ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 228

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
4. september 2019


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1383, 8. juuli 2019, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 1321/2014 jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemide osas ja üldlennunduse õhusõidukite hoolduse ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise suhtes kohaldatavate nõuete leevendamise osas ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1384, 24. juuli 2019, millega muudetakse määruseid (EL) nr 965/2012 ja (EL) nr 1321/2014 seoses lennuettevõtja sertifikaadis loetletud õhusõidukite kasutamisega mitteärilisteks lendudeks ja erilendudeks, käitamisnõuete kehtestamisega tehniliste kontroll-lendude suhtes, eeskirjade kehtestamisega selliste mitteäriliste lendude käitamise suhtes, mille pardal on vähendatud arv salongimeeskonna liikmeid, ning lennutegevusnõuete toimetusliku ajakohastamisega ( 1 )

106

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1385, 3. september 2019, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2019) 6432 all)  ( 1 )

141

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

4.9.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1383,

8. juuli 2019,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 1321/2014 jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemide osas ja üldlennunduse õhusõidukite hoolduse ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise suhtes kohaldatavate nõuete leevendamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 1 ning artikli 62 lõikeid 14 ja 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 1321/2014 (2) on sätestatud eeskirjad teatavate õhusõidukite hooldamise ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kohta. Proportsionaalsuse huvides on vaja neid eeskirju kohandada ja kehtestada lihtsustatud nõuded, et võtta arvesse selliste üldlennunduses kasutatavate kergõhusõidukite madalamat riskitaset, mida ei ole kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (3) kohaselt tegevusloa saanud lennuettevõtja sertifikaadile. Seepärast tuleks eespool nimetatud õhusõidukite lennukõlblikkuse tagamiseks kehtestada uued nõuded. Need nõuded peaksid olema leebemad kui õhusõiduki hooldusprogrammide, lennukõlblikkuse kontrollide ja defektide ülekandmise suhtes praegu kohaldatavad nõuded. Kui selliseid hooldusnõudeid kohaldatakse muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite suhtes, peaks selliste õhusõidukite omanikul olema lubatud sõlmida hooldusülesannete täitmiseks leping määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa 145) alusel sertifitseeritud hooldusorganisatsiooniga.

(2)

Selliste õhusõidukite suhtes, mis ei ole keerukad mootorõhusõidukid ja mida ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadile, tuleks kehtestada uued eeskirjad, mis võimaldavad õhusõiduki hooldusprogrammi kindlaksmääramise ja rakendamise paindlikumaks muuta. Seepärast tuleks kasutusele võtta uus organisatsiooni sertifikaat, mille puhul õhusõidukite hoolduse, jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, lennukõlblikkuse kontrolli ja lennulubade suhtes kohaldatakse leebemaid nõudeid ning kombineeritud õigusi.

(3)

Praegu peab lennuettevõtja sertifikaadi omanik vastavalt komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 (4) sätestatud nõuetele kehtestama ohutusjuhtimissüsteemi, kus on muu hulgas kindlaks määratud sertifikaadi omaniku toimingute suhtes kohaldatav ohutusriskide juhtimise kord. Selliste toimingute hulka kuulub ka lennuettevõtja sertifikaadi omaniku õhusõidukipargi jätkuva lennukõlblikkuse tagamine, mida teostab asjaomasele sertifikaadiomanikule kuuluv jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (edaspidi „CAMO“), mis on sertifitseeritud vastavalt määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa G alajaole. Siiski ei ole I lisa G alajaos praegu sätestatud nõudeid ohutusriskide juhtimise kohta CAMO tegevuse raames. Seepärast tuleks kasutusele võtta CAMOde juhtimissüsteem, mis muu hulgas hõlmab lennuettevõtja sertifikaadi omanike kasutatavate õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemi. Kõnealust juhtimissüsteemi tuleks kohaldada kõikide jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate CAMOde suhtes.

(4)

Õhusõidukite ja komponentide jätkuva lennukõlblikkusega tegelevate organisatsioonide jaoks tuleks kehtestada piisavalt pikk üleminekuperiood, et tagada käesoleva määrusega kehtestatud uute eeskirjade ja menetluste järgimine.

(5)

Selleks et tagada proportsionaalsete eeskirjade kohaldamine õhusõidukite puhul, mis ei ole keerukad mootorõhusõidukid ja mida ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadile, ei tohiks ohutusjuhtimise põhimõtteid kohaldada lennukõlblikkust tagavate kombineeritud organisatsioonide suhtes.

(6)

Lisaks on asjakohane viia pädevatele asutustele esitatavad nõuded kooskõlla Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ohutusjuhtimispõhimõtete arenguga, pidades eelkõige silmas asutuse juhtimissüsteemi kasutuselevõttu, riikide lennundusohutusprogrammi rakendamist ja asutuste töö koordineerimise tagamist.

(7)

Õhusõiduki lennukõlblikkuse hindamisel tehtud vead, mille on põhjustanud jätkuva lennukõlblikkusega seotud puudulikud kirjed, võivad olla ohtlikud lennuohutusele. Seepärast tuleks muuta eeskirju, mida praegu kohaldatakse jätkuva lennukõlblikkuse kirjete suhtes.

(8)

Tuleks parandada mõned keelelised vead, mis tekitavad probleeme määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa teatavate sätete tõlgendamisel.

(9)

Määrust (EL) nr 1321/2014 tuleks seepärast muuta.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamustel nr 5/2016, (5) nr 6/2016 (6) ja 13/2016, (7) mis esitati kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (8) artikli 76 lõikega 1.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 lõike 3 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1321/2014 muudetakse järgmiselt.

(1)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Jätkuva lennukõlblikkuse nõuded

1.   Artikli 1 punktis a osutatud õhusõidukite ja neile paigaldamiseks ette nähtud komponentide jätkuv lennukõlblikkus tagatakse kooskõlas I lisa (osa M) nõuetega, välja arvatud selliste lõike 2 esimeses lõigus loetletud õhusõidukite puhul, mille suhtes kohaldatakse Vb lisa (osa ML) nõudeid.

2.   Vb lisa (osa ML) nõudeid kohaldatakse järgmiste muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite suhtes:

a)

lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2 730 kg;

b)

kuni neljale sõitjale ette nähtud tiivikõhusõidukid maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg;

c)

muu ELA2 õhusõiduk.

Selliste esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud õhusõidukite suhtes, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt sertifitseeritud lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadile, kohaldatakse I lisa (osa M) nõudeid.

3.   Selleks et õhusõiduk oleks kantud määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt sertifitseeritud lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadile, peab lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud õhusõiduk vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a)

pädev asutus on asjaomase õhusõiduki hooldusprogrammi heaks kiitnud vastavalt I lisa (osa M) punktile M.A.302;

b)

õhusõidukile on tehtud punktis a osutatud hooldusprogrammi nõuetele vastav hooldus ja välja antud asjakohane hooldustõend kooskõlas II lisa (osa 145) punktidega 145.A.48 ja 145.A.50;

c)

õhusõidukile on tehtud lennukõlblikkuse kontroll ja välja antud uus lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat vastavalt I lisa (osa M) punktile M.A.901.

4.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 tagatakse lennuluba omava ja artikli 1 punktis a osutatud õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus jätkuva lennukõlblikkuse alase erikorra alusel, mis on kindlaks määratud komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (*1) I lisa (osa 21) kohaselt välja antud lennuloas.

5.   Artikli 1 punktis a osutatud õhusõidukite hooldusprogrammid, mis vastavad I lisa (osa M) punkti M.A.302 nõuetele, mida kohaldatakse enne 20. augustit 2019, loetakse vastavaks I lisa (osa M) punkti M.A.302 või Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.302 nõuetele (vastavalt vajadusele) kooskõlas lõigetega 1 ja 2.

6.   Käitajad tagavad artikli 1 punktis b osutatud õhusõidukite ja nendele paigaldavate komponentide jätkuva lennukõlblikkuse vastavalt Va lisa (osa T) nõuetele.

7.   Selliste mitme turbopropellermootoriga lennukite jätkuv lennukõlblikkus, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on kuni 5 700 kg, tagatakse vastavalt nõuetele, mida kohaldatakse muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite suhtes, nagu on sätestatud I lisa (osa M) punktides M.A.201, M.A.301, M.A.302, M.A.601 ja M.A.803, II lisa (osa 145) punktis 145.A.30, III lisa (osa 66) punktides 66.A.5, 66.A.30, 66.A.70 ning V ja VI liites, Vc lisa (osa CAMO) punktis CAMO.A.315, Vd lisa (osa CAO) punktis CAO.A.010 ja I liites, niivõrd, kuivõrd neid nõudeid kohaldatakse muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite suhtes.;

(*1)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1)“."

(2)

artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Jätkuva lennukõlblikkusega seotud organisatsioonide sertifikaadid

1.   Pädev asutus annab õhusõidukite ja neile paigaldatavate komponentide jätkuva lennukõlblikkusega, sealhulgas hooldamisega seotud organisatsioonidele taotluse korral välja sertifikaadi vastavalt II lisas (osa 145), Vc lisas (osa CAMO) või Vd lisas (osa CAO) asjaomase organisatsiooni suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Erandina lõikest 1 võib pädev asutus kuni 20. augustini 2020 asjaomastele organisatsioonidele taotluse korral välja anda I lisa (osa M) F alajao ja G alajao nõuetele vastava sertifikaadi. Need sertifikaadid kehtivad kuni 20. augustini 2021.

3.   Hooldusorganisatsioonide sertifikaadid, mille liikmesriik on välja andnud või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 (*2) II lisas osutatud JAR-145 sertifitseerimistingimusega ning mis kehtisid enne 29. novembrit 2003, loetakse käesoleva määruse II lisa (osa 145) alusel välja antuks.

4.   Pädev asutus annab organisatsioonidele, kellel on I lisa (osa M) F alajao või G alajao või II lisa (osa 145) alusel välja antud kehtiv sertifikaat, taotluse korral välja sertifikaadi vormil 3-CAO, mis on sätestatud Vd lisa (osa CAO) 1. liites.

Vd lisa (osa CAO) alusel välja antud sertifikaati omava organisatsiooni õigused on samad, mis I lisa (osa M) F alajao või G alajao või II lisa (osa 145) alusel välja antud sertifikaadi omanikul. Need õigused ei tohi siiski olla suuremad kui Vd lisa (osa CAO) A jaos osutatud organisatsiooni õigused.

Organisatsioonil on Vd lisa (osa CAO) nõuete täitmisega seotud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 20. augustini 2021. Kui puudused ei ole selleks kuupäevaks kõrvaldatud, tunnistatakse sertifikaat kehtetuks.

Seni, kuni organisatsioon ei vasta Vd lisa (osa CAO) nõuetele või kuni 20. augustini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, kohaldatakse asjaomase organisatsiooni sertifitseerimise ja järelevalve suhtes vastavalt vajadusele kas I lisa (osa M) F alajao või G alajao või II lisa (osa 145) nõudeid.

5.   Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni kehtivaid sertifikaate, mis on välja antud vastavalt I lisa (osa M) G alajao nõuetele, loetakse Vc lisa (osa CAMO) alusel välja antuks.

Organisatsioonil on Vc lisa (osa CAMO) nõuete täitmisega seotud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 20. augustini 2021.

Kui organisatsioon on nõuete täitmisega seotud puudused selleks kuupäevaks kõrvaldanud, annab pädev asutus talle välja Vc lisa (osa CAMO) kohase uue sertifikaadi vormil 14. Kui puudused ei ole selleks kuupäevaks kõrvaldatud, tunnistatakse sertifikaat kehtetuks.

Seni, kuni organisatsioon ei vasta Vc lisa (osa CAMO) nõuetele või kuni 20. augustini 2021, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, kohaldatakse asjaomase organisatsiooni sertifitseerimise ja järelevalve suhtes I lisa (osa M) G alajao nõudeid.

6.   Hooldustõendid ja komponendi hooldustõendid, mille on enne 28. oktoobrit 2008 välja andnud sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud nõuetele, kus asjaomane organisatsioon on asutatud, sellistele õhusõidukitele, mis ei ole keerukad mootorõhusõidukid ja mis ei ole seotud ärilise lennutranspordiga (sealhulgas sellistele õhusõidukitele paigaldamiseks ette nähtud osad), loetakse väljaantuks kooskõlas I lisa (osa M) punktidega M.A.801 ja M.A.802 ning II lisa (osa 145) punktiga 145.A.50.“;

(*2)  Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4).“;"

(3)

artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt III lisa (osa 66) nõuetele, välja arvatud I lisa (osa M) punkti M.A.606 alapunktis h, punkti M.A.607 alapunktis b, punkti M.A.801 alapunktis d ja punktis M.A.803, lisa Vb (osa ML) punkti ML.A.801 alapunktis c ja punktis ML.A.803, Vd lisa (osa CAO) punkti CAO.A.035 alapunktis d, punkti CAO.A.040 alapunktis b ning II lisa (osa 145) punkti 145.A.30 alapunktis j ja IV liites ette nähtud juhud.“;

(4)

lisatakse artikkel 7 a:

„Artikkel 7 a

Pädevad asutused

1.   Kui liikmesriik määrab mitu üksust pädevateks asutusteks, millele antakse käesoleva määrusega hõlmatud isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ja järelevalvega seotud vajalikud volitused ja asjaomased kohustused, peavad täidetud olema järgmised nõuded:

a)

iga pädeva asutuse pädevusvaldkonnad peavad olema eelkõige kohustuste ja geograafiliste piiride osas selgelt määratletud;

b)

tõhusa sertifitseerimise ja järelevalve tagamiseks koordineerivad kõik käesoleva määrusega hõlmatud organisatsioonid ja isikud oma tegevust asjaomase pädevusvaldkonna raames.

2.   Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei anna välja sertifikaate ega täida järelevalveülesandeid juhul, kui on märke, mis näitavad, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide, eelkõige perekondlike või finantshuvide konflikt.

3.   Vajaduse korral on pädevatel asutustel käesoleva määruse kohaste sertifitseerimis- või järelevalveülesannete täitmiseks õigus teha järgmist:

a)

kontrollida asjaomaseid dokumente, andmeid, protseduure ja kõiki muid sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesande täitmisega seotud materjale;

b)

teha nendest dokumentidest, andmetest, eeskirjadest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid;

c)

nõuda asjaomaste organisatsioonide kõikidelt töötajatelt kohapeal suulisi selgitusi;

d)

siseneda asjakohastesse ruumidesse, käitamiskohtadesse või transpordivahenditesse, mis kuuluvad eespool nimetatud isikutele või mida need isikud kasutavad;

e)

teha asjaomaste organisatsioonide kohta auditeid, uurimisi, hindamisi ja korraldada kontrolle, sealhulgas etteteatamata kontrolle;

f)

võtta või algatada asjakohaseid jõustamismeetmeid.

4.   Lõikes 3 osutatud volitusi kasutatakse kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusnormidega.“;

(5)

artikkel 9 jäetakse välja;

(6)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

(7)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

(8)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale;

(9)

IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale;

(10)

Va lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale;

(11)

käesoleva määruse VI lisas esitatud tekst lisatakse Vb lisana;

(12)

käesoleva määruse VII lisas esitatud tekst lisatakse Vc lisana;

(13)

käesoleva määruse VIII lisas esitatud tekst lisatakse Vd lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 20. veebruarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuli 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)   ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).

(4)  Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(5)  Arvamus nr 5/2016: rakkerühm osa M läbivaatamiseks üldlennunduse seisukohalt.

(6)  Arvamus nr 6/2016: ohutusjuhtimise süsteemi (SMS) käsitlevate nõuete lisamine komisjoni määrusele (EL) nr 1321/2014 – SMSi käsitlevad sätted osas M.

(7)  Arvamus nr 13/2016: tehnilised dokumendid.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1139, 4. juuli 2018, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).


I LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

Sisukord asendatakse järgmisega:

„SISUKORD

M.1

A JAGU — TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU — ÜLDSÄTTED

M.A.101

Reguleerimisala

B ALAJAGU — PÄDEVUS

M.A.201

Kohustused

M.A.202

Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamine

C ALAJAGU — JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

M.A.301

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded

M.A.302

Õhusõiduki hooldusprogramm

M.A.303

Lennukõlblikkusdirektiivid

M.A.304

Muudatus- ja remonditööde tehniline normdokumentatsioon

M.A.305

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteem

M.A.306

Õhusõiduki tehnilise päeviku süsteem

M.A.307

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete üleandmine

D ALAJAGU — HOOLDUSSTANDARDID

M.A.401

Tehnilised normdokumendid

M.A.402

Hoolduse tegemine

M.A.403

Õhusõiduki defektid

E ALAJAGU — KOMPONENDID

M.A.501

Liigitamine ja paigaldamine

M.A.502

Komponentide hooldamine

M.A.503

Kapitaalremontide vahelise ressursiga osad ja ajaliselt piiratud kasutusega komponendid

M.A.504

Komponentide eraldamine

F ALAJAGU — HOOLDUSORGANISATSIOON

M.A.601

Reguleerimisala

M.A.602

Taotlemine

M.A.603

Sertifikaadi ulatus

M.A.604

Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

M.A.605

Tegevusruumid

M.A.606

Nõuded töötajatele

M.A.607

Volitatud lennundustehnilised töötajad ja lennukõlblikkust kontrollivad töötajad

M.A.608

Komponendid, seadmed ja tööriistad

M.A.609

Tehnilised normdokumendid

M.A.610

Töökäsud

M.A.611

Hooldusstandardid

M.A.612

Õhusõiduki hooldustõend

M.A.613

Komponendi hooldustõend

M.A.614

Hooldustööde ja lennukõlblikkuse kontrolli kirjed

M.A.615

Organisatsiooni õigused

M.A.616

Organisatsiooni sisekontroll

M.A.617

Muudatused sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis

M.A.618

Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivus

M.A.619

Puudused

G ALAJAGU — JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAV ORGANISATSIOON

M.A.701

Reguleerimisala

M.A.702

Taotlemine

M.A.703

Sertifikaadi ulatus

M.A.704

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamat

M.A.705

Tegevusruumid

M.A.706

Nõuded töötajatele

M.A.707

Lennukõlblikkust kontrollivad töötajad

M.A.708

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine

M.A.709

Dokumentatsioon

M.A.710

Lennukõlblikkuse kontroll

M.A.711

Organisatsiooni õigused

M.A.712

Kvaliteedisüsteem

M.A.713

Muudatused jätkuvat lennukõlblikkust korraldavas sertifitseeritud organisatsioonis

M.A.714

Dokumentide säilitamine

M.A.715

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi kehtivus

M.A.716

Puudused

H ALAJAGU — HOOLDUSTÕENDID

M.A.801

Õhusõiduki hooldustõend

M.A.802

Komponendi hooldustõend

M.A.803

Omanik-piloodi volitus

I ALAJAGU — LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

M.A.901

Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

M.A.902

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivus

M.A.903

Õhusõiduki registrikannete üleviimine ELi piires

M.A.904

ELi imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine

M.A.905

Puudused

B JAGU – MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU — ÜLDSÄTTED

M.B.101

Reguleerimisala

M.B.102

Pädev asutus

M.B.103

Puudused ja täitemeetmed – isikud

M.B.104

Dokumentide säilitamine

M.B.105

Vastastikune teabevahetus

B ALAJAGU — PÄDEVUS

M.B.201

Kohustused

M.B.202

Ameti teavitamine

C ALAJAGU — JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

M.B.301

Õhusõiduki hooldusprogramm

M.B.302

Erandid

M.B.303

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse jälgimine

M.B.304

Kehtetuks tunnistamine, peatamine ja piirangute kehtestamine

M.B.305

Õhusõiduki tehnilise päeviku süsteem

D ALAJAGU — HOOLDUSSTANDARDID

E ALAJAGU — KOMPONENDID

F ALAJAGU — HOOLDUSORGANISATSIOON

M.B.601

Taotlemine

M.B.602

Esialgne sertifikaat

M.B.603

Sertifikaadi väljaandmine

M.B.604

Pidev järelevalve

M.B.605

Puudused

M.B.606

Muudatused

M.B.607

Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

G ALAJAGU — JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAV ORGANISATSIOON

M.B.701

Taotlemine

M.B.702

Esialgne sertifikaat

M.B.703

Sertifikaadi väljaandmine

M.B.704

Pidev järelevalve

M.B.705

Puudused

M.B.706

Muudatused

M.B.707

Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

H ALAJAGU — HOOLDUSTÕENDID

I ALAJAGU — LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

M.B.901

Soovituste hindamine

M.B.902

Pädeva asutuse tehtav lennukõlblikkuse kontroll

M.B.903

Puudused

M.B.904

Teabevahetus

I liide — Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping

II liide — Komponendi hooldustõend — EASA vorm 1

III liide — Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat — EASA vorm 15

IV liide — I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimisel kasutatav klassi- ja pädevusmärgete süsteem

V liide — I lisa (osa M) F alajaos osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat

VII liide — Keerulised hooldustööd

VIII liide — Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööd“.

(2)

Punkti M.1 muudetakse järgmiselt.

(a)

Alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

õhusõidukite hooldusprogrammide heakskiitmise puhul üks järgmistest:

i)

õhusõiduki registreerijaliikmesriigi määratud asutus;

ii)

üks järgmistest, kui registreerijaliikmesriik nõustub sellega enne õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmist:

a)

selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub käitaja peamine tegevuskoht, või kui käitajal ei ole peamist tegevuskohta, siis selle liikmesriigi määratud asutus, kus on käitaja asukoht või kus käitaja elab;

b)

asutus, mis teeb järelevalvet õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni üle või millega omanik on sõlminud piiratud lepingu vastavalt punkti M.A.201 alapunkti i alapunktile 1.“

(b)

Punkt 4 jäetakse välja.

(3)

Punkt M.A.101 asendatakse järgmisega:

M.A.101   Reguleerimisala

Käesolevas jaos on sätestatud meetmed, mida tuleb võtta õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, sealhulgas meetmed õhusõiduki hooldamiseks. Samuti sätestatakse selles tingimused, millele peavad vastama asjakohases tegevuses osalevad isikud või organisatsioonid.“

(4)

Punkti M.A.201 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Õhusõiduki omanik vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:

(1)

õhusõidukit hoitakse lennukõlblikuna;

(2)

kogu käitamis- ja avariivarustus on paigaldatud nõuetekohaselt ning on töökorras või selle töökõlbmatus on selgelt tähistatud;

(3)

õhusõidukil on kehtiv lennukõlblikkussertifikaat;

(4)

õhusõidukit hooldatakse vastavalt õhusõiduki hooldusprogrammile, mis on kindlaks määratud punktis M.A.302.“

(5)

Punkti M.A.201 alapunktid d–i asendatakse järgmisega:

„d)

Lennueelse ülevaatuse rahuldava läbimise eest vastutab õhusõiduki kapten või juhul, kui õhusõidukit kasutab määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja, õhusõiduki käitaja. Selle ülevaatuse peab tegema piloot või mõni teine kvalifitseeritud isik ning seda ei pea tegema sertifitseeritud hooldusorganisatsioon ega volitatud lennundustehnilised töötajad.

e)

Kui õhusõidukit kasutab määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja, vastutab jätkuva lennukõlblikkuse eest käitaja, kes peab tegema järgmist:

(1)

tagama, et lennud toimuvad vaid juhul, kui on täidetud alapunktis a sätestatud tingimused;

(2)

võtma vajalikud meetmed selle tagamiseks, et ta oleks sertifitseeritud (osana tema käitatavate õhusõidukitega seotud lennuettevõtja sertifikaadist) vastavalt Vc lisale (osa CAMO) jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsioonina (CAMO);

(3)

võtma vajalikud meetmed selle tagamiseks, et ta oleks sertifitseeritud vastavalt II lisale (osa 145) või sõlmima II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud organisatsiooniga kirjaliku lepingu vastavalt Vc lisa (osa CAMO) punkti CAMO.A.315 alapunktile c.

f)

Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mida kasutatakse ärilisteks erilendudeks või ärilise lennutranspordi lendudeks, mida teostavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad või määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid ja deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonid, peab käitaja tagama järgmise:

(1)

lennud toimuvad vaid juhul, kui on täidetud alapunktis a sätestatud tingimused;

(2)

jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid täidab Vc lisa (osa CAMO) kohaselt sertifitseeritud CAMO; kui käitaja ise ei ole nimetatud jao kohaselt sertifitseeritud, sõlmib ta nende ülesannete täitmiseks kirjaliku lepingu Vc lisa (osa CAMO) kohaselt sertifitseeritud organisatsiooniga vastavalt käesoleva lisa I liitele;

(3)

alapunktis 2 osutatud CAMO-l on II lisa (osa 145) kohane õhusõidukite ja neile paigaldatavate komponentide hooldusorganisatsiooni sertifikaat või ta on vastavalt Vc lisa (osa CAMO) punkti CAMO.A.315 alapunktile c sõlminud kirjaliku lepingu II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud organisatsioonidega.

g)

Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mis ei kuulu alapunktide e ja f alla, peab omanik tagama järgmise:

(1)

lennud toimuvad vaid juhul, kui on täidetud alapunktis a sätestatud tingimused;

(2)

jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid täidab Vc lisa (osa CAMO) kohaselt sertifitseeritud CAMO; kui omanik ise ei ole Vc lisa (osa CAMO) kohaselt sertifitseeritud CAMO, sõlmib ta nende ülesannete täitmiseks kirjaliku lepingu Vc lisa (osa CAMO) kohaselt sertifitseeritud organisatsiooniga vastavalt käesoleva lisa I liitele;

(3)

alapunktis 2 osutatud CAMO-l on II lisa (osa 145) kohane õhusõidukite ja neile paigaldatavate komponentide hooldusorganisatsiooni sertifikaat või ta on vastavalt Vc lisa (osa CAMO) punkti CAMO.A.315 alapunktile c sõlminud kirjaliku lepingu II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud organisatsioonidega.

h)

Muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mida kasutatakse ärilisteks erilendudeks või ärilise lennutranspordi lendudeks, mida teostavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad või määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid ja deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonid, peab käitaja tagama järgmise:

(1)

lennud toimuvad vaid juhul, kui on täidetud alapunktis a sätestatud tingimused;

(2)

jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid täidab CAMO, mis on sertifitseeritud Vc lisa (osa CAMO) kohaselt, või kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAO), mis on sertifitseeritud Vd lisa (osa CAO) kohaselt; kui käitaja ei ole Vc lisa (osa CAMO) kohaselt sertifitseeritud CAMO või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud CAO, sõlmib ta vastavalt käesoleva lisa I liitele kirjaliku lepingu Vc lisa (osa CAMO) kohaselt sertifitseeritud CAMOga või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud CAOga;

(3)

alapunktis 2 osutatud CAMO või CAO on sertifitseeritud vastavalt II lisale (osa 145) või vastavalt käesoleva lisa osa M F alajaole või on sertifitseeritud CAOna, millel on õigus teostada hooldust, või CAMO on vastavalt Vc lisa (osa CAMO) punkti CAMO.A.315 alapunktile c sõlminud kirjaliku lepingu organisatsioonidega, mis on sertifitseeritud vastavalt II lisale (osa 145) või vastavalt käesoleva lisa osa M F alajaole või Vd lisale (osa CAO) ja neil on õigus teostada hooldust.

i)

Muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mis ei kuulu alapunktide e ja h alla või mida kasutatakse piiratud lennutegevuseks, tagab omanik, et lennud toimuvad vaid juhul, kui on täidetud alapunktis a sätestatud tingimused. Selleks teeb omanik järgmist:

(1)

omistab punktis M.A.301 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded I liite kohaselt sõlmitud kirjaliku lepingu alusel CAMO-le või CAO-le või

(2)

täidab neid ülesandeid ise.

Kui omanik otsustab neid ülesanded ise täita, võib ta otsustada mitte täita õhusõiduki hooldusprogrammi väljatöötamise ja heakskiitmisega seotud ülesandeid ainult siis, kui neid ülesandeid täidab CAMO või CAO kirjaliku lepingu alusel, mis on sõlmitud vastavalt punktile M.A.302.“

(6)

Punkt M.A.202 asendatakse järgmisega:

M.A.202   Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamine

a)

Ilma, et see piiraks II lisas (osa 145) ja Vc lisas (osa CAMO) sätestatud aruandlusnõuete kohaldamist, teatab iga punkti M.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon õhusõiduki või selle komponendi igast kindlakstehtud seisundist, mis ohustab lennuohutust,

(1)

õhusõiduki registreerijaliikmesriigi määratud pädevale asutusele ja lisaks käitaja liikmesriigi määratud pädevale asutusele, kui käitaja liikmesriik ei ole sama, mis õhusõiduki registreerijaliikmesriik;

(2)

konstruktsioonitüübi või lisakonstruktsioonitüübi eest vastutavale organisatsioonile.

b)

Alapunktis a osutatud teated tuleb edastada alapunktis a osutatud pädeva asutuse kehtestatud korras ja need peavad sisaldama kogu asjakohast teavet teate edastanud isikule või organisatsioonile teadaoleva seisundi kohta.

c)

Kui õhusõiduki hooldust või lennukõlblikkuse kontrolli teostatakse kirjaliku lepingu alusel, on selle tegevuse eest vastutav isik või organisatsioon kohustatud teatama igast alapunktis a osutatud seisundist õhusõiduki omanikule ja käitajale ning lisaks asjaomasele CAMO-le või CAO-le, kui see ei ole sama isik.

d)

See isik või organisatsioon edastab alapunktides a ja c osutatud teated võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul alates hetkest, mil ta tegi kindlaks seisundi, mille kohta teade edastatakse, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad.

e)

Isik või organisatsioon esitab järelaruande, mis sisaldab üksikasjalikku kirjeldust meetmetest, mida see isik või organisatsioon kavatseb võtta, et vältida sarnaseid juhtumeid tulevikus, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud. Järelaruanne esitatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.“

(7)

Punktid M.A.301 ja M.A.302 asendatakse järgmisega:

M.A.301   Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse ning käitamis- ja avariivarustuse töökõlblikkuse tagamiseks:

a)

tehakse lennueelseid ülevaatusi;

b)

kõrvaldatakse kõik õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavad defektid ja vead kas punktis M.A.304 või punktis M.A.401 (vastavalt vajadusele) sätestatud normdokumentide kohaselt, võttes arvesse miinimumvarustuse loetelu ja konfiguratsioonist lubatud kõrvalekallete loetelu, kui sellised loetelud on olemas;

c)

teostatakse kogu hooldus vastavalt õhusõiduki hooldusprogrammile, millele osutatakse punktis M.A.302;

d)

kõigi hooldustööde kohta antakse välja hooldustõendid vastavalt H alajaole;

e)

kõigi keerukate mootoriga õhusõidukite või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite puhul analüüsitakse punktis M.A.302 osutatud heakskiidetud õhusõiduki hooldusprogrammi efektiivsust;

f)

järgitakse kõiki kohaldatavaid

(1)

lennukõlblikkusdirektiive;

(2)

jätkuvat lennukõlblikkust mõjutavaid käitamisdirektiive;

(3)

ameti kehtestatud jätkuva lennukõlblikkuse nõudeid;

(4)

meetmeid, mida pädev asutus on nõudnud vahetu reaktsioonina ohutusprobleemile;

g)

tehakse muudatus- ja remonditöid vastavalt punktile M.A.304;

h)

esitatakse õhusõiduki kaptenile või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki korral käitajale massi ja balansseeringu aruanne, mis vastab õhusõiduki konfiguratsioonile;

i)

vajaduse korral tehakse tehnilisi kontroll-lende.

M.A.302   Õhusõiduki hooldusprogramm

a)

Iga õhusõiduki hooldamine korraldatakse kooskõlas õhusõiduki hooldusprogrammiga.

b)

Õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle edaspidised muudatused peab kinnitama pädev asutus.

c)

Kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab CAMO või CAO või kui omaniku ja CAMO või CAO vahel on punkti M.A.201 alapunkti i alapunkti 1 kohaselt sõlmitud kirjalik leping, võib õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused heaks kiita kaudse heakskiitmise protseduuri kaudu.

Sel juhul kehtestab asjaomane CAMO või CAO kaudse heakskiitmise protseduuri jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus, millele osutatakse Vc lisa punktis CAMO.A.300, või kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus, millele osutatakse Vd lisa punktis CAO.A.025, ja selle protseduuri peab kiitma heaks pädev asutus, kelle vastutusalasse asjaomane CAMO või CAO kuulub.

Kaudse heakskiitmise protseduuri võib kasutada üksnes siis, kui asjaomase CAMO või CAO üle teostab järelevalvet õhusõiduki registreerijaliikmesriik, välja arvatud juhul, kui punkti M.1 alapunkti 3 kohaselt on sõlmitud kirjalik leping, millega kantakse vastutus õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise eest üle CAMO või CAO eest vastutavale pädevale asutusele.

d)

Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama

(1)

pädeva asutuse välja antud juhenditele;

(2)

jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhenditele,

i)

mille on välja andnud tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde projekti kinnituse, ETSO loa või määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) alusel välja antud muu loa omanikud ning

ii)

mis on lisatud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21.A.90B või punktis 21.A.431B osutatud sertifitseerimistingimustele (kui see on kohaldatav).

e)

Erandina alapunktist d võib õhusõiduki omanik või jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kalduda kõrvale alapunkti d alapunktis 2 osutatud juhenditest ja näha õhusõiduki hooldusprogrammis ette pikendatud ajavahemikud, tuginedes alapunkti h kohaste piisavate läbivaatamiste käigus saadud andmetele. Kaudne heakskiitmine ei ole lubatud ohutusalaste ülesannete täitmise vaheliste ajavahemike pikendamise korral. Õhusõiduki omanik või jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon võib õhusõiduki hooldusprogrammis esitada ka täiendavaid juhendeid.

f)

Õhusõiduki hooldusprogramm peab sisaldama kõikide hooldustööde üksikasju, sealhulgas nende tegemise sagedust ning lennutegevuse liigi ja spetsiifikaga seotud eriülesandeid.

g)

Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, kui õhusõiduki hooldusprogramm põhineb hoolduse juhtrühma loogikal või seisundi jälgimisel, peab hooldusprogramm sisaldama töökindluse programmi.

h)

Õhusõiduki hooldusprogramm vaadatakse kindlate ajavahemike järel läbi ja vajaduse korral tehakse selles asjakohaseid muudatusi. Läbivaatamised peavad tagama, et õhusõiduki hooldusprogramm on käitamise käigus saadud kogemustele tuginedes ja pädeva asutuse suuniseid arvestades jätkuvalt ajakohane ja põhjendatud, võttes arvesse ka uusi või muudetud hooldusjuhendeid, mille on andnud välja tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud ja mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) alusel.“

(8)

Punkt M.A.304 asendatakse järgmisega:

M.A.304   Muudatus- ja remonditööde tehniline normdokumentatsioon

Õhusõidukit või komponenti parandav isik või organisatsioon hindab võimalikke kahjustusi. Muudatus- ja remonditööde tegemisel lähtutakse vastavalt vajadusele järgmistest tehnilistest normdokumentidest:

a)

dokumendid, mille on heaks kiitnud amet;

b)

dokumendid, mille on heaks kiitnud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohane projekteerimisorganisatsioon;

c)

dokumendid, mis sisalduvad määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21.A.90B või punktis 21.A.431B osutatud nõuetes.“

(9)

Punkt M.A.305 asendatakse järgmisega:

M.A.305   Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteem

a)

Pärast iga hooldust kantakse punkti M.A.801 või punkti 145.A.50 (vastavalt vajadusele) kohane hooldustõend õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemi niipea, kui võimalik, kuid hiljemalt 30 päeva pärast hoolduse lõpuleviimist.

b)

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteem peab sisaldama järgmist:

1.

kande kuupäev, õhusõiduki, mootori(te) ja/või propelleri(te) kumulatiivne kasutusaeg arvestatuna kohaldatava parameetri alusel;

2.

allpool alapunktides c ja d kirjeldatud õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed koos allpool alapunktis e kirjeldatud hooldustööde üksikasjalike kirjetega;

3.

õhusõiduki tehniline päevik, kui see on punkti M.A.306 kohaselt nõutav.

c)

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed peavad sisaldama aktuaalset massi ja balansseeringu aruannet ning teavet hetkeseisu kohta seoses järgmisega:

1.

lennukõlblikkusdirektiivid ja meetmed, mille pädev asutus on määranud vahetu reaktsioonina ohutusprobleemile;

2.

muudatus- ja remonditööd;

3.

vastavus õhusõiduki hooldusprogrammile;

4.

ülekantud hooldustööd ja ülekantud defektide kõrvaldamine.

d)

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed peavad sisaldama teavet järgmiste komponentide hetkeseisu kohta:

1.

kapitaalremontide vahelise ressursiga osad, sealhulgas iga asjaomase osa kumulatiivne kasutusaeg arvestatuna kohaldatava lennukõlblikkuse piirangu parameetri alusel, ning

2.

ajaliselt piiratud kasutusega komponendid, sealhulgas asjaomaste komponentide kumulatiivne kasutusaeg pärast viimast õhusõiduki hooldusprogrammi kohast korralist hooldust, arvestatuna kohaldatava parameetri alusel.

e)

Omanik või käitaja võtab kasutusele pädevale asutusele sobivas vormis süsteemi järgmiste dokumentide ja andmete säilitamiseks allpool kindlaksmääratud ajavahemike vältel:

1.

õhusõiduki tehnilise päeviku süsteem: tehniline päevik või muud mahu ja üksikasjalikkuse poolest samaväärsed andmed, mis hõlmavad viimase kande tegemisele eelnevat 36-kuulist ajavahemikku;

2.

hooldustõend ja hooldustööde üksikasjalikud kirjed,

(i)

mis näitavad vastavust lennukõlblikkusdirektiividele ja meetmetele, mille pädev asutus on määranud vahetu reaktsioonina õhusõiduki, mootori(te), propelleri(te) ja nende komponentidega (vastavalt vajadusele) seotud ohutusprobleemile, seni, kuni neis esitatud teave asendatakse mahu ja üksikasjalikkuse poolest samaväärse uue teabega, mis peab hõlmama vähemalt 36-kuulist ajavahemikku;

(ii)

mis näitavad vastavust punkti M.A.304 alusel kohaldatavatele tehnilistele normdokumentidele seoses õhusõiduki, mootori(te), propelleri(te) ja kõikide lennukõlblikkuse piirangutega hõlmatud komponentide muudatus- ja remonditööde hetkeseisuga ning

(iii)

milles on loetletud kõik õhusõiduki, mootori(te) ja propelleri(te) (vastavalt vajadusele) jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks vajalikud korralised hooldustööd või muud hooldustööd, seni, kuni neis esitatud teave asendatakse mahu ja üksikasjalikkuse poolest samaväärse uue teabega, mis peab hõlmama vähemalt 36-kuulist ajavahemikku;

3.

teatavaid komponente käsitlevad andmed:

(i)

iga kapitaalremontide vahelise ressursiga osa kasutusajalugu käsitlevad andmed, mille alusel määratakse kindlaks lennukõlblikkuse piirangutele vastavuse hetkeseis;

(ii)

hooldustõend ja hooldustööde üksikasjalikud kirjed kõigi kapitaalremontide vahelise ressursiga osade ja ajaliselt piiratud kasutusega osade viimase korralise hoolduse ja võimaliku hilisema plaanivälise hoolduse teostamise kohta, seni, kuni kõnealusele korralisele hooldusele järgneb teine, töömahu ja põhjalikkuse poolest samaväärne korraline hooldus; asjaomased andmed peavad hõlmama vähemalt 36-kuulist ajavahemikku;

(iii)

hooldustõend ja omaniku kinnitus sellise komponendi vastuvõtmise kohta, mis on ELA2 õhusõidukile paigaldatud ilma EASA vormi 1 esitamata vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunktile c; asjaomased andmed peavad hõlmama vähemalt 36-kuulist ajavahemikku.

4.

Dokumentide säilitusaeg õhusõiduki käitamise lõpetamise korral:

(i)

punkti M.A.305 alapunkti b alapunkti 1 kohaseid andmeid õhusõiduki, mootori(te) ja propelleri(te) kohta säilitatakse vähemalt 12 kuud;

(ii)

punkti M.A.305 alapunktide c ja d kohaseid aruandeid ja andmeid viimase hetkeseisu kohta säilitatakse vähemalt 12 kuud ning

(iii)

punkti M.A.305 alapunkti e alapunkti 2 alapunkti ii ja alapunkti e alapunkti 3 alapunkti i kohaseid kõige hiljutisemaid hooldustõendeid ja hooldustööde üksikasjalikke kirjeid säilitatakse vähemalt 12 kuud.

f)

Isik või organisatsioon, kes vastutab jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmise eest vastavalt punktile M.A.201, peab täitma õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemi käsitlevaid nõudeid ja esitama kirjed taotluse korral pädevale asutusele.

g)

Kõik kanded õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemis peavad olema selged ja täpsed. Kui kannet on vaja parandada, tehakse parandus nii, et algkanne jääb selgelt näha.“

(10)

Punkti M.A.306 alapunkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

Ärilise lennutranspordi, äriliste erilendude ja sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide ärilise lennutegevuse puhul kasutab käitaja lisaks punkti M.A.305 nõuetele tehnilise päeviku süsteemi, mis sisaldab iga õhusõiduki kohta järgmist teavet:“.

(11)

Punkti M.A.306 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Õhusõiduki tehnilise päeviku süsteemi esmase versiooni kiidab heaks Vc lisa (osa CAMO) punkti CAMO.A.105 või Vd lisa (osa CAO) punkti CAO.1 alapunkti 1 (vastavalt vajadusele) kohane pädev asutus. Selle süsteemi võimalikke edaspidiseid muudatusi hallatakse vastavalt punkti CAMO.A.300 alapunktile c või punkti CAO.A.025 alapunktile c.“

(12)

Punkti M.A.306 alapunkt c jäetakse välja.

(13)

Punkt M.A.307 asendatakse järgmisega:

„a)

Omanik või käitaja tagab oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule või käitajale, et punktis M.A.305 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ja (vajaduse korral) punktis M.A.306 osutatud tehnilise päeviku süsteem antakse samuti üle.

b)

Kui omanik sõlmib jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu CAMOga või CAOga, tagab ta, et sellele organisatsioonile antakse üle punktis M.A.305 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse kirjed.

c)

Punkti M.A.305 alapunktis e sätestatud kirjete säilitamise tähtajad jäävad kehtima uue omaniku, käitaja, CAMO või CAO suhtes.“

(14)

Punkti M.A.403 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Kõik defektid, mida ei ole enne lendu kõrvaldatud, registreeritakse punktis M.A.305 osutatud õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemis või (vajaduse korral) punktis M.A.306 osutatud õhusõiduki tehnilise päeviku süsteemis.“

(15)

Punkti M.A.501 alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

rahuldavas seisukorras komponendid, mille kohta on välja antud hooldustõend EASA vormil 1 või sellega samaväärne dokument ning mis on tähistatud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) Q alajaoga, kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) või käesolevas lisas (osa M) või Vd lisas (osa CAO) ei ole kindlaks määratud teisiti;“

(16)

Punkti M.A.501 alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

komponendid, mis on liigitatud praakkomponentideks, kuna nende ettenähtud kasutusiga on ületatud või neil on parandamatud defektid;“

(17)

Punkt M.A.502 asendatakse järgmisega:

M.A.502   Komponentide hooldamine

a)

Komponente hooldavad hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO) (vastavalt vajadusele).

b)

Erandina alapunktist a võivad õhusõidukile paigaldatavaid komponente hooldada õhusõidukite hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO), või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad. Hooldust tuleb teostada kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega. Sellised õhusõidukite hooldusorganisatsioonid või volitatud lennundustehnilised töötajad võivad komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui eemaldamine tingib vajaduse lisahoolduse järele. Käesoleva punkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

c)

Erandina alapunktist a võivad mootorile või abijõuseadmele paigaldatavaid komponente hooldada mootorite hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO). Hooldust tuleb teostada kooskõlas mootori või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega. Selline B-klassi pädevusmärkega organisatsioon võib komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui eemaldamine tingib vajaduse lisahoolduse järele.

Eeltoodud alapunkte a – c ei kohaldata määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunktis c osutatud komponentide puhul.

d)

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunktis c osutatud komponente, mis paigaldatakse õhusõidukile või mis hooldustööde hõlbustamiseks ajutiselt eemaldatakse, hooldavad õhusõidukite hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud käesoleva lisa F alajao, II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt (vastavalt vajadusele), punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 3 osutatud omanik-piloot. Käesoleva alapunkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.“

(18)

Punkt M.A.503 asendatakse järgmisega:

M.A.503   Kapitaalremontide vahelise ressursiga osad ja ajaliselt piiratud kasutusega komponendid

„a)

Paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga osad ja ajaliselt piiratud kasutusega komponendid ei või ületada ettenähtud kasutusea piiri, mis on kindlaks määratud õhusõiduki hooldusprogrammis ja lennukõlblikkusdirektiivides, välja arvatud punkti M.A.504 alapunktis c sätestatud juhtudel.

b)

Ettenähtud kasutusea lõppedes tuleb komponent õhusõidukist eemaldada kas hoolduseks või kapitaalremontide vahelise ressursiga osade puhul kõrvaldamiseks.“

(19)

Punkti M.A.504 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Praakkomponente ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul, kui nende ettenähtud kasutusiga on pikendatud või nende remontimise viis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EL) nr 748/2012.“

(20)

Punkti M.A.603 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

Käesoleva alajao kohastes tegevustes osaleval organisatsioonil on lubatud tegutseda üksnes pädeva asutuse väljaantud sertifikaadi alusel. Selleks kasutab pädev asutus V liites esitatud näidist.

b)

Sertifikaadiga hõlmatud tööde maht peab olema kindlaks määratud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus vastavalt punktile M.A.604. Hooldusorganisatsioonide sertifitseerimisel kasutatavad klassid ja pädevusmärked on esitatud käesoleva osa IV liites.“

(21)

Punkti M.A.604 alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

punkti M.A.606 alapunkti a kohaselt ametisse nimetatud vastutava juhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et organisatsioon tegutseb pidevalt kooskõlas käesoleva lisa (osa M) või Vb lisa (osa ML) (vastavalt vajadusele) nõuetega ja käsiraamatuga;“.

(22)

Punkti M.A.606 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

Organisatsioonil, kes kontrollib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite lennukõlblikkust ja annab välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.901, peavad olema lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kellel on Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.904 kohased volitused ja kvalifikatsioon.“

(23)

Punkti M.A.606 alapunkt j jäetakse välja.

(24)

Punkti M.A.607 alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

volitatud lennundustehnilised töötajad saavad tõendada, et nad vastavad III lisa (osa 66) punkti 66.A.20 alapunktis b sätestatud nõuetele või kui see on nimetatud lisa kohaselt nõutav, siis liikmesriigi õigusaktide nõuetele;“.

(25)

Punkt M.A.609 asendatakse järgmisega:

M.A.609   Tehnilised normdokumendid

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonil peavad hoolduse, sealhulgas muudatus- ja remonditööde teostamiseks olema käesoleva lisa punktis M.A.401 või Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.401 (vastavalt vajadusele) kindlaksmääratud kohaldatavad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. Kliendi esitatavad tehnilised normdokumendid peavad organisatsioonil olema ja ta peab neid kasutama ainult hooldustööde tegemise ajal.“

(26)

Punktid M.A.611, M.A.612 ja M.A.613 asendatakse järgmistega:

M.A.611   Hooldusstandardid

Kõiki hooldustöid tehakse vastavalt käesoleva lisa A jao D alajao või Vb lisa (osa ML) A jao D alajao nõuetele, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 1.

M.A.612   Õhusõiduki hooldustõend

Kui kõik nõutavad õhusõiduki hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpule viidud, antakse välja õhusõiduki hooldustõend vastavalt käesoleva lisa punktile M.A.801 või Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.801, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 1.

M.A.613   Komponendi hooldustõend

a)

Kui kõik nõutavad komponendi hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpule viidud, antakse välja komponendi hooldustõend vastavalt käesoleva lisa punktile M.A.802 või Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.802 (vastavalt vajadusele). Välja tuleb anda EASA vorm 1, välja arvatud nende komponentide puhul, mida hooldatakse vastavalt punkti M.A.502 alapunktile b või d, komponentide puhul, mis on valmistatud kooskõlas käesoleva lisa punkti M.A.603 alapunktiga c, ja komponentide puhul, mille kohta on Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.502 sätestatud teisiti.

b)

Komponendi hooldustõendi EASA vormil 1 võib genereerida arvutiandmebaasist.“

(27)

Punkti M.A.614 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon esitab õhusõiduki omanikule või käitajale koopia igast hooldustõendist ning hooldustööde üksikasjalikest kirjetest, mis on seotud tehtud tööga ja mis on vajalikud selleks, et tõendada vastavust punktile M.A.305.“

(28)

Punkt M.A.615 asendatakse järgmisega:

M.A.615   Organisatsiooni õigused

Käesoleva lisa A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib:

a)

oma sertifikaadil ja käsiraamatus kindlaksmääratud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b)

korraldada eritööde tegemist hooldusorganisatsiooni järelevalve all mõnes teises nõuetekohaselt kvalifitseeritud organisatsioonis vastavalt hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kirjeldatule;

c)

hooldada iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib põhjusel, et õhusõiduk on töökõlbmatu või et on vaja teha plaaniväliseid hooldustöid, kooskõlas hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tingimustega;

d)

anda pärast hooldustööde lõpuleviimist välja hooldustõendeid kooskõlas käesoleva lisa punktiga M.A.612 või M.A.613;

e)

äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul ja konkreetse loa olemasolu korral kontrollida lennukõlblikkust ning anda välja vastav lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kooskõlas Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.903 sätestatud tingimustega.

Organisatsioon võib hooldada üksnes õhusõidukeid või komponente, milleks ta on sertifitseeritud, ja üksnes siis, kui tal on olemas kõik selleks vajalikud tegevusruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, tehnilised normdokumendid ja volitatud lennundustehnilised töötajad.“

(29)

Punkti M.A.619 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

Esimese astme puudus on iga oluline mittevastavus käesoleva lisa ja Vb lisa (osa ML) nõuetele, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b)

Teise astme puudus on iga mittevastavus käesoleva lisa ja Vb lisa (osa ML) nõuetele, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.“

(30)

Punkt M.A.801 asendatakse järgmisega:

M.A.801   Õhusõiduki hooldustõend

a)

Hooldustõend antakse välja vastavalt käesolevale alajaole, välja arvatud õhusõiduki puhul, mille kohta annab hooldustõendi välja II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

b)

Õhusõiduki võib kasutusse võtta alles siis, kui pärast kõigi tellitud hooldustööde nõuetekohast lõpuleviimist on antud välja hooldustõend. Hooldustõendi annab välja käesoleva lisa F alajao või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehniline töötaja, välja arvatud hooldustööde puhul, mis ei ole käesoleva lisa VII liites loetletud keerulised hooldustööd, mille korral annab hooldustõendi välja:

1.

sõltumatu volitatud lennundustehniline töötaja, kes tegutseb vastavalt käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud nõuetele; või

2.

omanik-piloot, kes tegutseb vastavalt käesoleva lisa punktile M.A.803.

c)

Erandina alapunktist b võib omanik ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse kohta, kus käesoleva lisa, II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad ei ole kättesaadavad, volitada iga isikut, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus asjakohase hooldustöö alal ning kehtiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 1. lisa kohane hooldusluba sertifitseerimist eeldavale õhusõiduki tüübile või volitatud lennundustehnilise töötaja luba, mis kehtib sertifitseerimist eeldava töö suhtes ja mille on välja andnud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 6. lisa kohane sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, hooldama õhusõidukit kooskõlas käesoleva lisa D alajaos sätestatud standarditega ning andma välja hooldustõendi. Sellisel juhul teeb omanik järgmist:

1.

hangib ja säilitab õhusõiduki kirjete hulgas teabe tehtud hooldustööde ja hooldustõendi välja andnud isiku kvalifikatsiooni kohta;

2.

tagab, et alapunktis b osutatud nõuetekohaselt volitatud isik või käesoleva lisa F alajao, II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud organisatsioon kontrollib kõik sellised hooldustööd üle ja annab välja uue hooldustõendi esimesel võimalusel, kuid igal juhul seitsme kalendripäeva jooksul omaniku volitatud isiku poolt hooldustõendi väljastamisest;

3.

teatab seitsme päeva jooksul sellise volituse andmisest õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise eest vastutavale organisatsioonile, kui sellise organisatsiooniga on sõlmitud leping, või nimetatud lepingu puudumise korral pädevale asutusele.

d)

Kui hooldustõend antakse välja alapunkti b alapunkti 2 alusel, võib volitatud lennundustehnilisel töötajal hooldustööde tegemisel olla üks või mitu abilist, kes töötavad tema vahetu ja pideva kontrolli all.

e)

Hooldustõendile peavad olema kantud vähemalt:

1.

tehtud hooldustööde põhilised üksikasjad;

2.

hooldustööde lõpuleviimise kuupäev;

3.

hooldustõendi välja andnud organisatsiooni või isiku andmed, sealhulgas:

i)

hooldusorganisatsiooni ja tõendi välja andnud volitatud lennundustehnilise töötaja loa number või

ii)

alapunkti b alapunktis 2 osutatud juhul hooldustõendi välja andnud volitatud lennundustehnilise töötaja andmed ja vajaduse korral tema loa number;

4.

lennukõlblikkuse või käitamise võimalikud piirangud.

f)

Erandina alapunktist b ja vaatamata alapunktile g võib juhul, kui nõutavaid hooldustöid ei saa lõpule viia, õhusõidukile hooldustõendi välja anda asjakohaste kinnitatud piirangute raames. Sellisel juhul tuleb tõendil märkida, et hooldust ei olnud võimalik lõpule viia, ja esitada kohaldatavad lennukõlblikkus- või käitamispiirangud, mis on alapunkti e alapunkti 4 kohaselt nõutava teabe osaks.

g)

Mis tahes teadaoleva mittevastavuse korral, mis ohustab lennuohutust, ei tohi hooldustõendit välja anda.“

(31)

Punkt M.A.802 asendatakse järgmisega:

M.A.802   Komponendi hooldustõend

a)

Hooldustõend antakse välja pärast punkti M.A.502 kohast õhusõiduki komponendi hooldust, välja arvatud sellise õhusõiduki puhul, mille kohta annab hooldustõendi välja II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

b)

Komponendi hooldustõendiks on EASA vormil 1 antud tõend, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki komponentide hooldustöid tehti vastavalt punkti M.A.502 alapunktile b või d, millisel juhul kohaldatakse hoolduse suhtes punktis M.A.801 sätestatud õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise protseduure.“

(32)

Punkti M.A.803 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kõigi muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg ja mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, ärilisteks erilendudeks ega sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide äriliseks lennutegevuseks, võib hooldustõendi välja anda omanik-piloot pärast käesoleva lisa VIII liite kohaste omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde tegemist.“

(33)

Punkti M.A.803 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Hooldustõend tuleb kanda õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemi ning see peab sisaldama tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, kasutatud tehnilisi normdokumente, kuupäeva, mil need hooldustööd lõpule viidi, ning tõendi väljastanud omanik-piloodi andmeid, allkirja ja piloodiloa numbrit.“

(34)

Punkt M.A.901 asendatakse järgmisega:

M.A.901   Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivuse tagamiseks tuleb korrapäraselt kontrollida õhusõiduki lennukõlblikkust ning selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjeid.

a)

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja kooskõlas käesoleva lisa III liitega (EASA vorm 15a või 15b) pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib ühe aasta.

b)

Kontrollitud keskkonnas asuv õhusõiduk on õhusõiduk,

1.

mille lennukõlblikkust on viimase 12 kuu jooksul jätkuvalt korraldanud eraldiseisev CAMO või CAO;

2.

mida on viimase 12 kuu jooksul hooldanud käesoleva lisa F alajao, II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon; see hõlmab punkti M.A.803 alapunktis b osutatud hooldustöid, mida tehakse ja mille kohta antakse hooldustõendid välja vastavalt käesoleva lisa punkti M.A.801 alapunkti b alapunktile 1 või 2.

c)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg, mis asuvad kontrollitud keskkonnas, võib alapunkti b alapunktis 1 osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon tingimusel, et on täidetud alapunkti j sätted, kooskõlas punktiga CAMO.A.125 ja punkti CAO.A.095 alapunkti c alapunktiga 1:

1.

anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kooskõlas punktiga M.A.901;

2.

pikendada enda välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust maksimaalselt kaks korda ja iga kord üheks aastaks, kui asjaomane õhusõiduk on jäänud kontrollitud keskkonda.

d)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg, mis vastavad ühele kahest allpool esitatud tingimusest, annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, lähtudes CAMO või CAO soovitusest, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega:

1.

õhusõiduk ei asu kontrollitud keskkonnas või

2.

õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab organisatsioon, millel ei ole õigust teha lennukõlblikkuse kontrolle.

Esimeses lõigus osutatud soovitus peab põhinema punkti M.A.901 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil.

e)

Õhusõidukite puhul, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, ja õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, võib omaniku või käitaja valitud iga CAMO või CAO tingimusel, et on täidetud alapunkti j sätted, kooskõlas punktiga CAMO.A.125 või CAO.A.095:

1.

anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kooskõlas punktiga M.A.901;

2.

pikendada enda välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust maksimaalselt kaks korda ja iga kord üheks aastaks, kui õhusõiduk on jäänud tema hallatavasse kontrollitud keskkonda.

f)

Erandina punkti M.A.901 alapunkti c alapunktist 2 ja alapunkti e alapunktist 2 ning tingimusel, et on täidetud alapunkti j sätted, võib kontrollitud keskkonnas asuva õhusõiduki puhul selle õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, millele on osutatud alapunkti b alapunktis 1, pikendada maksimaalselt kaks korda ja iga kord üheks aastaks sellise lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust, mille on välja andnud pädev asutus või mõni teine CAMO või CAO.

g)

Kui mis tahes asjaolud viitavad võimaliku lennuohutust ohustava riski olemasolule, teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus ise.

h)

Ilma et see piiraks alapunkti g kohaldamist, võib pädev asutus teostada ise lennukõlblikkuse kontrolli ja anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi järgmistel juhtudel:

1.

kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab CAMO või CAO, mille peamine tegevuskoht asub kolmandas riigis;

2.

kõikide muude õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, kui seda on taotlenud omanik.

i)

Kui pädev asutus annab ise välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi vastavalt alapunktile g või h või pärast soovituse hindamist vastavalt punktile M.B.901, teeb õhusõiduki omanik või käitaja järgmist, kui see on nimetatud eesmärgil vajalik:

1.

esitab pädevale asutusele kõik selle poolt nõutud dokumendid;

2.

majutab pädeva asutuse töötajad asjaomases kohas sobival viisil;

3.

pakub pädevale asutusele volitatud lennundustehniliste töötajate abi.

j)

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati ei tohi välja anda ega pikendada, kui on tõendeid või märke selle kohta, et õhusõiduk on lennukõlbmatu.

k)

Lennukõlblikkuse kontroll sisaldab õhusõiduki kirjete täielikku protokollitud kontrolli eesmärgiga veenduda järgmiste nõuete täitmises:

1.

plaaneri, mootori ja propelleri lennuajad ning nendega seotud lennutsüklid on nõuetekohaselt dokumenteeritud;

2.

lennukäsiraamat vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja on ajakohastatud;

3.

kõik õhusõiduki heakskiidetud hooldusprogrammi kohaselt vajalikud hooldustööd on tehtud;

4.

kõik teadaolevad defektid on kõrvaldatud või vajaduse korral on nende kõrvaldamine kontrollitaval viisil edasi lükatud vastavalt punktile M.A.403;

5.

kõik kohaldatavad lennukõlblikkusdirektiivid on kohaldatud ja nõuetekohaselt registreeritud;

6.

kõik õhusõidukil tehtud muudatus- ja remonditööd on registreeritud ning vastavuses punktiga M.A.304;

7.

kõik õhusõidukile paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga osad ja ajaliselt piiratud kasutusega komponendid on nõuetekohaselt tähistatud, registreeritud ja nende ettenähtud kasutusiga ei ole ületatud;

8.

kõik hooldustööd on tehtud käesoleva lisa kohaselt;

9.

aktuaalne massi ja balansseeringu aruanne vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja kehtib;

10.

õhusõiduk vastab oma konstruktsioonitüübi viimasele ameti poolt kinnitatud versioonile;

11.

kui see on nõutav, on õhusõidukil määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) I alajao kohane mürasertifikaat, mis vastab õhusõiduki konfiguratsioonile.

l)

Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll hõlmab õhusõiduki tehnilist ülevaatust. Kui lennukõlblikkust kontrollivad töötajad ei ole III lisa (osa 66) nõuete kohaselt kvalifitseeritud, abistavad neid kõnealuse ülevaatuse tegemisel vastavalt kvalifitseeritud töötajad.

m)

Õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus veenduvad lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, et:

1.

kõik nõutavad tähised ja sildid on nõuetekohaselt paigaldatud;

2.

õhusõiduk vastab oma heakskiidetud lennukäsiraamatu tingimustele;

3.

õhusõiduki konfiguratsioon vastab kinnitatud dokumentidele;

4.

ei leita ühtki defekti, mida ei oleks punkti M.A.403 nõuete kohaselt käsitletud;

5.

õhusõiduki ja alapunktis k osutatud kirjete vahel ei ole vastuolusid.

n)

Erandina alapunktist a võib lennukõlblikkuse kontrolli teha kuni 90 päeva enne määratud aega, ilma et lennukõlblikkuse kontrollimise rütm katkeks, selleks et tehniline ülevaatus saaks toimuda hoolduskontrolli käigus.

o)

Käesoleva lisa III liites osutatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15b) või soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks (EASA vorm 15a) võib välja anda üksnes:

1.

volitatud lennukõlblikkust kontrolliv töötaja sertifitseeritud organisatsiooni nimel;

2.

juhul, kui lennukõlblikkust on kontrollitud täies mahus.

p)

Õhusõiduki kohta välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia tuleb saata kümne päeva jooksul asjaomase õhusõiduki registreerijaliikmesriigile.

q)

Lennukõlblikkuse kontrolliga seotud töid ei tohi anda alltöövõtu korras edasi kolmandatele isikutele.

r)

Kui lennukõlblikkuse kontroll ei võimalda teha lõplikku järeldust, teavitab kontrolli läbiviinud organisatsioon pädevat asutust sellest võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul alates hetkest, mil see organisatsioon määrab kindlaks põhjuse, miks lennukõlblikkuse kontroll ei võimalda teha lõplikku järeldust.

s)

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja alles pärast seda, kui kõik puudused on kõrvaldatud.“

(35)

Punkti M.A.902 alapunkti b alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

mõni muudatus- või remonditöö ei ole kooskõlas punktiga M.A.304.“

(36)

Punkt M.A.904 asendatakse järgmisega:

M.A.904   ELi imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine

a)

Kui õhusõiduk kantakse liikmesriigi registrisse kolmandast riigist või reguleerivast süsteemist, kus määrust (EL) 2018/1139 ei kohaldata, teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

1.

esitab registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega;

2.

õhusõiduki puhul, mis ei ole uus, laseb teha lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas punktiga M.A.901;

3.

laseb teha kõik hooldustööd, mis on vajalikud õhusõiduki heakskiidetud hooldusprogrammi täitmiseks kooskõlas punktiga M.A.302.

b)

Kui lennukõlblikkust kontrolliv organisatsioon on veendunud, et õhusõiduk vastab asjakohastele nõuetele, saadab ta registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele dokumenteeritud soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljastamiseks.

c)

Õhusõiduki omanik tagab registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse poolt tehtavaks ülevaatuseks juurdepääsu õhusõidukile.

d)

Registreerijaliikmesriigi pädev asutus annab lennukõlblikkussertifikaadi välja, kui ta on veendunud, et õhusõiduk vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetele.

e)

See liikmesriigi pädev asutus annab välja ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi. Sertifikaat kehtib ühe aasta, välja arvatud juhul, kui pädev asutus otsustab lennuohutuse huvides sertifikaadi kehtivusaega lühendada.“

(37)

Punkti M.A.905 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

Esimese astme puudus on iga oluline mittevastavus käesoleva lisa nõuetele, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b)

Teise astme puudus on iga mittevastavus käesoleva lisa nõuetele, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.“

(38)

Lisatakse punkt M.B.103:

M.B.103   Puudused ja täitemeetmed — isikud

Kui käesoleva lisa kohaselt järelevalve eest vastutav pädev asutus leiab järelevalve käigus või muude vahendite abil tõendeid selle kohta, et määruse (EL) 2018/1139 alusel välja antud luba, sertifikaati, pädevusmärget või tunnistust omav isik ei vasta määruse (EL) 2018/1139 kohaldatavatele nõuetele, võtab mittevastavuse kindlaks teinud pädev asutus täitemeetmeid, mis on vajalikud selleks, et vältida asjaomase mittevastavuse jätkumist.“

(39)

Punkt M.B.104 asendatakse järgmisega:

M.B.104   Dokumentide säilitamine

a)

Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga sertifikaadi väljaandmise, säilitamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetlust piisavalt jälgida.

b)

Käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsioonide üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuuluvad vähemalt:

1.

organisatsiooni sertifikaadi taotlus;

2.

organisatsiooni sertifikaat koos kõikide muudatustega;

3.

koopia auditikavast koos kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevadega;

4.

pädeva asutuse pideva järelevalve dokumendid koos kõikide auditidokumentidega;

5.

koopiad kogu asjaomasest kirjavahetusest;

6.

kõikide erandite ja täitemeetmete üksikasjad;

7.

teiste pädevate asutuste poolt organisatsiooni üle tehtava järelevalvega seoses edastatud teated;

8.

organisatsiooni käsiraamat koos muudatustega;

9.

koopiad kõikidest muudest pädeva asutuse kinnitatud dokumentidest.

c)

Alapunktis b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat.

d)

Iga õhusõiduki üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuuluvad vähemalt koopiad:

1.

õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadist;

2.

lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest;

3.

lennukõlblikkuse kontrolli soovitustest, mille on andnud osa CAO või osa CAMO kohaselt sertifitseeritud organisatsioonid;

4.

pädeva asutuse enda poolt tehtud lennukõlblikkuse kontrollide aruannetest;

5.

kogu õhusõidukiga seotud asjakohasest kirjavahetusest;

6.

kõikide erandite ja täitemeetmete üksikasjadest;

7.

pädeva asutuse poolt vastavalt käesolevale lisale või määruse (EL) nr 965/2012 II lisale (osa ARO) heakskiidetud dokumentidest.

e)

Alapunktis d loetletud dokumente tuleb säilitada kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

f)

Kõik dokumendid tuleb teise liikmesriigi või ameti nõudel teha neile kättesaadavaks.“

(40)

Punkt M.B.201 asendatakse järgmisega:

M.B.201   Kohustused

Punktis M.1 kindlaksmääratud pädevad asutused on kohustatud viima läbi auditeid, ülevaatusi ja uurimisi, et veenduda käesoleva lisa nõuete täitmises.“

(41)

Lisatakse punkt M.B.202:

M.B.202   Ameti teavitamine

a)

Pädev asutus teavitab ametit viivitamata kõikidest määruse (EL) 2018/1139 rakendamisega seotud olulistest probleemidest.

b)

Pädev asutus esitab ametile ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis pärineb talle punkti M.A.202 kohaselt edastatud lennuohutust mõjutavate juhtumite teadetest.“

(42)

Punkt M.B.301 asendatakse järgmisega:

M.B.301   Õhusõiduki hooldusprogramm

a)

Pädev asutus kontrollib õhusõiduki hooldusprogrammi vastavust punktile M.A.302.

b)

Kui punkti M.A.302 alapunktis c ei ole teisiti sätestatud, kiidab õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused heaks pädev asutus ise. Pädeval asutusel peab olema juurdepääs kõikidele punkti M.A.302 alapunktides d, e ja f nõutud andmetele.

c)

Punkti M.A.302 alapunkti c kohase kaudse heakskiitmise korral kiidab pädev asutus heaks CAO või CAMO õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise protseduuri vastava organisatsiooni lennukõlblikkuse käsiraamatu kaudu, millele osutatakse punktides CAO.A.025 ja CAMO.A.300.“

(43)

Lisatakse punkt M.B.305:

M.B.305   Õhusõiduki tehnilise päeviku süsteem

a)

Pädev asutus kiidab heaks õhusõiduki algse tehnilise päeviku süsteemi, mis on nõutav punkti M.A.306 kohaselt.

b)

Selleks et võimaldada organisatsioonil teha õhusõiduki tehnilise päeviku süsteemis muudatusi pädeva asutuse eelneva heakskiiduta, kiidab pädev asutus heaks punkti CAMO.A.300 alapunktis c või punkti CAO.A.025 alapunktis c osutatud asjakohase protseduuri.“

(44)

Punkti M.B.602 alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa F alajao nõuetega, ja tagab, et vastutav juht allkirjastab deklaratsiooni.

c)

Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa F alajaos sätestatud nõuetele.“

(45)

Punkti M.B.603 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 3 (käesoleva lisa V liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui hooldusorganisatsioon täidab käesoleva lisa kohaldatavaid nõudeid.“

(46)

Punkti M.B.604 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa B jao F alajao nõuetele, ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad.“

(47)

Punkti M.B.605 alapunkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust mittevastavus mõnele käesolevas lisas või Vb lisas (osa ML) sätestatud nõudele, võtab pädev asutus järgmised meetmed:“.

(48)

Punkti M.B.606 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:

1.

muudatuste otsese heakskiitmise korral punkti M.A.604 alapunkti b kohaselt veendub pädev asutus enne sertifitseeritud organisatsioonile heakskiitmisest ametlikult teatamist, et käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa nõuetega;

2.

muudatuste kaudse heakskiitmise korral punkti M.A.604 alapunkti c kohaselt veendub pädev asutus, et

i)

tegemist on väiksemate muudatustega ja

ii)

tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus käesoleva lisa nõuetele.“

(49)

Punkti M.B.901 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

veenduvad pädeva asutuse asjakohaselt kvalifitseeritud töötajad, et soovituses sisaldavast avaldusest nõuete täidetuse kohta nähtub, et punkti M.A.901 kohane täielik lennukõlblikkuse kontroll on tehtud;“.

(50)

Punkti M.B.902 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

Kui pädev asutus teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (käesoleva lisa III liide (EASA vorm 15a)), on ta kohustatud lennukõlblikkust kontrollima kooskõlas punktiga M.A.901.

b)

Pädeval asutusel peavad lennukõlblikkuse kontrollimiseks olema asjakohased lennukõlblikkust kontrollivad töötajad.

1.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on üle 2 730 kg, peab lennukõlblikkust kontrollivatel töötajatel olema:

a)

vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemust;

b)

III lisa (osa 66) nõuetele vastav asjakohane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui artikli 5 lõikes 6 osutatakse liikmesriigi õigusnormidele), või lennundusalane vm samaväärne haridus;

c)

lennundustehniline kutseharidus;

d)

olnud asjaomaste kohustustega ametikoht.

Olenemata alapunktide a–d sätetest võib punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 1 alapunktis b sätestatud nõude asendada viieaastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 1 alapunktis a.

2.

Õhusõidukite puhul, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, ja õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, peab neil töötajatel olema:

a)

vähemalt kolm aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemust;

b)

III lisa (osa 66) nõuetele vastav asjakohane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui artikli 5 lõikes 6 osutatakse liikmesriigi õigusnormidele), või lennundusalane vm samaväärne haridus;

c)

asjakohane lennundustehniline väljaõpe;

d)

olnud asjaomaste kohustustega ametikoht.

Olenemata alapunktide a–d sätetest võib punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis b sätestatud nõude asendada nelja-aastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis a.“

(51)

Lisatakse punkt M.B.904:

M.B.904   Teabevahetus

Kui õhusõiduki endise registreerimisliikmesriigi pädev asutus saab punkti M.A.903 kohase teate õhusõiduki registrikande teise liikmesriiki üleviimise kohta, teavitab ta õhusõiduki uue registreerimisliikmesriigi pädevat asutust üleviidava õhusõidukiga seotud võimalikest teadaolevatest probleemidest. Õhusõiduki uue registreerimisliikmesriigi pädev asutus veendub, et õhusõiduki endise registreerimisliikmesriigi pädevat asutust on üleviimisest nõuetekohaselt teavitatud.“

(52)

I liide asendatakse järgmisega:

„I liide

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping

1.   Kui õhusõiduki omanik või käitaja sõlmib jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks punkti M.A.201 kohaselt lepingu CAMOga või CAOga, peab ta registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmise korral kõnealusele pädevale asutusele edastama koopia mõlema lepinguosalise allkirjastatud lepingust.

2.   Lepingu koostamisel arvestatakse käesoleva lisa nõudeid ja selles tuleb kindlaks määrata allakirjutanute kohustused seoses õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega.

3.   Leping peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

õhusõiduki registreerimistunnus, tüüp ja seerianumber;

õhusõiduki omaniku või registreeritud rendilevõtja nimi või äriühingu andmed koos aadressiga;

asjakohase lepingu sõlminud CAMO või CAO andmed, sealhulgas aadress; ning

tegevuse liik.

4.   Leping peab sisaldama järgmist avaldust:

„Omanik/käitaja usaldab CAMO-le/CAO-le õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, punktis M.1 määratletud pädeva asutuse poolt heakskiidetava õhusõiduki hooldusprogrammi väljatöötamise ja õhusõiduki hooldamise korraldamise kooskõlas nimetatud hooldusprogrammiga.

Allakirjutanud kohustuvad täitma oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

Omanik/käitaja kinnitab oma parimate teadmiste kohaselt, et kogu CAMO-le/CAO-le antud teave õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kohta on nüüd ja edaspidi õige ning et õhusõidukit ei muudeta ilma CAMO/CAO eelneva heakskiiduta.

Kui üks allakirjutanutest rikub käesolevat lepingut, muutub leping tühiseks. Sellisel juhul jääb omanikule/käitajale täielik vastutus kõikide õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete eest ning omanik teatab lepingu rikkumisest kahe nädala jooksul õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädevatele asutustele.“

5.   Kui omanik/käitaja sõlmib lepingu CAMOga või CAOga vastavalt punktile M.A.201, jagunevad lepinguosaliste kohustused järgmiselt:

5.1.   CAMO/CAO kohustused:

1.

tema sertifitseerimistingimused peavad hõlmama hallatava õhusõiduki tüüpi;

2.

ta peab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel täitma järgmisi tingimusi:

a)

ta peab töötama välja õhusõiduki hooldusprogrammi, sealhulgas (vajaduse korral) töökindluse programmi;

b)

ta peab (õhusõiduki hooldusprogrammis) määratlema, milliseid hooldustöid võib teha omanik-piloot kooskõlas punkti M.A.803 alapunktiga c;

c)

ta peab korraldama õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise;

d)

pärast seda, kui õhusõiduki hooldusprogramm on heaks kiidetud, peab ta esitama programmi koopia õhusõiduki omanikule/käitajale;

e)

ta peab korraldama ülevaatuse õhusõiduki varasemalt hooldusprogrammilt uuele üleminekuks;

f)

ta peab tagama kõikide hooldustööde tegemise sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt;

g)

ta peab tagama kõikide kohaldatavate lennukõlblikkusdirektiivide kohaldamise;

h)

ta peab tagama kõikide korralise hoolduse või lennukõlblikkuse kontrolli käigus avastatud defektide ja omaniku teatatud defektide kõrvaldamise sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt;

i)

ta peab koordineerima plaanijärgset hooldust, lennukõlblikkusdirektiivide kohaldamist, kapitaalremontide vahelise ressursiga osade väljavahetamist ja komponentide ülevaatuste nõuete täitmist;

j)

ta peab teatama omanikule igast juhust, kui õhusõiduk tuleb toimetada sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni juurde;

k)

ta peab haldama kõiki tehnilisi kirjeid;

l)

ta peab säilitama kõiki tehnilisi kirjeid;

3.

ta peab korraldama õhusõiduki kõikide muudatuste heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega enne nende muudatuste tegemist;

4.

ta peab korraldama õhusõiduki kõikide remonditööde heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega enne nende tööde tegemist;

5.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil omanik ei esita oma õhusõidukit sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile vastavalt sertifitseeritud organisatsiooni nõudele;

6.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil käesolevat lepingut ei täideta;

7.

ta peab tagama, et õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll tehakse nõutaval ajal ning et antakse välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat või registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele edastatakse vastav soovitus;

8.

ta peab saatma kümne päeva jooksul registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele koopia välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist;

9.

ta peab teatama kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, millest teatamine on vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele kohustuslik;

10.

ta peab registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele teatama igast juhtumist, mil üks lepinguosalistest taganeb lepingust.

5.2.   Omaniku/käitaja kohustused:

1.

ta peab olema üldiselt teadlik õhusõiduki heakskiidetud hooldusprogrammi sisust;

2.

ta peab olema üldiselt teadlik käesoleva lisa sisust;

3.

ta peab esitama õhusõiduki CAMO/CAO taotluses näidatud ajaks CAMOga/CAOga kokkulepitud sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile;

4.

ta ei tohi õhusõidukit CAMOga/CAOga konsulteerimata muuta;

5.

ta peab CAMO-le/CAO-le teatama kõikidest hooldustöödest, mis on õhusõidukile erandkorras tehtud CAMO/CAO teadmata ja väljaspool CAMO/CAO kontrolli;

6.

ta peab logiraamatu kaudu teatama CAMO-le/CAO-le kõikidest õhusõiduki kasutamise käigus avastatud defektidest;

7.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil üks lepinguosalistest taganeb lepingust;

8.

õhusõiduki müügi korral peab ta sellest teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele ja CAMO-le/CAO-le;

9.

ta peab teatama kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, millest teatamine on vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele kohustuslik;

10.

ta peab korrapäraselt teavitama CAMOt/CAOd õhusõiduki lennutundidest ja kõikidest muudest kasutamisega seotud andmetest vastavalt CAMOga/CAOga kokkulepitud korrale;

11.

omanik-piloodi hooldustöid tehes peab ta kinni pidama hooldustööde loetelu piirangutest õhusõiduki heakskiidetud hooldusprogrammis (punkti M.A.803 alapunkt c) kindlaksmääratud kujul ning tegema hooldustõendi kohta märke logiraamatutesse, nagu on osutatud punkti M.A.803 alapunktis d;

12.

ta peab kooskõlas punkti M.A.305 alapunktiga a teavitama CAMOt/CAOd hiljemalt 30 päeva pärast mis tahes omanik-piloodi hooldustööde lõpuleviimist.

6.   Kui omanik või käitaja sõlmib lepingu CAMOga või CAOga vastavalt punktile M.A.201, tuleb selgelt sätestada lepinguosaliste kohustused seoses kohustusliku ja vabatahtliku lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014 (1).

(53)

II liidet muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti 5 muudetakse järgmiselt.

i)

Lahtris 12 asendatakse punkt x järgmisega:

„x)

I lisa (osa M) F alajao või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide puhul punktis M.A.613 ja punktis CAO.A.070 (vastavalt vajadusele) osutatud komponendi hooldustõendi deklaratsioon:

„Tõendab, et lahtris 11 osutatud ja käesolevas lahtris kirjeldatud tööd on tehtud kooskõlas määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) A jao F alajao või Vd lisa (osa CAO) nõuetega ning sellega seoses võib välja anda hooldustõendi, kui käesolevas lahtris ei ole märgitud teisiti. TEGEMIST EI OLE MÄÄRUSE (EL) nr 1321/2014 II LISA (OSA 145) KOHASE HOOLDUSTÕENDIGA.“

Kui andmed trükitakse elektroonilist EASA vormi 1 kasutades, tuleks sellesse lahtrisse märkida andmed, mida ei saa muudesse lahtritesse kanda.“

ii)

Lahter 14a asendatakse järgmisega:

Lahter 14a

Asjakohas(t)esse lahtri(te)sse märgitakse lõpuleviidud tööde suhtes kehtivad nõuded. Kui märgitakse ära lahter „muud lahtris 12 täpsustatud nõuded“, tuleb lahtris 12 nimetada muu(de) lennukõlblikkuse järelevalveasutus(t)e nõuded. Ära tuleb märkida vähemalt üks lahter; vajaduse korral võib ära märkida mõlemad lahtrid.

Kõikide hooldustööde kohta, mida on teinud määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) A jao F alajao või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, tuleb ära märkida lahter „muud lahtris 12 täpsustatud nõuded“ ning esitada lahtris 12 hooldustõendi deklaratsioon. Sel juhul viitab väljend „kui käesolevas lahtris ei ole täpsustatud teisiti“ järgmistele juhtudele:

a)

hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b)

hooldustööd on kaldunud kõrvale I lisas (osa M) või Vd lisas (osa CAO) nõutud standardist;

c)

hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui I lisas (osa M) või Vd lisas (osa CAO) kindlaksmääratud nõudega; sel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

Kõigi hooldustööde puhul, mida teevad määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa 145) A jao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, viitavad sõnad „kui lahtris 12 ei ole täpsustatud teisiti“ järgmistele juhtudele:

a)

hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b)

hooldustööd on kaldunud kõrvale II lisas (osa 145) nõutud standardist;

c)

hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui II lisas (osa 145) kindlaksmääratud nõudega; sel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.“

b)

EASA vormi 1 (esilehe) jaluses asendatakse tekst „EASA vorm 1, MF/145 versioon 2“ järgmisega:

„EASA vorm 1, MF/CAO/145 versioon 3“.

(54)

III liide asendatakse järgmisega:

„III liide

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat – EASA vorm 15

Image 1
Tekst pildi
Image 2
Tekst pildi

(55)

IV liidet muudetakse järgmiselt:

i)

Pädevusmärkele A2 vastavad lahtrid asendatakse järgmistega:

„KLASS

PÄDEVUS

PIIRANG

BAASHOOLDUS

LIINIHOOLDUS

ÕHUSÕIDUK

A2:

Lennukid kuni 5 700 kg

[märgitakse lennuki tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustööd]

Näide: DHC-6 Twin Otter-seeria

Märkida, kas lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmine on lubatud või mitte (võimalik vaid äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul)

[JAH/EI] (*)

[JAH/EI] (*)“

ii)

Pädevusmärkele A4 vastavad lahtrid asendatakse järgmistega:

„KLASS

PÄDEVUS

PIIRANG

BAASHOOLDUS

LIINIHOOLDUS

ÕHUSÕIDUK

A4:

Muud kui A1, A2 ja A3 õhusõidukid

[märgitakse õhusõiduki kategooria (purilennuk, õhupall, õhulaev jne) tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)]

Märkida, kas lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmine on lubatud või mitte (võimalik vaid äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul)

[JAH/EI] (*)

[JAH/EI] (*)“

(56)

V liide asendatakse järgmisega:

„V liide

Hooldusorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 3-MF

Image 3
Tekst pildi
Image 4
Tekst pildi

(57)

Liide VI jäetakse välja.

(58)

Liite VII sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 ja alapunktis c osutatud keerulised hooldustööd on järgmised:“.

(59)

VIII liite punkti b alapunkt 9 jäetakse välja.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).


II LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

Punkti 145.A.30 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt k asendatakse järgmisega:

„k)

Organisatsioonil, kes kontrollib õhusõidukite lennukõlblikkust ja annab välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.903, peavad olema lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kellel on Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.904 kohane kvalifikatsioon ja volitused.“;

b)

alapunkt l jäetakse välja.

(2)

Punkti 145.A.42 alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„iii)

Komponendid, mis on liigitatud praakkomponentideks, kuna nende ettenähtud kasutusiga on ületatud või neil on parandamatud defektid.“

(3)

Punkti 145.A.42 alapunkti c alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„ii)

Praakkomponente ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul, kui nende ettenähtud kasutusiga on pikendatud või nende remontimise viis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EL) nr 748/2012.“

(4)

Punkti 145.A.50 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Hooldustõend väljastatakse pärast seda, kui komponendil on õhusõidukilt mahavõetuna tehtud nõuetekohased hooldustööd. I lisa (osa M) II liites osutatud komponendi hooldustõend (EASA vorm 1) on ühtlasi hooldustõend, välja arvatud juhul, kui punkti M.A.502 alapunktis b on sätestatud teisiti. Kui organisatsioon hooldab komponenti oma tarbeks, ei pruugi olla vaja EASA vormi 1 sõltuvalt organisatsiooni enda käsiraamatu kohasest komponentide kasutusse laskmise korrast.“

(5)

Punkti 145.A.55 alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

Organisatsioon esitab õhusõiduki omanikule/käitajale kõikide hooldustõendite koopiad, samuti koopiad kõikidest tehtud hooldustöödega seotud üksikasjalikest kirjetest, mis on vajalikud selleks, et tõendada vastavust punkti M.A.305 nõuetele.

c)

Organisatsioon säilitab kõikide hooldustööde üksikasjalike kirjete ja kõikide nendega seotud tehniliste normdokumentide koopiaid kolm aastat alates kuupäevast, mil anti välja hooldustõend õhusõidukile või komponendile, millega tehtud tööd on seotud.

1.

Kõnealuseid dokumente tuleb säilitada nii, et need oleksid kaitstud kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

2.

Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi ja keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

3.

Kui käesoleva lisa alusel sertifitseeritud organisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik organisatsiooni tegevuse lõpetamisele eelnenud kolme aasta jooksul säilitatud hooldustööde kirjed üle asjaomase õhusõiduki või komponendi viimasele omanikule või kliendile või säilitab neid pädeva asutuse korralduse kohaselt.“

(6)

Punkti 145.A.70 alapunkti a alapunkt 6 asendatakse järgmisega:

„6.

volitatud lennundustehniliste töötajate, tugitöötajate ja (vajaduse korral) lennukõlblikkust kontrollivate töötajate nimekiri, kuhu on märgitud ka nende volituste ulatus;“.

(7)

Punkti 145.A.75 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Vb lisaga (osa ML) hõlmatud õhusõidukite puhul ja konkreetse loa olemasolu korral võib organisatsioon kontrollida õhusõidukite lennukõlblikkust ja anda välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt käesoleva määruse Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.903 sätestatud tingimustele.“;

b)

alapunkt g jäetakse välja.

(8)

Punkti 145.A.95 alapunktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

Esimese astme puudus on iga käesoleva lisa nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b)

Teise astme puudus on iga käesoleva lisa nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada tõsiselt lennuohutust.“

(9)

Punkt 145.B.60 asendatakse järgmisega:

145.B.60   Erandid

Kui liikmesriik lubab teha erandeid käesoleva lisa nõuetest kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikliga 71, peab pädev asutus asjaomase erandi dokumenteerima. Pädev asutus säilitab asjaomaseid dokumente punkti 145.B.55 alapunktis 3 sätestatud ajavahemiku jooksul.“

(10)

III liide asendatakse järgmisega:

„III liide

Hooldusorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 3-145

Image 5
Tekst pildi
Image 6
Tekst pildi

III LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

Punkti 66.A.45 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Erandina alapunktidest b ja c võib gruppi 2 ja 3 kuuluvate õhusõidukite puhul lisada loale õhusõidukitüübipädevusmärkeid pärast järgmiste nõuete täitmist:

taotleja on edukalt sooritanud eksami asjakohase B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübi kohta vastavalt käesoleva lisa (osa 66) III liitele;

taotleja on läbinud B1- ja B2-kategooria õhusõidukitüübiga seotud praktiliste oskuste kontrolli. Sel juhul peavad õhusõidukitüübiga seotud praktilised oskused hõlmama representatiivset läbilõiget loale märgitava asjakohase kategooriaga seotud hooldustöödest.

Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud punkti 66.A.30 alapunkti a alapunktis 5 osutatud kõrghariduse omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübieksami sooritama B1- või B2-kategooria tasemel.“

(2)

Punkti 66.B.25 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Pädevad asutused osalevad vastastikuses teabevahetuses kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 72 lõikega 1.“

(3)

Punkt 66.B.30 asendatakse järgmisega:

66.B.30   Erandid

Pädev asutus registreerib ja säilitab kõik määruse (EL) 2018/1139 artikli 71 lõike 1 alusel tehtud erandid.“

(4)

I liite moodulit 10 käsitlev tabel asendatakse järgmisega:

„TASE

 

A

B1

B2

B3

10.1.

Reguleeriv raamistik

 

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni roll

 

Euroopa Komisjoni roll

 

Euroopa Lennundusohutusameti roll

 

Liikmesriikide ja riiklike lennuametite roll

 

Määrus (EL) 2018/1139, määrus (EL) nr 748/2012 ja määrus (EL) nr 1321/2014

 

Seosed määruse (EL) nr 748/2012, määruse (EL) nr 1321/2014 ja määruse (EL) nr 965/2012 eri lisade (osade) vahel

1

1

1

1“


IV LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

Punkti 147.B.25 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Pädev asutus registreerib ja hoiab alles kõik määruse (EL) 2018/1139 artikli 71 lõike 1 alusel tehtud erandid.“

(2)

II liide asendatakse järgmisega:

„II liide

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadid (MTOA) - EASA vorm 11

Image 7
Tekst pildi
Image 8
Tekst pildi

3.

III liide asendatakse järgmisega:

„1.   Baaskoolitus ja eksam

Allpool esitatud tunnistuse vormi kasutatakse baaskoolituse läbimise, baasteadmiste eksami sooritamise või mõlema tõendamiseks.

Tunnistusel on selgelt märgitud iga mooduli kohta sooritatud eksamid, eksami sooritamise kuupäev ja III lisa (osa 66) I liite vastav versioon.“;

Image 9
Tekst pildi

2.   Tüübikoolitus ja eksam

Tüübikoolituse tunnistuse vormi kasutatakse tüübikoolituse teoreetilise õppe, tüübikoolituse praktilise õppe või mõlema läbimise tõendamiseks.

Tunnistusele märgitakse ka plaaneri/mootori kombinatsioon, mida koolituse jooksul kasutati.

Asjakohased viited tuleb vajaduse korral kustutada ning koolituse liigi lahtrisse tuleb märkida, kas koolitus hõlmas ainult teoreetilist õpet või nii teoreetilist kui ka praktilist õpet.

Koolitustunnistusel tuleb selgelt märkida, kas koolitus oli täielik või osaline (nt plaanerit või jõuseadet või avioonika- ja elektrisüsteeme käsitlev kursus), või taotleja varasemal kogemusel põhinev erinevuskoolitus, nt A340 (CFM) koolitus A320 kogemust omavatele lennundustehnilistele töötajatele. Kui tegemist ei ole täieliku koolitusega, tuleb tunnistusel näidata, kas kursuse jooksul käsitleti eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte või mitte.

Image 10
Tekst pildi

V LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 Va lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

Sisukord asendatakse järgmisega.

„SISUKORD

T.1   Pädev asutus

A jagu – Tehnilised nõuded

A alajagu – ÜLDSÄTTED

T.A.101

Reguleerimisala

B alajagu – NÕUDED

T.A.201

Kohustused

E alajagu – HOOLDUSORGANISATSIOON

T.A.501

Hooldusorganisatsioon

G alajagu – LISANÕUDED Vc LISA (OSA CAMO) KOHASELT SERTIFITSEERITUD JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAVATELE ORGANISATSIOONIDELE

T.A.701

Reguleerimisala

T.A.704

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat

T.A.706

Töötajatele esitatavad nõuded

T.A.708

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat

T.A.709

Dokumendid

T.A.711

Õigused

T.A.712

Juhtimissüsteem

T.A.714

Kirjete säilitamine

T.A.715

Sertifikaadi kehtivus

T.A.716

Puudused

B jagu – Täiendav menetlus pädevatele asutustele

A alajagu – Üldsätted

T.B.101

Reguleerimisala

T.B.104

Kirjete säilitamine

B alajagu – Pädevus

T.B.201

Kohustused

T.B.202

Puudused

G alajagu – LISANÕUDED Vc LISA (OSA CAMO) KOHASELT SERTIFITSEERITUD JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAVATELE ORGANISATSIOONIDELE

T.B.702

Algne sertifitseerimismenetlus

T.B.704

Pidev järelevalve

T.B.705

Puudused ja parandusmeetmed“.

(2)

A jagu muudetakse järgmiselt.

a)

Punkt T.A.101 asendatakse järgmisega:

T.A.101   Reguleerimisala

Käesolevas jaos sätestatakse nõuded, et tagada artikli 1 punktis b osutatud õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse säilitamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 V lisa oluliste nõuetega.

Samuti täpsustatakse tingimusi, mida peavad täitma isikud ja organisatsioonid, kes vastutavad selliste õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ja hooldamise eest.“

b)

G alajao pealkiri asendatakse järgmisega:

„LISANÕUDED Vc LISA (OSA CAMO) KOHASELT SERTIFITSEERITUD JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAVATELE ORGANISATSIOONIDELE“.

c)

Punkt T.A.701 asendatakse järgmisega:

T.A.701   Reguleerimisala

Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, millele Vc lisa (osa CAMO) kohaselt sertifitseeritud organisatsioon peab lisaks Vc lisa (osa CAMO) nõuetele vastama, et tal oleks õigus kontrollida punktis T.A.201 osutatud ülesannete täitmist.“

d)

Punkt T.A.704 asendatakse järgmisega.

T.A.704   Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat

Lisaks punkti CAMO.A.300 nõuetele peab käsiraamat sisaldama protseduure, mille järgi organisatsioon tagab käesoleva lisa nõuete täitmise.“

e)

Punkt T.A.706 asendatakse järgmisega:

T.A.706   Töötajatele esitatavad nõuded

Lisaks punkti CAMO.A.305 nõuetele peavad punkti CAMO.A.305 alapunkti a alapunktides 3–5 ja alapunkti b alapunktis 2 osutatud töötajatel olema piisavad teadmised sellistes kolmandates riikides kohaldatavate õigusaktide kohta, kus asjaomane õhusõiduk on registreeritud.“

f)

Punkti T.A.708 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Olenemata punkti CAMO.A.315 sätetest peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon käesoleva lisa alusel hallatava õhusõiduki puhul tegema järgmist:“.

g)

Punkt T.A.709 asendatakse järgmisega:

T.A.709   Dokumendid

Olenemata punkti CAMO.A.325 sätetest peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon iga käesoleva lisa alusel hallatava õhusõiduki puhul säilitama ja kasutama registreerijaliikmesriigi jaoks vastuvõetavaid kohaldatavaid tehnilisi normdokumente.“

h)

Punktid T.A.711 ja T.A.712 asendatakse järgmisega:

T.A.711   Õigused

Vc lisa (osa CAMO) kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon võib lennuettevõtja sertifikaadis sisalduva õhusõiduki puhul täita punktis T.A.708 osutatud ülesandeid, kui ta on kehtestanud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud protseduurid, et tagada kooskõla käesoleva lisa nõuetega.

T.A.712   Juhtimissüsteem

Lisaks punkti CAMO.A.200 nõuete täitmisele peab organisatsioon tagama, et ta vastab käesoleva lisa nõuetele.“

i)

Punktid T.A.714, T.A.715 ja T.A.716 asendatakse järgmisega:

„T.A.714   Kirjete säilitamine

Lisaks punkti CAMO.A.220 alapunkti a nõuetele peab organisatsioon säilitama punkti T.A.201 alapunkti 1 alapunktis j osutatud kirjeid.

T.A.715   Sertifikaadi kehtivus

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat kehtib seni, kuni lisaks punktis CAMO.A.135 sätestatud tingimustele on täidetud järgmised tingimused:

a)

organisatsioon vastab käesoleva lisa kohaldatavatele nõuetele ja

b)

organisatsioon tagab, et pädeva asutuse volitatud isikule võimaldatakse juurdepääs kõikidele rajatistele, õhusõidukitele või dokumentidele, mis on seotud tema tegevusega (sh allhanketegevusega), et teha kindlaks vastavus käesoleva lisa nõuetele.

T.A.716   Puudused

a)

Pärast seda, kui organisatsioon on saanud puudusi käsitleva teate kooskõlas punktiga T.B.705, peab ta tegema järgmist:

1)

selgitama välja nõuetele mittevastavuse algpõhjuse(d) ja selle tekkimist soodustavad tegurid;

2)

valmistama ette, vastu võtma ja rakendama parandusmeetmete kava;

3)

tõendama pädevale asutusele veenvalt, et puuduse kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmed on rakendatud.

b)

Pädev asutus teostab alapunkti a alapunktides 1–3 osutatud toimingud punkti T.B.705 kohaselt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.“

(3)

B jagu muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„LISAPROTSEDUURID PÄDEVALE ASUTUSELE“;

b)

G alajao pealkiri asendatakse järgmisega:

„LISANÕUDED Vc LISA (OSA CAMO) KOHASELT SERTIFITSEERITUD JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAVATELE ORGANISATSIOONIDELE“;

c)

punkt T.B.702 asendatakse järgmisega:

T.B.702   Algne sertifitseerimismenetlus

Pädev asutus peab lisaks punkti CAMO.B.310 nõuetele kontrollima ja tagama, et kõnealused protseduurid vastavad käesoleva lisa nõuetele ning veenduma, et organisatsioon vastab käesoleva lisa nõuetele.“

d)

Punktid T.B.704 ja T.B.705 asendatakse järgmisega:

T.B.704   Pidev järelevalve

Lisaks punkti CAMO.B.305 nõuete täitmisele peab pädev asutus iga järelevalve planeerimistsükli jooksul kontrollima asjakohast valimit artikli 1 punktis b osutatud õhusõidukitest, mida organisatsioon haldab.

T.B.705   Puudused ja parandusmeetmed

Pädev asutus, kes kontrollib artikli 1 punktis b osutatud õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide vastavust käesoleva lisa nõuetele, peab kohaldama punktis CAMO.B.350 sisalduvaid nõudeid.“


VI LISA

„Vb LISA

(Osa ML)

SISUKORD

ML.1

A JAGU — TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU — ÜLDSÄTTED

ML.A.101

Reguleerimisala

B ALAJAGU — PÄDEVUS

ML.A.201

Kohustused

ML.A.202

Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamine

C ALAJAGU — JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

ML.A.301

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded

ML.A.302

Õhusõiduki hooldusprogramm

ML.A.303

Lennukõlblikkusdirektiivid

ML.A.304

Muudatus- ja remonditööde tehnilised normdokumendid

ML.A.305

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteem

ML.A.307

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete üleandmine

D ALAJAGU — HOOLDUSSTANDARDID

ML.A.401

Tehnilised normdokumendid

ML.A.402

Hoolduse tegemine

ML.A.403

Õhusõiduki defektid

E ALAJAGU — KOMPONENDID

ML.A.501

Liigitamine ja paigaldamine

ML.A.502

Komponentide hooldamine

ML.A.503

Kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid

ML.A.504

Kontroll kasutuskõlbmatute komponentide üle

H ALAJAGU — HOOLDUSTÕENDID

ML.A.801

Õhusõiduki hooldustõend

ML.A.802

Komponendi hooldustõend

ML.A.803

Omanik-piloodi volitus

I ALAJAGU — LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

ML.A.901

Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

ML.A.902

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivus

ML.A.903

Lennukõlblikkuse kontrolli protsess

ML.A.904

Lennukõlblikkust kontrollivate töötajate kvalifikatsioon

ML.A.905

Õhusõiduki registrikannete üleviimine liidu piires

ML.A.906

Liitu imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine

ML.A.907

Puudused

B JAGU — MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU — ÜLDSÄTTED

ML.B.101

Reguleerimisala

ML.B.102

Pädev asutus

ML.B.104

Dokumentide säilitamine

ML.B.105

Vastastikune teabevahetus

B ALAJAGU — PÄDEVUS

ML.B.201

Kohustused

C ALAJAGU — JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

ML.B.302

Erandid

ML.B.303

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse jälgimine

ML.B.304

Kehtetuks tunnistamine, peatamine ja piirangute kehtestamine

I ALAJAGU — LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

ML.B.902

Pädeva asutuse tehtav lennukõlblikkuse kontroll

ML.B.903

Puudused

I liide — Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping

II liide — Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööd

III liide — Keerulised hooldustööd, mille kohta omanik-piloot ei anna välja hooldustõendit

IV liide — Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat (EASA vorm 15c)

ML.1

a)

Kooskõlas artikli 3 lõikega 2 kohaldatakse käesolevat lisa (osa ML) järgmiste õhusõidukite suhtes, mis ei ole keerukad mootoriga õhusõidukid ja mis ei ole loetletud määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja sertifikaadil:

(1)

lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2 730 kg;

(2)

tiivikõhusõidukid maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg, mis on sertifitseeritud maksimaalselt nelja sõitja poolt kasutamiseks;

(3)

muud ELA2 õhusõidukid.

b)

Käesoleva lisa kohaldamisel on pädevaks asutuseks õhusõiduki registreerijaliikmesriigi määratud asutus.

c)

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)   „sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad“– volitatud lennundustehnilised töötajad, kes ei tegutse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni nimel ja kes järgivad

i)

III lisas (osa 66) sätestatud nõudeid või

ii)

õhusõidukite puhul, mille suhtes III lisa (osa 66) ei kohaldata, õhusõiduki registreerijaliikmesriigis kehtivaid nõudeid volitatud lennundustehnilistele töötajatele;

(2)   „hooldusorganisatsioon“– organisatsioon, millele on antud sertifikaat vastavalt

i)

I lisa (osa M) F alajaole või

ii)

II lisa (osa 145) A jaole või

iii)

Vd lisa (osa CAO) A jaole;

(3)   „omanik“– isik, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest, sealhulgas:

i)

õhusõiduki registreeritud omanik või

ii)

rendilepingu korral rendilevõtja või

iii)

käitaja.

A JAGU

TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU

ÜLDOSA

ML.A.101   Reguleerimisala

Käesolevas jaos on kindlaks määratud meetmed, mida tuleb võtta õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks. Samuti on selles kindlaks määratud tingimused, millele peavad vastama õhusõiduki lennukõlblikkusega seotud tegevuses osalevad isikud või organisatsioonid.

B ALAJAGU

PÄDEVUS

ML.A.201   Kohustused

a)

Õhusõiduki omanik vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:

(1)

õhusõiduk on lennukõlblikus seisukorras;

(2)

kogu käitamis- ja avariivarustus on paigaldatud nõuetekohaselt ning on töökorras või selle töökõlbmatus on selgelt tähistatud;

(3)

lennukõlblikkussertifikaat on kehtiv;

(4)

õhusõidukit hooldatakse vastavalt õhusõiduki hooldusprogrammile, mis on kindlaks määratud punktis ML.A.302.

b)

Erandina alapunktist a kohaldatakse juhul, kui õhusõiduk on renditud, alapunktis a sätestatud kohustusi rendilevõtja suhtes, kui rendilevõtja on märgitud õhusõiduki registreerimisdokumendis või rendilepingus.

c)

Iga õhusõiduki ja selle osade hooldust teostav isik või organisatsioon vastutab tehtud hooldustööde eest.

d)

Õhusõiduki kapten vastutab lennueelse ülevaatuse rahuldava läbimise eest. Selle ülevaatuse peab tegema piloot või mõni teine kvalifitseeritud isik, kuid seda ei pea tegema sertifitseeritud hooldusorganisatsioon ega volitatud lennundustehnilised töötajad.

e)

Õhusõidukite puhul, mida käitavad määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid ja äritegevuses osalevad deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonid, või mida ei käitata vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 VII lisale (osa NCO) või mida käitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/395 II lisa (osa BOP) ADD alajaole või määruse (EL) 2018/1976 (*1) II lisa (osa SAO) DEC alajaole, peab käitaja:

(1)

olema oma õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamiseks sertifitseeritud CAMOna või CAOna vastavalt Vc lisale (osa CAMO) või Vd lisale (osa CAO) või sõlmima vastava organisatsiooniga lepingu, kasutades käesoleva lisa I liites esitatud lepingut;

(2)

tagama, et kogu hooldus teostatakse punkti ML.1 alapunkti c alapunkti 2 kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide poolt;

(3)

tagama alapunkti a nõuete täitmise.

f)

Alapunktis e nimetamata õhusõidukite puhul võib õhusõiduki omanik alapunktis a sätestatud nõuete järgimiseks sõlmida jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu organisatsiooniga, mis on sertifitseeritud CAMOna või CAOna vastavalt Vc lisale (osa CAMO) või Vd lisale (osa CAO). Sellisel juhul vastutab nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest organisatsioon, kellega asjakohane leping sõlmitakse, ja kirjalik leping tuleb sõlmida kooskõlas käesoleva lisa I liitega. Kui omanik ei sõlmi lepingut sellise organisatsiooniga, vastutab ta ise jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

g)

Omanik tagab pädevale asutusele juurdepääsu õhusõidukile ja õhusõiduki dokumentidele, et võimaldada pädeval asutusel kindlaks teha, kas õhusõiduk vastab käesoleva lisa nõuetele.

ML.A.202   Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamine

a)

Ilma, et see piiraks II lisas (osa 145) ja Vc lisas (osa CAMO) sätestatud aruandlusnõuete kohaldamist, teatab iga punkti ML.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon õhusõiduki või selle komponendi igast kindlakstehtud seisundist, mis ohustab lennuohutust,

(1)

õhusõiduki registreerijaliikmesriigi määratud pädevale asutusele ja lisaks käitaja liikmesriigi määratud pädevale asutusele, kui käitaja liikmesriik ei ole sama, mis õhusõiduki registreerijaliikmesriik;

(2)

konstruktsioonitüübi või lisakonstruktsioonitüübi eest vastutavale organisatsioonile.

b)

Alapunktis a osutatud teated tuleb edastada alapunktis a osutatud pädeva asutuse kehtestatud korras ja need peavad sisaldama kogu asjakohast teavet teate edastanud isikule või organisatsioonile teadaoleva seisundi kohta.

c)

Kui õhusõiduki hooldust või lennukõlblikkuse kontrolli teostatakse kirjaliku lepingu alusel, on selle tegevuse eest vastutav isik või organisatsioon kohustatud teatama igast alapunktis a osutatud seisundist õhusõiduki omanikule ja lisaks asjaomasele CAMO-le või CAO-le, kui see ei ole sama isik.

d)

See isik või organisatsioon edastab alapunktides a ja c osutatud teated võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul alates hetkest, mil ta tegi kindlaks seisundi, mille kohta teade edastatakse, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad.

C ALAJAGU

JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

ML.A.301   Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse ning käitamis- ja avariivarustuse töökõlblikkuse tagamiseks:

a)

tehakse lennueelseid ülevaatusi;

b)

kõrvaldatakse kõik õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavad defektid ja vead vastavalt punktis ML.A.304 ja punktis ML.A.401 (vastavalt vajadusele) sätestatud normdokumentidele, võttes arvesse miinimumvarustuse loetelu ja konfiguratsioonist lubatud kõrvalekallete loetelu, kui sellised loetelud on olemas;

c)

teostatakse kogu hooldus vastavalt õhusõiduki hooldusprogrammile, millele osutatakse punktis ML.A.302;

d)

järgitakse kõiki kohaldatavaid

(1)

lennukõlblikkusdirektiive;

(2)

jätkuvat lennukõlblikkust mõjutavaid käitamisdirektiive;

(3)

ameti kehtestatud jätkuva lennukõlblikkuse nõudeid;

(4)

meetmeid, mida pädev asutus on nõudnud vahetu reaktsioonina ohutusprobleemile;

e)

tehakse muudatus- ja remonditöid vastavalt punktile ML.A.304;

f)

vajaduse korral tehakse tehnilisi kontroll-lende.

ML.A.302   Õhusõiduki hooldusprogramm

a)

Iga õhusõiduki hooldamine korraldatakse kooskõlas õhusõiduki hooldusprogrammiga.

b)

Õhusõiduki hooldusprogramm ja selle võimalikud edaspidised muudatused peavad olema:

(1)

deklareeritud omaniku poolt vastavalt punkti ML.A.302 alapunkti c alapunktile 7, kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust ei korralda CAMO või CAO; või

(2)

heaks kiidetud õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise eest vastutava CAMO või CAO poolt.

Õhusõiduki hooldusprogrammi peab ajakohastama omanik, kes deklareeris hooldusprogrammi vastavalt alapunkti b alapunktile 1, või organisatsioon, kes kiitis hooldusprogrammi heaks vastavalt alapunkti b alapunktile 2.

c)

Õhusõiduki hooldusprogrammi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(1)

hooldusprogrammis tuleb selgelt kindlaks määrata õhusõiduki omanik ja õhusõiduk, mille kohta hooldusprogramm on koostatud, sealhulgas kõik õhusõidukile paigaldatud mootorid ja propellerid (vastavalt vajadusele);

(2)

hooldusprogrammis tuleb esitada kas

a)

alapunktis d osutatud kohaldatavas minimaalses ülevaatusprogrammis sisalduvad ülesanded või ülevaatused või

b)

konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku väljastatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhised;

(3)

hooldusprogrammis võib omaniku, CAMO või CAO ettepanekul näha ette hooldusmeetmed, mis lisanduvad alapunkti c alapunktis 2 osutatud hooldusmeetmetele või mis asendavad alapunkti c alapunkti 2 alapunktis b osutatud hooldusmeetmeid, tingimusel et need lisanduvad või asendavad hooldusmeetmed on alapunkti b kohaselt heaks kiidetud või deklareeritud. Alapunkti c alapunkti 2 alapunktis b osutatud hooldusmeetmeid asendavad hooldusmeetmed ei või olla vähem piiravad kohaldatavas minimaalses ülevaatusprogrammis ette nähtud meetmetest;

(4)

hooldusprogrammis tuleb esitada kogu kohustuslik teave jätkuva lennukõlblikkuse kohta, nagu korduvaid lennukõlblikkuskontrolle käsitlevad direktiivid, jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhiste lennukõlblikkuspiirangute osa ja tüübisertifikaadi andmelehel loetletud konkreetsed hooldusnõuded;

(5)

hooldusprogrammis tuleb kindlaks määrata kõik konkreetse õhusõidukitüübi, õhusõiduki konfiguratsiooni ja liigi ning käitamise iseärasustest tulenevad täiendavad hooldustööd, võttes seejuures arvesse vähemalt järgmist:

a)

õhusõidukile paigaldatud konkreetsed seadmed ja õhusõiduki modifikatsioonid;

b)

õhusõidukile tehtud remonditööd;

c)

kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid ja lennuohutuse seisukohalt olulised komponendid;

d)

hooldusbülletäänides, hooldusdokumentides ja muus mittekohustuslikus hooldusteabes sisalduvad hooldussoovitused, näiteks kapitaalremontide vahelise lennuaja pikkus;

e)

teatavate seadmete korrapärase ülevaatusega seoses kohaldatavad käitamisdirektiivid või -nõuded;

f)

käitamisalase heakskiitmise erimenetlused;

g)

õhusõiduki kasutamine ja käitamiskeskkond;

(6)

hooldusprogrammis tuleb määratleda, kas omanik-piloodil on volitus teha hooldustöid;

(7)

hooldusprogramm peab omaniku poolt deklareerimise korral sisaldama omaniku allkirjastatud kinnitust selle kohta, et tegemist on konkreetse registreerimistunnusega õhusõiduki hooldusprogrammiga ja et omanik kannab täielikku vastutust hooldusprogrammi sisu eest ning võimalike kõrvalkallete eest konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku soovitustest;

(8)

kui CAMO või CAO hooldusprogrammi heaks kiidab, peab asjaomane organisatsioon selle allkirjastama ja säilitama dokumendid, mis sisaldavad põhjendusi konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku soovitustest võimalike kõrvalekallete kohta;

(9)

hooldusprogramm tuleb vähemalt üks kord aastas läbi vaadata, et hinnata selle tõhusust. Hooldusprogrammi vaatab läbi kas

a)

õhusõiduki lennukõlblikkust kontrolliv isik lennukõlblikkuse kontrollimisega samaaegselt või

b)

õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav CAMO või CAO, kui õhusõiduki hooldusprogrammi ei vaadata läbi samaaegselt lennukõlblikkuse kontrollimisega.

Kui kontrollimise käigus leitakse õhusõidukil puudusi, mis on seotud õhusõiduki hooldusprogrammi sisu puudustega, tuleb õhusõiduki hooldusprogrammi asjakohaselt muuta. Sellisel juhul teavitab kontrolli teostanud isik registreerijaliikmesriigi pädevat asutust, kui ta ei nõustu omaniku, CAMO või CAO võetud meetmetega õhusõiduki hooldusprogrammi muutmiseks. Pädev asutus otsustab, millised õhusõiduki hooldusprogrammi muudatused on vajalikud, lähtudes väljatoodud puudustest ja vajaduse korral reageerides vastavalt punktile ML.B.304.

d)

Minimaalse ülevaatusprogrammi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(1)

ülevaatusprogrammis peavad olema kindlaks määratud järgmised kontrollivahemikud:

a)

lennukite, fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite ja õhupallide puhul üks aasta või 100 lennutundi, sõltuvalt sellest, kumb vahemik on lühem. Kontrollivahemiku suhtes võib kohaldada ühe kuu või kümne tunni pikkust lubatud hälvet. Järgmine kontrollivahemik arvutatakse alates ülevaatuse toimumise ajast;

b)

purilennukite ja motopurilennukite puhul, mis ei ole fikseeritud jõuallikaga motopurilennukid, üks aasta. Kontrollivahemiku suhtes võib kohaldada ühe kuu pikkust lubatud hälvet. Järgmine kontrollivahemik arvutatakse alates ülevaatuse toimumise ajast;

(2)

ülevaatusprogramm peab olenevalt õhusõiduki tüübist sisaldama järgmisi elemente:

a)

konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku nõuete kohased hooldustööd;

b)

märgistuste ülevaatus;

c)

kaalumisandmete ülevaatus ja kaalumine vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012, määrusele (EL) 2018/395 ja määrusele (EL) 2018/1976;

d)

transpondri (kui see on paigaldatud) korrasoleku testimine;

e)

Pitot' toru rõhku kasutavate mõõturite toimivuskatse;

f)

lennukite puhul:

i)

võimsuse, pöörete arvu (rpm), magneetode, kütuse- ja õlirõhu ning mootoritemperatuuride testimine;

ii)

automaatjuhtimisega mootorite puhul avaldatud tulemustega kiirenduskatse;

iii)

kuivkartermootorite, turboülelaaduriga mootorite ja vedelikjahutusega mootorite testimine vedelikuringlushäiretele viitavate näitajate väljaselgitamiseks;

g)

konstruktsioonielementide, süsteemide ja komponentide seisukorra ja paigalduse kontrollimine järgmistes piirkondades:

i)

lennukite puhul:

plaaner, salong ja kabiin, telik, tiiva- ja kesksektsioon, õhusõiduki juhtimisseadmed, sabaosa, avioonika- ja elektrisüsteem, jõuseade, sidurid ja ajamikastid, propeller ja mitmesugused süsteemid, näiteks ballistiline päästesüsteem;

ii)

purilennukite ja mootorpurilennukite puhul:

plaaner, salong ja kabiin, telik, tiiva- ja kesksektsioon, sabaosa, avioonika- ja elektrisüsteem, jõuseade (mootorpurilennukite puhul) ja mitmesugused süsteemid, näiteks eemaldatav ballast ja/või pidurdusvari, juhtimisseadmed ning vesiballastisüsteem;

iii)

kuumaõhu-õhupallide puhul:

kest, põleti, korv, kütusemahutid, varustus ja mõõteriistad;

iv)

gaasiõhupallide puhul:

kest, korv, varustus ja mõõteriistad.

Niikaua kui käesolevas lisas ei määrata kindlaks õhulaevade ja tiivikõhusõidukite minimaalset ülevaatusprogrammi, peab nende hooldusprogramm põhinema konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku väljastatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhistel, millele viidatakse alapunkti c alapunkti 2 alapunktis b.

e)

Erandina alapunktidest b ja c ei ole omaniku poolt deklareerimine ega CAMO või CAO poolt heakskiitmine nõutav ning õhusõiduki hooldusprogrammi dokumenti ei pea esitama, kui on täidetud järgmised tingimused:

(1)

kõiki konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku väljastatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhiseid järgitakse ilma kõrvalekalleteta;

(2)

kõiki hooldusbülletäänides, hooldusdokumentides ja muus mittekohustuslikus hooldusteabes sisalduvaid hooldussoovitusi, näiteks kapitaalremontide vahelise lennuaja pikkust, järgitakse ilma kõrvalekalleteta;

(3)

ei ole vaja teha täiendavaid hooldustöid, mis tulenevad järgmisest:

a)

õhusõidukile paigaldatud konkreetsed seadmed ja õhusõiduki modifikatsioonid;

b)

õhusõidukile tehtud remonditööd;

c)

kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid ja lennuohutuse seisukohalt olulised komponendid;

d)

käitamisalase heakskiitmise erimenetlused;

e)

õhusõiduki kasutamine ja käitamiskeskkond;

(4)

omanik-piloodil on volitus teha omanik-piloodi hooldustöid.

Seda erandit ei kohaldata, kui omanik-piloodil või ühisomandis oleva õhusõiduki puhul ühelgi omanik-piloodil ei ole volitust teha omanik-piloodi hooldustöid, kuna see õigus tuleb määratleda deklareeritud või heakskiidetud õhusõiduki hooldusprogrammis.

f)

Kui alapunkti e alapunktides 1–4 sätestatud tingimused on täidetud, koosneb õhusõiduki suhtes kohaldatav hooldusprogramm järgmistest osadest:

(1)

konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku väljastatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhised;

(2)

hooldusbülletäänides, hooldusdokumentides ja muus mittekohustuslikus hooldusteabes sisalduvad hooldussoovitused, näiteks kapitaalremontide vahelise lennuaja pikkus;

(3)

kohustuslik teave jätkuva lennukõlblikkuse kohta, nagu korduvaid lennukõlblikkuskontrolle käsitlevad direktiivid, jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhiste lennukõlblikkuspiirangute osa ja tüübisertifikaadi andmelehel loetletud konkreetsed hooldusnõuded;

(4)

hooldustööd, mis tulenevad konkreetsetest käitamist või õhuruumi käsitlevatest direktiividest või teatavate mõõteriistade ja seadmetega seotud nõuetest.

ML.A.303   Lennukõlblikkusdirektiivid

Iga kohaldatavat lennukõlblikkusdirektiivi tuleb täita vastavalt selles sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui amet on määranud teisiti.

ML.A.304   Muudatus- ja remonditööde tehnilised normdokumendid

Õhusõidukit või komponenti remontiv isik või organisatsioon hindab kõiki kahjustusi. Muudatus- ja remonditööde tegemisel lähtutakse järgmistest tehnilistest normdokumentidest vastavalt nende kohaldatavusele:

a)

dokumendid, mille on heaks kiitnud amet;

b)

dokumendid, mille on heaks kiitnud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohane projekteerimisorganisatsioon;

c)

dokumendid, mis sisalduvad määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21.A.90B või punktis 21.A.431B osutatud nõuetes.

ML.A.305   Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteem

a)

Pärast iga hooldust kantakse punkti ML.A.801 kohane hooldustõend õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemi. Iga kanne tehakse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 30 päeva pärast hooldustöö lõpuleviimise päeva.

b)

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed peavad (vastavalt vajadusele) sisaldama õhusõiduki logiraamatut, mootori logiraamatut (logiraamatuid) või mootorimoodulite komponendikaarte, propelleri logiraamatut (logiraamatuid) ja kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide kaarte.

c)

Õhusõiduki logiraamatutesse kantakse õhusõiduki tüüp ja registreerimistunnus ning kuupäev koos üldlennuaja ning lennutsüklite ja maandumistega.

d)

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed peavad sisaldama teavet järgmise kohta:

(1)

lennukõlblikkusdirektiivide ja pädeva asutuse poolt vahetu reaktsioonina ohutusprobleemile määratud meetmete hetkeseis;

(2)

muudatus- ja remonditööde ning konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku muude hooldussoovituste hetkeseis;

(3)

õhusõiduki hooldusprogrammi täitmise hetkeseis;

(4)

kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide hetkeseis;

(5)

aktuaalne massi ja balansseeringu aruanne;

(6)

ülekantud hooldustööde loetelu hetkeseis.

e)

Peale hooldustõendi (EASA vorm 1, mis on esitatud I lisa (osa M) II liites, või samaväärne vorm) kantakse paigaldatud komponentide, näiteks mootori, propelleri, mootorimooduli või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi kohta vastavasse mootori või propelleri logiraamatusse või mootorimooduli või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi kaardile järgmine teave:

(1)

komponendi tähistus;

(2)

selle õhusõiduki, mootori, propelleri, mootorimooduli või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi tüüp, seerianumber ja registreerimistunnus (vastavalt kohaldatavusele), millele konkreetne komponent on paigaldatud, ning viide komponendi paigaldamisele ja mahavõtmisele;

(3)

kuupäev koos komponendi kumulatiivsete üldlennuaja, lennutsüklite, maandumiste ja kalendripäevadega (vastavalt vajadusele konkreetse komponendi puhul);

(4)

alapunktis d osutatud aktuaalne teave komponendi kohta.

f)

Isik või organisatsioon, kes vastutab jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ja sellega seotud ülesannete täitmise eest vastavalt punktile ML.A.201, haldab punktis ML.A.305 loetletud kirjeid ja esitab need taotluse korral pädevale asutusele.

g)

Kõik kanded õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjetes peavad olema selged ja täpsed. Kui kannet on vaja parandada, tehakse parandus nii, et algkanne jääb selgelt näha.

h)

Omanik tagab süsteemi loomise järgmiste kirjete säilitamiseks allpool kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul:

(1)

kõik õhusõiduki ja sellele paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide hooldustööde üksikasjalikud kirjed: seni, kuni neis sisalduv teave asendatakse uue samas mahus ja sama üksikasjaliku teabega, kuid vähemalt 36 kuud pärast õhusõiduki või komponendi hooldusjärgselt kasutamiseks üle andmist;

(2)

õhusõiduki ja kõikide selle kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide käitamisaeg kokku, s.t tunnid, kalendripäevad, lennutsüklid ja maandumised: vähemalt 12 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise lõpetamist;

(3)

kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi käitamisaeg, s.t tunnid, kalendripäevad, lennutsüklid ja maandumised (vastavalt vajadusele), pärast komponendi viimast korralist hooldust: vähemalt niikaua, kuni kõnealusele korralisele hooldusele järgneb teine, töömahu ja üksikasjalikkuse poolest samaväärne korraline hooldus;

(4)

õhusõiduki hooldusprogrammi täitmise hetkeseis: vähemalt niikaua, kuni õhusõiduki või komponendi korralisele hooldusele järgneb teine, töömahu ja põhjalikkuse poolest samaväärne korraline hooldus;

(5)

õhusõiduki ja selle komponentide suhtes kohaldatavate lennukõlblikkusdirektiivide täitmise hetkeseis: vähemalt 12 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise lõpetamist;

(6)

õhusõiduki, selle mootori(te), propelleri(te) ja muude lennuohutuse seisukohast oluliste komponentide muudatus- ja remonditööde hetkeseis: vähemalt 12 kuud pärast nende käitamise lõpetamist.

ML.A.307   Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete üleandmine

a)

Omanik tagab oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule, et punktis ML.A.305 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse kirjed antakse samuti üle.

b)

Kui omanik sõlmib jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu CAMOga või CAOga, tagab ta, et sellele organisatsioonile antakse üle punktis ML.A.305 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse kirjed.

c)

Punkti ML.A.305 alapunktis h sätestatud kirjete säilitamise tähtajad jäävad kehtima uue omaniku, CAMO või CAO suhtes.

D ALAJAGU

HOOLDUSSTANDARDID

ML.A.401   Tehnilised normdokumendid

a)

Õhusõidukit hooldav isik või organisatsioon kasutab õhusõiduki hooldamisel üksnes kohaldatavaid tehnilisi normdokumente.

b)

Käesoleva lisa tähenduses on „kohaldatavad tehnilised normdokumendid“ järgmised:

(1)

kõik pädeva asutuse või ameti kehtestatud nõuded, protseduurid, standardid või andmed;

(2)

kohaldatavad lennukõlblikkusdirektiivid;

(3)

kohaldatavad jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhised, mille on välja andnud tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisaga (osa 21);

(4)

punkti 145.A.45 alapunkti d kohaselt välja antud kohaldatavad tehnilised normdokumendid.

ML.A.402   Hoolduse tegemine

a)

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide teostatav hooldus peab olema kooskõlas I lisa (osa M) F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO) (vastavalt vajadusele).

b)

Kui hooldust ei teostata alapunkti a kohaselt, peab hooldust teostav isik:

(1)

olema hooldustööde tegemiseks kvalifitseeritud vastavalt käesolevale lisale;

(2)

tagama, et hooldustööde tegemiseks kasutatav ala on korras ning mustusest ja saastest puhas;

(3)

kasutama punktis ML.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud meetodeid, võtteid, standardeid ja juhendeid;

(4)

kasutama punktis ML.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud tööriistu, materjale ja seadmeid. Vajaduse korral tuleb tööriistad ja seadmed üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida;

(5)

tagama, et hooldustöid tehakse punktis ML.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud keskkonnaalaseid piiranguid arvesse võttes;

(6)

tagama, et halva ilma või pikemate hooldustööde korral kasutatakse asjakohaseid ruume;

(7)

tagama, et minimeeritakse mitmekordsete vigade tekkimise oht hooldustööde ajal ja vigade kordumise oht identsetel hooldustöödel;

(8)

tagama, et oluliste hooldustoimingute järel rakendatakse vigade identifitseerimise meetodit;

(9)

viima pärast hooldustöid läbi üldkontrolli tagamaks, et õhusõidukisse ega ühtegi selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega muud võõrkeha ning et kõik teisaldatud juurdepääsupaneelid on tagasi paigaldatud.

(10)

tagama kõigi tehtud hooldustööde nõuetekohase registreerimise ja dokumenteerimise.

ML.A.403   Õhusõiduki defektid

a)

Õhusõiduki iga defekt, mis ohustab tõsiselt lennuohutust, tuleb kõrvaldada enne järgmist lendu.

b)

Järgmised isikud võivad otsustada, et defekt ei ohusta tõsiselt lennuohutust ja selle kõrvaldamise võib edasi lükata:

(1)

piloot juhul, kui defekt mõjutab õhusõiduki mittekohustuslikku varustust;

(2)

piloot juhul, kui defekt mõjutab õhusõiduki kohustuslikku varustust ja piloot kasutab minimaalvarustuse loetelu; vastasel juhul võivad sellise defekti kõrvaldamise edasi lükata ainult volitatud lennundustehnilised töötajad;

(3)

piloot juhul, kui tegemist on defektiga, millele ei ole osutatud alapunkti b alapunktides 1 ja 2, ning kõik järgmised tingimused on täidetud:

i)

õhusõidukit käitatakse määruse (EL) nr 965/2012 VII lisa (osa NCO) kohaselt või – õhupallide või purilennukite puhul – õhusõidukit ei käitata määruse (EÜ) nr 2018/395 II lisa (osa BOP) ADD alajao kohaselt või ei see ei vasta määruse (EL) 2018/1976 II lisa (osa SAO) DEC alajaole;

ii)

piloot lükkab defekti kõrvaldamise edasi kokkuleppel õhusõiduki omanikuga või (kui see on kohaldatav) CAMOga või CAOga, kellega on sõlmitud asjakohane leping;

(4)

asjakohaselt kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilised töötajad juhul, kui tegemist on defektiga, millele ei ole osutatud alapunkti b alapunktides 1 ja 2, ning kui alapunkti 3 alapunktides i ja ii tingimused ei ole täidetud.

c)

Õhusõiduki iga defekt, mis ei ohusta tõsiselt lennuohutust, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti pärast defekti esmakordset avastamist ning võttes arvesse tehnilistes normdokumentides sätestatud piiranguid.

d)

Kõik defektid, mida ei ole enne lendu kõrvaldatud, registreeritakse punktis ML.A.305 osutatud õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemis ja vastav teave tehakse kättesaadavaks piloodile.

E ALAJAGU

KOMPONENDID

ML.A.501   Liigitamine ja paigaldamine

a)

Kui käesoleva määruse I lisa (osa M) F alajaos, II lisas (osa 145) ja Vd lisas (osa CAO) ning määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) ei ole sätestatud teisiti, võib komponendi paigaldada ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i)

see on rahuldavas seisukorras;

ii)

selle kohta on välja antud nõuetekohane hooldustõend I lisa (osa M) II liites esitatud EASA vormil 1 või muu samaväärne hooldustõend;

iii)

see on tähistatud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) Q alajaoga.

b)

Enne komponendi paigaldamist õhusõidukile tagab õhusõidukit hooldav isik või sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks, kui rakendada võib erinevaid modifikatsioone või kohaldatavate lennukõlblikkusdirektiivide järgseid konfiguratsioone.

c)

Standardosi paigaldatakse õhusõidukile või selle komponentidele üksnes siis, kui nad on tehnilistes normdokumentides konkreetselt ära näidatud. Standardosi paigaldatakse üksnes siis, kui nendega on kaasas tõend nende vastavuse kohta kohaldatavale standardile ja nad on asjakohaselt jälgitavad.

d)

Toor- või tarbematerjale võib õhusõidukis või selle komponentides kasutada üksnes järgmistel tingimustel:

i)

õhusõiduki või komponendi tootja lubab toor- või tarbematerjali kasutamist asjaomastes tehnilistes normdokumentides või see on lubatud vastavalt I lisa (osa M) F alajaole, II lisale (osa 145) või Vd lisale (osa CAO);

ii)

materjal vastab nõutavale materjali spetsifikatsioonile ja on asjakohaselt jälgitav;

iii)

materjaliga on kaasas dokumendid, mis on selle materjaliga otseselt seotud ja mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ning tootja ja tarnija andmed.

e)

Õhupallide puhul, kui konkreetse kestaga on võimalik kasutada erinevaid korvide, põletite ja kütusemahutite kombinatsioone, peab nende paigaldaja tagama järgmise:

(1)

korv, põleti ja/või kütusemahutid sobivad paigaldamiseks vastavalt tüübisertifikaadi andmelehele või sellel viidatud muudele dokumentidele;

(2)

korv, põleti ja/või kütusemahutid on töökorras ning nendega on kaasas nõuetekohased hooldusdokumendid.

ML.A.502   Komponentide hooldamine

a)

Komponente, mille kasutamisega omanik on nõustunud vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunktile c, võib hooldada iga isik või organisatsioon tingimusel, et omanik kordab nõustumist kõnealuse lisa punkti 21.A.307 alapunkti c tingimuste kohaselt. Sellise hoolduse puhul ei anta välja I lisa (osa M) II liites esitatud EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise nõudeid.

b)

Komponentide kohta antakse välja hooldustõendid vastavalt järgmisele tabelile:

 

Hooldustõend EASA vormil 1 [I lisa (osa M) II liide]

Õhusõiduki hooldustõend vastavalt punktile ML.A.801 (EASA vormi 1 ei ole võimalik välja anda)

Komponentide hooldamine kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega (mille on väljastanud komponendi tootja)

Hooldus, mis ei ole kapitaalremont

Mootorite (mootori puhul) või komponentide (muude komponentide puhul) hooldamise pädevusega hooldusorganisatsioonid

(i)

Õhusõiduki hooldamise pädevusega hooldusorganisatsioonid ja/või

(ii)

sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad

Muude komponentide kui mootorite ja propellerite kapitaalremont

Komponentide hooldamise pädevusega hooldusorganisatsioonid

Ei ole võimalik

CS-VLA, CS-22 ja LSA õhusõidukite mootorite ja propellerite kapitaalremont

Mootorite (mootori puhul) või komponentide (propelleri puhul) hooldamise pädevusega hooldusorganisatsioonid

(iii)

Õhusõiduki hooldamise pädevusega hooldusorganisatsioonid ja/või

(iv)

sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad

Muude õhusõidukite kui CS-VLA, CS-22 ja LSA mootorite ja propellerite kapitaalremont

Mootorite (mootori puhul) või komponentide (propelleri puhul) hooldamise pädevusega hooldusorganisatsioonid

Ei ole võimalik

Komponentide hooldamine kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega (mille on väljastanud õhusõiduki tootja)

Kõik komponendid ja iga liiki hooldus

Mootorite (mootori puhul) või komponentide (muude komponentide puhul) hooldamise pädevusega hooldusorganisatsioonid

Õhusõiduki hooldamise pädevusega hooldusorganisatsioonid ja/või

sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad

ML.A.503   Kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid

a)

Mõiste „kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendidFGI“ hõlmab järgmisi komponente:

(1)

määratud ressursiga komponendid, mis ressursi ammendumisel tuleks kasutusest kõrvaldada; ja

(2)

piiratud kasutuseaga komponendid, mida kasutusea lõppedes tuleb hooldada, et taastada nende kasutuskõlblikkus.

b)

Paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga osad ei või ületada ettenähtud kasutusea piiri, mis on kindlaks määratud õhusõiduki hooldusprogrammis ja lennukõlblikkusdirektiivides, välja arvatud punkti ML.A.504 alapunktis c sätestatud juhtudel.

c)

Ettenähtud kasutusiga väljendatakse kas kalendripäevade, lennutundide, maandumiste või lennutsüklitena (vastavalt vajadusele).

d)

Ettenähtud kasutusea lõppedes tuleb komponent õhusõidukist eemaldada kas hoolduseks või määratud ressursiga komponentide puhul kõrvaldamiseks.

ML.A.504   Kontroll kasutuskõlbmatute komponentide üle

a)

Komponent loetakse kasutuskõlbmatuks ükskõik millistel alljärgnevalt loetletud asjaoludel:

(1)

komponendi kasutusiga, mis on kindlaks määratud õhusõiduki hooldusprogrammis, on ületatud;

(2)

komponent ei vasta kohaldatavatele lennukõlblikkusdirektiividele või muudele ameti kehtestatud jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele;

(3)

puudub teave, mille põhjal on võimalik kindlaks määrata komponendi lennu- või paigalduskõlblikkust;

(4)

komponendil on ilmsed defektid või rikked;

(5)

komponent on osalenud intsidendis või õnnetuses, mis võib mõjutada tema kasutuskõlblikkust.

b)

Kasutuskõlbmatuid komponente käsitletakse järgmiselt:

(1)

tähistatakse kasutuskõlbmatutena ja pannakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni või sõltumatute volitatud lennundustehniliste töötajate vastutusel turvalisse kohta hoiule, kuni tehakse otsus nende edasise staatuse kohta; või

(2)

tähistatakse kasutuskõlbmatutena isiku või organisatsiooni poolt, kes nad kasutuskõlbmatuks tunnistas, ja antakse hoiule õhusõiduki omanikule pärast seda, kui selline üleandmine on kajastatud punktis ML.A.305. osutatud hooldustööde kirjete süsteemis.

c)

Komponendid, mille määratud ressurss on ammendunud või millel on parandamatu defekt või rike, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul, kui nende määratud ressurssi on pikendatud või kui nende remontimise viis on punkti ML.A.304 alusel heaks kiidetud.

d)

Iga punkti ML.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon teeb alapunktis c osutatud praakkomponentide puhul järgmist:

(1)

hoiab selliseid komponente alapunkti b alapunktis 1 osutatud kohas või

(2)

laseb iga sellise komponendi moonutada nii, et seda ei ole enam võimalik majanduslikult kasutada ega remontida, enne kui tema vastutus selle komponendi eest lõpeb.

e)

Olenemata alapunktist d võib punkti ML.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon anda vastutuse praagiks liigitatud komponentide eest ilma neid moonutamata üle koolitust pakkuvale või teadustööd tegevale organisatsioonile.

H ALAJAGU

HOOLDUSTÕENDID

ML.A.801   Õhusõiduki hooldustõend

a)

Pärast õhusõiduki nõutava hoolduse asjakohast teostamist antakse välja hooldustõend.

b)

Hooldustõendi annab välja kas:

(1)

asjakohaselt volitatud lennundustehniline töötaja sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni nimel;

(2)

sõltumatu volitatud lennundustehniline töötaja või

(3)

omanik-piloot vastavalt punktile ML.A.803.

c)

Erandina alapunktist b võib omanik ettenägematute asjaolude korral, kui õhusõiduk maandatakse kohta, kus asjakohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või asjakohased volitatud lennundustehnilised töötajad ei ole kättesaadavad, volitada iga isikut, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus asjakohase hooldustöö alal ja nõuetekohane kvalifikatsioon, hooldama õhusõidukit kooskõlas käesoleva lisa D alajaos sätestatud standarditega ja andma välja õhusõiduki hooldustõendi. Sellisel juhul teeb omanik järgmist:

(1)

hangib ja säilitab õhusõiduki kirjete hulgas teabe kõigi tehtud tööde ja hooldustõendi välja andnud isiku kvalifikatsiooni kohta;

(2)

tagab, et sellised hooldustööd kontrollitakse üle ja nende kohta antakse välja hooldustõend vastavalt punkti ML.A.801 alapunktile b esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul, või hiljemalt 30 päeva jooksul, kui tegemist on õhusõidukiga, mida käitatakse määruse (EL) nr 965/2012 VII lisa (osa NCO) kohaselt, või kui tegemist on õhupalliga, mida ei käitata määruse (EL) 2018/395 II lisa (osa BOP) ADD alajao kohaselt, või kui tegemist on purilennukiga, mis ei vasta määruse (EL) 2018/1976 II lisa (osa SAO) DEC alajaole;

(3)

teatab seitsme päeva jooksul sellise volituse andmisest CAMO-le või CAO-le, kellega on sõlmitud asjakohane leping, või nimetatud lepingu puudumise korral pädevale asutusele.

d)

Kui hooldustõend antakse välja alapunkti b alapunkti 1 või 2 alusel, võib volitatud lennundustehnilisel töötajal hooldustööde tegemisel olla üks või mitu abilist, kes töötavad tema vahetu ja pideva kontrolli all.

e)

Hooldustõendile peavad olema kantud vähemalt:

(1)

tehtud hooldustööde põhilised üksikasjad;

(2)

hooldustööde lõpuleviimise kuupäev;

(3)

tõendi välja andnud organisatsiooni või isiku andmed, sealhulgas:

i)

hooldusorganisatsiooni ja tõendi välja andnud volitatud lennundustehnilise töötaja loa number või

ii)

alapunkti b alapunktis 2 osutatud juhul hooldustõendi välja andnud sõltumatu volitatud lennundustehnilise töötaja andmed ja vajaduse korral tema loa number;

(4)

lennukõlblikkuse või käitamise võimalikud piirangud.

f)

Erandina alapunktist b ja vaatamata alapunktile g võib juhul, kui nõutavaid hooldustöid ei saa lõpule viia, hooldustõendi välja anda õhusõiduki kinnitatud piirangute raames. Sellisel juhul tuleb hooldustõendil märkida, et hooldust ei olnud võimalik lõpule viia, ja esitada kohaldatavad lennukõlblikkus- või käitamispiirangud, mis on alapunkti e alapunkti 4 kohaselt nõutava teabe osaks.

g)

Mis tahes teadaoleva mittevastavuse korral käesoleva lisa nõuetele, mis ohustab lennuohutust, ei tohi hooldustõendit välja anda.

ML.A.802   Komponendi hooldustõend

a)

Pärast õhusõiduki komponendi nõutava hoolduse nõuetekohast teostamist kooskõlas punktiga ML.A.502 antakse välja komponendi hooldustõend.

b)

Komponendi hooldustõendiks on EASA vorm 1, mis on esitatud I lisa (osa M) II liites, välja arvatud juhul, kui hooldustõend antakse välja õhusõiduki tasemel, nagu on sätestatud punkti ML.A.502 alapunktis b.

ML.A.803   Omanik-piloodi volitus

a)

Omanik-piloodina käsitatakse isikut, kes vastab järgmistele nõuetele:

(1)

tal on liikmesriigi poolt õhusõiduki tüübi või klassipädevusmärke jaoks välja antud või kinnitatud kehtiv piloodiluba või samaväärne luba;

(2)

ta omab õhusõidukit kas ainuomaniku või kaasomanikuna; omanik on kas

i)

üks registreerimisvormile kantud füüsilistest isikutest või

ii)

mittetulundusliku, vaba aja veetmisega seotud juriidilise isiku liige, kui see juriidiline üksus on registreerimisdokumendis märgitud omanikuna või käitajana ning kõnealune liige on otseselt kaasatud selle juriidilise isiku otsustamisprotsessi ja see juriidiline isik on ta määranud teostama omanik-piloodi hooldustöid.

b)

Õhusõidukite puhul, mida käitatakse määruse (EL) nr 965/2012 VII lisa (osa NCO) kohaselt, õhupallide puhul, mida ei käitata määruse (EL) 2018/395 II lisa (osa BOP) ADD alajao kohaselt, ja purilennukite puhul, mis ei vasta määruse (EL) 2018/1976 II lisa (osa SAO) DEC alajaole, võib omanik-piloot hooldustõendi välja anda pärast omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde tegemist, nagu on ette nähtud käesoleva lisa II liites.

c)

Hooldustõendi kohta tuleb teha märge logiraamatutesse ning see peab sisaldama tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, kasutatud tehnilisi normdokumente, kuupäeva, mil need hooldustööd lõpule viidi, ning tõendi väljastanud omanik-piloodi andmeid, allkirja ja piloodiloa või samaväärse loa numbrit.

I ALAJAGU

LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

ML.A.901   Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivuse tagamiseks tuleb korrapäraselt kontrollida õhusõiduki lennukõlblikkust ning selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjeid.

a)

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja kooskõlas käesoleva lisa IV liitega (EASA vorm 15c) pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib ühe aasta.

b)

Lennukõlblikkust kontrollib ja punkti ML.A.903 kohase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi annab välja kas:

(1)

pädev asutus;

(2)

asjakohaselt sertifitseeritud CAMO või CAO;

(3)

sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kes vastavalt õhusõiduki hooldusprogrammile viib läbi ülevaatuse üks kord aastas või iga 100 lennutunni järel;

(4)

õhusõidukite puhul, mida käitatakse määruse (EL) nr 965/2012 VII lisa (osa NCO) kohaselt, õhupallide puhul, mida ei käitata määruse (EL) 2018/395 II lisa (osa BOP) ADD alajao kohaselt, ja purilennukite puhul, mis ei vasta määruse (EL) 2018/1976 II lisa (osa SAO) DEC alajaole, sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad, kes vastavalt õhusõiduki hooldusprogrammile viivad läbi ülevaatuse üks kord aastas või iga 100 lennutunni järel, tingimusel et neil on:

i)

III lisa (osa 66) kohaselt välja antud luba, mis hõlmab asjaomase õhusõidukiga seotud pädevust, või juhul, kui III lisa (osa 66) ei ole konkreetse õhusõiduki suhtes kohaldatav, siis selle õhusõiduki suhtes kehtiv siseriiklik volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioon;

ii)

volitus, mille on välja andnud kas

A)

pädev asutus, kes andis välja III lisa (osa 66) kohase loa, või

B)

kui III lisa (osa 66) ei kohaldata, siis pädev asutus, kes vastutab volitatud lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise eest.

III lisa (osa 66) kohase loaga sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad võivad kontrollida ükskõik millises liikmesriigis registreeritud õhusõidukite lennukõlblikkust ja anda välja vastavaid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate. Seevastu siseriikliku kvalifikatsiooniga sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad võivad kontrollida ainult siseriikliku kvalifitseerimise eest vastutavas liikmesriigis registreeritud õhusõidukite lennukõlblikkust ja anda välja vastavaid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate.

Siseriikliku kvalifikatsiooniga sõltumatute volitatud lennundustehniliste töötajate välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide puhul ei kohaldata vastastikuse tunnustamise põhimõtet, kui õhusõiduk viiakse ühest liikmesriigist üle teise.

Kui mis tahes asjaolud viitavad võimaliku ohutusriski olemasolule, teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus ise.

c)

Asjakohaselt sertifitseeritud CAMO või CAO võib lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust pikendada maksimaalselt kaks korda järjest ja iga kord üheks aastaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

(1)

vastavat õhusõidukit on viimase 12 kuu jooksul pidevalt hallanud sama CAMO või CAO;

(2)

vastavat õhusõidukit on viimase 12 kuu jooksul hooldanud sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid; see hõlmab omanik-piloodi hooldustöid, mille kohta on hooldustõendi välja andnud omanik-piloot või sõltumatu volitatud lennundustehniline töötaja;

(3)

CAMO-l või CAO-l ei ole tõendeid ega põhjust uskuda, et õhusõiduk on lennukõlbmatu.

CAMO või CAO võib sertifikaadi kehtivust selliselt pikendada olenemata sellest, milline alapunktis b osutatud töötaja või organisatsioon lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi algselt välja andis.

d)

Erandina alapunktist c võib lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati pikendada kuni 30 päeva enne määratud aega, ilma et lennukõlblikkuse kontrollimise rütm katkeks, kui see on vajalik selleks, et tagada õhusõiduki olemasolu algse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi paigutamiseks pardale.

e)

Kui pädev asutus teostab ise lennukõlblikkuse kontrolli ja annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, teeb omanik järgmist:

(1)

esitab pädevale asutusele selle poolt nõutavad dokumendid;

(2)

majutab pädeva asutuse töötajad asjaomases kohas sobival viisil;

(3)

pakub vajaduse korral pädevale asutusele asjakohaste volitatud lennundustehniliste töötajate abi.

ML.A.902   Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivus

a)

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kaotab kehtivuse, kui:

(1)

see peatatakse või tunnistatakse kehtetuks;

(2)

lennukõlblikkussertifikaat peatatakse või tunnistatakse kehtetuks;

(3)

õhusõiduk ei ole kantud liikmesriigi registrisse;

(4)

tüübisertifikaat, mille alusel lennukõlblikkussertifikaat välja anti, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks.

b)

Õhusõiduk ei tohi lennata, kui tema lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat on kehtetu või kui esineb mõni järgmistest asjaoludest:

(1)

õhusõiduki või mõne sellele paigaldatud komponendi jätkuv lennukõlblikkus ei vasta käesoleva lisa nõuetele;

(2)

õhusõiduk ei vasta enam ameti poolt kinnitatud konstruktsioonitüübile;

(3)

õhusõiduki kasutamisel on rikutud heakskiidetud lennukäsiraamatu või lennukõlblikkussertifikaadi tingimusi, ilma et oleks võetud asjakohaseid meetmeid;

(4)

õhusõiduk on osalenud õnnetuses või intsidendis, mis mõjutab tema lennukõlblikkust, ja pärast seda ei ole võetud asjakohaseid meetmeid tema lennukõlblikkuse taastamiseks;

(5)

mõni õhusõiduki või sellele paigaldatud komponendi muudatus- või remonditöö ei ole kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisaga (osa 21).

c)

Kui lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tuleb see pädevale asutusele tagastada.

ML.A.903   Lennukõlblikkuse kontrolli protsess

a)

Punktis ML.A.901 sätestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli nõude täitmiseks viivad lennukõlblikkust kontrollivad töötajad läbi õhusõiduki kirjete protokollitud kontrolli, et veenduda järgmises:

(1)

plaaneri, mootori ja propelleri lennuajad ning nendega seotud lennutsüklid on nõuetekohaselt dokumenteeritud;

(2)

lennukäsiraamat vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja on ajakohastatud;

(3)

kõik õhusõiduki hooldusprogrammi kohaselt vajalikud hooldustööd on tehtud;

(4)

kõik teadaolevad defektid on kõrvaldatud või nende kõrvaldamine on kontrollitaval viisil edasi lükatud;

(5)

kõik kohaldatavad lennukõlblikkusdirektiivid on kohaldatud ja nõuetekohaselt registreeritud;

(6)

kõik õhusõidukil tehtud muudatus- ja remonditööd on registreeritud ning vastavuses määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega;

(7)

kõik õhusõidukile paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid on nõuetekohaselt tähistatud, registreeritud ja nad ei ole ületanud oma ettenähtud ressurssi;

(8)

kõikide hooldustööde kohta on välja antud käesoleva lisa kohane hooldustõend;

(9)

aktuaalne massi ja balansseeringu aruanne, kui see on nõutav, vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja kehtib;

(10)

õhusõiduk vastab oma konstruktsioonitüübi viimasele ameti poolt kinnitatud versioonile;

(11)

kui see on nõutav, on õhusõidukil määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) I alajao kohane mürasertifikaat, mis vastab õhusõiduki konfiguratsioonile.

b)

Alapunktis a osutatud lennukõlblikkust kontrollivad töötajad teevad õhusõiduki tehnilise ülevaatuse. Kui lennukõlblikkust kontrollivad töötajad ei ole III lisa (osa 66) nõuete kohaselt kvalifitseeritud, abistavad neid kõnealuse ülevaatuse tegemisel vastavalt kvalifitseeritud töötajad.

c)

Õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus veenduvad lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, et:

(1)

kõik nõutavad tähised ja sildid on nõuetekohaselt paigaldatud;

(2)

õhusõiduk vastab oma heakskiidetud lennukäsiraamatu tingimustele;

(3)

õhusõiduki konfiguratsioon vastab kinnitatud dokumentidele;

(4)

ei leita ühtki defekti, mida ei oleks punkti ML.A.403 nõuete kohaselt käsitletud;

(5)

õhusõiduki ja alapunktis a osutatud kirjete vahel ei ole vastuolusid.

d)

Erandina punkti ML.A.901 alapunktist a võib lennukõlblikkuse kontrolli teha kuni 90 päeva enne määratud aega, ilma et lennukõlblikkuse kontrollimise rütm katkeks, selleks et tehniline ülevaatus saaks toimuda hoolduskontrolli käigus.

e)

IV liites esitatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15c) võivad välja anda:

(1)

asjakohaselt volitatud lennukõlblikkust kontrollivad töötajad;

(2)

kui lennukõlblikkust on kontrollitud täies mahus ja kõik puudused on kõrvaldatud;

(3)

kui õhusõiduki hooldusprogrammis avastatud võimalikku vastuolu on alapunkti h kohaselt rahuldavalt käsitletud.

f)

Õhusõiduki kohta välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia tuleb saata kümne päeva jooksul asjaomase õhusõiduki registreerijaliikmesriigile.

g)

Lennukõlblikkuse kontrolliga seotud töid ei tohi anda alltöövõtu korras edasi kolmandatele isikutele.

h)

Samaaegselt lennukõlblikkuse kontrolliga võib hinnata õhusõiduki hooldusprogrammi tõhusust vastavalt punkti ML.A.302 alapunkti c alapunktile 9. Õhusõiduki hooldusprogrammi peab läbi vaatama sama isik, kes kontrollis lennukõlblikkust. Kui kontrollimise käigus leitakse õhusõidukil puudusi, mis on seotud õhusõiduki hooldusprogrammi sisu puudustega, tuleb õhusõiduki hooldusprogrammi asjakohaselt muuta. Kontrolli teostanud isik teavitab registreerijaliikmesriigi pädevat asutust, kui ta ei nõustu omaniku, CAMO või CAO võetud meetmetega õhusõiduki hooldusprogrammi muutmiseks. Sel juhul otsustab pädev asutus, millised õhusõiduki hooldusprogrammi muudatused on vajalikud, lähtudes punktis ML.B.903 määratletud puudustest ja vajaduse korral reageerides vastavalt punktile ML.B.304.

ML.A.904   Lennukõlblikkust kontrollivate töötajate kvalifikatsioon

a)

Pädeva asutuse nimel tegutsevad lennukõlblikkust kontrollivad töötajad peavad olema punkti ML.B.902 kohaselt kvalifitseeritud.

b)

I lisa (osa M) F alajaos, II lisas (osa 145), Vc lisas (osa CAMO) või Vd lisas (osa CAO) osutatud organisatsiooni nimel tegutsevad lennukõlblikkust kontrollivad töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt I lisa (osa M) F alajaole, II lisale (osa 145), Vc lisale (osa CAMO) või Vd lisale (osa CAO).

c)

Vastavalt punkti ML.A.901 alapunkti b alapunktile 4 sõltumatult tegutsevatel lennukõlblikkust kontrollivatel töötajatel peab olema:

(1)

III lisa (osa 66) kohaselt välja antud luba, mis hõlmab asjaomase õhusõidukiga seotud pädevust, või juhul, kui III lisa (osa 66) ei ole konkreetse õhusõiduki suhtes kohaldatav, siis selle õhusõiduki suhtes kehtiv siseriiklik volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioon ning

(2)

volitus, mille on välja andnud kas

i)

pädev asutus, kes andis välja III lisa (osa 66) kohase loa, või

ii)

kui III lisa (osa 66) ei ole kohaldatav, siis pädev asutus, kes vastutab volitatud lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise eest.

d)

Pädev asutus annab alapunkti c alapunktis 2 nõutud volituse, kui:

(1)

pädeva asutuse hinnangul on isikul teadmised käesoleva lisa osade kohta, mis on seotud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, lennukõlblikkuse kontrollimise ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmisega;

(2)

isik on pädeva asutuse järelevalve all nõuetekohaselt viinud läbi lennukõlblikkuse kontrolli.

Kõnealune volitus kehtib viis aastat, kui selle omanik on viinud läbi vähemalt ühe lennukõlblikkuse kontrolli iga 12 kuu järel. Kui see nii ei ole, tuleb pädeva asutuse järelevalve all nõuetekohaselt läbi viia uus lennukõlblikkuse kontroll.

Volituse kehtivuse lõppemisel pikendatakse volitust veel viieks aastaks, kui alapunkti d alapunktide 1 ja 2 nõuded on jätkuvalt täidetud. Pikendamiste arv ei ole piiratud.

Volituse omanik peab säilitama dokumendid kõikide tema poolt läbiviidud lennukõlblikkuse kontrollide kohta ja tegema need taotluse korral kättesaadavaks igale pädevale asutusele ja igale õhusõiduki omanikule, kelle jaoks ta lennukõlblikkuse kontrolli läbi viis.

Pädev asutus võib volituse igal ajal kehtetuks tunnistada, kui ta ei ole rahul volituse omaniku pädevusega või volituse kasutamisega.

ML.A.905   Õhusõiduki registrikannete üleviimine liidu piires

a)

Õhusõiduki registrikannete üleviimisel ELi piires teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

(1)

esiteks teatab endisele liikmesriigile liikmesriigi, mille registrisse õhusõiduk kantakse

(2)

ning seejärel esitab uuele liikmesriigile taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega.

b)

Olenemata punkti ML.A.902 alapunkti a alapunktist 3 kehtib endine lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat oma kehtivusaja lõpuni, välja arvatud juhul, kui lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi andis välja siseriikliku volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooniga sõltumatu volitatud lennundustehniline töötaja punkti ML.A.901 alapunkti b alapunkti 4 kohaselt, millisel juhul kohaldatakse punkti ML.A.906.

c)

Juhul kui õhusõiduk oli endises liikmesriigis lennukõlbmatu või kui õhusõiduki lennukõlblikkust ei saa olemasolevate andmete alusel kindlaks määrata, kohaldatakse alapunktidest a ja b olenemata punkti ML.A.906.

ML.A.906   Liitu imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine

a)

Kui õhusõiduk kantakse liikmesriigi registrisse kolmandast riigist, teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

(1)

esitab registreerijaliikmesriigile pädevale asutusele taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega;

(2)

õhusõiduki puhul, mis ei ole uus, laseb teha rahuldava lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas punktiga ML.A.901;

(3)

laseb teha kõik hooldustööd, mis on vajalikud heakskiidetud või deklareeritud õhusõiduki hooldusprogrammi täitmiseks.

b)

Kui õhusõiduk vastab asjakohastele nõuetele, on pädev asutus, CAMO või CAO, hooldusorganisatsioon või sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad, kes on viinud läbi lennukõlblikkuse kontrolli vastavalt punkti ML.A.901 alapunktile b, kohustatud andma välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja esitama selle koopia registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele.

c)

Omanik tagab registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse tehtavaks ülevaatuseks juurdepääsu õhusõidukile.

d)

Registreerijaliikmesriigi pädev asutus annab välja uue lennukõlblikkussertifikaadi, kui õhusõiduk vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetele.

ML.A.907   Puudused

a)

Puudused liigitatakse järgmiselt.

(1)

Esimese astme puudus on iga oluline mittevastavus käesoleva lisa nõuetele, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

(2)

Teise astme puudus on iga mittevastavus käesoleva lisa nõuetele, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

b)

Olles saanud teate puuduste kohta vastavalt punktile ML.B.903, koostab punkti ML.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon parandusmeetmete kava puuduste kordumise ja nende algpõhjuse taastekkimise vältimiseks ning esitab selle pädevale asutusele viimasega kokkulepitud aja jooksul.

B JAGU

MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU

ÜLDSÄTTED

ML.B.101   Reguleerimisala

Selles jaos on sätestatud haldusnõuded, mida peavad järgima käesoleva lisa A jao rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutavad pädevad asutused.

ML.B.102   Pädev asutus

a)   Üldosa

Liikmesriik nimetab pädeva asutuse, kellele on pandud kohustus anda välja, pikendada, muuta, peatada või tunnistada kehtetuks sertifikaate ja kontrollida jätkuvat lennukõlblikkust. Pädev asutus kehtestab dokumenteeritud menetlused ja organisatsioonilise struktuuri.

b)   Ressursid

Pädeval asutusel peab olema nii palju töötajaid, kui on vaja käesolevas jaos sätestatud nõuete täitmiseks.

c)   Kvalifikatsioon ja koolitus

Kõikidel käesolevas lisas käsitletud toimingutes osalevatel töötajatel peavad olema asjakohane kvalifikatsioon, teadmised, kogemused ning nad peavad olema saanud asjakohast alg- ja jätkukoolitust oma ülesannete täitmiseks.

d)   Menetlused

Pädev asutus kehtestab menetlused, mille alusel saavutatakse vastavus käesolevale lisale.

Need menetlused vaadatakse läbi ja neid muudetakse selle tagamiseks, et nõuded oleksid jätkuvalt täidetud.

ML.B.104   Dokumentide säilitamine

a)

Pädev asutus võtab kasutusele dokumentide säilitamise süsteemi, mis tagab iga sertifikaadi ja loa väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse piisava jälgitavuse.

b)

Iga õhusõiduki üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuuluvad vähemalt koopiad:

(1)

õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadist;

(2)

lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest;

(3)

liikmesriigi enda poolt tehtud lennukõlblikkuse kontrollide aruannetest;

(4)

kogu õhusõidukiga seotud asjakohasest kirjavahetusest;

(5)

kõikide erandite ja täitemeetmete üksikasjadest;

(6)

pädeva asutuse poolt vastavalt käesolevale lisale või määrusele (EL) nr 965/2012 heakskiidetud dokumentidest.

c)

Alapunktis b loetletud dokumente tuleb säilitada kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

d)

Kõik punktis ML.B.104 loetletud dokumendid tuleb teise liikmesriigi või ameti nõudmise korral teha neile kättesaadavaks.

ML.B.105   Vastastikune teabevahetus

a)

Lennuohutuse parandamiseks osalevad pädevad asutused vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 72 kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises.

b)

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel, kui tekib mitut liikmesriiki hõlmav võimalik oht lennuohutusele.

B ALAJAGU

PÄDEVUS

ML.B.201   Kohustused

Punkti ML.1 alapunktis b osutatud pädev asutus on kohustatud viima läbi ülevaatusi ja uurimisi, et kontrollida käesoleva lisa nõuete täitmist.

C ALAJAGU

JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

ML.B.302   Erandid

Pädev asutus registreerib ja säilitab teabe kõigi määruse (EL) 2018/1139 artikli 71 alusel tehtud erandite kohta.

ML.B.303   Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse jälgimine

a)

Pädev asutus töötab riskipõhist lähenemisviisi kasutades välja järelevalvekava tema registrisse kantud õhusõidukite lennukõlblikkuse jälgimiseks.

b)

Järelevalvekava peab sisaldama õhusõiduki pistelisi kontrolle ja hõlmama lennukõlblikkuse peamiste riskielementide kõiki aspekte.

c)

Pistelise tootekontrolli käigus tuleb kohaldatavate nõuete alusel üle vaadata saavutatud lennukõlblikkuse standardid ja teha kindlaks kõik puudused.

d)

Kindlakstehtud puudused liigitatakse punkti ML.B.903 kohaselt ja nende kohta esitatakse kirjalik kinnitus punkti ML.A.201 kohaselt vastutavale isikule või organisatsioonile. Pädeval asutusel peab olema menetlus puuduste analüüsimiseks nende ohutusalase tähtsuse seisukohast.

e)

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused ja nende kõrvaldamiseks võetud meetmed.

f)

Kui õhusõiduki jälgimise käigus leitakse tõendeid käesolevas või mõnes muus lisas sätestatud nõuetele mittevastavuse kohta, käsitletakse seda puudust kooskõlas asjaomase lisa nõuetega.

g)

Vajaduse korral vahetab pädev asutus asjakohaste täitemeetmete rakendamise tagamiseks teavet alapunkti f kohaselt kindlaks tehtud mittevastavuste kohta teiste pädevate asutustega.

ML.B.304   Kehtetuks tunnistamine, peatamine ja piirangute kehtestamine

Pädev asutus:

a)

peatab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi põhjendatud juhtudel, kui on tekkinud võimalik oht ohutusele või

b)

peatab või tunnistab kehtetuks lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi vastavalt punkti ML.B.903 alapunktile a.

Pädev asutus, kes andis sõltumatule volitatud lennundustehnilisele töötajale punkti ML.A.904 alapunkti c kohase lennukõlblikkuse kontrolli volituse, tühistab selle volituse, kui volituse omaniku tulemused lennukõlblikkuse kontrollimisel jätavad soovida või kui volitust kasutatakse ebakohasel viisil.

I ALAJAGU

LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

ML.B.902   Pädeva asutuse tehtav lennukõlblikkuse kontroll

a)

Kui pädev asutus teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, mis on esitatud käesoleva lisa IV liites (EASA vorm 15c), on ta kohustatud lennukõlblikkust kontrollima kooskõlas punktiga ML.A.903.

b)

Pädeval asutusel peavad olema asjakohased lennukõlblikkust kontrollivad töötajad. Neil töötajatel peab olema:

(1)

vähemalt kolmeaastane jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemus;

(2)

III lisas (osa 66) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui määruse (EL) nr 1321/2014 artikli 5 lõikes 6 osutatakse liikmesriigi õigusnormidele), või lennundusalane vm samaväärne haridus;

(3)

asjakohane lennundustehniline väljaõpe ja

(4)

ametiseisund, mis annab isikule pädeva asutuse nimel allkirja andmise õiguse.

Olenemata alapunktide 1–4 sätetest võib punkti ML.B.902 alapunkti b alapunktis 2 sätestatud nõude asendada nelja-aastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti ML.B.902 alapunkti b alapunktis 1.

c)

Pädev asutus säilitab andmed kõigi lennukõlblikkust kontrollivate töötajate kohta, sealhulgas andmed iga töötaja asjakohase kvalifikatsiooni kohta ning kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas.

d)

Pädeval asutusel peab lennukõlblikkuse kontrollimisel olema juurdepääs punktides ML.A.305, ML.A.306 ja ML.A.401 kindlaks määratud asjakohastele andmetele.

e)

Lennukõlblikkuse kontrolli teostanud töötajad annavad pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavate tulemustega lõpuleviimist välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, mis on esitatud IV liites (EASA vorm 15c).

f)

Kui mis tahes asjaolud viitavad võimaliku ohutusriski olemasolule, teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus ise.

ML.B.903   Puudused

Kui õhusõiduki kontrollide käigus või muul viisil leiab kinnitust tõsiasi, et mõnda käesoleva lisa nõuet ei täideta, teeb pädev asutus järgmist:

a)

esimese astme puuduste korral nõuab, et enne lendude jätkamist rakendataks asjakohaseid parandusmeetmeid, ja tunnistab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi viivitamata kehtetuks või peatab selle kehtivuse ning

b)

teise astme puuduste korral määrab parandusmeetmed, mis vastavad puuduse laadile.

I liide

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping

a)

Kui õhusõiduki omanik sõlmib jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks punkti ML.A.201 kohaselt lepingu CAMOga või CAOga, peab ta registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral kõnealusele pädevale asutusele edastama koopia mõlema lepinguosalise allkirjastatud lepingust.

b)

Lepingu koostamisel arvestatakse käesoleva lisa nõudeid ja selles tuleb kindlaks määrata allakirjutanute kohustused seoses õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega.

c)

Leping peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(1)

õhusõiduki registreerimistunnus, tüüp ja seerianumber;

(2)

õhusõiduki omaniku või registreeritud rendilevõtja nimi või äriühingu andmed koos aadressiga;

(3)

asjakohase lepingu sõlminud CAMO või CAO andmed, sealhulgas aadress;

(4)

tegevuse liik.

d)

Leping peab sisaldama järgmist avaldust:

„Omanik usaldab CAMO-le/CAO-le õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, hooldusprogrammi väljatöötamise ja heakskiitmise ning õhusõiduki hooldamise korraldamise kooskõlas nimetatud hooldusprogrammiga.

Allakirjutanud kohustuvad täitma oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

Omanik kinnitab oma parimate teadmiste kohaselt, et kogu CAMO-le/CAO-le antud teave õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kohta on nüüd ja edaspidi õige ning et õhusõidukit ei muudeta ilma CAMO/CAO eelneva heakskiiduta.

Kui üks allakirjutanutest rikub käesolevat lepingut, muutub leping tühiseks. Sel juhul jääb omanikule täielik vastutus kõikide õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete eest ning omanik teatab lepingu lõpetamisest kahe nädala jooksul õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädeva(te)le asutus(t)ele.“

e)

Kui omanik sõlmib lepingu CAMOga või CAOga vastavalt punktile ML.A.201, jagunevad lepinguosaliste kohustused järgmiselt:

(1)

CAMO/CAO kohustused:

i)

tema sertifitseerimistingimused peavad hõlmama hallatava õhusõiduki tüüpi;

ii)

ta peab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel täitma kõiki järgmisi tingimusi:

A)

ta peab töötama välja õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle heaks kiitma;

B)

pärast seda, kui õhusõiduki hooldusprogramm on heaks kiidetud, peab ta esitama õhusõiduki omanikule programmi koopia, samuti konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku soovitustest võimaliku kõrvalekaldumise põhjenduste koopia;

C)

ta peab korraldama ülevaatuse õhusõiduki varasemalt hooldusprogrammilt uuele üleminekuks;

D)

ta peab tagama kõikide hooldustööde tegemise sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni või, kui see on lubatud, sõltumatute volitatud lennundustehniliste töötajate poolt;

E)

ta peab tagama kõikide kohaldatavate lennukõlblikkusdirektiivide kohaldamise;

F)

ta peab tagama kõikide hoolduse või lennukõlblikkuse kontrolli käigus avastatud defektide ja omaniku teatatud defektide kõrvaldamise sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt või, kui see on lubatud, sõltumatute volitatud lennundustehniliste töötajate poolt;

G)

ta peab koordineerima korralist hooldust, lennukõlblikkusdirektiivide kohaldamist, kapitaalremontide vahelise ressursiga osade väljavahetamist ja komponentide ülevaatuste nõuete täitmist;

H)

ta peab teatama omanikule igast juhust, kui õhusõiduk tuleb toimetada sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni juurde või, kui see on lubatud, sõltumatute volitatud lennundustehniliste töötajate juurde;

I)

ta peab haldama ja säilitama kõiki tehnilisi kirjeid;

iii)

ta peab korraldama õhusõiduki kõikide muudatuste heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega enne muudatuste tegemist;

iv)

ta peab korraldama õhusõiduki kõikide remonditööde heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega enne nende elluviimist;

v)

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil omanik ei esita oma õhusõidukit hoolduseks vastavalt asjakohase lepingu sõlminud CAMO/CAO nõudele;

vi)

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil käesolevat lepingut ei täideta;

vii)

ta peab tagama, et õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll tehakse nõutaval ajal ja et antakse välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat;

viii)

ta peab saatma kümne päeva jooksul registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele koopia välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist;

ix)

ta peab teatama kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, millest teatamine on vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele kohustuslik;

x)

ta peab registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele teatama igast juhtumist, mil üks lepinguosalistest taganeb lepingust.

(2)

Omaniku kohustused:

i)

ta peab olema üldiselt teadlik õhusõiduki hooldusprogrammi sisust;

ii)

ta peab olema üldiselt teadlik käesoleva lisa sisust;

iii)

ta peab esitama õhusõiduki hoolduseks vastavalt asjakohase lepingu sõlminud CAMO/CAO nõudele;

iv)

ta ei tohi õhusõidukit asjakohase lepingu sõlminud CAMOga või CAOga konsulteerimata muuta;

v)

ta peab asjakohase lepingu sõlminud CAMO-le/CAO-le teatama kõikidest hooldustöödest, mis on õhusõidukile erandkorras tehtud CAMO/CAO teadmata ja väljaspool CAMO/CAO kontrolli;

vi)

ta peab logiraamatu kaudu teatama CAMO-le/CAO-le, kellega on sõlmitud asjakohane leping, kõikidest õhusõiduki kasutamise käigus avastatud defektidest;

vii)

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil üks lepinguosalistest taganeb lepingust;

viii)

õhusõiduki müügi korral peab ta sellest teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele ja CAMO-le/CAO-le, kellega on sõlmitud asjakohane leping;

ix)

ta peab teatama kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, millest teatamine on vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele kohustuslik;

x)

ta peab korrapäraselt teavitama asjakohase lepingu sõlminud CAMOt/CAOd õhusõiduki lennutundidest ja kõikidest muudest kasutamisega seotud andmetest vastavalt asjaomase CAMOga/CAOga kokkulepitud korrale;

xi)

omanik-piloodi hooldustöid tehes peab ta tegema hooldustõendi kohta märke logiraamatutesse, nagu on osutatud punkti ML.A.803 alapunktis c;

xii)

ta peab teavitama asjakohase lepingu sõlminud CAMOt/CAOd hiljemalt 30 päeva jooksul pärast mis tahes omanik-piloodi hooldustööde lõpuleviimist.

II liide

Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööd

Lisaks käesolevas lisas sätestatud nõuetele peab omanik-piloot mis tahes hooldustööde tegemisel järgima alljärgnevaid aluspõhimõtteid.

a)   Pädevus ja vastutus

(1)

Omanik-piloot vastutab alati kõigi enda tehtud hooldustööde eest.

(2)

Omanik-piloodil peab hoolduse teostamiseks olema piisav pädevus. Omanik-piloot peab ennast kurssi viima oma õhusõidukile tehtavate standardsete hooldustöödega ja õhusõiduki hooldusprogrammiga.

b)   Hooldustööd

Omanik-piloot võib teha lihtsaid visuaalseid ülevaatusi või toiminguid, et kontrollida plaaneri, mootorite, süsteemide ja komponentide üldist seisukorda, ilmseid kahjustusi ja normaalset toimimist.

Omanik-piloot ei tohi anda välja hooldustõendit hooldustöö kohta, kui:

(1)

tegemist on kriitilise hooldustööga;

(2)

hooldustöö eeldab suurte komponentide või seadiste eemaldamist;

(3)

hooldustööd tehakse vastavalt lennukõlblikkusdirektiivile või lennukõlblikkuse piirangule, välja arvatud juhul, kui see on lennukõlblikkusdirektiivi või lennukõlblikkuse piiranguga konkreetselt lubatud;

(4)

hooldustöö eeldab eritööriistade või kalibreeritud tööriistade kasutamist (välja arvatud dünamomeetriline võti ja kinnituspress);

(5)

hooldustöö eeldab katseseadmete kasutamist või erikatsete tegemist (nt mittepurustavad katsed, süsteemide testid või avioonikaseadmete töökõlblikkuse kontrollid);

(6)

hooldustöö koosneb mis tahes planeerimata eriülevaatustest (nt raske maandumise kontroll);

(7)

hooldustöö mõjutab süsteeme, mis on olulised instrumentaallennureeglite (IFR) järgi teostatavatel lendudel;

(8)

tegemist on III liite kohase keeruka hooldustööga või punkti ML.A.502 alapunkti a või b kohase komponentide hooldustööga;

(9)

hooldustöö on osa iga-aastasest või iga 100 lennutunni järel tehtavast kontrollist (sellistel juhtudel ühendatakse hooldustöö hooldusorganisatsioonide või sõltumatute volitatud lennundustehniliste töötajate poolt läbi viidava lennukõlblikkuse kontrolliga).

Alapunktides 1–9 loetletud kriteeriume ei või asendada vähem piiravate juhistega, mis on välja antud kooskõlas punktis ML.A.302 osutatud õhusõiduki hooldusprogrammiga.

Õhusõiduki lennukäsiraamatus (või muudes käitamisjuhendites) kirjeldatud töid, näiteks õhusõiduki lennuks ettevalmistamist (purilennuki tiibade kinnitamine, lennueelse ülevaatuse tegemine, õhupalli korvi, põleti, kütusemahutite ja kesta kokkupanemine jne), ei loeta hooldustöödeks ja seepärast ei ole nende puhul hooldustõend nõutav. Sellegipoolest vastutab nende osade kokkupanija selle eest, et need osad oleksid paigalduskõlblikud ja töökorras.

c)   Omanik-piloodi hooldustööde tegemine ja dokumenteerimine

Punktis ML.A.401 kindlaks määratud tehnilised normdokumendid peavad olema omanik-piloodi tehtavate hooldustööde ajal alati kättesaadavad ja neid tuleb hooldustööde tegemisel järgida. Hooldustõendis tuleb punkti ML.A.803 alapunkti d kohaselt esitada teave omanik-piloodi hooldustöödel kasutatud tehniliste normdokumentide kohta.

Omanik-piloot peab kooskõlas punkti ML.A.305 alapunktiga a teavitama asjakohase lepingu sõlminud CAMOt/CAOd (kui selline leping on sõlmitud) omanik-piloodi tehtud hooldustöödest hiljemalt 30 päeva jooksul pärast nende tööde lõpuleviimist.

III liide

Keerulised hooldustööd, mille kohta omanik-piloot ei anna välja hooldustõendit

Kõik alljärgnevalt loetletud tööd on keerulised hooldustööd, mida omanik-piloot ei või II liite kohaselt teha. Nende tööde kohta võib hooldustõendi välja anda CAO või sõltumatu volitatud lennundustehniline töötaja:

a)

järgmiste plaaneriosade muutmine, parandamine või asendamine neetimise, kokkuliitmise, lamineerimise või keevitamise teel:

(1)

karptala;

(2)

stringer või kõõluosa;

(3)

tala;

(4)

tala vöö;

(5)

sõrestiktala osa;

(6)

tala sein;

(7)

paatlennuki kere või ujuki kiilu või külgkiilu osa;

(8)

tiiva või saba laineplekist surveelement;

(9)

tiiva pearibi;

(10)

tiiva või saba pinna kaldtugi;

(11)

mootori kinnitus;

(12)

kere pikitala või sõrestik;

(13)

külgtala, rõhttala või vaheseina osa;

(14)

istme kinnitusalus või konsool;

(15)

istme siinide asendamine;

(16)

teliku konsool või kaldtugi;

(17)

telg;

(18)

ratas ning

(19)

suusk või suusakarkass, välja arvatud vähehõõrduva pinde väljavahetamine;

b)

järgmiste osade muutmine või remont:

(1)

õhusõiduki või õhusõiduki ujuki väliskest, kui töös on vaja kasutada tuge, alust või kinnitust;

(2)

õhusõiduki väliskest, mida mõjutavad survekoormused, kui kesta vigastus on mis tahes suunas üle 15 cm (6 tolli);

(3)

juhtimissüsteemi koormust kandev osa, kaasa arvatud juhisesambad, pedaalid, võllid, kvadrandid, nookurid, pöördtorud, juhtsarved ning sepis- või valukonsoolid, kuid välja arvatud

i)

remondipleisside või kaabliarmatuuri vormpinnidega stantsimine ning

ii)

neediga kinnitatud vastastakttoru otsiku väljavahetamine;

(4)

mis tahes muu alapunktis a nimetamata konstruktsiooniosa, mille tootja on oma hoolduskäsiraamatus, konstruktsiooniremonditööde käsiraamatus või jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhistes määranud põhikonstruktsiooniosaks;

c)

kõik järgmised kolbmootoril tehtavad hooldustööd:

(1)

kolbmootori lahtivõtmine ja hilisem kokkupanemine muul eesmärgil kui selleks, et

i)

pääseda ligi silinder-kolb seadistele või

ii)

eemaldada tagumine lisakate õlipumba seadiste kontrollimiseks ja/või asendamiseks, juhul kui sellise töö käigus ei asendata ega paigutata tagasi sisemisi telikuid;

(2)

reduktorite lahtivõtmine ja hilisem kokkupanemine;

(3)

liidete keevitamine ja kõvajoodisega jootmine, mis ei ole väikesed keevitustööd ja mida teeb asjakohaselt sertifitseeritud või volitatud keevitaja väljalaskekomponentidele, kuid mille puhul komponente ei asendata;

(4)

stendikatsete seadmetena tarnitavate seadmete üksikute osade liigutamine, välja arvatud hoolduses tavapäraselt asendatavate või kohandatavate osade asendamine või kohandamine;

d)

propelleri tasakaalustamine, välja arvatud

(1)

staatilise tasakaalustamise sertifitseerimiseks, kui see on nõutav hoolduskäsiraamatus ning

(2)

paigaldatud propellerite dünaamiline tasakaalustamine elektroonilist tasakaalustamisseadet kasutades, kui see on lubatud hoolduskäsiraamatus või muudes heakskiidetud lennukõlblikkuse dokumentides;

e)

kõik lisatööd, mis nõuavad

(1)

eritööriistu, -seadmeid või -vahendeid või

(2)

olulist kooskõlastamist tööde pika kestuse ja paljude isikute kaasatuse tõttu.

IV liide

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat – EASA vorm 15c

MÄRKUS:

isikud ja organisatsioonid, kes teostavad lennukõlblikkuse kontrolli koos iga-aastase või iga 100 lennutunni järel tehtava ülevaatusega, võivad kasutada käesoleva vormi tagakülge, et anda välja punktis ML.A.801 osutatud hooldustõend iga-aastase või iga 100 lennutunni järel tehtava ülevaatuse kohta.
Image 11
Tekst pildi

(*1)  Komisjoni 14. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1976, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (L) 2018/1139 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 64).


VII LISA

„Vc LISA

(osa CAMO)

SISUKORD

A JAGU — ORGANISATSIOONILE ESITATAVAD NÕUDED

CAMO.A.005

Reguleerimisala

CAMO.A.105

Pädev asutus

CAMO.A.115

Organisatsiooni sertifikaadi taotlemine

CAMO.A.120

Nõuete täitmise meetodid

CAMO.A.125

Sertifitseerimistingimused ja õigused

CAMO.A.130

Muudatused organisatsioonis

CAMO.A.135

Sertifikaadi kehtivus

CAMO.A.140

Juurdepääs

CAMO.A.150

Puudused

CAMO.A.155

Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile

CAMO.A.160

Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamine

CAMO.A.200

Juhtimissüsteem

CAMO.A.202

Sisemise ohutusalase aruandluse süsteem

CAMO.A.205

Töövõtu- ja alltöövõtulepingute sõlmimine

CAMO.A.215

Tegevusruumid

CAMO.A.220

Dokumentide säilitamine

CAMO.A.300

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamat

CAMO.A.305

Töötajatele esitatavad nõuded

CAMO.A.310

Lennukõlblikkust kontrollivate töötajate kvalifikatsioon

CAMO.A.315

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine

CAMO.A.320

Lennukõlblikkuse kontroll

CAMO.A.325

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tehnilised normdokumendid

B JAGU — ASUTUSELE ESITATAVAD NÕUDED

CAMO.B.005

Reguleerimisala

CAMO.B.115

Järelevalvedokumendid

CAMO.B.120

Nõuete täitmise meetodid

CAMO.B.125

Ameti teavitamine

CAMO.B.135

Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile

CAMO.B.200

Juhtimissüsteem

CAMO.B.205

Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele

CAMO.B.210

Juhtimissüsteemi muudatused

CAMO.B.220

Dokumentide säilitamine

CAMO.B.300

Järelevalve põhimõtted

CAMO.B.305

Järelevalveprogramm

CAMO.B.310

Algne sertifitseerimismenetlus

CAMO.B.330

Muudatused

CAMO.B.350

Puudused ja parandusmeetmed

CAMO.B.355

Peatamine, piiramine ja kehtetuks tunnistamine

A JAGU

ORGANISATSIOONILE ESITATAVAD NÕUDED

CAMO.A.005   Reguleerimisala

Käesolevas jaos on sätestatud nõuded, millele organisatsioon peab vastama, et saada õhusõiduki ja paigaldatavate komponentide jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat või et seda pikendataks.

CAMO.A.105   Pädev asutus

Käesoleva lisa tähenduses on pädev asutus:

(a)

selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub organisatsiooni peamine tegevuskoht, kui luba tegutseda jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsioonina ei sisaldu lennuettevõtja sertifikaadis;

(b)

käitaja liikmesriigi määratud asutus, kui luba tegutseda jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsioonina sisaldub lennuettevõtja sertifikaadis;

(c)

amet, kui organisatsiooni peamine tegevuskoht on kolmandas riigis.

CAMO.A.115   Organisatsiooni sertifikaadi taotlemine

a)

Käesoleva lisa kohase sertifikaadi taotlus või olemasoleva sertifikaadi muutmise taotlus esitatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil, võttes arvesse I lisa (osa M), Vb lisa (osa ML) ja käesoleva lisa kohaldatavaid nõudeid.

b)

Käesoleva lisa kohase algse sertifikaadi taotlejad esitavad pädevale asutusele järgmised andmed ja dokumendid:

(1)

organisatsiooni poolt I lisas (osa M), Vb lisas (osa ML) ja käesolevas lisas sätestatud kohaldatavate nõuete alusel läbi viidud eelaudititulemused;

(2)

dokumendid, milles kirjeldatakse käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise kavandatavaid viise.

Need dokumendid peavad sisaldama selliste muudatuste korraldamise ja pädevale asutusele teatamise korda, mis ei nõua eelnevat heakskiitu, nagu on sätestatud punktis CAMO.A.130.

CAMO.A.120   Nõuete täitmise meetodid

a)

Määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele vastavuse tagamiseks võib organisatsioon kasutada lisaks ameti heakskiidetud nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele ka nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

b)

Kui organisatsioon soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivset meetodit, peab ta enne selle kasutamist esitama pädevale asutusele nõuete täitmise alternatiivse meetodi täieliku kirjelduse. Kirjeldus peab sisaldama asjakohaste käsiraamatute ja protseduuride võimalikke muudatusi ja määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuete täitmist tõendavat hinnangut.

Organisatsioon võib selliseid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada pärast nende heakskiitmist pädeva asutuse poolt ja punkti CAMO.B.120 kohase teate saamist.

CAMO.A.125   Organisatsiooni sertifitseerimistingimused ja õigused

a)

Sertifitseerimise kinnituseks on I liites esitatud sertifikaadi väljaandmine pädeva asutuse poolt.

b)

Olenemata alapunktist a peab kõnealune sertifikaat määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul moodustama osa lennuettevõtja sertifikaadist, mille pädev asutus on käitatava õhusõidukiga seoses välja andnud.

c)

Tööde maht peab olema kindlaks määratud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus vastavalt punktile CAMO.A.300.

d)

Käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsioon võib:

(1)

korraldada sertifikaadil loetletud õhusõidukite, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust;

(2)

korraldada määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust, kui see õhusõiduk on näidatud nii tema kui ka lennuettevõtja sertifikaadil;

(3)

lasta jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud piiratud ülesandeid täita mõnel teisel organisatsioonil, kes on sõlminud temaga selleks lepingu ja tegutseb tema juhtimissüsteemi alusel, nagu on näidatud sertifikaadil;

(4)

pikendada lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati I lisa (osa M) punkti M.A.901 alapunkti f või Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.903 (vastavalt kohaldatavusele) tingimuste kohaselt.

e)

Käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsioon, mille peamine tegevuskoht on ühes liikmesriigis, võib saada lisaks õiguse teostada lennukõlblikkuse kontrolle kooskõlas I lisa (osa M) punktiga M.A.901 või Vb lisa (osa ML) punktiga ML.A.903 (vastavalt vajadusele) ning

(1)

anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate ja pikendada neid õigeaegselt I lisa (osa M) punkti M.A.901 alapunkti c alapunkti 2 ja punkti M.A.901 alapunkti e alapunkti 2 või Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.903 (vastavalt vajadusele) tingimuste kohaselt;

(2)

anda registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele soovitusi lennukõlblikkuse kontrolli kohta I lisa (osa M) punkti M.A.901 alapunkti d või punkti M.A.904 alapunkti b tingimuste kohaselt.

f)

Organisatsioonile, kellele on antud alapunktis e osutatud õigused, võib anda täiendava õiguse välja anda määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.711 alapunkti d kohane lennuluba sellisele õhusõidukile, millele organisatsioon võib välja anda lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, kui organisatsioon kinnitab vastavust heakskiidetud lennutingimustele punktis CAMO.A.300 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus kirjeldatud nõuetekohase protseduuri kohaselt.

CAMO.A.130   Muudatused organisatsioonis

a)

Järgmised muudatused organisatsioonis nõuavad eelnevat heakskiitu:

(1)

muudatused, mis mõjutavad organisatsiooni sertifikaadi ulatust või sertifitseerimistingimusi;

(2)

muudatused punkti CAMO.A.305 alapunkti a alapunktide 3–5 ja alapunkti b alapunkti 2 kohaselt määratud personalis;

(3)

muudatused punkti CAMO.A.305 alapunkti a alapunktide 3–5 ja alapunkti b alapunkti 2 kohaselt määratud personali ja vastutava juhi vahelistes aruandlusahelates;

(4)

selliseid alapunktis c osutatud muudatusi hõlmav protseduur mis ei nõua eelnevat heakskiitmist.

b)

Organisatsioon peab pädevale asutusele heakskiidu taotlemiseks ja selle saamiseks esitama kõik muudatused, mis määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaselt tuleb eelnevalt heaks kiita. Taotlus tuleb esitada enne muudatuse tegemist, et pädeval asutusel oleks võimalik kontrollida jätkuvat vastavust määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele ning vajaduse korral muuta organisatsiooni sertifikaati ja sellele lisatud sertifitseerimistingimusi.

Organisatsioon peab pädevale asutusele esitama kõik asjakohased dokumendid.

Muudatus tehakse alles pärast pädevalt asutuselt punkti CAMO.B.330 kohase ametliku heakskiidu saamist.

Muudatuste ajal peab organisatsioon vajaduse korral tegutsema pädeva asutuse poolt ette nähtud tingimustel.

c)

Kõik eelnevat heakskiitu mittevajavad muudatused korraldatakse ja neist teatatakse pädevale asutusele punkti CAMO.A.115 alapunktis b osutatud korras ning need kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks punkti CAMO.B.310 alapunkti h kohaselt.

CAMO.A.135   Sertifikaadi kehtivus

a)

Organisatsiooni sertifikaat kehtib nii kaua, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(1)

organisatsioon vastab jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele, võttes arvesse punkti CAMO.B.350 kohaseid puuduste menetlemist käsitlevaid sätteid;

(2)

pädevale asutusele on tagatud organisatsioonile juurdepääs vastavalt punktile CAMO.A.140;

(3)

sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud.

b)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja sertifikaadi lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel kaotab organisatsiooni sertifikaat lennuettevõtja sertifikaadil märgitud õhusõidukite suhtes automaatselt kehtivuse, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on selgesõnaliselt sätestanud teisiti.

c)

Kui sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või sellest loobutakse, tuleb sertifikaat viivitamata tagastada pädevale asutusele.

CAMO.A.140   Juurdepääs

Määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide asjakohaste nõuete täitmise kontrollimiseks tagab organisatsioon igal ajal juurdepääsu kõikidele rajatistele, õhusõidukitele, dokumentidele, kirjetele, andmetele, protseduuridele või mis tahes muudele materjalidele, mis on seotud tema sertifitseeritava tegevusega (olenemata sellest, kas seda tehakse töövõtu-/alltöövõtulepingu alusel või mitte), sellistele isikutele, keda on selleks volitanud:

a)

punkti CAMO.A.105 kohane pädev asutus;

b)

punkti CAMO.B.300 alapunkti d või alapunkti e sätete kohaselt tegutsev asutus.

CAMO.A.150   Puudused

a)

Punkti CAMO.B.350 kohaselt puuduste kohta teate saamisel teeb organisatsioon järgmist:

(1)

määrab kindlaks nõuetele mittevastavuse algpõhjuse või -põhjused ja nõuetele mittevastavust soodustavad tegurid;

(2)

töötab välja parandusmeetmete kava;

(3)

tõendab parandusmeetmete rakendamist pädevat asutust rahuldaval viisil.

b)

Alapunkti a alapunktides 1, 2 ja 3 osutatud meetmeid tuleb rakendada selle pädeva asutusega punkti CAMO.B.350 kohaselt kokku lepitud ajavahemiku jooksul.

CAMO.A.155   Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile

Organisatsioon rakendab:

a)

kõiki pädeva asutuse poolt punkti CAMO.B.135 kohaselt kehtestatud ohutusmeetmeid;

b)

ameti väljastatud asjakohast kohustuslikku ohutusteavet.

CAMO.A.160   Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamine

a)

Organisatsioon rakendab oma juhtimissüsteemi raames lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi, mis vastab määruses (EL) nr 376/2014 ja rakendusmääruses (EL) 2015/1018 sätestatud nõuetele (*1).

b)

Ilma, et see piiraks alapunkti a kohaldamist, tagab organisatsioon, et pädevale asutusele ja õhusõiduki projekteerimise eest vastutavale organisatsioonile teatatakse igast intsidendist, rikkest, tehnilisest defektist, lubatud tehniliste piirangute ületamisest ja lennuohutust mõjutavast juhtumist, mis võib osutada määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaste andmete ebatäpsusele, ebatäielikkusele või mitmetimõistetavusele, ning muudest eeskirjadevastastest asjaoludest, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhusõiduki ohutut käitamist, kuid millega ei kaasnenud õnnetust või tõsist intsidenti.

c)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ja rakendusmääruse (EL) 2015/1018 kohaldamist, edastatakse alapunktides a ja b osutatud teated pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil ning need peavad sisaldama kogu asjakohast teavet organisatsioonile teadaoleva asjaomase seisundi kohta.

d)

Teade edastatakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon tegi kindlaks seisundi, mille kohta teade edastatakse, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad.

e)

Vajaduse korral koostab organisatsioon järelaruande, et täpsemalt kirjeldada tulevikus selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite vältimiseks kavandatavaid meetmeid, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud. See aruanne koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

CAMO.A.200   Juhtimissüsteem

a)

Organisatsioon kehtestab, rakendab ja hoiab käigus juhtimissüsteemi, mis hõlmab järgmist:

(1)

selgelt määratletud vastutuspiirid ja vastutavad isikud kogu organisatsioonis, sealhulgas vastutava juhi otsene ohutusalane vastutus;

(2)

organisatsiooni üldiste ohutusalaste ideede ja põhimõtete kirjeldus, mida nimetatakse ohutuspoliitikaks;

(3)

organisatsiooni tegevusega kaasnevate lennuohutust mõjutavate ohtude kindlaksmääramine, neile antud hinnangud ning nendega seotud riskide juhtimine, sealhulgas riskivähendusmeetmete võtmine ja nende tulemuslikkuse kontroll;

(4)

selle tagamine, et töötajad oleksid läbinud tööülesannete täitmiseks vajaliku koolituse ja pädevad neid ülesandeid täitma;

(5)

kõiki juhtimissüsteemi põhiprotsesse käsitlevad dokumendid, sealhulgas töötajatele nende ülesannete tutvustamise kord ning kõnealuste dokumentide muutmise kord;

(6)

ülesanded, millega jälgitakse organisatsiooni vastavust asjakohastele nõuetele. Nõuetele vastavuse jälgimine hõlmab süsteemi, millega antakse puuduste kohta tagasisidet vastutavale juhile, et tagada vajaduse korral tulemuslike parandusmeetmete võtmine;

(7)

käesolevas määruses sätestatud lisanõuded.

b)

Juhtimissüsteem peab olema kooskõlas organisatsiooni suurusega ning selle tegevuse laadi ja keerukusega, võttes arvesse asjaomase tegevusega kaasnevaid ohte ja nendega seotud riske.

c)

Kui organisatsioonil on määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide reguleerimisalas üks või mitu täiendavat organisatsiooni sertifikaati, võib kõnealuse juhtimissüsteemi integreerida täiendava sertifikaadi (sertifikaatide) alusel nõutava juhtimissüsteemiga.

d)

Olenemata alapunktist c peab määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul käesolevas lisas ette nähtud juhtimissüsteem moodustama õhusõiduki käitaja juhtimissüsteemi lahutamatu osa.

CAMO.A.202   Sisemise ohutusalase aruandluse süsteem

a)

Organisatsioon võtab oma juhtimissüsteemi raames kasutusele sisemise ohutusalase aruandluse süsteemi, mis võimaldab punkti CAMO.A.160 kohaselt teatatavate lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta teabe kogumist ja selle hindamist.

b)

See süsteem peab võimaldama koguda ja hinnata teavet ka nende vigade, ohuolukordade ja ohtude kohta, millest teatatakse organisatsiooni siseselt, kuid mida alapunkt a ei hõlma.

c)

Organisatsioon teeb selle süsteemi kaudu järgmist:

(1)

määrab kindlaks teatatud vigade, ohuolukordade ja ohtude põhjused ja soodustavad tegurid ning käsitleb neid ohutusriskide juhtimise raames kooskõlas punkti CAMO.A.200 alapunkti a alapunktiga 3;

(2)

tagab kogu vigu, protseduuride mittejärgimist, ohuolukordi ja ohte käsitleva teadaoleva ja asjakohase teabe hindamise ning vajaduspõhise levitamise.

d)

Organisatsioon annab igale organisatsioonile, kellega ta on sõlminud alltöövõtulepingu, juurdepääsu oma sisemise ohutusalase aruandluse süsteemile.

e)

Organisatsioon teeb ohutusalastes uurimistes koostööd teiste organisatsioonidega, kes annavad olulise panuse tema jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud tegevuse ohutusse.

CAMO.A.205   Töövõtu- ja alltöövõtulepingute sõlmimine

a)

Organisatsioon tagab hoolduse teostamiseks töövõtulepingute sõlmimisel ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud tegevuse mis tahes osa elluviimiseks alltöövõtulepingute sõlmimisel järgmise:

(1)

asjaomane tegevus vastab kohaldatavatele nõuetele ning

(2)

organisatsiooni juhtimissüsteemi raames käsitletakse selliste töövõtu- ja alltöövõtulepingutega kaasnevaid lennuohutust mõjutavaid ohte.

b)

Kui organisatsioon sõlmib jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud tegevuse mis tahes osa elluviimiseks alltöövõtulepingu teise organisatsiooniga, peab alltöövõtupartner tegutsema organisatsiooni heakskiidu alusel. Organisatsioon peab tagama pädeva asutuse juurdepääsu alltöövõtupartnerile, et veenduda jätkuvas vastavuses kohaldatavatele nõuetele.

CAMO.A.215   Tegevusruumid

Organisatsioon annab punktis CAMO.A.305 osutatud töötajate käsutusse sobivad kontoriruumid sobivas kohas.

CAMO.A.220   Dokumentide säilitamine

a)

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamist käsitlevad dokumendid

(1)

Organisatsioon tagab punktides M.A.305, ML.A.305 ja vajaduse korral punktis M.A.306 nõutavate dokumentide säilitamise.

(2)

Organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad.

(3)

Kui organisatsioonil on punkti CAMO.A.125 alapunktis e sätestatud õigus, säilitab ta koopiad kõikidest välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest ja soovitustest ning nendega seotud lisadokumentidest (vastavalt vajadusele). Samuti hoiab organisatsioon alles koopiad nendest lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest, mida ta on punkti CAMO.A.125 alapunkti d alapunktis 4 sätestatud õiguse alusel pikendanud.

(4)

Kui organisatsioonil on punkti CAMO.A.125 alapunktis f sätestatud õigus, säilitab ta koopiad kõikidest määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.729 sätete kohaselt välja antud lennulubadest.

(5)

Organisatsioon säilitab kõikide alapunkti a alapunktides 2–4 osutatud dokumentide koopiaid kolme aasta jooksul arvates päevast, mil punkti M.A.201 või ML.A.201 kohane vastutus õhusõiduki eest läheb püsivalt üle teisele isikule või organisatsioonile.

(6)

Kui organisatsioon lõpetab tegevuse, tuleb kõik säilitatud dokumendid anda üle õhusõiduki omanikule.

b)

Juhtimissüsteemi ning töövõtu- ja alltöövõtulepingute sõlmimist käsitlevad dokumendid

(1)

Organisatsioon tagab järgmiste dokumentide säilitamise:

i)

dokumendid punktis CAMO.A.200 määratletud juhtimissüsteemi võtmeprotsesside kohta;

ii)

punktis CAMO.A.205 kindlaks määratud töövõtu- ja alltöövõtulepingud.

(2)

Juhtimissüsteemi käsitlevaid dokumente ja punkti CAMO.A.205 kohaseid lepinguid tuleb säilitada vähemalt viis aastat.

c)

Töötajaid käsitlevad dokumendid

(1)

Organisatsioon tagab järgmiste dokumentide säilitamise:

i)

dokumendid jätkuva lennukõlblikkuse korraldamises, nõuetele vastavuse jälgimises ja ohutuse tagamises osalevate töötajate kvalifikatsiooni ja kogemuste kohta;

ii)

dokumendid kõigi lennukõlblikkust kontrollivate töötajate ning soovitusi ja lennulube väljastavate töötajate kvalifikatsiooni ja kogemuste kohta.

(2)

Dokumendid lennukõlblikkust kontrollivate töötajate ning soovitusi ja lennulube väljastavate töötajate kohta peavad sisaldama teavet asjakohase kvalifikatsiooni kohta, kokkuvõtet kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas ning volituse koopiat.

(3)

Töötajaid käsitlevaid dokumente tuleb säilitada nii kaua, kui isik töötab organisatsioonis, ja seejärel kolm aastat arvates päevast, mil töötaja organisatsioonist lahkus.

d)

Organisatsioon võtab kasutusele dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab kogu arendatavat tegevust käsitlevaid dokumente nõuetekohaselt säilitada ja tagada tegevuse usaldusväärse jälgitavuse.

e)

Dokumentide vorming sätestatakse organisatsiooni tegevuskorras.

f)

Dokumente säilitatakse viisil, mis tagab nende kaitse kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

CAMO.A.300   Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamat

a)

Organisatsioon esitab pädevale asutusele jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu ning (vastavalt vajadusele) selles viidatud käsiraamatud ja protseduurid, mis sisaldavad kogu järgmist teavet:

(1)

vastutava juhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et organisatsioon tegutseb pidevalt kooskõlas käesoleva lisa, I lisa (osa M) ja Vb lisa (osa ML) (vastavalt kohaldatavusele) nõuetega ja heakskiidetud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatuga. Kui vastutav juht ei ole organisatsiooni tegevjuht, peab kinnituse allkirjastama ka organisatsiooni tegevjuht;

(2)

organisatsiooni ohutuspoliitika, mis on kindlaks määratud CAMO.A.200 alapunkti a alapunktis 2;

(3)

organisatsiooni tööde maht, mis on hõlmatud sertifitseerimistingimustega;

(4)

tööjõuressursside ja punkti CAMO.A.305 alapunkti d kohaselt töötajate olemasolu planeerimiseks kasutatava süsteemi üldine kirjeldus;

(5)

punkti CAMO.A.305 alapunkti a alapunktides 3–5, alapunkti b alapunktis 2 ja alapunktis f osutatud isiku(te) ametinimetus(ed) ja nimi (nimed);

(6)

punkti CAMO.A.305 alapunkti a alapunktide 3–5, alapunkti b alapunkti 2 ning alapunktide e ja f alusel määratud isiku(te) ülesanded, vastutusalad, kohustused ja volitused;

(7)

organisatsiooni skeem, mis kirjeldab kõigi punkti CAMO.A.305 alapunkti a alapunktides 3–5, alapunkti b alapunktis 2 ning alapunktides e ja f osutatud isikute aruandlus- ja vastutusahelaid ning mis on seotud punkti CAMO.A.200 alapunkti a alapunktiga 1;

(8)

loetelu punkti CAMO.A.305 alapunktis e osutatud töötajatest, kellel on volitus anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi, tuues vajaduse korral välja töötajad, kellel on volitus anda välja lennulube vastavalt punkti CAMO.A.125 alapunktile c;

(9)

tegevusruumide üldine kirjeldus ja asukoht;

(10)

punkti CAMO.A.202 kohase sisemise ohutusalase aruandluse süsteemi kirjeldus;

(11)

protseduurid, millest nähtub, kuidas organisatsioon tagab vastavuse käesoleva lisa, I lisa (osa M) ja Vb lisa (osa ML) (vastavalt kohaldatavusele) nõuetele, sealhulgas:

i)

juhtimissüsteemi võtmeprotsesse käsitlevad dokumendid vastavalt punkti CAMO.A.200 nõuetele;

ii)

protseduurid, millega määratakse kindlaks, kuidas organisatsioon kontrollib võimalikku töövõtu- ja alltöövõtulepingute alusel ellu viidavat tegevust vastavalt punkti CAMO.A.205 ja punkti CAMO.A.315 alapunkti c nõuetele;

iii)

jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, lennukõlblikkuse kontrollimise ja lennulubade andmise protseduurid (vastavalt kohaldatavusele);

iv)

protseduur, millega määratakse kindlaks eelnevat heakskiitu mittevajavate muudatuste ulatus ning milles kirjeldatakse, kuidas selliseid muudatusi korraldatakse ja kuidas neist teatatakse, vastavalt punkti CAMO.A.115 alapunkti b ja punkti CAMO.A.130 alapunkti c nõuetele;

v)

jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu muutmise protseduurid;

(12)

loetelu heakskiidetud õhusõiduki hooldusprogrammidest nende õhusõidukite puhul, mille kohta on punkti M.A.201 või ML.A.201 kohaselt sõlmitud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping;

(13)

loetelu punkti CAMO.A.315 alapunkti c kohastest hoolduslepingutest;

(14)

loetelu nõuete täitmise alternatiivsetest meetoditest, mis on antud ajal heakskiidetud.

b)

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu esimese versiooni peab kiitma heaks pädev asutus. Käsiraamatut muudetakse vastavalt vajadusele, et tagada organisatsiooni ajakohane kirjeldus.

c)

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus tehakse muudatusi alapunkti 11 alapunktis iv osutatud protseduuri kohaselt. Muudatused, mida see protseduur ei hõlma, ja muudatused, mis on seotud punkti CAMO.A.130 alapunktis a loetletud muudatustega, peavad saama pädeva asutuse heakskiidu.

CAMO.A.305   Töötajatele esitatavad nõuded

a)

Organisatsioon määrab vastutava juhi, kes äriühingus vastutab selle eest, et kogu jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud tegevust rahastatakse ja viiakse ellu kooskõlas määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega. Vastutaval juhil on järgmised kohustused:

(1)

tagada, et jätkuva lennukõlblikkuse korraldamiseks käesoleva lisa, I lisa (osa M) ja Vb lisa (osa ML) (vastavalt vajadusele) nõuete kohaselt ja vastavalt organisatsiooni sertifikaadile on olemas kõik vajalikud ressursid;

(2)

kehtestada punktis CAMO.A.200 osutatud ohutuspoliitika ja seda edendada;

(3)

määrata isik või isikute rühm, kelle ülesanne on tagada, et organisatsioon täidab alati käesoleva lisa, I lisa (osa M) ja Vb lisa (osa ML) kohaldatavaid nõudeid, mis on seotud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega, lennukõlblikkuse kontrollimisega ja lennulubadega;

(4)

määrata isik või isikute rühm, kelle ülesanne on juhtimissüsteemi raames korraldada nõuetele vastavuse jälgimise funktsiooni toimimist;

(5)

määrata isik või isikute rühm, kelle ülesanne on juhtimissüsteemi raames korraldada tõhusa ohutusjuhtimise protsesside väljatöötamist, haldamist ja käigushoidmist;

(6)

tagada, et punkti CAMO.A.305 alapunkti a alapunktide 3–5 ja alapunkti b alapunkti 2 kohaselt määratud isikul või isikute rühmal on talle otsene juurdepääs, et hoida teda nõuetelevastavuse ja ohutuse küsimustega asjakohaselt kursis;

(7)

tõendada, et tal on olemas põhiteadmised käesoleva määruse kohta.

b)

Organisatsiooni puhul, mis on ühtlasi määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja, on vastutaval juhil järgmised lisakohustused:

(1)

olla isik, kes on määratud lennuettevõtja vastutavaks juhiks vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (osa ORO) punkti ORO.GEN.210 alapunktile a;

(2)

määrata isik, kes vastutab jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ja järelevalve eest ning kes ei ole käitajaga lepingulises suhtes oleva, II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni töötaja, kui pädev asutus ei ole selleks andnud eraldi nõusolekut.

c)

Punkti CAMO.A.305 alapunkti a alapunktide 3–5 ja alapunkti b alapunkti 2 kohaselt määratud isik või isikute rühma liikmed peavad suutma tõendada, et neil on olemas asjakohased teadmised, taust ja piisavad kogemused õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas ning et nad tunnevad hästi käesolevat määrust. See isik või isikute rühm annab lõppkokkuvõttes aru vastutavale juhile.

d)

Organisatsioonil peab olema süsteem töötajate olemasolu planeerimiseks, millega tagatakse, et organisatsioonil on piisaval arvul asjakohaselt kvalifitseeritud töötajaid organisatsiooni tegevuse planeerimiseks, elluviimiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja järelevalve teostamiseks kooskõlas sertifitseerimistingimustega.

e)

Selleks, et organisatsioon oleks volitatud kontrollima lennukõlblikkust ja andma soovitusi vastavalt punkti CAMO.A.125 alapunktile e ning vajaduse korral andma välja lennulube vastavalt punkti CAMO.A.125 alapunktile f, peavad tal olema lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes on kvalifitseeritud ja volitatud vastavalt punktile CAMO.A.310.

f)

Organisatsioonid, kes pikendavad lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt punkti CAMO.A.125 alapunkti d alapunktile 4, peavad määrama vastavate volitustega isikud.

g)

Organisatsioon teeb kindlaks, kas nõuetelevastavuse järelevalves, ohutusjuhtimises, jätkuva lennukõlblikkuse korraldamises, lennukõlblikkuse kontrollimises ja vastavate soovituste andmises ning (vajaduse korral) lennulubade väljaandmises osalevad töötajad on pädevad, ja kontrollib seda pädeva asutusega kooskõlastatud korra ja standardi alusel. Peale konkreetse töö tegemiseks vajalike eriteadmiste peab pädevus hõlmama ohutusjuhtimist ja inimtegureid käsitlevaid teadmisi, mis vastavad asjaomase isiku ülesannetele ja kohustustele organisatsioonis.

CAMO.A.310   Lennukõlblikkust kontrollivate töötajate kvalifikatsioon

a)

Lennukõlblikkust kontrollivatel töötajatel, kes annavad välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi vastavalt punkti CAMO.A.125 alapunktile e ning (vajaduse korral) lennulube vastavalt punkti CAMO.A.125 alapunktile f, peab olema:

(1)

vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemust;

(2)

III lisa (osa 66) nõuetele vastav asjakohane luba või lennundusalane haridus või samaväärne siseriiklik kvalifikatsioon;

(3)

lennundustehniline tasemeõpe;

(4)

olnud asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis.

b)

Olenemata alapunkti a alapunktides 1, 3 ja 4 sätestatust võib alapunkti a alapunktis 2 sätestatud nõude asendada viieaastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse alapunkti a alapunktis 1.

c)

Lennukõlblikkust kontrollivatele töötajatele, kelle on määranud organisatsioon, võib sama organisatsioon anda vastavad volitused üksnes siis, kui pädev asutus on nad ametlikult heaks kiitnud pärast seda, kui nad on rahuldavalt viinud läbi lennukõlblikkuse kontrolli kas pädeva asutuse järelevalve all või lennukõlblikkust kontrollivate volitatud töötajate järelevalve all kooskõlas protseduuriga, mille pädev asutus on kiitnud heaks osana jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatust.

d)

Organisatsioon tagab, et õhusõidukite lennukõlblikkust kontrollivatel töötajatel on tõendatavalt olemas asjakohased värsked kogemused jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel.

CAMO.A.315   Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine

a)

Organisatsioon tagab, et kogu jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine toimub kooskõlas I lisa (osa M) A jao C alajaoga või Vb lisa (osa ML) A jao C alajaoga (vastavalt vajadusele).

b)

Organisatsioon teeb iga hallatava õhusõiduki puhul eelkõige järgmist:

(1)

tagab õhusõiduki hooldusprogrammi, sealhulgas (vajaduse korral) töökindluse programmi väljatöötamise ja kontrollimise kooskõlas punkti M.A.302 või ML.A.302 (vastavalt kohaldatavusele) nõuetega;

(2)

õhusõidukite puhul, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, esitab koopia õhusõiduki hooldusprogrammist punkti M.A.201 või ML.A.201 (vastavalt vajadusele) kohaselt vastutavale omanikule või käitajale;

(3)

tagab, et muudatus- ja remonditöödel kasutatavad tehnilised normdokumendid vastavad punktile M.A.304 või ML.A.304 (vastavalt vajadusele);

(4)

kõigi keerukate mootoriga õhusõidukite või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite puhul võtab kasutusele protseduuri mittekohustuslike modifikatsioonide ja/või ülevaatuste hindamiseks ning nende kohaldamise üle otsustamiseks, kasutades organisatsiooni ohutusriskide juhtimise protsessi ja järgides punkti CAMO.A.200 alapunkti a alapunkti 3 nõudeid;

(5)

tagab, et vajaduse korral toimetatakse õhusõiduk, mootor(id), propeller(id) ja nende komponendid asjakohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, millele on osutatud I lisa (osa M) F alajaos, II lisas (osa 145) või Vd lisas (osa CAO);

(6)

tellib hoolduse, teostab tegevuse üle järelevalvet ja kooskõlastab sellega seotud otsuseid tagamaks, et kõiki hooldustöid teostatakse nõuetekohaselt ja nende kohta antakse välja nõuetekohased hooldustõendid õhusõiduki lennukõlblikkuse kindlaksmääramiseks.

c)

Kui organisatsioon ei ole asjakohaselt sertifitseeritud vastavalt I lisa (osa M) F alajaole, II lisale (osa 145) või Vd lisale (osa CAO), haldab ta kokkuleppel käitajaga kirjalikke hoolduslepinguid, mis on nõutavad punkti M.A.201 alapunkti e alapunkti 3, alapunkti f alapunkti 3, alapunkti g alapunkti 3 ja alapunkti h alapunkti 3 kohaselt või punkti ML.A.201 kohaselt selle tagamiseks, et:

(1)

lõppkokkuvõttes teeb kõiki hooldustöid asjakohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

(2)

punkti M.A.301 alapunkti a alapunktide 2, 3, 6 ja 7 või punkti ML.A.301 (vastavalt kohaldatavusele) kohaselt nõutavad funktsioonid on selgelt kindlaks määratud.

d)

Olenemata alapunktist c võib leping olla sõlmitud hooldusorganisatsioonile antavate individuaalsete töökäskude vormis, kui tegemist on

(1)

õhusõidukiga, mis vajab plaanivälist liinihooldust;

(2)

komponentide, kaasa arvatud mootori ja propelleri (vastavalt vajadusele) hooldusega.

e)

Organisatsioon tagab, et jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel, sealhulgas võimaliku töövõtu- ja alltöövõtulepingute alusel ellu viidava tegevuse puhul, võetakse arvesse inimtegureid ja inimvõimete piire.

CAMO.A.320   Lennukõlblikkuse kontroll

Punkti CAMO.A.125 alapunkti e kohaselt sertifitseeritud organisatsioon teostab lennukõlblikkuse kontrolle kooskõlas I lisa (osa M) punktiga M.A.901 või Vb lisa (osa ML) punktiga ML.A.903 (vastavalt vajadusele).

CAMO.A.325   Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tehnilised normdokumendid

Organisatsioonil peavad olema kohaldatavad ja aktuaalsed I lisa (osa M) punktis M.A.401 kirjeldatud tehnilised normdokumendid ning ta peab neid punktis CAMO.A.315 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmisel kasutama. Need tehnilised normdokumendid võib esitada omanik või käitaja, kui sellise omaniku või käitajaga on sõlmitud asjakohane leping. Sel juhul peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kõnealuseid dokumente säilitama ainult lepingu kehtivuse vältel, kui punkti CAMO.A.220 alapunktist a ei tulene teisiti.

B JAGU

ASUTUSELE ESITATAVAD NÕUDED

CAMO.B.005   Reguleerimisala

Selles jaos on sätestatud haldusnõuded ja juhtimissüsteemile esitatavad nõuded, mida peavad järgima käesoleva lisa A jao rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutavad pädevad asutused.

CAMO.B.115   Järelevalvedokumendid

Pädev asutus esitab asjaomastele töötajatele kõik nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikud õigusaktid, standardid, normid, tehnilised väljaanded ja nendega seotud dokumendid.

CAMO.B.120   Nõuete täitmise meetodid

a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid, mida võib kasutada määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmise tõendamiseks.

b)

Määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetelevastavuse tõendamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

c)

Selleks et järjepidevalt hinnata, kas kõik pädeva asutuse või tema järelevalve all olevate organisatsioonide kasutatavad nõuete täitmise alternatiivsed meetodid võimaldavad tõendada vastavust määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele, kehtestab pädev asutus hindamissüsteemi.

d)

Pädev asutus hindab vastavalt punktile CAMO.A.120 kõiki organisatsiooni kavandatavaid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid, analüüsides esitatud dokumente ning vajaduse korral inspekteerides organisatsiooni.

Kui pädev asutus leiab, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid on kooskõlas määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega, teavitab ta viivitamata:

(1)

taotlejat, et nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid võib rakendada, ning vajaduse korral muudab vastavalt taotleja tunnistust või sertifikaati;

(2)

ametit nõuete täitmise alternatiivsete meetodite sisust, lisades kõigi asjaomaste dokumentide koopiad.

e)

Kui pädev asutus ise kasutab määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele vastavuse tagamiseks nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid, siis ta:

(1)

teeb need kättesaadavaks kõikidele oma järelevalvealustele organisatsioonidele ja isikutele;

(2)

teatab neist viivitamata ametile.

Pädev asutus esitab ametile nõuete täitmise alternatiivsete meetodite täieliku kirjelduse, sealhulgas kõik võimalikud asjakohased muudatused protseduurides, ning määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele vastavust kinnitava hinnangu.

CAMO.B.125   Ameti teavitamine

a)

Pädev asutus teavitab ametit viivitamata kõikidest määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamisega seotud olulistest probleemidest.

b)

Pädev asutus esitab ametile ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis pärineb talle punkti CAMO.A.160 kohaselt edastatud lennuohutust mõjutavate juhtumite teadetest.

CAMO.B.135   Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile

a)

Ilma, et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ja rakendusmääruse (EL) 2015/1018 (*2) kohaldamist, rakendab pädev asutus ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks vajalikku süsteemi.

b)

Amet rakendab kogu talle laekunud asjakohase ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks vajalikku süsteemi ning edastab liikmesriikidele ja komisjonile viivitamata kogu teabe, sealhulgas soovitused ja võetavad parandusmeetmed, mida viimased vajavad määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide reguleerimisalasse kuuluvate toodete, osade, seadmete, isikute või organisatsioonidega seotud ohutusprobleemidele õigeaegselt reageerimiseks.

c)

Alapunktides a ja b nimetatud teabe saamisel võtab pädev asutus nõuetekohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks.

d)

Alapunkti c alusel võetavad meetmed tehakse viivitamata teatavaks kõikidele isikutele ja organisatsioonidele, kes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele peavad neid täitma. Pädev asutus teeb need meetmed teatavaks ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse tekkimise korral teistele asjaomastele liikmesriikidele.

CAMO.B.200   Juhtimissüsteem

a)

Pädev asutus kehtestab ja hoiab käigus juhtimissüsteemi, mis hõlmab vähemalt järgmist:

(1)

dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid, mis kirjeldavad süsteemi korraldust ning vahendeid ja meetodeid määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele vastavuse tagamiseks. Protseduurid peavad olema ajakohased ja neid tuleb pädevas asutuses kasutada alusdokumentidena kõikide asjaomaste ülesannete täitmiseks;

(2)

piisav arv töötajaid asutuse ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Kõikide ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks on nõutav töötajate kättesaadavuse planeerimise süsteem;

(3)

töötajad, kes on neile määratud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud, omavad vajalikke teadmisi ja kogemusi, on saanud esmaõppe ning jätkuva pädevuse tagamiseks läbinud korduvkoolituse;

(4)

nõuetekohased töövahendid ja büroopinnad ettenähtud ülesannete täitmiseks;

(5)

funktsioon, mille abil jälgitakse juhtimissüsteemi vastavust asjaomastele nõuetele ja protseduuride asjakohasust ning mis muu hulgas hõlmab siseauditi korra ja ohutusriskide juhtimise korra väljatöötamist. Nõuetele vastavuse jälgimine peab hõlmama ka süsteemiauditi tulemusi käsitleva tagasiside andmist pädeva asutuse juhtkonnale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine;

(6)

isik või isikute rühm, kes lõppkokkuvõttes vastutab nõuetele vastavuse jälgimise funktsiooni täitmise eest pädeva asutuse kõrgema juhtkonna ees.

b)

Pädev asutus määrab iga tegevusvaldkonna, sh juhtimissüsteemi jaoks ühe või mitu isikut, kes kannavad üldist vastutust asjaomase ülesande või asjaomaste ülesannete juhtimise eest.

c)

Pädev asutus kehtestab protseduurid, et osaleda teiste asjaomaste pädevate asutustega kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises, mis muu hulgas hõlmab selliste isikute ja organisatsioonide järelevalve raames avastatud puudusi ja võetud järelmeetmeid, kes tegutsevad ühe liikmesriigi territooriumil, kuid kelle on sertifitseerinud teise liikmesriigi pädev asutus või amet.

d)

Juhtimissüsteemiga seotud protseduuride ja nende muudatuste koopiad tehakse standardimise eesmärgil taotluse alusel kättesaadavaks ametile, samuti käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele organisatsioonidele.

CAMO.B.205   Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele

a)

Liikmesriik võib määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide reguleerimisalasse kuuluvate isikute või organisatsioonide esmase sertifitseerimise või pideva järelevalvega seotud ülesandeid anda ainult kvalifitseeritud üksustele. Ülesannete andmisel tagab pädev asutus, et ta on teinud järgmist:

(1)

võtnud kasutusele süsteemi, mille abil antakse nii esmane kui ka jooksev hinnang selle kohta, kas kvalifitseeritud üksus vastab määruse (EL) 2018/1139 VI lisale „Kvalifitseeritud üksustele esitatavad olulised nõuded“. See süsteem ja hindamistulemused dokumenteeritakse;

(2)

sõlminud kvalifitseeritud üksusega mõlema poole asjakohasel juhtimistasandil heakskiidetud dokumenteeritud kokkuleppe, milles on selgelt sätestatud järgmine:

i)

täidetavad ülesanded;

ii)

esitatavad deklaratsioonid, aruanded ja muud dokumendid;

iii)

ülesannete täitmise tehnilised tingimused;

iv)

täidetavate ülesannetega seotud vastutus;

v)

ülesannete täitmise käigus saadud andmete kaitse.

b)

Pädev asutus tagab, et punkti CAMO.B.200 alapunkti a alapunktiga 5 ette nähtud siseauditi kord ja ohutusriskide juhtimise kord hõlmab kõiki tema nimel täidetavaid sertifitseerimis- ja pideva järelevalve ülesandeid.

CAMO.B.210   Juhtimissüsteemi muudatused

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides määratletud ülesandeid ja kohustusi. See süsteem peab võimaldama tal vastavalt vajadusele astuda samme oma juhtimissüsteemi sobivuse ja tõhususe säilitamiseks.

b)

Tõhusa rakendamise tagamiseks ajakohastab pädev asutus õigeaegselt oma juhtimissüsteemi vastavalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide muudatustele.

c)

Pädev asutus teavitab ametit muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides määratletud ülesandeid ja kohustusi.

CAMO.B.220   Dokumentide säilitamine

a)

Pädev asutus võtab kasutusele dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmistele andmetele juurde pääseda, neid nõuetekohaselt säilitada ja usaldusväärselt jälgida järgmist:

(1)

juhtimissüsteemi dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid;

(2)

töötajate koolitus, kvalifikatsioon ja volitused;

(3)

ülesannete jaotus, mis hõlmab punktis CAMO.B.205 nõutavaid elemente, ning määratud ülesannete üksikasjad;

(4)

sertifitseerimismenetlused ja sertifitseeritud organisatsioonide pidev järelevalve, sealhulgas:

i)

organisatsiooni sertifikaadi taotlus;

ii)

pädeva asutuse pideva järelevalve programm koos kõikide hindamis-, auditi- ja inspekteerimisdokumentidega;

iii)

organisatsiooni sertifikaat ja selle võimalikud muudatused;

iv)

koopia järelevalveprogrammist koos kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevadega;

v)

kogu ametliku kirjavahetuse koopiad;

vi)

puuduste ja parandusmeetmete üksikasjad, meetmete lõpuleviimise kuupäevad ning erandite ja täitemeetmete üksikasjad;

vii)

hindamis-, auditi- ja ülevaatusaruanded, mille on välja andnud mõni muu pädev asutus punkti CAMO.B.300 alapunkti d kohaselt;

viii)

koopiad organisatsiooni kõikidest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatutest ja nende muudatustest;

ix)

koopiad kõikidest muudest pädeva asutuse heakskiidetud dokumentidest;

(5)

organisatsioonide väljapakutud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite hindamine ja ametile teatamine ning pädeva asutuse enda kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite hindamine;

(6)

ohutusteave ja järelmeetmed vastavalt punktile CAMO.B.125;

(7)

määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaste paindlikkussätete kasutamine.

b)

Pädev asutus peab kõikide organisatsioonidele välja antud sertifikaatide nimekirja.

c)

Kõiki alapunktides a ja b osutatud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega.

d)

Kõik alapunktides a ja b osutatud andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks ametile või teise liikmesriigi pädevale asutusele.

CAMO.B.300   Järelevalve põhimõtted

a)

Pädev asutus kontrollib järgmist:

(1)

organisatsioonide suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavus enne organisatsiooni sertifikaadi väljaandmist;

(2)

tema sertifitseeritud organisatsioonide jätkuv vastavus kohaldatavatele nõuetele;

(3)

asjakohaste ohutusmeetmete rakendamine, mida pädev asutus nõuab vastavalt punkti CAMO.B.135 alapunktidele c ja d.

b)

Nimetatud kontrolli suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(1)

selle läbiviimist toetatakse dokumentidega, milles ohutusjärelevalve eest vastutavatele töötajatele antakse juhiseid ülesannete täitmiseks;

(2)

asjaomastele organisatsioonidele antakse teavet ohutusjärelevalve tulemuste kohta;

(3)

selle aluseks on hindamised, auditid ja ülevaatused, sealhulgas etteteatamata ülevaatused;

(4)

kontrolli tulemusel saab pädev asutus vajalikud tõendid juhuks, kui on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas punkti CAMO.B.350 „Puudused ja parandusmeetmed“ kohaseid meetmeid.

c)

Alapunktides a ja b kirjeldatud järelevalve ulatus määratakse kindlaks varasema järelevalvetegevuse ning ohutusalaste prioriteetide alusel.

d)

Kui organisatsiooni tegevusruumid asuvad mitmes riigis, võib punktis CAMO.A.105 määratletud pädev asutus leppida kokku järelevalveülesannete täitmises nende liikmesriikide pädevate asutuste poolt, kus tegevusruumid asuvad, või kolmandas riigis asuvate tegevusruumide korral ameti poolt. Sellise kokkuleppega hõlmatud organisatsiooni teavitatakse kokkuleppe olemasolust ja reguleerimisalast.

e)

Teises riigis asuvates tegevusruumides teostatava järelevalve korral teavitab punktis CAMO.A.105 määratletud pädev asutus enne kohapealset auditit või tegevusruumide inspekteerimist sellest asjaomase riigi pädevat asutust või organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, ametit.

f)

Pädev asutus kogub ja töötleb mis tahes teavet, mida ta peab järelevalve, sealhulgas etteteatamata ülevaatuste puhul vajalikuks.

CAMO.B.305   Järelevalveprogramm

a)

Pädev asutus kehtestab punktiga CAMO.B.300 ette nähtud järelevalvetegevust hõlmava järelevalveprogrammi ja haldab seda.

b)

Järelevalveprogrammi väljatöötamisel võetakse arvesse organisatsiooni konkreetset olemust, tema tegevuse keerukust, varasema sertifitseerimise ja/või järelevalvetegevuse tulemusi ning seonduvate riskide analüüsi. Programm sisaldab iga järelevalve planeerimistsükli puhul järgmist:

(1)

hindamised, auditid ja ülevaatused, sealhulgas etteteatamata ülevaatused, ning vajaduse korral:

i)

juhtimissüsteemi hindamised ja protsessi auditid;

ii)

organisatsiooni hallatavate õhusõidukite tooteauditid asjakohase valimi alusel;

iii)

läbiviidud lennukõlblikkuse kontrollide valimipõhine kontroll;

iv)

väljaantud lennulubade valimipõhine kontroll;

(2)

vastutava juhi ja pädeva asutuse kohtumised, mille eesmärk on tagada mõlema pidev informeeritus olulistest küsimustest.

c)

Pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioonide suhtes kohaldatakse kuni 24-kuulist järelevalve planeerimise tsüklit.

d)

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimistsüklit pikendada kuni 36 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 24 kuu jooksul:

(1)

organisatsioon on tõhusalt kindlaks teinud lennuohutusega seotud ohte ja juhtinud sellega seotud riske;

(2)

organisatsioon on kooskõlas punktiga CAMO.A.130 järjepidevalt tõendanud, et kõik muudatused on tema täieliku kontrolli all;

(3)

ei ole avastatud esimese astme puudusi;

(4)

kõik parandusmeetmed on rakendatud pädeva asutuse poolt heakskiidetud või pikendatud aja jooksul vastavalt punktile CAMO.B.350.

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimistsüklit täiendavalt pikendada kuni 48 kuuni, kui organisatsioon on lisaks esimese lõigu alapunktides 1–4 loetletule kehtestanud ja pädev asutus on heaks kiitnud tõhusa süsteemi pädevale asutusele organisatsiooni ohutustasemest ja vastavuskontrollist pidevaks aruandmiseks.

e)

Järelevalve planeerimise tsüklit võib lühendada, kui organisatsiooni ohutustase on tõendite kohaselt halvenenud.

f)

Järelevalveprogramm sisaldab kavandatud ja toimunud auditite, ülevaatuste ja kohtumiste kuupäevi.

g)

Iga järelevalve planeerimise tsükli lõppedes annab pädev asutus välja soovitus-aruande järelevalve jätkamise kohta, lähtudes järelevalve tulemustest.

CAMO.B.310   Algne sertifitseerimismenetlus

a)

Organisatsiooni sertifikaadi esmase väljaandmise taotluse saamisel kontrollib pädev asutus organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele.

b)

Algse sertifitseerimisega seotud uurimise ajal korraldatakse vähemalt üks kohtumine organisatsiooni vastutava juhiga, veendumaks, et viimane mõistab täielikult sertifitseerimisprotsessi tähendust ja seda, miks allkirjastab organisatsioon kinnituse, et ta järgib jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus kindlaks määratud protseduure.

c)

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

d)

Pädev asutus kinnitab organisatsioonile kirjalikult kõik kontrolli käigus avastatud puudused. Algse sertifitseerimise korral võib sertifikaadi välja anda alles siis, kui kõik puudused on pädevat asutust rahuldaval viisil kõrvaldatud.

e)

Kui pädev asutus on veendunud, et organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele, teeb ta järgmist:

(1)

annab välja käesoleva lisa I liite „EASA vorm 14“ kohase sertifikaadi;

(2)

kiidab jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu ametlikult heaks.

f)

Viitenumber lisatakse sertifikaadile (EASA vorm 14) ameti määratud viisil.

g)

Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Organisatsiooni õigused, sertifikaadiga hõlmatud tegevuse ulatus ja võimalikud piirangud (vastavalt vajadusele) määratakse kindlaks sertifikaadile lisatud sertifitseerimistingimustes.

h)

Selleks et organisatsioon saaks punkti CAMO.A.130 alapunkti c kohaselt teha muudatusi pädeva asutuse eelneva heakskiiduta, peab pädev asutus kiitma heaks jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu kohase protseduuri, millega määratakse kindlaks kõnealuste muudatuste ulatus ning kirjeldatakse muudatuste korraldamist ja neist teatamist.

CAMO.B.330   Muudatused

a)

Eelnevat heakskiitu eeldava muudatuse taotluse saamisel kontrollib pädev asutus enne heakskiidu andmist, kas organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele.

b)

Pädev asutus kehtestab tingimused, mille kohaselt organisatsioon võib kõnealuste muudatuste tegemise ajal tegutseda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et organisatsiooni sertifikaat tuleb peatada.

c)

Kui pädev asutus on veendunud, et organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele, kiidab pädev asutus muudatuse heaks.

d)

Ilma, et see piiraks täiendavate täitemeetmete kohaldamist, peatab või tühistab pädev asutus organisatsiooni sertifikaadi või kehtestab sellele piirangud, kui organisatsioon rakendab eelnevat heakskiitu nõudvaid muudatusi ilma, et pädev asutus oleks need alapunkti c kohaselt heaks kiitnud.

e)

Selliste muudatuste puhul, mis eelnevat heakskiitu ei nõua, hindab pädev asutus kohaldatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks organisatsiooni poolt punkti CAMO.A.130 alapunkti c kohaselt esitatud teates sisalduvat teavet. Nõuetele mittevastavuse korral teeb pädev asutus järgmist:

(1)

teatab organisatsioonile nõuetele mittevastavusest ja nõuab täiendavate muudatuste tegemist;

(2)

esimese või teise astme puuduste korral tegutseb punkti CAMO.B.350 kohaselt.

CAMO.B.350   Puudused ja parandusmeetmed

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem puuduste ohutusalase tähtsuse analüüsimiseks.

b)

Pädev asutus annab välja esimese astme puuduse teatise, kui avastatakse selline oluline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või heakskiidu või sertifikaadi tingimustele, mis vähendab ohutustaset või kahjustab tõsiselt lennuohutust.

Esimese astme puudused hõlmavad muu hulgas järgmist:

(1)

pädevale asutusele ei anta pärast kaht kirjalikku taotlust CAMO.A.140 kohaselt organisatsiooni tegevusruumidele tavalisel tööajal juurdepääsu;

(2)

organisatsioon on sertifikaadi saanud või selle kehtivust pikendanud kirjalike tõendite võltsimise teel;

(3)

on tõendeid eeskirjade eiramise või organisatsiooni sertifikaadi pettuse eesmärgil kasutamise kohta;

(4)

puudub vastutav juht.

c)

Pädev asutus annab välja teise astme puuduse teatise, kui avastatakse selline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või heakskiidu või sertifikaadi tingimustele, mis võib vähendada ohutustaset või kahjustada lennuohutust.

d)

Kui järelevalve käigus või muul viisil avastatakse puudus, teatab pädev asutus nimetatud puudusest kirjalikult organisatsioonile ning nõuab kindlakstehtud mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist, ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega ette nähtud täiendavate meetmete kohaldamist. Kui puudus on otseselt seotud õhusõidukiga, teavitab pädev asutus õhusõiduki registreerimisriiki.

(1)

Esimese astme puuduste korral võtab pädev asutus viivitamata asjakohaseid meetmeid tegevuse keelamiseks või piiramiseks; vajaduse korral võtab pädev asutus olenevalt esimese astme puuduse ulatusest meetmeid sertifikaadi tühistamiseks, täielikuks või osaliseks peatamiseks või sellele piirangute kehtestamiseks, kuni organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

(2)

Teise astme puuduste korral teeb pädev asutus järgmist:

i)

annab organisatsioonile parandusmeetmete rakendamiseks tähtaja, mis vastab puuduse laadile ning ei tohi algselt ületada kolme kuud. See algab kuupäevast, mil organisatsioonile teatati puudusest kirjalikult ja nõuti avastatud mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist. Sõltuvalt puuduse laadist ja organisatsiooni varasemast ohutustasemest võib pädev asutus nimetatud kolmekuulist tähtaega selle lõpus pikendada tingimusel, et pädeva asutusega on kokku lepitud rahuldavas parandusmeetmete kavas;

ii)

hindab organisatsiooni pakutud parandusmeetmete kava ja selle rakendamise korda ning kinnitab need, kui need on tema hinnangu kohaselt asjaomas(t)e mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks piisavad.

(3)

Kui organisatsioon ei esita nõuetekohast parandusmeetmete kava või ei rakenda parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul, tunnistatakse puudus esimese astme puuduseks ja võetakse meetmed vastavalt alapunkti d alapunkti 1 sätetele.

(4)

Pädev asutus registreerib kõik avastatud või talle alapunkti e kohaselt teatatud puudused ning vajaduse korral tema poolt võetud täite- ja parandusmeetmed ning puudustega seotud meetmete lõpuleviimise tähtajad.

e)

Liikmesriigi asutus, kes punkti CAMO.B.300 alapunkti d sätete alusel tegutsedes on ameti või teise liikmesriigi pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsiooni puhul kindlaks teinud mittevastavuse määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, teavitab asjaomast pädevat asutust ning märgib ära puuduse raskusastme, ilma et see piiraks võimalike täiendavate täitemeetmete kohaldamist.

CAMO.B.355   Peatamine, piiramine ja kehtetuks tunnistamine

Pädev asutus:

a)

peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohutusriski korral;

b)

peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile CAMO.B.350;

c)

peatab sertifikaadi juhul, kui pädeva asutuse inspektoritel ei ole 24 kuu jooksul võimalik täita oma järelevalveülesandeid kohapealse(te) auditi(te) kaudu ja selle põhjuseks on julgeolekuolukord riigis, kus tegevusruumid asuvad.

I liide

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 14

Image 12
Tekst pildi
Image 13
Tekst pildi

(*1)  Komisjoni 29. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1018, millega kehtestatakse tsiviillennunduse selliste juhtumiliikide loetelu, millest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014 tuleb kohustuslikus korras teatada (ELT L 163, 30.6.2015, lk 1).

(*2)  Komisjoni 29. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1018, millega kehtestatakse tsiviillennunduse selliste juhtumiliikide loetelu, millest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014 tuleb kohustuslikus korras teatada (ELT L 163, 30.6.2015, lk 1).


VIII LISA

„Vd LISA

(Osa CAO)

SISUKORD

CAO.1

Üldsätted

A JAGU — ORGANISATSIOONILE ESITATAVAD NÕUDED

CAO.A.010

Reguleerimisala

CAO.A.015

Taotlemine

CAO.A.017

Nõuete täitmise meetodid

CAO.A.020

Sertifitseerimistingimused

CAO.A.025

Kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamat

CAO.A.030

Tegevusruumid

CAO.A.035

Töötajatele esitatavad nõuded

CAO.A.040

Volitatud lennundustehnilised töötajad

CAO.A.045

Lennukõlblikkust kontrollivad töötajad

CAO.A.050

Komponendid, seadmed ja tööriistad

CAO.A.055

Tehnilised normdokumendid ja töökäsud

CAO.A.060

Hooldusstandardid

CAO.A.065

Õhusõiduki hooldustõend

CAO.A.070

Komponendi hooldustõend

CAO.A.075

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine

CAO.A.080

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tehnilised normdokumendid

CAO.A.085

Lennukõlblikkuse kontroll

CAO.A.090

Dokumentide säilitamine

CAO.A.095

Organisatsiooni õigused

CAO.A.100

Kvaliteedisüsteem ja organisatsiooni ülevaatused

CAO.A.105

Muudatused organisatsioonis

CAO.A.110

Sertifikaadi kehtivus

CAO.A.115

Puudused

B JAGU — ASUTUSELE ESITATAVAD NÕUDED

CAO.B.010

Reguleerimisala

CAO.B.015

Pädev asutus

CAO.B.017

Nõuete täitmise meetodid

CAO.B.020

Dokumentide säilitamine

CAO.B.025

Vastastikune teabevahetus

CAO.B.030

Kohustused

CAO.B.035

Erandid

CAO.B.040

Taotlemine

CAO.B.045

Algne sertifikaat

CAO.B.050

Sertifikaadi väljaandmine

CAO.B.055

Pidev järelevalve

CAO.B.060

Puudused

CAO.B.065

Muudatused

CAO.B.070

Peatamine, piiramine ja kehtetuks tunnistamine

I liide — Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat

CAO.1   Üldsätted

Käesolevas lisas (osa CAO) kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

Pädev asutus on:

a)

organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on liikmesriigis, asjaomase liikmesriigi määratud asutus;

b)

organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, amet.

2)

Omanik on isik, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest, sealhulgas järgmised isikud:

i)

õhusõiduki registreeritud omanik;

ii)

rendilepingu korral rendilevõtja;

iii)

käitaja.

A JAGU

ORGANISATSIOONILE ESITATAVAD NÕUDED

CAO.A.010   Reguleerimisala

Käesolevas lisas on sätestatud nõuded, millele kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAO) peab vastama, et taotluse alusel saada õhusõidukite ja neile paigaldatavate komponentide hooldamise ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise sertifikaat või et seda pikendataks, kui tegemist on õhusõidukitega, mis ei ole keerukad mootoriga õhusõidukid ja mis ei ole loetletud määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja sertifikaadil.

CAO.A.015   Taotlemine

CAO sertifikaadi väljaandmise või muutmise taotlus tuleb esitada pädevale asutusele pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

CAO.A.017   Nõuete täitmise meetodid

a)

Määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele vastavuse tõendamiseks võib organisatsioon kasutada lisaks ameti heakskiidetud nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele ka nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

b)

Kui organisatsioon soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid, peab ta enne nende rakendamist esitama pädevale asutusele nõuete täitmise alternatiivsete meetodite täieliku kirjelduse. See kirjeldus peab sisaldama hinnangut, mis kinnitab nõuete täitmise alternatiivsete meetodite vastavust määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele.

Organisatsioon võib selliseid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada pärast nende heakskiitmist pädeva asutuse poolt ja punkti CAO.B.017 kohase teate saamist.

CAO.A.020   Sertifitseerimistingimused

a)

CAO määrab sertifikaadiga hõlmatud tööde mahu kindlaks oma kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus vastavalt punktile CAO.A.025.

(1)

Lennukite puhul, mille maksimaalne stardimass on üle 2 730 kg, ja kopterite puhul, mille maksimaalne stardimass on üle 1 200 kg või mis on sertifitseeritud enam kui nelja sõitja poolt kasutamiseks, tuleb tööde mahu kirjelduses märkida konkreetsed õhusõidukitüübid. Sellise tööde mahu kirjelduse muudatused peab heaks kiitma pädev asutus vastavalt punkti CAO.A.105 alapunktile a ja punkti CAO.B.065 alapunktile a.

(2)

Täiskomplektsete turbiinmootorite puhul tuleb tööde mahu kirjelduses märkida mootori tootja, rühm, seeria või tüüp või hooldustöö(d). Sellise tööde mahu kirjelduse muudatused peab heaks kiitma pädev asutus vastavalt punkti CAO.A.105 alapunktile a ja punkti CAO.B.065 alapunktile a.

(3)

CAO, kes kasutab kõikide hooldustööde planeerimiseks ja teostamiseks ainult ühte töötajat, ei saa omada õigusi järgmiste õhusõidukite hooldamiseks:

a)

turbiinmootoriga lennukid (õhusõidukite hooldamise pädevusega organisatsioonide puhul);

b)

turbiinmootoriga või enam kui ühe kolbmootoriga kopterid (õhusõidukite hooldamise pädevusega organisatsioonide puhul);

c)

täiskomplektsed kolbmootorid alates 450 hj (mootorite hooldamise pädevusega organisatsioonide puhul) ning

d)

täiskomplektsed turbiinmootorid (mootorite hooldamise pädevusega organisatsioonide puhul).

(4)

Alapunktis 1 nimetamata õhusõidukite, muude komponentide kui täiskomplektsete turbiinmootorite ja mittepurustavates katsetes seisnevate eritööde puhul kontrollib CAO tööde mahtu punkti CAO.A.025 alapunkti a alapunktis 11 osutatud protseduuri kohaselt. Muude komponentide kui täiskomplektsete mootorite hooldamisel liigitatakse sertifikaadiga hõlmatud tööd vastavalt järgmistele pädevusmärgetele:

(i)

C1: õhu konditsioneerimine ja hermetiseerimine;

(ii)

C2: automaatne piloteerimine;

(iii)

C3: side ja navigatsioon;

(iv)

C4: uksed ja luugid;

(v)

C5: elektrisüsteemid ja tuled;

(vi)

C6: seadmed;

(vii)

C7: mootor;

(viii)

C8: õhusõiduki juhtimisseadmed;

(ix)

C9: kütus;

(x)

C10: kopter ja tiivikud;

(xi)

C11: kopteri jõuülekanne;

(xii)

C12: hüdraulika;

(xiii)

C13: mõõteriistad;

(xiv)

C14: telik;

(xv)

C15: hapnikusüsteem;

(xvi)

C16: propellerid;

(xvii)

C17: suruõhu- ja vaakumsüsteemid;

(xviii)

C18: jää-, vihma- ja tuletõrjesüsteemid;

(xix)

C19: aknad;

(xx)

C20: konstruktsioonid;

(xxi)

C21: ballastvesi; ning

(xxii)

C22: veojõu suurendamine.

Organisatsioonid, kes saavad käesoleva lisa kohase sertifikaadi olemasoleva organisatsioonisertifikaadi alusel, mis on välja antud vastavalt I lisa (osa M) G alajaole või F alajaole või vastavalt II lisale (osa 145) artikli 4 lõike 4 kohaselt, peavad sertifikaadiga hõlmatud tööde mahu kirjelduses kajastama kõik vajalikud üksikasjad selle tagamiseks, et neile antavad õigused on identsed olemasolevas sertifikaadis sisalduvate õigustega.

b)

CAO sertifikaadi väljaandmiseks kasutatakse käesoleva lisa I liites esitatud näidist.

c)

CAO võib vastavalt kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatule ja kooskõlas tehniliste normdokumentidega valmistada piiratud valikus osi kasutamiseks tööks omaenda tegevusruumides.

CAO.A.025   Kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamat

a)

CAO koostab käsiraamatu, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

(1)

vastutava juhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et organisatsioon tegutseb pidevalt kooskõlas käesoleva lisa nõuetega ja kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatuga;

(2)

kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu kohane tööde maht;

(3)

punkti CAO.A.035 alapunktides a ja b osutatud isiku(te) ametinimetus(ed) ja nimi (nimed);

(4)

punkti CAO.A.035 alapunktides a ja b osutatud isikute aruandlusahelaid kirjeldav organisatsiooni skeem;

(5)

volitatud lennundustehniliste töötajate nimekiri, kus on märgitud ka nende volituste ulatus (kui sellised töötajad on olemas);

(6)

õhusõidukite hooldusprogrammide koostamise ja heakskiitmise eest vastutavate töötajate nimekiri, kus on märgitud ka nende volituste ulatus (kui sellised töötajad on olemas);

(7)

lennukõlblikkust kontrollivate töötajate nimekiri, kus on märgitud ka nende volituste ulatus (kui sellised töötajad on olemas);

(8)

lennulubade väljaandmise eest vastutavate töötajate nimekiri (kui sellised töötajad on olemas);

(9)

tegevusruumide üldine kirjeldus ja asukoht;

(10)

protseduurid, mille kohaselt CAO tagab vastavuse käesoleva lisa nõuetele;

(11)

kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu muutmise protseduur, nagu on ette nähtud punkti CAO.A.105. alapunktis b.

b)

Kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu esimese versiooni peab kiitma heaks pädev asutus.

c)

Kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus tehakse muudatusi vastavalt punktile CAO.A.105.

CAO.A.030   Tegevusruumid

CAO tagab, et tal on kogu kavandatud töö tegemiseks vajalikud tegevusruumid, sealhulgas piisavad kontoriruumid.

Kui organisatsiooni sertifikaadi tingimused hõlmavad õigust teha hooldustöid, peab CAO lisaks tagama järgmise:

a)

eritöökojad, -angaarid ja -ruumid tagavad piisava kaitse saastuse eest ja keskkonnakaitse;

b)

komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks on olemas turvalised hoiuruumid ning kasutuskõlbmatud komponendid ja materjalid on eraldatud kõigist teistest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest, järgitakse tootja hoiustamisjuhised ning juurdepääs hoiuruumidele on ainult volitatud töötajatel.

CAO.A.035   Töötajatele esitatavad nõuded

a)

CAO määrab vastutava juhi, kes vastutab selle eest, et organisatsiooni kogu tegevust rahastatakse nii, et seda tegevust viiakse ellu vastavalt käesoleva lisa nõuetele.

b)

Vastutav juht määrab isiku või isikute rühma, kes vastutab selle eest, et CAO täidab alati käesoleva lisa nõudeid. See isik või isikute rühm annab aru vastutavale juhile.

c)

Kõigil alapunktis b osutatud isikutel peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, taust ja kogemused jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise või hoolduse teostamise valdkonnas.

d)

CAO-l peab olema kavandatud töö tegemiseks piisaval arvul asjakohaselt kvalifitseeritud töötajaid. CAO-l on õigus kasutada ajutiselt alltöövõtu korras palgatud töötajaid.

e)

CAO peab hindama kõigi töötajate kvalifikatsiooni ja selle dokumenteerima.

f)

Töötajad, kes teevad eritöid, nagu keevitamine või mittepurustavatel katsetel põhinevad ülevaatused (välja arvatud värvimeetodil), peavad olema kvalifitseeritud vastavalt mõnele ametlikult tunnustatud standardile.

CAO.A.040   Volitatud lennundustehnilised töötajad

a)

Volitatud lennundustehnilised töötajad peavad vastama artikli 5 nõuetele. Need töötajad võivad kasutada oma õigust anda välja hooldustõendeid üksnes siis, kui CAO on taganud, et:

(1)

need volitatud lennundustehnilised töötajad vastavad III lisa (osa 66) punkti 66.A.20 alapunktis b sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui artikli 5 lõikes 6 viidatakse liikmesriigi õigusaktile, millisel juhul nad peavad vastama selles õigusaktis sätestatud nõuetele;

(2)

neil volitatud lennundustehnilistel töötajatel on piisavad teadmised asjaomase hooldatava õhusõiduki või selle komponendi või komponentide kohta ning hooldustööde tegemisel järgitavate organisatsiooni protseduuride kohta.

b)

Erandina alapunktist a võib CAO, millega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, ettenägematute asjaolude korral, kui õhusõiduk maandatakse mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid volitatud lennundustehnilisi töötajaid, anda välja ühekordse hooldustõendite väljastamise volituse kas:

(1)

ühele oma töötajatest, kellel on sarnase tehnilise varustuse, konstruktsiooni ja süsteemidega õhusõidukitüübi kvalifikatsioon; või

(2)

isikule, kellel on vähemalt kolm aastat hoolduskogemusi ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kehtiv lennundustehnilise töötaja luba, mis on antud välja selle õhusõiduki tüübi kohta, millele on vaja hooldustõend välja anda, tingimusel et selles kohas ei ole ühtki käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni ning CAO, kellega on leping sõlmitud, hangib ja säilitab tõendid selle isiku kogemuste ja loa kohta.

CAO peab ühekordse hooldustõendite väljastamise volituse andmisest teatama pädevale asutusele seitsme päeva jooksul alates volituse andmisest. Ühekordse hooldustõendite väljastamise volituse andnud CAO peab tagama, et kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust, kontrollitakse üle.

c)

Erandina alapunktist a võib CAO kasutada alljärgnevalt sätestatud nõuete kohaselt kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kui osutatakse tehnilist toetust äritegevuses osalevatele käitajatele, tingimusel et vastavad protseduurid on kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu ühe osana heaks kiidetud:

(1)

sellise lennukõlblikkusdirektiivi puhul, millega nähakse ette korduvad lennueelsed lennukõlblikkuse kontrollid ja konkreetselt, et seda direktiivi tohib täita lennumeeskond, võib CAO õhusõiduki kaptenile asjaomase lennumeeskonna loa põhjal välja anda volitatud lennundustehniliste töötajate piiratud kehtivusega loa, tingimusel et CAO tagab piisava praktilise väljaõppe, mis võimaldab õhusõiduki kaptenil täita lennukõlblikkusdirektiivi vastavalt kehtivatele nõuetele;

(2)

kui õhusõidukit käitatakse hoolduskohast kaugel, võib CAO õhusõiduki kaptenile asjaomase lennumeeskonna loa põhjal välja anda volitatud lennundustehniliste töötajate piiratud kehtivusega loa, tingimusel et organisatsioon tagab piisava praktilise väljaõppe, mis võimaldab õhusõiduki kaptenil ülesande täita vastavalt kehtivatele nõuetele.

d)

CAO dokumenteerib kõik andmed volitatud lennundustehniliste töötajate kohta ning peab volitatud lennundustehniliste töötajate ajakohastatud nimekirja, kus on märgitud ka nende volituste ulatus; see nimekiri moodustab ühe osa organisatsiooni käsiraamatust.

CAO.A.045   Lennukõlblikkust kontrollivad töötajad

a)

Selleks et CAO oleks volitatud kontrollima lennukõlblikkust ja vajaduse korral andma välja lennulube, peavad tal olema asjakohased lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

(1)

neil on vähemalt üheaastane jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemus purilennukite ja õhupallide puhul ning vähemalt kolmeaastane jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemus kõigi teiste õhusõidukite puhul;

(2)

neil on käesoleva määruse artikli 5 kohaselt välja antud asjakohane luba või lennundusalane vm samaväärne haridus või lisaks alapunktis 1 osutatule vähemalt kaheaastane jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemus purilennukite ja õhupallide puhul ning vähemalt nelja-aastane jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemus kõigi teiste õhusõidukite puhul;

(3)

nad on saanud asjakohase lennundustehnilise väljaõppe.

b)

Enne kui CAO annab volituse lennukõlblikkuse kontrollimiseks, määrab ta isiku, kes viib läbi õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli kas pädeva asutuse järelevalve all või sellise isiku järelevalve all, kes on juba tunnistatud CAO lennukõlblikkust kontrollivaks volitatud töötajaks. Kui järelevalve tulemused on rahuldavad, aktsepteerib pädev asutus ametlikult seda töötajat lennukõlblikkust kontrolliva töötajana.

c)

CAO tagab, et lennukõlblikkust kontrollivatel töötajatel on tõendatavalt olemas asjakohased jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise värsked kogemused.

d)

Kõik lennukõlblikkust kontrollivad töötajad esitatakse kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus sisalduvas nimekirjas koos viitega alapunktis b osutatud lennukõlblikkuse kontrolli volitusele.

e)

CAO säilitab andmed kõigi lennukõlblikkust kontrollivate töötajate kohta, sealhulgas andmed iga töötaja asjakohase kvalifikatsiooni kohta, kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas ning koopia tema volitusest. Neid andmeid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat alates kuupäevast, mil isiku töösuhe CAOga lõppes.

CAO.A.050   Komponendid, seadmed ja tööriistad

a)

CAO:

(1)

peab omama punktis CAO.A.055 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud seadmeid ja tööriistu või kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus loetletud samaväärseid kontrollitud seadmeid ja tööriistu, mis on vajalikud organisatsiooni sertifikaadiga hõlmatud igapäevaste hooldustööde tegemiseks;

(2)

peab omama protseduuri, millega tagatakse, et CAO-l on juurdepääs kõikidele muudele tööülesannete täitmiseks vajalikele seadmetele ja tööriistadele, mida läheb vaid harva vaja.

b)

CAO tagab, et tema kasutatavaid tööriistu ja seadmeid kontrollitakse ja kalibreeritakse ametlikult tunnustatud standardi kohaselt. CAO säilitab kalibreerimise andmed ja kasutatud standardid ning tagab vastavuse punktile CAO.A.090.

c)

CAO kontrollib üle, liigitab ja eraldab asjakohaselt kõik saabunud komponendid vastavalt I lisa (osa M) punktidele M.A.501 ja M.A.504 või Vb lisa (osa ML) punktidele ML.A.501 ja ML.A.504 (vastavalt vajadusele).

CAO.A.055   Tehnilised normdokumendid ja töökäsud

a)

CAO-l peavad hoolduse, sealhulgas muudatus- ja remonditööde teostamiseks olema I lisa (osa M) punktis M.A.401 või Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.401 (vastavalt vajadusele) kindlaksmääratud kohaldatavad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. Kliendi esitatavad tehnilised normdokumendid peavad organisatsioonil olema ainult hooldustööde tegemise ajal.

b)

Enne hooldustööde alustamist lepivad CAO ja hooldust taotlev isik või organisatsioon kirjalikult kokku töökäsus, milles on selgelt määratletud tehtavad hooldustööd.

CAO.A.060   Hooldusstandardid

Hooldustööde tegemisel peab CAO täitma kõiki järgmisi nõudeid:

a)

tagama, et hooldust teostav isik on kvalifitseeritud vastavalt käesoleva lisa nõuetele;

b)

tagama, et hooldustööde tegemiseks kasutatav ala on korras ning mustusest ja saastest puhas;

c)

kasutama punktis CAO.A.055 osutatud tehnilistes normdokumentides ja töökäskudes kindlaksmääratud meetodeid, võtteid, standardeid ja juhendeid;

d)

kasutama punktis CAO.A.050 osutatud tööriistu, seadmeid ja materjale;

e)

tagama, et hooldustöid tehakse punktis CAO.A.055 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud keskkonnaalaseid piiranguid arvesse võttes;

f)

tagama, et halva ilma või pikemate hooldustööde korral kasutatakse asjakohaseid ruume;

g)

tagama, et minimeeritakse mitmekordsete vigade tekkimise oht hooldustööde ajal ja vigade kordumise oht identsetel hooldustöödel;

h)

tagama, et oluliste hooldustoimingute järel rakendatakse vigade identifitseerimise meetodit;

i)

viima pärast hooldustöid läbi üldkontrolli selle tagamiseks, et õhusõidukisse ega ühtegi selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega muud võõrkeha ning et kõik teisaldatud juurdepääsupaneelid on tagasi paigaldatud;

j)

tagama kõigi tehtud hooldustööde nõuetekohase registreerimise ja dokumenteerimise.

CAO.A.065   Õhusõiduki hooldustõend

Kui käesoleva lisa kohane õhusõiduki hooldus on lõpule viidud, antakse välja õhusõiduki hooldustõend vastavalt I lisa (osa M) punktile M.A.801 või Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.801 (vastavalt vajadusele).

CAO.A.070   Komponendi hooldustõend

a)

Kui kõik nõutavad komponendi hooldustööd on kooskõlas käesoleva lisaga lõpule viidud, antakse välja komponendi hooldustõend vastavalt I lisa (osa M) punktile M.A.802 või Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.802 (vastavalt vajadusele). Välja tuleb anda I lisa (osa M) II liite kohane EASA vorm 1, kui I lisa (osa M) punkti M.A.502 alapunktist b või d ja Vb lisa (osa ML) punktist ML.A.502 ei tulene teisiti ning välja arvatud komponentide puhul, mis on valmistatud kooskõlas punkti CAO.A.020 alapunktiga c.

b)

Alapunktis a osutatud EASA vormi 1 võib genereerida arvutiandmebaasist.

CAO.A.075   Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine

a)

Kogu jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine peab toimuma kooskõlas I lisa (osa M) C alajao või Vb lisa (osa ML) C alajao (vastavalt vajadusele) nõuetele.

b)

CAO teeb iga hallatava õhusõiduki puhul järgmist:

(1)

töötab välja õhusõiduki hooldusprogrammi ja haldab seda ning

i)

Vb lisale (osa ML) vastava õhusõiduki korral kiidab heaks õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused või

ii)

I lisale (osa M) vastava õhusõiduki korral esitab õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused pädevale asutusele heakskiitmiseks, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud kaudse heakskiitmise menetlusega vastavalt I lisa (osa M) punkti M.A.302 alapunktile c;

(2)

esitab omanikule õhusõiduki hooldusprogrammi koopia;

(3)

tagab, et muudatus- ja remonditöödel kasutatav tehniline normdokumentatsioon vastab punktile M.A.304 või ML.A.304 (vastavalt vajadusele);

(4)

tagab, et kõiki hooldustöid tehakse vastavalt õhusõiduki hooldusprogrammile ja nende kohta antakse välja hooldustõendid kooskõlas I lisa (osa M) A jao H alajaoga, II lisa (osa 145) A jaoga või Vb lisa (osa ML) A jao H alajaoga (vastavalt vajadusele);

(5)

tagab, et rakendatakse kõiki kohaldatavaid lennukõlblikkusdirektiive ja käitamisdirektiive, mis mõjutavad jätkuvat lennukõlblikkust;

(6)

tagab kõikide hoolduse käigus avastatud defektide ja talle teatatud defektide kõrvaldamise asjakohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt või sõltumatute volitatud lennundustehniliste töötajate poolt;

(7)

tagab, et vajaduse korral toimetatakse õhusõiduk hoolduseks asjakohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni või sõltumatute volitatud lennundustehniliste töötajate juurde;

(8)

koordineerib plaanijärgset hooldust, lennukõlblikkusdirektiivide kohaldamist, kapitaalremontide vahelise ressursiga osade väljavahetamist ja komponentide ülevaatusi, et tagada kõikide tööde nõuetekohane teostamine;

(9)

haldab ja hoiab alles kõiki jätkuva lennukõlblikkusega seotud andmeid ja (vajaduse korral) õhusõiduki tehnilist päevikut;

(10)

tagab, et massi ja balansseeringu aruanne vastab õhusõiduki hetkeseisule.

CAO.A.080   Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tehnilised normdokumendid

CAO-l peavad punktides CAMO.A.315 ja CAO.A.075 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks olema I lisa (osa M) punktis M.A.401 või Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.401 (vastavalt kohaldatavusele) kindlaksmääratud kohaldatavad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. Need dokumendid võib esitada omanik punkti M.A.201 alapunkti h alapunktis 2, alapunkti i alapunktis 1, alapunktis e või alapunktis f osutatud lepingu alusel, millisel juhul peavad need dokumendid CAO-l olema üksnes lepingu kehtivusaja jooksul, välja arvatud juhul, kui ta peab neid dokumente säilitama vastavalt punkti CAO.A.090 alapunktile b.

CAO.A.085   Lennukõlblikkuse kontroll

CAO peab lennukõlblikkuse kontrolle teostama kooskõlas I lisa (osa M) punktiga M.A.903 või Vb lisa (osa ML) punktiga ML.A.903 (vastavalt vajadusele).

CAO.A.090   Dokumentide säilitamine

a)

CAO säilitab järgmised dokumendid:

(1)

hooldustööde kirjed, mida on vaja selle tõendamiseks, et kõik käesoleva lisa nõuded hooldustõendi (kaasa arvatud alltöövõtja hooldustõendi) väljaandmiseks on täidetud; CAO esitab õhusõiduki omanikule koopia igast hooldustõendist ning koopiad kõigist remondi- või muudatustööde tegemisel kasutatud tehnilistest normdokumentidest;

(2)

jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kirjed, mis on nõutavad järgmiste punktide kohaselt:

i)

I lisa (osa M) punkt M.A.305 ja vajaduse korral punkt M.A.306;

ii)

Vb lisa (osa ML) punkt ML.A.305;

(3)

kui CAO-l on punkti CAO.A.095 alapunktis c sätestatud õigus, säilitab ta koopiad kõikidest Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.901 alapunkti a kohaselt välja antud või (vastavalt vajadusele) pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest ja soovitustest ning nendega seotud lisadokumentidest;

(4)

kui CAO-l on punkti CAO.A.095 alapunktis d sätestatud õigus, säilitab ta koopiad kõikidest määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.729 kohaselt välja antud lennulubadest.

b)

CAO säilitab alapunkti a alapunktis 1 osutatud kirjete ja nendega seotud tehniliste normdokumentide koopiaid kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või selle komponendile, millega tehtud tööd on seotud.

c)

CAO säilitab alapunkti a alapunktides 2–4 osutatud dokumentide koopiaid kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

d)

Kõiki dokumente säilitatakse viisil, mis tagab nende kaitse kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

e)

Hooldustööde kirjete varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara tuleb hoida neid kirjeid sisaldavast riistvarast eraldi ja keskkonnas, mis tagab nende säilimise heas seisukorras.

f)

Kui õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine antakse üle teisele organisatsioonile või isikule, tuleb sellele organisatsioonile või isikule üle anda ka kõik alapunkti a alapunktide 2–4 kohaselt säilitatud dokumendid. Alates üleandmise hetkest kehtivad alapunktid b ja c selle organisatsiooni või isiku suhtes.

g)

Kui CAO lõpetab tegevuse, tuleb kõik säilitatud dokumendid anda üle järgmiselt:

(1)

alapunkti a alapunktis 1 osutatud dokumendid antakse üle vastava õhusõiduki või komponendi viimasele omanikule või kliendile või hoiustatakse vastavalt pädeva asutuse korraldusele;

(2)

alapunkti a alapunktides 2–4 osutatud dokumendid antakse üle õhusõiduki omanikule.

CAO.A.095   Organisatsiooni õigused

CAO-l on järgmised õigused.

a)

Hooldus

(1)

Õigus oma sertifikaadil ja kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus kindlaks määratud kohtades hooldada iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud.

(2)

Õigus korraldada eritööde tegemist CAO järelevalve all teises nõuetekohaselt kvalifitseeritud organisatsioonis vastavalt kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus kirjeldatud ja pädeva asutuse poolt heakskiidetud protseduuridele.

(3)

Õigus hooldada iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib põhjusel, et õhusõiduk on töökõlbmatu või et on vaja teha plaaniväliseid hooldustöid, kooskõlas kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus kindlaks määratud tingimustega.

(4)

Õigus anda pärast hooldustööde lõpetamist välja hooldustõendeid kooskõlas punktiga CAO.A.065 või CAO.A.070.

b)

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine

(1)

Õigus korraldada selliste õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust, milleks ta on sertifitseeritud.

(2)

Õigus kiita vastavalt punkti ML.A.302 alapunkti b alapunktile 2 heaks õhusõiduki hooldusprogramm õhusõidukite puhul, mida hallatakse vastavalt Vb lisale (osa ML).

(3)

Õigus lasta jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud piiratud ülesandeid täita teisel organisatsioonil, kes on sõlminud temaga lepingu ja töötab tema kvaliteedisüsteemi järgi, nagu on näidatud sertifikaadil.

(4)

Õigus pikendada pädeva asutuse, teise CAO või CAMO poolt välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati vastavalt I lisa (osa M) punkti M.A.901 alapunktile f või Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.901 alapunktile c.

c)

Lennukõlblikkuse kontroll

(1)

CAO, mille peamine tegevuskoht on ühes liikmesriigis ja mille sertifikaat näeb ette alapunktis b osutatud õigused, võib saada õiguse teostada lennukõlblikkuse kontrolle kooskõlas I lisa (osa M) punktiga M.A.901 või Vb lisa (osa ML) punktiga ML.A.903 (vastavalt vajadusele) ja

i)

anda välja vastavaid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või selliste sertifikaatide väljaandmise soovitusi;

ii)

pikendada olemasoleva lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust.

(2)

CAO, mille peamine tegevuskoht on ühes liikmesriigis ja mille sertifikaat näeb ette alapunktis a osutatud õigused, võib saada õiguse teostada lennukõlblikkuse kontrolle kooskõlas Vb lisa (osa ML) punktiga ML.A.903 ja anda välja vastavaid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate.

d)

Lennuluba

CAO, mille peamine tegevuskoht on ühes liikmesriigis ja mille sertifikaat näeb ette alapunktis c osutatud õigused, võib saada õiguse anda välja lennulube kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.711 alapunktiga d õhusõidukitele, millele tal on õigus anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate, kui ta kinnitab vastavust heakskiidetud lennutingimustele kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus kirjeldatud nõuetekohase protseduuri kohaselt.

e)

CAO sertifikaadil võib ette näha ühe või mitu õigust.

CAO.A.100   Kvaliteedisüsteem ja organisatsiooni ülevaatused

a)

Selleks et tagada jätkuv vastavus käesoleva lisa nõuetele, kehtestab CAO kvaliteedisüsteemi ja määrab kvaliteedijuhi.

b)

Kvaliteedisüsteemi raames tehakse järelevalvet käesoleva lisaga hõlmatud organisatsiooni tegevuse elluviimise üle. Järelevalve eesmärk on eelkõige tagada, et:

(1)

kogu nimetatud tegevust viiakse ellu vastavalt heakskiidetud protseduuridele;

(2)

kõiki lepingulisi hooldustöid tehakse vastavalt lepingule;

(3)

organisatsioon vastab jätkuvalt käesoleva lisa nõuetele.

c)

Kõnealuse järelevalve andmeid säilitatakse vähemalt kahe eelnenud aasta kohta.

d)

Kui CAO sertifikaadiga organisatsioon on lisaks sertifitseeritud mõne muu lisa alusel, võib ta kõnealuse kvaliteedisüsteemi ühendada vastava lisa kohaselt nõutava kvaliteedisüsteemiga.

e)

CAOd loetakse väikeseks CAOks, kui on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

(1)

CAO tegevuse maht hõlmab ainult osa ML kohaseid õhusõidukeid;

(2)

CAOs hooldustööga tegelevate täistööajale taandatud töötajate arv ei ole suurem kui kümme;

(3)

CAOs jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega tegelevate täistööajale taandatud töötajate arv ei ole suurem kui viis.

f)

Väikese CAO puhul võib pädeva asutuse heakskiidul kvaliteedisüsteemi asendada organisatsiooni korrapäraste ülevaatustega. Sel juhul ei tohi CAO jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida alltöövõtulepinguid teiste organisatsioonidega.

CAO.A.105   Muudatused organisatsioonis

a)

Selleks et pädeval asutusel oleks võimalik kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist, teatab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon pädevale asutusele igast kavatsusest teha järgmisi muudatusi enne nende elluviimist:

(1)

muudatused, mis mõjutavad käesoleva lisa I liites sätestatud sertifikaadis ja selle tingimustes sisalduvat teavet;

(2)

muudatused punkti CAO.A.035 alapunktides a ja b osutatud isikute ringis;

(3)

muudatused punkti CAO.A.020 alapunkti a alapunktis 1 osutatud tööde mahus, mis puudutavad lennukeid, mille maksimaalne stardimass on üle 2 730 kg, ja koptereid, mille maksimaalne stardimass on üle 1 200 kg või mis on sertifitseeritud enam kui nelja sõitja poolt kasutamiseks;

(4)

muudatused punkti CAO.A.020 alapunkti a alapunktis 2 osutatud tööde mahus, mis puudutavad täiskomplektseid turbiinmootoreid;

(5)

muudatused käesoleva punkti alapunktis b osutatud kontrolliprotseduuris.

b)

CAO haldab mis tahes muid asukohtade, tegevusruumide, seadmete, tööriistade, materjalide, protseduuride, töö mahu ja töötajatega seotud muudatusi kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus ette nähtud kontrolliprotseduuri kaudu. CAO esitab pädevale asutusele nende muudatuste ja vastavate kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu muudatuste kirjelduse 15 päeva jooksul alates muudatuse toimumise päevast.

CAO.A.110   Sertifikaadi kehtivus

a)

Sertifikaat antakse välja määramata ajaks ja kehtib tingimusel, et:

(1)

organisatsioon vastab jätkuvalt käesoleva lisa nõuetele, eelkõige seoses puuduste käsitlemisega vastavalt punktile CAO.A.115;

(2)

pädevale asutusele antakse juurdepääs organisatsioonile, et kontrollida jätkuvat vastavust käesoleva lisa nõuetele;

(3)

sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole pädeva asutuse poolt kehtetuks tunnistatud.

b)

Kui sertifikaadist loobutakse või see tunnistatakse kehtetuks, peab organisatsioon sertifikaadi pädevale asutusele tagastama.

CAO.A.115   Puudused

a)

Esimese astme puudus on iga oluline mittevastavus osa CAO nõuetele, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b)

Teise astme puudus on iga mittevastavus osa CAO nõuetele, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c)

Olles saanud teate punktis CAO.B.060 osutatud puuduse kohta, võtab CAO vastu parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele, et ta on võtnud puuduse kõrvaldamiseks vajalikud parandusmeetmed pädeva asutuse määratud aja jooksul.

B JAGU

ASUTUSELE ESITATAVAD NÕUDED

CAO.B.010   Reguleerimisala

Selles jaos on sätestatud haldusnõuded, mida peavad järgima pädevad asutused seoses organisatsioonidele esitatavate nõuetega, mis on kindlaks määratud A jaos.

CAO.B.017   Nõuete täitmise meetodid

a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid, mida võib kasutada määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmise tõendamiseks.

b)

Määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele vastavuse tõendamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

c)

Selleks et järjepidevalt hinnata, kas kõik pädeva asutuse järelevalve all olevate organisatsioonide kasutatavad nõuete täitmise alternatiivsed meetodid võimaldavad tõendada vastavust määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele, kehtestab pädev asutus hindamissüsteemi.

d)

Pädev asutus hindab vastavalt punktile CAO.A.017 kõiki organisatsiooni kavandatavaid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid, analüüsides esitatud dokumente ning vajaduse korral inspekteerides organisatsiooni.

Kui pädev asutus leiab, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid on kooskõlas määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega, teavitab ta viivitamata:

(1)

taotlejat, et nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid võib kasutada, ning vajaduse korral muudab vastavalt taotleja tunnistust või sertifikaati;

(2)

ametit nõuete täitmise alternatiivsete meetodite sisust, lisades kõigi asjaomaste dokumentide koopiad.

CAO.B.020   Dokumentide säilitamine

a)

Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis tagab iga sertifikaadi väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse piisava jälgitavuse.

b)

Pädeva asutuse dokumentide hulka, mis puudutavad käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsioonide üle tehtavat järelevalvet, kuuluvad vähemalt:

(1)

organisatsiooni sertifikaadi taotlus;

(2)

organisatsiooni sertifikaat ja selle võimalikud muudatused;

(3)

koopia organisatsiooni kontrollikavast koos kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevadega;

(4)

pideva järelevalve dokumendid, sealhulgas kõik punktis CAO.B.055 ette nähtud audititega seotud dokumendid;

(5)

kõik puudused, nende kõrvaldamiseks nõutud meetmed ja antud soovitused;

(6)

koopiad kogu asjaomasest kirjavahetusest organisatsiooniga;

(7)

kõikide punkti CAO.B.035 kohaselt tehtud erandite ja täitemeetmete üksikasjad;

(8)

teiste pädevate asutuste poolt organisatsiooni üle tehtava järelevalvega seoses edastatud teated;

(9)

kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamat ja selle muudatused;

(10)

koopiad kõikidest muudest pädeva asutuse heakskiidetud dokumentidest.

c)

Alapunktis b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat.

d)

Kõik dokumendid tuleb ameti või teise liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral teha neile kättesaadavaks.

CAO.B.025   Vastastikune teabevahetus

a)

Kui see on käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalik, vahetavad pädevad asutused omavahel teavet.

b)

Kui tekib mitut liikmesriiki hõlmav võimalik oht lennuohutusele, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel.

CAO.B.030   Kohustused

Pädev asutus viib läbi vajalikud ülevaatused ja uurimised, et kontrollida ja veenduda, et punkti CAO.1 kohaselt tema vastutusalas olevad organisatsioonid vastavad käesoleva lisa A jao nõuetele.

CAO.B.035   Erandid

Kui liikmesriik teeb määruse (EL) 2018/1139 artikli 71 lõike 2 kohaselt erandi käesoleva lisa nõuetest, dokumenteerib ta selle erandi. Pädev asutus säilitab asjakohased dokumendid vastavalt punkti CAO.B.020 alapunkti b alapunktile 6.

CAO.B.040   Taotlemine

Kui CAO tegevusruumid asuvad mitmes liikmesriigis, toimub algne sertifitseerimismenetlus ja pidev järelevalve sertifikaadi tingimuste täitmise üle koostöös nende liikmesriikide määratud pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused tegevusruumid asuvad.

CAO.B.045   Algne sertifitseerimismenetlus

a)

Kui on kindlaks tehtud, et organisatsioon vastab punkti CAO.A.035 alapunktides a ja b sätestatud nõuetele, teatab pädev asutus taotlejale ametlikult tema töötajate aktsepteerimisest.

b)

Pädev asutus veendub, et kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus kindlaksmääratud protseduurid on kooskõlas A jaoga ja et vastutav juht on allkirjastanud punkti CAO.A.025 alapunkti a alapunktis 1 osutatud kinnituse.

c)

Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab A jao nõuetele.

d)

Sertifikaadi taotluse menetlemise ajal korraldab pädev asutus vähemalt ühe kohtumise vastutava juhiga, veendumaks, et viimane mõistab täielikult sertifikaadi ja punkti CAO.A.025 alapunkti a alapunktis 1 osutatud kinnituse tähendust.

e)

Kõikide punktis CAO.B.060 osutatud puuduste kohta antakse sertifikaati taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

g)

Enne sertifikaadi väljaandmist veendub pädev asutus, et organisatsioon on kõrvaldanud kõik puudused.

h)

Organisatsioonide puhul, kes taotlevad käesoleva lisa kohast sertifikaati olemasoleva organisatsioonisertifikaadi alusel, mis on välja antud vastavalt I lisa (osa M) F alajaole või G alajaole või vastavalt II lisale (osa 145) artikli 4 lõike 4 kohaselt, teeb pädev asutus erandina alapunktidest a–g ja punkti CAO.B.50 alapunktist a järgmist:

(1)

annab välja käesoleva lisa kohase sertifikaadi, kasutades EASA vormi 3-CAO, mis on esitatud käesoleva lisa I liites;

(2)

kontrollib kahe aasta jooksul pärast alapunktis 1 osutatud sertifikaadi väljaandmist, kas asjaomane organisatsioon vastab talle antud õiguste osas käesoleva lisa nõuetele.

CAO.B.050   Algse sertifikaadi väljaandmine

a)

Kui pädev asutus on kindlaks teinud, et taotleja vastab punktile CAO.B.45, annab ta välja sertifikaadi, kasutades I liites esitatud EASA vormi 3-CAO ja kehtestades sertifitseerimistingimused.

b)

Pädev asutus lisab CAO viitenumbri, nagu on näidatud I liites esitatud EASA vormi 3-CAO näidisel.

CAO.B.055   Pidev järelevalve

a)

Pädev asutus kehtestab ja hoiab ajakohasena järelevalveprogrammi, mis hõlmab kõiki CAOsid, millele ta on andnud välja sertifikaadi ning kajastab nende CAOde suhtes kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevi.

b)

Pädev asutus kontrollib vähemalt iga 24 kuu järel iga CAOd, millele ta on andnud välja sertifikaadi. Need auditid peavad keskenduma eelkõige organisatsioonis toimunud muudatustele, millest on pädevale asutusele teatatud punkti CAO.A.105 alapunktis b sätestatud korras.

c)

Kui CAO-le välja antud sertifikaat hõlmab õhusõidukite haldamist, tuleb iga 24 kuu järel kontrollida organisatsiooni hallatavaid õhusõidukeid asjakohase valimi alusel. Pädev asutus otsustab valimimahu üle varasemate auditite ja tootekontrollide tulemuste põhjal.

d)

Pädev asutus esitab CAO-le kõikide selliste auditite käigus avastatud puuduste kohta kirjaliku kinnituse.

e)

Pädev asutus dokumenteerib kõik auditite käigus avastatud puudused, nende kõrvaldamiseks nõutavad meetmed ja antud soovitused.

f)

Pädev asutus korraldab vähemalt iga 24 kuu järel kohtumise CAO vastutava juhiga.

CAO.B.060   Puudused

a)

Kui auditite käigus või muul moel leiab kinnitust mittevastavus osa CAO nõuetele, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

(1)

esimese astme puuduste korral võtab pädev asutus puuduse ulatusest olenevalt viivitamata meetmeid CAO sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed, ning

(2)

teise astme puuduste korral annab pädev asutus parandusmeetmete rakendamiseks tähtaja, mis vastab puuduse laadile ja mis ei ole pikem kui kolm kuud; teatavate asjaolude korral võib pädev asutus seda kolmekuulist tähtaega selle lõpus ja puuduse laadist olenevalt pikendada tingimusel, et pädeva asutusega on kokku lepitud rahuldavas parandusmeetmete kavas.

b)

Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

CAO.B.065   Muudatused

a)

Punkti CAO.A.105 alapunkti a kohase muudatust käsitleva taotluse saamise korral kontrollib pädev asutus enne muudatuse heakskiitmist organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele.

b)

Pädev asutus võib määrata tingimused, mille kohaselt CAO võib kõnealuse muudatuse tegemise ajal tegutseda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et muudatuse laadi või ulatuse tõttu tuleb organisatsiooni sertifikaat peatada.

c)

Selliste muudatuste puhul, mis eelnevat heakskiitu ei nõua, hindab pädev asutus järelevalvetegevuse käigus, kas CAO järgib punkti CAO.A.105 alapunktis b osutatud heakskiidetud kontrolliprotseduuri ja vastab kohaldatavatele nõuetele.

CAO.B.070   Peatamine, piiramine ja kehtetuks tunnistamine

Pädev asutus:

a)

peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohutusriski korral või

b)

peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile CAO.B.060.

I liide

Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 3-CAO

(a)

Kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus kindlaksmääratud tööde maht piiritleb pädeva asutuse kinnitatud sertifikaadi klassi(de) ja pädevus(t)e raames sertifikaadiga antud õiguste täpse ulatuse. Seepärast on oluline, et sertifikaadi klass(id) ja pädevus(ed) ning organisatsiooni tööde maht oleksid omavahel vastavuses.

(b)

Õhusõiduki hooldamise pädevus tähendab, et CAO võib kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponentide tehniliste normdokumentidega hooldada õhusõidukit, samuti kõiki komponente (sealhulgas mootoreid), kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võib õhusõiduki hooldamise pädevusega CAO komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei vasta alapunkti b nõuetele. Selleks puhuks peab kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus olema ette nähtud kontrolliprotseduur, mille on heaks kiitnud pädev asutus.

(c)

Mootorite (turbiin-, kolb- või elektrimootori) hooldamise pädevus tähendab, et CAO võib kooskõlas mootori tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponentide tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit, samuti mootori komponente, kui need komponendid on mootorile paigaldatud. Sellele vaatamata võib mootori hooldamise pädevusega CAO komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei vasta alapunkti c nõuetele. Mootori hooldamise pädevusega CAO võib baas- ja liinihoolduse käigus samuti hooldada paigaldatud mootoreid, tingimusel et kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus on selleks puhuks ette nähtud asjakohane kontrolliprotseduur, mille on heaks kiitnud pädev asutus.

(d)

Komponentide (muud kui täiskomplektsed mootorid) hooldamise pädevus tähendab, et CAO võib hooldada paigaldamata komponente (v.a täiskomplektsed mootorid), mis on mõeldud paigaldamiseks õhusõidukile või mootorile. See CAO võib baas- ja liinihoolduse käigus või mootorite hooldustöökojas samuti hooldada paigaldatud komponente (muud kui täiskomplektsed mootorid), tingimusel et kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus on selleks puhuks ette nähtud asjakohane kontrolliprotseduur, mille on heaks kiitnud pädev asutus.

(e)

Mittepurustavate katsete pädevus on iseseisev pädevus, mis ei pruugi olla seotud konkreetse õhusõiduki, mootori või muu komponendiga. Mittepurustavate katsete pädevus on CAO-le vajalik üksnes juhul, kui ta teeb selliseid katseid eriülesandena teise organisatsiooni jaoks. Õhusõiduki, mootorite või komponentide hooldamise pädevusega CAO võib mittepurustavaid katseid teha toodetega, mida ta hooldab, vastavalt selliste katsete protseduure sisaldavale kombineeritud lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatule, ilma et talle peaks olema omistatud mittepurustavate katsete pädevus.

Image 14
Tekst pildi
Image 15
Tekst pildi
Image 16
Tekst pildi

4.9.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/106


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1384,

24. juuli 2019,

millega muudetakse määruseid (EL) nr 965/2012 ja (EL) nr 1321/2014 seoses lennuettevõtja sertifikaadis loetletud õhusõidukite kasutamisega mitteärilisteks lendudeks ja erilendudeks, käitamisnõuete kehtestamisega tehniliste kontroll-lendude suhtes, eeskirjade kehtestamisega selliste mitteäriliste lendude käitamise suhtes, mille pardal on vähendatud arv salongimeeskonna liikmeid, ning lennutegevusnõuete toimetusliku ajakohastamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 1 ja artiklit 31,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ärilise lennutranspordi (CAT) lendude, keerukate mootorõhusõidukite ning muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite mitteäriliste lendude, äriliste erilendude ja mitteäriliste erilendude ning teatavate kõrge riskitasemega äriliste erilendude kohta. Nendes eeskirjades ei ole arvesse võetud asjaolu, et üht ja sama õhusõidukit võiks tema kasutusea jooksul kasutada eri liiki lendude käitamiseks.

(2)

Seepärast tuleks selliste õhusõidukite suhtes, mida hakatakse ärilise lennutranspordi lendude asemel kasutama mitteärilisteks lendudeks või erilendudeks, kehtestada uued eeskirjad, mis võimaldavad neid õhusõidukeid pidevalt kasutada. Kõnealused eeskirjad peaksid olema piisavalt paindlikud, et võimaldada mitteäriliste lendude või erilendude käitajatel kasutada üht ja sama õhusõidukit, kustutamata seda lennuettevõtja sertifikaadilt. Uus tegevusraamistik peaks tagama ka eespool nimetatud käitamistoimingute tõrgeteta rakendamise ja tõhusa järelevalve nende teostamise üle, ilma et see kahjustaks asjaomaste käitamistoimingute ohutust.

(3)

Vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012 peab pädev asutus heaks kiitma erinevad käitamisprotseduurid, mida lennuettevõtja sertifikaadi omanik kohaldab eri liiki mitteäriliste lendude suhtes. See nõue tähendab lennuettevõtja sertifikaadi omanike ja mitteäriliste lendude käitajate ebavõrdset kohtlemist sama liiki toimingute eest ning seetõttu tuleks kõnealune nõue õiguslikku järjepidevust silmas pidades tühistada.

(4)

Tuginedes liikmesriikide ja sidusrühmade ohutusalastele soovitustele ja tagasisidele, sealhulgas standardimiskontrollide raames saadud soovitustele ja tagasisidele, leiab komisjon, et määrust (EL) nr 965/2012 tuleks ajakohastada, pidades silmas tehnika taset ja parimaid tavasid. Tuleks sisse viia toimetuslikud muudatused, et ajakohastada mitmesuguseid viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele, nimelt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2042/2003 (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 216/2008 (4). Samuti tuleks lisada uus sõnastus, et selgitada mitut olemasolevat sätet.

(5)

Õhusõidukitega, millele oli äsja tehtud mittetäielik või puudulik hooldus, või lendudega, millega kontrolliti, kas õhusõidukile oli tehtud piisav hooldus (edaspidi „tehnilised kontroll-lennud“), on toimunud mitu lennuõnnetust või intsidenti. Võttes arvesse Airbus A320-232 tüüpi õhusõidukiga 27. novembril 2008 Canet-Plage'i (Prantsusmaa) ranniku lähedal toimunud õnnetust, tuleks määrust (EL) nr 965/2012 muuta, et täpselt kindlaks määrata, missugused lennud kuuluvad kontroll-lendude kategooriasse ja vajaduse korral kehtestada lennumeeskonna suhtes kohaldatavad miinimumnõuded ning protseduurid, mida kõnealuste lendude ettevalmistamisel ja teostamisel tuleb järgida.

(6)

Lisaks tuleks teatavate tingimuste täitmise korral kehtestada vähem rangeid nõuded selliste õhusõidukite mitteäriliste lendude suhtes, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19 ja mille pardal on kuni 19 reisijat, kuid mitte ühtki tööülesandeid täitvat salongimeeskonna liiget. Käitajatel peaks olema lubatud kohaldada neid leebemaid nõudeid üksnes juhul, kui nad samal ajal võtavad asjakohaseid meetmeid eespool nimetatud lendudega seotud riskide maandamiseks.

(7)

Vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012 peavad ärilise lennutranspordi lendude käitajad andma reisijatele lühiülevaate ja varustama nad ohutusteavet sisaldava kaardiga, millel olevatel piltidel on näha, kuidas kasutada avariivarustust ja reisijate jaoks ette nähtud varuväljapääse. Määrus (EL) nr 965/2012 peaks sisaldama varuväljapääsude uut määratlust.

(8)

Määrust (EL) nr 965/2012 tuleks seega muuta vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(9)

Kui õhusõidukit hakatakse ärilise lennutranspordi lendude asemel kasutama mitteärilisteks lendudeks või erilendudeks, [peaks vastutus asjaomase õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest jääma lennuettevõtja sertifikaadi omanikule. Seepärast tuleks komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 (5) I lisa (osa M) ja Vb lisa (osa ML) vastavalt muuta.

(10)

Amet on vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklitele 75 ja 76 ette valmistanud rakenduseeskirjade eelnõud ja esitanud need arvamustena (6) komisjonile.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artiklis 127 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 965/2012 muutmine

Määrust (EL) nr 965/2012 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 2 punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)   „erilend“– lend (v.a ärilise lennutranspordi lend), kus õhusõidukit kasutatakse eritoiminguteks näiteks põllumajanduses, ehituses, fotograafias, seire, vaatluse ja patrullimise korral, lennureklaamis ning tehniliste kontroll-lendude tegemisel;“;

2)

artikli 6 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

lende, mis ei ole ette nähtud reisijate ega kaupade veoks, vaid lennuki või kopteri ümberpaigutamiseks uuendamise, remondi, inspekteerimise, tarnimise, ekspordi vms eesmärgil, tingimusel et asjaomast õhusõidukit ei ole loetletud lennuettevõtja sertifikaadil ega deklaratsioonil.“;

3)

lisatakse järgmine artikkel 9aa:

„Artikkel 9aa

Nõuded lennumeeskonnale tehniliste kontroll-lendude tegemiseks

Kui piloot on tegutsenud enne 20. augustit 2019 õhusõiduki kaptenina tehnilisel kontroll-lennul, mis vastavalt VIII lisa punktis SPO.SPEC.MCF.100 esitatud määratlusele liigitatakse A-klassi tehniliseks kontroll-lennuks, arvestatakse seda varasema lennukogemusena kõnealuse lisa punkti SPO.SPEC.MCF.115 alapunkti a alapunkti 1 nõuete täitmisel. Sel juhul tagab käitaja, et õhusõiduki kaptenile antakse ülevaade kõikidest erinevustest, mis on kindlaks tehtud enne 20. augustit 2019 kehtinud käitamistavade ja käesoleva määruse VII lisa E alajao 5. ja 6. jaotises sätestatud kohustuste, sealhulgas käitaja kehtestatud asjaomastest protseduuridest tulenevatest kohustuste vahel.“;

4)

I, II, III, IV, V, VI, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1321/2014 muutmine

Määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) ja Vb lisa (osa ML) muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuli 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)   ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(3)  Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 28.11.2003, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

(5)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(6)  Euroopa Lennundusohutusameti arvamus nr 4/2017 (29. juuni 2017) komisjoni määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse lennutegevust ja jätkuvat lennukõlblikkust käsitlevate eeskirjade läbivaatamist, ning Euroopa Lennundusohutusameti arvamus nr 1/2017 (7. märts 2017) komisjoni määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse tehnilisi kontroll-lende käsitlevate eeskirjade läbivaatamist.


I LISA

Määruse (EL) nr 965/2012 I, II, III, IV, V, VI, VII ja VIII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa (DEF-osa) muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 17 asendatakse järgmisega:

„17)   „A-kategooria kopter“– mitmemootoriline kopter, mis on konstrueeritud vastavalt kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes esitatud mootorite ja süsteemide isoleerimisnõuetele ning on suutlik toimima stardil ja maandumisel vastavalt kriitilise mootori rikke kontseptsioonis esitatud parameetritele, mis tagavad mootoririkke korral piisava ettenähtud aluspindala ja küllaldased suutlikkusandmed lennu ohutuks jätkamiseks või ohutuks katkestatud stardiks.“;

b)

lisatakse punkt 45a:

„45a)   „Avariiväljapääs“– õhusõidukisse ehitatud väljumispunkt, mis tagab parimad võimalused õhusõiduki kabiinist ja salongist evakueerumiseks asjakohase ajavahemiku jooksul ning mis hõlmab põrandatasandi ust, väljapääsuakent või muud liiki väljapääsu, näiteks kabiinis asuvat luuki või sabavoolundiväljapääsu.“;

c)

lisatakse punkt 48a:

„48a)   „Lennumeeskonna liige“– kehtivat lennundusspetsialisti luba omav õhusõiduki meeskonna liige, kelle põhikohustused on seotud õhusõiduki juhtimisega lennutöö ajal.“;

d)

lisatakse punkt 49a:

„49a)   „Lennukorraldaja“– isik, kelle käitaja on määranud lennutegevust kontrollima ja selle üle järelevalvet teostama, kellel on asjakohane kvalifikatsioon ja kes toetab õhusõiduki kaptenit, annab talle teavet ja/või aitab tal lendu ohutult käitada.“;

e)

lisatakse punkt 76a:

„76a)   „Tehniline kontroll-lend“– lend õhusõidukiga, millele on välja antud lennukõlblikkussertifikaat või lennuluba, et teha kindlaks vead või kontrollida ühe või mitme süsteemi, osa või seadme toimimist pärast hooldust, kui asjaomase süsteemi, osa või seadme nõuetekohast toimimist ei ole võimalik maapealse kontrolli käigus kindlaks teha, ning asjaomast lendu käitatakse mõnes järgmises olukorras:

a)

vastavalt õhusõiduki hoolduskäsiraamatule või muudele hooldusandmetele, mille on välja andnud remondiprojekti omanik, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest;

b)

pärast hooldust, kui seda nõuab käitaja või näeb ette organisatsioon, kes vastutab asjaomase õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest;

c)

seda nõuab hooldusorganisatsioon, et kontrollida, kas vead on edukalt kõrvaldatud;

d)

selle eesmärk on aidata rikkeid isoleerida või vigu kindlaks teha.“;

f)

lisatakse punktid 95a ja 95b:

„95a)   „Isikuvintsimissüsteem (PCDS)“– süsteem, mis hõlmab üht või mitut seadet, mis on inimvälislastiga lendude (HEC) või kopteri ripplastiga lendude (HHO) tegemisel kinnitatud vintsi või lastikonksu külge või paigaldatud tiivikõhusõiduki plaanerile. Seadmete konstruktsioon ja omadused võimaldavad transportida kopteri reisijaid väljaspool kopterit, näiteks ohutusrakmed kiirvabastusmehhanismi ja tropi ning ühendusrõngaga või ilma nendeta, jäik korv või puur.

95b)   „Lihtne isikuvintsimissüsteem“– isikuvintsimissüsteem, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/425 (*1) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ (*2) kohase harmoneeritud standardiga;

b)

on projekteeritud nii, et selle kabiini saab paigutada vaid ühe isiku (näiteks ripplasti või lasti käitaja, eritööde spetsialist või fotograaf) või et kabiinist väljapoole saab paigutada kuni kaks isikut;

c)

ei ole jäik struktuur, nagu puur, platvorm või korv.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).“;"

g)

lisatakse punkt 103b:

„103b)   „Lennureeglid“– komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 (*3) kehtestatud eeskirjad.

(*3)  Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).“;"

2)

II lisa (ARO-osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti ARO.GEN.120 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunktid a, b ja c asendatakse järgmisega:

„a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC), mida võib kasutada selleks, et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmist.

b)

Nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid võib kasutada selleks, et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmist.

c)

Pädev asutus kehtestab süsteemi, et pidevalt hinnata enda või oma järelevalvealuste organisatsioonide ja isikute kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite vastavust määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuetele. Kõnealune süsteem sisaldab protseduure nõuete täitmise alternatiivsete meetodite piiramiseks, tühistamiseks või muutmiseks, kui pädev asutus on tõendanud, et asjaomased nõuete täitmise alternatiivsed meetodid ei ole kooskõlas määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.“;

ii)

alapunkti d kolmanda lõigu alapunkt 3 jäetakse välja;

b)

punkti ARO.GEN.135 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (*4) kohaldamist, rakendab pädev asutus süsteemi ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).“;"

c)

punkti ARO.GEN.300 alapunkti a alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

tema sertifitseeritud organisatsioonide, temalt loa saanud erilendude ja talle deklaratsiooni esitanud organisatsioonide jätkuvat vastavust kohaldatavatele nõuetele;“

d)

punkti ARO.GEN.350 alapunkti d alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)

Pädev asutus registreerib kõik puudused, mille ta on kindlaks teinud või mis talle on alapunkti e kohaselt teatavaks tehtud, ning vajaduse korral tema poolt kohaldatud täite- ja parandusmeetmed ning puudustega seotud meetmete lõpuleviimise tähtajad.“;

e)

punkti ARO.OPS.110 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

punkti ORO.AOC.110 alapunkt e, milles käsitletakse õhusõiduki kuivrendile andmist mis tahes käitajale, v.a III lisa punktis ORO.GEN.310 kindlaksmääratud juhtudel;“

ii)

alapunkti b muudetakse järgmiselt:

alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

rendileandja suhtes kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 (*5) kohane tegevuskeeld;

lisatakse alapunkt 3:

„3)

komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 (*6) kohaselt välja antud luba on peatatud, tühistatud või sellest on loobutud.

iii)

alapunkti d alapunktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1)

nõuetekohase koostöö pädeva asutusega, kes vastutab õhusõiduki pideva järelevalve eest vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1321/2014 (*7) või õhusõiduki käitamise eest, kui see ei ole sama asutus;

2)

õhusõiduki õigeaegse kustutamise käitaja lennuettevõtja sertifikaadist, välja arvatud III lisa punktis ORO.GEN.310 kindlaksmääratud juhtudel.

(*7)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).“;"

f)

punkti ARO.OPS.150 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kui pädev asutus leiab, et riskianalüüs ja standardsed käitamisprotseduurid vastavad nõuetele, annab käitaja pädev asutus välja IV liite kohase loa. Loa võib välja anda nii määratud kui ka määramata ajaks. Loal määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt käitajal on lubatud käitada üht või mitut kõrge riskitasemega ärilist erilendu.“;

g)

punkti ARO.OPS.200 alapunkti b alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

mitteärilise lennutegevuse ja erilendude korral III liites esitatud erilubade loendisse.“;

h)

punkti ARO.RAMP.105 alapunkti b alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)

selliseid kolmandate riikide käitajate kasutatavaid õhusõidukeid, millega lennatakse aluslepingu sätete kohaldamisterritooriumile, kohaldamisterritooriumil või sealt väljapoole esmakordselt, või millele määruse (EL) nr 452/2014 kohaselt välja antud luba on pärast peatamist või tühistamist taastatud või selle suhtes kohaldatakse piiranguid.“;

i)

punkti ARO.RAMP.115 alapunkti b alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

peavad oma kvalifikatsiooni säilitamiseks osalema täiendkoolitusel ning tegema iga kalendriaasta jooksul vähemalt 12 kontrolli.“;

j)

punkti ARO.RAMP.125 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Õhusõidukeid kontrollitakse seisuplatsil standardiseeritult.“;

ii)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise lõpetamisel tehakse õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise tulemused teatavaks õhusõiduki kaptenile või tema puudumise korral mõnele lennumeeskonna liikmele või käitaja esindajale.“;

k)

punkti ARO.RAMP.140 alapunkti d alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

ELi liikmesriigis registreeritud õhusõiduki puhul hankinud komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 kohase lennuloa;“

l)

punkti ARO.RAMP.150 alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

punktis ARO.RAMP.145 osutatud teave.“;

m)

I–IV liide asendatakse järgmistega.

„I liide

LENNUETTEVÕTJA SERTIFIKAAT

(Lennuettevõtjate lubatud tegevused)

Tegevuse liik (liigid):

Äriline lennutransport (CAT)

☐ Reisijatevedu; ☐ Kaubavedu;

☐ Muu tegevus (1)

 (4)

Lennuettevõtja riik (2)

 (5)

Sertifikaadi välja andnud asutus (3):

AOC # (6):

Lennuettevõtja nimi (7)

Kasutatav ärinimi (8)

Lennuettevõtja aadress (10):

Telefon (11):

Faks:

E-post:

Kontaktisikud lennutegevuse küsimustes: (9)

Kontaktandmed, mille kaudu saab viivitamata ühendust tegevjuhtkonnaga, on loetletud … (12).

 

 

 

Käesoleva sertifikaadiga tõendatakse, et … (13) on õigus teostada ärilise lennutranspordi lende vastavalt sertifikaadile lisatud käitamistingimustele, lennutegevuskäsiraamatule, määruse (EL) 2018/1139 V lisale ja selle määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele.

Väljaandmise kuupäev (14):

Nimi ja allkiri (15):

Ametikoht:

EASA vorm 138, versioon 2

II liide

KÄITAMISTINGIMUSED

(vastavalt lennutegevuskäsiraamatus kinnitatud tingimustele)

Käitamistingimused välja andnud asutuse kontaktandmed

Telefon (16): …; Faks: …;

E-post: …;

Lennuettevõtja sertifikaadi nr (17):

Lennuettevõtja nimi (18):

Kuupäev (19):

Allkiri:

 

Kasutatav ärinimi:

 

 

Käitamistingimused#:

Õhusõiduki mudel (20):

Registreerimistunnus (21):

Käitamisliigid: Äriline lennutransport

☐ Reisijatevedu

☐ Kaubavedu

☐Muu tegevus (22): …

Käitamispiirkond (23):

Eripiirangud (24):

Eriload:

Jah

Ei

Spetsifikatsioon (25)

Märkused

Ohtlikud kaubad

 

 

Lennud halva nähtavusega

CAT (26) ….

 

Start

 

 

RVR (27): m

Lähenemine ja maandumine

 

 

DA/H: RVR (jalgades): m

RVSM (28)

☐ Ei kohaldata

 

 

ETOPS (29)

☐ Ei kohaldata

Maksimaalne kõrvalekaldumisaeg (30): miinimum

 

Terviklikud navigatsiooninõuded PBN-lendudel (31)

 

 (32)

Navigatsiooni miinimumnõuded

 

 

Ühe turbiinmootoriga lennuki käitamine öösel või instrumentaallennuilma tingimustes (SET-IMC)

 (33)

 

Öönägemissüsteemiga kopterilennud

 

 

Ripplasti vedu kopteril

 

 

Kopterite kiirabilennud

 

 

Kopteri salongimeeskonna koolitus

 

 

Salongimeeskonna liikmete koolitus (34)

 

 

Salongitöötaja tunnistuste väljaandmine (35)

 

 

B-tüüpi elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduste kasutamine

 (36)

 

Jätkuv lennukõlblikkus

 (37)

 

Muu (38)

 

 

 

 

EASA VORM 139, versioon 5.

III liide

Erilubade loend

Mitteäriline lennutegevus

Erilennud

(teostatakse vastavalt loas sätestatud ning lennutegevuskäsiraamatus või piloodi käsiraamatus sisalduvatele tingimustele)

Loendi välja andnud asutus (39):

Erilubade loend # (40):

Lennuettevõtja nimi:

Kuupäev (41):

Allkiri:

Õhusõiduki mudel ja registreerimistunnused (42):

Erilendude (SPO) liigid, vajaduse korral:

 (43)

Eriload (44)

Spetsifikatsioon (45)

Märkused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EASA vorm 140, versioon 2

IV liide

KÕRGE RISKITASEMEGA ÄRILISTE ERILENDUDE LUBA

Loa välja andnud asutus: (46)

Loa number: (47)

Lennuettevõtja nimi: (48)

Lennuettevõtja aadress: (49)

Telefon: (50)

Faks:

E-post:

Õhusõiduki mudel ja registreerimistunnused: (51)

Lubatud erilennud: (52)

Lennutegevuseks lubatud piirkond või käitamiskoht: (53)

Eripiirangud: (54)

Käesolevaga kinnitatakse, et … on lubatud teostada kõrge riskitasemega ärilisi erilende vastavalt käesolevale loale, asjaomase lennuettevõtja standardsete käitamisprotseduuridele, määruse (EL) 2018/1139 V lisale ja selle määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele.

Väljaandmise kuupäev (55):

Nimi ja allkiri (56):

Ametinimetus:

EASA vorm 151, versioon 2;

;

n)

V ja VI liide jäetakse välja.

3)

III lisa (ORO-osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti ORO.GEN.110 alapunkt h asendatakse järgmisega:

„h)

Käitaja võtab lennutegevuskäsiraamatu käitamisprotseduuridest kinnipidamise tagamiseks iga õhusõidukitüübi jaoks kasutusele kontroll-lehe, mida meeskonnaliikmed kasutavad õhusõiduki käitamiseks kõikidel lennuetappidel tavalistes, ebatavalistes ja hädaolukordades. Kontroll-lehtede koostamisel ja kasutamisel juhindutakse inimteguriga seotud põhimõtetest ning võetakse arvesse tüübiprojekti omaniku uusimat asjakohast dokumentatsiooni.“;

b)

punkti ORO.GEN.135 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennuettevõtja sertifikaat kehtib juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1)

käitaja vastab jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 ja selle määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuetele, võttes arvesse käesoleva lisa punkti ORO.GEN.150 kohaseid puuduste menetlemist käsitlevaid sätteid;

2)

pädevale asutusele on tagatud käesoleva lisa punktis ORO.GEN.140 kindlaksmääratud juurdepääs käitajale, et kontrollida tema jätkuvat vastavust määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuetele;

3)

sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud.“;

c)

punkti ORO.GEN.140 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Selleks et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ning rakendusaktides sätestatud asjakohaste nõuete järgimist, tagab käitaja igal ajal juurdepääsu kõikidele rajatistele, õhusõidukitele, dokumentidele, salvestistele, andmetele, protseduuridele või mis tahes muudele tema sertifitseeritava, erilendude loa kohase või deklareeritava tegevusega (sealhulgas allhangetega) seotud materjalidele, sellistele isikutele, keda on selleks volitanud:

1)

käesoleva määruse III lisa punktis ORO.GEN.105 kindlaks määratud pädev asutus;

2)

punkti ARO.GEN.300 alapunkti d, punkti ARO.GEN.300 alapunkti e või käesoleva määruse II lisa RAMP-alajao sätete kohaselt tegutsev asutus.“;

d)

punkti ORO.GEN.160 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Käitaja teatab pädevale asutusele ja vajaduse korral teistele organisatsioonidele, kelle teavitamist käitaja asukohariik nõuab, kõikidest õnnetustest, tõsistest intsidentidest ja vahejuhtumitest, nagu need on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010 (*8) ja määruses (EL) nr 376/2014.

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).“;"

ii)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 996/2010 ja määruse (EL) nr 376/2014 kohaldamist, edastatakse alapunktides a ja b nimetatud teated pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil ning need peavad sisaldama kõiki käitajale vastava seisundi kohta teada olevaid andmeid.“;

e)

punkti ORO.GEN.205 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Juhul kui käitaja oma tegevuse käigus tellib allhankena või ostab mis tahes teenuseid või tooteid, peab ta tagama, et täidetud oleksid kõik alljärgnevad tingimused:

1)

allhankena tellitud või ostetud teenused või tooted vastavad kohaldatavatele nõuetele;

2)

käitaja juhtimissüsteemis on arvesse võetud allhankena tellitud või ostetud teenuste või toodetega seotud lennuohutust mõjutavaid ohte.“;

f)

GEN-alajaole lisatakse 3. jaotis:

3. jaotis

Täiendavad organisatsioonilised nõuded

ORO.GEN.310   Lennuettevõtja sertifikaadis loetletud õhusõidukite kasutamine mitteäriliste lendude ja erilendude puhul

a)

Käitaja lennuettevõtja sertifikaadis loetletud õhusõidukid võivad jääda lennuettevõtja sertifikaadile, kui nende käitamine toimub mõnes järgmises olukorras:

1)

lennuettevõtja sertifikaadi omanik kasutab asjaomaseid õhusõidukeid erilendudeks vastavalt VIII lisa (SPO-osa) nõuetele;

2)

muud käitajad kasutavad asjaomaseid õhusõidukeid mootorõhusõidukitega teostatavateks mitteärilisteks lendudeks või erilendudeks vastavalt VI lisa (NCC-osa), VII lisa (NCO-osa) või VIII lisa (SPO-osa) nõuetele, juhul kui asjaomaseid õhusõidukeid kasutatakse pidevalt kuni 30 päeva pikkuse ajavahemiku jooksul.

b)

Kui õhusõidukit kasutatakse vastavalt alapunkti a alapunktile 2, kehtestavad lennuettevõtja sertifikaadi omanik, kes õhusõiduki käitamiseks andis, ja asjaomast õhusõidukit kasutav käitaja menetluse,

1)

milles iga lennu puhul määratakse selgelt kindlaks, kumb käitaja vastutab asjaomase lennu käituskontrolli eest, ja milles kirjeldatakse, kuidas toimub käituskontrolli üleandmine asjaomaste lennuettevõtjate vahel;

2)

milles kirjeldatakse õhusõiduki üleandmise menetlust õhusõiduki tagastamisel lennuettevõtja sertifikaadi omanikule.

See menetlus lisatakse iga käitaja lennutegevuskäsiraamatule või lepingule, mille on sõlminud ühelt poolt lennuettevõtja sertifikaadi omanik ja teiselt poolt käitaja, kes kasutab õhusõidukit vastavalt alapunkti a alapunktile 2. Lennuettevõtja sertifikaadi omanik kehtestab selle lepingu vormi. Kõnealuste lepingute säilitamise suhtes kohaldatakse punkti ORO.GEN.220.

Lennuettevõtja sertifikaadi omanik ja õhusõiduki käitaja, kes kasutab õhusõidukit vastavalt alapunkti a alapunktile 2, tagavad, et asjaomaseid töötajaid teavitatakse lepingute säilitamise menetlusest.

c)

Lennuettevõtja sertifikaadi omanik esitab alapunktis b osutatud menetluse eelneva heakskiidu saamiseks pädevale asutusele.

Lennuettevõtja sertifikaadi omanik lepib pädeva asutusega kokku, milliste vahenditega ja kui sageli ta edastab punkti ORO.GEN.130 alapunkti c kohase käituskontrolli üleandmist käsitlevat teavet.

d)

Alapunkti a kohaselt kasutatava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab organisatsioon, kes vastutab asjaomasele lennuettevõtja sertifikaadile kantud õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse eest vastavalt määrusele (EL) nr 1321/2014.

e)

Lennuettevõtja sertifikaadi omanik, kes annab õhusõiduki vastavalt alapunktile a teisele käitajale kasutamiseks, peab tegema järgmist:

1)

märkima oma lennutegevuskäsiraamatusse teisele käitajale kasutamiseks antud õhusõiduki registreerimistunnused ja selle õhusõidukiga tehtavate lendude liigi;

2)

olema pidevalt informeeritud igast käitajast, kes omab mis tahes ajahetkel kontrolli asjaomase õhusõiduki käitamise üle, seni, kuni kõnealune õhusõiduk tagastatakse lennuettevõtja sertifikaadi omanikule, ja säilitama asjaomast teavet;

3)

tagama, et tema ohutegurite kindlakstegemise, riski hindamise ja selle vähendamise meetmete puhul on võetud arvesse kõiki kõnealuste õhusõidukitega tehtavaid lende.

f)

VI lisa (NCC-osa) ja VIII lisa (SPO-osa) kohaste lendude puhul peab õhusõidukit alapunkti a alusel kasutav käitaja tagama, et täidetud oleksid kõik järgmised tingimused:

1)

kõik tema käitamiskontrolli all tehtud lennud kantakse asjaomase õhusõiduki tehnilisse päevikusse;

2)

õhusõiduki süsteemi või konfiguratsiooni ei muudeta;

3)

õhusõiduki lennuettevõtja sertifikaadi omaniku jätkuvat lennukõlblikkust tagavat organisatsiooni (CAMO) teavitatakse kõikidest defektidest või tehnilistest riketest, mis ilmnevad ajal, mil õhusõiduk on asjaomase käitaja käitamiskontrolli all;

4)

lennuettevõtja sertifikaadi omanik saab koopia kõikidest ettekannetest lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta seoses lendudega, mis on teostatud asjaomase õhusõidukiga vastavalt määrusele (EL) nr 376/2014 ja komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2015/1018 (*9).

(*9)  Komisjoni 29. juuni 2015. aasta rakendusmäärus EL 2015/1018, millega kehtestatakse tsiviillennunduse selliste juhtumiliikide loetelu, millest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014 tuleb kohustuslikus korras teatada (ELT L 163, 30.6.2015, lk 1).“;"

g)

punkti ORO.AOC.110 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„Märgrendile võtmine

c)

Kolmanda riigi käitaja õhusõiduki märgrendile võtmiseks kinnituse taotleja peab pädevale asutusele tõendama kõike alljärgnevat:

1)

kolmanda riigi käitajal on kehtiv lennuettevõtja sertifikaat, mis on välja antud vastavalt rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 6. lisale;

2)

asjaomase kolmanda riigi käitaja kohaldatavad lennukõlblikkuse ja lennutegevusega seotud ohutusstandardid on samaväärsed määruses (EL) nr 1321/2014 ja käesolevas määruses sätestatud kohaldatavate nõuetega;

3)

õhusõidukil on kehtiv lennukõlblikkussertifikaat, mis on välja antud vastavalt rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 8. lisale.“;

h)

punkt ORO.AOC.125 asendatakse järgmisega:

ORO.AOC.125   Lennuettevõtja sertifikaadi omaniku lennuettevõtja sertifikaadis loetletud õhusõidukite mitteärilised lennud

a)

Lennuettevõtja sertifikaadi omanik võib kooskõlas VI lisaga (NCC-osa) või VII lisaga (NCO-osa) käitada mitteärilisi lende õhusõidukitega, mis on loetletud tema lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes või lennutegevuskäsiraamatus, tingimusel et lennuettevõtja sertifikaadi omanik on tegevuskäsiraamatus esitanud selliste lendude üksikasjaliku kirjelduse, mis muu hulgas hõlmab järgmist:

1)

määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded;

2)

kirjeldatakse ärilise lennutranspordi lendude ja mitteäriliste lendude käitamisprotseduuride erinevusi;

3)

kirjeldatakse vahendeid, millega tagatakse, et kõik käitamisega tegelevad töötajad on põhjalikult tutvunud kõikide käitamisalaste protseduuridega.

b)

Lennuettevõtja sertifikaadi omanik peab tegema järgmist:

1)

tehniliste kontroll-lendude teostamisel keerukate mootorõhusõidukitega järgima VIII lisa (SPO-osa) nõudeid;

2)

tehniliste kontroll-lendude käitamisel muude õhusõidukitega kui keerukad mootorõhusõidukid järgima VII lisa (NCO-osa) nõudeid.

c)

Lennuettevõtja sertifikaadi omanik, kes käitab alapunktides a ja b osutatud lende, ei ole kohustatud esitama käesoleva lisa kohast deklaratsiooni.

d)

Lennuettevõtja sertifikaadi omanik määrab lennuga seotud dokumentides (operatsiooniline lennuplaan, lastileht ja muud samaväärsed dokumendid) kindlaks lennu liigi, mis on märgitud lennutegevuskäsiraamatus.“;

i)

punkti ORO.AOC.135 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Käitaja määrab vastavalt punkti ORO.GEN.210 alapunktile b isikud, kes vastutavad järgmiste valdkondade juhtimise ja järelevalve eest:

1)

lennutegevus;

2)

salongimeeskonna liikmete koolitamine;

3)

maapealne teenindus;

4)

määruse (EL) nr 1321/2014 kohane jätkuv lennukõlblikkus või kõnealuse määruse kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks sõlmitud leping (vastavalt vajadusele).“;

j)

punkti ORO.SPO.100 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Äriliste erilendude käitaja peab saama pädevalt asutuselt eelneva heakskiidu ja täitma järgmisi nõudeid:

1)

kui õhusõiduk võetakse märgrendile kolmanda riigi käitajalt:

i)

asjaomase kolmanda riigi käitaja kohaldatavad lennukõlblikkuse ja lennutegevusega seotud ohutusstandardid on samaväärsed määruses (EL) nr 1321/2014 (*10) ja käesolevas määruses sätestatud kohaldatavate nõuetega;

ii)

kolmanda riigi käitaja õhusõidukil on kehtiv lennukõlblikkussertifikaat, mis on välja antud vastavalt rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 8. lisale;

iii)

märgrendile võtmise kestus ei ületa seitset kuud üksteisele järgnevast 12 kuust koosneva ajavahemiku jooksul;

2)

kui õhusõiduk võetakse kuivrendile kolmanda riigi käitajalt:

i)

kindlaks on tehtud operatiivne vajadus, mida ei saa rahuldada liidus registreeritud õhusõidukit rentides;

ii)

kuivrendile võtmise kestus ei ületa seitset kuud üksteisele järgnevast 12 kuust koosneva ajavahemiku jooksul;

iii)

asjaomase kolmanda riigi õhusõiduki suhtes kohaldatavad jätkuva lennukõlblikkusega seotud ohutusstandardid on samaväärsed määruses (EL) nr 1321/2014 sätestatud kohaldatavate nõuetega;

iv)

õhusõidukil on VIII lisa (SPO-osa) kohane varustus.

(*10)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).“;"

k)

punkt ORO.CC.100 asendatakse järgmisega:

ORO.CC.100   Salongimeeskonna suurus ja koosseis

a)

Kui õhusõiduki suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19 ja pardal on vähemalt üks reisija, tuleb lennule määrata vähemalt üks salongimeeskonna liige.

b)

Alapunkti a nõuete täitmiseks peab salongimeeskonna liikmete miinimumarv olema suurim alljärgnevatest:

1)

kohaldatavate sertifitseerimisnõuete kohase sertifitseerimismenetluse käigus kindlaks määratud salongimeeskonna liikmete arv, mida käitaja kasutab asjaomase õhusõiduki salongi reisijakohtade puhul;

2)

kui alapunktis 1 sätestatud salongimeeskonna liikmete arv ei ole kindlaks määratud, siis salongimeeskonna liikmete arv, mis on suurima lubatud reisijakohtade arvu jaoks kindlaks määratud õhusõiduki sertifitseerimismenetluse raames ja mida vähendatakse käitaja poolt kasutatava salongimeeskonna liikmete arvu puhul ühe võrra iga 50 reisijakoha kohta, mis jääb alla suurimat lubatud reisijakohtade arvu;

3)

üks salongimeeskonna liige iga õhusõidukis samale tasandile paigutatud 50 reisijakoha või 50 reisijakoha osa kohta.

c)

Rohkem kui ühe salongimeeskonna liikmega lendudel määrab käitaja ühe salongimeeskonna liikme vastutavaks õhusõiduki kapteni või komandöri ees.

d)

Erandina alapunktist a võib mitteärilisi lende õhusõidukiga, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19, käitada salongimeeskonna liiget kaasamata, tingimusel et pädev asutus on selle eelnevalt heaks kiitnud. Heakskiidu saamiseks peab käitaja tagama, et kõik allpool loetletud tingimused oleksid täidetud:

1)

õhusõiduki pardal on kuni 19 reisijat;

2)

käitaja on asjaomase lennu jaoks välja töötanud protseduurid.“;

l)

punkt ORO.CC.205 asendatakse järgmisega:

ORO.CC.205   Salongimeeskonna liikmete arvu vähendamine maapealse tegevuse ajaks ja ettenägematute asjaolude puhul

a)

Alati, kui õhusõidukis on reisijaid, peab õhusõidukis viibima punkti ORO.CC.100 kohane miinimumarv salongimeeskonna liikmeid, kes on valmis tegutsema.

b)

Erandina alapunktist a võib salongimeeskonna liikmete miinimumarvu vähendada järgmistel juhtudel:

1)

maapealse tavategevuse ajaks, mil ei toimu kütuse tankimist/paakide tühjendamist ning õhusõiduk on parkimiskohal;

2)

ettenägematute asjaolude puhul, kui reisijate arvu lennul on vähendatud. Sel juhul esitatakse pärast lendu pädevale asutusele aruanne;

3)

lennuaegse puhkepausi võimaldamiseks reisilennu etapi ajal vastavalt punkti ORO.FTL.205 alapunktile e või käitaja poolt või meetmena, mida rakendatakse väsimusriski maandamiseks.

c)

Alapunkti b alapunktide 1 ja 2 kohaldamisel tagatakse käitaja lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud protseduuridega järgmine:

1)

salongimeeskonna liikmete vähendatud koosseisu puhul on tagatud samaväärne ohutustase, eelkõige seoses reisijate evakueerimisega;

2)

vaatamata salongimeeskonna liikmete arvu vähendamisele viibib õhusõidukis salongimeeskonna vanem vastavalt punkti ORO.CC.200 nõuetele;

3)

nõutav on vähemalt üks salongimeeskonna liige iga õhusõidukis samale tasandile paigutatud 50 või 50 reisijakoha osa kohta;

4)

maapealses tavategevuses õhusõidukitega, milles peab olema rohkem kui üks salongimeeskonna liige, suurendatakse alapunktiga 3 ette nähtud salongimeeskonna liikmete arvu, lisades ühe salongimeeskonna liikme iga põrandatasandi avariiväljapääsude paari kohta.

d)

Alapunkti b alapunkti 3 nõuete täitmiseks peab käitaja tegema järgmist:

1)

korraldama riskihindamise, et määrata kindlaks õhusõidukis viibivate ja reisilennu etapi jooksul tegutsemiseks valmis olevate salongimeeskonna liikmete arv;

2)

tegema kindlaks meetmed, et maandada riske, mis tekivad õhusõidukis viibivate ja reisilennu etapi jooksul tegutsemiseks valmis olevate salongimeeskonna liikmete arvu vähendamisest;

3)

kehtestama lennutegevuskäsiraamatus konkreetsed protseduurid, mis muu hulgas hõlmavad salongimeeskonna vanema lennuaegset puhkepausi, et tagada kogu käitamise jooksul reisijate asjakohane teenindamine ning ebatavalise või hädaolukorra tõhus haldamine;

4)

määrata vastavalt punktile ORO.FTL.125 lennuaja spetsifikatsiooniskeemis kindlaks tingimused, mille kohaselt salongimeeskonna liikmed saavad kasutada lennuaegset puhkepausi.“;

m)

I liide asendatakse järgmisega:

„I liide

Deklaratsioon

vastavalt lennutegevust reguleerivale komisjoni määrusele (EL) nr 965/2012

Käitaja

Nimi:

Käitaja peamine tegevuskoht või kui käitajal ei ole peamist tegevuskohta, siis käitaja asu- või elukoht ja koht, kust lennutegevust juhitakse:

Vastutava juhi nimi ja kontaktandmed:

Õhusõidukite käitamine

Käitamise alguskuupäev või muudatuse jõustumiskuupäev:

Teave õhusõiduki, käitamise ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni kohta (57):

Õhusõiduki seerianumber

Õhusõiduki tüüp

Õhusõiduki registreerimistunnus (58)

Põhibaas

Tegevuse tüüp (tüübid) (59)

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise eest vastutav organisatsioon (60)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vajaduse korral andmed olemasolevate lubade kohta (vajaduse korral lisada deklaratsioonile erilubade loend, sealhulgas kolmandate riikide poolt välja antud erilubade loend).

Vajaduse korral andmed olemasolevate erilennulubade kohta (vajaduse korral lisada deklaratsioonile).

Vajaduse korral nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loend koos viidetega nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele, mida need asendavad (lisada deklaratsioonile alternatiivsete meetodite loend).

Kinnitused

☐ Käitaja täidab praegu ja ka edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja määruse (EL) nr 965/2012 nõudeid.

☐ Juhtimissüsteemi dokumendid, sealhulgas lennutegevuskäsiraamat, vastavad määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO-osa), V lisa (SPA-osa), VI lisa (NCC-osa) või VIII lisa (SPO-osa) nõuetele ja kõik lennud toimuvad kooskõlas lennutegevuskäsiraamatu sätetega vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 III lisa punkti ORO.GEN.110 alapunktile b.

☐ Kõikidel käitatavatel õhusõidukitel on kehtiv lennukõlblikkussertifikaat kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 748/2012 või need vastavad kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite suhtes kohaldatavatele konkreetsetele lennukõlblikkusnõuetele ja nende suhtes kohaldatakse rendilepingut.

☐ Kõigil lennumeeskonna liikmetel on komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa kohane luba vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 III lisa punkti ORO.FC.100 alapunktile c ja salongimeeskonna liikmed (vajaduse korral) on saanud määruse (EL) nr 965/2012 III lisa CC-alajao kohase koolituse

☐ (Vajaduse korral)

Käitaja rakendab ametlikult tunnustatud valdkondlikku standardit ning on tõendanud sellele vastavust.

Viide standardile:

Sertifitseerimisorgan:

Viimase vastavuskontrolli kuupäev:

☐ Käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest muudatustest, mis mõjutavad tema vastavust määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulistele nõuetele ja määruse (EL) nr 965/2012 kohastele nõuetele, mille kohta ta on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni, ning kõikidest muudatustest nõuete täitmise alternatiivsete meetodite (AltMoC) loendis, mis sisalduvad deklaratsioonis või on sellele lisatud vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 III lisa punkti ORO.GEN.120 alapunkti a nõuetele.

☐Käitaja kinnitab deklaratsioonis esitatud andmete õigsust.

Kuupäev, vastutava juhi nimi ja allkiri

;

4)

IV lisa (CAT-osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti CAT.GEN.MPA.105 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a muudetakse järgmiselt:

punktid 12 ja 13 asendatakse järgmisega:

„12)

tagama, et on tehtud määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (M-osa) nõuete kohane lennueelne ülevaatus;

13)

kontrollima, et vajalik avariivarustus oleks koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav;“;

lisatakse alapunkt 14:

„14)

jätkuva lennuohutuse tagamiseks registreerima pärast lennu lõppu kasutamisega seotud andmed ning õhusõiduki kõik teadaolevad või arvatavad defektid õhusõiduki tehnilises päevikus või lennupäevikus.“;

ii)

lisatakse alapunkt e:

„e)

Õhusõiduki komandör peab võimalikult kiiresti teatama asjaomasele lennuliiklusteenindusüksusele (ATS-üksusele) ohtlikest ilma- või lennutingimustest, mis võivad ohustada teisi õhusõidukeid.“;

b)

punkt CAT.GEN.MPA.150 asendatakse järgmisega:

CAT.GEN.MPA.150   Hädamaandumine vette – lennukid

Käitaja käitab lennukit, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 30, veekogu kohal kaugemal kui maismaal asuvast hädamaandumiseks sobivast kohast 120-minutilise reisilennu kiirusel läbitav teekond või 400 meremiili (sõltuvalt sellest, kumb kaugus on väiksem) vaid juhul, kui lennuk vastab kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes ette nähtud vette sooritatava hädamaandumise nõuetele.“;

c)

punkti CAT.GEN.MPA.180 alapunkti a alapunkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)

määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (M-osa) kohane õhusõiduki tehniline päevik;“;

d)

punkt CAT.GEN.MPA.210 asendatakse järgmisega:

CAT.GEN.MPA.210   Hädaolukorras õhusõiduki asukoha määramine – Lennukid

Alljärgnevalt loetletud lennukid peavad olema varustatud töökindla automaatseadmega, mis suudab pärast õnnetust ka lennuki ränkade kahjustuste korral täpselt kindlaks teha lennu lõppemise punkti:

1)

kõik lennukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19 ning mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2023 või pärast seda;

2)

kõik lennukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 45 500 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2023 või pärast seda.“;

e)

punkti CAT.OP.MPA.170 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

reisijatele antakse kaart ohutusteabega, millel olevatel piltidel on näha, kuidas kasutada ohutusvahendeid ja avariivarustust ning reisijatele ette nähtud avariiväljapääse.“;

f)

punkt CAT.OP.MPA.320 asendatakse järgmisega:

CAT.OP.MPA.320   Lennukite kategooriad

a)

Lennukite kategoriseerimisel võetakse arvesse näidatud õhkkiirust künnise kohal (VAT), mis saadakse, kui varisemiskiirus (VSO) korrutatakse 1,3ga või kui varisemiskiirus ülekoormusel 1 g (VS1 g) korrutatakse 1,23ga maandumiskonfiguratsiooni maksimaalse maandumismassi juures. Kui on teada nii VSO kui ka VS1 g, tuleb kasutada suuremat saadavat VAT väärtust.

b)

Kasutatakse allpool tabelis esitatud lennukite kategooriaid.

Tabel 1. Lennukite kategooriad vastavalt VAT väärtustele

Lennuki kategooria

VAT

A

Vähem kui 91 sõlme

B

91–120 sõlme

C

121–140 sõlme

D

141–165 sõlme

E

166–210 sõlme

c)

Aluseks võetav maandumiskonfiguratsioon peab olema sätestatud lennutegevuskäsiraamatus.

d)

Käitaja võib VAT kindlaksmääramisel kasutada väiksemat maandumismassi, kui pädev asutus seda lubab. Nimetatud väiksem maandumismass peab olema püsiv väärtus, mis ei sõltu igapäevaste käitamistingimuste muutumisest.“;

g)

punkti CAT.IDE.A.100 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Instrumendid ja seadmed, mis ei ole käesoleva lisa (CAT-osa) kohaselt nõutavad, ning mis tahes muu varustus, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt nõutav, kuid mida veetakse lennul, peab vastama järgmistele nõuetele:

1)

lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade, seadmete või lisavarustuse abil saadud teavet määruse (EL) 2018/1139 II lisa või punktides CAT.IDE.A.330, CAT.IDE.A.335, CAT.IDE.A.340 ja CAT.IDE.A.345 sätestatud nõuete täitmiseks;

2)

need mõõteriistad ja seadmed ning nende rikked või häired ei kahjusta lennuki lennukõlblikkust.“;

h)

punkti CAT.IDE.A.105 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

käitajal on pädeva asutuse luba käitada lennukit minimaalvarustuse põhiloetelu (MMEL) piires kooskõlas III lisa punkti ORO.MLR.105 alapunktiga j.“;

i)

punkti CAT.IDE.A.125 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkti 1 alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

baromeetrilist kõrgust;“

ii)

alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetrilist kõrgust;“

j)

punkti CAT.IDE.A.130 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kaks vahendit baromeetrilise kõrguse mõõtmiseks ja kuvamiseks.“;

ii)

alapunkti h alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetrilist kõrgust;“

k)

punkti CAT.IDE.A.205 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

lennukitel, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 5 700 kg ja suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni üheksa, ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 8. aprillil 2015 või hiljem, turvavöö koos keha ülaosa kinnitussüsteemiga igal reisijaistmel ning ohutusrihm igal magamisasemel;“

ii)

alapunkti b alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

lennumeeskonna liikmete istmetel ja kõigil piloodiistme kõrval asuvatel istmetel üks järgmistest:

i)

kaks õlarihma ja turvavöö, mida saab kasutada teineteisest sõltumatult;

ii)

diagonaalne õlarihm ja turvavöö, mida saab kasutada sõltumatult järgmiste lennukite puhul:

A)

lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 5 700 kg ja suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni üheksa, ning mis vastavad kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta;

B)

lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 5 700 kg ja suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni üheksa, ja mis ei vasta kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta, ning mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 28. oktoobrit 2014;

C)

lennukid, mis on sertifitseeritud ülikerglennukite suhtes kohaldatavate sertifitseerimisnõuete (CS-VLA) või samaväärsete nõuete alusel ja kergete sportlennukite suhtes kohaldatavate sertifitseerimisnõuete (CS-LSA) või samaväärsete nõuete alusel.“;

l)

punkti CAT.IDE.A.245 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Lennukitel peab olema veel üks kaasaskantav hingamisteede kaitsevahend (PBE), mis paikneb punkti CAT.IDE.A.250 alapunktides b ja c osutatud käsitulekustuti juures või lastiruumi sissepääsu juures, kui käsitulekustuti asub lastiruumis.“;

m)

punkti CAT.IDE.A.275 alapunktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) kuni 19, mille tüübisertifikaat on välja antud ameti sertifitseerimisnõuete alusel, peab alapunktis a osutatud avariivalgustussüsteem hõlmama alapunkti b alapunktides 1–3 nimetatud seadmeid.

d)

Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) kuni 19, mille tüübisertifikaat ei ole välja antud ameti sertifitseerimisnõuete alusel, peab alapunktis a osutatud avariivalgustussüsteem hõlmama alapunkti b alapunktis 1 nimetatud seadmeid.“;

n)

punkti CAT.IDE.A.285 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Veekogu kohal käitatavates vesilennukites peab olema järgmine:

(1)

mereankur ja muu kopteri suurusele, kaalule ja käitamisomadustele vastav varustus, mida on vaja vees randumiseks, ankurdamiseks või manööverdamiseks;

(2)

vajaduse korral rahvusvaheliste eeskirjadega ette nähtud helisignaalide tekitamise vahendid kokkupõrgete vältimiseks merel.“;

o)

punkti CAT.IDE.A.345 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Olenemata alapunktist b peab sellistel lennukitel, mida kasutatakse Atlandi ookeani põhjaosa õhuruumi kõrgemal lennutasandil (NAT HLA) käitatavateks lühimaalendudeks, mis ei ületa Atlandi ookeani põhjaosa, olema vähemalt üks suure tegevusraadiusega sidesüsteem, kui kõnealuse õhuruumi kohta on avaldatud alternatiivsed sideprotseduurid.“;

p)

punkti CAT.IDE.H.100 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Käesoleva alajaoga ette nähtud mõõteriistad ja seadmed peavad olema sertifitseeritud vastavalt kohaldatavatele lennukõlblikkusnõuetele, välja arvatud järgmised esemed:

1)

kaasaskantav valgusti;

2)

täppiskell;

3)

kaardihoidik;

4)

esmaabikomplekt;

5)

megafonid;

6)

pääste- ja signalisatsioonivahendid;

7)

mereankrud ja sildumisvahendid;

8)

laste turvavahendid.“;

ii)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Instrumendid ja seadmed, mis ei ole käesoleva lisa (CAT-osa) kohaselt nõutavad, ning mis tahes muu varustus, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt nõutav, kuid mida veetakse lennul, peab vastama järgmistele nõuetele:

1)

lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade, seadmete või lisavarustuse abil saadud teavet määruse (EL) 2018/1139 II lisa või punktides CAT.IDE.H.330, CAT.IDE.H.335, CAT.IDE.H.340 ja CAT.IDE.H.345 sätestatud nõuete täitmiseks;

2)

need mõõteriistad ja seadmed ning nende rikked või häired ei kahjusta kopteri lennukõlblikkust.“;

q)

punkti CAT.IDE.H.105 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

käitajal on pädeva asutuse luba käitada kopterit minimaalvarustuse põhiloetelu (MMEL) piires kooskõlas III lisa punkti ORO.MLR.105 alapunktiga j.“;

r)

punkti CAT.IDE.H.125 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkti 1 alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

baromeetrilist kõrgust;“

ii)

alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetrilist kõrgust;“

s)

punkti CAT.IDE.H.130 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kaks vahendit baromeetrilise kõrguse mõõtmiseks ja kuvamiseks. Ühe piloodiga öistel lendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi võib ühe baromeetrilise kõrgusemõõtja asendada raadioaltimeetriga.“;

ii)

alapunkti h alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetrilist kõrgust;“

t)

punkti CAT.IDE.H.315 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

mereankur ja muu kopteri suurusele, massile ja käitamisomadustele vastav varustus, mida on vaja vees randumiseks, ankurdamiseks või manööverdamiseks, ning“;

u)

punkt CAT.IDE.H.320 asendatakse järgmisega:

CAT.IDE.H.320   Kõigi kopterite lennud veekogu kohal – hädamaandumine vette

a)

Kopterid, mida käitatakse 1. või 2. suutlikkusklassis avamerelendudel maandumiseks sobimatu ala kohal maast reisilennu tavakiirusel rohkem kui kümne minuti kaugusel, peavad olema vette maandumiseks projekteeritud või vette hädamaandumiseks sertifitseeritud vastavalt asjaomastele sertifitseerimisnõuetele.

b)

Kopterid peavad olema projekteeritud vette maandumiseks või sertifitseeritud vette hädamaandumiseks vastavalt kohaldatavatele sertifitseerimisnõuetele või varustatud hädaolukorras ette nähtud ujuvvahenditega, kui neid käitatakse:

1)

1. või 2. suutlikkusklassi lendudel veekogu kohal maandumiseks sobival alal maast reisilennu tavakiirusel rohkem kui kümne minuti kaugusel;

2)

2. suutlikkusklassis, kui start või maandumine toimub vee kohal, välja arvatud kopterite kiirabilendudel (HEMS), kus tihedalt asustatud alal asuvas kopteri kiirabitööde kohas starditakse või maandutakse ohu minimeerimiseks vee kohal;

3)

3. suutlikkusklassi lendudel veekogu kohal maast kaugemal kui ohutu hädamaandumise distants.“;

5)

V lisa (SPA-osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkt SPA.GEN.100 asendatakse järgmisega:

SPA.GEN.100   Pädev asutus

a)

Eriloa väljaandmiseks pädev asutus on:

1)

ärilise käitaja puhul selle liikmesriigi asutus, kus asub asjaomase käitaja peamine tegevuskoht;

2)

mitteärilise käitaja puhul selle liikmesriigi asutus, kus asub asjaomase käitaja peamine tegevuskoht või asu-või elukoht.

b)

Olenemata alapunkti a alapunktist 2 ei kohaldata kolmandas riigis registreeritud õhusõidukeid kasutava mitteäriliste lendude käitaja suhtes käesoleva lisa kohaseid nõudeid järgmiste lendude lubamisel, kui asjaomase loa on välja andnud kolmandast riigist registririik:

1)

sooritusel põhinev navigatsioon (PBN);

2)

navigatsiooni miinimumnõuded (MNPS);

3)

vähendatud kõrgushajutusmiinimumiga (RVSM) õhuruum;

4)

lennud halva nähtavusega (LVO).“;

b)

punkti SPA.DG.110 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

tagama, et koopia kaptenile või komandörile esitatud teabest jääb maa peale ning kõnealune koopia või selles sisalduv teave on hõlpsasti kättesaadav lennukorraldajale või asjaomase lennu eest vastutavatele määratud maapealsetele töötajatele seni, kuni lend, millele teabes osutatakse, on lõppenud;“

c)

punkti SPA.NVIS.110 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Raadioaltimeeter. Kopteril peab olema raadioaltimeeter, mis suudab kõikidel öönägemissüsteemiga (NVIS) lennu etappidel hoiatada eelnevalt kindlaksmääratud kõrgusest läbivajumisel helisignaaliga ning piloodi määratud kõrgusest läbivajumisel visuaalse signaaliga.“;

d)

punkt SPA.HHO.110 asendatakse järgmisega:

SPA.HHO.110   Nõuded varustusele kopterite ripplastiga lendudel

a)

Kõikidel kopterile paigaldatavatel ripplastiseadmetel (v.a lihtne isikuvintsimissüsteem), kaasa arvatud punkti SPA.HHO.115 nõuete täitmiseks vajalikel raadioseadmetel ja nende hilisematel modifikatsioonidel peab olema kavandatavaks kasutusotstarbeks sobiv lennukõlblikkussertifikaat. Lisaseadmed tuleb projekteerida ja neid katsetada pädeva asutuse nõutavate asjakohaste standardite kohaselt.

b)

Käitaja peab koostöös tootjaga kehtestama kopterite ripplastiseadmete hooldusjuhendid, mis tuleb lisada käitaja koostatud kopteri hooldusprogrammile, nagu see on sätestatud määruses (EL) nr 1321/2014.“;

6)

VI lisa (NCC-osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkt NCC.GEN.100 asendatakse järgmisega:

NCC.GEN.100   Pädev asutus

Pädev asutus on selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub asjaomase käitaja peamine tegevuskoht või asu- või elukoht.“;

b)

lisatakse punkt NCC.GEN.101:

NCC.GEN.101   Täiendavad nõuded lennukoolitusorganisatsioonidele

Sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid, kes peavad vastama käesoleva lisa nõuetele, peavad vajaduse korral vastama ka III lisa punkti ORO.GEN.310 nõuetele.“;

c)

punkti NCC.IDE.A.100 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Mõõteriistad ja seadmed või lisavarustus, mis ei ole käesoleva lisa kohaselt nõutavad, ning mis tahes muu varustus, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt nõutav, kuid mida veetakse lennul, peab vastama järgmistele nõuetele:

1)

lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade, seadmete või lisavarustuse abil saadud teavet määruse (EL) 2018/1139 II lisa või punktides NCC.IDE.A.245 ja NCC.IDE.A.250 sätestatud nõuete täitmiseks;

2)

need mõõteriistad ja seadmed ning nende rikked või häired ei kahjusta lennuki lennukõlblikkust.“;

d)

punkti NCC.IDE.A.105 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

käitajal on pädeva asutuse luba käitada lennukit minimaalvarustuse põhiloetelu (MMEL) piires kooskõlas III lisa punkti ORO.MLR.105 alapunktiga j või“;

e)

punkti NCC.IDE.A.120 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

ii)

alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetriline kõrgus;“

f)

punkti NCC.IDE.A.125 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

ii)

alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetriline kõrgus;“

iii)

alapunkt h asendatakse järgmisega:

„h)

põhitoitesüsteemist sõltumatu avariitoiteallikas, millega saab aviohorisondi süsteemi vähemalt 30 minutit töös hoida ja valgustada. Avariitoiteallikas peab põhitoitesüsteemi täieliku rikke korral automaatselt sisse lülituma ning aviohorisondi avariitoitel töötamine peab mõõteriistal või selle paneelil selgelt näha olema.“;

g)

punkti NCC.IDE.A.180 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Turvavööl koos keha ülaosa kinnitussüsteemiga peab olema:

1)

üks avamispunkt;

2)

istmetel, mis on ette nähtud nõutavale miinimumarvule salongimeeskonna liikmetele, kaks õlarihma ja turvavöö, mida saab kasutada teineteisest sõltumatult;

3)

lennumeeskonna liikmete istmetel ja kõigil piloodiistme kõrval asuvatel istmetel üks järgmistest:

i)

kaks õlarihma ja turvavöö, mida saab kasutada teineteisest sõltumatult;

ii)

diagonaalne õlarihm ja turvavöö, mida saab kasutada teineteisest sõltumatult järgmiste lennukite puhul:

A)

lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 5 700 kg ja suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni üheksa, ning mis vastavad kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta;

B)

lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 5 700 kg ja suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni üheksa, ning mis ei vasta kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta, ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 25. augustit 2016.“;

h)

punktile NCC.IDE.A.250 lisatakse alapunkt e:

„e)

Lennukitel peavad olema asjaomase õhuruumi suhtes kohaldatavate nõuetega ette nähtud seireseadmed.“;

i)

punkti NCC.IDE.H.100 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Mõõteriistad ja seadmed või lisavarustus, mis ei ole käesoleva lisa kohaselt nõutavad, ning mis tahes muu varustus, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt nõutav, kuid mida veetakse lennul, peab vastama järgmistele nõuetele:

1)

lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade, seadmete või lisavarustuse abil saadud teavet määruse (EL) 2018/1139 II lisa või punktides NCC.IDE.H.245 ja NCC.IDE.H.250 sätestatud nõuete täitmiseks;

2)

need mõõteriistad ja seadmed ning nende rikked või häired ei kahjusta kopteri lennukõlblikkust.“;

j)

punkti NCC.IDE.H.105 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

käitajal on pädeva asutuse luba käitada kopterit minimaalvarustuse põhiloetelu (MMEL) piires kooskõlas III lisa punkti ORO.MLR.105 alapunktiga j või“;

k)

punkti NCC.IDE.H.120 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

ii)

alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetriline kõrgus;“

l)

punkti NCC.IDE.H.125 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

ii)

alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetriline kõrgus;“

m)

punkt NCC.IDE.H.235 asendatakse järgmisega:

NCC.IDE.H.235   Kõik veekogu kohal lendavad kopterid – hädamaandumine vette

Kopterid, mida käitatakse maandumiseks sobimatul alal veekogu kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui kümne minuti kaugusel maast, peavad olema projekteeritud vette maandumiseks, sertifitseeritud vette hädamaandumiseks vastavalt asjaomastele sertifitseerimisnõuetele või varustatud hädaolukorra ujuvvahenditega.“;

n)

punktile NCC.IDE.H.250 lisatakse alapunkt e:

„e)

Kopteritel peavad olema asjaomase õhuruumi suhtes kohaldatavate nõuetega ette nähtud seireseadmed.“;

7)

VII lisa (NCO-osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti NCO.GEN.100 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kolmandas riigis registreeritud õhusõiduki puhul on pädev asutus selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub asjaomase käitaja peamine tegevuskoht või asu- või elukoht.“;

b)

lisatakse punkt NCO.GEN.104:

NCO.GEN.104   Lennuettevõtja sertifikaadile kantud õhusõiduki kasutamine muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite käitaja poolt

a)

Muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite käitaja võib kasutada tema lennuettevõtja sertifikaadile kantud mootorõhusõidukeid, mis ei ole keerukad mootorõhusõidukid, mitteäriliste lendude teostamiseks kooskõlas käesoleva lisaga.

b)

Muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite käitaja, kes kasutab õhusõidukit vastavalt alapunktile a, peab kehtestama protseduuri,

1)

milles kirjeldatakse selgelt, kuidas toimub asjaomase õhusõiduki käituskontrolli üleandmine lennuettevõtja sertifikaadi omaniku ning muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite käitaja vahel, nagu on osutatud III lisa punktis ORO.GEN.310;

2)

milles kirjeldatakse menetlust, mida kohaldatakse õhusõiduki tagastamisel lennuettevõtja sertifikaadi omanikule.

See menetlus lisatakse lennuettevõtja sertifikaadi omaniku ja muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite käitaja vahel sõlmitud lepingule.

Muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite käitaja peab tagama, et asjaomaseid töötajaid teavitatakse kõnealusest menetlusest.

c)

Alapunkti a kohaselt kasutatava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab organisatsioon, kes vastutab asjaomasele lennuettevõtja sertifikaadile kantud õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse eest vastavalt määrusele (EL) nr 1321/2014.

d)

Muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite käitaja, kes kasutab õhusõidukit vastavalt alapunktile a, peab tagama järgmise:

1)

kõik tema käituskontrolli all toimuvad lennud kantakse õhusõiduki tehnilise päeviku süsteemi;

2)

õhusõiduki süsteeme või konfiguratsiooni ei muudeta;

3)

asjaomase käitaja käituskontrolli all toimuva lennu ajal ilmnenud mis tahes defektidest või tehnilistest riketest teavitatakse kohe pärast lennu lõppu alapunktis c osutatud organisatsiooni;

4)

lennuettevõtja sertifikaadi omanik saab koopia kõikidest ettekannetest lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta seoses lendudega, mis on teostatud asjaomase õhusõidukiga vastavalt määrusele (EL) nr 376/2014 ja määrusele (EL) 2015/1018.“;

d)

punkti NCO.IDE.A.100 alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

Järgmised seadmed, kui need on ette nähtud käesoleva alajaoga, ei pea olema sertifitseeritud:

1)

varukaitsmed;

2)

kaasaskantav valgusti;

3)

täppiskell;

4)

esmaabikomplekt;

5)

pääste- ja signalisatsioonivahendid;

6)

mereankur ja sildumisvahendid;

7)

laste turvavahendid;

8)

lihtne isikuvintsimissüsteem, mida eritööde spetsialist kasutab kinnitusvahendina.

c)

Instrumendid ja seadmed, mis ei ole VII lisa (NCO-osa) kohaselt nõutavad, ning mis tahes muu varustus, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt nõutav, kuid mida veetakse lennul, peab vastama järgmistele nõuetele:

1)

lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade või seadmete abil saadud teavet määruse (EL) 2018/1139 II lisa või VII lisa punktides NCO.IDE.A.190 ja NCO.IDE.A.195 sätestatud nõuete täitmiseks;

2)

need mõõteriistad ja seadmed ning nende rikked või häired ei kahjusta lennuki lennukõlblikkust.“;

e)

punkti NCO.IDE.A.120 alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

f)

punkti NCO.IDE.A.125 alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

g)

punkti NCO.IDE.A.140 alapunkti a alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

turvavöö igal istmel ning ohutusrihm igal magamisasemel;“

h)

punktile NCO.IDE.A.195 lisatakse alapunkt e:

„e)

Lennukitel peavad olema asjaomase õhuruumi suhtes kohaldatavate nõuetega ette nähtud seireseadmed.“;

i)

Punkti NCO.IDE.H.100 alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

Järgmised seadmed, kui need on ette nähtud käesoleva alajaoga, ei pea olema sertifitseeritud:

1)

kaasaskantav valgusti;

2)

täppiskell;

3)

esmaabikomplekt;

4)

pääste- ja signalisatsioonivahendid;

5)

mereankur ja sildumisvahendid;

6)

laste turvavahendid;

7)

lihtne isikuvintsimissüsteem, mida eritööde spetsialist kasutab kinnitusvahendina.

c)

Mõõteriistad ja seadmed või lisavarustus, mis ei ole VII lisa (NCO-osa) kohaselt nõutavad, ning mis tahes muu varustus, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt nõutav, kuid mida veetakse lennul, peab vastama järgmistele nõuetele:

1)

lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade, seadmete või lisavarustuse abil saadud teavet määruse (EL) 2018/1139 II lisa või VII lisa punktides NCO.IDE.H.190 ja NCO.IDE.H.195 sätestatud nõuete täitmiseks;

2)

need mõõteriistad, seadmed või lisavarustus ning nende rikked või häired ei kahjusta kopteri lennukõlblikkust.“;

j)

punkti NCO.IDE.H.120 alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

k)

punkti NCO.IDE.H.125 alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

l)

punkti NCO.IDE.H.140 alapunkti a alapunktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1)

istmed või magamisasemed kõigile pardal olevatele 24 kuu vanustele või sellest vanematele isikutele või istekohad kõikidele pardal viibivale meeskonnaliikmetele või eritööde spetsialistidele;

2)

turvavöö igal reisijaistmel ning ohutusrihm igal magamisasemel ning igal istekohal turvasüsteem;“

m)

punkt NCO.IDE.H.185 asendatakse järgmisega:

NCO.IDE.H.185   Kõik veekogu kohal käitatavad kopterid – hädamaandumine vette

Kopterid, mida käitatakse maandumiseks sobimatul alal veekogu kohal rohkem kui 50 meremiili kaugusel maast, peavad olema kas

a)

projekteeritud vette maandumiseks vastavalt kohaldatavatele sertifitseerimisnõuetele;

b)

sertifitseeritud vette hädamaandumiseks vastavalt kohaldatavatele sertifitseerimisnõuetele;

c)

varustatud hädaolukorra ujuvvahenditega.“;

n)

punktile NCO.IDE.H.195 lisatakse alapunkt e:

„e)

Kopteritel peavad olema asjaomase õhuruumi suhtes kohaldatavate nõuetega ette nähtud seireseadmed.“;

o)

punkti NCO.SPEC.HEC.105 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kõigil ripplasti- ja lastikonksuseadmetel (v.a lihtne isikuvintsimissüsteem) ning nende hilisematel modifikatsioonidel peab olema kavandatavaks kasutusotstarbeks sobiv lennukõlblikkussertifikaat.“;

p)

punkt NCO.SPEC.PAR.120 asendatakse järgmisega:

NCO.SPEC.PAR.120   Ohtlike kaupade transport ja väljutamine

Olenemata punktist NCO.SPEC.160 võivad langevarjurid teha tihedalt asustatud linna- või asulapiirkonna või inimeste vabaõhukogunemise kohal õhusõidukist näidishüppeid ja kanda seejuures suitsujäljeseadmeid, tingimusel et need on toodetud spetsiaalselt selleks otstarbeks.“;

q)

E-alajaole lisatakse 6. jaotis:

„6. JAOTIS

Tehnilised kontroll-lennud (MCF)

NCO.SPEC.MCF.100   Tehniliste kontroll-lendude klassid

Käitaja teeb enne tehnilise kontroll-lennu alustamist kindlaks, millisesse tehniliste kontroll-lendude klassi see kuulub, võttes arvesse järgmist:

a)

A-klassi tehnilised kontroll-lennud on lennud, mille puhul on kavas kasutada lennukäsiraamatus kindlaks määratud ebatavalisi ja hädaolukorra protseduure, või lennud, mille käigus tuleb tõendada, et varusüsteem või muud ohutusseadmed on töökorras;

b)

B-klassi tehnilised kontroll-lennud on kõik tehnilised kontroll-lennud, mis ei kuulu A-klassi tehniliste kontroll-lendude hulka.

NCO.SPEC.MCF.105   Käitamispiirangud

a)

Erandina käesoleva lisa punkti NCO.GEN.105 alapunkti a alapunktist 4 võib tehnilise kontroll-lennu teha õhusõidukiga, mille hooldustõend on välja antud piirangute raames vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa punkti M.A.801 alapunktile g või punkti 145.A.50 alapunktile e.

b)

Erandina punktidest NCO.IDE.A.105 või NCO.IDE.H.105 võib õhusõiduki kapten teha lennu õhusõidukiga, kus nõutavad seadmed või funktsioonid ei tööta või puuduvad, kui need mittetöötavad või puuduvad seadmed või funktsioonid on kindlaks määratud punktis NCO.SPEC.MCF.110 osutatud kontrollkaardil.

NCO.SPEC.MCF.110   Kontrollkaart ja ohutusalane teavitamine

a)

Punktis NCO.SPEC.105 osutatud kontrollkaarti ajakohastatakse vajaduse korral enne iga tehnilist kontroll-lendu, võttes arvesse käitamisprotseduure, mida on kavas järgida konkreetse tehnilise kontroll-lennu ajal.

b)

Olenemata punkti NCO.SPEC.125 alapunktist b tuleb eritööde spetsialisti enne iga tehnilist kontroll-lendu ohutusalaselt teavitada.

NCO.SPEC.MCF.120   Nõuded lennumeeskonnale

Tehnilise kontroll-lennu jaoks lennumeeskonnaliikmeid valides võtab käitaja arvesse õhusõiduki keerukust ja tehnilise kontroll-lennu klassi, mis on kindlaks määratud punktis NCO.SPEC.MCF.100.

NCO.SPEC.MCF.125   Meeskonna koosseis ja pardal viibivad isikud

a)

Õhusõiduki kapten teeb enne iga tehnilist kontroll-lendu kindlaks, kas lennule tuleks kaasa võtta täiendavaid meeskonnaliikmed või eritööde spetsialiste või mõlemaid, võttes arvesse lennumeeskonnaliikmete või eritööde spetsialistide eeldatavat töökoormust ja riskihindamist.

b)

Õhusõiduki kapten ei luba A-klassi tehniliste kontroll-lendude puhul pardale muid isikuid kui alapunkti a kohaselt nõutavad isikud.

NCO.SPEC.MCF.130   Ebatavalise või hädaolukorra protseduuride jäljendamine lennu ajal

Erandina punktist NCO.SPEC.145 võib õhusõiduki kapten jäljendada olukordi, mis nõuavad ebatavalise või hädaolukorra protseduuride kohaldamist lendudel, mille pardal on eritööde spetsialist, kui sellist jäljendamist on vaja lennu eesmärgi täitmiseks ja kui see on kindlaks määratud punktis NCO.SPEC.MCF.110 osutatud kontrollnimekirjas või käitamisprotseduurides.

NCO.SPEC.MCF.140   Süsteemid ja seadmed

Kui tehnilise kontroll-lennu eesmärk on välja selgitada, kas süsteem või seade töötab nõuetekohaselt, tuleb asjaomast süsteemi või seadet käsitada potentsiaalselt ebausaldusväärsena ning enne lendu lepitakse kokku asjakohased leevendusmeetmed, et minimeerida lennuohutusega seotud riske.“;

8)

VIII lisa (SPO-osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti SPO.GEN.005 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Käesolevat lisa kohaldatakse kõikidel juhtudel, kus õhusõidukit kasutatakse erilennuks näiteks põllumajanduse, ehituse, fotograafia, seire, vaatluse ja patrullimise ning lennureklaami valdkonnas või tehnilisteks kontroll-lendudeks.“;

b)

punkt SPO.GEN.100 asendatakse järgmisega:

SPO.GEN.100   Pädev asutus

Pädev asutus on selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub käitaja peamine tegevuskoht või asu- või elukoht.“;

c)

punkti SPO.POL.110 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Käitaja kehtestab massi ja balansseeringu süsteemi, et määrata kindlaks iga lennu või lendude seeria kohta järgmised andmed:

1)

õhusõiduki käitamise tühimass;

2)

tegeliku lasti mass;

3)

kütuselasti mass;

4)

õhusõiduki last ja selle paigutus;

5)

stardimass, maandumismass ja mass ilma kütuseta;

6)

kohaldatavad õhusõiduki raskuskeskme (CG) asukohad.“;

d)

punkti SPO.IDE.A.100 alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

Järgmised seadmed, kui need on ette nähtud käesoleva alajaoga, ei pea olema sertifitseeritud:

1)

varukaitsmed;

2)

kaasaskantav valgusti;

3)

täppiskell;

4)

kaardihoidik;

5)

esmaabivahendite komplektid;

6)

pääste- ja signalisatsioonivahendid;

7)

mereankur ja sildumisvahendid;

8)

lihtne isikuvintsimissüsteem, mida eritööde spetsialist kasutab kinnitusvahendina.

c)

Instrumendid, seadmed või lisavarustus, mis ei ole käesoleva lisa (SPO-osa) kohaselt nõutavad, ning mis tahes muu varustus, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt nõutav, kuid mida veetakse lennul, peab vastama järgmistele nõuetele:

1)

lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade, seadmete või lisavarustuse abil saadud teavet määruse (EL) 2018/1139 II lisa või käesoleva lisa punktides SPO.IDE.A.215 ja SPO.IDE.A.220 sätestatud nõuete täitmiseks;

2)

need mõõteriistad, seadmed või lisavarustus ning nende rikked või häired ei kahjusta lennuki lennukõlblikkust.“;

e)

punkt SPO.IDE.A.105 asendatakse järgmisega:

SPO.IDE.A.105   Lennu minimaalvarustus

Lendu ei alustata, kui mõni kavandatud lennuks vajalik lennuki mõõteriist, varustuse osa või funktsioon ei tööta või puudub, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

lennukit käitatakse vastavalt minimaalvarustuse loetelule (MEL);

b)

keerukate mootorlennukite ja ärilises lennutegevuses kasutatavate mis tahes lennukite käitajal on pädeva asutuse luba käitada lennukit minimaalvarustuse põhiloetelu (MMEL) piires kooskõlas III lisa punkti ORO.MLR.105 alapunktiga j;

c)

lennukile on kohaldatavate lennukõlblikkusnõuete kohaselt välja antud lennuluba.“;

f)

punkti SPO.IDE.A.120 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

ii)

alapunkti e alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetriline kõrgus;“

g)

punkti SPO.IDE.A.125 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

ii)

alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetriline kõrgus;“

iii)

alapunkti e alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)

põhitoitesüsteemist sõltumatu avariitoiteallikas, millega saab aviohorisondi süsteemi vähemalt 30 minutit töös hoida ja valgustada. Avariitoiteallikas peab põhitoitesüsteemi täieliku rikke korral automaatselt sisse lülituma ning aviohorisondi avariitoitel töötamine peab mõõteriistal või selle paneelil selgelt näha olema.“;

h)

punkti SPO.IDE.A.160 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Alapunkti d kohaselt nõutaval õlarihmaga turvavööl peab olema:

1)

üks avamispunkt;

2)

lennumeeskonna liikmete istmetel ja kõigil piloodiistme kõrval asuvatel istmetel üks järgmistest:

i)

kaks õlarihma ja turvavöö, mida saab kasutada teineteisest sõltumatult;

ii)

diagonaalne õlarihm ja turvavöö, mida saab kasutada sõltumatult järgmiste lennukite puhul:

A)

lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 5 700 kg ja suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni üheksa, ning mis vastavad kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta;

B)

lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 5 700 kg ja suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni üheksa, ja mis ei vasta kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta, ning mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 25. augustit 2016.“;

i)

punktile SPO.IDE.A.220 lisatakse alapunkt e:

„e)

Lennukitel peavad olema asjaomase õhuruumi suhtes kohaldatavate nõuetega ette nähtud seireseadmed.“;

j)

punkti SPO.IDE.H.100 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Järgmised seadmed, kui need on ette nähtud käesoleva alajaoga, ei pea olema sertifitseeritud:

1)

kaasaskantav valgusti;

2)

täppiskell;

3)

esmaabikomplekt;

4)

pääste- ja signalisatsioonivahendid;

5)

mereankur ja sildumisvahendid;

6)

laste turvavahendid;

7)

lihtne isikuvintsimissüsteem, mida eritööde spetsialist kasutab kinnitusvahendina.“;

ii)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Mõõteriistad, seadmed või lisavarustus, mis ei ole käesoleva lisa (SPO-osa) kohaselt nõutavad, ning mis tahes muu varustus, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt nõutav, kuid mida veetakse lennul, peab vastama järgmistele nõuetele:

1)

lennumeeskond ei kasuta nende mõõteriistade, seadmete või lisavarustuse abil saadud teavet määruse (EL) 2018/1139 II lisa või punktides SPO.IDE.H.215 ja SPO.IDE.H.220 sätestatud nõuete täitmiseks;

2)

need mõõteriistad, seadmed või lisavarustus ning nende rikked või häired ei kahjusta kopteri lennukõlblikkust.“;

k)

punkt SPO.IDE.H.105 asendatakse järgmisega:

SPO.IDE.H.105   Lennu minimaalvarustus

Lendu ei alustata, kui mõni kavandatud lennuks vajalik kopteri mõõteriist, varustuse osa või funktsioon ei tööta või puudub, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

kopterit käitatakse vastavalt minimaalvarustuse loetelule (MEL);

b)

keerukate mootorkopterite ja ärilises lennutegevuses kasutatavate mis tahes kopterite käitajal on pädeva asutuse luba käitada kopterit minimaalvarustuse põhiloetelu (MMEL) piires kooskõlas III lisa punkti ORO.MLR.105 alapunktiga j;

c)

kopterile on kohaldatavate lennukõlblikkusnõuete kohaselt välja antud lennuluba.“;

l)

punkti SPO.IDE.H.120 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

ii)

alapunkti d alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetriline kõrgus;“

m)

punkti SPO.IDE.H.125 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

baromeetriline kõrgus;“

ii)

alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

baromeetriline kõrgus;“

n)

punktile SPO.IDE.H.220 lisatakse alapunkt e:

„e)

Kopteritel peavad olema asjaomase õhuruumi suhtes kohaldatavate nõuetega ette nähtud seireseadmed.“;

o)

punkt SPO.SPEC.HESLO.100 asendatakse järgmisega:

SPO.SPEC.HESLO.100   Standardsed käitamisprotseduurid

Kopterite rippvälislastiga lendude (HESLO) standardsetes käitamisprotseduurides tuleb kindlaks määrata järgmine:

a)

pardal olevad seadmed, sealhulgas nende käitamispiirangud ning vajaduse korral vastavad kanded minimaalvarustuse loetelus (MEL);

b)

meeskonna koosseis ning meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide töökogemuse nõuded;

c)

asjakohane teoreetiline ja praktiline koolitus, mis võimaldab meeskonnaliikmetel oma ülesandeid täita, eritööde spetsialisti ülesannete täitmiseks vajalik koolitus ning nõuded, mida kohaldatakse meeskonnaliikmetele ja eritööde spetsialistidele asjaomast koolitust korraldavate isikute kvalifikatsiooni ja nimetamise suhtes;

d)

meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide kohustused ja tööülesanded;

e)

kopterite rippvälislastiga lendude (HESLO) sooritamiseks vajalikud suutlikkuskriteeriumid;

f)

tavalise, ebatavalise ja hädaolukorra protseduurid.“;

p)

punkt SPO.SPEC.HEC.100 asendatakse järgmisega:

SPO.SPEC.HEC.100   Standardsed käitamisprotseduurid

Kopterite inimvälislastiga lendude (HEC) standardsetes käitamisprotseduurides tuleb kindlaks määrata järgmine:

a)

pardal olevad seadmed, sealhulgas nende käitamispiirangud ning vajaduse korral vastavad kanded minimaalvarustuse loetelus (MEL);

b)

meeskonna koosseis ning meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide töökogemuse nõuded;

c)

asjakohane teoreetiline ja praktiline koolitus, mis võimaldab meeskonnaliikmetel oma ülesandeid täita, eritööde spetsialisti ülesannete täitmiseks vajalik koolitus ning nõuded, mida kohaldatakse meeskonnaliikmetele ja eritööde spetsialistidele asjaomast koolitust korraldavate isikute kvalifikatsiooni ja nimetamise suhtes;

d)

meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide kohustused ja tööülesanded;

e)

kopterite inimvälislastiga lendude (HEC) sooritamiseks vajalikud suutlikkuskriteeriumid;

f)

tavalise, ebatavalise ja hädaolukorra protseduurid.“;

q)

punkti SPO.SPEC.HEC.105 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kõigil ripplasti- ja lastikonksuseadmetel (v.a lihtne isikuvintsimissüsteem) ning nende hilisematel modifikatsioonidel peab olema kavandatavaks kasutusotstarbeks sobiv lennukõlblikkussertifikaat.“;

r)

punkt SPO.SPEC.PAR.125 asendatakse järgmisega:

SPO.SPEC.PAR.125   Ohtlike kaupade väljutamine

Olenemata punktist SPO.GEN.155 võivad langevarjurid teha tihedalt asustatud linna- või asulapiirkonna või inimeste vabaõhukogunemise kohal õhusõidukist näidishüppeid ja kanda seejuures suitsujäljeseadmeid, tingimusel et need on toodetud spetsiaalselt selleks otstarbeks.“;

s)

E-alajaole lisatakse 5. jaotis:

5. JAOTIS

Tehnilised kontroll-lennud

SPO.SPEC.MCF.100   Tehniliste kontroll-lendude klassid

Käitaja teeb enne tehnilise kontroll-lennu alustamist kindlaks, millisesse tehniliste kontroll-lendude klassi see kuulub, võttes arvesse järgmist:

a)

A-klassi tehnilised kontroll-lennud on lennud, mille puhul on kavas kasutada lennukäsiraamatus kindlaks määratud ebatavalisi ja hädaolukorra protseduure, või lennud, mille käigus tuleb tõendada, et varusüsteem või muude ohutusseadmed on töökorras;

b)

B-klassi tehnilised kontroll-lennud on kõik tehnilised kontroll-lennud, mis ei kuulu A-klassi tehniliste kontroll-lendude hulka.

SPO.SPEC.MCF.105   A-klassi tehnilise kontroll-lennu lennukava

Enne A-klassi tehnilise kontroll-lennu teostamist keeruka mootorõhusõidukiga peab käitaja välja töötama ja dokumenteerima lennukava.

SPO.SPEC.MCF.110   A-klassi tehnilise kontroll-lennu lennukäsiraamat

A-klassi tehnilise kontroll-lennu käitaja peab tegema järgmist:

a)

kirjeldama asjaomast lendu ja sellega seotud protseduure III lisa punktis ORO.MLR.100 osutatud lennutegevuskäsiraamatus või spetsiaalselt tehniliste kontroll-lendude jaoks ette nähtud lennukäsiraamatus;

b)

vajaduse korral käsiraamatut ajakohastama;

c)

tutvustama käsiraamatut kõikidele asjaomastele töötajatele ja teavitama neid kõikidest käsiraamatu muudatustest, mis on nende tööülesannetega seotud;

d)

esitama pädevale asutusele käsiraamatu ja selle ajakohastatud versioonid.

SPO.SPEC.MCF.115   A-klassi tehniliste kontroll-lendude lennumeeskonna suhtes kohaldatavad nõuded

a)

Tehnilise kontroll-lennu jaoks sobiva lennumeeskonna liikmeid valides võtab käitaja arvesse õhusõiduki keerukust ja tehnilise kontroll-lennu klassi. Käitaja, kes valib lennumeeskonna liikmeid A-klassi tehnilise kontroll-lennu teostamiseks keeruka mootorõhusõidukiga, peab tagama, et täidetud oleksid kõik järgmised nõuded:

1)

õhusõiduki kapten on läbinud punkti SPO.SPEC.MCF.120 kohase koolituskursuse; kui koolitus on läbitud imitaatoril, peab piloot enne, kui ta võib tegutseda A-klassi tehnilise kontroll-lennu kaptenina, olema kaasa teinud vähemalt ühe A-klassi tehnilise kontroll-lennu jälgiva piloodina või vaatlejana;

2)

tehnilist kontroll-lendu teostava õhusõiduki kapten peab olema lennanud sama liiki õhusõidukiga vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 400 lennutundi keeruka mootorõhusõiduki kaptenina, ning vähemalt 50 tundi asjaomase õhusõidukitüübiga.

Olenemata esimese lõigu alapunktist 2 võib käitaja, kes alustab uue õhusõidukitüübi käitamist, valida A-klassi tehnilise kontroll-lennu käitamiseks piloodi, kellel on asjaomase õhusõidukitüübiga alla 50 tunni lennukogemust, pärast seda, kui ta on hinnanud asjaomase piloodi kvalifikatsiooni vastavalt kindlaksmääratud hindamismenetlusele.

b)

Selliste pilootide puhul, kellel on määruse (EL) nr 1178/2011 kohane katselennupädevusmärge, loetakse käesoleva punkti alapunkti a alapunktis 1 nimetatud koolituse läbimise nõue täielikult täidetuks, kui asjaomased katselennupädevusega piloodid on läbinud meeskonnatöö korraldamise algkoolituse ja jätkuõppe vastavalt III lisa punktidele ORO.FC.115 ja ORO.FC.215.

c)

Õhusõiduki kapten võib keerukate mootorõhusõidukite A-klassi tehnilisi kontroll-lende teha vaid juhul, kui ta on eelneva 36 kuu jooksul teinud vähemalt ühe A-klassi tehnilise kontroll-lennu.

d)

A-klassi tehniliste kontroll-lendude puhul taastatakse õhusõiduki kapteni õigused pärast seda, kui asjaomane piloot on kaasa teinud vähemalt ühe A-klassi tehnilise kontroll-lennu jälgiva piloodina või vaatlejana või läbinud A-klassi tehnilise kontroll-lennu õhusõiduki kaptenina imitaatoril.

SPO.SPEC.MCF.120   A-klassi tehnilise kontroll-lennu lennumeeskonna koolitus

a)

A-klassi tehniliste kontroll-lendude tegemiseks nõutav koolituskursus toimub vastavalt üksikasjalikule õppekavale.

b)

Koolituskursuse raames toimuv lennuõpe viiakse läbi kas

1)

imitaatoril, mis koolituse käigus kajastab piisaval määral õhusõiduki ja selle süsteemide reageerimist asjaomastele kontrollidele, või

2)

õhusõidukil, kus tehnilise kontroll-lennu metoodikat tutvustatakse lennu käigus.

c)

Ühes õhusõidukikategoorias läbitud koolituskursust arvestatakse kõikide asjaomasesse kategooriasse kuuluvate õhusõidukiliikide puhul.

d)

Käitaja võrdleb koolituseks kasutatud õhusõidukit õhusõidukiga, millega on kavas hakata tegema tehnilisi kontroll-lende, ja määrab kindlaks, kas erinevus- või tutvumisõpet on vaja või mitte, ning kirjeldab asjaomase koolituse sisu.

SPO.SPEC.MCF.125   Meeskonna koosseis ja pardal viibivad isikud

a)

Käitaja kehtestab protseduurid, et teha kindlaks, kas vajatakse täiendavaid eritööde spetsialiste.

b)

A-klassi tehnilise kontroll-lennu puhul määrab käitaja oma käsiraamatus kindlaks poliitika, mida kohaldatakse pardal viibivate muude isikute suhtes.

c)

A-klassi tehnilise kontroll-lennu puhul peab piloodikabiinis viibima eritööde spetsialist või lisapiloot, kelle ülesanne on abistada lennumeeskonna liikmeid; kõnealust nõuet ei kohaldata juhul, kui seda ei võimalda õhusõiduki konfiguratsioon või kui käitaja suudab lennumeeskonna liikmete lennukava kohast töökoormust arvesse võttes põhjendada, et lennumeeskonna liikmed ei vaja täiendavat abi.

SPO.SPEC.MCF.130   Ebatavalise või hädaolukorra protseduuri jäljendamine lennu ajal

Erandina punktist SPO.OP.185 võib A-klassi tehnilise kontroll-lennu pardal olla eritööde spetsialist, kui see on nõutav lennu eesmärgi täitmiseks ja kindlaks määratud lennukavas.

SPO.SPEC.MCF.135   Lennuaja piirangud ja puhkeaja nõuded

Käitajad, kelle suhtes kohaldatakse III lisa (ORO-osa) FTL-alajao sätteid, kohaldavad meeskonnaliikmete määramisel tehnilistele kontroll-lendudele kõnealuse alajao sätteid.

SPO.SPEC.MCF.140   Süsteemid ja seadmed

Kui tehnilise kontroll-lennu eesmärk on välja selgitada, kas süsteem või seade töötab nõuetekohaselt, tuleb asjaomast süsteemi või seadet käsitada potentsiaalselt ebausaldusväärsena ning enne lendu lepitakse kokku asjakohased leevendusmeetmed, et minimeerida lennuohutusega seotud riske.

SPO.SPEC.MCF.145   Kabiini helisalvestusseadme, pardaregistraatori ja andmeside salvestamisega seotud nõuded, mida kohaldatakse lennuettevõtja sertifikaadi omanike suhtes

Tehniliste kontroll-lendude teostamisel õhusõidukiga, mida üldjuhul kasutatakse ärilise lennutranspordi lendudeks, kohaldatakse jätkuvalt IV lisas (CAT-osa) õhusõiduki kabiini helisalvestusseadmete (CVR), pardaregistraatorite (FDR) ja andmeside salvestusseadmete (DLR) suhtes kehtestatud nõudeid.“


(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51).

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).“;

(*3)  Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).“;

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).“;

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 15).“;

(*6)  Komisjoni 29. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 452/2014, millega kehtestatakse kolmandate riikide käitajate lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 133, 6.5.2014, lk 12).“;

(*7)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).“;

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).“;

(*9)  Komisjoni 29. juuni 2015. aasta rakendusmäärus EL 2015/1018, millega kehtestatakse tsiviillennunduse selliste juhtumiliikide loetelu, millest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014 tuleb kohustuslikus korras teatada (ELT L 163, 30.6.2015, lk 1).“;

(*10)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).“;“


(1)  Muu transpordiliik (täpsustada).

(2)  Asendada lennuettevõtja asukohariigi nimega.

(3)  Asendada väljaandva pädeva asutuse nimega.

(4)  Täidab pädev asutus.

(5)  Täidab pädev asutus.

(6)  Pädeva asutuse antud tunnustuse viide.

(7)  Asendada lennuettevõtja registrijärgse nimega.

(8)  Lennuettevõtja ärinimi, kui see on erinev. Ärinime ette lisada märge „Dba“ (Doing business as).

(9)  Kontaktandmed on telefoni- ja faksinumber koos riigikoodiga ja e-posti aadress (kui see on olemas), millel saab tegevjuhtkonnaga viivitamata ühendust lennutegevuse, lennukõlblikkuse, lennumeeskonna ja salongimeeskonna liikmete pädevuse, ohtlike kaupade ja vajaduse korral muudes küsimustes.

(10)  Lennuettevõtja peamise tegevuskoha aadress.

(11)  Lennuettevõtja peamise tegevuskoha telefoni- ja faksinumber koos riigikoodiga. Lisada e-posti aadress, kui see on olemas.

(12)  Lisada pardal asuv kontrollitud dokument kontaktandmetega ning viide vastavale punktile või leheküljele. Näiteks: „Kontaktandmed .... on loetletud lennutegevuskäsiraamatus, üldosa 1. peatükk, punkt 1.1“; või „… on loetletud käitamistingimustes, lk 1“; või „… on loetletud käesoleva dokumendi lisas“.

(13)  Lennuettevõtja registrijärgne nimi.

(14)  Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise kuupäev (pp-kk-aaaa).

(15)  Pädeva asutuse esindaja nimi, amet ja allkiri. Lennuettevõtja sertifikaadile võib panna ka ametliku templi.

(16)  Pädeva asutuse telefoni- ja faksinumber koos riigikoodiga. Lisada e-posti aadress, kui see on olemas.

(17)  Märkida vastava lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number.

(18)  Märkida lennuettevõtja registrijärgne nimi ja ärinimi, kui viimane on esimesest erinev. Ärinime ette lisada märge „Dba“ (Doing business as).

(19)  Käitamistingimuste väljaandmise kuupäev (pp-kk-aaaa) ja pädeva asutuse esindaja allkiri.

(20)  Märkida ICAO määratluse kohane õhusõiduki mark, mudel ja seeria või üldseeria, kui see on olemas (nt Boeing-737-3K2 või Boeing-777–232).

(21)  Registreerimistunnused on loetletud käitamistingimustes või lennutegevuskäsiraamatus. Viimasel juhul tuleb asjaomastesse käitamistingimustesse lisada viide lennutegevuskäsiraamatu vastavale leheküljele. Kui konkreetse õhusõidukimudeli suhtes kõiki erilube ei kohaldata, võib õhusõiduki registreerimistunnuse märkida konkreetse eriloa juurde märkuste veergu.

(22)  Muu täpsustatav transpordiliik (nt kiirabilennud).

(23)  Loetleda lennutegevuseks lubatud geograafilised piirkonnad (geokoordinaadid või konkreetsed marsruudid, lennuinfopiirkond või riigi- või piirkonnapiirid).

(24)  Loetleda kohaldatavad eripiirangud (nt üksnes VFR, üksnes päeval jne).

(25)  Selles veerus tuleb loetleda iga eriloa või eriloa liigi kõige leebemad kriteeriumid (koos asjaomaste kriteeriumidega).

(26)  Märkida kohaldatav täppislähenemise kategooria: LTS CAT I, CAT II, OTS CAT II, CAT IIIA, CAT IIIB või CAT IIIC. Märkida minimaalne nähtavus rajal (RVR) meetrites ja otsusekõrgus (DA/H) jalgades. Iga lähenemisekategooria märkida eraldi reale.

(27)  Märkida kinnitatud minimaalne stardi-RVR meetrites. Kui välja antakse mitu eriluba, võib iga loa märkida eraldi reale.

(28)  Kasti „ei kohaldata“ võib märke teha üksnes juhul, kui õhusõiduki maksimaalne lennukõrgus on alla FL290.

(29)  Suurendatud käitamisulatusega lennud (ETOPS-lennud) on praegu lubatud üksnes kahemootorilistele õhusõidukitele. Seega võib kasti „ei kohaldata“ teha märke juhul, kui õhusõidukimudelil on rohkem või vähem kui kaks mootorit.

(30)  Lisaks võib märkida lubatud vahemaa (NM) ja mootoritüübi.

(31)  Suutlikkusel põhinev navigatsioon (PBN): iga terviklik PBN-eriluba (nt RNP AR APCH jaoks) märkida eraldi reale ning asjaomased piirangud veergu „Tingimused“ või „Märkused“ või mõlemasse veergu. Protseduuripõhiste RNP AR APCH protseduuride eriload võib loetleda käitamistingimustes või lennutegevuskäsiraamatus. Viimasel juhul tuleb asjaomastesse käitamistingimustesse lisada viide lennutegevuskäsiraamatu vastavale leheküljele.

(32)  Täpsustada, kas eriluba kehtib üksnes teatavate rajalõpualade ja/või lennuväljade suhtes.

(33)  Lisada konkreetne plaaneri või mootori kombinatsioon.

(34)  Luba selliste koolituskursuste ja eksamite läbiviimiseks, mille peavad sooritama komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 V lisa (CC-osa) kohase salongitöötaja tunnistuse taotlejad.

(35)  Luba komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 V lisa (CC-osa) kohaste salongitöötaja tunnistuste väljaandmiseks.

(36)  B-tüüpi elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduste loetelu ja riistvara (kaasaskantava elektroonilise lennudokumentatsiooni puhul) viite lisamine. Loetelu esitatakse kas käitamistingimustes või lennutegevuskäsiraamatus. Viimasel juhul tuleb asjaomastesse käitamistingimustesse lisada viide lennutegevuskäsiraamatu vastavale leheküljele.

(37)  Isiku või organisatsiooni nimi, kelle ülesanne on tagada, et jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine toimuks vastavalt määrusele (EL) nr 1321/2014.

(38)  Siia võib märkida muud load või andmed, iga luba eraldi real (või mitmerealises lõigus) koos vastava loaga (nt lühimaa maandumised, järsud lähenemised, kopterilennud avalikes huvides kasutatavasse käitamiskohta või avalikes huvides kasutatavast käitamiskohast, kopterilennud väljaspool tihedalt asustatud piirkonda asuva maandumiseks sobimatu ala kohal, kopterilennud tagatud ohutu hädamaandumise võimaluseta, lennud suurendatud kalletega, maksimumkaugus sobivast lennuväljast kahemootorilistel ETOPS-loata lennukitel).

(39)  Märkida nimi ja kontaktandmed.

(40)  Märkida vastav number.

(41)  Erilubade väljaandmise kuupäev (pp-kk-aaaa) ja pädeva asutuse esindaja allkiri.

(42)  Märkida CAST/ICAO määratluse kohane õhusõiduki mark, mudel ja seeria või olemasolu korral üldseeria (nt Boeing-737-3K2 või Boeing-777–232). CAST/ICAO taksonoomia on kättesaadav aadressil: http://www.intlaviationstandards.org/

Registreerimistunnused tuleb loetleda erilubade loendis või lennutegevuskäsiraamatus. Viimasel juhul tuleb erilubade loendisse lisada viide lennutegevuskäsiraamatu vastavale leheküljele.

(43)  Märkida erilennu liik, nt põllumajandus, ehitus, fotograafia, seire, vaatlus ja patrullimine, lennureklaam, tehnilised kontroll-lennud.

(44)  Sellesse veergu märkida lubatud toimingud, nt ohtlikud kaubad, LVO, RVSM, PBN, MNPS, HOFO.

(45)  Selles veerus loetleda iga loa või loaliigi kõige leebemad kriteeriumid, nt CAT II otsusekõrguse ja RVRi miinimumid.

(46)  Pädeva asutuse nimi ja kontaktandmed.

(47)  Lisada asjaomase loa number.

(48)  Märkida lennuettevõtja registrijärgne nimi ja ärinimi, kui viimane on esimesest erinev. Ärinime ette lisada märge „Dba“ (Doing business as).

(49)  Lennuettevõtja peamise tegevuskoha aadress.

(50)  Lennuettevõtja peamise tegevuskoha telefoni- ja faksinumber koos riigikoodiga. Lisada e-posti aadress, kui see on olemas.

(51)  Märkida CAST/ICAO määratluse kohane õhusõiduki mark, mudel ja seeria või olemasolu korral üldseeria (nt Boeing-737-3K2 või Boeing-777–232). CAST/ICAO taksonoomia on kättesaadav aadressil: http://www.intlaviationstandards.org. Registreerimistunnused tuleb loetleda erilubade loendis või lennutegevuskäsiraamatus. Viimasel juhul tuleb erilubade loendisse lisada viide lennutegevuskäsiraamatu vastavale leheküljele.

(52)  Märkida erilennu liik, nt põllumajandus, ehitus, fotograafia, seire, vaatlus ja patrullimine, lennureklaam, tehnilised kontroll-lennud.

(53)  Loetleda lennutegevuseks lubatud geograafilised piirkonnad (geograafilised koordinaadid või lennuinfopiirkond või riigi- või piirkonnapiirid).

(54)  Loetleda kohaldatavad eripiirangud (nt üksnes VFR, üksnes päeval jne).

(55)  Loa väljaandmise kuupäev (pp-kk-aaaa).

(56)  Pädeva asutuse esindaja nimi, amet ja allkiri. Lisaks võib loale panna ametliku templi.

(57)  Kui teabe esitamiseks ei ole piisavalt ruumi, esitatakse see eraldi lisas. Palun märkida lisale kuupäev ja kinnitada see allkirjaga.

(58)  Kui õhusõiduk on registreeritud ka lennuettevõtja sertifikaadi omaniku juures, märkida lennuettevõtja sertifikaadi omaniku number.

(59)   „Käitamise liik/liigid“ tähendab asjaomase õhusõidukiga teostatavate lendude liiki, näiteks mitteärilised lennud või erilennud (aerofotograafia, õhureklaam, uudiste-, tele- ja filmilennud, langevarjulennud, langevarjusport, tehnilised kontroll-lennud.

(60)  Teave jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise eest vastutava organisatsiooni kohta sisaldab organisatsiooni nime, aadressi ja sertifikaadi viitenumbrit.


II LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 I ja Vb lisa muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa (osa M) punktile M.A.201 lisatakse järgmine alapunkt k:

„k)

Kui lennuettevõtja sertifikaadis loetletud õhusõidukit kasutatakse mitteärilisteks lendudeks või erilendudeks vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 III lisa punktile ORO.GEN.310 või VII lisa punktile NCO.GEN.104, peab käitaja tagama, et jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid teostab vastavalt vajadusele kas asjaomase lennuettevõtja sertifikaadi omaniku jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAMO), mis on sertifitseeritud Vc lisa (osa CAMO) kohaselt, või kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAO), mis on sertifitseeritud Vd lisa (osa CAO) kohaselt.“;

2)

Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.201 lisatakse järgmine alapunkt h:

„h)

Kui lennuettevõtja sertifikaadis loetletud õhusõidukit kasutatakse mitteärilisteks lendudeks või erilendudeks vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 III lisa punktile ORO.GEN.310 või VII lisa punktile NCO.GEN.104, peab käitaja tagama, et jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid teostab vastavalt vajadusele kas asjaomase lennuettevõtja sertifikaadi omaniku jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAMO), mis on sertifitseeritud Vc lisa (osa CAMO) kohaselt, või kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAO), mis on sertifitseeritud Vd lisa (osa CAO) kohaselt.“

OTSUSED

4.9.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/141


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1385,

3. september 2019,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 6432 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/1373 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku juhtumid esinesid Bulgaarias, Poolas ja Slovakkias.

(2)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/1373 vastuvõtmise kuupäeva on Poolas, Leedus, Rumeenias, Bulgaarias ja Ungaris esinenud uluk- ja kodusigadel sigade Aafrika katku uusi juhtumeid. Pidades silmas neid uusi juhtumeid ja võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on nende viie liikmesriigi piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(3)

2019. aasta augustis avastati kolm sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Poolas Elblaski, Giżycki ja Radomski maakonnas piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. Need sigade Aafrika katku juhtumid kujutavad endast riskitaseme tõusu, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need Poola piirkonnad, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(4)

2019. aasta augustis avastati üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Poolas Olsztyński maakonnas piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. See sigade Aafrika katku puhang kujutab endast riskitaseme tõusu, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Poola piirkond, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle II osas.

(5)

2019. aasta augustis avastati sigade Aafrika katku üks juhtum uluksigadel Leedus Rietavase omavalitsuses piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum kujutab endast riskitaseme tõusu, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Leedu piirkond, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(6)

2019. aasta augustis avastati sigade Aafrika katku üks juhtum uluksigadel Leedus Šilutė omavalitsuses väljaspool piirkondi, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum kujutab endast riskitaseme tõusu, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Leedu piirkond, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas.

(7)

2019. aasta augustis avastati sigade Aafrika katku üks puhang kodusigadel Rumeenias Hunedoara maakonnas piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku puhang kujutab endast riskitaseme tõusu, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Rumeenia piirkond, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle I osas.

(8)

2019. aasta augustis avastati sigade Aafrika katku üks juhtum uluksigadel III osas loetletud Bulgaaria Sofia piirkonnas, mis asub rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud piirkonna vahetus läheduses. See sigade Aafrika katku juhtum kujutab endast riskitaseme tõusu, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Bulgaaria piirkond, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(9)

2019. aasta augustis avastati viis sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Ungaris Borsodi-Abaúj-Zempléni ja Hevesi komitaadis piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. Need sigade Aafrika katku juhtumid kujutavad endast riskitaseme tõusu, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need Ungari piirkonnad, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(10)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas, Leedus, Rumeenias, Bulgaarias ja Ungaris piiritleda uued piisava suurusega suure riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I, II ja III osa loeteludesse. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. september 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)   EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)   EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)   EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4)  Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5)  Komisjoni 22. augusti 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1373, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 220, 23.8.2019, lk 6).


LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1.   Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

the area is delimited clockwise by:

Frontière avec la France,

Rue Mersinhat,

La N818jusque son intersection avec la N83,

La N83 jusque son intersection avec la N884,

La N884 jusque son intersection avec la N824,

La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

Le Routeux,

Rue d'Orgéo,

Rue de la Vierre,

Rue du Bout-d'en-Bas,

Rue Sous l'Eglise,

Rue Notre-Dame,

Rue du Centre,

La N845 jusque son intersection avec la N85,

La N85 jusque son intersection avec la N40,

La N40 jusque son intersection avec la N802,

La N802 jusque son intersection avec la N825,

La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

La E25-E411jusque son intersection avec la N40,

N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

Rue du Tombois,

Rue Du Pierroy,

Rue Saint-Orban,

Rue Saint-Aubain,

Rue des Cottages,

Rue de Relune,

Rue de Rulune,

Route de l'Ermitage,

N87: Route de Habay,

Chemin des Ecoliers,

Le Routy,

Rue Burgknapp,

Rue de la Halte,

Rue du Centre,

Rue de l'Eglise,

Rue du Marquisat,

Rue de la Carrière,

Rue de la Lorraine,

Rue du Beynert,

Millewée,

Rue du Tram,

Millewée,

N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

Frontière avec la France,

La N87 jusque son intersection avec la N871 au niveau de Rouvroy,

La N871 jusque son intersection avec la N88,

La N88 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N811,

La N811 jusque son intersection avec la N88,

La N88 jusque son intersection avecla N883 au niveau d'Aubange,

La N883 jusque son intersection avec la N81 au niveau d'Aubange,

La N81 jusque son intersection avec la E25-E411,

La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

La N40 jusque son intersection avec la rue du Fet,

Rue du Fet,

Rue de l'Accord jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

Rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue des Bruyères,

Rue des Bruyères,

Rue de Neufchâteau,

Rue de la Motte,

La N894 jusque son intersection avec laN85,

La N85 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2.   Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

the whole region of Gabrovo,

the whole region of Haskovo,

the whole region of Kardzhali,

the whole region of Sliven,

the whole region of Stara Zagora.

3.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Hiiu maakond.

4.   Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950750, 950850, 951460, 951550, 951650, 951750, 956250, 956350 és 956450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Hajdú-Bihar megye 900750, 901250, 901260, 901270, 901350, 901551, 901560, 901570, 901580, 901590, 901650, 901660, 902450, 902550, 902650, 902660, 902670, 902750, 903250, 903650, 903750, 903850, 903950, 903960, 904050, 904060, 904150, 904250, 904350, 904750, 904760, 904850, 904860, 904950, 904960, 905050, 905060, 905070, 905080, 905150, 905250, 905260, 905350, 905360, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Heves megye 702550, 703360, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750 és 705350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750750, 750850, 751250, 751260,751850, 751950, 752850, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754850, 754950 és 755650 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Nógrád megye 552010, 552150, 552250, 552350, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572250, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360, 573450, 575050, 576050, 577150, 577250, 579750, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855350, 855450, 855550, 855650, 855660 és 855850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Aizputes novada Cīravas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa 1192, Lažas pagasta daļa uz ziemeļrietumiem no autoceļa 1199 un uz ziemeļiem no Padures autoceļa,

Alsungas novads,

Durbes novada Dunalkas pagasta daļa uz rietumiem no autoceļiem P112, 1193 un 1192, un Tadaiķu pagasts,

Kuldīgas novada Gudenieku pagasts,

Pāvilostas novads,

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

Grobiņas novads,

Rucavas novada Dunikas pagasts.

6.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Klaipėdos rajono savivaldybės: Agluonėnų, Priekulės, Veiviržėnų, Judrėnų, Endriejavo ir Vėžaičių seniūnijos,

Plungės rajono savivaldybės: Alsėdžių, Babrungo, Kulių, Nausodžio, Paukštakių, Platelių, Plungės miesto, Šateikių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

Skuodo rajono savivaldybė,

7.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

powiat szczycieński,

powiat nidzicki,

powiat działdowski,

gminy Gietrzwałd, Purda, Stawiguda, Jonkowo, Olsztynek i miasto Olsztyn w powiecie olsztyńskim,

gminy Łukta, Miłomłyn, Dąbrówno, Grunwald i Ostróda z miastem Ostróda w powiecie ostródzkim,

gminy Kisielice, Susz, Iława z miastem Iława, Lubawa z miastem Lubawa, w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Rudka, Wyszki, część gminy Brańsk położona na północ od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk i miasto Brańsk w powiecie bielskim,

gmina Poświętne w powiecie białostockim,

gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

powiat zambrowski,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno i Stara Biaław powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat sierpecki,

powiat żuromiński,

gminy Andrzejewo, Brok, Małkinia Górna, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Zaręby Kościelne i Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka w powiecie ostrowskim,

gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, miasto Mława, Radzanów, Szreńsk, Szydłowo i Wieczfnia Kościelna, w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Puszcza Mariańska, Wiskitki i miasto Żyrardów w powiecie żyrardowskim,

gminy Błędów, Nowe Miasto nad Pilicą i Mogielnica w powiecie grójeckim,

gminy Stara Błotnica, Wyśmierzyce i Radzanów w powiecie białobrzeskim,

gminy Iłża, Jedlińsk, Kowala, Przytyk, Skaryszew, Wierzbica, Wolanów i Zakrzew w powiecie radomskim,

powiat miejski Radom,

powiat szydłowiecki,

powiat przysuski,

gminy Kazanów i Przyłęk w powiecie zwoleńskim,

gminy Ciepielów, Chotcza, Lipsko, Rzeczniów i Sienno w powiecie lipskim,

powiat gostyniński,

w województwie lubelskim:

gminy Bełżyce, Borzechów, Bychawa, Niedrzwica Duża, Konopnica, Strzyżewice, Wysokie, Wojciechów i Zakrzew w powiecie lubelskim,

gminy Kraśnik z miastem Kraśnik, Szastarka, Trzydnik Duży, Wilkołaz, Zakrzówek i część gminy Urzędów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 833 w powiecie kraśnickim,

gminy Batorz, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim,

gmina Potok Górny w powiecie biłgorajskim,

w województwie podkarpackim:

gminy Wielkie Oczy i Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim,

gminy Laszki, Wiązownica, Radymno z miastem Radymno i gmina wiejska Jarosław w powiecie jarosławskim,

gminy Bojanów, Pysznica, Zaleszany i miasto Stalowa Wola w powiecie stalowowolskim,

powiat tarnobrzeski,

gmina Sieniawa i Tryńcza w powiecie przeworskim,

powiat leżajski,

powiat niżański,

w województwie świętokrzyskim:

gminy Lipnik, Opatów, Wojciechowice, Sadowie i część gminy Ożarów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

powiat sandomierski,

gmina Brody w powiecie starachowickim,

powiat ostrowiecki,

w województwie łódzkim:

gminy Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Biała Rawska, Regnów i Sadowice w powiecie rawskim

gminy Bolimów, Kowiesy, Nowy Kawęczyn i Skierniewice w powiecie skierniewickim,

powiat miejski Skierniewice,

w województwie pomorskim:

powiat nowodworski,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

powiat gdański,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

powiat kwidzyński.

8.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Județul Alba,

Județul Cluj,

Județul Harghita,

Județul Iași cu restul comunelor care nu sunt incluse in partea II,

Județul Neamț,

Județul Suceava,

Județul Mureș,

Județul Sibiu,

Județul Caraș-Severin.

9.   Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

the whole district of Kosice-okolie (including its urban areas),

the whole district of Vrenov nad Toplou,

the whole district of Humenné,

the whole district of Snina,

the whole district of Sobrance,

in the district of Michalovce, the whole municipalities of Tušice, Moravany, Pozdišovce, Michalovce, Zalužice, Lúčky,Závadka, Hnojné,, Poruba pod Vihorlatom, Jovsa, Kusín, Klokočov, Kaluža, Vinné, Trnava pri Laborci, Oreské, Staré, Zbudza, Petrovce nad Laborcom, Lesné, Suché, Rakovec nad Ondavou, Nacina Ves, Voľa, Pusté Čemerné and Strážske.

II OSA

1.   Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

the area is delimited clockwise by:

La frontière avec la France au niveau de Florenville,

La N85 jusque son intersection avec la N894au niveau de Florenville,

La N894 jusque son intersection avec larue de la Motte,

La rue de la Motte jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

La rue de Neufchâteau,

La rue des Bruyères jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

La rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue de l'Accord,

La rue de l'Accord,

La rue du Fet,

La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange,

La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d'Aubange,

La N88 jusque son intersection avec la N811,

La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

La N88 jusque son intersection avec la N871,

La N871 jusque son intersection avec la N87 au niveau de Rouvroy,

La N87 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2.   Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

the whole region of Pernik,

the whole region of Kyustendil,

the whole region of Dobrich,

the whole region of Plovdiv,

the whole region of Pazardzhik,

the whole region of Shumen,

the whole region of Smolyan,

the whole region of Varna,

the whole region of Burgas excluding the areas in Part III,

the whole region of Veliko Tarnovo excluding the areas in Part III.

3.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4.   Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651100, 651200, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652100, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100,653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655400, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670, 901850,900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901450, 901750, 901950, 902050, 902150, 902250, 902350, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 904450, 904460, 904550 és 904650 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703350, 703370, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704850, 704950, 705050, 705150,705250, 705450, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750650, 750950, 751050, 751150, 751160, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 755550 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552360 és 552960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 855250, 855460, 855750, 855950, 855960, 856051, 856150, 856250, 856260, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250, 857550, 850650, 850850, 851851 és 851852 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Ādažu novads,

Aizputes novada Kalvenes pagasts pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa A9,

Aglonas novads,

Aizkraukles novads,

Aknīstes novads,

Alojas novads,

Alūksnes novads,

Amatas novads,

Apes novads,

Auces novads,

Babītes novads,

Baldones novads,

Baltinavas novads,

Balvu novads,

Bauskas novads,

Beverīnas novads,

Brocēnu novada Blīdenes pagasts, Remtes pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1154 un P109,

Burtnieku novads,

Carnikavas novads,

Cēsu novads,

Cesvaines novads,

Ciblas novads,

Dagdas novads,

Daugavpils novads,

Dobeles novads,

Dundagas novads,

Durbes novada Durbes pagasta daļa uz dienvidiem no dzelzceļa līnijas Jelgava-Liepāja,

Engures novads,

Ērgļu novads,

Garkalnes novads,

Gulbenes novads,

Iecavas novads,

Ikšķiles novads,

Ilūkstes novads,

Inčukalna novads,

Jaunjelgavas novads,

Jaunpiebalgas novads,

Jaunpils novads,

Jēkabpils novads,

Jelgavas novads,

Kandavas novads,

Kārsavas novads,

Ķeguma novads,

Ķekavas novads,

Kocēnu novads,

Kokneses novads,

Krāslavas novads,

Krimuldas novads,

Krustpils novads,

Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas, Kabiles, Rumbas, Kurmāles, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Laidu un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

Lielvārdes novads,

Līgatnes novads,

Limbažu novads,

Līvānu novads,

Lubānas novads,

Ludzas novads,

Madonas novads,

Mālpils novads,

Mārupes novads,

Mazsalacas novads,

Mērsraga novads,

Naukšēnu novads,

Neretas novads,

Ogres novads,

Olaines novads,

Ozolnieku novads,

Pārgaujas novads,

Pļaviņu novads,

Preiļu novads,

Priekules novads,

Priekuļu novads,

Raunas novads,

republikas pilsēta Daugavpils,

republikas pilsēta Jelgava,

republikas pilsēta Jēkabpils,

republikas pilsēta Jūrmala,

republikas pilsēta Rēzekne,

republikas pilsēta Valmiera,

Rēzeknes novads,

Riebiņu novads,

Rojas novads,

Ropažu novads,

Rugāju novads,

Rundāles novads,

Rūjienas novads,

Salacgrīvas novads,

Salas novads,

Salaspils novads,

Saldus novada Novadnieku, Kursīšu, Zvārdes, Pampāļu, Šķēdes, Nīgrandes, Zaņas, Ezeres, Rubas, Jaunauces un Vadakstes pagasts,

Saulkrastu novads,

Sējas novads,

Siguldas novads,

Skrīveru novads,

Skrundas novads,

Smiltenes novads,

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

Strenču novads,

Talsu novads,

Tērvetes novads,

Tukuma novads,

Vaiņodes novads,

Valkas novads,

Varakļānu novads,

Vārkavas novads,

Vecpiebalgas novads,

Vecumnieku novads,

Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

Viesītes novads,

Viļakas novads,

Viļānu novads,

Zilupes novads.

6.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Alytaus miesto savivaldybė,

Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios, Raitininkų seniūnijos,

Anykščių rajono savivaldybė,

Akmenės rajono savivaldybė: Ventos ir Papilės seniūnijos,

Biržų miesto savivaldybė,

Biržų rajono savivaldybė,

Druskininkų savivaldybė,

Elektrėnų savivaldybė,

Ignalinos rajono savivaldybė,

Jonavos rajono savivaldybė,

Joniškio rajono savivaldybė: Kepalių, Kriukų, Saugėlaukio ir Satkūnų seniūnijos,

Jurbarko rajono savivaldybė,

Kaišiadorių rajono savivaldybė,

Kalvarijos savivaldybė: Akmenynų, Liubavo, Kalvarijos seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 131 ir į pietus nuo kelio Nr. 200 ir Sangrūdos seniūnijos,

Kauno miesto savivaldybė,

Kauno rajono savivaldybė: Babtų, Batniavos, Čekiškės, Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vandžiogalos, Vilkijos ir Vilkijos apylinkių seniūnijos,

Kelmės rajono savivaldybė,Kėdainių rajono savivaldybė,

Kupiškio rajono savivaldybė,

Lazdijų rajono savivaldybė: Būdviečio, Kapčiamieščio, Kučiūnų ir Noragėlių seniūnijos,

Marijampolės savivaldybė: Degučių, Mokolų ir Narto seniūnijos,

Mažeikių rajono savivaldybė: Šerkšnėnų, Sedos ir Židikų seniūnijos,

Molėtų rajono savivaldybė,

Pagėgių savivaldybė,

Pakruojo rajono savivaldybė,

Panevėžio rajono savivaldybė,

Panevėžio miesto savivaldybė,

Pasvalio rajono savivaldybė,

Radviliškio rajono savivaldybė,

Rietavo savivaldybė,

Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos,

Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų ir Stalgėnų seniūnijos,

Raseinių rajono savivaldybė,

Rokiškio rajono savivaldybė,

Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Lekėčių, Sintautų, Slavikų. Sudargo, Žvirgždaičių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 140 ir į pietvakarius nuo kelio Nr. 137

Šalčininkų rajono savivaldybė,

Šiaulių miesto savivaldybė,

Šiaulių rajono savivaldybė: Šiaulių kaimiškoji seniūnija,

Šilutės rajono savivaldybė,

Širvintų rajono savivaldybė,

Šilalės rajono savivaldybė,

Švenčionių rajono savivaldybė,

Tauragės rajono savivaldybė,

Telšių rajono savivaldybė,

Trakų rajono savivaldybė,

Ukmergės rajono savivaldybė,

Utenos rajono savivaldybė,

Varėnos rajono savivaldybė,

Vilniaus miesto savivaldybė,

Vilniaus rajono savivaldybė,

Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos,

Visagino savivaldybė,

Zarasų rajono savivaldybė.

7.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

gminy Elbląg, Gronowo Elbląskie, Milejewo, Młynary, Markusy, Rychliki i Tolkmicko w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg,

powiat gołdapski,

gmina Wieliczki w powiecie oleckim,

powiat piski,

gmina Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie w powiecie bartoszyckim,

gminy Biskupiec, Świątki i część gminy Barczewo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

gmina Miłakowo, część gminy Małdyty położona na południowy – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga i część gminy Morąg położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

część gminy Ryn położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową łączącą miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

gminy Braniewo i miasto Braniewo, Frombork, Lelkowo, Pieniężno, Płoskinia oraz część gminy Wilczęta położona na pólnoc od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

gmina Reszel, część gminy Kętrzyn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn, na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy oraz na zachód i na południe od zachodniej i południowej granicy miasta Kętrzyn, miasto Kętrzyn i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gminy Lubomino, Orneta część gminy Lidzbark Warmiński położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 i miasto Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

powiat mrągowski,

gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wiznaw powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Dziadkowice, Grodzisk, Mielnik, Nurzec-Stacja i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

gminy Białowieża, Czyże, Narew, Narewka, Hajnówka z miastem Hajnówka i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gminy Klukowo, Kobylin-Borzymy i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

powiat kolneński z miastem Kolno,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

miasto Bielsk Podlaski, część gminy Bielsk Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo-zachodniej granicy gminy do granicy miasta Bielsk Podlaski, na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Bielsk Podlaski oraz na północ i północny zachód od granicy miasta Bielsk Podlaski, część gminy Boćki położona na zachód od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 i część gminy Brańsk położona na południe od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk w powiecie bielskim,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

gminy Korczew, Kotuń, Paprotnia, Przesmyki, Wodynie, Skórzec, Mokobody, Mordy, Siedlce, Suchożebry i Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Bielany, Ceranów, Kosów Lacki, Repki i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat węgrowski,

powiat łosicki,

gminy Grudusk, Opinogóra Górna, Gołymin-Ośrodek i część gminy Glinojeck położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie ciechanowskim,

powiat sochaczewski,

gminy Policzna, Tczów i Zwoleń w powiecie zwoleńskim,

gminy Garbatka – Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

gmina Solec nad Wisłą w powiecie lipskim,

gminy Gózd, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko i Pionki z miastem Pionki w powiecie radomskim,

gminy Bodzanów, Bulkowo, Staroźreby i Słubice w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

powiat płoński,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

powiat wołomiński,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

gmina Boguty – Pianki w powiecie ostrowskim,

gminy Stupsk, Wiśniewo i część gminy Strzegowo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie mławskim,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

gminy Belsk Duży, Goszczyn, Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim,

powiat grodziski,

gminy Mszczonów i Radziejowice w powiecie żyrardowskim,

gminy Białobrzegi i Promna w powiecie białobrzeskim,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

gminy Janów Podlaski, Kodeń, Tuczna, Leśna Podlaska, Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

powiat miejski Biała Podlaska,

gminy Aleksandrów, Biłgoraj z miastem Biłgoraj, Biszcza, Józefów, Księżpol, Łukowa, Obsza i Tarnogród część gminy Frampol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Tereszpol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 858, część gminy Turobin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

gminy Chrzanów i Dzwola w powiecie janowskim,

powiat puławski,

powiat rycki,

gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, część gminy wiejskiej Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Jabłonna, Krzczonów i Garbów w powiecie lubelskim,

gminy Rybczewice i Piaski w powiecie świdnickim,

gmina Fajsławice, część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gminy Dołhobyczów, Mircze, Trzeszczany, Werbkowice i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gminy Krynice, Rachanie, Tarnawatka, Łaszczów, Telatyn, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim,

część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

gmina Adamów, Miączyn, Sitno, Komarów-Osada, Krasnobród, Łabunie, Zamość, Grabowiec, część gminy Zwierzyniec położona na południowy-wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 858 i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

powiat miejski Zamość,

gminy Annopol, Dzierzkowice, Gościeradów i część gminy Urzędów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 833 w powiecie kraśnickim,

powiat opolski,

w województwie podkarpackim:

gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim,

gminy Horyniec-Zdrój, Cieszanów, Oleszyce i Stary Dzików w powiecie lubaczowskim,

gmina Adamówka w powiecie przeworskim,

w województwie pomorskim:

gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów polożona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim.

8.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Restul județului Maramureș care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

Comuna Vișeu de Sus,

Comuna Moisei,

Comuna Borșa,

Comuna Oarța de Jos,

Comuna Suciu de Sus,

Comuna Coroieni,

Comuna Târgu Lăpuș,

Comuna Vima Mică,

Comuna Boiu Mare,

Comuna Valea Chioarului,

Comuna Ulmeni,

Comuna Băsești,

Comuna Baia Mare,

Comuna Tăuții Magherăuș,

Comuna Cicărlău,

Comuna Seini,

Comuna Ardusat,

Comuna Farcasa,

Comuna Salsig,

Comuna Asuaju de Sus,

Comuna Băița de sub Codru,

Comuna Bicaz,

Comuna Grosi,

Comuna Recea,

Comuna Baia Sprie,

Comuna Sisesti,

Comuna Cernesti,

Copalnic Mănăstur,

Comuna Dumbrăvița,

Comuna Cupseni,

Comuna Șomcuța Mare,

Comuna Sacaleșeni,

Comuna Remetea Chioarului,

Comuna Mireșu Mare,

Comuna Ariniș,

Județul Bistrița-Năsăud,

Județul Iași cu următoarele comune:

Bivolari,

Trifești,

Probota,

Movileni,

Țigănași,

Popricani,

Victoria,

Golăești,

Aroneanu,

Iași,

Rediu,

Miroslava,

Bârnova,

Ciurea,

Mogosești,

Grajduri,

Scânteia,

Scheia,

Dobrovăț,

Schitu Duca,

Tuțora,

Tomești,

Bosia,

Prisăcani,

Osoi,

Costuleni,

Răducăneni,

Dolhești,

Gorban,

Ciortești,

Moșna,

Cozmești,

Grozești,

Holboca.

III OSA

1.   Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

the whole region of Blagoevgrad,

the whole region of Montana,

the whole region of Ruse,

the whole region of Razgrad,

the whole region of Silistra,

the whole region of Pleven,

the whole region of Vratza,

the whole region of Vidin,

the whole region of Targovishte,

the whole region of Lovech,

the whole region of Sofia city,

the whole region of Sofia Province,

in the region of Veliko Tarnovo:

the whole municipality of Svishtov,

the whole municipality of Pavlikeni

the whole municipality of Polski Trambesh

the whole municipality of Strajitsa,

in Burgas region:

the whole municipality of Burgas,

the whole municipality of Kameno,

the whole municipality of Malko Tarnovo,

the whole municipality of Primorsko,

the whole municipality of Sozopol,

the whole municipality of Sredets,

the whole municipality of Tsarevo.

2.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Aizputes novada Aizputes pagasts, Cīravas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa 1192, Kazdangas pagasts, Kalvenes pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa A9, Lažas pagasta dienvidaustrumu daļa un pagasta daļa uz dienvidaustrumiem no autoceļa 1199 un uz dienvidiem no Padures autoceļa, Aizputes pilsēta,

Durbes novada Vecpils pagasts, Durbes pagasta daļa uz ziemeļiem no dzelzceļa līnijas Jelgava-Liepāja, Dunalkas pagasta daļa uz austrumiem no autoceļiem P112, 1193 un 1192, Durbes pilsēta,

Brocēnu novada Cieceres un Gaiķu pagasts, Remtes pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1154 un P109, Brocēnu pilsēta,

Saldus novada Saldus, Zirņu, Lutriņu un Jaunlutriņu pagasts, Saldus pilsēta.

3.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Akmenės rajono savivaldybė: Akmenės, Kruopių, Naujosios Akmenės kaimiškoji ir Naujosios Akmenės miesto seniūnijos,

Alytaus rajono savivaldybė: Simno sen, Krokialaukio ir Miroslavo seniūnijos,

Birštono savivaldybė,

Joniškio rajono savivaldybė:Gaižaičių, Gataučių, Joniškio, Rudiškių, Skaistgirio, Žagarės seniūnijos,

Kalvarijos savivaldybė: Kalvarijos seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 131 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 200,

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Ežerėlio, Kačerginės, Ringaudų ir Zapyškio seniūnijos,

Kazlų Rudos savivaldybė: Antanavo, Kazlų Rudos, Jankų ir Plutiškių seniūnijos,

Lazdijų rajono savivaldybė: Krosnos, Lazdijų miesto, Lazdijų, Seirijų, Šeštokų, Šventežerio ir Veisiejų seniūnijos,

Marijampolės savivaldybė: Gudelių, Igliaukos, Liudvinavo, Marijampolės,Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos,

Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio ir Plokščių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 140 ir į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 137,

Šiaulių rajono savivaldybės: Bubių, Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kuršėnų kaimiškoji, Kuršėnų miesto, Kužių, Meškuičių, Raudėnų ir Šakynos seniūnijos,

Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio ir Plokščių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 140 ir į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 137,

Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos.

4.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

Gminy Bisztynek, Sępopol i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

gmina Kiwity i część gminy Lidzbark Warmiński położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 w powiecie lidzbarskim,

gminy Srokowo, Barciany, część gminy Kętrzyn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gmina Stare Juchy w powiecie ełckim,

część gminy Wilczęta położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

część gminy Morąg położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga, część gminy Małdyty położona na północny – wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

gminy Godkowo i Pasłęk w powiecie elbląskim,

gminy Kowale Oleckie, Olecko i Świętajno w powiecie oleckim,

powiat węgorzewski,

gminy Kruklanki, Wydminy, Miłki, Giżycko z miastem Giżycko i część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

gminy Jeziorany, Kolno, Dywity, Dobre Miasto i część gminy Barczewo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

w województwie podlaskim:

gmina Orla, część gminy Bielsk Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo-zachodniej granicy gminy do granicy miasta Bielsk Podlaski i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Bielsk Podlaski i część gminy Boćki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

gminy Kleszczele, Czeremcha i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gminy Perlejewo, Drohiczyn i Milejczyce w powiecie siemiatyckim,

gmina Ciechanowiec w powiecie wysokomazowieckim,

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice i Wiśniew w powiecie siedleckim,

gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew i część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia dorzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

powiat miński,

gminy Jabłonna Lacka, Sabnie i Sterdyń w powiecie sokołowskim,

gminy Ojrzeń, Sońsk, Regimin, Ciechanów z miastem Ciechanów i część gminy Glinojeck położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie ciechanowskim,

część gminy Strzegowo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie mławskim,

gmina Nur w powiecie ostrowskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

gmina Stromiec w powiecie białobrzeskim,

gminy Czerwińsk nad Wisłą i Naruszewo w powiecie płońskim,

gminy Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

w województwie lubelskim:

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Susiec, Tomaszów Lubelski i miasto Tomaszów Lubelski w powiecie tomaszowskim,

gminy Białopole, Dubienka, Chełm, Leśniowice, Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Żmudź i część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gminy Izbica, Gorzków, Rudnik, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17, część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

gmina Stary Zamość, Radecznica, Szczebrzeszyn, Sułów, Nielisz, część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843, część gminy Zwierzyniec położona na północny-zachód od linii wyznaczonej przez droge nr 858 powiecie zamojskim,

część gminy Frampol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Tereszpol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 858, część gminy Turobin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, Urszulin, Stary Brus, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim,

powiat łęczyński,

gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

gminy Sławatycze, Sosnówka i Wisznice w powiecie bialskim,

gminy Adamów, Krzywda, Serokomla, Wojcieszków i część gminy wiejskiej Łuków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków, a następnie na północ, zachód, południe i wschód od linii stanowiącej północną, zachodnią, południową i wschodnią granicę miasta Łuków do jej przecięcia się z drogą nr 806 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków w powiecie łukowskim,

powiat parczewski,

powiat radzyński,

powiat lubartowski,

gminy Horodło, Uchanie, Niedźwiada i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 biegnącą od zachodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów do granicy miasta Hrubieszów oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od wschodniej granicy miasta Hrubieszów do wschodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gminy Głusk, Jastków, Niemce i Wólka w powiecie lubelskim,

gminy Mełgiew i miasto Świdnik w powiecie świdnickim,

powiat miejski Lublin,

w województwie podkarpackim:

gmina Narol w powiecie lubaczowskim.

5.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Zona orașului București,

Județul Constanța,

Județul Satu Mare,

Județul Tulcea,

Județul Bacău,

Județul Bihor,

Județul Brăila,

Județul Buzău,

Județul Călărași,

Județul Dâmbovița,

Județul Galați,

Județul Giurgiu,

Județul Ialomița,

Județul Ilfov,

Județul Prahova,

Județul Sălaj,

Județul Vaslui,

Județul Vrancea,

Județul Teleorman,

Partea din județul Maramureș cu următoarele delimitări:

Comuna Petrova,

Comuna Bistra,

Comuna Repedea,

Comuna Poienile de sub Munte,

Comuna Vișeu e Jos,

Comuna Ruscova,

Comuna Leordina,

Comuna Rozavlea,

Comuna Strâmtura,

Comuna Bârsana,

Comuna Rona de Sus,

Comuna Rona de Jos,

Comuna Bocoiu Mare,

Comuna Sighetu Marmației,

Comuna Sarasau,

Comuna Câmpulung la Tisa,

Comuna Săpânța,

Comuna Remeti,

Comuna Giulești,

Comuna Ocna Șugatag,

Comuna Desești,

Comuna Budești,

Comuna Băiuț,

Comuna Cavnic,

Comuna Lăpuș,

Comuna Dragomirești,

Comuna Ieud,

Comuna Saliștea de Sus,

Comuna Săcel,

Comuna Călinești,

Comuna Vadu Izei,

Comuna Botiza,

Comuna Bogdan Vodă,

Localitatea Groșii Țibileșului, comuna Suciu de Sus,

Localitatea Vișeu de Mijloc, comuna Vișeu de Sus,

Localitatea Vișeu de Sus, comuna Vișeu de Sus.

Județul Mehedinți,

Județul Gorj,

Județul Argeș,

Județul Olt,

Județul Dolj,

Județul Arad,

Județul Timiș,

Județul Covasna,

Județul Brașov,

Județul Botoșani,

Județul Vâlcea,

Județul Hunedoara.

6.   Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

the whole district of Trebisov,

in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not already included in Part I.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

tutto il territorio della Sardegna.