8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1864,

24. oktoober 2019,

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb GATT 1994 artikli XXVIII alusel peetud läbirääkimisi Šveitsi WTO kontsessioonide muutmiseks maitsestatud liha osas, liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 6. detsembril 2018 komisjonile loa alustada 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXVIII alusel läbirääkimisi, et leppida kokku asjakohased soodustused tulenevalt sellest, et Šveits otsustas muuta loendis LIX – Šveits-Liechtenstein esitatud maitsestatud, kuid töötlemata liha suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi.

(2)	Läbirääkimised viidi lõpule ning Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kirjavahetuse vormis leping, mis käsitleb GATT 1994 artikli XXVIII alusel peetud läbirääkimisi Šveitsi WTO kontsessioonide muutmiseks maitsestatud liha osas (edaspidi „leping“), parafeeriti 17. juulil 2019.

(3)	Käesolev nõukogu otsus on seotud üksnes liidu kaubanduspoliitikaga ja sellega rakendatakse GATT 1994 artikli XXVIII raames peetud läbirääkimiste tulemusel sõlmitud lepingut, mis on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingust tulenev liidu õigus.

(4)	Seepärast tuleks leping allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 24. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-K. PEKONEN

(1) Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/3

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/1865,

6. juuni 2019,

millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) rumeeniakeelset versiooni

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), (1) eriti selle artikli 111 lõike 1 punkti k,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (2) rumeeniakeelses versioonis on XVII lisa F osa punkti 2 alapunktis g viga, mis muudab lause tähenduse vastupidiseks.

(2)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/35 vastavalt parandada. Teistes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(ei puuduta eestikeelset versiooni)

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/4

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/1866,

3. juuli 2019,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/653, et viia üleminekukord, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32 osutatud PRIIPide koostajate jaoks, kes pakuvad alusinvesteeringuvõimalustena fondiosakuid, kooskõlla kõnealuse artikli kohase pikaajalise vabastusperioodiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 32 lõike 1 kohaselt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (2) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitsejad, kõnealuse direktiivi artiklis 27 osutatud äriühinguna asutatud fondid ning kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 2 osutatud eurofondide osakute osas nõustajad ja nende müüjad kõnealuse määruse kohaste kohustuste täitmisest vabastatud kuni 31. detsembrini 2019. Kui liikmesriik kohaldab jaeinvestoritele pakutavate muude fondide kui eurofondid suhtes põhiteabedokumendi vormi ja sisu käsitlevaid eeskirju, nagu on sätestatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklites 78–81, kehtib määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 32 lõikes 1 sätestatud vabastus fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide ning selliste fondide osakute osas jaeinvestoreid nõustavate või neid jaeinvestoritele müüvate isikute kohta. Selleks et näha kõnealuste fondide puhul ette ühtne üleminekuperioodi õiguskord, lubatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/653 (3) artikli 18 kolmanda lõiguga kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete koostajatel (edaspidi „PRIIPide koostajad“) jätkata selliste dokumentide kasutamist, mis on koostatud kõnealuste artiklite kohaselt, kuni 31. detsembrini 2019, kui vähemalt üks alusinvesteeringuvõimalustest on eurofond või muu fond kui eurofond.

(2)	Määrust (EL) nr 1286/2014 on muudetud, et pikendada selle artiklis 32 osutatud üleminekukorda 31. detsembrini 2021 (4). Selleks et PRIIPi koostajad saaksid olla oma kohustustes kindlad, tuleks delegeeritud määruse (EL) 2017/653 artikli 18 kolmandas lõigus sätestatud kuupäeva vastavalt muuta.

(3)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2017/653 vastavalt muuta.

(4)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (Euroopa järelevalveasutused).

(5)

Euroopa järelevalveasutused ei ole korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikku konsultatsiooni ega analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu, kuna mõjuhinnang on juba koostatud delegeeritud määruses (EL) 2017/653 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite kohta. Käesoleva ettepanekuga ei muudeta delegeeritud määruse (EL) 2017/653 sisu ega kehtestata uusi kohustusi PRIIPide koostajatele või isikutele, kes nõustavad PRIIPide (sealhulgas määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32 osutatud PRIIPid) osas või müüvad neid. Euroopa järelevalveasutused on küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (7) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/653 artikli 18 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 14 lõiget 2 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2021.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. juuli 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 352, 9.12.2014, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(3) Komisjoni 8. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/653, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega (ELT L 100, 12.4.2017, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 55).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/1867,

28. august 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 ühtse määra alusel rahastamise kehtestamiseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 67 lõiget 5a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et lihtsustada Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rahaliste vahendite kasutamist ja vähendada halduskoormust ning vigade esinemise riski, on asjakohane kehtestada ühtne määr tehnilise abi raames toetatavate tegevuste puhul ühe või mitme toetusesaaja kulude hüvitamiseks, ilma et kõnealust määra oleks vaja põhjendada. See hõlmab juhtumeid, mil korraldusasutus, makseasutus või muu asutus rakendab tehnilise abi tegevusi.

(2)

Ühtne määr põhineb piirmääradel ja tegelikel programmide raames tehnilise abi jaoks ettenähtud eraldistel ning andmetel vahendite kasutamise kohta varasematel programmitöö perioodidel. Ühtse määra alusel kulude hüvitamise meetodi kasutamine ei mõjuta tehnilise abi jaoks ettenähtud rahalisi eraldisi vastuvõetud programmide raames. Meetodit võib kasutada ka rohkem kui ühest fondist toetust saavate programmide puhul, isegi kui tehnilise abi prioriteetsele suunale saab toetust muust fondist kui see, mis toetab sama programmi raames muid prioriteete, kuid mitte tehnilist abi.

(3)

Finantsjuhtimise hõlbustamiseks kehtiva programmitöö korralduse raames tuleks ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul täpsustada, et määra kohaldamise aluseks on muude prioriteetsete suundade kui tehnilise abi rahastamiskõlblikud kulud sellise programmi raames, mille puhul kasutatakse asjaomast ühtse määra alusel hüvitamist. Seetõttu ei kasutata ühtset määra juhul, kui programm hõlmab üksnes tehnilist abi. Lisaks ei ole ühtse määra alusel hüvitamise meetodi kasutamisel eespool nimetatud fondide puhul vaja programme muuta.

(4)	Tuleb märkida, et ühtse määra kohaldamise aluseks on rahastamiskõlblik kulu, mille puhul korraldusasutus või asjaomane kontrollorgan on viinud läbi juhtimise kontrollitoimingud või EAFRD puhul asjakohased halduskontrollid.

(5)

Kui liikmesriigid seda meetodit kasutavad, tuleks topeltrahastamise riski vältimiseks kohaldada ühtse määra alusel rahastamist ainult selliste kulude suhtes, mida on kontrollitud ajavahemikus alates käesoleva määruse jõustumisest kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni. Samal põhjusel tuleks EAFRD puhul kohaldada ühtse määra alusel rahastamist ainult selliste kulude puhul, mille suhtes on halduskontrollid teostatud alates põllumajandusliku eelarveaasta algusest 16. oktoobril 2019, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (2) artiklis 39, või alates mis tahes järgnevast põllumajanduslikust eelarveaastast kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni. Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides peavad liikmesriigid tagama, et ühtse määra alusel rahastamise raames hüvitatud summad arvutatakse välja mittetehnilise abi projektide kulude alusel, mis on seaduslik ja korrektne.

(6)

Ühtse määra alusel rahastamise mehhanismi võib kasutada ainult majandusaastate puhul, mille aruanded ei ole käesoleva määruse jõustumise kuupäeval veel lõpetatud. Selleks et võimaldada määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 ja artikli 47 kohaseid ühtse määra alusel rahastamise arvutamise aluse kontrolle, võib ühtse määra alusel rahastamise mehhanismi EAFRD raames kasutada ainult kulude puhul, mis on tekkinud alates põllumajandusliku eelarveaasta algusest 16. oktoobril 2019 või alates mis tahes järgnevast põllumajanduslikust eelarveaastast.

(7)

Selleks, et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik kohaldada viivitamata, et neist oleks piisavalt varakult kasu jooksval majandusaastal ning EAFRD puhul põllumajanduslikul eelarveaastal, mis algab 16. oktoobril 2019, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtse määra alusel rahastamine, mille eesmärk on programmi prioriteetse suuna raames rahastatud tegevuste kulude hüvitamine korraldusasutuse poolt liikmesriikide algatusel ühele või mitmele programmiga hõlmatud toetusesaajale.

2. EAFRD puhul kehtestatakse käesoleva määrusega ühtse määra alusel rahastamine, mille eesmärk on tehnilise abi tegevuste kulude hüvitamine määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 1 osutatud makseasutuse või muu asutuse poolt liikmesriikide algatusel ühele või mitmele programmiga hõlmatud toetusesaajale. Kui makseasutuse või muu asutuse vastutusalasse kuuluvad otseselt tehnilise abi tegevused, võib ka nende tegevuste kulude hüvitamine toimuda ühtse määra alusel rahastamisele tuginedes.

Artikkel 2

Ühtse määra alusel rahastamine

1. Programmi tehnilise abi prioriteetse suuna raames rahastatud tegevuste puhul võib hüvitatava kogusumma arvutada ühtse määrana, võttes arvesse selliste programmi prioriteetsete suundade tegevuste kulusid, mis ei ole tehniline abi. EAFRD puhul võib tehnilist abi arvutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (3) III jaotise I peatükis osutatud maaelu arengu meetmete alla kuuluvate tegevuste kulude ühtse määrana.

2. ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi või EAFRD toetatavate programmide puhul on ühtne määr 4 % ja EMKFi toetatavate programmide puhul 6 %. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ERFi toetatavate programmide puhul on ühtne määr 6 %. Arvutatud summa võib hüvitada ühele toetusesaajale või selle võib hüvitamiseks jagada suurema arvu toetusesaajate vahel.

3. Alates 1. juulil 2019 algavast majandusaastast või alates mis tahes järgnevast majandusaastast võib pärast käesoleva määruse jõustumist võtta ühtse määra arvutamise alusena arvesse ainult selliseid kulusid, mille suhtes on tehtud juhtimise kontrollitoimingud kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 4 punktiga a. EAFRD puhul võib ühtse määra arvutamise alusena võtta arvesse ainult selliseid kulusid, mille suhtes on tehtud halduskontrollid vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 59 alates põllumajandusliku eelarveaasta algusest 16. oktoobril 2019 või alates mis tahes järgnevast põllumajanduslikust eelarveaastast.

4. Ühtse määra alusel rahastamist kohaldatakse tehnilise abi kulude hüvitamise puhul ainult rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni ning EAFRD puhul kogu asjakohase põllumajandusliku eelarveaasta jooksul.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. august 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/9

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/1868,

28. august 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010, et viia saastekvootide enampakkumine kooskõlla ELi HKSi kauplemisperioodi 2021–2030 eeskirjadega ja saastekvootide liigitamisega finantsinstrumentideks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 3d lõiget 3, artikli 10 lõiget 4 ja artikli 10a lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 2012. aastast müüakse saastekvoote enampakkumisel kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1031/2010 (2). Saastekvoote müüakse enampakkumisel 25 liikmesriigi ja kolme Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva EFTA riigi ühisel enampakkumisplatvormil ning mõningatel ühismeetme välistel platvormidel.

(2)

Direktiivi 2003/87/EÜ muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410, (3) eesmärgiga edendada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja hoogustada süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi HKS“) kaudu alates 2021. aastast. Saastekvootide enampakkumisel müümine jäi saastekvootide eraldamise üldreegliks, mille kohaselt peaks enampakkumisel müüdavate saastekvootide maht moodustama saastekvootide üldkogusest 57 %.

(3)

Direktiiviga (EL) 2018/410 ette nähtud uued elemendid seoses enampakkumisel müüdavate saastekvootide aastamahu kindlaksmääramisega tuleks lisada määrusesse (EL) nr 1031/2010. Eelkõige on vaja arvesse võtta võimalust vähendada enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahtu kuni 3 % saastekvootide üldkogusest, et suurendada tasuta eraldamiseks olemas olevate saastekvootide kogust (tasuta eraldamise puhver). Peale selle võimaldab muudetud direktiiv 2003/87/EÜ teha muudatusi enampakkumisel müüdavate saastekvootide aastamahtudes tulenevalt liikmesriikide poolt saastekvootide vabatahtlikust kehtetuks tunnistamisest elektritootmisvõimsuse sulgemise korral; ELi HKSi selliste käitiste uuesti lisamisest, mis tekitavad vähem kui 2 500 tonni süsinikdioksiidiheidet, ning HKSi kuuluvate ja HKSi mittekuuluvate sektoritega seoses kehtestatud paindlikkusmeetmest, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel saavutada heite vähendamise riiklikke eesmärke HKSi mittekuuluvates sektorites, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (4) artikliga 6.

(4)

Direktiiviga 2003/87/EÜ luuakse moderniseerimisfond, mille abil soovitakse parandada energiatõhusust ja uuendada teatavate liikmesriikide energiasüsteeme, ning innovatsioonifond, mis on mõeldud innovatiivsetesse tehnoloogiatesse investeerimise toetamiseks. Mõlemat fondi rahastatakse ühisel enampakkumisplatvormil saastekvootide müümisest Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „EIP“) poolt. Sel eesmärgil peaks EIP olema mõlema fondi jaoks enampakkumise korraldaja, ilma et ta kaasataks ühise enampakkumisplatvormi määramiseks korraldatavasse ühisesse hankemenetlusse. Asjakohased saastekvootide mahud tuleks müüa samadel enampakkumistel, millel müüvad saastekvoote ühismeetmes osalevad liikmesriigid ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad EFTA riigid.

(5)

Moderniseerimisfondi loomise eesmärgil nähakse direktiiviga 2003/87/EÜ ette, et enampakkumisel müüakse 2 % saastekvootide üldkogusest ning lisaks võivad nõuetele vastavad liikmesriigid lisada sellesse fondi saastekvoote vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 punktile b ja artiklile 10c. EIP peaks tagama, et kõnealused saastekvoodid müüakse enampakkumisel kooskõlas enampakkumisprotsessi põhimõtete ja korraga, mille keskne idee on enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahtude võrdne jaotus.

(6)

Selleks et tagada süsinikdioksiidiheidet vähendavate tehnoloogialahenduste arendamiseks kättesaadavad vahendid ja CO2-turu nõuetekohane toimimine, tuleks innovatsioonifondile mõeldud saastekvootide mahud müüa enampakkumistel põhimõtteliselt võrdsetes aastamahtudes. Komisjon peaks innovatsioonifondi jaoks enampakkumisel müüdavate saastekvootide jaotuse iga kahe aasta järel siiski läbi vaatama, võttes arvesse iga konkursikutse tulemusi. Esimene läbivaatamine tuleks lõpule viia hiljemalt 30. juuniks 2022.

(7)

Selleks et liikmesriik saaks oma territooriumil elektritootmisvõimsuse sulgemise korral tunnistada kehtetuks saastekvoote tema poolt enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahtudest, tuleks kehtestada teavitamiskord. Asjaomane liikmesriik peaks teavitama saastekvootide kehtetuks tunnistamise kavatsusest komisjoni, kasutades selleks ühtset vormi, millel esitatakse tõendid ja teave suletud käitise, plaanitud koguse ja kehtetuks tunnistamise aja kohta. Selleks et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/1814 (5) loodud turustabiilsusreservi toimimine, tuleks kehtetuks tunnistatud saastekvootide maht arvata liikmesriigi poolt enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahtudest maha alles siis, kui asjaomase aasta suhtes on tehtud turustabiilsusreservi otsusest tulenevad kohandused. Läbipaistvuse huvides peaks komisjon avaldama liikmesriikide poolt vormil esitatud teabe, välja arvatud kui tegemist on konfidentsiaalse teabega.

(8)

CO2-turu terviklikkuse kindlustamiseks liigitatakse saastekvoodid alates 2018. aastast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (6) alusel finantsinstrumentideks. Varem olid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (7) alusel finantsinstrumentideks tunnistatud üksnes saastekvootide tuletisinstrumendid. Tulenevalt sellest uuest liigitamisest kuuluvad nüüd järelturul saastekvootidega tehtavad hetketehingud muu hulgas direktiivi 2014/65/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (9) kohaldamisalasse. Samas (esmasturul) saastekvootide enampakkumisel müümine kuulub ainult määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamisalasse.

(9)

Selleks et viia saastekvootide enampakkumisel müümine kooskõlla finantsturgude suhtes kehtiva uue regulatiivse korraga, tuleks muuta enampakkumiste seire- ja aruandlussüsteemi. Kuna määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamisala on laiendatud ning see hõlmab nüüd ka saastekvootide enampakkumisel müümist, on enampakkumistega seotud seire ja turu kuritarvitamise ennetamine riiklike pädevate asutuste ülesanne. Riiklikud pädevad asutused peavad määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt tuvastama ja uurima turu kuritarvitamisi. Enampakkumiste seiret peaksid tegema enampakkumisplatvormid, komisjon, liikmesriigid ja riiklikud pädevad asutused ning sätted, millega nõutakse enampakkumise seire teostaja määramist, tuleks välja jätta. Lisaks, kuna määrus (EL) nr 596/2014 on enampakkumiste suhtes otse kohaldatav, on määruse (EL) nr 1031/2010 turu kuritarvitamisi käsitlevad sätted muutunud üleliigseks ning need tuleks välja jätta.

(10)

Selleks et turu kuritarvitamistega seoses järelevalvet teostavatele riiklikele pädevatele asutustele saaks esitada vajalikke andmeid kulutõhusalt ja proportsionaalselt, tuleks määruses (EL) nr 1031/2010 käsitleda asjakohaseid määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud tehingutest teatamise kohustusi ning neid tuleks seoses enampakkumistehingutest teatamisega kohaldada enampakkumisplatvormide suhtes. See on vajalik seetõttu, et määruses (EL) nr 596/2014, mis on nüüd enampakkumiste suhtes kohaldatav, ei ole kehtestatud eraldi tehingutest teatamise mehhanismi, kuna kasutatakse määruse (EL) nr 600/2014 alusel kogutavaid andmeid.

(11)

Enampakkumisplatvormide määramiseks on tähtis rakendada konkurentsi tagavat hankemenetlust ja seada vastavad kriteeriumid. Mis puutub edukate pakkujate makstavatesse tasudesse, siis peaks olema võimalik suurendada praegust maksimumtasu piiratud määral, kui see on ette nähtud hankemenetlusega ning kui enampakkumisel müüdavate saastekvootide aastamahtusid vähendatakse rohkem kui 200 miljoni saastekvoodi võrra turustabiilsusreservi toimimise tõttu.

(12)

Ühise enampakkumisplatvormi määramiseks korraldatavas avalikus hankes võib ette näha, et valikukriteeriumid hõlmavad ka reguleeritud turge, millel kaubeldakse energiatoodetega ja mis ei ole veel rajanud heitkoguste saastekvootide järelturgu. Kui selline reguleeritud turg valitakse enampakkumisplatvormiks, tuleks nõuda, et see järelturg seataks sisse vähemalt 60 kauplemispäeva enne esimest enampakkumist. Seda on vaja selleks, et määrata kindlaks enampakkumise ajal järelturul kehtiv hind (baashind) olukordadeks, kus enampakkumine tühistatakse, ja pakkujate makstavad tasud, mis seotakse võrreldava, järelturul makstava tasuga. Komisjonil ja osalevatel liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik pikendada praegust lepingute maksimaalset viieaastast kehtivust seitsme aastani kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (10) (edaspidi „finantsmäärus“) olukordades, mida hoolikal hankijal oleks raske ette näha. Lepingu kestuse ajal turutingimuste kindlakstegemise ja uue hankemenetluse ettevalmistamise eesmärgil peaks komisjonil olema võimalik korraldada kooskõlas finantsmäärusega esialgne turu-uuring.

(13)

Enampakkumisprotsessi lihtsustamiseks tuleks enampakkumisel müüdavate saastekvootide aastamahtude seadmist muuta paindlikumaks juhtudel, kui vaja on teha 50 000 saastekvoodiga piirduv muudatus. Selle künnise alla jääv muudatus ei tohiks kaasa tuua järgmise aasta enampakkumismahu muutmist, välja arvatud juhul, kui liikmesriik seda selgelt soovib. Lisaks tuleks lihtsustada enampakkumiskalendrite kindlaksmääramist ja avaldamist selles mõttes, et komisjon ei peaks selle kohta enam oma arvamust esitama. Enampakkumiskalender tuleks siiski avaldada pärast seda, kui komisjon on teinud enampakkumiskalendrile vastava enampakkumistabeli kohta siseotsuse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega.

(14)

Selleks et lihtsustada ühismeetme väliste platvormide uuesti määramist, tuleks määruse (EL) nr 1031/2010 III lisa muuta ainult siis, kui ühismeetme väliste platvormidena lisatakse loetellu uued üksused või kui sama üksus lisatakse uuesti loetellu muudetud tingimustel. Seega, kui liikmesriik määrab sama ühismeetme välise platvormi samadel tingimustel, tuleks selle loetellu lisamise jõusolekut pikendada samadel tingimustel kui algse loetellu lisamise puhul ilma määruse (EL) nr 1031/2010 III lisa muutmata. Selle eelduseks peaks olema, et liikmesriik ja komisjon kinnitavad, et käesoleva määruse nõuded ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 4 eesmärgid on täidetud.

(15)

Et vältida kehtetuks tunnistatud saastekvootide kuhjumist olukorras, kus tühistatakse mitu enampakkumist, tuleks ette näha võimalus, et kehtetuks tunnistatud saastekvootide mahud jaotatakse võrdselt nende järgmiste enampakkumiste vahel, mis ei hõlma varem tühistatud enampakkumistest pärit kehtetuks tunnistatud saastekvoote.

(16)	Määrust (EL) nr 1031/2010 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1031/2010 muudetakse järgmiselt.

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Komisjoni määrus (EL) nr 1031/2010, 12. november 2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta“.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)	punktid 1 ja 2 jäetakse välja;

punktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.	„kahepäevane hetkeleping“ – saastekvoodid, mida müüakse enampakkumisel nii, et nende üleandmine toimub hiljemalt teisel kauplemispäeval enampakkumise päevast arvates;

4.	„viiepäevane futuurleping“ – saastekvoodid, mida müüakse enampakkumisel nii, et nende üleandmine toimub hiljemalt viiendal kauplemispäeval enampakkumise päevast arvates;“;

punktid 8, 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

„8.	„investeerimisühing“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (*) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

9.	„krediidiasutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (**) artikli 4 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

10.	„finantsinstrument“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrument;

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349)."

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ning määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).“;"

punktid 12, 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„12.	„emaettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (*) artikli 2 punktis 9 määratletud emaettevõtja;

13.	„tütarettevõtja“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 10 määratletud tütarettevõtja;

14.	„sidusettevõtja“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 12 määratletud sidusettevõtja;

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).“;"

punktid 17–19 asendatakse järgmisega:

„17.	„rahapesu“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (*) artikli 1 lõikes 3 määratletud tegevus, võttes arvesse selle direktiivi artikli 1 lõikeid 4 ja 6;

18.	„terrorismi rahastamine“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõikes 5 määratletud tegevus, võttes arvesse selle direktiivi artikli 1 lõiget 6;

19.	„kuriteo toimepanemine“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 4 määratletud tegevus;

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).“;"

punkt 21 asendatakse järgmisega:

„21.

„määratud arvelduskonto“ – ühte või mitut liiki arvelduskontod, mis on ette nähtud kohaldatavate delegeeritud määrustega, mis on vastu võetud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 alusel selleks, et enampakkumisprotsessis osaleda või enampakkumisprotsessi läbi viia ning hoida saastekvoote tinghoiusena, kuni nad käesoleva määruse kohaselt üle antakse;“;

punktid 23 ja 24 asendatakse järgmisega:

„23.	„hoolsa kliendikontrolli meetmed“ – direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 13 määratletud kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed ning selle direktiivi artiklites 18, 18a ja 20 määratletud kliendi suhtes rakendatavad tugevdatud hoolsusmeetmed, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikleid 22 ja 23;

24.	„tegelikult kasusaav omanik“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6 määratletud isik;“;

punktid 26, 27 ja 28 asendatakse järgmisega:

„26.	„riikliku taustaga isik“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 9 määratletud isik;

27.	„turu kuritarvitamine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (*) artiklis 1 määratletud tegevus;

28.	„siseringitehingud“ – määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 8 määratletud tegevus, mis on keelatud nimetatud määruse artikli 14 punktidega a ja b;

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).“;"

lisatakse järgmine punkt 28a:

„28a.

„siseteabe õigusvastane avaldamine“ – määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 10 määratletud tegevus, mis on keelatud nimetatud määruse artikli 14 punktiga c;“;

punktid 29 ja 30 asendatakse järgmisega:

„29.	„siseteave“ – määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 7 määratletud teave;

30.	„turuga manipuleerimine“ – määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 12 määratletud tegevus, mis on keelatud nimetatud määruse artikliga 15;“;

punkt 39 asendatakse järgmisega:

„39.	„reguleeritud turg“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud turg;“;

l)	punkt 41 jäetakse välja;

punkt 42 asendatakse järgmisega:

„42.	„turu korraldaja“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 18 määratletud isik;“;

punkti 43 alapunktid b–f asendatakse järgmisega:

„b)	käesoleva määruse artikli 18 lõike 2 kohaldamisel – asukoht, mis on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 55 alapunktis a, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 5 lõiget 4;

c)	käesoleva määruse artikli 19 lõike 2 kohaldamisel käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 punktis b osutatud isikute puhul – asukoht, mis on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 55 alapunktis a, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 5 lõiget 4;

d)	käesoleva määruse artikli 19 lõike 2 kohaldamisel käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 punktis c osutatud isikute puhul – asukoht, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 43;

e)	käesoleva määruse artikli 19 lõike 2 kohaldamisel käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud ärirühmituste puhul – asukoht, mis on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 55 alapunktis a;

f)	käesoleva määruse artikli 35 lõigete 4, 5 ja 6 kohaldamisel – asukoht, mis on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 55 alapunktis b;“;

punkt 44 asendatakse järgmisega:

„44. väljumisstrateegia – üks või mitu dokumenti, mis määratakse kindlaks kooskõlas asjaomase enampakkumisplatvormi määramise lepinguga ja milles esitatakse üksikasjalikud meetmed, mis on kavandatud selle tagamiseks, et„“

a)	enampakkumisplatvormi järglasele antakse üle kogu materiaalne ja immateriaalne vara, mis on vajalik enampakkumiste katkematuks jätkamiseks ja enampakkumisprotsessi tõrgeteta toimimiseks;

b)	esitatakse kogu enampakkumisprotsessiga seotud teave, mis on vajalik enampakkumisplatvormi järglase määramiseks korraldatavas hankemenetluses;

c)	antakse tehnilist abi, mis võimaldab hankijal või enampakkumisplatvormi järglasel või mis tahes nende kombinatsioonil mõista punktide a ja b kohaselt esitatud asjakohast teavet, sellele juurde pääseda ja seda kasutada.“

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja;

lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	pakkumise mahuks olev saastekvootide arv 500 saastekvoodist koosneva partii täisarvu kordajana;“;

c)	lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Enampakkumisplatvormil pakkumise vastuvõtmist, edastamist ja esitamist investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt loetakse direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 2 kohaseks investeerimisteenuseks.“

Artikli 7 lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7. Enampakkumisplatvorm määrab enne enampakkumise algust kindlaks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamise metoodika, olles eelnevalt konsulteerinud vastavalt artikli 26 lõikele 1 ja artikli 30 lõikele 5 asjakohase hankijaga ning teatanud sellest artiklis 56 osutatud riiklikele pädevatele asutustele.

Sama enampakkumisplatvormi kahe pakkumisaja vahel võib asjaomane enampakkumisplatvorm metoodikat muuta. Ta teavitab sellest viivitamata asjakohast hankijat vastavalt artikli 26 lõikele 1 ja artikli 30 lõikele 5 ning artiklis 56 osutatud riiklikke pädevaid asutusi.

Asjaomane enampakkumisplatvorm võtab täielikult arvesse asjakohase hankija arvamust, kui see on esitatud.

8. Kui tühistatakse direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumine, siis selle maht jaotatakse võrdselt järgmise nelja samal enampakkumisplatvormil kavakohaselt toimuva enampakkumise vahel. Kui tühistatud enampakkumisest järele jäävat liikmesriigi saastekvootide mahtu ei või vastavalt esimesele lausele võrdselt jaotada, müüb asjaomane liikmesriik need saastekvoodid vähem kui neljal enampakkumisel käesoleva määruse artikli 6 lõikele 1 vastavates mahtudes.

Kui tühistatakse direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumine, siis selle maht jaotatakse võrdselt järgmise kahe samal enampakkumisplatvormil kavakohaselt toimuva enampakkumise vahel. Kui tühistatud enampakkumisest järele jäävat liikmesriigi saastekvootide mahtu ei või vastavalt eelmisele lausele võrdselt jaotada, müüb asjaomane liikmesriik need saastekvoodid esimesel järgneval enampakkumisel käesoleva määruse artikli 6 lõikele 1 vastavates mahtudes.

Kui tühistatakse enampakkumine, mis juba hõlmab varem tühistatud enampakkumise saastekvoote, jaotatakse selle maht kooskõlas esimese ja teise lõiguga alates esimesest enampakkumisest, mille suhtes ei tehta muid varasematest tühistamistest tulenevaid kohandusi.“

Artikli 8 lõiked 3–6 asendatakse järgmisega:

„3. Erandjuhul võib enampakkumisplatvorm pärast komisjoniga konsulteerimist pakkumisaegasid muuta, teatades sellest kõikidele isikutele, keda see võib mõjutada. Asjaomane enampakkumisplatvorm võtab täielikult arvesse komisjoni arvamust, kui see on esitatud.

4. Hiljemalt alates kuuendast enampakkumisest korraldab käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumisi vähemalt kord nädalas ja direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumisi vähemalt kord kahe kuu jooksul.

Ükski teine enampakkumisplatvorm ei korralda enampakkumist nendel kõige rohkem kahel päeval nädalas, mil toimub artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi enampakkumine. Kui artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm korraldab enampakkumisi rohkem kui kahel päeval nädalas, määrab ta kindlaks ja avaldab need kaks päeva, mil ei tohi toimuda ühtegi teist enampakkumist. Ta teeb seda hiljemalt siis, kui toimub artiklis 11 osutatud kindlaksmääramine ja avaldamine.

5. Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormil müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide maht jaotatakse võrdselt asjaomase aasta enampakkumiste vahel, välja arvatud iga aasta augustikuu enampakkumised, mille maht on poole väiksem aasta ülejäänud kuudel korraldatavate enampakkumiste mahust.

Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormil müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki alla kuuluvate saastekvootide maht jaotatakse põhimõtteliselt võrdselt asjaomase aasta enampakkumiste vahel, välja arvatud iga aasta augustikuu enampakkumised, mille maht on poole väiksem aasta ülejäänud kuudel korraldatavate enampakkumiste mahust.

Kui enampakkumisel müüdavate liikmesriigi saastekvootide aastamahtu ei või jaotada võrdselt asjaomase aasta enampakkumiste vahel 500 saastekvoodist koosnevate partiidena vastavalt artikli 6 lõikele 1, jaotab asjakohane enampakkumisplatvorm selle mahu vähemate enampakkumiste vahel, mis peavad toimuma vähemalt kord kvartalis.

6. Muude kui artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormide korraldatavate enampakkumiste ajastamise ja sageduse lisatingimused on sätestatud artiklis 32.“

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 58 kohaldamist, võib enampakkumisplatvorm vajaduse korral enampakkumise tühistada, kui selle nõuetekohane toimumine on häiritud või seda tõenäoliselt häiritakse. Tühistatud enampakkumise saastekvootide maht jaotatakse vastavalt artikli 7 lõikele 8.“;

b)	teine ja kolmas lõik jäetakse välja.

Artikli 10 lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

„1. Alates 2019. aastast on igal kalendriaastal enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide maht saastekvootide kogus, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 10 lõigetele 1 ja 1a.

2. Iga liikmesriigi poolt igal kalendriaastal enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide maht põhineb käesoleva artikli lõike 1 kohasel saastekvootide mahul ja asjaomase liikmesriigi puhul kõnealuse direktiivi artikli 10 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud saastekvootide osal.

3. Iga liikmesriigi poolt kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 igal kalendriaastal enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide mahu puhul võetakse arvesse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõiget 5a ning muudatusi, mis tuleb teha vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2015/1814 (*) artikli 1 lõigetele 5 ja 8, direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10c, artikli 12 lõikele 4 ning artiklitele 24, 27 ja 27a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (**) artiklile 6.

4. Ilma et see piiraks otsuse (EL) 2015/1814 kohaldamist, moodustab iga järgnev muudatus asjaomasel kalendriaastal enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahus osa järgneval kalendriaastal enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahust.

Erandjuhul ja eelkõige siis, kui selliste muudatuste kumulatiivne aastaväärtus ei ole liikmesriigi kohta suurem kui 50 000 saastekvooti, võib need muudatused arvesse võtta järgmistel kalendriaastatel müüdavate saastekvootide mahus, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab komisjonile 30. aprilliks 2020 taotluse, et seda künnist 2021. aastal algaval perioodil tema suhtes ei kohaldataks.

Saastekvoodid, mida ei või asjaomasel kalendriaastal enampakkumisel müüa artikli 6 lõikes 1 nõutud ümardamise tõttu, moodustavad osa järgneval kalendriaastal enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahust.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1)."

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).“"

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormide korraldatavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiste kalender

Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid määravad pärast komisjoniga konsulteerimist kindlaks igal kalendriaastal üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiskalendri, sealhulgas pakkumisajad, konkreetsed mahud, enampakkumiste kuupäevad, enampakkumistel müüdavad tooted ning maksmise ja üleandmise kuupäevad. Asjaomased enampakkumisplatvormid avaldavad enampakkumiskalendri eelneva aasta 15. juuliks või niipea kui võimalik selle järel, eeldusel et komisjon on andnud Euroopa Liidu tehingulogi (edaspidi „ELi tehingulogi“) põhihaldajale korralduse sisestada enampakkumiskalendrile vastav enampakkumistabel ELi tehingulogisse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega.“

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine lause: „Artikli 10 lõiget 4 kohaldatakse enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahu iga järgneva muudatuse suhtes.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga liikmesriigi poolt igal asjaomase kauplemisperioodi kalendriaastal enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki alla kuuluvate saastekvootide maht määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohase saastekvootide mahu ja asjaomase liikmesriigi puhul kõnealuse direktiivi artikli 3d lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud saastekvootide osa põhjal.“

10)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormide korraldatavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiste kalender“;

b)	lõige 1 jäetakse välja;

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid määravad pärast komisjoniga konsulteerimist kindlaks igal kalendriaastal üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiskalendri, sealhulgas pakkumisajad, konkreetsed mahud, enampakkumiste kuupäevad, enampakkumistooted ning maksmise ja üleandmise kuupäevad. Asjaomased enampakkumisplatvormid avaldavad enampakkumiskalendri eelneva aasta 30. septembriks või niipea kui võimalik selle järel, eeldusel et komisjon on andnud ELi tehingulogi põhihaldajale korralduse sisestada enampakkumiskalendrile vastav enampakkumistabel ELi tehingulogisse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiskalendri avaldamise tähtaja kohaldamist vastavalt käesoleva määruse artiklile 11, võivad asjaomased enampakkumisplatvormid määrata direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiskalendrid kindlaks samal ajal.“;

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid lähtuvad käesoleva artikli lõike 2 kohasel kindlaksmääramisel ja avaldamisel direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 alusel vastu võetud komisjoni otsusest.

4. Muude kui käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormide poolt korraldatavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiste kalendri suhtes kohaldatavad tingimused määratakse kindlaks ja avaldatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 32.

Artiklit 32 kohaldatakse ka enampakkumiste suhtes, mida artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid korraldavad vastavalt artikli 30 lõike 7 teisele lõigule.“

11)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	muu kui käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi tegevuse peatamine, nagu on ette nähtud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;“;

ii)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)	saastekvoote on jäänud uute osalejate reservi vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 7 ning saastekvoote ei ole eraldatud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 10c;“;

iii)

punkt j asendatakse järgmisega:

„j)	saastekvoote ei anta enampakkumisele vastavalt artikli 22 lõikele 5;“;

iv)

punkt l asendatakse järgmisega:

„l)	otsusest (EL) 2015/1814 tulenevad vajalikud kohandused, mis määratakse kindlaks ja avaldatakse asjaomase aasta 15. juuliks või niipea kui võimalik selle järel;“;

lisatakse punkt m:

„m)	direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohane saastekvootide kehtetuks tunnistamine.“;

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui muudatuse tegemise viis ei ole käesoleva määrusega ette nähtud, ei tee asjaomane enampakkumisplatvorm muudatust enne, kui ta on konsulteerinud komisjoniga. Kohaldatakse artiklit 11 ja artikli 13 lõiget 2.“

12)	Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Enampakkumisel otse pakkumisi esitada võivad isikud Enampakkumisel võib otse pakkumisi esitada üksnes isik, kes artikli 18 kohaselt võib taotleda pakkumispääsu ning artiklite 19 ja 20 kohaselt omab pakkumispääsu.“

13)	Artikli 16 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Lisaks võib artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm pakkuda pakkujatele võimalust pääseda tema korraldatavatele enampakkumistele elektroonilise liidese selleks ettenähtud ühenduste kaudu.“

14)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)	direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud, kes esitavad pakkumisi enda või oma klientide nimel;

c)	direktiivi 2013/36/EL (*) kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused, kes esitavad pakkumisi enda või oma klientide nimel;

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).“;"

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõike 1 punkti j kohast kohaldamata jätmist, võivad selle kohaldamata jätmisega hõlmatud ja käesoleva määruse artikli 59 kohaselt loa saanud isikud taotleda pakkumispääsu enampakkumistel pakkumiste esitamiseks otse kas enda või oma põhitegevusala klientide nimel juhul, kui nende asukoha liikmesriik on kehtestanud õigusaktid, mille alusel võib asjakohane pädev asutus selles liikmesriigis anda neile loa teha pakkumisi enda või oma põhitegevusala klientide nimel.“;

c)	lõige 3 jäetakse välja;

d)	lõige 6 jäetakse välja.

15)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Pakkumispääsu taotlus koos kõikide tõendavate dokumentidega tehakse vastavasisulise soovi avaldamisel kontrollimiseks kättesaadavaks artikli 62 lõike 3 punktis e osutatud uurimist läbi viiva liikmesriigi pädevatele õiguskaitseasutustele ning piiriülese uurimistegevusega seotud pädevatele liidu asutustele.“;

b)	lõige 6 jäetakse välja.

16)	Artikli 21 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Sellisel juhul annab asjaomane enampakkumisplatvorm käesoleva määruse artikli 55 lõike 2 kohaselt aru direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 32 osutatud rahapesu andmebüroole.“

17)

Artikli 22 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid, kes ei osale artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes, määravad enampakkumise korraldaja, et kokku leppida ja rakendada artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormide ja nendega ühendatud arvestussüsteemi või täitmis- ja tasaarvestussüsteemiga vajalikud korraldused, mis võimaldavad enampakkumise korraldajal müüa selliste enampakkumisplatvormide enampakkumisel saastekvoote teda määranud liikmesriigi nimel vastastikku kokku lepitud tingimustel vastavalt artikli 30 lõike 7 teisele lõigule ja artikli 30 lõike 8 esimesele lõigule.

4. Liikmesriigid hoiduvad siseteabe avalikustamisest enampakkumise korraldaja heaks töötavale isikule, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi heaks töötav või tegutsev isik teeb seda teadmisvajaduse põhimõtte kohaselt oma töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus ning kui asjaomane liikmesriik on veendunud, et enampakkumise korraldaja kohaldab lisaks määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõikega 8 ja artikli 19 lõikega 10 ette nähtud meetmetele asjakohaseid meetmeid, et vältida siseringitehinguid või siseteabe õigusvastast avaldamist enampakkumise korraldaja heaks töötava isiku poolt.“

18)	VI peatüki pealkiri jäetakse välja.

19)

Artiklid 24 ja 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Innovatsioonifondile ja moderniseerimisfondile määratud saastekvootide müümine enampakkumisel

1. Euroopa Investeerimispank (EIP) on nende saastekvootide enampakkumise korraldaja, mis müüakse käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormil alates 2021. aastast vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 esimesele lõigule ja artikli 10d lõikele 4. Artikli 22 lõikeid 2 ja 4, artikli 23 lõiget 1 ja artikli 52 lõiget 1 kohaldatakse EIP suhtes mutatis mutandis. EIP kui enampakkumise korraldaja tagab, et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kohaldamiseks kasutatav enampakkumisest saadud tulud makstakse välja komisjoni poolt EIP-le teatatud kontole hiljemalt 15 päeva möödumisel pärast selle kuu lõppu, mille jooksul enampakkumise tulu saadi. EIP võib enne väljamakse tegemist arvata tulust maha selle hoidmise ja väljamaksmisega seotud mis tahes täiendavad tasud vastavalt komisjoni ja EIP vahel komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/856 (*) artikli 20 lõike 3 kohaselt sõlmitud kokkuleppele.

2. Lõike 1 kohaste enampakkumisel müüdavate saastekvootide aastamahud müüakse koos käesoleva määruse artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes osaleva liikmesriigi poolt enampakkumisel müüdavate saastekvootide aastamahtudega ning jaotatakse võrdselt kooskõlas käesoleva määruse artikli 8 lõikega 5.

3. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kohased saastekvootide mahud jaotatakse põhimõtteliselt võrdseteks aastamahtudeks, mis müüakse enampakkumistel 1. jaanuaril 2021 algava kümneaastase perioodi jooksul.

Komisjon vaatab läbi nende saastekvootide jaotuse, mis on jäänud enampakkumisel müümiseks pärast iga abi eraldamise otsust, mis on tehtud kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 neljanda lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega korraldatud konkursikutse tulemusel. Komisjon vaatab selle jaotuse läbi iga kahe aasta järel ning esimest korda hiljemalt 30. juunil 2022. Iga läbivaatamise käigus pööratakse eritähelepanu sellistele aspektidele nagu tulevaste konkursikutsete jaoks olemas olev abi, innovatsioonifondist projektide arendamise edendamiseks kättesaadava abi maksimaalne summa, see osa innovatsioonifondi abi kogusummast, mille komisjon on reserveerinud väiksemahulistele projektidele, abi saavatele projektidele ettenähtud abi, abisumma väljamaksmine ning tagasinõudmise määr.

Artikkel 25

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohane saastekvootide kehtetuks tunnistamine

1. Kui liikmesriigi territooriumil suletakse elektritootmisvõimsus ja liikmesriik kavatseb seetõttu tunnistada kehtetuks saastekvoote tema poolt enampakkumisel müüdavate saastekvootide üldkogusest vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 4, teavitab ta oma kavatsusest komisjoni hiljemalt sulgemisele järgneva kalendriaasta 31. detsembriks, kasutades selleks käesoleva määruse I lisas olevat vormi.

2. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt kehtetuks tunnistatavate saastekvootide maht arvatakse pärast otsusest (EL) 2015/1814 tulenevate mis tahes kohanduste tegemist maha asjaomase liikmesriigi poolt enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahust, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse artiklile 10.

3. Komisjon avaldab liikmesriigi poolt kooskõlas I lisaga esitatud teabe, välja arvatud kõnealuse lisa punktis 6 osutatud aruanded.

(*) Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/856, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ innovatsioonifondi toimimise osas (ELT L 140, 28.5.2019, lk 6).“"

20)

Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 jäetakse välja;

lõiked 3–6 asendatakse järgmisega:

„3. Lõikes 1 osutatud ühine hankemenetlus viiakse läbi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (*) artikli 165 lõikega 2.

4. Lõikes 1 osutatud enampakkumisplatvormid määratakse kuni viieks aastaks. Liikmesriigid ja komisjon võivad seda maksimaalset perioodi pikendada seitsme aastani, kui on täidetud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 172 lõikes 3 sätestatud tingimused. Lepingu kestuse ajal võib komisjon kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 166 lõikega 1 korraldada esialgse turu-uuringu, et teha kindlaks valitsevad turutingimused ja valmistada ette uut hankemenetlust.

5. Lõikes 1 osutatud enampakkumisplatvormi isik ja kontaktandmed avaldatakse komisjoni veebisaidil.

6. Liikmesriik, kes ühineb lõikega 1 ette nähtud ühismeetmega pärast kõnealuses meetmes osalevate liikmesriikide ja komisjoni vahel sõlmitud ühise hankelepingu jõustumist, nõustub tingimustega, milles komisjon ja ühismeetmes osalevad liikmesriigid on kokku leppinud enne kõnealuse lepingu jõustumist, ning samuti kõikide kõnealuse lepingu alusel juba vastu võetud otsustega.

Liikmesriigile, kes otsustab vastavalt artikli 30 lõikele 4 käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes mitte osaleda ja määrab oma enampakkumisplatvormi, võidakse anda vaatleja staatus vastavalt komisjoni ja lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes osalevate liikmesriikide poolt ühises hankelepingus kokku lepitud tingimustele ning võttes arvesse mis tahes kohaldatavaid riigihanke-eeskirju.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).“"

21)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punktid f ja g asendatakse järgmisega:

„f)	annab komisjonile teavet enampakkumiste korraldamise kohta vastavalt artiklile 53;

g)	teostab enampakkumiste kontrolli, teatab rahapesu, terrorismi rahastamise, kuriteo toimepanemise või turu kuritarvitamise kahtlustest, haldab nõutud parandusmeetmeid või sanktsioone, sealhulgas kohtuvälist vaidluste lahendamise mehhanismi vastavalt artiklitele 54–59 ja artikli 64 lõikele 1;“;

ii)

lisatakse punkt h:

„h)	teatab tehingutest vastavalt artiklile 36.“;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Enampakkumisplatvorm esitab kolme kuu jooksul alates tema määramise kuupäevast komisjonile üksikajaliku väljumisstrateegia.“

22)	Artikkel 28 jäetakse välja.

23)

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi poolt komisjonile osutatavad teenused“;

b)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid pakuvad komisjonile tehnilist tuge komisjoni töös, mis on seotud järgmisega:“;

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	III lisa jaoks enampakkumiskalendri kooskõlastamine;“;

d)	punktid b ja c jäetakse välja;

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	komisjoni aruannete esitamine vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 5;“;

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)	käesoleva määruse, direktiivi 2003/87/EÜ või selle direktiivi artikli 19 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide läbivaatamine, mis mõjutab CO2-turu toimimist, sealhulgas enampakkumiste rakendamist;“.

24)

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Muu kui artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi määramine“;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriik, kes ei osale artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes, võib määrata oma enampakkumisplatvormi, et müüa enampakkumisel oma saastekvoodid, mis kuuluvad direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatüki alla ning mis tuleb enampakkumisel müüa vastavalt käesoleva määruse artikli 31 lõikele 1.“;

c)	lõige 2 jäetakse välja;

lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriik, kes ei osale artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes, võib saastekvootide enampakkumisel müümiseks vastavalt artikli 31 lõikele 1 määrata sama enampakkumisplatvormi või eraldi enampakkumisplatvormid.

4. Liikmesriik, kes ei osale artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes, teatab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist oma otsusest artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes mitte osaleda ja määrata oma enampakkumisplatvorm vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

5. Liikmesriik, kes ei osale artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes, valib oma enampakkumisplatvormi, mis on määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, riigihankeid käsitlevate liidu või siseriiklike õigusaktide kohase valikumenetluse teel, kui riigihanke korraldamine on nõutud vastavalt kas liidu või siseriiklike õigusaktidega. Valikumenetluse suhtes kohaldatakse kõiki liidu ja siseriiklike õigusaktide alusel kohaldatavaid parandusmeetmeid ja täitemenetlusi.

Lõikes 1 osutatud enampakkumisplatvorm määratakse kuni kolmeks aastaks ning seda ajavahemikku võib pikendada kuni kahe aasta võrra.

Lõikes 1 osutatud enampakkumisplatvorm määratakse tingimusel, et asjaomane enampakkumisplatvorm on vastavalt lõikele 7 loetletud III lisas. Seda ei rakendata enne, kui on jõustunud asjaomase enampakkumisplatvormi lõike 7 kohane lisamine III lisa loetelusse.“;

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Liikmesriik, kes ei osale artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes ja soovib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määrata oma enampakkumisplatvormi, esitab komisjonile nõuetekohase teate, mis sisaldab kõiki järgmisi elemente:“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

enampakkumisel müüdav toode ning igasugune teave, mida komisjon vajab selle hindamiseks, kas kavandatav enampakkumiskalender on kooskõlas artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormide mis tahes kehtiva või kavandatava enampakkumiskalendriga ning muude enampakkumiskalendritega, mille on esitanud muud liikmesriigid, kes ei osale artikliga 26 ette nähtud ühismeetmes ja soovivad määrata oma enampakkumisplatvormi;“;

lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7. Muud kui artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid, neid määranud liikmesriigid, nende tegevusaeg ja kõik kohaldatavad tingimused või kohustused loetletakse III lisas siis, kui käesoleva määruse nõuded ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 4 eesmärgid on täidetud. Komisjon tegutseb üksnes nende nõuete ja eesmärkide alusel ning võtab täielikult arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud teavet.

Juhul kui ise oma enampakkumisplatvormi määranud liikmesriik otsustab määrata sama enampakkumisplatvormi samadel tingimustel ja samade kohustustega, mis kehtivad esimeses lõigus osutatud loetellu lisamise puhul, jääb see loetellu lisamine jõusse, kui asjaomane liikmesriik ja komisjon kinnitavad, et käesoleva määruse nõuded ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 4 eesmärgid on täidetud. Selleks esitab liikmesriik komisjonile lõikes 6 osutatud teavet sisaldava teate ning jagab igasugust asjakohast teavet teiste liikmesriikidega. Komisjon teavitab üldsust loetelukande pikendatud kehtivusest.

Liikmesriik, kes ei osale artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes ja soovib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määrata oma enampakkumisplatvormi, kasutab esimeses lõigus osutatud loetelukande puudumisel artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi, et müüa enampakkumisel oma osa saastekvootidest, mis oleks muidu müüdud käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määrataval enampakkumisplatvormil, kuni kolme kuu möödumiseni esimeses lõigus osutatud loetelukande jõustumisest.

Ilma et see piiraks lõike 8 kohaldamist, võib liikmesriik, kes ei osale artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes ja soovib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määrata oma enampakkumisplatvormi, siiski osaleda ühismeetmes üksnes selleks, et kasutada artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi vastavalt kolmandas lõigus sätestatule. Selline osalemine toimub kooskõlas artikli 26 lõike 6 teise lõiguga ning selle suhtes kohaldatakse ühise hankelepingu tingimusi.

8. Liikmesriik, kes ei osale artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes ja soovib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määrata oma enampakkumisplatvormi, võib ühineda artikliga 26 ette nähtud ühismeetmega vastavalt artikli 26 lõikele 6.

Saastekvootide maht, mis oli kavas müüa muul kui artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormil, jaotatakse võrdselt artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud asjaomase enampakkumisplatvormi enampakkumiste vahel.“

25)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Muu kui artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi ülesanded“;

b)	lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega: „Artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm vabastatakse siiski artikli 27 lõike 1 punkti c täitmisest ning ta esitab teda määranud liikmesriigile artikli 27 lõikes 3 osutatud väljumisstrateegia.“;

c)	lõige 2 jäetakse välja;

d)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „Artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi suhtes kohaldatakse enampakkumiskalendrit käsitlevaid artikli 8 lõigete 1, 2 ja 3 ning artiklite 9, 10, 12, 14 ja 32 sätteid.“

26)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Muu kui artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi enampakkumiskalender“;

lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi korraldatavatel üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide maht ei ole suurem kui 20 miljonit saastekvooti ega väiksem kui 3,5 miljonit saastekvooti; kui enampakkumisplatvormi määranud liikmesriigi müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide kogumaht on kalendriaastal väiksem kui 3,5 miljonit saastekvooti, müüakse saastekvoodid kalendriaasta jooksul ühel enampakkumisel. Kõnealuste enampakkumisplatvormide korraldatavatel üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide maht ei või siiski olla väiksem kui 1,5 miljonit saastekvooti vastavatel 12-kuulistel ajavahemikel, kui teatav arv saastekvoote tuleb otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõike 5 kohaselt enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahust maha arvata.

2. Käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi korraldatavatel üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki alla kuuluvate saastekvootide maht ei ole suurem kui 5 miljonit saastekvooti ega väiksem kui 2,5 miljonit saastekvooti; kui enampakkumisplatvormi määranud liikmesriigi müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki alla kuuluvate saastekvootide kogumaht on kalendriaastal väiksem kui 2,5 miljonit saastekvooti, müüakse saastekvoodid kalendriaasta jooksul ühel enampakkumisel.

3. Kõikide käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormide korraldatavatel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatüki alla kuuluvate saastekvootide kogumaht üheskoos jaotatakse võrdselt iga asjaomase kalendriaasta peale ära, välja arvatud iga aasta augustikuu enampakkumised, millel müüdavate saastekvootide maht on poole väiksem aasta ülejäänud kuude enampakkumistel müüdavate saastekvootide mahust. Need nõuded loetakse täidetuks, kui iga artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm vastab nendele nõuetele.

4. Käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid määravad pärast komisjoniga konsulteerimist kindlaks igal aastal üksikutel enampakkumistel müüdavate saastekvootide enampakkumiskalendri, sealhulgas pakkumisajad, konkreetsed mahud, enampakkumiste kuupäevad, enampakkumistel müüdavad tooted ning maksmise ja üleandmise kuupäevad. Asjaomased enampakkumisplatvormid määravad üksikutel enampakkumistel müüdavate saastekvootide mahud kindlaks vastavalt artiklitele 10 ja 12.

Asjaomased enampakkumisplatvormid avaldavad direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiskalendri eelneva aasta 31. oktoobriks või niipea kui võimalik selle järel ning kõnealuse direktiivi III peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiskalendri eelneva aasta 15. juuliks või niipea kui võimalik selle järel, eeldusel et komisjon on andnud ELi tehingulogi põhihaldajale korralduse sisestada vastav enampakkumistabel ELi tehingulogisse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Asjaomased enampakkumisplatvormid määravad kindlaks ja avaldavad enampakkumiskalendrid alles pärast seda, kui käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm on määranud kindlaks ja avaldanud käesoleva määruse artikli 11 ja artikli 13 lõike 2 kohase teabe, välja arvatud juhul, kui sellist enampakkumisplatvormi ei ole veel määratud. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiskalendri avaldamise tähtaja kohaldamist, võivad asjaomased enampakkumisplatvormid määrata direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatüki alla kuuluvate saastekvootide enampakkumiskalendrid kindlaks samal ajal.

Avaldatud kalendrid peavad olema kooskõlas kõikide asjakohaste III lisas loetletud tingimuste ja kohustustega.

5. Kui artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm tühistab vastavalt artikli 7 lõikele 5 või 6 või artiklile 9 kõnealuse enampakkumisplatvormi korraldatava enampakkumise, jaotatakse selle enampakkumise saastekvootide maht vastavalt artikli 7 lõikele 8 või samal enampakkumisplatvormil peetava järgmise kahe planeeritud enampakkumise vahel, juhul kui asjaomane enampakkumisplatvorm korraldab asjaomasel aastal vähem kui neli enampakkumist.“

27)	Artikkel 33 jäetakse välja.

28)	IX peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „ENAMPAKKUMISE KORRALDAJA JA ENAMPAKKUMISPLATVORMI MÄÄRAMISE NÕUDED“.

29)

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Enampakkumise korraldaja määramise nõuded“;

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Enampakkumise korraldaja määramisel võtab liikmesriik arvesse ulatust, mil määral kandidaadid:“;

ii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	suudavad täita enampakkumise korraldaja ülesandeid õigeaegselt ning rangeimate kutse- ja kvaliteedistandardite kohaselt.“

30)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse teine lõik:

„Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist ning kui see on ette nähtud artikli 26 lõike 1 kohase ühise hankemenetluse hankedokumentides, võib reguleeritud turg, mille korraldaja korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 (*) artikli 2 punktis 6 määratletud energia hulgimüügiturgu, kuid mitte saastekvootide või nende tuletisinstrumentide järelturgu, osaleda käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohases hankemenetluses. Kui selline reguleeritud turg määratakse vastavalt artikli 26 lõikele 1 enampakkumisplatvormiks ja selle turu korraldaja ei korralda artikli 26 lõike 1 kohase hankemenetluse avaldamise ajaks saastekvootide või nende tuletisinstrumentide järelturgu, hangib kõnealune turu korraldaja tegevusloa ning korraldab saastekvootide või nende tuletisinstrumentide järelturgu vähemalt 60 kauplemispäeva enne esimese pakkumisaja algust asjaomasel enampakkumisplatvormil.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).“;"

lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

nad pakuvad täielikku, õiglast ja võrdväärset juurdepääsu enampakkumisel pakkumiste tegemiseks liidu süsteemiga hõlmatud VKEdele ning juurdepääsu enampakkumisel pakkumiste tegemiseks väikeheitetekitajatele, nagu on määratletud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 27 lõikes 1, artikli 27a lõikes 1 ja artikli 28a lõikes 6;“;

lõike 4 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„4. Enampakkumisplatvormi võib käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt määrata alles siis, kui kandidaadist reguleeritud turu ja selle turu korraldaja asukohaliikmesriik on taganud, et direktiivi 2014/65/EL III jaotise ülevõtmise siseriiklikke meetmeid kohaldatakse asjakohasel määral kahepäevaste hetkelepingute ja viiepäevaste futuurlepingute enampakkumisel müümise suhtes.

Enampakkumisplatvorm määratakse käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt alles siis, kui kandidaadist reguleeritud turu ja selle turu korraldaja asukohaliikmesriik on taganud, et selle liikmesriigi pädevatel asutustel on asjakohase ulatusega volitused anda neile tegevusluba ja teostada nende üle järelevalvet kooskõlas direktiivi 2014/65/EL VI jaotise ülevõtmise siseriiklike meetmetega.“;

lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5. Käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus osutatud ja direktiivi 2014/65/EL artikli 67 lõike 1 alusel määratud riiklikud pädevad asutused võtavad vastu otsuse käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt enampakkumisplatvormiks määratud või määratavale reguleeritud turule tegevusloa andmise kohta, tingimusel et reguleeritud turg ja selle turu korraldaja vastavad direktiivi 2014/65/EL III jaotise sätetele, nagu need on vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 üle võetud reguleeritud turu ja selle turu korraldaja asukohaliikmesriigi õigusesse. Tegevusloa andmise otsus võetakse kooskõlas direktiivi 2014/65/EL VI jaotisega, nagu see on vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 üle võetud reguleeritud turu ja selle turu korraldaja asukohaliikmesriigi õigusesse.

6. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud riiklikud pädevad asutused teostavad tõhusat turujärelevalvet ning võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nimetatud lõikes osutatud nõudeid täidetaks. Selleks võivad nad kasutada kas otse või koos muude direktiivi 2014/65/EL artikli 67 lõike 1 alusel määratud riiklike pädevate asutustega neile nimetatud direktiivi artikli 69 ülevõtmise siseriiklike meetmetega antud volitusi seoses käesoleva artikli lõikes 4 osutatud reguleeritud turu ja selle turu korraldajaga.

Iga käesoleva artikli lõikes 5 osutatud riikliku pädeva asutuse liikmesriik tagab, et direktiivi 2014/65/EL artiklite 70, 71 ja 74 ülevõtmise siseriiklikke meetmeid kohaldatakse seoses isikutega, kes on vastutavad direktiivi 2014/65/EL III jaotises sätestatud kohustuste täitmatajätmise eest, nagu need on vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 üle võetud nende asukohaliikmesriigi õigusesse.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL artiklite 79–87 ülevõtmise siseriiklikke meetmeid liikmesriikide pädevate asutuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (*) asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahelise koostöö suhtes.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).“"

31)	X peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „TEHINGUTEST TEATAMINE“.

32)

Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Tehingutest teatamise kohustus

1. Enampakkumisplatvorm teatab direktiivi 2014/65/EL artikli 67 lõike 1 kohaselt määratud riiklikule pädevale asutusele täielikud ja õiged andmed kõigi enampakkumisplatvormil täidetud tehingute kohta, mille tulemusena kantakse saastekvoodid üle edukatele pakkujatele.

2. Lõike 1 kohased tehinguaruanded tuleb esitada võimalikult kiiresti ja hiljemalt asjaomase tehingu täitmisele järgneva kauplemispäeva lõpuks.

3. Kui edukas pakkuja on juriidiline isik, kasutab enampakkumisplatvorm käesoleva artikli lõikele 5 vastavalt eduka pakkuja identifitseerimisandmete teatamiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/590 (*) artiklis 5 osutatud juriidilise isiku tunnust.

4. Enampakkumisplatvorm vastutab aruannete täielikkuse, õigsuse ja õigeaegse esitamise eest. Pakkujad ja enampakkumiste korraldajad esitavad enampakkumisplatvormile need tehinguandmed, mis ei ole enampakkumisplatvormile kättesaadavad.

Kui tehinguaruanded sisaldavad vigu või väljajätmisi, parandab tehingust teatav enampakkumisplatvorm teabe ning esitab riiklikule pädevale asutusele parandatud aruande.

5. Käesoleva artikli lõike 1 kohane aruanne peab sisaldama saastekvootide või nende tuletisinstrumentide nimetust, ostukogust, tehingute täitmise kuupäeva ja kellaaega, tehinguhindasid, eduka pakkuja identifitseerimisandmeid ja, kui see on asjakohane, nende klientide identifitseerimisandmeid, kelle nimel tehing täideti.

Aruande koostamisel tuginetakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/590 kehtestatud andmestandarditele ja -vormingutele ning see peab sisaldama kõiki nimetatud määruse I lisas osutatud asjakohaseid andmeid.

(*) Komisjoni 28. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/590, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist (ELT L 87, 31.3.2017, lk 449).“"

33)	Artiklid 37–43 jäetakse välja.

34)

Artikli 44 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Enampakkumisplatvorm ja sellega ühendatud arvestussüsteem või täitmis- ja tasaarvestussüsteem kannab pakkujate või nende õigusjärglaste tehtud maksed, mis tulenevad direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatüki alla kuuluvate saastekvootide müümisest enampakkumisel, üle enampakkumise korraldajatele, kes müüsid kõnealused saastekvoodid enampakkumisel.“

35)

Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Enampakkumisel müüdud saastekvootide ülekandmine

Liidu register kannab enampakkumisplatvormi poolt enampakkumisel müüdavad saastekvoodid üle enne pakkumisaja algamist ja määratud arvelduskontole, kus kontohaldurina tegutsev arvestussüsteem või täitmis- ja tasaarvestussüsteem hoiab saastekvoote tinghoiusena, kuni need vastavalt enampakkumise tulemusele edukatele pakkujatele või nende õigusjärglastele üle antakse, nagu on ette nähtud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 kohaselt vastu võetud kohaldatavate delegeeritud õigusaktidega.“

36)

Artikli 51 lõikesse 1 lisatakse teine lõik:

„Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist ning kui see on ette nähtud artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 5 kohase hankemenetluse hankedokumentides, võib enampakkumisplatvorm suurendada edukate pakkujate poolt käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 kohaselt makstavaid tasusid kuni 120 %ni võrreldavatest standardtasudest, mida saastekvootide ostjad maksavad järelturul, aastatel, mil enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahtusid vähendatakse vastavalt otsusele (EL) 2015/1814 rohkem kui 200 miljoni saastekvoodi võrra.“

37)

Artiklit 52 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kantakse artikli 27 lõikega 1 ja artikliga 31 ette nähtud teenuste kulud pakkujate makstud tasudest, välja arvatud kulud, mis on seotud enampakkumise korraldaja ja enampakkumisplatvormi vahel kokku lepitud artikli 22 lõigetes 2 ja 3 osutatud korraldustega, mis võimaldavad enampakkumise korraldajal müüa enampakkumisel saastekvoote teda määranud liikmesriigi nimel, ja mille kannab saastekvoote enampakkumisel müüv liikmesriik, välja arvatud asjaomase enampakkumisplatvormiga ühendatud arvestussüsteemi või täitmis- ja tasaarvestussüsteemiga seotud kulud.“;

lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„2. Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, võib artikli 26 lõike 6 esimeses lõigus osutatud ühise hankelepingu tingimuste või artikli 26 lõike 1 kohaselt enampakkumisplatvormi määramise lepingu tingimuste suhtes teha käesoleva artikli lõikest 1 erandi, nõudes, et liikmesriigid, kes on teatanud komisjonile artikli 30 lõike 4 kohaselt oma kavatsusest mitte osaleda artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes, kuid kes hiljem kasutavad artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi, tasuvad asjaomasele enampakkumisplatvormile ja sellega ühendatud arvestussüsteemi(de)le või täitmis- ja tasaarvestussüsteemi(de)le artikli 27 lõikega 1 ette nähtud teenuste kulud, mis on seotud saastekvootide mahuga, mida kõnealune liikmesriik müüb enampakkumisel alates kuupäevast, mil see liikmesriik hakkab müüma saastekvoote artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormil, kuni kõnealuse enampakkumisplatvormi tegevusaja lõpetamise või lõppemiseni.

Eelöeldut kohaldatakse ka liikmesriikide suhtes, kes ei ole ühinenud artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmega kuue kuu jooksul alates artikli 26 lõike 6 esimeses lõigus osutatud ühise hankelepingu jõustumisest.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui liikmesriik ühineb artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmega pärast artikli 30 lõike 5 teises lõigus osutatud määramisperioodi lõppemist või kui ta kasutab artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi, et müüa enampakkumisel oma osa saastekvootidest, juhul kui vastavalt artikli 30 lõikele 6 teatatud enampakkumisplatvorm puudub loetelust vastavalt artikli 30 lõikele 7.“;

c)	lõige 3 jäetakse välja.

38)

Artikkel 53 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 53

Enampakkumiste seire

1. Artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm esitab iga kuu lõpuks aruande tema poolt eelneval kuul korraldatud enampakkumiste kohta, käsitledes eelkõige järgmisi aspekte:

a)	õiglane ja avatud juurdepääs;

b)	läbipaistvus;

c)	hinnakujundus;

d)	asjaomase enampakkumisplatvormi määramise lepingu rakendamise tehnilised ja töökorralduslikud aspektid;

e)	enampakkumisprotsesside ja järelturu vaheline seos, mis puudutab punktides a–d osutatud teavet;

f)	konkurentsivastase käitumise, turu kuritarvitamise, rahapesu, terrorismi rahastamise või kuriteo toimepanemise juhud, millest enampakkumisplatvorm on saanud teada artiklis 27 ja artikli 31 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmise käigus;

g)	käesoleva määruse rikkumised või vastuolud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 sätestatud eesmärkidega, millest enampakkumisplatvorm on saanud teada käesoleva määruse artiklis 27 ja artikli 31 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmise käigus;

h)	punktide a–g alusel esitatud teabe suhtes võetud järelmeetmed. Lisaks esitab enampakkumisplatvorm iga aasta 31. jaanuariks eelneva aasta kuuaruannete kokkuvõtte ja analüüsi.

2. Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm esitab lõikes 1 osutatud aruanded komisjonile, enampakkumisplatvormi määranud liikmesriigile ning liikmesriigi pädevale asutusele, mis on määratud vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artiklile 22.

3. Hankija kontrollib enampakkumisplatvormi määramise lepingu rakendamist. Artikli 30 lõike 1 kohaselt enampakkumisplatvormi määranud liikmesriik teavitab komisjoni enampakkumisplatvormi määramise lepingu nõuete täitmatajätmisest asjaomase enampakkumisplatvormi poolt, kui sellel on tõenäoliselt märkimisväärne mõju enampakkumisprotsessidele.

4. Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikega 4 avaldab komisjon artikli 26 lõikega 1 ette nähtud ühismeetmes osalevate liikmesriikide ja artikli 30 lõike 1 kohaselt enampakkumisplatvormi määranud liikmesriikide nimel käesoleva artikli lõike 1 punktides a–h loetletud aspekte käsitlevad kokkuvõtvad aruanded.

5. Enampakkumise korraldajad, enampakkumisplatvormid ja nende üle järelevalvet teostavad riiklikud pädevad asutused teevad koostööd ja annavad komisjonile vastava taotluse korral nende käsutuses olevat enampakkumistega seotud teavet, mis on enampakkumiste seireks põhjendatult vajalik.

6. Riiklikud pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle, ning riiklikud pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet isikute üle, kellel on lubatud teha pakkumisi teiste nimel vastavalt artikli 18 lõikele 2, teevad oma pädevuse piires komisjoniga koostööd ulatuses, mis on enampakkumiste seireks põhjendatult vajalik.

7. Riiklikele pädevatele asutustele lõigetega 5 ja 6 pandud kohustuste puhul võetakse arvesse ametisaladuse hoidmisega seotud nõudeid, mida nad peavad liidu õiguse kohaselt järgima.“

39)

Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

teostab oma süsteeme kasutades selliste tehingute seiret, mida sooritavad isikud, kes vastavalt artikli 19 lõigetele 1, 2 ja 3 on saanud pakkumispääsu, ja artikli 3 punktis 26 määratletud isikud, et teha kindlaks käesoleva lõigu punktis b osutatud eeskirjade rikkumisi, ebaõiglasi või ebakorrektseid enampakkumistingimusi või käitumist, mis võib põhjustada turu kuritarvitamist.“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	nõuda vastavalt artikli 19 lõigetele 2 ja 3 ning artikli 20 lõigetele 5 ja 7 pakkuja kohta mis tahes teavet, et teostada enda ja asjaomase pakkuja vahelise suhte seiret kogu selle suhte vältel alates isiku poolt pakkumispääsu saamisest ning viie aasta jooksul pärast selle suhte lõppemist;“;

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	nõuda igalt pakkumispääsuga isikult asjaomase enampakkumisplatvormi viivitamata teavitamist kõikidest muutustest talle artikli 19 lõigete 2 ja 3 ning artikli 20 lõigete 5 ja 7 kohaselt esitatud teabes.“

40)

Artikkel 55 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55

Rahapesust, terrorismi rahastamisest või kuriteo toimepanemisest teatamine

1. Direktiivi (EL) 2015/849 artikli 48 lõikes 1 osutatud riiklikud pädevad asutused teostavad seiret ja võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm järgib käesoleva määruse artikli 19 lõike 2 punktis e ja artikli 20 lõikes 10 osutatud hoolsa kliendikontrolli meetmeid, käesoleva määruse artikli 21 lõigete 1 ja 2 kohast kohustust keelduda pakkumispääsu andmisest või juba antud pakkumispääs tühistada või peatada, käesoleva määruse artiklis 54 sätestatud seire ja andmete säilitamise nõudeid ning käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud teatamisnõudeid.

Esimeses lõigus osutatud riiklikel pädevatel asutustel on volitused, mis on ette nähtud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 48 lõigete 2 ja 3 ülevõtmise siseriiklike meetmetega.

Artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi võib võtta vastutusele käesoleva määruse artikli 20 lõigete 7 ja 10, artikli 21 lõigete 1 ja 2, artikli 54 ning käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rikkumise eest. Sellega seoses kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artiklite 58–62 ülevõtmise siseriiklikke meetmeid.

2. Artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm ning selle juhid ja töötajad teevad igakülgset koostööd rahapesu andmebürooga, milleks viivitamata:

teavitatakse rahapesu andmebürood omal algatusel, sh teate esitamise teel, kui nad teavad, kahtlustavad või neil on põhjendatud alus kahtlustada, et enampakkumistega seotud rahaliste vahendite puhul on asjaomasest summast olenemata tegemist kuriteo toimepanemisest saadud tuluga või et need on seotud terrorismi rahastamisega, ja sel juhul vastatakse viivitamata rahapesu andmebüroo lisateabe taotlustele;

b)	esitatakse rahapesu andmebüroole selle taotluse korral vahetult kogu vajalik teave.

Teavitada tuleb kõikidest kahtlastest tehingutest, sealhulgas tehingukatsetest.

3. Lõikes 2 osutatud teave edastatakse selle liikmesriigi rahapesu andmebüroole, kelle territooriumil asjaomane enampakkumisplatvorm asub.

Siseriiklikes meetmetes, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2015/849 artikli 33 lõikes 2 osutatud põhimõtted ja menetlused nõuetele vastavuse tagamise ja teabe vahetamise kohta, määratakse isik või isikud, kes vastutavad teabe edastamise eest vastavalt käesolevale artiklile.

4. Liikmesriik, kelle territooriumil käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm asub, tagab, et asjaomase enampakkumisplatvormi suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artiklite 37–39, artikli 42, artikli 45 lõike 1 ja artikli 46 ülevõtmise siseriiklike meetmeid.“

41)

Artikli 56 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm teatab kooskõlas määruse (EL) nr 596/2014 artikliga 16 ja direktiivi 2014/65/EL artikli 54 ülevõtmise siseriiklike meetmetega riiklikele pädevatele asutustele kahtlusest, et pakkumispääsuga isik või isik, kelle nimel pakkumispääsuga isik tegutseb, on toime pannud turukuritarvituse või üritanud seda teha.

2. Asjaomane enampakkumisplatvorm teavitab komisjoni sellest, et ta on esitanud lõike 1 kohase teate, ning nimetab parandusmeetmed, mida ta on võtnud või kavatseb võtta lõikes 1 osutatud rikkumise suhtes.“

42)

Artikli 57 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Enampakkumisplatvorm võib kehtestada pakkumise maksimumsuuruse või mis tahes muud parandusmeetmed, mis on vajalikud turu kuritarvitamise, rahapesu, terrorismi rahastamise või muu kuriteo toimepanemise ning konkurentsivastase käitumise tegeliku või võimaliku tajutava riski vähendamiseks, pärast seda, kui ta on konsulteerinud komisjoniga ja saanud komisjonilt sellekohase arvamuse, eeldusel et pakkumise maksimumsuuruse või muude parandusmeetmete kehtestamine vähendab tõhusalt kõnealust riski. Komisjon võib konsulteerida asjaomaste liikmesriikidega ja küsida nende arvamust asjaomase enampakkumisplatvormi tehtud ettepaneku kohta. Asjaomane enampakkumisplatvorm võtab komisjoni arvamust täielikult arvesse.

2. Pakkumise maksimumsuurust väljendatakse protsendina teataval enampakkumisel müüdavate saastekvootide koguarvust või protsendina teataval aastal enampakkumisel müüdavate saastekvootide koguarvust, olenevalt sellest, kumb viis on sobivam turu kuritarvitamise riski vähendamiseks.“

43)

Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 punkt b jäetakse välja;

lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	nad keelduvad vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklite 35 ja 39 ülevõtmise siseriiklikele õigusaktidele pakkumise esitamisest kliendi nimel, kui neil on põhjust kahtlustada rahapesu, terrorismi rahastamist, kuriteo toimepanemist või turu kuritarvitamist;“;

lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	nad esitavad kogu teabe, mida on nõudnud ükskõik milline enampakkumisplatvorm, millel neil on pakkumispääs, et see saaks täita talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid;“;

lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	nad täidavad direktiivi (EL) 2015/849 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide nõudeid;“.

44)	Artiklist 60 jäetakse välja lõige 2.

45)

Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Enampakkumisplatvorm kuulutab välja iga tema poolt korraldatava enampakkumise tulemused, mis hõlmavad vähemalt järgmist teavet:

a)	enampakkumisel müüdud saastekvootide maht;

b)	enampakkumishind eurodes;

c)	esitatud pakkumiste kogumaht;

d)	pakkujate koguarv ja edukate pakkujate arv;

e)	enampakkumise tühistamise korral need enampakkumised, millele saastekvootide maht üle kantakse;

f)	enampakkumisest saadud kogutulu;

g)	tulu jagunemine liikmesriikide vahel artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormide puhul.

2. Enampakkumisplatvorm kuulutab iga enampakkumise tulemused välja nii kiiresti kui võimalik. Lõike 1 punktides a ja b osutatud teavet sisaldavad tulemused kuulutatakse välja hiljemalt 5 minuti möödumisel pakkumisaja lõppemisest, samas kui lõike 1 punktides c–g osutatud teavet sisaldavad tulemused kuulutatakse välja hiljemalt 15 minuti möödumisel pakkumisaja lõppemisest.“;

lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Samal ajal kui enampakkumisplatvorm kuulutab vastavalt lõikele 2 välja lõike 1 punktides a ja b osutatud teavet sisaldavad tulemused, teeb enampakkumisplatvorm igale tema süsteemide kaudu pakkumisi esitanud edukale pakkujale teatavaks järgmise teabe:“

46)

Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	punkt f jäetakse välja;

ii)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)	ärisaladused, mille on esitanud enampakkumisplatvormi määramiseks korraldatud konkurentsi tagavas hankemenetluses osalevad isikud;“;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)	punkt f jäetakse välja;

ii)	punkt h jäetakse välja;

iii)	punkti j alapunkt iii jäetakse välja;

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4. Meetmed selle tagamiseks, et enampakkumisplatvorm, sealhulgas kõik tema heaks töötavad isikud, ei avalikustaks konfidentsiaalset teavet õigusvastaselt ning et sellisel õigusvastasel avalikustamisel oleksid tagajärjed, sätestatakse enampakkumisplatvormi määramise lepingus.

5. Konfidentsiaalset teavet, mida enampakkumisplatvorm, sealhulgas kõik tema heaks töötavad isikud on saanud, kasutatakse üksnes talle enampakkumistega seoses pandud kohustuste või ülesannete täitmiseks.“;

d)	lõike 6 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Lõigetes 1–5 sätestatu ei takista konfidentsiaalse teabe vahetamist enampakkumisplatvormi ja:“;

e)	lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Iga isik, kes töötab või on töötanud enampakkumiste korraldamisega seotud enampakkumisplatvormi heaks, on kohustatud hoidma ametisaladust ning tagab konfidentsiaalse teabe kaitse käesoleva artikli kohaselt.“

47)	Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kirjalik teave, mida enampakkumisplatvorm esitab artikli 60 lõigete 1 ja 3 kohaselt või tema määramise lepingu alusel ja mida ei avaldata Euroopa Liidu Teatajas, esitatakse rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.“

48)

Artikli 64 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid, kus teostatakse järelevalvet käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või artikli 30 lõike 1 kohaselt enampakkumisplatvormiks määratud reguleeritud turu või selle turu korraldaja üle, tagavad, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaebuste käsitlemiseks loodud kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanismi kaudu vastu võetud otsused on asjakohaselt põhjendatud ning neid on õigus edasi kaevata direktiivi 2014/65/EL artikli 74 lõikes 1 osutatud kohtutesse. Nimetatud õigus ei piira otse kohtute või pädevate haldusasutuste poole pöördumise õigusi, mis on ette nähtud direktiivi 2014/65/EL artikli 74 lõike 2 ülevõtmise siseriiklike meetmetega.“

49)	I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

50)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

51)	IV lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. august 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

I LISA

Määruse (EL) nr 1031/2010 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 alusel liikmesriigi poolt saastekvootide vabatahtlikust kehtetuks tunnistamisest teavitamise vorm

	Teavitamine vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 4
1.	Teavitav liikmesriik ja ametiasutus:
2.	Teavitamise kuupäev:
3.	Liikmesriigi territooriumil suletud elektritootmiskäitise (edaspidi „käitis“) tuvastamist võimaldavad andmed kooskõlas ELi tehingulogis registreeritud andmetega, mis on kehtestatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, sealhulgas järgmised andmed:
a)	Käitise nimetus:
b)	Käitise tunnuskood ELi tehingulogis:
c)	Käitaja nimi:
4.	Käitise sulgemise ja kasvuhoonegaaside heiteloa kehtetuks tunnistamise kuupäev:
5.	Käitise sulgemise tinginud täiendavate riiklike meetmete kirjeldus ja viide:
6.	Käitise tõendatud heitearuanded sulgemisele eelneva viie aasta kohta:
7.	Kehtetuks tunnistatavate saastekvootide kogumaht:
8.	Aastad, mille saastekvoodid kehtetuks tunnistatakse:
9.	Igal punktis 8 osutatud aastal kehtetuks tunnistatavate saastekvootide täpne maht:

“

II LISA

Määruse (EL) nr 1031/2010 III lisa muudetakse järgmiselt:

1)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Muud kui artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid, neid määranud liikmesriigid ja kõik kohaldatavad tingimused või kohustused, millele on osutatud artikli 30 lõikes 7“;

2)	punktid 1, 2 ja 3 jäetakse välja;

3)	punkti 4 kuuenda rea „Kohustused“ punkt 5 jäetakse välja.

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/32

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1869,

7. november 2019,

millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses loomasöödas esinevate teatavate soovimatute ainete piirnormidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud, et selliste loomasöödaks ette nähtud toodete kasutamine, milles soovimatute ainete sisaldus ületab kõnealuse direktiivi I lisaga kehtestatud piirnormi, on keelatud.

(2)

Pädevatelt asutustelt ja asjaomastelt söödakäitlejatelt saadud teabest nähtub, et taimses söödamaterjalis esineva arseeni üldsisalduse piirnorm 2 mg/kg ei ole konkreetsete söödamaterjalide leonardiidi ja turba puhul saavutatav. Seepärast on asjakohane suurendada nende söödamaterjalide puhul arseeni üldsisalduse piirnormi, et tagada nende materjalide kättesaadavus. Kõnealuse piirnormi suurendamine ei avalda kahjulikku mõju loomade ega inimeste tervisele, sest täiendsööda ja täissööda puhul jääb arseenisisalduse suhtes kehtestatud piirnorm samaks.

(3)

Asjaomastelt söödakäitlejatelt saadud teabest nähtub, et funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid“ kuuluvates söödalisandites esineva arseeni üldsisalduse piirnorm 30 mg/kg ei ole mikroelemendi ühendi mangaan(II)kloriidtrihüdroksiidi puhul saavutatav. Seepärast on analüüsimeetodina induktiivsidestunud plasma massispektromeetria (ICP-MS) kasutamisel saadud andmete alusel asjakohane suurendada mangaan(II)kloriidtrihüdroksiidi puhul arseenisisalduse piirnormi. Euroopa referentlabor metallide ja lämmastikuühendite jaoks on kinnitanud, et nimetatud meetod võimaldab saada õiged tulemused arseeni esinemise kohta mikroelementides. Kõnealuse piirnormi suurendamine ei avalda kahjulikku mõju loomade ega inimeste tervisele, sest täiendsööda ja täissööda puhul jääb arseenisisalduse suhtes kehtestatud piirnorm samaks.

(4)

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on koostöös asjaomaste isikutega analüüsinud teatavaid andmeid seoses fluori esinemisega lubjarikastes merevetikates. Selle analüüsi tulemusena on selgunud, et fluori taustsisaldus lubjarikastes merevetikates on mõnel juhul suurem kui lubjarikaste merevetikate puhul sätestatud fluorisisalduse piirnorm. Seepärast on asjakohane suurendada lubjarikaste merevetikate puhul fluorisisalduse piirnormi väärtuselt 1000 mg/kg väärtuseni 1250 mg/kg. Kõnealuse piirnormi suurendamine ei avalda kahjulikku mõju loomade ega inimeste tervisele, sest täiendsööda ja täissööda puhul jääb fluorisisalduse suhtes kehtestatud piirnorm samaks.

(5)

Komisjoni määrusega (EL) 2017/2229 (2) muudeti direktiivi 2002/32/EÜ I lisa muu hulgas seoses pliiga. Selguse huvides asendati kogu pliid käsitlev kanne uuega. Kõnealusel asendamisel sellise söödamaterjali loetelus, mille suhtes kohaldatakse piirnormi 15 mg/kg, jäeti mereloomade lubjarikkad kojad söödamaterjalina ekslikult loetelust välja. Samuti kehtestati määrusega (EL) 2017/2229 plii jaoks uus piirnorm vask(I)oksiidi puhul. Sellele söödalisandile vastav Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimetus on aga vask(I)oksiid. Kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitusega vask(II)oksiidi (3) käsitlevas arvamuses peaks nimetatud söödalisandi nimetus olema vask(I)oksiid. Kõnealused vead tuleks parandada.

(6)

Kategooriasse „kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted“ kuuluvaid teatavaid söödamaterjale turustatakse koerte ja kasside otsetoitmiseks kasutatava konserveeritud märgsöödamaterjalina. Tulenevalt asjaolust, et sellist konserveeritud märgsöödamaterjali kasutatakse segasööda asendamiseks, on asjakohane kohaldada kõnealuse konserveeritud märgsöödamaterjali puhul sama elavhõbedasisalduse piirnormi kui segasööda puhul, kuna see muudatus ei avalda kahjulikku mõju loomade tervisele.

(7)

EFSA on võtnud vastu teadusliku seisukoha vaba gossüpoli esinemise kohta tervetes puuvillaseemnetes (4). EFSA on jõudnud järeldusele, et teaduslikku arvamust loomaterviseriskide kohta, mis tulenevad gossüpoli kui soovimatu aine esinemisest loomasöödas, ei ole vaja ajakohastada. Lähtuvalt kõnealuses seisukohas osutatud esinemisandmetest on asjakohane kehtestada söödamaterjali puuvillaseemnete puhul vaba gossüpoli sisalduse kõrgem piirnorm. Kõnealuse piirnormi suurendamine ei avalda kahjulikku mõju loomade tervisele, sest täissööda puhul jääb vaba gossüpoli sisalduse suhtes kehtestatud piirnorm samaks.

(8)

Direktiiviga 2002/32/EÜ on kehtestatud dioksiinisisalduse, dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCBd) summaarse sisalduse ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse piirnorm üksnes teatavate söödalisandite puhul, mis kuuluvad funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“. Toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu esitatud uusimatest andmetest aga nähtub dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde suur sisaldus teisteski kõnealustesse funktsionaalrühmadesse kuuluvates söödalisandites. Seepärast on asjakohane kehtestada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse piirnorm kõikide funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvate söödalisandite puhul. Peale selle tuleks kohaldada kõnealuseid piirnorme samade söödalisandite puhul ka juhul, kui need söödalisandid on loa andmisel liigitatud funktsionaalrühma „ained, mis vähendavad sööda saastumist mükotoksiinidega“ ja/või „radionukliididega saastumist tõkestavad ained“.

(9)	Seepärast tuleks direktiivi 2002/32/EÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa muudetakse ja parandatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(2) Komisjoni 4. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2229, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa plii, elavhõbeda, melamiini ja dekokvinaadi piirnormide osas (ELT L 319, 5.12.2017, lk 6).

(3) EFSA Journal 2015; 13(4): 4057.

(4) https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2017.4850.

LISA

Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt.

Arseeni käsitlev I jaotise 1. kanne asendatakse järgmisega:

Soovimatu aine

Loomasöödaks ette nähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

„1.Arseen (1)

Söödamaterjalid,

välja arvatud:

—	rohust, kuivatatud lutsernist või kuivatatud ristikust valmistatud jahu ning kuivatatud suhkrupeedimass ja kuivatatud suhkrupeedimass melassiga;

—	palmituumakook;

4 (2)

—	turvas; leonardiit;

5 (2)

—	fosfaadid; lubjarikkad merevetikad;

—	kaltsiumkarbonaat; kaltsiummagneesiumkarbonaat (10); mereloomade lubjarikkad kojad;

—	magneesiumoksiid; magneesiumkarbonaat;

—	kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

25 (2)

—	merevetikajahu ja merevetikatest saadud söödamaterjal.

40 (2)

Jälgitavuse tagamiseks lisatavad rauaosakesed.

Funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid“ kuuluvad söödalisandid,

välja arvatud:

—	vask(II)sulfaatpentahüdraat; vask(II)karbonaat; vask(II)kloriidtrihüdroksiid; raud(II)karbonaat; mangaan(II)kloriidtrihüdroksiid;

—	tsinkoksiid; mangaan(II)oksiid; vask(II)oksiid.

100

Täiendsööt,

välja arvatud:

—	mineraalsööt;

—	lemmikloomade täiendsööt, mis sisaldab kalu ja muid veeloomi ning nendest saadud tooteid ja/või merevetikajahu ja merevetikatest saadud söödamaterjali;

10 (2)

—	pikaajaliselt tarvitatavad eritoitmiseks ette nähtud söödavalmistised, milles mikroelementide sisaldus on üle 100 korra suurem täissööda puhul kehtestatud piirnormist.

Täissööt,

välja arvatud:

—	kalade ja karusloomade täissööt;

10 (2)

—	lemmikloomade täissööt, mis sisaldab kalu ja muid veeloomi ning nendest saadud tooteid ja/või merevetikajahu ja merevetikatest saadud söödamaterjali.

10 (2)“

2)	Fluori käsitlevas I jaotise 3. kandes asendatakse lubjarikaste merevetikate puhul kohaldatava piirnormi väärtus veerus „Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %“ väärtusega 1 250.

Pliid käsitlev I jaotise 4. kanne asendatakse järgmisega:

Soovimatu aine

Loomasöödaks ette nähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

„4. Plii (12)

Söödamaterjalid,

välja arvatud:

—	haljassööt (3);

—	fosfaadid; lubjarikkad merevetikad; mereloomade lubjarikkad kojad;

—	kaltsiumkarbonaat; kaltsiummagneesiumkarbonaat (10);

—

pärm.

Funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid“ kuuluvad söödalisandid,

100

välja arvatud:

—	tsinkoksiid;

400

—	mangaan(II)oksiid; raud(II)karbonaat; vask(II)karbonaat; vask(I)oksiid.

200

Funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvad söödalisandid,

välja arvatud:

—	vulkaaniline klinoptiloliit; natroliitfonoliit.

Eelsegud (6)

200

Täiendsööt,

välja arvatud:

—	mineraalsööt;

—	pikaajaliselt tarvitatavad eritoitmiseks ette nähtud söödavalmistised, milles mikroelementide sisaldus on üle 100 korra suurem täissööda puhul kehtestatud piirnormist.

Täissööt

5“

Elavhõbedat käsitlev I jaotise 5. kanne asendatakse järgmisega:

Soovimatu aine

Loomasöödaks ette nähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

„5. Elavhõbe (4)

Söödamaterjalid,

0,1

välja arvatud:

—	toiduloomade segasööda tootmiseks ette nähtud kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

0,5

—	koerte, kasside, dekoratiivkalade ja karusloomade segasööda tootmiseks ette nähtud kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

1,0 (13)

—	konserveeritud märgsöödamaterjalina koerte ja kasside otsetoitmiseks ette nähtud kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

0,3

—	kaltsiumkarbonaat; kaltsiummagneesiumkarbonaat (10).

0,3

Segasööt,

0,1

välja arvatud:

—	mineraalsööt;

0,2

—	kalade segasööt;

0,2

—	koerte, kasside, dekoratiivkalade ja karusloomade segasööt.

0,3“

5)	Vaba gossüpoli käsitlevas III jaotise 1. kandes asendatakse puuvillaseemnete puhul kohaldatava piirnormi väärtus veerus „Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %“ väärtusega 6 000.

Dioksiine käsitlevas V jaotise 1. kandes asendatakse funktsionaalrühmades „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvaid söödalisandeid kaoliinsavi, vermikuliiti, natroliitfonoliiti, sünteetilisi kaltsiumaluminaate ja settelist klinoptiloliiti käsitlev veeru „Loomasöödaks ette nähtud tooted“ neljas kirje järgmisega:

„Funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvad söödalisandid (*1).

(*1) Seda piirnormi kohaldatakse samuti funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvate söödalisandite puhul ka juhul, kui need on ühtlasi liigitatud funktsionaalrühma „radionukliididega saastumist tõkestavad ained“ ja/või „ained, mis vähendavad sööda saastumist mükotoksiinidega“.“"

V jaotise 2. kandes „Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa“ asendatakse veerus „Loomasöödaks ette nähtud tooted“ neljas kirje, mis käsitleb funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvaid söödalisandeid kaoliinsavi, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit, järgmisega:

„Funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvad söödalisandid (*2).

(*2) Seda piirnormi kohaldatakse funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvate söödalisandite puhul ka juhul, kui need on ühtlasi liigitatud funktsionaalrühma „radionukliididega saastumist tõkestavad ained“ ja/või „ained, mis vähendavad sööda saastumist mükotoksiinidega“.“"

V jaotise 3. kandes „Mittedioksiinitaolised PCBd“ asendatakse veerus „Loomasöödaks ette nähtud tooted“ neljas kirje, mis käsitleb funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvaid söödalisandeid kaoliinsavi, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit, järgmisega:

„Funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvad söödalisandid (*3).

(*3) Seda piirnormi kohaldatakse funktsionaalrühmadesse „sideained“ ja „paakumisvastased ained“ kuuluvate söödalisandite puhul ka juhul, kui need on ühtlasi liigitatud funktsionaalrühma „radionukliididega saastumist tõkestavad ained“ ja/või „ained, mis vähendavad sööda saastumist mükotoksiinidega“.“"

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/37

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1870,

7. november 2019,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses eruukhappe ja vesiniktsüaniidhappe piirnormidega teatavates toiduainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (2) sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, sealhulgas eruukhappe piirnorm teatavates toiduainetes.

(2)

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjon, mis käsitleb toiduahelas olevaid saasteaineid võttis 21. septembril 2016. aastal vastu teadusliku arvamuse söödas ja toidus sisalduva eruukhappe kohta (3). EFSA määras eruukhappe lubatud päevadoosiks 7 mg kehamassi kilogrammi kohta. Suurimat toidukaudset kokkupuudet, mis ületas lubatud päevadoosi, täheldati imikute ja laste puhul. See võib ohustada lapsi ja noori, kes eruukhapet suures koguses tarbivad.

(3)

Andmed eruukhappe sisalduse kohta taimeõlides ja -rasvades näitavad, et enamiku taimeõlide ja -rasvade puhul on võimalik saavutada eruukhappe väiksem sisaldus head tava rakendades, näiteks kasutades selliseid sorte, milles eruukhappe sisaldus on väike. Seetõttu on asjakohane alandada taimeõlide puhul (v.a põldtudraõli, sinepiseemneõli ja kurgirohuõli puhul) piirnormi tasemele, mis on sätestatud Codex Alimentarius’ega väikese eruukhappesisaldusega rapsiseemneõli suhtes (4).

(4)

Põldtudraõli, sinepiõli ja kurgirohuõli puhul näitavad tõendid, et hea tava rakendamine ei võimalda saavutada eruukhappe väiksemat sisaldust, kuna nende taimede puhul ei ole ühtegi sorti, millest ekstraheeritud taimeõlides oleks eruukhappe sisaldus muude taimeõlide puhul ettenähtud piirnormist väiksem. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades asjaolu, et inimesed puutuvad kõnealuste õlidega vähem kokku, kui muude taimeõlidega, peaksid eruukhappe piirnormid põldtudraõli, sinepiõli ja kurgirohuõli puhul jääma muutmata. Väikeste ja mikroettevõtjate sulgemise vältimiseks mõnedes liikmesriikides on asjakohane teha kohapeal väikestes kogustes toodetava ja tarbitava sinepiõli puhul piirnormi kohaldamise erand, mis on kooskõlastatud pädeva asutusega.

(5)	Kuna taimeõlide ja -rasvade puhul kehtivaid piirnorme kohaldatakse ka toidu koostisosana kasutatavate taimeõlide suhtes, siis ei ole vajadust kehtestada eruukhappe piirnormi toidu puhul, mis sisaldab taimeõli ja -rasva.

(6)	Kuna sinepis on eruukhappe sisaldus suur, siis tekib sinepi tarbimisel oht märkimisväärseks kokkupuuteks eruukhappega. Seetõttu on asjakohane kehtestada sinepi puhul eruukhappe piirnorm.

(7)	Eruukhappe piirnorm imiku piimasegudes ja jätkupiimasegudes on juba kehtestatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/127 (5). Selguse huvides tuleks välja jätta imiku piimasegude ja jätkupiimasegude eruukhappe piirnorm, mis on sätestatud määrusega (EÜ) nr 1881/2006.

(8)	Komisjoni määruses (EL) 2017/1237 (6) ei ole vesiniktsüaniidhappe (sinihappe) piirnormi puhul mõõtühikut kehtestatud. Õiguskindluse tagamiseks on asjakohane see viga parandada.

(9)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1881/2006 vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesoleva määruse lisas loetletud toiduained, mis on seaduslikult turule lastud enne käesoleva määruse jõustumist, võivad jääda turule kuni minimaalse säilivusaja või kasutustähtaja lõpuni.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(3) EFSA Journal 2016; 14(11): 4593.

(4) Standard for named vegetable oils (CODEX STAN 210-1999), Codex Alimentarius

(5) Komisjoni 25. septembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/127, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 609/2013 seoses imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostise ja teabe erinõuetega ning teabega imikute ja väikelaste toitmise kohta (ELT L 25, 2.2.2016, lk 1).

(6) Komisjoni 7. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1237, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 sinihappe maksimaalse sisalduse suhtes lõpptarbija jaoks turule lastud töötlemata tervetes, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumades (ELT L 177, 8.7.2017, lk 36).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 8. jaos asendatakse punkt 8.1 järgmisega:

Toode (1)		Piirnormid (g/kg)
„8.1.	Eruukhape, sealhulgas rasvas sisalduv eruukhape
8.1.1.	Taimeõlid ja -rasvad, mis on turule lastud lõpptarbija jaoks või toidu koostisosana kasutamiseks, välja arvatud põldtudraõli, sinepiõli ja kurgirohuõli	20,0
8.1.2.	Põldtudraõli, sinepiõli (1) ja kurgirohuõli	50,0
8.1.3.	Sinep (maitseaine)	35,0

(1) Pädeva asutuse nõusoleku puhul ei kohaldata piirnormi sinepiõli suhtes, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal.“

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 8. jaos asendatakse punkt 8.3 järgmisega:

Toode (1)		Piirnormid (mg/kg)
„8.3.	Vesiniktsüaniidhape, sealhulgas tsüanogeensetes glükosiidides sisalduv vesiniktsüaniidhape
8.3.1.	Lõpptarbija jaoks turule lastud töötlemata terved, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumad (1) (2)	20,0

(1) Töötlemata tooted on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(2) Turulelaskmine [termin on muutunud, varem tõlgitud „turuleviimine“] ja lõpptarbija on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).“

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/41

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1871,

7. november 2019,

milles käsitletakse loomses toidus esinevate lubamatute farmakoloogiliste toimeainete suhtes kohaldatavaid meetmete võtmist võimaldavaid kontrollväärtusi ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/34/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 18, artikli 19 lõiget 3 ja artikli 24 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võib loomse toidu ametliku kontrolli vajadusest lähtuvalt kehtestada võrdlusväärtused (edaspidi „meetmete võtmist võimaldavad kontrollväärtused“) loomses toidus esinevate selliste farmakoloogiliste toimeainete jääkide jaoks, mille suhtes ei ole sätestatud jääkide piirnormi. Meetmete võtmist võimaldavaid kontrollväärtusi tuleks kohaldada kolmandast riigist imporditud loomse toidu ja liidus toodetud loomse toidu puhul.

(2)

Toidutarneahelas esinevate saasteainetega tegelev Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjon (EFSA CONTAM) on pärast komisjoni taotlust võtnud vastu suunised metodoloogiliste põhimõtete ja teaduslike meetodite kohta, mida tuleb arvesse võtta meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste ohutuse hindamisel (edaspidi „EFSA suunised“) (2). EFSA suunistes on kirjeldatud protsessi selle hindamiseks, kas farmakoloogilise toimeaine kontsentratsioon, mille saab valideeritud analüüsimeetodiga teha kindlaks ametlikus kontrollilaboris, on inimeste tervise küllaldaseks kaitseks piisavalt väike.

(3)

Ühtlasi on EFSA suunistes täpsustatud, millistes konkreetsetes olukordades peaks EFSA viima läbi ainepõhise riskihindamise vastavalt määrusele (EÜ) nr 470/2009. Eelkõige tuleks piisaval tasemel tervisekaitse tagamiseks teha ainepõhine riskihindamine selliste farmakoloogiliste toimeainete puhul, mis põhjustavad vere düskraasiat (aplastilist aneemiat) või allergiat (v.a naha sensibiliseerumist) või mis on tugevad kantserogeenid või anorgaanilised ained.

(4)	Seepärast tuleks võtta vastu meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste ohutuse hindamise metodoloogilised põhimõtted ja teaduslikud meetodid.

(5)

Komisjoni otsuses 2002/657/EÜ (3) on sätestatud nõutavad tulemuslikkuse miinimummäärad analüüsimeetodite jaoks, mida kasutatakse piiratud arvu ainete puhul, mille kasutamine liidus ei ole lubatud või on selgesõnaliselt keelatud. Kõnealused nõutavad tulemuslikkuse miinimummäärad vastavad keskmisele avastamispiirile, millest suuremate väärtuste puhul võib aine või selle jääkide tuvastamise tulemusi pidada metodoloogiliselt mõtestatuks. Neid nõutavaid tulemuslikkuse miinimummäärasid kohaldatakse kõnealuse otsuse II lisas nimetatud maatriksite [termin on muutunud: otsuses 2002/657/EÜ kasutatud termin „põhiaine“ on asendatud terminiga „maatriks“] puhul.

(6)

Vastavalt komisjoni otsusele 2005/34/EÜ (4) tuleb otsuses 2002/657/EÜ sätestatud nõutavaid tulemuslikkuse miinimummäärasid kasutada kolmandast riigist imporditud loomse toidu puhul meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtustena sõltumata sellest, milline on analüüsitav toidumaatriks. Loomset toitu, mis sisaldab farmakoloogilise toimeaine jääke meetmete võtmist võimaldava kontrollväärtusega võrdses või sellest suuremas kontsentratsioonis, tuleb käsitada liidu õigusaktidele mittevastavana, kõnealusest kontrollväärtusest väiksemas kontsentratsioonis jääke sisaldava loomse toidu puhul aga ei tohi keelata selle suunamist toidutarneahelasse. Meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste kehtestamist ei tohiks siiski mingil juhul kasutada ettekäändena keelatud või lubamatute ainete ebaseadusliku kasutamise õigustamiseks. Seepärast tuleks kõnealuste ainete mis tahes jääke loomses toidus pidada ebasoovitavaks. Otsuses 2005/34/EÜ sätestatud kontrollväärtused meetmete võtmiseks põhinevad üksnes analüütilistel kaalutlustel, mille puhul on arvesse võetud vähimat jääkide sisaldust, mida on valideeritud analüüsimeetodiga võimalik tuvastada ja kinnitada; seejuures ei ole lähtutud asjaomaste ainete mürgisusest.

(7)

Klooramfenikooli, malahhiitrohelise ja nitrofuraanide metaboliitide puhul on meetmete võtmist võimaldavad kontrollväärtused sätestatud otsuses 2005/34/EÜ. Nende ainete puhul jõudis EFSA aga järeldusele, et kui järgida standardse riskihindamismetoodika asemel EFSA suuniseid, on vaja viia läbi ainepõhine riskihindamine. Seepärast võttis EFSA CONTAM pärast komisjoni sellesisulist taotlust vastu teaduslikud arvamused klooramfenikooli esinemise kohta toidus ja söödas, (5) nitrofuraanide ja nende metaboliitide esinemise kohta toidus (6) ning malahhiitrohelise esinemise kohta toidus (7).

(8)

Sellest lähtuvalt on asjakohane sätestada nende ainete puhul meetmete võtmist võimaldavad kontrollväärtused, mille juures on arvesse võetud nii analüütilisi kaalutlusi kui ka nimetatud ainete mürgisust. Tulenevalt ebakindlusest, mille EFSA tuvastas oma riskihindamisel klooramfenikooli ja nitrofuraanide metaboliitide puhul, oleks vaja suurendada analüüsimeetodite tundlikkust, et võimaldada kehtestada võimalikult väikesed võrdluskontsentratsioonid.

(9)

Keelatud või lubamatute ainete jääkide tuvastamine isegi meetmete võtmist võimaldavast kontrollväärtusest väiksemas kontsentratsioonis võib viidata selliste ainete väärkasutamisele. Sellistel juhtudel on liikmesriigid ja vajaduse korral ka komisjon kohustatud võtma vastavalt määrusele (EÜ) nr 470/2009 järelmeetmeid. Selleks peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik saada teavet toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu (8).

(10)

Tuleks ette näha klooramfenikooli, malahhiitrohelise ja nitrofuraanide metaboliitide puhul meetmete võtmist võimaldavate ajakohastatud kontrollväärtuste kohaldamisele eelnev kolme aasta pikkune periood, et võimaldada ametlikel laboritel kohandada oma meetodeid lähtuvalt kõnealustest väiksematest kontrollväärtustest.

(11)	Kuna käesoleva määrusega võetakse üle otsuse 2005/34/EÜ sätted ning ajakohastatakse ja laiendatakse neid, tuleks otsus 2005/34/EÜ õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse:

a)	eeskirjad meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste kehtestamiseks selliste farmakoloogiliste toimeainete jääkide suhtes, mille jaoks ei ole sätestatud määruse (EÜ) nr 470/2009 kohast jääkide piirnormi;

b)	metodoloogilised põhimõtted ja teaduslikud meetodid meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste ohutusega seotud riskihindamiseks;

c)	meetmete võtmist võimaldavad kontrollväärtused teatavate farmakoloogiliste toimeainete jääkide suhtes, mille jaoks ei ole sätestatud määruse (EÜ) nr 470/2009 kohast jääkide piirnormi;

d)	erieeskirjad meetmete võtmiseks olukorras, kus on leidnud kinnitust keelatud või lubamatu aine jääkide esinemine kontsentratsioonis, mis on meetmete võtmist võimaldava kontrollväärtusega võrdne või sellest väiksem.

Artikkel 2

Meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste kehtestamise eeskirjad

Meetmete võtmist võimaldavad kontrollväärtused kehtestatakse tasemel, mis vastab väikseimale sisaldusele, mida on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (9) artikli 37 kohaselt määratud ametlikus kontrollilaboris võimalik analüütiliselt tuvastada.

Meetmete võtmist võimaldavaid kontrollväärtusi vaadatakse uusimate teadussaavutuste arvessevõtmiseks korrapäraselt läbi, et tagada nende väärtuste vastavus väikseimale tuvastatavale sisaldusele.

Komisjon konsulteerib meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste kehtestamisel ja läbivaatamisel asjaomaste Euroopa referentlaboritega, et teha kindlaks riiklike referentlaborite ja ametlike laborite analüüsivõimekus seoses vähima jääkide sisaldusega, mida saab tuvastada otsuse 2002/657/EÜ nõuete kohaselt valideeritud analüüsimeetodiga.

Artikkel 3

Riskihindamise metodoloogilised põhimõtted ja teaduslikud meetodid

1. Meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste ohutust käsitleval riskihindamisel võetakse arvesse:

a)	aine mürgisust ja farmakoloogilist toimet;

b)	aine toidu kaudu omastamise määra.

2. Aine mürgisuse ja farmakoloogilise toime kindlakstegemiseks kohaldatakse järgmisi toksikoloogilisi kontrollväärtusi:

I rühma ainete puhul, mis hõlmab lubamatuid farmakoloogilisi toimeaineid, mille puhul on olemas otsesed tõendid genotoksilisuse kohta või võimalikule genotoksilisusele viitav teave (struktuuri ja aktiivsuse vahelisel seosel või analoogial põhinevad andmed) või mille genotoksilisust ei saa andmete puudumise tõttu välistada, 0,0025 μg kehamassi kilogrammi kohta ööpäevas;

b)	II rühma ainete puhul, mis hõlmab lubamatuid farmakoloogilisi toimeaineid, millel on farmakoloogiline toime närvisüsteemile või reproduktiivsüsteemile või mis on kortikoidid, 0,0042 μg kehamassi kilogrammi kohta ööpäevas;

c)	III rühma ainete puhul, mis hõlmab lubamatuid farmakoloogilisi toimeaineid, millel on nakkusevastane, põletikuvastane või parasiidivastane toime, ning muid farmakoloogiliselt aktiivseid aineid, 0,22 μg kehamassi kilogrammi kohta ööpäevas.

3. Toidu kaudu omastamise asjaomase määra kindlakstegemisel lähtutakse toidutarbimise näitajatest, toidu tarbimise harjumustest ja aine esinemisest eri toidukaupades.

4. Meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste ohutuse hindamiseks veendutakse, et asjaomase toksikoloogilise kontrollväärtuse ja toidu kaudu omastamise vastava määra jagatis on ametlike kontrollilaborite analüüsivõimekusele vastavast väärtusest suurem või sellega võrdne; sellisel juhul on analüüsivõimekusele vastava meetmete võtmist võimaldava kontrollväärtuse ohutus tagatud.

Artikkel 4

Ainepõhine riskihindamine

1. Taotlus viia läbi ainepõhine riskihindamine selle kindlakstegemiseks, kas meetmete võtmist võimaldavad kontrollväärtused on inimeste tervise kaitseks piisavad, esitatakse EFSA-le eelkõige järgmiste ainete puhul:

a)	vere düskraasiat või allergiat (v.a naha sensibiliseerumist) põhjustavad ained;

b)	tugevad kantserogeenid;

c)	ained, mille genotoksilisust ei saa välistada ja mille puhul on olemas katseandmed või muud tõendid selle kohta, et kasutatav toksikoloogiline kontrollväärtus 0,0025 μg kehamassi kilogrammi kohta ööpäevas ei pruugi olla tervise kaitsmiseks piisav.

2. Taotluse viia läbi ainepõhine riskihindamine selle kindlakstegemiseks, kas asjaomane meetmete võtmist võimaldav kontrollväärtus on inimeste tervise kaitseks piisav, esitab komisjon EFSA-le vajaduse korral juhul, kui artikli 3 lõikes 4 sätestatud meetodi kohaldamisel ilmneb, et asjaomase toksikoloogilise kontrollväärtuse ja toidu kaudu omastamise vastava määra jagatis on ametlike kontrollilaborite analüüsivõimekusele vastavast väärtusest väiksem, ning võimalus, et kõnealune analüüsivõimekus lühikese aja jooksul või keskpikas perspektiivis oluliselt suureneb, on väike või puudub.

3. Kui ainepõhise riskihindamise tulemused on toksikoloogilise hindamise või kokkupuute hindamise teatavate aspektidega seotud ebamäärasusest tulenevalt ebaselged ning ei ole võimalik tagada, et väikseim analüütiliselt tuvastatav sisaldus on tarbijale piisavalt ohutu, püüavad Euroopa ja riiklikud referentlaborid väiksema maksimumsisalduse kehtestamise võimaldamiseks suurendada analüüsimeetodite tundlikkust ning meetmete võtmist võimaldavad kontrollväärtused sätestatakse tasemel, mis on piisavalt madal, et luua stiimul avastamispiiri alandamiseks.

Artikkel 5

Meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste järgimise tagamine

Loomses toidus esineda võivate teatavate jääkide sisalduse kontrollimisel kohaldatakse ainete puhul, mille kasutamine liidus on keelatud või lubamatu, meetmete võtmist võimaldavaid lisas sätestatud kontrollväärtusi sõltumata sellest, milline on analüüsitav toidumaatriks.

Loomset toitu, mis sisaldab farmakoloogilise toimeaine jääke meetmete võtmist võimaldava kontrollväärtusega võrdses või sellest suuremas kontsentratsioonis, käsitatakse liidu õigusaktidele mittevastavana ja sellist toitu ei suunata toidutarneahelasse. Loomse toidu puhul, mis sisaldab farmakoloogilise toimeaine jääke meetmete võtmist võimaldavast kontrollväärtusest väiksemas kontsentratsioonis, ei keelata selle suunamist toidutarneahelasse.

Artikkel 6

Teabevahetus ja uurimine keelatud või lubamatu aine kinnitatud esinemise korral

Kui ametliku kontrolli tulemustest, sealhulgas analüüsitulemustest nähtub keelatud või lubamatu aine jääkide esinemine meetmete võtmist võimaldavast kontrollväärtusest suuremas, sellega võrdses või sellest väiksemas kontsentratsioonis, viib pädev asutus läbi määruse (EL) 2017/625 artikli 137 lõikes 2 või 3 ning direktiivi 96/23/EÜ (10) artiklis 13, artikli 16 lõikes 2 ning artiklites 17 ja 22–24 osutatud uurimise, et teha kindlaks, kas on toimunud keelatud või lubamatu farmakoloogilise toimeaine ebaseaduslik manustamine.

Mittevastavuse tuvastamise korral kohaldab pädev asutus ühte või mitut määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 ning direktiivi 96/23/EÜ artikli 15 lõikes 3 ning artiklites 17 ja 23–25 osutatud meetmetest.

Pädev asutus säilitab analüüsitulemused. Kui samalt käitlejalt pärineva loomse toidu ametliku kontrolli tulemustest, sealhulgas analüüsitulemustest nähtub korduv muster, mille alusel tekib mittevastavuse kahtlus seoses ühe või mitme teatavat päritolu keelatud või lubamatu ainega, teavitab pädev asutus sellest komisjoni ning alalisse taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteesse kuuluvaid teisi liikmesriike.

Kui kõnealune korduv muster on seotud imporditud toiduga, teavitab komisjon sellest päritoluriigi pädevat asutust või päritoluriikide pädevaid asutusi.

Liikmesriigid esitavad analüüsitulemused ja muud ametlike kontrollide tulemused, millest nähtub keelatud või lubamatu aine jääkide kinnitatud esinemine meetmete võtmist võimaldavast kontrollväärtusest suuremas või sellega võrdses kontsentratsioonis, toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu.

Artikkel 7

Otsuse 2005/34/EÜ kehtetuks tunnistamine

Otsus 2005/34/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8

Meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste kohaldamine

Käesoleva määruse lisas sätestatud kontrollväärtusi meetmete võtmiseks kohaldatakse alates 28. novembrist 2022.

Enne esimeses lõigus sätestatud kuupäeva kohaldatakse kolmandast riigist imporditud loomse toidu ja liidus toodetud loomse toidu puhul meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtustena klooramfenikooli, nitrofuraanide metaboliite ning malahhiitrohelise ja leukomalahhiitrohelise summaarset sisaldust käsitlevaid otsuse 2002/657/EÜ II lisas esitatud nõutavaid tulemuslikkuse miinimummäärasid.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2) Update: methodological principles and scientific methods to be taken into account when establishing Reference Points for Action (RPAs) for non-allowed pharmacologically active substances present in food of animal origin („Ajakohastatud suunised: metodoloogilised põhimõtted ja teaduslikud meetodid, mida tuleb arvesse võtta meetmete võtmist võimaldavate kontrollväärtuste kehtestamisel loomses toidus esinevate lubamatute farmakoloogiliste toimeainete jaoks“). EFSA Journal 2018; 16(7): 5332.

(3) Komisjoni 14. augusti 2002. aasta otsus 2002/657/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas (EÜT L 221, 17.8.2002, lk 8).

(4) Komisjoni 11. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/34/EÜ, millega kehtestatakse ühtlustatud standardid teatavate jääkide olemasolu kontrolliks kolmandatest riikidest imporditud loomsetes saadustes (ELT L 16, 20.1.2005, lk 61).

(5) Toidutarneahelas esinevate saasteainetega tegelev Euroopa Toiduohutusameti teaduskomisjon (EFSA CONTAM), 2014. Scientific Opinion on Chloramphenicol in food and feed („Teaduslik arvamus klooramfenikooli esinemise kohta toidus ja söödas“). EFSA Journal 2014; 12(11): 3907. 145 lk doi:10.2903/j.efsa.2014.3907.

(6) Toidutarneahelas esinevate saasteainetega tegelev Euroopa Toiduohutusameti teaduskomisjon (EFSA CONTAM), 2015. Scientific Opinion on nitrofurans and their metabolites in food („Teaduslik arvamus nitrofuraanide ja nende metaboliitide esinemise kohta toidus“).

EFSA Journal 2015; 13(6): 4140. 217 lk doi:10.2903/j.efsa.2015.4140.

(7) Toidutarneahelas esinevate saasteainetega tegelev Euroopa Toiduohutusameti teaduskomisjon (EFSA CONTAM), 2016. Scientific Opinion on malachite green in food („Teaduslik arvamus malahhiitrohelise esinemise kohta toidus“). EFSA Journal 2016; 14(7): 4530. 80 lk doi:10.2903/j.efsa.2016.4530.

(8) Komisjoni 10. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 16/2011, millega kehtestatakse toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi rakendusmeetmed (ELT L 6, 11.1.2011, lk 7).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(10) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).

LISA

Meetmete võtmist võimaldavad kontrollväärtused

Aine	Kontrollväärtus (µg/kg)	Muud sätted
Klooramfenikool	0,15
Malahhiitroheline	0,5	Väärtust 0,5 µg/kg kohaldatakse malahhiitrohelise ja leukomalahhiitrohelise summa suhtes
Nitrofuraanid ja nende metaboliidid	0,5 (1)	Väärtust 0,5 µg/kg kohaldatakse eraldi iga järgmise aine metaboliitide suhtes: furasolidoon (3-amino-2-oksasolidinoon ehk AOZ), furaltadoon (3-amino-5-metüülmorfolino-2-oksasolidinoon ehk AMOZ), nitrofurantoiin (1-aminohüdantoiin ehk AHD), nitrofurasoon (semikarbasiid ehk SEM) ja nifursool (3,5-dinitrosalitsüülhappe hüdrasiid ehk DNSH)

(1) (1)Kuna SEMi esineb mageveevähkides looduslikult kontrollväärtusest suuremas kontsentratsioonis, on üksnes AOZi, AMOZi, AHD ja DNSH kontrollväärtusest suurem sisaldus selge märk nitrofuraanide ja nende metaboliitide ebaseaduslikust kasutamisest. SEMi suhtes kohaldatakse kontrollväärtust 0,5 µg/kg mageveevähkide puhul üksnes juhul, kui on leidnud kinnitust nitrofurasooni ebaseaduslik kasutamine mageveevähkidel.

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/47

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1872,

7. november 2019,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa seoses Jaapani kohta tehtud kandega selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu ja vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset, artikli 8 punkti 1 esimest lõiku, artikli 8 punkti 4 ja artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (2) eriti selle artikli 23 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 798/2008 (3) on sätestatud veterinaarsertifikaatide nõuded kodulindude ja linnukasvatussaaduste (edaspidi „kaubad“) liitu importimise suhtes ja liidu kaudu toimuva transiidi suhtes, kaasa arvatud ladustamine transiidi ajal. Kõnealuses määruses on sätestatud, et neid kaupu tohib liitu importida ja läbi liidu vedada ainult kõnealuse määruse I lisa 1. osas esitatud tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

(2)	Määruses (EÜ) nr 798/2008 on sätestatud ka tingimused, mille täitmisel loetakse kolmas riik, territoorium, tsoon ja piirkond kõrge patogeensusega linnugripist vabaks.

(3)	Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas on Jaapan loetletud kolmanda riigina, mille kogu territooriumilt on lubatud mune ja munatooteid liitu importida või läbi liidu vedada.

(4)

Jaapan on ka taotlenud luba importida liitu ja vedada läbi liidu kodulindude liha ning on esitanud asjakohase teabe. Komisjon on teinud Jaapanis auditi, et hinnata liitu eksportimiseks mõeldud kodulindude liha suhtes kohaldatavaid loomatervishoiu kontrolle. H5N6-alatüübi põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhangu tõttu 2018. aasta jaanuaris ei saanud kõnealune riik siiski täita määruse (EÜ) nr 798/2008 artiklis 9 sätestatud tingimusi kõnealusest taudist vabana käsitamise kohta, mistõttu eespool nimetatud kauba jaoks talle luba ei antud.

(5)

Rohkem kui 12 kuud on nüüd möödunud lindude kõrge patogeensusega gripi esinemisest Jaapani territooriumil ja kõnealust riiki võib määruse (EÜ) nr 798/2008 artikli 9 kohaselt käsitada praegu kõnealusest haigusest vabana. Praeguse epidemioloogilise olukorra põhjal on seetõttu asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa tabelis Jaapani kohta tehtud kannet, et anda kõnealusele kolmandale riigile luba kodulindude liha liitu importida ja läbi liidu vedada.

(6)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(3) Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrus (EL) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas asendatakse Jaapanit käsitlev kanne järgmisega:

Kolmanda riigi või territooriumi ISO-kood ja nimi	Kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna kood	Kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna kirjeldus	Veterinaarsertifikaat		Eritingimused	Eritingimused		Linnugripi seire staatus	Linnugripi vastu vaktsineerimise staatus	Salmonella tõrje staatus(6)
Kolmanda riigi või territooriumi ISO-kood ja nimi	Kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna kood		Näidis(ed)	Lisatagatised	Eritingimused	Lõppkuupäev(1)	Alguskuupäev(2)	Linnugripi seire staatus	Linnugripi vastu vaktsineerimise staatus	Salmonella tõrje staatus(6)
1	2	3	4	5	6	6A	6B	7	8	9
„JP – Jaapan	JP-0	Kogu riik	EP, E
„JP – Jaapan	JP-0	Kogu riik	POU“

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/50

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1873,

7. november 2019,

mis käsitleb pädevate asutuste koordineeritud rangema ametliku kontrolli menetlusi, mida rakendatakse piiripunktides seoses loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja liittoodetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 65 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusest (EL) 2017/625 tulenevalt kohaldatakse teatavate looma- ja kaubakategooriate suhtes enne nende liitu toomist piiripunktides süstemaatilist kontrolli.

(2)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 65 lõikes 4 on sätestatud, et kui ettevõtjat kahtlustatakse pettuses või eksitavas tegevuses või kui kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud norme on tõsiselt või korduvalt rikutud, tuleb muuta pädevate asutuste poolt piiripunktis tehtav sama päritoluga või sama kasutusviisi jaoks ette nähtud saadetiste ametlik kontroll rangemaks. Vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 65 lõikele 5 tuleb komisjonile ja liikmesriikidele teatada kõnealuse määruse artiklis 131 osutatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu pädevate asutuste otsusest teha sellist rangemat kontrolli.

(3)

Selleks et tagada ühtlustatud lähenemisviis teatavate liitu sisenevate kaupade koordineeritud rangemale ametlikule kontrollile, tuleks kehtestada kõnealuse koordineeritud kontrolli üksikasjalikud menetlused, sealhulgas normid, mis käsitlevad ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi rolli kõnealuses valdkonnas. Praktilistel põhjustel peaks koordineeritud rangem kontroll piiril piirduma nende kaubakategooriatega, millel on identifitseeritav loetellu kantud päritoluettevõte, st loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja liittoodete saadetistega.

(4)

Pädevatelt asutustelt määruse (EL) 2017/625 artikli 65 lõike 5 kohase teate saamisel peaks komisjon eelkõige hindama, kas rikkumine põhineb kahtlustataval pettusel või eksitaval tegevusel või määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normide võimalikul raskel või korduval rikkumisel, näiteks selliste loomsete saaduste turulelaskmisel, milles sisalduvate saasteainete või veterinaarravimijääkide tase ületab piirnormi, või selliste toodete turulelaskmisel, mis ei ole kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 2073/2005 (2).

(5)

Et vähendada pettuse või eksitava tegevuse riski mis on seotud väikeste saadetiste esitamisega ametlikuks kontrolliks, peaks koordineeritud rangema ametliku kontrolli lõpetamiseks vajalike nõuetele vastavate kontrollitud saadetiste kogumass moodustama vähemalt meetme esialgse rakendamise põhjustanud saadetise kümnekordse massi. Et aga vältida pädevate asutuste ja ettevõtjate jaoks vastuvõetamatut haldus- ja finantskoormust, tuleks kehtestada koordineeritud rangema ametliku kontrolli lõpetamiseks vajalike nõuetele vastavate saadetiste suurim kogumass.

(6)

Kui koordineeritud rangema ametliku kontrolli käigus ilmneb kolme liitu toodava saadetise puhul sama rikkumine, millest teatatakse vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 65 lõikele 5, tuleks koordineeritud rangemat ametlikku kontrolli jätkata seni, kuni kontrolli ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste tegevuse tulemused on rahuldavad. Sellisel juhul peaks komisjon nõudma, et kolmandate riikide pädevad asutused korraldaksid vajalikud uurimised ja võtaksid päritoluettevõttes olukorra parandamiseks vajalikud meetmed ning annaksid komisjonile tehtust aru.

(7)

Kontrollisüsteemi tõhususe huvides peaks liikmesriikidel olema võimalik vabastada teatavad saadetised koordineeritud rangema ametliku kontrolli kohaldamisest, kui saadetiste liitu toomine kavatsetakse keelata muudel põhjustel kui see rikkumine, millega seoses toimub koordineeritud rangem ametlik kontroll.

(8)	Kuna määrust (EL) 2017/625 hakatakse kohaldama alates 14. detsembrist 2019, peaks ka käesolevat määrust kohaldama alates samast kuupäevast.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse normid, mis käsitlevad pädevate asutuste koordineeritud rangema ametliku kontrolli menetlusi piiripunktides seoses loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja liittoodetega, mida tuuakse liitu turule laskmise eesmärgil.

Artikkel 2

Mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel on „päritoluettevõte“ kolmandas riigis asuv päritoluettevõte, sealhulgas kolmandate riikide laevad, mis on vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele kantud loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja liittoodete ekspordi kohta koostatud loeteludesse.

Artikkel 3

Koordineeritud rangema ametliku kontrolli käivitamine

1. Kui pädevad asutused teavitavad ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu komisjoni ja teisi liikmesriike oma otsusest vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 65 lõikele 5, märgivad nad ära päritoluettevõtte, kaubakategooria, sealhulgas kauba kirjelduse ja kombineeritud nomenklatuuri koodi, mis on esitatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (3) I lisas, ning rikkumise, mille tõttu koordineeritud rangem ametlik kontroll toimub.

2. Pärast lõikes 1 osutatud teate saamist hindab komisjon, kas on täidetud järgmised tingimused:

a)	teade põhineb kahtlustataval pettusel või eksitaval tegevusel või määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normide võimalikul tõsisel või korduval rikkumisel;

b)	teade on seotud tegevuse või tegevusetusega, mille eest vastutab asjaomase saadetise päritoluettevõte,

c)	asjaomase saadetise suhtes ei kohaldata juba käesoleva määruse kohast koordineeritud rangemat ametlikku kontrolli; ning

asjaomase saadetise suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artikli 53 või määruse (EL) 2016/429 (5) artikli 261 kohaselt võetavaid erakorralisi meetmeid, ega määruse (EL) 2017/625 artikli 128 kohaselt võetavaid erimeetmeid seoses sama rikkumisega, mida on käsitletud lõikes 1 osutatud teates.

3. Komisjon registreerib lõikes 2 osutatud hindamise tulemused ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis.

4. Kui lõikes 2 osutatud hindamise tulemustest ilmneb, et nõutavad tingimused on täidetud, peavad kõigi liikmesriikide piiripunktide pädevad asutused tegema koordineeritud rangemat ametlikku kontrolli.

Artikkel 4

Koordineeritud rangema ametliku kontrolli menetlused

1. Kõigi liikmesriikide piiripunktide pädevad asutused peavad tegema määruse (EL) 2017/625 artiklis 49 osutatud identsus- ja füüsilist kontrolli kõigi saadetiste puhul, mis on pärit samast päritoluettevõttest ja sisaldavad sama kategooria kaupa, seoses sama rikkumise liigiga, mis on täpsustatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis vastavalt artikli 3 lõikele 1.

2. Lõikes 1 osutatud kontrolli puhul valitakse saadetised vastavalt artikli 3 lõike 1 kohaselt ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis esitatud kombineeritud nomenklatuuri koodidele.

3. Kui need koodid ei ole kaubakategooriate nõuetekohaseks kindlaksmääramiseks piisavalt üksikasjalikud, siis kohaldavad piiripunktide pädevad asutused koordineeritud rangemat ametlikku kontrolli kõnealuste koodide põhjal valitud saadetiste suhtes üksnes juhul, kui need vastavad artikli 3 lõikes 1 osutatud kaupade kirjeldusele.

4. Pädevad asutused märgivad ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi põhjused, miks ei kohaldatud koordineeritud rangemat ametlikku kontrolli valitud saadetise suhtes kooskõlas lõikega 3.

Artikkel 5

Ettenähtud kontroll

1. Kui koordineeritud rangema ametliku kontrolli käigus avastatakse kolme liitu siseneva saadetise puhul sama liiki rikkumine, mida on käsitletud artikli 3 lõikes 1 osutatud teates, palub komisjon selle kolmanda riigi pädeval asutusel, kus asub nõuetele mittevastavate saadetiste päritoluettevõte, võtta järgmised meetmed:

a)	vajaliku uurimise teostamine, et teha kindlaks rikkumiste põhjused (edaspidi „ettenähtud kontroll“);

b)	päritoluettevõttega seotud tegevuskava vastuvõtmine olukorra tulemuslikuks parandamiseks, ning

c)	aru andmine punktides a ja b osutatud toimingute, sealhulgas tegevuskava tulemuste kohta.

2. Komisjon jälgib tähelepanelikult ettenähtud kontrolli ja tegevuskava tulemusi ning võtab täiendavaid meetmeid, sealhulgas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 53 ja määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 4 kohaseid meetmeid, järgmistel juhtudel:

a)	kolmanda riigi pädev asutus ei võta asjakohaseid meetmeid olukorra tulemuslikuks lahendamiseks või

b)	liikmesriikide pädevad asutused teatavad, et koordineeritud rangema ametliku kontrolli tulemused ei ole jätkuvalt rahuldavad.

Artikkel 6

Koordineeritud rangema ametliku kontrolli lõpetamine

1. Koordineeritud rangem ametlik kontroll lõpetatakse järgmistel juhtudel:

a)	pädev asutus otsustab artikli 3 lõikes 1 osutatud teate tagasi võtta ning teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu, esitades oma otsuse kohta põhjendused, või

täidetud on järgmised tingimused:

i)	liikmesriikide piiripunktide pädevad asutused on ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis registreerinud vähemalt 10 järjestikust koordineeritud rangema ametliku kontrolli rahuldavat tulemust, ning

ii)	alapunktis i osutatud saadetiste kogumass on vähemalt 10 korda suurem kui artikli 3 lõikes 1 osutatud teatega seotud saadetise mass või moodustab nende netomass 300 tonni, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

2. Kui komisjon on siiski palunud artikli 5 lõike 1 punkti a kohase ettenähtud kontrolli tegemist, lõpetatakse koordineeritud rangem ametlik kontroll järgmistel juhtudel:

a)	liikmesriikide piiripunktide pädevad asutused on ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis registreerinud vähemalt 30 järjestikust koordineeritud rangema ametliku kontrolli rahuldavat tulemust, ning

b)	kolmanda riigi pädev asutus on vastu võtnud rahuldava tegevuskava kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktiga b.

Artikkel 7

Koordineeritud rangema ametliku kontrolli kulud

Koordineeritud rangema ametliku kontrolli kulud kannab ettevõtja, kes vastutab nende saadetiste eest, mille suhtes kõnealust kontrolli rakendatakse.

Artikkel 8

Saadetised, mille suhtes koordineeritud rangemat ametlikku kontrolli ei kohaldata

1. Pädevad asutused võivad saadetise suhtes koordineeritud rangemat ametlikku kontrolli mitte kohaldada, kui saadetiste liitu toomine kavatsetakse keelata vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 66 lõikele 1 muudel põhjustel kui see rikkumine, millega seoses toimub koordineeritud rangem ametlik kontroll.

2. Pädevad asutused märgivad ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi põhjused, miks ei kohaldatud koordineeritud rangemat ametlikku kontrolli valitud saadetise suhtes kooskõlas lõikega 1.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

(3) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühisetollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/55

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1874,

6. november 2019,

Hiina Rahvavabariigi pädevate asutuste adekvaatsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 7854 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ, (1) eriti selle artikli 47 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid lubada anda nende poolt tunnustatud vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevaid auditi tööpabereid või muid dokumente ja asjaomaste audititega seotud kontrolli- või uurimisaruandeid üle kolmanda riigi pädevatele asutustele üksnes juhul, kui kõnealused asutused täidavad nõudeid, mille komisjon on tunnistanud adekvaatseks, ning kui kõnealused asutused ja asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on kokku leppinud vastastikkusel põhinevas töökorralduses. Liikmesriigid on kohustusliku auditi valdkonnas üha rohkem huvitatud koostöö edasiarendamisest Hiina Rahvavabariigi pädevate asutustega. Seda huvi silmas pidades on vaja kindlaks määrata, kas Hiina Rahvavabariigi pädevad asutused täidavad koostöö seisukohast adekvaatseid nõudeid.

(2)

Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 3 kohases otsuses adekvaatsuse kohta ei käsitleta muid vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevate auditi tööpaberite ja muude dokumentide ning kontrolli- või uurimisaruannete üleandmisele kehtivaid erinõudeid, nagu direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 punktis d sätestatud pädevate asutuste vahel kokku lepitud vastastikkusel põhinev töökorraldus või kõnealuse direktiivi artikli 47 lõike 1 punktis e sätestatud isikuandmete edastamise nõuded.

(3)

Koostöö seoses vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevate auditi tööpaberite või muude dokumentide ning kontrolli- või uurimisaruannete üleandmisega kolmanda riigi pädevale asutusele on sõltumatu avaliku järelevalve tegemisel avaliku huvi seisukohalt väga oluline. Sellest lähtuvalt peaksid liikmesriikide pädevad asutused direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõikes 2 osutatud töökorralduse raames tagama, et Hiina Rahvavabariigi pädevad asutused kasutavad kõiki neile nimetatud direktiivi artikli 47 lõike 1 kohaselt üle antud dokumente ainult selleks, et täita oma audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve, välise kvaliteeditagamise ning uurimise ülesandeid.

(4)

Kontrolltoimingute või uurimise läbiviimise korral on vannutatud audiitoritel ja audiitorühingutel lubatud anda Hiina Rahvavabariigi pädevatele asutustele juurdepääs auditi tööpaberitele või muudele dokumentidele või need Hiina Rahvavabariigi pädevatele asutustele üle anda ainult direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 47 ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustel.

(5)

Ilma et see piiraks direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 4 kohaldamist, peaksid liikmesriigid tagama, et nende poolt tunnustatud vannutatud audiitorite või audiitorühingute ning Hiina Rahvavabariigi pädevate asutuste vaheline koostöö seoses audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve, kvaliteeditagamise ja uurimisega toimub asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste kaudu.

(6)

Kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 punktiga d sõltub liikmesriikide võimalus lubada nende poolt tunnustatud vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevate auditi tööpaberite või muude dokumentide ja kontrolli- või uurimisaruannete üleandmist Hiina Rahvavabariigi pädevatele asutustele sellest, kas pädevad asutused on kokku leppinud vastastikkusel põhineva töökorralduse.

(7)

Liikmesriigid peaksid tagama, et nende pädevate asutuste ja Hiina Rahvavabariigi pädevate asutuste vaheline töökorraldus lepitakse kokku vastastikkuse põhimõtte alusel ning et see vastab direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõigete 1 ja 2 tingimustele, sealhulgas auditeeritud üksuste või neid üksuseid auditeerivate vannutatud audiitorite või audiitorühingutega seotud dokumentides sisalduvate mis tahes ametisaladuste ja ärihuvide (sealhulgas tööstus- ja intellektuaalomand) kaitse.

(8)

Kui vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevate auditi tööpaberite või muude dokumentide ja kontrolli- või uurimisaruannete üleandmine Hiina Rahvavabariigi pädevatele asutustele hõlmab isikuandmete edastamist, on see seaduslik ainult juhul, kui see vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (2) sätestatud andmete rahvusvahelise edastamise nõuetele. Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et isikuandmete edastamine nende pädevate asutuste ja Hiina Rahvavabariigi pädevate asutuste vahel oleks kooskõlas kõigi kohaldatavate andmekaitsepõhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige määruse (EL) 2016/679 V peatüki sätetega. Liikmesriigid peaksid tagama, et isikuandmete edastamiseks on ette nähtud asjakohased kaitsemeetmed vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 46. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et Hiina Rahvavabariigi pädevad asutused ei avalikustaks üleantud dokumentides sisalduvaid isikuandmeid ilma asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste eelneva nõusolekuta.

(9)

Hiina Rahvavabariigi rahandusministeerium ja väärtpaberite reguleerimisasutus (Securities Regulatory Commission, CSRC) on kaks avaliku järelevalve organit, kes on pädevad uurima audiitoreid ja audiitorühinguid vastavalt Hiina Rahvavabariigi raamatupidamisseadusele, avaliku sektori sertifitseeritud raamatupidajate seadusele ja väärtpaberiseadusele. Rahandusministeerium vastutab järgmise eest: raamatupidamisettevõtetele tegevuslubade väljastamine, raamatupidamiseeskirjade jõustamine, auditistandardite kehtestamine, raamatupidamisettevõtete ja sertifitseeritud avaliku sektori raamatupidajate kontroll ja uurimine ning sertifitseeritud riiklike raamatupidajate kutseala järelevalvet käsitlevate reguleerivate koostöölepingute sõlmimine. CSRC vastutab riiginõukogu egiidi all väärtpaberituru järelevalve ja väärtpaberiseaduse jõustamise eest. Tal on õigus kontrollida Shanghai ja Shenzheni börsil noteeritud äriühinguid ja raamatupidamisettevõtteid, mis neid börsil noteeritud äriühinguid auditeerivad. CSRC vastutab nendel börsidel emiteeritud väärtpaberite järelevalve ja haldamise eest. Järelevalveülesannete raames vastutab CSRC väärtpaberi- ja futuurisektori rahvusvahelise koostöö eest. CSRC-l on õigus leppida teiste jurisdiktsioonide vastavate asutustega kokku järelevalvealane koostöömehhanism väärtpaberiturgude piiriülese järelevalve, sealhulgas auditiküsimustes tehtava koostöö eesmärgil.

(10)

Nii rahandusministeerium kui ka CSRC on kaasatud auditi tööpaberite üleandmist käsitlevate tulevaste kahepoolsete lepingute allkirjastamisse. Rahandusministeerium võtab juhtrolli liikmesriikidega lepingute sõlmimisel ja otsustab CSCR osalemise üle läbirääkimistel ning lepingute sõlmimisel sõltuvalt lepingute rakendusalast ja sisust. Rahandusministeeriumi ja CSRC senistel ja endistel töötajatel on kohustus hoida riigi-, äri- ja ametisaladust, mis on omandatud järelevalve käigus, ning mitte kasutada seda teavet küsimustes, mis ei ole asjaga seotud.

(11)

Vastavalt Hiina Rahvavabariigi õigusnormidele võivad rahandusministeerium ja CSRC anda liikmesriikide pädevatele asutustele üle dokumendid, mis on samaväärsed direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõikes 1 osutatud dokumentidega ning mis on seotud uurimisega, mida ta võib selliste audiitorite ja audiitorühingute suhtes teha.

(12)

Selle põhjal, võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 (3) artikli 30 lõike 7 punktis c osutatud Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee tehnilist nõuannet, täidavad rahandusministeerium ja CSRC nõudeid, mis tuleks tunnistada adekvaatseteks direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 punkti c kohaldamisel.

(13)	Käesolev otsus ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (4) artikli 25 lõikes 4 osutatud koostöölepinguid.

(14)

Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 3 esimese lõigu kohane mis tahes järeldus kolmanda riigi pädevate asutuste täidetud nõuete adekvaatsuse kohta ei mõjuta ühtki otsust, mille komisjon võib vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 46 lõikele 2 vastu võtta kõnealuse kolmanda riigi audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide samaväärsuse kohta.

(15)

Käesoleva otsuse eesmärk on lihtsustada tõhusat koostööd liikmesriikide ja Hiina Rahvavabariigi pädevate asutuste vahel. Selle eesmärk on võimaldada nimetatud asutustel täita oma avaliku järelevalve, välise kvaliteeditagamise ja uurimise ülesandeid ning samas kaitsta asjaomaste poolte õigusi. Kui pädev asutus otsustab sõlmida Hiina Rahvavabariigi pädevate asutustega vastastikkuse põhimõtte alusel töökorra, mis võimaldab anda üle vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevaid auditi tööpabereid ja muid dokumente ning kontrolli- või uurimisaruandeid, on asjaomane liikmesriik kohustatud saatma komisjonile kõnealuste asutustega kokku lepitud vastastikkusel põhineva töökorralduse, et komisjon saaks hinnata, kas koostöö on kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artikliga 47.

(16)

Liikmesriikide pädevate asutuste ja Hiina Rahvavabariigi pädevate asutuste tehtava auditijärelevalvealase koostöö lõppeesmärk on saavutada vastastikune usaldus üksteise järelevalvesüsteemide vastu ja edendada auditikvaliteedi lähenemist. Selline vastastikune usaldus ja suurem lähenemine põhineksid liidu ja Hiina Rahvavabariigi auditijärelevalvesüsteemide samaväärsusel. Selle tulemusena tuleks vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevaid auditi tööpabereid või muid dokumente ja kontrolli- või uurimisaruandeid tulevikus üle anda ainult erandjuhul.

(17)

Käesolev otsus kajastab liikmesriikide kasvavat huvi arendada edasi koostööd Hiina Rahvavabariigi pädevate asutustega kohustusliku auditi valdkonnas, et lihtsustada liidu üksuste juurdepääsu Hiina Rahvavabariigi kapitaliturule ning ergutada selliste äriühingute tegevust liikmesriikide kapitaliturgudel, kelle registrijärgne asukoht on Hiina Rahvavabariigis.

(18)	Kuna järelevalvealases koostöös Hiina Rahvavabariigi pädevate asutustega ei ole praegu praktilisi kogemusi, tuleks käesolevat otsust kohaldada piiratud aja jooksul.

(19)

Vaatamata ajapiirangule jälgib komisjon korrapäraselt turu arengut, järelevalve- ja õigusraamistike arengut ning järelevalvealase koostöö tõhusust, võttes arvesse järelevalvealase koostöö käigus saadud kogemusi ja toetudes ka liikmesriikide panusele. Eelkõige võib komisjon käesoleva otsuse spetsiaalselt läbi vaadata ükskõik millal enne selle kehtivusaja lõppu, kui oluliste suundumuste tõttu on vaja käesoleva otsusega antud adekvaatsustunnistust uuesti hinnata. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(20)	Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 20. mail 2019.

(21)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artikli 48 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Hiina Rahvavabariigi rahandusministeerium ja väärtpaberite reguleerimisasutus (CSRC) vastavad nõuetele, mida käsitatakse auditi tööpaberite või muude dokumentide ja kontrolli- või uurimisaruannete direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 kohasel üleandmisel direktiivi 2006/43/EÜ artikli 47 lõike 1 punkti c tähenduses adekvaatsena.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et kui vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevad auditi tööpaberid või muud dokumendid on üksnes sellise vannutatud audiitori või audiitorühingu käes, kes on registreeritud mõnes muus liikmesriigis kui grupi audiitor, mille registreerimisliikmesriigi pädev asutus on saanud dokumentide üleandmise taotluse artiklis 1 osutatud asutuselt, antakse kõnealused dokumendid neid taotlenud pädevale asutusele üle ainult juhul, kui esimese liikmesriigi pädev asutus on andnud üleandmiseks selgesõnalise nõusoleku.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 15. novembrist 2019 kuni 14. novembrini 2024.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. november 2019

Komisjoni nimel

Valdis DOMBROVSKIS

Asepresident

(1) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/59

Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/934 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega) parandus

(Euroopa Liidu Teataja L 149, 7. juuni 2019)

Leheküljel 9 I lisa A osa tabeli 1 2. veeru 2. kandes

Asendatakse

„Kohaldatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikutes 1.8 (1970), 2.4.4 (1988), 3.4.3 (1988) ja 3.4.3.1 (1990) sätestatud tingimusi.“

järgmisega:

„Kohaldatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikutes 1.8 (1970), 2.2.4 (1988), 3.4.3 (1988) ja 3.4.3.1 (1990) sätestatud tingimusi.“

Leheküljel 10 I lisa A osa tabeli 1 2. veeru 14. kande neljandas lauses

Asendatakse:

„Kohaldatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikutes 2.1.3.1.3 (2010), 2.1.3.2.4 (2012), 3.1.1.4 (2010), 3.1.2.3 (2012) sätestatud tingimusi.“

järgmisega:

Leheküljel 16 I lisa A osa tabeli 2 3. veeru kandes 5.13

Asendatakse:

„Toimik 2.1.22 (2009); 3.2.1 (2011); 3.2.12 (2009); 3.2.1 (2009)“

järgmisega:

„Toimik 2.1.22 (2009); 3.2.1 (2011); 3.2.12 (2009)“.

Leheküljel 16 I lisa A osa tabeli 2 3. veeru kandes 5.14

Asendatakse:

„Toimik 2.1.23 (2009); 3.2.1 (2011); 3.2.13 (2009); 3.2.1 (2009)“

järgmisega:

„Toimik 2.1.23 (2009); 3.2.1 (2011); 3.2.13 (2009)“.

8.11.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 289/60

Komisjoni 10. oktoobri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1706 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/325, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) parandus

(Euroopa Liidu Teataja L 260, 11. oktoober 2019)

Leheküljel 44 põhjenduses 17

Asendatakse

„Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi. [Ühtegi märkust ei laekunud.]“

järgmisega:

„Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud.“

Leheküljel 44 artiklis 1

asendatakse

Äriühingu nimi	Linn
„Wuxi Solead Technology Development Co., Ltd	Xinjian Town“

järgmisega:

Äriühingu nimi	Linn
„Wuxi Solead Technology Development Co., Ltd	Yixing City“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 289

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 8. november 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1864, 24. oktoober 2019, Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb GATT 1994 artikli XXVIII alusel peetud läbirääkimisi Šveitsi WTO kontsessioonide muutmiseks maitsestatud liha osas, liidu nimel allkirjastamise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1865, 6. juuni 2019, millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) rumeeniakeelset versiooni ( 1 )	3
	*	Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2019/1866, 3. juuli 2019, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/653, et viia üleminekukord, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32 osutatud PRIIPide koostajate jaoks, kes pakuvad alusinvesteeringuvõimalustena fondiosakuid, kooskõlla kõnealuse artikli kohase pikaajalise vabastusperioodiga ( 1 )	4
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1867, 28. august 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 ühtse määra alusel rahastamise kehtestamiseks	6
	*	Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2019/1868, 28. august 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010, et viia saastekvootide enampakkumine kooskõlla ELi HKSi kauplemisperioodi 2021–2030 eeskirjadega ja saastekvootide liigitamisega finantsinstrumentideks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL ( 1 )	9
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/1869, 7. november 2019, millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses loomasöödas esinevate teatavate soovimatute ainete piirnormidega ( 1 )	32
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/1870, 7. november 2019, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses eruukhappe ja vesiniktsüaniidhappe piirnormidega teatavates toiduainetes ( 1 )	37
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/1871, 7. november 2019, milles käsitletakse loomses toidus esinevate lubamatute farmakoloogiliste toimeainete suhtes kohaldatavaid meetmete võtmist võimaldavaid kontrollväärtusi ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/34/EÜ ( 1 )	41
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1872, 7. november 2019, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa seoses Jaapani kohta tehtud kandega selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu ja vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi ( 1 )	47
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1873, 7. november 2019, mis käsitleb pädevate asutuste koordineeritud rangema ametliku kontrolli menetlusi, mida rakendatakse piiripunktides seoses loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja liittoodetega ( 1 )	50
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1874, 6. november 2019, Hiina Rahvavabariigi pädevate asutuste adekvaatsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ (teatavaks tehtud numbri C(2019) 7854 all) ( 1 )	55

	Parandused
*	Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/934 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega) parandus ( ELT L 149, 7.6.2019 )	59
*	Komisjoni 10. oktoobri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1706 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/325, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) parandus ( ELT L 260, 11.10.2019 )	60


	(1) EMPs kohaldatav tekst.