25.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 303/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1939,

7. november 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 582/2011 seoses täiendavate heitekontrollistrateegiate, sõiduki pardadiagnostika andmetele ja sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu, mootori külmkäivituse perioodidel heitkoguste mõõtmise ja tahkete osakeste arvu mõõtmiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) kasutamisega raskeveokitel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 595/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ), (1) ning eriti selle artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõiget 4, artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)	Täiendavate heitekontrollistrateegiate deklareerimise ja hindamise eeskirju muudeti hiljuti väikeste sõiduautode ja kommertsveokite puhul komisjoni määrusega (EL) 2017/1151 (2). Komisjoni määrusega (EL) nr 582/2011 (3) raskeveokite suhtes kehtestatud eeskirju tuleks ühtsuse mõttes kohandada.

(2)

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontroll on tüübikinnitusmenetluse üks alustalasid ja võimaldab heitekontrollisüsteemide toimimist kontrollida sõiduki kogu kasutusaja jooksul. Komisjoni määruses (EL) nr 582/2011 on nõutud, et kontrollid tuleb teha mobiilse heitemõõtmissüsteemiga (PEMS), millega hinnatakse heitkoguseid tavapärastes kasutustingimustes. PEMSi kasutatakse ka tsüklivälise heite kontrollimiseks tüübikinnituse käigus.

(3)

Raskeveokite puhul ei hinnata praegu tüübikinnituskatsete ega kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli katse osana heitkoguseid, mis eralduvad pärast mootori külmkäivitust. Pärast kontrolli, mille käigus koguti ja analüüsiti tüübikinnituskatsete ja kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli katsete andmeid, leiti, et märkimisväärne osa eralduvast NOx koguheitest jääb analüüsimata, kuna külmkäivitusperiood jääb hindamisest välja. Selleks et tegelikke heitkoguseid paremini hõlmata, tuleks mõõtmismenetlus läbi vaadata ning lisada heitkoguste mõõtmine külmkäivitusperioodil.

(4)

Tahkete osakeste arvu mõõtmine PEMSi abil on väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heite tüübikinnituseeskirjadega (4) edukalt kasutusele võetud. Pärast Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse katseprojekti, mille käigus analüüsiti raskeveokite tahkete osakeste arvu mõõtmise mobiilseid seadmeid, peetakse asjakohaseks kehtestada sama nõue raskeveokite heite tüübikinnituseeskirjadesse. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 peab komisjon tahkete osakeste lõplikke vastavustegureid tehnika arengut silmas pidades pidevalt jälgima.

(5)

Komisjon tunnistab, et sädesüütemootoriga või segakahekütuselise mootoriga sõidukite puhul, mis kasutavad kütusena surumaagaasi, veeldatud maagaasi või veeldatud naftagaasi, võib olla vaja teha tehnilisi kohandusi, et järgida tahkete osakeste arvu vastavustegurit. Selleks et anda gaasimootorite tootjatele piisavalt aega, et oma tooteid käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaselt muuta, tuleks ette näha üleminekuaeg selliste mootoritega varustatud sõidukite puhul lubatud maksimaalse vastavusteguri järgimiseks.

(6)

Käesoleva määrusega kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsete suhtes kehtestatud nõudeid ei tohiks kohaldada tagasiulatuvalt mootorite ja sõidukite suhtes, mis on tüübikinnituse saanud enne kõnealuste nõuete kehtestamist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse I, II ja III lisas esitatud muudatusi kohaldada üksnes kasutuses olevate uut tüüpi mootorite või sõidukite vastavuskatsete suhtes ehk mootorite või sõidukite suhtes, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud muudatustele.

(7)

Sõiduki pardadiagnostika andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlevad eeskirjad on inkorporeeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) 2018/858, (5) mida kohaldatakse alates 1. septembrist 2020. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 582/2011 sätted, mis käsitlevad juurdepääsu sellisele teabele, sellest kuupäevast alates välja jätta.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 582/2011 vastavalt muuta,

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 582/2011 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis 5 jäetakse sõnad „ ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega“ välja;

b)	punkt 43 jäetakse välja;

lisatakse järgmine punkt:

„57)	„tahkete osakeste arv“ – heitgaasist eralduvate tahkete osakeste koguarv, mis määratakse kindlaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 (*1) 4. lisas sätestatud lahjendus-, proovivõtu- ja mõõtmismeetodite kohaselt.“

(*1) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 49 „Ühtsed sätted, milles käsitletakse meetmeid, mis tuleb võtta sõidukite diisel- ja ottomootoritest pärinevate gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite vastu“ (ELT L 171, 24.6.2013, lk 1)."

2)	Artiklid 2a, 2b, 2c, 2d, 2e, 2f, 2 g ja 2h jäetakse välja.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale eraldi seadmena ELi tüübikinnituse saamiseks, ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, või ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heitkogustega tõendab tootja vastavalt I lisa sätetele, et neid sõidukeid või mootorisüsteeme katsetatakse ning need vastavad artiklites 4 ja 14 ning III–VIII, X, XIII, XIV ja XVII lisas sätestatud nõuetele. Tootja tagab ka vastavuse IX lisas sätestatud etalonkütuste spetsifikatsioonidele. Segakahekütuseliste mootorite ja sõidukite puhul peab tootja lisaks järgima käesoleva määruse XVIII lisas sätestatud nõudeid.

ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, või ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heitkogustega peab tootja tõendama ka seda, et vastava sõidukirühmaga seoses on täidetud komisjoni määruse (EL) 2017/2400 (*2) II lisa artiklis 6 sätestatud nõuded. Seda nõuet ei kohaldata siiski juhul, kui tootja märgib, et tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi uusi sõidukeid liidus ei registreerita, ei lasta turule ega võeta kasutusele määruse (EL) 2017/2400 artikli 24 lõike 1 punktides a, b ja c vastava sõidukirühma kohta sätestatud kuupäevadel või pärast neid kuupäevi.

(*2) Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2400, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1).“;"

b)	lõiked 1a, 1b ja 1c jäetakse välja;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, või ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heitkogustega tagab tootja vastavuse I lisa punktis 4 sätestatud paigaldusnõuetele ning segakahekütuseliste sõidukite puhul ka vastavuse XVIII lisa punktis 6 ette nähtud täiendavatele paigaldusnõuetele.“;

d)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Selleks et laiendada käesoleva määruse alusel sõidukile antud ELi tüübikinnitust seoses heitkogustega kui sõiduki tuletatud mass ületab 2 380 kg, kuid jääb alla 2 610 kg, täidab tootja VIII lisa punktis 5 sätestatud nõuded.“;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. ELi tüübikinnituse saamiseks mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale eraldi tehnilise seadmestikuna või ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heitkogustega tagab tootja vastavuse kütuserühmade universaalse tüübikinnituse, kütuserühmade piiranguga tüübikinnituse või kütusepõhise tüübikinnituse puhul I lisa punkti 1 sätetele.“

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ Mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmele ELi tüübikinnituse taotlemine seoses heitkogustega “;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Koos taotlusega esitab tootja ka dokumentatsiooni, milles selgitatakse põhjalikult kõiki konstruktsioonielemente, mis mõjutavad heitgaase, mootorisüsteemi heitekontrolli strateegiat, seda, kuidas toimub heitgaase mõjutavate väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine, omavolilise muutmise vastaseid meetmeid ning selgitatakse põhjalikult XIII lisa punktides 4 ja 5 nõutud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi. Tüübikinnitusasutus identifitseerib ja dateerib dokumentatsiooni ning säilitab seda vähemalt kümme aastat pärast tüübikinnituse andmist.

Dokumentatsioon koosneb järgmistest osadest:

I lisa punktis 8 sätestatud teave;

käesoleva määruse I lisa 11. liites kirjeldatud AESi dokumentatsioon, et tüübikinnitusasutused saaksid hinnata AESi nõuetekohast kasutamist.

Tootja taotluse korral annab tüübikinnitusasutus uute sõidukitüüpide AESile esialgse hinnangu. Sellisel juhul esitab tootja AESi dokumentatsiooni kavandi tüübikinnitusasutusele 2–12 kuud enne tüübikinnitusmenetluse algust.

Tüübikinnitusasutus annab esialgse hinnangu tootja esitatud AESi dokumentatsiooni kavandi põhjal. Tüübikinnitusasutus annab esialgse hinnangu VI lisa 2. liites kirjeldatud metoodika kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib tüübikinnitusasutus sellest metoodikast kõrvale kalduda.

Uute sõidukitüüpide AESile antud esialgne hinnang kehtib tüübikinnituse otstarbel 18 kuud. Seda tähtaega võib pikendada veel 12 kuu võrra juhul, kui tootja esitab tüübikinnitusasutusele tõendid selle kohta, et turule ei ole tulnud uut tehnoloogiat, mis AESile antud esialgset hinnangut muudaks.

Igal aastal koostab tüübikinnitusasutuste eksperdirühm (TAAEG) loetelu AESidest, mida tüübikinnitusasutused on pidanud vastuvõetamatuks, ja komisjon teeb selle loetelu üldsusele kättesaadavaks.“;

c)	lõikest 4 jäetakse välja punktid d ja g.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ Õigus- ja haldusnormid mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmele ELi tüübikinnituse andmiseks seoses heitkogustega “;

lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnituse mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmele ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 (*3) artikli 28 lõike 3 kohaselt vastu võetud kehtivas rakendusaktis sätestatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks kõnealuse rakendusakti kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 9. liite kohaselt.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).“;"

c)	lõikest 1a jäetakse välja punkt b.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ ELi tüübikinnituse taotlemine sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega “;

b)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega.“;

c)	lõikest 4 jäetakse välja punktid c ja d.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ Õigus- ja haldusnormid ELi tüübikinnituse andmiseks sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega “;

lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnituse sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt määruse (EL) 2018/858 artikli 28 lõike 3 kohaselt vastu võetud kehtivas rakendusaktis sätestatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks kõnealuse rakendusakti kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 9. liite kohaselt.“;

lõiget 1a muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Alternatiivina lõikes 1 ette nähtud menetlusele annab tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnituse sõidukile, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“;

ii)	punkt b jäetakse välja.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ Tüübikinnituse taotlemine sõidukile seoses heitkogustega “;

b)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõiduki ELi tüübikinnituse saamiseks seoses heitkogustega.“

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ Õigus- ja haldusnormid sõidukile tüübikinnituse andmiseks seoses heitkogustega “;

lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus sõidukile seoses heitkogustega ELi tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt määruse (EL) 2018/858 artikli 28 lõike 3 kohaselt vastu võetud kehtivas rakendusaktis sätestatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks kõnealuse rakendusakti kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 9. liite kohaselt.“;

lõiget 1a muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Alternatiivina lõikes 1 ette nähtud menetlusele annab tüübikinnitusasutus sõidukile ELi tüübikinnituse seoses heitkogustega, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“;

ii)	punkt b jäetakse välja.

10)	Artikli 16 lõige 3 jäetakse välja.

11)

Artiklisse 17a lisatakse järgmised lõiked:

Alates 1. jaanuarist 2021 jätavad riiklikud ametiasutused heitkogustega seotud põhjustel andmata ELi või siseriikliku tüübikinnituse uutele sõidukitüüpidele ja mootoritele, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) 2019/1939 (*4).

Erandina esimesest lõigust peavad uut tüüpi ottomootorid, 1A-tüübi segakahekütuselised mootorid ja 1B-tüübi segakahekütuselised mootorid (segakahekütuserežiimis) ning selliste mootoritega sõidukid vastama alates 1. jaanuarist 2023 II lisa punkti 6.3 kohasele suurimale lubatud tahkete osakeste arvu vastavustegurile. Seire eesmärgil märgitakse alates 1. jaanuarist 2021 tüübikinnitustunnistusele PEMSiga tehtud katsetulemuste juurde siiski tahkete osakeste arvu tööakna vastavustegur ja CO2 massi akna vastavustegur.

4. Alates 1. jaanuarist 2022 loevad riiklikud ametiasutused käesoleva määruse (muudetud määrusega (EL) 2019/1939) nõuetele mittevastavatele uutele sõidukitele väljastatud vastavussertifikaadid kehtetuks määruse (EL) 2018/858 artikli 48 tähenduses ning keelavad heitenõuetega seotud põhjustel selliste sõidukite registreerimise, turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise.

Erandina esimesest lõigust loevad riiklikud ametiasutused alates 1. jaanuarist 2024 määruse (EL) 2018/858 artikli 48 tähenduses kehtetuks vastavussertifikaadid, mis on väljastatud ottomootori, 1A-tüübi segakahekütuselise mootori või 1B-tüübi segakahekütuselise mootoriga (segakahekütuserežiimis) varustatud uutele sõidukitele, mis ei järgi II lisa punkti 6.3 kohast suurimat lubatud tahkete osakeste arvu vastavustegurit ega vasta käesoleva määruse (muudetud määrusega (EL) 2019/1939) nõuetele, ning keelavad heitkogustega seotud põhjustel selliste sõidukite registreerimise, turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise. Seire eesmärgil märgitakse alates 1. jaanuarist 2022 tüübikinnitustunnistusele PEMSiga tehtud katsetulemuste juurde siiski tahkete osakeste arvu tööakna vastavustegur ja CO2 massi akna vastavustegur.

Alates 1. jaanuarist 2022 ja välja arvatud kasutusel olevate sõidukite asendusmootorite puhul keelavad riiklikud ametiasutused heitkogustega seotud põhjustel selliste uute mootorite turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/1939

Erandina kolmandast lõigust ja välja arvatud kasutusel olevate sõidukite asendusmootorite puhul keelavad riiklikud ametiasutused alates 1. jaanuarist 2024 heitkogustega seotud põhjustel selliste uute ottomootorite, 1A-tüübi segakahekütuseliste mootorite ja 1B-tüübi segakahekütuseliste mootorite (segakahekütuserežiimis) turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/1939

(*4) Komisjoni 7. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1939, millega muudetakse määrust (EL) nr 582/2011 seoses täiendavate heitekontrollistrateegiate, sõiduki pardadiagnostika andmetele ja sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu, mootori külmkäivituse perioodidel heitkoguste mõõtmise ja tahkete osakeste arvu mõõtmiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) kasutamisega raskeveokitel (ELT L 303, 25.11.2019, lk 1).“ "

12)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

13)	II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

14)	VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

15)

VIII lisas asendatakse punkt 5.1.2 järgmisega:

„5.1.2.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa 1. liite punktist A.1.2.1 tuleb aru saada järgmiselt:

„A.1.2.1.

Selleks et laiendada sõiduki ELi tüübikinnitust seoses mootoriga, mis on saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 595/2009 ja käesoleva määruse alusel, kui sõiduki tuletatud mass on 2 380 – 2 610 kg, peab tootja täitma CO2 heite ja kütusekulu mõõtmise nõuded, mis on kehtestatud komisjoni määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisas kirjeldatud 1. tüüpi heitekatsemenetlustega, korrigeerides vaid kiiruse kõverat ja laetava energiasalvestussüsteemi laengute tasakaalu (RCB). CO2 heide määratakse vastavalt tabelile A6/2, võtmata arvesse normeeritud heiteühendite katsetulemusi, kusjuures sõiduk ei tohi katsetamisel kasutada AESi ja sõidukit tuleb käsitada suurima näitajaga sõidukina (VH). Tüübikinnitusasutustele tuleb esitada katseprotokollid, mida on nimetatud komisjoni määruse (EL) 2017/1151 I lisa 8a liites kuni punktini 2.1 (k.a) ja 8b liites, ning samuti tulemused saasteainete heitkoguste kohta.

Tootja peab esitama tüübikinnitusasutusele allkirjastatud kinnituse, et kõik variandid ja versioonid, mille suhtes seda laiendamist taotletakse, on kooskõlas määruses (EÜ) nr 595/2009 sätestatud heitenõuetega tüübikinnituse andmisel ning et 1. tüüpi katse viidi läbi kooskõlas eelmise lõiguga.

Kehtivat ELi tüübikinnitust sõidukile, mille tuletatud mass ületab 2 380 kg, kuid jääb alla 2 610 kg, seoses mootoriga, mis on saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 595/2009 kohaselt, võib laiendada hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise kuupäevani.

Etanoolil (ED95) töötavate eriotstarbeliste survesüütemootorite puhul kasutatakse kütusekulu väärtuse arvutamisel kindlaks määratud süsiniku, vesiniku ja hapniku suhet, milleks on C1H2,92O0,46.“ “

16)

X lisas lisatakse punkti 2.4.1.3 järele järgmine punkt:

„2.4.1.4.

OBD standard Euro 6–2, mis on esitatud komisjoni määruse (EL) 2017/1151 I lisa 6. liite tabelis 1, vastab käesoleva määruse I lisa 9. liite tabelis 1 esitatud tähemärgile E.“

17)	XI lisa 1. liites esitatud teatise näidises jäetakse välja punktid 2–2.3.

18)	XIII lisa punkti 12 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käesolevat liidet kohaldatakse, kui sõiduki tootja taotleb ELi tüübikinnitust sõidukile, mille mootor on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele.“

19)	XVII lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Artikli 1 lõiget 15 kohaldatakse alates jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. november 2019

Komisjoni nimel

President

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

(3) Komisjoni 25. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1).

(4) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

I LISA

Määruse (EL) nr 582/2011 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Punkti 3.1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Kui mootor on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna või sõiduk on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, kantakse mootorile järgmised andmed:“.

Punkt 3.4 asendatakse järgmisega:

„3.4.

ELi tüübikinnituse taotlemisel sõidukile, mille mootor on saanud tüübikinnituse seoses heitkogustega, või ELi tüübikinnituse taotlemisel sõidukile seoses heitkogustega paigaldatakse punktis 3.3 osutatud märgis samuti kütuse tankimisava lähedusse.“

Punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.	DOKUMENDID

8.1.

Artiklites 5, 7 ja 9 nõutud dokumentatsioon, mis võimaldab tüübikinnitusasutusel hinnata NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks heitekontrollistrateegiaid ja sõiduki pardal olevaid süsteeme ning mootorit, ning samuti VI lisas (tsüklivälised heited), X lisas (OBD) ja XVIII lisas (segakahekütuselised mootorid) nõutud dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet:

a)	XIII lisas nõutud meeldetuletussüsteemi, sealhulgas sellega seonduvate seirestrateegiate täielik kirjeldus;

b)	artikli 5 lõike 4 punktis b ja artikli 7 lõike 4 punktis a käsitletud omavolilise muutmise vastaste meetmete kirjeldus.“

4. liidet muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„järgmise kohta:

mootori või mootoritüüpkonna kui eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitus;

ELi tüübikinnitust sõidukile, mille mootorile on juba antud tüübikinnitus seoses heitkogustega;

ELi tüübikinnitus sõidukile seoses heitkogustega.“;

pealkirja all „Selgitus (tabeli täitmise kohta)“ asendatakse neljas, viies ja kuues lõik järgmisega:

„ELi tüübikinnituse taotlemise korral mootorile või mootoritüüpkonnale kui eraldi tehnilisele seadmestikule täidetakse üldandmed ja 1. osa.

ELi tüübikinnituse taotlemise korral sõidukile, mille mootorile on juba antud tüübikinnitus seoses heitkogustega, täidetakse üldandmed ja 2. osa.

ELi tüübikinnituse taotlemise korral sõidukile seoses heitkogustega täidetakse üldandmed ning 1. ja 2. osa.“;

tabeli üldandmete osas asendatakse viies rida järgmisega:

„0.2.0.3.

Mootoritüüp kui eraldi seadmestik/mootoritüüpkond kui eraldi seadmestik/sõiduk, mille mootorile on juba antud tüübikinnitus seoses heitkogustega/sõiduk seoses heitkogustega (1)“;

d)	tabeli üldandmete osa all jäetakse sõnad „3. osa: SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS“ välja;

e)	tabeli 3. osa jäetakse välja.

5. liite tabelis 6a (PEMSi näidiskatse) ELi tüübikinnitustunnistuse lisandi punktis 1.4.4 asendatakse read, mis käsitlevad töö akna vastavusteguri ning CO2 massi akna vastavusteguri läbimise ja mitteläbimise tulemusi, järgmisega:

„Läbimise ja mitteläbimise tulemused (7)	CO	THC	NMHC	CH4	NOx	Tahkete osakeste arv
Töö aken: vastavustegur (11)
CO2 massi aken: vastavustegur (11)“.

7. liite tabelis 6a (PEMSi näidiskatse) ELi tüübikinnitustunnistuse lisandi punktis 1.4.4 asendatakse read, mis käsitlevad töö akna vastavusteguri ning CO2 massi akna vastavusteguri läbimise ja mitteläbimise tulemusi, järgmisega:

„Läbimise ja mitteläbimise tulemused (7)	CO	THC	NMHC	CH4	NOx	Tahkete osakeste arv
Töö aken: vastavustegur (11)
CO2 massi aken: vastavustegur (11)“.

9. liites asendatakse tabel 1 ja selle juurde kuuluv „Selgitus“ järgmisega:

„Tabel 1

Tähemärk	NOx piirnorm (1)	Tahkete osakeste piirnorm (2)	CO piirnorm (3)	IUPR (4)	Reaktiivi kvaliteet	Täiendavad OBD seireseadmed (5)	Nõuded võimsusläve kohta (6)	Külmkäivitus ja tahkete osakeste arv	Rakendamise kuupäev: uued tüübid	Rakendamise kuupäev: kõik sõidukid	Registreerimise lõppkuupäev
A (7) (8) B (8)	Rida „Üleminekuperiood“ tabelites 1 ja 2	Talitluse seire (9)	(Ei kohaldata)	Üleminekuperiood (10)	Üleminekuperiood (11)	(Ei kohaldata)	20 %	(Ei kohaldata)	31.12.2012	31.12.2013	31.8.2015 (7) 30.12.2016 (8)
B (12)	Rida „Üleminekuperiood“ tabelites 1 ja 2	(Ei kohaldata)	Rida „Üleminekuperiood“ tabelis 2	(Ei kohaldata)	Üleminekuperiood (11)	(Ei kohaldata)	20 %	(Ei kohaldata)	1.9.2014	1.9.2015	30.12.2016
C	Rida „Üldnõuded“ tabelites 1 ja 2	Rida „Üldnõuded“ tabelis 1	Rida „Üldnõuded“ tabelis 2	Üldnõuded (13)	Üldnõuded (14)	Jah	20 %	(Ei kohaldata)	31.12.2015	31.12.2016	31.8.2019
D	Rida „Üldnõuded“ tabelites 1 ja 2	Rida „Üldnõuded“ tabelis 1	Rida „Üldnõuded“ tabelis 2	Üldnõuded (13)	Üldnõuded (14)	Jah	10 %	(Ei kohaldata)	1.9.2018	1.9.2019	31.12.2021
E	Rida „Üldnõuded“ tabelites 1 ja 2	Rida „Üldnõuded“ tabelis 1	Rida „Üldnõuded“ tabelis 2	Üldnõuded (13)	Üldnõuded (14)	Jah	10 %	Jah	1.1.2021 (15)	1.1.2022 (15)
Selgitus:

10. liitesse lisatakse järgmine selgitav märkus:

„(11)

Märkida CFfinal, kui see on asjakohane.“

Lisatakse järgmine liide:

„11. liide

AESi dokumentatsioon

AESi dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet.

A) Teave kõikide AESide kohta:

tootja deklaratsioon selle kohta, et mootorisüsteem või mootoritüüpkond, mis on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna, või sõiduk, mille mootorisüsteem on saanud tüübikinnituse seoses heitega, või sõidukitüüp, millele on antud tüübikinnitus seoses heitega, ei sisalda ühtegi katkestusstrateegiat;

b)	mootori ning kasutatavate heitekontrollistrateegiate ja -seadmete kirjeldus, sh tark- ja riistvara, ning kõik tingimused, mille puhul strateegiad ja seadmed ei tööta samamoodi kui tüübikinnituskatsete käigus;

deklaratsioon asjaomase AESi/BESi juhtimiseks kasutatava tarkvara versiooni kohta, sh nimetatud tarkvaraversioonide asjakohased kontrollsummad ja juhendid tüübikinnitusasutusele kontrollsummade lugemiseks; deklaratsiooni tuleb ajakohastada ja saata see käesolevat dokumentatsiooni säilitavale tüübikinnitusasutusele iga kord, kui võetakse kasutusele AESi/BESi mõjutav uus tarkvaraversioon;

iga AESi üksikasjalik tehniline põhjendus, sealhulgas riskihinnang, milles hinnatakse riski AESi kasutamise korral ja ilma selleta, sealhulgas alljärgnev teave:

i)	asjakohasel juhul teave riistvaraelementide kohta, mida tuleb AESi abil kaitsta;

ii)	asjakohasel juhul tõendid äkilise ja pöördumatu mootorikahjustuse kohta, mida ei saa korrapärase hooldusega ära hoida ja mis AESi puudumise korral esineks;

iii)	asjakohasel juhul põhjendatud selgitus selle kohta, miks AESi kasutamine on mootori käivitamisel või soojendamisel vajalik;

e)	toitesüsteemi kontrolli põhimõtte, jaotusfaaside strateegiate ja lülituspunktide kirjeldus kõikide töörežiimide korral;

kirjeldus AESide hierarhiliste seoste kohta (nt juhul, kui samal ajal võivad aktiivsed olla mitu AESi, siis milline AES reageerib esimesena, strateegiate omavahelise koostoime meetod, sh andmevoogude skeemid ja otsustusloogika ning selgitus selle kohta, kuidas hierarhia abil tagatakse, et heide on kõikide AESide puhul madalaimal praktilisel tasemel);

loetelu parameetritest, mida AESi abil mõõdetakse ja/või arvutatakse, iga mõõdetud ja/või arvutatud parameetri eesmärk ning iga parameetri seos mootorikahjustusega; sh arvutusmeetod ja selgitus, kuidas need arvutatud parameetrid vastavad tegelikele kontrollitavatele parameetritele, ning tulemusena saadud hälve või ohutustegur, mida analüüsis kasutatakse;

h)	loetelu mootori/heitekontrolli parameetritest, mida kohandatakse mõõdetud või arvutatud parameetri(te) alusel ning iga mootori/heitekontrolli parameetri kohandamise ulatus; mootori/heitekontrolli parameetrite ning mõõdetud või arvutatud parameetrite suhe;

i)	hinnang selle kohta, kuidas AES hoiab tegelikus liikluses tekkiva heite madalaimal praktikas saavutataval tasemel, sh üksikasjalik analüüs reguleeritud saasteainete ja CO2 koguheite eeldatava suurenemise kohta AESi kasutamise korral võrreldes BESiga.

AESi dokumentatsioon ei tohi olla pikem kui 100 lehekülge ning peab sisaldama kõiki peamisi elemente, mis võimaldavad tüübikinnitusasutusel hinnata AESi (vastavalt VI lisa 2. liite nõuetele), meeldetuletussüsteemi ja omavolilise muutmise vastaste meetmete tõhusust. Dokumentatsiooni võib vajaduse korral täiendada lisade või dokumentidega, mis sisaldavad täiendavaid elemente. Tootja peab saatma AESi dokumentatsiooni uue versiooni tüübikinnitusasutusele iga kord, kui AESis on tehtud muudatusi. Uues versioonis käsitletakse ainult muudatusi ja nende mõju. AESi uut versiooni peab tüübikinnitusasutus hindama ja kinnitama.

AESi dokumentatsioon peab olema üles ehitatud järgmiselt:

AESi dokumentatsioon nr YYY/OEM

Osad	Punkt	Sisu	Selgitus
Sissejuhatavad dokumendid		Kaaskiri tüübikinnitusasutusele	Viide versiooniga dokumendile, dokumendi väljaandmise kuupäev ja tootja organisatsiooni asjaomase isiku allkiri
		Versioonide tabel	Iga versiooni muudatuste sisu: ja millist osa on muudetud
		Asjaomaste (heite)tüüpide kirjeldus
		Lisatud dokumentide tabel	Kõigi lisatud dokumentide loetelu
		Ristviited	Viide 11. liite punktidele a–i (kust võib leida eeskirja nõuded)
		Katkestusseadme puudumist käsitlev deklaratsioon	+ allkiri
Põhidokument	0	Lühendite loetelu
	1	ÜLDKIRJELDUS
	1.1	Mootori üldine tutvustus	Põhiomaduste kirjeldus: töömaht, järeltöötlus jne
	1.2	Süsteemi üldine ülesehitus	Süsteemi plokkskeem: andurite ja tööseadmete loetelu ning mootori põhifunktsioonide selgitus
	1.3	Tarkvara ja kalibreerimise versioon	Nt skanneri kirjeldus
	2	Põhilised heitekontrollistrateegiad (BES)
	2.x	BES x	Strateegia x kirjeldus
	2.y	BES y	Strateegia y kirjeldus
	3	Täiendavad heitekontrollistrateegiad (AES)
	3.0	AESide esitamine	AESide hierarhilised seosed: kirjeldus ja põhjendus (nt turvalisus, usaldusväärsus jne)
	3.x	AES x	3.x.1 AESi põhjendus 3.x.2 mõõdetud ja/või modelleeritud parameetrid AESi iseloomustamiseks 3.x.3 AESi toimerežiim – kasutatud parameetrid 3.x.4 AESi mõju saasteainetele ja CO2-le
	3.y	AES y	3.y.1 3.y.2 jne
	4.	Meeldetuletussüsteemi kirjeldus, sealhulgas sellega seonduvate seirestrateegiate kirjeldus
	5.	Omavolilise muutmise vastaste meetmete kirjeldus
	100 lk piir lõpeb siin
	Lisa		Loetelu asjaomase BESi/AESi alla kuuluvatest tüüpidest: sealhulgas tüübikinnituse viitenumber, tarkvara nimetus, kalibreerimise number, iga versiooni ja iga (mootori ja/või järeltöötlusseadme) elektroonilise juhtseadme kontrollsummad
Lisatud dokumendid		Tehniline märkus AESi põhjendamiseks nr xxx	Katsetel põhinev riskihinnang või põhjendus või näide äkilisest kahjust
		Tehniline märkus AESi põhjendamiseks nr yyy
		Konkreetse AESi mõju kvantifitseerimise katsearuanne	Kõigi AESi põhjendamiseks tehtud erikatsete katsearuanne, katsetingimuste üksikasjad, sõiduki kirjeldus, katsete kuupäev Heite/CO2 mõju AESi rakendamisega ja ilma.

“

(1) NOx piirnormi seire nõuded vastavalt X lisa tabelile 1 diiselmootorite ja segakahekütuseliste mootorite ja selliste mootoritega sõidukite puhul ning vastavalt X lisa tabelile 2 ottomootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul.

(2) Tahkete osakeste piirnormi seire nõuded vastavalt X lisa tabelile 1 diiselmootorite ja segakahekütuseliste mootorite ja selliste mootoritega sõidukite puhul.

(3) CO piirnormi seire nõuded vastavalt X lisa tabelile 2 ottomootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul.

(4) IUPRi tehnilised kirjeldused on esitatud X lisas. Ottomootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul IUPRi ei rakendata.

(5) Kohaldatakse ÜRO Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9.A lisa punktis 2.3.1.2 sätestatud täiendavaid sätteid seirenõuete kohta.

(6) Kasutusel olevate sõidukite vastavuse nõue vastavalt II lisa 1. liitele.

(7) Ottomootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul.

(8) Diiselmootorite ja segakahekütuseliste mootorite ning selliste mootoritega sõidukite puhul.

(9) Talitluse seire nõuded vastavalt X lisa punktile 2.1.1.

(10) IUPRi üleminekuperioodi nõuded vastavalt X lisa 6. jaole.

(11) Reaktiivi kvaliteedi suhtes sätestatud üleminekuperioodi nõuded vastavalt XIII lisa punktile 7.1.

(12) Üksnes ottomootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul.

(13) IUPRi üldnõuded vastavalt X lisa 6. jaole.

(14) Reaktiivi kvaliteedi suhtes sätestatud üldnõuded vastavalt XIII lisa punktile 7.1.1.

(15) Sõltub artiklis 17a sätestatud üleminekumeetmetest.

(Ei kohaldata) Ei kohaldata“

II LISA

Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Punkti 4.1 teise ja kolmanda lõigu vahele lisatakse järgmine tekst: „Juhul kui sõiduki seaduslikult lubatud täismass on sõiduki tehniliselt lubatud täismassist väiksem, on sõiduki kasuliku koormuse määramiseks katse ajal lubatud kasutada sõiduki suurimat seaduslikult lubatud täismassi.“

Punkt 4.6.2 asendatakse järgmisega:

„4.6.2.

Heitkoguste ja muude andmete analüüs peab algama enne mootori käivitamist. Külmkäivituse heidet tuleb vastavalt 1. liite punktile 2.6.1 heitkoguste hindamisel arvesse võtta.“

Punkt 6.3, sealhulgas tabel 2, asendatakse järgmisega:

„6.3.

Lõplik vastavustegur (CFfinal), mis arvutatakse kooskõlas 1. liitega iga saasteaine katsetamisel, ei tohi ületada suurimat lubatud vastavustegurit, mis on tabelis 2 selle saasteaine kohta kindlaks määratud.

Tabel 2

Kasutusel olevate sõidukite heitkoguste katsetamise suurimad lubatud vastavustegurid

Saasteaine	Suurim lubatud vastavustegur
CO	1,50
THC (1)	1,50
NMHC (2)	1,50
CH4 (2)	1,50
NOx	1,50
Tahkete osakeste arv	1,63 (3)

Punkti 10.1.8.5 järele lisatakse järgmine punkt:

„10.1.8.5a.

Tahkete osakese arvu kontsentratsioon [#/cm3]“.

Punkti 10.1.9.5 järele lisatakse järgmine punkt:

„10.1.9.5a.

Tahkete osakeste arvu voog [#/s]“.

Punkti 10.1.9.10 järele lisatakse järgmine punkt:

„10.1.9.10a.

Tahkete osakeste arv [#]“.

Punkti 10.1.9.19 järele lisatakse järgmine punkt:

„10.1.9.19a.

Töö aken: tahkete osakeste arvu vastavustegur [-]“.

Punkti 10.1.9.24 järele lisatakse järgmine punkt:

„10.1.9.24a.

CO2 massi aken: tahkete osakeste arvu vastavustegur [-]“.

Punkti 10.1.10.12 järele lisatakse järgmine punkt:

„10.1.10.12a.

Tahkete osakeste arv [#]“.

10)

Punkti 10.1.11.5 järele lisatakse järgmine punkt:

„10.1.11.5a.

Töö aken: tahkete osakeste arvu vastavustegur [-]“.

11)

Punkti 10.1.11.9 järele lisatakse järgmine punkt:

„10.1.11.9a.

CO2 massi aken: tahkete osakeste arvu vastavustegur [-]“.

12)

Punkti 10.1.12.4 järele lisatakse järgmine punkt:

„10.1.12.4a.

Tahkete osakeste arvu analüsaatori nullpunkti tulemused enne ja pärast katset“.

13)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

punkti 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevas liites kirjeldatakse meetodit, millega määrata saasteained sõiduki välimõõtmiste alusel heitkoguste mõõtmise kaasaskantavate seadmete (edaspidi „PEMS“) abil. Saasteainete hulka, mida mõõdetakse mootori väljalasketorust, kuuluvad järgmised komponendid: diiselmootorite puhul süsinikmonooksiid, süsivesinike koguheide, lämmastikoksiidid ja tahkete osakeste arv ning ottomootorite puhul süsinikmonooksiid, metaanist erinevad süsivesinikud, metaan, lämmastikoksiidid ja tahkete osakeste arv. Lisaks mõõdetakse punktis 4 kirjeldatud arvutuste tegemiseks süsinikdioksiidi kogust.“;

punkt 2.1.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.1.

gaasi- ja tahkete osakeste arvu analüsaatoritest, millega mõõdetakse reguleeritud saasteainete kontsentratsiooni heitgaasis;“;

punktis 2.2 asendatakse tabel 1 järgmisega:

„Tabel 1

Katseparameetrid

Parameeter	Ühik	Allikas
THC kontsentratsioon (4)	ppm	Gaasianalüsaator
CO kontsentratsioon (4)	ppm	Gaasianalüsaator
NOx kontsentratsioon (4)	ppm	Gaasianalüsaator
CO2 kontsentratsioon (4)	ppm	Gaasianalüsaator
CH4 kontsentratsioon (4) (5)	ppm	Gaasianalüsaator
Tahkete osakeste arvu kontsentratsioon	#/cm3	Tahkete osakeste arvu analüsaator
Lahjenduse seaded (kui asjakohane)	-	Tahkete osakeste arvu analüsaator
Heitgaasi vooluhulk	kg/h	Heitgaasi vooluhulgamõõtur (Exhaust Flow Meter, edaspidi „EFM“)
Heitgaasi temperatuur	K	EFM
Keskkonnatemperatuur (6)	K	Andur
Ümbritseva õhu rõhk	kPa	Andur
Mootori pöördemoment (6)	Nm	ECU või andur
Mootori pöörlemiskiirus	p/min	ECU või andur
Mootori kütuse vooluhulk	g/s	ECU või andur
Mootori jahutusvedeliku temperatuur	K	ECU või andur
Mootori sisselaskeõhu temperatuur (5)	K	Andur
Sõiduki teekonnakiirus	km/h	ECU ja GPS
Sõiduki laiuskraad	kraad	GPS
Sõiduki pikkuskraad	kraad	GPS

punkti 2.4 lisatakse järgmised alapunktid:

„2.4.6.

Tahkete osakeste arvu analüsaatori paigaldamine

PEMS tuleb paigaldada ja seda tuleb kasutada lekkekindlalt ja minimaalse soojakaoga. Tahkete osakeste tekkimise vältimiseks peavad ühendused olema termiliselt stabiilsed katses eeldatavatel heitgaasi temperatuuridel. kui sõiduki väljalaskeava ja ühendustoru ühendamiseks kasutatakse elastomeerühendusi, siis ei tohi need heitgaasiga kokku puutuda, et vältida artefakte mootori suurel koormusel.

2.4.7.

Tahkete osakeste arvu proovivõtt heitgaasist

Heiteproovide võtmine peab olema representatiivne ja seda tuleb teha kohtades, kus heitgaasid on hästi segatud ja kus proovivõtupunkti ümbritseva õhu allavool on minimaalne. Vajaduse korral võetakse heiteproovid massivoolumõõturist allavoolu, järgides et vahemaa vooluhulgaandurini oleks vähemalt 150 mm. Proovivõttur peab olema paigaldatud väljalasketoru kolmekordse läbimõõdu võrra ülesvoolu punktist, kus heitgaasid keskkonda väljuvad. Heitgaasiproov võetakse heitgaasivoolu keskelt. Kui heitgaasiproovi võtmiseks kasutatakse mitut proovivõtturit, siis peab tahkete osakeste proovivõttur asuma muude proovivõtturite suhtes ülesvoolu. Tahkete osakeste proovivõttur ei tohi segada gaasiliste saasteainete proovide võtmist. Proovivõtturi tüüpi ja spetsifikatsioone ning selle paigaldamist tuleb üksikasjalikult kirjeldada kas tehnilise teenistuse katsearuandes (kui katse tehakse tüübikinnituse käigus) või sõiduki tootja enda dokumentatsioonis (kasutusel olevate sõiduki vastavuskatse korral).

Kui väljalasketorus võetakse tahkete osakeste proovid ilma lahjenduseta, siis tuleb proovivõtutoru kuumutada alates lahjendamata heitgaasi proovivõtupunktist kuni lahjenduspunkti või tahkete osakeste loendurini vähemalt temperatuurini 373 K (100 °C).

Kõik lahjendamata või lahjendatud heitgaasiga kokkupuutuvad proovivõtusüsteemi osad, alates heitgaasi väljalasketorust kuni tahkete osakeste loendurini, peavad olema konstrueeritud nii, et tahkete osakeste sadestumine oleks minimaalne. Kõik osad peavad olema valmistatud antistaatilisest materjalist, et vältida elektrostaatilist toimet.“;

punkti 2.5 lisatakse järgmine alapunkt:

„2.5.5.

Tahkete osakeste arvu analüsaatori kontrollimine

PEMS peab toimima ilma vigade ja kriitiliste hoiatussignaalideta. Tahkete osakeste arvu analüsaatori nulltase registreeritakse, võttes 12 tunni jooksul enne katse algust HEPA filtriga filtreeritud ümbritsevast õhust proovi proovivõtutoru sisselaskeavas. Signaal salvestatakse konstantsel sagedusel vähemalt 1,0 Hz ja see keskmistatakse 2 minutile. Lõplik absoluutne kontsentratsioon peab jääma tootja kirjeldatud vahemikku ja ei tohi olla suurem kui 5 000 osakest kuupsentimeetri kohta.“;

punkt 2.6.1 asendatakse järgmisega:

„2.6.1.

Katse algus

Katsemenetluses tähendab „katse algus“ sisepõlemismootori esmakordset käivitamist.

Heiteproovide võtmine, heitgaasi näitajate mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peab algama enne katse algust. Sõiduki heitekontrollisüsteemide kunstlik soojendamine enne katse algust on keelatud.

Katse alguses ei tohi jahutusvedeliku temperatuur ületada keskkonnatemperatuuri rohkem kui 5 °C ega ületada 303 K (30 °C). Andmeid hakatakse hindama, kui jahutusvedeliku temperatuur tõuseb esmakordselt tasemele 303 K (30 °C) või kui jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi jooksul vahemikus +/– 2 K, sõltuvalt sellest, kumb juhtub enne, kuid hiljemalt 10 minutit pärast katse algust.“;

punkt 2.6.3 asendatakse järgmisega:

„2.6.3.

Katse lõpp

Katse on lõppenud, kui sõiduk on teekonna läbinud ja sisepõlemismootor on välja lülitatud.

Sisepõlemismootor lülitatakse teekonna lõpus välja nii kiiresti kui võimalik. Andmete salvestamine jätkub, kuni proovivõtusüsteemide reageerimisaeg on lõppenud.“;

punktis 2.7 asendatakse punkti 2.7.4 alapunkt a järgmisega:

„a)	kui triivi erinevus katse-eelsete ja katsejärgsete tulemuste vahel on alla 2 % vastavalt punktides 2.7.2 ja 2.7.3 sätestatule, siis võib määratud kontsentratsioone kasutada korrigeerimata või korrigeerida neid tootja taotluse korral triivi suhtes punkti 2.7.5 kohaselt.“;

punkti 2.7 lisatakse järgmine alapunkt:

2.7.6.

„ Tahkete osakeste arvu analüsaatori kontrollimine

Tahkete osakeste arvu analüsaatori nulltaset kontrollitakse enne katse algust ja pärast katse lõppu ning tulemus registreeritakse vastavalt punkti 2.5.5 nõuetele.“;

punktid 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3 asendatakse järgmisega:

„3.1.1.

Analüsaatorite andmed

Gaasianalüsaatorite andmed tuleb nõuetekohaselt vastavusse viia ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 9.3.5 sätestatud korras. Tahkete osakeste analüsaatori andmed tuleb viia ajalisse vastavusse oma ülekandeajaga vastavalt seadme tootja juhistele.

3.1.2.

Analüsaatorid ja heitgaasi vooluhulgamõõturi (EFM) andmed

Gaasianalüsaatorite ja tahkete osakeste analüsaatorite andmed tuleb nõuetekohaselt viia vastavusse EFMi andmetega punktis 3.1.4 sätestatud korras.

3.1.3.

PEMSi ja mootoriandmed

PEMSi andmed (gaasianalüsaatorid, tahkete osakeste analüsaatorid ja EFM) tuleb nõuetekohaselt viia vastavusse mootori elektroonilise juhtseadme andmetega punktis 3.1.4 sätestatud korras.“;

punktis 3.1.4 asendatakse „1) gaasianalüsaatorid (THC, CO, CO2, NOx kontsentratsioonid);“ järgmisega:

„1

)

gaasianalüsaatorid (THC, CO, CO2, NOx kontsentratsioonid) ja tahkete osakeste analüsaator;“;

punkti 3 lisatakse järgmine alapunkt:

„3.6.

Tahkete osakeste hetkearvu arvutamine

Tahkete osakeste hetkearv (PNi) heites [#/s] määratakse nii, et korrutatakse tahkete osakeste arvu hetkekontsentratsioon [#/cm3] heitgaasi massivooluhulga hetkeväärtusega [kg/s] ning mõlemat korrigeeritakse ja viiakse ülekandeajaga vastavusse 3. liite punkti 1.4.3 kohaselt. Kõikides järgmistes andmete hindamistes lisatakse negatiivsed heite hetkeväärtused nullväärtusena. Heite hetkeväärtuste arvutamisel arvestatakse vahetulemuste kõiki olulisi arvnäitajaid. Tahkete osakeste hetkearvu määramiseks kasutatakse järgmist valemit:

kus:

PNi	on tahkete osakeste hetkearv [#/s]
cPNi	on mõõdetud tahkete osakeste arvu kontsentratsioon [#/m3] normaliseerituna temperatuuril 273 K (0 °C), sealhulgas siselahjendus ja tahkete osakeste kadu
qmewi	on heitgaasi mõõdetud massivooluhulk [kg/s]
ρe	on heitgaasi tihedus [kg/m3] temperatuuril 273 K (0 °C).“;

punktid 4.2.1 ja 4.2.1.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.1.

Eriheite arvutamine

Eriheide e ([mg/kWh] või [#/kWh]) arvutatakse iga akna ja iga saasteaine kohta järgmiselt:

kus:

m	on saasteaine heite mass [mg/aken] või tahkete osakeste arv [#/aken]
W(t2,i) – W(t1,i)	on mootori töö „i“-nda keskmistamisakna jooksul [kWh].

4.2.1.1.

Eriheite arvutamine müügil oleva deklareeritud kütuse jaoks

Kui käesoleva lisa alusel on katse tehtud I lisa 4. liite 1. osa punktis 3.2.2.2.1 deklareeritud müügil oleva kütusega, arvutatakse eriheide e ([mg/kWh] või [#/kWh]) iga akna ja iga saasteaine kohta, korrutades punkti 4.2.1 kohaselt kindlaks määratud korrigeerimata eriheite I lisa punkti 1.1.2 alapunkti a1 kohaselt kindlaks määratud võimsuse parandusteguriga.“;

punkt 4.2.3 asendatakse järgmisega:

„4.2.3.

Vastavustegurite arvutamine

Vastavustegurid arvutatakse iga kehtiva akna ja saasteaine kohta järgmiselt:

kus:

e	on pidurdamisega seotud gaasilise saasteaine heide [mg/kWh] või [#/kWh];
L	on kohaldatav piirnorm [mg/kWh] või [#/kWh].“;

punkt 4.3.2 asendatakse järgmisega:

„4.3.2.

Vastavustegurite arvutamine

Vastavustegurid arvutatakse iga kehtiva akna ja saasteaine kohta järgmiselt:

kus:

kus:

m	on gaasilise saasteaine heite mass [mg/aken] või tahkete osakeste arv [#/aken]
mCO2(t2,i) – mCO2(t1,i)	on CO2 mass „i“-nda keskmistamisakna jooksul [kg];
mCO2,ref	on mootori CO2 mass, määratuna WHTC kohta [kg];
mL	on gaasilise saasteaine heite mass [mg] või tahkete osakeste arv [#], mis vastab WHTC-s kohaldata vale piirnormile.“;

punkti 4 lisatakse järgmised alapunktid:

„4.4.

Lõpliku vastavusteguri arvutamine katses

4.4.1.

Lõplik vastavustegur katses (CFfinal) iga saasteaine jaoks arvutatakse järgmiselt:

kus:

CFcold	on vastavustegur katse külmrežiimi perioodi jaoks, mis on asjaomase saasteaine jaoks kindlaks määratud punktis 4.1 ja kas punktis 4.2 või 4.3 esitatud arvutusmeetodi kohaselt ja mis on võrdne liikuvate keskmistamise akende kõrgeima vastavusteguriga, alustades jahutusvedeliku temperatuurilt alla 343 K (70 °C).
CFwarm	on vastavustegur katse kuumrežiimi perioodi jaoks, mis on võrdne kõnealuse saasteaine jaoks punktis 4.1 ja kas punktis 4.2 või 4.3 sätestatud arvutusmeetodite abil kindlaks määratud vastavustegurite kumulatiivse 90 % protsentiiliga, alustades andmete hindamist pärast seda, kui jahutusvedeliku temperatuur on tõusnud esmakordselt tasemele 343 K (70 °C).“

14)

2. liidet muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	ÜLDANDMED Gaasilisi heiteid ja tahkete osakeste arvu mõõdetakse vastavalt 1. liites kirjeldatud menetlusele. Käesolevas liites kirjeldatakse selliste mõõtmiskatsete tegemiseks kasutatavate kaasaskantavate mõõteseadmete omadusi.“;

punkti 2 lisatakse järgmised alapunktid:

„2.5.

Tahkete osakeste arvu analüsaator

2.5.1.

Üldnõuded

2.5.1.1.

Tahkete osakeste arvu analüsaator koosneb eelkonditsioneerimisüksusest ja tahkete osakeste loendurist (vt joonis 1). Tahkete osakeste loendur võib ka aerosooli eelkonditsioneerida. Loenduri tundlikkus löökide, vibratsiooni, vananemise, temperatuuri- ja õhurõhumuutuste, elektromagnetiliste häirete ja muu mõju suhtes, mis võib mõjutada sõiduki või loenduri tööd, peab olema võimalikult väike ning selle kohta peab seadme tootja dokumentatsioonis olema esitatud selge teave. Tahkete osakeste arvu analüsaator peab vastama käesoleva määruse nõuetele ning seadme tootja spetsifikatsioonidele.

Joonis 1

Tahkete osakeste arvu analüsaatori seadete näide

(katkendliku joonega on märgitud valikulised osad)

EFM: heitgaasi massivoolumõõtur

d: siseläbimõõt

PND: tahkete osakeste arvu lahjendaja

2.5.1.2.

Tahkete osakeste arvu analüsaator on proovivõtupunktiga ühendatud proovivõtturi abil, mis võtab proovi väljalasketoru keskjoonelt. Kui väljalasketorus tahkeid osakesi ei lahjendata, siis kuumutatakse proovivõtutoru kuni tahkete osakeste arvu analüsaatori esimese lahjenduse punkti või analüsaatori tahkete osakeste loendurini vähemalt temperatuurini 373 K (100 °C). Tahkete osakeste proovivõtutoru proovi viibeaeg kuni esimese lahjenduseni või tahkete osakeste loendurini peab olema väiksem kui 3 s.

2.5.1.3.

Kõik heitgaasiprooviga kokkupuutes olevad osad tuleb hoida temperatuuril, mis välistab mis tahes ühendi kondenseerumise seadmes. Seda on võimalik saavutada näiteks kuumutamisega kõrgemal temperatuuril ja proovi lahjendamisega või (pool)lenduvate osakeste oksüdeerimisega.

2.5.1.4.

Tahkete osakeste arvu analüsaatoris peab olema kuumutatud lõik, mille seinatemperatuur on ≥ 573 K (300 °C). See eelkonditsioneeritud osa hoiab kuumutatud etappidel püsivat nominaalset töötemperatuuri täpsusega ± 10 K ja annab märku, kas kuumutatud osade töötemperatuur on õige. Lubatud on madalamad temperatuurid, kui lenduvate tahkete osakeste püüdmise tõhusus vastab punktis 2.5.4 sätestatud nõuetele.

2.5.1.5.

Rõhu-, temperatuuri- ja muud andurid jälgivad seadme toimimist kasutusajal ja annavad rikke korral hoiatuse või teate.

2.5.1.6.

Viitaeg tahkete osakeste analüsaatori sees peab olema < 5 s. Viitaeg tähendab aega, mis kulub võrdluspunktis mõõdetava kontsentratsiooni muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 10 % süsteemi lõppnäidust.

2.5.1.7.

Tahkete osakeste arvu analüsaatori (ja/või osakeste loenduri) tõusuaeg peab olema < 3,5 s.

2.5.1.8.

Tahkete osakeste kontsentratsiooni mõõtetulemused edastatakse normaliseerituna tingimustele 273 K (0 °C) ja 101,3 kPa. Kui see on hea inseneritava kohaselt vajalik, mõõdetakse osakeste kontsentratsiooni normaliseerimiseks rõhk ja/või temperatuur loenduri sisselasekava juures ja see edastatakse.

2.5.1.9.

Tahkete osakeste arvu analüsaator, mis vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade nr 83 või 49 või üldise tehnilise normi nr 15 kalibreerimisnõuetele, loetakse käesoleva lisa kalibreerimisnõuetele vastavaks.

2.5.2.

Tõhususnõuded

2.5.2.1.

Kogu tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteem, k.a proovivõtutoru peavad vastama tabelis 1 esitatud tõhususnõuetele.

Tabel 1

Tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteemi (ja proovivõtutoru) tõhususnõuded

dp [nm]	alla 23	23	30	50	70	100	200
E(dp)	-- (*1)	0,2–0,6	0,3–1,2	0,6–1,3	0,7–1,3	0,7–1,3	0,5–2,0

2.5.2.2.

Tõhusus E(dp) on määratletud kui tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteemi näitude ja kondensatsiooniosakeste loenduri (CPC) (d50 % = 10 nm või väiksem, lineaarsus kontrollitud, elektromeetriga kalibreeritud) näitude suhe või elektromeetriga saadud osakeste kontsentratsiooni mõõtmise tulemus paralleelses monodispersses aerosoolis mobiilsusdiameetriga dp ja normaliseeritud samadel temperatuuri- ja rõhutingimustel. Materjal peab olema termiliselt stabiilne ja tahmalaadne (nt sädelahendusega eraldunud grafiit või difusioonleegi tahm, mis on termiliselt eeltöödeldud). Kui tõhususkõverat mõõdetakse erineva aerosooliga (nt NaCl), tuleb korrelatsioon tahmalaadse aerosooli kõveraga esitada graafikuna, milles võrreldakse mõlemat katseaerosooli kasutades saadud tõhususi. Loendustõhususte erinevusi võetakse arvesse, kohandades esitatud võrdlusgraafiku alusel mõõdetud tõhususi, et saada tahmalaadse aerosooliga seotud tõhusus. Tuleb teha korrektsioon mitmekordselt laetud osakeste suhtes ja see dokumenteerida, kuid nende osakaal ei või olla suurem kui 10 %. Lõplikud tõhusused (nt kohandatud eri materjalide ja mitmekordselt laetud osakeste suhtes) peavad hõlmama tahkete osakeste analüsaatorit ja proovivõtutoru. Alternatiivina võib tahkete osakeste analüsaatorit kalibreerida ka osadena (st eelkonditsioneerimisseade ja osakeste loendur eraldi), tingimusel et tahkete osakeste analüsaator ja proovivõtutoru koos vastavad tabeli 1 nõuetele. Loenduri mõõdetud signaal peab olema suurem kui kahekordne avastamispiir (käesoleval juhul nulltase pluss kolm standardhälvet).

2.5.3.

Lineaarsusnõuded

2.5.3.1.

Lineaarsusnõudeid tuleb kontrollida sisekontrollimenetlustes või seadme tootja poolt ette nähtud viisil alati kui tuvastatakse kahjustus ning vähemalt 12 kuu jooksul enne katse tegemist.

2.5.3.2.

Tahkete osakeste arvu analüsaator ja proovivõtutoru peavad vastama tabelis 2 esitatud lineaarsusnõuetele.

Tabel 2

Tahkete osakeste analüsaatori (ja proovivõtutoru) lineaarsusnõuded

Mõõtmisparameeter/-seade	\|χmin× (a1 - 1) + a0\|	Kalle a1	Standardviga SEE	Determinatsioonikordaja r2
Tahkete osakeste arvu analüsaator	≤ 5 % max	0,85–1,15	≤ 10 % max	≥ 0,950

2.5.3.3.

Tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteem ja proovivõtutoru peavad vastama tabelis 2 esitatud lineaarsusnõuetele, kasutades monodispersseid või polüdispersseid tahmalaadseid osakesi. Osakeste suurus (liikuvuse läbimõõt või arvutatud mediaani läbimõõt) peab olema suurem kui 45 nm. Võrdlusinstrument on elektromeeter või kondensatsiooniosakeste loendur (d50 = 10 nm või väiksem, lineaarsus kontrollitud). Alternatiivina võib võrdlusinstrumendiks olla tahkete osakeste arvu mõõtesüsteem, mis vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 nõuetele.

2.5.3.4.

Erinevus tahkete osakeste arvu analüsaatori ja võrdlusinstrumendi vahel igas kontrollitavas punktis (välja arvatud nullpunkt) peab jääma 15 % piiresse nende keskmisest väärtusest. Kontrollida tuleb vähemalt 5 ühtlaselt jaotatud punkti (pluss nullpunkt). Suurim kontrollitud kontsentratsioon on tahkete osakeste arvu analüsaatori suurim lubatud kontsentratsioon.

Kui tahkete osakeste arvu analüsaator kalibreeritakse osadena, võib lineaarsust kontrollida ainult tahkete osakeste loenduri puhul, kuid tõusu arvutamisel tuleb arvesse võtta muude osade ja proovivõtutoru tõhusust.

2.5.4.

Lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhusus

2.5.4.1.

Tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteem peab eemaldama rohkem kui 99 % tetrakontaani (CH3(CH2)38CH3) ≥ 30 nm suuruseid tahkeid osakesi, kui sisselaskekontsentratsioon on ≥ 10 000 osakest kuupsentimeetri kohta minimaalse lahjenduse juures.

2.5.4.2.

Lisaks peab tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteem suutma eemaldada rohkem kui 99 % polüdispersset alkaani (dekaan või kõrgem) või smirgliõli, mille arvutatud mediaani läbimõõt on > 50 nm ja sisselaskekontsentratsioon ≥ 5 × 106 osakest kuupsentimeetri kohta minimaalse lahjenduse juures (samaväärne mass > 1 mg/m3).

2.5.4.3.

Lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhusust tetrakontaani ja/või polüdispersse alkaani või õli puhul tuleb tõendada ainult üks kord PEMSi tüüpkonna kohta. PEMSi tüüpkond on seadmerühm, millel on samasugune analüsaator, proovi ja temperatuuri konditsioneerimine ning samasugused tarkvara kompensatsioonialgoritmid. Seadme tootja peab kindlaks määrama sellise hooldus- või asendusintervalli, mis tagab, et eemaldamise tõhusus ei lange tehnilistest nõuetest allapoole. Kui seadme tootja sellist teavet ei esita, siis kontrollitakse seadme lenduva osakeste eemaldamise tõhusust kord aastas.“

15)

3. liitesse lisatakse järgmine punkt:

„1.4.

Tahkete osakeste arvu analüsaatori kalibreerimine ja kontroll

1.4.1.

PEMSi lekkekatsed tehakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.4 nõuetele või tootja juhiste kohaselt.

1.4.2.

Tahkete osakeste arvu analüsaatori reageerimisaega kontrollitakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.5 nõuetele, kasutades tahkeid osakesi, kui gaase ei saa kasutada.

1.4.3.

Tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteemi ja proovivõtutoru ülekandeaeg määratakse kindlaks vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa 8. liite punktile A.8.1.3.7. Ülekandeaeg tähendab aega mis kulub võrdluspunktis mõõdetava kontsentratsiooni muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 50 % süsteemi lõppnäidust.“

(1) Diiselmootorite puhul.

(2) Ottomootorite puhul.

(3) Sõltub artiklis 17a sätestatud üleminekumeetmetest.“

(4) Mõõdetud või korrigeeritud niiskel alusel

(5) Ainult gaasimootorid

(6) Kasutage keskkonnatemperatuuri andurit või sisselaskeõhu temperatuuri andurit

(7) Registreeritav väärtus on kas a) kasulik mootori pöördemoment pidurdamisel vastavalt käesoleva liite punktile 2.4.4 või b) kasulik mootori pöördemoment pidurdamisel, mis arvutatakse käesoleva liite punkti 2.4.4 kohaselt pöördemomendi väärtuste põhjal.“;

(*1) Määratakse kindlaks hilisemas etapis.

III LISA

Määruse (EL) nr 582/2011 VI lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Punkti 8 lisatakse järgmine lõik: „AESi hindamise metoodikat on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites.“

1. liite punkti 3.1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sõiduki koormus peab olema 50–60 % sõiduki maksimaalsest koormusest. Sellest vahemikust kõrvalekaldumine tuleb tüübikinnitusasutusega kokku leppida. Sellise kõrvalekalde põhjus tuleb märkida katsearuandesse. Kehtivad II lisas sätestatud lisanõuded.“

Lisatakse järgmine liide:

„2. liide

AESi hindamise metoodika

AESi hindamise eesmärgil kontrollib tüübikinnitusasutus vähemalt seda, kas käesolevas liites sätestatud nõue on täidetud.

AESist põhjustatud heite suurenemine peab olema võimalikult väike:

a)	koguheite suurenemine AESi kasutamisel peab olema sõidukite kogu tavakasutuse ja kasutusea kestel võimalikult väike;

b)	kui AESi esmase hindamise ajal on turul kättesaadav tehnoloogia või konstruktsioon, mis võimaldab paremat heitekontrolli, kasutatakse seda ilma põhjendamatute muudatusteta.

AESi kasutamise põhjendamisel, tuleb mootori äkilise ja pöördumatu kahjustuse riski nõuetekohaselt tõendada ja dokumenteerida ning esitada järgmine teave:

a)	tootja peab esitama tõendid katastroofilise (st äkilise ja pöördumatu) mootorikahjustuse kohta ning riskianalüüsi, mis sisaldab riski tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tõsiduse hindamist, k.a sel eesmärgil tehtud katsete tulemusi;

b)	kui AESi kasutuselevõtu ajal on turul kättesaadav tehnoloogia või konstruktsioon, mis kõrvaldab või vähendab nimetatud riski, tuleb seda kasutada niivõrd, kui see on tehniliselt võimalik (st ilma põhjendamatute muudatusteta);

c)	mootori või heitekontrollisüsteemi osade töökindlust ja pikaajalist kaitset kulumise ja tõrgete eest ei loeta piisavaks põhjenduseks AESi heakskiitmise jaoks.

Nõuetekohases tehnilises kirjelduses tuleb põhjendada, miks on vaja sõiduki turvaliseks käitamiseks kasutada AESi:

a)	tootja peab esitama tõendid sõiduki ohutu käitamisega seotud suurenenud riski kohta ning riskianalüüsi, mis sisaldab riski tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tõsiduse hindamist, k.a sel eesmärgil tehtud katsete tulemusi;

b)	kui AESi kasutuselevõtu ajal on turul kättesaadav teistsugune tehnoloogia või konstruktsioon, mis võimaldab turvariski vähendada, tuleb seda kasutada niivõrd, kui see on tehniliselt võimalik (st ilma põhjendamatute muudatusteta).

Nõuetekohases tehnilises kirjelduses tuleb põhjendada, miks on vaja mootori käivitamisel või soojendamisel kasutada AESi:

a)	tootja peab esitama tõendid vajaduse kohta kasutada mootori käivitamisel AESi ning riskianalüüsi, mis sisaldab riski ja võimalike tagajärgede tõsiduse hindamist, k.a sel eesmärgil tehtud katsete tulemusi,

b)	kui AESi kasutuselevõtu ajal on turul kättesaadav tehnoloogia või konstruktsioon, mis võimaldab mootori käivitamisel paremat heitekontrolli, tuleb seda kasutada niivõrd, kui see on tehniliselt võimalik.

“

25.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 303/31

EUROOPA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE JUHATUSE OTSUS,

1. oktoober 2019,

millega võetakse vastu sise-eeskirjad andmesubjektide teatavate õiguste piiramise kohta seoses isikuandmete töötlemisega ESMA tegevuse raames

Juhatus,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ, (1) eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ, (2) ning selle võimalikke muutmis-, asendus- või kehtetuks tunnistamise akte, eriti määruse artiklit 71,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 20. juuni 2019. aasta arvamust ning Euroopa Andmekaitseinspektori juhendit uue määruse artikli 25 ja sise-eeskirjade kohta,

olles konsulteerinud personalikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	ESMA tegutseb kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010 (edaspidi „ESMA määrus“ ja „ESMA“), ning selle võimalike muutmis-, asendus- või kehtetuks tunnistamise aktidega.

(2)

ESMA töötleb eri liiki isikuandmeid, sealhulgas objektiivseid andmeid (näiteks identifitseerimisandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side ja andmeliikluse andmed) ja/või subjektiivseid andmeid (konkreetse juhtumiga seotud andmed, näiteks põhjendused, käitumisandmed, ametialase tulemuslikkuse andmed ning andmed, mis on seotud või esitatud seoses menetluse või toimingu esemega).

(3)	ESMA, keda esindab tegevdirektor, tegutseb vastutava töötlejana olenemata vastutava töötleja rolli edasisest delegeerimisest ESMAs, et kajastada konkreetsete isikuandmete töötlustoimingutega seotud tegevuskohustusi.

(4)

Isikuandmeid säilitatakse turvaliselt elektroonilises keskkonnas või paberil, mis aitab ära hoida ebaseaduslikku juurdepääsu või andmete edastamist isikutele, kellel puudub teabevajadus. Töödeldud isikuandmeid säilitatakse mitte kauem, kui see on vajalik ja asjakohane andmete töötlemise eesmärgil, ning ESMA andmekaitsealastes registreerimiskannetes ja isikuandmete kaitse avaldustes märgitud ajavahemiku jooksul.

(5)

Oma kohustuste täitmise raames on ESMA kohustatud järgima nii palju kui võimalik andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige õigust teabele, õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist, töötlemise piiramist, andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.

(6)	Sellegipoolest võib ESMA olla sunnitud piirama andmesubjektide teavitamist ja andmesubjekti muid õigusi, et kaitsta oma uurimiste ning teiste avaliku sektori asutuste uurimiste ja menetluste konfidentsiaalsust ja tõhusust ning ka oma uurimiste või muude menetlustega seotud teiste isikute õigusi.

(7)

Oma haldustegevuse raames võib ESMA läbi viia eri uurimisi ja toiminguid, näiteks haldusjuurdlused, distsiplinaarmenetlused, finantspettustega seotud eeltoimingud, rikkumistest teatamise või ahistamisjuhtumitega seotud uurimised, siseauditid, andmekaitse- või eetikaalased uurimised, IKT-uurimised, infoturbega seotud uurimised ning turvariskide ja intsidendihalduse kontekstis tehtavad toimingud. Peale selle viib ESMA oma kohustuste täitmiseks läbi uurimisi, mis on seotud ameti otseste järelevalve- või täiteülesannetega, ning võib uurida võimalikke liidu õiguse rikkumisi ja teatavaid finantstegevusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantsturgude terviklikkusele või finantssüsteemi stabiilsusele.

(8)

Sise-eeskirju kohaldatakse kõikide andmetöötlustoimingute suhtes, mida ESMA teostab eespool nimetatud uurimiste käigus. Eeskirju kohaldatakse ka enne nende uurimiste algatamist, uurimiste ajal ja uurimistulemuste järelmeetmete kontrollimisel tehtavate andmetöötlustoimingute suhtes. Samuti hõlmab see abi, koordineerimist ja/või koostööd, mida ESMA-lt taotlevad riikide ametiasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid oma haldusuurimiste raames.

(9)

Enne käesolevate sise-eeskirjadega ettenähtud piirangute kasutamist peaks ESMA kaaluma määruses (EL) 2018/1725 sätestatud erandite kohaldatavust. Juhtudel, mil kohaldatakse käesolevate sise-eeskirjadega ettenähtud piiranguid, peab ESMA põhjendama, miks need piirangud on demokraatlikus ühiskonnas rangelt vajalikud ja proportsionaalsed ning austavad põhiõiguste ja -vabaduste olemust.

(10)	ESMA peaks jälgima, et piirangu aluseks olevad tingimused kehtivad, ning piirangu tühistama, kui need enam ei kehti.

(11)	Kui vastutav töötleja piirab kooskõlas käesoleva otsusega andmesubjektide õiguste kohaldamist, pikendab piirangu kehtivust või tühistab piirangu, peaks ta teavitama sellest andmekaitseametnikku,

on vastu võtnud järgmise otsuse:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas otsuses sätestatakse sise-eeskirjad seoses tingimustega, mille alusel võib ESMA lõigetes 2–5 sätestatud tegevuse raames kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25 piirata selle määruse artiklites 14–21 ja 35 ning ka artiklis 4 sätestatud õigusi. Nende piirangutega ei piirata määrusega (EL) 2018/1725 ettenähtud andmesubjekti õiguste erandeid.

2. ESMA haldustegevuse raames kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piiranguid selliste isikuandmete töötlemise toimingute suhtes, mida ESMA teostab seoses alljärgnevaga:

a)	haldusjuurdlused ja distsiplinaarmenetlused;

b)	eeskirjade eiramise menetlemine koostöös Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF);

c)	rikkumistest teatamise juhtumite, (ametlike ja mitteametlike) ahistamisjuhtumite, samuti ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

d)	siseauditid, andmekaitse- või eetikaalased uurimised;

e)	ametisisesed või koos ametiväliste pooltega tehtavad IKT-uurimised, infoturbega seotud uurimised ning toimingud turvariskide ja intsidendihalduse kontekstis.

3. ESMA kohustuste täitmise raames kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piiranguid selliste isikuandmete töötlemise toimingute suhtes, mida ESMA teostab seoses alljärgnevaga:

a)	uurimised, mis on seotud ESMA otseste järelevalve- ja täiteülesannetega;

b)	võimalike liidu õiguse rikkumiste uurimised ESMA määruse artikli 17 alusel;

c)	teatavate finantstegevuste, tooteliikide või käitumisviiside uurimine, et hinnata võimalikke ohte finantsturgude terviklikkusele või finantssüsteemi stabiilsusele, kooskõlas ESMA määruse artikliga 22.

4. Lisaks kohaldatakse neid piiranguid abi, koordineerimise ja/või koostöö raames, mida ESMA osutab riiklikele väärtpaberiturujärelevalve asutustele, sealhulgas kolmandate riikide asutustele, ning rahvusvahelistele organisatsioonidele nende põhikirjajärgse tegevusega seoses korraldatavates uurimistes.

5. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piiranguid kohaldatakse ka enne eespool nimetatud uurimiste või muude eespool lõigetes 2–4 viidatud haldusjuurdluste algatamist, nende ajal ja uurimistulemuste järelmeetmete kontrollimisel tehtavate andmetöötlustoimingute suhtes.

6. Käesolevat otsust kohaldatakse kõikidele isikuandmete kategooriatele, mida töödeldakse eespool lõigetes 2–5 kirjeldatud tegevuse käigus.

7. Käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võidakse piiranguid kohaldada järgmiste õiguste suhtes: andmesubjekti õigus teabele, õigus tutvuda andmetega ning õigus nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist ja andmesubjekti teavitamist isikuandmetega seotud rikkumisest.

Artikkel 2

Uurimist juhtiv vastutav töötleja ja kohaldatavad kaitsemeetmed

1. Isikuandmetega seotud rikkumiste, lekete või loata avalikustamise vältimiseks artiklis 1 osutatud uurimiste käigus võetakse järgmised kaitsemeetmed:

a)	paberdokumente säilitatakse turvakappides ning neile on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel;

kõiki elektroonilisi andmeid säilitatakse ESMA heakskiidetud seadmetes, infosüsteemides, rakendustes ja andmekandjatel; ESMA elektrooniliste andmete korrastamiseks, otsimiseks, jagamiseks, säilitamiseks ja kaitsmiseks kasutatakse ESMA dokumendihaldussüsteemi rakendusi; ESMA volitatud töötajatele antakse juurdepääs elektroonilistele andmetele üksnes teabevajaduse alusel;

c)	kõigil isikutel, kellel on juurdepääs andmetele, on konfidentsiaalsuskohustus.

2. Andmetöötlustoimingute eest vastutav töötleja on ESMA, keda esindab tegevdirektor, kes võib vastutava töötleja ülesande delegeerida. Andmesubjekte teavitatakse delegeeritud vastutavast töötlejast ESMA veebilehel avaldatavates andmekaitsealastes registreerimiskannetes.

3. Töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on vajalik ja asjakohane andmete töötlemise eesmärgil. Säilitamisperiood täpsustatakse artikli 5 lõikes 1 osutatud andmekaitsealastes registreerimiskannetes ja isikuandmete kaitse avaldustes.

4. Kui ESMA kaalub piirangu kohaldamist, arvestatakse riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eriti riski muude andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning ESMA uurimiste või menetluste mõju kahjustamise riski, näiteks tõendite hävitamisega. Riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele on seotud peamiselt näiteks maine kahjustamise riskiga ning kaitse ja ärakuulamise õiguse kahjustamise riskiga.

Artikkel 3

Piirangud

1. ESMA kohaldab piiranguid üksnes järgmise tagamiseks:

a)	süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine;

b)	liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgid või liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;

c)	liidu institutsioonide ja organite sisejulgeolek, sealhulgas nende elektroonilise side võrgustike julgeolek;

d)	reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;

e)	jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on, kas või juhtumipõhiselt, seotud avaliku võimu teostamisega punktides a ja b osutatud juhtudel;

f)	andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

2. Eespool lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide kohaldamise erijuhtumina võib ESMA järgmistel asjaoludel kehtestada piiranguid seoses isikuandmetega, mida vahetatakse komisjoni talituste või liidu teiste institutsioonide, organite ja asutuste, liikmesriikide või kolmandate riikide pädevate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega:

kui nende õiguste teostamist ja kohustuste täitmist võiksid piirata komisjoni talitused või teised liidu institutsioonid, organid ja asutused määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 nimetatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas kõnealuse määruse IX peatükiga või teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste asutamisaktidega;

kui nende õiguste teostamist ja kohustuste täitmist võiksid piirata liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (3) artiklis 23 viidatud õigusaktide alusel või selliste meetmete alusel, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (4) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3;

kui nende õiguste teostamine ja kohustuste täitmine võiks kahjustada ESMA koostööd kolmanda riigiga või rahvusvaheliste organisatsioonidega tema ülesannete täitmisel või kolmanda riigi või rahvusvaheliste organisatsioonide ülesannete täitmisel.

Enne lõike 1 punktides a ja b viidatud asjaoludel piirangute kohaldamist konsulteerib ESMA asjaomaste komisjoni talituste, liidu institutsioonide, organite või asutuste või liikmesriikide pädevate asutustega, välja arvatud juhul, kui ESMA jaoks on selge, et piirangu kohaldamine on sätestatud mõnes neis punktides nimetatud õigusaktis.

3. Kõik piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed, võttes arvesse riski andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust demokraatlikus ühiskonnas.

4. Piirangu kohaldamise kaalutlemisel hinnatakse piirangu vajalikkust ja proportsionaalsust käesolevate eeskirjade alusel. Kooskõlas vastutuse põhimõttega dokumenteeritakse hindamine igal üksikjuhul eraldi ametisiseses hindamisteatises.

5. Piirangud tühistatakse kohe, kui nende aluseks olevad tingimused enam ei kehti, eelkõige kui piiratud õiguse kasutamine ei tühistaks enam kehtestatud piirangu mõju ega kahjustaks teiste andmesubjektide õigusi või vabadusi.

Artikkel 4

Andmekaitseametniku tehtav läbivaatamine

1. Kui vastutav töötleja piirab kooskõlas käesoleva otsusega andmesubjektide õiguste kohaldamist või pikendab piirangu kehtivust, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta andmekaitseametnikku. Vastutav töötleja tagab andmekaitseametnikule juurdepääsu piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangut ning vajaduse korral ka faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavale ametisisesele teatisele ning dokumenteerib andmekaitseametniku teavitamise kuupäeva.

2. Andmekaitseametnik võib esitada vastutavale töötlejale kirjaliku taotluse piirangu kohaldamise läbivaatamiseks. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku kirjalikult taotletud läbivaatamise tulemustest.

3. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku, kui piirang tühistatakse.

4. Vastutav töötleja dokumenteerib andmekaitseametniku osaluse protsessi eri etappides, alustades andmekaitseametniku teavitamise kuupäevast.

5. Ametisisene teatis ning vajaduse korral faktilised ja õiguslikud asjaolud tehakse taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 5

Andmesubjekti teavitamine

1. ESMA avaldab oma veebilehel andmekaitsealased registreerimiskanded, millega teavitatakse kõiki andmesubjekte ameti tegevusest, mille käigus töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas teabe andmesubjekti õiguste võimaliku piiramise kohta.

2. ESMA teavitab konkreetse andmetöötlustoimingu registreerimiskandest viivitamata ja kirjalikus vormis eraldi kõiki andmesubjekte, keda amet peab vastava uurimise või juurdlusega seotuks.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib ESMA kas täielikult või osaliselt piirata lõike 2 kohast andmesubjektide teavitamist. Sellisel juhul dokumenteeritakse ametisiseses teatises piirangu põhjused ja õiguslik alus kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 3, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnang.

4. Lõikes 3 osutatud piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kohaldamise põhjused.

Kui piirangu põhjused enam ei kehti, teavitab ESMA asjaomast andmesubjekti vastavast andmekaitsealasest registreerimiskandest ja piirangu peamistest põhjustest. Selle teatega võidakse andmesubjektil paluda esitada ka avaldusi käimasoleva uurimise või juurdluse kohta, et andmesubjekt saaks kasutada oma õigust kaitsele. Samuti teavitab ESMA asjaomast andmesubjekti õigusest esitada millal tahes kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

ESMA vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ning asjaomase juurdluse või uurimise lõpetamisel.

Artikkel 6

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1. Pärast andmesubjektilt taotluse saamist võib ESMA täielikult või osaliselt piirata andmesubjekti õigust saada kinnitus selle kohta, kas ESMA töötleb käesoleva otsuse artiklis 1 osutatud uurimise või juurdluse raames tema isikuandmeid, ning kui seda tehakse, võib amet täielikult või osaliselt piirata õigust tutvuda nende isikuandmetega ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 17 osutatud muu teabega.

2. Kui ESMA piirab õigust tutvuda andmetega, teavitab amet taotlusele vastamisel asjaomast andmesubjekti piirangu kohaldamisest ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

3. Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 8 võib lõikes 2 nimetatud teabe esitamist edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. Sellisel juhul dokumenteerib ESMA ametisiseses hindamisteatises piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu ning piirangu kestuse.

4. ESMA vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ning asjaomase juurdluse või uurimise lõpetamisel.

Artikkel 7

Andmete parandamise ja kustutamise õigus ning andmete töötlemise piirangud

1. Pärast andmesubjektilt taotluse saamist võib ESMA käesoleva otsuse artiklis 1 osutatud uurimise või juurdluse raames täielikult või osaliselt piirata andmesubjekti õigust nõuda kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artiklitega 18, 19 ja 20 oma isikuandmete parandamist või kustutamist või nende andmete töötlemise piiramist.

2. Kui ESMA piirab õigust nõuda andmete parandamist või kustutamist või andmete töötlemise piiramist, nagu osutatud eespool, võtab ta käesoleva otsuse artikli 6 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud meetmed.

3. ESMA vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ning asjaomase juurdluse või uurimise lõpetamisel.

Artikkel 8

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1. Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 35 peab ESMA põhjendamatu viivituseta teavitama andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest, kui selline rikkumine kujutab endast tõenäoliselt suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib ESMA kas täielikult või osaliselt piirata käesoleva artikli lõike 1 kohast andmesubjektide teavitamist. Sellisel juhul dokumenteeritakse ametisiseses teatises piirangu põhjused ja õiguslik alus kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 3, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnang.

3. Lõikes 2 nimetatud piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kehtestamise põhjused.

Kui piirangu põhjused enam ei kehti, teavitab ESMA asjaomast andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest ja piirangu peamistest põhjustest. Samuti teavitab ESMA asjaomast andmesubjekti õigusest esitada millal tahes kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

ESMA vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ning asjaomase juurdluse või uurimise lõpetamisel.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Helsingi, 1. oktoober 2019

Eesistuja

Steven MAIJOOR

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 303

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 25. november 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni Määrus (EL) 2019/1939, 7. november 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 582/2011 seoses täiendavate heitekontrollistrateegiate, sõiduki pardadiagnostika andmetele ja sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu, mootori külmkäivituse perioodidel heitkoguste mõõtmise ja tahkete osakeste arvu mõõtmiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) kasutamisega raskeveokitel ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1940, 15. november 2019, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Paški sir (KPN)	25
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1941, 18. november 2019, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika lepinguosalise vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vahekohtunike nimekirja vastuvõtmisega	26
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1942, 22. november 2019, millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine karbendasiimi kasutamine tooteliiki 9 kuuluvates biotsiidides ( 1 )	29
		KODU- JA TÖÖKORRAD
	*	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhatuse otsus, 1. oktoober 2019, millega võetakse vastu sise-eeskirjad andmesubjektide teatavate õiguste piiramise kohta seoses isikuandmete töötlemisega ESMA tegevuse raames	31

		Parandused
	*	Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1715 (millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus)) parandus ( ELT L 261, 14.10.2019 )	37


	(1) EMPs kohaldatav tekst.