Artikkel 1

Nimetus „Telemea de Sibiu“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.3 „juust“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 1

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

2019. AASTA MAHAARVAMISED ÜLEPÜÜTUD KALAVARUDE PÜÜGIKVOOTIDEST

Liikmesriik	Liigi kood	Piirkonna kood	Liigi nimi	Piirkonna nimetus	Esialgne kvoot 2018. aastal (kilogrammides)	Lubatud lossitavad kogused 2018. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides)  (1)	Kogupüük 2018. aastal (kilogrammides)	Kvoodi kasutamise ja lubatud lossitava koguse suhe	Lubatud lossitava kogusega seotud ülepüük (kogus kilogrammides)	Korrutustegur  (2)	Täiendav korrutustegur  (3) ,  (4)	Eelmis(t)e aasta(te) eest tegemata jäänud mahaarvamised  (5) (kogus kilogrammides)	2019. aastal kohaldatavad mahaarvamised (kogus kilogrammides)
BE	RJE	7FG	peentäpp-rai	7.f ja 7.g püügipiirkonna liidu veed	14 000	15 400	19 888	129,14 %	4 488	1,00	/	/	4 488
BE	RJU	07D. (6)	musterrai	7.d püügipiirkonna liidu veed	2 000	969	1 394	143,86 %	425 (7)	Ei kohaldata.	Ei kohaldata.	2 617	2 617
DE	COD	3BC+24	tursk	Alarajoonid 22–24	1 194 000	1 349 400	1 393 360	103,26 %	43 960	/	C (8)	/	43 960
DK	COD	3BC+24	tursk	Alarajoonid 22–24	2 444 000	2 594 270	2 617 780	100,91 %	23 510	/	C (8)	/	23 510
ES	BET	ATLANT	suursilm-tuun	Atlandi ookean	9 791 920	9 281 920	9 756 069	105,11 %	474 149	/	C (8)	/	474 149
ES	GHL	1N2AB.	süvalest	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed	/	0	27 736	Ei kohaldata.	27 736	1,00	A	/	41 604
ES	GHL	N3LMNO	süvalest	NAFO 3LMNO	4 534 000	4 496 772	4 508 020	100,25 %	11 248	/	A (8)+C (8)	/	11 248
ES	NEP	*07U16	Norra salehomaar	ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16	825 000	155 000	158 375	102,18 %	3 375	/	/	/	3 375
ES	RJU	9-C.	musterrai	9. püügipiirkonna liidu veed	15 000	15 000	17 067	113,78 %	2 067	1,00	/	/	2 067
ES	YFT	India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC)	kulduim-tuun	IOTC pädevusalasse kuuluv ala	45 682 000	45 354 940	44 964 373	99,14 %	- 390 567  (9)	Ei kohaldata.	Ei kohaldata.	2 138 460	2 138 460
EE	COD	N3M.	tursk	NAFO 3M	124 000	916 170	953 232	104,05 %	37 062	/	/	/	37 062
FR	GHL	1N2AB.	süvalest	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed	/	0	18 084	Ei kohaldata.	18 084	1,00	/	/	18 084
IE	HER	07A/MM	heeringas	7.a	1 826 000	1 850 311	1 979 666	106,99 %	129 355	/	/	/	129 355
IE	MAC	2CX14-	harilik makrell	6, 7, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	69 141 000	66 541 055	66 965 925	100,64 %	424 870	/	/	/	424 870
NL	POK	2C3A4	põhjaatlandi süsikas	3.a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	110 000	210 994	265 115	125,65 %	54 121	1,00	/	/	54 121
NL	WHG	56–14	merlang	6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	/	0	4 492	Ei kohaldata.	4 492	1,00	/	/	4 492
PL	COD	3BC+24	tursk	Alarajoonid 22–24	654 000	786 200	858 164	109,15 %	71 964	/	C (8)	32 331	104 295
PT	ALF	3X14-	limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	182 000	179 044	184 010	102,77 %	4 966	/	/	/	4 966
PT	BET	ATLANT	suursilm-tuun	Atlandi ookean	3 717 470	4 152 470	4 405 184	106,09 %	252 714	/	C (8)	/	252 714
PT	BFT	AE45WM	harilik tuun	Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri	470 190	437 190	450 343	103,01 %	13 153	/	C (8)	/	13 153
PT	BUM	ATLANT	sinine marliin	Atlandi ookean	50 440	45 428	74 337	163,64 %	28 909	1,00	A	/	43 364
PT	RJU	9-C.	musterrai	9. püügipiirkonna liidu veed	15 000	33 000	36 295	109,98 %	3 295	/	/	/	3 295
UK	COD	N1GL14	tursk	NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed	382 000	497 520	512 187	102,95 %	14 667	/	/	/	14 667
UK	GHL	1N2AB.	süvalest	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed	25 000	22 000	24 434	111,06 %	2 434	1,00	/	/	2 434
UK	HER	4AB.	heeringas	4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N	79 381 000	84 694 795	84 739 599	100,05 %	44 804	/	/	/	44 804
UK	MAC	2CX14-	harilik makrell	6, 7, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	190 143 000	186 253 028	189 644 893	101,82 %	3 391 865	/	A (8)	/	3 391 865
UK	POK	1N2AB.	põhjaatlandi süsikas	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed	182 000	459 700	463 509	100,83 %	3 809	/	/	/	3 809
UK	RHG	5B67-	põhja-pikksaba	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	1 510	1 510	7 588	502,52 %	6 078	1,00	/	/	6 078
UK	WHG	56–14	merlang	6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	122 000	124 060	139 470	112,42 %	15 410	1,00	/	/	15 410

---

(1)  Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohase, aastatel 2017–2018 toimuva kvootide ülekandmise või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise ja mahaarvamise arvessevõtmist.

(2)  Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Vähendamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3)  Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.

(4)  Täht „A“ osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2016, 2017 ja 2018 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C“ osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes on mitmeaastase kava kohaldamise tõttu kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(5)  Eelmis(t)e aasta(te) järelejäänud kogused.

(6)  Arvatakse maha RJU/7DE kvoodist. (7.d ja 7.e püügipiirkonna liidu veed).

(7)  Koguseid alla ühe tonni arvesse ei võeta.

(8)  Täiendavat korrutustegurit ei kohaldata, kuna ülepüük ei ületa 10 % lubatud lossitavatest kogustest.

(9)  Mahaarvamist ei saa selle kasutamata koguse võrra vähendada, kuna määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata YFT/IOTC varu suhtes.

Artikkel 1

Bonni lepingu teisel ministrite kohtumisel Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht on toetada käesolevale otsusele lisatud ministrite deklaratsiooni ja sellele lisatud Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava vastuvõtmist.

Väiksemad muudatused ministrite deklaratsioonis ja sellele lisatud Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilises tegevuskavas võib heaks kiita ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

EELNÕU: ministrite deklaratsioon

11. oktoober 2019, Bonn, Saksamaa

MEIE, MINISTRID JA EUROOPA KOMISJONI LIIGE, kes me vastutame Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva reostuse vastu võitlemise eest, oleme 11. oktoobril 2019. aastal tulnud kokku Bonnis peetaval Bonni lepingu teisel ministrite kohtumisel, millest võtavad osa valitsustevahelised organisatsioonid ja naaberpiirkondadest pärit vaatlejad;

TUNNUSTADES Bonni lepingu raames viiekümne aasta jooksul tehtud edukat koostööd ja TEADVUSTADES ühist kasu, mida on võimalik saada edasisest piirkondliku koostöö ergutamisest, et ennetada Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel merendustegevusest tulenevat juhuslikku ja ebaseaduslikku merereostust, valmistuda selleks ning suuta sellele reageerida;

TOETADES Hispaania ühinemist Bonni lepinguga ning Prantsusmaa ja Hispaania vastutusala ümberkorraldamist, misjärel hakkab Bonni lepingu kohaldamisalasse kuuluma ka Biskaia laht;

PÜÜDES Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel võetavate meetmete tulemusena suurendada ranniku- ja merekeskkonna kaitstust reostuse eest ning tugevdada reostuse vältimiseks, selleks valmistumiseks ja sellele reageerimiseks tehtavat koostööd;

ARVESTADES Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) rolli üleilmse meresõidu reguleerimisel, et kaitsta merekeskkonda ja inimeste tervist, ning Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika arengut ja asjaomaseid merereostust reguleerivaid Euroopa Liidu õigusakte (1);

JÄTKATES riigisiseste jõupingutuste koordineerimist (all)piirkondlikul tasandil kõigi kasu nimel ja võttes arvesse lepinguosaliste aruandekohustusi;

KASUTADES laialdaselt aktsepteeritud infosüsteeme, mille pädevad rahvusvahelised organisatsioonid on määranud standardiks;

TÄHELDADES nii meretranspordi kui ka muulaadse merendustegevuse (näiteks avamerel nafta ja gaasi tootmine ja vedu) pidevat kasvu ning arvestades asjaolu, et kuigi teada olevate naftareostusjuhtumite arv on viimastel aastatel vähenenud, püsib oht endiselt;

oleme VASTU VÕTNUD järgmise ühisdeklaratsiooni:

1.	Meie kujutluses on Põhjameri ja sellega külgnevad alad vabad meresõiduga kaasnevast, avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ning muu merendustegevuse põhjustatud juhuslikust, ärahoitavast ja tahtlikust reostusest.

2.	Me kiidame heaks IMO eeskirjad, mille mõjul merereostus on vähenenud. Ent hoolimata mitmesugustest viimastel aastatel võetud meetmetest, kujutab muudest ainetest kui nafta tulenev juhuslik ja ebaseaduslik reostus Põhjamerele ja sellega külgnevatele aladele olulist ohtu.

3.

Me oleme täiesti teadlikud merekeskkonna ja rannikuala majanduslikust ja sotsiaalsest väärtusest ning mõistame, et kulutused, mis tehakse merereostuse vältimiseks, selleks valmisoleku tagamiseks ja sellele reageerimiseks vajalikele ressurssidele, on väikesed võrreldes nendega, mis kaasnevad suurte reostusjuhtumite kõrvaldamisega.

4.

Me rõhutame mereõnnetusteks valmisoleku, nende ennetamise ja neile reageerimise tõhususe olulisust. Me kinnitame, et kohustume Bonni lepingu raames tegema aktiivset koostööd hädaolukordadele reageerimise (sealhulgas ühise operatiivse reageerimise) süsteemide kavandamisel ja katsetamisel ning vastava väljaõppe korraldamisel. Me tunnistame hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) eestvedamisel tehtava üleeuroopalise koostöö tähtsust.

5.

Me pooldame korralikult välja töötatud õhu- ja satelliitseiresüsteemi, mille abil jälgida Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel meresõitu, avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesse ning muud merendustegevust. Tegemist on olulise seiresüsteemiga, mille abil tuvastada võimalikku reostust, hoida ära ebaseaduslikku heidet merre ning täita meile MARPOLi konventsiooniga pandud kohustusi.

6.

Me kiidame heaks kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemid) kui uute mereseire teostamise, meretranspordi tõttu õhku eralduvate saasteainete heite kontrollimise ja reostusele reageerimise teenuste riigisisese ja piirkondliku kasutamise ning kutsume lepinguosalisi üles jagama teadmisi ja kogemusi oma riiklike RPA-süsteemide kohta ja selle kohta, milline on nende roll lepingu täitmise tagamisel.

7.

Me kinnitame, et kohustume jätkama riiklikke lennuprogramme ja selliseid ühisettevõtmisi nagu laiaulatuslikud koordineeritud reostuskontrolli operatsioonid, ning kiidame heaks Euroopa Meresõiduohutuse Ameti poolt CleanSeaNeti kaudu pakutava satelliidifotode teenuse, mille abil on võimalik reostuseks paremini valmis olla ja seda ennetada.

8.

Me pooldame Bonni lepingu juhendite ja koodeksite, sealhulgas reostusetõrjejuhendi (Counter Pollution Manual) ja naftareostust käsitleva eeskirja (Bonn Agreement Oil Appearance Code) pidevat täiustamist ja ajakohastamist. Nende puhul on tegemist ainulaadsete teabeallikatega, mille abil ennetada reostust, selleks valmistuda ja sellele reageerida, ning mida on tunnustatud ka rahvusvahelise naftareostuseks valmisoleku, reostuse tõrje ja sellealase koostöö konventsiooni (OPRC) ning selle ohtlike ja kahjulike ainete (HNS) protokolli raames.

9.

Me kinnitame, et kohustume alal hoidma ja ajakohastama Bonni lepingu juurde kuuluvaid mereõnnetustele ühiselt reageerimise plaane (st DENGERNETHi plaan, MANCHEPLAN, NORBRITi plaan, neljapoolse tsooni plaan). Need on olulised vahendid, millele tuginedes saavad riigid reageerida kohe pärast reostusjuhtumi esinemist, sõltumata sellest, millise riigi vastutusalast reostus lähtub.

10.

Teadvustades muutuvaid riske, mida põhjustavad üha kasvav ohtlike ja kahjulike ainete transport, suuremate ja autonoomsete laevade kasutamine, uute kütuste kasutuselevõtmine, mereliikluse alaline suur tihedus, avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessid ning muu merendustegevus, tunnistame ressursside tasakaalustatuse olulisust, et tagada Põhjamerel ja sellega külgnevatel aladel reostuse ennetamise ja sellele reageerimise tõhusus. Me oleme nõus, et Bonni lepingu piirkonnas peaks edasine reageerimisvõime areng põhinema nii riigisisesel kui ka riikidevahelisel riskihindamisel.

11.

Me kinnitame, et kohustume ühiselt ennetama õhu kvaliteeti kahjustavat merereostust, tehes koostööd ja panustades rahvusvaheliste merereostuse eeskirjade ja standardite rakendamisse ja järgimisse ning tagades majandustegevuses osalejatele võrdsed võimalused. Me juhime tähelepanu edule, mis on saavutatud direktiivi (EL) 2016/802 (2) (mis sisaldab väävlisisalduse vähendamise nõudeid SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades (maksimaalne väävlisisaldus 0,10 % alates 2015. aastast)) rakendamisel, ning tuletame meelde IMO viimatist lubadust tagada väävliheite üldise piirnormi (0,50 % alates 2020. aastast) rakendamine vastavalt MARPOLi VI lisale. Nende nõuete koordineeritud ja range rakendamise tulemusena (muu hulgas Põhjamere SOx-heitkoguste kontrolli piirkonnas) ning tänu sellele, et laevade nõuetele vastavuse määr on kogu Euroopa Liidus kõrge, on vääveldioksiidireostus rannikualadel ja linnades märkimisväärselt kahanenud. Me oleme valmis ühiselt panustama MARPOLi VI lisa täitmise järelevalvesse ja nimetama Põhjamere alates 2021. aastast NOx-heitkoguste (lämmastikoksiidide heitkoguste) kontrolli piirkonnaks. Lepinguosalistel on õigus vabalt otsustada, milliseid järelevalvemeetmeid nad võtavad.

12.

Me teame, et sätted, millega Põhjameri nimetatakse MARPOLi I ja V lisa alusel eripiirkonnaks, ei hakka kehtima enne, kui need pole nõuetekohaselt jõustatud. Selles kontekstis tunnustame Põhjamere uurijate ja prokuröride võrgustiku tegevust, millega on edendatud reostuseeskirjade ja -standardite täitmist, ning oleme nõus tegema võrgustikuga edaspidigi koostööd, tagamaks MARPOLi konventsiooni kõigi asjaomaste lisade järgimine.

13.

Me kinnitame, et kohustume rakendama ning täitma direktiivi 2005/35/EÜ3, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostusega seotud rikkumisi (koos muudatustega), pöörates seejuures erilist tähelepanu järelevalve ja nõuete täitmise alal tehtavale koostööle, aruandekohustuste täitmisele ja reostusrikkumiste eest tõhusate karistuste (sealhulgas kriminaalkaristuste) määramisele.

14.	Me nõustume Euroopa Parlamendi ja nõukogu laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmeid käsitleva direktiivi3 muudetud versiooni vastuvõtmisega ning kohustume vahetama teavet ja tegema koostööd, et ennetada ebaseadusliku heite sattumist merre.

15.

Me kiidame heaks IMO uue dokumendi „Heitgaaside puhastamise süsteemist (EGCS) vette sattuva vedela heite kohta kehtestatud eeskirjade ja suuniste hindamine ja kooskõlastamine, sealhulgas tingimused ja piirkonnad“ vastuvõtmise. Tegemist on olulise vahendiga, mille abil saada paremini aru mõjust, mida skraberite / heitgaaside puhastamise süsteemide heidetav pesuvesi avaldab merekeskkonnale.

16.

Me rõhutame vajadust koordineeritud uurimis- ja arendusprogrammide järele, tagamaks, et olemasolevate ja tulevikus tekkida võivate probleemide lahendamisel rakendataks reostusetõrjemeetmetega seoses parimat võimalikku tehnikat ja parimaid seadmeid, näiteks senisest rangematele heite-eeskirjadele vastavate kütuste kasutuselevõtu ja üha laialdasema kasutamise puhul näib vaja minevat uuenduslikke reageerimisviise. Me kinnitame, et otsuste tegemist toetatakse parimate võimalike teadmiste, meetodite ja abivahenditega. Me lähtume uurimis- ja arendustegevuse prioriteetide seadmisel Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilisest tegevuskavast.

17.

Me oleme teadlikud merenduse juhtimise integreeritud lähenemisviisidest ning asjaomaste merendussektorite ja -organitega tehtava koostöö tugevdamise olulisusest, et muuta merede haldamine terviklikumaks, eesmärgiga saavutada merealade puhul hea keskkonnaseisund vastavalt ELi merestrateegia raamdirektiivile (3).

18.	Me kiidame heaks„IMO tegevuskava laevadelt merre sattunud plastprügi kohta“, mille eesmärk on tõhustada olemasolevaid eeskirju ja mis käsitleb merekeskkonnas leiduva plastprügi kui suure probleemi lahendamiseks võetavaid uusi tugimeetmeid.

19.

Me kinnitame, et kohustume tegema koostööd teiste pädevate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ja asutustega, eelkõige Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO), Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoniga (OSPAR), Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoniga (HELCOM), Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskusega (REMPEC), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ja Arktika Nõukoguga ning Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu (Lissaboni leping) ja Kopenhaageni kokkuleppe osalistega, et jagada üksteisega kogemusi ja häid tavasid ning saavutada ühised eesmärgid.

---

(1)  Norra ei ole Euroopa Liidu liige. Ta panustab samaväärsete riigisiseste seaduste ja nende Euroopa Liidu õigusaktide alusel, millega ta on seotud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmeks olemise kaudu.

(2)  Komisjoni aruanne direktiivis (EL) 2016/802 laevakütustele kehtestatud väävlinormide rakendamise ja järgimise kohta, COM(2018) 188 final, 16.4.2018.

(3)  Norra ei ole Euroopa Liidu liige. Ta panustab samaväärsete riigisiseste seaduste ja nende Euroopa Liidu õigusaktide alusel, millega ta on seotud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmeks olemise kaudu.

Bonni lepingu strateegiline tegevuskava

2019 – 2025

Sissejuhatus

Bonni lepingu põhisisuks on teha piirkondlikku koostööd, et ennetada Põhjamerel laevade ja avamererajatiste põhjustatud merereostust ning selle vastu võidelda; teha järelevalvet, et merereostust tuvastada ja tõrjuda; korraldada merekatastroofide ja -reostusega seotud rikkumiste järgseid puhastustöid. Kõik need tegevused põhinevad Bonni lepingu raames viiekümne aasta jooksul tehtud teaduslikul, tehnilisel ja operatiivsel tööl. Koostööd tehes on lepinguosalised kogunud oskusteavet, et tulla toime merekeskkonnale avalduvate ohtudega. Ühtlasi ollakse valmis silmitsi seisma uute ülesannetega ja tegema koostööd ka ülejäänud rahvusvahelise kogukonnaga.

Bonni leping on kõige vanem piirkondlik leping, mille valitsused on reostusjuhtumitele reageerimiseks sõlminud. Lepingu raames teevad Põhjamere ääres asuvad riigid ja Euroopa Liit koostööd, et üksteist mereõnnetustega kaasneva reostuse ning Põhjamerel sõitvate laevade ja sealsete avamererajatiste tekitatava pideva reostuse vastu võitlemisel aidata. Lepingu allkirjastasid 1969. aastal kaheksa Põhjamere ääres asuvat riiki: Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Norra, Rootsi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Leping allkirjastati mõni aeg pärast seda, kui 1967. aastal oli Cornwalli lähedal uppunud naftatanker Torrey Canyon, mille tagajärjel sattus merre 1 17  000 tonni naftat, põhjustades esimese suure Lääne-Euroopat mõjutanud reostuskatastroofi. Ent Bonni leping jõustus alles 1970. aastate lõpus, pärast seda, kui oli toimunud veel kaks suurt reostusjuhtumit: 1977. aastal Ekofiski gaasipurse ja 1978. aastal Amoco Cadizi uppumine. Sellest ajast saadik on leping toiminud tõhusalt. 1983. aastal lepingut pikendati ja sellesse kaasati ka muud kahjulikud ained, 1987. aastal lisati järelevalvealast koostööd reguleerivad sätted. Leping laienes veelgi 2010. aastal, kui sellega ühines Iirimaa ning lepingu kohaldamisala hakkas hõlmama nii Iiri mereala kui ka sellega seotud Norra ja Ühendkuningriigi mereala.

Kuigi naftareostusõnnetuste arv on Euroopa vetes vähenenud, tuleb suuri reostusjuhtumeid (sellised juhtumid, mille korral merre satub enam kui 20  000 tonni naftat) aeg-ajalt siiski ette. Suurim osa igal aastal ookeanisse jõudvast naftast tuleneb maismaalt lähtuvast heitest, ent ka naftareostusõnnetused on endiselt oluline reostuse allikas, moodustades umbes 10–15 protsenti igal aastal üle kogu maailma ookeanisse sattuvast naftast.

Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilise tegevuskava eesmärk on aidata kaasa Bonni lepingu rakendamisele, et panustada merereostuse ennetamisse ja olla valmis tulevikus esineda võivateks raskusteks, näiteks energia ja loodusvarade turgudel ilmnevaks paradigma vahetuseks, 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppes nimetatud keskkonnamuutusteks ning mereruumi planeerimisele avaldatavaks surveks, millega võivad merekeskkonnale kaasneda muud ohud. Arvestades neid arengusuundi ja asjaolu, et naftaõnnetuste arv on viimase 30 aasta jooksul Euroopa vetes märkimisväärselt kahanenud, peavad naftaleketele reageerimise üksused oma fookusala laiendama ja hakkama pöörama tähelepanu mis tahes merereostusele, mida saab mõõta ja/või eemaldada. Bonni lepingu uus oluline katsumus, mis on SWOT-analüüsiga kindlaks tehtud, on õhusaaste, mis mõjutab suure rahvastikutihedusega rannikupiirkonna ökosüsteeme ja sealsete elanike tervist (MARPOLi VI lisa).

Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilist tegevuskava rakendavad lepinguosalised järgmiselt:

—	korraldavad oma vastutusalasse kuuluvates piirkondades järelevalvet, et teha kindlaks merereostusega seotud ohte ning mere kohal kulgeva lennuliikluse põhjustatud reostust, muu hulgas koordineerivad õhu- ja satelliitseiret;

—	hoiatavad üksteist nimetatud ohtude eest;

—	võtavad ühiseid meetmeid, et üksteisele toetuda ning tagada reostuse ennetamise ja kõrvaldamisega seoses vajalike standardite järgimine;

—	võtavad ühiseid koordineeritud meetmeid, et teha järelevalvet õigusnormidele vastavuse üle ja täita MARPOLi VI lisa nõudeid;

—	aitavad üksteist (kui neilt seda palutakse) reostusetõrjel;

—	jagavad üksteisega teadus- ja arendustegevuse tulemusi ning häid tavasid, ja

—	korraldavad ühisõppusi.

Visioon

Bonni lepingu visioon on

puhtam Põhjameri, kus ei esineks meresõidu ja muu merendustegevuse põhjustatud juhuslikku ja ebaseaduslikku reostust

Põhjameri on mitmekülgsete ja produktiivsete ökosüsteemide asupaik ning sel on väga oluline osa miljonite inimeste igapäevaelus. Osa Põhjamerd on üks maailma tihedaima laevaliiklusega piirkondi. Seepärast püütakse Bonni lepinguga vähendada võimalikult palju meresõidu ja muu merendustegevuse põhjustatud juhusliku ja ebaseadusliku reostuse ohtu.

Selle visiooni elluviimiseks on Bonni lepingu raames lepitud kokku järgmistes strateegilistes sihtides:

a)

tuvastada Bonni lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid, merendussektoris esile kerkivaid ja merekeskkonda mõjutavaid probleeme ning neid lahendada; leida ja hinnata avanevaid võimalusi, vähendamaks merekeskkonna puhul esinevaid ohte, kasutades seejuures parimat võimalikku tehnikat ja järgides parimaid keskkonnatavasid; leida ja hinnata uusi seireviise, mille puhul kasutataks parimat võimalikku tehnikat ja järgitaks parimaid keskkonnatavasid; reageerida asjakohaselt uutele merekeskkonna puhul tuvastatud ohtudele, võttes arvesse reostuse vastu võitlemisega seotud operatiivsete, tehniliste ja teaduslike küsimustega tegeleva töörühma (OTSOPA) soovitusi, ja kasutada täiel määral ära BE-AWARE’i projekte I ja II, et teha kindlaks kõige tõhusamad meetmed, mille abil tulevikus tekkida võivaid ohte vähendada ja neile tõhusamalt reageerida.

Strateegilised sihid

A.   Ebaseadusliku ja juhusliku reostuse ennetamine koostöö tegemise ning rahvusvaheliste merereostuseeskirjade ja -standardite, sealhulgas MARPOLi lisade ühise järgimise kaudu

Hoolimata mitmesugustest viimastel aastatel võetud meetmetest, kujutab ebaseaduslik ja juhuslik reostus Põhjamerel suurt ohtu. Tulemuslik ja tõhus koostöö on peamine moodus merekeskkonna kaitsmiseks.

Rahvusvahelised merereostuseeskirjad pärinevad 1973. aasta rahvusvahelisest laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonist (MARPOL), mida ajakohastati 1978. aastal. MARPOLi konventsiooni koostas Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ning selle eesmärk on ennetada ja minimeerida laevade põhjustatavat reostust - nii juhuslikku kui ka tavatoimingute käigus tekkivat - järgmise kuue merereostust käsitleva tehnilise lisaga (vt I lisa, „MARPOLi I–VI lisa kehtivad tekstid“).

I lisa. Naftareostuse vältimise reeglid

II lisa. Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise reeglid

III lisa. Pakendatud kahjulike ainete mereveost tuleneva reostuse vältimise reeglid

IV lisa. Laevade põhjustatava reoveereostuse vältimise reeglid

V lisa. Laevade põhjustatava prügireostuse vältimise reeglid

VI lisa. Laevade põhjustatava õhusaaste vältimise reeglid

MARPOLi konventsiooni lisade rakendamiseks ja täitmiseks tuleb kehtestada ühtsed ja koordineeritud vastavuskontrolli meetmed, eelkõige tuleb tähelepanu pöörata MARPOLi VI lisaga Põhjamere heitkoguste kontrolli piirkonnas väävel- ja lämmastikoksiidide kohta kehtestatud nõuetele, aga ka väljaspool SOx-heitkoguste kontrolli piirkonda sõitvate laevade puhul 2020. aastal jõustuvale üleilmsele väävliheite piirnormile.

B.   Õnnetusteks valmisoleku tõhustamine

C.   Optimaalse reageerimisvõime korraldamine

Hoolimata kõigist jõupingutustest suurendada mereohutust, jääb alati püsima oht, et midagi juhtub. Üha tihedam meretransport ning ohtlike ja kahjulike ainete vedu suurendavad merekeskkonna ohustatust. Lepinguosalised on paigutanud märkimisväärses koguses ressursse piisava reageerimisvõime tagamisse. Selleks, et parandada tõhusust veelgi (mitte üksnes rahalises mõttes), peaks reageerimisvõime edasine täiustamine põhinema riskide hindamisel, puudujääkide analüüsimisel ning piirkondlikel ja allpiirkondlikel meetmetel. Vaja läheb koordineeritud uurimis- ja arendusprogramme, tagamaks, et reostusevastaste meetmete võtmisel rakendataks parimat võimalikku tehnikat ja parimaid seadmeid.

Strateegiliste sihtide saavutamiseks on Bonni lepingu raames lepitud kokku järgmistes tegevuseesmärkides.

Tegevuseesmärgid

Strateegilise sihiga A (ennetus) seotud tegevuseesmärgid

A.I	Tagada Põhjamerel Bonni lepingust tulenevates tsoonides piisav järelevalve meresõidu ja merendustegevuse üle ning tõhus aruandlus järelevalve tulemuste kohta.

A.II	Jagada juhtkonnale ja lennumeeskonnale ajakohast teavet Bonni lepingu reguleerimisalas tehtavate reostusetõrjelendude kavandamise ja sooritamise kohta.

A.III

Võtta ühiseid vastavuskontrolli meetmeid, mille abil teha järelevalvet MARPOLi lisade järgimise üle.

A.IV	Tagada Põhjamerel esinevate reostusjuhtumite korral tõhus tõendite kogumine ning teha merereostusreeglite ja -standardite täitmise alal tihedat koostööd uurijate ja prokuröridega.

A.V	Edastada teavet ebaseadusliku ja juhusliku reostuse ennetamise kohta nii laiemale avalikkusele kui ka spetsialistidele.

Strateegilise sihiga B (valmisolek) seotud tegevuseesmärgid

B.I	Kujundada ühine arusaam, kuidas reageerida merel esinevatele hädaolukordadele, ning tagada teadlikkus riiklikest erandolukorras rakendatavatest süsteemidest ja strateegiatest.

B.II	Tagada reageerimisüksuse piisav väljaõpe, teha koostööd teiste lepinguosaliste reageerimisüksustega ja suurendada valmisolekut rahvusvahelisteks reostusetõrjeoperatsioonideks.

B.III

Merekeskkonna kaitsmiseks tagada, et lepinguosaliste reageerimismeede oleks õigesti formuleeritud ja et prioriteetide seadmisel lähtutaks kõige asjakohasematest põhimõtetest.

B.IV	Teha koostööd nii rahvusvaheliste ja Euroopa-siseste organisatsioonidega kui ka naabruses asuvate merepiirkondadega, et tekiks sünergia ja välditaks dubleerimist.

Strateegilise sihiga C (reageerimine) seotud tegevuseesmärgid

C.I	Parimate tavade edasiarendamise võimaldamiseks tagada, et lepinguosalised oleksid täpselt teadlikud, kuidas teised reostusjuhtumite korral toimivad.

C.II	Hallata ja ajakohastada ühiseid lähenemisviise, millega reostusjuhtumitele reageeritakse, ning panustada sobivate reageerimisstrateegiate täiustamisse ja neist ühise arusaamise kujundamisse.

C.III

Edendada koordineeritud uurimis- ja arendusprogramme, mis on seotud tõrjetehnika, -seadmete ja muude operatiivsete vahenditega.

C.IV	Tagada, et Kirde-Atlandi piirkonnas leiduks reostusele reageerimiseks piisavalt ressursse, lähtudes seejuures piirkondliku riskihindamise tulemustest.

Meetmed

Visiooni elluviimiseks ning strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide saavutamiseks on Bonni lepingu 2019.–2025. aasta strateegilises tegevuskavas ette nähtud konkreetsed mõõdetavate tulemustega meetmed ja realistlikud ootused, mis aitaksid suunata lepinguosaliste tööd. Bonni lepingu strateegiline tegevuskava tunnustab vajadust hoida alal juba välja kujunenud süsteeme ja jätkata käsilolevat tööd, jättes lepingu tegevusliku laadi muutmata. Samas rõhutatakse võimalusi, kuidas neid jõupingutusi soodustada ja uusi suundi leida.

Bonni lepingu raames on lepitud kokku järgmistes meetmetes.

Strateegilise sihiga A (ennetus) seotud meetmed

A.1

Teostada õhu- ja satelliitseireoperatsioone, sealhulgas riigisiseseid ja piirkondlikke lende ning ülevaatelende ja laiaulatuslikke koordineeritud reostuskontrolli operatsioonlende (nii ühe- kui ka mitmepäevaseid), et tuvastada nafta ja muude kahjulike ainete lekkeid ning neid uurida, nende kohta tõendeid koguda ja nende üle järelevalvet teha.

A.2	Hallata tõhusat standardiseeritud aruandesüsteemi ja teavitada selle vahendusel reostusest nii Bonni lepingu osalisi kui ka IMOd ja komisjoni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust.

A.3

Koostöös Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga kasutada optimaalselt ära satelliidipilte ning uusimaid saavutusi ülisuurel kõrgusel liikuvate pseudosatelliitide (HAPS) ja kaugjuhitava õhusõiduki süsteemide (RPA-süsteemid) vallas, mida Põhjamere ääres asuvatel riikidel on võimalik kasutada, ning luua reostuse tuvastamise parandamiseks ühtne süsteem kogu Põhjamere ulatuses.

A.4	Tugevdada koostööd MARPOLi V lisas esitatud nõuete rikkumise tuvastamisel ja lisa täitmisel. V

A.5	Tugevdada koostööd MARPOLi VI lisas esitatud nõuete rikkumise tuvastamisel ja lisa täitmisel, sealhulgas sadamariigi kontrolli rakendamise kaudu, aga ka täiustatud vastavuskontrolli vahendeid kasutades ja võetud meetmete tulemusi ühistes infosüsteemides (näiteks Thetis-EU) jagades.

A.6	Hallata ja ajakohastada õhumeetmete käsiraamatut (Aerial Operations Handbook) ja BAOAC (Bonn Agreement Oil Appearance Code) atlast.

A.7	Koostöös uurijaid ja prokuröre koondava Põhjamere võrgustikuga hallata ja ajakohastada naftareostusrikkumisi käsitlevat Põhjamere käsiraamatut (North Sea Manual on Maritime Oil Pollution Offences).

A.8	Teha ekspertidest koosneva naftalekete tuvastamise võrgustiku OSINet kaudu koostööd, muu hulgas teostada laborite interkalibreerimist ja arendada edasi ühiseid naftalekke tuvastamise meetodeid.

A.9

Tugevdada koostööd uurijate ja prokuröridega: a) 2022. aastaks – uurijaid ja prokuröre koondava Põhjamere võrgustikuga kootööd tehes leida võimalusi merereostusrikkumistes süüdimõistmiste avalikuks kajastamiseks; b) 2025. aastaks – uurijaid ja prokuröre koondava Põhjamere võrgustikuga koostööd tehes kehtestada tegevuskord, kuidas saaks avalikkusele kättesaadavaks teha asjaomaste laevandusettevõtete ja laevaoperaatorfirmade keskkonnatulemused.

A.10

Teha koostööd IMOga, et selgitada välja võimalused, kuidas Bonni lepingu raames saaks panustada MARPOLi VI lisa nõuete täitmisse, võttes arvesse IMO viimaseid suundumusi seoses 2020. aastal kehtima hakkava üleilmse väävlipiiranguga (näiteks sadamariigi tugevama kontrollisüsteemi rakendamine, aga ka selliste põlemisprotsessides kasutatavate kütuste veo keelamine, mille väävlisisaldus on suurem kui 0,50 %).

A.11	Toetada IMO rahvusvahelise merekeskkonnakaitse komitee (MEPC) tegevust, et vaadata üle MARPOLi II lisas esitatud suure viskoossusega ja tahkuvate ainete heitetingimused.

A.12	Hallata ja ajakohastada Bonni lepingu veebisaiti ning levitada elektroonilisi väljaandeid (sealhulgas juhendeid, käsiraamatuid ja aruandeid).

A.13	Toetada/edendada BE-AWARE’i projektide ennetusmeetmetega seotud soovituste andmist.

Strateegilise sihiga B (valmisolek) seotud meetmed

B.1	Hallata ja ajakohastada Bonni lepingu reostusetõrjejuhendi peatükke, et need vastaksid vajadustele.

B.2	Soodustada teabevahetust võimalike reostust tekitavate vrakkide kohta ja edendada riiklike andmebaaside arendamist.

B.3	Planeerida ja ellu viia piirkondlikke ja allpiirkondlikke õppusi ja koolitusi.

B.4	Aidata kaasa riiklike keskkonnanõustamissüsteemide arendamisele ja nendega seotud teabevahetusele.

B.5

Hallata teabevahetust teiste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM), Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA), Arktika Nõukogu hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise töörühma (EPPR), Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM), Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO), Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoni (OSPARi komisjon), Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu (Lissaboni leping) osaliste ja Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskusega (REMPEC), võttes osa sekretariaatidevahelistest kohtumistest, ning vajaduse korral koostööd tugevdada, näiteks ohtlike ja kahjulike ainete (HNS) juhendi täiustamise alal.

B.6	Tugevdada koostööd Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoniga (OSPARi komisjon) ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis on seotud merekeskkonna kaitsmisega reostuse ja avamererajatiste eest.

B.7

Töötada välja ohtlike ja kahjulike ainete (HNS) strateegia ning sellest lähtudes teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks HELCOMi, EMSA ja tehnilise nõuanderühmaga, et rakendada ohtlike ja kahjulike ainete puhul reostuseks valmisoleku, reostusele reageerimise ja sellega seotud koostöö põhimõtteid.

B.8	Koostöös IMOga selgitada välja, kuidas tugevdada Bonni lepingu raames rahvusvahelise OPRC-HNS-protokolli rakendamist.

B.9	Jätkata keskkonnaalasele riskianalüüsile tuginedes reageerimisvõime parandamist, et olla kursis muutuvate merendusvaldkonna ohtudega.

Strateegilise sihiga C (reageerimine) seotud meetmed

C.1	Hallata reostusjuhtumite teabesüsteemi (aruandlus, omandatud teadmised).

C.2	Hallata ja ajakohastada ühiseid mereõnnetustele reageerimise plaane (DENGERNETHi plaan, MANCHEPLAN, neljapoolse tsooni plaan, NorBriti plaan [Biskaia lahe plaan]).

C.3	Tugevdada ühiseid elusloodusega seotud reageerimismeetmeid, muu hulgas teha kindlaks selle valdkonna parimad tavad ja teavitada tehtud tööst avalikkust.

C.4	Jagada avamere tuuleparkides reostusetõrje käigus omandatud teadmisi.

C.5	Suurendada maismaal võetavate tõrjemeetmete seotust ja koordineeritust.

C.6

Edendada uurimis- ja arendustegevust ning teabevahetust tõrjetehnika, -seadmete ja muude vahendite vallas, eelkõige pöörata tähelepanu integreeritud seiresensoritele ja sellisele tehnikale, mille abil reageerida õnnetusjuhtumitele öösel, halva nähtavuse ja kehvade ilmaolude korral, samuti sellisele tehnikale, millega otsida merel kadunud aluseid ja neid tagasi kaldale tuua ning reageerida rasketele nafta ja kemikaalidega ning uue põlvkonna kütustega seotud õnnetustele.

C.7	koostada ajavahemikuks 2019–2022 ettepanek uue põlvkonna kütuseid käsitleva ühise teadusuuringu kohta.

C.8	Soodustada teabevahetust riiklike riskihindamissüsteemide ja hädaolukorras pukseerimise süsteemide kohta.

1. lisand

Strateegilise sihiga A (ennetus) seotud ülesanded 1–18

Ülesanne	Strateegiline meede	Kirjeldus	Tähtaeg	Eestvedaja	Hetkeseis	Staatus
1	A.1	Teostada õhu- ja satelliitseireoperatsioone, sealhulgas riigisiseseid ja piirkondlikke lende ning ülevaatelende ja laiaulatuslikke koordineeritud reostuskontrolli operatsioonlende (nii ühe- kui ka mitmepäevaseid), et tuvastada nafta ja muude kahjulike ainete lekkeid ning neid uurida, nende kohta tõendeid koguda ja nende üle järelevalvet teha, võttes seejuures arvesse strateegilisi järelevalvevajadusi	Meetmeid võetakse aasta ringi	Lepinguosaline		Käimasolev
2	A.1	Tagada õhuseire katvus ja tõhusus ning analüüsida strateegiliselt seirevajadusi, hinnates selleks muu hulgas andmekogusid, mis sisaldavad teavet nafta ja muude ainetega seotud reostusjuhtumite kohta		Lepinguosaline	CleanSeaNet – EMSA Kalapüük – Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) Madalmaad – ülesande juht koos lepinguosalisega Madalmaad – koostada eelnõu ja edastada see delegatsiooni juhtidele Belgia – MARPOLi VI lisa
3	A.3 A.4 A.5	Kaaluda Bonni lepingu reguleerimisalas tehtavate seireoperatsioonide kohta miinimumsoovituste andmist ja oodatavate tulemuste selgitamist (MARPOLi VI lisa, kaugjuhitava õhusõiduki süsteemid)		EL (võimalused mereseire sujuvamaks muutmiseks, näiteks kalapüügi ja reostusega seoses) Belgia – kaasjuht (VI lisa) EL – droonid	MARPOLi VI lisa arutelud said alguse OTSOPA 19 kohtumisel EMSA hakkas pakkuma RPA-süsteemi teenust	Käimasolev
4	A.2	Tagada tõhus seire ja aruandluse standard, kasutades sobivat süsteemi, mille abil tuvastatud reostusest teavitada	Meetmeid võetakse vajaduse korral	Lepinguosaline		Käimasolev
5	A.3	Koostöös EMSAga kasutada optimaalselt ära satelliidipilte (näiteks CleanSeaNeti kaudu saaduid), et kontrollida õhuseire kaudu tuvastatud võimaliku reostuse esmast hoiatust ja	Meetmeid võetakse vajaduse korral	Lepinguosaline		Käimasolev
6	A.3	Teavitada ülisuurel kõrgusel liikuvate pseudosatelliitidega (HAPS) ja kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemidega (RPA-süsteem) seotud arengust ning selles vallas saavutatut ära kasutada	Meetmeid võetakse vajaduse korral	Lepinguosaline	EL/EMSA – HAPS ja RPA-süsteem	Käimasolev
8	A.13	Toetada/edendada liikluseraldusskeemide rakendamist ning juhtida riskijuhtimise eest vastutavate asutuste tähelepanu muudele laevaliiklusteenustega, tuuleparkides rakendatava automaatse identifitseerimissüsteemiga (AIS) ja e-navigatsiooniga seotud BE-AWARE’i soovitustele	Käimasolev	Lepinguosaline	Iirimaa, Norra ja Madalmaad on korraldanud õpikodasid	Meetmete võtmise eest vastutavad eri riigisisesed asutused
9	A.6 B.I	Hallata ja ajakohastada õhumeetmete käsiraamatut	Kord aastas OTSOPA raames	Norra ja lepinguosaline		Käimasolev
10	A.6 B.I	Hallata Bonni lepingu veebisaidi uuendamise käigus lennumeeskonnale ja ekspertidele suunatud Bonni lepingu nafta välisilme kategooriate (BAOAC) veebiversiooni, sealhulgas fotoatlast	Meetmeid võetakse vajaduse korral	Prantsusmaa ja lepinguosaline		Käimasolev
11	A.4 A.5 A.10	Tugevdada ja laiendada MARPOLi lisadega seotud rikkumiste tuvastamiseks ja jälgimiseks tehtavat koostööd, panustada lisade täitmise tagamisse ning teha koostöö IMOga	Käimasolev	Lepinguosaline / uurijaid ja prokuröre koondav Põhjamere võrgustik / sekretariaat		Käimasolev
12	A.5 A.10	Kaaluda ühise tehnilise strateegia ja operatiivse lähenemisviisi arendamist NOx- ja SOx-heitkoguste kohta kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks		Belgia, Taani (kinnitamisel), Prantsusmaa Madalmaad? EMSA (kinnitamisel)		Uus
13	A.7 A.9	Tugevdada koostööd uurijaid ja prokuröre koondava Põhjamere võrgustikuga ning teha üheskoos järgmist: a. hallata ja ajakohastada Põhjamere naftareostusrikkumisi käsitlevat juhendit; b. korraldada ühistel huvidel põhinevaid õpikodasid; c. vajaduse korral aidata avalikustada süüdimõistmisi ning koostada laevaettevõtete keskkonnamõju kajastavaid aruandeid		Madalmaad/sekretariaat	Võimalikud aruteluteemad 2019.–2025. aastaks: ohtlikud ja kahjulikud ained (HNS) mereprügi	Käimasolev
14	A.8	Jätkata OSINETi tegevusi järgmistel põhjustel: a. suurendada asjaomaste laborite teadmisi ja kogemusi naftalekete kriminalistika vallas, muu hulgas interkalibreerimise kaudu; ja b. ajakohastada või töötada välja vastavaid analüütilisi protseduure ja standardmeetodeid, sealhulgas merel naftaproovide võtmiseks		Saksamaa/OSINET		Käimasolev
15	A.12 B.1	Hallata ja ajakohastada Bonni lepingu veebisaiti ning levitada elektroonilisi väljaandeid (sealhulgas juhendeid, käsiraamatuid ja aruandeid)	Meetmeid võetakse vajaduse korral	Sekretariaat/lepinguosaline	Sekretariaadil tuleb uurida otsuste/meetmete allika säilitamise võimalikkust	Käimasolev
17.	A.2	Vaadata üle olemasolevad soovitused teavitamise kohta ja teha vajaduse korral asjakohased muudatused	Meetmeid võetakse vajaduse korral	Lepinguosaline		Uus
18	A.12	Rakendada Bonni lepingu teabevahetusstrateegiat		Sekretariaat		Käimasolev

Strateegilise sihiga B (valmisolek) seotud ülesanded 19–30

Ülesanne	Strateegiline meede	Kirjeldus	Tähtaeg	Eestvedaja	Hetkeseis	Staatus
19	B.1 A.12	Hallata ja ajakohastada Bonni lepingu reostusevastast juhendit Meetmeid võetakse vajaduse korral	Meetmeid võetakse vajaduse korral	Lepinguosaline ja sekretariaat		Käimasolev
20	B.2	Jätkata teabevahetust võimalike reostust tekitavate vrakkide kohta (nende tühjendamise meetodid, riskihindamine jms)	Meetmeid võetakse vajaduse korral	Lepinguosaline		Käimasolev
21	B.4 B.5	Parandada valmisolekut võtta vastu / anda / vahendada rahvusvahelist abi, rakendades ELi vastuvõtva riigi toetuse suuniseid	Käimasolev	Lepinguosaline ja EL
22	B.3	Planeerida ja ellu viia piirkondlikke ja allpiirkondlikke õppusi ja koolitusi, arvestades strateegilisi vajadusi		Lepinguosaline		Käimasolev
23	B.3	Korraldada reostusetõrje ühisõppuseid (BONNEX DELTA), lähtudes piirkondlikest strateegilistest õppusevajadustest		Lepinguosaline vastavalt ühisele tegevuskavale		Käimasolev
24	B.3	Luua diferentseeritud ühisõppuste süsteem, et katsetada ja harjutada reostuse tõrjumiseks tehtavat koostööd	Käimasolev	Taani	Taanil on sõjalisi teadmisi ja ta saab neid kasutada õppuste toetamiseks
25	B.4	Aidata kaasa riiklike keskkonnanõustamissüsteemide arendamisele ja nendega seotud teabevahetusele. Kaaluda koostöömeetmete (allpiirkondlike) rakendamist	OTSOPA 2020	Ühendkuningriik		Käimasolev
26	B.5 B.7 B.8	Tugevdada koostööd Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskusega (REMPEC) ja Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoniga (HELCOM), et koostada ühine ohtlike ja kahjulike ainete (HNS) põhjustatud reostuse tõrjumise juhend		Sekretariaat, Prantsusmaa		Uus
27	B.6	Tugevdada koostööd OSPARi komisjoni, piirkondlike lepingute osaliste ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis on seotud merekeskkonna kaitsmisega laevade, avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ning muu merendustegevuse põhjustatava reostuse eest, arvestades merestrateegia raamdirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist tulenevaid kohustusi (1)		Sekretariaat, Belgia ja Madalmaad; lepinguosaline (teabevahetus merestrateegia raamdirektiivi rakendamise kohta)	Sekretariaat võtab OSPARi komisjoniga ühendust merestrateegia raamdirektiivis nimetatud 8. tunnusega (D8) seoses, mis puudutab märkimisväärse akuutse reostuse seiret ja hindamist, ning koostab selle kohta OTSOPA 2020 tarbeks aruande BONN 19 puhul kaaluda Bonni lepingu osaliste / HELCOMi vastastikust osalemist olulisimatel kohtumistel (vrd Bonni lepingu tegevuskava (BAAP) 2016–19, punkt A.3.3)	Uus
29	B.9	Analüüsida BE-AWARE’i 2030. aasta projekti suundumusi. Hinnata tulemusi ja teha jätkukontroll	Käimasolev	Madalmaad ja lepinguosaline		Uus
30	B.9	Vahetada teavet/kogemusi laevade aina kasvava hulga, taastuva energia, avamere nafta- ja gaasitööstuse, veeldatud maagaasil põhinevate kütuste, sadamate laiendamise, autonoomsete laevade ja radioaktiivsete materjalide kohta		Lepinguosaline		Uus

Strateegilise sihiga C (reageerimine) seotud ülesanded 31–40

Ülesanne	Strateegiline meede	Kirjeldus	Tähtaeg	Eestvedaja	Hetkeseis	Staatus
31	C.1 C.4.	Vahetada omandatud teadmisi näiteks tuuleparkides ja ohututes paikades esinenud reostusjuhtumite kohta ning reostusjuhtumitejärgse jäätmekäitluse kohta	OTSOPA BONN	Lepinguosaline		Käimasolev
32	C.1 C.5	Tagada POLREPi süsteemi tõhus toimimine, et teatada reostusjuhtumitest ning edastada abitaotlusi ja -pakkumisi, kasutades Euroopa Komisjoni ühist merereostusega seotud hädaolukordade side- ja infosüsteemi (CECIS MP)	Käimasolev	EL, Norra, Taani	Kuuekuuline projekt, kaks õpikoda ja üheksa riiki	Käimasolev
33	C.2	Arendada, hallata ja ajakohastada ühiseid mereõnnetustele reageerimise plaane: DENGERNETHi plaan (Saksamaa), MANCHEPLAN (Ühendkuningriik ja Prantsusmaa), neljapoolse tsooni plaan (Belgia), NorBriti plaan (Ühendkuningriik ja Norra), vastastikuse mõistmise memorandum (Ühendkuningriik ja Iirimaa), [Biskaia laht]	Meetmeid võetakse vajaduse korral	Asjaomane lepinguosaline		Käimasolev
34	C.3	Hallata teabevahetust riigisiseste elusloodusega seotud reageerimissüsteemide kohta	Käimasolev	– Prantsusmaa, Rootsi ja lepinguosaline		Käimasolev
35	C.7 C.6	Edendada ja vajaduse korral teostada uue põlvkonna kütustega seotud uurimis- ja arendustegevust ning teabevahetust		Norra + projektipartnerid	Ettepanek Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadile (DG-ECHO) 2019. aastal	Käimasolev
36	C.7 C.6	Valmisolek uue põlvkonna kütuste kasutuselevõtuks ja suutlikkus nendega seotud juhtumite korral reageerida		Norra + projektipartnerid	Oleneb 35. ülesande hetkeseisust
37	C.6	Vahetada reostusjuhtumite kohta teavet ja edendada uurimistegevust muu hulgas seoses järgmisega : • õnnetused, mis juhtuvad öösel, halva nähtavuse korral ja kehvades ilmaoludes; • õnnetused, mis on seotud raske nafta- ja kemikaalireostusega (võimalikud on ka väliselt rahastatud projektid); • tõrjetehnika ja -seadmed ning muud operatiivsed vahendid, eelkõige integreeritud seiresensorid, naftalaigu triivi modelleerimise vahendid ja juhtimise infosüsteemid		Lepinguosaline		Käimasolev
39	C.6	Kaaluda ja arendada projektiettepanekut, et teha ohtlike ja kahjulike ainete (HNS) kohta piirkondlik riskihindamine		Lepinguosaline ja sekretariaat		Käimasolev
40	C.6	Edendada ohtlike ja kahjulike ainetega (HNS) seotud uuringute jätkamist, muu hulgas panustada ohtlike ja kahjulike ainete tõrjetehnoloogia arendamisse, ohtlike ja kahjulike ainete omaduste ja toime ebastandardsetes oludes katsetamisse ning juhtimise infosüsteemide täiustamisse ja nende valideerimisse		Lepinguosaline		Käimasolev
41	C.8.	Vahetada teavet riiklike riskihindamissüsteemide ja hädaolukorras pukseerimise süsteemide kohta	Meetmeid võetakse vajaduse korral	Lepinguosaline		Uus

---

(1)  Norra ei ole Euroopa Liidu liige. Ta panustab samaväärsete riigisiseste seaduste ja nende Euroopa Liidu õigusaktide alusel, millega ta on seotud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmeks olemise kaudu.

I lisa

Kehtivad MARPOLi konventsiooni tekstid

Kehtivad MARPOLi I–VI lisa ja 1. protokolli tekstid

MARPOLi konventsioon hõlmab reegleid, mille eesmärk on ennetada nii juhuslikku kui ka tavapärase tegevuse käigus tekitatud reostust, mida on üksikasjalikult käsitletud kuues tehnilises lisas.

b)   I lisa. Naftareostuse vältimise reeglid

I lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2018 – resolutsioon MEPC.276(70)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse lisa, vormi B muudatused)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2017 – resolutsioon MEPC.266(68)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (I lisa reegli 12 muudatused - naftajääkide (setete) tankid)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2017 – resolutsioon MEPC.265(68)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisa muudatused, millega muudeti polaarkoodeksi keskkonnaalaste sätete kasutamine kohustuslikuks)

MARPOLi I lisa muudatus, jõustunud 1. märtsil 2016 – resolutsioon MEPC.256(67)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatus (I lisa reegli 43 muudatus – Antarktika piirkonnas nafta kasutamise ja veo erinõuded)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.248(66)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisa muudatused – laeva pardal püstuvuse arvutamise vahendi kandmisega seotud kohustuslikud nõuded) – MEPC 66/21/Corr.1

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.246(66)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, III, IV ja V lisa muudatused, millega III koodeksi kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2015 – resolutsioon MEPC.238(65)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I ja II lisa muudatused, millega tunnustatud organisatsioonide koodeks muudetakse kohustuslikuks)

I lisa muudatused, jõustunud 1. oktoobril 2014 – resolutsioon MEPC.235(65)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisas sätestatud rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse (IOPP-tunnistuse) lisade, vormi A ja vormi B muudatused)

I lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2013 – resolutsioon MEPC.216(63)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisas sätestatud sadama vastuvõtuseadmete piirkondlik korraldus)

I lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2011 – resolutsioon MEPC.190(60)

1997. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (Põhja-Ameerika heitmekontrolli piirkond)

I lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2011 – resolutsioon MEPC.189(60)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisale uue 9. peatüki lisamine)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2011 – resolutsioon MEPC.187(59)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisa reeglite 1, 12, 13, 17 ja 38, rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse (IOPP-tunnistuse) lisa ning naftaraamatu I osa ja II osa muudatused)

I lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2011 – resolutsioon MEPC.186(59)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisale uue 8. peatüki lisamine ning sellest tulenevad rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse (IOPP-tunnistuse) vormi B muudatused)

I lisa muudatused, jõustunud 1. detsembril 2008 – resolutsioon MEPC.164(56)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (väljaspool eripiirkonda paiknevad sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised ning reoveeheide)

I lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2007 – resolutsioon MEPC.141(54)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (I lisa reegli 1 muudatused, reegli 12A lisamine, sellest tulenevad rahvusvahelise naftareostuse vältimise tunnistuse (IOPP-tunnistuse) muudatused ning reegli 21 muudatused)

MARPOLi I lisa muudetud tekst, jõustunud 1. jaanuaril 2007 – resolutsioon MEPC.117(52)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I lisa muudetud tekst)

c)   II lisa. Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise reeglid

MARPOLi II lisa muudatused, jõustunud 1. septembril 2017 – resolutsioon MEPC.270(69)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi II lisa muudatused – muudetud GESAMP-ohuhindamismenetlus)

II lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2017 – resolutsioon MEPC.265(68)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisa muudatused, millega polaarkoodeksi keskkonnaalaste sätete kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

II lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.246(66)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, III, IV ja V lisa muudatused, millega III koodeksi kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

II lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2015 – resolutsioon MEPC.238(65)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I ja II lisa muudatused, millega tunnustatud organisatsioonide koodeks muudetakse kohustuslikuks)

II lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2013 – resolutsioon MEPC.216(63)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisas sätestatud sadama vastuvõtuseadmete piirkondlik korraldus)

MARPOLi II lisa muudetud tekst, jõustunud 1. jaanuaril 2007 – resolutsioon MEPC.118(52) (muudatustega)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi II lisa muudetud tekst)

Ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehitust ja seadmeid käsitlev IMO rahvusvaheline koodeks, mis jõustati II lisa reegliga 11 – 1. juulil 1986 või pärast seda ehitatud tankerid – resolutsioon MEPC.119(52)

Muudatused ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehitust ja seadmeid käsitlevas IMO rahvusvahelises koodeksis (IBC koodeks)

Resolutsioon MEPC.225(64). 17., 18. ja 19. peatüki muudatused, jõustunud 1. juunil 2014

BLG.1/Circ.19. Ained, mida on alates IBC koodeksi vastuvõtmisest 2004. aastal klassifitseeritud või ümber klassifitseeritud

BLG.1 Circ.19/Corr.1. Ained, mida on alates IBC koodeksi vastuvõtmisest 2004. aastal klassifitseeritud või ümber klassifitseeritud

Ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehitust ja seadmeid käsitlev koodeks (BCH koodeks), mis jõustati II lisa reegliga 11 – enne 1. juulit 1986 ehitatud tankerid – resolutsioon MEPC.144(54)

Muudatused ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehitust ja seadmeid käsitlevas koodeksis (BCH koodeks)

d)   III lisa. Pakendatud kahjulike ainete mereveost tuleneva reostuse vältimise reeglid

MARPOLi III lisa muudatus – pakendatud kahjulike ainete identifitseerimise kriteeriumide liite muudatus, jõustunud 1. märtsil 2016 – resolutsioon MEPC.257(67)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatus

III lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.246(66)

MARPOLi III lisa tekst, jõustunud 1. jaanuaril 2014 – resolutsioon MEPC.193(61)

MARPOLi III lisa tekst, jõustunud 1. jaanuaril 2010 – resolutsioon MEPC.156(55)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, III, IV ja V lisa muudatused, millega III koodeksi kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

e)   IV lisa. Laevade põhjustatava reoveereostuse vältimise reeglid

MARPOLi IV lisa muudatused, jõustunud 1. septembril 2017 – resolutsioon MEPC.274(69)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi IV lisa muudatused – Läänemere eripiirkond ja rahvusvahelise reovetega reostamise vältimise tunnistuse vorm)

IV lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2017 – resolutsioon MEPC.265(68)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisa muudatused, millega muudeti polaarkoodeksi keskkonnaalaste sätete kasutamine kohustuslikuks)

IV lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.246(66)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, III, IV ja V lisa muudatused, millega III koodeksi kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

IV lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2013 – resolutsioon MEPC.216(63)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisas sätestatud sadama vastuvõtuseadmete piirkondlik korraldus)

IV lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2013 – resolutsioon MEPC.200(62)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (eripiirkonna sätted ja Läänemere määramine eripiirkonnaks MARPOLi IV lisa kohaselt)

MEPC 62/24/Corr.1 – sisaldab mitut resolutsiooni MEPC.200(62) parandust

IV lisa muudatused, jõustunud 1. detsembril 2008 – resolutsioon MEPC.164(56)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (väljaspool eripiirkondi paiknevad sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised ning reoveeheide)

IV lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2007 – resolutsioon MEPC.143(54)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi IV lisale reegli 13 lisamine)

MARPOLi IV lisa tekst, jõustunud 1. augustil 2005 – resolutsioon MEPC.115(51)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi IV lisa muudetud tekst)

f)   V lisa. Laevade põhjustatava prügireostuse vältimise reeglid

MARPOLi V lisa tekst, jõustunud 31. detsembril 1988

V lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2018 – resolutsioon MEPC.277(70)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi V lisa muudatused – merekeskkonnale kahjulikud ained ja prügiraamatu vorm)

V lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2017 – resolutsioon MEPC.265(68)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisa muudatused, millega muudeti polaarkoodeksi keskkonnaalaste sätete kasutamine kohustuslikuks)

V lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.246(66)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, III, IV ja V lisa muudatused, millega III koodeksi kasutamine muudetakse kohustuslikuks)

V lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2013 – resolutsioon MEPC.216(63)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi I, II, IV ja V lisas sätestatud sadama vastuvõtuseadmete piirkondlik korraldus)

V lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2013 – resolutsioon MEPC.201(62)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi V lisa muudetud tekst)

MEPC 62/24/Corr.1 – sisaldab mitut resolutsiooni MEPC.201(62) parandust

MARPOLi V lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2005 – resolutsioon MEPC.116(51)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi V lisa liite muudatused)

MARPOLi V lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2002 – resolutsioon MEPC.89(45)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi V lisa muudatused)

MARPOLi V lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 1997 – resolutsioon MEPC.65(37)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (V lisa reeglite 2 ja 9 muudatused)

g)   VI lisa. Laevade põhjustatava õhusaaste vältimise reeglid

VI lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2019 – resolutsioon MEPC.286(71)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (Läänemere ja Põhjamere NOx-heitkoguste kontrolli ala kehtestamine ja kütuse saatelehe muutmine)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2018 – resolutsioon MEPC.278(70)

1997. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi VI lisa muudatused laevakütuse tarbimise andmete kogumise süsteemi kohta)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. septembril 2017 – resolutsioon MEPC.271(69)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (MARPOLi VI lisa reegli 13 muudatused – tegevuste vastavuse fikseerimise nõue III taseme lämmastikoksiidide heitmekontrolli piirkonna kohta)

MARPOLi VI lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2016 – resolutsioon MEPC.258(67)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatus (reeglite 2 ja 13 ning rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse lisa muudatused)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2016 – resolutsioon MEPC.247(66)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (III koodeksi kasutamise kohustuslikuks muutmine)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. märtsil 2015 – resolutsioon MEPC.251(66)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (MARPOLi VI lisa reeglite 2, 13, 19 ja 20 ning MARPOLi VI lisa alusel väljastatava rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse lisa muudatused ning kahekütuseliste peamasinate sertifitseerimine 2008. aasta lämmastikoksiidide koodeksi alusel)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2013 – resolutsioon MEPC.217(63)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (MARPOLi VI lisas sätestatud sadama vastuvõtuseadmete piirkondlik korraldus ja 2008. aasta lämmastikoksiidide koodeksis sätestatud selektiivse katalüütilise reduktsiooni süsteemiga varustatud laevade diiselmootorite (peamasinate) sertifitseerimine)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2013 – resolutsioon MEPC.203(62)

1997. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (laevade energiatõhususe reeglite lisamine)

MEPC 62/24/Corr.1 – sisaldab mitut resolutsiooni MEPC.203(62) parandust

VI lisa muudatused, jõustunud 1. jaanuaril 2013 – resolutsioon MEPC.202(62)

1997. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa muudatused (Kariibi mere heitmekontrolli piirkonna määramine)

MEPC 62/24/Corr.1 – sisaldab mitut resolutsiooni MEPC.202(62) parandust

VI lisa muudatused, jõustunud 1. veebruaril 2012 – resolutsioon MEPC.194(61)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse (IAPP-tunnistus) lisa muudetud vorm)

VI lisa muudatused, jõustunud 1. augustil 2011 – resolutsioon MEPC.190(60)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (Põhja-Ameerika heitmekontrolli piirkond)

MARPOLi VI lisa tekst, jõustunud 1. juulil 2010 – resolutsioon MEPC.176(58)

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused (MARPOLi VI lisa muudetud tekst)

Artikkel 1

Direktiivi 2009/48/EÜ toetuseks koostatud harmoneeritud mänguasjastandardite viited, mis on esitatud käesoleva otsuse I lisas, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 2

Direktiivi 2009/48/EÜ toetuseks koostatud harmoneeritud mänguasjastandardite viited, mis on esitatud käesoleva otsuse II lisas, kustutatakse Euroopa Liidu Teatajast alates selles lisas märgitud kuupäevadest.

Artikkel 3

Rakendusotsus (EL) 2019/1254 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

I LISA

Nr	Viide standardile
1.	EN 71-1:2014+A1:2018 „Mänguasjade ohutus. Osa 1: Mehaanilised ja füüsikalised omadused“
2.	EN 71-2:2011+A1:2014 „Mänguasjade ohutus. Osa 2: Süttivus“
3.	EN 71-3:2019 „Mänguasjade ohutus. Osa 3: Teatud elementide migratsioon“
4.	EN 71-4:2013 „Mänguasjade ohutus. Osa 4: Katsekomplektid keemiakatseteks ja samalaadseks tegevuseks“
5.	EN 71-5:2015 „Mänguasjade ohutus. Osa 5: Keemilised mänguasjad (komplektid), välja arvatud katsekomplektid“
1.	EN 71-7:2014+A2:2018 „Mänguasjade ohutus. Osa 7: Sõrmevärvid. Nõuded ja katsemeetodid“ Märkus. Lubatud säilitusaine klimbasooli (standardi B lisa tabeli B.1 kanne 22) puhul kehtib vastavuseeldus kuni maksimaalse lubatud kontsentratsioonini, milleks on 0,2 % (mitte 0,5 %). Selle aluseks on tarbijaohutuse komitee klimbasooli käsitleva arvamuse (P64) (viide SCCS/1506/13) addendum, mis võeti vastu pärast seda, kui CEN oli standardi avaldanud. https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_212.pdf
2.	EN 71-8:2018 „Mänguasjade ohutus. Osa 8: Tegevusmänguasjad koduseks kasutamiseks“
3.	EN 71-12:2013 „Mänguasjade ohutus. Osa 12: N-nitrosamiinid ja N-nitroositavad ained“
4.	EN 71-13:2014 „Mänguasjade ohutus. Osa 13: Haistmismeelt arendavad lauamängud, kosmeetikakomplektid ja maitsmismeelt arendavad mängud“
5.	EN 71-14:2018 „Mänguasjade ohutus. Osa 14: Batuudid koduseks kasutamiseks“
6.	EN 62115:2005 „Elektrilised mänguasjad. Ohutus“ IEC 62115:2003 (Muudetud) + A1:2004 EN 62115:2005/A11:2012/AC:2013 EN 62115:2005/A11:2012 EN 62115:2005/A12:2015 EN 62115:2005/A2:2011/AC:2011 EN 62115:2005/A2:2011 IEC 62115:2003/A2:2010 (Muudetud)

II LISA

Nr	Viide standardile	Kustutamise kuupäev
1.	EN 71-3:2013+A3:2018 „Mänguasjade ohutus. Osa 3: Teatud elementide migratsioon“	15. aprill 2020
2.	EN 71-14:2014+A1:2017 „Mänguasjade ohutus. Osa 14: Batuudid koduseks kasutamiseks“	22. jaanuar 2020

Artikkel 1

Viide harmoneeritud standardile EN ISO 19011:2018 (Juhtimissüsteemi auditeerimise juhised (ISO 19011:2018)), mis koostati käesoleva otsuse lisas loetletud liidu õigusaktide toetuseks, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 2

Viide harmoneeritud standardile EN ISO 19011:2011 (Juhtimissüsteemi auditeerimise juhised (ISO 19011:2011)) kustutatakse Euroopa Liidu Teatajast alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

LISA

„BH

Euro 6d-TEMP-EVAP

Euro 6-2

N1 II klass

PI, CI

31.8.2019“

„BH

Euro 6d-TEMP-EVAP

Euro 6-2

N1 II klass

PI, CI

31.8.2020“.

„BI

Euro 6d-TEMP-EVAP

Euro 6-2

N1 III klass, N2

PI, CI

31.8.2019“

„BI

Euro 6d-TEMP-EVAP

Euro 6-2

N1 III klass, N2

PI, CI

31.8.2020“.