11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/1701,

23. juuli 2019,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I ja V lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõike 4 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

4. juulil 2012. aastal vastu võetud määrusega (EL) nr 649/2012 rakendatakse teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevat Rotterdami konventsiooni (2) (edaspidi „Rotterdami konventsioon“). See on uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 689/2008, (3) ning sellega on kõnealune määrus asendatud alates 1. märtsist 2014. Määrust (EÜ) nr 689/2008 muudeti komisjoni määrusega (EL) nr 73/2013, (4) mis võeti vastu 25. jaanuaril 2013, kuid mida 1. aprillini 2013 ei kohaldatud. Määruses (EL) nr 73/2013 sätestatud muudatused ei ole määruses (EL) nr 649/2012 nõuetekohaselt kajastatud. Seepärast on õigusliku selguse ja järjepidevuse tagamiseks vaja määruses (EL) nr 73/2013 sätestatud muudatusi formaalselt kajastada määruse (EL) nr 649/2012 lisades.

(2)

Otsusega 2008/934/EÜ (5) otsustas komisjon jätta ained atsetokloor, asulaam, kloropikriit ja propargiit toimeainetena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (6) I lisasse kandmata, mistõttu nende ainete kasutamine pestitsiididena on keelatud ning need tuleks seega kanda määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loeteludesse. Kuid atsetokloori, asulaami, kloropikriini ja propargiidi lisamine määruse (EL) nr 649/2012 I lisasse peatati, kuna kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 33/2008 (7) artikliga 13 esitati uus taotlus lisada need ained direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Uue taotluse tulemusel võeti vastu rakendusmäärused (EL) nr 1372/2011, (8) (EL) nr 1045/2011, (9) (EL) nr 1381/2011 (10) ja (EL) nr 943/2011, (11) millega komisjon otsustas vastavalt jätta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (12) kohaselt toimeainetena heaks kiitmata ained atsetokloori, asulaami, kloropikriini ja propargiidi, mistõttu nende ainete kasutamine pestitsiidina jäi keelatuks. Seega tuleks atsetokloor, asulaam, kloropikriin ja propargiit lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(3)

Otsusega 2008/934/EÜ otsustas komisjon jätta aine flufenoksurooni toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata ning otsusega 2012/77/EL (13) otsustati jätta see aine tooteliiki 18 kuuluvates toodetes kasutatava ainena kandmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (14) I, IA või IB lisasse. Seepärast on flufenoksurooni kasutamine pestitsiidina rangelt keelatud ja see tuleks lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu. Kuid flufenoksurooni lisamine määruse (EL) nr 649/2012 I lisasse peatati, kuna kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 33/2008 artikliga 13 esitati uus taotlus lisada see aine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Uue taotluse tulemusel võeti vastu rakendusmäärus (EL) nr 942/2011, (15) millega komisjon otsustas jätta määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainena heaks kiitmata flufenokurooni. Seepärast tuleks aine flufenoksuroon lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(4)

Otsusega 2012/257/EL (16) otsustas komisjon jätta aine naleedi tooteliiki 18 kuuluvates toodetes kasutatava ainena direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse kandmata ja otsusega 2005/788/EÜ (17) otsustati jätta see aine kandmata direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Seepärast on naleedi kasutamine pestitsiidina keelatud ja see tuleks lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(5)

Otsustega 2009/65/EÜ, (18) 2009/859/EÜ (19) ja 2008/769/EÜ (20) otsustas komisjon jätta toimeainetena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata vastavalt 2-naftüüloksüäädikhappe, difenüülamiini ja propaniili. Seepärast on nende ainete kasutamine pestitsiidina keelatud ja need tuleks lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu. Kuid 2-naftüüloksüäädikhappe, difenüülamiini ja propaniili kandmine määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 2. osasse peatati seoses määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 13 kohaselt esitatud uue taotlusega ainete kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Uue taotluse tulemusel võeti vastu rakendusmäärused (EL) nr 1127/2011, (21) (EL) nr 578/2012 (22) ja (EL) nr 1078/2011, (23) millega komisjon otsustas vastavalt jätta määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainetena heaks kiitmata ained 2-naftüüloksüäädikhappe, defenüülamiini ja propaniili, mistõttu nende ainete kasutamine pestitsiidina jäi keelatuks. Seega tuleks 2-naftüüloksüäädikhape, difenüülamiin ja propaniil lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(6)	Diklorofossi käsitlevat kannet määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetelus tuleks muuta, et kajastada komisjoni otsust 2012/254/EL (24) jätta diklorofoss direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse kandmata, mistõttu diklorofossi kasutamine pestitsiidina on keelatud.

(7)	Rakendusmäärustega (EL) nr 582/2012 (25) ja (EL) nr 359/2012 (26) kiitis komisjon vastavalt heaks ained bifentriini ja metaami, mistõttu nende ainete kasutamine pestitsiidina ei ole enam keelatud. Seepärast tuleks ained bifentriin ja metaam määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. osast välja jätta.

(8)

Rotterdami konventsiooni osalised otsustasid 2011. aasta juunis toimunud 5. konverentsil lisada ained alakloori, aldikarbi ja endosulfaani kõnealuse konventsiooni III lisasse, mistõttu hakkas nende ainete suhtes kehtima kõnealuse konventsiooni kohane eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri nõue. Seepärast tuleks need määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 2. osas esitatud kemikaalide loetelust välja jätta ja kanda kõnealuse lisa 3. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(9)

Aine tsüaanamiid tuleks määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 2. osast välja jätta, sest on esitatud tõendid selle kohta, et komisjoni otsus 2008/745/EÜ (27) jätta tsüaanamiid direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata ei kujuta endast tõsist piirangut aine kasutamisele pestitsiidide kategoorias, võttes arvesse, et tsüaanamiidil on olulisi kasutusalasid muude pestitsiidide, sealhulgas biotsiidide alamkategoorias. Tsüaanamiid on identifitseeritud ja esitatud hindamiseks vastavalt direktiivile 98/8/EÜ. Liikmesriigid võivad vastavalt oma siseriiklikele eeskirjadele lubada tsüaanamiidi sisaldavate biotsiidide kasutamist seni, kui tehakse nimetatud direktiivi kohane otsus.

(10)

Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni alusel tehtud otsuse tulemusena kanda aine endosulfaan kõnealuse konventsiooni A lisa 1. osasse kanti see aine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (28) I lisa A osasse. Seepärast tuleks endosulfaan kanda määruse (EL) nr 649/2012 V lisa 1. osasse.

(11)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 649/2012 vastavalt muuta.

(12)

Kuna praktikas on asjaomased ametiasutused ja ettevõtjad käesolevas määruses sätestatud muudatused juba rakendanud, eeldades et määrust (EL) nr 649/2012 on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 73/2013, tuleks neid muudatusi kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2014, st kuupäevast, mil hakati kohaldama määrust (EL) nr 649/2012,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 649/2012 muudetakse järgmiselt.

1)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2)	V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2019

Komisjoni nimel

President

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 60.

(2) ELT L 63, 6.3.2003, lk 29.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 204, 31.7.2008, lk 1).

(4) Komisjoni 25. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 73/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I ja V lisa (ELT L 26, 26.1.2013, lk 11).

(5) Komisjoni 5. detsembri 2008. aasta otsus 2008/934/EÜ nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse teatavate toimeainete kandmata jätmise kohta ja neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (ELT L 333, 11.12.2008, lk 11).

(6) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(7) Komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 33/2008, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega (ELT L 15, 18.1.2008, lk 5).

(8) Komisjoni 21. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1372/2011, mis käsitleb toimeaine atsetokloori heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni otsust 2008/934/EÜ (ELT L 341, 22.12.2011, lk 45).

(9) Komisjoni 19. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1045/2011, mis käsitleb toimeaine flufenoksurooni heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni otsust 2008/934/EÜ (ELT L 275, 20.10.2011, lk 23).

(10) Komisjoni 22. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1381/2011, mis käsitleb toimeaine kloropikriini heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni otsust 2008/934/EÜ (ELT L 343, 23.12.2011, lk 26).

(11) Komisjoni 22. septembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 943/2011, mis käsitleb toimeaine propargiidi heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni otsust 2008/934/EÜ (ELT L 246, 23.9.2011, lk 16).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(13) Komisjoni 9. veebruari 2012. aasta otsus 2012/77/EL, milles käsitletakse tooteliiki 18 kuuluvates toodetes kasutatava flufenoksurooni kandmata jätmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I, IA ja IB lisasse (ELT L 38, 11.2.2012, lk 47).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).

(15) Komisjoni 22. septembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 942/2011, mis käsitleb toimeaine flufenoksurooni heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni otsust 2008/934/EÜ (ELT L 246, 23.9.2011, lk 13).

(16) Komisjoni 11. mai 2012. aasta otsus 2012/257/EL, milles käsitletakse naleedi kandmata jätmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I, IA ja IB lisasse tooteliiki 18 kuuluvates toodetes kasutamiseks (ELT L 126, 15.5.2012, lk 12).

(17) Komisjoni 11. novembri 2005. aasta otsus 2005/788/EÜ naleedi nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja nimetatud toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (ELT L 296, 12.11.2005, lk 41).

(18) Komisjoni 26. jaanuari 2009. aasta otsus 2009/65/EÜ 2-naftüüloksüatseetikhappe kandmata jätmise kohta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (ELT L 23, 27.1.2009, lk 33).

(19) Komisjoni 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/859/EÜ toimeaine difenüülamiini nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (ELT L 314, 1.12.2009, lk 79).

(20) Komisjoni 30. septembri 2008. aasta otsus 2008/769/EÜ toimeaine propaniili nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (ELT L 263, 2.10.2008, lk 14).

(21) Komisjoni 7. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1127/2011, mis käsitleb toimeaine 2-naftüüloksüatseetikhappe heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 289, 8.11.2011, lk 26).

(22) Komisjoni 29. juuni 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 578/2012, milles käsitletakse toimeaine difenüülamiini heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 171, 30.6.2012, lk 2).

(23) Komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1078/2011, mis käsitleb toimeaine propaniili heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 279, 26.10.2011, lk 1).

(24) Komisjoni 10. mai 2012. aasta otsus 2012/254/EL, milles käsitletakse diklorofossi kandmata jätmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I, IA ja IB lisasse tooteliiki 18 kuuluvates toodetes kasutamiseks (ELT L 125, 12.5.2012, lk 53).

(25) Komisjoni 2. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 582/2012, millega kiidetakse heaks toimeaine bifentriin kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 173, 3.7.2012, lk 3).

(26) Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 359/2012, millega kiidetakse heaks toimeaine metaam kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 114, 26.4.2012, lk 1).

(27) Komisjoni 18. septembri 2008. aasta otsus nr 2008/745/EÜ toimeaine tsüanamiidi nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (ELT L 251, 19.9.2008, lk 45).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

I LISA

Määruse (EL) nr 649/2012 I lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

1. osa muudetakse järgmiselt:

alakloori ja aldikarbi käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood (***)	Alakategooria (*)	Kasutuspiirang (**)	Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta
„Alakloor (#)	15972-60–8	240–110-8	ex 2924 25 00	p(1)	b
Aldikarb (#)	116–06-3	204–123-2	ex 2930 80 00	p(1)–p(2)	b–b“;

diklorofossi käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood (***)	Alakategooria (*)	Kasutuspiirang (**)	Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta
„Diklorofoss (+)	62–73-7	200–547-7	ex 2919 90 00	p(1)–p(2)	b–b“;

c)	bifentriini ja metaami käsitlevad kanded jäetakse välja;

lisatakse järgmised kanded tähestikulises järjestuses:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood (***)	Alakategooria (*)	Kasutuspiirang (**)	Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta
„Atsetokloor (+)	34256-82–1	251–899-3	ex 2924 29 70	p(1)	b
Asulaam (+)	3337-71–1 2302-17–2	222–077-1 218–953-8	ex 2935 90 90	p(1)	b
Kloropikriin (+)	76–06-2	200–930-9	ex 2904 91 00	p(1)	b
Flufenoksuroon (+)	101463-69–8	417–680-3	ex 2924 21 00	p(1)–p(2)	b-sr
Naleed (+)	300–76-5	206–098-3	ex 2919 90 00	p(1)–p(2)	b–b
Propargiit (+)	2312-35–8	219–006-1	ex 2920 90 70	p(1)	b“;

(2)

2. osa muudetakse järgmiselt:

diklorofossi käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood (***)	Kategooria (*)	Kasutuspiirang (**)
„Diklorofoss	62–73-7	200–547-7	ex 2919 90 00	p	b“;

b)	alakloori, aldikarbi, tsüaanamiidi ja endosulfaani käsitlevad kanded jäetakse välja;

lisatakse järgmised kanded tähestikulises järjestuses:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood (***)	Kategooria (*)	Kasutuspiirang (**)
„2-naftüüloksüäädikhape	120–23-0	204–380-0	ex 2918 99 90	p	b
Atsetokloor	34256-82–1	251–899-3	ex 2924 29 70	p	b
Asulaam	3337-71 1 2302-17–2	222–077-1 218–953-8	ex 2935 90 90	p	b
Kloropikriin	76–06-2	200–930-9	ex 2904 91 00	p	b
Difenüülamiin	122–39-4	204–539-4	ex 2921 44 00	p	b
Flufenoksuroon	101463-69–8	417–680-3	ex 2924 21 00	p	sr
Naleed	300–76-5	206–098-3	ex 2919 90 00	p	b
Propaniil	709–98-8	211–914-6	ex 2924 29 70	p	b
Propargiit	2312-35–8	219–006-1	ex 2920 90 70	p	b“;

(3)

3. osas lisatakse tähestikulises järjestuses järgmised kanded:

Kemikaal	Asjaomane (asjaomased) CASi number (numbrid)	HS-kood Puhas aine (**)	HS-kood Ainet sisaldavad segud (**)	Kategooria
„alakloor	15972-60–8	2924.25	3808.93	pestitsiid
aldikarb	116–06-3	2930.80	3808.91	pestitsiid
endosulfaan	115–29-7	2920.30	3808.91	pestitsiid“.

II LISA

Määruse (EL) nr 649/2012 V lisa 1. osasse lisatakse järgmine kanne:

Ekspordikeelu alla kuuluvate kemikaalide või toodete kirjeldus

Lisaandmed vajaduse korral (nt kemikaali nimi, EC-number, CASi nr jne)

„endosulfaan

EC-number 204–079-4

CASi nr 115–29-7

CN-kood 2920 30 00 “.

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/8

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/1702,

1. august 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031, kehtestades prioriteetsete taimekahjustajate loetelu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) 2016/2031 artikli 6 lõikele 2 on komisjonil õigus kehtestada prioriteetsete taimekahjustajate loetelu.

(2)

Prioriteetsed taimekahjustajad on liidu karantiinsed taimekahjustajad, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele: esiteks, teadaolevalt ei esine taimekahjustajat liidu territooriumil või on teada, et taimekahjustajat esineb kas väikesel osal territooriumist või esineb seda asjaomasel territooriumil vähe, ebaregulaarselt, isoleeritult ja harva; teiseks on taimekahjustaja võimalik majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju liidu territooriumil eriti tugev ning kolmandaks on taimekahjustaja kantud prioriteetsete taimekahjustajate loetellu.

(3)	Komisjon on teinud hindamise, et määrata kindlaks, millised taimekahjustajad tuleks kanda prioriteetsete taimekahjustajate loetellu. See hinnang põhines komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Toiduohutusameti väljatöötatud metoodikal.

(4)

Metoodika hõlmab koondnäitajaid ja mitmel kriteeriumil põhinevat analüüsi. Selles on arvesse võetud hinnatud taimekahjustajate võimalikku levikut ja kohandumist ning selle tagajärgi liidu territooriumil. Lisaks sellele on metoodika puhul arvesse võetud määruse (EL) 2016/2031 I lisa 1. jao punktis 2 ja 2. jaos loetletud kriteeriume, mis hõlmavad nii majanduslikku, sotsiaalset kui ka keskkonnamõõdet.

(5)

Hindamisel võeti arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Toiduohutusameti rakendatud metoodikaga saavutatud tulemusi ning üldsusega konsulteerimist parema õigusloome portaalis. Tehtud hindamise kohaselt on 20 taimekahjustajat, mille võimalik majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju on liidu territooriumil eriti tugev.

(6)	Pealegi, teadaolevalt ei esine kõnealuseid taimekahjustajaid liidu territooriumil või on teada, et neid esineb kas väikesel osal territooriumist või esineb neid asjaomasel territooriumil vähe, ebaregulaarselt, isoleeritult ja harva.

(7)	Seetõttu on asjakohane esitada nende taimekahjustajate loetelu käesoleva määruse lisas.

(8)	Selleks et tagada liidu karantiinsete taimekahjustajatega seotud kõikide eeskirjade ühtne kohaldamine, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast kui määrust (EL) 2016/2031, st alates 14. detsembrist 2019,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Prioriteetsete taimekahjustajate loetelu

Määruse (EL) 2016/2031 artikli 6 lõikes 2 osutatud prioriteetsete taimekahjustajate loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. august 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

LISA

Prioriteetsete taimekahjustajate loetelu

Agrilus anxius Gory

Agrilus planipennis Fairmaire

Anastrepha ludens (Loew)

Anoplophora chinensis (Thomson)

Anoplophora glabripennis (Motschulsky)

Anthonomus eugenii Cano

Aromia bungii (Faldermann)

Bactericera cockerelli (Sulc.)

Bactrocera dorsalis (Hendel)

Bactrocera zonata (Saunders)

Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al.

Candidatus Liberibacter spp., tsitruste Huanglongbingi haiguse ehk tsitruste rohetõve põhjustaja

Conotrachelus nenuphar (Herbst)

Dendrolimus sibiricus Tschetverikov

Phyllosticta citricarpa (McAlpine) Van der Aa

Popillia japonica Newman

Rhagoletis pomonella Walsh

Spodoptera frugiperda (Smith)

Thaumatotibia leucotreta (Meyrick)

Xylella fastidiosa (Wells et al.)

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1703,

4. oktoober 2019,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [„Cidre de Normandie“ / „Cidre normand“ (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 2446/2000 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Cidre de Normandie“ / „Cidre normand“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Cidre de Normandie“ / „Cidre normand“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. oktoober 2019

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 6. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2446/2000, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 (teatavate nimede kandmise kohta kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta) lisa (EÜT L 281, 7.11.2000, lk 12).

(3) ELT C 186, 3.6.2019, lk 4.

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1704,

9. oktoober 2019,

millega lisatakse 2019. aasta püügikvootidele teatavad 2018. aastal nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt peatatud kogused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid paluda komisjonilt enne neile eraldatud kvoodi kohaldamise aasta 31. oktoobrit peatada kuni 10 % kvoodist ja kanda see üle järgmisse aastasse.

(2)	Nõukogu määrustega (EL) 2016/2285, (2) (EL) 2017/1970, (3) (EL) 2017/2360 (4) ja (EL) 2018/120 (5) on kindlaks määratud teatavate kalavarude kvoodid 2018. aastaks ning täpsustatud, milliste kalavarude suhtes võib kohaldada määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud meetmeid.

(3)	Nõukogu määrustega (EL) 2018/1628, (6) (EL) 2018/2025, (7) (EL) 2018/2058 (8) ja (EL) 2019/124 (9) on kindlaks määratud teatavate kalavarude kvoodid 2019. aastaks.

(4)

Teatavad liikmesriigid esitasid määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt enne 2018. aasta 31. oktoobrit taotluse, et peatada see osa nende 2018. aasta kvootidest, mis on nimetatud kõnealuse määruse lisas, ja kanda see üle järgmisse aastasse. Peatatud kogused tuleks kõnealuses määruses osutatud piires lisada 2019. aasta kvootidele.

(5)

Paindlikkuse kohaldamisel kontrollitakse ja võetakse arvesse taotlusega hõlmatud kalavarude ülekandmise õiguspärasust ja kõnealuste varude kasutamise olukorda. Kõnealuste varudega seoses leiti, et 2018. aastal peatatud kvootide ülekandmine 2019. aastasse on kooskõlas määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõikega 2.

(6)

Teatavad liikmesriigid olid taotlenud, et osa niituimlutsu varu 2018. aasta kvoodist peatataks ja kantaks üle järgmisse aastasse, kuid määruses (EL) 2018/2025 ei ole sätestatud niituimlutsu lubatud kogupüüki ICESi 1.–10., 12. ja 14. alapiirkonnas. Sellest tulenevalt ei ole niituimlutsu varu 2018. aasta kvoodi peatatud osa ülekantav.

(7)

Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, ei kohaldata käesoleva määruse lisas loetletud varude suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (10) artikli 15 lõikes 9 sätestatud ühest aastast teise paindliku ülekandmise mehhanismi. Kui liikmesriik on kasutanud teatava kalavaru suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, ei tohiks kõnealuse kalavaru suhtes kohaldada kasutamata püügivõimaluste ülekandmise muid paindlikkusmeetmeid, ning seega jääb see kalavaru käesoleva määruse kohaldamisalast välja.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2019. aasta püügikvoote, mis on kehtestatud määrustega (EL) 2018/1628, (EL) 2018/2025, (EL) 2018/2058 ja (EL) 2019/124, on suurendatud vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(2) Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2285, millega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse määrust (EL) 2016/72 (ELT L 344, 17.12.2016, lk 32).

(3) Nõukogu 27. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1970, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2018. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT L 281, 31.10.2017, lk 1).

(4) Nõukogu 11. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2360, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2018. aastaks (ELT L 337, 19.12.2017, lk 1).

(5) Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/120, millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ja muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT L 27, 31.1.2018, lk 1).

(6) Nõukogu 30. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1628, millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2018/120 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 272, 31.10.2018, lk 1).

(7) Nõukogu 17. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2025, millega kehtestatakse 2019. ja 2020. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (ELT L 325, 20.12.2018, lk 7).

(8) Nõukogu 17. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2058, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2019. aastaks (ELT L 329, 27.12.2018, lk 8).

(9) Nõukogu 30. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/124, millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 29, 31.1.2019, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

LISA

Riigi kood	Kalavaru kood	Liik	Piirkonna nimetus	2018. aasta lõplik kvoot (tonnides)	Püük 2018. aastal (tonnides)	Eritingimustel püük 2018. aastal (tonnides)	Lõplikust kvoodist kasutatud (%)	Ülekantud kogus (tonnides)
DE	BLI/5B67	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	120,144	0	0	0	12,014
DE	BSF/56712	Süsisaba	V, VI, VII ja XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	32,400	0	0	0	3,240
DE	COD/03AN	Tursk	Skagerraki veed	171,625	86,169	0	50,21	17,163
DE	COD/2A3AX4	Tursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	2898,766	458,771	1056,726	52,28	289,877
DE	GHL/2 A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	30,434	0	0	0	3,043
DE	HAD/*2AC4	Kilttursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HAD/5BC6A puhul)	0,650	0	0	0	0,065
DE	HAD/03A	Kilttursk	3.a	142,739	31,533	0	22,09	14,274
DE	HAD/2AC4	Kilttursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	987,251	56,378	315,842	37,70	98,725
DE	HAD/5BC6A	Kilttursk	6.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	6,586	0	0	0	0,659
DE	HAD/6B1214	Kilttursk	6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	43,847	0	0	0	4,385
DE	HER/*04B	Heeringas	4.b (eritingimus HER/4CXB7D puhul)	545,495	0	0	0	54,550
DE	HER/*04-C	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HER/03A puhul)	179,400	144,000	0	80,27	17,940
DE	HER/*25B-F	Heeringas	2., 5.b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	341,230	0	0	0	34,123
DE	HER/03A	Heeringas	3.a	357,859	174,900	144,000	89,11	35,786
DE	HER/03A-BC	Heeringas	3.a	56,610	30,932	0	54,64	5,661
DE	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	1982,020	1921,308	0,334	96,95	60,378
DE	HER/2A47DX	Heeringas	4. ja 7.d püügipiirkond ning 2.a püügipiirkonna liidu veed	58,504	56,524	0	96,62	1,980
DE	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	4033,980	3951,238	0	97,95	82,742
DE	HER/4CXB7D	Heeringas	4.c, 7.d (välja arvatud Blackwateri varu)	11743,415	10818,525	0	92,12	924,890
DE	HER/7G-K	Heeringas	7.g, 7.h, 7.j ja 7.k	0,021	0	0	0	0,002
DE	HKE/*03A	Euroopa merluus	3.a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul)	27,042	7,664	0	28,34	2,704
DE	HKE/*8ABDE	Euroopa merluus	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (eritingimus HKE/571214 puhul)	2,000	0	0	0	0,200
DE	HKE/2AC4-C	Euroopa merluus	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	303,514	63,099	7,664	23,31	30,351
DE	HKE/571214	Euroopa merluus	6. ja 7.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	22,000	18,401	0	83,64	2,200
DE	LEZ/07	Megrimid	7.	2,200	0	0	0	0,220
DE	LEZ/2AC4-C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	7,776	1,119	0	14,39	0,778
DE	MAC/*02AN-	Makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34 puhul)	112,700	0	0	0	11,270
DE	MAC/*2AN-	Makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	1898,800	0	0	0	189,880
DE	MAC/*8ABD	Makrell	8.a, 8.b ja 8.d (eritingimus MAC/8C3411 puhul)	437,478	420,736	0	96,17	16,742
DE	MAC/*FRO1	Makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34 puhul)	86,980	0	0	0	8,698
DE	MAC/*FRO2	Makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	1938,700	0,379	0	0,02	193,870
DE	MAC/2A34	Makrell	3.a ja 4.; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	2746,000	2719,445	3,802	99,17	22,753
DE	MAC/8C3411	Makrell	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	437,931	0	420,736	96,07	17,195
DE	NEP/03A.	Norra salehomaar	3.a	26,642	5,936	0	22,28	2,664
DE	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	886,670	542,044	0	61,13	88,667
DE	PLE/03AN.	Atlandi merilest	Skagerraki veed	68,440	8,464	0	12,37	6,844
DE	PLE/03AS.	Atlandi merilest	Kattegat	17,530	0,756	0	4,31	1,753
DE	PLE/2A3AX4	Atlandi merilest	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	6827,053	2616,898	9,710	38,47	682,705
DE	PLE/3BCD-C	Atlandi merilest	Alarajoonide 22-32 liidu veed	1600,393	1445,913	0	90,35	154,480
DE	POK/2C3A4.	Põhjaatlandi süsikas	3.a ja 4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	9029,725	8179,973	0	90,59	849,752
DE	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6.; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	247,750	0,479	0	0,19	24,775
DE	RHG/5B67-	Põhja-pikksaba	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/5B67- puhul)	0,066	0	0	0	0,007
DE	RHG/8X14-	Põhja-pikksaba	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/8X14- puhul)	0,157	0	0	0	0,016
DE	RNG/*5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/8X14- puhul)	1,570	0	0	0	0,157
DE	RNG/*8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/5B67- puhul)	0,660	0	0	0	0,066
DE	RNG/5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	6,600	0	0	0	0,660
DE	RNG/8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	15,700	0	0	0	1,570
DE	SOL/24-C	Harilik merikeel	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	1129,161	722,721	0	64,01	112,916
DE	SOL/3ABC24	Harilik merikeel	3.a; Alarajoonide 22–24 liidu veed	15,808	15,416	0	97,52	0,392
DE	SPR/3BCD-C	Kilu	Alarajoonide 22-32 liidu veed	16698,104	15228,701	0	91,20	1469,403
DE	WHB/*05-F	Põhjaputassuu	Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul)	4108,273	1072,776	0	26,11	410,827
DE	WHG/2AC4	Merlang	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	448,597	60,439	38,781	22,12	44,860
DE	WHG/56-14	Merlang	6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	0,110	0	0	0	0,011
DK	COD/03AN	Tursk	Skagerraki veed	6883,142	4221,317	0	61,33	688,314
DK	COD/2A3AX4	Tursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	7783,297	2030,700	3460,877	70,56	778,330
DK	GHL/2 A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	17,778	0,001	0	0,01	1,778
DK	HAD/03A	Kilttursk	3.a	2282,198	563,786	0	24,70	228,220
DK	HAD/2AC4	Kilttursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	1796,523	264,354	853,336	62,21	179,652
DK	HAD/5BC6A	Kilttursk	6.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	1,330	0,750	0	56,39	0,133
DK	HER/*04B	Heeringas	4.b (eritingimus HER/4CXB7D puhul)	926,369	0	0	0	92,637
DK	HER/*04-C	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HER/03A puhul)	8929,906	8328,257	0	93,26	601,649
DK	HER/*25B-F	Heeringas	2., 5.b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	2491,158	0	0	0	249,116
DK	HER/03A	Heeringas	3.a	12586,905	1744,028	8328,257	80,02	1258,691
DK	HER/03A-BC	Heeringas	3.a	6315,259	364,862	0	5,78	631,526
DK	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	17810,134	17051,626	0	95,74	758,508
DK	HER/2A47DX	Heeringas	4. ja 7.d püügipiirkond ning 2.a püügipiirkonna liidu veed	10385,789	8549,477	0	82,32	1038,579
DK	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	13158,086	11848,401	0	90,05	1309,685
DK	HER/4AB	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N	130414,230	114965,013	753,001	88,73	13041,423
DK	HER/4CXB7D	Heeringas	4.c, 7.d (välja arvatud Blackwateri varu)	938,480	2,035	0	0,22	93,848
DK	HKE/*03A	Euroopa merluus	3.a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul)	235,928	0	0	0	23,593
DK	HKE/03A	Euroopa merluus	3.a	1714,839	568,439	0	33,15	171,484
DK	HKE/2AC4-C	Euroopa merluus	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	2363,106	560,737	0	23,73	236,311
DK	HKE/571214	Euroopa merluus	6. ja 7.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	3,104	2,600	0	83,76	0,310
DK	JAX/*4BC7D	Stauriidid ja seotud kaaspüük	4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	539,480	0	0	0	53,948
DK	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	11398,686	6051,438	0	53,09	1139,869
DK	LEZ/2AC4-C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	63,774	44,271	0	69,42	6,377
DK	MAC/*02AN-	Makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34 puhul)	2405,000	0	0	0	240,500
DK	MAC/*2A6	Makrell	6., 2.a püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus MAC/2A34 puhul)	11190,000	3984,698	0	35,61	1119,000
DK	MAC/*3A4BC	Makrell	3.a ja 4.bc (eritingimus MAC/2A34 puhul)	2028,762	762,531	0	37,59	202,876
DK	MAC/*4A-EN	Makrell	2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	2554,430	0	0	0	255,443
DK	MAC/*FRO1	Makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34 puhul)	2456,000	0	0	0	245,600
DK	MAC/2A34	Makrell	3.a ja 4.; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	13930,055	9122,582	4747,229	99,57	60,244
DK	MAC/2A4A-N	Makrell	2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed	12539,676	12529,570	0	99,92	10,106
DK	MAC/2CX14-	Makrell	6, 7, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	4298,986	4225,523	0	98,29	73,463
DK	NEP/03A.	Norra salehomaar	3.a	9645,632	5138,748	0	53,28	964,563
DK	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	1394,844	58,896	0	4,22	139,484
DK	PLE/03AN.	Atlandi merilest	Skagerraki veed	13514,240	4362,259	0	32,28	1351,424
DK	PLE/03AS.	Atlandi merilest	Kattegat	1549,490	479,366	0	30,94	154,949
DK	PLE/2A3AX4	Atlandi merilest	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	23678,404	4887,871	4781,723	40,84	2367,840
DK	PLE/3BCD-C	Atlandi merilest	Alarajoonide 22–32 liidu veed	5405,970	2402,417	0	44,44	540,597
DK	POK/2C3A4.	Põhjaatlandi süsikas	3.a ja 4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	7755,811	6844,467	0	88,25	775,581
DK	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6.; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	1,605	1,268	0	79,00	0,161
DK	SOL/24-C	Harilik merikeel	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	679,100	367,357	0	54,09	67,910
DK	SOL/3ABC24	Harilik merikeel	3.a; alarajoonide 22–24 liidu veed	421,819	353,840	0	83,88	42,182
DK	SPR/3BCD-C	Kilu	Alarajoonide 22–32 liidu veed	27307,558	24577,085	0	90,00	2730,473
DK	WHB/*05-F	Põhjaputassuu	Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul)	541,606	0	0	0	54,161
DK	WHG/2AC4	Merlang	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	1953,310	171,491	67,004	12,21	195,331
DK	WHG/7X7A-C	Merlang	7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k	1,000	0,794	0	79,40	0,100
EE	BLI/5B67	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	18,880	0	0	0	1,888
EE	HER/03D.RG	Heeringas	Alarajoon 28.1	13170,008	12520,836	0	95,07	649,172
EE	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	26957,499	22205,217	0	82,37	2695,750
EE	SPR/3BCD-C	Kilu	Alarajoonide 22–32 liidu veed	31084,876	29625,552	0	95,31	1459,324
ES	ALF/3X14-	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	80,320	72,044	0	89,70	8,032
ES	ANE/08.	Anšoovis	8	27753,493	27614,827	0	99,50	138,666
ES	ANF/8C3411	Merikuratlased	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	3582,444	1536,966	0	42,90	358,244
ES	BLI/5B67	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	396,998	134,928	0	33,99	39,700
ES	BSF/56712	Süsisaba	V, VI, VII ja XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	295,428	258,682	0	87,56	29,543
ES	BSF/8910	Süsisaba	VIII, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	74,478	66,582	0	89,40	7,448
ES	GHL/2 A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	68,535	30,194	0	44,06	6,854
ES	HAD/5BC6A	Kilttursk	6.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	31,107	27,332	0	87,86	3,111
ES	HER/*25B-F	Heeringas	2., 5.b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	5,000	0	0	0	0,500
ES	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	35,432	0	0	0	3,543
ES	HKE/*57-14	Euroopa merluus	6. ja 7.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus HKE/8ABDE puhul)	4219,400	2378,000	0	56,36	421,940
ES	HKE/*8ABDE	Euroopa merluus	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (eritingimus HKE/571214 puhul)	3325,230	216,000	0	6,50	332,523
ES	HKE/8ABDE	Euroopa merluus	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e	14913,441	8889,383	2378,000	75,55	1491,344
ES	HKE/8C3411	Euroopa merluus	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	7591,567	6466,076	0	85,17	759,157
ES	JAX/*08C	Stauriidid	8.c (eritingimus JAX/09 puhul)	2323,177	2090,000	0	89,96	232,318
ES	JAX/*08C2	Stauriidid ja seotud kaaspüük	8.c (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	8227,267	7400,000	0	89,94	822,727
ES	JAX/*09	Stauriidid	9. (eritingimus JAX/08C puhul)	784,528	0	0	0	78,453
ES	JAX/08C.	Stauriidid	8c	15692,080	12235,671	0	77,97	1569,208
ES	JAX/09	Stauriidid	9	24863,885	16575,953	2090,000	75,07	2486,389
ES	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	9789,557	477,878	7400,000	80,47	978,956
ES	LEZ/*8ABDE	Megrimid	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (eritingimus LEZ/07 puhul)	836,250	37,834	0	4,52	83,625
ES	LEZ/56-14	Megrimid	5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6.; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	688,040	323,245	0	46,98	68,804
ES	LEZ/8ABDE	Megrimid	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e	551,524	507,491	0	92,02	44,033
ES	LEZ/8C3411	Megrimid	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	1349,508	847,038	0	62,77	134,951
ES	MAC/*08B	Makrell	8.b (eritingimus MAC/8C3411 puhul)	2936,352	0	0	0	293,635
ES	MAC/*8ABD	Makrell	8.a, 8.b ja 8.d (eritingimus MAC/8C3411 puhul)	8741,172	0	0	0	874,117
ES	MAC/2CX14-	Makrell	6, 7, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	1511,801	1311,468	0	86,75	151,180
ES	MAC/8C3411	Makrell	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	30008,507	28784,005	0	95,92	1224,502
ES	NEP/07	Norra salehomaar	7	1693,642	27,263	158,375	10,96	169,364
ES	NEP/5BC6	Norra salehomaar	6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	109,962	0,061	0	0,06	10,996
ES	NEP/8ABDE	Norra salehomaar	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e	36,451	0	0	0	3,645
ES	OTH/*08C2	Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük	8.c (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	284,008	0	0	0	28,401
ES	OTH/*2A-14	Hirvkalaliste, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	568,015	0	0	0	56,802
ES	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6.; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	19,288	6,772	0	35,11	1,929
ES	RHG/5B67-	Põhja-pikksaba	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/5B67- puhul)	0,500	0	0	0	0,050
ES	RHG/8X14-	Põhja-pikksaba	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/8X14- puhul)	15,080	0	0	0	1,508
ES	RNG/*5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/8X14- puhul)	153,200	0	0	0	15,320
ES	RNG/*8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/5B67- puhul)	5,780	0	0	0	0,578
ES	RNG/5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	396,891	285,910	0	72,04	39,689
ES	RNG/8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	2289,293	924,220	0	40,37	228,929
ES	SBR/09-	Besuugo	IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	101,722	30,106	11,496	40,90	10,172
ES	SBR/10-	Besuugo	X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	5,557	0	0	0	0,556
ES	SBR/678-	Besuugo	VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	115,150	107,872	0	93,68	7,278
ES	SOL/8AB	Harilik merikeel	8.a ja 8.b	8,132	7,837	0	96,37	0,295
ES	WHB/*05-F	Põhjaputassuu	Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul)	1343,510	0	0	0	134,351
ES	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	853,297	766,876	0	89,87	85,330
ES	WHB/8C3411	Põhjaputassuu	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	47848,098	21175,883	0	44,26	4784,810
ES	WHG/56-14	Merlang	6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	0,031	0	0	0	0,003
FI	HER/30/31	Heeringas	Alarajoonid 30-31	92351,839	80970,999	0	87,68	9235,184
FI	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	54745,026	45908,600	0	83,86	5474,503
FR	ALF/3X14-	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	18,900	14,757	0	78,08	1,890
FR	ANE/08.	Anšoovis	8	5609,698	3141,550	0	56	560,970
FR	ANF/8C3411	Merikuratlased	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	58,878	28,689	0	48,73	5,888
FR	BLI/5B67	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	8776,985	1324,221	0	15,09	877,699
FR	BSF/56712	Süsisaba	V, VI, VII ja XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	2425,944	1605,352	0	66,17	242,594
FR	BSF/8910	Süsisaba	VIII, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	25,922	9,735	0	37,55	2,592
FR	COD/07 A	Tursk	7.a	25,711	0	0	0	2,571
FR	COD/07D	Tursk	7d	1642,038	35,052	0	2,13	164,204
FR	COD/2A3AX4	Tursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	1603,130	588,390	0	36,70	160,313
FR	COD/7XAD34	Tursk	7.b, 7.c, 7.e–k, 8., 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	2202,064	519,775	0	23,60	220,206
FR	GHL/2 A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	363,442	189,970	0	52,27	36,344
FR	HAD/*2AC4	Kilttursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HAD/5BC6A puhul)	27,740	0	0	0	2,774
FR	HAD/07 A	Kilttursk	7.a	201,850	0	0	0	20,185
FR	HAD/2AC4	Kilttursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	920,140	203,465	0	22,11	92,014
FR	HAD/5BC6A	Kilttursk	6.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	269,542	66,170	0	24,55	26,954
FR	HAD/6B1214	Kilttursk	6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	599,411	0	0	0	59,941
FR	HER/*04B	Heeringas	4.b (eritingimus HER/4CXB7D puhul)	9065,005	3051,996	0	33,67	906,501
FR	HER/*25B-F	Heeringas	2., 5.b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	59,000	0	0	0	5,900
FR	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	0,200	0	0	0	0,020
FR	HER/2A47DX	Heeringas	4. ja 7.d püügipiirkond ning 2.a püügipiirkonna liidu veed	54,328	0	0	0	5,433
FR	HER/4AB	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N	19509,994	17531,200	0	89,86	1950,999
FR	HER/4CXB7D	Heeringas	4.c, 7.d (välja arvatud Blackwateri varu)	17904,656	10731,228	3051,996	76,98	1790,466
FR	HER/7G-K	Heeringas	7.g, 7.h, 7.j ja 7.k	680,299	2,006	0	0,29	68,030
FR	HKE/*03A	Euroopa merluus	3.a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul)	52,277	0	0	0	5,228
FR	HKE/*57-14	Euroopa merluus	6. ja 7.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus HKE/8ABDE puhul)	7601,051	0	0	0	760,105
FR	HKE/*8ABDE	Euroopa merluus	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (eritingimus HKE/571214 puhul)	3326,972	0	0	0	332,697
FR	HKE/2AC4-C	Euroopa merluus	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	2978,608	2691,260	0	90,35	287,348
FR	HKE/571214	Euroopa merluus	6. ja 7.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	29082,551	19815,129	0	68,13	2908,255
FR	HKE/8ABDE	Euroopa merluus	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e	32401,216	16408,122	0	50,64	3240,122
FR	HKE/8C3411	Euroopa merluus	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	341,118	59,875	0	17,55	34,112
FR	JAX/08C.	Stauriidid	8c	271,524	1,303	0	0,48	27,152
FR	LEZ/*8ABDE	Megrimid	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (eritingimus LEZ/07 puhul)	1402,705	686,214	0	48,92	140,271
FR	LEZ/07	Megrimid	7	5361,809	3441,945	686,214	76,99	536,181
FR	LEZ/2AC4-C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	81,961	69,068	0	84,27	8,196
FR	LEZ/56-14	Megrimid	5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6.; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	2644,947	117,242	0	4,43	264,495
FR	LEZ/8ABDE	Megrimid	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e	805,879	717,271	0	89	80,588
FR	LEZ/8C3411	Megrimid	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	49,972	1,468	0	2,94	4,997
FR	MAC/*02AN-	Makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34 puhul)	248,100	0	0	0	24,810
FR	MAC/*08B	Makrell	8.b (eritingimus MAC/8C3411 puhul)	19,312	0	0	0	1,931
FR	MAC/*2AN-	Makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	1264,400	0	0	0	126,440
FR	MAC/*8ABD	Makrell	8.a, 8.b ja 8.d (eritingimus MAC/8C3411 puhul)	58,355	0	0	0	5,836
FR	MAC/*FRO1	Makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34 puhul)	252,800	0	0	0	25,280
FR	MAC/*FRO2	Makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	1292,800	0	0	0	129,280
FR	MAC/8C3411	Makrell	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	232,094	107,926	0	46,50	23,209
FR	NEP/*07U16	Norra salehomaar	ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (eritingimus NEP/07 puhul)	118,556	0	0	0	11,856
FR	NEP/07	Norra salehomaar	7	7742,863	285,176	0	3,68	774,286
FR	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	162,840	71,701	0	44,03	16,284
FR	NEP/5BC6	Norra salehomaar	6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	112,769	0	0	0	11,277
FR	NEP/8ABDE	Norra salehomaar	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e	4005,488	2172,779	0	54,25	400,549
FR	PLE/07A	Atlandi merilest	7.a	21,334	0	0	0	2,133
FR	PLE/2A3AX4	Atlandi merilest	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	1364,114	112,278	0	8,23	136,411
FR	PLE/7DE.	Atlandi merilest	7.d ja 7.e	5908,607	2288,899	0	38,74	590,861
FR	POK/2C3A4.	Põhjaatlandi süsikas	3.a ja 4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	24225,974	13434,241	0	55,45	2422,597
FR	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6.; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	6204,164	3652,773	0	58,88	620,416
FR	RNG/*5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/8X14- puhul)	7,891	0	0	0	0,789
FR	RNG/*8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/5B67- puhul)	285,718	0	0	0	28,572
FR	RNG/5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	2857,182	173,520	7,392	6,33	285,718
FR	RNG/8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	78,911	0,007	0,22	0,29	7,891
FR	SBR/678-	Besuugo	VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	23,448	23,234	0	99,09	0,214
FR	SOL/07E	Harilik merikeel	7e	334,045	216,604	0	64,84	33,405
FR	SOL/7FG	Harilik merikeel	7.f ja 7.g	65,428	44,107	0	67,41	6,543
FR	SOL/8AB	Harilik merikeel	8.a ja 8.b	3585,061	3164,801	0	88,28	358,506
FR	WHB/*05-F	Põhjaputassuu	Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul)	3601,250	1266,963	0	35,18	360,125
FR	WHG/07A	Merlang	7.a	3,332	0	0	0	0,333
FR	WHG/2AC4	Merlang	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	3083,670	917,760	0	29,76	308,367
FR	WHG/56-14	Merlang	6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	17,371	1,872	0	10,78	1,737
FR	WHG/7X7A-C	Merlang	7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k	15439,494	6385,566	0	41,36	1543,949
IE	BLI/5B67	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	33,345	0	0	0	3,335
IE	BSF/56712	Süsisaba	V, VI, VII ja XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	2,011	0	0	0	0,201
IE	COD/07 A	Tursk	7.a	467,076	106,470	0	22,80	46,708
IE	COD/7XAD34	Tursk	7.b, 7.c, 7.e–k, 8., 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	837,095	729,354	0	87,13	83,710
IE	GHL/2 A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	1,128	0	0	0	0,113
IE	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	2698,699	2428,484	0	89,99	269,870
IE	HER/4AB	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N	572,884	515,034	0	89,90	57,288
IE	HER/7G-K	Heeringas	7.g, 7.h, 7.j ja 7.k	10179,707	4187,598	0	41,14	1017,971
IE	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	28162,832	25347,148	0	90	2815,684
IE	LEZ/07	Megrimid	7	2487,151	2239,119	0	90,03	248,032
IE	LEZ/56-14	Megrimid	5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6.; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	822,448	740,908	0	90,09	81,540
IE	MAC/*2AN-	Makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	6399,754	0	0	0	639,975
IE	MAC/*4A-EN	Makrell	2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	47004,647	24566,516	0	52,26	4700,465
IE	MAC/*FRO2	Makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	6523,620	0	0	0	652,362
IE	NEP/5BC6	Norra salehomaar	6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	188,645	65,099	0	34,51	18,865
IE	PLE/07A	Atlandi merilest	7.a	1334,634	320,468	0	24,01	133,463
IE	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6.; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	365,688	231,486	0	63,30	36,569
IE	RHG/5B67-	Põhja-pikksaba	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/5B67- puhul)	2,030	0	0	0	0,203
IE	RHG/8X14-	Põhja-pikksaba	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/8X14- puhul)	0,030	0	0	0	0,003
IE	RNG/5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	33,100	0,006	0	0,02	3,310
IE	RNG/8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	3,455	0	0	0	0,346
IE	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	54899,543	49902,733	0	90,90	4996,810
IE	WHG/07A	Merlang	7.a	50,595	43,540	0	86,06	5,060
IE	WHG/7X7A-C	Merlang	7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k	6977,282	4633,955	0	66,41	697,728
NL	COD/03AN	Tursk	Skagerraki veed	75,010	57,875	0	77,16	7,501
NL	COD/07 A	Tursk	7.a	2,000	0	0	0	0,200
NL	COD/07D	Tursk	7d	48,615	8,135	0	16,73	4,862
NL	COD/2A3AX4	Tursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	1690,786	345,580	130,330	28,15	169,079
NL	COD/7XAD34	Tursk	7.b, 7.c, 7.e–k, 8., 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	1,016	0,456	0	44,88	0,102
NL	GHL/2 A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	2,625	1,474	0	56,15	0,263
NL	HAD/03A	Kilttursk	3.a	4,056	3,968	0	97,83	0,088
NL	HAD/2AC4	Kilttursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	194,495	49,814	50,640	51,65	19,450
NL	HAD/7X7A34	Kilttursk	7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkond; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	7,410	7,338	0	99,03	0,072
NL	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	4368,591	3642,760	503,600	94,91	222,231
NL	HER/2A47DX	Heeringas	4. ja 7.d püügipiirkond ning 2.a püügipiirkonna liidu veed	103,262	32,390	0	31,37	10,326
NL	HER/4AB	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N	83660,191	78157,441	0	93,42	5502,750
NL	HER/7G-K	Heeringas	7.g, 7.h, 7.j ja 7.k	829,198	438,964	0	52,94	82,920
NL	HKE/2AC4-C	Euroopa merluus	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	125,105	39,437	8,958	38,68	12,511
NL	HKE/571214	Euroopa merluus	6. ja 7.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	1484,812	429,868	0	28,95	148,481
NL	HKE/8ABDE	Euroopa merluus	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e	42,278	0	0	0	4,228
NL	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	36350,487	25344,290	2414,244	76,36	3635,049
NL	LEZ/2AC4-C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	13,520	4,324	0	31,98	1,352
NL	MAC/2CX14-	Makrell	6, 7, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	26986,657	13030,288	12579,712	94,90	1376,657
NL	MAC/8C3411	Makrell	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	358,677	0	356,478	99,39	2,199
NL	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	1164,977	826,308	0	70,93	116,498
NL	PLE/03AN.	Atlandi merilest	Skagerraki veed	2578,720	1526,370	0	59,19	257,872
NL	PLE/07A	Atlandi merilest	7.a	0,995	0	0	0	0,100
NL	PLE/2A3AX4	Atlandi merilest	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	51466,950	22658,378	0	44,03	5146,695
NL	PLE/7DE.	Atlandi merilest	7.d ja 7.e	105,249	94,435	0	89,73	10,525
NL	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6.; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	117,145	100,261	0	85,59	11,715
NL	SOL/24-C	Harilik merikeel	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	12852,955	8335,970	0	64,86	1285,296
NL	SOL/3ABC24	Harilik merikeel	3.a; alarajoonide 22–24 liidu veed	40,647	40,574	0	99,82	0,073
NL	WHG/2AC4	Merlang	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	1188,600	647,804	1,364	54,62	118,860
NL	WHG/7X7A-C	Merlang	7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k	553,243	494,265	0	89,34	55,324
PL	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	58775,811	49537,492	0	84,28	5877,581
PL	SPR/3BCD-C	Kilu	Alarajoonide 22–32 liidu veed	77568,491	74151,750	0	95,60	3416,741
PT	ANF/8C3411	Merikuratlased	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	726,896	435,799	0	59,95	72,690
PT	BSF/8910	Süsisaba	VIII, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	3267,934	1827,440	0	55,92	326,793
PT	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	0,431	0	0	0	0,043
PT	HKE/8C3411	Euroopa merluus	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	2474,241	1741,283	0	70,38	247,424
PT	JAX/08C.	Stauriidid	8c	1549,963	532,237	0	34,34	154,996
PT	JAX/09	Stauriidid	9	38774,125	19225,896	0	49,58	3877,413
PT	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	0,402	0	0	0	0,040
PT	LEZ/8C3411	Megrimid	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	101,084	90,764	0	89,79	10,108
PT	MAC/8C3411	Makrell	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	5704,935	4924,715	0	86,32	570,494
PT	SBR/09-	Besuugo	IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	71,122	68,156	0,018	95,86	2,948
PT	SBR/10-	Besuugo	X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	531,232	447,739	0	84,28	53,123
PT	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	1,455	0	0	0	0,146
PT	WHB/8C3411	Põhjaputassuu	8.c, 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	11796,303	3800,215	0	32,22	1179,630
SE	COD/03AN	Tursk	Skagerraki veed	1166,102	670,240	0	57,48	116,610
SE	COD/2A3AX4	Tursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	53,451	38,929	0	72,83	5,345
SE	HAD/03A	Kilttursk	3.a	268,679	142,556	0	53,06	26,868
SE	HAD/2AC4	Kilttursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	183,231	8,009	0	4,37	18,323
SE	HER/03A	Heeringas	3.a	31381,211	17325,858	11832,339	92,92	2223,014
SE	HER/03A-BC	Heeringas	3.a	1016,770	56,020	0	5,51	101,677
SE	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	485,797	0	445,006	91,60	40,791
SE	HER/2A47DX	Heeringas	4. ja 7.d püügipiirkond ning 2.a püügipiirkonna liidu veed	150,764	123,430	0	81,87	15,076
SE	HER/30/31	Heeringas	Alarajoonid 30-31	18918,855	16508,830	0	87,26	1891,886
SE	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	74627,970	68722,415	0	92,09	5905,555
SE	HER/4AB	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N	7343,533	6646,200	19,179	90,77	678,154
SE	HKE/03A	Euroopa merluus	3.a	274,946	78,758	0	28,64	27,495
SE	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	112,694	0	0	0	11,269
SE	MAC/2A34	Makrell	3.a ja 4.; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	4170,545	3693,855	366,487	97,36	110,203
SE	NEP/03A.	Norra salehomaar	3.a	3451,775	1860,111	0	53,89	345,178
SE	PLE/03AN.	Atlandi merilest	Skagerraki veed	718,510	79,231	0	11,03	71,851
SE	PLE/03AS.	Atlandi merilest	Kattegat	173,750	51,410	0	29,59	17,375
SE	PLE/3BCD-C	Atlandi merilest	Alarajoonide 22–32 liidu veed	147,281	37,491	0	25,46	14,728
SE	POK/2C3A4.	Põhjaatlandi süsikas	3.a ja 4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	660,527	555,178	0	84,05	66,053
SE	SOL/3ABC24	Harilik merikeel	3.a; alarajoonide 22–24 liidu veed	28,978	16,027	0	55,31	2,898
SE	SPR/3BCD-C	Kilu	Alarajoonide 22–32 liidu veed	53773,703	49133,279	0	91,37	4640,424
SE	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	44,306	33,953	0	76,63	4,431
SE	WHG/2AC4	Merlang	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	15,320	3,465	0	22,62	1,532
UK	ALF/3X14-	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	5,411	0,612	0	11,31	0,541
UK	BLI/5B67	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	2233,992	736,689	0	32,98	223,399
UK	BSF/56712	Süsisaba	V, VI, VII ja XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	167,739	65,445	0	39,02	16,774
UK	COD/07 A	Tursk	7.a	205,556	128,097	0	62,32	20,556
UK	COD/07D	Tursk	7d	185,868	38,817	0	20,88	18,587
UK	COD/2A3AX4	Tursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	23416,836	19321,906	1804,817	90,22	2290,113
UK	COD/7XAD34	Tursk	7.b, 7.c, 7.e–k, 8., 9. ja 10.; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	248,249	132,517	0	53,38	24,825
UK	GHL/2 A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	1071,439	65,285	0	6,09	107,144
UK	HAD/*2AC4	Kilttursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HAD/5BC6A puhul)	391,190	0	0	0	39,119
UK	HAD/07 A	Kilttursk	7.a	1810,143	1584,939	0	87,56	181,014
UK	HAD/2AC4	Kilttursk	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	30920,425	22478,756	3415,515	83,74	3092,043
UK	HAD/5BC6A	Kilttursk	6.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	3922,369	3421,950	0	87,24	392,237
UK	HAD/6B1214	Kilttursk	6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	4233,960	3418,035	0	80,73	423,396
UK	HAD/7X7A34	Kilttursk	7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkond; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	648,573	581,600	0	89,67	64,857
UK	HER/*04B	Heeringas	4.b (eritingimus HER/4CXB7D puhul)	3549,817	2533,400	0	71,37	354,982
UK	HER/*25B-F	Heeringas	2., 5.b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	382,400	0	0	0	38,240
UK	HER/07A/MM	Heeringas	7.a	5584,566	5508,041	0	98,63	76,525
UK	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	2601,099	2581,562	0	99,25	19,537
UK	HER/2A47DX	Heeringas	4. ja 7.d püügipiirkond ning 2.a püügipiirkonna liidu veed	199,376	23,562	0	11,82	19,938
UK	HER/4CXB7D	Heeringas	4.c, 7.d (välja arvatud Blackwateri varu)	6786,004	4039,171	2533,400	96,85	213,433
UK	HER/7G-K	Heeringas	7.g, 7.h, 7.j ja 7.k	51,050	0,063	0	0,12	5,105
UK	HKE/*03A	Euroopa merluus	3.a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul)	65,800	0	0	0	6,580
UK	HKE/*8ABDE	Euroopa merluus	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (eritingimus HKE/571214 puhul)	1871,240	198,275	0	10,60	187,124
UK	HKE/2AC4-C	Euroopa merluus	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	5902,584	5233,715	0	88,67	590,258
UK	HKE/571214	Euroopa merluus	6. ja 7.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	8262,851	5157,358	198,275	64,82	826,285
UK	HKE/8ABDE	Euroopa merluus	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e	0,680	0	0	0	0,068
UK	JAX/*07D	Stauriidid ja seotud kaaspüük	7.d (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	507,542	507,000	0	99,89	0,542
UK	JAX/*4BC7D	Stauriidid ja seotud kaaspüük	4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	507,642	0	0	0	50,764
UK	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	7674,152	3852,256	587,000	57,85	767,415
UK	LEZ/*8ABDE	Megrimid	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (eritingimus LEZ/07 puhul)	50,250	0	0	0	5,025
UK	LEZ/07	Megrimid	7	2721,795	2487,659	0	91,40	234,136
UK	LEZ/2AC4-C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	2639,368	1524,915	0	57,78	263,937
UK	LEZ/56-14	Megrimid	5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6.; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	1899,925	940,595	0	49,51	189,993
UK	MAC/*02AN-	Makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34 puhul)	206,000	0	0	0	20,600
UK	MAC/*2AN-	Makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	15480,000	0	0	0	1548,000
UK	MAC/*3A4BC	Makrell	3.a ja 4.bc (eritingimus MAC/2A34 puhul)	547,393	146,734	0	26,81	54,739
UK	MAC/*4A-EN	Makrell	2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	128672,537	104911,447	0	81,53	12867,254
UK	MAC/*FRO1	Makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34 puhul)	210,000	0	0	0	21,000
UK	MAC/*FRO2	Makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	15798,000	0	0	0	1579,800
UK	MAC/2A34	Makrell	3.a ja 4.; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	3180,208	2917,823	146,734	96,36	115,651
UK	NEP/*07U16	Norra salehomaar	ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (eritingimus NEP/07 puhul)	457,090	432,479	0	94,62	24,611
UK	NEP/03A.	Norra salehomaar	3.a	1,300	0	0	0	0,130
UK	NEP/07	Norra salehomaar	7	10588,315	5484,596	432,479	55,88	1058,832
UK	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	21596,313	10730,990	0	49,69	2159,631
UK	NEP/5BC6	Norra salehomaar	6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	13539,462	8874,038	0	65,54	1353,946
UK	OTH/*07D	Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük	7.d (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	25,105	0	0	0	2,511
UK	OTH/*2A-14	Hirvkalaliste, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	487,250	0	0	0	48,725
UK	PLE/07A	Atlandi merilest	7.a	489,056	64,473	0	13,18	48,906
UK	PLE/2A3AX4	Atlandi merilest	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	27468,865	9297,279	252,383	34,77	2746,887
UK	PLE/7DE.	Atlandi merilest	7.d ja 7.e	2922,110	2212,489	0	75,72	292,211
UK	POK/2C3A4.	Põhjaatlandi süsikas	3.a ja 4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	13537,370	12466,169	0	92,09	1071,201
UK	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6.; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	3605,897	2763,892	0	76,65	360,590
UK	RHG/8X14-	Põhja-pikksaba	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/8X14- puhul)	0,060	0	0	0	0,006
UK	RNG/*5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/8X14- puhul)	0,680	0	0	0	0,068
UK	RNG/*8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (eritingimus RNG/5B67- puhul)	16,580	0	0	0	1,658
UK	RNG/5B67-	Kalju-tömppeakala	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	167,964	5,952	7,588	8,06	16,796
UK	RNG/8X14-	Kalju-tömppeakala	VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	6,800	0	0	0	0,680
UK	SBR/10-	Besuugo	X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	5,500	0	0	0	0,550
UK	SBR/678-	Besuugo	VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	2,000	1,403	0	70,15	0,200
UK	SOL/07D	Harilik merikeel	7.d	474,422	392,920	0	82,82	47,442
UK	SOL/07E	Harilik merikeel	7.e	888,820	791,239	0	89,02	88,882
UK	SOL/24-C	Harilik merikeel	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	734,583	431,525	0	58,74	73,458
UK	SOL/7FG	Harilik merikeel	7.f ja 7.g	194,130	171,026	0	88,10	19,413
UK	WHB/*05-F	Põhjaputassuu	Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul)	6597,700	0	0	0	659,770
UK	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	74895,267	72884,194	0	97,31	2011,073
UK	WHG/07A	Merlang	7.a	33,681	18,857	0	55,99	3,368
UK	WHG/2AC4	Merlang	4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed	14987,724	10210,170	435,341	71,03	1498,772
UK	WHG/7X7A-C	Merlang	7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k	1852,626	876,852	0	47,33	185,263

(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohase, aastatel 2017–2018 toimuva kvootide ülekandmise või määruse (EÜ) nr 1224/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1) artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise ja mahaarvamise arvessevõtmist.

(2) Asjakohaste püügivõimaluste määruste lisades sätestatud eritingimused.

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/40

KOMISJONI DELEGEERITUD määrus (EL) 2019/1705,

10. oktoober 2019,

millega muudetakse nõukogu määrust (EL, Euratom) 2019/1197 seoses tähtaegadega, mille jooksul Ühendkuningriik peab täitma tingimused, mille kohaselt säilib Ühendkuningriigil pärast liidust väljaastumist õigus saada vahendeid liidu eelarvest

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. juuli 2019. aasta määrust (EL, Euratom) 2019/1197, mis käsitleb 2019. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmeid seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3, artikli 3 lõiget 3 ja artiklit 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teate esitamisest, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

(2)

Määrusega (EL, Euratom) 2019/1197 on sätestatud tingimused, mille kohaselt Ühendkuningriigil ning Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavatel isikutel ja üksustel säilib õigus saada vahendeid liidu eelarvest 2019. aastal tekkinud rahastamiskõlblike kulude katmiseks alates kuupäevast, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, ning kehtestatakse tähtajad, mille jooksul Ühendkuningriik peab täitma nimetatud õiguse säilimiseks vajalikud tingimused, sealhulgas 2019. aasta augustile järgnevate kuude maksegraafik.

(3)	Tähtajad ja maksegraafik kehtestati lähtudes võimalusest, et Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust lepinguta välja 13. aprillil 2019.

(4)	11. aprillil 2019. aastal võttis Euroopa Ülemkogu vastu otsuse (EL) 2019/584, (2) millega pikendati ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega kokkuleppel Ühendkuningriigiga kuni 31. oktoobrini 2019.

(5)	Seepärast on asjakohane pikendada tähtaegu, mille jooksul Ühendkuningriik peab täitma määruses (EL, Euratom) 2019/1197 sätestatud tingimused, ning muuta maksegraafikut, et võtta arvesse ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 sätestatud tähtaja pikendamist 31. oktoobrini 2019.

(6)	Määrust (EL, Euratom) 2019/1197 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)	Samuti tuleb märkida, et määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud tingimus ei ole enam asjakohane.

(8)

Selleks et vältida tõsise häire ohtu liidu 2019. aasta eelarve täitmisele ja rahastamisele Ühendkuningriigi liidust välja astumise kuupäeval eelkõige liidu kuluprogrammide ja muude meetmete toetusesaajate jaoks, tuleks käesolev määrus vastu võtta määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artiklis 8 kirjeldatud kiirmenetluse korras, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 2 lõikes 3 ja artikli 3 lõikes 3, ning see peaks jõustuma võimalikult kiiresti ehk järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda tuleks kohaldada alates järgmisest päevast pärast seda, kui lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, välja arvatud juhul, kui selleks kuupäevaks on jõustunud Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL, Euratom) 2019/1197 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 punktid a, b ja c asendatakse järgmistega:

„a)

Ühendkuningriik on komisjonile 7 kalendripäeva jooksul pärast väljaastumise kuupäeva kirjalikult kinnitanud, et ta teeb kooskõlas käesolevas määruses sätestatud maksegraafikuga eurodes sissemakse summas, mis on kantud 12. detsembril 2018 vastu võetud Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarves (3) sisalduva eelarve A osa „Sissejuhatus ja liidu üldeelarve rahastamine“ tulude poolel esitatud tabeli 7 eelarvereale „Ühendkuningriik“ ja veergu „Omavahendid kokku“, ning mida on vähendatud nende omavahendite summa võrra, mille Ühendkuningriik on 2019. aastaks kättesaadavaks teinud enne väljaastumise kuupäeva;

Ühendkuningriik on 20 kalendripäeva jooksul pärast väljaastumise kuupäeva teinud komisjoni kindlaksmääratud kontole esimese makse, mille suurus vastab käesoleva lõike teises lõigus osutatud osamaksele ja mis on korrutatud järgmise tulemusega: väljaastumise kuupäeva ja 2019. aasta lõpu vahele jäävate täielike kalendrikuude arv, millest on maha arvatud nende kuude arv, mis jäävad esimese makse kuu (mis arvatakse välja) ja 2019. aasta lõpu vahele;

c)	Ühendkuningriik on komisjonile 7 kalendripäeva jooksul pärast väljaastumise kuupäeva kirjalikult kinnitanud, et ta võtab kohustuse aktsepteerida ka edaspidi kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega kogu programmide ja meetmete rakendusperioodi kestel tehtavaid kontrolle ja auditeid ning“.

Artikli 3 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	Ühendkuningriik on 30 kalendripäeva jooksul pärast väljaastumise kuupäeva teinud komisjoni kindlaksmääratud kontole artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud ülejäänud igakuised osamaksed ning“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast kuupäeva, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.

Käesolevat määrust ei kohaldata, kui Ühendkuningriigiga vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 2 sõlmitud väljaastumisleping on jõustunud käesoleva artikli teises lõigus osutatud kuupäevaks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 189, 15.7.2019, lk 1.

(2) Euroopa Ülemkogu 11. aprilli 2019. aasta otsus (EL) 2019/584, tehtud kokkuleppel Ühendkuningriigiga, millega pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega (ELT L 101, 11.4.2019, lk 1).

(3) Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve lõplik vastuvõtmine (EL, Euratom) 2019/333 (ELT L 67, 7.3.2019, lk 1).

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/42

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1706,

10. oktoober 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/325, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“),

võttes arvesse komisjoni 24. veebruari 2017. aasta rakendusmäärust (EL) 2017/325, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (2) ning mida on muudetud komisjoni 18. detsembri 2017. aasta rakendusmäärusega (EL) 2017/2368, (3) eriti selle artikli 1 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

A. KEHTIVAD MEETMED

(1)	Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 1105/2010 (4) Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga (edaspidi „vaatlusalune toode“) liitu importimise suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)	Algses uurimises kasutati Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „Hiina“) eksportivate tootjate uurimiseks väljavõttelist uuringut vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(3)

Nõukogu kehtestas valimisse kuulunud Hiina eksportivatele tootjatele vaatlusaluse toote impordi suhtes individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad vahemikus 5,1 % –9,8 %. Koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes valimisse ei kuulunud, kehtestati tollimaksumääraks 5,3 %. Peale selle kehtestati üleriigiline tollimaksumäär 9,8 % kõigilt muudelt Hiina äriühingutelt pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes.

(4)	Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist pikendati rakendusmäärusega (EL) 2017/325 (edaspidi „aegumise läbivaatamise määrus“) algseid meetmeid viie aasta võrra.

(5)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2368 muudeti rakendusmäärust (EL) 2017/325, et lisada artikli 1 lõige 5, mis võimaldab eksportivatel tootjatel taotleda uue eksportiva tootja režiimi kehtestamist.

(6)

Rakendusmääruse (EL) 2017/325 (mida on muudetud määrusega (EL) 2017/2368) artikli 1 lõikes 5 on sätestatud, et kui mis tahes asjaosaline, kes on pärit Hiinast, esitab komisjonile piisavaid tõendeid selle kohta, et:

a)	ta ei eksportinud esialgsel uurimisperioodil (1. juuli 2008 – 30. juuni 2009) liitu vaatlusalust toodet,

b)	ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määrusega kehtestatud meetmeid, ning

c)	ta on vaatlusalust toodet pärast esialgset uurimisperioodi tegelikult liitu eksportinud või ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida vaatlusalust toodet pärast esialgset uurimisperioodi liitu märkimisväärses koguses,

võib kõnealuse määruse lisa muuta, et kohaldada selle asjaosalise suhtes koostööd tegevate, kuid valimisse mittekuuluvate äriühingute puhul kohaldatavat tollimaksumäära, milleks on kaalutud keskmine tollimaksumäär 5,3 %.

B. UUE EKSPORTIVA TOOTJA REŽIIMI TAOTLUSED

(7)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2017/325 avaldamist andis endast teada äriühing Wuxi Solead Technology Development Co., Ltd ja esitas komisjonile taotluse, et tema suhtes kehtestataks uue eksportiva tootja režiim ning seega ka koostööd tegevate, kuid valimisse mittekuuluvate Hiina äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär 5,3 %.

(8)

Et teha kindlaks, kas taotleja vastab uue eksportiva tootja režiimi kehtestamise kriteeriumidele, mis on esitatud eespool põhjenduses 6, saatis komisjon kõigepealt taotlejale küsimustiku, milles soovis temalt tõendeid nende kriteeriumide täitmise kohta. Pärast küsimustikule saadud vastuse esialgset analüüsi saatis komisjon taotlejale kirja, milles küsis lisateavet; taotleja vastas sellele kirjale.

(9)	Komisjon kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas taotleja vastab kõnealustele kriteeriumidele. Komisjon teavitas ka liidu tootmisharu kõnealusest uue eksportiva tootja režiimi kehtestamise taotlusest.

(10)	Liidu tootmisharu ei esitanud taotluse kohta märkusi.

C. TAOTLUSE ANALÜÜS

(11)

Seoses kriteeriumiga a kontrollis komisjon taotleja tegevusluba, põhikirja ja auditeeritud finantsaruandeid ning tegi kindlaks, et taotleja asutati 11. veebruaril 2015. Seega tegi komisjon saadaoleva teabe alusel kindlaks, et taotleja ei eksportinud esialgsel uurimisperioodil (1. juuli 2008 – 30. juuni 2009) vaatlusalust toodet. Järelikult vastab taotleja põhjenduses 6 märgitud kriteeriumile a.

(12)

Seoses kriteeriumiga, et taotleja ei tohi olla seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kehtivad algse määrusega kehtestatud dumpinguvastased meetmed (kriteerium b), kontrollis komisjon taotleja aktsionäride ja temaga seotud ekspordimüügiettevõtja suhteid. Komisjon tegi tema käsutuses oleva teabe põhjal kindlaks, et taotleja ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed. Järelikult vastab taotleja põhjenduses 6 märgitud kriteeriumile b.

(13)

Seoses kriteeriumiga c, mille kohaselt peab taotleja olema vaatlusalust toodet pärast esialgset uurimisperioodi tegelikult liitu eksportinud või olema võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida vaatlusalust toodet pärast esialgset uurimisperioodi liitu märkimisväärses koguses, esitas taotleja tõendid selle kohta, et on eksportinud vaatlusalust toodet pärast esialgset uurimisperioodi Horvaatiasse. Ka Horvaatia toll teatas tehingust alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasis. Järelikult vastab äriühing põhjenduses 6 märgitud kriteeriumile c.

D. JÄRELDUS

(14)	Komisjon jõudis järeldusele, et taotleja vastab neile kolmele kriteeriumile, mille kohaselt saab teda käsitada uue eksportiva tootjana. Seega tuleks tema nimi lisada koostööd tegevate, kuid valimisse mittekuuluvate äriühingute loetellu rakendusmääruse (EL) 2017/325 lisas.

(15)	Rakendusmäärust (EL) 2017/325 tuleks seepärast vastavalt muuta.

E. AVALIKUSTAMINE

(16)	Komisjon teavitas eespool kirjeldatud järeldustest taotlejat ja liidu tootmisharu ning andis neile võimaluse esitada märkusi.

(17)	Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi. [Ühtegi märkust ei laekunud.]

(18)	Määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2017/325 lisas lisatakse Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate loetellu järgmine äriühing.

Äriühingu nimi	Linn
„Wuxi Solead Technology Development Co., Ltd	Xinjian Town“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT L 49, 25.2.2017, lk 6.

(3) ELT L 337, 19.12.2017, lk 24.

(4) ELT L 315, 1.12.2010, lk 1.

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/45

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1707,

17. juuni 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga moodustatud kaubanduskomitees võetav seisukoht seoses soovitusega teha lepingus teatavaid muudatusi, et võtta arvesse Samoa ühinemist ja muude Vaikse ookeani piirkonna saareriikide tulevast ühinemist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 3 ning artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit kirjutas 30. juulil 2009 alla ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingule (1) (edaspidi „leping“), millega luuakse majanduspartnerluslepingu raamistik. Paapua Uus-Guinea Iseseisvusriik ja Fidži Vabariik on lepingut ajutiselt kohaldanud vastavalt alates 20. detsembrist 2009 ja 28. juulist 2014.

(2)

Lepingu artiklis 80 on sätestatud, et muud Vaikse ookeani piirkonna saareriigid, kes on ühinenud Cotonou lepinguga, (2) ja need Vaikse ookeani piirkonna saareriigid, kelle strukturaalsed omadused ning majanduslik ja sotsiaalne olukord on võrreldavad nende riikide olukorraga, kes on ühinenud Cotonou lepinguga, võivad lepinguga ühineda, kui nad esitavad 1994. aasta GATTi XXIV artiklile vastava turulepääsu pakkumise. Samoa Iseseisvusriik (edaspidi „Samoa“) esitas 5. veebruaril 2018 lepinguosalistele otsuse tegemiseks ühinemistaotluse koos 1994. aasta GATTi XXIV artiklile vastava turulepääsu pakkumisega.

(3)

Kaubanduskomitee kuuendal kohtumisel 24. oktoobril 2018 koostasid liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide esindajad selliste lepingu tehniliste muudatuste nimekirja, mis on vajalikud, et võtta arvesse Samoa ühinemist lepinguga. Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide esindajad jõudsid järeldusele, et kõnealustest muudatustest tulenevalt kantakse Samoa lepinguosaliste loetelusse ja Samoa turulepääsu pakkumine lisatakse lepingu II lisasse. Sarnaseid muudatusi tuleks lepingus teha iga kord, kui muu Vaikse ookeani piirkonna saareriik lepinguga ühineb.

(4)	Nõukogu kiitis 6. detsembri 2018. aasta otsusega (EL) 2018/1908 (3) Samoa ühinemistaotluse heaks. Samoa turulepääsu pakkumise tekst on lisatud käesolevale otsusele (4). Samoa ühines lepinguga 21. detsembril 2018 ning on lepingut ajutiselt kohaldanud alates 31. detsembrist 2018.

(5)	Lepingu artiklis 68 on sätestatud, et kaubanduskomitee tegeleb kõigi lepingu rakendamiseks vajalike küsimustega. Kaubanduskomiteele on vaja anda volitused teha otsus lepingu tehniliste muudatuste kohta, mis võivad olla vajalikud pärast muu Vaikse ookeani piirkonna saareriigi ühinemist.

(6)	Kaubanduskomitee seitsmes kohtumine toimub 24. juulil 2019, kus kaubanduskomitee saab vastavalt lepingu artiklile 78 soovitada lepinguosalistel teha lepingusse muudatused, et võtta arvesse Samoa ühinemist ja muude Vaikse ookeani piirkonna saareriikide ühinemist tulevikus.

(7)	Liit peaks kindlaks määrama selliste muudatuste soovituse suhtes võetava seisukoha.

(8)	Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht kaubanduskomitee seitsmendal kohtumisel põhinema lisatud soovituse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel kaubanduskomitees selle seitsmendal kohtumisel seoses ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel sõlmitud majanduspartnerluse vahelepingu muudatustega, et võtta arvesse Samoa ühinemist ja muude Vaikse ookeani piirkonna saareriikide tulevast ühinemist, põhineb käesolevale otsusele lisatud kaubanduskomitee soovituse eelnõul (5).

Artikkel 2

Kaubanduskomitee soovitus avaldatakse pärast selle vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 17. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus 2009/729/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu allakirjutamise ja esialgse kohaldamise kohta (ELT L 272, 16.10.2009, lk 1).

(2) Koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel selle viimati muudetud kujul (EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3).

(3) Nõukogu 6. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1908 Samoa ühinemise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga (ELT L 333, 28.12.2018, lk 1).

(4) ELT L 333, 28.12.2018, lk 3.

(5) Lepingu II lisa („Kaupade Samoa Iseseisvusriiki importimisel kohaldatavad tollimaksud“) tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 333, 28.12.2018, lk 3).

EELNÕU

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA TEISELT POOLT VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA RIIKIDE VAHELISE MAJANDUSPARTNERLUSE VAHELEPINGUGA MOODUSTATUD KAUBANDUSKOMITEE SOOVITUS nr 01/2019,

...,

mis käsitleb Samoa ühinemiset ja muude Vaikse ookeani piirkonna saareriikide tulevast ühinemist

KAUBANDUSKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduspartnerluse vahelepingut (1) (edaspidi „leping“), millega luuakse majanduspartnerluslepingu raamistik, mis allkirjastati 30. juulil 2009 Londonis, eriti selle artikleid 68, 78 ja 80,

ning arvestades järgmist:

(1)	Paapua Uus-Guinea Iseseisvusriik ja Fidži Vabariik kirjutasid lepingule alla vastavalt 30. juulil 2009 ja 11. detsembril 2009 ning on lepingut ajutiselt kohaldanud vastavalt alates 20. detsembrist 2009 ja 28. juulist 2014.

(2)

Samoa Iseseisvusriik (edaspidi „Samoa“) esitas 5. veebruaril 2018 lepinguosalistele otsuse tegemiseks ühinemistaotluse koos 1994. aasta GATTi XXIV artiklile vastava turulepääsu pakkumisega. Sellest tulenevalt ühines Samoa lepinguga 21. detsembril 2018 ning on lepingut ajutiselt kohaldanud alates 31. detsembrist 2018.

(3)	Samoa ühinemisega seoses on kaubanduskomitee lepingu läbi vaadanud ja soovitab lepinguosalistel vastu võtta lepingu tehnilised muudatused, et kanda Samoa lepinguosaliste loetelusse ja lisada Samoa turulepääsu pakkumine lepingu II lisasse.

(4)	Sarnaseid muudatusi tuleb teha iga kord, kui muu Vaikse ookeani piirkonna saareriik ühineb lepinguga.

(5)	Kaubanduskomitee teeb ettepaneku anda kaubanduskomiteele volitused teha otsuseid lepingu tehniliste muudatuste kohta, mis võivad olla vajalikud muu Vaikse ookeani piirkonna saareriigi ühinemisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Kaubanduskomitee soovitab lepinguosalistel:

1)	asendada lepingu artikli 70 lõige 1 järgmisega: „1. Käesoleva lepingu tähenduses on „lepinguosalised“ ühelt poolt Euroopa Ühendus, edaspidi „EÜ pool“ ning teiselt poolt Paapua Uus-Guinea, Fidži Saarte Vabariik ja Samoa Iseseisvusriik, edaspidi „Vaikse ookeani piirkonna riigid.“;

2)	lisada lepingu artiklisse 80 lõige 3: „3. Kaubanduskomitee võib teha otsuse lepingu tehniliste muudatuste kohta, mis võivad olla vajalikud muu Vaikse ookeani piirkonna saareriigi ühinemisel.“;

3)	lisada lepingu II lisasse Samoa Iseseisvusriigiga kokkulepitud turulepääsu pakkumine, mis on esitatud käesoleva soovituse lisas;

4)	jätta lepingu II protokolli X lisas „muude AKV riikide“ loetelust välja viide Samoale.

…,

Kaubanduskomitee nimel

Liidu nimel

Vaikse ookeani piirkonna riikide nimel

(1) ELT L 272, 16.10.2009, lk 2.

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/48

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1708,

7. oktoober 2019,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogus seoses sellise otsuse vastuvõtmisega, millega pikendatakse WTO erandit, mis lubab Ameerika Ühendriikidel kohaldada USA Kariibi mere piirkonna majanduse taastamise seaduse (CBERA) alusel tariifset sooduskohtlemist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Marrakechi leping, millega asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon (edaspidi „WTO leping“), jõustus 1. jaanuaril 1995.

(2)	WTO lepingu II artikli lõikes 2 on sätestatud, et „WTO lepingu lisades 1, 2 ja 3 sisalduvad lepingud ning neile lisanduvad õigusaktid („mitmepoolsed kaubanduslepingud“) on WTO lepingu lepingu lahutamatu osa ja siduvad kõigile liikmetele“.

(3)	Vastavalt IX artikli lõikele 3 võib ministrite konverents erakorralistel asjaoludel teha otsuse peatada liikmele WTO lepingus või mis tahes mitmepoolses kaubanduslepingus kehtestatud kohustus.

(4)	WTO lepingu IX artikli lõigetes 3 ja 4 on sätestatud WTO lepingu lisades 1A, 1B ja 1C sisalduvate mitmepoolsete kaubanduslepingute ja nende lisadega seotud erandite tegemise kord.

(5)	WTO lepingu IV artikli lõike 1 kohaselt on ministrite konverents volitatud tegema otsuseid kõigis mitmepoolsete kaubanduslepingutega hõlmatud küsimustes.

(6)	WTO lepingu IV artikli lõike 2 kohaselt täidab Maailma Kaubandusorganisatsiooni („WTO“) ministrite konverentsi istungite vahelisel ajal selle ülesandeid WTO peanõukogu.

(7)	Vastavalt WTO lepingu IX artikli lõikele 1 teeb WTO tavaliselt otsuseid konsensuse alusel.

(8)

Ameerika Ühendriikidele tehti erand 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) I artikli lõikest 1 tulenevatest kohustustest 15. veebruaril 1985 kehtivusega 1. jaanuarist 1984 kuni 30. septembrini 1995. WTO liikmed pikendasid kõnealuse erandi kehtivust 15. novembril 1995 kuni 30. septembrini 2005 ja uuesti 29. mail 2009 kuni 31. detsembrini 2014. 5. mail 2015 pikendasid WTO liikmed erandit seoses GATT 1994 I artikli lõikega 1 ja laiendasid selle kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks GATT 1994 XIII artikli lõikeid 1 ja 2 kuni 31. detsembrini 2019 selles ulatuses, mida oli vaja, et Ameerika Ühendriigid saaksid kohaldada tollimaksuvabastust selliste nõuetele vastavate toodete impordile, mis pärinevad soodustatavatest riikidest, mis on määratud kindlaks vastavalt Kariibi mere piirkonna majanduse taastamise seadusele (Caribbean Basin Economic Recovery Act, CBERA).

(9)

Ameerika Ühendriigid esitasid vastavalt WTO lepingu IX artikli lõigetele 3 ja 4 peanõukogule taotluse võtta vastu otsus pikendada kehtivat WTO erandit, et lubada Ameerika Ühendriikidel 1. jaanuarist 2020 kuni 30. septembrini 2025 kohaldada CBERA alusel tollimaksuvabastust nõuetele vastavatele toodetele, mis pärinevad Kesk-Ameerika ja Kariibi mere riikidest ja piirkondadest.

(10)	Ameerika Ühendriigid põhjendavad taotlust Kariibi mere piirkonna riikides, eriti Haitil, laialt levinud vaesuse ja ebastabiilsusega. CBERAst tulenevate soodustuste eesmärk on laiendada majanduslikke võimalusi ning aidata luua stabiilsemat ja jõukamat piirkonda.

(11)	Kõnealuse erandi kehtivuse pikendamine ei mõjutaks negatiivselt ei liidu majandust ega liidu kaubandussuhteid erandi saajatega. Lisaks toetab Euroopa Liit vaesuse vastu võitlemise ja stabiilsuse meetmeid.

(12)	On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel peanõukogus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 9, et toetada Ameerika Ühendriikide taotlust pikendada erandi kehtivust, kuna erandi pikendamine on WTO liikmetele siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogus võetav seisukoht on toetada WTO erandi pikendamist, mis lubab Ameerika Ühendriikidel 1. jaanuarist 2020 kuni 30. septembrini 2025 kohaldada Kariibi mere piirkonna majanduse taastamise seaduse alusel tariifset sooduskohtlemist nõuetele vastavate toodete suhtes, mis pärinevad Kesk-Ameerika ja Kariibi mere riikidest ja piirkondadest.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 7. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-M. HENRIKSSON

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/50

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1709,

7. oktoober 2019,

Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogus Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta seoses sellise otsuse vastuvõtmisega, millega pikendatakse WTO erandit, mis võimaldab arenguriikidest WTO liikmetel kohaldada vähim arenenud riikide suhtes tariifset sooduskohtlemist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlev Marrakechi leping („WTO leping“) jõustus 1. jaanuaril 1995.

(2)	WTO lepingu II artikli lõikes 2 on sätestatud, et „WTO lepingu lisades 1, 2 ja 3 sisalduvad lepingud ning neile lisanduvad õigusaktid (mitmepoolsed kaubanduslepingud) on WTO lepingu lahutamatu osa ja siduvad kõigile liikmetele.“

(3)	Vastavalt WTO lepingu IX artikli lõikele 3 võib ministrite konverents erakorralistel asjaoludel teha otsuse peatada liikmele WTO lepingus või mis tahes mitmepoolses kaubanduslepingus kehtestatud kohustus.

(4)	WTO lepingu IX artikli lõigetes 3 ja 4 on sätestatud kord erandite tegemiseks WTO lepingu lisades 1A, 1B või 1C sisalduvatest mitmepoolsetest kaubanduslepingutest ja nende lisadest.

(5)	Vastavalt WTO lepingu IV artikli lõikele 1 on ministrite konverents volitatud mitmepoolsete kaubanduslepingute alusel tegema otsuseid kõigis küsimustes.

(6)	Vastavalt WTO lepingu IV artikli lõikele 2 täidab istungite vaheajal Maailma Kaubandusorganisatsiooni ministrite konverentsi ülesandeid Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogu. Vastavalt WTO lepingu IX artikli lõikele 1 teeb WTO oma otsused tavaliselt konsensuse alusel.

(7)

15. juunil 1999 tegid WTO liikmed erandi 1994. aasta üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest („GATT 1994“) I artikli lõike 1 kohastest kohustustest sellises ulatuses, mis võimaldas arenguriikidest liikmetel kohelda vähim arenenud riikide (kelle on vähim arenenuks tunnistanud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) tooteid soodsamalt, ilma et nad oleksid kuni 30. juunini 2009 kohustatud kohaldama samasuguseid tollitariife teiste liikmete samasuguste toodete suhtes. 27. mail 2009 pikendasid WTO liikmed erandi kehtivust 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2019.

(8)

Tšiili, Hiina, India, Tai ja Türgi („kaassponsorid“) esitasid peanõukogule WTO lepingu IX artikli lõigete 3 ja 4 kohase taotluse pikendada olemasolevat WTO erandit, mis võimaldab arenguriikidest WTO liikmetel kohaldada vähim arenenud riikide suhtes tariifset sooduskohtlemist alates 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2029.

(9)

Kaassponsorid põhjendavad oma taotlust sellega, et vähim arenenud riigid on väga haavatavad ja peavad toime tulema maailmamajanduse konkreetsete struktuursete probleemidega ning rõhutavad, kui oluline on aidata sellistel riikidel tõhusalt osaleda mitmepoolses kaubandussüsteemis ja tagada neile piisav turulepääs, mis võimaldab neil oma tootmis- ja ekspordibaasi mitmekesistada.

(10)

Kõnealuse erandi pikendamine ei mõjuta negatiivselt ei liidu majandust ega kaubandussuhteid erandi saajatega. Lisaks pakub liit algatuse „Kõik peale relvade“ raames tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääsu vähim arenenud riikidele ning toetab ka teisi vähim arenenud riikidele kaubandussoodustusi pakkuvaid WTO liikmeid.

(11)

On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel WTO peanõukogus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9, et toetada kaassponsorite taotlust sellise erandi pikendamiseks, millega võimaldatakse arenguriikidest liikmetel kohaldada vähim arenenud riikidest pärit toodete suhtes tariifset sooduskohtlemist kuni 30. juunini 2029, kuna erandi pikendamine on WTO liikmete jaoks siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogus, on toetada sellise WTO erandi pikendamist, millega võimaldatakse arenguriikidest liikmetel kohaldada vähim arenenud riikidest pärit toodete suhtes tariifset sooduskohtlemist alates 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2029.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 7. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-M. HENRIKSSON

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/52

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1710,

7. oktoober 2019,

millega nimetatakse ametisse kolm Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liiget ja kolm asendusliiget

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Hispaania valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2015/1792 (4) nimetati 5. oktoobril 2015 Yolanda BARCINA ANGULO asemel liikmeks Miren Uxue BARCOS BERRUEZO ja María Victoria PALAU TÁRREGA asemel asendusliikmeks Elena CEBRIÁN CALVO. Nõukogu otsusega (EL) 2015/2397 (5) nimetati 16. detsembril 2015 Paulino RIVERO BAUTE asemel liikmeks Fernando CLAVIJO BATLLE ja Javier GONZÁLEZ ORTIZE asemel asendusliikmeks María Luisa de MIGUEL ANASAGASTI. Nõukogu otsusega (EL) 2016/572 (6) nimetati 11. aprillil 2016 María Sol CALZADO GARCÍA asemel asendusliikmeks Ángel Luis SÁNCHEZ MUÑOZ. Nõukogu otsusega (EL) 2016/1817

(7) nimetati 7. oktoobril 2016 Elena CEBRIÁN CALVO asemel asendusliikmeks Joan CALABUIG RULL. Nõukogu otsusega (EL) 2019/1107 (8) nimetati 25. juunil 2019 María Luisa de MIGUEL ANASAGASTI asemel asendusliikmeks Julián ZAFRA DÍAZ.

(2)	Seoses Miren Uxue BARCOS BERRUEZO, Fernando CLAVIJO BATLLE ja Juan Vicente HERRERA CAMPO ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud kolm liikmekohta.

(3)	Seoses Ángel Luis SÁNCHEZ MUÑOZE ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht.

(4)

Seoses volituste lõppemisega, mille põhjal CALABUIG RULL (Delegado del Consell para la Unión Europea y Relaciones Externas) ja Julián José ZAFRA DÍAZ (Director General de Asuntos Económicos con la Unión Europea del Gobierno de Canarias) asendusliikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud kaks asendusliikme kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 ametisse järgmised isikud:

liikmetena:

—	María Victoria CHIVITE NAVASCUÉS, Presidenta de la Comunidad Foral de Navarra,

—	Francisco IGEA ARISQUETA, Vicepresidente de la Junta de Castilla y León,

—	Ángel Víctor TORRES PÉREZ, Presidente del Gobierno de Canarias,

ning

asendusliikmetena:

—	Joan CALABUIG RULL, Secretario Autonómico para la Unión Europea y Relaciones Externas de la Generalidad Valenciana (volituste muudatus),

—	Manuel Alejandro CARDENETE FLORES, Viceconsejero de Turismo, Regeneración, Justicia y Administración Local de la Junta de Andalucía,

—	Julián José ZAFRA DÍAZ, Director General de Asuntos Europeos del Gobierno de Canarias (volituste muudatus).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 7. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-M. HENRIKSSON

(1) Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2) Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3) Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).

(4) Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1792, millega nimetatakse ametisse viis Regioonide Komitee Hispaania liiget ja viis Hispaania asendusliiget (ELT L 260, 7.10.2015, lk 28).

(5) Nõukogu 16. detsembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2397, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Hispaania liige ja Hispaania asendusliige (ELT L 332, 18.12.2015, lk 144).

(6) Nõukogu 11. aprilli 2016. aasta otsus (EL) 2016/572, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige (ELT L 97, 13.4.2016, lk 11).

(7) Nõukogu 7. oktoobri 2016. aastaotsus (EL) 2016/1817, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige (ELT L 278, 14.10.2016, lk 45).

(8) Nõukogu 25. juuni 2019. aasta otsus (EL) 2019/1107, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige (ELT L 175, 28.6.2019, lk 37).

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/54

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1711,

7. oktoober 2019,

millega nimetatakse ametisse kaks Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liiget ja kolm asendusliiget

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Hispaania valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2015/1792 (4) nimetati 5. oktoobril 2015 Ignacio GONZÁLEZ GONZÁLEZE asemel liikmeks Cristina CIFUENTES CUENCAS ning Borja COROMINAS FISASE ja Juan Luis SÁNCHEZ DE MUNIÁIN LACASA asemel asendusliikmeteks Yolanda IBARROLA DE LA FUENTE ja Ana OLLO HUALDE. Nõukogu otsusega (EL) 2015/1915 (5) nimetati 9. oktoobril 2015 Cristina MAZAS PÉREZ-OLEAGA asemel liikmeks Rosa EVA DÍAZ TEZANOS ning Inmaculada VALENCIA BAYÓNI asemel asendusliikmeks Juan José SOTA VERDIÓN. Nõukogu otsusega (EL) 2016/410 (6) nimetati 14. märtsil 2016 Ana OLLO HUALDE asemel asendusliikmeks Mikel IRUJO AMEZAGA. Nõukogu otsusega (EL) 2017/619 (7) nimetati 27. märtsil 2017 Yolanda IBARROLA DE LA FUENTE asemel asendusliikmeks Ignacio Javier GARCÍA GIMENO. Nõukogu otsusega (EL) 2018/926 (8) nimetati 26. juunil 2018 Cristina CIFUENTES CUENCASE asemel liikmeks Ángel GARRIDO GARCÍA.

(2)	Seoses Rosa EVA DÍAZ TEZANOSE ja Ángel GARRIDO GARCÍA ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud kaks liikmekohta.

(3)	Seoses Ignacio Javier GARCÍA GIMENO ja Juan José SOTA VERDIÓNI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud kaks asendusliikme kohta.

(4)	Seoses volituste lõppemisega, mille põhjal Mikel IRUJO AMEZAGA (Delegado del Gobierno de Navarra en Bruselas) asendusliikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 ametisse järgmised isikud:

liikmetena

—	Isabel Natividad DÍAZ AYUSO, Presidenta de la Comunidad de Madrid,

—	Paula FERNÁNDEZ VIAÑA, Consejera de Presidencia, Interior, Justicia y Acción Exterior del Gobierno de Cantabria,

asendusliikmetena

—	Ignacio Jesús AGUADO CRESPO, Vicepresidente, Consejero de Deportes, Transparencia y Portavoz del Gobierno de la Comunidad de Madrid,

—	Mikel IRUJO AMEZAGA, Director General de Acción Exterior del Gobierno de Navarra (volituste muudatus),

—	María SÁNCHEZ RUIZ, Consejera de Economía y Hacienda del Gobierno de Cantabria.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 7. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-M. HENRIKSSON

(4) Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1792, millega nimetatakse ametisse viis Regioonide Komitee Hispaania liiget ja viis Hispaania asendusliiget (ELT L 260, 7.10.2015, lk 28).

(5) Nõukogu 9. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1915, millega nimetatakse ametisse kaks Regioonide Komitee Hispaania liiget ja kolm Hispaania asendusliiget (ELT L 280, 24.10.2015, lk 26).

(6) Nõukogu 14. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/410, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige (ELT L 74, 19.3.2016, lk 39).

(7) Nõukogu 27. märtsi 2017. aasta otsus (EL) 2017/619, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige (ELT L 89, 1.4.2017, lk 8).

(8) Nõukogu 26. juuni 2018. aasta otsus (EL) 2018/926, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige (ELT L 164, 29.6.2018, lk 48).

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/56

KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/1712,

20. juuli 2018,

laenu SA.29198 - (2010/C) (ex 2009/NN) kohta, mille Slovakkia andis Železničná Spoločnosť Cargo Slovakia a.s.-ile (ZSSK Cargo)

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 4723 all)

(Ainult slovakikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele, (1)

ning arvestades järgmist:

1. Menetlus

(1)	24. veebruari 2010. aasta kirjas teavitas komisjon Slovakkiat otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus seoses laenuga, mille riik andis Železničná Spoločnosť Cargo Slovakia a.s.-ile (edaspidi „algatamisotsus“).

(2)	Nagu allpool selgitatud, otsustas komisjon algatada menetluse pärast 21. aprillil 2009 anonüümselt konkurendilt saadud kaebust ja Slovakkia poolt 10. augustil 2009 õiguskindluse tagamiseks esitatud teatist.

(3)	Komisjoni algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama riigi antud laenu kohta märkusi, aga neid ei esitatud.

(4)	16. juuni 2010. aasta kirjaga esitas Slovakkia algatamisotsuse kohta oma märkused.

(5)

Komisjon saatis Slovakkiale lisateabenõuded 8. novembril 2010, 22. detsembril 2010, 14. juunil 2011, 6. augustil 2012 ja 25. augustil 2016. Slovakkia vastas neile 6. detsembril 2012, 20. ja 22. jaanuaril 2011, 11. juulil 2011, 17. septembril 2012 ja 14. oktoobril 2016. Slovakkia saatis 20. detsembril 2017 veel ühe kirja, mida arutati 23. jaanuaril 2018 toimunud kohtumisel.

2. Meetme üksikasjalik kirjeldus

2.1. Saaja (tegevusalad, omanikud, turuosa jms)

(6)

Železničná Spoločnosť Cargo Slovakia a.s. (edaspidi „ZSSK Cargo“) asutati 2005. aastal, pärast riikliku raudteeettevõtte Železničná spoločnosť a.s. jagamist kolmeks eraldi ettevõtteks: Železnice Slovenskej Republiky (taristuettevõte), Železničná spoločnosť Slovensko a.s. (reisijate vedu) ja ZSSK Cargo (kaubavedu). Slovakkia riik oli ja on ZSSK Cargo asutaja ja ainuaktsionär. Riigi nimel täidab seda rolli Slovaki Vabariigi transpordi-, posti- ja telekommunikatsiooniministeerium.

2.2. ZSSK Cargole antud laenu kirjeldus

(7)

Kõnealuses menetluses käsitletava 165 969 594,37 euro suuruse laenu andmine kiideti heaks valitsuse 4. märtsi 2009. aasta otsusega nr 173 ning maksti transpordi-, posti ja telekommunikatsiooniministeeriumi ja ZSSK Cargo vahel 31. märtsil 2009 sõlmitud lepingu (2) alusel ZSSK Cargole välja 6. aprillil 2009. Laen anti kümneks aastaks ja tagasimakseid tuli tegema hakata kahe aasta pärast.

(8)

Laenul tagatist ei olnud. Laen oli ette nähtud palkade ja muude personalikulude, raudteetaristu kasutamise tasude ja finantskulude tasumiseks ajal, mil tegevustulu vähenes märgatavalt ning alanud oli restruktureerimine (kirjeldus allpool). Õigupoolest anti laen pärast 2009. aasta veebruari aruannet Slovaki Vabariigi raudteede ja ZSSK Cargo majandusliku olukorra kohta, milles kirjeldati ettevõtte rahalisi raskusi ja mis on taustdokumendina lisatud ka valitsuse 4. märtsi 2009. aasta otsusele nr 173.

(9)

Laenu ujuva intressi aluseks oli kuue kuu EURIBOR (euro üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär), millele lisandus igal aastal 3,2 % marginaal. 6. aprillil 2009 oli kokkuleppeline aastane intressimäär 4,844 % (1,644 % kuue kuu EURIBOR +3,2 % marginaal). Slovakkia sõnul määrati selline intress Slovakkia võlgade ja likviidsusameti ARDAL (3) arvamuse alusel.

(10)

Slovakkia lükkas võla tagasimaksmise algust korduvalt edasi (2011. ja 2012. aastal, kokku 18 kuud), kuna ZSSK Cargo rahaline olukord oli endiselt halb ja restruktureerimine kestis. Kuigi algne tagasimaksmisaeg oli 2019. aastal, maksis ZSSK Cargo kogu laenu koos intressidega ennetähtaegselt tagasi 2015. aasta novembris.

2.3. ZSSK Cargo tegevus ja majandustulemused

(11)	Kaubavedu Slovakkia raudteedel avati konkurentsile 2007. aastal, järgides nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ, (4) millega muudeti rahvusvaheline raudtee-kaubavedu ja kõik teised raudtee-kaubaveo teenused konkurentsile avatuks vastavalt alates 1. jaanuarist 2006 ja 2007.

(12)

ZSSK Cargo pakkus ja pakub tänaseni raudtee-kaubaveo teenuseid kas eraldi või koos maanteeveoga ning veeremi rentimist, hooldust ja remonti. 2010. aastal tegutses Slovakkias 15 kaubaveoettevõtet. 2008. aastal vedas ZSSK Cargo 44,5 miljonit tonni kaupu, mis tähendas 93,7 % suurust turuosa Slovakkia raudtee-kaubaveo turul. 2009. aasta esimeses pooles vedas ZSSK Cargo 15,3 miljonit tonni kaupu, mis tähendas 93 % turuosa.

(13)

Pärast asutamist 2005. aastal jäi ZSSK Cargo kolmel aastal kahjumisse (5). 2005. ja 2006. aastal oli ettevõtte puhaskahjum vastavalt 428 ja 855 miljonit Slovakkia krooni (11,3 ja 24,8 mln eurot), (6) (7). 2007. aastal suudeti puhaskahjumit vähendada 154 miljoni Slovakkia kroonini (4,5 mln eurot). 2008. aastal sai ZSSK Cargo 83 miljonit Slovakkia krooni (2,4 mln eurot) puhaskasumit, mis tulenes peamiselt tegevuskulude vähendamisest enam kui 600 miljoni Slovakkia krooni (17,4 mln euro) võrra.

2.4. ZSSK Cargo finantsseisund laenu saamise ajal

(14)

Slovakkia esitatud info järgi kasvas ZSSK Cargo EBITDA (intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum) 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes 6 %, ulatudes 59,8 miljoni euroni. 2007. ja 2008. aastal olid ka teised finantsnäitajad (tulu, omakapital, koguvõlgnevus) kas stabiilsed või paranemas. Näiteks võlgade ja omakapitali suhe vähenes 2008. aastal 6 %, 43,9 %ni. ZSSK Cargo finantsandmed, mille alusel määrab S&P ettevõtte krediidireitingu, ei näidanud 2009. märtsis probleeme (C-reiting) ja ettevõte oli endiselt investeerimisjärgu ettevõte (BB-reiting).

(15)

ZSSK Cargo 2008. aasta aastaaruandes on aga kirjas, et 2008. aasta viimases kvartalis avaldus majanduskriisi mõju transpordinõudluse vähenemisena ja viis ZSSK Cargo majandustulemused langusesse. Kaubaveotulu vähenes sel ajal märgatavalt – üle 30 %. Selle tulemusena halvenes ZSSK Cargo finantsseisund 2008. aasta lõpus ja pärast seda. 2009. aasta esimeses pooles vähenesid ettevõtte tulud 2008. aasta sama perioodiga võrreldes 38 %. Samamoodi vähenesid ettevõtte majandustulemused: kui 2008. aasta esimeses pooles jõuti 22 miljoni euro suuruse puhaskasumini, siis 2009. aasta esimeses pooles saadi 47 miljoni suurune puhaskahjum.

(16)

ZSSK Cargo restruktureerimist aastatel 2006–2008 kirjeldati ettevõtte ja Slovakkia raudteede majandusliku olukorra aruandes, mis koostati 2009. aasta veebruaris. Aruandes oli kirjas ka laenuvajadus ja lisameetmed, mida peeti ZSSK Cargo finantsseisundi parandamiseks vajalikuks: i) täiendavad kulukärped, ii) töötajate ajutine töölt vabastamine ning iii) töötajate arvu pikemaajalisem optimeerimine ja tegevuse edasine ümberkorraldamine. Personali üle 10 %lise vähendamise ja teiste kulukärbete tulemusena vähenesid tegevuskulud 2007. aastal 600 miljoni Slovakkia krooni (17,4 mln euro) võrra. Restruktureerimisega vähenes kahjum 2007. aastal märgatavalt ja 2008. aastal jõuti kasumisse, vaatamata sellele, et aasta lõpupoole avaldusid juba esimesed kriisi tagajärjed. Sellise info alusel jõuti aruandes järeldusele, et ZSSK Cargo oli teel pikaajalise konkurentsivõime ja kasumlikkuse poole ning 2009. aasta eeldatav kahjum on tingitud peamiselt suurest, kuid ajutisest veomahu vähenemisest eelnenud aastal alanud kriisi tõttu.

(17)

Seejärel jäädi ka 2010. aastal suurde kahjumisse (vt tabel). Ent juba 2011. aastal suutis ettevõte kahjumit oluliselt vähendada, kuigi tulud vähenesid edasi. Järgnenud aastatel vähendati personali veelgi – 2016. aastaks 44 %. ZSSK Cargo jõudis kasumisse 2013. aastal ja jätkab endiselt väikeses plussis (vt tabel).

Mõned ZSSK Cargo finantsnäitajad aastatel 2008–2016

(miljonites eurodes)
	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016
Tulud	458	340	378	371	315	369	269	284	278
Kasum	2,7	-126,6	-122,6	-0,3	-23,9	+0,3	-5,5	+0,8	+0,1
Töötajate arv	10 448	9 826	9 546	8 054	6 822	6 331	6 103	6 027	5 794
Allikas: Slovakkia esitatud ZSSK Cargo aastaaruanded, mis on (alates 2011. majandusaastast) kättesaadavad ka aadressil https://www.zscargo.sk/en/media/annual-reports.

2.5. Laenupakkumised teistest pankadest ja laenutingimused sarnase krediidireitinguga ettevõtetele

(18)

Enne laenu andmist 2009. aasta märtsis tegi kolm kommertspanka ZSSK Cargole samasuure laenu (166 mln eurot) pakkumise samapikaks perioodiks (10 a) ning nende soovitud intressimääraks oli kuue kuu EURIBOR, millele lisandus 295 baaspunkti ([pank nr 1] (8)), 285–300 baaspunkti olenevalt lõpptähtajast ([pank nr 2]) või 425 baaspunkti ([pank nr 3]), ning sealjuures ei nõutud mingit konkreetset tagatist.

(19)	Laenu andmise päeval (31. märts 2009) sõlmis umbes 32 ZSSK Cargoga sama krediidikõlblikkusega (BB) ettevõtet finantsturul 10 aastaks krediidiriski vahetuslepingu. Neist enamuse marginaaliks oli 305–916 baaspunkti (9).

2.6. Menetluse algatamise põhjused

(20)

Komisjon otsustas menetluse algatada, kuna ei saanud välistada, et ZSSK Cargole antud riiklik laen oli ELTLi artikli 107 lõikes 1 kirjeldatud riigiabi. Komisjon arvas, et laen võidi anda soodsamatel tingimustel kui lubatud viiteintressimäärade teatises, (10) mis võeti vastu veidi enne algatamisotsust. Samuti tekkis komisjonil kahtlus laenu kokkusobivuses siseturuga, eriti järgmistel põhjustel.

(21)

Turutingimustele vastavusega seoses seati algatamisotsuses kahtluse alla see, et intressimäära aluseks võeti kuue kuu EURIBOR, mitte ühe aasta IBOR, nagu nõutud viiteintressimäärade teatises, ning et tagasimaksmise kohustuslik algus oli kahe aasta pärast (selle mõju intressimäärale). Tundus, et intressimarginaali (320 baaspunkti) seadmisel ei arvestatud ZSSK Cargo halveneva finantsseisundiga: viiteintressimäärade teatise kohaselt oleks see pidanud krediidireitinguta või rahalistes raskustes ettevõtte puhul olema vähemalt 400 baaspunkti, kui laenu tagatis on suur, ja 1000 baaspunkti, kui tagatis on väike.

(22)

Algatamisotsuses väljendati ka kahtlust, kas laenu (kui see on riigiabi) saaks ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti b või c järgi käsitada siseturuga kokkusobivana, võttes arvesse ühenduse riigiabi meetmete ajutist raamistikku praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks, (11) ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (12) või ühenduse suuniseid raudtee-ettevõtjatele antava riigiabi kohta (13).

3. Slovakkia märkused

(23)	Slovakkia väidab, et riik kui mõistlik aktsionär andis laenu turutingimustel, mistõttu ei ole see riigiabi.

(24)

Esiteks väidab Slovakkia, et iga mõistlik aktsionär oleks ise samas olukorras olles ettevõttele laenu andnud. Slovakkia väidab, et eeldatavasti annaks aktsionär laenu turutingimustel, aga sarnase laenu puhul pankade pakutavast madalaima intressiga. Aktsionär ei anna laenu tavapärase äritegevuse käigus tulu teenimiseks ja seetõttu kõrge intressiga, sest võib muidu ettevõtet põhjendamatult koormata, vähendades nii laenu otstarbekust, sest tavaliselt tahetakse laenuga katta ajutisi rahalisi probleeme või ettevõtte tegevust edasi arendada. Aktsionär tahab hoopis, et ettevõte teeniks järgmistel perioodidel kasumit, mistõttu ei taha ta oma ettevõttele tavapärastel turutingimustel antud laenult suurt intressi saada, vaid toetada ettevõtte tegevust, et see saaks kasumit teenima hakata ja sellest dividende maksta.

(25)

Teiseks väidab Slovakkia, et laenu andmise ajal teadaolevate finantsprognooside kohaselt oleks ZSSK Cargol olnud piisavalt vaba raha, millega maksta laen tagasi 10 aasta jooksul. Laenu andmise otsust tehes kaalus Slovakkia hoolega, mis summas ja mis tingimustel ZSSK Cargole laenu anda, võttes arvesse nii turul ja majanduses toimuvaid muutusi kui ka tulevikuprognoose. Selleks sai Slovakkia kasutada ka ZSSK Cargo kriisiohjearuandeid, milles oli üksikasjalikult kirjeldatud säästumeetmeid, mis olid nii ettevõtte tegevuse kasumliku jätkamise kui ka laenu tagasimaksmise peamine eeltingimus. Slovakkia tegutses laenu andes eeldusel, et kui majanduskriisi kahjulik mõju on möödas, majandus taastub ja suureneb ka raudtee-kaubaveo sektori töömaht. Slovaki Vabariik märgib, et need ootused täitusid – järgnenud perioodidel ZSSK Cargo vedude arv kasvas, majandustulemused olid head ja laen suudeti 2015. aastal koos intressidega ennetähtaegselt tagasi maksta.

(26)	Slovakkia juhtis tähelepanu ka sellele, et ZSSK Cargo suutis 2008. aastal oma võlgade ja omakapitali suhet vähendada peaaegu kuue protsendipunkti võrra, 43,9 %ni. Samuti väitis Slovakkia, et ZSSK Cargo ei olnud raskustes ja intressimäära arvutas ARDAL kooskõlas viiteintressimäärade teatisega.

(27)	Kolmandaks väitis Slovakkia, et määras laenutingimused kolmelt kommertspangalt sama summa kohta küsitud pakkumiste ja ZSSK Cargo varemsaadud laenude alusel.

(28)

Kuue kuu EURIBOR valiti sellepärast, et seda oleks kasutanud ka laenuturul tegutsevad kommertspangad. Seega tahtis Slovakkia anda laenu sellise intressimääraga, millega ZSSK Cargo oleks sel ajal turult tõepoolest laenu saanud (st kasutades kõige soodsamaid turul pakutavaid tingimusi). Niisiis, kuna erapangad olid nõus andma ZSSK Cargole laenu samadel tingimustel ning üks pank kirjeldas ettevõtet usaldusväärse ja ausa kliendina oma tähtsaimate klientide seas, väidab Slovakkia, et tegutses nagu eraettevõtja, mistõttu ei ole laen rahaline eelis ega seadnud ZSSK Cargot konkurentidega võrreldes soodsamasse olukorda.

(29)

Neljandaks ütleb Slovakkia ZSSK Cargo väidetava ebamäärase krediidireitingu kohta, et tegu ei olnud laenu andmise ajal krediidiajaloo või -reitinguta ettevõttega. ZSSK Cargo krediidiajalugu oli tagasimakstava rahalise abi andmise ajal suhteliselt hea ja pangad pidasid ettevõtet usaldusväärseks kliendiks. Seda näitavad ka kommertspankade pakkumised, mis on komisjonile edastatud. Pakkumistest on selgelt näha, et pangad olid nõus andma ZSSK Cargole laenu samadel tingimustel kui seda tegi Slovaki Vabariik ning ettevõtte krediidikäitumise ja usaldusväärsusega seoses ei küsinud ükski pank tagatist ega seadnud seda laenu andmise tingimuseks. Seega ei oleks pangad ka tavapärastel turutingimustel nõudnud ZSSK Cargolt ametlikku krediidireitingut, vaid oleks suutnud ettevõtet ise hinnata.

(30)

Viimasena väidab Slovakkia, et kui on olemas reaalsed pakkumised pankadelt, ei ole põhjust kasutada turutingimustel laenamise kontrollimiseks alternatiivseid meetodeid (viiteintressimäärasid), ning ka viiteintressimäärade teatisest on näha, et laenutingimused olid viiteintressimääradega kooskõlas:

a)	kuue kuu EURIBOR oli tol ajal 1,67 %, mis annab koos marginaaliga (3,2 %) intressimääraks 4,87 %;

b)	3,2 % marginaal on sama, mida kasutaks ka kommertspangad (pankade pakkumiste keskmine marginaal oli 3,35 %).

(31)

ZSSK Cargol ei olnud head reitingut ega tagatist (sel juhul piisaks 100 baaspunktilisest (1 %) marginaalist), aga ei saa öelda, et ettevõte polnud varem laenu võtnud või olukorras, kus marginaal oleks pidanud olema vähemalt 400 baaspunkti. Slovakkia väidab, et kuna ZSSK Cargo krediidireiting oleks võinud tol ajal olla väga hea (kuigi tagatis oli väike) ja varasema krediidikäitumise alusel võis järeldada, et ettevõte oli võimeline oma kohustusi täitma, siis oli marginaal mõistlik määrata viiteintressimäärade teatise alusel (100–220 baaspunkti) ja seda Slovakkia sel juhul tegigi, kuigi arvutuste aluseks võeti kuue kuu EURIBOR.

(32)

Sel ajal määrasid pangad intressimäärasid kuue kuu EURIBORi alusel ja kasutasid umbes 3 % marginaali (st kasutasid samu tingimusi). Intressimäära valimisel arvestati turutingimustega (mida muu hulgas näitasid kommertspankade pakkumised) ja riigi saadud laenude intressimääradega (1,5 % aastas), millele lisati ZSSK Cargo krediidiriski arvestades 1,7 % aastane krediidimarginaal ning kokku saadi marginaaliks 3,2 % aastas. Seega määrati intressimäär tolle aja turutingimustel: kuue kuu EURIBOR + 3,2 % marginaal aastas.

(33)	Kokkuvõtteks väidab Slovakkia, et tegutses turumajanduses tegutseva erainvestori põhimõtteid järgides, mistõttu ei andnud laen ZSSK Cargole mingit eelist.

4. Riigiabi olemasolu hindamine

(34)

ELTLi artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“

(35)

Niisiis, et meede liigituks selle sätte kohaselt riigiabiks, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: i) meetme peab olema andnud riik enda vahenditest, ii) see peab andma saajale eelise, iii) eelis peab olema valikuline ning iv) meede peab kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ja võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kuna täidetud peavad olema kõik ELTLi artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused, on siinsel juhul õige piirduda hindamisel sellega, kas laen andis ZSSK Cargole (valikulise) eelise.

4.1. Õigusraamistik, mille alusel hinnata majandusliku eelise olemasolu turutingimustega võrreldes

(36)

Euroopa Kohus on otsustanud, et kui kasutatakse turuinvestori katset, mille alusel hinnata, kas on antud majanduslik eelis, mis annab (riigi)ettevõttele põhjendamatu eelise, oleneb tulemus sellest, kas riik käitub nagu aktsionär või nagu avaliku sektori asutus. Liikmesriik peab ühemõtteliselt tõendama, et tegutses investorina, kes tahtis tulu saada, ning tõendama oma väiteid objektiivsete ja kontrollitavate asjaoludega. Asjaolud peavad olema esinenud laenuotsuse tegemise ajal ja tõendama, et otsus langetati sellise majandusliku hindamise tulemusena, mida oleks teinud ka turuinvestor, et selgitada välja oma investeeringu tulusus (14). Nii abi olemasolu kui ka suurust tuleb hinnata laenu andmise ajal valitsenud olukorra alusel (15).

(37)

Turuinvestori käitumine, millega avaliku sektori investori käitumist võrrelda, ei pea olema selline nagu tavainvestoril, kes tahab oma kapitalist saada suhteliselt kiiret kasumit. Ent käitumine peab olema võrreldav vähemalt erasektori valdusettevõtte või kontserniga, kelle tegevus on (üldises mõttes või sektoris) struktuurne ja keda huvitab pikemaajaline tulusus (16).

(38)

Siinsel juhul väidab Slovakkia, et tegutses laenu andes mõistliku aktsionärina, ja ta on esitanud ka kättesaadavad tõendid, millega laenu andmise otsuse tegemisel arvestati (vt 3. jagu). Järelikult peab komisjon hindama valikulise majandusliku eelise olemasolu nende tõendite alusel. Täpsemalt seda, kas turuinvestor oleks samadel asjaoludel ja sama info alusel andnud Slovakkiaga sarnases olukorras olles ZSSK Cargole pikaajalist laenu sellistel tingimustel, nagu Slovaki Vabariik oma pädeva transpordi-, posti- ja telekommunikatsiooniministeeriumi kaudu andis (17).

(39)

Hindamisel tuleb uurida, kas Slovakkia antud laenu tingimused tekitasid ZSSK Cargo jaoks valikulise majandusliku eelise ehk ettevõte ei oleks turult sellistel tingimustel laenu saanud. Selleks peab komisjon arvestama täpsemalt sellega, millised olid tol ajal ZSSK Cargo finantsseisund, prognoositavad muutused, Slovaki Vabariigi aktsionäripositsioon ja laenu tingimused.

(40)

Niisiis tuleb kaaluda, kas Slovakkiaga samas olukorras olev turuosaline oleks 2009. aasta märtsis andnud ZSSK Cargole samadel tingimustel laenu või mitte. Hindamisel ei lähtuta mitte ettevõttega varem vähe või üldse mitte kokku puutunud kommertspanga käitumisest laenu andmisel, vaid hüpoteetilise turuinvestori käitumisest, kes on ZSSK Cargo ainuaktsionär ja annab ettevõttele laenu selleks, et tol oleks võimalik pärast ootamatut järsku tegevuse ja tulude vähenemist katta oma tegevuskulusid.

(41)

See, et ZSSK Cargo suutis laenu 2015. aastal ehk neli aastat enne tähtaega täielikult tagasi maksta ja jõudis seejärel kasumisse, ei tähenda siiski seda, et turuinvestor oleks transpordi-, posti- ja telekommunikatsiooniministeeriumi asemel kindlasti samuti laenu andud, uskudes, et saab selle tagasi. Ennetähtaegne tagasimaksmine ainult kinnitab tagantjärele, et laenu andmise otsus, mille avaliku sektori aktsionär/laenuandja tol ajal kättesaadava info alusel tegi, oli mõistlik, aga selle alusel ei saa kindlalt järeldada, et mõni teine turuosaline oleks samuti sellise laenu andnud.

4.2. ZSSK Cargo laenu hindamine

(42)

Esiteks on saadud tõenditest näha, et kolm kommertspanka pakkusid ZSSK Cargole samasuurt laenu (166 mln eurot) samapikaks perioodiks (10 a) ning nende soovitud intressimääraks oli kuue kuu EURIBOR, millele lisandus 295 baaspunkti ([pank nr 1]), 285–300 baaspunkti ([pank nr 2]) või 425 baaspunkti ([pank nr 3]), ning sealjuures ei nõutud mingit konkreetset tagatist. Niisiis olid kaks kommertspanka nõus andma ZSSK Cargole Slovakkia antust (320 baaspunkti) isegi madalama intressimarginaaliga laenu. Slovakkia oli pakkumistest teadlik ja võttis need laenu intressimäära üle otsustamisel arvesse (vt põhjendused 18 ja 27). Niisiis määrati riigi antud laenu intressimäär turul tegutsevate erasektori laenuandjate seisukohalt piisavat tasuvust arvestades.

(43)

See, et laenu tuli tagasi maksma hakata alles kahe aasta pärast (hiljem pikendati maksepuhkust veel 18 kuu võrra), ei oleks tõenäoliselt kuigivõrd mõjutanud laenu tingimusi. Kuna intresse maksmisele kuuluva summa pealt maksti alates laenu andmisest kord poolaastas, kaalus edasilükatud tagasimaksmisest saadav kasu üles suurema intressi maksmise kulu.

(44)

Peale selle on kommertspankadelt küsitud pakkumistest näha, et kuue kuu EURIBORi kasutamine oli erapankades tavapärane ja seetõttu turutingimustega kooskõlas. Kõik need pangad teadsid ZSSK Cargot talle varem antud laenude alusel ja [kommertspank nr 1] kirjeldas ettevõtet sõnaselgelt isegi usaldusväärse partnerina. Neile pakkumistele lisaks oli ZSSK Cargol olnud nende kolme ja ka teiste kommertspankadega varasemaid laenusuhteid, kuigi algatamisotsuses väideti vastupidist.

(45)

Kui nüüd lõpetuseks võrrelda laenu 320 baaspunktilist intressimarginaali krediidiriski vahetuslepingu määradega laenu andmise ajal (vt põhjendus 19), on samuti selge, et intressimarginaal jäi 2009. aasta märtsis ZSSK Cargoga sarnase reitinguga ettevõtete tegelike turuintressimäärade piiresse. Teisisõnu ei kinnita võrdlus krediidiriski vahetuslepingutega algatamisotsuses tõstatatud kahtlusi. Järelikult ei andnud küsitud intressimäär ZSSK Cargole turutingimustega võrreldes õigustamatut eelist.

(46)

Seega on olemasolevatest tõenditest näha, et ZSSK Cargo oleks tõenäoliselt saanud samadel tingimustel laenu ka erasektori laenuandjatelt, ja algatamisotsuses tõstatatud kahtlused ei pea paika. Veelgi enam – kui esmapilgul tundus, et sellistel tingimustel laenu andmine ei olnud kuigi tulus, siis erinevalt riigist ei oleks saanud need turuosalised ka mingit aktsiatulu.

(47)

Teiseks ei saanud ZSSK Cargot menetluse käigus kogutud tõendite alusel pidada laenu andmise ajal raskustes ettevõtteks, kui võtta aluseks 2004. aasta ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta ja seal esitatud kaks kvantifitseeritud tingimust (punkt 10). Nimelt ei olnud ZSSK Cargo tol ajal kaotanud üle poole registreeritud kapitalist (sellest veerandi viimase 12 kuu jooksul) ega vastanud riigisisese maksejõuetusmenetluse algatamise kriteeriumidele. Pealegi ei ole tõenäoline, et ZSSK Cargot oleks saanud 2009. aasta tõsistele likviidsusprobleemidele vaatamata pidada raskustes olevaks ka suuniste kvantifitseerimata kriteeriumide alusel (punkt 11, nt kasvav võlg, varade väärtus langeb või on olematu või tegutseb ülevõimsusega).

(48)

ZSSK Cargo sai 2008. aastal veidi kasumit ja eelmiste aastate kahjumist tingitud kumuleerunud puudujääk (31. detsembri 2008. aasta seisuga 1452 miljonit Slovakkia krooni ehk 42,2 mln eurot) oli ettevõtte kogu omakapitaliga (üle 13 000 mln SKK ehk 377,5 mln EUR) võrreldes suhteliselt väike. Isegi 2009. aastal saadud suur kahjum ei kaotanud enam kui poolt ettevõtte aktsiakapitalist. Samuti oli ZSSK Cargo võlgnevus 2009. aasta alguses üsna tagasihoidlik: võlgade ja omakapitali suhe oli 0,44. Näiteks, kui võrrelda 2014. aasta ühenduse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste (siinsel juhul neid küll ei kohaldata) nõuetega, oleks ettevõtte abi andmise reeglitega seoses raskustes olevaks liigitamiseks vaja, et selle võlgade ja omakapitali suhe oleks 7,5, mis on 17 korda suurem.

(49)

ZSSK Cargo krediidireiting oli laenu andmise ajal parem kui CCC, mida kasutatakse 2008. aasta viiteintressimäärade teatise kohaselt raskustes ettevõtete puhul, kuigi komisjon toetus algatamisotsuses just sellele teatisele ja arvas seetõttu, et tegelikult küsitud intressimäär oli õigustamatult madal. Tegelikult aga on tõenditest näha, et ZSSK Cargo reiting oleks olnud BB ja ta oleks seetõttu saanud lisaraha odavamalt kui raskustes ettevõtted. Peale selle on 80 baaspunktiline vahe kõnealuse riikliku laenu 320 baaspunktilise intressimarginaali ja 2008. aasta viiteintressimäärade teatise kohaselt BB-reitinguga ettevõtetele väikese tagatise korral kohaldada tulnud 400 baaspunktilise intressimarginaali (turumarginaali lähend) vahel palju väiksem kui 140 baaspunkti, mis eristas tegelikult kasutatud intressimarginaali kommertspankadelt ZSSK Cargole tehtud pakkumiste intressimäärast.

(50)	Järelikult ei saa vastupidiselt algatamisotsuses esitatud esialgsele arvamusele väita, et riigi antud laenu intressimäär ei vastanud turutingimustele, kuna erines 2008. aasta viiteintressimäärade teatises esitatud turuintressimäära lähendist.

(51)

Kolmandaks tuleb arvestada sellega, et riik oli (ja on praegugi) ZSSK Cargo ainuomanik. Riigi eeldatav kasum laenust ei piirdu vaid intressiga (nagu kommertspankade puhul), vaid kindlasti tuleb arvestada sellega, et laen parandaks ZSSK Cargo võimet jõuda tulevikus kasumisse ja suurendada (või vähemalt hoida) riigi aktsiate väärtust. Üks rahastamise sõnaselge põhjus (kirjas 2009. aasta aruandes) oli anda ZSSK Cargole võimalus saada üle majanduskriisist ja korraldada oma tegevus ümber, et pikemas perspektiivis kasumisse jõuda, ning samas aruandes oli näha, et ettevõte suudab seda.

(52)

Laenu andmine oli tegelikult üks mitmest vastastikku toetavast meetmest, millega püüti leida ZSSK Cargo finantsseisundile (vt põhjendus 16) pikaajalist lahendust ning mis hõlmasid: i) kulude kärpimist, ii) töötajate ajutist töölt vabastamist ning iii) töötajate arvu pikemaajalist optimeerimist ja tegevuse edasist ümberkorraldamist. Ka mõistlik turuosaline oleks toetanud enda kontrollitava äriühingu restruktureerimist, sest selle olukorra paranemise väljavaated olid realistlikud. 2009. aasta veebruari aruandest, mille Slovakkia enne laenu andmist koostas ja millega arvestas, ongi näha, et riik uuris hoolega ZSSK Cargo tulevasi arenguväljavaateid (sh laenu teenindamiseks ja tagasimaksmiseks vajalike rahavoogude tekitamise võimet), nagu üks mõistlik turuosaline või laenuandja oleks teinud. Õigupoolest otsustas riik kui aktsionär olemasoleva teabe ja väljavaadete alusel anda täielikult tagasinõutavat laenu (mis siis, et suhteliselt pika maksepuhkusega), mitte ei kasutanud teisi finantsinstrumente (nt omakapitali suurendamist või võla omakapitaliks konvertimist) või hübriidmeetodeid, mis oleks näidanud arvestamist ZSSK Cargo võimalike tagasimaksmisprobleemidega.

(53)

Slovakkia esitatud objektiivsetest ja kontrollitavatest tõenditest on näha, et nii, nagu toimisid 2008. aastal alanud finants- ja majanduskriisi ajal eraaktsionäridki, tahtis ka aktsionärina tegutsenud transpordi-, posti- ja telekommunikatsiooniministeerium kõnealust laenu andes säilitada potentsiaalselt väärtuslikku aktsiaomandit, aidates ZSSK Cargol keerulistes majanduslikes oludes, kus kaubaveo mahud vähenesid tunduvalt, oma tegevust jätkata ja tegevus ümber korraldada, ning see ka õnnestus.

4.3. Kokkuvõte

(54)

Riigilt ZSSK Cargole antud laenu tingimused olid kooskõlas turutingimustega ja selle oleks andnud ka mõni turul tegutsev ettevõte. Järelikult ei saa kõnealust laenu käsitleda ZSSK Cargole antud (valikulise) eelisena. Kuna täidetud peavad olema kõik ELTLi artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused, ei ole vaja hinnata, kas laenu andmiseks kasutati riigi vahendeid, kas see moonutas või võis moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega ei ole vaja ka hinnata, kas kõnealust laenu võiks ELTLi artikli 107 lõike 3 punktide b või c kohaselt pidada siseturuga kokkusobivaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

165 969 594,37 euro suurune laen, mille Slovaki Vabariik andis Železničná Spoločnosť Cargo Slovakia a.s.-ile ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 seisukohalt riigiabi.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Slovaki Vabariigile.

Brüssel, 20. juuli 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER

(1) ELT C 117, 6.5.2010, lk 13.

(2) Lepingu aluseks oli 23. septembri 2004. aasta seadus nr 523/2004 avaliku halduse eelarvereeglite kohta ning teatud õigusaktide (sh riigivara haldamise seaduse nr 278/1993) muutmise ja täiendamise kohta.

(3) ARDAL on eelarveline asutus, mis on seotud riigieelarvega Slovakkia rahandusministeeriumi eelarve kaudu kooskõlas seaduse nr 291/2002 (riigikassa kohta ning teatud õigusaktide (sh riigivõla ja -garantiide seaduse nr 389/2002) muutmise kohta) artikliga 14. Ameti eesmärk on „tagada riigi likviidsus ja turulepääs, et rahastada riigi vajadusi läbipaistvalt, mõistlikult ja kulutõhusalt, ning ühtlasi hoida võla teenindamise kulud aja jooksul võimalikult väikesed, kui võlaportfelli riskid on vastuvõetaval tasemel“ (http://www.ardal.sk/index.php?page=1).

(4) Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25).

(5) 2005.–2008. majandusaasta aastaaruanded on nähtavad ZSSK Cargo veebisaidil aadressil

http://www.zscargo.sk/en/public/press/annual-report/.

(6) Vahetuskurss 1 euro = 37,88 SKK (ELT C 336, 31.12.2005, lk 1).

(7) Vahetuskurss 1 euro = 34,435 SKK (ELT C 332, 30.12.2006, lk 1).

(8) Konfidentsiaalne teave.

(9) S&P andmebaas Capital IQ Platform https://www.capitaliq.com.Krediidiriski vahetusleping on finantsvahetusleping, mille alusel maksab riski müüja ostjale (tavaliselt aluseks oleva laenu andjale) hüvitist, kui võlgnik peaks laenu tagasi maksmata jätma. Teisisõnu kindlustab krediidiriski vahetustehingu müüja ostja selle vastu, kui aluseks olev laen peaks jääma tagasi maksmata. See näitab väga hästi võimalikku riskipreemiat/garantiitasu, mida turuosaline nõuaks laenukohustuse täitmata jätmise riski kandmise eest.

(10) Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6).

(11) ELT C 83, 7.4.2009, lk 1.

(12) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(13) ELT C 184, 22.7.2008, lk 13.

(14) Kohtuasi C-124/10 P: komisjon vs. EDF, EU:C:2012:318, punktid 81–84.

(15) Kohtuasi T-318/00: Freistaat Thüringen vs. komisjon, punkt 125, EU:T:2005:363.

(16) Kohtuasi C-305/89: Itaalia Vabariik vs. komisjon, EU:C:1991:142, punkt 20.

(17) Liidetud kohtuasjad C-278/92, C-279/92 ja C-280/92: Hispaania Kuningriik vs. komisjon,

EU:C:1994:325, punkt 21.

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/65

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1713

9. oktoober 2019,

millega kehtestatakse sellise teabe vorm, mille liikmesriigid teevad kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2193 rakendamist käsitleva aruandluse jaoks

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 7133 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 11 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile 1. jaanuariks 2021 aruande, milles on märgitud keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduva süsinikmonooksiidi (CO) aastaheite hinnanguline väärtus.

(2)	Vastavalt direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 11 lõike 3 esimesele lõigule peab komisjon tegema liikmesriikidele aruandluse jaoks kättesaadavaks elektroonilise aruandlusvahendi.

(3)	Vastavalt direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 11 lõike 3 teisele lõigule peab komisjon sätestama aruannete esitamise tehnilised vormid, et lihtsustada ja ühtlustada liikmesriikide aruandluskohustuse täitmist.

(4)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (2) artikli 75 lõike 1 kohaselt loodud ja direktiivi (EL) 2015/2193 artiklis 15 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjonile direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 11 lõike 2 kohase summaarse aastase süsinikmonooksiidi (CO) heitkoguse hinnangulise väärtuse esitamiseks kasutavad liikmesriigid käesoleva otsuse lisas esitatud küsimustikku.

Liikmesriigid kasutavad käesoleva otsuse lisa kohase teabe esitamiseks elektroonilist aruandlusvahendit, mille komisjon on teinud kättesaadavaks vastavalt direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 11 lõike 3 esimesele lõigule.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse lisa kohane teave esitatakse aruandeaasta 2019 kohta, kui kõnealuses lisas ei ole ette nähtud teisiti.

Käesoleva otsuse lisa kohane teave esitatakse hiljemalt 1. jaanuariks 2021.

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. oktoober 2019

Komisjoni nimel

Karmenu VELLA

komisjoni liige

(1) ELT L 313, 28.11.2015, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

LISA

Teave direktiivi (EL) 2015/2193 kohaldamisalasse kuuluvate keskmise võimsusega põletusseadmete kohta

Märkus. Nõutud andmed tuleb esitada 2021. aasta jaanuariks ehk enne, kui hakkab kehtima nõue, et olemasolevatel keskmise võimsusega põletusseadmetel peab olema luba või need peavad olema registreeritud. Seega peavad liikmesriigid aruande koostamisel toetuma andmetele, mis on sel ajal kättesaadavad. Kui andmed puuduvad, kasutavad nad aruandes oma parimat hinnangut. Seepärast tehakse vahet uute ja olemasolevate seadmete ning alla ja üle 20 MWth-se võimsusega seadmete vahel.

1. osa

Seadmekategooriad

Selles tabelis on esitatud seadmekategooriad, mida tuleb kasutada 2. ja 3. osas nõutava teabe esitamiseks (1).

1.1. Uus või olemasolev

Nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 3 punktides 6 ja 7

1.2. Võimsusklassid (nimisoojusvõimsus) (2)

—	1 MWth kuni 5 MWth

—	Üle 5 MWth ja kuni 20 MWth

—	Üle 20 MWth

1.3. Seadmeliik

—	Muud kui mootorid ja gaasiturbiinid

—

Mootorid

—	Gaasiturbiinid

1.4. Kütuseliik

—	Tahke biomass

—	Muud tahkekütused

—

Gaasiõli

—	Vedelkütused (v.a gaasiõli)

—

Maagaas

—	Gaaskütused (v.a maagaas)

—

Segakütus

2. osa

Metaandmed

2.1. Riik	Aruannet esitava riigi andmed
2.2. Pädev asutus	Aruande eest vastutava pädeva asutuse andmed (osakond, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress)
2.3. Seadmete arv	Seadmete arv igas seadmekategoorias
2.4. Aruandeaasta	Kalendriaasta, mille kohta aruanne esitatakse (3)

3. osa

Heide, sisendenergia ja võimsus

3.1. CO kontsentratsioonid	Iga seadmekategooria kohta süsinikmonooksiidi hinnanguline keskmine kontsentratsioon (mg/Nm3) kuivas õhus hapnikusisalduse võrdlustasemel, mida kasutatakse reguleeritud saasteaine heitkoguse piirnormi väljendamiseks
3.2. CO-heide	Iga seadmekategooria kohta seadmetest eralduva süsinikmonooksiidi hinnanguline heide, väljendatuna aastase üldkogusena tonnides
3.3. Sisendenergia	Iga seadmekategooria kohta seadmete hinnanguline summaarne kütusekulu (TJ aastas)
3.4. Summeeritud koguvõimsus	Iga seadmekategooria kohta hinnanguline koguvõimsus, väljendatuna kõigi seadmete nimisoojusvõimsuste summana

(1) Kategooria näide: uued katlad, mille võimsus on suurem kui 5 MWth ja kuni 20 MWth ning milles põletatakse muid vedelkütuseid kui gaasiõli.

(2) Uute keskmise võimsusega põletusseadmete puhul võib kasutada summaarset nimisoojusvõimsust.

(3) Eelistatavalt 2019. Kui see ei ole võimalik, siis 2018.

11.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 260/69

Nõukogu 4. oktoobri 2019. aasta otsuse (ÜVJP) 2019/1672 (mis käsitleb Euroopa Liidu meedet ÜRO kontrolli- ja inspekteerimismehhanismi toetamiseks Jeemenis) parandus

(Euroopa Liidu Teataja L 256, 7. oktoober 2019)

Leheküljel 12

asendatakse

„Strasbourg, 4. oktoober 2019 “

järgmisega:

„Luxembourg, 4. oktoober 2019 “.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 260

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 11. oktoober 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1701, 23. juuli 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I ja V lisa ( 1 )	1
	*	Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2019/1702, 1. august 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031, kehtestades prioriteetsete taimekahjustajate loetelu	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1703, 4. oktoober 2019, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Cidre de Normandie / Cidre normand (KGT)]	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1704, 9. oktoober 2019, millega lisatakse 2019. aasta püügikvootidele teatavad 2018. aastal nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt peatatud kogused	13
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1705, 10. oktoober 2019, millega muudetakse nõukogu määrust (EL, Euratom) 2019/1197 seoses tähtaegadega, mille jooksul Ühendkuningriik peab täitma tingimused, mille kohaselt säilib Ühendkuningriigil pärast liidust väljaastumist õigus saada vahendeid liidu eelarvest	40
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1706, 10. oktoober 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/325, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	42
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1707, 17. juuni 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga moodustatud kaubanduskomitees võetav seisukoht seoses soovitusega teha lepingus teatavaid muudatusi, et võtta arvesse Samoa ühinemist ja muude Vaikse ookeani piirkonna saareriikide tulevast ühinemist	45
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1708, 7. oktoober 2019, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogus seoses sellise otsuse vastuvõtmisega, millega pikendatakse WTO erandit, mis lubab Ameerika Ühendriikidel kohaldada USA Kariibi mere piirkonna majanduse taastamise seaduse (CBERA) alusel tariifset sooduskohtlemist	48
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1709, 7. oktoober 2019, Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogus Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta seoses sellise otsuse vastuvõtmisega, millega pikendatakse WTO erandit, mis võimaldab arenguriikidest WTO liikmetel kohaldada vähim arenenud riikide suhtes tariifset sooduskohtlemist	50
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1710, 7. oktoober 2019, millega nimetatakse ametisse kolm Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liiget ja kolm asendusliiget	52
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1711, 7. oktoober 2019, millega nimetatakse ametisse kaks Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liiget ja kolm asendusliiget	54
	*	Komisjoni otsus (EL) 2019/1712, 20. juuli 2018, laenu SA.29198 - (2010/C) (ex 2009/NN) kohta, mille Slovakkia andis Železničná Spoločnosť Cargo Slovakia a.s.-ile (ZSSK Cargo) (teatavaks tehtud numbri C(2019) 4723 all) ( 1 )	56
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1713 9. oktoober 2019, millega kehtestatakse sellise teabe vorm, mille liikmesriigid teevad kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2193 rakendamist käsitleva aruandluse jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2019) 7133 all) ( 1 )	65

		Parandused
	*	Nõukogu 4. oktoobri 2019. aasta otsuse (ÜVJP) 2019/1672 (mis käsitleb Euroopa Liidu meedet ÜRO kontrolli- ja inspekteerimismehhanismi toetamiseks Jeemenis) parandus ( ELT L 256, 7.10.2019 )	69


	(1) EMPs kohaldatav tekst.