ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 230 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
62. aastakäik |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
* |
Teade Euroopa Liidu, Islandi ja Norra vahelise üleandmislepingu jõustumise kohta |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
Parandused |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
6.9.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/1 |
Teade Euroopa Liidu, Islandi ja Norra vahelise üleandmislepingu jõustumise kohta
Euroopa Liidu liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelist üleandmismenetlust käsitlev Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping, (1) mis allkirjastati 28. juunil 2006 Viinis, jõustub lepingu artikli 38 lõike 4 kohaselt 1. novembril 2019.
OTSUSED
6.9.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/2 |
LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL, Euratom) 2019/1388,
4. september 2019,
millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunik
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 254 ja 255,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2015/2422, (1) artikli 48 kohaselt koosneb Üldkohus alates 1. septembrist 2019. aastal kahest kohtunikust igast liikmesriigist. |
(2) |
Kõnealuse määruse artikli 2 punkti c kohaselt lõpeb alates 1. septembrist 2019 ametisse nimetatud üheksa täiendava kohtuniku puhul nelja kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2022. |
(3) |
Üldkohtu täiendava kohtuniku ametikohale on esitatud Gerhard HESSE kandidatuur. |
(4) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 255 alusel loodud komitee on esitanud arvamuse Gerhard HESSE sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale. |
(5) |
Gerhard HESSE tuleks nimetada Üldkohtu täiendavaks kohtunikuks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Gerhard HESSE nimetatakse Üldkohtu kohtunikuks ajavahemikuks alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kuni 31. augustini 2022.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 4. september 2019
eesistuja
M. RISLAKKI
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).
6.9.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/3 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1389,
4. september 2019,
millega lubatakse 2019. taotlusaasta osas keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse teatavate tingimuste rakendamisel erandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1307/2013 ja komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 639/2014 Belgias, Hispaanias, Prantsusmaal, Leedus, Poolas ja Portugalis
(teatavaks tehtud numbri C(2019) 6438 all)
(Ainult hispaania-, hollandi-, leedu-, poola-, portugali- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, (1) eriti selle artikli 69 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 3. peatükis on sätestatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (edaspidi „keskkonnasäästlikumaks muutmise toetus“). Kõnealused tavad hõlmavad põllukultuuride mitmekesistamist ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid. Nimetatud tavasid käsitlevad täiendavad eeskirjad on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 (2) 3. peatükis. |
(2) |
Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 44 lõike 4 kohaselt võetakse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise raames kesana arvesse muid põllumajanduskultuure kui rohi või muud rohttaimed. See tähendab, et maad, mida on kasutatud karjatamiseks või millelt on tootmise eesmärgil saaki koristatud, ei saa arvestada kesana. |
(3) |
Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikele 2 võib kesa käsitada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punkti a tähenduses, kui sellel ei toimu põllumajanduslikku tootmist. |
(4) |
Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 9 kohaselt võib määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 kohaldamisel käsitada vahekultuuride või taimkatte all olevaid alasid ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana, kui need on rajatud põllukultuuride segu külvamisega ja kui määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 46 sätestatud tingimused on täidetud. Liikmesriigid peavad koostama kasutatavate põllumajanduskultuuride segude loetelu ja määrama riigi, piirkonna, allpiirkonna või põllumajandustootja tasandil ajavahemiku, mille jooksul peavad ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana deklareeritud vahekultuuride või taimkattega alad olema rajatud. Kõnealune ajavahemik ei tohi olla lühem kui kaheksa nädalat. Lisaks ei kuulu vahekultuuride või taimkattega alade hulka saagi saamise või karjatamise eesmärgil tavaliselt sügisel külvatava talivilja all olevad alad. |
(5) |
Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal on otsustanud, et ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladena vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punktidele a ja i võib käsitada kesa all olevaid alasid, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, ning vahekultuuride või taimkattega alasid, mis vastavad kõnealuse määruse artikli 45 lõikele 9. |
(6) |
Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal teatasid komisjonile, et kevad- ja suveperioodil kogetud ränk põud on avaldanud kahjulikku mõju põllumajanduslikule tegevusele, vähendanud loomasöödaks kasutatava taimestiku saagikust, seda eriti rohumaadel ja karjamaadel. |
(7) |
Karmi põua tõttu saadi liiga vähe loomasööta ning põud takistas ka varude kogumist. Nimetatud asjaolud tekitasid lisaprobleeme, kuna toodangu vähesuse tõttu oli kulude osa suurem ning see ohustab asjaomaste ettevõtete elujõulisust. |
(8) |
Selleks et võimaldada mõjutatud piirkondade põllumajandustootjatel kasutada võimalikult suurt osa oma kättesaadavatest aladest loomade söötmise eesmärgil, on Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal taotlenud luba teha erandeid teatavatest keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse tingimustest sellise kesa kohta, mis on deklareeritud vastavana kas põllumajanduskultuuride mitmekesistamise või ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõuetele vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 44 lõikele 4 või artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punktile a. |
(9) |
Samadel põhjustel on Belgia, Prantsusmaa, Leedu ja Poola taotlenud, et neile lubataks teha erandeid teatavatest keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse tingimustest vahekultuuride või taimkattega alade kohta, mille puhul on deklareeritud, et need vastavad ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõuetele kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punktiga i. |
(10) |
Ka ei saanud mõned põllumajandustootjad Prantsusmaal, Leedus ja Poolas õigel ajal külvata vahekultuure või taimkatet, sest äärmuslike ilmastikuolude tõttu ei võimaldanud mulla seisund teha selleks ettevalmistustöid. Kui ei lühendata ajavahemikku, mille jooksul tuleb rajada vahekultuuridega alad, on neil keeruline oma külviplaani ellu viia, seda eriti juhul, kui nad kavatsevad hiljem talivilja külvata. Kui see optimaalne aeg on möödas, riskivad põllumajandustootjad sellega, et on sunnitud külvama talivilja halbades tingimustes, mis seab ohtu asjaomase vilja edasise saagikuse. |
(11) |
Pidades silmas 2019. aasta tõsist põuda mõjutatud piirkondades ja põua tagajärgi, on asjakohane näha ette erandid määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 44 lõikest 4 põllumajanduskultuuride mitmekesistamise eesmärgil jäetava kesa osas, delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikest 2 määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohase ökoloogilisel kasutuseesmärgil jäetava kesa osas ning delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikest 9 määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punkti i kohasel ökoloogilisel kasutuseesmärgil vahekultuuride või taimkattega alade osas. |
(12) |
Selleks, et määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 69 lõikes 1 sätestatud nõuded oleksid täidetud, tuleks käesolevas otsuses sätestada erandid põllumajanduskultuuride mitmekesistamise ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kohustusest üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on rangelt hädavajalik. Seetõttu tuleks käesolevas otsuses sätestatud erandeid kohaldada selliste põllumajandustootjate suhtes, kes asuvad piirkondades, mille on asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ametlikult nimetanud sellisteks mõjutatud piirkondadeks, kus on kõnealuse põua tagajärjel tekkinud märkimisväärne söödakultuuride vähesus. Et muuta erand sihipäraseks, tuleks kehtestada ka täiendavad tingimused. |
(13) |
Võttes arvesse muude vahendite kättesaadavust ja mõjutatud piirkondade, sealhulgas olemasolevate põllumajandustootmise süsteemide ja maakasutuse eripära, peaks Belgial, Hispaanial, Prantsusmaal, Leedul, Poolal ja Portugalil olema võimalus otsustada, millist erandit neis piirkondades kohaldada ja kui suures ulatuses, eeldusel, et käesolevas otsuses sätestatud tingimused on täidetud. Asjaomastes piirkondades erandite kohaldamise üle otsustamisel peaksid kõnealused liikmesriigid võtma nõuetekohaselt arvesse kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade eesmärke ning eelkõige vajadust kaitsta piisavalt pinnase kvaliteeti ning bioloogilist mitmekesisust, eriti õistaimede ja pesitsevate lindude jaoks kõige tundlikumal ajal. |
(14) |
Selleks et tagada käesoleva otsusega lubatud erandite tulemuslikkus, peaksid Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal tegema oma otsused 14 päeva jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist ja teavitama komisjoni oma otsusest 7 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. |
(15) |
Et komisjon saaks jälgida, kas asjaomaseid eeskirju kohaldatakse nõuetekohaselt ja milline on erandite mõju, peaksid Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal teatama hõlmatud hektarite arvu, et hinnata määrusega (EL) nr 1307/2013 kehtestatud erandite mõju põllumajanduskultuuride mitmekesistamise ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade keskkonnaeesmärkidele. Kõnealune teave tuleks olemasolevaid haldusvahendeid kasutades teha komisjonile kättesaadavaks 15. detsembriks 2019. Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal peaksid samaks kuupäevaks esitama komisjonile hinnangu selle kohta, milline on erandi mõju keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimaeesmärkidele, mis on seotud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladega, vahekultuuride ja põllumajanduskultuuride mitmekesistamisega, ning vajaduse korral tuleks lisada ilmnenud kahjuliku mõju leevendamiseks võetavate meetmete kirjeldus. |
(16) |
Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas otsetoetuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Erandite kohaldamisala
1. Erandina määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 44 lõikest 4 võivad Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal 2019. taotlusaasta puhul otsustada, et kesa käsitatakse eraldiseisva põllumajanduskultuurina, seda isegi juhul, kui sellist maad on kasutatud karjatamiseks või sellelt on tootmise eesmärgil saaki koristatud.
2. Erandina delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikest 2 võivad Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal 2019. taotlusaasta puhul otsustada, et kesa käsitatakse määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohase ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana, seda isegi juhul, kui sellist maad on kasutatud karjatamiseks või sellelt on tootmise eesmärgil saaki koristatud.
3. Erandina delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikest 9 võivad Belgia, Prantsusmaa, Leedu ja Poola 2019. taotlusaasta puhul otsustada määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punkti i kohasel ökoloogilisel kasutuseesmärgil maa-alade kvalifitseerimisel valida vähemalt ühe järgmistest:
a) |
vahekultuuride või taimkattega alad võib rajada ka ilma kultuuride segu külvamata, kui külvatud põllukultuurideks on rohi või muud rohttaimed; |
b) |
vahekultuuride või taimkattega alade hulka võivad kuuluda saagi saamise või karjatamise eesmärgil tavaliselt sügisel külvatava talivilja all olevad alad. |
4. Erandina delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 9 teisest lõigust võivad Prantsusmaa, Leedu ja Poola 2019. taotlusaasta puhul lühendada minimaalset kohustuslikku ajavahemikku, mille jooksul tuleb vahekultuuride või taimkattega alad rajada ja mis on kõnealuse sättega ette nähtud, tingimusel et pärast külvatakse neile aladele talivilja.
Artikkel 2
Eranditega hõlmatud piirkonnad
Artiklis 1 osutatud otsuseid kohaldatakse ainult nende piirkondade suhtes, kus tabandunud kariloomad asuvad, või artikli 1 lõike 4 puhul seal, kus mulla seisund ei võimaldanud vajalikul ajal teha külvi ettevalmistustöid, takistades seega vastavust delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikele 9, mida Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugali pädevad asutused ametlikult tunnustavad, kuna 2019. aastal oli karm põud.
Artikkel 3
Tähtaeg
Artiklis 1 osutatud otsused tuleb teha 14 päeva jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist.
Artikkel 4
Teavitamine
1. 7 päeva jooksul alates artiklis 1 osutatud otsuste vastuvõtmisest teavitavad Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal komisjoni järgmisest:
a) |
alad, mida 2019. aastal tabas karm põud, mida kinnitavad ametlikult pädevad asutused; |
b) |
artikli 1 alusel tehtud otsused, sealhulgas NUTSi 3 tasandil kohaldatavate erandite laad ning asjaomastes valdkondades erandite kasutamise põhjendus. |
2. Hiljemalt 15. detsembriks 2019 teatavad Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal komisjonile nende põllumajandusettevõtete arvu, mis kasutasid artiklis 1 sätestatud erandeid, ja pindala (hektarites), mille suhtes kohaldati artiklis 1 sätestatud erandeid. See teave esitatakse NUTS 3 tasandil. Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Poola ja Portugal esitavad samaks kuupäevaks komisjonile hinnangu selle kohta, milline on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladega, vahekultuuride ja põllumajanduskultuuride mitmekesistamisega seotud erandi mõju keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimaeesmärkidele, ning vajaduse korral lisavad nad ilmnenud kahjuliku mõju leevendamiseks võetavate meetmete kirjelduse.
Artikkel 5
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Leedu Vabariigile, Poola Vabariigile ja Portugali Vabariigile.
Brüssel, 4. september 2019
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Phil HOGAN
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.
(2) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.6.2014, lk 1).
Parandused
6.9.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/7 |
Komisjoni 8. juuli 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1383 (millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 1321/2014 jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemide osas ja üldlennunduse õhusõidukite hoolduse ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise suhtes kohaldatavate nõuete leevendamise osas) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 228, 4. september 2019 )
Leheküljel 2 asendatakse artiklid 1 ja 2 järgmisega:
„Artikkel 1
Määrust (EL) nr 1321/2014 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Jätkuva lennukõlblikkuse nõuded 1. Artikli 1 punktis a osutatud õhusõidukite ja neile paigaldamiseks ette nähtud komponentide jätkuv lennukõlblikkus tagatakse kooskõlas I lisa (osa M) nõuetega, välja arvatud selliste lõike 2 esimeses lõigus loetletud õhusõidukite puhul, mille suhtes kohaldatakse Vb lisa (osa ML) nõudeid. 2. Vb lisa (osa ML) nõudeid kohaldatakse järgmiste muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite suhtes:
Selliste esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud õhusõidukite suhtes, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt sertifitseeritud lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadile, kohaldatakse I lisa (osa M) nõudeid. 3. Selleks et õhusõiduk oleks kantud määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt sertifitseeritud lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadile, peab lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud õhusõiduk vastama kõikidele järgmistele nõuetele:
4. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 tagatakse lennuluba omava ja artikli 1 punktis a osutatud õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus jätkuva lennukõlblikkuse alase erikorra alusel, mis on kindlaks määratud komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (*1) I lisa (osa 21) kohaselt välja antud lennuloas. 5. Artikli 1 punktis a osutatud õhusõidukite hooldusprogrammid, mis vastavad I lisa (osa M) punkti M.A.302 nõuetele, mida kohaldatakse enne 24. septembrit 2019, loetakse vastavaks I lisa (osa M) punkti M.A.302 või Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.302 nõuetele (vastavalt vajadusele) kooskõlas lõigetega 1 ja 2. 6. Käitajad tagavad artikli 1 punktis b osutatud õhusõidukite ja nendele paigaldavate komponentide jätkuva lennukõlblikkuse vastavalt Va lisa (osa T) nõuetele. 7. Selliste mitme turbopropellermootoriga lennukite jätkuv lennukõlblikkus, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on kuni 5 700 kg, tagatakse vastavalt nõuetele, mida kohaldatakse muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite suhtes, nagu on sätestatud I lisa (osa M) punktides M.A.201, M.A.301, M.A.302, M.A.601 ja M.A.803, II lisa (osa 145) punktis 145.A.30, III lisa (osa 66) punktides 66.A.5, 66.A.30, 66.A.70 ning V ja VI liites, Vc lisa (osa CAMO) punktis CAMO.A.315, Vd lisa (osa CAO) punktis CAO.A.010 ja I liites, niivõrd, kuivõrd neid nõudeid kohaldatakse muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite suhtes.; (*1) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1)“." |
2) |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Jätkuva lennukõlblikkusega seotud organisatsioonide sertifikaadid 1. Pädev asutus annab õhusõidukite ja neile paigaldatavate komponentide jätkuva lennukõlblikkusega, sealhulgas hooldamisega seotud organisatsioonidele taotluse korral välja sertifikaadi vastavalt II lisas (osa 145), Vc lisas (osa CAMO) või Vd lisas (osa CAO) asjaomase organisatsiooni suhtes kohaldatavatele nõuetele. 2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus kuni 24. septembrini 2020 asjaomastele organisatsioonidele taotluse korral välja anda I lisa (osa M) F alajao ja G alajao nõuetele vastava sertifikaadi. Need sertifikaadid kehtivad kuni 24. septembrini 2021. 3. Hooldusorganisatsioonide sertifikaadid, mille liikmesriik on välja andnud või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 (*2) II lisas osutatud JAR-145 sertifitseerimistingimusega ning mis kehtisid enne 29. novembrit 2003, loetakse käesoleva määruse II lisa (osa 145) alusel välja antuks. 4. Pädev asutus annab organisatsioonidele, kellel on I lisa (osa M) F alajao või G alajao või II lisa (osa 145) alusel välja antud kehtiv sertifikaat, taotluse korral välja sertifikaadi vormil 3-CAO, mis on sätestatud Vd lisa (osa CAO) 1. liites. Vd lisa (osa CAO) alusel välja antud sertifikaati omava organisatsiooni õigused on samad, mis I lisa (osa M) F alajao või G alajao või II lisa (osa 145) alusel välja antud sertifikaadi omanikul. Need õigused ei tohi siiski olla suuremad kui Vd lisa (osa CAO) A jaos osutatud organisatsiooni õigused. Organisatsioonil on Vd lisa (osa CAO) nõuete täitmisega seotud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 24. septembrini 2021. Kui puudused ei ole selleks kuupäevaks kõrvaldatud, tunnistatakse sertifikaat kehtetuks. Seni, kuni organisatsioon ei vasta Vd lisa (osa CAO) nõuetele või kuni 24. septembrini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, kohaldatakse asjaomase organisatsiooni sertifitseerimise ja järelevalve suhtes vastavalt vajadusele kas I lisa (osa M) F alajao või G alajao või II lisa (osa 145) nõudeid. 5. Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni kehtivaid sertifikaate, mis on välja antud vastavalt I lisa (osa M) G alajao nõuetele, loetakse Vc lisa (osa CAMO) alusel välja antuks. Organisatsioonil on Vc lisa (osa CAMO) nõuete täitmisega seotud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 24. septembrini 2021. Kui organisatsioon on nõuete täitmisega seotud puudused selleks kuupäevaks kõrvaldanud, annab pädev asutus talle välja Vc lisa (osa CAMO) kohase uue sertifikaadi vormil 14. Kui puudused ei ole selleks kuupäevaks kõrvaldatud, tunnistatakse sertifikaat kehtetuks. Seni, kuni organisatsioon ei vasta Vc lisa (osa CAMO) nõuetele või kuni 24. septembrini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, kohaldatakse asjaomase organisatsiooni sertifitseerimise ja järelevalve suhtes I lisa (osa M) G alajao nõudeid. 6. Hooldustõendid ja komponendi hooldustõendid, mille on enne 28. oktoobrit 2008 välja andnud sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud nõuetele, kus asjaomane organisatsioon on asutatud, sellistele õhusõidukitele, mis ei ole keerukad mootorõhusõidukid ja mis ei ole seotud ärilise lennutranspordiga (sealhulgas sellistele õhusõidukitele paigaldamiseks ette nähtud osad), loetakse väljaantuks kooskõlas I lisa (osa M) punktidega M.A.801 ja M.A.802 ning II lisa (osa 145) punktiga 145.A.50.“; (*2) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4).“" |
3) |
Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt III lisa (osa 66) nõuetele, välja arvatud I lisa (osa M) punkti M.A.606 alapunktis h, punkti M.A.607 alapunktis b, punkti M.A.801 alapunktis d ja punktis M.A.803, lisa Vb (osa ML) punkti ML.A.801 alapunktis c ja punktis ML.A.803, Vd lisa (osa CAO) punkti CAO.A.035 alapunktis d, punkti CAO.A.040 alapunktis b ning II lisa (osa 145) punkti 145.A.30 alapunktis j ja IV liites ette nähtud juhud.“ |
4) |
Lisatakse artikkel 7a: „Artikkel 7a Pädevad asutused 1. Kui liikmesriik määrab mitu üksust pädevateks asutusteks, millele antakse käesoleva määrusega hõlmatud isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ja järelevalvega seotud vajalikud volitused ja asjaomased kohustused, peavad täidetud olema järgmised nõuded:
2. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei anna välja sertifikaate ega täida järelevalveülesandeid juhul, kui on märke, mis näitavad, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide, eelkõige perekondlike või finantshuvide konflikt. 3. Vajaduse korral on pädevatel asutustel käesoleva määruse kohaste sertifitseerimis- või järelevalveülesannete täitmiseks õigus teha järgmist:
4. Lõikes 3 osutatud volitusi kasutatakse kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusnormidega.“ |
5) |
Artikkel 9 jäetakse välja. |
6) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
7) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
8) |
III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale. |
9) |
IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale. |
10) |
Va lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale. |
11) |
Käesoleva määruse VI lisas esitatud tekst lisatakse Vb lisana. |
12) |
Käesoleva määruse VII lisas esitatud tekst lisatakse Vc lisana. |
13) |
Käesoleva määruse VIII lisas esitatud tekst lisatakse Vd lisana. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 24. märtsist 2020.“
6.9.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/10 |
Komisjoni 24. juuli 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1384 (millega muudetakse määruseid (EL) nr 965/2012 ja (EL) nr 1321/2014 seoses lennuettevõtja sertifikaadis loetletud õhusõidukite kasutamisega mitteärilisteks lendudeks ja erilendudeks, käitamisnõuete kehtestamisega tehniliste kontroll-lendude suhtes, eeskirjade kehtestamisega selliste mitteäriliste lendude käitamise suhtes, mille pardal on vähendatud arv salongimeeskonna liikmeid, ning lennutegevusnõuete toimetusliku ajakohastamisega) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 228, 4. september 2019 )
Leheküljel 108 artikli 1 punktis 3
asendatakse
„3) |
lisatakse järgmine artikkel 9aa:
„Artikkel 9aa Nõuded lennumeeskonnale tehniliste kontroll-lendude tegemiseks Kui piloot on tegutsenud enne 20. augustit 2019 õhusõiduki kaptenina tehnilisel kontroll-lennul, mis vastavalt VIII lisa punktis SPO.SPEC.MCF.100 esitatud määratlusele liigitatakse A-klassi tehniliseks kontroll-lennuks, arvestatakse seda varasema lennukogemusena kõnealuse lisa punkti SPO.SPEC.MCF.115 alapunkti a alapunkti 1 nõuete täitmisel. Sel juhul tagab käitaja, et õhusõiduki kaptenile antakse ülevaade kõikidest erinevustest, mis on kindlaks tehtud enne 20. augustit 2019 kehtinud käitamistavade ja käesoleva määruse VII lisa E alajao 5. ja 6. jaotises sätestatud kohustuste, sealhulgas käitaja kehtestatud asjaomastest protseduuridest tulenevatest kohustuste vahel.“;“ |
järgmisega:
„3) |
lisatakse järgmine artikkel 9aa:
„Artikkel 9aa Nõuded lennumeeskonnale tehniliste kontroll-lendude tegemiseks Kui piloot on tegutsenud enne 24. septembrit 2019 õhusõiduki kaptenina tehnilisel kontroll-lennul, mis vastavalt VIII lisa punktis SPO.SPEC.MCF.100 esitatud määratlusele liigitatakse A-klassi tehniliseks kontroll-lennuks, arvestatakse seda varasema lennukogemusena kõnealuse lisa punkti SPO.SPEC.MCF.115 alapunkti a alapunkti 1 nõuete täitmisel. Sel juhul tagab käitaja, et õhusõiduki kaptenile antakse ülevaade kõikidest erinevustest, mis on kindlaks tehtud enne 24. septembrit 2019 kehtinud käitamistavade ja käesoleva määruse VII lisa E alajao 5. ja 6. jaotises sätestatud kohustuste, sealhulgas käitaja kehtestatud asjaomastest protseduuridest tulenevatest kohustuste vahel.“;“. |
6.9.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/11 |
Euroopa Keskpanga 10. juuli 2019. aasta suunise (EL) 2019/1265 (euro lühiajalise intressimäära (eurotSTR) kohta) (EKP/2019/19) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 199, 26. juuli 2019 )
Kaanel ja leheküljel 8
asendatakse
„Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/1265, 10. juuli 2019, euro lühiajalise intressimäära (eurotSTR) kohta (EKP/2019/19)“
järgmisega:
„Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/1265, 10. juuli 2019, euro lühiajalise intressimäära (€STR) kohta (EKP/2019/19)“.
Leheküljel 8 põhjenduses 1
asendatakse
„(eurotSTR)“
järgmisega:
„(€STR)“.