24.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 271/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1753,

23. oktoober 2019,

liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et liit saaks täiel määral teostada oma ainupädevust ühise kaubanduspoliitika valdkonnas ning täites täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepingust tulenevaid kohustusi, ühineb ta vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2019/1754 (3) päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (edaspidi „Genfi redaktsioon“), mis lubab samuti liikmesriikidel seda liidu huvides ratifitseerida või sellega ühineda. Genfi redaktsiooni osalised on päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva Lissaboni kokkuleppega loodud eriliidu (edaspidi „eriliit“) liikmed. Kooskõlas otsusega (EL) 2019/1754 esindab eriliidus Genfi redaktsiooniga seonduvalt liitu ja Genfi redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud liikmesriike komisjon.

(2)	On asjakohane sätestada õigusnormid, mis võimaldavad liidul kasutada tema enda ja Genfi redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud liikmesriikide nimel Genfi redaktsiooniga antud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi.

(3)

Genfi redaktsioon kaitseb päritolunimetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1151/2012 (4) ja (EL) nr 1308/2013 (5) tähenduses ning geograafilisi tähiseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 251/2014 (6) ja (EL) 2019/787 (7) tähenduses (käesolevas määruses edaspidi mõlemad koos „geograafilised tähised“).

(4)

Komisjon peaks pärast liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga ja seejärel korrapäraselt esitama Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole (edaspidi „rahvusvaheline büroo“) taotlusi liidu territooriumilt pärit ja liidus kaitstud geograafiliste tähiste rahvusvaheliseks registreerimiseks rahvusvahelise büroo registris (edaspidi „rahvusvaheline register“). Sellised taotlused peaksid põhinema liikmesriikide poolt omaalgatuslikult esitatud teadetel, Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku taotlusel või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isiku taotlusel. Kõnealuste teadete ettevalmistamisel peaksid liikmesriigid kaaluma asjaomaste geograafiliste tähiste rahvusvahelise kaitsmise majanduslikku huvi ning eelkõige võtma arvesse toodangu väärtust ja ekspordiväärtust, muude lepingute kohast kaitset, väärkasutamist või selle võimalikkust asjaomastes kolmandates riikides.

(5)

Geograafiliste tähiste registreerimine rahvusvahelises registris peaks täitma kvaliteetsete toodete pakkumise, ausa konkurentsi ja tarbijakaitse eesmärki. Arvestades geograafiliste tähiste märkimisväärset kultuurilist ja majanduslikku väärtust, tuleks nende registreerimist hinnata kohalike kogukondade jaoks loodava väärtuse seisukohast, et toetada maaelu arengut ja edendada uusi töövõimalusi tootmise, töötlemise ja muude nendega seotud teenuste valdkonnas.

(6)	Selleks, et seada sisse pidev dialoog asjaomaste sidusrühmadega, peaks komisjon kasutama olemasolevaid võimalusi liikmesriikide, kutseorganisatsioonide ja liidu tootjatega korrapäraselt konsulteerimiseks.

(7)

Tuleks kehtestada asjakohased menetlused, mille alusel komisjon hindab sellistest Genfi redaktsiooni osalisriikidest, mis ei ole liikmesriigid (edaspidi „kokkuleppeosalised kolmandad riigid“), pärit ja rahvusvahelises registris registreeritud geograafilisi tähiseid, et võtta vastu otsuseid kõnealuste tähiste kaitse kohta liidus või sellise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, kui see on asjakohane.

(8)

Kokkuleppeosalistest kolmandatest riikidest pärit ning rahvusvahelises registris registreeritud geograafiliste tähiste liidupoolne jõustamine toimub kooskõlas Genfi redaktsiooni III peatükiga, eelkõige kooskõlas selle artikliga 14, mille kohaselt teevad osalisriigid kättesaadavaks tõhusad õiguskaitsevahendid, et kaitsta registreeritud geograafilisi tähiseid, ning näevad ette, et kohtumenetlusi nende kaitse tagamiseks võivad algatada nii riigiasutused kui ka huvitatud isikud, olgu selleks siis füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kooskõlas osalisriigi õigussüsteemi ja tavadega.

(9)

Selleks et tagada lisaks geograafilistele tähistele ka liidu, piirkondlike ja riigisiseste kaubamärkide kaitse, arvestades Genfi redaktsiooni artikli 13 lõikes 1 sätestatud varasemaid kaubamärgiõigusi, tuleks tagada varasemate kaubamärkide ning liidus kaitstavate ja kasutatavate rahvusvahelises registris registreeritud geograafiliste tähiste kooseksisteerimine.

(10)

Võttes arvesse liidu ainupädevust ühise kaubanduspoliitika valdkonnas, ei peaks liikmesriigid, kes veel ei ole päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva 1958. aasta Lissaboni kokkuleppe (mis on läbi vaadatud 14. juulil 1967 Stockholmis ja mida on muudetud 28. septembril 1979) osalised, kõnealust kokkulepet ratifitseerima ega sellega ühinema.

(11)

Liikmesriigid, kes juba on Lissaboni kokkuleppe osalised, peaksid saama selleks jääda, eelkõige selleks, et tagada kõnealuse kokkuleppega antud õiguste jätkumine ja selles sätestatud kohustuste täitmine. Siiski peaksid nad tegutsema üksnes liidu huvides ja austama täielikult liidu ainupädevust. Seega peaksid kõnealused liikmesriigid kasutama Lissaboni kokkuleppest tulenevaid õigusi ja täitma sellest tulenevaid kohustusi, järgides täielikult käesoleva määruse kohaselt liidu poolt antud luba. Selleks et järgida põllumajandustoodete suhtes liidus kehtestatud geograafiliste tähiste ühtset kaitsesüsteemi ning selleks et veelgi suurendada ühtlustamist siseturul, ei tohiks kõnealused liikmesriigid Lissaboni kokkuleppe alusel registreerida uusi päritolunimetusi toodetele, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 251/2014 või (EL) 2019/787 kohaldamisalasse.

(12)	Liikmesriigid, kes juba on Lissaboni kokkuleppe osalised, on Lissaboni kokkuleppe alusel registreerinud päritolunimetusi. Nende päritolunimetuste jätkuvaks kaitsmiseks tuleks kehtestada üleminekukord vastavalt kõnealuse kokkuleppe, Genfi redaktsiooni ja liidu õiguse nõuetele.

(13)

Liikmesriigid, kes juba on Lissaboni kokkuleppe osalised, kaitsevad selle kokkuleppe osaliste kolmandate riikide päritolunimetusi. Selleks et anda neile vahendid enne liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, tuleks ette näha üleminekukord, millel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja mis ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

(14)

On asjakohane, et Genfi redaktsiooni ning Lissaboni kokkuleppe ja selle Genfi redaktsiooni ühisjuhendi (edaspidi „ühisjuhend“) alusel tasutavad lõivud geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu taotluse esitamise eest rahvusvahelisele büroole, samuti lõivud muude rahvusvahelise registri kannete ning väljavõtete, tõendite või rahvusvahelise registreeringu sisu käsitleva muu teabe väljastamise eest peaks kandma see liikmesriik, kust geograafiline tähis on pärit, Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsiline või juriidiline isik või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isik. Liikmesriikidel peaks olema võimalik nõuda, et kõnealune füüsiline isik, juriidiline isik või soodustatud isik tasuks kas osa lõivudest või kõik lõivud.

(15)

Selleks et katta puudujääk eriliidu tegevuseelarves, peaks liit saama liidu aastaeelarves selleks otstarbeks olemasolevate vahendite raames näha ette erisissemakse vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 4 kohasele eriliidu assamblee otsusele, võttes arvesse geograafiliste tähiste kaitse majanduslikku ja kultuurilist väärtust.

(16)

Selleks et tagada liidu liikmesuse ühetaolised rakendamistingimused eriliidus, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: selliste geograafiliste tähiste loetelu koostamine, mis lisatakse rahvusvahelisele büroole esitatavatele taotlustele nende rahvusvaheliseks registreerimiseks pärast Genfi redaktsiooniga ühinemist ning kõigile hilisematele taotlustele; vastuväite tagasilükkamine; otsustamine, kas anda rahvusvahelises registris registreeritud geograafilisele tähisele kaitse; rahvusvahelise registreeringu õiguslike tagajärgede tunnustamisest keeldumise tagasivõtmine; rahvusvahelise registreeringu tühistamise taotlemine; rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise kaitse liidus kehtetuks tunnistamisest teavitamine ning liikmesriikidele loa andmine teha vajalikke muudatusi seoses mõne sellise toote päritolunimetusega, mis on kaitstud määrusega (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 251/2014 või (EL) 2019/787, ja rahvusvahelise büroo teavitamine sellest. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(17)

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on vajalik ja asjakohane põhieesmärgi saavutamiseks, milleks on võimaldada liidul osaleda eriliidus, et võimaldada ELi geograafiliste tähiste tõhus kaitse rahvusvahelisel tasandil, kehtestada õigus- ja menetlusnormid liidu meetmete kohta pärast liidu Genfi redaktsiooniga ühinemist. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)

On oluline tagada, et komisjon jälgib ja hindab aja jooksul liidu osalemist Genfi redaktsioonis. Sellise hindamise puhul peaks komisjon muu hulgas võtma arvesse järgmist: selliste liidu õiguse alusel kaitstud ja registreeritud geograafiliste tähiste arv, mille kohta on esitatud taotlused rahvusvaheliseks registreerimiseks, ning juhtumite arv, mille puhul kokkuleppeosalised kolmandad riigid on kaitse andmisest keeldunud, Genfi redaktsioonis osalevate kolmandate riikide arvu muutumine, komisjoni võetud meetmed kõnealuse arvu suurendamiseks ning geograafilisi tähiseid käsitleva liidu õiguse praeguse seisu mõju Genfi redaktsiooni atraktiivsusele kolmandatele riikidele, ning selliste geograafiliste tähiste arv ja liik, mis on pärit kokkuleppeosalistest kolmandatest riikidest ja mille liit on tagasi lükanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse õigus- ja menetlusnormid liidu tegevuse jaoks pärast tema ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (edaspidi „Genfi redaktsioon“).

2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „geograafiline tähis“ päritolunimetusi Genfi redaktsiooni tähenduses, sealhulgas päritolunimetusi määruste (EL) nr 1151/2012 ja (EL) nr 1308/2013 tähenduses ning geograafilisi tähiseid määruste (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 251/2014 ja (EL) 2019/787 tähenduses.

Artikkel 2

Geograafiliste tähiste rahvusvaheline registreerimine

1. Komisjon kui pädev asutus Genfi redaktsiooni artikli 3 tähenduses esitab oma pädevuse piires pärast liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga ja seejärel regulaarselt Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole („rahvusvaheline büroo“) liidu õigusaktide kohaselt kaitstud ja registreeritud geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlused, mis on seotud toodetega, mis vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 5 lõigetele 1 ja 2 on pärit liidust.

2. Lõike 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid taotleda komisjonilt nende territooriumilt pärit ning liidu õigusega kaitstud ja sellekohaselt registreeritud geograafiliste tähiste registreerimist rahvusvahelises registris. Selline taotlus põhineb:

a)	Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku taotlusel või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isiku taotlusel või

b)	liikmesriikide omal algatusel.

3. Kõnealuste taotluste alusel võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles loetletakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud geograafilised tähised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 3

Liikmesriigist pärit ja rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise tühistamine

1. Komisjon võtab vastu rakendusakti, et taotleda rahvusvahelises registris registreeritud ja liikmesriigist pärit geograafilise tähise registreeringu tühistamist, järgmistel juhtudel:

a)	geograafiline tähis ei ole enam liidus kaitstud;

seda taotleb geograafilise tähise päritolu liikmesriik ning taotlus põhineb:

i)	Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku taotlusel või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isiku taotlusel või

ii)	liikmesriigi omal algatusel.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon teatab viivitamata rahvusvahelisele büroole tühistamise taotlusest.

Artikkel 4

Rahvusvahelises registris registreeritud, kolmandate riikide geograafiliste tähiste avaldamine

1. Komisjon avaldab kõik rahvusvahelise büroo poolt Genfi redaktsiooni artikli 6 lõike 4 kohaselt teada antud rahvusvahelised registreeringud,

a)	mis on seotud rahvusvahelises registris registreeritud geograafiliste tähistega ning mille puhul päritoluriigiks olev osalisriik, nagu on määratletud Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xv, ei ole liikmesriik, ning

b)	mis on seotud tootega, mis on kaitstud liidu geograafilise tähisega.

2. Lõikes 1 osutatud rahvusvaheline registreering avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Avaldatud teade sisaldab viidet toote liigile ja päritoluriigile.

Artikkel 5

Rahvusvahelises registris registreeritud, kolmanda riigi geograafiliste tähiste hindamine

1. Komisjon hindab kõiki Genfi redaktsiooni artikli 6 lõike 4 kohaselt rahvusvahelise büroo poolt rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise rahvusvahelise registreerimise kohta tehtud teateid, mille puhul päritoluriigiks olev osalisriik, nagu on määratletud Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xv, ei ole liikmesriik, et teha kindlaks, kas see sisaldab Lissaboni kokkuleppe ja Genfi redaktsiooni kohase ühisjuhendi („ühisjuhend“) reegli 5 lõikes 2 sätestatud kohustuslikke elemente ning andmeid kõnealuste ühisjuhendi reegli 5 lõikes 3 sätestatud omaduse, maine või tunnusjoonte kohta, ning et teha kindlaks, kas artiklis 4 osutatud avaldatud teade on seotud tootega, millel on liidu geograafilise tähise kaitse.

2. Lõikes 1 osutatud hindamine tehakse nelja kuu jooksul alates geograafilise tähise registreerimisest rahvusvahelises registris ning see ei hõlma muude selliste liidu erisätete hindamist, mis on seotud toote turuleviimisega, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarstandardite, turustamisstandardite või toidu märgistamisega.

Artikkel 6

Vastuväitemenetlus rahvusvahelises registris registreeritud, kolmanda riigi geograafilise tähise puhul

1. Nelja kuu jooksul alates artikli 4 kohasest rahvusvahelise registreeringu avaldamisest võivad liikmesriigi ametiasutused või muu kokkuleppeosalise kolmanda riigi kui päritoluriigiks oleva osalisriigi, nagu on määratletud Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xv, ametiasutused või liidus või muus kokkuleppeosalises kolmandas riigis kui päritoluriigiks olevas osalisriigis asuv või seal tegutsev füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigustatud huvi, esitada komisjonile vastuväite.

Vastuväide tuleb esitada ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vastuväide on lubatav üksnes juhul, kui see on esitatud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning see põhineb ühel või mitmel järgmistest alustest:

a)	rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on täielikult või osaliselt homonüümne geograafilise tähisega, mis on liidus juba kaitstud, ning kaitsetaotlusega hõlmatud geograafilise tähise ja liidus juba kaitstava geograafilise tähise kohaliku ja traditsioonilise kasutuse tingimused ja kujutis ei ole tegelikus kasutuses piisavalt eristatavad, võttes arvesse vajadust tagada asjaomaste tootjate võrdne kohtlemine ja vajadust tarbijat mitte eksitada;

c)	rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise kaitse liidus kahjustaks varasemaid kaubamärgiõigusi liidu, piirkonna või riigi tasandil;

kolmanda riigi geograafilise tähise kaitse liidus ohustaks täiesti või osaliselt identse nimetuse kasutamist või kaubamärgi ainulaadsust liidu, piirkonna või riigi tasandil või selliste toodete olemasolu, mida on õiguspäraselt turule viidud vähemalt viis aastat enne rahvusvahelise registreeringu avaldamise kuupäeva kooskõlas artikliga 4;

e)	rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on seotud tootega, mida liidu tasandil geograafilise tähisena ei kaitsta;

f)	nimetus, mille registreerimist taotletakse, on liidu territooriumil üldnimetus;

g)	Genfi redaktsiooni artikli 2 lõike 1 punktides i ja ii osutatud tingimusi ei täideta;

h)	rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on homonüümne nimetus, mis tekitab tarbijas eksliku arvamuse, et toode on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnalt võetuna kõnealuse toote tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3. Komisjon hindab lõikes 2 sätestatud vastuväite põhjusi liidu territooriumist või selle osast lähtuvalt.

Artikkel 7

Otsus rahvusvahelises registris registreeritud kolmanda riigi geograafilise tähise liidus kaitsmise kohta

1. Kui artikli 5 kohaselt tehtud hindamise alusel on kõnealuses artiklis sätestatud tingimused täidetud ning ei ole saadud ühtegi vastuväidet või ühtegi lubatavat vastuväidet, lükkab komisjon asjakohasel juhul lubamatu vastuväite rakendusaktiga tagasi ja otsustab geograafilisele tähisele kaitse andmise. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Kui artikli 5 kohaselt tehtud hindamise alusel ei ole kõnealuses artiklis sätestatud tingimused täidetud või on saadud artikli 6 lõikes 2 sätestatud lubatav vastuväide, otsustab komisjon rakendusaktiga, kas anda rahvusvahelises registris registreeritud geograafilisele tähisele kaitse. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikli 15 lõikes 1 sätestatud komiteede pädevuse alt välja jäävate toodete geograafiliste tähiste puhul võtab otsuse, kas kaitset anda, vastu komisjon.

3. Geograafilisele tähisele käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt kaitse andmist käsitlevas otsuses sätestatakse antud kaitse ulatus ning see võib sisaldada Genfi redaktsiooniga kooskõlas olevaid tingimusi, eelkõige võib sellega kehtestada üleminekuperioodi, nagu on täpsustatud Genfi redaktsiooni artiklis 17 ja ühisjuhendi reeglis 14.

4. Genfi redaktsiooni artikli 15 lõike 1 kohaselt teatab komisjon rahvusvahelisele büroole asjaomase rahvusvahelise registreeringu õiguslike tagajärgede tunnustamisest keeldumisest liidu territooriumil ühe aasta jooksul alates Genfi redaktsiooni artikli 6 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu teate kättesaamisest või kahe aasta jooksul kõnealuse teate kättesaamisest otsuse (EL) 2019/1754 artikli 5 esimeses lõigus osutatud juhtudel.

5. Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi, kolmanda riigi või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku piisavalt põhjendatud taotluse korral võtta rakendusaktiga täielikult või osaliselt tagasi rahvusvahelisele büroole varem teatatud keeldumise. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon teatab sellisest tagasivõtmisest viivitamata rahvusvahelisele büroole.

Artikkel 8

Geograafiliste tähiste kasutamine

1. Komisjoni poolt artikli 7 kohaselt vastuvõetud rakendusaktid ei piira muude liidu erinormide kohaldamist seoses toote turuleviimisega, eelkõige põllumajandustoodete ühise turukorralduse, sanitaar- ja fütosanitaarstandardite ning toidu märgistamisega.

2. Vastavalt lõikele 1 võivad käesoleva määruse alusel kaitstud geograafilisi tähiseid kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad toodet kooskõlas nimetatud geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreeringuga.

Artikkel 9

Rahvusvahelises registris registreeritud kolmanda riigi geograafilise tähise õiguslike tagajärgede kehtetuks tunnistamine liidus

1. Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi, kolmanda riigi või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku piisavalt põhjendatud taotluse korral rakendusaktiga täielikult või osaliselt tunnistada kehtetuks geograafilise tähise kaitse õiguslikud tagajärjed liidus ühe või mitme järgmise asjaolu esinemisel:

a)	geograafilist tähist ei kaitsta enam päritoluriigiks olevas osalisriigis;

b)	geograafiline tähis ei ole enam registreeritud rahvusvahelises registris;

c)	ühisjuhendi reegli 5 lõikes 2 sätestatud kohustusliku sisu järgimine või ühisjuhendi reegli 5 lõikes 3 sätestatud omadusi, mainet või tunnusjooni käsitlevate andmete esitamine ei ole enam tagatud.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega ning üksnes pärast seda, kui Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isikule on antud võimalus kaitsta oma õigusi.

3. Kui kehtetuks tunnistamist ei saa enam edasi kaevata, teatab komisjon viivitamata rahvusvahelisele büroole sellise geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu õiguslike tagajärgede kehtetuks tunnistamisest liidu territooriumil kooskõlas lõike 1 punktiga a või c.

Artikkel 10

Suhe kaubamärkidega

1. Geograafilise tähise kaitse ei piira varasema kaubamärgi kehtivust liidu, piirkonna ega riigi tasandil, kui kaubamärki taotleti või see registreeriti heauskselt või kui õigused kaubamärgile omandati heauskse kasutamise kaudu liikmesriigi, liikmesriikide piirkondliku liidu või liidu territooriumil.

2. Rahvusvahelises registris registreeritud geograafilist tähist ei kaitsta liidu territooriumil, kui asjaomase geograafilise tähise kaitse liidu territooriumil võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib kaubamärki, mida taotleti või mis registreeriti heas usus või saadi kasutamise teel (kui selline võimalus on ette nähtud kohaldatavas õiguses) heauskselt liikmesriigi, liikmesriikide piirkondliku liidu või liidu territooriumil enne kuupäeva, mil rahvusvaheline büroo teatas komisjonile geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu avaldamisest, ja mille kasutamine oleks vastuolus geograafilise tähise kaitsega, jätkuvalt kasutada või uuendada asjaomase toote puhul olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et puudub alus kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1001 (9) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/2436 (10). Sellisel juhul on lubatud kasutada nii geograafilist tähist kui ka asjaomast kaubamärki.

Artikkel 11

Üleminekusätted seoses Lissaboni kokkuleppe alusel juba registreeritud liikmesriikidest pärit päritolunimetustega

1. Iga sellise toote päritolunimetuse puhul, mis on kaitstud mõne käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud määrusega ja mis on pärit Lissaboni kokkuleppe osaliseks olevast liikmesriigist, peab asjaomane liikmesriik Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku taotluse või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isiku taotluse alusel või liikmesriigi omal algatusel taotlema:

a)	kõnealuse päritolunimetuse rahvusvahelist registreerimist Genfi redaktsiooni alusel, kui asjaomane liikmesriik on Genfi redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud vastavalt otsuse (EL) 2019/1754 artiklis 3 osutatud loale; või

b)	kõnealuse päritolunimetuse registreeringu tühistamist rahvusvahelises registris.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile esimeses lõigus osutatud valikust hiljemalt 14. novembriks 2022.

Esimese lõigu punktis a osutatud juhtudel kontrollib asjaomane liikmesriik komisjoniga koordineerides koos rahvusvahelise bürooga üle kõik ühisjuhendi reegli 7 lõike 4 kohaselt tehtavad muudatused seoses registreerimisega Genfi redaktsiooni alusel.

Komisjon lubab asjaomasel liikmesriigil teha rakendusaktiga vajalikke muudatusi ja teatada neist rahvusvahelisele büroole. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Seoses iga sellise toote päritolunimetusega, mis kuulub mõne käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud määruse kohaldamisalasse, kuid ei ole ühegi nimetatud määrusega kaitstud, ning mis on pärit Lissaboni kokkuleppe osaliseks olevast liikmesriigist, peab asjaomane liikmesriik Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku taotluse või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isiku taotluse alusel või liikmesriigi omal algatusel taotlema kas:

a)	päritolunimetuse registreerimist asjaomase määruse alusel või

b)	kõnealuse päritolunimetuse rahvusvahelises registris registreerimise tühistamist.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile esimeses lõigus osutatud valikust ja esitab vastava taotluse hiljemalt 14. novembriks 2022.

Esimese lõigu punktis a osutatud juhtudel taotleb asjaomane liikmesriik kõnealuse päritolunimetuse rahvusvahelist registreerimist Genfi redaktsiooni alusel, kui asjaomane liikmesriik on Genfi redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud vastavalt otsuse (EL) 2019/1754 artiklis 3 osutatud loale, ühe aasta jooksul alates geograafilise tähise kohaldatava määruse alusel registreerimise kuupäevast. Kohaldatakse lõike 1 kolmandat ja neljandat lõiku.

Kui kohaldatava määruse alusel registreerimise taotlus lükatakse tagasi ning kui kõik seonduvad haldus- ja õiguskaitsevahendid on ammendatud või kui on jäänud esitamata Genfi redaktsiooni alusel registreerimise taotlus vastavalt käesoleva lõike kolmandale lõigule, taotleb asjaomane liikmesriik viivitamata kõnealuse päritolunimetuse registreeringu tühistamist rahvusvahelises registris.

3. Selliste toodete päritolunimetuste puhul, mis ei kuulu mõne käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud määruse kohaldamisalasse ja mille suhtes ei kohaldata liidu tasandil geograafilise tähise kaitset, võib juba Lissaboni kokkuleppe osaliseks olev liikmesriik säilitada kõik olemasolevad registreeringud rahvusvahelises registris.

Selline liikmesriik võib ka esitada täiendavaid taotlusi selliste tema territooriumilt pärit päritolunimetuste Lissaboni kokkuleppe alusel rahvusvahelises registris registreerimiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	asjaomane liikmesriik on komisjonile teatanud selliste päritolunimetuste registreerimise taotluse projektist; selline teade sisaldab tõendeid selle kohta, et taotlus vastab Lissaboni kokkuleppe alusel registreerimise nõuetele, ning

komisjon ei ole kahe kuu jooksul pärast sellist teadet esitanud negatiivset arvamust; negatiivse arvamuse võib esitada üksnes pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga ning erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui punkti a kohaselt nõutavad tõendid ei põhjenda piisavalt, et Lissaboni kokkuleppe alusel registreerimise nõuded on täidetud või kui registreerimisega kaasneks negatiivne mõju liidu kaubanduspoliitikale.

Komisjonilt täiendava teabe saamise taotluse puhul teise lõigu punkti a kohaselt esitatud teate kohta on komisjoni toimingu tegemise tähtaeg üks kuu alates taotletud teabe kättesaamisest.

Komisjon teatab viivitamata teistele liikmesriikidele kõikidest teise lõigu punkti a kohastest teadetest.

Artikkel 12

Lissaboni kokkuleppe alusel registreeritud, kolmandatest riikidest pärit päritolunimetuste ajutine kaitse

1. Need liikmesriigid, kes olid Lissaboni kokkuleppe osalised enne liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga, võivad jätkata Lissaboni kokkuleppe osaliseks olevast kolmandast riigist pärit päritolunimetuste kaitsmist riikliku kaitsesüsteemi kaudu ka pärast kuupäeva, mil liidust saab Genfi redaktsiooni osaline, seoses selle kuupäeva seisuga Lissaboni kokkuleppe alusel registreeritud päritolunimetustega.

2. Lõikes 1 osutatud kaitse:

asendatakse konkreetse päritolunimetuse puhul liidu kaitsesüsteemi kohase kaitsega, kui kaitse antakse käesoleva määruse artikli 7 kohase otsusega pärast asjaomase kolmanda riigi ühinemist Genfi redaktsiooniga, tingimusel et käesoleva määruse artikli 7 kohase otsusega antava kaitsega säilitatakse päritolunimetuse jätkuv kaitse vastavas liikmesriigis;

b)	lõpeb konkreetse päritolunimetuse puhul siis, kui rahvusvahelise registreeringu õiguslikud tagajärjed lõppevad.

3. Kui kolmandast riigist pärit päritolunimetus ei ole käesoleva määruse alusel registreeritud või kui riiklikku kaitset ei asendata kooskõlas lõike 2 punktiga a, vastutab sellise riikliku kaitsesüsteemi õiguslike tagajärgede eest ainuüksi asjaomane liikmesriik.

4. Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja need ei tohi mõjutada liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

5. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid edastavad komisjonile kõik rahvusvahelise büroo poolt Lissaboni kokkuleppe alusel tehtud teated. Komisjon edastab sellised teated kõigile teistele liikmesriikidele.

6. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriigid teatavad rahvusvahelisele büroole, kui nad ei saa tagada riiklikku kaitset toote päritolunimetusele, mis kuulub mõne käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud määruse kohaldamisalasse, mis on registreeritud ja millest on neile teatatud Lissaboni kokkuleppe alusel, alates kuupäevast, mil liidust saab Genfi redaktsiooni osaline.

Artikkel 13

Lõivud

Genfi redaktsiooni artikli 7 kohaselt tasutavad lõivud, nagu on täpsustatud ühisjuhendis, peab kandma liikmesriik, kust geograafiline tähis on pärit, või Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsiline või juriidiline isik või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isik. Liikmesriigid võivad nõuda, et kõnealune füüsiline isik, juriidiline isik või soodustatud isik tasuks osa lõivudest või kõik lõivud.

Artikkel 14

Rahaline eritoetus

Kui eriliidu tulu saadakse Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punkti v kohaselt, võib liit teha erisissemakse tema aastaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahendite raames.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistavad järgmised komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses seoses järgmiste toodetega:

a)	veinisektori tooted, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 92 lõike 1 kohaldamisalasse – kõnealuse määruse artikli 229 alusel moodustatud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee;

b)	aromatiseeritud veinitooted, nagu on määratletud määruse (EL) nr 251/2014 artiklis 3 – kõnealuse määruse artikli 34 alusel moodustatud aromatiseeritud veinitoodete komitee;

c)	piiritusjoogid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (11) artiklis 2 – määruse (EL) 2019/787 artikli 47 alusel moodustatud piiritusjoogituru komitee;

d)	põllumajandustooted ja toit, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaldamisalasse – kõnealuse määruse artikli 57 alusel moodustatud põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 16

Järelevalve ja läbivaatamine

Hiljemalt 14. novembriks 2021 hindab komisjon liidu osalemist Genfi redaktsioonis ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande peamiste järelduste kohta. Hindamine tugineb muu hulgas järgmistele aspektidele:

a)	selliste liidu õiguse alusel kaitstud ja registreeritud geograafiliste tähiste arv, mille kohta on esitatud rahvusvahelise registreerimise taotlused, ning juhtumid, mille puhul kokkuleppeosalised kolmandad riigid on kaitse andmisest keeldunud;

b)	Genfi redaktsioonis osalevate kolmandate riikide arvu areng, komisjoni võetud meetmed selle arvu suurendamiseks ning geograafilisi tähiseid käsitleva liidu õiguse praeguse seisu mõju Genfi redaktsiooni atraktiivsusele kolmandatele riikidele ning

c)	selliste kolmandate riikide geograafiliste tähiste arv ja liik mille liit on tagasi lükanud.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 23. oktoober 2019

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 55.

(2) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. oktoobri 2019. aasta otsus.

(3) Nõukogu 7. oktoobri 2019. aasta otsus (EL) 2019/1754 Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.5.2019, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16), osaliselt jõus kuni 24. maini 2021.

Komisjoni avaldus, mis käsitleb ELi geograafiliste tähiste kaitse võimalikku laiendamist mittepõllumajanduslikele toodetele

Komisjon võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ELi geograafiliste tähiste kaitse võimalikku laiendamist mittepõllumajanduslikele toodetele.

Komisjon käivitas 2018. aasta novembris uuringu, et saada täiendavaid majanduslikke ja õiguslikke tõendeid mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse kohta ühtsel turul. Kõnealune uuring täiendab 2013. aasta uuringut. Samuti on kõnealuse uuringu eesmärk saada täiendavaid andmeid selliste teemade kohta nagu konkurentsivõime, ebaaus konkurents, võltsimine, tarbijate arvamused, kulud/tulud ning mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse mudelite tõhusus proportsionaalsuse põhimõtet arvestades.

Komisjon vaatab uuringu läbi vastavalt parema õigusloome põhimõtetele ja järgides kohustusi, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes. Samuti vaatab komisjon läbi aruande liidu osalemise kohta Genfi redaktsioonis, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga) artiklis järelevalve ja läbivaatamise kohta, ning kaalub kõiki järgmisi võimalikke samme.

Komisjoni avaldus määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud menetluse kohta

Komisjon märgib, et kuigi määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud menetlus on liidu ainupädevust arvesse võttes õiguslikult vajalik, võib ta siiski kinnitada, et liidu kehtiva õigustiku raames peaks komisjoni mis tahes sekkumine olema erandlik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Komisjon teeb liikmesriigiga konsulteerimise käigus kõik endast oleneva, et lahendada koos liikmesriigiga kõik probleemid, vältimaks negatiivse arvamuse esitamist. Komisjon märgib, et igast negatiivsest arvamusest teatatakse asjaomasele liikmesriigile kirjalikult ning et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 296 tuleks seda otsust põhjenda. Komisjon märgib veel, et negatiivne arvamus ei välista uue taotluse esitamist sama päritolunimetuse kohta, kui negatiivse arvamuse põhjuseid on pärast seda nõuetekohaselt käsitletud või need ei ole enam kohaldatavad.

24.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 271/15

PÄRITOLUNIMETUSI JA GEOGRAAFILISI TÄHISEID KÄSITLEVA LISSABONI KOKKULEPPE GENFI REDAKTSIOON

Artiklite loetelu

I peatükk:

Sissejuhatavad ja üldsätted

Artikkel 1

Lühendid

Artikkel 2

Kohaldamisala

Artikkel 3

Pädev asutus

Artikkel 4

Rahvusvaheline register

II peatükk:

Taotlus ja rahvusvaheline registreering

Artikkel 5

Taotlus

Artikkel 6

Rahvusvaheline registreering

Artikkel 7

Lõivud

Artikkel 8

Rahvusvahelise registreeringu kehtivusaeg

III peatükk:

Kaitse

Artikkel 9

Kaitsekohustus

Artikkel 10

Kokkuleppeosaliste õigusnormide või muude õigusnormide kohane kaitse

Artikkel 11

Registreeritud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse

Artikkel 12

Kaitse üldnimetusteks muutumise eest

Artikkel 13

Muude õigustega seotud kaitse

Artikkel 14

Täitemenetlused ja õiguskaitsevahendid

IV peatükk:

Keeldumine ja muud meetmed seoses rahvusvahelise registreeringuga

Artikkel 15

Keeldumine

Artikkel 16

Keeldumise tühistamine

Artikkel 17

Üleminekuperiood

Artikkel 18

Teade kaitse andmise kohta

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 20

Rahvusvahelise registri muudatused ja muud kanded

V peatükk.

Haldusnormid

Artikkel 21

Liikmesus Lissaboni Liidus

Artikkel 22

Eriliidu assamblee

Artikkel 23

Rahvusvaheline büroo

Artikkel 24

Rahalised vahendid

Artikkel 25

Eeskirjad

VI peatükk:

Läbivaatamine ja muutmine

Artikkel 26

Läbivaatamine

Artikkel 27

Assamblee tehtavad muudatused teatavates artiklites

VII peatükk:

Lõppsätted

Artikkel 28

Käesoleva redaktsiooni osaliseks saamine

Artikkel 29

Ratifitseerimise ja ühinemise jõustumiskuupäev

Artikkel 30

Reservatsioonide keelustamine

Artikkel 31

Lissaboni kokkuleppe ja selle 1967. aasta redaktsiooni kohaldamine

Artikkel 32

Denonsseerimine

Artikkel 33

Käesoleva redaktsiooni keeled; allakirjutamine

Artikkel 34

Hoiulevõtja andmed

I PEATÜKK

Sissejuhatavad ja üldsätted

Artikkel 1

Lühendid

Kui ei ole sõnaselgelt märgitud teisiti, kasutatakse käesolevas osas järgmisi mõisteid:

(i.)	„Lissaboni kokkulepe“ – päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitlev Lissaboni kokkulepe 31. oktoobrist 1958;

(ii.)

„1967. aasta redaktsioon“ – Lissaboni kokkulepe, mis on läbi vaadatud Stockholmis 14. juulil 1967 ja mida on muudetud 28. septembril 1979;

(iii.)

„käesolev redaktsioon“ – päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlev Lissaboni kokkulepe, nagu on kehtestatud käesoleva redaktsiooniga;

(iv.)

„eeskirjad“ – artiklis 25 osutatud eeskirjad;

(v.)	„Pariisi konventsioon“ – 1883. aasta 20. märtsi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni läbivaadatud ja muudetud redaktsioon;

(vi.)

„päritolunimetus“ – artikli 2 lõike 1 punktis i osutatud nimetus;

(vii.)

„geograafiline tähis“ – artikli 2 lõike 1 punktis ii osutatud tähis;

(viii.)

„rahvusvaheline register“ – rahvusvahelises büroos artikli 4 kohaselt peetav rahvusvaheliste registreeringute ametlik andmekogu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kohta, olenemata sellest, millisel andmekandjal neid andmeid säilitatakse;

(ix.)

„rahvusvaheline registreering“ – rahvusvahelisse registrisse kantud rahvusvaheline registreering;

(x.)	„taotlus“ – rahvusvahelise registreeringu taotlus;

(xi.)

„registreeritud“ – kantud rahvusvahelisse registrisse vastavalt käesolevale redaktsioonile;

(xii.)

„geograafiline päritolupiirkond“ – artikli 2 lõikes 2 osutatud geograafiline piirkond;

(xiii.)

„piiriülene geograafiline piirkond“ – geograafiline piirkond, mis asub kokkuleppeosaliste naabruses või hõlmab kõnealust naaberpiirkonda;

(xiv.)

„kokkuleppeosaline“ – käesoleva redaktsiooniga ühinenud riik või valitsustevaheline organisatsioon;

(xv.)

„päritoluriigiks olev osalisriik“ – kokkuleppeosaline, kelle riigis geograafiline päritolupiirkond asub, või kokkuleppeosalised, kelle riigis piiriülene geograafiline päritolupiirkond asub;

(xvi.)

„pädev asutus“ – vastavalt artiklile 3 määratud üksus;

(xvii.)

„soodustatud isikud“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on päritoluriigiks oleva osalisriigi õigusnormide kohaselt õigus päritolunimetust või geograafilist tähist kasutada;

(xviii.)

„valitsustevaheline organisatsioon“ – valitsustevaheline organisatsioon, kellel on artikli 28 lõike 1 punkti iii kohaselt õigus saada käesoleva redaktsiooni osaliseks;

(xix.)

„organisatsioon“ – Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon;

(xx.)

„peadirektor“ – organisatsiooni peadirektor;

(xxi.)

„rahvusvaheline büroo“ – organisatsiooni rahvusvaheline büroo.

Artikkel 2

Kohaldamisala

(1) [Päritolunimetused ja geograafilised tähised] Käesoleva redaktsiooni esemeks on:

(i.)

mis tahes nimetus, mida kaitstakse päritoluriigiks olevas osalisriigis ja mis koosneb geograafilise piirkonna nimest või sisaldab seda, või muu nimetus, millega osutatakse sellisele piirkonnale, millega tähistatakse kõnealusest piirkonnast pärinevat toodet, mille kvaliteet või omadused tulenevad eranditult või valdavalt asjaomasest geograafilisest piirkonnast koos selle looduslike ja inimfaktoritega ja mis seostatakse toote mainega; ning

(ii.)

mis tahes tähis, mida kaitstakse päritoluriigiks olevas osalisriigis ja mis koosneb geograafilise piirkonna nimest või sisaldab seda, või muu tähis, millega osutatakse sellisele piirkonnale, mis näitab toote pärinemist kõnealusest geograafilisest piikonnast, kus toote teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga.

(2) [Võimalikud geograafilised päritolupiirkonnad] Geograafiline päritolupiirkond, mida on kirjeldatud lõikes 1, võib koosneda päritoluriigiks oleva osalisriigi kogu territooriumist või päritoluriigiks oleva osalisriigi piirkonnast, asukohast või kohast. See ei välista käesoleva redaktsiooni kohaldamist lõikes 1 kirjeldatud geograafilise päritolupiirkonna suhtes, mis hõlmab piiriülest geograafilist piirkonda või osa sellest.

Artikkel 3

Pädev asutus

Iga kokkuleppeosaline määrab üksuse, mis vastutab käesoleva redaktsiooni haldamise eest oma territooriumil ning teabevahetus eest rahvusvahelise bürooga vastavalt käesolevale redaktsioonile ja eeskirjadele. Eeskirjade kohaselt teatab kokkuleppeosaline rahvusvahelisele büroole sellise pädeva asutuse nime ja kontaktandmed.

Artikkel 4

Rahvusvaheline register

Rahvusvaheline büroo haldab rahvusvahelist registrit, kuhu kantakse rahvusvahelised registreeringud vastavalt käesolevale redaktsioonile, Lissaboni kokkuleppele ja selle 1967. aasta redaktsioonile või vastavalt mõlemale ning säilitab andmed seoses selliste rahvusvaheliste registreeringutega.

II PEATÜKK

Taotlus ja rahvusvaheline registreering

Artikkel 5

Taotlus

(1) [Taotluse esitamise koht] Taotlused tuleb esitada rahvusvahelisele büroole.

(2) [Pädeva asutuse esitatud taotlus] Lõike 3 kohaselt peab päritolunimetuse või geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu taotluse esitama pädev asutus:

(i.)	soodustatud isikute nimel, või

(ii.)

füüsilise või juriidilise isiku nimel, kellel on päritoluriigiks oleva osalisriigi õigusnormide kohaselt õiguslik staatus kaitsta soodustatud isikute õigusi või muid päritolunimetuse või geograafilise tähisega seotud õigusi.

(3) [Otse esitatud taotlus]

a)	Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui päritoluriigiks oleva osalisriigi õigusnormid seda võimaldavad, võib taotluse esitada soodustatud isik või lõike 2 punktis ii osutatud füüsiline või juriidiline isik.

Alapunkti a kohaldatakse selle kokkuleppeosalise deklaratsiooni suhtes, kelle õigusnormid seda võimaldavad. Sellise deklaratsiooni võib esitata kokkuleppeosaline heakskiitmiskirja ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ajal või hiljem. Kui deklaratsioon esitatakse ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ajal, jõustub see pärast käesoleva redaktsiooni jõustumist kõnealuse kokkuleppeosalise suhtes. Kui deklaratsioon esitatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist kokkuleppeosalise suhtes, jõustub see kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil peadirektor on saanud deklaratsiooni.

(4) [Võimalikud ühistaotlused piiriülese geograafilise piirkonna puhul] Kui geograafiline päritolupiirkond hõlmab piiriülest geograafilist piirkonda, võivad naaberpiirkonna kokkuleppeosalised nende kokkuleppest lähtuvalt esitada ühiselt määratud pädeva asutuse kaudu ühise taotluse.

(5) [Kohustuslik sisu] Eeskirjades tuleb täpsustada kohustuslikud üksikasjad, mis tuleb taotluses lisaks artikli 6 lõikes 3 sätestatule esitada.

(6) [Valikuline sisu] Eeskirjades võib täpsustada valikulisi üksikasju, mida võib taotlusesse lisada.

Artikkel 6

Rahvusvaheline registreering

(1) [Ametlik läbivaatamine rahvusvahelises büroos] Olles saanud päritolunimetuse või geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu taotluse, mis on esitatud õigusnormide kohases vormis, registreerib rahvusvaheline büroo päritolunimetuse või geograafilise tähise rahvusvahelises registris.

(2) [Rahvusvahelise registreeringu kuupäev] Lõike 3 kohaselt on rahvusvahelise registreeringu kuupäevaks kuupäev, mil rahvusvaheline büroo sai taotluse.

(3) [Rahvusvahelise registreeringu kuupäev, kui taotlus ei sisalda kõiki üksikasju] Kui taotlus ei sisalda kõiki järgmisi andmeid:

(i.)	pädeva asutuse või artikli 5 lõikes 3 nimetatud asjaoludel taotleja või taotlejate identifitseerimisandmed;

(ii.)

soodustatud isikute identifitseerimise üksikasjad ning vajaduse korral artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku identifitseerimisandmed;

(iii.)

päritolunimetus või geograafiline tähis, millele rahvusvahelist registreeringut taotletakse;

(iv.)

toode või tooted, mille suhtes päritolunimetust või geograafilist tähist kohaldatakse;

loetakse rahvusvahelise registreeringu kuupäevaks kuupäeva, mil rahvusvaheline büroo saab viimased puuduvad andmed.

(4) [Rahvusvaheliste registreeringute avaldamine ja nendest teatamine] Rahvusvaheline büroo avaldab viivitamata kõik rahvusvahelised registreeringud ja teatab neist kokkuleppeosalise pädevale asutusele.

(5) [Rahvusvahelise registreeringu jõustumise kuupäev]

Alapunkti b kohaselt kaitstakse registreeritud päritolunimetust või geograafilist tähist, mille kaitsest ei ole kokkuleppeosalised keeldunud vastavalt artiklile 15 või millele kaitse andmisest on kokkuleppeosaline vastavalt artiklile 18 teatanud rahvusvahelisele büroole, alates rahvusvahelise registreeringu kuupäevast.

Kokkuleppeosaline võib deklaratsioonis peadirektorile teatada, et vastavalt riiklikele või piirkondlikele õigusaktidele on registreeritud päritolunimetus või geograafiline tähis kaitstud alates kuupäevast, mis on märgitud deklaratsioonis, mis ei tohi aga olla hilisem kui artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt eeskirjades sätestatud keeldumistähtaja lõppemise kuupäev.

Artikkel 7

Lõivud

(1) [Rahvusvahelise registreeringu tasu] Iga päritolunimetuse ja geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu eest tuleb tasuda eeskirjades sätestatud lõiv.

(2) [Lõivud muude rahvusvahelise registri kannete eest] Eeskirjades täpsustatakse lõivud muude rahvusvahelise registri kannete ning väljavõtete, tõendite või muu teabe väljastamise eest olenevalt rahvusvahelise registreeringu sisust.

(3) [Lõivude vähendamine] Assamblee kehtestab vähendatud lõivud seoses päritolunimetuste teatavate rahvusvaheliste registreeringute ja geograafiliste tähiste teatavate rahvusvaheliste registreeringutega, eelkõige juhul kui päritoluriigiks olev osalisriik on arenguriik või vähim arenenud riik.

(4) [Üksiklõiv]

Mis tahes kokkuleppeosaline võib deklaratsioonis peadirektorile teatada, et rahvusvahelisest registreeringust tulenev kaitse laieneb talle ainult juhul, kui lõiv rahvusvahelise registreeringu sisulise läbivaatamise kulude eest on tasutud. Sellise üksiklõivu summa märgitakse deklaratsioonis ja seda võib hilisemates deklaratsioonides muuta. Nimetatud summa ei tohi olla suurem kui sama summa, mida nõutakse kokkuleppeosalise riiklike või piirkondlike õigusaktide kohaselt ja mida on vähendatud rahvusvahelise menetlusega säästetud summa võrra. Lisaks võib kokkuleppeosaline deklaratsioonis peadirektorile teatada, et ta nõuab haldustasu selle eest, et soodustatud isikud kasutavad päritolunimetust või geograafilist tähist kõnealuse kokkuleppeosalise territooriumil.

b)	Üksiklõivu tasumata jätmine tähendab eeskirjade kohaselt, et kokkuleppeosalisele, kellelt lõivu nõutakse, keeldutakse kaitset pakkumast.

Artikkel 8

Rahvusvahelise registreeringu kehtivusaeg

(1) [Sõltuvus] Rahvusvahelised registreeringud kehtivad tähtajatult, arvestades et registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset ei saa enam ei nõuda, kui päritolunimetusena käsitatavat nimetust või geograafilise tähisena käsitatavat tähist enam päritoluriigiks olevas osalisriigis ei kaitsta.

(2) [Tühistamine]

Päritoluriigiks oleva osalisriigi pädev asutus või artikli 5 lõikes 3 osutatud juhul soodustatud isikud või artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsiline või juriidiline isik või päritoluriigiks oleva osalisriigi pädev asutus võib/võivad mis tahes ajal nõuda, et rahvusvaheline büroo tühistaks asjaomase rahvusvahelise registreeringu.

b)	Kui nimetusena käsitatavat registreeritud päritolunimetust või kui tähisena käsitatavat registreeritud geograafilist tähist enam päritoluriigiks olevas osalisriigis ei kaitsta, peab päritoluriigiks oleva osalisriigi pädev asutus taotlema rahvusvahelise registreeringu tühistamist.

III PEATÜKK

Kaitse

Artikkel 9

Kaitsekohustus

Iga kokkuleppeosaline peab registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid kaitsma oma territooriumil oma õigussüsteemi ja tavade piires, kuid kooskõlas käesoleva redaktsiooniga, tingimusel et mis tahes keeldumine, loobumine, kehtetuks tunnistamine või tühistamine, mis võib seoses tema territooriumiga jõustuda, ja eeldusel, et kokkuleppeosalistelt, kes ei erista oma riiklikes või piirkondlikes õigusaktides päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, ei nõuta sellise eristamise sisseviimist oma riiklikesse või piirkondlikesse õigusaktidesse.

Artikkel 10

Kokkuleppeosaliste õigusnormide või muude õigusnormide kohane kaitse

(1) [Õiguskaitse vorm] Iga kokkuleppeosaline saab valida, millise õigusakti alusel ta sätestab käesoleva redaktsiooni kohase kaitse, tingimusel et sellised õigusnormid vastavad käesoleva redaktsiooni sisulistele nõuetele.

(2) [Muude õigusnormide kohane kaitse] Käesoleva redaktsiooni sätted ei mõjuta mingil moel mis tahes muud kaitset, mida kokkuleppeosaline võib seoses registreeritud päritolunimetuste või geograafiliste tähistega pakkuda oma riiklike või piirkondlike õigusaktide või muude rahvusvaheliste õigusaktide alusel.

(3) [Suhe muude õigusnormidega] Ükski käesoleva redaktsiooni säte ei vabasta kokkuleppeosalisi kohustustest, mis neil on üksteise vastu muude rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt, ega piira õigusi, mis kokkuleppeosalistel on muude rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt.

Artikkel 11

Registreeritud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse

(1) [Kaitse sisu] Käesoleva redaktsiooni sätete kohaselt peab iga kokkuleppeosaline nägema registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise puhul ette õiguslikud meetmed, mis takistavad:

päritolunimetuse või geograafilise tähise kasutamist

(i.)	seoses toodetega, mis on samalaadsed kui need, mille suhtes asjaomast päritolunimetust või geograafilist tähist kasutatakse ja mis ei ole geograafilisest piirkonnast pärit või ei vasta kõigile muudele kohaldatavatele nõuetele, mis kehtivad päritolunimetuse või geograafilise tähise suhtes;

(ii.)

seoses toodetega, mis ei ole samalaadsed kui need, mille suhtes asjaomast päritolunimetust või geograafilist tähist kasutatakse, või seoses teenustega, kui selline kasutamine viitaks või annaks põhjust seostada kõnealuseid tooteid või teenuseid päritolunimetust või geograafilist tähist kasutavate soodustatud isikutega, ja kui see võiks kahjustada nende huve, või kui selline kasutamine, mis on päritolunimetuse või geograafilise tähise maine seisukohast oluline asjaomase kokkuleppeosalise territooriumil, võib seda mainet tõenäoliselt kahjustada või ebaõiglaselt halvendada või ebaõiglaselt ära kasutada;

b)	mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijat toote tegeliku päritolu või olemuse osas eksitada.

(2) [Kaitse sisu seoses teatava kasutusega] Lõike 1 punkti a kohaldatakse ka päritolunimetuse või geograafilise tähise kasutamise suhtes, kui tegemist on selle jäljendamisega, isegi kui kauba tegelik päritolu on märgitud või kui päritolunimetus või geograafiline tähis on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiilis“, „laadi“, „tüüpi“, „tehtud“, „imitatsioon“, „meetod“, „toodetud nagu“, „nagu“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend (1).

(3) [Kaubamärgil kasutamine] Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 1 kohaldamist peab kokkuleppeosaline ex officio, kui see on tema õigusaktidega kooskõlas või huvitatud isiku taotlusel, keelduma kaubamärgi registreerimisest või selle kehtetuks tunnistama, kui kaubamärgi kasutamine tooks kaasa ühe lõikes 1 käsitletud olukorra.

Artikkel 12

Kaitse üldnimetusteks muutumise eest

Kui käesoleva redaktsiooni sätetest ei tulene teisiti, ei saa registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid pidada kokkuleppeosalise üldnimetusteks (2).

Artikkel 13

Muude õigustega seotud kaitse

(1) [Varasemad kaubamärgiõigused] Käesoleva redaktsiooni sätted ei piira varasema kaubamärgi kasutamist, kui kaubamärki taotleti või see registreeriti heauskselt või kui õigused kaubamärgile omandati heauskse kasutamise kaudu kokkuleppeosalise territooriumil. Kui kokkuleppeosalise õigusnormidega on ette nähtud piiratud erand kaubamärgiõiguse alusel antavatest õigustest, nii et varasema kaubamärgi olemasolu ei anna teatavatel juhtudel selle omanikule alust takistada registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsmist või kasutamist kokkuleppeosalise territooriumil, siis registreeritud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse ei piira mingil muul viisil õigusi, mis tulenevad kõnealusest kaubamärgist.

(2) [Äritegevuses kasutatav isikunimi] Käesoleva redaktsiooni sätted ei piira ühegi isiku õigust kasutada kaubanduses tema enda või tema ärilise eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui niisugust nime kasutatakse viisil, mis eksitab avalikkust.

(3) [Taimesordi või loomatõu nimel põhinevad õigused] Käesoleva redaktsiooni sätted ei piira mitte ühegi isiku õigust kasutada taimesordi või loomatõu nime kaubandustegevuses, v.a juhul kui sellist taimesordi või loomatõu nime kasutatakse viisil, mis eksitab avalikkust.

(4) [Kaitsemeetmed keeldumise tühistamisest või kaitse andmisest teatamise korral] Kui kokkuleppeosaline, kes on artikli 15 kohaselt keeldunud rahvusvahelise registreeringu jõustumisest varasema kaubamärgi või muu õiguse kasutamise põhjusel, nagu on osutatud käesolevas artiklis, teatab artikli 16 kohaselt kõnealuse keeldumise tühistamisest või artikli 18 kohaselt kaitse andmisest, ei piira päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse kõnealust õigust või selle kasutamist, välja arvatud juhul kui kaitse anti pärast õiguse tühistamist, pikendamata jätmist, äravõtmist või kehtetuks tunnistamist.

Artikkel 14

Täitemenetlused ja õiguskaitsevahendid

Kokkuleppeosalised teevad kättesaadavaks tõhusad õiguskaitsevahendid, et kaitsta registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ning näevad ette, et kohtumenetlusi nende kaitse tagamiseks võivad algatada nii riiklikud ametiasutused kui ka mis tahes huvitatud isikud, st kas füüsiline või juriidiline isik, kas avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, sõltuvalt oma õigussüsteemist ja tavadest.

IV PEATÜKK

Keeldumine ja muud meetmed seoses rahvusvahelise registreeringuga

Artikkel 15

Keeldumine

(1) [Rahvusvahelise registreeringu jõustamisest keeldumine]

Eeskirjades täpsustatud tähtaja jooksul võib kokkuleppeosalise pädev asutus teatada rahvusvahelisele büroole, et keeldub rahvusvahelist registreeringut oma territooriumil jõustamast. Keeldumisteate võib pädev asutus teha ex officio, kui see on tema õigusnormidega kooskõlas, või huvitatud isiku taotluse korral.

b)	Keeldumisteates märgitakse ära kõik keeldumise põhjused.

(2) [Muude õigusnormide kohane kaitse] Keeldumisteade ei tohi kahjustada mis tahes muud kaitset, mis võib olla keeldumisest mõjutatud kokkuleppeosalise territooriumil kooskõlas artikli 10 lõikega 2 asjaomase nimetuse või tähise puhul kättesaadav.

(3) [Kohustus anda huvitatud isikutele võimalus] Kokkuleppeosalised peavad andma kõigile, kelle huve rahvusvaheline registreering mõjutab, piisavad võimalused, et taotleda pädevalt asutuselt keeldumisteate esitamist seoses rahvusvahelise registreeringuga.

(4) [Keeldumise registreerimine, avaldamine ja sellest teatamine] Rahvusvaheline büroo registreerib keeldumise ja selle põhjused rahvusvahelises registris. Ta avaldab oma keeldumise ja selle põhjused ning esitab keeldumisteate päritoluriigiks oleva osalisriigi pädevale asutuse või kui taotlus on esitatud otse vastavalt artikli 5 lõikele 3, siis soodustatud isikutele või artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, päritoluriigiks oleva osalisriigi pädevale asutusele.

(5) [Võrdne kohtlemine] Kokkuleppeosalised teevad keeldumisest mõjutatud huvitatud isikutele kättesaadavaks samad õigus- ja haldusabivahendid, mis on kättesaadavad oma kodanikele seoses päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest keeldumisega.

Artikkel 16

Keeldumise tühistamine

Keeldumise võib tühistada kooskõlas eeskirjades sätestatud menetlustega. Tühistamine kantakse rahvusvahelisse registrisse.

Artikkel 17

Üleminekuperiood

(1) [Üleminekuperioodi võimalus] Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, kui kokkuleppeosaline ei keeldunud rahvusvahelise registreeringu jõustamisest põhjusel, et kolmas isik on seda eelnevalt kasutanud või on sellise keeldumise tühistanud või teatanud kaitse andmisest, võib ta, kui see on tema õigusnormidega kooskõlas, määrata vastavalt eeskirjadega kindlaks ajavahemiku sellise kasutamise lõpetamiseks.

(2) [Üleminekuperioodist teatamine] kokkuleppeosaline teatab rahvusvahelisele büroole sellisest perioodist kooskõlas eeskirjades sätestatud menetlustega.

Artikkel 18

Teade kaitse andmise kohta

Kokkuleppeosalise pädev asutus võib teatada rahvusvahelisele büroole registreeritud päritolunimetusele või geograafilisele tähisele kaitse andmisest. Rahvusvaheline büroo kannab iga sellise teate rahvusvahelisse registrisse ja avaldab selle.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

(1) [Võimalus õigusi kaitsta] Kokkuleppeosalise territooriumil rahvusvahelise registreeringu jõustumise osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise võib avaldada üksnes pärast seda, kui soodustatud isikutele on antud võimalus oma õigusi kaitsta. Selline võimalus tuleks anda ka artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule.

(2) [Teatamine, registreerimine ja avaldamine] Kokkuleppeosaline teatab rahvusvahelise registreeringu jõustumise kehtetuks tunnistamisest rahvusvahelisele büroole, kes kannab kehtetuks tunnistamise rahvusvahelisse registrisse ja avaldab selle.

(3) [Muude õigusnormide kohane kaitse] Kehtetuks tunnistamine ei tohi kahjustada mis tahes muud kaitset, mis võib olla kättesaadav kooskõlas artikli 10 lõikega 2, ega asjaomast nimetust või tähist kokkuleppeosalise territooriumil, kus rahvusvahelise registreeringu jõustumine kehtetuks tunnistati.

Artikkel 20

Rahvusvahelise registri muudatused ja muud kanded

Rahvusvaheliste registreeringute ja muude kannete muutmise kord täpsustatakse eeskirjades.

V PEATÜKK

Haldussätted

Artikkel 21

Liikmesus Lissaboni Liidus

Kokkuleppeosalised on sama eriliidu liikmed, kuhu kuuluvad Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalisriigid, olenemata sellest, kas nad on Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalised.

Artikkel 22

Eriliidu assamblee

(1) [Koosseis]

a)	Kokkuleppeosalised on sama assamblee liikmed, kuhu kuuluvad 1967. aasta redaktsiooni osalisriigid.

b)	Iga kokkuleppeosalist esindab üks delegaat, keda võivad abistada asendusdelegaadid, nõuandjad ja eksperdid.

c)	Iga delegatsioon katab oma kulud ise.

(2) [Ülesanded]

Assamblee:

(i.)	tegeleb kõigi eriliidu ülalpidamise ja arendamise ning käesoleva redaktsiooni rakendamise küsimustega;

(ii.)

annab peadirektorile juhtnööre, et valmistada ette kokkuleppe muutmise konverentse, millele on osutatud artikli 26 lõikes 1, võttes nõuetekohaselt arvesse selliste eriliidu liikmete märkusi, kes ei veel käesolevat redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud;

(iii.)

muudab eeskirju;

(iv.)

vaatab läbi ja kiidab heaks peadirektori eriliiduga seotud aruanded ja tegevuse ning annab talle juhtnööre eriliidu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks;

(v.)	määrab kindlaks eriliidu programmi, võtab vastu kaheaastase eelarve ja kiidab heaks eriliidu lõpparuande;

(vi.)

võtab vastu eriliidu finantseeskirjad;

(vii.)

asutab komisjone ja töörühmi, mida ta peab eriliidu eesmärkide saavutamisel vajalikuks;

(viii.)

otsustab missugused riigid, valitsustevahelised ja valitsusvälised organisatsioonid võivad osaleda tema koosolekutel vaatlejana;

(ix.)

võtab vastu artiklite 22–24 ja 27 muudatused;

(x.)	võtab teisi meetmeid eriliidu eesmärkide saavutamiseks ja täidab muid käesolevast redaktsioonist tulenevaid ülesandeid.

b)	Küsimustes, mis pakuvad huvi ka teistele organisatsiooni hallatavatele liitudele, teeb assamblee otsused pärast organisatsiooni koordinatsioonikomitee soovituste ärakuulamist.

(3) [Kvoorum]

a)	Kvoorumi moodustab pool käsitletavas küsimuses hääleõiguslikest assamblee liikmetest.

Olenemata punkti a sätetest, kui assambleesse kuuluvatest ja mingis küsimuses hääleõiguslikest riikidest on istungil esindatud vähem kui pooled, kuid vähemalt üks kolmandik, võib assamblee otsuseid, ent kõik otsused peale assamblee kodukorda käsitlevate otsuste jõustuvad sel juhul ainult järgnevalt nimetatud tingimuste täitmise korral. Rahvusvaheline büroo teatab neist otsustest assambleesse kuuluvatele selles küsimuses hääleõiguslikele riikidele, kes ei olnud istungil esindatud, ning teeb neile ettepaneku hääletada kirja teel või teatada oma erapooletusest kolmekuulise tähtaja jooksul selle teate kuupäevast arvates. Kui selle tähtaja lõpuks võrdub sel viisil hääletanud või erapooletuks jäänud liikmete arv istungil kvoorumi saavutamisest puudu jäänud liikmete arvuga, jõustub otsus tingimusel, et samal ajal säilib nõutav häälteenamus.

(4) [Otsuste tegemine assamblees]

a)	Assamblee püüab teha oma otsused konsensuse alusel.

Kui konsensuslikule otsusele ei jõuta, otsustatakse küsimus hääletamise teel. Niisugusel juhul:

(i.)	on kokkuleppeosalisel riigil üks hääl ja ta hääletab ainult enda nimel, ning

(ii.)

iga kokkuleppeosaline valitsustevaheline organisatsioon võib hääletada oma liikmesriikide asemel sellise häälte arvuga, mis võrdub tema käesoleva redaktsiooni osaliseks olevate liikmesriikide arvuga. Valitsustevaheline organisatsioon ei või hääletamisel osaleda, kui ükski selle liikmesriikidest kasutab oma hääleõigust, ja vastupidi.

c)	Küsimustes, mis puudutavad ainult riike, kes kohaldavad 1967. aasta redaktsiooni, ei ole 1967. aasta redaktsiooniga mitteühinenud kokkuleppeosalistel hääleõigust, ning ainult kokkuleppeosalisi puudutavates küsimustes on hääleõigus ainult viimati nimetatuil.

(5) [Häälteenamus]

a)	Assamblee otsused nõuavad kahekolmandikulist häälteenamust, arvestades artikli 25 lõikes 2 ja artikli 27 lõikes 2 sätestatut.

b)	Hääletamisest hoidunuid ei arvestata hääletamisest osavõtnutena.

(6) [Istungid]

a)	Assamblee koguneb peadirektori kutsel ning erandlike asjaolude puudumisel samal ajal ja samas kohas kus organisatsiooni peaassamblee.

b)	Assamblee koguneb peadirektori kutsel erakorralisele istungile ühe neljandiku assamblee liikmete nõudel või peadirektori enda algatusel.

c)	Istungite päevakorra valmistab ette peadirektor.

(7) [Töökord] Assamblee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 23

Rahvusvaheline büroo

(1) [Haldusülesanded]

a)	Rahvusvaheline büroo viib läbi rahvusvahelist registreerimist ja täidab sellest tulenevaid kohustusi ning muid eriliiduga seotud ülesandeid.

b)	Eelkõige valmistab rahvusvaheline büroo ette assamblee ning assamblee loodud komiteede ja töörühmade koosolekud ning moodustab nende sekretariaadid.

c)	Peadirektor on eriliidu tegevjuht ning esindab eriliitu.

(2) [Rahvusvahelise büroo roll assamblee ja teistel koosolekutel] Peadirektor ja kõik tema määratud töötajad osalevad hääleõiguseta kõigil assamblee koosolekutel, assamblee moodustatud komiteede ja töörühmade koosolekutel. Peadirektor või tema määratud töötaja on sellise koosoleku ex officio sekretär.

(3) [Konverentsid]

a)	Assamblee korralduste kohaselt valmistab rahvusvaheline büroo ette kõik kokkuleppe muutmise konverentsid.

b)	Nimetatud ettevalmistuste käigus võib rahvusvaheline büroo konsulteerida valitsustevaheliste organisatsioonidega ning rahvusvaheliste ja riiklike valitsusväliste organisatsioonidega.

c)	Peadirektor ja tema määratud isikud osalevad kokkuleppe muutmise konverentside diskussioonides ilma hääleõiguseta.

(4) [Teised ülesanded] Rahvusvaheline büroo täidab kõiki teisi ülesandeid, mis talle käesoleva redaktsiooniga on antud.

Artikkel 24

Rahalised vahendid

(1) [Eelarve] Eriliidu tulud ja kulud peavad kajastuma organisatsiooni eelarves õiglaselt ja läbipaistvalt.

(2) [Eelarve finantsallikad] Eriliidu tulud saadakse järgmistest finantsallikatest:

(i.)	artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt kogutavad lõivud;

(ii.)

rahvusvahelist bürood käsitlevate publikatsioonide müügitulud ja honorarid;

(iii.)

annetused, pärandused ja toetused;

(iv.)

üür, investeeringute tulu ja muu tulu, sealhulgas mitmesugused sissetulekud;

(v.)	Kokkuleppeosaliste erimaksed või kokkuleppeosaliste või soodustatud isikute mis tahes muust allikast saadud maksed või mõlemad, kui alapunktides i–iv osutatud allikatest saadud tulud ei ole kulude katmiseks piisavad sellises ulatuses, mille assamblee on otsustanud.

(3) [Lõivude kindlaksmääramine; eelarve tase]

Lõikes 2 osutatud lõivude summa määrab kindlaks assamblee peadirektori ettepanekul ja need määratakse kindlaks nii, et koos lõike 2 kohaste muudest allikatest saadud tuluga, peaks eriliidu tulu olema tavatingimustes piisav, et katta rahvusvahelise büroo kulud rahvusvahelise registreeringuga seotud teenuste säilitamise eest.

b)	Kui organisatsiooni programm ja eelarve ei ole vastu võetud enne uue eelarveaasta algust, jäävad kohustused ja maksete tegemine peadirektori õiguseks samal tasemel, nagu see oli eelmisel finantsperioodil.

(4) [Lõike 2 punktis v osutatud erimaksete kehtestamine] Makse suuruse kehtestamiseks jagatakse kõik kokkuleppeosalised samasse klassi, nagu see on Pariisi konventsiooni raames või kui osaline ei ole Pariisi konventsiooni kokkuleppeosaline, siis selliselt, nagu ta oleks Pariisi konventsiooni kokkuleppeosaline. Valitsustevahelisi organisatsioone käsitatakse kuuluvana I klassi, välja arvatud juhul, kui assamblee ei otsusta ühehäälselt teisiti. Makse suurus kaalutakse osaliselt vastavalt selliste registreeringute arvule, mis on pärit kokkuleppeosalise territooriumilt, nagu on assamblee otsustanud.

(5) [Käibekapitali fond] Eriliidul on käibekapitali fond, mis koosneb iga eriliidu liikme tehtavatest ettemaksetest, kui eriliit nii otsustab. Kui fond osutub ebapiisavaks, võib assamblee otsustada seda suurendada. Assamblee määrab peadirektori ettepanekul fondi proportsiooni ja maksetähtajad. Kui eriliidu tulud ületavad kulusid sellise eelarveaasta lõpuks, võib käibekapitali fond ettemakseid igale liikmele tagasi maksta proportsionaalselt nende esialgsete maksetega vastavalt peadirektori ettepanekule ja assamblee otsusele.

(6) [Ettemakse riigilt, kelle territooriumil asub peakorter]

Organisatsiooni peakorterit käsitlevas kokkuleppes, mis on sõlmitud riigiga, kelle territooriumil asub organisatsiooni peakorter, sätestatakse, et kui käibekapitali fond osutub ebapiisavaks, garanteerib nimetatud riik ettemakse. Ettemakse suuruse ja tingimuste kohta tuleb asjaomase riigi ja organisatsiooni vahel iga kord sõlmida eraldi kokkulepe.

b)	Punktis a nimetatud riigil ja organisatsioonil on mõlemal õigus ettemaksekohustus kirjaliku teatega denonsseerida. Denonsseerimine jõustub kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal denonsseerimisest teatati.

(7) [Raamatupidamise audit] Raamatupidamise auditi teeb üks või mitu eriliidu liikmesriiki või väljastpoolt valitud audiitorit organisatsiooni finantseeskirjades ettenähtud korras. Audiitorid määrab nende nõusolekul assamblee.

Artikkel 25

Eeskirjad

(1) [Reguleerimisese] Käesoleva redaktsiooni rakendamise üksikasjad sätestatakse eeskirjades.

(2) [Eeskirjade teatavate sätete muutmine]

a)	Assamblee võib otsustada, et mõnesid eeskirjade sätteid saab muuta üksnes ühehäälselt või kolmeneljandikulise häälteenamusega.

b)	Otsuse selle kohta, et eeskirjade teatavate sätete muutmisel ei ole tulevikus kolmeneljandikuline häälteenamus nõutav, saab teha ainult ühehäälselt.

c)	Otsuse selle kohta, et eeskirjade teatavate sätte muutmisel on tulevikus nõutav ühehäälne otsus või kolmeneljandikuline häälteenamus, saab teha kolmeneljandikulise häälteenamusega.

(3) [Käesoleva redaktsiooni ja eeskirjade vaheline vastuolu] Kui käesoleva redaktsiooni sätete ja eeskirjade sätete vahel esineb vastuolu, juhindutakse redaktsiooni sätetest.

VI PEATÜKK

Läbivaatamine ja muutmine

Artikkel 26

Läbivaatamine

(1) [Kokkuleppe läbivaatamise konverentsid] Käesolevat redaktsiooni võib muuta kokkuleppeosaliste diplomaatilistel konverentsidel. Diplomaatilise konverentsi kokkukutsumise otsustab assamblee.

(2) [Mõnede artiklite muutmine] Artikleid 22–24 ja artiklit 27 võib muuta kokkuleppe muutmise konverents või assamblee kooskõlas artikli 27 sätetega.

Artikkel 27

Assamblee tehtavad muudatused teatavates artiklites

(1) [Muutmisettepanekud]

a)	Artiklite 22–24 ja käesoleva artikli parandusettepanekuid võib teha kokkuleppeosaline või peadirektor.

b)	Peadirektor edastab sellise ettepaneku kokkuleppeosalistele vähemalt kuus kuud enne selle arutamist assamblees.

(2) [Häälteenamus] Lõikes 1 nimetatud artiklite muudatuste vastuvõtmine nõuab kolmeneljandikulist häälteenamust, välja arvatud artikli 22 või käesoleva lõike muudatused, mis nõuavad neljaviiendikulist häälteenamust.

(3) [Jõustumine]

Kõik lõikes 1 nimetatud artiklite muudatused, välja arvatud punkti b kohaldamise juhud, jõustuvad üks kuu pärast seda, kui peadirektori kätte on jõudnud kirjalik teade kokkuleppeosaliste põhiseaduslike menetlustega kooskõlas olevast kirjalikust heakskiitmisest kolmelt neljandikult kokkuleppeosalistest, kes muudatuse vastuvõtmise ajal olid assamblee liikmed ja kellel oli õigus seda hääletada.

b)	Artikli 22 lõike 3 või 4 või käesoleva punkti muudatused ei jõustu, kui mõni kokkuleppeosaline teatab kuue kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist assamblee poolt peadirektorile, et ta ei aktsepteeri muudatust.

c)	Muudatused, mis jõustuvad kooskõlas käesoleva lõike sätetega, on siduvad kõikide riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide suhtes, kes muudatuse jõustumise ajal on kokkuleppeosalised või kellest hiljem saavad kokkuleppeosalised.

VII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 28

Käesoleva redaktsiooni osaliseks saamine

(1) [Tingimustele vastamine] Artikli 29 ning käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt

(i.)	võib käesolevale redaktsioonile alla kirjutada ja selle osaliseks saada Pariisi konventsiooni iga osalisriik;

(ii.)

võib organisatsiooni mis tahes muu osalisriik käesolevale redaktsioonile alla kirjutada ja selle osaliseks saada, kui ta kinnitab, et tema õigusnormid vastavad Pariisi konventsiooni sätetele, mis käsitlevad päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja kaubamärke;

(iii.)

võib mis tahes valitsusvaheline organisatsioon käesolevale redaktsioonile alla kirjutada ja selle osaliseks saada, tingimusel et kõnealune valitsustevaheline organisatsioon on Pariisi konventsiooni osaline ja tingimusel et valitsustevaheline organisatsioon teatab, et ta on saanud nõuetekohase loa kooskõlas siseriiklike menetlustega käesoleva redaktsiooni osaliseks saada ning et vastavalt valitsustevahelise organisatsiooni asutamislepingule kohaldatakse õigusnorme, mille kohaselt antakse piirkondlikud kaitseõigused seoses geograafiliste tähistega.

(2) [Ratifitseerimine või ühinemine] Lõikes 1 nimetatud riik või valitsustevaheline organisatsioon võib hoiule anda

(i.)	ratifitseerimiskirja, kui ta on käesolevale redaktsioonile alla kirjutanud, või

(ii.)

ühinemiskirja, kui ta ei ole käesolevale redaktsioonile alla kirjutanud.

(3) [Hoiuleandmise jõustumiskuupäev]

a)	Ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmise jõustumiskuupäevaks on kuupäev, millal kiri hoiule anti, arvestades punktis b sätestatut.

Kui ratifitseerimis- või ühinemiskirja annab hoiule riik, kes on valitsustevahelise organisatsiooni liikmesriik ja kus päritolunimetused või geograafilised tähised saavad kaitse ainult õigusnormide alusel, mida kohaldatakse valitsustevahelise organisatsiooni liikmesriikide vahel, siis on hoiuleandmise jõustumiskuupäevaks valitsustevahelise organisatsiooni kirja hoiuleandmise kuupäev, juhul kui see on hilisem nimetatud riigi kirja hoiuleandmise kuupäevast. Käesolevat lõiku ei kohaldata riikide suhtes, kes on Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalised ning see ei piira artikli 31 kohaldamist selliste riikide suhtes.

Artikkel 29

Ratifitseerimise ja ühinemise jõustumiskuupäev

(1) [Arvessevõetavad kirjad] Käesoleva artikli tähenduses võetakse arvesse ainult need ratifitseerimis- või ühinemiskirjad, mille annavad hoiule artikli 28 lõikes 1 nimetatud riigid või valitsustevahelised organisatsioonid ja millel on artikli 28 lõike 3 kohane jõustumiskuupäev.

(2) [Käesoleva redaktsiooni jõustumine] Käesolev redaktsioon jõustub kolme kuu möödumisel pärast seda, kui oma ratifitseerimis- või ühinemiskirja on hoiule andnud viis artiklis 28 osutatud kokkuleppeosaliseks saamise tingimustele vastavat osalist.

(3) [Ratifitseerimise ja ühinemise jõustumine]

a)	Riigile või valitsustevahelisele organisatsioonile, kes on hoiule andnud ratifitseerimis- või ühinemiskirja kolm kuud enne käesoleva redaktsiooni jõustumist või varem, muutub käesolev redaktsioon siduvaks selle jõustumise kuupäevast.

b)	Teistele riikidele või valitsustevahelistele organisatsioonidele muutub käesolev redaktsioon siduvaks, kui ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast on möödunud kolm kuud, või kirjas nimetatud hilisemal kuupäeval.

(4) [Rahvusvaheliste registreeringute jõustumine enne ühinemist] Sellise ühineva riigi territooriumil, kus kokkuleppeosaline on valitsustevaheline organisatsioon, ning territooriumil, kus kehtib kõnealuse valitsustevahelise organisatsiooni asutamisleping, kohaldatakse käesoleva redaktsiooni sätteid päritolunimetuste ja geograafilisi tähiste suhtes, mis on juba käesoleva redaktsiooni alusel registreeritud, ühinemise jõustumise ajal vastavalt artikli 7 lõikele 4 ning vastavalt IV peatükile, mida kohaldatakse mutatis mutandis. Ühinev riik või valitsustevaheline organisatsioon võib ka oma ratifitseerimis- või ühinemiskirjale lisatud deklaratsioonis täpsustada artikli 15 lõikes 1 osutatud tähtaja ja artiklis 17 osutatud ajavahemike pikendamise vastavalt eeskirjades sellega seoses sätestatud menetlustele.

Artikkel 30

Reservatsioonide keelustamine

Käesoleva redaktsiooni puhul on reservatsioonid keelatud.

Artikkel 31

Lissaboni kokkuleppe ja selle 1967. aasta redaktsiooni kohaldamine

(1) [Suhted riikide vahel, kes on nii käesoleva redaktsiooni kui ka Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalised] Riikide, kes on nii käesoleva redaktsiooni kui ka Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osaliseks, omavaheliste suhete puhul kohaldatakse ainult käesolevat redaktsiooni. Kuid seoses päritolunimetuste rahvusvaheliste registreeringutega, mis kehtivad Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni alusel, ei anna riigid väiksemat kaitset, kui on nõutud Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooniga.

(2) [Selliste riikide, kes on nii käesoleva redaktsiooni kui ka Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalised, suhted riikidega, kes on Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. redaktsiooni osalised, kuid ei ole käesoleva redaktsiooni osalised] Kõik riigid, kes on nii käesoleva redaktsiooni kui ka Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni osalised, jätkavad Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. aasta redaktsiooni kohaldamist ning asjakohasel juhul oma suhete raames teistega riikiga, kes on Lissaboni kokkuleppe või selle 1967. redaktsiooni osalised, kuid ei ole käesoleva redaktsiooni osalised.

Artikkel 32

Denonsseerimine

(1) [Teatamine] Kokkuleppeosaline võib käesoleva redaktsiooni denonsseerida peadirektorile saadetava teatega.

(2) [Jõustumiskuupäev] Denonsseerimine jõustub pärast ühe aasta möödumist päevast, millal peadirektor on sellekohase teate kätte saanud, või teates märgitud hilisemal kuupäeval. Denonsseerimine ei mõjuta käesoleva redaktsiooni kohaldamist menetluses olevale taotlusele ega rahvusvahelisele registreeringule, mis denonsseerimise jõustumise hetkel denonsseerinud kokkuleppeosalise suhtes jõus on.

Artikkel 33

Käesoleva redaktsiooni keeled; allakirjutamine

(1) [Originaaltekstid; ametlikud tekstid]

a)	Käesolevale redaktsioonile kirjutatakse alla ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

b)	Ametlikud tekstid teistes assamblee määratavates keeltes valmistab ette peadirektor pärast konsulteerimist huvitatud riikide valitsustega.

(2) [Allakirjutamise tähtaeg] Käesolev redaktsioon on allakirjutamiseks avatud organisatsiooni peakorteris ühe aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 34

Hoiulevõtja

Käesoleva redaktsiooni hoiulevõtja on peadirektor.

(1) Ühisdeklaratsioon artikli 11 lõike 2 kohta: Käesoleva redaktsiooni kohaldamisel eeldatakse, et kui nimetuse või tähise teatavad elemendid, mis kujutavad endast päritolunimetust või geograafilist tähist, on päritoluriigiks olevas osalisriigis üldist laadi, siis nende kaitset käesoleva lõike alusel teiste kokkuleppeosaliste territooriumil ei nõuta. Suurema õiguskindluse huvides ei saa kokkuleppeosalised artikli 11 kohaselt kaubamärgi registreerimisest keeldumisel, selle kehtetuks tunnistamisel või rikkumise avastamisel tugineda elemendile, mis on üldist laadi.

(2) Ühisdeklaratsioon artikli 12 kohta: Käesoleva redaktsiooni kohaldamisel eeldatakse, et artikkel 12 ei piira käesoleva redaktsiooni sätete kohaldamist seoses eelneva kasutamisega, kuna enne rahvusvahelist registreeringut võib nimetus või tähis, mis kujutab endast päritolunimetust või geograafilist tähist, olla juba tervikuna või osaliselt üldnimetus muus päritoluriigiks olevas osalisriigis kui kokkuleppeosalise territooriumil, nt kuna nimetus või tähis või selle osa on identne tavalises keelepruugis kasutatava terminiga, näiteks selliste kaupade või teenuste üldnimetus selle kokkuleppeosalise territooriumil, või identne sellise viinamarjasordi tavapärase nimetusega, mis esineb selle kokkuleppeosalise territooriumil.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 271

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 24. oktoober 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1753, 23. oktoober 2019, liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1754, 7. oktoober 2019, Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga	12
*	Päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsioon	15