(1)

15. aprillil 2014 võttis komisjon vastu aruande nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (3) kohaldamise kohta. Aruandes leiti, et kuigi määrus (EÜ) nr 2201/2003 on hästitoimiv õigusakt, mis on toonud kodanikele märkimisväärset kasu, saaks olemasolevaid õigusnorme täiustada. Määruses tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune määrus uuesti sõnastada.

(2)

Käesoleva määrusega kehtestatakse abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamise suhtes ning rahvusvahelise ulatusega vanemlikku vastutust hõlmavate vaidluste suhtes kohaldatavad kohtualluvust reguleerivad ühtsed normid. Määrusega lihtsustatakse lahendite, ametlike dokumentide ja teatavate kokkulepete liikumist liidus, kehtestades sätted nende tunnustamise ja täitmise kohta teistes liikmesriikides. Lisaks selgitatakse määruses lapse õigust saada võimalus oma arvamuse avaldamiseks menetluses, mis on temaga seoses algatatud, ning see sisaldab ka sätteid, mis täiendavad rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon“) liikmesriikide vaheliste suhete osas. Seetõttu peaks käesolev määrus aitama tugevdada õiguskindlust ja suurendama paindlikkust, aitama tagada parema juurdepääsu kohtumenetlustele ja selliste menetluste tõhustamise.

(3)

Liidu õigusruumi sujuv ja korrektne toimimine liikmesriikide erinevate õigussüsteemide ja -traditsioonide suhtes on liidu jaoks väga oluline. Sellega seoses tuleks vastastikust usaldust üksteise õigussüsteemide suhtes edasi arendada. Liit on seadnud endale eesmärgi luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine ja õiguskaitse kättesaadavus, ning seda säilitada ja arendada. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks tugevdada isikute ja eelkõige laste õigusi kohtumenetluses, et lihtsustada kohtute ja haldusasutuste vahelist koostööd ning lahendite täitmist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud kohtuasjades. Tuleks parandada tsiviilasjades tehtavate lahendite vastastikust tunnustamist, lihtsustada õiguskaitse kättesaadavust ning tõhustada liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust.

(4)

Selleks peab liit muu hulgas vastu võtma piiriülese toimega meetmed tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, eeskätt siis, kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks. Mõistet „tsiviilasjad“ tuleks vastavalt Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) väljakujunenud kohtupraktikale tõlgendada autonoomselt. Seda mõistet tuleks käsitada autonoomse mõistena, mille tõlgendamisel tuginetakse ühelt poolt käesoleva määruse eesmärkidele ja süsteemile ning teiselt poolt liikmesriikide õigussüsteemide kogumist tulenevatele üldpõhimõtetele. Mõistet „tsiviilasjad“ tuleks seega tõlgendada nii, et see võib hõlmata ka selliseid meetmeid, mis liikmesriigi õiguse alusel võivad kuuluda avaliku õiguse valdkonda. See peaks hõlmama eeskätt kõiki taotlusi, meetmeid ja lahendeid, mis puudutavad „vanemliku vastutuse“ küsimusi käesoleva määruse tähenduses, kooskõlas selle eesmärkidega.

(5)

Käesolev määrus hõlmab „tsiviilasju“, mille hulka kuuluvad tsiviilkohtumenetlused ja neis tehtud lahendid, samuti ametlikud dokumendid ning teatavad kohtuvälised kokkulepped abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud küsimustes. Lisaks peaks mõiste „tsiviilasjad“ hõlmama taotlusi, meetmeid ja lahendeid, samuti ametlikke dokumente ja teatavaid kohtuväliseid kokkuleppeid, mis käsitlevad lapse tagastamist 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel ning mis Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ja vastavalt 1980. aasta Haagi konventsiooni artiklile 19 ei ole menetlused vanemliku vastutuse sisulistes küsimustes, vaid on nende küsimustega lähedalt seotud ning neid käsitletakse käesoleva määruse teatavates sätetes.

(6)

Selleks et lihtsustada abieluasjades ja vanemliku vastutuse küsimustes tehtud lahendite, samuti ametlike dokumentide ja teatavate kokkulepete liikumist, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvust ning lahendite tunnustamist ja täitmist reguleerivaid norme reguleeritaks liidu õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav.

(7)

Kõigi laste võrdsuse tagamiseks peaks käesolev määrus hõlmama kõiki vanemlikku vastutust käsitlevaid lahendeid, sealhulgas lapse kaitseks võetavaid meetmeid, sõltumatult nende seostest abieluõiguslike menetluste või muude menetlustega.

(8)

Kuna vanemlikku vastutust käsitlevate normide kohaldamine kerkib sageli üles abieluõiguslike menetluste kontekstis, on sobiv, kui abielulahutuse ja vanemliku vastutuse küsimusi käsitleb üks õigusakt.

(9)

Mis puudutab lahendeid abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta, siis tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes abielu lahutamise suhtes. Selles ei tuleks käsitleda selliseid küsimusi nagu lahutuse põhjus, abielu omandiõiguslikud tagajärjed või muud kaasnevad asjaolud. Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad tunnustamist, ei peaks hõlmama lahendeid, millega keeldutakse abielu lahutamast.

(10)

Lapse vara osas tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult last kaitsvate meetmete suhtes, nimelt lapse vara eest vastutava, last esindava või abistava isiku või organi määramine ja ülesanded ning lapse vara haldamine, säilitamine või kasutamine. Selles kontekstis tuleks käesolevat määrust kohaldada näiteks juhul, kui menetlus käsitleb lapse vara haldava isiku või organi määramist. Lapse varaga seotud meetmeid, mis ei käsitle lapse kaitset, peaks jätkuvalt reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 (4). Sellegipoolest peaks olema võimalik sellistel juhtudel kohaldada käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kohtualluvust kõrvalistes küsimustes.

(11)

Lapsele teises liikmesriigis perepõhise hoolduse andmine, s.t lapse paigutamine kas ühe või mitme isiku juurde kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega või lapse paigutamine hooldeasutusse, näiteks orbudekodusse või lastekodusse, peaks jääma käesoleva määruse kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui see on sõnaselgelt välja jäetud, näiteks juhul, kui laps antakse lapsendaja hooldada, vanema hooldada, või asjakohasel juhul muu lähisugulase hooldada vastavalt vastuvõtva liikmesriigi kinnitusele. Selle tulemusel tuleks kohaldamisalaga hõlmata ka „paigutamine haridusasutusse“, mille on pärast lapse probleemset käitumist määranud kohus või korraldanud pädev asutus vanemate või lapse nõusolekul või taotlusel. Välja tuleks jätta vaid hariduslikul või karistuslikul eesmärgil paigutamine, mis on määratud või korraldatud pärast lapse sellist tegu, mis oleks karistatav liikmesriigi kriminaalõiguse kohaselt, kui selle oleks pannud toime täiskasvanu, sõltumata sellest, kas see oleks konkreetses asjas viinud süüdimõistmiseni.

(12)

Kõnealust määrust ei tuleks kohaldada lapsevanema tuvastamise suhtes, sest see on vanemliku vastutuse tekkimisest eraldi küsimus, ega muude isiku seisundiga seotud küsimuste suhtes.

(13)

Ülalpidamiskohustused jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast välja, sest neid kohustusi käsitleb juba nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 (5). Lisaks kohtutele kohas, kus on vastaspoole või võlausaldaja harilik viibimiskoht, peaks kohtutel, millel on kohtualluvus vastavalt käesolevale määrusele abieluasjades, olema üldiselt pädevus teha otsuseid kaasneva abikaasa ülalpidamise kohustuse või abielujärgse ülalpidamiskohustuse küsimuses kõnealuse määruse artikli 3 punkti c alusel. Kohtutel, millel on kohtualluvus vastavalt käesolevale määrusele vanemliku vastutuse küsimustes, on üldiselt pädevus teha otsuseid kaasneva lapse ülalpidamise kohustuse küsimuses kõnealuse määruse artikli 3 punkti d alusel.

(14)

Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale tuleks mõistet „kohus“ käsitada laias tähenduses, nii et see hõlmaks ka haldusasutusi või muid ametivõime, nagu notarid, kes teostavad pädevust teatavates abieluasjades või vanemliku vastutuse küsimustes. Iga kokkulepet, mille kohus on kiitnud heaks pärast asja sisulist arutamist kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega, tuleks tunnustada ja täita „lahendina“. Muud kokkulepped, millel on päritoluliikmesriigis siduv õiguslik mõju pärast sellise ametiasutuse või muu ametivõimu vormilist sekkumist, kellest liikmesriik on sel eesmärgil teavitanud komisjoni, peaksid olema täidetavad muudes liikmesriikides kooskõlas ametlikke dokumente ja kokkuleppeid käsitlevate käesoleva määruse konkreetsete sätetega. Käesolev määrus ei peaks võimaldama erakokkulepete vaba liikumist. Siiski peaks võimaldama selliste kokkulepete liikumist, mis ei ole küll lahendid ega ametlikud dokumendid, kuid mille on registreerinud selleks pädev ametivõim. Sellisteks ametivõimudeks võivad olla kokkuleppeid registreerivad notarid, isegi kui nad tegutsevad vaba elukutse esindajana.

(15)

Seoses mõistega „ametlik dokument“ tuleks mõistet „volitamine“ tõlgendada käesolevas määruses autonoomselt kooskõlas „ametliku dokumendi“ määratlusega, mida kasutatakse horisontaalselt muudes liidu õigusaktides ning pidades silmas käesoleva määruse eesmärki.

(16)

Kuigi tagastamise menetlus 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel ei ole menetlus vanemliku vastutuse sisulistes küsimustes, peaks lahenditele, millega nõutakse lapse tagastamist 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel, laienema käesoleva määruse IV peatüki kohane tunnustamine ja täitmine, kui lahendid tuleb täita teises liikmesriigis, kuna tagastamise nõude esitamise järel toimus uus lapserööv. See ei piira võimalust alustada seoses uue lapserööviga uut menetlust lapse tagastamiseks 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel. Peale selle tuleks käesolevat määrust jätkuvalt kohaldada lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise olukordade muude aspektide suhtes, näiteks kohtualluvust käsitlevaid sätteid seoses lapse harilikuks viibimiskohaks oleva liikmesriigi kohtuga või tunnustamist ja täitmist käsitlevaid sätteid seoses kõnealuse kohtu tehtud lahendiga.

(17)

Käesolevat määrust tuleks nagu vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat õigust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevat 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „1996. aasta Haagi konventsioon“) kohaldada kõigi kuni 18aastaste laste suhtes isegi juhtudel, kui nad on oma isikliku seisundi suhtes kohaldatava õiguse alusel omandanud enne seda vanust teovõime, näiteks abielu tulemusel toimunud emantsipatsiooni teel. See peaks vältima kattumist täiskasvanute rahvusvahelist kaitset käsitleva 13. jaanuari 2000. aasta Haagi konventsiooni kohaldamisalaga, mida kohaldatakse üle 18aastaste suhtes, ning hoidma samal ajal ära tühimiku tekkimist nende kahe õigusakti vahel. Kuni 16aastaste laste suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada 1980. aasta Haagi konventsiooni ja sellest tulenevalt ka käesoleva määruse III peatükki, millega täiendatakse 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaldamist liikmesriikide vahelistes suhetes.

(18)

Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse, et isikul on „hooldusõigus“ juhul, kui tulenevalt lahendist, seaduse alusel või õigusliku mõjuga kokkuleppe põhjal selle liikmesriigi õiguse alusel, kus on lapse harilik viibimiskoht, ei saa vanemliku vastutuse kandja ilma kõnealuse isiku nõusolekuta otsustada lapse elukoha üle, sõltumata riigisisese õiguse kohastest tingimustest. Osades õigussüsteemides, kus kasutatakse mõisteid „hooldus“ ja „suhtlusõigus“, võib hooldusõiguseta lapsevanemal tegelikkuses olla suur vastutus selliste last puudutavate otsuste tegemisel, mis lähevad kaugemale pelgast suhtlusõigusest.

(19)

Kohtualluvuse alused vanemliku vastutuse küsimustes kujundatakse lapse parimaid huve silmas pidades ning neid tuleks kohaldada vastavalt lapse huvidele. Viiteid lapse parimatele huvidele tuleks tõlgendada lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklist 24 ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonist (edaspidi „ÜRO lapse õiguste konventsioon“), nii nagu neid rakendatakse riigisisese õiguse ja menetluste kohaselt.

(20)

Lapse parimate huvide tagamiseks tuleks kohtualluvus kindlaks määrata esimeses järjekorras läheduskriteeriumi alusel. Sellest tulenevalt peaks kohtualluvus olema lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigil, välja arvatud teatavatel käesolevas määruses sätestatud juhtudel, näiteks lapse elukoha vahetamise korral või vastavalt vanemliku vastutuse kandjate kokkuleppele.

(21)

Kui vanemliku vastutuse küsimuses ei ole ühtegi menetlust käimas ja lapse harilik viibimiskoht muutub seadusliku kolimise tulemusena, peaks kohtualluvus lapsega läheduse säilitamiseks kaasa liikuma. Kui menetlus on juba käimas, on kohtualluvuse säilitamine õiguskindluse ja kohtupidamise tõhususe huvides põhjendatud, kuni menetluse tulemusel tehakse lõplik lahend või menetlus muul viisil lõpetatakse. Kohtul, kus menetlus on käimas, peaks siiski teatavatel tingimustel olema võimalik anda kohtualluvus üle sellele liikmesriigile, kus laps seadusliku kolimise tulemusena elab.

(22)

Ilma et see piiraks võimalikku kohtu valikut käesoleva määruse alusel, tuleks lapse harilikuks viibimiskohaks oleva liikmesriigi kohtutel säilitada lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise korral kohtualluvus seni, kuni uus harilik viibimiskoht teises liikmesriigis on kindlaks tehtud ja teatavad konkreetsed tingimused on täidetud. Koondatud kohtualluvusega liikmesriigid peaksid kaaluma, kas võimaldada kohtul, kellele on esitatud lapse tagastamise taotlus 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel, teostada poolte vahel käesoleva määruse alusel kokkulepitud või tunnustatud kohtualluvust ka vanemliku vastutuse küsimustes, kui pooled jõudsid kokkuleppele tagastamismenetluse käigus. Sellised kokkulepped peaksid hõlmama nii kokkuleppeid lapse tagastamise kui ka tagastamata jätmise kohta. Kui lepitakse kokku lapse tagastamata jätmises, peaks laps jääma liikmesriiki, kus on tema uus harilik viibimiskoht, ning kohtualluvus seal tulevikus toimuvaks hooldusõigusega seotud menetluseks tuleks määrata kindlaks lapse uue hariliku viibimiskoha põhjal.

(23)

Käesolevas määruses sätestatud konkreetsetel tingimustel peaks olema võimalik, et kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud küsimustes kuulub ka liikmesriigile, kus vanematel on pooleli lahutuse või lahuselu menetlus või abielu kehtetuks tunnistamise menetlus, või liikmesriigile, millega lapsel on oluline side ning milles pooled on kas eelnevalt ja hiljemalt kohtusse pöördumise ajal kokku leppinud või mida nad on sõnaselgelt tunnistanud menetluse jooksul, isegi kui lapse harilik viibimiskoht ei asu selles liikmesriigis, tingimusel et selline kohtualluvus on lapse parimates huvides. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale tuleks iga muud isikut kui lapse vanemad, kes kooskõlas riigisisese õigusega osaleb vanemate alustatud menetluses, käsitada menetluse poolena käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, ning seetõttu peaks selle poole poolt pärast kohtusse pöördumise kuupäeva avaldatud vastuseis asjasse puutuva lapse vanemate poolt valitud kohtualluvusele välistama kokkuleppelise kohtualluvuse heakskiitmise menetluse kõigi poolte poolt sellel kuupäeval. Enne oma kohtualluvuse teostamist kohtualluvuse kokkuleppe või heakskiitmise alusel peaks kohus hindama, kas see kokkulepe või heakskiitmine põhines asjaomaste poolte teadlikul ja vabal valikul ega tulenenud ühe poole poolt teise poole olukorra või nõrgema positsiooni ärakasutamisest. Kohtualluvuse heakskiitmine menetluse käigus tuleks registreerida kohtu poolt kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega.

(24)

Et järgida läheduse nõuet tulevastes menetlustes, peaks iga kokkulepitud või tunnistatud kohtualluvus lõppema, kui pooled ei lepi kokku teisiti, niipea, kui vanemliku vastutuse küsimusi käsitlevas menetluses tehtud lahendi kohta ei saa enam esitada tavalist edasikaebust või kui see menetlus on lõppenud mõnel muul põhjusel.

(25)

Kui lapse harilikku viibimiskohta ei saa kindlaks teha ja kohtualluvust ei saa määrata ka kohtualluvuse kokkuleppe alusel, peaks kohtualluvus olema selle liikmesriigi kohtutel, kus laps asub. Asukoha sätet tuleks kohaldada samuti lapspagulaste ja nende laste suhtes, kes on oma hariliku viibimiskoha liikmesriigis toimuvate rahutuste tõttu rahvusvaheliselt ümber asustatud. Käesoleva määruse kohaldamisel koostoimes 1996. aasta Haagi konventsiooni artikli 52 lõikega 2 tuleks seda kohtualluvuse sätet kohaldada üksnes laste suhtes, kelle harilik viibimiskoht enne ümberasustamist asus liikmesriigis. Kui lapse harilik viibimiskoht enne ümberasustamist oli kolmandas riigis, tuleks kohaldada 1996. aasta Haagi konventsiooni kohtualluvuse sätet lapspagulaste ja rahvusvaheliselt ümberasustatud laste kohta.

(26)

Erandlikel asjaoludel ei pruugi lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigi kohus olla asja menetlemisel kõige asjakohasemaks kohtuks. Pädev kohus peaks saama erandina ja teatavatel tingimustel anda, kuid ilma sellise kohustuseta, oma kohtualluvuse konkreetses asjas üle teise liikmesriigi kohtule, kui sellel kohtul on lapse parimate huvide hindamiseks konkreetses asjas paremad võimalused. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale peaks liikmesriigi kohus andma kohtualluvuse vanemliku vastutuse küsimustes üle üksnes sellise teise liikmesriigi kohtule, millega on lapsel „eriline side“. Käesolev määrus peaks ammendavalt loetlema sellise „erilise sideme“ elemendid. Pädev kohus peaks esitama taotluse teise liikmesriigi kohtule üksnes siis, kui tema varasem otsus menetlus peatada ja esitada taotlus kohtualluvuse üleandmiseks on muutunud lõplikuks, kui sellise otsuse saab riigisisese õiguse alusel edasi kaevata.

(27)

Samuti peaks selle liikmesriigi kohus, kellel ei ole käesoleva määruse alusel kohtualluvust, kuid kellel on lapsega eriline side vastavalt käesolevale määrusele, erandlikel asjaoludel ja konkreetses asjas lapse parimaid huve arvesse võttes saama taotleda lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigi pädevalt kohtult kohtualluvuse üleandmist. See ei peaks siiski olema lubatud lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise korral. Sellise spetsiifilise pädeva kohtu kindlaksmääramine peaks toimuma taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt.

(28)

Kohtualluvuse üleandmisel, mida on taotlenud kas oma kohtualluvust üle anda sooviv või seda saada sooviv kohus, peaks olema mõju üksnes konkreetses asjas, mille puhul kohtualluvus üle antakse. Kui menetlus, mille jaoks kohtualluvuse üleandmist taotleti ja see üle anti, on lõpetatud, ei tohiks kohtualluvuse üleandmisel olla mingit mõju tulevaste menetluste jaoks.

(29)

Kui liikmesriigi ühelgi kohtul ei ole käesoleva määruse alusel kohtualluvust, tuleks kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks määrata selle liikmesriigi õigusaktide alusel. Mõiste „selle liikmesriigi õigusaktid“ peaks hõlmama kõnealuses liikmesriigis kehtivaid rahvusvahelisi õigusakte.

(30)

Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriigi kohtutel, kelle kohtualluvuses ei ole asja sisuline arutamine, kiireloomulistel juhtudel võtmast ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid kõnealuses liikmesriigis paikneva lapse isiku või vara suhtes. Neid meetmeid ei tohiks käesoleva määruse alusel tunnustada ega täita üheski teises liikmesriigis, välja arvatud meetmed, mis võetakse lapse kaitseks 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punktis b osutatud tõsise ohu eest. Meetmed, mis võetakse lapse sellise ohu eest kaitsmiseks, peaksid jääma kehtima seni, kuni lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigi kohus on võtnud meetmeid, mida ta peab asjakohaseks. Niivõrd kui lapse parimate huvide kaitse seda nõuab, peaks kohus teavitama võetud meetmetest otse või keskasutuste vahendusel selle liikmesriigi kohut, kelle kohtualluvuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine. Suutmatus sellist teavet esitada ei peaks sellegipoolest olema meetme mittetunnustamise põhjuseks.

(31)

Kohus, kelle kohtualluvuses on ainult ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamine, peaks asja sisulist arutamist käsitleva taotluse esitamise korral teatama omal algatusel, et tal puudub selleks kohtualluvus, kui käesoleva määruse alusel on asja sisuliseks arutamiseks kohtualluvus teise liikmesriigi kohtul.

(32)

Kui käesoleva määruse alusel kohtualluvust mitteomava liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub mõnest käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva kõrvalise küsimuse lahendamisest, ei tohiks käesolev määrus piirata kõnealuse liikmesriigi kohtutel nimetatud küsimust lahendamast. Seetõttu, kui menetlus käsitleb näiteks pärimisvaidlust, millesse laps on kaasatud, ning kõnealuses menetluses tuleb määrata isik, kes on lapse eestkostja selles menetluses, peaks pärimisvaidluses kohtualluvust omaval liikmesriigil olema õigus määrata tema arutada oleva poolelioleva menetluse jaoks eestkostja, sõltumata sellest, kas käesoleva määruse alusel kuuluvad vanemliku vastutuse asjad tema kohtualluvusse või mitte. Igal sellisel lahendil peaks olema mõju ainult menetluses, millega seoses see tehti.

(33)

Kui liikmesriigi kohtus pärimisasjas lapse nimel tehtud või tehtava õigusliku toimingu kehtivuse jaoks on nõutav kohtu luba või heakskiit, peaks kõnealuse liikmesriigi kohus saama otsustada, kas lubada sellist õiguslikku toimingut või see heaks kiita, isegi kui tal ei ole kohtualluvust käesoleva määruse alusel. Mõiste „õiguslik toiming“ peaks hõlmama näiteks pärandi vastuvõtmist või tagasilükkamist või poolte kokkulepet pärandi jagamise kohta.

(34)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada diplomaatilist puutumatust käsitleva rahvusvahelise avaliku õiguse kohaldamist. Kui käesoleva määruse kohast kohtualluvust ei saa teostada diplomaatilise puutumatuse tõttu kooskõlas rahvusvahelise õigusega, tuleks kohtualluvust teostada kooskõlas selle liikmesriigi riigisisese õigusega, kus kõnealusel isikul sellist puutumatust ei ole.

(35)

Käesolevas määruses määratakse kindlaks, millal loetakse toimunuks kohtusse pöördumine käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil. Pidades silmas, et praegu kasutatakse liikmesriikides kahte erinevat süsteemi, millega kas nõutakse menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamist kõigepealt vastaspoolele või siis selle esitamist kõigepealt kohtule, peaks piisama, et esimene etapp on riigisisese õiguse alusel toimunud, tingimusel et taotleja ei ole seejärel jätnud riigisisese õiguse alusel astumata samme teise etapi toimumiseks. Võttes arvesse vahendamise ja vaidluste lahendamise muude alternatiivsete võimaluste üha suurenevat tähtsust, sealhulgas kohtumenetluse käigus, tuleks vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale samuti lugeda kohtusse pöördumine toimunuks ajal, mil menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument esitatakse kohtule juhul, kui menetlus on vahepeal menetluse algatanud taotleja avalduse alusel rahumeelse lahenduse leidmise eesmärgil peatatud, ilma et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti oleks vastaspoolele veel kätte toimetatud ja ilma et kõnealune pool oleks menetlusest teadnud või menetluses mingil viisil osalenud, juhul kui menetluse algatanud taotleja ei ole seejärel jätnud astumata samme, et teavitada vastaspoolt taotlusest. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale tuleks lis pendens’i puhul kuupäeva, mil riiklikus lepituskomisjonis algatati kohustuslik lepitusmenetlus, käsitada kuupäevana, mil kohtusse pöördumine loetakse toimunuks.

(36)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007 (6) tuleks kohaldada käesoleva määruse alusel algatatud menetluste dokumentide kättetoimetamise suhtes.

(37)

Liikmesriigi kohus, kelle poole pöörduti asjas, mille sisuline arutamine ei ole käesoleva määruse alusel tema kohtualluvuses ning mille sisuline arutamine on käesoleva määruse alusel mõne teise liikmesriigi kohtu kohtualluvuses, peaks teatama omal algatusel, et tal ei ole selles asjas kohtualluvust. Kui liikmesriigi kohtul on kooskõlas käesoleva määrusega lapsega eriline side, peaks ta siiski saama taotleda kohtualluvuse üleandmist käesoleva määruse alusel, kuid ilma et tal oleks sellist kohustust.

(38)

Harmoonilise õigusemõistmise huvides tuleb samaaegsete menetluste võimalust vähendada miinimumini ja tagada, et eri liikmesriikides ei tehta vastuolulisi otsuseid. Lis pendens’i asjade ja seotud taotluste käsitlemiseks ning selleks, et ennetada riigisisestest erinevustest tulenevaid probleeme seoses sellise aja kindlaksmääramisega, mille jooksul saab kohtuasja pidada pooleliolevaks, peaks olema selge ja tõhus süsteem. Käesoleva määruse kohaldamiseks tuleks see aeg määrata kindlaks autonoomselt. Selleks et suurendada erandliku kohtualluvuse kokkulepete tõhusust, ei peaks käesoleva määruse lis pendens’i sätted olema takistuseks, kui vanemad annavad erandliku kohtualluvuse ühe liikmesriigi kohtutele.

(39)

Käesoleva määruse kohastes vanemliku vastutuse küsimusi käsitlevates menetlustes ning 1980. aasta Haagi konventsiooni kohastes tagastamismenetlustes tuleks anda üldise põhimõttena lapsele, keda menetlus puudutab ja kes on suuteline kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga seisukohti omama, tegelik ja tõhus võimalus oma arvamust avaldada, ning lapse parimaid huve hinnates tuleks neid arvamusi asjakohaselt arvesse võtta. Lapse võimalusel avaldada vabalt oma arvamust kooskõlas harta artikli 24 lõikega 1 ning pidades silmas ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklit 12 on oluline roll käesoleva määruse kohaldamises. Määrus peaks siiski küsimuse, kes lapse ära kuulab ja kuidas laps ära kuulatakse, jätma liikmesriikide õiguse ja menetluste otsustada. Sellest tulenevalt ei peaks olema käesoleva määruse eesmärk sätestada, kas lapse peaks ära kuulama kohtunik ise või erikoolitusega ekspert, kes esitab hiljem kohtule aruande, või kas laps tuleks ära kuulata kohtusaalis või kuskil mujal või muul viisil. Lisaks, kuigi lapsele jääb õigus olla ära kuulatud, ei ole lapse ärakuulamine absoluutne kohustus, vaid seda tuleb lapse parimaid huve arvesse võttes hinnata, näiteks juhtudel, kui pooled jõuavad kokkuleppele.

Ehkki vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale ei kohusta harta artikkel 24 ega määrus (EÜ) nr 2201/2003 päritoluliikmesriigi kohut ärakuulamise teel igal juhul lapse arvamust küsima, jättes sel moel kõnealusele kohtule teatava hindamisruumi, tuleneb kohtupraktikast samuti, et kui kohus on otsustanud pakkuda lapsele võimalust olla ära kuulatud, peab kohus võtma vastavalt lapse parimatele huvidele ning iga konkreetse kohtuasja asjaoludega arvestades kõik vajalikud meetmed lapse ärakuulamiseks, et järgida nimetatud sätete kasulikku mõju ja andma lapsele tegeliku ja tõhusa võimaluse oma arvamust avaldada. Päritoluliikmesriigi kohus peaks kasutama võimaluste piires ning lapse parimaid huve arvesse võttes kõiki riigisisese õiguse alusel tema käsutuses olevaid vahendeid ning piiriülese õigusalase koostöö vahendeid, sealhulgas vajaduse korral nõukogu määruses (EÜ) nr 1206/2001 (7) sätestatud vahendeid.

(40)

Lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise korral tuleks viivitamatult saavutada lapse tagastamine ja sel eesmärgil tuleks jätkuvalt kohaldada 1980. aasta Haagi konventsiooni, mida täiendab käesolev määrus, eriti III peatükk.

(41)

Selleks et viia tagastamise menetlus 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lõpule nii kiiresti kui võimalik, peaksid liikmesriigid kooskõlas oma riikliku kohtusüsteemiga kaaluma nende menetluste puhul kohtualluvuse koondamist võimalikult piiratud arvul kohtutesse. Lapseröövi käsitlevate asjade puhul võib koondada kohtualluvuse kogu riigi puhul ühte või piiratud arvul kohtutesse, kasutades selleks näiteks lähtepunktina apellatsioonikohtuid ning koondades rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade kohtualluvuse iga apellatsioonikohtu tööpiirkonna esimese astme kohtusse.

(42)

1980. aasta Haagi konventsiooni alusel toimuvas tagastamise menetluses peaks kohus tegema igas astmes oma lahendi kuue nädala jooksul, välja arvatud juhul, kui see on erandlike asjaolude tõttu võimatu. Vaidluste lahendamise alternatiivsete võimaluste kasutamist ei tuleks käsitada erandlike asjaoludena, mis võimaldaks seda tähtaega ületada. Erandlikud asjaolud võivad siiski tekkida kas selliste võimaluste kasutamise ajal või nende kasutamise tulemusel. Esimese astme kohtu puhul peaks see tähtaeg algama kohtusse pöördumise hetkest. Kõrgema astme kohtu puhul peaks see algama hetkest, kui kõik vajalikud menetluslikud sammud on tehtud. Selliste sammude hulka võiksid sõltuvalt asjaomasest õigussüsteemist kuuluda edasikaebuse vastaspoolele kättetoimetamine, ükskõik kas kohtu asukoha liikmesriigis või mõnes muus liikmesriigis, toimiku ja edasikaebuse edastamine apellatsioonikohtule liikmesriikides, kus edasikaebus tuleb esitada kohtule, kelle lahend kaevatakse edasi, või poole taotlus korraldada kohtuistung, kui selline taotlus on nõutav riigisisese õigusega. Liikmesriigid peaksid samuti kaaluma 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel tehtud lapse tagastamist lubavate või sellest keelduvate lahendite suhtes esitatavate võimalike edasikaebuste arvu piiramist ühele.

(43)

Kõigi lapsi käsitlevate asjade puhul ning eelkõige rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade puhul peaksid kohtud kaaluma lahenduse saavutamise võimalusi, kasutades selleks lepitamist ja muid sobivaid vahendeid, mida toetavad võimaluse korral piiriüleste vanemlikku vastutust käsitlevate vaidluste korral lepitamiseks mõeldud olemasolevad võrgustikud ja tugistruktuurid. Sellised jõupingutused ei peaks aga 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaseid tagastamise menetlusi põhjendamatult pikendama. Peale selle ei pruugi lepitamine olla alati asjakohane, eriti perevägivalla juhtumite korral. Kui vanemad jõuavad 1980. aasta Haagi konventsiooni kohase tagastamise menetluse käigus kokkuleppele lapse tagastamises või tagastamata jätmises ning samuti vanemliku vastutuse küsimustes, peaks käesolev määrus teatavatel juhtudel võimaldama neil leppida kokku, et kohtul, kelle poole pöörduti 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel, peaks olema kohtualluvus anda nende kokkuleppele siduv õiguslik mõju, kas lisades kokkuleppe oma lahendisse, selle kinnitades või kasutades muud viisi, mis on ette nähtud riigisisese õiguse ja menetlusega. Koondatud kohtualluvusega liikmesriigid peaksid seega kaaluma, kas võimaldada kohtul, kelle poole pöörduti seoses 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel toimuva tagastamise menetlusega, teostada poolte vahel käesoleva määruse alusel kokkulepitud või tunnustatud kohtualluvust ka vanemliku vastutuse küsimustes, kui poolte kokkuleppele jõuti nimetatud tagastamismenetluse käigus.

(44)

Kohus liikmesriigis, kuhu laps on õigusvastaselt ära viidud või kus teda õigusvastaselt kinni hoitakse, peaks saama konkreetsetel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lapse tagastamisest keelduda, nagu on lubatud 1980. aasta Haagi konventsioonis. Enne seda peaks kohus kaaluma, kas on võetud või on võimalik võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, et kaitsta last 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punktis b osutatud tõsise ohu eest.

(45)

Kui kohus kaalub lapse tagastamisest keeldumist üksnes 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkti b alusel, ei tohiks ta keelduda lapse tagastamisest, kui kas lapse tagastamist sooviv vanem esitab kohut rahuldavad tõendid või leiab kohus muul viisil, et lapse kaitseks pärast tema tagastamist on tehtud piisavad korraldused. Selliseks korralduseks võib olla näiteks kõnealuse liikmesriigi kohtu määrus, millega kehtestatakse taotlejale lapsele lähenemise keeld, kõnealuse liikmesriigi võetav ajutine meede, sealhulgas kaitsemeede, millega lubatakse lapsel jääda lapse röövinud vanema juurde, kes on lapse peamine hooldaja, kuni kõnealuses liikmesriigis on pärast tagastamist tehtud otsus hooldusõiguse sisuliste aspektide kohta, või kättesaadavate ravivõimaluste tõendamine ravi vajava lapse puhul. See, millist laadi korraldus on konkreetsel juhul piisav, peaks sõltuma konkreetsest tõsisest ohust, millega laps võib tõenäoliselt kokku puutuda ilma vastava korralduseta toimuva tagastamise korral. Kohus, kes püüab teha kindlaks, kas piisavad korraldused on tehtud, peaks tuginema peamiselt pooltele ning taotlema vajaduse korral ja asjakohasel juhul abi keskasutustelt või justiitskoostöö võrgustikult, eelkõige nõukogu otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku (8) ja Haagi rahvusvahelise kohtunike võrgustiku raames.

(46)

Kui nõutakse lapse tagastamist, peaks kohtul olema asjakohasel juhul võimalik võtta käesoleva määruse alusel ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mida ta peab vajalikuks lapse kaitsmiseks tagastamisega kaasnevate füüsiliste või psüühiliste kannatuste tõsise ohu eest, mis vastasel korral viiks tagastamisest keeldumiseni. Sellised ajutised meetmed ja nende liikumine ei tohiks põhjustada viivitusi 1980. aasta Haagi konventsiooni kohases tagastamise menetluses ega ohustada kohtualluvuse piiritlemist kohtu vahel, kelle poole pöörduti seoses 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel toimuva tagastamise menetlusega, ja kohtu vahel, kellel on vanemliku vastutuse küsimustes sisuline kohtualluvus käesoleva määruse alusel. Vajaduse korral peaks kohus, kelle poole pöörduti seoses 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel toimuva tagastamise menetlusega, keskasutuste või justiitskoostöö võrgustiku, eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ning Haagi rahvusvahelise kohtunike võrgustiku kaudu konsulteerima lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigi kohtu või pädevate asutustega. Neid meetmeid peaksid tunnustama ja täitma kõik teised liikmesriigid, sealhulgas liikmesriigid, kellel on käesoleva määruse alusel kohtualluvus, kuni sellise liikmesriigi kohus võtab meetmeid, mida ta peab asjakohaseks. Sellisteks ajutisteks meetmeteks, sealhulgas kaitsemeetmeteks võivad olla näiteks lapse jäämine oma peamise hooldaja juurde või lapsega pärast tagastamist toimuva suhtlemise korra kindlaksmääramine, kuni lapse hariliku viibimiskoha kohus on võtnud meetmeid, mida ta peab asjakohaseks. See ei peaks takistama hariliku viibimiskoha kohtul pärast lapse tagastamist meetme võtmist või lahendi tegemist.

(47)

Peaks olema võimalik tunnistada lapse tagastamise lahend viivitamata täidetavaks, vaatamata selle võimalikule vaidlustamisele, kui lapse tagastamine enne edasikaebuse kohta otsuse tegemist on nõutav tulenevalt lapse parimatest huvidest. Riigisiseses õiguses võib täpsustada, milline kohus võib tunnistada lahendi viivitamata täidetavaks.

(48)

Kui selle liikmesriigi kohus, kuhu laps on õigusvastaselt ära viidud või kus teda õigusvastaselt kinni hoitakse, otsustab 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagastamisest keelduda, peaks ta oma lahendis sõnaselgelt viitama 1980. aasta Haagi konventsiooni asjaomastele artiklitele, millega ta oma keeldumist põhjendab. Olenemata sellest, kas selline keeldumislahend on lõplik või on seda võimalik veel edasi kaevata, võib selle asendada hilisema lahendiga, mille on hooldusõigust käsitlevas menetluses teinud selle liikmesriigi kohus, kus oli lapse harilik viibimiskoht enne tema õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist. Sellise menetluse käigus tuleks hinnata põhjalikult kõiki asjaolusid, sealhulgas – kuid sellega piirdumata – vanemate käitumist, võttes arvesse lapse parimaid huve. Kui tulenev lahend hooldusõiguse sisuliste aspektide kohta peaks nägema ette lapse tagastamise, peaks tagastamine toimuma, ilma et üheski teises liikmesriigis oleks lahendi tunnustamiseks ja täitmiseks vaja erimenetlust.

(49)

Kohus, kes keeldub lapse tagastamisest üksnes 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkti b või artikli 13 teise lõigu või mõlema alusel, väljastab tõendi, kasutades selleks käesolevas määruses sätestatud asjakohast vormi. Selle tõendi eesmärk on teavitada pooli võimalusest taotleda kolme kuu jooksul pärast lapse tagastamisest keeldumise lahendist teavitamist selle liikmesriigi kohtult, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist, hooldusõiguse sisulist arutamist, või kui selle kohtu poole on juba pöördutud, siis edastada kohtule asjaomased dokumendid tagastamise menetluse kohta.

(50)

Kui hooldusõiguse sisulisi aspekte käsitlev menetlus on liikmesriigis, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne lapse õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist, juba käimas ajal, mil 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel tagastamistaotluse saanud kohus oli lapse tagastamisest üksnes 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkti b või artikli 13 teise lõigu või mõlema alusel keeldunud, peaks lapse tagastamisest keeldunud kohus, kui ta on sellest menetlusest teadlik, edastama ühe kuu jooksul pärast oma lahendi tegemise kuupäeva hooldusõigust arutavale kohtule selle lahendi koopia, asjakohase tõendi ning, kui see on kohaldatav, istungi stenogrammi, kokkuvõtte või protokolli ning kõik muud dokumendid, mida ta peab asjakohaseks hooldusõiguse sisulisi aspekte arutava kohtu jaoks. Mõiste „kõik muud dokumendid, mida ta peab asjakohaseks“ all tuleks mõista kõiki dokumente, mis sisaldavad teavet, mis võib mõjutada hooldusõigust käsitleva menetluse tulemust, kui sellist teavet ei ole juba esitatud tagastamisest keeldumise lahendis.

(51)

Kui selles liikmesriigis, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne lapse õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist, ei ole hooldusõiguse sisulisi aspekte käsitlev menetlus veel käimas ning üks pool pöördub kõnealuse liikmesriigi kohtusse kolme kuu jooksul pärast lapse tagastamisest keeldumise lahendist teavitamist, peaks see pool esitama hooldusõiguse sisuliseks arutamiseks taotluse saanud kohtule sellise lahendi koopia, millega keeldutakse lapse tagastamisest 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel, asjakohase tõendi ning, kui see on kohaldatav, istungi stenogrammi, kokkuvõtte või protokolli. See ei takista taotluse saanud kohtul küsimast lisadokumente, mida ta peab asjakohaseks ning mis sisaldavad teavet, mis võib mõjutada hooldusõiguse sisulisi aspekte käsitleva menetluse tulemust, kui sellist teavet ei ole juba esitatud tagastamisest keeldumise lahendis.

(52)

Kui hooldusõiguse sisuliste aspektide arutamiseks kohtualluvust omaa kohtu poole on üks pool pöördunud kolme kuu jooksul pärast 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagastamisest keeldumise lahendist teavitamist või kui selles kohtus oli hooldusõigust käsitlev menetlus juba käimas ajal, kui see kohus sai kohtult lapse tagastamisest keeldumise lahendi, peaks iga kõnealusest hooldusõiguse sisulisi aspekte käsitlevast menetlusest tulenev lahend lapse tagastamise kohta asjaomasesse liikmesriiki olema täidetav igas muus liikmesriigis kooskõlas käesoleva määruse IV peatüki 2. jaoga, ilma et selleks oleks vaja erimenetlust ja ilma võimaluseta selle lahendi tunnustamist vastustada. Käesolevat sätet tuleks kohaldada, välja arvatud juhul ja niivõrd, kui see on vastuolus hilisema lahendiga, mis on vanemliku vastutuse küsimuses tehtud sama lapse kohta, tingimusel et lapse tagastamist hõlmava hooldusõiguse sisulisi aspekte käsitleva lahendi jaoks on väljastatud privilegeeritud lahendeid käsitlev tõend. Kui hooldusõiguse sisuliste aspektide arutamiseks kohtualluvust omava kohtu poole pöördutakse pärast kolmekuulise tähtaja möödumist või kui tingimused privilegeeritud lahendeid käsitleva tõendi väljastamiseks ei ole täidetud, tuleks hooldusõiguse sisulisi aspekte käsitlevat lahendit teistes liikmesriikides tunnustada ja täita kooskõlas käesoleva määruse IV peatüki 1. jaoga.

(53)

Ilma et see piiraks muid liidu õigusakte, kui poolt või last ei ole võimalik isiklikult ära kuulata ja kui tehnilised vahendid on kättesaadavad, võib kohus kaaluda ärakuulamise korraldamist videokonverentsi või muu kommunikatsioonitehnoloogia abil, välja arvatud juhul kui asja eriliste asjaolude tõttu ei oleks sellise tehnoloogia kasutamine menetluse õiglaseks läbiviimiseks asjakohane.

(54)

Vastastikune usaldus liidus õigusemõistmise suhtes õigustab põhimõtet, mille kohaselt tuleks liikmesriikides abieluasjades ja vanemliku vastutuse küsimustes tehtud lahendeid tunnustada kõigis liikmesriikides, ilma et selleks oleks vaja tunnustamismenetlust. Eelkõige juhul, kui taotluse saanud liikmesriigi pädevatele asutustele esitatakse teises liikmesriigis tehtud abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev lahend, mida ei ole päritoluliikmesriigis enam võimalik vaidlustada, peaksid taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused lahendit seaduse alusel ilma erimenetluseta tunnustama ning ajakohastama vastavalt oma perekonnaseisuregistrit. Jäetakse riigisisese õiguse otsustada, kas keeldumise alustele võivad tugineda pooled või võib neile tugineda ex officio vastavalt riigisisesele õigusele. See ei takista igal huvitatud isikul kooskõlas käesoleva määrusega taotlemast otsust, millega tuvastatakse, et puuduvad käesolevas määruses osutatud tunnustamisest keeldumise alused. Selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitatakse, tuleks kindlaks määrata, keda saab pidada huvitatud isikuks, kellel on õigus selline taotlus esitada.

(55)

Liikmesriigis tehtud lahendite ning ametlike dokumentide ja kokkulepete tunnustamine ja täitmine peaks põhinema vastastikuse usalduse põhimõttel. Seega peaks mittetunnustamise aluseid olema võimalikult vähe, võttes arvesse käesoleva määruse üldist eesmärki, milleks on tunnustamise ja täitmise hõlbustamine ning lapse parimate huvide tõhus kaitse.

(56)

Lahendi tunnustamisest tuleks keelduda ainult juhul, kui on tuvastatud üks või enam käesolevas määruses sätestatud tunnustamisest keeldumise alus. Tunnustamisest keeldumise aluste loetelu käesolevas määruses on ammendav. Ei tohiks olla võimalik tugineda käesolevas määruses loetlemata tunnustamisest keeldumise alustele, näiteks lis pendens’i reegli rikkumine. Vanemlikku vastutust käsitlevates küsimustes asendab hilisem lahend alati varasema lahendi ning on tulevikku suunatud niivõrd, kuivõrd need on omavahel vastuolus.

(57)

Mis puudutab lapse võimalust avaldada oma arvamust, siis peaks olema lahendi teinud kohtu otsustada, milline on sobiv viis last ära kuulata. Seetõttu ei peaks olema võimalik lahendi tunnustamisest keelduda üksnes sel põhjusel, et lahendi teinud kohus kasutas lapse ärakuulamisel teistsugust meetodit, kui oleks kasutanud tunnustamise liikmesriigi kohus. Liikmesriik, kus tunnustamist taotletakse, ei peaks tunnustamisest keelduma, kui kohaldatakse erandit, mille võib tunnustamisest keeldumise konkreetse aluse puhul vastavalt käesolevale määrusele teha. Nende erandite mõju on see, et lahendi täitmise liikmesriigi kohus ei tohiks keelduda lahendi täitmisest üksnes alusel, et lapsele ei antud võimalust avaldada oma arvamust, võttes arvesse lapse parimaid huve, kui menetlus käsitles ainult lapse vara ning sellise võimaluse andmine ei olnud menetluse sisu arvesse võttes nõutud, või kui selleks on olemas tõsised alused, võttes eelkõige arvesse asja kiireloomulisust. Sellistele tõsistele alustele saaks tugineda näiteks juhul, kui on olemas vahetu oht lapse kehalisele ja vaimsele puutumatusele või elule ning igasuguse edasise viivitusega võib kaasneda risk, et selline oht realiseerub.

(58)

Lapsi käsitlevate piiriüleste kohtumenetluste vähem aeganõudvaks ja vähemkulukaks muutmise eesmärk õigustab täidetavaks tunnistamise või täitmiseks registreerimise kaotamist enne lahendi täitmise liikmesriigis täitmist kõikide vanemlikku vastutust käsitlevate lahendite puhul. Kui määrusega (EÜ) nr 2201/2003 kaotati kõnealune nõue ainult teatavate suhtlusõigust andvate otsuste ja teatavate lapse tagastamist käsitlevate otsuste puhul, siis käesoleva määrusega tuleks kaotada see kõikide vanemlikku vastutust käsitlevates asjades tehtavate lahendite piiriülese täitmise puhul, säilitades samal ajal veel suurema eeliskohtlemise teatavate suhtlusõigust andvate lahendite ja teatavate lapse tagastamist käsitlevate lahendite puhul. Selle tulemusena peaks teise liikmesriigi kohtu tehtud lahendit käesolevast määrusest tulenevalt käsitlema nii, nagu oleks see lahend tehtud lahendi täitmise liikmesriigis.

(59)

Kui ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, kehtestab kohus, kelle kohtualluvuses on asja sisuline menetlemine, tuleks tagada nende meetmete liikumine käesoleva määruse alusel. Ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis kehtestati kõnealuse kohtu poolt, ilma et vastaspoolelt oleks nõutud kohtusse ilmumist, ei tuleks siiski käesoleva määruse alusel tunnustada ega täita, välja arvatud juhul, kui meedet sisaldav lahend toimetatakse vastaspoolele kätte enne täitmist. See ei tohiks välistada kõnealuste meetmete tunnustamist ja täitmist riigisisese õiguse alusel. Kui ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, kehtestab liikmesriigi kohus, kelle kohtualluvusse ei kuulu asja sisuline menetlemine, peaks nende liikumine piirduma käesoleva määruse alusel meetmetega, mis on võetud rahvusvaheliste lapseröövide korral ning mille eesmärk on kaitsta last 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punktis b osutatud tõsise ohu eest. Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada ainult nii kaua, kui liikmesriigi kohus, kelle kohtualluvuses on käesoleva määruse alusel asja sisuline menetlemine, on võtnud meetmeid, mida ta peab asjakohaseks.

(60)

Kuna täitemenetlused võivad sõltuvalt riigisisesest õigusest olla kohtulikud või kohtuvälised, võiks mõiste „pädevad täitevasutused“ hõlmata kohtuid, kohtutäitureid ja muid riigisiseses õiguses kindlaks määratud asutusi. Kui lisaks pädevatele täitevasutustele on käesolevas määruses mainitud ka kohtuid, peaks see hõlmama juhtumeid, mille puhul on riigisisese õiguse alusel pädev täitevasutus muu asutus kui kohus, kuid teatavaid lahendeid võib teha üksnes kohus, kas siis algusest peale või vaadates läbi pädeva täitevasutuse dokumendid. Täitmise liikmesriigi pädev täitevasutus või kohus peaks nõudma täitmisetapis võetavate erimeetmete, näiteks kõnealuse liikmesriigi õiguses sätestatud mittesundivate meetmete või sunnimeetmete (sealhulgas trahvid, vabadusekaotus või lapse toomine kohtutäituri poolt) võtmist, võtma kõnealused meetmed või need ette nägema.

(61)

Selleks et hõlbustada lahendite täitmist, mis on teises liikmesriigis tehtud suhtlusõiguse teostamise kohta, peaks lahendi täitmise liikmesriigi pädevatel täitevasutustel või kohtutel olema õigus täpsustada praktiliste asjaoludega seotud üksikasju või lahendi täitmise liikmesriigi õiguse alusel nõutud õiguslikke tingimusi. Käesolevas määruses ette nähtud kord peaks hõlbustama lahendi täitmise liikmesriigis lahendi täitmist, mis ei pruugi muidu olla oma ebamäärasuse tõttu täidetav, nii et pädev täitevasutus või lahendit täitev kohus saab muuta lahendi konkreetsemaks ja täpsemaks. Samal viisil tuleks kehtestada ka muu kord lahendi täitmise liikmesriigi täiteõiguse kohaste õigusnormide järgimiseks, näiteks lastekaitseasutuse või psühholoogi osalemine täitmisetapis. Igasugune selline kord ei tohiks aga mõjutada suhtlusõiguse teostamise kohta tehtud lahendi olulisi elemente või minna neist kaugemale. Lisaks ei peaks käesoleva määruse kohane meetmete kohandamise õigus lubama lahendit täitval kohtul asendada meetmed, mis on täitmise liikmesriigi õigusele tundmatud, erinevate meetmetega.

(62)

Ühes liikmesriigis tehtud lahendi täitmine teises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamiseta ei tohiks seada ohtu kaitseõiguste järgimist. Seetõttu peaks isikul, kelle suhtes täitmist taotletakse, olema võimalus taotleda lahendi tunnustamisest või täitmisest keeldumist, kui tema arvates on täidetud üks käesolevas määruses sätestatud tunnustamisest või täitmisest keeldumise alus. Riigisisese õiguse alusel määratakse kindlaks, kas käesolevas määruses sätestatud tunnustamisest keeldumise alused tuleb läbi vaadata ex officio või taotluse alusel. Seetõttu peaks samasugune läbivaatamine olema võimalik täitmisest keeldumise kontekstis. Riigisisese keeldumise aluse kohaldamine ei tohiks mõjutada käesolevas määruses sätestatud aluste tingimuste ja korra laiendamist.

(63)

Pool, kes vaidlustab muus liikmesriigis tehtud lahendi täitmise, peaks võimaluse korral ja kooskõlas lahendi täitmise liikmesriigi õigussüsteemiga saama seda täitemenetluses teha ja peaks saama ühes menetluses lisaks käesolevas määruses sätestatud täitmisest keeldumise alustele tugineda ka selle liikmesriigi, kus täitmist taotletakse, õiguses sätestatud keeldumise alustele, mida jätkuvalt kohaldataks, kuna nad ei ole vastuolus käesolevas määruses sätestatud alustega. Need alused võiks näiteks hõlmata vaidlustamisi, mis tuginevad riigisisese õiguse kohaselt vormistusvigadele täitmisaktis või väitele, et lahendiga nõutav meede on juba ellu viidud või on muutunud võimatuks, näiteks vääramatu jõu tõttu, selle isiku, kellele laps tuleb üle anda, tõsise haiguse tõttu, nimetatud isiku vabadusekaotuse või surma tõttu, asjaolu tõttu, et liikmesriik, kuhu laps tuleb tagastada, on pärast lahendi tegemist muutunud sõjatsooniks, või täitmisest keeldumise tõttu lahendi puhul, millel selle liikmesriigi õiguse alusel, kus täitmist taotletakse, ei ole täidetavat sisu ja seda sisu ei saa täitmiseks kohandada.

(64)

Selleks et teavitada isikut, kelle suhtes täitmist taotletakse, teises liikmesriigis tehtud lahendi täitmisest, tuleks käesoleva määruse alusel väljastatud tunnistus, millele on vajaduse korral lisatud lahend, toimetada kõnealusele isikule kätte mõistliku aja jooksul enne esimese täitemeetme võtmist. Sellega seoses peaks esimene täitemeede tähendama esimest täitemeedet pärast kõnealust kättetoimetamist. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale saab pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, mis sisaldab võimalust vaidlustada lahendi täidetavus enne selle tegelikku täitmist.

(65)

Vanemliku vastutusega seotud asjade puhul hõlmab täitmine alati last ja paljudel juhtudel lapse üleandmist muule isikule kui see isik, kelle juures laps sel ajal elab, ja/või lapse kolimist teise liikmesriiki. Seega peaks esmane eesmärk olema leida õige tasakaal taotleja õiguse vahel põhimõtteliselt saavutada lahendi elluviimine võimalikult kiiresti, seda ka piiriüleste juhtumite puhul liidus, kohaldades vajaduse korral ka sunnimeetmeid, ning vajaduse vahel piirata nii palju kui võimalik lapse kokkupuutumist selliste potentsiaalselt traumeerivate sunniviisiliste täitemeetmetega juhtudel, kui neid on võimalik vältida. Iga liikmesriigi pädevad täitevasutused ja kohtud peaksid seda igal üksikjuhul eraldi hindama.

(66)

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada liikmesriikidele võrdsed tingimused seoses vanemlikku vastutust käsitlevate lahendite piiriülese täitmisega. Mitmes liikmesriigis on need lahendid täidetavad juba siis, kui nende kohta on veel võimalik esitada edasikaebust või nende kohta on juba esitatud edasikaebus. Teistes liikmesriikides on täidetav ainult lõplik lahend, mille kohta ei saa enam esitada tavalist edasikaebust. Kiireloomuliste olukordadega tegelemiseks nähakse käesolevas määruses seetõttu ette, et teatavad vanemlikku vastutust käsitlevad lahendid võib kuulutada päritoluliikmesriigi kohtu poolt viivitamata täidetavaks, isegi kui nende kohta on veel võimalik esitada edasikaebust, nimelt lapse tagastamist käsitlevad lahendid 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel ja suhtlusõigust andvad lahendid.

(67)

Lastega seotud täitemenetluse juures on tähtis, et pädevad täitevasutused või kohtud saaksid kiiresti reageerida asjaolude vastavale muutumisele, sealhulgas lahendi vaidlustamisele päritoluliikmesriigis, lahendi täidetavuse peatamisele ja takistustele või hädaolukordadele, millega nad täitmisetapis kokku puutuvad. Seega juhul, kui lahendi täidetavus on päritoluliikmesriigis peatatud, tuleks täitemenetlus kas taotluse korral või asutuse või kohtu omal algatusel peatada. Pädev täitevasutus või kohus ei peaks olema kohustatud aktiivselt uurima, kas vahepeal on täidetavus tulenevalt edasikaebusest või muudel põhjustel päritoluliikmesriigis peatatud, kui miski sellele ei osuta. Lisaks peaks peatamine või täitmisest keeldumine lahendi täitmise liikmesriigis toimuma taotluse korral, isegi kui on olemas üks või mitu käesolevas määruses sätestatud või lubatud alust ning peatamine või täitmisest keeldumine lahendi täitmise liikmesriigis peaks toimuma pädeva täitevasutuse või kohtu kaalutlusõiguse alusel.

(68)

Kui lahendi kohta on päritoluliikmesriigis veel võimalik esitada edasikaebust ja tavalise edasikaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel lõppenud, võiks lahendi täitmise liikmesriigi pädeval täitevasutusel või kohtul olla kaalutlusõigus peatada taotluse korral täitemenetlus. Sellistel juhtudel võib ta määrata tähtaja, mille jooksul tuleb päritoluliikmesriigis edasikaebus esitada, et täitemenetlus peatada või jätta see jõusse. Sellisel tähtaja määramisel peaks olema mõju ainult täitemenetluse peatamisele ja see ei tohiks mõjutada päritoluliikmesriigi menetlusnormidest tulenevat edasikaebuse esitamise tähtaega.

(69)

Erandjuhtudel peaks olema võimalik pädeval täitevasutusel või kohtul täitemenetlus peatada, kui täitmisest tekiks lapsele tõsine füüsiliste või psüühiliste kannatuste oht ajutiste takistuste tõttu, mis ilmnesid pärast lahendi tegemist või asjaolude muude märkimisväärsete muutuste tõttu. Täitemenetlus tuleks taastada niipea, kui tõsist füüsiliste või psüühiliste kannatuste ohtu enam ei ole. Kui see oht kestab, tuleks enne täitmisest keeldumist võtta kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega asjakohased meetmed, tehes seda muu hulgas vajaduse korral teiste asjaomaste spetsialistide, nagu sotsiaaltöötajate või lapsepsühholoogide abiga, et püüda tagada lahendi elluviimine. Eelkõige peaks pädev täitevasutus või kohus kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega püüdma ületada takistused, mis tekkisid asjaolude muutumise tõttu, näiteks lapse selgesõnaline keeldumine, mida ta väljendas alles pärast lahendi tegemist ja mis on nii tugev, et kui seda eiratakse, tekiks sellest lapsele tõsine füüsiliste või psüühiliste kannatuste oht.

(70)

Ühes liikmesriigis siduvat õiguslikku mõju omavaid lahuselu ja lahutust käsitlevaid ametlikke dokumente ja poolte kokkuleppeid tuleks tunnustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamise eesmärgil käsitada lahenditega samaväärsetena. Ühes liikmesriigis täidetavaid vanemlikku vastutust käsitlevaid ametlikke dokumente ja poolte kokkuleppeid tuleks tunnustamist ja täitmist reguleerivate õigusnormide kohaldamise eesmärgil käsitada lahenditega samaväärsetena.

(71)

Ehkki kohustus anda lapsele võimalus oma arvamust avaldada ei tohiks olla käesoleva määruse alusel kohaldatav ametlike dokumentide ja kokkulepete suhtes, peaks lapse õigus oma arvamust avaldada olema jätkuvalt kohaldatav harta artikli 24 alusel ja pidades silmas ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklit 12, nagu seda rakendatakse riigisisese õiguse ja menetlusega. Asjaolu, et lapsele ei antud võimalust oma arvamust avaldada, ei peaks automaatselt olema aluseks keelduda vanemliku vastutuse küsimusi käsitlevate ametlike dokumentide ja kokkulepete tunnustamisest ja täitmisest.

(72)

Vanemliku vastutuse küsimustes tuleks määrata keskasutused kõigis liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid kaaluma seoses käesoleva määruse kohaldamisega sama keskasutuse määramist, kui määrati 1980. ja 1996. aasta Haagi konventsioonide puhul. Liikmesriigid peaksid tagama, et keskasutustel on piisavad finants- ja inimressursid, mis võimaldavad neil käesoleva määrusega antud ülesandeid täita.

(73)

Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad koostööd vanemliku vastutuse küsimustes, ei tuleks kohaldada 1980. aasta Haagi konventsiooni kohase tagastamise taotluste menetlemise suhtes, mis kooskõlas kõnealuse konventsiooni artikliga 19 ja Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga ei ole vanemliku vastutuse sisulisi küsimusi käsitlev menetlus. 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaldamist peaksid aga täiendama käesoleva määruse rahvusvahelisi lapserööve käsitlevad sätted ning käesoleva määruse tunnustamist ja täitmist käsitlev peatükk ja üldsätteid käsitlev peatükk.

(74)

Keskasutused peaksid abistama kohtuid ja pädevaid asutusi ning teatavatel juhtudel ka vanemliku vastutuse kandjaid piiriülestes menetlustes ning tegema koostööd nii üldistes küsimustes kui ka konkreetsetel juhtudel, sealhulgas selleks, et soodustada peresiseste vaidluste sõbralikku lahendamist.

(75)

Välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ning ilma, et see piiraks käesoleva määruse alusel lubatud otsest koostööd ja teabevahetust kohtute vahel, võiks käesoleva määruse kohaseid taotlusi vanemliku vastutuse küsimustes koostöö tegemiseks esitada kohtud ja pädevad asutused ning need tuleks esitada selle liikmesriigi keskasutusele, kus asub taotluse esitanud kohus või pädev asutus. Teatavaid taotlusi peaksid saama esitada ka vanemliku vastutuse kandjad ja need tuleks esitada selle liikmesriigi keskasutusele, kus on taotleja harilik viibimiskoht. Sellised taotlused peaksid hõlmama taotlusi anda teavet ja abi vanemliku vastutuse kandjatele, kes taotlevad lahendite tunnustamist ja täitmist taotluse saanud keskasutuse territooriumil, eeskätt suhtlusõiguse ja lapse tagastamise osas, sealhulgas vajaduse korral teavet selle kohta, kuidas saada õigusabi; taotlusi hõlbustada vanemliku vastutuse kandjate vahelist kokkulepet lepituse teel või muul alternatiivsel vaidluste lahendamise viisil ning kohtule või pädevale asutusele esitatavaid taotlusi kaaluda vajadust võtta meetmeid lapse või tema vara kaitseks.

(76)

Näide kiireloomulisest juhtumist, mis lubab otsest esialgset kontakti taotluse saanud liikmesriigi kohtu või pädeva asutusega, on otse teise liikmesriigi pädevale asutusele esitatud taotlus kaaluda vajadust võtta meetmeid lapse kaitseks, kui last peetakse otseselt ohustatuks. Kohustus esitada taotlus keskasutuse vahendusel peaks olema kohustuslik ainult esmaste taotluste korral, igasugune järgnev teabevahetus kohtu, pädeva asutuse või taotlejaga võiks toimuda ka otse.

(77)

Keskasutustelt või pädevatelt asutustelt ei peaks võtma võimalust sõlmida ühe või mitme teise liikmesriigi keskasutuste või pädevate asutustega lepinguid või kokkuleppeid, mille kohaselt on nende vahel lubatud otsesuhtlus, või jätta sellised olemasolevad lepingud või kokkulepped kehtima. Pädevad asutused peaksid oma keskasutusi sellistest lepingutest või kokkulepetest teavitama.

(78)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate vanemlikku vastutust käsitlevate erijuhtumite korral peaksid keskasutused kohtute ja pädevate asutuste, samuti vanemliku vastutuse kandjate abistamisel omavahel koostööd tegema. Taotluse saanud keskasutuse antav abi peaks eelkõige hõlmama lapse ülesleidmist kas otse või kohtute, pädevate asutuste või muude organite vahendusel, kui see on vajalik käesoleva määruse alusel esitatud taotluse rahuldamiseks, ning vanemliku vastutuse küsimust käsitlevate menetluste jaoks vajaliku muu teabe esitamist.

(79)

Taotluse saanud keskasutused peaksid samuti võtma kõik asjakohased meetmed, et vajaduse korral hõlbustada kohtutevahelist suhtlemist, eelkõige selleks, et kohaldada õigusnorme, mis käsitlevad kohtualluvuse üleminekut, ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete võtmist kiireloomulistel juhtudel, eeskätt siis, kui need on seotud rahvusvahelise lapserööviga ja nende eesmärk on kaitsta last 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punktis b osutatud tõsise ohu eest, ning lis pendens’i ja sellega seotud menetlusi. Mõnel juhul on võimalik, et selleks piisab, kui antakse teavet edasiseks otsesuhtluseks, näiteks antakse laste hoolekandeasutuse, justiitskoostöö võrgustiku või pädeva kohtu kontaktandmed.

(80)

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma, et see piiraks tema liikmesriigi menetlusõigusest tulenevaid nõudeid, peaks taotleval kohtul või pädeval asutusel olema kaalutlusõigus valida vabalt enda jaoks kättesaadavate erinevate kanalite vahel, et saada vajalikku teavet.

(81)

Kui esitatakse toetavate põhjendustega taotlus aruande või muu teabe saamiseks seoses vanemliku vastutuse menetlustega taotluse esitanud liikmesriigis, peaksid keskasutused kas otse või taotluse saanud liikmesriigi kohtute, pädevate asutuste või muude organite vahendusel sellise taotluse rahuldama. Taotluses tuleks eelkõige kirjeldada menetlusi, mille jaoks teavet vajatakse, ning olukorda, mis kõnealuste menetluste algatamise põhjustas.

(82)

Kui liikmesriigi kohus on vanemlikku vastutust käsitlevas asjas lahendi juba teinud või kaalub sellise lahendi tegemist ning selle lahendi elluviimine peab toimuma teises liikmesriigis, peaks kohtul olema võimalik taotleda, et selle teise liikmesriigi kohtud või pädevad asutused aitaksid lahendit ellu viia. See peaks kehtima näiteks lahendite puhul, millega antakse järelevalvega suhtlusõigus muus liikmesriigis kui suhtlusõiguse määranud kohtu liikmesriik või millega kaasnevad muud kõrvalmeetmed, mille on kehtestanud selle liikmesriigi kohtud või pädevad asutused, kus hakatakse lahendit ellu viima.

(83)

Kui liikmesriigi kohus või pädev asutus kaalub lapse paigutamist teise liikmesriiki, tuleks enne sellist paigutamist konsulteerida nõusoleku saamiseks. Lapse paigutamist kaaluv kohus või pädev asutus peaks enne paigutamise määramist või korraldamist saama nõusoleku selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kuhu laps paigutataks. Lisaks peaksid liikmesriigid kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga kehtestama käesoleva määruse kohaselt nõusoleku andmiseks selged reeglid ja menetlused, et tagada õiguskindlus ja kiirus. Muu hulgas peaksid need menetlused võimaldama pädeval asutusel kiiresti anda oma nõusolek või see andmata jätta. Kui vastust kolme kuu jooksul ei saada, ei tohiks seda mõista nõusolekuna ja ilma nõusolekuta ei tohiks last ümber paigutada. Nõusoleku taotlus peaks sisaldama vähemalt aruannet lapse kohta ning põhjuseid, miks ta soovitakse asutuse- või perepõhisele hooldusele paigutada, paigutamise eeldatavat kestust, teavet igasuguse kavandatava rahastamise kohta ja muud teavet, mida taotluse saanud liikmesriik võib pidada asjakohaseks, näiteks meetme kavandatavat järelevalvet, seda, kuidas on korraldatud kontaktid lapse vanematega, muude sugulastega või muude isikutega, kellega laps on lähedaselt seotud, või põhjuseid, miks selliseid kontakte ei kaaluta, pidades silmas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8. Võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat, mille kohaselt nõusolek lapse paigutamiseks antakse konkreetseks ajavahemikuks, ei tohiks seda nõusolekut kohaldada lahendite või korralduste suhtes, mis asjaomase paigutamise kestust ületavad. Sellisel juhul tuleks esitada uus taotlus nõusoleku saamiseks.

(84)

Kui lahendit, mis käsitleb lapse asutuse- või perepõhisele hooldusele paigutamist, arutatakse lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigis, peaks kohus menetluse kõige varasemas etapis kaaluma asjakohaste meetmete võtmist, et tagada lapse õiguste austamine, eeskätt mis puudutab õigust säilitada oma identiteet ning õigus säilitada kontakt vanematega või, kui see on asjakohane, muude sugulastega, pidades silmas ÜRO lapse õiguse konventsiooni artikleid 8, 9 ja 20. Kui kohus on teadlik lapse tihedast seotusest teise liikmesriigiga, võiksid asjakohased meetmed eeskätt hõlmata asjaomase liikmesriigi konsulaadi teavitamist, kui konsulaarsuhteid käsitleva Viini konventsiooni artikli 37 punkt b on kohaldatav. Sellist teadlikkust võiks suurendada ka asjaomase teise liikmesriigi keskasutuse poolt antav teave. Samuti võiksid asjakohased meetmed hõlmata käesoleva määruse alusel taotluse esitamist asjaomasele liikmesriigile, et saada teavet lapse vanema, sugulase või muude isikute kohta, kes võivad olla sobivad lapse eest hoolitsema. Lisaks võiks kohus, sõltuvalt asjaoludest, taotleda teavet ka lapse vanema, õe või vennaga seotud menetluste ja lahendite kohta. Lapse parimad huvid peaksid jääma kõige olulisemaks kaalutluseks. Eeskätt ei tohiks ükski neist sätetest mõjutada riigisisest õigust või menetlust, mis on kohaldatav lapse paigutamist käsitleva lahendi suhtes, mille on teinud paigutamist arutava liikmesriigi kohus või pädev asutus. Eelkõige ei kohustaks need sätted kohtualluvust omava liikmesriigi asutusi paigutama last teise liikmesriiki või kaasama asjaomase liikmesriigi ulatuslikumalt lapse paigutamist käsitlevasse lahendisse või menetlusse.

(85)

Kuna vanemliku vastutuse asjades on oluline kiire tegutsemine, peaks taotluse saanud liikmesriigi keskasutus edastama käesoleva määruse sätete alusel taotletava teabe koostöö, sealhulgas teabe kogumise ja vahetamise kohta vanemliku vastutuse menetlustes, ning lahendi, millega antakse nõusolek või keeldutakse andmast nõusolekut lapse paigutamiseks teise liikmesriiki, taotluse esitanud liikmesriigile hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui erakorralised asjaolud selle võimatuks muudavad. See peaks hõlmama pädeva riikliku asutuse kohustust anda taotluse saanud keskasutusele teavet sellise aja jooksul, mis võimaldab tal sellest tähtajast kinni pidada, või selgitada, miks teabe andmine ei ole võimalik. Kõik asjaomased pädevad asutused peaksid siiski püüdma anda vastuse veelgi kiiremini kui selle maksimaalse tähtaja jooksul.

(86)

Asjaolu, et keskasutuste koosolekud kutsutakse kokku eeskätt komisjoni poolt tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames, järgides otsust 2001/470/EÜ, ei tohiks piirata keskasutuste muude kohtumiste korraldamist.

(87)

Välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on ette nähtud teisiti, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel liikmesriikide poolt toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (9). Eelkõige selleks et mitte seada ohtu käesoleva määruse kohase taotluse rahuldamist, näiteks lapse tagastamiseks kooskõlas 1980. aasta Haagi konventsiooniga, või et kohus kaaluks vajadust võtta meetmeid lapse või tema vara kaitseks, võib määruse (EL) 2016/679 artikli 14 lõigetes 1–4 nõutava andmesubjekti teavitamise, näiteks seoses lapse asukoha kohta küsitud andmetega, edasi lükata, kuni on rahuldatud taotlus, mille jaoks teavet nõuti. See erand tehakse kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 14 lõikega 5, samuti artikli 23 lõike 1 punktidega f, g, i ja j. See ei peaks takistama vahendajal, kohtul või pädeval asutusel, kellele on teave edastatud, võtta meetmeid lapse kaitseks või korraldada selliste meetmete võtmine, kui last ähvardab oht või kui on märke sellise ohu olemasolust.

(88)

Juhtudel, kus asjaomase teabe avaldamine või kinnitamine võiks seada ohtu lapse või teise isiku tervise, turvalisuse või vabaduse, näiteks kui on esinenud perevägivalda ja kohus on andnud korralduse lapse uut aadressi taotlejale mitte avaldada, püüab käesolev määrus leida tundliku tasakaalu. Samal ajal kui käesolevas määruses tuleks sätestada, et keskasutus, kohus või pädev asutus ei tohiks taotlejale või kolmandale isikule avaldada ega kinnitada käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil kogutud või edastatud teavet, kui ta teeb kindlaks, et see võiks seada ohtu lapse või teise isiku tervise, turvalisuse või vabaduse, tuleks määruses sellegipoolest rõhutada, et see ei tohiks takistada teabe kogumist ja edastamist keskasutuste, kohtute ja pädevate asutuste poolt ja nende vahel, niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks. See tähendab, et kui see on võimalik ja asjakohane, peaks olema võimalik taotlust käesoleva määruse kohaselt menetleda ilma, et taotlejale esitataks kogu teavet, mis on selle menetlemiseks vajalik. Näiteks kui riigisisene õigus seda ette näeb, võiks keskasutus algatada taotleja nimel menetluse, ilma et edastaks taotlejale teavet lapse asukoha kohta. Juhtudel, kui ainult taotluse esitamine võib juba seada ohtu lapse või teise isiku tervise, turvalisuse või vabaduse, ei peaks käesoleva määruse alusel olema kohustust sellist taotlust esitada.

(89)

Selleks et tagada koostoimes käesoleva määruse III ja IV peatüki kohaldamisega kasutatavate tõendite ajakohastamine, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I–IX lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saab nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nendel ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(90)

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud abieluasjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise 1998. aasta konventsiooni (edaspidi „Brüsseli II konventsiooni“), (11) määruse (EÜ) nr 1347/2000, määruse (EÜ) nr 2201/2003 ja käesoleva määruse vahel tuleks tagada järjepidevus selles osas, kus sätteid ei ole muudetud, ning sel eesmärgil tuleks ette näha üleminekusätted. Samuti on järjepidevust vaja Brüsseli II konventsiooni ning määruste (EÜ) nr 1347/2000 ja (EÜ) nr 2201/2003 tõlgendamises, sealhulgas Euroopa Kohtu poolt.

(91)

Tuletatakse meelde, et lepingute suhtes, mille liikmesriik on ühe või mitme kolmanda riigiga sõlminud enne oma ühinemist liiduga, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 351.

(92)

Vanemliku vastutuse küsimustes kohaldatav õigus tuleks kindlaks määrata kooskõlas 1996. aasta Haagi konventsiooni III peatüki sätetega. Kui seda konventsiooni kohaldatakse sellise liikmesriigi kohtu menetluses, kus käesolev määrus on kohaldatav, tuleks selle konventsiooni artikli 15 lõikes 1 esitatud viidet sama konventsiooni II peatüki sätetele tõlgendada viitena käesoleva määruse sätetele.

(93)

Käesoleva määruse nõuetekohaseks toimimiseks peaks komisjon selle kohaldamist hindama ja tegema vajalikke muudatusettepanekuid.

(94)

Komisjon peaks liikmesriikide edastatud teabe tegema üldsusele kättesaadavaks ja seda ajakohastama.

(95)

Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on need liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(96)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(97)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (12) artikli 41 lõike 2 teise lõiguga ja artikli 46 punktiga d ning ta esitas oma arvamuse 15. veebruaril 2018 (13).

(98)

Kuna erinevuste tõttu kohtualluvust ning lahendite tunnustamist ja täitmist reguleerivates riigisisestes õigusnormides ei saa liikmesriigid käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada, kuid neid saaks määruse vahetu kohaldatavuse ja siduvuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,