ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 315

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
5. detsember 2019


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2013, 11. märts 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kuvarite energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010 ( 1 )

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2014, 11. märts 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010 ja komisjoni direktiiv 96/60/EÜ ( 1 )

29

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2015, 11. märts 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses valgusallikate energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012 ( 1 )

68

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2016, 11. märts 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010 ( 1 )

102

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2017, 11. märts 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010 ( 1 )

134

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2018, 11. märts 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega ( 1 )

155

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/2019, 1. oktoober 2019, millega kehtestatakse jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009 ( 1 )

187

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/2020, 1. oktoober 2019, millega kehtestatakse valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 244/2009, (EÜ) nr 245/2009 ja (EL) nr 1194/2012 ( 1 )

209

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/2021, 1. oktoober 2019, millega kehtestatakse kuvarite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009 ( 1 )

241

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/2022, 1. oktoober 2019, millega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1016/2010 ( 1 )

267

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/2023, 1. oktoober 2019, millega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1015/2010 ( 1 )

285

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/2024, 1. oktoober 2019, millega kehtestatakse otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ( 1 )

313

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2013,

11. märts 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kuvarite energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 5 ja artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2017/1369 on komisjon volitatud võtma vastu delegeeritud õigusakte ilmse energiasäästu- ja asjakohasel juhul muude ressursside säästu potentsiaaliga tooterühmade märgistamise või märgise skaala muutmise kohta.

(2)

Televiisorite energiamärgistus on sätestatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2010 (2).

(3)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 final (3) (ökodisaini tööplaan), mille on koostanud komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (4) artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning komisjoni määruse (EÜ) nr 642/2009 (5) ja delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2010 läbivaatamisel.

(4)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastaks. Kuvarid moodustavad ühe tööplaanis loetletud tooterühma.

(5)

Televiisorite tooterühma on käsitletud määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 lõike 5 punktis b; kõnealuse määruse jaoks peaks komisjon võtma vastu delegeeritud õigusakti, et võtta kasutusele muudetud energiatõhususe skaalaga A–G märgis.

(6)

Delegeeritud määruses (EL) nr 1062/2010 on sätestatud, et komisjon peab määruse läbi vaatama, pidades silmas tehnika arengut.

(7)

Komisjon on delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2010 kõnealuse määruse artikli 7 nõude kohaselt läbi vaadanud ning analüüsinud televiisorite ja muude kuvarite, sealhulgas arvutikuvarite ja infoekraanide tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte ning erinevate märgistuselementide tegelikku mõistmist kasutajate poolt ja nende käitumist. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud määruse (EL) 2017/1369 artikli 14 alusel.

(8)

Läbivaatamisest ilmneb, et arvutikuvaritele peaksid kehtima samasugused nõuded, nagu televiisoritele, kuna selliste kuvarite ja televiisorite funktsionaalsuse kattuvus suureneb kiiresti. Lisaks on komisjoni ökodisaini tööplaanis aastateks 2016–2019 eraldi märgitud, et televiisorite kehtivate eeskirjade läbivaatamisel tuleb käsitleda ka digitaalseid infoekraane. Seega peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama kuvareid, sealhulgas televiisoreid, arvutikuvareid ja digitaalseid infoekraane.

(9)

Liidus moodustas televiisorite aastane energiatarbimine 2016. aastal üle 3 % liidu elektritarbimisest. Televiisorite, arvutikuvarite ja digitaalsete infoekraanide energiatarbimine peaks praeguste suundumuste jätkumise korral olema 2030. aastal ligikaudu 100 TWh aastas. Käesolev määrus koos ökodisaini määrusega vähendab 2030. aastaks aastast lõppenergiatarbimist kuni 39 TWh.

(10)

Laiendatud heledusvahemiku (HDR) kodeerimisfunktsioon võib kaasa tuua erineva energiakasutuse, mistõttu oleks selle funktsiooni jaoks vaja eraldi energiatõhususe näitajat.

(11)

Määruse kohaldamisalasse kuuluvate kuvarite märgisel esitatava teabe saamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismenetlusi, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (6) I lisas nimetatud Euroopa standardiorganisatsioonide poolt vastu võetud ühtlustatud standardeid, kui need on olemas.

(12)

Arvestades, et energiamõjuga tooteid müüakse üha rohkem pigem veebimajutusplatvormidel kui otse tarnijate või edasimüüjate veebisaitidel, tuleks täpsustada, et internetimüügiplatvormid peaksid olema kohustatud kuvama hinna lähedal tarnija esitatud märgise. Nad peaksid edasimüüjat sellest kohustusest teavitama, kuid ei peaks vastutama neile esitatud märgise ja toote teabelehe täpsuse ega sisu eest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (7) (elektroonilise kaubanduse kohta) artikli 14 lõike 1 punktile b peaksid aga sellised veebimajutusplatvormid kõrvaldama kiiresti asjaomast toodet käsitleva teabe või tõkestama juurdepääsu sellele, kui nad on nõuetele mittevastavusest (nt märgis või toote teabeleht puudub või on puudulik või ebaõige) teadlikud, näiteks kui turujärelevalveasutus on neid sellest teavitanud. Tarnijatele, kes müüvad tooteid otse lõppkasutajatele oma veebisaidi kaudu, kehtivad kaugmüüki käsitlevad edasimüüjate kohustused, millele on osutatud määruse (EL) 2017/1369 artiklis 5.

(13)

Messidel esitletavatel kuvaritel peaks olema energiamärgis, kui mudeli esimene seade on juba turule lastud või lastakse messil turule.

(14)

Et käesolev määrus oleks tõhusam, tuleks keelata tooted, mis muudavad katsetamise ajal automaatselt oma toimimist esitatud näitajate parandamiseks.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmeid arutati nõuandefoorumil ja liikmesriikide ekspertidega vastavalt määruse (EL) 2017/1369 artiklile 14.

(16)

Delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse kuvarite, sh televiisorite, arvutikuvarite ja digitaalsete infoekraanide märgistamise ning nende kohta täiendava tooteteabe esitamise nõuded.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)

kuvarid, mille ekraani pindala on kuni 100 ruutsentimeetrit,

b)

projektorid;

c)

kokkuehitatud videokonverentsisüsteemid;

d)

meditsiiniseadmete kuvarid;

e)

virtuaalreaalsusekomplektid;

f)

kuvarid, mis on sisse ehitatud või ette nähtud sisseehitamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (8) artikli 2 lõike 3 punktis a ja lõikes 4 loetletud toodetesse;

g)

kuvarid, mis on direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud rakendusmeetmetega hõlmatud toodete komponendid või alakoostud;

h)

ringhäälingukuvarid;

i)

turvaekraanid;

j)

digitaalsed interaktiivsed tahvlid;

k)

digitaalseid pildiraamid;

l)

digitaalsed infoekraanid, mis vastavad mõnele järgmistest tunnustest:

1)

need on kavandatud ja valmistatud kuvapaneelina, mis paigaldatakse suurema kuvari ekraani selle osana ega ole ette nähtud kasutamiseks eraldi kuvamisseadmena;

2)

neid levitatakse autonoomsena kestas püsivalt välitingimustes kasutamiseks;

3)

neid levitatakse autonoomsena kestas, mille ekraani pindala on väiksem kui 30 dm2 või suurem kui 130 dm2;

4)

kuvari pikslitihedus on väiksem kui 230 pikslit/cm2 või suurem kui 3 025 pikslit/cm2;

5)

valge tippheledus standardse heledusvahemiku (SDR) režiimis on 1 000 cd/m2 või suurem;

6)

puudub videosignaali sisendliides ja protsessor, mis võimaldaks kuvada korrektselt standardset dünaamilist video katseklippi energiatarbimise mõõtmiseks;

m)

olekuekraanid;

n)

juhtpaneelid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

1)

„kuvar“ – ekraan ja sellega seotud elektroonikaseadised, mille peamine funktsioon on kuvada visuaalset teavet traadiga või traadita allikatest;

2)

„televiisor“ – kuvar, mis on eelkõige ette nähtud audiovisuaalsete signaalide kuvamiseks ja vastuvõtmiseks ning mis koosneb kuvarist ja ühest või mitmest tuunerist/vastuvõtjast;

3)

„tuuner/vastuvõtja“ – elektroonikasõlm, mis tuvastab teleringhäälingusignaali, näiteks maapealset, digitaalset või satelliitsignaali, kuid mitte interneti üksikedastust, ning aitab valida telekanaleid ringhäälingukanalite rühmast;

4)

„arvutikuvar“ (monitor) – kuvar, mis on ette nähtud ühele isikule lähedalt vaatamiseks, näiteks töölaual;

5)

„digitaalne pildiraam“ – kuvar, mis kuvab üksnes liikumatut visuaalset teavet;

6)

„projektor“ – optiline seade, mis töötleb mis tahes kujul analoog- või digitaalvideokujutist, sõltumata formaadist, et moduleerida valgusallikat ja projitseerida saadud kujutis väljaspool asuvale pinnale;

7)

„olekuekraan“ – kuvar, mida kasutatakse selleks, et näidata lihtsat, kuid muutuvat teavet, näiteks valitud kanalit, aega või energiatarbimist. Lihtsat indikaatorlampi ei loeta olekuekraaniks;

8)

„juhtpaneel“ – kuvar, mille põhifunktsioon on kuvada toote tööolekuga seotud kujutisi; kasutajal võib olla võimalik oma käsklusi toote töö juhtimiseks edastada juhtpaneeli puudutamise teel või muul viisil. Juhtpaneel võib olla tootesse sisse ehitatud või see võib olla spetsiaalselt välja töötatud ja seda turustatakse ainult asjaomase tootega kasutamiseks;

9)

„kokkuehitatud videokonverentsisüsteem“ – videokonverentsideks ja koostööks ettenähtud spetsiaalne süsteem, mis on ehitatud ühte kesta ning millel peavad olema kõik järgmised omadused:

a)

tootja tarnitaval kujul toetab videokonverentsiprotokolli ITU-T H.323 või IETF SIP;

b)

kaamera(d), ekraan ja andmetöötlussuutlikkus kahesuunalise reaalajalise videopildi edastamiseks, sealhulgas paketikaoga toimetuleku võime;

c)

valjuhääldi ja audiotöötlussuutlikkus kahesuunalise reaalajalise vabakäe-audiosüsteemi jaoks, mis hõlmab ka kaja vältimist;

d)

krüpteerimisfunktsioon;

e)

HiNA;

10)

„HiNA“ – HiNA (High Network Availability), nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 (9) artiklis 1;

11)

„ringhäälingukuvar“ – kuvar, mis on ette nähtud ringhäälinguorganisatsioonidele ja videotootmisettevõtjatele kutsetöös kasutamiseks videotoodete loomiseks ja mida sel otstarbel turustatakse. Seadmel peavad olema kõik järgmised omadused:

a)

värvikalibreerimisfunktsioon;

b)

sisendsignaali analüüsi funktsioon sisendsignaali jälgimiseks ja vigade avastamiseks, näiteks videoanalüüsis kasutatavate ostsilloskoopidega (signaali uurimiseks ajas või signaali uurimiseks sageduse järgi), seoses RGB väljalõikega, vahendiga videosignaali oleku kontrollimiseks tegeliku eraldusteravuse korral, ülerealaotuse osas ning ekraani markeri (kursor) abil;

c)

tootel on sisseehitatud digitaalne jadaliides (SDI) või interneti videokonverentsi protokolli (VoIP) kasutamise võimalus;

d)

ei ole ette nähtud avalikes kohtades kasutamiseks;

12)

„digitaalne interaktiivne tahvel“ – kuvar, mis võimaldab kasutajal otse kujutise kuvamist juhtida. Digitaalne interaktiivne tahvel on eelkõige mõeldud ettekanneteks, õppetööks või kaugkoostööks, sealhulgas audio- ja videosignaalide edastamiseks. Seadmel peavad olema kõik järgmised omadused:

a)

seade on eelkõige ette nähtud riputamiseks, põrandal paiknevale alusele paigaldamiseks, riiulile või lauale asetamiseks või füüsilise struktuuri külge kinnitamiseks nii, et seda näeks palju inimesi;

b)

seda tuleb kasutada arvutitarkvaraga, millel on sisu kuvamist ja toimimise juhtimist võimaldavad erifunktsioonid;

c)

see on arvutisse sisse ehitatud või ette nähtud spetsiaalselt arvutiga kasutamiseks, et kasutada punktis b nimetatud tarkvara;

d)

kuvari ekraani pindala on suurem kui 40 dm2;

e)

kasutaja juhib seda sõrme või pliiatsiga puudutamise teel või muul viisil, näiteks käeviipe või häälega;

13)

„turvaekraan“ – kõigi järgmiste omadustega kuvar:

a)

enesejälgimisfunktsioon, mis suudab saata eemalasuvasse serverisse vähemalt ühe elemendi järgmisest teabeloetelust:

võimsustarbe seisund;

ülekoormuse vältimise soojusanduri mõõdetud sisetemperatuur;

videoallikas;

heliallikas ja -tase (helitugevus/hääletu);

mudel ja püsivaraversioon;

b)

kasutaja poolt täpsustatud erikuju, mis võimaldab kuvari paigaldamist kutselisel otstarbel kasutatavasse kesta või konsooli;

14)

„digitaalne infoekraan“ – kuvar, mis on eelkõige ette nähtud kasutamiseks väljaspool kontori- ja kodukeskkonda kohtades, kus seda peaks nägema palju inimesi. Seadmel peavad olema kõik järgmised omadused:

a)

kordumatu tunnuskood, mis võimaldab konkreetse kuvari poole pöörduda;

b)

funktsioon, mis takistab loata juurdepääsu kuvari seadetele ja kuvatavale kujutisele;

c)

võrguühendus (sisaldab kas traadiga või traadita liidest), et juhtida, jälgida või võtta vastu teavet eemal asuvast monoedastus- või multiedastusallikast, kuid mitte ringhäälinguallikast;

d)

seade on ette nähtud riputamiseks, alusele paigaldamiseks või füüsilise struktuuri külge kinnitamiseks nii, et seda näeks palju inimesi, ja seda ei lasta turule põrandal paikneva alusega;

e)

ei sisalda tuunerit ringhäälingusignaali kuvamiseks;

15)

„sisseehitatud“ – mõistet kasutatakse sellise kuvari kohta, mis on muu toote funktsionaalne komponent, st kuvari kohta, mis ei tööta sellisest tootest eraldi ja mis sõltub sellest tootest oma funktsioonide täitmiseks, sealhulgas ka toite saamiseks;

16)

„meditsiiniseadme kuvar“ – kuvar, mis kuulub järgmiste õigusaktide kohaldamisalasse:

a)

nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ (10) meditsiiniseadmete kohta või

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/745, (11) milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, või

c)

nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ (12) aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta või

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ (13) meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta või

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/746 (14) in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta;

17)

„1. klassi kuvar“ – kuvar, mis on ette nähtud kujutise tehnilise kvaliteedi kõrgetasemeliseks hindamiseks tootmise või ringhäälingu töö põhietappides, nagu filmitud kujutise jäädvustamine digimälusse, filmimisjärgne etapp, ülekanne ja säilitamine;

18)

„ekraani pindala“ – kuvari kujutist kuvava osa pindala, mille arvutamiseks korrutatakse piki paneeli pinda (lame või kumer) mõõdetud nähtava kuva suurim laius nähtava kuva suurima kõrgusega;

19)

„virtuaalreaalsusekomplekt“ – peas kantav seade, mis viib selle kandja teda täielikult kaasatõmbavasse virtuaalreaalsusesse, näidates mõlemale silmale stereoskoopilisi kujutisi, kasutades pea liikumise jälgimise funktsiooni;

20)

„müügikoht“ – koht, kus kuvareid esitletakse või pakutakse müügiks, rentimiseks või järelmaksuga müügiks.

Artikkel 3

Tarnija kohustused

1.   Tarnija tagab järgmise:

a)

igal kuvaril on III lisas sätestatud vormis ja seal nõutavat teavet sisaldav trükitud märgis;

b)

V lisas sätestatud toote teabelehe näitajad sisestatakse toodete andmebaasi;

c)

edasimüüja erinõudmisel tehakse toote teabeleht kättesaadavaks trükitult;

d)

VI lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni andmed sisestatakse toodete andmebaasi;

e)

iga kuvarimudeli visuaalsele reklaamile, sealhulgas internetis, lisatakse energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala, nagu see on märgisel kooskõlas VII ja VIII lisaga;

f)

iga kuvarimudeli tehnilises reklaammaterjalis, sealhulgas internetis, peab olema kirjas mudeli energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala, nagu see on märgisel kooskõlas VII lisaga;

g)

iga kuvarimudeli edasimüüjatele tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks III lisa kohase vormi ja sisuga märgis;

h)

iga kuvarimudeli edasimüüjatele tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks V lisa kohane elektrooniline toote teabeleht;

i)

lisaks punktile a märgis trükitakse või kinnitatakse pakendile.

2.   Energiatõhususe klass põhineb energiatõhususindeksil, mis arvutatakse vastavalt II lisale.

Artikkel 4

Edasimüüja kohustused

Edasimüüja tagab järgmise:

a)

igal kuvaril on müügikohas, sealhulgas messidel, vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile a tarnija poolt esitatud märgis, mis on seadme esiküljel või riputatud seadme külge või paigutatud nii, et see on selgelt nähtav ja üheselt seostatav konkreetse mudeliga; juhul kui tarbijatele müümiseks väljapandud kuvar on sisselülitatud seisundis, võib trükitud märgist asendada artikli 3 lõike 1 punkti g kohane elektrooniline märgis, mis kuvatakse ekraanil;

b)

juhul kui müügikohas müüdava kuvarimudeli puhul ei ole ühtegi kuvarit kastist välja võetud, peab olema nähtav kastile trükitud või kinnitatud märgis;

c)

kaugmüügi ja internetimüügi puhul esitatakse märgis ja toote teabeleht VII ja VIII lisa kohaselt;

d)

iga kuvarimudeli visuaalsele reklaamile, sealhulgas internetis, lisatakse energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala, nagu see on märgisel kooskõlas VII lisaga;

e)

iga kuvarimudeli tehnilises reklaammaterjalis, sealhulgas internetis esitatud tehnilises reklaammaterjalis, milles kirjeldatakse tehnilisi näitajaid, peab olema kirjas vastava mudeli energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala, nagu see on märgisel kooskõlas VII lisaga.

Artikkel 5

Veebimajutusteenuse pakkuja kohustused

Kui direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 osutatud veebimajutusteenuse pakkuja lubab oma veebisaidi kaudu müüa kuvareid, peab ta võimaldama näidata toote edasimüüja esitatud elektroonilist toote teabelehte ja elektroonilist toote märgist kuvamismehhanismi kaudu VIII lisa sätete kohaselt ning teatama edasimüüjale, et ta on kohustatud neid näitama.

Artikkel 6

Mõõtmismeetodid

Artiklite 3 ja 4 kohaselt esitamisele kuuluva teabe saamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse tänapäeva tasemele vastavaid tunnustatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid vastavalt IV lisas sätestatule.

Artikkel 7

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Määruse (EL) 2017/1369 artikli 8 lõikes 3 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriigid IX lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2022.

Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:

a)

kas on endiselt asjakohane säilitada SDRi ja HDRi jaoks eraldi energiakategooriad;

b)

kontrollimisel lubatud kõrvalekaldeid, mis on sätestatud IX lisas;

c)

kas kohaldamisalasse tuleks lisada muid kuvareid;

d)

kui asjakohane on tasakaal suuremate ja väiksemate toodete suhtes kehtivate nõuete rangusastmete vahel;

e)

kas on võimalik töötada välja sobivad teatamismeetodid energiatarbimise jaoks;

f)

ringmajanduse aspektide käsitlemise võimalikkus.

Lisaks vaatab komisjon läbi märgise skaala, kui on täidetud määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 nõuded.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010 tunnistatakse kehtetuks 1. märtsist 2021.

Artikkel 10

Üleminekumeetmed

Alates 25. detsembrist 2019 kuni 28. veebruarini 2021 võib delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2010 artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt nõutava tooteteabe teha tootega koos trükitud kujul esitamise asemel kättesaadavaks toodete andmebaasi kaudu. Sel juhul tagab tarnija, et edasimüüja erinõudmisel tehakse tootekirjeldus kättesaadavaks trükitult.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021. Artikli 3 lõike 1 punkti a kohaldatakse alates 1. novembrist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 198, 28.7.2017, lk 1.

(2)  Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 64).

(3)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(5)  Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 642/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega (ELT L 191, 23.7.2009, lk 42).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(9)  Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis (ELT L 339, 18.12.2008, lk 45).

(10)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(12)  Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).


I LISA

Lisades kasutatud mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„energiatõhususindeks“(EEI) – indeks, mis näitab kuvari suhtelist energiatõhusust, nagu on sätestatud II lisa punktis B.

2)

„laiendatud heledusvahemik (high dynamic range, HDR)“ – meetod kuvari kujutise kontrastsuse suurendamiseks, kasutades videomaterjali loomise käigus genereeritud metaandmeid, mida kuvari juhtimissüsteemid tõlgendavad, et tekitada kontrastsus ja värvipalett, mida inimese silm tajub tõetruumana kui see, mis saavutatakse HDRiga mitte ühilduvate kuvaritega;

3)

„kontrastsus“ – kujutise tippheleduse ja musta värvuse heleduse suhe;

4)

„heledus“ – etteantud suunas kiirguva valguse tugevuse fotomeetriline väärtus pindalaühiku kohta, väljendatuna kandelates ruutmeetri kohta (cd/m2). Kuvari heleduse „subjektiivseks“ kajastamiseks kasutatakse tihti mõistet „paistvus“;

5)

„heleduse automaatne reguleerimine“ – automaatne mehhanism, mis aktiveerimise korral reguleerib kuvari heledust kuvari esikülje valgustustiheduse funktsioonina;

6)

„vaike-“ või „vaikimisi“ – mõiste on seotud konkreetse omaduse või seadega ja tähendab konkreetse omaduse väärtust, mis määratakse kindlaks tehases ja mis on kättesaadav, kui klient toodet esimest korda kasutab, või pärast tehaseseadete taastamise funktsiooni kasutamist, kui toode seda võimaldab;

7)

„piksel (pildielement)“ – pildi kõige väiksema sellise elemendi pind, mida saab eristada selle naaberelementidest;

8)

„sisselülitatud seisund“ või „aktiivseisund“ – seisund, mille korral on kuvar ühendatud toiteallikaga, aktiveeritud ja täidab üht või mitut kuvamisfunktsiooni;

9)

„sundmenüü“ – erimenüü, mis ilmub kuvari esimesel käivitamisel või tehaseseadete taastamisel ja mis pakub tarnija poolt eelnevalt kindlaks määratud seadistusvõimalusi;

10)

„tavaseadistus“ – kuvari seade, mida tarnija soovitab lõppkasutajal valida esialgse seadistamise menüüst, või tehaseseade, mis on kuvaril toote ettenähtud kasutuseks. See peab tagama lõppkasutajale optimaalse kvaliteedi ettenähtud ümbritseva keskkonna ja ettenähtud kasutusotstarbe korral. Tavaseadistus on seadistus, millega mõõdetakse väljalülitatud seisundi, ooteseisundi, võrguühendusega ooteseisundi ja sisselülitatud seisundi näitajad;

11)

„heledaim sisselülitatud seisundi seadistus“ – kuvari tarnija poolt eelseadistatud seadistus, mis võimaldab näidata aktsepteeritavat suurima mõõdetud heledusega pilti;

12)

„poeseadistus“ – kuvari seadistus, mis on ette nähtud kasutamiseks spetsiaalselt selleks, et esitleda kuvareid näiteks tugeva valgustusega tingimustes (jaekaupluses), ilma et kuvar lülituks automaatselt välja, kui ei ole tuvastatud kasutaja tegevust ega kohalolekut;

13)

„liikumisandur“ või „viipetuvastusandur“ või „kasutaja kohaloleku andur“ – andur, mis jälgib liikumist seadet ümbritsevas alas ja reageerib sellele ning mille signaal võib viia kuvari sisselülitatud seisundisse. Liikumise puudumist kindlaks määratud aja jooksul saab kasutada ooteseisundisse või võrguühendusega ooteseisundisse lülitumiseks;

14)

„väljalülitatud seisund“ – seisund, milles on kuvar ühendatud avalikku elektrivõrku ja ei täida ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks loetakse ka järgmist:

1)

seisundid, milles kuvatakse üksnes märguanne väljalülitatud seisundi kohta;

2)

seisund, milles vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/30/EL (1) täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone;

15)

„ooteseisund“ – seisund, milles kuvar on ühendatud avalikku võrku või alalisvoolu toiteallikaga, sõltub oma töös sellest toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul:

taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult märguandega taasaktiveerimisfunktsiooni aktiveerimise kohta ja/või

teabe või oleku kuvamine;

16)

„taasaktiveerimisfunktsioon“ – funktsioon, mis tagab kauglüliti, kaugjuhtimispuldi, sisemise anduri, taimeri või, kui tegemist on võrguühendusega kuvariga, mis on võrguühendusega ooteseisundis, võrgu kaudu lülitumise ooteseisundist või võrguühendusega ooteseisundist muusse seisundisse (välja arvatud väljalülitatud seisundisse) ja võimaldab täita lisafunktsioone;

17)

„kuvamismehhanism“ – mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu visualiseerimistehnoloogia, mida kasutatakse internetisisu kuvamiseks kasutajatele;

18)

„pesaaken“ – aken, mille kaudu kujutis või andmekogum muutub kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsuga, hiirega üleliikumisega või puuteekraanil kujutise venitamisega;

19)

„puutetundlik ekraan“ – puudutusele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti, klaviatuurita tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan;

20)

„tekstialternatiiv“ – tekst, mis on esitatud graafilise kujutise asemel ja mis võimaldab esitada teavet mittegraafilisel kujul juhul, kui kuvaseadmed ei suuda graafilist kujutist edastada, või juurdepääsetavusabina, nt kõnesünteesirakenduste sisendina.

21)

„väline toiteallikas“ – seade, mis on määratletud komisjoni määruses (EL) 2019/1782 (2);

22)

„standardne välistoiteallikas“ – välistoiteallikas, mis on ette nähtud toite andmiseks mitmesugustele seadmetele ja mis vastab Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni väljastatud standardile;

23)

„ruutkood“ – maatrikskood toote mudeli energiamärgisel; sellega on seotud asjaomase mudeli avalikult kättesaadav teave toodete andmebaasis;

24)

„võrk“ – kindla ülesehitusega ja organisatsioonilistele põhimõtetele vastav andmevahetustaristu, mis koosneb teatava paigutusega füüsilistest osadest ja füüsilistest ühendustest, mille kohta on sätestatud sideprotseduurid ja -eeskirjad (sideprotokollid);

25)

„võrguliides“ (või „võrguport“) – traadiga või traadita füüsiline liides, mis võimaldab võrguühendust ning mille kaudu saab kuvari funktsioone kaugjuhtimiskäsklusega aktiveerida ja andmeid vastu võtta või saata. Selliste sisendandmete nagu video- ja audiosignaalide jaoks ettenähtud liideseid, mille puhul signaal ei pärine võrgust ja võrguaadressi ei kasutata, ei käsitata võrguliidesena;

26)

„võrguühenduse valmisolek“ – kuvari võime aktiveerida funktsioone, kui võrguliidese kaudu on kindlaks tehtud kaugjuhtimiskäsklus;

27)

„võrguühendusega kuvar“ – kuvar, mis saab ennast ühendada võrku, kasutades üht selle võrguliidestest, kui see on aktiveeritud;

28)

„võrguühendusega ooteseisund“ – seisund, milles seade on valmis hakkama taas ülesannet täitma võrguliidese kaudu saabunud kaugjuhtimiskäskluse peale.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).

(2)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1782, millega kehtestatakse välistoiteallikate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2009 (ELT L 272, 25.10.2019, lk 95).


II LISA

A.   Energiatõhususe klassid

Kuvari energiatõhususe klass määratakse märgistamiseks kindlaks tabeli 1 kohase energiatõhususindeksi (EEIlabel ) alusel. EEIlabel määratakse vastavalt käesoleva lisa B osale.

Tabel 1

Kuvarite energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass

Energiatõhususindeks (EEIlabel )

A

EEIlabel < 0,30

B

0,30 ≤ EEIlabel < 0,40

C

0,40 ≤ EEIlabel < 0,50

D

0,50 ≤ EEIlabel < 0,60

E

0,60 ≤ EEIlabel < 0,75

F

0,75 ≤ EEIlabel < 0,90

G

0,90 ≤ EEIlabel

B.   Energiatõhususindeks (EEIlabel )

Kuvari energiatõhususindeks (EEIlabel ) arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

kus:

A on ekraani pindala ruutdetsimeetrites (dm2);

Pmeasured on sisselülitatud seisundis tavaseadistuses tabeli 2 kohaselt mõõdetud energiatarbimine vattides;

corrl on tabeli 3 kohane parandustegur.

Tabel 2

Pmeasured mõõtmine

Heledusvahemik

Pmeasured

Standardne heledusvahemik (SDR): PmeasuredSDR

Sisselülitatud seisundi energiatarbimine vattides (W), mis on mõõdetud standardse dünaamilise ringhäälingusignaali liikuva pildi katseseeria kuvamisel. Kui vastavalt käesoleva lisa C osale kohaldatakse parandeid, tuleb need Pmeasured väärtusest lahutada.

Laiendatud heledusvahemik (HDR)

PmeasuredHDR

Sisselülitatud seisundi energiatarbimine vattides (W), mis on mõõdetud samuti nagu PmeasuredSDR puhul, kuid nii, et standardse HDR katsetsükli kuvamisel on HDR metaandmete kaudu sisse lülitatud. Kui vastavalt käesoleva lisa C osale kohaldatakse parandeid, tuleb need Pmeasured . väärtusest lahutada.


Tabel 3

corrl väärtused

Kuvari liik

corrl väärtused

Televiisor

0,0

Arvutikuvar

0,0

Infoekraan

0,00062 *(lum-500)*A

kus „lum“ on kuvari heledaima sisselülitatud seisundi valge tippheledus (cd/m2) ja A on ekraani pindala (dm2)

C.   Lubatud hälbed ja parandid energiatõhususindeksi (EEIlabel ) arvutamisel

Heleduse automaatse reguleerimisega kuvari puhul võib vähendada näitajat Pmeasured 10 %, kui kuvar vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)

heleduse automaatne reguleerimine on kuvari tavaseadistuses aktiveeritud ja säilib mis tahes muus standardse heledusvahemiku seadistuses, mida saab lõppkasutaja kasutada;

b)

Pmeasured mõõdetakse tavaseadistuses nii, et heleduse automaatne reguleerimine on välja lülitatud või kui heleduse automaatset reguleerimist ei saa välja lülitada, siis olukorras, kus heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus on 100 luksi;

c)

vajaduse korral peab Pmeasured olema juhul, kui heleduse automaatne reguleerimine on blokeeritud, võrdne aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimise korral mõõdetud sisselülitatud seisundi võimsusega või sellest suurem, olukorras, kus heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus on 100 luksi;

d)

kui heleduse automaatne reguleerimine on sisse lülitatud, peab sisselülitatud seisundis mõõdetud energiatarbimine vähenema 20 % või rohkem, kui heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus väheneb 100 luksilt 12 luksile;

e)

kuvari ekraani heleduse automaatne reguleerimine vastab kõigile järgmistele omadustele, kui heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus muutub:

mõõdetud ekraani heledus 60 luksi puhul on 65 % kuni 95 % ekraani heledusest 100 luksi puhul;

ekraani mõõdetud heledus 35 luksi puhul on 50 % kuni 80 % ekraani heledusest 100 luksi puhul;

mõõdetud ekraani heledus 12 luksi puhul on 35 % kuni 70 % ekraani heledusest 100 luksi puhul.


III LISA

Kuvari märgis

1.   MÄRGIS

Image 1

Kuvari märgisel esitatakse järgmine teave:

I.

ruutkood;

II.

tarnija nimi või kaubamärk;

III.

tarnija mudelitähis;

IV.

energiatõhususe skaala A–G;

V.

energiatõhususe klass, mis on määratud II lisa B osa kohaselt, kasutades näitajat PmeasuredSDR ;

VI.

sisselülitatud seisundi energiatarbimine (kWh 1 000 tunni kohta) SDR-režiimis signaali esitamisel, ümardatud täisarvuni;

VII.

energiaklass, mis on määratud II lisa B osa kohaselt, kasutades näitajat PmeasuredHDR ;

VIII.

sisselülitatud seisundi energiatarbimine (kWh 1 000 tunni kohta) HDR-režiimis signaali esitamisel, ümardatud täisarvuni;

IX.

ekraani nähtava osa diagonaal sentimeetrites ja tollides ning eraldusteravus horisontaalselt ja vertikaalselt pikslites;

X.

käesoleva määruse number, mis on „2019/2013“.

2.   MÄRGISE KUJUNDUS

Image 2

Selgitus:

a)

märgise laius on vähemalt 96 mm ja kõrgus 192 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses. Kuvarite puhul, mille ekraani nähtava osa diagonaal on väiksem kui 127 cm (50 tolli), võib märgise suurus olla vähendatud, kuid see ei tohi olla väiksem kui 60 % normaalsuurusest. Märgisel kujutatu suurus peab olema võrdeline eespool esitatud mõõtudega ja ruutkood loetav üldkättesaadava seadme, näiteks nutitelefoni ruutkoodilugeja abil;

b)

märgise taust on 100 % valget;

c)

kasutatakse kirjatüüpe Verdana ja Calibri;

d)

märgisel kujutatud elementide mõõdud ja kujundus peavad vastama märgise kirjeldusele;

e)

neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 0,70,100,0: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

f)

Märgis peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

Image 3

ELi logo värvid:

taust: 100,80,0,0;

tähed: 0,0,100,0;

Image 4

energialogo värv: 100,80,0,0;

Image 5

ruutkoodi värv on 100 % musta;

Image 6

tarnija nimi on kirjatüübis Verdana 9 p, paksus kirjas, 100 % musta;

Image 7

mudelitähis on kirjatüübis Verdana 9 p, tavalises kirjas, 100 % musta;

Image 8

skaala A–G on järgmine:

energiatõhususe skaala tähed on kirjatüübis Calibri 19 p, paksus kirjas, 100 % valget; tähed on teljel keskel, noolte vasakust servast 4,5 mm kaugusel;

skaala A–G noolte värvid on järgmised:

A-klass: 100,0,100,0;

B-klass: 70,0,100,0;

C-klass: 30,0,100,0;

D-klass: 0,0,100,0;

E-klass: 0,30,100,0;

F-klass: 0,70,100,0;

G-klass: 0,100,100,0;

Image 9

eraldusjoonte suurus on 0,5 p ja värv on 100 % musta;

Image 10

energiatõhususe klassi täht on kirjatüübis Calibri 33 p, paksus kirjas, 100 % valget. Energiatõhususe skaala noole ja energiatõhususe klassi noole otsad on ühel joonel. Energiatõhususe klassi noolel olev täht on noole nelinurkse osa keskel ja selle värv on 100 % musta;

Image 11

energiatarbimine SDR-režiimis näidatakse kirjatüübis Verdana 28 p, paksus kirjas; ühik „kWh/1 000 h“ on kirjatüübis Verdana 16 p, tavalises kirjas. Tekst peab asuma keskel ja olema 100 % musta;

Image 12

HDRi ja ekraani piktogrammid peavad olema 100 % musta ja esitatud nii, nagu on näidatud märgise kujunduses; tekstid (numbrid ja ühikud) on 100 % musta värvi ja järgmised:

HDRi piktogrammi kohale keskele paigutatakse energiatõhususe skaala tähed (A–G), asjakohase energiatõhususe klassi täht märgitakse kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ülejäänud tähed kirjutatakse kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas; HDRi piktogrammi alla keskele kirjutatakse energiatarbimine HDRi-režiimis, kirjatüübis Verdana, paksus kirjas, 16 p, ning ühik „kWh/1 000h“ tavalises kirjas, kirjatüübis Verdana, 10 p;

ekraani piktogrammi tekstid kirjutatakse kirjatüübis Verdana, tavalises kirjas, 9 p, ja paigutatakse nii, nagu on näidatud märgise kujunduses;

Image 13

määruse number on kirjatüübis Verdana 6 p, tavalises kirjas, värv on 100 % musta.


IV LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt harmoneeritud standarditele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate üldtunnustatud tipptasemel meetoditega. Need on kooskõlas käesoleva lisa sätetega.

Mõõtmistes ja arvutustes tuleb järgida käesolevas lisas esitatud tehnilisi mõisteid, tingimusi, valemeid ja näitajaid. Kuvareid, mis töötavad nii 2D- kui ka 3D-režiimis, katsetatakse 2D-režiimis töötamise ajal.

Kuvarit, mis on jaotatud kaheks või enamaks füüsiliselt eraldiseisvaks üksuseks, kuid mis lastakse turule ühes pakendis, loetakse käesoleva lisa nõuetele vastavuse kontrollimisel üheks kuvariks. Kui mitu kuvarit, mida saab turule lasta eraldi, moodustavad ühe süsteemi, loetakse neid individuaalseid kuvareid üheks kuvariks.

1.   SISSELÜLITATUD SEISUNDI ENERGIATARBIMISE MÕÕTMINE

Sisselülitatud seisundi energiatarbimise mõõtmisel peavad olema täidetud kõik järgmised üldtingimused.

a)

kuvari energiatarbimist mõõdetakse tavaseadistuses;

b)

mõõtmised tehakse ümbritseva õhu temperatuuril 23 °C +/– 5 °C;

c)

mõõtmisel kasutatakse kuvarite jaoks tüüpilise televisioonilevi dünaamilise videosignaali katsetsüklit ning standardset heledusvahemikku (SDR). HDR-režiimis mõõtmisel peab kuvar reageerima katsetsüklis automaatselt ja õigesti HDRi metaandmetele. Mõõdetakse 10 järjestikuse minuti keskmist energiatarbimist;

d)

mõõtmised tehakse pärast seda, kui kuvar on olnud vähemalt ühe tunni väljalülitatud seisundis või kui väljalülitatud seisundit ei ole, siis ooteseisundis, ja seejärel kohe vähemalt ühe tunni sisselülitatud seisundis, ning need viiakse lõpule enne, kui kuvar on olnud sisselülitatud seisundis kolm tundi. Vastavat videosignaali kuvatakse kogu sisselülitatud seisundis olemise jooksul. Neid kestusi võib lühendada selliste kuvarite puhul, mis teadaolevalt saavutavad stabiilse seisundi ühe tunni jooksul, kui on võimalik näidata, et nii saadud mõõtmistulemused erinevad mitte rohkem kui 2 % tulemustest, mis oleks saadud siin kirjeldatud kestusi kasutades;

e)

heleduse automaatse reguleerimise funktsiooni olemasolu korral tehakse mõõtmised nii et see on välja lülitatud. Kui heleduse automaatse reguleerimise funktsiooni ei ole võimalik välja lülitada, tehakse mõõtmised nii, et heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus on 100 luksi.

2.   VALGE TIPPHELEDUSE MÕÕTMINE

Valge tippheleduse mõõtmisel:

a)

tuleb kasutada heledusmõõturit, millega tehakse kindlaks selline ekraani osa, kus on täiesti (100 %) valge kujutis, mis moodustab osa täisekraani häälestustabelist, mis ei ületa kujutise keskmise heleduse väärtust (APL), mille puhul tekib võimsuse piiramine või muu iseärasus;

b)

ei tohi tavaseisundist heledaimasse seisundisse lülitumisel muuta heledusmõõturi mõõtepunkti kuvaril.


V LISA

Toote teabeleht

Vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile b esitab tarnija toodete andmebaasi teabe, nagu on sätestatud tabelis 4.

Toote kasutusjuhendis või muudes tootele lisatud dokumentides peab olema selgelt esitatud link asjaomasele mudelile andmebaasis inimesele loetavas vormis URLina (Uniform Resource Locator, URL), ruutkoodina või toote registreerimisnumbrina.

Tabel 4

Toote teabelehe teave, korraldus ja vorm

 

Teave

Väärtus ja täpsus

Ühik

Märkused

1.

Tarnija nimi või kaubamärk

TEKST

 

 

2.

Tarnija mudelitähis

TEKST

 

 

3.

Energiaklass standardse heledusvahemiku (SDR) puhul

[A/B/C/D/E/F/G]

 

Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama.

4.

Sisselülitatud seisundi energiatarbimine standardse heledusvahemiku (SDR) puhul

X,X

W

Alla 100 W puhul ümardatud ühe kümnendkohani, alates 100 W ümardatud täisarvuni.

5.

Energiatõhususe klass (HDR)

[A/B/C/D/E/F/G] või puudub

 

Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama. Väärtus „puudub“, kui HDRi ei kasutata

6.

Sisselülitatud seisundi energiatarbimine laiendatud heledusvahemiku (HDR) puhul

X,X

W

Alla 100 W puhul ümardatud ühe kümnendkohani, alates 100 W ümardatud täisarvuni (väärtus 0 (null) kui „puudub“).

7.

Energiatarbimine väljalülitatud seisundis

X,X

W

 

8.

Energiatarbimine ooteseisundis

X,X

W

 

9.

Energiatarbimine võrguühendusega ooteseisundis

X,X

W

 

10.

Kuvari liik

[televiisor/arvutikuvar/infoekraan/muu]

 

Valida üks

11.

Suuruste suhe

X

:

Y

täisarv

Nt 16:9, 21:9 jne.

12.

Eraldusteravus (pikslites)

X

x

Y

piksel

Horisontaalne ja vertikaalne eraldusteravus pikslites

13.

Ekraani diagonaal

X,X

cm

Sentimeetrites vastavalt rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI), ümardatud ühe kümnendkohani.

14.

Ekraani diagonaal

X

tolli

Soovi korral, tollides, ümardatud täisarvuni

15.

Ekraani nähtava osa pindala

X,X

cm2

Ümardatud ühe kümnendkohani

16.

Kasutatud ekraanitehnoloogia

TEKST

 

Nt LCD/LED LCD/QLED LCD/OLED/MicroLED/QDLED/SED/FED/EPD jne.

17.

Heleduse automaatne reguleerimine (Automatic Brightness Control, ABC)

[JAH/EI]

 

Peab olema vaikimisi aktiveeritud (kui JAH)

18.

Häältuvastuse andur

[JAH/EI]

 

 

19.

Liikumisandur

[JAH/EI]

 

Peab olema vaikimisi aktiveeritud (kui JAH)

20.

Kujutise värskendussagedus

X

Hz

 

21.

Tarkvara ja püsivara uuenduste minimaalne tagatud kättesaadavus (kuni):

PP KK AAAA

kuupäev

Alates komisjoni määruse (EL) 2019/2021 (1) II lisa E osa punktist 1.

22.

Varuosade minimaalne tagatud kättesaadavus (kuni):

PP KK AAAA

kuupäev

Alates määruse (EL) 2019/2021 II lisa D osa punktist 5.

23.

Minimaalne garanteeritud tootetugi (kuni):

PP KK AAAA

kuupäev

 

24.

Toiteallika liik:

Sisemine/väline/standardne väline

 

Valida üks

i

Standardne välistoiteallikas (lisatud toote kasti)

Standardi nimetus

TEKST

 

 

 

Sisendpinge

X

V

 

Väljundpinge

X

V

 

ii

Sobiv standardne välistoiteallikas (kui ei ole lisatud toote kasti)

Standardi nimetus

TEKST

 

Kohustuslik ainult juhul, kui välistoiteallikat ei ole kastis, vastasel juhul ei ole kohustuslik.

 

 

Nõutav väljundpinge

X, X

V

Kohustuslik ainult juhul, kui välistoiteallikat ei ole kastis, vastasel juhul ei ole kohustuslik.

 

 

Nõutav voolutugevus

X, X

A

Kohustuslik ainult juhul, kui välistoiteallikat ei ole kastis, vastasel juhul ei ole kohustuslik.

 

 

Nõutav voolusagedus

X

Hz

Kohustuslik ainult juhul, kui välistoiteallikat ei ole kastis, vastasel juhul ei ole kohustuslik.


(1)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2021, millega kehtestatakse kuvarite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 241).


VI LISA

Tehniline dokumentatsioon

Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

1)

identifitseerimisandmed (mudeli üldkirjeldus):

a)

kaubamärk ja mudelitähis;

b)

tarnija nimi, aadress, registreeritud kaubanimi;

2)

viited kohaldatud harmoneeritud standarditele, muudele mõõtestandarditele ja spetsifikatsioonidele, mida on kasutatud tehniliste näitajate mõõtmisel ja arvutuste tegemisel;

3)

konkreetsed ettevaatusabinõud, mida tuleb kasutada mudeli kokkupanemisel, paigaldamisel ja katsetamisel;

4)

kõikide muude võrdväärsete mudelite loetelu, sh mudelitähised;

5)

mudeli mõõdetud tehnilised näitajad ja mõõdetud näitajatega tehtud arvutused vastavalt tabelile 5.

Tabel 5

Mõõdetud tehnilised näitajad

 

 

Väärtus ja täpsus

Ühik

Märkused

 

Üldteave

 

 

 

1.

Ümbritseva õhu temperatuur:

XX,XX

°C

 

2.

Katsepinge

X

V

 

3.

Sagedus

X,X

Hz

 

4.

Elektrivarustussüsteemi harmooniliste komponentide summaarne moonutustegur (total harmonic distortion, THD)

X

%

 

 

Sisselülitatud seisundis

 

 

 

5.

Valge tippheledus heledaima sisselülitatud seisundi konfiguratsiooni puhul

X

cd/m2

 

6.

Valge tippheledus tavaseadistuse puhul

X

cd/m2

 

7.

Suhteline valge tippheledus (arvutatud)

X,X

%

6. rea väärtus jagatud 5. rea väärtusega, korrutatud 100 ga.

 

Automaatse säästuseisundi (APD) puhul

 

 

 

8.

Sisselülitatud seisundi kestus enne seda, kui kuvar jõuab automaatselt ooteseisundisse, väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mis ei ületa väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid energiatarbimise nõudeid.

mm.ss

 

 

 

Televiisorite puhul: mõõdetud ajavahemik alates kasutaja viimasest sekkumisest selle hetkeni, kui televiisor lülitub automaatselt ooteseisundisse, väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mis ei ületa väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid.

mm.ss

 

 

 

Liikumisanduriga televiisorite puhul: mõõdetud ajavahemik alates kasutaja viimasest sekkumisest selle hetkeni, kui televiisor lülitub automaatselt ooteseisundisse, väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mis ei ületa väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid, juhul kui liikumist ei tuvastata;

mm.ss

 

 

 

Muude kuvarite kui televiisorite ja ringhäälingukuvarite puhul: mõõdetud ajavahemik alates kasutaja viimasest sekkumisest selle hetkeni, kui kuvar lülitub automaatselt ooteseisundisse, väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mis ei ületa väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid, juhul kui sisendit ei tuvastata;

mm.ss

 

 

 

Heleduse automaatse reguleerimise (ABC) puhul

 

 

Kui on olemas ja vaikimisi aktiveeritud (nagu V lisa tabeli 4 puhul)

9.

Kuvari sisselülitatud seisundi keskmine energiatarbimine, kui heleduse automaatse reguleerimise anduri juures on valgustustihedus 100 luksi ja 12 luksi.

X,X

W

 

10.

Heleduse automaatsest reguleerimisest tulenev energiatarbimise vähenemine protsentides, kui heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus väheneb 100 luksilt 12 luksile.

X,X

%

 

11.

Valge tippheledus igal järgmisel valgustustihedusel, mis on mõõdetud kuvari heleduse automaatse reguleerimise anduri juures: 100 luksi, 60 luksi, 35 luksi ja 12 luksi.

x

cd/m2

 

 

Sisselülitatud seisundi võimsus, mis on heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud 100-luksisel valgustustihedusel

X,X

W

 

 

Sisselülitatud seisundi võimsus, mis on heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud 12-luksisel valgustustihedusel

X,X

W

 

 

Ekraani heledus, mis on automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud 60-luksisel valgustustihedusel

X

cd/m2

 

 

Ekraani heledus, mis on heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud 35-luksisel valgustustihedusel

X

cd/m2

 

 

Ekraani heledus, mis on automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud 12-luksisel valgustustihedusel

X

cd/m2

 

6)

Täiendavad teabenõuded:

a)

sisendterminal katsetamiseks kasutatavate audio- ja video-katsesignaalide jaoks;

b)

elektriliseks katsetamiseks kasutatud instrumente, seadistust ja vooluringe käsitlev teave ja dokumentatsioon;

c)

punktis b nimetamata või kindlaks määramata katsetingimused;

d)

sisselülitatud seisundi kohta:

i)

tüüpilise televisioonilevi dünaamilise videosignaali näitajad; HDR-režiimi televisioonilevi dünaamilise videosignaali puhul peab kuvar signaali HDR-metaandmete põhjal automaatselt HDR-režiimile lülituma;

ii)

stabiilse energiatarbimise taseme saavutamiseks vajalike etappide järjestus ning

iii)

valge tippheleduse mõõtmiseks kasutatavad pildiseaded ja videosignaali häälestustabel;

e)

ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi kohta:

i)

kasutatud mõõtmismeetod;

ii)

seisundi valimise või programmeerimise kirjeldus, sh kõik täiustatud taasaktiveerimisfunktsioonid, ning

iii)

sündmuste jada, mille kaudu kuvar jõuab olukorda, kus ta vahetab automaatselt seisundit;

f)

kuvarite kohta, millel on spetsiaalne arvutisignaali liides:

i)

kinnitus selle kohta, et kuvar eelistab arvutikuvarite toitehalduse protokolle, mis on esitatud komisjoni määruse (EL) nr 617/2013 (1) II lisa punktis 6.2.3. Iga kõrvalekalle protokollidest tuleks registreerida;

g)

ainult võrguühendusega kuvarite kohta:

i)

võrguliideste arv ja liik ning muude kui traadita võrguliideste puhul nende asukoht kuvaril;

ii)

teave selle kohta, kas kuvar on HiNA-funktsiooniga kuvar; kui teavet ei ole antud, ei loeta kuvarit HiNA-kuvariks ega HiNA-funktsiooniga kuvariks, ning

iii)

teave selle kohta, kas võrguühendusega kuvar võimaldab toitehaldusfunktsiooni abil ja/või lõppkasutajal lülitada kuvari võrguühendusega ooteseisundisse, ooteseisundisse, väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mis ei ületa väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid energiatarbimise nõudeid, sh täiustatud taasaktiveerimisfunktsiooni võimsuse lubatud hälvet, kui see on kohaldatav;

h)

iga liiki võrguliidese kohta:

i)

selle aja vaikeväärtus (mm.ss), mille möödudes toitehaldusfunktsioon lülitab kuvari võrguühendusega ooteseisundisse, ning

ii)

teave selle kohta, mil viisil kuvar taasaktiveeritakse;

7)

kui konkreetse kuvarimudeli tehnilises dokumentatsioonis sisalduv teave on saadud

a)

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)

kas tehakse arvutus kavandi järgi või ekstrapoleerimise teel selle või muu tarnija teise mudeli põhjal või määratakse mõlemal viisil,

sisaldab tehniline dokumentatsioon vajaduse korral sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite samasuse kohta, ning

8)

selle isiku kontaktandmed, kellel on õigus tarnija nimel alla kirjutada, tehakse juhul, kui need ei sisaldu andmebaasi üles laaditud tehnilises teabes, taotluse korral kättesaadavaks turujärelevalveasutustele või komisjonile, et nad saaksid täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.


(1)  Komisjoni 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 617/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ arvutite ja serverarvutite ökodisaini nõuete osas (ELT L 175, 27.6.2013, lk 13).


VII LISA

Teave, mis tuleb esitada visuaalsetes reklaamides, tehnilistes reklaammaterjalides ning kaugmüügi ja telefonimüügi puhul (välja arvatud kaugmüük interneti teel)

1.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis e ja artikli 4 punktis d sätestatud nõuetele, tuleb visuaalses reklaamis näidata märgisel energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

2.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis f ja artikli 4 punktis e sätestatud nõuetele, tuleb tehnilistes reklaammaterjalides näidata märgisel energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

3.   

Kõigis trükitud kaugmüügi materjalides esitatakse märgisel näidatud energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

4.   

Energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala esitatakse vastavalt joonisele 1 järgmiselt:

a)

noolega, millel on kujutatud energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri ja vähemalt hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud;

b)

noole värvina kasutatakse energiatõhususe klassile vastavat värvi;

c)

kasutatav energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga ja

d)

suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja arusaadav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema 100 % must ääris suurusega 0,5 p.

Erandjuhul, kui visuaalne reklaam, tehnilised reklaammaterjalid ja trükiste alusel toimuva kaugmüügi materjalid on trükitud ühevärviliselt, võib sellises visuaalses reklaamis ning sellistes tehnilistes reklaammaterjalides ja kaugmüügi trükimaterjalides esitada noole ühevärviliselt.

Joonis 1

Näidis värvilise/ühevärvilise vasak-/paremnoolega, millel on näidatud energiatõhususe skaala

Image 14

5.   

Telefoni teel toimuva kaugmüügi korral tuleb tarbijale eraldi teada anda märgisel olev toote energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala, ning see, et tarbijal on juurdepääs täielikule märgisele ja toote teabelehele kas toodete andmebaasi veebisaidi kaudu või trükitud koopia tellimise teel.

6.   

Kõigil punktides 1–3 ja 5 nimetatud juhtudel peab tarbijal olema võimalus saada taotluse korral trükitud märgise koopia ja tooteteabeleht.


VIII LISA

Teave, mis tuleb esitada toote kaugmüügil interneti kaudu

1.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti g kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane märgis tuleb kuvada kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Märgis peab olema niisuguse suurusega, et see oleks selgelt nähtav ja loetav ning võrdeline III lisa punkti 2 alapunktis a sätestatud mõõtudega. Märgise võib kuvada pesaakna kaudu, mille puhul peab märgisele juurdepääsuks kasutatav kujutis vastama käesoleva lisa punktis 3 sätestatud nõuetele. Pesaaknas kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast kujutise esimest suurendamist.

2.   

Kujutis, mille kaudu pääseb pesaaknas joonisel 2 kujutatud märgise juurde, peab olema järgmine:

a)

kujutis on nool, mis on toote märgisel esitatud energiaklassiga sama värvi;

b)

sellel on kujutatud energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri, paksus kirjas ja hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud;

c)

kasutatav energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga ja

d)

kujutis on ühes kahest allpool toodud vormingust ning selle suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja loetav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema hästinähtav 100 % must ääris:

Joonis 2

Näidis värvilise vasak-/paremnoolega, millel on näidatud energiatõhususe skaala

Image 15

3.   

Pesaakna korral tuleb esitada märgise kujutis järgmises järjekorras:

a)

käesoleva lisa punktis 2 osutatud kujutis esitatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal;

b)

kujutis lingib märgisele, nagu on sätestatud III lisas;

c)

märgis ilmub pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puuteekraanil kujutise suurendamist;

d)

märgis kuvatakse hüpikaknas, uuel vahelehel, uuel lehel või aknas kuvataval teises aknas;

e)

märgise suurendamiseks puuteekraanil kasutatakse asjaomaseid puuteekraanil kasutatavaid käsklusi;

f)

märgise kuvamine lõpeb pärast sulgemiskäsklust või muud tavapärast sulgemisvõtet ning

g)

graafilise kujutise tekstialternatiivil, mis kuvatakse juhul, kui märgist ei ole võimalik kuvada, on esitatud toote energiaklass hinnaga sama tähesuurusega kirjas.

4.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti h kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane toote teabeleht kuvatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Toote teabeleht peab olema sellise suurusega, et see oleks selgelt nähtav ja loetav. Toote teabelehe võib esitada pesaakna kaudu või viitega toodete andmebaasile; viimasel juhul tuleb toote teabelehe juurde viival lingil märkida selgelt ja loetavalt „Toote teabeleht“. Kui kasutatakse pesaakent, kuvatakse toote teabeleht esimese hiireklõpsu, hiirega üleliikumise või puuteekraanil lingi suurendamisega.


IX LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tarnija ei tohi neid kasutada lubatud hälvetena, et saavutada tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtusi. Märgisel ja toote teabelehel esitatud väärtused ja klassid ei tohi olla tarnija seisukohast paremad kui tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmed.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilises dokumentatsioonis või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtegi võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele, järgivad nad järgmist menetlust.

1)

Liikmesriigi ametiasutused kontrollivad mudeli ühte seadet.

2)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 kohaselt tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused (esitatud väärtused) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja seisukohast soodsamad kui vastavad väärtused, mis on esitatud katsearuannetes;

b)

märgisel ja tootekirjelduses märgitud väärtused ei ole tarnija seisukohast soodsamad kui esitatud väärtused ning märgitud energiatõhususe klass ei ole tarnija seisukohast soodsam kui esitatud väärtuste alusel määratud klass ning

c)

kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad ühte seadet teatavast mudelist, jäävad kindlakstehtud väärtused (näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 6 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3)

Kui punkti 2 alapunktis a või b osutatud tulemusi ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki võrdväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana.

4)

Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriikide ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli seadet. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

5)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine tabelis 6 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

6)

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki võrdväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana.

7)

Kui punktide 3 ja 6 kohaselt on tehtud otsus selle kohta, et mudel ei vasta nõuetele, esitavad liikmesriigi ametiasutused teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad IV lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Liikmesriikide ametiasutused kasutavad üksnes tabeli 6 kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud korda seoses käesolevas lisas osutatud nõuetega. Ei ole lubatud kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ette nähtud lubatud hälbeid.

Tabel 6

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Kontrollimisel lubatud hälve

Sisselülitatud seisundi energiatarbimine (Pmeasured , vattides)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 7 % suurem.

Vajaduse korral väljalülitatud seisundi, ooteseisundi ja võrguühendusega ooteseisundi energiatarbimine vattides

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest rohkem kui 0,10 vatti suurem, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W, ega üle 10 % suurem, kui esitatud väärtus on suurem kui 1,00 vatti.

Ekraani nähtava osa diagonaal sentimeetrites (ja tollides, kui on esitatud)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 1 cm (või 0,4 tolli) väiksem.

Ekraani nähtava osa pindala ruutdetsimeetrites

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,1 dm2 väiksem.

Ekraani eraldusteravus horisontaalsihis ja vertikaalsihis pikslites

Määratud väärtus (*1) ei tohi erineda esitatud väärtusest.


(*1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/29


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2014,

11. märts 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010 ja komisjoni direktiiv 96/60/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 5 ja artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2017/1369 on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses nende tooterühmade märgistamise või klassifikatsiooni muutmisega, millel on märkimisväärne potentsiaal säästa energiat ja asjakohasel juhul muid olulisi ressursse.

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1061/2010 (2) on kehtestatud sätted kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistuse kohta.

(3)

Komisjoni direktiiviga 96/60/EÜ (3) on kehtestatud sätted kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistuse kohta.

(4)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 final (4) (ökodisaini tööplaan), mille komisjon on koostanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (5) artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning komisjoni määruse (EL) nr 1015/2010, (6) delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 ja direktiivi 96/60/EÜ läbivaatamisel.

(5)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastaks. Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid kuuluvad tööplaanis loetletud tooterühmadesse ning 2030. aastaks on nende hinnanguline elektrisääst 2,5 TWh aastas, mille tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside heide 0,8 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas, ja saavutatakse hinnanguline veesääst 711 miljonit m3.

(6)

Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja pesumasinad-kuivatid kuuluvad määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 lõike 5 punktis b nimetatud tooterühmadesse, mille puhul komisjon peaks vastu võtma delegeeritud õigusakti, et kehtestada muudetud klassifikatsiooniga A–G skaalaga märgis.

(7)

Komisjon vaatas läbi delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 vastavalt kõnealuse määruse artiklile 7 ja direktiivile 96/60/EÜ ning analüüsis tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte ja kasutajate käitumist. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avaldati ja esitati määruse (EL) 2017/1369 artikli 14 alusel loodud nõuandefoorumile.

(8)

Läbivaatamisel jõuti järeldusele, et on vajadus võtta kasutusele kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite parandatud energiamärgistusnõuded ning et mõlemad võiks kehtestada sama energiamärgistusmäärusega. Seega peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid ja kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid-kuivateid.

(9)

Väljaspool kodumajapidamist kasutatavatel pesumasinatel ja väljaspool kodumajapidamist kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel on teistsugused omadused ja kasutusotstarbed. Nende suhtes kohaldatakse muid õigusakte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, (7) ning need ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Käesolevat määrust, milles käsitletakse kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid ja kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid-kuivateid, tuleks kohaldada samasuguste tehniliste näitajatega pesumasinate ja pesumasinate-kuivatite suhtes, olenemata nende kasutuskeskkonnast.

(10)

Käesoleva määruse kohaldamise seisukohast olulised keskkonnaaspektid kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite puhul on energia- ja veetarbimine kasutusetapil, jäätmete teke olelusringi lõpus, õhu- ja veeheited tootmisetapil (toorme kaevandamise ja töötlemise tõttu) ning kasutusetapil (elektritarbimise tõttu).

(11)

Läbivaatamise käigus ilmnes, et käesoleva määrusega hõlmatud toodete elektri- ja veetarbimist saab veelgi vähendada, rakendades energiamärgise meetmeid, mille eesmärk on toodete parem eristamine, et tagada tarnijatele stiimulid kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energia- ja ressursitõhususe parandamiseks, ning reageerides paremini tarbijate ootustele pesemis- või täieliku tsükliga pesemis- ja kuivatamisprogrammide kasutamisel, eelkõige seoses nende kestusega.

(12)

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistus võimaldab tarbijatel teadlikult eelistada energia- ja ressursitõhusamaid seadmeid. Märgisel esitatud teabe mõistmist ja asjakohasust kinnitati konkreetses tarbijauuringus, mis tehti määruse (EL) 2017/1369 artikli 14 lõike 2 kohaselt.

(13)

Messidel esitletavatel kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinatel-kuivatitel peaks olema energiamärgis, kui mudeli esimene seade on juba turule lastud või lastakse messil turule.

(14)

Asjakohaste tootenäitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (8) I lisas.

(15)

Kuna energiamõjuga toodete müük suureneb pigem veebipoodide ja interneti müügikeskkondade kaudu kui otse tarnijatelt ostmise teel, tuleks selgitada, et veebipoodide ja interneti müügikeskkondade veebimajutusteenuse pakkujad peaksid vastutama selle eest, et märgis, mille tarnija on kättesaadavaks teinud, kuvatakse toote hinna lähedal. Nad peaksid tarnijaid sellest kohustusest teavitama, kuid ei peaks vastutama neile esitatud märgise ja toote teabelehe täpsuse ega sisu eest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (9) (elektroonilise kaubanduse kohta) artikli 14 lõike 1 punktile b peaksid aga sellised veebimajutusplatvormid kõrvaldama kiiresti asjaomast toodet käsitleva teabe või tõkestama juurdepääsu sellele, kui nad on nõuetele mittevastavusest (nt märgis või toote teabeleht puudub või on puudulik või ebaõige) teadlikud, näiteks kui turujärelevalveasutus on neid sellest teavitanud. Tarnijatele, kes müüvad tooteid otse lõppkasutajatele oma veebisaidi kaudu, kehtivad kaugmüüki käsitlevad edasimüüjate kohustused, millele on osutatud määruse (EL) 2017/1369 artiklis 5.

(16)

Käesolevas määruses sätestatud meetmeid arutasid määruse (EL) 2017/1369 artikli 17 kohaselt nõuandefoorum ja liikmesriikide eksperdid.

(17)

Seetõttu tuleks delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010 ja direktiiv 96/60/EÜ kehtetuks tunnistada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate võrgutoitega pesumasinate ning kodumajapidamises kasutatavate võrgutoitega pesumasinate-kuivatite ning vajaduse korral ka akutoitega töötavate masinate, sealhulgas kodumajapidamises kasutatavate sisseehitatud pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate sisseehitatud pesumasinate-kuivatite märgistamise ja täiendava tooteteabe esitamise nõuded.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

direktiivi 2006/42/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad pesumasinad ja pesumasinad-kuivatid;

b)

kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad, mis töötavad akutoitel, ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid, mis töötavad akutoitel, mille saab ühendada avalikku võrku eraldi ostetava vahelduvvoolu-alalisvoolu muunduri abil.

c)

kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad, mille nimitäitekogus on väiksem kui 2 kg ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid, mille pesemise nimitäitekogus on kuni 2 kg.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„avalik võrk“ või „avalik elektrivõrk“ – võrk, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

2)

„automaatpesumasin“ – pesumasin, milles peseb masin pesu täielikult ilma kasutaja sekkumiseta üheski programmi etapis;

3)

„kodumajapidamises kasutatav pesumasin“ – automaatpesumasin, millega pestakse ja loputatakse pesu, kasutades selleks vett ning keemilisi, mehaanilisi ja soojuslikke protsesse, ja mis võimaldab ka pesu tsentrifuugida ning mis tootja vastavustunnistuse järgi vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/35/EL (10) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/53/EL (11);

4)

„kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati“ – kodumajapidamises kasutatav pesumasin, millel on lisaks automaatpesumasina funktsioonidele samas trumlis ka funktsioon pesu kuivatamiseks kuumutamise ja tsentrifuugimisega ning mis tootja vastavustunnistuse järgi vastab direktiivile 2014/35/EL või direktiivile 2014/53/EL;

5)

„kodumajapidamises kasutatav sisseehitatud pesumasin“ – kodumajapidamises kasutatav pesumasin, mis on ette nähtud, mida on katsetatud ja mida turustatakse üksnes:

a)

paigaldamiseks kappi või plaatidest kesta (mis koosneb üla- ja/või alapinnast ning külgedest);

b)

selleks, et see kinnitataks kindlalt kapi või paneelide või plaatide külgede, üla- või alapinna külge, ning

c)

selleks, et selle külge kinnitataks komplektne tehases valmistatud esikülg või tellimuse järgi valmistatud esikülg;

6)

„kodumajapidamises kasutatav sisseehitatud pesumasin-kuivati“ – kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati, mis on ette nähtud, mida on katsetatud ja mida turustatakse üksnes:

a)

paigaldamiseks kappi või plaatidest kesta (mis koosneb üla- ja/või alapinnast ning külgedest);

b)

selleks, et see kinnitataks kindlalt kapi või paneelide või plaatide külgede, üla- või alapinna külge, ning

c)

selleks, et selle külge kinnitataks komplektne tehases valmistatud esikülg või tellimuse järgi valmistatud esikülg;

7)

„kodumajapidamises kasutatav mitme trumliga pesumasin“ – kodumajapidamises kasutatav pesumasin, milles on rohkem kui üks trummel kas eraldi seadmetes või samas kestas;

8)

„kodumajapidamises kasutatav mitme trumliga pesumasin-kuivati“ – kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati, milles on rohkem kui üks trummel kas eraldi seadmetes või samas kestas;

9)

„müügikoht“ – koht, kus kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid või kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid-kuivateid või mõlemaid esitletakse või pakutakse müügiks, rentimiseks või järelmaksuga müügiks.

Lisades kasutatavad mõisted on määratletud I lisas.

Artikkel 3

Tarnijate kohustused

1.   Tarnija tagab järgmise:

a)

iga kodumajapidamises kasutatav pesumasin ja kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati on varustatud trükitud märgisega, mille vorm on III lisa kohane ning kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina või kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati puhul X lisa kohane;

b)

V lisas sätestatud toote teabelehe näitajad sisestatakse toodete andmebaasi;

c)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite edasimüüja erinõudmisel tehakse toote teabeleht kättesaadavaks trükitult;

d)

VI lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni andmed sisestatakse toodete andmebaasi;

e)

iga kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati mudeli visuaalsele reklaamile lisatakse märgisel olev energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala kooskõlas VII ja VIII lisaga;

f)

kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati konkreetse mudeli mis tahes tehnilises reklaammaterjalis (sealhulgas internetis), milles kirjeldatakse selle konkreetseid tehnilisi näitajaid, esitatakse märgisel kõnealuse mudeli energiatõhususe klassi ja energiatõhususe skaala vastavalt VII lisale;

g)

kõigi kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite mudelite edasimüüjatele tehakse kättesaadavaks III lisa kohase vormi ja sisuga elektrooniline märgis;

h)

kõigi kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite mudelite edasimüüjatele tehakse kättesaadavaks V lisa kohane elektrooniline toote teabeleht.

2.   Energiatõhususe klassid ja õhus leviva müra klassid on määratletud II lisas ja asjaomased arvutused tehakse vastavalt IV lisale.

Artikkel 4

Edasimüüjate kohustused

Edasimüüja tagab järgmise:

a)

igal kodumajapidamises kasutataval pesumasinal või kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil on müügikohas, sealhulgas messidel, märgis, mille on lisanud tarnija kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a ning mis on sisseehitatud seadme puhul esitatud nii, et see on selgelt nähtav, ja kõigi muude seadmete puhul nii, et see on selgelt nähtav seadme välispinnal kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati esiküljel või peal;

b)

kui tooteid müüakse kaugmüügi või interneti teel, esitatakse märgis ja toote teabeleht vastavalt VII ja VIII lisale;

c)

kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati konkreetse mudeli mis tahes visuaalreklaam sisaldab märgisel esitatud kõnealuse mudeli energiatõhususe klassi ja energiatõhususe skaalat vastavalt VII lisale;

d)

kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati konkreetse mudeli mis tahes tehniline reklaammaterjal (sealhulgas internetis), milles kirjeldatakse selle konkreetseid tehnilisi näitajaid, sisaldab märgisel esitatud kõnealuse mudeli energiatõhususe klassi ja energiatõhususe skaalat vastavalt VII lisale.

Artikkel 5

Veebimajutusplatvormide kohustused

Kui direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 osutatud veebimajutusteenuse pakkuja lubab oma veebisaidi kaudu otse müüa kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid või kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid-kuivateid, peab ta võimaldama kuvamismehhanismi kaudu näidata toote edasimüüja esitatud elektroonilist märgist ja elektroonilist toote teabelehte VIII lisa sätete kohaselt ning teatama edasimüüjale, et ta on kohustatud neid näitama.

Artikkel 6

Mõõtmismeetodid

Artiklite 3 ja 4 kohaselt esitamisele kuuluva teabe saamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse tänapäeva tipptasemele vastavaid tunnustatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mis on sätestatud IV lisas.

Artikkel 7

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Määruse (EL) 2017/1369 artikli 8 lõikes 3 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriigid IX lisas sätestatud menetlust.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut silmas pidades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas asjakohasel juhul muutmisettepaneku kavandi nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2025.

Läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige järgmist:

a)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiatarbimise, toimimise ja keskkonnatoime parandamise võimalused;

b)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiatõhususe puhul kahe skaala säilitamise asjakohasus;

c)

olemasolevate meetmete tõhusus lõppkasutajate käitumisharjumuste muutmisel, et nad ostaksid energia- ja ressursitõhusamaid seadmeid ning kasutaksid energia- ja ressursitõhusamaid programme;

d)

ringmajanduse eesmärkide arvestamise võimalikkus.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1061/2010 tunnistatakse kehtetuks 1. märtsist 2021.

Direktiiv 96/60/EÜ tunnistatakse kehtetuks 1. märtsist 2021.

Artikkel 10

Üleminekumeetmed

Alates 25. detsembrist 2019 kuni 28. veebruarini 2021 võib määruse (EL) nr 1061/2010 artikli 3 punkti b alusel nõutud tootekirjelduse teha trükitud tootekirjelduse asemel kättesaadavaks määruse (EL) 2017/1369 artikli 12 kohaselt loodud toodete andmebaasis. Sel juhul tagab tarnija, et edasimüüja erinõudmisel tehakse kättesaadavaks trükitud tootekirjeldus.

Alates 25. detsembrist 2019 kuni 28. veebruarini 2021 võib direktiivi 96/60/EÜ artikli 2 lõike 3 alusel nõutud tootekirjelduse teha trükitud tootekirjelduse asemel kättesaadavaks määruse (EL) 2017/1369 artikli 12 kohaselt loodud toodete andmebaasis. Sel juhul tagab tarnija, et edasimüüja erinõudmisel tehakse kättesaadavaks trükitud tootekirjeldus.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021. Artiklit 10 kohaldatakse alates 25. detsembrist 2019 ning artikli 3 lõike 1 punkte a ja b alates 1. novembrist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 198, 28.7.2017, lk 1.

(2)  Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 47).

(3)  Komisjoni 19. septembri 1996. aasta direktiiv 96/60/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistuse puhul (EÜT L 266, 18.10.1996, lk 1).

(4)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“ (COM(2016) 773 final, 30.11.2016).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(6)  Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1015/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega (ELT L 293, 11.11.2010, lk 21).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).


I LISA

Lisades kasutatud mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„energiatõhususindeks“ (EEI) – kaalutud energiatarbimise ja tsükli standardse energiatarbimise suhe;

2)

„programm“ – kogum eelnevalt kindlaksmääratud toiminguid, mis tarnija andmetel sobivad teatavat liiki tekstiiltoodete pesemiseks, kuivatamiseks või pidevaks pesemiseks ja kuivatamiseks;

3)

„pesemistsükkel“ – valitud programmiga kindlaksmääratud täielik pesemisprotsess, mis koosneb mitmesugustest toimingutest, sh pesemisest, loputamisest ja tsentrifuugimisest;

4)

„kuivatamistsükkel“ – nõutava programmiga kindlaks määratud täielik kuivatamisprotsess, mis koosneb eri toimingutest, sh soojendamisest ja tsentrifuugimisest;

5)

„täielik tsükkel“ – pesemis- ja kuivatamisprotsess, mis koosneb pesemis- ja kuivatamistsüklist;

6)

„katkestuseta tsükkel“ – täielik tsükkel ilma protsessi katkestamiseta ja inimese sekkumiseta üheski programmi etapis;

7)

„ruutkood“ – maatrikskood toote mudeli energiamärgisel; sellega on seotud asjaomase mudeli avalikult kättesaadav teave toodete andmebaasis;

8)

„nimitäitekogus“ – tarnija teatatud teatavat liiki kuiva pesu suurim mass kilogrammides (määratud 0,5 kg täpsusega), mida saab kodumajapidamises kasutatava pesumasina ühe pesemistsükliga või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati ühe täieliku tsükliga töödelda valitud programmi järgi, kui masin on täidetud tarnija juhiste järgi;

9)

„pesemise nimitäitekogus“ – tarnija teatatud teatavat liiki kuiva pesu suurim mass kilogrammides (määratud 0,5 kg täpsusega), mida saab kodumajapidamises kasutatava pesumasina ühe pesemistsükliga või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati ühe pesemistsükliga töödelda valitud programmi kasutades, kui masin on täidetud tarnija juhiste järgi;

10)

„kuivatamise nimitäitekogus“ – kuivade teatavat liiki riideesemete suurim mass kilogrammides, mille tarnija on teatanud 0,5 kg täpsusega ja mida saab kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivatiga töödelda ühes kuivatustsüklis vastavalt valitud programmile pärast seda, kui masin on tarnija juhiste kohaselt täidetud;

11)

„eco 40–60“ – sellise programmi nimi, mille on tarnija esitanud kui programmi, millega on sobilik pesta tavapäraselt määrdunud puuvillast pesu, mida võib pesta temperatuuril 40 °C või 60 °C koos samas pesemistsüklis, ning mille kohta on andmed energiamärgisel ja tootekirjelduses;

12)

„loputamistõhusus“ — lineaarse alküülbenseensulfonaadi (LAS) jääksisaldus (g kuiva pesu kg kohta) töödeldud pesus pärast kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsüklit (IR) või pärast kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täielikku tsüklit (JR);

13)

„kaalutud energiatarbimine“ (EW) – kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli kaalutud keskmine energiatarbimine (kWh tsükli kohta) programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise nimitäitekoguse, pesemise poole nimitäitekoguse ja pesemise veerandi nimitäitekoguse korral;

14)

„kaalutud energiatarbimine“ (EWD) – kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud keskmine energiatarbimine (kWh tsükli kohta), mis on arvutatud nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse keskmisena;

15)

„tsükli standardne energiatarbimine“ (SCE) – võrdluseks võetud kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati energiatarbimine (kWh tsükli kohta) kui nimitäitekoguse funktsioon;

16)

„kaalutud veetarbimine“ (WW) – kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli kaalutud keskmine veetarbimine (l tsükli kohta) programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise nimitäitekoguse, pesemise poole nimitäitekoguse ja pesemise veerandi nimitäitekoguse korral;

17)

„kaalutud veetarbimine“ (WWD) – kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud keskmine energiatarbimine (l tsükli kohta) nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse korral;

18)

„jääkniiskusesisaldus“ – niiskus, mis jääb kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate puhul ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli puhul pesemistsükli lõpuks pesusse;

19)

„lõppniiskusesisaldus“ – niiskus, mis jääb kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite puhul kuivatamistsükli lõpuks pesusse;

20)

„kapikuiv“ – kuivatamistsüklis lõpliku niiskusesisalduseni 0 % kuivatatud töödeldud pesu seisund;

21)

„programmi kestus“ (tW) – ajavahemik alates valitud programmi käivitamisest (v.a kasutaja seadistatud viivitus) kuni hetkeni, mil kuvatakse programmi lõppemise tähis ja kasutaja saab pesule ligipääsu;

22)

„tsükli kestus“ (tWD) – kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täieliku tsükli korral ajavahemik alates pesemistsükliks valitud programmi käivitamisest (v.a kasutaja seadistatud viivitus) kuni hetkeni, mil kuvatakse kuivatamistsükli lõppemise tähis ja kasutaja saab pesule ligipääsu;

23)

„väljalülitatud seisund“ – seisund, kus kodumajapidamises kasutatav pesumasin või kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati on ühendatud avalikku elektrivõrku, aga ei täida ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks loetakse ka järgmist:

a)

seisund, milles on kuvatud üksnes märguanne, et seade on välja lülitatud;

b)

seisund, milles täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/30/EL (1);

24)

„ooteseisund“ – seisund, milles kodumajapidamises kasutatav pesumasin või kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati on ühendatud avalikku elektrivõrku, ja mis võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul:

a)

taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult märguandega taasaktiveerimisfunktsiooni aktiveerimise kohta ja/või

b)

võrguühenduse kaudu taasaktiveerimise funktsioon ja/või

c)

teabe või seisundi kuvamine ja/või

d)

erakorraliste meetmete tuvastamise funktsioon;

25)

„võrk“ – kindla skeemi ja ülesehitusega andmevahetustaristu, mis hõlmab teatavaid füüsilisi osi, organisatsioonilisi põhimõtteid ning sideprotseduure ja -eeskirju (sideprotokolle);

26)

„kortsuvähendusfunktsioon“ – kodumajapidamises kasutatavas pesumasinas või kodumajapidamises kasutatavas pesumasinas-kuivatis pärast programmi lõppu tehtav toiming, mille eesmärk on vältida pesu liigset kortsumist;

27)

„viitkäivitus“ – seisund, mille puhul kasutaja on määranud, et valitud programmi tsükkel algab või lõpeb teatava viivitusega;

28)

„garantii“ – jaemüüja või tarnija kohustus tarbija ees:

a)

hüvitada makstud hind, või

b)

asendada või parandada kodumajapidamises kasutatav pesumasin ja kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati või seda käidelda mis tahes viisil, kui masin ei vasta garantiiavalduses või asjakohases reklaamis esitatud kirjeldusele;

29)

„kuvamismehhanism“ – mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu visualiseerimistehnoloogia, mida kasutatakse internetiteabe kuvamiseks kasutajatele;

30)

„pesaaken“ – aken, mille kaudu muutub kujutis või andmekogum kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsuga, hiirega üleliikumisega või puuteekraanil kujutise suurendamisega;

31)

„puutetundlik ekraan“ – puudutusele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti, klaviatuurita tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan;

32)

„tekstialternatiiv“ – tekst, mis on esitatud kujutise asemel ja mis võimaldab esitada teavet muud moodi kui kujutisena, kui kuvaseadmed ei suuda kujutisi esitada, või juurdepääsetavusabina, nt kõnesünteesirakenduste sisendina.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).


II LISA

A.   Energiatõhususe klassid

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina energiatõhususe klass ja kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatõhususe klass määratakse kindlaks tabeli 1 kohase energiatõhususindeksi (EEIW) alusel.

EEIW, kodumajapidamises kasutatava pesumasina energiatõhususindeks ja kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatõhususindeks arvutatakse IV lisa kohaselt.

Tabel 1

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiatõhususe klassid ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass

Energiatõhususindeks (EEIW)

A

EEIW ≤ 52

B

52 < EEIW ≤ 60

C

60 < EEIW ≤ 69

D

69 < EEIW ≤ 80

E

80 < EEIW ≤ 91

F

91 < EEIW ≤ 102

G

EEIW > 102

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täieliku tsükli energiatõhususe klass määratakse kindlaks tabeli 2 kohase energiatõhususindeksi (EEIWD) alusel.

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täieliku tsükli energiatõhususindeks (EEIWD) arvutatakse IV lisa kohaselt.

Tabel 2

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täieliku tsükli energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass

Energiatõhususindeks (EEIWD)

A

EEIWD ≤ 37

B

37 < EEIWD ≤ 45

C

45 < EEIWD ≤ 55

D

55 < EEIWD ≤ 67

E

67 < EEIWD ≤ 82

F

82 < EEIWD ≤ 100

G

EEIWD > 100

B.   Tsentrifuugimistõhususe klassid

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina tsentrifuugimistõhususe klass ning kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli tsentrifuugimistõhususe klass määratakse kindlaks vastavalt jääkniiskusesisaldusele (D), nagu on sätestatud tabelis 3.

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina jääkniiskusesisaldus ja kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli jääkniiskusesisaldus (D) arvutatakse vastavalt IV lisale.

Tabel 3

Tsentrifuugimistõhususe klassid

Tsentrifuugimistõhususe klass

Jääkniiskusesisaldus (D) (%)

A

D < 45

B

45 ≤ D < 54

C

54 ≤ D < 63

D

63 ≤ D < 72

E

72 ≤ D < 81

F

81 ≤ D < 90

G

D ≥ 90

C.   Õhus leviva müra klassid

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina õhus leviva müra klass ning kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli õhus leviva müra klass määratakse kindlaks vastavalt õhus leviva müra võimsusele, nagu on sätestatud tabelis 4.

Tabel 4

Õhus leviva müra klassid

Etapp

Õhus leviva müra klass

Müra (dB)

Tsentrifuugimine

A

n < 73

B

73 ≤ n < 77

C

77 ≤ n < 81

D

n ≥ 81


III LISA

A.   Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate märgis

1.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE PESUMASINATE MÄRGIS

1.1.   Märgis

Image 16

1.2.   Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.

ruutkood;

II.

tarnija nimi või kaubamärk;

III.

tarnija mudelitähis;

IV.

energiatõhususe skaala A-st kuni G-ni;

V.

energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;

VI.

kaalutud energiatarbimine 100 tsükli kohta (kWh, ümardatud täisarvuni) vastavalt IV lisale;

VII.

nimitäitekogus (kg) programmi „eco 40–60“ kasutamisel;

VIII.

tsükli kaalutud veetarbimine liitrites, ümardatud täisarvuni, vastavalt IV lisale;

IX.

programmi „eco 40–60“ kestus nimitäitekoguse korral; esitatakse tundides ja minutites (h:min) ning ümardatakse minutiteni;

X.

kuivatamistõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa punkti B kohaselt;

XI.

tsentrifuugimisetapil õhus leviva müra võimsus, mida väljendatakse ühikutes dBA nulltaseme 1 pW suhtes ja mis ümardatakse täisarvuni, ning õhus leviva müra klass, mis määratakse kindlaks vastavalt II lisa punktile C;

XII.

käesoleva määruse number, mis on „2019/2014“.

2.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE PESUMASINATE MÄRGISE KUJUNDUS

Märgise kujundus vastab järgmisele joonisele.

Image 17

Selgitus:

a)

märgise laius on vähemalt 96 mm ja kõrgus vähemalt 192 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

märgise taust on 100 % valge;

c)

kasutatakse kirjatüüpe Verdana ja Calibri;

d)

märgise moodustavate elementide mõõdud ja näitajad peavad vastama kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate märgise kujundusele;

e)

neljavärvitükk (CMYK): tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must vastavalt järgmisele näidisele: 0,70,100,0: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

f)

märgis peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

Image 18

ELi logo värvid:

taust: 100,80,0,0;

tähed: 0,0,100,0;

Image 19

energialogo värv: 100,80,0,0;

Image 20

ruutkoodi värv on 100 % musta;

Image 21

tarnija nimi on kirjatüübis Verdana 9 p, paksus kirjas, 100 % musta;

Image 22

mudelitähis on kirjatüübis Verdana 9 p, tavalises kirjas, 100 % musta;

Image 23

skaala A–G kujundus on järgmine:

energiatõhususe skaala tähed on kirjatüübis Calibri 19 p, paksus kirjas, 100 % valget; tähed on joondatud keskele teljel, mis asub 4,5 mm kaugusel noolte vasakust servast;

skaala A–G noolte värvid on järgmised:

klass A: 100,0,100,0;

klass B: 70,0,100,0;

klass C: 30,0,100,0;

klass D: 0,0,100,0;

klass E: 0,30,100,0;

klass F: 0,70,100,0;

klass G: 0,100,100,0;

Image 24

sisemiste eraldusjoonte paksus on 0,5 p; eraldusjoone värv on 100 % musta;

Image 25

energiatõhususe klassi täht on kirjatüübis Calibri 33 p, paksus kirjas, 100 % valget. Energiatõhususe klassi nool ja vastav A–G skaala nool on paigutatud nii, et nende otsad on ühel joonel. Energiatõhususe klassi noolel olev täht on noole (mille värv on 100 % musta) nelinurkse osa keskel;

Image 26

100 tsükli kaalutud energiatarbimise näitaja on kirjatüübis Verdana 28 p, paksus kirjas; ühik kWh on kirjatüübis Verdana 18 p, tavalises kirjas; tähisel kasutatav number 100, mis tähistab 100 tsüklit, on kirjatüübis Verdana 14 p, tavalises kirjas. Suurus koos ühikuga on joondatud keskele ja selle värv on 100 % musta;

Image 27

piktogrammid esitatakse vastavalt märgise kujundusele ja järgmistele tingimustele:

piktogrammide joonte paksus on 1,2 p ning piktogrammide ja tekstide (numbrite ja ühikute) värv on 100 % musta;

kolme ülemise piktogrammi all paiknev tekst on kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ja ühikud kirjatüübis Verdana 12 p, tavalises kirjas, ning need asuvad piktogrammide all keskel;

tsentrifuugimise energiatõhususe piktogramm: tsentrifuugimise energiatõhususe skaala (A–G) paigutatakse piktogrammi alla keskele, tsentrifuugimise energiatõhususe klassi täht märgitakse kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ülejäänud tsentrifuugimise energiatõhususe klasse tähistavad tähed kirjutatakse kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas;

õhus leviva müra piktogramm: kõlari kujutisele märgitakse detsibellide arv kirjatüübis Verdana 12 p, paksus kirjas, ühik dB kirjutatakse kirjatüübis Verdana 9 p, tavalises kirjas; müraklasside vahemik (A–D) paigutatakse piktogrammi alla keskele, müraklassi täht märgitakse kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ülejäänud müraklasse tähistavad tähed kirjutatakse kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas;

Image 28

määruse number on kirjatüübis Verdana 6 p, tavalises kirjas, värv on 100 % musta.

B.   Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite märgis

1.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE PESUMASINATE-KUIVATITE MÄRGIS

1.1.   Märgis:

Image 29

1.2.   Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.

ruutkood;

II.

tarnija nimi või kaubamärk;

III.

tarnija mudelitähis;

IV.

energiatõhususe skaala A–G täieliku tsükli korral (vasakul) ja pesemistsükli korral (paremal);

V.

täieliku tsükli energiatõhususe klass (vasakul), mis määratakse kindlaks II lisa kohaselt, ning pesemistsükli energiatõhususe klass (paremal), mis määratakse kindlaks II lisa kohaselt;

VI.

100 tsükli kaalutud energiatarbimine (kWh), ümardatud täisarvuni vastavalt IV lisale, täieliku tsükli korral (vasakul)

VII.

100 tsükli kaalutud energiatarbimine (kWh), ümardatud täisarvuni vastavalt IV lisale, pesemistsükli korral (paremal);

VIII.

nimitäitekogus täieliku tsükli korral (vasakul) ja pesemistsükli korral (paremal);

IX.

tsükli kaalutud veetarbimine (l), ümardatud täisarvuni vastavalt IV lisale, täieliku tsükli korral (vasakul) ja pesemistsükli korral (paremal);

X.

tsükli kestus nimitäitekoguse korral täieliku tsükli (vasakul) ja pesemistsükli puhul (paremal);

XI.

tsentrifuugimistõhususe klass, mis on kindlaks määratud II lisa punkti B järgi;

XII.

õhus leviva müra klass programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimisetapil, müra võimsus ühikutes dBA nulltaseme 1 pW suhtes, ümardatud täisarvuni;

XIII.

käesoleva määruse number, mis on „2019/2014“.

2.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE PESUMASINATE-KUIVATITE MÄRGISE KUJUNDUS

Image 30

Selgitus:

a)

märgise laius on vähemalt 96 mm ja kõrgus vähemalt 192 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

märgise taust on 100 % valge;

c)

kasutatakse kirjatüüpe Verdana ja Calibri;

d)

märgise moodustavate elementide mõõdud ja näitajad peavad vastama kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite märgise kujundusele;

e)

neljavärvitükk (CMYK): tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must vastavalt järgmisele näidisele: 0,70,100,0: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

f)

märgis peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

Image 31

ELi logo värvid:

taust: 100,80,0,0;

tähed: 0,0,100,0;

Image 32

energialogo värv: 100,80,0,0;

Image 33

ruutkoodi värv on 100 % musta;

Image 34

tarnija nimi on kirjatüübis Verdana 9 p, paksus kirjas, 100 % musta;

Image 35

mudelitähis on kirjatüübis Verdana 9 p, tavalises kirjas, 100 % musta;

Image 36

skaala A–G kujundus on järgmine:

energiatõhususe skaala tähed on kirjatüübis Calibri 19 p, paksus kirjas, 100 % valget; tähed on joondatud keskele teljel, mis asub 4 mm kaugusel noolte vasakust servast;

skaala A–G noolte värvid on järgmised:

klass A: 100,0,100,0;

klass B: 70,0,100,0;

klass C: 30,0,100,0;

klass D: 0,0,100,0;

klass E: 0,30,100,0;

klass F: 0,70,100,0;

klass G: 0,100,100,0;

Image 37

sisemiste eraldusjoonte paksus on 0,5 p; eraldusjoone värv on 100 % musta;

Image 38

energiatõhususe klassi täht on kirjatüübis Calibri 26 p, paksus kirjas, 100 % valget. Energiatõhususe klassi nool ja vastav A–G skaala nool on paigutatud nii, et nende otsad on ühel joonel. Energiatõhususe klassi noolel olev täht on noole (mille värv on 100 % musta) nelinurkse osa keskel;

Image 39

100 tsükli kaalutud energiatarbimise näitaja on kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas; ühik kWh on kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas; piktogrammil kasutatav number 100, mis tähistab 100 tsüklit, on kirjatüübis Verdana 6 p, tavalises kirjas. Suurus koos ühikuga on joondatud keskele ja selle värv on 100 % musta;

Image 40

piktogrammid esitatakse vastavalt märgise kujundusele ja järgmistele tingimustele:

piktogrammide joonte paksus on 1,2 p ning piktogrammide ja tekstide (numbrite ja ühikute) värv on 100 % musta;

piktogrammist paremal ja vasakul asuv tekst esitatakse kirjatüübis Verdana 14 p, paksus kirjas, ning ühik märgitakse kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas;

tsentrifuugimise energiatõhususe piktogramm: tsentrifuugimise energiatõhususe skaala (A–G) paigutatakse piktogrammi alla keskele, tsentrifuugimise energiatõhususe klassi täht märgitakse kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ülejäänud tsentrifuugimise energiatõhususe klasse tähistavad tähed kirjutatakse kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas;

õhus leviva müra piktogramm: kõlari kujutisele märgitakse detsibellide arv kirjatüübis Verdana 9 p, paksus kirjas, ühik dB kirjutatakse kirjatüübis Verdana 7 p, tavalises kirjas; müraklasside vahemik (A–D) paigutatakse piktogrammi alla keskele, müraklassi täht märgitakse kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ülejäänud müraklasse tähistavad tähed kirjutatakse kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas;

Image 41

määruse number on kirjatüübis Verdana 6 p, tavalises kirjas, värv on 100 % musta.


IV LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuete täitmiseks ja nende nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikud mõõtmised ja arvutused tehakse vastavalt harmoneeritud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muu usaldusväärse, täpse ja korratava, tänapäeva tasemele vastava üldtunnustatud meetodiga ja kooskõlas järgmiste sätetega.

Programmi „eco 40–60“ abil mõõdetakse ja arvutatakse kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja pesumasinate-kuivatite energiatarbimist, energiatõhususindeksit (EEIW), kõrgeimat temperatuuri, veetarbimist, jääkniiskusesisaldust, programmi kestust, pesemistõhusust, loputamistõhusust, tsentrifuugimistõhusust ja õhus levivat müra. Energiatarbimist, kõrgeimat temperatuuri, veetarbimist, jääkniiskusesisaldust, programmi kestust, pesemistõhusust ja loputamistõhusust mõõdetakse üheaegselt.

Pesemis- ja kuivatamistsükli abil mõõdetakse ja arvutatakse kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiatarbimist, energiatõhususindeksit (EEIWD), pesemisetapi kõrgeimat temperatuuri, veetarbimist, lõppniiskusesisaldust, tsükli kestust, pesemistõhusust ja loputamistõhusust. Energiatarbimist, kõrgeimat temperatuuri, veetarbimist, lõppniiskusesisaldust, tsükli kestust, pesemistõhusust ja loputamistõhusust mõõdetakse üheaegselt.

Käesolevas lisas programmi „eco 40–60“ ning pesemis- ja kuivatamistsükli näitajate mõõtmisel kasutatakse programmi „eco 40–60“ suurimat tsentrifuugimiskiirust nimitäitekoguse, poole nimitäitekoguse ja veerandi nimitäitekoguse korral.

Selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate puhul, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite puhul, mille pesemise nimitäitekogus on kuni 3 kg, mõõdetakse näitajaid programmiga „eco 40–60“ ning pesemis- ja kuivatamistsükliga ainult nimitäitekoguse korral.

Programmi „eco 40–60“ kestus (tW) pesemise nimitäitekoguse, pesemise poole nimitäitekoguse ja pesemise veerandi nimitäitekoguse korral ning pesemis- ja kuivatamistsükli kestus (tWD) nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse korral esitatakse tundides ja minutites ning ümardatakse minutiteni.

Õhus leviva müra võimsust mõõdetakse ühikutes dBA nulltaseme 1 pW suhtes ja ümardatakse täisarvuni.

1.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE PESUMASINATE-KUIVATITE NIMITÄITEKOGUS

Pesumasinate-kuivatite nimitäitekogust mõõdetakse pesemis- ja kuivatamistsükliga.

Kui kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil on olemas katkestuseta tsükkel, peab pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekogus olema katkestuseta tsükli nimitäitekogus.

Kui kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil ei ole katkestuseta tsüklit, võetakse pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekoguseks kas programmi „eco 40–60“ pesemise nimitäitekogus või kapikuiva seisundit tagava kuivatamistsükli kuivatamise nimitäitekogus, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

2.   ENERGIATÕHUSUSINDEKS

2.1.   Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli energiatõhususindeks (EEIW).

EEIW arvutamiseks võrreldakse programmi „eco 40–60“ kaalutud energiatarbimist pesemise nimitäitekoguse, pesemise poole nimitäitekoguse ja pesemise veerandi nimitäitekoguse korral selle standardse energiatarbimisega.

a)

EEIW arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani:

EEIW = (EW/SCEW) × 100

kus:

EW on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli kaalutud energiatarbimine;

SCEW on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatarbimine standardses tsüklis.

b)

SCEW (kWh tsükli kohta) arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse kolme kümnendkohani:

SCEW = -0,0025 × c2 + 0,0846 × c + 0,3920

kus c on kodumajapidamises kasutatava pesumasina nimitäitekogus või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemise nimitäitekogus programmi „eco 40–60“ kasutamisel.

c)

EW (kWh tsükli kohta) arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse kolme kümnendkohani:

Formula

kus:

EW,full on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatarbimine programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise nimitäitekoguse korral (ümardatud kolme kümnendkohani);

EW,½ on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatarbimine programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise poole nimitäitekoguse korral (ümardatud kolme kümnendkohani);

EW,1/4 on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatarbimine programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (ümardatud kolme kümnendkohani);

A on kaalutegur pesemise nimitäitekoguse puhul (ümardatud kolme kümnendkohani);

B on kaalutegur pesemise poole nimitäitekoguse puhul (ümardatud kolme kümnendkohani);

C on kaalutegur pesemise veerandi nimitäitekoguse puhul (ümardatud kolme kümnendkohani).

Selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate puhul, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite puhul, mille pesemise nimitäitekogus on kuni 3 kg, võetakse A võrdseks 1-ga, B ja C 0-ga.

Muude kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja pesumasinate-kuivatite puhul sõltuvad kaalutegurid nimitäitekogusest ja need arvutatakse järgmiste valemitega:

A = -0,0391 × c + 0,6918

B = -0,0109 × c + 0,3582

C = 1 - (A + B)

kus c on kodumajapidamises kasutatava pesumasina nimitäitekogus või pesumasina-kuivati pesemise nimitäitekogus.

d)

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina 100 tsükli kaalutud energiatarbimine või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati 100 pesemistsükli kaalutud energiatarbimine arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse täisarvuni:

EW × 100

2.2.   Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite täieliku tsükli energiatõhususindeks (EEIWD)

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati mudeli energiatõhususindeksi EEIWD arvutamiseks võrreldakse tsükli standardse energiatarbimisega pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kaalutud energiatarbimist.

a)

EEIWD arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani:

EEIWD = (EWD/SCEWD) × 100

kus:

EWD on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täieliku tsükli kaalutud energiatarbimine;

SCEWD on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täieliku tsükli standardne energiatarbimine.

b)

SCEWD (kWh tsükli kohta) arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse kolme kümnendkohani:

SCEWD = –0,0502 × d2 + 1,1742 × d – 0,644,

kus d on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekogus.

c)

Selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite puhul, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, on EWD energiatarbimine nimitäitekoguse korral (ümardatud kolme kümnendkohani).

Muude kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite EWD (kWh tsükli kohta) arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse kolme kümnendkohani:

Formula

kus:

EWD,full on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli energiatarbimine (ümardatud kolme kümnendkohani) nimitäitekoguse korral;

EWD,½ on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli energiatarbimine (ümardatud kolme kümnendkohani) poole nimitäitekoguse korral.

d)

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati 100 tsükli kaalutud energiatarbimine täieliku tsükli korral arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse täisarvuni:

EWD × 100

3.   PESEMISTÕHUSUSE INDEKS

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate pesemistõhususe indeks (Iw) ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli pesemistõhususe indeks (Jw) arvutatakse harmoneeritud standardite järgi, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muul usaldusväärsel, täpsel ja korrataval üldtunnustatud tipptaseme meetodil, ja tulemus ümardatakse kahe kümnendkohani.

4.   LOPUTAMISTÕHUSUS

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate loputamistõhusus (IR) ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli loputamistõhusus (JR) arvutatakse harmoneeritud standardite järgi, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muul usaldusväärsel, täpsel ja korrataval üldtunnustatud tipptaseme meetodil, mis põhineb lineaarse alküülbenseensulfonaadi markeri (LAS) avastamisel, ja tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani.

5.   KÕRGEIM TEMPERATUUR

Kodumajapidamises kasutatavates pesumasinates ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsüklis pesu sees saavutatav kõrgeim temperatuur, mis püsib viis minutit, määratakse harmoneeritud standardite järgi, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muul usaldusväärsel, täpsel ja korrataval üldtunnustatud tipptaseme meetodil, ja tulemus ümardatakse täisarvuni.

6.   KAALUTUD VEETARBIMINE

(1)

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina kaalutud veetarbimine (WW) või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli kaalutud veetarbimine (WW) (liitrites) arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse täisarvuni:

WW = (A × WW,full + B × WW,1/2 + C × WW,1/4),

kus:

WW,full on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli veetarbimine liitrites (ümardatud ühe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise nimitäitekoguse korral;

WW,½ on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli veetarbimine liitrites (ümardatud ühe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise poole nimitäitekoguse korral;

WW,1/4 on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli veetarbimine liitrites (ümardatud ühe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise veerandi nimitäitekoguse korral;

A, B ja C on kaalutegurid, nagu on kirjeldatud punkti 2.1 alapunktis c.

(2)

Selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, kaalutud veetarbimine on veetarbimine (ümardatud täisarvuni) nimitäitekoguse korral.

Muude kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite korral arvutatakse pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud veetarbimine (WWD) järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse täisarvuni:

Formula

kus:

WWD,full on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli veetarbimine liitrites (ümardatud ühe kümnendkohani) nimitäitekoguse korral;

WWD,½ on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli veetarbimine liitrites (ümardatud ühe kümnendkohani) poole nimitäitekoguse korral.

7.   JÄÄKNIISKUSESISALDUS

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina ja kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli puhul pesemisjärgne kaalutud jääkniiskusesisaldus (D) protsentides arvutatakse järgmiselt ja tulemus ümardatakse täisprotsentideni:

Formula

kus:

Dfull on jääkniiskusesisaldus protsentides (ümardatud ühe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise nimitäitekoguse korral;

D1/2 on jääkniiskusesisaldus protsentides (ümardatud ühe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise poole nimitäitekoguse korral;

D1/4 on jääkniiskusesisaldus protsentides (ümardatud ühe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise veerandi nimitäitekoguse korral;

A, B ja C on kaalutegurid, nagu on kirjeldatud punkti 2.1 alapunktis c.

8.   LÕPPNIISKUSESISALDUS

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati kuivatamistsükli puhul vastab kapikuiv seisund lõppniiskusesisaldusele 0 %, mille korral valitseb pesu ja ümbritseva õhu vahel temperatuuri (katsetatud temperatuuril 20 ± 2 °C) ja suhtelise õhuniiskuse (katsetatud 65 ± 5 % korral) osas termodünaamiline tasakaal.

Lõppniiskusesisaldus (tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani) arvutatakse kooskõlas harmoneeritud standarditega, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

9.   VÄIKESE TARBIMISVÕIMSUSEGA SEISUNDID

Tarbimisvõimsust mõõdetakse väljalülitatud seisundis (Po), ooteseisundis (Psm) ja, kui on asjakohane, viitkäivituse korral (Pds). Mõõdetud näitajad esitatakse vattides ja ümardatakse kahe kümnendkohani.

Väikese tarbimisvõimsusega seisundites tehtavate mõõtmiste korral tuleb kontrollida ja märkida üles järgmised andmed:

kas teabe kuvamine on käivitatud;

kas võrguühendus on aktiveeritud.

Kui kodumajapidamises kasutataval pesumasinal või kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil on kortsuvähendusfunktsioon, avatakse selle toimingu katkestamiseks kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati uks või katkestatakse kõnealune toiming muul sobival viisil 15 minutit enne energiatarbimise mõõtmist.

10.   ÕHUS LEVIV MÜRA

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite tsentrifuugimisetapil õhus leviva müra võimsus programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise nimitäitekoguse korral arvutatakse vastavalt harmoneeritud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muu usaldusväärse, täpse ja korratava, tänapäeva tasemele vastava üldtunnustatud meetodiga ning tulemus ümardatakse täisarvuni.


V LISA

Tootekirjeldus

1.   Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad

Vastavalt artikli 3 punkti 1 alapunktile b esitab tarnija toodete andmebaasi teabe, nagu on sätestatud tabelis 5.

Toote kasutusjuhendis või muudes tootele lisatud dokumentides peab olema selgelt esitatud link asjaomasele mudelile andmebaasis inimesele loetavas vormis URLina (Uniform Resource Locator), ruutkoodina või toote registreerimisnumbrina.

Tabel 5

Toote teabelehe sisu, korraldus ja vorm

Tarnija nimi või kaubamärk:

Tarnija aadress  (2) :

Mudelitähis:

Toote üldnäitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Nimitäitekogus (1) (kg)

x,x

Mõõtmed (cm)

Kõrgus

x

Laius

x

Sügavus

x

EEIW  (1)

x,x

Energiatõhususe klass (1)

[A/B/C/D/E/F/G] (3)

Pesemistõhususe indeks (1)

x,xx

Loputamistõhusus (g/kg) (1)

x,x

Energiatarbimine (kWh tsükli kohta) programmiga „eco 40–60“. Seadme tegelik energiatarbimine oleneb selle kasutusviisist.

x,xxx

Veetarbimine (l tsükli kohta) programmiga „eco 40–60“. Seadme tegelik veetarbimine oleneb selle kasutusviisist ja vee karedusest.

x

Kõrgeim temperatuur töödeldavas pesus (1) (°C)

Nimitäitekogus

x

Jääkniiskusesisaldus (1) (%)

Nimitäitekogus

x

Pool

x

Pool

x

Veerand

x

Veerand

x

Tsentrifuugimiskiirus (1) (p/min)

Nimitäitekogus

x

Tsentrifuugimistõhususe klass (1)

[A/B/C/D/E/F/G] (3)

Pool

x

Veerand

x

Programmi kestus (1) (h:min)

Nimitäitekogus

x:xx

Tüüp

[sisseehitatud/eraldiseisev]

Pool

x:xx

Veerand

x:xx

Õhus leviv müra tsentrifuugimisfaasis (1) (dBA, nulltaseme 1 pW suhtes)

x

Õhus leviva müra klass (1) (tsentrifuugimisfaasis)

[A/B/C/D] (3)

Väljalülitatud seisund (W)

x,xx

Ooteseisund (W)

x,xx

Viitkäivitus (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Võrguühendusega ooteseisund (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Tarnija pakutava garantii miinimumkestus  (2):

See toode on ette nähtud hõbedaioonide vabastamiseks pesemistsüklis

[JAH/EI]

 

Lisateave:

link tootja veebisaidile, kus on esitatud komisjoni määruse (EL) 2019/2023 (1) II lisa punkti 9 kohane teave (2):

2.   Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid

Vastavalt artikli 3 punkti 1 alapunktile b esitab tarnija toodete andmebaasi teabe, nagu on sätestatud tabelis 6.

Toote kasutusjuhendis või muudes tootele lisatud dokumentides peab olema selgelt esitatud link asjaomasele mudelile andmebaasis inimesele loetavas vormis URLina (Uniform Resource Locator), ruutkoodina või toote registreerimisnumbrina.

Tabel 6

Toote teabelehe sisu, korraldus ja vorm

Tarnija nimi või kaubamärk:

Tarnija aadress  (6) :

Mudelitähis:

Toote üldnäitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Nimitäitekogus (kg)

Nimitäitekogus (5)

x,x

Mõõtmed (cm)

Kõrgus

x

Pesemise nimitäitekogus (4)

x,x

Laius

x

Sügavus

x

Energiatõhususindeks

EEIW  (4)

x,x

Energiatõhususe klass

EEIW  (4)

[A/B/C/D/E/F/G] (7)

EEIWD  (5)

x,x

EEIWD  (5)

[A/B/C/D/E/F/G] (7)

Pesemistõhususe indeks

IW  (4)

x,xx

Loputamistõhusus (g/kg kuiva pesu kohta)

IR  (4)

x,x

JW  (5)

x,xx

JR  (5)

x,x

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatarbimine (kWh kg ja tsükli kohta) programmi „eco 40–60“ kasutamisel nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kombinatsiooni korral. Seadme tegelik energiatarbimine oleneb selle kasutusviisist.

x,xxx

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli energiatarbimine (kWh kg ja tsükli kohta) nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kombinatsiooni korral. Seadme tegelik energiatarbimine oleneb selle kasutusviisist.

x,xxx

Veetarbimine (l tsükli kohta) programmi „eco 40–60“ kasutamisel nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kombinatsiooni korral. Seadme tegelik veetarbimine oleneb selle kasutusviisist ja vee karedusest.

x

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli veetarbimine (l tsükli kohta) nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kombinatsiooni korral. Seadme tegelik veetarbimine oleneb selle kasutusviisist ja vee karedusest.

x

Kõrgeim temperatuur töödeldavas pesus (°C) (4)

Pesemise nimitäitekogus

x

Jääkniiskusesisaldus (%) (4)

Pesemise nimitäitekogus

x

Pool

x

Pool

x

Veerand

x

Veerand

x

Tsentrifuugimiskiirus (4) (p/min)

Pesemise nimitäitekogus

x

Tsentrifuugimistõhususe klass (4)

[A/B/C/D/E/F/G] (7)

Pool

x

Veerand

x

Programmi „eco 40–60“ kestus (h: min)

Pesemise nimitäitekogus

x:xx

Pesemise-ja kuivatamistsükli kestus (h: min)

Nimitäitekogus

x:xx

Pool

x:xx

Pool

x:xx

Veerand

x:xx

Programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise nimitäitekoguse korral pesemistsükli tsentrifuugimisetapil õhus leviv müra (dBA nulltaseme 1 pW suhtes);

x

Programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise nimitäitekoguse korral tsentrifuugimisetapil õhus leviva müra klass;

[A/B/C/D] (7)

Tüüp

[sisseehitatud/eraldiseisev]

 

Väljalülitatud seisund (W)

x,xx

Ooteseisund (W)

x,xx

Viitkäivitus (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Võrguühendusega ooteseisund (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Tarnija pakutava garantii miinimumkestus  (6):

See toode on ette nähtud hõbedaioonide vabastamiseks pesemistsüklis

[JAH/EI]

 

Lisateave:

link tootja veebisaidile, kus on esitatud määruse (EL) 2019/2023 II lisa punkti 9 kohane teave (5):


(1)  Programmi „eco 40–60“ korral.

(2)  Nende elementide muudatusi ei käsitata määruse (EL) 2017/1369 artikli 4 lõike 4 kohaldamisel asjakohastena.

(3)  Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama.

(1)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2023, millega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1015/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 285).

(4)  Programmi „eco 40–60“ kasutamisel.

(5)  Pesemis- ja kuivatamistsükli korral.

(6)  Nende elementide muudatusi ei käsitata määruse (EL) 2017/1369 artikli 4 lõike 4 kohaldamisel asjakohastena.

(7)  Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama.


VI LISA

Tehniline dokumentatsioon

1.   

Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud tehniline dokumentatsioon kodumajapidamises kasutatava pesumasina kohta sisaldab järgmist:

a)

V lisa punktis 1 esitatud teave;

b)

tabelis 7 esitatud teave; neid väärtusi käsitatakse IX lisas sätestatud kontrollimise puhul esitatud väärtustena;

Tabel 7

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate tehnilisse dokumentatsiooni lisatav teave

NÄITAJA

MÕÕTÜHIK

VÄÄRTUS

Nimitäitekogus programmi „eco 40–60“ kasutamisel 0,5 kg täpsusega (c)

kg

X,X

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine nimitäitekoguse korral (EW,full)

kWh/tsükkel

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine poole nimitäitekoguse korral (EW,½)

kWh/tsükkel

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine veerandi nimitäitekoguse korral (EW,1/4)

kWh/tsükkel

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ kaalutud energiatarbimine (EW)

kWh/tsükkel

X,XXX

Programmi „Eco 40–60“ standardne energiatarbimine (SCEW)

kWh/tsükkel

X,XXX

Energiatõhususindeks (EEIW)

X,X

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine nimitäitekoguse korral (WW,full)

l/tsükkel

X,X

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine poole nimitäitekoguse korral (WW,½)

l/tsükkel

X,X

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine veerandi nimitäitekoguse korral (WW,1/4)

l/tsükkel

X,X

Kaalutud veetarbimine (WW)

l/tsükkel

X

Programmi „Eco 40–60“ pesemistõhususe indeks nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XX

Programmi „Eco 40–60“ pesemistõhususe indeks poole nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XX

Programmi „Eco 40–60“ pesemistõhususe indeks veerandi nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XX

Programmi „Eco 40–60“ loputamistõhusus nimitäitekoguse korral (IR)

g/kg

X,X

Programmi „Eco 40–60“ loputamistõhusus poole nimitäitekoguse korral (IR)

g/kg

X,X

Programmi „Eco 40–60“ loputamistõhusus veerandi nimitäitekoguse korral (IR)

g/kg

X,X

Programmi „Eco 40–60“ kestus nimitäitekoguse korral (tw)

h:min

X:XX

Programmi „Eco 40–60“ kestus poole nimitäitekoguse korral (tw)

h:min

X:XX

Programmi „Eco 40–60“ kestus veerandi nimitäitekoguse korral (tw)

h:min

X:XX

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees nimitäitekoguse korral (T)

°C

X

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees poole nimitäitekoguse korral (T)

°C

X

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees veerandi nimitäitekoguse korral (T)

°C

X

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus nimitäitekoguse korral (S)

p/min

X

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus poole nimitäitekoguse korral (S)

p/min

X

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus veerandi nimitäitekoguse korral (S)

p/min

X

Programmi „eco 40–60“ jääkniiskusesisaldus nimitäitekoguse korral (Dfull)

%

X

Programmi „eco 40–60“ jääkniiskusesisaldus poole nimitäitekoguse korral (D1/2)

%

X

Programmi „eco 40–60“ jääkniiskusesisaldus veerandi nimitäitekoguse korral (D1/4)

%

X

Kaalutud jääkniiskusesisaldus (D)

%

X

Õhus leviv müra programmi „eco 40–60“ ajal (tsentrifuugimisfaasis)

dBA nulltaseme 1 pW suhtes

X

Elektritarbimine väljalülitatud seisundis (Po)

W

X,XX

Elektritarbimine ooteseisundis (Psm)

W

X,XX

Kas ooteseisundis kuvatakse teavet?

Jah/ei

Energiatarbimine ooteseisundis (Psm) võrguühendusega ooteseisundi korral (kui see on asjakohane)

W

X,XX

Energiatarbimine viitkäivituse korral (Pds) (kui see on asjakohane)

W

X,XX

c)

vajaduse korral viited kohaldatud harmoneeritud standarditele;

d)

vajaduse korral muud kasutatud tehnilised standardid ja andmed;

e)

IV lisa kohaselt tehtud arvutused ja arvutuste tulemused;

f)

kõikide muude võrdväärsete mudelite loetelu, sh mudelitähis.

2.   

Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud tehniline dokumentatsioon kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati kohta sisaldab järgmist:

a)

V lisa punktis 2 esitatud teave;

b)

tabelis 8 esitatud teave; neid väärtusi käsitatakse IX lisas sätestatud kontrollimise puhul esitatud väärtustena;

Tabel 8

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite tehnilisse dokumentatsiooni lisatav teave

NÄITAJA

MÕÕTÜHIK

VÄÄRTUS

Nimitäitekogus pesemistsükli puhul 0,5 kg täpsusega (c)

kg

X,X

Nimitäitekogus pesemis- ja kuivatamistsükli korral 0,5 kg täpsusega (d)

kg

X,X

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine pesemise nimitäitekoguse korral (EW,full)

kWh/tsükkel

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine pesemise poole nimitäitekoguse korral (EW,½)

kWh/tsükkel

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (EW,1/4)

kWh/tsükkel

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ kaalutud energiatarbimine (EW)

kWh/tsükkel

X,XXX

Programmi „Eco 40–60“ standardne energiatarbimine (SCEW)

kWh/tsükkel

X,XXX

Pesemistsükli energiatõhususindeks (EEIW)

X,X

Pesemis- ja kuivatamistsükli energiatarbimine nimitäitekoguse korral (EWD,full)

kWh/tsükkel

X,XXX

Pesemis- ja kuivatamistsükli energiatarbimine poole nimitäitekoguse korral (EWD,½)

kWh/tsükkel

X,XXX

Pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud energiatarbimine (EWD)

kWh/tsükkel

X,XXX

Pesemis- ja kuivatamistsükli standardne energiatarbimine ((SCEWD)

kWh/tsükkel

X,XXX

Pesemis- ja kuivatamistsükli energiatõhususindeks (EEIWD)

X,X

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine pesemise nimitäitekoguse korral (WW,full)

l/tsükkel

X,X

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine pesemise poole nimitäitekoguse korral (WW,½)

l/tsükkel

X,X

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (WW,1/4)

l/tsükkel

X,X

Pesemistsükli kaalutud veetarbimine (WW)

l/tsükkel

X

Pesemis- ja kuivatamistsükli veetarbimine nimitäitekoguse korral (WWD,full)

l/tsükkel

X,X

Pesemis- ja kuivatamistsükli veetarbimine poole nimitäitekoguse korral (WWD,½)

l/tsükkel

X,X

Pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud veetarbimine (WWD)

l/tsükkel

X

Programmi „Eco 40–60“ pesemistõhususe indeks pesemise nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XX

Programmi „Eco 40–60“ pesemistõhususe indeks pesemise poole nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XX

Programmi „Eco 40–60“ pesemistõhususe indeks pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XX

Pesemis- ja kuivatamistsükli pesemistõhususe indeks nimitäitekoguse korral (Jw)

X,XX

Pesemis- ja kuivatamistsükli pesemistõhususe indeks poole nimitäitekoguse korral (Jw)

X,XX

Programmi „Eco 40–60“ loputamistõhusus pesemise nimitäitekoguse korral (IR)

g/kg

X,X

Programmi „Eco 40–60“ loputamistõhusus pesemise poole nimitäitekoguse korral (IR)

g/kg

X,X

Programmi „Eco 40–60“ loputamistõhusus pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (IR)

g/kg

X,X

Pesemis- ja kuivatamistsükli loputamistõhusus nimitäitekoguse korral (JR)

g/kg

X,X

Pesemis- ja kuivatamistsükli loputamistõhusus poole nimitäitekoguse korral (JR)

g/kg

X,X

Programmi „Eco 40–60“ kestus pesemise nimitäitekoguse korral (tw)

h:min

X:XX

Programmi „Eco 40–60“ kestus pesemise poole nimitäitekoguse korral (tw)

h:min

X:XX

Programmi „Eco 40–60“ kestus pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (tw)

h:min

X:XX

Tsükli kestus pesemis- ja kuivatamistsükli ja nimitäitekoguse korral (tWD)

h:min

X:XX

Tsükli kestus pesemis- ja kuivatamistsükli ja poole nimitäitekoguse korral (tWD)

h:min

X:XX

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees pesemise nimitäitekoguse korral (T)

°C

X

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees pesemise poole nimitäitekoguse korral (T)

°C

X

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (T)

°C

X

Pesemis- ja kuivatamistsükli ajal pesemistsüklis vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees nimitäitekoguse korral (T)

°C

X

Pesemis- ja kuivatamistsükli ajal pesemistsüklis vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees poole nimitäitekoguse korral (T)

°C

X

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus tsentrifuugimisfaasis pesemise nimitäitekoguse korral (S)

p/min

X

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus tsentrifuugimisfaasis pesemise poole nimitäitekoguse korral (S)

p/min

X

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus tsentrifuugimisfaasis pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (S)

p/min

X

Programmi „eco 40–60“ jääkniiskusesisaldus pesemise nimitäitekoguse korral (Dfull)

%

X

Programmi „eco 40–60“ jääkniiskusesisaldus pesemise poole nimitäitekoguse korral (D1/2)

%

X

Programmi „eco 40–60“ jääkniiskusesisaldus pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (D1/4)

%

X

Kaalutud pesemisjärgne jääkniiskusesisaldus (D)

%

X

Lõppniiskusesisaldus pärast kuivatamist

%

X,X

Õhus leviv müra programmi „eco 40–60“ ajal (tsentrifuugimisfaasis)

dBA nulltaseme 1 pW suhtes

X

Elektritarbimine väljalülitatud seisundis (Po)

W

X,XX

Elektritarbimine ooteseisundis (Psm)

W

X,XX

Kas ooteseisundis kuvatakse teavet?

Jah/ei

Energiatarbimine ooteseisundis (Psm) võrguühendusega ooteseisundi korral (kui see on asjakohane)

W

X,XX

Energiatarbimine viitkäivituse korral (Pds) (kui see on asjakohane)

W

X,XX

c)

vajaduse korral viited kohaldatud harmoneeritud standarditele;

d)

vajaduse korral muud kasutatud tehnilised standardid ja andmed;

e)

IV lisa kohaselt tehtud arvutused ja arvutuste tulemused;

f)

kõikide võrdväärsete mudelite loetelu mudelitähistega.

3.   

Kui kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati konkreetse mudeli tehnilises dokumentatsioonis sisalduv teave on saadud ühe või mõlema järgmise meetodiga:

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tarnija,

kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või teise tarnija teise mudeli alusel ekstrapoleerimise teel,

sisaldavad tehnilised dokumendid sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite samasuse kohta.


VII LISA

Teave, mis tuleb esitada visuaalsetes reklaamides, tehnilistes reklaammaterjalides ning kaugmüügi ja telefonimüügi puhul (välja arvatud kaugmüük interneti teel)

1.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis e ja artikli 4 punktis c sätestatud nõuetele, tuleb kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate või kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite visuaalses reklaamis näidata märgisel esitatud energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

2.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis f ja artikli 4 punktis d sätestatud nõuetele, tuleb kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate või kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite tehnilises reklaammaterjalis või muus reklaammaterjalis näidata märgisel esitatud energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

3.   

Kõigis kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate või kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite trükitud kaugmüügimaterjalides tuleb näidata märgisel esitatud energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

4.   

Energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala esitatakse vastavalt joonisele 1 järgmiselt:

a)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate korral: noolega, millel on kujutatud energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri ja vähemalt hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud;

b)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite korral: noolega, millel on kujutatud täieliku tsükli energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri ja vähemalt hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud;

c)

noole värvina kasutatakse energiatõhususe klassile vastavat värvi,

d)

energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga ja

e)

suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja arusaadav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema 100 % must ääris paksusega 0,5 p.

Erandjuhul, kui visuaalne reklaam, tehnilised reklaammaterjalid ja trükiste alusel toimuva kaugmüügi materjalid on trükitud ühevärviliselt, võib sellises visuaalses reklaamis ning sellistes tehnilistes reklaammaterjalides ja kaugmüügi trükimaterjalides esitada noole ühevärviliselt.

Joonis 1.

Mitmevärviline/ühevärviline vasak-/paremnool, millele on märgitud energiatõhususe skaala

Image 42

5.   

Telefoni teel toimuva kaugmüügi korral tuleb kliendile eraldi teada anda märgisel olev toote energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala, ning see, et tarbijal on juurdepääs täielikule märgisele ja toote teabelehele kas toodete andmebaasi veebisaidi kaudu või trükitud koopia tellimise teel.

6.   

Kõigil punktides 1–3 ja 5 nimetatud juhtudel peab tarbijal olema võimalus saada taotluse korral trükitud märgise koopia ja toote teabeleht.


VIII LISA

Teave, mis tuleb esitada, kui seadet pakutakse kaugmüügiks interneti kaudu

1.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti g kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane märgis tuleb kuvada kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Märgis peab olema sellise suurusega, mis tagab selle hea nähtavuse ja loetavuse, ning see peab olema IV lisas esitatud mõõtudega proportsionaalne. Märgise võib esitada pesaakna kaudu, mille puhul peab märgisele juurdepääsuks kasutatav kujutis olema kooskõlas käesoleva lisa punktis 2 sätestatud nõuetega. Pesastatult kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast selle esimest suurendamist.

2.   

Kujutis, mille kaudu pääseb pesaaknas joonisel 2 kujutatud märgise juurde, peab olema järgmine:

a)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate korral: kujutis on nool, mis on toote märgisel esitatud energiaklassiga sama värvi,

b)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite korral: kujutis on nool, mis on toote märgisel esitatud täieliku tsükli energiatõhususe klassiga sama värvi;

c)

sellel on kujutatud energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri, paksus kirjas ja vähemalt hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud,

d)

kasutatav energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga ning

e)

kujutis on ühes kahest allpool toodud vormingust ning selle suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja loetav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema hästinähtav 100 % must ääris:

Joonis 2.

Näidis värvilise vasak-/paremnoolega, millel on näidatud energiatõhususe skaala

Image 43

3.   

Pesaakna korral tuleb esitada märgise kujutis järgmises järjekorras:

a)

käesoleva lisa punktis 2 osutatud kujutised esitatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal;

b)

kujutised viivad lingi kaudu märgisele, mis on esitatud III lisas;

c)

märgis ilmub pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puuteekraanil kujutise suurendamist;

d)

märgis kuvatakse hüpikaknas, uuel vahelehel, uuel lehel või aknas kuvataval teisel aknal;

e)

märgise suurendamiseks puuteekraanil kasutatakse asjaomaseid puuteekraanil kasutatavaid käsklusi;

f)

märgise kuvamine lõpeb pärast sulgemiskäsklust või muud tavapärast sulgemisvõtet;

g)

graafilise kujutise tekstialternatiivis, mis kuvatakse juhul, kui märgist ei ole võimalik kuvada, esitatakse toote energiatõhususe klass(id) hinnaga sama tähesuurusega kirjas.

4.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti h kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane elektrooniline toote teabeleht kuvatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Tootekirjeldus peab olema sellise suurusega, et see oleks selgelt nähtav ja loetav. Toote teabelehe võib esitada pesaakna kaudu või viitega toodete andmebaasile; viimasel juhul tuleb toote teabelehe juurde viival lingil märkida selgelt ja loetavalt „Toote teabeleht“. Kui kasutatakse pesaakent, kuvatakse toote teabeleht esimese hiireklõpsu, hiirega üleliikumise või puuteekraanil lingi suurendamisega.


IX LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Käesolevas lisas sätestatud kontrollimisel lubatud hälbed on asjakohased ainult seoses liikmesriigi ametiasutuste mõõdetud näitajate kontrollimisega ning tarnija ei tohi neid kasutada tehnilistes dokumentides esitatud näitajate lubatud hälvetena. Märgisel ja toote teabelehel esitatud väärtused ja klassid ei tohi olla tarnija seisukohast paremad kui tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmed.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilistes dokumentides või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele, järgivad nad järgmist menetlust.

1.

Liikmesriigi ametiasutused kontrollivad ühte seadet teatavast mudelist.

2.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmistel juhtudel:

a)

kui määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 kohases tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused (esitatud väärtused) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tarnija seisukohast paremad kui vastavad väärtused katsetulemustes; ning

b)

kui märgisel ja toote teabelehel märgitud väärtused ei ole tarnija seisukohast paremad kui esitatud väärtused ning kui märgitud energiatõhususe klass, õhus leviva müra klass ega tsentrifuugimistõhususe klass ei ole tarnija seisukohast paremad kui esitatud väärtuste alusel määratud klassid, ja

c)

kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad mudeli eksemplari, jäävad määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 9 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3.

Kui punkti 2 alapunktis a või b osutatud tulemusi ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki võrdväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana.

4.

Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriikide ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli seadet. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat eksemplari ühe või mitme võrdväärse mudeli hulgast.

5.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine tabelis 9 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

6.

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki võrdväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana.

7.

Kui punktide 3 ja 6 kohaselt on tehtud otsus selle kohta, et mudel ei vasta nõuetele, esitavad liikmesriigi ametiasutused teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad IV lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Liikmesriikide ametiasutused kasutavad üksnes tabeli 9 kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud korda käesolevas lisas osutatud nõuete puhul. Tabelis 9 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 9.

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Kontrollimisel lubatud hälbed

EW,full, EW,½, EW,1/4, EWD,full, EWD,½

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste EW,full, EW,½, EW,1/4, EWD,full ja EWD,½, vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

Kaalutud energiatarbimine (EW ja EWD)

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste EW ja EWD vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

WW,full, WW,½ WW,1/4, WWD,full, WWD,½

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste WW,full, WW,½, WW,1/4, WWD,full ja WWD,½, vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

Kaalutud veetarbimine (WW ja WWD)

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste WW ja WWD vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

Pesemistõhususe indeks (IW ja JW)

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste IW ja Jw vastavatest esitatud väärtusest üle 8 % väiksem.

Loputamistõhusus (IR ja JR)

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste IR ja JR vastavatest esitatud väärtustest üle 1,0 g/kg suuremad.

Programmi või tsükli kestus

Programmi või tsükli kestuse määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % või üle 10 minuti suurem, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem.

Kõrgeim temperatuur pesu sees (T)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla T esitatud väärtusest üle 5 K väiksem ega üle 5 K suurem.

Dfull, D½, D1/4

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla suuruste Dfull, D½ ja D1/4 vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

Pesemisjärgne jääkniiskusesisaldus (D)

D määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

Lõppniiskusesisaldus pärast kuivatamist

Määratud väärtus (*1) ei tohi ületada 3,0 %.

Tsentrifuugimiskiirus (S)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla suuruse S esitatud väärtusest üle 10 % väiksem.

Tarbimisvõimsus väljalülitatud seisundis (Po)

Tarbimisvõimsus Po määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,10 W suurem.

Tarbimisvõimsus ooteseisundis (Psm)

Tarbimisvõimsuse määratud väärtus (*1) Psm ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 10 %, kui esitatud väärtus on üle 1,00 W, ja rohkem kui 0,10 W, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W.

Tarbimisvõimsus viitkäivituse korral (Pds)

Tarbimisvõimsuse määratud väärtus (*1) Pds ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 10 %, kui esitatud väärtus on üle 1,00 W, ja rohkem kui 0,10 W, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W.

Õhus leviv müra

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 2 dB (nulltaseme 1 pW suhtes) suurem.


(*1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


X LISA

Kodumajapidamises kasutatavad mitme trumliga pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad mitme trumliga pesumasinad-kuivatid

II ja III lisa sätteid kohaldatakse kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina iga sellise trumli suhtes, mille nimitäitekogus on vähemalt 2 kg, ja kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati iga sellise trumli suhtes, mille nimitäitekogus on vähemalt 2 kg, ning iga trumli puhul kasutatakse IV lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

II ja III lisa sätteid kohaldatakse iga trumli suhtes eraldi, välja arvatud juhul, kui trumlid on ühte kesta kokku ehitatud ja töötavad programmis „eco 40–60“ või pesemis- ja kuivatamistsüklis üksnes üheaegselt. Viimasel juhul kohaldatakse neid sätteid kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina või kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati suhtes järgmiselt:

a)

pesemise nimitäitekogus on kõikide trumlite pesemise nimitäitekoguste summa; kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati nimitäitekogus on kõikide trumlite nimitäitekoguste summa;

b)

kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina ja kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati energia- või veetarbimine on kõikide trumlite energia- või veetarbimiste summa;

c)

kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina ja kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati täieliku tsükli energia- või veetarbimine on kõikide trumlite energia- või veetarbimiste summa;

d)

energiatõhususindeks (EEIW) arvutatakse pesemise nimitäitekoguse ja energiatarbimise alusel; kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati energiatõhususindeks (EEIWD) arvutatakse nimitäitekoguse ja energiatarbimise alusel;

e)

kestus on iga trumli pikima programmi „eco 40–60“ või pesemis- ja kuivatamistsükli kestus;

f)

pesemisjärgne jääkniiskusesisaldus arvutatakse kõikide trumlite kaalutud keskmisena, kasutades iga trumli nimitäitekogust;

g)

kodumajapidamises kasutatavate mitme trumliga pesumasinate-kuivatite puhul mõõdetakse kuivatamisjärgset lõppniiskusesisaldust eraldi iga trumli kohta;

h)

mõõtmised väikese võimsustarbega seisundite ja õhus leviva müra kohta ning õhus leviva müra klass kehtivad kogu kodumajapidamises kasutatava pesumasina suhtes.

Tootekirjeldus ja tehniline dokumentatsioon sisaldavad ning tutvustavad ühiselt vastavalt V ja VI lisa kohast teavet kõigi trumlite kohta, mille suhtes käesoleva lisa sätteid kohaldatakse.

VII ja VIII lisa sätteid kohaldatakse iga trumli puhul, mille suhtes käesoleva lisa sätteid kohaldatakse.

IX lisa kohast kontrollimist kohaldatakse kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina ja kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati suhtes tervikuna koos kontrollimisel lubatud hälvetega, mida kohaldatakse iga käesoleva lisa kohaselt määratud näitaja suhtes.


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/68


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2015,

11. märts 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses valgusallikate energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 5 ja artikli 16 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2017/1369 on komisjon volitatud võtma vastu delegeeritud õigusakte märkimisväärse energiasäästu- ja asjakohasel juhul muude ressursside säästu potentsiaaliga tooterühmade märgistamise või märgise klassifikatsiooni muutmise kohta.

(2)

Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (2) artikli 16 lõike 1 kohaselt kehtestatud ökodisaini tööplaanis aastateks 2016–2019 (3) on kindlaks määratud ökodisaini ja energiamärgistuse raamistiku tööprioriteedid ajavahemikuks 2016–2019. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning kehtivate määruste läbivaatamisel esmatähtsatena.

(3)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastaks. Valgustus on üks ökodisaini tööplaanis loetletud tooterühm ja selle aastane lõppenergia sääst on 2030. aastal hinnanguliselt 41,9 TWh.

(4)

Valgustustoodete, täpsemalt elektrilampide ja valgustite energiamärgistuse sätted on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 874/2012 (4).

(5)

Valgustustooted kuuluvad määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 lõike 5 punktis b nimetatud esmatähtsate tooterühmade hulka, mille kohta komisjon peaks vastu võtma delegeeritud õigusakti, et võtta kasutusele muudetud A–G klassifikatsiooniga märgis.

(6)

Delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 artikkel 7 sisaldab läbivaatamisklauslit, mille kohaselt komisjon peab määruse tehnika arengut silmas pidades läbi vaatama.

(7)

Komisjon on delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 läbi vaadanud ja analüüsinud valgustustoodete tehnilisi, keskkonna- ja majanduslikke aspekte ning kasutajate tegelikku käitumist. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati määruse (EL) 2017/1369 artikli 14 kohaselt loodud nõuandefoorumile.

(8)

Läbivaatamise tulemusena leiti, et valgustustoodete, st valgusallikate puhul on vaja kasutusele võtta muudetud energiamärgistuse nõuded.

(9)

Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse valgusallikate oluliseks keskkonnaaspektiks energiatarbimist toodete kasutamisel.

(10)

Läbivaatamine on näidanud, et käesoleva määrusega hõlmatud toodete elektritarbimist saab energiamärgise meetmete rakendamisega märkimisväärselt vähendada.

(11)

Kuna käesoleva määrusega kaotatakse konkreetselt valgustitele ettenähtud energiamärgis, mis on kehtestatud delegeeritud määrusega (EL) nr 874/2012, tuleks valgustite tarnijad vabastada määruse (EL) 2017/1369 kohaselt loodud toodete andmebaasiga seotud kohustustest.

(12)

Arvestades, et energiamõjuga tooteid müüakse üha rohkem pigem veebimajutusplatvormidel kui otse tarnijate ja edasimüüjate veebisaitidel, tuleks täpsustada, et internetimüügiplatvormid peaksid olema kohustatud kuvama tarnija esitatud märgise hinna lähedal. Nad peaksid sellest kohustusest teavitama edasimüüjaid, kuid ei peaks vastutama neile esitatud märgise ja toote teabelehe täpsuse ega sisu eest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (5) (elektroonilise kaubanduse kohta) artikli 14 lõike 1 punktile b peaksid aga sellised veebimajutusplatvormid kõrvaldama kiiresti asjaomast toodet käsitleva teabe või tõkestama juurdepääsu sellele, kui nad on nõuetele mittevastavusest (nt märgis või tooteteabeleht puudub või on puudulik või ebaõige) teadlikud, näiteks kui neid on sellest teavitanud turujärelevalveasutus. Tarnijatele, kes müüvad tooteid otse lõppkasutajatele oma veebisaidi kaudu, kehtivad kaugmüüki käsitlevad edasimüüjate kohustused, millele on osutatud määruse (EL) 2017/1369 artiklis 5.

(13)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada valgusallikaid iseloomustavate näitajate lubatud hälbed, võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/254 (6) kohast teabe esitamise käsitlust.

(14)

Käesolevas määruses sätestatud meetmeid arutasid määruse (EL) 2017/1369 artikli 14 kohaselt nõuandefoorum ja liikmesriikide eksperdid.

(15)

Seetõttu tuleks delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse sisseehitatud talitlusseadisega ja ilma sisseehitatud talitlusseadiseta valgusallikate märgistamise ning nende kohta täiendava tooteteabe esitamise nõuded. Nõudeid kohaldatakse ka nende valgusallikate suhtes, mis lastakse turule põhitoote osana.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata IV lisa punktide 1 ja 2 kohaste valgusallikate suhtes.

3.   IV lisa punkti 3 kohased valgusallikad peavad vastama ainult V lisa punkti 4 nõuetele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„valgusallikas“ – elektritoode, mis on ette nähtud valguse kiirgamiseks või, hõõgniidita valgusallika puhul, mis on ette nähtud selleks, et seda saaks seadistada kiirgama, valgustama või mis on ette nähtud mõlemaks ja millel on kõik järgmised optilised näitajad:

a)

värvsuskoordinaadid x ja y on järgmises vahemikus:

0,270 < x < 0,530 ning

– 2,3172 x2 + 2,3653 x – 0,2199 < y < – 2,3172 x2 + 2,3653 x – 0,1595;

b)

valgusvoog < 500 lm I lisas määratletud valgust kiirgava pinna projektsiooni pindala (mm2) kohta;

c)

valgusvoog on vahemikus 60 – 82 000 luumenit;

d)

värviesitusindeks CRI > 0;

kasutab valgustustehnoloogiana hõõg-, luminofoor- või suure valgustugevusega lahenduslampe, anorgaanilisi valgusdioode (LED) või orgaanilisi valgusdioode (OLED) või nende kombinatsioone ning on IX lisas sätestatud menetluse kohaselt valgusallikana kontrollitav.

Kõrgrõhu-naatriumvalgusallikad (HPS), mis ei vasta tingimusele a, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel valgusallikateks.

Valgusallikad ei hõlma:

a)

valgusdioodkiipe;

b)

valgusdioodplokke;

c)

valgusallikat (-allikaid) sisaldavaid tooteid, millest saab valgusallika(d) kontrollimiseks eemaldada;

d)

valgusallika valgust kiirgavad osad, mida ei saa neist valgusallikana kontrollimiseks eemaldada;

2)

„talitlusseadis“ – seadis või mitme seadise kogum, mis võib olla valgusallikasse sisse ehitatud ja mille ülesanne on muundada avaliku võrgu pinge elektriohutusest ja elektromagnetilisest ühilduvusest tulenevate piirangute piires niisugusele kujule, et seda saab tarbida vähemalt üks spetsiifiline valgusallikas. See võib hõlmata toite- või süütepinge muundamist, töö- ja eelsoojendusvoolu piiramist, külmkäivituse vältimist, võimsusteguri parandamist ja/või raadiohäirete vähendamist.

Mõiste „talitlusseadis“ ei hõlma komisjoni määruse (EÜ) nr 278/2009 (7) kohaldamisalasse kuuluvaid toiteallikaid. Ka ei hõlma see termin valgustusseadmete juhtimisseadiseid ega valgustusega mitteseotud osi (nagu on määratletud I lisas), kuigi need seadised või osad võivad olla talitlusseadisega kokku ehitatud või neid turustatakse koos talitlusseadisega kui üht toodet.

PoE (Etherneti kaudu toimuv toide) lüliti ei ole talitlusseadis käesoleva määruse tähenduses. „PoE lüliti“ – toite- ja andmetöötlusseadmed, mis on paigaldatud avaliku võrgu toite ja kontoriseadmete ja/või valgusallikate vahele andmete edastamiseks ja elektritoite tagamiseks;

3)

„põhitoode“ – toode, milles on üks või mitu valgusallikat ja/või eraldiseisvat talitlusseadist. Põhitoodete näiteks on valgustid, mida saab lahti võtta, et oleks võimalik eraldi kontrollida selle valgusallikat (-allikaid), ning valgusallikat (-allikaid) sisaldavad kodumajapidamisseadmed ja mööbliesemed (riiulid, peeglid, letid). Kui põhitoode ei ole lahtivõetav, et valgusallikat ja talitlusseadist kontrollida, loetakse kogu põhitoode valgusallikaks;

4)

„valgus“ – elektromagnetkiirgus lainepikkusega 380–780 nm;

5)

„avaliku võrgu toide“ või „avaliku võrgu pinge“ – toide võrgust, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

6)

„valgusdioodkiip“ – väike valgust kiirgavast pooljuhtmaterjalist koosteüksus, millesse on ehitatud valgusdioodi sisaldav talitlev vooluahel;

7)

„valgusdioodplokk“ – elektriline osa, mis sisaldab peamiselt vähemalt üht valgusdioodkiipi. See ei hõlma talitlusseadist ega selle osi, soklit ja aktiivseid elektroonilisi komponente ega ole otse ühendatud avaliku võrgu pingega. See võib hõlmata üht või mitut järgmistest: optilised elemendid, valgusmuundurid (luminofoorid), termilised, mehaanilised ja elektrilised ühendusdetailid, osad elektrostaatilise lahenduse ärahoidmiseks. Kõiki samalaadseid valgust kiirgavaid seadmeid, mis on ette nähtud kasutamiseks otse valgusdioodvalgustites, loetakse valgusallikateks.

8)

„värvsus“ – värvistiimuli omadus, mis on määratud tema värvsuskoordinaatidega (x ja y);

9)

„valgusvoog“ või „voog“ (Φ) – kiirgusvoost tuletatud suurus (mõõdetakse luumenites, lm), mis väljendab inimsilma spektraaltundlikkust elektromagnetilise kiirguse suhtes. Selle all mõeldakse koguvoogu, mis kiiratakse valgusallikast ruuminurka 4π sr asjakohaste standarditega kindlaksmääratud tingimustes (nt vool, pinge, temperatuur). See tähendab esialgset voogu hämardamata valgusallikast pärast lühikest tööaega, välja arvatud juhul, kui on selgelt täpsustatud, et tegemist on vooga, mis on hämardatud, või vooga pärast teatavat tööaega. Kui valgusallikat saab seadistada nii, et see kiirgab erinevate valgusspektritega ja/või erinevate suurimate valgustugevustega, mõeldakse sellega voogu I lisas määratletud võrdlusseadistuse korral;

10)

„värviesitusindeks“ (CRI) – arvnäitaja, mis iseloomustab mõju, mida valgusallikas avaldab eseme näivale värvusele, kui niisugust värvust teadlikult või alateadlikult võrreldakse eseme näiva värvusega valgustamisel võrdlusvalgusallikaga, ja see võrdub keskmise värviesitusega Ra, mis leitakse standardis määratletud esimese kaheksa katsevärvuse (R1 – R8) põhjal;

11)

„hõõgumine“ – nähtus, mille puhul valgust saadakse soojusest, mis tekib valgusallikas, kui valgust kiirgab niidilaadne juht (hõõgniit), mis kuumeneb, kui seda läbib elektrivool;

12)

„halogeenvalgusallikas“ – hõõgniidiga valgusallikas, milles niidilaadne juht (volframist hõõgniit) paikneb halogeene või halogeeniühendeid sisaldavas gaasilises keskkonnas;

13)

„fluorestsents“ või „luminofoorvalgusallikas“ – nähtus või valgusallikas, mille puhul toimub gaaslahendus madalrõhulises elavhõbeda auru sisaldavas keskkonnas ja valgus tekib peamiselt ühes või mitmes luminofoorikihis, mida ergastatakse lahenduses tekkiva ultraviolettkiirgusega. Luminofoorvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu toimub elektrivarustus. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse magnetilisel induktsioonil põhinevad valgusallikad samuti luminofoorvalgusallikaks;

14)

„suure valgustugevusega lahendus“ (HID) – elektriline gaaslahendus, milles valgusallikana toimivat kaart stabiliseerib kolvi seina temperatuur ning lahenduskaarega kolvi seinale ülekantava võimsuse tihedus on üle 3 W/cm2. Suure valgustugevusega valgusallikad on I lisas määratletud metallhaliidi tüüpi, kõrgrõhulised naatriumauru tüüpi ja elavhõbeauru tüüpi valgusallikad;

15)

„gaaslahendus“ – nähtus, mille puhul valgus tekib otseselt või kaudselt gaasis, plasmas, metalliaurus või gaaside ja aurude segus toimuva elektrilahenduse tulemusel;

16)

„anorgaaniline valgusdiood“ (LED) – seade, milles tekib valgus anorgaanilises pn-siirdega tahkises. Valgus tekib pn-siirdes elektrivooluga ergastamisel;

17)

„orgaaniline valgusdiood“ (OLED) – seade, milles tekib valgus orgaanilises pn-siirdega tahkises. Valgus tekib pn-siirdes elektrivooluga ergastamisel;

18)

„kõrgrõhu-naatriumvalgusallikas“ (HPS) – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles valgus tekib peamiselt naatriumiaurus tekkiva kiirguse toimel, kui naatriumiauru osarõhk on suurusjärgus 10 kPa. Kõrgrõhu-naatriumvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu toimub elektrivarustus;

19)

„müügikoht“ – koht, kus tooteid füüsiliselt esitletakse või pakutakse kasutajale müügiks, rentimiseks või järelmaksuga müügiks.

Lisades kasutatud täiendavad mõisted on määratletud I lisas.

Artikkel 3

Tarnija kohustused

1.   Valgusallikate tarnija tagab järgmise:

a)

iga valgusallikas, mis lastakse turule iseseisva tootena (st mitte põhitoote osana) ja pakendis, varustatakse III lisas sätestatud vorminõuetele vastava pakendile trükitud märgisega;

b)

V lisas sätestatud tooteteabe näitajad sisestatakse toodete andmebaasi;

c)

edasimüüja erinõudmisel tehakse toote teabeleht kättesaadavaks trükitult;

d)

VI lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni andmed sisestatakse toodete andmebaasi;

e)

valgusallika konkreetse mudeli visuaalne reklaam sisaldab selle mudeli energiatõhususe klassi ja märgisel esitatud energiatõhususe skaalat vastavalt VII ja VIII lisale;

f)

valgusallika konkreetse mudeli tehnilised reklaammaterjalid, sealhulgas internetis avaldatud tehnilised reklaammaterjalid, milles on kirjeldatud mudeli konkreetseid tehnilisi näitajaid, sisaldavad selle mudeli energiatõhususe klassi ja märgisel esitatud energiatõhususe skaalat vastavalt VII lisale;

g)

iga valgusallika mudeli edasimüüjatele tehakse kättesaadavaks III lisa kohase vormi ja sisuga elektrooniline märgis;

h)

iga valgusallikamudeli edasimüüjatele tehakse kättesaadavaks V lisa kohane elektrooniline toote teabeleht;

i)

edasimüüjate nõudel ja vastavalt artikli 4 punktile e tehakse trükitud märgised toodete klassifikatsiooni muutmiseks kättesaadavaks kleebisena, mis on sama suur kui juba olemasolev märgis.

2.   Põhitoodete tarnijad

a)

esitavad tootega kaasneva(te) valgusallika(te) kohta teavet vastavalt V lisa punktile 2;

b)

esitavad turujärelevalveasutuste nõudel teavet selle kohta, kuidas valgusallikaid saab kontrolliks eemaldada valgusallikale püsivat kahju tekitamata.

3.   Energiatõhususe klass arvutatakse II lisa kohaselt.

Artikkel 4

Edasimüüjate kohustused

Edasimüüja tagab järgmise:

a)

müügikohas on iga valgusallikas, mis ei ole ehitatud põhitootesse, varustatud märgisega, mille tarnijad on teinud artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kättesaadavaks ja mille energiatõhususe klass on III lisa kohaselt selgelt nähtav;

b)

kaugmüügi korral esitatakse märgis ja toote teabeleht VII ja VIII lisa kohaselt;

c)

valgusallika konkreetse mudeli visuaalne reklaam (sh internetis) sisaldab selle mudeli energiatõhususe klassi ja märgisel esitatud energiatõhususe skaalat vastavalt VII lisale;

d)

valgusallika konkreetse mudeli tehnilistes reklaammaterjalides, sealhulgas internetis avaldatud tehnilised reklaammaterjalid, milles on kirjeldatud mudeli konkreetseid tehnilisi näitajaid, on esitatud selle mudeli energiatõhususe klass ja märgisel esitatud energiatõhususe skaala vastavalt VII lisale;

e)

müügikohtades olevate valgusallikate olemasolevad märgised asendatakse kaheksateistkümne kuu jooksul käesoleva määruse kohaldamisest muudetud klassifikatsiooniga märgistega, mis kataksid olemasoleva märgise, sealhulgas juhul, kui see on pakendile trükitud või kinnitatud.

Artikkel 5

Veebimajutusplatvormidega seotud kohustused

Kui direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 osutatud veebimajutusteenuse pakkuja lubab oma veebisaidi kaudu müüa valgusallikaid, peab ta võimaldama näidata toote edasimüüja esitatud elektroonilist toote teabelehte ja elektroonilist toote märgist kuvamismehhanismi kaudu VIII lisa sätete kohaselt ning teatama edasimüüjale, et ta on kohustatud neid näitama.

Artikkel 6

Mõõtmismeetodid

Artiklite 3 ja 4 kohaselt esitamisele kuuluva teabe saamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse tänapäeva tipptasemele vastavaid tunnustatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid vastavalt II lisas sätestatule.

Artikkel 7

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Määruse (EL) 2017/1369 artikli 8 lõikes 3 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriigid IX lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut silmas pidades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muutmisettepaneku kavandi nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2024. Läbivaatamise käigus tuleks muu hulgas hinnata energiatõhususe klasse, meetodeid, millega hinnata põhitootesse ehitatud valgusallikate energiatõhusust ja seda, kuidas võtta arvesse ringmajanduse ülesandeid.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 1. septembrist 2021, välja arvatud artikli 3 lõige 2 ja artikli 4 lõige 2, mis tunnistatakse kehtetuks alates 25. detsembrist 2019.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2021. Artikli 3 lõike 1 punkti b kohaldatakse alates 1. maist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 198, 28.7.2017, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(3)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“. COM (2016) 773 final, 30.11.2016.

(4)  Komisjoni 12. juuli 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elektrilampide ja valgustite energiamärgistusega (ELT L 258, 26.9.2012, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(6)  Komisjoni 30. novembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/254, millega muudetakse delegeeritud määruseid (EL) nr 1059/2010, (EL) nr 1060/2010, (EL) nr 1061/2010, (EL) nr 1062/2010, (EL) nr 626/2011, (EL) nr 392/2012, (EL) nr 874/2012, (EL) nr 665/2013, (EL) nr 811/2013, (EL) nr 812/2013, (EL) nr 65/2014, (EL) nr 1254/2014, (EL) 2015/1094, (EL) 2015/1186 ja (EL) 2015/1187 kontrollimisel lubatud hälvete kasutamise osas (ELT L 38, 15.2.2017, lk 1).

(7)  Komisjoni 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 278/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile (ELT L 93, 7.4.2009, lk 3).


I LISA

Lisades kasutatavad mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„avaliku võrgu toitega valgusallikas“ (mains light source, MLS) – valgusallikas, mille võib ühendada otse avalikku elektrivõrku. Avaliku võrgu toitega valgusallikateks loetakse valgusallikad, mille võib ühendada avalikku võrku otse või kaudselt eraldiseisva talitlusseadise kaudu;

2)

„muu kui avaliku võrgu toitega valgusallikas“ (non-mains light source, NMLS) – valgusallikas, mis vajab avaliku võrgu toite kasutamiseks eraldiseisvat talitlusseadist;

3)

„eraldiseisev talitlusseadis“ – valgusallikasse sisseehitamata talitlusseadis, mis lastakse turule eraldi tootena või põhitoote osana;

4)

„suundvalgusallikas“ (directional light source, DLS) – valgusallikas, mille koguvalgusvoost vähemalt 80 % langeb ruuminurka π steradiaani (see vastab koonusele tipunurgaga 120°);

5)

„suunamata valgusvooga valgusallikas“ (nondirectional light source, NDLS) – valgusallikas, mis ei ole suundvalgusallikas;

6)

„ühendatud valgusallikas“ (connected light source, CLS) – valgusallikas andmesideosadega, mis on füüsiliselt või funktsionaalselt lahutamatud valgust kiirgavatest osadest, et säiliks võrdlusseadistus. Valgusallikas võib olla kokku ehitatud andmesideosadega ühes mittelahtivõetavas kestas või see võib töötada koos füüsiliselt eraldiseisvate andmesideosadega, mis lastakse turule koos valgusallikaga ühe tootena;

7)

„andmesideosad“ – osad, mis täidavad mis tahes funktsiooni järgmistest:

a)

andmesidesignaalide vastuvõtmine või edastamine kas traadiga või traadita sidena ning nende signaalide töötlemine (kasutatakse selleks, et juhtida valguse kiirgamise funktsiooni ja võimalik, et ka muid funktsioone);

b)

signaalide sondeerimine ja avastatud signaalide töötlemine (kasutatakse selleks, et juhtida valguse kiirgamise funktsiooni ja võimalik, et ka muid funktsioone);

c)

nende kombinatsioon;

8)

„seadistatava värvusega valgusallikas“ (colour-tuneable light source, CTLS) – valgusallikas, mida saab seadistada valgust kiirgama laias värvusvahemikus, mis on väljaspool artiklis 2 määratletud vahemikku, kuid mille võib seadistada ka kiirgama valget valgust artiklis 2 määratletud vahemikus, mille puhul kuulub valgusallikas käesoleva määruse kohaldamisalasse.

See mõiste ei hõlma seadistatavaid valge valguse allikaid, mida saab seadistada kiirgama valgust erinevate lähimate värvsustemperatuuridega ainult artiklis 2 sätestatud vahemikus, ja valgusallikaid, mille kiiratav valgus muutub hämardamisel soojemaks, st mille lähim värvsustemperatuur on hämardatud valge valguse puhul madalam, millega jäljendatakse hõõgniidiga valgusallikate valgust;

9)

„spektraalne värvipuhtus“ – teatava värvusega valgust kiirgama seadistatud seadistatava värvusega valgusallikat iseloomustav protsentides väljendatav suurus, mille arvutamiseks standardites täpsemalt määratletud viisil tõmmatakse värvusruumi x-y-graafikule sirgjoon alates punktist 1 värvsuskoordinaatidega x = 0,333 ja y = 0,333 (värvitu valgusstiimuli punkt) läbi valgusallika värvsuskoordinaatidele vastava punkti 2 (koordinaatidega x ja y) värvusruumi välispiirini (spektraalvärvsusjoon, punkt 3). Spektraalne värvipuhtus arvutatakse kui punktide 1 ja 2 vahelise lõigu pikkuse suhe punktide 1 ja 3 vahelise lõigu pikkusesse. Joone kogupikkusele vastab värvipuhtus 100 % (spektraalvärvsusjoonel paiknev punkt). Värvitu valgusstiimuli punkt vastab värvipuhtusele 0 % (valge valgus);

10)

„suure heledusega valgusallikas“ (HLLS) – LED-valgusallikas, mille keskmine heledus suurima valgustugevuse suunas on suurem kui 30 cd/mm2;

11)

„heledus“ – heledus (cd/m2) antud suunas ja antud reaalse või kujutletava pinna punktis on kitsa kiirtekimbu valgusvoog läbi antud punkti antud suunda sisaldavasse ruuminurka, jagatud kiirtekimbu ristlõikega, mis sisaldab antud punkti;

12)

„keskmine heledus“ – LED-valgusallika keskmine heledus (cd/mm2) on sellise valgust kiirgava pinna keskmine heledus, mille heledus on suurem kui 50 % suurimast heledusest;

13)

„valgustusseadme juhtseadised“ – osad, mis on sisse ehitatud kas valgusallikasse või on eraldiseisvad, kuid mida turustatakse koos valgusallikaga kui ühte toodet ning mida ei ole tingimata vaja, et valgusallikas saaks täiskoormusel valgust kiirata, kuid selliste osade abil saab juhtida manuaalselt või automaatselt ja otse või eemalt valgustugevust, värvsust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka. Hämardeid loetakse samuti valgustusseadmete juhtseadisteks.

Mõiste hõlmab ka andmesideosi, kuid ei hõlma komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 (1) kohaldamisalasse kuuluvaid seadmeid;

14)

„valgustusega mitteseotud osad“ – osad, mis on sisse ehitatud kas valgusallikasse või on eraldiseisvad, kuid mida turustatakse koos valgusallikaga ühe tootena ning mida ei ole vaja, et valgusallikas saaks täiskoormusel valgust kiirata, ning mis ei ole valgustusseadme juhtseadised. Sellised osad on näiteks: kõlarid, kaamerad, sidesignaalide kordistid leviala suurendamiseks (nt raadio-kohtvõrkudes), võrgu tasakaalustatust tagavad osad (teevad vajaduse korral lülituse sisemisele akutoitele), akulaadijad, visuaalsed märguanded (kirja saabumine, uksekella helisemine, äratus), valgusside Li-Fi kasutamine (Li-Fi – kahesuunaline suurekiiruseline traadita side võrgus).

See mõiste hõlmab ka andmesideosi, mis täidavad muid funktsioone kui valguse kiirgamise juhtimine;

15)

„kasulik valgusvoog“ (Φuse) – valgusallika valgusvoo osa, mille põhjal määratakse valgusallika energiatõhusus:

suunamata valgusvooga valgusallikate korral on see kogu ruuminurka 4π sr (millele vastab kogu sfäär 360°) kiiratav valgusvoog;

suundvalgusallikatel kiirgusnurgaga ≥ 90° on see valgusvoog, mis kiiratakse ruuminurka π sr (millele vastab koonus tipunurgaga 120°);

suundvalgusallikatel kiirgusnurgaga < 90° on see valgusvoog, mis kiiratakse ruuminurka 0,586 π sr (millele vastab koonus tipunurgaga 90 °);

16)

„kiirgusnurk“ – suundvalgusallika kiirgusnurk on nurk kiirtekimbu telge läbival tasapinnal asuva kahe kujuteldava sirge vahel, mis läbivad valgusallika esipinna keskpunkti ja punkte, milles valgustugevus on kiirtekimbu telje valgustugevusest 50 %, kus kiirtekimbu telje valgustugevus on valgustugevus, mis on mõõdetud kiirtekimbu teljel.

Kui valgusallikal on eri tasapindadel erinevad kiirgusnurgad, kasutatakse suurimat kiirgusnurka;

kasutaja seadistatava kiirgusnurgaga valgusallikate puhul kasutatakse kiirgusnurka, mis vastab võrdlusseadistusele;

17)

„täiskoormus“ – selline esitatud talitlustingimuste piiresse jääv valgusallika talitlusseisund, mille korral kiirgab valgusallikas suurimat (hämardamata) valgusvoogu;

18)

„ooteseisund“ – valgusallika seisund, mille puhul see on ühendatud toitega, kuid valgusallikas ettenähtult ei kiirga valgust, nii et valgusallikas ootab juhtsignaali, et minna uuesti valguse kiirgamise seisundisse. Valgustusseadme juhtseadised, mis võimaldavad ootefunktsiooni kasutada, peavad olema juhtimisseisundis. Valgustusega mitteseotud osad peavad olema kas lahti ühendatud, välja lülitatud või tuleb nende tarbimisvõimsus seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele;

19)

„võrguühendusega ooteseisund“ – ühendatud valgusallika seisund, mille puhul see on ühendatud toiteallikaga, kuid valgusallikas ettenähtult ei kiirga valgust, nii et valgusallikas ootab kaugjuhtimiskäsklust, et minna uuesti valguse kiirgamise seisundisse. Valgustusseadme juhtseadised peavad olema juhtimisseisundis. Valgustusega mitteseotud osad peavad olema kas lahti ühendatud, välja lülitatud või tuleb nende tarbimisvõimsus seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele;

20)

„juhtimisseisund“ – valgustusseadme juhtseadiste seisund, mil nad on ühendatud valgusallikaga ja täidavad oma ülesandeid nii, et juhtsignaali saab sisemiselt tekitada või on võimalik vastu võtta kaugjuhtimiskäsklus traadita või traadiga ühenduse kaudu ja siis töödelda, nii et sellega muudetaks valgusallika valguskiirgust;

21)

„kaugjuhtimiskäsklus“ – võrgu kaudu väljastpoolt valgusallikat saadetud signaal;

22)

„juhtsignaal“ – analoog- või digitaalsignaal, mis saadetakse valgusallikale kas traadita või traadiga ühenduse kaudu kas pingemodulatsiooniga eraldi juhtkaablis või moduleeritud signaaliga toitepinges. Signaali ei saadeta võrgu kaudu, vaid näiteks sisemisest allikast või tarnitud toote juurde kuuluvast kaugjuhtimispuldist;

23)

„võrk“ – kindla skeemi ja ülesehitusega andmevahetustaristu, mis hõlmab teatavaid füüsilisi osi, organisatsioonilisi põhimõtteid ning sideprotseduure ja -eeskirju (sideprotokolle);

24)

„sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus“ (Pon) – valgusallika tarbimisvõimsus täiskoormusel (vattides), kui kõik valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud. Kui neid osi ei ole võimalik lahti ühendada, peavad need olema välja lülitatud ja nende tarbimisvõimsus tuleb seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele. Muu kui avaliku võrgu toitega valgusallika (mis vajab tööks eraldiseisvat talitlusseadist) sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsust Pon saab mõõta otse valgusallika sisendis või see määratakse teadaoleva tõhususega talitlusseadise kaudu, lahutades selle tarbimisvõimsuse avaliku võrgu mõõdetud sisendvõimsusest;

25)

„ooteseisundi tarbimisvõimsus“ (Psb) – valgusallika tarbimisvõimsus (vattides) ooteseisundis;

26)

„võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus“ (Pnet) – ühendatud valgusallika tarbimisvõimsus (vattides) võrguühendusega ooteseisundis;

27)

„võrdlusseadistus“ (reference control settings, RCS) – juhtseadistus või juhtseadistuste kogum, mida kasutatakse selleks, et kontrollida valgusallika vastavust käesoleva määruse nõuetele. Sellised seadistused on asjakohased valgusallikate puhul, mis võimaldavad lõppkasutajal kas käsitsi või automaatselt, vahetult või eemalt seadistada kiiratava valguse valgustugevust, värvust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka.

Põhimõtteliselt määrab võrdlusseadistuse eelnevalt kindlaks tootja ja selleks on tehase vaikeseaded, millega puutub kasutaja kokku toote esimesel paigaldamisel (toote seaded pakendi avamisel). Kui paigaldamise käik näeb ette, et toote tarkvara tuleb esmapaigaldusel automaatselt uuendada või kui kasutajal on võimalik sellist ajakohastust teha, tuleb võtta arvesse sellest tulenevaid seadistuste muudatusi, kui neid on.

Kui toote seadistus pakendi avamisel on tahtlikult muudetud võrdlusseadistusest erinevaks (nt väikesele võimsusele ohutuse eesmärgil), peab tootja märkima tehnilistes dokumentides, kuidas teha uuesti võrdlusseadistus seadme vastavuse kontrollimiseks ning lisama tehnilise põhjenduse, miks toote seadistus pakendi avamisel erineb võrdlusseadistusest.

Valgusallika tootja määrab kindlaks võrdlusseadistuse nii, et:

valgusallikas kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse vastavalt artiklile 1 ja ükski erandi tingimus ei ole kohaldatav;

valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud või välja lülitatud või, kui see ei ole võimalik, nende tarbimisvõimsus on vähim;

saavutatakse täiskoormuse seisund;

kui lõppkasutaja otsustab lähtestada tehase vaikeseaded, saavutatakse võrdlusseadistus.

Võrdlusseadistus tuleb määrata kindlaks selliste valgusallikate jaoks, mille puhul põhitoote tootja võib teha kasutamisega seotud valikuid, mis mõjutavad valgusallika omadusi (nt töövoolu(de) kindlaksmääramine, soojuslik kavand) ja mida lõppkasutaja ei saa mõjutada. Sellisel juhul kasutatakse katse nimitingimusi, mille on määranud kindlaks valgusallika tootja;

28)

„kõrgrõhu-elavhõbevalgusallikas“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles peamine osa valgusest tekib otseselt või kaudselt eelkõige elavhõbedaaurus tekkiva kiirguse toimel, kui elavhõbedaauru osarõhk on suurem kui 100 kPa;

29)

„metallhaliidvalgusallikas“ (metal halide light source, MH) – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles valgus tekib metalliaurude, metallhaliidide ning metallhaliidide dissotsiatsioonisaaduste segu kiirgamisel. Metallhaliidvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu toimub elektrivarustus. Metallhaliidvalgusallika kaarlahendustoru võib olla kvartsist (QMH) või keraamiline (CMH);

30)

„kompaktluminofoorvalgusallikas“ (compact fluorescent light source, CFL) – ühe sokliga ja painutatud toruga luminofoorvalgusallikas, mis on ette nähtud võtma vähe ruumi. Kompaktluminofoorvalgusallikad võivad olla peamiselt spiraalikujulised või peamiselt mitme paralleelse ühendatud toru kujulised kas koos või ilma pirnitaolise väliskolvita. Kompaktluminofoorvalgusallikal võib olla talitlusseadis külge ehitatud (CFLi), kuid see võib olla ka ilma külgeehitatud talitlusseadiseta (CFLni);

31)

„T2“, „T5“, „T8“, „T9“ ja „T12“ on toruvalgusallikad vastavalt läbimõõduga ligikaudu 7, 16, 26, 29 ja 38 mm, nagu on määratletud standardites. Toru võib olla sirge või painutatud (nt U-kujuliseks või rõngakujuliseks);

32)

„LFL T5-HE“ – suure valgusviljakusega sirge luminofoorvalgusallikas T5, mille süütevool on väiksem kui 0,2 A;

33)

„LFL T5-HO“ – suure valgustugevusega sirge luminofoorvalgusallikas T5, mille süütevool on vähemalt 0,2 A;

34)

„HL R7s“ – avaliku võrgu pingel töötav kahe sokliga sirge halogeenvalgusallikas, mille sokli läbimõõt on 7 mm;

35)

„akutoitega“ – toode, mis töötab üksnes alalisvoolu toitel, mis saadakse samas tootes paiknevast akust, ning mida ei ühendata otse ega kaudselt avalikku elektrivõrku;

36)

„väliskolb“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallika teine, väline kolb, mida ei ole vaja valguse saamiseks, näiteks väline kest, mis takistab elavhõbeda ja klaasi sattumist keskkonda, kui valgusallikas puruneb. Väliskolvi olemasolu kindlakstegemisel ei loeta kolviks suure valgustugevusega lahendusvalgusallika kaarlahendustoru;

37)

„läbipaistmatu kolb“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallika läbipaistmatu väliskolb või -toru, milles olev valgust tekitav kaarlahendustoru ei paista välja;

38)

„pimestamisvastane kaitse“ – mehhaaniline või optiline peegeldav või mittepeegeldav läbipaistmatu varje, mis on ette nähtud tõkestama suundvalgusallikast otse kiiratavat valgust, et see ei pimestaks (osaliselt ajutiseks pimedaks jäämine) selle poole otse vaatajat. See ei hõlma suundvalgusallika kiirgaja pinnakatet;

39)

„värelus“ – staatilisel vaatlejal valgusärritaja tajumine visuaalselt ebapüsivana valgusärritaja heleduse või spektraaljaotuse ajalise muutlikkuse tõttu. Muutlikkus võib olla perioodiline või mitteperioodiline ja seda võib põhjustada valgusallikas, selle toiteallikas või muu mõjutav tegur.

Väreluse mõõtmiseks kasutatakse käesolevas määruses näitajat „lühikese ajavahemiku värelus“ Pst (LM), kus „st“ (short term) tähistab lühikest ajavahemikku ja „LM“ väreluse mõõtemeetodit LM (light method), mis on määratletud standardites. Väärtus Pst (LM) = 1 tähendab, et keskmisel vaatlejal on 50 % tõenäosus väreluse avastamiseks;

40)

„stroboskoopnähtus“ – staatilisel vaatlejal mittestaatilises keskkonnas tekkiv liikumisaistingu muutus, mis on tingitud valgusärritaja heleduse või spektraaljaotuse ajalisest muutlikkusest. Muutlikkus võib olla perioodiline või mitteperioodiline ja seda võib põhjustada valgusallikas, selle toiteallikas või muu tegur.

Stroboskoopnähtuse mõõtmiseks kasutatakse käesolevas määruses näitajat SVM (stroboscopic visibility measure), mis on määratletud standardites. SVM = 1 vastab keskmise vaatleja nähtavuspiirile;

41)

„R9“ – punast värvi objekti värviesitusindeks, nagu on määratletud standardites;

42)

„esitatud väärtus“ – väärtus, mille tarnija märgib tehnilistesse dokumentidesse vastavalt määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõikele 3;

43)

„valgustugevus“ (kandela, cd) – valgusallikast antud ruuminurka kiiratava valgusvoo ja selle ruuminurga jagatis;

44)

„lähim värvsustemperatuur (correlated colour temperature, CCT, ühik K)“ – Plancki kiirguri (mustkiirguri) temperatuur, mille puhul selle kiirguri tajutud värvus samasuguse heleduse ja samade vaatlustingimuste puhul sarnaneb kõige rohkem teatava ärritaja värvusega;

45)

„värvuse koosseis“ – üksiku valgusallika ruumiliselt keskmistatud värvsuskoordinaatide (x, y) maksimaalne kõrvalekalle (lühikese aja möödudes) tootja või importija esitatud värvsuse keskpunktist (cx, cy), väljendatuna värvsuse keskpunkti (cx, cy) ümber koostatud MacAdami ellipsi astmetes;

46)

„faasinihe (cos φ1)“ – koosiinus nurgast φ1, mis on avaliku võrgu pinge põhiharmooniku ja avaliku võrgu voolu põhiharmooniku vahel. Seda mõistet kasutatakse LED- ja OLED-tehnoloogial põhinevate avaliku võrgu toitega valgusallikate puhul. Faasinihet mõõdetakse täiskoormusel ja, kui see on asjakohane, võrdlusseadistusel, nii et valgustusseadme juhtseadised on juhtimisseisundis ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud, välja lülitatud või seadistatud vähimale tarbimisvõimsusele vastavalt tootja juhistele;

47)

„valgusvoo vähenemistegur“ (XLMF) – (lumen maintenance factor, LMF) – valgusallika tööea teatava ajahetke valgusvoo ja selle algvalgusvoo suhe;

48)

„elueategur (survival factor, SF)“ – kindlaksmääratud töötingimustes ja lülitamissagedusel teataval ajahetkel talitlust jätkavate valgusallikate osa valgusallikate koguarvust;

49)

„tööiga“ – LED- ja OLED-valgusallikate talitlusaeg tundides alates nende kasutusele võtmisest kuni hetkeni, mil 50 %-l valgusallikatest on valgusvoog muutunud väiksemaks kui 70 % algvalgusvoost. Sellist tööiga tähistatakse järgmiselt L70B50;

50)

„kuvamismehhanism“ – mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu visualiseerimistehnoloogia, mida kasutatakse internetiteabe kuvamiseks kasutajatele;

51)

„puutetundlik ekraan“ – puudutusele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti, klaviatuurita tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan;

52)

„pesaaken“ – aken, mille kaudu muutub kujutis või andmekogum kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsuga, hiirega üleliikumisega või puuteekraanil kujutise venitamisega;

53)

„tekstialternatiiv“ – tekst, mis on esitatud kujutise asemel ja mis võimaldab esitada teavet muud moodi kui kujutisena, kui kuvaseadmed ei suuda kujutisi esitada, või juurdepääsetavusabina, nt kõnesünteesirakenduste sisendina;

54)

„valgust kiirgava pinna projektsiooni pindala“ (A) – pindala (mm2), mis on valgust kiirgava pinna ristprojektsioonil suurima valgustugevusega suunas, kui valgust kiirgav pind on sellise valgusallika pind, mis kiirgab valgust esitatud optiliste omadustega; selleks võib olla näiteks kaarlahendustoru ligikaudu kerakujuline pind (a), hõõglambispiraali (b) või gaaslahenduslambi (c, d) silindriline pind või valgusdioodi lameda või poolkerakujulise kesta pind (e).

Valgusallikatel, millel on läbipaistmatu kolb või pimestamisvastane kaitse, on valgust kiirgav pind kogu pind, läbi mille valgusallikas kiirgab valgust.

Kui valgusallikas on mitu valgust kiirgavat elementi, loetakse valgust kiirgavaks pinnaks sellise väikseima kogumahuga kesta projektsioon, mis ümbritseb kõiki valgust kiirgavaid elemente.

Suure valgustugevusega lahenduslampide puhul kasutatakse määratlust a, välja arvatud juhul, kui näidisel d näidatud mõõtude puhul kehtib L > D, kus L on kaugus elektroodide otste vahel ja D on kaarlahendustoru siseläbimõõt.

Image 44

55)

„ruutkood“ – maatrikskood toote mudeli energiamärgisel; sellega on seotud asjaomase mudeli avalikult kättesaadav teave toodete andmebaasis.


(1)  Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis (ELT L 339, 18.12.2008, lk 45).


II LISA

Energiatõhususe klassid ja arvutusmeetod

Valgusallika energiatõhususe klass määratakse tabeli 1 järgi koguvalgusviljakuse ηTM alusel, mille arvutamiseks jagatakse esitatud kasulik valgusvoog Φuse (luumenites lm) esitatud tööseisundi võimsusega Pon (vattides W) ja korrutatakse tabelis 2 esitatud asjakohase teguriga FTM:

ηTM = (Φuse/Pon) × FTM (lm/W).

Tabel 1.

Valgusallikate energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass

Koguvalgusviljakus TM (lm/W)

A

210 ≤ TM

B

185 ≤ TM < 210

C

160 ≤ TM < 185

D

135 ≤ TM < 160

E

110 ≤ TM < 135

F

85 ≤ TM < 110

G

TM < 85


Tabel 2.

Valgusallika liikide tegurid FTM

Valgusallika liik

Tegur FTM

Suunamata valgusvooga valgusallikad (NDLS), mis töötavad avaliku võrgu toitel (MLS)

1,000

Suunamata valgusvooga valgusallikad (NDLS), mis ei tööta avaliku võrgu toitel (NMLS)

0,926

Suundvalgusallikad (DLS), mis töötavad avaliku võrgu toitel (MLS)

1,176

Suundvalgusallikad (DLS), mis ei tööta avaliku võrgu toitel (NMLS)

1,089


III LISA

Valgusallika märgis

1.   MÄRGIS

Kui valgusallikas on ette nähtud turustamiseks müügikoha kaudu, trükitakse käesoleva lisa kohase vormi ja sisuga märgis üksikpakendile.

Tarnijad valivad energiamärgise käesoleva lisa punktides 1.1 ja 1.2 esitatud vormide seast.

Märgis on järgmine:

standardse märgise laius on vähemalt 36 mm ja kõrgus 75 mm;

väikese märgise (laiusega alla 36 mm) laius on vähemalt 20 mm ja kõrgus 54 mm.

Pakend ei tohi alla väiksem kui 20 mm lai ja 54 mm kõrge.

Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses. Kui pakend on vähemalt 36 mm lai, ei tohi sellisel pakendil kasutada väikest märgist.

Märgise koos energiatõhususe klassi tähistava noolega võib trükkida ühevärviliselt, nagu täpsustatud punktides 1.1 ja 1.2 juhul, kui kogu teave, ka joonised, on pakendile trükitud ühevärviliselt.

Kui märgist ei trükita sellele pakendi küljele, mis jääb võimaliku ostja poole, tuleb energiatõhususe klassi tähistava tähega nool esitada järgmisel viisil nii, et noolel kujutatud täht vastab energiatõhususe klassi tähele ja värvile. Suurus peab olema selline, et märgis oleks selgelt nähtav ja loetav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab olema kirjatüübis Calibri, paksus kirjas ja paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema 100 % musta värvi ääris paksusega 0,5 p.

Joonis 1.

Värviline/ühevärviline vasak-/paremnool sellel pakendi küljel, mis jääb võimaliku tarbija poole

Image 45

Artikli 4 punktis e osutatud juhul peab uue skaalaga märgis olema selliste mõõtudega, et see katab vana märgise ja jääb sellele kinni.

1.1.   Standardmõõdus märgis:

Märgis on järgmine:

Image 46

1.2.   Väikesemõõduline märgis:

Märgis on järgmine:

Image 47

1.3.   Valgusallika märgisel esitatakse järgmine teave:

I.

tarnija nimi või kaubamärk;

II.

tarnija mudelitähis;

III.

energiatõhususe skaala A–G;

IV.

energiatarbimine, mis on väljendatud valgusallika energiatarbimisena sisselülitatud seisundis kilovatt-tundides (kWh) 1 000 tunni kohta;

V.

ruutkood;

VI.

energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;

VII.

käesoleva määruse number, mis on „2019/2015“.

2.   MÄRGISTE KUJUNDUS

2.1.   Standardmõõdus märgis:

Image 48

2.2.   Väikesemõõduline märgis:

Image 49

2.3.   Selgitus:

a)

Märgise elementide mõõtmed ja kirjeldused peavad vastama III lisa punktile 1 ning valgusallikate standardmõõdus ja väikesemõõduliste märgiste näidistele.

b)

Märgise taust on 100 % valget;

c)

kasutatakse kirjatüüpe Verdana ja Calibri;

d)

neljavärvitükk (CMYK): tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must vastavalt järgmisele näidisele: 0-70-100-0: 0 % tsüaansinine, 70 % magentapunane, 100 % kollane, 0 % must;

e)

märgis peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad joonisele eespool):

Image 50

ELi logo värvid:

taust: 100,80,0,0;

tähed: 0,0,100,0;

Image 51

energialogo värv: 100,80,0,0;

Image 52

tarnija nimi on kirjatüübis Verdana, paksus kirjas, 100 % musta, 8 p (standardmõõdus märgis) või 5 p (väikesemõõduline märgis);

Image 53

mudelitähis on kirjatüübis Verdana, tavalises kirjas, 100 % musta, 8 p (standardmõõdus märgis) või 5 p (väikesemõõduline märgis);

Image 54

skaala A–G on järgmine:

energiatõhususe skaala tähed on kirjatüübis Calibri, paksus kirjas, 100 % valget, 10,5 p (standardmõõdus märgis) või 7 p (väikesemõõduline märgis); tähed on keskel teljel, mis asub noolte vasakust servast 2 mm (standardmõõdus märgis) või 1,5 mm (väikesemõõduline märgis) kaugusel;

skaala A–G noolte värvid on järgmised:

A-klass: 100,0,100,0;

B-klass: 70,0,100,0;

C-klass: 30,0,100,0;

D-klass: 0,0,100,0;

E-klass: 0,30,100,0;

F-klass: 0,70,100,0;

G-klass: 0,100,100,0;

Image 55

eraldusjoonte paksus on 0,5 p ja värv on 100 % musta;

Image 56

energiatõhususe klassi täht on kirjatüübis Calibri, paksus kirjas, 100 % valget, 16 p (standardmõõdus märgis) või 10 p (väikesemõõduline märgis). Energiatõhususe klassi nool ja vastav nool A–G skaalal paigutatakse selliselt, et nende otsad on ühel joonel. Energiatõhususe klassi noolel olev täht on noole nelinurkse osa keskel ja selle värv on 100 % musta;

Image 57

energiatarbimine näidatakse kirjatüübis Verdana 12 p, paksus kirjas; ühik „kWh/1 000h“ märgitakse kirjatüübis Verdana, tavalises kirjas, 8 p (standardmõõdus märgis) või 5 p (väikesemõõduline märgis), värv on 100 % musta;

Image 58

ruutkoodi värv on 100 % musta;

Image 59

määruse number on kirjatüübis Verdana 5 p, tavalises kirjas, värv on 100 % musta.


IV LISA

Erandid

1.   

Käesolevat määrust ei kohaldata valgusallikate suhtes, mis on konkreetselt katsetatud ja heaks kiidetud kasutamiseks alljärgnevas:

a)

nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom (1) artiklis 3 kindlaksmääratud radioloogia- ja tuumameditsiini seadmetes;

b)

hädaolukorras;

c)

liikmesriikide õigusaktides või Euroopa Kaitseagentuuri poolt välja antud dokumentides sätestatud sõjaväe- ja tsiviilkaitserajatised ja -seadmed, maismaasõidukid, laevavarustus ja õhusõidukid;

d)

mootorsõidukites, nende haagistes ja süsteemides, vahetatavates veetavates haakeriistades, osades ja eraldi tehnilistes seadmestikes (või nende peal), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 661/2009, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 (4);

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1628 (5) määratletud väljaspool teid kasutatavates liikurmasinate küljes või nende haagiste küljes;

f)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/42/EÜ (6) sätestatud selliste vahetatavate seadmete küljes, mis tõstetakse täielikult maapinnast kõrgemale või mis ei saa liikuda vertikaaltelje suhtes juhul, kui sõidukit, mille külge nad kinnitatakse, kasutatakse teel, nagu see on sätestatud määruses (EL) nr 167/2013;

g)

komisjoni määruses (EL) nr 748/2012 (7) sätestatud tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite küljes;

h)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/57/EÜ (8) sätestatud raudteesõidukite valgustussüsteemid;

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/90/EL (9) sätestatud laevavarustus;

j)

nõukogu direktiivis 93/42/EMÜ (10) määratletud meditsiiniseadmetes või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/79/EÜ (12) määratletud meditsiinilistes in vitro diagnostikavahendites.

Käesolevas punktis kasutatud väljend „spetsiaalselt katsetatud ja heaks kiidetud“ tähendab, et

valgusallikat on katsetatud spetsiaalselt nimetatud töötingimustel või otstarbel vastavalt nimetatud ELi õigusaktidele või nendega seotud rakendusmeetmetele või asjaomastele Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele või nende puudumisel liikmesriikide asjaomastele õigusaktidele ning

valgusallikaga koos on tehnilistesse dokumentidesse lisatavad tõendid sertifikaadi, tüübikinnitusmärgi või katsearuande kujul selle kohta, et toode on spetsiaalselt heaks kiidetud nimetatud töötingimustes või otstarbel kasutamiseks, ning

on lastud turule spetsiaalselt nimetatud töötingimustes või otstarbel kasutamiseks, nagu seda tõendavad vähemalt tehnilised dokumendid ning, välja arvatud punkti d korral, pakendil olev teave ja reklaammaterjalid.

2.   

Lisaks ei kohaldata käesolevat määrust järgmise suhtes:

a)

kuvarid (st televiisorid, arvutikuvarid, süle- ja tahvelarvutid, mobiiltelefonid, e-lugerid, mängukonsoolid), sealhulgas kuvarid, mis kuuluvad järgmiste dokumentide kohaldamisalasse: määrus (EL) 2019/2021, (13) komisjoni määrus (EL) nr 617/2013 (14);

b)

valgusallikad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 65/2014 (15) kohaldamisalasse kuuluvates pliidikubudes;

c)

akutoitega toodete valgusallikad, sealhulgas nt taskulambid, sisseehitatud taskulambiga mobiiltelefonid, valgusallikatega mänguasjad, ainult akutoitega laualambid, jalgratturite käelambid, päikeseenergial töötavad aiavalgustid;

d)

jalgrattatuled ja muude motoriseerimata sõidukite valgusallikad;

e)

valgusallikad kasutamiseks fotomeetrias ja spektroskoopias, nagu nt ultravioletse ja nähtava spektriala optilises spektroskoopias, molekulaarspektroskoopias, aatomabsorptsioonspektroskoopias, mittedispersiivses infrapunaspektroskoopias (NDIR), Fourier’ teisendusel põhinevas infrapunaspektroskoopias (FTIR), meditsiinilises analüüsis, ellipsomeetrias, kihi paksuse mõõtmisel, protsesside ja keskkonnaseisundi jälgimisel.

3.   

Käesolevas delegeeritud määruses sätestatud nõuetest (välja arvatud V lisa punktis 4 sätestatud nõuded) on vabastatud selle määruse kohaldamisalasse kuuluvad valgusallikad, mis on spetsiaalselt ette nähtud ja mida turustatakse kasutamiseks vähemalt ühel järgmistest otstarvetest:

a)

signaliseerimine (sealhulgas maantee-, raudtee-, mere- ja lennuliikluses ja -liikluse korraldamiseks ning lennuväljal kasutatavad lambid);

b)

filmitud või pildistatud materjali salvestamine ja kuvamine (sealhulgas fotokopeerimises, trükkimises (otse trükkimisel või eeltöötlemisel), litograafias, filmide ja videote kuvamises, holograafias);

c)

valgusallikad, mille ultraviolettkiirguse efektiivne erivõimsus > 2 mW/klm ja mis on ette nähtud kasutamiseks otstarbel, milleks on vaja tugevat ultraviolettkiirgust;

d)

valgusallikad, millel on kiirgusmaksimum lainepikkusel ligikaudu 253,7 nm ja mis on ette nähtud pisikute hävitamiseks (DNA lõhkumiseks);

e)

valgusallikad, mis kiirgavad vähemalt 5 % oma vahemikku 250–800 nm kuuluvast kogukiirgusvõimsusest vahemikus 250–315 nm ja/või vähemalt 20 % vahemikku 250–800 nm kuuluvast kogukiirgusvõimsusest vahemikus 315–400 nm ning mis on ette nähtud desinfitseerimiseks või kärbeste püüdmiseks;

f)

valgusallikad, mille esmane eesmärk on kiirata lainepikkusel ligikaudu 185,1 nm ja mis on ette nähtud osooni tekitamiseks;

g)

valgusallikad, mis kiirgavad oma vahemikku 250–800 nm kuuluvast kogukiirgusvõimsusest vähemalt 40 % vahemikus 400–480 nm ning mis on ette nähtud korallide ja zooksantellide sümbioosi soodustamiseks;

h)

luminofoorvalgusallikad, mis kiirgavad oma vahemikku 250–800 nm kuuluvast kogukiirgusvõimsusest vähemalt 80 % vahemikus 250–400 nm ja mis on ette nähtud päevitamiseks;

i)

suure valgustugevusega lahenduslambid, mis kiirgavad oma vahemikku 250–800 nm kuuluvast kogukiirgusvõimsusest vähemalt 40 % vahemikus 250–400 nm ja mis on ette nähtud päevitamiseks;

j)

valgusallikad, mille fotosünteesi valgusviljakus on > 1,2 μmol/J ja/või mille kogukiirgusvõimsusest vahemikus 250–800 nm vähemalt 25 % moodustab kiirgus vahemikus 700–800 nm ning mis on mõeldud kasutamiseks aianduses;

k)

LED- või OLED-valgusallikad, mis vastavad algupärase kunstiteose määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/84/EÜ (16) ja mille on valmistanud kunstnik ise piiratud koguses alla kümne tüki.


(1)  Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(7)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

(10)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(13)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2021, millega kehtestatakse kuvarite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 241).

(14)  Komisjoni 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 617/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ arvutite ja serverarvutite ökodisaini nõuete osas (ELT L 175, 27.6.2013, lk 13).

(15)  Komisjoni 1. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 65/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude ja pliidikubude energiamärgistusega (ELT L 29, 31.1.2014, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral (EÜT L 272, 13.10.2001, lk 32).


V LISA

Tooteteave

1.   Tootekirjeldus

1.1.

Vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile b esitab tarnija toodete andmebaasi teabe, nagu on sätestatud tabelis 3, sealhulgas juhul, kui valgusallikas on põhitoote osa.

Tabel 3.

Toote teabeleht

Tarnija nimi või kaubamärk:

Tarnija aadress  (1) :

Mudelitähis:

Valgusallika liik:

Kasutatud valgustustehnoloogia:

[HL/LFL T5 HE/LFL T5 HO/CFLni/muu FL/HPS/MH/muu HID/LED/OLED/ühendatud/muu]

Suunatud või suunamata valgusvooga:

[NDLS/DLS]

Avaliku elektrivõrgu toitega või mitte:

[MLS/NMLS]

Ühendatud valgusallikas (CLS):

[jah/ei]

Seadistatava värvusega valgusallikas:

[jah/ei]

Kolb:

[puudub/väliskolb/läbipaistmatu]

Suure heledusega valgusallikas:

[jah/ei]

 

 

Pimestamisvastase kaitsega:

[jah/ei]

Hämardatav:

[jah/üksnes spetsiaalse hämardiga/ei]

Toote näitajad

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Toote üldnäitajad:

Energiatarbimine sisselülitatud seisundis (kWh/1 000 h)

x

Energiatõhususe klass

[A/B/C/D/E/F/G] (2)

Kasulik valgusvoog (Φuse); osutada selgelt, kas see on sfääriline (360°), lai koonuseline (120°) või kitsas koonuseline (90°) valgusvoog

x [sfääriline/lai koonuseline/kitsas koonuseline]

lähim värvsustemperatuur, ümardatud 100 K-ni või seadistatav lähima värvsustemperatuuri vahemik, ümardatud 100 K-ni

[x/x…x]

Sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus (Pon) vattides

x,x

Ooteseisundi tarbimisvõimsus (Psb) vattides, ümardatud kahe kümnendkohani

x,xx

Ühendatud valgusallika puhul võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus (Pnet) vattides, ümardatud kahe kümnendkohani.

x,xx

Värviesitusindeks, ümardatud täisarvuni, või seadistatav CRI vahemik;

[x/x…x]

Välismõõdud millimeetrites (ilma eraldiseisva talitlusseadiseta, valgustuse juhtosadeta ja valgustusega mitteseotud osadeta (olemasolul))

Kõrgus

x

Energia spektraaljaotus vahemikus 250–800 nm, täiskoormusel

[joonisel]

Laius

x

Sügavus

x

Väidetav võrdväärne võimsus (3)

[jah/–]

Kui „jah“, võrdväärne võimsus (W)

x

 

 

värvsuskoordinaadid (x, y)

0,xxx

0,xxx

Suundvalgusallikate näitajad:

Suurim valgustugevus (cd)

x

Kiirgusnurk kraadides või seadistatav kiirgusnurkade vahemik

[x/x…x]

LED- ja OLED-valgusallikate näitajad

Värviesitusindeks R9

x

Elueategur

x,xx

Valgusvoo vähenemistegur

x,xx

 

 

Avaliku elektrivõrgu toitega LED- ja OLED-valgusallikate näitajad

Faasinihe (cos φ1)

x,xx

Värvuse koosseis MacAdami ellipsi astmetes

x

Väide: LED-valgusallikas asendab teatava võimsusega ilma sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorvalgusallikat.

[jah/–] (4)

Kui jah, siis asendatavuse väide (W)

x

Väreluse mõõtühik (Pst LM)

x,x

Stroboskoopnähtuse näitaja (SVM)

x,x

Tabel 4.

Võrdväärsuse väidete võrdlusvalgusvoog

Madalapingeline peegeldi-tüüpi

Tüüp

Võimsus (W)

Võrdlusnäitaja Φ90° (lm)

MR11 GU4

20

160

 

35

300

MR16 GU 5.3

20

180

 

35

300

 

50

540

AR111

35

250

 

50

390

 

75

640

 

100

785

Avaliku elektrivõrgu pingel töötav puhutud klaasist peegeldi-tüüpi

Tüüp

Võimsus (W)

Võrdlusnäitaja Φ90° (lm)

R50/NR 50

25

90

 

40

170

R63/NR 63

40

180

 

60

300

R80/NR 80

60

300

 

75

350

 

100

580

R95/NR 95

75

350

 

100

540

R125

100

580

 

150

1 000

Avaliku elektrivõrgu pingel töötav valuklaasist peegeldi-tüüpi

Tüüp

Võimsus (W)

Võrdlusnäitaja Φ90° (lm)

PAR16

20

90

 

25

125

 

35

200

 

50

300

PAR20

35

200

 

50

300

 

75

500

PAR25

50

350

 

75

550

PAR30S

50

350

 

75

550

 

100

750

PAR36

50

350

 

75

550

 

100

720

PAR38

60

400

 

75

555

 

80

600

 

100

760

 

120

900

Tabel 5.

Valgusvoo vähenemistegurist tulenevad kordistustegurid

Valgusallika liik

Valgusvoo kordistustegur

Halogeenvalgusallikad

1

Luminofoorvalgusallikad

1,08

LED-valgusallikad

1 + 0,5 × (1 – LLMF)

kus LLMF on valgusvoo vähenemistegur esitatud tööea lõpul.

Tabel 6.

LED-valgusallikate kordistustegurid

LED-valgusallika kiirgusnurk

Valgusvoo kordistustegur

20° ≤ kiirgusnurk

1

15° ≤ kiirgusnurk < 20°

0,9

10° ≤ kiirgusnurk < 15°

0,85

kiirgusnurk < 10°

0,80

Tabel 7.

Suunamata valgusvooga valgusallikate võrdväärsusnõuded

Valgusallika nimivalgusvoog Φ (lm)

Väidetav võrdväärne hõõgniidiga valgusallika võimsus (W)

136

15

249

25

470

40

806

60

1 055

75

1 521

100

2 452

150

3 452

200

Tabel 8.

Valgusallikate T8 ja T5 valgusviljakuse vähimväärtused

T8 (26 mm Ø)

T5 (16 mm Ø)

Suur tõhusus

T5 (16 mm Ø)

Suur valgusvoog

Väidetav võrdväärne võimsus (W)

Vähimvalgusviljakus (lm/W)

Väidetav võrdväärne võimsus (W)

Vähimvalgusviljakus (lm/W)

Väidetav võrdväärne võimsus (W)

Vähimvalgusviljakus (lm/W)

15

63

14

86

24

73

18

75

21

90

39

79

25

76

28

93

49

88

30

80

35

94

54

82

36

93

 

 

80

77

38

87

 

 

 

 

58

90

 

 

 

 

70

89

 

 

 

 

Selliste valgusallikate puhul, mida saab seadistada kiirgama täiskoormusel erinevate omadustega valgust, esitatakse nende omadustega koos muutuvate näitajate väärtused võrdlusseadistuses.

Kui valgusallikat ei lasta enam ELi turule, sisestab tarnija toodete andmebaasi ELi turule laskmise lõpukuupäeva (kuu, aasta).

2.   Teave, mis tuleb esitada põhitoote dokumentides

Kui valgusallikas lastakse turule põhitoote osana, tuleb põhitoote tehnilises dokumentatsioonis selgelt märkida tootega kaasnev valgusallikas/kaasnevad valgusallikad, sealhulgas valgusallika(te) energiatõhususe klass.

Kui valgusallikas lastakse turule põhitoote osana, tuleb esitada selgelt loetavalt selline tekst kas kasutusjuhendis või juhistega voldikus:

„Toode sisaldab energiatõhususe klassi <X> valgusallikat“,

kus <X> asendatakse tootega kaasneva valgusallika energiatõhususe klassi tähisega.

Kui tootega kaasneb mitu valgusallikat, võib lause olla mitmuses või seda võib korrata iga valgusallika kohta, olenevalt sellest, kumb on sobivam.

3.   Teave, mis tuleb esitada tarnija vaba juurdepääsuga veebisaidil:

a)

kui on asjakohane, võrdlusseadistus ja juhised selle kasutamiseks;

b)

juhised selle kohta, kuidas valgustuse juhtosad ja/või valgustusega mitteseotud osad eemaldada või välja lülitada või seadistada vähimale voolutarbimisele;

c)

kui valgusallikat saab hämardada: valgusallikaga ühilduvate hämardite loetelu ning valgusallika ja hämardi ühilduvuse standard(id), millele valgusallikas vastab (olemasolul);

d)

kui valgusallikas leidub elavhõbedat: juhendid, kuidas koristada jäätmed, kui valgusallikas puruneb;

e)

soovitused selle kohta, kuidas valgusallikas oma tööea lõpul kõrvaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/19/EL (1).

4.   Teave IV lisa punktis 3 osutatud toodete kohta

IV lisa punktis 3 nimetatud valgusallikate puhul näidatakse kõigil pakenditel, tootekirjelduses ja reklaamides nende kavandatud kasutusotstarve koos selge hoiatusega, et valgusallikas ei ole ette nähtud muul eesmärgil kasutamiseks.

Määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 kohaselt vastavushindamise jaoks koostatavas tehnilises dokumentatsioonis tuleb loetleda tehnilised näitajad, mille tõttu sellise ehitusega toote suhtes kohaldatakse erandit.


(1)  Nende elementide muudatusi ei käsitata asjakohastena määruse (EL) 2017/1369 artikli 4 lõike 4 kohaldamisel.

(2)  Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama.

(3)  „–“: ei kohaldata;

„jah“: võrdväärsuse väite asendatava valgusallika võimsuse kohta võib esitada üksnes juhul, kui:

suundvalgusallika puhul, kui valgusallika liik on esitatud tabelis 4 ja kui valgusallika valgusvoog 90° tipunurgaga koonuses (Φ90°) ei ole väiksem kui vastav tabelis 4 esitatud võrdlusvalgusvoog. Võrdlusvalgusvoog korrutatakse parandusteguriga tabelist 5. LED-valgusallikate korral korrutatakse see parandusteguriga tabelist 6;

suunamata valgusvooga valgusallikate korral vastab väidetava samaväärse hõõgniidiga valgusallika võimsus (ümardatud vattideni) valgusallika valgusvoole tabelis 7.

Valgusvoo ja väidetava võrdväärse valgusallika võimsuse (ümardatud 1 W täpsusega) vahepealsed väärtused arvutatakse kahest lähimast väärtusest interpoleerimise teel.

(4)  „–“: ei kohaldata;

„jah“: väide, et valgusdioodvalgusallikas asendab teatava võimsusega ilma sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorvalgusallikat. Sellise väite võib esitada ainult juhul, kui:

valgustugevus toru telje ümber üheski suunas ei erine keskmisest valgustugevusest toru ümber üle 25 % ning

valgusdioodvalgusallika valgusvoog ei ole väiksem kui väidetava võimsusega luminofoorvalgusallika valgusvoog. Luminofoorvalgusallika valgusvoo arvutamiseks korrutatakse väidetav võimsus luminofoorvalgusallika vähima valgusviljakusega tabelis 8 ning

valgusdioodvalgusallika võimsus ei ole suurem kui sellise luminofoorvalgusallika võimsus, mida see väidetavalt peaks asendama.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada andmed selliste väidete põhjendamiseks.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).


VI LISA

Tehniline dokumentatsioon

1.   

Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

a)

tarnija nimi ja aadress;

b)

tarnija mudelitähis;

c)

juba turule lastud kõigi võrdväärsete mudelite mudelitähised;

d)

selle isiku andmed ja allkiri, kellel on õigus tarnija nimel alla kirjutada;

e)

järgmiste tehniliste näitajate esitatud ja mõõdetud väärtusi:

1)

kasulik valgusvoog (Φuse) luumenites;

2)

värviesitusindeks (CRI);

3)

tööseisundi tarbimisvõimsus (Pon) vattides (W);

4)

suundvalgusallika puhul kiirgusnurk kraadides;

5)

luminofoor- ja suure valgustugevusega lahendusvalgusallikate lähimad värvsustemperatuurid (CCT) kelvinites (K);

6)

ooteseisundi tarbimisvõimsus (Psb) vattides (W), sealhulgas juhul, kui see on null;

7)

CLSi puhul võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus (Pnet) vattides;

8)

avaliku elektrivõrgu toitega LED- ja OLED-valgusallikate jaoks faasinihe (cos φ1);

9)

LED- ja OLED-valgusallikate värvuse koosseis MacAdami ellipsi astmetes;

10)

valgusdioodi keskmine heledus (cd/mm2) (üksnes HLLS puhul)

11)

LED- ja OLED-valgusallikate värelus (PstLM);

12)

LED- ja OLED-valgusallikate stroboskoopnähtus (SVM);

13)

ainult seadistatava värvusega valgusallikate puhul järgmiste värvide ja konkreetsesse vahemikku jäävate dominantlainepikkuste spektraalne värvipuhtus:

Värvus

Dominantlainepikkuse vahemik

sinine

440 nm – 490 nm

roheline

520 nm – 570 nm

punane

610 nm – 670 nm

f)

näitajatega tehtud arvutused, sealhulgas energiatõhususe klassi määramine;

g)

viited kohaldatavatele ühtlustatud standarditele või muudele kasutatud standarditele;

h)

katsetingimused, kui neid ei ole piisavalt kirjeldatud punktis g;

i)

kui on asjakohane, võrdlusseadistus ja juhised selle kasutamiseks;

j)

juhised selle kohta, kuidas valgusallika katsetamise ajaks valgustuse juhtosad ja/või valgustusega mitteseotud osad eemaldada või välja lülitada või seadistada minimaalsele voolutarbimisele;

k)

konkreetsed ettevaatusmeetmed, mida tuleb võtta mudeli kokkupanemisel, paigaldamisel, hooldamisel või katsetamisel.


VII LISA

Teave, mis tuleb esitada visuaalses reklaamis, tehnilistes reklaammaterjalides, kaugmüügil, v.a kaugmüük internetis

1.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis e ja artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele, tuleb visuaalses reklaamis näidata märgisel energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

2.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis f ja artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud nõuetele, tuleb tehnilistes reklaammaterjalides näidata märgisel energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

3.   

Kõigis trükitud kaugmüügi materjalides esitatakse märgisel näidatud energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

4.   

Energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala esitatakse vastavalt joonisele 2 järgmiselt:

a)

noolega, millel on kujutatud energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri ja vähemalt hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud,

b)

noole värvina kasutatakse energiatõhususe klassile vastavat värvi,

c)

kasutatav energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga, ja

d)

suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja arusaadav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema 100 % must ääris suurusega 0,5 p.

Erandjuhul, kui visuaalne reklaam, tehnilised reklaammaterjalid ja trükiste alusel toimuva kaugmüügi materjalid on trükitud ühevärviliselt, võib sellises visuaalses reklaamis ning sellistes tehnilistes reklaammaterjalides ja kaugmüügi trükimaterjalides esitada noole ühevärviliselt.

Joonis 2.

Näidis värvilise/ühevärvilise vasak-/paremnoolega, millel on näidatud energiatõhususe skaala

Image 60

5.   

Telefoni teel toimuva kaugmüügi korral tuleb tarbijat eraldi teavitada toote märgisel esitatud energiatõhususe klassist ja energiatõhususe skaalast ning sellest, et tarbija saab tutvuda täieliku märgise ja toote teabelehega tasuta veebisaidil või tellida teabe väljatrüki.

6.   

Kõigis punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud olukordades peab kliendil olema võimalus tutvuda täieliku märgise ja tooteteabega lingi kaudu, mis suunab toodete andmebaasi veebisaidile, või tellida teabe väljatrükk.


VIII LISA

Teave, mis tuleb esitada, kui seadet pakutakse müügiks interneti kaudu

1.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti g kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane märgis tuleb kuvada kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Märgise suurus peab tagama märgise hea nähtavuse ja loetavuse ning olema III lisas esitatud standardmärgise mõõtudega samas suhtes.

Märgise võib kuvada pesastatult ning sel juhul vastab märgisele juurdepääsu andev kujutis käesoleva lisa punkti 3 nõuetele. Pesastatult kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast selle esimest venitamist.

2.   

Kujutis, mille kaudu pääseb pesaaknas joonisel 3 kujutatud märgise juurde, peab olema järgmine:

a)

kujutis on nool, mis on toote märgisel esitatud energiatõhususe klassiga sama värvi;

b)

sellel on kujutatud energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri, paksus kirjas ja hinnaga sama suures kirjas;

c)

kasutatav energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga ja

d)

kujutis on ühes kahest allpool toodud vormingust ning selle suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja loetav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema hästinähtav 100 % musta värvi ääris:

Joonis 3.

Näidis värvilise vasak-/paremnoolega, millel on näidatud energiatõhususe skaala

Image 61

3.   

Pesaakna korral tuleb esitada märgise kujutis järgmises järjekorras:

a)

käesoleva lisa punktis 2 osutatud kujutis esitatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal;

b)

kujutis lingib märgisele, nagu on sätestatud III lisas;

c)

märgis ilmub pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puuteekraanil kujutise venitamist;

d)

märgis kuvatakse hüpikaknas, uuel vahelehel, uuel lehel või aknas kuvataval teisel aknal;

e)

märgise suurendamiseks puuteekraanil kasutatakse asjaomaseid puuteekraanil kasutatavaid käsklusi;

f)

märgise kuvamine lõpeb pärast sulgemiskäsklust või muud tavapärast sulgemisvõtet;

g)

graafilise kujutise tekstialternatiivis, mis kuvatakse juhul, kui märgist ei ole võimalik kuvada, on esitatud toote energiatõhususe klass hinnaga sama tähesuurusega kirjas.

4.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti h kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane toote teabeleht kuvatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Selle suurus tagab tootekirjelduse hea nähtavuse ja loetavuse. Toote teabelehe võib esitada pesaakna kaudu või viitega toodete andmebaasile; viimasel juhul tuleb toote teabelehe juurde viival lingil märkida selgelt ja loetavalt „Toote teabeleht“. Kui kasutatakse pesaakent, kuvatakse tootekirjeldus esimese hiireklõpsu, hiirega üleliikumise või puuteekraanil lingi venitamisega.


IX LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus. Tarnija ei või neid lubatud hälbeid kasutada lubatud hälvetena väärtuste esitamisel tehnilises dokumentatsioonis. Märgisel ja tootekirjelduses esitatud väärtused ja klassid ei tohi tarnija seisukohast olla soodsamad kui tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmed.

Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesolevas delegeeritud määruses sätestatud nõuetele, järgivad nad järgmist korda.

1.

Liikmesriigi ametiasutus kontrollib mudeli ühte seadet käesoleva lisa punkti 2 alapunktide a ja b osas.

Liikmesriigi ametiasutused kontrollivad valgusallika mudeli kümne seadme vastavust käesoleva lisa punkti 2 alapunktile c. Kontrollimisel lubatud hälbed on esitatud käesoleva lisa tabelis 6.

2.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 kohaselt tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused (esitatud väärtused) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja seisukohast soodsamad kui vastavad väärtused, mis on esitatud katsearuannetes, ning

b)

märgisel ja tootekirjelduses märgitud väärtused ei ole tarnija seisukohast soodsamad kui esitatud väärtused ning märgitud energiatõhususe klass ei ole tarnija seisukohast soodsam kui esitatud väärtuste alusel määratud klass ning

c)

kui liikmesriigi ametiasutused katsetavad mudeli eksemplare, jäävad määratud väärtused asjaomaste tabelis 9 toodud kontrollimisel lubatud hälvete piiresse, kusjuures määratud väärtus kujutab endast katsetatud eksemplaridel mõõdetud näitaja väärtuste aritmeetilist keskmist või mõõdetud väärtuste alusel arvutatud näitaja väärtuste aritmeetilist keskmist.

3.

Kui punkti 2 alapunktides a, b või c osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel ja kõik tarnija tehnilises dokumentatsioonis samaväärsete mudelitena loetletud mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.

Kui käesoleva lisa punkti 3 kohaselt on otsustatud, et mudel ei vasta nõuetele, esitavad liikmesriigi ametiasutused pärast mittevastavuse kohta otsuse tegemist teiste liikmesriikide asutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe.

Liikmesriikide ametiasutused kasutavad üksnes tabelis 9 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja käesolevas lisas kirjeldatud korda. Tabelis 9 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 9.

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Valimi suurus

Kontrollimisel lubatud hälbed

Sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus täiskoormusel Pon (W):

 

 

Pon ≤ 2 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,20 W suurem.

2 W < Pon ≤ 5 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

5 W < Pon ≤ 25 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % suurem.

25 W < Pon ≤ 100 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % suurem.

100 W < Pon

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 2,5 % suurem.

Faasinihe (0–1)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,1 ühiku väiksem.

Kasulik valgusvoog Φuse (lm)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % väiksem.

Ooteseisundi tarbimisvõimsus Psb ja võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus Pnet [W]

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,10 W suurem.

Värviesitusindeks (CRI) ja R9 [0–100]

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 2,0 ühiku väiksem.

Värelus (Pst LM) ja stroboskoopnähtus (SVM)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

Värvuse koosseis (MacAdami ellipsi astmed)

10

Määratud astmete arv ei tohi ületada esitatud astmete arvu. MacAdami ellipsi keskpunktiks on tarnija esitatud keskpunkt lubatud hälbega 0,005 ühikut.

Kiirgusnurk (kraadides)

10

Määratud väärtus ei tohi esitatud väärtusest erineda üle 25 %.

Koguvalgusviljakus ηTM (lm/W)

10

Määratud väärtus (jagatis) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % väiksem.

Valgusvoo vähenemistegur (LEDi ja OLEDi puhul)

10

Valimi jaoks määratud XLMF% ei tohi olla väiksem kui XLMF, MIN% kooskõlas määruse (EL) 2019/2020 (1) V lisa tekstiga.

Elueategur (LEDi ja OLEDi puhul)

10

Vähemalt üheksa katsevalimisse kuuluvat valgusallikat peavad olema määruse (EL) 2019/2020 V lisa kohase kestvuskatse lõppedes töökorras.

Valgusvoo säilivustegur (luminofoor- ja suure valgustugevusega valgusallikad)

10

Määratud väärtus ei tohi olla väiksem kui 90 % esitatud väärtusest.

Elueategur (luminofoor- ja suure valgustugevusega valgusallikad)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem.

Spektraalne värvipuhtus (%)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % väiksem.

Lähim värvsustemperatuur (K)

10

Määratud väärtus ei tohi esitatud väärtusest erineda üle 10 %.

Valgustugevuse tippväärtus (cd)

10

Määratud väärtus ei tohi esitatud väärtusest erineda üle 25 %.

Sirgete muudetava suurusega väga pikkade valgusallikate, nagu nt valgusdioodribade puhul, võtavad turujärelevalveasutused vastavuskontrolli tegemiseks ribast lõigu pikkusega 50 cm, või kui valgusallikat ei saa sellesse pikkusesse lõigata, valitakse 50 cm lähim pikkus. Valgusallika tarnija peab märkima, milline talitlusseadis sellise pikkuse puhul kasutamiseks sobib.

Kui kontrollitakse, kas toodet saab lugeda valgusallikaks, võrdlevad turujärelevalveasutused mõõdetud värvsuskoordinaate (x ja y), valgusvoogu, valgustustihedust ja värviesitusindeksit käesoleva määruse artiklis 2 valgusallika määratluses esitatud piirmääradega ilma lubatud hälbeid kasutamata. Kui kümnest eksemplarist valimi üks eksemplar vastab valgusallika tingimustele, käsitatakse toote mudelit valgusallikana.

Selliseid valgusallikaid, mis võimaldavad lõppkasutajal kas käsitsi või automaatselt, vahetult või eemalt seadistada kiiratava valguse valgustugevust, värvust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka, hinnatakse võrdlusseadistusel.


(1)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2020, millega kehtestatakse valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 244/2009, (EÜ) nr 245/2009 ja (EL) nr 1194/2012 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 209).


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/102


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2016,

11. märts 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 5 ja artikli 16 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2017/1369 on komisjon volitatud võtma vastu delegeeritud õigusakte märkimisväärse energiasäästu- ja asjakohasel juhul muude ressursside säästu potentsiaaliga tooterühmade märgistamise või märgise klassifikatsiooni muutmise kohta.

(2)

Kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiamärgistus on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1060/2010 (2).

(3)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 (3) (ökodisaini tööplaan), mille on koostanud komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (4) artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning komisjoni määruse (EÜ) nr 643/2009 (5) ja delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 läbivaatamisel.

(4)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastaks. Jahutus-külmutusseadmed moodustavad ühe ökodisaini tööplaanis loetletud tooterühma, mis annab 2030. aastal hinnanguliselt 10 TWh lõppenergia säästu aastas.

(5)

Kodumajapidamises kasutatavad jahutus-külmutusseadmed on üks määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 lõike 5 punktis b nimetatud tooterühm, mille jaoks peaks komisjon võtma vastu delegeeritud õigusakti, et võtta kasutusele märgised muudetud klassifikatsiooniga A kuni G.

(6)

Delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 kohaselt peab komisjon selle määruse korrapäraselt läbi vaatama, võttes arvesse tehnika arengut.

(7)

Komisjon vaatas delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 vastavalt selle artiklile 7 läbi ja analüüsis jahutus-külmutusseadmete tehnilisi, keskkonna- ja majanduslikke aspekte ning kasutajate käitumist. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud määruse (EL) 2017/1369 artikli 14 alusel.

(8)

Läbivaatamisel jõuti järeldusele, et jahutus-külmutusseadmete energiamärgistuse nõudeid tuleks muuta.

(9)

Läbivaatamisel jõuti järeldusele, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete elektritarbimist saab veelgi märkimisväärselt vähendada, kui võtta kasutusele energiamärgise meetmed, milles keskendutakse jahutus-külmutusseadmetele.

(10)

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete suhtes tuleks kohaldada teist energiamärgistuse määrust.

(11)

Sügavkülmkastid, sealhulgas tööstuslikud sügavkülmkastid, peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse, kuna need ei kuulu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1094 (6) kohaldamisalasse ning neid võib kasutada mujal kui töökeskkonnas.

(12)

Veinikülmikutel ja vähese müraga jahutus-külmutusseadmetel (nagu näiteks minibaarid), sealhulgas läbipaistvate ustega seadmetel, ei ole otsest müügifunktsiooni. Veinikülmikuid kasutatakse tavaliselt kodumajapidamistes või restoranides, minibaare kasutatakse tavaliselt aga hotellitubades. Seetõttu peaksid veinikülmikud ja minibaarid, ka need, mis on läbipaistvate ustega, kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(13)

Messidel esitletavatel jahutus-külmutusseadmetel peaks olema energiamärgis, kui mudeli esimene seade on juba turule lastud või lastakse messil turule.

(14)

Kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete tarbitav elekter moodustab liidus olulise osa kodumajapidamise kogu energiavajadusest. Lisaks energiatõhususe paranemisele, mis on juba saavutatud, on veel palju võimalusi kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiatarbimise edasiseks vähendamiseks.

(15)

Läbivaatamisel jõuti järeldusele, et käesoleva määrusega hõlmatud toodete energiatarbimist saab tunduvalt vähendada, kui võtta kasutusele energiamärgistuse meetmed, milles keskendutakse energiatõhususele ja aastas tarbitavale energiale. Lisada tuleks ka andmed õhus leviva müra ja kambriliikide kohta, et lõppkasutajad saaksid teha teadliku otsuse.

(16)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (7) I lisas.

(17)

Et käesolev määrus oleks tulemuslikum, tuleks keelata tooted, mis katsetamise ajal automaatselt oma toimivust muudavad esitatud näitajate parandamiseks.

(18)

Arvestades, et energiamõjuga tooteid müüakse üha rohkem pigem veebimajutusplatvormidel kui otse tarnijate veebisaitidel, tuleks täpsustada, et internetimüügiplatvormid peaksid olema kohustatud kuvama hinna lähedal tarnija esitatud märgise. Nad peaksid tarnijaid sellest kohustusest teavitama, kuid ei peaks vastutama neile esitatud märgise ja toote teabelehe täpsuse ega sisu eest. Vastavalt elektroonilist kaubandust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (8) artikli 14 lõike 1 punktile b peaksid aga sellised veebimajutusplatvormid kõrvaldama kiiresti asjaomast toodet käsitleva teabe või tõkestama juurdepääsu sellele, kui nad on nõuetele mittevastavusest (nt märgis või tooteteabeleht puudub või on puudulik või ebaõige) teadlikud, näiteks kui neid on sellest teavitanud turujärelevalveasutus. Tarnijatele, kes müüvad tooteid otse lõppkasutajatele oma veebisaidi kaudu, kehtivad kaugmüüki käsitlevad edasimüüjate kohustused, millele on osutatud määruse (EL) 2017/1369 artiklis 5.

(19)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmeid arutati nõuandefoorumil ja liikmesriikide ekspertidega kooskõlas määruse (EL) 2017/1369 artikliga 14.

(20)

Seepärast tuleks delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010 tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse märgistusnõuded ja nõuded täiendava tooteteabe esitamiseks selliste jahutus-külmutusseadmete kohta, mille maht on üle 10 liitri ja kuni 1 500 liitrit ning mis töötavad avaliku elektrivõrgu toitel.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

tööstuslikud külmsäilitusseadmed ja kiirjahutuskapid, v.a tööstuslikud sügavkülmkastid;

b)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed;

c)

teisaldatavad jahutus-külmutusseadmed;

d)

seadmed, mille esmane ülesanne ei ole toiduainete säilitamine jahutatult-külmutatult.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„avalik võrk“ või „avalik elektrivõrk“ – võrk, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

2)

„jahutus-külmutusseade“ – ühe või mitme kambriga isoleeritud kapp, mida hoitakse teataval temperatuuril ja mille jahutamine või külmutamine toimub loomuliku või sundkonvektsiooni teel ühel või mitmel energiat tarbival viisil;

3)

„kamber“ – jahutus-külmutusseadme suletud osa, mis on eraldatud muu(de)st kambri(te)st vaheseinaga, mahutiga või muu konstruktsiooniga ning mis on otse ligipääsetav välisukse (-uste) kaudu ja võib omakorda olla jaotatud väikekambriteks. Käesoleva määruse kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti, tähendab „kamber“ nii kambrit kui ka väikekambrit;

4)

„välisuks“ – kapi osa, mida saab liigutada või eemaldada, nii et see võimaldab vähemalt panna esemeid kappi või võtta sealt välja;

5)

„väikekamber“ – kambri eraldatud osa, mille töötemperatuuride vahemik erineb selle kambri omast, milles väikekamber asub;

6)

„kogumaht“ (V) – jahutus-külmutusseadme sisekesta sees oleva ruumi maht (dm3 või l), mis koosneb kambrite mahtude summast;

7)

„kambri maht“ (Vc ) – kambri sisekesta sees oleva ruumi maht (dm3 või l);

8)

„tööstuslik külmsäilitusseade“ – komisjoni määruses (EL) 2015/1095 (9) määratletud isoleeritud jahutus-külmutusseade ühe või mitme kambriga, millele on juurdepääs ühe või mitme ukse või sahtli kaudu, ja mis hoiab auru kokkusurumise tsüklit kasutades toiduainete temperatuuri püsivalt ettenähtud piirides jahutus- või külmutustemperatuuril ning mis on ette nähtud toiduainete säilitamiseks mujal kui kodumajapidamises, kuid mitte toiduainete väljapanekuks või klientidele kättesaadavaks tegemiseks;

9)

„kiirjahutuskapp“ – komisjoni määruses (EL) 2015/1095 määratletud isoleeritud jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud eelkõige kuumade toiduainete kiireks jahutamiseks temperatuurile alla 10 °C jahutamise korral ja alla –18 °C sügavkülmutamise korral;

10)

„tööstuslik sügavkülmkast“ – sügavkülmik, mille kambri(te)le pääseb juurde seadme ülaosa kaudu või millel on nii pealt avatav kui ka püstine kamber, kuid mille pealt avatava(te) kambri(te) üldmaht moodustab rohkem kui 75 % seadme kogu üldmahust, ning mis on ette nähtud toiduainete säilitamiseks mujal kui kodumajapidamises;

11)

„sügavkülmik“ – jahutus-külmutusseade, milles on üksnes 4 tärni kambrid;

12)

„sügavkülmkamber“ ehk „4 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur on –18 °C, mille säilitamistingimused vastavad temperatuurile –18 °C ja mis vastab külmutamisvõimsuse nõuetele;

13)

„külmutuskamber“ – kambri liik sihttemperatuuriga 0 °C või alla selle; see on tärnita, 1 tärni, 2 tärni, 3 tärni või 4 tärni kamber, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

14)

„kambri liik“ – teatatud kambri liik kooskõlas jahutus-külmutusnäitajatega Tmin, Tmax, Tc jne, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

15)

„sihttemperatuur“ (Tc) – võrdlustemperatuur, mis on kambris c katsetamise ajal, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3, ning mis on energiatarbekatse temperatuur; sihttemperatuur määratakse kui ajas keskmine ja andurite komplekti keskmine temperatuur;

16)

„miinimumtemperatuur“ (Tmin) – minimaalne temperatuur kambris säilitamiskatse ajal, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

17)

„maksimumtemperatuur“ (Tmax) – maksimaalne temperatuur kambris säilitamiskatse ajal, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

18)

„tärnita kamber“ ja „jäävalmistamiskamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on 0 °C, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

19)

„1 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –6 °C, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

20)

„2 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –12 °C, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

21)

„3 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –18 °C, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

22)

„otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade“ – komisjoni määruses (EL) 2019/2024 (10) määratletud jahutus-külmutusseade, mida kasutatakse kaupade väljapanekuks ja tarbijatele müümiseks teataval temperatuuril, mis on madalam ümbritseva keskkonna temperatuurist, ning milles on kaubad kättesaadavad kas otse avatud külgede või ühe või mitme ukse ja/või sahtli kaudu; see hõlmab ka kappe, milles on säilitamiseks kasutatavad alad või alad, milles hoitakse kättetoimetatavaid tooteid, millele ei pääse tarbijad juurde, kuid see ei hõlma minibaare ega veinikülmikuid;

23)

„minibaar“ – jahutus-külmutusseade, mille suurim kogumaht on 60 liitrit ning mis on ette nähtud eelkõige toiduainete säilitamiseks ja müügiks hotellitubades ja muudes sarnastes kohtades;

24)

„veinikülmik“ – spetsiaalne veini hoidmiseks ettenähtud jahutus-külmutusseade, mis on täpse temperatuuri reguleerimisega, et tagada veinikambri säilitustingimused ja sihttemperatuur, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3, ning mis on varustatud vibratsiooni vähendavate vahenditega;

25)

„spetsiaalne jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, milles on ainult ühte liiki kambrid;

26)

„veinikamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 12 °C ning milles on niiskus vahemikus 50 % kuni 80 % ja säilitustingimused vahemikus 5 °C kuni 20 °C, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

27)

„mittekülmutuskamber“ – kambri liik sihttemperatuuriga 4 °C või üle selle; see on kas sahver-, veini-, kelder- või värske toidu kamber, mille säilitamistingimused ja sihttemperatuurid on esitatud IV lisa tabelis 3;

28)

„sahverkamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 17 °C ja säilitamistingimused on vahemikus 14 °C kuni 20 °C, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

29)

„kelderkamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 12 °C ja säilitamistingimused on vahemikus 2 °C kuni 14 °C, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

30)

„värske toidu kamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 4 °C ja säilitustingimused on vahemikus 0 °C kuni +8 °C, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

31)

„teisaldatav jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, mida võib kasutada seal, kus ei ole juurdepääsu avalikule elektrivõrgule, ning mis kasutab jahutus-külmutusfunktsiooni täitmiseks energia saamiseks madalpinget (<120 V alalispinge) või kütust või mõlemat, sealhulgas jahutus-külmutusseadmed, mis võivad lisaks madalpingele ja kütusele töötada ka avaliku elektrivõrgu toitel. Vahelduvvoolu-alalisvoolumuunduriga turule lastud seade ei ole teisaldatav jahutus-külmutusseade;

32)

„toiduained“ – toidud, toiduained, joogid, sealhulgas vein, ja muud eeskätt tarbimiseks ettenähtud tooted, mis vajavad jahutamist või külmutamist teataval temperatuuril;

33)

„müügikoht“ – koht, kus esitletakse või pakutakse jahutus-külmutusseadmeid müügiks, rentimiseks või järelmaksuga müügiks;

34)

„sisseehitatud seade“ – jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud, mida on katsetatud ja mida turustatakse üksnes:

a)

paigaldamiseks kappi või plaatidest kesta (mis koosneb üla- ja alapinnast ning külgedest);

b)

selleks, et see kinnitataks kindlalt kapi või paneelide või plaatide külgede, üla- või alapinna külge, ning

c)

selleks, et selle külge kinnitataks komplektne tehases valmistatud esikülg või tellimuse järgi valmistatud esikülg;

35)

„energiatõhususindeks“ (EEI) – indeks, mis näitab jahutus-külmutusseadme suhtelist energiatõhusust protsentides, nagu on sätestatud IV lisa punktis 5.

Lisades kasutatud täiendavad mõisted on määratletud I lisas.

Artikkel 3

Tarnija kohustused

1.   Tarnija tagab järgmise:

a)

igal jahutus-külmutusseadmel on trükitud märgis III lisas sätestatud vormingus;

b)

V lisas sätestatud toote teabelehe näitajad sisestatakse toodete andmebaasi;

c)

edasimüüja erinõudmisel tehakse toote teabeleht kättesaadavaks trükitult;

d)

VI lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni andmed sisestatakse toodete andmebaasi;

e)

iga jahutus-külmutusseadme mudeli visuaalsele reklaamile lisatakse märgisel olev energiatõhususklass ja energiatõhususklasside vahemik kooskõlas VII ja VIII lisaga;

f)

iga jahutus-külmutusseadme mudeli tehnilises reklaammaterjalis, sealhulgas internetis esitatud tehnilises reklaammaterjalis, milles kirjeldatakse seadme tehnilisi erinäitajaid, on kirjas märgisel olev vastava mudeli energiatõhususklass ja energiatõhususklasside vahemik kooskõlas VII lisaga;

g)

kõigi jahutus-külmutusseadme mudelite edasimüüjatele tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks III lisa kohase vormi ja sisuga märgis;

h)

kõigi jahutus-külmutusseadme mudelite edasimüüjatele tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks V lisa kohane toote teabeleht.

2.   Energiatõhususklass põhineb energiatõhususindeksil, mis arvutatakse vastavalt II lisale.

Artikkel 4

Edasimüüja kohustused

Edasimüüja tagab järgmise:

a)

igal jahutus-külmutusseadmel on müügikohas, sh messidel, märgis, mille on lisanud tarnija kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a ning mis on sisseehitatud seadmete puhul esitatud nii, et see on selgelt nähtav, ja kõigi muude jahutus-külmutusseadme puhul nii, et see on selgelt nähtav jahutus-külmutusseadme välispinnal esiküljel või peal;

b)

kaugmüügi puhul esitatakse märgis ja toote teabeleht kooskõlas VII ja VIII lisaga;

c)

iga jahutus-külmutusseadme mudeli visuaalsele reklaamile (sh internetis) lisatakse märgisel olev energiatõhususklass ja energiatõhususklasside vahemik kooskõlas VII lisaga;

d)

iga jahutus-külmutusseadme mudeli tehnilises reklaammaterjalis, sealhulgas internetis esitatud tehnilises reklaammaterjalis, milles kirjeldatakse seadme tehnilisi erinäitajaid, on kirjas märgisel olev vastava mudeli energiatõhususklass ja energiatõhususklasside vahemik kooskõlas VII lisaga.

Artikkel 5

Veebimajutusplatvormide kohustused

Kui direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 osutatud veebimajutusteenuse pakkuja lubab oma veebisaidi kaudu otse müüa jahutus-külmutusseadmeid, peab ta võimaldama kuvamehhanismil näidata toote edasimüüja esitatud elektroonilist märgist ja elektroonilist toote teabelehte kooskõlas VIII lisaga ning teatama edasimüüjale, et ta on kohustatud neid näitama.

Artikkel 6

Mõõtmismeetodid

Artiklite 3 ja 4 kohaselt esitamisele kuuluva teabe saamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse tänapäeva tasemele vastavaid tunnustatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid vastavalt IV lisas sätestatule.

Artikkel 7

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Määruse (EL) 2017/1369 artikli 8 lõikes 3 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriigid IX lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2025. Läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas võimalust

a)

käsitleda ringmajanduse aspekte;

b)

võtta kambrite jaoks kasutusele sümbolid, mis võivad aidata vähendada toidu raiskamist, ning

c)

võtta kasutusele aastast energiatarbimist tähistavad sümbolid.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010 tunnistatakse kehtetuks 1. märtsist 2021.

Artikkel 10

Üleminekumeetmed

Alates 25. detsembrist 2019 kuni 28. veebruarini 2021 võib delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt nõutava tootekirjelduse teha tootega koos trükitud kujul esitamise asemel kättesaadavaks toodete andmebaasi kaudu. Sel juhul tagab tarnija, et edasimüüja erinõudmisel tehakse tootekirjeldus kättesaadavaks trükitult.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021. Artiklit 10 kohaldatakse alates 25. detsembrist 2019 ning artikli 3 lõike 1 punkte a, b ja c alates 1. novembrist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 198, 28.7.2017, lk 1

(2)  Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 17).

(3)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(5)  Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 643/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 191, 23.7.2009, lk 53).

(6)  Komisjoni 5. mai 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1094, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete energiamärgistusega (ELT L 177, 8.7.2015, lk 2).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(9)  Komisjoni 5. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/1095, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete, kiirjahutuskappide, kondensatsiooniseadmete ja protsessijahutite ökodisaini nõuetega (ELT L 177, 8.7.2015, lk 19).

(10)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2024, millega kehtestatakse otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 313).


I LISA

Lisades kasutatavad mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„ruutkood“ – maatrikskood toote mudeli energiamärgisel; sellega on seotud asjaomase mudeli avalikult kättesaadav teave toodete andmebaasis;

2)

„aastane energiatarbimine“ (AE) – 365ga (päevade arvuga aastas) korrutatud keskmine päevane energiatarbimine (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), arvutatuna vastavalt IV lisa punktile 3;

3)

„päevane energiatarbimine“ (Edaily ) – jahutus-külmutusseadme poolt 24 tunni jooksul võrdlustingimustel tarbitav elektrienergia (kWh/24h), arvutatuna vastavalt IV lisa punktile 3;

4)

„külmutusvõimsus“ – värskete toiduainete kogus, mis on võimalik sügavkülmkambris 24 tunniga külmutada; see ei tohi olla väiksem kui 4,5 kg 24 tunni jooksul 100 liitri sügavkülmkambri mahu kohta ja see peab olema vähemalt 2,0 kg 24 tunni jooksul;

5)

„jahekamber“ – kamber, mis suudab ise, ilma et seda peaks kasutaja regulaatoriga reguleerima, hoida oma keskmist temperatuuri kindlas vahemikus sihttemperatuuriga 2 °C ja säilitustingimustel –3 °C kuni 3 °C, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 3;

6)

„õhus leviv müra“ – jahutus-külmutusseadme tekitatud müra suhteline võimsus, mida väljendatakse ühikutes dBA nulltaseme 1 pW suhtes (A-kaalutud detsibellides);

7)

„veeldumist takistav soojendi“ – soojendi, mis väldib kondensaadi teket jahutus-külmutusseadmele;

8)

„ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötav veeldumist takistav soojendi“ – veeldumist takistav soojendi, mille soojendamisvõimsus sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist ja/või niiskusest;

9)

„lisaenergia“ (Eaux ) – energia (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), mida tarbib ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötav veeldumist takistav soojendi;

10)

„jaotur“ – seade, mis annustab jahutus-külmutusseadmest nõudmise korral jahutatud või külmutatud materjali, nt jääkuubikute või jahutatud vee jaoturid;

11)

„muudetava temperatuuriga kamber“ – kamber, mis on ette nähtud kasutamiseks kahte või mitut liiki kambrina (näiteks kamber, mis võib olla kas värske toidu kamber või sügavkülmkamber) ja mille saab kasutaja seadistada nii, et see säilitab pidevalt nõutavat töötemperatuuri vahemikus, mis vastab igale esitatud kambri liigile. Kambrit, mis on ette nähtud kasutamiseks üht liiki kambrina, kuid mis võib vastata ka muud liiki kambrite säilitustingimustele (näiteks jahekamber, mis võib vastata ka tärnita kambri nõuetele), ei nimetata muudetava temperatuuriga kambriks;

12)

„võrk“ – kindla ülesehitusega ja organisatsiooniliste põhimõtetega andmevahetustaristu, mis koosneb teatava paigutusega füüsilistest osadest ja füüsilistest ühendustest, mille kohta on sätestatud sideprotseduurid ja -eeskirjad (sideprotokollid);

13)

„2 tärni sektsioon“ – 3 või 4 tärni kambri osa, millel ei ole eraldi ust ega kaant ja mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –12 °C;

14)

„kliimaklass“ – IV lisa punkti 1 alapunkti j kohane ümbritseva keskkonna temperatuuride vahemik, milles on ette nähtud jahutus-külmutusseadmeid kasutada ning mille korral on kõigis kambrites samal ajal täidetud IV lisa tabelis 3 sätestatud säilitustingimused;

15)

„sulatamise ja energia taaskasutamise periood“ – ajavahemik alates sulatamise juhtimise tsükli algusest kuni stabiilsete töötingimuste taastamiseni;

16)

„automaatne sulatamine“ – kambrite omadus jää kuhjumisel teha kõikide temperatuuriseadistuste korral sulatamist ilma kasutaja sekkumiseta või taastada normaalne töö; seejuures kõrvaldatakse automaatselt sulamisel tekkinud vesi;

17)

„sulatusviis“ – viis, kuidas eemaldatakse kuhjunud jää jahutus-külmutusseadme aurustilt, st kas automaatne sulatamine või manuaalne sulatamine;

18)

„manuaalne sulatamine“ – olukord, mille puhul puudub automaatse sulatamise funktsioon;

19)

„vähese müraga jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, mis töötab ilma aurukompressorita ja mille tekitatav õhus leviv müra on vaiksem kui 27 dBA nulltaseme 1 pW suhtes;

20)

„tarbimisvõimsus püsiseisundis“ (P ss) – keskmine tarbimisvõimsus püsiseisundi tingimustes väljendatuna vattides (W);

21)

„sulatamisest ja energia taaskasutamisest tulenev energiamuut“ (ΔΕ d-f ) – keskmine täiendav energiatarbimine (Wh), mis on põhjustatud sulatamise ja energia taaskasutamise toimingust;

22)

„sulatamisintervall“ (td-f ) – tüüpiline keskmine ajavahemik (h) kahes üksteisele järgnevas sulatamise ja energia taaskasutamise tsüklis kas sulatava küttekeha kahe käivitamise vahel või, kui sulatavat küttekeha seadmes ei ole, kompressori kahe seiskamise vahel;

23)

„koormustegur“ (L) – tegur, millega võetakse arvesse soojadest toiduainetest põhjustatud täiendavat jahutamiskoormust lisaks koormusele, mida põhjustab katses kõrgem keskmine ümbritseva õhu temperatuur; selle väärtused on esitatud IV lisa punkti 3 alapunktis a

24)

„standardne aastane energiatarbimine“ (SAE) – jahutus-külmutusseadme aastane energia võrdlustarbimine (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), arvutatuna vastavalt IV lisa punktile 4;

25)

„liitnäitaja“ (C) – modelleerimisnäitaja, millega võetakse arvesse koostoimet, mis tekib eri liiki kambrite ühendamisel üheks seadmeks, ja millel on IV lisa tabelis 4 esitatud väärtused;

26)

„ukse soojuskaotegur“ (D) – liitseadmete puhul kasutatav parandustegur, mis sõltub eri temperatuuriga kambrite või välisuste arvust (olenevalt sellest, kumb on väiksem) ja mis on esitatud IV lisa tabelis 5. Selle teguri puhul ei tähenda „kamber“ väikekambrit;

27)

„liitseade“ – jahutus-külmutusseade, milles on rohkem kui üht liiki kambreid, millest vähemalt üks on mittekülmutuskamber;

28)

„sulatamistegur“ (Ac ) – parandustegur, millega võetakse arvesse seda, kas jahutus-külmutusseadmel on automaatne või manuaalne sulatamine, ja mille väärtused on esitatud IV lisa tabelis 5;

29)

„ehituslik tegur“ (Bc ) – parandustegur, millega võetakse arvesse seda, kas jahutus-külmutusseade on sisseehitatud või eraldiseisev, ja mille väärtused on esitatud IV lisa tabelis 5;

30)

„eraldiseisev jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, mis ei ole sisseehitatud seade;

31)

„Mc“ ja „Nc“ – modelleerimisnäitajad, millega võetakse arvesse energiakasutuse sõltuvust mahust ja mille väärtused on esitatud IV lisa tabelis 4;

32)

„termodünaamiline näitaja“ (rc ) – modelleerimisnäitaja, millega parandatakse standardset aastast energiatarbimist vastavaks ümbritseva õhu temperatuurile 24 °C ja mille väärtused on esitatud IV lisa tabelis 4;

33)

„üldmõõdud“ – mõõdud kõrgus, laius ja sügavus (mm), mis määravad ruumala, mille hõlmab jahutus-külmutusseade, mille uksed või kaaned on kinni;

34)

„temperatuuri tõusu aeg“ – aeg (h), mis kulub pärast jahutus-külmutussüsteemi töö katkestamist selleks, et 3 või 4 tärni kambris tõuseks temperatuur temperatuurilt – 18 °C kuni temperatuurini – 9 °C;

35)

„talveseadistus“ – ühe kompressori ja ühe termostaadiga liitseadme reguleerimisfunktsioon, mida on võimalik tarnija juhiste järgi kasutada ümbritseva õhu temperatuuril alla +16 °C ning mis kujutab endast lülitusseadet või -funktsiooni, millega tagatakse ka siis, kui seda ei ole vaja termostaadi asukohaks oleva kambri jaoks, et kompressor töötab edasi ja hoiab teistes kambrites nõuetekohast säilitustemperatuuri;

36)

„kiirkülmutus“ – funktsioon, mida saab lõppkasutaja aktiveerida tarnija juhiste järgi ja millega alandatakse külmutamata toiduainete kiiremaks külmutamiseks sügavkülmkambri(te) säilitustemperatuuri;

37)

„sügavkülmkamber“ ehk „4 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur on –18 °C, mille säilitamistingimused vastavad temperatuurile –18 °C ja mis vastab külmutamisvõimsuse nõuetele;

38)

„kuvamismehhanism“ – mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu visualiseerimistehnoloogia, mida kasutatakse internetiteabe kuvamiseks kasutajatele;

39)

„puutetundlik ekraan“ – puudutusele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti, klaviatuurita tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan;

40)

„pesaaken“ – aken, mille kaudu muutub kujutis või andmekogum kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsuga, hiirega üleliikumisega või puuteekraanil kujutise suurendamisega;

41)

„tekstialternatiiv“ – tekst, mis on esitatud kujutise asemel ja mis võimaldab esitada teavet muud moodi kui kujutisena, kui kuvaseadmed ei suuda kujutisi esitada, või juurdepääsetavusabina, nt kõnesünteesirakenduste sisendina.


II LISA

Energiatõhususe klassid ja õhus leviva müra klassid

Kodumajapidamises kasutatava jahutus-külmutusseadme energiatõhususe klass määratakse kindlaks tabeli 1 kohase energiatõhususindeksi (EEI) alusel.

Tabel 1

Jahutus-külmutusseadmete energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass

Energiatõhususindeks (EEI)

A

EEI ≤ 41

B

41 < EEI ≤ 51

C

51 < EEI ≤ 64

D

64 < EEI ≤ 80

E

80 < EEI ≤ 100

F

100 < EEI ≤ 125

G

EEI > 125

Jahutus-külmutusseadme EEI määratakse vastavalt IV lisa punktile 5.

Tabel 2

Õhus leviva müra klassid

Õhus leviv müra

Õhus leviva müra klass

< 30 dBA nulltaseme 1 pW suhtes

A

≥ 30 dBA nulltaseme 1 pW suhtes ja < 36 dBA nulltaseme 1 pW suhtes

B

≥ 36 dBA nulltaseme 1 pW suhtes ja < 42 dBA nulltaseme 1 pW suhtes

C

< 42 dBA nulltaseme 1 pW suhtes

D


III LISA

Jahutus-külmutusseadme märgis

1.   JAHUTUS-KÜLMUTUSSEADME MÄRGIS, V.A VEINIKÜLMIKU MÄRGIS

1.1.   Märgis:

Image 62

1.2.   Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.

ruutkood;

II.

tarnija nimi või kaubamärk;

III.

tarnija mudelitähis;

IV.

energiatõhususe skaala A-st kuni G-ni;

V.

energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;

VI.

aastane energiatarbimine (AE) (kWh/aasta), ümardatud täisarvuni;

VII.

 

külmutuskambrite mahtude summa (liitrites), ümardatud täisarvuni;

kui külmutusseade ei sisalda külmutuskambreid, siis VII punkti piktogramm ja väärtus (liitrites) jäetakse ära;

VIII.

 

jahekambrite ja mittekülmutuskambrite mahtude summa (liitrites), ümardatud täisarvuni;

kui külmutusseade ei sisalda mittekülmutuskambreid ega jahekambreid, siis VIII punkti piktogramm ja väärtus (liitrites) jäetakse ära;

IX.

õhus leviv müra (dBA, nulltaseme 1 pW suhtes), ümardatud täisarvuni. Õhus leviva müra klass, nagu on sätestatud tabelis 2;

X.

käesoleva määruse number, mis on „2019/2016“.

2.   VEINIKÜLMIKU MÄRGIS

2.1.   Märgis:

Image 63

2.2.   Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.

ruutkood;

II.

tarnija nimi või kaubamärk;

III.

tarnija mudelitähis;

IV.

energiatõhususe skaala A–G;

V.

energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;

VI.

AE (kWh/a), ümardatud täisarvuni;

VII.

arv, kui palju standardseid veinipudeleid saab veinikülmikus säilitada;

VIII.

õhus leviv müra (dBA, nulltaseme 1 pW suhtes), ümardatud täisarvuni. Õhus leviva müra klass, nagu on sätestatud tabelis 2;

IX.

käesoleva määruse number, mis on „2019/2016“.

3.   MÄRGISTE KUJUNDUS

3.1.   Jahutus-külmutusseadme märgis, v.a veinikülmiku märgis

Image 64

3.2.   Veinikülmiku märgis

Image 65

3.3.   Selgitus:

a)

märgise laius on vähemalt 96 mm ja kõrgus 192 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

märgise taust on 100 % valget;

c)

kasutatakse kirjatüüpe Verdana ja Calibri;

d)

märgisel kujutatud elementide mõõdud ja näitajad peavad vastama jahutus-külmutusseadmete ja veinikülmikute märgiste kirjeldatud kujundusele;

e)

neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 0,70,100,0: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

f)

Märgis peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad joonistele eespool):

Image 66

ELi logo värvid:

taust: 100,80,0,0;

tähed: 0,0,100,0;

Image 67

energialogo värv: 100,80,0,0;

Image 68

ruutkoodi värv on 100 % musta;

Image 69

tarnija nimi on kirjatüübis Verdana 9 p, paksus kirjas, 100 % musta;

Image 70

mudelitähis on kirjatüübis Verdana 9 p, tavalises kirjas, 100 % musta;

Image 71

skaala A–G on järgmine:

energiatõhususe skaala tähed on kirjatüübis Calibri 19 p, paksus kirjas, 100 % valget; tähed on teljel keskel, noolte vasakust servast 4,5 mm kaugusel;

skaala A–G noolte värvid on järgmised:

klass A: 100,0,100,0;

klass B: 70,0,100,0;

klass C: 30,0,100,0;

klass D: 0,0,100,0;

klass E: 0,30,100,0;

klass F: 0,70,100,0;

klass G: 0,100,100,0;

Image 72

eraldusjoonte suurus on 0,5 p ja värv on 100 % musta;

Image 73

energiatõhususe klassi täht on kirjatüübis Calibri 33 p, paksus kirjas, 100 % valget. Energiatõhususe skaala noole ja energiatõhususe klassi noole otsad on ühel joonel. Energiatõhususe klassi noolel olev täht on noole nelinurkse osa keskel ja selle värv on 100 % musta;

Image 74

aastane energiatarbimine on kirjatüübis Verdana 28 p, paksus kirjas; ühik „kWh/annum“ on kirjatüübis Verdana 18 p, tavalises kirjas. Suurus koos ühikuga asub keskel ja on 100 % musta;

Image 75

piktogrammid peavad vastama märgise kujundusele järgmiselt:

piktogrammi joonte paksus on 1,2 p ja nii jooned kui ka tekst (suurused ja ühikud) on 100 % musta;

piktogrammi all olev tekst on kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ja ühik kirjatüübis Verdana 12 p, tavalises kirjas, ning see asub piktogrammi all keskel;

jahutus-külmutusseadmed, välja arvatud veinikülmikud: kui seadmel on ainult külmutuskambrid või ainult mittekülmutuskambrid, esitatakse ainult asjakohane ülemise rea piktogramm, nagu see on sätestatud punktides 1.2 VII ja VIII, ning paigutatakse energiamärgise kahe püstserva järgi keskele;

õhus leviva müra piktogramm: kõlari kujutisele märgitakse detsibellide arv kirjatüübis Verdana 12 p, paksus kirjas, ühik „dB“ kirjutatakse kirjatüübis Verdana 9 p, tavalises kirjas; müraklasside vahemik (A–D) paigutatakse piktogrammi alla keskele, müraklassi täht märgitakse kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ülejäänud müraklasse tähistavad tähed kirjutatakse kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas;

Image 76

määruse number on kirjatüübis Verdana 6 p, tavalises kirjas, värv on 100 % musta.


IV LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja sellise vastavuse kontrollimiseks tehakse mõõtmisi ja arvutusi, kasutades harmoneeritud standardeid või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid üldtunnustatud tipptaseme meetodeid, mis on kooskõlas allpool esitatud tingimustega. Harmoneeritud standardite viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas:

1.   Katsete üldtingimused:

a)

selliste jahutus-külmutusseadmete puhul, millel on veeldumist takistavad soojendid, mida saab lõppkasutaja sisse ja välja lülitada, tuleb veeldumist takistavad soojendid lülitada sisse ja kui need on seadistatavad, seadistada maksimaalsele soojendamisele ning lisada see aastasele energiatarbimisele (AE) päevase energiatarbimise (Edaily ) kaudu;

b)

kui jahutus-külmutusseadmetel on ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötavad veeldumist takistavad soojendid, tuleb sellised elektrilised veeldumist takistavad soojendid võimaluse korral energiatarbimise mõõtmise ajaks välja lülitada või muul viisil nende töö seisata;

c)

jaoturitega jahutus-külmutusseadmetel, mille jaoturit saab lõppkasutaja sisse ja välja lülitada, lülitatakse see energiatarbimise katse ajaks sisse, kuid ei panda tööle;

d)

energiatarbimise mõõtmisel peavad muudetava temperatuuriga kambrid töötama kõige madalamal temperatuuril, mille saab lõppkasutaja seadistada, et säilitada pidevalt temperatuurivahemik, mis on esitatud tabelis 3 vastava kambri liigi jaoks, millel on madalaim temperatuur;

e)

jahutus-külmutusseadmetel, mida saab võrku ühendada, aktiveeritakse sidemoodul, kuid energiatarbimise katse ajal ei pea toimuma teatavat tüüpi sidet ega andmevahetust ega neid koos. Energiatarbimise katse ajal tuleb tagada, et seade on ühendatud võrku;

f)

jahekambrite puhul:

1)

muudetava temperatuuriga kambril, mida loetakse värske toidu ja/või jahekambriks, määratakse energiatõhususindeks (EEI) kõikide temperatuuritingimuste korral ja kasutatakse saadud suurimat väärtust;

2)

jahekamber peab suutma hoida oma keskmist temperatuuri teatavas vahemikus, ilma et kasutaja peaks seda reguleerima; seda saab kontrollida energiatarbimise katsel ümbritseva keskkonna temperatuuridel 16 °C ja 32 °C;

g)

sellistel muudetava mahuga kambritel, millel saab lõppkasutaja kahe kambri mahtu teineteise suhtes muuta, katsetatakse energiatarbimist ja mahtu nii, et kõrgema sihttemperatuuriga kambri maht on seadistatud vähimmahuks;

h)

erikülmutusvõimsuse (kg/12h) arvutamiseks korrutatakse väikese katsekeha mass 12-ga ja jagatakse ajaga, mis kulub selle katsekeha temperatuuri alandamiseks temperatuurilt +25 °C temperatuurile – 18 °C ümbritseva keskkonna temperatuuril +25 °C, ning tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani; väikese katsekeha massiks loetakse 3,5 kg 100 liitri külmutuskambri mahu kohta ja see peab olema vähemalt 2,0 kg;

i)

4 tärni kambrite erikülmutusvõimsus peab olema selline, et aeg väikese katsekeha (3,5 kg/100 l) temperatuuri alandamiseks temperatuurilt +25 °C temperatuurile – 18 °C ümbritseva keskkonna temperatuuril +25 °C ei ületaks 18,5 h;

j)

kliimaklasside määramisel kasutatakse ümbritseva keskkonna temperatuurivahemiku märkimiseks lühendeid SN, N, ST või T järgmiselt:

1)

laiendatud mõõdukale kliimaklassile (SN) vastab temperatuur vahemikus 10 °C kuni +32 °C;

2)

mõõdukale (N) vastab temperatuur vahemikus +16 °C kuni +32 °C;

3)

subtroopilisele (ST) vastab temperatuur vahemikus +16 °C kuni +38 °C ning

4)

troopilisele (T) vastab temperatuur vahemikus +16 °C kuni +43 °C.

2.   Säilitustingimused ja sihttemperatuurid vastavalt kambri liigile:

säilitustingimused ja sihttemperatuurid vastavalt kambri liigile on esitatud tabelis 3.

3.   Suuruse AE määramine:

a)

kõik jahutus-külmutusseadmed, v.a vähese müraga jahutus-külmutusseadmed:

energiatarbimise määramise katse tehakse ümbritseva õhu temperatuuril +16 °C ja +32 °C.

Energiatarbimise määramisel peab igas kambris vastavalt kambri liigile, nagu on tarnija selle määranud, olema keskmine õhutemperatuur mitte kõrgem kui tabelis 3 vastava kambri liigi jaoks kindlaksmääratud sihttemperatuur. Vastavalt vajadusele võib iga asjakohase kambri energiatarbimise hindamiseks sihttemperatuuril teha interpoleerimise, kasutades kõrgemal ja madalamal temperatuuril saadud väärtusi.

Põhilised komponendid energiatarbimise määramiseks on järgmised:

sari tarbimisvõimsusi püsiseisundis (Pss ), väljendatuna vattides (W) ja ümardatuna ühe kümnendkohani, kus iga tarbimisvõimsus on määratud teataval ümbritseva keskkonna temperatuuril, ja sari kambritemperatuure, mis ei pea olema sihttemperatuurid;

tüüpiline sulatamisest ja energia taaskasutamisest tulenev energiamuut (ΔΕ d-f ) vatt-tundides (Wh) ja ümardatuna ühe kümnendkohani, selliste toodete puhul, millel on vähemalt üks automaatse sulatamise süsteem (kusjuures igal sellisel süsteemil on oma sulatamise juhtimise tsükkel), mõõdetud ümbritseva õhu temperatuuril 16 °C (ΔΕ d-f16 ) ja 32 °C (ΔΕ d-f32 );

sulatamisintervall (td-f ) tundides ja ümardatuna kolme kümnendkohani, selliste toodete puhul, millel on vähemalt üks automaatse sulatamise süsteem (kusjuures igal sellisel süsteemil on oma sulatamise juhtimise tsükkel), mõõdetud ümbritseva õhu temperatuuril 16 °C (td-f16 ) ja 32 °C (td-f32 ). Iga süsteemi sulatamisintervall td-f määratakse teatavate tingimuste korral;

kõikide katsete tarbimisvõimsused püsiseisundis Pss ja energiamuudud ajas ΔΕ d-f liidetakse ja saadakse kasutatud seadistustele vastav päevane energiatarbimine teataval ümbritseva keskkonna temperatuuril ET = 0,001 × 24 × (Pss + ΔΕ d-f /td-f ) ühikutes kWh/24h;

Eaux (kWh/a), ümardatud kolme kümnendkohani. Eaux sisaldab üksnes seda energiat, mida tarbib veeldumist takistav soojendi, mis töötab keskkonnatingimuste järgi, ning selle määramiseks mõõdetakse tarbitud võimsust mitmel ümbritseva keskkonna temperatuuril ja niiskusel, seejärel korrutatakse tarbitud võimsused asjaomase ümbritseva keskkonna temperatuuri- ja niiskustingimuse esinemise tõenäosusega ning liidetakse kõik sellised korrutised ja summa korrutatakse kaoteguriga, et võtta arvesse soojuse leket kambrisse ja selle eemaldamist jahutus-külmutussüsteemi poolt.

Tabel 3

Säilitustingimused ja sihttemperatuurid vastavalt kambri liigile

Rühm

Kambri liik

Märkus

Säilitustingimused

Tc

Tmin

Tmax

Nimetus

Nimetus

nr

°C

°C

°C

Mittekülmutuskambrid

Sahverkamber

 (1)

+14

+20

+17

Veinikamber

 (2)  (6)

+5

+20

+12

Kelderkamber

 (1)

+2

+14

+12

Värske toidu kamber

 (1)

0

+8

+4

Jahekamber

Jahekamber

 (3)

–3

+3

+2

Külmutuskambrid

Tärnita kamber ja jäävalmistamiskamber

 (4)

ei ole asjakohane

0

0

1 tärni kamber

 (4)

ei ole asjakohane

–6

–6

2 tärni kamber

 (4)  (5)

ei ole asjakohane

–12

–12

3 tärni kamber

 (4)  (5)

ei ole asjakohane

–18

– 18

Sügavkülmkamber (4 tärni kamber)

 (4)  (5)

ei ole asjakohane

–18

– 18

Iga näitaja nendest tuleb määrata eraldi katses või katsesarjas. Mõõteandmetest võetakse katse ajavahemiku keskmine, kusjuures mõõtmised tehakse pärast seda, kui seade on mõnda aega töötanud. Et katse oleks tõhusam ja täpsem, ei tohi katse ajavahemiku pikkust eelnevalt kindlaks määrata; see peab olema selline, et seade on katse ajavahemikul püsiseisundis. Selle valideerimiseks võrreldakse kõiki selle katse ajavahemiku andmeid teatava stabiilsuskriteeriumide kogumiga ja uuritakse, kas selles püsiseisundis on võimalik koguda küllaldaselt andmeid.

Suurus AE (kWh/a) ümardatakse kahe kümnendkohani ja selle arvutusvalem on järgmine:

AE = 365 × Edaily /L + Eaux ,

kus

koormustegur L = 0,9 ainult külmutuskambritega jahutus-külmutusseademete puhul ning L = 1,0 kõikide muude seadmete puhul ning

kus Edaily (kWh/24h) on ümardatud kolme kümnendkohani ja arvutatud, võttes aluseks ET ümbritseva keskkonna temperatuuril 16 °C (E16 ) ja ümbritseva keskkonna temperatuuril 32 °C (E32 ) järgmise valemiga:

Edaily = 0,5 × (E16 + E32 ),

kus suurused E16 ja E32 on saadud interpoleerimisega energiakatsest sihttemperatuuridel, mis on esitatud tabelis 3;

b)

vähese müraga jahutus-külmutusseadmed:

energiatarbimine määratakse vastavalt punkti 3 alapunktile a, kuid temperatuuride +16 °C ja +32 °C asemel kasutatakse ümbritseva õhu temperatuuri +25 °C.

Edaily (kWh/24h), ümardatuna kolme kümnendkohani, on suuruse AE arvutamisel järgmine:

Edaily = E25 ,

kus E25 on ümbritseva keskkonna temperatuurile 25 °C vastav E T ja see on saadud interpoleerimisega energiakatsest sihttemperatuuridel, mis on esitatud tabelis 3.

4.   Standardse aastase energiatarbimise (SAE) määramine:

a)

kõik jahutus-külmutusseadmed:

SAE (kWh/a) ümardatakse kahe kümnendkohani ja selle arvutusvalem on järgmine:

Formula

kus

c on kambri liiki tähistav indeks, mille väärtused on vahemikus 1 kuni n, kus n on kambri liikide koguarv;

Vc (dm3 või l), ümardatuna ühe kümnendkohani, on kambri maht;

V (dm3 või l), ümardatuna täisarvuni, on maht, kusjuures Formula;

rc, Nc, Mc ja C on iga kambri jaoks iseloomulikud modelleerimisnäitajad, mille väärtused on esitatud tabelis 4, ning

Ac, Bc ja D on parandustegurid, mille väärtused on esitatud tabelis 5.

Kui tehakse eespool kirjeldatud arvutusi muudetava temperatuuriga kambrite kohta, valitakse selline kambri liik, millel on madalaim sihttemperatuur, mille jaoks sobivaks see on esitatud;

b)

kambri liigile vastavad modelleerimisnäitajad suuruse SAE arvutamiseks:

modelleerimisnäitajad on esitatud tabelis 4.

Tabel 4

Modelleerimisnäitajad kambri liikide jaoks

Kambri liik

rc  (1)

Nc

Mc

C

Toidukamber

0,35

75

0,12

Vahemikus 1,15 kuni 1,56 3 või 4 tärni kambreid sisaldavate liitseadmete korral (2); 1,15 muude liitseadmete korral, 1,00 muude jahutus-külmutusseadmete korral.

Veinikamber

0,60

Kelderkamber

0,60

Värske toidu kamber

1,00

Jahekamber

1,10

138

0,12

Tärnita kamber ja jäävalmistamiskamber

1,20

138

0,15

1 tärni kamber

1,50

2 tärni kamber

1,80

3 tärni kamber

2,10

Sügavkülmkamber (4 tärni kamber)

2,10

c)

kambri liigile vastavad parandustegurid suuruse SAE arvutamiseks:

parandustegurid on esitatud tabelis 5.

Tabel 5

Parandustegurid kambri liikide jaoks

Kambri liik

Ac

Bc

D

 

Manuaalne sulatamine

Automaatne sulatamine

Eraldiseisev seade

Sisseehitatud seade

≤ 2 (3)

3 (3)

4 (3)

> 4 (3)

Sahverkamber

1,00

1,00

1,02

1,00

1,02

1,035

1,05

Veinikamber

Kelderkamber

Värske toidu kamber

Jahekamber

1,03

Tärnita kamber ja jäävalmistamiskamber

1,00

1,10

1,05

1 tärni kamber

2 tärni kamber

3 tärni kamber

Sügavkülmkamber (4 tärni kamber)

5.   EEI määramine:

EEI protsentides ja ümardatuna ühe kümnendkohani, arvutatakse järgmiselt:

EEI = AE/SAE.


(1)   Tmin ja Tmax on katse ajavahemikul mõõdetud näitude keskmised väärtused (nii ajas keskmised kui ka andurite keskmised).

(2)  Ühegi anduri keskmine temperatuurihälve katse ajavahemikul ei tohi olla suurem kui ± 0,5 K. Sulatamise ja energia taaskasutamise perioodil ei tohi kõikide andurite keskmine näit ületada kambri keskmist rohkem kui 1,5 K.

(3)   Tmin ja Tmax määratakse katse ajavahemiku hetkväärtustest.

(4)   Tmax on katse ajavahemikul mõõdetud hetkväärtustest suurim (nii aja kui ka andurite järgi suurim).

(5)  Kui kambril on automaatse sulatamise funktsioon, ei tohi temperatuur (mis määratakse kui kõikide andurite kõrgeim temperatuur) sulatamise ja energia taaskasutamise perioodil tõusta rohkem kui 3,0 K.

(6)   Tmin ja Tmax määratakse kui katse ajavahemiku keskmised väärtused (kasutades iga anduri ajalist keskmist) ja nendega on määratletud suurim lubatud temperatuuri töövahemik.

(1)  rc = (Ta–Tc)/20, kus Ta = 24 °C ja Tc väärtused on esitatud tabelis 3.

(2)  C on 3 või 4 tärni kambreid sisaldavate liitseadmete puhul arvutatud järgmiselt:

kus frzf on 3 või 4 tärni kambri mahu Vfr osa mahust V, kus frzf = Vfr/V:

kui frzf ≤ 0,3, siis C =1,3 + 0,87 × frzf;

või kui 0,3 < frzf < 0,7, siis C =1,87 – 1,0275 × frzf;

muudel juhtudel C = 1,15;

(3)  Välisuste või kambrite arv, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem.


V LISA

Toote teabeleht

Vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile b esitab tarnija toodete andmebaasi teabe, nagu on sätestatud tabelis 6. Kui jahutus-külmutusseadmes on mitu üht liiki kambrit, korratakse vastavat kambrit käsitlevat teksti. Kui teatavat liiki kambrit ei leidu, märgitakse kambri näitajate ja nende väärtuste kohta „–“.

Tabel 6

Toote teabeleht

Tarnija nimi või kaubamärk:

Tarnija aadress  (2) :

Mudelitähis:

Jahutus-külmutusseadme liik:

Vähese müraga seade:

[jah/ei]

Ehituslik tüüp:

[sisseehitatud/eraldiseisev]

Veinikülmik:

[jah/ei]

Muu jahutus-külmutusseade:

[jah/ei]

Toote üldnäitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Üldmõõdud (mm)

Kõrgus

x

Kogumaht (dm3 või l)

x

Laius

x

Sügavus

x

EEI

x

Energiatõhususe klass

[A/B/C/D/E/F/G] (3)

Õhus leviv müra (dBA, nulltaseme 1 pW suhtes)

x

Õhus leviva müra klass

[A/B/C/D] (3)

Aastane energiatarbimine (kWh/a)

x,xx

Kliimaklass:

[laiendatud mõõdukas/mõõdukas/subtroopiline/troopiline]

Madalaim ümbritseva keskkonna temperatuur (°C), mille jaoks jahutus-külmutusseade sobib

x (3)

Kõrgeim ümbritseva keskkonna temperatuur (°C), mille jaoks jahutus-külmutusseade sobib

x (3)

Talveseadistus

[jah/ei]

 

Kambri näitajad

Kambri liik

Kambri näitajad ja nende väärtused

Kambri maht (dm3 või l)

Soovitatav temperatuuriseadistus optimaalseks toidu säilitamiseks (°C)

Need seadistused ei tohi olla vastuolus IV lisa tabeli 3 kohaste säilitustingimustega.

Erikülmutusvõimsus (kg/24 h)

Sulatamisviis (Automaatne sulatamine = A, manuaalne sulatamine = M)

Sahverkamber

[jah/ei]

x,x

x

[A/M]

Veinikamber

[jah/ei]

x,x

x

[A/M]

Kelderkamber

[jah/ei]

x,x

x

[A/M]

Värske toidu kamber

[jah/ei]

x,x

x

[A/M]

Jahekamber

[jah/ei]

x,x

x

[A/M]

Tärnita kamber või jäävalmistamiskamber

[jah/ei]

x,x

x

[A/M]

1 tärni kamber

[jah/ei]

x,x

x

[A/M]

2 tärni kamber

[jah/ei]

x,x

x

[A/M]

3 tärni kamber

[jah/ei]

x,x

x

[A/M]

4 tärni kamber

[jah/ei]

x,x

x

x,xx

[A/M]

2 tärni kamber

[jah/ei]

x,x

x

[A/M]

Muudetava temperatuuriga kamber

Kambrite liigid

x,x

x

x,xx (4 tärni kambrite puhul) või –

[A/M]

4 tärni kambrid

Kiirkülmutusfunktsioon

[jah/ei]

Valgusallika näitajad  (1)  (2):

Valgusallika liik

[Liik]

Energiatõhususe klass

[A/B/C/D/E/F/G]

Tootja pakutava garantii vähimkestus  (2):

Lisateave:

link tootja veebisaidile, kus on esitatud komisjoni määruse (EL) 2019/2019 (4) lisa punkti 4 alapunkti a kohane teave (2):


(1)  Nagu see on kindlaks määratud määruse (EL) 2019/2015 (1) kohaselt.

(1)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses valgusallikate energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 68).

(2)  Nende elementide muudatusi ei käsitata asjakohastena määruse (EL) 2017/1369 artikli 4 lõike 4 kohaldamisel.

(3)  Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama.

(4)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2019, millega kehtestatakse jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 187).


VI LISA

Tehniline dokumentatsioon

1.   

Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

a)

V lisa kohane teave;

b)

tabeli 7 kohane teave. Kui jahutus-külmutusseadmes on mitu üht liiki kambrit, korratakse vastavat kambrit käsitlevat teksti. Kui teatavat liiki kambrit ei leidu, märgitakse kambri näitajate ja nende väärtuste kohta „–“. Kui mingi näitaja ei ole kohaldatav, märgitakse selle näitaja väärtuste kohta „–“.

Tabel 7

Lisateave, mis peab leiduma tehnilises dokumentatsioonis

Jahutus-külmutusseadme mudeli üheseks ja lihtsaks määratlemiseks piisav üldkirjeldus:

Tootekirjeldus:

Toote üldnäitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Aastane energiatarbimine (kWh/a)

x

Lisaenergia (kWh/a)

x

Standardne aastane energiatarbimine (kWh/a)

x,xx

EEI (%)

x

Temperatuuri tõusu aeg (h)

x,xx

Liitnäitaja

x,xx

Ukse soojuskaotegur

x,xxx

Koormustegur

x,x

Veeldumist takistava soojendi liik

[käsitsi käivitamine–seiskamine/ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötav/muu/puudub]

 

 

Jahutus-külmutusseadmete lisanäitajad, v.a vähese müraga jahutus-külmutusseadmete näitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Päevane energiatarbimine temperatuuril +16 °C (kWh/24h)

x,xxx

Päevane energiatarbimine temperatuuril +32 °C (kWh/24h)

x,xxx

Sulatamisest ja energia taaskasutamisest tulenev energiamuut (1) temperatuuril 16 °C (kWh)

x,x

Sulatamisest ja energia taaskasutamisest tulenev energiamuut (1) temperatuuril +32 °C (kWh)

x,x

Sulatamisintervall (1) temperatuuril +16 °C (h)

x,x

Sulatamisintervall (1) temperatuuril +32 °C (h)

x,x

Vähese müraga jahutus-külmutusseadmete lisanäitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Päevane energiatarbimine temperatuuril +25 °C (kWh/24h)

x,xxx

Sulatamisintervall (1) temperatuuril +25 °C (h)

x,x

Kambri näitajad:

Kambri liik

Kambri näitajad ja nende väärtused

Sihttemperatuur (°C)

Termodünaamiline näitaja (rc )

Nc

Mc

Sulatamistegur (Ac )

Ehituslik tegur (Bc )

Sahverkamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

Veinikamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

Kelderkamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

Värske toidu kamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

Jahekamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

Tärnita kamber või jäävalmistamiskamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

1 tärni kamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

2 tärni kamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

3 tärni kamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

4 tärni kamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

2 tärni sektsioon

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

Muudetava temperatuuriga kamber

x

x,xx

x

x,xx

x,xx

x,xx

Lisateave:

Viide harmoneeritud standarditele või muudele kasutatud usaldusväärsetele ja korratavatele meetoditele:

Kõikide muude võrdväärsete mudelite loetelu, sh mudelitähised:

2.   

Kui tehnilises dokumentatsioonis teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)

sama või muu tootja teise mudeli kavandi järgi tehtud arvutustega või sellise mudeli alusel ekstrapoleerimise teel, või mõlemaga.

Sel juhul sisaldab tehniline dokumentatsioon sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite vahelise samasuse kohta.


(1)  Ainult sellised tooted, millel on vähemalt üks automaatse sulatamise süsteem


VII LISA

Teave, mis tuleb esitada visuaalses reklaamis, tehnilistes reklaammaterjalides, kaugmüügil, v.a kaugmüük internetis

1.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis e ja artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele, tuleb visuaalses reklaamis näidata märgisel energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

2.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis f ja artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud nõuetele, tuleb reklaammaterjalides näidata märgisel energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

3.   

Kõigis trükitud kaugmüügimaterjalides esitatakse märgisel näidatud energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

4.   

Energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala esitatakse vastavalt joonisele 1 järgmiselt:

a)

noolega, millel on kujutatud energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri ja vähemalt hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud;

b)

noole värvina kasutatakse energiaklassile vastavat värvi;

c)

kasutatav energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga ja

d)

suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja arusaadav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema 100 % must ääris suurusega 0,5 p.

Erandjuhul, kui visuaalne reklaam, tehnilised reklaammaterjalid ja trükiste alusel toimuva kaugmüügi materjalid on trükitud ühevärviliselt, võib sellises visuaalses reklaamis ning sellistes tehnilistes reklaammaterjalides ja kaugmüügi trükimaterjalides esitada noole ühevärviliselt.

Joonis 1

Näidis värvilise/ühevärvilise vasak-/paremnoolega, millel on näidatud energiatõhususe skaala

Image 77

5.   

Telefoni teel toimuva kaugmüügi korral tuleb tarbijat eraldi teavitada toote märgisel esitatud energiatõhususe klassist ja energiatõhususe skaalast ning sellest, et tarbija saab tutvuda täieliku märgise ja toote teabelehega tasuta veebisaidil või tellida teabe väljatrüki.

6.   

Kõigil punktides 1–3 ja 5 nimetatud juhtudel peab tarbijal olema võimalus saada taotluse korral trükitud märgise koopia ja tooteteabeleht.


VIII LISA

Teave, mis tuleb esitada toote kaugmüügil interneti kaudu

1.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti g kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane märgis tuleb kuvada kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Märgise suurus peab olema selline, et märgis oleks selgelt nähtav ja loetav, ning olema võrdeline III lisa punktides 3.1 ja 3.2 jahutus-külmutusseadmete kohta esitatud suurusega. Märgise võib esitada pesaakna kaudu, mille puhul peab märgisele juurdepääsuks kasutatav kujutis olema kooskõlas käesoleva lisa punktis 3 esitatud nõuetega. Pesaaknaga kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast selle esimest suurendamist.

2.   

Kujutis, mille kaudu pääseb pesaaknas joonisel 2 kujutatud märgise juurde, peab olema järgmine:

a)

see on nool, mis on toote märgisel esitatud energiatõhususe klassiga sama värvi;

b)

sellel on kujutatud energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri, paksus kirjas ja vähemalt hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud;

c)

kasutatav energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga ja

d)

kujutis on ühes kahest allpool toodud vormingust ning selle suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja loetav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema hästinähtav 100 % must ääris:

Joonis 2.

Näidis värvilise vasak-/paremnoolega, millel on näidatud energiatõhususe skaala

Image 78

3.   

Pesaakna korral tuleb esitada märgise kujutis järgmiselt:

a)

käesoleva lisa punktis 2 osutatud kujutis esitatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal;

b)

kujutis lingib märgisele, nagu on sätestatud III lisas;

c)

märgis ilmub pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puuteekraanil kujutise suurendamist;

d)

märgis kuvatakse hüpikaknas, uuel vahelehel, uuel lehel või aknas kuvataval teisel aknal;

e)

märgise suurendamiseks puuteekraanil kasutatakse asjaomaseid puuteekraanil kasutatavaid käsklusi;

f)

märgise kuvamine lõpeb pärast sulgemiskäsklust või muud tavapärast sulgemisvõtet;

g)

graafilise kujutise tekstialternatiivil, mis kuvatakse juhul, kui märgist ei ole võimalik kuvada, on esitatud toote energiatõhususe klass hinnaga sama tähesuurusega kirjas.

4.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane elektrooniline toote teabeleht kuvatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Suurus peab olema selline, et toote teabeleht oleks selgelt nähtav ja loetav. Toote teabelehe võib esitada pesaakna kaudu või viitega toodete andmebaasile; viimasel juhul tuleb toote teabelehe juurde viival lingil märkida selgelt ja loetavalt „Toote teabeleht“. Kui kasutatakse pesaakent, kuvatakse toote teabeleht esimese hiireklõpsu, hiirega üleliikumise või puuteekraanil lingi suurendamisega.


IX LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Käesolevas lisas sätestatud kontrollimisel lubatud hälbed on asjakohased ainult seoses liikmesriigi ametiasutuste esitatud näitajate kontrollimisega ning tarnija ei tohi neid kasutada tehnilistes dokumentides esitatud näitajate lubatud hälvetena. Märgisel ja toote teabelehel esitatud väärtused ega klassid ei tohi olla tarnija seisukohast paremad kui tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmed.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilises dokumentatsioonis või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele, järgivad nad järgmist menetlust.

1)

Liikmesriigi ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

2)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 kohases tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused (edaspidi „esitatud väärtused“) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tarnija seisukohast paremad vastavatest katseprotokollides esitatud tulemustest ning

b)

kui märgisel ja toote teabelehel märgitud väärtused ei ole tarnija seisukohast paremad kui esitatud väärtused ning kui märgitud energiatõhususe klass ega õhus leviva müra klass ei ole tarnija seisukohast parem kui esitatud väärtuste alusel määratud klass ja

c)

kui liikmesriigi ametiasutused katsetavad mudeli eksemplari ning määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) jäävad tabelis 8 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3)

Kui punkti 2 alapunktides a ja b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4)

Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriikide ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat eksemplari ühe või mitme võrdväärse mudeli hulgast.

5)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme eksemplari puhul saadud väärtuste aritmeetiline keskmine jääb tabelis 8 esitatud vastavate lubatud hälvete piiresse.

6)

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7)

Liikmesriigi ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel tunnistati punktide 3 ja 6 kohaselt mittevastavaks.

Liikmesriigi ametiasutused järgivad IV lisas esitatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabeli 8 kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud menetlust. Tabelis 8 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 8

Mõõdetud näitajate kontrollimisel lubatud hälbed

Näitajad

Kontrollimisel lubatud hälbed

Kogumaht ja kambri maht

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 3 % või 1 liitri võrra, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

Külmutusvõimsus

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 10 %.

E16, E32

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 10 %.

Eaux

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 10 %.

Aastane energiatarbimine

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 10 %.

Veinikülmikute siseniiskus (%)

Määratud väärtus (1) ei tohi erineda ettenähtud vahemiku piiridest rohkem kui 10 %.

Õhus leviv müra

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 2 dBA nulltaseme 1 pW suhtes.

Temperatuuri tõusu aeg

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 15 %.


(1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/134


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2017,

11. märts 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL, (1) eelkõige selle artikli 11 lõiget 5 ja artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2017/1369 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses nende tooterühmade märgistamise või klassifikatsiooni muutmisega, millel on märkimisväärne potentsiaal säästa energiat ja asjakohasel juhul muid olulisi ressursse.

(2)

Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse sätted kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1059/2010 (2).

(3)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 final (3) (ökodisaini tööplaan), mille on koostanud komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (4) artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning komisjoni määruse (EL) nr 1016/2010 (5) ja delegeeritud määruse (EL) nr 1059/2010 läbivaatamisel.

(4)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastaks. Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad on üks tööplaanis loetletud tooterühmi, mille hinnanguline 2,1 TWh suurune aastane energiasääst toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise 0,7 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas ja hinnangulise veesäästu 16 miljonit kuupmeetrit 2030. aastal.

(5)

Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad on üks määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 lõike 5 punktis b osutatud tooterühmadest, mille kohta peaks komisjon vastu võtma delegeeritud õigusakti, et võtta kasutusele muudetud skaala A–G.

(6)

Komisjon vaatas delegeeritud määruse (EL) nr 1059/2010 vastavalt selle artiklile 7 läbi ja analüüsis kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte ning kasutajate käitumise mõju. Määrus vaadati läbi tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud määruse (EL) 2017/1369 artikli 14 alusel.

(7)

Läbivaatamisel jõuti järeldusele, et kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse nõudeid tuleb muuta.

(8)

Väljaspool kodumajapidamist kasutatavatel nõudepesumasinatel on teistsugused omadused ja kasutusalad. Nende suhtes kohaldatakse muid õigusakte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, (6) ning need ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Käesolevat kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate määrust tuleks kohaldada samade tehniliste näitajatega nõudepesumasinate kohta sõltumata sellest, millises olukorras neid kasutatakse.

(9)

Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate keskkonnaaspektid, mida loetakse käesoleva määruse eesmärkide seisukohast oluliseks, on kasutusetapi energia- ja veetarbimine, jäätmete tekitamine olelusringi lõpus ning õhku- ja vetteheide tootmisetapis tooraine kaevandamise ja töötlemise tõttu ja elektritarbimise tõttu kasutusetapis.

(10)

Läbivaatamisest ilmneb, et kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate elektri- ja veetarbimist saab veelgi vähendada, rakendades energiamärgistuse meetmeid, mis keskenduvad toodete paremale eristamisele. See peaks olema tarnijatele stiimuliks kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energia- ja ressursitõhusust veelgi parandada, kiirendades samal ajal turgude üleminekut tõhusamatele tehnilistele lahendustele.

(11)

Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistus võimaldab tarbijatel teha teadlikke valikuid energia- ja ressursitõhusamate seadmete kasuks. Märgisel esitatud teabe arusaadavust ja asjakohasust kinnitati määruse (EL) 2017/1369 artikli 14 lõike 2 kohase tarbijauuringu abil.

(12)

Messidel esitletavatel kodumajapidamises kasutatavatel nõudepesumasinatel peaks olema energiamärgis, kui mudeli esimene seade on juba turule lastud või see lastakse messil turule.

(13)

Asjakohaste tootenäitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (7) I lisas.

(14)

Kuna energiamõjuga toodete müük suureneb pigem veebipoodide ja interneti müügikeskkondade kaudu kui otse tarnijatelt ostmise teel, tuleks selgitada, et veebipoodide ja interneti müügikeskkondade kaudu müügiteenuse pakkujad peaksid vastutama selle eest, et märgis, mille tarnija on kättesaadavaks teinud, kuvatakse toote hinna lähedal. Nad peaksid tarnijaid sellest kohustusest teavitama, kuid ei peaks vastutama neile esitatud märgise ja toote teabelehe täpsuse ega sisu eest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (8) (elektroonilise kaubanduse kohta) artikli 14 lõike 1 punktile b peaksid aga sellised veebimajutusplatvormid kõrvaldama kiiresti asjaomast toodet käsitleva teabe või tõkestama juurdepääsu sellele, kui nad on nõuetele mittevastavusest (nt märgis või tooteteabeleht puudub või on puudulik või ebaõige) teadlikud, näiteks kui neid on sellest teavitanud turujärelevalveasutus. Tarnijatele, kes müüvad tooteid otse lõppkasutajatele oma veebisaidi kaudu, kehtivad kaugmüüki käsitlevad edasimüüjate kohustused, millele on osutatud määruse (EL) 2017/1369 artiklis 5.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud meetmeid arutasid määruse (EL) 2017/1369 artikli 17 kohaselt nõuandefoorum ja liikmesriikide eksperdid.

(16)

Delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate ja avaliku elektrivõrgu toitega nõudepesumasinate ning kodumajapidamises kasutatavate avaliku elektrivõrgu toitega nõudepesumasinate, mis töötavad ka akutoitel, sealhulgas kodumajapidamises kasutatavate sisseehitatavate nõudepesumasinate märgistamise ja täiendava tooteteabe esitamise nõuded.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

a)

direktiivi 2006/42/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad nõudepesumasinad;

b)

akutoitel töötavad kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mida saab ühendada avalikku elektrivõrku vahelduvvoolu-alalisvoolu muunduriga, mida on võimalik eraldi osta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„avalik võrk“ või „avalik elektrivõrk“ – võrk, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

2)

„kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin“ – seade, mis peseb ja loputab lauanõusid, ning mis tootja vastavustunnistuse kohaselt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/35/EL (9) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/53/EL (10);

3)

„kodumajapidamises kasutatav sisseehitatud nõudepesumasin“ – kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin, mis on ette nähtud, mida on katsetatud ja mida turustatakse üksnes:

a)

paigaldamiseks kappi või plaatidest kesta (mis koosneb üla- ja alapinnast ning külgedest);

b)

selleks, et see kinnitataks kindlalt kapi või paneelide või plaatide külgede, üla- või alapinna külge, ning

c)

selleks, et selle külge kinnitataks komplektne tehases valmistatud esikülg või tellimuse järgi valmistatud esikülg;

4)

„müügikoht“ – koht, kus kodumajapidamises kasutatavaid nõudepesumasinaid esitletakse või pakutakse müügiks, rentimiseks või järelmaksuga müügiks.

Lisades kasutatavad mõisted on määratletud I lisas.

Artikkel 3

Tarnijate kohustused

1.   Tarnija tagab järgmise:

a)

iga kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasinaga on kaasas trükitud märgis, mille vorm on sätestatud III lisas;

b)

V lisas sätestatud toote teabelehe näitajad sisestatakse toodete andmebaasi;

c)

edasimüüja erinõudmisel tehakse toote teabeleht kättesaadavaks trükitult;

d)

VI lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni andmed sisestatakse toodete andmebaasi;

e)

iga kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli visuaalsele reklaamile lisatakse märgisel olev energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala kooskõlas VII ja VIII lisaga;

f)

kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina konkreetset mudelit käsitlevates tehnilistes reklaammaterjalides, sealhulgas internetis avaldatud reklaammaterjalides, milles kirjeldatakse selle tehnilisi näitajaid, esitatakse selle mudeli märgisel märgitud energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt VII lisale;

g)

kõigi kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate mudelite edasimüüjatele tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks III lisa kohase vormi ja sisuga märgis;

h)

kõigi kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate mudelite edasimüüjatele tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks V lisa kohane toote teabeleht.

2.   Energiatõhususe klassid ja õhus leviva müra klassid on määratud kindlaks II lisas ja arvutused tehakse vastavalt IV lisale.

Artikkel 4

Edasimüüjate kohustused

Edasimüüja tagab järgmise:

a)

igal kodumajapidamises kasutataval nõudepesumasinal on müügikohas, sealhulgas ka messidel, märgis, mille on lisanud tarnija kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a ning mis on kodumajapidamises kasutatava sisseehitatud nõudepesumasina puhul esitatud nii, et see on selgelt nähtav, ja kõigi muude kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate puhul nii, et see on selgelt nähtav seadme välispinnal esiküljel või peal;

b)

kaugmüügi korral esitatakse märgis ja toote teabeleht vastavalt VII ja VIII lisale;

c)

kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina konkreetse mudeli visuaalses reklaamis esitatakse selle mudeli märgisel märgitud energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala vastavalt VII lisale;

d)

kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina konkreetset mudelit käsitlevates tehnilistes reklaammaterjalides, sealhulgas internetis avaldatud reklaammaterjalides, milles kirjeldatakse selle tehnilisi näitajaid, esitatakse selle mudeli märgisel märgitud energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala vastavalt VII lisale.

Artikkel 5

Veebimajutusplatvormide kohustused

Kui direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 osutatud veebimajutusteenuse pakkuja lubab oma veebisaidi kaudu müüa kodumajapidamises kasutatavaid nõudepesumasinaid, peab ta võimaldama näidata toote edasimüüja esitatud elektroonilist toote teabelehte ja elektroonilist toote märgist kuvamismehhanismi kaudu VIII lisa kohaselt ning teatama edasimüüjale, et ta on kohustatud neid näitama.

Artikkel 6

Mõõtmismeetodid

Artiklite 3 ja 4 kohaselt esitatava teabe saamiseks kasutatakse usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse tunnustatud tipptasemel mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, nagu on sätestatud IV lisas.

Artikkel 7

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Määruse (EL) 2017/1369 artikli 8 lõikes 3 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriigid käesoleva määruse IX lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut silmas pidades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas asjakohasel juhul muutmisettepaneku kavandi nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2025.

Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:

a)

kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiatarbimise, toimimise ja keskkonnatoime parandamise võimalused;

b)

olemasolevate meetmete tõhusus lõppkasutajate käitumisharjumuste muutmisel, et nad ostaksid energia- ja ressursitõhusamaid seadmeid ning kasutaksid energia- ja ressursitõhusamaid programme;

c)

ringmajanduse eesmärkide arvestamise võimalikkus.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010 tunnistatakse kehtetuks 1. märtsist 2021.

Artikkel 10

Üleminekumeetmed

Alates 25. detsembrist 2019 kuni 28. veebruarini 2021 võib delegeeritud määruse (EL) nr 1059/2010 artikli 3 punkti b kohaselt nõutava tooteteabe teha tootega koos trükitud kujul esitamise asemel kättesaadavaks toodete andmebaasi kaudu. Sel juhul tagab tarnija, et edasimüüja erinõudmisel tehakse tooteteave kättesaadavaks trükitult.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021. Artiklit 10 kohaldatakse alates 25. detsembrist 2019 ning artikli 3 lõike 1 punkte a, b ja c alates 1. novembrist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 198, 28.7.2017, lk 1.

(2)  Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 1).

(3)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“ (COM(2016) 773 final, Brüssel, 30.11.2016).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(5)  Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1016/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuetega EMPs kohaldatav tekst (ELT L 293, 11.11.2010, lk 31).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).


I LISA

Lisades kasutatud mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„energiatõhususindeks“ (EEI) – programmi „eco“ energiatarbimise ja standardprogrammi energiatarbimise suhe;

2)

„programmi „eco“ energiatarbimine“ (EPEC) – energia (kWh tsükli kohta), mille tarbib kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin programmiga „eco“ töötamisel;

3)

„standardprogrammi energiatarbimine“ (SPEC) – tarbitud energia (kWh tsükli kohta) võrdlusväärtus, mis on kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina nimimahutavuse funktsioon;

4)

„programm“ – selliste eelnevalt kindlaksmääratud toimingute kogum, mida tarnija peab konkreetse määrdumisastme või konkreetsete masinasse asetatud nõudeliikide või mõlema puhul sobilikuks;

5)

„tsükkel“ – valitud programmi jaoks ettenähtud täielik pesemis-, loputamis- ja kuivatamisprotsess, mis koosneb reast toimingutest kuni kogu tegevus on lõppenud;

6)

„ruutkood“ – maatrikskood toote mudeli energiamärgisel; sellega on seotud asjaomase mudeli avalikult kättesaadav teave toodete andmebaasis;

7)

„nõudekomplekt“ (ps) – ühele inimesele kasutamiseks mõeldud lauanõud, välja arvatud serveerimisnõud;

8)

„serveerimisnõud“ – toidu valmistamiseks ja serveerimiseks mõeldud nõud, kaasa arvatud potid, serveerimiskausid, serveerimisriistad ja vaagen;

9)

„nimimahutavus“ – nõudekomplektide ja serveerimisnõude maksimaalne arv, mida saab kodumajapidamises kasutatavas nõudepesumasinas ühe tsükliga pesta, loputada ja kuivatada, kui nõud on asetatud masinasse tarnija juhtnööride kohaselt;

10)

„programmi „eco“ veetarbimine“ (EPWC) – veekogus (l tsükli kohta), mille tarbib kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin programmiga „eco“ töötamisel;

11)

„pesemistõhususe indeks“ (IC) – kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina pesemistõhususe suhe võrdlusnõudepesumasina pesemistõhususse;

12)

„kuivatamistõhususe indeks“ (ID) – kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina kuivatamistõhususe suhe võrdlusnõudepesumasina kuivatamistõhususse;

13)

„programmi kestus“ (Tt) – ajavahemik alates valitud programmi käivitamisest (v.a kasutaja seadistatud viivitus) kuni hetkeni, mil kuvatakse programmi lõppemise tähis ja kasutaja saab nõudele ligipääsu;

14)

„programm „eco““ – nii nimetatakse kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programmi, mida tootja peab tavapäraselt määrdunud lauanõude pesemiseks sobilikuks ning mille kohta on teave energiamärgisel ja tooteteabes;

15)

„väljalülitatud seisund“ – seisund, milles on kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin ühendatud avalikku elektrivõrku, aga ei täida ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks arvatakse ka:

a)

seisundid, milles kuvatakse üksnes välja lülitatud seisundi märguanne;

b)

seisund, milles täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/30/EL (1);

16)

„ooteseisund“ – seisund, milles kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin on ühendatud avalikku elektrivõrku ja mis võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul:

a)

taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult märguandega taasaktiveerimisfunktsiooni aktiveerimise kohta ja/või

b)

võrguühenduse kaudu taasaktiveerimise funktsioon ja/või

c)

teabe või oleku kuvamine ja/või

d)

tuvastamisfunktsioon erakorraliste meetmete võtmiseks;

17)

„võrk“ – kindla ülesehitusega ja organisatsioonilistele põhimõtetele vastav andmevahetustaristu, mis koosneb teatava paigutusega füüsilistest osadest ja füüsilistest ühendustest, mille kohta on sätestatud sideprotseduurid ja -eeskirjad (sideprotokollid);

18)

„viitkäivituse seisund“ – seisund, mille puhul kasutaja on määranud, et valitud programmitsükkel algab teatud viivitusega;

19)

„garantii“ – jaemüüja või tarnija kohustus tarbija ees:

a)

hüvitada makstud hind või

b)

asendada või parandada kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin või seda käidelda mis tahes viisil, kui see ei vasta garantiiavalduses või asjakohases reklaamis esitatud kirjeldusele;

20)

„kuvamismehhanism“ – mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu visualiseerimistehnoloogia, mida kasutatakse internetiteabe kuvamiseks kasutajatele;

21)

„pesaaken“ – nähtavat teavet edastav liides, mille kaudu kujutis või andmekogum muutub kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsuga, hiirega üleliikumisega või puutetundlikul ekraanil kujutise venitamisega;

22)

„puutetundlik ekraan“ – puutele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti, klaviatuurita tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan;

23)

„tekstialternatiiv“ – tekst, mis on esitatud kujutise asemel ja mis võimaldab esitada teavet muud moodi kui kujutisena, kui kuvaseadmed ei suuda kujutisi esitada, või juurdepääsetavusabina, nt kõnesünteesirakenduste sisendina.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).


II LISA

A.   Energiatõhususe klassid

Kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina energiatõhususe klass määratakse kindlaks vastavalt tabelis 1 sätestatud energiatõhususindeksile (EEI).

Kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina energiatõhususindeks arvutatakse vastavalt IV lisale.

Tabel 1

Energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass

Energiatõhususindeks (EEI)

A

EEI < 32

B

32 ≤ EEI < 38

C

38 ≤ EEI < 44

D

44 ≤ EEI < 50

E

50 ≤ EEI < 56

F

56 ≤ EEI < 62

G

EEI ≥ 62

B.   Õhu kaudu leviva müra klassid

Kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina õhu kaudu leviva müra klassid määratakse kindlaks vastavalt tabelis 2 sätestatud õhu kaudu leviva müra tasemetele.

Tabel 2

Õhu kaudu leviva müra klassid

Õhu kaudu leviva müra klass

Müratase (dBA)

A

n < 39

B

39 ≤ n < 45

C

45 ≤ n < 51

D

51 ≤ n


III LISA

Märgis

1.   MÄRGIS

Image 79

Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.

ruutkood;

II.

tarnija nimi või kaubamärk;

III.

tarnija mudelitähis;

IV.

energiatõhususe skaala A–G;

V.

energiatõhususe klass, mis määratakse kindlaks II lisa punkti A kohaselt;

VI.

programmi „eco“ energiatarbimine (EPEC) kilovatt-tundides 100 tsükli kohta, ümardatud täisarvuni;

VII.

nimimahutavus tavaliste nõudekomplektide puhul programmi „eco“ kasutamise korral;

VIII.

programmi „eco“ veetarbimine (EPWC) liitrites tsükli kohta, ümardatuna esimese kümnendkohani;

IX.

programmi „eco“ kestus tundides ja minutites (hh.mm), ümardatud minutiteni;

X.

õhus leviv müra, väljendatuna dBA nulltaseme 1 pW suhtes ja ümardatud täisarvuni, ning õhus leviva müra klass, mis määratakse kindlaks II lisa punkti B kohaselt;

XI.

käesoleva määruse number „2019/2017“.

2.   MÄRGISE KUJUNDUS

Märgise kujundus vastab järgmisele joonisele.

Image 80

Selgitus:

a)

märgise laius on vähemalt 96 mm ja kõrgus 192 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

märgise taust on 100 % valge;

c)

kasutatakse kirjatüüpe Verdana ja Calibri;

d)

märgisel kujutatud elementide mõõdud ja näitajad peavad vastama kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina märgise kujundusele;

e)

neljavärvitükk (CMYK): tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must vastavalt järgmisele näidisele: 0,70,100,0: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

f)

märgis peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad joonisele eespool):

Image 81

ELi logo värvid:

taust: 100,80,0,0;

tähed: 0,0,100,0;

Image 82

energialogo värv: 100,80,0,0;

Image 83

ruutkoodi värv on 100 % musta;

Image 84

tarnija nimi on kirjatüübis Verdana 9 p, paksus kirjas, 100 % musta;

Image 85

mudelitähis on kirjatüübis Verdana 9 p, tavalises kirjas, 100 % musta;

Image 86

skaala A–G on järgmine:

energiatõhususe skaala tähed on kirjatüübis Calibri 19 p, paksus kirjas, 100 % valget; tähed on teljel keskel, noolte vasakust servast 4,5 mm kaugusel;

skaala A–G noolte värvid on järgmised:

A-klass: 100,0,100,0;

B-klass: 70,0,100,0;

C-klass: 30,0,100,0;

D-klass: 0,0,100,0;

E-klass: 0,30,100,0;

F-klass: 0,70,100,0;

G-klass: 0,100,100,0;

Image 87

eraldusjoonte suurus on 0,5 p ja värv on 100 % musta;

Image 88

energiatõhususe klassi täht on kirjatüübis Calibri 33 p, paksus kirjas, 100 % valget. Energiatõhususe klassi noole ja energiatõhususe skaala A–G vastava noole otsad on ühel joonel. Energiatõhususe klassi täht on noole nelinurkse osa (mille värv on 100 % musta) keskel;

Image 89

programmi „eco“ energiatarbimine 100 tsükli kohta on kirjatüübis Verdana 28 p, paksus kirjas; ühik kWh on kirjatüübis Verdana 18 p, tavalises kirjas; arv „100“ piktogrammil, mis tähistab 100 tsüklit, on kirjatüübis Verdana 14 p, tavalises kirjas. Suurus koos ühikuga asub keskel ja on 100 % musta;

Image 90

piktogrammid peavad vastama märgise kujundusele järgmiselt:

piktogrammi joonte paksus on 1,2 p ja nii jooned kui ka tekst (suurused ja ühikud) on 100 % musta;

piktogrammide all olev tekst on kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, kusjuures ühik on kirjatüübis Verdana 12 p, tavalises kirjas, ning see asub piktogrammide all keskel;

õhus leviva müra piktogramm: kõlari kujutisele märgitakse detsibellide arv kirjatüübis Verdana 12 p, paksus kirjas, ühik „dB“ kirjutatakse kirjatüübis Verdana 9 p, tavalises kirjas; müraklasside vahemik (A–D) paigutatakse piktogrammi alla keskele, müraklassi täht märgitakse kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ülejäänud müraklasse tähistavad tähed kirjutatakse kirjatüübis Verdana 10 p, tavalises kirjas;

Image 91

määruse number on kirjatüübis Verdana 6 p, tavalises kirjas, värv on 100 % musta.


IV LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt harmoneeritud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate üldtunnustatud tipptasemel meetoditega, ja kooskõlas järgmiste sätetega.

Kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli energiatõhususindeksit, energia- ja veetarbimist, programmi kestust, pesemis- ja kuivatamistõhusust ning õhus levivat müra mõõdetakse ja/või arvutatakse programmi „eco“ kohaselt ja nimimahutavusel. Energia- ja veetarbimist, programmi kestust ning pesemis- ja kuivatamistõhusust mõõdetakse ühel ja samal ajal.

Programmi „eco“ veetarbimine (EPWC) esitatakse liitrites tsükli kohta ja ümardatakse esimese kümnendkohani.

Programmi „eco“ kestus (Tt) esitatakse tundides ja minutites ning ümardatakse minutiteni.

Õhus leviva müra tase, väljendatud dBA nulltaseme 1 pW suhtes ja ümardatud täisarvuni.

1.   ENERGIATÕHUSUSINDEKS

Kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli EEI arvutamiseks võrreldakse kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programmi „eco“ energiatarbimist (EPEC) selle masina standardprogrammi energiatarbimisega (SPEC).

a)

Energiatõhususindeks EEI arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse esimese kümnendkohani:

EEI = (EPEC/SPEC) × 100,

kus:

EPEC on kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programmi „eco“ energiatarbimine kilovatt-tundides tsükli kohta, ümardatuna kolme kümnendkohani;

SPEC on kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina standardprogrammi energiatarbimine.

b)

SPEC arvutatakse kilovatt-tundides tsükli kohta (kWh/tsükli kohta) ja ümardatakse kolme kümnendkohani järgmiselt:

1)

kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad nimimahutavusega ps ≥ 10 ja laiusega > 50 cm:

SPEC = 0,025 × ps + 1,350;

2)

kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad nimimahutavusega ps ≤ 9 ja laiusega ≤ 50 cm:

SPEC = 0,090 × ps + 0,450,

kus ps on nõudekomplektide arv.

2.   PESEMISTÕHUSUSE INDEKS

Pesemistõhususe indeksi (edaspidi „IC“) arvutamisel võrreldakse kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli programmi „eco“ pesemistõhusust võrdlusnõudepesumasina pesemistõhususega.

IC arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse kahe kümnendkohani:

IC = exp (ln IC)

ja

Formula

kus:

CT,i on katsetatava kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programmi „eco“ pesemistõhusus katsel i, ümardatud kahe kümnendkohani;

CR,i on võrdluspesumasina pesemistõhusus katsel i, ümardatud kahe kümnendkohani;

n on katsete arv.

3.   KUIVATAMISTÕHUSUSE INDEKS

Kuivatamistõhususe indeksi (ID) arvutamisel võrreldakse kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli programmi „eco“ kuivatamistõhusust võrdlusnõudepesumasina kuivatamistõhususega.

ID arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse kahe kümnendkohani:

ID = exp (ln ID)

ja

Formula

kus:

ID,i on katsetatava kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programmi „eco“ kuivatamistõhususe indeks katsel i;

n on kombineeritud pesemis- ja kuivatamiskatsete arv.

ID,i arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse kahe kümnendkohani:

ln ID,i = ln (DT,i/DR,t)

kus:

DT,i on katsetatava kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programmi „eco“ keskmine kuivatamistõhusus katsel i, ümardatud kahe kümnendkohani;

DR,t on võrdlusnõudepesumasina kuivatamistõhususe sihtväärtus, ümardatud kahe kümnendkohani.

4.   VÄIKESE TARBIMISVÕIMSUSEGA SEISUNDID

Mõõdetakse tarbimisvõimsus väljalülitatud seisundis (Po), ooteseisundis (Psm) ja, kui on asjakohane, viitkäivituse korral (Pds). Mõõdetud näitajad esitatakse vattides ja ümardatuna kahe kümnendkohani.

Väikese tarbimisvõimsusega seisundites tehtavate mõõtmiste korral tuleb kontrollida ja märkida üles järgmised andmed:

kas teabe kuvamine on käivitatud;

kas võrguühendus on aktiveeritud.


V LISA

Tootekirjeldus

Tarnija esitab kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate toote teabelehe teabeosa vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile b toodete andmebaasis, järgides tabelit 3.

Toote kasutusjuhendis või muudes tootele lisatud dokumentides peab olema selgelt esitatud link asjaomasele mudelile andmebaasis inimesele loetavas vormis URLina (Uniform Resource Locator, URL), ruutkoodina või toote registreerimisnumbrina.

Tabel 3

Toote teabelehe teave, korraldus ja vorm

Tarnija nimi või kaubamärk:

Tarnija aadress  (2) :

Mudelitähis:

Toote üldnäitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Nimimahutavus (1) (ps)

x

Mõõtmed (cm)

Kõrgus

x

Laius

x

Sügavus

x

EEI (1)

x,x

Energiatõhususe klass (1)

[A/B/C/D/E/F/G] (3)

Pesemistõhususe indeks (1)

x,xx

Kuivatamistõhususe indeks (1)

x,xx

Energiatarbimine kWh tsükli kohta programmiga „eco“, kui kasutatakse külma vett. Seadme tegelik energiatarbimine oleneb selle kasutusviisist.

x,xxx

Veetarbimine liitrites tsükli kohta programmiga „eco“. Seadme tegelik veetarbimine oleneb selle kasutusviisist ja vee karedusest.

x,x

Programmi kestus (1) (hh.min)

x:xx

Tüüp

[sisseehitatud/eraldiseisev]

Õhus leviv müra (1) (dBA, nulltaseme 1 pW suhtes)

x

Õhus leviva müra klass (1)

[A/B/C/D] (3)

Väljalülitatud seisund (W)

x,xx

Ooteseisund (W)

x,xx

Viitkäivitus (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Võrguühendusega ooteseisund (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Tarnija pakutava garantii vähimkestus  (2) :

Lisateave:

Link tarnija veebisaidile, kus on esitatud komisjoni määruse (EL) 2019/2022 (1) II lisa punkti 6 kohane teave (2):


(1)  Programmi „eco“ korral.

(2)  Nende elementide muudatusi ei käsitata määruse (EL) 2017/1369 artikli 4 lõike 4 kohaldamisel asjakohastena.

(3)  Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama.

(1)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2022, millega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1016/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 267).


VI LISA

Tehniline dokumentatsioon

1.   

Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

a)

V lisas sätestatud teave;

b)

tabelis 4 sätestatud teave; neid väärtusi käsitatakse IX lisas sätestatud kontrollimenetluses esitatud väärtustena;

Tabel 4

Tehnilises dokumentatsioonis esitatav teave

NÄITAJA

MÕÕTÜHIK

VÄÄRTUS

Programmi „eco“ energiatarbimine (EPEC), ümardatud kolme kümnendkohani

kWh/tsükkel

X,XXX

Standardprogrammi energiatarbimine (SPEC), ümardatud kolme kümnendkohani

kWh/tsükkel

X,XXX

Energiatõhususindeks (EEI)

X,X

Programmi „eco“ veetarbimine (EPWC), ümardatud ühe kümnendkohani

l/tsükli kohta

X,X

Pesemistõhususe indeks (IC)

X,XX

Kuivatamistõhususe indeks (ID)

X,XX

Programmi „eco“ kestus (Tt), ümardatud minutiteni

h:min

X:XX

Tarbimisvõimsus väljalülitatud seisundis (Po), ümardatud kahe kümnendkohani

W

X,XX

Tarbimisvõimsus ooteseisundis (Psm), ümardatud kahe kümnendkohani

W

X,XX

Kas ooteseisundis kuvatakse teavet?

Jah/Ei

Tarbimisvõimsus ooteseisundis (Psm) võrguühendusega ooteseisundi korral (kui on asjakohane), ümardatud kahe kümnendkohani

W

X,XX

Tarbimisvõimsus viitkäivituse korral (Pds) (kui on asjakohane), ümardatud kahe kümnendkohani

W

X,XX

Õhus leviva müra tase

dBA nulltaseme 1 pW suhtes

X

c)

vajaduse korral viited kohaldatud harmoneeritud standarditele;

d)

vajaduse korral muud kasutatud tehnilised standardid ja spetsifikatsioonid;

e)

IV lisa kohaselt tehtud arvutused ja arvutuste tulemused;

f)

kõikide muude võrdväärsete mudelite loetelu, sh mudelitähis.

2.   

Kui kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina konkreetse mudeli tehnilises dokumentatsioonis sisalduv teave on saadud ühe või mõlema järgmise meetodiga:

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tarnija;

kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või teise tarnija teise mudeli alusel ekstrapoleerimise teel,

sisaldab tehniline dokumentatsioon sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tarnijate mudelite samasuse kohta.


VII LISA

Teave, mis tuleb esitada visuaalsetes reklaamides, tehnilistes reklaammaterjalides ning kaugmüügi ja telefonimüügi puhul (välja arvatud kaugmüük interneti teel)

1.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis e ja artikli 4 punktis c sätestatud nõuetele, tuleb visuaalses reklaamis näidata märgisel energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

2.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis f ja artikli 4 punktis d sätestatud nõuetele, tuleb tehnilistes reklaammaterjalides näidata märgisel energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

3.   

Kõigis trükitud kaugmüügimaterjalides tuleb näidata märgisel energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

4.   

Energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala esitatakse vastavalt joonisele 1 järgmiselt:

a)

noolega, millel on kujutatud energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri, paksus kirjas ja vähemalt hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud;

b)

noole värvina kasutatakse energiatõhususe klassile vastavat värvi;

c)

kasutatav energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga ja

d)

suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja loetav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema 100 % must ääris suurusega 0,5 p.

Erandjuhul, kui visuaalne reklaam, tehnilised reklaammaterjalid või trükiste alusel toimuva kaugmüügi materjalid on trükitud ühevärviliselt, võib sellises visuaalses reklaamis ning sellistes tehnilistes reklaammaterjalides ja kaugmüügi trükimaterjalides esitada noole ühevärviliselt.

Joonis 1.

Näidis värvilise/ühevärvilise vasak-/paremnoolega, millel on näidatud energiatõhususe skaala

Image 92

5.   

Telefoni teel toimuva kaugmüügi korral tuleb tarbijale eraldi teada anda märgisel olev toote energiatõhususe klass ja kasutatav energiatõhususe skaala, ning see, et tarbijal on juurdepääs täielikule märgisele ja toote teabelehele kas toodete andmebaasi veebisaidi kaudu või trükitud koopia tellimise teel.

6.   

Kõigil punktides 1–3 ja 5 nimetatud juhtudel peab tarbijal olema võimalus saada taotluse korral trükitud märgise koopia ja tooteteabeleht.


VIII LISA

Teave, mis tuleb esitada seadmete müümisel interneti kaudu

1.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti g kohaselt kättesaadavaks tehtud elektrooniline märgis tuleb kuvada kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Märgis peab olema niisuguse suurusega, et see oleks selgelt nähtav ja loetav ning proportsionaalne III lisa punktis 2 sätestatud mõõtudega. Märgise võib kuvada pesaakna kaudu, mille puhul peab märgisele juurdepääsuks kasutatav kujutis vastama käesoleva lisa punktis 2 sätestatud nõuetele. Pesaakna kaudu kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast selle esimest venitamist.

2.   

Kujutis, mille kaudu pääseb pesaaknas joonisel 2 kujutatud märgise juurde, peab olema järgmine:

a)

nool, mille värv vastab toote märgisel esitatud energiatõhususe klassile;

b)

sellel on kujutatud toote energiatõhususe klassile vastav täht, mis on 100 % valge, kirjatüübis Calibri, paksus kirjas ja hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud;

c)

kasutatav energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga ja

d)

see kujutis on ühes kahest allpool toodud vormingust ning selle suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja loetav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema hästinähtav 100 % must ääris:

Joonis 2.

Näidis värvilise vasak-/paremnoolega, millel on näidatud energiatõhususe skaala

Image 93

3.   

Pesaakna kaudu kuvamise korral tuleb esitada märgise kujutis järgmises järjekorras:

a)

käesoleva lisa punktis 2 osutatud kujutis esitatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal;

b)

kujutis lingib märgisele, nagu on sätestatud III lisas;

c)

märgis ilmub pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundlikul ekraanil kujutise venitamist;

d)

märgis kuvatakse hüpikaknas, uuel vahelehel, uuel lehel või aknas kuvataval teisel aknal;

e)

märgise suurendamiseks puutetundlikul ekraanil kasutatakse asjaomaseid puutetundlikul ekraanil kasutatavaid käsklusi;

f)

märgise kuvamine lõpeb pärast sulgemiskäsklust või muud tavapärast sulgemisviisi;

g)

tekstialternatiivi korral, mis kuvatakse juhul, kui märgist ei ole võimalik kuvada, esitatakse toote energiatõhususe klass hinnaga sama suurusega kirjas.

4.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti h kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane elektrooniline toote teabeleht kuvatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Tooteteave peab olema selgelt nähtav ja loetav. Toote teabelehe võib esitada pesaakna kaudu või viitega toodete andmebaasile; viimasel juhul tuleb toote teabelehe juurde viival lingil märkida selgelt ja loetavalt „Toote teabeleht“. Kui kasutatakse pesaakent, kuvatakse toote teabeleht esimese hiireklõpsu, hiirega üleliikumise või puuteekraanil lingi venitamisega.


IX LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Käesolevas lisas sätestatud kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad kasutamiseks ainult siis, kui liikmesriigi ametiasutus kontrollib mõõdetud näitajaid, tarnija ei või neid kasutada tehnilises dokumentatsioonis esitatud näitajate lubatud hälvetena. Märgisel ja tooteteabes esitatud väärtused ja klassid ei tohi olla tarnija jaoks soodsamad kui tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilises dokumentatsioonis või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele, järgivad nad järgmist menetlust.

1)

Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

2)

Mudel arvatakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmistel juhtudel:

a)

määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 kohaselt tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused (esitatud väärtused) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja seisukohast soodsamad kui vastavad väärtused, mis on esitatud katsearuannetes, ning

b)

kui märgisel ja toote teabelehel märgitud väärtused ei ole tarnija seisukohast paremad kui esitatud väärtused ning kui märgitud energiatõhususe klass ega õhus leviva müra klass ei ole tarnija seisukohast parem kui esitatud väärtuste alusel määratud klass, ja

c)

kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad mudeli eksemplari, jäävad määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 5 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3)

Kui punkti 2 alapunktis a või b osutatud tulemusi ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki võrdväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana.

4)

Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriikide ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat eksemplari ühe või mitme võrdväärse mudeli hulgast.

5)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine vastab tabelis 5 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

6)

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki võrdväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana.

7)

Liikmesriigi ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel tunnistatakse punktide 3 ja 6 kohaselt mittevastavaks.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad IV lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Liikmesriikide ametiasutused kasutavad üksnes tabeli 5 kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud korda seoses käesolevas lisas osutatud nõuetega. Tabelis 5 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 5.

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Kontrollimisel lubatud hälbed

Programmi „eco“ energiatarbimine (EPEC)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla EPEC-i esitatud väärtusest üle 5 % suurem.

Programmi „eco“ veetarbimine (EPWC)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla EPWC-i esitatud väärtusest üle 5 % suurem.

Pesemistõhususe indeks (IC)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla IC esitatud väärtusest üle 14 % väiksem.

Kuivatamistõhususe indeks (ID)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla ID esitatud väärtusest üle 12 % väiksem.

Programmi kestus (Tt)

Määratud väärtus (*1) ei tohi ületada esitatud väärtust Tt üle 5 % või rohkem kui 10 minutit, olenevalt sellest, kumb on pikem.

Tarbimisvõimsus väljalülitatud seisundis (Po)

Tarbimisvõimsuse Po määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,10 W suurem.

Tarbimisvõimsus ooteseisundis (Psm)

Määratud tarbimisvõimsus (*1) Psm ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 10 %, kui esitatud väärtus on üle 1,00 W, ja rohkem kui 0,10 W, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W.

Tarbimisvõimsus viitkäivituse (Pds) puhul

Määratud tarbimisvõimsus (*1) Pds ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 10 %, kui esitatud väärtus on üle 1,00 W, ja rohkem kui 0,10 W, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W.

Õhus leviva müra tase

Määratud väärtus (*1) ei tohi esitatud väärtust ületada rohkem kui 2 dBA nulltaseme 1pW suhtes.


(*1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/155


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2018,

11. märts 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL, (1) eelkõige selle artikleid 11 ja 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2017/1369 on komisjon volitatud võtma vastu delegeeritud õigusakte märkimisväärse energiasäästupotentsiaali ja asjakohasel juhul muude ressursside säästu potentsiaaliga tooterühmade märgistamise või märgise skaala muutmise kohta.

(2)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 (2) (ökodisaini tööplaan), mille on koostanud komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (3) artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed kuuluvad nende energiamõjuga toodete rühmade hulka, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimaliku meetme vastuvõtmisel.

(3)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastaks. Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed moodustavad ühe ökodisaini tööplaanis loetletud tooterühma, mis annab 2030. aastal hinnanguliselt 48 TWh lõppenergia säästu aastas.

(4)

Komisjon on teinud kaks ettevalmistavat uuringut liidus tavapäraselt kasutatavate otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike omaduste kohta. Uuringud tehti tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ning huvitatud isikutega. Kõnealuste uuringute tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud määruse (EL) 2017/1369 artikli 14 alusel.

(5)

Ettevalmistavate uuringute tulemusena jõuti järeldusele, et on vaja kehtestada otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistuse nõuded.

(6)

Ettevalmistavate uuringute käigus tehti kindlaks, et energia tarbimine kasutusetapis on otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete olulisim keskkonnamõju.

(7)

Ettevalmistavad uuringud on näidanud, et käesoleva määrusega hõlmatud toodete energiatarbimist saab tunduvalt vähendada otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmetele keskenduvate energiamärgistuse meetmetega.

(8)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada järgmiste otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete suhtes: poes kasutatavad jahutus-külmutuskapid (sügavkülmikud või külmikud), joogijahutid, väikesed jäätisekülmikud, jäätise annustamise külmletid ja külmmüügiautomaadid.

(9)

Müügifunktsioonidega minibaare ja veinikülmikuid ei tohiks käsitada otseste müügifunktsioonidega jahutus-külmutusseadmetena ja need tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta; need seadmed kuuluvad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 (4) kohaldamisalasse.

(10)

Loomuliku konvektsiooniga püstkülmikud on tööstuslikud jahutus-külmutusseadmed, mille määratlus on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2015/1095, (5) ning seetõttu tuleks need käesolevast määrusest välja jätta.

(11)

Messidel esitletavatel otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmetel peaks olema energiamärgis, kui mudeli esimene seade on juba turule lastud või lastakse messil turule.

(12)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (6) I lisas.

(13)

Käesoleva määruse terminoloogia ja katsemeetodid on kooskõlas EN 16901, EN 16902, EN 50597 ja EN ISO 23953-2 terminoloogia ja katsemeetoditega.

(14)

Arvestades, et energiamõjuga tooteid müüakse üha rohkem pigem veebimajutusplatvormidel kui otse tarnijate veebisaitidel, tuleks täpsustada, et internetimüügiplatvormid peaksid olema kohustatud kuvama hinna lähedal tarnija esitatud märgise. Nad peaksid edasimüüjat sellest kohustusest teavitama, kuid ei peaks vastutama neile esitatud märgise ja toote teabelehe täpsuse ega sisu eest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (7) (elektroonilise kaubanduse kohta) artikli 14 lõike 1 punktile b peaksid aga sellised veebimajutusplatvormid kõrvaldama kiiresti asjaomast toodet käsitleva teabe või tõkestama juurdepääsu sellele, kui nad on nõuetele mittevastavusest (nt märgis või toote teabeleht puudub või on puudulik või ebaõige) teadlikud, näiteks kui turujärelevalveasutus on neid sellest teavitanud. Tarnijatele, kes müüvad tooteid otse lõppkasutajatele oma veebisaidi kaudu, kehtivad kaugmüüki käsitlevad edasimüüjate kohustused, millele on osutatud määruse (EL) 2017/1369 artiklis 5.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud meetmeid arutasid määruse (EL) 2017/1369 artiklite 14 ja 18 kohaselt nõuandefoorum ja liikmesriikide eksperdid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse avaliku elektrivõrgu toitel töötavate otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete, sealhulgas muude toodete kui toiduainete jahutamiseks müüdavate seadmete märgistamist ja nende kohta täiendava tooteinfo esitamist käsitlevad nõuded.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, mis töötavad ainult muu toiteallika kui elektri toitel;

b)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, milles ei kasutata jahutamiseks auru kokkusurumise tsüklit;

c)

eraldi paiknevad osad, näiteks kondensatsiooniseade, kompressor või veekondensatsiooniseade, millega keskjahutusega külmik peab töötamiseks ühendatud olema;

d)

toiduainete töötlemiseks kasutatavad otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed;

e)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, mida on spetsiaalselt katsetatud ja mis on heaks kiidetud ravimite või teaduslike proovide säilitamiseks;

f)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed toiduks kasutatavate elusloomade müügiks ja väljapanekuks, näiteks jahutus-külmutusseadmed eluskalade ja -karpide müügiks ja väljapanekuks, jahutusega akvaariumid ja veemahutid;

g)

külmtöölauad;

h)

horisontaalsed käsimüügiletid säilituskambriga, mis on ette nähtud töötama jahutustemperatuuril;

i)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, milles ei ole sisseehitatud jahutusseadet ning mis kasutavad eemal paiknevast õhujahutist saabuvat jahutatud õhku; see ei hõlma keskjahutusega külmikuid ega IV lisa tabeli 4 kohaseid 6. kategooria külmmüügiautomaate;

j)

nurgakülmikud;

k)

müügiautomaadid, mis on ette nähtud töötama külmutustemperatuuril;

l)

jäähelvestega kalaletid;

m)

tööstuslikud külmsäilitusseadmed, kiirjahutuskapid, kondensatsiooniseadmed ja protsessijahutid, nagu on määratletud määruses (EL) 2015/1095;

n)

veinikülmikud ja minibaarid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade“ – ühe või mitme kambriga isoleeritud külmik, mida hoitakse teataval temperatuuril ja milles jahutamine või külmutamine toimub loomuliku või sundkonvektsiooni teel ühel või mitmel energiat tarbival viisil; seda kasutatakse toiduainete ja muude toodete, mida säilitatakse ümbritsevast temperatuurist madalamal kindlaksmääratud temperatuuril, väljapanekuks ja tarbijatele müümiseks müüja osalusel või müüja osaluseta; kõnealused toiduained ja muud tooted on kättesaadavad kas otse avatud külgede või ühe või mitme ukse või sahtli või mõlema kaudu; see hõlmab ka otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmeid, milles on toiduainete või muude toodete säilitamiseks kasutatavad alad, millele tarbijad juurde ei pääse; selliste seadmete hulka ei kuulu minibaarid ja veinikülmikud;

2)

„toiduained“ – toidud, toiduained, joogid, sealhulgas vein, ja muud eeskätt tarbimiseks ettenähtud tooted, mis vajavad jahutamist või külmutamist teataval temperatuuril;

3)

„kondensatsiooniseade“ – toode, milles on vähemalt üks elektriajamiga kompressor ja üks kondensaator, mis tagab jahutamise madala või keskmise temperatuurini ja selle temperatuuri püsiva säilitamise külmutusseadme või -süsteemi sees, kasutades pärast ühendamist aurusti ja drosselseadmega auru kokkusurumisel põhinevat tsüklit, nagu on määratletud määruses (EL) 2015/1095;

4)

„keskjahutusega külmik“ – tehases valmistatud sõlmedest koosnev otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis peab otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmena töötamiseks olema ühendatud täiendavate eraldi paiknevate osadega (kondensatsiooniseade ja/või kompressor ja/või veekondensatsiooniseade), mis ei ole külmiku lahutamatud osad;

5)

„toiduainete töötlemiseks kasutatavad otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, mida on spetsiaalselt katsetatud ja mis on heaks kiidetud seoses toidu töötlemisega, näiteks jäätisemasinad või mikrolaineseadmega varustatud külmmüügiautomaadid või jäävalmistajad; see ei hõlma otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmeid, millel on üks spetsiaalselt toiduainete töötlemiseks ette nähtud kamber, mille maht moodustab vähem kui 20 % seadme netomahust;

6)

„netomaht“ – selline osa kambri kogumahust (dm3 või l), mis jääb järele pärast selliste komponentide ja sellise ruumimahu mahaarvamist, mida ei saa kasutada toiduainete ja muude toodete säilitamiseks või väljapanekuks;

7)

„kogumaht“ – kambri sisekesta sees oleva ruumi maht (dm3 või l), mille mõõtmisel ei ole kambris sisevarustust ning uks või kaas on suletud;

8)

„spetsiaalselt katsetatud ja heaks kiidetud“ – toode vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)

selle projekteerimisel ja katsetamisel on silmas peetud spetsiaalselt nimetatud töötingimusi või otstarvet vastavalt nimetatud liidu õigusaktidele või nendega seotud aktidele, asjaomastele liikmesriigi õigusaktidele ja/või asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele;

b)

selle juurde kuuluvad sertifikaadi, tüübikinnitusmärgi või katsearuande kujul tehnilisse dokumentatsiooni lisatavad tõendid selle kohta, et toode on spetsiaalselt heaks kiidetud nimetatud töötingimustes või otstarbel kasutamiseks;

c)

see on lastud turule spetsiaalselt nimetatud töötingimustes või otstarbel kasutamiseks, nagu seda tõendab vähemalt tehniline dokumentatsioon, toote kohta esitatud teave ning reklaam- ja turustusmaterjalid;

9)

„külmtöölaud“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade ühe või mitme vertikaaltasapinnas asuva ukse või sahtliga ning pealispinnas olevate avadega toiduainete ajutiseks säilitamises kasutatavatele anumatele, mis võimaldavad hõlpsalt kätte saada toiduaineid, näiteks pitsakatteid või salatikomponente;

10)

„säilituskambriga horisontaalne käsimüügilett“ – tavaliselt käsimüügileti alaosas asuv horisontaalkülmik, mis on ette nähtud ostjate teenindamiseks ning mis sisaldab külmsäilitust, mille maht on vähemalt 100 l jooksva meetri kohta;

11)

„horisontaalkülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mille on rõhtne pealt ligipääsetav väljapanekuala;

12)

„jahutustemperatuur“ – energia säästmiseks kasutatavate energiajuhtimissüsteemidega seadmete puhul temperatuur vahemikus –3,5 °C kuni 15 °C ning energia säästmiseks kasutatavate energiajuhtimissüsteemideta seadmete puhul temperatuur vahemikus –3,5 °C kuni 10 °C;

13)

„töötemperatuur“ – võrdlustemperatuur, mis on kambris katsetamise ajal;

14)

„külmmüügiautomaat“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis võtab vastu tarbijate makseid või žetoone ja väljastab jahutatud toiduaineid ja muid tooteid ilma kohapealsete töötajate sekkumiseta;

15)

„nurgakülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mida kasutatakse kahe üksteise suhtes nurga all ja/või kaarjalt paikneva sirge külmiku ühendamiseks. Nurgakülmikul ei ole kindlat pikitelge või pikkust, sest see on mõeldud vahe täitmiseks (s.o kiilukujuline või muu sarnase kujuga külmik) ning ei ole ette nähtud eraldiseisva jahutus-külmutusüksusena kasutamiseks. Nurgakülmikud asuvad üksteise suhtes sellise nurga all, mis on vahemikus 30–90 °;

16)

„külmutustemperatuur“ – temperatuur alla –12 °C;

17)

„jäähelvestega kalalett“ – horisontaalkülmik, mis on ette nähtud ostjate teenindamiseks ning mis on kavandatud ja mida turustatakse spetsiaalselt värske kala väljapanekuks. Kalaletile on iseloomulik selle ülaosas paiknev jäähelvestega alus, mida kasutatakse väljapandud värske kala temperatuuri säilitamiseks; letil on samuti äravooluava;

18)

„veinikülmik“ – jahutus-külmutusseade, millel on ainult üht liiki kambrid veini säilitamiseks, mis on täpse temperatuuri reguleerimisega, et tagada säilitustingimused ja sihttemperatuur, ning vibratsiooni vähendavate vahenditega, nagu on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2019/2016;

19)

„kamber“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme suletud osa, mis on eraldatud muu(de)st kambri(te)st vaheseinaga, mahutiga või muu sarnase konstruktsiooniga ning mis on otse ligipääsetav välisukse (-uste) kaudu ja võib omakorda olla jaotatud väikekambriteks. Käesoleva määruse kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti, tähendab „kamber“ nii kambrit kui ka väikekambrit;

20)

„välisuks“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme osa, mida saab liigutada või eemaldada, nii et see võimaldab vähemalt panna esemeid otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmesse või võtta sealt välja;

21)

„väikekamber“ – kambri eraldatud osa, mille töötemperatuuride vahemik erineb selle kambri omast, milles väikekamber asub;

22)

„minibaar“ – jahutus-külmutusseade, mille suurim kogumaht on 60 liitrit ning mis on ette nähtud eelkõige toiduainete säilitamiseks ja müügiks hotellitubades ja muudes sarnastes kohtades, nagu on määratletud delegeeritud määruses (EL) 2019/2016;

23)

„müügikoht“ – koht, kus otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmeid esitletakse või pakutakse müügiks, rentimiseks või järelmaksuga müügiks;

24)

„energiatõhususindeks“ (EEI) – indeks, mis näitab jahutus-külmutusseadme suhtelist energiatõhusust protsentides, arvutatuna vastavalt IV lisa punktile 2.

Artikkel 3

Tarnijate kohustused

1.   Tarnija tagab järgmise:

a)

igal otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmel on trükitud märgis III lisas sätestatud vormingus;

b)

V lisas sätestatud toote teabelehe näitajad sisestatakse toodete andmebaasi;

c)

edasimüüja erinõudmisel tehakse toote teabeleht kättesaadavaks trükitult;

d)

VI lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni andmed sisestatakse toodete andmebaasi;

e)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme iga mudeli visuaalses reklaamis esitatakse märgisel olev energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala kooskõlas VII lisaga;

f)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme iga mudeli tehnilises reklaammaterjalis või muus reklaammaterjalis, sealhulgas internetis esitatavas tehnilises reklaammaterjalis või muus reklaammaterjalis, on kirjas märgisel olev asjaomase mudeli energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala kooskõlas VII ja VIII lisaga.

g)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete kõigi mudelite edasimüüjatele tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks III lisa kohase vormi ja sisuga märgis;

h)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete kõigi mudelite edasimüüjatele tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks V lisa kohane toote teabeleht.

2.   Energiatõhususe klass põhineb energiatõhususindeksil, mis arvutatakse vastavalt II lisale.

Artikkel 4

Edasimüüjate kohustused

Edasimüüja tagab järgmise:

a)

igal otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmel on seadme müügikohas, sealhulgas messidel märgis, mille on lisanud tarnija kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a ning mis on sisseehitatud seadmete puhul esitatud nii, et see on selgelt nähtav, ja muude otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme puhul nii, et see on selgelt nähtav jahutus-külmutusseadme välispinnal esiküljel või peal;

b)

kaugmüügi korral esitatakse märgis ja tootekirjeldus VII ja VIII lisa kohaselt;

c)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme iga mudeli visuaalsele reklaamile (sh internetis) lisatakse märgisel olev energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala kooskõlas VII ja VIII lisaga;

d)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme iga mudeli tehnilises reklaammaterjalis või muus reklaammaterjalis, sealhulgas internetis esitatavas tehnilises reklaammaterjalis või muus reklaammaterjalis, milles kirjeldatakse konkreetse mudeli tehnilisi näitajaid, on kirjas märgisel olev asjaomase mudeli energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala kooskõlas VII ja VIII lisaga.

Artikkel 5

Veebimajutusplatvormide kohustused

Kui direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 osutatud veebimajutusteenuse pakkuja lubab otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmeid müüa otse oma veebisaidi kaudu, võimaldab ta kuvada edasimüüja esitatud elektroonilist märgist ja elektroonilist tootekirjeldust kuvamisseadisel vastavalt VIII lisa sätetele ning teavitab edasimüüjat nende kuvamise kohustusest.

Artikkel 6

Mõõtmismeetodid

Artiklite 3 ja 4 kohaselt esitamisele kuuluva teabe saamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid, täpseid ning korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse tänapäeva tasemele vastavaid tunnustatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid vastavalt IV lisas sätestatule.

Artikkel 7

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Määruse (EL) 2017/1369 artikli 8 lõikes 3 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriigid IX lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2023. Läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas

a)

energiatõhususe klasse;

b)

ringmajanduse eesmärkide arvestamise võimalikkust;

c)

toodete täpsema klassifitseerimise teostatavust (muu hulgas kaalutakse sisseehitatud jahutus-külmutussüsteemiga külmikute ja keskjahutusega külmikute eristamist).

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 198, 28.7.2017, lk 1.

(2)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(4)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/2016 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 102).

(5)  Komisjoni 5. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/1095, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete, kiirjahutuskappide, kondensatsiooniseadmete ja protsessijahutite ökodisaini nõuetega (ELT L 177, 8.7.2015, lk 19).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).


I LISA

Lisades kasutatavad mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„joogijahuti“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud ümbritseva keskkonna temperatuuril jahutisse paigutatavate mitteriknevate pakendatud jookide jahutamiseks kindlaksmääratud kiirusel; jooke pakutakse müügiks ümbritseva keskkonna temperatuurist madalamal kindlaksmääratud temperatuuril. Joogijahuti võimaldab juurdepääsu jookidele kas otse avatud külgede või ühe või mitme ukse ja/või sahtli kaudu. Energia säästmiseks võib jahutisisene temperatuur tõusta perioodidel, kui nõudlust ei ole, kuna sellised joogid ei rikne;

2)

„jäätisekülmik“ – horisontaalne suletud külmik, mis on ette nähtud müügiks pakendatud jäätise säilitamiseks ja/või väljapanekuks ning mille puhul tarbijad pääsevad pakendatud jäätisele ligi seadme peal asuva läbipaistmatu või läbipaistva kaane avamise teel; jäätisekülmiku netomaht on kuni 600 liitrit ja läbipaistva kaanega jäätisekülmikul on netomaht jagatuna TDA-ga vähemalt 0,35 meetrit;

3)

„läbipaistev kaas“ – luuk, mille pindalast vähemalt 75 % moodustab läbipaistev materjal ning mis võimaldab kasutajal selgelt tooteid näha;

4)

„väljapaneku kogupindala“ (TDA) – toiduainete ja muude toodete väljapanekuks kasutatava nähtava ala kogupindala, sealhulgas läbi klaaspindade nähtav pind, mis määratletakse netomahu moodustavate pindade horisontaalsete ja vertikaalsete projektsioonide pindalade summana, väljendatud ruutmeetrites (m2);

5)

„ruutkood“ – maatrikskood toote mudeli energiamärgisel; sellega on seotud asjaomase mudeli avalikult kättesaadav teave toodete andmebaasis;

6)

„aastane energiatarbimine“ (AE) – 365ga (päevade arvuga aastas) korrutatud keskmine päevane energiatarbimine (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), arvutatuna vastavalt IV lisa punkti 2 alapunktile b;

7)

„päevane energiatarbimine“ (Edaily ) – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme 24 tunni jooksul võrdlustingimustel tarbitav energia (kilovatt-tundidena ööpäevas (kWh/24h));

8)

„standardne aastane energiatarbimine“ (SAE) – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme aastane energia võrdlustarbimine (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), arvutatuna vastavalt IV lisa punkti 2 alapunktile c;

9)

„M“ ja „N“ – modelleerimisnäitajad, millega võetakse arvesse väljapaneku kogupindala või energiakasutuse sõltuvust väljapaneku kogupindalast ja mille väärtused on esitatud IV lisa tabelis 3;

10)

„temperatuuritegur“ (C) – parandustegur, millega võetakse arvesse töötemperatuuri erinevust;

11)

„kliimaklassitegur“ (CC) – parandustegur, millega võetakse arvesse ümbritseva keskkonna temperatuuride vahemikku, milles kasutamiseks jahutus-külmutusseade on kavandatud;

12)

„P“ – parandustegur, millega võetakse arvesse sisseehitatud jahutus-külmutussüsteemiga külmikute ja keskjahutusega külmikute erinevusi;

13)

„sisseehitatud jahutus-külmutussüsteemiga külmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, millel on kompressorit ja kondensatsiooniseadet sisaldav sisseehitatud jahutus-külmutussüsteem;

14)

„jäätise annustamise külmlett“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, milles saab jäätist IV lisa tabeli 4 kohase ettenähtud temperatuuri piirides säilitada ja välja panna ning millest saab jäätist serveerida;

15)

„püstkülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mille avatud külg on püstine või kaldu;

16)

„poolkõrge külmlett“ – püstkülmik, mille avatud külg on püstine või kaldu ja mille kogukõrgus ei ületa 1,5 meetrit;

17)

„liitkülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, milles on püstkülmiku ja horisontaalkülmiku väljapaneku- ja avamissuunad;

18)

„poekülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud toiduainete ja muude toodete müügiks ja väljapanekuks jaemüügiasutustes, näiteks kauplustes; Joogijahuteid, külmmüügiautomaate, jäätise annustamise külmlette ja jäätisekülmikuid ei peeta poekülmikuteks;

19)

„külmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis hoiab külmkapis säilitatavaid tooteid pidevalt jahutustemperatuuril;

20)

„sügavkülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis hoiab külmkapis säilitatavaid tooteid pidevalt külmutustemperatuuril;

21)

„ratastel riiulite jaoks ettenähtud külmik“ – poekülmik, kus on võimalik kaupa välja panna otse kaubaalustel ja -kärudel, mis paigutatakse külmikusse tõstmise, pööramise või vajaduse korral külmiku esikülje alumise osa eemaldamise teel;

22)

„M-katsekeha“ – temperatuuri mõõteseadmega katsekeha;

23)

„mitme temperatuuriga müügiautomaat“ – külmmüügiautomaat, milles on vähemalt kaks eri töötemperatuuriga kambrit;

24)

„kuvamismehhanism“ – mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu visualiseerimistehnoloogia, mida kasutatakse internetiteabe kuvamiseks kasutajatele;

25)

„puutetundlik ekraan“ – puudutusele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan;

26)

„pesaaken“ – nähtavat teavet edastav liides, mille kaudu kujutis või andmekogum muutub kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsu, hiirega üleliikumise või puutetundlikul ekraanil kujutise suurendamise tulemusena;

27)

„tekstialternatiiv“ – tekst, mis on esitatud graafilise kujutise asemel ja mis võimaldab esitada teavet muud moodi kui kujutisena, kui kuvaseadmed ei suuda graafilisi kujutisi esitada, või juurdepääsetavusabina, nt kõnesünteesirakenduste sisendina.


II LISA

Energiatõhususe klassid

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme energiatõhususe klass määratakse energiatõhususindeksi (EEI) põhjal tabeli 1 kohaselt.

Tabel 1.

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass

EEI

A

EEI < 10

B

10 ≤ EEI < 20

C

20 ≤ EEI < 35

D

35 ≤ EEI < 50

E

50 ≤ EEI < 65

F

65 ≤ EEI < 80

G

EEI ≥ 80

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme EEI määratakse vastavalt IV lisa punktile 2.


III LISA

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete märgis

1.   OTSESE MÜÜGIFUNKTSIOONIGA JAHUTUS-KÜLMUTUSSEADMETE, VÄLJA ARVATUD JOOGIJAHUTITE JA JÄÄTISEKÜLMIKUTE MÄRGIS

1.1.   Märgis:

Image 94

1.2.   Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.

ruutkood;

II.

tarnija nimi või kaubamärk;

III.

tarnija mudelitähis;

IV.

energiatõhususe skaala A–G;

V.

energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;

VI.

AE (kWh/aastas), ümardatud täisarvuni;

VII.

 

külmmüügiautomaadid: kõikide jahutustemperatuuriga kambrite netomahtude summa (l), ümardatud täisarvuni;

kõik muud otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed: kõikide jahutustemperatuuriga väljapanekupindade summa (m2), ümardatud kahe kümnendkohani;

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, millel ei ole jahutustemperatuuriga kambreid: VII alapunkti piktogramm ja liitrites (l) või ruutmeetrites (m2) väljendatavad väärtused jäetakse ära;

VIII.

 

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, mille kõigi jahutustemperatuuriga kambrite temperatuuriklass on sama, v.a külmmüügiautomaadid:

ülemine temperatuur on kõige soojema M-katsekeha kõrgeim temperatuur jahutustemperatuuriga kambri(te)s, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni tabeli 4 kohaselt;

alumine temperatuur on kõige külmema M-katsekeha madalaim temperatuur jahutustemperatuuriga kambri(te)s, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni, või kõigi M-katsekehade kõrgeim miinimumtemperatuur jahutustemperatuuriga kambri(te)s, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni tabeli 4 kohaselt;

külmmüügiautomaadid:

ülemine temperatuur on toote kõrgeim mõõdetud temperatuur jahutustemperatuuriga kambri(te)s, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni tabeli 4 kohaselt;

alumine temperatuur jäetakse ära;

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete puhul, millel ei ole jahutustemperatuuriga kambreid, jäetakse ära VIII alapunkti piktogramm ja kraadides (°C) väljendatavad väärtused;

IX.

 

kõik otsese müügifunktsiooniga külmutusseadmed, v.a müügiautomaadid: kõikide külmutustemperatuuriga väljapanekupindade summa (m2), ümardatud kahe kümnendkohani;

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, millel ei ole külmutustemperatuuriga kambreid: IX alapunkti piktogramm ja ruutmeetrites (m2) väljendatavad väärtused jäetakse ära;

X.

 

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, mille kõigi külmutustemperatuuriga kambrite temperatuuriklass on sama, v.a külmmüügiautomaadid:

ülemine temperatuur on kõige soojema M-katsekeha kõrgeim temperatuur külmutustemperatuuriga kambri(te)s, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni tabeli 4 kohaselt;

alumine temperatuur on kõige külmema M-katsekeha madalaim temperatuur külmutustemperatuuriga kambri(te)s, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni, või kõigi M-katsekehade kõrgeim miinimumtemperatuur külmutustemperatuuriga kambri(te)s, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni tabeli 4 kohaselt;

külmmüügiautomaadid:

ülemine temperatuur on toote kõrgeim mõõdetud temperatuur külmutustemperatuuriga kambri(te)s, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni tabeli 4 kohaselt;

alumine temperatuur jäetakse ära;

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, millel ei ole külmutustemperatuuriga kambreid: X alapunkti piktogramm ja kraadides (°C) väljendatavad väärtused jäetakse ära;

XI.

käesoleva määruse number „2019/2018“.

2.   JOOGIJAHUTITE MÄRGIS

2.1.   Märgis:

Image 95

2.2.   Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.

ruutkood;

II.

tarnija nimi või kaubamärk;

III.

tarnija mudelitähis;

IV.

energiatõhususe skaala A–G;

V.

energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;

VI.

AE (kWh/aastas), ümardatud täisarvuni;

VII.

kõikide jahutustemperatuuriga kambrite kogumahtude summa (l), ümardatud täisarvuni;

VIII.

kõigi jahutustemperatuuriga kambrite kõrgeim keskmine temperatuur, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni tabeli 5 kohaselt;

IX.

ümbritseva keskkonna kõrgeim temperatuur, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni tabeli 6 kohaselt;

X.

käesoleva määruse number „2019/2018“.

3.   JÄÄTISEKÜLMIKUTE MÄRGIS

3.1.   Märgis:

Image 96

3.2.   Märgisel esitatakse järgmine teave:

I.

ruutkood;

II.

tarnija nimi või kaubamärk;

III.

tarnija mudelitähis;

IV.

energiatõhususe skaala A–G;

V.

energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;

VI.

AE (kWh/aastas), ümardatud täisarvuni;

VII.

kõikide külmutustemperatuuriga kambrite netomahtude summa (l), ümardatud täisarvuni;

VIII.

kõigi külmutustemperatuuriga kambrite kõrgeim keskmine temperatuur, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni tabeli 7 kohaselt;

IX.

ümbritseva keskkonna kõrgeim temperatuur, väljendatud kraadides (°C) ja ümardatud täisarvuni tabeli 8 kohaselt;

X.

käesoleva määruse number „2019/2018“.

4.   MÄRGISE KUJUNDUS

4.1.   Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete (välja arvatud joogijahutite ja jäätisekülmikute) märgise kujundus:

Image 97

4.2.   Joogijahutite märgise kujundus:

Image 98

4.3.   Jäätisekülmikute märgise kujundus:

Image 99

4.4.   Selgitus:

a)

märgiste laius on vähemalt 96 mm ja kõrgus vähemalt 192 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

märgise taust on 100 % valget;

c)

kasutatakse kirjatüüpe Verdana ja Calibri;

d)

märgise moodustavate elementide mõõdud ja näitajad peavad vastama punktides 4.1–4.3 kirjeldatud kujundusele;

e)

neljavärvitükk (CMYK): tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must vastavalt järgmisele näidisele: 0,70,100,0: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

f)

märgised peavad vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad eespool olevatele joonistele):

Image 100

ELi logo värvid:

taust: 100,80,0,0;

tähed: 0,0,100,0;

Image 101

energialogo värv: 100,80,0,0;

Image 102

ruutkoodi värv on 100 % musta;

Image 103

tarnija nimi on kirjatüübis Verdana 9 p, paksus kirjas, 100 % musta;

Image 104

mudelitähis on kirjatüübis Verdana 9 p, tavalises kirjas, 100 % musta;

Image 105

skaala A–G kujundus on järgmine:

energiatõhususe skaala tähed on kirjatüübis Calibri 19 p, paksus kirjas, 100 % valget; tähed on joondatud keskele teljel, mis asub 4,5 mm kaugusel noolte vasakust servast;

skaala A–G noolte värvid on järgmised:

klass A: 100,0,100,0;

klass B: 70,0,100,0;

klass C: 30,0,100,0;

klass D: 0,0,100,0;

klass E: 0,30,100,0;

klass F: 0,70,100,0;

klass G: 0,100,100,0;

Image 106

sisemiste eraldusjoonte paksus on 0,5 p; eraldusjoone värv on 100 % musta;

Image 107

energiatõhususe klassi täht on kirjatüübis Calibri 33 p, paksus kirjas, 100 % valget. Energiatõhususe klassi nool ja vastav A–G skaala nool on paigutatud nii, et nende otsad on ühel joonel. Energiatõhususe klassi noolel olev täht on noole nelinurkse osa keskel, mille värv on 100 % musta;

Image 108

aastane energiatarbimine on kirjatüübis Verdana 28 p, paksus kirjas; „kWh/annum“ on kirjatüübis Verdana 18 p, tavalises kirjas. Tekst on joondatud keskele ja selle värv on 100 % musta;

Image 109

piktogrammid esitatakse vastavalt märgise kujundusele ja järgmistele tingimustele:

piktogrammide joonte paksus on 1,2 p ning piktogrammide ja tekstide (numbrite ja ühikute) värv on 100 % musta;

piktogrammide all olevad numbrid on kirjatüübis Verdana 16 p, paksus kirjas, ja ühikud kirjatüübis Verdana 12 p, tavalises kirjas, ning need asuvad piktogrammi all keskel;

temperatuur arvuna esitatakse kirjatüübis Verdana 12 p, paksus kirjas, ning „°C“ esitatakse kirjatüübis Verdana 12 p, tavalises kirjas, ja need paigutatakse termomeetri piktogrammist paremale või ümbritseva keskkonna temperatuuri tähistava piktogrammi sisse;

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, v.a joogijahutid ja jäätisekülmikud: kui seadmel on ainult külmutuskamber (külmutuskambrid) või ainult mittekülmutuskamber (mittekülmutuskambrid), esitatakse ainult punkti 1.2 VII, VIII, IX ja X alapunktis sätestatud asjakohased piktogrammid, mis joondatakse keskele aastase energiatarbimise all asuva sisemise eraldusjoone ja energiamärgise alumise ääre vahel;

Image 110

määruse number on kirjatüübis Verdana 6 p, tavalises kirjas, 100 % musta.


IV LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja sellise vastavuse kontrollimiseks tehakse mõõtmisi ja arvutusi, kasutades harmoneeritud standardeid või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid üldtunnustatud tipptaseme meetodeid, mis on kooskõlas allpool esitatud tingimustega. Harmoneeritud standardite viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

1.   Katsete üldtingimused:

a)

keskkonnatingimused peavad vastama 1. rühma tingimustele, välja arvatud jäätisekülmikute ja jäätise annustamise külmlettide puhul, mille katsetamisel kasutatakse tabelis 2 sätestatud 2. rühma keskkonnatingimusi;

b)

kui kambri töötemperatuuri saab muuta, siis katsetatakse seda madalaimal töötemperatuuril;

c)

muudetava mahuga kambritega külmmüügiautomaatide katsetamiseks seadistatakse kõrgeima töötemperatuuriga kamber vähimale netomahule;

d)

joogijahutite puhul määratakse jahutuskiirus kindlaks vastavalt sihttemperatuuri saavutamiseks kuluvale ajale poolte jahutisse mahtuvate toodete väljavahetamise korral.

Tabel 2.

Keskkonnatingimused

 

Kuivtermomeetriga mõõdetud õhutemperatuur °C

Suhteline niiskus %

Kastepunkt °C

Veeauru mass kuivas õhus g/kg

1. rühm

25

60

16,7

12,0

2. rühm

30

55

20,0

14,8

2.   EEI määramine.

a)

Kõigi otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete EEI arvutatakse kui näitaja AE (kWh/a) ja võrdlusnäitaja SAE (kWh/a) suhe järgmise valemi kohaselt ning tulemus väljendatakse protsentides ja ümardatakse ühe kümnendkohani:

EEI = AE/SAE.

b)

AE (kWh/a) ümardatakse kahe kümnendkohani ja selle arvutusviis on järgmine:

AE = 365 × Edaily ;

kus:

Edaily , ümardatuna kolmanda kümnendkohani, on otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme energiatarbimine 24 tunni jooksul (kWh/24h).

c)

SAE (kWh/a) ümardatakse kahe kümnendkohani. Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete puhul, mille kõigi kambrite temperatuuriklass on sama, ja külmmüügiautomaatide puhul arvutatakse SAE järgmiselt:

SAE = 365 × P × (M + N × Y) × C;

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete puhul, milles on vähemalt kaks eri temperatuuriklassiga kambrit, v.a külmmüügiautomaadid, arvutatakse SAE järgmiselt:

Formula;

kus:

1)

c on kambri liiki tähistav indeks, mille väärtused on vahemikus 1 kuni n, kus n on kambri liikide koguarv;

2)

tegurite M ja N väärtused on esitatud tabelis 3.

Tabel 3

Tegurite M ja N väärtused

Kategooria

M

N

Joogijahutid

2,1

0,006

Jäätisekülmikud

2,0

0,009

Külmmüügiautomaadid

4,1

0,004

Jäätise annustamise külmletid

25,0

30,400

Poes kasutatavad püstkülmikud ja liitkülmikud

9,1

9,100

Poes kasutatavad horisontaalkülmikud

3,7

3,500

Poes kasutatavad püstsügavkülmikud ja liitsügavkülmikud

7,5

19,300

Poes kasutatavad horisontaalsügavkülmikud

4,0

10,300

Ratastel riiulite jaoks ettenähtud külmikud (alates 1. märtsist 2021)

9,2

11,600

Ratastel riiulite jaoks ettenähtud külmikud (alates 1. septembrist 2023)

9,1

9,100

3)

Teguri C (temperatuuritegur) väärtused on esitatud tabelis 4.

Tabel 4

Temperatuuritingimused ja vastavad temperatuuritegurid C

„–“ = ei ole asjakohane

a)

Poekülmikud

Kategooria

Temperatuuriklass

Kõige soojema M-katsekeha kõrgeim temperatuur (°C)

Kõige külmema M-katsekeha madalaim temperatuur (°C)

Kõikide M-katsekehade kõrgeim miinimumtemperatuur

C

Poes kasutatavad püstkülmikud ja liitkülmikud

M2

≤ +7

≥ –1

1,00

H1 ja H2

≤ +10

≥ –1

0,82

M1

≤ +5

≥ –1

1,15

Poes kasutatavad horisontaalkülmikud

M2

≤ +5

≥ –1

1,00

H1 ja H2

≤ +10

≥ –1

0,92

M1

≤ +5

≥ –1

1,08

Poes kasutatavad püstsügavkülmikud ja liitsügavkülmikud

L1

≤ +5

≤ -18

1,00

L2

≤ +5

≤ –18

0,90

L3

≤ +5

≤ –15

0,90

Poes kasutatavad horisontaalsügavkülmikud

L1

≤ +5

≤ –18

1,00

L2

≤ +5

≤ –18

0,92

L3

≤ +5

≤ –15

0,92


b)

Jäätise annustamise külmletid

Temperatuuriklass

Kõige soojema M-katsekeha kõrgeim temperatuur (°C)

Kõige külmema M-katsekeha madalaim temperatuur (°C)

Kõikide M-katsekehade kõrgeim miinimumtemperatuur

C

G1

–10

–14

1,00

G2

–10

–16

1,00

G3

–10

–18

1,00

L1

–15

–18

1,00

L2

–12

–18

1,00

L3

–12

–15

1,00

S

Eriklassifikatsioon

1,00


c)

Külmmüügiautomaadid

Temperatuuriklass (*2)

Toote kõrgeim mõõdetud temperatuur (Tv ) (°C)

C

1. kategooria

7

1 + (12 – TV)/25

2. kategooria

12

3. kategooria

3

4. kategooria

(TV1 + TV2)/2 (*1)

6. kategooria

(TV1+TV2)/2 (*1)


d)

Muud otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed

Kategooria

C

Muud seadmed

1,00

4)

Tegur Y arvutatakse järgmiselt:

a)

joogijahutite puhul

on Yc joogijahuti sihttemperatuuriga Tc kambrite ekvivalentmaht (Veq c), mis arvutatakse järgmiselt:

Yc = Veq c = GrossVolumec × ((25 – Tc)/20) × CC;

kus Tc on kambri keskmine klassifitseerimistemperatuur ja CC on kliimaklassitegur. Tc väärtused on esitatud tabelis 5. CC väärtused on esitatud tabelis 6.

Tabel 5

Joogijahutite temperatuuriklassid ja vastavad kambrite keskmised temperatuurid (Tc)

Temperatuuriklass

Tc (°C)

K1

+ 3,5

K2

+ 2,5

K3

– 1,0

K4

+ 5,0


Tabel 6

Joogijahutite töötingimused ja CC väärtused

Kõige soojem ümbritseva keskkonna temperatuur (°C)

Ümbritseva keskkonna suhteline niiskus (%)

CC

+25

60

1,00

+32

65

1,05

+ 40

75

1,10

b)

jäätisekülmikute puhul

on Yc jäätisekülmiku sihttemperatuuriga Tc kambrite ekvivalentmaht (Veq c), mis arvutatakse järgmiselt:

Yc = Veq c = NetVolume × ((12 – Tc)/30) × CC;

kus Tc on kambri keskmine klassifitseerimistemperatuur ja CC on kliimaklassitegur. Tc väärtused on esitatud tabelis 7. CC väärtused on esitatud tabelis 8.

Tabel 7

Jäätisekülmikute temperatuuriklassid ja vastavad kambrite keskmised temperatuurid (Tc)

Temperatuuriklass

Tc (°C)

Temperatuur (°C), millest on madalam või millega on võrdne kõigi katsete (v.a kaane avamise katse) kõige soojem M-katsekeha

Kõige soojema M-katsekeha suurim temperatuuritõus kaane avamise katses (°C)

–18

2

–18,0

–7

2

–7,0


Tabel 8

Jäätisekülmikute töötingimused ja vastavad CC väärtused

 

Minimaalne

Maksimaalne

CC

Ümbritseva keskkonna temperatuur (°C)

Ümbritseva keskkonna suhteline niiskus (%)

Ümbritseva keskkonna temperatuur (°C)

Ümbritseva keskkonna suhteline niiskus (%)

Jäätisekülmik, millel on läbipaistev kaas

16

80

30

55

1,00

35

75

1,10

40

40

1,20

Jäätisekülmik, millel on läbipaistmatu kaas

16

80

30

55

1,00

35

75

1,04

40

40

1,10

c)

külmmüügiautomaatide puhul

on Y külmmüügiautomaadi netomaht, mis on summa kõigi otseselt müügiks ette nähtud toodete säilitamiseks kasutatavate kambrite mahtudest ning selle ruumi mahust, mida tooted müügiprotsessi vältel läbivad, väljendatud liitrites (l) ja ümardatud täisarvuni;

d)

kõigi muude otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete puhul

on Y otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme kõigi sama temperatuuriklassiga kambrite TDAde summa, väljendatud ruutmeetrites (m2) ja ümardatud kahe kümnendkohani.

(5)

P väärtused on esitatud tabelis 9.

Tabel 9

P väärtused

Külmiku liik

P

Sisseehitatud jahutus-külmutussüsteemiga poekülmikud

1,10

Muud otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed

1,00


(*1)  TV on mitme temperatuuriga müügiautomaatide puhul TV1 (toote kõrgeim mõõdetud temperatuur kõige soojemas kambris) ja TV2 (toote kõrgeim mõõdetud temperatuur kõige külmemas kambris) keskväärtus.

(*2)  1. kategooria – purke ja pudeleid sisaldavad suletud esiküljega külmmüügiautomaadid, kus tooted paiknevad virnades; 2. kategooria – purke ja pudeleid, kondiitritooteid ja suupisteid sisaldavad klaasist esiküljega külmmüügiautomaadid; 3. kategooria – üksnes riknevate toiduainete müügiks kasutatavad klaasist esiküljega külmmüügiautomaadid; 4. kategooria – mitme temperatuuriga klaasist esiküljega külmmüügiautomaadid; 6. kategooria – liitseadmed, mis koosnevad samasse kesta paigaldatud mitut liiki seadmetest, millel on üks jahuti.

„–“ = ei ole asjakohane


V LISA

Toote teabeleht

Vastavalt artikli 3 lõike 1 alapunktile b esitab tarnija toodete andmebaasi teabe, nagu on sätestatud tabelis 10.

Tabel 10

Toote teabeleht

Tarnija nimi või kaubamärk:

Tarnija aadress  (2) :

Mudeli tunnus:

Kasutusviis:

väljapanek ja müük

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme liik:

[joogijahuti/jäätisekülmik/jäätise annustamise külmlett/poekülmik/külmmüügiautomaat]

Külmikute tootesarja kood vastavalt harmoneeritud standarditele või muudele IV lisa kohastele usaldusväärsetele, täpsetele ja korratavatele meetoditele.

Näiteks: [HC1/…/HC8], [VC1/…/VC4]

Toote näitajad

(Joogijahuti: täita punkt 1; jäätisekülmik: täita punkt 2; jäätise annustamise külmlett: täita punkt 3; poekülmik: täita punkt 4; külmmüügiautomaat: täita punkt 5. Kui otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade sisaldab eri töötemperatuuriga kambreid või seadistatava temperatuuriga kambrit, korratakse ridu iga kambri või temperatuuriseadistuse puhul):

1.

Joogijahutid

Kogumaht (dm3 või l)

Seadme jaoks sobivad keskkonnatingimused (vastavalt tabelile 6)

Kõige kõrgem temperatuur (°C)

Suhteline niiskus (%)

x

x

x

2.

Jäätisekülmik [läbipaistva/läbipaistmatu kaanega]

Netomaht (dm3 või l)

Seadme jaoks sobivad keskkonnatingimused (vastavalt tabelile 8)

Temperatuurivahemik (°C)

Suhtelise niiskuse vahemik (%)

vähemalt

kuni

vähemalt

kuni

x

x

x

x

x

3.

Jäätise annustamise külmlett

Väljapaneku kogupindala (m2)

Temperatuuriklass (vastavalt tabeli 4 punktile b)

x,xx

[G1/G2/G3/L1/L2/L3/S]

4.

[sisseehitatud jahutus-külmutussüsteemiga külmikud/keskjahutusega külmikud] [horisontaalkülmikud/püstkülmikud (v.a poolkõrged külmletid)/poolkõrged külmletid/liitkülmikud] ratastel riiulite jaoks ettenähtud poekülmikud: [jah/ei]:

Väljapaneku kogupindala (m2)

Temperatuuriklass (vastavalt tabeli 4 punktile a)

x,xx

[külmik: [M2/H1/H2/M1]/sügavkülmik: [L1/L2/L3]]

5.

Külmmüügiautomaadid [purke ja pudeleid sisaldavad suletud esiküljega külmmüügiautomaadid, kus tooted paiknevad virnades/klaasist esiküljega külmmüügiautomaadid [purkide ja pudelite, kondiitritoodete ja suupistete müügiks/üksnes riknevate toiduainete müügiks]/mitme temperatuuriga automaadid [sisestage teave müüdavate toiduainete liigi kohta]/liitseadmed, mis koosnevad samasse kesta paigaldatud mitut liiki seadmetest, millel on üks jahuti [sisestage teave müüdavate toiduainete liigi kohta]]:

Maht (dm3 või l)

Temperatuuriklass (vastavalt tabeli 4 punktile c)

x

kategooria [1/2/3/4/6]

Toote üldnäitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Aastane energiatarbimine (kWh/a) (4)

x,xx

Soovitatav(ad) temperatuur(id) toidu optimaalseks säilitamiseks (°C) (need seaded ei tohi olla vastuolus IV lisa tabelis 4, 5 või 6 esitatud temperatuuritingimustega)

x

EEI

x,x

Energiatõhususe klass

[A/B/C/D/E/F/G] (3)

Valgusallika näitajad  (1)  (2):

Valgusallika liik

[liik]

Energiatõhususe klass

[A/B/C/D/E/F/G] (3)

Tarbija pakutava garantii vähim kestus  (2):

Lisateave:

link tootja veebisaidile, kus on esitatud komisjoni määruse (EL) 2019/2024 (5) II lisa punkti 3 kohane teave (2):


(1)  Määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2015 (1).

(1)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses valgusallikate energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 68).

(2)  Nende elementide muudatusi ei käsitata määruse (EL) 2017/1369 artikli 4 lõike 4 kohaldamisel asjakohastena.

(3)  Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama.

(4)  Kui otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade sisaldab eri töötemperatuuriga kambreid, esitatakse kogu seadme aastane energiatarbimine. Kui sama seadme eri kambreid jahutavad eri jahutus-külmutussüsteemid, siis esitatakse võimaluse korral ka iga allsüsteemiga seotud energiatarbimine.

(5)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/2024, millega kehtestatakse otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 313).


VI LISA

Tehniline dokumentatsioon

1.   

Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

a)

V lisa kohane teave;

b)

tabeli 11 kohane teave.

Tabel 11

Lisateave, mis peab leiduma tehnilises dokumentatsioonis

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme mudeli üheseks ja lihtsaks määratlemiseks piisav üldkirjeldus

Tootekirjeldus

Toote üldnäitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Aastane energiatarbimine (kWh/a)

x,xx

Standardne aastane energiatarbimine (kWh/a)

x,xx

Päevane energiatarbimine (kWh/24h)

x,xxx

Keskkonnatingimused

[1. rühm/2. rühm]

M

x,x

N

x,xxx

Temperatuuritegur C

x,xx

Y

x,xx

P

x,xx

 

 

Kliimaklassitegur CC  (1)

x,xx

Sihttemperatuur Tc (°C) (1)

x,x

Lisateave:

Viide harmoneeritud standarditele või muudele kasutatud usaldusväärsetele ja korratavatele meetoditele:

Vajaduse korral selle isiku andmed ja allkiri, kellel on õigus tarnija nimel alla kirjutada:

Võrdväärsete mudelite loetelu, sh mudelitähised:

2.   

Kui tehnilises dokumentatsioonis teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud

a)

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)

kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

siis peavad tehnilised dokumendid sisaldama sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite samasuse kohta.


(1)  Üksnes joogijahutite ja jäätisekülmikute puhul.


VII LISA

Teave, mis tuleb esitada visuaalses reklaamis, tehnilises reklaammaterjalis või muus reklaammaterjalis kaugmüügi korral, välja arvatud kaugmüük internetis

1.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis e ja artikli 4 punktis c sätestatud nõuetele, tuleb otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete visuaalses reklaamis näidata märgisel esitatud energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

2.   

Et tagada vastavus artikli 3 lõike 1 punktis f ja artikli 4 punktis d sätestatud nõuetele, tuleb otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete tehnilises reklaammaterjalis või muus reklaammaterjalis näidata märgisel esitatud energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

3.   

Kõigis otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete trükitud kaugmüügimaterjalides tuleb näidata märgisel esitatud energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala vastavalt käesoleva lisa punktile 4.

4.   

Energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala esitatakse vastavalt joonisele 1 järgmiselt:

a)

noolel, millel on kujutatud energiatõhususe klassile vastav valge täht kirjatüübis Calibri, paksus kirjas, mis on vähemalt hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud, ning muul juhul sellise suurusega kirjas, mis tagab hea nähtavuse ja loetavuse;

b)

noole värvina kasutatakse energiatõhususe klassile vastavat värvi;

c)

energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga ning

d)

suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ja arusaadav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema must ääris suurusega 0,5 p.

Erandjuhul, kui visuaalne reklaam, tehniline reklaammaterjal või muu reklaammaterjal või kaugmüügiks kasutatavad trükised on trükitud ühevärviliselt, võib sellises visuaalses reklaamis, tehnilises reklaammaterjalis või muus reklaammaterjalis või kaugmüügiks kasutatavas trükises kasutada ühevärvilist noolt.

Joonis 1

Mitmevärviline/ühevärviline vasak-/paremnool, millele on märgitud energiatõhususe skaala

Image 111

5.   

Telefoni teel toimuva kaugmüügi korral tuleb kliendile eraldi teada anda märgisel olev toote energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala, ning teavitada klienti, et tal on juurdepääs täielikule märgisele ja toote teabelehele kas vaba juurdepääsuga veebisaidi kaudu või trükitud koopia tellimise teel.

6.   

Kõigil punktides 1–3 ja 5 nimetatud juhtudel peab tarbijal olema võimalus saada taotluse korral märgis ja toote teabeleht trükitud kujul.


VIII LISA

Teave, mis tuleb esitada, kui kaugmüük toimub interneti kaudu

1.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti g kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane märgis kuvatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal, kui hind on märgitud, ning muul juhul toote lähedal. Märgis peab olema sellise suurusega, mis tagab selle hea nähtavuse ja loetavuse ning see peab olema III lisa punktis 4 esitatud mõõtudega proportsionaalne. Märgise võib esitada pesaakna kaudu, mille puhul peab märgisele juurdepääsuks kasutatav kujutis olema kooskõlas käesoleva lisa punktis 3 sätestatud nõuetega. Pesastatult kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast kujutise esimest suurendamist.

2.   

Kujutis, mille kaudu pääseb pesaaknas märgise juurde, nagu on näidatud joonisel 2, peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

kujutis on nool, mis on toote märgisel esitatud energiatõhususe klassiga sama värvi;

b)

toote energiatõhususe klass esitatakse valge tähega kirjatüübis Calibri, paksus kirjas, mis on vähemalt hinnaga sama suures kirjas, kui hind on märgitud, ning muul juhul sellise suurusega kirjas, mis tagab hea nähtavuse ja loetavuse; ning

c)

energiatõhususe skaala näidatakse 100 % mustaga, ning

d)

kujutis on ühes kahest allpool toodud vormingust ja selle suurus peab olema selline, et nool oleks selgelt nähtav ning loetav. Energiatõhususe klassile vastav täht peab paiknema noole täisnurkse osa keskel ning noole ümber ja energiatõhususe klassi tähistava tähe ümber peab olema nähtav ääris, mille värv on 100 % musta.

Joonis 2

Näidis värvilise vasak-/paremnoolega, millele on märgitud energiatõhususe klasside vahemik

Image 112

3.   

Pesaakna korral tuleb esitada märgise kujutis järgmiselt:

a)

käesoleva lisa punktis 2 osutatud kujutis kuvatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal, kui hind on märgitud, ning muul juhul toote lähedal;

b)

kujutis viib lingi kaudu märgisele, mis on esitatud III lisas;

c)

märgis ilmub pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puuteekraanil kujutise suurendamist;

d)

märgis kuvatakse hüpikaknas, uuel vahelehel, uuel lehel või aknas kuvataval teises aknas;

e)

märgise suurendamiseks puuteekraanil kasutatakse asjaomaseid puuteekraanil kasutatavaid käsklusi;

f)

märgise kuvamine lõpeb pärast sulgemiskäsklust või muud tavapärast sulgemisvõtet;

g)

graafilise kujutise tekstialternatiivil, mis kuvatakse juhul, kui märgist ei ole võimalik kuvada, on esitatud toote energiatõhususe klass hinnaga sama tähesuurusega kirjas, kui hind on märgitud, ning muul juhul sellise suurusega kirjas, mis tagab hea nähtavuse ja loetavuse;

4.   

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti h kohaselt kättesaadavaks tehtud elektrooniline toote teabeleht kuvatakse kuvamismehhanismil toote hinna lähedal, kui hind on märgitud, ning muul juhul toote lähedal. Suurus peab olema selline, et toote teabeleht oleks selgelt nähtav ja loetav. Toote teabelehe võib esitada pesaakna kaudu või viitega toodete andmebaasile; viimasel juhul tuleb toote teabelehe juurde viival lingil märkida selgelt ja loetavalt „Toote teabeleht“. Kui kasutatakse pesaakent, kuvatakse toote teabeleht pärast esimest lingil tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või pärast lingi esimest suurendamist puutetundlikul ekraanil.


IX LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui esitatud näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tarnija ei tohi neid kasutada lubatud hälvetena, et saavutada tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused. Märgisel ja tootekirjelduses esitatud väärtused ja klassid ei tohi tarnija seisukohast olla paremad kui tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmed.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilises dokumentatsioonis või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele, järgivad nad järgmist menetlust.

1)

Liikmesriigi ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

2)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 kohaselt tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused (esitatud väärtused) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja seisukohast soodsamad kui vastavad väärtused, mis on esitatud katsearuannetes, ning

b)

märgisel ja tootekirjelduses märgitud väärtused ei ole tarnija seisukohast soodsamad kui esitatud väärtused ning märgitud energiatõhususe klass ei ole tarnija seisukohast soodsam kui esitatud väärtuste alusel määratud klass, ning

c)

kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad mudeli ühte seadet, siis jäävad määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 12 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3)

Kui punkti 2 alapunktides a ja b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4)

Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriikide ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet ühe või mitme võrdväärse mudeli hulgast.

5)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine tabelis 12 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

6)

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7)

Kui punktide 3 ja 6 kohaselt on tehtud otsus selle kohta, et mudel ei vasta nõuetele, esitavad liikmesriigi ametiasutused teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe.

Liikmesriigi ametiasutused järgivad IV lisas esitatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Liikmesriikide ametiasutused kasutavad käesolevas lisas osutatud nõuetega seoses üksnes tabeli 12 kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud menetlust. Tabelis 12 esitatud näitajate puhul ei kasutata muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 12

Mõõdetud näitajate kontrollimisel lubatud hälbed

Näitajad

Kontrollimisel lubatud hälbed

Netomaht ja kambrite netomaht, kui see on asjakohane

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 3 % või 1 liiter, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

Kogumaht ja kambrite kogumaht, kui see on asjakohane

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 3 % või 1 liiter, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

TDA ja kambri TDA, kui see on asjakohane

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 3 %.

Edaily

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 10 %.

AE

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 10 %.


(1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/187


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/2019,

1. oktoober 2019,

millega kehtestatakse jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on märkimisväärne ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik kavandi muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 final (2) (ökodisaini tööplaan), mille koostas komisjon direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning komisjoni määruse (EÜ) nr 643/2009 (3) ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 (4) läbivaatamisel.

(3)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastal hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni. Jahutus-külmutusseadmed moodustavad ühe ökodisaini tööplaanis loetletud tooterühma, mis annab 2030. aastal hinnanguliselt 10 TWh lõppenergia säästu aastas.

(4)

Komisjon kehtestas kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded määrusega (EÜ) nr 643/2009 ja vastavalt nimetatud määrusele peaks komisjon selle korrapäraselt läbi vaatama, et võtta arvesse tehnika arengut.

(5)

Komisjon vaatas määruse (EÜ) nr 643/2009 läbi ja analüüsis jahutus-külmutusseadmete tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke tahke ning kasutajate käitumist. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel.

(6)

Läbivaatamisest nähtus, millist kasu toovad jätkuvalt kehtivad ja täiustatud nõuded, mida kohandatakse vastavalt jahutus-külmutusseadmete alal toimuvale tehnilisele arengule. Täpsemalt näitas läbivaatamine, et on võimalik võtta kasutusele veinikülmikute energiatõhususe nõuded ning parandustegureid võib kas tunduvalt vähendada või ei ole neid vaja kasutada.

(7)

Käesoleva määrusega reguleeritavate toodete energiatarbimine liidus oli 2015. aastal hinnanguliselt 86 TWh, millele vastav kasvuhoonegaaside heide oli 34 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Jahutus-külmutusseadmete energiatarbimine senise olukorra jätkudes eeldatavasti 2030. aastaks väheneb. Kuid on oodata, et selline vähenemine aeglustub, kui kehtivaid ökodisaininõudeid ei ajakohastata.

(8)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate jahutus-külmutusseadmete puhul peetakse oluliseks järgmisi keskkonnaaspekte: energiatarbimine kasutusetapis, suurenenud energiatarbimine tööea jooksul mittetoimivate uksetihendite tõttu, halb parandatavus ja mitteoptimaalsed toidu säilitamise võimalused, mis põhjustab toidu raiskamist, mis võiks olla välditav.

(9)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2015) 614 final (5) (ELi ringmajanduse loomise tegevuskava) ja ökodisaini tööplaanis on rõhutatud, kui tähtis on kasutada ökodisaini raamistikku, et toetada üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL (6) on viidatud direktiivile 2009/125/EÜ ning märgitud, et ökodisaininõuded peaksid hõlbustama elektri- ja elektroonikaseadmete romude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist, sest probleemid lahendatakse olelusringi algetapis. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada selle kohta asjakohased nõuded.

(10)

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete suhtes tuleks kohaldada teist ökodisaini määrust.

(11)

Sügavkülmkastid, sealhulgas tööstuslikud sügavkülmkastid, peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse, kuna need ei kuulu komisjoni määruse (EL) 2015/1095 (7) kohaldamisalasse ning neid võib kasutada mujal kui töökeskkonnas.

(12)

Veinikülmikutel ja vähese müraga jahutus-külmutusseadmetel (nagu näiteks minibaarid), sealhulgas läbipaistvate ustega seadmed, ei ole otsest müügifunktsiooni. Veinikülmikuid kasutatakse tavaliselt kodumajapidamistes või restoranides, minibaare kasutatakse tavaliselt aga hotellitubades. Seetõttu peaksid veinikülmikud ja minibaarid, ka need, mis on läbipaistvate ustega, kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(13)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (8) I lisas.

(14)

Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada, millised on kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(15)

Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(16)

Turujärelevalve eesmärgil peaks tootjatel, importijatel või volitatud esindajatel olema lubatud viidata toodete andmebaasile, kui komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 (9) kohane tehniline dokumentatsioon sisaldab sama teavet.

(17)

Et käesolev määrus oleks tulemuslikum ja et kaitsta tarbijaid, tuleks keelata tooted, mis muudavad katsetamise ajal automaatselt oma toimivust esitatud näitajate parandamiseks.

(18)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punktiga 2 kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, millega tagataks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogu olelusringi keskkonnatoimet iseloomustavad andmed on laialdaselt kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad.

(19)

Käesoleva määruse läbivaatamisel tuleks hinnata selle sätete asjakohasust ja tulemuslikkust määruse eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine peaks toimuma piisava aja möödudes, et kõik sätted oleksid rakendatud ja turule mõju avaldanud.

(20)

Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 643/2009 tunnistada kehtetuks.

(21)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded selliste jahutus-külmutusseadmete turule laskmise või kasutusele võtmise suhtes, mille kogumaht on üle 10 liitri ja kuni 1 500 liitrit ning mis töötavad avaliku elektrivõrgu toitel.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

tööstuslikud külmsäilitusseadmed ja kiirjahutuskapid, v.a tööstuslikud sügavkülmkastid;

b)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed;

c)

teisaldatavad jahutus-külmutusseadmed;

d)

seadmed, mille esmane ülesanne ei ole toiduainete säilitamine jahutatult-külmutatult.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„avalik võrk“ või „avalik elektrivõrk“ – võrk, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

2)

„jahutus-külmutusseade“ – ühe või mitme kambriga isoleeritud kapp, mida hoitakse teataval temperatuuril ja mille jahutamine või külmutamine toimub loomuliku või sundkonvektsiooni teel ühel või mitmel energiat tarbival viisil;

3)

„kamber“ – jahutus-külmutusseadme suletud osa, mis on eraldatud muu(de)st kambri(te)st vaheseinaga, mahutiga või muu konstruktsiooniga ning mis on otse ligipääsetav välisukse (-uste) kaudu ja võib omakorda olla jaotatud väikekambriteks. Käesoleva määruse kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti, tähendab „kamber“ nii kambrit kui ka väikekambrit;

4)

„välisuks“ – kapi osa, mida saab liigutada või eemaldada, nii et see võimaldab vähemalt panna esemeid kappi või võtta sealt välja;

5)

„väikekamber“ – kambri eraldatud osa, mille töötemperatuuride vahemik erineb selle kambri omast, milles väikekamber asub;

6)

„kogumaht“ (V) – jahutus-külmutusseadme sisekesta sees oleva ruumi maht (dm3 või l), mis koosneb kambrite mahtude summast;

7)

„kambri maht“Vc – kambri sisekesta sees oleva ruumi maht (dm3 või l);

8)

„tööstuslik külmsäilitusseade“ – määruses (EL) 2015/1095 määratletud isoleeritud jahutus-külmutusseade ühe või mitme kambriga, millele on juurdepääs ühe või mitme ukse või sahtli kaudu, ja mis hoiab auru kokkusurumise tsüklit kasutades toiduainete temperatuuri püsivalt ettenähtud piirides jahutus- või külmutustemperatuuril ning mis on ette nähtud toiduainete säilitamiseks mujal kui kodumajapidamises, kuid mitte toiduainete väljapanekuks või klientidele kättesaadavaks tegemiseks;

9)

„kiirjahutuskapp“ – määruses (EL) 2015/1095 määratletud isoleeritud jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud eelkõige kuumade toiduainete kiireks jahutamiseks temperatuurile alla 10 °C jahutamise korral ja alla –18 °C sügavkülmutamise korral;

10)

„tööstuslik sügavkülmkast“ – sügavkülmik, mille kambri(te)le pääseb juurde seadme ülaosa kaudu või millel on nii pealt avatav kui ka püstine kamber, kuid mille pealt avatava(te) kambri(te) üldmaht moodustab rohkem kui 75 % seadme kogu üldmahust, ning mis on ette nähtud toiduainete säilitamiseks mujal kui kodumajapidamises;

11)

„sügavkülmik“ – jahutus-külmutusseade, milles on üksnes 4 tärni kambrid;

12)

„külmutuskamber“ – kambri liik sihttemperatuuriga 0 °C või alla selle; see on tärnita, 1 tärni, 2 tärni, 3 tärni või 4 tärni kamber, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

13)

„kambri liik“ – teatatud kambri liik kooskõlas jahutus-külmutusnäitajatega Tmin, Tmax, Tc jne, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

14)

„miinimumtemperatuur“ (Tmin) – minimaalne temperatuur kambris säilitamiskatse ajal, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

15)

„maksimumtemperatuur“ (Tmax) – maksimaalne temperatuur kambris säilitamiskatse ajal, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

16)

„sihttemperatuur“ (Tc) – võrdlustemperatuur, mis on kambris c katsetamise ajal, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3, ning mis on energiatarbekatse temperatuur; sihttemperatuur määratakse kui ajas keskmine ja andurite komplekti keskmine temperatuur;

17)

„tärnita kamber“ ja „jäävalmistamiskamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on 0 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

18)

„1 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –6 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

19)

„2 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –12 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

20)

„3 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –18 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

21)

„sügavkülmkamber“ ehk „4 tärni kamber“ – kamber, mille sihttemperatuur on –18 °C ja säilitustingimused on –18 °C ja mis vastab külmutamisvõimsuse nõuetele;

22)

„külmutamisvõimsus“ – värskete toiduainete kogus, mis on võimalik sügavkülmkambris 24 tunniga külmutada; see ei tohi olla väiksem kui 4,5 kg 24 tunni jooksul 100 liitri sügavkülmkambri mahu kohta ja see peab olema vähemalt 2,0 kg 24 tunni jooksul;

23)

„otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade“ – komisjoni määruses (EL) 2019/2024 (10) määratletud jahutus-külmutusseade, mida kasutatakse kaupade väljapanekuks ja tarbijatele müümiseks teataval temperatuuril, mis on madalam ümbritseva keskkonna temperatuurist, ning milles on kaubad kättesaadavad kas otse avatud külgede või ühe või mitme ukse ja/või sahtli kaudu; see hõlmab ka kappe, milles on säilitamiseks kasutatavad alad või alad, milles hoitakse kättetoimetatavaid tooteid, millele ei pääse tarbijad juurde, kuid see ei hõlma minibaare ega veinikülmikuid;

24)

„minibaar“ – jahutus-külmutusseade, mille suurim kogumaht on 60 liitrit ning mis on ette nähtud eelkõige toiduainete säilitamiseks ja müügiks hotellitubades ja muudes sarnastes kohtades;

25)

„veinikülmik“ – spetsiaalne veini hoidmiseks ettenähtud jahutus-külmutusseade, mis on täpse temperatuuri reguleerimisega, et tagada veinikambri säilitustingimused ja sihttemperatuur, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3, ning mis on varustatud vibratsiooni vähendavate vahenditega;

26)

„spetsiaalne jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, milles on ainult ühte liiki kambrid;

27)

„veinikamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 12 °C ning milles on niiskus vahemikus 50 % kuni 80 % ja säilitustingimused vahemikus 5 °C kuni 20 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

28)

„teisaldatav jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, mida võib kasutada seal, kus ei ole juurdepääsu avalikule elektrivõrgule ning mis kasutab jahutus-külmutusfunktsiooni täitmiseks energia saamiseks madalpinget (< 120 V alalispinge) või kütust või mõlemat, sealhulgas jahutus-külmutusseadmed, mis võivad lisaks madalpingele ja kütusele töötada ka avaliku elektrivõrgu toitel. Vahelduvvoolu-alalisvoolumuunduriga turule lastud seade ei ole teisaldatav jahutus-külmutusseade;

29)

„toiduained“ – toidud, toiduained, joogid, sealhulgas vein, ja muud eeskätt tarbimiseks ettenähtud tooted, mis vajavad jahutamist või külmutamist teataval temperatuuril;

30)

„energiatõhususindeks“ (EEI) – indeks, mis näitab jahutus-külmutusseadme suhtelist energiatõhusust protsentides, nagu on sätestatud III lisa punktis 5;

31)

„vähese müraga jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, mis töötab ilma aurukompressorita ja mille tekitatav õhus leviv müra on vaiksem kui 27 dBA nulltaseme 1 pW suhtes;

32)

„õhus leviv müra“ – jahutus-külmutusseadme tekitatud müra suhteline võimsus, mida väljendatakse ühikutes dBA (A-kaalutud detsibellides) nulltaseme 1 pW suhtes;

33)

„liitseade“ – jahutus-külmutusseade, milles on rohkem kui üht liiki kambreid ja milles on vähemalt üks mittekülmutuskamber;

34)

„mittekülmutuskamber“ – kambri liik sihttemperatuuriga 4 °C või üle selle; see on kas sahver-, veini-, kelder- või värske toidu kamber, mille säilitamistingimused ja sihttemperatuurid on esitatud III lisa tabelis 3;

35)

„sahverkamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 17 °C ja säilitamistingimused on vahemikus 14 °C kuni 20 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

36)

„kelderkamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 12 °C ja säilitamistingimused on vahemikus 2 °C kuni 14 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

37)

„värske toidu kamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 4 °C ja säilitustingimused on vahemikus 0 °C kuni +8 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

38)

„ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötav veeldumist takistav soojendi“ – veeldumist takistav soojendi, mille soojendamisvõimsus sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist ja/või niiskusest;

39)

„veeldumist takistav soojendi“ – soojendi, mis väldib kondensaadi teket jahutus-külmutusseadmele;

40)

„lisaenergia“ (Eaux ) – energia (kWh/a), mida tarbib ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötav veeldumist takistav soojendi.

Lisades kasutatud täiendavad mõisted on määratletud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

II lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1.   Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohane vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisa kohane projekti või kavandi sisemine kontrollisüsteem või sama direktiivi V lisa kohane juhtimissüsteem.

2.   Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamiseks esitatakse tehnilistes dokumentides käesoleva määruse II lisa punkti 4 kohase tooteteabe koopia ja III lisa kohaste arvutuste tulemused ja üksikasjad.

3.   Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)

kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

tehnilistes dokumentides tuleb esitada selliste arvutuste üksikasjad, tootja hinnang arvutuste täpsuse kontrollimise kohta ning, kui see on asjakohane, kinnitus eri tootjate mudelite võrdväärsuse kohta.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende tähiste loetelu.

4.   Tehnilised dokumendid peavad sisaldama sellist teavet ja sellises järjekorras, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 VI lisas. Turujärelevalve eesmärgil võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad, ilma et see mõjutaks direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 alapunkti g kohaldamist, osutada toodete andmebaasi üleslaaditud tehnilistele dokumentidele, mis sisaldavad sama teavet, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2019/2016.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriigid käesoleva määruse IV lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Kõrvalehoidmine

Tootjad, importijad või volitatud esindajad ei tohi turule lasta tooteid, mis on välja töötatud nii, et nad on suutelised kindlaks tegema, et neid katsetatakse (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ning muutma katsetingimustes automaatselt seadme tööd, nii et see saavutab parema tulemuse mingi näitaja osas, mille on tootja, importija või volitatud esindaja esitanud tehnilistes dokumentides või mis on esitatud tootele lisatud dokumentides.

Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavuskinnituse saamiseks, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral.

Artikkel 7

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvate parimate toodete ja tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed on esitatud V lisas.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2025.

Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:

a)

vähese müraga jahutus-külmutusseadmete ja veinikülmikute, sealhulgas läbipaistva uksega seadmete energiatõhususindeksi nõuded;

b)

vähese müraga ja külmutuskambri(te)ga liitseadmete energiatõhususindeksi kohta nõuete kehtestamise asjakohasus;

c)

tööstuslike sügavkülmkastide käsitlemine;

d)

lubatud hälvete tase;

e)

ukse kauemaks avatuks jäämise korral helisignaali andmise nõude asjakohasus;

f)

kompenseerimistegurid ja modelleerimisnäitajad;

g)

toodetele ringmajanduse põhimõtete kohaste ressursitõhususe lisanõuete kehtestamise asjakohasus, sealhulgas täiendavate varuosade lisamise asjakohasus;

h)

kas lisaenergia määramisel on asjakohane võtta arvesse muid lisaseadmeid või -funktsioone peale ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötava veeldumist takistava soojendi;

i)

viis, kuidas võtta arvesse automaatset ja arukat sulatamist.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 643/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 1. märtsist 2021.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021. Artiklit 6 kohaldatakse alates 25. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(3)  Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 643/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 191, 23.7.2009, lk 53).

(4)  Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 17).

(5)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM (2015) 614 final, 2.12.2015).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(7)  Komisjoni 5. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/1095, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete, kiirjahutuskappide, kondensatsiooniseadmete ja protsessijahutite ökodisaini nõuetega (ELT L 177, 8.7.2015, lk 19).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(9)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 102).

(10)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2024, millega kehtestatakse otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 313).


I LISA

Lisades kasutatavad mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„läbipaistev uks (läbipaistvad uksed)“ – läbipaistvast materjalist välisuks(ed), mille kaudu saab lõppkasutaja näha tooteid ja millel läbipaistev materjal hõlmab (mõõdetuna kapi esiküljel) vähemalt 75 % kapi siseosa kõrgusest ja laiusest;

2)

„kiirkülmutus“ – funktsioon, mida saab lõppkasutaja aktiveerida tootja, importija või volitatud esindaja juhiste järgi ja millega alandatakse külmutamata toiduainete kiiremaks külmutamiseks sügavkülmkambri(te) säilitustemperatuuri;

3)

„talveseadistus“ – ühe kompressori ja ühe termostaadiga liitseadme reguleerimisfunktsioon, mida on võimalik tootja, importija või volitatud esindaja juhiste järgi kasutada ümbritseva õhu temperatuuril alla +16 °C ning mis kujutab endast lülitusseadet või -funktsiooni, millega tagatakse ka siis, kui seda ei ole vaja termostaadi asukohaks oleva kambri jaoks, et kompressor töötab edasi ja hoiab teistes kambrites nõuetekohast säilitustemperatuuri;

4)

„jahekamber“ – kamber, mis suudab ise, ilma et seda peaks kasutaja regulaatoriga reguleerima, hoida oma keskmise temperatuuri kindlas vahemikus sihttemperatuuriga 2 °C ja säilitustingimustel –3 °C kuni 3 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

5)

„vaakumplaat“ (VIP) – tahkest poorsest materjalist isolatsiooniplaat gaasitihedaga kestaga, mille seest on eemaldatud gaasid ja mis on suletud, nii et välised gaasid ei saa plaati siseneda;

6)

„2 tärni sektsioon“ – 3 või 4 tärni kambri osa, millel ei ole eraldi ust ega kaant ja mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –12 °C;

7)

„uksetihend“ – mehhaaniline tihend, mis täidab jahutus-külmutusseadme kapiosa ja ukse vahe, et takistada gaasi pihkumist kapist seda ümbritsevasse õhku;

8)

„varuosa“ – eraldi osa, millega saab asendada sama või sarnase funktsiooniga osa tootes;

9)

„kutseline parandaja“ – teenusepakkuja või ettevõtja, kes osutab jahutus-külmutusseadmete parandamise ja kutselise hooldamise teenuseid;

10)

„eraldiseisev seade“ – jahutus-külmutusseade, mis ei ole sisseehitatud seade;

11)

„sisseehitatud seade“ – jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud, mida on katsetatud ja mida turustatakse üksnes:

a)

paigaldamiseks kappi või plaatidest kesta (mis koosneb üla- ja alapinnast ning külgedest) ning

b)

selleks, et see kinnitataks kindlalt kapi või paneelide või plaatide külgede, üla- või alapinna külge, ning

c)

selleks, et selle külge kinnitataks komplektne tehases valmistatud esikülg või tellimuse järgi valmistatud esikülg;

12)

„garantii“ – kaupleja või tootja, importija või volitatud esindaja kohustus tarbija ees:

a)

hüvitada makstud hind või

b)

asendada või parandada jahutus-külmutusseade või seda käidelda mis tahes viisil, kui see ei vasta garantiiavalduses või asjakohases reklaamis esitatud kirjeldusele;

13)

„kliimaklass“ – III lisa punkti 1 alapunkti i kohane ümbritseva keskkonna temperatuuride vahemik, milles on ette nähtud jahutus-külmutusseadmeid kasutada ning mille korral on kambris või kõigis kambrites samal ajal saavutatud III lisa tabelis 3 esitatud nõutavad säilitustemperatuurid;

14)

„toodete andmebaas“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1369 (1) vastav tooteandmete kogu, mis on süstemaatiliselt korrastatud ning koosneb tarbijatele mõeldud avalikust osast, kus tootenäitajaid käsitlev teave on kättesaadav elektrooniliselt, veebiportaalist juurdepääsetavuse tagamiseks ja nõuetele vastavuse osast, koos selgelt kindlaks määratud juurdepääsetavuse ja turvanõuetega;

15)

„aastane energiatarbimine“ (AE) – 365 ga (päevade arvuga aastas) korrutatud keskmine päevane energiatarbimine (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), arvutatuna vastavalt III lisa punktile 3;

16)

„päevane energiatarbimine“ (Edaily ) – jahutus-külmutusseadme poolt 24 tunni jooksul võrdlustingimustel tarbitav elektrienergia (kWh/24 h), arvutatuna vastavalt III lisa punktile 3;

17)

„jaotur“ – seade, mis annustab jahutus-külmutusseadmest nõudmise korral jahutatud või külmutatud materjali, nt jääkuubikute või jahutatud vee jaoturid;

18)

„muudetava temperatuuriga kamber“ – kamber, mis on ette nähtud kasutamiseks kahte või rohkemat liiki kambrina (näiteks kamber, mis võib olla kas värske toidu kamber või sügavkülmkamber) ja mille saab kasutaja seadistada nii, et see säilitab pidevalt nõutava töötemperatuuri vahemikus, mis vastab igale esitatud kambri liigile. Kambrit, mis on ette nähtud kasutamiseks üht liiki kambrina, kuid mis võib vastata ka muud liiki kambrite säilitustingimustele (näiteks jahekamber, mis võib vastata ka tärnita kambri nõuetele), ei nimetata muudetava temperatuuriga kambriks;

19)

„võrk“ – kindla skeemi ja ülesehitusega andmevahetustaristu, mis hõlmab teatavaid füüsilisi osi, organisatsioonilisi põhimõtteid ning sideprotseduure ja -eeskirju (sideprotokolle);

20)

„tarbimisvõimsus püsiseisundis“ (Pss ) – keskmine koormusvõimsus püsiseisundi tingimustes väljendatuna vattides (W);

21)

„sulatamisest ja energia taaskasutamisest tulenev energiamuut“ (ΔΕd-f ) – keskmine täiendav energiatarbimine (Wh), mis on põhjustatud sulatamise ja energia taaskasutamise toimingust;

22)

„automaatne sulatamine“ – seadme funktsioon sulatada kambrid ilma kasutaja sekkumiseta, et kõikide temperatuuriseadistuste korral kõrvaldada kuhjunud jää või taastada normaalne töö; seejuures kõrvaldatakse automaatselt sulamisel tekkinud vesi;

23)

„sulatamisintervall“ (td-f ) – tüüpiline keskmine ajavahemik (h) kahes üksteisele järgnevas sulatamise ja energia taaskasutamise tsüklis kas sulatava küttekeha kahe käivitamise vahel või, kui sulatavat küttekeha seadmes ei ole, kompressori kahe seiskamise vahel;

24)

„sulatamise ja energia taaskasutamise periood“ – ajavahemik alates sulatamise juhtimise tsükli algusest kuni stabiilsete töötingimuste taastamiseni;

25)

„sulatamisviis“ – viis, kuidas eemaldatakse kuhjunud jää jahutus-külmutusseadme aurusti(te)lt, st kas automaatne sulatamine või manuaalne sulatamine;

26)

„manuaalne sulatamine“ – olukord, kus puudub automaatse sulatamise funktsioon;

27)

„koormustegur“ (L) – tegur, millega võetakse arvesse soojadest toiduainetest põhjustatud täiendavat jahutamiskoormust lisaks koormusele, mida põhjustab katses kõrgem keskmine ümbritseva õhu temperatuur; selle väärtused on esitatud III lisa punkti 3 alapunktis a;

28)

„standardne aastane energiatarbimine“ (SAE) – jahutus-külmutusseadme aastane energia võrdlustarbimine (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), arvutatuna vastavalt III lisa punktile 4;

29)

„liitnäitaja“ (C) – modelleerimisnäitaja, millega võetakse arvesse koostoimet, mis tekib eri liiki kambrite ühendamisel üheks seadmeks, ja millel on III lisa tabelis 4 esitatud väärtused;

30)

„ukse soojuskaotegur“ (D) – liitseadmete puhul kasutatav parandustegur, mis sõltub eri temperatuuriga kambrite või välisuste arvust (olenevalt sellest, kumb on väiksem) ja mis on esitatud III lisa tabelis 5. Selle teguri puhul ei tähenda „kamber“ väikekambrit;

31)

„sulatamistegur“ (Ac ) – parandustegur, millega võetakse arvesse seda, kas jahutus-külmutusseadmel on automaatne või manuaalne sulatamine, ja mille väärtused on esitatud III lisa tabelis 5;

32)

„ehituslik tegur“ (Bc ) – parandustegur, millega võetakse arvesse seda, kas jahutus-külmutusseade on sisseehitatud või eraldiseisev, ja mille väärtused on esitatud III lisa tabelis 5;

33)

„Mc ja „Nc – modelleerimisnäitajad, millega võetakse arvesse energiakasutuse sõltuvust mahust ja mille väärtused on esitatud III lisa tabelis 4;

34)

„termodünaamiline näitaja“ (rc ) – modelleerimisnäitaja, millega parandatakse standardset aastast energiatarbimist vastavaks ümbritseva õhu temperatuurile 24 °C ja mille väärtused on esitatud III lisa tabelis 4;

35)

„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on esitatavad tehnilised andmed samad kui teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, importija või volitatud esindaja turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega teise mudelina;

36)

„mudelitähis“ – tavaliselt tähtnumbriline kood, mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tarnija nimega mudelitest;

37)

„külmik-sügavkülmik“ – liitseade, milles on vähemalt üks sügavkülmkamber ja vähemalt üks värske toidu kamber.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).


II LISA

Ökodisaininõuded

1.   Energiatõhususe nõuded.

a)

Alates 1. märtsist 2021 ei tohi jahutus-külmutusseadmete energiatõhususindeks (EEI) ületada tabelis 1 esitatud piirmäärasid.

Tabel 1

Jahutus-külmutusseadmete energiatõhususindeksite piirmäärad protsentides

 

EEI

Spetsiaalsed vähese müraga, värske toidu kambri(te)ga jahutus-külmutusseadmed

375

Vähese müraga, läbipaistvate ustega jahutus-külmutusseadmed

380

Muud vähese müraga jahutus-külmutusseadmed, v.a vähese müraga, külmutuskambriga liitseadmed

300

Läbipaistvate ustega veinikülmikud

190

Muud veinikülmikud

155

Kõik muud jahutus-külmutusseadmed, v.a vähese müraga, külmutuskambriga liitseadmed

125

b)

Alates 1. märtsist 2024 ei tohi jahutus-külmutusseadmete EEI ületada tabelis 2 esitatud piirmäärasid.

Tabel 2

Jahutus-külmutusseadmete energiatõhususindeksite piirmäärad protsentides

 

EEI

Spetsiaalsed vähese müraga, värske toidu kambri(te)ga jahutus-külmutusseadmed

312

Vähese müraga, läbipaistva(te) uksega (ustega) jahutus-külmutusseadmed

300

Muud vähese müraga jahutus-külmutusseadmed, v.a vähese müraga, külmutuskambriga liitseadmed

250

Läbipaistvate ustega veinikülmikud

172

Muud veinikülmikud

140

Kõik muud jahutus-külmutusseadmed, v.a vähese müraga, külmutuskambriga liitseadmed

100

2.   Funktsionaalsed nõuded.

Alates 1. märtsist 2021 peavad jahutus-külmutusseadmed vastama järgmistele nõuetele:

a)

mis tahes kiirkülmutusfunktsioon või sügavkülmkambrite temperatuuriseadistuse muutmisega saavutatav muu samalaadne funktsioon peab pärast seda, kui lõpptarbija on selle tootja, importija või volitatud esindaja juhiste järgi käivitanud, pöörduma hiljemalt 72 tunni möödudes automaatselt tagasi endiste tavaliste säilitustingimuste juurde;

b)

talveseadistus peab käivituma automaatselt ja seiskuma automaatselt vastavalt vajadusele hoida külmutuskambri(te)s õiget temperatuuri;

c)

igal kambril peab olema märgitud asjakohane tunnusmärk. Külmutuskambrite puhul on see kambri tärnide arv. Jahe- ja mittekülmutuskambrite puhul on see tootja, importija või volitatud esindaja valitud tähis, mis vastab toiduainete liigile, mille jaoks on vastav kamber ette nähtud;

d)

kui jahutus-külmutusseadmes on vaakuumplaadid, tähistatakse seade hästi nähtavalt ja selgelt loetavalt lühendiga „VIP“;

e)

2 tärni väikekambrid või 2 tärni sektsioonid:

2 tärni väikekamber või 2 tärni sektsioon on eraldatud 3 või 4 tärniga osa mahust vaheseinaga, mahutiga või muu konstruktsiooniga;

2 tärni väikekambri või 2 tärni sektsiooni maht ei ületa 20 % seda kambrit või sektsiooni sisaldava kambri kogumahust;

f)

4 tärni kambrite puhul on erikülmutusvõimsus selline, et aeg väikese katsekeha (3,5 kg/100 l) külmutamiseks temperatuurilt +25 °C temperatuurile – 18 °C ümbritseva keskkonna temperatuuril + 25 °C on kuni 18,5 h.

Kuni 1. märtsini 2024 ei kohaldata punkti 2 alapunktide a ja b nõudeid selliste ühe elektromehaanilise termostaadi ja ühe kompressoriga liitseadmete suhtes, millel puudub elektrooniline juhtpaneel.

3.   Ressursitõhususe nõuded.

Alates 1. märtsist 2021 peavad jahutus-külmutusseadmed vastama järgmistele nõuetele.

a)

Varuosade kättesaadavus:

1)

jahutus-külmutusseadmete tootjad, importijad või volitatud esindajad teevad kutselistele parandajatele kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad: termostaadid, temperatuuriandurid, kiibid ja valgusallikad vähemalt seitsme aasta jooksul pärast mudeli viimase seadme turule laskmist;

2)

jahutus-külmutusseadmete tootjad, importijad või volitatud esindajad teevad kutselistele parandajatele ja lõpp-kasutajatele kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad: uksekäepidemed, uksehinged, restid ja kastid vähemalt seitsme aasta jooksul ning uksetihendid vähemalt kümne aasta jooksul pärast mudeli viimase seadme turule laskmist;

3)

tootjad tagavad, et need osad saab asendada laialdaselt kättesaadavate tööriistadega ja ilma seadet püsivalt kahjustamata;

4)

loetelu varuosadest, mida punkt 1 puudutab, ja nende tellimise kord peavad olema tootja, importija või volitatud esindaja avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavad hiljemalt kaks aastat pärast mudeli esimese seadme turule laskmist ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni;

5)

loetelu varuosadest, mida punkt 2 puudutab, ning nende tellimise kord ja parandusjuhised peavad olema tootja, importija või volitatud esindaja avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavad mudeli esimese seadme turule laskmise ajal ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni.

b)

Juurdepääs parandus- ja hooldusteabele:

kaks aastat pärast mudeli või võrdväärse mudeli esimese seadme turule laskmist ja punktis a nimetatud ajavahemiku lõpuni tagab tootja, importija või volitatud esindaja kutselistele parandajatele juurdepääsu seadme parandus- ja hooldusteabele järgmiste tingimuste kohaselt:

1)

tootja, importija või volitatud esindaja veebisaidil tuleb teada anda, kuidas saavad kutselised parandajad teabele juurdepääsemiseks registreeruda; sellise taotluse vastuvõtmiseks võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad nõuda kutseliselt parandajalt selle tõendamist, et

i)

sellel kutselisel parandajal on jahutus-külmutusseadmete parandamiseks vajalik tehniline pädevus ja et ta järgib eeskirju, mis kehtivad elektriseadmete parandajatele liikmesriikides, kus ta tegutseb. Selle punkti järgimise tõendina aktsepteeritakse viidet ametlikule kutseliste parandajate registreerimise süsteemile, kui selline süsteem on asjaomastes liikmesriikides olemas;

ii)

see kutseline parandaja on kaetud kindlustusega, mis hõlmab tema tegevusest tulenevaid kohustusi, olenemata sellest, kas liikmesriik seda nõuab;

2)

tootjad, importijad või volitatud esindajad kiidavad registreerumise heaks või lükkavad selle tagasi viie tööpäeva jooksul pärast kutseliselt parandajalt saadud taotluse kuupäeva;

3)

tootjad, importijad või volitatud esindajad võivad nõuda mõistlikku ja proportsionaalset tasu parandus- ja hooldusteabele juurdepääsu või korrapäraste ajakohastuste saamise eest. Tasu on mõistlik, kui selles võetakse arvesse, mil määral kutseline parandaja teavet kasutab, ja teda ei tõrjuta seega teavet kasutamast.

Pärast registreerimist peab kutselisel parandajal ühe tööpäeva jooksul pärast taotlemist olema juurdepääs soovitud parandus- ja hooldusteabele. Kättesaadav parandus- ja hooldusteave peab sisaldama järgmist:

seadme kindel tunnus;

lahtivõtuskeem või laotusjoonis;

vajalike parandus- ja katseseadmete loetelu;

komponentide ja diagnostika andmed (nt teoreetilised vähimad ja suurimad mõõdud);

elektri- ja lülitusskeemid;

tõrke- ja veadiagnostika koodid (sh vajaduse korral tootjaspetsiifilised koodid) ning

andmed teatatud ja jahutus-külmutusseadmes salvestatud tõrkejuhtumite kohta (kui see on asjakohane).

c)

Varuosade maksimaalne tarneaeg:

1)

punkti 3 alapunkti a punktides 1 ja 2 nimetatud ajavahemikul tagavad tootja, importija või volitatud esindajad, et jahutus-külmutusseadmete varuosad tarnitakse 15 tööpäeva jooksul pärast tellimuse saamist;

2)

kui varuosad on kättesaadavad vaid kutselistele parandajatele, võib see kättesaadavus olla piiratud vaid punkti b kohaselt registreeritud kutseliste parandajatega.

d)

Nõuded, milles käsitletakse demonteerimist materjalide taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks ilma reostust tekitamata:

1)

tootjad, importijad või volitatud esindajad tagavad, et jahutus-külmutusseadmed on konstrueeritud nii, et direktiivi 2012/19/EL VII lisas osutatud materjalid ja osad saab eemaldada laialdaselt kättesaadavate tööriistadega;

2)

tootjad, importijad ja volitatud esindajad peavad täitma direktiivi 2012/19/EL artikli 15 lõikes 1 sätestatud kohustused.

4.   Teabega seotud nõuded.

Alates 1. märtsist 2021 peavad paigaldajatele ja lõppkasutajatele ettenähtud kasutusjuhendid ning tootjate, importijate või volitatud esindajate avalikud veebisaidid sisaldama järgmist teavet:

a)

jahutus-külmutusseadme energiatõhusaimat kasutamist tagav sahtlite, kastide ja riiulite kombinatsioon;

b)

selged juhtnöörid selle kohta, kus ja kuidas säilitatakse jahutus-külmutusseadmes toiduaineid, et need kõige kauem kõige paremini säiliksid, et vältida toidu raiskamist;

c)

soovitatav temperatuuriseadistus iga kambri jaoks toiduainete optimaalseks säilitamiseks. Need seadistused ei tohi olla vastuolus III lisa tabeli 3 kohaste säilitustingimustega;

d)

hinnang selle kohta, kuidas temperatuuriseadistus mõjutab toidujäätmete tekkimist;

e)

erirežiimide ja -funktsioonide mõju kirjeldus, eelkõige selle kohta, kuidas ja kui kaua need mõjutavad iga kambri temperatuuri;

f)

veinikülmikute puhul: teade „Seade on ette nähtud ainult veini säilitamiseks“. See ei kehti jahutus-külmutusseadmete puhul, mis ei ole ette nähtud spetsiaalselt veini säilitamiseks, kuid mida võidakse sel eesmärgil kasutada, ega ka jahutus-külmutusseadmete puhul, millel on veinikamber koos muud liiki kambriga;

g)

juhised jahutus-külmutusseadme õige paigaldamise ja lõppkasutaja poolse hooldamise, sh puhastamise kohta;

h)

eraldiseisva seadme puhul: teade: „See jahutus-külmutusseade ei ole ette nähtud kasutamiseks sisseehitatud seadmena“;

i)

4 tärni kambrita seadme puhul: „See jahutus-külmutusseade ei sobi toiduainete külmutamiseks“;

j)

andmed kutseliste parandajate kohta, nt veebilehed, aadressid, kontaktandmed;

k)

asjakohane teave, kuidas tellida varuosi kas otse või muude kanalite kaudu, mille on tootja, importija või volitatud esindaja ette näinud;

l)

lühim ajavahemik, mille jooksul tehakse seadme parandamiseks vajalikud varuosad kättesaadavaks;

m)

tootjalt, importijalt või volitatud esindajalt jahutus-külmutusseadme jaoks pakutava garantii vähimkestus;

n)

järgmistesse kliimaklassidesse kuuluvate jahutus-külmutusseadmete puhul:

laiendatud mõõdukas: teade „See jahutus-külmutusseade on ette nähtud kasutamiseks kohas, kus ümbritseva õhu temperatuur on vahemikus 10 °C kuni 32 °C“;

mõõdukas: teade „See jahutus-külmutusseade on ette nähtud kasutamiseks kohas, kus ümbritseva õhu temperatuur on vahemikus 16 °C kuni 32 °C“;

subtroopiline: teade „See jahutus-külmutusseade on ette nähtud kasutamiseks kohas, kus ümbritseva õhu temperatuur on vahemikus 16 °C kuni 38 °C“;

troopiline: teade „See jahutus-külmutusseade on ette nähtud kasutamiseks kohas, kus ümbritseva õhu temperatuur on vahemikus 16 °C kuni 43 °C“;

o)

juhend mudeliteabe leidmiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 kohases toodete andmebaasis, lisades kas toodete andmebaasis salvestatud mudeliteabele viiva veebilingi või lingi, mis viib toodete andmebaasile ja teabele selle kohta, kuidas leida tootel olev mudelitähis.


III LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja sellise vastavuse kontrollimiseks tehakse mõõtmisi ja arvutusi, kasutades harmoneeritud standardeid või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid üldtunnustatud tipptaseme meetodeid, mis on kooskõlas allpool esitatud tingimustega. Harmoneeritud standardite viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

1.   Katsete üldtingimused:

a)

jahutus-külmutusseadmete puhul, millel on veeldumist takistavad soojendid, mida saab lõppkasutaja sisse ja välja lülitada, tuleb veeldumist takistavad soojendid lülitada sisse ja kui need on seadistatavad, seadistada maksimaalsele soojendamisele ning lisada see aastasele energiatarbimisele (AE) päevase energiatarbimise (Edaily ) kaudu;

b)

kui jahutus-külmutusseadmetel on ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötavad veeldumist takistavad soojendid, tuleb sellised elektrilised veeldumist takistavad soojendid võimaluse korral energiatarbimise mõõtmise ajaks välja lülitada või muul viisil nende töö seisata;

c)

jaoturitega jahutus-külmutusseadmetel, mille jaoturit saab lõppkasutaja sisse ja välja lülitada, lülitatakse see energiatarbimise katse ajaks sisse, kuid ei panda tööle;

d)

energiatarbimise mõõtmisel peavad muudetava temperatuuriga kambrid töötama kõige madalamal temperatuuril, mille saab lõppkasutaja seadistada, et säilitada pidevalt temperatuurivahemik, mis on esitatud tabelis 3 vastava kambri liigi jaoks, millel on madalaim temperatuur;

e)

jahutus-külmutusseadmetel, mida saab võrku ühendada, aktiveeritakse sidemoodul, kuid energiatarbimise katse ajal ei pea toimuma teatavat tüüpi side ega andmevahetus ega mõlemad koos. Energiatarbimise katse ajal tuleb tagada, et seade on ühendatud võrku;

f)

jahekambrite puhul:

1)

muudetava temperatuuriga kambril, mida loetakse värske toidu ja/või jahekambriks, määratakse energiatõhususindeks (EEI) kõikide temperatuuritingimuste korral ja kasutatakse saadud suurimat väärtust;

2)

jahekamber peab suutma hoida oma keskmist temperatuuri teatavas vahemikus, ilma et kasutaja peaks seda reguleerima; seda saab kontrollida energiatarbimise katsel ümbritseva keskkonna temperatuuridel 16 °C ja 32 °C;

g)

sellistel muudetava mahuga kambritel, millel saab lõppkasutaja kahe kambri mahtu teineteise suhtes muuta, katsetatakse energiatarbimist ja mahtu nii, et kõrgema sihttemperatuuriga kambri maht on seadistatud vähimmahuks;

h)

erikülmutusvõimsuse (kg/12 h) arvutamiseks korrutatakse väikese katsekeha mass 12-ga ja jagatakse ajaga, mis kulub selle katsekeha külmutamiseks temperatuurilt +25 °C temperatuurile –18 °C ümbritseva keskkonna temperatuuril +25 °C, ning tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani; väikese katsekeha massiks loetakse 3,5 kg 100 liitri külmutuskambri mahu kohta ja see peab olema vähemalt 2,0 kg;

i)

kliimaklasside määramisel kasutatakse ümbritseva keskkonna temperatuurivahemiku märkimiseks lühendeid SN, N, ST või T järgmiselt:

1)

laiendatud mõõdukale kliimaklassile (SN) vastab temperatuur vahemikus 10 °C kuni +32 °C;

2)

mõõdukale (N) vastab temperatuur vahemikus 16 °C kuni +32 °C;

3)

subtroopilisele (ST) vastab temperatuur vahemikus 16 °C kuni +38 °C ning

4)

troopilisele (T) vastab temperatuur vahemikus 16 °C kuni +43 °C.

2.   Säilitustingimused ja sihttemperatuurid vastavalt kambri liigile:

säilitustingimused ja sihttemperatuurid vastavalt kambri liigile on esitatud tabelis 3.

3.   Suuruse AE määramine:

a)

kõik jahutus-külmutusseadmed, v.a vähese müraga jahutus-külmutusseadmed:

energiatarbimise määramise katse tehakse ümbritseva õhu temperatuuril 16 °C ja 32 °C.

Energiatarbimise määramisel peab igas kambris vastavalt kambri liigile, nagu on tootja, importija või volitatud esindaja selle määranud, olema keskmine õhutemperatuur mitte suurem kui tabelis 3 vastava kambri liigi jaoks kindlaksmääratud sihttemperatuur. Vastavalt vajadusele võib iga asjakohase kambri energiatarbimise hindamiseks sihttemperatuuril teha interpoleerimise, kasutades kõrgemal ja madalamal temperatuuril saadud väärtusi.

Põhilised komponendid energiatarbimise määramiseks on järgmised:

sari püsiseisundis määratud tarbimisvõimsusi (Pss ) vattides (W) ja ümardatuna ühe kümnendkohani, kus iga tarbimisvõimsus on määratud teataval ümbritseva keskkonna temperatuuril, ja sari kambritemperatuure, mis ei pea olema sihttemperatuuril;

tüüpiline sulatamisest ja energia taaskasutamisest tulenev energiamuut (ΔΕd-f ) vatt-tundides (Wh) ja ümardatuna ühe kümnendkohani, selliste toodete puhul, millel on vähemalt üks automaatse sulatamise süsteem (kusjuures igal sellisel süsteemil on oma sulatamise juhtimise tsükkel), mõõdetud ümbritseva õhu temperatuuril 16 °C (ΔΕd-f16 ) ja 32 °C (ΔΕd-f32 );

sulatamisintervall (td-f ) tundides ja ümardatuna kolme kümnendkohani, selliste toodete puhul, millel on vähemalt üks automaatse sulatamise süsteem (kusjuures igal sellisel süsteemil on oma sulatamise juhtimise tsükkel), mõõdetud ümbritseva õhu temperatuuril 16 °C (td-f16 ) ja 32 °C (td-f32 ). Iga süsteemi sulatamisintervall td-f määratakse teatavate tingimuste korral;

iga katse tarbimisvõimsus püsiseisundis Pss ja energiamuut ajas ΔΕd-f liidetakse ja saadakse kasutatud seadistustele vastav päevane energiatarbimine teataval ümbritseva keskkonna temperatuuril ET = 0,001 × 24 × (Pss + ΔΕd-f /td-f ) ühikutes kWh/24 h;

Eaux (kWh/a), ümardatuna kolme kümnendkohani. Eaux sisaldab üksnes seda energiat, mida tarbib veeldumist takistav soojendi, mis töötab keskkonnatingimuste järgi, ning selle määramiseks mõõdetakse tarbitud võimsust mitmel ümbritseva keskkonna temperatuuril ja niiskusel, seejärel korrutatakse tarbitud võimsused asjaomase ümbritseva keskkonna temperatuuri- ja niiskustingimuse esinemise tõenäosusega ning liidetakse kõik sellised korrutised ja summa korrutatakse kaoteguriga, et võtta arvesse soojuse leket kambrisse ja selle eemaldamist jahutus-külmutussüsteemi poolt.

Tabel 3

Säilitustingimused ja sihttemperatuurid vastavalt kambri liigile

Rühm

Kambri liik

Märkus

Säilitustingimused

Tc

Tmin

Tmax

Nimetus

Nimetus

nr

°C

°C

°C

Mittekülmutuskambrid

Sahverkamber

 (1)

+14

+20

+17

Veinikamber

 (2)  (6)

+5

+20

+12

Kelderkamber

 (1)

+2

+14

+12

Värske toidu kamber

 (1)

0

+8

+4

Jahekamber

Jahekamber

 (3)

-3

+3

+2

Külmutuskambrid

Tärnita kamber ja jäävalmistamiskamber

 (4)

ei ole asjakohane

0

0

1 tärni kamber

 (4)

ei ole asjakohane

-6

-6

2 tärni kamber

 (4)  (5)

ei ole asjakohane

-12

-12

3 tärni kamber

 (4)  (5)

ei ole asjakohane

-18

-18

Sügavkülmkamber (4 tärni kamber)

 (4)  (5)

ei ole asjakohane

-18

-18

Iga näitaja nendest tuleb määrata eraldi katses või katsesarjas. Mõõteandmetest võetakse katse ajavahemiku keskmine, kusjuures mõõtmised tehakse pärast seda, kui seade on mõnda aega töötanud. Et katse oleks tõhusam ja täpsem, ei tohi katse ajavahemiku pikkust eelnevalt kindlaks määrata; see peab olema selline, et seade on katse ajavahemikul püsiseisundis. Selle valideerimiseks võrreldakse kõiki selle katse ajavahemiku andmeid teatava stabiilsuskriteeriumide kogumiga ja uuritakse, kas selles püsiseisundis on võimalik koguda küllaldaselt andmeid.

Suurus AE (kWh/a) ümardatakse kahe kümnendkohani ja selle arvutusvalem on järgmine:

AE = 365×Edaily/L + Eaux,

kus

koormustegur L = 0,9 ainult külmutuskambritega jahutus-külmutusseademete puhul ning L = 1,0 kõikide muude seadmete puhul ning

Edaily (kWh/24 h) on ümardatud kolme kümnendkohani ja arvutatud, võttes aluseks ET ümbritseva keskkonna temperatuuril 16 °C (E16 ) ja ümbritseva keskkonna temperatuuril 32 °C (E32 ) järgmise valemiga:

Edaily = 0,5 × (E16 + E32 ),

kus suurused E16 ja E32 on saadud interpoleerimisega energiakatsest sihttemperatuuridel, mis on esitatud tabelis 3;

b)

vähese müraga jahutus-külmutusseadmed:

energiatarbimine määratakse vastavalt punkti 3 alapunktile a, kuid temperatuuride 16 °C ja 32 °C asemel kasutatakse ümbritseva õhu temperatuuri 25 °C.

Edaily (kWh/24 h), ümardatuna kolme kümnendkohani, on suuruse AE arvutamisel järgmine:

Edaily = E25 ,

kus E25 on ümbritseva keskkonna temperatuurile 25 °C vastav ET ja see on saadud interpoleerimisega energiakatsest sihttemperatuuridel, mis on esitatud tabelis 3.

4.   Standardse aastase energiatarbimise (SAE) määramine:

a)

kõik jahutus-külmutusseadmed:

SAE (kWh/a) ümardatakse kahe kümnendkohani ja selle arvutusvalem on järgmine:

Formula

kus

c on kambri liiki tähistav indeks, mille väärtused on vahemikus 1 kuni n, kus n on kambri liikide koguarv, ja

Vc (dm3 või l), ümardatuna ühe kümnendkohani, on kambri maht;

V, (dm3 või l), ümardatuna täisarvuni, on kogumaht, kusjuures Formula;

rc, Nc, Mc ja C on iga kambri jaoks iseloomulikud modelleerimisnäitajad, mille väärtused on esitatud tabelis 4, ning

Ac , Bc ja D on parandustegurid, mille väärtused on esitatud tabelis 5.

Kui tehakse eespool kirjeldatud arvutusi muudetava temperatuuriga kambrite kohta, valitakse selline kambri liik, millel on madalaim sihttemperatuur, mille jaoks sobivaks see on esitatud;

b)

kambri liigile vastavad modelleerimisnäitajad suuruse SAE arvutamiseks:

modelleerimisnäitajad on esitatud tabelis 4.

Tabel 4

Modelleerimisnäitajad kambri liikide jaoks

Kambri liik

rc  (1)

Nc

Mc

C

Sahverkamber

0,35

75

0,12

Vahemikus 1,15 kuni 1,56 3 või 4 tärni kambreid sisaldavate liitseadmete korral (2); 1,15 muude liitseadmete korral; 1,00 muude jahutus-külmutusseadmete korral.

Veinikamber

0,60

Kelderkamber

0,60

Värske toidu kamber

1,00

Jahekamber

1,10

138

0,12

Tärnita kamber ja jäävalmistamiskamber

1,20

138

0,15

1 tärni kamber

1,50

2 tärni kamber

1,80

3 tärni kamber

2,10

Sügavkülmkamber (4 tärni kamber)

2,10

c)

kambri liigile vastavad parandustegurid suuruse SAE arvutamiseks:

parandustegurid on esitatud tabelis 5.

Tabel 5

Parandustegurid kambri liikide kaupa

Kambri liik

Ac

Bc

D

 

Manuaalne sulatamine

Automaatne sulatamine

Eraldiseisev seade

Sisseehitatud seade

≤ 2 (3)

3 (3)

4 (3)

> 4 (3)

Sahverkamber

1,00

1,00

1,02

1,00

1,02

1,035

1,05

Veinikamber

Kelderkamber

Värske toidu kamber

Jahekamber

1,03

Tärnita kamber ja jäävalmistamiskamber

1,00

1,10

1,05

1 tärni kamber

2 tärni kamber

3 tärni kamber

Sügavkülmkamber (4 tärni kamber)

5.   EEI määramine.

EEI protsentides ja ümardatuna ühe kümnendkohani, arvutatakse järgmiselt:

EEI = AE/SAE.


(1)   Tmin ja Tmax on katse ajavahemikul mõõdetud näitude keskmised väärtused (nii aja kui ka andurite järgi keskmised).

(2)  Ühegi anduri keskmine temperatuurihälve katse ajavahemikul ei tohi olla suurem kui ± 0,5 K. Sulatamise ja energia taaskasutamise perioodil ei tohi kõikide andurite keskmine näit ületada kambri keskmist rohkem kui 1,5 K.

(3)   Tmin ja Tmax määratakse katse ajavahemiku hetkväärtustest.

(4)   Tmax on katse ajavahemikul mõõdetud hetkväärtustest suurim (nii aja kui ka andurite järgi suurim).

(5)  Automaatse sulatamisviisiga kambri puhul ei tohi temperatuur (mis määratakse kui kõikide andurite kõrgeim temperatuur) sulatamise ja energia taaskasutamise perioodil suureneda rohkem kui 3,0 K.

(6)   Tmin ja Tmax määratakse kui katse ajavahemiku keskmised väärtused (kasutades iga anduri ajalist keskmist) ja nendega on määratletud suurim lubatud temperatuuri töövahemik.

(1)  rc = (Ta–Tc)/20, kus Ta = 24 °C ja Tc väärtused on esitatud tabelis 3.

(2)  C on 3 või 4 tärni kambreid sisaldavate liitseadmete puhul arvutatud järgmiselt:

kus frzf on 3 või 4 tärni kambri mahu Vfr osa mahust V, kus frzf = Vfr/V:

kui frzf ≤ 0,3, siis C =1,3 + 0,87 × frzf;

või kui 0,3 < frzf < 0,7, siis C =1,87 – 1,0275 × frzf;

muudel juhtudel C = 1,15;

(3)  Välisuste või kambrite arv, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem.


IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja, importija ega volitatud esindaja ei tohi neid kasutada lubatud hälvetena, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilistes dokumentides või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikega 2, järgivad nad II lisas osutatud nõuetele vastavalt järgmist menetlust.

1.

Liikmesriigi ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

2.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (edaspidi „esitatud väärtused“) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest ning

b)

kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui mitte mingis tootja, importija või volitatud esindaja avaldatud nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c)

kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad mudeli eksemplari kontrollimisel seda, kas tootja, importija või volitatud esindaja on võtnud kasutusele artikli 6 teise lõigu nõuetele vastava süsteemi, ning

d)

kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad mudeli eksemplari ning see vastab II lisa punkti 2 alapunktide a–f funktsionaalsetele nõuetele ja II lisa punkti 3 ressursitõhususnõuetele ning

e)

kui liikmesriigi ametiasutused katsetavad mudeli eksemplari ning määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) jäävad tabelis 6 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3.

Kui punkti 2 alapunktis a, b, c või d osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.

Kui punkti 2 alapunktis e osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat eksemplari ühe või mitme võrdväärse mudeli hulgast.

5.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme eksemplari puhul kindlaks tehtud väärtuste aritmeetiline keskmine jääb tabelis 6 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

6.

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7.

Liikmesriigi ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel tunnistati punkti 3 või 6 kohaselt mittevastavaks.

Liikmesriigi ametiasutused järgivad III lisas esitatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriigi ametiasutused üksnes tabeli 6 kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud menetlust. Tabelis 6 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 6

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitajad

Kontrollimisel lubatud hälbed

Kogumaht ja kambri maht

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 3 % või 1 liitri võrra, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

Külmutusvõimsus

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 10 %.

E16, E32

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 10 %.

Eaux

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 10 %.

Aastane energiatarbimine

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 10 %.

Veinikülmikute siseniiskus (%)

Määratud väärtus (1) ei tohi erineda ettenähtud vahemiku piiridest rohkem kui 10 %.

Õhus leviv müra

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 2 dBA nulltaseme 1 pW suhtes.


(1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


V LISA

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal on parim jahutus-külmutusseadmete turul kättesaadav tehnika energiatõhususindeksi (EEI) ning õhus leviva müra osas järgmine.

Allpool esitatud arvud on saadud lihtsustatud teisendusmeetodil, kasutades suuruse EEI väärtusi, mis on saadud määruse (EÜ) nr 643/2009 kohaselt. Sulgudes on esitatud EEI väärtused, mis on saadud määruse (EÜ) nr 643/2009 kohaselt.

Jahutus-külmutusseadmed

Spetsiaalne värske toidu hoidmiseks ettenähtud jahutus-külmutusseade (külmik)

Suur:

EEI = 57 % [18 %],

V = 309 l,

AE = 70 kWh/a

Lauapealne külmik:

EEI = 63 % [22 %],

V = 150 l,

AE = 71 kWh/a

Veinikülmik

Isoleeritud välisuksega:

EEI = 113 % [33 %],

V = 499 l,

AE = 111 kWh/a

Läbipaistva uksega:

EEI = 140 % [42 %],

V = 435 l,

AE = 133 kWh/a

Külmik-sügavkülmik

EEI = 59 % [18 %],

V = 343 l (223/27/93 l – värske toidu kamber/jahekamber/sügavkülmkamber),

AE = 146 kWh/a

Sügavkülmik

Väike püstine:

EEI = 52 % [20 %],

V = 103 l,

AE = 95 kWh/a

Keskmise suurusega püstine:

EEI = 63 % [22 %],

V = 206 l,

AE = 137 kWh/a

Sügavkülmkast:

EEI = 55 % [22 %],

V = 230 l,

AE = 116 kWh/a

Väikseim teatatud müratase (kõikide mudelite kohta): 34–35 dBA nulltaseme 1 pW suhtes

Vähese müraga jahutus-külmutusseade (spetsiaalne kelder- või sahverkambriga seade)

Isoleeritud välisuksega:

EEI = 233 % [73 %],

V = 30 l,

AE = 182 kWh/a

Läbipaistva uksega:

EEI = 330 % [102 %],

V = 40 l,

AE = 255 kWh/a

On teatatud, et vähe müra tekitavatel seadmetel on vastavalt kehtivatele katsestandarditele mõõdetud õhus leviva müra tase alla 15 dBA nulltaseme 1 pW suhtes.


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/209


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/2020,

1. oktoober 2019,

millega kehtestatakse valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 244/2009, (EÜ) nr 245/2009 ja (EL) nr 1194/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on märkimisväärne ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik tootekavandi muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Ökodisaini tööplaanis aastateks 2016–2019, (2) mille on koostanud komisjon direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kindlaks määratud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning kehtivate eeskirjade läbivaatamisel esmatähtsatena.

(3)

Tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastal. Valgustusseadmed moodustavad ühe tööplaanis loetletud tooterühma, mis annab 2030. aastal hinnanguliselt 41,9 TWh lõppenergia säästu aastas.

(4)

Komisjon on sätestanud valgustusseadmete ökodisaini nõuded komisjoni määrustes (EÜ) nr 244/2009, (3) (EÜ) nr 245/2009 (4) ja (EL) nr 1194/2012 (5). Vastavalt nimetatud määrustele peaks komisjon need läbi vaatama, et võtta arvesse tehnika arengut.

(5)

Komisjon vaatas kõnealused määrused läbi ja analüüsis valgustustoodete tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke tahke ning kasutajate käitumist. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel.

(6)

Läbivaatamine näitas, millist kasu toob valgustustoodete nõuete ajakohastamine ja valgustustoodete kohta kehtestatud nõuete lihtsustamine, eelkõige see, kui selle tooterühma suhtes kohaldataks ühtainsat määrust. See on kooskõlas komisjoni parema õigusloome poliitikaga ja selle eesmärk peaks olema vähendada tootjate ja importijate halduskoormust ning hõlbustada turujärelevalveasutustel kontrollimist, muu hulgas määratledes paremini kohaldamisala ja erandid, vähendades vastavuskontrollimise näitajate arvu ja vähendades mõne katsemenetluse kestust.

(7)

Läbivaatamise tulemuste kohaselt tuleks üldjoontes kõik valgustustooted, mis kuuluvad kolme olemasoleva määruse kohaldamisalasse, hõlmata käesoleva määrusega. Lisaks sellele tuleks sätestada ühtne skeem selliste valgustustoodete energiatõhususe arvutamiseks.

(8)

Käesoleva määrusega reguleeritavad tooted tarbisid liidus 2015. aastal hinnanguliselt 336 TWh energiat. See moodustab 12,4 % kogu elektrienergiast, mis tarbiti 28 liikmesriigis, ja sellele vastab 132 miljonit CO2 ekvivalenttonni kasvuhoonegaaside heidet. Valgustustoodete kavandatud energiatarbimine senise olukorra jätkudes eeldatavasti 2030. aastaks väheneb. Kuid on oodata, et selline vähenemine aeglustub, kui kehtivaid ökodisaininõudeid ei ajakohastata.

(9)

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul on määruse eesmärkide seisukohast olulised keskkonnaaspektid energiakulu kasutusetapil ja elavhõbedasisaldus.

(10)

Ohtlike ainete, sealhulgas elavhõbeda kasutamine valgusallikates on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/65/EL (ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) (6). Seega ei tuleks käesolevas määruses sätestada elavhõbedasisaldust reguleerivaid spetsiifilisi ökodisaininõudeid.

(11)

Komisjoni teatises ringmajanduse kohta (7) ja ökodisaini tööplaanis on rõhutatud, kui tähtis on kasutada ökodisainiraamistikku, et toetada üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL (8) on viidatud direktiivile 2009/125/EÜ ning märgitud, et ökodisaininõuded peaksid hõlbustama elektri- ja elektroonikaseadmete romude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist, sest probleemid lahendatakse olelusringi algetapis. Elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiivis on sätestatud nõuded valgustustoodete liigiti kogumise ja ringlussevõtu kohta, kusjuures alates 2018. aasta augustist jõustuvad uued sätted. Seepärast ei tuleks käesolevas määruses sätestada selle kohta lisanõudeid. Ühtlasi aitab see määrus edendada valgusallikaid sisaldavate toodete parandatavust.

(12)

Kuna on vaja edendada ringmajandust ja energiamõjuga toodete materjalitõhususe standardimise alal praegu tehtavat tööd, tuleks standardimisel edaspidi pöörata tähelepanu ka valgusdioode sisaldavate toodete kavandamisele moodulitest koosnevana, pidades silmas selliseid näitajaid nagu valgusvoog, kiirgusspekter ja valgusjaotus.

(13)

Tuleks sätestada erinõuded valgustustoodete võimsustarbimise kohta ooteseisundis ja võrguühendusega ooteseisundis. Seepärast ei tuleks kohaldada komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 (9) nõudeid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate valgustustoodete suhtes.

(14)

Liidu turule lastavate toodete suhtes kohaldatakse kohustuslikke ökodisaininõudeid olenemata sellest, kuhu neid tooteid paigaldatakse või kus neid kasutatakse, seega ei tohiks ökodisaininõuete rakendamine sõltuda toote kasutusotstarbest.

(15)

Erandeid käesolevas määruses sätestatud nõuetest tuleks teha selliste valgusallikate suhtes, millel on kindla kasutusotstarbe, nt tervise ja ohutusega seotud kasutusotstarvete tõttu spetsiifilised tehnilised omadused, ja mille puhul ei ole energiatõhusamaid alternatiivse saadaval või need ei ole kulutõhusad.

(16)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (10) I lisas.

(17)

Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada, millised on kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(18)

Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Käesoleva määruse kohaste tehniliste dokumentide näitajaid, mis on samad, kui toote teabelehe näitajad vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2015 (11) ning mis on sisestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 (12) kohasesse toodete andmebaasi, ei tuleks käesoleva määruse kohastesse tehnilistesse dokumentidesse enam lisada.

(19)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada valgusallikaid iseloomustavate näitajate lubatud hälbed, võttes arvesse komisjoni määruse (EL) 2016/2282 (13) kohast teabe esitamise lähenemisviisi.

(20)

Et käesolev määrus oleks tulemuslikum ja et kaitsta tarbijaid, tuleks keelata tooted, mis muudavad katsetamise ajal automaatselt oma toimimist esitatud näitajate parandamiseks.

(21)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ 1. lisa 3. osa punktiga 2 kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, millega tagataks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogu olelusringi keskkonnatoimet iseloomustavad andmed on laialdaselt kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad.

(22)

Käesoleva määruse läbivaatamisel tuleks hinnata selle sätete asjakohasust ja tulemuslikkust määruse eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine peaks toimuma sellise aja möödudes, mille kestel kõik sätted oleksid rakendatud ja turule mõju avaldanud.

(23)

Seepärast tuleks määrused (EÜ) nr 244/2009, (EÜ) nr 245/2009 ja (EL) nr 1194/2012 kehtetuks tunnistada.

(24)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded

a)

valgusallikate

b)

ja eraldiseisvate talitlusseadiste kohta.

Neid nõudeid kohaldatakse ka selliste valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste suhtes, mis lastakse turule põhitootes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata III lisa punktide 1 ja 2 kohaste valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste suhtes.

3.   III lisa punkti 3 kohased valgusallikad ja eraldiseisvad talitlusseadised peavad vastama ainult II lisa punkti 3 alapunkti e nõuetele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„valgusallikas“ – elektritoode, mis on ette nähtud valguse kiirgamiseks või hõõgniidita valgusallika puhul selleks, et seda saaks seadistada valgust kiirgama, või mõlemaks ja millel on kõik järgmised optilised näitajad:

a)

värvsuskoordinaadid x ja y on vahemikus:

0,270 < x < 0,530 ja

2,3172 x2 + 2,3653 x - 0,2199 < y < - 2,3172 x2 + 2,3653 x - 0,1595;

b)

valgusvoog < 500 lm I lisas määratletud valgust kiirgava pinna projektsiooni pindala (mm2) kohta;

c)

valgusvoog on vahemikus 60–82 000 luumenit;

d)

värviesitusindeks CRI > 0;

tehnilise lahendusena võib valgusallikas sisaldada hõõgumisel, fluorestsentsil või suure valgustugevusega lahendusel põhinevat või anorgaanilise valgusdioodi ja orgaanilise valgusdioodi tehnoloogiat või nende kombinatsioone; IV lisas kirjeldatud menetlusega saab kindlaks teha, et toode on valgusallikas.

Kõrgrõhu-naatriumil (HPS) põhinevad valgusallikad, mis ei vasta tingimusele a, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel valgusallikateks.

Valgusallikad ei hõlma:

a)

valgusdioodkiipe;

b)

valgusdioodplokke;

c)

valgusallikat (-allikaid) sisaldavaid tooteid, millest saab valgusallika(d) kontrollimiseks eemaldada;

d)

valgusallika valgust kiirgavaid osi, mida ei saa eemaldada, et kontrollida, kas need on valgusallikad;

2)

„talitlusseadis“ – üks või mitu seadist, mis võivad olla valgusallikasse sisse ehitatud või mitte ja mille ülesanne on muundada avaliku võrgu toide elektriohutusest ja elektromagnetilisest ühilduvusest tulenevate piirangute piires niisugusele kujule, et seda saab tarbida vähemalt üks spetsiifiline valgusallikas. See võib hõlmata toite- või süütepinge muundamist, töö- ja eelsoojendusvoolu piiramist, külmkäivituse vältimist, võimsusteguri parandamist ja/või raadiohäirete vähendamist.

Mõiste „talitlusseadis“ ei hõlma komisjoni määruse (EÜ) nr 278/2009 (14) kohaldamisalasse kuuluvaid toiteallikaid. Ka ei hõlma see termin valgustusseadmete juhtseadiseid ega valgustusega mitteseotud osi (nagu on määratletud I lisas), kuigi need seadised või osad võivad olla talitlusseadisega kokku ehitatud või neid võidakse turustada koos talitlusseadisega kui üht toodet.

PoE (Etherneti kaudu toimuv toide) lüliti ei ole talitlusseadis käesoleva määruse tähenduses. „PoE lüliti“ – toite- ja andmetöötlusseadmed, mis on paigaldatud avaliku võrgu toite ja kontoriseadmete ja/või valgusallikate vahele andmete edastamiseks ja elektritoite tagamiseks;

3)

„eraldiseisev talitlusseadis“ – valgusallikasse sisseehitamata talitlusseadis, mis lastakse turule eraldi tootena või põhitoote osana;

4)

„põhitoode“ – toode, milles on üks või mitu valgusallikat ja/või eraldiseisvat talitlusseadist. Põhitoodete näiteks on valgustid, mida saab lahti võtta, et oleks võimalik eraldi kontrollida selle valgusallikat (-allikaid), ning valgusallikat (-allikaid) sisaldavad kodumajapidamisseadmed ja mööbliesemed (riiulid, peeglid, letid). Kui põhitoode ei ole lahtivõetav, et valgusallikat ja talitlusseadist kontrollida, loetakse kogu põhitoode valgusallikaks;

5)

„valgus“ – elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–780 nm;

6)

„avaliku võrgu toide“ või „avaliku võrgu pinge“ – toide võrgust, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

7)

„valgusdioodkiip“ – väike valgust kiirgavast pooljuhtmaterjalist koosteüksus, millesse on ehitatud valgusdioodi sisaldav talitlev vooluahel;

8)

„valgusdioodplokk“ – elektriline osa, mis sisaldab peamiselt vähemalt üht valgusdioodkiipi. See ei hõlma talitlusseadist ega selle osi, soklit ja aktiivseid elektroonilisi komponente ega ole otse ühendatud avaliku võrgu pingega. See võib hõlmata üht või mitut järgmistest: optilised elemendid, valgusmuundurid (luminofoorid), termilised, mehaanilised ja elektrilised ühendusdetailid või osad elektrostaatilise lahenduse ärahoidmiseks. Valgust kiirgavaid seadmeid, mis on ette nähtud kasutamiseks otse valgusdioodvalgustites, loetakse valgusallikateks;

9)

„värvsus“ – värvistiimuli omadus, mis on määratud tema värvsuskoordinaatidega (x ja y);

10)

„valgusvoog“ või „voog“ (Φ) – kiirgusvoost tuletatud suurus (mõõdetakse luumenites, lm), mis väljendab inimsilma spektraaltundlikkust elektromagnetilise kiirguse suhtes. Selle all mõeldakse koguvoogu, mis kiiratakse valgusallikast ruuminurka 4π sr asjakohaste standarditega kindlaksmääratud tingimustes (nt vool, pinge, temperatuur). See tähendab esialgset voogu hämardamata valgusallikast pärast lühikest tööaega, välja arvatud juhul, kui on selgelt täpsustatud, et tegemist on vooga, mis on hämardatud, või vooga pärast teatavat tööaega. Kui valgusallikat saab seadistada nii, et see kiirgab erinevate valgusspektritega ja/või erinevate suurimate valgustugevustega, mõeldakse sellega voogu I lisas määratletud võrdlusseadistuse korral;

11)

„värviesitusindeks“ (CRI) – arvnäitaja, mis iseloomustab mõju, mida valgusallikas avaldab eseme näivale värvusele, kui niisugust värvust võrreldakse teadlikult või alateadlikult eseme näiva värvusega valgustamisel võrdlusvalgusallikaga, ja see võrdub keskmise värviesitusega Ra, mis leitakse standardis määratletud esimese kaheksa katsevärvuse (R1 — R8) põhjal;

12)

„hõõgumine“ – nähtus, mille puhul saadakse valgust soojusest, mis tekib tavaliselt valgusallikas, kui valgust kiirgab niidilaadne juht (hõõgniit), mis kuumeneb, kui seda läbib elektrivool.

13)

„halogeenvalgusallikas“ – hõõgniidiga valgusallikas, milles niidilaadne juht (volframist hõõgniit) paikneb halogeene või halogeeniühendeid sisaldavas gaasilises keskkonnas;

14)

„fluorestsents“ või „luminofoorvalgusallikas“ – nähtus või valgusallikas, mille puhul toimub gaaslahendus madalrõhulises elavhõbeda auru sisaldavas keskkonnas ja valgus tekib peamiselt ühes või mitmes luminofoorikihis, mida ergastatakse lahenduses tekkiva ultraviolettkiirgusega. Luminofoorvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu toimub elektrivarustus. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse magnetilisel induktsioonil põhinevad valgusallikad samuti luminofoorvalgusallikaks;

15)

„suure valgustugevusega lahendus“ (HID) – elektriline gaaslahendus, milles valgusallikana toimivat kaart stabiliseerib kolvi seina temperatuur ning lahenduskaarega kolvi seinale ülekantava võimsuse tihedus on üle 3 W/cm2. Suure valgustugevusega valgusallikad on I lisas määratletud metallhaliidi tüüpi, kõrgrõhulised naatriumauru tüüpi ja elavhõbeauru tüüpi valgusallikad;

16)

„gaaslahendus“ – nähtus, mille puhul valgus tekib otseselt või kaudselt gaasis, plasmas, metalliaurus või gaaside ja aurude segus toimuva elektrilahenduse tulemusel;

17)

„anorgaaniline valgusdiood“ (LED) – seade, milles tekib valgus anorgaanilises pn-siirdega tahkises. Valgus tekib pn-siirdes elektrivooluga ergastamisel;

18)

„orgaaniline valgusdiood“ (OLED) – seade, milles tekib valgus orgaanilises pn-siirdega tahkises. Valgus tekib pn-siirdes elektrivooluga ergastamisel;

19)

„kõrgrõhu-naatriumvalgusallikas“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles tekib valgus peamiselt naatriumiaurus tekkiva kiirguse toimel, kui naatriumiauru osarõhk on suurusjärgus 10 kPa. Kõrgrõhu-naatriumvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu toimub elektrivarustus.

20)

„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on ökodisaininõuete seisukohast olulised samad tehnilised näitajad, kuid mille on sama tootja või importija turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

21)

„mudelitähis“ – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja või importija nimega mudelitest;

22)

„lõppkasutaja“ – füüsiline isik, kes ostab või eeldatavasti ostab toote eesmärgil, mis on väljaspool tema kaubanduslikku või äri-, käsitöö- või kutsealast tegevust.

Lisades kasutatud täiendavad mõisted on määratletud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

II lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Artikkel 4

Valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste eemaldamine

1.   Põhitoodete tootjad, importijad ja volitatud esindajad tagavad, et valgusallikaid ja eraldiseisvaid talitlusseadiseid on võimalik üldkättesaadavate tööriistade abil asendada põhitootele püsivat kahjustust tekitamata, välja arvatud juhul, kui tehnilistes dokumentides on esitatud põhitoote toimivusega seotud tehniline põhjendus selle kohta, miks valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste asendamine ei ole sobiv.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada juhised, kuidas eemaldada valgusallikaid ja eraldiseisvaid talitlusseadiseid püsivat kahjustust tekitamata, et turujärelevalveasutused saaksid kontrolle tehas.

2.   Põhitoodete tootjad, importijad ja volitatud esindajad esitavad teabe selle kohta, kas lõppkasutajad või kvalifitseeritud isikud saavad vahetada valgusallikaid ja talitlusseadiseid ilma põhitoodet püsivalt kahjustamata. Selline teave tuleb teha kättesaadavaks vaba juurdepääsuga veebisaidil. Otse lõpptarbijatele müüdavate toodete puhul esitatakse selline teave pakendil (vähemalt piktogrammina) ja kasutusjuhendis.

3.   Põhitoodete tootjad, importijad ja volitatud esindajad tagavad, et valgusallikaid ja eraldiseisvaid talitlusseadiseid saab tööea lõppemisel põhitootest eemaldada püsivat kahjustust tekitamata. Eemaldamise juhised tuleb teha kättesaadavaks vaba juurdepääsuga veebisaidil.

Artikkel 5

Vastavushindamine

1.   Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohane vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisa kohane projekti või kavandi sisemise kontrolli süsteem või sama direktiivi V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2.   Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohase vastavushindamise eesmärgil peavad tehnilised dokumendid sisaldama käesoleva määruse II lisa punkti 3 alapunktis d sätestatud teavet ja II lisa punktide 1 ja 2 ning V lisa kohaseid arvutuste üksikasju ja arvutustulemusi.

3.   Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)

kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

tuleb tehnilistes dokumentides esitada sellise arvutuse või ekstrapoleerimise üksikasjad, tootja tehtud hindamine arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitus eri tootjate mudelite samasuse kohta.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende tähiste loetelu.

4.   Tehnilised dokumendid peavad sisaldama sellist teavet ja sellises järjekorras, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2015 VI lisas. Turujärelevalve eesmärgil võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad, ilma et see mõjutaks direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 alapunkti g kohaldamist, osutada toodete andmebaasi üleslaaditud tehnilistele dokumentidele, mis sisaldavad sama teavet, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/2015.

Artikkel 6

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriigid käesoleva määruse IV lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 7

Kõrvalehoidmine

Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mille on tootja, importija või volitatud esindaja esitanud tehnilistes dokumentides või mis on esitatud tootele lisatud dokumentides.

Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral.

Artikkel 8

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvate parimate toodete ja tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed on esitatud VI lisas.

Artikkel 9

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2024.

Läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige järgmise asjakohasust:

a)

rangemate energiatõhususnõuete kehtestamine kõikide valgusallika liikide kohta, eelkõige muude kui valgusdioodvalgusallikate kohta ja eraldiseisvate talitlusseadiste kohta;

b)

nõuete kehtestamine valgustusseadmete juhtseadiste kohta;

c)

rangemate nõuete kehtestamine väreluse ja stroboskoopnähtuse kohta ning selliste nõuete laiendamine eraldiseisvatele talitlusseadistele;

d)

nõuete kehtestamise hämardumise, sh hämardumisega seotud väreluse kohta;

e)

rangemate nõuete kehtestamine (võrguühendusega) ooteseisundi tarbimisvõimsuse kohta;

f)

seadistatava värvusega valgusallikate võimsusboonuse vähendamine või kaotamine ning suure värvipuhtuse erandi kaotamine;

g)

tööea nõuete kehtestamine;

h)

täiustatud teabenõuete kehtestamine tööea, sealhulgas talitlusseadiste tööea kohta;

i)

värviesitusindeksi asendamine asjakohasema näitajaga;

j)

selle kontrollimine, kas luumen on piisav ainuke valgusvoo mõõtühik;

k)

erandid;

l)

täiendavate ressursitõhususnõuete kehtestamine toodete kohta vastavalt ringmajanduse põhimõtetele, eriti valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste eemaldatavuse ja asendatavuse osas.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 244/2009, (EÜ) nr 245/2009 ja (EL) nr 1194/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 1. septembrist 2021.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2021. Artiklit 7 kohaldatakse alates 25. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)  COM (2016) 773 final, 30.11.2016.

(3)  Komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 244/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuetega (ELT L 76, 24.3.2009, lk 3).

(4)  Komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 245/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ sisseehitatud talitlusseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate talitlusseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/55/EÜ (ELT L 76, 24.3.2009, lk 17).

(5)  Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1194/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 342, 14.12.2012, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

(7)  COM(2015) 614 final, 2.12.2015.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(9)  Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis (ELT L 339, 18.12.2008, lk 45).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(11)  Komisjoni delegeeritud 11. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses valgusallikate energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 68).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(13)  Komisjoni 30. novembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2282, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1275/2008, (EÜ) nr 107/2009, (EÜ) nr 278/2009, (EÜ) nr 640/2009, (EÜ) nr 641/2009, (EÜ) nr 642/2009, (EÜ) nr 643/2009, (EL) nr 1015/2010, (EL) nr 1016/2010, (EL) nr 327/2011, (EL) nr 206/2012, (EL) nr 547/2012, (EL) nr 932/2012, (EL) nr 617/2013, (EL) nr 666/2013, (EL) nr 813/2013, (EL) nr 814/2013, (EL) nr 66/2014, (EL) nr 548/2014, (EL) nr 1253/2014, (EL) 2015/1095, (EL) 2015/1185, (EL) 2015/1188, (EL) 2015/1189 ja (EL) 2016/2281 kontrollimisel kasutatavate lubatud hälvete osas (ELT L 346, 20.12.2016, lk 51).

(14)  Komisjoni 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 278/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile (ELT L 93, 7.4.2009, lk 3).


I LISA

Lisades kasutatavad mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„avaliku võrgu toitega valgusallikas“ (mains light source, MLS) – valgusallikas, mille võib ühendada otse avalikku elektrivõrku. Avaliku võrgu toitega valgusallikateks loetakse valgusallikad, mille võib ühendada avalikku võrku otse või kaudselt eraldiseisva talitlusseadise kaudu;

2)

„muu kui avaliku võrgu toitega valgusallikas“ (non-mains light source, NMLS) – valgusallikas, mis vajab avaliku võrgu toite kasutamiseks eraldiseisvat talitlusseadist;

3)

„suundvalgusallikas“ (directional light source, DLS) – valgusallikas, mille koguvalgusvoost vähemalt 80 % langeb ruuminurka π steradiaani (see vastab koonusele tipunurgaga 120°);

4)

„suunamata valgusvooga valgusallikas“ (nondirectional light source, NDLS) – valgusallikas, mis ei ole suundvalgusallikas;

5)

„ühendatud valgusallikas“ (connected light source, CLS) – valgusallikas andmesideosadega, mis on füüsiliselt või funktsionaalselt lahutamatud valgust kiirgavatest osadest, et säiliks võrdlusseadistus. Selline valgusallikas võib olla sellega kokku ehitatud andmesideosadega ühes mittelahtivõetavas kestas või võib töötada koos eraldiseisvate andmesideosadega, mis lastakse turule valgusallikaga koos ühe tootena;

6)

„ühendatud eraldiseisev talitlusseadis“ (connected separate control gear, CSCG) – eraldiseisev talitlusseadis andmesideosadega, mis on talitlusseadise osadest füüsiliselt või funktsionaalselt lahutamatud, et säiliks võrdlusseadistus. Eraldiseisev talitlusseadis võib olla kokku ehitatud andmesideosadega ühes mittelahtivõetavas kestas või see võib töötada koos selliste eraldiseisvate andmesideosadega, mis lastakse turule talitlusseadisega koos ühe tootena;

7)

„andmesideosad“ – osad, mis täidavad mis tahes funktsioone järgmistest:

a)

andmesidesignaalide vastuvõtmine või edastamine kas traadiga või traadita sidena ning nende signaalide töötlemine (kasutatakse selleks, et juhtida valguse kiirgamise funktsiooni ja võimalik, et ka muid funktsioone);

b)

signaalide sondeerimine ja avastatud signaalide töötlemine (kasutatakse selleks, et juhtida valguse kiirgamise funktsiooni ja võimalik, et ka muid funktsioone);

c)

nende kombinatsioon;

8)

„seadistatava värvusega valgusallikas“ (colour-tuneable light source, CTLS) – valgusallikas, mida saab seadistada valgust kiirgama laias värvusvahemikus, mis on väljaspool artiklis 2 määratletud vahemikku, kuid mille võib seadistada ka kiirgama valget valgust artiklis 2 määratletud vahemikus, mille puhul kuulub valgusallikas käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Seadistatava värvusega valgusallikaks ei loeta seadistatavaid valge valguse allikaid, mida saab seadistada kiirgama valgust erinevate lähimate värvsustemperatuuridega ainult artiklis 2 sätestatud vahemikus, ega valgusallikaid, mille kiiratav valgus muutub hämardamisel soojemaks, st mille lähim värvsustemperatuur on hämardatud valge valguse puhul madalam, millega jäljendatakse hõõgniidiga valgusallikate valgust;

9)

„spektraalne värvipuhtus“ – protsentides väljendatav suurus, mis iseloomustab seadistatava värvusega valgusallikat, mis on seadistatud kiirgama teatava värvusega valgust; selle arvutamiseks standardites täpsemalt määratletud viisil tõmmatakse värvusruumi x-y-graafikule sirgjoon alates punktist 1 värvsuskoordinaatidega x = 0,333 ja y = 0,333 (värvitu valgusstiimuli punkt) läbi valgusallika värvsuskoordinaatidele vastava punkti 2 (koordinaatidega x ja y) värvusruumi välispiirini (spektraalvärvsusjoon, punkt 3). Spektraalne värvipuhtus arvutatakse kui punktide 1 ja 2 vahelise lõigu pikkuse suhe punktide 1 ja 3 vahelise lõigu pikkusesse. Joone kogupikkusele vastab värvipuhtus 100 % (spektraalvärvsusjoonel paiknev punkt). Värvitu valgusstiimuli punkt vastab värvipuhtusele 0 % (valge valgus);

10)

„suure heledusega valgusallikas“ (high-luminance light source, HLLS) – LED-valgusallikas, mille keskmine heledus suurima valgustugevuse suunas on suurem kui 30 cd/mm2;

11)

„heledus“ – heledus (cd/m2) antud suunas ja antud reaalse või kujutletava pinna punktis on kitsa kiirtekimbu valgusvoog läbi antud punkti antud suunda sisaldavasse ruuminurka, jagatud kiirtekimbu ristlõikepindalaga kohas, mis sisaldab seda punkti;

12)

„keskmine heledus“ – LED-valgusallika keskmine heledus (cd/mm2) on sellise valgust kiirgava pinna keskmine heledus, mille heledus on suurem kui 50 % suurimast heledusest;

13)

„valgustusseadme juhtseadised“ – osad, mis on sisse ehitatud kas valgusallikasse või eraldiseisvasse talitlusseadisesse või on eraldiseisvad, kuid mida turustatakse koos valgusallikaga või eraldiseisva talitlusseadisega kui ühte toodet ning mida ei ole ilmtingimata vaja, et valgusallikas saaks täiskoormusel valgust kiirata või eraldiseisev talitlusseadis saaks varustada elektrivõimsusega valgusallikat (-allikaid), et see (need) kiirgaks(id) täiskoormusel, kuid selliste osade abil saab juhtida manuaalselt või automaatselt ja otse või eemalt valgustugevust, värvsust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka. Hämardeid loetakse samuti valgustusseadmete juhtseadisteks.

Mõiste hõlmab ka andmesideosi, kuid ei hõlma määruse (EÜ) nr 1275/2008 kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid;

14)

„valgustusega mitteseotud osad“ – osad, mis on sisse ehitatud kas valgusallikasse või eraldiseisvasse talitlusseadisesse või on füüsiliselt eraldiseisvad, kuid mida turustatakse koos valgusallikaga või eraldiseisva talitlusseadisega kui ühte toodet ning mida ei ole vaja, et valgusallikas saaks täiskoormusel valgust kiirata või et eraldiseisev talitlusseadis saaks varustada elektritoitega valgusallikat (-allikaid), et see (need) kiirgaks(id) täiskoormusel, ning mis ei ole valgustusseadme juhtseadised. Näited hõlmavad muu hulgas järgmist: kõlarid, kaamerad, sidesignaalide kordistid leviala suurendamiseks (nt raadio-kohtvõrkudes), võrgu tasakaalustatust tagavad osad (teevad vajaduse korral lülituse sisemisele akutoitele), akulaadijad, visuaalsed märguanded (kirja saabumine, uksekella helisemine, äratus), valgusside Li-Fi kasutamine (LiFi – kahesuunaline suurekiiruseline traadita side võrgus).

See mõiste hõlmab ka andmesideosi, mis täidavad muid funktsioone kui valguse kiirgamise funktsiooni juhtimine;

15)

„kasulik valgusvoog“ (Φuse) – valgusallika valgusvoo osa, mille põhjal määratakse valgusallika energiatõhusus:

suunamata valgusvooga valgusallikate korral on see kogu ruuminurka 4π sr (millele vastab kogu sfäär 360°) kiiratav valgusvoog;

suundvalgusallikatel kiirgusnurgaga ≥ 90° on see valgusvoog, mis kiiratakse ruuminurka π sr (millele vastab koonus tipunurgaga 120°);

suundvalgusallikatel kiirgusnurgaga < 90° on see valgusvoog, mis kiiratakse ruuminurka 0,586 π sr (millele vastab koonus tipunurgaga 90 °);

16)

„kiirgusnurk“ – suundvalgusallika kiirgusnurk on nurk kiirtekimbu telge läbival tasapinnal asuva kahe kujuteldava sirge vahel, mis läbivad valgusallika esipinna keskpunkti ja punkte, milles valgustugevus on kiirtekimbu telje valgustugevusest 50 %, kus kiirtekimbu telje valgustugevus on valgustugevus, mis on mõõdetud kiirtekimbu teljel.

Kui valgusallikal on eri tasapindadel erinevad kiirgusnurgad, kasutatakse suurimat kiirgusnurka;

kasutaja seadistatava kiirgusnurgaga valgusallikate puhul kasutatakse kiirgusnurka, mis vastab võrdlusseadistusele;

17)

„täiskoormus“ –

selline esitatud talitlustingimuste piiresse jääv valgusallika talitlusseisund, mille korral kiirgab valgusallikas suurimat (hämardamata) valgusvoogu; või

tõhususe mõõtmiseks kasutatavad talitlusseadise töötingimused ja koormused, nagu need on täpsustatud asjakohastes standardites;

18)

„koormamata seisund“ – eraldiseisva talitlusseadise seisund, mille korral on selle sisend ühendatud avalikku elektrivõrku, aga väljundist on tahtlikult lahti ühendatud valgusallikad ning, kui see on asjakohane, valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad. Kui neid osi ei ole võimalik lahti ühendada, peavad need olema välja lülitatud ja nende tarbimisvõimsus tuleb seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele. Koormamata seisundit kasutatakse ainult sellise eraldiseisva talitlusseadise puhul, mille kohta tootja või importija on tehnilistes dokumentides teatanud, et see on ette nähtud sellise seisundi jaoks;

19)

„ooteseisund“ – valgusallika või eraldiseisva talitlusseadise seisund, mille korral see on ühendatud toitega, kuid valgusallikas ettenähtult ei kiirga valgust, nii et valgusallikas või talitlusseadis ootab juhtsignaali, et minna tagasi valguse kiirgamise seisundisse. Valgustusseadme juhtseadised, mis võimaldavad ootefunktsiooni kasutada, peavad olema juhtimisseisundis. Valgustusega mitteseotud osad peavad olema kas lahtiühendatud, välja lülitatud või tuleb nende tarbimisvõimsus seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele;

20)

„võrguühendusega ooteseisund“ – ühendatud valgusallika või ühendatud eraldiseisva talitlusseadise seisund, mille korral see on ühendatud toiteallikaga, kuid valgusallikas ettenähtult ei kiirga valgust või talitlusseadis ei varusta võimsusega valgusallikat (-allikaid), et see (need) saaks(id) valgust kiirata, ja ootab kaugjuhtimiskäsklust, et minna tagasi valguse kiirgamise seisundisse. Valgustusseadme juhtseadised peavad olema juhtimisseisundis. Valgustusega mitteseotud osad peavad olema välja lülitatud või nende tarbimisvõimsus tuleb seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele;

21)

„juhtimisseisund“ – valgustusseadme juhtseadiste seisund, mil nad on ühendatud valgusallikaga ja/või eraldiseisva talitlusseadisega ja täidavad oma ülesandeid nii, et juhtsignaale saab sisemiselt tekitada või on võimalik vastu võtta kaugjuhtimiskäsklusi traadita või traadiga ühenduse kaudu ja neid töödelda, nii et sellega muudetaks valgusallika valguskiirgust või tehtaks vastav soovitud muudatus eraldiseisvast talitlusseadisest tulevas toites;

22)

„kaugjuhtimiskäsklus“ – võrgu kaudu väljastpoolt valgusallikat või eraldiseisvat talitlusseadist saadetud signaal;

23)

„juhtsignaal“ – analoog- või digitaalsignaal, mis saadetakse valgusallikale või eraldiseisvale talitlusseadisele kas traadita või traadiga ühenduse kaudu kas pingemodulatsiooniga eraldi juhtkaablis või moduleeritud signaaliga toitepinges. Signaali ei saadeta võrgu kaudu, vaid näiteks sisemisest allikast või tarnitud toote juurde kuuluvast kaugjuhtimispuldist;

24)

„võrk“ – kindla skeemi ja ülesehitusega andmevahetustaristu, mis hõlmab teatavaid füüsilisi osi, organisatsioonilisi põhimõtteid ning sideprotseduure ja -eeskirju (sideprotokolle);

25)

„sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus“ (Pon) – valgusallika tarbimisvõimsus täiskoormusel (vattides), kui kõik valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud. Kui neid osi ei ole võimalik lahti ühendada, peavad need olema välja lülitatud ja nende tarbimisvõimsus tuleb seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele. Muu kui avaliku võrgu toitega valgusallika (mis vajab tööks eraldiseisvat talitlusseadist) sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsust Pon saab mõõta otse valgusallika sisendis või see määratakse teadaoleva tõhususega talitlusseadise kaudu, lahutades selle tarbimisvõimsuse avaliku võrgu mõõdetud sisendvõimsusest;

26)

„koormamata seisundi tarbimisvõimsus“ (Pno) – eraldiseisva talitlusseadise tarbimisvõimsus (vattides) koormamata seisundis;

27)

„ooteseisundi tarbimisvõimsus“ (Psb) – valgusallika või eraldiseisva talitlusseadise tarbimisvõimsus (vattides) ooteseisundis;

28)

„võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus“ (Pnet) – ühendatud valgusallika või ühendatud eraldiseisva talitlusseadise tarbimisvõimsus (vattides) võrguühendusega ooteseisundis;

29)

„võrdlusseadistus“ (reference control settings, RCS) – juhtseadistus või juhtseadistuste kogum, mida kasutatakse selleks, et kontrollida valgusallika vastavust käesoleva määruse nõuetele. Sellised seadistused on asjakohased valgusallikate puhul, mis võimaldavad lõppkasutajal kas käsitsi või automaatselt, vahetult või eemalt seadistada kiiratava valguse valgustugevust, värvust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka.

Põhimõtteliselt määrab võrdlusseadistuse eelnevalt kindlaks tootja ja selleks on tehase vaikeseaded, millega puutub kasutaja kokku toote esimesel paigaldamisel (toote seaded pakendi avamisel). Kui paigaldamise käik näeb ette, et toote tarkvara tuleb esmapaigaldusel automaatselt uuendada või kui kasutajal on võimalik sellist ajakohastust teha, tuleb võtta arvesse sellest tulenevaid seadistuste muudatusi, kui neid on.

Kui toote seadistus pakendi avamisel on tahtlikult muudetud võrdlusseadistusest erinevaks (nt väikesele võimsusele ohutuse eesmärgil), peab tootja märkima tehnilistes dokumentides, kuidas teha uuesti võrdlusseadistus seadme vastavuse kontrollimiseks ning lisama tehnilise põhjenduse, miks toote seadistus pakendi avamisel erineb võrdlusseadistusest.

Valgusallika tootja määrab kindlaks võrdlusseadistuse nii, et:

valgusallikas kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse vastavalt artiklile 1 ja ükski erandi tingimus ei ole kohaldatav;

valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud või välja lülitatud või, kui see ei ole võimalik, nende tarbimisvõimsus on vähim;

saavutatakse täiskoormuse seisund;

kui lõppkasutaja otsustab lähtestada tehase vaikeseaded, saavutatakse võrdlusseadistus.

Võrdlusseadistus tuleb määrata kindlaks selliste valgusallikate jaoks, mille puhul põhitoote tootja võib teha kasutamisega seotud valikuid, mis mõjutavad valgusallika omadusi (nt töövoolu(de) kindlaksmääramine, soojuslik kavand) ja mida lõppkasutaja ei saa mõjutada. Sellisel juhul kasutatakse katse nimitingimusi, mille on määranud kindlaks valgusallika tootja;

30)

„kõrgrõhu-elavhõbevalgusallikas“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles peamine osa valgusest tekib otseselt või kaudselt eelkõige elavhõbedaaurus tekkiva kiirguse toimel, kui elavhõbedaauru osarõhk on suurem kui 100 kPa;

31)

„metallhaliidvalgusallikas“ (metal halide light source, MH) – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles valgus tekib metalliaurude, metallhaliidide ning metallhaliidide dissotsiatsioonisaaduste segu kiirgamisel. Metallhaliidvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu ta ühendatakse toitepingega. Metallhaliidvalgusallika kaarlahendustoru võib olla kvartsist (QMH) või keraamiline (CMH);

32)

„kompaktluminofoorvalgusallikas“ (compact fluorescent light source, CFL) – ühe sokliga ja painutatud toruga luminofoorvalgusallikas, mis on ette nähtud võtma vähe ruumi. Kompaktluminofoorvalgusallikad võivad olla peamiselt spiraalikujulised või peamiselt mitme paralleelse ühendatud toru kujulised kas koos või ilma pirnitaolise väliskolvita. Kompaktluminofoorvalgusallikal võib olla talitlusseadis külge ehitatud (CFLi), kuid see võib olla ka ilma külgeehitatud talitlusseadiseta (CFLni);

33)

„T2“, „T5“, „T8“, „T9“ ja „T12“ on toruvalgusallikad vastavalt läbimõõduga ligikaudu 7, 16, 26, 29 ja 38 mm, nagu on kindlaks määratud standardites. Toru võib olla sirge või painutatud (nt U-kujuliseks või rõngakujuliseks);

34)

„LFL T5-HE“ – suure valgusviljakusega sirge luminofoorvalgusallikas T5, mille süütevool on väiksem kui 0,2 A;

35)

„LFL T5-HO“ – suure valgustugevusega sirge luminofoorvalgusallikas T5, mille süütevool on vähemalt 0,2 A;

36)

„LFL T8 2-foot“, „LFL T8 4-foot“ või „LFL T8 5-foot“ – sirged luminofoorvalgusallikad T8, ligikaudse pikkusega vastavalt 600 mm (2 jalga), 1 200 mm (4 jalga) ja 1 500 mm (5 jalga), nagu on kindlaks määratud standardites;

37)

„magnetinduktsioonvalgusallikas“ – luminofoortehnoloogial põhinev valgusallikas, mille puhul saadakse gaaslahenduseks vajalik energia kõrgsageduslikult magnetväljalt gaaslahenduse keskkonda paigutatud elektroodide asemel. Magnetinduktor võib olla välimine või sisemine vastavalt lahendustoru kujule;

38)

„G4“, „GY6.35“ ja „G9“ – valgusallika soklid, millel on kaks väikest kontakttikku vahekaugusega vastavalt 4, 6.35 ja 9 mm, nagu on kindlaks määratud standardites;

39)

„HL R7s“ – avaliku võrgu pingel töötav kahe sokliga sirge halogeenvalgusallikas, mille sokli läbimõõt on 7 mm;

40)

„K39d“ – valgusallika sokkel, mille küljes on kaks juhet silmustega, mida saab kruvidega kinnitada;

41)

„G9.5“, „GX9.5“, „GY9.5“, „GZ9.5“, „GZX9.5“, „GZY9.5“, „GZZ9.5“, „G9.5HPL“, „G16“, „G16d“, „GX16d“, „GY16“, „G22“, „G38“, „GX38“ ja „GX38Q“ – valgusallika soklid, millel on kaks kontakttikku vahekaugusega vastavalt 9.5, 16, 22 ja 38 mm, nagu on kindlaks määratud standardites. G9.5HPL sisaldab teatavate mõõtudega jahutit, nagu neid kasutatakse suure valgusviljakusega halogeenlampides, ja võib sisaldada ka täiendavaid kontakttikke maandamiseks;

42)

„P28s“, „P40s“, „PGJX28“, „PGJX36“ ja „PGJX50“ – valgusallika soklid, millel on kontaktäärik valgusallika õigeks fookustamiseks peegeldi suhtes, nagu on kindlaks määratud standardites;

43)

„QXL“ (Quick eXchange Lamp) – valgusallika sokkel, millel on valgusallika poolsel küljel kaks külgedele eenduvat osa, mille pinnad on elektrikontaktid, ja vastas-, st tagumisel küljel keskel eenduv osa, mis võimaldab valgusallika kahe sõrme vahele haarata. See on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks sellistes lavavalgustites, millesse pannakse valgusallikas tagantpoolt ja keeratakse kinni või lahti veerandpöördega;

44)

„akutoitega“ – toode, mis töötab üksnes alalisvoolu toitel, mis saadakse samas tootes paiknevast akust, ning mida ei ühendata otse ega kaudselt avalikku elektrivõrku;

45)

„väliskolb“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallika teine, väline kolb, mida ei ole vaja valguse saamiseks, näiteks väline kest, mis takistab elavhõbeda ja klaasi sattumist keskkonda, kui valgusallikas puruneb. Väliskolvi olemasolu kindlakstegemisel ei loeta kolviks suure valgustugevusega lahendusvalgusallika kaarlahendustoru;

46)

„läbipaistmatu kolb“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallika läbipaistmatu väliskolb või -toru, milles olev valgust tekitav kaarlahendustoru ei paista välja;

47)

„pimestamisvastane kaitse“ – mehhaaniline või optiline peegeldav või mittepeegeldav läbipaistmatu varje, mis on ette nähtud tõkestama suundvalgusallikast otse kiiratavat valgust, et see ei pimestaks (osaliselt ajutiseks pimedaks jäämine) selle poole otse vaatajat. See ei hõlma suundvalgusallika kiirgaja pinnakatet;

48)

„talitlusseadise tõhusus“ – valgusallika väljundvõimsus, mis on jagatud eraldiseisva talitlusseadise sisendvõimsusega, nagu need on määratud standardites sätestatud tingimustel ja meetoditel. Kõik valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud, välja lülitatud või tootja juhiste järgi seadistatud vähimale tarbimisvõimsusele ning see tarbimisvõimsus lahutatakse kogusisendvõimsusest;

49)

„kestvuskatse järgne toimivus“ – LED- või OLED-valgusallika toimivus pärast V lisas sätestatud kestvuskatset;

50)

„värelus“ – staatilisel vaatlejal valgusärritaja tajumine visuaalselt ebapüsivana valgusärritaja heleduse või spektraaljaotuse ajalise muutlikkuse tõttu. Muutlikkus võib olla perioodiline või mitteperioodiline ja seda võib põhjustada valgusallikas, selle toiteallikas või muud mõjutavad tegurid.

Väreluse mõõtmiseks kasutatakse käesolevas määruses näitajat „lühikese ajavahemiku värelus“ Pst (LM), kus „st“ (short term) tähistab lühikest ajavahemikku ja „LM“ väreluse mõõtemeetodit LM (light method), mis on määratletud standardites. Väärtus Pst (LM) = 1 tähendab, et keskmisel vaatlejal on 50 % tõenäosus väreluse avastamiseks;

51)

„stroboskoopnähtus“ – staatilisel vaatlejal mittestaatilises keskkonnas tekkiv liikumisaistingu muutus, mis on tingitud valgusärritaja heleduse või spektraaljaotuse ajalisest muutlikkusest. Muutlikkus võib olla perioodiline või mitteperioodiline ja seda võib põhjustada valgusallikas, selle toiteallikas või muu tegur.

Stroboskoopnähtuse mõõtmiseks kasutatakse käesolevas määruses näitajat SVM (stroboscopic visibility measure), mis on määratletud standardites. SVM = 1 vastab keskmise vaatleja nähtavuspiirile;

52)

„esitatud väärtus“ – väärtus, mille tootja või importija märgib tehnilistesse dokumentidesse vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punktile 2;

53)

„ultraviolettkiirguse efektiivne erivõimsus“ (mW/klm) – valgusallika spektraalsete parandusteguritega kaalutud ultraviolettkiirgusvõimsuse ja valgusallika valgusvoo jagatis;

54)

„valgustugevus“ (kandela, cd) – valgusallikast antud ruuminurka kiiratava valgusvoo ja selle ruuminurga jagatis;

55)

„lähim värvsustemperatuur (correlated colour temperature, CCT, ühik K)“ – Plancki kiirguri (mustkiirguri) temperatuur, mille puhul selle kiirguri tajutud värvus samasuguse heleduse ja samade vaatlustingimuste puhul sarnaneb kõige rohkem teatava ärritaja värvusega;

56)

„värvuse koosseis“ – üksiku valgusallika ruumiliselt keskmistatud värvsuskoordinaatide (x, y) maksimaalne kõrvalekalle (lühikese aja möödudes) tootja või importija esitatud värvsuse keskpunktist (cx, cy), väljendatuna värvsuse keskpunkti (cx, cy) ümber koostatud MacAdami ellipsi astmetes;

57)

„faasinihe (cos φ1)“ – koosiinus nurgast φ1, mis on avaliku võrgu pinge põhiharmooniku ja avaliku võrgu voolu põhiharmooniku vahel. Seda mõistet kasutatakse LED- ja OLED-tehnoloogial põhinevate avaliku võrgu toitega valgusallikate puhul. Faasinihet mõõdetakse täiskoormusel ja, kui see on asjakohane, võrdlusseadistusel, nii et valgustusseadme juhtseadised on juhtimisseisundis ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud, välja lülitatud või seadistatud vähimale tarbimisvõimsusele vastavalt tootja juhistele;

58)

„valgusvoo vähenemistegur“ (lumen maintenance factor, XLMF) – valgusallika tööea teatava ajahetke valgusvoo ja selle algvalgusvoo suhe;

59)

„elueategur (survival factor, SF)“ – kindlaksmääratud töötingimustes ja lülitamissagedusel teataval ajahetkel talitlust jätkavate valgusallikate osa valgusallikate koguarvust;

60)

„tööiga“ – LED- ja OLED-valgusallikate talitlusaeg tundides alates nende kasutusele võtmisest kuni hetkeni, mil 50 %-l valgusallikatest on valgusvoog muutunud väiksemaks kui 70 % algvalgusvoost. Sellist tööiga tähistatakse järgmiselt L70B50;

61)

„valgustundlikud patsiendid“ – teatavas haigusseisundis inimesed, kes on oma haigusseisundi tõttu valgustundlikud ja kellel põhjustab loomulik valgus ja/või teataval tehnoloogial põhinev tehisvalgustus kõrvalnähte;

62)

„valgust kiirgava pinna projektsiooni pindala“ (A) – pindala (mm2), mis on valgust kiirgava pinna ristprojektsioonil suurima valgustugevusega suunas, kui valgust kiirgav pind on sellise valgusallika pind, mis kiirgab valgust esitatud optiliste omadustega; selleks võib olla näiteks kaarlahendustoru ligikaudu kerakujuline pind (a), hõõglambispiraali (b) või gaaslahenduslambi (c, d) silindriline pind või valgusdioodi lameda või poolkerakujulise kesta pind (e).

Valgusallikatel, millel on läbipaistmatu kolb või pimestamisvastane kaitse, on valgust kiirgav pind kogu pind, läbi mille valgusallikas kiirgab valgust.

Kui valgusallikas on mitu valgust kiirgavat elementi, loetakse valgust kiirgavaks pinnaks sellise väikseima kogumahuga kesta projektsioon, mis ümbritseb kõiki valgust kiirgavaid elemente.

Suure valgustugevusega lahendusvalgusallikate puhul kasutatakse määratlust a, välja arvatud juhul, kui näidisel d näidatud mõõtude puhul kehtib L > D, kus L on kaugus elektroodide otste vahel ja D on kaarlahendustoru siseläbimõõt.

Image 113

II LISA

Ökodisaininõuded

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused kooskõlas harmoneeritud standarditega, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate üldtunnustatud tipptaseme meetoditega.

1.   Energiatõhususe nõuded.

a)

Alates 1. septembrist 2021 ei tohi valgusallika esitatud tarbimisvõimsus P on ületada suurimat lubatud võimsust Ponmax (W), mis on esitatud kasuliku valgusvoo Φuse (lm) ja esitatud värviesitusindeksi (CRI, dimensioonita suurus) funktsioon, nagu näha järgmisest valemist:

Ponmax = C × (L + Φuse/(F × η)) × R,

kus

eri tüüpi valgusallikate piirvalgusviljakused η (lm/W) ja lõplikud kaotegurid L (W) on esitatud tabelis 1. Need on arvutustes kasutatavad konstandid ega kajasta valgusallikate tegelikke näitajaid. Piirvalgusviljakus ei ole nõutav vähim valgusviljakus; viimase arvutamiseks jagatakse kasulik valgusvoog arvutusliku suurima lubatud võimsusega;

eri tüüpi valgusallikate parandustegurite C põhilised väärtused ning lisaväärtused spetsiaalsete valgusallikate omaduste korral on esitatud tabelis 2;

valgusviljakustegur F on:

1,00 suunamata valgusvooga valgusallikate (NDLS) puhul (koguvoo korral) ja

0,85 suundvalgusallikate (DLS) puhul (koonilise valgusvoo korral);

värviesitusindeks R:

on 0,65 juhul, kui CRI ≤ 25,

(CRI+80)/160 kui CRI > 25, tehakse ümardamine kahe kümnendkohani.

Tabel 1.

Piirvalgusviljakused (η) ja lõplikud kaotegurid (L)

Valgusallika kirjeldus

η

L

[lm/W]

[W]

LFL T5-HE

98,8

1,9

LFL T5-HO, 4 000 ≤ Φ ≤ 5 000 lm

83,0

1,9

LFL T5-HO, muu väljundvoo väärtus lm

79,0

1,9

FL T5, rõngakujuline

79,0

1,9

FL T8 (sealhulgas FL T8, mis on U-kujuline)

89,7

4,5

Alates 1. septembrist 2023: FL T8 2-, 4- ja 5-foot

120,0

1,5

Magnetinduktsioonvalgusallikas, mis tahes pikkuse ja valgusvooga

70,2

2,3

CFLni

70,2

2,3

FL T9, rõngakujuline

71,5

6,2

HPS, ühe sokliga

88,0

50,0

HPS, kahe sokliga

78,0

47,7

MH ≤ 405 W, ühe sokliga

84,5

7,7

MH > 405 W, ühe sokliga

79,3

12,3

Keraamiline MH, kahe sokliga

84,5

7,7

Kvartsist MH, kahe sokliga

79,3

12,3

Orgaaniline valgusdiood (OLED)

65,0

1,5

Kuni 1. septembrini 2023: HL G9, G4 ja GY6.35

19,5

7,7

HL R7s ≤ 2 700 lm

26,0

13,0

Muud kohaldamisalasse kuuluvad eespool nimetamata valgusallikad

120,0

1,5  (*1)


Tabel 2.

Paranduskoefitsient C sõltuvalt valgusallika omadustest

Valgusallika liik

C põhiline väärtus

Suunamata valgusvooga valgusallikad (NDLS), mis ei tööta avaliku võrgu toitel (NMLS)

1,00

Suunamata valgusvooga valgusallikad (NDLS), mis töötavad avaliku võrgu toitel (MLS)

1,08

Suundvalgusallikad (DLS), mis ei tööta avaliku võrgu toitel (NMLS)

1,15

Suundvalgusallikad (DLS), mis töötavad avaliku võrgu toitel (MLS)

1,23

Valgusallika eriomadus

Parandusteguri C boonus

FL või HID, mille CCT > 5 000 K

+0,10

FL, mille värviesitusindeks (CRI) > 90

+0,10

Väliskolviga HID

+0,10

Läbipaistmatu kolviga MH NDLS > 405 W

+0,10

Pimestamisvastase kaitsega DLS

+0,20

Seadistatava värvusega valgusallikas (CTLS)

+0,10

Suure heledusega valgusallikad (HLLS)

+0,0058 • Heledus-HLLS - 0,0167

Parandusteguri kohaldatavad boonused liituvad.

Valgusallika HLLS boonust ei tohi liita suundvalgusallika (DLS) alusväärtusele C (suunamata valgusvooga valgusallika (NDLS) C alusväärtust kasutatakse HLLS puhul).

Valgusallikaid, mille spektrit ja/või kiirgusnurka saab lõppkasutaja seadistada ja sellega muuta kasulikku valgusvoogu, värviesitusindeksit (CRI) ja/või lähimat värvsustemperatuuri (CCT) ning/või muuta valgusallika kas suunamata valgusvooga või suundvalgusallikaks, hinnatakse võrdlusseadistuses.

Valgusallika ooteseisundi tarbimisvõimsus Psb ei tohi olla suurem kui 0,5 W.

Võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus Psb ei tohi ühendatud valgusallikal olla suurem kui 0,5 W.

Psb ja Pnet lubatud väärtusi ei tohi liita.

b)

Alates 1. septembrist 2021 kohaldatakse täiskoormusel töötava eraldiseisva talitlusseadise suhtes tabelis 3 esitatud vähima energiatõhususe nõudeid:

Tabel 3.

Täiskoormusel töötava eraldiseisva talitlusseadise vähim energiatõhusus

Talitlusseadise esitatud väljundvõimsus (Pcg) või valgusallika esitatud tarbimisvõimsus (Pls) (W,), nagu see on asjakohane

Vähim energiatõhusus

HL-valgusallika talitlusseadis

 

igal võimsusel Pcg

0,91

FL-valgusallika talitlusseadis

 

Pls ≤ 5

0,71

5 < Pls ≤ 100

Pls/(2 × √(Pls/36) + 38/36 × Pls+1)

100 < Pls

0,91

HID-valgusallika talitlusseadis

 

Pls ≤ 30

0,78

30 < Pls ≤ 75

0,85

75 < Pls ≤ 105

0,87

105 < Pls ≤ 405

0,90

405 < Pls

0,92

LED- või OLED-valgusallika talitlusseadis

 

Igal võimsusel Pcg

Pcg 0,81 /(1,09 × Pcg 0,81 +2,10 )

Mitmevõimsuselised eraldiseisvad talitlusseadised peavad vastama tabelis 3 esitatud nõuetele vastavalt suurimale esitatud võimsusele, millega nad võivad töötada.

Eraldiseisva talitlusseadise koormamata seisundi tarbimisvõimsus Pno ei tohi olla suurem kui 0,5 W. See kehtib ainult sellise eraldiseisva talitlusseadise puhul, mille kohta tootja või importija on tehnilistes dokumentides teatanud, et see on ette nähtud koormamata seisundi jaoks.

Eraldiseisva talitlusseadise ooteseisundi tarbimisvõimsus Pno ei tohi olla suurem kui 0,5 W.

Ühendatud eraldiseisva talitlusseadise võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus Pnet ei tohi olla suurem kui 0,5 W. Psb ja Pnet lubatud väärtusi ei tohi liita.

2.   Funktsionaalsed nõuded.

Alates 1. septembrist 2021 kohaldatakse valgusallikate suhtes tabelis 4 esitatud funktsionaalseid nõudeid.

Tabel 4.

Valgusallikate funktsionaalsed nõuded

Värviesitus

CRI ≥ 80 (välja arvatud HID, mille Φuse > 4 klm, ja valgusallikad, mis on ette nähtud kasutamiseks välistingimustes, tööstuslikel otstarvetel või muul otstarbel, mille puhul on valgustusnormidega lubatud CRI< 80 ning sellekohane selge märge on esitatud valgusallika pakendil ja kõikides asjaomastes trükitud ja elektroonilistes dokumentides).

Faasinihe (DF, cos φ1) sisendvõimsusel Pon LED- ja OLED-MLSi puhul

Piirnorme ei ole, kui Pon ≤ 5 W,

DF ≥ 0,5 , kui 5 W < Pon ≤ 10 W,

DF ≥ 0,7 , kui 10 W < Pon ≤ 25 W,

DF ≥ 0,9 , kui 25 W < Pon.

Valgusvoo vähenemistegur (LEDi ja OLEDi puhul)

Valgusvoo vähenemistegur XLM F% peab pärast V lisa kohast kestvuskatset olema vähemalt XLMF,MIN %; see arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus L70 on esitatud tööiga L70B50 (h);

kui arvutuslik XLMF,MIN on suurem kui 96,0 %, tuleb suurus XLMF,MIN võtta võrdseks 96,0 %-ga.

Elueategur (LEDi ja OLEDi puhul)

Pärast V lisas sätestatud kestvuskatset peavad valgusallikad toimima, nagu on sätestatud IV lisa tabelis 6 reas „Elueategur (LEDi ja OLEDi puhul)“.

Värvuse koosseis LED- ja OLED-valgusallikate puhul

Valgusallika värvsuskoordinaatide muutus peab jääma kuueastmelisse MacAdami ellipsisse või olema sellest väiksem.

Värelus LED- ja OLED-MLSi puhul

Täiskoormusel Pst LM ≤ 1,0

Stroboskoopnähtus LED- ja OLED-MLSi puhul

SVM ≤ 0,4 täiskoormusel (välja arvatud HID, mille Φuse > 4 klm, ja valgusallikad, mis on ette nähtud kasutamiseks välistingimustes, tööstuslikel otstarvetel või muul otstarbel, mille puhul on valgustusnormidega lubatud CRI< 80).

3.   Teabenõuded.

Alates 1. septembrist 2021 kehtivad järgmised teabenõuded.

a)

Teave, mis tuleb esitada otse valgusallikal

Kõikide valgusallikate pinnal, välja arvatud CTLS, LFL, CFLni, muud FLid ja HID, tuleb esitada kasulik valgusvoog ja selle ühik (lm) ning lähim värvsustemperatuur ja selle ühik (K) loetava kirjaga, kui pärast ohutusega seotud teavet on selleks piisavalt ruumi, nii et tekst ei takista põhjendamatult valguse kiirgumist.

Suundvalgusallikatel tuleb esitada ka kiirgusnurk (ja selle ühik °).

Kui ruumi on vaid kahe suuruse jaoks, esitatakse kasulik valgusvoog ja lähim värvsustemperatuur. Kui ruumi on vaid ühe suuruse jaoks, esitatakse kasulik valgusvoog.

b)

Teave, mis tuleb nähtavalt esitada pakendil

1)

Mitte põhitootes turule lastud valgusallikas

Kui valgusallikat ei lasta turule mitte põhitootes, vaid tootena pakendis, mis sisaldab andmeid, mis peavad olema müügikohas ostjatele nähtavad enne ostu sooritamist, tuleb pakendil esitada selgelt ja silmapaistvalt järgmine teave:

a)

kasulik valgusvoog (Φuse) vähemalt kaks korda suuremas kirjas kui sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus (Pon), osutades selgelt, kas see on sfääriline (360°), lai koonuseline (120°) või kitsas koonuseline (90°) valgusvoog;

b)

lähim värvsustemperatuur, ümardatud 100 K-ni, esitatud ka kas tähise või teksti kujul, või seadistatav lähima värvsustemperatuuri vahemik;

c)

kiirgusnurk kraadides (suundvalgusallikate puhul) või seadistatav kiirgusnurkade vahemik;

d)

sokli andmed, nt kas sokkel on tavalise sokli tüüpi või pistmiku tüüpi; toite liik (nt 230 V vahelduvpinge sagedusega 50 Hz, 12 V alalispinge);

e)

LED- ja OLED-valgusallikate tööiga L70B50 tundides;

f)

sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus (Pon) vattides;

g)

ooteseisundi tarbimisvõimsus (Psb) vattides, ümardatud kahe kümnendkohani. Kui see on null, võib selle jätta pakendile märkimata;

h)

ühendatud valgusallika puhul võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus (Pnet) vattides, ümardatud kahe kümnendkohani. Kui see on null, võib selle jätta pakendile märkimata;

i)

värviesitusindeks (CRI), ümardatud täisarvuni, või seadistatav CRI vahemik;

j)

kui CRI< 80 ja valgusallikas on ette nähtud kasutamiseks välistingimustes, tööstusettevõtetes või mujal, kus valgustusnõuded lubavad CRI< 80, lisatakse selle kohta selge märge. Suure valgustugevusega lahendusvalgusallikate puhul, kui valgusvoog > 4 000 lm, ei ole see kohustuslik;

k)

kui valgusallikas on optimaalne kasutamiseks mittestandardsetes tingimustes (nt välistemperatuuri Ta ≠ 25 °C korral või kui on nõutavad spetsiaalsed soojustingimused): teave selliste tingimuste kohta;

l)

hoiatus juhul, kui valgusallikat ei saa hämardada või kui hämardamiseks tuleb kasutada üksnes teatavat hämardit või teatavat juhtme või kaugjuhtimiskäskluse kaudu toimivat hämardamisviisi. Viimastel juhtudel tuleb tootja veebisaidil esitada sobivate hämardite ja/või hämardamisviiside loetelu;

m)

kui valgusallikas leidub elavhõbedat: sellekohane hoiatus koos elavhõbedasisaldusega (mg), ümardatud ühe kümnendkohani;

n)

kui valgusallikas kuulub direktiivi 2012/19/EL kohaldamisalasse, piiramata sellega direktiivi 2012/19/EL artikli 14 lõike 4 kohaste märgistamiskohustuste järgimist, või sisaldab elavhõbedat: hoiatus, et seda ei tohi panna sorteerimata olmejäätmete hulka.

Punktides a–d osutatud andmed paigutatakse sellele pakendi küljele, mis jääb võimaliku ostja poole; kui on ruumi, on soovitatav ka teisi andmeid seal esitada.

Kui valgusallikat saab seadistada kiirgama mitmesuguste näitajatega valgust, esitatakse andmed võrdlusseadistuse kohta. Samuti võib märkida võimalikud väärtuste vahemikud.

Teabe esitamisel ei pea kasutama täpselt eespool toodud loetelu sõnastust. Teavet võib esitada ka graafikute, jooniste või tähistega.

2)

Eraldiseisvad talitlusseadised.

Kui eraldiseisvat talitlusseadist ei lasta turule mitte põhitoote osana, vaid eraldi tootena pakendis, mis sisaldab andmeid, mis peavad olema võimalikele ostjatele nähtavad enne ostu sooritamist, tuleb pakendil esitada selgelt ja hästi nähtavalt järgmine teave:

a)

talitlusseadise suurim väljundvõimsus (HL, LED ja OLED) või selle valgusallika võimsus, mille jaoks talitlusseadis on ette nähtud (FL ja HID);

b)

mis liiki valgusallika(te) jaoks on talitlusseadis ette nähtud;

c)

tõhusus täiskoormusel (protsentides);

d)

koormamata seisundi tarbimisvõimsus (Pno) vattides, ümardatud kahe kümnendkohani, või märge, et talitlusseadis ei ole ette nähtud tööks koormamata seisundis. Kui see väärtus on null, võib selle pakendile kandmata jätta, kuid see tuleb esitada tehnilistes dokumentides ja veebisaitidel;

e)

ooteseisundi tarbimisvõimsus (Psb) vattides, ümardatud kahe kümnendkohani. Kui see väärtus on null, võib selle pakendile kandmata jätta, kuid see tuleb esitada tehnilistes dokumentides ja veebisaitidel;

f)

kui on asjakohane, võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus (Pnet) vattides, ümardatud kahe kümnendkohani. Kui see väärtus on null, võib selle pakendile kandmata jätta, kuid see tuleb esitada tehnilistes dokumentides ja veebisaitidel;

g)

hoiatus juhul, kui talitlusseadist ei saa kasutada valgusallika hämardamiseks või kui seda saab kasutada ainult teatavat liiki hämardatavate valgusallikatega või teatavate juhtme või kaugjuhtimiskäskluse kaudu toimivate hämardamisviiside puhul. Viimastel juhtudel tuleb tootja või importija veebisaidil esitada üksikasjalik teave selle kohta, millistel tingimustel võib talitlusseadist kasutada hämardamiseks;

h)

ruutkood, mis suunab võimaliku ostja tootja, importija või volitatud esindaja vaba juurdepääsuga veebisaidile, või sellise veebisaidi internetiaadress, kust võib leida ammendavat teavet talitlusseadise kohta.

Teabe esitamisel ei pea kasutama täpselt eespool toodud loetelu sõnastust. Teavet võib esitada ka graafikute, jooniste või tähistega.

c)

Teave, mis tuleb esitada nähtavalt tootja, importija või volitatud esindaja vaba juurdepääsuga veebisaidil

1)

Eraldiseisvad talitlusseadised.

Iga ELi turule lastava eraldiseisva talitlusseadise kohta tuleb vähemalt ühel vaba juurdepääsuga veebisaidil kuvada järgmine teave:

a)

punkti 3 alapunkti b alapunktis 2 sätestatud teave, v.a punkti 3 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis h sätestatud teave;

b)

välismõõtmed millimeetrites;

c)

talitlusseadise mass (grammides) ilma pakendita ning ilma valgustusseadme juhtseadisteta ja valgustusega mitteseotud osadeta, kui need on olemas ja neid saab talitlusseadisest füüsiliselt eraldada;

d)

juhised selle kohta, kuidas eemaldada valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad, kui need on olemas, või kuidas lülitada need välja või seadistada nende tarbimisvõimsus vähimaks selleks ajaks, kui talitlusseadist turujärelevalve eesmärgil katsetatakse;

e)

kui talitlusseadist saab kasutada hämardatavate valgusallikatega, selline vähimnäitajate loetelu, mille osas peaksid valgusallikad talitlusseadisega hämardamise ajal täielikult kokku sobima, ja võimaluse korral ka loetelu seadisega kokkusobivatest hämardatavatest valgusallikatest;

f)

soovitused selle kohta, kuidas seadis kõrvaldada selle olelusringi lõpul kooskõlas direktiiviga 2012/19/EL.

Teabe esitamisel ei pea kasutama täpselt eespool toodud loetelu sõnastust. Teavet võib esitada ka graafikute, jooniste või tähistega.

d)

Tehnilised dokumendid

1)

Eraldiseisvad talitlusseadised.

Käesoleva lisa punkti 3 alapunkti c alapunktis 2 sätestatud teave esitatakse ka tehnilistes dokumentides, mis koostatakse vastavushindamiseks direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohaselt.

e)

Teave III lisa punktis 3 osutatud toodete kohta

III lisa punkti 3 kohaste valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste ettenähtud otstarve esitatakse käesoleva määruse artikli 5 kohase vastavushindamise jaoks tehnilistes dokumentides ning igat liiki pakenditel, tooteteabes ja reklaamis, märkides seejuures selgelt, et valgusallikas või eraldiseisev talitlusseadis ei ole ette nähtud kasutamiseks muul otstarbel.

Käesoleva määruse artikli 5 kohase vastavushindamise jaoks koostatud tehnilistes dokumentides tuleb nimetada tehnilised näitajad, mille tõttu toote ehitus vastab erandi nõuetele.

III lisa punkti 3 alapunktis p osutatud valgusallikate kohta tuleb kindlasti märkida: „See valgusallikas on kasutamiseks vaid valgustundlikele patsientidele. Selle valgusallika kasutamine põhjustab suuremaid energiakulusid kui võrdväärne energiatõhusam toode.“


(*1)  Ühendatud valgusallikate (CLS) puhul kasutatakse tegurit L = 2,0.


III LISA

Erandid

1.   

Käesolevat määrust ei kohaldata valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste suhtes, mida on spetsiaalselt katsetatud ja mis on heaks kiidetud tööks:

a)

plahvatusohtlikus keskkonnas, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/34/EL (1);

b)

hädaolukorras, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/35/EL (2)

c)

nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom artiklis 3 määratletud radioloogia ja tuumameditsiini seadmetes (3);

d)

tsiviil- või sõjalistes kaitsealastes rajatistes, seadmetes, maismaasõidukites, laevavarustuses või õhusõidukites või nende peal vastavalt liikmesriikide määrustele või dokumentidele, mille on välja andnud Euroopa Kaitseagentuur;

e)

mootorsõidukites, nende haagistes ja süsteemides, vahetatavates veetavates haakeriistades, osades ja eraldi tehnilistes seadmestikes (või nende peal), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi a nõukogu määrustes (EÜ) nr 661/2009, (4) (EL) nr 167/2013 (5) ja (EL) nr 168/2013 (6);

f)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1628 (7) sätestatud väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate küljes ning nende haagiste küljes;

g)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/42/EÜ (8) sätestatud selliste vahetatavate seadmete küljes, mis on ette nähtud pukseerimiseks või peale paigaldamiseks ja tõstmiseks täielikult maapinnast kõrgemale või mis ei saa liikuda vertikaaltelje suhtes juhul, kui sõidukit, mille külge need kinnitatakse, kasutatakse teel, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 167/2013;

h)

komisjoni määruses (EL) nr 748/2012 (9) sätestatud tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite küljes;

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/57/EÜ (10) sätestatud raudteesõidukite valgustussüsteemides;

j)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/90/EL (11) sätestatud laevavarustuses;

k)

nõukogu direktiivis 93/42/EMÜ (12) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745 (13) sätestatud meditsiiniseadmetes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/79/EÜ (14) sätestatud meditsiinilistes in vitro diagnostikavahendites.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „spetsiaalselt katsetatud ja heaks kiidetud“ seda, et valgusallikat või eraldiseisvat talitlusseadist:

on spetsiaalselt katsetatud nimetatud töötingimustes või otstarbel vastavalt nimetatud Euroopa õigusaktidele või nendega seotud rakendusmeetmetele või asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele normidele või nende puudumisel vastavalt asjaomastele liikmesriikide õigusaktidele, ning

täiendavad tehnilistesse dokumentidesse lisatavad tõendid sertifikaadi, tüübikinnitusmärgi või katsearuande kujul selle kohta, et toode on spetsiaalselt heaks kiidetud nimetatud töötingimustes või otstarbel kasutamiseks; ning

on lastud turule spetsiaalselt nimetatud töötingimustes või otstarbel kasutamiseks, nagu seda tõendavad vähemalt tehnilised dokumendid ning, välja arvatud punkti d korral, pakendil olev teave ja reklaam- ja turustusmaterjalid.

2.   

Lisaks ei kohaldata käesolevat määrust järgmise suhtes:

a)

kahe sokliga luminofoorvalgusallikas T5 võimsusega P ≤ 13 W;

b)

kuvarid (st. televiisorid, arvutikuvarid, süle- ja tahvelarvutid, mobiiltelefonid, e-lugerid, mängukonsoolid), sealhulgas kuvarid, mis kuuluvad komisjoni määruse (EL) 2019/2021 (15) ning komisjoni määruse (EL) nr 617/2013 (16) kohaldamisalasse;

c)

valgusallikad ja eraldiseisvad talitlusseadised akutoitega toodetes, sealhulgas nt taskulambid, mobiiltelefonid, millesse on sisse ehitatud taskulambid, valgusallikatega mänguasjad, ainult akutoitega laualambid, jalgratturite käelambid, päikeseenergial töötavad aialambid;

d)

valgusallikad kasutamiseks spektroskoopias ja fotomeetrias, nagu nt ultravioletse ja nähtava spektriala optilises spektroskoopias, molekulaarspektroskoopias, aatomabsorptsioonspektroskoopias, mittedispersiivses infrapunaspektroskoopias (NDIR), Fourier teisendusel põhinevas infrapunaspektroskoopias (FTIR), meditsiinilises analüüsis, ellipsomeetrias, kihi paksuse mõõtmisel või protsesside ja keskkonnaseisundi jälgimisel;

e)

jalgrataste ja muude mootorita sõidukite valgusallikad ja eraldiseisvad talitlusseadised.

3.   

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad valgusallikad ja eraldiseisvad talitlusseadised vabastatakse käesoleva määruse nõuetest, välja arvatud II lisa punkti 3 alapunktis e sätestatud teabenõuetest, kui need valgusallikad on spetsiaalselt ette nähtud vähemalt üheks allpool loetletud otstarbeks ja neid turustatakse sel eesmärgil:

a)

signaliseerimine (sealhulgas maantee-, raudtee-, mere- ja lennuliikluses ja -liikluse korraldamiseks ning lennuväljal kasutatavad lambid);

b)

filmitud või pildistatud materjali salvestamine ja kuvamine (sealhulgas fotokopeerimises, trükkimises (otse trükkimisel või eeltöötlemisel), litograafias, filmide ja videote kuvamises, holograafias);

c)

valgusallikad, mille ultraviolettkiirguse efektiivne erivõimsus > 2 mW/klm ja mis on ette nähtud kasutamiseks otstarbel, milleks on vaja tugevat ultraviolettkiirgust;

d)

valgusallikad, millel on kiirgusmaksimum lainepikkusel ligikaudu 253,7 nm ja mis on ette nähtud pisikute hävitamiseks (DNA lõhkumiseks);

e)

valgusallikad, mis kiirgavad vähemalt 5 % oma vahemikku 250–800 nm kuuluvast kogukiirgusvõimsusest vahemikus 250–315 nm ja/või vähemalt 20 % vahemikku 250–800 nm kuuluvast kogukiirgusvõimsusest vahemikus 315–400 nm ning mis on ette nähtud desinfitseerimiseks või kärbeste püüdmiseks;

f)

valgusallikad, mille esmane eesmärk on kiirata lainepikkusel ligikaudu 185,1 nm ja mis on ette nähtud osooni tekitamiseks;

g)

valgusallikad, mis kiirgavad oma vahemikku 250–800 nm kuuluvast kogukiirgusvõimsusest vähemalt 40 % vahemikus 400–480 nm ning mis on ette nähtud korallide ja zooksantellide sümbioosi soodustamiseks;

h)

luminofoorvalgusallikad, mis kiirgavad oma vahemikku 250–800 nm kuuluvast kogukiirgusvõimsusest vähemalt 80 % vahemikus 250–400 nm ja mis on ette nähtud päevitamiseks;

i)

suure valgustugevusega lahenduslambid, mis kiirgavad oma vahemikku 250–800 nm kuuluvast kogukiirgusvõimsusest vähemalt 40 % vahemikus 250–400 nm ja mis on ette nähtud päevitamiseks;

j)

valgusallikad, mille fotosünteesi valgusviljakus on > 1,2 μmol/J ja/või mille kogukiirgusvõimsusest vahemikus 250–800 nm vähemalt 25 % moodustab kiirgus vahemikus 700–800 nm ning mis on mõeldud kasutamiseks aianduses;

k)

suure valgustugevusega lahendusvalgusallikad, mille lähim värvsustemperatuuri on > 7 000 K ja mis on ette nähtud kasutamiseks otstarbel, milleks on vaja sellist kõrget lähimat värvsustemperatuuri;

l)

valgusallikad, mille kiirgusnurk on väiksem kui 10° ning mis on ette nähtud kohtvalgustuseks, kui on vaja kitsast valgusvihku;

m)

halogeenvalgusallikad järgmist tüüpi soklitega: G9.5, GX9.5, GY9.5, GZ9.5, GZX9.5, GZY9.5, GZZ9.5, K39d, G9.5HPL, G16d, GES/E40 (üksnes madalpingeline (24 V) hõbedase peegeldiga lambi korral), GX16, GX16d, GY16, G22, G38, GX38, GX38Q, P28s, P40s, PGJX28, PGJX 36, PGJX50, R7s valgusvooga > 12 000 lm, QXL, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks filmi-, tele- ja fotostuudiote ning teatrite, diskoteekide, kontsertide ja muude meelelahutusürituste lavavalgustuses ning mida turustatakse sel otstarbel;

n)

seadistatava värvusega valgusallikad, mida saab seadistada kiirgama vähemalt käesolevas punktis loetletud värvusi ja millel on selliste värvuste põhilainepikkustel mõõdetud spektraalsed värvipuhtused, mis on vastavalt vähemalt järgmised:

sinine

440 nm – 490 nm

90 %;

roheline

520 nm – 570 nm

65 %;

punane

610 nm – 670 nm

95 %,

ja mis on ette nähtud kasutamiseks otstarbel, milleks on vaja väga kvaliteetset värvilist valgust;

o)

valgusallikad, millega on kaasas individuaalne kalibreerimistunnistus, milles on toodud täpsed ja üksikasjalikud andmed kiirgusvoo ja/või -spektri kohta kindlaksmääratud tingimustel ning mis on ette nähtud fotomeetriliseks kalibreerimiseks (nt lainepikkuse, valgusvoo, lähima värvsustemperatuuri, värviesitusindeksi osas) või laboratoorseks kasutamiseks või kvaliteedi kontrollimiseks, kui hinnatakse värvilisi pindu ja materjale standardsetel vaatlustingimustel (nt standardsed valgusallikad);

p)

valgusallikad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks valgustundlikele patsientidele ning mida müüvad apteegid ja muud selleks volitatud müügipunktid (nt puuetega inimestele ettenähtud toodete tarnijad) retsepti alusel;

q)

hõõgniidiga valgusallikad (v.a halogeenvalgusallikad), mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele: võimsus ≤ 40 W, pikkus ≤ 60 mm, läbimõõt ≤ 30 mm, valgusallikate kohta on teatatud, et need sobivad kasutamiseks keskkonnas temperatuuriga ≥ 300 °C, ja need on ette nähtud kasutamiseks kõrgel temperatuuril, nagu nt ahjudes;

r)

halogeenvalgusallikad, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: sokkel on G4, GY6.35 või G9, võimsus ≤ 60 W, valgusallikate kohta on teatatud, et need sobivad kasutamiseks keskkonnas temperatuuriga ≥ 300 °C, ja need on ette nähtud kasutamiseks kõrgel temperatuuril, nagu nt ahjudes;

s)

halogeenvalgusallikad, millel on nugakontakt-, kõrvkontakt-, kaabelühendusega, lintjuhtühendusega või mittestandardsed kohandatud soklid ning mis on spetsiaalselt ette nähtud tööstuslikuks või kutsealaseks kasutuseks elekterkuumutusseadmetes (nt venitus-puhumisvormimine PET-tööstuses, 3D-printimine, liimimine, tintide, värvide ja pinnakatete kõvastamine) ja mida turustatakse sel eesmärgil;

t)

halogeenvalgusallikad, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: sokkel on R7s, CCT ≤ 2 500 K, pikkus ei ole vahemikus 75–80 mm ega 110–120 mm, valgusallikas on spetsiaalselt ette nähtud tööstuslikuks või kutsealaseks kasutuseks elekterkuumutusseadmetes (nt venitus-puhumisvormimine PET-tööstuses, 3D-printimine, liimimine, tintide, värvide ja pinnakatete kõvastamine) ja seda turustatakse sel eesmärgil;

u)

ühe sokliga luminofoorlambid (CFLni) läbimõõduga 16 mm (T5) ja 4 kontakttikuga sokliga 2G11 ning mille CCT = 3 200 K ja värvsuskoordinaadid x = 0,415 ja y = 0,377 või mille CCT = 5 500 K ja värvsuskoordinaadid x = 0,330 ja y = 0,335 ning mis on spetsiaalselt ette nähtud ja mida turustatakse traditsioonilise filmitootmisega seotud stuudio- ja videootstarveteks;

v)

LED- või OLED-valgusallikad, mis vastavad algupärase kunstiteose määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/84/EÜ (17) ja mille on valmistanud kunstnik ise piiratud koguses alla kümne tüki;

w)

valge valguse allikad,

1)

mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks filmistuudiotes, telestuudiotes ja televisioonis filmimiskohtade valgustamiseks ning fotostuudiotes ja pildistamiskohtades valgustamiseks ning teatrite, kontsertide ja muude meelelahutusürituste lavavalgustuses ning mida turustatakse sel otstarbel;

ja millel

2)

on vähemalt kaks järgmist näitajat:

a)

LED, mille CRI > 90;

b)

sokkel on GES/E40, K39d ja lähim värvsustemperatuur on seadistatav kuni 1 800 K-ni (hämardamata), töötab madalal toitepingel;

c)

LED nimipingega vähemalt 180 W, seadistatud suunama oma valgusvoo pinnale, mis on väiksem kui valgust kiirgav pind;

d)

DWE-tüüpi volframhõõgniidiga lamp, mis on määratud oma võimsusega (650 W), pingega (120 V) ja sokliga (survekeermega sokkel);

e)

valged kahevärvilised LED-valgusallikad;

f)

luminofoortorud: Min BI Pin T5 ja Bi Pin T12, mille CRI ≥ 85 ja CCT on 2 900, 3 000, 3 200, 5 600 või 6 500 K.

4.   

Ühendatud valgusallikad ja ühendatud eraldiseisvad talitlusseadised, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks filmistuudiotes, telestuudiotes ja televisioonis filmimiskohtade valgustamiseks, fotostuudiotes ja pildistamiskohtades valgustamiseks ning teatrite, diskoteekide, kontsertide ja muude meelelahutusürituste lavavalgustuses ning mida turustatakse sel otstarbel ning mis on ette nähtud ühendamiseks suurekiiruseliste juhtimisvõrkudega (milles andmeedastuskiirus on vähemalt 250 000 bitti sekundis) pidevjälgimisrežiimis (always-listening mode), on vabastatud ooteseisundi (Psb) ja võrguühendusega ooteseisundi (Pnet) kohta II lisa punkti 1 alapunktides a ja b sätestatud nõuetest.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(3)  Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(9)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

(12)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(15)  Komisjoni delegeeritud 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2021, millega kehtestatakse kuvarite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 241).

(16)  Komisjoni 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 617/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ arvutite ja serverarvutite ökodisaini nõuete osas (ELT L 175, 27.6.2013, lk 13).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral (EÜT L 272, 13.10.2001, lk 32).


IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus. Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi neid hälbeid kasutada lubatud hälvetena, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilistes dokumentides või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikega 2, järgivad nad järgmist menetlust.

1.

Liikmesriigi ametiasutus kontrollib mudeli ühte eksemplari käesoleva lisa punkti 2 alapunktide a ja b osas.

Liikmesriigi ametiasutus kontrollib valgusallika mudeli kümmet eksemplari või eraldiseisva talitusseadise mudeli kolme eksemplari. Kontrollimisel lubatud hälbed on esitatud käesoleva lisa tabelis 6.

2.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (edaspidi „esitatud väärtused“) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest ning

b)

kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui mitte mingis tootja, importija või volitatud esindaja avaldatud nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c)

kui liikmesriigi ametiasutused katsetavad mudeli eksemplare, jäävad määratud väärtused asjaomaste käesoleva lisa tabelis 6 toodud kontrollimisel lubatud hälvete piiresse, kusjuures määratud väärtus kujutab endast katsetatud eksemplaridel mõõdetud näitaja väärtuste aritmeetilist keskmist või mõõdetud väärtuste alusel arvutatud näitaja väärtuste aritmeetilist keskmist.

3.

Kui punkti 2 alapunktides a, b või c osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.

Kui käesoleva lisa punkti 3 kohaselt on otsustatud, et mudel ei vasta nõuetele, esitavad liikmesriigi ametiasutused pärast mittevastavuse kohta otsuse tegemist teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe.

Liikmesriikide ametiasutused kasutavad üksnes tabeli 6 kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid ja käesolevas lisas kirjeldatud menetlust. Tabelis 6 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 6.

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Valimi suurus

Kontrollimisel lubatud hälbed

Sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus täiskoormusel Pon (W):

 

 

Pon ≤ 2 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,20 W suurem.

2 W < Pon ≤ 5 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

5 W < Pon ≤ 25 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % suurem.

25 W < Pon ≤ 100 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % suurem.

100 W < Pon

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 2,5 % suurem.

Faasinihe (0–1)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,1 ühiku väiksem.

Kasulik valgusvoog Φuse (lm)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % väiksem.

Koormamata seisundi tarbimisvõimsus Pno, ooteseisundi tarbimisvõimsus Psb ja võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus Pnet (W)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,10 W suurem.

CRI (0–100)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 2,0 ühiku väiksem.

Värelus (Pst LM) ja stroboskoopnähtus (SVM)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

Värvuse koosseis (MacAdami ellipsi astmed)

10

Määratud astmete arv ei tohi ületada esitatud astmete arvu. MacAdami ellipsi keskpunktiks on tarnija esitatud keskpunkt lubatud hälbega 0,005 ühikut.

Kiirgusnurk (kraadides)

10

Määratud väärtus ei tohi esitatud väärtusest erineda üle 25 %.

Talitlusseadise tõhusus (0–1)

3

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,05 ühiku väiksem.

Valgusvoo vähenemistegur (LEDi ja OLEDi puhul)

10

Käesoleva määruse V lisa kohase katsega valimist määratud XLMF% ei tohi olla väiksem kui XLMF, MIN% (1).

Elueategur (LEDi ja OLEDi puhul)

10

Vähemalt üheksa valimisse võetud valgusallikat peavad käesoleva määruse V lisa kohase katse lõppemisel töötama.

Spektraalne värvipuhtus (%)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % väiksem.

Lähim värvsustemperatuur (K)

10

Määratud väärtus ei tohi esitatud väärtusest erineda üle 10 %.

Sirgete muudetava suurusega väga pikkade valgusallikate, nagu nt valgusdioodribade puhul, võtavad turujärelevalveasutused vastavuskontrolli tegemiseks ribast lõigu pikkusega 50 cm, või kui valgusallikat ei saa sellesse pikkusesse lõigata, valitakse 50 cm lähim pikkus. Valgusallika tootja või importija peab märkima, milline eraldiseisev talitlusseadis sellise pikkuse puhul kasutamiseks sobib.

Kui kontrollitakse, kas toodet saab lugeda valgusallikaks, võrdlevad turujärelevalveasutused mõõdetud värvsuskoordinaate (x ja y), valgusvoogu, valgustustihedust ja värviesitusindeksit käesoleva määruse artiklis 2 valgusallika määratluses esitatud piirmääradega ilma lubatud hälbeid kasutamata. Kui kümnest eksemplarist valimi üks eksemplar vastab valgusallika tingimustele, käsitatakse toote mudelit valgusallikana.

Selliseid valgusallikaid, mis võimaldavad lõppkasutajal kas käsitsi või automaatselt, vahetult või eemalt seadistada kiiratava valguse valgustugevust, värvust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka, hinnatakse võrdlusseadistusel.


(1)  Selle suuruse jaoks ei ole olemas lubatud hälvet, sest see on kindlaks määratud nõue ning tootja peab esitama sellise L70B50, mis vastab nõudele.


V LISA

Kestvuskatse järgne toimivus

LED- ja OLED-valgusallika mudelid peavad läbima kestvuskatse, millega määratakse nende valgusvoo vähenemistegur ja elueategur. Kestvuskatse käik on kirjas allpool. Liikmesriigi ametiasutused katsetavad mudeli kümmet eksemplari.

LED- ja OLED-valgusallikate kestvuskatse tehakse järgmiselt.

a)

Ümbritseva keskkonna tingimused ja katse ettevalmistused:

i)

lülitamistsüklid peavad toimuma ruumis, mille temperatuur on 25 ± 10 °C ja õhu keskmine kiirus on alla 0,2 m/s;

ii)

eksemplari lülitamistsüklid tehakse vabalt liikuvas õhus, eksemplar püstasendis, sokliga ülespoole. Kui aga tootja või importija on teatanud, et valgusallikas on ette nähtud kasutamiseks teatud suunas paigaldatult, tuleb eksemplar paigaldada sellise suunaga;

iii)

lülitamistsüklites kasutatava pinge kõikumine on lubatud 2 % ulatuses. Toitepinge harmoonikute kogusisaldus ei tohi olla suurem kui 3 %. Standardites on antud juhised toitepinge allika kohta. Valgusallikaid, mis on ette nähtud tööks avaliku võrgu pingel, katsetatakse pingel 230 V ja sagedusel 50 Hz ka sel juhul, kui neid saab kasutada erinevate näitajatega toitega.

b)

Kulumiskatse meetod:

i)

algvalgusvoo mõõtmine: valgusallika valgusvoog mõõdetakse enne kestvuskatse lülitamistsüklit;

ii)

lülitamistsüklid: pidevalt ilma katkestusteta tehakse valgusallika kohta 1 200 lülitamistsüklit. Üks lülitamistsükkel koosneb sisselülitatud valgusallika tööst täiskoormusel 150 minutit järjest. Sellele järgneb 30 minutit, mil valgusallikas on välja lülitatud. Registreeritud tööaeg on 3 000 tundi, sest see koosneb ainult lülitamistsükli sellest ajast, mil valgusallikas on sisse lülitatud, kuigi katse kogukestus on 3 600 tundi;

iii)

lõppvalgusvoo mõõtmine: pärast 1 200 lülitamistsüklit märgitakse üles, kas mõni valgusallikas on rikki läinud (vt „Elueategur“, käesoleva määruse IV lisa tabelis 6), ja mõõdetakse töökorras olevate valgusallikate valgusvoog;

iv)

valimi iga töökorda jäänud eksemplari jaoks arvutatakse lõpliku mõõdetud valgusvoo ja mõõdetud algvoo suhe. Lõpuks arvutatakse kõigi töökorda jäänud eksemplaride tulemuste keskmine ja selle alusel arvutatakse valgusvoo vähenemistegur XLMF protsentides.


VI LISA

Võrdlusandmed

Allpool on esitatud oluliste ja mõõdetavate keskkonnatahkude seisukohast parim tehnika, mis on käesoleva määruse jõustumise ajal turul kättesaadav.

Parim turul kättesaadav tehnika valgusallikate jaoks, pidades silmas valgusallikate valgusviljakust, mis arvutatakse kasuliku valgusvoo alusel, on järgmine.

avaliku võrgu pingel töötavad suunamata valgusvooga valgusallikad: 120–140 lm/W;

avaliku võrgu pingel töötavad suundvalgusallikad: 90–100 lm/W;

suundvalgusallikad, mis ei tööta avaliku võrgu toitel: 85– 95 lm/W;

sirged valgusallikad (toruvalgusallikad) 140–160 lm/W.

Parima turul kättesaadava tehnika korral on eraldiseisvate talitlusseadiste saavutatav energiatõhusus 95 %.

Teatavate otstarvete puhul vajalikud eriomadused, nagu nt kõrge värviesitusindeks, võivad takistada selliseid omadusi pakkuvatel toodetel nimetatud võrdlusväärtusi saavutada.

Valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste parimad võimalikud turul kättesaadavad tehnilised lahendused ei sisalda elavhõbedat.


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/241


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/2021,

1. oktoober 2019,

millega kehtestatakse kuvarite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on märkimisväärne ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik disaini muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Komisjon kehtestas televiisorite ökodisaini nõuded komisjoni määrusega (EÜ) nr 642/2009 (2) ja vastavalt nimetatud määrusele peaks komisjon selle korrapäraselt läbi vaatama, võttes arvesse tehnika arengut.

(3)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 final (3) (ökodisaini tööplaan), mille on koostanud komisjon direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning määruse (EÜ) nr 642/2009 läbivaatamisel.

(4)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane primaarenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastaks. Kuvarid moodustavad ühe tööplaanis loetletud tooterühma.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 642/2009 artiklile 6 on komisjon kõnealuse määruse läbi vaadanud, võttes arvesse tehnilist arengut, ning analüüsinud televiisorite ja muude kuvarite tehnilisi, keskkonna- ja majanduslikke aspekte. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel.

(6)

Läbivaatamise tulemusel järeldati, et televiisoritele on vaja kehtestada uued energiaalased ökodisaininõuded ning et samu nõudeid tuleks kohaldada ka muude kuvarite, nt arvutikuvarite suhtes, sest eri kuvariliikide funktsioonide kattuvus suureneb kiiresti. Projektorites kasutatakse hoopis teistsuguseid tehnilisi lahendusi ja seetõttu tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(7)

Digitaalseid infoekraane kasutatakse avalikes kohtades, näiteks lennu-, metroo- ja rongijaamades, jaekauplustes, poevitriinidel, restoranides, muuseumides, hotellides, konverentsikeskustes ja hoonete juures silmapaistval kohal, ning nende puhul on tegemist tärkava turuga. Nende energiatarve on muude kuvarite omast erinev ja üldjuhul suurem, sest neid kasutatakse sageli valgusküllastes kohtades ja hoitakse pidevalt töös. Miinimumnõudeid digitaalsetele infoekraanidele sisselülitatud seisundis tuleks hinnata siis, kui saadaval on lisaandmeid, kuid neile peaksid vähemalt kehtima vähimnõuded väljalülitatud, oote- ja võrguühendusega ooteseisundi ning materjalitõhususe kohta.

(8)

Euroopa Liidus moodustas televiisorite aastane energiatarbimine 2016. aastal üle 3 % liidu elektritarbimisest. Televiisorite, arvutikuvarite ja digitaalsete infoekraanide energiatarbimine peaks olema 2030. aastal ligikaudu 100 TWh aastas. Käesolev määrus koos sellega kaasneva energiamärgistuse määrusega aitab hinnanguliselt vähendada 2030. aastaks üldist energiatarbimist 39 TWh aastas.

(9)

Tuleks sätestada erinõuded kuvarite võimsustarbimisele oote-, võrguühendusega oote- ja väljalülitatud seisundis. Seetõttu ei tuleks komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 (4) (mida ei kohaldata televiisorite suhtes) nõudeid enam kohaldada selliste täiendavate kuvariliikide suhtes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. Määrust (EÜ) nr 1275/2008 tuleks vastavalt muuta.

(10)

Kuvaritel, mida kasutatakse kutsetöös, näiteks videomontaažiks, raalprojekteerimiseks ja -joonistamiseks või ringhäälingus, on parem pildikvaliteet ja väga spetsiifilised funktsioonid, millega tavaliselt kaasneb küll suurem energiakulu, kuid nende seadmete suhtes ei tuleks kohaldada tavalisemate toodete sisselülitatud seisundi kohta kehtestatud energiatõhususnõudeid.

(11)

Komisjoni teatises ringmajanduse kohta (5) ja teatises ökodisaini tööplaani kohta (6) on rõhutatud, kui tähtis on kasutada ökodisaini raamistikku, et toetada üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (7) põhjenduses 11 ja artikli 4 on samuti viidatud direktiivile 2009/125/EÜ ning märgitud, et ökodisaininõuded peaksid hõlbustama elektri- ja elektroonikaseadmete romude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist probleemide lahendamisega olelusringi algetapis, ning see peaks hõlbustama ka jäätmetekke vältimist ja taaskasutamist, mis on seatud eesmärgiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/851 (8). Peale selle sisaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL (9) liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta aastani 2020 eesmärk „muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks“. Et optimeerida ressursi- ja materjalitõhusust toote olelusringi lõpus, võivad asjakohased olla rakendatavad ja täitmisele pööratavad nõuded toote väljatöötamise etapi jaoks. Kooskõlas liidu ringmajanduse loomise tegevuskavaga (10) peaks komisjon kandma hoolt selle eest, et ökodisainikriteeriumide kehtestamisel või läbivaatamisel pannakse erilist rõhku ringmajanduse seisukohast olulistele aspektidele. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada energiaga mitteseotud aspekte käsitlevad asjakohased nõuded, mis aitavad saavutada ringmajanduse eesmärke, sh parandamist ja varuosade kättesaadavust hõlbustavad nõuded.

(12)

Vedelkristallekraanid (LCD), mille ekraani pindala on suurem kui 100 ruutsentimeetrit, kuuluvad direktiivi 2012/19/EL artiklis 8 ja VII lisas elektroonikaromude materjalide ja osade selektiivse töötlemise kohta sätestatud nõuete kohaldamisalasse, mis tähendab, et sellised kuvarid tuleb eemaldada tootest, millesse need on sisse ehitatud. Arvestades ka, et kuvaritel, mille ekraani pindala on kuni 100 ruutsentimeetrit, tarbivad ekraanid väga vähe energiat, peaksid kõik sellised kuvarid jääma käesoleva määruse kohaldamisalast välja nii energia aspektides kui ka ringmajanduse eesmärke saavutada aitavate eesmärkide osas.

(13)

Olelusringi lõpus elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumise kohta toodud televiisoreid, arvutikuvareid, digitaalseid infoekraane, kutsetöös kasutatavaid või ringhäälingukuvareid, turvaekraane ning tahvelarvutitesse või kokkuehitatud laua- või kaasaskantavatesse arvutitesse sisseehitatud kuvareid ei ole üldjuhul võimalik üksteisest eristada. Seepärast tuleks nende kõigi suhtes kohaldada samu õige töötlemise nõudeid ja need peaksid samuti aitama saavutada ringmajanduse eesmärke. Kuvareid, mis on sisse ehitatud arvutitesse, nagu tahvel- või sülearvutitesse või kokkuehitatud lauaarvutitesse, vaatamata sellele, et neid on vaevalt võimalik eristada muudest kuvaritest, tuleks aga hõlmata arvuteid käsitleva komisjoni määruse (EL) nr 617/2013 (11) läbivaatamisel.

(14)

Kuvarite purustamine põhjustab suurt ressursikadu ega lase täita ringmajanduse eesmärke, nt taaskasutada teatavaid haruldasi ja väärtuslikke materjale. Direktiivi 2012/19/EL artikli 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kõiki liigiti kogutud jäätmeid töödeldakse nõuetekohaselt, mis hõlmab vähemalt mitme osa (mida kuvarid tavaliselt sisaldavad) selektiivset töötlemist taaskasutamise või ringlussevõtu jaoks ettevalmistamiseks ja enne purustamist. Seepärast tuleks hõlbustada vähemalt selliste konkreetsete osade demonteerimist, mis on loetletud kõnealuse direktiivi VII lisas. Lisaks on artikliga 15 ette nähtud, et tootjad peavad andma tasuta teavet elektri- ja elektroonikaseadmete romude korduskasutamiseks ettevalmistamise ning nõuetekohase ja keskkonnaohutu töötlemise hõlbustamiseks ning et seda teavet võib anda vabatahtliku elektroonilise platvormi kaudu (12).

(15)

Halogeenitud leegiaeglustite sisaldus on kuvarites kasutatud plasti ringlussevõtmisel suur probleem. Mõne halogeenitud ühendi kasutust on nende suure toksilisuse tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/65/EL (13) piiratud, kuid neid võib ikka veel leiduda vanades kuvarites, mõni halogeenitud ühend on aga endiselt lubatud. Keelatud ühendite suurimat sisaldust ringlussevõetud plastis ei ole kulutõhus kontrollida ja seega põletatakse kogu materjal. Kuvarite suuremate plastosade, nt kesta ja aluse puhul võiks kasutada muid lahendusi, et saaks rohkem plasti ringlusse võtta. Neis osades tuleks halogeenitud leegiaeglustite kasutust piirata.

(16)

Ka kaadmiumi kui väga toksilise ja kantserogeense aine sisaldus kuvaripaneelides muudab selle jäätmevoo tõhusa käitlemise probleemseks. Teatavate ohtlike ainete, sh kaadmiumi kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes on piiratud direktiiviga 2011/65/EL. Kaadmiumi kasutamine kuvarites kuulub aga III lisas loetletud selliste kasutusviiside hulka, mille puhul on kõnealusest piirangust tehtud teatavaks ajaks erand. Seepärast peaksid tootjad tähistama kaadmiumi sisaldavad kuvarid erimärgisega, et hõlbustada olelusringi lõpus nende nõuetekohast ja keskkonnaohutut töötlemist.

(17)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, milles võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid ning, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (14) I lisas.

(18)

Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata kasutatavad vastavushindamismenetlused.

(19)

Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Turujärelevalve eesmärgil peaks tootjatel, importijatel või volitatud esindajatel olema lubatud viidata toodete andmebaasile, kui komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2013 (15) kohased tehnilised dokumendid sisaldavad sama teavet.

(20)

Et käesolev määrus oleks tulemuslikum ja et kaitsta tarbijaid, tuleks keelata turule lasta tooteid, mis muudavad katsetamise ajal automaatselt oma toimimist esitatud näitajate parandamiseks.

(21)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punktiga 2 kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, millega tagataks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogu olelusringi keskkonnatoimet iseloomustavad andmed on laialdaselt kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad.

(22)

Käesoleva määruse läbivaatamisel tuleks hinnata selle sätete asjakohasust ja tulemuslikkust määruse eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamise ajastamisel tuleks arvesse võtta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodetega seotud tehnilise arengu kiirust.

(23)

Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 642/2009 kehtetuks tunnistada.

(24)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kuvarite, sh televiisorite, arvutikuvarite ja digitaalsete infoekraanide turule laskmise ja kasutusele võtmise kohta.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)

kuvarid, mille ekraani pindala on kuni 100 ruutsentimeetrit,

b)

projektorid;

c)

kõik ühes videokonverentsisüsteemid;

d)

meditsiiniseadmete kuvarid;

e)

virtuaalreaalsusekomplektid;

f)

kuvarid, mis on sisse ehitatud või ette nähtud sisseehitamiseks direktiivi 2012/19/EL artikli 2 lõike 3 punktis a ja lõikes 4 loetletud toodetesse;

g)

kuvarid, mis on direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud rakendusmeetmetega hõlmatud toodete komponendid või alakoostud.

3.   II lisa punktides A ja B esitatud nõudeid ei kohaldata järgmiste kuvarite suhtes:

a)

ringhäälingukuvarid,

b)

kutsetöös kasutatavad kuvarid,

c)

turvaekraanid,

d)

digitaalsed interaktiivsed tahvlid,

e)

digitaalsed pildiraamid,

f)

digitaalsed infoekraanid.

4.   II lisa punktides A, B ja C esitatud nõudeid ei kohaldata järgmiste kuvarite suhtes:

a)

olekuekraanid,

b)

juhtpaneelid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kuvar“ – ekraan ja sellega seotud elektroonikaseadised, mille peamine funktsioon on kuvada visuaalset teavet traadiga või traadita allikatest;

2)

„televiisor“ – kuvar, mis on eelkõige ette nähtud audiovisuaalsete signaalide kuvamiseks ja vastuvõtmiseks ning mis koosneb kuvarist ja ühest või mitmest tuunerist/vastuvõtjast;

3)

„tuuner/vastuvõtja“ – elektroonikasõlm, mis tuvastab teleringhäälingusignaali, näiteks maapealse, digitaalse või satelliitsignaali, kuid mitte interneti üksikedastust, ning aitab valida TV-kanaleid ringhäälingukanalite rühmast;

4)

„arvutikuvar“ – kuvar, mis on ette nähtud ühele isikule lähedalt vaatamiseks, näiteks töölaual;

5)

„digitaalne infoekraan“ – kuvar, mis on eelkõige ette nähtud kasutamiseks väljaspool kontori-ja kodukeskkonda kohtades, kus seda peaks nägema palju inimesi. Seadmel peavad olema kõik järgmised omadused:

a)

kordumatu tunnuskood, mis võimaldab konkreetse kuvari poole pöörduda;

b)

funktsioon, mis takistab loata juurdepääsu kuvari seadetele ja kuvatavale kujutisele;

c)

võrguühendus (sisaldab kas traadiga või traadita liidest), et juhtida, jälgida või võtta vastu teavet eemal asuvast monoedastus- või multiedastusallikast, kuid mitte ringhäälinguallikast;

d)

seade on ette nähtud riputamiseks, alusele paigaldamiseks või füüsilise struktuuri külge kinnitamiseks nii, et seda näeks palju inimesi, ja seda ei lasta turule põrandal paikneva alusega;

e)

ei sisalda tuunerit ringhäälingusignaali kuvamiseks;

6)

„ekraani pindala“ – kuvari kujutist kuvava osa pindala, mille arvutamiseks korrutatakse piki paneeli pinda (lame või kumer) mõõdetud nähtava kuva suurim laius nähtava kuva suurima kõrgusega;

7)

„digitaalne pildiraam“ – kuvar, mis kuvab üksnes liikumatut visuaalset teavet;

8)

„projektor“ – optiline seade, mis töötleb analoog- või digitaalvideokujutist, sõltumata formaadist, et moduleerida valgusallikat ja projitseerida saadud kujutis väljaspool asuvale pinnale;

9)

„olekuekraan“ – kuvar, mida kasutatakse selleks, et näidata lihtsat, kuid muutuvat teavet, näiteks valitud kanalit, aega või energiatarbimist. Lihtsat indikaatorlampi ei loeta olekuekraaniks;

10)

„juhtpaneel“ – kuvar, mille põhifunktsioon on kuvada toote tööolekuga seotud kujutisi; kasutajal võib olla võimalik oma käsklusi toote töö juhtimiseks edastada juhtpaneeli puudutamise teel või muul viisil. Juhtpaneel võib olla tootesse sisse ehitatud või see võib olla spetsiaalselt välja töötatud ja seda turustatakse ainult asjaomase tootega kasutamiseks;

11)

„kokkuehitatud videokonverentsisüsteem“ – videokonverentsideks ja koostööks ettenähtud spetsiaalne süsteem, mis on sisse ehitatud ühte kesta ning millel peavad olema kõik järgmised omadused:

a)

tootja tarnitaval kujul toetab videokonverentsiprotokolli ITU-T H.323 või IETF SIP;

b)

kaamera(d), ekraan ja andmetöötlussuutlikkus kahesuunalise reaalajas videopildi edastamiseks, sh paketikaoga toimetuleku võime;

c)

valjuhääldi ja audiotöötlussuutlikkus kahesuunalise reaalajalise vabakäe-audiosüsteemi jaoks, mis hõlmab ka kaja vältimist;

d)

krüpteerimisfunktsioon;

e)

HiNa;

12)

„HiNa“ – HiNa (High Network Availability), nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1275/2008 artiklis 2;

13)

„ringhäälingukuvar“ – kuvar, mis on ette nähtud ja mida turustatakse ringhäälinguorganisatsioonidele ja videotootmisettevõtjatele kutsetöös kasutamiseks videotoodete loomiseks. Seadmel peavad olema kõik järgmised omadused:

a)

värvikalibreerimisfunktsioon;

b)

sisendsignaali analüüsi funktsioon sisendsignaali jälgimiseks ja vigade avastamiseks, näiteks videoanalüüsis kasutatavate ostsilloskoopidega (signaali uurimiseks ajas või signaali uurimiseks sageduse järgi), seoses RGB väljalõikega, vahendiga videosignaali oleku kontrollimiseks tegeliku eraldusteravuse korral, ülerealaotuse osas ning ekraani markeri (kursor) abil;

c)

seadmel on sisseehitatud digitaalne jadaliides (SDI) või interneti videokonverentsi protokolli (VoIP) kasutamise võimalus;

d)

ei ole ette nähtud avalikes kohtades kasutamiseks;

14)

„digitaalne interaktiivne tahvel“ – kuvar, mis võimaldab kasutajal otse kujutise kuvamist juhtida. Digitaalne interaktiivne tahvel on eelkõige mõeldud ettekanneteks, õppetööks või kaugkoostööks, sh audio- ja videosignaalide edastamiseks. Seadmel peavad olema kõik järgmised omadused:

a)

seade on eelkõige ette nähtud riputamiseks, põrandal paiknevale alusele paigaldamiseks, riiulile või lauale asetamiseks või füüsilise struktuuri külge kinnitamiseks nii, et seda näeks palju inimesi;

b)

seda tuleb kasutada koos arvutitarkvaraga, millel on sisu kuvamist ja toimimise juhtimist võimaldavad erifunktsioonid;

c)

see on arvutisse sisse ehitatud või ette nähtud spetsiaalselt arvutiga kasutamiseks, et kasutada punktis b nimetatud tarkvara;

d)

kuvari ekraani pindala on suurem kui 40 dm2;

e)

kasutaja juhib seda sõrme või pliiatsiga puudutamise teel või muul viisil, näiteks käeviipe või häälega;

15)

„kutsetöös kasutatav kuvar“ – kuvar, mis on ette nähtud ja mida turustatakse kutsetöös kasutamiseks (videote ja jooniste töötlemiseks). Seadmel peavad olema kõik järgmised omadused:

a)

kontrastsus vähemalt 1000:1 mõõdetuna ekraani vertikaaltasandi ristsirge suunas ning vähemalt 60:1 mõõdetuna vähemalt 85kraadise horisontaalse vaatenurga all nimetatud ristsirge suhtes ja kumerekraani puhul vähemalt 83kraadise horisontaalse vaatenurga all nimetatud ristsirge suhtes; mõõtmised tehakse ekraani katteklaasiga või ilma selleta;

b)

loomulik eraldusteravus vähemalt 2,3 megapikslit;

c)

värvihaare hõlmab vähemalt 38,4 % CIE LUV värviruumist (vähemalt 99 % Adobe RGB värviruumist ja üle 100 % RGB värviruumist). Erinevused värviruumis on lubatud, tingimusel et värvihaare hõlmab vähemalt 38,4 % CIE LUV värviruumist. Värvi ja heleduse ühtsus peab vastama 1. klassi kuvarite puhul nõutule;

16)

„turvaekraan“ – kuvar, millel on kõik järgmised omadused:

a)

enesejälgimisfunktsioon, mis suudab saata eemalasuvasse serverisse vähemalt ühe elemendi järgmisest teabeloetelust:

võimsustarbe olek;

ülekoormuse vältimise soojusanduri mõõdetud sisetemperatuur;

videoallikas;

heliallikas ja -tase (helitugevus/hääletu);

mudel ja püsivaraversioon;

b)

kasutaja poolt täpsustatud erikuju, mis võimaldab kuvari paigaldamist kutselisel otstarbel kasutatavasse kesta või konsooli;

17)

„sisseehitatud“ – mõistet kasutatakse sellise kuvari kohta, mis on muu toote funktsionaalne komponent, st kuvari kohta, mis ei tööta sellisest tootest eraldi ja mis sõltub sellest tootest oma funktsioonide täitmiseks, sealhulgas ka toite saamiseks;

18)

„meditsiiniseadme kuvar“ – kuvar, mis kuulub järgmiste õigusaktide kohaldamisalasse:

a)

nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ (16) meditsiiniseadmete kohta või

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/745, (17) milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, või

c)

nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ (18) aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta või

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ (19) meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta või

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/746 (20) in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta;

19)

„1. klassi kuvar“ – kuvar, mis on ette nähtud kujutise tehnilise kvaliteedi kõrgetasemeliseks hindamiseks tootmise või ringhäälingu töö põhietappides, nagu filmitud kujutise jäädvustamine digimälusse, filmimisjärgne etapp, ülekanne ja säilitamine;

20)

„virtuaalreaalsusekomplekt“ – peas kantav seade, mis viib selle kandja teda täielikult kaasatõmbavasse virtuaalreaalsusesse, näidates mõlemale silmale stereoskoopilisi kujutisi, kasutades pea liikumise jälgimise funktsiooni.

Lisades kasutatud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

II lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1.   Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisa kohane projekti või kavandi sisemise kontrolli süsteem või sama direktiivi V lisa kohane juhtimissüsteem.

2.   Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohase vastavushindamise jaoks tuleb tehnilistes dokumentides esitada põhjus, miks teatavad plastosad, kui selliseid on, ei ole märgistatud II lisa punkti D alapunkti 2 kohase erandi alusel, ning üksikasjad ja arvutustulemused vastavalt käesoleva määruse III lisale.

3.   Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)

kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

sisaldavad tehnilised dokumendid sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite vahelise samasuse kohta.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende tähiste loetelu.

4.   Tehnilised dokumendid peavad sisaldama sellist teavet ja sellises järjekorras, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2013 VI lisas. Turujärelevalve eesmärgil võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad, ilma et see mõjutaks direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 alapunkti g kohaldamist, osutada toodete andmebaasi üleslaaditud tehnilistele dokumentidele, mis sisaldavad sama teavet, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/2013.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriikide ametiasutused käesoleva määruse IV lisa kohast kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Kõrvalehoidmine ja tarkvara ajakohatused

Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mingi näitaja osas, mille on tootja, importija või volitatud esindaja esitanud tehnilistes dokumentides või mis on esitatud tootele lisatud dokumentides.

Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastusest keeldumise tulemusel ei tohi muutuda seadme toimimine.

Tarkvara ajakohastamine ei tohi kunagi kaasa tuua toote toimimise sellist muutumist, mille tagajärjel toode ei vasta enam vastavustunnistuse puhul kehtivatele ökodisaininõuetele.

Artikkel 7

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvate parimate toodete ja tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed on esitatud V lisas.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab hindamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2022.

Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:

a)

kas on vaja ajakohastada käesoleva määruse mõisteid või kohaldamisala;

b)

kui asjakohane on tasakaal suuremate ja väiksemate toodete suhtes kehtivate nõuete rangusastmete vahel;

c)

kas on vaja kohandada regulatiivnõudeid, sest on uusi tehnilisi lahendusi, nt laiendatud heledusvahemik (HDR), 3D-režiim, suur kaadrisagedus ning suurem kui standardi UHD-8K eraldusteravus;

d)

lubatud hälvete asjakohasus;

e)

kas on asjakohane kehtestada sisselülitatud seisundi energiatõhususnõuded digitaalsete infoekraanide või muude kuvarite kohta, mis ei ole selle aspekti osas hõlmatud;

f)

kas on asjakohane kehtestada erinevad või täiendavad nõuded vastupidavuse suurendamiseks, parandamise ja korduskasutamise hõlbustamiseks, sh varuosade kättesaadavaks tegemise aeg, ning standardse välise toiteallika lisamise kohta;

g)

kas selleks, et parandada demonteerimist olelusringi lõpus ja ringlussevõetavust, on asjakohane kehtestada erinevad või täiendavad nõuded, sh nõuded kriitilise tähtsusega toorainete ja ringlussevõtjatele teabe andmise kohta;

h)

ressursitõhususnõuded kuvaritele, mis on sisse ehitatud toodetesse, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/125/EÜ, ja muudesse direktiivi 2012/19/EL kohaldamisaladesse kuuluvatesse toodetesse.

Artikkel 9

Määruse (EÜ) nr 1275/2008 muudatus

Määruse (EÜ) nr 1275/2008 I lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Infotehnoloogiaseadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks eelkõige kodukeskkonnas, v.a komisjoni määruses (EL) nr 617/2013 määratletud lauaarvutid, integreeritud lauaarvutid ja sülearvutid ning määruse (EL) 2019/2021 (*1) kohaldamisalasse kuuluvad kuvarid.

(*1)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2021, millega kehtestatakse kuvarite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 241)“;"

b)

punkti 3 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Muud seadmed heli või kujutiste salvestamiseks või taasesitamiseks, sh heli ja kujutiste levitamiseks ettenähtud muud signaalid või tehnilised vahendid kui telekommunikatsioonivahendid, v.a määruse (EL) 2019/2021 kohaldamisalasse kuuluvad kuvarid.“

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 642/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 1. märtsist 2021.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021. Artikli 6 esimest lõiku kohaldatakse alates 25. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)  Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 642/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega (ELT L 191, 23.7.2009, lk 42).

(3)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(4)  Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimise kohta ooteseisundis, väljalülitatud seisundis ja võrguühendusega ooteseisundis (ELT L 339, 18.12.2008, lk 45).

(5)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 614 final, 2.12.2015).

(6)  Komisjoni teatis: „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“ (COM(2016) 773 final, 30.11.2016).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354. 28.12.2013, lk 171).

(10)  COM(2015) 614 final.

(11)  Komisjoni 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 617/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ arvutite ja serverarvutite ökodisaini nõuete osas (ELT L 175, 27.6.2013, lk 13).

(12)  Ringlussevõtjatele mõeldud teave – I4R-platvorm teabe vahetamiseks elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate ning elektroonikaromude ringlussevõtjate vahel: http://www.i4r-platform.eu.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(15)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kuvarite energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(16)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(18)  Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).


I LISA

Lisades kasutatavad mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„sisselülitatud seisund“ või „aktiivseisund“ – seisund, mille korral on kuvar ühendatud toiteallikaga, aktiveeritud ja täidab üht või mitut kuvamisfunktsiooni;

2)

„väljalülitatud seisund“ – seisund, milles on kuvar ühendatud avalikku elektrivõrku ja ei täida ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks loetakse ka järgmist:

1)

seisundid, milles kuvatakse üksnes märguanne väljalülitatud seisundi kohta;

2)

seisundeid, milles täidetakse üksnes funktsioone, mis on ette nähtud elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/30/EL; (1)

3)

„ooteseisund“ – seisund, milles on kuvar ühendatud vooluallikaga, sõltub sellest toitest ettenähtud viisil töötamiseks ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul:

taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult märguandega taasaktiveerimisfunktsiooni aktiveerimise kohta ja/või

teabe või oleku kuvamine;

4)

„orgaaniline valgusdiood“ ehk „OLED“ (organic light emitting diode) – seade, milles tekib valgus orgaanilises pn-siirdega tahkises. Valgus tekib pn-siirdes elektrivooluga ergastamisel;

5)

„mikroleedkuvar“ – kuvar, mille piksleid kuvavad mikroskoopilised galliumnitriidvalgusdioodid;

6)

„tavaseadistus“ – kuvari seade, mida tootja soovitab lõppkasutajal valida esialgse seadistamise menüüst, või tehaseseade, mis on kuvaril toote ettenähtud kasutuseks. See peab tagama lõppkasutajale optimaalse kvaliteedi ettenähtud ümbritseva keskkonna ja ettenähtud kasutusotstarbe korral. Tavaseadistus on seadistus, millega mõõdetakse väljalülitatud seisundi, ooteseisundi, võrguühendusega ooteseisundi ja sisselülitatud seisundi näitajad;

7)

„väline toiteallikas“ – seade, mis on määratletud komisjoni määruses (EL) 2019/1782 (2);

8)

„USB“ – universaalne järjestiksiin (Universal Serial Bus);

9)

„heleduse automaatne reguleerimine“ – automaatne mehhanism, mis aktiveerimise korral reguleerib kuvari heledust kuvari esikülge valgustava ümbrusvalguse funktsioonina;

10)

„vaike-“ või „vaikimisi“ – mõiste on seotud konkreetse omaduse või seadega ja tähendab konkreetse omaduse väärtust, mis määratakse kindlaks tehases ja mis on kättesaadav, kui klient toodet esimest korda kasutab, või pärast tehaseseadete taastamise funktsiooni kasutamist, kui toode seda võimaldab;

11)

„heledus“ – etteantud suunas kiirguva valguse tugevuse fotomeetriline väärtus pindalaühiku kohta, väljendatuna kandelates ruutmeetri kohta (cd/m2). Kuvari heleduse „subjektiivseks“ kajastamiseks kasutatakse tihti mõistet „paistvus“;

12)

„lähedalt vaatamine“ – vaatamine kauguselt, mis on võrreldav sellega, kui kuvarit vaadatakse seda käes hoides või istudes laua taga;

13)

„sundmenüü“ – erimenüü, mis ilmub kuvari esimesel käivitamisel või tehaseseadete taastamisel ja mis pakub tootja poolt eelnevalt kindlaks määratud alternatiivseid kuvaseadeid;

14)

„võrk“ – kindla skeemi ja ülesehitusega andmevahetustaristu, mis hõlmab teatavaid füüsilisi komponente, organisatsioonilisi põhimõtteid ning sideprotseduure ja -eeskirju (sideprotokolle);

15)

„võrguliides“ või „võrguport“ – traadiga või traadita toimiv füüsiline liides, mis võimaldab võrguühendust ning mille kaudu saab kuvari funktsioone kaugjuhtimiskäsklusega aktiveerida ja andmeid vastu võtta või saata. Selliste sisendandmete nagu video- ja audiosignaali jaoks ettenähtud liideseid, mille puhul signaal ei pärine võrgust ja võrguaadressi ei kasutata, ei käsitata võrguliidesena;

16)

„võrguühenduse valmisolek“ – kuvari suude aktiveerida funktsioone, kui võrguliidese kaudu on kindlaks tehtud kaugjuhtimiskäsklus;

17)

„võrguühendusega kuvar“ – kuvar, mis saab ennast ühendada võrku, kasutades üht selle võrguliidestest, kui see on aktiveeritud;

18)

„võrguühendusega ooteseisund“ – seisund, milles seade on valmis hakkama taas ülesannet täitma võrguliidese kaudu saabunud kaugjuhtimiskäskluse peale;

19)

„taasaktiveerimisfunktsioon“ – funktsioon, mis tagab kauglüliti, kaugjuhtimispuldi, sisemise anduri, taimeri või, kui tegemist on võrguühendusega kuvariga, mis on võrguühendusega ooteseisundis, võrgu kaudu lülitumise ooteseisundist või võrguühendusega ooteseisundist muusse seisundisse (välja arvatud väljalülitatud seisundisse) ja võimaldab täita lisafunktsioone;

20)

„liikumisandur“ või „viipetuvastusandur“ või „kasutaja kohaloleku andur“ – andur, mis jälgib liikumist toodet ümbritsevas alas ja reageerib sellele ning mille signaal võib viia kuvari sisselülitatud seisundisse. Seda, et eelnevalt määratud aja jooksul ei ole liikumist tuvastatud, saab kasutada seadme lülitamiseks ooteseisundisse või võrguühendusega ooteseisundisse;

21)

„piksel (pildielement)“ – pildi kõige väiksema sellise elemendi pind, mida saab eristada selle naaberelementidest;

22)

„puutefunktsioon“ – võimalus sisestada käsklusi, kasutades sisendseadmena puutetundlikku vahendit, mis kujutab tavaliselt endast kuvaripaneelile paigutatud läbipaistvat pealiskihti;

23)

„heledaim sisselülitatud seisundi seadistus“ – tootja poolt seadistatud kuvariseadistus, mis võimaldab näidata aktsepteeritavat suurima mõõdetud valge tippheledusega pilti;

24)

„poeseadistus“ – seadistus, mis on ette nähtud kasutamiseks spetsiaalselt selleks, et näidata kuvareid näiteks tugeva valgustusega tingimustes (jaekaupluses), ilma et kuvar lülituks automaatselt välja, kui ei ole tuvastatud kasutaja tegevust ega kohalolekut. See seadistus ei pruugi olla juurdepääsetav kuvatava menüü kaudu;

25)

„demonteerimine“ – kokkupandud toote võimalik et pöördumatu lahtivõtmine selle osadeks ja/või komponentideks;

26)

„lahtivõtt“ – kokkupandud toote tagasipööratav lahtivõtmine selle osadeks ja/või komponentideks, tekitamata toote funktsioonidele sellist kahju, mis ei laseks toodet tagasi kokku panna, korduskasutada ega ajakohastada;

27)

„etapp“ – mõiste on seotud demonteerimise või lahtivõtuga ja tähendab toimingut, mis lõpeb tööriista vahetamise või komponendi või osa eemaldamisega;

28)

„trükkplaat“ – koost, mis kannab mehhaaniliselt ja ühendab elektriliselt elektroonilisi ja elektrilisi komponente selliste elektrit juhtivate soonte, ühendavate ja muude elementide kaudu, mis on söövitatud ühest või mitmest elektrit juhtiva metalli kihist, mis on kantud isoleeriva kihi peale või isoleerivate kihtide vahele;

29)

„PMMA“ – polümetüülmetakrülaat;

30)

„leegiaeglusti“ või „tuleaeglusti“ – aine, mis aeglustab märkimisväärselt leegi levikut;

31)

„halogeenitud leegiaeglusti“ – mis tahes halegeeni sisaldav leegiaeglusti;

32)

„homogeenne materjal“ – läbini ühtse koostisega materjal või materjalide kogumist koosnev materjal, mida ei ole võimalik lahutada või eraldada eri materjalideks mehaanilisel viisil, nagu lahtikruvimise, lõikamise, purustamise, jahvatamise või lihvimise teel;

33)

„toodete andmebaas“ – määrusele (EL) 2017/1369 vastav tooteandmete kogu, mis on süstemaatiliselt korrastatud ning koosneb tarbijatele mõeldud avalikust osast, kus tootenäitajaid käsitlev teave on kättesaadav elektrooniliselt, veebiportaalist juurdepääsetavuse tagamiseks ja nõuetele vastavuse osast, koos selgelt kindlaks määratud juurdepääsetavuse ja turvanõuetega;

34)

„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused kui mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, importija või volitatud esindaja turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

35)

„mudelitähis“ – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga mudelitest, mis kannavad sama tootja, importija või volitatud esindaja nime;

36)

„varuosa“ – eraldi osa, millega saab asendada sama funktsiooniga osa tootes;

37)

„kutseline parandaja“ – teenusepakkuja või ettevõtja, kes osutab kuvarite parandamise ja kutselise hooldamise teenuseid.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).

(2)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1782 millega kehtestatakse välistoiteallikate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2009 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 95).


II LISA

Ökodisaininõuded

A.   ENERGIATÕHUSUSNÕUDED

1.   ENERGIATÕHUSUSINDEKSI PIIRMÄÄRAD SISSELÜLITATUD SEISUNDIS

Kuvari energiatõhususindeks (EEI) arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

kus:

A on ekraani pindala ruutdetsimeetrites (dm2);

Pmeasured on sisselülitatud seisundis mõõdetud võimsus vattides tavaseadistuses standardse heledusvahemiku (SDR) puhul;

corr on parandustegur 10 selliste OLED-kuvarite puhul, mille korral ei kasutata heleduse automaatse reguleerimise lubatud hälvet, mis on esitatud punkti B alapunktis 1. See kehtib kuni 28. veebruarini 2023. Kõigil muudel juhtudel on parandustegur corr null.

Kuvari EEI ei tohi olla suurem kui maksimaalne EEI (EEImax ) vastavalt tabelis 1 esitatud piirmääradele ja alates märgitud kuupäevadest.

Tabel 1.

EEI piirmäärad sisselülitatud seisundis

 

EEImax kuvarite puhul, mille lahutusvõime on kuni 2 138 400 pikslit (HD)

EEImax kuvarite puhul, mille lahutusvõime on üle 2 138 400 piksli (HD) ja kuni 8 294 400 pikslit (4k UHD-d)

EEImax kuvarite puhul, mille lahutusvõime on üle 8 294 400 piksli (4k UHD-d), ja mikroleedkuvarite puhul

1. märts 2021

0,90

1,10

ei ole asjakohane

1. märts 2023

0,75

0,90

0,90

B.   LUBATUD HÄLBED JA PARANDID EEI ARVUTAMISEL NING FUNKTSIONAALSED NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kuvarid vastama järgmistele nõuetele.

1.   Heleduse automaatse reguleerimisega kuvarid

Kuvari puhul võib vähendada näitajat Pmeasured 10 %, kui kuvar vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)

heleduse automaatne reguleerimine on kuvari tavaseadistuses aktiveeritud ja säilib mis tahes muus standardse heledusvahemiku seadistuses, mida saab lõppkasutaja kasutada;

b)

Pmeasured mõõdetakse tavaseadistuses nii, et heleduse automaatne reguleerimine on blokeeritud või kui seda ei saa blokeerida, siis olukorras, kus heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus on 100 luksi;

c)

vajaduse korral peab Pmeasured olema juhul, kui heleduse automaatne reguleerimine on blokeeritud, võrdne aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimise korral mõõdetud sisselülitatud seisundi võimsusega või sellest suurem, olukorras, kus heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus on 100 luksi;

d)

kui heleduse automaatne reguleerimine on aktiveeritud, peab sisselülitatud seisundi võimsuse mõõdetud väärtus vähenema 20 % või rohkem, kui heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus väheneb 100 luksilt 12 luksile; ning

e)

kuvari ekraani heleduse automaatne reguleerimine vastab kõigile järgmistele omadustele, kui heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus muutub:

mõõdetud ekraani heledus 60 luksi puhul on 65 % kuni 95 % ekraani heledusest 100 luksi puhul;

mõõdetud ekraani heledus 35 luksi puhul on 50 % kuni 80 % ekraani heledusest 100 luksi puhul; ning

mõõdetud ekraani heledus 12 luksi puhul on 35 % kuni 70 % ekraani heledusest 100 luksi puhul.

2.   Sundmenüü ja seadistamismenüüd

Kuvareid võib turule lasta ka esmakäivitamisel avaneva sundmenüüga, mis pakub välja alternatiivseid seadeid. Sundmenüü olemasolu korral tuleb vaikevalikuks seada tavaseadistus, muul juhul on tavaseadistuseks pakendi avamisel olev seade.

Kui kasutaja valib tavaseadistusest erineva seadistuse ja selle tulemusel on tarbimisvõimsus suurem kui tavaseadistuses, ilmub ekraanile teade, milles hoiatatakse energiatarbimise tõenäolise suurenemise eest ning palutakse sõnaselgelt toiming kinnitada.

Kui kasutaja valib tavaseadistuse osaks olevatest seadetest erineva seade ja selle tulemusel on energiatarbimine suurem kui tavaseadistuses, ilmub ekraanile teade, milles hoiatatakse energiatarbimise tõenäolise suurenemise eest ning palutakse sõnaselgelt toiming kinnitada.

Kui kasutaja muudab mingis seades ühtainsat näitajat, ei tohi see kaasa tuua ühtki muudatust muudes energiaga seotud näitajates, välja arvatud siis, kui see on vältimatu. Sel juhul ilmub ekraanile teade, milles hoiatatakse muude näitajate muutmise eest ja palutakse sõnaselgelt muudatus kinnitada.

3.   Suhteline valge tippheledus

Tavaseadistuses ei tohi kuvari valge tippheledus 100-luksise valgustustihedusega vaatamiskeskkonnas olla alla 220 cd/m2 või kui kuvar on peamiselt ette nähtud ühele kasutajale lähedalt vaatamiseks, alla 150 cd/m2.

Kui kuvari valge tippheledus tavaseadistuses on seadistatud neist väärtustest väiksemaks, ei tohi see olla alla 65 % kuvari valgest tippheledusest 100-luksise valgustustihedusega vaatamiskeskkonnas heledaimas sisselülitatud seisundi seadistuses.

C.   VÄLJALÜLITATUD SEISUNDI, OOTESEISUNDI JA VÕRGUÜHENDUSEGA OOTESEISUNDI NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kuvarid vastama järgmistele nõuetele.

1.   Tarbimisvõimsuse piirmäärad, v.a sisselülitatud seisundis

Kuvarid ei ületa eri seisundites ja tingimustes tarbimisvõimsuse piirmäärasid, mis on esitatud tabelis 2.

Tabel 2.

Tarbimisvõimsuse piirmäärad muus kui sisselülitatud seisundis (vattides)

 

Väljalülitatud seisund

Ooteseisund

Võrguühendusega ooteseisund

Piirmäärad

0,30

0,50

2,00

Lubatud hälbed lisafunktsioonide jaoks, kui need on olemas ja aktiveeritud

 

 

 

 

Olekuekraan

0,0

0,20

0,20

 

Taasaktiveerimine, mis kasutab liikumisandurit

0,0

0,50

0,50

 

Puutefunktsioon, kui seda saab aktiveerimiseks kasutada

0,0

1,00

1,00

 

HiNA-funktsioon

0,0

0,0

4,00

Suurim tarbimise koguvõimsus koos kõigi lisafunktsioonidega, mis on olemas ja aktiveeritud

0,30

2,20

7,70

2.   Väljalülitatud seisundi, ooteseisundi ja võrguühendusega ooteseisundi olemasolu

Kuvaril peab olema väljalülitatud seisund, ooteseisund, võrguühendusega ooteseisund või muud seisundid, mis ei ületa ooteseisundi suhtes kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid.

Seadistusemenüüs, kasutusjuhendites ja muudes dokumentides (kui need on olemas) viidatakse väljalülitatud seisundile, ooteseisundile ja võrguühendusega ooteseisundile, kasutades neid termineid.

Automaatne lülitumine väljalülitatud seisundisse ja/või ooteseisundisse ja/või muusse seisundisse, mis ei ületa ooteseisundi suhtes kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid, seatakse vaikeseadistuseks, sh ka võrguühendusega kuvarite puhul, kui võrguliides on sisselülitatud seisundis aktiveeritud.

Võrguühendusega televiisoril peab tavaseadistuses olema võrguühendusega ooteseisund blokeeritud. Lõppkasutajal palutakse võrguühendusega ooteseisundi aktiveerimine kinnitada, kui aktiveerimine on vajalik mõne valitud funktsiooni jaoks, mis on aktiveeritud kaugjuhtimiskäsklusega, ja tal peab olema võimalik see seisund blokeerida.

Võrguühendusega kuvarid peavad vastama ooteseisundi nõuetele, kui võrguühendusega ooteseisund on blokeeritud.

3.   Automaatne ooteseisund televiisorites

a)

Televiisoritel on toitehaldusfunktsioon, mis on tootja tarnitaval seadmel aktiveeritud ja mis lülitab nelja tunni jooksul pärast viimast kasutaja sekkumist televiisori sisselülitatud seisundist ooteseisundisse, võrguühendusega ooteseisundisse või muusse seisundisse, mis ei ületa vastavalt ooteseisundi või võrguühendusega ooteseisundi suhtes kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid. Enne sellist automaatset lülitumist näitab televiisor vähemalt 20 sekundit teadet, milles hoiatatakse kasutajat eelseisva lülitumise eest ning antakse talle võimalus lülitumine edasi lükata või ajutiselt tühistada.

b)

Kui televiisoril on funktsioon, mis võimaldab punkti a kohast seisundite automaatse ülemineku neljatunnist perioodi lühendada, pikendada või blokeerida, ilmub hoiatusteade energiatarbimise võimaliku suurenemise kohta ning kui on valitud neljatunnise perioodi pikendamine või blokeerimine, tuleb nõuda uue valitud seade kinnitamist.

c)

Kui televiisoril on liikumisandur, peab toimuma automaatne ümberlülitumine sisselülitatud seisundist muusse seisundisse vastavalt punktile a juhul, kui liikumist ei tuvastata kuni ühe tunni jooksul.

d)

Erinevate valitavate toiteallikatega televiisorid peavad eelistama valitud ja kuvatud signaaliallika toitehaldusprotokolle vaikeseadistatud toitehaldusmehhanismidele, mida on kirjeldatud punktides a–c.

4.   Automaatne ooteseisund muudes kuvarites kui televiisorites

Muud mitmesuguste valitavate sisendallikatega kuvarid kui televiisorid lülituvad tavaseadistuses juhul, kui üheski sisendallikas ei ole rohkem kui kümne sekundi jooksul või digitaalsete interaktiivsete tahvlite või ringhäälingukuvarite puhul rohkem kui 60 minuti jooksul tuvastatud ringhäälingusignaali, ooteseisundisse, võrguühendusega ooteseisundisse või muusse seisundisse, mis ei ületa vastavalt ooteseisundi või võrguühendusega ooteseisundi suhtes kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid.

Enne sellist lülitumist kuvatakse hoiatusteade ja lülitumine viiakse läbi kümne minuti jooksul.

D.   MATERJALITÕHUSUSE NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kuvarid vastama järgmistele nõuetele.

1.   Demonteerimist, ringlussevõttu ja taaskasutamist võimaldav disain

Tootjad, importijad või nende volitatud esindajad tagavad, et ühendus-, kinnitus- ja sulgemismeetodid ei takista direktiivi 2012/19/EL (elektroonikaromude kohta) VII lisa punkti 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ (1) (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid) artikli 11 kohaste komponentide (kui neid seadmes on) eemaldamist laialdaselt kättesaadavate tööriistadega.

Tootjad, importijad või nende volitatud esindajad teevad, ilma et see mõjutaks direktiivi 2012/19/EL artikli 15 punkti 1 kohaldamist, vaba juurdepääsuga veebisaidil kättesaadavaks demonteerimisteabe, mis on vajalik direktiivi 2012/19/EL VII lisa punktis 1 osutatud tootekomponentidele juurdepääsuks.

Demonteerimisteave sisaldab sihtkomponentidele juurdepääsuks vajalike demonteerimisetappide, tööriistade või võtete järjestust.

Olelusringi lõpuga seotud teave peab jääma kättesaadavaks vähemalt 15 aastaks pärast tootemudeli viimase seadme turulelaskmist.

2.   Plastkomponentide märgistamine

Plastkomponendid, mis on raskemad kui 50 g.

a)

Kõnealuste plastkomponentide märgistamisel täpsustatakse polümeeritüüp, kasutades asjakohaseid standardtähiseid või märkide „>“ ja „<“ vahel asuvaid lühendeid, nagu on olemasolevates standardites kindlaks määratud. Märgistus peab olema loetav.

Märgistusnõuded ei kehti plastkomponentidele järgmistel juhtudel:

i)

märgistamine ei ole plastkomponendi kuju või mõõtmete tõttu võimalik;

ii)

märgistus mõjutaks plastkomponendi toimivust või funktsionaalsust; ning

iii)

märgistamine ei ole valumeetodi tõttu tehniliselt võimalik.

Märgistust ei nõuta järgmiste plastkomponentide puhul:

i)

pakend, kleeplint, märgised ja pakkekile;

ii)

juhtmed, kaablid ja liitmikud, kummist osad ning juhtudel, kui sobiv pind ei ole loetava suurusega märgistuse jaoks piisavalt suur;

iii)

trükkplaadikoostud, PMMA-plaadid, optilised komponendid, elektrostaatilise lahenduse vastase kaitse komponendid, elektromagnetiliste häirete vastase kaitse komponendid, kõlarid;

iv)

läbipaistavad osad, mille puhul võib märgistus takistada asjaomase osa toimimist.

b)

Leegiaeglusteid sisaldavad plastkomponendid tuleb lisaks märgistada polümeeri lühendiga, millele järgneb sidekriips, tähis „FR“ ja seejärel sulgudes polümeeri kood. Kesta- ja alusekomponentidel olev märgistus peab olema hästi nähtav ja selgelt loetav.

3.   Kaadmiumisisalduse logo

Kaadmiumisisaldust tähistava logoga peavad olema märgistatud sellise ekraanipaneeliga kuvarid, mille kaadmiumisisalduse (Cd) massiprotsent homogeensetes materjalides ületab 0,01 %, st piirmäära, mis on esitatud direktiivis 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Logo peab olema hästi nähtav, vastupidav, loetav ja kustumatu. Logo peab vastama allpool esitatud näidetele.

Sisaldab kaadmiumi

Kaadmiumivaba

Image 114

Image 115

Mõõdu „a“ pikkus on üle 9 mm ja kasutatav kirjatüüp peab olema Gill Sans.

Täiendav kaadmiumisisaldust tähistav logo peab olema kindlalt kinnitatud sissepoole kuvaripaneelile või sisse vormitud asukohta, mis on töötajatele hästi nähtav pärast seda, kui välist logo kandev tagumine väliskest on eemaldatud.

Kaadmiumi puudumist tähistavat logo kasutatakse juhul, kui kuvari ühegi homogeensetest materjalidest osa kaadmiumisisalduse (Cd) massiprotsent ei ületa piirmäära 0,01 %, mis on esitatud direktiivis 2011/65/EL.

4.   Halogeenitud leegiaeglustid

Kuvarite kestas ega aluses ei ole lubatud kasutada halogeenitud leegiaeglusteid.

5.   Parandamist ja korduskasutamist võimaldav disain

a)

Varuosade kättesaadavus:

1)

kuvarite tootjad, importijad või volitatud esindajad teevad kutselistele parandajatele kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad: sisemine toiteallikas, pistmikud, millega ühendada väliseid seadmeid (kaabel, antenn, USB, DVD ja Blue-Ray), kondensaatorid, patareid ja akud ning vajaduse korral DVD-/Blue-Ray-moodul ja HD-/SSD-moodul vähemalt seitsme aasta jooksul pärast mudeli viimase seadme turulelaskmist;

2)

kuvarite tootjad, importijad või volitatud esindajad teevad kutselistele parandajatele ja lõppkasutajatele kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad: väline toiteallikas ja kaugjuhtimispult vähemalt seitsme aasta jooksul pärast mudeli viimase seadme turulelaskmist;

3)

tootjad tagavad, et need osad saab asendada laialdaselt kättesaadavate tööriistadega ja ilma seadet püsivalt kahjustamata;

4)

loetelu varuosadest, mida puudutab punkt 1, ja nende tellimise kord peavad olema tootja, importija või volitatud esindaja avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavad hiljemalt kaks aastat pärast mudeli esimese seadme turulelaskmist ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni; ning

5)

loetelu varuosadest, mida puudutab punkt 2, ning nende tellimise kord ja parandusjuhised peavad olema tootja, importija või volitatud esindaja avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavad mudeli esimese seadme turulelaskmise ajal ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni.

b)

Juurdepääs parandus- ja hooldusteabele:

kaks aastat pärast mudeli või võrdväärse mudeli esimese seadme turulelaskmist ja punktis a nimetatud ajavahemiku lõpuni tagab tootja, importija või volitatud esindaja kutselistele parandajatele juurdepääsu seadme parandus- ja hooldusteabele järgmiste tingimuste kohaselt:

1)

tootja, importija või volitatud esindaja veebisaidil tuleb teada anda, kuidas saavad kutselised parandajad teabele juurdepääsemiseks registreeruda; sellise taotluse vastuvõtmiseks võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad nõuda kutseliselt parandajalt selle tõendamist, et

i)

sellel kutselisel parandajal on kuvarite parandamiseks vajalik tehniline pädevus ja et ta järgib eeskirju, mis kehtivad elektriseadmete parandajatele liikmesriikides, kus ta tegutseb. Selle punkti järgimise tõendina aktsepteeritakse viidet ametlikule kutseliste parandajate registreerimise süsteemile, kui selline süsteem on asjaomastes liikmesriikides olemas;

ii)

see kutseline parandaja on kaetud kindlustusega, mis hõlmab tema tegevusest tulenevaid kohustusi, olenemata sellest, kas liikmesriik seda nõuab;

2)

tootjad, importijad või volitatud esindajad kiidavad registreerumise heaks või lükkavad selle tagasi viie tööpäeva jooksul pärast kutseliselt parandajalt saadud taotluse kuupäeva;

3)

tootjad, importijad või volitatud esindajad võivad nõuda mõistlikku ja proportsionaalset tasu parandus- ja hooldusteabele juurdepääsu või korrapäraste ajakohastuste saamise eest. Tasu on mõistlik, kui selles võetakse arvesse, mil määral kutseline parandaja teavet kasutab, ja teda ei tõrjuta seega teavet kasutamast.

Pärast registreerimist peab kutselisel parandajal olema juurdepääs soovitud parandus- ja hooldusteabele ühe tööpäeva jooksul pärast selle taotlemist. Kättesaadav parandus- ja hooldusteave peab sisaldama järgmist:

seadme kindel tunnus;

lahtivõtuskeem või laotusjoonis;

vajalike parandus- ja katseseadmete loetelu;

komponentide ja diagnostika andmed (nt teoreetilised vähimad ja suurimad mõõdud);

juhtmete ja ühenduste diagrammid;

tõrke- ja veadiagnostika koodid (sh vajaduse korral tootjaspetsiifilised koodid); ning

andmed teatatud ja kuvaris salvestatud tõrkejuhtumite kohta (kui see on asjakohane).

c)

Varuosade maksimaalne tarneaeg:

1)

punkti 5 alapunkti a punktides 1 ja 2 nimetatud ajavahemikul tagavad tootja, importija või volitatud esindajad, et kuvarite varuosad tarnitakse 15 tööpäeva jooksul pärast tellimuse saamist;

2)

kui varuosad on kättesaadavad vaid kutselistele parandajatele, võib see kättesaadavus olla piiratud vaid punkti b kohaselt registreeritud kutseliste parandajatega.

E.   TEABE KÄTTESAADAVUSE NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peab toote tootja, importija või volitatud esindaja tegema mudeli või võrdväärse mudeli esimese seadme turulelaskmise korral kättesaadavaks allpool kirjeldatud teabe.

Teavet pakutakse tasuta kolmandatele isikutele, kes tegelevad kuvarite kutselise parandamise ja korduskasutamisega (sh kolmandast isikust hooldusteenuste osutajad, vahendajad ja varuosade pakkujad).

1.   Tark- ja püsivarauuenduste kättesaadavus

a)

Viimane kättesaadav püsivaraversioon tehakse tasuta või õiglase, läbipaistva ja diskrimineerimisvaba hinnaga kättesaadavaks vähemalt kaheksaks aastaks pärast teatava toodemudeli viimase seadme turulelaskmist. Püsivara viimane kättesaadav turvauuendus tehakse tasuta kättesaadavaks vähemalt kaheksaks aastaks pärast teatava toodemudeli viimase toote turulelaskmist.

b)

Teave tark- ja püsivarauuenduste minimaalse tagatud kättesaadavuse, varuosade kättesaadavuse ning tootetoe kohta tuleb esitada toote teabelehel, mis on ette nähtud määruse (EL) 2019/2013 V lisaga.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).


III LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused kooskõlas harmoneeritud standarditega, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate üldtunnustatud tipptaseme meetoditega, ning kooskõlas alljärgnevate eeskirjadega.

Mõõtmistes ja arvutustes tuleb järgida käesolevas lisas esitatud tehnilisi mõisteid, tingimusi, valemeid ja näitajaid. Kuvareid, mis töötavad nii 2D- kui ka 3D-režiimis, katsetatakse 2D-režiimis töötamise ajal.

Kuvarit, mis on jaotatud kaheks või enamaks füüsiliselt eraldiseisvaks üksuseks, kuid mis lastakse turule ühes pakendis, loetakse käesoleva lisa nõuetele vastavuse kontrollimisel üheks kuvariks. Kui mitu kuvarit, mida saab turule lasta eraldi, moodustavad ühe süsteemi, loetakse neid individuaalseid kuvareid üheks kuvariks.

1.   Üldtingimused

Mõõtmised tehakse ümbritseva õhu temperatuuril 23 °C +/– 5 °C.

2.   Sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsuse mõõtmine

II lisa punkti A alapunkti 1 kohase tarbimisvõimsuse mõõtmisel tuleb täita kõik järgmised tingimused:

a)

tarbimisvõimsust (Pmeasured ) mõõdetakse tavaseadistuses;

b)

mõõtmised tuleb teha kuvarite tüüpilise televisioonilevi dünaamilise videosignaaliga, kasutades kuvari standardset heledusvahemikku (SDR). Mõõdetakse kümne järjestikuse minuti keskmist võimsustarbimist;

c)

mõõtmised tehakse pärast seda, kui kuvar on olnud vähemalt ühe tunni väljalülitatud seisundis või kui väljalülitatud seisundit ei ole, siis ooteseisundis, ja seejärel kohe vähemalt ühe tunni sisselülitatud seisundis, ning need viiakse lõpule enne, kui kuvar on olnud sisselülitatud seisundis kuni kolm tundi. Vastavat videosignaali kuvatakse kogu sisselülitatud seisundis olemise jooksul. Neid kestusi võib lühendada selliste kuvarite puhul, mis teadaolevalt saavutavad stabiilse seisundi ühe tunni jooksul, kui on võimalik näidata, et nii saadud mõõtmistulemuste erinevus jääb 2 % piiresse võrreldes tulemustega, mis oleks saadud siin kirjeldatud kestusi kasutades;

d)

heleduse automaatse reguleerimise funktsiooni olemasolu korral tehakse mõõtmised nii et see on välja lülitatud. Kui heleduse automaatse reguleerimise funktsiooni ei ole võimalik välja lülitada, tehakse mõõtmised nii, et heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus on 100 luksi.

Valge tippheleduse mõõtmine

II lisa punkti B alapunkti 3 kohase valge tippheleduse mõõtmisel:

a)

tuleb kasutada heledusmõõturit, millega tehakse kindlaks selline ekraani osa, kus on täiesti (100 %) valge kujutis, mis moodustab osa täisekraani häälestustabelist, mis ei ületa kujutise keskmise heleduse punkti (APL), mille puhul hakkab kuvari heleduse reguleerimise süsteem võimsust piirama või muud moodi süsteemi rikkuma, mõjutades kuvari heledust;

b)

ei tohi ühestki II lisa punkti B alapunktis 3 osutatud seisundist teise vahetamise käigus muuta heledusmõõturi mõõtepunkti kuvaril.


IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja ega importija ei tohi neid kasutada lubatud hälvetena, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilistes dokumentides või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõike 2 alusel tootemudeli vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele, järgivad nad käesolevas lisas osutatud nõuete puhul allpool II lisa nõuete kohta esitatud menetlust.

1.   Üldmenetlus

Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (edaspidi „esitatud väärtused“) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest;

b)

kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui mitte mingis tootja, importija või volitatud esindaja avaldatud tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kui esitatud väärtused,

c)

kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad mudeli eksemplari, jäävad määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 3 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse; ning

d)

kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli eksemplari ning see vastab funktsionaalsetele nõuetele ja nõuetele remondi ja olelusringi lõpuga seotud aspektide kohta.

1.1.   II lisa punkti B alapunktis 1 esitatud nõuete kontrolli menetlus

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui toote heleduse automaatne reguleerimine on vaikimisi aktiveeritud ja säilib kõigis muudes standardse heledusvahemiku seadistustes, välja arvatud poeseadistuses;

b)

kui toote sisselülitatud seisundi võimsuse mõõdetud väärtus väheneb 20 % või rohkem, kui heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus väheneb 100 luksilt 12 luksile;

c)

kui kuvari heleduse automaatne reguleerimine vastab II lisa punkti B alapunkti 1 alapunktis e esitatud nõuetele.

1.2.   II lisa punkti B alapunktis 2 esitatud nõuete kontrolli menetlus

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui tavaseadistus on kuvari esmakäivitamisel esitatud vaikevalikuna; ning

b)

kui juhul, kui kasutaja valib tavaseadistusest erineva seisundi, palutakse teises valikuprotsessis valik kinnitada.

1.3.   II lisa punkti B alapunktis 3 esitatud nõuete kontrolli menetlus

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui valge tippheleduse või, kui see on asjakohane, suhtelise valge tippheleduse määratud väärtus vastab punkti B alapunktis 3 nõutud väärtusele.

1.4.   II lisa punkti C alapunktis 1 esitatud nõuete kontrolli menetlus

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui toiteallikaga ühendatud seadmel on:

a)

seatud vaikeseisundiks väljalülitatud seisund ja/või ooteseisund ja/või muu seisund, mis ei ületa väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid;

b)

võrguühendusega ooteseisund HiNA-ga ja seade ei ületa HiNA puhul kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid, kui võrguühendusega ooteseisund on aktiveeritud; ning

c)

võrguühendusega ooteseisund ilma HiNA-ta ja seade ei ületa HiNA puudumise korral kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid, kui võrguühendusega ooteseisund on aktiveeritud.

1.5.   II lisa punkti C alapunktis 2 esitatud nõuete kontrolli menetlus

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui seadmel on selline väljalülitatud seisund ja/või ooteseisund ja/või muu seisund, milles toiteallikaga ühendatud kuvari tarbimisvõimsus ei ületa väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid; ning

b)

võrguühenduse valmisoleku aktiveerimine nõuab lõppkasutaja sekkumist; ning

c)

lõppkasutaja saab võrguühenduse valmisoleku blokeerida; ning

d)

seade vastab ooteseisundi nõuetele, kui võrguühendusega ooteseisund ei ole aktiveeritud.

1.6.   II lisa punkti C alapunktis 3 esitatud nõuete kontrolli menetlus

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui sisselülitatud seisundis televiisor lülitub nelja tunni jooksul pärast viimast kasutaja sekkumist või kui liikumisandur on aktiveeritud ja liikumist ei ole tuvastatud, ühe tunni jooksul, sisselülitatud seisundist automaatselt ooteseisundisse, väljalülitatud seisundisse, võrguühendusega seisundisse (kui see on aktiveeritud) või muusse seisundisse, mis ei ületa ooteseisundi suhtes kohaldatavaid tarbimisvõimsuse nõudeid. Liikmesriikide ametiasutused kasutavad kohaldatavat menetlust, et mõõta tarbimisvõimsust pärast seda, kui automaatse väljalülitamise funktsioon lülitab televiisori vastavasse võimsusseisundisse; ning

b)

kui funktsioon on seatud vaikeseadeks; ning

c)

kui televiisor näitab sisselülitatud seisundis hoiatusteadet, enne kui lülitub sisselülitatud seisundist automaatselt vastavasse seisundisse; ning

d)

kui televiisoril on funktsioon, mis võimaldab punkti a kohast seisundite automaatse ülemineku neljatunnist perioodi muuta, ilmub hoiatusteade energiatarbimise võimaliku suurenemise kohta ning kui on valitud neljatunnise perioodi pikendamine või blokeerimine, nõutakse uue valitud seade kinnitamist; ning

e)

kui kuvaril on liikumisandur, toimub automaatne ümberlülitumine sisselülitatud seisundist muusse seisundisse vastavalt punktile a siis, kui liikumist ei tuvastata kuni ühe tunni jooksul, ning

f)

kui erinevate valitavate toiteallikatega televiisorid eelistavad valitud signaaliallika toitehaldusprotokolle vaikeseadistatud toitehaldusmehhanismidele, mida on kirjeldatud punktis a.

1.7.   II lisa punkti C alapunktis 4 esitatud nõuete kontrolli menetlus

Mudeli puhul katsetatakse lõppkasutaja valitavat iga signaalisisendi liidese tüüpi, mille kohta on märgitud, et see saab üle kanda toitehalduskontrolli signaale või andmeid. Kui esineb kaks või enam täpselt ühesugust signaaliliidest, mille kohta ei ole märgitud kindlat peremeestoote tüüpi (nt HDMI-1, HDMI-2), piisab ühe juhuslikult valitud signaaliliidese katsetamisest. Märgise või menüüga tähistatud signaaliliideste (nt arvuti, teleriboks või muu taoline seade) olemasolu korral tuleks sobiv hosti signaali allikseade ühendada katsetamiseks tähistatud signaaliliidesega. Mudel loetakse kohaldatavale nõudele vastavaks, kui üheski sisendseadmes ei ole tuvastatud signaali ning mudel lülitub ooteseisundisse, väljalülitatud seisundisse või võrguühendusega ooteseisundisse.

1.8.   II lisa punktides D ja E esitatud nõuete kontrolli menetlus

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad mudeli eksemplari ning see vastab II lisa punktide D ja E ressursitõhususnõuetele.

2.   Menetlus olukorras, kus nõudeid ei ole täidetud

Kui ei saavutata punkti 1 alapunktides c ja d osutatud tulemusi nõuete osas, mis ei ole seotud mõõdetud väärtustega, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid nõuetele mittevastavaks.

Kui ei saavutata punkti 1 alapunktides c ja d osutatud tulemusi nõuete osas, mis on seotud mõõdetud väärtustega, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama või võrdväärsete mudelite eksemplari. Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme eksemplari puhul kindlaks tehtud väärtuste aritmeetiline keskmine jääb tabelis 3 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse. Vastasel juhul loetakse mudel ja kõik võrdväärsed mudelid nõuetele mittevastavaks.

Liikmesriikide ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe, kui on otsustatud, et mudel ei vasta nõuetele.

Liikmesriikide ametiasutused kasutavad III lisas esitatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid ning üksnes punktides 1 ja 2 kirjeldatud menetlust käesolevas lisas osutatud nõuete puhul.

3.   Kontrollimisel lubatud hälbed

Liikmesriikide ametiasutused kasutavad üksnes tabelis 3 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid. Kasutada ei tohi muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja ei tohi neid kasutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtuste lubatud hälbena, et saavutada vastavus toote nõuetele. Esitatud väärtused ei tohi olla tootja seisukohast paremad kui tehnilistes dokumentides esitatud väärtused.

Tabel 3.

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Kontrollimisel lubatud hälbed

Sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus (Pmeasured ) (vattides), v.a II lisa punktis B esitatud lubatud hälbed ja parandid EEI arvutamiseks vastavalt II lisa punktile A

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 7 % suurem.

Vajaduse korral väljalülitatud seisundi, ooteseisundi ja võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus vattides

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,10 W suurem, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W, ega üle 10 % suurem, kui esitatud väärtus on suurem kui 1,00 W.

Suhteline valge tippheledus

Määratud väärtus peab olema vähemalt 60 % kuvari heledaima sisselülitatud seisundiga seadistuse valgest tippheledusest, kui on asjakohane.

Suhteline valge tippheledus (cd/m2)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 8 % väiksem.

Ekraani nähtava osa diagonaal sentimeetrites (ja esitamise korral tollides)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 1 cm (või 0,4 tolli) väiksem.

Ekraani pindala ruutdetsimeetrites2

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,1 dm2 väiksem.

Ajastatud funktsioonid vastavalt II lisa punkti C alapunktidele 3 ja 4

Lülitumine peab olema toimunud viie sekundi piires sätestatud väärtusest.

II lisa punkti D alapunktile 2 vastavate plastkomponentide mass

Määratud väärtus (*1) ei tohi erineda esitatud väärtusest üle 5 grammi.


(*1)  IV lisa punkti 2 alapunkti a kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


V LISA

Võrdlusandmed

Allpool on esitatud käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvad ning oluliste ja mõõdetavate keskkonnanäitajate seisukohast parimad tehnilised lahendused.

Direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punkti 2 kohaldamiseks määratakse kindlaks järgmised soovituslikud võrdlusandmed. Need viitavad parimatele käesoleva määruse väljatöötamise ajal turul leidunud kuvarite tehnilistele lahendustele.

Ekraani diagonaal

HD

UHD

(cm)

(tollides)

vattides

vattides

55,9

22

15

 

81,3

32

25

 

108,0

43

33

47

123,2

49

43

57

152,4

60

62

67

165,1

65

56

71

Muud töörežiimid:

väljalülitatud seisund (füüsilise lülitiga):

0,0 W

väljalülitatud seisund (füüsilise lülitita):

0,1 W

ooteseisund

0,2 W

võrguühendusega ooteseisund (HiNA-ta)

0,9 W


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/267


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/2022,

1. oktoober 2019,

millega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1016/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on suur ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik konstruktsiooni muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 (2) (ökodisaini tööplaan), mille on koostanud komisjon direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning komisjoni määruse (EL) nr 1016/2010 (3) ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1059/2010 (4) läbivaatamisel.

(3)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastaks. Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad on üks tööplaanis loetletud tooterühmi, mille hinnanguline 2,1 TWh suurune aastane energiasääst toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise 0,7 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas ja hinnangulise veesäästu 16 miljonit kuupmeetrit 2030. aastal.

(4)

Komisjon kehtestas kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuded määruses (EL) nr 1016/2010 ja vastavalt nimetatud määrusele peaks komisjon seda korrapäraselt läbi vaatama, et võtta arvesse tehnika arengut.

(5)

Komisjon on määruse (EL) nr 1016/2010 läbi vaadanud ja analüüsinud kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate tehnilisi, keskkonna- ja majanduslikke aspekte ning kasutajate tegelikku käitumist. Määrus vaadati läbi tihedas koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avaldati ja esitati direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 18 loodud nõuandefoorumile.

(6)

Läbivaatamisuuringust ilmneb, et on vaja muuta kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõudeid, oluliste ressursside, nagu elektri ja vee kasutamisega seotud nõudeid ning kehtestada ressursitõhususega, nagu parandatavuse ja ringlussevõetavusega seotud nõuded.

(7)

Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate keskkonnaaspektid, mis leiti olevat käesoleva määruse eesmärkide seisukohast olulised, on kasutusetapi elektri- ja veetarbimine, jäätmete tekitamine olelusringi lõpus ning õhku- ja vetteheide tootmisetapis (toorainete kaevandamise ja töötlemise tõttu) ja kasutusetapis (elektritarbimise tõttu).

(8)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete aastane elektritarbimine liidus oli 2015. aastal hinnanguliselt 31,3 TWh, mis vastab 11,1 miljonile CO2 ekvivalenttonnile. Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate elektritarbimine tavatingimustes peaks prognooside kohaselt suurenema 2030. aastaks 49,0 TWh-ni ja seda peamiselt kasutatavate nõudepesumasinate koguarvu kasvu tõttu. Sellist elektritarbimise suurenemist on siiski võimalik kehtivate ökodisaini nõuete ajakohastamisega piirata. Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate veetarbimine oli 2015. aastal hinnanguliselt 318 miljonit kuupmeetrit ja kui nõudeid ei ajakohastata, suureneb see prognooside kohaselt 2030. aastaks 531 miljoni kuupmeetrini. Kõigele lisaks on viimastel aastatel lühenenud kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate kasutusiga hinnanguliselt 12,5 aastani ja stiimulite puudumisel see suundumus tõenäoliselt jätkub.

(9)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2015) 614 final (5) (ELi ringmajanduse loomise tegevuskava) ja ökodisaini tööplaanis (6) on rõhutatud, kui tähtis on kasutada ökodisaini raamistikku, et toetada üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL (7) on viidatud direktiivile 2009/125/EÜ ning märgitud, et ökodisaininõuded peaksid hõlbustama elektri- ja elektroonikaseadmete romude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist, sest probleemid lahendatakse olelusringi algetapis. Käesoleva määrusega tuleks seega sätestada asjakohased nõuded, mis aitavad täita ringmajanduse eesmärke.

(10)

Väljaspool kodumajapidamist kasutatavatel nõudepesumasinatel on teistsugused omadused ja kasutusalad. Nende suhtes kohaldatakse muid õigusakte, eelkõige masinaid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, (8) ning need ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Sätteid kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate kohta tuleks kohaldada samasuguste tehniliste näitajatega nõudepesumasinate kohta sõltumata sellest, millises seadistuses neid kasutatakse. Sõltumata kasutatavast meetodist peaksid pesemise ja kuivatamise vähimnõuetele vastama kõik kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad.

(11)

Tuleks sätestada kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate väikese võimsusega seisundite erinõuded. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 (9) nõudeid ei tohiks kohaldada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate suhtes. Määrust (EÜ) nr 1275/2008 tuleks vastavalt muuta.

(12)

Asjakohaste tootenäitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Nende meetodite puhul tuleks arvesse võtta üldtunnustatud tipptasemel mõõtmismeetodeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (10) I lisas loetletud Euroopa standardiorganisatsioonide poolt vastu võetud harmoneeritud standardeid, kui need on olemas.

(13)

Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada, millised on kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(14)

Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(15)

Kui käesoleva määruse kohased tehnilises dokumentatsioonis esitatud tehnilised näitajad on identsed tootekirjelduses esitatud näitajatega vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2017, (11) peaksid tootjad lisama vastavad andmed toodete andmebaasi, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1369, (12) ning ei peaks neid enam esitama tehnilise dokumentatsiooni osana turujärelevalveasutustele.

(16)

Määruse tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks ja tarbijate kaitsmiseks ei tohi turule lasta tooteid, mis muudavad esitatud näitajate parendamiseks automaatselt katseaegset toimivust.

(17)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele tuleks kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punktiga 2 kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, millega tagataks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogu olelusringi keskkonnatoimet iseloomustavad andmed oleksid laialdaselt kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad.

(18)

Määrus tuleks läbi vaadata, et hinnata selle sätete asjakohasust ja tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine peaks toimuma piisava aja möödudes, et kõik sätted oleksid rakendatud ja turule mõju avaldanud.

(19)

Määrus (EL) nr 1016/2010 tuleks tunnistada kehtetuks.

(20)

Et lihtsustada määruselt (EL) nr 1016/2010 käesolevale määrusele üleminekut, peaks käesoleva määruse jõustumisest alates olema lubatud kasutada nimetuse „tavaprogramm“ asemel nimetust „eco“.

(21)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate avaliku elektrivõrgu toitega nõudepesumasinate, sealhulgas selliste kodumajapidamises kasutatavate sisseehitatavate nõudepesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate avaliku elektrivõrgu toitega nõudepesumasinate, mis töötavad ka akutoitel, turulelaskmise ja kasutuselevõtmise ökodisaininõuded.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

a)

direktiivi 2006/42/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad nõudepesumasinad;

b)

akutoitel töötavad kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mida saab ühendada avalikku elektrivõrku vahelduvvoolu-alalisvoolu muunduriga, mida on võimalik eraldi osta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„avalik võrk“ või „avalik elektrivõrk“ – võrk, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

2)

„kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin“ – seade, mis peseb ja loputab lauanõusid, ning mis tootja vastavustunnistuse kohaselt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/35/EL (13) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/53/EL (14);

3)

„kodumajapidamises kasutatav sisseehitatud nõudepesumasin“ – kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin, mis on ette nähtud, mida on katsetatud ja mida turustatakse üksnes:

a)

paigaldamiseks kappi või plaatidest kesta (mis koosneb üla- ja alapinnast ning külgedest);

b)

kinnitamiseks kindlalt kapi või paneelide või plaatide külgede, üla- või alapinna külge, ning

c)

selleks, et selle külge kinnitataks komplektne tehases valmistatud esikülg või tellimuse järgi valmistatud esikülg;

4)

„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused kui mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, importija või volitatud esindaja turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

5)

„mudelitähis“ – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga mudelitest, mis kannavad sama tootja, importija või volitatud esindaja nime;

6)

„toodete andmebaas“ – määrusele (EL) 2017/1369 vastav tooteandmete kogu, mis on süstemaatiliselt korrastatud ning koosneb tarbijatele mõeldud avalikust osast, kus tootenäitajaid käsitlev teave on kättesaadav elektrooniliselt, veebiportaalist juurdepääsetavuse tagamiseks ja nõuetele vastavuse osast, koos selgelt kindlaks määratud juurdepääsetavuse ja turvanõuetega;

7)

„programm“ – selliste eelnevalt kindlaksmääratud toimingute kogum, mis tootja, importija või volitatud esindaja andmetel on teatud määrdumisastme või teatud masinasse asetatud nõudeliikide või mõlema puhul sobilik;

8)

„programm „eco““ – kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programm, mida tootja, importija või volitatud esindaja peab tavapäraselt määrdunud lauanõude pesemiseks sobilikuks ning millega on seotud ökodisaininõuded energiatõhususe, pesemis- ja kuivatamistulemuse kohta.

Lisades kasutatavad mõisted on määratletud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaini nõuded

II lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1.   Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohane vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud ettevõttesisene tootekavandi kontrolli süsteem või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2.   Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohase vastavushindamise eesmärgil peavad tehnilised dokumendid sisaldama käesoleva määruse II lisa punktides 2–4 sätestatud näitajate esitatud väärtusi ning III lisa kohaselt tehtud arvutuste üksikasju ja tulemusi.

3.   Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)

kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil;

sel juhul sisaldab tehniline dokumentatsioon sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite samasuse kohta.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende tähiste loetelu.

4.   Tehnilised dokumendid peavad sisaldama sellist teavet ja sellises järjekorras, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2017 VI lisas. Turujärelevalve eesmärgil võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad, ilma et see mõjutaks direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 alapunkti g kohaldamist, osutada toodete andmebaasi üleslaaditud tehnilistele dokumentidele, mis sisaldavad sama teavet, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/2017.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel kohaldavad liikmesriikide ametiasutused IV lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Kõrvalehoidmine

Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mille on tootja, importija või volitatud esindaja esitanud tehnilistes dokumentides või mis on esitatud tootele lisatud dokumentides.

Toote energia- ja veetarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastusest keeldumise tulemusel ei tohi muutuda seadme toimimine.

Artikkel 7

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal turul leiduvate parimate toodete ja tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed on esitatud V lisas.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembriks 2025.

Läbivaatamisel keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)

kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiatarbimise ja keskkonnatoime parandamise võimalused, võttes muu hulgas arvesse kuivatamistõhusust;

b)

kontrollimisel lubatud hälvete suurus;

c)

hinnang tarbijate käitumise muutumise kohta ja nõudepesumasinate leviku kohta ELi liikmesriikides;

d)

kehtivate ressursitõhususe nõuete tulemuslikkus;

e)

toodete kohta ringmajanduse põhimõtete kohaste ressursitõhususe lisanõuete kehtestamise asjakohasus, sealhulgas täiendavate varuosade lisamise asjakohasus.

Artikkel 9

Määruse (EÜ) nr 1275/2008 muudatus

Määruse (EÜ) nr 1275/2008 I lisa punktis 1 jäetakse välja kanne „Nõudepesumasinad“.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1016/2010 tunnistatakse kehtetuks 1. märtsist 2021.

Artikkel 11

Üleminekumeetmed

Erandina määruse (EL) nr 1016/2010 I lisa punkti 1 alapunkti 1 nõudest võib tavaprogrammi puhul käesoleva määruse II lisa punkti 1 kohaselt kasutada nimetuse „tavaprogramm“ asemel nimetust „eco“ alates 25. detsembrist 2019 kuni 28. veebruarini 2021.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021. Artikli 6 esimest lõiku ja artiklit 11 kohaldatakse alates 25. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)  Komisjoni teatis: „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(3)  Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1016/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuetega (ELT L 293, 11.11.2010, lk 31).

(4)  Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 1).

(5)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 614 final, 2.12.2015).

(6)  COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(9)  Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis (ELT L 339, 18.12.2008, lk 45).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(11)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 134).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).


I LISA

Lisades kasutatud mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„energiatõhususindeks“ (EEI) – programmiga „eco“ tarbitud energia ja standardprogrammiga tarbitud energia suhe;

2)

„programmi „eco“ energiatarbimine“ (EPEC) – energia (kWh tsükli kohta), mille tarbib kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin programmiga „eco“ töötamisel;

3)

„standardprogrammi energiatarbimine“ (SPEC) – tarbitud energia (kWh tsükli kohta) võrdlusväärtus, mis on nimimahutavuse funktsioon;

4)

„nõudekomplekt“ (ps) – ühele inimesele kasutamiseks mõeldud lauanõud, välja arvatud serveerimisnõud;

5)

„serveerimisnõud“ – toidu valmistamiseks ja serveerimiseks mõeldud nõud, kaasa arvatud potid, serveerimiskausid, serveerimisriistad ja vaagen;

6)

„nimimahutavus“ – maksimaalne arv nõudekomplekte ja serveerimisnõusid, mida saab kodumajapidamises kasutatavas nõudepesumasinas ühe tsükliga pesta, loputada ja kuivatada, kui nõud on asetatud masinasse tootja, importija või volitatud esindaja juhiste kohaselt;

7)

„pesemistõhususe indeks“ (IC) – kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina pesemistõhususe suhe võrdlusnõudepesumasina pesemistõhususse;

8)

„kuivatamistõhususe indeks“ (ID) – kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina kuivatamistõhususe suhe võrdlusnõudepesumasina kuivatamistõhususse;

9)

„programmi kestus“ (Tt) – ajavahemik alates valitud programmi käivitamisest (v.a kasutaja seadistatud viivitus) kuni hetkeni, mil kuvatakse programmi lõppemise tähis ja kasutaja saab nõudele ligipääsu;

10)

„tsükkel“ – valitud programmi jaoks ettenähtud täielik pesemis-, loputamis- ja kuivatamisprotsess, mis koosneb reast toimingutest, kuni kogu tegevus on lõppenud;

11)

„väljalülitatud seisund“ – seisund, milles on kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin ühendatud avalikku elektrivõrku, aga ei täida ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks arvatakse ka järgmised seisundid:

a)

seisundid, milles kuvatakse üksnes väljalülitatud seisundi märguanne;

b)

seisund, milles vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/30/EL (1) täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone;

12)

„ooteseisund“ – seisund, milles kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin on ühendatud avalikku elektrivõrku, ja mis võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul:

a)

taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult märguandega taasaktiveerimisfunktsiooni aktiveerimise kohta ja/või

b)

võrguühenduse kaudu taasaktiveerimise funktsioon ja/või

c)

teabe või oleku kuvamine ja/või

d)

tuvastamisfunktsioon erakorraliste meetmete võtmiseks;

13)

„võrk“ – kindla ülesehitusega ja organisatsiooniliste põhimõtetega andmevahetustaristu, mis koosneb teatava paigutusega füüsilistest osadest ja füüsilistest ühendustest, mille kohta on sätestatud sideprotseduurid ja -eeskirjad (sideprotokollid);

14)

„viitkäivitus“ – seisund, mille puhul kasutaja on valitud programmi tsükli alguse teatavaks ajaks edasi lükanud;

15)

„varuosa“ – eraldi osa, millega saab asendada sama või sarnase funktsiooniga osa tootes;

16)

„kutseline parandusteenuste osutaja“ – ettevõtja, kes osutab kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate parandamise ja kutselise hooldamise teenuseid;

17)

„programmi „eco“ veetarbimine“ (EPWC) – veekogus (l tsükli kohta), mille tarbib kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin programmiga „eco“ töötamisel;

18)

„garantii“ – jaemüüja või tootja kohustus tarbija ees:

a)

hüvitada makstud hind või

b)

asendada või parandada kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin või seda käidelda mis tahes viisil, kui see ei vasta garantiiavalduses või asjakohases reklaamis esitatud kirjeldusele.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).


II LISA

Ökodisaini nõuded

1.   PROGRAMMI NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad võimaldama kasutada programmi „eco“, mis vastab järgmistele nõuetele:

a)

sellel programmil peab olema

nimetus „eco“ kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programmivalimisseadisel või näidikul (kui see on olemas) ja asjaomases võrgurakenduses (kui see on olemas) selgesti leitav;

võimalus seda seadistada automaatse programmivalikuga või programmivalikut säilitava funktsiooniga kodumajapidamises kasutatavatel nõudepesumasinatel vaikeprogrammina või kui automaatne programmivalik puudub, peab see olema otse valitav, ilma täiendava seadistuseta, nt ilma temperatuuri või koormust seadistamata.

b)

Nimetust „eco“ kasutatakse ainult selle programmi kohta. Sõna „eco“ vormingul puuduvad kirjatüübi, tähesuuruse, tõstutundlikkuse või värvusega seotud piirangud. Ainus muu lisateave, mida võib sõnale „eco“ lisada, on programmi „eco“ temperatuur.

c)

Kodumajapidamises kasutataval nõudepesumasinal ei kasutata programmi nimetustes ei eraldi ega koos muu teabega märkeid „tavaline“, „igapäevane“, „harilik“ ja „standardne“ ega nende tõlkeid mitte ühessegi ELi ametlikku keelde.

2.   ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad vastama järgmisele nõudele:

a)

energiatõhususindeks (EEI) peab olema suurem kui 63.

Alates 1. märtsist 2024 peavad kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad vastama järgmisele nõudele:

b)

kodumajapidamises kasutatavate nimimahutavusega vähemalt kümme nõudekomplekti nõudepesumasinate energiatõhususindeks peab olema alla 56.

Energiatõhususindeks arvutatakse III lisa kohaselt.

3.   FUNKTSIONAALSED NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad vastama järgmistele nõuetele:

a)

pesemistõhususe indeks (IC) peab olema suurem kui 1,12;

b)

kuivatamistõhususe indeks (ID) peab olema suurem kui 1,06 kodumajapidamises kasutatavatel nõudepesumasinatel nimimahutavusega rohkem kui seitse nõudekomplekti;

c)

kuivatamistõhususe indeks (ID) peab olema suurem kui 0,86 kodumajapidamises kasutatavatel nõudepesumasinatel nimimahutavusega kuni seitse nõudekomplekti.

IC ja ID arvutatakse III lisa kohaselt.

4.   VÄIKESE TARBIMISVÕIMSUSEGA SEISUNDID

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad vastama järgmistele nõuetele.

a)

Kodumajapidamises kasutatavatel nõudepesumasinatel peab olema väljalülitatud seisund või ooteseisund või mõlemad. Nende seisundite tarbimisvõimsus ei tohi ületada 0,50 W.

b)

Kui ooteseisundi ajal kuvatakse teavet või olekut, ei tohi selle seisundi tarbimisvõimsus ületada 1,00 W.

c)

Kui ooteseisund võimaldab võrguühendust ja tegemist on komisjoni määruses (EL) nr 801/2013 (1) määratletud võrguühendusega ooteseisundiga, ei tohi selle seisundi tarbimisvõimsus ületada 2,00 W.

d)

Kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin peab lülituma automaatselt väljalülitatud või ooteseisundisse, kui pärast seadme sisselülitamist või programmi ja sellekohaste toimingute lõppemist või pärast mis tahes muud toimingut ei käivitata 15 minuti jooksul ühtegi muud toimingut, sealhulgas hädaolukorra toimingud.

e)

Kui kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin võimaldab viitkäivitust, ei tohi ületada selle seisundi, sealhulgas ooteseisundi tarbimisvõimsus 4,00 W. Kasutajal ei tohi olla võimalust seadistada pikema kui 24-tunnise viivitusega käivitust.

f)

Igal kodumajapidamises kasutataval nõudepesumasinal, mida saab ühendada võrku, peab olema võimalus võrguühendust aktiveerida ja deaktiveerida. Võrguühenduse deaktiveerimine peab olema vaikeseadistatud.

5.   RESSURSITÕHUSUSE NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad vastama järgmistele nõuetele.

1)

Varuosade kättesaadavus.

a)

Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate tootjad, importijad või volitatud esindajad peavad kutselistele parandajatele tegema kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad vähemalt seitsme aasta jooksul pärast mudeli viimase seadme turule laskmist:

mootor;

ringlus- ja tühjenduspump;

soojendid ja soojenduselemendid, sealhulgas soojuspumbad (eraldi või komplektina),

torustik ja sellega seotud osad, sealhulgas kõik voolikud, ventiilid, filtrid ja kaitseventiilid;

uksekoostuga seotud konstruktsiooni- ja siseosad (eraldi või komplektina);

trükkplaadid;

kuvarid;

rõhuklapid;

termostaadid ja andurid;

tark- ja püsivara, sealhulgas lähtestamistarkvara.

b)

Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate tootjad, importijad või volitatud esindajad peavad tegema kutselistele parandajatele ja lõppkasutajatele kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad: uksekoostud, tihendid, pihustivarred, äravoolufiltrid, restid ja plastosad, nagu näiteks sahtlid ja kaaned, vähemalt kümne aasta jooksul pärast mudeli viimase seadme turule laskmist.

c)

Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate tootjad, importijad või volitatud esindajad tagavad, et punktides a ja b nimetatud osi saab asendada laialdaselt kättesaadavate tööriistadega ja ilma seadmele püsivat kahjustust tegemata.

d)

Loetelu punktiga a seotud varuosadest ja nende tellimise kord peavad olema tootja, importija või volitatud esindaja avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavad hiljemalt kaks aastat pärast mudeli esimese seadme turulelaskmist ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni.

e)

Loetelu punktiga b seotud varuosadest, nende tellimise kord ja parandamisjuhised peavad olema tootja, importija või volitatud esindaja avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavad mudeli esimese seadme turulelaskmisel ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni.

2)

Varuosade maksimaalne tarneaeg.

a)

Punktis 1 nimetatud ajavahemikul tagavad tootja, importija või volitatud esindaja, et varuosad tarnitakse 15 tööpäeva jooksul pärast tellimuse saamist.

b)

Punkti 1 alapunktiga a seotud varuosad peavad olema kättesaadavad vaid punkti 3 alapunktide a ja b kohaselt registreeritud kutselistele parandajatele.

3)

Juurdepääs parandus- ja hooldusteabele.

Kaks aastat pärast mudeli esimese seadme turulelaskmist ja punktis 1 nimetatud ajavahemiku lõpuni tagab tootja, importija või volitatud esindaja kutselistele parandajatele juurdepääsu seadme parandus- ja hooldusteabele järgmiste tingimuste kohaselt:

a)

tootja, importija või volitatud esindaja veebisaidil tuleb teada anda, kuidas saavad kutselised parandajad teabele juurdepääsemiseks registreeruda; sellise taotluse vastuvõtmiseks võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad nõuda kutseliselt parandajalt selle tõendamist, et

i)

sellel kutselisel parandajal on kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate parandamiseks vajalik tehniline pädevus ja et ta järgib eeskirju, mis kehtivad elektriseadmete parandajatele liikmesriikides, kus ta tegutseb. Selle punkti järgimise tõendina aktsepteeritakse viidet ametlikule kutseliste parandajate registreerimise süsteemile, kui selline süsteem on asjaomastes liikmesriikides olemas;

ii)

see kutseline parandaja on kaetud kindlustusega, mis hõlmab tema tegevusest tulenevaid kohustusi, olenemata sellest, kas liikmesriik seda nõuab;

b)

tootjad, importijad või volitatud esindajad kiidavad registreerumise heaks või lükkavad selle tagasi viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist;

c)

tootjad, importijad või volitatud esindajad võivad nõuda mõistlikku ja proportsionaalset tasu parandus- ja hooldusteabele juurdepääsu või korrapäraste ajakohastuste saamise eest. Tasu on mõistlik, kui selles võetakse arvesse, mil määral kutseline parandaja teavet kasutab, ja teda ei tõrjuta seega teavet kasutamast.

Pärast registreerimist peab kutselisel parandajal ühe tööpäeva jooksul pärast taotlemist olema juurdepääs soovitud parandus- ja hooldusteabele. Teabe võib esitada samaväärse mudeli või samasse rühma kuuluva mudeli kohta, kui see on asjakohane.

Kättesaadav remondi- ja hooldusteave hõlmab järgmist:

seadme selged identifitseerimisandmed;

lahtivõtuskeem või laotusjoonis;

vajalike remondi- ja katseseadmete loetelu;

osade ja diagnostika andmed (nt teoreetilised suurimad ja väikseimad mõõtmed);

elektri- ja ühendusskeem;

diagnostika rikke- ja veakoodid (sh vajaduse korral tootjapõhised koodid)

asjaomase tark- ja püsivara, sealhulgas lähtestamistarkvara paigaldamise juhised ja

juhised teatatud ja kodumajapidamises kasutatavas nõudepesumasinas salvestatud tõrkejuhtumite alaste andmete saamise kohta (kui see on asjakohane).

4)

Gaasiliste külmaainetega seotud teabenõuded.

Piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 (2) kohaldamist peab kodumajapidamises kasutatavatel nõudepesumasinatel, millel on soojuspump, olema seadme välispinnale (nt tagapaneelile) selgelt ja püsivalt märgitud kasutatud külmagaasi keemiline nimetus või samaväärne viide. Sama kemikaali jaoks võib kasutada rohkem kui ühte viidet.

5)

Nõuded, milles käsitletakse demonteerimist materjalide taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks ilma reostust tekitamata:

tootjad, importijad või volitatud esindajad tagavad, et kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad on konstrueeritud nii, et direktiivi 2012/19/EL VII lisas osutatud materjalid ja osad saab eemaldada üldkättesaadavate tööriistadega.

Tootjad, importijad ja volitatud esindajad peavad täitma direktiivi 2012/19/EL artikli 15 punktis 1 sätestatud kohustusi.

6.   TEAVITAMISNÕUDED

Kasutaja ja paigaldaja juhised esitatakse kasutusjuhendis tootja, importija või volitatud esindaja vaba juurdepääsuga veebilehel; juhised peavad sisaldama:

1)

teavet, et programm „eco“ sobib tavapäraselt määrdunud lauanõude pesemiseks ja on elektri- ja veetarbimise seisukohast selleks kõige tõhusam programm ning et seda kasutatakse ELi ökodisaini õigusaktidele vastavuse hindamiseks;

2)

teavet, et nõudepesumasina täitmine tootja ettenähtud mahutavuseni aitab säästa elektrit ja vett, ning lauanõude nõuetekohase asetuse teave ja ebaõige asetuse peamised tagajärjed;

3)

teavet, et lauanõude eelnev käsitsi loputamine suurendab vee- ja elektritarbimist ega ole soovitatav;

4)

teavet, et kui nõudepesumasinat kasutatakse tootja juhtnööride kohaselt, tarvitatakse lauanõude pesemisel nõudepesumasinaga kasutusetapis tavaliselt vähem elektrit ja vett kui nõude käsitsipesul;

5)

kõigi tsüklit sisaldavate programmide kohta programmi kestuse, elektri- ja veetarbimise andmeid;

6)

teavet, et muude kui programmi „eco“ kohta esitatud andmed on vaid ligikaudsed, ja

7)

juhendit mudeliteabe leidmiseks määruse (EL) 2019/2017 kohases toodete andmebaasis, lisades kas toodete andmebaasis salvestatud mudeliteabele viiva veebilingi või toodete andmebaasile viiva lingi ja teabe selle kohta, kuidas leida tootel olev mudelitähis.

Kasutusjuhendis tuleb esitada ka hooldusjuhised. Sellised juhised hõlmavad vähemalt järgmist:

8)

nõuetekohane paigaldamine (sh loodipaigutamine, avalikku elektrivõrku ühendamine, vastavalt vajadusele külma ja/või sooja vee süsteemiga ühendamine);

9)

pesuaine, soola ja muude lisandite nõuetekohane kasutamine ja ebasobiva annuse peamised tagajärjed;

10)

võõrkehade eemaldamine nõudepesumasinast;

11)

regulaarne puhastamine, sh selle optimaalne sagedus, kuidas seda teha ning kuidas katlakivi tekkimist vältida;

12)

filtrite korrapärane kontroll, sealhulgas selle optimaalne sagedus, ja kontrollimise kord;

13)

vigade tuvastamine ja tähendus ning nõutav tegevus, sealhulgas kutselist abi nõudvate vigade tuvastamine;

14)

kutseliste parandusteenuste osutajate leidmine (veebilehed, aadressid, kontaktandmed).

Juhendis tuleb anda ka teavet:

15)

selle kohta, kuidas mõjutab ise parandamine või mittekutseline parandamine lõppkasutaja ohutust ja garantiid;

16)

milline on lühim ajavahemik, mille jooksul tehakse seadme parandamiseks vajalikud varuosad kättesaadavaks.


(1)  Komisjoni 22. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 801/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1275/2008 seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimise kohta ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 642/2009 televiisorite ökodisaini nõuete osas (ELT L 225, 23.8.2013, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).


III LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused kooskõlas harmoneeritud standarditega, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate üldtunnustatud tipptaseme meetoditega, ning kooskõlas alljärgnevate eeskirjadega.

Kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli energiatõhususindeksit (EEI), veetarbimist, programmi kestust, pesemise ja kuivatamise tõhusust ja õhus levivat müra mõõdetakse programmiga „eco“ ja nimimahutavuseni täidetud masinaga. Energiatarbimist, veetarbimist, programmi kestust ning pesemise ja kuivatamise tõhusust mõõdetakse samaaegselt.

Programmi „eco“ veetarbimine (EPWC) esitatakse liitrites tsükli kohta ja ümardatakse ühe kümnendkohani.

Programmi „eco“ kestus (Tt) esitatakse tundides ja minutites ning ümardatakse minutiteni.

1.   ENERGIATÕHUSUSINDEKS

Kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina energiatõhususindeksi arvutamiseks võrreldakse programmi „eco“ energiatarbimist (EPEC) standardprogrammi energiatarbimisega (SPEC).

a)

EEI arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse ühe kümnendkohani:

EEI = (EPEC/SPEC) × 100

kus:

EPEC on kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programmi „eco“ energiatarbimine kilovatt-tundides tsükli kohta, ümardatud kolme kümnendkohani;

SPEC on kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina tavaprogrammi elektritarbimine.

b)

SPEC arvutatakse kilovatt-tundides tsükli kohta ja ümardatakse kolme kümnendkohani järgmiselt:

i)

kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad nimimahutavusega ps ≥ 10 ja laiusega > 50 cm:

SPEC = 0,025 × ps + 1,350

ii)

kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad nimimahutavusega ps ≤ 9 või laiusega ≤ 50 cm:

SPEC = 0,090 × ps + 0,450

kus „ps“ on nõudekomplektide arv.

2.   PESEMISTÕHUSUSE INDEKS

Pesemistõhususe indeksi (edaspidi „IC“) arvutamisel võrreldakse kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli programmi „eco“ pesemistõhusust võrdlusnõudepesumasina pesemistõhususega.

IC arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse kahe kümnendkohani:

IC = exp (ln I C)

ja

Formula

kus:

CT,i on katsetatava kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programmi „eco“ pesemistõhusus katsel i, ümardatud kahe kümnendkohani;

CR,i on võrdluspesumasina pesemistõhusus katsel i, ümardatud kahe kümnendkohani;

n on katsete arv.

3.   KUIVATAMISTÕHUSUSE INDEKS

Kuivatamistõhususe indeksi (ID) arvutamisel võrreldakse kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli programmi „eco“ kuivatamistõhusust võrdlusnõudepesumasina kuivatamistõhususega.

ID arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse kahe kümnendkohani:

ID = exp (ln I D)

ja

Formula

kus:

ID,i on katsetatava kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina eco-programmi kuivatamistõhususe indeks katsel i;

n on kombineeritud pesemis- ja kuivatamiskatsete arv.

ID,i arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse kahe kümnendkohani:

ln ID,i = ln (DT,i/DR,t)

kus:

DT,i on katsetatava kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina eco-programmi keskmine kuivatamistõhusus katsel i, ümardatud kahe kümnendkohani;

DR,t on võrdlusnõudepesumasina kuivatamistõhususe sihtväärtus, ümardatud kahe kümnendkohani.

4.   VÄIKESE TARBIMISVÕIMSUSEGA SEISUNDID

Mõõdetakse tarbimisvõimsus väljalülitatud seisundis (Po), ooteseisundis (Psm) ja, kui on asjakohane, viitkäivituse korral (Pds). Mõõdetud näitajad esitatakse vattides ja ümardatakse kahe kümnendkohani.

Väikese tarbimisvõimsusega seisundites tehtavate mõõtmiste korral tuleb kontrollida ja märkida üles järgmised andmed:

kas teabe kuvamine on käivitatud;

kas võrguühendus on aktiveeritud.


IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui esitatud näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja ega importija ei tohi neid kasutada lubatud hälvetena, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilistes dokumentides või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikega 2, järgivad nad käesolevas lisas osutatud nõuete puhul järgmist korda.

1)

Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte seadet.

2)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (edaspidi „esitatud väärtused“) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest; ning

b)

kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui mitte mingis tootja, importija või volitatud esindaja avaldatud nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c)

kui liikmesriigi ametiasutused mudeli eksemplari kontrollimisel teevad kindlaks, et tootja, importija või volitatud esindaja on võtnud kasutusele artikli 6 teise lõigu nõuetele vastava süsteemi; ning

d)

kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari ning see vastab II lisa punkti 1 programmi nõuetele, punkti 5 ressursitõhususe nõuetele ja punkti 6 teabenõuetele, ning

e)

kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad ühte seadet teatavast mudelist, jäävad kindlakstehtud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 1 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3)

Kui punkti 2 alapunktides a, b, c või d osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4)

Kui punkti 2 alapunktis e osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

5)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine tabelis 1 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

6)

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7)

Liikmesriikide ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe, kui on otsustatud, et mudel ei vasta punktide 3 või 6 kohaselt nõuetele.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabelis 1 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud korda. Tabelis 1 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 1

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Kontrollimisel lubatud hälbed

Programmi „eco“ elektritarbimine (EPEC)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla programmi „eco“ elektritarbimise esitatud väärtusest üle 5 % suurem.

Programmi „eco“ veetarbimine (EPWC)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla programmi „eco“ veetarbimise esitatud väärtusest üle 5 % suurem.

Pesemistõhususe indeks (IC)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla IC esitatud väärtusest üle 14 % väiksem.

Kuivatamistõhususe indeks (ID)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla ID esitatud väärtusest üle 12 % väiksem.

Programmi kestus (Tt)

Määratud väärtus (*1) ei tohi ületada esitatud väärtust üle 5 % või rohkem kui 10 minutit, olenevalt sellest, kumb on pikem.

Elektritarbimine väljalülitatud seisundis (Po)

Elektritarbimise Po määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,10 W suurem.

Tarbimisvõimsus ooteseisundis (Psm)

Määratud tarbimisvõimsus (*1) Psm ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 10 %, kui esitatud väärtus on üle 1,00 W, ja rohkem kui 0,10 W, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W.

Tarbimisvõimsus viitkäivituse puhul (Pds)

Määratud tarbimisvõimsus (*1) Pds ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 10 %, kui esitatud väärtus on üle 1,00 W, ja rohkem kui 0,10 W, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W.


(*1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


V LISA

Võrdlusalused

1.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE NÕUDEPESUMASINATE VEE- JA ELEKTRITARBIMISE, ÕHUS LEVIVA MÜRA TASEME JA PROGRAMMI KESTUSE SOOVITUSLIKUD VÕRDLUSALUSED

Käesoleva määruse jõustumise ajal on kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiatõhususe, energia- ja veetarbimise, õhus leviva müra taseme ja programmi kestuse seisukohast parimad olemasolevad tehnilised lahendused järgmised:

1)

kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 14 nõudekomplekti jaoks (soojuspumba tehnoloogiata):

a)

elektritarbimine: 0,67 kWh/tsükkel;

b)

veetarbimine: 9,9 liitrit/tsükkel;

c)

õhus leviva müra tase: 44 dBA;

d)

programmi kestus: 222 minutit (3 tundi 42 minutit);

2)

kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 13 nõudekomplekti jaoks (soojuspumba tehnoloogiaga):

a)

elektritarbimine: 0,55 kWh/tsükkel;

b)

veetarbimine: 8,8 liitrit/tsükkel;

c)

õhus leviva müra tase: 46 dBA;

d)

programmi kestus: 295 minutit (4 tundi 55 minutit);

3)

kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 10 nõudekomplekti jaoks:

a)

elektritarbimine: 0,66 kWh/tsükkel;

b)

veetarbimine: 9,5 liitrit/tsükkel;

c)

õhus leviva müra tase: 44 dBA;

d)

programmi kestus: 195 minutit (3 tundi 15 minutit);

4)

kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 6 nõudekomplekti jaoks:

a)

elektritarbimine: 0,62 kWh/tsükkel;

b)

veetarbimine: 8,0 liitrit/tsükkel;

c)

õhus leviva müra tase: 48 dBA;

d)

programmi kestus: 225 minutit (3 tundi 45 minutit).

2.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE NÕUDEPESUMASINATE VÕIMSUSTARBIMISE SOOVITUSLIKUD VÕRDLUSALUSED VÄIKESE VÕIMSUSTARBIMISEGA SEISUNDITE JAOKS

Käesoleva määruse jõustumise ajal on väikese võimsustarbimisega seisundite korral võimsustarbimise seisukohast parimad kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate tehnilised lahendused turul järgmiste näitajatega.

1)

Ooteseisund: 0,20 W;

2)

võrguühendusega ooteseisund: Ethernet0,60 W, Wi-Fi 0,70 W.


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/285


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/2023,

1. oktoober 2019,

millega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1015/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on märkimisväärne ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik kavandi muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 final (2) (ökodisaini tööplaan), mille on koostanud komisjon direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning komisjoni määruse (EL) nr 1015/2010, (3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 (4) ja komisjoni direktiivi 96/60/EÜ (5) läbivaatamisel.

(3)

Tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine 2030. aastal ligikaudu 100 miljonit tonni aastas. Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid kuuluvad tööplaanis loetletud tooterühmadesse ning 2030. aastaks on nende hinnanguline elektrisääst 2,5 TWh aastas, mille tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside heide 0,8 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas, ja hinnanguline veesääst 711 miljonit m3.

(4)

Komisjon kehtestas kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuded määruses (EL) nr 1015/2010 ja vastavalt nimetatud määrusele peaks komisjon seda korrapäraselt läbi vaatama, et võtta arvesse tehnika arengut.

(5)

Komisjon vaatas määruse (EL) nr 1015/2010 läbi ning analüüsis kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatitega seotud tehnilisi, keskkonna- ja majandusaspekte ning kasutajate käitumist. Määrus vaadati läbi tihedas koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel.

(6)

Läbivaatamisuuringust selgub, et kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuded tuleb läbi vaadata ning kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite jaoks tuleb ökodisaininõuded kehtestada. Nõuded on seotud selliste oluliste ressursside nagu energia ja vee kasutamisega. Samuti on vaja kehtestada ressursitõhususe nõuded, nt parandatavuse ja ringlussevõetavuse kohta.

(7)

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite keskkonnaaspektid, mida peetakse käesoleva määruse seisukohast olulisteks, on kasutusetapi energia- ja veetarbimine, jäätmeteke olelusringi lõpus ning õhku- ja vetteheide tootmisetapis (toorainete kaevandamise ja töötlemise tõttu) ja kasutusetapis (elektritarbimise ja heitvee tõttu).

(8)

Liidus käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad tooted tarbisid 2015. aastal liidus hinnanguliselt 35,3 TWh energiat ja 2 496 miljonit m3 vett. Hinnangute kohaselt väheneb 2030. aastaks praeguse olukorra jätkudes kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite prognoositav elektritarbimine 33,5 TWh-ni ja veetarbimine 1 764 miljoni m3-ni aastas. Seda energia- ja veetarbimise vähenemist on võimalik kehtivate ökodisaininõuete ajakohastamisega kiirendada. Kõigele lisaks on viimastel aastatel kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite kasutusiga lühenenud hinnanguliselt umbes 12,5 aastani ning stiimulite puudumisel see suundumus tõenäoliselt jätkub.

(9)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2015) 614 final (6) (ELi ringmajanduse tegevuskava) ja ökodisaini tööplaani käsitlevas teatises (7) on rõhutatud, kui tähtis on kasutada ökodisaini raamistikku, et toetada üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele. Direktiivis 2012/19/EL (8) on viidatud direktiivile 2009/125/EÜ ning märgitud, et ökodisaininõuded peaksid hõlbustama elektri- ja elektroonikaseadmete romude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist, et lahendada probleemid olelusringi algetapis. Käesoleva määrusega tuleks seega sätestada asjakohased nõuded, mis aitavad täita ringmajanduse eesmärke.

(10)

Väljaspool kodumajapidamist kasutatavatel pesumasinatel ja väljaspool kodumajapidamist kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel on teistsugused omadused ja kasutusotstarbed. Nende suhtes kohaldatakse muid õigusakte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, (9) ning need ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid ja kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid-kuivateid käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada samasuguste tehniliste näitajatega pesumasinate ja pesumasinate-kuivatite suhtes, olenemata nende kasutuskeskkonnast.

(11)

Rohkem kui ühe trumliga kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite suhtes tuleks kohaldada erieeskirju ainult sel juhul, kui kõik nende trumlid täidavad ühte ja sama funktsiooni. Muudel juhtudel tuleks iga trumlit käsitleda eraldi kodumajapidamises kasutatava pesumasina või eraldi kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivatina.

(12)

Tuleks kehtestada kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite väikese võimsusega seisundite erinõuded. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 (10) nõudeid ei tuleks kohaldada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete suhtes. Määrust (EÜ) nr 1275/2008 tuleks vastavalt muuta.

(13)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (11) I lisas.

(14)

Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(15)

Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(16)

Kui käesoleva määruse kohastes tehnilistes dokumentides esitatud tehnilised näitajad on täpselt samad kui komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2014 (12) sätestatud tootekirjelduses esitatud näitajad, peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad lisama vastavad andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 (13) kohasesse toodete andmebaasi ega peaks neid enam esitama tehniliste dokumentide osana turujärelevalveasutustele.

(17)

Määruse tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks ja tarbijate kaitsmiseks ei tohi turule lasta tooteid, mis muudavad esitatud näitajate parendamiseks automaatselt katseaegset toimivust.

(18)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele tuleks kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punktiga 2 kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, millega tagataks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete olelusringi keskkonnatoimet iseloomustavad andmed on laialdaselt kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad.

(19)

Käesolev määrus tuleks läbi vaadata, et hinnata selle sätete asjakohasust ja tulemuslikkust määruse eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine peaks toimuma piisava aja möödudes, et kõik sätted oleksid rakendatud ja turule mõju avaldanud.

(20)

Määrus (EL) nr 1015/2010 tuleks kehtetuks tunnistada.

(21)

Et lihtsustada määruselt (EL) nr 1015/2010 käesolevale määrusele üleminekut, peaks käesoleva määruse jõustumisest alates olema lubatud kasutada uut nimetust „eco 40–60“.

(22)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded avaliku elektrivõrgu toitel töötavate kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite, sh kodumajapidamises kasutatavate sisseehitatud pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate sisseehitatud pesumasinate-kuivatite ning avaliku elektrivõrgu toitele lisaks ka akutoitel töötavate kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ning kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite turule laskmise ja kasutusele võtmise kohta.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

direktiivi 2006/42/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad pesumasinad ja pesumasinad-kuivatid;

b)

kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid, mis töötavad akutoitel ning mille saab ühendada avalikku võrku eraldi ostetava vahelduvvoolu-alalisvoolu muunduri abil.

3.   II lisa punktides 1–6, punkti 9 alapunkti 1 alapunktides a ja c ning punkti 9 alapunkti 2 alapunktides i ja vii esitatud nõudeid ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega alla 2 kg;

b)

kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid pesemise nimitäitekogusega alla 2 kg.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„avalik võrk“ või „avalik elektrivõrk“ – võrk, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

2)

„automaatpesumasin“ – pesumasin, milles peseb masin pesu täielikult ilma kasutaja sekkumiseta üheski programmi etapis;

3)

„kodumajapidamises kasutatav pesumasin“ – automaatpesumasin, millega pestakse ja loputatakse pesu, kasutades selleks vett ning keemilisi, mehaanilisi ja soojuslikke protsesse, ja mis võimaldab ka pesu tsentrifuugida ning mis tootja vastavustunnistuse järgi vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/35/EL (14) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/53/EL; (15)

4)

„kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati“ – kodumajapidamises kasutatav pesumasin, millel on lisaks automaatpesumasina funktsioonidele samas trumlis ka funktsioon tekstiilmaterjalide kuivatamiseks kuumutamise ja tsentrifuugimisega ning mis tootja vastavustunnistuse järgi vastab direktiivile 2014/35/EL või direktiivile 2014/53/EL;

5)

„kodumajapidamises kasutatav sisseehitatud pesumasin“ – kodumajapidamises kasutatav pesumasin, mis on ette nähtud, mida on katsetatud ja mida turustatakse üksnes:

a)

paigaldamiseks kappi või plaatidest kesta (mis koosneb üla- ja/või alapinnast ning külgedest);

b)

selleks, et see kinnitataks kindlalt kapi või paneelide või plaatide külgede, üla- või alapinna külge, ning

c)

selleks, et selle külge kinnitataks komplektne tehases valmistatud esikülg või tellimuse järgi valmistatud esikülg;

6)

„kodumajapidamises kasutatav sisseehitatud pesumasin-kuivati“ – kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati, mis on ette nähtud, mida on katsetatud ja mida turustatakse üksnes:

a)

paigaldamiseks kappi või plaatidest kesta (mis koosneb üla- ja/või alapinnast ning külgedest);

b)

selleks, et see kinnitataks kindlalt kapi või paneelide või plaatide külgede, üla- või alapinna külge, ning

c)

selleks, et selle külge kinnitataks komplektne tehases valmistatud esikülg või tellimuse järgi valmistatud esikülg;

7)

„kodumajapidamises kasutatav mitme trumliga pesumasin“ – kodumajapidamises kasutatav pesumasin, milles on rohkem kui üks trummel kas eraldi seadmetes või samas kestas;

8)

„kodumajapidamises kasutatav mitme trumliga pesumasin-kuivati“ – kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati, milles on rohkem kui üks trummel kas eraldi seadmetes või samas kestas;

9)

„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused kui mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, importija või volitatud esindaja turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

10)

„mudelitähis“ – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga mudelitest, mis kannavad sama tootja, importija või volitatud esindaja nime;

11)

„toodete andmebaas“ – määrusele (EL) 2017/1369 vastav tooteandmete kogu, mis on süstemaatiliselt korrastatud ning koosneb tarbijatele mõeldud avalikust osast, kus tootenäitajaid käsitlev teave on kättesaadav elektrooniliselt, veebiportaalist juurdepääsetavuse tagamiseks ja nõuetele vastavuse osast, koos selgelt kindlaks määratud juurdepääsetavuse ja turvanõuetega;

12)

„eco 40–60“ – sellise programmi nimi, mis on tootja, importija või volitatud esindaja esitatud andmete kohaselt suuteline pesema tavapäraselt määrdunud puuvillast pesu, mida võib pesta temperatuuril 40 °C või 60 °C, koos samas pesemistsüklis, ning millega on seotud ökodisaininõuded energiatõhususe, pesemis- ja kuivatamistõhususe, programmi kestuse ja veetarbimise kohta;

13)

„programm“ – kogum eelnevalt kindlaksmääratud toiminguid, mis sobib tootja, importija või volitatud esindaja esitatud andmete kohaselt teatavat liiki pesu pesemiseks, kuivatamiseks või katkestuseta pesemiseks ja kuivatamiseks;

14)

„pesemistsükkel“ – valitud programmiga kindlaksmääratud täielik pesemisprotsess, mis koosneb mitmesugustest toimingutest, sh pesemisest, loputamisest ja tsentrifuugimisest.

Lisades kasutatud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

II ja VI lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1.   Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisa kohane projekti või kavandi sisemise kontrolli süsteem või sama direktiivi V lisa kohane juhtimissüsteem.

2.   Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohase vastavushindamise eesmärgil peavad tehnilised dokumendid sisaldama käesoleva määruse II lisa punktides 3–7 sätestatud näitajate esitatud väärtusi ning III lisa kohaselt tehtud arvutuste üksikasju ja tulemusi.

3.   Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)

kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil;

tehniline dokumentatsioon sisaldab sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite samasuse kohta.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende tähiste loetelu.

4.   Tehnilised dokumendid peavad sisaldama sellist teavet ja sellises järjekorras, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2014 VI lisas. Turujärelevalve eesmärgil võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad, ilma et see mõjutaks direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 alapunkti g kohaldamist, osutada toodete andmebaasi üleslaaditud tehnilistele dokumentidele, mis sisaldavad sama teavet, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/2014.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriikide ametiasutused käesoleva määruse IV lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Kõrvalehoidmine

Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mille on tootja, importija või volitatud esindaja esitanud tehnilistes dokumentides või mis on esitatud tootele lisatud dokumentides.

Toote energia- ja veetarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastusest keeldumise tulemusel ei tohi muutuda seadme toimimine.

Artikkel 7

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvate parimate toodete ja tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed on esitatud V lisas.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2025.

Läbivaatamisel keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiatarbimise ja keskkonnatoime parandamise võimalused;

b)

tarbijate käitumise muutumine ning otstarbekus võtta kasutusele kohustuslik tagasisidemehhanism seadme täitekoguse ja valitud programmi energiatarbimise kohta;

c)

kehtivate ressursitõhususe nõuete tulemuslikkus;

d)

toodete kohta ringmajanduse põhimõtete kohaste ressursitõhususe lisanõuete kehtestamise asjakohasus, sealhulgas rohkemate varuosade lisamise asjakohasus;

e)

pesuainete ja muude lisaainete automaatse annustamise kohta uute nõuete sätestamise otstarbekus ja asjakohasus;

f)

reovees leiduvate plastiosakeste sisalduse vähendamise kohta uute nõuete (nt filtrite kohta) sätestamise otstarbekus ja asjakohasus.

Artikkel 9

Määruse (EÜ) nr 1275/2008 muudatus

Määruse (EÜ) nr 1275/2008 I lisa punktis 1:

jäetakse välja kanne „Pesumasinad“;

kanne „Muud seadmed, mida kasutatakse toidu valmistamiseks ja toiduainete muuks töötlemiseks ning riiete puhastamiseks ja hooldamiseks“ asendatakse kandega „Muud seadmed, mida kasutatakse toidu valmistamiseks ja toiduainete muuks töötlemiseks ning riiete puhastamiseks ja hooldamiseks, v.a kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid“.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1015/2010 tunnistatakse kehtetuks 1. märtsist 2021.

Artikkel 11

Üleminekumeetmed

Erandina määruse (EL) nr 1015/2010 I lisa punkti 1 nõudest ei pea alates 25. detsembrist 2019 kuni 28. veebruarini 2021 olema kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate programmivalikuseadisel ega näidikul märget „Puuvillase pesu tavaprogramm 60 °C“ ja „Puuvillase pesu tavaprogramm 40 °C“, kui täidetud on järgmised tingimused:

märge „Puuvillase pesu tavaprogramm 60 °C“ ja „Puuvillase pesu tavaprogramm 40 °C“ on selgelt kirjas kasutusjuhendis ning tehnilises dokumentatsioonis vastavalt määruse (EL) nr 1015/2010 artikli 4 lõikele 2; ning

programm „eco 40–60“ on selgelt esitatud kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate programmivalikuseadisel või näidikul kooskõlas käesoleva määruse II lisa punkti 1 alapunktiga 3.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021. Artikli 6 esimest lõiku ja artiklit 11 kohaldatakse alates 25. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(3)  Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1015/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega (ELT L 293, 11.11.2010, lk 21).

(4)  Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 47).

(5)  Komisjoni 19. septembri 1996. aasta direktiiv 96/60/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistuse puhul (EÜT L 266, 18.10.1996, lk 1).

(6)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 614 final, 2.12.2015).

(7)  COM (2016) 773 final, 30.11.2016.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(10)  Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis (ELT L 339, 18.12.2008, lk 45).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(12)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010 ja komisjoni direktiiv 96/60/EÜ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 29)

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).


I LISA

Lisades kasutatavad mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„energiatõhususindeks“ (EEI) – kaalutud energiatarbimise ja tsükli standardse energiatarbimise suhe;

2)

„kuivatamistsükkel“ – valitud programmi kohane täielik kuivatamisprotsess, mis koosneb eri toimingutest, sh soojendamisest ja tsentrifuugimisest;

3)

„täielik tsükkel“ – pesemis- ja kuivatamisprotsess, mis koosneb pesemistsüklist ja kuivatamistsüklist;

4)

„katkestuseta tsükkel“ – täielik tsükkel, mis kulgeb protsessi katkestamata ja ilma kasutaja sekkumiseta programmi üheski etapis;

5)

„nimitäitekogus“ – teatavat liiki kuiva pesu suurim mass (kilogrammides, määratud 0,5 kg täpsusega), mille on tootja, importija või volitatud esindaja teatanud ja mida saab kodumajapidamises kasutatava pesumasina ühe pesemistsükliga või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati ühe täieliku tsükliga töödelda valitud programmi järgi, kui masin on täidetud tootja, importija või volitatud esindaja juhiste kohaselt;

6)

„pesemise nimitäitekogus“ – teatavat liiki kuiva pesu suurim mass (kilogrammides, määratud 0,5 kg täpsusega), mille on tootja, importija või volitatud esindaja teatanud ja mida saab kodumajapidamises kasutatava pesumasina ühe pesemistsükliga või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati ühe pesemistsükliga töödelda valitud programmi järgi, kui masin on täidetud tootja, importija või volitatud esindaja juhiste kohaselt;

7)

„kuivatamise nimitäitekogus“ – teatavat liiki kuiva pesu suurim mass (kilogrammides, määratud 0,5 kg täpsusega), mille on tootja, importija või volitatud esindaja teatanud ja mida saab kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati ühe kuivatamistsükliga töödelda valitud programmi järgi, kui masin on täidetud tootja, importija või volitatud esindaja juhiste kohaselt;

8)

„kaalutud energiatarbimine EW“ – kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli kaalutud keskmine energiatarbimine (kWh tsükli kohta) programmiga „eco 40–60“ kui pesemise nimitäitekoguse, poole nimitäitekoguse ja veerandi nimitäitekoguse keskmine;

9)

„kaalutud energiatarbimine EWD“ – kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud keskmine energiatarbimine (kWh tsükli kohta), mis on arvutatud pesemise nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse keskmisena;

10)

„pesemine ja kuivatamine“ – kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati kogu sellise tsükli nimetus, mis koosneb programmi „eco 40–60“ pesemistsüklist ning kuivatamistsüklist, mis kuivatab pesu kapikuivaks;

11)

„tsükli standardne energiatarbimine“ (SCE) – kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati energiatarbimine (kWh tsükli kohta) kui nimitäitekoguse funktsioon;

12)

„kaalutud veetarbimine WW“ – kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli kaalutud keskmine veetarbimine (l tsükli kohta) programmiga „eco 40–60“ pesemise nimitäitekoguse, poole pesemise nimitäitekoguse ja veerandi pesemise nimitäitekoguse korral;

13)

„kaalutud veetarbimine WWD“ – kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud keskmine veetarbimine (l tsükli kohta) nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse korral;

14)

„pesemistõhususe indeks“ – kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli (IW) pesemistõhususe või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati kogu tsükli (JW) pesemistõhususe suhe võrdluspesumasina pesemistõhususse;

15)

„loputustõhusus“ – lineaarse alküülbenseensulfonaadi (LAS) jääksisaldus (g kuiva pesu kg kohta) töödeldud pesus pärast kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsüklit (IR) või pärast kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täielikku tsüklit (JR);

16)

„jääkniiskusesisaldus“ – niiskus, mis jääb kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate puhul ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli puhul pesemistsükli lõpuks pesusse;

17)

„lõppniiskusesisaldus“ – niiskus, mis jääb kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite kuivatamistsükli lõpuks pesusse;

18)

„kapikuiv“ – kuivatamistsüklis lõpliku niiskusesisalduseni 0 % kuivatatud töödeldud pesu seisund;

19)

„programmi kestus“ (tW) – ajavahemik alates valitud programmi käivitamisest (v.a kasutaja seadistatud viivitus) kuni hetkeni, mil kuvatakse programmi lõppemise tähis ja kasutaja saab pesule ligipääsu;

20)

„tsükli kestus“ (tWD) – kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täieliku tsükli korral ajavahemik alates pesemistsükliks valitud programmi käivitamisest (v.a kasutaja seadistatud viivitus) kuni hetkeni, mil kuvatakse kuivatamistsükli lõppemise tähis ja kasutaja saab pesule ligipääsu;

21)

„väljalülitatud seisund“ (Po) – seisund, milles on kodumajapidamises kasutatav pesumasin või kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati ühendatud avalikku elektrivõrku, aga ei täida ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks loetakse ka järgmist:

a)

seisundid, milles kuvatakse üksnes märguanne välja lülitatud seisundi kohta;

b)

seisundeid, milles täidetakse üksnes funktsioone, mis on ette nähtud elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/30/EL; (1)

22)

„ooteseisund“ (Psm) – seisund, milles on kodumajapidamises kasutatav pesumasin või kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati ühendatud avalikku võrku ja mis võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul:

a)

taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult märguandega taasaktiveerimisfunktsiooni aktiveerimise kohta ja/või

b)

võrguühenduse kaudu taasaktiveerimise funktsioon ja/või

c)

teabe või oleku kuvamine ja/või

d)

tuvastamisfunktsioon erakorraliste meetmete võtmiseks;

23)

„võrk“ – kindla skeemi ja ülesehitusega andmevahetustaristu, mis hõlmab teatavaid füüsilisi osi, organisatsioonilisi põhimõtteid ning sideprotseduure ja -eeskirju (sideprotokolle);

24)

„kortsuvähendusfunktsioon“ – kodumajapidamises kasutatavas pesumasinas või kodumajapidamises kasutatavas pesumasinas-kuivatis pärast programmi lõppu tehtav toiming, mille eesmärk on vältida pesu liigset kortsumist;

25)

„viitkäivitus“ (Pds) – seisund, mille puhul kasutaja on määranud, et valitud programmi tsükkel algab või lõpeb teatava viivitusega;

26)

„varuosa“ – eraldi osa, millega saab asendada sama või sarnase funktsiooniga osa tootes;

27)

„kutseline parandaja“ – teenusepakkuja või ettevõtja, kes osutab kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite parandamise ja kutselise hooldamise teenuseid.

28)

„garantii“ – jaemüüja või tootja kohustus tarbija ees:

a)

hüvitada makstud hind;

b)

asendada või parandada kodumajapidamises kasutatav pesumasin ja kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati või seda käidelda mis tahes viisil, kui masin ei vasta garantiiavalduses või asjakohases reklaamis esitatud kirjeldusele.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).


II LISA

Ökodisaininõuded

1.   PROGRAMMI NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid vastama järgmistele nõuetele.

1)

Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid peavad võimaldama:

a)

pesemistsüklit „eco 40–60“, millega on võimalik pesta tavapäraselt määrdunud puuvillast pesu, mida võib esitatud andmete kohaselt pesta temperatuuril 40 või 60 °C, koos samas tsüklis;

b)

pesemistsüklit „20 °C“, mis suudab pesta kergelt määrdunud puuvillast pesu nimitemperatuuril 20 °C.

Need tsüklid peavad olema programmivalikuseadisel, kuvaril ja võrguühenduse kaudu (olenevalt kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati funktsioonidest) selgesti kindlakstehtavad.

2)

Punkti 3 alapunktide 1 ja 3, punkti 4 alapunktide 1, 2 ja 5, punkti 5 ning punkti 6 alapunkti 1 nõuete puhul kasutatakse programmi „eco 40–60“.

3)

Programm „eco 40–60“ peab programmivalikuseadisel, kuvaril ja võrguühenduse kaudu (olenevalt kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati funktsioonidest) olema tähistatud nimetusega „eco 40–60“.

Nimetust „eco 40–60“ kasutatakse üksnes selle programmi jaoks. Nimetuse „eco 40–60“ vormingul puuduvad kirjatüübi, tähesuuruse, tõstutundlikkuse või värvusega seotud piirangud. Ühelgi muul programmil ei või olla nimetust „eco“.

Programm „eco 40–60“ peab olema automaatprogrammivaliku või iga programmivalikut teostava funktsiooni vaikeseadistus, või, kui automaatne programmivalik puudub, peab see olema otse valitav, ilma täiendava seadistamiseta, nt ilma konkreetset temperatuuri või koormust seadistamata.

Kodumajapidamises kasutataval pesumasinal või kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil ei kasutata programmi nimetustes ei eraldi ega koos muu teabega märkeid „tavaline“, „igapäevane“, „harilik“ ja „standardne“ ega nende tõlkeid mitte ühessegi ELi ametlikku keelde.

2.   PESEMIS- JA KUIVATAMISTSÜKKEL

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid vastama järgmistele nõuetele.

1)

Kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil peab puuvillase pesu jaoks olema täielik tsükkel „pesemine ja kuivatamine“,

mis on katkestuseta, kui kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil on olemas katkestuseta tsükkel,

millel on pesemistsükliks punkti 1 kohane programm „eco 40–60“ ja

mille kuivatustsükkel kuivatab pesu kapikuivaks.

2)

Pesemis- ja kuivatamistsükkel peab olema käesoleva lisa punktis 9 osutatud kasutusjuhendis selgelt leitav.

3)

Kui kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil on olemas katkestuseta tsükkel, peab pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekogus olema katkestuseta tsükli nimitäitekogus.

4)

Kui kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil ei ole katkestuseta tsüklit, võetakse pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekoguseks kas programmi „eco 40–60“ pesemise nimitäitekogus või kapikuiva seisundi tagava kuivatamistsükli kuivatamise nimitäitekogus, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

5)

Punkti 3 alapunktide 2 ja 4, punkti 4 alapunktide 3, 4 ja 6 ning punkti 6 alapunkti 2 nõuete puhul kasutatakse pesemis- ja kuivatamistsüklit.

3.   ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid vastama järgmistele nõuetele:

1)

kodumajapidamises kasutatava pesumasina ning kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatõhususindeks (EEIW) peab olema väiksem kui 105;

2)

kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli energiatõhususindeks (EEIWD) peab olema väiksem kui 105.

Alates 1. märtsist 2024 peavad kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega üle 3 kg ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid pesemise nimitäitekogusega üle 3 kg vastama järgmistele nõuetele:

3)

kodumajapidamises kasutatava pesumasina ning kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli EEIW peab olema väiksem kui 91;

4)

kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli EEIWD peab olema väiksem kui 88.

EEIW ja EEIWD arvutatakse III lisa kohaselt.

4.   FUNKTSIONAALSED NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid vastama järgmistele nõuetele:

1)

kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, ja selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsüklil, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, peab pesemistõhususindeks (Iw) programmiga „eco 40–60“ olema suurem kui 1,03 iga järgmise täitekoguse puhul: pesemise nimitäitekogus, pool pesemise nimitäitekogusest ja veerand pesemise nimitäitekogusest;

2)

kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, ja selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsüklil, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, peab pesemistõhususindeks (Iw) pesemise nimitäitekoguse puhul olema programmiga „eco 40–60“ suurem kui 1,00;

3)

kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, peab pesemis- ja kuivatamistsükli pesemistõhususindeks (Jw) olema suurem kui 1,03 nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse korral;

4)

kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, peab pesemis- ja kuivatamistsükli pesemistõhususindeks (Jw) nimitäitekoguse korral olema suurem kui 1,00;

5)

kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, ja selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsüklil, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, peab programmi „eco 40–60“ loputamistõhusus (IR) olema kuni 5,0 g/kg iga järgmise täitekoguse puhul: pesemise nimitäitekogus, pool pesemise nimitäitekogusest ja veerand pesemise nimitäitekogusest;

6)

kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, peab pesemis- ja kuivatamistsükli loputamistõhusus (JR) olema kuni 5,0 g/kg nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse korral.

Iw, Jw, IR ja JR arvutatakse III lisa kohaselt.

5.   KESTUSE NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid vastama järgmistele nõuetele.

Programmi „eco 40–60“ kestus (tw), mida väljendatakse tundides ja minutites ja mis ümardatakse minutiteni, peab vastama ajapiirangule tcap või olema sellest lühem; ajapiirang sõltub nimitäitekogusest järgmiselt:

1)

pesemise nimitäitekoguse ajapiirang arvutatakse järgmise valemiga:

tcap(in min) =137 + c × 10,2

ja see on maksimaalselt 240 minutit;

2)

kui täidetud kogus on pool pesemise nimitäitekogusest ja veerand pesemise nimitäitekogusest, arvutatakse ajapiirang järgmise valemiga:

tcap(in min) =120 + c × 6

ja see on maksimaalselt 180 minutit;

siin c on kodumajapidamises kasutatava pesumasina nimitäitekogus või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemise nimitäitekogus programmi „eco 40–60“ puhul.

6.   KAALUTUD VEETARBIMISE NÕUE

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid vastama järgmistele nõuetele:

1)

kodumajapidamises kasutatava pesumasina ning kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli kaalutud veetarbimine (WW liitrites tsükli kohta) programmiga „eco 40–60“ on

WW ≤ 2,25 × c + 30,

kus c on kodumajapidamises kasutatava pesumasina nimitäitekogus või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemise nimitäitekogus programmi „eco 40–60“ puhul;

2)

kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud veetarbimine (WWD liitrites tsükli kohta) on

WWD ≤ 10 × d + 30,

kus d on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekogus.

Suurused WW ja WWD arvutatakse III lisa kohaselt.

7.   VÄIKESE TARBIMISVÕIMSUSEGA SEISUNDID

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid vastama järgmistele nõuetele:

1)

kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel ja kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel on väljalülitatud seisund või ooteseisund või mõlemad. Neis seisundites ei ületa tarbimisvõimsus 0,50 W;

2)

kui ooteseisundis kuvatakse teavet või olekut, ei ületa selle seisundi tarbimisvõimsus 1,00 W;

3)

kui ooteseisund võimaldab võrguühendust ja võrguühenduse puhul on tegemist võrguühendusega ooteseisundiga komisjoni määruse (EL) nr 801/2013 (1) tähenduses, ei tohi selle seisundi tarbimisvõimsus ületada 2,00 W.

4)

Hiljemalt 15 minutit pärast seda, kui kodumajapidamises kasutatav pesumasin ja kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati on olnud sisse lülitatud, või pärast mis tahes programmi ja sellega seotud toimingute lõppemist või pärast kortsuvähendusfunktsiooni töö katkestamist või pärast mis tahes muud toimingut masinaga, kui ei käivitata uut seisundit, sealhulgas ei võeta erakorralisi meetmeid, peab kodumajapidamises kasutatav pesumasin ja kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati minema automaatselt üle väljalülitatud seisundisse või ooteseisundisse;

5)

kui kodumajapidamises kasutatav pesumasin ja kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati võimaldab viitkäivitust, ei tohi selle seisundi (kaasa arvatud mis tahes ooteseisundite) tarbimisvõimsus ületada 4,00 W. Kasutajal ei tohi olla võimalust seadistada pikema kui 24-tunnise viivitusega käivitust;

6)

igal kodumajapidamises kasutataval pesumasinal ja kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil, mida saab ühendada võrku, peab olema võimalus võrguühendust (-ühendusi) aktiveerida ja deaktiveerida. Võrguühendus(t)e deaktiveerimine peab olema vaikeseadistatud.

8.   RESSURSITÕHUSUSE NÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid vastama järgmistele nõuetele.

1)

Varuosade kättesaadavus:

a)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite tootjad, importijad või tootjate volitatud esindajad peavad tegema kutselistele parandajatele kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad vähemalt kümne aasta jooksul pärast mudeli viimase seadme turulelaskmist:

mootor ja selle harjad,

mootori ja trumli vahelise ülekande seade,

pumbad,

amortisaatorid ja vedrud,

pesutrummel, trumlirist ja seonduvad kuullaagrid (eraldi või komplektselt),

küttekehad ja -elemendid, sealhulgas soojuspumbad (eraldi või komplektselt),

torustik ja sellega seotud osad, sealhulgas kõik voolikud, ventiilid, filtrid ja kaitseventiilid (eraldi või komplektselt),

trükkplaadid,

kuvarid,

rõhuklapid,

termostaadid ja andurid,

tark- ja püsivara, sealhulgas lähtestamistarkvara.

b)

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite tootjad, importijad või tootjate volitatud esindajad peavad tegema kutselistele parandajatele ja lõppkasutajatele kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad: uks, uksehing ja -tihendid, sulgurikomplektid ning plastosad, näiteks pesuainesahtlid, vähemalt kümne aasta jooksul pärast mudeli viimase seadme turulelaskmist.

c)

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite tootjad, importijad või tootjate volitatud esindajad tagavad, et punktides a ja b nimetatud osi saab asendada üldkättesaadavate tööriistadega ja ilma masinale püsivat kahjustust tekitamata.

d)

Loetelu punktis a nimetatud varuosadest ja nende tellimise kord peavad olema tootja, importija või volitatud esindaja avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavad hiljemalt kaks aastat pärast mudeli esimese seadme turulelaskmist ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni.

e)

Loetelu punktis b nimetatud varuosadest, nende tellimise kord ja parandamisjuhised peavad olema tootja, importija või volitatud esindaja avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavad mudeli esimese seadme turulelaskmisel ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni.

2)

Varuosade maksimaalne tarneaeg:

punktis 1 nimetatud ajavahemikul tagavad tootja, importija või volitatud esindaja, et varuosad tarnitakse 15 tööpäeva jooksul pärast tellimuse saamist;

punkti 1 alapunktiga a seotud varuosade kättesaadavust võib piirata vaid punkti 3 alapunktide a ja b kohaselt registreeritud kutseliste parandajatega.

3)

Juurdepääs parandus- ja hooldusteabele:

kaks aastat pärast mudeli esimese seadme turulelaskmist ja punktis 1 nimetatud ajavahemiku lõpuni tagab tootja, importija või volitatud esindaja kutselistele parandajatele juurdepääsu kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate või kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite parandus- ja hooldusteabele järgmiste tingimuste kohaselt:

a)

tootja, importija või volitatud esindaja veebisaidil tuleb teada anda, kuidas saavad kutselised parandajad teabele juurdepääsemiseks registreeruda; sellise taotluse vastuvõtmiseks võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad nõuda kutseliselt parandajalt selle tõendamist, et

i)

sellel kutselisel parandajal on kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite parandamiseks vajalik tehniline pädevus ja et ta järgib eeskirju, mis kehtivad elektriseadmete parandajatele liikmesriikides, kus ta tegutseb. Selle punkti järgimise tõendina aktsepteeritakse viidet ametlikule kutseliste parandajate registreerimise süsteemile, kui selline süsteem on asjaomastes liikmesriikides olemas;

ii)

see kutseline parandaja on kaetud kindlustusega, mis hõlmab tema tegevusest tulenevaid kohustusi, olenemata sellest, kas liikmesriik seda nõuab;

b)

tootjad, importijad või volitatud esindajad kiidavad registreerumise heaks või lükkavad selle tagasi viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist;

c)

tootjad, importijad või volitatud esindajad võivad nõuda mõistlikku ja proportsionaalset tasu parandus- ja hooldusteabele juurdepääsu või korrapäraste ajakohastuste saamise eest. Tasu on mõistlik, kui selles võetakse arvesse, mil määral kutseline parandaja teavet kasutab, ja teda ei tõrjuta seega teavet kasutamast;

d)

pärast registreerimist peab kutselisel parandajal ühe tööpäeva jooksul pärast taotlemist olema juurdepääs soovitud parandus- ja hooldusteabele. Sama teabe võib esitada võrdväärse mudeli või samasse tooteperesse kuuluva mudeli kohta, kui see on asjakohane;

e)

punkti a kohane kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate või kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite parandus- ja hooldusteave peab sisaldama järgmist:

kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati ainulaadne tunnus,

lahtivõtuskeem või laotusjoonis;

tehniline parandamisjuhend;

vajalike parandus- ja katseseadmete loetelu;

komponentide ja diagnostika andmed (nt teoreetilised vähimad ja suurimad mõõtmistulemused);

elektri- ja ühendusskeemid;

tõrke- ja veadiagnostika koodid (sh vajaduse korral tootjaspetsiifilised koodid);

asjaomase tark- ja püsivara, sealhulgas lähtestamistarkvara paigaldamise juhised ja

juhised teatatud ja kodumajapidamises kasutatavas pesumasinas või pesumasinas-kuivatis salvestatud tõrkejuhtumitega seotud andmetele juurdepääsu kohta (kui see on asjakohane).

4)

Gaasiliste külmaainetega seotud teabenõuded:

ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 (2) kohaldamist, peab kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel või kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel, millel on soojuspump, olema seadme välispinnale (nt tagapaneelile) püsivalt, nähtavalt ja loetavalt märgitud kasutatud külmagaasi keemiline nimetus või samaväärne üldmõistetav viide, nt üldiselt kasutatav ja arusaadav sümbol, märgis või logo. Sama kemikaali jaoks võib kasutada rohkem kui ühte viidet.

5)

Nõuded demonteerimise kohta materjalide taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks ilma reostust tekitamata:

tootjad, importijad või volitatud esindajad tagavad, et kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid on konstrueeritud nii, et direktiivi 2012/19/EL VII lisas osutatud materjalid ja osad saab eemaldada üldkättesaadavate tööriistadega;

tootjad, importijad ja volitatud esindajad peavad täitma direktiivi 2012/19/EL artikli 15 punktis 1 sätestatud kohustusi.

9.   TEABENÕUDED

Alates 1. märtsist 2021 peavad kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid vastama järgmistele nõuetele.

Kasutaja ja paigaldaja juhised esitatakse kasutusjuhendina tootja, importija või volitatud esindaja vaba juurdepääsuga veebilehel ning need peavad sisaldama:

1)

järgmist tehnilist teavet:

a)

teave selle kohta, et programmiga „eco 40–60“ on võimalik pesta tavapäraselt määrdunud puuvillast pesu, mida võib esitatud andmete kohaselt pesta temperatuuril 40 või 60 °C, koos samas tsüklis, ning et seda programmi kasutatakse ELi ökodisainialastele õigusaktidele vastavuse hindamiseks;

b)

teave, et energia- ja veetarbimise poolest kõige tõhusamad programmid on üldjuhul need, mis töötavad madalamal temperatuuril ja kestavad kauem;

c)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite kohta: teave selle kohta, et pesemis- ja kuivatamistsükliga on võimalik pesta tavapäraselt määrdunud puuvillast pesu, mida võib esitatud andmete kohaselt pesta temperatuuril 40 või 60 °C, koos samas tsüklis ja kuivatada seda nii, et selle saab kohe kappi panna, ning et seda programmi kasutatakse ELi ökodisainialastele õigusaktidele vastavuse hindamiseks;

d)

teave selle kohta, et kodumajapidamises kasutatava pesumasina või pesumasina-kuivati täitmine täitekogusel, mille on tootja vastavate programmide jaoks määranud, aitab säästa energiat ja vett;

e)

soovitused selle kohta, mis liiki pesuained sobivad eri pesemistemperatuuride ja -programmide jaoks;

f)

teave selle kohta, et tsentrifuugimiskiirus mõjutab müra ja jääkniiskusesisaldust: mida suurem on tsentrifuugimiskiirus tsentrifuugimisetapis, seda suurem on müra ja seda väiksem on jääkniiskusesisaldus;

g)

teave selle kohta, kuidas võrguühendust aktiveerida ja deaktiveerida (kui see on asjakohane) ning kuidas see mõjutab energiatarbimist;

h)

juhend mudeliteabe leidmiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 kohases toodete andmebaasis, lisades kas toodete andmebaasis salvestatud mudeliteabele viiva veebilingi või lingi toodete andmebaasile ja teabele selle kohta, kuidas leida tootel olev mudelitähis;

2)

järgmiste näitajate väärtusi:

a)

nimitäitekogus (kg);

b)

programmi kestus (tundides ja minutites);

c)

energiatarbimine (kWh tsükli kohta);

d)

veetarbimine (liitrit tsükli kohta);

e)

vähemalt viieks minutiks pesutsüklis saavutatud kõrgeim temperatuur pesu sees (kraadides Celsiuse järgi) ja

f)

pesemistsükli järel jäänud jääkniiskusesisaldus, väljendatuna veesisalduse protsendina, ja tsentrifuugimiskiirus, mille korral see saavutati;

iga järgmise programmi kohta (vähemalt):

i)

programm „eco 40–60“ nimitäitekogusega, poolega nimitäitekogusest ja veerandiga nimitäitekogusest;

ii)

20 °C programm selle programmi nimitäitekogusega;

iii)

üks puuvillase pesu programm nimitemperatuuril vähemalt 60 °C (kui selline programm on olemas) selle programmi nimitäitekogusega;

iv)

üks programm muu kui puuvillase pesu jaoks või tekstiilmaterjalide segu jaoks (kui selline programm on olemas) selle programmi nimitäitekogusega;

v)

üks programm kergelt määrdunud pesu kiireks pesemiseks (kui selline programm on olemas) selle programmi nimitäitekogusega;

vi)

üks programm väga määrdunud pesu pesemiseks (kui selline programm on olemas) selle programmi nimitäitekogusega;

vii)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite kohta: pesemis- ja kuivatamistsükkel nimitäitekogusega ja poolega nimitäitekogusest ja

teave selle kohta, et muude programmide kui „eco 40–60“ ja pesemis- ja kuivatamistsükli kohta esitatud näitajad on vaid soovituslikud.

3)

Kasutusjuhendis tuleb esitada ka kasutajale hooldusjuhised. Sellistes juhistes käsitletakse vähemalt järgmist:

a)

õige paigaldamine (sh loodimine, ühendamine avalikku elektrivõrku ning ühendamine külma ja/või kuuma (kui see on asjakohane) vee võrku);

b)

pesuaine, pehmendaja ja muude lisandite nõuetekohane kasutamine ja ebasobiva annuse peamised tagajärjed;

c)

võõrkehade eemaldamine kodumajapidamises kasutatavast pesumasinast või kodumajapidamises kasutatavast pesumasinast-kuivatist;

d)

regulaarne puhastamine, sh selle optimaalne sagedus, katlakivi tekkimise vältimine ning vastav toiming;

e)

ukse avamine tsüklite vahel, kui see on asjakohane;

f)

regulaarne filtrite kontroll, sh optimaalne sagedus, ja kuidas seda teha;

g)

vigade kindlakstegemine, nende tähendus ja vajalikud meetmed, sh kutsetöötajate abi nõudvate vigade kindlakstegemine;

h)

kutseliste parandusteenuste osutajate leidmine (veebilehed, aadressid, kontaktandmed).

Juhendis tuleb anda ka teavet:

i)

selle kohta, kuidas mõjutab ise parandamine või mittekutseline parandamine lõppkasutaja ohutust ja garantiid;

j)

vähima ajavahemiku kohta, mille jooksul on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati kasutamiseks vajalikud varuosad saadaval.


(1)  Komisjoni 22. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 801/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1275/2008 seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimise kohta ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 642/2009 televiisorite ökodisaini nõuete osas (ELT L 225, 23.8.2013, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).


III LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused kooskõlas harmoneeritud standarditega, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate üldtunnustatud tipptaseme meetoditega, ning kooskõlas alljärgnevate eeskirjadega.

II lisas ja käesolevas lisas programmi „eco 40–60“ ning pesemis- ja kuivatamistsükli kohta esitatud näitajate mõõtmisel kasutatakse programmi „eco 40–60“ suurimat tsentrifuugimiskiirust nimitäitekogusega, poole ja veerandi nimitäitekogusega.

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate puhul, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite puhul, mille pesemise nimitäitekogus on kuni 3 kg, mõõdetakse näitajaid programmiga „eco 40–60“ ning pesemis- ja kuivatamistsükliga ainult nimitäitekogusega.

Programmi „eco 40–60“ kestust (tW) ning pesemis- ja kuivatamistsükli kestust (tWD) väljendatakse tundides ja minutites ning tulemus ümardatakse minutiteni.

1.   ENERGIATÕHUSUSINDEKS

1.1.   Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli energiatõhususindeks (EEIW).

EEIW arvutamiseks võrreldakse programmi „eco 40–60“ pesemise nimitäitekoguse, poole pesemise nimitäitekoguse ja veerandi pesemise nimitäitekoguse kaalutud energiatarbimist tsükli standardse energiatarbimisega.

a)

EEIW arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani:

EEIW = (EW/SCEW) × 100,

kus:

EEIW on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli kaalutud energiatarbimine;

SCEW on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli standardne energiatarbimine.

b)

EW (kWh tsükli kohta) arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse kolme kümnendkohani:

SCEW = -0,0025 × c2 + 0,0846 × c + 0,3920

kus c on kodumajapidamises kasutatava pesumasina nimitäitekogus või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemise nimitäitekogus programmi „eco 40–60“ puhul.

c)

EW (kWh tsükli kohta) arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse kolme kümnendkohani:

Formula

kus:

EW,full on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatarbimine programmiga „eco 40–60“ pesemise nimitäitekoguse puhul (ümardatud kolme kümnendkohani);

EW,½ on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatarbimine programmiga „eco 40–60“ poole pesemise nimitäitekoguse puhul (ümardatud kolme kümnendkohani);

EW,1/4 on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatarbimine programmiga „eco 40–60“ veerandi pesemise nimitäitekoguse puhul (ümardatud kolme kümnendkohani);

A on kaalutegur pesemise nimitäitekoguse puhul (ümardatud kolme kümnendkohani);

B on kaalutegur poole pesemise nimitäitekoguse puhul (ümardatud kolme kümnendkohani);

B on kaalutegur veerandi pesemise nimitäitekoguse puhul (ümardatud kolme kümnendkohani).

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate puhul, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite puhul, mille pesemise nimitäitekogus on kuni 3 kg, võetakse A võrdseks 1-ga, B ja C võrduvad 0-ga.

Muude kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja pesumasinate-kuivatite puhul sõltuvad kaalutegurid nimitäitekogusest ja need arvutatakse järgmiste valemitega:

A = –0,0391 × c + 0,6918

B = –0,0109 × c + 0,3582

C = 1 – (A + B)

kus c on kodumajapidamises kasutatava pesumasina nimitäitekogus või pesumasina-kuivati pesemise nimitäitekogus.

1.2.   Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite täieliku tsükli energiatõhususindeks (EEIWD).

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati mudeli energiatõhususindeksi EEIWD arvutamiseks võrreldakse pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kaalutud energiatarbimist tsükli standardse energiatarbimisega.

a)

EEIWD arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani:

EEIWD = (EWD/SCEWD) × 100,

kus:

EWD on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täieliku tsükli kaalutud energiatarbimine;

SCEWD on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati täieliku tsükli standardne energiatarbimine.

b)

SCEWD (kWh tsükli kohta) arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse kolme kümnendkohani

SCEWD = –0,0502 × d2 + 1,1742 × d – 0,644,

kus d on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekogus.

c)

Pesemise nimitäitekogusega kuni 3 kg kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite kaalutud energiatarbimine on energiatarbimine nimivõimsusel (ümardatud kolme kümnendkohani).

d)

Muude pesumasinate-kuivatite kaalutud energiatarbimine (EWD) (kWh tsükli kohta) arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse kolme kümnendkohani:

Formula

kus:

EWD,full on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli energiatarbimine (ümardatud kolme kümnendkohani) nimitäitekoguse korral;

EWD,½ on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli energiatarbimine (ümardatud kolme kümnendkohani) poole nimitäitekoguse korral.

2.   PESEMISTÕHUSUSINDEKS

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate pesemistõhususindeks (Iw) ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli pesemistõhususindeks (Jw) arvutatakse harmoneeritud standardite järgi, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muul usaldusväärsel, täpsel ja korrataval üldtunnustatud tipptaseme meetodil, ja tulemus ümardatakse kahe kümnendkohani.

3.   LOPUTUSTÕHUSUS

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate loputustõhusus (IR) ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli loputustõhusus (JR) arvutatakse harmoneeritud standardite järgi, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muul usaldusväärsel, täpsel ja korrataval üldtunnustatud tipptaseme meetodil, mis põhineb lineaarse alküülbenseensulfonaadi markeri (LAS) avastamisel, ja tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani.

4.   KÕRGEIM TEMPERATUUR

Kodumajapidamises kasutatavates pesumasinates ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsüklis pestava pesu sees saavutatav kõrgeim temperatuur, mis püsib viis minutit, määratakse harmoneeritud standardite järgi, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muul usaldusväärsel, täpsel ja korrataval üldtunnustatud tipptaseme meetodil, ja tulemus ümardatakse täisarvuni.

5.   KAALUTUD VEETARBIMINE

1)

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina kaalutud veetarbimine (Wt) või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli kaalutud veetarbimine (WW) (liitrites) arvutatakse järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse täisarvuni:

Wt = (A × WW,full + B × WW,1/2 + C × WW,1/4),

kus:

WW,full on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli veetarbimine liitrites (ümardatud ühe kümnendkohani) programmiga „eco 40–60“ pesemise nimitäitekoguse korral;

WW,½ on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli veetarbimine liitrites (ümardatud ühe kümnendkohani) programmiga „eco 40–60“ poole pesemise nimitäitekoguse puhul;

WW,1/4 on kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli veetarbimine liitrites (ümardatud ühe kümnendkohani) programmiga „eco 40–60“ veerandi pesemise nimitäitekoguse puhul;

A, B ja C on kaalutegurid, nagu on kirjeldatud punkti 1.1 alapunktis c.

2)

Pesemise nimitäitekogusega kuni 3 kg kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite kaalutud veetarbimine on veetarbimine nimitäitekoguse korral, ümardatud täisarvuni.

Muude kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite korral arvutatakse pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud veetarbimine (WWD) järgmise valemiga ja tulemus ümardatakse täisarvuni:

Formula

kus:

WWD,full on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli veetarbimine liitrites (ümardatud ühe kümnendkohani) nimitäitekoguse korral;

WWD,½ on kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli veetarbimine liitrites (ümardatud ühe kümnendkohani) poole nimitäitekoguse korral.

6.   JÄÄKNIISKUSESISALDUS

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina ning kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli pesemisjärgne kaalutud jääkniiskusesisaldus (D) protsentides arvutatakse järgmiselt ja tulemus ümardatakse täisprotsentideni:

Formula

kus:

Dfull on jääkniiskusesisaldus protsentides (ümardatud ühe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ puhul pesemise nimitäitekoguse korral;

D1/2 on jääkniiskusesisaldus protsentides (ümardatud ühe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ puhul poole pesemise nimitäitekoguse korral;

D1/4 on jääkniiskusesisaldus protsentides (ümardatud ühe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ puhul veerandi pesemise nimitäitekoguse korral;

A, B ja C on kaalutegurid, nagu on kirjeldatud punkti 1.1 alapunktis c.

7.   LÕPPNIISKUSESISALDUS

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati kuivatamistsükli puhul vastab kapikuiv seisund lõppniiskusesisaldusele 0 %, mille korral valitseb termodünaamiline tasakaal pesu ning ümbritseva õhu tingimuste – temperatuuri (katsetatud temperatuuril 20 ± 2 °C) ja suhtelise õhuniiskuse (katsetatud 65 ± 5 % korral) –vahel.

Lõppniiskusesisaldus (tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani) arvutatakse kooskõlas harmoneeritud standarditega, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

8.   VÄIKESE TARBIMISVÕIMSUSEGA SEISUNDID

Tarbimisvõimsus mõõdetakse väljalülitatud seisundis (Po), ooteseisundis (Psm) ja, kui on asjakohane, viitkäivituse korral (Pds). Mõõdetud näitajad esitatakse vattides ja ümardatakse kahe kümnendkohani.

Väikese tarbimisvõimsusega seisundites tehtavate mõõtmiste korral tuleb kontrollida ja märkida üles järgmised andmed:

kas teabe kuvamine on käivitatud;

kas võrguühendus on aktiveeritud.

Kui kodumajapidamises kasutataval pesumasinal ja kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil on kortsuvähendusfunktsioon, katkestatakse selline toiming sel teel, et avatakse kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati uks või sekkutakse muul sobival viisil 15 minutit enne energiatarbimise mõõtmist.


IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui esitatud näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja ega importija ei tohi neid kasutada lubatud hälvetena, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilistes dokumentides või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikega 2, kasutavad nad käesolevas lisas osutatud nõuete puhul järgmist menetlust.

1)

Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

2)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (edaspidi „esitatud väärtused“) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest; ning

b)

kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui mitte mingis tootja, importija või volitatud esindaja avaldatud nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c)

kui liikmesriigi ametiasutused teevad mudeli eksemplari kontrollimisel kindlaks, et tootja, importija või volitatud esindaja on võtnud kasutusele artikli 6 teise lõigu nõuetele vastava süsteemi; ning

d)

kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari ning see vastab II lisa punktide 1 ja 2 kohastele programmi nõuetele, punkti 8 kohastele ressursitõhususe nõuetele ja punkti 9 kohastele teabenõuetele, ja

e)

kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad mudeli eksemplari, jäävad määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 1 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3)

Kui punkti 2 alapunktides a, b, c või d osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4)

Kui punkti 2 alapunktis e osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat eksemplari ühe või mitme võrdväärse mudeli hulgast.

5)

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme eksemplari puhul kindlaks tehtud väärtuste aritmeetiline keskmine jääb tabelis 1 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

6)

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7)

Liikmesriikide ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe, kui on otsustatud, et mudel ei vasta punktide 3 või 6 kohaselt nõuetele.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad III lisas esitatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabelis 1 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud korda. Tabelis 1 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid kontrollimisel lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 1.

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Kontrollimisel lubatud hälbed

EW,full, EW,½, EW,1/4, EWD,full, EWD,½

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste EW,full, EW,½, EW,1/4, EWD,full ja EWD,½, vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

Kaalutud energiatarbimine (EW ja EWD)

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste EW ja EWD vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

WW,full, WW,½ WW,1/4, WWD,full, WWD,½

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste WW,full, WW,½, WW,1/4, WWD,full ja WWD,½, vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

Kaalutud veetarbimine (WW ja WWD)

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste WW ja WWD vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

Pesemistõhususindeks (IW ja JW)

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste IW ja Jw vastavatest esitatud väärtustest üle 8 % väiksemad.

Loputamistõhusus (IR ja JR)

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste IR ja JR vastavatest esitatud väärtustest üle 1,0 g/kg suuremad.

Programmi „eco 40–60“ kestus (tw)

Programmi kestuse määratud väärtus (*1) ei tohi olla tW esitatud väärtusest üle 5 % või üle 10 minuti suurem, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem.

Pesemis- ja kuivatamistsükli kestus (tWD)

Tsükli kestuse määratud väärtus ei tohi olla tWD esitatud väärtusest üle 5 % või üle 10 minuti suurem, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem.

Kõrgeim temperatuur pesu sees (T)

Määratud väärtus ei tohi olla T esitatud väärtusest üle 5 K väiksem ega üle 5 K suurem.

Dfull, D½ D1/4

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste Dfull, D½ ja D1/4 vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

Jääkniiskusesisaldus pärast pesemist (D)

D määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

Lõppniiskusesisaldus pärast kuivatamist

Määratud väärtus (*1) ei tohi ületada 3,0 %.

Tarbimisvõimsus väljalülitatud seisundis (Po)

Tarbimisvõimsuse Po määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,10 W suurem.

Tarbimisvõimsus ooteseisundis (Psm)

Tarbimisvõimsuse määratud väärtus (*1) Psm ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 10 %, kui esitatud väärtus on üle 1,00 W, ja rohkem kui 0,10 W, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W.

Elektritarbimine viitkäivituse korral (Pds)

Tarbimisvõimsuse määratud väärtus (*1) Pds ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 10 %, kui esitatud väärtus on üle 1,00 W, ja rohkem kui 0,10 W, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W.


(*1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


V LISA

Võrdlusandmed

1.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE PESUMASINATE SOOVITUSLIKUD VÕRDLUSANDMED VEE- JA ENERGIATARBIMISE, PESEMISTÕHUSUSE NING ÕHUS LEVIVA MÜRA KOHTA

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvad kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate tehnilised lahendused, mis on parimad vee- ja energiatarbimise ning õhus leviva müra osas pesemisel/tsentrifuugimisel puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga nimitäitekoguse ning poole ja veerandi nimitäitekoguse korral ning pesemisel puuvillase pesu 40 °C standardprogrammiga poole nimitäitekoguse korral, on järgmised (1).

1)

Kodumajapidamises kasutatav pesumasin nimitäitekogusega 5 kg:

a)

energiatarbimine: 0,56 kWh tsükli kohta (või 0,11 kWh/kg), mis vastab aastasele üldtarbimisele 82 kWh aastas;

b)

veetarbimine: 40 liitrit tsükli kohta, mis vastab 8 800 liitrile aastas 220 tsükli puhul;

c)

pesemise/tsentrifuugimise ajal õhus leviv müra: 58/82 dBA.

2)

Kodumajapidamises kasutatav pesumasin nimitäitekogusega 6 kg:

a)

energiatarbimine: 0,55 kWh tsükli kohta (või 0,092 kWh/kg), mis vastab üldtarbimisele 122 kWh aastas;

b)

veetarbimine: 40,45 liitrit tsükli kohta, mis vastab 8 900 liitrile aastas 220 tsükli puhul;

c)

pesemise/tsentrifuugimise ajal õhus leviv müra: 47/77 dBA.

3)

Kodumajapidamises kasutatav pesumasin nimitäitekogusega 7 kg:

a)

energiatarbimine: 0,6 kWh tsükli kohta (või 0,15 kWh/kg), mis vastab aastasele üldtarbimisele 124 kWh aastas;

b)

veetarbimine: 39 liitrit tsükli kohta, mis vastab 8 500 liitrile aastas 220 tsükli puhul;

c)

pesemise/tsentrifuugimise ajal õhus leviv müra: 52/73 dBA.

4)

Kodumajapidamises kasutatav pesumasin nimitäitekogusega 8 kg (kui seadmel on soojuspump):

a)

energiatarbimine: 0,52 kWh tsükli kohta (või 0,065 kWh/kg), mis vastab aastasele üldtarbimisele 98 kWh aastas;

b)

veetarbimine: 44,55 liitrit tsükli kohta, mis vastab 9 800 liitrile aastas 220 tsükli puhul;

5)

kodumajapidamises kasutatav pesumasin nimitäitekogusega 8 kg (kui seadmel ei ole soojuspumbatehnoloogiat):

a)

energiatarbimine: 0,54 kWh tsükli kohta (või 0,067 kWh/kg), mis vastab aastasele üldtarbimisele 116 kWh aastas;

b)

veetarbimine: 36,82 liitrit tsükli kohta, mis vastab 8 100 liitrile aastas 220 tsükli puhul.

6)

Kodumajapidamises kasutatav pesumasin nimitäitekogusega 9 kg:

a)

energiatarbimine: 0,35 kWh tsükli kohta (või 0,038 kWh/kg), mis vastab aastasele üldtarbimisele 76 kWh aastas;

b)

veetarbimine: 47,72 liitrit tsükli kohta, millele vastab 10 499 liitrit aastas 220 tsükli puhul.

2.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE PESUMASINATE-KUIVATITE SOOVITUSLIKUD VÕRDLUSANDMED VEE- JA ENERGIATARBIMISE, PESEMISTÕHUSUSE NING ÕHUS LEVIVA MÜRA KOHTA

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvad kodumajapidamises kasutatavate kuivatite-pesumasinate tehnilised lahendused, mis on parimad vee- ja energiatarbimise ning õhus leviva müra osas pesemisel/tsentrifuugimisel/kuivatamisel puuvillase pesu 60 °C standardtsükliga nimitäitekoguse korral, ning puuvilla kuivatamistsükli korral, on järgmised (2).

1)

Kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati pesemise nimitäitekogusega 6 kg:

a)

täieliku tsükli (pesemine, tsentrifuugimine ja kuivatamine) energiatarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 3,64 kWh tsükli kohta, millele vastab aastane kogutarbimine 800,8 kWh;

b)

pesemistsükli (ainult pesemine ja tsentrifuugimine) energiatarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 0,77 kWh tsükli kohta, mis vastab aastasele üldtarbimisele 169,4 kWh aastas;

c)

täieliku tsükli (pesemine, tsentrifuugimine ja kuivatamine) veetarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 78 liitrit tsükli kohta, millele vastab 17 160 liitrit aastas 220 tsükli puhul;

d)

pesemise/tsentrifuugimise/kuivatamise ajal õhus leviv müra: 51/77/66 dBA.

2)

Kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati pesemise nimitäitekogusega 7 kg:

a)

täieliku tsükli (pesemine, tsentrifuugimine ja kuivatamine) energiatarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 4,76 kWh tsükli kohta, millele vastab aastane üldtarbimine 1 047 kWh;

b)

pesemistsükli (ainult pesemine ja tsentrifuugimine) energiatarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 0,8 kWh tsükli kohta, millele vastab aastane üldtarbimine 176 kWh;

c)

täieliku tsükli (pesemine, tsentrifuugimine ja kuivatamine) veetarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 72 liitrit tsükli kohta, millele vastab 15 840 liitrit aastas 220 tsükli puhul;

d)

pesemise/tsentrifuugimise/kuivatamise ajal õhus leviv müra: 47/73/58 dBA.

3)

Kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati pesemise nimitäitekogusega 8 kg:

a)

täieliku tsükli (pesemine, tsentrifuugimine ja kuivatamine) energiatarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 3,8 kWh tsükli kohta, mis vastab aastasele üldtarbimisele 836 kWh aastas;

b)

pesemistsükli (ainult pesemine ja tsentrifuugimine) energiatarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 1,04 kWh tsükli kohta, mis vastab aastasele üldtarbimisele 229 kWh aastas;

c)

täieliku tsükli (pesemine, tsentrifuugimine ja kuivatamine) veetarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 70 liitrit tsükli kohta, millele vastab 15 400 liitrit aastas 220 tsükli puhul;

d)

pesemise/tsentrifuugimise/kuivatamise ajal õhus leviv müra: 49/73/66 dBA.

4)

Kodumajapidamises kasutatav pesumasin-kuivati pesemise nimitäitekogusega 9 kg:

a)

täieliku tsükli (pesemine, tsentrifuugimine ja kuivatamine) energiatarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 3,67 kWh tsükli kohta, millele vastab aastane kogutarbimine 807 kWh;

b)

pesemistsükli (ainult pesemine ja tsentrifuugimine) energiatarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 1,09 kWh tsükli kohta, millele vastab aastane kogutarbimine 240 kWh;

c)

täieliku tsükli (pesemine, tsentrifuugimine ja kuivatamine) veetarbimine nimitäitekoguse ja puuvillase pesu 60 °C standardprogrammiga: 69 liitrit tsükli kohta, millele vastab 15 180 liitrit aastas 220 tsükli puhul;

d)

pesemise/tsentrifuugimise/kuivatamise ajal õhus leviv müra: 49/75/66 dBA.


(1)  Vee- ja energiatarbimise ning pesemistõhususe hindamiseks kasutati arvutusmeetodeid, mis on esitatud kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõudeid käsitleva määruse (EL) nr 1015/2010 II lisas; pesemisel/tsentrifuugimisel õhus leviva müra määramiseks kasutati standardmõõtemeetodit vastavalt standardile EN 60704.

(2)  Vee- ja energiatarbimise ning pesemistulemuse hindamiseks kasutati arvutusmeetodeid, mis on esitatud kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistust käsitlevas direktiivis 96/60/EÜ; pesemise/tsentrifuugimise/kuivatamise ajal õhus leviva müra mõõtmiseks kasutati standardmõõtemeetodit vastavalt standardile EN 60704.


VI LISA

Kodumajapidamises kasutatavad mitme trumliga pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad mitme trumliga pesumasinad-kuivatid

Kodumajapidamises kasutatavate mitme trumliga pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate mitme trumliga pesumasinate-kuivatite suhtes kohaldatakse II lisa punktide 1–6 ja punkti 9 alapunkti 2 sätteid iga trumli suhtes ning mõõtmised ja arvutused iga trumli kohta tehakse III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodite järgi. II lisa punktide 7 ja 8 ning punkti 9 alapunktide 1 ja 3 sätteid kohaldatakse kõikide kodumajapidamises kasutatavate mitme trumliga pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate mitme trumliga pesumasinate-kuivatite suhtes.

II lisa punktide 1–6 ja punkti 9 alapunkti 2 sätteid kohaldatakse iga trumli suhtes eraldi, välja arvatud juhul, kui trumlid on ühte kesta kokku ehitatud ja töötavad programmis „eco 40–60“ või pesemis- ja kuivatamistsüklis üksnes üheaegselt. Viimasel juhul kohaldatakse neid sätteid kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina või kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati kui terviku suhtes järgmiselt:

a)

pesemise nimitäitekogus on kõikide trumlite pesemise nimitäitekoguste summa; kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati nimitäitekogus on kõikide trumlite nimitäitekoguste summa;

b)

kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina ja kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati pesemistsükli energia- ja veetarbimine on kõikide trumlite energia- ja veetarbimiste summa;

c)

kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati täieliku tsükli energia- ja veetarbimine on kõikide trumlite energia- ja veetarbimiste summa;

d)

energiatõhususindeks (EEIW) arvutatakse pesemise nimitäitekoguse ja energiatarbimise alusel; kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati energiatõhususindeks (EEIWD) arvutatakse nimitäitekoguse ja energiatarbimise alusel;

e)

iga trummel eraldi peab vastama pesemistõhususe ja loputustõhususe vähimnõuetele;

f)

iga trummel peab eraldi vastama suurima nimitäitekogusega trumli kohta kehtivale kestuse nõudele;

g)

väikese tarbimisvõimsusega seisundite nõudeid kohaldatakse kogu kodumajapidamises kasutatava väikese tarbimisvõimsusega pesumasina või kodumajapidamises kasutatava väikese tarbimisvõimsusega pesumasina-kuivati kohta;

h)

pesemisjärgne jääkniiskusesisaldus arvutatakse kõikide trumlite kaalutud keskmisena vastavalt iga trumli nimitäitekogusele;

i)

kodumajapidamises kasutatavate mitme trumliga pesumasinate-kuivatite puhul kohaldatakse kuivatamisjärgse lõppniiskusesisalduse nõuet eraldi iga trumli kohta.

IV lisa kohast kontrollimismenetlust rakendatakse kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina ja kodumajapidamises kasutatava mitme trumliga pesumasina-kuivati suhtes tervikuna koos kontrollimisel lubatud hälvetega, mida rakendatakse iga käesoleva lisa kohaselt määratud näitaja suhtes.


5.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/313


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/2024,

1. oktoober 2019,

millega kehtestatakse otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on märkimisväärne ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik kavandi muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Komisjoni teatises COM (2016) 773 (2) („Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“), mille koostas komisjon direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 sätestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed kuuluvad nende energiamõjuga toodete rühmade hulka, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike meetmete vastuvõtmisel.

(3)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljoni tonni. Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed moodustavad ühe tööplaanis loetletud tooterühma, mis annab 2030. aastal hinnanguliselt 48 TWh lõppenergia säästu aastas.

(4)

Komisjon on teinud kaks ettevalmistavat uuringut selliste otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike omaduste kohta, mida liidus tavapäraselt kasutatakse. Uuringud tehti tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ning huvitatud isikutega. Uuringute tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel.

(5)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada järgmiste otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete suhtes: poes kasutatavad jahutus-külmutuskapid (sügavkülmikud või külmikud), joogijahutid, jäätisekülmikud, jäätise annustamise külmletid ja külmmüügiautomaadid.

(6)

Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete olulisimaks keskkonnaaspektiks kasutusetapi energiatarbimist. Sellist energiatarbimist saaks vähendada ilma kõnealuste toodete ostmise ja käitamise kulusid suurendamata, kui kasutada kulutõhusaid litsentsivabu tehnilisi lahendusi. Samuti peeti oluliseks külmaainetest tekkivat otsest heidet ja varuosade kättesaadavust.

(7)

Kuna külmaainete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 517/2014, (3) ei ole käesolevas määruses sätestatud konkreetseid nõudeid külmaainete kohta. Lisaks näitab väikese globaalse soojenemise potentsiaaliga külmaainete kasutamise suurenemine liidu turul viimase aastakümne jooksul, et tootjad on juba alustanud järkjärgulist üleminekut väiksema keskkonnamõjuga külmaainetele, ilma täiendava ökodisainil põhineva poliitilise sekkumise vajaduseta.

(8)

Käesoleva määrusega reguleeritavate toodete energiatarbimine liidus oli 2015. aastal hinnanguliselt 65 TWh, mis vastab 26 miljonile CO2 ekvivalenttonnile. Senise olukorra jätkudes väheneb eeldatavasti 2030. aastaks otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiatarbimine. On aga oodata, et selline vähenemine aeglustub, kui ei sätestata ökodisaininõudeid.

(9)

Müügifunktsiooniga minibaare ja veinikülmikuid ei tohiks käsitada otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmetena ja need tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta; need seadmed kuuluvad komisjoni määruse (EL) 2019/2019 (4) kohaldamisalasse.

(10)

Loomuliku konvektsiooniga püstkülmikud on tööstuslikud jahutus-külmutusseadmed, mille määratlus on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2015/1095, (5) ning seetõttu tuleks need käesolevast määrusest välja jätta.

(11)

Käesolevat määrust kohaldatakse mitmesuguste tehniliste omaduste ja funktsioonidega toodete suhtes. Seepärast kehtestatakse energiatõhususe nõuded vastavalt seadmete funktsioonidele. Kõnealuse funktsioonipõhise lähenemisviisi puhul soovitatakse otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed jagada võimalikult vähestesse kategooriatesse, et anda turule selgeid signaale erinevate otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete suurema/väiksema energiatõhususe kohta sama toimingu korral. Ebatõhusate otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete puhul on kindla energiamärgistuse klassi saavutamine raskem ja võib juhtuda, et nad ei vasta isegi energiakasutusega seotud miinimumnõuetele.

(12)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2015) 614 final (6) (ELi ringmajanduse loomise tegevuskava) ja ökodisaini tööplaanis on rõhutatud, kui tähtis on kasutada ökodisaini raamistikku, et toetada üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL (7) on viidatud direktiivile 2009/125/EÜ ning märgitud, et ökodisaininõuded peaksid hõlbustama elektri- ja elektroonikaseadmete romude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist, sest probleemid lahendatakse olelusringi algetapis. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada selle kohta asjakohased nõuded.

(13)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (8) I lisas.

(14)

Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada, millised on kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(15)

Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(16)

Turujärelevalve eesmärgil peaks tootjatel olema lubatud viidata toodete andmebaasile, kui komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2018 (9) kohane tehniline dokumentatsioon sisaldab sama teavet.

(17)

Et käesolev määrus oleks tulemuslikum ja et kaitsta tarbijaid, tuleks keelata tooted, mis esitatud näitajate parandamiseks katsetamise ajal automaatselt oma toimivust muudavad.

(18)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punktiga 2 kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste võrdlusandmed, millega tagataks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogu olelusringi keskkonnatoimet iseloomustavad andmed on laialdaselt kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad.

(19)

Käesoleva määruse läbivaatamisel tuleks hinnata selle sätete asjakohasust ja tulemuslikkust määruse eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine peaks toimuma piisava aja möödudes, mis võimaldaks kõigi sätete rakendamist.

(20)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 punkti 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded avaliku elektrivõrgu toitel töötavate otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete, sealhulgas muude toodete kui toiduainete jahutamiseks müüdavate seadmete turule laskmise või kasutusele võtmise kohta.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, mis töötavad ainult muu toiteallika kui elektri toitel;

b)

eraldi paiknevad osad, näiteks kondensatsiooniseade, kompressor või veekondensatsiooniseade, millega keskjahutusega külmik peab toimimiseks ühendatud olema;

c)

otsese müügifunktsiooniga toidutöötlemisseadmed, millel on jahutus-külmutusfunktsioon;

d)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, mida on spetsiaalselt katsetatud ja mis on heaks kiidetud ravimite või teaduslike proovide säilitamiseks;

e)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, milles ei ole sisseehitatud jahutusseadet ning mis kasutavad eemal paiknevast õhujahutist saabuvat jahutatud õhku; see ei hõlma keskjahutusega külmikuid ega III lisa tabeli 5 kohaseid 6. kategooria külmmüügiautomaate;

f)

tööstuslikud külmsäilitusseadmed, kiirjahutuskapid, kondensatsiooniseadmed ja protsessijahutid, nagu on määratletud määruses (EL) 2015/1095;

g)

veinikülmikud ja minibaarid.

3.   II lisa punktis 1 ja punkti 3 alapunktis k esitatud nõudeid ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, milles ei kasutata jahutamiseks auru kokkusurumise tsüklit;

b)

otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed toiduks kasutatavate elusloomade müügiks ja väljapanekuks, näiteks jahutus-külmutusseadmed eluskalade ja -karpide müügiks ja väljapanekuks, jahutusega akvaariumid ja veemahutid;

c)

külmtöölauad;

d)

jahutustemperatuuril töötava säilituskambriga horisontaalsed käsimüügiletid;

e)

nurgakülmikud;

f)

külmutustemperatuuril töötavad müügiautomaadid;

g)

jäähelvestega kalaletid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade“ – ühe või mitme kambriga isoleeritud külmik, mida hoitakse teataval temperatuuril ja mille jahutamine või külmutamine toimub loomuliku või sundkonvektsiooni teel ühel või mitmel energiat tarbival viisil; seda kasutatakse toiduainete ja muude toodete, mida säilitatakse ümbritsevast temperatuurist madalamal kindlaksmääratud temperatuuril, väljapanekuks ja tarbijatele müümiseks, sealhulgas müüja vahendusel; kõnealused toiduained ja muud tooted on kättesaadavad kas otse avatud külgede või ühe või mitme ukse või sahtli või mõlema kaudu; see hõlmab ka otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmeid, milles on toiduainete või muude toodete säilitamiseks kasutatavad alad, millele tarbijad juurde ei pääse; selliste seadmete hulka ei kuulu minibaarid ja veinikülmikud;

2.

„toiduained“ – toidud, toiduained, joogid, sealhulgas vein, ja muud eeskätt tarbimiseks ettenähtud tooted, mis vajavad jahutamist või külmutamist teataval temperatuuril;

3.

„kondensatsiooniseade“ – toode, milles on vähemalt üks elektriajamiga kompressor ja üks kondensaator, mis tagab jahutamise madala või keskmise temperatuurini ja selle temperatuuri püsiva säilitamise jahutus-külmutusseadme või -süsteemi sees, kasutades pärast ühendamist aurusti ja drosselseadmega auru kokkusurumisel põhinevat tsüklit, nagu on määratletud määruses (EL) 2015/1095;

4.

„keskjahutusega külmik“ – tehases valmistatud sõlmedest koosnev otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis peab otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmena toimimiseks olema ühendatud täiendavate eraldi paiknevate osadega (kondensatsiooniseade ja/või kompressor ja/või veekondensatsiooniseade), mis ei ole külmiku lahutamatud osad;

5.

„otsese müügifunktsiooniga toidutöötlemisseadmed, millel on jahutus-külmutusfunktsioon“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed, mida on spetsiaalselt katsetatud ja mis on heaks kiidetud seoses toidu töötlemisega, näiteks jäätisemasinad, mikrolaineseadmega varustatud külmmüügiautomaadid või jäävalmistajad; see ei hõlma otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmeid, millel on üks spetsiaalselt toiduainete töötlemiseks ette nähtud kamber, mille maht moodustab vähem kui 20 % seadme netomahust;

6.

„netomaht“ – selline osa kambri kogumahust (dm3 või l), mis jääb järele pärast selliste komponentide ja sellise ruumimahu mahaarvamist, mida ei saa kasutada toiduainete ja muude toodete säilitamiseks või väljapanekuks;

7.

„kogumaht“ – kambri sisekesta sees oleva ruumi maht (dm3 või l), mille mõõtmisel ei ole kambris sisevarustust ning uks või kaas on suletud;

8.

„spetsiaalselt katsetatud ja heaks kiidetud“ – toode vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)

selle projekteerimisel ja katsetamisel on silmas peetud spetsiaalselt nimetatud töötingimusi või otstarvet vastavalt nimetatud liidu õigusaktidele või nendega seotud aktidele, asjaomastele liikmesriigi õigusaktidele ja/või asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele;

b)

selle juurde kuuluvad sertifikaadi, tüübikinnitusmärgi või katsearuande kujul tehnilisse dokumentatsiooni lisatavad tõendid selle kohta, et toode on spetsiaalselt heaks kiidetud nimetatud töötingimustes või otstarbel kasutamiseks;

c)

see on lastud turule spetsiaalselt nimetatud töötingimustes või otstarbel kasutamiseks, nagu seda tõendab vähemalt tehniline dokumentatsioon, toote kohta esitatud teave ning reklaam-, teabe- ja turustusmaterjalid;

9.

„veinikülmik“ – jahutus-külmutusseade, millel on ainult üht liiki kambrid veini säilitamiseks, mis on täpse temperatuuri reguleerimisega, et tagada säilitustingimused ja sihttemperatuur, ning vibratsiooni vähendavate vahenditega, nagu on sätestatud määruses (EL) 2019/2019;

10.

„kamber“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme suletud osa, mis on eraldatud muu(de)st kambri(te)st vaheseinaga, mahutiga või muu sarnase konstruktsiooniga ning mis on otse ligipääsetav välisukse (-uste) kaudu ja võib omakorda olla jaotatud väikekambriteks. Käesoleva määruse kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti, tähendab „kamber“ nii kambrit kui ka väikekambrit;

11.

„välisuks“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme osa, mida saab liigutada või eemaldada, nii et see võimaldab vähemalt panna esemeid otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmesse või võtta sealt välja;

12.

„väikekamber“ – kambri eraldatud osa, mille töötemperatuuride vahemik erineb selle kambri omast, milles väikekamber asub;

13.

„minibaar“ – jahutus-külmutusseade, mille suurim kogumaht on 60 liitrit ning mis on ette nähtud eelkõige toiduainete säilitamiseks ja müügiks hotellitubades ja muudes sarnastes kohtades, nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2019;

14.

„jahutusega trummelmüügiautomaat“ – külmmüügiautomaat, millel on vaheseintega osadeks jaotatud pöörlevad trumlid, milles toiduained või muud tooted paiknevad horisontaalsel pinnal ning millest saab tooteid kätte eraldi uste kaudu;

15.

„külmmüügiautomaat“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis võtab vastu tarbijate makseid või žetoone ja väljastab jahutatud toiduaineid või muid tooteid ilma kohapealsete töötajate sekkumiseta;

16.

„külmtöölaud“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade ühe või mitme vertikaaltasapinnas asuva ukse või sahtliga ning pealispinnas olevate avadega toiduainete ajutiseks säilitamises kasutatavatele anumatele, mis võimaldavad hõlpsalt kätte saada toiduaineid, näiteks pitsakatteid või salatikomponente;

17.

„säilituskambriga horisontaalne käsimüügilett“ – horisontaalkülmik, mis on ette nähtud ostjate teenindamiseks ning mis sisaldab külmsäilitust, mille maht on vähemalt 100 l jooksva meetri kohta ja mis asub tavaliselt käsimüügileti alaosas;

18.

„horisontaalkülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, millel on rõhtne pealt ligipääsetav väljapanekuala;

19.

„jahutustemperatuur“ – energia säästmiseks kasutatavate energiajuhtimissüsteemidega seadmete puhul temperatuur vahemikus –3,5 °C kuni 15 °C ning energia säästmiseks kasutatavate energiajuhtimissüsteemideta seadmete puhul temperatuur vahemikus –3,5 °C kuni 10 °C;

20.

„töötemperatuur“ – võrdlustemperatuur, mis on kambris katsetamise ajal;

21.

„nurgakülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mida kasutatakse kahe üksteise suhtes nurga all ja/või kaarjalt paikneva sirge külmiku ühendamiseks. Nurgakülmikul ei ole kindlat pikitelge või pikkust, sest see on mõeldud vahe täitmiseks (s.o kiilukujuline või muu sarnase kujuga külmik) ning ei ole ette nähtud eraldiseisva jahutus-külmutusüksusena kasutamiseks. Nurgakülmiku otsad asuvad üksteise suhtes nurga all, mis on vahemikus 30–90 °;

22.

„külmutustemperatuur“ – temperatuur alla –12 °C;

23.

„jäähelvestega kalalett“ – horisontaalkülmik, mis on ette nähtud ostjate teenindamiseks ning mis on kavandatud ja mida turustatakse spetsiaalselt värske kala väljapanekuks. Kalaletile on iseloomulik selle ülaosas paiknev jäähelvestega alus, mida kasutatakse väljapandud värske kala temperatuuri säilitamiseks; letil on samuti äravooluava;

24.

„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused kui mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, importija või volitatud esindaja turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

25.

„mudelitähis“ – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga mudelitest, mis kannavad sama tootja, importija või volitatud esindaja nime;

26.

„toodete andmebaas“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 (10) kohane tooteandmete kogu, mis on süstemaatiliselt korrastatud ning koosneb tarbijatele mõeldud avalikust osast, kus tootenäitajaid käsitlev teave on kättesaadav elektrooniliselt, veebiportaalist juurdepääsetavuse tagamiseks ja nõuetele vastavuse osast, koos selgelt kindlaks määratud juurdepääsetavuse ja turvanõuetega;

27.

„joogijahuti“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud ümbritseva keskkonna temperatuuril jahutisse paigutatavate mitteriknevate pakendatud jookide jahutamiseks kindlaksmääratud kiirusel; jooke pakutakse müügiks ümbritseva keskkonna temperatuurist madalamal kindlaksmääratud temperatuuril. Joogijahuti võimaldab juurdepääsu jookidele kas otse avatud külgede või ühe või mitme ukse ja/või sahtli kaudu. Energia säästmiseks võib jahutisisene temperatuur tõusta perioodidel, kui nõudlust ei ole, kuna sellised joogid ei rikne;

28.

„energiatõhususindeks“ (EEI) – indeks, mis näitab jahutus-külmutusseadme suhtelist energiatõhusust protsentides, arvutatuna vastavalt III lisa punktile 2.

Lisades kasutatud täiendavad mõisted on määratletud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

II lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1.   Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohane vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisa kohane projekti või kavandi sisemise kontrolli süsteem või sama direktiivi V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2.   Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamiseks esitatakse tehnilises dokumentatsioonis käesoleva määruse II lisa punkti 3 kohase tooteteabe koopia ja III lisa kohaste arvutuste tulemused ja üksikasjad.

3.   Tehnilises dokumentatsioonis teatava mudeli kohta esitatud teave võib olla saadud

a)

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)

kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

siis peavad tehnilised dokumendid sisaldama sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite samasuse kohta.

Tehnilises dokumentatsioonis tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende tähiste loetelu.

4.   Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama sellist teavet ja sellises järjekorras, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/2018 VI lisas. Välja arvatud artikli 1 lõikes 3 osutatud toodete puhul, võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad turujärelevalve eesmärgil, ilma et see mõjutaks direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 alapunkti g kohaldamist, osutada toodete andmebaasi üleslaaditud tehnilistele dokumentidele, mis sisaldavad sama teavet, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2019/2018.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve kontrollimisel järgivad liikmesriigid IV lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Kõrvalehoidmine ja tarkvara ajakohastamine

Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mingi näitaja osas, mille on tootja, importija või volitatud esindaja esitanud tehnilises dokumentatsioonis või mis on esitatud tootele lisatud dokumentides.

Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavuskinnituse saamiseks, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastamisest keeldumise tulemusel ei tohi muutuda seadme toimimine.

Tarkvara ajakohastamine ei tohi kaasa tuua toote toimimise sellist muutumist, mille tagajärjel toode ei vasta enam vastavustunnistuse puhul kehtivatele ökodisaininõuetele.

Artikkel 7

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal turul leiduvate parimate toodete ja tehniliste lahenduste võrdlusandmed on esitatud V lisas.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi, et võtta arvesse tehnika arengut, ja esitab selle hindamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 25. detsembril 2023.

Läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas

a)

energiatõhususindeksi nõuete taset;

b)

EEI arvutusvalemi, sealhulgas modelleerimisnäitajate ja parandustegurite muutmise asjakohasust;

c)

tootekategooriate täiendava segmentimise asjakohasust;

d)

seda, kas on asjakohane kehtestada ringmajanduse eesmärkidele vastavad ressursitõhususe lisanõuded, sealhulgas täiendavaid varuosi käsitlevad nõuded;

e)

seda, kas on asjakohane kehtestada külmtöölaudade, jahutustemperatuuril töötava säilituskambriga horisontaalsete käsimüügilettide, nurgakülmikute, külmutustemperatuuril töötavate müügiautomaatide ning jäähelvestega kalalettide jaoks energiatõhususe nõuded ja täiendavad teabega seotud nõuded;

f)

seda, kas on asjakohane, et joogijahuti [ekvivalentmahu] arvutus põhineks üldmahu asemel netomahul;

g)

poekülmikute puhul väljapaneku kogupindala asemel netomahul põhineva EEI arvutusvalemi kasutuselevõtu asjakohasust;

h)

lubatud hälvete suurust.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150 20.5.2014, lk 195).

(4)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2019, millega kehtestatakse jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 187).

(5)  Komisjoni 5. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/1095, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete, kiirjahutuskappide, kondensatsiooniseadmete ja protsessijahutite ökodisaini nõuetega (ELT L 177, 8.7.2015, lk 19).

(6)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 614 final, 2.12.2015).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(9)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 155).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).


I LISA

Lisades kasutatavad mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„varuosa“ – eraldi osa, millega saab asendada sama või sarnase funktsiooniga osa tootes;

2)

„kutseline parandaja“ – teenusepakkuja või ettevõtja, kes osutab otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete parandamise ja kutselise hooldamise teenuseid;

3)

„uksetihend“ – mehhaaniline tihend, mis täidab otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme kapiosa ja ukse vahe, et takistada gaasi pihkumist külmikust seda ümbritsevasse õhku;

4)

„vaakumplaat“ (VIP) – tahkest poorsest materjalist isolatsiooniplaat gaasitihedaga kestaga, mille seest on eemaldatud gaasid ja mis on suletud, nii et välised gaasid ei saa plaati siseneda;

5)

„jäätisekülmik“ – horisontaalne külmik, mis on ette nähtud müügiks pakendatud jäätise säilitamiseks ja/või väljapanekuks ning mille puhul tarbijad pääsevad pakendatud jäätisele ligi seadme peal asuva läbipaistmatu või läbipaistva kaane avamise teel; jäätisekülmiku netomaht on kuni 600 liitrit ja läbipaistva kaanega jäätisekülmikul on netomaht jagatuna väljapaneku kogupindalaga vähemalt 0,35 meetrit;

6)

„läbipaistev kaas“ – luuk, mille pindalast vähemalt 75 % moodustab läbipaistev materjal ning mis võimaldab kasutajal tooteid näha;

7)

„väljapaneku kogupindala“ (TDA) – toiduainete ja muude toodete väljapanekuks kasutatava nähtava ala kogupindala, sealhulgas läbi klaaspindade nähtav pind, mis määratletakse netomahu moodustavate pindade horisontaalsete ja vertikaalsete projektsioonide pindalade summana, väljendatud ruutmeetrites (m2);

8)

„garantii“ – kaupleja või tootja, importija või volitatud esindaja kohustus tarbija ees:

a)

hüvitada makstud hind või

b)

asendada või parandada otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade või seda käidelda mis tahes viisil, kui see ei vasta garantiiavalduses või asjakohases reklaamis esitatud kirjeldusele;

9)

„jäätise annustamise külmlett“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, milles saab jäätist III lisa tabeli 5 kohase ettenähtud temperatuuri piirides säilitada ja välja panna ning millest saab jäätist serveerida;

10)

„aastane energiatarbimine“ (AE) – 365ga (päevade arvuga aastas) korrutatud keskmine päevane energiatarbimine (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), arvutatuna vastavalt III lisa punkti 2 alapunktile b;

11)

„päevane energiatarbimine“ (Edaily ) – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme 24 tunni jooksul võrdlustingimustel tarbitav energia (kilovatt-tundidena ööpäevas (kWh/24h));

12)

„standardne aastane energiatarbimine“ (SAE) – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme aastane energia võrdlustarbimine (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), arvutatuna vastavalt III lisa punkti 2 alapunktile c;

13)

„M“ ja „N“ – modelleerimisnäitajad, millega võetakse arvesse energiakasutuse sõltuvust väljapaneku kogupindalast või mahust ja mille väärtused on esitatud III lisa tabelis 4;

14)

„temperatuuritegur“ (C) – parandustegur, millega võetakse arvesse töötemperatuuri erinevust;

15)

„kliimaklassitegur“ (CC) – parandustegur, millega võetakse arvesse ümbritseva keskkonna temperatuuride vahemikku, milles kasutamiseks jahutus-külmutusseade on kavandatud;

16)

„P“ – parandustegur, millega võetakse arvesse sisseehitatud jahutus-külmutussüsteemiga külmikute ja keskjahutusega külmikute erinevusi;

17)

„sisseehitatud jahutus-külmutussüsteemiga külmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, millel on kompressorit ja kondensatsiooniseadet sisaldav sisseehitatud jahutus-külmutussüsteem;

18)

„külmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis hoiab külmkapis säilitatavaid tooteid pidevalt jahutustemperatuuril;

19)

„sügavkülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis hoiab külmkapis säilitatavaid tooteid pidevalt külmutustemperatuuril;

20)

„püstkülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mille eest ligipääsetav väljapanekuala on püstine või kaldu;

21)

„liitkülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, milles on püstkülmiku ja horisontaalkülmiku väljapaneku- ja avamissuunad;

22)

„poekülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud toiduainete ja muude toodete müügiks ja väljapanekuks jaemüügiasutustes, näiteks kauplustes. Joogijahuteid, külmmüügiautomaate, jäätise annustamise külmlette ja jäätisekülmikuid ei peeta poekülmikuteks;

23)

„ratastel riiulite jaoks ettenähtud külmik“ – poekülmik, kus on võimalik kaupa välja panna otse kaubaalustel ja -kärudel, mis paigutatakse külmikusse tõstmise, pööramise või vajaduse korral külmiku esikülje alumise osa eemaldamise teel;

24)

„M-katsekeha“ – temperatuuri mõõteseadmega katsekeha;

25)

„mitme temperatuuriga müügiautomaat“ – külmmüügiautomaat, milles on vähemalt kaks eri töötemperatuuriga kambrit.


II LISA

Ökodisaininõuded

1.   Energiatõhususe nõuded.

a)

Alates 1. märtsist 2021 ei tohi otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiatõhususindeks (EEI) ületada tabelis 1 esitatud piirmäärasid.

Tabel 1

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete EEI piirmäärad (protsentides)

 

EEI

Jäätisekülmikud

80

Kõik muud otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed

100

b)

Alates 1. septembrist 2023 ei tohi otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete, v.a otsese müügifunktsiooniga külmutusseadmed, EEI ületada tabelis 2 esitatud piirmäärasid.

Tabel 2

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete EEI piirmäärad (protsentides)

 

EEI

Jäätisekülmikud

50

Kõik muud otsese müügifunktsiooniga külmutusseadmed, v.a jahutusega trummelmüügiautomaadid

80

2.   Ressursitõhususe nõuded

Alates 1. märtsist 2021 peavad otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed vastama järgmistele nõuetele.

a)

Varuosade kättesaadavus

1)

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete tootjad, importijad või volitatud esindajad teevad kutselistele parandajatele kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad:

termostaadid;

käivitusreleed;

automaatsulatusega kütteelemendid;

temperatuuriandurid;

tark- ja püsivara, sealhulgas lähtestamistarkvara;

trükkplaadid, ning

valgusallikad;

varuosad peavad olema kättesaadavad vähemalt kaheksa aasta jooksul pärast mudeli viimase seadme turulelaskmist.

2)

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete tootjad, importijad või volitatud esindajad teevad kutselistele parandajatele ja lõppkasutajatele kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad:

uksekäepidemed ja -hinged;

vajutatavad, keeratavad ja seadistatavad lülitid;

uksetihendid, ning

toodete säilitamiseks kasutatavad alused, korvid ja riiulid;

varuosad peavad olema kättesaadavad vähemalt kaheksa aasta jooksul pärast mudeli viimase seadme turulelaskmist.

3)

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete tootjad, importijad või volitatud esindajad tagavad, et alapunktides 1 ja 2 nimetatud osi saab asendada laialdaselt kättesaadavate tööriistadega ja ilma seadmele püsivat kahjustust põhjustamata.

4)

Alapunktis 1 käsitletud varuosade loetelu ja nende tellimise kord peavad olema tootja, importija või volitatud esindaja avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavad hiljemalt kaks aastat pärast mudeli esimese seadme turulelaskmist ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni.

5)

Alapunktis 2 käsitletud varuosade loetelu ning nende tellimise kord ja parandusjuhised peavad olema tootja, importija või volitatud esindaja avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavad mudeli esimese seadme turulelaskmise ajal ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni.

b)

Varuosade maksimaalne tarneaeg

Punktis a nimetatud ajavahemikul tagavad tootja, importija või volitatud esindajad, et otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete varuosad tarnitakse 15 tööpäeva jooksul pärast tellimuse saamist.

Punkti 1 alapunktiga a seotud varuosade kättesaadavust võib piirata vaid punkti c alapunktide 1 ja 2 kohaselt registreeritud kutseliste parandajatega.

c)

Juurdepääs parandus- ja hooldusteabele

Kaks aastat pärast mudeli või võrdväärse mudeli esimese seadme turulelaskmist ja punktis a nimetatud ajavahemiku lõpuni tagab tootja, importija või volitatud esindaja kutselistele parandajatele juurdepääsu seadme parandus- ja hooldusteabele järgmiste tingimuste kohaselt:

1)

tootja, importija või volitatud esindaja veebisaidil tuleb teada anda, kuidas saavad kutselised parandajad teabele juurdepääsemiseks registreeruda; asjaomase taotluse vastuvõtmiseks võivad tootjad, importijad või volitatud esindajad nõuda kutseliselt parandajalt selle tõendamist, et

i)

sellel kutselisel parandajal on otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete parandamiseks vajalik tehniline pädevus ja et ta järgib eeskirju, mis kehtivad elektriseadmete parandajatele liikmesriikides, kus ta tegutseb. Selle punkti järgimise tõendina aktsepteeritakse viidet ametlikule kutseliste parandajate registreerimise süsteemile, kui selline süsteem on asjaomastes liikmesriikides olemas;

ii)

see kutseline parandaja on kaetud kindlustusega, mis hõlmab tema tegevusest tulenevaid kohustusi, olenemata sellest, kas liikmesriik seda nõuab;

2)

tootjad, importijad või volitatud esindajad kiidavad registreerumise heaks või lükkavad selle tagasi viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist;

3)

tootjad, importijad või volitatud esindajad võivad nõuda mõistlikku ja proportsionaalset tasu parandus- ja hooldusteabele juurdepääsu või selle korrapärase ajakohastamise eest. Tasu on mõistlik, kui selles võetakse arvesse, mil määral kutseline parandaja teavet kasutab, ja teda ei tõrjuta seega teavet kasutamast.

Registreeritud kutselisele parandajale tuleb ühe tööpäeva jooksul pärast taotlemist anda juurdepääs soovitud parandus- ja hooldusteabele. Sama teabe võib esitada võrdväärse mudeli või samasse tootesarja kuuluva mudeli kohta, kui see on asjakohane.

Kättesaadav remondi- ja hooldusteave hõlmab järgmist:

seadme selged identifitseerimisandmed;

lahtivõtuskeem või laotusjoonis;

tehniline parandamisjuhend;

vajalike parandus- ja katseseadmete loetelu;

komponentide ja diagnostika andmed (nt teoreetilised vähimad ja suurimad mõõtmistulemused);

elektri- ja ühendusskeemid;

tõrke- ja veadiagnostika koodid (sh vajaduse korral tootjaspetsiifilised koodid);

asjaomase tark- ja püsivara, sealhulgas lähtestamistarkvara paigaldamise juhised ning

juhised teatatud ja otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmes salvestatud tõrkejuhtumitega seotud andmetele juurdepääsu kohta (kui see on asjakohane).

d)

Nõuded demonteerimise kohta materjalide taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks ilma reostust tekitamata

1)

Tootjad, importijad või volitatud esindajad tagavad, et otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed on konstrueeritud nii, et direktiivi 2012/19/EL VII lisas osutatud materjalid ja osad saab eemaldada üldkättesaadavate tööriistadega.

2)

Tootjad, importijad ja volitatud esindajad peavad täitma direktiivi 2012/19/EL artikli 15 punktis 1 sätestatud kohustused.

3)

Kui otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmes on vaakuumplaadid, tähistatakse otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade lühendiga „VIP“.

3.   Teabega seotud nõuded

Alates 1. märtsist 2021 peavad paigaldajatele ja lõppkasutajatele ettenähtud kasutusjuhendid ning tootjate, importijate ja volitatud esindajate avalikud veebisaidid sisaldama järgmist teavet:

a)

soovitatav temperatuuriseadistus iga kambri jaoks toiduainete optimaalseks säilitamiseks;

b)

hinnang selle kohta, kuidas temperatuuriseadistus mõjutab toidujäätmete tekkimist;

c)

joogijahutite puhul: „See seade on ette nähtud töötama keskkonnas, kus maksimaalne temperatuur ja niiskus on vastavalt [sisestage joogijahuti kõige kõrgem temperatuur ja, kui see on asjakohane, joogijahuti suhtelise niiskuse näitaja vastavalt tabelile 7].“;

d)

jäätisekülmikute puhul: „See seade on ette nähtud töötama keskkonnas, kus temperatuur ja niiskus jäävad vastavalt vahemikku [sisestage tabeli 9 kohane madalaim temperatuur] kuni [sisestage tabeli 9 kohane kõrgeim temperatuur] ning vahemikku [sisestage tabeli 9 kohane väikseim suhteline niiskus] kuni [sisestage tabeli 9 kohane suurim suhteline niiskus].“;

e)

juhised otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme õige paigalduse ja lõppkasutaja poolse hooldamise, sh puhastamise kohta;

f)

sisseehitatud jahutus-külmutussüsteemiga külmikute puhul: „Kui kondensaatori soojusvahetit ei puhastata sagedusega [kondensaatori soojusvaheti soovitatav puhastussagedus, mida väljendatakse kordades aastas], väheneb seadme tõhusus märgatavalt.“;

g)

kutseliste parandajate andmed, nt veebilehed, aadressid, kontaktandmed;

h)

asjakohased teabeallikad varuosade tellimise kohta kas otse või muude kanalite kaudu, mille on tootja, importija või volitatud esindaja ette näinud, nt veebilehed, aadressid, kontaktandmed;

i)

lühim ajavahemik, mille jooksul tehakse otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme parandamiseks vajalikud varuosad kättesaadavaks;

j)

tootjalt, importijalt või volitatud esindajalt otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme jaoks pakutava garantii vähim kestus;

k)

juhend mudeliteabe leidmiseks delegeeritud määruse (EL) 2019/2018 kohases toodete andmebaasis, lisades kas toodete andmebaasis salvestatud mudeliteabeni viiva veebilingi või toodete andmebaasi viiva lingi ja teabe selle kohta, kuidas leida tootel olev mudelitähis.


III LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja sellise vastavuse kontrollimiseks tehakse mõõtmisi ja arvutusi, kasutades harmoneeritud standardeid või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid üldtunnustatud tipptaseme meetodeid, mis on kooskõlas allpool esitatud tingimustega. Harmoneeritud standardite viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

1.   Katsete üldtingimused:

a)

keskkonnatingimused peavad vastama 1. rühma tingimustele, välja arvatud jäätisekülmikute ja jäätise annustamise külmlettide puhul, mille katsetamisel kasutatakse tabelis 2 sätestatud 3. rühma keskkonnatingimusi;

b)

kui kambri töötemperatuuri saab muuta, siis katsetatakse seda madalaimal töötemperatuuril;

c)

muudetava mahuga kambritega külmmüügiautomaatide katsetamiseks seadistatakse kõrgeima töötemperatuuriga kamber vähimale netomahule;

d)

joogijahutite jahutuskiirus on aeg, mis kulub sihttemperatuuri saavutamiseks jahuti mahutavusest poolte toodete väljavahetamise korral.

Tabel 3

Keskkonnatingimused

 

Kuivtermomeetriga mõõdetud õhutemperatuur °C

Suhteline niiskus %

Kastepunkt °C

Veeauru mass kuivas õhus g/kg

1. rühm

25

60

16,7

12,0

2. rühm

30

55

20,0

14,8

2.   EEI määramine.

a)

Kõigi otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete EEI arvutatakse kui näitaja AE (kWh/a) ja võrdlusnäitaja SAE (kWh/a) suhe järgmise valemi kohaselt ning tulemus väljendatakse protsentides ja ümardatakse ühe kümnendkohani:

EEI = AE/SAE.

b)

AE (kWh/a) arvutatakse järgmiselt ja tulemus ümardatakse kahe kümnendkohani:

AE = 365 × Edaily ;

kus:

Edaily , ümardatuna kolmanda kümnendkohani, on otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme energiatarbimine 24 tunni jooksul (kWh/24h).

c)

SAE (kWh/a) ümardatakse kahe kümnendkohani. Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete puhul, mille kõigi kambrite temperatuuriklass on sama, ja külmmüügiautomaatide puhul arvutatakse SAE järgmiselt:

SAE = 365 × P × (M + N × Y) × C.

Otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete puhul, milles on vähemalt kaks eri temperatuuriklassiga kambrit, v.a külmmüügiautomaadid, arvutatakse SAE järgmiselt:

Formula;

kus:

1)

c on kambri liiki tähistav indeks, mille väärtused on vahemikus 1 kuni n, kus n on kambri liikide koguarv;

2)

tegurite M ja N väärtused on esitatud tabelis 4.

Tabel 4

Tegurite M ja N väärtused

Kategooria

M

N

Joogijahutid

2,1

0,006

Jäätisekülmikud

2,0

0,009

Külmmüügiautomaadid

4,1

0,004

Jäätise annustamise külmletid

25,0

30,400

Poes kasutatavad püstkülmikud ja liitkülmikud

9,1

9,100

Poes kasutatavad horisontaalkülmikud

3,7

3,500

Poes kasutatavad püstsügavkülmikud ja liitsügavkülmikud

7,5

19,300

Poes kasutatavad horisontaalsügavkülmikud

4,0

10,300

Ratastel riiulite jaoks ettenähtud külmikud (alates 1. märtsist 2021)

9,2

11,600

Ratastel riiulite jaoks ettenähtud külmikud (alates 1. septembrist 2023)

9,1

9,100

3)

Teguri C (temperatuuritegur) väärtused on esitatud tabelis 5.

Tabel 5

Temperatuuritingimused ja vastavad temperatuuritegurid C

„–“ = ei ole asjakohane

a)

Poekülmikud

Kategooria

Temperatuuriklass

Kõige soojema M-katsekeha kõrgeim temperatuur (°C)

Kõige külmema M-katsekeha madalaim temperatuur (°C)

Kõikide M-katsekehade kõrgeim miinimumtemperatuur (°C)

C

Poes kasutatavad püstkülmikud ja liitkülmikud

M2

≤ +7

≥ –1

1,00

H1 ja H2

≤ +10

≥ –1

0,82

M1

≤ +5

≥ –1

1,15

Poes kasutatavad horisontaalkülmikud

M2

≤ +7

≥ –1

1,00

H1 ja H2

≤ +10

≥ –1

0,92

M1

≤ +5

≥ –1

1,08

Poes kasutatavad püstsügavkülmikud ja liitsügavkülmikud

L1

≤ -15

≤ -18

1,00

L2

≤ –12

≤ –18

0,90

L3

≤ –12

≤ –15

0,90

Poes kasutatavad horisontaalsügavkülmikud

L1

≤ –15

≤ –18

1,00

L2

≤ –12

≤ –18

0,92

L3

≤ –12

≤ –15

0,92


b)

Jäätise annustamise külmletid

Temperatuuriklass

Kõige soojema M-katsekeha kõrgeim temperatuur (°C)

Kõige külmema M-katsekeha madalaim temperatuur (°C)

Kõikide M-katsekehade kõrgeim miinimumtemperatuur

C

G1

-10

-14

1,00

G2

-10

-16

1,00

G3

-10

-18

1,00

L1

-15

-18

1,00

L2

-12

-18

1,00

L3

-12

-15

1,00

S

Eriklassifikatsioon

1,00


c)

Külmmüügiautomaadid

Temperatuuriklass (*2)

Toote kõrgeim mõõdetud temperatuur (TV ) (°C)

C

1. kategooria

7

1 + (12 – TV)/25

2. kategooria

12

3. kategooria

3

4. kategooria

(TV1 + TV2)/2 (*1)

6. kategooria

(TV1 + TV2)/2 (*1)


d)

Muud otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed

Kategooria

C

Muud seadmed

1,00

4)

Tegur Y arvutatakse järgmiselt:

a)

joogijahutite puhul

on Yc joogijahuti sihttemperatuuriga Tc kambrite ekvivalentmaht (Veqc ), mis arvutatakse järgmiselt:

Yc = Veq c = GrossVolumec × ((25 – Tc)/20) × CC;

kus Tc on kambri keskmine temperatuur ja CC on kliimaklassitegur. Tc väärtused on esitatud tabelis 6. CC väärtused on esitatud tabelis 7.

Tabel 6

Joogijahutite temperatuuriklassid ja vastavad kambrite keskmised temperatuurid (Tc)

Temperatuuriklass (*)

Tc (°C)

K1

+3,5

K2

+2,5

K3

–1,0

K4

+5,0


Tabel 7

Joogijahutite töötingimused ja vastavad CC väärtused

Kõrgeim ümbritseva keskkonna temperatuur (°C)

Ümbritseva keskkonna suhteline niiskus (%)

CC

+25

60

1,00

+32

65

1,05

+40

75

1,10

b)

jäätisekülmikute puhul

on Yc jäätisekülmiku sihttemperatuuriga Tc kambrite ekvivalentmaht (Veqc ), mis arvutatakse järgmiselt:

Yc = Veq c = NetVolumec × ((12 – Tc)/30) × CC;

kus Tc on kambri keskmine temperatuur ja CC on kliimaklassitegur. Tc väärtused on esitatud tabelis 8. CC väärtused on esitatud tabelis 9.

Tabel 8

Jäätisekülmikute temperatuuriklassid ja vastavad kambrite keskmised temperatuurid (Tc)

Temperatuuriklass

Tc (°C)

Temperatuur (°C), millest on madalam või millega on võrdne kõigi katsete (v.a kaane avamise katse) kõige soojem M-katsekeha

Kõige soojema M-katsekeha suurim temperatuuritõus kaane avamise katses (°C)

-18

2

-18,0

-7

2

-7,0


Tabel 9

Jäätisekülmikute töötingimused ja vastavad CC väärtused

 

Minimaalne

Maksimaalne

CC

Ümbritseva keskkonna temperatuur (°C)

Ümbritseva keskkonna suhteline niiskus (%)

Ümbritseva keskkonna temperatuur (°C)

Ümbritseva keskkonna suhteline niiskus (%)

Jäätisekülmik, millel on läbipaistev kaas

16

80

30

55

1,00

35

75

1,10

40

40

1,20

Jäätisekülmik, millel on läbipaistmatu kaas

16

80

30

55

1,00

35

75

1,04

40

40

1,10

c)

külmmüügiautomaatide puhul

on Y külmmüügiautomaadi netomaht, mis on summa kõigi otseselt müügiks ette nähtud toodete säilitamiseks kasutatavate kambrite mahtudest ning selle ruumi mahust, mida tooted müügiprotsessi vältel läbivad, väljendatud liitrites (l) ja ümardatud täisarvuni;

d)

kõigi muude otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete puhul

on Yc otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme kõigi sama temperatuuriklassiga kambrite TDAde summa, väljendatud ruutmeetrites (m2) ja ümardatud kahe kümnendkohani.

5)

P väärtused on esitatud tabelis 10.

Tabel 10

P väärtused

Külmiku liik

P

Sisseehitatud jahutus-külmutussüsteemiga poekülmikud

1,10

Muud otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmed

1,00


(*1)  TV on mitme temperatuuriga müügiautomaatide puhul TV1 (toote kõrgeim mõõdetud temperatuur kõige soojemas kambris) ja TV2 (toote kõrgeim mõõdetud temperatuur kõige külmemas kambris) keskväärtus.

(*2)  1. kategooria – purke ja pudeleid sisaldavad suletud esiküljega külmmüügiautomaadid, kus tooted paiknevad virnades; 2. kategooria – purke ja pudeleid, kondiitritooteid ja suupisteid sisaldavad klaasist esiküljega külmmüügiautomaadid; 3. kategooria – üksnes riknevate toiduainete müügiks kasutatavad klaasist esiküljega külmmüügiautomaadid; 4. kategooria – mitme temperatuuriga klaasist esiküljega külmmüügiautomaadid; 6. kategooria – liitseadmed, mis koosnevad samasse kesta paigaldatud mitut liiki seadmetest, millel on üks jahuti.

„–“ = ei ole asjakohane


IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui esitatud näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja, importija ega volitatud esindaja ei tohi neid kasutada lubatud hälvetena tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtuste saavutamiseks, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilises dokumentatsioonis või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta seda mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt, kasutavad nad käesolevas lisas osutatud nõuete puhul järgmist korda.

1.

Liikmesriigi ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

2.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides ära toodud väärtused (esitatud väärtused) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest, ning

b)

kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui tootja, importija või volitatud esindaja avaldatud nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtusi, mis on tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c)

kui liikmesriigi ametiasutused teevad mudeli eksemplari kontrollimisel kindlaks, et tootja, importija või volitatud esindaja on võtnud kasutusele artikli 6 teise lõigu nõuetele vastava süsteemi, ning

d)

kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad mudeli eksemplari ning see vastab artikli 6 kolmanda lõigu nõuetele ja II lisa punkti 2 ressursitõhususe nõuetele, ning

e)

kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad mudeli ühte seadet ja määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) jäävad tabelis 11 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3.

Kui punkti 2 alapunktides a, b, c või d osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.

Kui punkti 2 alapunktis e osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli seadet. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

5.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul määratud väärtuste aritmeetiline keskmine jääb tabelis 11 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

6.

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7.

Liikmesriikide ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe, kui on otsustatud, et mudel ei vasta punktide 3 või 6 kohaselt nõuetele.

Liikmesriigi ametiasutused järgivad III lisas esitatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabelis 11 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja üksnes punktides 1–7 kirjeldatud menetlust. Tabelis 11 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 11

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitajad

Kontrollimisel lubatud hälbed

Netomaht ja kambrite netomaht, kui see on asjakohane

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 3 % või 1 liiter, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

Kogumaht ja kambrite kogumaht, kui see on asjakohane

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 3 % või 1 liiter, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

TDA ja kambri TDA, kui see on asjakohane

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest väiksem rohkem kui 3 %.

Edaily

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 10 %.

AE

Määratud väärtus (1) ei tohi olla esitatud väärtusest suurem rohkem kui 10 %.


(1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


V LISA

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal on parim otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete turul kättesaadav tehnika EEI osas järgmine.

 

TDA (m2), netomaht (l) või kogumaht (l), nagu asjakohane

T1 või TV

AE (kWh/aasta)

Poekülmikud

(poes kasutatavad püstkülmikud)

3,3

 

4526

(= 12,4 kWh/24 h)

Poekülmikud

(poes kasutatavad horisontaalkülmikud)

2,2

 

2044

(= 5,6 kWh/24 h)

Poekülmikud

(poes kasutatavad püstsügavkülmikud)

3

 

9709

(= 26,6 kWh/24 h)

Poekülmikud

(poes kasutatavad horisontaalsügavkülmikud)

1,4

 

1621

(= 4,4 kWh/24 h)

2,76

 

6424

(= 17,6 kWh/24 h)

Purke ja pudeleid sisaldav külmmüügiautomaat

548

7 °C

1547

(= 4,24 kWh/24 h)

Soojusvahetiga külmmüügiautomaadid

472

3 °C

2070

(= 5,67 kWh/24 h)

Joogijahutid

506

 

475

(= 1,3 kWh/24 h)

Jäätisekülmikud

302

 

329

(= 0,9 kWh/24 h)

Jäätise annustamise külmlett

1,43

 

10862

(= 29,76 kWh/24 h)