(1)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 430/2013 (2) kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Taist pärit selliste tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike (välja arvatud surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, ning tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid) impordi suhtes, mis praegu kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri koodi (edaspidi „CN-kood“) ex 7307 19 10 (TARICi kood 7307191010) ja ex 7307 19 90 (TARICi kood 7307199010) alla (edaspidi „kehtivad meetmed“). Tollimaks, võttes aluseks dumpingutaseme kõrvaldamise, jäi vahemikku 14,9–57,8 %.

(2)

12. juunil 2013 esitas Hiina eksportiv tootja Jinan Meide Castings Co., Ltd. Euroopa Liidu Üldkohtule (edaspidi „üldkohus“) taotluse tühistada nõukogu määrus (EL) nr 430/2013 selles osas, mis on seotud kõnealuse tootjaga. 30. juunil 2016 leidis Üldkohus, et Jinan Meide kaitseõigusi on rikutud, ja tühistas vaidlustatud määruse selles osas, mis puudutas dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Jinan Meide toodetud tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes.

(3)

Pärast ülalnimetatud otsust avas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) 28. oktoobri 2016. aasta teatega (3) uuesti dumpinguvastase uurimise, mis puudutas Jinan Meide toodetud tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikke.

(4)

Oma 28. juuni 2017. aasta rakendusmäärusega (EL) 2017/1146 (4) kehtestas komisjon uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 39,2 % Hiina Rahvavabariigist pärit ja Jinan Meide Castings Co., Ltd. toodetud tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes.

(5)

25. novembril 2015. aastal algatas komisjon osalise vahepealse läbivaatamise pärast Metpro Limitedi taotlust, mis puudutas HRVst ja Taist pärit teatud liiki tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikke, et otsustada, kas need jäävad kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalasse. Komisjon lõpetas selle osalise vahepealse läbivaatamise 18. juulil 2016. aastal rakendusotsusega (EL) 2016/1176, (5) pärast seda, kui taotleja oli oma taotluse tagasi võtnud.

(6)

23. mail 2017. aastal algatas komisjon osalise vahepealse läbivaatamise pärast Hebei Yulong Casting Co., Ltd. taotlust, mis puudutas HRVst ja Taist pärit teatud liiki tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikke, et otsustada, kas need jäävad kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalasse. Komisjon lõpetas selle osalise vahepealse läbivaatamise 11. jaanuaril 2018. aastal rakendusmäärusega (EL) 2018/52 (6) pärast seda, kui taotleja oli oma taotluse tagasi võtnud.

(7)

12. juulil 2018 otsustas Euroopa Liidu Kohus, et keragrafiitmalmist (samuti tuntud kui kõrgtugev malm) valmistatud toruliitmikud ei vasta mõistele „tempermalmist“, nagu määratletud CNi alamrubriigis 7307 19 10. Kohus otsustas, et keragrafiitmalmist valmistatud toruliitmikud tuleb liigitada CNi jääkalamrubriiki 7307 19 90 (muud liiki rauast esemed). 14. veebruaril 2019. aastal avaldas komisjon määruse (EL) 2019/262, (7) millega muudeti viiteid TARICi koodidele, et viia need vastavusse kohtu järeldustega. Kuna dumpinguvastased meetmed kehtestatakse toote määratluse järgi, olenemata selle tariifsest klassifitseerimisest, ei olnud sellel muudatusel mingit mõju tootevalikule, mille suhtes kehtivaid meetmeid kohaldatakse.

(8)

Pärast teate avaldamist kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (8) sai komisjon läbivaatamise taotluse (edaspidi „taotlus“) vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(9)

Taotluse esitas 13. veebruaril 2018 Euroopa Liidu tempermalmist valatud toruliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotleja“). Taotleja tootmismaht moodustab enam kui 95 % liidu tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike kogutoodangust.

(10)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(11)

Olles kindlaks teinud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, avaldas komisjon 8. mail 2018Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) (9).

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(13)

Kahju kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(14)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Komisjon andis uurimise algatamisest eraldi teada taotlejale, teadaolevatele liidu tootjatele ning HRV ja Tai teadaolevatele tootjatele ja ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja uurimise algatamisega seotud kauplejatele ning kutsus neid üles tegema koostööd.

(15)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ükski huvitatud isik ärakuulamist ei taotlenud.

(16)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(17)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi.

(18)

Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, võttes aluseks samasuguse toote 2017. aasta suurima tüüpilise müügimahu, mida oli kasutatava aja jooksul võimalik uurida.

(19)

Valimisse kuulus kolm liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 70 % liidu hinnangulisest müügimahust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud. Komisjon järeldas seega, et valim on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

(20)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Nõutud teabe esitasid seitse sõltumatut importijat.

(21)

Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, võttes aluseks uurimisaluse toote 2017. aasta suurima tüüpilise müügimahu, mida oli kasutatava aja jooksul võimalik uurida.

(22)

Valimisse kuulus kolm liidu importijat. Koostatud valimi kohta ei esitatud ühtegi märkust. Komisjon järeldas seepärast, et valim on liidu importijate suhtes tüüpiline.

(23)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel HRV tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(24)

Kaks HRV tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Koostööd tegevate tootjate vähest arvu arvestades otsustas komisjon, et nende puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(25)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul kui on, moodustada valim, palus komisjon, et kõik Tai eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Tai Kuningriigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(26)

Üks Tai tootja andis endast teada, kuid ei saatnud väljavõttelisele uuringule vastust.

(27)

Seega Tai tootjad koostööd ei teinud.

(28)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, kolmele valimisse kaasatud sõltumatule importijale, kahele HRV tootjale, kes endast valimi moodustamise ajal teada andsid, ning HRV valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“). Küsimustikule vastasid vaid kolm valimisse kaasatud liidu tootjat.

(29)

Seega HRV tootjad koostööd ei teinud.

(30)

Komisjon kogus ja kontrollis koos koostööpartneritega kogu teavet, mida ta pidas oma uurimise jaoks vajalikuks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootjad

(31)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(32)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon algatamisteates kõiki HRV teadaolevaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teabe uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud sisendite kohta. III lisas nõutud teabe esitasid kaks tootjat, kes vastasid ka väljavõttelise uuringu küsimustikule.

(33)

Komisjon saatis küsimustiku ka Hiina valitsusele, et hankida teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina valitsuselt vastust ei saadud.

(34)

Algatamisteates kutsus komisjon ka kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta.

(35)

Üks Hiina tootja väitis, et metoodika, mida komisjon kavatses kasutada, on ebaseaduslik ega ole kooskõlas WTO dumpinguvastasest lepingust ELile tulenevate kohustustega. Kõnealune huvitatud isik ei suutnud siiski oma väidet põhjendada.

(36)

Lisaks väitis see Hiina tootja, et moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses ei ole ning et selle tootja hinnad ja kulud, sh tooraine ja energia kulud, on kujunenud vabaturujõudude mõjul. Neid väiteid rohkem ei põhjendatud ning kõnealune isik ei teinud uurimise käigus koostööd.

(37)

Võttes arvesse, et väidetele ei esitatud mingeid põhjendusi, ei saanud komisjon neid konkreetselt käsitleda. Komisjon hindas siiski kõikidel juhtudel moonutuste esinemist alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. See hinnang on esitatud punktides 3.2.2.2–3.2.2.9.

(38)

Komisjon märkis algatamisteates ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib tal tekkida vajadus valida kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a sobiv võrdlusriik, et teha normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(39)

20. juunil 2018 avaldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teisele taandele esimese toimikusse lisatud teate (edaspidi „20. juuni 2018. aasta teade“), (10) küsides huvitatud isikute arvamust asjaomaste allikate kohta, mida komisjon võiks kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetleti kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida Hiina tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Lisaks nimetasid komisjoni talitused neli järgmist võimalikku võrdlusriiki, tuginedes moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumidele: Tai, Türgi, Argentina ja Brasiilia. Kahe viimase riigi puhul tunnistati 20. juuni 2018. aasta teates, et puuduvad piisavalt kättesaadavad avalikud finantsandmed.

(40)

Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi. Märkused saadi siiski vaid ühelt taotlejalt ja ühelt Hiina tootjalt.

(41)

Komisjon käsitles 20. juuni 2018. aasta teate kohta saadud märkusi oma teises, 8. märtsi 2019. aasta teates, mis käsitles normaalväärtuse kindlaksmääramise allikaid (edaspidi „8. märtsi 2019. aasta teade“) (11). Koostati ka tootmistegurite loetelu ning leiti, et selles etapis oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt kõige sobivam võrdlusriik Tai. Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi, kuid ühtegi märkust ei esitatud.

(42)

Uurimisalune toode on HRVst ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmikud (välja arvatud surveliitmike põhidetailid, milles kasutatakse ISO DIN 13 kohaseid meeterkeermeid, ning tempermalmist valatud keermestatud ümmargused kaaneta harukarbid), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 19 10 (TARICi kood 7307191010) ja ex 7307 19 90 (TARICi kood 7307199010) alla (edaspidi „uurisalune toode“).

(43)

Peamised tootmises kasutatavad toorained on vanametall, koks/elekter/gaas, liiv (valamiseks) ja tsink (galvaanimiseks). Tootmisprotsessi esimene etapp on vanametalli sulatamine. Sellele järgneb vormimisprotsess ja mitmesuguste vormide valu, mis seejärel eraldatakse üksikuteks tükkideks. Tooted vajavad pikka lõõmutust, et tagada nende piisav deformeeritavus, mis võimaldaks neid kasutada otstarbel, mille puhul need peavad pidama vastu näiteks löökidele ja vibratsioonile ning taluma kiireid temperatuurimuutusi. Seejärel võib liitmikud galvaanida. Pärast seda toimub toodete keermestamine ja masinaga töötlemine.

(44)

Valatud keermestatud liitmikke kasutatakse kahe või enama toru ühendamiseks, torude ühendamiseks seadmetega, vedeliku voolusuuna muutmiseks või torude sulgemiseks. Valatud keermestatud liitmikke kasutatakse peamiselt elumajade ja muude hoonete gaasi-, vee- ja küttesüsteemides. Samuti kasutatakse neid naftatöötlemistehaste torustikes. Neid liitmikke on saadaval mitmel kujul, millest levinuimad on 90-kraadised põlved, kolmikud, muhvid, nelikud ja ühendused. Neid toodetakse nii galvaanimata kui ka galvaanitud kujul.

(45)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(46)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(47)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(48)

Nagu põhjenduses 29 märgitud, ei teinud ükski Hiina tootja uurimise käigus koostööd. Hiina tootjad ei esitanud küsimustiku vastuseid, sealhulgas andmeid ekspordihinna ja -kulude, omamaiste hindade ja kulude, tootmisvõimsuse, toodangu, investeeringute jm kohta. Samamoodi ei esitanud Hiina valitsus ega Hiina tootjad märkusi toimikus, sh aruandes „Commission Staff Working Document on Significant Distortions in the Economy of the People's Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks) sisalduvate tõendite kohta (12). Seega toetus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatele faktidele.

(49)

Komisjon teatas Hiina ametiasutustele ja kahele Hiina tootjale alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamisest ning andis neile võimaluse esitada märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(50)

Seda arvesse võttes ja kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 põhinevad allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige taotluses sisalduval ja huvitatud isikute esitatud teabel, statistilistel andmetel, mis on kogutud alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“), ja muudel avalikel allikatel, mis on vajaduse korral allpool määratletud (põhjendused 115 ja 127).

(51)

Artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvate statistiliste andmete järgi imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRVst liitu väike kogus tempermalmist liitmikke – 7 666 tonni, mis moodustas 21 % liidu kogutarbimisest. Seetõttu leidis komisjon, et tegelik import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline, ja uuris seega, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või mitte.

(52)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(53)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(54)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja Hiina tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(55)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

(56)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse hinnangus oluliste moonutuste olemasolu kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses arvesse muu hulgas eelmise sätte asjaolusid (loetelu ei ole täielik). Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju asjaomase toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna loetelu ei ole täielik, ei pea oluliste moonutuste olemasolu jaoks kõiki asjaolusid arvesse võtma. Lisaks võib samu faktilisi asjaolusid kasutada selleks, et tõestada ühe või mitme loetelus toodud asjaolu olemasolu. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal.

(57)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(58)

Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Sellega seoses tugineb komisjon aruandele, mis kinnitas valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus), mis on eriti asjakohased asjaomasel uurimisel. Aruanne lisati uurimistoimikule.

(59)

Komisjon uuris, kas oli asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon võttis aluseks toimikus, sealhulgas aruandes sisalduvad tõendid, mis omakorda tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele, eeskätt Hiina õigusaktidele, ametlikele avaldatud Hiina poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud aruannetele ning tunnustatud teadlaste uuringutele ja artiklitele, mis on konkreetselt aruandes välja toodud. Analüüsis uuritakse valitsuse olulist sekkumist majandusse üldiselt, samuti konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega.

(60)

Nagu põhjendustes 28–33 selgitatud, ei esitanud ei Hiina valitsus ega Hiina tootjad märkusi ega tõendeid, mis toetaksid toimikus, sealhulgas aruandes, esitatud tõendeid ning taotlejate esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesolevas juhtumis või lükkaksid need ümber.

(61)

Hiina majandussüsteem tugineb sotsialistliku turumajanduse põhimõttele. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb HRV majanduse juhtimine. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (13). Seetõttu Hiina majanduse üldine ülesehitus mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ning seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Parim näide on Hiina asjaõigusseadus: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (14).

(62)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (HKP) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi roll on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitas põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (15). See näitab, et HKP-l on HRV majandussüsteemi üle kontroll. Selline kontroll on Hiina süsteemile omane ja ulatub kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(63)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste eesmärkidega, mitte ei kajasta vabaturul valdavaid majandustingimusi (16). Hiina võimud kasutavad majandusse sekkumiseks väga mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi, finantssüsteemi ning reguleeriva keskkonna tasandit.

(64)

Esiteks reguleerib üldise halduskontrolli tasandil Hiina majanduse juhtimist keerukas tööstuse planeerimise süsteem, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Nende kavade kogum hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samal ajal kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades fikseeritakse ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ja eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad sõnaselgeid toodangueesmärke. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja üksikud tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jne). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsustasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad asjakohaselt neile antud volitusi, sundides ettevõtjaid järgima kavades sätestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.2.5 allpool) (17).

(65)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.2.8 allpool) (18). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade kohta, näiteks aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Kuigi need ei ole nii tähtsad kui pangandussektor, on need finantssektori osad institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (19).

(66)

Kolmandaks sekkub riik reguleeriva keskkonna tasandil majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju sageli poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusõigus (20). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (21).

(67)

Kokkuvõtlikult põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette mitmekujulise riigipoolse sekkumise ja soodustavad seda. Selline oluline valitsusepoolne sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (22).

(68)

HRVs moodustavad ettevõtted, mis tegutsevad riigi omanduses, selle kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all, olulise osa majandusest.

(69)

Mis puutub riigi omandusse, siis on märkimisväärne osa terasesektorist Hiina valitsuse omanduses. Mitu suurtoojat on riigi omandis, mõnele viidatakse dokumendis „Terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020“ (23) konkreetselt kui näidetele 12. viisaastaku saavutuste kohta (sh näiteks Baosteel, Anshan Iron and Steel, Wuhan Iron and Steel jne). Ehkki riigi osalusega ettevõtete ja eraomandis olevate ettevõtete nominaalarv on hinnanguliselt peaaegu võrdne, on viiest Hiina terasetootjast, kes kuuluvad maailma kümne suurima terasetootja hulka, neli riigi osalusega ettevõtted (24). Samas, ehkki kümme suurimat tootjat tootsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, kavatseb Hiina valitsus 2025. aastaks koondada 60–70 % raua- ja terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (25). Selline koondamine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (26).

(70)

Mis puutub riigi kontrolli, siis valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete üle. Riik (ja mitmes mõttes ka HKP) mitte ainult ei määra aktiivselt kindlaks üldist majanduspoliitikat ega tee järelevalvet selle elluviimise üle, vaid nõuab ka õigust osaleda ettevõtete tegevust puudutavate otsuste langetamises. Asjaolusid, mis osutavad terase- ja rauasektoris riigipoolsele kontrollile ettevõtete üle, on pikemalt kirjeldatud allpool punktis 3.2.2.4, eeskätt põhjenduses 75.

(71)

Mis puutub riigipoolsesse poliitika järelevalvesse ja juhiste andmisse, siis tõendavad sellise järelevalve ja juhtimise olemasolu ühelt poolt tihedad seosed raua- ja terasesektori ettevõtete ja HKP vahel, mis on ettevõtetes esindatud ja nõuab õigust osaleda nende otsustamisprotsessis (vt eeskätt põhjendused 74–75), ning teiselt poolt avalikud tööstuse planeerimise dokumendid, samuti täiendavad valitsuse poliitikavahendid ja direktiivid, mida sektori suhtes kohaldatakse (vt eeskätt põhjendused 79–83). Arvestades valitsuse tugevat kontrolli ja sekkumist terase- ja rauasektoris, nagu allpool kirjeldatud, ei ole ka eraomandis olevatel valatud liitmike tootjatel võimalik turutingimustel tegutseda.

(72)

Sektori kontrollimine, poliitiline järelevalve ja juhtimine Hiina ametivõimude poolt ilmneb ka sektori juhtiva ametiliidu, st Hiina raua- ja teraseühenduse (CISA) eesmärkidest. CISA põhikirja artikli 3 kohaselt „teenib liit ettevõtteid, teenib sektorit ja teenib valitsust […] ja püüab täita ühendavat rolli valitsuse ja osalevate ettevõtete vahel“. Lisaks nähakse põhikirja artiklis 24 ette, et CISA „täidab kõiki muid ülesandeid, mille valitsus ja asjaomased haldusasutused on andnud“, samal ajal kui artiklis 26 nähakse ette, et CISA „järgib nõuetekohaselt partei joont, suuniseid, poliitikat ja poliitikajuhtimist“ (27).

(73)

Ülaltoodule tuginedes järeldas komisjon, et valatud liitmike turgu teenindavad HRVs olulises mahus ettevõtted, mis on Hiina valitsuse kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(74)

Hiina riigil on võimalus riigi esindatuse kaudu ettevõtetes sekkuda hindadesse ja kuludesse. Kuigi Hiina õigusaktidega ettenähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete tippjuhte võib käsitada vastavaid omandiõiguseid kajastavana, (28) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üheks kanaliks, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguseaduse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (vähemalt kolme HKP liikmega, nagu HKP põhiseaduses (29) määratletud), ning äriühing peab tagama partei organisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused. Tundub, et minevikus ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Samas, hiljemalt alates 2016. aastast on HKP poliitiliste põhimõtete kohaselt tugevdanud oma kontrolli riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuste üle. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraäriühingutele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (30). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraäriühingust, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (31). Neid reegleid kohaldatakse üldiselt terves Hiina majanduses, sealhulgas raua- ja terasesektoris. Seetõttu on kindlaks tehtud, et neid reegleid kohaldatakse ka tempermalmist liitmike tootjate ja sisendite tarnijate suhtes.

(75)

Eelkõige raua- ja terasesektoris eksisteerivad tihedad seosed sektoris tegutsevate ettevõtete otsustamisprotsesside ja riigi, eeskätt HKP vahel. Hiljutises teatavaid HRVst (32) pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas subsiidiumivastases uurimises tegi komisjon kindlaks, et kolm neljast valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernist olid riigi omandis olevad ettevõtted. Kõigis kolmes kontsernis oli juhatuse esimees või president ka kontserni HKP organisatsiooni parteikomitee sekretär. Samamoodi võib uurimisaluse toote puhul näha, et Hiina tootjatel kattuvad partei personalistruktuurid ettevõtete juhtorganite omaga. Näiteks töötas ettevõtte Jinan Meide Casting Co., Ltd. juhatuse aseesimees samal ajal ka ettevõtte parteikomitee sekretärina, vähemalt ajavahemikul 2013–2016 (33).

(76)

Riigi esindatusel finantsturgudel (vt ka allpool punkt 3.2.2.8) ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju (34).

(77)

Ülaltoodu põhjal järeldatakse, et riik on esindatud raua- ja terasesektori ettevõtetes, samuti rahandussektoris viisil, mis võimaldab HKP-l mõjutada hindu või kulusid.

(78)

Hiina majanduse juhtimine põhineb olulisel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsustasanditel ning need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid; kavades sätestatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad, kuidas neid kavasid asjaomasel madalamal valitsustasandil rakendatakse. Üldiselt suunab valitsus HRV planeerimissüsteemi tulemusena ressursid strateegiliseks või muul viisil tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (35).

(79)

Hiina valitsus peab raua- ja terasetööstust võtmetähtsusega tööstuseks (36). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (37). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte, (38) sealhulgas terase jääkidega seotud konkreetseid eesmärke (39). Terase jääke puudutava tööstuspoliitika olemasolu ilmneb ka valitsuse lisadokumentidest, sh näiteks teabe- ja tehnoloogiaministeeriumi kehtestatud eesmärgid terase jääkide kasutuse järkjärgulise suurendamise kohta (40).

(80)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakuplaanis (41) nähakse ette suure väärtusega terastoodete tootjatele toetuse andmine (42). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiat (43).

(81)

Suuniskataloogis struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (44) (edaspidi „kataloog“) loetletakse raua- ja terasesektorit soodustatud tootmisharudena. Kataloogis toetatakse eelkõige „tehnoloogia arendamist ja kasutamist paremate omadustega ja kvaliteetsete täiustatud terastoodete tootmiseks, sealhulgas järgmiste toodete tootmiseks: autotööstuses kasutatavad ülitugevad lehttooted tõmbetugevusega vähemalt 600 MPa, kõrgetasemeline toruteras nafta ja gaasi ülekandmiseks, ülitugevad laiad ja paksud terasplaadid laevadele, laevaehituses kasutatav teras, keskmise paksusega teras tõmbetugevusega vähemalt 420 MPa hoonete, sildade ja muude rajatiste ehitamiseks, teras kiirraudteede ja raskeveoraudteede ehitamiseks, madala rauakao väärtusega ja kõrge magnetilise induktsiooniga silikoonteras, korrosiooni- ja kulumiskindel teras, ressursisäästlik legeeritud roostevaba teras (uueaegne roostevaba ferriitteras, ferriit-austeniitne roostevaba teras ja nitriiditud roostevaba teras), eriterasvardad ja traatvardad kõrgetasemeliste põhiosade (kõrgetasemelised tehnoloogilised ülekanderattad, poldid tugevusega 12,9 ja rohkem, ülitugevad vedrud ja pika tööeaga laagrid) ning kvaliteetsed eriterasest sepismaterjalid (muu hulgas tööriista- ja valuvormiteras, roostevaba teras ja teras seadmete valmistamiseks)“. Kataloogi kohaldamist kinnitas ka hiljutine teatavaid HRVst pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid käsitlev subsiidiumivastane uurimine (45).

(82)

Lisaks on HRV viimastel aastatel uurimisaluse toote tootmise jaoks oluliste sisendite puhul kohaldanud mitmesuguseid ekspordipiiranguid, isegi kui paljud neist lõpuks WTO otsuse järel kaotati (46). Eeskätt säilitas HRV ekspordimaksu terase jääkide ja tsingi suhtes, samuti ferromangaani suhtes (47). See oli kooskõlas olemasolevate tegevuskavadega, mille eesmärk on toetada riiklikke tööstusharusid ja mis on kehtestatud mitteraudmetallide 13. viisaastakuplaaniga, milles nõutakse ranget kontrolli äsja loodud tsingisulatamise rajatiste ja aegunud tsingitootmissuutlikkuse tehnoloogilise reformi üle (48). Samamoodi nähakse maavarade 13. viisaastakuplaanis ette riigipoolne kontroll tsingikaevandamise suutlikkuse üle ja ressursside koondamine valitud geograafiliste piirkondade nn tugisambaks olevatele ettevõtjatele (49).

(83)

Lisaks suunab Hiina valitsus raua- ja terasesektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas: turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil peaaegu kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte (50). Praegune ülemäärase tootmisvõimsuse probleem on väidetavalt kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(84)

Seetõttu on kindlaks tehtud, et Hiina valitsus on kehtestanud riikliku poliitika, mis mõjutab vabaturujõudusid seoses valatud toruliitmike toomise ja nende tootmiseks kasutatava toorainega.

(85)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamised eesmärgid, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiseadus põhineb ametlikult samadel põhimõtetel nagu muude riikide asjaomased seadused, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes eriti väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (51).

(86)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (52). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maade eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste eraldamine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (53). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (54).

(87)

Seetõttu ei näi Hiina pankrotiseadus ja asjaõigusseadus toimivat nõuetekohaselt, põhjustades moonutusi, mis on seotud maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ning maade eraldamise ja omandamisega HRVs. Neid seadusi kohaldatakse ka raua- ja terasesektori suhtes, sealhulgas uurimisaluse toote eksportivate tootjate suhtes.

(88)

Ülaltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiseadust ja asjaõigusseadust kohaldatakse raua- ja terasesektoris, sh uurimisaluse toote suhtes diskrimineerival viisil või selle täitmise tagamine on ebapiisav.

(89)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus organiseerumida ja pidada kollektiivläbirääkimisi on takistatud. HRV ei ole ratifitseerinud mitut peamist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad asutamisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (55). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (56). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustus ja muud soodustused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (57). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(90)

Raua- ja terasesektori, sh uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse ka kirjeldatud Hiina tööõiguse süsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused valatud toruliitmike sektorit nii otseselt (uurimisalust toodet tootes) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisendile, mida tarnivad äriühingud, mille suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(91)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et palgakulud on raua- ja terasesektoris moonutatud, sealhulgas uurimisaluse toote puhul.

(92)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(93)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (58) ning need pangad lähtuvad raha pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik otstarbekus. Samamoodi kui riigi omandis olevad mittefinantsettevõtted ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (59) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad regulaarselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud õiguslikku kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (60). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks sektoriteks peetavatesse sektoritesse (61).

(94)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigusaktide kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, nagu vajadus uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad asjakohased tõendid sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll (62). Varasemates kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldustes jõuti samale otsusele (63).

(95)

Lisaks on võlakirjade ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (64).

(96)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks sektoriteks peetavatesse sektoritesse (65). Seetõttu laenatakse pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(97)

Teiseks on laenamise kulud hoitud kunstlikult väiksed, et stimuleerida investeeringute kasvu. Selle tulemusel kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid, isegi kui investeeringutasuvus on väike. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(98)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris liberaliseeriti nominaalne intressimäär, ei ole hinnamuutused tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Võrdlusmääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt suurenenud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(99)

Laenumahu üldine suurenemine HRVs viitab sellele, et kapitali paigutamine muutub ebatõhusamaks, kusjuures pole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Selle tulemusena on halbade laenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(100)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi sisuliselt olulised süsteemsed probleemid ja moonutused, mille põhjuseks on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(101)

Ülaltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et valatud toruliitmike tootjatel on juurdepääs rahastamisele asutuste kaudu, mis viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või mis muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.

(102)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused ei piirdu üldiselt raua- ja terasesektoriga. Otse vastupidi, olemasolevad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.2.2.1–3.2.2.5 ja aruande A osas kirjeldatud asjaolud ning Hiina süsteemi tunnusjooned kehtivad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.2.2.6–3.2.2.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(103)

Valatud toruliitmike tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Kui valatud toruliitmike tootjad ostavad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatud) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali paigutamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsustasanditel ja kõikides sektorites.

(104)

Seetõttu ei saa kasutada valatud toruliitmike omamaiseid hindu ning ka kõikide sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, finantseerimine, tööjõud jne) hinnad ei ole usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Valitsusepoolne sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul.

(105)

Punktides 3.2.2.2–3.2.2.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide olemasolevate tõendite hindamist HRV valitsuse sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka raua- ja terasesektorisse (sealhulgas valatud toruliitmike puhul), näitab, et hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes ning kuna Hiina valitsus ja Hiina tootjad keeldusid koostööst, leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(106)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmiskulude ja müügi alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmiskulude ja müügi alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis. Komisjon tuletas meelde, et ükski Hiina tootja uurimise käigus koostööd ei teinud ning et ei esitatud ühtegi väidet selle kohta, et mõned omamaised hinnad on moonutamata vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandale taandele.

(107)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

(108)

Nagu 20. juuni 2018. aasta teates selgitatud, teatas komisjon huvitatud isikutele, et ta on kindlaks teinud neli võimalikku võrdlusriiki – Argentina, Brasiilia, Tai ja Türgi –, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama valiku kohta märkusi ja pakkuma välja muid riike.

(109)

Võrdlusriigiga seoses sai komisjon pärast 20. juuni 2018. aasta teadet esildise Hiina tootjalt Jinan Meide Casting Co., Ltd. (edaspidi „18. juuli 2018. aasta esildis“). Tootja ei olnud nõus komisjoni kavatsusega kasutada metoodikat kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ning esitas mõned märkused, mida käsitletakse eespool põhjendustes 35 ja 36.

(110)

Mis puudutab majanduse arengutaset, siis märgib komisjon, et nii Tai, Brasiilia kui ka Türgi on Maailmapanga andmete kohaselt samal sissetulekutasemel, st keskmisest suurema sissetulekuga. Tai, Türgi ja Brasiilia on seetõttu selles mõttes võrdselt sobilikud võrdlusriigid. Argentina seevastu on liigitatud kui suure sissetulekuga riik ning seega Argentinat analüüsis rohkem ei kaalutud.

(111)

Oma esildises eelistas Jinan Meide Casting Co., Ltd. võrdlusriigina Taid Türgile, võttes aluseks Tai ja HRV geograafilise, kultuurilise ja majandusliku läheduse. Ülejäänud väited puudutasid Türgit ja selle kõrgemat arengutaset võrreldes Tai ja HRVga, arvestades, et Türgi on Euroopa Liidu kandidaatriik ja on loonud Euroopa Liiduga tolliliidu.

(112)

Seoses Türgi kui Euroopa Liidu kandidaatriigiga või asjaoluga, et Türgi on ELiga loonud tolliliidu, märgib komisjon ka seda, et need asjaolud ei ole riigi kui võrdlusriigi sobilikkuse hindamisel asjakohased. Jinan Meide ei esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, kuidas need asjaolud võiksid põhjendada selle riigi kõrvalejätmist võimaliku võrdlusriigina kaalumisest. Sellest vaatenurgast sobivad Tai ja Türgi võrdselt. Ka kultuuriline ja geograafiline lähedus ei mõjuta riigi sobilikkust. Sobilikkuse hinnang tugineb majanduslikele kriteeriumidele, mitte kultuurilistele ega geograafilistele. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(113)

Nagu 20. juuni 2018. aasta teates osutatud, ei suutnud komisjon leida Brasiilia kohta avalikke finantsandmeid. Pärast lisaanalüüsi kinnitas komisjon, et selline teave ei olnud kättesaadav, nagu varem juba välja selgitati. Samuti ei pakkunud ükski huvitatud isik välja alternatiivseid allikaid, kust sellist teavet võiks leida. Seetõttu leidis komisjon, et analüüsis tuleks edaspidi uurida vaid Taid ja Türgit.

(114)

Nagu 20. juuni 2018. aasta teates märgitud, leidis komisjon avalikult kättesaadavad finantsaruanded järgmiste uurimisaluse toote tootjate kohta võimalikes võrdlusriikides:

(115)

Pärast 20. juuni 2018. aasta teadet tehti 2017. aasta tulemused kõigi kolme ettevõtte kohta kättesaadavaks Orbise andmebaasis (68). Ettevõtte Siam kasumlikkus muutus 2017. aastal negatiivseks. Seetõttu võttis komisjon võrdlusriigi valimisel arvesse kahte ülejäänud ettevõtet: BIS Tais ja Trakya Döküm Türgis.

(116)

Ettevõte BIS toodab peaaegu eranditult ainult uurimisalust toodet. Avalikult kättesaadava teabe kohaselt hõlmavad ettevõtte tooted üksnes valatud toruliitmikke, mis on toodetud kooskõlas Ameerika, Briti ja DINi standarditega.

(117)

Trakya Döküm on suur kontsern, mis toodab paljusid teisi tooteid. Avalikult kättesaadava teabe kohaselt toodab Trakya Döküm tooteid järgmistele tööstusharudele: autod, kodumasinad, hüdraulika, elektrimasinad, raudtee, liitmikud ja ehitus (sealhulgas tempermalmist valatud toruliitmikud ja toruklambrid) ning muud tooted, nagu fiksaatorid, ketilülid ja käsirattad. Uurimisalune toode moodustab vaid väikse osa ettevõtte toodangust.

(118)

Seega, kui BIS toodab peaaegu eranditult ainult uurimisalust toodet, moodustab uurimisalune toode ettevõtte Trakya Döküm kaheksa toote seas vaid ühe allkategooria. Seetõttu leidis komisjon, arvestades uurimisaluse toote suurt osakaalu ettevõtte kogukäibes, et ettevõtte BIS kohta kättesaadav teave on asjakohasem kui ettevõtet Trakya Döküm puudutav teave. See tuleneb asjaolust, et ettevõtte BIS puhul on üld- ja halduskulud otsesemalt seotud uurimisaluse tootega, samal ajal kui Trakya puhul ei olnud andmed nii täpsed.

(119)

Mis puutub tootmistegureid käsitlevasse teabesse, siis leidis komisjon mõlema riigi, nii Türgi kui ka Tai puhul, et teave on kättesaadav piisavalt üksikasjalikul tasandil. Komisjon analüüsis Hiina impordi osakaalu Tai ja Türgi puhul, võttes aluseks peamise tootmisteguri, terase jäägid. Tai puhul pärines vaid 4 % kogu impordist HRVst. Mis puutub Türgisse, siis ei olnud Hiina impordi osakaalu võimalik kindlaks teha, sest üle 50 % terase jääkide impordist kajastus impordina Türgi vabakaubandustsooni, ilma et selle päritolu oleks märgitud. Kuna peamise tootmisteguri puhul oli teave Türki suunatud ekspordi päritolu kohta kättesaamatu ja seetõttu ei olnud võimalik eristada importi HRVst, peeti Taid sobivamaks võrdlusriigiks.

(120)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt on eesmärk leida võimalikus võrdlusriigis kõik või võimalikult paljud vastavad moonutamata tootmistegurid, mida kasutavad Hiina tootjad, ja võimalikult paljud tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata mahud.

(121)

Eelnevat analüüsi arvesse võttes vastas Tai kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud tingimustele, et kaaluda tema kasutamist sobiva võrdlusriigina. Eeskätt toodetakse Tais märkimisväärses koguses uurimisalust toodet ning seal on olemas täielikud andmed kõikide tootmistegurite, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

(122)

Olles teinud kindlaks, et Tai on praegusel juhul sobiv võrdlusriik, ei olnud mingit vajadust sügavamalt analüüsida sotsiaal-ja keskkonnakaitse taset Tais.

(123)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a neljanda taande kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus „moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(124)

Sel eesmärgil kasutas komisjon müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat Tai ettevõtte BIS kohta, nagu kajastatud ettevõtte 2017. aasta kasumiaruande näitajates.

(125)

Selle aspekti kohta ei saadud ette nähtud 10päevase tähtaja jooksul mingeid märkusi.

(126)

Tootmise üldkulusid ei ole BISi kohta kättesaadava kasumiaruande näitajates eraldi välja toodud. Seetõttu leidis komisjon, et sobilikum on kasutada sellele protsessile iseloomulikke üldkulusid, tuginedes valimisse kaasatud liidu tootja kontrollitud teabele, nagu täpsustatud põhjenduses 135.

(127)

20. juuni 2018. aasta teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks Global Trade Atlase andmebaasi (edaspidi „GTA andmebaas“). Lisaks täpsustas komisjon 8. märtsi 2019. aasta teates, et kasutab Tai riikliku statistikaameti/Tai keskpanga palgaandmeid tootmissektori kohta ning Tai elektritootmisameti andmeid energiakulude kohta.

(128)

Nagu 20. juuni 2018. aasta teate põhjenduses 39 juba osutatud, püüdis komisjon koostada tootmistegurite ja allikate esialgse loetelu, mida ta kavatses kasutada kõikide tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida koostööd teinud tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel.

(129)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon tempermalmist toruliitmike tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel taotlejale.

(130)

Tootmistegurite kohta väitis Jinan Meide Casting Co., Ltd., et tooted, mille põhjal tuletatakse Hiina tootjate kasutatavate sisendite asendusväärtused, peaksid olema sellised, millel on kaheksakohaline tollikood, ning neid tuleks kohandada juhul, kui see kood hõlmab teisi tooteid.

(131)

Menetluse algatamisel kasutatud kood, mis kajastus ka 20. juuni 2018. aasta teates, oli kuuekohaline, sest järgiti Maailma Tolliorganisatsiooni standardset rahvusvahelist kaubanomenklatuuri, millele viidatakse kui „harmoneeritud süsteemile“ või HSile. Pärast sobiva võrdlusriigi leidmist kasutas komisjon aga kõige üksikasjalikumaid koode, mis selles riigis kättesaadavad olid, et olla nominaalväärtuse määramisel eri kulusisenditele väärtuse andmisel võimalikult täpne. Seetõttu kasutas komisjon, nagu allpool tabelis 1 näha, kuni 11-kohalisi, Tais kasutatavaid koode olenevalt igal konkreetsel juhul kättesaadavast teabest.

(132)

Komisjonile ei esitatud märkusi, mis puudutasid konkreetseid tootmistegureid, nagu täpsustatud 20. juuni 2018. aasta teate 2. osas.

(133)

Kuna mitte ükski Hiina tootja ei esitanud küsimustiku vastust, tugines komisjon faktidele tootmistegurite kohta sellisena, nagu need uurimise käigus kindlaks tehti ja nagu neid allpool kirjeldatud on.

(134)

Tuginedes komisjonile kättesaadavale ja kontrollimise käigus kinnitatud teabele, mis on samuti kooskõlas tõenditega, mis saadi uurimise käigus, millega kehtestati meetmed (põhjendus 1), kasutatakse valatud toruliitmike tootmisel kahte peamist, ent erinevat tootmisprotsessi. Peamine erinevus protsesside vahel puudutab sisendiks oleva tooraine sulatamise algetappi. Ühes nendest protsessidest toodetakse tooraine kuumutamiseks kasutatav energia koksi põletamise käigus nn kuppelahjus. Teise protsessi puhul toodetakse tooraine sulatamiseks vajalik kuumus elektrienergiaga, mis saadakse elektrikaare abil. Seega tuvastas komisjon tootmise esimeses etapis erinevusi nende kahe tootmisprotsessi tootmistegurites. Need erinevused seisnevad peamiselt koksi ja elektrienergia tarbimise koguses.

(135)

Komisjonile esialgse uurimise käigus ja praeguse uurimise raames toimunud valimi loomise ajal kättesaadava teabe põhjal kasutab HRV suurim tempermalmist toruliitmike tootja nn kuppelahju ning seetõttu otsustas komisjon kasutada sellele protsessile omaseid tootmistegureid, tarbimismäärasid ja tootmise üldkulusid, tuginedes komisjonile nn kuppelahjusid kasutavate liidu tootjate poolt kättesaadavaks tehtud teabele.

(136)

Võttes arvesse kogu taotleja esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja vajaduse korral nendega seotud tariifirubriigid Tai nomenklatuuri alusel.

Tabel 1

Tootmistegurid

(137)

Mis puutub terase jääkidesse, siis viitasid HSi koodile 7204 10 kaks Hiina tootjat, kes esitasid täielikud vastused algatamisteate III lisale. Tabelis on Tai kohta esitatud spetsiaalne 11-kohaline kood, mida komisjon kasutas normaalväärtuse arvutamise eesmärgil, sest Hiina tootjad ei esitanud lisateavet ning teised huvitatud isikud ei esitanud märkusi.

(138)

Mis puutub tsinki, siis selle tootmisteguri märkis ära üks liidu tootja ja üks Hiina tootja, kuid eri koodide all. Ehkki liidu tootja teatas „Survetöötlemata, legeerimata tsingi“ (tsingisisaldusega vähemalt 99,99 % massist) koodiks 7901 11 00, pakkus Hiina tootja välja, et kasutada võiks koodi 2608 00, st „Tsingimaagid ja -kontsentraadid“. Komisjon leidis, et seda koodi ei sobi kasutada tsingimaagi puhul, ja otsustas kasutada tabelis esitatud HSi koodi, nagu pakkus välja liidu tootja.

(139)

Mis puutub ferrosiliitsiumi, siis viitasid taotlejad „Rauasulamile“ ilma koodi nimetamata. Hiina tootja, samuti kaks liidu tootjat pakkusid välja koodi 7202 21 00. Komisjon kasutas Taile iseloomulikku tabelis esitatud 11-kohalist koodi.

(140)

Mis puutub ferromangaani, siis taotlejad viitasid „Rauasulamile“ ilma koodile viitamata. Üks Hiina tootja pakkus välja HS-koodi 7202 30, mis esindab ferrosilikomangaani. Leiti, et komisjoni kasutatud 11-kohaline Taile iseloomulik kood kirjeldab paremini tootmistegurit, mida valatud toruliitmike tootjad kasutavad.

(141)

Liiva puhul tekkis erinevus ühe Hiina tootja väljapakutud koodi ja uurimise käigus leitud koodide vahel. Hiina tootja, kes viitas „vaiguliivale“, pakkus välja koodi 3824 10 00, mille kirjeldus on „Valuvormi- ja kärnisegutugevdid“, kuid see ei vastanud ühe liidu tootja väljapakutud tootmisteguri kirjeldusele. Liidu tootja koodi ei esitanud. Tootmisprotsessi kirjeldusele tuginedes kasutas komisjon tabelis esitatud 11-kohalist koodi. See kood tuleneb USA kaubandusministeeriumi 21. oktoobri 2016. aasta memorandumist (71) (edaspidi „memorandum“), mille esitas komisjonile ka üks Hiina tootjatest.

(142)

Bentoniidi puhul tähistab tabelis olev ja arvutamiseks kasutatav 11-kohaline kood sama materjali kui üldisem kaheksakohaline kood, mille pakkus välja üks liidu tootjatest. Memorandumis esitatakse sama 11-kohaline kood. See tähistab bentoniiti. Mitte ükski eksportivatest tootjatest ei pakkunud välja tariifikoodi bentoniidile.

(143)

Kuna Tai turu puhul kõikide materjalide kohta andmeid ei olnud, tugines komisjon impordihindadele. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiinast), samuti järgmistest mitteturumajanduslikest riikidest pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena: Aserbaidžaan, Valgevene, Kasahstan, Põhja-Korea, Türkmenistan ja Usbekistan.

(144)

Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta leidis põhjenduses 105, ei ole käesoleval juhul HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile b. Komisjon leidis olemasolevatele tõenditele tuginedes, kuna huvitatud isikud neid ümber ei lükanud, et samad moonutused mõjutasid ka ekspordihindu. Pärast põhjenduses 143 loetletud riikide väljajätmist oli kolmandatest riikidest pärit import jätkuvalt tüüpiline, moodustades 94–100 % Taisse suunatud impordi kogumahust.

(145)

Selleks et teha kindlaks Hiina tootja tehasesse tarnitud materjalide moonutamata hind, nagu sätestatud artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega, lisas komisjon omamaised transpordikulud.

(146)

Töökulude puhul kasutas komisjon digitaalmajanduse ja ühiskonnaelu ministeeriumi haldusalasse kuuluva riikliku statistikaameti tööjõu-uuringut (72). Komisjon arvutas selle välja eeskätt tootmissektori keskmise kuupalga alusel, võttes arvesse kõiki töötajate saadud lisasoodustusi. Kõige värskem periood, mille kohta andmed kättesaadavad olid, oli 2017. aasta esimene kvartal, st kvartal, mis eelnes vahetult läbivaatamisega seotud uurimisperioodile.

(147)

Koksi puhul esitas selle tootmisteguri andmed üks liidu tootja kuuekohalise koodi tasandil ning see tähistus on „Koks ja poolkoks kivisöest, ligniidist või turbast, aglomeeritud või aglomeerimata; retordisüsi“. Selle tootmisteguri puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata asjaolule, et sellist koksi kasutatakse energiaallikana, mitte „söetolmuna“ ega „paakuva kivisöena“, mis võib olla tooraine sisendiks. Komisjon kasutas Taile iseloomulikku 11-kohalist koodi, mille tähistus on „Koks ja poolkoks kivisöest“. See kood oli spetsiifilisem kui see, mille teatas üks liidu tootja ja mis viitas konkreetsemalt koksile kui energiaallikale.

(148)

Elektrikulude puhul kasutas komisjon otseklientidele pakutud keskmist energia müügihinda, nagu märgitud Tai elektritootmisameti 2017. aasta aruandes (73).

(149)

Maagaasi puhul kasutas komisjon samuti andmeid, mis avaldati Tai elektritootmisameti 2017. aasta aruandes, milles viidatakse 2017. aasta keskmisele maagaasi hinnale, st 239 baati/miljoni BTU kohta (74). Tais kasutatav BTU (Briti soojusühik) on arvutatud ümber 1 000 m3-ks, mida kasutab liidu tootja, võttes aluseks suhte 1 000 m3 = 35 915 miljonit BTUd (75).

(150)

Komisjon arvutas arvestusliku normaalväärtuse kahes järgmises etapis.

(151)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon samu tooraine-, töö- ja energiamahtusid ning nendega seotud tarbimismäärasid kui liidu suurima tootja puhul. Komisjon korrutas kasutustegurid moonutamata ühikukuludega, mida täheldati võrdlusriigiks olevas Tais, ning lisas omamaised transpordikulud.

(152)

Teiseks kohaldas komisjon eespool tuvastatud tootmiskulude suhtes Tai ettevõtte BIS müügi- ja üldkulusummasid ning kasumisummasid ja liidu suurima tootja tootmise üldkulusid.

(153)

Selle alusel tuletas komisjon normaalväärtuse tehasehindade tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ükski Hiina tootja koostööd ei teinud, määrati normaalväärtus kindlaks kogu riigi kohta, mitte iga tootja kohta eraldi.

(154)

Kuna Hiina tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, kohandatuna tehasehindade tasemele.

(155)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Tagastamatute käibemaksukulude puhul korrigeeriti normaalväärtust 8 % võrra ülespoole. Taotleja esitatud teabe põhjal korrigeeriti rahvusvaheliste vedude ja kindlustuse ekspordihinda allapoole 4–7 % võrra.

(156)

Kuna Hiina tootjad keeldusid koostööst, võrdles komisjon samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehinna tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(157)

Selle põhjal leidis komisjon, et dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on üle 26 %.

(158)

Seetõttu järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(159)

Nagu eespool märgitud, leiti, et valatud toruliitmikke imporditi HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga. Täielikkuse huvides uuris komisjon ka dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi täiendavaid asjaolusid: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, HRV tootjate hinnakäitumine muudel turgudel ning liidu turu atraktiivsus.

(160)

HRV tootjate koostööst tegemisest keeldumise tõttu tugines analüüs komisjonile kättesaadavale teabele, st taotluses esitatud teabele ja teistest sõltumatutest allikatest, näiteks ametlikust impordistatistikast pärit teabele või teabele, mis saadi huvitatud isikutelt uurimise ajal.

(161)

Taotluses (76) oleva teabe kohaselt on uurimisaluse toote täpne toodang HRVs teadmata. Turg on killustatud ning seal on palju väiketootjaid ja mitu suurtootjat. Taotleja esitatud teabe põhjal tegi komisjon kindlaks, et 30 teadaolevast tootjast kuue puhul on tootmisvõimsus vähemalt 310 000 tonni.

(162)

Kaks tootjat, kes esitasid väljavõttelisele uuringule vastuse, teatasid, et kasutamata võimsus on ligikaudu 10 %. Eeldades, et kasutamata võimsus on teiste tootjate puhul sama, saame kasutamata võimsuseks 31 000 tonni. Isegi selle konservatiivse lähenemisviisi puhul moodustab Hiina kasutamata tootmisvõimsus enam kui 80 % liidu tarbimisest.

(163)

Et teha kindlaks impordi võimalik muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral, kaalus komisjon liidu turu atraktiivsust hindade poolest.

(164)

Seoses sellega kontrollis komisjon teavet Global Trade Atlase andmebaasis (77) HSi koodi 7307 19„Mujal täpsustamata või lisamata rauast või terasest valatud toruliitmikud“ (78) all. Teada on vaid kuuekohaline kood ja see näib hõlmavat tooteid, mis jäävad käesolevast läbivaatamisest välja, sh näiteks kõrgtugevast malmist toruliitmikud, soontega muhvid jne.

(165)

Seega kasutas komisjon analüüsimisel kahe Hiina tootja poolt väljavõttelise uuringu küsimustikele antud vastuseid ning leidis, et hinnad ELi turul on atraktiivsemad kui teatud eksporditurgudel ja siseturul. Seetõttu muutuks liidu turg juhul, kui meetmed peaks tühistatama, veelgi atraktiivsemaks ning tõenäoliselt suunatakse uuesti ümber teatud kogused, mis praegu teistel turgudel müüakse. Import HRVst liitu kasvaks tõenäoliselt märgatavalt ja dumpinguhindadega.

(166)

Uurimine näitas, et Hiina import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Võttes arvesse punktides 3.3.1–3.3.2 vaadeldud asjaolusid, järeldas komisjon, et kehtivate meetmete aegumise korral on väga tõenäoline, et Hiina tootjad ekspordiksid märkimisväärses koguses valatud toruliitmikke liitu dumpinguhinnaga. Seega järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral oleks väga tõenäoline dumpingu jätkumine.

(167)

Nagu põhjenduses 27 osutatud, ei teinud ükski Tai tootja uurimise käigus koostööd. Seetõttu teavitas komisjon Tai ametiasutusi, et koostöö puudumise tõttu kohaldab komisjon alusmääruse artiklit 18, toetudes oma järelduste tegemisel dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatele faktidele. Komisjonile saatsid oma märkused kaubandusministeeriumi väliskaubanduse osakond ja Tai ettevõte BIS Pipe Fitting Industry. Neid märkusi käsitletakse põhjendustes 196–197.

(168)

Kuna Tai tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon Tai puhul normaalväärtuse määramisel kättesaadavaid fakte. Selleks kasutati taotleja esitatud teavet.

(169)

Seega tugines normaalväärtus Tai omamaistele hindadele, mille aluseks oli omamaine hinnaloetelu, mis hõlmas paljusid tooteliike. Kuna hinnaloetelu ei peetud ajakohaseks, kohaldati loetelus olevate hindade suhtes paranduskoefitsienti, mis tuletati ametliku statistika ning turuteabele tuginevate lisaandmete alusel. Tehasehindade saamiseks arvati sellest maha turustajate hinnanguline kasum ja veokulud.

(170)

Kuna Tai tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-impordihinna alusel, korrigeerituna tehasehindade tasemele.

(171)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Taotlejalt saadud teabe põhjal korrigeeriti ekspordihinda veo- ja kindlustuskulude arvesse võtmiseks 5–9 % võrra allapoole.

(172)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt taotleja teatatud samasuguse toote normaalväärtust ekspordihinnaga tehasehindade tasemel.

(173)

Selle põhjal leidis komisjon, et dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on üle 33 %.

(174)

Seetõttu järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(175)

Peale dumpingu eksisteerimise tuvastamise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 ka dumpingu jätkumist meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi täiendavaid asjaolusid: Tai tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos ning liidu turu atraktiivsus.

(176)

Selleks, et uurida Taist pärit ekspordi tõenäolist arengut juhul, kui meetmed kehtetuks tunnistataks, kasutas komisjon koostöö puudumise tõttu parimat kättesaadavat teavet avalikult kättesaadavatest allikatest (ettevõtete veebisaidid ja GTA andmebaasi statistika) ning taotluses esitatud teavet.

(177)

Tai puhul viitab taotlus kolme tootja olemasolule. Peale selle tegid Tai ametiasutused uurimise alguses kindlaks 30 potentsiaalset tootjat, (79) kellest kahte on juba taotluses nimetatud. Tai tööstusharu tootmise ja kasutamata võimsuse kohta esitati siiski vaid osalist teavet.

(178)

Esialgsel uurimisel oli kahe Tai eksportiva tootja (kelle toodang moodustas valdava osa Tai ekspordist) vaba tootmisvõimsus 38 % või 8 200 tonni. Avalikkusele kättesaadava teabe kohaselt jäi nende äritegevuse maht seejärel üldjoontes muutumatuks (mõlemad ettevõtted toodavad peaaegu eranditult valatud toruliitmikke).

(179)

Teise sammuna uuris komisjon seda, kas teised turud oleksid samal ajal võinud ära kasutada samasuguse vaba tootmisvõimsuse. 2011. aastal, esialgse uurimise perioodil, moodustas Taist pärit eksport kokku 16 506 tonni. 2017. aastal moodustas eksport kokku 18 610 tonni, st ligikaudu 2 100 tonni rohkem kui 2011. aastal.

(180)

Komisjon järeldas, et vaid osa vabast tootmisvõimsusest, mis eksisteeris esialgse uurimise ajal, suunati pärast tollimaksude kohaldamist teistele turgudele. Siseturg on väga väike (< 10 % müügist) ja seal ei oleks vaba tootmisvõimsust samuti olnud võimalik kasutada.

(181)

Seetõttu on tõenäoline, et valdavat osa 8 200 tonni suurusest vabast tootmismahust (22 % liidu tarbimisest), mis eksisteeris esialgse uurimise ajal, on meetmete aegumise korral võimalik kasutada ja suunata liidu turule. Isegi konservatiivse eelduse korral, et vaba tootmisvõimsus kahanes kogu ekspordi suurenemise võrra, moodustaks olemasolev vaba tootmisvõimsus 6 100 tonni või 17 % liidu turust.

(182)

Sellest lähtudes järeldas komisjon, et Tais on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja seega on suur tõenäosus, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral ekspordimaht märgatavalt suureneb.

(183)

Hoolimata kehtivastest dumpinguvastastest tollimaksudest eksportis Tai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt liitu, omades 4,5 % turuosa, tõestades, et liit on endiselt atraktiivne turg ja atraktiivne ekspordi sihtkoht. Arvestades Tai tootjate madalat tootmisvõimsuse rakendamise astet, on väga tõenäoline, et Tai eksportijad püüavad kaotatud turuosa tagasi võita, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

(184)

Tai ekspordistatistika näitab peaaegu kõigi teiste tempermalmist toruliitmike peamiste eksporditurgude puhul keskmisest kõrgemaid hindu kui liidu puhul. See hinnaerinevus võib olla tingitud tootevaliku erinevustest või kehtivatest meetmetest. Pidades silmas Tai tootjate poolse koostöö puudumist, ei saa komisjon neid hinnaerinevusi usaldusväärselt hinnata.

(185)

Uurimine näitas, et Tai eksport sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Lisaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi suhteliselt väikesele impordimahule võrreldes liidu tarbimisega analüüsis komisjon suure vaba tootmisvõimsuse olemasolu ja Tai tootjate varasemat praktikat.

(186)

Võttes arvesse punktides 4.3.1–4.3.2 vaadeldud asjaolusid, järeldas komisjon, et kehtivate meetmete aegumise korral on väga tõenäoline, et eksport liitu dumpinguhinnaga suureneb märkimisväärselt.

(187)

Vaatlusalusel perioodil valmistas liidus uurimisalust toodet viis tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(188)

Liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal tegi komisjon kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 33 000 tonni. Nagu põhjenduses 17 märgitud, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang üle 70 % kogutoodangust liidus.

(189)

Komisjon liitis liidu tarbimise kindlakstegemiseks kokku liidu tootmisharu müügimahu liidu turul ja koguimpordi liitu, tuginedes Eurostati TARICi koodide tasandil esitatud andmetele.

(190)

Liidu uurimisaluse toote tarbimine muutus järgmiselt:

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(191)

Liidu tarbimine kahanes 2014. aastaga võrreldes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 %, olles kasvanud 2016. ja 2017. aastal. Tempermalmist toruliitmike turg on küps ja seal ei ilmnenud vaatlusalusel perioodil suuri kõikumisi.

(192)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit valatud toruliitmike importi tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(193)

Mõlemast asjaomasest riigist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpingumarginaalid olid üle alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaseme. Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu.

(194)

Kumulatiivset hindamist peeti esialgsel uurimisel asjakohaseks, võttes arvesse võrreldavaid konkurentsitingimusi nendest kahest riigist pärit impordi ja liidu samasuguse toote vahel, st nende puhul oli tegemist samade müügikanalitega ja neid müüdi samadele tarbijarühmadele. Komisjon ei ole praeguse uurimise raames saanud mingeid tõendeid muutuste kohta selles vallas. Seetõttu leiab komisjon, et need tulemused on endiselt kehtivad.

(195)

Eeltoodu kontekstis jõuti järeldusele, et alusmääruse artikli 3 lõikes 4 ette nähtud tingimused on täidetud. HRVst ja Taist pärit importi uuriti seetõttu kumulatiivselt.

(196)

Tai esindus ja Tai tootja BIS Pipe Fitting Industry Co., Ltd. väitsid, et Taist pärit import tuleks pidevalt kahaneva impordimahu tõttu läbivaatamisest välja jätta ning et selle kumuleerimine HRVst pärit impordiga ei ole ei seaduslikult ega ka majanduslikult põhjendatud.

(197)

Komisjon lükkas need väited tagasi, sest uurimine, milles kasutati üksikasjalikke Eurostati TARICi koodide tasandi andmeid, näitab, et hoolimata Tai impordi kahanemisest, oli koguimpordi mahust 5 % ületanud impordi maht endiselt märkimisväärne ja seda on seetõttu võimalik kasutada kumulatiivses hinnangus kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4.

(198)

Komisjon tegi HRVst ja Taist liitu suunatud impordi mahu kindlaks Eurostati TARICi koodide tasandi andmete põhjal ja impordi turuosa nende impordimahtude võrdlemise põhjal liidu tarbimisega, mis on esitatud tabelis 2.

Tabel 3

Liidu impordimaht (tonnides)

(199)

Asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi maht liidu turule kahanes vaatlusalusel perioodil 22 %.

(200)

Dumpinguhindadega impordi osakaal asjaomastest riikidest kahanes vaatlusalusel perioodil kuus protsendipunkti, st 32 %lt 26 %le. See turuosa kahanes peamiselt alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni. See suundumus järgis impordi suundumust.

Tabel 4

Liidu turuosa

(201)

Seetõttu sisenes HRVst ja Taist pärit import liitu vaatlusalusel perioodil jätkuvalt hoolimata kehtivatest meetmetest.

(202)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks TARICi koodide tasandil Eurostati impordistatistika alusel. HRVst ja Taist pärit liidu impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot/tonn)

(203)

Taist pärit impordi hinnad püsisid vaatlusalusel perioodil üsna stabiilsed, samal ajal kui import HRVst, mis alustas 2014. aastal palju madalamalt hinnatasemelt võrreldes Tai impordiga, ühtlustas vaatlusaluse perioodi lõpu poole tekkinud lõhet.

(204)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(205)

Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootmisharu hinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(206)

Võrdlusest on näha, et HRVst ja Taist pärit impordi keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavalt 47 % ja 44 %.

(207)

Hoolimata sellest, et asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind peamiselt HRV impordihinna tõusu tõttu mõnevõrra tõusis, jäid allalöömistasemed märkimisväärseks.

(208)

Muudest kolmandatest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi turuosa kujunes järgmiselt.

Tabel 6

Impordi turuosa

(209)

Muude kolmandate riikide impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks, ehkki 2015. ja 2016. aastal turuosa ajutiselt suurenes.

(210)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(211)

Nagu põhjenduses 17 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(212)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid.

(213)

Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mis esitati liidu tootmisharu poolt ja valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastustes.

(214)

Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule.

(215)

Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(216)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(217)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(218)

Liidu toodangumaht suurenes vaatlusalusel perioodil 8 %, hoolimata tarbimise vähenemisest.

Tabel 8

Liidu tootmisvõimsus (tonni)

(219)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks. Tootmisvõimsust piirav tegur on lõõmutusprotsess, mis vajab olulisel määral vahendeid (ahjusid) ja aega. Ahjusid ei ole võimalik kiirelt peatada ega kuumutada ning need tarbivad väga suurel määral energiat.

Tabel 9

Liidu tootmisvõimsuse rakendamine

(220)

Tänu liidu suurenenud tootmismahule suurenes tootmisvõimsuse rakendamine nelja protsendipunkti võrra.

(221)

Liidu tootjate müügimaht liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 7 % kooskõlas tootmise kasvuga ja tarbimise vähenemisest hoolimata ning tootjatel õnnestus kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest võita.

Tabel 10

Müügimaht liidus (tonni)

(222)

Liidu tootmisharu turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil kuus protsendipunkti või 11 %, samal ajal kui dumpinguhindadega import vähenes samal perioodil 22 %, asendades tõhusalt teatud osa varem imporditud valatud toruliitmike müügist.

Tabel 11

Liidu turuosa

(223)

Täistööaja ekvivalendina väljendatud tööhõive järgis liidu tootmismahu kasvu üksnes osaliselt ning see viitab sellele, et liidu tööstus on tootmisprotsessi ratsionaalsemaks muutnud ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootlikkust suurendanud.

Tabel 12

Tööhõive täistööaja ekvivalendina

(224)

Liidu tootmisharu suutis tootlikkust parandada ning selle tulemuseks oli liidu tootmismahu kasv suuremas mahus kui täistööaja ekvivalendina väljendatud tööhõive puhul.

Tabel 13

Tootlikkus (tonnid/täistööaja ekvivalent)

(225)

Tootlikkuse kasv tuleneb samuti tööstusuuendustest, mis hõlmavad robotite järjepidevat kasutamist tehasetöötajate asendamisel, eeskätt masinaga töötlemisel ja logistikas.

(226)

Nagu näidatud tabelis 2, vähenes liidu tarbimine 2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel üle 1 000 tonni, samal ajal kui dumpinguhindadega impordi maht kahanes samal perioodil rohkem kui 2 000 tonni. Liidu tootmisharul õnnestus müüki suurendada enam kui 1 000 tonni võrra ja sellele aitas kaasa dumpinguhinnaga impordi vähenemine.

(227)

Nagu eespool 3. punktis selgitatud, jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping märkimisväärsel tasemel.

(228)

Kuna HRVst ja Taist pärit dumpinguhinnaga impordi maht oli väiksem kui esialgsel uurimisperioodil, jõudis komisjon järeldusele, et dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule oli märkimisväärselt väiksem kui esialgses uurimises.

(229)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Liidu keskmised tootmiskulud tonni kohta

(230)

Kahanemise trend tuleneb survest, mida dumpinguhindadega import turule avaldab.

(231)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine müügihind kahanes 4 %, samal ajal kui keskmine tootmiskulu kasvas samal perioodil 4 %, nagu allpool näidatud.

(232)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu kasvas vaatlusalusel perioodil 5 %.

Tabel 16

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(233)

Lõppvarud vaatlusalusel perioodil vähenesid. Kokku kahanesid need 33 %. Kahanemine peegeldab liidu tootjate paranenud ettevõttesiseseid põhimõtteid, mille eesmärk on varude ratsionaliseerimine käibekapitali vabastamiseks.

Tabel 17

Varud (tonnides)

(234)

Selleks et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(235)

Kasumlikkus kahanes vaatlusalusel perioodil 24 %, eriti pärast 2016. aastat.

(236)

Netorahavoog, liidu tööstuse suutlikkus oma tegevust ise rahastada, suurenes olulisel määral kuni 2016. aastani, kahanes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalamale tasemele, kuid jäi ikka 17 % suuremaks kui 2014. aastal.

(237)

Liidu tootjate investeeringute areng kinnitas, et see tootmisharu on väga kapitalimahukas. Vaja on teha märkimisväärseid investeeringuid, et vastata üha rangematele keskkonnastandarditele ja tasakaalustada tootmise jaoks vajaminevate töötajatega seotud kasvavaid kulusid seeläbi, et nad asendatakse robotitega. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alates 2015. aastast täheldatud investeeringute vähenemine on tingitud ühe valimisse kuuluva tootja ajastamise/heakskiitmise protsessist ega tähista mingeid muutusi selles suundumuses. Liidu tootjad leiavad tegelikult, et vaja on edasisi olulisi investeeringuid, et säilitada tulevikus piisav kasumlikkuse tase.

(238)

Liidu tootmisharu investeeringutasuvus, kasum väljendatuna protsendina varade arvestuslikust netoväärtusest, vähenes vaatlusalusel perioodil 26 %. See on peamiselt tingitud tootmisvaradesse rakendatud kapitali kasvavast väärtusest võrreldes vaid pisut kahaneva kasumiga vaatlusalusel perioodil.

(239)

Tänu piisavale kasumlikkusele ja investeeringutasuvusele oli valimisse kaasatud liidu tootjatel üldjoontes võimalik suurendada kapitali vajalike kapitalimahutuste jaoks. Mõned liidu tootjad täheldasid kapitali kogumisel suuremaid raskusi, võttes arvesse meetmete jätkumise ja tulevaste investeeringutega seotud ebaselgust.

(240)

Lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine 2013. aasta mais käivitas asjaomastes riikides vaatlusalusel perioodil impordi vähenemise. Madalamast hinnast tingitud impordimahu kahanemine võrreldes liidu tootmisharu keskmise müügihinnaga tõi kaasa negatiivsete mõjude leevenemise liidu turul.

(241)

See omakorda aitas vaatlusalusel perioodil parandada liidu tootmisharu olukorda, võimaldades tootmisharul taastuda dumpingu varasemast kahjulikust mõjust.

(242)

See aitas suurendada tootmist ja liidu tootjate müügimahtu, positiivseid rahavoogusid ja investeeringutasuvust ning tagas kindla, ehkki kahaneva kasumlikkuse.

(243)

Kuigi isegi kui liidu tootmisharu on varasemast kahjust suures osas taastunud ja paistab olevat õigel teel, et oma olukorda pikema aja jooksul säilitada, on tema olukord siiski veel ebakindel liidu turu väga piiratud kasvupotentsiaali ja jätkuva surve tõttu hindadele.

(244)

Lisaks muudab selle tootmisharu suur kapitalimahukus tootmisharu eriti tundlikuks müügimahu või ühikuhinna vähenemise suhtes.

(245)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(246)

Komisjon järeldas põhjenduses 245, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Komisjon hindas seetõttu kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 HRVst ja Taist pärit dumpinguhinnaga impordist tuleneva kahju kordumise tõenäosust, kui meetmetel lastakse aeguda.

(247)

Seoses sellega uuris komisjon asjaomastes riikides tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ja asjaomastest riikidest pärit impordi mõju liidu tööstuse olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(248)

Nagu järeldati põhjendustes 182 ja 162, on asjaomastes riikides olulisel määral liigset tootmisvõimsust. Komisjon ei ole leidnud mingeid tõendeid, mis viitaksid sellele, et asjaomastes riikides või mis tahes muu kolmanda riigi turul suureneb lähitulevikus märkimisväärselt sisenõudlus uurimisaluse toote järele selle vaba tootmisvõimsuse kasutamiseks.

(249)

Nagu põhjendustes 165 ja 183 selgitatud, on liidu turg asjaomaste riikide eksportivate tootjate jaoks atraktiivne turg.

(250)

See sai kinnitust 2016. aasta juuni ja 2017. aasta juuni vahel, kui Hiina import suurenes märkimisväärselt pärast dumpinguvastase tollimaksu ajutist kehtetuks tunnistamist Jinan Meide toodetud uurimisaluse toote puhul. See tootja kahekordistas 2017. aasta esimeses kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes ja terve vaatlusaluse perioodi tavalise esimese kvartali väärtusega võrreldes oma madala hinnaga impordi liitu.

(251)

Seega suurendaksid asjaomaste riikide tootjad meetmete puudumise korral tänu dumpinguhinnaga impordile, mis lööb liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla, tõenäoliselt jõuliselt oma esindatust liidu turul nii mahu kui ka turuosa poolest.

(252)

Kehtivate meetmete tühistamine tähendaks seda, et liidu tootjad kannataksid kahju. Hiina ja Tai päritolu impordi tõenäoliselt suurte koguste tõttu, mis hinnad alla löövad, on liidu tootmisharu sunnitud märkimisväärselt vähendama oma toodangut ning see alandaks kiiresti kasumlikkuse taset.

(253)

Liidu tootmisharu tundlikkus tootmismahu vähenemise või müügihindade alanemise suhtes tooks kaasa kasumlikkuse ja teiste tulemuslikkuse näitajate kiire halvenemise.

(254)

Valatud toruliitmike tootmine on kapitalmahukas tootmisharu. Valukoja pidamiseks on vaja suuri käitisi, milles on olemas ahjud, vormimisseadmed, tsinkimis- ja lõõmutusliinid. Lisaks on robootika, mida on vaja liidu üha kasvavate tööjõukulude tõttu inimtööjõu asendamiseks, väga kallis. Üksainus automatiseeritud masin teatud konkreetset tüüpi toruliitmiku keermestamiseks võib maksta kuni 1 miljon eurot. See on väga oluline kulutus võrreldes sellele tootmisharule iseloomuliku käibe ja kasumiga.

(255)

Jätkuvad investeeringud põhivarasse ei oleks enam põhjendatud ja juba omandatud investeerimisvara tagasinõudmine oleks ebakindel. See võib tuua kaasa vabrikute sulgemised ja sellest tulenevalt töökohtade kaotuse ning lõppkokkuvõttes tootmisharu kadumise.

(256)

Meetmete kehtetuks tunnistamine suurendaks väga tõenäoliselt olulisel määral dumpinguhinnaga importi asjaomastest riikidest kahjustava hinnaga, mis tooks kaasa olulise kahju kordumise liidu tootmisharus.

(257)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvid tehti kindlaks kõigi asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, hulgimüüjate, jaemüüjate ja kasutajate huvide hindamise põhjal.

(258)

Esialgse uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata kehtivate dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(259)

Sellele tuginedes uuriti, kas dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata võib järeldada, et käesoleval juhul ei oleks meetmete säilitamine liidu huvides.

(260)

Uurimine näitas, et kui meetmed peaksid aeguma, on sel tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule. Liidu tootmisharu olukord halveneks kiiresti, kuna väiksema müügimahu ja madalamate müügihindade tõttu väheneks kasumlikkus märkimisväärselt. Meetmete kohaldamise jätkumine võimaldaks liidu tootmisharul kasutada täielikult ära oma potentsiaali liidu turul, kus tootjatel on võrdsed võimalused.

(261)

Seepärast on kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine liidu tootmisharu huvides.

(262)

Nagu põhjenduses 20 märgitud, kaasas komisjon valimisse kolm importijat ja kutsus neid selles uurimises koostööd tegema. Ükski neist seda ei teinud.

(263)

Esialgses uurimises leiti, et importijate kasumit ja tarneallikaid arvesse võttes ei oleks meetmete kehtestamise võimalik negatiivne mõju importijatele ebaproportsionaalne.

(264)

Uurimise toimikus puuduvad komisjonile kättesaadavad tõendid, mis viitaksid vastupidisele, ning seega võib kinnitada, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ja meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(265)

Komisjon võttis uurimise käigus ühendust kõigi teadaolevate kasutajatega ja kutsus neid koostööd tegema. Ükski kasutaja ei teinud koostööd.

(266)

Uurimise toimikus puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et kehtivad meetmed on neid kuidagi kahjustanud. Madala hinna tõttu on uurimisaluse toote osakaal uue ehituse või käitise kogukulus samuti piiratud.

(267)

Seega leidis kinnitust, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju kasutajate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(268)

Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst ja Taist pärit uurimisaluste toodete impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(269)

Komisjoni poolt dumpingu jätkumise, kordumise või liidu huvide rikkumise kohta tehtud järelduste alusel tuleks dumpinguvastaseid meetmeid, mida kohaldatakse Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes, kohaldada ka edaspidi.

(270)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse jätta. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused ning taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(271)

Ettenähtud 25päevase tähtaja jooksul ei saadud ühtegi märkust.

(272)

Võttes arvesse määruse 2018/1046 artiklit 109, (80) on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel või tulenevalt vaidluse kokkuleppelisest lahendamisest, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(273)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Sellise uurimisaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksused, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(274)

Taotlus kohaldada individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või uue tootmis- või müügiüksuse loomist) tuleb viivitamata saata komisjonile (81) koos kogu asjaomase teabega. Eelkõige peab taotlus sisaldama teavet sellise nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksu määrasid.

(275)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee oma arvamust ei esitanud,