osutatud insaiderite nimekirja täpne vorm. Insaiderite nimekirja vorm peab olema proportsionaalne ja võrreldes lõikes 9 osutatud insaiderite nimekirja vormiga tooma kaasa väiksema halduskoormuse.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. septembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

5)

Artikli 19 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Emitent või lubatud saastekvoodi väärtpaberite turu osaline avalikustab lõikes 1 osutatud teabe kahe tööpäeva jooksul alates sellise teate kättesaamisest.“

6)

Artikli 35 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 6 lõigetes 5 ja 6, artikli 12 lõikes 5, artikli 17 lõike 2 kolmandas lõigus, artikli 17 lõikes 3, artikli 19 lõigetes 13 ja 14 ning artiklis 38 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 31. detsembrist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“

Artikkel 2

Määruse (EL) 2017/1129 muutmine

Määrust (EL) 2017/1129 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmised lõiked:

„6a.   Lõike 4 punktis f ning lõike 5 punktis e sätestatud erandeid kohaldatakse üksnes kapitaliväärtpaberitele ning ainult juhul, kui:

a)

ostja kapitaliväärtpaberid on vahetatavad juba reguleeritud turul enne ülevõtmist ja sellega seotud tehingut kauplemisele võetud olemasolevate väärtpaberitega ning ülevõtmist ei loeta pöördomandamistehinguks komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (*3) vastu võetud 3. rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi punkti B19 (Äriühendused) tähenduses, või

b)

järelevalveasutus, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ (*4) alusel asjakohasel juhul pädev pakkumisdokumenti läbi vaatama, on lõike 4 punktis f ning käesoleva artikli lõike 5 punktis e osutatud dokumendi eelnevalt heaks kiitnud.

6b.   Lõike 4 punktis g ning lõike 5 punktis f sätestatud erandeid kohaldatakse üksnes kapitaliväärtpaberitele, mille suhtes ei loeta tehingut pöördomandamistehinguks 3. rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi punkti B19 tähenduses, ja ainult juhul, kui:

a)

ühendava õigussubjekti kapitaliväärtpaberid on enne tehingut juba reguleeritud turul kauplemisele võetud;

b)

jaotatavate õigussubjektide kapitaliväärtpaberid on enne tehingut juba reguleeritud turul kauplemisele võetud.

(*3)  Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1)."

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12).“ "

2)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

i)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

emitendid, kelle kapitaliväärtpaberid on võetud kauplemisele reguleeritud turul või VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul järjest ja kes emiteerivad mittekapitaliväärtpabereid või kapitalile juurdepääsu andvaid väärtpabereid, mis on vahetatavad emitendi olemasolevate juba kauplemisele võetud kapitaliväärtpaberite vastu, piiramata artikli 1 lõike 5 kohaldamist;“

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„d)

emitendid, kelle väärtpabereid on avalikkusele pakutud ja mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul vähemalt kahe aasta jooksul järjest ja kes on täiel määral järginud aruandlus- ja avalikustamiskohustusi kogu nende kauplemisele võetud aja jooksul, ja kes taotlevad varem emiteeritud olemasolevate väärtpaberite vastu vahetatavate väärtpaberite kauplemisele võtmist reguleeritud turul.“;

b)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

teisele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Need käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud emitendid, kes peavad koostama pärast oma väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL (*5), koguvad käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu punkti a kohast viimast finantsteavet, mis sisaldab lihtsustatud prospektis esitatavaid võrdlusandmeid eelmise aasta kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 (*6) osutatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega.

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19)."

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).“;"

ii)

lisatakse järgmised lõigud:

„Need käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud emitendid, kes ei pea pärast oma väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist vastavalt direktiivile 2013/34/EL konsolideeritud finantsaruandeid koostama, koguvad käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu punkti a kohast viimast finantsteavet, mis sisaldab lihtsustatud prospektis esitatavaid võrdlusandmeid eelmise aasta kohta, selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus emitent on asutatud.

Kolmandate riikide emitendid, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, koguvad käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu punkti a kohast viimast finantsteavet, mis sisaldab lihtsustatud prospektis esitatavaid võrdlusandmeid eelmise aasta kohta, oma riigi riiklike raamatupidamisstandardite kohaselt tingimusel, et need standardid on samaväärsed määruses (EÜ) nr 1606/2002 sätestatutega. Kui nimetatud riiklikud raamatupidamisstandardid ei ole samaväärsed rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, tuleb finantsteavet korrigeerida määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt.“;

c)

lõike 3 teise lõigu punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

kapitaliväärtpaberite, sealhulgas kapitaliväärtpaberitele juurdepääsu andvate väärtpaberite puhul käibekapitali aruanne, kapitalisatsiooni ja võlgade aruanne, asjakohaste huvide konfliktide ja seotud isikutega tehtud tehingute avalikustamine, põhiaktsionärid ja asjakohasel juhul pro forma finantsteave.“

3)

Artikli 15 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„ca)

muud kui VKEdest emitendid, kes pakuvad aktsiaid üldsusele samal ajal, kui nad taotlevad nende aktsiate VKEde kasvuturul kauplemisele võtmist, tingimusel et sellistel emitentidel ei ole eelnevalt aktsiaid, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul ning et kahe alljärgneva ühiku korrutis on alla 200 000 000 euro:

i)

artikli 17 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud juhul lõplik pakkumishind või maksimaalne hind;

ii)

tasumata aktsiate koguarv kohe pärast aktsiate pakkumist üldsusele, mis arvutatakse kas üldsusele pakutavate aktsiate koguse või artikli 17 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud juhul üldsusele pakutavate aktsiate maksimaalkoguse alusel.“

4)

V lisa punkt II asendatakse järgmisega:

„II.

Kapitalisatsiooni ja võlgade aruanne (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul, mille on emiteerinud äriühingud, mille turukapitalisatsioon on üle 200 000 000 euro) ja käibekapitali aruanne (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul).

Eesmärk on anda teavet emitendi kapitalisatsiooni ja võlgade kohta ning selle kohta, kas käibekapital on piisav emitendi olemasolevate nõuete katmiseks või kui mitte, siis kuidas kavatseb emitent tagada vajaliku täiendava käibekapitali.“

Artikkel 3

Direktiivi 2014/65/EL muutmine

Direktiivi 2014/65/EL artiklisse 33 lisatakse järgmine lõige:

„9.   Komisjon moodustab hiljemalt 1. juuliks 2020 sidusrühmade esindajate eksperdirühma, et jälgida VKEde kasvuturgude toimimist ja edukust. Eksperdirühm avaldab hiljemalt 1. juuliks 2021 aruande oma järelduste kohta.“

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 31. detsembrist 2019. Artiklit 1 kohaldatakse aga alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 27. november 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

Eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1)   ELT C 440, 6.12.2018, lk 79.

(2)  Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. novembri 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(7)  Komisjoni 10. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/347, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses insaiderite nimekirjade täpse vormingu ja ajakohastamisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014 (ELT L 65, 11.3.2016, lk 49).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

11.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2116,

28. november 2019,

milles sätestatakse kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2018/1979

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires, (1) eriti selle artikli 6e lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 ei tohiks omamaine teenuseosutaja alates 15. juunist 2017 nõuda rändluskliendilt üheski liikmesriigis vastu võetud reguleeritud rändluskõnede eest ühtegi omamaisele jaehinnale lisanduvat tasu, kui need kõned jäävad mõistliku kasutamise põhimõtte kohase mahu piiresse.

(2)

Määrusega (EL) nr 531/2012 on reguleeritud rändluskõne vastuvõtmise suhtes kohaldatavate lisatasude piirmääraks seatud kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine.

(3)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1979 (2) on sätestatud kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine, mida kohaldatakse alates 2019. aastast, võttes aluseks 1. juuli 2018. aasta andmed.

(4)

Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet on edastanud komisjonile liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt kogutud ajakohastatud teabe kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise tasude maksimaalse taseme kohta, mis on iga riigi konkreetsetes mobiilsidevõrkudes häälkõne lõpetamise hulgiteenuse turul kehtestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (3) artiklitele 7 ja 16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/19/EÜ (4) artiklile 13, ning kõigi abonentide arvu kohta liikmesriikides.

(5)

Komisjon on arvutanud kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmise vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 järgmiselt: konkreetses liikmesriigis kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise lubatud maksimaalne tasu korrutati selle liikmesriigi abonentide koguarvuga, kõigi liikmesriikide selliselt arvutatud korrutised liideti ning siis jagati saadud summa kõigi liikmesriikide abonentide koguarvuga, võttes aluseks 1. juuli 2019. aasta andmed. Euroalaväliste liikmesriikide puhul kasutati vahetuskursina 2019. aasta teise kvartali keskmist vastavalt Euroopa Keskpanga andmebaasile.

(6)

Seepärast tuleks ajakohastada kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmist, mis on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2018/1979.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmäärus (EL) 2018/1979 kehtetuks tunnistada.

(8)

Vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 peab komisjon käesolevas rakendusmääruses sätestatud kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmise kord aastas läbi vaatama.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sidekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmiseks sätestatakse 0,0079 eurot minutis.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) 2018/1979 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   ELT L 172, 30.6.2012, lk 10.

(2)  Komisjoni 13. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1979, milles sätestatakse kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2017/2311 (ELT L 317, 14.12.2018, lk 10).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7).

11.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/2117,

29. november 2019,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 338/97 reguleeritakse kõnealuse määruse lisas loetletud looma- ja taimeliikidega kauplemist. Kõnealuses lisas loetletud liikide hulka kuuluvad ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) (edaspidi „konventsioon“) liidetes loetletud liigid ja sellise kaitsestaatusega liigid, mis nõuavad EList lähtuva, ELi-sisese ja ELi suunatud kauplemise reguleerimist ja seiret.

(2)

17.–28. augustil 2019 Šveitsis Genfis peetud konventsiooniosaliste konverentsi 18. istungil (CoP18) tehti konventsiooni liidetesse teatavad muudatused. Need muudatused tuleks kanda määruse (EÜ) nr 338/97 lisadesse.

(3)

Konventsiooni I liitesse lisati järgmised taksonid, mis tuleks lisada määruse (EÜ) nr 338/97 A lisasse: Ceratophora erdeleni, Ceratophora karu, Ceratophora tennentii, Cophotis ceylanica, Cophotis dumbara, Gonatodes daudini, Achillides chikae hermeli ja Parides burchellanus.

(4)

Konventsiooni II liitest kanti I liitesse järgmised liigid, mis tuleks kanda määruse (EÜ) nr 338/97 B lisast A lisasse: Aonyx cinerea, Lutrogale perspicillata, Balearica pavonina, Cuora bourreti, Cuora picturata, Mauremys annamensis ja Geochelone elegans. Malacochersus tornieri kanti II liitest I liitesse; liik on juba kantud A lisasse ja tuleks muuta ainult viidet asjaomasele liitele.

(5)

Konventsiooni I liitest kanti II liitesse järgmised taksonid, mis tuleks kanda määruse (EÜ) nr 338/97 A lisast B lisasse: Vicugna vicugna (Salta provintsi populatsioon, Argentina, märkega), Leporillus conditor, Pseudomys fieldi praeconis (nomenklatuuri muutus: Pseudomys fieldi), Xeromys myoides, Zyzomys pedunculatus, Dasyornis broadbenti litoralis, Dasyornis longirostris ja Crocodylus acutus (Mehhiko populatsioon, märkega).

(6)

Konventsiooni II liitesse lisati järgmised sugukonnad, perekonnad ja liigid, mis tuleks lisada määruse (EÜ) nr 338/97 B lisasse: Giraffa camelopardalis, Syrmaticus reevesii, Ceratophora aspera (märkega), Ceratophora stoddartii (märkega), Lyriocephalus scutatus (märkega), Goniurosaurus spp., (märkega), Gekko gecko, Paroedura androyensis, Ctenosaura spp. (selle perekonna neli liiki olid varem lisatud II liitesse ja on nüüd loetletud perekonna osana), Pseudocerastes urarachnoides, Echinotriton chinhaiensis, Echinotriton maxiquadratus, Paramesotriton spp. (selle perekonna üks liik oli varem lisatud II liitesse ja on nüüd loetletud perekonna osana), Tylototriton spp., Isurus oxyrinchus, Isurus paucus, Glaucostegus spp., Rhinidae spp., Holothuria fuscogilva (hilinenud rakendamine), Holothuria nobilis (hilinenud rakendamine), Holothuria whitmaei (hilinenud rakendamine), Poecilotheria spp., Widdringtonia whytei, Pterocarpus tinctorius (märkega), Cedrela spp. (märkega ja hilinenud rakendamine).

(7)

Syrmaticus reevesii, Ctenosaura quinquecarinata, Paramesotriton spp. ja Tylototriton spp., mis seni olid loetletud määruse (EÜ) nr 338/97 D lisas, tuleks kõnealusest lisast välja jätta, kuna konventsiooniosaliste konverentsi 18. istungil lisati need II liitesse.

(8)

Liidete tõlgendamist käsitlevat osa on muudetud ning konventsiooniosaliste konverentsi 18. istungil võeti vastu mitu märget konventsiooni liidetes sisalduvate mitme taksoni kohta või muudeti neid märkeid; need peaksid sisalduma ka määruse (EÜ) nr 338/97 lisades.

a)

Lisati järgmised märked:

—

märked II liites loetletud liikide Saiga tatarica ja Saiga borealis kohta ja

—

märge #17 (asendab märget #5) II liites loetletud liigi Pericopsis elata kohta.

b)

Muudeti järgmisi märkeid:

—

märge II liites loetletud liigi Vicugna vicugna kohta,

—

märge #4 f) II liites loetletud liigi Aloe ferox kohta,

—

märge #16 liigi Adansonia grandidieri II liitesse lisamise kohta ning

—

märge #15 perekonna Dalbergia spp. ja liikide Guibourtia demeusei, Guibourtia pellegriniana, Guibourtia tessmannii II liitesse lisamise kohta.

(9)

Mõistete „valmis muusikariistad“, „valmis muusikariistade osad“, „valmis muusikariistade tarvikud“, „saadetis“ ja „töödeldud puit“ määratlused tuleks lisada märkustesse A, B, C ja D lisa tõlgendamise kohta, sest need määratlused lepiti kokku konventsiooniosaliste konverentsi 18. istungil.

(10)

Hiljuti lisati konventsiooni III liitesse järgmised liigid: Sphaerodactylus armasi, Sphaerodactylus celicara, Sphaerodactylus dimorphicus, Sphaerodactylus intermedius, Sphaerodactylus nigropunctatus alayoi, Sphaerodactylus nigropunctatus granti, Sphaerodactylus nigropunctatus lissodesmus, Sphaerodactylus nigropunctatus ocujal, Sphaerodactylus nigropunctatus strategus, Sphaerodactylus notatus atactus, Sphaerodactylus oliveri, Sphaerodactylus pimienta, Sphaerodactylus ruibali, Sphaerodactylus siboney, Sphaerodactylus torrei, Anolis agueroi, Anolis baracoae, Anolis barbatus, Anolis chamaeleonides, Anolis equestris, Anolis guamuhaya, Anolis luteogularis, Anolis pigmaequestris, Anolis porcus, kõik Kuuba taotlusel. Seepärast tuleks need liigid lisada määruse (EÜ) nr 338/97 C lisasse.

(11)

Hiljuti eemaldati konventsiooni III liitest järgmised liigid: Galictis vittata, Bassaricyon gabbii, Bassariscus sumichrasti, Cabassous centralis, Choloepus hoffmanni, Sciurus deppei ja Crax rubra (üksnes Costa Rica populatsioon), kõik Costa Rica taotlusel. Seepärast tuleks viide Costa Ricale liigi Crax rubra loetelus ja kõnealused teised liigid määruse (EÜ) nr 338/97 C lisast välja jätta.

(12)

Liit ei ole esitanud nende muudatuste kohta vastuväiteid.

(13)

Konventsiooniosaliste konverentsi 18. istungil võeti vastu uued loomi ja taimi käsitlevad nomenklatuuriviited, mis käivad eelkõige mitme perekonda Ovis kuuluva liigi ja mitme sugukonda Felidae kuuluva liigi kohta. Need muudatused peavad kajastuma määruse (EÜ) nr 338/97 lisades, säilitades samas praegu kohaldatavad rangemad ELi meetmed varem liigi Ovis ammon all kirjeldatud liikide impordi suhtes kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (2) XIII lisaga.

(14)

Teatavaid liikide nimesid (nii inglis- kui ka ladinakeelsed) tuleks korrigeerida, et võtta arvesse nende kasutamise praegust tava.

(15)

Tuleks teha täiendavaid parandusi olemasolevates märgetes, eelkõige tuleks märge „(tõenäoliselt välja surnud)“ nelja liigi puhul vastavalt konventsiooniosaliste konverentsi 17. istungil tehtud muudatustele loetelust kustutada.

(16)

Vajalike muudatuste ulatust silmas pidades on selguse huvides vaja määruse (EÜ) nr 338/97 lisa tervikuna asendada.

(17)

Määrust (EÜ) nr 338/97 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(18)

Konventsiooni XV artikli punkti 1 alapunktis c on sätestatud, et [konventsiooniosaliste] istungil vastu võetud muudatused jõustuvad kõikide osaliste jaoks pärast kõnealusest istungist 90 päeva möödumist. Sellest tähtajast kinnipidamiseks ja kõnealuse määruse lisa muudatuste õigeaegse jõustumise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist.

(19)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 18 lõike 1 alusel asutatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 338/97 lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

(2)  Komisjoni 4. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 166, 19.6.2006, lk 1).

LISA […]

Märkused A, B, C ja D lisa tõlgendamise kohta

1.   

A, B, C ja D lisas on liigid märgitud:

a)

liiginime järgi või

b)

kõrgemasse taksonisse kuuluva liigina tervikuna või selle määratletud osana.

2.   

Lühend „spp.“ tähistab kõrgema taksoni kõiki liike.

3.   

Viidetel taksonitele, mis on kõrgemad kui liik, on üksnes teavitav või klassifitseeriv eesmärk.

4.   

A lisas poolpaksus kirjas toodud liigid on loetletud seal kooskõlas nende kaitsega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ (1) või nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ (2).

5.   

Taimetaksonite tähistamiseks allpool liigitasandit kasutatakse järgmisi lühendeid:

a)

„ssp.“ – alamliik,

b)

„var(s).“ – teisend (teisendid) ning

c)

„fa.“ – vorm.

6.   

Märked (I), (II) ja (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures viitavad konventsiooni liidetele, milles kõnealused liigid on märkuste 7–9 kohaselt loetletud. Kui neid märkeid ei esine, ei ole kõnealuseid liike konventsiooni liidetes mainitud.

7.   

Märge (I) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see liik või kõrgem takson esineb konventsiooni I liites.

8.   

Märge (II) liigi või kõrgema taksoni nime juures näitab, et asjaomane liik või kõrgem takson esineb konventsiooni II liites.

9.   

Märge (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see esineb konventsiooni III liites. Sel juhul on näidatud ka riik, millega seoses see liik või kõrgem takson III liites esineb.

10.   

„Kultivar“ tähendab kasvatatavate taimede rahvusvahelise nomenklatuuri 8. väljaandes esitatud määratluse kohaselt taimede kogumit, mis a) on valitud teatava omaduse või omaduste kombinatsiooni tõttu, b) on kõnealuste omaduste poolest eristuv, ühtne ja püsiv, ning c) säilitab nimetatud omadused, kui seda asjakohaste vahenditega paljundatakse. Kultivari uut taksonit võib sellena käsitada alles siis, kui selle kategooria ja piirkond on ametlikult avaldatud kultuurtaimede rahvusvahelise nomenklatuuri (International Code of Nomenclature for Cultivated Plants) viimases väljaandes.

11.   

Ristandeid võib liidetesse kanda üksnes tingimusel, et need moodustavad looduses eristatava ja püsiva populatsiooni. Käesolevat määrust kohaldatakse hübriidloomadele, kellel neljas eelmises põlvnemisliinis on üks või rohkem A ja B lisas loetletud liikide isendit, nagu moodustaksid nad tervikliku liigi, isegi kui kõnealune hübriid ei ole lisadesse eraldi kantud.

12.   

Kui liik on lisatud A, B või C lisasse, on sellesse lisatud ka kogu loom või taim, elus või surnud, ning kõik selle liigi isendite osad ja neist saadu. Kui loomaliik on kantud C lisasse ja taimeliik B või C lisasse, kuuluvad samasse lisasse ka kõik selle liigi isendite osad ja neist saadu, välja arvatud juhul, kui liigi juures on märge, et hõlmatud on ainult isendite teatavad osad ja neist saadu. Kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 punktiga t tähistab märk „#” koos sellele järgneva numbriga B või C lisas loetletud liigi või kõrgema taksoni nime juures määruse kohaldamisel nende isendite kindlaksmääratud osi või neist saadut järgmiselt:

#1

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)

seemned, eosed ja õietolm (sh polliiniumid);

b)

tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemikud või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,

c)

kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena, ja

d)

perekonna Vanilla kunstlikult paljundatud taimede viljad ning taimede osad ja neist saadu.

#2

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)

seemned ja õietolm ning

b)

jaemüüki saatmiseks pakendatud valmistooted.

#3

tähistab terveid ja viilutatud juuri ja juureosi, v.a töödeldud osi või saadusi, nagu pulbrid, tabletid, ekstraktid, toonikud, teed ja maiustused.

#4

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)

seemned (sh Orchidaceae seemnekojad), eosed ja õietolm (sh polliiniumid). Mehhikost pärit Cactaceae spp. seemned ja Madagaskarist pärit Beccariophoenix madagascariensis’e ja Neodypsis decaryi seemned,

b)

tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemikud või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,

c)

kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena,

d)

naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede perekonnast Vanilla (Orchidaceae) ja sugukonnast Cactaceae viljad ning taimede osad ja neist saadu,

e)

perekonna Opuntia alamperekonna Opuntia ja Selenicereus (Cactaceae) naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede varred, õied ning taimede osad ja neist saadu ning

f)

jaemüüki saatmiseks pakendatud liikide Aloe ferox ja Euphorbia antisyphilitica valmistooted.

#5

tähistab palke, saematerjali ja spooni.

#6

tähistab palke, saematerjali, spooni ja vineeri.

#7

tähistab palke, laaste, -pulbrit ja -ekstrakte.

#8

tähistab maa-aluseid osi (st juured, risoomid): tervetena, osadena ja pulbristatult.

#9

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud neid osi, millel on silt „Toodetud Hoodia spp. materjalist, mis on saadud [Botswana asjaomase CITESi juhtimisasutuse lepingus nr BW/xxxxxx], [Namiibia asjaomase CITESi juhtimisasutuse lepingus nr NA/xxxxxx], [Lõuna-Aafrika asjaomase CITESi juhtimisasutuse lepingus nr ZA/xxxxxx] sätestatud tingimustele vastava kontrollitud saagikoristuse ja tootmise teel.“

#10

tähistab palke, saematerjali, spooni, kaasa arvatud keelpillide poognate valmistamiseks kasutatavaid lõpetamata puittooteid.

#11

tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri, puidupulbrit ja -ekstrakte. Lõpptooted, mille koostises on selliseid ekstrakte, sh lõhnaaineid, ei kuulu selle märke kohaldamisalasse.

#12

tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri ja puiduekstrakte. Lõpptooted, mille koostises on selliseid ekstrakte, sh lõhnaaineid, ei kuulu selle märke kohaldamisalasse.

#13

tähistab tuuma (tuntud ka kui „endosperm“, „pulp“ või „kopra“) ja kõike sellest saadut.

#14

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)

seemned ja õietolm,

b)

tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemikud või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,

c)

puuviljad,

d)

lehed,

e)

akvilaaria pulber, sealhulgas pressitud kujul, ning

f)

jaemüüki saatmiseks pakendatud valmistooted, erandit ei kohaldata helmeste, palvehelmeste ja nikerdiste puhul.

#15

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)

lehed, õied, õietolm, viljad ja seemned;

b)

valmistooted, milles loetellu kantud liigi puitu on eseme kohta maksimaalselt 10 kg iga saadetise kohta;

c)

valmis muusikariistad, valmis muusikariistade osad ja valmis muusikariistade tarvikud;

d)

märkega #4 hõlmatud taimede Dalbergia cochinchinensis osad ja neist saadu;

e)

märkega #6 hõlmatud Mehhikost pärit ja sealt eksporditud taimede Dalbergia spp. osad ja neist saadu.

#16

tähistab seemneid, vilju ja õli;

#17

palgid, saematerjal, spoon, vineer ja töödeldud puit.

13.   

Lisade märgetes kasutatud allpool esitatud mõisted ja väljendid määratletakse järgmiselt:

Ekstrakt

Igasugune aine, mis on saadud otse taimsest materjalist füüsikaliste või keemiliste vahenditega, olenemata tootmisprotsessist. Ekstrakt võib olla tahke (nt kristallid, vaigud, peene- või jämedateralised osakesed), pooltahke (nt kummivaigud, vahad) või vedel (nt lahused, tinktuurid, õlid ja eeterlikud õlid).

Valmis muusikariistad

Muusikariist (millele on viidatud Maailma Tolliorganisatsiooni harmoneeritud süsteemis, 92. peatükk; muusikariistad, nende osad ja tarvikud), mis on valmis mängimiseks või on selleks vaja vaid osad paigaldada. Mõiste hõlmab antiikseid instrumente (nagu on määratletud harmoneeritud süsteemi koodide 97.05 ja 97.06 all; kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed).

Valmis muusikariistade tarvikud

Muusikariistade tarvikud (millele on viidatud Maailma Tolliorganisatsiooni harmoneeritud süsteemis, 92. peatükk; muusikariistad, nende osad ja tarvikud), mis on muusikariistast eraldatud ja on spetsiaalselt valmistatud selleks, et neid saaks koos instrumendiga kasutada, ning on kasutusvalmis.

Valmis muusikariistade osad

Muusikariista osa (millele on viidatud Maailma Tolliorganisatsiooni harmoneeritud süsteemis, 92. peatükk; muusikariistad, nende osad ja tarvikud), mis on valmis paigaldamiseks ja mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks koos muusikariistaga, et seda saaks mängida.

Jaemüüki saatmiseks pakendatud valmistooted

Pakendatud ja lõppkasutuseks või jaemüügiks märgistatud tooted, mis ei vaja täiendavat töötlemist ja mis on sobivad elanikkonnale müügiks või kasutamiseks; tarnituna üksik- või mahtkaubana.

Pulber

Peene- või jämedateraliste osakestega kuiv ja tahke aine.

Saadetis

Kaup, mida veetakse põhiveokirja või lennuveokirja tingimuste kohaselt, olenemata konteinerite või pakendite kogusest või arvust; või esemed, mida hoitakse käes või kantakse või loetakse isikliku pagasi hulka.

10 kg saadetise kohta

Mõiste „10 kg saadetise kohta“ puhul tuleks 10 kg piirangut tõlgendada nii, et see viitab asjaomase puiduliigi saadetise kõigi üksikute osade kaalule. Teisisõnu hinnatakse 10 kg piirangut iga saadetises sisalduva Dalbergia/Guiberurtia liigi puidu üksikute osade kaalu järgi, mitte saadetise kogukaalu alusel.

Töödeldud puit

Määratletud harmoneeritud süsteemi koodiga 44.09. Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, V-punnid, helmestus vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte.

Puiduhake

Puit, mis on hakitud väikesteks tükkideks.

14.   

Kuna ühelegi A lisas loetletud taimeliigile või taimestiku kõrgemale taksonile ei ole lisatud märget, et nende hübriide tuleb käsitleda kooskõlas artikli 4 lõikega 1, tähendab see, et ühest või mitmest kõnealusest liigist või taksonist saadud kunstlikult paljundatud hübriididega võib kaubelda kunstliku paljundamise tunnistuse olemasolu korral ning et käesolevat määrust ei kohaldata selliste hübriidide seemnete ja õietolmu (sh polliiniumide), lõikelillede, tahkes või vedelas keskkonnas olevate seemikute ja in vitro saadud koekultuuride suhtes, mida transporditakse steriilsetes mahutites.

15.   

Käesolevat määrust ei kohaldata uriini, fekaalide ja ambra suhtes, mis on jäägid ja mis on saadud asjaomast looma mõjutamata.

16.   

D lisas loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse käesolevat määrust üksnes elusisendite ning tervete või peaaegu tervete surnud isendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:

§ 1

Terved või peaaegu terved toor- või parknahad.

17.   

D lisas loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse käesolevat määrust üksnes elusisendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:

§ 3

Kuivatatud ja värsked taimed, sh lehed, juured/pookealused, varred, seemned/eosed, koor ja viljad.

§ 4

Palgid, saematerjal ja spoon.

 

A lisa

B lisa

C lisa

Üldnimetus

LOOMASTIK

CHORDATA (KEELIKLOOMAD)

MAMMALIA

 

 

 

Imetajad

ARTIODACTYLA

 

 

 

 

Antilocapridae

 

 

 

Harksarviklased

 

Antilocapra americana (I) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

 

 

Harksarvik

Bovidae

 

 

 

Veislased

 

Addax nasomaculatus (I)

 

 

Kõrbeantiloop

 

 

Ammotragus lervia (II)

 

Lakklammas

 

 

 

Antilope cervicapra (III Nepal/Pakistan)

Vintsarvgasell

 

Bos gaurus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos frontalis, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust)

 

 

Gaur

 

Bos mutus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos frontalis, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust))

 

 

Ulukjakk

 

Bos sauveli (I)

 

 

Kuprei

 

 

 

Boselaphus tragocamelus (III Pakistan)

Nilgai

 

 

 

Bubalus arnee (III Nepal) (välja arvatud kodustatud liik Bubalus bubalis, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust)

Vesipühvel e arni

 

Bubalus depressicornis (I)

 

 

Anoa e kääbuspühvel

 

Bubalus mindorensis (I)

 

 

Tamarau

 

Bubalus quarlesi (I)

 

 

Mägianoa

 

 

Budorcas taxicolor (II)

 

Takin

 

Capra falconeri (I)

 

 

Keerdsarvkits e markuur

 

 

Capra caucasica (II)

 

Kubani tuur

 

 

 

Capra hircus aegagrus (III Pakistan) (kodustatud liigi isendite suhtes ei kohaldata käesolevat määrust)

Pulstikkits

 

 

 

Capra sibirica (III Pakistan)

Siberi kaljukits

 

Capricornis milneedwardsii (I)

 

 

Hiina serau

 

Capricornis rubidus (I)

 

 

Punane serau

 

Capricornis sumatraensis (I)

 

 

Sumatra serau

 

Capricornis thar (I)

 

 

Himaalaja serau

 

 

Cephalophus brookei (II)

 

Brooke kabrik

 

 

Cephalophus dorsalis (II)

 

Rannakabrik

 

Cephalophus jentinki (I)

 

 

Sadulkabrik

 

 

Cephalophus ogilbyi (II)

 

Ogilbi kabrik

 

 

Cephalophus silvicultor (II)

 

Kollaselg-kabrik

 

 

Cephalophus zebra (II)

 

Sebrakabrik

 

 

Damaliscus pygargus pygargus (II)

 

Bontbok

 

 

 

Gazella bennettii (III Pakistan)

Benneti gasell

 

Gazella cuvieri (I)

 

 

Cuvier gasell

 

 

 

Gazella dorcas (III Alžeeria/Tuneesia)

Dorkasgasell

 

Gazella leptoceros (I)

 

 

Kitsas-sarv gasell

 

Hippotragus niger variani (I)

 

 

Must-hobuantiloop

 

 

Kobus leche (II)

 

Pikksaba-vohlu

 

Naemorhedus baileyi (I)

 

 

Goral (liigist Naemorhedus baileyi)

 

Naemorhedus caudatus (I)

 

 

Pikksaba-goral

 

Naemorhedus goral (I)

 

 

Himaalaja goral

 

Naemorhedus griseus (I)

 

 

Hiina goral

 

Nanger dama (I)

 

 

Kabegasell

 

Oryx dammah (I)

 

 

Mõõksarv-orüks

 

Oryx leucoryx (I)

 

 

Valge-orüks

 

 

Ovis ammon (II)

 

Arhaar

 

 

Ovis arabica (II)

 

Uluklambad liigist Ovis arabica

 

 

Ovis bochariensis (II)

 

Buhhaara uriaal

 

 

Ovis canadensis (II) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

 

Lumelammas

 

 

Ovis collium (II  (*1))

 

Uluklammas liigist Ovis collium

 

 

Ovis cycloceros (II)

 

Uriaal liigist Ovis cycloceros

 

 

Ovis darwini (II) (*1)

 

Uluklammas liigist Ovis darwini

 

Ovis gmelini (I) (Küprose populatsioon)

 

 

Uluklammas liigist Ovis gmelini

 

Ovis hodgsonii (I)

 

 

Tiibeti mägilammas

 

 

Ovis jubata (II) (*1)

 

Uluklammas Ovis jubata

 

 

Ovis karelini (II) (*1)

 

Uluklammas liigist Ovis karelini

 

Ovis nigrimontana (I)

 

 

Uluklammas liigist Ovis nigrimontana

 

 

Ovis polii (II) (*1)

 

Uluklammas liigist Ovis polii

 

 

Ovis punjabiensis (II)

 

Uluklammas liigist Ovis punjabiensis

 

 

Ovis severtzovi (II) (*1)

 

Uluklammas liigist Ovis severtzovi

 

Ovis vignei (I)

 

 

Urial (alamliigist Ovis vignei vignei)

 

Pantholops hodgsonii (I)

 

 

Orongo

 

 

Philantomba monticola (II)

 

Sinikabrik

 

 

 

Pseudois nayaur (III Pakistan)

Ida-nahur e. ida-sinilammas

 

Pseudoryx nghetinhensis (I)

 

 

Saola

 

Rupicapra pyrenaica ornata (II)

 

 

Ibeeria mägikits

 

 

Saiga borealis (II) (Looduslike isenditega ärilistel eesmärkidel kauplemise suhtes on kehtestatud ekspordi nullkvoot)

 

Mongoolia saiga

 

 

Saiga tatarica (II) (Looduslike isenditega ärilistel eesmärkidel kauplemise suhtes on kehtestatud ekspordi nullkvoot)

 

Stepisaiga

 

 

 

Tetracerus quadricornis (III Nepal)

Nelisarv

Camelidae

 

 

 

Kaamellased

 

 

Lama guanicoe (II)

 

Guanaako

 

Vicugna vicugna (I) (välja arvatud järgmised populatsioonid: Argentina [Jujuy, Catamarca ja Salta provintsi populatsioon ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia [kogu populatsioon]; Tšiili [Tarapacá piirkonna ning Arica ja Parinacota piirkonna populatsioonid]; Ecuadori [kogu populatsioon] ja Peruu [kogu populatsioon]; mis on loetletud B lisas)

Vicugna vicugna (II) (üksnes järgmised populatsioonid: Argentina [Jujuy, Catamarca ja Salta provintsi populatsioon ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Bolivia [kogu populatsioon]; Tšiili [Tarapacá piirkonna ning Arica ja Parinacota piirkonna populatsioonid]; Ecuadori [kogu populatsioon] ja Peruu [kogu populatsioon]; muud populatsioonid on loetletud A lisas  (3))

 

Vikunja

Cervidae

 

 

 

Hirvlased

 

Axis calamianensis (I)

 

 

Sigahirv (liigist Axis calamianensis)

 

Axis kuhlii (I)

 

 

Bawea hirv

 

 

 

Axis porcinus (III Pakistan (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid))

Sigahirv (liigist Axis porcinus)

 

Axis porcinus annamiticus (I)

 

 

Sigahirv (alamliigist Axis porcinus annamiticus)

 

Blastocerus dichotomus (I)

 

 

Soohirv

 

 

Cervus elaphus bactrianus (II)

 

Buhhaara punahirv

 

 

 

Cervus elaphus barbarus (III Alžeeria/Tuneesia)

Punahirv (alamliigist Cervus elaphus barbarus)

 

Cervus elaphus hanglu (I)

 

 

Kašmiiri punahirv

 

Dama dama mesopotamica (I)

 

 

Iraani kabehirv

 

Hippocamelus spp. (I)

 

 

Guemalid

 

 

 

Mazama temama cerasina (III Guatemala)

Suurmasaama

 

Muntiacus crinifrons (I)

 

 

Must muntjak

 

Muntiacus vuquangensis (I)

 

 

Hiidmuntjak

 

 

 

Odocoileus virginianus mayensis (III Guatemala)

Valgesaba-pampahirv

 

Ozotoceros bezoarticus (I)

 

 

Pampahirv

 

 

Pudu mephistophiles (II)

 

Põhja-puduhirv

 

Pudu puda (I)

 

 

Lõuna-puduhirv

 

Rucervus duvaucelii (I)

 

 

Barasinga

 

Rucervus eldii (I)

 

 

Eldi hirv

Giraffidae

 

Giraffa camelopardalis (II)

 

Kaelkirjakud

Kaelkirjak

Hippopotamidae

 

 

 

Jõehobulased

 

 

Hexaprotodon liberiensis (II)

 

Kääbusjõehobu

 

 

Hippopotamus amphibius (II)

 

Jõehobu

Moschidae

 

 

 

Muskushirvlased

 

Moschus spp. (I) (üksnes Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Moschus spp. (II) (välja arvatud Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid, mis on loetletud A lisas)

 

Muskushirvlased

Suidae

 

 

 

Sigalased

 

Babyrousa babyrussa (I)

 

 

Harjas-hirvsiga

 

Babyrousa bolabatuensis (I)

 

 

Bolabatu hirvsiga

 

Babyrousa celebensis (I)

 

 

Sulawesi hirvsiga

 

Babyrousa togeanensis (I)

 

 

Togiani hirvsiga

 

Sus salvanius (I)

 

 

Kääbussiga

Tayassuidae

 

 

 

Pekaarilased

 

 

Tayassuidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ning Pecari tajacu Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide populatsioonid, mida ei ole kantud käesoleva määruse lisadesse)

 

Pekaarilased

 

Catagonus wagneri (I)

 

 

Chaco pekaari

CARNIVORA

 

 

 

 

Ailuridae

 

 

 

 

 

Ailurus fulgens (I)

 

 

Punane e väike panda

Canidae

 

 

 

Koerlased

 

 

 

Canis aureus (III India)

Šaakal

 

Canis lupus (I/II)

(Kõik populatsioonid, välja arvatud Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Bhutani, India, Nepali ja Pakistani populatsioonid on loetletud I liites; muud populatsioonid II liites. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo)

Canis lupus (II) (Kõik Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo)

 

Hall hunt

 

Canis simensis

 

 

Mägikoer

 

 

Cerdocyon thous (II)

 

Krabisööja rebane

 

 

Chrysocyon brachyurus (II)

 

Guara e lakkhunt

 

 

Cuon alpinus (II)

 

Punahunt

 

 

Lycalopex culpaeus (II)

 

Rebane (liigist Lycalopex culpaeus)

 

 

Lycalopex fulvipes (II)

 

Rebane (liigist Lycalopex fulvipes)

 

 

Lycalopex griseus (II)

 

Rebane (liigist Lycalopex griseus)

 

 

Lycalopex gymnocercus (II)

 

Pamparebane

 

Speothos venaticus (I)

 

 

Võsakoer

 

 

 

Vulpes bengalensis (III India)

Bengaali rebane

 

 

Vulpes cana (II)

 

Afgaani rebane

 

 

Vulpes zerda (II)

 

Fennek

Eupleridae

 

 

 

 

 

 

Cryptoprocta ferox (II)

 

Eupleridae (liigist Cryptoprocta ferox)

 

 

Eupleres goudotii (II)

 

Pudi-falanukk

 

 

Fossa fossana (II)

 

Fanaloka

Felidae

 

 

 

Kaslased

 

 

Felidae spp. (II) (Välja arvatud A lisas loetletud liigid. Kodustatud vormi isendite suhtes käesolevat määrust ei kohaldata. Aafrika lõvi (Panthera leo) (Aafrika populatsioon) puhul: Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud loodusest püütud isenditest saadud kontidele, konditükkidele, konditoodetele, küüntele, skelettidele, koljudele ja hammastele, millega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel.

Ekspordi aastakvoot Lõuna-Aafrika aretusettevõtetes tehistingimustes peetavatest isenditest saadud kontide, konditükkide, konditoodete, küünte, skelettide, koljude ja hammastega kauplemiseks ärilistel eesmärkidel kehtestatakse ja teatakse igal aastal CITESe sekretariaadile.)

 

Kaslased

 

Acinonyx jubatus (I) (Elusisendite ja jahitrofeede ekspordi aastakvoodid kehtestatakse järgmiselt: Botswana: 5; Namiibia: 150; Zimbabwe: 50. Selliste isenditega kauplemisel kohaldatakse käesoleva määruse artikli 4 lõiget 1.)

 

 

Gepard

 

Caracal caracal (I) (üksnes Aasia populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Karakal

 

Catopuma temminckii (I)

 

 

Temmincki kass

 

Felis nigripes (I)

 

 

Pudikass e kääbuskass

 

Felis silvestris (II)

 

 

Metskass

 

Herpailurus yagouaroundi (I) (üksnes Kesk- ja Põhja-Ameerika populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Jaguarundi

 

Leopardus geoffroyi (I)

 

 

Soolakass

 

Leopardus guttulus (I)

 

 

Kass liigist Leopardus guttulus

 

Leopardus jacobita (I)

 

 

Mägikass

 

Leopardus pardalis (I)

 

 

Otselot

 

Leopardus tigrinus (I)

 

 

Pantrik

 

Leopardus wiedii (I)

 

 

Margai e pikksaba-pugalkass

 

Lynx lynx (II)

 

 

Ilves

 

Lynx pardinus (I)

 

 

Ibeeria ilves

 

Neofelis diardi (I)

 

 

Leopard liigist Neofelis diardi

 

Neofelis nebulosa (I)

 

 

Leopard liigist Neofelis nebulosa

 

Panthera leo (I) (üksnes India populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

India lõvi

 

Panthera onca (I)

 

 

Jaaguar

 

Panthera pardus (I)

 

 

Leopard

 

Panthera tigris (I)

 

 

Tiiger

 

Panthera uncia (I)

 

 

Lumeleopard e irbis

 

Pardofelis marmorata (I)

 

 

Marmorkass

 

Prionailurus bengalensis bengalensis (I) (üksnes Bangladeshi, India ja Tai populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Bengaali kass

 

Prionailurus iriomotensis (II)

 

 

Iriomoto kass

 

Prionailurus planiceps (I)

 

 

Lapikpea-kass

 

Prionailurus rubiginosus (I) (üksnes India populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Roostekass

 

Puma concolor (I) (üksnes Costa Rica ja Panama populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Costa Rica puuma

Herpestidae

 

 

 

Mangustlased

 

 

 

Herpestes edwardsi (III India/Pakistan)

Hallmangust

 

 

 

Herpestes fuscus (III India)

India pruunmangust

 

 

 

Herpestes javanicus (III Pakistan)

Mangust (liigist Herpestes javanicus)

 

 

 

Herpestes javanicus auropunctatus (III India)

Täpikmangust

 

 

 

Herpestes smithii (III India)

Smithi mangust

 

 

 

Herpestes urva (III India)

Krabimangust

 

 

 

Herpestes vitticollis (III India)

Mangust (liigist Herpestes vitticolis)

Hyaenidae

 

 

 

Hüäänlased

 

 

 

Hyaena hyaena (III Pakistan)

Vööthüaan

 

 

 

Proteles cristata (III Botswana)

Tsiibethüään

Mephitidae

 

 

 

Vinuklased

 

 

Conepatus humboldtii (II)

 

Skunk (liigist Conepatus humboldtii)

Mustelidae

 

 

 

Kärplased

Lutrinae

 

 

 

Saarmaslased

 

 

Lutrinae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Saarmaslased

 

Aonyx capensis microdon (I) (üksnes Kameruni ja Nigeeria populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Väikeküüs-saarmas

 

Aonyx cinerea (I)

 

 

Aasia sõrmiksaarmas

 

Enhydra lutris nereis (I)

 

 

Lõuna-California kalaan

 

Lontra felina (I)

 

 

Kassiksaarmas

 

Lontra longicaudis (I)

 

 

Neotroopiline saarmas

 

Lontra provocax (I)

 

 

Saarmas (liigist Lontra provocax)

 

Lutra lutra (I)

 

 

Harilik saarmas

 

Lutra nippon (I)

 

 

Jaapani saarmas

 

Lutrogale perspicillata (I)

 

 

Silesaarmas

 

Pteronura brasiliensis (I)

 

 

Hiidsaarmas

Mustelinae

 

 

 

Päriskärplased

 

 

 

Eira barbara (III Honduras)

Taira

 

 

 

Martes flavigula (III India)

Harsa

 

 

 

Martes foina intermedia (III India)

Kivinugis (alamliigist Martes foina intermedia)

 

 

 

Martes gwatkinsii (III India)

Nugis (liigist Martes gwatkinsii)

 

 

 

Mellivora capensis (III Botswana)

Meemäger

 

Mustela nigripes (I)

 

 

Mustjalg-tuhkur

Odobenidae

 

 

 

Morsklased

 

 

Odobenus rosmarus (III Canada)

 

Morsk

Otariidae

 

 

 

Kõrvukhülglased

 

 

Arctocephalus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Merikarud

 

Arctocephalus philippii (II)

 

 

Merikaru (liigist Arctocephalus philippii)

 

Arctocephalus townsendi (I)

 

 

Merikaru (liigist Arctocephalus townsendi)

Phocidae

 

 

 

Hülged

 

 

Mirounga leonina (II)

 

Lõuna lonthüljes

 

Monachus spp. (I)

 

 

Munkhülged

Procyonidae

 

 

 

Pesukarulased

 

 

 

Nasua narica (III Honduras)

Tavaninakaru (liigist Nasua narica)

 

 

 

Nasua nasua solitaria (III Uruguay)

Koaati (alamliigist Nasua nasua solitaria)

 

 

 

Potos flavus (III Honduras)

Kinkažu

Ursidae

 

 

 

Karulased

 

 

Ursidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Karulased

 

Ailuropoda melanoleuca (I)

 

 

Bambuskaru e suur panda

 

Helarctos malayanus (I)

 

 

Päikesekaru e biruang

 

Melursus ursinus (I)

 

 

Huulkaru

 

Tremarctos ornatus (I)

 

 

Prillkaru

 

Ursus arctos (I/II)

(üksnes Bhutani, Hiina, Mehhiko ja Mongoolia populatsioonid ning alamliik Ursus arctos isabellinus on loetletud I liites; muud populatsioonid ja alamliigid on loetletud II liites.)

 

 

Pruunkaru

 

Ursus thibetanus (I)

 

 

Kaeluskaru

Viverridae

 

 

 

Tsiibetkaslased

 

 

 

Arctictis binturong (III India)

Binturong

 

 

 

Civettictis civetta (III Botswana)

Aafrika tsiibet

 

 

Cynogale bennettii (II)

 

Udrastsiibet

 

 

Hemigalus derbyanus (II)

 

Vööttsiibet

 

 

 

Paguma larvata (III India)

Paguuma

 

 

 

Paradoxurus hermaphroditus (III India)

Musang (liigist Paradoxurus hermaphroditus)

 

 

 

Paradoxurus jerdoni (III India)

Musang (liigist Paradoxurus jerdoni)

 

 

Prionodon linsang (II)

 

Vöötlinsang

 

Prionodon pardicolor (I)

 

 

Tähniklinsang

 

 

 

Viverra civettina (III India)

Laiktsiibet

 

 

 

Viverra zibetha (III India)

Suurtsiibet

 

 

 

Viverricula indica (III India)

Pisitsiibet

CETACEA

 

 

 

VAALALISED

 

CETACEA spp. (I/II) (4)

 

 

Cetaceans

CHIROPTERA

 

 

 

 

Phyllostomidae

 

 

 

Nopslased

 

 

 

Platyrrhinus lineatus (III Uruguay)

Nopslane (liigist Platyrrhinus lineatus)

Pteropodidae

 

 

 

Tiiburlased

 

 

Acerodon spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Lendkoerad

 

Acerodon jubatus (I)

 

 

Suurtiibur (liigist Acerodon jubatus)

 

 

Pteropus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Pteropus brunneus.)

 

Lendkoerad

 

Pteropus insularis (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus insularis)

 

Pteropus livingstonii (II)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus livingstonii)

 

Pteropus loochoensis (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus loochoensis)

 

Pteropus mariannus (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus mariannus)

 

Pteropus molossinus (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus molossinus)

 

Pteropus pelewensis (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus pelewensis)

 

Pteropus pilosus (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus pilosus)

 

Pteropus rodricensis (II)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus rodricensis)

 

Pteropus samoensis (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus samoensis)

 

Pteropus tonganus (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus tonganus)

 

Pteropus ualanus (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus ualanus)

 

Pteropus voeltzkowi (II)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus voeltzkowi)

 

Pteropus yapensis (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus yapensis)

DASYUROMORPHIA

 

 

 

 

Dasypodidae

 

 

 

Vöölased

 

 

 

Cabassous tatouay (III Uruguay)

Paljassaba (liigist Cabassous tatouay)

 

 

Chaetophractus nationi (II) (kehtestatud on iga-aastane ekspordi nullkvoot. Kõiki isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)

 

Vöölane (liigist Chaetophractus nationi)

 

Priodontes maximus (I)

 

 

Hiidvöölane

DASYUROMORPHIA

 

 

 

 

Dasyuridae

 

 

 

Kukkurkärplased

 

Sminthopsis longicaudata (I)

 

 

Pikksaba-kukkurhiirik

 

Sminthopsis psammophila (I)

 

 

Liiva-kukkurhiirik

DIPROTODONTIA

 

 

 

 

Macropodidae

 

 

 

Kängurulased

 

 

Dendrolagus inustus (II)

 

Pruun-puukänguru

 

 

Dendrolagus ursinus (II)

 

Puukänguru (liigist Dendrolagus ursinus)

 

Lagorchestes hirsutus (I)

 

 

Hatune jänesvallabi

 

Lagostrophus fasciatus (I)

 

 

Vöötvallabi

 

Onychogalea fraenata (I)

 

 

Vallabi (liigist Onychogalea fraenata)

Phalangeridae

 

 

 

Kuskuslased

 

 

Phalanger intercastellanus (II)

 

Kuskus (liigist Phalanger intercastellanus)

 

 

Phalanger mimicus (II)

 

Kuskus (liigist Phalanger mimicus)

 

 

Phalanger orientalis (II)

 

Kuskus (liigist Phalanger orientalis)

 

 

Spilocuscus kraemeri (II)

 

Kuskus (liigist Spilocuscus kraemeri)

 

 

Spilocuscus maculatus (II)

 

Kuskus (liigist Spilocuscus maculatus)

 

 

Spilocuscus papuensis (II)

 

Kuskus (liigist Spilocuscus papuensis)

Potoroidae

 

 

 

Pärisrottkängurulased

 

Bettongia spp. (I)

 

 

Rottkängurud

Vombatidae

 

 

 

Vombatlased

 

Lasiorhinus krefftii (I)

 

 

Põhjavombat

LAGOMORPHA

 

 

 

 

Leporidae

 

 

 

Jäneslased

 

Caprolagus hispidus (I)

 

 

India harjasküülik

 

Romerolagus diazi (I)

 

 

Teporingo e vulkaaniküülik

MONOTREMATA

 

 

 

 

Tachyglossidae

 

 

 

Sipelgasiillased

 

 

Zaglossus spp. (II)

 

Nokis-sipelgasiilid

PERAMELEMORPHIA

 

 

 

 

Peramelidae

 

 

 

 

 

Perameles bougainville (I)

 

 

Lääne-koonbandikut

Thylacomyidae

 

 

 

 

 

Macrotis lagotis (I)

 

 

Harilik bilbi

PERISSODACTYLA

 

 

 

 

Equidae

 

 

 

Hobuslased

 

Equus africanus (I) (välja arvatud Equus asinus kodustatud liik, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)

 

 

Ulukeesel

 

Equus grevyi (I)

 

 

Kõrbesebra e grevi sebra

 

Equus hemionus (I/II) ((liik on loetletud II liites, kuid alamliigid Equus hemionus hemionus ja Equus hemionus khur on loetletud I liites)

 

 

Kulaan

 

Equus kiang (II)

 

 

Kiang e. tiibeti eeslik

 

Equus przewalskii (I)

 

 

Prževalski hobune

 

 

Equus zebra hartmannae (II)

 

Hartmanni mägisebra

 

 

Equus zebra zebra (II)

 

Mägisebra (alamliigist Equus zebra zebra)

Rhinocerotidae

 

 

 

Ninasarviklased

 

Rhinocerotidae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud alamliigid)

 

 

Ninasarviklased

 

 

Ceratotherium simum simum (II) (üksnes Eswatini ja Lõuna-Aafrika populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud A lisas. Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusloomadega, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, ning jahitrofeedega. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)

 

Laimokk-ninasarvik

Tapiridae

 

 

 

Taapirlased

 

Tapiridae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud liigid)

 

 

Taapirlased

 

 

Tapirus terrestris (II)

 

Lõuna-Ameerika tapiir

PHOLIDOTA

 

 

 

 

Manidae

 

 

 

Soomusloomad

 

 

Manis spp. (II)

(välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Soomusloomad

 

Manis crassicaudata (I)

 

 

India soomusloom

 

Manis culionensis (I)

 

 

Soomusloom liigist Manis culionensis

 

Manis gigantea (I)

 

 

Hiid-soomusloom

 

Manis javanica (I)

 

 

Jaava soomusloom

 

Manis pentadactyla (I)

 

 

Pangoliin

 

Manis temminckii (I)

 

 

Rohtla-soomusloom

 

Manis tetradactyla (I)

 

 

Pikksaba-soomusloom

 

Manis tricuspis (I)

 

 

Valgekõht-soomusloom

PILOSA

 

 

 

 

Bradypodidae

 

 

 

Laisiklased

 

 

Bradypus pygmaeus (II)

 

Pöördpea e kolmvarvas-laisik (liigist Bradypus pygmaeus)

 

 

Bradypus variegatus (II)

 

Pöördpea e kolmvarvas-laisik (liigist Bradypus variegatus)

Myrmecophagidae

 

 

 

Sipelgaõgilased

 

 

Myrmecophaga tridactyla (II)

 

Suur-sipelgaõgija

 

 

 

Tamandua mexicana (III Guatemala)

Tamandu (liigist Tamandua mexicana)

PRIMATES

 

 

 

Esikloomalised e primaadid

 

 

PRIMATES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid))

 

Esikloomalised e primaadid

Atelidae

 

 

 

Ämmalahvlased

 

Alouatta coibensis (I)

 

 

Coiba saare möiraahv

 

Alouatta palliata (I)

 

 

Mantel-möiraahv

 

Alouatta pigra (I)

 

 

Guatemala möiraahv

 

Ateles geoffroyi frontatus (I)

 

 

Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi frontatus)

 

Ateles geoffroyi ornatus (I)

 

 

Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi ornatus)

 

Brachyteles arachnoides (I)

 

 

Haardahv e ämblikahv

 

Brachyteles hypoxanthus (I)

 

 

Haardahv e ämblikahv liigist Brachyteles hypoxanthus

 

Oreonax flavicauda (I)

 

 

Peruu villakahv

Cebidae

 

 

 

Karbusahvlased

 

Callimico goeldii (I)

 

 

Goeldi marmosett e kallimiko

 

Callithrix aurita (I)

 

 

Marmosett (liigist Callithrix aurita)

 

Callithrix flaviceps (I)

 

 

Marmosett (liigist Callithrix flaviceps)

 

Leontopithecus spp. (I)

 

 

Lõvitamariinid

 

Saguinus bicolor (I)

 

 

Karvastamariin (liigist Saguinus bicolor)

 

Saguinus geoffroyi (I)

 

 

Geoffroy tamariin

 

Saguinus leucopus (I)

 

 

Karvastamariin (liigist Saguinus leucopus)

 

Saguinus martinsi (I)

 

 

Karvastamariin (liigist Saguines martinsi)

 

Saguinus oedipus (I)

 

 

Pintšetamariin

 

Saimiri oerstedii (I)

 

 

Ruugeselg-saimiri

Cercopithecidae

 

 

 

Pärdiklased

 

Cercocebus galeritus (I)

 

 

Välemangabei

 

Cercopithecus diana (I)

 

 

Diaanapärdik

 

Cercopithecus roloway (I)

 

 

Pärdik (liigist Cercopithecus roloway)

 

Cercopithecus solatus (II)

 

 

Pärdik (liigist Cercopithecus solatus)

 

Colobus satanas (II)

 

 

Pärgli-kuningkoolobus

 

Macaca silenus (I)

 

 

Vanderu

 

Macaca sylvanus (I)

 

 

Barbary macaque

 

Mandrillus leucophaeus (I)

 

 

Drill

 

Mandrillus sphinx (I)

 

 

Mandrill

 

Nasalis larvatus (I)

 

 

Ninaahv e kahau

 

Piliocolobus foai (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus foai)

 

Piliocolobus gordonorum (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus gordonorum)

 

Piliocolobus kirkii (I)

 

 

Kirki punakoolobus

 

Piliocolobus pennantii (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus pennantii)

 

Piliocolobus preussi (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus preussi)

 

Piliocolobus rufomitratus (I)

 

 

Mitra-punakoolobus

 

Piliocolobus tephrosceles (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus tephrosceles)

 

Piliocolobus tholloni (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus tholloni)

 

Presbytis potenziani (I)

 

 

Languur (liigist Presbytis potenziani)

 

Pygathrix spp. (I)

 

 

Hertsoglanguurid

 

Rhinopithecus spp. (I)

 

 

Nosulanguurid

 

Semnopithecus ajax (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus ajax)

 

Semnopithecus dussumieri (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus dussumieri)

 

Semnopithecus entellus (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus entellus)

 

Semnopithecus hector (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus hector)

 

Semnopithecus hypoleucos (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus hypoleucos)

 

Semnopithecus priam (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus priam)

 

Semnopithecus schistaceus (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus schistaceus)

 

Simias concolor (I)

 

 

Siimia

 

Trachypithecus delacouri (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus delacouri)

 

Trachypithecus francoisi (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus francoisi)

 

Trachypithecus geei (I)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus geei)

 

Trachypithecus hatinhensis (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus hatinhensis)

 

Trachypithecus johnii (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus johnii)

 

Trachypithecus laotum (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus laotum)

 

Trachypithecus pileatus (I)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus pileatus)

 

Trachypithecus poliocephalus (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus poliocephalus)

 

Trachypithecus shortridgei (I)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus shortridgei)

Cheirogaleidae

 

 

 

Hiirikleemurlased

 

Cheirogaleidae spp. (I)

 

 

Hiirikleemurlased

Daubentoniidae

 

 

 

Aielased

 

Daubentonia madagascariensis (I)

 

 

Aie

Hominidae

 

 

 

Inimlased

 

Gorilla beringei (I)

 

 

Mägigorilla

 

Gorilla gorilla (I)

 

 

Rannikugorilla

 

Pan spp. (I)

 

 

Šimpansid

 

Pongo abelii (I)

 

 

Sumatra orangutan

 

Pongo pygmaeus (I)

 

 

Kalimantani orangutan

Hylobatidae

 

 

 

Gibonlased

 

Hylobatidae spp. (I)

 

 

Gibonlased

Indriidae

 

 

 

Indrilased

 

Indriidae spp. (I)

 

 

Indrilased

Lemuridae

 

 

 

Leemurlased

 

Lemuridae spp. (I)

 

 

Leemurlased

Lepilemuridae

 

 

 

Leemurlased

 

Lepilemuridae spp. (I)

 

 

Leemurlased

Lorisidae

 

 

 

Loorilased

 

Nycticebus spp. (I)

 

 

Loorid (liigid Nycticebus spp.)

Pitheciidae

 

 

 

Uakarid, titid, saakid

 

Cacajao spp. (I)

 

 

Uakarid

 

Callicebus barbarabrownae (II)

 

 

Hüppurahv (liigist Callicebus barbarabrownae)

 

Callicebus melanochir (II)

 

 

Hüppurahv (liigist Callicebus melanochir)

 

Callicebus nigrifrons (II)

 

 

Hüppurahv (liigist Callicebus nigrifrons)

 

Callicebus personatus (II)

 

 

Masktiti

 

Chiropotes albinasus (I)

 

 

Valgenina-habesaaki

Tarsiidae

 

 

 

Kandlased

 

Tarsius spp. (II)

 

 

Kandlased

PROBOSCIDEA

 

 

 

 

Elephantidae

 

 

 

Londilased

 

Elephas maximus (I)

 

 

India elevant

 

Loxodonta africana (I) (välja arvatud Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid, mis on loetletud B lisas)

Loxodonta africana (II)

(üksnes Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid;  (5) muud populatsioonid on loetletud A lisas)

 

Aafrika elevant

RODENTIA

 

 

 

 

Chinchillidae

 

 

 

Tšintšiljad

 

Chinchilla spp. (I) (kodustatud vormi isendite suhtes käesolevat määrust ei kohaldata)

 

 

Tšintšiljad

Cuniculidae

 

 

 

Pakalased

 

 

 

Cuniculus paca (III Honduras)

Paka (liigist Cuniculus paca)

Dasyproctidae

 

 

 

Aguutilased

 

 

 

Dasyprocta punctata (III Honduras)

Aguuti (liigist Dasyprocta punctata)

Erethizontidae

 

 

 

Okaslased

 

 

 

Sphiggurus mexicanus (III Honduras)

Okaslane (liigist Sphiggurus mexicanus)

 

 

 

Sphiggurus spinosus (III Uruguay)

Okaslane (liigist Sphiggurus spinosus)

Hystricidae

 

 

 

Okassigalased

 

Hystrix cristata

 

 

Hari-okassiga

Muridae

 

 

 

Hiirlased

 

 

Leporillus conditor (II)

 

Kõrvuk-kojarott

 

 

Pseudomys fieldi (II)

 

Hatune väärhiir

 

 

Xeromys myoides (II)

 

Eba-kobrasrott

 

 

Zyzomys pedunculatus (II)

 

Hiirlane (liigist Zyzomys pedunculatus)

Sciuridae

 

 

 

Oravlased

 

Cynomys mexicanus (I)

 

 

Preeriakoer e rohtlahaukur

 

 

 

Marmota caudata (III India)

Punaümiseja

 

 

 

Marmota himalayana (III India)

Suurümiseja

 

 

Ratufa spp. (II)

 

Hiidoravad

SCANDENTIA

 

 

 

 

 

 

SCANDENTIA spp. (II)

 

Tupaialised

SIRENIA

 

 

 

 

Dugongidae

 

 

 

Dugonglased

 

Dugong dugon (I)

 

 

Dugong

Trichechidae

 

 

 

Lamantiinlased

 

Trichechus inunguis (I)

 

 

 

 

Trichechus manatus (I)

 

 

 

 

Trichechus senegalensis (I)

 

 

 

AVES

 

 

 

Linnud

ANSERIFORMES

 

 

 

 

Anatidae

 

 

 

Partlased

 

Anas aucklandica (I)

 

 

Öö-piilpart

 

 

Anas bernieri (II)

 

Madagaskari piilpart

 

Anas chlorotis (I)

 

 

Pateke piilpart

 

 

Anas formosa (II)

 

Kuupart

 

Anas laysanensis (I)

 

 

Laysani sinikael-part

 

Anas nesiotis (I)

 

 

Campbelli piilpart

 

Anas querquedula

 

 

Garganey

 

Asarcornis scutulata (I)

 

 

Tontpart

 

Aythya innotata

 

 

Madagaskari vart

 

Aythya nyroca

 

 

Valgesilm-vart

 

Branta canadensis leucopareia (I)

 

 

Aleuutide lagle

 

Branta ruficollis (II)

 

 

Punakael-lagle

 

Branta sandvicensis (I)

 

 

Nenelagle

 

 

Coscoroba coscoroba (II)

 

Koskorobaluik

 

 

Cygnus melancoryphus (II)

 

Mustkael-luik

 

 

Dendrocygna arborea (II)

 

Palmi-vilepart

 

 

 

Dendrocygna autumnalis (III Honduras)

Punanokk-vilepart

 

 

 

Dendrocygna bicolor (III Honduras)

Ruuge-vilepart

 

Mergus octosetaceus

 

 

Brasiilia koskel

 

Oxyura leucocephala (II)

 

 

Stepi-händpart

 

Rhodonessa caryophyllacea (I)

 

 

Roosavart

 

 

Sarkidiornis melanotos (II)

 

Kühmnokk-part

 

Tadorna cristata

 

 

Vikerpart

APODIFORMES

 

 

 

 

Trochilidae

 

 

 

Koolibrilased

 

 

Trochilidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid

 

Koolibrilased

 

Glaucis dohrnii (I)

 

 

Koolibri (liigist Glaucis dohrnii)

CHARADRIIFORMES

 

 

 

 

Burhinidae

 

 

 

Jämejalalased

 

 

 

Burhinus bistriatus (III Guatemala)

Rohtla-jämejalg

Laridae

 

 

 

Kajaklased

 

Larus relictus (I)

 

 

Kõnnukajakas

Scolopacidae

 

 

 

Kurvitslased

 

Numenius borealis (I)

 

 

Põhjakoovitaja

 

Numenius tenuirostris (I)

 

 

Helekoovitaja

 

Tringa guttifer (I)

 

 

Sahhalini tilder

CICONIIFORMES

 

 

 

 

Ardeidae

 

 

 

Haigurlased

 

Ardea alba

 

 

Hõbehaigur

 

Bubulcus ibis

 

 

Veisehaigur

 

Egretta garzetta

 

 

Siidhaigur

Balaenicipitidae

 

 

 

Kingnoklased

 

 

Balaeniceps rex (II)

 

Kingnokk

Ciconiidae

 

 

 

Toonekurglased

 

Ciconia boyciana (I)

 

 

Ida-toonekurg

 

Ciconia nigra (II)

 

 

Must-toonekurg

 

Ciconia stormi

 

 

Sunda toonekurg

 

Jabiru mycteria (I)

 

 

Jabiru-toonekurg

 

Leptoptilos dubius

 

 

India marabu

 

Mycteria cinerea (I)

 

 

Rand-toonekurg

Phoenicopteridae

 

 

 

Flamingolased

 

 

Phoenicopteridae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Flamingolased

 

Phoenicopterus ruber (II)

 

 

Punaflamingo

Threskiornithidae

 

 

 

Iibislased

 

 

Eudocimus ruber (II)

 

Punaiibis

 

Geronticus calvus (II)

 

 

Kiilasiibis

 

Geronticus eremita (I)

 

 

Kaljuiibis

 

Nipponia nippon (I)

 

 

Tuttiibis

 

Platalea leucorodia (II)

 

 

Luitsnokk-iibis

 

Pseudibis gigantea

 

 

Hiidiibis

COLUMBIFORMES

 

 

 

 

Columbidae

 

 

 

Tuvilased

 

Caloenas nicobarica (I)

 

 

Lakktuvi

 

Claravis godefrida

 

 

Brasiilia bambusetuvi

 

Columba livia

 

 

Kaljutuvi

 

Ducula mindorensis (I)

 

 

Mindoro keisertuvi

 

 

Gallicolumba luzonica (II)

 

Verirind-maatuvi

 

 

Goura spp. (II)

 

Kroontuvid

 

Leptotila wellsi

 

 

Grenada manteltuvi

 

 

 

Nesoenas mayeri (III Mauritius)

Roosatuvi

 

Streptopelia turtur

 

 

Turteltuvi

CORACIIFORMES

 

 

 

 

Bucerotidae

 

 

 

Sarvlinnud

 

 

Aceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Sarvlinnud

 

Aceros nipalensis (I)

 

 

Nudi-sarvlind

 

 

Anorrhinus spp. (II)

 

Sarvlinnud (liigid Anorrhinus spp.)

 

 

Anthracoceros spp. (II)

 

Sarvlinnud (liigid Anthracoceros spp.)

 

 

Berenicornis spp. (II)

 

Sarvlinnud (liigid Berenicornis spp.)

 

 

Buceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Sarvlinnud (liigid Buceros spp.)

 

Buceros bicornis (I)

 

 

Suur-sarvlind

 

 

Penelopides spp. (II)

 

Sarvlinnud (liigid Penelopides spp.)

 

Rhinoplax vigil (I)

 

 

Kilp-sarvlind

 

 

Rhyticeros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Sarvlinnud (liigid Rhyticeros spp.)

 

Rhyticeros subruficollis (I)

 

 

Silenokk-sarvlind

CUCULIFORMES

 

 

 

 

Musophagidae

 

 

 

Turakolased

 

 

Tauraco spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Turakod

 

Tauraco bannermani (II)

 

 

Kameruni turako

FALCONIFORMES

 

 

 

Kullilised

 

 

FALCONIFORMES spp. (II)

(välja arvatud A lisas loetletud liigid; välja arvatud C lisas loetletud sugukonna Cathartidae üks liik; selle sugukonna teised liigid ei ole käesoleva määruse lisades loetletud, ning välja arvatud Caracara lutosa)

 

Kullilised

Accipitridae

 

 

 

Haugaslased

 

Accipiter brevipes (II)

 

 

Stepi-raudkull

 

Accipiter gentilis (II)

 

 

Kanakull

 

Accipiter nisus (II)

 

 

Raudkull

 

Aegypius monachus (II)

 

 

Raisakotkas

 

Aquila adalberti (I)

 

 

Ibeeria kääpakotkas

 

Aquila chrysaetos (II)

 

 

Kaljukotkas

 

Aquila clanga (II)

 

 

Suur-konnakotkas

 

Aquila heliaca (I)

 

 

Kääpakotkas

 

Aquila pomarina (II)

 

 

Väike-konnakotkas

 

Buteo buteo (II)

 

 

Hiireviu

 

Buteo lagopus (II)

 

 

Karvasjalg-viu

 

Buteo rufinus (II)

 

 

Stepiviu

 

Chondrohierax uncinatus wilsonii (I)

 

 

Konksnokk-haugas

 

Circaetus gallicus (II)

 

 

Madukotkas

 

Circus aeruginosus (II)

 

 

Roo-loorkull

 

Circus cyaneus (II)

 

 

Välja-loorkull

 

Circus macrourus (II)

 

 

Stepi-loorkull

 

Circus pygargus (II)

 

 

Soo-loorkull

 

Elanus caeruleus (II)

 

 

Hõbehaugas

 

Eutriorchis astur (II)

 

 

Vööthaugas

 

Gypaetus barbatus (II)

 

 

Habekotkas

 

Gyps fulvus (II)

 

 

Kaeluskotkas

 

Haliaeetus spp. (I/II) (Haliaeetus albicilla on loetletud I liites; muud liigid on loetletud II liites.)

 

 

Merikotkad

 

Harpia harpyja (I)

 

 

Harpüiakotkas

 

Hieraaetus fasciatus (II)

 

 

Haugaskotkas

 

Hieraaetus pennatus (II)

 

 

Kääbuskotkas

 

Leucopternis occidentalis (II)

 

 

Ekuadori selvaviu

 

Milvus migrans (II) (v.a Milvus migrans lineatus, mis on loetletud B lisas)

 

 

Must-harksaba

 

Milvus milvus (II)

 

 

Puna-harksaba

 

Neophron percnopterus (II)

 

 

Raipekotkas

 

Pernis apivorus (II)

 

 

Herilaseviu

 

Pithecophaga jefferyi (I)

 

 

Ahvikotkas

Cathartidae

 

 

 

Kondorlased

 

Gymnogyps californianus (I)

 

 

Kalifornia kondor

 

 

 

Sarcoramphus papa (III Honduras)

Kuningkondor

 

Vultur gryphus (I)

 

 

Andi kondor

Falconidae

 

 

 

Pistriklased

 

Falco araeus (I)

 

 

Seišelli tuuletallaja

 

Falco biarmicus (II)

 

 

Kõnnupistrik

 

Falco cherrug (II)

 

 

Stepipistrik

 

Falco columbarius (II)

 

 

Väikepistrik

 

Falco eleonorae (II)

 

 

Vahemere pistrik

 

Falco jugger (I)

 

 

India kõnnupistrik

 

Falco naumanni (II)

 

 

Stepi-tuuletallaja

 

Falco newtoni (I) (üksnes Seišellide populatsioon)

 

 

Madagaskari tuuletallaja

 

Falco pelegrinoides (I)

 

 

Kõrbepistrik

 

Falco peregrinus (I)

 

 

Rabapistrik

 

Falco punctatus (I)

 

 

Mauritiuse tuuletallaja

 

Falco rusticolus (I)

 

 

Jahipistrik

 

Falco subbuteo (II)

 

 

Lõopistrik

 

Falco tinnunculus (II)

 

 

Tuuletallaja

 

Falco vespertinus (II)

 

 

Punajalg-pistrik

Pandionidae

 

 

 

Kalakotkaslased

 

Pandion haliaetus (II)

 

 

Kalakotkas

GALLIFORMES

 

 

 

 

Cracidae

 

 

 

 

 

Crax alberti (III Colombia)

 

 

Sinisagar-hoko

 

Crax blumenbachii (I)

 

 

Bahia hoko

 

 

 

Crax daubentoni (III Colombia)

Ljaanohoko

 

 

Crax fasciolata

 

Palehoko

 

 

 

Crax globulosa (III Colombia)

Punasagar-hoko

 

 

 

Crax rubra (III Colombia/Guatemala/Honduras)

Suurhoko

 

Mitu mitu (I)

 

 

Suurnokk-hoko

 

Oreophasis derbianus (I)

 

 

Sarvhoko

 

 

 

Ortalis vetula (III Guatemala/Honduras)

Võsa-tšatšalaka

 

 

 

Pauxi pauxi (III Colombia)

Kiiverhoko

 

Penelope albipennis (I)

 

 

Valgetiib-lotthoko

 

 

 

Penelope purpurascens (III Honduras)

Suur-lotthoko

 

 

 

Penelopina nigra (III Guatemala)

Lokut-nõlvahoko

 

Pipile jacutinga (I)

 

 

Palmi-pugalhoko

 

Pipile pipile (I)

 

 

Paruk-pugalhoko

Megapodiidae

 

 

 

Rihukanalased

 

Macrocephalon maleo (I)

 

 

Vasar-rihukana

Phasianidae

 

 

 

Faasanlased

 

 

Argusianus argus (II)

 

Argusfaasan

 

Catreus wallichii (I)

 

 

Viirfaasan

 

Colinus virginianus ridgwayi (I)

 

 

Nurmvutt (alamliigist Colinus virginianus ridgwayi)

 

Crossoptilon crossoptilon (I)

 

 

Valge-kõrvukfaasan

 

Crossoptilon mantchuricum (I)

 

 

Pruun-kõrvukfaasan

 

 

Gallus sonneratii (II)

 

Täpik-džunglikana

 

 

Ithaginis cruentus (II)

 

Püüfaasan

 

Lophophorus impejanus (I)

 

 

Kroon-läikfaasan

 

Lophophorus lhuysii (I)

 

 

Hiina läikfaasan

 

Lophophorus sclateri (I)

 

 

Hõbeselg-läikfaasan

 

Lophura edwardsi (I)

 

 

Annami faasan

 

 

Lophura hatinhensis

 

Vietnami faasan

 

 

 

Lophura leucomelanos (III Pakistan)

Terasfaasan

 

Lophura swinhoii (I)

 

 

Valgeselg-faasan

 

 

 

Meleagris ocellata (III Guatemala)

Silmikkalkun

 

Odontophorus strophium

 

 

Tamme-selvavutt

 

Ophrysia superciliosa

 

 

Tuhkvutt

 

 

 

Pavo cristatus (III Pakistan)

Sini-paabulind

 

 

Pavo muticus (II)

 

Rohe-paabulind

 

 

Polyplectron bicalcaratum (II)

 

Hall-paabufaasan

 

 

Polyplectron germaini (II)

 

Vietnami paabufaasan

 

 

Polyplectron malacense (II)

 

Kübar-paabufaasan

 

Polyplectron napoleonis (I)

 

 

Palawani paabufaasan

 

 

Polyplectron schleiermacheri (II)

 

Kalimantani paabufaasan

 

 

 

Pucrasia macrolopha (III Pakistan)

Tuttfaasan

 

Rheinardia ocellata (I)

 

 

Pärlfaasan

 

Syrmaticus ellioti (I)

 

 

Valgekõht-faasan

 

Syrmaticus humiae (I)

 

 

Birma faasan

 

Syrmaticus mikado (I)

 

 

Mikaadofaasan

 

 

Syrmaticus reevesii (II)

 

Kuningfaasan

 

Tetraogallus caspius (I)

 

 

Pärsia mägikana

 

Tetraogallus tibetanus (I)

 

 

Tiibeti mägikana

 

Tragopan blythii (I)

 

 

Nagalandi helmesfaasan

 

Tragopan caboti (I)

 

 

Hele-helmesfaasan

 

Tragopan melanocephalus (I)

 

 

Tõmmu-helmesfaasan

 

 

 

Tragopan satyra (III Nepal)

Saatür-helmesfaasan

 

 

Tympanuchus cupido attwateri (II)

 

Preeriapüü (alamliigist Tympanuchus cupido attwateri)

GRUIFORMES

 

 

 

 

Gruidae

 

 

 

Kurglased

 

 

Gruidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigi)

 

Kurglased

 

Balearica pavonina (I)

 

 

Põhja-kroonkurg

 

Grus americana (I)

 

 

Trompetkurg

 

Grus canadensis (I/II) (liik on loetletud II liites, kuid alamliigidGrus canadensis nesiotes ja Grus canadensis pulla on loetletud I liites)

 

 

Kanada kurg

 

Grus grus (II)

 

 

Sookurg

 

Grus japonensis (I)

 

 

Õnnekurg

 

Grus leucogeranus (I)

 

 

Valgekurg

 

Grus monacha (I)

 

 

Munkkurg

 

Grus nigricollis (I)

 

 

Mägikurg

 

Grus vipio (I)

 

 

Idakurg

Otididae

 

 

 

Traplased

 

 

Otididae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Traplased

 

Ardeotis nigriceps (I)

 

 

India trapp

 

Chlamydotis macqueenii (I)

 

 

Aasia kraetrapp

 

Chlamydotis undulata (I)

 

 

Kraetrapp

 

Houbaropsis bengalensis (I)

 

 

Bengali trapp

 

Otis tarda (II)

 

 

Suurtrapp

 

Sypheotides indicus (II)

 

 

Tutt-trapp

 

Tetrax tetrax (II)

 

 

Väiketrapp

Rallidae

 

 

 

Ruiklased

 

Gallirallus sylvestris (I)

 

 

Pruunruik

Rhynochetidae

 

 

 

Kagulased

 

Rhynochetos jubatus (I)

 

 

Kagulased

PASSERIFORMES D

 

 

 

 

Atrichornithidae

 

 

 

Tihnikuhüpiklased

 

Atrichornis clamosus (I)

 

 

Häälis-tihnikulind

Cotingidae

 

 

 

Kotingalased

 

 

 

Cephalopterus ornatus (III Colombia)

Sirmilind (liigist Cephalopterus ornatus)

 

 

 

Cephalopterus penduliger (III Colombia)

Sirmilind (liigist Cephalopterus penduliger)

 

Cotinga maculata (I)

 

 

Kotinga (liigist Cotinga maculata)

 

 

Rupicola spp. (II)

 

Kaljukukesed

 

Xipholena atropurpurea (I)

 

 

Kotingalane (liigist Xipholena atropurpurea)

Emberizidae

 

 

 

Tsiitsitajalased

 

 

Gubernatrix cristata (II)

 

Tsiitsitajalane (liigist Gubernatrix cristata)

 

 

Paroaria capitata (II)

 

Tsiitsitajalane (liigist Paroaria capitata)

 

 

Paroaria coronata (II)

 

Tsiitsitajalane (liigist Paroaria coronata)

 

 

Tangara fastuosa (II)

 

Tangara (liigist Tangara fastuosa)

Estrildidae

 

 

 

Amadiinlased

 

 

Amandava formosa (II)

 

Viher-amadiin

 

 

Lonchura fuscata

 

Timori riisiamadiin

 

 

Lonchura oryzivora (II)

 

Riisiamadiin

 

 

Poephila cincta cincta (II)

 

Mustkurk-amadiin

Fringillidae

 

 

 

Vintlased

 

Carduelis cucullata (I)

 

 

Punasiisike

 

 

Carduelis yarrellii (II)

 

Kuldpõsk-siisike

Hirundinidae

 

 

 

Pääsulased

 

Pseudochelidon sirintarae (I)

 

 

Aasia jõgipääsuke

Icteridae

 

 

 

Turpiallased

 

Xanthopsar flavus (I)

 

 

Turpial (liigist Xanthopsar flavus)

Meliphagidae

 

 

 

Meelindlased

 

 

Lichenostomus melanops cassidix (II)

 

Meelind (alamliigist Lichenostomus melanops cassidix)

Muscicapidae

 

 

 

Kärbsenäplased, põõsaslindlased, rägalindlased, vilbaslased

 

Acrocephalus rodericanus (III Mauritius)

 

 

Maskareeni roolind

 

 

Cyornis ruckii (II)

 

Kärbsenäplane (liigist Cyornis ruckii)

 

 

Dasyornis broadbenti litoralis (II)

 

Suur-rägalind (alamliigist Dasyornis broadbenti litoralis)

 

 

Dasyornis longirostris (II)

 

Lääne-rägalind

 

 

Garrulax canorus (II)

 

Vilbaslane (liigist Garrulax canorus)

 

 

Garrulax taewanus (II)

 

Vilbaslane (liigist Garrulax taewanus)

 

 

Leiothrix argentauris (II)

 

Vilbaslane (liigist Leiothrix argentauris)

 

 

Leiothrix lutea (II)

 

Vilbaslane (liigist Leiothrix lutea)

 

 

Liocichla omeiensis (II)

 

Vilbaslane (liigist Liocichla omeiensis)

 

Picathartes gymnocephalus (I)

 

 

Kiilas-kaljukark

 

Picathartes oreas (I)

 

 

Mets-kaljukark

 

 

 

Terpsiphone bourbonnensis (III Mauritius)

Paradiisinäpp (liigist Terpsiphone bourbonnensis)

Paradisaeidae

 

 

 

Paradiisilindlased

 

 

Paradisaeidae spp. (II)

 

Paradiisilindlased

Pittidae

 

 

 

Pitalased

 

 

Pitta guajana (II)

 

Vöötpita

 

Pitta gurneyi (I)

 

 

Safranpita

 

Pitta kochi (I)

 

 

Tammepita

 

 

Pitta nympha (II)

 

Võlupita

Pycnonotidae

 

 

 

Bülbüllased

 

 

Pycnonotus zeylanicus (II)

 

Suurbülbül

Sturnidae

 

 

 

Kuldnoklased

 

 

Gracula religiosa (II)

 

Suurmaina

 

Leucopsar rothschildi (I)

 

 

Valge-kuldnokk

Zosteropidae

 

 

 

Prilliklased

 

Zosterops albogularis (I)

 

 

Prillik (liigist Zosterops albogularis)

PELECANIFORMES

 

 

 

 

Fregatidae

 

 

 

Fregattlindlased

 

Fregata andrewsi (I)

 

 

Jõulusaare fregattlind

Pelecanidae

 

 

 

Pelikanlased

 

Pelecanus crispus (I)

 

 

Käharpelikan

Sulidae

 

 

 

Suulalased

 

Papasula abbotti (I)

 

 

Metssuula

PICIFORMES

 

 

 

 

Capitonidae

 

 

 

Habelindlased

 

 

 

Semnornis ramphastinus (III Colombia)

Viker-lõhisnokk

Picidae

 

 

 

Rähnlased

 

Dryocopus javensis richardsi (I)

 

 

Valgekõht-musträhn (alamliigist Dryocopus javensis richardsi)

Ramphastidae

 

 

 

Tuukanlased

 

 

 

Baillonius bailloni (III Argentina)

Safrantuukan

 

 

Pteroglossus aracari (II)

 

Mustkael-arassari

 

 

 

Pteroglossus castanotis (III Argentina)

Jõgiarassari

 

 

Pteroglossus viridis (II)

 

Guajaana arassari

 

 

 

Ramphastos dicolorus (III Argentina)

Brasiilia tuukan

 

 

Ramphastos sulfuratus (II)

 

Vääveltuukan

 

 

Ramphastos toco (II)

 

Tokotuukan

 

 

Ramphastos tucanus (II)

 

Manistuukan

 

 

Ramphastos vitellinus (II)

 

Mustnokk-tuukan

 

 

 

Selenidera maculirostris (III Argentina)

Vöötnokk-tuukan

PODICIPEDIFORMES

 

 

 

 

Podicipedidae

 

 

 

Pütlased

 

Podilymbus gigas (I)

 

 

Atitlani pütt

PROCELLARIIFORMES

 

 

 

 

Diomedeidae

 

 

 

Albatroslased

 

Phoebastria albatrus (I)

 

 

Kuldpea-albatross

PSITTACIFORMES

 

 

 

Papagoilised

 

 

PSITTACIFORMES spp. (II)

(välja arvatud A lisas loetletud liigid ja välja arvatud Agapornis roseicollis, Melopsittacus undulatus, Nymphicus hollandicus and Psittacula krameri, is ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)

 

Papagoilised

Cacatuidae

 

 

 

Kakaduulased

 

Cacatua goffiniana (I)

 

 

Tanimbari kakaduu

 

Cacatua haematuropygia (I)

 

 

Filipiini kakaduu

 

Cacatua moluccensis (I)

 

 

Serami kakaduu

 

Cacatua sulphurea (I)

 

 

Väävelkakaduu

 

Probosciger aterrimus (I)

 

 

Ronkkakaduu

Loriidae

 

 

 

Nestepapagoilased

 

Eos histrio (I)

 

 

Arlekiin-nestepapagoi

 

Vini spp. (I/II) (Vini ultramarina on loetletud I liites, teised liigid II liites)

 

 

Nestepapagoid

Psittacidae

 

 

 

Papagoilased

 

Amazona arausiaca (I)

 

 

Sinipea-amatsoonpapagoi

 

Amazona auropalliata (I)

 

 

Kuldkukal-amatsoonpapagoi

 

Amazona barbadensis (I)

 

 

Kaktuse-amatsoonpapagoi

 

Amazona brasiliensis (I)

 

 

Rand-amatsoonpapagoi

 

Amazona finschi (I)

 

 

Mehhiko amatsoonpapagoi

 

Amazona guildingii (I)

 

 

Kuning-amatsoonpapagoi

 

Amazona imperialis (I)

 

 

Keiser-amatsoonpapagoi

 

Amazona leucocephala (I)

 

 

Kuuba amatsoonpapagoi

 

Amazona oratrix (I)

 

 

Kuldpea-amatsoonpapagoi

 

Amazona pretrei (I)

 

 

Punatiib-amatsoonpapagoi

 

Amazona rhodocorytha (I)

 

 

Vikerpea-amatsoonpapagoi

 

Amazona tucumana (I)

 

 

Lepa-amatsoonpapagoi

 

Amazona versicolor (I)

 

 

Saint lucia amatsoonpapagoi

 

Amazona vinacea (I)

 

 

Purpur-amatsoonpapagoi

 

Amazona viridigenalis (I)

 

 

Tamaulipase amatsoonpapagoi

 

Amazona vittata (I)

 

 

Puertoriiko amatsoonpapagoi

 

Anodorhynchus spp. (I)

 

 

Siniaarad

 

Ara ambiguus (I)

 

 

Suur-soldataara

 

Ara glaucogularis (I)

 

 

Boliivia ararauna

 

Ara macao (I)

 

 

Puna-aara

 

Ara militaris (I)

 

 

Soldataara

 

Ara rubrogenys (I)

 

 

Mägiaara

 

Cyanopsitta spixii (I)

 

 

Safiiraara

 

Cyanoramphus cookii (I)

 

 

Norfolki maooripapagoi

 

Cyanoramphus forbesi (I)

 

 

Väike-maooripapagoi

 

Cyanoramphus novaezelandiae (I)

 

 

Suur-maooripapagoi

 

Cyanoramphus saisseti (I)

 

 

Kold-maooripapagoi

 

Cyclopsitta diophthalma coxeni (I)

 

 

Tulipõsk-viigipapagoi

 

Eunymphicus cornutus (I)

 

 

Tuttpapagoi

 

Guarouba guarouba (I)

 

 

Kuldaratinga

 

Neophema chrysogaster (I)

 

 

Tasmaania rohupapagoi

 

Ognorhynchus icterotis (I)

 

 

Vahapalmi-papagoi

 

Pezoporus occidentalis (I)

 

 

Ööpapagoi

 

Pezoporus wallicus (I)

 

 

Maapapagoi

 

Pionopsitta pileata (I)

 

 

Punalaup-selvapapagoi

 

Primolius couloni (I)

 

 

Smaragd-aara

 

Primolius maracana (I)

 

 

Roheaara

 

Psephotus chrysopterygius (I)

 

 

Põhja-paradiisipapagoi

 

Psephotus dissimilis (I)

 

 

Mustpea-paradiisipapagoi

 

Psephotus pulcherrimus (I)

 

 

Hund-paradiisipapagoi

 

Psittacula echo (I)

 

 

Mauritiuse kaeluspapagoi

 

Psittacus erithacus (I)

 

 

Hallpapagoid

 

Pyrrhura cruentata (I)

 

 

Sinipugu-võrkpapagoi

 

Rhynchopsitta spp. (I)

 

 

Männipapagoid

 

Strigops habroptilus (I)

 

 

Kakkpapagoi

RHEIFORMES

 

 

 

 

Rheidae

 

 

 

Nandulased

 

Pterocnemia pennata (I) (välja arvatud Pterocnemia pennata pennata, mis on loetletud B lisas)

 

 

Patagoonia väikenandu

 

 

Pterocnemia pennata pennata (II)

 

Patagoonia väikenandu

 

 

Rhea americana (II)

 

Nandu

SPHENISCIFORMES

 

 

 

 

Spheniscidae

 

 

 

Pingviinlased

 

 

Spheniscus demersus (II)

 

Aafrika pingviin

 

Spheniscus humboldti (I)

 

 

Guaanopingviin

STRIGIFORMES

 

 

 

Kaklased

 

 

STRIGIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Sceloglaux albifacies)

 

Kaklased

Strigidae

 

 

 

Kaklased

 

Aegolius funereus (II)

 

 

Karvasjalg-kakk

 

Asio flammeus (II)

 

 

Sooräts

 

Asio otus (II)

 

 

Kõrvukräts

 

Athene noctua (II)

 

 

Kivikakk

 

Bubo bubo (II) (v.a Bubo bubo bengalensis, mis on loetletud B lisas)

 

 

Kassikakk

 

Glaucidium passerinum (II)

 

 

Värbkakk

 

Heteroglaux blewitti (I)

 

 

Mets-kivikakk

 

Mimizuku gurneyi (I)

 

 

Hiidpäll

 

Ninox natalis (I)

 

 

Jõulusaare haugaskakk

 

Nyctea scandiaca (II)

 

 

Lumekakk

 

Otus ireneae (II)

 

 

Sokoke päll

 

Otus scops (II)

 

 

Salupäll

 

Strix aluco (II)

 

 

Kodukakk

 

Strix nebulosa (II)

 

 

Habekakk

 

Strix uralensis (II) (v.a Strix uralensis davidi, mis on loetletud B lisas)

 

 

Habekakk

 

Surnia ulula (II)

 

 

Händkakk

Tytonidae

 

 

 

Loorkaklased

 

Tyto alba (II)

 

 

Loorkakk

 

Tyto soumagnei (I)

 

 

Puna-loorkakk

STRUTHIONIFORMES

 

 

 

 

Struthionidae

 

 

 

Jaanalind

 

Struthio camelus (I) (üksnes Alžeeria, Burkina Faso, Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Tšaadi, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeri, Nigeeria, Senegali ja Sudaani populatsioonid; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

 

 

Jaanalind

TINAMIFORMES

 

 

 

 

Tinamidae

 

 

 

Tinamulased

 

Tinamus solitarius (I)

 

 

Eraktinamu

TROGONIFORMES

 

 

 

 

Trogonidae

 

 

 

Järanoklased

 

Pharomachrus mocinno (I)

 

 

Ketsal

REPTILIA

 

 

 

Roomajad

CROCODYLIA

 

 

 

Alligaatorlased

 

 

CROCODYLIA spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Alligaatorlased

Alligatoridae

 

 

 

Alligaatorlased

 

Alligator sinensis (I)

 

 

Hiina alligaator

 

Caiman crocodilus apaporiensis (I)

 

 

Krokodillkaiman (alamliigist Caiman crocodilus apaporiensis)

 

Caiman latirostris (I) (välja arvatud Argentina populatsioon, mis on loetletud B lisas)

 

 

Laikoon-kaiman

 

Melanosuchus niger (I) (välja arvatud Brasiilia populatsioon, mis on loetletud B lisas ning välja arvatud Ecuadori populatsioon, mis on loetletud B lisas ja mille suhtes kehtib iga-aastane ekspordi nullkvoot, kuni CITESi sekretariaat ning IUCN/SSC krokodillispetsialistide rühm kiidab heaks ekspordi aastakvoodid)

 

 

Tõmmukaiman

Crocodylidae

 

 

 

Krokodilllased

 

Crocodylus acutus (I) (välja arvatud Colombia Córdoba departemangu Cispata lahe, Tinajonesi, La Balsa ja ümbritsevate alade mangroovide integreeritud halduspiirkonna populatsioonid ning Kuuba populatsioonid, mis on loetletud B lisas, ning Mehhiko populatsioon, mis on loetletud B lisas ning nullkvoot on kehtestatud selliste looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse ärilistel eesmärkidel)

 

 

Teravkoon-krokodill

 

Crocodylus cataphractus (I)

 

 

Rüükrokodill

 

Crocodylus intermedius (I)

 

 

Orinoko krokodill

 

Crocodylus mindorensis (I)

 

 

Uusginea krokodill

 

Crocodylus moreletii (I) (välja arvatud Belize populatsioon, mis on loetletud B lisas, nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubeldakse eelkõige ärilistel eesmärkidel ning Mehhiko populatsioon, mis on loetletud B lisas)

 

 

Keskameerika krokodill

 

Crocodylus niloticus (I) (välja arvatud Botswana, Egiptuse [nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel], Etioopia, Keenia, Madagaskari, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Lõuna-Aafrika, Uganda, Tansaania Ühendvabariigi (ekspordi aastakvoot lisaks farmides elavatele isenditele kuni 1 600 looduslikku isendit, sh jahitrofeed), Sambia ja Zimbabwe populatsioonid; mis on loetletud B lisas)

 

 

Niiluse krokodill

 

Crocodylus palustris (I)

 

 

Sookrokodill

 

Crocodylus porosus (I) (välja arvatud Austraalia, Indoneesia, Malaisia ja Paapua Uus-Guinea populatsioonid, mis on loetletud B lisas) Malaisia populatsioon: looduslik püük on piiratud Sarawaki osariigiga ning nullkvoot Malaisia muude osariikide (Sabah ja Malaisia poolsaar) looduslike isendite suhtes, ilma nullkvoodi muutusteta, v.a CITESi konventsiooniosaliste heakskiidu korral)

 

 

Harikrokodill

 

Crocodylus rhombifer (I)

 

 

Kuuba krokodill

 

Crocodylus siamensis (I)

 

 

Siiami krokodill

 

Osteolaemus tetraspis (I)

 

 

Tömpkoon-krokodill

 

Tomistoma schlegelii (I)

 

 

Gaavialkrokodill

Gavialidae

 

 

 

Gaaviallased

 

Gavialis gangeticus (I)

 

 

Gangese gaavial

RHYNCHOCEPHALIA

 

 

 

 

Sphenodontidae

 

 

 

Tuataarad

 

Sphenodon spp. (I)

 

 

Tuataarad

SAURIA

 

 

 

 

Agamidae

 

 

 

Agaamlased

 

 

Ceratophora aspera (II) (nullkvoot on kehtestatud selliste looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse ärilistel eesmärkidel)

 

Agaam liigist Ceratophora aspera

 

Ceratophora erdeleni (I)

 

 

Agaam liigist Ceratophora erdeleni

 

Ceratophora karu (I)

 

 

Agaam liigist Ceratophora karu

 

 

Ceratophora stoddartii (II) (nullkvoot on kehtestatud selliste looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse ärilistel eesmärkidel)

 

Agaam liigist Ceratophora stoddartii

 

Ceratophora tennentii (I)

 

 

Agaam liigist Ceratophora tennentii

 

Cophotis ceylanica (I)

 

 

Tseiloni loheagaam ja loheagaam, liik Cophotis dumbara

 

Cophotis dumbara (I)

 

 

Agaam liigist Cophotis dumbara

 

 

Lyriocephalus scutatus (II) (nullkvoot on kehtestatud selliste looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse ärilistel eesmärkide)

 

Lüürapeaagaam

 

 

Saara spp. (II)

 

 

 

 

Uromastyx spp. (II)

 

Agaamlased

Anguidae

 

 

 

Vaskuslased

 

 

Abronia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud isendid. Nullkvoot on kehtestatud Abronia aurita, A. gaiophantasma, A. montecristoi, A. salvadorensis ja A. vasconcelosii) looduslike isendite suhtes)

 

Vaskuslased

 

Abronia anzuetoi (I)

 

 

 

 

Abronia campbelli (I)

 

 

 

 

Abronia fimbriata (I)

 

 

 

 

Abronia frosti (I)

 

 

 

 

Abronia meledona (I)

 

 

 

Chamaeleonidae

 

 

 

Kameeleonid (liigid Chamaeleo spp.)

 

 

Archaius spp. (II)

 

 

 

 

Bradypodion spp. (II)

 

Kääbuskameeleonid (liigid Nadzikambia spp.)

 

 

Brookesia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Kääbuskameeleonid (liigid Nadzikambia spp.)

 

Brookesia perarmata (I)

 

 

Pantser-kääbuskaameleon

 

 

Calumma spp. (II)

 

Kameeleonid (liigid Camulla spp.)

 

 

Chamaeleo spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Kameeleonid (liigid Chamaeleo spp.)

 

Chamaeleo chamaeleon (II)

 

 

Harilik kameeleon

 

 

Furcifer spp. (II)

 

Kameeleonid (liigid Furcifer spp.)

 

 

Kinyongia spp. (II)

 

Kääbuskameeleonid (liigid Kinyongia spp.)

 

 

Nadzikambia spp. (II)

 

Kääbuskameeleonid (liigid Nadzikambia spp.)

 

 

Palleon spp. (II)

 

 

 

 

Rhampholeon spp. (II)

 

Nöbikameeleonid

 

 

Rieppeleon spp. (II)

 

Nöbikameeleonid

 

 

Trioceros spp. (II)

 

 

Cordylidae

 

 

 

Agaamlased

 

 

Cordylus spp. (II)

 

Vöösabad (liigid Cordylus spp.)

 

 

Hemicordylus spp. (II)

 

 

 

 

Karusaurus spp. (II)

 

 

 

 

Namazonurus spp. (II)

 

 

 

 

Ninurta spp. (II)

 

 

 

 

Ouroborus spp. (II)

 

 

 

 

Pseudocordylus spp. (II)

 

 

 

 

Smaug spp. (II)

 

 

Eublepharidae

 

 

 

Pantergekolased

 

 

Goniurosaurus spp. (II) (v.a Jaapanist pärit liigid)

 

Geko liigist Goniurosaurus spp

Gekkonidae

 

 

 

Gekolased

 

Cnemaspis psychedelica (I)

 

 

Vikergeko

 

 

 

Dactylocnemis spp. (III Uus-Meremaa)

 

 

 

Gekko gecko (II)

 

Tokee

 

Gonatodes daudini (I)

 

 

Konksvarvasgeko

 

 

 

Hoplodactylus spp. (III Uus-Meremaa)

Konksvarvasgekod

 

Lygodactylus williamsi (I)

 

 

Geko (liigist Lygodactylus williamsi)

 

 

 

Mokopirirakau spp. (III Uus-Meremaa)

 

 

 

Nactus serpensinsula (II)

 

Serpenti geko

 

 

Naultinus spp. (II)

 

Uus-meremaa puugekod

 

 

Paroedura androyensis (II)

 

Geko, liik Paroedura androyensis)

 

 

Paroedura masobe (II)

 

Masobe maageko

 

 

Phelsuma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Päevagekod

 

Phelsuma guentheri (II)

 

 

Roundi geko

 

 

Rhoptropella spp. (II)

 

 

 

 

 

Sphaerodactylus armasi (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus celicara (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus dimorphicus (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus intermedius (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus nigropunctatus alayoi (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus nigropunctatus granti (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus nigropunctatus lissodesmus (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus nigropunctatus ocujal (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus nigropunctatus strategus (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus notatus atactus (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus oliveri (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus pimienta (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus ruibali (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus siboney (III Kuuba)

 

 

 

 

Sphaerodactylus torrei (III Kuuba)

 

 

 

 

Toropuku spp. (III Uus-Meremaa)

 

 

 

 

Tukutuku spp. (III Uus-Meremaa)

 

 

 

Uroplatus spp. (II)

 

Lamesabagekod

 

 

 

Woodworthia spp. (III Uus-Meremaa)

 

Helodermatidae

 

 

 

Mürkvaraanlased

 

 

Heloderma spp. (II) (välja arvatud lisas A loetletud liigid)

 

Mürkvaraanlased

 

Heloderma horridum charlesbogerti (I)

 

 

Mürkvaraan (alamliigist Heloderma horridum charlesbogerti)

Iguanidae

 

 

 

Iguaanid

 

 

Amblyrhynchus cristatus (II)

 

Meriiguaan

 

Brachylophus spp. (I)

 

 

Idaleeguanid

 

 

Conolophus spp. (II)

 

Maaiguaanid

 

 

Ctenosaura spp. (II)

 

Ogasabaleeguanid

 

Cyclura spp. (I)

 

 

Männassabaleeguanid

 

 

Iguana spp. (II)

 

Iguaanid

 

 

Phrynosoma blainvillii (II)

 

Iguaan liigist Phrynosoma blainvillii

 

 

Phrynosoma cerroense (II)

 

Iguaan (liigist Phrynosoma cerroense)

 

 

Phrynosoma coronatum (II)

 

Kroon-kärniguaan

 

 

Phrynosoma wigginsi (II)

 

Iguaan (liigist Phrynosoma wigginsi)

 

Sauromalus varius (I)

 

 

Kirju tšakvalla

Lacertidae

 

 

 

Sisaliklased

 

Gallotia simonyi (I)

 

 

Kanaari hiidsisalik

 

Podarcis lilfordi (II)

 

 

Mallorka müürisisalik

 

Podarcis pityusensis (II)

 

 

Pituuseni müürisisalik

Lanthanotidae

 

 

 

Kurtvaraanlased

 

 

Lanthanotidae spp. (II) (Looduslike isenditega ärilistel eesmärkidel kauplemise suhtes on kehtestatud ekspordi nullkvoot)

 

 

Polychrotidae

 

 

 

Lehtleeguanlased

 

 

 

Anolis agueroi (III Kuuba)

 

 

 

 

Anolis baracoae (III Kuuba)

 

 

 

 

Anolis barbatus (III Kuuba)

 

 

 

 

Anolis chamaeleonides (III Kuuba)

 

 

 

 

Anolis equestris (III Kuuba)

 

 

 

 

Anolis guamuhaya (III Kuuba)

 

 

 

 

Anolis luteogularis (III Kuuba)

 

 

 

 

Anolis pigmaequestris (III Kuuba)

 

 

 

 

Anolis porcus (III Kuuba)

 

Scincidae

 

 

 

Skinklased

 

 

Corucia zebrata (II)

 

Haardsabaskink

Teiidae

 

 

 

Teiulased

 

 

Crocodilurus amazonicus (II)

 

Draakonsisalik

 

 

Dracaena spp. (II)

 

Kaimanteiud

 

 

Salvator spp. (II)

 

 

 

 

Tupinambis spp.(II)

 

Teegud

Varanidae

 

 

 

Varaanid

 

 

Varanus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Varaanid

 

Varanus bengalensis (I)

 

 

Bengaali varaan

 

Varanus flavescens (I)

 

 

Kuldvaraan

 

Varanus griseus (I)

 

 

Kõrbevaraan

 

Varanus komodoensis (I)

 

 

Komodo varaan

 

Varanus nebulosus (I)

 

 

Varaan (liigist Varanus nebulosus)

 

Varanus olivaceus (II)

 

 

Rohevaraan

Xenosauridae

 

 

 

Hiinaribilik

 

Shinisaurus crocodilurus (I)

 

 

Hiinaribilik

SERPENTES

 

 

 

Maolised

Boidae

 

 

 

Boalased

 

 

Boidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Boalased

 

Acrantophis spp. (I)

 

 

Lühisababoad

 

Boa constrictor occidentalis (I)

 

 

Kuningboa

 

Epicrates inornatus (I)

 

 

Puerto Rico silehuulboa

 

Epicrates monensis (I)

 

 

Silehuulboa (liigist Epicrates monensis)

 

Epicrates subflavus (I)

 

 

Jamaica silehuulboa

 

Eryx jaculus (II)

 

 

Lääne-liivaboa

 

Sanzinia madagascariensis (I)

 

 

Madagaskari puuboa

Bolyeriidae

 

 

 

Bolierialased

 

 

Bolyeriidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Bolierialased

 

Bolyeria multocarinata (I)

 

 

Roundi bolieria

 

Casarea dussumieri (I)

 

 

Mauriitsiuse bolieria

Colubridae

 

 

 

Nastiklased

 

 

 

Atretium schistosum (III India)

Oliivjas kiilselgmadu

 

 

 

Cerberus rynchops (III India)

Koerpeamadu

 

 

Clelia clelia (II)

 

Mussurana

 

 

Cyclagras gigas (II)

 

Hiidnastik

 

 

Elachistodon westermanni (II)

 

India munamadu

 

 

Ptyas mucosus (II)

 

Suursilmmadu e daaman

 

 

 

Xenochrophis piscator (III India)

Aasia vesimadu

 

 

 

Xenochrophis schnurrenbergeri (III India)

 

 

 

 

Xenochrophis tytleri (III India)

 

Elapidae

 

 

 

Mürknastiklased

 

 

Hoplocephalus bungaroides (II)

 

Laipea-madu

 

 

 

Micrurus diastema (III Honduras)

Korallmadu

 

 

 

Micrurus nigrocinctus (III Honduras)

Keskameerika korallmadu

 

 

 

Micrurus ruatanus (III Honduras)

 

 

 

Naja atra (II)

 

Kobra (liigist Naja atra)

 

 

Naja kaouthia (II)

 

Kobra (liigist Naja kaouthia)

 

 

Naja mandalayensis (II)

 

Kobra (liigist Naja mandalayensis)

 

 

Naja naja (II)

 

India kobra

 

 

Naja oxiana (II)

 

Keskaasia kobra

 

 

Naja philippinensis (II)

 

Kobra (liigist Naja philippinensis)

 

 

Naja sagittifera (II)

 

Kobra (liigist Naja sagittifera)

 

 

Naja samarensis (II)

 

Kobra (liigist Naja samarensis)

 

 

Naja siamensis (II)

 

Kobra (liigist Naja siamensis)

 

 

Naja sputatrix (II)

 

Kobra (liigist Naja sputatrix)

 

 

Naja sumatrana (II)

 

Kobra (liigist Naja sumatrana)

 

 

Ophiophagus hannah (II)

 

Kuningkobra

Loxocemidae

 

 

 

Kaksvärvmaolased

 

 

Loxocemidae spp. (II)

 

Kaksvärvmaolased

Pythonidae

 

 

 

Püütonlased

 

 

Pythonidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

 

Püütonlased

 

Python molurus molurus (I)

 

 

India tiigerpüüton

Tropidophiidae

 

 

 

Mullaboalased

 

 

Tropidophiidae spp. (II)

 

Mullaboalased

Viperidae

 

 

 

Rästiklased

 

 

Atheris desaixi (II)

 

Desaixi puurästik

 

 

Bitis worthingtoni (II)

 

Worthingtoni aafrikarästik

 

 

 

Crotalus durissus (III Honduras)

Kaskavela e õud-lõgismadu

 

 

Crotalus durissus unicolor

 

Aruba lõgismadu

 

 

 

Daboia russelii (III India)

Ahelrästik e daboia

 

 

Pseudocerastes urarachnoides (II)

 

Ebasarvikrästik, liik Pseudocerastes urarachnoides)

 

 

Trimeresurus mangshanensis (II)

 

Mangshani madu

 

Vipera latifii

 

 

Latifi rästik

 

Vipera ursinii (I) (üksnes Euroopa populatsioon, välja arvatud endise NSVLi koosseisu kuulunud alade populatsioon; neid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

 

 

Stepirästik

 

 

Vipera wagneri (II)

 

Wagneri rästik

TESTUDINES

 

 

 

 

Carettochelyidae

 

 

 

Kaksküüniskilpkonlased

 

 

Carettochelys insculpta (II)

 

Kaksküüniskilpkonn (liigist Carettochelys insculpta)

Chelidae

 

 

 

Madukaellased

 

 

Chelodina mccordi (II) (loodusest püütud isendite suhtes on kehtestatud ekspordi nullkvoot)

 

Madukaelkilpkonn (liigist Chelodina mccordi)

 

Pseudemydura umbrina (I)

 

 

Lääneaustraalia sookilpkonn

Cheloniidae

 

 

 

Merikilpkonlased

 

Cheloniidae spp. (I)

 

 

Merikilpkonlased

Chelydridae

 

 

 

Kaimankilpkonlased

 

 

 

Chelydra serpentina (III Ameerika Ühendriigid)

 

 

 

 

Macrochelys temminckii (III Ameerika Ühendriigid)

Kaimankilpkonn (liigist Macrochelys temminckii)

Dermatemydidae

 

 

 

Tabaskokilpkonlased

 

 

Dermatemys mawii (II)

 

Tabaskokilpkonn (liigist Dermatemys mawii)

Dermochelyidae

 

 

 

Nahkkilpkonlased

 

Dermochelys coriacea (I)

 

 

Nahkkilpkonn (liigist Dermochelys coriacea)

Emydidae

 

 

 

Lamepeakilpkonlased

 

 

Chrysemys picta (Ainult elusisendid)

 

Ehiskilpkonn

 

 

Clemmys guttata (II)

 

Täpiline kilpkonn

 

 

Emydoidea blandingii (II)

 

Kilpkonn liigist Emydoidea blandingii

 

 

Glyptemys insculpta (II)

 

Metsa-veekilpkonn

 

Glyptemys muhlenbergii (I)

 

 

Mühlenbergi veekilpkonn

 

 

 

Graptemys spp. (III Ameerika Ühendriigid)

Lamepeakilpkonlased (liigid Graptemys spp.)

 

 

Malaclemys terrapin (II)

 

Lamepeakilpkonn (liigist Malaclemys terrapin)

 

 

Terrapene spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud isendid)

 

Karpkilpkonnad

 

Terrapene coahuila (I)

 

 

Vee-karpkilpkonn

Geoemydidae

 

 

 

 

 

Batagur affinis (I)

 

 

Kilpkonn (liigist Batagur affinis)

 

Batagur baska (I)

 

 

Punakõrv-kilpkonn

 

 

Batagur borneoensis (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

 

 

 

 

Batagur dhongoka (II)

 

 

 

 

Batagur kachuga (II)

 

 

 

 

Batagur trivittata (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

 

 

 

 

Cuora spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud isendid, Cuora aurocapitata, C. flavomarginata, C. galbinifrons, C. mccordi, C. mouhotii, C. pani, C. trifasciata, C. yunnanensis ja C. zhoui puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot isendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse ärilistel eesmärkidel)

 

Liigendkilpkonnad

 

Cuora bourreti (I)

 

 

Liigendkilpkonn, liik Cuora bourreti

 

Cuora picturata (I)

 

 

Karpkilpkonn liigist Cuora picturata

 

 

Cyclemys spp. (II)

 

Kilpkonnad (liigid Cyclemys spp.)

 

Geoclemys hamiltonii (I)

 

 

Mustkilpkonn

 

 

Geoemyda japonica (II)

 

Ryukyu mägi-maakilpkonn

 

 

Geoemyda spengleri (II)

 

Mägi-maakilpkonn

 

 

Hardella thurjii (II)

 

Kilpkonn (liigist Hardella thurjii)

 

 

Heosemys annandalii (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

 

Templikilpkonn

 

 

Heosemys depressa (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

 

Kilpkonn (liigist Heosemys depressa)

 

 

Heosemys grandis (II)

 

Kilpkonn (liigist Heosemys grandis)

 

 

Heosemys spinosa (II)

 

Kilpkonn (liigist Heosemys spinosa)

 

 

Leucocephalon yuwonoi (II)

 

Kilpkonn (liigist Leucocephalon yuwonoi)

 

 

Malayemys macrocephala (II)

 

Malaikilpkonn (liigist Malayemys macrocephala)

 

 

Malayemys subtrijuga (II)

 

Malaikilpkonn (liigist Malayemys subtrijuga)

 

Mauremys annamensis (I)

 

 

Kilpkonn (liigist Annamemys annamensis)

 

 

 

Mauremys iversoni (III Hiina)

Kilpkonn (liigist Mauremys iversoni)

 

 

 

 

 

 

 

Mauremys japonica (II)

 

Kilpkonn (liigist Mauremys japonica)

 

 

 

Mauremys megalocephala (III Hiina)

Jämepea-hiinakilpkonn

 

 

Mauremys mutica (II)

 

Kilpkonn (liigist Mauremys mutica)

 

 

Mauremys nigricans (II)

 

Kilpkonn (liigist Mauremys nigricans)

 

 

 

Mauremys pritchardi (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Mauremys pritchardi)

 

 

 

Mauremys reevesii (III Hiina)

Kolmkiil-hiinakilpkonn

 

 

 

Mauremys sinensis (III Hiina)

Kilpkonn (liigist Mauremys sinensis)

 

Melanochelys tricarinata (I)

 

 

Kilpkonn (liigist Melanochelys tricarinata)

 

 

Melanochelys trijuga (II)

 

Kolmkiil-kilpkonn

 

Morenia ocellata (I)

 

 

Birma sookilpkonn

 

 

Morenia petersi (II)

 

Kilpkonn (liigist Morenia petersi)

 

 

Notochelys platynota (II)

 

Kilpkonn (liigist Notochelys platynota)

 

 

 

Ocadia glyphistoma (III Hiina)

Kilpkonn (liigist Ocadia glyphistoma)

 

 

 

Ocadia philippeni (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Ocadia philippeni)

 

 

Orlitia borneensis (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

 

Kilpkonn (liigist Orlitia borneensis)

 

 

Pangshura spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Katuskilpkonnad

 

Pangshura tecta (I)

 

 

India katuskilpkonnad

 

 

Sacalia bealei (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Sacalia bealei)

 

 

 

Sacalia pseudocellata (III Hiina)

Kilpkonn (liigist Sacalia pseudocellata)

 

 

Sacalia quadriocellata (II)

 

Kilpkonn (liigist Sacalia quadriocellata)

 

 

Siebenrockiella crassicollis (II)

 

Kilpkonn (liigist Siebenrockiella crassicollis)

 

 

Siebenrockiella leytensis (II)

 

Kilpkonn (liigist Siebenrockiella leytensis)

 

 

Vijayachelys silvatica (II)

 

Kilpkonn (liigist Vijayachelys silvatica)

Platysternidae

 

 

 

Hiidpeakilpkonlased

 

Platysternidae spp. (I)

 

 

Hiidpeakilpkonlased

Podocnemididae

 

 

 

Afroameerika plaatkilpkonlased

 

 

Erymnochelys madagascariensis (II)

 

Madagaskari plaatkilpkonn

 

 

Peltocephalus dumerilianus (II)

 

Suurpea-plaatkilpkonn

 

 

Podocnemis spp. (II)

 

Plaatkilpkonnad

Testudinidae

 

 

 

Kumerkilpkonlased

 

 

Testudinidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid; Centrochelys sulcata puhul on kehtestatud iga-aastane ekspordi nullkvoot selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)

 

Kumerkilpkonlased

 

Astrochelys radiata (I)

 

 

Kiirik-kilpkonn

 

Astrochelys yniphora (I)

 

 

Malagassi kilpkonn

 

Chelonoidis niger (I)

 

 

Elevant-kilpkonn

 

Geochelone elegans (I)

 

 

Tähtkilpkonn

 

Geochelone platynota (I)

 

 

Birma tähtkilpkonn

 

Gopherus flavomarginatus (I)

 

 

Kaevurkilpkonn

 

Malacochersus tornieri (I)

 

 

Lõhekilpkonn

 

Psammobates geometricus (I)

 

 

Geomeetriline kilpkonn

 

Pyxis arachnoides (I)

 

 

Ämblik-kilpkonn

 

Pyxis planicauda (I)

 

 

Madagaskari kilpkonn

 

Testudo graeca (II)

 

 

Vahemere kilpkonn

 

Testudo hermanni (II)

 

 

Lõunaeuroopa kilpkonn

 

Testudo kleinmanni (I)

 

 

Egiptuse kilpkonn

 

Testudo marginata (II)

 

 

Laiserv-kilpkonn

Trionychidae

 

 

 

Kolmküüniskilpkonlased

 

 

Amyda cartilaginea (II)

 

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Amyda cartilaginea)

 

 

 

Apalone ferox (III Ameerika Ühendriigid)

 

 

 

 

Apalone mutica (III Ameerika Ühendriigid)

 

 

 

 

Apalone spinifera (III Ameerika Ühendriigid) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

 

 

Apalone spinifera atra (I)

 

 

Must pehmekilp-kilpkonn

 

 

Chitra spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Pehmekilpkonnad (liigid Chitra spp.)

 

Chitra chitra (I)

 

 

Pehmekilpkonn (liigist Chitra chitra)

 

Chitra vandijki (I)

 

 

Pehmekilpkonn (liigist Chitra vandijki)

 

 

Cyclanorbis elegans (II)

 

Nuubia triipnudikilpkonn

 

 

Cyclanorbis senegalensis (II)

 

Senegali triipnudikilpkonn

 

 

Cycloderma aubryi (II)

 

Aubry täppnudikilpkonn

 

 

Cycloderma frenatum (II)

 

Zambezi täppnudikilpkonn

 

 

Dogania subplana (II)

 

Pehmekilpkonlane (liigist Dogania subplana)

 

 

Lissemys ceylonensis (II)

 

Klappnudikilpkonn (liigist Lissemys ceylonensis)

 

 

Lissemys punctata (II)

 

Klappnudikilpkonn (liigist Lissemys punctata)

 

 

Lissemys scutata (II)

 

Birma kalppnudikilpkonn

 

 

Nilssonia formosa (II)

 

Pehmekilpkonlane (liigist Nilssonia formosa)

 

Nilssonia gangetica (I)

 

 

Gangese kolmküüniskilpkonn

 

Nilssonia hurum (I)

 

 

Silmlaik-kolmküüniskilpkonn

 

 

Nilssonia leithii (II)

 

Pehmekilpkonlane liigist Nilssonia leithii

 

Nilssonia nigricans (I)

 

 

Tume kolmküüniskilpkonn

 

 

Palea steindachneri (II)

 

Pehmekilpkonlane (liigist Palea steindachneri)

 

 

Pelochelys spp. (II)

 

Hiidpehmekilpkonnad (liigid Pelochelys spp.)

 

 

Pelodiscus axenaria (II)

 

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus axenaria)

 

 

Pelodiscus maackii (II)

 

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus maackii)

 

 

Pelodiscus parviformis (II)

 

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus parviformis)

 

 

Rafetus euphraticus (II)

 

Eufrati kolmküüniskilpkonn

 

 

Rafetus swinhoei (II)

 

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Rafetus swinhoei)

 

 

Trionyx triunguis (II)

 

Aafrika kolmküüniskilpkonn

AMPHIBIA

 

 

 

Kahepaiksed

ANURA

 

 

 

Päriskonnalised

Aromobatidae

 

 

 

Aromobatidae

 

 

Allobates femoralis (II)

 

Päriskonnaline (liigist Allobates femoralis)

 

 

Allobates hodli (II)

 

 

 

 

Allobates myersi (II)

 

Puukonlane (liigist Allobates myersi)

 

 

Allobates zaparo (II)

 

Päriskonnaline (liigist Allobates zaparo)

 

 

Anomaloglossus rufulus (II)

 

Päriskonnaline (liigist Anomaloglossus rufulus)

Bufonidae

 

 

 

Kärnkonlased

 

Altiphrynoides spp. (I)

 

 

Kärnkonlane (liigid Altiphrynoides spp.)

 

Amietophrynus channingi (I)

 

 

 

 

Amietophrynus superciliaris (I)

 

 

Kulmukas kärnkonn

 

Atelopus zeteki (I)

 

 

Kirju kirevkonn

 

Incilius periglenes (I)

 

 

Kuldkärnkonn

 

Nectophrynoides spp. (I)

 

 

Nurgakärnkonnad

 

Nimbaphrynoides spp. (I)

 

 

Kärnkonlased (liigid Nimbaphrynoides spp.)

Calyptocephalellidae

 

 

 

 

 

 

 

Calyptocephalella gayi (III Tšiili)

Gei kiiverkilpkonn

Conrauidae

 

 

 

Konlased

 

 

Conraua goliath

 

Koljatkonn

Dendrobatidae

 

 

 

Puukonlased

 

 

Adelphobates spp. (II)

 

 

 

 

Ameerega spp. (II)

 

 

 

 

Andinobates spp. (II)

 

 

 

 

Dendrobates spp. (II)

 

Puukonlased (liigid Dendrobates spp.)

 

 

Epipedobates spp. (II)

 

Puukonlased (liigid Epipedobates spp.)

 

 

Excidobates spp. (II)

 

 

 

 

Hyloxalus azureiventris (II)

 

Kiirik-puukonn

 

 

Minyobates spp. (II)

 

Puukonlased (liigid Minyobates spp.)

 

 

Oophaga spp. (II)

 

 

 

 

Phyllobates spp. (II)

 

Puukonlased (liigid Phyllobates spp.)

 

 

Ranitomeya spp. (II)

 

 

Dicroglossidae

 

 

 

Konlased

 

 

Euphlyctis hexadactylus (II)

 

Kuusvarvaskonn

 

 

Hoplobatrachus tigerinus (II)

 

Tiigerkonn

Hylidae

 

 

 

Lehekonlased

 

 

Agalychnis spp. (II)

 

 

Mantellidae

 

 

 

Mantellad

 

 

Mantella spp. (II)

 

Mantellad

Microhylidae

 

 

 

Pisikerakonlased

 

 

Dyscophus antongilii (II)

 

Tomatikonn

 

 

Dyscophus guineti (II)

 

Ida tomatkonnad

 

 

Dyscophus insularis (II)

 

Lääne tomatkonn

 

 

Scaphiophryne boribory (II)

 

Ogaline kõdukonn

 

 

Scaphiophryne gottlebei (II)

 

Pisikerakonlane (liigist Scaphiophryne gottlebei)

 

 

Scaphiophryne marmorata (II)

 

Marmor-kõdukonn

 

 

Scaphiophryne spinosa (II)

 

Ogaline kõdukonn

Myobatrachidae

 

 

 

Haudekonlased

 

 

Rheobatrachus spp. (II) (v.a Rheobatrachus silus ja Rheobatrachus vitellinus)

 

Haudekonnad (liigid Rheobatrachus spp.)

Telmatobiidae

 

 

 

Veekonnad

 

Telmatobius culeus (I)

 

 

Titikaka veekonn

CAUDATA

 

 

 

 

Ambystomatidae

 

 

 

Tömpsuulased

 

 

Ambystoma dumerilii (II)

 

Patzcuaro tömpsuu

 

 

Ambystoma mexicanum (II)

 

Mehhiko tömpsuu

Cryptobranchidae

 

 

 

Hiidsalamandrid

 

Andrias spp. (I)

 

 

Hiidsalamandrid

 

 

 

Cryptobranchus alleganiensis (III Ameerika Ühendriigid)

Salamander (liigist Cryptobranchus alleganiensis)

Hynobiidae

 

 

 

Igiliklased

 

 

 

Hynobius amjiensis (III Hiina)

 

Salamandridae

 

 

 

Salamanderlased

 

 

Echinotriton chinhaiensis (II)

 

Salamander liigist Echinotriton chinhaiensis

 

 

Echinotriton maxiquadratus (II)

 

Salamander liigist Echinotriton maxiquadratus

 

Neurergus kaiseri (I)

 

 

Salamander liigist Neurergus kaiseri

 

 

Paramesotriton spp. (II)

 

Tüügassalamandrid

 

 

 

Salamandra algira (III Alžeeria)

 

 

 

Tylototriton spp. (II)

 

Salamandrid liigist Tylototriton spp.

ELASMOBRANCHII

 

 

 

Varilõpuselised

CARCHARHINIFORMES

 

 

 

 

Carcharhinidae

 

 

 

Hallhailased

 

 

Carcharhinus falciformis (II)

 

Siid-hallhai

 

 

Carcharhinus longimanus (II)

 

Pikkuim-hallhai

Sphyrnidae

 

 

 

Vasarhaid

 

 

Sphyrna lewini (II)

 

Indopatsi vasarhai

 

 

Sphyrna mokarran (II)

 

Vasarhai (liigist Sphyrna mokarran)

 

 

Sphyrna zygaena (II)

 

Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena)

LAMNIFORMES

 

 

 

 

Alopiidae

 

 

 

Harilik rebashai

 

 

Alopias spp. (II)

 

Harilik rebashai

Cetorhinidae

 

 

 

Hiidhailased

 

 

Cetorhinus maximus (II)

 

Hiidhai

Lamnidae

 

 

 

Heeringhailased

 

 

Carcharodon carcharias (II)

 

Mõrtsukhai

 

 

Isurus oxyrinchus (II)

 

Lühiuim-makohai

 

 

Isurus paucus (II)

 

Pikkuim-makohai

 

 

Lamna nasus (II)

 

Harilik heeringahai

MYLIOBATIFORMES

 

 

 

 

Myliobatidae

 

 

 

 

 

 

Manta spp. (II)

 

Sarvikraid

 

 

Mobula spp. (II)

 

Merisarvik

Potamotrygonidae

 

 

 

Jõerailased

 

 

 

Paratrygon aiereba (III Colombia)

 

 

 

 

Potamotrygon spp. (III Brasiilia) (Brasiilia populatsioon)

 

 

 

 

Potamotrygon constellata (III Colombia)

 

 

 

 

Potamotrygon magdalenae (III Colombia)

 

 

 

 

Potamotrygon motoro (III Colombia)

 

 

 

 

Potamotrygon orbignyi (III Colombia)

 

 

 

 

Potamotrygon schroederi (III Colombia)

 

 

 

 

Potamotrygon scobina (III Colombia)

 

 

 

 

Potamotrygon yepezi (III Colombia)

 

ORECTOLOBIFORMES

 

 

 

 

Rhincodontidae

 

 

 

Sile jõerai

 

 

Rhincodon typus (II)

 

Vaalhai

PRISTIFORMES

 

 

 

 

Pristidae

 

 

 

Saagrailased

 

Pristidae spp. (I)

 

 

Saagrailased

RHINOPRISTIFORMES

 

 

 

 

Glaucoudegidae

 

 

 

Kühvelrailased

 

 

Glaucostegus spp. (II)

 

Kühvelrai

Rhinidae

 

 

 

Raid

 

 

Rhinidae spp. (II)

 

Raid

ACTINOPTERI

 

 

 

Kiiruimsed

ACIPENSERIFORMES

 

 

 

 

 

 

ACIPENSERIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Tuuralised

Acipenseridae

 

 

 

Tuurlased

 

Acipenser brevirostrum (I)

 

 

Tömpkoon-tuur

 

Acipenser sturio (I)

 

 

Atlandi tuur

ANGUILLIFORMES

 

 

 

 

Anguillidae

 

 

 

Angerlased

 

 

Anguilla anguilla (II)

 

Euroopa angerjas

CYPRINIFORMES

 

 

 

 

Catostomidae

 

 

 

Mikarplased

 

Chasmistes cujus (I)

 

 

Mikarplased

Cyprinidae

 

 

 

Karpkalalased

 

 

Caecobarbus geertsii (II)

 

Aafrika pimepardkala

 

Probarbus jullieni (I)

 

 

Kaguaasia probarbus

OSTEOGLOSSIFORMES

 

 

 

Luukeelelised

Arapaimidae

 

 

 

 

 

 

Arapaima gigas (II)

 

Arapaima e pirakuru (liigist Arapaima gigas)

Osteoglossidae

 

 

 

Luukeellased

 

Scleropages formosus (I)

 

 

Kilpsoomuskala (liigist Scleropages formosus)

 

Scleropages inscriptus

 

 

 

PERCIFORMES

 

 

 

 

Labridae

 

 

 

Huulkalalased

 

 

Cheilinus undulatus (II)

 

Muhk-hiidhuulkala

Pomacanthidae

 

 

 

 

 

 

Holacanthus clarionensis (II)

 

Clarióni meriinglike

Sciaenidae

 

 

 

Kotkaskalalased

 

Totoaba macdonaldi (I)

 

 

Macdonaldi varjukala

SILURIFORMES

 

 

 

 

Pangasiidae

 

 

 

Sägalised

 

Pangasianodon gigas (I)

 

 

Hiidšilbell e suur hõbesäga

Loricariidae

 

 

 

Rüüsägalased

 

 

 

Hypancistrus zebra (III Brasiilia)

 

SYNGNATHIFORMES

 

 

 

 

Syngnathidae

 

 

 

Merinõellased

 

 

Hippocampus spp. (II)

 

Merihobukesed

DIPNEUSTI

 

 

 

Sagaruimsed

CERATODONTIFORMES

 

 

 

 

Neoceratodontidae

 

 

 

Sarvhammaslased

 

 

Neoceratodus forsteri (II)

 

Uussarvhammas e austraalia kopskala

COELACANTHI

 

 

 

Latimeerlased

COELACANTHIFORMES

 

 

 

 

Latimeriidae

 

 

 

Latimeerlased

 

Latimeria spp. (I)

 

 

Latimeerlased

ECHINODERMATA (MERITÄHED, MADUTÄHED, MERISIILIKUD JA MERIPURAD)

HOLOTHUROIDEA

 

 

 

Trepanglased

ASPIDOCHIROTIDA

 

 

 

 

Stichopodidae

 

 

 

Trepanglased

 

 

 

Isostichopus fuscus (III Ecuador)

Meripura (liigist Isostichopus fuscus)

HOLOTHURIIDA

 

 

 

 

Holothuriidae

 

 

 

Meripurad

 

 

Holothuria fuscogilva (II) (see täiendus jõustub 28. augustil 2020)

 

Meripura

 

 

Holothuria nobilis (II) (see täiendus jõustub 28. augustil 2020)

 

 

 

 

Holothuria whitmaei (II) (see täiendus jõustub 28. augustil 2020)

 

 

ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)

ARACHNIDA

 

 

 

Ämblikulaadsed

ARANEAE

 

 

 

 

Theraphosidae

 

 

 

Linnutapiklased

 

 

Aphonopelma albiceps (II)

 

 

 

 

Aphonopelma pallidum (II)

 

Linnutapik (liigist Aphonopelma pallidum)

 

 

Brachypelma spp. (II)

 

Linnutapik (liigid Brachypelma spp.)

 

 

Poecilotheria spp. (II)

 

Pärisämblikulised

SCORPIONES

 

 

 

 

Scorpionidae

 

 

 

Skorpionlased

 

 

Pandinus camerounensis (II)

 

 

 

 

Pandinus dictator (II)

 

 

 

 

Pandinus gambiensis (II)

 

Skorpion (liigist Pandinus gambiensis)

 

 

Pandinus imperator (II)

 

Skorpion (liigist Pandinus imperator)

 

 

Pandinus roeseli (II)

 

 

INSECTA

 

 

 

Putukad

COLEOPTERA

 

 

 

Mardikalised

Lucanidae

 

 

 

Põderpõrniklased

 

 

 

Colophon spp. (III Lõuna-Aafrika)

Põderpõrniklane (liigid Colophon spp.)

Scarabaeidae

 

 

 

Põrniklased

 

 

Dynastes satanas (II)

 

Sarvikpõrnikas (liigist Dynastes satanas)

LEPIDOPTERA

 

 

 

Liblikalised

Nymphalidae

 

 

 

 

 

 

 

Agrias amydon boliviensis (III Bolivia)

 

 

 

 

Morpho godartii lachaumei (III Bolivia)

 

 

 

 

Prepona praeneste buckleyana (III Bolivia)

 

Papilionidae

 

 

 

Ratsulibliklased

 

Achillides chikae chikae (I)

 

 

Luzoni pääsusaba

 

Achillides chikae hermeli (I)

 

 

Luzoni pääsusaba (liigist Achillides chikae hermeli)

 

 

Atrophaneura jophon (II)

 

Pääsusaba (liigist Atrophaneura jophon)

 

 

Atrophaneura palu

 

Pääsusaba (liigist Atrophaneura palu)

 

 

Atrophaneura pandiyana (II)

 

Pääsusaba (liigist Atrophaneura pandiyana)

 

 

Bhutanitis spp. (II)

 

Pääsusabad (liigid Bhutanitis spp.)

 

 

Graphium sandawanum

 

Pääsusaba (liigist Graphium sandawanum)

 

 

Graphium stresemanni

 

Pääsusaba (liigist Graphium stresemanni)

 

 

Ornithoptera spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Ornitopterid e linnutiivad

 

Ornithoptera alexandrae (I)

 

 

Aleksandra-ornitopter

 

 

Papilio benguetanus

 

 

 

 

Papilio esperanza

 

 

 

Papilio homerus (I)

 

 

Homeruse pääsusaba

 

Papilio hospiton (II)

 

 

Korsika pääsusaba

 

 

Papilio morondavana

 

Madagaskari pääsusaba

 

 

Papilio neumoegeni

 

 

 

 

Parides ascanius

 

Pääsusaba (liigist Parides ascanius)

 

 

Parides hahneli

 

Hahneli pääsusaba

 

Parides burchellanus (I)

 

 

Ratsuklibliklased, liik Parides burchellanus

 

Parnassius apollo (II)

 

 

Punalaik apollo

 

 

Teinopalpus spp. (II)

 

Pääsusabad (liigid Teinopalpus spp.)

 

 

Trogonoptera spp. (II)

 

Ornitopterid e linnutiivad

 

 

Troides spp. (II)

 

Ornitopterid e linnutiivad

ANNELIDA (RÕNGUSSID JA KAANID)

HIRUDINOIDEA

 

 

 

Päriskaanlaased

ARHYNCHOBDELLIDA

 

 

 

 

Hirudinidae

 

 

 

Päriskaanlaased

 

 

Hirudo medicinalis (II)

 

Apteegikaan

 

 

Hirudo verbana (II)

 

Kaan (liigist Hirudo verbana)

MOLLUSCA (MOLLUSKID)

BIVALVIA

 

 

 

KARBID

MYTILOIDA

 

 

 

 

Mytilidae

 

 

 

Rannakarplased

 

 

Lithophaga lithophaga (II)

 

Harilik dattelkarp

UNIONOIDA

 

 

 

 

Unionidae

 

 

 

Jõekarplased

 

Conradilla caelata (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Conradilla caelata)

 

 

Cyprogenia aberti (II)

 

Jõekarplane (liigist Cyprogenia aberti)

 

Dromus dromas (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Dromus dromas)

 

Epioblasma curtisii (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma curtisii)

 

Epioblasma florentina (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma florentina)

 

Epioblasma sampsonii (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma sampsonii)

 

Epioblasma sulcata perobliqua (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma sulcata perobliqua)

 

Epioblasma torulosa gubernaculum (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa gubernaculum)

 

 

Epioblasma torulosa rangiana (II)

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa rangiana)

 

Epioblasma torulosa torulosa (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa torulosa)

 

Epioblasma turgidula (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma turgidula)

 

Epioblasma walkeri (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma walkeri)

 

Fusconaia cuneolus (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Fusconaia cuneolus)

 

Fusconaia edgariana (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Fusconaia edgariana)

 

Lampsilis higginsii (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Lampsilis higginsii)

 

Lampsilis orbiculata orbiculata (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Lampsilis orbiculata orbiculata)

 

Lampsilis satur (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Lampsilis satur)

 

Lampsilis virescens (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Lampsilis virescens)

 

Plethobasus cicatricosus (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Plethobasus cicatricosus)

 

Plethobasus cooperianus (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Plethobasus cooperianus)

 

 

Pleurobema clava (II)

 

Jõekarplane (liigist Pleurobema clava)

 

Pleurobema plenum (I)

 

 

Jõekarplane (liigist

 

Potamilus capax (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Potamilus capax)

 

Quadrula intermedia (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Quadrula intermedia)

 

Quadrula sparsa (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Quadrula sparsa)

 

Toxolasma cylindrella (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Toxolasma cylindrellus)

 

Unio nickliniana (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Unio nickliniana)

 

Unio tampicoensis tecomatensis (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Unio tampicoensis tecomatensis)

 

Villosa trabalis (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Villosa trabalis)

VENEROIDA

 

 

 

 

Tridacnidae

 

 

 

Rõõneskarbilised

 

 

Tridacnidae spp. (II)

 

Rõõneskarbilised

CEPHALOPODA

 

 

 

 

NAUTILIDA

 

 

 

 

Nautilidae

 

 

 

Nautiloidid

 

 

Nautilidae spp. (II)

 

Nautiloidid

GASTROPODA

 

 

 

Kõhtjalgsed e teod

MESOGASTROPODA

 

 

 

 

Strombidae

 

 

 

Tiibkodalased

 

 

Strombus gigas (II)

 

Suur tiibkodalane

STYLOMMATOPHORA

 

 

 

 

Achatinellidae

 

 

 

Teod sugukonnast Achatinellidae

 

Achatinella spp. (I)

 

 

Teod (liigist Achatinella spp.)

Camaenidae

 

 

 

Teod sugukonnast Camaenidae

 

 

Papustyla pulcherrima (II)

 

Teod (liigist Papustyla pulcherrima)

Cepolidae

 

 

 

 

 

Polymita spp. (I)

 

 

Teod (liigist Polymita spp.)

CNIDARIA (AINUÕÕSSED)

ANTHOZOA

 

 

 

Õisloomad e korallid

ANTIPATHARIA

 

 

 

 

 

 

ANTIPATHARIA spp. (II)

 

Sarvkorallilised

GORGONACEAE

 

 

 

 

Coralliidae

 

 

 

Vääriskorallased

 

 

 

Corallium elatius (III Hiina)

 

 

 

 

Corallium japonicum (III Hiina)

 

 

 

 

Corallium konjoi (III Hiina

 

 

 

 

Corallium secundum (III Hiina

 

HELIOPORACEA

 

 

 

 

Helioporidae

 

 

 

Lubikorall

 

 

Helioporidae spp. (II) (Unio tampicoensis tecomatensis Heliopora coerulea  (6))

 

Lubikorall

SCLERACTINIA

 

 

 

 

 

 

SCLERACTINIA spp. (II)  (6)

 

Korallid (liigid Scleractinia spp.)

STOLONIFERA

 

 

 

 

Tubiporidae

 

 

 

Orelkoralllased

 

 

Tubiporidae spp. (II)  (6)

 

Orelkoralllased

HYDROZOA

 

 

 

Hüdraloomad

MILLEPORINA

 

 

 

 

Milleporidae

 

 

 

Tuhaturblased

 

 

Milleporidae spp. (II)  (6)

 

Tuhaturblased

STYLASTERINA

 

 

 

 

Stylasteridae

 

 

 

Jõekarplane (liigist Toxolasma cylindrellus)

 

 

Stylasteridae spp. (II)  (6)

 

Jõekarplane (liigist Stylasteridae spp.)

TAIMESTIK

AGAVACEAE

 

 

 

Agaavilised

 

Agave parviflora (I)

 

 

Vöötagaav

 

 

Agave victoriae-reginae (II) #4

 

Viktooria agaav

 

 

Nolina interrata (II)

 

Kalifornia noliina

 

 

Yucca queretaroensis (II)

 

Tääkliilia (liigist Yucca queretaroensis)

AMARYLLIDACEAE

 

 

 

Amarüllilised

 

 

Galanthus spp. (II) #4

 

Lumikellukesed

 

 

Sternbergia spp. (II) #4

 

Sternbergiad

ANACARDIACEAE

 

 

 

 

 

 

Operculicarya decaryi (II)

 

Jässikpuu (liigist Operculicarya decaryi)

 

 

Operculicarya hyphaenoides (II)

 

Väikeselehine jässikpuu

 

 

Operculicarya pachypus (II)

 

Tüse jässikpuu

APOCYNACEAE

 

 

 

 

 

 

Hoodia spp. (II) #9

 

Hoodiad

 

 

Pachypodium spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

 

Paksjalad

 

Pachypodium ambongense (I)

 

 

 

 

Pachypodium baronii (I)

 

 

 

 

Pachypodium decaryi (I)

 

 

 

 

 

Rauvolfia serpentina (II) #2

 

Madurauvolfia

ARALIACEAE

 

 

 

Araalialised

 

 

Panax ginseng (II) (üksnes Venemaa Föderatsiooni populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #3

 

Harilik ženženn

 

 

Panax quinquefolius (II) #3

 

Ameerika ženženn

ARAUCARIACEAE

 

 

 

Araukaarialised

 

Araucaria araucana (I)

 

 

Tšiili araukaaria

ASPARAGACEAE

 

 

 

 

 

 

Beaucarnea spp. (II)

 

Bokarna

BERBERIDACEAE

 

 

 

Kukerpuulised

 

 

Podophyllum hexandrum (II) #2

 

Himaalaja jalgleht

BROMELIACEAE

 

 

 

Bromeelialised

 

 

Tillandsia harrisii (II) #4

 

Harrise tillandsia

 

 

Tillandsia kammii (II) #4

 

Tillandsia (liigist Tillandsia kammii)

 

 

Tillandsia xerographica (II)  (7) #4

 

Tillandsia (liigist Tillandsia xerographica)

CACTACEAE

 

 

 

Kaktuselised

 

 

CACTACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Pereskia spp., Pereskiopsis spp. and Quiabentia spp.)  (8) #4

 

Kaktuselised

 

Ariocarpus spp. (I)

 

 

Agaavkaktused

 

Astrophytum asterias (I)

 

 

Pisi-tähtkaktus

 

Aztekium ritteri (I)

 

 

Ritteri asteekkaktus

 

Coryphantha werdermannii (I)

 

 

Werdermanni nisakaktus

 

Discocactus spp. (I)

 

 

Lehtkaktused

 

Echinocereus ferrerianus ssp. lindsayorum (I)

 

 

Kalifornia kiiskkaktus

 

Echinocereus schmollii (I)

 

 

Schmolli kiiskkaktus

 

Escobaria minima (I)

 

 

Väike eskobaaria

 

Escobaria sneedii (I)

 

 

Sneedi eksobaaria

 

Mammillaria pectinifera (I) (k.a ssp. solisioides)

 

 

Kamm-näsakaktus

 

Melocactus conoideus (I)

 

 

Melonkaktus (liigist Melocactus conoideus)

 

Melocactus deinacanthus (I)

 

 

Melonkaktus (liigist Melocactus deinacanthus)

 

Melocactus glaucescens (I)

 

 

Melonkaktus (liigist Melocactus glaucescens)

 

Melocactus paucispinus (I)

 

 

Melonkaktus (liigist Melocactus paucispinus)

 

Obregonia denegrii (I)

 

 

Obregoonia

 

Pachycereus militaris (I)

 

 

Sõjakas postkaktus

 

Pediocactus bradyi (I)

 

 

Brady tasandikukaktus

 

Pediocactus knowltonii (I)

 

 

Nublu-tasandikukaktus

 

Pediocactus paradinei (I)

 

 

Arisoona tasandikukaktus

 

Pediocactus peeblesianus (I)

 

 

Peeblesi tasandikukaktus

 

Pediocactus sileri (I)

 

 

Sileri tasandikukaktus

 

Pelecyphora spp. (I)

 

 

Kirveskaktused

 

Sclerocactus blainei (I)

 

 

Kaktus liigist Sclerocactus blainei

 

Sclerocactus brevihamatus ssp. tobuschii (I)

 

 

Lühike tigekaktus

 

Sclerocactus brevispinus (I)

 

 

Kaktus liigist Sclerocactus brevispinus

 

Sclerocactus cloverae (I)

 

 

Kaktus liigist Sclerocactus cloverae

 

Sclerocactus erectocentrus (I)

 

 

Punane tigekaktus

 

Sclerocactus glaucus (I)

 

 

Kaktus liigist Sclerocactus glaucus

 

Sclerocactus mariposensis (I)

 

 

Mariposa tigekaktus

 

Sclerocactus mesae-verdae (I)

 

 

Koloraado tigekaktus

 

Sclerocactus nyensis (I)

 

 

Nevaada tigekaktus

 

Sclerocactus papyracanthus (I)

 

 

Paber-tigekaktus

 

Sclerocactus pubispinus (I)

 

 

Konks-tigekaktus

 

Sclerocactus sileri (I)

 

 

Kaktus liigist Sclerocactus sileri

 

Sclerocactus wetlandicus (I)

 

 

Kaktus liigist Sclerocactus wetlandicus

 

Sclerocactus wrightiae (I)

 

 

Wrighti tigekaktus

 

Strombocactus spp. (I)

 

 

Värtenkaktused

 

Turbinicarpus spp. (I)

 

 

Turbinikarpused

 

Uebelmannia spp. (I)

 

 

Übelmanniad

CARYOCARACEAE

 

 

 

Nahkhiirepuulised

 

 

Caryocar costaricense (II) #4

 

Kostariika nahkhiirepuu

COMPOSITAE (ASTERACEAE)

 

 

 

Korvõielised

 

Saussurea costus (I) (tuntud ka nimetusteS. lappa, Aucklandia lappa or A. costus all)

 

 

Lõhna-soojumikas

CUCURBITACEAE

 

 

 

 

 

 

Zygosicyos pubescens (II) (tuntud ka nimetuse Xerosicyos pubescens all Xerosicyos pubescens)

 

Mugulkõrvits (liigist Zygosicyos pubescens)

 

 

Zygosicyos tripartitus (II)

 

Kolmetine mugulkõrvits

CUPRESSACEAE

 

 

 

Küpressilised

 

Fitzroya cupressoides (I)

 

 

Hiidküpress e patagoonia fitsroia

 

Pilgerodendron uviferum (I)

 

 

Pilgeripuu

 

 

Widdringtonia whytei (II)

 

Mulanje vidringtoonia

CYATHEACEAE

 

 

 

Tüvijalalised

 

 

Cyathea spp. (II) #4

 

Tüvijalalised

CYCADACEAE

 

 

 

Palmilehikulised

 

 

CYCADACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

 

Palmilehikulised

 

Cycas beddomei (I)

 

 

India palmlehik

DICKSONIACEAE

 

 

 

Tüvijalalised

 

 

Cibotium barometz (II) #4

 

 

 

 

Dicksonia spp. (II) (üksnes Ameerika populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud. See hõlmab sünonüüme Dicksonia berteriana, D. externa, D. sellowiana ja D. stuebelii) #4

 

Tüvijalalised

DIDIEREACEAE

 

 

 

Kraakenipuuised

 

 

DIDIEREACEAE spp. (II) #4

 

Kraakenipuulised

DIOSCOREACEAE

 

 

 

Dioskoorilised

 

 

Dioscorea deltoidea (II) #4

 

Afgaani dioskoor

DROSERACEAE

 

 

 

Huulheinalised

 

 

Dionaea muscipula (II) #4

 

Kärbsepüünis

EBENACEAE

 

 

 

Eebenipuulised

 

 

Diospyros spp. (II) (üksnes Madagaskari populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #5

 

 

EUPHORBIACEAE

 

 

 

Piimalillelised

 

 

Euphorbia spp. (II) #4

(üksnes sukulendid, välja arvatud:

1)

Euphorbia misera;

2)

Euphorbia trigona kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendid;

3)

Euphorbia lactea kunstlikul teel paljundatud isendid, mis on poogitud kunstlikul teel paljundatud Euphorbia neriifolia pookealusele, kui nad on:

—

kroonikujulised või

—

lehvikukujulised või

—

värvimutandid;

4)

Euphorbia„Milii“ kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendid, kui nad on:

—

kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud isendid ning

—

liitu sisse toodud või liidust (re)eksporditud 100 või enamast taimest koosnevate saadetistena,

mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust ning

5)

A lisasse kantud liigid)

 

Piimalilled (liigid Euphorbia spp.)

 

Euphorbia ambovombensis (I)

 

 

 

 

Euphorbia capsaintemariensis (I)

 

 

 

 

Euphorbia cremersii (I) (k.a vorm viridifolia ja teisend rakotozafyi)

 

 

 

 

Euphorbia cylindrifolia (I) (k.a ssp. tuberifera)

 

 

 

 

Euphorbia decaryi (I) (k.a teisendid ampanihyensis, robinsonii ja sprirosticha)

 

 

 

 

Euphorbia francoisii (I)

 

 

 

 

Euphorbia handiensis (II)

 

 

 

 

Euphorbia lambii (II)

 

 

 

 

Euphorbia moratii (I) (k.a teisendid antsingiensis, bemarahensis ja multiflora)

 

 

 

 

Euphorbia parvicyathophora (I)

 

 

 

 

Euphorbia quartziticola (I)

 

 

 

 

Euphorbia stygiana (II)

 

 

 

 

Euphorbia tulearensis (I)

 

 

 

FAGACEAE

 

 

 

Pöögilised

 

 

 

Quercus mongolica (III Venemaa Föderatsioon) #5

Amuuri e mongoolia tamm

FOUQUIERIACEAE

 

 

 

Okotillolised

 

 

Fouquieria columnaris (II) #4

 

Sammasokotillo

 

Fouquieria fasciculata (I)

 

 

Okotillo (liigist Fouquieria fasciculata)

 

Fouquieria purpusii (I)

 

 

 

GNETACEAE

 

 

 

Vastaklehikulised

 

 

 

Gnetum montanum (III Nepal) #1

 

JUGLANDACEAE

 

 

 

Pähklipuulised

 

 

Oreomunnea pterocarpa (II) #4

 

Kostariika mägipähklipuu

LAURACEAE

 

 

 

 

 

 

Aniba rosaeodora (II) (tuntud ka nimetuse A. duckei all) #12

 

Brasiilia dalbergia

LEGUMINOSAE (FABACEAE)

 

 

 

Kaunviljalised

 

 

Dalbergia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigidA) #15

 

 

 

Dalbergia nigra (I)

 

 

Brasiilia dalbergia

 

 

 

Dipteryx panamensis (III Costa Rica/Nicaragua)

Õli-tonkapuu e panama tonkapuu

 

 

Guibourtia demeusei (II) #15

 

Kongo bubingapuu

 

 

Guibourtia pellegriniana (II) #15

 

Bubingapuu

 

 

Guibourtia tessmannii (II) #15

 

Bubingapuu

 

 

Paubrasilia echinata (II) #10

 

Siiltsesalpiinia

 

 

Pericopsis elata (II) #17

 

Kõrge afrormosia

 

 

Platymiscium parviflorum (II) #4

 

Haruline makakapuu

 

 

Pterocarpus erinaceus (II)

 

Senegali tiibviljak

 

 

Pterocarpus santalinus (II) #7

 

Sandli-tiibviljak

 

 

Pterocarpus tinctorius (II) #6

 

Tiibviljak, liik Pterocarpus tinctorius

 

 

Senna meridionalis (II)

 

Senna (liigist Senna meridionalis)

LILIACEAE

 

 

 

Liilialised

 

 

Aloe spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Aloe vera, tuntud ka kui Aloe barbadensis, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades) #4

 

Aaloed

 

Aloe albida (I)

 

 

 

 

Aloe albiflora (I)

 

 

 

 

Aloe alfredii (I)

 

 

 

 

Aloe bakeri (I)

 

 

 

 

Aloe bellatula (I)

 

 

 

 

Aloe calcairophila (I)

 

 

 

 

Aloe compressa (I) (k.a teisendid paucituberculata, rugosquamosa ja schistophila)

 

 

 

 

Aloe delphinensis (I)

 

 

 

 

Aloe descoingsii (I)

 

 

 

 

Aloe fragilis (I)

 

 

 

 

Aloe haworthioides (I) (k.a teisend aurantiaca)

 

 

 

 

Aloe helenae (I)

 

 

 

 

Aloe laeta (I) (k.a teisend maniaensis)

 

 

 

 

Aloe parallelifolia (I)

 

 

 

 

Aloe parvula (I)

 

 

 

 

Aloe pillansii (I)

 

 

 

 

Aloe polyphylla (I)

 

 

 

 

Aloe rauhii (I)

 

 

 

 

Aloe suzannae (I)

 

 

 

 

Aloe versicolor (I)

 

 

 

 

Aloe vossii (I)

 

 

 

MAGNOLIACEAE

 

 

 

Magnoolialised

 

 

 

Magnolia liliifera var. obovata (III Nepal) #1

Liiliaõieline magnoolia

MALVACEAE

 

 

 

 

 

 

Adansonia grandidieri (II) #16

 

Sammas-ahvileivapuu

MELIACEAE

 

 

 

Meelialised

 

 

Cedrela spp. #6 (neutroopika populatsioon, see täiendus jõustub 28. augustil 2020)

 

 

 

 

 

Cedrela fissilis (III Bolivia, Brasiilia) #5 (kuni 27. augustini 2020)

 

 

 

 

Cedrela lilloi (III Bolivia, Brasiilia) #5 (kuni 27. august 2020)

 

 

 

 

Cedrela odorata (III Bolivia/Brasiila). Lisaks sellele on oma riigi populatsioonid loetelusse lisanud järgmised riigid: Colombia, Guatemala ja Peru) #5 (kuni 27. augustini 2020)

Lõhnav sedreel

 

 

Swietenia humilis (II) #4

 

Honduurase mahagonipuu

 

 

Swietenia macrophylla (II) (neutroopika populatsioon – hõlmab Kesk- ja Lõuna-Ameerikat ja Kariibi mere piirkond) #6

 

Suurelehine mahagonipuu

 

 

Swietenia mahagoni (II) #5

 

Päris-mahagonipuu

NEPENTHACEAE

 

 

 

Kanntaimelised

 

 

Nepenthes spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

 

Kanntaimed (liigid Nepenthes spp.)

 

Nepenthes khasiana (I)

 

 

India kanntaim

 

Nepenthes rajah (I)

 

 

Kuning-kanntaim

OLEACEAE

 

 

 

Õlipuulised

 

 

 

Fraxinus mandshurica (III Venemaa Föderatsioon) #5

Mandžuuria saar

ORCHIDACEAE

 

 

 

Käpalised e orhideelised

 

 

ORCHIDACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)  (9) #4

 

Käpalised e orhideelised

 

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste A lisas loetletud orhideeliikide, seemikute või koekultuuride suhtes, kui

—

need on saadud in vitro tahkes või vedelas keskkonnas ja

—

vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006  (10) artikli 56 kohasele määratlusele „kunstlikult paljundatud“ ja

—

mida transporditakse steriilsetes mahutites liitu sissetoomisel või liidust (re)eksportimisel.

 

 

 

 

Aerangis ellisii (I)

 

 

 

 

Cattleya jongheana (I)

 

 

 

 

Cattleya lobata (I)

 

 

 

 

Cephalanthera cucullata (II)

 

 

Kreeta tolmpea

 

Cypripedium calceolus (II)

 

 

Kaunis kuldking

 

Dendrobium cruentum (I)

 

 

 

 

Goodyera macrophylla (II)

 

 

Madeira öövilge

 

Liparis loeselii (II)

 

 

Soohiilakas

 

Mexipedium xerophyticum (I)

 

 

 

 

Ophrys argolica (II)

 

 

Kreeka putukõis

 

Ophrys lunulata (II)

 

 

Kuu-putukõis

 

Orchis scopulorum (II)

 

 

Madeira käpp

 

Paphiopedilum spp. (I)

 

 

Veenusekingad

 

Peristeria elata (I)

 

 

Panama tuvikäpp

 

Phragmipedium spp. (I)

 

 

Paelkingad

 

Renanthera imschootiana (I)

 

 

Punane neerukäpp

 

Spiranthes aestivalis (II)

 

 

Suvi-keerdkäpp

OROBANCHACEAE

 

 

 

Soomukalised

 

 

Cistanche deserticola (II) #4

 

Saksauuli-kõrbesoomukas

PALMAE (ARECACEAE)

 

 

 

Palmilised

 

 

Beccariophoenix madagascariensis (II) #4

 

Madagaskari mahlapalm

 

 

Dypsis decaryi (II) #4

 

Kolmkant-pisipalm

 

Dypsis decipiens (I)

 

 

Pudel-pisipalm

 

 

Lemurophoenix halleuxii (II)

 

Leemuripalm

 

 

 

Lodoicea maldivica (III Seychelles) #13

Seišellipalm

 

 

Marojejya darianii (II)

 

Dariani maropalm

 

 

Ravenea louvelii (II)

 

Andasibe raveenepalm

 

 

Ravenea rivularis (II)

 

Oja-raveenepalm

 

 

Satranala decussilvae (II)

 

Satranaabepalm

 

 

Voanioala gerardii (II)

 

Voaniolapalm

PAPAVERACEAE

 

 

 

Magunalised

 

 

 

Meconopsis regia (III Nepal) #1

Kuninglik ebamagun

PASSIFLORACEAE

 

 

 

 

 

 

Adenia firingalavensis (II)

 

Adeenia (liigist Adenia firingalavensis)

 

 

Adenia olaboensis (II)

 

Adeenia (liigist Adenia olaboensis)

 

 

Adenia subsessilifolia (II)

 

Adeenia (liigist Adenia subsessilifolia)

PEDALIACEAE

 

 

 

Seesamilised

 

 

Uncarina grandidieri (II)

 

Savanni-hiirelõksupuu

 

 

Uncarina stellulifera (II)

 

Hiirelõksupuu (liigist Uncarina stellulifera)

PINACEAE

 

 

 

Männilised

 

Abies guatemalensis (I)

 

 

Guatemala nulg

 

 

 

Pinus koraiensis (III Venemaa Föderatsioon) #5

 

PODOCARPACEAE

 

 

 

Kivijugapuulised

 

 

 

Podocarpus neriifolius (III Nepal) #1

Oleandrilehine kivijugapuu

 

Podocarpus parlatorei (I)

 

 

Parlatore kivijugapuu

PORTULACACEAE

 

 

 

Portulakilised

 

 

Anacampseros spp. (II) #4

 

Harilik portulak

 

 

Avonia spp. (II) #4

 

 

 

 

Lewisia serrata (II) #4

 

Saagjas leviisia

PRIMULACEAE

 

 

 

Nurmenukulised

 

 

Cyclamen spp. (II)  (11) #4

 

Alpikannid

RANUNCULACEAE

 

 

 

Tulikalised

 

 

Adonis vernalis (II) #2

 

Kevadadoonis

 

 

Hydrastis canadensis (II) #8

 

Kanada koldjuur

ROSACEAE

 

 

 

Roosõielised

 

 

Prunus africana (II) #4

 

Aafrika ploomipuu

RUBIACEAE

 

 

 

Madaralised

 

Balmea stormiae (I)

 

 

Madaraline liigist Balmea stormiae

SANTALACEAE

 

 

 

 

 

 

Osyris lanceolata (II) (üksnes Burundi, Etioopia, Keenia, Rwanda, Uganda ja Tansaania Ühendvabariigi populatsioonid; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #2

 

Ida-Aafrika sandlipuu

SARRACENIACEAE

 

 

 

Püünislehelised

 

 

Sarracenia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

 

Püünislehed

 

Sarracenia oreophila (I)

 

 

Mägi-püünisleht

 

Sarracenia rubra ssp. alabamensis (I)

 

 

Punane püünisleht (alamliigist Sarracenia rubra Alabamensis)

 

Sarracenia rubra ssp. jonesii (I)

 

 

Punane püünisleht (alamliigist Sarracenia rubra jonesii)

SCROPHULARIACEAE

 

 

 

Mailaselised

 

 

Picrorhiza kurrooa (II) (v.a Picrorhiza scrophulariiflora) #2

 

Palaviku-kibejuur

STANGERIACEAE

 

 

 

Stangeerialised

 

 

Bowenia spp. (II) #4

 

Boveeniad

 

Stangeria eriopus (I)

 

 

Stangeeria (liik Stangeria eriopus)

TAXACEAE

 

 

 

Jugapuulised

 

 

Taxus chinensis ja selle liigi taksonid (II) #2

 

Hiina jugapuu

 

 

Taxus cuspidata ja selle liigi taksonid (II)  (12) #2

 

Ida-jugapuu e teravaokkaline jugapuu

 

 

Taxus fuana ja selle liigi taksonid (II) #2

 

Tiibeti jugapuu

 

 

Taxus sumatrana ja selle liigi taksonid (II) #2

 

Sumatra jugapuu

 

 

Taxus wallichiana (II) #2

 

Himaalaja jugapuu

THYMELAEACEAE (AQUILARIACEAE)

 

 

 

Näsiniinelised

 

 

Aquilaria spp. (II) #14

 

Näsipuud

 

 

Gonystylus spp. (II) #4

 

Raminipuud

 

 

Gyrinops spp. (II) #14

 

Näsipuud

TROCHODENDRACEAE (TETRACENTRACEAE)

 

 

 

Rattapuulised

 

 

 

Tetracentron sinense (III Nepal) #1

 

VALERIANACEAE

 

 

 

Palderjanilised

 

 

Nardostachys grandiflora (II) #2

 

 

VITACEAE

 

 

 

 

 

 

Cyphostemma elephantopus (II)

 

Elevant-jalgvanik

 

 

Cyphostemma laza (II)

 

Hõre jalgvanik

 

 

Cyphostemma montagnacii (II)

 

Mägi-jalgvanik

WELWITSCHIACEAE

 

 

 

Velvitšialised

 

 

Welwitschia mirabilis (II) #4

 

Velvitšia

ZAMIACEAE

 

 

 

Palmilehikulised

 

 

ZAMIACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

 

Palmilehikulised

 

Ceratozamia spp. (I)

 

 

Sarvkäbikad (liigid Ceratozamia spp.)

 

Encephalartos spp. (I)

 

 

Rööpkäbikad

 

Microcycas calocoma (I)

 

 

Saagoladvad

 

Zamia restrepoi (I)

 

 

 

ZINGIBERACEAE

 

 

 

Ingverilised

 

 

Hedychium philippinense (II) #4

 

Filipiini hedühhium

 

 

Siphonochilus aethiopicus (II) (Mosambiigi, Eswatini, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid)

 

Ingver liigist Siphonochilus aethiopicus

ZYGOPHYLLACEAE

 

 

 

Guajakipuud

 

 

Bulnesia sarmientoi (II) #11

 

Argentina pühapuu

 

 

Guaiacum spp. (II) #2

 

Guajakipuud

 

D lisa

Üldnimetus

LOOMASTIK

CHORDATA (KEELIKLOOMAD)

MAMMALIA

 

Imetajad

CARNIVORA

 

 

Canidae

 

Koerlased

 

Vulpes vulpes griffithi (III India) §1

Rebane (liigist Vulpes vulpes griffithi)

 

Vulpes vulpes montana (III India) §1

Rebane (liigist Vulpes vulpes montana)

 

Vulpes vulpes pusilla (III India) §1

Rebane (liigist Vulpes vulpes pusilla)

Mustelidae

 

Kärplased

 

Mustela altaica (III India) §1

Solongoi

 

Mustela erminea ferghanae (III India) §1

Fergana kärp

 

Mustela kathiah (III India) §1

Kuldkõht-kärp

 

Mustela sibirica (III India) §1

Kolonokk

DIPROTODONTIA

 

 

Macropodidae

 

Kängurulased

 

Dendrolagus dorianus

Doria puukänguru

 

Dendrolagus goodfellowi

Puukänguru (liigist Dendrolagus goodfellowi)

 

Dendrolagus matschiei

Puukänguru (liigist Dendrolagus matschiei)

 

Dendrolagus pulcherrimus

Puukänguru (liigist Dendrolagus pulcherrimus)

 

Dendrolagus stellarum

Puukänguru (liigist Dendrolagus stellarum)

AVES

 

Linnud

ANSERIFORMES

 

 

Anatidae

 

Partlased

 

Anas melleri

Malagassi part

COLUMBIFORMES

 

 

Columbidae

 

Tuvilased

 

Columba oenops

Peruu tuvi

 

Didunculus strigirostris

Hammastuvi

 

Ducula pickeringii

Keisertuvi (liigist Ducula pickeringii)

 

Gallicolumba crinigera

Mindanao maatuvi

 

Ptilinopus marchei

Tuvi (liigist Ptilinopus marchei)

 

Turacoena modesta

Nõgituvi

GALLIFORMES

 

 

Cracidae

 

Hokolased

 

Crax alector

Hokolane (liigist Crax alector)

 

Pauxi unicornis

Hokolane (liigist Pauxi unicornis)

 

Penelope pileata

Hokolane (liigist Penelope pileata)

Megapodiidae

 

Rihukanalased

 

Eulipoa wallacei

Punaselg-rihukana

Phasianidae

 

Faasanlased

 

Arborophila gingica

Kaelus-künkakana

 

Lophura bulweri

Valgesaba-faasan

 

Lophura diardi

Prelaatfaasan

 

Lophura inornata

Sumatra kanafaasan

PASSERIFORMES

 

 

Bombycillidae

 

Siidisabalased

 

Bombycilla japonica

Siidisaba (liigist Bombycilla japonica)

Corvidae

 

Vareslased

 

Cyanocorax caeruleus

Araukaaria-sininäär

 

Cyanocorax dickeyi

Hari-sininäär

Cotingidae

 

Kotingalased

 

Procnias nudicollis

Kotingalane (liigist Procnias nudicollis)

Emberizidae

 

Tsiitsitajalased

 

Dacnis nigripes

Tangaralane (liigist Dacnis nigripes)

 

Sporophila falcirostris

Tsiitsitajalane (liigist Sporophila falcirostris)

 

Sporophila frontalis

Tsiitsitajalane (liigist Sporophila frontalis)

 

Sporophila hypochroma

Tsiitsitajalane (liigist Sporophila hycochroma)

 

Sporophila palustris

Tsiitsitajalane (liigist Sporophila palustris)

Estrildidae

 

Amadiinlased

 

Amandava amandava

Maasik-amadiin

 

Cryptospiza reichenovii

Väike mägiamadiin

 

Erythrura coloria

Mindanao roheamadiin

 

Erythrura viridifacies

Filipiini roheamadiin

 

Estrilda quartinia (sageli müüakse ka nime all Estrilda melanotis)

Koldkõht amadiin

 

Hypargos niveoguttatus

Punarind täpikamadiin

 

Lonchura griseicapilla

Hallpea-amadiin

 

Lonchura punctulata

Võrkamadiin

 

Lonchura stygia

Mustamadiin

Fringillidae

 

Vintlased

 

Carduelis ambigua

Yunnani rohevint

 

Carduelis atrata

Mustsiisike

 

Kozlowia roborowskii

Kalju-karmiinleevike

 

Pyrrhula erythaca

Hiina leevike

 

Serinus canicollis

Aed-koldvint

 

Serinus citrinelloides hypostictus (sageli müüakse ka nime all Serinus citrinelloides)

Taganjika koldvint

Icteridae

 

Turpiallased

 

Sturnella militaris

Turpial (liigist Sturnella militaris)

Muscicapidae

 

Kärbsenäplased

 

Cochoa azurea

Kärbesnäplane (liigist Cochoa azurea)

 

Cochoa purpurea

Kärbesnäplane (liigist Cochoa purpurea)

 

Garrulax formosus

Kärbesnäplane (liigist Garrulax formosus)

 

Garrulax galbanus

Kärbesnäplane (liigist Garrulax galbanus)

 

Garrulax milnei

Kärbesnäplane (liigist Garrulax milnei)

 

Niltava davidi

Kärbsenäplane (liigist Niltava davidi)

 

Stachyris whiteheadi

Kärbsenäplane (liigist Stachyris whitebeadi)

 

Swynnertonia swynnertoni (viidatud ka nime all Pogonicichla swynnertoni)

Kärbesnäplane (liigist Swynnertonia swynnertoni)

 

Turdus dissimilis

Rästas (liigist Turdus dissimilis)

Pittidae

 

Pitalased

 

Pitta nipalensis

Sinikukal-pita

 

Pitta steerii

Lasuurpita

Sittidae

 

Puukoristajalased

 

Sitta magna

Suur-puukoristaja

 

Sitta yunnanensis

Yunnani puukoristaja

Sturnidae

 

Kuldnoklased

 

Lamprotornis regius

Paradiisikuldnokk

 

Mino dumontii

Maina (liigist Mino dumontii)

 

Sturnus erythropygius

Kuldnokk (liigist Sturnus erythropygius)

REPTILIA

 

Roomajad

SAURIA D

 

 

Agamidae

 

 

 

Physignathus cocincinus

Agaamlane (liigist Physignathus cocincinus)

Gekkonidae

 

Gekolased

 

Rhacodactylus auriculatus

Kõrvuk-hiidgeko

 

Rhacodactylus ciliatus

Võrk-hiidgeko

 

Rhacodactylus leachianus

Jämejalg-hiidgeko

 

Teratoscincus microlepis

Geko (liigist Teratoscincus microlepis)

 

Teratoscincus scincus

Harilik skinkgeko

Gerrhosauridae

 

Vöösabalased

 

Zonosaurus karsteni

Karsteni hiidrüülik

 

Zonosaurus quadrilineatus

Nelitriip-hiidrüülik

Scincidae

 

Skinklased

 

Tribolonotus gracilis

Sale hiidskink

 

Tribolonotus novaeguineae

Uusginea kiiverskink

SERPENTES

 

 

Colubridae

 

Nastiklased

 

Elaphe carinata §1

Taivani roninastik

 

Elaphe radiata §1

Särav roninastik

 

Elaphe taeniura §1

Peensaba-roninastik

 

Enhydris bocourti §1

Bocourti enhüdriin

 

Homalopsis buccata §1

Laiksilm-veemadu

 

Langaha nasuta

Lehtnina-võramadu

 

Leioheterodon madagascariensis

Madagaskari konksninamadu

 

Ptyas korros §1

India suursilmmadu

 

Rhabdophis subminiatus §1

Malaisia kiilselgmadu

Hydrophiidae

 

Merimadulased

 

Lapemis curtus (k.a Lapemis hardwickii) §1

Lühike merimadu

Viperidae

 

Rästiklased

 

Calloselasma rhodostoma §1

Sile kilplõugmadu

AMPHIBIA

 

 

ANURA

 

Päriskonnalised

Dicroglossidae

 

Konlased

 

Limnonectes macrodon

Konn (liigist Limnonectes macrodon)

Hylidae

 

Lehekonlased

 

Phyllomedusa sauvagii

Haardlehekonn (liigist Phyllomedusa sauvagii)

Leptodactylidae

 

Vilekärnkonlased

 

Leptodactylus laticeps

Vilekärnkonn (liigist Leptodactylus laticeps)

Ranidae

 

Konlased

 

Pelophylax shqiperica

Konn (liigist Pelophylax shqiperica)

CAUDATA

 

 

Hynobiidae

 

Igiliklased

 

Ranodon sibiricus

Džungaari koseigilik

Plethodontidae

 

Ojaliklased

 

Bolitoglossa dofleini

Ojalik (liigist Bolitoglossa dofleini)

Salamandridae

 

Salamanderlased

 

Cynops ensicauda

Salamander (liigist Cynops ensicauda)

 

Echinotriton andersoni

Salamander (liigist Echinotriton andersoni)

 

Laotriton laoensis

Salamander (liigist Laotriton laoensis)

 

Liangshantriton taliangensis

 

ACTINOPTERYGII

 

Kiiruimsed

PERCIFORMES

 

 

Apogonidae

 

 

 

Pterapogon kauderni

Banggai tiibkardinal

ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)

INSECTA

 

Putukad

LEPIDOPTERA

 

Liblikalised

Papilionidae

 

Ratsulibliklased

 

Baronia brevicornis

Ratsulibliklane (liigist Baronia brevicornis)

 

Papilio grosesmithi

 

 

Papilio maraho

Pääsusaba (liigist Papilio maraho)

MOLLUSCA (MOLLUSKID)

GASTROPODA

 

 

Haliotidae

 

 

 

Haliotis midae

Merikõrv (liigist Haliotis midae)

TAIMESTIK

AGAVACEAE

 

Agaavilised

 

Calibanus hookeri

 

 

Dasylirion longissimum

Lintdasüliirion

ARACEAE

 

Võhalised

 

Arisaema dracontium

Draakon-tulivõhk

 

Arisaema erubescens

 

 

Arisaema galeatum

 

 

Arisaema nepenthoides

 

 

Arisaema sikokianum

 

 

Arisaema thunbergii var. urashima

 

 

Arisaema tortuosum

 

 

Biarum davisii ssp. marmarisense

 

 

Biarum ditschianum

 

COMPOSITAE (ASTERACEAE)

 

Korvõielised

 

Arnica montana §3

Lüükia lünkvõhk

 

Othonna cacalioides

 

 

Othonna clavifolia

 

 

Othonna hallii

 

 

Othonna herrei

 

 

Othonna lepidocaulis

 

 

Othonna retrorsa

 

ERICACEAE

 

Kanarbikulised

 

Arctostaphylos uva-ursi §3

Harilik leesikas

GENTIANACEAE

 

Emajuurelised

 

Gentiana lutea §3

Kollane emajuur

LILIACEAE

 

Liilialised

 

Trillium pusillum

Pisi-kolmiklill

 

Trillium rugelii

Rugeli kolmiklill

 

Trillium sessile

Raotu kolmiklill

LYCOPODIACEAE

 

Kollalised

 

Lycopodium clavatum §3

Karukold

MELIACEAE

 

Meelialised

 

Cedrela montana §4 (kuni 27. augustini 2020)

 

 

Cedrela oaxacensis §4 (kuni 27. augustini 2020)

 

 

Cedrela salvadorensis §4 (kuni 27. augustini 2020)

 

 

Cedrela tonduzii §4 (kuni 27. augustini 2020)

 

MENYANTHACEAE

 

Ubalehelised

 

Menyanthes trifoliata §3

Ubaleht

PARMELIACEAE

 

Lapiksamblikulised

 

Cetraria islandica §3

Islandi käosamblik

PASSIFLORACEAE

 

Kannatuslillelised

 

Adenia glauca

Kannatuslill liigist Adenia glauca

 

Adenia pechuelli

Kannatuslill liigist Adenia pechuelli

PEDALIACEAE

 

Seesamilised

 

Harpagophytum spp. §3

Saatanaküüned

PORTULACACEAE

 

Portulakilised

 

Ceraria carrissoana

 

 

Ceraria fruticulosa

 

SELAGINELLACEAE

 

Selaginellilised

 

Selaginella lepidophylla

Jeeriku selaginell e liblikselaginell

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(2)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(*1)  Sellele taksonile on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 XIII lisas kui Ovis ammon.

(3)

  Käesoleva märke ainus otstarve on lubada rahvusvahelist kauplemist üksnes elusvikunjadelt (

Vicugna vicugna

) pügatud villa ja sellest saadud toodetega. Villast saadud toodetega võib kaubelda üksnes kooskõlas järgmiste sätetega:

a)

Kõik vikunjavilla riieteks ja toodeteks töötlevad isikud või üksused peavad taotlema päritoluriigi asjaomastelt ametiasutustelt luba [Päritoluriigid: riigid, kus need loomaliigid esinevad: Argentina, Boliivia, Tšiili, Ecuador ja Peruu] kasutada sõnu „vikunja päritoluriik“, märgist ja logo, mille on vastu võtnud liigi areaaliriigid, kes on alla kirjutanud dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa“ (vikunja kaitse ja majandamise konventsioon).

b)

Tähistatud riided ja tooted peavad olema tähistatud või identifitseeritud kooskõlas järgmiste sätetega:

i)

Rahvusvahelisel kauplemisel elusvikunjadelt pügatud villast tehtud riietega, mis on toodetud liigi areaaliriigiks olevates riikides või neist väljaspool, tuleb kasutada sõnu, tähist ja logo sel viisil, et päritoluriik on võimalik kindlaks määrata. Sõnad „VICUŃA [PÄRITOLURIIK]“, märgis ja logo peavad olema esitatud alljärgnevalt kirjeldatud viisil:

Image 1

Kanga tagaküljel peavad olema esitatud sõnad, märgis ja logo. Kanga ultusäärel peavad olema sõnad „VICUŃA [PÄRITOLURIIK]“.

ii)

Rahvusvahelisel kauplemisel elusvikunjadelt pügatud villast tehtud toodetega, mis on toodetud liigi areaaliriigiks olevates riikides või neist väljaspool, tuleb kasutada punkti b alapunktis i osutatud sõnu, märgist ja logo. Sõnad, märgis ja logo peavad olema esitatud tootel. Kui tooted on toodetud väljaspool päritoluriiki, tuleb lisaks punkti b alapunktis i osutatud sõnadele, märgisele ja logole esitada ka toote tootjariigi nimi.

c)

Rahvusvahelisel kauplemisel liigi areaaliriigiks olevates riikides elusvikunjadelt pügatud villast tehtud käsitöötoodetega tuleb kasutada alljärgnevalt täpsustatud sõnu „VICUÑA [PÄRITOLURIIK] – ARTESANÍA“, märgist ja logo:

Image 2

d)

Kui riiete ja toodete tootmiseks kasutatakse eri päritoluriikidest saadud elusvikunjadelt pügatud villa, siis tuleb villa iga päritoluriigi kohta esitada punkti b alapunktides i) ja ii) täpsustatud sõnad, märgis ja logo.

e)

Kõiki muid isendeid käsitatakse I liitesse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(4)  Kõik liigid esinevad konventsiooni II liites, välja arvatud Balaena mysticetus, Eubalaena spp., Balaenoptera acutorostrata (välja arvatud Lääne-Gröönimaa populatsioon), Balaenoptera bonaerensis, Balaenoptera borealis, Balaenoptera edeni, Balaenoptera musculus, Balaenoptera omurai, Balaenoptera physalus, Megaptera novaeangliae, Orcaella brevirostris, Orcaella heinsohni, Sotalia spp., Sousa spp, Eschrichtius robustus, Lipotes vexillifer, Caperea marginata, Neophocaena asiaeorientalis, Neophocaena phocaenoides, Phocoena sinus, Physeter macrocephalus, Platanista spp, Berardius spp., Hyperoodon spp., mis on loetletud I liites. Gröönimaalaste poolt vastava pädeva asutuse antud litsentsi alusel püütud konventsiooni II liites loetletud liikidest isendeid, sealhulgas ka nende osi ja neist saadut, välja arvatud ärilistel eesmärkidel kasutatavaid lihasaadusi, käsitatakse B lisasse kuuluvana. Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud Musta mere Tursiops truncatus populatsiooni sellistele elusisenditele, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse eelkõige ärilistel eesmärkidel.

(5)  Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe (loetletud B lisasa):

Lubatud on üksnes: a) jahitrofeedega kauplemine mittekaubanduslikul eesmärgil; b) elusloomadega kauplemine, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, vastavalt resolutsiooni Conf. 11.20 (Rev. CoP18) Botswanat ja Zimbabwet käsitlevale osale ja in situ-kaitseprogrammide jaoks Namiibias ja Lõuna-Aafrikas; c) nahkadega kauplemine; d) karvadega kauplemine; e) nahast toodetega kauplemine kaubanduslikel või muudel kui kaubanduslikel eesmärkidel Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika puhul; muudel kui kaubanduslikel eesmärkidel Zimbabwe puhul; f) Namiibia puhul muul kui kaubanduslikel eesmärkidel kauplemine eraldi märgistatud ja sertifitseeritud ekipas’iga, mis on osa valmisehetest, ja Zimbabwe puhul kauplemine elevandiluunikerdistega muudel kui kaubanduslikel eesmärkidel; g) registreeritud töötlemata elevandiluuga kauplemisel (Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe terved kihvad ja tükid) kehtib järgmine: i) üksnes riigist pärit ja valitsusele kuuluvad registreeritud varud (v.a konfiskeeritud elevandiluu ja teadmata päritolu elevandiluu); ii) üksnes kaubanduspartneritele, kellel on sekretariaat koostöös alatise komiteega tunnistanud olevat piisavad riigisisesed õigusaktid ja omamaise kaubanduse järelevalve tagamaks, et imporditud elevandiluud ei reekspordita ja seda hallatakse vastavalt resolutsioonile Conf. 10.10 (Rev. CoP18) omamaise tootmise ja kaubanduse kohta; iii) mitte enne, kui sekretariaat on kindlaks teinud perspektiivsed importivad riigid ja valitsusele kuuluvad registreeritud varud; iv) kaubelda võib maksimaalselt 20 000 kg (Botswana), 10 000 kg (Namiibia) ja 30 000 kg (Lõuna-Aafrika) valitsusele kuuluvatest registreeritud varudest pärit töötlemata elevandiluuga vastavalt CoP12 kokkuleppele; v) lisaks CoP12 raames kokku lepitud kogustele võib Botswanast, Namiibiast, Lõuna-Aafrikast ja Zimbabwest pärit enne 31. jaanuari 2007 registreeritud ja sekretariaadi poolt kontrollitud elevandiluud saata ja sellega kaubelda koos punkti g alapunktis iv osutatud elevandiluuga ning see lähetatakse ühe saadetisena sekretariaadi range järelevalve all; vi) kauplemistulu kasutatakse üksnes elevantide kaitseks ning koosluse kaitse- ja arenguprogrammideks, mida teostatakse elevantide levikualal, ning vii) kaubelda võib täiendavate kogustega vastavalt punkti g alapunktile v üksnes pärast seda, kui alaline komitee on kokku leppinud, et eespool osutatud tingimused on täidetud; h) täiendavaid ettepanekuid elevandiluuga kauplemiseks ei tohi lepinguosaliste riikide konverentsile saata, alates CoP14 ja lõpetades üheksa aastat pärast ühe saadetisena teostatud müügitehingut, mis on toimunud kooskõlas punkti g alapunktidega i, ii, iii, vi ja vii. Kõnealuseid täiendavaid ettepanekuid menetletakse vastavalt otsustele 14.77 ja 14.78 (Rev. CoP15). Sekretariaadi ettepanekul võib alaline komitee otsustada kõnealuse kaubanduse osalise või täieliku lõpetamise üle, kui eksportivad või importivad riigid ei täida eespool mainitud tingimusi või kui on tõestatud kaubanduse osutatud kahjustav mõju muule elevandipopulatsioonile. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(6)  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

 

fossiilid;

 

korall-liiv, st selline materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest, mida ei ole võimalik perekonna tasandil kindlaks määrata ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid;

 

korallitükid (sh kruus ja puru)„ st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm, ja mida ei ole võimalik perekonna tasandil kindlaks määrata.

(7)  Lähtekoodiga A isenditega kauplemine on lubatud üksnes juhul, kui kaubeldavatel isenditel on katafüllid.

(8)  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste hübriidide ja/või kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes:

 

Hatiora x graeseri

 

Schlumbergera x buckleyi

 

Schlumbergera russelliana x Schlumbergera truncata

 

Schlumbergera orssichiana x Schlumbergera truncata

 

Schlumbergera opuntioides x Schlumbergera truncata

 

Schlumbergera truncata (kultivarid).

 

Cactaceae spp. värvimutandid, mis on poogitud järgmistele pookealustele: Harrisia ’Jusbertii’, Hylocereus trigonus või Hylocereus undatus

 

Opuntia microdasys (kultivarid)

(9)  Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata perekondade Cymbidium, Dendrobium, Phalaenopsis ja Vanda kunstlikult paljundatud hübriide suhtes, kui taimed on kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud ja neil ei ilmne loodusest kogutud isendite tunnuseid, nagu kogumisest tulenevad mehhaanilised vigastused või tugev kuivamine, ühe taksoni ja saadetise piires ebaregulaarne suurus ja kuju, lehtedele kinnitunud vetikad, samblikud vmt, või putukate või muude kahjurite tekitatud kahjustused; ning

a)

mitteõitsvate taimedega kaubeldakse üksikute, vähemalt 20 sama hübriidi taime sisaldavate pakenditega (nt pappkarbid, kastid või puitpakendid); iga pakendi taimed on ühesuguse suurusega ja samaväärses tervislikus seisundis; saadetistega on kaasas dokumendid, nt arve, kuhu on selgesti märgitud iga hübriidi taimede arv; või

b)

õitsvate taimedega, st vähemalt üks täiesti avatud õis taime kohta, kauplemisel ei ole isendite arv saadetises määratletud, aga taimed peavad olema kaubanduslikuks jaemüügiks nõuetekohaselt töödeldud, nt varustatud trükitud märgisega ja pakitud trükitud pakendisse, millel on esitatud hübriidi nimi ja lõpptöötlemise maa. Andmed peavad olema hästi nähtavad ja kergesti kontrollitavad.

Taimedega, mille suhtes erandit selgelt ei kohaldata, peavad kaasas olema asjakohased CITESi dokumendid.

(10)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 865/2006, 4. mai 2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 166, 19.6.2006, lk 1).

(11)  Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata Cyclamen persicum’i kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes. Erandit ei kohaldata siiski kõnealuste liikide puhkestaadiumis mugulate suhtes.

(12)  Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu Taxus cuspidata kunstlikult paljundatud hübriidid ja kultivarid, elustaimed, pottides või väikestes konteinerites. Igale saadetisele on lisatud etikett või muu dokument taksoni või taksonite nimetuse ja tekstiga „kunstlikult paljundatud“.

11.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/115

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2118,

10. detsember 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1693, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit terasrataste impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud liikmesriikidega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1693, (2) millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit terasrataste impordi suhtes, avaldati 10. oktoobril 2019.

(2)

Avaldatud määruse I lisas puudusid TARICi lisakoodid. Seetõttu tuleks I lisa muuta, et lisada puuduvad TARICi lisakoodid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

I lisa tabel asendatakse järgmisega:

„Nimi

TARICi lisakood

Dongfeng Automobile Chassis System Co., Ltd (nimetatud ka kui Dongfeng Automotive Wheel Co., Ltd)

C511

Hangzhou Forlong Impex Co., Ltd

C512

Hangzhou Xingjie Auto Parts Manufacturing Co., Ltd

C513

Jiaxing Henko Auto Spare Parts Co., Ltd

C514

Jining Junda Machinery Manufacturing Co., Ltd

C515

Nantong Tuenz Corporate Co., Ltd

C516

Ningbo Luxiang Autoparts Manufacturing Co., Ltd

C517

Shandong Zhengshang Wheel Technology Co., Ltd

C518

Shandong Zhengyu Wheel Group Co., Ltd

C519

Xiamen Sunrise Group Co., Ltd

C520

Yantai Leeway Electromechanical Equipment Co., Ltd

C521

Yongkang Yuefei Wheel Co., Ltd

C522

Zhejiang Jingu Co., Ltd

C523

Zhejiang Fengchi Mechanical Co., Ltd

C524

Zhengxing Wheel Group Co., Ltd

C525

Zhenjiang R&D Auto Parts Co., Ltd

C526”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2019

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)   ELT L 259, 10.10.2019, lk 15.

OTSUSED

11.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/117

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/2119,

21. november 2019,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi kolmandal istungil seoses kavatsusega võtta vastu otsus, millega kehtestatakse konventsiooni artikli 11 lõikes 2 osutatud elavhõbedajäätmete künnisväärtused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis Minamata elavhõbedakonventsiooni (1) („konventsioon“) vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2017/939 (2) ja see jõustus 16. augustil 2017.

(2)

Vastavalt kodukorda käsitlevale otsusele MC-1/1, mis võeti vastu konventsiooniosaliste konverentsi esimesel istungil, tuleb konventsiooniosalistel teha kõik selleks, et jõuda kõigis sisulistes küsimustes kokkuleppele konsensuse teel.

(3)

Konventsiooniosaliste konverentsi kolmandal istungil 25.–29. novembril 2019 (COP3) on kavas võtta vastu otsus („kavandatav otsus“), millega kehtestatakse konventsiooni artikli 11 lõike 2 kohaselt elavhõbedajäätmete künnisväärtused ning määratakse seega kindlaks elavhõbedajäätmeid käsitleva artikli 11 kohaldamisala. Elavhõbedajäätmeid, mis kuuluvad konventsiooni artikli 11 lõike 2 kohaldamisalasse, tuleb konventsiooni artikli 11 lõikest 3 tulenevalt käidelda keskkonnaohutul viisil. Kõigile konventsiooni artikli 11 lõike 2 kohaselt kehtestatavatele künnisväärtustele, sealhulgas elavhõbeda või selle ühenditega saastatud jäätmete künnisväärtustele, tuleks seega määrata sellised tasemed, millega oleks tagatud kõigi selliste jäätmete keskkonnaohutu käitlemine, mis põhjustavad ohtu inimeste tervisele või keskkonnale.

(4)

Kuna kavandataval otsusel, kui see vastu võetakse, on õiguslik toime, sest konventsiooniosalised peavad võtma meetmeid selle rakendamiseks riiklikul või piirkondlikul või mõlemal tasandil, on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel COP3 käigus võetav seisukoht.

(5)

Liit andis olulise panuse jäätmeid käsitlevate konventsiooni sätete väljatöötamisse ja osales istungitevahelisel ajal ekspertide töörühmas, mis loodi konventsiooniosaliste konverentsi teisel istungil vastuvõetud otsusega MC-2/2 ning mille tegevuse tulemusena on valminud kavandatav otsus.

(6)

Liidu õigustiku kohaselt on juba praegu kohustuslik käidelda kõiki konventsiooni artikli 11 lõikes 2 osutatud elavhõbedajäätmeid viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega kahjusta keskkonda, olenemata selliste jäätmete elavhõbedasisaldusest.

(7)

Liit peaks toetama COP3 käigus üksnes sellise otsuse vastuvõtmist, mis on kooskõlas liidu õigustikuga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel võetav seisukoht Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi kolmandal istungil (COP3), on toetada sellise elavhõbedajäätmete künnisväärtusi käsitleva otsuse vastuvõtmist, mis on kooskõlas liidu õigustikuga.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud seisukoha täpsustamises selles ulatuses, mis on kooskõlas liidu õigustikuga, võivad liidu esindajad kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta, võttes arvesse COP3 käigus toimuvaid arenguid ja konsulteerides liikmesriikidega koordineerimiskoosolekute käigus kohapeal.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 21. november 2019

Nõukogu nimel

Eesistuja

H. KOSONEN

(1)   ELT L 142, 2.6.2017, lk 6.

(2)  Nõukogu 11. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/939 Minamata elavhõbedakonventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 142, 2.6.2017, lk 4).

11.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/119

KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/2120,

24. juuni 2019,

riigiabi SA.33078 (2015/C) (ex 2015/NN) kohta,mida Belgia andis ettevõttele JCDecaux Belgium Publicité

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 4466 all)

(Ainult prantsus- ja hollandikeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

19. aprilli 2011. aasta kirjaga, mis registreeriti 26. aprillil 2011, sai komisjon ettevõtte Clear Channel Belgium (edaspidi „CCB“) kaebuse Belgia riigi vastu, mis hõlmas väidetava õigusvastase ja siseturuga kokkusobimatu abi andmist tema konkurendist ettevõttele JCDecaux Street Furniture Belgium (edaspidi „JCD“), varasema nimega JCDecaux Belgium Publicité SA.

(2)

29. mail 2013 sai komisjon teise kaebuse, mis hõlmas väidetava õigusvastase abi andmist JCD-le. Kaebuse esitaja (edaspidi „teine kaebaja“) soovis hoida oma nime konfidentsiaalsena.

(3)

24. märtsi 2015. aasta kirjaga teavitas komisjon Belgiat oma otsusest algatada seoses väidetava abiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas19. juunil 2015 (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuste väidetavate abimeetmete kohta märkusi.

(5)

Belgia esitas märkused 21. juulil 2015. Komisjon sai CCB-lt kirjalikud märkused 16. juulil 2015 ning anonüümsust säilitada soovinud teiselt kaebajalt ja JCD-lt 17. juulil 2015. Komisjon edastas huvitatud isikute märkused menetluse algatamise otsuse kohta 24. juuli ja 13. augusti 2015. aasta kirjadega Belgiale. Komisjon sai Belgia kommentaarid nende märkuste kohta 2. oktoobri 2015. aasta kirjaga.

(6)

Belgia ametiasutuste, JCD ja CCB-ga toimusid samuti täiendavad arutelud ja teabevahetus. Sellega seoses esitas komisjon 15. aprillil 2016 Belgiale ja huvitatud pooltele teabenõude. Belgia vastas teabenõudele 20. juunil 2016 ja edastas lisamärkused 26. jaanuaril 2017, 20. veebruaril 2017, 20. märtsil 2017 ja 23. jaanuaril 2019.

(7)

CCB edastas lisamärkused 1. detsembril 2015, 23. mail 2016, 20. septembril 2016 ja 24. märtsil 2017. JCD edastas lisamärkused 12. oktoobril 2015, 29. märtsil 2016, 15. juulil 2016 ja 16. mail 2017.

(8)

CCB 16. juulil 2015 komisjonile esitatud märkused komisjoni menetluse alustamise otsuse kohta hõlmasid täiendavat kaebust JCD vastu.

2.   KAEBUSTE KIRJELDUS

2.1.   Kaebuse esitaja CCB ja väidetav abisaaja JCD

(9)

CCB ja JCD on kaks välireklaami valdkonnas tegutsevat peamist ettevõtjat Belgias. Mõlemad ettevõtjad kuuluvad rahvusvahelistesse kontsernidesse, kes tegelevad suure- ja väikeseformaadilise välireklaami valdkonnas.

(10)

CCB on hargmaist ettevõtet Clear Channel Communication, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikides ja mis tegutseb 28 Euroopa, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna ning Lõuna-Ameerika riigis, omava rahvusvahelise kontserni CC Media Holding tütarettevõtja. Belgias turustab CCB tuhandeid väikese- ja suureformaadilisi reklaamikandjaid, samuti tegeleb ettevõte linnamööbli ning iseteeninduslike rendijalgrattasüsteemide pakkumise ja haldamisega.

(11)

JCD on Prantsuse õiguse alusel asutatud äriühingu JCDecaux SA Belgia filiaal, see äriühing tegutseb välireklaami valdkonnas, aga samuti linnamööbli pakkumise ja hooldusega ning iseteeninduslike rendijalgrattasüsteemide tarnimise ja haldamisega.

(12)

Käesoleva otsuse esemeks olev CCB kaebus (3) on seotud mõlema järgmise allpool kirjeldatud valdkonnaga. Teise kaebaja esitatud kaebus hõlmab ainult teist nimetatud valdkondadest.

2.2.   1984. aasta lepinguga hõlmatud reklaamikandjaid hõlmav kaebuse osa

2.2.1.   Taust

(13)

Brüsseli linn (4) ja JCD on sõlminud kaks lepingut reklaamikandjate paigaldamiseks Brüsseli linna, üks neist sõlmiti 1984. aastal ja teine 1999. aastal. Lepingud hõlmavad tasu eest linnamööblile ligikaudu 2 m2 suuruste reklaamikandjate paigaldamist, tegemist on alustega, millele on võimalik paigutada reklaami (ühele või kahele poolele, kui alus on varustatud mõlemal poolel asuva rullmehhanismiga, siis kuni kuus reklaamikülge mõlemal poolel). Väikesemõõtmeliste reklaamitahvlite puhul on Belgia eripäraks see, et väikesemõõdulised reklaamialused on tavaliselt integreeritud linnamööbliga.

(14)

Kaebuse esemeks olevad kaks lepingut hõlmavad eri tingimusi, mida on kirjeldatud allpool.

(15)

16. juuli 1984. aasta lepingu (edaspidi „1984. aasta leping“) kestuseks on 15 aastat ning selles nähakse ette, et JCD paigaldab ning võib kasutada ootepaviljonide ja linnamööbliga integreeritud reklaamikandjaid, nimetusega „mupi“ (neil on kaks külge, millest üks on reserveeritud Brüsseli linna jaoks ja teist võib JCD kasutada reklaami jaoks) järgmistel tingimustel:

i)

lepingu kohaselt ei pea JCD talle kuuluvate reklaamialuste eest Brüsseli linnale maksma renditasu, kasutustasu ega muid tasusid, kuid JCD osutab Brüsseli linnale teatavaid mitterahalisi teenuseid: tasuta prügikastide, avalike käimlate ja elektrooniliste ajalehtede, Brüsseli linna üldise plaani, turismi- ja hotellide plaani ning jalakäijate plaani elluviimine;

ii)

kõiki reklaamialuseid võib kasutada 15 aasta jooksul ning neid võib paigaldada kogu 15aastase kestusega (1984–1999) 1984. aasta lepingu kehtivuse jooksul. Seega oli 1999. aastal, kui 1984. aasta leping lõppes, veel palju 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjaid, mida sai veel kasutada kuni nende 15aastase kasutusaja lõpuni.

(16)

14. oktoobri 1999. aasta leping (edaspidi „1999. aasta leping“), mis asendas 1984. aasta lepingu, sõlmiti Brüsseli linna hankemenetluse tulemusel, mille võitis JCD, ja see hõlmas teabe pakkumisega seotud linnamööbli, ootepaviljonide ja teabealuste paigaldamist ning haldamist, seejuures võis osa neist pindadest kasutada reklaami eesmärgil.

(17)

1999. aasta leping (kestusega 15 aastat) hõlmas küll samalaadset linnamööblit kui 1984. aasta leping, kuid selles nähti ette järgmised tingimused:

i)

lepinguga seotud uue linnamööbli omanik on Brüsseli linn (5) ja JCD maksab igakuist renditasu selle reklaami eesmärgil kasutamise eest;

ii)

JCD peab demonteerima vana linnamööbli, mis on paigaldatud Brüsseli linna ja JCD varasemate lepingute alusel. Et võtta arvesse veel käimasoleva 15aastase kasutustähtajaga 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud linnamööbli seisukorda, lisati 1999. aasta lepingule lisa (edaspidi „10. lisa“), milles oli täpselt määratletud, mis kuupäevadeks need eri reklaamipinnad tuleb demonteerida (ajavahemikul 1999–2010). 10. lisas on loetletud 282 ootepaviljoni ja 198 teabekandjat, mille suhtes kehtis endiselt 1984. aasta lepingus sätestatud kord, samuti on lisas märgitud nende asukohad ja vastavad demonteerimise kuupäevad.

2.2.2.   Kaebuse sisu

(18)

CCB väidab, et JCD sai siseturuga kokkusobimatut riigiabi, jätkates 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud teatud reklaamikandjate kasutamist üle 1999. aasta lepingus ettenähtud tähtaja, maksmata nende eest Brüsseli linnale renditasu ja makse.

2.3.   Kaebuse osa „Villo!“

2.3.1.   Taust

(19)

Selleks et pakkuda säästva transpordi võimalusi oma territooriumil, otsustas pealinna Brüsseli piirkond käivitada avalikus ruumis iseteenindusliku automatiseeritud jalgrattarendisüsteemi.

(20)

Selleks kuulutas piirkond 15. märtsil 2008 välja hanke, mille võitis JCD 13. novembril 2008. Pealinna Brüsseli piirkond sõlmis JCD-ga 5. detsembril 2008 avaliku teenindamise kontsessioonilepingu automatiseeritud jalgrattarendisüsteemi Villo käitamiseks pealinna Brüsseli piirkonna territooriumil („Villo leping“), kestusega 15 aastat (seoses lepingu rakendamise hilinemisega pikendati lepingut 2011. aastal kahe aasta võrra). Selle lepingu tingimused olid järgmised:

i)

automatiseeritud jalgrattarendisüsteemi paigaldamine ja käitamine (16. novembril 2009 käivitunud esimeses etapis 2 500 jalgratast 200 rattaparklas, teises etapis, alates 2011. aastast pidi süsteem hõlmama 5 000 jalgratast) 15. aasta jooksul (kuni 2026. aastani);

ii)

reklaamikandjate haldamine ja käitamine jalgrattarendisüsteemi rahastamiseks lisaks klientidelt saadavatele tasudele. Selleks kasutab JCD jalgrattaparklatesse paigutatavaid reklaamikandjaid ning neist parklatest eraldi asuvaid pindu (mis hõlmasid peamiselt 2 m2 ja ka 8 m2 suuruseid reklaamipindu).

(21)

Kontsessioonilepinguga seotud prognoositav käive lepingu kogu kestusaja jooksul ulatus ligikaudu [100–150] miljoni euroni. [30–40] % pärinesid süsteemi kasutajatelt ja ülejäänud osa reklaamist.

(22)

Lisaks sellele kehtestas piirkond Villo lepingu läbirääkimiste tulemusel JCD suhtes teatavad rahalised meetmed, mida ei olnud nimetatud väljakuulutatud hankes: (6)

i)

ettevõte vabastati pealinna Brüsseli piirkonna avaliku ruumi kasutamise tasust seoses 8 m2 suuruste reklaamikandjatega; see maksuvabastus oli piiratud summaga [50 000–150 000] eurot/aastas; (7)

ii)

stabiilsuse klausel seoses piirkondlike maksudega (piirkondlike maksude muutumise hüvitamine): selle põhimõtte kohaselt hüvitatakse JCD-le piirkondlike maksude võimalik suurenemine; sellest sättest tulenevat õigust ei kohaldatud kunagi;

iii)

kohalike maksude suuruse läbivaatamise klausel (kohalike maksude suurenemise hüvitamine): kui kohalikud maksud tõusevad üle 75 euro/m2, siis kehtib põhimõte, et JCD-le hüvitatakse see maksu suurenemine; Belgia ametiasutused leidsid esialgu, et selle klausli alusel toimuva hüvitamise maksimaalseks summaks võib olla [250 000–350 000] eurot/aastas (8).

2.3.2.   Kaebuse sisu

(23)

CCB ja teine kaebaja leiavad, et JCD on saanud Villo kontsessioonilepingu kaudu riigiabi.

(24)

Kaebuse esitaja väitel on kõikide rahastamismeetmete (reklaamikandjate käitamine ja JCD suhtes kohaldatavate lisameetmete) näol tegemist riigiabiga.

(25)

Lisaks sellele ei saa seda riigiabi käsitada siseturuga kooskõlas olevana liidu avalike teenuste osutamist käsitlevate eeskirjade ja eeskätt komisjoni otsuse 2012/21/EL (9) (edaspidi „üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlev 2012. aasta otsus“) alusel, kuna JCD-le on väga olulisel määral makstud ülemäärast hüvitist (eeskätt seetõttu, et JCD-le võimaldatud reklaamikandjate arv on liiga suur).

3.   1984. AASTA LEPINGUGA HÕLMATUD REKLAAMIKANDJAID KÄSITLEVA OSA ANALÜÜS

3.1.   Menetluse algatamise põhjused

(26)

Komisjon leidis, et 1984. aasta lepingust tulenevate ja ettenähtud demonteerimisajast kauem (vastavalt 1999. aasta lepingu 10. lisale) kasutatud Brüsseli linna territooriumil asuvate teatud reklaamikandjate käitamise puhul on riigiabiga seotud kumulatiivsed kriteeriumid täidetud ning seetõttu on vaadeldava meetme näol tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(27)

Kuna mitte ükski tingimustest, mis on nõutavad selleks, et abi saaks kuulutada siseturuga kokkusobivaks, ei tundunud olevat a priori täidetud, otsustas komisjon algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

3.2.   Huvitatud isikute märkused menetluse algatamise otsuse kohta

(28)

Komisjonile esitasid märkusi CCB ja JCD, järgnevalt on esitatud nende kokkuvõte.

3.2.1.   CCB esitatud märkused

(29)

Vastuseks menetluse algatamise otsusele märgib CCB, et ta nõustub komisjoni analüüsiga, mille kohaselt mitme 1984. aasta lepingu alusel Brüsseli linna territooriumile paigaldatud ja ettenähtud demonteerimistähtajast kauem ilma igasuguste tasude ja maksudeta käitatud reklaamikandja kasutamise näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ning see riigiabi on siseturuga kokkusobimatu.

(30)

CCB märgib samuti, et ta jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt on tõsiseid kahtlusi seoses Belgia ametiasutuste poolt vaidlusaluste reklaamikandjate ettenähtud tähtaega ületava säilitamise õigustamiseks kehtestatud hüvitamismehhanismi tegelikkusele vastavuse ja asjakohasusega. CCB väitel ei esitanud Belgia ametiasutused mingeid tõendavaid asjaolusid selle kohta, et see hüvitamismehhanism loodi ametlikult enne vaidlusaluste reklaamikandjate õigusvastast säilitamist.

(31)

CCB rõhutab, et eelis, mille JCD sai seoses 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud ja üle ettenähtud demonteerimistähtaja kasutatud reklaamikandjate käitamisest, ületab summa 2 150 000 eurot, ilma intresse arvestamata. CCB tugineb kahele tema taotluse alusel 3. detsembril 2007 ja 21. detsembril 2009 koostatud kohtutäituri aruandele, milles on esitatud kokkuvõte 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud linnamööblist, mis oli endiselt alles nendel kuupäevadel. CCB märgib samuti, et asjaolu, et Belgia ametiasutused tuginevad ise samuti nendele CCB taotluse alusel koostatud kohtutäituri aruannetele (vt punkt 3.3.2), näitab, et puudus täpne ülevaade üle esialgselt määratletud demonteerimistähtaja kasutatavatest reklaamikandjatest, ning kuna Belgia ei ole tõendanud vastupidist, on JCD-le antud eelise suuruse arvutamiseks arvesse võetavate kandjate arv 86 ehk 119 reklaamikülge.

(32)

CCB toetab samuti komisjoni analüüsi, mille kohaselt alates 2002. aastast oleks tulnud maksta makse kõikide reklaamikandjate eest, sõltumata sellest, millise lepingu alusel need paigaldati. 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamipinna ennetähtaegne demonteerimine ei vähenda seega JCD maksusummade kokkuhoidu, kuna kui need reklaamikandjad oleks säilitatud, oleks nende pealt tulnud igal juhul maksu tasuda, seega ei saa pidada asjakohaseks väidet, mis on seotud hüvitamismehhanismiga ennetähtaegselt demonteeritud ja hilinemisega demonteeritud reklaamikandjate vahel seoses kõnealuste maksudega. CCB kordab uuesti oma väidet, mille kohaselt JCD-le võimaldatavad maksuvabastused võivad tekitada olulisi konkurentsimoonutusi Belgia välireklaami turul ning panna konkurendid ebasoodsasse olukorda, kuna JCD konkurendid, sealhulgas CCB, pidid Brüsseli linna territooriumil kasutatavate reklaamikandjate eest tasuma maksu.

(33)

CCB märgib, et 29. aprilli 2016. aasta kohtuotsuses on Cour d’appel de Bruxelles (Brüsseli apellatsioonikohus) sedastanud, et JCD ei ole kinni pidanud 1999. aasta lepingu erispetsifikatsiooni 10. lisas sätestatud demonteerimise tähtaegadest ning on selleks õigust omamata mitme aasta jooksul kasutanud mitut Brüsseli linna avalikus ruumis olevat reklaamikandjat (10). CCB märgib samuti, et kohus lükkas tagasi JCD esitatud väite seoses enneaegselt demonteeritud ja hilinemisega demonteeritud reklaamikandjate vahelise hüvitamise mehhanismiga.

(34)

CCB leiab, et 10. lisas sätestatud demonteerimistähtajast kauem ärilises kasutuses olnud reklaamikandjatelt saadavat reklaamitulu võib samuti käsitada riigi ressurssidena, kuna riik oleks võinud ise neid kandjaid käitada.

(35)

Komisjoni menetluse algatamise otsust puudutavates 16. juuli 2015. aasta märkustes esitas CCB täiendava kaebuse maksude kohta, mida JCD ei ole seoses 1999. aasta lepingus osutatud reklaamikandjatega Belgia riigile tasunud.

3.2.2.   Ettevõtja JCD märkused

(36)

Märkustes 17. juuli 2015. aasta menetluse algatamise otsuse kohta meenutab JCD, et avaliku sektori ametiasutuse (vaadeldaval juhul Brüsseli linna) kohustus on hoida majanduslikku tasakaalu lepingute vahel, mille lepinguosaline ta on. Seega pidi Brüsseli linn JCD arvamuse kohaselt selleks, et hüvitada reklaamitulu vähenemist, mis tulenes asjaomaste reklaamikandjate ennetähtaegsest demonteerimisest, ja selleks, et tagada 1984. aasta lepingu majanduslik tasakaal, arukalt toimides lubama sama suure hulga teiste 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate säilitamist ja käitamist üle nende kindlaksmääratud demonteerimise tähtaja. Sellega seoses väidab JCD, et hüvitamise olemasolu oli vaieldamatu ning seda tõendavad mitu dokumenti, muu hulgas mitu ettekannet ja kirjalikku dokumenti, mille Brüsseli linn esitas esialgse uurimise käigus.

(37)

JCD väitel ei reguleerinud kõnealuste reklaamikandjate käitamist 1999. aasta leping ja teatava linnamööbli säilitamine toimus 1984. aasta lepingu raames ning selle käigus ei antud üle mingeid riigi ressursse. Kõnealuse linnamööbli säilitamine on riigi ressursside seisukohalt neutraalne, kuna see toimus vastukaaluna sama lepingu alusel paigaldatud muu linnamööbli ennetähtaegse demonteerimisele.

(38)

JCD väitel tuleneb hüvitamise põhimõttest, et üle demonteerimisaja käitatud reklaamikandjate kasutamist reguleeriti sama korra alusel kui ennetähtaegselt demonteeritud reklaamikandjate kasutamist, st 1984. aasta lepingu alusel.

(39)

Sellega seoses ei nõustu JCD väitega, mille kohaselt on ta saanud valikulise eelise, mis on seotud riigi ressursside üleandmisega Brüsseli linnaga õiguspäraselt sõlmitud lepingute raames. JCD väidab, et ta ei ole hoidnud kokku mingeid kulusid seoses 1999. aasta lepingu alusel tasutud renditasude ja maksudega ning need teenused on seotud avaliku teenuse osutamisega.

(40)

Eeskätt väidab JCD seoses renditasudest vabastamisega, et see on põhjendatud 1984. aasta lepingus sätestatud hüvitamise mehhanismiga.

(41)

Seoses maksuvabastusega märgib JCD, et Brüsseli linna otsus mitte võtta maksu üksnes linnamööbliga seotud lepingutelt – erinevalt reklaamikandjatest –, on kooskõlas tema kohustusega säilitada nende lepingute majanduslik tasakaal, kuna ei 1984. aasta lepingu alusel ega 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate suhtes maksu ei kohaldatud ning seda vaatamata sellele, et 2002. aastal võttis Brüsseli linn vastu maksumääruse.

(42)

JCD väitel võttis Brüsseli linn vastu esimese ajutise avalikus ruumis ja avalikel pindadel asuvat reklaami hõlmava maksumääruse alles 2002. majandusaasta kohta (17. oktoobri 2001. aasta maksumäärus), samas kui 1984. aasta lepingu kehtivus lõppes 1999. aastal. Seetõttu ei saa seda maksu väidetavalt kohaldada 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate suhtes, isegi kui nende käitamist pikendati 2002. ja järgnevate aastateni. JCD väitel ei saa maksu kohaldamata jätmist nende reklaamikandjate suhtes käsitada lepinguosalisele antava valikulise eelisena, kuna see tuleneb üldisest põhimõttest, mis ei hõlma JCD eeliskohtlemist võrreldes mis tahes teise ettevõtjaga, kes on võrreldavas olukorras, ning seetõtu ei saa see olla aluseks riigiabi olemasolu tuvastamisel.

(43)

Lisaks sellele, tuginedes teoreetilisele eeldusele, et selle lepingu suhtes oleks pidanud hakkama kohaldama maksu, oleks tulnud 1984. aasta lepingu tingimused läbi vaadata, nagu selles lepingus on ette nähtud.

(44)

Seoses 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjatega leiab JCD, et ka nende kasutamisel reklaami jaoks ei tuleks kohaldada reklaamimaksu. Brüsseli linna 2002. aastal vastuvõetud maksumäärust ei ole võimalik kohaldada, kuna JCD maksab juba igakuist renditasu reklaamikandjate reklaami eesmärgil kasutamise eest, see aga on 1999. aasta lepingu kohaselt ainus koormis, mis on seotud reklaamikandjate reklaami eesmärgil kasutamisega. Lisaks sellele on selle reklaamimääruse kohaselt Brüsseli linna reklaamikandjad maksust vabastatud ning see hõlmab ka 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjaid.

(45)

Oma väidete toetuseks esitas JCD komisjonile kaks 4. novembri 2016. aasta kohtuotsust, milles Tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) otsustas, et JCD ei pea maksma kohalikku reklaamimaksu linnale kuuluvatel 14. oktoobri 1999. aasta lepingu alusel linna territooriumile paigaldatud reklaamikandjatel esitatava reklaami eest. Nende kohtuotsuste alusel maksti tagasi summad, mis tasuti majandusaastate 2009–2012 eest.

(46)

JCD väidab, et kui eeldada, et eespool kirjeldatud hüvitamismehhanism on tekitanud võimaliku tasakaalu kadumise JCD kasuks, ei saanud see võimalik tasakaalu kadumine tugevdada JCD konkurentsiolukorda asjaomastel turgudel võrreldes tema konkurentidega, olles väga väikese ulatusega.

(47)

JCD väitel ei saanud see oletuslik tasakaalu kadumine märkimisväärselt raskendada teistes liikmesriikides registreeritud ettevõtjate sisenemist nendele turgudele. JCD meenutab muu hulgas, et komisjon on juba varasemalt otsustanud, et teatavad meetmed avaldavad mõju vaid kohalikul tasandil ning ei kahjusta seega liikmesriikidevahelist kaubandust.

3.3.   Belgia märkused

3.3.1.   Belgia märkused menetluse algatamise otsuse kohta

(48)

Belgia tunnistab, et JCD jätkas 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud teatavate reklaamialuste kasutamist üle 1999. aasta lepingu 10. lisas ettenähtud demonteerimistähtaja. Nende reklaamikandjate eest ei maksnud JCD Brüsseli linnale renditasu ega makse, erinevalt 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamialustest, mille eest maksti renditasu alates lepingu algusest ning mille pealt nõuti ka maksude tasumist, kuid alles alates 2009. aastast (11). Selline olukord kestis kuni 2011. aasta augustini, kui demonteeriti viimased reklaamikandjad.

(49)

Belgia ametiasutused ei vaidlusta seda, et meetmed on seostatavad nendega, seejuures eeskätt Brüsseli linnaga. Nad selgitavad ühtlasi, et nad nõustusid 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate säilitamisega üle 10. lisas sätestatud tähtaja, eesmärgiga säilitada JCD-ga sõlmitud lepingu tasakaal, kuna teatavad reklaamikandjad demonteeriti Brüsseli linna nõudmisel ennetähtaegselt; põhjuseks oli linna soov asendada need teist tüüpi reklaamikandjatega, mida eelistati eeskätt esteetilistel kaalutlustel, täpsemalt oli tegemist uue art nouveau stiilis linnamööbliga.

(50)

Belgia ametiasutused on seisukohal, et selline ennetähtaegne demonteerimine tõi JCD jaoks kaasa kulusid, kuna ettevõtja pidi loobuma reklaamikandjatest, mille eest ei tulnud maksta renditasusid ega makse kuni 10. lisas sätestatud demonteerimiskuupäevani ning nende kulude hüvitamiseks võis pidada lubatavaks, et teatavaid teisi reklaamikandjaid säilitatakse ettenähtust kauem ning nende eest ei tule maksta renditasusid ega makse.

(51)

Belgia ametiasutused tunnistavad, et üldises plaanis sai JCD majanduseelise, kuid see oli tingitud üksnes ennetähtaegselt (enne demonteerimiseks sätestatud tähtaega) demonteeritud ja üle 10. lisas ettenähtud demonteerimiskuupäeva säilitatud reklaamikandjate arvu erinevusest. Brüsseli linna ja JCD vahel 1984. aastal sõlmitud lepingu artikli 4 punktis 5 on sätestatud, et reklaamialuste ja ootepaviljonide reklaamitahvlite pealt ei võeta renditasu, kasutustasu ega muid tasusid. Belgia ametiasutuste väitel tuleb selle maksuvabastuse analüüsimisel võtta arvesse asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud Brüsseli linn võtnud vastu reklaamivahenditega seotud maksumäärust.

(52)

Belgia ametiasutuste väitel loobus JCD ühelt poolt renditasude ja maksude pealt kokkuhoidmise võimalusest, demonteerides osa reklaamikandjaid ennetähtaegselt ja teiselt poolt sai võimaluse kokku hoida renditasude ja maksude pealt, mis on seotud reklaamikandjatega, mida säilitati üle ettenähtud tähtaja. Arvutades erinevust JCD poolt ennetähtaegse demonteerimise tõttu kaotatud kokkuhoiuvõimaluse ulatuse ja üle 10. lisas sätestatud tähtaja säilitatavate reklaamikandjatega seotud täiendava kokkuhoiuvõimaluse vahel üldises plaanis, võis JCD Belgia ametiasutuste väitel saada rahalist kasu, mis ajavahemikul 1999–2011 ulatus maksimaalselt [100 000–150 000] euroni.

(53)

Sellega seoses väitsid Belgia ametiasutused, et meetme suhtes võib olla võimalik kohaldada komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 (12) (edaspidi „2006. aasta vähese tähtsusega abi määrus“) sätteid. Selles määruses on sätestatud, et teatud väikesemahulist abi (alla 200 000 euro 3 majandusaasta jooksul) käsitatakse sellise abina, mis ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ning see ei vasta seega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 esitatud tingimustele.

(54)

Belgia ametiasutused esitasid lisaks sellele täpsustusi seoses mõningate CCB süüdistustega, mis hõlmavad menetluse algatamise otsust. Esiteks on CCB esitatud hinnanguline reklaamikandjate arv 86 ekslik, kuna CCB esitatud kohtutäituri aruandes (vt põhjendus 31) on loetletud 80 reklaamikandjat. Lisaks sellele on CCB ekslikult kirjeldanud teatud reklaamikandjaid ootepaviljonide reklaamitahvlitena, samas kui tegelikult on tegemist linna infotahvlitega. Teiseks, mis puudutab renditasude hinnangut, siis on CCB neid indekseerinud valesti, Brüsseli linna väitel oleks need tulnud indekseerida selle päeva seisuga, kui täitus aasta lepingu kehtivusest (13). Kolmandaks esineb väidetavaid vigu CCB näidatud JCD maksude suuruse hinnangus.

3.3.2.   Belgia märkused huvitatud isikute märkuste kohta

(55)

2. oktoobri 2015. aasta kirjalikes märkustes täpsustavad Belgia ametiasutused, et asjaolu, mille kohaselt Brüsseli linn ei nõudnud 1999. aasta lepingu alusel JCD-lt sisse makse ajal, kui õigusmenetlused olid käimas, ei tule käsitada mitte Brüsseli linna antava eelisena, vaid see tulenes Belgia õigusaktidest ja Belgia kohtute tehtud kohtuotsustest, mille kohaselt kommuuni administratsioonil ei ole õigust algatada täitemenetlust või nõuda sisse makse maksusumma selles osas, mis ületab vaidlustamata maksusummat. Kui hagi hõlmab maksu tervikuna, nagu JCD juhtumi puhul, ei ole täitemenetluse algatamine või maksu sissenõudmine võimalik. Selline olukord ei tähenda, et maksukohustuslane, kes esitab kohtusse maksu hõlmava hagi, oleks maksu tasumisest vabastatud, nagu väidab CCB. Lisaks sellele peavad maksud isegi juhul, kui need on vaidlustatud, olema seotud raamatupidamislikult kirjeldatud tegevuskuludega. Seega ei saa käsitada riigiabina asjaolu, et Brüsseli linn ei nõudnud sisse kohtuvaidluse esemeks olevaid JCD makse.

(56)

20. juuni 2016. aasta kirjalikes märkustes vastuseks komisjoni talituste 15. aprilli 2016. aasta kirjaga esitatud küsimustele kinnitasid Belgia ametiasutused, et Brüsseli linn alustas 14. oktoobri 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate eest maksu nõudmist alles alates 2009. maksustamisaastast. Samas, pärast seda, kui jõustus avalikus ruumis ja avaliku ruumi pindadel olevat ajutist reklaami käsitlev 17. oktoobri 2001. aasta maksumäärus, kehtestas Brüsseli linn avalikus ruumis ja avaliku ruumi pindadel olevate ajutiste reklaamiteadete eest võetava maksu ning nägi ette maksuvabastuse üksnes seoses omaenda teadetega (14). Belgia ametiasutused kinnitavad, et reklaamikandjaid käsitlevad maksumäärused jõustusid esimest korda alles 1. jaanuaril 2002, nii et 2001. aasta eest ei võetud mingit maksu, ning kinnitavad samuti, et neid maksumäärusi kohaldatakse ka 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate suhtes.

(57)

Ametiasutused täpsustasid samuti, et Brüsseli linn ei arvestanud nende maksudega seotud summasid maksustamisaastate 2002–2008 eest. See tulenes asjaolust, et linn leidis esialgu, et 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjad, mis kuulusid linnale ja mida käitas JCD, ei kuulu maksustamisele, kuna nende suhtes kohaldatakse 17. oktoobri 2001. aasta maksumääruse artikli 5 sätteid, mis hõlmavad üksnes Brüsseli linna enda teateid. Lisaks sellele oli 18 detsembri 2006. aasta maksumääruses ja järgnevates maksumäärustes sätestatud maksuvabastus, mida kohaldati üksnes Brüsseli linna enda ja Brüsseli linna asutatud või linna alluvuses tegutsevate asutuste reklaamikandjate suhtes.

(58)

Esimene maksuarvestus tehti 29. juulil 2011 ja see hõlmas 2009. maksustamisaastat. 24. detsembri 1996. aasta seaduse artikli 6 kohaselt, mis tühistati hiljem 3. aprilli 2014. aasta korraldusega, ei olnud võimalik maksustamist tagasiulatuvalt kohaldada enam kui kolmeaastase perioodi ulatuses alates maksustamisaasta 1. jaanuarist.

(59)

Belgia ametiasutused kinnitavad, et Brüsseli linn otsustas maksustamist mitte kohaldada, kuna linn leidis, et reklaamikandjate maksuvabastus põhjusel, et need kuuluvad Brüsseli linnale, samas kui linn neid reklaamikandjaid ei käita, tekitab ebavõrdse kohtlemise võrreldes teiste reklaamikandjate teiste käitajatega. Brüsseli linn on seisukohal, et kuigi maksuvabastuse kohaldamist saab põhjendada juhul, kui see hõlmab linnale enda või linna asutatud või linna alluvuses tegutsevate asutuste vajadusteks kasutatavaid reklaamikandjaid, ei ole maksuvabastuse kohaldamine põhjendatud juhul, kui neid reklaamikandjaid käitab kolmas isik, eeskätt välireklaami valdkonnas tegutsev äriühing.

(60)

Maksumäärusega sätestatud maksuvabastuse eesmärk oli vältida olukorda, kus linn peaks ise ennast maksustama, kuna sellega ei tekitataks mingit täiendavat tulu ning see suurendaks linna rahandustalituse töökoormust, samas kui mis tahes maksumääruse eesmärk on võimaldada maksustaval ametiasutusel hankida täiendavaid finantsressursse. Samas, nagu on täpsustatud Belgia ametiasutuste 20. veebruari 2017. aasta märkustes komisjoni 14. veebruaril 2017 esitatud lisaküsimuste kohta, ei ole Brüsseli linn mitte kunagi ise tegelenud reklaamikandjate käitamisega. Selline käitamine on alati toimunud kolmandate isikute vahendusel. Ainukesed Brüsseli linna omanduses olevad reklaamikandjad on 14. oktoobri 1999. aasta hankemenetluse alusel antud käitamiseks JCD-le. 1999. aasta lepingu kehtivuse lõppemisel korraldati uus hankemenetlus, mille võitjaks kuulutati CCB, kes on praegune teenuseosutaja. Praegu kehtiva lepingu kohaselt maksab CCB nende reklaamikandjate eest renditasu ning tema suhtes kohaldatakse maksustamist.

(61)

Belgia ametiasutused märgivad, et ettevõtjad, kes kasutavad oma reklaamikandjaid, maksavad üksnes kohaldatavaid makse ning reklaamikandjate eest makstav renditasu lisandub kõnealustele kohaldatavatele maksudele juhul, kui kandjad kuuluvad Brüsseli linnale. See renditasu ei saa asendada selliste reklaamikandjate pealt võetavaid makse. Renditasu näol on tegemist tasuga Brüsseli linnale kuuluvate reklaamikandjate kasutamise eest. Juhul kui renditasu ei makstaks, saaksid ettevõtjad tasuta kasutada Brüsseli linnale kuuluvaid reklaamikandjaid, samas kui linn peab kandma nende kandjate hankimise kulud. Seega on loogiline, et sellise kasutamise eest tuleb maksta renditasu. Seevastu ettevõtjad, kes ei kasuta Brüsseli linnale kuuluvaid reklaamikandjaid, peavad tegema täies mahus investeeringud selliste reklaamikandjate valmistamiseks või hankimiseks.

(62)

Belgia ametiasutused selgitasid, et kahes 4. novembri 2016. aasta kohtuotsuses otsustas Tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus), et 2009–2012. aastaid hõlmavate maksumääruste artikli 9 alusel ei pea JCD maksma kohalikku reklaamimaksu linnale kuuluvatel 14. oktoobri 1999. aasta lepingu alusel linna territooriumile paigaldatud reklaamikandjatel esitatava reklaami eest. Nende kohtuotsuste alusel maksti tagasi summad, mis tasuti majandusaastate 2009–2012 eest.

(63)

Belgia ametiasutused kinnitavad samuti, et Brüsseli linn on edasi kaevanud kaks 4. novembri 2016. aasta kohtuotsust, mis hõlmasid vastavalt maksustamisaastaid 2009–2010 ja maksustamisaastaid 2011–2012. Endiselt jätkuvas apellatsioonimenetluses väitis Brüsseli linn, et kohtu antud maksumääruse artikli 9 tõlgendus, mis võimaldab kohaldada JCD suhtes maksuvabastust, võib olla vastuolus ELi toimimise lepingu artiklitega 106 ja 107.

(64)

Seevastu otsustas Brüsseli linn mitte kohaldada renditasusid ega maksustanud 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjaid, mis säilitati üle ettenähtud demonteerimistähtaja.

(65)

Belgia ametiasutused väidavad, et nad ei ole suutelised esitama üle 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaja säilitatud reklaamikandjate pealt maksmata renditasude ja tasumata maksude summat ajavahemiku eest, mis hõlmab 1. jaanuari 2002 kuni 21. augustini 2010.

3.4.   Meetmete hindamine

3.4.1.   1984. aasta lepinguga hõlmatud reklaamikandjatega seotud kaebuse osa: käesoleva otsuse sisu

(66)

Komisjoni analüüs hõlmab üksnes 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjaid, mida säilitati üle ettenähtud demonteerimistähtaja, ning selles ei käsitleta 1984. aasta lepingut ennast. Selle põhjuseks on eeskätt asjaolu, et nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (15) artikli 17 kohaselt ei saa komisjon anda korraldust sisse nõuda abi, mille puhul on möödunud 10 aasta pikkune aegumistähtaeg.

(67)

1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjaid oli võimalik paigaldada kogu 1984. aasta lepingu kehtivusaja jooksul (st kuni 1999. aastani) ning neid sai kasutada 15 aasta jooksul (st teoreetiliselt kuni 2014. aastani). Seega saab mis tahes abi, mida anti 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate kaudu, eeldusel et artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused on samaaegselt täidetud, olla antud üksnes siis, kui JCD sai Brüsseli ametiasutustelt loa paigaldada kõnealused reklaamikandjad, ja seega enne 1999. aastat, millal kõnealuse lepingu tähtaeg lõppes. Seega on igasugune võimalik JCD-le antud abi antud enam kui 10 aastat enne seda, kui komisjon saatis 15. septembril 2011 Belgia ametiasutustele esimese teabenõude.

(68)

Seevastu seoses 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate säilitamisega ilma renditasude ja maksude kohaldamiseta üle 1999. aasta lepingu 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaegade toimus võimaliku abi andmine JCD-le ajal, kui Brüsseli ametiasutused andsid (vaikiva) loa kalduda kõrvale selles lisas sätestatud ajakavast. Allpool esitatud komisjoni analüüs hõlmab üksnes meedet, mis on seotud JCD-le seoses 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate säilitamisega üle 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaja antud võimaliku riigiabiga pärast 15. septembrit 2001 (st abiga, mis jääb määruse (EL) 2015/1589 artiklis 17 sätestatud aegumistähtaja piiresse).

(69)

Käesolev otsus ei hõlma samuti analüüsi selle kohta, kas riigiabina saab käsitada Belgia riigi poolt JCD-le võimaldatud maksuvabastust 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate puhul, mida menetluse algatamise otsus ei hõlma.

3.4.2.   Riigiabi olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

(70)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 sätete kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav riigiabi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(71)

Järjepideva kohtupraktika kohaselt on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiks kvalifitseerimiseks nõutav, et kõik selles sättes esitatud tingimused on samaaegselt täidetud: i) meede on seostatav riigiga ja seda rahastatakse riigi ressurssidest; ii) sellega antakse abisaajale valikuline eelis; iii) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi; iv) meede võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust (16).

3.4.2.1.   Abi riigiga seostatavus ja riigi ressursid

(72)

Selleks et meede kujutaks endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab abi olema andnud riik või peab see abi olema antud riigi ressurssidest. Riigi ressursid hõlmavad kõiki avaliku sektori ressursse, (17) sealhulgas valitsusüksuste sisemisi ressursse (detsentraliseeritud, föderaalseid, piirkondlikke või muid ressursse) (18).

(73)

Üksnes otseselt või kaudselt riigi ressurssidest antud eeliseid saab käsitada abina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Riigi ressursside kasutamine võib toimuda negatiivses vormis, kui tegemist on avaliku sektori asutuste saamata jäänud tuluga. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et loobumine ressurssidest, mis üldjuhul oleksid pidanud laekuma riigieelarvesse, on käsitatav riigi ressursside kasutamisena. Samuti on riigiabina võimalik käsitada ettevõtte eelarves tavapäraselt esinevate kulude leevendamist võimaldavaid meetmeid (19).

Riigiga seostatavus

(74)

Belgia ametiasutused ei vaidlusta seda, et vaadeldav meede on nendega (ja eeskätt Brüsseli linnaga) seostatav. Seejuures selgitavad nad ühtlasi, et nõustusid 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate säilitamisega üle 10. lisas sätestatud tähtaja eesmärgiga säilitada JCD-ga sõlmitud lepingu tasakaal, kuna teatud reklaamikandjad demonteeriti Brüsseli linna nõudmisel ennetähtaegselt, põhjuseks oli linna soov asendada need teist tüüpi reklaamikandjatega, mida eelistati eeskätt esteetilistel kaalutlustel (vt põhjendus 49).

Riigi ressursid

(75)

Belgia ametiasutused nõustuvad samuti sellega, et reklaamikandjate säilitamisega üle 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaegade jäi Brüsseli linnal saamata teatav tulu, mis on seotud renditasude ja maksudega reklaamikandjatelt, mis oleks tavapäraselt tulnud asendada 1999. aasta lepingu alusel paigaldatavate reklaamikandjatega, mille eest võeti renditasusid ja mille suhtes kohaldati makse.

(76)

Seega ei ole vaidlustatud, et JCD 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate säilitamine üle 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaegade on seostatav Belgia riigiga ning see hõlmab riigi ressursside kasutamist. Riigi ressursside arvandmete abil väljendamisel (st Brüsseli linna saamata jäänud renditasude ja maksude summa kindlaksmääramisel) on komisjoni ja Belgia riigi seisukohad lahknevad (vt punkt 3.4.5).

(77)

Seetõttu leiab komisjon, et meetme abil toimub riigi ressursside üleandmine ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(78)

Nagu on märgitud põhjenduses 34, leiab CCB oma kirjalikes märkustes, et 10. lisas sätestatud demonteerimistähtajast kauem ärilises kasutuses olnud reklaamikandjatelt saadavat reklaamitulu võib samuti käsitada riigi ressurssidena, kuna riik oleks võinud ise neid reklaamikandjaid käitada.

(79)

Komisjon leiab esmalt, et JCD saadud reklaamitulu näol ei ole ilmselgelt tegemist riigi ressurssidega, kuna reklaamitulud tulenevad JCD ja tema klientide vahelistest eraõiguslikest lepingutest, millesse riik ei sekku mingil määral.

(80)

Lisaks sellele ei saa järeldada, et Brüsseli linn loobub riigi ressurssidest üksnes seetõttu, et ta ei tegele ise teatava majandustegevusega. Selline lähenemine riigi ressurssidele oleks äärmiselt suure ulatusega ning ei võimaldaks riigil lubada oma territooriumil tegeleda ühegi tegevusalaga, veendumata eelnevalt, et ta ei saa vastava tegevusega ise tegeleda.

(81)

Lisaks sellele, isegi kui teoreetiliselt oleks avaliku sektori ametiasutusel võimalik tegeleda teatava majandustegevusega, ei oleks ilmselgelt tegemist tema põhitegevusega ning tal ei oleks a priori selleks ei vajalikku oskusteavet, pädevust ega tehnilisi vahendeid selle tegevuse jaoks. Vaadeldaval juhul on võimalik näiteks täheldada, et reklaami hõlmavad lepingud on üldjuhul riikliku tasandi lepingud. Brüsseli linnal ei ole vahendeid selliste lepingutega seoses läbirääkimiste pidamiseks, sest tema pädevus hõlmab üksnes Brüsseli linna territooriumil talle kuuluvaid reklaamialuseid. Seega ei ole tema suutlikkust nende reklaamialuste abil tulu teenimiseks võimalik võrrelda JCDecaux omaga.

3.4.2.2.   Majandusliku eelise olemasolu

(82)

Eelise all Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses tuleb mõista igasugust majanduslikku kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta (20). Oluline on vaid meetme mõju ettevõtjale ning mitte riigi sekkumise põhjus ega eesmärk (21).

(83)

Euroopa Kohtu väitel on eelis antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel paranenud, seega on eelisega tegemist mitte üksnes positiivse meetme korral, vaid ka juhul, kui riigi eri vormis sekkumise tulemusel väheneb ettevõtte eelarvel tavapäraselt lasuv finantskoormus (22).

(84)

Vaadeldaval juhul jätkas JCD alates 1999. aastast järk-järgult, vastavalt 1984. aasta lepinguga sätestatud kasutuslubade tähtaegade lõppemisele, Brüsseli linna territooriumil asuvate reklaamikandjate käitamist, tasumata selle käitamise eest renditasu ja makse, samas kui 1999. aasta lepingu kohaselt oleks need reklaamipinnad tulnud demonteerida ning sama 1999. aasta lepingu kohaselt oleks uute reklaamikandjate paigaldamisel tulnud tasuda renditasu ja makse.

(85)

Belgia ametiasutused tunnistavad, et üldises plaanis sai JCD majanduseelise, kuid see oli tingitud üksnes ennetähtaegselt, enne demonteerimiseks sätestatud tähtaega demonteeritud, ja üle 10. lisas ettenähtud demonteerimiskuupäeva säilitatud reklaamikandjate arvu erinevusest. Isegi kui eeldada, et komisjon jagab seda seisukohta (quod non), on eelise olemasolu ikkagi tuvastatud.

(86)

Komisjon märgib esiteks, et Belgia ametiasutused tunnistavad eelise põhimõttelist olemasolu, kuid ei nõustu lihtsalt selle ulatusega.

(87)

Lisaks sellele käsitavad Belgia ametiasutused meedet JCD-le võimaldatava hüvitisena teatava arvu reklaamikandjate ennetähtaegsest demonteerimisest tuleneva ebasoodsa olukorra eest. Sellega seoses osutab komisjon kohtuasjale Orange vs. komisjon, C–211/15 P, (23) milles Euroopa Kohus kinnitas Ülemkohtu (24) ja kohtujuristi (25) seisukohta, mille kohaselt on riigiabiga tegemist isegi ettevõtte kulude leevendamise puhul lisakulude tühistamise teel ajutise korra raames, millele konkureerivatel ettevõtjatel ei ole juurdepääsu (26). Ainuke hüvitamine, mis hõlmab riigi ressursside kasutamist ja mida ei käsitata riigiabina, on avaliku teenindamise hüvitamine, mida võimaldatakse vastavalt Altmarki kohtupraktikale (27).

(88)

Kuid nii 1984. aasta leping kui ka 1999. aasta leping on täies ulatuses ärilepingud ning nende sätetega ei panda JCD-le avaliku teenindamisega seotud kohustust. Seega ei ole Altmarki kohtupraktika, mis hõlmab hüvitamist seoses avaliku teenuse osutamisega, kohaldatav.

(89)

Selle põhjal tundub, et Belgia ametiasutuste osutatud hüvitamine, isegi kui eeldada, et selle eesmärk on tõepoolest hüvitada ebasoodsat olukorda, mis tuleneb kohustusest demonteerida ennetähtaegselt teatavad reklaamikandjad, annab JCD-le igal juhul eelise. See järeldus on vaadeldaval juhul eriti kindel, kuna raske on järeldada, et ettevõtjal JCD esines struktuurselt ebasoodne olukord, kuna JCD otsustas need reklaamikandjad demonteerida iseseisvalt, lisaks sellele on Belgia ametiasutused ise leidnud, et selline hüvitamine on väidetava ebasoodsa olukorraga võrreldes ülemääraselt suur.

(90)

Selline väide on ühtlasi kooskõlas komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta punktiga 69 (edaspidi „teatis riigiabi mõiste kohta“) (28) milles on rõhutatud, et „[k]ulusid, mis tekivad riigi kehtestatud regulatiivsetest kohustustest, (29) võib põhimõtteliselt pidada seotuks majandustegevuse olemuslike kuludega, nii et nende kulude kompenseerimine annab ettevõtjale eelise (30) . See tähendab, et eelise olemasolu ei ole põhimõtteliselt välistatud vaid seetõttu, et eelis ei ületa regulatiivse kohustuse määramisest tekkiva kulu kompenseerimist. Sama kehtib nende kulude hüvitamise kohta, mis ei oleks ilma riigi meetmest tuleneva ajendita ettevõtjale tekkinud, sest ilma selle ajendita oleks ta struktureerinud oma tegevused teisiti (31) . Eelise olemasolu ei ole välistatud ka siis, kui meetmega hüvitatakse teist laadi kulud, mis ei ole meetmega seotud (32)“.

(91)

Vaadeldaval juhul ei ole samuti võimalik tegelikult seostada 1984. aasta lepingus nimetatud reklaamikandjate ennetähtaegset asendamist õigusliku kohustusega, kuna JCD nõustus neid reklaamikandjad demonteerima iseseisvalt, kuid riigiabi mõistet käsitleva teatise punktist 69 tuleneb, et kui reklaamikandjate demonteerimise põhjuseks oleks olnud õiguslik kohustus, oleks sellise ennetähtaegse demonteerimise hüvitamise näol tegemist eelisega.

(92)

Samuti tuleb märkida, et riigiabi mõistet käsitleva teatise punktis 71 on sätestatud, et „[e]elise olemasolu välistatakse ebaseaduslikult määratud maksude tagasimaksmise puhul, (33) riigi ametiasutuste kohustuse korral hüvitada teatavatele ettevõtjatele tekitatud kahju (34) või sundvõõrandamise eest makstavate hüvitiste puhul (35)“.

(93)

Samas ei ole vaadeldaval juhul tegemist kummagi juhtumiga. Mitte ükski asjaolu ei võimalda järeldada, et Belgia ametiasutused oleksid tekitanud JCD-le kahju, mida neil oleks kohustus hüvitada. JCD otsustas iseseisvalt demonteerida teatavad 1984. aasta reklaamikandjad ning võib õiguspäraselt eeldada, et JCD nõustus sellega, kuna ta sai sellest üldises plaanis kasu.

(94)

Kokkuvõttes väljendab komisjon kahtlust võimaluse üle käsitada sellist hüvitamist turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja tavapärase käitumisena, mis võimaldab välistada eelise olemasolu. Seejuures ei saa väita, et Brüsseli linn toimis vaadeldaval juhul turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtjana. On leidnud kinnitust, et hüvitamiskokkulepet ei vormistatud ametlikult ning selle üle ei teostatud järelevalvet (see selgitab samuti seda, miks Belgia ametiasutuste endi väitel tekkis erinevus demonteeritud ja ennetähtaegselt asendatud reklaamikandjate arvu vahel). Mitte ühestki komisjonile esitatud dokumendist ei ilmne, et selles küsimuses oleksid Brüsseli linna ja JCD vahel toimunud mis tahes läbirääkimised. Samuti ei ilmne mitte ühestki dokumendist, et Brüsseli linn oleks analüüsinud JCD saamata tulu suurust seoses 1984. aasta lepingust tulenevate teatavate reklaamikandjate ennetähtaegse asendamisega võrreldes samast lepingust tulenevate teiste, seejuures täielikult amortiseerunud reklaamikandjate säilitamisest tingitud kasuga (nende reklaamialuste maksumus oli loogiliselt täiel määral koos JCD kasumimarginaaliga tagasi saadud 1984. aasta lepingu õigusjärgse kehtivusaja jooksul). Analüüsi, lepingu ja järelevalve täielik puudumine välistab selle, et Brüsseli linna käitumist saaks käsitada vastavana turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja põhimõttele.

(95)

Komisjoni seisukohta eelise olemasolu kohta kinnitas ka Brüsseli apellatsioonikohtu 29. aprilli 2016. aasta otsus (36). Selle otsusega lükkas kohus JCD apellatsiooni tagasi ja kinnitas Brüsseli esimese astme kohtu 13. detsembri 2010. aasta otsuse. Täpsemalt sedastas kohus, et JCD ei ole kinni pidanud 1999. aasta lepingu 10. lisas sätestatud demonteerimise tähtaegadest ning on selleks õigust omamata kasutanud mitut Brüsseli linna avalikus ruumis olevat reklaamikandjat. JCD on seega pannud toime objektiivselt õigusvastaseid tegusid, mis on vastuolus ausate äritavadega, kasutades oma reklaamikandjate võrgustikus selliseid reklaamikandjaid, mille kasutamiseks tal ei ole või ei ole enam õigust, ja tekitades endale õigusvastase konkurentsieelise, mille abil tal on võimalik üle meelitada oma konkurendi CCB kliente. Sellega seoses nõuab kohus ebaausate tavade lõpetamist ning on seisukohal, et selliste tavade lõpetamiseks tuleb õigusvastaselt käitatavad reklaamipinnad demonteerida.

(96)

Seega leiab komisjon, et asjaolu, et JCD säilitas ja kasutas ajavahemikul 1999–2011 teatavat hulka 1984. aasta lepingu alusel Brüsseli linna territooriumile paigaldatud reklaamikandjaid üle 1999. aasta lepingu 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaja, tasumata selle eest renditasu ja makse, võimaldas vähendada kulusid, mida JCD oleks pidanud oma tegevuse käigus kandma, ning selle näol on tegemist majanduseelise andmisega.

3.4.2.3.   Valikulisus

(97)

Et meedet võiks pidada riigiabiks, peab see olema valikuline, st see peab soodustama teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (37). Seega laieneb abi mõiste vaid nendele meetmetele, millega soodustatakse ettevõtjaid valikuliselt.

(98)

Esmalt tuleb märkida, et Belgia ametiasutused ei vaidlusta meetme (1984. aasta reklaamikandjate säilitamine üle 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaja) valikulisust.

(99)

Belgia ametiasutused selgitasid, et meetme näol on tegemist JCD-le antava hüvitisega teatud reklaamikandjate ennetähtaegse demonteerimise eest ning et sisuliselt on see individuaalne meede ja sellisel juhul võimaldab majanduseelise andmise tuvastamine (vt punkt 3.4.2.2) üldjuhul eeldada ka meetme valikulisust. Kuivõrd vastupidist ei ole tõendatud, kehtib vaadeldaval juhul see eeldus ja sellest piisab, et kuulutada meede valikuliseks.

(100)

Samuti tuleb märkida, et ei ole võimalik järeldada, et meede ei ole valikuline lihtsalt seetõttu, et JCD oli erilises õiguslikus ja faktilises olukorras seoses sellega, et ta oli ainuke meetmest kasu saav ettevõtja, kuna üksnes temal olid olemas 1994. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjad.

(101)

Eelnevalt osutatud „Orange’i“ kohtuotsuses kinnitas Euroopa Kohus Üldkohtu seisukohta, (38) mille kohaselt „põhineb abisaaja võrdlemise kriteerium teiste ettevõtjatega, kes on meetmega taotletavat eesmärki arvestades temaga faktilises ja õiguslikus sarnases olukorras, tõenäoliselt üldisel rakendusmeetmete valikulisuse hindamisel ja on sellega põhjendatav, ega ole seetõttu asjakohane juhul, kui tegemist on – nagu antud juhul – ad hoc-meetme valikulisuse hindamisega, mis puudutab vaid ühte ettevõtjat [ … ]“ .

(102)

Vaadeldaval juhul on ilmne, et reklaamikandjate säilitamise näol on tegemist ad hoc-meetmega, mida ei saa käsitada üldise meetmena, seega on see meede ilmselgelt valikuline.

3.4.2.4.   Konkurentsi kahjustamine ja mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele

(103)

Ettevõtjatele antava avaliku sektori abi puhul on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses üksnes juhul, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi“ ja ainult selles ulatuses, milles see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

Konkurentsi kahjustamine

(104)

Riigi võetud abimeedet käsitatakse meetmena, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, kui see võib parandada abisaaja konkurentsiolukorda võrreldes konkureerivate ettevõtjatega (39).

(105)

Selleks et riigi sekkumine oma ressursside abil võiks kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustada või ähvardada kahjustada konkurentsi, piisab, kui abimeetme rakendamise ajal on asjaomasel turul tegelik konkurentsiolukord (40). Seetõttu eeldatakse konkurentsi kahjustamist, kui riik annab ettevõtjale rahalise eelise liberaliseeritud majandusharus, kus valitseb või võiks valitseda konkurents.

(106)

Võttes arvesse asjaolu, et JCD tegutseb turul, kus konkureerivad mitmesugused sektori ettevõtjad (väikeseformaadilise reklaami turg), võib ühele sel turul tegutsevale ettevõtjale antav abi avaldada konkurentsi kahjustavat mõju.

Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele

(107)

Euroopa Liidu kohtute kohtupraktika kohaselt võib igasugune siseturul tegutsevale ettevõtjale antav abi kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust (41).

(108)

Kohtupraktika kohaselt ei pea komisjon tegema kõnealuste turgude tegeliku olukorra, abisaajate ettevõtjate turuosa, konkureerivate ettevõtjate turupositsiooni ega liikmesriikidevahelise kaubanduse majandusanalüüsi (42). Õigusvastaselt antud riigiabi puhul ei pea komisjon esitama tõendeid abi tegeliku mõju kohta konkurentsile ja kaubandusele.

(109)

Kõnealune JCD kasuks võetav meede (reklaamikandjate säilitamine üle 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaegade ilma nende eest renditasusid ja makse maksmata) tugevdab ettevõtja konkurentsiolukorda pealinna Brüsseli piirkonna reklaamikandjate turul ning muudab teistes liikmesriikides asuvate ettevõtjate sisenemise sellele turule keerulisemaks (43). Lisaks sellele märgib komisjon seoses selle juhtumiga, et nii JCD kui CCB tegutsevad ka Euroopa Liidu teistes liikmesriikides (44). Samuti tuleb rõhutada, et reklaami tellijate näol on sageli tegemist mitmes riigis tegutsevate rahvusvaheliste kontsernidega ning teatavatel juhtudel on ka reklaamikampaaniad rahvusvahelise ulatusega.

(110)

Seega võib meede mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(111)

Samas tuleb märkida, et Belgia ametiasutused küll tunnistavad, et JCD-le on antud eelis, kuid peavad sellest hoolimata võimalikuks kohaldada 2006. aasta vähese tähtsusega abi määrust.

(112)

Nende kaalutlused põhinevad selle eelise summal, võttes arvesse hüvitamise põhimõtet seoses tähtajast hiljem ja ennetähtaegselt demonteeritud reklaamikandjatega.

(113)

Belgia ametiasutused leiavad (vt põhjendused 51–52), et üldises plaanis sai JCD majanduseelise, kuid see oli tingitud üksnes ennetähtaegselt, enne demonteerimiseks sätestatud tähtaega demonteeritud, ja üle 10. lisas ettenähtud demonteerimiskuupäeva säilitatud reklaamikandjate arvu erinevusest. Nende väitel loobus JCD lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkuleppe alusel ühelt poolt renditasude ja maksude pealt kokkuhoidmise võimalusest, demonteerides osa reklaamikandjaid ennetähtaegselt, ja teiselt poolt sai võimaluse kokku hoida renditasude ja maksude pealt, mis on seotud reklaamikandjatega, mida säilitati üle ettenähtud tähtaja.

(114)

Arvutades erinevust JCD poolt ennetähtaegse demonteerimise tõttu kaotatud säästuvõimaluse ulatuse ja üle 10. lisas sätestatud tähtaja säilitatavate reklaamikandjatega seotud täiendava säästuvõimaluse vahel üldises plaanis, võis JCD Belgia ametiasutuste väitel saada piiratud rahalist kasu, mis ajavahemikul 1999–2011 ulatus maksimaalselt [100 000–150 000] euroni.

(115)

Kuivõrd Belgia ametiasutused leiavad, et JCD-le antud eelis ei saanud olla suurem kui [100 000–150 000] eurot, väidavad nad, et meetme suhtes on võimalik kohaldada 2006. aasta vähese tähtsusega abi käsitlevat määrust.

(116)

Sellega seoses on oluline kohe märkida, et vaadeldava perioodi puhul on asjakohased kaks vähese tähtsusega abi käsitlevat määrust:

a)

komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (edaspidi „2001. aasta määrus vähese tähtsusega abi kohta“), mis kehtis 2001. aasta veebruarist kuni 31. detsembrini 2006 ja milles on sätestatud, et teatavat väikesemahulist abi (alla 100 000 euro 3 majandusaasta jooksul) käsitatakse sellise abina, mis ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ning see ei vasta seega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 esitatud tingimustele;

b)

2006. aasta määrus vähese tähtsusega abi kohta, mis kehtis 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, milles on sätestatud, et teatud väikesemahulist abi (alla 200 000 euro 3 majandusaasta jooksul) käsitatakse sellise abina, mis ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ning see ei vasta seega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 esitatud tingimustele.

(117)

Esiteks, nagu on selgitatud punktis 3.4.2.2, leiab komisjon, et eelis on suurem, kui tuleneb Belgia ametiasutuste seisukohast, kuna eelise suuruse arvutamisel tuleb arvesse võtta kõiki JCD poolt üle ettenähtud demonteerimistähtaja säilitatud reklaamikandjate eest tasumata renditasusid ja makse. Tuleb märkida, et komisjoni käsutuses ei ole täpset hinnangut ettevõtjale JCDecaux antud eelise suuruse kohta, kuna Belgia ametiasutused ei ole vastavat teavet esitanud, kuid igal juhul on JCD-le antud abi summa suurem kui 200 000 eurot. Seega ei ole vähese tähtsusega abi käsitlevate määruste sätteid võimalik kohaldada ning komisjon ei saa nõustuda Belgia ametiasutuste sellekohaste väidetega.

(118)

Isegi kui oleks võimalik kohaldada mõnd vähese tähtsusega abi käsitlevat määrust (quod non), märgib komisjon samuti, et 2001. aasta vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 ja 2006. aasta vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 sätestatud kontrollitingimused ei ole ikkagi täidetud. Belgia ametiasutused ei ole meedet algselt tegelikult käsitanud vähese tähtsusega abina ning ei ole teinud ühtegi nendes määrustes ettenähtud toimingutest.

(119)

Meede ei vasta samuti 2006. aasta vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 4 sätestatud läbipaistvuse tingimustele, mille kohaselt „[k]äesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut („läbipaistev abi“)“ . Vaadeldaval juhul ei ole Belgia ametiasutused esitanud mitte ühtegi dokumenti, millest tuleneks, et abi andmisel oli olemas eelnev arvestus või et oleks tehtud konkreetset järelevalvet reklaamikandjate enneaegsete ja tähtajast hiljem toimunud demonteerimiste kohta, mis võiks olla aluseks Belgia ametiasutuste arvestusele, mille tulemusel saadi abisumma [100 000–150 000] eurot.

(120)

Sellega seoses ei ole kõnealuse abi suhtes võimalik kohaldada vähese tähtsusega abi käsitleva määruse sätteid.

(121)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et meede võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

3.4.2.5.   Järeldus

(122)

Eelnevat arvesse võttes järeldab komisjon, et 1984. aasta lepingust tulenevate reklaamikandjate säilitamisega üle nende ettenähtud demonteerimistähtaja anti JCD-le riigiabi, mis hõlmab kaht komponenti (renditasud ja maksud).

3.4.3.   Abi õiguspärasus

(123)

Komisjon märgib, et kaebuse selle osaga hõlmatud meetmest, mille näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ei teatatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt.

(124)

Kuna Belgia ametiasutused ei esitanud mitte ühtegi põhjendust teatamisest vabastamise kohta, tuleb abi selles tulenevalt käsitada õigusvastasena.

3.4.4.   Kokkusobivus siseturuga

(125)

Kuivõrd 1984. aasta lepingust tulenevate ja ettenähtud demonteerimisajast kauem (vastavalt 1999. aasta lepingu 10. lisale) kasutatud Brüsseli linna territooriumil asuvate teatavate reklaamikandjate käitamise puhul on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb kindlaks määrata, kas neid meetmeid võib käsitada siseturuga kokkusobivana.

(126)

Riigiabi hõlmavaid meetmeid võib käsitada siseturuga kokkusobivana ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikes 2 ja artikli 107 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite alusel. Belgia ametiasutused ei ole samas esitanud mitte ühtegi väidet, et tõestada mõne sellise erandi kohaldatavust vaadeldaval juhul.

(127)

Komisjon meenutab esmalt, et liikmesriigi kohustus on tõendada, et abi on siseturuga kokkusobiv. Belgia ametiasutused ei ole aga kõnealuste meetmete kokkusobivuse tõendamiseks esitanud ühtegi väidet. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 2 ning artikli 107 lõike 3 punktides a–d esitatud erandid ei ole vaadeldaval juhul kohaldatavad, kuna kõnealune meede ei ole põhjendatav neis sätestatud eesmärkidega.

(128)

Nii 1984. aasta leping kui ka 1999. aasta leping on täies ulatuses ärilepingud ning nende sätetega ei panda JCD-le avaliku teenindamisega seotud kohustust. Sellega seoses ei ole võimalik kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikes 2 sätestatud erandit, mis hõlmab avaliku teenindamise eest makstavat hüvitist.

(129)

Komisjon leiab seega, et asjaolu, et JCD säilitas teatava arvu 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjaid üle 1999. aasta lepingu 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaja, tasumata selle eest renditasu ja makse, võimaldas vähendada kulusid, mida JCD oleks pidanud oma tegevuse käigus kandma ning seda meedet tuleb käsitada tegevusabina, mis ei ole siseturuga kokkusobiv.

(130)

Esitatud kaalutlustest lähtudes leiab komisjon, et JCD sai õigusvastast riigiabi, mis ei ole siseturuga kokkusobiv ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, säilitades teatava arvu 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjaid üle 1999. aasta lepingu 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaja, tasumata selle eest renditasu ja makse. See abi tuleb sisse nõuda, kuigi selle sissenõudmine ei ole ette nähtud määruse (EL) 2015/1589 artikli 17 alusel.

3.4.5.   Siseturuga kokkusobimatu abi summa.

(131)

Siseturuga kokkusobimatu abi suuruse arvutamise üldpõhimõtte kohaselt tuleb hinnata renditasude ja maksude summat, mille linn oleks pidanud saama juhul, kui meedet ei oleks võetud.

(132)

Komisjon on seisukohal, et siseturuga kokkusobimatu abi suurus tuleb arvutada iga 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandja kohta, mida kasutati kauem kui 15. septembrini 2001, (45) võttes võrdlusaluseks 1999. aasta lepingus sätestatud renditasude suuruse ning reklaamikandjate suhtes üldiselt kohaldatava maksu summa (46) esialgse demonteerimiseks ettenähtud tähtaja (47) (kui see on pärast 15. septembrit 2001) või 15. septembri 2001 (kui esialgne demonteerimise tähtaeg oli enne 15. septembrit 2001) ning tegeliku demonteerimise kuupäeva vahelisel perioodil.

(133)

Nagu on märgitud põhjendustes 111–114, jõuavad Belgia ametiasutused järeldusele, et JCD-le antava abi summa on [100 000–150 000] eurot, seejuures tuginevad nad 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate ennetähtaegse ja tähtajast hilisema demonteerimisega seotud vahe hüvitamisele. Belgia ametiasutuste tehtud arvutuste aluseks on kohtutäituri aruanded, mis koostati CCB taotluse alusel 3. detsembril 2007 ja 21. detsembril 2009. Belgia ametiasutused leiavad, et nendest kohtutäituri aruannetest ilmneb, et 2007. aastal oli enne 10. lisas esitatud demonteerimistähtaega demonteeritud reklaamikandjate reklaamikülgede arv suurem kui üle 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaja säilitatud reklaamikandjate reklaamikülgede arv. Üksnes CCB taotluse alusel koostatud 21. detsembri 2009. aasta kohtutäituri aruandest ilmneb, et tasakaal oli kaldunud JCD kasuks. Belgia ametiasutused järeldavad selle põhjal, et isegi kui lepingu ellurakendamisel võis olla JCD-le antud teatav eelis, oli majandusaastatel 2007–2011 selle eelise suurus piiratud ning JCD eelistamist ei toimunud.

(134)

Nagu on selgitatud punktis 3.4.2.2, leiab komisjon, et Belgia ametiasutuste hüvitamismehhanismil põhinevad väited on alusetud ning et ettevõtjale JCDecaux antav eelis hõlmab kogu ettevõtte saadavat kasu seoses 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate kasutamise jätkamisega, selle asemel, et need asendada 1999. aasta lepingule vastavate reklaamikandjatega.

(135)

Komisjoni seisukohta selles küsimuses kinnitas ka Brüsseli apellatsioonikohtu 29. aprilli 2016. aasta otsus (48). Selles otsuses sedastas apellatsioonikohus, et JCD ei ole kinni pidanud 1999. aasta lepingu 10. lisas sätestatud demonteerimise tähtaegadest ning on selleks õigust omamata kasutanud mitut Brüsseli linna avalikus ruumis olevat reklaamikandjat.

(136)

Täpsemalt lükkas apellatsioonikohus tagasi Belgia ametiasutuste esitatud hüvitamismehhanismi põhimõtte seoses vanade reklaamikandjatega, mida säilitati üle ettenähtud demonteerimistähtaja ning mida käsitati hüvitisena vanade ennetähtaegselt demonteeritud kandjate eest, kuna selline mehhanism ei olnud ette nähtud või lubatud 1984. aasta lepingus. Apellatsioonikohus kinnitab, et mitte ühestki dokumendist ei ilmne, et pärast 1999. aasta lepingu sõlmimist oleks Brüsseli linn andnud JCD-le sõnaselge loa selliseks reklaamikandjate „tasaarvelduseks“. Kohus lükkas apellatsiooni tagasi ja kinnitas Brüsseli prantsuskeelse esimese astme kohtu 13. detsembri 2010. aasta otsuse. Kohus kinnitas, et kasutades selleks õigust omamata Brüsseli linna avalikus ruumis reklaamikandjaid, on JCD seega pannud toime objektiivselt õigusvastaseid tegusid, mis on vastuolus ausate äritavadega, kuna oma reklaamikandjate võrgustikus selliste kandjate kasutamisega, milleks tal ei ole või ei ole enam õigust, tekitas ta endale õigusvastase konkurentsieelise, mille abil tal on võimalik üle meelitada oma konkurendi CCB kliente.

(137)

Sellega seoses leiab komisjon, et siseturuga kokkusobimatu abi suuruse arvutamisel tuleb lähtuda üksnes üle ettenähtud demonteerimiskuupäeva säilitatud reklaamikandjatega seotud renditasudest ja maksudest, kohaldamata mingit hüvitamispõhimõtet. Selleks peavad Belgia ametiasutused võtma arvesse kõiki asjaomaseid reklaamikandjaid ja vastavaid perioode, kehtivaid renditasu määrasid ja makse, mis tulenevad 2001. aasta maksumäärusest ja hilisematest maksumäärustest vastava pindalaga reklaamikandjate kohta.

(138)

Seejuures kehtestati avalikus ruumis ja avaliku ruumi pindadel olevat ajutist reklaami käsitleva 17. oktoobri 2001. aasta maksumäärusega majandusaastateks 2002–2006 avalikus ruumis ja avaliku ruumi pindadel olevate ajutiste reklaamiteadete eest võetav maks. Brüsseli linn võttis vastu ka 18. detsembri 2006. aasta maksumääruse, millega nähti ette samalaadne maks 2007. majandusaasta jaoks. Alates 2008. maksustamisaastast kehtestas Brüsseli linn reklaamikandjate pealt võetava erimaksu (49).

(139)

Komisjon leiab, et reklaamikandjaid käsitlevaid maksumäärusi oleks tulnud automaatselt kohaldada üle demonteerimistähtaja kasutatud 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate suhtes ning et nende maksumääruste alusel üle demonteerimistähtaja kasutatud 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate suhtes kohaldatud maksuvabastuse näol on tegemist kõrvalekaldumisega viitesüsteemist.

(140)

Tuleb märkida, et Brüsseli linn leidis esialgu, et 17. oktoobri 2001. aasta maksumääruses sätestatud Brüsseli linna teadete suhtes kohaldatava maksuvabastuse tõttu (50) ei kuulu 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud linnale kuuluvad reklaamipinnad maksustamisele, mis võib tunduda vastuolus olevat komisjoni põhjenduses 139 väljendatud seisukohale. Seejärel lisati 17. detsembri 2007. aasta maksumääruse ja järgnevate 15. detsembri 2008. aasta, 9. novembri 2009. aasta, 20. detsembri 2010. aasta ja 5. detsembri 2011. aasta maksumääruste artiklisse 9 spetsiaalne Brüsseli linnale kuuluvate reklaamikandjate maksuvabastust hõlmav säte (51).

(141)

Belgia ametiasutused märkisid samuti, et Brüsseli linn otsustas hiljem, et reklaamikandjate maksuvabastus põhjusel, et need kuuluvad Brüsseli linnale, samas kui linn neid reklaamikandjaid ei käita, tekitab ebavõrdse kohtlemise võrreldes teiste reklaamikandjate teiste käitajatega. Seetõttu otsustas linn maksustada 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamipinnad, esimene maksuarvestus tehti 29. juulil 2011 ja see hõlmas 2009. maksustamisaastat. Belgia ametiasutused selgitasid, et 24. detsembri 1996. aasta seaduse artikli 6 kohaselt, mis tühistati hiljem 3. aprilli 2014. aasta korraldusega, ei olnud võimalik maksustamist tagasiulatuvalt kohaldada enam kui kolmeaastase perioodi ulatuses alates maksustamisaasta 1. jaanuarist.

(142)

Belgia ametiasutuste esitatud selgituste põhjal leidis komisjon, et reklaamikandjate maksu kohaldatakse üldjuhul üksnes 1999. aasta lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate suhtes, ning seega puudub vastuolu tema seisukohaga, mille kohaselt 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud ja ettenähtud tähtajast hiljem demonteeritud reklaamikandjad tuleks samuti maksustada.

(143)

Komisjon märgib sellega seoses, et kahe 4. novembri 2016. aasta kohtuotsuse puhul, milles Tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) otsustas, et JCD ei pea maksma kohalikku reklaamimaksu linnale kuuluvatel 14. oktoobri 1999. aasta lepingu alusel linna territooriumile paigaldatud reklaamikandjatel esitatava reklaami eest, ei võeta arvesse küsimust vastavuse kohta riigiabi valdkonnas kohaldatavate eeskirjadega.

(144)

Renditasude ja maksude arvelt JCD saadava tulu arvutus ei valmista erilisi raskusi ning Belgia ametiasutused on selle osaliselt teinud seoses vähese tähtsusega abiga seotud väidetega (vt põhjendused 52–53). Belgia ametiasutused ei ole seevastu vaatamata korduvatele meeldetuletustele esitanud komisjonile hinnangut abi kogusumma kohta. CCB on omalt poolt esitanud sissenõutava abisumma hinnangu, mis ulatub 2 miljoni euroni.

4.   KAEBUSE OSA „VILLO!“ ANALÜÜS

4.1.   Menetluse algatamise põhjused

(145)

Menetluse algatamise otsuses leiab komisjon, et lisameetmete puhul (vabastus teatavatest tasudest või kohaliku ja piirkondliku tasandi maksudest, vt põhjendus 22), mis on seotud Villo avaliku teenuse kontsessiooni täitmisega pealinna Brüsseli piirkonnas JCD poolt, olid riigiabiga seotud kumulatiivsed kriteeriumid täidetud ja nende meetmete näol on seega tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(146)

Belgia ametiasutuste väide, mille kohaselt võivad need meetmed riigiabi määratlusest välja jääda Altmarki kohtupraktika alusel, kuna JCD valiti välja läbipaistva hankemenetluse alusel, ei tundu olevat kõnealuse juhtumi puhul asjakohane, sest lisameetmed ei kuulunud selle hankemenetluse alla; need lepiti kokku pärast hankemenetlust Villo lepingu läbirääkimiste raames. Belgia ametiasutuste väitel hõlmavad need lisameetmed maksimaalselt summat ligikaudu [400 000–500 000] eurot aastas (vt põhjendus 22).

(147)

Lisaks sellele väljendas komisjon tõsiseid kahtlusi seoses lisameetmete kokkusobivusega Belgia ametiasutuste osutatud komisjoni otsusega 2005/842/EÜ (52) (edaspidi „üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlev 2005. aasta otsus“) ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsusega. Eelkõige kahtles komisjon selles, kas Belgia ametiasutuste teostatud kontroll (mille puhul uuriti tegevuse kulusid, kuid tõenäoliselt mitte piisava põhjalikkusega tulusid) oli piisav selleks, et vältida ülemäärast hüvitamist. Komisjonil on samuti kahtlus nende reklaamitulude jaotamise täpsetes üksikasjades, mis saadi riigi ja JCD vahel sõlmitud Villo kontsessioonilepingute alusel, lähtuvalt sellest, kuidas need JCD kuluarvestuses kajastuvad.

(148)

Kõigil eespool esitatud põhjustel otsustas komisjon algatada kõnealuse meetme suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse ning palus Belgia ametiasutustel ning kõikidel huvitatud pooltel esitada talle kogu vajaliku teabe ja märkused selle meetme kohta.

4.2.   Huvitatud isikute märkused menetluse algatamise otsuse kohta

(149)

Komisjonile esitasid märkusi mitmed huvitatud isikud (CCB, JCD ning kolmas huvitatud isik, kes soovis säilitada anonüümsuse), allpool on esitatud kokkuvõte nendest märkustest.

4.2.1.   CCB esitatud märkused

(150)

Komisjon sai CCB märkused 16. juuli 2015. aasta kirjaga.

(151)

CCB leiab, et JCD sai Villo kontsessioonilepingu täitmise raames riigiabi ning esitab oma väited eeskätt seoses riigi ressursside kasutamise ja eelise olemasolu hõlmavate kriteeriumidega.

4.2.1.1.   Riigi ressursid

(152)

Andes JCD-le õiguse hõivata ja kasutada avalikku ruumi reklaami eesmärgil (vt põhjendused 19–22) ning nõudmata selle eest tasu, loobusid Belgia ametiasutused avaliku sektori tuludest ja andsid JCD-le riigiabi hõlmava majanduseelise (53).

4.2.1.2.   Eelis

(153)

CCB väidab, et JCD-le antav hüvitis ei vasta ühelegi Altmarki kohtuotsuse kriteeriumile.

Esimene Altmarki kriteerium

(154)

CCB leiab, et Villo teenuse osutamise näol ei ole tegemist avaliku teenuse osutamisega, mida ettevõtja, pidades silmas oma ärihuve, ei osutaks või ei osutaks samadel tingimustel, (54) viidates mitmele teisele Euroopa linnale, kus automatiseeritud jalgrattarendisüsteemid toimivad rahuldavalt äritingimustel (55).

Teine Altmarki kriteerium

(155)

Kontsessioonilepingu tehnilisest kirjeldusest ilmneb väidetavalt, et olulisi asjaolusid, nagu kontsessiooni kestust, teenuse rahastamise korda ja kontsessiooni andja osalemist teenuse rahastamises, oli kirjeldatud väga üldsõnaliselt (56) ning seetõttu ei olnud tehnilises kirjelduses selgelt ja läbipaistvalt kindlaks määratud teenuse rahastamissüsteemi põhilised parameetrid.

Kolmas Altmarki kriteerium

(156)

CCB leiab, et puudus igasugune eel- ja järelkontroll JCD-le Villo kontsessiooni raames antud eeliste ulatuse üle ning JCD-le võimaldatud maksuvabastuse finantsmõju ulatus ei ole teada. Seetõttu ei saa olla kindel, et on välditud ülemäärast hüvitamist.

Neljas Altmarki kriteerium

(157)

CCB märgib, et Villo kontsessiooni andmine JCD-le toimus läbirääkimistega menetluse käigus, mille avalikustamise taset võib vaid erandlikes olukordades pidada piisavaks selleks, et rahuldada Altmarki kohtuotsuse neljandat kriteeriumi. CCB leiab, et kuna kontsessiooni põhielemente hõlmavad lisameetmed (nagu kohalikest maksudest vabastamine) otsustati pärast hankemenetluse lõppemist, ei saa väita, et selline hankemenetlus võimaldab välja valida ettevõtja, kes pakub üldist majandushuvi esindavat teenust kõige väiksemate kuludega.

4.2.1.3.   Kokkusobivus

(158)

CCB ei nõustu komisjoni järeldusega menetluse algatamise otsuses, mille kohaselt meetmete siseturuga kokkusobivust tuleb analüüsida lähtuvalt üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevast 2012. aasta otsusest.

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse kohaldatavus

(159)

CCB väidab, et JCD-le Villo kontsessiooni täitmise raames makstud hüvitise suurus on suurusjärgus kümneid miljoneid eurosid aastas ning seega suurem kui piirväärtus 15 miljonit eurot aastas, mis määrab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse kohaldatavuse (57). CCB märgib eeskätt, et lisaks reklaamituludele, kasutajate makstavatele tasudele ning maksudest ja tasudest vabastamisele tuleb samuti arvesse võtta JCD-le antud eeliseid seoses sellega, et ettevõtja ei pidanud maksma tasu riigile kuuluva vara hõivamise ja kasutamise eest reklaami eesmärgil.

Vastavus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse nõuetele

(160)

Lisaks sellele märgib CCB, et mitmes üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas 2012. aasta otsuses osutatud tingimused ei ole vaadeldaval juhul täidetud.

(161)

Ülesande andmine: CCB ei nõustu sellega, et ülesande andmise puhul on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse artikli 4 nõuded täidetud. Ühelt poolt võeti 25. novembri 2010. aasta korraldus, mis reguleerib Villo avaliku teenuse osutamist, vastu ligikaudu 2 aastat pärast Villo kontsessiooni andmist (58). Teiselt poolt pikendati Villo lepingu kehtivust 17 aastale ja 4 kuule, kuigi Villo lepingus oli lepingu kestuseks määratud 15 aastat. CCB ei nõustu sellega, et selline kestus on põhjendatud vajalike investeeringute suurusega, nagu on märgitud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 99. CCB märgib, et JCD aastaaruannetest ilmneb, et Villo süsteemi raames kasutatavate jalgratastega seotud kulude amortisatsioonimäär on 20 % aastas, see tähendab, et jalgrattad amortiseeruvad täielikult 5 aastat pärast nende kasutuselevõttu.

(162)

Hüvitis: hüvitusmehhanismi ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetreid ei ole piisavalt kirjeldatud. Seejuures leiab CCB seoses reklaamitulude suurusega, et Belgia ametiasutused peaksid võtma arvesse Villo reklaamikülgede brutokatvuse (Gross Rating Point (GRP)) väärtust (59) ja mitte kõikide JCD oma võrgustikus käitatavatelt reklaamikülgedelt saadavat keskmist tulu. Seoses hüvitise suuruse arvutamiseks arvesse võetavate kuludega rõhutab CCB, et üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse artikli 5 kohaselt hõlmavad need kulud üksnes „üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisest tekkivaid kulusid“, see määratlus välistab seega reklaamikandjate paigaldamise ja käitamisega seotud võimalikud kulud.

(163)

Ülemäärase hüvitamise puudumise kontroll: nagu eespool on näidatud (vt põhjendus 156), leiab CCB, et Villo kontsessiooni täitmise raames puudub kontroll JCD ülemäärase hüvitamise puudumise üle. Lisaks sellele on CCB arvutuste kohaselt makstud JCD-le märkimisväärselt ülemäärast hüvitist.

4.2.1.4.   Hüvitise summa

(164)

CCB ei nõustu menetluse algatamise otsuses nimetatud summadega, mis tulenevad kohalikest maksudest vabastamisest. CCB väitel on maksuvabastustega seotud summa alates Villo kontsessiooni täieulatuslikust rakendamisest 2014. aastal märkimisväärselt tõusnud, ulatudes vähemalt 650 000 euroni aastas, mis on oluliselt suurem prognoositud maksimaalsest summast [250 000–350 000] eurot aastas (vt põhjendus 22).

(165)

Lisaks sellele leiab CCB, et reklaamikandjate tasuta kasutamise näol on iseenesest tegemist riigiabiga. CCB on seisukohal, et tuleb kindlaks määrata iga reklaamikülje väärtus, ning järeldab, osutades tema enda ja Antwerpeni linna vahel sõlmitud lepingule, et JCD-le võimaldatud maksuvabastus hõlmab abisummat peaaegu 8 miljonit eurot aastas.

4.2.2.   Teise kaebuseesitaja märkused

(166)

Komisjon sai anonüümse kolmanda isiku märkused 17. juulil 2015. Ka anonüümne kolmas isik rõhutab, et Villo lepinguga antakse JCD-le riigiabi.

(167)

Eeskätt ei nõustu anonüümne kolmas isik sellega, et väidetaval juhul on täidetud Altmarki kohtuotsuse tingimused, kuna hüvitise andmise parameetrid ei olnud eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud. Lisaks sellele ei ole rakendatud mitte mingit kontrollisüsteemi ülemäärase hüvitamise vältimiseks, see aga ei võimalda kuulutada meede siseturuga kokkusobivaks üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse alusel.

(168)

Samuti ei nõustu anonüümne kolmas isik „otsustavalt“ Belgia ametiasutuste seisukohaga, mille kohaselt selleks, et määrata kindlaks Villo lepinguga seotud reklaamikülgede reklaamitulu suurus, on olemas mehhanism, mis on sama usaldusväärne kui GRP (vt põhjendus 196).

4.2.3.   JCD esitatud märkused

(169)

JCD edastas oma märkused komisjonile 17. juuli 2015. aasta kirjaga.

4.2.3.1.   Riigiabi olemasolu

(170)

JCD väidab, et Villo lepingut rahastatakse üksnes eraõiguslike ressursside abil ning sellega ei anta talle mingit majanduseelist. Seega ei saa Villo lepingut käsitada riigiabi andmisena. Ainukesed vaadeldaval juhul kaasatud avaliku sektori ressursid tulenevad piirkondlike maksude suhtes kohaldatavatest vabastustest ning hindade muutmist hõlmavatest sätetest, mis on sätestatud kommuunidega sõlmitud lepingutes. JCD leiab, et vaadeldavaid meetmeid tuleb käsitada avaliku teenindamise eest antava hüvitisena, mis on hõlmatud Altmarki kohtupraktikaga. Eeskätt esitab JCD järgmised argumendid.

Esimene Altmarki kriteerium

(171)

Villo lepingule vastava teenuse osutamist reguleeriva otsuse kohaselt hõlmab teenus „automatiseeritud jalgrattarendisüsteemi korraldamist, mille eesmärk on isikute transport kogu pealinna Brüsseli piirkonna ulatuses“. JCD leiab, et selle teenusega seotud kohustused hõlmavad eeskätt kõikidele elanikele juurdepääsetava jalgrattarendivõrgustiku väljaehitamist ning selle pidevat tööshoidmist, tagades kasutajatele soodsa hinna; teenusega on samuti seotud võrgustiku hooldamisega seotud kohustused, näiteks jalgrataste olemasolu tagamine ning defektsete jalgrataste väljavahetamine. Seega leiab JCD, et vastavust avaliku teenindamise kohustuse täitmise kriteeriumiga „ei saa vaadeldaval juhul kuidagi kahtluse alla seada“.

Teine Altmarki kriteerium

(172)

JCD rõhutab, et kohustus määratleda eelnevalt hüvitamise parameetrid ei tähenda, et seda tuleks teha teatava konkreetse valemi abil. Vaadeldaval juhul on rahastamissüsteemi põhiparameetrid väidetavalt loetletud objektiivselt ja läbipaistvalt kontsessioonilepingu tehnilises kirjelduses, milles on muu hulgas märgitud:

i)

kontsessiooni saaja kannab tegutsemisriski;

ii)

kontsessiooni andja eelistab pakkumust, mis ei hõlma piirkonna poolset rahalist panustamist; ning

iii)

piirkond ei osale mingil juhul kokkuleppelise summaga või korduvas rahastamises.

(173)

JCD leiab samuti, et piirkondlikest maksudest vabastamise mehhanism võimaldab eelnevalt täpselt arvutada hüvitise summa, korrutades kindlaksmääratud tasusumma paigaldatud reklaamikandjate arvuga.

(174)

Seoses hindade muutmise sätetega on nende finantsmõju eelnevalt teada, kuna nende abil hüvitatakse kohalike maksude suurenemist, sõltumata asjaolust, et loomupäraselt ei ole võimalik ennustada sellise maksustamise muutumist.

Kolmas Altmarki kriteerium

(175)

JCD leiab, et ülemäärase hüvitamisega ei saa olla tegemist, kuna:

i)

vabastamine piirkonnale kuuluva ruumi reklaami eesmärgil hõivamise tasust lepiti kokku hüvitisena seoses ettevõtte nõustumisega loobuda suuremast tulust, mis oli seotud reklaamikandjate arvu vähenemisega, mida oleks olnud võimalik paigaldada Villo lepingu alusel;

ii)

piirkonnaga kokku lepitud hindade muutmise tingimuste ainus eesmärk oli kaitsta Villo lepingus esialgselt sätestatud kokkuleppe tasakaalu ning selle rahaline mõju oli väga piiratud: see jäi alla [0–50 000] euro 2013. majandusaastal ja alla [0–50 000] euro 2014. majandusaastal;

iii)

piirkondlike maksude muutumist tasakaalustav säte on tavapärane säte, mida seejuures mitte kunagi ei rakendatud;

iv)

Villo lepingu suhtes kehtestati Belgia ametiasutuste range kontroll: kontsessiooni raames paigaldatavate reklaamikandjate arv oli Villo lepingus täpselt kindlaks määratud; lepingus nähti ette ranged kohustused seoses süsteemi töökindlusega; JCD-l oli kohustus edastada piirkonna ametiasutustele teavet lepingu rakendamise kohta; lepingus nähti ette JCD kohustus esitada halduskomiteele aastaaruanne, mis hõlmab süsteemi kasutamisega seotud andmeid; halduskomitee koostab iga kolme aasta tagant aruande jalgrattapargi tehnilise ja tehnoloogilise seisukorra kohta; Villo lepingu alusel osutatavat teenust hõlmavas korralduses nähti ette piirkonna valitsuse ja parlamendi iga-aastane kontroll kontsessioonilepingu rakendamise üle. Lisaks sellele nähti Villo lepingu artiklis 21 ette juhuks, kui JCD ei täida kehtivate õigusaktide nõudeid või reklaami piirkonnas kehtivaid eetilisi eeskirju, trahv suurusega 4 000 eurot päevas; ning

v)

Villo leping on kahjumlik.

Neljas Altmarki kriteerium

(176)

JCD väidab, et hankemenetlus, mille tulemusel sõlmiti Villo leping, oli avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning ei ole mingit kahtlust selles, et piirkond valis välja kandidaadi, kes on suuteline osutama avalikku teenust omavalitsuse jaoks kõige madalama hinnaga, võttes arvesse asjaolu, et isegi kui arvestada pärast hankemenetluse lõppu võetud lisameetmeid, oli JCD pakkumine ikkagi kõige soodsam.

4.2.3.2.   Kokkusobivus

(177)

Juhul kui komisjon peaks otsustama, et piirkondlikest maksudest kohaldatava vabastuse ja hindade muutmise sätete näol on tegemist riigiabiga, leiab JCD, et selline abi on siseturuga kokkusobiv üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse alusel.

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse kohaldatavus

(178)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt on otsuse kohaldamisala piiratud abiga, mille suurus ei ületa 15 miljonit eurot aastas. JCD märgib, et avaliku teenuse hüvitamist käsitatakse nagu mis tahes avaliku sektori vahenditest antavat eelist ning et reklaamitulusid ning kasutajate makstavaid tasusid ei saa võtta arvesse selle sätte kohaldamisel. Seetõttu leiab JCD, et vaadeldaval juhul on väidetava abi suurus oluliselt väiksem sellest piirväärtusest ning meede jääb otsuse kohaldamisalasse.

Vastavus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse nõuetele

(179)

JCD leiab, et Villo leping on kooskõlas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsusega ning esitab selle väite toetuseks järgmised argumendid.

(180)

Ülesande andmine: JCD osutab menetluse algatamise otsuse põhjendusele 73, mille kohaselt kontsessiooni saaja avaliku teenindamisega seotud kohustused on esitatud Villo lepingus ning piirkonna parlamendi 25. novembril 2010 vastuvõetud korralduses.

(181)

Seoses ülesande andmise kestusega väidab JCD, et 15 aasta pikkune kestus on põhjendatud vajalike investeeringute suurusega. Jalgrattaparklate väljaehitamine ja jalgrataste hankimine eeldavad suurte investeeringute tegemist, samas kui Villo lepinguga piiratakse paigaldatavate reklaamikandjate arvu ning klienditasude indekseerimist. Lisaks sellele märgib JCD, et üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlev 2005. aasta otsus, mida kohaldati Villo lepingu sõlmimise ajal, ei hõlmanud ühtegi kõnealuse kontsessiooni kestusega seotud sätet.

(182)

JCD leiab, et vaadeldaval juhul ei olnud vajalik näha ülesande andmisel ette võimaliku ülemäärase hüvitamisega seotud meetmeid, kuna ülemäärase hüvitamise oht oli välistatud juba Villo lepingu sõlmimisest alates, muu hulgas seetõttu, et leping sõlmiti avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hankemenetluse tulemusel.

(183)

Hüvitis: JCD märgib, et kuna kontsessiooni täitmine oli lõpuni kahjumlik, ei saa selle raames toimuda ülemäärast hüvitamist. Seega ei ole vajadust arvutada JCD kasumimarginaali suurust, et kontrollida, kas seda võib pidada mõistlikuks, ning samuti ei ole vajadust veenduda, kas ülemäärase hüvitamise puudumise kontrollimiseks kasutatud kontrolliväärtus ei ole ülehinnatud.

(184)

Seoses Villo lepinguga seotud reklaamituludega märgib JCD, et ta hindab paigaldatud reklaamikandjaid lähtuvalt elanikkonna kaetusest, vaatajaskonnaga seotud tõhususest ja reklaamikülgede arvust, võtmata arvesse nende reklaamikülgede lepingulist päritolu, kuid arvestades konkurentsiga seotud tausta ja paiknemist strateegiliselt olulises linnas. JCD leiab, et tegeliku väärtuse hindamine üksnes GRP alusel, nagu nõuab CCB (vt põhjendus 162), ei ole asjakohane, kuna eraldiseisev reklaamikülg (mille GRP väärtus võib olla väga kõrge) ei ole huvipakkuv reklaami avaldajatele, keda huvitab üleriigiline katvus.

(185)

Kontroll hüvitamise üle: JCD leiab, et Villo lepingus ettenähtud tegevuse kontrollimeetmed (vt põhjenduse 175 punkt iv) võimaldavad tagada ülemäärase hüvitamise puudumise.

4.2.3.3.   Hüvitise summa

(186)

Seoses vabastusega tasust piirkonnale kuuluva ruumi hõivamise eest, selgitab JCD, et Villo lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus nõustus JCD vähendama avaliku teenindamise kontsessioonilepingu alusel paigaldatavate reklaamikandjate arvu võrreldes tema esitatud pakkumuses esitatud arvuga.

(187)

Sõltumatute 2 m2 suuruste reklaamikandjate arvu ning 8 m2 suuruste reklaamikandjate arvu vähendati 25 ühiku võrra. Vastutasuks võimaldas piirkond JCD-le maksuvabastust avaliku ruumi hõivamise tasust Villo lepingu alusel paigaldatud 8 m2 suurustelt reklaamikandjatelt.

(188)

Selle maksuvabastuse maksimaalne summa oli [50 000–150 000] eurot aastas (vt põhjendus 22).

(189)

Seoses kohalike maksude muutumise hüvitamisega selgitab JCD, et selle tegelik rahaline mõju on äärmiselt piiratud. Selle mõju suurus sõltub samaaegselt kõnealuste maksude kohaldamisest ning JCD esitatud arvete summadest. JCD esitatud arvete summa tasude tagasiarveldamiseks seoses hindade muutmise sätetega on reaalselt alla [0–50 000] euro aastas kuni 2017. aastani.

4.3.   Belgia märkused

4.3.1.   Belgia märkused menetluse algatamise otsuse kohta

(190)

Belgia ametiasutused esitasid oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 21. mai 2015. aasta kirjaga.

4.3.1.1.   Riigiabi olemasolu

(191)

Belgia ametiasutused kinnitasid oma esialgset seisukohta, mille kohaselt JCD-ga sõlmitud Villo lepingus sätestatud meetmed vastavad kõikidele Altmarki kohtuotsuses esitatud kriteeriumidele ning seega ei ole nende meetmete näol tegemist riigiabiga.

(192)

Seejuures esitasid nad järgmised väited.

Esimene Altmarki kriteerium

(193)

Toetades ökoloogilist transporti, mis kujutab endast reageerimist liikuvusega seotud probleemidele Brüsselis, leiavad Belgia ametiasutused, et automatiseeritud jalgrattarendisüsteemi avalikkusele kättesaadavaks tegemise näol on vaieldamatult tegemist üldist huvi pakkuva teenuse osutamisega.

Teine Altmarki kriteerium

(194)

Belgia ametiasutused leiavad, et tehniline kirjeldus, mille alusel JCD ja CCB töötasid välja oma üksikasjalikud pakkumised, hõlmas rahastamissüsteemi põhiparameetreid:

i)

süsteemi tulud pärinevad täielikult eraõiguslikest allikatest;

ii)

puuduvad otsesed toetused või hüvitised kontsessiooni kahjumi eest; ning

iii)

tegutsemisriski kannab täies ulatuses kontsessiooni saaja.

Kolmas Altmarki kriteerium

(195)

Belgia ametiasutused leiavad esiteks, et kontsessiooni andmine toimus konkurentsile avatult, läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, mis võimaldas eeldada, et ülemäärast hüvitamist ei toimu. Kuna piirkond välistas sõnaselgelt kontsessiooni eest otsese hüvitise maksmise, võimaldas selline avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv lähenemine välistada ülemäärase hüvitamise ohu.

(196)

Teiseks ei ole ka kontsessiooni raames ettenähtud finantsmeetmetega toimunud JCD ülemäärast hüvitamist. Belgia ametiasutused leiavad, et:

i)

JCD-le võimaldatav piirkonna avaliku ruumi hõivamise eest võetavast tasust vabastuse summa sai maksimaalselt olla [50 000–150 000] eurot aastas ning see katab üksnes väikese osa kontsessiooniga seotud kuludest, moodustades 2012. aastal vaid [0–5 %];

ii)

piirkondlike maksude tulevaste muudatuste hüvitamine (vt põhjendus 22) on pikaajaliste kontsessioonilepingute puhul tavapärane säte ning see on eeskätt põhjendatud piirkonna autonoomse maksustamispädevusega ning asjaoluga, et kontsessiooni täitmisega seotud võimaliku kahjumi hüvitamiseks ei ole ette nähtud mingit hüvitist. Tegelikkuses ei toimunud piirkondlike maksude ja kulude suurenemist ning hüvitamise sätet ei ole tegelikult mitte kunagi kohaldatud;

iii)

kommuuniga sõlmitud kahepoolsetes lepingutes sätestatud hindade läbivaatamise sätted (vt põhjendus 22) piirduvad lepingu tasakaalu tagamiseks vajaliku sõltumatu korrigeerimisega ning ei hõlma kommunaaltasude määra, mida kommuunid võivad vabalt läbi vaadata. Nagu on märgitud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 82, jääb sellise läbivaatamisega seotud maksimaalne summa vahemikku [50 000–100 000] ja [250 000–350 000] eurot sõltuvalt asjaomasest võrdlusmäärast;

iv)

reklaamitulude määramisel kasutab JCD iga lepingu puhul hindamiskoefitsienti, mis vastab keskmise tulu lisaväärtusele iga reklaamikülje kohta; tegemist on meetodiga, mis vastab valdkonnas kasutatavale lähenemisele; ning

v)

kontsessioonilepingu suhtes kohaldatakse süstemaatilist kontrolli. Ühelt poolt on lepingu nõuetekohase täitmise järelevalve kohustus halduskomiteel (60) ja tugikomiteel, kellele JCD esitab süsteemi töö kohta aastaaruande. Teiselt poolt nähti 25. novembri 2010. aasta korraldusega ette pealinna Brüsseli valitsuse ja pealinna Brüsseli piirkonna parlamendi iga-aastane kontroll kontsessioonilepingu rakendamise üle.

Neljas Altmarki kriteerium

(197)

Belgia ametiasutused leiavad, et Villo kontsessioon anti JCD-le avaliku, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse abil. Nad märgivad, et pärast hankemenetluse lõppu lisandunud finantsmeetmete (vt põhjendus 22) ainus eesmärk oli hüvitada saadava reklaamitulu vähenemist ning säilitada lepingu tasakaal tulevikus.

4.3.1.2.   Kokkusobivus

(198)

Juhul kui Villo lepingus ettenähtud meetmeid tuleks käsitada riigiabina, võivad need Belgia ametiasutuste väitel olla siseturuga kokkusobivad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, võttes arvesse, et:

i)

iseteeninduslik jalgrataste pakkumine, mis kujutab endast loodussõbralikku alternatiivi autotranspordile, on seotud selgelt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgiga;

ii)

kontsessiooni rahastamine peaaegu täielikult eraõiguslikest vahenditest on asjakohane ja proportsionaalne ning sellel on innustav mõju; ning

iii)

konkurentsi kahjustamine ja mõju kaubandusele on piiratud, kuna kontsessiooni andmise aluseks on tõhus ja läbipaistev konkurents ning seda rakendatakse üksnes kohalikul tasandil.

4.3.2.   Belgia märkused huvitatud isikute märkuste kohta

(199)

Belgia ametiasutused esitasid oma märkused huvitatud isikute märkuste kohta 2. oktoobri 2015. aasta kirjaga.

(200)

Belgia ametiasutused lükkavad tagasi kaebuse esitajate väited. Nad kinnitavad, et Villo lepingus sätestatud meetmed vastavad kõikidele Altmarki kohtuotsuse kriteeriumidele ning seega ei ole nende meetmete näol tegemist riigiabiga. Täiendavalt leiavad Belgia ametiasutused, et meetmed on siseturuga kokkusobivad järgmise alusel:

i)

aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkt c; ning

ii)

üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlev 2012. aasta otsus.

4.3.2.1.   Riigiabi olemasolu

(201)

Kui CCB väidab, et pealinna Brüsseli piirkond andis JCD-le õiguse hõivata avalik ruum ja kasutada seda reklaami eesmärgil, nõudmata selle eest vastutasu, siis Belgia ametiasutused lükkavad selle eelduse tagasi ja märgivad, et reklaamikandjate kasutamise vastutasuks on jalgrataste rentimist hõlmava avaliku teenuse osutamine, nagu on ette nähtud hankemenetluse dokumentides.

(202)

Lisaks sellele kinnitavad Belgia ametiasutused seisukohta, mida nad väljendasid oma 21. mai 2015. aasta kirjas, mille kohaselt vaadeldaval juhul on täidetud Altmarki kohtuotsuse kriteeriumid (vt põhjendused 191–197). Ametiasutused esitasid uusi väiteid seoses Altmarki kohtuotsuse kahe esimese kriteeriumiga (vt põhjendused 203–204).

Esimene Altmarki kriteerium

(203)

Belgia ametiasutuste väitel ei ole CCB väide, mille kohaselt on Villo süsteemiga samalaadne jalgrattarendisüsteem juba rakendatud teistes Euroopa linnades, ilma et seda käsitataks sõnaselgelt üldist majandushuvi esindava teenuse osutamisena, vaadeldaval juhul asjakohane. Nad märgivad, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlus on suhteline määratlus ja sõltub asjaoludest. Vaadeldaval juhul on pealinna Brüsseli piirkond seotud erakordselt tugeva autotranspordi survega, mis nõuab ambitsioonikate ja tõhusate meetmete võtmist. Seoses Antwerpeni linna puudutava näitega märgivad Belgia ametiasutused, et kõnealune käitaja (CCB) saab otsetoetust.

Teine Altmarki kriteerium

(204)

Belgia ametiasutused väidavad, et kui avaliku teenuse rahastamisviis peaks olema juba hanketeates täpselt kindlaks määratud, ei oleks konkurentsiolukorra tekitamisel mingit mõtet, kuna kandidaatidel puuduks sel juhul igasugune manööverdamisruum. Belgia ametiasutused kinnitavad oma seisukohta, mille kohaselt tehnilises kirjelduses nähti objektiivselt ja läbipaistvalt ette teenuse rahastamise parameetrid (vt põhjendus 194).

4.3.2.2.   Kokkusobivus

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse kohaldatavus

(205)

Kuigi Belgia ametiasutused ei nõustu mis tahes abi suuruse määratlemisega, leiavad nad, et väidetava abi suurus on igal juhul oluliselt väiksem kui 15 miljonit eurot, võttes arvesse, et abisumma arvestus ei saa hõlmata tulusid (nagu näiteks reklaamitulud), mis pärinevad üksnes eraõiguslikest allikatest. Seetõttu leiavad Belgia ametiasutused, et väidetava abi aastane summa jääb üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse kohaldamisalasse.

Vastavus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse tingimustele

(206)

Kontsessiooni kestuse pikendamise näol (vt põhjendus 161) on Belgia ametiasutuste väitel tegemist kontsessiooni esimese etapi ühitamisega kontsessiooni teise etapiga (vt põhjendus 20). Selline ühtlustamine on põhjendatud mitme asjaoluga: mitmesuguste nõutavate toimingute prognoositust pikem kestus, soov ühitada mõlemad etapid parema haldamise tagamiseks, vajadus hüvitada reklaamikandjate arvu vähendamist ning soov pakkuda elanikkonnale avalikku teenust piisavalt pika perioodi jooksul.

(207)

Belgia ametiasutused väidavad, et Villo kontsessiooniga seotud ülesanne anti JCD-le selgelt ja konkreetselt ning selle puhul on määratud kindlaks hüvitamise parameetrid, mis võimaldab vältida mis tahes ülemäärast hüvitamist (vt põhjendused 193–197).

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c

(208)

Belgia ametiasutused kinnitavad seisukohta, mida nad väljendasid oma 21. mai 2015. aasta kirjas (vt põhjendus 198), mille kohaselt Villo lepingus ettenähtud meetmeid tuleks käsitada siseturuga kokkusobivana ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, võttes arvesse, et:

i)

iseteenindusliku jalgrataste pakkumise näol on tegemist selgelt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgiga;

ii)

leping on asjakohane ja proportsionaalne instrument, millel on innustav mõju;

iii)

konkurentsi kahjustamine ja mõju kaubandusele on piiratud.

4.4.   Huvitatud poolte lisamärkused

4.4.1.   CCB esitatud täiendavad märkused

(209)

CCB väitel on Villo lepingu rakendamisega seotud JCD kulud algselt deklareeritud kuludest märkimisväärselt väiksemad ning ühtlasi ka väiksemad kuludest, mis Belgia ametiasutused tõid välja selleks, et tõendada ülemäärase hüvitamise puudumist:

i)

JCD vähendas kasutatavate jalgrataste arvu 5 000 jalgrattalt 4 500 jalgrattale;

ii)

JCD hoidis väidetavalt märkimisväärselt vahendeid kokku seoses Villo lepingu lisalepinguga, millega vähendati paigaldatavate jalgrattaparklate arvu 400-lt 360-le; ning

iii)

Villo süsteemis registreeritud sõitude arv vähenes 2015. aastal 150 000 võrra võrreldes 2014. aastaga.

(210)

CCB arvutas välja Villo lepingu rakendamisega JCD saadava reklaamitulu, määrates kindlaks reklaamikandjad sõltuvalt nende paigaldamise kuupäevadest ja asukohast ning arvutas seejärel välja JCD käitatavate reklaamikülgede arvu ning kohaldades JCD Brüsseli võrgustiku ametlikke tariife ning sellist tüüpi kandjate jaoks välireklaami valdkonnas üldiselt kohaldatavaid allahindlusi. Nende arvutuste kohaselt on JCD näidanud asjaomaseid reklaamitulusid märkimisväärselt väiksematena.

(211)

CCB järeldab selle põhjal, et JCD-le maksti ülemäärast hüvitist ajavahemikul 2009. aasta maist kuni 2017. aasta veebruarini 27,3 miljonit eurot.

(212)

Võttes arvesse seda, et puudub kontroll ülemäärase hüvitamise puudumise üle (vt põhjendus 163), leiab CCB, et tuleks rakendada kontrollisüsteemi, mis võimaldab igal aastal kontrollida, kas toimub kontsessionääri ülemäärane hüvitamine ning ülemäärase hüvitamise tuvastamise korral seda korrigeerida. Sellist kontrolli peaks teostama sõltumatu kolmas isik.

(213)

CCB leiab lisaks sellele, et ülemäärase hüvitamise puudumise kontroll peaks põhinema mõistlikul kasumil, mille arvutamise aluseks on üldist majandushuvi pakkuva teenuse kulud ning mitte saadud tulu.

4.4.2.   JCD lisamärkused

(214)

Seoses GRP kasutamisega Villo lepingu alusel saadud reklaamitulu suuruse hindamisel (vt põhjendused 162 ja 184) märgib JCD, et tegemist on ühe kriteeriumiga, mida ta ise kasutab reklaamivõrgustike väärtuse kindlaksmääramiseks. Samas märgub JCD, et reklaamikandjate teoreetiline GRP väärtus ei ole piisav selleks, et hinnata lepinguga hõlmatud reklaamikandjate väärtust. JCD määrab iga lepingu alusel paigaldatud reklaamikandjate väärtuse kindlaks lähtuvalt keskmisest tulust reklaamipinna kohta, mida arvutatakse üleriiklikul tasandil ning mille suhtes kohaldatakse korrigeerivat koefitsienti, mille suurus sõltub eri teguritest, nagu reklaamikandjate GRP väärtus, reklaamikandjate paiknemine reklaami avaldajate jaoks strateegiliselt olulistes linnades, aga ka erinev reklaamisurve eri linnades, ühtlasi võetakse arvesse ka konkurentsiolukorda.

(215)

Rõhutades GRP piiratud asjakohasust, märgib JCD, et kui võrrelda oma kõige suurema riikliku võrgustiku ja oma Brüsseli kõige suurema võrgustiku GRP väärtuseid ja reklaamikülje hindu, on saadavad lisatulude määrad – vastavalt [10–20] % ja [20–30] % – sarnased Villo lepingu raames kasutatavate reklaamikülgede koefitsiendiga, mille suurus on [20–30] %.

(216)

Seoses Villo lepingu rakendamisega seotud kuludega märgib JCD, et CCB esitatud summad ei vasta tõele ning see on tingitud järgmistest asjaoludest:

i)

CCB kasutatud meetodi puhul ei võeta mingil määral arvesse taristu väljaehitamisega seotud vajalikke investeeringuid kontsessiooni alguses;

ii)

CCB kasutab kulude määra 1 450 eurot ühe jalgratta kohta aastas, see summa oli märgitud JCD pakkumises ning põhineb seega tehtud hinnangutel.

(217)

JCD ei nõustu CCB esitatud summadega seoses kohalike maksude hüvitamisega (vt põhjendus 164). JCD väitel tekib erinevus CCB antud hinnanguliste summade ja tegelike summade vahel järgmistel põhjustel:

i)

valede tariifide kasutamine: erinevalt CCB arvutustest kohaldavad vaid mõned kommuunid reklaamikandjatelt võetavat maksu, mille suurus on suurem kui 75 eurot kuvatava pinna ruutmeetri kohta aastas;

ii)

mehhanismi seostamine asjasse mittepuutuvate kommuunidega: Tundub, et CCB seostab hüvitamise mehhanismi Etterbeeki, Schaerbeeki ja Saint-Josse kommuunidega, kuigi nende kommuunidega sõlmitud kahepoolsed lepingud vastavat sätet ei hõlma;

iii)

mehhanismi automaatne kohaldamine: tegelikkuses ei saa JCD hüvitamismehhanismiga seotud summasid enne vastava arve esitamist kommuunidele. Seega võib reklaamikandjate paigaldamise ja kasutamise alguse ning hüvitamismehhanismiga seotud sätete kohaldamisega seotud summade laekumise vahele jääda teatav ajavahemik.

(218)

Reklaamitulude puhul alahindab CCB JCD kohaldatud allahindlusi: allahindluse määr läheneb [60–70] %le ja ei ole 40 %. Kohaldades õiget allahindluse määra, muutuvad reklaamitulud oluliselt, ligi poole võrra väiksemaks CCB antud hinnangust.

(219)

JCD ei nõustu samuti CCB esitatud summadega seoses reklaamikandjate tasuta kasutamisega (vt põhjendus 165). JCD väitel ei arvesta CCB asjaolu, et reklaamikandjate käitamine Villo kontsessiooni raames on lahutamatult seotud jalgrattarendi avaliku teenuse osutamisega. Reklaamituludest rahastatakse avalikku teenust.

(220)

JCD leiab, et reklaamikandjate käitamist on arvesse võetud Villo kontsessiooni rahastamises, kuna ettevõtja kasutab Villo reklaamikandjaid vastutasuna suurtele kuludele, mis tekivad jalgrattarendi avaliku teenuse osutamisel.

4.5.   Belgia lisamärkused

(221)

Seoses Villo lepingu kehtivusega (vt põhjendus 161) märgivad Belgia ametiasutused samuti, et üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlev 2005. aasta otsus, mida kohaldati Villo lepingu sõlmimise ajal, ei hõlmanud ühtegi kontsessiooni kestusega seotud sätet (vt põhjendus 181). Lisaks sellele märgivad Belgia ametiasutused, et Villo kontsessiooni kestuse pikendamine oli põhjendatud järgmise kolme põhjusega:

i)

lepinguosaliste tahtest sõltumatud asjaolud, mis tingisid hilinemise lepingu ellurakendamisel;

ii)

soov ühitada Villo lepingu kaks etappi; lepingu kahe etapi kestus oli esialgse kava kohaselt viisteist aastat, kuigi need etapid käivitati eri ajal. See asjaolu tõi väidetavalt tegelikult kaasa erinevad lõpptähtajad 1. ja 2. etapi jaoks (nagu on märgitud lisalepingu preambulis); ning

iii)

JCD käitatavate reklaamikandjate arvu vähenemine, mis tulenes Villo lepingu lisalepingust.

4.6.   Villo lepingu teine lisaleping

(222)

Villo lepingu lisalepingu allkirjastasid pealinna Brüsseli piirkonna valitsus ja JCD 29. märtsil 2018. Selle lepingu sõlmimise eesmärk oli võimaldada ülemäärase hüvitamise puudumise täpsemat ja süstemaatilist kontrollimist.

(223)

Lisalepingus on sätestatud, et JCD eraldi peetava analüütilise raamatupidamise andmed edastatakse piirkonnale. Neist andmetest ilmneb Villo kontsessioonist saadav tulu, seejuures eristatakse tulusid, mis tulenevad kasutajate makstud tasudest, reklaamituludest, piirkondlikest tasudest vabastamisest ja kohalike maksude suurenemise hüvitamisest, samuti kontsessiooniga seotud kulud, mille puhul eristatakse tegevuskulusid, halduskulusid ja Villo teenusega seotud investeeringute amortisatsiooni.

(224)

Lisalepingus on sätestatud, et JCD majandusaruandeid kontrolliv audiitor (edaspidi „audiitor“) kontrollib, et JCD rakendatav eraldi peetav raamatupidamisarvestus vastab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevale 2012. aasta otsusele. Igal aastal, pärast seda, kui audiitor on kontrollinud raamatupidamisaruandeid, edastatakse need revidendile.

(225)

Revident kontrollib igal aastal, et Villo kontsessiooni täitmise aasta ärikasumi (EBIT) ja aasta kumuleeruvate kulude (alates 2009. aastast) suhe ei oleks suurem kui [10–20] % (61). Selle piirmäära ületamisel tuleb selle ületamise ulatuses JCD suhtes kohaldatav piirkondlikust maksust vabastamise summa, millele on lisatud summa, mis tuleneb kohalike maksudega seotud meetmetest, maksta eelmise aasta eest tagasiulatuvalt täies ulatuses või osaliselt tagasi.

(226)

Lisalepingus on samuti sätestatud, et audiitor kontrollib ülemäärase hüvitamise puudumist ajavahemikul 2009–2017 selle meetodi kohaselt ning koostab halduskomiteele esitatava kokkuvõtliku aruande. Aruanne tuleb koostada võimalikult kiiresti pärast selle lisalepingu allkirjastamist.

4.7.   Enne teise lisalepingu sõlmimist võetud meetmete hindamine

(227)

Antavas hinnangus eristab komisjon lisalepingule eelnevat perioodi (vt põhjendus 222) ja lisalepingule järgnevat perioodi.

4.7.1.   Riigiabi olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

(228)

Kriteeriume, mis võimaldavad kindlaks teha riigiabi olemasolu, on kirjeldatud põhjendustes 70–71. Põhjendustes 229–249 kontrollitakse, kas need kriteeriumid on täidetud järgmiste meetmete puhul: vabastus avaliku ruumi hõivamise puhul kohaldatavatest maksudest, kohalike maksude suurenemise hüvitamine ja piirkondlike maksude läbivaatamist hõlmav säte (vt põhjendus 22).

4.7.1.1.   Abi riigiga seostatavus ja riigi ressursid

(229)

Kriteeriume, mis võimaldavad kindlaks teha riigiga seostatavuse ja riigi ressursside kasutamise, on kirjeldatud põhjendustes 72 ja 73.

Riigiga seostatavus

(230)

Ei ole vaidlustatud asjaolu, et Villo kontsessiooni andis pealinna Brüsseli piirkond ning et piirkond on võtnud pärast kontsessiooni andmist lisameetmeid (vt põhjendused 19–22). Seega on vaidlustatud meetmed riigiga seostatavad.

Riigi ressursid

(231)

Vaidlustatud meetmetest tuleneva pealinna Brüsseli piirkonna ja sellesse piirkonda kuuluvate kommuunide tulu vähenemise näol on tegemist avaliku sektori saamata jäänud tuluga ja seega JCD-le antud riigi ressurssidega.

(232)

Asjaomased riigi ressursid on i) saamata jäänud tulu seoses vabastusega pealinna Brüsseli piirkonna avaliku ruumi hõivamise tasust (mis on seotud 8 m2 suuruste reklaamikandjatega), mille suurus ulatub kuni [50 000–150 000] euroni aastas; ii) piirkondlike maksude võimaliku suurenemise hüvitamisest tulenev saamata jäänud tulu, mille suurus võrdub selle suurenemise summaga; ja iii) kohalike maksude võimaliku suurenemise hüvitamisest tulenev saamata jäänud tulu, mille suurus võrdub selle suurenemise summaga ja mis ulatub kuni [250 000–350 000] euroni aastas (vt põhjendus 22).

(233)

Villo jalgrattarendisüsteemi rahastatakse reklaamikandjate haldamisest ja käitamisest saadavast tulust lisaks klientide maksetele. Reklaamitulude ja kontsessiooni kasutajate makstavate tasude näol on tegemist täies ulatuses eraõiguslike ressurssidega ning neid ei saa käsitada riigi ressurssidena.

(234)

Komisjon leiab, et JCD saadud reklaamitulu näol ei ole ilmselgelt tegemist riigi ressurssidega, kuna reklaamitulud tulenevad JCD ja tema klientide vahelistest eraõiguslikest lepingutest, millesse riik ei sekku mitte mingil määral.

(235)

Lisaks sellele ei saa järeldada, et pealinna Brüsseli piirkond loobub riigi ressurssidest üksnes seetõttu, et ta ei tegele ise teatava majandustegevusega. Selline lähenemine riigi ressurssidele oleks äärmiselt suure ulatusega ning ei võimaldaks riigil lubada tegeleda ühegi tegevusalaga, veendumata eelnevalt, et ta ei saa vastava tegevusega ise tegeleda.

4.7.1.2.   Majandusliku eelise olemasolu

(236)

Kriteeriume, mis võimaldavad kindlaks teha valikulise majanduseelise olemasolu, on kirjeldatud põhjendustes 82 ja 83.

(237)

Vaadeldaval juhul võimaldavad piirkondlikest maksudest vabastamine ja kohalike maksude suurenemise hüvitamine JCD-l mitte kanda kulusid, mida ta peaks tavapäraselt oma ressurssidest kandma, ning seega antakse nende meetmete abil talle eelis.

(238)

Belgia ametiasutused leiavad samas, et lisameetmeid tuleb käsitada avaliku teenindamise eest antava hüvitisena, mis on kaetud Altmarki kohtupraktikaga.

(239)

Altmarki kohtuotsuses täpsustas Euroopa Kohus, et riigi ressurssidest makstava hüvitise näol, mida antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest, ei ole tegemist eelisega, kui samaaegselt on täidetud neli tingimust: (62)

i)

abi saav ettevõtja peab olema reaalselt vastutav avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest ja see kohustus peab olema täpselt määratletud;

ii)

parameetrid, mille alusel hüvitis arvutatakse, peavad olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud;

iii)

hüvitis ei tohi olla suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, võttes arvesse selle kohustuse täitmisega seotud tulu ja mõistlikku kasumit; ning

iv)

kui avaliku teenindamise kohustust täitvat ettevõtjat ei valitud avalikus hankemenetluses, mis võimaldab välja valida kandidaadi, kes suudab üldsusele asjassepuutuvaid teenuseid osutada kõige odavamalt, peab sobiva hüvitise tase olema kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ja nõuetekohase varustusega ettevõtja oleks nende kohustuste täitmisel kandnud.

(240)

Seoses teise Altmarki kriteeriumiga märgib komisjon, et lisameetmete puhul, mis nähti lepingus ette alles pärast hankemenetluse lõppemist, ja eeskätt meetme puhul, mis on seotud kohalike maksude suurenemise hüvitamisega, ei olnud nende finantsmõju pealinna Brüsseli piirkonna jaoks meetmete võtmise hetkel teada, kuna see sõltub täielikult kohalike maksude muutumisest tulevikus. Kuivõrd selle meetme maksimaalne finantsmõju ei ole piiratud, ei saa komisjon seda käsitada täielikult läbipaistvana.

(241)

Kolmanda Altmarki kriteeriumi puhul ei ole analüüsitavate lisameetmete puhul eelnevalt kontrollitud, et JCD-le kontsessiooni täitmise kestel antud hüvitis ei ületa summat, mis on vajalik, et katta täielikult või osaliselt avaliku teenuse ülesannete täitmisest tulenevad kulud, võttes arvesse nii sellega seotud väljaminekuid kui ka mõistlikku kasumit ülesannete täitmise eest.

(242)

Seoses neljanda Altmarki kriteeriumiga on komisjon seisukohal, et lisades teatavaid meetmeid pärast hankemenetluse lõppu, ei saa olla kindel selles, et selle hankemenetluse eesmärki Altmarki kohtuotsuse tähenduses, nimelt valida välja ettevõtja, kes on suuteline osutama teenust väikseima kuluga omavalitsuse jaoks, võib lugeda täidetuks. Juhul kui kõik hüvitismeetmed ei ole hõlmatud kõnealusesse hankemenetlusse, ei saa olla kindel selles, et selline hankemenetlus võimaldab välja valida ettevõtja, kes pakub üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamist kõige väiksema kuluga ning seda isegi siis, kui hankemenetlus ise on läbipaistev.

(243)

Põhjendustes 240–242 esitatud põhjustel leiab komisjon, et vaadeldaval juhul ei ole Altmarki kohtuotsuses esitatud kriteeriumid täidetud ning seoses sellega antakse pärast hankemenetluse lõppu JCD-le võimaldatud täiendavate riigi ressursside abil ettevõttele majanduseelis.

(244)

Seoses selle eelise suurusega leidsid Belgia ametiasutused esmalt, et kohalike maksude hüvitamisega seotud summa saab olla maksimaalselt [50 000–100 000] eurot aastas. Samas võeti selle arvutuse puhul arvesse asjaolu, et kommuunid kohaldavad avaliku sektori asutuste suhtes üldiselt madalamaid tariife kui äriettevõtete suhtes, kes peavad maksma kõrgemat standardtariifi. Belgia ametiasutused käsitavad eelisena üksnes avaliku sektorite asutuste suhtes kohaldatava üldise madalama tariifi ja JCD suhtes Villo kontsessiooni raames tegelikult kohaldatud tariifi erinevust. Komisjon leiab seevastu, et JCD-le tegelikult antud eelis vastab erinevusele standardtariifi ja JCD suhtes kohaldatud tariifi vahel. Belgia ametiasutuste esialgsete arvutuste kohaselt võib sellise eelise suurus ulatuda kuni [250 000–350 000] euroni aastas (63).

(245)

JCD saadud eelise suurus kokku oli seega kuni [400 000–500 000] eurot aastas ([50 000–150 000] eurot pealinna Brüsseli piirkonna avaliku ruumi hõivamise tasust vabastamise eest ja [250 000–350 000] eurot, mis vastab kohalike maksude läbivaatamise sätte kohaldamisele, vt põhjendus 22).

4.7.1.3.   Valikulisus

(246)

Valikulisuse hindamist võimaldavad kriteeriumid on esitatud põhjenduses 97.

(247)

Võttes arvesse asjaolu, et vaidlustatud meetmete näol on tegemist individuaalsete abimeetmetega, võimaldab majanduseelise määratlus (vt põhjendused 236–245) eeldada nende meetmete valikulisust (64). Kuivõrd vastupidist ei ole tõendatud, kehtib vaadeldaval juhul see eeldus ja sellest piisab, et kuulutada meetmed valikulisteks.

4.7.1.4.   Konkurentsi kahjustamine ja mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele

(248)

Samadel põhjustel, millele on osutatud põhjendustes 103–121, võivad Villo kontsessiooni raames JCD kasuks võetud lisameetmed avaldada mõju, mis võib kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

4.7.1.5.   Järeldus abi olemasolu kohta

(249)

Eelnevaid kaalutlusi silmas pidades leiab komisjon, et lisameetmete puhul, mis on seotud Villo avaliku teenuse kontsessiooni täitmisega pealinna Brüsseli piirkonnas, millega tegeleb JCD, on riigiabiga seotud kumulatiivsed kriteeriumid täidetud ja need meetmed moodustavad seega riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

4.7.2.   Abi õiguspärasus

(250)

Komisjon märgib, et kaebuse selle osaga hõlmatud lisameetmetest, mille näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ei teatatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt.

(251)

Belgia ametiasutused leiavad samas, et juhul kui need meetmed on käsitatavad riigiabina, on tegemist avaliku teenuse osutamise hüvitamisega, mis on siseturuga kokkusobiv vastavalt vaadeldavate asjaolude toimumise ajal kohaldatud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevale otsusele (meetmete võtmise ajal oli kehtiv õigusakt üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlev 2005. aasta otsus, mis asendati üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsusega). Mõlemas otsuses on sätestatud vabastus teatamise kohustusest meetmete puhul, mis vastavad siseturuga kokkusobivuse tingimustele (65).

(252)

Selleks et meetmeid saaks käsitada siseturuga kokkusobivatena, piisab sellest, kui need vastavad tingimustele, mis on sätestatud sellel ajajärgul kohaldatavas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas 2005. aasta otsuses. Allpool analüüsitakse kokkusobivust üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2005. aasta otsusega.

4.7.3.   Abi kokkusobivus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2005. aasta otsuse alusel

4.7.3.1.   Kohaldamisala

(253)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevat 2005. aasta otsust kohaldatakse üksnes selliste teenuste suhtes, mida saab käsitada üldist majandushuvi pakkuvate teenustena. Kohtupraktikast tuleneb, et kuna selles küsimuses puuduvad liidu tasemel kohaldatavad sektoripõhised eeskirjad, on liikmesriikidel laialdane kaalutlusõigus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel ning komisjoni ülesanne on jälgida, et ei oleks tehtud ilmset hindamisviga.

(254)

Vaadeldaval juhul leiab komisjon, et tegemist ei ole ilmse veaga sedavõrd, kuivõrd teenus vastab elanikkonna vajadustele ning elanikkond ei oleks samadel tingimustel rahul ilma riigi sekkumiseta (näiteks ei ole süsteemi kasutajate makstavad tasud piisavad selleks, et katta teenusega seotud kulud). Samuti on asjakohane märkida, et Cour Constitutionnelle belge (Belgia konstitutsioonikohus), kelle poole selles küsimuses pöörduti, kinnitas, et Villo automaatse rattarendisüsteemi näol on tegemist avaliku teenusega (66).

(255)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2005. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt kohaldatakse seda riigiabile, mis kujutab endast avalike teenuste hüvitamist summas, mis ei ületa 30 miljonit eurot aastas, mida makstakse ettevõtetele, kelle keskmine aastakäive enne maksustamist (kõigi tegevusalade kohta kokku) oli kahel üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisele eelnenud majandusaastal alla 100 miljoni euro.

(256)

JCD-le antava abi kogusumma, mis hõlmab vabastust avaliku ruumi hõivamise eest võetavast tasust ja kohalike maksude hüvitamist, on väga olulisel määral väiksem 30 miljoni euro aastas suurusest piirmäärast, olles Belgia ametiasutuste hinnangu kohaselt maksimaalselt [400 000–500 000] eurot aastas (vt põhjendus 245). Lisaks sellele on ettevõtja aastane käibemaht aastatel 2006–2007 märkimisväärselt väiksem kui 100 miljonit eurot. Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevat 2005. aasta otsust kohaldatakse seega sellel alusel.

4.7.3.2.   Nõuete täitmine

(257)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2005. aasta otsuse artiklis 4 on sätestatud, et „üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine [tuleb] teha ettevõtjale ülesandeks ühe või mitme ametliku dokumendiga, mille vormi võib määrata iga liikmesriik ise. Selles aktis või nendes aktides täpsustatakse eelkõige: […] ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord“.

(258)

Võimaliku ülemäärase hüvitise tagasimaksmise ja sellise hüvitise vältimise korra selge ja konkreetne kirjeldus lisati JCD ülesande andmisele alles 29. märtsil 2018, kui võeti vastu Villo lepingu teine lisaleping (vt põhjendused 222–226). Sellega seoses leiab komisjon, et üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2005. aasta otsuse seda nõuet ei ole täidetud ning vaadeldav abi ei ole siseturuga kokkusobiv üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2005. aasta otsuse alusel.

4.7.4.   Abi kokkusobivus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse alusel

4.7.4.1.   Kohaldamisala

(259)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse artikli 10 punktis b on sätestatud, et „enne käesoleva otsuse jõustumist antud abi, mis ei olnud kooskõlas otsusega 2005/842/EÜ ega olnud siseturuga kokkusobiv ja teavitamiskohustusest vaba, kuid täidab käesolevas otsuses sätestatud tingimusi, on siseturuga kokkusobiv ja eelneva teavitamise kohustusest vaba“. Eelnevat silmas pidades leiab komisjon, et abi tuleb analüüsida üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse alusel.

(260)

Nagu on selgitatud põhjendustes 253 ja 254, leiab komisjon, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlemisel ei ole tehtud ilmset viga. Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt kohaldatakse seda riigiabile, mis kujutab endast avalike teenuste hüvitamist summas, mis ei ületa 15 miljonit eurot aastas. JCD-le antava abi kogusumma on Belgia ametiasutuste hinnangul sellest piirväärtusest väga olulisel määral väiksem (vt põhjendus 245). Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevat 2012. aasta otsust kohaldatakse seega sellel alusel.

4.7.4.2.   Nõuete täitmine

(261)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse artiklis 4 (nagu ka üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2005. aasta otsuses) on sätestatud, et „üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine [tuleb] teha ettevõtjale ülesandeks ühe või mitme ametliku dokumendiga, mille vormi võib määrata iga liikmesriik ise. Selles aktis või nendes aktides täpsustatakse eelkõige: […] ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord“.

(262)

Nagu on selgitatud põhjenduses 258, leiab komisjon, et üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse seda nõuet ei ole täidetud ning vaadeldav abi ei ole siseturuga kokkusobiv üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse alusel.

4.7.5.   Abi kokkusobivus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku alusel

4.7.5.1.   Kohaldamisala

(263)

Komisjoni teatise Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (67) (edaspidi „üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistik“) punktis 7 on sätestatud: „Käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid kohaldatakse seetõttu avaliku teenuse osutamise hüvitise suhtes üksnes juhul, kui see kujutab endast riigiabi, mis ei ole hõlmatud [üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta] otsusega“. Eelnevat silmas pidades leiab komisjon, et abi tuleb analüüsida üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku alusel.

(264)

2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punktis 69 on sätestatud: „Komisjon kohaldab käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid ebaseadusliku abi suhtes, mille kohta ta teeb otsuse pärast 31. jaanuari 2012 isegi juhul, kui abi on antud enne nimetatud kuupäeva“. Seega on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistik kohaldatav alates Villo lepingu sõlmimisest.

4.7.5.2.   Nõuete täitmine

(265)

Komisjon kontrollib abi vastavust üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku 2. osas esitatud tingimustele, pidades silmas asjaolu, et raamistiku punktis 61 on sätestatud, et „punktides 14, 19, 20, 24, 39, 51–59 ja punkti 60 lõikes a sätestatud põhimõtteid ei kohaldata abi suhtes, mis vastab [üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta] otsuse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele“. Nagu eespool on näidatud (vt põhjendus 260), vastab vaadeldav abi neile tingimustele.

Tegelik üldist majandushuvi pakkuv teenus

(266)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku punktis 12 on sätestatud: „Abi tuleb anda tegeliku ja õigesti määratletud üldist majandushuvi pakkuva teenuse eest, nagu viidatakse aluslepingu artikli 106 lõikes 2“. Komisjon leiab, et Villo lepingu täitmine vastab tegelikule üldist majandushuvi pakkuvale teenusele (vt põhjendused 253–254).

Vajadus ülesande andmise akti järele, milles määratletakse avaliku teenindamise kohustused ja hüvitise arvutamise meetodid

(267)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku punktis 15 on sätestatud, et „üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine tuleb anda ettevõtjale ülesandeks ühe või mitme aktiga, mille vormi määrab kindlaks liikmesriik“. Punkti 16 kohaselt tuleb selles aktis täpsustada eelkõige avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus; asjaomane ettevõtja, kellel on need kohustused, ja vajaduse korral territoorium; ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laad; hüvitusmehhanismi kirjeldus ning hüvitise arvutamise, järelevalve ja läbivaatamise parameetrid; ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord.

(268)

Villo kontsessiooni määratlesid avaliku teenuse osutamise kontsessioonina Belgia ametiasutused Villo lepingus. Lisaks sellele võttis piirkonna parlament 25. novembril 2010 vastu korralduse, mis reguleerib Villo avaliku teenuse osutamist.

(269)

Villo lepingus on avalik teenus määratletud kui „automatiseeritud jalgrattarendisüsteemi kättesaadavaks tegemine kogu pealinna Brüsseli territooriumil kontsessiooni võtja kulul ja vastutusel, valitsuse korraldusel ning valitsuse kindlaksmääratud minimaalsetel tingimustel“. Korralduses on sätestatud avaliku teenuse osutamise tingimused, mille täitmise kohustus on kontsessiooni saajast ettevõtjal. Selles aktis on kirjeldatud teenuse laadi, geograafilist ulatust ja toimimist. Samuti on kirjeldatud kasutajate suhtes kohaldatavat tariifide süsteemi.

(270)

Ülesande andmise kestus: kontsessiooni kestuseks oli määratud 15 aastat ning seda pikendati kahe aasta ja 4 kuu võrra (vt põhjendus 161) kontsessiooni 9. juuni 2011. aasta lisalepinguga. Selline kestus oli põhjendatud vajalike investeeringute suurusega. Seda kinnitab eeskätt asjaolu, et JCD kandis olulist majanduskahjumit ning hakkas teenima kasumit alles alates 2016. aastast (vt tabel 1).

(271)

Hüvitise parameetrid: vaadeldavate abimeetmetega (lisameetmetega) seotud hüvitise parameetrid on Villo lepingus selgelt kirjeldatud.

(272)

Ülemäärase hüvitamise puudumise kontroll: ülemäärase hüvitamise puudumise kontroll on abi kokkusobivuse tingimus nii üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse (vt artikli 4 punkt e) kui ka üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku (vt artikli 16 punkt e) puhul. Komisjon järeldas põhjenduses 262, et üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse artikli 4 punkti e nõuded ei ole vaadeldaval juhul täidetud. Samas ilmneb audiitori, auditeerimisettevõtte KPMG kontrolliaruandest, et ajavahemikul 2009–2017 tegelikku ülemäärast hüvitamist ei esinenud (vt tabel 1).

Image 3

(273)

CCB esitas mitu märkust ülemäärase hüvitamise puudumise kontrolli kohta.

(274)

CCB leiab ühelt poolt, et reklaamikandjate paigaldamise ja käitamisega seotud kulusid ei saa võtta arvesse JCD-le antud hüvitise suuruse arvutamisel (vt põhjendus 162). Lisaks sellele leiab CCB, et avaliku ruumi tasuta kasutamise (mida ettevõtja nimetab vabastuseks kommuuni avaliku ruumi hõivamise tasust) väärtust tuleb hinnata lähtuvalt reklaamikandjate väärtusest (vt põhjendus 165).

(275)

Komisjon on seisukohal, et ülemäärase hüvitamise kontrollimisel tuleb reklaamikandjaid arvesse võtta. Selleks võtab komisjon arvesse nende reklaamikandjatega seotud tegelikke tulusid ja kulusid. Vaadeldaval juhul ei ole vajadust osutada reklaamikülgede väärtuse hindamisele, kuna see väärtus sõltub nende reklaamikandjatega seotud tuludest ja kuludest (vt eelnev tabel 1). Kui reklaamikandjatel on kasutusväärtus, mis on suurem, kui on vajalik Villo kontsessiooni täitmisega seotud kulude katmiseks, peab selline tasakaalu puudumine avalduma ülemäärases hüvitamises.

(276)

CCB ei nõustu abisummaga, mis tuleneb kohalikest maksudest vabastamisest (vt põhjendus 164). JCD toob välja mitu viga CCB arvutustes (vt põhjendus 217). Samas märgib komisjon, et isegi kui eeldada, et abisumma on 650 000 eurot aastas, nagu väidab CCB, oli avalik teenus ajavahemikul 2009–2017 üldises kahjumis.

(277)

Seoses CCB süüdistusega, et JCD kantud kulud Villo lepingu täitmisel on selgelt madalamad esialgu deklareeritud kuludest (vt põhjendus 209), piisab, kui märkida, et ülemäärase hüvitamise puudumise kontroll põhineb JCD kantud tegelikel kuludel ja mitte prognoosidel või hinnangutel.

(278)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et JCD-le ei makstud ülemäärast hüvitist Villo üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisel ajavahemikul 2009–2017.

(279)

Komisjon leiab, et ülemäärase hüvitamise puudumise kontrollimehhanism on reaalselt vajalik selleks, et kuulutada abi siseturuga kokkusobivaks üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse alusel, kuna riik vastutab ülemäärase hüvitamise puudumise eest, ning samuti selleks, et kuulutada abi siseturuga kokkusobivaks üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku alusel; see hõlmab meetme raames võetud teatatud meetmeid, mille puhul otsustab komisjon selle kontrollimehhanismi alusel, et ülemäärane hüvitamine tulevikus ei ole võimalik ning komisjon ei teosta tagantjärele kontrollimist. Kui komisjon hindab tagantjärele ülemäärase hüvitamise puudumist, ei ole selle vormilise kriteeriumi järele, mille eesmärk on hoida ära võimalik ülemäärane hüvitamine, enam vajadust. Juhul kui komisjon teeb tagantjärele kontrolli, tuleb mis tahes ülemäärane hüvitis tagasi maksta, sõltumata sellest, kas kontrollimeetmeid rakendati või mitte ning vastupidi, ülemäärase hüvitamise puudumisest piisab selleks, et rahuldada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsusega kokkusobivuse kriteeriume selles valdkonnas.

(280)

Sellistel juhtudel leiab komisjon, et kui liikmesriik ei ole minevikus rakendanud täielikku kontrolli, kuid ülemäärast hüvitamist tegelikult ei esinenud, on see väiksema tähtsusega, kuna see tingimus (ülemäärase hüvitamise puudumine) on täidetud. Tuleb märkida, et neil juhtudel, kui komisjon on teinud negatiivse otsuse ja andnud korralduse avaliku teenuse osutamise eest makstava hüvitise tagasimaksmiseks (eeldusel, et avaliku teenuse määratlemisel ei ole tehtud ilmset viga). on selline tagasimaksmine hõlmanud üksnes ülemäärase hüvitamisega seotud olukordi ning komisjoni arvutatud summat, sõltumata liikmesriigi rakendatud kontrollimeetmete kvaliteedist (68). Kõikidel juhtudel on liikmesriigi tehtav ülemäärase hüvitamise kontroll puudunud või olnud ebatäielik (see on tinginud ka ülemäärase hüvitamise). Sellises olukorras oleks teine võimalus olnud nõuda sõltumatult tegeliku ülemäärase hüvitamise summast sisse kõik avalikku teenust osutavale ettevõtjale selle teenuse osutamisega seoses makstud hüvitised, vaatamata sellele, et ettevõtja osutas avalikku teenust, kuivõrd puudus rahuldav kontrollimehhanism.

(281)

Selline lähenemine võib äärmuslikul juhul viia selleni, et sisse nõutakse kõik ettevõtjale avaliku teenuse osutamise eest makstavad hüvitised, vaatamata sellele, et tegelikku ülemäärast hüvitamist ei esinenud. Komisjon leiab, et selline lähenemine oleks vastuolus ELi toimimise lepingus sätestatud põhimõtetega, mis on seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste olulise rolliga Euroopa Liidus, eeskätt oleks see vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 14, milles on sätestatud, et liit peab jälgima, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid.

(282)

Seega leiab komisjon, et ülemäärase hüvitamise puudumise kontrolliga seotud tingimust võib vaadeldaval juhul lugeda täidetuks.

Vastavus komisjoni direktiivile 2006/111/EÜ (69)

(283)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku punktis 18 on sätestatud, et „[a]bi loetakse siseturuga kokkusobivaks aluslepingu artikli 106 lõike 2 alusel üksnes juhul, kui ettevõtja järgib direktiivi 2006/111/EÜ nõudeid, kui see on asjakohane“.

(284)

Seoses raamatupidamisarvestuse eraldamisega oli teatud kahtlusi JCD analüütilise raamatupidamisarvestusega, eeskätt sellega, kuidas üleriigilisel tasandil läbi räägitud lepingute alusel teenitud vahendeid kasutati Villo kontsessiooni osaks olnud reklaamikandjate jaoks (vt põhjendus 184). Pärast Villo lepingu teise lisalepingu sõlmimist (vt punkt 4.6) kontrollis audiitor JCD kasutatavat eraldi raamatupidamisarvestust igal aastal. Selline kontrollimine hõlmas ka kogu eelnevat perioodi (2009–2017) ning Belgia ametiasutuste ja JCD antud selgituste alusel (vt põhjendused 196. 214 ja 215) leiab komisjon, et analüütilise raamatupidamisarvestuse süsteem vastab direktiivi 2006/111/EÜ nõuetele ning ülemäärase hüvitamise puudumise kontrollimine (vt eelnev tabel 1) toimub asjaomase raamatupidamisarvestuse eraldamise teel.

Ülemäärase hüvitamise puudumine

(285)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku punktis 49 on sätestatud, et „[l]iikmesriigid peavad tagama […] selle, et ettevõtjad ei saaks hüvitist rohkem käesolevas jaotises sätestatud nõudmiste kohaselt määratud summast“.

(286)

Nagu on selgitatud põhjenduses 272, ei toimunud varasemal perioodil JCD ülemäärast hüvitamist.

Järeldus

(287)

Eelnevalt esitatud asjaolude alusel järeldab komisjon, et Villo lepingu alusel JCD suhtes kohaldatud abimeetmed on siseturuga kokkusobivad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku alusel Villo kontsessiooni selle perioodi kestel, mis eelneb teise lisalepingu sõlmimisele, st alates 5. detsembrist 2008 kuni 29. märtsini 2018.

4.8.   Pärast teise lisalepingu sõlmimist võetud meetmete hindamine

4.8.1.   Riigiabi olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

(288)

Võttes arvesse, et teise lisalepinguga ei muudetud JCD suhtes Villo lepingu alusel kohaldatud meetmeid, ei näe komisjon vajadust muuta riigiabi olemasolu kohta antud hinnangut (vt põhjendused 229–249).

4.8.2.   Abi kokkusobivus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse alusel

(289)

Teises lisalepingus on ülesande andmises tuvastatud puudused parandatud (vt põhjendus 262), lepingusse on lisatud selge ja ühemõtteline kirjeldus võimaliku ülemäärase hüvitise tagasimaksmiseks ja sellise hüvitise vältimiseks.

(290)

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse artiklis 6 on sätestatud, et „[l]iikmesriigid tagavad, et […] ettevõtjale ei maksta hüvitist rohkem, kui on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 5 [hüvitise suurus ei ületa üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikke netokulusid koos mõistliku kasumiga]. Nad esitavad komisjoni nõudmise korral tõendavaid dokumente. Nad korraldavad korrapäraseid kontrollimisi või tagavad nende korraldamise vähemalt iga kolme aasta tagant ülesande andmise akti kehtivusajal ja selle kehtivuse lõppemise järel“.

(291)

Artiklis 6 on samuti sätestatud, et „[k]ui ettevõtjale on makstud hüvitist rohkem, kui on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 5, nõuavad liikmesriigid asjaomaselt ettevõtjalt kogu ülemäärase hüvitise tagasi“.

(292)

Teises lisalepingus on sätestatud, et revident kontrollib igal aastal, et hüvitise summa ei ületaks summat, mis on vajalik avaliku teenuse osutamiseks koos mõistliku kasumiga. Selle summa ületamisel peab JCD üle piirväärtuse ulatuva summa tagasiulatuvalt tagasi maksma (vt põhjendus 225).

(293)

Põhjendustes 289–292 esitatud põhjustel järeldab komisjon, et Villo lepingu alusel JCD suhtes kohaldatud abimeetmed on siseturuga kokkusobivad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse alusel alates teise lisalepingu sõlmimisest.

(294)

Tuleb märkida, et selline kontrollimine põhineb kuludega seotud kasumi võrdlemisel võrdlusmarginaaliga [10–20] %, mis vastab [10–20] % suurusele tuludelt saadavale standardmarginaalile, mida peetakse mõistlikuks lähtuvalt CCB ja JCD-ga peetud kirjavahetusest (70). Kuludega seotud kasumimarginaali eelistatakse tuludega seotud marginaalile, võttes arvesse CCB kommentaari (vt põhjendus 213).

5.   1984. AASTA LEPINGUGA HÕLMATUD REKLAAMIKANDJAID KÄSITLEVA KAEBUSE OSAGA SEOTUD ABI TAGASIMAKSMINE

(295)

Vastavalt ELi toimimise lepingule on komisjon pädev otsustama, et asjaomane liikmesriik peab abi andmise lõpetama või seda muutma (71). Samuti on Euroopa Liidu kohtud järjepidevalt sedastanud, et liikmesriigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord (72).

(296)

Sellega seoses on Euroopa kohtud leidnud, et see eesmärk on saavutatud, kui kasusaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud. Tagastamisega jääb kasusaaja ilma eelistest, mis tal siseturul konkurentide ees olid, ja taastatakse abi andmisele eelnenud olukord (73).

(297)

Osutatud kohtupraktikast tulenevalt on määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 lõikes 1 sätestatud, et kui „ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada“.

(298)

Seetõttu, võttes arvesse, et kõnealused meetmed võeti, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätteid, ning need meetmed on ebaseaduslikud ja siseturuga kokkusobimatud, tuleb selleks, et taastada abi väljamaksmisele eelnenud olukord, need abisummad tagasi maksta. Tagasimaksmine peab hõlmama ajavahemikku alates hetkest, kui abi anti abisaaja käsutusse kuni selle täieliku tagasimaksmiseni vastavalt põhjendustes 131–141 esitatud metoodikale. Tagasimakstavate summade pealt arvestatakse intressi kuni nende summade tegeliku tagasimaksmiseni.

6.   KOKKUVÕTVAD JÄRELDUSED

6.1.   1984. aasta lepinguga hõlmatud reklaamikandjaid hõlmav kaebuse osa

(299)

Komisjon leiab, et 1984. aasta lepingu alusel paigaldatud ja 1999. aasta lepingu 10. lisas ettenähtud demonteerimisajast kauem ilma renditasusid ja makse maksmata kasutatud teatavate Brüsseli linna territooriumil asuvate reklaamikandjate käitamise puhul on riigiabiga seotud kumulatiivsed kriteeriumid täidetud ning seetõttu on vaadeldava meetme näol tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(300)

Seoses abimeetme õiguspärasusega märgib komisjon, et kaebuse selle osaga seotud meetmest, mis hõlmab riigiabi andmist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ei teatatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätetele, ning alustati meetme rakendamist. Seega on tegemist õigusvastase abiga.

(301)

Komisjon leiab samuti, et see abi on siseturuga kokkusobimatu ning sellega seoses tuleb abisumma tagasi maksta, see tagasimaksmine hõlmab Euroopa Kohtu „CELF“ kohtupraktika kohaselt abi põhisummat ja intresse (74).

6.2.   Kaebuse osa Villo!

(302)

Komisjon leiab, et Villo lepingus ettenähtud meetmete näol on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel.

(303)

Samas on Villo lepingus ettenähtud meetmed siseturuga kokkusobivad ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel.

(304)

Seoses ajavahemikuga alates kontsessiooni algusest 5. detsembril 2008 kuni teise lisalepingu allkirjastamiseni (vt punkt 4.6) 29. märtsil 2018, leiab komisjon, et Villo lepingus sätestatud meetmed vastavad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku d nõuetele (vt punkt 4.7). Seega ei tule nende meetmetega seotud abisummat tagasi maksta, kuigi tegemist on õigusvastase abiga, kuna sellest ei teatatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt.

(305)

Seoses ajavahemikuga alates teise lisalepingu sõlmimisest kuni kontsessiooni lõpuni 16. septembril 2026, leiab komisjon, et Villo lepingus sätestatud meetmed vastavad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse raamistiku nõuetele juhul, kui järgitakse rangelt selles lisalepingus esitatud tingimusi (vt punkt 4.8),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

JCD-le antud riigiabi, mille summa vastab 1984. aasta lepingu alusel Brüsseli linna territooriumile paigaldatud ja üle 1999. aasta lepingu 10. lisas sätestatud demonteerimistähtaja säilitatud reklaamikandjate pealt tasumata renditasudele ja maksudele ning mida Belgia andis õigusvastaselt ajavahemikul 15. septembrist 2001 kuni 21. augustini 2010, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätteid, on siseturuga kokkusobimatu.

Artikkel 2

1.   Belgia on kohustatud abisaajalt artiklis 1 osutatud abi tagasi nõudma.

2.   Tagasimakstavatelt summadelt arvestatakse intressi alates kuupäevast, mil abi anti abisaaja käsutusse, kuni selle tegeliku tagastamise kuupäevani.

3.   Intress arvutatakse liitintressina vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükile (75).

Artikkel 3

1.   Artiklis 1 osutatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2.   Belgia tagab käesoleva otsuse täitmise nelja kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemise kuupäeva.

Artikkel 4

1.   Kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest esitab Belgia komisjonile järgmise teabe:

a)

abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (hüvitise põhisumma ja intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abi saajat on abi tagastamise kohustusest teavitatud.

2.   Belgia teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artiklis 1 osutatud abi on täielikult tagasi makstud. Belgia esitab viivitamata, komisjoni esimesel nõudmisel kogu teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intressi kohta.

Artikkel 5

1.   Villo lepingus ettenähtud meetmete näol on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel.

2.   Ajavahemikul 5. detsembrist 2008, kui allkirjastati Villo leping, kuni 29. märtsini 2018, kui sõlmiti Villo lepingu teine lisaleping, vastavad Villo lepingu raames võetud meetmed üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse nõuetele (76) ning on siseturuga kokkusobivad. See abi on õigusvastane, kuna sellest ei teatatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt.

3.   Ajavahemikul 29. märtsist 2018, kui allkirjastati Villo lepingu teine lisaleping kuni kontsessiooni lõpuni 26. septembril 2026, vastavad Villo lepingu raames võetud meetmed üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse nõuetele (77) ning on siseturuga kokkusobivad tingimusel, et järgitakse rangelt Villo lepingu teises lisalepingus sätestatud tingimusi.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 24. juuni 2019

Komisjoni nimel

Margrethe VESTAGER

komisjoni liige

(1)   ELT C 203, 19.6.2015, lk 12.

(2)  Samas.

(3)  Käesolev otsus ei hõlma põhjenduses 8 osutatud CCB täiendavat kaebust, mis on seotud 1999. aasta lepingust tulenevate meetmetega, mis ei kuulunud ametliku uurimismenetlusega hõlmatud küsimuste hulka (vt ka põhjendus 69).

(4)  Brüsseli linn on pealinna Brüsseli piirkonna keskel asuva kommuuni ametlik nimetus. Brüsseli linna ümbritseb 18 üksteisega tihedalt integreeritud kommuuni, mis moodustavad koos haldusüksuse nimega pealinna Brüsseli piirkond. Pealinna Brüsseli piirkonnal on oma valitsus ja parlament. Tegemist on ligikaudu 1 200 000 elanikuga linnastuga, mis kokku moodustab ringkonna, mida tavapäraselt nimetatakse Brüsseliks.

(5)  Tarnitud, täielikult varustatud, paigaldatud ja töökorras toodete eest maksti kokkuleppelist netohinda.

(6)  Need meetmed olid esitatud 9. juunil 2011 sõlmitud Villo lepingu lisalepingus.

(7)  Tasu suurus on […] eurot aastas ühe reklaamialuse kohta. Maksimaalne summa, mille JCD oleks pidanud maksma ilma maksuvabastuse kehtestamiseta, oleks olnud […] reklaamikandja eest, suurusega 8 m2 * […] eurot kandja kohta = [50 000–150 000] eurot.

(8)  Vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 82.

(9)  Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3).

(10)  Kohtuasja 2011/AR/140 raames tehtud Brüsseli apellatsioonikohtu (9. koda) 29. aprilli 2016 otsus. Brüsseli apellatsioonikohus lükkas tagasi ka väite, mis on seotud linnamööbli vastastikuse asendatavusega ning märkis, et vastastikune asendatavus ei olnud ette nähtud ega lubatav 1984. aasta ja 1999. aasta lepingutega, samuti ei olnud linn seda heaks kiitnud ka pärast 1999. aasta lepingu sõlmimist.

(11)  Brüsseli linn võttis vastu esimese määruse avaliku ruumi eraõigusliku hõivamise kohta 2001. aasta oktoobris ning see määrus jõustus 2002. aasta jaanuaris (17. oktoobri 2001. aasta maksumäärus avalikus ruumis ja avalikel pindadel oleva reklaami pealt võetava ajutise reklaamimaksu kohta), kuid Belgia ametiasutused hakkasid 1999. aasta reklaamikandjate eest maksu võtma alles alates 2009. maksustamisaastast.

(12)  Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5), mida kohaldati abi andmise hetkel.

(13)  1999. aasta lepingu artiklis 12 on esitatud renditasude muutmise valem ning on täpsustatud, et hanke korraldaja nõustub selle muutmise valemiga (indekseerimine lepingu kehtivuse igakordse aasta täitumisel). Samas artiklis on esitatud põhiandmed igakuise renditasu summa arvutamiseks.

(14)  Konkreetsemalt nähti 17. oktoobri 2001. aasta maksumääruse artiklis 5 ette maksuvabastus eeskätt „linna või linna asutatud, linnale alluvate või linna rahastatavate asutuste teadete“ eest.

(15)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELi toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9).

(16)  Euroopa Kohtu otsus, 2. september 2010, komisjon vs. Deutsche Post, C–399/08 P, ECLI:EU:C:2010:481, punkt 39, ja seal osutatud kohtupraktika; Euroopa Kohtu otsus, 21. detsember 2016, komisjon vs. Hansestadt Lübeck, C–524/14 P, ECLI:EU:C:2016:971, punkt 40; Euroopa Kohtu otsus, 21. detsember 2016, komisjon vs. World Duty Free Group SA jt, liidetud kohtuasjad C–20/15 P ja C–21/15 P, ECLI:EU:C:2016:981, punkt 53; ja Euroopa Kohtu otsus, 20. september 2017, komisjon vs. Frucona Kosice, C–300/16 P, ECLI:EU:C:2017:706, punkt 19.

(17)  Üldkohtu otsus, 12. detsember 1996, Air France vs. komisjon, T–358/94, ECLI:EU:T:1996:194, punkt 56.

(18)  Euroopa Kohtu otsus, 14. oktoober 1987, Saksamaa Liitvabariik vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, C 248/84, ECLI:EU:C:1987:437, punkt 17; ja 6. märtsi 2002. aasta kohtuotsus liidetud kohtuasjades Territorio Histórico de Álava - Diputación Foral de Álava, T-92/00 ja T-103/00, ECLI:EU:T:2002:61, ja Ramondín, SA ja Ramondín Cápsulas SA vs. Euroopa Ühenduste Komisjon (T–103/00), ECLI:EU:T:2002:61, punkt 57.

(19)  Euroopa Kohtu otsus, 16. mai 2000, Prantsusmaa vs. Ladbroke Racing Ltd ja komisjon, C–83/98 P, ECLI:EU:C:2000:248, punktid 48–51. Euroopa Kohtu otsus, 14. jaanuar 2015, Eventech, ECLI:EU:C:2015:9, punkt 33.

(20)  Euroopa Kohtu otsus, 11. juuli 1996, Syndicat français de l’Express international (SFEI) jt vs. La Poste jt, C–39/94, ECLI:EU:C.1996:285, punkt 60; Euroopa Kohtu otsus, 29. aprill 1999, Hispaania Kuningriik vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, C-342/96, ECLI:EU:C:1999:210, punkt 41.

(21)  Euroopa Kohtu otsus, 2. juuli 1974, Itaalia vs. komisjon, 173/73, ECLI:EU:C:1974:71, punkt 13.

(22)  Euroopa Kohtu otsus, 8. november 2001, Adria-Wien Pipeline, C–143/99, ECLI:EU:C:2001:598; ja Euroopa Kohtu otsus, 14. veebruar 1990, Prantsuse Vabariik vs. komisjon, C–301/87, ECLI:EU:C:1990:67, punkt 41.

(23)  Euroopa Kohtu otsus, 26. oktoober 2016, Orange vs. komisjon, C–211/15 P, ECLI:EU:C:2016:798.

(24)  Üldkohtu otsus, 26. veebruar 2015, Orange vs. komisjon, T–385/12, ECLI:EU:T:2015:117.

(25)  Kohtujurist Wahli 4. veebruari 2016. aasta ettepanek kohtuasjas Orange vs. komisjon, ECLI:EU:C:2016:78.

(26)  Euroopa Kohtu otsus, 26. oktoober 2016, Orange vs. komisjon, C–211/15 P, ECLI:EU:C:2016:798, punktid 41–44.

(27)  Euroopa Kohtu otsus, 26. oktoober 2016, Orange vs. komisjon, C–211/15 P, ECLI:EU:C:2016:798, punkt 44.

(28)  Komisjoni 19. juuli 2016. aasta teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C262, 19.7.2016, lk 1).

(29)  Põllumajandussektori puhul on regulatiivse kohustuse näiteks veterinaar- ja toiduohutuse kontrollid ja testid, mis on põllumajandustootjatele kehtestatud. Seevastu kontrolle ja teste, mida teevad ja rahastavad avaliku sektori asutused ning mida seadus ei kohusta põllumajandustootjaid tegema või rahastama, ei peeta ettevõtete suhtes kehtestatud õiguslikeks kohustusteks. Vt komisjoni 18. septembri 2015. aasta otsus riigiabi SA.35484 kohta (piima kvaliteedi kontroll piima- ja rasvaseaduse raames) ning 4. aprilli 2016. aasta otsus riigiabi SA.35484 kohta (piima- ja rasvaseaduse kohane üldine tervisekontroll).

(30)  Üldkohtu otsus, 25. märts 2015, Belgia vs. komisjon, T–538/11, ECLI:EU:T:2015:188, punktid 74–78.

(31)  Näiteks kui äriühing saab toetust investeeringu tegemiseks abi saavas piirkonnas, ei ole võimalik väita, et see ei vähenda kulusid, mida ettevõtja oleks tavapäraselt oma eelarves ette näinud, võttes arvesse, et toetuse puudumise korral ei oleks äriühing investeeringut teinud.

(32)  Euroopa Kohtu otsus, 8. detsember 2011, France Télécom SA vs. komisjon, C–81/10 P, ECLI:EU:C:2011:811, punktid 43–50. See kehtib kulude vähendamise korral, mis tekivad ettevõtjal, kui ta vahetab oma töötajate staatuse ametnikest töövõtjateks, nagu on konkurentidel, mis annab kõnealusele ettevõtjale eelise (selles küsimuses valitses varem pärast Üldkohtu 16. märtsi 2004. aasta kohtuotsust Danske Busvognmoend vs. komisjon, T 157/01, ECLI:EU:T:2004:76, punkt 57, teatav ebamäärasus). Luhtunud kulude hüvitamise kohta vt ka Euroopa Kohtu otsus, 11. veebruar 2009, Iride ja Iride Energia SpA vs. komisjon, T–25/07, EU:T:2009:33, punktid 46–56.

(33)  Euroopa Kohtu otsus, 27. märts 1980, Amministrazione delle finanze dello Stato, 61/79, ECLI:EU:C:1980:100, punktid 29–32.

(34)  Euroopa Kohtu otsus, 27. september 1988, Asteris AE jt vs. Kreeka, liidetud kohtuasjad C–106/87 kuni C–120/87, ECLI:EU:C:1988:457, punktid 23 ja 24.

(35)  Üldkohtu otsus, 1. juuli 2010, Nuova Terni Industrie Chimiche vs. komisjon, T–64/08, ECLI:EU:T:2010:270, punktid 59–63, 140 ja 141), milles selgitatakse, et hüvitise maksmine sundvõõrandamise eest ei anna eelist, küll aga võib endast riigiabi kujutada sellise hüvitise tagantjärele pikendamine.

(36)  Kohtuasja 2011/AR/140 raames tehtud Brüsseli apellatsioonikohtu (9. koda) 29. aprilli 2016 otsus.

(37)  Euroopa Kohtu otsus, 15. detsember 2005, Itaalia vs. komisjon, C–66/02, ECLI:EU:C:2005:768, punkt 94.

(38)  Üldkohtu otsus, 6. veebruar 2016, Orange vs. komisjon, T–385/12, ECLI:EU:T:2015:117.

(39)  Euroopa Kohtu otsus, 17. september 1980, Philip Morris Holland BV vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, 730/79, ECLI:EU:C:1980:209, punkt 11; ja Üldkohtu otsus, 15. juuni 2000, Alzetta Mauro jt vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, liidetud kohtuasjad T–298/97, T–312/97, T–313/97, T–315/97, T–600/97–607/97, T–1/98, T–3/98–T–6/98 ja T–23/98, ECLI:EU:T:2000:151, punkt 80.

(40)  Euroopa Kohtu otsus, 23. jaanuar 2019, Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C–387/17, ECLI:EU:C:2019:51, punkt 40.

(41)  Üldkohtu otsus, 4. aprill 2001, Regione Friuli Venezia Giulia vs. komisjon, T–288/97, ECLI:EU:T:1999:125, punkt 41.

(42)  Euroopa Kohtu otsus, 8. september 2011, komisjon vs. Madalmaad, C–279/08 P, ECLI:EU:C:2011:551, punkt 131.

(43)  Vt sellega seoses Euroopa Kohtu otsus, 8. mai 2013, Eric Libert jt vs. Gouvernement flamand, ja All Projects & Developments NV jt vs. Vlaamse Regering, liidetud kohtuasjad C–197/11 ja C–203/11, ECLI:EU:C:2013:288.

(44)  Näiteks pealinna Brüsseli piirkonna 15. märtsil 2008 väljakuulutatud hankemenetlus Villo kontsessiooni raames avaldati Euroopa Liidu Teatajas.

(45)  10 aasta pikkune aegumistähtaeg ei võimalda abi sisse nõuda seoses kuupäevadega enne 15. septembrit 2001.

(46)  Siseturuga kokkusobimatu abi summa, mis on seotud maksuga, tuleb arvutada 17. oktoobri 2001. aasta määruse artiklite 3, 4 ja 5, 18. detsembri 2006. aasta määruse artiklite 4–7 ning 17. detsembri 2007. aasta, 15. detsembri 2008. aasta, 9. novembri 2009. aasta, 20. detsembri 2010. aasta ja 5. detsembri 2011. aasta maksumääruste artiklite 4, 5 ja 6 alusel.

(47)  Need kuupäevad on esitatud 10. lisas.

(48)  Kohtuasja 2011/AR/140 raames tehtud Brüsseli apellatsioonikohtu (9. koda) 29. aprilli 2016 otsus.

(49)   17. detsembri 2007. aasta, 15. detsembri 2008. aasta, 9. novembri 2009. aasta, 20. detsembri 2010. aasta ja 5. detsembri 2011. aasta maksumäärused. Nende maksumääruste artiklis 2 on sätestatud, et „käesoleva määrusega hõlmatavad reklaamikandjad on reklaami paigaldamiseks kasutatavad alused ja seadeldised, ajutised reklaamikandjad, reklaamisõidukid ja reklaamistendid“. Maksuarvutus oli esitatud artiklites 4–6. Konkreetsemalt on artiklis 4 „Reklaamikandjate maks“ sätestatud:

a)

„reklaamikandjate maksu suurus on 150,00 eurot m2 kohta majandusaastas.

b)

§ 1. Maksu suurus reklaamikandjate kohta, mis on ette nähtud üksnes kultuuri, sotsiaalsfääri, spordi ja nendega seotud valdkondade reklaamiks, seejuures filmide ja kunstiloome reklaamiks ning laatade, kongresside, salongide või tsirkustega seotud teavituseks, on 50,00 eurot m2 kohta majandusaastas.

§ 2. Seejuures, kui üle 1/7 nähtava reklaami pinnast hõlmavad ärilise iseloomuga märked, nimed või logod, on maksu suurus reklaamikandjatelt, mis on ette nähtud üksnes kultuuri, sotsiaalsfääri, spordi ja nendega seotud valdkondade reklaamiks, seejuures filmide ja kunstiloome reklaamiks ning laatade, kongresside, salongide või tsirkustega seotud teavituseks, käesoleva artikli punktis a esitatud maksumäär.

c)

Maksu arvutatakse terve majandusaasta eest, sõltumata asjaomase reklaami paigaldamise või eemaldamise kuupäevast“.

Artiklis 5 „Ajutiste reklaamikandjate maks“ on sätestatud: […]

Artiklis 6 „Artiklite 4 ja 5 ühised sätted“ on sätestatud:

a)

maksu arvutatakse iga reklaamikandja kohta.

b)

§ 1. Maksu arvutamisel loetakse kõik m2 murdosad terveks ruutmeetriks.

§ 2. Erandina § 1 sätetest toimub maksu arvutamine alla 4 m2 pindalaga reklaamikandjate puhul 0,25 m2 suuruste murdosade kaupa, vastav tariif saadakse kindlaksmääratud tariifi jagamisel 4ga.

c)

Mitme reklaamiküljega varustatud reklaamikandjate puhul korrutatakse maksumäär reklaamikülgede arvuga.

a.

Reklaamikandjate puhul, mis on varustatud süsteemiga, mis võimaldab mitme reklaami järgnevust või vaheldamist samal reklaamiküljel, korrutatakse maksumäär kahega.

d)

Kui reklaamikandja suurus on erinev nähtava kandja suurusest, on maksu arvestamise aluseks nähtav reklaamipind.

(50)  Artiklis 5 on sätestatud, et käesoleva määruse alusel kohaldatakse maksuvabastust muu hulgas „linna või linna poolt asutatud, linnale alluvate või linna rahastatavate asutuste teadete “ suhtes. Nagu on täpsustatud Belgia ametiasutuste 20. veebruaril 2017 esitatud märkustes komisjoni 14. veebruaril 2017 esitatud lisaküsimustele, ei ole Brüsseli linn mitte kunagi ise tegelenud reklaamikandjate käitamisega. Reklaamikandjate käitamine on alati toimunud kolmandate isikute vahendusel. Ainukesed Brüsseli linna omanduses olevad reklaamikandjad on need, mis on hõlmatud 14. oktoobri 1999. aasta hankemenetlusega, mida uuendati selle lõppemisel. Praegune teenuseosutaja, CCB, maksab nende reklaamikandjate eest reklaamitasu ning kohaldatavaid makse.

(51)   17. detsembri 2007. aasta maksumääruse artikli 9 kohaselt kohaldatakse maksuvabastust „ linna enda ja linna asutatud või linna alluvuses tegutsevate asutuste reklaamikandjate suhtes “.

(52)  Komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsus 2005/842/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 312, 29.11.2005, lk 67).

(53)  Vt komisjoni teatis Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes, punkt 33 (ELT C 8, 11.1.2012, lk 4).

(54)   Ibid., punkt 47.

(55)  Näitena on viidatud Barcelonale ja Antwerpenile.

(56)  Näiteks seoses rahastamisega oli tehnilises kirjelduses näidatud, et kontsessiooni andja „võib kasutada erinevaid rahastamisvõimalusi“.

(57)  Vt üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2012. aasta otsuse artikli 2 punkt a.

(58)   25. novembri 2010. aasta korraldus, mis reguleerib jalgrataste automaatse rendisüsteemi rakendamist, avaldatud 7. detsembril 2010 väljaandes Moniteur belge, artikkel 2.

(59)  GRP on näitaja, mis määratleb reklaamikülje ärilise väärtuse ja võtab arvesse tema suutlikkust jõuda võimalikult suure hulga tarbijateni ning reklaamikülje ja asjaomase tarbija vaheliste visuaalsete kontaktide arvu.

(60)  Halduskomitee on asutatud Villo lepingu artikli 6 alusel ning see koosneb pariteetsetel alustel vähemalt kahest liikmest, kelle nimetab ametisse transpordiminister Bruxelles Mobilité esindajana, ja vähemalt kahest liikmest, kelle nimetab ametisse JCD.

(61)  Vastab standardsele suhtarvule [10–20] % tulust.

(62)  Euroopa Kohtu otsus C–280/00, Altmark Trans et Regierungspräsidium Magdeburg, ECLI:EU:C:2003:415, punktid 87–95.

(63)  Vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 82.

(64)  Euroopa Kohtu otsus, 4. juuni 2005, komisjon vs. MOL, C–15/14 P, ECLI:EU:C:2015:362, punkt 60. Euroopa Kohtu otsus, 30. juuni 2006, Belgia Kuningriik vs. komisjon, C–270/15, ECLI:EU:C:2016:489, punkt 49. Üldkohtu otsus, 13. detsember 2017, Kreeka Vabariik vs. komisjon, T–314/15, ECLI:EU:T:2017:903, punkt 79.

(65)  Vt üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva 2005. aasta otsuse artikkel 3 ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlev 2012. aasta otsus.

(66)  Vt Belgia konstitutsioonikohtu 31. mai 2012. aasta kohtuotsus (neljas koda), 68/2012.

(67)   ELT C 8, 11.1.2012, lk 4.

(68)  Vt sellega seoses eeskätt 25. jaanuari 2012. aasta otsus juhtumis SA.14588 ning 10. juuli 2018. aasta otsus juhtumis SA. 37977.

(69)  Komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/111/EÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta (ELT L 318, 17.11.2006, lk 17).

(70)  Vt ka menetluse algatamise otsuse põhjendus 109.

(71)  Euroopa Kohtu otsus, 12. juuli 1973, komisjon vs. Saksamaa, 70/72, ECLI:EU:C:1973:87, punkt 13.

(72)  Euroopa Kohtu otsus, 21. märts 1990, Belgia vs. komisjon, C–142/87, ECLI:EU:C:1990:125, punkt 66.

(73)  Euroopa Kohtu otsus, 17. juuni 1999, Belgia vs. komisjon, C–75/97, ECLI:EU:C:1999:311, punktid 64 ja 65.

(74)  Euroopa Kohtu otsus, 12. veebruar 2008, CELF ja kultuuri- ja kommunikatsiooniminister (CELF I), C–199/06, ECLI:EU:C:2009:79.

(75)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(76)  Komisjoni teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (ELT C 8, 11.1.2012, lk 4).

(77)  Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3).

Parandused

11.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/159

Komisjoni 12. juuli 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1198 (millega kehtestatakse pärast määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) parandus

(Euroopa Liidu Teataja L 189, 15. juuli 2019)

Leheküljel 52 artikli 2 punktis a

Asendatakse:

„ei eksportinud ajavahemikus 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (esialgne uurimisperiood) liitu lõikes 1 kirjeldatud toodet;“

järgmisega:

„ei eksportinud ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (esialgne uurimisperiood) liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet;“.