9.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 209/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1337,

8. august 2019,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2019/24

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 8. jaanuaril 2019 vastu rakendusmääruse (EL) 2019/24, (2) millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ning kehtestatakse ajakohastatud loetelu nendest isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001 („loetelu“).

(2)	Kui see oli praktiliselt võimalik, esitas nõukogu kõigile isikutele, rühmitustele ja üksustele põhjendused nende loetellu kandmise põhjuse kohta.

(3)

Nõukogu teavitas Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisega loetellu kantud isikuid, rühmitusi ja üksusi, et ta on otsustanud neid loetelus edasi hoida. Nõukogu teavitas samuti asjaomaseid isikuid, rühmitusi ja üksusi, et nõukogule võib esitada taotluse, et saada põhjendusi nende loetellu kandmise kohta, kui põhjendusi ei ole neile juba edastatud.

(4)

Nõukogu vaatas loetelu läbi, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3. Kõnealuse läbivaatamise käigus võttis nõukogu arvesse märkusi, mida esitasid talle asjassepuutuvad isikud, ning pädevatelt riiklikelt asutustelt saadud ajakohastatud teavet loetellu kantud isikute ja üksuste staatuse kohta riiklikul tasandil.

(5)

Nõukogu on kindlaks teinud, et nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (3) artikli 1 lõikes 4 osutatud pädevad asutused on teinud kõigi loetellu kantud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes otsused selle kohta, et nad on osalenud terroriaktides ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses. Nõukogu on samuti jõudnud järeldusele, et nende isikute, rühmituste ja üksuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, tuleks jätkuvalt kohaldada määruses (EÜ) nr 2580/2001 sätestatud konkreetseid piiravaid meetmeid.

(6)	Loetelu tuleks vastavalt ajakohastada ja rakendusmäärus (EL) 2019/24 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 sätestatud loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) 2019/24 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. august 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.

(2) Nõukogu 8. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/24, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2018/1071 (ELT L 6, 9.1.2019, lk 2).

(3) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).

LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD ISIKUTE, RÜHMITUSTE JA ÜKSUSTE LOETELU

I. ISIKUD

1.	ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11.8.1960 Iraanis. Passi nr: D9004878.

2.	AL-NASSER Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

3.	AL YACOUB Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

4.	ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6.3.1955 või 15.3.1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik. Passi nr: C2002515 (Iraan); passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, kehtivuse lõpp: 15.3.2016 (USA juhiluba).

5.	ASADI Assadollah, sündinud 22.12.1971 Teheranis (Iraan), Iraani kodanik. Iraani diplomaatilise passi nr: D9016657.

6.	BOUYERI Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad).

7.	EL HAJJ Hassan Hassan, sündinud 22.3.1988 Zaghdraiyas Sidonis Liibanonis, Kanada kodanik. Passi nr: JX446643 (Kanada).

8.	HASHEMI MOGHADAM Saeid, sündinud 6.8.1962 Teheranis (Iraan), Iraani kodanik. Passi nr: D9016290, kehtiv kuni 4.2.2019.

9.	IZZ-AL-DIN Hasan (teise nimega GARBAYA Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN Samir), sündinud 1963. aastal Liibanonis, Liibanoni kodanik.

10.	MELIAD Farah, sündinud 5.11.1980 Sydneys (Austraalia), Austraalia kodanik. Passi nr: M2719127 (Austraalia).

11.	MOHAMMED Khalid Shaikh (teise nimega ALI Salem, teise nimega BIN KHALID Fahd Bin Adballah, teise nimega HENIN Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis. Passi nr: 488555.

12.	ȘANLI Dalokay (teise nimega Sinan), sündinud 13.10.1976 Pülümüris (Türgi).

13.

SHAHLAI Abdul Reza (teise nimega Abdol Reza Shala'i, teise nimega Abd-al Reza Shalai, teise nimega Abdorreza Shahlai, teise nimega Abdolreza Shahla'i, teise nimega Abdul-Reza Shahlaee, teise nimega Hajj Yusef, teise nimega Haji Yusif, teise nimega Hajji Yasir, teise nimega Hajji Yusif, teise nimega Yusuf Abu-al-Karkh), sündinud u 1957. aastal Iraanis. Aadressid: 1) Kermanshah, Iraan, 2) Mehrani sõjaväebaas, Ilami provints, Iraan.

14.	SHAKURI Ali Gholam, sündinud u 1965. aastal Teheranis Iraanis.

15.

SOLEIMANI Qasem (teise nimega Ghasem Soleymani, teise nimega Qasmi Sulayman, teise nimega Qasem Soleymani, teise nimega Qasem Solaimani, teise nimega Qasem Salimani, teise nimega Qasem Solemani, teise nimega Qasem Sulaimani, teise nimega Qasem Sulemani), sündinud 11.3.1957 Iraanis. Iraani kodanik. Passi nr: 008827 (Iraani diplomaatiline pass), välja antud 1999. aastal. Auaste: kindralmajor.

II. RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

„Abu Nidal Organisation / Abu Nidali Organisatsioon“ – „ANO“ (teise nimega „Fatah Revolutionary Council / Fatah' Revolutsiooniline Nõukogu“, teise nimega „Arab Revolutionary Brigades / Araabia Revolutsioonilised Brigaadid“, teise nimega „Black September / Must September“, teise nimega „Revolutionary Organisation of Socialist Muslims / Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon“).

2.	„Al-Aqsa Martyrs' Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad“.

3.	„Al-Aqsa e.V.“

4.	„Babbar Khalsa“.

5.	„Communist Party of the Philippines / Filipiinide Kommunistlik Partei“, sealhulgas „New People's Army“ – „NPA / Uus Rahvaarmee“, Filipiinid.

6.	Iraani luure- ja julgeolekuministeeriumi sisejulgeoleku direktoraat.

7.	„Gama'a al-Islamiyya“ (teise nimega „Al-Gama'a al-Islamiyya“) („Islamic Group / Islamirühmitus“ – „IG“).

8.	„İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi“ – „IBDA-C“ („Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne“).

9.	„Hamas“, sealhulgas „Hamas-Izz al-Din al-Qassem“.

10.

„Hizballah Military Wing / Hizballahi sõjaline tiib“ (teise nimega „Hezbollah Military Wing / Hezbollahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizbullah Military Wing / Hizbullahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizbollah Military Wing / Hizbollahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hezballah Military Wing / Hezballahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hisbollah Military Wing / Hisbollahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizbu'llah Military Wing / Hizbu'llahi sõjaline tiib“, teise nimega „Hizb Allah Military Wing / Hizb Allahi sõjaline tiib“, teise nimega „Jihad Council / Džihaadi Nõukogu“ (ja kõik sellele alluvad üksused, sealhulgas välisjulgeolekuorganisatsioon)).

11.	„Hizbul Mujahideen“ – „HM“.

12.	„Khalistan Zindabad Force“ – „KZF / Khalistan Zindabadi Relvajõud“.

13.	„Kurdistan Workers' Party“ – „PKK / Kurdistani Töölispartei“ (teise nimega „KADEK“, teise nimega „KONGRA-GEL“).

14.	„Liberation Tigers of Tamil Eelam“ – „LTTE / Tamil Eelami Vabadusvõitluse Tiigrid“.

15.	„Ejército de Liberación Nacional“ („National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee“).

16.	„Palestinian Islamic Jihad“ – „PIJ / „Palestiina Islami Džihaad“.

17.	„Popular Front for the Liberation of Palestine“ – „PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne“.

18.	„Popular Front for the Liberation of Palestine – General Command / Palestiina Vabastamise Rahvarinde peastaap“ (teise nimega „PFLP“ – „General Command / PFLP peastaap“).

19.	„Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi“ – „DHKP/C“ (teise nimega „Devrimci Sol“ („Revolutionary Left / Revolutsioonilised Vasakpoolsed“), teise nimega „Dev Sol“) („Revolutionary People's Liberation Army / Front/Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/-rinne/-partei“).

20.	„Sendero Luminoso“ – „SL“ („Shining Path / Särav Tee“).

21.	„Teyrbazen Azadiya Kurdistan“ – „TAK“ (teise nimega „Kurdistan Freedom Falcons / Kurdistani Vabastuspistrikud“, teise nimega „Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuskullid“).

9.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 209/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1338,

8. august 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkte a, d, e ja i, artikli 11 lõiget 3 ning artikli 12 lõikeid 3 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruse (EL) nr 10/2011 (2) I lisas on kehtestatud liidu loetelu lubatud ainetest, mida võib kasutada toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete valmistamisel.

(2)

Pärast määruse (EL) nr 10/2011 viimast muutmist on Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) avaldanud teadusliku arvamuse sellise juba lubatud aine lubatud kasutusviiside kohta, mida võib kasutada toiduga kokkupuutuvates materjalides. Selleks et tagada toiduohutusameti uusimate tulemuste kajastumine määruses (EL) nr 10/2011, tuleks määrust muuta.

(3)

Komisjoni määrusega (EL) 2019/37 (3) on lubatud (R)-3-hüdroksübutüraadi ja (R)-3-hüdroksüheksanaadi kopolümeeri (toiduga kokkupuutuva materjali aine nr 1059 ja CASi number 147398-31–0) kasutamine kas eraldi või segatuna muude polümeeridega kokkupuutes kuiva või tahke toiduga, mille kohta on määruse (EL) nr 10/2011 III lisa tabelis 2 ette nähtud toidu mudelaine E. Lubamise aluseks on toiduohutusameti avaldatud kaks teaduslikku arvamust (4) (5). Toiduohutusamet on vastu võtnud uue heakskiitva teadusliku arvamuse, (6) millega laiendatakse kõnealuse aine kasutamist eraldi või segatuna muude polümeeridega sellise plasti valmistamisele, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks igasuguse toiduga. Toiduohutusamet jõudis hilisemas arvamuses järeldusele, et kõnealune aine ei ole tarbija jaoks ohtlik, kui seda kasutatakse kas eraldi või koos muude polümeeridega kokkupuutes mis tahes toiduga, kui kokkupuude kestab kuus kuud või rohkem toatemperatuuril või alla selle, sealhulgas kuumtäitmine või lühiajaline kuumutamine, tingimusel et kõigi selliste oligomeeride migratsioon, mille molekulmass on alla 1 000 Da, ei ületa 5,0 mg toidu või toidu mudelaine kg kohta. Toiduohutusameti järeldus põhineb määruse (EL) nr 10/2011 V lisa 2. peatüki punktis 2.1.4. sätestatud halvimatel migratsiooni katsetingimustel pikaajalise (üle 6-kuulise) kokkupuute puhul toiduga toatemperatuuril või alla selle. Vastavalt kõnealuse määruse V lisa 2. peatüki punkti 2.1.5 sätetele hõlmavad need halvimad migratsiooni katsetingimused ka vähem kui 6-kuulist kokkupuudet toatemperatuuril või alla selle. Seega ei ole ohtlik ka see, kui kõnealust ainet kasutatakse kas eraldi või koos muude polümeeridega mis tahes toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plasti valmistamisel, kui kokkupuude kestab vähem kui kuus kuud toatemperatuuril või alla selle, sealhulgas kuumtäitmine või lühiajaline kuumutamine, tingimusel et kõigi selliste oligomeeride migratsioon, mille molekulmass on alla 1 000 Da, ei ületa 5,0 mg toidu või toidu mudelaine kg kohta. Lisaks kinnitas toiduohutusamet kõnealuses arvamuses, et lagunemissaaduse krootonhappe migratsiooni konkreetne piirnorm 0,05 mg toidu kilogrammi kohta, mis on sätestatud toiduga kokkupuutuva materjali aine nr 1059 eelmises loas, peaks kehtima ka kõnealuse laiendatud kasutuse korral. Seepärast peaks määruse (EL) nr 10/2011 I lisa punkti 1 tabelis 1 esitatud kanne kõnealuse aine kohta sisaldama tabeli 10. veerus selle aine kasutamist igasuguse toidu puhul ja kõikides tingimustes.

(4)

Toiduga kokkupuutuva materjali ainet nr 1059 lubatakse käesoleva määrusega kasutada tingimusel, et kõigi selliste oligomeeride migratsioon kokku, mille molekulmass on alla 1 000 Da, ei ületa 5,0 mg toidu või toidu mudelaine kg kohta. Kuna nende oligomeeride migratsiooni määramiseks kasutatavad analüüsimeetodid on keerukad, ei pruugi nende meetodite kirjeldus olla pädevatele asutustele kättesaadav. Ilma kirjelduseta ei ole pädeval asutusel võimalik kontrollida, kas materjalist või esemest eralduvate oligomeeride migratsioon vastab nende oligomeeride suhtes kohaldatavale migratsiooni piirnormile. Seepärast tuleks kõnealust ainet sisaldavaid lõpptooteid või materjale turule laskvatelt ettevõtjatelt nõuda, et nad lisaksid määruse (EL) nr 10/2011 artiklis 16 osutatud täiendavatele dokumentidele meetodi kirjelduse ja kalibreerimisproovi, kui asjaomane meetod seda nõuab.

(5)	Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 10/2011 I lisa vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 10/2011 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjale ja -esemeid, mis vastavad määrusele (EL) nr 10/2011, nagu seda kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, võib turule lasta kuni 29. augustini 2020 ja need võivad turule jääda kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. august 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(2) Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).

(3) Komisjoni 10. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/37, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 9, 11.1.2019, lk 88).

(4) EFSA Journal 2016;14(5):4464.

(5) EFSA Journal 2018;16(7):5326.

(6) EFSA Journal 2019;17(1):5551.

LISA

Määruse (EL) nr 10/2011 I lisa tabelis 1 asendatakse toiduga kokkupuutuva materjali ainet nr 1059 käsitlev kanne järgmisega:

„1059

147398-31-0

(R)-3-hüdroksübutüraadi ja (R)-3-hüdroksüheksanaadi kopolümeer

Jah

(35)

Kasutada ainult eraldi või segatuna muude polümeeridega kokkupuutes mis tahes toiduga, kui kokkupuude kestab kuni kuus kuud ja/või kuus kuud ja kauem toatemperatuuril või alla selle, sealhulgas kuumtäitmine või lühiajaline kuumutamine. Kõigi selliste oligomeeride migratsioon, mille molekulmass on alla 1 000 Da, ei tohi ületada 5,0 mg toidu kg kohta.

(23)“

9.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 209/10

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/1340,

8. august 2019,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 19. jaanuaril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/77, (1) millega nimetati Lars-Gunnar WIGEMARK Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Bosnias ja Hertsegoviinas. ELi eriesindaja volitused lõpevad 31. augustil 2019.

(2)	Johann SATTLER tuleks nimetada ELi eriesindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas ajavahemikuks 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2021.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Johann SATTLER nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas ajavahemikuks 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2021. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada ELi eriesindaja volituste kehtivuse varem lõpetada.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1. ELi eriesindaja volitused põhinevad järgmistel liidu poliitilistel eesmärkidel Bosnias ja Hertsegoviinas:

a)	jätkuvad edusammud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis;

b)	stabiilne, elujõuline, rahumeelne, paljurahvuseline ja ühtne Bosnia ja Hertsegoviina, kes teeb rahumeelset koostööd oma naabritega, ning

c)	selle tagamine, et Bosnia ja Hertsegoviina liigub pöördumatult liidu liikmesuse suunas, järgides 29. mail 2019 avaldatud komisjoni arvamust Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta.

2. Liit jätkab ka Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku rakendamise toetamist.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis, eelkõige edendades dialoogi eri valitsustasandite vahel;

b)	tagada liidu tegevuse järjepidevus ja ühtsus;

c)	aidata teha edusamme poliitiliste, majanduslike ja liidu prioriteetide valdkonnas, eelkõige soodustades edasist tööd liidu küsimuste koordineerimismehhanismiga ja Euroopa reformikava rakendamise jätkumist;

d)	toetada kooskõlas Euroopa standarditega riigi pingutusi selle tagamisel, et valimistulemusi saaks ellu viia;

e)	jälgida valitsuse kõigi tasandite täidesaatvate ja seadusandlike asutuste tööd Bosnias ja Hertsegoviinas ja neid nõustada ning teha koostööd Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste ja erakondadega;

tagada liidu jõupingutuste elluviimine kõigi õigusriigi põhimõtte valdkonda kuuluvate tegevuste ja julgeolekusektori reformi alal, edendada liidu üldist koordineerimist ja anda kohapealse olukorra kohta poliitilisi juhiseid seoses liidu jõupingutustega organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismi tõkestamisel ning sellega seoses edastada vajaduse korral kõrgele esindajale ja komisjonile hinnanguid ja nõuandeid;

g)	toetada kriminaalkohtusüsteemi ja politsei vahelist tugevdatud ja tulemuslikumat koostööd Bosnias ja Hertsegoviinas, samuti algatusi, mille eesmärk on tugevdada kohtute tõhusust ja erapooletust, eelkõige õigusalast struktureeritud dialoogi;

anda ELi vägede juhatajale sõjalist käsuliini rikkumata poliitilisi suuniseid sõjalistes küsimustes, millel on kohalik poliitiline mõõde, eelkõige seoses tundlike operatsioonidega ning suhtlemisel kohalike ametivõimude ja kohaliku meediaga; konsulteerida ELi vägede juhatajaga enne sellise poliitilise meetme võtmist, mis võib mõjutada julgeolekuolukorda, ning kooskõlastada kohalikele ametiasutustele ja muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele saadetavad ühtsed sõnumid; anda panus EUFOR Althea strateegilist läbivaatamist käsitlevatesse konsultatsioonidesse;

i)	koordineerida ja viia ellu liidu jõupingutusi seoses Bosnia ja Hertsegoviina üldsuse teavitamisega liidu-teemalistest küsimustest;

j)	edendada liitu integreerimise protsessi sihipärase avaliku diplomaatia ja liidu teavitustegevuse abil, mille eesmärk on tagada Bosnia ja Hertsegoviina üldsuse parem informeeritus ja suurem toetus liiduga seotud küsimustes, sealhulgas kaasates kohalikke kodanikuühiskonna esindajaid;

k)	aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele Bosnias ja Hertsegoviinas kooskõlas ELi inimõigustepoliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suunistega;

l)	olla kontaktis asjaomaste Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega, eesmärgiga saavutada nende täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga;

m)	kooskõlas liitu integreerimise protsessiga nõustada, abistada, edendada ja jälgida vajalike põhiseaduslike muudatuste ja asjaomaste õigusaktide muudatuste üle peetavat poliitilist dialoogi;

teha tihedat koostööd ja konsulteerida tihedalt ÜRO kõrge esindajaga Bosnias ja Hertsegoviinas ning teiste riigis tegutsevate asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega; teavitada sellega seoses nõukogu kohapeal toimuvatest aruteludest rahvusvahelise kohaloleku kohta riigis, sealhulgas Bosnias ja Hertsegoviinas asuva ÜRO kõrge esindaja büroo kohta;

o)	vajaduse korral nõustada kõrget esindajat seoses füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kelle suhtes võiks Bosnia ja Hertsegoviina olukorda arvestades kehtestada piiravad meetmed;

p)	kehtivat käsuliini rikkumata aidata tagada, et kõiki kohapealseid liidu vahendeid rakendataks ühtselt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste piires strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2021 on 13 700 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele. ELi eriesindaja korraldatavates hankemenetlustes võivad piiranguteta osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Lisaks ei kohaldata ELi eriesindaja ostetavate kaupade suhtes päritolureegleid.

3. Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja juurde võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete ülesannete täitmiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale antakse juurdepääs asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioon ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu liikmete vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ohutu liikumise korda ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist ning milles nähakse ette erandolukorra lahendamise ja evakueerimise plaan;

b)	tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis põhineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmel;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ja asjakohasel juhul piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal tehakse tihedat koostööd piirkonnas asuvate liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega ning eelkõige teeb tihedat koostööd ÜRO kõrge esindajaga Bosnias ja Hertsegoviinas.

3. Liidu kriisiohjamisoperatsioonide toetamiseks parandab ELi eriesindaja koos teiste kohapeal viibivate liidu osalistega teabe levitamist ja jagamist kõnealuste liidu osaliste poolt, et jõuda võimalikult ühtsele arusaamisele olukorrast ja sellele antavast hinnangust.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile igal aastal oktoobri lõpuks eduaruande ja mai lõpuks täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2019.

Brüssel, 8. august 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/77, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 13, 20.1.2015, lk 7).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

9.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 209/15

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/1341,

8. august 2019,

millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2019/25

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (1).

(2)	Nõukogu võttis 8. jaanuaril 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/25, (2) millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4 („loetelu“).

(3)	Ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõike 6 kohaselt on vaja loetelus sisalduvate isikute, rühmituste ja üksuste nimed korrapäraselt läbi vaadata, tagamaks, et nende loetelus hoidmine on põhjendatud.

(4)	Käesolevas otsuses esitatakse tulemused nõukogu tehtud läbivaatamise kohta, mis puudutab isikuid, rühmitusi ja üksusi, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

(5)

Nõukogu on kindlaks teinud, et ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikes 4 osutatud pädevad asutused on teinud kõigi loetellu kantud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes otsused selle kohta, et nad on osalenud terroriaktides ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses. Nõukogu on samuti jõudnud järeldusele, et nende isikute, rühmituste ja üksuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, tuleks jätkuvalt kohaldada neis sätestatud konkreetseid piiravaid meetmeid.

(6)	Loetelu tuleks vastavalt ajakohastada ja otsus (ÜVJP) 2019/25 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

Artikkel 2

Otsus (ÜVJP) 2019/25 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 8. august 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).

(2) Nõukogu 8. jaanuari 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/25, millega muudetakse ja ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2018/1084 (ELT L 6, 9.1.2019, lk 6).

LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD ISIKUTE, RÜHMITUSTE JA ÜKSUSTE LOETELU

I. ISIKUD

ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11.8.1960 Iraanis. Passi nr: D9004878.

AL-NASSER Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

AL YACOUB Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6.3.1955 või 15.3.1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik. Passi nr: C2002515 (Iraan); passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, kehtivuse lõpp: 15.3.2016 (USA juhiluba).

ASADI Assadollah, sündinud 22.12.1971 Teheranis (Iraan), Iraani kodanik. Iraani diplomaatilise passi nr: D9016657.

BOUYERI Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad).

EL HAJJ Hassan Hassan, sündinud 22.3.1988 Zaghdraiyas Sidonis Liibanonis, Kanada kodanik. Passi nr: JX446643 (Kanada).

HASHEMI MOGHADAM Saeid, sündinud 6.8.1962 Teheranis (Iraan), Iraani kodanik. Passi nr: D9016290, kehtiv kuni 4.2.2019.

IZZ-AL-DIN Hasan (teise nimega GARBAYA Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN Samir), sündinud 1963. aastal Liibanonis, Liibanoni kodanik.

10.

MELIAD Farah, sündinud 5.11.1980 Sydneys (Austraalia), Austraalia kodanik. Passi nr: M2719127 (Austraalia).

11.

MOHAMMED Khalid Shaikh (teise nimega ALI Salem, teise nimega BIN KHALID Fahd Bin Adballah, teise nimega HENIN Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis. Passi nr: 488555.

12.

ȘANLI Dalokay (teise nimega Sinan), sündinud 13.10.1976 Pülümüris (Türgi).

13.

14.

SHAKURI Ali Gholam, sündinud u 1965. aastal Teheranis Iraanis.

15.

II. RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

„Al-Aqsa Martyrs' Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad“.

„Al-Aqsa e.V.“

„Babbar Khalsa“.

„Communist Party of the Philippines / Filipiinide Kommunistlik Partei“, sealhulgas „New People's Army“ – „NPA / Uus Rahvaarmee“, Filipiinid.

Iraani luure- ja julgeolekuministeeriumi sisejulgeoleku direktoraat.

„Gama'a al-Islamiyya“ (teise nimega „Al-Gama'a al-Islamiyya“) („Islamic Group / Islamirühmitus“ – „IG“).

„İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi“ – „IBDA-C“ („Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne“).

„Hamas“, sealhulgas „Hamas-Izz al-Din al-Qassem“.

10.

11.

„Hizbul Mujahideen“ – „HM“.

12.

„Khalistan Zindabad Force“ – „KZF / Khalistan Zindabadi Relvajõud“.

13.

„Kurdistan Workers' Party“ – „PKK / Kurdistani Töölispartei“ (teise nimega „KADEK“, teise nimega „KONGRA-GEL“).

14.

„Liberation Tigers of Tamil Eelam“ – „LTTE / Tamil Eelami Vabadusvõitluse Tiigrid“.

15.

„Ejército de Liberación Nacional“ („National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee“).

16.

„Palestinian Islamic Jihad“ – „PIJ / „Palestiina Islami Džihaad“.

17.

„Popular Front for the Liberation of Palestine“ – „PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne“.

18.

„Popular Front for the Liberation of Palestine – General Command / Palestiina Vabastamise Rahvarinde peastaap“ (teise nimega „PFLP“ – „General Command / PFLP peastaap“).

19.

„Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi“ – „DHKP/C“ (teise nimega „Devrimci Sol“ („Revolutionary Left / Revolutsioonilised Vasakpoolsed“), teise nimega „Dev Sol“) („Revolutionary People's Liberation Army / Front/Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/-rinne/-partei“).

20.

„Sendero Luminoso“ – „SL“ („Shining Path / Särav Tee“).

21.

„Teyrbazen Azadiya Kurdistan“ – „TAK“ (teise nimega „Kurdistan Freedom Falcons / Kurdistani Vabastuspistrikud“, teise nimega „Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuskullid“).

9.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 209/19

EUROOPA RAVIMIAMETI HALDUSNÕUKOGU OTSUS,

12. juuni 2019,

sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega ameti tegevuse raames

EUROOPA RAVIMIAMETI HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ, (1) eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (2),

võttes arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, eriti IX lisa artikli 2 lõiget 3 ja artiklit 30, ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi,

võttes arvesse EMA 8. juuni 2012. aasta rakenduseeskirju halduspäringute ja distsiplinaarmenetluste teostamise kohta (3),

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 18. detsembri 2018 suuniseid ja Euroopa Andmekaitseinspektorile esitatud teavitust, mis tugineb määruse (EL) 2018/1725 artikli 41 lõikele 2,

olles konsulteerinud personalikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ravimiamet (edaspidi „EMA“ või „amet“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004 (4), et koordineerida liikmesriikide poolt ravimite hindamiseks, järelevalveks ja ravimiohutuse järelevalveks ameti käsutusse antud olemasolevaid teadusressursse.

(2)

Amet teostab halduspäringuid ja distsiplinaarmenetlusi kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega. Samuti võib amet teha eeltoiminguid seoses õigusnormide võimalike rikkumisjuhtumitega, millest on OLAFIle teatatud (vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013), menetleda rikkumisest teatamise juhtumeid, menetleda (ametlikke ja mitteametlikke) ahistamisjuhtumeid, töödelda asutusesiseseid ja -väliseid kaebusi, teostada siseauditeid, viia läbi andmekaitseametniku uurimisi kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 ning asutusesiseseid või -väliseid (nt CERT-EU) (IT-)turbekontrolle.

(3)

Amet töötleb mitut liiki isikuandmeid, sealhulgas isiku tuvastamist võimaldavad andmed, kontaktandmed, ametialased andmed. Euroopa Ravimiamet, mida esindab tegevdirektor, on andmete vastutav töötleja. Asutusesiseselt on halduse ja üldjuhtimise osakonna juhataja volitatud tegutsema käesoleva otsusega hõlmatud toimingutes andmete vastutava töötlejana (edaspidi „vastutav töötleja“). Kui halduspäring või distsiplinaarmenetlus on seotud halduse ja üldjuhtimise osakonna juhatajaga, on vastava päringu või menetluse korral vastutav töötleja tegevdirektori asetäitja. Isikuandmeid säilitatakse elektroonilisel kujul ja paberkandjal. Pabertoimikut hoitakse lukustatud kapis, millele on juurdepääs üksnes kõrgema juhtkonna volitatud töötajatel. Elektroonilisi toimikuid hoitakse turvalises elektroonilises keskkonnas, mis on välja töötatud ja mida hallatakse selliselt, et vältida isikuandmete juhuslikku või ebaseaduslikku hävitamist, kaotsiminekut, muutmist, edastamist, volitamata avalikustamist või neile juurdepääsu sise- ja välipartnerite poolt, kellel ei ole sellistele andmetele juurdepääsuõigust.

(4)	Töödeldud isikuandmeid säilitatakse kooskõlas EMA 8. juuni 2012. aasta rakenduseeskirjade (halduspäringute ja distsiplinaarmenetluste teostamise kohta) artikliga 13, nagu on kirjeldatud käesoleva otsuse artikli 2 lõikes 3.

(5)

Käesolevat sise-eeskirju käsitlevat otsust peaks kohaldama kõigile andmetöötlustoimingutele, mida amet teostab halduspäringute tegemisel ja distsiplinaarmenetluste raames ning eeltoimingute korral, mis on seotud õigusnormide võimalike rikkumisjuhtumitega, millest on OLAFile teatatud, samuti rikkumisest teatamise juhtumite menetluste, (ametlike ja mitteametlike) ahistamisjuhtumite menetluste, asutusesiseste ja -väliste kaebuste töötlemise, siseauditite läbiviimise ning andmekaitseametniku uurimiste raames kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 ja asutusesiseste või -väliste (nt CERT-EU) (IT-)turbekontrollide puhul. Käesolevat otsust peaks kohaldama nii enne eespool nimetatud menetluste algust kui ka menetluste ajal tehtavate andmetöötlustoimingute suhtes, samuti menetlustulemuste järelmeetmete kontrollimise käigus tehtavate andmetöötlustoimingute suhtes.

(6)

Sise-eeskirju käsitlevat otsust tuleks kohaldada ka toimingute suhtes, mis on seotud abi ja koostööga, mida amet pakub väljaspool oma halduspäringuid muudele ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele, liikmesriikide pädevatele asutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, et kaitsta nende andmetöötlustoiminguid, ning toimingute suhtes, mis on seotud koostööga ELi institutsioonide ja organitega ning neile halduspäringu või distsiplinaarmenetluse kohta teabe edastamisega. Sel eesmärgil peaks amet konsulteerima nende institutsioonide, organite, asutuste või organisatsioonidega piirangute kehtestamise asjakohaste aluste ning piirangute vajalikkuse ja proportsionaalsuse osas.

(7)	Amet peab põhjendama, miks on piirangud demokraatlikus ühiskonnas proportsionaalsed ja möödapääsmatult vajalikud, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust.

(8)

Selles raamistikus on amet kohustatud eelmainitud menetluste käigus maksimaalses võimalikus ulatuses järgima andmesubjektide põhiõigusi, iseäranis, kuid mitte ainult põhiõigusi, mis on seotud isikuandmetele juurdepääsu ja nende parandamisega ning õigusega isikuandmeid kustutada, mis on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.

(9)	Amet võib siiski olla kohustatud andmesubjektile teabe esitamist edasi lükkama ja piirama muid andmesubjekti õigusi, et kaitsta eelkõige oma juurdlusi ja menetlusi, muude ametiasutuste juurdlusi ja menetlusi ning oma juurdluste ja menetlustega seotud isikute õigusi.

(10)

Amet võib seega andmesubjektile teabe esitamist edasi lükata, et kaitsta oma halduspäringuid ja distsiplinaarmenetlusi, muude ametiasutuste juurdlusi ja menetlusi ning selleks, et kaitsta teavitajate ja teiste menetluses osalevate isikute identiteeti, sealhulgas rikkumisest teatajad ja tunnistajad, kellele ei tohiks koostöö tegemine kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. EMA 8. juuni 2012. aasta halduspäringute ja distsiplinaarmenetluste teostamist reguleerivate rakenduseeskirjade artikli 5 lõikes 3 sätestatakse kohustus teavitada kõiki töötajaid, kes võivad uurimisse isiklikult kaasatud olla, tingimusel et teavitamine ei takista uurimist. See on andmesubjekti õigustele kohaldatav piirang, iseäranis määruse (EL) 2018/1725 artiklite 14–21, 35 ja 36 tähenduses. Seega tuleb vastavalt sama määruse artiklile 25 kehtestada sise-eeskirjad, tagamaks, et sellise piirangu korral on arvesse võetud põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust ning see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede.

(11)

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 8 kohaselt võib vastutav töötleja andmete edastamist edasi lükata või mitte jagada andmesubjektile teavet piirangu kehtestamise põhjuste kohta, kui selline teavitamine läheks mistahes moel vastuollu piirangu eesmärgiga. Tagamaks, et andmesubjekti õigus olla teavitatud vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklitele 16 ja 35, on piiratud vaid seni, kuni teabe esitamise edasilükkamise põhjused kehtivad, peab amet regulaarselt oma seisukoha üle vaatama.

(12)	Kui rakendatakse teiste andmesubjektide õiguste piiramist, peab vastutav töötleja juhtumipõhiselt hindama, kas piirangust teavitamine läheks vastuollu piirangu eesmärgiga.

(13)	Tuginedes proportsionaalsuse põhimõttele, peab amet regulaarselt (umbes iga 6 kuu järel) jälgima, et piirangu põhjuseks olevad tingimused kehtivad endiselt. Lähtuvalt sellest peab amet piirangu tühistama, kui piiranguks aluse andnud tingimused enam ei kehti.

(14)	Amet peab teabe edastamise edasilükkamisel või andmesubjektide õigustele muude piirangute kehtestamisel konsulteerima andmekaitseametnikuga; samuti tuleks seda teha, kui hinnatakse, kas piirangu aluseks olnud tingimustest tulenevalt on piirang endiselt õigustatud,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1. Käesoleva otsusega sätestatakse eeskirjad seoses tingimustega, mille alusel võib amet halduspäringute ja distsiplinaarmenetluste raames ning määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt juhtumitest OLAFit teavitades piirata vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 25 õigusi, mis on sätestatud artiklites 14–21, 35 ja 36 ning artiklis 4, kui selle sätted vastavad artiklites 14–21 kehtestatud õigustele ja kohustustele.

2. Käesolevat otsust kohaldatakse isikuandmete töötlustoimingutele, mida amet teostab halduspäringute tegemiseks ja distsiplinaarmenetluste raames ning eeltoimingute läbiviimiseks, mis on seotud õigusnormide võimalike rikkumisjuhtumitega, millest on OLAFile teatatud (kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013), samuti rikkumisest teatamise juhtumite menetluste, (ametlike ja mitteametlike) ahistamisjuhtumite menetluste, asutusesiseste ja -väliste kaebuste töötlemise, siseauditite läbiviimise ning andmekaitseametniku juurdluste raames kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 ja asutusesiseste või -väliste (nt CERT-EU) (IT-)turbekontrollide puhul.

Käesolevat otsust tuleks kohaldada ka ameti toimingute suhtes, mis on seotud abi ja koostööga, mida amet pakub väljaspool oma halduspäringuid muudele ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele, liikmesriikide pädevatele asutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, et kaitsta nende andmetöötlustoiminguid.

Lisaks kohaldatakse seda otsust toimingute suhtes, mis on seotud koostööga ELi institutsioonide ja organitega ning neile halduspäringu või distsiplinaarmenetluse kohta teabe edastamisega, kui selline teave on vajalik, et hinnata ametliku juurdluse või menetluse algatamise põhjuseid.

3. Amet tegeleb mitut liiki isikuandmete töötlemisega, sealhulgas isiku tuvastamist võimaldavad andmed, kontaktandmed, töökohaga seotud andmed. Andmete kategooriate hulka kuuluvad kindlad andmed (nt administratiivsed andmed, telefon, isiklik aadress, elektrooniline side ja liiklusandmed) ja/või pehmed andmed (nt hindamisaruanded, päringute avamine, eeluuringute aruanded, tunnistajate ütluste ja ülekuulamiste salvestised/protokollid, töötajate sotsiaalne tegevus ja käitumine, kommentaarid asjaomas(t)e töötaja(te) võimete ja efektiivsuse kohta jne.

4. Andmesubjektide kategooriad, keda see otsus puudutab, on järgmised: ameti töötajad ja endised töötajad, st (endised) teenistujad, ametnikud/haldustöötajad, lähetatud riiklikud eksperdid ja praktikandid ning ka ameti (endised) töövõtjad.

5. Vastavalt käesolevas otsuses sätestatud tingimustele võidakse piiranguid kohaldada järgmiste õiguste suhtes: andmesubjektidele teabe edastamine ja isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklitele 16 ja 35; andmesubjekti juurdepääsuõigus vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 17; andmete parandamise, kustutamise, töötlemise piiramise ning parandamisest või kustutamisest teavitamise õigus vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklitele 18, 20 ja 21 ning artikli 19 lõikele 1.

Artikkel 2

Vastutavate töötlejate ja kaitsemeetmete määratlus

1. Euroopa Ravimiamet, mida esindab tegevdirektor, on andmete vastutav töötleja. Asutusesiseselt on halduse ja üldjuhtimise osakonna juhataja volitatud tegutsema käesoleva otsusega hõlmatud toimingutes andmete vastutava töötlejana. Kui halduspäring või distsiplinaarmenetlus on seotud halduse ja üldjuhtimise osakonna juhatajaga, on vastava päringu või menetluse korral vastutav töötleja tegevdirektori asetäitja.

2. Isikuandmeid säilitatakse elektroonilisel kujul ja/või paberkandjal. Isikuandmetega seotud rikkumiste, lekete või volitamata avalikustamiste vältimiseks kehtestatud kaitsemeetmed on järgmised.

a)	Pabertoimikut hoitakse lukustatud kapis, millele on vastavalt vajadusele juurdepääs üksnes volitatud töötajatel. Nõuetekohaste turvameetmete tagamiseks on kohapeal kasutusel turvasüsteem, kehtestatud on dokumendihalduse sisereeglid ning korraldatakse personali koolitusi ja auditeid.

Elektroonilisi toimikuid hoitakse turvalises elektroonilises keskkonnas, mis on välja töötatud ja mida hallatakse selliselt, et vältida isikuandmete juhuslikku või ebaseaduslikku hävitamist, kaotsiminekut, muutmist, edastamist, volitamata avalikustamist või neile juurdepääsu sise- ja välipartnerite poolt, kellel ei ole sellistele andmetele juurdepääsuõigust.

Ametisse määratud uurijatele ja/või kõigile teistele isikutele, kes on muul viisil halduspäringu või distsiplinaarmenetlusega seotud, kehtestatud ranged konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise eeskirjad, mis on nõutavad vastavalt EMA 8. juuni 2012. aasta rakenduseeskirjadele halduspäringute ja distsiplinaarmenetluste teostamise kohta ning personalieeskirjadele ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustele, tagavad kõrge kaitsetaseme riskide suhtes, mis ohustavad menetlusse kaasatud andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

Kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega kogub ja töötleb amet ainult selliseid isikuandmeid, mis on piisavad, asjakohased ja piirduvad sellega, mis on nende töötlemise otstarbe seisukohalt vajalik. Lisakaitsemeetmeid rakendatakse eriliiki andmete töötlemisel ning süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmete töötlemisel.

3. Andmetele kehtivad järgmised hoiustamis- ja säilitamisajad.

Kooskõlas EMA 8. juuni 2012. aasta halduspäringute ja distsiplinaarmenetluste teostamist reguleerivate rakenduseeskirjade artikliga 13 ning juhul, kui töötajale ei esitata süüdistust või kui süüdistus esitatakse, kuid distsiplinaarkaristust ei rakendata, säilitatakse vastavalt rakenduseeskirjade artiklile 5 halduspäringu menetlusega seotud paberkandjal ja elektroonilisel kujul olevaid dokumente ning isiklikus toimikus olevat koopiat töötaja esmasest teavitamisest 5 aastat pärast otsuse kuupäeva, mil sätestati, et süüdistust ei esitata ning distsiplinaarkaristust ei kohaldata. Sätet ei rakendata otsusele, mis lisatakse töötaja isiklikku toimikusse töötaja palvel kooskõlas personalieeskirjade IX lisa artikli 1 lõikega 3 ja EMA 8. juuni 2012. aasta halduspäringute ja distsiplinaarmenetluste teostamist reguleerivate rakenduseeskirjade artikli 5 lõikega 5. Selline otsus eemaldatakse isiklikust toimikust ainult vastava töötaja taotluse korral.

Kui töötaja vastu esitatakse süüdistus, säilitatakse paberkandjal ja elektroonilisel kujul olevaid dokumente ning isiklikus toimikus olevat koopiat töötaja esmasest teavitamisest 10 aastat pärast distsiplinaarmeetme otsuse kuupäeva. Erandjuhtudel, kui ameti huvides on halduspäringu toimiku säilitamine ka pärast 10-aastase perioodi lõppu, väljastatakse kuus kuud enne 10-aastase perioodi lõppu vastavasisuline põhjendatud otsus ning edastatakse vastavale töötajale. Põhjendatud otsuses märgitakse täiendav periood, mille vältel halduspäringu toimikut säilitatakse. Sellistel juhtudel säilitatakse ka teavitus töötaja isiklikus toimikus.

4. Andmesubjekti õigusi ja vabadusi ohustavate riskide hulka võivad kuuluda riskid erasuhtluse konfidentsiaalsuse õigusele, sõna- ja teabevabaduse õigusele ning kaitse ja ärakuulamise õigusele. Need riskid tasakaalustatakse põhjuste ja eesmärkidega, mis on käesolevas otsuses sätestatud piirangute rakendamise alus. Tasakaalustamise protsess dokumenteeritakse nõuetekohaselt ning see toimub iga juhtumi puhul eraldi, tagamaks, et piirang kehtestatakse ainult vajaduse korral ja proportsionaalselt ning kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud reeglitega.

Artikkel 3

Piirangud

1. Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikele 1 rakendatakse piiranguid ainult selleks, et tagada:

a)	süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas kaitse avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest ja nende ennetamine;

b)	liidu või liikmesriigi muude üldiste avalikku huvi pakkuvate oluliste eesmärkide täitmine, eelkõige seoses liidu või liikmesriigi olulise huviga, sealhulgas rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;

c)	liidu institutsioonide ja organite sisejulgeolek, sealhulgas nende elektroonilise side võrgustike julgeolek;

d)	reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;

e)	jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, isegi harvadel juhtudel, kui see on seotud avaliku võimu teostamisega punktides a–c nimetatud juhtudel;

f)	andmesubjekti kaitse või muude isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

2. Eespool lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide konkreetsel kohaldamisel võib amet rakendada piiranguid seoses komisjoni talituste või muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste, liikmesriikide või kolmandate riikide pädevate asutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega vahetatud isikuandmetega järgmistel juhtudel:

kui nende õiguste järgimist ja kohustuste täitmist võivad piirata muud komisjoni talitused või muud liidu institutsioonid, organid ja asutused määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 nimetatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas kõnealuse määruse IX peatükiga või muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste asutamisaktidega;

kui nende õiguste järgimist ja kohustuste täitmist võivad piirata liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (5) artiklis 23 viidatud õigusaktide alusel või selliste meetmete alusel, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (6) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3;

c)	kui nende õiguste järgimine ja kohustuste täitmine võib kahjustada ameti koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega oma ülesannete täitmisel.

Enne esimese lõigu punktides a ja b viidatud asjaoludel piirangute kohaldamist konsulteerib amet asjaomaste komisjoni talituste, liidu institutsioonide, organite või asutuste või liikmesriikide pädevate asutustega, välja arvatud juhul, kui ameti jaoks on selge, et piirangu kohaldamine on ette nähtud mõne neis punktides nimetatud õigusaktiga.

3. Mistahes piirang peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede ning arvestama põhiõiguste ja -vabaduste olemusega.

4. Käesolevate eeskirjade alusel viiakse läbi vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontroll. See dokumenteeritakse sisehindamisteate abil aruandluskohustuse eesmärkidel igal üksikjuhul eraldi.

5. Piirangute asjakohasust tuleb nõuetekohaselt jälgida ning vähemalt iga kuue kuu järel vaadatakse need perioodiliselt üle, et hinnata, kas konkreetse piirangu aluseks olnud tingimused on endiselt jõus.

6. Piirangud tühistatakse niipea, kui nende aluseks olnud tingimused enam ei kehti, näiteks juhul, kui andmesubjekti õiguste rakendamine (nt andmete töötlemise kohta teabe esitamine ja toimikule juurdepääsu võimaldamine) ei ohusta enam asjaomase juurdluse või menetluse eesmärki.

Artikkel 4

Teabe edastamine andmekaitseametnikule ja läbivaatus

1. Vastutav töötleja (kes tegutseb ameti nimel) teavitab viivitamata ameti andmekaitseametnikku alati, kui vastavalt käesolevale otsusele piiratakse andmesubjektide õigusi, ja võimaldab juurdepääsu dokumentidele ning piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise dokumentatsioonile (sh mistahes dokumendid, mis sisaldavad aluseks olnud faktilisi ja juriidilisi asjaolusid). See nõue kehtib ka kõigi piirangu hilisemate läbivaatuste kohta.

2. Andmekaitseametnik võib esitada vastutavale töötlejale kirjaliku taotluse piirangute kohaldamise läbivaatamiseks. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku kirjalikult taotletud läbivaatamise tulemustest.

3. Teabevahetus andmekaitseametnikuga säilitatakse ja dokumenteeritakse kirjalikult kogu menetluse vältel.

Artikkel 5

Andmesubjektidele teabe esitamise piirang

1. Amet lisab oma siseveebis avaldatud halduspäringute ja distsiplinaarmenetlustega seotud privaatsusavaldusse teabe andmesubjektide õiguste võimalike piirangute kohta. Teabes kirjeldatakse seda, milliseid õigusi võidakse piirata, piirangu põhjusi ja võimalikku kestust.

2. Lisaks teavitab amet andmesubjekte individuaalselt nende õigustest seoses praeguste ja tulevaste piirangutega, tehes seda viivitamata ja kirjalikus vormis ning ilma et see piiraks järgnevate lõigete kohaldamist.

3. Kui amet piirab vastavalt käesolevale otsusele täielikult või osaliselt andmesubjektide teavitamist, dokumenteeritakse piirangu kehtestamise põhjused, lisades hinnangu selle piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta. Selleks peab olema dokumenteeritud see, kuidas andmesubjekti teavitamine ohustaks asjaomase uurimise või menetluse eesmärki või mõjutaks negatiivselt teiste õigusi ja vabadusi. Dokumenteeritud teave ning, kui asjakohane, asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid registreeritakse. Nõudmisel tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

4. Lõikes 3 nimetatud piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kehtestamise põhjused. Kui piirangu aluseks olnud põhjused enam ei kehti, edastab amet vastava teabe ning piirangu põhjused andmesubjektile. Andmesubjektid võivad esitada andmekaitseametnikule mistahes päringuid.

5. Samal ajal teavitab amet andmesubjekti võimalusest esitada mistahes ajal kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

6. Amet vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant pärast selle vastuvõtmist ning menetluse lõpetamise korral.

Artikkel 6

Andmesubjektide juurdepääsuõiguse piirang

1. Kui andmesubjektid taotlevad juurdepääsu oma isikuandmetele, mida töödeldakse seoses ühe või mitme konkreetse juhtumiga, või konkreetsele isikuandmete töötlemise toimingule kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 17, piirdub amet taotlusele hinnangu andmisel üksnes nende isikuandmetega.

2. Kui amet piirab täielikult või osaliselt määruse (EL) 2018/1725 artiklis 17 sätestatud andmetega tutvumise õigust, teeb ta järgmist:

(a)	teatab oma vastuses andmesubjekti taotlusele piirangu kehtestamisest ja selle peamistest põhjustest ulatuses, mis ei kahjusta asjaomase uurimise või menetluse eesmärki, ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse;

(b)	dokumenteerib piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu; selleks märgitakse, kuidas juurdepääsuõigus ohustaks vastava uurimise või menetluse eesmärki või kahjustaks teiste õigusi ja vabadusi.

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 8 võib punktis a nimetatud teabe esitamist edasi lükata, teave esitamata jätta või selle esitamisest keelduda.

3. Lõike 2 punktis b nimetatud dokumenteeritud teavet ning, kui asjakohane, ka vastavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid registreeritakse. Nõudmisel tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile. Kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõiget 7.

Artikkel 7

Isikuandmete parandamise, kustutamise ja töötlemise piiramise õiguse piirang

Kui amet piirab osaliselt või täielikult määruse (EL) 2018/1725 artikli 18, artikli 19 lõike 1, artikli 20 lõike 1 ja artikli 21 kohast isikuandmete parandamise, kustutamise või töötlemise piiramise õigust, võtab amet käesoleva otsuse artikli 6 lõikes 2 sätestatud meetmed ja registreerib asjaomased dokumendid kooskõlas artikli 6 lõikega 3.

Artikkel 8

Andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise piiramine ning elektroonilise side konfidentsiaalsus

1. Kui amet piirab andmesubjekti teavitamist isikuandmetega seotud rikkumistest, millele viidatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklis 35, dokumenteerib ja registreerib amet piirangu põhjused kooskõlas käesoleva otsuse artikli 5 lõigetega 3–6.

2. Kui amet piirab andmesubjekti elektroonilise side konfidentsiaalsust, millele viidatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklis 36, dokumenteerib ja registreerib amet piirangu põhjused kooskõlas käesoleva otsuse artikli 5 lõigetega 3–6.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Amsterdam, 12. juuni 2019

EMA haldusnõukogu eesistuja

Christa WIRTHUMER-HOCHE

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) ELT L 248 18.9.2013, lk 1.

(3) Dokumendi viitenr 7.20/08.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 209

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 9. august 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2019/1337, 8. august 2019, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2019/24	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/1338, 8. august 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta ( 1 )	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1339, 8. august 2019, millega kehtestatakse üleminekuperiood kaitstud päritolunimetuse Cidre Cotentin / Cotentin (KPN) kasutamiseks	8
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/1340, 8. august 2019, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas	10
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/1341, 8. august 2019, millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2019/25	15
		KODU- JA TÖÖKORRAD
	*	Euroopa Ravimiameti haldusnõukogu otsus, 12. juuni 2019, sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega ameti tegevuse raames	19


	(1) EMPs kohaldatav tekst