28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1096,

25. juuni 2019,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	23. aprillil 2007 andis nõukogu komisjonile loa pidada läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikidega. Selle loaga nähti ette kahepoolsete läbirääkimiste võimalus.

(2)	22. detsembril 2009 andis nõukogu komisjonile loa pidada kahepoolseid vabakaubanduslepingu läbirääkimisi ASEANi eri liikmesriikidega. 2012. aasta juunis alustas komisjon Vietnamiga kahepoolseid läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle, mida tuli pidada olemasolevate läbirääkimisjuhiste kohaselt.

(3)	15. oktoobril 2013 andis nõukogu komisjonile loa ASEANi riikidega käimasolevaid kahepoolseid läbirääkimisi laiendada, et käsitleda ka investeeringute kaitset.

(4)	Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel sõlmitava investeeringute kaitse lepingu („leping“) üle peetavad läbirääkimised on lõpule viidud.

(5)	Leping tuleks liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse hilsemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu („leping“) liidu nimel allakirjutamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A. ANTON

(1) Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1097,

26. juuni 2019,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate kalapüügivõimaluste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2019/124 (1) on määratud 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

(2)

Läänepiirkonna vete mitmeaastase kavaga, (2) mis jõustus 26. märtsil 2019, tunnistati kehtetuks euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamise kava (3). Nõukogu määruse (EL) 2019/124 IIA lisas sätestatud püügikoormuse piirangud kehtestati kõnealuse taastamiskava kohaselt. Kuna asjaomaseid kalavarusid majandatakse kooskõlas läänepiirkonna vete mitmeaastase kavaga, mille kohaselt kehtestatakse püügi piirnormid sellise kalastussuremuse sihttaseme saavutamiseks, mis vastab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (FMSY) vahemikele, ei ole edaspidi enam vaja kõnealuste kalavarude püügiga tegelevatele laevastikele kehtestada püügikoormuse piiranguid. Seetõttu tuleks määruse (EL) 2019/124 IIA lisa kehtetuks tunnistada.

(3)

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) esitas teadusliku nõuande merlangi (Merlangius merlangus) püügi kohta ICESi 7a rajoonis (Iiri meri). Kõnealuse kalavaru kaaspüügi lubatud kogupüük (TAC) 2019. aastaks on kehtestatud selleks, et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ning vajaduse vahel saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, võttes arvesse seda, et segapüügi puhul on raske püüda ühel ajal kõiki varusid FMSY-tasemel. ICESi ajakohastatud teaduslik analüüs merlangi seisundi kohta ICESi 7a rajoonis ja selle vältimatu kaaspüügi kohta muudes püügipiirkondades nägi ette praeguse olukorra säilitamise, hinnates vastava püügi suuruseks 1 385 tonni. Selle teadusliku analüüsi kohaselt tuleks TACi muuta nii, et see kajastaks kogust, mis minimeerib ohu kehtestada varajane püügikeeld, samal ajal võimaldades kudekarja biomassil jätkuvalt taastuda. TACi tase peaks hoidma ära ka kõnealuse kalavaru kalastussuremuse suurenemise ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks.

(4)

2018. aasta detsembris leppisid asjaomased liikmesriigid kokku selles, et teevad koostööd loodepiirkonna vete liikmesriikide rühmades ja samuti tihedat koostööd loodepiirkonna vete nõuandekomisjoniga, et valmistada ette kaaspüügi vähendamise mitmeaastane kava. Kõnealune kava peaks tagama, et selektiivsete meetmetega või püügi vältimise meetmetega vähendatakse kõnealuse viie kalavaru, sealhulgas Iiri mere merlangi kaaspüüki, mille puhul ICES soovitas 2019. aastaks nullpüüki. Komisjon on teatanud, et kavatseb esitada kõnealune kava kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) täiskogu istungile 2019. aasta juulis, et hinnata kava tulemuslikkust. Kui STECFi hinnang näitab, et kaaspüügi vähendamise kavaga ei saavutata soovitud tulemust vähendada kalastussuremust kaaspüügil, on komisjon teatanud, et kavatseb asjaomaste varude kalastussuremuse vähendamiseks kaaluda alternatiivseid meetmeid.

(5)

ICESi 28. märtsi 2019. aasta nõuande kohaselt ei tohiks norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püük funktsionaalses üksuses 31 ICESi 8c rajoonis ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 ületada 0,7 tonni. Norra salehomaari püügi võimalused funktsionaalses üksuses 31 ICESi 8c rajoonis tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(6)

28. märtsil 2019 avaldas ICES nõuande hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügi kohta ICESi 3a rajoonis ja 4a rajooni idaosas (Skagerrak ja Kattegat ning Põhjamere põhjaosa Norra süvikus). Kõnealuse nõuande põhjal ja pärast Norraga konsulteerimist on asjakohane kehtestada liidu hariliku süvameregarneeli kvoodiks ICESi 3a rajoonis 2 304 tonni, mis on kooskõlas FMSY-ga.

(7)	22. veebruaril 2019 esitas ICES ajakohastatud nõuande põhjaatlandi süsika (Pollachius virens) püügi kohta Põhjameres. Selle nõuande kohaselt ja pärast Norraga konsulteerimist tuleks põhjaatlandi süsika TACi vastavalt muuta, et see oleks kooskõlas FMSY-ga.

(8)

ICESi 12. aprilli 2019. aasta nõuande kohaselt ei tohiks kilu (Sprattus sprattus) püük 3a rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ja 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ajavahemikul 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 ületada 138 726 tonni. Kilu TACiks 3a rajoonis kehtestati 26 624 tonni. Kilu püügivõimaluste kindlaks määramisel ICESi 2a rajooni liidu vetes ja 4. alapiirkonnas tuleks arvesse võtta ICESi 3a rajooni jaoks juba kindlaks määratud TACi ning FMSY-d. Selleks et tagada püügivõimaluste täielik ärakasutamine, on asjakohane näha kilu puhul ette piirkondadevaheline paindlikkus ICESi 3a rajoonist ICESi 2a ja 4. alapiirkonda.

(9)

Anšoovise (Engraulis encrasicolus) TAC ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 liidu vetes ajavahemikul 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 on kuni selle ajavahemiku kohta teadusliku nõuande esitamiseni null. ICES esitab kõnealuse kalavaru kohta oma nõuande alles 2019. aasta juuni lõpus, kuigi kalapüük jätkub ka suveperioodil. Tagamaks, et püügitegevus saab jätkuda ajani, mil TAC viimase teadusliku nõuande alusel kehtestatakse, tuleks ajutiseks TACiks kehtestada 4 902 tonni, tuginedes 2018. aasta kolmanda kvartali püügile. Tulevikus muudetakse TACi vastavalt ICESi teaduslikule nõuandele.

(10)

Komisjon võttis 13. märtsil 2019 Põhjamere liikmesriikide rühma ühise soovituse alusel vastu delegeeritud määruse (EL) 2019/906 (4). Kõnealuse määrusega muudetakse määruse (EL) nr 1380/2013 (5) artikli 15 lõike 5 punktis c lossimiskohustusega seoses ette nähtud vähese tähtsusega erandeid atlandi tursa (Gadus morhua) ja merlangi (Merlangius merlangus) puhul, kuna nende liikide suuremas koguses soovimatu püügi suhtes kohaldatakse lossimiskohustust kooskõlas FMSY-ga ning need ei ole sellest kohustusest enam vabastatud. Seetõttu tuleks asjaomaseid TACe nende muudatuste arvesse võtmiseks muuta ja need tuleks jätkuvalt kehtestada kooskõlas FMSY-ga. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (6) artikliga 5 peavad liikmesriigid tagama tõhusa kontrolli lossimiskohustuse täitmise üle, hoides seeläbi ära asjaomastele varudele avalduva püügisurve suurenemise.

(11)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 21. erikohtumisel 2018. aastal vastu soovituse 18–02 Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Kõnealune majandamiskava põhineb alalise uuringute ja statistikakomitee nõuandel koostada varude mitmeaastane majandamiskava 2018. aastaks, kuna kalavaru praegune seisund ei nõua enam hariliku tuuni varude taastamise kavas kehtestatud erakorralisi meetmeid (soovitus 17–17, millega muudetakse soovitust 14–04). Majandamiskavas võetakse arvesse eri tüüpi püügivahendite ja -tehnika eripära. Seepärast on asjakohane vaadata läbi sätted püügikoormuse piirangute ja maksimaalse koguse kohta tuunikasvandustes.

(12)

Määruses (EL) 2019/124 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019. Seetõttu peaks alates kõnealusest kuupäevast kohaldama ka püügi piirnorme käsitlevaid käesoleva määruse sätteid. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomased kalapüügivõimalused ei ole veel ammendatud.

(13)	Määrust (EL) 2019/124 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/124 muudetakse järgmiselt.

a)	Artikli 9 punkt a jäetakse välja.

b)	IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

c)	IIA lisa jäetakse välja.

d)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. L. GAVRILESCU

(1) Nõukogu 30. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/124, millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 29, 31.1.2019, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(3) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(4) Komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/906, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/2035, millega täpsustatakse Põhjamerel teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikus 2019–2021 (ELT L 145, 4.6.2019, lk 4).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(6) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

LISA

Määruse (EL) 2019/124 IA lisa muudetakse järgmiselt:

tabel, milles on esitatud anšoovise püügi võimalused ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:	anšoovis Engraulis encrasicolus		Püügipiirkond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411)
Hispaania		2 344 (1)
Portugal		2 558 (1)
Liit		4 902 (1)
TAC		4 902 (1)		Ennetuslik TAC

tabel, milles on esitatud atlandi tursa püügi võimalused ICESi 4. alapiirkonnas, 2a rajooni liidu vetes ning selles osas 3a rajoonis, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, asendatakse järgmisega:

„Liik:

atlandi tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed; 3a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

870 (2)

Taani

4 998 (2)

Saksamaa

3 169 (2)

Prantsusmaa

1 075 (2)

Madalmaad

2 824 (2)

Rootsi

33 (2)

Ühendkuningriik

11 464 (2)

Liit

24 433 (2)

Norra

5 004 (3)

TAC

29 437

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)
Liit	21 236 “;

tabel, milles on esitatud merlangi püügi võimalused ICESi 4. alapiirkonnas ja 2a rajooni liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

320

Taani

1 385

Saksamaa

360

Prantsusmaa

2 082

Madalmaad

801

Rootsi

Ühendkuningriik

10 012

Liit

14 963

Norra

1 219 (4)

TAC

17 191

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)
Liit	10 881 “;

tabel, milles on esitatud merlangi püügi võimalused ICESi 7a rajoonis, asendatakse järgmisega:

„Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	7a (WHG/07A.)
Belgia		3 (5)
Prantsusmaa		43 (5)
Iirimaa		717 (5)
Madalmaad		1 (5)
Ühendkuningriik		482 (5)
Liit		1 246 (5)
TAC		1 246 (5)		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

tabel, milles on esitatud norra salehomaari püügi võimalused 8c rajoonis, asendatakse järgmisega:

„Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	8c (NEP/08C.)
Hispaania		2,7 (6)
Prantsusmaa		0,0 (6)
Liit		2,7 (6)
TAC		2,7 (6)		Ennetuslik TAC

tabel, milles on esitatud hariliku süvameregarneeli püügi võimalused ICESi 3a rajoonis, asendatakse järgmisega:

„Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	3a (PRA/03A.)
Taani		1 497
Rootsi		807
Liit		2 304
TAC		4 314		Analüütiline TAC“;

tabel, milles on esitatud põhjaatlandi süsika püügi võimalused ICESi 3a rajoonis ja 4. alapiirkonnas ja 2a rajooni liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	3a ja 4; 2a rajooni liidu veed (POK/2C3A4)
Belgia		33
Taani		3 865
Saksamaa		9 759
Prantsusmaa		22 967
Madalmaad		98
Rootsi		531
Ühendkuningriik		7 482
Liit		44 735
Norra		48 879 (7)
TAC		93 614		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

tabel, milles on esitatud põhjaatlandi süsika püügivõimalused ICESI 6. alapiirkonnas ning 5b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	6; 5b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (POK/56–14)
Saksamaa		468
Prantsusmaa		4 650
Iirimaa		418
Ühendkuningriik		3 237
Liit		8 773
Norra		940 (8)
TAC		9 713		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

tabel, milles on kilu ja seotud kaaspüügi püügi võimalused 3a püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	3a (SPR/03A.)
Taani		17 840 (9) (10)
Saksamaa		37 (9) (10)
Rootsi		6 750 (9) (10)
Liit		24 627 (9)
TAC		26 624		Ennetuslik TAC

10)

tabel, milles on kilu ja seotud kaaspüügi püügi võimalused 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (SPR/2AC4-C)
Belgia		1 154 (11) (12)
Taani		91 347 (11) (12)
Saksamaa		1 154 (11) (12)
Prantsusmaa		1 154 (11) (12)
Madalmaad		1 154 (11) (12)
Rootsi		1 330 (11) (12) (13)
Ühendkuningriik		3 809 (11) (12)
Liit		101 102 (11) (12)
Norra		10 000 (11)
Fääri saared		1 000 (11) (14)
TAC		112 102 (11)		Analüütiline TAC

Määruse (EL) 2019/124 IV lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Lõige 4 asendatakse järgmisega: „Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida.“

2)	Lõike 4 tabel B jäetakse välja;

Lõike 6 tabel B asendatakse järgmisega:

„Tabel B (15)

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)
Hispaania	6 300
Itaalia	3 764
Kreeka	785
Küpros	2 195
Horvaatia	2 947
Malta	8 786
Portugal	350

(1) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2019 kuni 30. septembrini 2019.“;

(2) Eritingimus: millest kuni 5 % võib püüda: 7d püügipiirkonnas (COD/*07D.).

(3) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(4) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(5) Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.“;

(6) Eranditult püük kontrollpüügi raames, et koguda saagi püügimahu ühikuid käsitlevaid andmeid laevadel, mille pardal on vaatlejad:

2 tonni funktsionaalses üksuses 25 viiel püügikorral kuus augustis ja septembris;

0,7 tonni funktsionaalses üksuses 31 seitsme päeva jooksul juulis.“;

(7) Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.“;

(8) Võib püüda põhja pool 56°30′ N (POK/*5614N).“;

(9) Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(10) Seda kvooti võib üle kanda 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.“

(11) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.

(12) Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(13) Kaasa arvatud tobiad.

(14) Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.“.

(15) Portugali kasvatamise koguvõimsusest kaetakse 500 tonni (vastab kalakasvandustesse viidavale 350 tonnile) tabelis A sätestatud liidu kasutamata kasvatamisvõimsusega.“

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1098,

26. juuni 2019,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)	Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(4)	Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuni 2019

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(3) Komisjoni 28. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).

LISA

„I LISA

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot/100 kg)	Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 90	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) rümbad, nn 65 % kanarümbad, külmutatud	126,8	0	AR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	240,5	18	AR
		206,5	28	BR
		215,5	25	TH
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	296,6	0	BR

“

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1099,

27. juuni 2019,

millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1),

võttes arvesse nõukogu 13. mai 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes, (2) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

A. EELNENUD MENETLUS

(1)	13. mail 2013 kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 412/2013 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu liitu imporditavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit keraamiliste laua- ja kööginõude („lauanõud“) suhtes.

(2)	Arvestades Hiina eksportivate tootjate suurt arvu, koostas komisjon valimi, mida uuriti vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artiklile 17.

(3)

Nõukogu kehtestas valimisse kuulunud äriühingute poolt imporditavate lauanõude suhtes individuaalsed tollimaksumäärad vahemikus 13,1 % – 23,4 % ning muude koostööd tegevate ja valimisse mittekuuluvate äriühingute impordi suhtes kaalutud keskmise tollimaksumäära 17,9 %. Peale selle kehtestati 36,1 % suurune tollimaksumäär kõigi teiste Hiina äriühingute lauanõudeimpordi suhtes.

(4)	Määruse (EL) nr 412/2013 I lisas esitatud koostööd tegevate eksportivate tootjate loetelu muudeti komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 803/2014 (3) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2207 (4).

(5)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 412/2013 artiklile 3 võib kõnealuse määruse artikli 1 lõiget 2 muuta ja määrata uuele eksportivale tootjale koostööd tegevate valimisse mittekuuluvate äriühingute suhtes kohaldatava tollimaksumäära, mis kõnealusel juhul on kaalutud keskmine tollimaksumäär 17,9 %, kui mis tahes uus Hiina lauanõude eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid.

B. UUE EKSPORTIVA TOOTJA REŽIIMI TAOTLUSED

(6)	2018. aasta mais esitas äriühing Fujian Dehua Sanfeng Ceramics Co. Ltd (edaspidi „taotluse esitaja“) taotluse uue eksportiva tootja režiimi kohaldamiseks, väites, et ta vastab kõigile kolmele rakendusmääruse (EL) nr 412/2013 artiklis 3 sätestatud kriteeriumile.

(7)	Oma väite põhjendamiseks esitas taotluse esitaja komisjonile küsimustiku vastused. Pärast küsimustiku vastuste analüüsimist palus komisjon lisateavet ja tõendusmaterjali, mille taotleja ka esitas.

C. TAOTLUSE ANALÜÜS

(8)

Seoses rakendusmääruse (EL) nr 412/2013 artikli 3 punktis a sätestatud tingimusega, et taotleja ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu uurimisperioodi jooksul, esitas taotleja ajavahemiku 2011–2017 kohta oma igakuised müügiaruanded. Aruanded näitasid, et äriühing hakkas vaatlusalust toodet turustama alles pärast uurimisperioodi, märtsis 2012. Seda tõendusmaterjali kinnitas rahvusvaheline müügiregister, mis näitas, et taotluse esitaja alustas vaatlusaluse toote eksportimist Ameerika Ühendriikidesse 2012. aasta märtsis ja liitu (Prantsusmaa) 2012. aasta juulis.

(9)

Arvete ja täiendavate müügidokumentide kontrollimisel ei leitud tõendeid selle kohta, et vaatlusalust toodet oleks liitu eksporditud enne kõnealuseid kuupäevi ja/või uurimisperioodi jooksul. Seetõttu järeldas komisjon kättesaadava teabe ja dokumentide põhjal, et taotluse esitaja vastab rakendusmääruse (EL) nr 412/2013 artikli 3 punktis a sätestatud kriteeriumile.

(10)

Seoses rakendusmääruse (EL) nr 412/2013 artikli 3 punktis b sätestatud tingimusega leidis komisjon, et kuni 2013. aastani oli taotluse esitajal osalus kahes teises äriühingus. Nende kahe seotud äriühingu asutamist ja majandustegevust käsitlevad dokumendid, sealhulgas nende kontod, müügi- ja osturaamatud, nõuti välja ja vaadati läbi. Nende kahe seotud äriühingu asutamist ja majandustegevust käsitlevad dokumendid, sealhulgas andmed vaatlusaluse toote müügi ja ostude kohta, nõuti välja ja vaadati läbi. Esitatud dokumentide põhjal ei tuvastatud täiendavaid kaubanduslikke ega tegevuslikke sidemeid dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud Hiina eksportijate või tootjatega. Ühe seotud äriühingu suhtes hakati 2017. aastal hoopiski rakendama uue eksportiva tootja režiimi (5). Seega järeldas komisjon, et taotluse esitaja vastab rakendusmääruse (EL) nr 412/2013 artikli 3 punktis b sätestatud tingimusele.

(11)

Seoses rakendusmääruse (EL) nr 412/2013 artikli 3 punktis c sätestatud tingimusega tegi komisjon dokumentaalsetele tõenditele tuginedes kindlaks, et taotluse esitaja oli vaatlusalust toodet pärast uurimisperioodi tegelikult liitu eksportinud. Taotluse esitaja esitas Saksamaal asuva kliendiga allkirjastatud müügilepingud ja täiendavad müügidokumendid 2017. aasta oktoobris toimunud tehingu kohta. Seega järeldas komisjon, et taotluse esitaja vastab rakendusmääruse (EL) nr 412/2013 artikli 3 punktis c sätestatud tingimusele.

(12)	Liidu tootmisharu ei esitanud mingeid tõendeid ega teavet selle kohta, et taotluse esitaja ei vastaks mõnele kolmest kriteeriumist.

D. JÄRELDUS

(13)

Komisjon järeldas, et taotluse esitaja on täitnud kõik kolm kriteeriumi, et teda saaks käsitada uue eksportiva tootjana. Sellest tulenevalt otsustas komisjon, et taotluse esitajale tuleks ette näha uue eksportiva tootja režiim ning seepärast tuleks tema nimi lisada nende koostööd tegevate äriühingute loetellu, kes ei ole kantud rakendusmääruse (EL) nr 412/2013 I lisas esitatud valimisse.

E. AVALIKUSTAMINE

(14)	Taotluse esitajat ja liidu tootmisharu teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal peeti asjakohaseks kehtestada valimisse kaasamata koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaksumäär äriühingule Fujian Dehua Sanfeng Ceramics Co. Ltd.

(15)	Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(16)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 412/2013 I lisas esitatud valimisse kaasamata koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate loetellu lisatakse järgmine äriühing:

Äriühing	TARICi lisakood
Fujian Dehua Sanfeng Ceramics Co. Ltd	C485

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT L 131, 15.5.2013, lk 1.

(3) Komisjoni 24. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 803/2014, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (ELT L 219, 25.7.2014, lk 33).

(4) Komisjoni 29. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2207, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (ELT L 314, 30.11.2017, lk 31).

(5) ELT L 314, 30.11.2017, lk 31.

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1100,

27. juuni 2019,

milles käsitletakse toimeaine desmedifaami heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2004/58/EÜ (2) kanti toimeaine desmedifaam nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine desmedifaami heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 31. juulil 2020.

(4)	Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus desmedifaami heakskiidu pikendamiseks.

(5)	Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 21. detsembril 2016 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)	Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)	10. jaanuaril 2018 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas desmedifaam võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(9)

Toiduohutusamet tegi kindlaks konkreetsed probleemid. Eelkõige ei olnud võimalik välistada tarbijate ja/või kariloomade kokkupuudet jääkidega, mis sisaldavad vaba ja/või konjugeeritud aniliini (mis on klassifitseeritud 2. kategooria mutageeniks ja 2. kategooria kantserogeeniks), ning tarbijate kokkupuudet loomsetes toodetes sisalduvate 4-aminofenooli (mis on klassifitseeritud 2. kategooria mutageeniks) jääkidega. Lisaks jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kui kasutusmuster koosneb vaid ühest töötlemiskorrast, on kõigi iseloomulike kasutusviiside korral kindlaks tehtud pikaajaline oht imetajatele, välja arvatud putuktoidulistele imetajatele. Kui kasutusmuster koosneb kahest või kolmest töötlemiskorrast, on suhkrupeedi/söödapeedi puhul iseloomulike kasutusviiside korral kindlaks tehtud pikaajaline oht lindudele.

(10)	Toiduohutusamet järeldas samuti, et tema käsutuses oleva teabe alusel ei saa lõpetada endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamist.

(11)	Komisjon palus taotlejal esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning kooskõlas määruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga esialgse pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(12)	Vaatamata taotleja esitatud väidetele ei ole võimalik kõnealuse toimeainega seotud probleeme lahendatuks lugeda.

(13)

Seega ei ole vähemalt ühe taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seetõttu on asjakohane jätta toimeaine desmedifaami heakskiit vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktile b pikendamata.

(14)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(15)	Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega desmedifaami sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tagasi võtmiseks.

(16)	Kui liikmesriigid annavad desmedifaami sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peab kõnealune ajavahemik lõppema hiljemalt 1. juulil 2020.

(17)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/707 (7) pikendati desmedifaami heakskiidu kehtivusaega 31. juulini 2020, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna aga otsus pikendamata jätmise kohta on tehtud enne kuupäeva, mil heakskiidu pikendamine aegub, tuleks käesolevat määrust kohaldada nii kiiresti kui võimalik.

(18)	Käesolev määrus ei piira õigust esitada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt uut taotlust desmedifaami heakskiitmiseks.

(19)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamata jätmine

Toimeaine desmedifaami heakskiitu ei pikendata.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osast jäetakse välja 86. rida, milles käsitletakse desmedifaami.

Artikkel 3

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid võtavad toimeainet desmedifaami sisaldavate taimekaitsevahendite load tagasi hiljemalt 1. jaanuariks 2020.

Artikkel 4

Ajapikendus

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, on võimalikult lühike ja lõppeb hiljemalt 1. juuliks 2020.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 23. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/58/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, lisades toimeainete hulka alpha-tsüpermetriini, benalaksüüli, bromoksüniili, desmedifaami, ioksüniili ja fenmedifaami (ELT L 120, 24.4.2004, lk 26).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2018. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance (Järeldused toimeaine desmedifaami pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta), EFSA Journal 2018;16 (1):5150 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5150.

(7) Komisjoni 7. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/707, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, diurooni, etefooni, etoksasooli, famoksadooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, S-metolakloori ja tebukonasooli heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 120, 8.5.2019, lk 16).

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1101,

27. juuni 2019,

millega pikendatakse toimeaine metüültolklofossi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2006/39/EÜ (2) kanti toimeaine metüültolklofoss nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine metüültolklofossi heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 30. aprillil 2020.

(4)

Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus metüültolklofossi heakskiidu pikendamiseks. Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(5)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 11. novembril 2016 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(6)	Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(7)

8. detsembril 2017 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas metüültolklofoss võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. 5. oktoobril 2018 võttis toiduohutusamet vastu selle järelduse muudetud versiooni ja avaldas selle 15. novembril 2018 uuesti koos selgitusega, milles käsitleti veeorganismidele avalduvat osaliselt vastuvõetavat riski (kolmest FOCUSe stsenaariumist ühte käsitatakse vastuvõetavana), mis tuleneb iseloomulikest kasutusviisidest dekoratiivkultuuridel, mille puhul kasutatakse kaitsestruktuure Järelduste esialgne versioon eemaldati EFSA Journalist. Komisjon esitas esialgse pikendamisaruande metüültolklofossi kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 24. oktoobril 2018.

(8)

Seoses kriteeriumitega, mille alusel määratakse kindlaks komisjoni määrusega (EL) 2018/605 (7) kehtestatud endokriinseid häireid põhjustavad omadused, märgitakse toiduohutusameti järelduses, et kuna puuduvad tõendid endokriinse toime kohta in vivo, siis on väga ebatõenäoline, et metüültolklofoss võiks põhjustada endokriinseid häireid. Seetõttu järeldab komisjon, et metüültolklofossi ei tule pidada endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks.

(9)	Komisjon palus taotlejal esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste muudetud versiooni ning määruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt ka esialgse pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(10)	Vähemalt ühe metüültolklofossi sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses on leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud.

(11)	Seetõttu on asjakohane pikendada metüültolklofossi heakskiitu.

(12)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikele 1 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 6 ning praeguste teaduslike ja tehniliste teadmiste arvessevõtmiseks oleks siiski vaja esitada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane piirata metüültolklofossi sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist, et minimeerida tarbijate kokkupuudet teatavate metaboliitidega ning vähendada veeorganismide ja metsimetajate kokkupuudet kõnealuse ainega, kiites selle kasutamise heaks üksnes ilutaimede ja kartuli puhul.

(13)

Metüültolklofossi heakskiidu pikendamisega seotud riskide hindamisel käsitletakse piiratud arvu iseloomulikke kasutusviise, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutusviisidele, mida metüültolklofossi sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seepärast on asjakohane kaotada üksnes fungitsiidina kasutamise piirang.

(14)	Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(15)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/168 (8) pikendati metüültolklofossi heakskiidu kehtivusaega 30. aprillini 2020, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna heakskiidu pikendamist käsitlev otsus võeti vastu enne pikendatud kehtivusaja lõppkuupäeva, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. septembrist 2019.

(16)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamine

Toimeaine metüültolklofossi heakskiidu kehtivusaega pikendatakse vastavalt I lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 12. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/39/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada sellesse toimeained klodinafop, pirimikarb, rimsulfuroon, metüültolklofoss ja tritikonasool (ELT L 104, 13.4.2006, lk 30).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(6) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2018. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance tolclofos-methyl (Järeldus toimeaine metüültolklofossi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta). EFSA Journal 2018;16(1):5130 [25 lk]. doi: 10.2903/j.efsa.2018.5130.

(7) Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (ELT L 101, 20.4.2018, lk 33).

(8) Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/168, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete abamektiini, Bacillus subtilis'e ((Cohn 1872) tüvi QST 713, identne tüvega AQ 713), Bacillus thuringiensis subsp. aizawai, Bacillus thuringiensis subsp. israeliensis'e, Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki, Beauveria bassiana, benfluraliini, klodinafopi, klopüraliidi, Cydia pomonella Granulovirus'e (CpGV), tsüprodiniili, dikloroprop-P, epoksikonasooli, fenpüroksimaadi, fluasinaami, flutolaniili, fosetüüli, Lecanicillium muscarium'i, mepanipüriimi, mepikvaadi, Metarhizium anisopliae var. anisopliae, metkonasooli, metrafenooni, Phlebiopsis gigantea, pirimikarbi, Pseudomonas chlororaphis'e (tüvi MA 342), pürimetaniili, Pythium oligandrum'i, rimsulfurooni, spinosaadi, Streptomyces K61, tiaklopriidi, metüültolklofossi, Trichoderma asperellum'i, Trichoderma atroviride, Trichoderma gamsii, Trichoderma harzianum'i, triklopüüri, trineksapaki, tritikonasooli, Verticillium albo-atrum'i ja tsiraami heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 33, 5.2.2019, lk 1).

I LISA

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmine

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

Metüültolklofoss

CASi nr 57018-04-9

CIPACi nr 479

O-2,6-dikloro-p-tolüül-O,O-dimetüülfosforotioaat

O-2,6-dikloro-4-metüülfenüül-O,O-dimetüülfosforotioaat

≥ 960 g/kg

Järgmine lisand on toksikoloogiliselt problemaatiline ja selle sisaldus tehnilises materjalis ei tohi ületada järgmist väärtust:

metanool, kuni 1 g/kg

1. september 2019

31. august 2034

Kasutamiseks üksnes dekoratiivtaimede ja kartuli puhul.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse metüültolklofossi heakskiidu pikendamist käsitleva aruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	veeorganismidele ja imetajatele avalduvale riskile;

—	tarbijatele avalduvale riskile, eelkõige kartulis leiduva metaboliidi DM-TM-CH2OH põhjustatud võimalikule ohule;

—	käitlejatele, töötajatele ja kõrvalistele isikutele avalduvale riskile.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.

(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud pikendamist käsitlevas aruandes.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt.

1)	A osast jäetakse välja kanne 126 metüültolklofossi kohta;

B osasse lisatakse järgmine kanne:

Number

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmine

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

„138

Metüültolklofoss

CASi nr 57018-04–9

CIPACi nr 479

O-2,6-dikloro-p-tolüül-O,O-dimetüülfosforotioaat

O-2,6-dikloro-4-metüülfenüül-O,O-dimetüülfosforotioaat

≥ 960 g/kg

Järgmine lisand on toksikoloogiliselt problemaatiline ja selle sisaldus tehnilises materjalis ei tohi ületada järgmist väärtust:

metanool, kuni 1 g/kg

1. september 2019

31. august 2034

Kasutamiseks üksnes dekoratiivtaimede ja kartuli puhul.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	veeorganismidele ja imetajatele avalduvale riskile;

—	tarbijatele avalduvale riskile, eelkõige kartulis leiduva metaboliidi DM-TM-CH2OH põhjustatud võimalikule ohule;

—	kasutajatele, töötajatele ja kõrvalistele isikutele avalduvale ohule.

Vajaduse korral peavad kasutustingimused hõlmama riskivähendusmeetmeid.“

(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1102,

27. juuni 2019,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, et kohandada selle I ja IV lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, (1) eelkõige selle artikli 29 lõiget 4 ning artikli 31 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Isomeeride 2-(3,4-dimetüülpürasool-1-üül)merevaikhappe ja 2-(4,5-dimetüülpürasool-1-üül)merevaikhappe segu (edaspidi „DMPSA“) tootja on Tšehhi ametiasutuste kaudu esitanud komisjonile taotluse lisada DMPSA uue kandena määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisasse. DMPSA on nitrifikatsiooni inhibiitor, mis koos mineraalsete lämmastikväetistega kasutamisel vähendab riski, et tekib lämmastikukadu N2O heitena, ning suurendab DMPSAd sisaldavate väetiste lämmastikukasutuse tõhusust.

(2)	DMPSA vastab määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 14 sätestatud nõuetele. Seepärast tuleks see lisada kõnealuse määruse I lisas esitatud väetiseliikide nimekirja.

(3)

Määruses (EÜ) nr 2003/2003 on esitatud nõue, et EÜ väetiste ametlik kontroll peab toimuma määruse IV lisas kirjeldatud proovivõtu- ja analüüsimeetodite kohaselt. DMPSA lisamine määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisasse tingib vajaduse lisada kõnealuse määruse IV lisasse analüüsimeetod, mille kohaselt toimub kõnealuse väetiseliigi ametlik kontroll.

(4)

Peale selle tuleks täiendada meetodit 1, mis käsitleb proovi ettevalmistamist analüüsiks, lisades Euroopa standardid proovivõtu kohta üldiselt ning staatilistest puistangutest proovivõtu kohta. Viimaseks ei ole IV lisas esitatud praegu kehtivad meetodid 9 (juhtumiks, kui mikroelementide sisaldus ei ületa 10 %) ja meetodid 10 (juhtumiks, kui mikroelementide sisaldus on üle 10 %) rahvusvaheliselt tunnustatud ning need tuleks asendada Euroopa Standardikomitees hiljuti välja töötatud Euroopa standarditega.

(5)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2003/2003 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 32 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2003/2003 muudetakse järgmiselt:

1)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

2)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa tabelisse F.1 lisatakse rida 5:

„5

Isomeeride 2-(3,4-dimetüülpürasool-1-üül)merevaikhappe ja 2-(4,5-dimetüülpürasool-1-üül)merevaikhappe segu (DMPSA)

EÜ nr 940-877-5

min 0,8

maks 1,6“

II LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa B osa muudetakse järgmiselt.

Meetod 1 asendatakse järgmisega:

„Meetodid 1

Proovivõtmine ja proovi ettevalmistamine

Meetod 1.1

Proovide võtmine analüüsiks

EN 1482-1: Väetised ja lubiväetised. Proovivõtmine ja proovi ettevalmistamine. Osa 1: Proovivõtmine

Meetod 1.2

Proovide ettevalmistamine analüüsiks

EN 1482-2: Väetised ja lubiväetised. Proovivõtmine ja proovi ettevalmistamine. Osa 2: Proovi ettevalmistamine

Meetod 1.3

Proovide võtmine analüüsiks staatilistest puisteväetistest.

EN 1482-3: Väetised ja lubiväetised. Proovivõtmine ja proovi ettevalmistamine. Osa 3: Proovide võtmine staatilistest puisteväetistest.“

Meetodid 9 asendatakse järgmisega:

„Meetodid 9

Analüüsimeetodid, kui mikroelementide sisaldus ei ületa 10 %

Meetod 9.1

Väetistes olevate mikroelementide ekstraktsioon kuningveega

EN 16964: Väetised. Väetistes olevate mikrotoitainete ekstraktsioon kuningveega

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 9.2

Väetises olevate vees lahustuvate mikroelementide ekstraktsioon ja orgaaniliste ühendite eemaldamine väetise ekstraktidest

EN 16962: Väetised. Väetises olevate vees lahustuvate mikrotoitainete ekstraktsioon ja orgaaniliste ühendite eemaldamine väetise ekstraktidest

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 9.3

Koobalti, vase, raua, mangaani ja tsingi määramine leek-aatomabsorptsioonspektromeetriga (FAAS)

EN 16965: Väetised: Koobalti, vase, raua, mangaani ja tsingi määramine leek-aatomabsorptsioonspektromeetriga (FAAS)

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 9.4

Boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molübdeeni ja tsingi määramine ICP-AES meetodiga

EN 16963: Väetised. Väetistes oleva boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molübdeeni ja tsingi määramine ICP-AES meetodiga

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 9.5

Boori spektromeetriline määramine asometiin H-ga

EN 17041: Väetised. Boori (sisaldusega ≤ 10 %) spektromeetriline määramine asometiiniga H

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 9.6

Molübdeeni spektromeetriline määramine ammooniumtiotsüanaatkompleksi abil

EN 17043: Väetised. Molübdeeni (sisaldusega ≤ 10 %) spektromeetriline määramine ammooniumtiotsüanaatkompleksi abil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.“

Meetodid 10 asendatakse järgmisega:

„Meetodid 10

Analüüsimeetodid, kui mikroelementide sisaldus on üle 10 %

Meetod 10.1

Väetistes olevate mikroelementide ekstraktsioon kuningveega

EN 16964: Väetised. Väetistes olevate mikrotoitainete ekstraktsioon kuningveega

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 10.2

Väetises olevate vees lahustuvate mikroelementide ekstraktsioon ja orgaaniliste ühendite eemaldamine väetise ekstraktidest

EN 16962: Väetised. Väetises olevate vees lahustuvate mikrotoitainete ekstraktsioon ja orgaaniliste ühendite eemaldamine väetise ekstraktidest

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 10.3

Koobalti, vase, raua, mangaani ja tsingi määramine leek-aatomabsorptsioonspektromeetriga (FAAS)

EN 16965: Väetised: Koobalti, vase, raua, mangaani ja tsingi määramine leekaatomiabsorptsioonispektromeetriaga (FAAS)

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 10.4

Boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molübdeeni ja tsingi määramine ICP-AES meetodiga

EN 16963: Väetised. Väetistes oleva boori, koobalti, vase, raua, mangaani, molübdeeni ja tsingi määramine ICP-AES meetodiga

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.

Meetod 10.5

Boori määramine atsidimeetrilise tiitrimise abil

EN 17042: Väetised. Boori (sisaldusega > 10 %) määramine atsidimeetrilise tiitrimise abil

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusuuringuga kontrollitud.

Meetod 10.6

Molübdeeni gravimeetriline määramine 8-hüdroksükinoliiniga

CEN/TS 17060: Väetised. Molübdeeni (sisaldusega > 10 %) gravimeetriline määramine 8-hüdroksükinoliiniga

Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusuuringuga kontrollitud.“

4)	Meetoditele 12 lisatakse meetod 12.8: „Meetod 12.8 DMPSA määramine EN 17090: Väetised. Nitrifikatsiooni inhibiitori DMPSA määramine väetistes kõrgefektiivse vedelikkromatograafiaga (HPLC) Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevahelise võrdlusuuringuga.“

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/31

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1103,

27. juuni 2019,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96, (1) eriti selle artikli 11 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisas on loetletud Iraagi eelmise valitsuse avalik-õiguslikud asutused, ettevõtted, füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ja üksused, kelle suhtes rakendatakse kõnealuse määruse alusel 22. mail 2003 väljaspool Iraaki asunud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(2)	24. juunil 2019 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kustutada seitseteist kannet nende isikute või üksuste loetelust, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. juuni 2019

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse juhataja

(1) ELT L 169, 8.7.2003, lk 6.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisast kustutatakse järgmised kanded:

„18.	AUTOMOBILE STATE ENTERPRISE. Aadress: Near Andulus Square, off Nidal Street, P.O. Box 3270, Baghdad, Iraq.“

„30.	DIRECTORATE GENERAL OF MEDICAL SUPPLIES (alias DIRECTORATE GENERAL OF MEDICAL APPLIANCES). Aadressid: a) P.O. Box 17041, Baghdad, Iraq; b) P.O. Box 17014, Al-Hurriya, Baghdad, Iraq.“

„33.	DIRECTORATE OF TRANSFORMERS PROJECT. Aadress: P.O. Box 21, Baquba, Diala, Iraq.“

„60.	IRAQI COMPANY FOR CARTON MANUFACTURIES. Aadress: P.O. Box 29029, Za'Faraniya, Baghdad, Iraq.“

„66.	IRAQI REFRESHMENT COMPANY. Aadress: P.O. Box 2339, Alwiyah, Za'Faraniya, Industrial Area, Baghdad, Iraq.“

„82.	MISHRAQ SULPHUR STATE ENTERPRISE. Aadress: P.O. Box 54, Al Ishraq-Ninawa, Mosul, Iraq.“

„103.

NORTHERN CEMENT STATE ENTERPRISE. Aadress: P.O. Box 1, Sulaimaniyah, Iraq.“

„114.

STATE BATTERY MANUFACTURING ESTABLISHMENT (alias STATE BATTERY MANUFACTURING ENTERPRISE). Aadress: P.O. Box 190, Al-Waziriyah, Safi El-Din, Al-Hilli St., Baghdad, Iraq.“

„120.

STATE COMPANY FOR PLASTIC BAGS INDUSTRIES IN TIKRIT. Aadress: P.O. Box 12, Muhafadha Salah Aldin, Tikrit, Iraq.“

„136.

STATE ENTERPRISE FOR GLASS AND CERAMIC INDUSTRIES. Aadress: Ramadi, Al Anbar, Iraq.“

„148.

STATE ENTERPRISE FOR RAW BUILDING MATERIALS. Aadress: Box 5890, Alwiya, near Unknown Soldier, Saadoun Street, Baghdad, Iraq.“

„154.

STATE ENTERPRISE FOR WOOD INDUSTRIES. Aadressid: a) Abu Sukhair, P.O. Box 20, Najaf, Iraq; b) Manadhira, Al-Najaf, Iraq.“

„182.

STATE ORGANISATION FOR INDUSTRIAL DEVELOPMENT. Aadress: Khullani Square, Khulafa St., Baghdad, Iraq.“

„187.

STATE ORGANISATION FOR ROADS AND BRIDGES (alias (a) STATE ESTABLISHMENT OF BRIDGES CONSTRUCTION, (b) STATE ESTABLISHMENT FOR MIDDLE AREA (ROADS), (c) STATE ESTABLISHMENT OF CONSTRUCTION OF ROADS (SOUTHERN AREA), (d) STATE ESTABLISHMENT OF CONSTRUCTION OF ROADS (NORTHERN AREA), (e) STATE ESTABLISHMENT OF CONSTRUCTION OF ROADS (MIDDLE AREA AROUND ELPHURATE), (f) STATE ESTABLISHMENT OF EXPRESSWAY ROADS). Aadressid: a) Karradat Mariam, Karkh, P.O. Box 917, Baghdad, Iraq; b) Nassiryah, Iraq; c) Kirkuk, Iraq; d) Hilla, Iraq; e) Yousufia, Iraq.“

„185.

STATE ORGANISATION FOR MINERALS. Aadress: P.O. Box 2330, Sa'doon Street, Baghdad, Iraq.“

„27.	DIRECTORATE-GENERAL OF GENERATION AND TRANSMISSION OF ELECTRICITY. Aadress: P.O. Box 1058, Al-Masbah, Building 4/356, Baghdad, Iraq.“

„89.	NASSIRITYAH THERMAL POWER STATION. Aadress: P.O. Box 31, Nassiriyah, Iraq.“

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/33

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1104,

25. juuni 2019,

millega muudetakse otsust (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Eesti valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015 vastu otsuse (EL) 2015/116 (1) muu hulgas Regioonide Komitee Eesti liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Mihkel JUHKAMI (Mayor of Rakvere City) ja Kurmet MÜÜRSEPP (Member of Antsla Rural Municipality Council) on olnud Regioonide Komitee liikmed alates 26. jaanuarist 2015.

(3)	Rait PIHELGAS (Mayor of Ambla Rural Municipality) ja Jan TREI (Mayor of Viimsi Rural Municipality) on olnud Regioonide Komitee asendusliikmed alates 26. jaanuarist 2015.

(4)	Oma 4. juuni 2019. aasta kirjas teatas Eesti valitsus nõukogule, et Mihkel JUHKAMI, Kurmet MÜÜRSEPA, Rait PIHELGASE ja Jan TREI ametisse nimetamise otsuse aluseks olnud volitustes on toimunud muudatused.

(5)	Seetõttu tuleks otsust (EL) 2015/116 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (EL) 2015/116 I lisas asendatakse Mihkel JUHKAMI ja Kurmet MÜÜRSEPA kohta käivad kanded järgmistega:

„Mr Mihkel JUHKAMI

Chairman of Rakvere Town Council

Mr Kurmet MÜÜRSEPP

Deputy Mayor of Antsla Rural Municipality“.

Artikkel 2

Otsuse (EL) 2015/116 II lisas asendatakse Rait PIHELGASE ja Jan TREI kohta käivad kanded järgmistega:

„Mr Rait PIHELGAS

Mayor of Järva Rural Municipality

Mr Jan TREI

Member of Viimsi Rural Municipality Council“.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A. ANTON

(1) Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/35

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1105,

25. juuni 2019,

millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Giuseppe DI PANGRAZIO ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

—	Roberto SANTANGELO, Vice Presidente del Consiglio e Consigliere della Regione Abruzzo.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A. ANTON

(2) Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3) Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/36

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1106,

25. juuni 2019,

millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Francesco PIGLIARU ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

—	Christian SOLINAS, Presidente della Regione Sardegna.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A. ANTON

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/37

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1107,

25. juuni 2019,

millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Hispaania valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2015/2397 (4) nimetati 16. detsembril 2015 Javier GONZALEZ ORTIZE asemel asendusliikmeks Maria Luisa de MIGUEL ANASAGASTI.

(2)	Seoses Maria Luisa de MIGUEL ANASAGASTI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

—	Julián ZAFRA DÍAZ, Director General de Asuntos Económicos con la Unión Europea del Gobierno de Canarias.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A. ANTON

(4) Nõukogu 16. detsembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2397, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Hispaania liige ja Hispaania asendusliige (ELT L 332, 18.12.2015, lk 144).

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/38

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/1108,

27. juuni 2019,

millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu otsuse 2014/512/ÜVJP (1).

(2)	Euroopa Ülemkogu leppis 19. märtsil 2015 kokku, et võetakse vajalikud meetmed selleks, et seostada piiravate meetmete kestus selgelt Minski kokkulepete täieliku täitmisega, võttes arvesse, et täielik täitmine pidi toimuma 31. detsembriks 2015.

(3)	Nõukogu võttis 21. detsembril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/2078, (2) millega pikendas otsuse 2014/512/ÜVJP kehtivust kuni 31. juulini 2019, et võimaldada nõukogul Minski kokkulepete täitmist täiendavalt hinnata.

(4)	Olles hinnanud Minski kokkulepete täitmist, leiab nõukogu, et otsuse 2014/512/ÜVJP kehtivust tuleks pikendada veel kuue kuu võrra, et võimaldada nõukogul nende täitmist täiendavalt hinnata.

(5)	Otsust 2014/512/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 9 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2020.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsus 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 13).

(2) Nõukogu 21. detsembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/2078, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 331, 28.12.2018, lk 224).

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/39

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1109,

27. juuni 2019,

millega lõpetatakse Põhja-Makedoonia Vabariigist, Venemaalt ja Türgist pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorude, torude ja õõnesprofiilide importi käsitlev menetlus

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „alusmäärus“), (1) eriti selle artiklit 9,

pärast konsulteerimist liikmesriikidega

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

28. septembril 2018 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) dumpinguvastase uurimise seoses Põhja-Makedoonia Vabariigist, Venemaalt ja Türgist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärinevate rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorude, torude ja õõnesprofiilide (v.a nafta- ja gaasijuhtmeteks kasutatavad torud ning mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks) (edaspidi „õõnesprofiilid“) impordiga alusmääruse artikli 5 alusel. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 14. augustil 2018 Euroopa Liidu terasest keevistorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja“) liidu tootjate nimel. Kaebuse esitaja esindatavate äriühingute toodang moodustab üle 40 % õõnesprofiilide kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

1.2. Registreerimistaotlus

(3)

20. detsembril 2018 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel taotluse asjaomastest riikidest pärit impordi registreerimiseks. Kaebuse esitaja väitis, et asjaomastest riikidest pärit import on märkimisväärselt suurenenud, kui võrrelda:

a)	mahtu uurimisperioodi (edaspidi „uurimisperiood“) lõpule järgneval ajavahemikul (juuli kuni oktoober 2018) ja ajavahemikul juulist kuni oktoobrini 2017 ning

b)	keskmist kuist importi asjaomastest riikidest uurimise algatamisele järgneval ajavahemikul (oktoober kuni november 2018) ja varasema aasta samal perioodil.

1.3. Huvitatud isikud

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Põhja-Makedoonia, Venemaa ja Türgi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kauplejatele, samuti teistele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles osalema.

(5)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.4. Väljavõtteline uuring

(6)	Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

1.4.1. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(7)

Komisjon teatas algatamisteates, et ta on kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon koostas valimi, tuginedes samasuguse toote tootmismahule liidus alates 2017. aasta juulist kuni 2018. aasta juunini ning geograafilisele jaotusele. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Üks esialgu valimisse kaasatud tootjatest teatas komisjonile, et ta ei saa täita kogu küsimustikku ning ei soovi seega kuuluda liidu tootjate valimisse. Seejärel tegi komisjon otsuse vaadata liidu tootjate valim läbi, asendades selle tootja tootmismahust lähtudes suuruselt järgmise liidu tootjaga. Lõplik valim moodustas üle 30 % samasuguse toote hinnangulisest liidu tootmismahust ning seda käsitati liidu tootmisharule tüüpilisena.

1.4.2. Importijate väljavõtteline uuring

(8)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et liidus asuvad sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(9)

Komisjonile andis endast teada 12 sõltumatut importijat, kellest neli teatasid uurimisperioodil asjaomastest riikidest toimunud impordist, esitasid nõutava teabe ja nõustusid osalema valimis. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valis komisjon valimisse kolm importijat suurima liitu suunatud impordi mahu ning geograafiliselt liidus asumise alusel. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Märkusi ei esitatud.

1.4.3. Põhja-Makedoonia, Venemaa ja Türgi eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(10)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Põhja-Makedoonia, Venemaa ja Türgi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon Põhja-Makedoonia, Venemaa ja Türgi esindustel Euroopa Liidu juures teha oma riigis kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(11)	Kümme Türgi eksportivat tootjat, kolm Põhja-Makedoonia eksportivat tootjat ja kaks Venemaa eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ning olid nõus enda kaasamisega valimisse.

(12)	Pidades silmas eksportivate tootjate piiratud arvu Põhja-Makedoonias ja Venemaal, otsustas komisjon, et neis kahes riigis ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(13)

Türgis asuvate eksportivate tootjate puhul moodustas komisjon alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimi kolmest eksportivast tootjast, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli tema käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomaste riikide ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

1.5. Individuaalne kontrollimine

(14)	Üks Türgi eksportiv tootja taotles alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Pidades silmas põhjenduses 97 esitatud järeldusi, ei olnud seda taotlust vaja rohkem käsitleda.

1.5.1. Vastused küsimustikule

(15)

Komisjon tegi küsimustikud kättesaadavaks veebis uurimise algatamise kuupäeval ja kutsus kolme koostööd tegevat eksportivat tootjat Põhja-Makedoonias, kahte koostööd tegevat eksportivat tootjat Venemaal, kolme valimisse kaasatud eksportivat tootjat Türgis, nelja valimisse kaasatud liidu tootjat ja kolme valimisse kaasatud sõltumatut importijat neile vastama.

(16)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt Põhja-Makedoonias, ühelt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt Venemaal, kolmelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ning ühelt individuaalset kontrollimist taotlevalt eksportivalt tootjalt Türgis, neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kolmelt valimisse kaasatud sõltumatult importijalt. Üks eksportiv tootja Venemaal ei esitanud vastust ja teatas, et ta ei soovi koostööd teha.

1.6. Kontrollkäigud

(17)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Euroopa terastorude liit, Pariis, Prantsusmaa

Valimisse kaasatud liidu tootjad

—	Tata Steel UK Limited, Corby, Ühendkuningriik

—	Tata Steel Tubes BV, Oosterhout ja Zwijndrecht, Madalmaad

—	Marcegaglia Carbon Steel S.P.A, Gazoldo degli Ippoliti, Itaalia

Põhja-Makedoonia eksportivad tootjad

—	FZC 11 Oktomvri AD, Kumanovo,

—	IGM-Trade Ilija I dr. d.o.o. Kavadarci,

—	Metalopromet Dooel, Strumica

PAO Severstal Group

—	PAO Severstal, Tšerepovets, Venemaa

—	JSC Severstal Distribution, Tšerepovets, Venemaa

—	SIA Severstal Distribution, Riia, Läti

—	Severstal Export GmbH, Manno, Šveits

Türgi eksportivad tootjad

—	Noksel Celik Boru Sanayi, Ankara

—	Özdemir Boru Profil San. ve Tic. Ltd. Ști., Zonguldak

—	Tosçelik Profil ve Sac Endüstrisi, Iskenderun

—	Yücel Boru ve Profil Endüstrisi, Istanbul

Liidus asuvad ja valimisse kaasatud sõltumatud importijad

—	Kromat Trading Ltd, London, Ühendkuningriik

—	Carl Spaeter GmbH, Duisburg, Saksamaa

1.7. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(18)	Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2017 kuni 30. juunini 2018 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(19)

Vaatlusalune toode on Põhja-Makedooniast, Venemaalt ja Türgist pärinevad rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorud, torud ja õõnesprofiilid (v.a nafta- ja gaasijuhtmeteks kasutatavad torud ning mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks), mis kuuluvad praegu CN-koodide 7306 61 92 ja 7306 61 99 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(20)	Õõnesprofiile kasutatakse laias valikus rakendustes, näiteks konstruktsioonielementides ja kandekonstruktsioonides ehitusvaldkonnas, teisaldusseadmetes, ehitusmasinatel, autotööstuses, põllumajandusmasinatel, põllutöömasinatel ja muudes sarnastes valdkondades.

2.2. Samasugune toode

(21)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

—	vaatlusalune toode;

—	toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomaste riikide siseturul;

—	toode, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse liidu turul.

(22)	Komisjon otsustas, et need tooted on seega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1. Põhja-Makedoonia

(23)	Põhja-Makedoonias oli kolm eksportivat tootjat, kes tegid uurimisel koostööd, nimelt FZC 11 Oktomvri AD (edaspidi „FZC“), IGM-Trade Ilija I dr. d.o.o. (edaspidi „IGM“) ja Metalopromet Dooel (edaspidi „Metalopromet“).

3.1.1. Normaalväärtus

(24)

Normaalväärtuse arvutamiseks uuris komisjon kõigepealt, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(25)	Ühe eksportiva tootja, nimelt FZC puhul ei olnud kogu omamaine müük alusmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses tüüpiline.

(26)	Et samasugust toodet siseturul tüüpilistes kogustes ei müüdud, arvutas komisjon FZC jaoks normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt.

(27)

Kui tooteliigi kasumlik müük puudus, arvutati selle liigi normaalväärtus, liites koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

a)	koostööd tegeva valimisse kaasatud eksportiva tootja kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud, mida ta kandis uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevuse käigus seoses samasuguse toote omamaise müügiga, ning

b)	kaalutud keskmine kasum, mida koostööd tegev eksportiv tootja teenis uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaiselt müügilt.

Kui tooteliigi kasumlik müük esines, leiti selle liigi normaalväärtus, kasutades liigi müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit, mitte kaalutud keskmisi müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit.

(28)	IGMi ja Metaloprometi puhul leidis komisjon põhjenduses 24 kirjeldatud tüüpilisuse kontrolli põhjal, et samasugust toodet müüdi siseturul kokku tüüpilises koguses.

(29)	Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suur osa müüdi siseturul sõltumatutele klientidele kasumlikult, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4 otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki.

(30)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

a)	sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ning

b)	selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

(31)	Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(32)	Kui kogu omamaisest müügist oli kasumlik vähem kui 80 % või kaalutud keskmine müügihind oli väiksem kui tootmiskulu, arvutati normaalväärtus üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(33)	Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, nagu on kirjeldatud põhjenduses 27.

(34)

Uurimisel leiti, et IGMi ja Metaloprometi puhul ei toimunud mõne tooteliigi korral tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote müüki või see oli ebapiisav või tooteliiki ei müüdud siseturul tüüpilises koguses. Nende tooteliikide puhul arvutati normaalväärtus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. Ülejäänud tooteliikide puhul põhines normaalväärtus tavapärase kaubandustegevusega seotud omamaistel hindadel.

(35)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaebuse esitaja, et eespool kirjeldatud viis normaalväärtuse arvutamiseks ei ole järjepidev. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon oleks pidanud kasutama kõigi Põhja-Makedoonia eksportijate puhul arvestuslikku normaalväärtust (omamaise müügi asemel), eelkõige kuna Põhja-Makedoonia siseturg ei ole selle suurusest, finantssuutlikkusest ja konkurentsitingimustest tingituna tüüpiline võrdlusalus liidu turule suunatud müügiga võrdlemiseks.

(36)

Komisjon märgib, et tema normaalväärtuse arvutamise viis lähtus järjepidevalt alusmääruse artiklis 2 sätestatud meetodist. Hindade arvesse võtmata jätmine, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus toimub piisav müük, nagu väitis kaebuse esitaja, oleks selle sättega vastuolus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.1.2. Ekspordihind

(37)

Kõik kolm Põhja-Makedoonia eksportivat tootjat eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 vaatlusaluse toote liitu eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

3.1.3. Võrdlus

(38)	Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(39)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti allahindluste, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, transpordikulude, krediidikulude, pangatasude, pakendamiskulude ja komisjonitasude põhjal.

3.1.4. Dumpingumarginaal

(40)	Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(41)

Põhja-Makedoonia koostöötase oli kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil peaaegu 100 % koguekspordist liitu. Selle põhjal olid dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast, järgmised:

Äriühing	Dumpingumarginaal (%)
FZC 11 Oktomvri AD	8,5
IGM-Trade Ilija I dr. d.o.o.	1,5
Metalopromet Dooel	1,9
Üleriigiline dumpingumarginaal	2,9

(42)	Pidades silmas seda, et kolmest valimisse kaasatud Põhja-Makedoonia eksportivast tootjast kahe eksportiva tootja dumpingumarginaalid olid alla alusmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumkünnise, kontrollis komisjon, kas kaalutud keskmine üleriigiline dumpingumarginaal on üle selle künnise.

(43)

Üleriigiline dumpingumarginaal arvutati kui kõikide Põhja-Makedoonia koostööd tegevate eksportivate tootjate kohta kindlaks tehtud dumpingumarginaalide kaalutud keskmine. Dumpingu summa, väljendatuna protsendina koostööd tegevate eksportivate tootjate CIF-ekspordihinnast, oli 2,9 % ehk üle eespool määratletud 2 % miinimumkünnise.

3.2. Venemaa

(44)	Venemaal oli üks eksportiv tootja, kes tegi uurimisel koostööd, nimelt PAO Severstal (edaspidi „Severstal“).

3.2.1. Normaalväärtus

(45)

Kõigepealt uuris komisjon, kas Severstali omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellest lähtuvalt oli Severstali samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(46)	Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suur osa müüdi siseturul sõltumatutele klientidele kasumlikult, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4 otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki.

(47)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

a)	sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ning

b)	selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

(48)	Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(49)	Kui kogu omamaisest müügist oli kasumlik vähem kui 80 % või kaalutud keskmine müügihind oli väiksem kui tootmiskulu, arvutati normaalväärtus üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(50)	Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, nagu on kirjeldatud põhjenduses 27.

(51)

Uurimisel leiti, et ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja puhul põhines normaalväärtus mõne tooteliigi puhul asjaomase tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisel uurimisperioodi jooksul, mõne tooteliigi puhul tavapärase kaubandustegevuse omamaistel hindadel ning mõne tooteliigi puhul arvutati see kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

3.2.2. Ekspordihind

(52)	Severstal kasutas uurimisperioodil liitu müües kolme kanalit. Ta müüs vaatlusalust toodet otse esimesele sõltumatule kliendile liidus, seotud importijate kaudu liidus ja seotud kaupleja kaudu Šveitsis.

(53)

Kui eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ning juhtudel, mil müük toimus seotud kaupleja kaudu Šveitsis, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(54)

Seotud importijate kaudu toimunud müügi puhul arvutati ekspordihind, tuginedes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 hinnale, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Hinda kohandati kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude, ning kasumi põhjal.

(55)

Asjaomase kasumitaseme kindlaks tegemiseks hindas komisjon teavet, mida koguti kolmelt valimisse kaasatud importijalt. Uurimisel leiti, et kaks valimisse kaasatud importijat tegutsesid laias valikus eelkõige liidus hangitud kaupade turustamisega ning vaatlusaluse toote import moodustas üksnes väga väikese osa nende äritegevusest. Kumbki äriühing ei suutnud eraldada oma imporditegevusega seotud kasumimarginaali oma kogutegevuse kasumimarginaalist. Seega ei kajastanud nende äriühingute kasumimarginaalid nende tegevust seoses vaatlusaluse toote impordi ja edasimüügiga. Kolmanda sõltumatu importija põhitegevus oli vaatlusaluse toote import ja edasimüük ning seega kajastas avaldatud kasumimarginaal seda tegevust asjakohaselt. Seega kasutati selle importija kasumimarginaali alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna arvutamiseks. Kasumimarginaal oli [2–6 %].

3.2.3. Võrdlus

(56)	Komisjon võrdles normaalväärtust ja ainsa eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(57)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti transpordikulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, kindlustuse, pakendamiskulude, krediidikulude, imporditasude, pangatasude, allahindluste ja komisjonitasude põhjal.

(58)

Koostööd tegev eksportiv tootja nõudis eurodes eksportmüügi korral ka negatiivsete krediidikulude tõttu kohandamist alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g alusel. Eksportiv tootja väitis, et kogu müük liitu toimus eurodes ja keskmine euro LIBORi määr oli uurimisperioodil negatiivne. Komisjon märgib, et krediidikulude põhjal kohandamise eesmärk artikli 2 lõike 10 punkti g alusel on kajastada laenutingimusi, mille müüja ja ostja lepingu või müügi ajal kokku leppisid. Seda tegurit võeti kehtestatud hinna kindlaks määramisel tõepoolest arvesse, olenemata tegelikest kuludest või tuludest, mis lõpuks sellest müügist tulenesid, sest neid kulusid või tulusid ei saanud arvesse võtta, kui hind oli lepingu alusel kindlaks määratud. Igal juhul ja ilma et see piiraks eespool osutatut, ei tõendanud äriühing, et see avaldas hinnale ja hinna võrreldavusele mõju, ning seega lükati see nõue tagasi.

(59)

Mis puutub eksportmüüki, mis toimus Šveitsis asuva seotud kaupleja kaudu, siis väitis eksportiv tootja, et Šveitsi kaupleja tegutses tema sisese müügiosakonnana, kellega ta moodustas ühe majandusüksuse. Eksportiv tootja märkis, et Šveitsi kaupleja on 100 % tema tütarettevõtja, mis vastutab vaatlusaluse toote müügi eest liitu. Sel põhjusel ei oleks komisjon pidanud koostööd tegeva eksportiva tootja sõnul tema ekspordihinda komisjonitasu suhtes kohandama.

(60)

Samas leiti uurimisel, et emaettevõtja ja Šveitsis asuva kaupleja vahel ei olnud seoses müügiga liitu ainuõiguslikku suhet ning kontsernis olid muud üksused, sealhulgas eksportiv tootja, kes müüsid samuti otse, tegeledes ekspordiga liitu. Nagu on märgitud põhjenduses 52, oli Venemaal asuval emaettevõtjal vaatlusaluse toote puhul kolm erinevat ekspordikanalit liitu. Nendel põhjustel järeldas komisjon, et eksportiva tootja ja tema Šveitsis asuva seotud äriühingu vaheline seos ei olnud lõimitud ja sisese müügiosakonna seos, mis võiks muuta kaks juriidilist isikut üheks majandusüksuseks. Selle asemel käsitas komisjon seda samaväärsena komisjonitasu alusel töötava esindaja suhtega alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tähenduses. Seega väide, et eksportiv tootja ja tema seotud kaupleja Šveitsis moodustavad ühe majandusüksuse, lükati tagasi. Selle tulemusena kohandati ekspordihinda kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga i, arvates maha komisjonitasud. Komisjonitasude arvutamine põhines kaupleja müügi-, üld- ja halduskuludel ja mõistlikul kasumimarginaalil, mis tehti kindlaks vastavalt põhjendusele 55 liidus asuvate sõltumatute importijate esitatud teabe põhjal.

3.2.4. Dumpingumarginaal

(61)	Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(62)

Venemaa koostöötase oli kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 85 % koguekspordist liitu. Selle põhjal oli dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast, järgmine:

Äriühing	Dumpingumarginaal (%)
PAO Severstal	– 1,4
Üleriigiline dumpingumarginaal	– 1,4

(63)	Võttes arvesse suurt koostööd Venemaal, määrati üleriigiline dumpingumarginaal kindlaks samal tasemel nagu koostööd tegeva eksportiva tootja puhul määratud dumpingumarginaal.

(64)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei oleks pidanud kehtestama üleriigilist dumpingumarginaali ainsa koostööd tegeva tootja jaoks kehtestatud dumpingumarginaaliga samal tasemel, vaid oleks pidanud arvutama üleriigilise marginaali hoopis alusmääruse artikli 18 alusel.

(65)

Kaebuse esitaja väidet, et üleriigilise marginaali kehtestamisel on ebaõiglane tugineda koostööd tegeva eksportiva tootja kohta tehtud järeldustele, rohkem ei selgitatud, samuti ei esitanud kaebuse esitaja oma väite toetuseks rohkem teavet ega tõendeid. Nagu märgitud põhjenduses 62, oli Venemaa koostöötase kõrge ja esitatud andmeid käsitati tüüpilisena, olenemata sellest, kas see eksport tulenes ühelt või mitmelt Venemaa eksportivalt tootjalt. Peale selle, isegi kui komisjon oleks kasutanud jääktollimaksu arvutamiseks koostööd tegeva eksportiva tootja enim eksporditud tooteliike, oleks üleriigiline marginaal jäänud alla miinimumkünnise. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(66)	Arvestades üleriigilist negatiivset dumpingumarginaali, tuleks Venemaalt pärit õõnesprofiilide importi käsitlev uurimine kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 3 lõpetada meetmeid võtmata.

3.3. Türgi

(67)	Uurimisel tegi koostööd kümme eksportivat tootjat Türgis. Nagu märgitud põhjenduses 13, moodustas komisjon valimi kolmest äriühingust: Noksel Celik Boru Sanayi, Tosçelik Profil ve Sac Endüstrisi ja Yücel Boru ve Profil Endüstrisi.

3.3.1. Normaalväärtus

(68)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellel alusel oli iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht siseturul tüüpiline.

(69)	Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suur osa müüdi siseturul sõltumatutele klientidele kasumlikult, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4 otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki.

(70)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

a)	sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ning

b)	selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

(71)	Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(72)	Kui kogu omamaisest müügist oli kasumlik vähem kui 80 % või kaalutud keskmine müügihind oli väiksem kui tootmiskulu, arvutati normaalväärtus üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(73)	Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, nagu on kirjeldatud põhjenduses 27.

(74)

Uurimisel leiti, et kolme koostööd tegeva eksportiva tootja puhul põhines normaalväärtus mõne tooteliigi puhul asjaomase tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisel uurimisperioodi jooksul, mõne tooteliigi puhul tavapärase kaubandustegevuse omamaistel hindadel ning mõne tooteliigi puhul arvutati see kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

3.3.2. Ekspordihind

(75)	Kõik kolm Türgi eksportivat tootjat eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Seetõttu määrati ekspordihinnad kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 vaatlusaluse toote liitu eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

3.3.3. Võrdlus

(76)	Komisjon võrdles normaalväärtust ja kolme eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(77)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti transpordi- ja käitlemiskulude, krediidikulude, komisjonitasude, pakendamiskulude, pangatasude ja aastalõpu hinnavähendite põhjal.

(78)

Üks eksportiv tootja väitis, et normaalväärtust tuleks kohandada alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel seestöötlemise protseduuri arvel, mille puhul ei maksta imporditud sisendilt tollimaksu, kui samaväärne kogus lõpptoodet eksporditakse. Samas ehkki eksportiv tootja tõendas, et ta ei maksnud tollimaksu mõnelt sisendilt, mida oleks saanud kasutada eksporditud tootes, ei tõendanud ta, et samaväärne tollimaks maksti sisendilt, mida kasutati lõpptootes, mis oli mõeldud siseturule. Seega ei tõendanud eksportiv tootja, et seestöötlemise protseduuri kasutamine mõjutab hindade võrreldavust, ning seega lükati väide tagasi.

(79)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei esitanud piisavalt selgitusi selle kohta, et eksportija kasutas seestöötlemise protseduuri, ega selle mõju kohta dumpingumarginaalidele. Kaebuse esitaja kinnitas, et on veel vastuseta küsimusi, aga ei esitanud neid.

(80)

Komisjon märgib, et põhjenduses 78 oli tema eesmärk selgitada kohandamisega seotud väidet ja selle tagasilükkamise põhjuseid, mitte selgitada seestöötlemise protseduuri kasutamist eksportivate tootjate poolt. Seestöötlemise protseduuri kasutamine iseenesest ei mõjuta dumpingu arvutamist. See on oluline üksnes juhul, kui see mõjutab hindade võrreldavust normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel. Samas, nagu põhjenduses 78 selgitatud, ei ole siin sellega tegemist. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(81)

26. märtsil 2019 esitatudmärkustes väitis kaebuse esitaja, et liidus ja siseturul müüdavate väidetavalt samade tooteliikide vahel olid füüsilised erinevused, sest Türgi eksportivad tootjad kasutasid erinevaid standardeid, kui nad müüsid liidus (EN 10219) ja oma siseturul (TS 5314). Kaebuse esitaja kinnitusel on Türgi standardiga kehtestatud oluliselt erinev kogusetaluvus võrreldes liidu standardiga. See tähendab, et Türgi eksportivate tootjate teatatud nominaalsed kogused moonutavad olulisel määral tegelikke lähetatud koguseid ja omakorda esitatud ühikuhindasid. Seega oleksid dumpingumarginaalid kunstlikult madalad. Seetõttu on vaja normaalväärtust ülespoole korrigeerida, et moonutus kõrvaldada.

(82)

Kaebuse esitaja väide põhineb kahel eeldusel: i) eksportivad tootjad kasutavad omamaiseks müügiks standardit TS 5314 ning ii) dumpingu arvutamine põhines pigem nominaalsel kui tegelikul kaalul. Eksportivad tootjad vaidlustasid oma 26. märtsi ning 1. ja 2. aprilli 2019. aasta märkustes mõlemad eeldused, väites, et i) nad ei kasutanud uurimisperioodil standardit TS 5314 ning ii) küsimustiku vastuste andmed põhinesid pigem tegelikul kui nominaalsel kaalul. Komisjon on mõlemaid aspekte kontrollinud ja need kinnitanud.

(83)

Kaebuse esitaja kordas oma 5. aprilli 2019. aasta märkustes seda väidet, märkides, et eksportivad tootjad võivad olla järginud standardit TS 5314 väljaspool uurimisperioodi. Kaebuse esitaja vaidlustas järelduse, et Türgi äriühingud ei järgi Türgi standardeid, kui nad müüvad oma siseturul. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla ka selle, kuidas tegelikku kaalu mõõdeti või arvutati.

(84)

Komisjon kinnitas, et nii standardite kasutamist kui ka toote kaalu on eksportivate tootjatega arutatud ja kohapealsete kontrollide ajal kontrollitud. Need küsimused tehti kindlaks juba selle toote varasemate uurimiste ajal ning neile pöörati käesoleva uurimise ajal eritähelepanu. Kaebuse esitaja väide lükati seega tagasi.

(85)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes kordas kaebuse esitaja oma väidet, et Türgi eksportivad tootjad kasutavad standardset kaalu ümberarvestamist, mis toob olenevalt standardist kaasa erineva lõpphinna tonni kohta. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei esitanud piisavalt selgitusi selle kohta, kuidas kontrolliti seda, et eksportivad tootjad kasutavad oma arvete koostamisel pigem tegelikku kui teoreetilist kaalu.

(86)

Nagu selgitatud põhjenduses 84, kontrollis komisjon, kas valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid oma vastuses dumpinguvastasele küsimustikule liitu ja siseturul müüdud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tegeliku kaalu. Komisjon koostas valimi arvetest, mis esitati klientidele siseturul ja liidus, ning hindas kaalu veodokumentide ja kaubaarvete alusel, samuti liidu klientidele müüdud kaupade tollideklaratsioonide alusel. Kontrollimine kinnitas, et eksportivad tootjad olid teatanud müüdud toote tegeliku ja mitte teoreetilise kaalu, tuginedes standardile.

(87)

Kaebuse esitaja väitis oma 15. aprilli 2019. aasta seisukohas ka seda, et kooskõlas turuteabega Türgi eksportijad, kes esitavad küll Ühendkuningriigile arveid standardi EN 10219 alusel, toodavad ja lähetavad Ühendkuningriiki õõnesprofiile, mis on tegelikult toodetud standardi BS 4848 alusel. Kaebuse esitaja väitis lisaks, et kui see on nii, siis on arvel esitatud teoreetiline kaal moonutatud. Kaebuse esitaja väitis, et moonutus ilmneb seetõttu, et i) nominaalne kaal arvutatakse pikkus korda nominaalne kaal pikkuse ühiku kohta ning ii) arve koostamisel kasutatud EN standard lubab vähem kilogramme meetri kohta (3,30) kui tegelik tootmisel kasutatud BS standard (3,45 kg/m). Kaebuse esitaja väitis, et selle moonutuse kohandamiseks tuleb Ühendkuningriigi müügihinda vähendada keskmiselt 3,5 %.

(88)

Komisjon märgib, et kaebuse esitaja ei esitanud selle tava kohta mingeid tõendeid. Komisjon ei saanud oma uurimise ajal mingeid tõendeid selle tava kasutamise kohta. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 82, leidis komisjon, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid oma vastuses dumpinguvastasele küsimustikule liitu ja siseturul müüdud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tegeliku kaalu. Seda tegelikku (mitte teoreetilist) kaalu kasutati dumpingu arvutamisel. See kaebuse esitaja väide lükati seega samuti tagasi.

(89)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes kordas kaebuse esitaja oma väidet, mille kokkuvõte on esitatud põhjenduses 87 ja mis puudutab arvete esitamist standardi EN 10219 alusel, aga müüki standardi BS 4848 alusel, mis toob kaasa nominaalse kaalu väidetava erinevuse. Kaebuse esitaja väitis ka seda, et ta oli esitanud tõendid, mis kinnitasid seda tava.

(90)

Kaebuse esitaja osutatud tõendid näitavad, et importijad pakuvad kaupu standardi BS 4848 alusel, aga mitte seda, et nad esitavad nende eest arveid standardi EN 10219 alusel. Samas nagu eespool selgitatud, isegi kui see oleks olnud nii, põhines dumpingu arvutamine tegelikul, mitte nominaalsel kaalul. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(91)	Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis huvitatud isik, et Türgi tootjate kulustruktuur on liidu tootjate omast erinev ning seda erinevust tuleks dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta.

(92)	Tuletatakse meelde, et puudub õiguslik alus võtta dumpingumarginaalide kindlaks määramisel arvesse erinevusi asjaomaste eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu kulustruktuuri vahel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(93)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis üks huvitatud isik, et Türgi normaalväärtust mõjutab Türgi siseturu jaoks toodetud samasuguse toote tooraine ja ekspordituru jaoks toodetud vaatlusaluse toote tooraine hinna erinevus. Eelkõige väitis see isik, et Türgi eksportijad kasutavad siseturu jaoks kallimat toorainet kui eksporditurgude jaoks.

(94)

Vastuseks nendele märkustele märkis komisjon järgmist. Ta tuletas meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 alusel tehtavaid kohandusi saab teha üksnes erinevuste kohta, mis mõjutavad hindade võrreldavust ja mitte kulude võrreldavust. Seoses sellega märkis komisjon, et väite esitanud huvitatud isik ei esitanud tõendeid, et siseturu ja eksporditud toote kulude vahel esineb erinevus. Igal juhul märkis komisjon, et uurimisel ei ilmnenud ühtegi tõendit selle väite toetuseks, seega jäid huvitatud isiku märkused põhjendamata. Huvitatud isik ei esitanud ka tõendeid, et mõni selline kuluerinevus, mida tegelikult ei eksisteerinud, oleks kajastunud toote eest nõutavas hinnas, nii et see mõjutaks hindade võrreldavust normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.3.4. Dumpingumarginaal

(95)	Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(96)

Türgi koostöötase oli kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 100 % koguekspordist liitu. Selle põhjal olid dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast, järgmised:

Äriühing	Dumpingumarginaal (%)
Noksel Celik Boru Sanayi	0,5
Tosçelik Profil ve Sac Endüstrisi	– 3,6
Yücel Boru ve Profil Endüstrisi	2,5
Üleriigiline dumpingumarginaal	– 0,03

(97)	Pidades silmas seda, et ühe eksportiva tootja dumpingumarginaal oli negatiivne ja teise eksportiva tootja dumpingumarginaal oli alla alusmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumkünnise, kontrollis komisjon, kas kaalutud keskmine üleriigiline dumpingumarginaal on üle selle künnise.

(98)	Üleriigiline marginaal arvutati kui valimisse kaasatud äriühingute puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalide kaalutud keskmine. Sel viisil arvutatud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina valimi CIF-ekspordihinnast, oli –0,03 %.

(99)	Arvestades üleriigilist negatiivset dumpingumarginaali, tuleks Türgist pärit õõnesprofiilide importi käsitlev uurimine lõpetada meetmeid võtmata.

(100)

Seda järeldust arvesse võttes lükati põhjenduses 14 nimetatud individuaalse kontrollimise taotlus tagasi.

(101)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis huvitatud isik, et Rumeenia on tingituna oma suhtelisest lähedusest Türgile eriti haavatav sellest riigist tuleneva impordi suhtes. Huvitatud isik väitis, et seda Rumeenia turu konkreetset olukorda tuleks dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta.

(102)

Huvitatud isik ei selgitanud samas, kuidas selline riigipõhine hinnang dumpingumarginaali arvutamiseks võiks olla kooskõlas alusmääruse sätetega. Argumendid, mille huvitatud isik on oma väite toetamiseks esitanud, olid tõepoolest seotud kahju ja liidu huvi aspektidega ning mitte dumpinguga. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(103)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis üks Türgi eksportiv tootja, et tema tegelik dumpingumarginaal oleks olnud miinimumkünnisele vastav, kui komisjon oleks kasutanud tooteliike võrreldes üksikasjalikumat struktuuri, tehes eelkõige kindlaks profiilide tegelikud mõõtmed ja paksuse, selle asemel, et neid rühmitada. See argument esitati juba uurimise ajal. Seda argumenti algselt esitades kinnitas eksportiv tootja, et õõnesprofiilide hind erineb nende mõõtude ja paksuse järgi.

(104)

Komisjon märkis, et õõnesprofiilide hind tõepoolest erineb oluliselt nende mõõtude ja paksuse järgi, kui see hind põhineb pikkusel (st hind meetri kohta). See ei ole aga nii oluline, kui õõnesprofiile müüakse kaalu järgi (st hind kilogrammi kohta). Dumping arvutati kilogrammi kohta arvestatud hindade alusel ning seega oli mõõtude ja paksuse järgi rühmitamine õigustatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(105)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet üle 40 tootja. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(106)

Liidu kogutoodang uurimisperioodil tehti kindlaks, tuginedes kättesaadavale teabele, mis puudutas liidu tootmisharu, näiteks kaebuses esitatud teave, ning Euroopa terastorude liidult saadud kontrollitud andmetele. Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang3,4 miljonit tonni.

(107)

Nagu on osutatud põhjenduses 7, valiti valimisse neli liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 30 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

4.2. Tarbimine liidus

(108)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootjate liidus toimunud kogumüügi ning kolmandatest riikidest pärit koguimpordi põhjal, lähtudes Eurostati andmetest. Liidu tarbimine oli uurimisperioodil 4 251 597 tonni.

4.3. Import asjaomastest riikidest

4.3.1. Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(109)

Uurimisel tehti kindlaks, nagu on selgitatud põhjendustes 63 ja 96, üleriigiline minimaalne dumpingumarginaal Venemaal ja Türgis ning selle tulemusena tuleb uurimine nende riikide suhtes lõpetada.

(110)

Põhja-Makedoonia puhul leiti, et üleriigiline dumpingumarginaal on 2,9 %. Samas saab üksnes äriühingu FZC importi käsitada dumpinguhinnaga impordina, sest nagu on märgitud põhjendustes 41 ja 42, olid ülejäänud kahe äriühingu dumpingumarginaalid alla alusmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud 2 % miinimumkünnise.

(111)

Põhja-Makedooniast pärit dumpinguhinnaga impordi maht uurimisperioodil ulatus [15 000 kuni 25 000] tonnini. See moodustas [0,35–0,59 %] liidu tarbimisest ja [1,60–2,66 %] vaatlusaluse toote koguimpordist liitu uurimisperioodil.

(112)

Kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 3 käsitatakse kahju tavaliselt ebaolulisena, kui asjaomane import moodustab väiksema osa kui alusmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud mahud. Artikli 5 lõikes 7 on omakorda märgitud, et kumuleerumise puudumisel peavad need mahud moodustama vähemalt 1 % vaatlusaluse toote tarbimisest liidus.

(113)

Käesoleval uurimisel, nagu märgitud põhjenduses 109, moodustas asjaomase impordi turuosa [0,35–0,59 %] liidu tarbimisest, mis on vähem kui artikli 9 lõike 3 alusel kehtestatud turuosa nõue.

(114)

Seega ja vastupidiste tõendite puudumisel tegi komisjon järelduse, et kahju tuleks käsitada ebaolulisena, kuna Põhja-Makedooniast pärit dumpinguhinnaga impordi maht moodustab väiksema osa kui alusmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud mahud.

(115)

Kuna kahju (kui üldse) on ebaoluline, tuleks Põhja-Makedooniast pärit õõnesprofiilide importi käsitlev uurimine kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 3 lõpetada meetmeid võtmata.

5. JÄRELDUSED JA TEATAVAKS TEGEMINE

(116)

Pidades silmas eeltoodut, tuleks dumpinguvastane menetlus, mis käsitleb Põhja-Makedooniast, Venemaalt ja Türgist pärit õõnesprofiilide importi, lõpetada.

(117)

Eeltoodud järeldusi silmas pidades lükati kaebuse esitaja esitatud registreerimistaotlus tagasi.

(118)

Komisjon teavitas oma järeldustest kõiki asjaosalisi ja määras kindlaks ajavahemiku, mille jooksul nad saavad esitada märkusi.

(119)

Alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamust ei esitanud.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Dumpinguvastane menetlus, mis puudutab Põhja-Makedoonia Vabariigist, Venemaalt ja Türgist pärinevad rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorusid, torusid ja õõnesprofiile (v.a nafta- ja gaasijuhtmeteks kasutatavad torud ning mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks), mis kuuluvad praegu CN-koodide 7306 61 92 ja 7306 61 99 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“), lõpetatakse.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Teade endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist, Venemaalt ja Türgist pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorude, torude ja õõnesprofiilide importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 347, 28.9.2018, lk 6).

28.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 175/52

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1110,

27. juuni 2019,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 4976 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse haiguse esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/1031 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku puhangud esinesid Leedus, Poolas ja Rumeenias.

(2)	Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/1031 vastuvõtmise kuupäeva on esinenud sigade Aafrika katku uus juhtum uluksigadel Poolas, mida on ka vaja kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(3)

2019. aasta juunis esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Poolas Tomaszowi maakonnas alal, mis ei ole praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Poola piirkonnas tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osas.

(4)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osa loeteludesse. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. juuni 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) Komisjoni 21. juuni 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1031, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 167, 24.6.2019, lk 34).

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

Luksemburgi provints:

—	ala on piiritletud päripäeva järgmiselt:

—	Frontière avec la France,

—	Rue Mersinhat,

—	La N818jusque son intersection avec la N83,

—	La N83 jusque son intersection avec la N884,

—	La N884 jusque son intersection avec la N824,

—	La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

—	Le Routeux,

—	Rue d'Orgéo,

—	Rue de la Vierre,

—	Rue du Bout-d'en-Bas,

—	Rue Sous l'Eglise,

—	Rue Notre-Dame,

—	Rue du Centre,

—	La N845 jusque son intersection avec la N85,

—	La N85 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la N802,

—	La N802 jusque son intersection avec la N825,

—	La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411jusque son intersection avec la N40,

—	N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

—	Rue du Tombois,

—	Rue Du Pierroy,

—	Rue Saint-Orban,

—	Rue Saint-Aubain,

—	Rue des Cottages,

—	Rue de Relune,

—	Rue de Rulune,

—	Route de l'Ermitage,

—	N87: Route de Habay,

—	Chemin des Ecoliers,

—

Le Routy,

—	Rue Burgknapp,

—	Rue de la Halte,

—	Rue du Centre,

—	Rue de l'Eglise,

—	Rue du Marquisat,

—	Rue de la Carrière,

—	Rue de la Lorraine,

—	Rue du Beynert,

—

Millewée,

—	Rue du Tram,

—

Millewée,

—	N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

—	Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

—	Frontière avec la France,

—	La N87 jusque son intersection avec la N871 au niveau de Rouvroy,

—	La N871 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avecla N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N81 au niveau d'Aubange,

—	La N81 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la rue du Fet,

—	Rue du Fet,

—	Rue de l'Accord jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	Rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue des Bruyères,

—	Rue des Bruyères,

—	Rue de Neufchâteau,

—	Rue de la Motte,

—	La N894 jusque son intersection avec laN85,

—	La N85 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

kogu Varna piirkond, välja arvatud II osaga hõlmatud külad;

Silistra piirkond:

kogu Glavinitza omavalitsusüksus,

kogu Tutrakani omavalitsusüksus,

Dulovo omavalitsusüksus:

Boil,

Vokil,

Grancharovo,

Doletz,

Oven,

Okorsh,

Oreshene,

Paisievo,

Pravda,

Prohlada,

Ruyno,

Sekulovo,

Skala,

Yarebitsa,

Sitovo omavalitsusüksus:

Bosna,

Garvan,

Irnik,

Iskra,

Nova Popina,

Polyana,

Popina,

Sitovo,

Yastrebna,

Silistra omavalitsusüksus:

Vetren,

Dobrichi piirkond:

kogu Baltchiki omavalitsusüksus,

kogu General Toshevo omavalitsusüksus,

kogu Dobrichi omavalitsusüksus,

kogu Dobrich-selska (Dobrichka) omavalitsusüksus,

Krushari omavalitsusüksus:

Severnyak,

Abrit,

Dobrin,

Alexandria,

Polkovnik Dyakovo,

Poruchik Kardzhievo,

Zagortzi,

Zementsi,

Koriten,

Krushari,

Bistretz,

Efreytor Bakalovo,

Telerig,

Lozenetz,

Krushari,

Severnyak,

Severtsi,

Kavarna omavalitsusüksus:

Krupen,

Belgun,

Bilo,

Septemvriytsi,

Travnik,

kogu Terveli omavalitsusüksus, välja arvatud Brestnitsa ja Kolartzi,

Ruse piirkond:

Slivo pole omavalitsusüksus:

Babovo,

Brashlen,

Golyamo vranovo,

Malko vranovo,

Ryahovo,

Slivo pole,

Borisovo,

Ruse omavalitsusüksus:

Sandrovo,

Prosena,

Nikolovo,

Marten,

Dolno Ablanovo,

Ruse,

Chervena voda,

Basarbovo,

Ivanovo omavalitsusüksus:

Krasen,

Bozhichen,

Pirgovo,

Mechka,

Trastenik,

Borovo omavalitsusüksus:

Batin,

Gorno Ablanovo,

Ekzarh Yosif,

Obretenik,

Batin,

Tsenovo omavalitsusüksus:

Krivina,

Belyanovo,

Novgrad,

Dzhulyunitza,

Beltzov,

Tsenovo,

Piperkovo,

Karamanovo,

Veliko Tarnovo piirkond:

Svishtovi omavalitsusüksus:

Sovata,

Vardim,

Svishtov,

Tzarevets,

Bulgarsko Slivovo,

Oresh,

Pleveni piirkond:

Belene omavalitsusüksus:

Dekov,

Belene,

Kulina voda,

Byala voda,

Nikopoli omavalitsusüksus:

Lozitza,

Dragash voyvoda,

Lyubenovo,

Nikopol,

Debovo,

Evlogievo,

Muselievo,

Zhernov,

Cherkovitza,

Gulyantzi omavalitsusüksus:

Somovit,

Dolni vit,

Milkovitsa,

Shiyakovo,

Lenkovo,

Kreta,

Gulyantzi,

Brest,

Dabovan,

Zagrazhdan,

Gigen,

Iskar,

Dolna Mitropoliya omavalitsusüksus:

Komarevo,

Baykal,

Slavovitsa,

Bregare,

Orehovitsa,

Krushovene,

Stavertzi,

Gostilya,

Vratza piirkond:

Oryahovo omavalitsusüksus:

Dolni vadin,

Gorni vadin,

Ostrov,

Galovo,

Leskovets,

Selanovtsi,

Oryahovo,

Miziya omavalitsusüksus:

Saraevo,

Miziya,

Voyvodovo,

Sofronievo,

Kozloduy omavalitsusüksus:

Harlets,

Glozhene,

Butan,

Kozloduy,

Montana piirkond:

Valtchedrami omavalitsusüksus:

Dolni Tzibar,

Gorni Tzibar,

Ignatovo,

Zlatiya,

Razgrad,

Botevo,

Valtchedram,

Mokresh,

Lomi omavaltsusüksus:

Kovatchitza,

Stanevo,

Lom,

Zemphyr,

Dolno Linevo,

Traykovo,

Staliyska mahala,

Orsoya,

Slivata,

Dobri dol,

Brusartsi omavalitsusüksus:

Vasilyiovtzi,

Dondukovo,

Vidini piirkond:

Ruzhintsi omavalitsusüksus:

Dinkovo,

Topolovets,

Drenovets,

Dimovo omavalitsusüksus:

Artchar,

Septemvriytzi,

Yarlovitza,

Vodnyantzi,

Shipot,

Izvor,

Mali Drenovetz,

Lagoshevtzi,

Darzhanitza,

Vidini omavalitsusüksus:

Vartop,

Botevo,

Gaytantsi,

Tzar Simeonovo,

Ivanovtsi,

Zheglitza,

Sinagovtsi,

Dunavtsi,

Bukovets,

Bela Rada,

Slana bara,

Novoseltsi,

Ruptzi,

Akatsievo,

Vidin,

Inovo,

Kapitanovtsi,

Pokrayna,

Antimovo,

Kutovo,

Slanotran,

Koshava,

Gomotartsi.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 651100, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100, 653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658201, 658202 és 658403 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900750, 901250, 901260, 901270, 901350, 901551, 901560, 901570, 901580, 901590, 901650, 901660, 901750, 901950, 902050, 902150, 902250, 902350, 902450, 902550, 902650, 902660, 902670, 902750, 903250, 903650, 903750, 903850, 904350, 904750, 904760, 904850, 904860, 905360, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Heves megye 702550, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, és 705350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950, 751150, 752150 és755550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 552010, 552150, 552250, 552350, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572250, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360, 573450, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855350, 855450, 855550, 855650, 855660 és 855850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Aizputes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Kazdangas pagasts un Aizputes pilsēta,

—	Alsungas novads,

—	Durbes novada Dunalkas un Tadaiķu pagasts,

—	Kuldīgas novada Gudenieku pagasts,

—	Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

—	Grobiņas novada Bārtas un Gaviezes pagasts,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 2128 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2106, Liolių, Pakražančio seniūnijos, Tytuvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnujų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Juknaičių, Kintų, Šilutės ir Usėnų seniūnijos,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Lauksargių, Skaudvilės, Tauragės, Mažonų, Tauragės miesto ir Žygaičių seniūnijos.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Ruciane – Nida w powiecie piskim,

część gminy Miłki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63, część gminy Ryn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn, część gminy Giżycko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Giżycko, na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowej granicy gminy do granicy miasta Giżycko i na południe od granicy miasta Giżycko w powiecie giżyckim,

gminy Mikołajki, Piecki, część gminy Sorkwity położona na południe od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim,

gminy Dźwierzuty, Rozogi i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

gminy Gronowo Elbląskie, Markusy, Rychliki, część gminy Elbląg położona na zachód od zachodniej granicy powiatu miejskiego Elbląg i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 22 i część gminy Tolkmicko niewymieniona w części II załącznika w powiecie elbląskim oraz strefa wód przybrzeżnych Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej,

gminy Barczewo, Biskupiec, Dobre Miasto, Dywity, Jonkowo, Świątki i część gminy Jeziorany położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 593 w powiecie olsztyńskim,

gminy Łukta, Miłakowo, Małdyty, Miłomłyn i Morąg w powiecie ostródzkim,

gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Rudka, Wyszki, część gminy Brańsk położona na północ od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk i miasto Brańsk w powiecie bielskim,

gmina Perlejewo w powiecie siemiatyckim,

gminy Kolno z miastem Kolno, Mały Płock i Turośl w powiecie kolneńskim,

gmina Poświętne w powiecie białostockim,

gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Ciechanowiec, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

powiat zambrowski;

w województwie mazowieckim:

gminy Rzekuń, Troszyn, Lelis, Czerwin, Łyse i Goworowo w powiecie ostrołęckim,

powiat miejski Ostrołęka,

powiat ostrowski,

gminy Karniewo, Maków Mazowiecki, Rzewnie i Szelków w powiecie makowskim,

gmina Krasne w powiecie przasnyskim,

gminy Bodzanów, Bulkowo, Mała Wieś, Staroźreby i Wyszogród w powiecie płockim,

gminy Ciechanów z miastem Ciechanów, Glinojeck, Gołymin – Ośrodek, Ojrzeń, Opinogóra Górna i Sońsk w powiecie ciechanowskim,

gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Płońsk z miastem Płońsk i Sochocin w powiecie płońskim,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Jadów, Klembów, Poświętne, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Dobre, Stanisławów, część gminy Jakubów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A2, część gminy Kałuszyn położona na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr 2 i 92 i część gminy Mińsk Mazowiecki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A2 w powiecie mińskim,

gminy Garbatka Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim,

powiat żyrardowski,

gminy Belsk Duży, Błędów, Goszczyn i Mogielnica w powiecie grójeckim,

gminy Białobrzegi, Promna, Stara Błotnica, Wyśmierzyce i część gminy Stromiec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

gminy Jedlińsk, Jastrzębia i Pionki z miastem Pionki w powiecie radomskim,

gminy Iłów, Nowa Sucha, Rybno, część gminy Teresin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy wiejskiej Sochaczew położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i część miasta Sochaczew położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 50 i 92 w powiecie sochaczewskim,

gmina Policzna w powiecie zwoleńskim,

gmina Solec nad Wisłą w powiecie lipskim;

w województwie lubelskim:

gminy Bełżyce, Borzechów, Bychawa, Niedrzwica Duża, Jastków, Konopnica, Strzyżewice, Wysokie, Wojciechów i Zakrzew w powiecie lubelskim,

gminy Adamów, Miączyn, Nielisz, Sitno, Komarów-Osada, Krasnobród, Łabunie, Sułów, Szczebrzeszyn, Zamość i Zwierzyniec w powiecie zamojskim,

powiat miejski Zamość,

gmina Jeziorzany i część gminy Kock położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Czarną w powiecie lubartowskim,

gminy Adamów i Serokomla w powiecie łukowskim,

gminy Nowodwór, Ryki, Ułęż i miasto Dęblin w powiecie ryckim,

gminy Janowiec, i część gminy wiejskiej Puławy położona na zachód od rzeki Wisły w powiecie puławskim,

gminy Chodel, Karczmiska, Łaziska, Opole Lubelskie, Poniatowa i Wilków w powiecie opolskim,

gminy Rudnik i Żółkiewkaw powiecie krasnostawskim,

gminy Krynice, Rachanie i Tarnawatka w powiecie tomaszowskim,

gminy Aleksandrów, Józefów, Łukowa, Obsza i Tereszpol w powiecie biłgorajskim,

gminy Kraśnik z miastem Kraśnik, Szastarka, Trzydnik Duży, Urzędów, Wilkołaz i Zakrzówek w powiecie kraśnickim,

gminy Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim;

w województwie podkarpackim:

gminy Cieszanów, Oleszyce, Stary Dzików, Wielki Oczy i Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim,

gminy Laszki i Wiązownica w powiecie jarosławskim,

gminy Pysznica, Zaleszany i miasto Stalowa Wola w powiecie stalowowolskim,

gmina Gorzyce w powiecie tarnobrzeskim;

w województwie świętokrzyskim:

gminy Tarłów i Ożarów w powiecie opatowskim,

gminy Dwikozy, Zawichost i miasto Sandomierz w powiecie sandomierskim.

8. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Județul Alba,

—	Județul Cluj,

—	Județul Harghita,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Iași,

—	Județul Neamț,

—

Restul județului Mehedinți care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Garla Mare,

—

Hinova,

—	Burila Mare,

—

Gruia,

—

Pristol,

—

Dubova,

—	Municipiul Drobeta Turnu Severin,

—

Eselnița,

—

Salcia,

—

Devesel,

—

Svinița,

—

Gogoșu,

—

Simian,

—

Orșova,

—	Obârșia Closani,

—	Baia de Aramă,

—

Bala,

—

Florești,

—

Broșteni,

—

Corcova,

—

Isverna,

—

Balta,

—

Podeni,

—

Cireșu,

—

Ilovița,

—	Ponoarele,

—

Ilovăț,

—

Patulele,

—

Jiana,

—	Iyvoru Bârzii,

—

Malovat,

—	Bălvănești,

—	Breznița Ocol,

—

Godeanu,

—	Padina Mare,

—

Corlățel,

—	Vânju Mare,

—

Vânjuleț,

—	Obârșia de Câmp,

—

Vânători,

—

Vladaia,

—

Punghina,

—

Cujmir,

—

Oprișor,

—

Dârvari,

—	Căzănești,

—	Husnicioara,

—	Poroina Mare,

—

Prunișor,

—

Tămna,

—

Livezile,

—

Rogova,

—

Voloiac,

—

Sisești,

—

Sovarna,

—

Bălăcița,

—	Județul Gorj,

—	Județul Suceava,

—	Județul Mureș,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin.

II OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

Luksemburgi provints:

—	ala on piiritletud päripäeva järgmiselt:

—	La frontière avec la France au niveau de Florenville,

—	La N85 jusque son intersection avec la N894au niveau de Florenville,

—	La N894 jusque son intersection avec larue de la Motte,

—	La rue de la Motte jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

—	La rue de Neufchâteau,

—	La rue des Bruyères jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	La rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue de l'Accord,

—	La rue de l'Accord,

—	La rue du Fet,

—	La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

—	La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d'Aubange,

—	La N88 jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la N871,

—	La N871 jusque son intersection avec la N87 au niveau de Rouvroy,

—	La N87 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

Varna piirkond:

Beloslavi omavalitsusüksus:

Razdelna,

Devnya omavalitsusüksus:

Devnya,

Povelyanovo,

Padina,

Vetrino omavalitsusüksus:

Gabarnitsa,

Provadiya omavalitsusüksus:

Staroselets,

Petrov dol,

Provadiya,

Dobrina,

Manastir,

Zhitnitsa,

Tutrakantsi,

Bozveliysko,

Barzitsa,

Tchayka,

Avreni omavalitsusüksus:

Trastikovo,

Sindel,

Avren,

Kazashka reka,

Yunak,

Tsarevtsi,

Dabravino,

Dalgopoli omavalitsusüksus:

Tsonevo,

Velichkovo,

Dolni Chifliki omavalitsus:

Nova shipka,

Goren chiflik,

Pchelnik,

Venelin,

Silistra piirkond:

Kaynardzha omavalitsusüksus:

Voynovo,

Kaynardzha,

Kranovo,

Zarnik,

Dobrudzhanka,

Golesh,

Svetoslav,

Polkovnik Cholakovo,

Kamentzi,

Gospodinovo,

Davidovo,

Sredishte,

Strelkovo,

Poprusanovo,

Posev,

Alfatari omavalitsusüksus:

Alfatar,

Alekovo,

Bistra,

Kutlovitza,

Tzar Asen,

Chukovetz,

Vasil Levski,

Silistra omavalitsusüksus:

Glavan,

Silistra,

Aydemir,

Babuk,

Popkralevo,

Bogorovo,

Bradvari,

Sratzimir,

Bulgarka,

Tsenovich,

Sarpovo,

Srebarna,

Smiletz,

Profesor Ishirkovo,

Polkovnik Lambrinovo,

Kalipetrovo,

Kazimir,

Yordanovo,

Sitovo omavalitsusüksus:

Dobrotitza,

Lyuben,

Slatina,

Dulovo omavalitsusüksus:

Varbino,

Polkovnik Taslakovo,

Kolobar,

Kozyak,

Mezhden,

Tcherkovna,

Dulovo,

Razdel,

Tchernik,

Poroyno,

Vodno,

Zlatoklas,

Tchernolik,

Dobrichi piirkond:

Krushari omavalitsusüksus:

Kapitan Dimitrovo,

Ognyanovo,

Zimnitza,

Gaber,

Dobrich-selska omavalitsusüksus:

Altsek,

Vodnyantsi,

Feldfebel Denkovo,

Hitovo,

Terveli omavalitsusüksus:

Brestnitza,

Kolartzi,

Angelariy,

Balik,

Bezmer,

Bozhan,

Bonevo,

Voynikovo,

Glavantsi,

Gradnitsa,

Guslar,

Kableshkovo,

Kladentsi,

Kochmar,

Mali izvor,

Nova Kamena,

Onogur,

Polkovnik Savovo,

Popgruevo,

Profesor Zlatarski,

Sartents,

Tervel,

Chestimenstko,

Shabla omavalitsusüksus:

Shabla,

Tyulenovo,

Bozhanovo,

Gorun,

Gorichane,

Prolez,

Ezeretz,

Zahari Stoyanovo,

Vaklino,

Granichar,

Durankulak,

Krapetz,

Smin,

Staevtsi,

Tvarditsa,

Chernomortzi,

Kavarna omavalitsusüksus:

Balgarevo,

Bozhurets,

Vranino,

Vidno,

Irechek,

Kavarna,

Kamen briag,

Mogilishte,

Neykovo,

Poruchik Chunchevo,

Rakovski,

Sveti Nikola,

Seltse,

Topola,

Travnik,

Hadzhi Dimitar,

Chelopechene.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (Välja arvatud Hiiu maakond).

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150,705250, 705450,705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 855250, 855460, 855750, 855950, 855960, 856051, 856150, 856250, 856260, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250 és 857550, továbbá 850650, 850850, 851851 és 851852 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552360 és 552960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651200, 652100, 655400, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 658100, 658310, 658401, 658402, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670, 901850, 900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901450, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 904450, 904460, 904550, 904650 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novada Kalvenes pagasts,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novada Blīdenes pagasts, Remtes pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1154 un P109,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novada Durbes un Vecpils pagasts,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas, Kabiles, Rumbas, Kurmāles, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Laidu un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novada Novadnieku, Kursīšu, Zvārdes, Pampāļu, Šķēdes, Nīgrandes, Zaņas, Ezeres, Rubas, Jaunauces un Vadakstes pagasts,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė: Ventos ir Papilės seniūnijos,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Kepalių, Kriukų, Saugėlaukio ir Satkūnų seniūnijos,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė: Akmenynų, Liubavo, Kalvarijos seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 131 ir į pietus nuo kelio Nr. 200 ir Sangrūdos seniūnijos,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kazlų Rūdos savivaldybė: Jankų, Plutiškių seniūnijos ir Kazlų Rudos seniūnijos dalis nuo kelio Nr. 2613 į šiaurę, kelio Nr. 183 į rytus ir kelio Nr. 230 į šiaurę,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Tytuvėnų seniūnijos dalis į rytus ir pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105, Užvenčio, Kukečių dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 2128 ir į rytus nuo kelio Nr. 2106, ir Šaukėnų seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Būdviečio, Kapčiamieščio, Krosnos, Kučiūnų ir Noragėlių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Degučių, Gudelių, Mokolų ir Narto seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybė: Šerkšnėnų, Sedos ir Židikų seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos

—	Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų, Šiluvos,Kalnujų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—

Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Lekėčių, Sintautų, Slavikų. Sudargo, Žvirgždaičių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 140 ir į pietvakarius nuo kelio Nr. 137

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Šiaulių kaimiškoji seniūnija,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Rusnės seniūnija,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Batakių ir Gaurės seniūnijos,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki, Stare Juchy i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

gminy Godkowo, Milejewo, Młynary, Pasłęk, część gminy Elbląg położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 22 oraz na południe i na południowy wschód od granicy powiatu miejskiego Elbląg, i część obszaru lądowego gminy Tolkmicko położona na południe od linii brzegowej Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej do granicy z gminą wiejską Elbląg w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg,

gmina Wydminy, część gminy Miłki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63, część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn, część gminy wiejskiej Giżycko położona na zachód od zachodniej linii brzegowej jeziora Kisajno i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnacą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Giżyckow powiecie giżyckim,

powiat gołdapski,

część gminy Węgorzewo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

powiat olecki,

gminy Orzysz, Biała Piska i Pisz w powiecie piskim,

gminy Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie i Bisztynekw powiecie bartoszyckim,

gmina Kolno i część gminy Jeziorany położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 593 w powiecie olsztyńskim,

powiat braniewski,

gminy Kętrzyn z miastem Kętrzyn, Reszel i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gminy Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński, Lubomino, Orneta i część gminy Kiwity położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 w powiecie lidzbarskim,

część gminy Sorkwity położona na północ od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim;

w województwie podlaskim:

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Mielnik, Nurzec – Stacja, Grodzisk, Drohiczyn, Dziadkowice, i Siemiatycze z miastem Siemiatyczew powiecie siemiatyckim,

gminy Białowieża, Czyże, Narew, Narewka, Hajnówka z miastem Hajnówka i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gminy Kobylin-Borzymyi Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Grabowo i Stawiski w powiecie kolneńskim,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

miasto Bielsk Podlaski, część gminy Bielsk Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo-zachodniej granicy gminy do granicy miasta Bielsk Podlaski, na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Bielsk Podlaski oraz na północ i północny zachód od granicy miasta Bielsk Podlaski, część gminy Boćki położona na zachód od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 i część gminy Brańsk położona na południe od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk w powiecie bielskim,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok;

w województwie mazowieckim:

gminy Korczew, Kotuń, Paprotnia, Przesmyki, Wodynie, Skórzec, Mokobody, Mordy, Siedlce, Suchożebry i Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Bielany, Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat węgrowski,

powiat łosicki,

gminy Brochów, Młodzieszyn, część gminy Teresin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy wiejskiej Sochaczew położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i część miasta Sochaczew położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 50 i 92 w powiecie sochaczewskim,

powiat nowodworski,

gminy Czerwińsk nad Wisłą, Joniec, Naruszewo Nowe Miasto i Załuski w powiecie płońskim,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Dąbrówka, Kobyłka, Marki, Radzymin, Wołomin, Zielonka i Ząbki w powiecie wołomińskim,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mrozy, Siennica, Sulejówek, część gminy Jakubów położona na południe od linii wyznaczoenj przez drogę nr A2, część gminy Kałuszyn położona na południe od linii wyznaczonej przez drogi nr 2 i 92 i część gminy Mińsk Mazowiecki położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A2 i miasto Mińsk Mazowiecki w powiecie mińskim,

powiat garwoliński,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

gminy Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim,

gminy Milanówek, Grodzisk Mazowiecki, Podkowa Leśna i Żabia Wola w powiecie grodziskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

część gminy Stromiec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

powiat miejski Warszawa;

w województwie lubelskim:

gminy Borki, Czemierniki, Kąkolewnica, Komarówka Podlaska, Wohyń i Radzyń Podlaski z miastem Radzyń Podlaski w powiecie radzyńskim,

gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Krzywda, Stanin, część gminy wiejskiej Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Janów Podlaski, Kodeń, Tuczna, Leśna Podlaska, Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

powiat miejski Biała Podlaska,

gmina Łęczna i część gminy Spiczyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

część gminy Siemień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na zachód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Niedźwiada, Ostrówek, Abramów, Firlej, Kamionka, Michów, Lubartów z miastem Lubartów i część gminy Kock położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę Czarną, w powiecie lubartowskim,

gminy Jabłonna, Krzczonów, Niemce, Garbów, Głusk i Wólka w powiecie lubelskim,

powiat miejski Lublin,

gminy Mełgiew, Rybczewice, Piaski i miasto Świdnik w powiecie świdnickim,

gminy Fajsławice, Gorzków, i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gminy Dołhobyczów, Mircze, Trzeszczany, Werbkowice i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Łaszczów, Susiec, Telatyn, Tomaszów Lubelski z miastem Tomaszów Lubelski, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim,

część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

gmina Grabowiec i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

gminy Markuszów, Nałęczów, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Wąwolnica, Żyrzyn, Baranów, część gminy wiejskiej Puławy położona na wschód od rzeki Wisły i miasto Puławy w powiecie puławskim,

gminy Annopol, Dzierzkowice i Gościeradów w powiecie kraśnickim,

gmina Józefów nad Wisłą w powiecie opolskim,

gminy Kłoczew i Stężyca w powiecie ryckim;

w województwie podkarpackim:

gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim,

gminy Horyniec-Zdrój i Narol w powiecie lubaczowskim.

8. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—

Restul județului Maramureș care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Vișeu de Sus,

—	Comuna Moisei,

—	Comuna Borșa,

—	Comuna Oarța de Jos,

—	Comuna Suciu de Sus,

—	Comuna Coroieni,

—	Comuna Târgu Lăpuș,

—	Comuna Vima Mică,

—	Comuna Boiu Mare,

—	Comuna Valea Chioarului,

—	Comuna Ulmeni,

—	Comuna Băsești,

—	Comuna Baia Mare,

—	Comuna Tăuții Magherăuș,

—	Comuna Cicărlău,

—	Comuna Seini,

—	Comuna Ardusat,

—	Comuna Farcasa,

—	Comuna Salsig,

—	Comuna Asuaju de Sus,

—	Comuna Băița de sub Codru,

—	Comuna Bicaz,

—	Comuna Grosi,

—	Comuna Recea,

—	Comuna Baia Sprie,

—	Comuna Sisesti,

—	Comuna Cernesti,

—	Copalnic Mănăstur,

—	Comuna Dumbrăvița,

—	Comuna Cupseni,

—	Comuna Șomcuța Mare,

—	Comuna Sacaleșeni,

—	Comuna Remetea Chioarului,

—	Comuna Mireșu Mare,

—	Comuna Ariniș,

—	Județul Bistrița-Năsăud.

III OSA

1. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Brocēnu novada Cieceres un Gaiķu pagasts, Remtes pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1154 un P109, Brocēnu pilsēta,

—	Saldus novada Saldus, Zirņu, Lutriņu un Jaunlutriņu pagasts, Saldus pilsēta.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Akmenės rajono savivaldybė: Akmenės, Kruopių, Naujosios Akmenės kaimiškoji ir Naujosios Akmenės miesto seniūnijos,

—	Birštono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Gaižaičių, Gataučių, Joniškio, Rudiškių, Skaistgirio, Žagarės seniūnijos,

—	Kalvarijos savivaldybė: Kalvarijos seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 131 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 200,

—	Kazlų Rudos savivaldybė: Antanavo seniūnija ir Kazlų Rudos seniūnijos dalis nuo kelio Nr. 2613 į pietus, kelio Nr. 183 į vakarus ir kelio Nr. 230 į pietus,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Lazdijų miesto, Lazdijų, Seirijų, Šeštokų, Šventežerio ir Veisiejų seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Igliaukos, Liudvinavo, Marijampolės, Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

—	Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio ir Plokščių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 140 ir į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 137,

—	Šiaulių rajono savivaldybės: Bubių, Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kuršėnų kaimiškoji, Kuršėnų miesto, Kužių, Meškuičių, Raudėnų ir Šakynos seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio ir Plokščių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 140 ir į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 137,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos.

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Sępopol i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

część gminy Kiwity położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 w powiecie lidzbarskim,

gminy Srokowo, Barciany i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gminy Budry, Pozezdrze i część gminy Węgorzewo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

gmina Kruklanki, część gminy Giżycko położona na wschód od zachodniej linii brzegowej jeziora Kisajno do granic miasta Giżycko oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr nr 63 biegnącą od południowo-wchodniej granicy miasta Giżycko do południowej granicy gminy Giżycko i, miasto Giżycko w powiecie giżyckim,

w województwie podlaskim:

gmina Orla, część gminy Bielsk Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo-zachodniej granicy gminy do granicy miasta Bielsk Podlaski i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Bielsk Podlaski i część gminy Boćki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

gminy Kleszczele, Czeremcha i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gmina Milejczyce w powiecie siemiatyckim;

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice i Wiśniew w powiecie siedleckim,

w województwie lubelskim:

gminy Białopole, Dubienka, Chełm, Leśniowice, Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Żmudź i część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gminy Izbica, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gmina Stary Zamość i część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, Urszulin, Stary Brus, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim,

gminy Cyców, Ludwin, Puchaczów, Milejów i część gminy Spiczyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

gminy Jabłoń, Podedwórze, Dębowa Kłoda, Parczew, Sosnowica, część gminy Siemień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na wschód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Sławatycze, Sosnówka, i Wisznice w powiecie bialskim,

gmina Ulan Majorat w powiecie radzyńskim,

gminy Ostrów Lubelski, Serniki i Uścimów w powiecie lubartowskim,

gmina Wojcieszków i część gminy wiejskiej Łuków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków, a następnie na północ, zachód, południe i wschód od linii stanowiącej północną, zachodnią, południową i wschodnią granicę miasta Łuków do jej przecięcia się z drogą nr 806 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Horodło, Uchanie i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 biegnącą od zachodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów do granicy miasta Hrubieszów oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od wschodniej granicy miasta Hrubieszów do wschodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

4. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—

Partea din județul Maramureș cu următoarele delimitări:

—	Comuna Petrova,

—	Comuna Bistra,

—	Comuna Repedea,

—	Comuna Poienile de sub Munte,

—	Comuna Vișeu e Jos,

—	Comuna Ruscova,

—	Comuna Leordina,

—	Comuna Rozavlea,

—	Comuna Strâmtura,

—	Comuna Bârsana,

—	Comuna Rona de Sus,

—	Comuna Rona de Jos,

—	Comuna Bocoiu Mare,

—	Comuna Sighetu Marmației,

—	Comuna Sarasau,

—	Comuna Câmpulung la Tisa,

—	Comuna Săpânța,

—	Comuna Remeti,

—	Comuna Giulești,

—	Comuna Ocna Șugatag,

—	Comuna Desești,

—	Comuna Budești,

—	Comuna Băiuț,

—	Comuna Cavnic,

—	Comuna Lăpuș,

—	Comuna Dragomirești,

—	Comuna Ieud,

—	Comuna Saliștea de Sus,

—	Comuna Săcel,

—	Comuna Călinești,

—	Comuna Vadu Izei,

—	Comuna Botiza,

—	Comuna Bogdan Vodă,

—	Localitatea Groșii Țibileșului, comuna Suciu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Mijloc, comuna Vișeu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Sus, comuna Vișeu de Sus.

—

Partea din județul Mehedinți cu următoarele comune:

—	Comuna Strehaia,

—	Comuna Greci,

—	Comuna Brejnita Motru,

—	Comuna Butoiești,

—	Comuna Stângăceaua,

—	Comuna Grozesti,

—	Comuna Dumbrava de Jos,

—	Comuna Băcles,

—	Comuna Bălăcița,

—	Județul Argeș,

—	Județul Olt,

—	Județul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 175

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 28. juuni 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1096, 25. juuni 2019, ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2019/1097, 26. juuni 2019, millega muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate kalapüügivõimaluste osas	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1098, 26. juuni 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1099, 27. juuni 2019, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes	14
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1100, 27. juuni 2019, milles käsitletakse toimeaine desmedifaami heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	17
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1101, 27. juuni 2019, millega pikendatakse toimeaine metüültolklofossi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	20
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/1102, 27. juuni 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, et kohandada selle I ja IV lisa ( 1 )	25
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1103, 27. juuni 2019, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga	31
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1104, 25. juuni 2019, millega muudetakse otsust (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020	33
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1105, 25. juuni 2019, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige	35
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1106, 25. juuni 2019, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige	36
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1107, 25. juuni 2019, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige	37
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/1108, 27. juuni 2019, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas	38
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1109, 27. juuni 2019, millega lõpetatakse Põhja-Makedoonia Vabariigist, Venemaalt ja Türgist pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorude, torude ja õõnesprofiilide importi käsitlev menetlus	39
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1110, 27. juuni 2019, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2019) 4976 all) ( 1 )	52