ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 318
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
62. aastakäik
10. detsember 2019
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 318 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
62. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst. |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/1 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2101,
9. detsember 2019,
millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 1183/2005 (millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud) artiklit 9
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud, (1) eriti selle artiklit 9,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 18. juulil 2005 vastu määruse (EÜ) nr 1183/2005. |
|
(2) |
Seoses määruse (EÜ) nr 1183/2005 artiklis 2b sätestatud autonoomsete piiravate meetmete läbivaatamisega tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1183/2005 Ia lisas loetletud isikutega seotud loetellu kandmise põhjuseid ja kaks isikut tuleks kõnealuses lisas esitatud loetelust välja jätta. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1183/2005 Ia lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1183/2005 Ia lisas esitatud loetelu asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud loeteluga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. detsember 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
LISA
„Ia LISA
ARTIKLIS 2b OSUTATUD ISIKUTE, ÜKSUSTE JA ASUTUSTE LOETELU
A. Isikud
|
|
Nimi |
Tuvastamisandmed |
Loetellu kandmise põhjused |
Loetellu kandmise kuupäev |
|||||||||
|
1. |
Ilunga Kampete |
|
Vabariikliku kaardiväe (GR) ülemana vastutas Ilunga Kampete kohapeal viibivate GR üksuste eest ning oli seotud ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonidega 2016. aasta septembris Kinshasas. Oma jätkuva rolli tõttu GR ülemana, vastutab ta GRi liikmete poolt toime pandud represseerimiste ja inimõiguste rikkumiste eest, nagu 2018. aasta detsembris Lubumbashis aset leidnud opositsiooni meeleavalduse vägivaldne mahasurumine. Seega oli Ilunga Kampete seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|||||||||
|
2. |
Gabriel Amisi Kumba |
|
Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) 1. kaitsetsooni endine ülem, kelle väed osalesid 2016. aasta septembris Kinshasas ülemäärase jõu kasutamises ja vägivaldsetes repressioonides. Gabriel Amisi Kumba on alates 2018. aasta juulist Kongo relvajõudude (FARDC) staabiülema asetäitja, kelle vastutusalas on sõjalised operatsioonid ja luuretegevus. Oma rolli tõttu vastutab ta FARDC poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest. Seega oli Gabriel Amisi Kumba seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|||||||||
|
3. |
Ferdinand Ilunga Luyoyo |
|
Kongo riikliku politsei märulipolitsei (Légion Nationale d’Intervention) ülemana vastutas Ferdinand Ilunga Luyoyo septembris 2016 Kinshasas ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonide eest. Alates 2017. aasta juulist on Ferdinand Ilunga Luyoyo Kongo riikliku politsei institutsioonide ja kõrgete ametnike kaitse eest vastutava üksuse ülem. Oma rolli tõttu vastutab ta Kongo riikliku politsei poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest. Seega oli Ferdinand Ilunga Luyoyo seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|||||||||
|
4. |
Célestin Kanyama |
|
Kongo riikliku politsei (PNC) ülemana vastutas Celestin Kanyama 2016. aasta septembris Kinshasas toimunud ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonide eest. 2017. aasta juulis nimetati Celestin Kanyama riiklike politseikoolide peadirektoriks. Oma rolli tõttu Kongo riikliku politsei kõrgema ametnikuna vastutab ta Kongo riikliku politsei poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest. Üheks näiteks on 2018. aasta oktoobris politsei poolt ajakirjanike hirmutamine ja nendelt vabaduse võtmine pärast rea artiklite avaldamist, milles kajastati politseikadettide toidu ebaseaduslikku omastamist ja kindral Kanyama rolli nendes sündmustes. Seega oli Célestin Kanyama seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|||||||||
|
5. |
John Numbi |
|
John Numbi on olnud Kongo relvajõudude (FARDC) peainspektoriks alates 2018. aasta juulist. Oma rolli tõttu vastutab ta FARDC poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest, nagu ebaseadusliku kaevandamisega tegelenud isikute suhtes ebaproportsionaalse vägivalla kasutamine 2019. aasta juunis ja juulis FARDC üksuste poolt, mis toimus tema otseses vastutusalas. Seega oli John Numbi seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|||||||||
|
6. |
Delphin Kahimbi |
|
Delphin Kahimbi on olnud alates 2018. aasta juulist FARDC peastaabi staabiülema luurevaldkonna eest vastutav asetäitja. Oma rolli tõttu vastutab ta FARDC poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest. Seega oli Delphin Kahimbi seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|||||||||
|
7. |
Evariste Boshab |
|
Asepeaministrina ning sise- ja julgeolekuministrina ajavahemikul detsembrist 2014 kuni detsembrini 2016 vastutas Evariste Boshab ametlikult politsei- ja julgeolekuteenistuste eest ning provintside kuberneride töö koordineerimise eest. Nendel ametikohtadel tegutsedes vastutas ta aktivistide ja opositsiooniliikmete vahistamine eest ning jõu ülemäärase kasutamise eest, sealhulgas ajavahemikul september 2016 – detsember 2016 Kinshasas toimunud meeleavalduste käigus, milles julgeolekuteenistuste käe läbi said surma või vigastada paljud tsiviilisikud. Seega oli Evariste Boshab seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. Evariste Boshab osales samuti Kasaï piirkonna kriisi ärakasutamises ja süvendamises, kus tal on endiselt mõjuvõim, eelkõige pärast Kasaï senaatoriks saamist 2019. aasta märtsis. |
29.5.2017 |
|||||||||
|
8. |
Alex Kande Mupompa |
|
Alex Kande Mupompa, kes oli kuni 2017. aasta oktoobrini Kesk-Kasaï provintsi kuberner, vastutas alates 2016. aasta augustist Kesk-Kasaï provintsis toimunud julgeolekujõudude ja Kongo riikliku politsei poolt jõu ülemäärase kasutamise, vägivaldsete repressioonide ja kohtuväliste hukkamiste eest, sealhulgas Dibaya territooriumil 2017. aasta veebruaris toimunud tapmiste eest. Seega oli Alex Kande Mupompa seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. Alex Kande Mupompa osales samuti kriisi ärakasutamises ja süvendamises Kasaï piirkonnas, mille esindaja ta oli 2019. aasta oktoobrini ning kus ta omab mõjuvõimu Kasaï provintsivalitsuse osaks oleva poliitilise partei Congrès des alliés pour l’action au Congo (CAAC) kaudu. |
29.5.2017 |
|||||||||
|
9. |
Jean-Claude Kazembe Musonda |
|
Ülem-Katanga kubernerina oli Jean-Claude Kazembe Musonda kuni 2017. aasta aprillini vastutav julgeolekujõudude ja Kongo riikliku politsei poolt jõu ülemäärase kasutamise ja vägivaldse allasurumise eest Ülem-Katangas, sealhulgas 15.–31. detsembril 2016, kui julgeolekujõudude, sealhulgas Kongo riikliku politsei töötajate surmava jõu kasutamise tulemusena sai Lubumbashis toimunud meeleavaldustel surma 12 ja vigastada 64 tsiviilisikut. Seega oli Jean-Claude Kazembe Musonda seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. Jean-Claude Kazembe Musonda on endise presidendi Joseph Kabila juhitavasse koalitsiooni kuuluva CONAKATi partei juht. |
29.5.2017 |
|||||||||
|
10. |
Éric Ruhorimbere |
|
Éric Ruhorimbere oli alates 2014. aasta septembrist kuni 2018. aasta juulini 21. sõjaväepiirkonna abikomandör ning vastutas FARDC poolt toime pandud ülemäärase jõu kasutamise ja kohtuväliste hukkamiste eest, eriti Nsapu relvarühmituse ning naiste ja laste suhtes. Éric Ruhorimbere on olnud Nord Equateuri tegevusüksuse ülem alates 2018. aasta juulist. Oma rolli tõttu vastutab ta FARDC poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest. Seega oli Éric Ruhorimbere seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
29.5.2017 |
|||||||||
|
11. |
Emmanuel Ramazani Shadari |
|
Ramazani Shadari oli kuni 2018. aasta veebruarini asepeaminister ning sise- ja julgeolekuminister ning vastutas ametlikult politsei- ja julgeolekuteenistuste eest ning provintside kuberneride töö koordineerimise eest. Ta vastutas nimetatud ametikohal aktivistide ja opositsiooni liikmete vahistamiste eest, samuti ülemäärase jõu kasutamise eest, näiteks Bundu Dia Kongo (BDK) liikumise liikmete vägivaldse mahasurumise eest Kesk-Kongo provintsis, Kinshasas 2017. aasta jaanuaris-veebruaris toimepandud repressioonide eest ning Kasaï provintsides toimepandud ülemäärase jõu kasutamise ning vägivaldsete repressioonide eest. Seega oli Ramazani Shadari nimetatud ametikohal seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. Ramazani Shadari on alates 2018. aasta veebruarist olnud endise presidendi Joseph Kabila juhitava koalitsiooni peamise partei Parti du peuple pour la reconstruction et le développement (PPRD) alaline sekretär. |
29.5.2017 |
|||||||||
|
12. |
Kalev Mutondo |
|
Olles kuni 2019. aasta veebruarini ametis riikliku luureteenistuse (ANR) ülemana, oli Kalev Mutondo seotud opositsiooni liikmete, kodanikuühiskonna aktivistide ja muude isikute meelevaldse vahistamise, kinnipidamise ja väärkohtlemisega ning selle eest vastutav. Seega oli Kalev Mutondo seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. 2019. aasta mais allkirjastas ta deklaratsiooni lojaalsuse kohta minevikus ja tulevikus Joseph Kabilale ning ta jääb julgeolekuküsimustes tema lähedaseks partneriks. |
29.5.2017 |
B. Üksused
[…]
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/6 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2102,
27. november 2019,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2452 sellise teabe avalikustamise osas, mida kasutatakse edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestava kohanduse arvutamiseks
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), (1) eriti selle artiklit 56,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/981 (2) muudeti delegeeritud määrust (EL) 2015/35, (3) et kehtestada edasilükkunud maksudega seotud lisapõhimõtted eesmärgiga tagada liidus võrdsed võimalused. Teatavaid komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2452 (4) sätestatud vorme tuleks muuda, võttes arvesse kõnealuseid muudatusi. |
|
(2) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/2452 vastavalt muuta. |
|
(3) |
Delegeeritud määruse (EL) 2015/35 muudatusi, millega nõuetakse sellise teabe avalikustamist, mida kasutatakse edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestava kohanduse arvutamiseks, tuleb kohaldada alates 1. jaanuarist 2020. Käesoleva määrusega ette nähtud muudatustega lisatakse need nõuded rakendusmääruses (EL) 2015/2452 sätestatud asjakohastesse vormidesse. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast. |
|
(4) |
Käesolev määrus põhineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul. |
|
(5) |
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmäärust (EL) 2015/2452 muudetakse järgmiselt:
|
1) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale; |
|
2) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. november 2019
Komisjoni nimel
President
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 8. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/981, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 161, 18.6.2019, lk 1).
(3) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).
(4) Komisjoni 2. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2452, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses solventsuse ja finantsseisundi aruande menetluste, vormingute ja vormidega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/138/EÜ (ELT L 347, 31.12.2015, lk 1285).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
I LISA
Rakendusmääruse (EL) 2015/2452 I lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
vormi S.25.01.21 „Solventsuskapitalinõue standardvalemit kasutatavate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul“ lisatakse järgmised tabelid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
vormi S.25.02.21 „Solventsuskapitalinõue standardvalemit ja osalist sisemudelit kasutatavate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul“ lisatakse järgmised tabelid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3) |
vormi S.25.03.21 „Solventsuskapitalinõue täielikku sisemudelit kasutatavate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul“ lisatakse järgmised tabelid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
II LISA
Rakendusmääruse (EL) 2015/2452 II lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
punktis S.25.01 „Solventsuskapitalinõue – standardvalemit kasutavate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul“ lisatakse tabelisse järgmised read:
|
|||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
punktis S.25.02 „Solventsuskapitalinõue – standardvalemit ja osalist sisemudelit kasutavate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul“ lisatakse tabelisse järgmised read:
|
|||||||||||||||||||||||||||
|
3) |
punktis S.25.03 „Solventsuskapitalinõue täielikku sisemudelit kasutatavate gruppide puhul“ lisatakse tabelisse järgmised read:
|
||||||||||||||||||||||||
(*1) Tehniliste eraldiste ja edasilükkunud maksude kahjumikatmisvõime suunised EIOPA-BoS-14/177, 2. veebruar 2015 (https://eiopa.europa.eu/publications/eiopa-guidelines/guidelines-on-the-loss-absorbing-capacity-of-technical-provisions-and-deferred-taxes).“;
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/13 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2103,
27. november 2019,
millega muudetakse ja parandatakse rakendusmäärust (EL) 2015/2450, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalveasutustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt teabe esitamise vormidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), (1) eriti selle artikli 35 lõiget 10, artikli 244 lõike 6 kolmandat lõiku ja artikli 245 lõike 6 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2450 (2) on sätestatud aruandevormid, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad ning grupid peavad kasutama, kui nad esitavad järelevalveasutustele järelevalveks vajalikku teavet. |
|
(2) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/1221 (3) muudeti delegeeritud määrust (EL) 2015/35, (4) et kohandada kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kohaldatavat usaldatavusnõuete raamistikku vastavalt lihtsate, läbipaistvate ja standarditud väärtpaberistamiste kasutuselevõtmisele. Tagamaks et järelevalveasutused saavad nende ja muude väärtpaberistamiste kohta vajalikku teavet, tuleks kohandada rakendusmääruses (EL) 2015/2450 sätestatud asjaomaseid aruandevorme, et kõnealuseid muudatusi arvesse võtta. |
|
(3) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/981 (5) muudeti delegeeritud määrust (EL) 2015/35, et võtta kasutusele mitu lihtsustust solventsuskapitalinõude arvutamiseks. Need lihtsustused hõlmavad muu hulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate suhtes kohaldatavat aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit. Lihtsustuste kasutamise järelevalveks on vaja eri aruandevormides esitatavat konkreetset teavet. Seepärast tuleks kohandada rakendusmääruses (EL) 2015/2450 sätestatud asjakohaseid aruandevorme ja nendega seotud juhiseid, et neid muudatusi arvesse võtta. |
|
(4) |
Delegeeritud määrusega (EL) 2019/981 kehtestati muu hulgas uued nõuded teabele, mis esitatakse järelevalveasutustele korrapärase järelevalvearuande raames ning solventsuse ja finantsseisundi aruande raames edasilükkunud maksude kahjumi katmise võime kajastamise kohta. Et tagada nõuetekohane järelevalve järelevalveasutuste poolt, peaks kõnealust teavet aruandevormides täiendama kvantitatiivne, struktureeritud ja võrreldav teave. Seepärast tuleks rakendusmääruses (EL) 2015/2450 sätestatud asjaomaseid aruandevorme kohandada, et võtta arvesse kõnealuseid muudatusi. |
|
(5) |
Rakendusmäärust (EL) 2015/2450 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(6) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2450 III lisas esitatud vormi „S.25.02 – Solventsuskapitalinõue – standardvalemit ja osalist sisemudelit kasutavate gruppide puhul“ juhistes on viga, mille tõttu võib esitatav teave olla ebajärjepidev või eksitav. Et gruppide ning üksikute kindlustus- ja edasikindlustusandjate kohta esitatavat teavet käsitlevad juhised oleksid ühtsed, tuleks kõnealuseid juhiseid parandada. |
|
(7) |
Delegeeritud määruses (EL) 2019/981 esitatud muudatustega nõutakse teabe esitamist edasilükkunud maksude kahjumi katmise võime arvutamise kohta. Kõnealuseid muudatusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020. Rakendusmääruse (EL) 2015/2450 I ja II lisas esitatud vormide muudatused, mis on tehtud nimetatud teabe esitamise nõuete kajastamiseks, ei peaks seetõttu olema siduvad enne 1. jaanuari 2020. Siiski on oluline, et teavet edasilükkunud maksude kahjumi katmise võime arvutamise kohta saaks vabatahtlikult esitada alates käesoleva määruse jõustumisest. |
|
(8) |
Käesolev määrus põhineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul. |
|
(9) |
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult, (6) |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmäärust (EL) 2015/2450 muudetakse järgmiselt:
|
1) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale; |
|
2) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale; |
|
3) |
III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale. |
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) 2015/2450 III lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. november 2019
Komisjoni nimel
President
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 2. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2450, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalveasutustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt teabe esitamise vormidega (ELT L 347, 31.12.2015, lk 1).
(3) Komisjoni 1. juuni 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/1221, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/35 väärtpaberistamiste ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate hoitavate lihtsate, läbipaistvate ja standarditud väärtpaberistamiste regulatiivsete kapitalinõuete arvutamise osas (ELT L 227, 10.9.2018, lk 1).
(4) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).
(5) Komisjoni 8. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/981, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 161, 18.6.2019, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
I LISA
Rakendusmääruse (EL) 2015/2450 I lisa muudetakse järgmiselt:|
(1) |
vormi S.06.02.01 veergude C0290 ja C0300 vahele lisatakse järgmine veerg:
|
|
(2) |
vormile S.25.01.01 lisatakse järgmised tabelid: „Maksumäära käsitlev lähenemisviis
Edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestava kohanduse arvutamine (kuni 31. detsembrini 2019 vabatahtlik, alates 1. jaanuarist 2020 kohustuslik teave)
|
|
(3) |
vormile SR.25.01.01 lisatakse järgmised tabelid: „Maksumäära käsitlev lähenemisviis
Edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestava kohanduse arvutamine (kuni 31. detsembrini 2019 vabatahtlik, alates 1. jaanuarist 2020 kohustuslik teave)
|
|
(4) |
vormile S.25.02.01 lisatakse järgmised tabelid: „Maksumäära käsitlev lähenemisviis
Edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestava kohanduse arvutamine (kuni 31. detsembrini 2019 vabatahtlik, alates 1. jaanuarist 2020 kohustuslik teave)
|
|
(5) |
vormile SR.25.02.01 lisatakse järgmised tabelid: „Maksumäära käsitlev lähenemisviis
Edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestava kohanduse arvutamine (kuni 31. detsembrini 2019 vabatahtlik, alates 1. jaanuarist 2020 kohustuslik teave)
|
|
(6) |
vormile S.25.03.01 lisatakse järgmised tabelid: „Maksumäära käsitlev lähenemisviis
Edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestava kohanduse arvutamine (kuni 31. detsembrini 2019 vabatahtlik, alates 1. jaanuarist 2020 kohustuslik teave)
|
|
(7) |
vormile SR.25.03.01 lisatakse järgmised tabelid: „Maksumäära käsitlev lähenemisviis
Edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestava kohanduse arvutamine (kuni 31. detsembrini 2019 vabatahtlik, alates 1. jaanuarist 2020 kohustuslik teave)
|
|
(8) |
vormi S.26.01.01 muudetakse järgmiselt:
|
|
(9) |
vormi S.26.01.04 muudetakse järgmiselt:
|
|
(10) |
vormi SR.26.01.01 muudetakse järgmiselt:
|
|
(11) |
vormis S.26.04.01 lisatakse rea R0050 järele järgmine rida:
|
|
(12) |
vormis S.26.04.04 lisatakse rea R0050 järele järgmine rida:
|
|
(13) |
vormis SR.26.04.01 lisatakse rea R0050 järele järgmine rida:
|
|
(14) |
vormis S.26.05.01 lisatakse rea R0010 järele järgmine rida:
|
|
(15) |
vormis S.26.05.04 lisatakse rea R0010 järele järgmine rida:
|
|
(16) |
vormis SR.26.05.01 lisatakse rea R0010 järele järgmine rida:
|
|
(17) |
vormi S.26.07.01 lisatakse järgmised tabelid: „Tururisk – turu kontsentratsioonirisk
Looduskatastroofidega seotud lihtsustused
|
|
(18) |
vormi S.26.07.04 lisatakse järgmised tabelid: „Tururisk – turu kontsentratsioonirisk
Looduskatastroofidega seotud lihtsustused
|
|
(19) |
vormi SR.26.07.01 lisatakse järgmised tabelid: „Tururisk – turu kontsentratsioonirisk
Looduskatastroofidega seotud lihtsustused
|
|
(20) |
vormi S.27.01.01 muudetakse järgmiselt:
|
|
(21) |
vormi S.27.01.04 muudetakse järgmiselt:
|
|
(22) |
vormi SR.27.01.01 muudetakse järgmiselt:
|
II LISA
Rakendusmääruse (EL) 2015/2450 II lisa muudetakse järgmiselt:|
(1) |
punkti S.06.02 („Varade loetelu“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(2) |
punkti S.08.01 („Avatud positsiooniga tuletisinstrumendid“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(3) |
punkti S.08.02 („Tehingud tuletisinstrumentidega“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(4) |
punkti S.25.01 („Solventsuskapitalinõue – standardvalemit kasutavate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul“) tabelisse lisatakse järgmised read:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(5) |
Punkti S.25.02 („Solventsuskapitalinõue – standardvalemit ja osalist sisemudelit kasutavate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul“) tabelisse lisatakse järgmised read:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(6) |
punkti S.25.03 („Solventsuskapitalinõue – täielikku sisemudelit kasutavate kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul“) tabelisse lisatakse järgmised read:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(7) |
punkti S.26.01 („Solventsuskapitalinõue – tururisk“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(8) |
punkti S.26.02 („Solventsuskapitalinõue – vastaspoole makseviivituse risk“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(9) |
punkti S.26.03 („Solventsuskapitalinõue – elukindlustuse kindlustusrisk“) rea R0040/C0010 kolmanda veeru („Juhised“) tekst asendatakse järgmisega: „Märkige, kas ettevõtja on kasutanud kindlustuslepingute katkemise riski arvutamiseks lihtsustusi. Valige järgmisest loetelust:
Valikuid 1 ja 2 võidakse kasutada üheaegselt. Kui R0040/C0010 = 1, täidetakse ridades R0400–R0420 ainult veerud C0060 ja C0080.“; |
|
(10) |
punkti S.26.04 („Solventsuskapitalinõue – tervisekindlustusrisk“) muudetakse järgmiselt:
|
|
(11) |
punktis S.26.05 („Solventsuskapitalinõue – kahjukindlustuse kindlustusrisk“) lisatakse tabeli rea R0010/C0010 järele järgmine rida:
|
|
(12) |
punkti S.26.07 („Solventsuskapitalinõue – lihtsustused“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13) |
punkti S.27.01 („Solventsuskapitalinõue – kahju- ja tervisekindlustuse katastroofirisk“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(14) |
punkti S.30.02 („Fakultatiivne kindlustuskate kahju- ja elukindlustustegevuse puhul“) tabeli rea C0340 kolmandas veerus („Juhised“) esitatud krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste loetelu asendatakse järgmisega:
|
|
(15) |
punkti S.30.04 („Lõppev edasikindlustusprogramm – osakaal“) tabeli rea C0240 kolmandas veerus („Juhised“) esitatud krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste loetelu asendatakse järgmisega:
|
|
(16) |
punkti S.31.01 („Edasikindlustajate osa (sealhulgas piiratud edasikindlustus ja eriotstarbelised varakogumid)“) tabeli rea C0220 kolmandas veerus („Juhised“) esitatud krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste loetelu asendatakse järgmisega:
|
|
(17) |
punkti S.31.02 („Eriotstarbelised varakogumid“) tabeli rea C0280 kolmandas veerus („Juhised“) esitatud krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste loetelu asendatakse järgmisega:
|
(*1) 2. veebruari 2015. aasta suunised EIOPA-BoS-14/177, mis käsitlevad tehniliste eraldiste ja edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet (https://eiopa.europa.eu/publications/eiopa-guidelines/guidelines-on-the-loss-absorbing-capacity-of-technical-provisions-and-deferred-taxes).;
III LISA
Rakendusmääruse (EL) 2015/2450 III lisa muudetakse järgmiselt:|
(1) |
punkti S.06.02 („Varade loetelu“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(2) |
punkti S.08.01 („Avatud positsiooniga tuletisinstrumendid“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(3) |
punkti S.08.02 („Tehingud tuletisinstrumentidega“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(4) |
parandus ei puuduta eestikeelset versiooni; |
|
(5) |
punkti S.26.01 („Solventsuskapitalinõue – tururisk“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(6) |
punkti S.26.02 („Solventsuskapitalinõue – vastaspoole makseviivituse risk“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(7) |
Punktis S.26.03 („Solventsuskapitalinõue – elukindlustuse kindlustusrisk“) asendatakse rida R0040/C0010 järgmisega:
|
|
(8) |
punkti S.26.04 („Solventsuskapitalinõue – tervisekindlustusrisk“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
(9) |
punktis S.26.05 („Solventsuskapitalinõue – kahjukindlustuse kindlustusrisk“) lisatakse tabeli rea R0010/C0010 järele järgmine rida:
|
|
(10) |
punkti S.26.07 („Solventsuskapitalinõue – lihtsustused“) tabelisse lisatakse järgmised read:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(11) |
punkti S.27.01 („Solventsuskapitalinõue – kahju- ja tervisekindlustuse katastroofirisk“) tabelit muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(12) |
punkti S.31.01 („Edasikindlustajate osa (sealhulgas piiratud edasikindlustus ja eriotstarbelised varakogumid)“) tabeli rea C0220 kolmandas veerus („Juhised“) esitatud krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste loetelu asendatakse järgmisega:
|
|
(13) |
punkti S.31.02 („Eriotstarbelised varakogumid“) tabeli rea C0280 kolmandas veerus („Juhised“) esitatud krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste loetelu asendatakse järgmisega:
|
|
(14) |
punkti S.37.01 („Riskikontsentratsioon“) tabeli rea C0090 kolmandas veerus („Juhised“) esitatud krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste loetelu asendatakse järgmisega:
|
IV LISA
Rakendusmääruse (EL) 2015/2450 III lisa punkti S.25.02 tabeli rea R0300/C0100 kolmanda veeru viimane lause asendatakse järgmisega:
„See summa peab olema negatiivne.“
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/74 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/2104,
29. november 2019,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega 1 ja 8
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
|
(2) |
Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu avaldas oma projekti Parem teabevahetus finantsaruandluse valdkonnas (mille eesmärk on parandada finantsteabe edastamist finantsaruannete kasutajatele) raames 31. oktoobril 2018 dokumendi Olulisuse mõiste (IAS 1 ja IAS 8 muudatused), et olulisuse mõiste selgitamisega aidata ettevõtjatel olulisuse üle otsustada ja parandada finantsaruannete lisades avalikustatava teabe asjakohasust. |
|
(3) |
Pärast konsulteerimist Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga järeldab komisjon, et rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 1 Finantsaruannete esitamine ja IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtukriteeriumidele. |
|
(4) |
IAS 1 ja IAS 8 muudatused tingivad muudatuste tegemise standardites IAS 10 Sündmused pärast aruandeperioodi, IAS 34 Vahefinantsaruandlus ja IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad. |
|
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:
|
a) |
IAS 1 Finantsaruannete esitamine muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale; |
|
b) |
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale; |
|
c) |
IAS 10 Sündmused pärast aruandeperioodi muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale; |
|
d) |
IAS 34 Vahefinantsaruandlus muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale; |
|
e) |
IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2020 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. november 2019
Komisjoni nimel
President
Jean-Claude JUNCKER
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).
LISA
Olulisuse mõiste
IAS 1 ja IAS 8 muudatused
IAS 1 Finantsaruannete esitamine muudatused
Paragrahvi 7 muudetakse sellise üksuse puhul, kes on vastu võtnud 2018. aasta dokumendi Muudatused IFRSides kontseptuaalsele raamistikule viitamisel, ja lisatakse paragrahv 139T.
MÕISTED
|
7. |
... |
Oluline:
Teave on oluline, kui võib mõistlikult eeldada, et selle väljajätmine, ebaõige esitamine või varju jätmine võib mõjutada otsuseid, mille tegemisel üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad lähtuvad kõnealustest finantsaruannetest, milles on esitatud finantsteave konkreetse aruandva üksuse kohta.
Olulisus oleneb teabe laadist või ulatusest või mõlemast. Üksus hindab, kas teave on eraldivõetuna või koos muu teabega finantsaruannete raames tervikliku pildi saamiseks oluline.
Teave on varju jäetud juhul, kui see edastatakse viisil, millel oleks finantsaruannete põhikasutajatele sarnane mõju nagu siis, kui see jäetaks välja või esitataks ebaõigelt. Näiteks võivad olulise teabe varjujätmiseni viia järgmised olukorrad:
|
a) |
teave olulise kirje, tehingu või muu sündmuse kohta küll avalikustatakse finantsaruannetes, kuid väljendusviis on ebamäärane või ebaselge; |
|
b) |
teave olulise kirje, tehingu või muu sündmuse kohta on finantsaruannetes hajutatult; |
|
c) |
erinevad kirjed, tehingud või muud sündmused on ebasobivalt koondatud; |
|
d) |
sarnased kirjed, tehingud või muud sündmused on ebasobivalt eraldatud ning |
|
e) |
finantsaruannete arusaadavus väheneb, kui olulist teavet varjatakse ebaolulise teabega sel määral, et põhikasutaja ei suuda kindlaks teha, milline teave on oluline. |
Selle hindamisel, kas võib mõistlikult eeldada, et teave mõjutab konkreetse aruandva üksuse üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajate otsuseid, on üksusel vaja arvestada nii nende kasutajate iseloomulikke tunnusjooni kui ka üksuse enda olukorda.
Paljud olemasolevad ja võimalikud investorid, laenuandjad ja teised võlausaldajad ei saa nõuda, et aruandvad üksused esitaksid neile teavet otse, vaid peavad vajatava finantsteabe saamisel suures osas tuginema üldotstarbelistele finantsaruannetele. Järelikult on nad põhikasutajad, kellele üldotstarbelised finantsaruanded on suunatud. Finantsaruanded koostatakse selliste kasutajate jaoks, kellel on piisavad teadmised äri- ja majandustegevusest ning kes teavet hoolikalt läbi vaatavad ja analüüsivad. Kohati peavad isegi teadlikud ja hoolsad kasutajad pöörduma nõustaja poole, et mõista keeruliste majandusnähtustega seotud teavet.
...
JÕUSTUMISKUUPÄEV
...
|
139T |
Oktoobris 2018 välja antud dokumendiga Olulisuse mõiste (IAS 1 ja IAS 8 muudatused) muudeti IAS 1 paragrahvi 7 ja IAS 8 paragrahvi 5 ning jäeti välja IAS 8 paragrahv 6. Üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead muudatused
Paragrahvi 5 muudetakse sellise üksuse puhul, kes on vastu võtnud 2018. aasta dokumendi Muudatused IFRSides kontseptuaalsele raamistikule viitamisel. Välja jäetakse paragrahv 6 ja lisatakse paragrahv 54H.
MÕISTED
|
5. |
...
Olulisus on määratletud IAS 1 paragrahvis 7 ja seda kasutatakse käesolevas standardis samas tähenduses. ... |
|
6. |
[Välja jäetud]
... |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
...
|
54H |
Oktoobris 2018 välja antud dokumendiga Olulisuse mõiste (IAS 1 ja IAS 8 muudatused) muudeti IAS 1 paragrahvi 7 ja IAS 8 paragrahvi 5 ning jäeti välja IAS 8 paragrahv 6. Üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
Muude rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja väljaannete muudatused
IAS 10 Sündmused pärast aruandeperioodi muudatused
Muudetakse paragrahvi 21 ja lisatakse paragrahv 23C.
Aruandeperioodijärgsed mittekorrigeerivad sündmused
|
21. |
Kui aruandeperioodijärgsed mittekorrigeerivad sündmused on olulised, siis võib mõistlikult eeldada, et nende avalikustamata jätmine võib mõjutada otsuseid, mille tegemisel üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad lähtuvad kõnealustest finantsaruannetest, milles on esitatud finantsteave konkreetse aruandva üksuse kohta. Seepärast avalikustab üksus järgmise teabe aruandeperioodijärgsete mittekorrigeerivate sündmuste iga olulise kategooria kohta:
... |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
...
|
23C |
Oktoobris 2018 välja antud dokumendiga Olulisuse mõiste (IAS 1 ja IAS 8 muudatused) muudeti paragrahvi 21. Üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IAS 1 paragrahvis 7 ning IAS 8 paragrahvides 5 ja 6 olulisuse mõistes tehtud muudatusi. |
IAS 34 Vahefinantsaruandlus muudatused
Muudetakse paragrahvi 24 ja lisatakse paragrahv 58.
Olulisus
...
|
24. |
IAS 1-s on määratletud oluline teave ja nõutud oluliste objektide eraldi avalikustamist, kaasa arvatud (näiteks) lõpetatud tegevusvaldkonnad, ja IAS 8-s Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead on nõutud arvestushinnangute muutuste, vigade ja arvestusmeetodite muutuste avalikustamist. Need kaks standardit ei sisalda olulisust käsitlevaid kvantitatiivseid juhiseid. ... |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
...
|
58. |
Oktoobris 2018 välja antud dokumendiga Olulisuse mõiste (IAS 1 ja IAS 8 muudatused) muudeti paragrahvi 24. Üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IAS 1 paragrahvis 7 ning IAS 8 paragrahvides 5 ja 6 olulisuse mõistes tehtud muudatusi. |
IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad muudatused
Muudetakse paragrahvi 75 ja lisatakse paragrahv 104.
Ümberstruktureerimine
...
|
75. |
Juhtkonna või juhatuse poolt enne aruandeperioodi lõppu vastu võetud ümberstruktureerimisotsus ei tekita aruandeperioodi lõpus faktilist kohustust, välja arvatud juhul, kui üksus on enne aruandeperioodi lõppu:
... |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
...
|
104. |
Oktoobris 2018 välja antud dokumendiga Olulisuse mõiste (IAS 1 ja IAS 8 muudatused) muudeti paragrahvi 75. Üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IAS 1 paragrahvis 7 ning IAS 8 paragrahvides 5 ja 6 olulisuse mõistes tehtud muudatusi. |
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/79 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2105,
9. detsember 2019,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või tegevuspiiranguid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõike 3 kohaselt on teatavad liikmesriigid ja Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA“) edastanud komisjonile teavet, mis on kõnealuse nimekirja ajakohastamise seisukohast tähtis. Asjakohast teavet on esitanud ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Selle teabe alusel tuleks nimekirja ajakohastada. |
|
(3) |
Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu olulistest üksikasjadest ja kaalutlustest, mille alusel otsustatakse kehtestada nende suhtes tegevuskeeld liidus või muudetakse määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisa või B lisa nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi. |
|
(4) |
Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja määruse (EÜ) nr 2111/2005 alusel loodud komiteele (edaspidi „lennuohutuskomitee“) suuline ettekanne. |
|
(5) |
Komisjon on teavitanud lennuohutuskomiteed käimasolevatest ühiskonsultatsioonidest, mida peetakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 (3) raames Armeenia, Valgevene, Dominikaani Vabariigi, Ekvatoriaal-Guinea, Gaboni, Indoneesia, Moldova ja Venemaa pädevate asutuste ning lennuettevõtjatega. Samuti andis komisjon lennuohutuskomiteele teavet lennuohutusolukorra kohta Angolas, Kongo-Brazzaville’is, Iraagis, Kirgiisi Vabariigis, Malaisias, Nepalis, Türkmenistanis ja Venezuelas. |
|
(6) |
EASA teavitas komisjoni ja lennuohutuskomiteed tehnilistest hindamistest, mis tehti komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 (4) sätete alusel välja antud kolmandate riikide lennuettevõtjate (edaspidi „TCO“) lubade esialgseks hindamiseks ja pidevaks seireks. |
|
(7) |
EASA teavitas komisjoni ja lennuohutuskomiteed ka välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise programmi (edaspidi „SAFA programm“) raames komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsi tulemustest. |
|
(8) |
Peale selle teavitas EASA komisjoni ja lennuohutuskomiteed tehnilise abi projektidest kolmandates riikides, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 474/2006 kohast tegevuskeeldu. EASA andis teavet edasise tehnilise abi kavade ja taotluste kohta ning kolmandate riikide tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilise võimekuse suurendamiseks tehtava koostöö kohta, eesmärgiga aidata neil kõrvaldada puudujäägid kohaldatavate rahvusvaheliste tsiviillennunduse ohutusstandardite järgimisel. Liikmesriike kutsuti üles reageerima sellistele taotlustele, lähtudes mõlema poole huvidest ning kooskõlastatult komisjoni ja EASAga. Sellega seoses rõhutas komisjon, kui kasulik on anda rahvusvahelise lennundusvaldkonna osalistele eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) lennuohutusalase partnerlusabi vahendi (Aviation Safety Implementation Assistance Partnership tool) kaudu teavet kolmandatele riikidele ettenähtud sellise tehnilise abi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid annavad lennuohutuse suurendamiseks kogu maailmas. |
|
(9) |
Eurocontrol andis komisjonile ja lennuohutuskomiteele ajakohastatud teavet SAFA ja TCO kohta ning esitas ka praeguse statistika tegevuskeelu saanud lennuettevõtjatega seotud ohuteadete kohta. |
Liidu lennuettevõtjad
|
(10) |
Pärast seda, kui EASA oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide, EASA korraldatud standardimiskontrollide ning liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemusi, on mitu liikmesriiki võtnud teatavaid täitemeetmeid ning teavitanud neist komisjoni ja lennuohutuskomiteed. Bulgaaria teatas komisjonile ja lennuohutuskomiteele meetmetest, mida ta oli võtnud Bulgaarias serditud lennuettevõtjate suhtes. |
|
(11) |
Liikmesriigid kinnitasid uuesti, et kui asjaomasest ohutusteabest peaks ilmnema, et asjakohaste ohutusstandardite järgimata jätmine liidu lennuettevõtjate poolt põhjustaks otseseid ohutusriske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid. |
Armeenia lennuettevõtjad
|
(12) |
Armeenia lennuettevõtjaid ei ole kunagi lisatud määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. |
|
(13) |
2019. aasta juulis tegi EASA oma TCO-loa andmise menetluse raames kohapealse kontrollkäigu Armeenia tsiviillennunduskomiteesse (edaspidi „CAC“) ja kahte lennuettevõtjasse, nimelt Taron Avia LLCsse ja Atlantis European Airwaysi. |
|
(14) |
Pärast kontrollkäiku jõudis EASA järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate käitamistingimuste ajakohastamisel ei olnud CAC kehtestatud sertimismenetlust süstemaatiliselt järginud. Lisaks ei suutnud CAC tõendada, et ta hindab süstemaatiliselt ohutusjuhtimissüsteeme, jätkuva lennukõlblikkuse süsteeme ja tema poolt serditud lennuettevõtjate hooldusorganisatsioone. CACil puudus ka suutlikkus tuvastada rahvusvaheliste ohutusstandardite olulisi rikkumisi lennuettevõtjate poolt. |
|
(15) |
Võttes arvesse EASA poolt TCO-loa andmise menetluse käigus kindlaks teinud puudusi, teavitas komisjon 11. oktoobri 2019. aasta kirjaga CACi teatavatest Armeenias registreeritud lennuettevõtjatega seotud ohutusprobleemidest ning kutsus CACi ja lennuettevõtja Taron Avia LLC määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 7 kohaselt lennuohutuskomiteesse ärakuulamisele. |
|
(16) |
7. novembril 2019 toimus Brüsselis tehniline kohtumine, millest võtsid osa komisjoni, EASA ja CACi esindajad. Sellel nõupidamisel esitas CAC teavet oma järelevalvetoimingute kohta, sealhulgas reorganiseerimisplaanide, tehnilise personali värbamis- ja koolituskavade ning oma järelevalvevõimekuse suurendamise kohta. CAC teatas komisjonile, et ta otsustas EASA poolt 2019. aasta juulis lennuettevõtja Taron Avia LLC TCO-lubade puhul kindlaks tehtud puuduste tõttu kõnealuse lennuettevõtja sertifikaadi 7. novembril 2019 kehtetuks tunnistada. Arvestades, et Taron Avia LLC lõpetas seetõttu oma tegevuse, ei olnud enam vaja kutsuda lennuettevõtjat lennuohutuskomiteesse ärakuulamisele. |
|
(17) |
Praegu kättesaadavate andmete, sh EASA poolt TCO-loa hindamise käigus kogutud teabe, liikmesriikide poolt SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollide käigus kogutud teabe ning CACi esitatud teabe alusel järeldab komisjon, et CAC peaks veelgi suurendama kontrollisuutlikkust oma sertimis- ja järelevalvekohustustega hõlmatud lennuettevõtjate suhtes. |
|
(18) |
Lennuohutuskomitees 20. novembril 2019 toimunud ärakuulamisel esitas CAC ülevaate oma organisatsioonist ja struktuurist, sealhulgas lennukõlblikkuse osakonda ja lennutegevuse osakonda määratud töötajate kohta. CAC andis üksikasjalikku teavet mitme Armeenias registreeritud lennuettevõtja suhtes võetud meetmete, inspektorite koolituse ja selle edasise arengu kohta, sealhulgas uute inspektorite värbamise kavade kohta. Komisjon rõhutas, et nagu kõikide tsiviillennundusametite puhul, peaks CAC väljastama lennuettevõtja sertifikaate ja võtma õhusõidukeid oma registrisse vastu üksnes siis, kui ta on täielikult suuteline teostama nende üle järelevalvet. |
|
(19) |
CAC toonitas ka kavandatud lähenemist liidu õigusraamistikule, mis tuleneb Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Armeenia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu sõlmimisest ja rakendamisest. |
|
(20) |
Ärakuulamisel kohustus CAC teavitama komisjoni pidevalt oma järelevalvetoimingutest ja meetmetest, mida on võetud tsiviillennundusohutuse edasiseks parandamiseks Armeenias, pidades eelkõige silmas Armeenia riikliku lennundusohutusprogrammi edasiarendamist ja rakendamist. |
|
(21) |
Komisjon kavatseb koostöös EASA ja liikmesriikide abiga teha liidu kohapealse kontrollkäigu Armeeniasse eesmärgiga kontrollida, kas CAC teostab lennuettevõtjate sertimist ja järelevalvet vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Kõnealuse kohapealse kontrollkäigu raames keskendutakse CACile ja valitud Armeenia lennuettevõtjatele. |
|
(22) |
Kuigi kindlaks tehtud eri liiki puudujäägid vajavad kõrvaldamist, ei ole need sellised puudused, mis nõuaksid Armeenia lennuettevõtjate lisamist määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. |
|
(23) |
Praegu kättesaadava teabe alusel on komisjon seepärast määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Armeenia lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu. |
|
(24) |
Seades prioriteediks kõigi Armeenias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012, peaksid liikmesriigid jätkuvalt kontrollima asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist Armeenias serditud lennuettevõtjate poolt. |
|
(25) |
Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid. |
Valgevene lennuettevõtjad
|
(26) |
Valgevene lennuettevõtjaid ei ole kunagi lisatud määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. |
|
(27) |
Võttes arvesse EASA poolt TCO-loa andmise menetluse raames tuvastatud ohutuspuudujääke, algatas komisjon 17. septembril 2018 vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõikele 2 konsultatsioonid Valgevene lennuametiga (edaspidi „AD-BLR“). |
|
(28) |
3. aprillil 2019 lennuohutuskomitees toimunud kuulamise järel tunnustas lennuohutuskomitee AD-BLRi edusamme rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamisel, kuid oli samal ajal seisukohal, et AD-BLR peaks veelgi parandama oma ohutusjärelevalvesuutlikkust. |
|
(29) |
5. novembril 2019 toimus tehniline kohtumine, millest võtsid osa komisjon, EASA ja AD-BLRi esindajad. Kohtumise eesmärk oli vaadata läbi AD-BLRi rakendatud parandusmeetmete kava ja sellega seoses AD-BLRi võetud meetmed, et tagada ohutusjärelevalvesüsteemi puhul rahvusvahelistele ohutusstandardite tulemuslik järgimine. Kohtumisel ilmnes, et AD-BLR peaks esitama komisjonile täiendavaid selgitusi teatavate meetmete kohta. 14. novembril 2019 sai komisjon täiendavat teavet. |
|
(30) |
Komisjon palus ka AD-BLRil parandusmeetmete kava läbi vaadata, arendades edasi liidu kohapealse kontrollkäigu ajal 2019. aasta märtsis tuvastatud ohutuspuudujääkide algpõhjuste analüüsi, et arutada seda 2020. aasta esimeses kvartalis järgmisel tehnilisel kohtumisel Brüsselis. |
|
(31) |
Komisjon andis 20. novembril 2019 lennuohutuskomiteele aru AD-BLRi esitatud teabest, nimelt lennundussektorile spetsialiseerunud inspektsiooni rakendamisel tehtud edusammudest, kvaliteediosakonna loomisest, AD-BLRi poolt serditud lennuettevõtjate ümbersertimisprogrammi staatusest ning järelevalveprogrammi parandamiseks võetud meetmetest. Komisjon teavitas lennuohutuskomiteed ka sellest, et tsiviillennundusolukord Valgevenes on jätkuvalt kõrgendatud tähelepanu all. |
|
(32) |
Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Valgevene lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu. |
|
(33) |
Seades prioriteediks kõigi Valgevenes serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012, peaksid liikmesriigid jätkuvalt kontrollima asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist Valgevenes serditud lennuettevõtjate poolt. |
|
(34) |
Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid. |
Dominikaani Vabariigi lennuettevõtjad
|
(35) |
Dominikaani Vabariigi lennuettevõtjaid ei ole kunagi lisatud määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. |
|
(36) |
Võttes arvesse EASA poolt TCO-loa andmise menetluse raames tuvastatud ohutuspuudujääke ja tuginedes SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsile algatas komisjon 15. aprillil 2019 vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõikele 2 konsultatsioonid Dominikaani tsiviillennundusametiga (Instituto Dominicano de Aviación Civil, edaspidi „IDAC“). |
|
(37) |
10. oktoobril 2019 toimus tehniline kohtumine, millest võtsid osa komisjon, EASA, liikmesriigi esindaja ja IDACi esindajad. Kõnealusel kohtumisel andis IDAC komisjonile üldteavet Dominikaani Vabariigi lennundussektori, järelevalvetegevuseks olemasoleva personali ja selliste toimingute läbiviimise viisi kohta. Arutati ka raskusi, millega teatavad lennuettevõtjad puutusid kokku TCO-loa andmise menetluse käigus, peamiselt ohutuspuudujääkide tõttu, ning SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollide käigus tuvastatud puudusi. IDAC teatas komisjonile, et on võetud parandusmeetmeid EASA tuvastatud ohutuspuudujääkide algpõhjuste kõrvaldamiseks. Eelkõige teavitas IDAC käimasolevatest meetmetest seoses töötajate koolitamisega. |
|
(38) |
Kohtumisel andis IDAC teavet ka riikliku ohutusprogrammi rakendamise kohta Dominikaani Vabariigis. Olles veendunud, et tema tegevus on täielikult kooskõlas rahvusvaheliste ohutusstandarditega, kutsus IDAC liitu kohapealsele kontrollkäigule. Komisjon on seetõttu seisukohal, et liidu kohapealne kontrollkäik on tõepoolest vaja korraldada enne järgmist lennuohutuskomitee koosolekut. |
|
(39) |
Kuigi komisjon ja EASA on dokumentidest saadud teabe analüüsi ja tehnilise koosoleku põhjal kindlaks teinud mitmeid puudusi, ei õigusta need Dominikaani Vabariigi lennuettevõtjate lisamist määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. |
|
(40) |
Praegu kättesaadava teabe alusel on komisjon seepärast määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Dominikaani Vabariigi lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu. |
|
(41) |
Seades prioriteediks kõigi Dominikaani Vabariigi serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012, peaksid liikmesriigid jätkuvalt kontrollima asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist Dominikaani Vabariigis serditud lennuettevõtjate poolt. |
|
(42) |
Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid. |
Ekvatoriaal-Guinea lennuettevõtjad
|
(43) |
2006. aastal lisati kõik Ekvatoriaal-Guineas serditud lennuettevõtjaid määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. |
|
(44) |
2017. aasta oktoobris toimus Ekvatoriaal-Guineas liidu kohapealne kontrollkäik, mille käigus hinnati lennuameti Autoridad Aeronáutica de Guinea Ecuatorial (edaspidi „AAGE“) tööd. Külastati ka kahte Ekvatoriaal-Guineas serditud tegutsevat lennuettevõtjat: CEIBA Intercontinental ja Cronos Airlines. Liidu kohapealsel kontrollkäigul tehti kindlaks vajadus teha täiendavaid parandusi, et ohutusjärelevalvesüsteem vastaks rahvusvaheliste ohutusstandardite hiljutistele muudatustele. AAGE töötas selle jaoks välja parandusmeetmete kava. |
|
(45) |
2018. aasta detsembris väljendas AAGE komisjonile huvi taasalustada dialoogi määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisa muutmise üle seoses kõigi Ekvatoriaal-Guineas serditud lennuettevõtjatega. Komisjon saatis 12. veebruaril 2019 AAGE-le kirja, milles palus esitada üksikasjaliku aruande parandusmeetmete kava rakendamise kohta ja muu asjakohase teabe AAGE edusammudest ohutuspuudujääkide kõrvaldamisel. AAGE esitas ajavahemikus 11. juulist kuni 20. augustini 2019 teavet, mis ei olnud täielik, mistõttu teatas komisjon 10. septembril 2019 AAGE-le, et esitatud teave oli puudulik. AAGE saatis 17. septembril 2019 ja 28. oktoobril 2019 täiendavat teavet vastavalt CEIBA Intercontinentali ja Cronos Airlinesi kohta ning teavet AAGE töökorralduse, personali ja järelevalvetoimingute kohta. |
|
(46) |
6. novembril 2019 jõudis EASA järeldusele, et kõik nõutud dokumendid on esitatud ja et see teave näitab järelevalvetoimingute paranemist AAGE ohutusjärelevalvesüsteemis, sealhulgas kahe kommertslennuettevõtja – CEIBA Intercontinental ja Cronos Airlines – üle teostatava järelevalve tugevdamist. EASA järeldas siiski ka seda, et endiselt esineb kahtlusi seoses AAGE suutlikkusega kõrvaldada puudused kestlikul viisil. |
|
(47) |
Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Ekvatoriaal-Guinea lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu. |
|
(48) |
Seades prioriteediks kõigi Ekvatoriaal-Guineas serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012, peaksid liikmesriigid jätkuvalt kontrollima asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist Ekvatoriaal-Guineas serditud lennuettevõtjate poolt. |
Gaboni lennuettevõtjad
|
(49) |
2008. aastal (6) kanti kõik Gabonis serditud lennuettevõtjad määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse, välja arvatud Gabon Airlines ja Afrijet, mis on kantud kõnealuse määruse B lisasse. |
|
(50) |
Komisjon ja Gaboni pädev asutus Agence Nationale de l’Aviation Civile („ANAC Gabon“) jätkasid konsultatsioone, et jälgida ANAC Gaboni edusamme lennuohutuse järelevalvesüsteemi vastavuse tagamisel rahvusvahelistele ohutusstandarditele. |
|
(51) |
ICAO 2019. aasta jaanuari auditis jõuti järeldusele, et ANAC Gaboni rahvusvaheliste ohutusstandardite tõhusa rakendamise määr oli 72,6 %, mis on kõrgem, kui 2016. aastal (26,1 %). |
|
(52) |
14.–18. oktoobrini 2019 toimus Gabonis liidu kohapealne kontrollkäik ANAC Gaboni kontoritesse ja kahe praegu serditud lennuettevõtja, Afrijet Business Service'i ja Solenta Aviation Gaboni valdustesse. |
|
(53) |
Kontrollkäigu ajal tõendas ANAC Gabon, et ta on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid edusamme, nimelt on ta võimeline kohaldama usaldusväärset õigusraamistikku ja tagama selle täitmise. Näib, et riiklikke eeskirju ajakohastatakse korrapäraselt, kui ICAO standarditesse ja soovituslikesse tavadesse tehakse uusi muudatusi. ANAC Gabon esitas tõendid selle kohta, et ta on kehtestanud kindla menetluse personali värbamiseks ja koolitamiseks. Töötajad on hästi kvalifitseeritud ja motiveeritud, kuigi kogemuste omandamine on endiselt keeruline. ANAC Gabon peaks oma toiminguteks vajalike pädevuste jaoks kehtestama tõhusa halduskorra. ANAC Gabon on esitanud tõendid selle kohta, et lennuettevõtjate sertimine toimub kooskõlas IACO kehtestatud protsessiga ning et kõik tegevused dokumenteeritakse. Samuti näitavad tõendid, et ANAC Gabonil on suutlikkus teostada järelevalvet Gaboni lennundustegevuse üle ja kõrvaldada tuvastatud ohutuspuudujäägid. |
|
(54) |
Kahe praegu Gabonis serditud lennuettevõtja külastamisel jõuti järeldusele, et mõlemad lennuettevõtjad kontrollivad jätkuvat lennukõlblikkust ja tegutsevad kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste ohutusstandarditega. Muude toimingute väljavõtteline uuring näitas siiski mõningaid väiksemaid puudusi, millest ükski ei avaldanud lennundusohutusele otsest mõju. |
|
(55) |
Komisjon ja lennuohutuskomitee kuulasid 20. novembril 2019 ära ANAC Gaboni ning lennuettevõtjad Afrijet Business Service ja Solenta Aviation Gabon. |
|
(56) |
Sellel ärakuulamisel tutvustas ANAC Gabon komisjonile ja lennuohutuskomiteele Gabonis serditud lennuettevõtjate ohutusjärelevalve tagamiseks kehtestatud süsteemi. Selgitati, et rahvusvaheliste ohutusstandardite tõhusal rakendamisel tehtud edusammud, mida näitas ICAO 2019. aasta audit, tulenesid alates 2012. aastast võetud meetmetest. Rõhutades oma pühendumust jätkuvale täiustamisele, teavitas ANAC Gabon komisjoni ja lennuohutuskomiteed 2019. aasta oktoobris toimunud liidu kohapealse kontrollkäigu tulemuste põhjal välja töötatud parandusmeetmete kava rakendamisest. See hõlmab tulevikuks seatud strateegilisi eesmärke, nagu riikliku ohutusprogrammi kehtestamine, kvaliteedisüsteemi sertifitseerimine ja rahvusvaheliste ohutusstandardite veelgi tõhusam rakendamine tulevikus. Kõik need arengusuundumused on positiivsed. Gaboni tsiviillennundustegevuse oodatava kasvu tõttu peab ANAC Gabon aga vastu võtma konkreetsed leevendusmeetmed, eelkõige seoses organisatsiooni töötajate arvu ja vajaliku oskusteabe tasemega. |
|
(57) |
Ärakuulamisel esitas lennuettevõtja Afrijet Business Service ülevaate oma organisatsioonist ja struktuurist, praegustest lennukipargi ja lennumarsruutide arengukavadest ning lennuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi põhielementidest, sealhulgas ohtude kindlakstegemise ja riskide vähendamise protsessist. |
|
(58) |
Lennuettevõtja Solenta Aviation Gabon esitas ülevaate oma organisatsioonist ja struktuurist, praegustest lennukipargi ja lennumarsruutide arengukavadest ning lennuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi põhielementidest, sealhulgas ohtude kindlakstegemise ja riskide vähendamise protsessist. Lennuettevõtja rõhutas oma pühendumust ohutustaseme pidevale parandamisele ning selgitas lennuettevõtja tegevuse ja meeskonna juhtimise keerukust, sealhulgas ohutu käitamise tagamiseks kasutatavaid ohutusjuhtimise toiminguid. Ta lisas, et ANAC Gabon kontrollib neid toiminguid tähelepanelikult. |
|
(59) |
Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal arvamusel, et liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja jätta kõik Gabonis serditud lennuettevõtjad määruse (EÜ) nr 474/2006 A ja B lisast välja. |
|
(60) |
Seades prioriteediks kõigi Gabonis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012, peaksid liikmesriigid jätkuvalt kontrollima asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist Gabonis serditud lennuettevõtjate poolt. |
|
(61) |
Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid. |
Indoneesia lennuettevõtjad
|
(62) |
2018. aasta juunis jäeti määruse (EÜ) nr 474/2006 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2018/871) (7) A lisast välja kõik Indoneesias serditud lennuettevõtjad. Ohutusjärelevalvesüsteemi edasiseks jälgimiseks Indoneesias jätkavad komisjon ja Indoneesia tsiviillennundusamet (edaspidi „DGCA Indonesia“) konsultatsioone vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõikele 2. Sellega seoses edastas DGCA Indonesia 27. septembri 2019. aasta kirjaga lisateavet ja ajakohastatud andmed ajavahemikul 2019. aasta märtsist kuni 2019. aasta septembrini tehtud ohutusjärelevalvetoimingute kohta. Lisaks 2018. aasta märtsis toimunud liidu kohapealse kontrollkäigu tulemusel ajakohastatud parandusmeetmete kavale sisaldas DGCA Indonesia esitatud teave ka ajakohastatud teavet lennuettevõtja sertifikaadi omanike, registreeritud õhusõidukite, lennuõnnetuste, tõsiste intsidentide ja lennuohutust mõjutavate juhtumite ning DGCA Indonesia võetud täitemeetmete kohta. |
|
(63) |
DGCA Indonesia teavitas komisjoni ka 2017. aastal toimunud ICAO koordineeritud valideerimismissiooni järel võetud parandusmeetmete seisust, mis näitab pidevaid edusamme eelkõige lennukõlblikkuse valdkonnas. |
|
(64) |
Pärast saadud teabe ja dokumentide läbivaatamist leiab komisjon, et enamik parandusmeetmete kava, tõsiste vahejuhtumite ja täitemeetmete kohta antud selgitustest on piisavad. Selle tulemusena suleti mõned lennukõlblikkuse parandusmeetmete kava tähelepanekutest ja võeti vastu uued kavandatud sulgemistähtajad. |
|
(65) |
29. oktoobril 2019 avaldati Lion Airi lennuga JT610 toimunud õnnetuse lõpparuanne. Osana oma pidevast järelevalvetegevusest Indoneesias palub komisjon DGCA Indonesial jätkata asjaomase teabe esitamist, eelkõige seoses aruandes esitatud ohutusalaste soovituste järelmeetmetega. |
|
(66) |
Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Indoneesia lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu. |
|
(67) |
Seades prioriteediks kõigi Indoneesias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012, peaksid liikmesriigid jätkuvalt kontrollima asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist Indoneesias serditud lennuettevõtjate poolt. |
|
(68) |
Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid. |
Moldova lennuettevõtjad
|
(69) |
2019. aasta aprillis (8) kehtestati täielik tegevuskeeld kõigile Moldovas serditud lennuettevõtjatele, välja arvatud kolmele lennuettevõtjale (Air Moldova, Fly One ja Aerotranscargo), peamiselt seetõttu, et Moldova tsiviillennundusamet (edaspidi „CAAM“) ei suutnud rakendada kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid ja tagada nende täitmist. |
|
(70) |
Rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamise madal tase tehti kindlaks 2019. aasta veebruaris toimunud liidu kohapealse kontrollkäigu ajal, mille raames tehti mitmeid tähelepanekuid CAAMi eeskirjade, menetluste ja tavade kohta. |
|
(71) |
24. oktoobril 2019 toimus tehniline kohtumine, millest võtsid osa komisjoni, EASA, ühe liikmesriigi ja CAAMi esindajad. Kohtumisel andis CAAM teavet meetmete kohta, mis on võetud selleks, et töötada välja rahvusvahelistele ohutusstandarditele vastav riiklik õigusraamistik, mille eesmärk on parandada Moldova ohutusjärelevalvesüsteemi, sealhulgas meetmed seoses tugevama kvaliteedijuhtimise funktsiooni rakendamisega asutuses. |
|
(72) |
CAAM esitas ka teavet asutuse uue halduskäsiraamatu, riikliku ohutusprogrammi puudujääkide analüüsi kontrollnimekirja ja riikliku ohutuspoliitika kohta ning Moldova lennuettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemi rakendamise seisu kohta. Lisaks teatas CAAM komisjonile, et Moldovas registreeritud lennuettevõtjate auditite ja kontrollide tulemusena peatati neli lennuettevõtja sertifikaati, millest kaks taastati ja kaks – lennuettevõtjate CA Î.M „TANDEM AERO“ SRL ja CA „OSCAR JET“ SRL lennuettevõtja sertifikaadid – tunnistati lõplikult kehtetuks. |
|
(73) |
Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud komisjon järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja jätta lennuettevõtjad CA Î.M „TANDEM AERO“ SRL ja CA „OSCAR JET“ SRL välja määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast. |
|
(74) |
Seades prioriteediks kõigi Moldovas serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012, peaksid liikmesriigid jätkuvalt kontrollima asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist Moldovas serditud lennuettevõtjate poolt. |
|
(75) |
Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid. |
Venemaa lennuettevõtjad
|
(76) |
Komisjon, EASA ja liikmesriikide pädevad asutused on jätkanud Venemaal serditud ning liidus tegutsevate lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste jälgimist, mis muu hulgas hõlmab ka teatavate Venemaa õhusõidukite seisuplatsil tehtud kontrollimise prioriteediks seadmist vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012. |
|
(77) |
25. oktoobril 2019 kohtusid komisjon, EASA ja üks liikmesriik Venemaa föderaalse lennutranspordiameti (edaspidi „FATA“) esindajatega, et vaadata üle Venemaal serditud lennuettevõtjate ohutusalased tulemused ajavahemikul 19. märtsist 2019 kuni 4. oktoobrini 2019 seisuplatsil tehtud kontrollide aruannete põhjal ja teha kindlaks olukorrad, mille puhul FATA peaks järelevalvet tugevdama. |
|
(78) |
Venemaal serditud lennuettevõtjatele seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide läbivaatamisel ei ilmnenud olulisi ega korduvaid ohutuspuudujääke. Kohtumisel teavitas FATA komisjoni meetmetest, mis on võetud selleks, et tagada Venemaal serditud lennuettevõtjate vastavus ICAO määratletud inglise keele oskuse nõuetele. |
|
(79) |
Praegu kättesaadava teabe, sealhulgas kohtumisel esitatud teabe alusel leiab komisjon, et FATA-l on vajalik suutlikkus ja tahe kõrvaldada ohutuspuudujäägid. Selle alusel jõudis komisjon järeldusele, et Venemaa lennuametil ega ühelgi Venemaal serditud lennuettevõtjal ei ole vaja tulla lennuohutuskomiteesse ärakuulamisele. |
|
(80) |
Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Venemaa lennuettevõtjad. |
|
(81) |
Liikmesriigid peaksid ka edaspidi kontrollima, et Venemaa lennuettevõtjad järgivad tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi lennuohutusstandardeid, seades prioriteediks õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012. |
|
(82) |
Kui kõnealustest kontrollidest peaks ilmnema, et asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon kehtestada teatavate Venemaal serditud lennuettevõtjate suhtes tegevuskeelu ning kanda nad määruse (EÜ) nr 474/2006 A või B lisasse. |
|
(83) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta. |
|
(84) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt moodustatud lennuohutuskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt:
|
1) |
A lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga; |
|
2) |
B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. detsember 2019
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Adina VĂLEAN
(1) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.
(2) Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 14).
(3) Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 473/2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 8).
(4) Komisjoni 29. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 452/2014, millega kehtestatakse kolmandate riikide käitajate lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 133, 6.5.2014, lk 12).
(5) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).
(6) Komisjoni 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 715/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 197, 25.7.2008, lk 36).
(7) Komisjoni 14. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/871, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või tegevuspiiranguid (ELT L 152, 15.6.2018, lk 5).
(8) Komisjoni 15. aprilli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/618, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või tegevuspiiranguid (ELT L 106, 17.4.2019, lk 1).
I LISA
Määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisa asendatakse järgmisega:
„A LISA
NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE LIIDU PIIRES TEGEVUSKEELDU, ERANDITEGA (1)
|
Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev) |
Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) või lennutegevusloa number |
ICAO kolmetäheline kood |
Lennuettevõtja päritoluriik |
|
AVIOR AIRLINES |
ROI-RNR-011 |
ROI |
Venezuela |
|
BLUE WING AIRLINES |
SRBWA-01/2002 |
BWI |
Suriname |
|
IRAN ASEMAN AIRLINES |
FS-102 |
IRC |
Iraani Islamivabariik |
|
IRAQI AIRWAYS |
001 |
IAW |
Iraak |
|
MED-VIEW AIRLINE |
MVA/AOC/10–12/05 |
MEV |
Nigeeria |
|
AIR ZIMBABWE (PVT) LTD |
177/04 |
AZW |
Zimbabwe |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Afganistani ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Afganistani Islamivabariik |
|
ARIANA AFGHAN AIRLINES |
AOC 009 |
AFG |
Afganistani Islamivabariik |
|
KAM AIR |
AOC 001 |
KMF |
Afganistani Islamivabariik |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Angola ametiasutused, välja arvatud TAAG Angola Airlines ja Heli Malongo, sealhulgas: |
|
|
Angola Vabariik |
|
AEROJET |
AO-008/11–07/17 TEJ |
TEJ |
Angola Vabariik |
|
GUICANGO |
AO-009/11–06/17 YYY |
Teadmata |
Angola Vabariik |
|
AIR JET |
AO-006/11–08/18 MBC |
MBC |
Angola Vabariik |
|
BESTFLYA AIRCRAFT MANAGEMENT |
AO-015/15–06/17YYY |
Teadmata |
Angola Vabariik |
|
HELIANG |
AO 007/11–08/18 YYY |
Teadmata |
Angola Vabariik |
|
SJL |
AO-014/13–08/18YYY |
Teadmata |
Angola Vabariik |
|
SONAIR |
AO-002/11–08/17 SOR |
SOR |
Angola Vabariik |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Vabariigi ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Kongo Vabariik |
|
AERO SERVICE |
RAC06-002 |
RSR |
Kongo Vabariik |
|
CANADIAN AIRWAYS CONGO |
RAC06-012 |
Teadmata |
Kongo Vabariik |
|
EMERAUDE |
RAC06-008 |
Teadmata |
Kongo Vabariik |
|
EQUAFLIGHT SERVICES |
RAC 06–003 |
EKA |
Kongo Vabariik |
|
EQUAJET |
RAC06-007 |
EKJ |
Kongo Vabariik |
|
EQUATORIAL CONGO AIRLINES S.A. |
RAC 06–014 |
Teadmata |
Kongo Vabariik |
|
MISTRAL AVIATION |
RAC06-011 |
Teadmata |
Kongo Vabariik |
|
TRANS AIR CONGO |
RAC 06–001 |
TSG |
Kongo Vabariik |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
AIR FAST CONGO |
409/CAB/MIN/TVC/0112/2011 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
AIR KASAI |
409/CAB/MIN/TVC/0053/2012 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
AIR KATANGA |
409/CAB/MIN/TVC/0056/2012 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
AIR TROPIQUES |
409/CAB/MIN/TVC/00625/2011 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
BLUE AIRLINES |
106/CAB/MIN/TVC/2012 |
BUL |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
BLUE SKY |
409/CAB/MIN/TVC/0028/2012 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
BUSY BEE CONGO |
409/CAB/MIN/TVC/0064/2010 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
COMPAGNIE AFRICAINE D’AVIATION (CAA) |
409/CAB/MIN/TVC/0050/2012 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
CONGO AIRWAYS |
019/CAB/MIN/TVC/2015 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
DAKOTA SPRL |
409/CAB/MIN/TVC/071/2011 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
DOREN AIR CONGO |
102/CAB/MIN/TVC/2012 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
GOMAIR |
409/CAB/MIN/TVC/011/2010 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
KIN AVIA |
409/CAB/MIN/TVC/0059/2010 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
KORONGO AIRLINES |
409/CAB/MIN/TVC/001/2011 |
KGO |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
MALU AVIATION |
098/CAB/MIN/TVC/2012 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
MANGO AIRLINES |
409/CAB/MIN/TVC/009/2011 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
SERVE AIR |
004/CAB/MIN/TVC/2015 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
SERVICES AIR |
103/CAB/MIN/TVC/2012 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
SWALA AVIATION |
409/CAB/MIN/TVC/0084/2010 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
TRANSAIR CARGO SERVICES |
409/CAB/MIN/TVC/073/2011 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
WILL AIRLIFT |
409/CAB/MIN/TVC/0247/2011 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Djibouti ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Djibouti |
|
DAALLO AIRLINES |
Teadmata |
DAO |
Djibouti |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Ekvatoriaal-Guinea |
|
CEIBA INTERCONTINENTAL |
2011/0001/MTTCT/DGAC/SOPS |
CEL |
Ekvatoriaal-Guinea |
|
Cronos AIRLINES |
2011/0004/MTTCT/DGAC/SOPS |
Teadmata |
Ekvatoriaal-Guinea |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Eritrea ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Eritrea |
|
ERITREAN AIRLINES |
AOC nr 004 |
ERT |
Eritrea |
|
NASAIR ERITREA |
AOC nr 005 |
NAS |
Eritrea |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Kirgiisi Vabariik |
|
AIR BISHKEK (endine EASTOK AVIA) |
15 |
EAA |
Kirgiisi Vabariik |
|
AIR MANAS |
17 |
MBB |
Kirgiisi Vabariik |
|
AVIA TRAFFIC COMPANY |
23 |
AVJ |
Kirgiisi Vabariik |
|
CENTRAL ASIAN AVIATION SERVICES (CAAS) |
13 |
CBK |
Kirgiisi Vabariik |
|
HELI SKY |
47 |
HAC |
Kirgiisi Vabariik |
|
AIR KYRGYZSTAN |
03 |
LYN |
Kirgiisi Vabariik |
|
MANAS AIRWAYS |
42 |
BAM |
Kirgiisi Vabariik |
|
S GROUP INTERNATIONAL (endine S GROUP AVIATION) |
45 |
IND |
Kirgiisi Vabariik |
|
SKY BISHKEK |
43 |
BIS |
Kirgiisi Vabariik |
|
SKY KG AIRLINES |
41 |
KGK |
Kirgiisi Vabariik |
|
SKY WAY AIR |
39 |
SAB |
Kirgiisi Vabariik |
|
TEZ JET |
46 |
TEZ |
Kirgiisi Vabariik |
|
VALOR AIR |
07 |
VAC |
Kirgiisi Vabariik |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused |
|
|
Libeeria |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Liibüa ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Liibüa |
|
AFRIQIYAH AIRWAYS |
007/01 |
AAW |
Liibüa |
|
AIR LIBYA |
004/01 |
TLR |
Liibüa |
|
BURAQ AIR |
002/01 |
BRQ |
Liibüa |
|
GHADAMES AIR TRANSPORT |
012/05 |
GHT |
Liibüa |
|
GLOBAL AVIATION AND SERVICES |
008/05 |
GAK |
Liibüa |
|
LIBYAN AIRLINES |
001/01 |
LAA |
Liibüa |
|
PETRO AIR |
025/08 |
PEO |
Liibüa |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Moldova ametiasutused, välja arvatud Air Moldova, Fly One ja Aerotranscargo, sealhulgas: |
|
|
Moldova Vabariik |
|
Î.M „VALAN ICC“ SRL |
MD009 |
VLN |
Moldova Vabariik |
|
CA „AIM AIR“ SRL |
MD015 |
AAM |
Moldova Vabariik |
|
CA „AIR STORK“ SRL |
MD018 |
MSB |
Moldova Vabariik |
|
Î M „MEGAVIATION“ SRL |
MD019 |
ARM |
Moldova Vabariik |
|
CA „PECOTOX-AIR“ SRL |
MD020 |
PXA |
Moldova Vabariik |
|
CA „TERRA AVIA“ SRL |
MD022 |
TVR |
Moldova Vabariik |
|
CA „FLY PRO“ SRL |
MD023 |
PVV |
Moldova Vabariik |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Nepali ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Nepal |
|
AIR DYNASTY HELI. S. |
035/2001 |
Teadmata |
Nepal |
|
AIR KASTHAMANDAP |
051/2009 |
Teadmata |
Nepal |
|
BUDDHA AIR |
014/1996 |
BHA |
Nepal |
|
FISHTAIL AIR |
017/2001 |
Teadmata |
Nepal |
|
GOMA AIR |
064/2010 |
Teadmata |
Nepal |
|
HIMALAYA AIRLINES |
084/2015 |
HIM |
Nepal |
|
MAKALU AIR |
057A/2009 |
Teadmata |
Nepal |
|
MANANG AIR PVT LTD |
082/2014 |
Teadmata |
Nepal |
|
MOUNTAIN HELICOPTERS |
055/2009 |
Teadmata |
Nepal |
|
MUKTINATH AIRLINES |
081/2013 |
Teadmata |
Nepal |
|
NEPAL AIRLINES CORPORATION |
003/2000 |
RNA |
Nepal |
|
SAURYA AIRLINES |
083/2014 |
Teadmata |
Nepal |
|
SHREE AIRLINES |
030/2002 |
SHA |
Nepal |
|
SIMRIK AIR |
034/2000 |
Teadmata |
Nepal |
|
SIMRIK AIRLINES |
052/2009 |
RMK |
Nepal |
|
SITA AIR |
033/2000 |
Teadmata |
Nepal |
|
TARA AIR |
053/2009 |
Teadmata |
Nepal |
|
YETI AIRLINES DOMESTIC |
037/2004 |
NYT |
Nepal |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
São Tomé ja Príncipe |
|
AFRICA’S CONNECTION |
10/AOC/2008 |
ACH |
São Tomé ja Príncipe |
|
STP AIRWAYS |
03/AOC/2006 |
STP |
São Tomé ja Príncipe |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Sierra Leone |
|
AIR RUM, LTD |
Teadmata |
RUM |
Sierra Leone |
|
DESTINY AIR SERVICES, LTD |
Teadmata |
DTY |
Sierra Leone |
|
HEAVYLIFT CARGO |
Teadmata |
Teadmata |
Sierra Leone |
|
ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD |
Teadmata |
ORJ |
Sierra Leone |
|
PARAMOUNT AIRLINES, LTD |
Teadmata |
PRR |
Sierra Leone |
|
SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD |
Teadmata |
SVT |
Sierra Leone |
|
TEEBAH AIRWAYS |
Teadmata |
Teadmata |
Sierra Leone |
|
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Sudaani Vabariik |
|
ALFA AIRLINES SD |
54 |
AAJ |
Sudaani Vabariik |
|
BADR AIRLINES |
35 |
BDR |
Sudaani Vabariik |
|
BLUE BIRD AVIATION |
11 |
BLB |
Sudaani Vabariik |
|
ELDINDER AVIATION |
8 |
DND |
Sudaani Vabariik |
|
GREEN FLAG AVIATION |
17 |
Teadmata |
Sudaani Vabariik |
|
HELEJETIC AIR |
57 |
HJT |
Sudaani Vabariik |
|
KATA AIR TRANSPORT |
9 |
KTV |
Sudaani Vabariik |
|
KUSH AVIATION CO. |
60 |
KUH |
Sudaani Vabariik |
|
NOVA AIRWAYS |
46 |
NOV |
Sudaani Vabariik |
|
SUDAN AIRWAYS CO. |
1 |
SUD |
Sudaani Vabariik |
|
SUN AIR |
51 |
SNR |
Sudaani Vabariik |
|
TARCO AIR |
56 |
TRQ |
Sudaani Vabariik |
(1) A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes ei kohaldata tegevuskeeldu, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.
II LISA
Määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisa asendatakse järgmisega:
„B LISA
NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE LIIDU PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID (1)
|
Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev) |
Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number |
ICAO kolmetäheline kood |
Käitaja päritoluriik |
Õhusõiduki liik, mille suhtes kohaldatakse piirangut |
Piiranguga õhusõiduki registritunnus(ed) ja, kui see/need on kättesaadav(ad), seerianumber/seerianumbrid |
Õhusõiduki registreeritud riik |
|
AIR SERVICE COMORES |
06–819/TA-15/DGACM |
KMD |
Komoorid |
Kõik õhusõidukid, v.a LET 410 UVP. |
Kõik õhusõidukid, v.a D6-CAM (851336). |
Komoorid |
|
IRAN AIR |
FS100 |
IRA |
Iraani Islamivabariik |
Kõik Fokker F100 ja Boeing B747 tüüpi õhusõidukid. |
Fokker F100 tüüpi õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis; Boeing B747 tüüpi õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis. |
Iraani Islamivabariik |
|
AIR KORYO |
GAC-AOC/KOR-01 |
KOR |
Korea Rahvademokraatlik Vabariik |
Kõik õhusõidukid, v.a kaks TU-204 tüüpi õhusõidukit. |
Kõik õhusõidukid, v.a P-632, P-633. |
Korea Rahvademokraatlik Vabariik |
(1) B lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes ei kohaldata tegevuskeeldu, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.
OTSUSED
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/96 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/2106,
21. november 2019,
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepinguga asutatud ühiskomitees seoses lepingu I ja II lisa muutmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise leping (1) (edaspidi „leping“) allkirjastati 23. novembril 2017 vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2017/2240 (2). |
|
(2) |
Leping sõlmiti nõukogu otsusega (EL) 2018/219 (3). Nimetatud otsuse artikli 2 lõikega 2 nähakse ette, et liidu heakskiitmiskirjast teavitatakse üksnes siis, kui Šveitsi Konföderatsioon on võtnud vastu õigusnormid, mis on vajalikud selleks, et laiendada Šveitsi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) lennundusele, ning lepingu I lisa B osa on vastavalt muudetud. |
|
(3) |
Lepingu artikli 13 lõikega 2 nähakse ette, et ühiskomitee võib muuta lepingu lisasid. |
|
(4) |
Ühiskomiteel on kavas võtta oma 5. detsembri 2019. aasta kohtumisel vastu otsus lepingu I ja II lisa muutmise kohta. |
|
(5) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses lepingu I ja II lisa muutmisega, kuna muudetud lisad on liidule siduvad. |
|
(6) |
Pärast seda, kui ühiskomitee on muutnud lepingu I ja II lisa, et võtta arvesse asjakohaste õigusnormide arengut, sealhulgas Šveitsi asjakohaseid õigusnorme, millega laiendatakse Šveitsi HKSi lennundusele, loetakse lepingus sätestatud sidumise tingimused täidetuks ja seega peaks liit teavitama Šveitsi Konföderatsiooni oma heakskiitmiskirjast. |
|
(7) |
Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht ühiskomitees põhinema lisatud otsuse eelnõul, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepinguga asutatud ühiskomitee teisel kohtumisel seoses lepingu I ja II lisa muutmisega, on toetada käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõu liites esitatud kõnealuste lisade muudatuste vastuvõtmist ühiskomitees.
Väiksemaid tehnilisi muudatusi kõnealustes lisades võivad liidu esindajad ühiskomitees teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 21. november 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
H. KOSONEN
(1) ELT L 322, 7.12.2017, lk 3.
(2) Nõukogu 10. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/2240 Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 322, 7.12.2017, lk 1).
(3) Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta otsus (EL) 2018/219 Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 43, 16.2.2018, lk 1).
EELNÕU
EUROOPA LIIDU JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEMIDE SIDUMISE LEPINGUGA ASUTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2019
…,
millega muudetakse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu I ja II lisa
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingut (1) (edaspidi „leping“), eriti selle artikli 13 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lepingu artikleid 11–13 on ajutiselt kohaldatud alates lepingu allkirjastamisest 23. novembril 2017. |
|
(2) |
Lepingu artikli 13 lõikega 2 nähakse ette, et ühiskomitee võib otsustada muuta lepingu lisasid. |
|
(3) |
Käesoleva otsuse liites on esitatud lepingu I ja II lisa muudatused, millega ajakohastatakse 2015. aastal kokkulepitud algsete I ja II lisa asjakohaseid aspekte. Samuti nähakse sellega ette ajutine lahendus ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vahelise ühenduse töölerakendamiseks. |
|
(4) |
Lepingu I lisa B osa kohaselt peaks liit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (2) (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410) (3) artiklile 25a jätma Šveitsi territooriumil asuvatelt lennuväljadelt saabuvad lennud ELi HKSi kohaldamisalast välja. See ei mõjuta õhusõidukikäitajate hõlmatust ELi HKSiga, mis põhineb direktiivi 2003/87/EÜ I lisal, mille kohaselt tegevusala liik, mille suhtes direktiivi 2003/87/EÜ kohaldatakse, hõlmab kõiki lende, mis saabuvad lennuväljale või väljuvad lennuväljalt, mis asub liikmesriigi territooriumil. |
|
(5) |
Lepingu I lisa tuleks vaadata läbi vastavalt lepingu artikli 13 lõikele 7, et säilitada ELi HKSi ja Šveitsi HKSi praegune ühilduvus kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030. Tuleks tagada, et lepingu I lisa läbivaatamisega säilitatakse liidu ja Šveitsi heitkoguste vähendamise kohustuste terviklikkus ning nende CO2-turgude terviklikkus ja nõuetekohane toimimine. Välditakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja konkurentsi moonutamist seotud süsteemide vahel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Lepingu I ja II lisa asendatakse käesoleva otsuse liite I ja II lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub lepingu jõustumise kuupäeval.
…,
Ühiskomitee nimel
Euroopa Liidu määratud sekretär
Eesistuja
Šveitsi määratud sekretär
(1) ELT L 322, 7.12.2017, lk 3.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).
LIIDE
I LISA
OLULISED KRITEERIUMID
A. Olulised kriteeriumid paiksete käitiste kohta
Käesolev osa vaadatakse läbi Šveitsi valitsuse ettepanekul vastavalt lepingu artikli 13 lõikele 7, et säilitada ELi HKSi ja Šveitsi HKSi praegune ühilduvus kauplemisperioodil aastatel 2021–2030. Ühiskomitee tagab, et käesoleva osa läbivaatamisega säilitatakse lepinguosaliste heitkoguste vähendamise kohustuste terviklikkus ning nende CO2-turgude terviklikkus ja nõuetekohane toimimine. Välditakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja konkurentsi moonutamist seotud süsteemide vahel.
|
|
Olulised kriteeriumid |
ELi HKSis |
Šveitsi HKSis |
||||||||||
|
1 |
Kohustuslik osalemine HKSis |
HKSis osalemine on kohustuslik käitistele, mis tegelevad allpool loetletud tegevusaladega ja kus tekib allpool loetletud kasvuhoonegaaside heide. |
HKSis osalemine on kohustuslik käitistele, mis tegelevad allpool loetletud tegevusaladega ja kus tekib allpool loetletud kasvuhoonegaaside heide. |
||||||||||
|
2 |
HKS peab hõlmama vähemalt selliseid tegevusalasid, mis on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
|
3 |
HKS peab hõlmama vähemalt selliseid kasvuhoonegaase, mis on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
|
4 |
HKSis tuleb kehtestada piirmäär, mis on vähemalt sama range, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Lineaarne vähendamistegur 1,74 % aastas suureneb 2,2 %ni aastas alates 2021. aastast ning seda kohaldatakse vastavalt direktiivile (EL) 2018/410 kõikide sektorite suhtes, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Lineaarne vähendamistegur on 1,74 % aastas kuni 2020. aastani. |
||||||||||
|
5 |
Turustabiilsusmehhanism |
2015. aastal kehtestas EL turustabiilsusreservi (otsus (EL) 2015/1814), mida tugevdati direktiiviga (EL) 2018/410. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Šveitsi õigusaktidega nähakse ette võimalus vähendada enampakkumiste mahtu, kui majanduslikel põhjustel saastekvootide hulk turul oluliselt suureneb. Lepinguosalised teevad koostööd, et töötada välja asjakohane panus turu stabiilsusesse. |
||||||||||
|
6 |
HKSi turujärelevalve peab olema vähemalt sama range, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
|
|
||||||||||
|
|
|
|
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Šveitsi finantsturgu käsitlevates õigusnormides ei ole saastekvootide õiguslikku laadi kindlaks määratud. Saastekvoote ei käsitata väärtpaberitena finantsturu taristu seaduses ja seega ei saa nendega kaubelda reguleeritud kauplemiskohtades. Kuna saastekvoote ei käsitata väärtpaberitena, ei kohaldata Šveitsi väärtpaberiturgu käsitlevaid õigusnorme börsivälise saastekvootidega kauplemise suhtes järelturul. |
||||||||||
|
|
|
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Finantsturu taristu seaduse kohaselt käsitatakse väärtpaberitena tuletislepingud. See hõlmab ka tuletisinstrumente, mille alusvaraks on saastekvoodid. Saastekvootide tuletisinstrumendid, millega kaubeldakse börsiväliselt nii finantssektoriväliste kui ka finantssektori vastaspoolte vahel kuuluvad finantsturu taristu seaduse kohaldamisalasse. |
||||||||||
|
7 |
Turujärelevalvega seotud koostöö |
Lepinguosalised kehtestavad asjakohase korra turujärelevalvega seotud koostööks. Kõnealune koostöökord puudutab teabevahetust ja mõlema lepinguosalise turujärelevalvekorrast tulenevate kohustuste täitmise tagamist. Lepinguosalised teavitavad ühiskomiteed sellisest korrast. |
|||||||||||
|
8 |
Rahvusvaheliste ühikute kvalitatiivsed piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, kui on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
|
9 |
Rahvusvaheliste ühikute arvulised piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Alates 2021. aastast ei ole liidu õiguses ette nähtud õigust kasutada rahvusvahelisi ühikuid. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Nendes sätetes nähakse ette rahvusvaheliste ühikute kasutamine üksnes aastani 2020. |
||||||||||
|
10 |
Saastekvootide tasuta eraldamine toimub võrdlusaluste põhjal, kasutades kohandamistegureid. Maksimaalselt viis protsenti perioodi 2013–2020 saastekvootidest hoitakse uute osalejate jaoks. Saastekvoodid, mida ei eraldata tasuta, müüakse enampakkumisel või tunnistatakse kehtetuks. Selleks peab HKS vastama vähemalt järgmisele: |
|
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Tasuta eraldatavad saastekvoodid ei ületa ELi HKSi käitistele eraldatud kvootide taset. |
||||||||||
|
|
|
(arvutused sektoriülese paranduskoefitsiendi määramiseks ELi HKSis aastatel 2013–2020), |
|
||||||||||
|
|
|
(kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu ajavahemikuks 2015 – 2020), |
|
||||||||||
|
|
|
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
|
||||||||||
|
11 |
HKSis tuleb ette näha karistused järgmistes dokumentides sätestatud juhtudel ja määrades: |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
|
12 |
HKSis peavad olema seire ja aruandlus vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
|
13 |
HKSis peavad olema tõendamine ja akrediteerimine vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
B. Olulised kriteeriumid lennunduse kohta
|
|
Olulised kriteeriumid |
ELi jaoks |
Šveitsi jaoks |
||||||||||||
|
1 |
Kohustuslik osalemine HKSis |
HKSis osalemine on lennutegevuse puhul kohustuslik vastavalt kriteeriumidele, mis on loetletud allpool. |
HKSis osalemine on lennutegevuse puhul kohustuslik vastavalt kriteeriumidele, mis on loetletud allpool. |
||||||||||||
|
2 |
Lennutegevuse ja kasvuhoonegaaside hõlmatus ning lendude ja nendele vastavate heitkoguste omistamine väljuva lennu põhimõttel, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
1. Hõlmatuse ulatus Šveitsi territooriumil asuvatele lennuväljadele maanduvad ja sealt väljuvad lennud, välja arvatud lennud, mis väljuvad EMP territooriumil asuvalt lennuväljalt. Kõiki HKSi kohaldamisalaga seotud ajutisi erandeid, nagu erandid direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28a tähenduses, võib kohaldada Šveitsi HKSis vastavalt ELi HKSis kehtestatud eranditele. Lennutegevuse puhul on hõlmatud üksnes CO2-heide. |
||||||||||||
|
|
|
Alates 1. jaanuarist 2020 on ELi HKSiga hõlmatud Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“) territooriumil asuvatelt lennuväljadelt väljuvad ja Šveitsi territooriumil asuvatele lennuväljadele maanduvad lennud, samas kui Šveitsi territooriumil asuvatelt lennuväljadelt väljuvad ja EMP territooriumil asuvatele lennuväljadele maanduvad lennud jäetakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a kohaselt ELi HKSist välja. |
2. Hõlmatuse piirangud Punktis 1 osutatud üldisest hõlmatusest jäävad välja:
|
||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
|
Need hõlmatuse piirangud on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
|
3 |
Asjakohaste andmete vahetamine lennutegevuse hõlmatusega seotud piirangute kohaldamise kohta |
Lepinguosalised teevad koostööd seoses hõlmatuse piirangute kohaldamisega äriotstarbeliste ja mitteäriotstarbeliste õhusõidukite käitajate suhtes Šveitsi HKSis ja ELi HKSis vastavalt käesolevale lisale. Eelkõige tagavad lepinguosalised, et Šveitsi HKSiga ja ELi HKSiga hõlmatud lendude ja õhusõidukikäitajate korrektseks identifitseerimiseks vajalikud andmed esitatakse õigel ajal. |
|||||||||||||
|
4 |
Piirmäär (saastekvootide üldkogus, mis eraldatakse õhusõidukikäitajatele) |
Direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3c, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3c eraldati saastekvoodid esialgu järgmiselt:
Eraldisi muudeti määrusega (EL) nr 421/2014, millega vähendati tasuta eraldatavate saastekvootide arvu proportsionaalselt tagastamiskohustuse vähendamisega (direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28a lõige 2). Määrusega (EL) 2017/2392, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, pikendati selle lähenemisviisi rakendamist kuni 2023. aastani ja kehtestati lineaarne vähendamistegur 2,2 % alates 1. jaanuarist 2021. |
Piirmäär peab olema sama range nagu ELi HKSis, eelkõige seoses vähendamise protsendimääraga aastate ja kauplemisperioodide lõikes. Piirmääras sisalduvad saastekvoodid eraldatakse järgmiselt:
See eraldis võidakse läbi vaadata vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 6 ja 7. |
||||||||||||
|
|
|
|
Kuni 2020. aastani arvutatakse piirmääras sisalduvate saastekvootide arv alt üles tasuta eraldatavate saastekvootide alusel vastavalt eespool osutatud piirmäära jaotusele. Igasugused HKSi kohaldamisalaga seotud ajutised erandid eeldavad eraldatavate kvootide koguse asjakohast proportsionaalset kohandamist. Alates 2021. aastast määratakse piirmääras sisalduvate saastekvootide kogus kindlaks 2020. aasta piirmäära alusel, võttes arvesse võimaliku vähendamise protsendimäära kooskõlas ELi HKSiga. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
|
5 |
Saastekvootide eraldamine lennundusele enampakkumise teel |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Enampakkumisel müüdavate Šveitsi saastekvootide müümiseks korraldab enampakkumise Šveitsi pädev asutus. Šveitsil on õigus saada endale enampakkumisel müüdud Šveitsi saastekvootidest saadud tulu. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval. |
||||||||||||
|
6 |
Erireserv teatavate õhusõidukikäitajate jaoks |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Saastekvoote pannakse erireservi uute osalejate ja kiiresti kasvavate käitajate jaoks, kuid kuni 2020. aastani Šveitsil erireservi ei ole, kuna Šveitsi lennutegevuse andmete hankimise võrdlusaastaks on 2018. See erireserv on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
|
7 |
Võrdlusalus saastekvootide tasuta eraldamiseks õhusõidukikäitajatele |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Aastane võrdlusalus on 0,000642186914222035 saastekvooti tonnkilomeetri kohta. |
Võrdlusalus ei tohi olla suurema väärtusega, kui see on ELi HKSis. Kuni 2020. aastani on aastane võrdlusalus 0,000642186914222035 saastekvooti tonnkilomeetri kohta. See võrdlusalus on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
|
8 |
Tasuta saastekvootide eraldamine õhusõidukikäitajatele |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Saastekvootide väljaandmises tehakse kohandused vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25a proportsionaalselt vastavate aruandlus- ja tagastamiskohutustega, mis tulenevad EMP ja Šveitsi vaheliste lendude tegelikust hõlmatusest ELi HKSiga. |
Saastekvootide arv, mis eraldatakse õhusõidukikäitajale tasuta, arvutatakse selliselt, et käitaja poolt võrdlusaasta kohta esitatud tonnkilomeetriandmed korrutatakse kohaldatava võrdlusalusega. See tasuta eraldamine on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval. |
||||||||||||
|
9 |
Rahvusvaheliste ühikute kvalitatiivsed piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, kui on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
|
10 |
Rahvusvaheliste ühikute kasutamise arvulised piirangud |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Rahvusvaheliste ühikute kasutus on 1,5 % tõendatud heitkogustest kuni aastani 2020. See on sätestatud
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
|
11 |
Tonnkilomeetriandmete hankimine võrdlusaasta kohta |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Ilma et see piiraks allpool esitatud sätte kohaldamist, hangitakse tonnkilomeetriandmed samal ajal ja samal viisil, nagu hangitakse tonnkilomeetriandmed ELi HKSi jaoks. Kuni 2020. aastani ja vastavalt määrusele, mis käsitleb tonnkilomeetriandmete hankimist ja lennuki poolt läbitud vahemaadega seotud seireplaanide ettevalmistamist, ning nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, on Šveitsi lennutegevuse andmete hankimise võrdlusaastaks 2018. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
|
12 |
Seire ja aruandlus |
|
Seiret ja aruandlust käsitlevad sätted peavad olema sama ranged kui ELi HKSis. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
|
|
|
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
|
||||||||||||
|
13 |
Tõendamine ja akrediteerimine |
|
Tõendamist ja akrediteerimist käsitlevad sätted peavad olema sama ranged kui ELi HKSis. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
|
|
|
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
|
||||||||||||
|
14 |
Haldamine |
Kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 18a sätestatud kriteeriume. Sel eesmärgil ja vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25a käsitatakse Šveitsi haldava liikmesriigina seoses õhusõidukikäitajate haldamise omistamisega Šveitsile ja ELi (EMP) liikmesriikidele. |
Kooskõlas CO2 määrusega, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, vastutab Šveits selliste õhusõidukikäitajate haldamise eest,
|
||||||||||||
|
|
|
Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a kohaselt vastutavad ELi (EMP) liikmesriikide pädevad asutused kõigi nende hallatavate õhusõidukikäitajatega seotud ülesannete eest, sealhulgas ka need ülesanded, mis on seotud Šveitsi HKSiga (nt nii ELi kui ka Šveitsi lennutegevust hõlmavate tõendatud heitearuannete vastuvõtmine, saastekvootide eraldamine, väljaandmine ja ülekandmine, nõuete täitmine ja nende täitmise tagamine). Euroopa Komisjon lepib Šveitsi pädevate asutustega kahepoolselt kokku dokumentide ja teabe üleandmises. |
Šveitsi pädevad asutused vastutavad kõigi nende hallatavate õhusõidukikäitajatega seotud ülesannete eest, sealhulgas ka need ülesanded, mis on seotud ELi HKSiga (nt nii ELi kui ka Šveitsi lennutegevust hõlmavate tõendatud heitearuannete vastuvõtmine, saastekvootide eraldamine, väljaandmine ja ülekandmine, nõuete täitmine ja nende täitmise tagamine). Šveitsi pädevad asutused lepivad Euroopa Komisjoniga kahepoolselt kokku dokumentide ja teabe üleandmises. |
||||||||||||
|
|
|
Eelkõige tagab Euroopa Komisjon, et Šveitsi hallatavatele õhusõidukikäitajatele kantakse üle tasuta eraldatav kogus ELi saastekvoote. Seoses kahepoolse lepinguga, mis käsitleb Basel-Mulhouse-Freiburgi lennujaamaga seotud lende ja millega ei kaasne ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ muudatust, lihtsustab Euroopa Komisjon vastavalt vajadusele nimetatud lepingu rakendamist, tingimusel et see ei põhjusta topeltarvestust. |
Eelkõige kannavad Šveitsi pädevad asutused ELi (EMP) liikmesriikide hallatavatele õhusõidukikäitajatele üle tasuta eraldatava koguse Šveitsi saastekvoote. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval. |
||||||||||||
|
15 |
Tagastamine |
Kui ELi (EMP) liikmesriikide pädevad asutused hindavad nõuete täitmist õhusõidukikäitajate poolt, võttes aluseks tagastatud saastekvootide koguse, võtavad nad kõigepealt arvesse Šveitsi HKSiga hõlmatud heitkoguseid ja kasutavad tagastatud saastekvootide ülejäänud osa, et võtta arvesse ELi HKSiga hõlmatud heitkoguseid. |
Kui Šveitsi pädevad asutused hindavad nõuete täitmist õhusõidukikäitajate poolt, võttes aluseks tagastatud saastekvootide koguse, võtavad nad kõigepealt arvesse ELi HKSiga hõlmatud heitkoguseid ja kasutavad tagastatud saastekvootide ülejäänud osa, et võtta arvesse Šveitsi HKSiga hõlmatud heitkoguseid. |
||||||||||||
|
16 |
Õiguslik täitmise tagamine |
Lepinguosalised jõustavad oma HKSide sätted selliste õhusõidukikäitajate suhtes, kes ei täida kohustusi vastavas HKSis, sõltumata sellest, kas käitajat haldab ELi (EMP) pädev asutus või Šveitsi pädev asutus, kui kohustuste täitmise tagamine käitajat haldava asutuse poolt vajab täiendavaid meetmeid. |
|||||||||||||
|
17 |
Õhusõidukikäitajate halduslik jaotamine |
Euroopa Komisjoni poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 18a lõike 3 kohaselt avaldatavas õhusõidukikäitajate nimekirjas näidatakse vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25a iga õhusõidukikäitajat haldav riik, sealhulgas Šveits. Õhusõidukikäitajaid, kelle haldamine omistatakse Šveitsile esimest korda pärast käesoleva lepingu jõustumist, hakkab Šveits haldama pärast omistamisaasta 30. aprilli ja enne omistamisaasta 1. augustit. Lepinguosalised teevad koostööd asjaomaste dokumentide ja teabe jagamiseks. Õhusõidukikäitaja haldamise omistamine ei mõjuta asjaomase õhusõidukikäitaja hõlmatust vastava HKSiga (see tähendab, et ELi HKSiga hõlmatud käitajal, keda haldab Šveitsi pädev asutus, on ELi HKSis samasugused kohustused nagu Šveitsi HKSis ja vastupidi). |
|||||||||||||
|
18 |
Rakendamiskord |
Täiendavad üksikasjad, mis on vajalikud töö ja koostöö korraldamiseks lennunduse kontoomanikele mõeldud ühtses kontaktpunktis, töötab välja ja võtab pärast käesoleva lepingu allkirjastamist vastu ühiskomitee vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 12, 13 ja 22. Neid üksikasju hakatakse kohaldama samast kuupäevast kui käesolevat lepingut. |
|||||||||||||
|
19 |
Eurocontroli abi |
Seoses käesoleva lepingu lennundust käsitleva osaga lisab Euroopa Komisjon Šveitsi Eurocontrolile ELi HKSi osas antud mandaadile. |
|||||||||||||
C. Olulised kriteeriumid registrite kohta
Kummagi lepinguosalise HKS hõlmab registrit ja tehingulogi, mis peavad vastama järgmistele olulistele kriteeriumidele turvamehhanismide ja -menetluste ning kontode avamise ja haldamise osas.
Olulised kriteeriumid turvamehhanismide ja -menetluste kohta
Registrid ja tehingulogid peavad tagama süsteemis säilitatavate andmete konfidentsiaalsuse, puutumatuse, autentsuse ja kättesaadavuse. Selleks rakendavad lepinguosalised järgmisi turvamehhanisme.
|
Olulised kriteeriumid |
||
|
Kontodele juurdepääsuks tuleb kasutada kahekordse autentimise mehhanismi kõigi kasutajate puhul. |
||
|
Tehingu allkirjastamise mehhanismi tuleb kasutada nii tehingute algatamise kui ka heakskiitmise korral. Kinnituskood saadetakse kasutajale ribaväliselt. |
||
|
Järgmisi toiminguid peab algatama üks isik ja heaks kiitma teine isik (nn nelja-silma-põhimõte): |
||
|
||
|
||
|
Kasutusel peab olema teavitussüsteem, mis teavitab kasutajaid nende kontode või nende kontodel olevate saastekvootidega seotud toimingutest. |
||
|
Ülekande algatamise ja selle sooritamise vahe peab olema vähemalt 24 tundi, et igal kasutajal oleks võimalik teave kätte saada ja peatada ülekanne, mille puhul kahtlustatakse, et see on ebaseaduslik. |
||
|
Šveitsi haldaja ja liidu põhihaldaja peavad võtma meetmeid selleks, et teavitada kasutajaid nende kohustustest seoses nende süsteemide turvalisuse (nt arvutid, võrk) ning andmete käitlemise ja internetis navigeerimisega. |
||
|
2020. aasta heitkoguseid saab katta üksnes ajavahemikul 2013–2020 välja antud saastekvootidega. |
Olulised kriteeriumid kontode avamise ja haldamise kohta
|
Olulised kriteeriumid |
||
|
Käitaja konto/käitaja arvelduskonto avamine |
||
|
Käitaja või pädeva asutuse taotlus käitaja konto/käitaja arvelduskonto avamiseks tuleb esitada riiklikule haldajale (Šveitsi puhul föderaalne keskkonnaamet FOEN). Taotlus peab sisaldama piisavalt teavet, et teha kindlaks HKSi kuuluv käitis ja asjaomase käitise tunnuskood. |
||
|
Õhusõidukikäitaja konto/õhusõidukikäitaja arvelduskonto avamine |
||
|
Igal õhusõidukikäitajal, kes on hõlmatud Šveitsi HKSi ja/või ELi HKSiga, peab olema üks õhusõidukikäitaja konto/õhusõidukikäitaja arvelduskonto. Šveitsi pädeva asutuse hallatavatel õhusõidukikäitajatel peab olema konto Šveitsi registris. Õhusõidukikäitaja või õhusõidukikäitaja volitatud esindaja taotlus tuleb esitada riiklikule haldajale (Šveitsi puhul FOEN) 30 tööpäeva jooksul alates õhusõidukikäitaja seirekava heakskiitmisest või käitaja üleminekust ELi (EMP) liikmesriigi haldusalast Šveitsi asutuste haldusalasse. Taotlus peab sisaldama taotleja käitatava, Šveitsi HKSi ja/või ELi HKSiga hõlmatud õhusõiduki kordumatut tunnuskoodi (kordumatuid tunnuskoode). |
||
|
Isikliku konto/isiku arvelduskonto avamine |
||
|
Isikliku konto/isiku arvelduskonto avamise taotlus tuleb esitada riiklikule haldajale (Šveitsi puhul FOEN). Taotlus peab sisaldama piisavalt teavet, et teha kindlaks kontoomanik/taotleja, ja vähemalt järgmist: |
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
Volitatud esindajad/konto esindajad |
||
|
Igal kontol on vähemalt üks volitatud esindaja/konto esindaja, kelle nimetab võimalik kontoomanik. Volitatud esindaja/konto esindaja algatab kontoomaniku nimel tehinguid ja muid protsesse. Volitatud esindaja/konto esindaja nimetamisel tuleb volitatud esindaja/konto esindaja kohta esitada järgmine teave: |
||
|
||
|
||
|
||
|
Dokumentide kontroll |
||
|
Iga dokumendi koopia, mis esitatakse isikliku konto/isiku arvelduskonto avamiseks või volitatud esindaja/konto esindaja nimetamiseks, peab olema tõestatud koopia. Kui dokument on välja antud mujal kui koopiat nõudvas riigis, tuleb koopia legaliseerida. Tõestamise või asjakohasel juhul legaliseerimise kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne taotlemise kuupäeva. |
||
|
Konto avamisest, konto ajakohastamisest või volitatud esindaja/konto esindaja nimetamisest keeldumine |
||
|
Riiklik haldaja (Šveitsi puhul FOEN) võib konto avamisest, konto ajakohastamisest või volitatud esindaja/konto esindaja nimetamisest keelduda, kui keeldumine on mõistlik ja põhjendatud. Keeldumise põhjuseks peab olema vähemalt üks järgmistest põhjustest: |
||
|
||
|
||
|
||
|
Kontoteabe korrapärane kontrollimine |
||
|
Kontoomanik peab viivitamata teatama igast muudatusest kontoandmetes ja kasutajaandmetes riiklikule haldajale (Šveitsi puhul FOEN), lisades teabe, mida nõuab riiklik haldaja, kes vastutab andmete õigeaegse ajakohastamise eest. |
||
|
Vähemalt kord kolme aasta jooksul kontrollib riiklik haldaja, kas kontoteave on endiselt täielik, ajakohane, täpne ja õige, ning palub kontoomanikul teatada kõikidest võimalikest muutustest. |
||
|
Kontole juurdepääsu peatamine |
||
|
Kontole juurdepääsu võib peatada, kui registreid käsitlevaid käesoleva lepingu artikli 3 sätteid on rikutud või kui toimub uurimine seoses nimetatud sätete võimaliku rikkumisega. |
||
|
Teabe konfidentsiaalsus ja avalikustamine |
||
|
ELi tehingulogis, Šveitsi tehingulogis, liidu registris, Šveitsi registris ja muudes Kyoto protokolli registrites hoitav teave, sealhulgas teave kõikide kontode hoiuste ja kõikide sooritatud tehingute kohta ning kõigi kontodel hoitavate või tehingust mõjutatud saastekvootide kordumatud tunnuskoodid ja Kyoto ühikute kordumatud seerianumbrid, on konfidentsiaalne. |
||
|
Sellist konfidentsiaalset teavet võib anda asjaomastele avaliku sektori asutustele nende taotluse alusel, kui sellega taotletakse õiguspärast eesmärki ja need taotlused on põhjendatud, vajalikud ja proportsionaalsed pettuse või rahapesu, terrorismi rahastamise või muude raskete kuritegude, turu manipuleerimise või muude liidu, EMP liikmesriigi või Šveitsi õiguse rikkumiste uurimiseks, avastamiseks, menetlemiseks, maksuhalduseks või nõuete täitmise tagamiseks, auditeerimiseks ja finantsjärelevalveks ning ELi HKSi ja Šveitsi HKSi toimimise tagamiseks. |
D. Olulised kriteeriumid enampakkumisplatvormide ja enampakkumiste kohta
Üksused, kes korraldavad saastekvootide enampakkumisi lepinguosaliste HKSides, peavad vastama järgmistele olulistele kriteeriumidele ja korraldama enampakkumisi järgmiste nõuete kohaselt.
|
|
Olulised kriteeriumid |
||||||||
|
1 |
Enampakkumist korraldav üksus valitakse menetlusega, mis tagab läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja konkurentsi enampakkumisplatvormide vahel vastavalt hankeid käsitlevatele liidu või siseriiklikele õigusaktidele. |
||||||||
|
2 |
Enampakkumist korraldav üksus peab olema selleks volitatud ja peab oma toimingute tegemisel võtma vajalikke kaitsemeetmeid; kõnealused kaitsemeetmed hõlmavad muu hulgas meetmeid huvide konfliktist tuleneda võivate kahjulike tagajärgede avastamiseks ja kõrvaldamiseks, turgu mõjutada võivate riskide avastamiseks ja haldamiseks, läbipaistvaid ja diskretsiooni välistavaid eeskirju ja menetlusi õiglaste ja korrektsete enampakkumiste korraldamiseks ning piisavaid rahalisi vahendeid, et hõlbustada nõuetekohast toimimist. |
||||||||
|
3 |
Juurdepääs enampakkumisele eeldab kehtivate miinimumnõuete järgimist seoses kliendi suhtes rakendatavate piisavate hoolsusmeetmetega, et osalejad ei kahjustaks enampakkumise kulgu. |
||||||||
|
4 |
Enampakkumise kulg peab olema prognoositav, eelkõige müügi ajastuse ja järjestuse ning hinnangulise mahu osas. Enampakkumise peamised elemendid, sealhulgas enampakkumiste ajakava, kuupäevad ja hinnangulised müügimahud, avaldatakse enampakkumist korraldava üksuse veebisaidil vähemalt üks kuu enne enampakkumise algust. Olulistest muudatustest tuleb ette teatada nii kiiresti kui võimalik. |
||||||||
|
5 |
Saastekvootide enampakkumise läbiviimisel on eesmärk minimeerida võimalikku mõju kummagi lepinguosalise HKSile. Enampakkumise eest vastutav üksus tagab, et enampakkumishinnad ei erine oluliselt saastekvootide hinnast järelturul enampakkumisperioodi ajal, vastupidine olukord annaks märku puudulikust enampakkumisest. Eelmises lauses osutatud erinevuse kindlaksmääramise metoodikast tuleks teatada turujärelevalve ülesandeid täitvatele pädevatele asutustele. |
||||||||
|
6 |
Kogu mittekonfidentsiaalne teave enampakkumise kohta, sealhulgas õigusaktid, suunised ja vormid, avaldatakse avatud ja läbipaistval viisil. Iga toimunud enampakkumise tulemused avaldatakse nii kiiresti kui võimalik koos asjaomase mittekonfidentsiaalse teabega. Enampakkumiste tulemuste aruanded avaldatakse vähemalt kord aastas. |
||||||||
|
7 |
Saastekvootide enampakkumiste korraldamisel järgitakse asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, et vähendada enampakkumistel konkurentsi kahjustava käitumise, turu kuritarvitamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu. Kõnealused eeskirjad ja menetlused peavad olema võimalikult suures ulatuses vähemalt sama ranged nagu need, mida kohaldatakse lepinguosaliste õiguse alusel finantsturgude suhtes. Eelkõige vastutab enampakkumist korraldav üksus selle eest, et rakendatakse selliseid meetmeid, menetlusi ja protsesse, mis tagavad enampakkumiste usaldusväärsuse. Ka jälgib ta turuosaliste käitumist ja teatab pädevatele ametiasutustele, kui ilmneb konkurentsi kahjustavat käitumist, turu kuritarvitamist, rahapesu või terrorismi rahastamist. |
||||||||
|
8 |
Enampakkumist korraldava üksuse ja saastekvootide enampakkumise üle teevad nõuetekohaselt järelevalvet pädevad asutused. Määratud pädevatel asutustel peavad olema vajalik õiguspädevus ja tehniline kord, et kontrollida
Võimaluste piires peab järelevalve olema vähemalt sama range, nagu lepinguosaliste õiguse alusel finantsturgude üle tehtav järelevalve. |
Oma saastekvootide enampakkumisel müümiseks peab Šveits püüdma kasutada eraõiguslikku üksust kooskõlas riigihanke-eeskirjadega.
Kuni lepingu sõlmimiseni sellise üksusega ning eeldusel, et enampakkumisel müüdavate saastekvootide arv aastas jääb allapoole kindlaksmääratud piirmäära, võib Šveits jätkata praeguse enampakkumiskorra kasutamist ehk FOENi korraldatavaid enampakkumisi järgmistel tingimustel.
|
1. |
Piirmäär on 1 000 000 saastekvooti, sealhulgas lennutegevuse jaoks enampakkumisel müüdavad saastekvoodid. |
|
2. |
Kohaldatakse olulisi kriteeriume 1–8, välja arvatud kriteeriumid 1 ja 2; kriteeriumi 5 viimast lauset ning kriteeriume 7 ja 8 kohaldatakse FOENi suhtes niivõrd, kui see on võimalik. |
Olulist kriteeriumi 3 kohaldatakse koos järgmise nõudega: kõigil EMP üksustel, kellel on lubatud teha pakkumisi liidu enampakkumistel, on luba teha pakkumisi Šveitsi saastekvootide enampakkumistel sellise korra alusel, mis kehtis käesoleva lepingu sõlmimise ajal.
Šveits võib volitada enampakkumisi korraldama EMPs asuvaid üksusi.
II LISA
ÜHENDUSE TEHNILINE STANDARD
ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vahelise ühenduse töölerakendamiseks võetakse 2020. aasta mais või niipea, kui see on võimalik, kasutusele ajutine lahendus. Lepinguosalised teevad koostööd, et asendada ajutine registriühenduse lahendus alalisega niipea kui võimalik.
Ühenduse tehniline standard hõlmab järgmist:
|
— |
sideühenduse skeem |
|
— |
andmevahetuse turve |
|
— |
funktsioonide loetelu (tehingud, lepitamine …) |
|
— |
veebiteenuste määratlus |
|
— |
andmete logisse salvestamise nõuded |
|
— |
operatiivne töökorraldus (kõnekeskus, kasutajatugi) |
|
— |
sidepidamise käivitamise kava ja katsetusmenetlus |
|
— |
turvalisuse katsetamise menetlus. |
Ühenduse tehnilises standardis nähakse ette, et haldaja võtab kõik mõistlikud meetmed, et tagada Šveitsi tehingulogi, ELi tehingulogi ja süsteemidevahelise ühenduse pidev töö 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas minimaalsete katkestustega kummaski tehingulogis ja süsteemidevahelises ühenduses.
Ühenduse tehnilises standardis nähakse ette, et side Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vahel toimub veebiteenuste sõnumite turvalise vahetusena, mille aluseks on järgmised tehnilised lahendused (1):
|
— |
veebiteenused, mis kasutavad lihtsat objektipöörduse protokolli (Simple Object Access Protocol, SOAP) või sellega võrdväärset protokolli |
|
— |
riistvarapõhine VPN (virtuaalne privaatvõrk) |
|
— |
laiendatav märgistuskeel XML |
|
— |
digitaalallkiri ning |
|
— |
võrguaja protokollid. |
Ühenduse tehnilises standardis nähakse ette Šveitsi registri, Šveitsi tehingulogi, liidu registri ja ELi tehingulogi täiendavad turvanõuded, mis dokumenteeritakse turbekavas. Eelkõige täpsustatakse ühenduse tehnilises standardis järgmist:
|
— |
kui tekib kahtlus, et Šveitsi registri, Šveitsi tehingulogi, liidu registri ja ELi tehingulogi turvalisus on ohus, teavitavad lepinguosalised viivitamata teineteist ning peatavad Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vahelise ühenduse |
|
— |
turvanõuete rikkumise korral kohustuvad lepinguosalised jagama viivitamata teineteisele teavet. Teadaolevaid tehnilisi üksikasju sisaldav aruanne juhtumi kohta (kuupäev, juhtumi põhjus, mõju, meetmed) edastatakse nii Šveitsi registri haldajale kui ka liidu registri põhihaldajale 24 tunni jooksul pärast turvanõuete rikkumist. |
Ühenduse tehnilises standardis ette nähtud turvalisuse katsetamise menetlus peab olema lõpetatud enne sideühenduse loomist Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vahel ja iga kord, kui hakkab tööle Šveitsi tehingulogi või ELi tehingulogi uus versioon.
Ühenduse tehnilises standardis tuleb lisaks töökeskkonnale näha ette kaks katsetuskeskkonda: arendaja katsetuskeskkond ja heakskiitmiskeskkond.
Lepinguosalised peavad Šveitsi registri haldaja ja liidu registri põhihaldaja kaudu esitama tõendid, et eelneva 12 kuu jooksul on tehtud nende süsteemide turvalisuse sõltumatu hindamine vastavalt ühenduse tehnilises standardis ette nähtud turvanõuetele. Turvalisuse kontroll, eelkõige läbistuskatsed tehakse kõikide tarkvara uute versioonidega vastavalt ühenduse tehnilises standardis sätestatud turvanõuetele. Läbistuskatseid ei tohi teha tarkvaraarendaja ega tema alltöövõtja.
(1) Praegu kasutatakse selliseid tehnilisi lahendusi sidepidamiseks liidu registri ja rahvusvahelise tehingulogi vahel ning ka Šveitsi registri ja rahvusvahelise tehingulogi vahel.
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/117 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/2107,
28. november 2019,
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogus seoses rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatüki läbivaatamisega broneeringuinfo standardite ja soovituslike tavade osas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2 ja artikli 87 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon (edaspidi „Chicago konventsioon“), mis reguleerib rahvusvahelist lennutransporti, jõustus 4. aprillil 1947. Sellega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO). |
|
(2) |
Liidu liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalised ja ICAO liikmesriigid, samal ajal kui liidul on teatavates ICAO organites, sealhulgas assamblees ja muudes tehnilistes organites vaatleja staatus. |
|
(3) |
Vastavalt Chicago konventsiooni artikli 54 punktile l võtab ICAO nõukogu vastu rahvusvahelisi standardeid ja soovituslikke tavasid. |
|
(4) |
ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas oma 21. detsembri 2017. aasta resolutsioonis 2396 (2017) („ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2396 (2017)“), et ÜRO liikmesriigid peavad parandama suutlikkust koguda, töödelda ja analüüsida broneeringuinfot ICAO standardite ja soovituslike tavade raames ning tagama, et kõik nende pädevad riiklikud asutused kasutavad ja et nendega jagatakse terroriaktide ja nendega seotud reisimise ennetamiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks broneeringuinfot viisil, milles võetakse täielikult arvesse inimõigusi ja põhivabadusi. |
|
(5) |
Samuti kutsuti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2396 (2017) ICAOd üles tegema ÜRO liikmesriikidega koostööd, et kehtestada broneeringuinfo kogumise, kasutamise, töötlemise ja kaitsmise standard. |
|
(6) |
Broneeringuinfo standardid ja soovituslikud tavad on esitatud Chicago konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatüki osades A ja D. Neid standardeid ja soovituslikke tavasid täiendavad lisasuunised, eelkõige ICAO dokument 9944, milles on esitatud broneeringuinfot käsitlevad suunised. |
|
(7) |
ICAO õhutranspordikomitee moodustas 2019. aasta märtsis töörühma nende ICAO liikmesriikide ekspertidest, kes osalevad ICAO protseduuride lihtsustamise paneelis, et kaaluda kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2396 (2017) ettepanekuid uute standardite ja soovituslike tavade kohta, mis puudutavad broneeringuinfo kogumist, kasutamist, töötlemist ja kaitsmist („töörühm“). Töörühmas on esindatud mitu Euroopa Liidu liikmesriiki. Komisjon osaleb töörühmas vaatlejana. |
|
(8) |
ICAO assamblee 40. istung toimus 24. septembrist 4. oktoobrini 2019. ICAO assamblee tulemused määravad kindlaks ICAO järgmiste aastate poliitilise suuna, sealhulgas ka broneeringuinfo uute standardite ja soovituslike tavade vastuvõtmise osas. |
|
(9) |
16. septembril 2019 kiitis nõukogu heaks teabedokumendi „PNR andmete ehk broneeringuinfo kogumise, kasutamise, töötlemise ja kaitsmise standardid ja põhimõtted“, et esitada see ICAO assamblee 40. istungil („teabedokument“). Soome esitas teabedokumendi ICAO assambleele liidu ja selle liikmesriikide ning Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi teiste liikmesriikide nimel. |
|
(10) |
Teabedokumendis on esitatud liidu seisukoht aluspõhimõtete kohta, mille abil oleks võimalik tagada, et broneeringuinfo töötlemisel selleks, et võidelda terrorismi ja raskete kuritegudega, austatakse eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud põhiõigusi käsitlevaid põhiseaduslikke ja regulatiivseid nõudeid. ICAOd kutsutakse üles lisama sellised põhimõtted kõikidesse tulevastesse broneeringuinfo standarditesse ning ICAO broneeringuinfot käsitlevatesse (läbivaadatud) suunistesse (dokument 9944). |
|
(11) |
Liit on võtnud vastu broneeringuinfot käsitlevad ühiseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/681 (1) kujul, mille kohaldamisala kattub oluliselt valdkonnaga, mida soovitakse reguleerida kavandatud uute standardite ja soovituslike tavadega. Direktiiv (EL) 2016/681 hõlmab eelkõige ulatuslikku normide kogumit, et kaitsta eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõigusi, kui lennuettevõtjad edastavad liikmesriikidele terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks broneeringuinfot. |
|
(12) |
Liidu ja kolmandate riikide, täpsemalt Austraalia (2) ja Ameerika Ühendriigid, (3) vahel kehtib hetkel kaks broneeringuinfo töötlemise ja edastamise rahvusvahelist lepingut. 26. juulil 2017 andis Euroopa Liidu Kohus arvamuse kavandatud liidu ja Kanada vahelise lepingu kohta, millele kirjutati alla 25. juunil 2014 (4) („arvamus 1/15“). |
|
(13) |
On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel ICAO nõukogus, sest kõik broneeringuinfo valdkonna tulevased standardid ja soovituslikud tavad, eelkõige Chicago konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatükki tehtavad muudatused, mõjutavad otsustavalt liidu õiguse sisu, eelkõige direktiivi (EL) 2016/681 ja kehtivaid rahvusvahelisi broneeringuinfoalaseid lepinguid. Kooskõlas lojaalse koostöö kohustusega peavad liidu liikmesriigid kaitsma seda seisukohta kogu tööprotsessi jooksul, mida ICAOs tehakse standardite ja soovituslike tavade väljatöötamiseks. |
|
(14) |
Lisas sätestatud liidu seisukoht on määratud kindlaks kooskõlas kohaldatava andmekaitset ja broneeringuinfot käsitleva liidu õigusraamistikuga, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (6) ja direktiiviga (EL) 2016/681, samuti aluslepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, nagu neid on tõlgendatud Euroopa Liidu Kohtu asjaomases kohtupraktikas, eelkõige arvamuses 1/15. |
|
(15) |
Liidu seisukohta peaksid väljendama ühiselt tegutsedes liidu liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed. |
|
(16) |
Ühendkuningriik ja Iirimaa on seotud direktiiviga (EL) 2016/681 ja võtavad seega osa käesoleva otsuse rakendamisest. |
|
(17) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõukogus seoses rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatüki läbivaatamisega broneeringuinfo standardite ja soovituslike tavade osas, on sätestatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Artiklis 1 osutatud seisukoha esitavad ühiselt tegutsedes liidu liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 28. november 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
T. HARAKKA
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (ELT L 119, 4.5.2016, lk 132).
(2) ELT L 186, 14.7.2012, lk 4.
(3) ELT L 215, 11.8.2012, lk 5.
(4) Euroopa Kohtu (suurkoda) arvamus 1/15, 26. juuli 2017, ECLI:EU:C:2017:592.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
LISA
SEISUKOHT, MIS VÕETAKSE EUROOPA LIIDU NIMEL RAHVUSVAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE ORGANISATSIOONI NÕUKOGUS SEOSES RAHVUSVAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE KONVENTSIOONI 9. LISA („PROTSEDUURIDE LIHTSUSTAMINE“) 9. PEATÜKI LÄBIVAATAMISEGA BRONEERINGUINFO STANDARDITE JA SOOVITUSLIKE TAVADE OSAS
Üldpõhimõtted
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) meetmete raames seoses Chicago konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatüki läbivaatamisega broneeringuinfo (PNR andmete) standardite ja soovituslike tavade osas ühiselt liidu huvides tegutsevad liidu liikmesriigid:
|
a) |
tegutsevad kooskõlas eesmärkidega, mida liit taotleb broneeringuinfo poliitika raames ja milleks on eelkõige tagada julgeolek, kaitsta inimeste elu ja turvalisust ning tagada põhiõiguste, eelkõige eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud õiguste täielik austamine; |
|
b) |
suurendavad kõigi ICAO liikmesriikide teadlikkust liidu standarditest ja põhimõtetest, mis on seotud broneeringuinfo edastamisega ja mis tulenevad vastavast liidu õigusest ja Euroopa Liidu Kohtu praktikast; |
|
c) |
edendavad selliste mitmepoolsete lahenduste väljatöötamist, mis on kooskõlas põhiõigustega ja käsitlevad broneeringuinfo edastamist lennuettevõtjatelt õiguskaitseasutustele, et tagada õiguskindlus ja põhiõiguste austamine ning ühtlustada lennuettevõtjatele kehtestatud kohustusi; |
|
d) |
edendavad broneeringuinfo ja sellise info töötlemise tulemuste vahetamist ICAO liikmesriikide vahel, kui seda peetakse vajalikuks terroriaktide või raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, austades täielikult põhiõigusi ja -vabadusi; |
|
e) |
toetavad jätkuvalt ICAO poolt broneeringuinfo kogumise, kasutamise, töötlemise ja kaitsmise standardite väljatöötamist kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2396 (2017); |
|
f) |
toetavad jätkuvalt kõigis ICAO liikmesriikides suutlikkuse parandamist, et nad saaksid broneeringuinfot koguda, töödelda ja analüüsida ICAO standardite ja soovituslike tavade kohaselt, ning tagavad, et kõik ICAO liikmesriikide pädevad riiklikud asutused kasutavad ja et nendega jagatakse broneeringuinfot terroriaktide ja nendega seotud reisimise ennetamiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks viisil, milles võetakse täielikult arvesse inimõigusi ja põhivabadusi, nagu on nõutud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2396 (2017); |
|
g) |
kasutavad taustteabena teabedokumenti „PNR andmete ehk broneeringuinfo kogumise, kasutamise, töötlemise ja kaitsmise standardid ja põhimõtted“ (A40-WP/530), mille Soome esitas ICAO assamblee 40. istungil Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) teiste liikmesriikide nimel; |
|
h) |
edendavad sellise keskkonna arendamist, milles rahvusvaheline lennutransport saab areneda avatud, liberaliseeritud ja ülemaailmsel turul ning jätkata kasvu, ohustamata julgeolekut, tagades samal ajal asjakohaste kaitsemeetmete kehtestamise. |
Tegevussuunad
Ühiselt liidu huvides tegutsevad liidu liikmesriigid toetavad järgmiste standardite ja põhimõtete lisamist tulevastesse broneeringuinfot käsitlevatesse ICAO standarditesse ja soovituslikesse tavadesse.
|
1) |
Broneeringuinfo edastamist puudutavad sätted
|
|
2) |
Broneeringuinfo töötlemist puudutavad sätted
|
|
3) |
Isikuandmete kaitse
|
|
4) |
Broneeringuinfo jagamine õiguskaitseasutuste vahel
|
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/123 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/2108,
9. detsember 2019,
millega toetatakse bioloogilise ohutuse ja turvalisuse tugevdamist Ladina-Ameerikas kooskõlas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia, mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest. Neid meetmeid tuleb võtta nii liidus kui ka kolmandates riikides. |
|
(2) |
Liit viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid mitmepoolsete institutsioonide teostatavate konkreetsete projektide toetamiseks, pakkudes riikidele tehnilist abi ja oskusteavet seoses paljude massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetega ning tugevdades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu rolli. |
|
(3) |
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. aprillil 2004 vastu resolutsiooni 1540 (2004) (edaspidi „resolutsioon 1540 (2004)“) – esimese rahvusvahelise dokumendi, mis käsitleb terviklikult ja igakülgselt massihävitusrelvi, nende kandevahendeid ja nendega seotud materjale. Resolutsiooniga 1540 (2004) kehtestati kõikidele riikidele siduvad kohustused, mille eesmärk on ära hoida ja tõkestada valitsusväliste osalejate juurdepääsu massihävitusrelvadele ja nendega seotud materjalidele. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas ka seda, et kõik riigid peavad võtma tõhusaid meetmeid, millega kehtestatakse riigisisene kontroll, et hoida ära tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite levik, sealhulgas kehtestades asjakohased kontrollid seonduvate materjalide üle, ning tagama nende meetmete täitmise. |
|
(4) |
Nõukogu võttis 11. mail 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/809 (1) resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetamiseks. Otsuse (ÜVJP) 2017/809 kohaste tegevuste tehniline rakendamine on tehtud ülesandeks ÜRO desarmeerimisküsimuste büroole (UNODA), kes teeb seda koostöös asjaomaste piirkondlike rahvusvaheliste organisatsioonide, eeskätt Ameerika Riikide Organisatsiooniga (ARO). |
|
(5) |
24. mail 2018 esitles ÜRO peasekretär oma desarmeerimiskava „Meie ühise tuleviku kindlustamine“, milles ta rõhutas, et „meil tuleb jätkuvalt tugevdada oma institutsioone, et tõkestada bioloogiliste relvade kasutamist, muu hulgas tõhustades bioloogiliste relvade konventsiooni elluviimist, ning kui tõkestamine peaks ebaõnnestuma, siis tagada, et saame asjakohaselt reageerida,“ ning samuti seda, et on tarvis „panustada sellise raamistiku väljatöötamisse, mis tagab rahvusvahelise koordineeritud reageerimise bioloogiliste relvade kasutamisele“. |
|
(6) |
Nõukogu võttis 21. jaanuaril 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/97, (2) millega toetatakse bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni (BTWC) massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia raames. |
|
(7) |
ARO on valmistanud ette kaks projektiettepanekut eesmärgiga tugevdada üldist bioohutust ja -turvalisust Ladina-Ameerikas. |
|
(8) |
Käesoleva otsuse kohaselt teostatavate projektide haldamine ja juhtimine tuleks usaldada ARO/Ameerika riikide terrorismivastase komitee (CICTE) sekretariaadile. |
|
(9) |
ARO/CICTE sekretariaat peaks tagama tõhusa koostöö asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja organitega, näiteks BTWC rakendamise toetusüksusega, resolutsiooni 1540 (2004) kohaselt asutatud ÜRO Julgeolekunõukogu komiteega, Maailma Loomatervise Organisatsiooniga (OIE) ning massihävitusrelvade ja -materjalide leviku vastase ülemaailmse partnerlusega. ARO/CICTE peaks samuti tagama käesoleva otsuse kohaselt teostatavate projektide vastastikuse täiendavuse ja sünergia lõpetatud ja käimasolevate asjaomaste projektide, tegevustega Ladina-Ameerikas, mida toetavad ELi liikmesriigid individuaalselt, ning muude liidu rahastatavate programmidega kõnealuses valdkonnas, sealhulgas stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendiga ning ELi keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu vähendamise tippkeskustega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Selleks et edendada rahu ja julgeolekut ning tõhusat mitmepoolsust ülemaailmsel ja piirkondlikul tasandil, taotleb liit järgmisi eesmärke:
|
— |
toetust saavates riikides bioohutuse ja -turvalisuse valdkonna seadusandliku ja regulatiivse baasi parandamine, milleks tuleb võtta vastu asjakohaseid tõhusaid õigusakte, millega keelatakse valitsusvälistel osalejatel bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite tootmine, omandamine, valdamine, arendamine, transportimine, üleandmine või kasutamine, eeskätt terroristlikel eesmärkidel, ja tagada nende õigusaktide täitmine; |
|
— |
toetust saavates riikides bioohutuse ja -turvalisuse parandamine, suurendades asjaomaste sektorite teadlikkust, sealhulgas tõhusate riigisiseste meetmete täitmise tagamise teel, et tõkestada massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levikut. |
2. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks teostab liit järgmisi projekte:
|
— |
bioohutuse ja -turvalisuse alaste õigusnormide parandamiseks, nende õigusnormide rahvusvaheliste standarditega ühtlustamise tagamiseks tehnilise ja õigusabi andmine, piirkondliku koostöö edendamine ja tõhustamine; |
|
— |
bioohutuse ja -turvalisuse valdkonna alase teadlikkuse suurendamine, selle valdkonna haridus ja koolitus. |
Artikkel 2
1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“).
2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehnilist rakendamist teostab ARO/CICTE sekretariaat. Sekretariaat täidab seda ülesannet kõrge esindaja kontrolli all. Selleks lepib kõrge esindaja ARO/CICTE sekretariaadiga kokku vajaliku korra.
3. Nende projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 3
1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamise lähtesummaks on 2 738 708,98 eurot.
2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.
3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud summa nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib ta ARO/CICTE sekretariaadiga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et ARO/CICTE sekretariaat tagab liidu panuse nähtavuse, mis vastab selle panuse suurusele.
4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu nimetatud protsessis esilekerkinud raskustest ja rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.
Artikkel 4
Kõrge esindaja esitab nõukogule aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta, tuginedes ARO/CICTE sekretariaadi korrapäraselt koostatavatele aruannetele. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
2. Otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimisest või kuue kuu möödumisel selle vastuvõtmise kuupäevast, kui kõnealuse ajavahemiku jooksul ei ole rahastamislepingut sõlmitud.
Brüssel, 9. detsember 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 11. mai 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/809 massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetamiseks (ELT L 121, 12.5.2017, lk 39).
(2) Nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/97, millega toetatakse bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia raames (ELT L 19, 22.1.2019, lk 11).
LISA
Projektid, millega toetatakse bioloogilise ohutuse ja -turvalisuse tugevdamist Ladina-Ameerikas kooskõlas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisega
1. Sissejuhatus ja eesmärgid
1.1. Sissejuhatus
Bioloogiliste relvade konventsioon jõustus 1975. aastal ja selle on ratifitseerinud kõik Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid peale ühe (Haiti). Sellegipoolest ei ole paljudel nimetatud riikidel ka pärast neljakümne aasta möödumist riiklikku õiguslikku ja reguleerivat raamistikku, et rakendada bioloogiliste relvade konventsioon täielikult. Selles konventsioonis on muu hulgas sätestatud teatavad bioohutuse standardid, et vähendada bakterioloogilisi ja muid bioloogilisi ohte, mis võivad kahjustada elu Maal.
Tegemaks täiendavaid jõupingutusi selliste ohtudega võitlemiseks, võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 2004. aastal vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (edaspidi „resolutsioon 1540 (2004)“). See resolutsioon kohustab kõiki riike võtma ja jõustama tõhusaid meetmeid, millega kehtestatakse riigisisene kontroll, et hoida ära tuuma-, keemia- või bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite levik. Resolutsiooni 1540 (2004) operatiivsätte 3 punkti a kohaselt peavad sellised meetmed hõlmama asjakohase kontrolli kehtestamist seonduvate materjalide üle ning sel eesmärgil asjakohaste ja tõhusate meetmete väljatöötamist ja säilitamist, millega tagatakse kõnealuste kaupade üle arvestuse pidamine ja nende turvamine tootmisel, kasutamisel, ladustamisel ja transpordil.
Iga viie aasta järel vaatab resolutsiooni 1540 komitee põhjalikult läbi jõupingutused, mida liikmesriigid on teinud, et rakendada resolutsioonist 1540 (2004) tulenevaid kohustusi. 2016. aasta põhjaliku läbivaatamise lõppdokumendis tehti mõned olulised järeldused. Esiteks märgitakse dokumendis, et kuigi riigid on teinud mõningaid edusamme tundliku materjali turvamisel ja kaitsmisel, on nendes valdkondades endiselt lüngad. Teiseks märkis komitee, et jõupingutused bioloogiliste relvadega seotud materjalide üle arvestuse pidamisel ja nende turvamisel on maha jäänud tuuma- ja keemiarelvadega seotud materjalide kaitsmisest. Kolmandaks märkis komitee, et meetmete rakendamise osas, mida nõuti resolutsioonis 1540 (2004), ei ole alates 2011. aastast suurenemist märgata. Selle põhjal järeldas komitee, et riigid peaksid tegutsema kiireloomuliselt, et võtta meetmeid bioloogiliste relvadega seotud materjalide üle arvestuse pidamiseks ja nende turvamiseks.
Intsident, mis on seotud patogeense bioloogilise mõjuri sissetoomise ja võimaliku levikuga, kas siis tegutseja poolt, kes soovib tekitada kahju sihtpopulatsioonile või looduslikult esinevate vahendite kaudu, võib potentsiaalselt tekitada märkimisväärset kahju inimestele, majandusele ja poliitikale Ameerika Riikide Organisatsiooni (edaspidi ARO) piirkonnas. Seda potentsiaalset ohtu silmas pidades on ARO püüdnud suurendada bioohutuse ja -turvalisuse alast teadlikkust ja suutlikkust Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Alates 2009. aastast on näiteks Ameerika riikide terrorismivastane komitee (edaspidi „ARO/CICTE“) oma sekretariaadi kaudu juhatanud mitmeid riiklikke bio-intsidendi alaseid kriisiohjeõppusi, mille eesmärk on olnud suurendada teadlikkust bioturvalisusele avalduvatest ohtudest ning tuua omavahel kokku ametnikud ja asutuste ja organisatsioonide esindajad eesmärgiga õppida koordineerima oma reageerimist bio-intsidendile. Peale selle on mitmed ARO liikmesriigid taotlenud konkreetselt sekretariaadi abi riiklike bio-hädaolukordadele reageerimise kavade väljatöötamisel või nende ajakohastamisel.
Samal ajal kui need ja muud jõupingutused bio-intsidentideks valmisoleku ja reageerimissuutlikkuse tõhustamiseks on andnud olulisi tulemusi, on paljudes ARO liikmesriikides endiselt probleemiks vähene valmisolek ja väikesed investeeringud bioohutusse ja -turvalisusesse. See kajastub vajaliku taristu, suutlikkuse ja õigusraamistike puudumises, millega tõhusalt tuvastada bioloogiline intsident ja sellele reageerida. Suur ja ebaproportsionaalne hukkunute arv Põhja- ja Lõuna-Ameerikas 2009. aasta gripiviiruse (H1N1) puhangute tagajärjel rõhutab eespoolmainitud haavatavusi ning toonitab vajadust pöörata rohkem tähelepanu bioohutusele ja -turvalisusele. Arvatakse näiteks, et Põhja- ja Lõuna-Ameerikas suri 2009. aastal seagripi (H1N1) tõttu rohkem inimesi kui mujal maailmas.
Piirkonnas asuvate valitsuste vähene pühendumine bioohutusele ja -turvalisusele tuleneb mitme teguri koosmõjust, sealhulgas poliitikakujundajate ebapiisavast teadlikkusest ulatusliku bioloogilise intsidendiga kaasneva ohu ja potentsiaalsete kulude kohta; nendeks teguriteks on ka julgeolekuga seotud prioriteedid, mis konkureerivad riiklikul tasandil olemasolevate nappide vahendite nimel; ning tervikliku riikliku bio-intsidentideks valmisoleku ja reageerimissuutlikkuse arendamisega seotud olemuslikud probleemid. Need väljakutsed rõhutavad ARO piirkonnas vajadust bioloogilistele intsidentidele koordineeritud reageerimise järele. Selline reageerimine peaks hõlmama mitmeid tegutsejaid riiklikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas valitsuse ministeeriume (tervishoiu-, põllumajandus-, julgeoleku-, justiits-, kaitse-, luure-, transpordi-, välis-, rahvusvahelise kaubanduse, majandus-, teadus- ja tehnoloogiaministeerium jm), õiguskaitsekogukonda ja muid esmaseid reageerijaid, erasektori osalejaid (eriti tööstus ja akadeemiline ringkond) ja kodanikuühiskonda.
1.2. Eesmärgid
Selle kolmeaastase projektiga seab CICTE eesmärgiks parandada bioohutust ja -turvalisust toetust saavates riikides, kooskõlas resolutsiooniga 1540 (2004), eelkõige tõhusate meetmete kehtestamise ja jõustamise kaudu, et ennetada bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite levikut.
Tehniline abi ja koostöö liikmesriikidega, kes toetavad projekti üldeesmärki, tugineb järgmistele peamistele eesmärkidele:
|
— |
bioohutuse ja -turvalisuse standardite tugevdamine toetust saavates riikides; |
|
— |
bioohutuse ja -turvalisuse alaste õigus- ja reguleerivate raamistike tõhustamine ning nende ühtlustamine kehtivate rahvusvaheliste standarditega; |
|
— |
koostegutsemise ja koostöö tugevdamine, eelkõige resolutsiooni 1540 (2004) vastastikuse hindamise protsessi kaudu; |
|
— |
järjepideva bioohutuse ja -turvalisuse alase koolituse hõlbustamine. |
2. Rakendusasutuse valik ja koordineerimine teiste asjakohaste rahastamisalgatustega
2.1. Rakendusasutus – Ameerika Riikide Organisatsioon (ARO)
ARO on aktiivselt toetanud liikmesriikide leviku tõkestamise alaseid jõupingutusi Lõuna- ja Põhja-Ameerikas alates 2005. aastast. 2010. aastal anti CICTE sekretariaadile konkreetne volitus, et töötada välja programm resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise abistamiseks. Seejärel sõlmiti strateegiline partnerlus ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA), resolutsiooni 1540 komitee ekspertide töörühma ning ARO/CICTE sekretariaadi vahel, et viia Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ellu tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise katseprojekt eesmärgiga hõlbustada ARO liikmesriikide jõupingutusi resolutsiooniga 1540 (2004) hõlmatud erinevate valdkondade rakendamisel.
ARO/CICTE üks peamisi eesmärke on olnud koostöö riikidega, kelle valitsused on täiel määral pühendunud füüsilisele kaitsele ja keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumakaitse materjalide üle arvestuse pidamisele nende riikide leviku tõkestamise alaste jõupingutuste raames. Teine eesmärk on olnud püüda aidata toetust saavatel riikidel rakendada resolutsiooni 1540 (2004), tehes kindlaks konkreetsed vajadused ja väljakutsed, et kohandada õigusalast abi ja spetsiaalseid suutlikkuse suurendamise meetmeid, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide ennetavat raamistikku kaitseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumakaitse materjalide kasutamise eest valitsusväliste osalejate poolt.
ARO esitatud piirkondlik raamistik sisaldab võrreldavat eelist nimetatud ohtude riikideülese olemuse tõttu, mis tingib vajaduse, et naaberriigid teeksid koostööd nende väljakutsetega tegemisel. CICTE piirkondlik lähenemisviis nendele küsimustele tagab järjepidevuse, nii et jõupingutusi ei dubleerita ja saavutatakse maksimaalne tõhusus. Sellega seoses on ARO kui peamine piirkondlik organisatsioon Põhja- ja Lõuna-Ameerikas oma hemisfääris ainulaadsel positsioonil, kus näidata tõhusust järgneva kaudu: olemasolev riiklike kontaktpunktide võrgustik, ulatuslik kohalolu kogu piirkonnas ja suutlikkus teha koostööd antud valdkonnas toetust saama kavandatud riikidega.
Üldisemalt on ARO/CICTE teinud tihedat koostööd mitme ARO liikmesriigi valitsusega ja saavutanud olulisi tulemusi bioohutuse ja -turvalisuse valdkonnas. Näiteks on ARO/CICTE abistanud liikmesriike mitmel moel:
|
— |
resolutsiooni 1540 (2004) kohaste riiklike tegevuskavade koostamine ning õigus- ja reguleerivate raamistike tugevdamine; |
|
— |
suutlikkuse suurendamine, et ennetada ja võidelda keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumakaitse materjalidega ebaseadusliku kauplemise ja ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu; |
|
— |
tõhusate meetmete vahetamise edendamine vastastikuse hindamise metoodika kasutamise kaudu, ja |
|
— |
koordineerimise hõlbustamine poliitilisel tasandil, et teha kindlaks piirkondliku ja allpiirkondliku koostöö valdkonnad. |
2.2. Kooskõlastamine teiste asjakohaste rahastamisalgatustega
Üldjuhul kooskõlastab ARO/CICTE oma tegevusi muude asutuste ja organisatsioonidega, kes saavad rahalisi vahendeid samalt või erinevalt rahastajariigi valitsuselt ja rahvusvahelistelt asutustelt. Juhul, kui organisatsioonid saavad Euroopa Liidult toetust töö eest, mis on seotud käesoleva projekti raames kavandatud tegevustega, on ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA), resolutsiooni 1540 komitee ja selle ekspertide töörühm ning bioloogiliste relvade konventsiooni rakendamise toetusüksus (BWC-ISU) otseselt seotud projektiga ning tasub märkida, et ARO/CICTE teeb nendega juba tihedalt koostööd. Nende asutustega koordineerimist korraldab juhtimismeeskond, mis asub ARO peakorteris, eesmärgiga tagada kõigi jõupingutuste täiendavus ja selleks, et vältida dubleerimist, ning projekti tegevused viiakse kooskõlla resolutsioonist 1540 (2004) ja bioloogiliste relvade konventsioonist tulenevate kohustustega.
Sellega seoses on ARO/CICTE veendunud, et projekt on selgelt kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2019. aasta otsusega toetada bioloogiliste relvade konventsiooni rakendamist väljaspool Euroopa Liitu (edaspidi „otsus“). Kavandatud projekt edendaks otsust seeläbi, et aitaks vähendada bioloogiliste ja toksiinrelvade leviku ohtu piirkonnas. Seeläbi võtaks projekt arvesse kiiret arengut bioteadustes selle tagamiseks, et valitsuste õigus- ja reguleerivad raamistikud selliste ohtude vastu võitlemiseks vastavad kehtivatele rahvusvahelistele standarditele. Selle tulemusena aitaks projekt tagada, et ARO liikmesriigid on hästi ette valmistatud, et reageerida kiiresti võimalikele esilekerkivatele ohtudele.
Poliitika arendamisega seoses jätkab ARO/CICTE selles valdkonnas tööd oma korrapäraste istungjärkude kaudu ning ARO alalise nõukogu hemisfäärijulgeoleku komisjonis (Committee on Hemispheric Security).
Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on parandada bioohutust ja -turvalisust toetust saavates riikides, suurendades teadlikkust ja suutlikkust asjaomastes sektorites kooskõlas resolutsiooniga 1540 (2004), sealhulgas jõustades tõhusaid riiklikke meetmeid, et hoida ära bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite levikut. Need jõupingutused on suunatud bioteadlastele bioohutuse ja -turvalisuse valdkonnas avalikus ja erasektoris ning poliitikakujundajatele ja seadusandjatele. Tegevused hõlmavad koolituskursusi bioteadlastele toetust saavates riikides ning veebipõhise koolituskursuse väljatöötamist, et jõuda veelgi enamate toetusesaajateni piirkonnas. ARO/CICTE viib neid tegevusi ellu koostöös meie strateegiliste partneritega ning, nagu on märgitud metoodikat käsitlevas osas, võib väga spetsiifiliste koolituste ja ülesannete korral ARO võtta lühiajaliselt tööle tugipersonali (eksperdid, koolitajad ja teadlased) ning ARO teeb koostööd oma partneritega nimetatud valdkondades (sh BWC-ISU, UNODA, Maailma Loomatervise Organisatsioon ja Euroopa Liit) ning teadusringkonnaga selle tagamiseks, et personal vastab kõigile tehnilistele nõuetele, sealhulgas, kui vaja, värvates töötajaid nende organisatsioonide hallatavatest nimekirjadest.
3. Projekti kirjeldus
3.1. Kirjeldus
Meie ettepaneku eesmärk on parandada vastavalt resolutsioonile 1540 (2004) bioohutust ja -turvalisust toetust saavates riikides ning veelgi suurendada nende riikide suutlikkust tõhusalt ennetada ulatuslikke intsidente, mis hõlmavad nii inimtegevuse tulemusel loodud kui looduslikku bioloogilist mõjurit, ning sellistele intsidentidele tõhusalt reageerida. Kõnealune projekt aitab samuti parandada agentuuridevahelist ja rahvusvahelist koostööd ning teabevahetust Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) liikmesriikide vahel, et valmistuda bioloogilisteks intsidentsideks ja neile reageerida. Lisaks püütakse projektiga täita mõnes sihtriigis esinevaid seadusandlikke lünki ning täiendada bioloogiliste relvade konventsiooni rakendamiseks tehtavaid jõupingutusi.
Projekti raames tulevad kokku kuni kaheksa ARO liikmesriigi vastutavad siseriiklikud asutused, asjaomased erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning kvalifitseeritud rahvusvahelised eksperdid, et analüüsida, milliseid samme saaks astuda bioohutuse ja -turvalisusega seotud suutlikkuse suurendamiseks nimetatud riikides ning laiemalt kogu ARO piirkonnas. Selles kasutatakse kahetasandilist lähenemisviisi, mis hõlmab nii riiklikku kui allpiirkondlikku tegevust. Projektis soovitakse kasutada ära sekretariaadi eelnevaid kogemusi seoses nimetatud küsimuste käsitlemisega Põhja- ja Lõuna Ameerikas ning tema hästi toimivat võrgustikku, mis hõlmab (eelkõige avaliku sektori) kontaktisikuid ja partnereid. Riikliku tasandi jõupingutustes keskendutakse individuaalsele koostööle erinevate ARO liikmesriikidega, et suurendada nende riiklikku suutlikkust, koostada õigusakte ning eeskirju ja valmistada ette riigipõhiseid tegevuskavasid tegevussuutlikkuse suurendamiseks. Piirkondlikul tasandil keskendutakse suutlikkuse suurendamise meetmete puhul teabe ja heade tavade vahetamisele ning piirkondliku lähenemisviisi struktuursete, sisuliste ja funktsionaalsete parameetrite kindlaksmääramisele.
Lisaks sellele püütakse projektis ära kasutada viimaste aastate jooksul kujundatud „vastastikuse hindamise“ protsessi, mille kohaselt nõustuvad riigid tegema vabatahtlikult koostööd, et vastastikku hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi seoses resolutsioonis 1540 (2004) esitatud kohustuste täitmisega, ning määrata kindlaks tõhusad tavad ja valdkonnad kahepoolse koostöö jätkamiseks. Pärast hiljuti resolutsiooni 1540 (2004) kohaselt tehtud edukaid vastastikusi hindamisi Tšiili ja Colombia vahel (2017. aastal), Dominikaani Vabariigi ja Panama vahel (2019. aastal) ning viimati Paraguay ja Uruguay vahel (2019. aastal), teeme ettepaneku pakkuda nimetatud kolmele riikide paarile konkreetset abi järelmeetmete ning koostöötegevuse alal. Seda tehes püüame tagada, et nende riikide vahel vastastikuse hindamise protsessi raames sõlmitud tihedad kahepoolsed suhted jätkuvad ning et edendatakse nende riikide poolt üles näidatud pühendumist jätkata resolutsiooni 1540 (2004) kohast koostööd ka pärast esialgseid vastastikusi hindamisi. Teeme samuti ettepaneku edendada nimetatud piirkonnas täiendavate vastastikuste hindamiste tegemist, asetades tugevat rõhku bioohutusele ja -turvalisusele nende riikide puhul, mis ei ole veel sellistes hindamistes osalenud, nagu Mehhiko ning võimalik, et ka teised partnerid kõnealuses piirkonnas. Lõpuks soovime vaadata läbi senise vastastikuse hindamise protsessi ning tõhustada riikide vahel jätkuvat koostööd, edendada parimaid tavasid ja tehniliste dokumentide avaldamist (lisaks riikide poolt esitatud lõpparuannetele), et saada ülevaade nimetatud koostöö raames tehtud edusammudest.
3.2. Metoodika
3.2.1. Organisatsiooniline struktuur
Projekti rakendab Ameerika riikide terrorismivastane komitee (ARO/CICTE), kooskõlastades oma tegevust AROsse kuuluvate liikmesriikidega ja saades neilt toetust. Käesoleva projekti ARO/CICTE juhtrühm, asukohaga ARO peakorteris Washingtonis, koosneb kolmest töötajast ning haldus-/finantstuge pakkuvast assistendist, kes teevad konkreetsetest täidetavatest ülesannetest sõltuvalt koostööd lepinguliste välistöötajatega CICTE täitevsekretäri üldise järelevalve all ja juhendusel.
Väljastpoolt värvatud töötajate hulka kuulub õigusekspert, kes täidab projekti seadusandliku abiga seotud ülesandeid. Väga suurt spetsialiseerumist nõudvate koolituste ja ülesannete puhul võib ARO tööle võtta ka lühiajalise lepinguga abitöötajaid (eksperdid, koolitajad ning teadlased) teiste tehniliste partnerorganisatsioonide ekspertide nimekirjadest (sh BWC-ICU, UNODA, Maailma Loomatervise Organisatsioon ja Euroopa Liit).
Esialgu koordineerib ARO/CICTE programmi juhtrühm oma tegevust otse nende liikmesriikide riiklike asutustega, kes on eelnevalt taotlenud toetust seoses resolutsiooniga 1540 (2004). Mitmel juhul on ARO sõlminud koostöölepinguid, et aidata liikmesriikidel rakendada resolutsiooni 1540 (2004) valdkondades, mis võetakse aluseks tehnilise abi andmisel.
3.2.2. Tehniline lähenemisviis
Bioohutust ja -turvalisust käsitlevate õigusnormide parandamisega seotud seadusandliku ja tehnilise abi taotluste puhul tuleb korraldada kehtivate õigusaktide ja õigusnormide esialgne hindamine ja analüüs, mille viib läbi õigusekspert koos projekti juhtrühma ning toetust saavate riikide asjaomaste asutustega seadusandliku ja tehnilise abi missioonide käigus, et määrata kindlaks konkreetsed lüngad ja iga riigi prioriteedid. Vastavalt sellele hindamisele võiksid projekti raames toetust saavad bioohutuse ja -turvalisuse valdkonnas seadusandlike ja regulatiivsete täienduste tegemiseks võetavad konkreetsed meetmed, mida tuleks rakendada esmajärjekorras, hõlmata järgmist:
|
— |
toetust saavate riikide kehtivate õigusaktide ja -normide analüüsimine, et määrata kindlaks konkreetsed lüngad; |
|
— |
ekspordikontrolli nimekirja koostamine ja vastuvõtmine; |
|
— |
riikliku tegevuskava koostamine ja vastuvõtmine bioloogilistele ohtudele reageerimiseks; |
|
— |
riiklike suuniste koostamine, milles käsitletakse kaitset bioloogiliste mõjurite juhusliku või tahtliku leviku eest ning nende nõuetekohast ja ohutut ladustamist ja vedu, sealhulgas nende asutusesisest turvalist hoidmist. |
Piirkondliku koostöö edendamiseks võetavad meetmed võiksid hõlmata järgmist:
|
— |
järelmeetmete väljatöötamine, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine ning koostöö kõnealusesse piirkonda kuuluvates riikides, mis on osalenud resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisega seotud vastastikustes hindamistes; |
|
— |
täiendavate vastastikuste hindamiste tegemine, asetades tugevat rõhku bioohutusele ja -turvalisusele; |
|
— |
vastastikuse hindamisega seotud tegevust käsitlevate tehniliste dokumentide koostamine ja avaldamine. |
Paralleelselt tehnilisele ja seadusandlikule abile ning piirkondlikule koostööle korraldatakse käesolevas ettepanekus esitatud bioohutuse ja -turvalisusega seotud teadlikkuse tõstmise, hariduse ja koolituse eesmärgil kõikides toetust saavates riikides koolituskursuseid. Need koolituskursused toimuvad ARO/CICTE juhtrühma koordineerimisel ning neid viivad läbi rahvusvahelised eksperdid. Kursused aitavad suurendada suutlikkust ning moodustada toetust saavate riikide erinevate teadusasutuste seast koolitajate rühma, kes on võimeline levitama bioohutuse ja -turvalisuse põhimõtetega seotud teadmisi, parimaid laboritavasid ning tehnikaid ja meetodeid bioriski juhtimiseks laborites ja teadusinstituutides.
ARO/CICTE teeb koostööd akadeemikute ja teadlastega, et töötada välja veebikursus, mis aitaks parandada olemasolevaid vahendeid bioohutuse, bioturvalisuse ja bioeetika alaste teadmiste täiendavaks levitamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks akadeemikute, õpetajate, üliõpilaste ja teadlaste ning muude asjaomaste sidusrühmade seas.
Lisaks pakutakse ettepanekuga hõlmatud tehnilise ja seadusandliku abi missioonide ning piirkondlike ja allpiirkondlike tegevuste raames poliitikakujundajate, parlamendiliikmete ja tööstussektori hulgas bioohutuse ja -turvalisuse, resolutsiooni 1540 (2004) ning bioloogiliste relvade konventsiooni rakendamise alast teavitustegevust ja teadlikkuse tõstmist.
3.2.3. Sooline perspektiiv
ARO/CICTE etendab oma resolutsiooni 1540 (2004) kohase programmi kaudu olulist rolli, toetades liikmesriike suutlikkuse suurendamisel, et rakendada resolutsiooni 1540 (2004), võidelda massihävitusrelvade leviku vastu ning edendada soolist võrdõiguslikkust. Kõik need tulemused aitavad kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning täiendavad ARO liikmesriikide jõupingutusi rakendada asjakohaseid vahendeid ülemaailmse desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alal.
ARO/CICTE tagab, et töötajate värbamisel projekti toetust saavate riikide abistamiseks järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, ning innustab toetust saavaid riike teadlikult värbama naisi kõikides projekti etappides. Erilisi jõupingutusi tehakse alati selleks, et lisada aruteludesse soolise võrdõiguslikkuse perspektiiv ning asetada naised arutlusel oleva teema keskmesse.
3.2.4. Väline koordineerimine
Lisaks koordineerimisele ja koostööle kogu piirkonna riiklike asutustega tegeleb ARO projekti elluviimise ajal tegevuse koordineerimise ja koostööga teiste institutsioonide ja organisatsioonidega. Allpool loetletud üksused võivad pakkuda konkreetsete küsimuste puhul toetust ning aidata edendada piirkonnas kõnealust algatust:
|
— |
ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA), sealhulgas bioloogiliste relvade konventsiooni rakendamise toetusüksus; |
|
— |
resolutsiooni 1540 (2004) alusel moodustatud Julgeolekunõukogu komitee ja selle ekspertide rühm; |
|
— |
Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE); |
|
— |
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), sealhulgas Pan American Health Organisation (PAHO) (Ameerika tervishoiuorganisatsioon); |
|
— |
kodanikuühiskonna organisatsioonid, akadeemiline ringkond ning erasektori organisatsioonid, kelle eesmärgid on kooskõlas käesoleva ettepaneku eesmärkidega, sealhulgas Sandia National Laboratory (Sandia riiklik laboratoorium); Subcomisión de Bioseguridad y Bioscustodia de la Asociación Argentina de Microbiología (Argentina mikrobioloogia ühenduse bioohutuse ja bioturvalisuse allkomisjon); James Martin Center CNS (James Martini keskus); Asociación Latinoamericana de Biocontención y Biocustodia (Ladina-Ameerika bio-ohjamise ja bioturvalisuse ühendus). |
3.3. Projekti eesmärgid ja tegevus
Eesmärk 1: tugevdada toetust saavates riikides bioohutuse ja -turvalisuse standardeid.
Toetavad tegevused
|
— |
Tegevus 1.1: tehnilise abi missiooni läbiviimine koostöös iga riigi bioohutuse ja -turvalisuse valdkonnas tegutsevate asutustega, et hinnata vajadusi ja koostada hindamisaruanne. |
|
— |
Tegevus 1.2: vastavalt vajadustele ja ressurssidele antava koolituse hõlbustamine ühes või mõlemas järgmises valdkonnas: ekspordikontrolli nimekirja vastuvõtmine või bioloogilistele ohtudele reageerimise riikliku tegevuskava vastuvõtmine. Hindamisaruande esitamine. |
|
— |
Tegevus 1.3: riiklike suuniste koostamine, milles käsitletakse kaitset bioloogiliste mõjurite juhusliku või tahtliku leviku eest, samuti selliste riiklike suuniste koostamine, milles käsitletakse bioloogiliste mõjurite nõuetekohast ja ohutut ladustamist ja vedu, sealhulgas nende asutusesisest turvalist hoidmist. |
Oodatavad tulemused
|
— |
Hindamisaruanne koos soovitustega (riikide ja asutuste kaupa). |
|
— |
Vastavalt riikide vajadustele koostatud ekspordikontrolli nimekiri. |
|
— |
Bioloogilistele ohtudele reageerimise riikliku tegevuskava esitanud riigi hindamisaruanne ja/või suunised bioloogilistele ohtudele reageerimise, õnnetusjuhtumite, ohutu ladustamise ja transpordi kohta. |
Eesmärk 2: tõhustada bioohutuse ja -turvalisuse alaseid õigus- ja regulatiivraamistikke ning ühtlustada need kehtivate rahvusvaheliste standarditega.
Toetavad tegevused
|
— |
Tegevus 2.1: vaadata läbi igas toetust saavas riigis kehtivad õigus- ja regulatiivraamistikud, et teha kindlaks puudujäägid ja prioriteetsed valdkonnad, kus tuleb meetmeid võtta. |
|
— |
Tegevus 2.2: vajaduse korral õigusalase abi andmine, sealhulgas õigusaktide ja -normide koostamine ekspordikontrolli nimekirjade ja/või riiklike tegevuskavade rakendamiseks. |
|
— |
Tegevus 2.3: sellise dokumendi koostamine ja avaldamine, mis sisaldab juhiseid parimate laboritavade ning tehnikate ja meetodite kohta bioriski juhtimiseks laborites ja teadusinstituutides, ning selle dokumendi levitamine, eesmärgiga suurendada asjaomaste sidusrühmade teadlikkust headest tavadest. |
Oodatavad tulemused
|
— |
Vähemalt üks õigusalase abi missioon riigi kohta, et abistada riiki ekspordikontrolli loendi ja/või riiklike tegevuskavade ja/või asjakohaste õigusaktide/-normide eelnõude koostamisel. |
|
— |
Avaldatud parimad laboritavad (akadeemilised, tehnilised ja muud meetodid). |
Eesmärk 3: tugevdada sünergiat ja koostööd, eelkõige resolutsiooni 1540 (2004) vastastikuse hindamise protsessi kaudu.
Toetavad tegevused
|
— |
Tegevus 3.1: abi kuni kolme sellise uue vastastikuse hindamise läbiviimisel, mille põhirõhk on asetatud bioohutusele ja -turvalisusele. |
|
— |
Tegevus 3.2: kolme kahepoolse õpikoja korraldamine, et võtta konkreetses piirkonnas resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisega seoses juba läbi viidud vastastikuste hindamiste põhjal järelmeetmeid. |
|
— |
Tegevus 3.3: vastastikuse hindamisega seotud tegevusi käsitlevate tehniliste dokumentide koostamine ja avaldamine. |
|
— |
Tegevus 3.4: bioohutust ja -turvalisust käsitleva piirkondliku konverentsi korraldamine, et muu hulgas suurendada koordineerimist ja parandada teabevahetust. |
|
— |
Tegevus 3.5: piirkondliku konverentsi korraldamine resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise seisu kohta Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. |
Oodatavad tulemused
|
— |
Kuus toetust saavat riiki on saanud abi vastastikuste hindamiste läbiviimisel. |
|
— |
Vastastikuse hindamise järelaruanded on koostatud ja avaldatud järgmiste riikide kohta: Tšiili/Colombia, Dominikaani Vabariik / Panama ja Paraguay/Uruguay. |
|
— |
Toetust saavate riikide bioohutuse ja -turvalisusega seotud asutuste vaheline koordineerimine on suurenenud. |
Eesmärk 4: hõlbustada järjepidevat bioohutuse ja -turvalisuse alast koolitust
Toetavad tegevused
|
— |
Tegevus 4.1: igas toetust saavas riigis bioohutuse ja -turvalisuse valdkonna koolitajate võrgustiku loomine. |
|
— |
Tegevus 4.2: teadlastele mõeldud koolitusmooduli väljatöötamine ja arendamine, et vähendada teadusuuringute käigus materjalide ja seadmete võimaliku väärkasutamise ohtu. |
|
— |
Tegevus 4.3: asjaomaste riiklike koolitusasutustega tegevuse koordineerimine, et soodustada bioohutuse ja -turvalisusega, kaasa arvatud resolutsiooni 1540 (2004) ja bioloogiliste relvade konventsiooni rakendamisega seotud moodulite ja/või materjalide lisamist akadeemilistesse õppekavadesse. |
|
— |
Tegevus 4.4: kuni kaheksa bioohutuse ja -turvalisuse valdkonna koolituse korraldamine ja läbiviimine (üks koolitus iga toetust saava riigi kohta). |
Oodatavad tulemused
|
— |
Igas riigis luuakse bioturvalisuse ja -ohutuse valdkonna koolitajate ja spetsialistide võrgustik. |
|
— |
Loodud on avatud veebipõhised kursused ja korraldatud on kuus kursust. |
|
— |
Toetust saavates riikides on bioturvalisuse ja -ohutusega seotud asutuste teadlased saanud koolituse. |
4. Kasusaajad
Eesmärkide 1-4 otsesed kasusaajad on riiklikud institutsioonid ja asutused, kes vastutavad bioohutuse ja -turvalisuse eest igas toetust saavas riigis (sõltuvalt saadud rahalistest vahenditest kuni kaheksa riiki: Argentina, Tšiili, Colombia, Dominikaani Vabariik, Mehhiko, Panama, Paraguay ja Uruguay). Veebipõhise kursuse loomise ja nende teemade lisamisega ülikoolide õppekavadesse jõutakse veelgi suurema hulga toetusesaajateni.
5. Euroopa Liidu nähtavus
ARO/CICTE tagab, et kõigi projekti tegevuste raames tunnustatakse liidu poolt projektile mitmesuguste vahendite kaudu antavat rahalist toetust. ELi toetust tõstetakse esile pressiteadetes, sotsiaalmeedias ja uudistekanalitele laia kajastust saavate ürituste puhul antavates intervjuudes. Kõik toetust saavatele riikidele antavad seadmed, trükimaterjalid või arvutitarkvara kannavad märgistust, et neid rahastab liit. Projekti töötajad kannavad ELi logo ja/või lippu kõigil mütsidel, kombinesoonidel ja vormiriietusel, nii et liidu visuaalne identiteet oleks selgelt näha. Liidu toetus avalikustatakse ja on selgelt nähtav projektiga ja toetatavate programmidega seotud ARO veebisaitidel ja publikatsioonides.
6. Kestus
Projekti elluviimise kavandatav aeg on 36 kuud.
7. Üldine korraldus
Projekti tehnilise rakendamise viib läbi ARO/CICTE, kasutades selleks oma olemasolevat, resolutsiooni 1540 (2004) kohast programmi.
8. Partnerid
ARO/CICTE rakendab projekti koostöös toetust saavate riikide asutuste ja strateegiliste partneritega.
9. Aruandlus
Kirjeldavad eduaruanded ja finantsaruanded esitatakse kord kvartalis, et võimaldada asjakohast ja õigeaegset järelevalvet ja hindamist, ning ARO/CICTE suhtleb rahastajaga tihedalt.
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/134 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/2109,
9. detsember 2019,
millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 20. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/788/ÜVJP, (1) mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid. |
|
(2) |
Et reageerida valimisprotsessi takistamisele ja sellega seotud inimõiguste rikkumistele Kongo Demokraatlikus Vabariigis, võttis nõukogu 12. detsembril 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/2231, (2) millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP. Otsusega (ÜVJP) 2016/2231 kehtestati muu hulgas otsuse 2010/788/ÜVJP artikli 3 lõikes 2 autonoomsed piiravad meetmed. |
|
(3) |
Otsuse 2010/788/ÜVJP artikli 3 lõikes 2 osutatud meetmete läbivaatamise põhjal tuleks piiravate meetmete kehtivust pikendada kuni 12. detsembrini 2020 ning kaks isikut tuleks otsuse 2010/788/ÜVJP II lisas esitatud loetelust välja jätta. |
|
(4) |
II lisas tuleks muuta loetellu kantud teatavate isikutega seotud põhjuseid. |
|
(5) |
Lisaks tuleks otsusesse 2010/788/ÜVJP lisada säte, millega nähakse ette, et nõukogu ja kõrge esindaja võivad töödelda isikuandmeid oma kõnealusest otsusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil. |
|
(6) |
Otsust 2010/788/ÜVJP tuleks seepärast vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2010/788/ÜVJP muudetakse järgmiselt:
|
1) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 8a 1. Nõukogu ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) võivad töödelda käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmiseks isikuandmeid, eelkõige:
2. Nõukogu ja kõrge esindaja võivad, kui see on asjakohane, töödelda loetellu kantud füüsiliste isikute poolt toimepandud kuritegusid ja selliste isikutega seotud süüdimõistvaid kohtuotsuseid või julgeolekumeetmeid käsitlevaid asjakohaseid andmeid ainult ulatuses, mis on vajalik I ja II lisa koostamiseks. 3. Käesoleva otsuse kohaldamisel nimetatakse nõukogu ja kõrge esindaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (*1) artikli 3 punkti 8 tähenduses „vastutavateks töötlejateks“, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).“;" |
|
2) |
artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
|
3) |
otsuse 2010/788/ÜVJP II lisas esitatud loetelu asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud loeteluga. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 9. detsember 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsus 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP (ELT L 336, 21.12.2010, lk 30).
(2) Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2231, millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 336 I, 12.12.2016, lk 7).
LISA
„II LISA
ARTIKLI 3 LÕIKES 2 OSUTATUD ISIKUTE JA ÜKSUSTE LOETELU
A. Isikud
|
|
Nimi |
Tuvastamisandmed |
Loetellu kandmise põhjused |
Loetellu kandmise kuupäev |
|
1. |
Ilunga Kampete |
Teise nimega Gaston Hughes Ilunga Kampete; Hugues Raston Ilunga Kampete. Sünniaeg: 24.11.1964. Sünnikoht: Lubumbashi (KDV). Sõjaväelase ID-number: 1-64-86-22311-29. Kodakondsus: KDV. Aadress: 69, avenue Nyangwile, Kinsuka Mimosas, Kinshasa/Ngaliema, RDC. Sugu: Mees |
Vabariikliku kaardiväe (GR) ülemana vastutas Ilunga Kampete kohapeal viibivate GR üksuste eest ning oli seotud ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonidega 2016. aasta septembris Kinshasas. Oma jätkuva rolli tõttu GR ülemana, vastutab ta GRi liikmete poolt toime pandud represseerimiste ja inimõiguste rikkumiste eest, nagu 2018. aasta detsembris Lubumbashis aset leidnud opositsiooni meeleavalduse vägivaldne mahasurumine. Seega oli Ilunga Kampete seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|
2. |
Gabriel Amisi Kumba |
Teise nimega Gabriel Amisi Nkumba; „Tango Fort“; „Tango Four“. Sünniaeg: 28.5.1964. Sünnikoht: Malela (KDV). Sõjaväelase ID-number: 1-64-87-77512-30. Kodakondsus: KDV. Aadress: 22, avenue Mbenseke, Ma Campagne, Kinshasa/Ngaliema, RDC. Sugu: Mees |
Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) 1. kaitsetsooni endine ülem, kelle väed osalesid 2016. aasta septembris Kinshasas ülemäärase jõu kasutamises ja vägivaldsetes repressioonides. Gabriel Amisi Kumba on alates 2018. aasta juulist Kongo relvajõudude (FARDC) staabiülema asetäitja, kelle vastutusalas on sõjalised operatsioonid ja luuretegevus. Oma rolli tõttu vastutab ta FARDC poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest. Seega oli Gabriel Amisi Kumba seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|
3. |
Ferdinand Ilunga Luyoyo |
Sünniaeg: 8.3.1973. Sünnikoht: Lubumbashi (KDV). Passi number: OB0260335 (kehtib 15.4.2011 kuni 14.4.2016). Kodakondsus: KDV. Aadress: 2, avenue des Orangers, Kinshasa/Gombe, RDC. Sugu: Mees |
Kongo riikliku politsei märulipolitsei (Légion Nationale d'Intervention) ülemana vastutas Ferdinand Ilunga Luyoyo septembris 2016 Kinshasas ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonide eest. Alates 2017. aasta juulist on Ferdinand Ilunga Luyoyo Kongo riikliku politsei institutsioonide ja kõrgete ametnike kaitse eest vastutava üksuse ülem. Oma rolli tõttu vastutab ta Kongo riikliku politsei poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest. Seega oli Ferdinand Ilunga Luyoyo seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|
4. |
Célestin Kanyama |
Teise nimega Kanyama Tshisiku Celestin; Kanyama Celestin Cishiku Antoine; Kanyama Cishiku Bilolo Célestin. Esprit de mort. Sünniaeg: 4.10.1960. Sünnikoht: Kananga (KDV). Kodakondsus: KDV. Passi number: OB0637580 (kehtib 20.5.2014 kuni 19.5.2019). Talle on antud Schengeni viisa numbriga 011518403, välja antud 2.7.2016. Aadress: 56, avenue Usika, Kinshasa/Gombe, RDC. Sugu: Mees |
Kongo riikliku politsei (PNC) ülemana vastutas Celestin Kanyama 2016. aasta septembris Kinshasas toimunud ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonide eest. 2017. aasta juulis nimetati Celestin Kanyama riiklike politseikoolide peadirektoriks. Oma rolli tõttu Kongo riikliku politsei kõrgema ametnikuna vastutab ta Kongo riikliku politsei poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest. Üheks näiteks on 2018. aasta oktoobris politsei poolt ajakirjanike hirmutamine ja nendelt vabaduse võtmine pärast rea artiklite avaldamist, milles kajastati politseikadettide toidu ebaseaduslikku omastamist ja kindral Kanyama rolli nendes sündmustes. Seega oli Célestin Kanyama seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|
5. |
John Numbi |
Teise nimega John Numbi Banza Tambo; John Numbi Banza Ntambo; Tambo Numbi. Sünniaeg: 16.8.1962. Sünnikoht: Jadotville-Likasi-Kolwezi (KDV). Kodakondsus: KDV. Aadress: 5, avenue Oranger, Kinshasa/Gombe, RDC. Sugu: Mees |
John Numbi on olnud Kongo relvajõudude (FARDC) peainspektoriks alates 2018. aasta juulist. Oma rolli tõttu vastutab ta FARDC poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest, nagu ebaseadusliku kaevandamisega tegelenud isikute suhtes ebaproportsionaalse vägivalla kasutamine 2019. aasta juunis ja juulis FARDC üksuste poolt, mis toimus tema otseses vastutusalas. Seega oli John Numbi seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|
6. |
Delphin Kahimbi |
Teise nimega Delphin Kahimbi Kasagwe; Delphin Kayimbi Demba Kasangwe; Delphin Kahimbi Kasangwe; Delphin Kahimbi Demba Kasangwe; Delphin Kasagwe Kahimbi. Sünniaeg: 15.1.1969 (või 15.7.1969). Sünnikoht: Kiniezire/Goma (KDV). Kodakondsus: KDV. Diplomaatilise passi nr: DB0006669 (kehtib 13.11.2013 kuni 12.11.2018). Aadress: 1, 14eme rue, Quartier Industriel, Linete, Kinshasa, RDC. Sugu: Mees |
Delphin Kahimbi on olnud alates 2018. aasta juulist FARDC peastaabi staabiülema luurevaldkonna eest vastutav asetäitja. Oma rolli tõttu vastutab ta FARDC poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest. Seega oli Delphin Kahimbi seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
12.12.2016 |
|
7. |
Evariste Boshab |
Teise nimega Evariste Boshab Mabub Ma Bileng. Sünniaeg: 12.1.1956. Sünnikoht: Tete Kalamba (KDV). Kodakondsus: KDV. Diplomaatilise passi nr: DP0000003 (kehtib 21.12.2015 kuni 20.12.2020). Schengeni viisa aegus 5.1.2017. Aadress: 3, avenue du Rail, Kinshasa/Gombe, RDC. Sugu: Mees |
Asepeaministrina ning sise- ja julgeolekuministrina ajavahemikul detsembrist 2014 kuni detsembrini 2016 vastutas Evariste Boshab ametlikult politsei- ja julgeolekuteenistuste eest ning provintside kuberneride töö koordineerimise eest. Nendel ametikohtadel tegutsedes vastutas ta aktivistide ja opositsiooniliikmete vahistamine eest ning jõu ülemäärase kasutamise eest, sealhulgas ajavahemikul september 2016 – detsember 2016 Kinshasas toimunud meeleavalduste käigus, milles julgeolekuteenistuste käe läbi said surma või vigastada paljud tsiviilisikud. Seega oli Evariste Boshab seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. Evariste Boshab osales samuti Kasaï piirkonna kriisi ärakasutamises ja süvendamises, kus tal on endiselt mõjuvõim, eelkõige pärast Kasaï senaatoriks saamist 2019. aasta märtsis. |
29.5.2017 |
|
8. |
Alex Kande Mupompa |
Teise nimega Alexandre Kande Mupomba; Kande-Mupompa. Sünniaeg: 23.9.1950. Sünnikoht: Kananga (KDV). Kodakondsus: KDV ja Belgia. KDV passi nr: OP0024910 (kehtib 21.3.2016 kuni 20.3.2021). Aadressid: Messidorlaan 217/25, 1180 Uccle, Belgium 1, avenue Bumba, Kinshasa/Ngaliema, RDC. Sugu: Mees |
Alex Kande Mupompa, kes oli kuni 2017. aasta oktoobrini Kesk-Kasaï provintsi kuberner, vastutas alates 2016. aasta augustist Kesk-Kasaï provintsis toimunud julgeolekujõudude ja Kongo riikliku politsei poolt jõu ülemäärase kasutamise, vägivaldsete repressioonide ja kohtuväliste hukkamiste eest, sealhulgas Dibaya territooriumil 2017. aasta veebruaris toimunud tapmiste eest. Seega oli Alex Kande Mupompa seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. Alex Kande Mupompa osales samuti kriisi ärakasutamises ja süvendamises Kasaï piirkonnas, mille esindaja ta oli 2019. aasta oktoobrini ning kus ta omab mõjuvõimu Kasaï provintsivalitsuse osaks oleva poliitilise partei Congrès des alliés pour l’action au Congo (CAAC) kaudu. |
29.5.2017 |
|
9. |
Jean-Claude Kazembe Musonda |
Sünniaeg: 17.5.1963. Sünnikoht: Kashobwe (KDV). Kodakondsus: KDV. Aadress: 7891, avenue Lubembe, Quartier Lido, Lubumbashi, Haut-Katanga, RDC. Sugu: Mees |
Ülem-Katanga kubernerina oli Jean-Claude Kazembe Musonda kuni 2017. aasta aprillini vastutav julgeolekujõudude ja Kongo riikliku politsei poolt jõu ülemäärase kasutamise ja vägivaldse allasurumise eest Ülem-Katangas, sealhulgas 15.–31. detsembril 2016, kui julgeolekujõudude, sealhulgas Kongo riikliku politsei töötajate surmava jõu kasutamise tulemusena sai Lubumbashis toimunud meeleavaldustel surma 12 ja vigastada 64 tsiviilisikut. Seega oli Jean-Claude Kazembe Musonda seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. Jean-Claude Kazembe Musonda on endise presidendi Joseph Kabila juhitavasse koalitsiooni kuuluva CONAKATi partei juht. |
29.5.2017 |
|
10. |
Éric Ruhorimbere |
Teise nimega Eric Ruhorimbere Ruhanga; Tango Two; Tango Deux. Sünniaeg: 16.7.1969. Sünnikoht: Minembwe (KDV). Sõjaväelase ID-number: 1-69-09-51400-64. Kodakondsus: KDV. KDV passi nr: OB0814241. Aadress: Mbujimayi, Kasai Province, RDC. Sugu: Mees |
Éric Ruhorimbere oli alates 2014. aasta septembrist kuni 2018. aasta juulini 21. sõjaväepiirkonna abikomandör ning vastutas FARDC poolt toime pandud ülemäärase jõu kasutamise ja kohtuväliste hukkamiste eest, eriti Nsapu relvarühmituse ning naiste ja laste suhtes. Éric Ruhorimbere on olnud Nord Equateuri tegevusüksuse ülem alates 2018. aasta juulist. Oma rolli tõttu vastutab ta FARDC poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest. Seega oli Éric Ruhorimbere seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. |
29.5.2017 |
|
11. |
Emmanuel Ramazani Shadari |
Teise nimega Emmanuel Ramazani Shadari Mulanda; Shadary. Sünniaeg: 29.11.1960. Sünnikoht: Kasongo (KDV). Kodakondsus: KDV. Aadress: 28, avenue Ntela, Mont Ngafula, Kinshasa, RDC. Sugu: Mees |
Ramazani Shadari oli kuni 2018. aasta veebruarini asepeaminister ning sise- ja julgeolekuminister ning vastutas ametlikult politsei- ja julgeolekuteenistuste eest ning provintside kuberneride töö koordineerimise eest. Ta vastutas nimetatud ametikohal aktivistide ja opositsiooni liikmete vahistamiste eest, samuti ülemäärase jõu kasutamise eest, näiteks Bundu Dia Kongo (BDK) liikumise liikmete vägivaldse mahasurumise eest Kesk-Kongo provintsis, Kinshasas 2017. aasta jaanuaris-veebruaris toimepandud repressioonide eest ning Kasaï provintsides toimepandud ülemäärase jõu kasutamise ning vägivaldsete repressioonide eest. Seega oli Ramazani Shadari nimetatud ametikohal seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. Ramazani Shadari on alates 2018. aasta veebruarist olnud endise presidendi Joseph Kabila juhitava koalitsiooni peamise partei Parti du peuple pour la reconstruction et le développement (PPRD) alaline sekretär. |
29.5.2017 |
|
12. |
Kalev Mutondo |
Teise nimega Kalev Katanga Mutondo, Kalev Motono, Kalev Mutundo, Kalev Mutoid, Kalev Mutombo, Kalev Mutond, Kalev Mutondo Katanga, Kalev Mutund. Sünniaeg: 3.3.1957. Kodakondsus: KDV. Passi number: DB0004470 (välja antud: 8.6.2012 – kehtib kuni 7.6.2017). Aadress: 24, avenue Ma Campagne, Kinshasa, RDC. Sugu: Mees |
Olles kuni 2019. aasta veebruarini ametis riikliku luureteenistuse (ANR) ülemana, oli Kalev Mutondo seotud opositsiooni liikmete, kodanikuühiskonna aktivistide ja muude isikute meelevaldse vahistamise, kinnipidamise ja väärkohtlemisega ning selle eest vastutav. Seega oli Kalev Mutondo seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega KDVs, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist. 2019. aasta mais allkirjastas ta deklaratsiooni lojaalsuse kohta minevikus ja tulevikus Joseph Kabilale ning ta jääb julgeolekuküsimustes tema lähedaseks partneriks. |
29.5.2017 |
B. Üksused
[…]
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/141 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/2110,
9. detsember 2019,
Euroopa Liidu ÜJKP nõuandemissiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUAM RCA)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu rõhutas oma 15. oktoobri 2018. aasta järeldustes Kesk-Aafrika Vabariigi kohta Euroopa Liidu vajadust jätkata oma tegevust erinevate vahendite kaudu, et aidata Kesk-Aafrika Vabariigil saavutada taas stabiilsus, rahu ja areng ning vastata sealse elanikkonna püsiva rahu ja leppimise püüdlustele. |
|
(2) |
6. veebruaril 2019 kirjutati Kesk-Aafrika Vabariigi valitsuse ja relvastatud rühmituste vahel alla kaasavale rahu ja leppimise kokkuleppele. |
|
(3) |
12. juulil 2019 taotles Kesk-Aafrika Vabariigi president liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale saadetud kirjas tsiviilmissiooni lähetamist Kesk-Aafrika Vabariiki, et toetada käimasoleva julgeolekusektori reformi edenemist ning aidata riigi sisejulgeolekujõud ümber korraldada ja kasutusele võtta. |
|
(4) |
21. novembril 2019 kiitis nõukogu heaks kriisiohjamise kontseptsiooni võimaliku nõuandva tsiviilmissiooni jaoks Kesk-Aafrika Vabariigis ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames. |
|
(5) |
Missioon tuleks luua kooskõlas heakskiidetud kriisiohjamise kontseptsiooniga. Põhimeeskond teeks vajalikud ettevalmistused, et missioon saaks saavutada oma esialgse operatsioonivõime. Nõukogu käivitaks missiooni hiljemalt 2020. aasta kevadel, kui tingimused on täidetud. |
|
(6) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee peaks nõukogu ning kõrge esindaja vastutusel teostama missiooni üle poliitilist kontrolli, andma selle jaoks strateegilisi suuniseid ning tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 38 kolmanda lõiguga. |
|
(7) |
Missiooni jaoks tuleks aktiveerida valveteenistus. |
|
(8) |
Missioon viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada ELi lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Missioon
Liit loob Euroopa Liidu ÜJKP nõuandva tsiviilmissiooni Kesk-Aafrika Vabariigi julgeolekusektori reformi toetuseks (EUAM RCA).
Artikkel 2
Volitused
1. Missiooni EUAM RCA strateegilised eesmärgid on järgmised;
|
a) |
toetada Kesk-Aafrika Vabariigi sise- ja avaliku julgeoleku ministeeriumis eeskirjadel põhineva juhtimis- ja haldussuutlikkuse suurendamist kõigi asjaomaste planeerimiskategooriate väljatöötamisel, elluviimisel, loomisel ja nende üle järelevalve teostamisel; |
|
b) |
toetada Kesk-Aafrika Vabariigi sisejulgeolekujõudude kestlikku ümberkujundamist ning nende operatiivset tõhusat tegevust ja lähetamist; |
|
c) |
aidata tiheda koordineerimise kaudu välja töötada integreeritud tugi Kesk-Aafrika Vabariigi sisejulgeolekujõududele, tagades tegevuse ühtsuse ja jõupingutuste vastastikuse täiendavuse asjaomaste osalejatega; |
|
d) |
koostada täielik olukorrapilt spetsiaalse analüüsivõime kaudu, hõlmates selliseid valdkondi nagu strateegiline kommunikatsioon ning poliitilised ja julgeolekualased arengud. |
2. Nende eesmärkide saavutamiseks toimib EUAM RCA kooskõlas nõukogu poolt 21. novembril 2019 heaks kiidetud kriisiohjamise kontseptsiooniga ja operatsiooni planeerimise dokumentidega. järgides etapiviisilist, dünaamilist ja modulaarset lähenemisviisi ning koordineerides oma tegevust tihedalt ELi delegatsiooniga Kesk-Aafrika Vabariigis, missioonidega EUTM RCA (1) ja MINUSCA, ÜRO politsei ja Aafrika Liiduga ning muude rahvusvaheliste osalejatega, annab EUAM RCA strateegilisel tasandil nõu Kesk-Aafrika Vabariigi sise- ja avaliku julgeoleku ministeeriumile ning sisejulgeolekujõududele, et toetada nende kestlikku ümberkujundamist sidusamaks julgeoleku tagajaks riigi isevastutuse alusel;
3. EUAM RCA edendab rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitlevate õigusaktide rakendamist, tsiviilisikute kaitset, soolist võrdõiguslikkust ning diskrimineerimise keelamist Kesk-Aafrika Vabariigi sisejulgeolekujõudude poolt, eeskätt etnilise päritolu või usutunnistuse alusel.
Artikkel 3
Käsuliin ja struktuur
1. EUAM RCA-l on kriisiohjamisoperatsioonina ühtne käsuliin.
2. EUAM RCA peakorter on Banguis.
3. EUAM RCA struktuur luuakse vastavalt selle planeerimisdokumentidele.
Artikkel 4
Tsiviiloperatsiooni ülem
1. Tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse (CPCC) direktor on EUAM RCA tsiviiloperatsiooni ülem. Tsiviiloperatsioonide plaanimise ja juhtimise teenistus on EUAM RCA plaanimiseks ja juhtimiseks tsiviiloperatsiooni ülema teenistuses.
2. Tsiviiloperatsiooni ülem juhib ja kontrollib EUAM RCAd strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) üldises alluvuses.
3. Tsiviiloperatsiooni ülem tagab nõukogu ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, sealhulgas annab missiooni juhile vajaduse korral strateegilisel tasandil juhiseid ning nõu ja tehnilist toetust.
4. Tsiviiloperatsiooni ülem annab kõrge esindaja kaudu aru nõukogule.
5. Kogu lähetatud isikkoosseis jääb riigisiseste õigusnormide kohaselt kas lähetajariigi riigiasutuste, liidu asjaomase institutsiooni või Euroopa välisteenistuse täieliku käsuõiguse alla. Nimetatud asutused annavad oma isikkoosseisu operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.
6. Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust liidu hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.
7. Tsiviiloperatsiooni ülem ja ELi Kesk-Aafrika Vabariigi delegatsiooni juht konsulteerivad üksteisega vastavalt vajadusele.
Artikkel 5
Missiooni juht
1. Missiooni juht vastutab EUAM RCA eest ning juhib seda missiooni toimumiskohas. Missiooni juht allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale ja tegutseb vastavalt tema juhistele.
2. Missiooni juht esindab EUAM RCAd selle vastutuspiirkonnas.
3. Missiooni juht vastutab EUAM RCA töökorralduse ja logistika eest, sealhulgas EUAM RCA käsutusse antud vara, ressursside ja teabe eest. Missiooni juht võib delegeerida isikkoosseisu ja finantsküsimustega seotud juhtimisülesandeid EUAM RCA isikkoosseisu liikmetele, kes on tema üldvastutuse all.
4. Missiooni juht vastutab EUAM RCA isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes rakendavad distsiplinaarmeetmeid kas lähetajariigi riigiasutused kooskõlas riigisiseste õigusnormidega, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus.
5. Missiooni juht tagab EUAM RCA asjakohase nähtavuse.
6. Missiooni juht saab, ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, ELi delegatsiooni juhilt Kesk-Aafrika Vabariigis kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid.
Artikkel 6
Isikkoosseis
1. EUAM RCA koosneb peamiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide või Euroopa välisteenistuse lähetatud isikkoosseisust. Iga liikmesriik, liidu iga institutsioon või Euroopa välisteenistus katab oma isikkoosseisu lähetamisega seotud kulud, sealhulgas reisikulud lähetuse asukohta ja tagasi, töötasud, tervisekindlustuse ja toetused, välja arvatud päevaraha.
2. Liikmesriik, liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus vastutab vastavalt kõikide isikkoosseisu liikme lähetusega seotud nõuete lahendamise eest, mille on esitanud lähetatud isikkoosseisu liige või mis käivad tema kohta, ja selle isiku suhtes meetmete võtmise eest.
3. EUAM RCA võib lepingulisel alusel tööle võtta rahvusvahelisi ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid, kui liikmesriikide lähetatud personal ei suuda tagada nõutavate ülesannete täitmist. Erandkorras võib põhjendatud juhtudel, kui liikmesriikides ei ole kvalifitseeritud kandidaate, võtta vajaduse korral lepingulisel alusel tööle osalevate kolmandate riikide kodanikke.
4. Rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu töötingimused ning õigused ja kohustused sätestatakse EUAM RCA ja asjaomase isikkoosseisu liikme vahel sõlmitavates lepingutes.
Artikkel 7
EUAM RCA ja selle isikkoosseisu staatus
EUAM RCA ja selle isikkoosseisu staatus, sealhulgas asjakohasel juhul privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud EUAM RCA läbiviimiseks ja tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku ELi lepingu artikli 37 alusel ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korras.
Artikkel 8
Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine
1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teeb nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel EUAM RCA poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema selleks asjakohaseid otsuseid kooskõlas ELi lepingu artikli 38 kolmanda lõiguga. Kõnealune volitus sisaldab õigust nimetada kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juht ning muuta operatsiooni plaani. EUAM RCA eesmärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule. Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus missiooni juhi nimetamise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.
3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vastavalt vajadusele aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.
Artikkel 9
Kolmandate riikide osalemine
1. Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja tema ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kolmandaid riike kutsuda üles panustama EUAM RCAsse tingimusel, et nad katavad oma isikkoosseisu lähetamise kulud, sealhulgas töötasud, täieulatusliku üldkindlustuse, päevarahad ja sõidukulud Kesk-Aafrika Vabariiki ja sealt tagasi, ning osalevad asjakohasel viisil EUAM RCA jooksvate kulude katmises.
2. EUAM RCAd toetavatel kolmandatel riikidel on EUAM RCA igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui liikmesriikidel.
3. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutava toetuse vastuvõtmise kohta ning moodustama panustajate komitee.
4. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse vastavalt ELi lepingu artiklile 37, ning vajaduse korral täiendavate tehniliste kokkulepetega. Kui liit ja kolmas riik sõlmivad või on sõlminud lepingu, millega luuakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks liidu kriisiohjamisoperatsioonides, kohaldatakse EUAM RCA raames kõnealuse lepingu sätteid.
Artikkel 10
Julgeolek
1. Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EUAM RCA poolt kooskõlas artikliga 4.
2. Missiooni juht vastutab EUAM RCA julgeoleku ning EUAM RCA suhtes kohaldatavate minimaalsete julgeolekunõuete täitmise tagamise eest kooskõlas liidu poliitikaga, mis käsitleb ELi lepingu V jaotise ja seda toetavate õigusaktide alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut.
3. Missiooni juhti abistab missiooni julgeolekuametnik, kes annab aru missiooni juhile ja hoiab tihedat ametialast kontakti ka Euroopa välisteenistusega.
4. EUAM RCA isikkoosseisu liikmed osalevad enne teenistuskohustuste täitmisele asumist kohustuslikul julgeolekukoolitusel kooskõlas operatsiooni plaaniga. Samuti saab isikkoosseis kohapeal regulaarselt missiooni julgeolekuametniku korraldatud täienduskoolitusi.
5. Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu otsusele 2013/488/EL (2).
Artikkel 11
Valveteenistus
EUAM RCA jaoks aktiveeritakse valveteenistus.
Artikkel 12
Õiguslik korraldus
EUAM RCA-l on käesoleva otsuse rakendamiseks vastavalt vajadusele õigus hankida teenuseid ja kaupu, sõlmida lepinguid ja halduskokkuleppeid, värvata töötajaid, omada arvelduskontosid, omandada ja võõrandada vara, ennast kohustustest vabastada ning olla kohtus menetlusosaliseks.
Artikkel 13
Rahastamiskord
1. EUAM RCA tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma kuueks kuuks pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva on 7 100 000 eurot. Järgnevateks ajavahemikeks määratavad lähtesummad otsustab nõukogu.
2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele. EUAM RCAd korraldatavates hankemenetlustes võivad piiranguteta osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Lisaks ei kohaldata EUAM RCA poolt ostetavate kaupade suhtes päritolureegleid. EUAM RCA võib komisjoni nõusolekul sõlmida liikmesriikidega, vastuvõtjariigiga, osalevate kolmandate riikidega ja teiste rahvusvaheliste osalejatega tehnilisi kokkuleppeid, mis puudutavad varustuse, teenuste ja ruumide pakkumist EUAM RCA-le.
3. EUAM RCA vastutab oma eelarve täitmise eest. Sel eesmärgil allkirjastab EUAM RCA komisjoniga lepingu. Rahastamisel võetakse arvesse artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud käsuliini ning EUAM RCA operatiivvajadusi.
4. EUAM RCA annab komisjonile täielikult aru lepingu raames tehtud finantstoimingutest ja tegutseb komisjoni järelevalve all.
5. EUAM RCAga seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.
Artikkel 14
Liidu reageerimise ja koordineerimise põhimõtteühtsus
1. Kõrge esindaja tagab käesoleva otsuse rakendamise põhimõtteühtsuse kogu liidu välistegevusega, sealhulgas liidu arenguprogrammidega.
2. Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas koostöös liidu delegatsiooniga Banguis, et tagada Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava liidu tegevuse järjepidevus.
3. Missiooni juht koordineerib oma tegevust tihedalt missioonidega EUTM RCA ja MINUSCA, ÜRO politsei ja Aafrika Liiduga ning vastavalt vajadusele teiste rahvusvaheliste osalejatega.
Artikkel 15
Teabe avaldamine
1. Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele asjakohasel juhul ja vastavalt EUAM RCA vajadustele EUAM RCA läbiviimisel tekkinud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“.
2. Konkreetse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL vastuvõtvale riigile EUAM RCA läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“. Selle jaoks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning vastuvõtjariigi pädevate asutuste vahel.
3. Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastamata dokumente, mis on seotud EUAM RCAd käsitlevate nõukogu aruteludega ja mille suhtes kehtib vastavalt nõukogu kodukorra (3) artikli 6 lõikele 1 ametisaladuse hoidmise kohustus.
4. Kõrge esindaja võib kooskõlas otsuse 2013/488/EL VI lisa VII jaoga delegeerida lõigetes 1–3 osutatud volitused, samuti õiguse sõlmida lõikes 2 osutatud kokkuleppeid oma alluvuses olevatele isikutele, tsiviiloperatsiooni ülemale ja missiooni juhile.
Artikkel 16
EUAM RCA käivitamine
1. Missioon käivitatakse nõukogu otsusega EUAM RCA tsiviiloperatsiooni ülema soovitatud kuupäeval, kui missioon on saavutanud esialgse operatsioonivõime.
2. EUAM RCA põhimeeskond teeb vajalikud ettevalmistused, et EUAM RCA saaks saavutada oma esialgse operatsioonivõime.
Artikkel 17
Jõustumine ja kestus
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
See kaotab kehtivuse kaks aastat pärast EUAM RCA käivitamise algust.
Brüssel, 9. detsember 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 19. aprilli 2016. aasta otsusega (ÜVJP) 2016/610 Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM RCA) (ELT L 104, 20.4.2016, lk 21) loodud Euroopa Liidu sõjaline väljaõppemissioon Kesk-Aafrika Vabariigis.
(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).
(3) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/147 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/2111,
9. detsember 2019,
millega toetatakse SEESACi poolt Kagu-Euroopas läbiviidavaid desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaseid tegevusi, et vähendada ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning nende laskemoonast tulenevat ohtu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 19. novembril 2018 vastu ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia „Relvade turvalisuse tagamine, kodanike kaitsmine“ (ELi väike- ja kergrelvade strateegia). |
|
(2) |
ELi väike- ja kergrelvade strateegias tuletatakse meelde, et kuigi viimastel aastatel on eelkõige Kagu-Euroopas tehtud märkimisväärseid edusamme, piiravad väike- ja kergrelvade ning laskemoona liigne hankimine, ebapiisavad ladustamistingimused, laialtlevinud ebaseaduslik valdamine ja rakendamisalased puudujäägid endiselt Lääne-Balkani osades piirkondades tulirelvade ning väike- ja kergrelvade kontrollialaste jõupingutuste tõhusust, mõjutades julgeolekut nii piirkonnas kui ka ELis. |
|
(3) |
Londonis 10. juulil 2018 toimunud Lääne-Balkani viiendal tippkohtumisel võeti vastu piirkondlik tegevuskava Lääne-Balkani riikides 2024. aastaks kestliku lahenduse leidmiseks väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule valdamisele, väärkasutamisele ja salakaubaveole („tegevuskava“). |
|
(4) |
ELi väike- ja kergrelvade strateegias märgitakse, et liit toetab jätkuvalt Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskuse (SEESAC) väike- ja kergrelvade kontrollimeetmeid ning võtab arvesse selliseid piirkondlikke algatusi nagu tegevuskava. |
|
(5) |
Lääne-Balkani partnerite kokku lepitud tegevuskava eesmärgid on kooskõlas liidusiseste ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) jõupingutustega väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo vastases võitluses. ÜRO peasekretär kutsus 2018. aasta desarmeerimiskavas „Securing our Common Future“ („Meie ühise tuleviku kindlustamine“) üles eelkõige tegelema tavarelvade liigse hankimise ja ebaseadusliku kaubanduse probleemiga ning toetama väikerelvade suhtes riigi tasandil võetud lähenemisviise. |
|
(6) |
ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 („tegevuskava 2030“) kinnitatakse, et väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamine on vajalik paljude kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas rahu, õigluse ja tugevate institutsioonide, vaesuse vähendamise, majanduskasvu, tervishoiu, soolise võrdõiguslikkuse ja ohutute linnadega seotud eesmärkide saavutamiseks. Seega on kõik riigid tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärgi nr 16 alaeesmärgi 16.4 raames võtnud endale kohustuse oluliselt vähendada ebaseaduslikke raha- ja relvavooge. |
|
(7) |
Väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamise kolmas konverents võttis 30. juunil 2018 vastu lõppdokumendi, milles ÜRO liikmesriigid uuendavad oma kohustust ennetada ja tõkestada väike- ja kergrelvade kõrvalesuunamist. ÜRO liikmesriigid kinnitasid oma valmisolekut teha rahvusvahelist koostööd ja tugevdada piirkondlikku koostööd parema koordineerimise, konsulteerimise, teabevahetuse ja operatiivkoostöö kaudu, kaasates asjaomased piirkondlikud ja allpiirkondlikud organisatsioonid ning samuti õiguskaitse-, piirikontrolli- ning ekspordi- ja impordilitsentse väljastavad asutused. |
|
(8) |
Käesoleva otsusega toetatud projekti eesmärk on süvendada ja täiendada liidu abi väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas. Seni on liidu abi antud nõukogu otsustega, millega toetatakse SEESACi tööd Lääne-Balkani piirkonnas, nimelt otsustega 2004/791/ÜVJP, (1) 2010/179/ÜVJP, (2) 2013/730/ÜVJP (3) ja (ÜVJP) 2016/2356, (4) ning aidatakse kaasa nõukogu otsusega (ÜVJP) 2018/1788 (5) toetatud väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava ja tegevuskava eesmärkide saavutamisele. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Pidades silmas ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastase võitluse ELi strateegia „Relvade turvalisuse tagamine, kodanike kaitsmine“ rakendamist, on käesoleva otsusega toetatud ja selle lisas esitatud projekti üldeesmärk aidata veelgi kaasa Kagu-Euroopa piirkonna ja liidu julgeoleku parandamisele, võideldes Kagu-Euroopas, Valgevenes ja Ukrainas asuvatest ja sealt pärit ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning nende laskemoonast tuleneva ohu vastu.
2. Projektil, milles võetakse arvesse muid piirkondlikke algatusi, eelkõige Lääne-Balkani tegevuskava, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tööd ning Euroopa Komisjoni asjakohast tegevust Kagu-Euroopa piirkonnas seoses relvastuskontrolli ja ebaseadusliku relvakaubandusega, on järgmised erieesmärgid:
|
— |
tugevdada piirkondlikku koostööd, teadmiste vahetamist ja teabe jagamist väike- ja kergrelvade kontrolli kohta; |
|
— |
toetada jätkuvalt väike- ja kergrelvi, tulirelvi ja lõhkeaineid käsitleva õigusraamistiku väljatöötamist ning selle ühtlustamist liidu raamistikuga ja standardimist Kagu-Euroopas; |
|
— |
jätkuvalt toetada väike- ja kergrelvade kontrolli alast tõenduspõhist poliitikakujundamist, mis võtab arvesse nii meeste kui ka naiste vajadusi; |
|
— |
Lääne-Balkani riikide piiripolitsei ja kriminaalpolitsei suutlikkuse suurendamine ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja tulirelvade ebaseadusliku valdamise vastu võitlemisel; |
|
— |
füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alase suutlikkuse suurendamine taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu; |
|
— |
tugineda käimasolevale tööle tulirelvade kontaktpunktide loomisel Kagu-Euroopas. |
Artikkel 2
1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“).
2. Artiklis 1 osutatud projekti tehnilise rakendamisega tegeleb SEESAC, tehes seda vajaduse korral koostöös kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT tulirelvad) projektijuhiga.
3. SEESAC täidab oma ülesandeid kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja vajalikud kokkulepped ÜRO Arenguprogrammiga (UNDP), kes esindab SEESACi.
Artikkel 3
1. Lähtesumma artiklis 1 osutatud liidu rahastatava projekti rakendamiseks on 11 819 605,20 eurot.
2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Järelevalvet lõikes 2 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon.
4. Sel eesmärgil sõlmib komisjon vajaliku lepingu UNDPga, kes esindab SEESACi. Kõnealuses rahastamislepingus sätestatakse, et SEESAC tagab liidu toetuse nähtavuse, mis vastab selle suurusele.
5. Komisjon püüab sõlmida lõikes 4 osutatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esile kerkivatest probleemidest ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva.
6. Projekti üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 4
1. Kõrge esindaja annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamisest SEESACi koostatavate korrapäraste kvartaliaruannete alusel.
2. Komisjon annab aru artiklis 1 osutatud projekti finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 48 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 4 osutatud lepingu sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast ei ole nimetatud lepingut sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.
Brüssel, 9. detsember 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 22. novembri 2004. aasta otsus 2004/791/ÜVJP, millega pikendatakse otsuse 2002/842/ÜVJP, mis käsitleb ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamist, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva kogunemise ja leviku vastases võitluses Kagu-Euroopas, kehtivust ja muudetakse nimetatud otsust (ELT L 348, 24.11.2004, lk 46).
(2) Nõukogu 11. märtsi 2010. aasta otsus 2010/179/ÜVJP SEESACi poolt Lääne-Balkani riikides läbi viidavate relvakontrollialaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 80, 26.3.2010, lk 48).
(3) Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta otsus 2013/730/ÜVJP SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 332, 11.12.2013, lk 19).
(4) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2356 SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 348, 21.12.2016, lk 60).
(5) Nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1788, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava (ELT L 293, 20.11.2018, lk 11).
LISA
Projekt, millega toetatakse ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ohu vähendamist Kagu-Euroopas
1. Sissejuhatus ja eesmärgid
Viimastel aastatel on Kagu-Euroopas tehtud märkimisväärseid edusamme relvastuskontrolli tõhustamisel ja ebaseadusliku relvakaubanduse vastu võitlemisel, muu hulgas tänu liidu jätkuvale toetusele. Kagu-Euroopa piirkond tekitab siiski jätkuvalt muret ning on määratletud prioriteetse valdkonnana ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitlevas ELi 19. novembri 2018. aasta strateegias „Relvade turvalisuse tagamine, kodanike kaitsmine“ (ELi väike- ja kergrelvade strateegia). Ebaseaduslikud tulirelvad mõjutavad selgelt sise- ja välisjulgeolekut, sest need õhutavad Kagu-Euroopa piirkonnas ja liidus organiseeritud kuritegevust ja terroriakte. Seega on relvaveo ning relvade kasutamise, valdamise ja ladustamise tugevate ja tõhusate kontrollimehhanismide loomine oluline panus piirkondlikku, Euroopa ja ülemaailmsesse rahusse ja julgeolekusse.
Selleks, et käsitleda väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonna lahendamata probleeme, veelgi enam toetada ametiasutusi nende probleemidega tegelemisel ning tugevdada kohustust võidelda väike- ja kergrelvade ja tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse ja väärkasutamise vastu, võeti Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel 10. juulil 2018 Londonis vastu piirkondlik tegevuskava, mille eesmärk on leida 2024. aastaks Lääne-Balkani riikides püsiv lahendus väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule valdamisele, väärkasutamisele ja nendega kauplemisele („tegevuskava“). Tegevuskaval on seitse eesmärki, mis hõlmavad kõiki relvastuskontrolli funktsionaalseid valdkondi, ning selles nähakse ette, et Lääne-Balkani piirkond muutub turvalisemaks ja julgeoleku eksportijaks ning et piirkonnas kehtestatakse ELi standardite ja muude rahvusvaheliste standarditega täielikult ühtlustatud terviklikud ja jätkusuutlikud mehhanismid, et tuvastada, ennetada, menetleda ja kontrollida tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseaduslikku valdamist, väärkasutamist ja nendega kauplemist. Liit võttis 2018. aastal vastu nõukogu otsuse (nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/1788 (1)) tegevuskava rakendamise toetamiseks.
Tegevuskava väljatöötamist toetas Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskus (SEESAC), kes on väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava („piirkondliku rakendamise kava“) täidesaatev asutus. Otsusega (ÜVJP) 2018/1788 anti SEESACile volitus tegevuskava rakendamise koordineerimiseks ja järelevalveks. Tegevuskava raames tagatakse institutsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahastajate vaheline koordineerimine peamiselt ametlike piirkondlike tegevuskava koordineerimiskoosolekute kaudu, millel keskendutakse edusammude hindamisele ja teabevahetusele, ning kohalikel tegevuskava koordineerimiskoosolekutel ekspert- ja tehnilise toe pakkumise kaudu. Tegevuskava rakendamise järelevalve tagatakse kaks korda aastas koostatavate seire- ja hindamisaruannete abil, milles dokumenteeritakse tegevuskava rakendamisel tehtud edusammud ning sellega seotud probleemid ja vajadused, tuginedes ühiselt kokku lepitud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatele. Lisaks täidab SEESAC sekretariaadi rolli Lääne-Balkani riikide väike- ja kergrelvade kontrolli tegevuskava mitme partneriga usaldusfondis, mis loodi tegevuskava rakendamise toetamiseks. SEESAC teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse, Euroopa Komisjoni (siseasjade peadirektoraat, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat), Europoli, kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex), INTERPOLi, NATO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja teiste asjaomaste rahastajate ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et toetada desarmeerimise ja relvastuskontrolli alast tegevust Kagu-Euroopas.
Selle meetme üldeesmärk on aidata veelgi kaasa Kagu-Euroopa piirkonna ja ELi julgeoleku parandamisele, võideldes Kagu-Euroopas, Valgevenes ja Ukrainas asuvatest ja sealt pärit ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning nende laskemoonast tuleneva ohu vastu. Meetme rakendamine süvendab ja täiendab nõukogu hiljutiste otsustega 2010/179/ÜVJP, (2) 2013/730/ÜVJP (3) ja (ÜVJP) 2016/2356 (4) (mille kehtivus lõpeb 29. detsembril 2019) sätestatud ELi abi väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas. Samuti aitab see kaasa nõukogu otsusega (ÜVJP) 2018/1788 toetatud piirkondliku rakendamise kava ja tegevuskava eesmärkide saavutamisele.
Meede aitab tugevdada piirkondlikku koostööd, teadmiste vahetamist ja teabe jagamist väike- ja kergrelvade kontrolli kohta; jätkuvalt toetada väike- ja kergrelvi / tulirelvi ja lõhkeaineid käsitleva õigusraamistiku väljatöötamist ning selle ühtlustamist liidu raamistikuga ja standardimist Kagu-Euroopas; jätkuvalt toetada väike- ja kergrelvade kontrolli alast tõenduspõhist poliitikakujundamist, mis võtab arvesse nii meeste kui ka naiste vajadusi; suurendada Lääne-Balkani riikide piiripolitsei ja kriminaalpolitsei suutlikkust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja tulirelvade valdamise vastu võitlemisel; suurendada füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alast suutlikkust taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu; ning tugineb käimasolevale tööle tulirelvade kontaktpunktide loomisel Kagu-Euroopas.
Projektiga aidatakse laiemalt kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele Euroopas ja kogu maailmas ning samal ajal tugevdatakse piirkondlikku stabiilsust, tehes tööd piirkondliku koostöönõukogu raames ning partnerluses teiste asjakohaste rahvusvaheliste partnerite ja algatustega.
Meetmega toetatakse otseselt ELi julgeolekustrateegia, ELi väike- ja kergrelvade strateegia, organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli (EMPACT tulirelvad), relvakaubanduslepingu, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava, tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi, ÜRO tulirelvade protokolli, naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) ja ÜRO desarmeerimiskava rakendamist ning sellega tõhustatakse konkreetselt piirkondlikku koostööd võitluses ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levik. Projekti tulemused annavad ka otsese panuse, et täita tegevuskava 2030 säästva arengu eesmärk nr 16 (rahumeelsed ja õiglased ühiskonnad), eelkõige alaeesmärgid 16.1 (vägivalla kõikide vormide ja suremuse märkimisväärne vähendamine kõikjal) ja 16.4 (ebaseaduslike relvavoogude märkimisväärne vähendamine), ning soolist võrdõiguslikkust käsitlev eesmärk 5. Lisaks aidatakse projektiga rakendada komisjoni tegevuskava võitluseks ebaseadusliku tulirelva- ja lõhkeainekaubanduse vastu ELis.
Täpsemalt öeldes aitab projekt:
|
— |
tugevdada piirkondlikku koostööd, teadmiste vahetamist ja teabe jagamist väike- ja kergrelvade kontrolli kohta; |
|
— |
toetada Lääne-Balkani riikide piiripolitsei ja kriminaalpolitsei suutlikkuse suurendamist ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja tulirelvade valdamise vastu võitlemisel; |
|
— |
toetada füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alase suutlikkuse edasist suurendamist. |
2. Rakendusasutuse valik ja koordineerimine teiste asjakohaste rahastamisalgatustega
SEESAC on ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) ja piirkondliku koostöönõukogu ühisalgatus ning on keskseks kontaktasutuseks Kagu-Euroopas läbiviidavate väike- ja kergrelvadega seonduvate tegevuste puhul. Piirkondliku rakendamise kava täidesaatva asutusena on ta alates 2002. aastast teinud Kagu-Euroopas koostööd sidusrühmadega, et rakendada väike- ja kergrelvade kontrolli terviklikku lähenemisviisi, viies ellu väga erinevaid tegevusi, mis hõlmavad strateegilise ja operatiivse piirkondliku koostöö hõlbustamist, poliitikakujundamise toetamist ja institutsioonide suutlikkuse suurendamist, teadlikkuse suurendamise ning väike- ja kergrelvade kogumise kampaaniaid, varude haldamist, üleliigsete varude vähendamist, märgistamise ja päritolu kindlakstegemise suutlikkuse suurendamist ning relvaekspordi kontrolli parandamist. Selle tulemusena on SEESAC omandanud ainulaadse suutlikkuse ja kogemuse paljusid sidusrühmi hõlmavate piirkondlike sekkumiste elluviimisel, võttes arvesse Kagu-Euroopa piirkonna partnerite ühist poliitilist ja majanduslikku tausta, misläbi tagatakse riiklik ja piirkondlik omavastutus, SEESACi tegevuste pikaajaline jätkusuutlikkus ning SEESACi kujunemine peamiseks piirkondlikuks osapooleks väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas.
SEESAC haldab kahe- ja mitmepoolseid suhtluskanaleid kõigi asjaomaste poolte ja organisatsioonidega. Sellega seoses tegutseb ta jätkuvalt väike- ja kergrelvade piirkondliku juhtrühma sekretariaadina. Lisaks on SEESAC varude vähendamise piirkondliku lähenemisviisi algatuse sekretariaat ning ta on määratud ka Lääne-Balkani väike- ja kergrelvade kontrolli tegevuskava mitme partneriga usaldusfondi sekretariaadiks. SEESAC osaleb samuti väike- ja kergrelvade / miinivastase tegevuse koordineerimiskoosolekutel, mis on väike- ja kergrelvade kontrolli alaste tegevuste mitteametlik koordineerimismehhanism NATO, liidu, OSCE, ÜRO desarmeerimisbüroo (UNODA) ja SEESACi vahel. SEESAC annab korrapäraselt oma panuse kõikidele asjaomastele piirkondlikele foorumitele, nagu ELi ja Lääne-Balkani justiits- ja siseministrite kohtumised, NATO struktureeritud teabevahetusprotsess väike- ja kergrelvade valdkonnas ning Kagu-Euroopa kaitseministeeriumite protsess. SEESACil on lisaks jätkuvalt ulatuslik suhete võrgustik tulenevalt ametlikest ja mitteametlikest partnerlustest selliste organisatsioonidega nagu RACVIAC (piirkondlik relvastuskontrolli kontrolli ja rakendusabi keskus) – julgeolekukoostöö keskus ning OSCE julgeolekukoostöö foorum. ÜRO väikerelvade alaste meetmete koordineerimise projekti (CASA) ning muude formaatide kaudu toimuvad korrapärased koordineerimiskohtumised ning teabevahetus teiste ÜRO allasutustega, nagu ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) ja ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA). Seega toimib SEESAC piirkondliku keskuse ja keskse kontaktasutusena erinevates julgeolekusektori reformiga seotud küsimustes, keskendudes eelkõige väike- ja kergrelvade kontrolli ja varude haldamise küsimustele. SEESAC säilitab tiheda kontakti asjaomaste liidu osalejatega ja toetab neid, , eelkõige naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraati, rände ja siseasjade peadirektoraati, Europoli ja INTERPOLi, Frontexit ning ELi juhitavaid algatusi, nagu EMPACT tulirelvad ja Euroopa tulirelvaekspertide töörühm. See võimaldab tõhustada koostööd Kagu-Euroopa partneritega.
SEESAC asub Belgradis ning tegutseb praegu kogu Kagu-Euroopas – Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (*) Moldova Vabariigis, Montenegros, Põhja-Makedoonia Vabariigis ja Serbias, ning osutab piiratud toetust Ukrainale ja Valgevenele. Varem tegutses SEESAC ka Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias. Piirkondlik omavastutus tagatakse piirkondliku koostöönõukogu ning väike- ja kergrelvade piirkondliku juhtrühma kaudu, milles kõigi Kagu-Euroopa riikide esindajad annavad strateegilisi suuniseid, teevad algatusi ning esitavad toetustaotlusi.
SEESAC on algatanud lähenemisviisi, mille aluseks on ühiste probleemide lahendamine piirkondlike algatuste abil, mis on Kagu-Euroopas andnud märkimisväärseid tulemusi mitte üksnes tänu olulisele teabevahetusele ja sellest tulenevale positiivse piirkondliku konkurentsi edendamisele, vaid ka seepärast, et ühtse rakendamise abil aitab see saavutada riiklikul ja piirkondlikul tasandil järjepidevaid ja kergesti mõõdetavaid tulemusi.
SEESAC on rakendanud oma eelmisi liidu rahastatud projekte väga edukalt, saavutanud kestlikke tulemusi projektide elluviimisel, arendades ja tugevdades riiklikku omavastutust oma projektide ja tegevuste osas ning edendades piirkondlikku koordineerimist, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning piirkondlikke teadusuuringuid. SEESACi kogemused väike- ja kergrelvade valdkonnas ning põhjalikud teadmised piirkondlikest küsimustest ja asjakohastest sidusrühmadest teevad temast käesoleva meetme elluviimiseks kõige sobivama rakenduspartneri.
3. Projekti kirjeldus
Projekti uus etapp tugineb nõukogu otsuste 2004/791/ÜVJP (5), 2010/179/ÜVJP, 2013/730/ÜVJP ja (ÜVJP) 2016/2356 alusel saavutatule ning täiendab kehtivat nõukogu otsust (ÜVJP) 2018/1788. Uus etapp keskendub kolmele põhivaldkonnale, säilitades tervikliku lähenemisviisi, et võidelda väike- ja kergrelvade poolt Kagu-Euroopa piirkonnas tekitatava ohuga.
Need kolm valdkonda käsitlevad strateegilist ja poliitilist tasandit ning operatiivaspekte, toetades seega otseselt väike- ja kergrelvade kontrolli kõiki tasandeid, keskendudes järgmisele: piirkondliku koostöö tugevdamine, teadmiste jagamine ja teabevahetus; Lääne-Balkani riikide piiripolitsei ja kriminaalpolitsei suutlikkuse suurendamine ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja tulirelvade valdamise vastu võitlemisel ning füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alase suutlikkuse suurendamine taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu.
Projektil on eelkõige järgmised tulemused:
|
— |
tugevam piirkondlik koostöö, teadmiste jagamine ja teabevahetus relvastuskontrolli kohta; |
|
— |
Lääne-Balkani riikide piiripolitsei ja kriminaalpolitsei suurem suutlikkus võidelda ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja tulirelvade valdamise vastu; |
|
— |
suurem füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alane suutlikkus taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu. |
Projekti strateegia rajaneb SEESACi ainulaadsel lähenemisviisil, milleks on usalduse ja koostöö tugevdamine Kagu-Euroopa piirkonnas, mis on eeltingimuseks, et saavutada konkreetseid ja mõõdetavaid muutusi. Eelkõige piirkondlikul tasandil on erinevad SEESACi toetatud koostööprotsessid, mis hõlmavad nii poliitikakujundajaid kui ka operatiivse tasandi töötajaid, osutunud oluliseks elemendiks, millega tagatakse konkurentsipõhine keskkond, mis soodustab teadmussiiret, kogemuste jagamist ja teabevahetust. Seeläbi on saavutatud mitte üksnes Kagu-Euroopa piirkonnas suutlikkuse suurendamine, vaid veelgi olulisem on see, et suurendatud on usaldust ning loodud on otsene koostöö institutsioonide ja sõltumatute ekspertide vahel, mis muu hulgas võimaldas tegevuskava väljatöötamist. Lisaks sellele on piirkondliku koostöö lähenemisviis suurendanud Kagu-Euroopa piirkonnas relvakaubanduse kontrollimiseks tehtavate jõupingutuste läbipaistvust ja tõhusust, mille tulemusel on Kagu-Euroopa riikides toimuv relvaveo aruandlus maailma läbipaistvamate hulgas. Seepärast edendatakse projektiga jätkuvalt piirkondlikku koostööd, mis on oluline võimaldav tegur mõõdetavate tulemuste saamiseks.
Projekti geograafiline ulatus on Kagu-Euroopa ning projekti otsesed kasusaajad on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia, Moldova Vabariigi, Põhja-Makedoonia Vabariigi ja Kosovo (*) asjaomased ametiasutused. Lisaks soovitakse projektiga jätkata toetuse andmist sarnaste väike- ja kergrelvade kontrolli alaste väljakutsetega silmitsi seisvatele Ida-Euroopa riikidele, eelkõige Ukrainale ja Valgevenele, nende osalemise kaudu Lääne-Balkani riikides alates 2002. aastast omandatud teadmiste ja kogemuste ning välja töötatud parimate tavade ülekandmises.
3.1. Piirkondliku koostöö hõlbustamine ja tõenditel põhineva poliitikakujundamise toetamine väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas, aidates seega veelgi vähendada väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku ohtu
Esimese komponendi eesmärk on veelgi tugevdada suutlikkust tõenditel põhineva väike- ja kergrelvade kontrolli poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning lähenemisviiside standardimiseks, tehes selleks piirkondlikku koostööd väike- ja kergrelvade komisjonide ning Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku (SEEFEN) strateegilisel ja operatiivtasandil, vahetades teavet ja jagades häid tavasid, suurendades andmete kogumise ja analüüsimise suutlikkust, ühtlustades ja standardides väike- ja kergrelvade õigusraamistikke ning integreerides järjepidevalt soolist perspektiivi väike- ja kergrelvade kontrolli poliitikasse. See omakorda aitab saavutada tegevuskava eesmärke 1, 2 ja 3.
Tuginedes edukale lähenemisviisile, milleks on piirkondlikul tasandil tehtava võrgustikutöö hõlbustamine, soodustab see komponent jätkuvalt piirkondlikku koostööd väike- ja kergrelvade komisjonide vahel, milleks korraldatakse korrapäraselt piirkondlikke kohtumisi, teabevahetust ja andmete kogumist ning suurendatakse suutlikkust tõenditel põhineva poliitika kujundamiseks. Relvaveo läbipaistvust suurendatakse ka seeläbi, et relvaveo alane piirkondlik teabevahetuse protsess lisatakse osaliselt väike- ja kergrelvade komisjonide koostööprotsessi ning toetatakse Kagu-Euroopas toimuva relvaveo jätkuvat läbipaistvust. Lisaks nähakse ette, et Kagu-Euroopas omandatud kogemusi kantakse üle ka teistele piirkondadele, et toetada liidu meetmeid teistes piirkondades. Lõpetuseks antakse selle komponendiga tehnilist abi, kasutades selleks sihipäraseid ja tellitavaid poliitikale suunatud uuringuid ja lühiülevaateid poliitikakujundajate jaoks.
Lisaks sellele, võttes arvesse nii liidu suunalise tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse ohtu kui ka tulirelvade kasutamist organiseeritud kuritegevuses ja terroriaktide toimepanemisel, on kõnealuse ohu vastase võitluse alaste jõupingutuste oluliseks elemendiks usaldusväärsete andmete kogumise ja vahetamise süsteemide ja mehhanismide väljatöötamine. SEESAC on Kagu-Euroopa piirkonnas teinud pikaajalist tööd ning eelkõige edukalt rakendanud nõukogu otsuseid 2013/730/ÜVJP ja (ÜVJP) 2016/2356, mis hõlmas SEEFENi loomist ja selle tegevuse hõlbustamist, mistõttu on SEESAC olnud selliste jõupingutuste esirinnas, tegutsedes koostööprotsesside käivitajana, ning on samal ajal teinud tööd, et suurendada õiguskaitseasutuste suutlikkust märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise valdkondades, sealhulgas andes tehnilist abi ja toetust registripidamise süsteemide loomisel ja tõhustamisel. Kõnealune komponent hakkab tuginema eelmise perioodi tulemustele ning hõlmab SEEFENi edasist tugevdamist, kasutades seda samal ajal platvormina tihedama koostöö tegemiseks õiguskaitseasutuste vahel Kagu-Euroopas ja mujal, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu. SEEFENi kogu tegevus kooskõlastatakse tihedalt Europoli, EMPACTi, EFE, rände ja siseasjade peadirektoraadi, INTERPOLi, Eurojusti ja Frontexi ning teiste asjaomaste osalejatega ning SEEFENi tegevusega toetatakse nimetatud asutuste jõupingutusi.
Lõpetuseks on komponendi eesmärk käsitleda Lääne-Balkani riikides ilmset ja kiireloomulist vajadust rangema väike- ja kergrelvade ning tulirelvade kontrolli õigusraamistiku järele, millega reguleeritakse tulemuslikult relvastuskontrolli ja lihtsustatakse reageerimist asjakohastele ohtudele. Seeläbi saavutatakse Lääne-Balkani riikides relvastuskontrolli alaste õigusaktide ja menetluste kooskõla ning väike- ja kergrelvade ning tulirelvade kontrollimenetluste ja -tavade standardimine. Selline standardimine võimaldaks kõrvaldada takistused, mis ei võimalda õiguskaitse- ja kohtuasutustel teha otsekoostööd, vahetada teavet ning viia läbi ühiseid või paralleelseid uurimisi. Kuna Kagu-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli reguleerivad õigus- ja poliitikaraamistikud sageli ei tunnista täielikult ega käsitle piisavalt soolist perspektiivi, mis muudab relvastuskontrolli alased jõupingutused kõigi kodanike (nii naiste, meeste, tütarlaste kui ka poiste) turvalisuse tagamisel vähem tõhusaks, siis projektiga antakse ka panus soolise perspektiivi täiendavaks integreerimiseks väikerelvade kontrolli alastesse õigusaktidesse. Selleks, tuginedes nõukogu otsuse (ÜVJP) 2018/1788 rakendamise kaudu antud toetusele, töötatakse projekti raames välja vajaduspõhised temaatilised riiklikud ja piirkondlikud seminarid, ajakohastatakse relvade alaste õigusaktide piirkondlikku kogumikku ning vaadatakse läbi projekti kasusaajate õigusraamistik soolise perspektiivi alusel, tagamaks et relvastuskontrolli reguleerivates poliitikates ei eirata seoseid väike- ja kergrelvade ning soolise perspektiivi vahel.
Täpsemalt soovitakse projektiga hõlbustada piirkondlikku koostööd ja toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas järgmise kaudu:
|
— |
väike- ja kergrelvade komisjonide piirkondlikud kohtumised Kagu-Euroopas (kaks korda aastas), millel keskendutakse relvastuskontrolli poliitika alasele teabevahetusele, teadmiste jagamisele ja standardimisele; |
|
— |
SEEFENi piirkondlikud koosolekud (kaks korda aastas), millel keskendutakse operatiivteabe vahetamisele ja piiriülesele koostööle ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastases võitluses; |
|
— |
tellitavate tehniliste nõuannete ja oskusteadmiste pakkumine väike- ja kergrelvade komisjonidele ja SEEFENile, et tõhustada poliitika väljatöötamist, kavandamist, vastuvõtmist ja rakendamist; |
|
— |
tellitav toetus relvastuskontrollialaste õigusaktide ühtlustamiseks, et teha kogu piirkonnas asjakohaseid muudatusi seoses relvastuskontrolli ja standardimist käsitlevate ELi õigusaktidega (2022–2023); |
|
— |
väike- ja kergrelvade andmete kogumise ja analüüsi toetamine, tuginedes piirkondliku väike- ja kergrelvade alase uuringu soovitustele; |
|
— |
relvavägivalla jälgimise platvormi haldamine ja Kagu-Euroopa relvavägivalla seirekeskuse (Armed Violence Monitor) andmete korrapärane levitamine, mis võimaldab jälgida suundumusi; |
|
— |
soolise aspekti täiendav integreerimine väike- ja kergrelvade kontrolli poliitika kujundamisse; |
|
— |
teadmiste ülekandmine Valgevenesse ja Ukrainasse valitud ametlikel kohtumistel ning väike- ja kergrelvade kontrollivahendites osalemise lihtsustamise kaudu; |
|
— |
veebipõhise teabevahetusplatvormi haldamine ja selle tõhustamine poliitikaga seotud tellitavate teavitusmaterjalide väljatöötamise kaudu. |
Projekti tulemused / rakendamise näitajad
|
— |
kuni kaheksa väike- ja kergrelvade komisjonide piirkondliku kohtumise korraldamine; |
|
— |
kuni kaheksa SEEFENi piirkondliku koosoleku korraldamine (kaks korda aastas), millel keskendutakse õiguskaitseasutuste tulirelvaekspertide vahelisele võrgustikutööle ja teabevahetusele; |
|
— |
väike- ja kergrelvade komisjonide ja SEEFENi liikmete suutlikkuse suurendamine, pakkudes selleks sihipäraseid koolitusi ning tehnilist ja nõustamisalast abi; |
|
— |
teabevahetuse, teadmiste edasiandmise ja lähenemisviiside standardimise võimaldamine; |
|
— |
kuni kümne temaatilise seminari korraldamine toetusesaajatele, et toetada õigusaktide ühtlustamist liidu õigustikuga ja standardimist piirkonnas; |
|
— |
oskusteadmiste pakkumine õigusaktide ja poliitika ajakohastamise kohta, et ühtlustada need ELi õigusraamistiku ja standarditega; |
|
— |
relvavägivalla suundumuste igakuiste seireandmete avaldamine kogu piirkonnas; |
|
— |
ametiasutuste andmete kogumise, analüüsimise ja levitamise tagamine väike- ja kergrelvade alase uuringu soovituste alusel; |
|
— |
soolise aspekti integreerimine väike- ja kergrelvade poliitika kujundamisse; |
|
— |
relvade registrisüsteemi edasiarendamine Moldova Vabariigis; |
|
— |
teadmiste jagamise ja teabevahetuse hõlbustamine Valgevene ja Ukraina ametiasutustega. |
3.2 Täiendavalt toetatakse õiguskaitse- ja piirivalveasutuste suutlikkuse suurendamist ebaseadusliku relvade ja lõhkeainetega kauplemise tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel.
Teise komponendi eesmärk on tagada vajalik toetus väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku kauplemise vastasele võitlusele, parandades selleks määratud õiguskaitseasutuste protsesse, varustust ja koolitust kooskõlas tegevuskava eesmärgiga 3, milles nõutakse, et 2024. aastaks vähendataks märkimisväärselt tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseaduslikke voogusid.
Selle komponendiga toetatakse piirkondlike ametiasutuste suutlikkuse suurendamist, et võtta nii ennetavaid kui ka repressiivseid meetmeid, mis on vajalikud, et edukalt tuvastada, takistada ja tõkestada tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete salakaubavedu nende jurisdiktsioonist ja nende jurisdiktsiooni kaudu. Euroopa julgeoleku tegevuskavas nimetati ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastast võitlust ühe prioriteetse meetmena. Selles kutsuti üles ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastase võitluse õigusraamistikku läbi vaatama ja seda tugevdama. Ebaseadusliku tulirelvade ja lõhkeainetega kauplemise allikad on erinevad ning kontrollid välispiiridel ning politsei- ja tollikoostöö on jätkuvalt ülimalt tähtis, nagu on sätestatud väike- ja kergrelvade ELi strateegias. Kagu-Euroopa piirkonna tasandil aitavad liit ja tema liikmesriigid tugevdada õiguskaitseasutuste suutlikkust, et tuvastada, tõkestada ja keelustada salakaubaveovõrgustikke ning hoida ära tulirelvade jõudmine ebaseadusliku turu kaudu terroristide ja kurjategijateni, muu hulgas tõkestades relvade ebaseaduslikku rahastamist ja transporti ning suurendades piiripolitsei, tolli ja sadamavaldajate rolli. Ebaseadusliku relvakaubanduse piiriülese iseloomu tõttu on eriti oluline toetada ka naaberriike.
Piiriülese kontrolli tugevdamine Lääne-Balkani riikides tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseadusliku kaubanduse ja voogude vastu võitlemise tervikliku lähenemisviisi üks peamistest nõuetest. Tõhus piirikontroll ei enneta mitte ainult kuritegevust selle kõigis tahkudes, vaid on ka usaldust suurendav meede. Range ja tõhus piirikontroll on iga pikaajalise riikliku ja piirkondliku julgeoleku programmi alus. Jurisdiktsioonide piiriteenistuste suutlikkuse esialgne hindamine viidi läbi nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/2356 alusel ning selles keskenduti peamiselt piiripolitsei haldus- ja tehnilisele suutlikkusele. Relvade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseadusliku piiriülese kaubanduse tulemuslikuks tõkestamiseks on vaja suurendada üldist suutlikkust. Esialgsest hindamisest selgus eelkõige sihipäraste koolituste puudumine tulirelvade avastamiseks piiril, välja arvatud Bosnias ja Hertsegoviinas; piiripolitseiteenistustel on avastamiseks piiratud vahendid nii piiripunktides kui ka maismaapiiril. Lisaks sellele, kuna relvi toodetakse sageli uutest materjalidest ning ei ole neid võimalik avastada metallidetektoritega ega koerte abil, keda on koolitatud püssirohu lõhnale reageerima.
Selle komponendi raames pakutav abi keskendub standardse töökorra väljatöötamisele ning varustuse hankimisele piiriteenistuste ja kriminaalpolitsei jaoks, et tõkestada ebaseaduslikku tulirelvadega kauplemist ja tulirelvade ebaseaduslikku valdamist. Lisaks korraldatakse temaatilisi koolitusi jurisdiktsioonide tasandil ja piirkondlikke seminare. Kavandatavate tegevustega täiendatakse Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku tööd ja neid koordineeritakse tihedalt muude Kagu-Euroopas käimasolevate liidu toetatavate meetmetega, eelkõige organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükliga ning konkreetselt EMPACT tulirelvade operatiivsete tegevuskavadega ning Europoli, Frontexi ja INTERPOLi tegevusega.
Seda tehakse järgmiste meetmete abil:
|
— |
varustuse ja koolituse pakkumine piirihaldusele ebaseadusliku relvakaubanduse vastu võitlemiseks, et toetada piiripolitseiasutusi Albaanias, Kosovos (*), Montenegros, Serbias ja Põhja-Makedoonia Vabariigis; |
|
— |
varustuse ja koolituse pakkumine kriminaalpolitseile ebaseadusliku relvakaubanduse vastu võitlemiseks, et toetada kriminaalpolitseiasutusi Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (****), Montenegros, Serbias ja Põhja-Makedoonia Vabariigis. |
Projekti tulemused / rakendamise näitajad:
|
— |
kuni kuue standardse töökorra väljatöötamine igas piiriteenistuses; |
|
— |
varustuse hankimine ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamiseks ja väljaõpe pakutava varustuse kasutamiseks; |
|
— |
kuni kuue temaatilise koolituse korraldamine igas piiriteenistuses; |
|
— |
kuni nelja piirkondliku seminari korraldamine piiriteenistustele; |
|
— |
kuni kuue kriminaalpolitsei standardse töökorra väljatöötamine igas jurisdiktsioonis; |
|
— |
varustuse hankimine kriminaalpolitseile ja väljaõpe pakutava varustuse kasutamiseks; |
|
— |
kuni kuue temaatilise koolituse korraldamine kriminaalpolitseile igas jurisdiktsioonis; |
|
— |
kuni nelja piirkondliku seminari korraldamine kriminaalpolitseile. |
3.3 Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alase suutlikkuse suurendamine taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu
Vähendada relvade leviku ohtu, suurendades relvade ja laskemoona varude turvalisust ning vähendades väike- ja kergrelvade ülemääraseid varusid.
Kolmanda komponendi eesmärk on toetada siseasjade ametiasutusi ja politseiasutusi, et veelgi parandada esmatähtsate ladustamiskohtade turvataristut ja standardset töökorda, mis kujutavad endast endiselt väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona varguse ja ebaseadusliku leviku märkimisväärset ohtu. See komponent põhineb nõukogu otsusel (ÜVJP) 2016/2356 ning on kooskõlas tegevuskava 7. eesmärgiga märkimisväärselt vähendada tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete leviku ja kõrvalesuunamise ohtu ning 6. eesmärgiga korrapäraselt vähendada üleliigseid varusid ning hävitada konfiskeeritud väike- ja kergrelvi ja laskemoona. SEESAC on edukalt kasutanud kahest lähenemisviisi: 1) ladustamiskohtade turvalisuse suurendamine ning 2) varude haldamisega tegeleva personali suutlikkuse suurendamine, tugevdades märkimisväärselt turvalisuse tagamist ning vähendades väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona varude soovimatu leviku ohtu. Kooskõlas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona füüsilise julgeoleku ja varude haldamise laiaulatusliku lähenemisviisiga laiendas SEESAC seda lähenemisviisi, ühendades selle üleliigsete varude vähendamisega, misläbi vähendatakse veelgi relvade leviku ohtu.
Projektiga jätkatakse Kagu-Euroopa relvade ja laskemoona ladustamise kohtade turvalisuse suurendamist, osutades kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavade ja standarditega täiendavat konkreetset tehnilist ja taristualast toetust. Kuigi sõjaväeliste ladustamiskohtade turvalisust on märkimisväärselt suurendatud nõukogu otsuse 2013/730/ÜVJP raames, on SEESAC teinud kindlaks, et muret valmistavad politsei ja siseasjade ametiasutuste varud, kuna nende turvamise võime on puudulik ning arvestuse pidamine ja varude haldamise suutlikkus on ebapiisavad; samuti valmistavad muret keerukamad süsteemid, mis hõlmavad ründerelvi ja konfiskeeritud tulirelvi. Toetatakse politsei / siseasjade ametiasutuste väike- ja kergrelvade ladustamiskohtade ja tõendite säilitamise ruumide turvalisuse suurendamist taristu ajakohastamise kaudu. Kohalikes politseijaoskondades asuvad tõendite säilitamise ruumid on esmatähtsad, kuna kõrvalesuunamise oht on olemas, aga ka avaliku julgeoleku seisukohast, kuna mitmeid ohtlikke materjale hoitakse koos halbades ladustamistingimustes. Toetatakse ka väike- ja kergrelvade liigsete varude ja/või konfiskeeritud väike- ja kergrelvade ning laskemoona vähendamist, vähendades seega veelgi nende ebaseadusliku leviku ohtu.
Peamised kavandatud tegevused:
|
— |
politsei / siseasjade ametiasutuste väike- ja kergrelvade ladustamiskohtade ja tõendite säilitamise ruumide turvalisuse suurendamise toetamine taristu ajakohastamise kaudu; |
|
— |
väike- ja kergrelvade liigsete varude ja/või konfiskeeritud väike- ja kergrelvade hävitamise toetamine; |
|
— |
piirkondlike temaatiliste seminaride korraldamine relvade ja laskemoona varude haldamise valdkonnas; |
|
— |
asjaomaste riigiasutuste suutlikkuse tugevdamine kontrollisüsteemide loomiseks. |
Projekti tulemused / rakendamise näitajad:
|
— |
tõhustati ühe ladustamiskoha turvalisust kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja parimate tavadega; |
|
— |
suurendati kuni 18 tõendite säilitamise ruumi turvalisust; |
|
— |
hävitati kuni 12 000 tavarelva; |
|
— |
hävitati kuni 22 000 ühikut laskemoona; |
|
— |
korraldati kuni kolm temaatilist seminari. |
4. Kasusaajad
Projekti otsesed kasusaajad on asutused, kes vastutavad Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli eest. Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (*), Moldova Vabariigi, Montenegro, Serbia Vabariigi ja Põhja-Makedoonia Vabariigi siseasjade ametiasutused, politseitalitused, piirivalveametid, kriminaaluurijad, prokurörid ja tolliametid saavad kasu teabevahetusest ja teadmiste jagamisest, mille tulemuseks on standardimine piirkondliku koostöö, suutlikkuse suurendamise, täiustatud menetluste ning väike- ja kergrelvade kontrolli poliitiliseks, operatiivseks ja tehniliseks edendamiseks vajaliku sihtotstarbelise erivarustuse pakkumise kaudu. Väike- ja kergrelvade komisjonid ning teised Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli eest vastutavad institutsioonid saavad kasu koolituse, teabevahetuse ja piirkondliku koostöö tulemusel. Lisaks saavad Valgevene ja Ukraina peamised väike- ja kergrelvade kontrolli institutsioonid kasu tänu suurenenud teadmistele tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse ohu kohta ning suunatud teadmussiirde tulemusel.
Kavandatud tegevused on täielikult kooskõlas väike- ja kergrelvade kontrolli riiklike prioriteetide ja tegevuskavaga ning väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas osalevad asjaomased riigiasutused on need heaks kiitnud, mis näitab nende osalemist ja tahet saavutada projekti kavandatud tulemused.
Kagu- ja Ida-Euroopa riikide ja liidu elanikud, keda väike- ja kergrelvade ulatuslik levik ohustab, saavad käesolevast projektist kasu, kuna kõnealune oht väheneb.
5. Liidu nähtavus
SEESAC võtab kõik asjakohased meetmed, millega teavitatakse, et meedet rahastab liit. Sellised meetmed viiakse ellu vastavalt komisjoni koostatud Euroopa Liidu välistegevuse alase teabe edastamise ja nähtavuse käsiraamatule. SEESAC tagab seega liidu panuse nähtavuse sobivate märkide ja reklaami kaudu, toonitades liidu rolli, tagades liidu meetmete läbipaistvuse ja suurendades teadlikkust käesoleva projekti tegemise põhjustest, samuti liidu toetusest sellele projektile ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus koostatavas materjalis esitatakse ELi lipp silmapaistval viisil kooskõlas liidu suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta.
Võttes arvesse, et kavandatavate tegevuste ulatus ja laad on väga erinevad, kasutatakse mitmesuguseid teavitusvahendeid, sealhulgas traditsioonilist ajakirjandust; veebisaite; sotsiaalmeediat; ning teabe- ja reklaammaterjale, mis hõlmavad infograafikat, teabelehti, uudiskirju, pressiteateid ja vajaduse korral teisi materjale. Nähtavusnõudeid kohaldatakse ka projekti raames koostatavate trükiste, korraldatavate avalike sündmuste ja kampaaniate, hangitava varustuse ning teostatavate ehitustööde puhul. Selleks et veelgi võimendada projekti mõju, suurendades erinevate riikide valitsuste ja üldsuse, rahvusvahelise üldsuse ning kohaliku ja rahvusvahelise meedia teadlikkust, tuleb projekti iga sihtrühmaga suheldes kasutada asjakohast keelt. Erilist tähelepanu pööratakse uuele meediale ja esindatusele internetis.
6. Kestus
Tuginedes nõukogu otsuste 2013/730/ÜVJP, (ÜVJP) 2016/2356 ja (ÜVJP) 2018/1788 rakendamisel saadud kogemustele ning võttes arvesse projekti piirkondlikku ulatust, kasusaajate arvu ning kavandatud tegevuste arvu ja keerukust, on projekti rakendamise kestuseks 48 kuud.
7. Üldine korraldus
Käesoleva projekti tehnilise rakendamise eest vastutab UNDP, kes esindab SEESACi, mis on piirkondlik algatus, mis tegutseb UNDP ja piirkondliku koostöönõukogu (Kagu-Euroopa stabiilsuspakti õigusjärglane) egiidi all. SEESAC on piirkondliku rakendamise kava täidesaatev asutus ning on seetõttu Kagu-Euroopas läbiviidavate väike- ja kergrelvadega seonduvate tegevuste osas kontaktpunktiks, kes muu hulgas hõlbustab tegevuskava rakendamise koordineerimist.
SEESACi esindaval UNDPl on üldine vastutus projekti tegevuste elluviimise eest ning ta vastutab projekti rakendamise eest. Projekti kestuseks on neli aastat (48 kuud).
8. Partnerid
SEESAC rakendab projekti vahetult, tehes seda tihedas koostöös väike- ja kergrelvade komisjonide ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (*), Moldova Vabariigi, Montenegro, Serbia Vabariigi ja Põhja-Makedoonia vabariigi siseasjade ametiasutuste ja politseiteenistuste ning asjaomaste asutustega Valgevenes ja Ukrainas. Teised asutused osalevad aktiivselt kooskõlas mitmeid sidusrühmi hõlmava väike- ja kergrelvade kontrolli tervikliku lähenemisviisiga.
(1) Nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1788, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava (ELT L 293, 20.11.2018, lk 11).
(2) Nõukogu 11. märtsi 2010. aasta otsus 2010/179/ÜVJP SEESACi poolt Lääne-Balkani riikides läbi viidavate relvakontrollialaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 80, 26.3.2010, lk 48).
(3) Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta otsus 2013/730/ÜVJP SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 332, 11.12.2013, lk 19).
(4) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2356 SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 348, 21.12.2016, lk 60).
(*) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(5) Nõukogu 22. novembri 2004. aasta otsus 2004/791/ÜVJP, millega pikendatakse otsuse 2002/842/ÜVJP, mis käsitleb ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamist, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva kogunemise ja leviku vastases võitluses Kagu-Euroopas, kehtivust ja muudetakse nimetatud otsust (ELT L 348, 24.11.2004, lk 46).
(*) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(*) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(*) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(*) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/159 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/2112,
9. detsember 2019,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/2303, millega toetatakse massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) ja Süüria keemiarelvade hävitamist käsitleva OPCW täitevnõukogu otsuse EC-M-33/DEC.1 jätkuvat rakendamist
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 12. detsembril 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/2303 (1). |
|
(2) |
Otsuses (ÜVJP) 2017/2303 on selle artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevuste rakendamise tähtajaks kehtestatud 12 kuud alates nimetatud otsuse artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast. |
|
(3) |
Nõukogu võttis 10. detsembril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1943, (2) millega pikendatakse otsuse (ÜVJP) 2017/2303 rakendamise perioodi 12 kuu võrra. |
|
(4) |
Otsusega (ÜVJP) 2017/2303 toetatud projekti tehnilise rakendamise eest vastutav Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) taotles 24. juunil 2019 liidult luba pikendada otsuse (ÜVJP) 2017/2303 rakendamise perioodi 24 kuu võrra, nii et kogukestus oleks 48 kuud. |
|
(5) |
Selline otsuse (ÜVJP) 2017/2303 rakendamise perioodi pikendamine võimaldab OPCW-l jätkata nimetatud otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevuste rakendamist pärast otsuse artikli 5 lõikes 2 sätestatud kehtivuse lõppkuupäeva ning saavutada tegevuste kavandatud eesmärgid, sealhulgas suurendada OPCW võimet tegeleda keemiarelvade kasutamise ohuga. |
|
(6) |
Otsuse (ÜVJP) 2017/2303 taotletav muudatus puudutab kõnealuse otsuse artikli 5 lõiget 2 ning kõnealuse otsuse lisa punkti 8, kus tuleks muuta viidet projekti kestusele. |
|
(7) |
Otsuse (ÜVJP) 2017/2303 artikli 1 lõikes 2 osutatud ja OPCW poolt 24. juuni 2019. aasta taotluses konkreetselt nimetatud tegevuste rakendamist saaks jätkata ressursse mõjutamata. |
|
(8) |
Otsust (ÜVJP) 2017/2303 tuleks seetõttu muuta, et võimaldada selle artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevuste rakendamise jätkamist, pikendades vastavalt nimetatud otsuse kehtivust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust (ÜVJP) 2017/2303 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 48 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud komisjoni ja OPCW vahelise rahastamislepingu sõlmimisest või kuue kuu möödumisel käesoleva otsuse jõustumisest, kui rahastamislepingut ei ole selleks ajaks sõlmitud.“ |
|
2) |
Lisa punkt 8 asendatakse järgmisega: „Hinnanguline kestus Projekti kestuseks on kavandatud 48 kuud.“ |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 9. detsember 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 12. detsembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2303, millega toetatakse massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) ja Süüria keemiarelvade hävitamist käsitleva OPCW täitevnõukogu otsuse EC-M-33/DEC.1 jätkuvat rakendamist (ELT L 329, 13.12.2017, lk 55).
(2) Nõukogu 10. detsembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1943, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/2303, millega toetatakse massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) ja Süüria keemiarelvade hävitamist käsitleva OPCW täitevnõukogu otsuse EC-M-33/DEC.1 jätkuvat rakendamist (ELT L 314, 11.12.2018, lk 58).
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/161 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/2113,
9. detsember 2019,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/2356 SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 19. detsembril 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/2356 (1). |
|
(2) |
Otsuses (ÜVJP) 2016/2356 on selle artiklis 1 osutatud tegevuste rakendamise perioodiks kehtestatud 36 kuud alates selle artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast. |
|
(3) |
13. novembril 2019 taotles Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskuse (SEESAC) nimel tegutsev ÜRO Arenguprogramm liidult luba pikendada otsuse (ÜVJP) 2016/2356 rakendamisperioodi viie kuu võrra. |
|
(4) |
Otsuse (ÜVJP) 2016/2356 taotletud muudatus puudutab selle artikli 5 lõiget 2 ja otsuse lisa punkti 6, kus tuleb muuta viidet projekti kestusele. |
|
(5) |
Otsuse (ÜVJP) 2016/2356 artiklis 1 osutatud tegevusi, mida on konkreetselt nimetatud ÜRO Arenguprogrammi poolt SEESACi nimel 13. novembril 2019 esitatud taotluses, saaks jätkata ressursse mõjutamata, |
|
(6) |
Otsust (ÜVJP) 2016/2356 tuleks seetõttu muuta, et võimaldada selle artiklis 1 osutatud tegevuste rakendamise jätkamist, pikendades vastavalt nimetatud otsuse kehtivust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust (ÜVJP) 2016/2356 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 41 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimise kuupäevast või, kui selleks ajaks ei ole nimetatud lepingut sõlmitud, siis kuue kuu jooksul alates selle jõustumise kuupäevast.“ |
|
2) |
Otsuse lisa punkt 6 asendatakse järgmisega:
|
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 9. detsember 2019
Nõukogu nimel
Eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2356 SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 348, 21.12.2016, lk 60).
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/163 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/2114,
6. detsember 2019,
millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa
(teatavaks tehtud numbri C(2019) 8891 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/1994 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku juhtumid esinesid uluksigadel Poolas. |
|
(2) |
Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/1994 vastuvõtmise kuupäeva on Leedus ja Poolas esinenud sigade Aafrika katku uusi juhtumeid uluksigadel. Pidades silmas neid hiljutisi juhtumeid ja võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on nende kahe liikmesriigi piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on riskijuhtimismeetmed ümber hinnatud ja ajakohastatud. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. |
|
(3) |
2019. aasta novembris esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Leedus Mažeikiai rajooni piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asub kõnealuse lisa I osas loetletud piirkonna vahetus läheduses. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Leedu piirkond, mis asub selle II osas loetletud piirkonna lähedal, kus esines äsjane sigade Aafrika katku juhtum, loetleda nüüd kõnealuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas. |
|
(4) |
Lisaks sellele esines Poolas 2019. aasta novembri lõpus mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid uluksigadel Lubuszi vojevoodkonna piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need Poola piirkonnad, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas. |
|
(5) |
2019. aasta novembri lõpus esines mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid uluksigadel Poolas Żyrardówi, Białystoki ja Biłgoraj maakonna sellistes piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asub kõnealuse lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Poola piirkonnad, mis asuvad nende kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade lähedal, kus äsja esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, vastavalt loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas. |
|
(6) |
Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Leedus ja Poolas piiritleda uued piisava suurusega suure riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osa loeteludesse. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta. |
|
(7) |
Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti. |
|
(8) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 6. detsember 2019
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).
(5) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1994, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 308, 29.11.2019, lk 112).
LISA
Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:
„LISA
I OSA
1. Belgia
Järgmised piirkonnad Belgias:
in Luxembourg province:
|
— |
the area is delimited clockwise by: |
|
— |
Frontière avec la France, |
|
— |
Rue Mersinhat, |
|
— |
La N818jusque son intersection avec la N83, |
|
— |
La N83 jusque son intersection avec la N884, |
|
— |
La N884 jusque son intersection avec la N824, |
|
— |
La N824 jusque son intersection avec Le Routeux, |
|
— |
Le Routeux, |
|
— |
Rue d’Orgéo, |
|
— |
Rue de la Vierre, |
|
— |
Rue du Bout-d’en-Bas, |
|
— |
Rue Sous l’Eglise, |
|
— |
Rue Notre-Dame, |
|
— |
Rue du Centre, |
|
— |
La N845 jusque son intersection avec la N85, |
|
— |
La N85 jusque son intersection avec la N40, |
|
— |
La N40 jusque son intersection avec la N802, |
|
— |
La N802 jusque son intersection avec la N825, |
|
— |
La N825 jusque son intersection avec la E25-E411, |
|
— |
La E25-E411jusque son intersection avec la N40, |
|
— |
N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle, |
|
— |
Rue du Tombois, |
|
— |
Rue Du Pierroy, |
|
— |
Rue Saint-Orban, |
|
— |
Rue Saint-Aubain, |
|
— |
Rue des Cottages, |
|
— |
Rue de Relune, |
|
— |
Rue de Rulune, |
|
— |
Route de l’Ermitage, |
|
— |
N87: Route de Habay, |
|
— |
Chemin des Ecoliers, |
|
— |
Le Routy, |
|
— |
Rue Burgknapp, |
|
— |
Rue de la Halte, |
|
— |
Rue du Centre, |
|
— |
Rue de l’Eglise, |
|
— |
Rue du Marquisat, |
|
— |
Rue de la Carrière, |
|
— |
Rue de la Lorraine, |
|
— |
Rue du Beynert, |
|
— |
Millewée, |
|
— |
Rue du Tram, |
|
— |
Millewée, |
|
— |
N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg, |
|
— |
Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg, |
|
— |
Frontière avec la France, |
|
— |
La N87 jusque son intersection avec la N871 au niveau de Rouvroy, |
|
— |
La N871 jusque son intersection avec la N88, |
|
— |
La N88 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour, |
|
— |
La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N811, |
|
— |
La N811 jusque son intersection avec la N88, |
|
— |
La N88 jusque son intersection avecla N883 au niveau d’Aubange, |
|
— |
La N883 jusque son intersection avec la N81 au niveau d’Aubange, |
|
— |
La N81 jusque son intersection avec la E25-E411, |
|
— |
La E25-E411 jusque son intersection avec la N40, |
|
— |
La N40 jusque son intersection avec la rue du Fet, |
|
— |
Rue du Fet, |
|
— |
Rue de l’Accord jusque son intersection avec la rue de la Gaume, |
|
— |
Rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue des Bruyères, |
|
— |
Rue des Bruyères, |
|
— |
Rue de Neufchâteau, |
|
— |
Rue de la Motte, |
|
— |
La N894 jusque son intersection avec laN85, |
|
— |
La N85 jusque son intersection avec la frontière avec la France. |
2. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
|
— |
Hiiu maakond. |
3. Ungari
Järgmised piirkonnad Ungaris:
|
— |
Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 950950, 950960, 950970, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 951950, 952050, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 952750, 952850, 953270, 953350, 953450, 953510, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Bács-Kiskun megye 601650, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Budapest: 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe, |
|
— |
Csongrád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 404650, 404750, 405450, 405550, 405650, 405750, 405850, 406450, 406550, 406650 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Hajdú-Bihar megye 900750, 901250, 901260, 901270, 901350, 901551, 901560, 901570, 901580, 901590, 901650, 901660, 902450, 902550, 902650, 902660, 902670, 902750, 903650, 903750, 903850, 903950, 903960, 904050, 904060, 904150, 904250, 904350, 904950, 904960, 905050, 905060, 905070, 905080, 905150, 905250 és 905260 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Heves megye 702550, 703360, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, és 705350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 751250, 751260, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Komárom-Esztergom megye 252460, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350 és 253450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Nógrád megye 552010, 552150, 552250, 552350, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 571050, 571150, 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573350, 573360, 573450, 573850, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574950, 575050,575150, 575250, 575350, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576950, 577050, 577150, 577250, 577350, 577450, 577950, 578850, 578950, 579250, 579550, 579650, 579750, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855350, 855450, 855550, 855650, 855660 és 855850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe. |
4. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
|
— |
Alsungas novads, |
|
— |
Kuldīgas novada Gudenieku pagasts, |
|
— |
Pāvilostas novads, |
|
— |
Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, |
|
— |
Ventspils novada Jūrkalnes pagasts, |
|
— |
Grobiņas novads, |
|
— |
Rucavas novada Dunikas pagasts. |
5. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
|
— |
Klaipėdos rajono savivaldybės: Agluonėnų, Priekulės, Veiviržėnų, Judrėnų, Endriejavo ir Vėžaičių seniūnijos, |
|
— |
Plungės rajono savivaldybės: Alsėdžių, Babrungo, Kulių, Nausodžio, Paukštakių, Platelių, Plungės miesto, Šateikių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos, |
|
— |
Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos, Lenkimų, Mosėdžio, Notėnų, Skuodo, Skuodo miesto, Šačių seniūnijos. |
6. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
— |
gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim, |
|
— |
gminy Janowiec Kościelny, Janowo i Kozłowo w powiecie nidzickim, |
|
— |
powiat działdowski, |
|
— |
gminy Łukta, Miłomłyn, Dąbrówno, Grunwald i Ostróda z miastem Ostróda w powiecie ostródzkim, |
|
— |
gminy Kisielice, Susz, Iława z miastem Iława, Lubawa z miastem Lubawa, w powiecie iławskim, |
w województwie podlaskim:
|
— |
gminy Kulesze Kościelne, Szepietowo, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim, |
|
— |
gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim, |
|
— |
powiat zambrowski, |
w województwie mazowieckim:
|
— |
powiat ostrołęcki, |
|
— |
powiat miejski Ostrołęka, |
|
— |
gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno i Stara Biała w powiecie płockim, |
|
— |
powiat miejski Płock, |
|
— |
powiat sierpecki, |
|
— |
powiat żuromiński, |
|
— |
gminy Andrzejewo, Brok, Małkinia Górna, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Zaręby Kościelne i Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka w powiecie ostrowskim, |
|
— |
gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, miasto Mława, Radzanów, Szreńsk, Szydłowo i Wieczfnia Kościelna, w powiecie mławskim, |
|
— |
powiat przasnyski, |
|
— |
powiat makowski, |
|
— |
gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim, |
|
— |
gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim, |
|
— |
gminy Błędów, Nowe Miasto nad Pilicą i Mogielnica w powiecie grójeckim, |
|
— |
gminy Wyśmierzyce, Radzanów i część gminy Stara Błotnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 w powiecie białobrzeskim, |
|
— |
gminy Iłża, Kowala, Przytyk, Skaryszew, Wierzbica, Wolanów, Zakrzew i część gminy Jedlińsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 w powiecie radomskim, |
|
— |
powiat miejski Radom, |
|
— |
powiat szydłowiecki, |
|
— |
powiat przysuski, |
|
— |
gmina Kazanów w powiecie zwoleńskim, |
|
— |
gminy Ciepielów, Chotcza, Lipsko, Rzeczniów i Sienno w powiecie lipskim, |
|
— |
powiat gostyniński, |
w województwie lubelskim:
|
— |
gminy Bełżyce, Borzechów, Niedrzwica Duża, Konopnica i Wojciechów w powiecie lubelskim, |
|
— |
gminy Kraśnik z miastem Kraśnik, Szastarka, Trzydnik Duży, Wilkołaz, Zakrzówek i część gminy Urzędów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 833 w powiecie kraśnickim, |
|
— |
gminy Batorz i Potok Wielki w powiecie janowskim, |
w województwie podkarpackim:
|
— |
gminy Wielkie Oczy i Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim, |
|
— |
gminy Laszki, Radymno z miastem Radymno, część gminy Wiązownica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 867 i gmina wiejska Jarosław w powiecie jarosławskim, |
|
— |
gminy Bojanów, Pysznica, Zaleszany i miasto Stalowa Wola w powiecie stalowowolskim, |
|
— |
powiat tarnobrzeski, |
|
— |
powiat przeworski, |
|
— |
powiat łańcucki, |
|
— |
gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski i Sokołów Małopolski w powiecie rzeszowskim, |
|
— |
powiat kolbuszowski, |
w województwie świętokrzyskim:
|
— |
gminy Lipnik, Opatów, Wojciechowice, Sadowie i część gminy Ożarów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim, |
|
— |
powiat sandomierski, |
|
— |
gmina Brody w powiecie starachowickim, |
|
— |
powiat ostrowiecki, |
w województwie łódzkim:
|
— |
gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i Nieborów w powiecie łowickim, |
|
— |
gminy Biała Rawska, Rawa Mazowiecka, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim, |
|
— |
gminy Bolimów, Godzianów, Kowiesy, Maków, Nowy Kawęczyn i Skierniewice w powiecie skierniewickim, |
|
— |
powiat miejski Skierniewice, |
w województwie pomorskim:
|
— |
powiat nowodworski, |
|
— |
gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim, |
|
— |
gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim, |
|
— |
powiat gdański, |
|
— |
Miasto Gdańsk, |
|
— |
powiat tczewski, |
|
— |
powiat kwidzyński, |
w województwie lubuskim:
|
— |
gminy Szlichtyngowa i Wschowa w powiecie wschowskim, |
|
— |
gminy Iłowa, Wymiarki, miasto Gozdnica, miasto Żagań, część gminy Szprotawa położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie żagańskim, część gminy Żagań położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12, część gminy Małomice położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie żagańskim, |
|
— |
gminy Brody, Lipinki Łużyckie, Przewóz, Trzebiel, Tuplice, część gminy Lubsko połozona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 287, część gminy Żary położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12, miasto Łęknica i miasto Żary w powiecie żarskim; |
|
— |
gminy Bytnica, Krosno Odrzańskie, Maszewo i Gubin z miastem Gubin w powiecie krośnieńskim, |
|
— |
gminy Międzyrzecz, Pszczew, Trzciel, |
|
— |
gmina Skąpe, część gminy Zbąszynek położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Szczaniec położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Świebodzin położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie świebodzińskim, |
w województwie dolnośląskim:
|
— |
gminy Bolesławiec z miastem Bolesławiec, Gromadka i Osiecznica w powiecie bolesławieckim, |
|
— |
gmina Węgliniec w powiecie zgorzeleckim, |
|
— |
gminy, Pęcław, Jerzmanowa, część gminy wiejskiej Głogów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 i miasta Głogów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim, |
|
— |
gminy Chocianów, Grębocice, Radwanice, Przemków i część gminy Polkowice położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 331 w powiecie polkowickim, |
|
— |
gmina Niechlów w powiecie górowskim. |
w województwie wielkopolskim:
|
— |
gmina Wijewo i Włoszakowice w powiecie leszczyńskim, |
|
— |
powiat wolsztyński, |
|
— |
gmina Zbąszyń w powiecie nowotomyskim, |
|
— |
gminy Rakoniewice i Wielichowo w powiecie grodziskim. |
7. Rumeenia
Järgmised piirkonnad Rumeenias:
|
— |
Județul Suceava. |
8. Slovakkia
Järgmised piirkonnad Slovakkias:
|
— |
the whole district of Vranov nad Topľou, |
|
— |
the whole district of Humenné, |
|
— |
the whole district of Snina, |
|
— |
the whole district of Sobrance, |
|
— |
the whole district of Košice-mesto, |
|
— |
in the district of Michalovce, the whole municipalities of Tušice, Moravany, Pozdišovce, Michalovce, Zalužice, Lúčky, Závadka, Hnojné, Poruba pod Vihorlatom, Jovsa, Kusín, Klokočov, Kaluža, Vinné, Trnava pri Laborci, Oreské, Staré, Zbudza, Petrovce nad Laborcom, Lesné, Suché, Rakovec nad Ondavou, Nacina Ves, Voľa, Pusté Čemerné and Strážske, |
|
— |
in the district of Košice - okolie, the whole municipalities not included in Part II. |
9. Kreeka
Järgmised piirkonnad Kreekas:
|
— |
in the regional unit of Drama:
|
|
— |
in the regional unit of Xanthi:
|
|
— |
in the regional unit of Rodopi:
|
|
— |
in the regional unit of Evros:
|
|
— |
in the regional unit of Serres:
|
II OSA
1. Belgia
Järgmised piirkonnad Belgias:
in Luxembourg province:
|
— |
the area is delimited clockwise by: |
|
— |
La frontière avec la France au niveau de Florenville, |
|
— |
La N85 jusque son intersection avec la N894au niveau de Florenville, |
|
— |
La N894 jusque son intersection avec larue de la Motte, |
|
— |
La rue de la Motte jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau, |
|
— |
La rue de Neufchâteau, |
|
— |
La rue des Bruyères jusque son intersection avec la rue de la Gaume, |
|
— |
La rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue de l’Accord, |
|
— |
La rue de l’Accord, |
|
— |
La rue du Fet, |
|
— |
La N40 jusque son intersection avec la E25-E411, |
|
— |
La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler, |
|
— |
La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d’Aubange, |
|
— |
La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d’Aubange, |
|
— |
La N88 jusque son intersection avec la N811, |
|
— |
La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour, |
|
— |
La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88, |
|
— |
La N88 jusque son intersection avec la N871, |
|
— |
La N871 jusque son intersection avec la N87 au niveau de Rouvroy, |
|
— |
La N87 jusque son intersection avec la frontière avec la France. |
2. Bulgaaria
Järgmised piirkonnad Bulgaarias:
|
— |
the whole region of Haskovo, |
|
— |
the whole region of Yambol, |
|
— |
the whole region of Sliven, |
|
— |
the whole region of Stara Zagora, |
|
— |
the whole region of Gabrovo, |
|
— |
the whole region of Pernik, |
|
— |
the whole region of Kyustendil, |
|
— |
the whole region of Dobrich, |
|
— |
the whole region of Plovdiv, |
|
— |
the whole region of Pazardzhik, |
|
— |
the whole region of Smolyan, |
|
— |
the whole region of Burgas excluding the areas in Part III, |
|
— |
the whole region of Veliko Tarnovo excluding the areas in Part III, |
|
— |
the whole region of Shumen excluding the areas in Part III, |
|
— |
the whole region of Varna excluding the areas in Part III. |
3. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
|
— |
Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond). |
4. Ungari
Järgmised piirkonnad Ungaris:
|
— |
Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651100, 651200, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652100, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100,653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655400, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670, 901850, 900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901450, 901750, 901950, 902050, 902150, 902250, 902350, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903250, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 904450, 904460, 904550 és 904650, 904750, 904760, 904850, 904860, 905350, 905360, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703350, 703370, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704850, 704950, 705050, 705150,705250, 705450,705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 7151850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821,552360 és 552960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Pest megye 570950, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
|
— |
Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 855250, 855460, 855750, 855950, 855960, 856051, 856150, 856250, 856260, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250, 857550, 850650, 850850, 851851 és 851852 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe. |
5. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
|
— |
Ādažu novads, |
|
— |
Aizputes novads, |
|
— |
Aglonas novads, |
|
— |
Aizkraukles novads, |
|
— |
Aknīstes novads, |
|
— |
Alojas novads, |
|
— |
Alūksnes novads, |
|
— |
Amatas novads, |
|
— |
Apes novads, |
|
— |
Auces novads, |
|
— |
Babītes novads, |
|
— |
Baldones novads, |
|
— |
Baltinavas novads, |
|
— |
Balvu novads, |
|
— |
Bauskas novads, |
|
— |
Beverīnas novads, |
|
— |
Brocēnu novads, |
|
— |
Burtnieku novads, |
|
— |
Carnikavas novads, |
|
— |
Cēsu novads, |
|
— |
Cesvaines novads, |
|
— |
Ciblas novads, |
|
— |
Dagdas novads, |
|
— |
Daugavpils novads, |
|
— |
Dobeles novads, |
|
— |
Dundagas novads, |
|
— |
Durbes novads, |
|
— |
Engures novads, |
|
— |
Ērgļu novads, |
|
— |
Garkalnes novads, |
|
— |
Gulbenes novads, |
|
— |
Iecavas novads, |
|
— |
Ikšķiles novads, |
|
— |
Ilūkstes novads, |
|
— |
Inčukalna novads, |
|
— |
Jaunjelgavas novads, |
|
— |
Jaunpiebalgas novads, |
|
— |
Jaunpils novads, |
|
— |
Jēkabpils novads, |
|
— |
Jelgavas novads, |
|
— |
Kandavas novads, |
|
— |
Kārsavas novads, |
|
— |
Ķeguma novads, |
|
— |
Ķekavas novads, |
|
— |
Kocēnu novads, |
|
— |
Kokneses novads, |
|
— |
Krāslavas novads, |
|
— |
Krimuldas novads, |
|
— |
Krustpils novads, |
|
— |
Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas, Kabiles, Rumbas, Kurmāles, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Laidu un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta, |
|
— |
Lielvārdes novads, |
|
— |
Līgatnes novads, |
|
— |
Limbažu novads, |
|
— |
Līvānu novads, |
|
— |
Lubānas novads, |
|
— |
Ludzas novads, |
|
— |
Madonas novads, |
|
— |
Mālpils novads, |
|
— |
Mārupes novads, |
|
— |
Mazsalacas novads, |
|
— |
Mērsraga novads, |
|
— |
Naukšēnu novads, |
|
— |
Neretas novads, |
|
— |
Ogres novads, |
|
— |
Olaines novads, |
|
— |
Ozolnieku novads, |
|
— |
Pārgaujas novads, |
|
— |
Pļaviņu novads, |
|
— |
Preiļu novads, |
|
— |
Priekules novads, |
|
— |
Priekuļu novads, |
|
— |
Raunas novads, |
|
— |
republikas pilsēta Daugavpils, |
|
— |
republikas pilsēta Jelgava, |
|
— |
republikas pilsēta Jēkabpils, |
|
— |
republikas pilsēta Jūrmala, |
|
— |
republikas pilsēta Rēzekne, |
|
— |
republikas pilsēta Valmiera, |
|
— |
Rēzeknes novads, |
|
— |
Riebiņu novads, |
|
— |
Rojas novads, |
|
— |
Ropažu novads, |
|
— |
Rugāju novads, |
|
— |
Rundāles novads, |
|
— |
Rūjienas novads, |
|
— |
Salacgrīvas novads, |
|
— |
Salas novads, |
|
— |
Salaspils novads, |
|
— |
Saldus novads, |
|
— |
Saulkrastu novads, |
|
— |
Sējas novads, |
|
— |
Siguldas novads, |
|
— |
Skrīveru novads, |
|
— |
Skrundas novads, |
|
— |
Smiltenes novads, |
|
— |
Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, |
|
— |
Strenču novads, |
|
— |
Talsu novads, |
|
— |
Tērvetes novads, |
|
— |
Tukuma novads, |
|
— |
Vaiņodes novads, |
|
— |
Valkas novads, |
|
— |
Varakļānu novads, |
|
— |
Vārkavas novads, |
|
— |
Vecpiebalgas novads, |
|
— |
Vecumnieku novads, |
|
— |
Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta, |
|
— |
Viesītes novads, |
|
— |
Viļakas novads, |
|
— |
Viļānu novads, |
|
— |
Zilupes novads. |
6. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
|
— |
Alytaus miesto savivaldybė, |
|
— |
Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios, Raitininkų seniūnijos, |
|
— |
Anykščių rajono savivaldybė, |
|
— |
Akmenės rajono savivaldybė, |
|
— |
Biržų miesto savivaldybė, |
|
— |
Biržų rajono savivaldybė, |
|
— |
Druskininkų savivaldybė, |
|
— |
Elektrėnų savivaldybė, |
|
— |
Ignalinos rajono savivaldybė, |
|
— |
Jonavos rajono savivaldybė, |
|
— |
Joniškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Jurbarko rajono savivaldybė, |
|
— |
Kaišiadorių rajono savivaldybė, |
|
— |
Kalvarijos savivaldybė, |
|
— |
Kauno miesto savivaldybė, |
|
— |
Kauno rajono savivaldybė: Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos ir Vilkijos seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907, |
|
— |
Kelmės rajono savivaldybė, |
|
— |
Kėdainių rajono savivaldybė, |
|
— |
Kupiškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Lazdijų rajono savivaldybė, |
|
— |
Marijampolės savivaldybė: Degučių, Marijampolės, Mokolų, Liudvinavo ir Narto seniūnijos, |
|
— |
Mažeikių rajono savivaldybė, |
|
— |
Molėtų rajono savivaldybė, |
|
— |
Pagėgių savivaldybė, |
|
— |
Pakruojo rajono savivaldybė, |
|
— |
Panevėžio rajono savivaldybė, |
|
— |
Panevėžio miesto savivaldybė, |
|
— |
Pasvalio rajono savivaldybė, |
|
— |
Radviliškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Rietavo savivaldybė, |
|
— |
Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos, |
|
— |
Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų ir Stalgėnų seniūnijos, |
|
— |
Raseinių rajono savivaldybė, |
|
— |
Rokiškio rajono savivaldybė, |
|
— |
Skuodo rajono savivaldybės: Barstyčių ir Ylakių seniūnijos, |
|
— |
Šakių rajono savivaldybė, |
|
— |
Šalčininkų rajono savivaldybė, |
|
— |
Šiaulių miesto savivaldybė, |
|
— |
Šiaulių rajono savivaldybė, |
|
— |
Šilutės rajono savivaldybė, |
|
— |
Širvintų rajono savivaldybė, |
|
— |
Šilalės rajono savivaldybė, |
|
— |
Švenčionių rajono savivaldybė, |
|
— |
Tauragės rajono savivaldybė, |
|
— |
Telšių rajono savivaldybė, |
|
— |
Trakų rajono savivaldybė, |
|
— |
Ukmergės rajono savivaldybė, |
|
— |
Utenos rajono savivaldybė, |
|
— |
Varėnos rajono savivaldybė, |
|
— |
Vilniaus miesto savivaldybė, |
|
— |
Vilniaus rajono savivaldybė, |
|
— |
Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos, |
|
— |
Visagino savivaldybė, |
|
— |
Zarasų rajono savivaldybė. |
7. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
— |
gminy Kalinowo, Prostki i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim, |
|
— |
gminy Elbląg, Gronowo Elbląskie, Milejewo, Młynary, Markusy, Rychliki i Tolkmicko w powiecie elbląskim, |
|
— |
powiat miejski Elbląg, |
|
— |
powiat gołdapski, |
|
— |
gmina Wieliczki w powiecie oleckim, |
|
— |
powiat piski, |
|
— |
gmina Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie w powiecie bartoszyckim, |
|
— |
gminy Biskupiec, Gietrzwałd, Jonkowo, Purda, Stawiguda, Świątki, Olsztynek i miasto Olsztyn oraz część gminy Barczewo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim, |
|
— |
gmina Miłakowo, część gminy Małdyty położona na południowy – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga i część gminy Morąg położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim, |
|
— |
część gminy Ryn położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową łączącą miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim, |
|
— |
gminy Braniewo i miasto Braniewo, Frombork, Lelkowo, Pieniężno, Płoskinia oraz część gminy Wilczęta położona na pólnoc od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim, |
|
— |
gmina Reszel, część gminy Kętrzyn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn, na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy oraz na zachód i na południe od zachodniej i południowej granicy miasta Kętrzyn, miasto Kętrzyn i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim, |
|
— |
gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim, |
|
— |
gmina Nidzica w powiecie nidzickim, |
|
— |
gminy Dźwierzuty, Jedwabno, Pasym, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim, |
|
— |
powiat mrągowski, |
|
— |
gmina Zalewo w powiecie iławskim, |
w województwie podlaskim:
|
— |
gminy Rudka, Brańsk z miastem Brańsk, i część gminy Boćki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim, |
|
— |
powiat grajewski, |
|
— |
powiat moniecki, |
|
— |
powiat sejneński, |
|
— |
gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wiznaw powiecie łomżyńskim, |
|
— |
powiat miejski Łomża, |
|
— |
gminy Dziadkowice, Grodzisk, Mielnik, Nurzec-Stacja i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim, |
|
— |
gminy Białowieża, Czyże, Narew, Narewka, Hajnówka z miastem Hajnówka i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim, |
|
— |
gminy Klukowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim, |
|
— |
powiat kolneński z miastem Kolno, |
|
— |
gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Michałowo, Supraśl, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady, Choroszcz i część gminy Poświętne położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim, |
|
— |
powiat suwalski, |
|
— |
powiat miejski Suwałki, |
|
— |
powiat augustowski, |
|
— |
powiat sokólski, |
|
— |
powiat miejski Białystok, |
w województwie mazowieckim:
|
— |
powiat siedlecki, |
|
— |
powiat miejski Siedlce, |
|
— |
gminy Bielany, Ceranów, Kosów Lacki, Repki i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim, |
|
— |
powiat węgrowski, |
|
— |
powiat łosicki, |
|
— |
gminy Grudusk, Opinogóra Górna, Gołymin-Ośrodek i część gminy Glinojeck położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie ciechanowskim, |
|
— |
powiat sochaczewski, |
|
— |
gminy Policzna, Przyłęk, Tczów i Zwoleń w powiecie zwoleńskim, |
|
— |
gminy Garbatka – Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim, |
|
— |
gmina Solec nad Wisłą w powiecie lipskim, |
|
— |
gminy Gózd, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki i część gminy Jedlińsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 w powiecie radomskim, |
|
— |
gminy Bodzanów, Bulkowo, Staroźreby, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim, |
|
— |
powiat nowodworski, |
|
— |
powiat płoński, |
|
— |
gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim, |
|
— |
powiat wołomiński, |
|
— |
część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim, |
|
— |
gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły w powiecie garwolińskim, |
|
— |
gmina Boguty – Pianki w powiecie ostrowskim, |
|
— |
gminy Stupsk, Wiśniewo i część gminy Strzegowo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie mławskim, |
|
— |
powiat otwocki, |
|
— |
powiat warszawski zachodni, |
|
— |
powiat legionowski, |
|
— |
powiat piaseczyński, |
|
— |
powiat pruszkowski, |
|
— |
gminy Belsk Duży, Goszczyn, Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim, |
|
— |
powiat grodziski, |
|
— |
powiat żyrardowski, |
|
— |
gminy Białobrzegi, Promna i część gminy Stara Błotnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 w powiecie białobrzeskim, |
|
— |
powiat miejski Warszawa, |
w województwie lubelskim:
|
— |
powiat bialski, |
|
— |
powiat miejski Biała Podlaska, |
|
— |
gminy Aleksandrów, Biłgoraj z miastem Biłgoraj, Biszcza, Józefów, Księżpol, Łukowa, Obsza, Potok Górny i Tarnogród, część gminy Frampol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Tereszpol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 858, część gminy Turobin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim, |
|
— |
gminy Chrzanów, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce i Dzwola w powiecie janowskim, |
|
— |
powiat puławski, |
|
— |
powiat rycki, |
|
— |
gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim, |
|
— |
gminy Bychawa, Jabłonna, Krzczonów, Garbów Strzyżewice, Wysokie i Zakrzew w powiecie lubelskim, |
|
— |
gminy Rybczewice i Piaski w powiecie świdnickim, |
|
— |
gmina Fajsławice, część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim, |
|
— |
powiat hrubieszowski, |
|
— |
gminy Krynice, Rachanie, Tarnawatka, Łaszczów, Telatyn, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim, |
|
— |
część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim, |
|
— |
gmina Adamów, Miączyn, Sitno, Komarów-Osada, Krasnobród, Łabunie, Zamość, Grabowiec, część gminy Zwierzyniec położona na południowy-wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 858 i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim, |
|
— |
powiat miejski Zamość, |
|
— |
gminy Annopol, Dzierzkowice, Gościeradów i część gminy Urzędów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 833 w powiecie kraśnickim, |
|
— |
powiat opolski, |
w województwie podkarpackim:
|
— |
gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim, |
|
— |
gminy Horyniec-Zdrój, Cieszanów, Oleszyce i Stary Dzików w powiecie lubaczowskim, |
|
— |
gminy Adamówka i Sieniawa w powiecie przeworskim, |
|
— |
część gminy Wiązownica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 867 w powiecie jarosławskim, |
|
— |
gmina Kamień w powiecie rzeszowskim, |
|
— |
powiat leżajski, |
|
— |
powiat niżański, |
w województwie pomorskim:
|
— |
gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim, |
|
— |
gmina Stare Pole w powiecie malborskim, |
w województwie świętokrzyskim:
|
— |
gmina Tarłów i część gminy Ożarów polożona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim, |
w województwie lubuskim:
|
— |
gmina Sława w powiecie wschowskim, |
|
— |
gminy Bobrowice i Dąbie w powiecie krośnieńskim, |
|
— |
powiay nowosolski, |
|
— |
powiat zielonogórski, |
|
— |
powiat miejski Zielona Góra, |
|
— |
gmina Jasień, część gminy Lubsko połozona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 287 i część gminy wiejskiej Żary położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie żarskim; |
|
— |
gminy Brzeźnica, Niegosławice, część gminy Żagań położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12, część gminy Małomice położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 i część gminy Szprotawa położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie żagańskim, |
|
— |
część gminy Zbąszynek położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Szczaniec położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Świebodzin położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie świebodzińskim, |
w województwie dolnośląskim:
|
— |
gmina Kotla, Żukowice, część gminy wiejskiej Głogów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12, część miasta Głogów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim, |
|
— |
gmina Gaworzyce w powiecie polkowickim. |
8. Slovakkia
Järgmised piirkonnad Slovakkias:
|
— |
in the district of Košice – okolie, the whole municipalities of Ďurkov, Kalša, Košický Klečenov, Nový Salaš, Rákoš, Ruskov, Skároš, Slančík, Slanec, Slanská Huta, Slanské Nové Mesto, Svinica and Trstené pri Hornáde. |
9. Rumeenia
Järgmised piirkonnad Rumeenias:
|
— |
Judeţul Bistrița-Năsăud. |
III OSA
1. Bulgaaria
Järgmised piirkonnad Bulgaarias:
|
— |
the whole region of Kardzhali, |
|
— |
the whole region of Blagoevgrad, |
|
— |
the whole region of Montana, |
|
— |
the whole region of Ruse, |
|
— |
the whole region of Razgrad, |
|
— |
the whole region of Silistra, |
|
— |
the whole region of Pleven, |
|
— |
the whole region of Vratza, |
|
— |
the whole region of Vidin, |
|
— |
the whole region of Targovishte, |
|
— |
the whole region of Lovech, |
|
— |
the whole region of Sofia city, |
|
— |
the whole region of Sofia Province, |
|
— |
in the region of Shumen:
|
|
— |
in the region of Varna:
|
|
— |
in the region of Veliko Tarnovo:
|
|
— |
in Burgas region:
|
2. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
|
— |
Alytaus rajono savivaldybė: Simno, Krokialaukio ir Miroslavo seniūnijos, |
|
— |
Birštono savivaldybė, |
|
— |
Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Čekiškės, Ežerėlio, Kačerginės, Kulautuvos, Raudondvario, Ringaudų ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907, |
|
— |
Kazlų Rudos savivaldybė, |
|
— |
Marijampolės savivaldybė: Gudelių, Igliaukos, Sasnavos ir Šunskų seniūnijos, |
|
— |
Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos, |
|
— |
Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos. |
3. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
— |
Gminy Bisztynek, Sępopol i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim, |
|
— |
gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim, |
|
— |
gminy Srokowo, Barciany, część gminy Kętrzyn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim, |
|
— |
gmina Stare Juchy w powiecie ełckim, |
|
— |
część gminy Wilczęta położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim, |
|
— |
część gminy Morąg położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga, część gminy Małdyty położona na północny – wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim, |
|
— |
gminy Godkowo i Pasłęk w powiecie elbląskim, |
|
— |
gminy Kowale Oleckie, Olecko i Świętajno w powiecie oleckim, |
|
— |
powiat węgorzewski, |
|
— |
gminy Kruklanki, Wydminy, Miłki, Giżycko z miastem Giżycko i część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim, |
|
— |
gminy Jeziorany, Kolno, Dywity, Dobre Miasto i część gminy Barczewo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim, |
w województwie podlaskim:
|
— |
gminy Orla, Wyszki, Bielsk Podlaski z miastem Bielsk Podlaski i część gminy Boćki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim, |
|
— |
gminy Łapy, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, część gminy Poświętne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim, |
|
— |
gminy Kleszczele, Czeremcha i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim, |
|
— |
gminy Perlejewo, Drohiczyn i Milejczyce w powiecie siemiatyckim, |
|
— |
gmina Ciechanowiec w powiecie wysokomazowieckim, |
w województwie mazowieckim:
|
— |
gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew i część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia dorzeki Wisły w powiecie garwolińskim, |
|
— |
powiat miński, |
|
— |
gminy Jabłonna Lacka, Sabnie i Sterdyń w powiecie sokołowskim, |
|
— |
gminy Ojrzeń, Sońsk, Regimin, Ciechanów z miastem Ciechanów i część gminy Glinojeck położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie ciechanowskim, |
|
— |
część gminy Strzegowo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie mławskim, |
|
— |
gmina Nur w powiecie ostrowskim, |
|
— |
gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim, |
|
— |
gmina Stromiec w powiecie białobrzeskim, |
w województwie lubelskim:
|
— |
gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Susiec, Tomaszów Lubelski i miasto Tomaszów Lubelski w powiecie tomaszowskim, |
|
— |
gminy Białopole, Dubienka, Chełm, Leśniowice, Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Żmudź i część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim, |
|
— |
powiat miejski Chełm, |
|
— |
gminy Izbica, Gorzków, Rudnik, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17, część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim, |
|
— |
gmina Stary Zamość, Radecznica, Szczebrzeszyn, Sułów, Nielisz, część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843, część gminy Zwierzyniec położona na północny-zachód od linii wyznaczonej przez droge nr 858 powiecie zamojskim, |
|
— |
część gminy Frampol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Tereszpol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 858, część gminy Turobin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim, |
|
— |
gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, Urszulin, Stary Brus, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim, |
|
— |
powiat łęczyński, |
|
— |
gmina Trawniki w powiecie świdnickim, |
|
— |
gminy Adamów, Krzywda, Serokomla, Wojcieszków w powiecie łukowskim, |
|
— |
powiat parczewski, |
|
— |
powiat radzyński, |
|
— |
powiat lubartowski, |
|
— |
gminy Głusk, Jastków, Niemce i Wólka w powiecie lubelskim, |
|
— |
gminy Mełgiew i miasto Świdnik w powiecie świdnickim, |
|
— |
powiat miejski Lublin, |
w województwie podkarpackim:
|
— |
gmina Narol w powiecie lubaczowskim. |
4. Rumeenia
Järgmised piirkonnad Rumeenias:
|
— |
Zona orașului București, |
|
— |
Județul Constanța, |
|
— |
Județul Satu Mare, |
|
— |
Județul Tulcea, |
|
— |
Județul Bacău, |
|
— |
Județul Bihor, |
|
— |
Județul Brăila, |
|
— |
Județul Buzău, |
|
— |
Județul Călărași, |
|
— |
Județul Dâmbovița, |
|
— |
Județul Galați, |
|
— |
Județul Giurgiu, |
|
— |
Județul Ialomița, |
|
— |
Județul Ilfov, |
|
— |
Județul Prahova, |
|
— |
Județul Sălaj, |
|
— |
Județul Vaslui, |
|
— |
Județul Vrancea, |
|
— |
Județul Teleorman, |
|
— |
Judeţul Mehedinţi, |
|
— |
Județul Gorj, |
|
— |
Județul Argeș, |
|
— |
Judeţul Olt, |
|
— |
Judeţul Dolj, |
|
— |
Județul Arad, |
|
— |
Județul Timiș, |
|
— |
Județul Covasna, |
|
— |
Județul Brașov, |
|
— |
Județul Botoșani, |
|
— |
Județul Vâlcea, |
|
— |
Județul Iași, |
|
— |
Județul Hunedoara, |
|
— |
Județul Alba, |
|
— |
Județul Sibiu, |
|
— |
Județul Caraș-Severin, |
|
— |
Județul Neamț, |
|
— |
Județul Harghita, |
|
— |
Județul Mureș, |
|
— |
Județul Cluj, |
|
— |
Judeţului Maramureş. |
5. Slovakkia
Järgmised piirkonnad Slovakkias:
|
— |
the whole district of Trebisov, |
|
— |
in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not already included in Part I. |
IV OSA
Itaalia
Järgmised piirkonnad Itaalias:
|
— |
tutto il territorio della Sardegna. |
Parandused
|
10.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 318/185 |
Komisjoni 19. märtsi 2019. aasta rakendusotsuse (EL) 2019/451 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 toetuseks koostatud ehitustoodete harmoneeritud standardite kohta) parandus
(Euroopa Liidu Teataja L 77, 20. märts 2019)
I lisas leheküljel 82 tabeli neljanda veeru „Kooseksisteerimise aja algus (p.k.aaaa.)“ kannetes 1–6
asendatakse
„x.y.2019“
järgmisega:
„ 20.3.2019 “.
I lisas leheküljel 82 tabeli viienda veeru „Kooseksisteerimise aja lõpp (p.k.aaaa.)“ kannetes 3–6
asendatakse
„x.y.2020“
järgmisega:
„ 20.3.2020 “.