(1)

Nõukogu andis 28. veebruaril 2011 komisjonile loa alustada Valgevene Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu (edaspidi „leping“) üle ja pidada samal ajal läbirääkimisi riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu üle. Läbirääkimised viidi edukalt lõpule lepingu parafeerimisega 17. juunil 2019 e-kirjade vahetuse teel.

(2)

7. mai 2009. aasta idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioonis väljendasid liit ja partnerriigid oma poliitilist toetust viisanõude kaotamisele ohutus ja turvalises keskkonnas ning kinnitasid veel kord kavatsust võtta sobiva aja jooksul järkjärgulisi meetmeid, et saavutada oma kodanike jaoks viisavabadus.

(3)

Lepingu eesmärk on lihtsustada vastastikkuse põhimõtte alusel liidu ja Valgevene kodanikele selliste viisade väljastamist, mis annavad neile õiguse kavandatud viibimiseks riigis 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.

(4)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis„ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (1) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis„ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (2) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Nõukogu peaks tegema otsuse lepingu sõlmimise kohta, pidades silmas komisjoni hinnangut, mis käsitleb Valgevene biomeetriliste diplomaatiliste passide väljastamise süsteemi turvalisust ja usaldusväärsust ja nende tehnilisi kirjeldusi.

(8)

Leping tuleks allkirjastada ja lepingule lisatud ühisdeklaratsioonid heaks kiita,

(1)

Sõidukite aerodünaamiliste omaduste parandamisega võib märkimisväärselt vähendada kütusekulu ja seega ka CO2 heidet. Kuid sõidukite aerodünaamilisi omadusi ei saa märkimisväärselt parandada, kui maanteesõidukite, sealhulgas aerodünaamiliste seadiste lubatud mõõtmed seda ei võimalda. Seetõttu muudeti direktiivi 96/53/EÜ, et lubada teatavatel tingimustel erandeid sõidukite maksimaalsest lubatud pikkusest nii esi- kui ka tagaosas.

(2)

Tagaosas paiknevate sissetõmmatavate või kokkuvolditavate aerodünaamiliste seadiste ohutuse tagamiseks tuleks kindlaks määrata tingimused, mille korral selliseid seadiseid võib kasutada või need tuleb sulgeda, eelkõige seoses teiste liiklejate läheduse, piirkonna eriomaduste ja kiiruspiirangutega. Samuti tuleks tagada tagaosas paikneva sissetõmmatava või kokkuvolditava aerodünaamilise seadise sobivus ühendveoga seotud toimingute korral, eriti ühendveoüksustesse sisse ja sealt välja manööverdamisel, aga ka vastupidavus tuule toimele ühendveoüksuses transportimisel.

(3)

Samuti tuleks märkida, et sõidukid ja autorongid, mis on varustatud tagaosas paiknevate aerodünaamiliste seadistega, peavad vastama direktiivi 96/53/EÜ nõuetele, eelkõige I lisa punktis 1.5 sätestatud pöörderiba osas.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 96/53/EÜ artikli 10i lõikes 2 osutatud komitee arvamusega,

(1)

Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe (edaspidi „kokkulepe“) jõustus 1. novembril 1999 ja kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 2006/871/EÜ (1).

(2)

Kokkuleppe artikli X lõike 5 kohaselt võib kokkuleppeosaliste kogu võtta vastu kokkuleppe lisade muudatusi.

(3)

Kokkuleppeosaliste kogu 7. istungil, mis toimub 4.–8. detsembril 2018 Durbanis Lõuna-Aafrikas, on kavas võtta vastu resolutsioon kokkuleppe lisade 2 ja 3 muudatuste vastuvõtmise kohta.

(4)

Resolutsiooni 7.3 kavandis esitatud Uganda ettepanekud kokkuleppe lisa 3 muutmiseks käsitlevad järgmist üheksat liiki: hahk (Somateria mollissima), rohukoskel (Mergus serrator), punapea-vart (Aythia ferina), merisk (Haematopus ostralegus), kiivitaja (Vanellus vanellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurrüdi (Calidris canutus) ja tumetilder (Tringa erythropus), ja aitavad saavutada kõnealuste vähenevate populatsioonidega liikide kõrgemat kaitsetaset, seetõttu tuleks need liidu nimel heaks kiita. Siiski peaks komisjon kooskõlas otsuse 2006/871/EÜ artikli 3 lõikega 4 seadma reservatsiooni seoses kõnealust üheksat liiki käsitlevate kavandatud muudatustega, kuna nende tõttu on vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ, (2) kuid seda ei ole võimalik teha 90 päeva jooksul pärast muudatuste vastuvõtmist kokkuleppeosaliste kogu poolt.

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel kokkuleppeosaliste kogu 7. istungil võetav seisukoht seoses kavandatud muudatustega, sest resolutsioon on liidu jaoks siduv ja võib otsustavalt mõjutada liidu õiguse, nimelt direktiivi 2009/147/EÜ, sisu,