14.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 261/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1700,

10. oktoober 2019,

millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Statistilised andmed ja näitajad on vastutustundliku tõenduspõhise poliitika alustala. Strateegia „Euroopa 2020“ ja majanduse juhtimise tugevdamise kontekstis on sotsiaalvaldkonna näitajatel tähtis roll liidu peamiste prioriteetide jaoks teabe andmisel ja nende prioriteetide toetamisel. Need prioriteedid on seotud eelkõige kaasava ja kestliku majanduskasvu ning töökohtade loomisega; sotsiaalse ühtekuuluvusega; vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega; puuetega inimeste kaasamisega ja võrdse kohtlemisega; ning oskuste, liikuvuse ja digitaalmajandusega. Eelkõige on sotsiaalvaldkonna näitajad vajalikud selleks, et anda kindel statistiline alus liidu ja liikmesriikide poolt nende prioriteetidega tegelemiseks kavandatud poliitikameetmete väljatöötamiseks ja jälgimiseks. Kvaliteetne sotsiaalstatistika on vajalik liidu vastupanuvõime ja ühtekuuluvuseesmärkide parandamiseks ning heaolu taseme säilitamiseks. Usaldusväärsed andmed on äärmiselt tähtsad ka kaitseks valeinfo vastu.

(2)

Sotsiaalstatistikal on ülimalt tähtis roll Euroopa poolaasta sotsiaalvaldkonna eesmärkide tugevdamisel ning on oluline parandada sotsiaalvaldkonna näitajate kättesaadavust, et tagada nende õigeaegne esitamine asjakohaste poliitikaraamistike tarbeks. Euroopa poolaasta sotsiaalse mõõtme tugevdamine parandaks liidu vastupanuvõimet ja ühtekuuluvuseesmärke ning tagaks heaolu taseme säilitamise.

(3)	Kooskõlas SKP täiendamise algatusega on oluline käsitleda progressi sotsiaalseid aspekte tugevate näitajate abil, mis keskenduvad kodanike olukorrale, kirjeldavad materiaalsete elamistingimuste ja ebavõrdsuse jaotumist ning analüüsivad paremini elukvaliteedi erinevaid mõõtmeid.

(4)

Euroopa sotsiaalstatistika esitamisel tuleks tagada igat liiki kasutajate (näiteks poliitikakujundajad, avaliku sektori asutused, teadlased, ametiühingud, õppurid, kodanikuühiskonna esindajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, ja kodanikud) võrdne kohtlemine – neil peaks olema võimalik statistikale vabalt ja hõlpsasti juurde pääseda komisjoni (Eurostati) veebisaidil asuvate andmebaaside ning publikatsioonide kaudu. Sellega seoses tuleks veelgi parandada komisjoni (Eurostati) veebisaidi ajakohasust ja kasutajasõbralikkust.

(5)

Seepärast on äärmiselt tähtis, et sotsiaalvaldkonna näitajad oleksid vajaliku kvaliteediga, eelkõige mis puudutab nende täpsust, ajakohasust, kasutatavust ja juurdepääsetavust, asjakohasust, uute kasutajate vajadustega kohandatavust, samuti võrreldavust, sidusust ja tõhusust. Eriti oluline on parandada sotsiaalvaldkonna näitajate ajakohasust, nii et need oleksid asjaomaste poliitikaraamistike, sealhulgas Euroopa poolaasta tarbeks aegsasti kättesaadavad. Lisaks sellele võiks täpsematest ja ajakohasematest näitajatest olla märkimisväärselt kasu ÜRO kestliku arengu eesmärkide seireks.

(6)

Leibkondade ja üksikisikute olukorra hindamiseks on oluline mõõta sissetulekut ja määrata hinnanguliselt kindlaks ühiskonnas asjakohaseks osalemiseks vajalike ressursside minimaalne tase. Seepärast on oluline parandada andmete kogumist ja standardiseeritud näitajate metoodikat, et esitada piirkondlikul tasandil näidiseelarve prognoosid, samuti selleks, et tagada asjaomaste elanikkonnarühmade parem hõlmatus. Statistilised andmed peaksid andma tugeva aluse erinevate võimalike kasutajate jaoks kohandatud näitajate kehtestamiseks.

(7)

Leibkondade olukorra hindamisel kasutatakse laialdaselt sissetulekut. Siiski on oluline hinnata ka tarbimist, jõukust ja võlgu, sealhulgas võimalikke võlgu välisvaluutas, nii leibkonna kui ka makromajanduslikust vaatepunktist. Peale selle on vaesus, eeskätt laste vaesus, mitmetahuline nähtus, mis ei hõlma mitte üksnes materiaalseid elamistingimusi, nagu sissetuleku tase, tarbimine, jõukus ja võlg, vaid ka tervist, haridust, teenuste kättesaadavust ja kasutamist. Lisaks on tähtis ulatuslike, usaldusväärsete ja võrreldavate statistiliste andmete olemasolu, et asjakohaselt käsitleda töötust, eeskätt noorte töötust, ja uusi tööhõivesuundumusi, eriti digitaalmajanduse kontekstis.

(8)

Üksikisikuid ja leibkondi käsitlevat Euroopa statistikat kogutakse praegu mitme seadusandliku akti alusel, mis hõlmavad üksikisikute ja leibkondade uuringuid, rahvastikustatistikat, rahva ja eluruumide loendusi ning peamiselt haldusallikatest kogutud andmeid. Mõningad andmed kogutakse ka ettevõtlusuuringutest. Hoolimata viimastel aastatel toimunud märkimisväärsest edasiminekust vajab statistika eesmärgil andmete kogumine terviklikku täiendavat integreerimist ja ühtlustamist, tuginedes kogu liidus läbiviidavatele üksikisikute ja leibkondade uuringutele. Et saada teadusuuringuteks ja poliitikakujundamiseks usaldusväärseid andmeid, on oluline suurendada investeerimist kvaliteetsesse, täpsemasse ja terviklikumasse andmete kogumisse, kuna usaldusväärsed andmed on vastutustundliku poliitikakujundamise eeltingimuseks.

(9)

Andmete kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks tuleks võimaluste piires julgustada haldusandmete kasutamist. Võimalus kasutada haldusallikaid statistilisel otstarbel on tänu tehnoloogia arengule juba märkimisväärselt avardunud. Haldusallikate kasutamist tuleks sotsiaalstatistika valdkonnas jätkuvalt aktiivselt soodustada, tagades samal ajal alati kõnealuse statistika kvaliteedi, eeskätt täpsuse, ajakohasuse ja võrreldavuse. Muud andmeallikad, mis on kohandatud isikutele või asjakohastele teemadele ning millele ei ole võimalik haldusandmete kaudu ligi pääseda, tuleks samuti säilitada, tagades samal ajal õiguse isikuandmete kaitsele.

(10)

Komisjoni 10. augusti 2009. aasta teatises „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile“ rõhutati mitmesuguste andmeallikate ja uuenduslike andmekogumismeetodite üha suuremat kasutamist ning statistiliste mõistete ja meetodite valdkonnaülese ühtlustamise kasvavat tähtsust. Selles kutsuti üles koostama uue põlvkonna statistikaalast õigust, mis käsitleks laiemaid valdkondi.

(11)

2011. aastal kiitis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 (2) moodustatud Euroopa statistikasüsteemi komitee heaks Wiesbadeni memorandumi leibkondade ja sotsiaalstatistika uue kontseptsiooni kohta, mille kohaselt tuleks ühtlustada Euroopa uuringud, mis koguvad andmeid üksikisikute ja leibkondade kohta, ning lisaks sellele tuleks nende sotsiaalvaldkonna põhiuuringute täiendamiseks kasutada muid, väiksema sagedusega kogutavaid üksikandmeid. Peale selle tuleks parandada juurdepääsu haldusandmetele ning arendada olemasolevate andmeallikate taaskasutust ja juurdepääsu uutele andmeallikatele nii liidu kui ka liikmesriigi tasandil.

(12)

Euroopa statistikasüsteem on võtnud kohustuse kaasata kõik kasutajad, reageerides proaktiivselt nende nõudmistele osavõtlikul viisil, ning tugevdada koostööd komisjoni (Eurostati), riiklike statistikaametite, riikide keskpankade, Euroopa statistika nõuandekomitee ja liidu asutuste vahel. Seepärast on ülioluline, et sotsiaaluuringute kohandamisel ja ajakohastamisel võetaks nõuetekohaselt arvesse kõigi sidusrühmade, sealhulgas poliitikakujundajate, teadlaste ja akadeemikute, andmete tootjate, kodanikuühiskonna ja teiste huvirühmade panust.

(13)

Kõnealust arengut on vaja järk-järgult sujundada ning statistikaalast õigust sotsiaalstatistika valdkonnas ajakohastada, et tagada kvaliteetsete sotsiaalvaldkonna näitajate koostamine integreeritumal, kohandatavamal, paindlikumal, tõhusamal ja õigeaegsemal viisil, et võtta arvesse ühiskonna arengut. Samal ajal tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse kasutajate vajadusi, koormust andmeesitajatele, liikmesriikide suutlikkust ja ressursse, kasutatavate meetodite usaldusväärsust ja täpsust, statistika tegemise tehnilist teostatavust, statistika kättesaadavaks tegemiseks kuluvat aega ning tulemuste usaldusväärsust.

(14)	Eelkõige ei tohiks ükski käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil võetav meede tuua kaasa olulisi lisakulusid, mis tekitavad andmeesitajatele ja liikmesriikidele ebaproportsionaalset või põhjendamatut koormust.

(15)

Määrusega (EÜ) nr 223/2009 kehtestatakse Euroopa statistika üldine õigusraamistik ning selle artikliga 13 luuakse Euroopa statistikaprogramm. Käesoleva määrusega kehtestatakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika eriraamistik. Selles sätestatakse liikmesriikide kogutavad ja komisjonile (Eurostatile) edastatavad andmed ja teave ning põhilised kvaliteedinõuded, mida tuleb järgida. Käesoleva määrusega nähakse ette üksikasjalikumad tehnilised spetsifikatsioonid, mis kehtestatakse delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega. See võimaldab erinevaid andmete kogumisi integreerida nii omavahel kui ka haldusandmete kasutusega, konsolideerides ja lihtsustades samal ajal kehtivat õigust kooskõlas Euroopa statistikaprogrammiga.

(16)

Individuaalsetel andmetel põhinevat sotsiaalstatistikat käsitlev liidu õigus võeti vastu selleks, et vastata teatavatele selle vastuvõtmise ajal kehtinud poliitilistele vajadustele. Sotsiaalvaldkonda iseloomustavad aga uued ja kiiresti muutuvad tingimused. Esile kerkivad uued sotsiaalsed asjaolud ja nähtused, mistõttu on vaja kehtivat õigusraamistikku liidu tasandil ajakohastada. Seetõttu peaks käesolev määrus tagama mitmekülgse statistilise aluse, mis hõlmab ja kajastab asjakohaselt praeguseid vajadusi ning võimaldab poliitikakujundajate, kasutajate ja laiema üldsuse tulevastele vajadustele vastavate statistiliste andmete väljatöötamist ja tootmist, võttes arvesse statistika võrreldavust rahvusvahelisel tasandil. Käesolev määrus peaks tagama eelkõige suure paindlikkuse edasiseks arenguks üksikisikuid ja leibkondi käsitleva statistika valdkonnas. Samuti on oluline, et andmete kogumisel kasutataks ära viimaseid tehnoloogilisi muutusi.

(17)

Selleks et valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika võrdlusraamistikku paremini ühtlustada ja ratsionaliseerida, tuleks individuaalsetel andmetel põhinev üksikisikuid ja leibkondi käsitlev olemasolev Euroopa statistika koondada ühte raamistikku. See tagaks, et valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistikat, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu tööjõud, sissetulek ja elamistingimused, tervis, haridus ja koolitus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine, ajakasutus ja tarbimine, tehtaks järjepidevamal ja kooskõlastatumal viisil.

(18)

Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega peaks komisjon algatama teostatavus- ja prooviuuringuid, eesmärgiga parandada andmekogumite ja sotsiaalvaldkonna näitajate kvaliteeti. Sellised uuringud peaksid hõlmama andmete võrreldavust, uute meetodite väljatöötamist, andmete kogumise ajakohastamist ning kasutajate uutele nõudmistele vastamist, käsitledes eelkõige neid elanikkonnarühmi, kelleni on raske jõuda, samuti andmeid konkreetsete alamrühmade, eelkõige kõige haavatavamate rühmade kohta, statistika kättesaadavaks tegemist NUTS 2 territoriaalsel tasandil ning üksikasjalike andmete tootmist kohalikul tasandil kulutõhusal ja oludele vastaval viisil. Liikmesriigid peaksid nimetatud teostatavus- ja prooviuuringutega seoses koostööd tegema ning komisjonil peaks olema võimalik nende rakendamist rahaliselt toetada.

(19)

Tööjõu valdkonnas ning sissetuleku ja elamistingimuste valdkonnas peaks olema võimalik kasutajate vajaduste ja uute ootustega kohandumiseks koguda andmeid erakorraliste teemade kohta kindlal ajal, et võimaldada täiendada püsimuutujaid lisamuutujatega, tõstes esile tööjõu ning sissetuleku ja elamistingimuste uurimata aspekte. Kui see on põhjendatud, peaks olema võimalik hõlmata nende andmetega ka teemasid, mida käesolevas määruses ei käsitleta.

(20)

Igas valdkonnas tuleks sätestada ühtlustatud muutujate põhikogum, et komisjonile (Eurostatile) kättesaadavaid andmeid paremini kasutada ja levitada, ning seda eelkõige eeldusena andmete kokkulangevuse tuvastamiseks ja valdkondadevaheliste analüüside koostamiseks. See aitab tõenäoliselt suurendada modelleerimistehnikate kasutamise kaudu andmekogumite analüütilist potentsiaali ja saavutada mastaabisäästu.

(21)

Ajakasutuse ja tarbimise valdkondades andmete kogumine liidu tasandil annab kodanike elu mõjutavate liidu poliitikavaldkondade jaoks olulisi mitmeotstarbelisi andmeid. Ajakasutuse andmed on osutunud äärmiselt oluliseks muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse hindamisel seoses töö- ja hoolduskohustuste jagamisega ning tasustamata töö hindamisel. Tarbimine on samuti kodanike materiaalsete elamistingimuste oluline element. Paljud liikmesriigid koguvad praegu mõlemas valdkonnas andmeid vabatahtlikult, tuginedes kokkulepetele ja üldistele suunistele - sellist andmekogumist tuleks edasi arendada ja ajakohastada. Andmete kogumine peaks tarbimise valdkonnas olema kohustuslik ning ajakasutuse valdkonnas vabatahtlik. Kui andmeid kogutakse, tuleks seda teha siiski kooskõlas käesoleva määrusega, et tagada andmete võrreldavus. Pikaajalises perspektiivis peaks kõikide liikmesriikide eesmärk olema koguda andmeid ajakasutuse valdkonnas. Võimaluse korral peaks liit ajakasutuse ja tarbimise valdkondades andmete kogumise ajakohastamist ja rakendamist rahaliselt toetama.

(22)

Tulenevalt nende eripärast ei hõlma käesolev määrus rahvastikustatistikat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 (3) tähenduses, rahva ja eluruumide loendusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 763/2008 (4) tähenduses, ettevõtlusuuringuid ega peamiselt haldusallikatel põhinevat statistikat ning neid tuleks reguleerida nende tunnustega kohandatud eri raamistikes.

(23)	Statistikat ei peeta enam üksnes üheks paljudest poliitikakujundamises kasutatavaks infoallikaks, vaid see on otsustusprotsessis kesksel kohal. Tõenduspõhine otsuste tegemine eeldab statistikat, mis olenevalt oma otstarbest vastab määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud kvaliteedikriteeriumidele.

(24)

Kvaliteetsed sotsiaalandmed ei ole vajalikud mitte üksnes poliitika eesmärgil, vaid ka teadusuuringuteks ja osana tugevast teabetaristust. Teadlased, kes saavad teaduslikel eesmärkidel üksikandmetele juurdepääsu, mis antakse vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 557/2013, (5) seoses juurdepääsuga otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, saaksid suurt kasu paremini ühendatud statistilistest andmekogumitest.

(25)

Sissetulek, tarbimine ja jõukus on kolm mõõdet, mis määravad leibkondade materiaalse heaolu. Oluline on püüda olemasolevate andmeallikate alusel neid mõõtmeid ja nende jagunemist leibkonniti nii eraldiseisvalt kui ka koos paremini kirjeldada, võttes täpsemalt arvesse mitme andmeallika olemasolu ning püüdes suurendada nende koos kasutamist. Seetõttu peaks käesolev määrus hõlmama tarbimise valdkonda ja suurendama selle tähtsust ning edendama nimetatud kolme mõõtme vahelisi seoseid.

(26)

Määruses (EÜ) nr 223/2009 nõutakse, et liikmesriigid järgiksid kõnealuses määruses sätestatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on Euroopa statistika kvaliteedi hindamisel, paremaks muutmisel ja sellealase teabe edastamisel esmatähtsad. Euroopa statistikasüsteemi komitee on kiitnud heaks Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruannete struktuuri standardi kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 12. Euroopa statistika tegevusjuhis on Euroopa statistikasüsteemi ühise kvaliteediraamistiku alustala, milles nähakse ette standardid Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. See peaks aitama kaasa kvaliteediaruandluse ühtlustamisele käesoleva määruse alusel.

(27)

Määrus (EÜ) nr 223/2009 sisaldab norme andmete edastamise kohta liikmesriikidest komisjonile (Eurostatile) ja nende andmete kasutamise kohta, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastamise ja kaitsmise kohta. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed peaksid tagama konfidentsiaalsete andmete edastamise ja kasutamise üksnes statistilistel eesmärkidel kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitega 21 ja 22.

(28)

Käesoleva määrusega hõlmatud isikuandmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/679 (6) ja (EL) 2018/1725 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ (8). Eelkõige tuleks statistilisi andmeid, mis on vajalikud rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda kuuluvate liidu ja riiklike meetmete ja strateegiate väljatöötamiseks ja jälgimiseks, käsitada märkimisväärse avaliku huviga seotud põhjustel töödeldavate andmetena.

(29)

Parema võrreldavuse jaoks on vaja usaldusväärset statistikat nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil. On oluline, et koondandmed tehakse kättesaadavaks võrreldavate territoriaalüksuste, nagu NUTS 2 tasandi üksuste kaupa, võttes samal ajal arvesse kulusid ja tagades liikmesriikidele asjakohased rahalised vahendid. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1059/2003 (9) tuleks kõikjal liikmesriikide statistikas, mis edastatakse komisjonile (Eurostatile) ja mis tuleb liigitada territoriaalüksuste kaupa, kasutada NUTS liigitust. Sellest tulenevalt tuleks võrreldava piirkondliku statistika tegemiseks esitada andmed territoriaalüksuste kohta vastavalt NUTS liigitusele. Pikemas perspektiivis tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (10) loodud taristule tuginedes teha jõupingutusi selleks, et kohaliku tasandi andmed oleks üksikasjalikumad.

(30)

Selleks et võtta arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja tehnilist arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas sätestatud alamteemasid, kehtestada kaheksa-aastane pidevplaneerimine käesoleva määrusega hõlmatud andmete kogumiseks kooskõlas IV lisas sätestatud perioodilisusega või sellist planeerimist kohandada ning kehtestada muutujate arv ja nimetus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (11) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(31)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused muutujate kirjelduste, konkreetsete andmekogumite tehniliste spetsifikatsioonide, mitmele andmekogumile ühiste tehniliste üksikasjade, liikmesriikidelt komisjonile (Eurostatile) teabe edastamise lihtsustamiseks vajalike tehniliste vormingute, valikuloendi, eelkõige valikuloenditele miinimumnõuete kehtestamise, kvaliteediaruannete üksikasjade ja sisu ning erandite suhtes. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(32)

Kui käesoleva määruse rakendamine nõuaks liikmesriigi riikliku statistikasüsteemi ulatuslikku kohandamist, peaks komisjonil olema võimalik põhjendatud juhtudel ning piiratud ajavahemiku jooksul teha asjaomasele liikmesriigile erand. Selline ulatuslik kohandamine võib tuleneda eelkõige vajadusest parandada ajakohasust, kohandada andmete kogumise ülesehitust, sealhulgas juurdepääsu haldusallikatele, või töötada välja uusi innovaatilisi vahendeid andmete tootmiseks. Kui see on asjakohane, tuleks liikmesriikidele anda ka liidu rahalist toetust toetuste kujul, eelkõige suutlikkuse suurendamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (13).

(33)

Selleks et tagada ELi toimimise lepingu artikli 338 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega kooskõlas tehtava Euroopa sotsiaalstatistika sidusus ja võrreldavus, tuleks tugevdada ametiasutuste vahelist koostööd ja koordineerimist Euroopa statistikasüsteemi raames. Lisaks käesolevas määruses osutatud osalejatele koguvad andmeid ka muud liidu organid, eelkõige liidu asutused, ning akadeemilised ringkonnad. Seetõttu tuleks tugevdada koostööd selliste osalejate ja Euroopa statistikasüsteemi kuuluvate osalejate vahel, et kasutada ära koostoimet.

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ühtlustamise, andmete kvaliteedi ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, ning kuna ühtlustatud viisil kogutud kvaliteetne statistika annab olulist lisaväärtust poliitikakujundamisele liidu ja liikmesriikide tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)

Valimitena kogutud Euroopa sotsiaalstatistika ja andmekogumisprotsess peaksid muutuma tõhusamaks ja asjakohasemaks. Valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhinevat üksikisikuid ja leibkondi käsitlevat Euroopa statistikat reguleerib praegu mitu eraldiseisvat õigusakti, mis tuleks käesoleva määrusega asendada. Seega on vaja tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 (15) ning muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 808/2004, (16) (EÜ) nr 452/2008 (17) ja (EÜ) nr 1338/2008 (18) vastavaid osi.

(36)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (19) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 1. märtsil 2017 (20).

(37)	Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata määruses (EÜ) nr 763/2008 osutatud rahva ja eluruumide loenduste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„üksikandmed“ – koondamata vaatlusandmed või individuaalsete üksuste tunnuste mõõtmistulemused, millel ei ole otsest tuvastamist võimaldavaid tunnuseid;

2)	„eelkontrollitud koondandmed“ või „eelkontrollitud üksikandmed“ – andmed või ilma otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta üksikandmed, mis on liikmesriikide poolt kontrollitud ühiste valideerimisreeglite alusel, kui need on olemas;

3)	„valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis hõlmavad alamteemasid;

4)	„vaatlusüksus“ – identifitseeritav üksus, mille kohta on võimalik andmeid koguda;

5)	„teema“ – vaatlusüksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab mitut alamteemat;

6)	„alamteema“ – teemaga seotud vaatlusüksuste kohta kogutava teabe üksikasjalik sisu, kusjuures iga alamteema hõlmab mitut muutujat;

7)	„muutuja“ – vaatlusüksuse tunnus, millel võib olla rohkem kui üks väärtus teatavas väärtuste hulgas;

8)	„haldusandmed“ – andmed, mille on loonud mittestatistiline allikas, harilikult avaliku sektori asutus, mille peamine eesmärk ei ole pakkuda statistikat;

9)	„erakorralised teemad“ – kasutajale teataval ajahetkel erilist huvi pakkuvad teemad, mis ei kuulu regulaarsetesse andmekogumitesse;

10)	„põhinäitaja“ – laialdaselt kasutatav teave, mis võimaldab jälgida liidu poliitika keskset eesmärki;

11)

„alaline elukoht“ – koht, kus isik tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil. Alaliste elanikena käsitatakse ainult järgmisi konkreetses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

a)	neid, kes on elanud oma alalises elukohas pidevalt vähemalt 12 kuud enne vaatlusaega, või

b)	neid, kes on saabunud oma alalisse elukohta vaatlusajale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Kui punktis a või b kirjeldatud asjaolusid ei ole võimalik kindlaks teha, siis võib „alalise elukohana“ käsitada seaduslikku või registreeritud elukohta;

12)	„metaandmed“ – teave, mis on vajalik statistika kasutamiseks ja tõlgendamiseks ning mis kirjeldab andmeid struktureeritud kujul;

13)	„kvaliteediaruanne“ – aruanne, milles esitatakse teave statistilise toote või protsessi kvaliteedi kohta;

14)	„valikuloend“ – nimekiri, kaart või muu üksuste kirjeldus, kus määratakse kindlaks üldkogum, keda täielikult loendatakse või valimisse võetakse;

15)	„tavaleibkond“ – üksi elav isik või koos elavate isikute rühm, kes majandab ühiselt.

Artikkel 3

Valdkonnad ja andmekogumid

1. Artiklis 1 osutatud andmete kogumine liikmesriikide poolt jaotatakse järgmistesse valdkondadesse:

tööjõud;

b)	sissetulek ja elamistingimused;

tervis;

d)	haridus ja koolitus;

e)	info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine;

f)	ajakasutus;

g)	tarbimine.

2. Artiklis 1 osutatud andmete kogumine liikmesriikide poolt ajakasutuse valdkonnas on vabatahtlik. Kui liikmesriik kogub andmeid ajakasutuse valdkonnas, tuleb seda teha kooskõlas käesoleva määrusega, et tagada andmete võrreldavus. Pikaajalises perspektiivis on kõikide liikmesriikide eesmärk koguda andmeid ajakasutuse valdkonnas.

3. Kõigi lõikes 1 osutatud valdkondade puhul hõlmavad andmekogumid järgmisi ühiseid teemasid, mille üksikasjad on sätestatud I lisas:

a)	tehnilised andmed;

b)	üksikisiku ja leibkonna tunnused;

c)	tervis: terviseseisund ning puue, juurdepääs tervishoiuteenustele, nende kättesaadavus ja kasutamine ning tervist mõjutavad tegurid;

d)	osalemine tööturul;

e)	haridustase ja -käik.

Mõne valdkonna puhul täpsustavad andmekogumid neid ühiseid teemasid üksikasjalikumalt, nagu on sätestatud I lisas.

4. Lisaks lõikes 3 osutatud, kõigi valdkondade puhul ühistele teemadele hõlmavad andmekogumid järgmisi teemasid, mille üksikasjad on sätestatud I lisas:

a)	töösuhte pikkus, töökäik ja varasem töökogemus;

b)	töötingimused, sealhulgas tööaeg ja tööaja korraldus;

c)	osalemine hariduses ja koolituses;

d)	sissetulek, tarbimine ja jõukuse elemendid, sealhulgas võlad;

e)	elamistingimused, sealhulgas materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele;

f)	elukvaliteet, sealhulgas sotsiaalne, ühiskondlik, majanduslik ja kultuuriline osalemine, kaasatus ning heaolu;

g)	osalemine infoühiskonnas ning

h)	aja jaotamine (vabatahtlik).

5. Erinevates valdkondades kasutatud valimite täpsusnõuded ja tunnused on sätestatud vastavalt II ja III lisas.

6. Käesoleva artikli kohaselt toimuv andmete kogumine peab hõlmama teavet, mis võimaldab selliseid jaotusi, et kirjeldada huvi pakkuvaid alamkogumeid, ning osutama asjakohasel juhul ebavõrdsusele.

Välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud kvaliteediga, esitavad liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) ka teavet, mis võimaldab saada NUTS 2 territoriaalsel tasandil kehtivat teavet, et andmeid oleks võimalik liikmesriigiti paremini võrrelda, võttes arvesse kulusid.

7. Tuginedes teostatavusuuringule on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas loetletud alamteemasid nii, et need kajastaksid vastavat seadusandlikku, tehnilist, sotsiaalset, poliitikaalast ja majanduslikku arengut ning vastaksid kasutajate uutele vajadustele. Nimetatud õiguse kasutamisel tagab komisjon, et:

a)	selliste delegeeritud õigusaktidega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust ega -kulu;

b)	välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud erandlike asjaoludega, ei muudeta tööjõu valdkonnas ning sissetuleku ja elamistingimuste valdkonnas valdkonna kohta rohkem kui 5 % I lisas loetletud alamteemadest nelja järjestikuse aasta vältel;

c)	lõikes 1 osutatud, ent käesoleva lõigu punktis c nimetamata valdkondade puhul võib valdkonna kohta muuta maksimaalselt 10 % I lisas loetletud alamteemadest kahe järjestikuse andmete kogumise vahelisel perioodil;

d)	I lisas loetlemata alamteema puhul hinnatakse selle teostatavust nõuetekohaselt prooviuuringutega, mida teevad liikmesriigid kooskõlas artikliga 14;

e)	esitatavate muutujate koguarv ei tohi ületada artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud nõudeid.

Esimese lõigu punktides b ja c puhul ümardatakse muutuda võivate alamteemade arv ülespoole lähima täisarvuni.

Artikkel 4

Mitmeaastane pidevplaneerimine

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades mitmeaastase pidevplaneerimise või kohandades seda.

2. Mitmeaastane pidevplaneerimine:

a)	võetakse vastu kaheksa aasta pikkuseks perioodiks;

b)	on kohaldatav käesoleva määrusega hõlmatud andmete kogumise suhtes;

c)	peab vastama IV lisas täpsustatud perioodilisusele;

täpsustab ajavahemiku, mille jooksul kogutakse andmeid:

i)	I lisas loetletud valdkondadega seotud alamteemade kohta;

ii)	kasutajate soovitud erakorraliste teemade kohta tööjõu valdkonnas ning sissetuleku ja elamistingimuste valdkonnas vastavalt IV lisale.

Esimese lõigu punkti d alapunkti ii puhul võivad erakorralised teemad hõlmata põhjendatud juhtudel ka muid kui I lisas loetletud alamteemasid.

3. Lõikes 1 osutatud mitmeaastase pidevplaneerimise kohandused jõustuvad aastase perioodilisusega või tihedamini toimuva andmete kogumise puhul vastavalt planeerimises sätestatule hiljemalt 24 kuud enne andmekogumisperioodi algust ning muu andmete kogumise puhul hiljemalt 36 kuud enne andmekogumisperioodi algust. Nende kohanduste eesmärk on tagada planeerimise tulemuslikkus ja kooskõla kasutajate vajadustega.

4. Komisjon tagab, et käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning ei tekita liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust ega -kulu.

Artikkel 5

Statistilised üldkogumid ja vaatlusüksused

1. Statistiline üldkogum koosneb kõigist üksikisikutest, kelle alaline elukoht on liikmesriigi tavaleibkonnas.

2. Andmete kogumine toimub igas liikmesriigis vaatlusüksuste valimi põhjal, mille moodustavad tavaleibkonnad või tavaleibkondadesse kuuluvad üksikisikud, kelle alaline elukoht on asjaomases liikmesriigis.

3. Iga liikmesriik seab eesmärgiks laiendada käesoleva määruse kohaldamisala piires andmete kogumise ulatust tavaleibkonda mittekuuluvatele vaatlusüksustele, tingimusel et edastatavad andmed võimaldavad teha kindlaks sellised vaatlusüksused ja asjaomased isikud, kelle alaline elukoht on asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 6

Andmekogumite spetsifikatsioon

1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades erinevate andmekogumite järgmised üksikasjad, sealhulgas mitmele andmekogumile ühised üksikasjad, et hõlmata asjaomaste alamteemade puhul kindlaks tehtud vajadusi:

a)	muutujate arv ja

b)	muutujate nimetus.

2. Lõike 1 punkti a alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktide puhul ei tohi muutujate arv ületada rohkem kui 5 % nende muutujate arvu, mida komisjon (Eurostat) juba nõuab iga valdkonna puhul kohustuslikus korras 3. novembril 2019.

3. Tarbimise valdkonnas ei tohi muutujate arv ületada rohkem kui 5 % muutujate arvu, mis on sätestatud esimeses delegeeritud õigusaktis, mis on kõnealuse valdkonna kohta vastu võetud lõike 1 alusel.

4. Selleks et vastata kasutajate vajadustele ning tagada teatav paindlikkus, võib komisjon juhul, kui on vaja uusi andmeid, muuta artikli 3 lõikes 1 loetletud iga valdkonna puhul maksimaalselt 10 % neist muutujatest, mida nõutakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaselt.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib komisjon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonna puhul muuta rohkem kui 10 % neist muutujatest, mida nõutakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaselt, tingimusel et selline muudatus on kooskõlas rakendusmeetmetega, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 8 lõike 2 alusel enne 1. jaanuari 2021.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud maksimaalset protsendimäära kohaldatakse nelja aastasel perioodil tööjõu valdkonnale ning sissetuleku ja elamistingimuste valdkonnale ning kahe järjestikuse andmete kogumise vahelisel perioodil muudele valdkondadele. Ühelgi juhul ei tohi muutujate arv ületada lõigetes 2 ja 3 osutatud piirmäärasid.

Artikkel 7

Andmekogumite tehniline spetsifikatsioon

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse individuaalsete andmekogumite järgmised tehnilised andmed:

a)	muutujate kirjeldus;

b)	statistilised liigitused;

c)	statistiliste üldkogumite ja vaatlusüksuste täpsed tunnused ning reeglid andmeesitajatele;

d)	vaatlusperioodid ja -kuupäevad;

e)	nõuded, mis on seotud geograafilise katvuse, III lisa kohaste valimi üksikasjalike tunnuste, sealhulgas osavalimi, andmete kogumise ühise perioodi, redigeerimise ja imputeerimise ühiste standardite, statistilise kaalu, hindamise ja dispersiooni hindamisega;

f)	metoodika, mis tagab kogutud andmete võrreldavuse ja mis võib põhjendatud juhtudel hõlmata vooskeeme küsimuste järjekorra kohta, et saavutada vajaduse korral tööhõive ja töötuse andmete kõrgetasemelise võrreldavuse ühine eesmärk tööjõu valdkonnas.

2. Kui andmed on mitmele andmekogumile ühised, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks andmekogumite järgmised tehnilised tunnused:

a)	muutujate kirjeldus;

b)	statistilised liigitused;

c)	statistiliste üldkogumite ja vaatlusüksuste täpsed tunnused.

3. Igakuist töötust käsitlevate andmekogumite puhul tööjõu valdkonnas võtab komisjon vastu rakendusaktid, et kirjeldada muutujaid ning edastatavate aegridade pikkust, kvaliteedinõudeid ja täpsusastet.

4. Käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Rakendusaktid võetakse vastu vähemalt 12 kuud enne andmekogumisperioodi algust, välja arvatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonnas, mille kohta võetakse rakendusaktid vastu vähemalt kuus kuud enne andmekogumisperioodi algust.

Artikkel 8

Teabe edastamise vormingud

1. Liikmesriikidelt komisjonile (Eurostatile) teabe edastamise hõlbustamiseks kehtestatakse tehnilised vormingud, eelkõige selleks, et toetada käesoleva määrusega hõlmatud statistikaga seotud kvaliteedijuhtimist ning protsesside dokumenteerimist.

2. Tehnilised vormingud hõlmavad statistilisi mõisteid, protsesse ja tooteid, sealhulgas andmeid ja metaandmeid.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud tehnilised vormingud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Andmeallikad ja meetodid

1. Liikmesriigid koguvad artiklis 1 osutatud andmeid esitamiseks komisjonile (Eurostatile), kasutades üht või mitut järgmist allikat, tingimusel et need andmed vastavad artiklis 13 sätestatud kvaliteedinõuetele:

a)	otse andmeesitajate poolt esitatud teave;

b)	haldusandmed ja muud allikad, meetodid või uuenduslikud lähenemisviisid, kui need võimaldavad toota andmeid, mis on võrreldavad ning kooskõlas käesolevas määruses sätestatud kohaldatavate konkreetsete nõuetega.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud meetodid võivad hõlmata väikseid piirkondi käsitlevaid hinnanguid, mille eesmärk on kajastada territoriaalset mitmekesisust, tingimusel et need vastavad II lisas sätestatud täpsusnõuetele.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) üksikasjaliku teabe kasutatud allikate ja meetodite kohta kooskõlas artikli 13 lõikega 5.

Artikkel 10

Perioodilisus

Liikmesriigid koguvad artiklis 1 osutatud andmeid kooskõlas IV lisas sätestatud perioodilisusega.

Artikkel 11

Andmeedastus ja tähtajad

1. Liikmesriigid edastavad artiklis 1 osutatud andmed komisjonile (Eurostatile) kooskõlas V lisaga.

2. Iga andmekogumi kohta edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) turvaliste edastuskanalite kaudu otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta eelkontrollitud üksikandmed.

3. Igakuise töötusestatistika koostamiseks edastatakse eelkontrollitud koondandmed.

4. Liikmesriigid koguvad ja edastavad andmeid vastavalt käesolevale määrusele alates 2021. aastast.

5. Komisjon (Eurostat) avaldab koostöös liikmesriikidega koondandmed komisjoni (Eurostati) veebisaidil, tehes seda kasutajasõbralikul viisil ja niipea kui võimalik ning kuue kuu jooksul alates edastamistähtajast aastase perioodilisusega toimuva ja aastast lühemat perioodi hõlmava andmete kogumise puhul ning 12 kuu jooksul alates edastamistähtajast muu andmekogumise puhul, välja arvatud põhjendatud juhtudel.

Artikkel 12

Valikuloend

1. Käesoleva määruse alusel kogutud andmed peavad põhinema representatiivsetel valimitel, mis on saadud riigi tasandil koostatud valikuloendist, mis võimaldavad valida üksikisikuid või leibkondi juhuslikkuse põhimõttel, teadaoleva kaasamistõenäosusega. Valikuloend peab identifitseerima ja hõlmama sihtkogumi (lubatud on tavaline kaetusviga) ning seda tuleb regulaarselt ajakohastada. Valikuloend peab sisaldama kogu vajalikku teavet valimi disaini jaoks, näiteks kihistamiseks ja üksikisikute või leibkondadega kontakteerumiseks vajalikku teavet. Samuti peab valikuloend sisaldama teavet, mis on vajalik üksikisikute seostamiseks muude haldusandmetega, kui selliste muude andmetega seostamine on vajalik ja proportsionaalne ning konkreetselt lubatud liidu või liikmesriigi õiguse alusel, mida kohaldatakse määruses (EL) 2016/679 määratletud vastutava töötleja suhtes ja milles sätestatakse ka sobivad meetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvi kaitsmiseks.

2. Kui selline valikuloend liikmesriigis puudub, tuleb kasutada muud valikuloendit, mis vastab järgmistele kriteeriumidele. Muu valikuloend peab:

a)	tegema kindlaks valimiüksused, milleks võivad olla üksikisikud, leibkonnad, eluruumid või aadressid;

b)	suutma esitada kaasamistõenäosuse;

c)	olema regulaarselt ajakohastatud.

Erakorralistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võidakse kvaliteediga seotud põhjustel ajakasutuse ja tarbimise valdkonnas kasutada muid valikumeetodeid, näiteks kvootvalimit.

3. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse valikuloenditele ühetaolised tingimused, eelkõige miinimumnõuded, sealhulgas tavaline lubatud kaetusviga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Kvaliteet

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kvaliteet.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriumid.

3 Komisjon (Eurostat) hindab spetsifikatsioone käsitlevate metaandmete, edastatud andmete ja valikuloendi kvaliteeti, et muu hulgas avaldada need kasutajasõbralikul viisil komisjoni (Eurostati) veebisaidil.

4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) artiklis 11 osutatud andmete ja üksikandmete kohta järgmise teabe:

a)	metaandmed, mis kirjeldavad kasutatud metoodikat, sealhulgas artiklis 9 osutatud andmeallikaid ja meetodeid, ja seda, kuidas tehnilised spetsifikatsioonid vastavad käesolevas määruses sätestatutele;

b)	teave kasutatud valikuloendi miinimumnõuete täitmise kohta, sealhulgas nende arendamisel ja ajakohastamisel, vastavalt käesolevas määruses sätestatule;

c)	teave alamkogumite kohta, milleni ei ole andmete kogumisel jõutud.

5. Liikmesriigid edastavad lõikes 4 osutatud metaandmed ja teabe kolme kuu jooksul pärast andmete ja üksikandmete edastamise tähtaega. See lisateave esitatakse kvaliteediaruannete kujul, mis näitavad eeskätt, kuidas edastatud andmed ja üksikandmed ning metaandmed ja teave vastavad kvaliteedinõuetele. Komisjon (Eurostat) avalikustab kõnealuse teabe vastavalt liidu ja liikmesriikide õigusele isikuandmete kaitse kohta.

6. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu, sealhulgas andmed täpsusnõuetele vastamise hindamise meetodi kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Nende rakendusaktidega ei tekitata liikmesriikidele märkimisväärset lisakoormust ega -kulu.

7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni (Eurostati) esimesel võimalusel käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohasest teabest või asjakohastest muudatustest, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti.

8. Komisjoni (Eurostati) põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid statistilise teabe kvaliteedi hindamiseks vajalikud lisaselgitused.

Artikkel 14

Teostatavus- ja prooviuuringud

1. Täites käesoleva määruse eesmärke ning selleks, et täiustada andmekogumeid ja sotsiaalvaldkonna näitajaid, algatab komisjon (Eurostat) vajaduse korral teostatavus- ja prooviuuringuid, milles liikmesriigid võivad osaleda.

Liikmesriigid koos komisjoniga (Eurostatiga) tagavad nende uuringute representatiivsuse liidu tasandil. Uuringute eesmärk on hinnata ja töötada välja alternatiivseid meetodeid, võttes arvesse tehnoloogia arengut, eeskätt selleks, et:

a)	täiustada andmekogumite kvaliteeti ja võrreldavust;

b)	laiendada andmete kogumise ulatust tavaleibkondades mitteelavatele isikutele või raskesti ligipääsetavatele alamkogumitele;

c)	töötada välja, hinnata ja rakendada võtteid, mis võimaldavad territoriaalset mitmekesisust NUTS 2 tasandil ja kohalikul tasandil paremini kajastada;

d)	võtta järelmeetmeid elukohariiki vahetavate migreeruvate kodanike statistilise hõlmamise osas;

e)	töötada andmete kogumiseks välja ja katsetada uusi alamteemasid;

f)	aidata ajakohastada ajakasutuse ja tarbimise valdkondi, sealhulgas andmeid tarbimismahu kohta;

g)	uurida ja rakendada uusi kasutajate vajadustele vastamise parandamise viise;

h)	integreerida paremini andmete kogumist ja muude andmeallikate kasutamist, ning

i)	muuta andmete kogumine liikmesriikides tõhusamaks ja täiustada andmete kogumise vahendeid, et võimaldada puuetega inimestel täiel määral osaleda.

Komisjon (Eurostat) annab teostatavus- või prooviuuringuid tegevatele liikmesriikidele asjakohased rahalised vahendid kooskõlas artikliga 16.

2. Kui see on asjakohane, kutsub komisjon (Eurostat) liidu asutusi, kes korraldavad Euroopa statistikasüsteemi väliseid Euroopa sotsiaaluuringuid, panustama oma eksperditeabega uute näitajate väljatöötamisse ja prooviandmete kogumisse IV lisas osutatud erakorralistel teemadel või tulevikus Euroopa statistikasüsteemile huvi pakkuvatel teemadel.

3. Lõikes 1 osutatud teostatavus- ja prooviuuringute tulemusi hindab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikide ja andmekogumite peamiste kasutajatega.

Artikkel 15

Juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikel eesmärkidel

Komisjon (Eurostat) võib anda oma ruumides juurdepääsu konfidentsiaalsetele andmetele ning võib väljastada andmekogumite anonüümseks muudetud üksikandmete kogumeid artiklis 3 osutatud valdkondade kohta teaduslikel eesmärkidel ning määruses (EL) nr 557/2013 sätestatud tingimustel.

Artikkel 16

Rahastamine

1. Liit annab käesoleva määruse rakendamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele siseriiklikele asutustele toetusi järgmistel eesmärkidel:

a)	käesoleva määruse kohase statistika jaoks andmete kogumise, andmekogumismeetodite, valikuloendi ja andmetöötluse väljatöötamine ja/või rakendamine ning ajakohasuse parandamine andmete kogumise esimese nelja aasta vältel igas käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas;

b)	meetodite väljatöötamine käesoleva määruse kohase statistika jaoks, sealhulgas liikmesriikide osalemine artiklis 14 osutatud representatiivsetes teostatavus- ja prooviuuringutes;

c)	IV lisa kohaselt kasutajate nõutud erakorralisi teemasid, esmakordselt rakendatavaid uusi või muudetud muutujate kogumeid ja tunnuseid käsitleva statistika kogumine ja tegemine.

Kui käesoleva määrusega pannakse riiklikele statistikaametitele ja muudele siseriiklikele asutustele ülesanded, mida nad varem ei täitnud, eraldab liit neile piisavalt rahalisi vahendeid kõnealuste ülesannete täitmiseks. Neid rahalisi vahendeid kaalutakse uuesti vastavalt käesoleva määruse rakendamisega seotud arengule.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liidu rahaline toetus mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel eraldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 99/2013 (21) artikliga 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1296/2013 (22) artikli 16 lõike 1 punktiga a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/2013 (23) artikliga 6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (24) artikliga 58, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 282/2014 (25) artikliga 5 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/825 (26) artikliga 6.

3. Liidu rahaline toetus ei ületa 90 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 7, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 3. novembrist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 7, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 7, artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 19

Erandid ja load

1. Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamiseks on vaja liikmesriigi riiklikku statistikasüsteemi ulatuslikult kohandada, võib komisjon teha rakendusaktiga erandi, mis kehtib kuni kolm aastat. Tagada tuleb liikmesriikide andmete võrreldavus ning nõutavate representatiivsete ja usaldusväärsete Euroopa koondandmete, sealhulgas põhinäitajate õigeaegne arvutamine. Sellised erandid ei tohi põhineda samadel alustel kui lõigetes 3 ja 4 osutatud load.

2. Kui lõikes 1 osutatud erand on oma kehtivusaja lõpus endiselt põhjendatud piisavate tõenditega, võib komisjon teha rakendusaktiga täiendava erandi, mis kehtib kuni kaks aastat.

3. Kui ainus võimalus, mille abil liikmesriik saab nõutud andmekogumeid esitada, seisneb muude kui käesolevas määruses või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides sätestatud meetodite kasutamises, võib komisjon anda rakendusaktiga loa erandkorras kasutada selliseid meetodeid kuni viie aasta vältel. Sellised load ei tohi põhineda samadel alustel kui lõigetes 1 ja 2 osutatud erandid.

4. Kui lõikes 3 osutatud luba on oma kehtivusaja lõpus endiselt põhjendatud piisavate tõenditega, võib komisjon anda rakendusaktiga täiendava loa, mis kehtib kuni kolm aastat.

5. Lõigetes 1–4 osutatud erandi või loa saamiseks esitab liikmesriik hiljemalt 4. veebruariks 2020 või kolm kuud pärast asjaomase delegeeritud õigusakti või rakendusakti vastuvõtmise kuupäeva või kuus kuud enne kehtiva erandi või loa kehtivusaja lõppemist komisjonile põhjendatud taotluse. Lõigetes 3 ja 4 osutatud loa taotlemisel kirjeldab asjaomane liikmesriik üksikasjalikult kasutatud meetodeid ja näitab, et need annavad võrreldavaid tulemusi.

6. Komisjon võtab käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 20

Määruse (EÜ) nr 808/2004 muutmine

Määrust (EÜ) nr 808/2004 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Statistika rühmitatakse vastavalt lisale.“

2)	Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Valdkond Käesolev määrus hõlmab ettevõtete ja infoühiskonna valdkonda, nagu on määratletud lisas.“

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Lisas määratletud valdkonna rakendusmeetmed käsitlevad teemade ja nende karakteristikute valimist, täpsustamist, korrigeerimist ja muutmist, karakteristikute katvust, vaatlusperioode ja jaotust, andmeesituse perioodilisust ja ajastamist ning tulemuste edastamise tähtaegu.“

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri „I lisa“ asendatakse pealkirjaga „Lisa“ ning alapealkiri „Moodul 1: Ettevõtted ja infoühiskond“ asendatakse alapealkirjaga „Valdkond: ettevõtted ja infoühiskond“;

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.

Eesmärgid

Käesoleva valdkonna raames on andmete kogumise eesmärk ettevõtteid ja infoühiskonda käsitleva statistika õigeaegne esitamine. Selline andmete kogumine loob raamistiku katvust, kestust ja perioodilisust, käsitletavaid teemasid, esitatavate andmete jaotust, esitatavate andmete tüüpi ning vajalikke piloot- või teostatavusuuringuid käsitlevatele nõuetele.

2.	Katvus Käesolev valdkond hõlmab Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) C–N ja R jaos ja osas 95 määratletud majandustegevust.“

5)	II lisa jäetakse välja.

Artikkel 21

Määruse (EÜ) nr 452/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 452/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Valdkonnad

Käesolevat määrust kohaldatakse statistika koostamisel kahes valdkonnas:

a)	1. valdkond hõlmab haridus- ja koolitussüsteemide statistikat;

b)	2. valdkond hõlmab muud hariduse ja elukestva õppe statistikat, nagu inimkapitali ning hariduse sotsiaalsete ja majanduslike kasutegurite statistikat, mis ei ole hõlmatud 1. valdkonnaga ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (*1).

Statistika koostamine nimetatud valdkondades toimub vastavalt lisale.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (ELT L 261 I, 14.10.2019, lk 1).“"

Artikli 4 lõike 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)	1. valdkonna puhul liikmesriikide poolt hariduse ja elukestva õppe statistika korrapärane esitamine määratud tähtaegadel;

b)	2. valdkonna puhul muude statistiliste teabesüsteemide ja uuringute kasutamine täiendavate statistiliste muutujate ja näitajate saamiseks hariduse ja elukestva õppe kohta;“.

Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud meetmete puhul võetakse arvesse järgmist:

a)	mõlema valdkonna puhul: haridusasutuste ja üksikisikute potentsiaalset koormust;

b)	mõlema valdkonna puhul: artikli 4 lõikes 3 osutatud pilootuuringute tulemusi;

c)	1. valdkonna puhul: uusimaid kokkuleppeid UISi, OECD ja komisjoni (Eurostati) vahel mõistete, määratluste, andmete kogumise formaadi, andmetöötluse, tulemuste edastamise perioodilisuse ja tähtaegade kohta;

d)	2. valdkonna puhul: olemasolevate ühenduse andmeallikate kättesaadavust, sobivust ja õiguslikku konteksti pärast kõikide olemasolevate andmeallikate ammendavat uurimist.“

Lisa muudetakse järgmiselt:

a)	osa pealkirjaga „2. valdkond: Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes“ jäetakse välja;

osa pealkirjaga „3. valdkond: Muu statistika hariduse ja elukestva õppe kohta“ muudetakse järgmiselt:

i)	pealkiri asendatakse järgmisega: „2. valdkond: Muu statistika hariduse ja elukestva õppe kohta“;

ii)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Eesmärk Andmekogumise eesmärk on esitada edasisi võrreldavaid andmeid hariduse ja elukestva õppe kohta, et toetada ühenduse tasandil teatavaid poliitikavaldkondi, mis ei kuulu 1. valdkonda.“

Artikkel 22

Määruse (EÜ) nr 1338/2008 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1338/2008 I lisa muudetakse järgmiselt.

Punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kohaldamisala

Käesolev valdkond hõlmab terviseseisundit ja tervist mõjutavaid tegureid käsitlevat statistikat, mis põhineb hinnangul, mille isik oma tervisele annab, ja mis on kogutud rahvastiku-uuringutega ning mis ei ole saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1700 (*2) osutatud leibkondi ja üksikisikuid käsitleva andmekogumisega, samuti haldusallikatest kogutud muud statistikat, näiteks haigestumuse või õnnetuste ja vigastuste kohta. Kui eelnevad prooviuuringud on osutunud edukateks, kaasatakse asjakohasel juhul ja sobivate ajavahemike järel ka hooldusasutustes elavaid inimesi, samuti kuni 14aastaseid lapsi.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja määrust (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (ELT L 261 I, 14.10.2019, lk 1).“"

Punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	Vaatlusperioodid, andmete esitamise sagedus ja tähtajad Esimese vaatlusaasta, andmete esitamise sageduse ja tähtaegadega seotud meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusega.“

3)	Punkti d kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Terviseülduuringu läbiviimine on käesoleva määruse raames vabatahtlik. Küsitlusuuringumoodulite puhul ei ületa ühe leibkonna küsitlemise keskmine pikkus 20 minutit.“

Artikkel 23

Rakendusmeetmeid käsitlev üleminekukord

Enne 1. jaanuari 2021 määruste (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 kohaselt vastu võetud rakendusmeetmete kohaldamine jätkub, kuni need on kaotanud kehtivuse või kuni need on asendatud või kehtetuks tunnistatud.

Nimetatud määrustes sätestatud kohustused seoses andmete ja metaandmete, sealhulgas kvaliteediaruannete edastamisega selliste vaatlusperioodide kohta, mis langevad tervikuna või osaliselt ajavahemikku enne 1. jaanuari 2021, jäävad kehtima.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrused (EÜ) nr 577/98 ja (EÜ) nr 1177/2003 tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2020, ilma et see piiraks nimetatud määrustes sätestatud kohustusi seoses andmete ja metaandmete, sealhulgas kvaliteediaruannete edastamisega vaatlusperioodide kohta, mis langevad tervikuna või osaliselt nimetatud kuupäevale eelnevasse ajavahemikku.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 25

Jõustumine ja kohaldamiskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Artikli 3 lõike 1 punktides f ja g sätestatud valdkondade suhtes kohaldatakse käesolevat määrust aga alates 1. jaanuarist 2025.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2019

Euroopa Parlamendi nimel

President

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. oktoobri 2019. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1260/2013 Euroopa rahvastikustatistika kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 39).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 14).

(5) Komisjoni 17. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 557/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2002 (ELT L 164, 18.6.2013, lk 16).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(11) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(14) Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU‐SILC) kohta (ELT L 165, 3.7.2003, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 49).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (ELT L 145, 4.6.2008, lk 227).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 70).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(20) ELT C 87, 21.3.2017, lk 1.

(21) ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 1).

I LISA

Hõlmatavad teemad

Valdkond	Teema	Alamteemad
Kõik valdkonnad	Tehnilised andmed	Andmekogumisega seotud teave
		Identifitseerimine
		Statistiline kaal
		Küsitluse tunnused
		Asukoht
	Üksikisikute ja leibkondade tunnused	Demograafia
		Kodakondsus ja rändetaust
		Leibkonna koosseis
	Tervis: terviseseisund ja puue, juurdepääs tervishoiuteenustele, nende kättesaadavus ja kasutamine ning tervist mõjutavad tegurid	Puue ja Euroopa terviseseisundi minimooduli muud elemendid
	Tööturul osalemine	Põhitegevusala (vastavalt enda määratlusele)
	Tööturul osalemine	Töökoha põhitunnused
	Haridustase ja -käik	Omandatud haridustase
Tööjõud	Üksikisikute ja leibkondade tunnused	Leibkonna koosseis – täiendavad täpsustavad üksikasjad
		Riigis viibimine
		Rände põhjus
	Tööturul osalemine	Hõiveseisund
		Lepingu kestus
		Lepingu üksikasjad
		Täis- või osaline tööaeg – selle põhjus
		Majanduslikult sõltuv füüsilisest isikust ettevõtja
		Järelevalvekohustused
		Ettevõtte suurus
		Töökoht
		Töötamine kodus
		Tööotsingud
		Töötahe
		Kättesaadavus
		Teine töökoht või mitu töökohta
		Uue töökoha otsimine
		Vaeghõive
		Töö ja pereelu ühitamine
		Noored tööturul
		Võõrtöötajate ja nende otseste järeltulijate olukord tööturul
		Pension ja tööturul osalemine
		Hooldusvajadus
	Töösuhte pikkus, töökäik ja varasem töökogemus	Tööleasumine
		Töö leidmise viis
		Karjääri järjepidevus ja katkestused
		Viimase töökoha põhitunnused
	Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus	Tööaeg
		Tööaja korraldus
		Töökorraldus ja tööaja korraldus
	Haridustase ja -käik	Haridustase – üksikasjad, sh katkestatud või pooleli jäetud haridustee
	Osalemine hariduses ja koolituses	Osalemine formaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses (4 nädalat)
	Osalemine hariduses ja koolituses	Osalemine formaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses (12 kuud)
	Tervis: terviseseisund ja puue, juurdepääs tervishoiuteenustele, nende kättesaadavus ja kasutamine ning tervist mõjutavad tegurid	Tööõnnetused ja muud tööga seotud terviseprobleemid
		Euroopa terviseseisundi minimooduli elemendid
	Sissetulek, tarbimine ja jõukuse elemendid, sh võlad	Töötasu
	Sissetulek, tarbimine ja jõukuse elemendid, sh võlad	Töötushüvitistest saadav sissetulek
Sissetulek ja elamistingimused	Üksikisikute ja leibkondade tunnused	Leibkonna koosseis – täiendavad täpsustavad üksikasjad
	Üksikisikute ja leibkondade tunnused	Riigis viibimise kestus
	Osalemine hariduses ja koolituses	Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga)
	Haridustase ja -käik	Haridustase – üksikasjad, sh katkestatud või pooleli jäetud haridustee
	Tööturul osalemine	Töökoha tunnused
		Lepingu kestus
		Hõiveseisund
		Olukord tööturul
		Järelevalvekohustused
	Töösuhte pikkus, töökäik ja varasem töökogemus	Varasem töökogemus
	Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus	Töökalender
	Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus	Tööaeg
	Tervis: terviseseisund ja puue, juurdepääs tervishoiuteenustele, nende kättesaadavus ja kasutamine ning tervist mõjutavad tegurid	Euroopa terviseseisundi minimoodul
		Terviseseisundi ja puude üksikasjad
		Laste tervis
		Tervishoiuteenuste kättesaadavus
		Tervishoid
		Tervishoiuteenuste kättesaadavus (lapsed)
		Tervist mõjutavad tegurid
	Elukvaliteet, sh sotsiaalne, ühiskondlik, majanduslik ja kultuuriline osalemine, kaasatus ning heaolu	Elukvaliteet
		Sotsiaalne ja kultuuriline osalemine
		Heaolu
	Elamistingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele	Materiaalne puudus
		Lastega seotud puudus
		Eluaseme põhitunnused
		Elamistingimused, sh puudus ja kaudne üür
		Eluasemekulud, sh vähendatud kommunaalkulud
		Elukeskkond
		Eluasemega seotud raskused (sh üürimise raskused) ja nende põhjused
		Teenuste, sh hooldusteenuste ja iseseisvalt eluga toimetuleku teenuste kasutamine
		Teenuste taskukohasus
		Rahuldamata vajadused ja nende põhjused
		Lastehoid
	Sissetulek, tarbimine ja jõukuse elemendid, sh võlad	Töötasu
		Sotsiaalsiiretest saadav sissetulek
		Pensionidest saadav sissetulek
		Muu sissetulek, sh omandilt ja kapitalilt ning leibkondadevahelistest siiretest saadav tulu
		Maksud ja sotsiaalmaksed, mida pärast vähendamisi tegelikult makstakse
		Aastane kogusissetulek üksikisiku ja leibkonna tasandil
		Ülemäärane võlgnevus, sh põhjused
		Võlgnevused
		Jõukuse elemendid, sh eluruumide omamine
		Tarbimise elemendid
		Soodsate ja ebasoodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine
		Oma vajaduste hinnang
Tervis	Tervis: terviseseisund ja puue, juurdepääs tervishoiuteenustele, nende kättesaadavus ja kasutamine ning tervist mõjutavad tegurid	Euroopa terviseseisundi minimoodul
		Haigused ja kroonilised haigusseisundid
		Õnnetusjuhtumid ja vigastused
		Valu
		Vaimne tervis, sh sõltuvused
		Piiratud funktsionaalne võimekus
		Raskused enesehooldusel
		Raskused majapidamistöödel
		Ajutine tegevuspiirang (terviseprobleemide tõttu)
		Takistused kindlates eluvaldkondades osalemisel
		Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste kasutamine
		Ravimite kasutamine
		Ennetavad teenused
		Tervishoiuteenuste kättesaadavus
		Pikkus ja kaal
		Füüsiline aktiivsus
		Toitumisharjumused
		Suitsetamine
		Alkoholi tarbimine
		Sotsiaalsed ja keskkonnaalased tegurid
	Sissetulek, tarbimine ja jõukuse elemendid, sh võlad	Leibkonna igakuine kogusissetulek
Haridus ja koolitus	Üksikisikute ja leibkondade tunnused	Riigis viibimise kestus
	Töösuhte pikkus, töökäik ja varasem töökogemus	Tööleasumine
	Tööturul osalemine	Ettevõtte suurus
	Haridustase ja -käik	Haridustase – üksikasjad, sh katkestatud või pooleli jäetud haridustee
		Hariduskäik
		Isiku poolt nimetatud oskused
	Osalemine hariduses ja koolituses	Juurdepääs õppimisvõimalusi käsitlevale teabele ja nõustamisele (12 kuud)
		Osalemine formaalses õpitegevuses (12 kuud)
		Viimatise formaalse õpitegevuse andmed (12 kuud)
		Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine viimatises formaalses õpitegevuses (12 kuud)
		Viimatises formaalses õpitegevuses osalemise põhjused (12 kuud)
		Viimatise formaalse õpitegevuse tasu ja kestus tundides (12 kuud)
		Viimatise formaalse õpitegevuse tulemused ja sellest saadud oskuste kasutamine (12 kuud)
		Osalemine mitteformaalses õpitegevuses (12 kuud)
		Mitteformaalse õpitegevuse andmed (12 kuud)
		Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine mitteformaalses õpitegevuses (12 kuud)
		Mitteformaalses õpitegevuses osalemise põhjused (12 kuud)
		Mitteformaalse õpitegevuse tasu ja kestus tundides (12 kuud)
		Mitteformaalse õpitegevuse tulemused ja sellest saadud oskuste kasutamine (12 kuud)
		Takistused hariduses ja koolituses osalemisele (12 kuud)
		Informaalne õppimine
	Sissetulek, tarbimine ja jõukuse elemendid, sh võlad	Leibkonna igakuine kogusissetulek
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine	Infoühiskonnas osalemine	Juurdepääs info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale
		Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine ja kasutussagedus
		Takistused ja probleemid kasutamisel
		Kasutamise mõju
		Turvalisus, privaatsus, usaldusväärsus
		Kõikjal kättesaadav internetiühendus
		Digitaaloskused
		Tegevused internetis
		E‐kaubandus
		Suhtlemine avaliku sektori asutustega
	Sissetulek, tarbimine ja jõukuse elemendid, sh võlad	Leibkonna igakuine kogusissetulek
Ajakasutus	Üksikisikute ja leibkondade tunnused	Leibkonna koosseis – üksikasjad
	Osalemine hariduses ja koolituses	Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga)
	Tervis: terviseseisund ja puue, juurdepääs tervishoiuteenustele, nende kättesaadavus ja kasutamine ning tervist mõjutavad tegurid	Euroopa terviseseisundi minimoodul
	Elamistingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele	Kestvuskaupade omamine
		Lastehoid
		Haigete ja eakate hooldamine
	Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus	Tööaeg
	Töötingimused, sh tööaeg ja tööaja korraldus	Tööaja korraldus
	Sissetulek, tarbimine ja jõukuse elemendid, sh võlad	Tootmine omatarbimiseks ja müügiks, parandustööd
		Töötasu
		Leibkonna igakuine kogusissetulek
	Aja jaotamine	Ajakasutus, tegevuste liigid
		Paralleelsed tegevused
		Tegevuskoht
		Teiste juuresviibimine tegevuse ajal
		Tegevuse hindamine
Tarbimine	Üksikisikute ja leibkondade tunnused	Leibkonna koosseis – täiendavad täpsustavad üksikasjad
	Elamistingimused, sh materiaalne puudus, eluase, elukeskkond ja juurdepääs teenustele	Eluaseme põhitunnused
	Osalemine hariduses ja koolituses	Osalemine formaalsetes õpitegevustes (hetkeseisuga)
	Tööturul osalemine	Lepingu kestus
	Sissetulek, tarbimine ja jõukuse elemendid, sh võlad	Aastane kogusissetulek üksikisiku ja leibkonna tasandil
		Sissetuleku põhikomponendid
		Maksud ja sotsiaalmaksed
		Mitterahaline tulu tasustamata tegevustest
		Kaudne üür
		Peamine sissetulekuallikas
		Jõukuse elemendid, sh eluruumide omamine
		Võlad
		Võlgnevused
		Tarbimine individuaaltarbimise klassifikaatori (COICOP) järgi
		Piiriülesed tarbimiskulutused COICOPi järgi
		Omatarbimine

II LISA

Täpsusnõuded

Kõigi andmekogumite täpsusnõuded on esitatud standardvigades ning väljendatud tegelike hinnangute ja riigi või NUTS 2 piirkonna statistilise üldkogumi suuruse pideva funktsioonina.

Konkreetse hinnangu

standardvea hinnang ei tohi olla suurem järgmisest väärtusest:

Funktsioon f(N) väljendub kujul f(N)=a√N+b

Parameetrite N, a ja b puhul kasutatakse järgmisi väärtusi.

	N	a	b
Tööjõu valdkond: täpsusnõuded
Kvartali kaupa hinnatud (riigi) töötute arvu suhe 15–74 aasta vanusesse elanikkonda	Riigi elanikkond vanuses 15–74 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	7 800	-4 500
Kvartali kaupa hinnatud (riigi) hõivatute arvu suhe 15–74 aasta vanusesse elanikkonda	Riigi elanikkond vanuses 15–74 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	7 800	-4 500
Kvartali kaupa hinnatud töötute arvu suhe 15–74 aasta vanusesse elanikkonda igas NUTS 2 piirkonnas	Elanikkond vanuses 15–74 NUTS 2 piirkonna tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	Vt punkti 6
Sissetuleku ja elamistingimuste valdkond
Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr elanikkonnas	Tavaleibkondade arv riigis, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	900	2 600
Püsivaesuse määr elanikkonnas nelja aasta jooksul	Tavaleibkondade arv riigis, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	350	1 000
Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr elanikkonnas igas NUTS 2 piirkonnas (vt punkti 7)	Tavaleibkondade arv NUTS 2 piirkonnas, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	600	0
Tervise valdkond
Nende inimeste protsent elanikkonnas (vanuses 15 ja üle selle), kelle tavapärane tegevus on terviseprobleemide tõttu suurel määral piiratud	Riigi elanikkond vanuses 15 ja üle selle tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	1 200	2 800
Hariduse ja koolituse valdkond
Formaalses hariduses ja koolituses osalemise määr (18–24-aastased isikud)	Riigi elanikkond vanuses 18-24 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	200	1 500
Mitteformaalses hariduses ja koolituses osalemise määr (25–69-aastased isikud)	Riigi elanikkond vanuses 25-69 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	400	2 000
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkond
Nende inimeste protsent, kes tellisid eelmise aasta jooksul interneti vahendusel kaupu või teenuseid isiklikuks tarbeks	Riigi elanikkond vanuses 16–74 tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	400	1 300
Ajakasutuse valdkond
Päevas keskmiselt enam kui 10 % ajast tasustataval tööl töötavate isikute protsent elanikkonnas (vanuses 15 ja üle selle)	Riigi elanikkond vanuses 15 ja üle selle tavaleibkondades, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	900	3 500
Tarbimise valdkond
Nende leibkondade protsent, kelle kulutused eluasemega seotud kategooriatele, sh veele, elektrile ning gaasile ja muudele kütustele, moodustab üle 50 % kogukuludest (vt punkti 8)	Tavaleibkondade arv riigis, miljonites ja kolmanda kümnendkohani ümardatult	600	1 600

Kui riigid saavad eespool nimetatud parameetreid kasutades negatiivse f(N) väärtuse, on nad vastavast nõudest vabastatud.

Hinnatud töötute arvu suhte puhul 15–74 aasta vanusesse elanikkonda igas NUTS 2 piirkonnas määratakse funktsioon f(N) järgmiselt:

Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse hinnatud määra puhul elanikkonnas igas NUTS 2 piirkonnas ei ole need nõuded kohustuslikud vähem kui 0,500 miljoni elanikuga NUTS 2 piirkondadele, tingimusel et vastav NUTS 1 piirkond vastab asjaomasele nõudele. Nõudest on vabastatud NUTS 1 piirkonnad, kus on alla 100 000 elaniku.

Ajakasutuse ja tarbimise valdkonnas võib täpsusnõuded täita, kombineerides üksikandmeid kuni kolme järjestikuse vaatlusaasta kohta. Nende valdkondade puhul võib täpsust hinnata, kasutades asjakohaseid alternatiivseid meetodeid.

III LISA

Valimi tunnused

Tööjõu valdkonna valimi tunnused hõlmavad järgmist:

a)	riigi valim vaatluskvartali (järjestikuste vaatlusnädalate kogumi) kohta jaotatakse ühtlaselt kõigi kvartali nädalate vahel. Vaatluskvartali valim (igas NUTS 2 piirkonnas) jaotatakse kolme kuu vahel proportsionaalselt iga kuu nädalate arvuga;

b)	valim on aastasisese rotatsiooniga. Järjestikuste aastate samade kvartalite valimid peavad kattuma vähemalt 20 % ulatuses ja järjestikuste kvartalite valimid peavad kattuma vähemalt 50 % ulatuses, võtmata arvesse valimisse kuuluvate inimeste arvu vähenemist.

Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1 punkti e kohaldamist, edastatakse andmed terve valimi kohta.

Sissetuleku ja elamistingimuste valdkonna valimi tunnused on järgmised:

a)	valim on vähemalt nelja‐aastase rotatsiooniga. Kui see on liikmesriigi hinnangul võimalik, on valim kuueaastase või pikema rotatsiooniga;

b)	võtmata arvesse valimisse kuuluvate inimeste arvu vähenemist, peab valim olema kõigi rotatsiooni aastate vahel ühtlaselt jaotatud, välja arvatud valimi suuruse muutumise ajal.

Ajakasutuse valdkonna valimi tunnused on järgmised: valimiüksustele vastavad aruandlusperioodid:

a)	on jaotatud 12 järjestikuse kuu peale;

b)	sisaldavad puhkepäevi;

c)	põhinevad juhuslikul valimil.

Tarbimise valdkonna valimi tunnused on järgmised: valimiüksustele vastavad aruandlusperioodid on jaotatud 12 järjestikuse kuu peale.

IV LISA

Perioodilisus

Tööjõu valdkonnas kogutakse andmeid kord kvartalis, kord aastas, iga kahe aasta tagant ja iga kaheksa aasta tagant kogutavast teabest. Erakorralisi teemasid käsitlevate muutujate andmeid kogutakse iga nelja aasta tagant.

Sissetuleku ja elamistingimuste valdkonnas kogutakse andmeid kord aastas, kord kolme aasta tagant ja kord kuue aasta tagant kogutavast teabest. Erakorralisi teemasid käsitlevate muutujate andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant.

Tervise valdkonnas kogutakse andmeid iga kuue aasta tagant.

Hariduse ja koolituse valdkonnas kogutakse andmeid iga kuue aasta tagant.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonnas kogutakse andmeid kord aastas.

Ajakasutuse valdkonnas kogutakse andmeid iga kümne aasta tagant.

Tarbimise valdkonnas kogutakse andmeid iga viie aasta tagant.

Selleks et vältida mõne andmekogumisperioodi ülekoormamist, võib artiklis 4 sätestatud mitmeaastane pidevplaneerimine vajaduse korral erineda maksimaalselt ühe aasta võrra käesoleva lisa punktides 3, 4, 6 ja 7 nimetatud valdkondade jaoks ette nähtud andmekogumisperioodist.

V LISA

Andmeedastuse tähtajad

Liikmesriigid edastavad nõutud andmed komisjonile (Eurostatile) vastavalt käesolevas lisas sätestatud tähtaegadele.

Tööjõu valdkonnas:

edastavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmeid ilma otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta järgmise kaheastmelise korra kohaselt:

käesoleva määruse rakendamise esimesel kolmel aastal vastavalt artikli 11 lõikele 4:

—	kvartaliandmed: kümne nädala jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

—	muud andmed: järgneva aasta 31. märtsiks;

alates neljandast rakendamisaastast:

—	kvartaliandmed: kaheksa nädala jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

—	muud korrapäraselt edastatavad andmed: järgneva aasta 15. märtsiks;

—	muud erakorralisi teemasid käsitlevad andmed: järgneva aasta 31. märtsiks.

Kui tähtaeg langeb laupäevale või pühapäevale, on tegelik tähtaeg sellele järgnev esmaspäev.

Alamteema „Töötasu“ alla kuuluvad andmed võib edastada komisjonile (Eurostatile) viieteist kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu.

2)	edastavad liikmesriigid igakuise töötusestatistika koostamise koondtulemused 25 päeva jooksul pärast vaatlus- või kalendrikuud, nagu on asjakohane. Kui andmed edastatakse ILO määratluse kohaselt, võib seda tähtaega pikendada 27 päevale.

Sissetuleku ja elamistingimuste valdkonnas edastavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed ilma otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta järgmisteks tähtaegadeks:

a)	aasta N andmete kogumisega seotud muutujate puhul aasta N lõpuks, välja arvatud erandjuhtudel, mil sissetulekut käsitlevad esialgsed üksikandmed võib edastada aasta N lõpuks ja muudetud andmed aasta N+1 28. veebruariks;

b)	aastaga N lõppeva rotatsiooni aastaid hõlmava vaatlusega seotud muutujate puhul aasta N+1 31. oktoobriks.

Tervise valdkonnas edastavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed ilma otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta üheksa kuu jooksul pärast riikliku andmekogumisperioodi lõppu.

Hariduse ja koolituse valdkonnas edastavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed ilma otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta kuue kuu jooksul pärast riikliku andmekogumisperioodi lõppu.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonnas edastavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed ilma otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta uuringuaasta N 5. oktoobriks.

Ajakasutuse valdkonnas edastavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed ilma otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta hiljemalt 15 kuu jooksul pärast andmete kogumise välitöö lõppemist.

Tarbimise valdkonnas edastavad liikmesriigid eelkontrollitud üksikandmed ilma otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta viieteist kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 261I

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 14. oktoober 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 ( 1 )	1


	(1) EMPs kohaldatav tekst.