1.   EKP võib euroalavälist liikmesriiki tunnustada andmeid esitava liikmesriigina määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) alusel ainult siis, kui ta on veendunud, et euroalaväline liikmesriik on oma riigi õigusaktides üle võtnud määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) ja suunise (EL) 2017/2335 (EKP/2017/38) sätted või kehtestanud asjaomased aruandlusnõuded riigi õiguses sätestatud korras.

2.   Lõike 1 eesmärgil kaalub EKP, koostöös muude riigiasutustega, kui see on vajalik riigis kehtiva õiguse kohaselt, kas euroalavälise liikmesriigi RKP-l on vähemalt järgmine pädevus:

a)	tuvastada ja läbi vaadata määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) artikli 3 lõikes 1 määratletud tegelik andmeid esitav üldkogum;

b)	koguda krediidiandmeid tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt vastavalt määratlusele määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) artikli 3 lõikes 1, ilma et see mõjutaks selle määruse artikli 8 lõikeid 4 ja 5 või samaväärseid riigi õigussätteid;

c)	tuvastada vastaspooli määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) artikli 9 kohaselt;

d)	kohaldada punktis a osutatud andmeesitajate suhtes statistikaaruandluse nõudeid, mis on samaväärsed määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) artiklites 4 kuni 8 ja 13 kuni 15 sätestatutega;

e)	anda erandeid väikestele andmeesitajatele määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) artikli 16 kohaselt;

f)	kontrollida ja sundkorras koguda teavet, kui andmeesitaja ei täida määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) artiklis 17 sätestatud edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid; ja

g)	rakendada sanktsioone andmeesitajate suhtes määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) artikli 18 kohaselt.

Kahtluse kõrvaldamiseks märgitakse, et määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) artiklis 2 osutatud rakendamise etappe ja aruandluse alguse nõudeid ei pea riigi õiguses üle võtma.

3.   Lõike 1 eesmärgil kaalub EKP, kas riigi õigusaktid sätestavad määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklite 7 ja 8 nõuded, ilma et see mõjutaks lõiget 2.

1.   Euroalaväline liikmesriik, kes soovib saada andmeid esitavaks liikmesriigiks määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) kohaselt võib ametlikult EKP-le teatada oma huvist saada andmeid esitavaks liikmesriigiks (edaspidi „huvitatud liikmesriik“), kasutades selleks I lisas toodud vormi.

2.   EKP võtab lõikes 1 osutatud huvist teatamist arvesse, kui sellele on lisatud artikli 5 lõikes 3 osutatud kontrollimise jaoks vajalik rakendusdokumentatsioon, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a)	täidetud vastavustabel I lisa liites toodud vormil;

b)	asjaomaste riigi õigusaktide koopia koos tõlkega inglise keelde;

c)

sõltumatu välise kolmanda isiku poolt või riigi asjaomase ametiasutuse õigusosakonna poolt välja antud õiguslik arvamus, mis rahuldab EKPd ja kinnitab järgmist: i) riigi õigusaktid on huvitatud liikmesriigis kohustuslikud ja täitmiselepööratavad, ja ii) huvitatud liikmesriigi RKP on kohustatud järgima EKP erijuhiseid, taotlusi ja meetmeid seoses määrusega (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) vastavalt EKP poolt määratud ajakavale.

3.   EKP peab saama huvist teatamise vähemalt üheksa kuud enne huvitatud liikmesriigi poolt oma huvist teatamisega koos osutatud krediidiandmete aruandluse algust artikli 6 kohaselt ja osutada tuleb aruandekuupäevad ja viiteperioodid, mis on esimese andmete esitamisega hõlmatud.

1.   EKP kinnitab kirjalikult huvitatud liikmesriigi poolt esitatud huvist teatamise kättesaamist sellele liikmesriigile 20 päeva jooksul.

2.   EKP võib nõuda täiendavat teavet ja dokumente lisaks artikli 4 lõikes 2 osutatule, mida ta peab kohaseks huvitatud liikmesriigi huvist teatamise hindamiseks. EKP peab viivitamata huvitatud liikmesriigile kirjalikult kinnitama selle lisateabe või dokumentide kättesaamisest.

3.   EKP peab kontrollima, kas huvitatud liikmesriik on oma riigi õigusaktides üle võtnud määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) ja suunise (EL) 2017/2335 (EKP/2017/38) sätted või kehtestanud asjaomased aruandlusnõuded riigi õiguses sätestatud korras.

4.   Lõikes 3 osutatud kontrollimiseks annab EKP Euroopa Keskpankade Süsteemi statistikakomiteele pädevuse seda menetlust koordineerida ja õiguskomiteele pädevuse koostada kontrolliaruanne. Kontrolliaruandes antakse hinnang järgmisele:

a)	millises ulatuses on artikli 3 lõikes 2 osutatud määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) sätted riigi õigusaktidesse üle võetud, ja

b)	kui punktis a osutatud sätteid ei ole üle võetud, üle võtmata jätmise põhjused.

5.   Juhul kui EKP on huvitatud liikmesriigi poolt esitatud täieliku dokumentatsiooni alusel veendunud, et artiklis 3 sätestatud kriteeriumid on täidetud, teeb ta otsuse tunnustada huvitatud liikmesriiki andmeid esitava liikmesriigina määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) alusel. Otsuses osutatakse, mis kuupäevast alates tunnustamine kehtib, aruandluse alguse aruandekuupäevad ja viiteperioodid ning esimene aruandekuupäev, mis ei saa olla enne huvitatud liikmesriigi poolt huvist teatamisel osutatud kuupäeva.

6.   Lõikes 5 osutatud otsuse tingimuseks on lepingu sõlmimine huvitatud liikmesriigi RKP poolt II lisas osutatud vormil, mis reguleerib suhteid EKPga, euroala RKPdega ja andmeid esitavate liikmesriikidena tunnustatud euroalaväliste liikmesriikide vahel seoses krediidiandmete vahetamise ja sellega seotud küsimustega.

See leping võtab arvesse määruse (EÜ) nr 2533/98 sätteid ja sätestab järgmised tingimused: a) EKP, euroala RKPde ja andmeid esitavate liikmesriikidena tunnustatud euroalaväliste liikmesriikide poolt kogutud krediidiandmete juurdepääs ja kasutamine euroalaväliste RKPde poolt, ja b) euroalavälise andmeid esitava liikmesriigi poolt oma riigi õigusaktide alusel kogutud andmete juurdepääsu ja kasutamise tingimused EKP, euroala RKPde ja euroalaväliste andmeid esitavate RKPde poolt.

Seda huvitatud liikmesriigi RKP poolt sõlmitud lepingut ei saa muuta viisil, mis oleks vastuolus II lisas sätestatud vormiga.

7.   EKP teeb otsuse, et huvitatud liikmesriik ei kvalifitseeru andmeid esitava liikmesriigina määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) alusel järgmistel juhtudel:

a)	kui huvitatud liikmesriigi poolt esitatud täieliku dokumentatsiooni põhjal järeldab EKP, et artikli 3 kriteeriumid andmeid esitava liikmesriigina kvalifitseerumiseks ei ole täidetud;

b)	kui EKP ei saa oma hinnangu andmiseks vajalikku teavet ühe aasta jooksul alates huvitatud liikmesriigi poolt huvi teatamisest;

c)	kui lõikes 6 osutatud lepingut ei ole sõlmitud.

8.   Hiljemalt kuus kuud pärast EKP poolt dokumentide kättesaamise kinnituse kuupäeva kooskõlas lõikega 1, või kohastel juhtudel lõikega 2, teatab EKP huvitatud liikmesriigile oma otsusest kooskõlas lõigetega 5 ja 7. Otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb. EKP ja huvitatud liikmesriik võivad kokku leppida ajavahemiku pikendamises, mille jooksul EKP teatab huvitatud liikmesriigile oma otsusest.

9.   EKP kaalub lõikes 7 osutatud otsuse läbivaatamise taotlust huvitatud liikmesriigi poolt järgmistel tingimustel:

a)	taotlus saadakse 30 päeva jooksul alates otsusest teatamisest;

b)	läbivaatamise taotlus on põhjendatud; ja

c)	lisatud on tõendav teave.

Läbivaatamise taotluse saamisel vaatab EKP oma otsuse läbi ja võib anda huvitatud liikmesriigile võimaluse vajalike ümberkorralduste tegemiseks, mis võimaldaksid teda tunnustada andmeid esitava liikmesriigina. EKP jätab endale õiguse taotleda uue õigusliku arvamuse esitamist, mille annab sõltumatu väline kolmas isik või riigi asjaomase ametiasutuse õigusosakond ja mis kinnitaks ümberkorralduste nõuetekohasust ja kohaldatavust.

1.   Kui EKP on teatanud oma otsusest tunnustada huvitatud liikmesriiki andmeid esitava liikmesriigina määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) alusel ja tingimusel, et artikli 5 lõikes 6 osutatud leping on jõustunud, kohustab EKP huvitatud liikmesriigi RKPd tuvastama ja läbi vaatama tegeliku andmeid esitava üldkogumi kooskõlas suunise (EL) 2017/2335 (EKP/2017/38) artikliga 5.

2.   Kui huvitatud liikmesriik on tunnustatud andmeid esitava liikmesriigina määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) alusel ja tunnustamine algab kuupäevast, mis ei võimalda selle liikmesriigi RKP-l tegelikku andmeid esitavat üldkogumit tuvastada ja läbi vaadata oma aruandluse alguse aasta esimeses kvartalis, tuvastavad sel aastal tegeliku andmeid esitava üldkogumi teised andmeid esitavad liikmesriigid kooskõlas suunise (EL) 2017/2335 (EKP/2017/38) artikliga 5.

3.   Krediidiandmete esimene edastamine võib toimuda pärast seda, kuid EKP on kindlaks teinud, et huvitatud liikmesriigi RKP on välja töötanud EKP tehnilise infrastruktuuriga ühilduva IT-süsteemi.

4.   Kuu- ja kvartaliandmete esimene edastamine algab kuupäeval, mis EKP on sätestanud oma artikli 5 lõikes 5 osutatud otsuses.

1.   EKP võib otsustada peatada või lõpetada euroalavälise liikmesriigi tunnustamise andmeid esitava liikmesriigina, kui tal on põhjust uskuda, et asjaomane liikmesriik ei vasta enam andmeid esitava liikmesriigina kvalifitseerumise kriteeriumidele artikli 3 alusel. Juhul kui lõpetatakse euroalavälise liikmesriigi tunnustamine andmeid esitava liikmesriigina, lõpeb automaatselt ka artikli 5 lõike 6 alusel sõlmitud leping.

2.   Kõikides lõike 1 alusel tehtud otsustes peab EKP esitama peatamise või lõpetamise põhjendused, täpsustama otsuse jõustumise, kuupäeva, millest alates peatamist või lõpetamist kohaldatakse, ja peatamise kestuse. Peatada saab maksimaalselt kuueks kuuks. Erandlikel asjaoludel võib EKP üks kord peatamise ajavahemikku pikendada. Kui peatamise põhjuseid ei ole ettenähtud aja jooksul kõrvaldatud, lõpetab EKP asjaomase euroalavälise liikmesriigi tunnustamise andmeid esitava liikmesriigina.

3.   EKP ja euroalavälise andmeid esitava liikmesriigi RKP võivad artikli 5 lõikes 6 osutatud lepingu lõpetada kooskõlas selle sätetega. Sellisel juhul lõpeb ja kaotab automaatselt õigusjõu euroalavälise liikmesriigi tunnustamine andmeid esitava liikmesriigina.

Liide

Euroopa Keskpanga määruse (EL) 2016/867 (18. mai 2016, granulaarsete krediidi- ja krediidiriski andmete kogumise kohta (EKP/2016/13)) rakendamise kontroll

VASTAVUSTABEL

[liikmesriigi keskpank või asjaomane riigiasutus]

Määrus (EL) 2016/867 (EKP/2016/13)	Rakendamise viis	Rakendamata jätmise põhjendused
Artikkel 3
Artikkel 4
Artikkel 5
Artikkel 6
Artikkel 7
Artikkel 8
Artikkel 9
Artikkel 10
Artikkel 12
Artikkel 13
Artikkel 14
Artikkel 15
Artikkel 16
Artikkel 17
Artikkel 18

II LISA

VORM

LEPING,

Xx. Xxxx 2019,

[SISESTADA EUROSÜSTEEMIVÄLISE RKP NIMI] JA EUROOPA KESKPANGA VAHEL GRANULAARSETE KREDIIDI- JA KREDIIDIRISKIANDMETE EDASTAMISE KOHTA

[sisestada EKP ja aadress],

(edaspidi „EKP“)

ja

[sisestada eurosüsteemivälise RKP nimi ja aadress]

(edaspidi „eurosüsteemiväline RKP“)

Lepingupooltele osutatakse edaspidi koos „pooled“ või üksikult „pool“.

Ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) (1) sätestab üldise raamistiku granulaarsete krediidi- ja krediidiriskiandmete kogumise kohta (edaspidi „krediidiandmed“). Määruses (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) märgitakse, et liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid“), võivad otsustada saada andmeid esitavateks liikmesriikideks, võttes riigi õigusesse üle määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) sätted või kehtestades asjaomased aruandlusnõuded riigi õiguses sätestatud korras. Selleks võib liikmesriik eelkõige osaleda ühtses järelevalvemehhanismis tihedas koostöös kooskõlas nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (2) artikliga 7.

(2)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklist 5, koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3, tuleneb kohustus kavandada ja võtta riigi tasandil kõik euroalaväliste liikmesriikide poolt kohaseks peetud meetmed statistilise teabe kogumiseks, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, ning teha statistika valdkonnas õigeaegselt ettevalmistusi, et saada liikmesriikideks, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid“).

(3)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 (3) artikli 8 lõike 3 kohaselt peavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmed võtma kõik vajalikud seadusandlikud, haldus-, tehnilised ja korralduslikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse statistilise teabe füüsiline ja loogiline kaitse, ning see kohustab EKPd määratlema ühised reeglid ja rakendama miinimumstandardid konfidentsiaalse statistilise teabe ebaseadusliku avaldamise ja loata kasutuse vältimiseks.

(4)	Euroopa Keskpanga suunis EKP/1998/NP28 (4) (edaspidi „konfidentsiaalsussuunis“) sätestab ühised reeglid ja miinimumstandardid, mis on vajalikud EKP poolt eurosüsteemi RKPde abiga kogutud konfidentsiaalse statistilise teabe miinimumkaitseks.

(5)

EKP nõukogu soovitas (5) liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpankadel (edaspidi „eurosüsteemivälised RKPd) kohaldada konfidentsiaalsussuunise sätteid seoses EKP-lt RKPde abiga saadud konfidentsiaalse statistilise teabega ja kinnitada seda, sõlmides lepingu EKP ja RKPde vahel. Seega on eurosüsteemivälised RKPd kinnitanud lepinguga, et nad järgivad konfidentsiaalsussuunist seoses EKP-lt RKPde abiga saadud konfidentsiaalse statistilise teabega.

(6)

Otsus EKP/2014/6 (6) sätestab menetluse pikaajalise raamistiku väljatöötamiseks granulaarsete krediidiandmete kogumiseks EKP harmoneeritud statistikaaruandluse nõuete alusel. Soovitusega EKP/2014/7 (7) kutsutakse eurosüsteemiväliseid RKPsid, kes teevad ettevalmistusi pikaajalise raamistikuga liitumiseks, kohaldama otsuse EKP/2014/6 sätteid. Mitmed eurosüsteemiväliseid RKPd teevad eurosüsteemi RKPdega koostööd kooskõlas soovitusega EKP/2014/7.

(7)

Euroalavälised liikmesriigid võivad soovida saada andmeid esitavateks liikmesriikideks määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) kohaselt. Selleks sätestab Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/1348 (EKP/2019/20)) (8) (edaspidi „otsus“) korra seoses järgmisega: a) euroalaväliste liikmesriikide teade oma huvi kohta saada andmeid esitavaks liikmesriigiks määruse (EL) 2016/867 (EKP/2016/13) alusel, b) nende teadete hindamine EKP poolt, ja c) EKP poolt euroalavälise liikmesriigi tunnustamine andmeid esitava liikmesriigina.

(8)

Leping sätestab tingimused EKP, eurosüsteemi RKPde ja andmeid esitavate liikmesriikidena tunnustatud euroalaväliste liikmesriikide poolt kogutud krediidiandmete juurdepääsu ja kasutamise kohta eurosüsteemiväliste RKPde poolt, ja euroalavälise andmeid esitava liikmesriigi poolt oma riigi õigusaktide alusel kogutud andmete juurdepääsu ja kasutamise tingimused EKP, eurosüsteemi RKPde ja euroalaväliste andmeid esitavate RKPde poolt.

(9)	Seetõttu tuleb seda lepingut käsitleda koosmõjus käesoleva otsusega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

---

(1)  Euroopa Keskpanga 18. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/867 granulaarsete krediidi- ja krediidiriski andmete kogumise kohta (EKP/2016/13) (ELT L 144, 1.6.2016, lk 44).

(2)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(3)  Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).

(4)  22. detsembri 1998. aasta suunis ECB/1998/NP28 concerning common rules and minimum standards to protect the confidentiality of the individual statistical information collected by the ECB assisted by NCBs, avaldatud Euroopa Keskpanga otsuse EKP/2000/12 (teatavate Euroopa Keskpanga õigusaktide ja õiguslike vahendite avaldamise kohta) III lisana (EÜT L 55, 24.2.2001, lk 72).

(5)  27. märtsi 2014. aasta suunis EKP/2014/14 ühtsete reeglite ja miinimumstandardite kohta riikide keskpankade (RKPd) abiga Euroopa Keskpanga kogutud statistilise teabe konfidentsiaalsuse kaitseks (ELT C 186, 18.6.2014, lk 1).

(6)  24. veebruari 2014. aasta otsus EKP/2014/6 Euroopa Keskpankade Süsteemi granulaarsete krediidiandmete kogumise ettevalmistavate meetmete korralduse kohta (ELT L 104, 8.4.2014, lk 72).

(7)  24. veebruari 2014. aasta soovitus EKP/2014/7 Euroopa Keskpankade Süsteemi granulaarsete krediidiandmete kogumise ettevalmistavate meetmete korralduse kohta (ELT C 103, 8.4.2014, lk 1).

(8)  Euroopa Keskpanga 18. juuli 2019. aasta otsus (EL) 2019/1348 euroalaväliste liikmesriikide tunnustamise korra kohta andmeid esitavate liikmesriikidena kooskõlas määrusega (EL) 2016/867 granulaarsete krediidi- ja krediidiriskiandmete kogumise kohta (EKP/2019/20) (ELT L 214, 16.8.2019, lk 3).

(9)  Euroopa Keskpanga 23. novembri 2017. aasta suunis (EL) 2017/2335 granulaarsete krediidi- ja krediidiriski andmete kogumise korra kohta (EKP/2017/38) (ELT L 333, 15.12.2017, lk 66).

1.   Käesolev otsus sätestab menetluse ja tingimused, mida pädev asutus peab järgima oma volituste teostamisel määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 21 lõike 1 alusel.

2.   Pädev asutus teostab volitusi määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 21 lõike 1 alusel järgmiselt:

a)	võtab arvesse määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) eesmärke ja nende kohaldatavust konkreetsetel juhtudel ning kasutab oma volitusi ainult siis, kui see on antud olukorra eesmärkide ja asjaolude osas proportsionaalne, et vältida ebakohast koormust süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale;

b)	kohaldab nõudeid ühetaoliselt sarnaste süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajate suhtes või põhjendab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajate erinevat kohtlemist.

3.   Ilma et see mõjutaks artiklit 11, teatab pädev asutus süsteemselt olulisele maksesüsteemi käitajale kirjalikult oma otsusest teostada volitusi määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 21 lõike 1 punktide b või c alusel.

4.   Lõikes 3 osutatud otsus sätestab järgmist:

a)	otsuse õiguslik alus ja põhjendused;

b)	volitus, mida kasutatakse;

c)	artiklites 4 kuni 7 sätestatud muud volituse kasutamisega seotud nõuded;

d)	põhjendused tegevusele, mille puhul süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajat eelnevalt ei teavitata, kui kasutatakse kohapealse kontrolli volitust, mille puhul artikli 11 kohaselt ei ole vaja süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajat kirjalikult teavitada;

e)	alused otsuse vaidlustamiseks süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt.

5.   Sõltumatud eksperdil või kohapealse kontrolli töörühmal on järgmised volitused:

a)	õigus nõuda teabe ja dokumentide esitamist kooskõlas artikliga 3;

b)

õigus kontrollida süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja raamatupidamis- ja äridokumente, teha nendest koopiaid või väljavõtteid, k.a nendest, mis on seotud süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kriitiliste teenuseosutajate poolt osutatud teenustega, kui see on lubatud asjaomastes lepingutes süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ja kriitilise teenuseosutaja vahel;

c)

õigus saada kirjalikke või suulisi selgitusi süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja igalt esindajalt või töötajalt või kriitiliselt teenuseosutajalt, kui asjaomased lepingud süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ja kriitilise teenuseosutaja vahel seda lubavad ja kui see on seotud teenusega, mida kriitiline teenuseosutaja osutab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale;

d)	küsitleda iga isikut, kellel on juriidiline või lepinguline kohustus anda teavet teabekogumise eesmärgil seoses uurimise eseme, sõltumatu läbivaatamise või kohapealse kontrolliga;

6.   Uurimise või sõltumatu läbivaatamise lõpetamisel esitab sõltumatu ekspert aruande projekti süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale ja pädevale asutusele ning seejärel lõpliku aruande pädevale asutusele tema poolt kindlaks määratud vormis ja struktuuriga. Sõltumatu ekspert tagab, et kõik aruandes esitatud tulemused põhinevad tõenditel ning on talle teadaolevalt õiged.

7.   Kohapealse kontrolli lõpetamisel esitab pädev asutus aurande projekti süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale.

8.   Süsteemselt olulisel maksesüsteemi käitajal peab olema võimalus esitada sõltumatu eksperdi või pädeva asutuse poolt koostatud aruande projektile kirjalikke märkusi. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja juhatus kiidab lõpparuande heaks ja allkirjastab selle enne esitamist pädevale asutusele või sõltumatule eksperdile.

9.   Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõigi isikute suhtes seoses nende uurimistööga, sõltumatu läbivaatamise või kohapealse kontrolliga. Kogu teavet, mida edastatakse käesoleva otsuse alusel, käsitletakse konfidentsiaalsena, v.a juhtudel, kui avaldamine on nõutav liidu või riigi õigusaktide kohaselt.

10.   Pädev asutus võib avaldada määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 21 alusel tehtud uurimiste, sõltumatu läbivaatamise või kohapealse kontrolli tulemused, mis ei täpsusta individuaalset süsteemi või käitajat täpsustamata, või muul viisil, kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on sellega nõus.

1.   Määrusega (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) pandud järelevaatamisfunktsiooni tõhusaks ja tulemuslikuks teostamiseks võib pädev asutus nõuda süsteemselt oluliselt maksesüsteemi käitajalt kogu teabe ja dokumentide esitamist, sh teabe ja dokumentide esitamist, mis on järelevaatamise eesmärgile vastavas vormis ja sagedusega.

2.   Kohustades süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajat esitama teavet ja dokumente kooskõlas määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 21 lõike 1 punktiga a, täpsustab pädev asutus järgmist:

a)	nõutav teave või dokument;

b)	teabe või dokumendi vorm ja esitamise kord;

c)	teabe või dokumendi esitamise tähtaeg ja vajaduse korral selle esitamise sagedus, ilma et see piiraks süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja üldist kohustust reageerida põhjendamatu viivituseta.

3.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja esitab teabe või dokumendi nõutud tähtaja jooksul ja sagedusega, välja arvatud juhul, kui ta saab esitada pädevale asutusele tõendid järgmiste asjaolude kohta:

a)	teave või dokument ei ole koheselt kättesaadav; või

b)	süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei ole teabe või dokumendi ainuomanik või see ei ole seotud ainuüksi tema tegevusega, mistõttu on pädevale asutusele teabe või dokumendi esitamiseks vajalik saada kolmanda isiku nõusolek.

Kui esitatud tõendid kohaldatavate asjaolude kohta rahuldavad pädevat asutust, võib ta anda süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale täiendavat aega asjaomase teabe või dokumendi esitamiseks.

4.   Ametisaladuse hoidmine ei vabastata süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajat ja tema töötajaid kohustusest esitada käesoleva otsuse alusel teavet või dokumente.

5.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja sätestab lepingutes kolmandate isikutega, sh kriitiliste teenusepakkujatega, võimaluse edastada teavet ja dokumente pädevale asutusele, sõltumatule eksperdile ja kohapealse kontrolli töörühmale seoses nende kolmandate isikute poolt süsteemselt olulisele maksesüsteemile osutatava teenusega.

1.   Pädev asutus võib nõuda, et süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja nimetaks ametisse sõltumatu eksperdi, kes teostab uurimist kooskõlas artikliga 5 või sõltumatut läbivaatamist kooskõlas artikliga 6. Pädev asutus teavitab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajat oma otsusest, mille kohaselt peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ametisse nimetama sõltumatu eksperdi kooskõlas artikli 2 lõikega 4. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kannab kõik sõltumatu eksperdi ametisse nimetamisega seotud kulud.

2.   Sõltumatu eksperdi ametisse nimetamisel peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja vajaduse korral nõu oma kriitilise teenuseosutajaga.

3.   Pädeva asutuse otsus, mille kohaselt peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ametisse nimetama sõltumatu eksperdi, peab sisaldama vähemalt järgmisi nõudeid ja teavet:

a)

süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt ametisse nimetatud sõltumatu ekspert ei ole viimase kahe aasta jooksul otseselt ega kaudselt osalenud asjaomase süsteemselt olulise maksesüsteemi töös ega järelevaatamises ning tal on eriteadmised, mis on vajalikud uurimiste ja sõltumatu läbivaatamise teostamiseks, sh näiteks teadmised finantsturu infrastruktuuride, finantsõiguse, infosüsteemide ja kommunikatsioonitehnoloogia, riskijuhtimise, finantsaruandluse või auditeerimise kohta;

b)	täpsustused sõltumatu eksperdi rolli, ülesannete, volituste, nõutavate ekspertvaldkonna, võimete ja teadmiste kohta;

c)	süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et sõltumatul eksperdil on nõutav kvalifikatsioon, võimed ja teadmised ning ta tegutseb ilma huvide konfliktita ja kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 5–7 sätestatud nõuetega;

d)	Sõltumatu eksperdi ametisse nimetamise tähtaeg;

e)	süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teavitab pädevat asutust sellest, kuidas pädeva asutuse kehtestatud nõuded on täidetud, ning esitab sellega seotud selgitusi;

f)	süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja esitab sõltumatu eksperdi kontaktandmed käesoleva artikli punkti 13 eesmärgil.

4.   Pädeva asutuse otsuses, mille kohaselt peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ametisse nimetama sõltumatu eksperdi, võib sätestada ka muid, eespool lõikes 3 osutamata nõudeid. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja lisab otsuse, mille kohaselt tuleb ametisse nimetada sõltumatu ekspert, sõltumatu eksperdiga sõlmitavale lepingule.

5.   Oma tegevuses kasutab sõltumatu ekspert artikli 6 lõikes 3 osutatud volitusi.

6.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et uurimise või sõltumatu läbivaatamise teostamiseks ametisse nimetatud sõltumatu ekspert vastab järgmistele kvalifikatsiooni miinimumnõuetele:

a)	diplomiga lõpetatud ülikool või samaväärne kvalifikatsiooni tase; või

b)	ELi liikmesriigi poolt antud või tunnustatud tunnistus või diplom ametialaste oskuste kohta ühes valdkonnas, milles sõltumatu ekspert peab uurimise või sõltumatu läbivaatamise teostamiseks omama ekspertteadmisi;

7.   Kui lõikes 6 nõutavale kvalifikatsioonile lisaks tuleb tagada ka praktilised kogemused, võib pädev asutus nõuda, et süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagaks, et sõltumatul eksperdil on kogemused (soovitavalt 3 aastat või rohkem) samalaadsete uurimiste või sõltumatu läbivaatamise või samaväärsete kontrollide teostamisel finantssektori ettevõtjate osas. Enne praktiliste kogemuste täiendavate nõuete kohaldamist peab pädev asutus arvesse võtma uurimise või sõltumatu läbivaatamise võimalikku uuenduslikku olemust ja kitsendust, mida selline lisanõue võiks võimalike tulevaste ekspertide osas kaasa tuua. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et sõltumatu eksperdi suhtes kohaldatakse kutse-eetika põhimõtteid, mis hõlmavad vähemalt tema avaliku huvi funktsiooni, usaldusväärsuse ja objektiivsuse, ametialase pädevuse ja nõuetekohase hoolsuse.

8.   Sõltumatu eksperdi töölevõtmisel tuleb süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale esitada piisavad tõendid lõigetes 6 ja 7 osutatud kvalifikatsiooni ja kogemuste kohta. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teatab pädevale asutusele valitud eksperdi nime ja kirjeldab pädeva asutuse nõudmisel sõltumatu eksperdi ametisse nimetamise vastavust lõigete 6 ja 7 nõuetele. Pädeval asutusel on õigus nõuda süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajalt muu sõltumatu eksperdi ametisse nimetamist, kui ta leiab, et süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja valitud sõltumatu eksperdi puhul ei ole täidetud käesolevas otsuses või otsuses, mille alusel tuli sõltumatu ekspert ametisse nimetada, sätestatud nõudeid.

9.   Kui pädev asutus ei määra teisiti, võib süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja sõltumatu eksperdiga kokku leppida uurimise või sõltumatu läbivaatamise alustamise ja kestuse täpse ajakava, võttes arvesse pädeva asutuse poolt osutatud ulatust, sh juhtudel, kui pädev asutus taotleb sõltumatu läbivaatamise regulaarset läbivaatamist.

10.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et sõltumatul eksperdil on kogu uurimise või sõltumatu läbivaatamise jooksul juurdepääs kõikidele uurimise või sõltumatu läbivaatamise jaoks vajalikele dokumentidele ja teabele kooskõlas artiklitega 5 ja 6. Artikli 2 lõike 5 punkti c osas lisab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja oma kriitiliste teenuseosutajate lepingutes sätted, mis annavad sõltumatule eksperdile juurdepääsu kriitiliste teenuseosutajate esindajate või töötajate selgitustele ning lubavad edastada teavet keskpangale, kes teostab järelevaatamist või järelevalvet kriitilise teenuseosutaja üle kooskõlas artikli 9 lõikega 4.

11.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab võimaldama sõltumatul eksperdil uurimist või sõltumatut läbivaatamist teostada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ruumides, kui pädev asutus leiab, et sellega saavutatakse tõhus ja tulemuslik uurimine või sõltumatu läbivaatamine.

12.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et sõltumatu eksperdi teenuste osutamise leping seoses uurimise või sõltumatu läbivaatamisega sätestab sõltumatu eksperdi kohustuse vastata pädeva asutuse küsimustele järelduste kohta pärast sõltumatu läbivaatamise või uurimise tähtaja lõppemist.

13.   Pädev asutus võib sõltumatu eksperdiga vahetult suhelda, teatades sellest ette süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale.

1.   Pädev asutus võib nõuda, et süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja nimetaks ametisse sõltumatu eksperdi sõltumatu läbivaatamise teostamiseks kooskõlas artikliga 4, kui ta leiab, et see on vajalik määruses (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

2.   Pädev asutus võib nõuda ühekordset sõltumatut läbivaatamist või erandjuhtudel kindlate ajavahemike järel ja ulatuses, mis on seotud tegevuse, turvalisuse, riskijuhtimise, äritegevuse või õiguslike alustega. Kui pädev asutus nõuab regulaarset läbivaatamist kindlate ajavahemike järel, peab ta täpsustama ja põhjendama nende ajavahemike sagedust ja sõltumatu läbivaatamise ulatust ning selle lõppkuupäeva.

3.   Sõltumatu läbivaatamise ulatus võib hõlmata ühte või mitut pädeva asutuse poolt valitud ja nõuetekohaselt põhjendatud valdkonda. Sõltumatul eksperdil on õigus saada süsteemselt oluliselt maksesüsteemilt mis tahes vajalikuks peetavat teavet põhjaliku ülevaate saamiseks sõltumatu läbivaatamise raames käsitletavast küsimusest või küsimustest.

1.   Pädev asutus võib teostada kohapealset kontrolli või delegeerida kohapealse kontrolli tegemise muule asutusele kooskõlas artikliga 8, kui ta leiab, et see on vajalik määruses (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva otsuse artikli 2 lõike 4 kohaldamist, kui pädev kasutab kohapealse kontrolli teostamise volitust, sätestab kontrolli kohta tehtud otsus vähemalt järgmist:

a)	kohapealse kontrolli ese ja eesmärk;

b)	Asjaolu, et kohapealse kontrolli takistamist juriidilise isiku poolt loetakse määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) rikkumiseks, ilma et see piiraks riigisisest õigust.

3.   Pädev asutus edastab üksusele, kelle juures kohapealset kontrolli teostatakse, otsuse ja teatab kohapealse kontrolli töörühma liikmete nimed vähemalt 10 tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust.

4.   Pädev asutus tagab, et kohapealset kontrolli teostatakse eelnevalt kindlaksmääratud ulatuses ja ajakava alusel, mis määratakse koostöös üksusega, kelle suhtes kohapealset kontrolli teostatakse. Kui pädev asutus peab vajalikuks, võib ta siiski kohapealse kontrolli ulatust ja ajakava kontrolli kestel läbivaadatud otsuse alusel pikendada, millest teatatakse üksusele, kelle suhtes kohapealset kontrolli teostatakse.

5.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja sätestab kriitiliste teenuseosutajatega sõlmitud lepingutes võimaluse teostada kohapealse kontrolli ka kriitilise teenuseosutaja asukohas. Need sätted võimaldavad pädeval asutusel kaasata kohapealses kontrollis, sh asjakohase teabe edastamises, kriitilise teenuseosutaja osas järelevaatamist või järelevalvet teostav keskpank. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et need lepingud võimaldavad pädeval asutusel saada juurdepääsu kriitiliste teenuseosutajate esindajate või töötajate kirjalikele või suulistele selgitustele seoses süsteemselt olulisele maksesüsteemile osutatavate teenustega. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja sätestab oma kriitiliste teenuseosutajatega sõlmitud lepingutes pädeva asutuse juurdepääsu võimaluse kriitilise teenuseosutaja varasema kohapealse kontrolli teabele ja järeldustele, mis on samas ulatuses ja olemusega ja mida teostas kriitilise teenuseosutaja osas järelevaatamist või järelevalvet teostav keskpank.

1.   Pädev asutus võib kooskõlas oma riigisiseses kehtivas õiguses ja pädeva asutuse sise-eeskirjades sätestatud tingimustega delegeerida kohapealse kontrolli teostamise volitused muule asutusele, kui see asutus ja tema kontrolli töörühm hoiavad süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajalt saadud teavet ja dokumente konfidentsiaalsena ja järgivad artikli 7 asjakohaseid põhimõtteid ning kohapealset kontrolli käsitlevaid sise-eeskirju; delegeeriv pädev asutus säilitab kontrolli teostamise õiguse ja vastutuse.

2.   Pädev asutus, muu asutus ja süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peavad arvestama kohapealse kontrolli menetluse konfidentsiaalsust.

1.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi osas pädev asutus kasutab määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 21 lõike 1 punktides b ja c osutatud volitusi tema poolt tehtud otsuse alusel. Kui pädev asutus on riigi keskpank, teatab ta eurosüsteemile selle otsuse vastuvõtmisest.

2.   Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja töötajad takistavad pädeva asutuse poolt käesoleva otsuse kohaselt nõutava kohapealse kontrolli teostamist, annab selle osaleva liikmesriigi keskpank kontrolli töörühma liikmetele vajalikku abi kooskõlas selle riigi õigusega kohapealse kontrolli jaoks vajalikus ulatuses hõlmab see abi mis tahes äriruumide ning raamatupidamis- ja muude dokumentide pitseerimist. Kui asjaomane riigi keskpank ei saa seda õigust kasutada, kasutab ta oma volitusi, et taotleda vajalikku abi muudelt ametiasutustelt.

3.   Kui kohapealse kontrolli või käesoleva artikli lõike 2 kohaselt osutatava abi puhul on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotleb sellist luba kohapealset kontrolli teostav asutus.

4.   Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja uurimise või sõltumatu läbivaatamise käigus peab sõltumatu ekspert kasutama artikli 2 lõikes 5 sätestatud õigusi seoses süsteemselt olulise maksesüsteemi kriitiliste teenuseosutajatega, teavitab pädev asutus sellest keskpanka, kes teostab selle kriitilise teenuseosutaja üle järelevaatamist või järelevalvet, oma kavatsusest neid õigusi kasutada, ning ta võib teatada sellele keskpangale uurimise või sõltumatu läbivaatamise tulemustest pärast läbivaatamist.

5.   Kui kohapealset kontrolli peetakse vajalikuks ka süsteemselt olulise maksesüsteemi kriitilise teenuseosutaja asukohas, teatab pädev asutus kohapealse kontrolli kavatusest keskpangale, kes teostab selle kriitilise teenuseosutaja üle järelevaatamist või järelevalvet, enne süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale teatamist.

6.   Kui kohapealse kontrolli ulatus ja olemus kattub kriitilise teenuseosutaja üle järelevaatamist või järelevalvet teostava keskpanga poolt läbiviiduga, võib süsteemselt olulise maksesüsteemi osas pädev asutus tugineda nendele kohapealse kontrolli järeldustele või teostada kohapealset kontrolli ise. Sellega seoses võib pädev asutus nõuda, et kriitiline teenuseosutaja annaks juurdepääsu asjaomasele teabele ja järeldustele, mis on talle kättesaadavad, või annaks nõusoleku pädevale asutusele, kellel on juurdepääs nendele järeldustele keskpangas. Kui kohapealne kontroll ei ole veel läbi viidud või kui see ei ole sama ulatuse ja olemusega, võib süsteemselt olulise maksesüsteemi osas pädev asutus omal valikul teha kohapealse kontrolli ka kriitilise teenuseosutaja asukohas. Seejuures võib pädev asutus, võttes arvesse keskpankade volitusi ja kohustusi, kaasata kohapealse kontrolli teostamises keskpanga, kes teostab järelevaatamist või järelevalvet kriitilise teenuseosutaja üle, ja ta võib edastada sellele keskpangale läbiviidud kohapealse kontrolli järeldused.

7.   Kui kohapealne kontroll loetakse vajalikuks ka süsteemselt olulise maksesüsteemi kriitilise teenuseosutaja asukohas, teatab pädev asutus kontrollist samaaegselt kriitilisele teenusepakkujale ja süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale kooskõlas artikli 2 lõikega 4.

1.   Sõltumatu ekspert või kohapealse kontrolli töörühm võtavad arvesse süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt esitatud märkusi sõltumatu läbivaatamise, uurimise või kohapealse kontrolli käigus ning teevad oma järeldused faktide põhjal, mille osas asjaomasel süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal on olnud võimalus märkusi esitada.

2.   Kui järeldused esitatakse pädevale asutusele, teavitab sõltumatu ekspert või kohapealse kontrolli töörühm süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajat. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal on õigus nõuda juurdepääsu aruandele, võttes arvesse muude isikute ja juriidiliste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Juurdepääsuõigus aruandele ei hõlma kolmandaid isikuid puudutavat konfidentsiaalset teavet.

1.   Dokumendid, mida süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) alusel järelevaatamist, saadab pädevale asutusele käesoleva otsuse artikli 3 alusel, võivad olla koostatud süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt valitud liidu ametlikus keeles.

2.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kelle suhtes teostatakse järelevaatamist, võib nõustuda oma kirjalikus suhtluses pädeva asutusega kasutama ühte liidu ametlikku keelt. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võib loobuda ühe keele kasutamise kokkuleppest või loobuda sellest õigusest konkreetsetel juhtudel ja teatavate kirjalike teadete puhul, et menetlust kiirendada, ilma et see mõjutaks tulevasi menetlusi. Loobumine kehtib ainult nende menetluse aspektide suhtes, mida ei ole veel teostatud.

3.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võib taotleda uurimise, sõltumatu läbivaatamise või kohapealse kontrolli teostamist liidu ametlikus keeles, mis erineb järelevaatamise menetluses kokkulepitud keelest. Sellisel juhul teatab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja sellest pädevale asutusele või sõltumatule eksperdile piisava ajavaruga ette enne uurimise, sõltumatu läbivaatamise või kohapealse kontrolli alustamist, et saaks teha vajalikud ettevalmistused.